Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2285(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0136/2018

Esitatud tekstid :

A8-0136/2018

Arutelud :

PV 02/05/2018 - 24
CRE 02/05/2018 - 24

Hääletused :

PV 03/05/2018 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0200

Vastuvõetud tekstid
PDF 277kWORD 57k
Neljapäev, 3. mai 2018 - Brüssel Lõplik väljaanne
Ühtekuuluvuspoliitika ja valdkondlik eesmärk „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“
P8_TA(2018)0200A8-0136/2018

Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ja valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ elluviimise kohta – ühissätete määruse artikli 9 punkt 7 (2017/2285(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühtekuuluvuspoliitikat ja valdkondlikku eesmärki „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ – ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 punkt 7(1),

–  võttes arvesse ühissätete määruse artiklit 37 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate rahastamisvahendite kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 5 punkti 7 säästva transpordi edendamise ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise kohta(2),

–  võttes arvesse Ühtekuuluvusfondi määruse (EL) nr 1300/2013 artikli 4 punkti d säästva transpordi edendamise ja oluliste võrgutaristute nn pudelikaelade kõrvaldamise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(6),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mahajäänud piirkondade kohta(7),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni õige rahastamisvahendite kombinatsiooni kohta Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas(9),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(10),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni üleeuroopalise transpordivõrgu tulevast poliitikat käsitleva rohelise raamatu kohta(11);

–  võttes arvesse komisjoni 9. oktoobri 2017. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat seitsmendat aruannet „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik“ (COM(2017)0583),

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta teatist „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas“ (COM(2013)0913),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2‑heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2009. aasta rohelist raamatut „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine – Paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses“ (COM(2009)0044),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta augusti kokkuvõtvat aruannet „Tööpakett 1: perioodi 2007–2013 hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamine, milles keskenduti Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile“,

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta juuni kokkuvõtvat aruannet „ELi piirkondliku arengu suunad – Tööpakett 1: perioodi 2007–2013 hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamine, milles keskenduti Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile“,

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta mai lõpparuannet „Tööpakett 5: perioodi 2007–2013 hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamine, milles keskenduti Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 10. aprilli 2017. aasta töödokumenti „Konkurentsivõime väikse sissetuleku ja aeglase majanduskasvuga piirkondades: mahajäänud piirkondi käsitlev aruanne“ (SWD(2017)0132),

–  võttes arvesse komisjoni 4. mai 2010. aasta töödokumenti „Arutelu üleeuroopalise transpordivõrgu tulevikupoliitika üle“ (COM(2010)0212),

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete aruannet „Approximated European Union greenhouse gas inventory: Proxy GHG emission estimates for 2016“,

–  võttes arvesse parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) tellitud uuringut „The world is changing, transport, too“ (maailm muutub, transport samuti), märts 2016,

–  võttes arvesse parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) tellitud uuringut „The future of the EU’s transport infrastructure“ (ELi transporditaristu tulevik), jaanuar 2010,

–  võttes arvesse Eurostati 2016. aasta statistikaraamatut „Energeetika-, transpordi- ja keskkonnanäitajad – 2016. aasta väljaanne“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0136/2018),

A.  arvestades, et valdkondliku kontsentreerumise raames, mille eesmärk on suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust ning toetada piirkondade jõupingutusi strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel, suunati seitsmenda valdkondliku eesmärgi alla kuuluvad investeeringud sihilikult transporditaristu kvaliteedi parandamisse, mis hõlmab ka olemasoleva taristu tõhusat kasutamist;

B.  arvestades, et Ühtekuuluvusfondist ja ERFist antakse toetust nii TEN‑T võrgu arendamiseks kui ka TEN‑T välise piirkondliku ja kohaliku transporditaristu arendamiseks, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades, kus tuleb veel teha märkimisväärseid jõupingutusi puuduvate ühenduslülide loomiseks, kitsaskohtade kaotamiseks ning veeremi ajakohastamiseks;

C.  arvestades, et transpordisektor ja selle sektori taristu on iga riigi arengu keskmes ning arenguks ja liikmesriigi elanikkonna heaoluks hädavajalikud ning et just seetõttu jääb transpordisektor investeeringute põhivaldkonnaks, mis edendab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja arengut iga ELi piirkonna majanduspotentsiaali suurendamise abil, soodustades seejuures majanduslikku ja sotsiaalset sidusust, toetades siseturgu ja hõlbustades sellega sidusust, integratsiooni ning sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist, võideldes piirkondade vahelise ebavõrdsuse vastu, soodustades teenuste ja koolituse kättesaadavust kõige äärepoolsemates piirkondades, mida praegu ähvardab elanikkonna väljavoolu oht, ning tugevdades ettevõtlusega alustamise ja selle arendamise võrgustikke;

D.  arvestades, et aastatel 2007–2013 investeeriti transporditaristusse 81 miljardit eurot ehk peaaegu kolmandik (31 %) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; arvestades, et ELi transporditaristu investeeringute väga suur positiivne mõju on eriti ja konkreetsemalt nähtav Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu eraldati 69 % kogu transpordi rahastamisvahenditest;

E.  arvestades, et aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus suurenes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa ühendamise rahastu eelarve; arvestades, et hiljutise majandus- ja finantskriisi kahjulikust mõjust ning programmiperioodi rakendamise edasilükkumisest hoolimata ei ole ilmnenud olulist mõju transpordiinvesteeringutele; arvestades, et ELi transporditaristu investeeringud kuuluvad selliste meetmete hulka, mis annavad kõrgeima Euroopa lisaväärtuse ülekanduva mõju tõttu, muu hulgas ühisturul, mis muudab tegelikult kõik liikmesriigid investeeringu netosaajateks;

F.  arvestades, et ELi eelarvest toetust saavaid maantee-, raudtee- ja sadamaprojekte hõlmavad edulood aitavad kaasa majandusele, majanduskasvule, tööstusele, ekspordile, turismile, kaubandusele, töökohtade loomisele, piirkondade elavnemisele ja rahvastikukao suundumuse vastupidiseks pööramisele; arvestades, et on näiteid ELi lisaväärtuse kohta, nagu raudteeliini E30/C‑E30 moderniseerimine Krakówi ja Rzeszówi vahel Poolas, Sofia ja Plovdivi vahelise raudtee moderniseerimine Bulgaarias, Leipzigi raudteetunnel (moodulid 5 ja 6) Saksamaal, Votice ja Benešov u Prahy vahelise lõigu moderniseerimine Tšehhi Vabariigis, Tallinna Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Eestis, riigimaantee DN6 taastamine Alexandria ja Craiova vahel Rumeenias, Madridi ning Valencia ja Murcia vaheline kiirraudtee Hispaanias, Trakia kiirtee väljaehitamine Sofiast Musta mere Burgase sadamani, Budapesti 4. metrooliin Ungaris, Sofia metrooliinid Bulgaarias ja paljud teised;

G.  arvestades, et investeeringud TEN‑T ja transporditaristusse, nagu maantee-, (kiir)raudtee-, sisevee- ja õhutransport, on ELi prioriteedid ning Euroopa investeeringute mahajäämuse korral võib välismaiste otseinvesteeringute suurenemine täita puudujäägi, suunates kasumi, maksud ja töövõimalused väljapoole ELi ning suurendades võib-olla piirkondade sõltuvust ja makromajanduslikku ebastabiilsust; arvestades, et selline protsess kahjustaks liidu piirkondlikku esindatust ja poliitikat pikas perspektiivis ning tooks kaasa killustatuse ja lahknevused;

H.  arvestades, et põhivõrgu koridoride arendamine hõlmab tervet rida lahutamatuid komponente, nagu alternatiivkütuste taristu (laadimisseadmed) ning intelligentsed ja uuenduslikud transpordisüsteemid, ning see etendab olulist rolli, võimaldades vähendada süsinikdioksiidi heidet transpordisüsteemis tervikuna;

I.  arvestades, et arukad, tulevikukindlad, jätkusuutlikud ja omavahel täielikult ühendatud transpordi-, energia- ja digitaalvõrgud on Euroopa ühtse turu väljakujundamise ja tõrgeteta toimimise ning Euroopa maailmaturuga ühendamise vajalik tingimus; arvestades, et need on Euroopa majandusliku tootlikkuse kasvu, territoriaalse ühtekuuluvuse ja kodanike heaolu tõelised tuiksooned;

J.  arvestades, et transporditaristusse tehtavate investeeringute lõimitum käsitusviis kaotab kitsaskohad, parandab eri transpordiliikide ühenduvust ja suurendab investeeringuid vedude maanteedelt raudteele ümbersuunamisse ning keskkonnasäästlikesse sõidukitesse, näiteks elektrisõidukitesse, samuti raudteetransporti ja veeteedesse; arvestades, et see toob kaasa transpordi energiaallikate mitmekesistamise ja keskkonnasäästlikumad transpordivõrgud, vähendades nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandades õhukvaliteeti ning pakkudes stiimuleid täiendavateks kliimamuutustega võitlemise meetmeteks;

K.  arvestades, et transport on ELi energia- ja kliimapoliitika tähtis osa, ja arvestades, et ELi taastuvenergia minimaalse osakaalu ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma transpordi märkimisväärse osaluseta;

1.  rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfond ja ERF peaksid jääma valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ raames järgmisel programmitöö perioodil ELi peamisteks transporditaristu investeeringute rahastamisallikateks; teeb ettepaneku, et suure Euroopa lisaväärtuse ja ulatusliku ülekanduva mõju tõttu peaksid need rahastamisallikad olema jätkuvalt kättesaadavad ning pakkuma rahastamist tasakaalustatult kõigile ELi liikmesriikidele ja piirkondadele, et aidata kaasa ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimisele;

2.  märgib, et ELi transporditaristu investeeringute sekkumisloogika peaks olema jätkuvalt keskselt juhitud ja koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise tasakaalustatud süsteem, et rahuldada poliitika ja rahastamise vajadusi; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on käsitleda keskselt kogu ELi hõlmavat TEN‑T põhikoridoride prioriteeti, sealhulgas ohutuse ja tehnoloogilise uuendamise alaseid ning keskkonnaaspekte; tuletab samuti meelde, et ERFil ja Ühtekuuluvusfondil on tugev piirkondlik mõõde, mis vastab kohalikule nõudlusele (linna- ja linnalähipiirkondades) ja piirkondlikele erijoontele; juhib tähelepanu, et nad toetavad ühenduvust TEN‑T võrku ja liikuvust teise ja kolmanda astme liiklussõlmede ning mitmeliigiliste terminalide kaudu (TEN‑T üldvõrk); rõhutab sellega seoses, et kolme rahastamisallika asjakohaseid eelarvelisi vahendeid tuleb suurendada tasakaalustatult, et vältida investeeringute ebaühtlast jaotumist tasemete vahel; kutsub komisjoni üles aitama töötada välja lihtsustatud, õigeaegseid ja paindlikke menetlusi ressursside ülekandmiseks piirkondade, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade ja programmi tegevussuundade vahel, et reageerida asjakohaselt muutuvale majanduslikule olukorrale ja piirkondlikule nõudlusele;

3.  on seisukohal, et täiendavate allikate, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja rahastamisvahendite roll tuleb kindlaks määrata, pidades silmas nende vastastikust täiendavust ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga ning nende täiendavust EIP laenutehingutele; märgib, et Euroopa ühendamise rahastu 2017. aasta transpordi segarahastamise projektikonkursi eesmärk on ka sellise koostoime tugevdamine, kuid samuti on vaja, et liikmesriigid vahetaksid parimaid tavasid, ja rohkem on vaja toetada suutlikkust; rõhutab sellega seoses, et EFSI peaks olema avaliku ja erasektori partnerluste platvorm finantsinstrumentide sobitamisel erainvesteeringutega ning riikliku või piirkondliku rahastamisega projekti tasandil; märgib, et lisaks ERFi, Ühtekuuluvusfondi või Euroopa ühendamise rahastu rahastamisele tuleks laenukõlblikke taristuprojekte toetada peamiselt laenude, ELi tagatiste või segarahastamisega; on siiski veendunud, et toetused peaksid olema jätkuvalt säästva ühistranspordi rahastamiseks tehtavate investeeringute peamine rahastamisallikas;

4.  märgib, et taristu puhul tuleb enne eelarve ja eraldamise meetodite kehtestamist objektiivselt hinnata nõudluse ja tulevaste vajaduste suurust; rõhutab, et nende tähtsa võrgutaristuga seotud eesmärkide raames peaks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetuskõlblikkuse kriteeriumide puhul olema võimalik võtta arvesse praegust nõudlust asjakohasel territoriaalsel tasandil; märgib samuti, et üleeuroopalise, piirkondliku ja kohaliku transpordivõrgu modelleerimine võib mõjusalt näidata, kus looks investeering kõige paremini Euroopa lisaväärtust;

5.  kutsub komisjoni üles koostama säästva transpordi edendamise ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise eesmärgil toetuskõlblikkuse kriteeriumide kontrollnimekirja, mis väljendab paremini kohalikke ja piirkondlikke transporditaristuga seotud vajadusi, et aidata määrata kindlaks transpordile ettenähtud vahendite kogusumma, vajalikud investeeringud ja seatavad prioriteedid; märgib, et oluline on võtta aluseks ELi transpordi tulemustabeli andmed, mis on kvaliteetsed, usaldusväärsed, ajakohased, struktureeritud ja kättesaadavad; märgib lisaks, et see kontrollnimekiri võib sisaldada selliseid elemente nagu eri transpordiliikide ühenduvus, kohalikud ja piirkondlikud eripärad, alternatiivsete transpordiliikide kättesaadavus, liiklus- ja raudteeohutus ning keskkonnamõju;

6.  märgib, et vaja on rohkem integreeritud investeeringuid transpordi põhitaristutesse vähem arenenud piirkondades, et mägistesse, kaugetesse, hõreda asustusega või raskesti ligipääsetavatesse äärepoolseimatesse piirkondadesse tuleks intensiivsemalt suunata ERFi, Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi transporditaristu investeeringuid, kui piisava kulude-tulude analüüsiga on kindlaks tehtud ELi lisaväärtus, ning et eri transpordiliikide ühenduvuse alast tööd on vaja tõhustada; rõhutab, et juurdepääsetavuse parandamine nendes piirkondades on majandusliku arengu eeltingimus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama projekti elluviimisele eelneva avaliku konsultatsiooni kaudu avaliku sektori aktiivsemat osalemist transpordilahendustes riigi, piirkonna, aga ka kohalikul või linna- ja maapiirkonna tasandil, eesmärgiga töötada välja optimaalsed transpordiinvesteeringud;

7.  märgib, et transpordi puhul eeldavad jätkusuutlikud uuendused kolme peamise vahendi – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ ning selle jätkuprogrammi – koostoimet ja vastastikust täiendavust;

8.  nõuab, et ERFi toetust Euroopa territoriaalsele koostööle suurendataks lisaressursside kaudu, keskendudes investeeringutele esmatähtsasse säästvasse transporditaristusse (näiteks piiriülesed veeteed, sadamad, sillad, raudteed, transpordiliikide ja terminalide omavaheline ühendamine jne); mõistab, et keskenduda tuleks ühenduvusele piiriülestes piirkondades, sealhulgas ELi välispiiridel, ning projekti tasandil nõustamisele ja suutlikkuse suurendamisele; nõuab takistuste kaotamist, et hõlbustada investeeringuid, eelkõige piiriüleseid investeeringuid (sisevee-, raudtee- ja maanteetransporti), ning juurdepääsu välisturgudele;

9.  nõuab seoses integreeritud transpordiprojektidega lünkade kaotamist transporditaristus Lääne-Balkani riikidega, keskendudes ühenduvusse täiendavate investeeringute tegemisele ja transpordi kitsaskohtadega tegelemisele, pidades eelkõige silmas komisjoni teatist Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete kohta; tuletab sellega seoses meelde Euroopa territoriaalse koostöö ja makropiirkondlike strateegiate olulisust integreeritud transpordiprojektide jaoks, võttes samal ajal teadmiseks vajaduse transpordikavu ja -projekte paremini koordineerida, eesmärgiga kaotada transpordialased lüngad, näiteks Lääne-Balkani riikidega; tuletab sellega seoses lisaks meelde, et meresadamad ja veeteed on väga sageli piiriülesed üksused ning nende suhtes tuleks kohaldada sama kaasrahastamise määra nagu piiriüleste raudtee- ja maanteeprojektide puhul;

10.  rõhutab vajadust integreerida ühtekuuluvuspoliitikasse seoses säästva transpordi eesmärgiga kliimakaitse, et täita nii ELi eesmärki vähendada CO2 heitkoguseid; kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt, et nad integreeriksid rahastamiskõlblike projektide heakskiitmise ja kavandamise protsessi ELi keskkonnaalased õigusaktid, eelkõige Natura 2000, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnamõju hindamise, õhukvaliteedi direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi ning Euroopa Keskkonnaameti transporti ja keskkonda käsitleva aruandluse mehhanismi;

11.  rõhutab, et aruka liikluskorralduse edendamist tuleks rohkem toetada, muu hulgas digiteerimise kaudu, kasutades olemasolevat taristut tõhusamalt ja suunates liikluse ümber tipptunnivälisele ajale;

12.  nõuab piisavat ja ambitsioonikat ühist Euroopa transpordipoliitikat, mis põhineb integreeritud ja ELi transpordialaste vahenditega koordineeritud rahastamisraamistikul; peab vajalikuks säilitada temaatiline keskendumine, et võimaldada lihtsustamist ja koostoimet erinevate rahastamisallikate vahel projekti tasandil; teeb ettepaneku kehtestada ühtsed eeskirjad kõigi rahastamisallikate jaoks, mis on seotud kõigi valdkondlike eesmärkidega; peab vajalikuks ühtlustada, standardida ja kiirendada avalike hangete ja riigiabi vastavuskontrolli;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata järgmisel programmitöö perioodil projektide kaasrahastamist kohustusliku kasutamise põhimõtte alusel;

14.  väljendab heameelt algatuse „Ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks“ (JASPERS), Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskuse (EPEC) ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse töö üle; loodab siiski, et EIP grupi transporditaristu alaste toimingutega ELis eraldatakse oluliselt rohkem vahendeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning riikide ametiasutustele põhjaliku nõustamise pakkumiseks ELi lisaväärtusega projektide kindlakstegemise ja eelhindamise varajases etapis;

15.  palub, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika uu(t)e määrus(t)e raamistikus ettepaneku linnadele olemasolevatest rahastamisvahenditest suuremate summade eraldamiseks, et korraldada ühiseid pakkumisi niisuguse taristu või tehnoloogia valdkonnas, mis aitaks kaasa linnatranspordi CO2‑heite ning maanteesõidukitest tuleneva õhusaaste vähendamisele;

16.  toetab piisavate vahendite eraldamist teadusuuringutele, programmidele ja projektidele, millega edendatakse Euroopas liiklusohutust vastavalt Valletta deklaratsioonile liiklusohutuse kohta;

17.  rõhutab vajadust tagada vahendite kättesaadavaks tegemine selleks, et toetada säästvat linnalist liikumiskeskkonda, intelligentsete transpordisüsteemide arendamist, projekte jalgratturite ja jalakäijate jaoks ning transpordi juurdepääsetavuse parandamist puudega inimeste jaoks;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(4) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.
(6) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0067.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0316.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0222.
(10) ELT C 316, 22.9.2017, lk 155.
(11) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 35.

Viimane päevakajastamine: 7. november 2018Õigusalane teave