Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2117(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0064/2018

Esitatud tekstid :

A8-0064/2018

Arutelud :

PV 02/05/2018 - 32
CRE 02/05/2018 - 32

Hääletused :

PV 03/05/2018 - 7.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0203

Vastuvõetud tekstid
PDF 233kWORD 68k
Neljapäev, 3. mai 2018 - Brüssel Lõplik väljaanne
ELi lamba- ja kitsekasvatuse sektori praegune olukord ja tulevikuväljavaated
P8_TA(2018)0203A8-0064/2018

Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon ELi lamba- ja kitsekasvatussektori praeguse olukorra ja tulevikuväljavaadete kohta (2017/2117(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 2015. ja 2016. aastal komisjoni egiidi all toimunud Euroopa lambalihafoorumil esitatud soovitusi,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna B tellitud uuringut Euroopa lamba- ja kitselihasektori tuleviku kohta,

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni lamba- ja kitsekasvatussektori tuleviku kohta Euroopas(1),

–  võttes arvesse 2011. aastal läbiviidud komisjoni uuringu „ÜPP meetmete hindamine lamba- ja kitsekasvatussektoris“ järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi loodust, rahvast ja majandust käsitleva ELi tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise‑eeskirjad,

–  võttes arvesse Madalmaade ombudsmani järeldusi tema 2012. aasta aruandest Q‑palaviku probleemi valitsuse poolt käsitlemise kohta(3) ja tema 2017. uuringust õppetundide kohta, mille Madalmaade valitsus on saanud Q‑palaviku epideemiast(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0064/2018),

A.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatussektori kasumlikkus on ELis valdavalt väike ja et nende sektorite tulud on liidu madalaimate hulgas, seda peamiselt suurte tegevus- ja reguleerimiskulude tõttu, mis on mõnikord müügihinnast suuremad ja mis sunnib paljud ja üha arvukamad tootjad sektorist lahkuma;

B.  arvestades, et toiduainete tarneahela tasakaaluhäired süvendavad nimetatud sektorite haavatavust ning et komisjon ei ole siiani võtnud Euroopa Parlamendi nõutud vajalikke reguleerivaid meetmeid;

C.  arvestades, et võimatu on rajada ja säilitada lamba- ja kitseliha tootmist, kui põllumajandustootjatele ei tagata stabiilset sissetulekut;

D.  arvestades, et Euroopas on lammaste ja kitsede tõuaretus hooajaline, erinevalt mõnest teisest maailma piirkonnast, kus täismahus aretus- ja tootmistegevus saab toimuda aastaringselt; arvestades, et suured hooajalised kõikumised võivad panna tootjad ja loomakasvatajad majanduslikult ebakindlasse olukorda;

E.  arvestades, et mõlemad sektorid võivad luua ja säilitada töökohti ebasoodsates, näiteks kaugetes ja mägipiirkondades;

F.  arvestades, et lamba- ja kitseliha tootmine pakub olulist arengu- ja tööhõivepotentsiaali paljudes ebakindlates linnalähedastes ja maapiirkondades, eelkõige tänu lamba- ja kitseliha ja kvaliteetsete piimatoodete müügile, mida saab turule tuua kohalike lühikeste tarneahelate kaudu;

G.  arvestades, et lambakasvatajatel on raske leida kvalifitseeritud ja mõnikord isegi oskusteta tööjõudu;

H.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatus on osa paljude liikmesriikide kultuuripärandist ning pakub kvaliteetseid traditsioonilisi tooteid;

I.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatussektor peab tagama maailma kõrgeimad toiduohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu ning keskkonnasäästlikkuse standardid;

J.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatusel on suur tähtsus keskkonnasäästlikkuse seisukohast, eriti seal, kus see põhineb karjatamisel, kuna see hõlmab 70 % ebasoodsate looduslike tingimustega, sealhulgas eraldatud ja raskesti ligipääsetavatest piirkondadest, aitab säilitada maastikke ja bioloogilist mitmekesisust (sealhulgas kohalikke tõuge) ning võidelda erosiooni, soovimatu biomassi kuhjumise, kaitsetammide purunemise ning laviinide ja metsatulekahjude vastu;

K.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatusel on Euroopa maapiirkondades tähtis sotsiaal‑majanduslik ülesanne säilitada ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades põllumajandustootmist ja töökohti ning pakkuda kvaliteetseid traditsioonilisi tooteid;

L.  arvestades, et tuleb soodustada põllumajandustootjate põlvkondade vaheldumist, et tagada sedalaadi karjakasvatuse säilimine ja aidata pidurdada kiiret rahvastikukadu paljudes maapiirkondades, kus napib põhilisi ja perede tugiteenuseid, mis mõjutab eriti naisi, kes teevad selles sektoris tähtsat ja tihtipeale nähtamatut tööd;

M.  arvestades, et sellised sektorid pakuvad soodsat keskkonda ja võimalusi noortele, kes soovivad kas hakata tegelema inimmõõtmelise põllumajandusega (mida iseloomustab näiteks madal turukapitalisatsiooni tase, arenenud kollektiivne elukorraldus, üksteise abistamine ja ühistute tehnika ühiskasutus) või luua oma ettevõtted;

N.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatajate keskmine vanus tõuseb pidevalt, teadmisi ei anta järelpõlvedele edasi ning see takistab mõlema sektori tõrgeteta toimimist ja muudab nad edaspidi teadmiste ja oskuste puudumise tõttu haavatavaks; arvestades, et tõuaretajatel ja kvaliteettoodete, näiteks käsitööjuustude tootjatel puuduvad sageli vajalikud turundus- ja müügioskused, et oma tooteid turul ligitõmbaval viisil pakkuda;

O.  arvestades, et ELis on enamasti levinud ekstensiivne kitse- ja lambakasvatus, näiteks loomade pidamine karjamaal; arvestades, et mõnedes liikmesriikides harrastatakse intensiivset kitse- ja lambakasvatust;

P.  arvestades, et mõlemad sektorid aitavad kaitsta suure ökoloogilise või loodusväärtusega alasid, näiteks karjamaid, puisniite, looduslikke rohumaid ning muud tüüpi metsakarjamaid (dehesa) ja vähemviljakaid alasid, ning neil on suur tähtsus ka võsarinde hävitamisel;

Q.  arvestades, et enne määruse (EL) 2017/2393(5) jõustumist ei hõlmanud püsirohumaa määratlus piisavalt selliseid Vahemere piirkonna puisniite nagu dehesa‑tammikud ja muud agrometsandusega seotud ökosüsteemid, mis vähendas otsetoetuskõlblike alade pinda ja oli kahjulik nimetatud piirkondade põllumeestele;

R.  arvestades, et karjapidamise näol on tegemist tavapärase ekstensiivse loomakasvatusega, mida harrastatakse peamiselt mägipiirkondades ning mis võimaldab arendada keerukate juurdepääsu- või mehhaniseerimistingimustega või põllumajanduse jaoks väheväärtuslikke alasid ja seeläbi säilitada seal majandustegevust;

S.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides harrastatakse rändkarjakasvatust;

T.  arvestades, et praegune ühine põllumajanduspoliitika näeb ette toetused kohalike põliste lamba- ja kitsetõugude kasvatajatele;

U.  arvestades, et need tõud on kohalike tingimustega hästi kohanenud ja neil on suur tähtsus oma elupaikade elurikkuse ja loodusliku tasakaalu säilitamisel;

V.  arvestades, et kohalikud tõud on kohalike tingimuste ja eripäradega palju paremini kohanenud;

W.  arvestades, et 1980. aastatest saadik on lammaste arv vähenenud 25 miljoni võrra ning viimase 17 aastaga on tootmine langenud enam kui 20 %;

X.  arvestades, et lamba- ja kitseliha tarbimine on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, lambaliha puhul 3,5 kilolt inimese kohta 2001. aastal nüüdseks 2 kilole inimese kohta, ning arvestades, et 2017. aastal langustrend jätkus, seda eelkõige noorte seas;

Y.  arvestades, et Euroopa kitseliha turg on ainulaadne selle poolest, et tootmine on peamiselt koondunud Kreekasse, Hispaaniasse ja Prantsusmaale, samas kui tarbimine on kõige suurem Portugalis, Itaalias ja Kreekas;

Z.  arvestades, et talledest või täiskasvanud praakloomadest saadud kitseliha tootmine on hooajaline ning on väheste ettevõtjate kontrolli all oleva piimatootmise kõrvalsaadus, kusjuures piima hind on tootjate jaoks liiga madal;

AA.  arvestades, et kitseliha nappus müügipunktides kaotab selle tarbijate vaateväljalt, mistõttu tarbimine väheneb;

AB.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatus annavad 3 % Euroopa piima- ja 9 % Euroopa juustutoodangust, ning et neis töötab Euroopa Liidus ühtekokku 1,5 miljonit inimest;

AC.  arvestades, et kitsepiima ja kitsejuustu tarbimine on mitmes liikmesriigis viimastel aastatel oluliselt kasvanud;

AD.  arvestades, et ELis toodetav lambaliha katab umbes 87 % turunõudlusest ja et import kolmandatest riikidest, eeskätt Uus-Meremaalt, õõnestab ELi toodangu konkurentsivõimet kõige tundlikumatel aastaaegadel (lihavõttepühad ja jõulud), aga ka ülejäänud aasta jooksul, kuna Uus-Meremaa ja Austraalia on suured lambaliha eksportijad;

AE.  arvestades, et viimastel aastatel on Uus‑Meremaa suurendanud värske ja jahutatud liha eksporti ja vähendanud traditsioonilist külmutatud liha eksporti, mis mõjutab senisest rohkem ELi värske liha turgu ja toob kaasa Euroopa tootjatele makstavate hindade alanemise; on veendunud, et eelseisvatel vabakaubanduslepingu läbirääkimistel Uus-Meremaaga tuleb seda arvesse võtta;

AF.  arvestades, et paljudel juhtudel ei konkureeri ELi tootjad kolmandatest riikidest pärit impordiga võrdsetel tingimustel, kuna kolmandate riikide regulatiivsed ning kvaliteedi- ja keskkonnanõuded on tihtipeale vähem ranged;

AG.  arvestades, et tundlikke lamba- ja kitsekasvatussektoreid tuleks Euroopa Liidu praegu Uus-Meremaa ja Austraaliaga peetavatel vabakaubanduslepingu läbirääkimistel kaitsta või siis need nimetatud kaubanduslepingutest üldse välja jätta;

AH.  arvestades, et mõned ELi naabruspiirkonnad on ilmutanud huvi ELi lamba- ja kitsekasvatustoodete vastu ning see pakub ELi tootjatele võimalusi, mida ei ole aga kahjuks täielikult ära kasutatud;

AI.  arvestades, et Brexit võib põhjustada liidusiseses lambalihakaubanduses suuri muutusi, kuna Ühendkuningriik on kõige suurem lambaliha tootja ja peamine kolmandate riikide toodangu ELi importimise kanal;

AJ.  arvestades, et Ühendkuningriik impordib umbes poole Uus-Meremaalt pärit lambaliha impordikvoodist ja ligi kaks kolmandikku Austraaliast pärit lambaliha kvoodist ja et Euroopa Liit ei saa oma rahvusvahelistest kohustustest üleöö taganeda, mis süvendab Brexitiga kaasnevat ebakindlust;

AK.  arvestades, et lamba- ja kitsevill on jätkusuutlik, taastuv ja biolagunev tekstiilitööstuse tooraine;

AL.  arvestades, et lambavilla ei tunnustata ELi toimimise lepingu I lisas põllumajandustootena ning et määruses (EL) nr 142/2011 on see liigitatud vaid loomsete kõrvalsaaduste alla;

AM.  arvestades, et selline tunnustuse puudumine seab lambakasvatajad teiste põllumajandustootjatega võrreldes ebasoodsasse olukorda, sest esiteks kehtivad villa transportimisel tunnustatud põllumajandustoodetega võrreldes kõrgemad nõuded ning teiseks ei saa villa puhul ühise turukorralduse kaudu turgu mõjutada;

AN.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatus on oma laadilt suuresti ekstensiivne ja seal võib vahetult kokku puutuda metsloomadega, kelle terviseseisundit ei saa garanteerida;

AO.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 999/2001 kohaselt kehtestati skreipi vastu võitlemise kavaga 100 %‑line tõuloomade vahetamise piirang ning et skreipi genotüpiseerimise tulemusena vähenes väikeste kohalike põlistõugude isaste tõuloomade arv karjades kuni 50 %;

AP.  arvestades, et hiljutised loomahaiguste puhangud on näidanud, et haiguse puhkemine ühes liikmesriigis võib ohustada kogu Euroopa põllumajandusturgu, kui meenutada mitmeid Euroopa Liitu tabanud epideemiaid, millest mõned, näiteks aastatel 2007–2011 kitsefarme tabanud Q‑palaviku epideemia, võivad kahjustada ka inimeste tervist;

AQ.  arvestades, et lammaste ja kitsede vaktsineerimine kaitseb liikmesriikide karju piiriüleste haiguste eest, piirab nakkuste ühest riigist teise levimise ohtu ja aitab leevendada antimikroobikumiresistentsuse mõju;

AR.  arvestades, et vastavalt Euroopa terviseühtsuse tegevuskavale antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks on vaktsineerimise teel immuunsuse kujundamine antimikroobikumiresistentsuse vastane kulutõhus rahvatervisemeede (olgugi antibiootikumide kasutamine lähiperspektiivis odavam), ning lisaks nähakse tegevuskavas ette stimuleerida diagnostikameetmete, alternatiivsete antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamist;

AS.  arvestades, et lammaste ja kitsede elektrooniline märgistamine tagab tõhusalt loomade jälgitavuse, kuid kõrvamärkide kaotamine või eksikombel lugemata jätmine võib kaasa tuua teinekord ebaproportsionaalseid karistusi;

AT.  arvestades, et põllumajandustootjatel on raskusi ka tallede praeguste märgistamisnõuete täitmisel;

AU.  arvestades, et teatavate loomaliikide, eriti suurkiskjate kaitsmine elupaikade direktiiviga (92/43/EMÜ), nende looduslike elupaikade seisundi halvenemine ning nende looduslike saakloomade arvukuse ja kvaliteedi kahanemine koos maapiirkondade rahvastikukao ja liikmesriikide ennetavate investeeringute puudumisega on põhjused, mille tõttu kõigis piirkondades on oluliselt sagenenud kiskjate rünnakud kitse- ja lambakarjadele, mis veelgi halvendab mõningate põllumajandusettevõtete juba niigi rasket olukorda ning ohustab mitmel pool traditsioonilist põllumajandust ja loomade karjatamist;

AV.  arvestades, et kiskjad ja suured lihasööjad on mõnedes Euroopa Liidu piirkondades saavutanud hea kaitsetaseme;

AW.  arvestades, et niipea, kui soovitud kaitsetase on saavutatud, tuleks teatavates piirkondades arvestada võimalusega muuta liikide kaitsestaatust;

AX.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatajad peavad toime tulema mahuka bürokraatia ja halduskoormusega, mis tuleneb ÜPP kõrval ka muudest ELi eeskirjadest, näiteks neist, mis reguleerivad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste käitlemist;

AY.  arvestades, et lamba- ja kitselihaturg on väga killustunud ja turuhindade edastamine ei ole läbipaistev;

AZ.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides on väga vähe tapamaju, mis takistab neis riikides kõnealuste sektorite arengut;

BA.  arvestades, et tapamajatööstuse ümberkorraldamine, tervishoiueeskirjade järgimine ja tapaloomade arvu vähenemine põllumajandustootmise kahanemise tõttu on mitmes piirkonnas kaotanud majanduslikud vahendid, mida on vaja lisaväärtuse loomiseks ja kohalike tarneahelate säilitamiseks;

BB.  arvestades, et muu hulgas tapamajatööstuse ümberkorraldamine ning nn hullu lehma tõve kriisi ja hügieeni- ja tervishoiupaketi tõttu kohaldatud meetmed on mitmetest liikmesriikidest kaotanud kohaliku otsemüügi säilitamiseks vajalikud vahendid ja kergitanud loomade tapmise kulusid;

BC.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatuse tootlikkuse tõstmiseks on tähtsad ja vajalikud teisaldatavad lüpsiseadmed ja tapamajad või meetmed selliste seadmete kohapeal kättesaadavaks tegemiseks;

BD.  arvestades, et lamba- ja kitselihast lõpptooted ei ole tihtipeale nii mitmekesised kui teiste lihaliikide puhul, mis kahandab nende atraktiivsust ja tarbijate huvi nende vastu;

BE.  arvestades, et lihatootmisel tuleb suurendada lisaväärtust ja võtta kasutusele uuenduslikud, noorte tarbimisharjumustele paremini vastavad retseptid;

BF.  arvestades, et lisaks ELi tarbijate varustamisele mitmekesiste liha-, piima- ja villatoodetega on kitse- ja lambakasvatusel paljudes kogukondades väga suur kultuuriline tähtsus, mida muu hulgas tõendavad Bulgaaria kukeri ja Rumeenia capra traditsioonid;

BG.  arvestades, et paljudes liikmesriikides kasvab kohalike ja mahepõllumajandustoodete turg, mis rahuldab tarbijate nõudlust läbipaistvuse ja kvaliteedi järele;

BH.  arvestades, et vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 665/2014 võivad liikmesriigid mägipiirkondadest pärit lamba- ja kitsekasvatustoodete paremaks tutvustamiseks kasutada vabatahtlikku „mägipiirkonna toote“ mõistet;

BI.  arvestades, et ELi kvaliteedikavad, eriti kaitstud geograafiline tähis ja kaitstud päritolunimetus on vahendid, mis aitavad suurendada lamba- ja kitsekasvatustoodete nähtavust ning sellega parandada nende turustamisvõimalusi;

BJ.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides takistab arengut asjaolu, et puudub struktuuripoliitika kas ühe või mõlema kõnealuse sektori arendamiseks;

BK.  arvestades, et selline poliitika võiks hõlmata soovitusi eri tootmisjärkudeks, näiteks tõuaretuseks (paaritusloomade valik, jäärade kasvatamine jne) ja turustamiseks;

Toetuste suurendamine

1.  toetab komisjoni algatusel toimunud Euroopa lambalihafoorumi poolt 2016. aastal avaldatud soovitusi, eelkõige mõtet seada sisse keskkonnamakse, et tunnustada lamba- ja kitsekasvatussektori tähtsust avalike hüvede pakkumisel, eriti ekstensiivse karjatamise korral, seoses: maade seisundi parandamise ning elurikkuse, ökosüsteemide, ökoloogiliselt väärtuslike alade ja vee kvaliteedi säilitamisega; kliimamuutuste, üleujutuste, laviinide, metsatulekahjude ja neile järgneva erosiooni tõkestamisega; ning maaelu ja tööhõive säilitamisega; rõhutab, et nimetatud soovitused peaksid kehtima ka kitseliha- ning lamba- ja kitsepiimatoodete tootmise suhtes;

2.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda stiimulite pakkumist rändkarjakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtjatele;

3.  toetab järgmise ÜPP reformi raames lamba- ja kitsekasvatussektori toodanguga seotud vabatahtlike toetuste ning mõlemale sektorile suunatud muude asjaomaste meetmete säilitamist ja võimaluse korral nende suurendamist ning loomade karjatamise diferentseeritud subsideerimist, et pidurdada ELis neist tegevusaladest loobumist, ning arvestades paljude lamba- ja kitsekasvatajate suurt sõltuvust otsetoetustest;

4.  toonitab, et määruse (EL) 2017/2393 üle peetavatel läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe kohaselt vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetuskava lihtsustatakse ja muudetakse selgemaks, loobudes viitamast kogusepiirangutele ja tootmise säilitamisele ning lubades liikmesriikidel teatavad abikõlblikkuskriteeriumid ja üldeelarve igal aastal läbi vaadata;

5.  kutsub kõiki liikmesriike üles laiendama põllumajanduse keskkonnatoetuse makseid lamba- ja kitsekarjamaadele ning toetama põllumajandustootjaid, kes eriliselt hoolitsevad loomade heaolu eest;

6.  avaldab heameelt määruse (EL) 2017/2393 läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe üle, millega tunnistatakse Vahemere piirkonna rohumaade, näiteks dehesa‑tammikute eripära ning püütakse kehtestada õiglasem kord otsetoetusi saavate pindade väljavalimiseks ning looduslikele ja metsakarjamaadele osaks saava diskrimineerimise hüvitamiseks;

7.  rõhutab selliste karjamaade tulekaitselist tähtsust, kuid märgib, et nimetatud korrektiivid on siiski liikmesriikide jaoks vabatahtlikud;

8.  on veendunud, et teisi agrometsandusliku karjatamisega seotud ökosüsteeme ei tohiks samuti diskrimineerida, ning nõuab, et lamba- ja kitsekasvatajate puhul tuleb loobuda metsastunud alade pindalapõhiste otsetoetuste puhul kasutatud nõudest, et rohumaa peab moodustama metsastunud alast 50 %;

9.  toetab sobiva karjatamise lubamist ökoloogilise kasutuseesmärgiga aladel, muu hulgas mõningate ebasoodsamate piirkondade kuivadel ja kehvadel rohumaadel;

10.  rõhutab, et karjatamist ei tohiks lubada seal, kus see võib kahjustada õrnu looduslikke alasid; rõhutab sellega seoses mäletsejate suurt tähtsust toorkiu ärakasutamise seisukohast;

11.  peab vajalikuks toetada rohkem noori põllumajandustootjaid ja kutsealale sisenejaid nii otsetoetuste kui ka maaelu arengu poliitika meetmete kaudu, et stimuleerida lamba- ja kitsekasvatusmajandite rajamist või ülevõtmist, kuna nende sektorite madalast tulukusest tingitud karjakasvatajate kõrge keskmine vanus (selgelt suurem kui teistes põllumajandusharudes) on üks peamisi probleeme maapiirkondades elu säilitamisel ja liidu toiduga kindlustatuse tagamisel;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse konkreetseid probleeme, mida on tõstatanud kõnealustes sektorites töötavate naiste esindusorganisatsioonid, rakendades muu hulgas meetmeid naiste nähtavuse parandamiseks, nende omaniku- ja kaasomanikustaatuse edendamiseks ning vajalike peretoetusteenuste juurutamiseks;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama eriprogramme, mis võimaldaksid naistel leida neis sektorites oma koht, kuna see võiks siin oluliselt soodustada hädavajalikku põlvkonnavahetust ning aidata säilitada lamba- ja kitsekasvatust kui pere-ettevõtlust;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu geneetiliste ressursside mitmekesisusele lamba- ja kitsekasvatussektoris, arvestades nende ressursside tähtsust tootlikkuse (fertiilsus, viljakus jne), tootekvaliteedi ja loomade nende keskkonnaga kohanemise seisukohalt;

15.  hindab selliseid kohalike tõugude ja diferentseeritud kvaliteedi edendamise praegu toimivaid tugiliine nagu näiteks mahetoodangu sertifitseerimine;

16.  rõhutab, et sellega seoses tuleks tõuaretuskavades arvestada selliste küsimustega nagu kohalike vastupidavate tõugude säilitamine;

17.  rõhutab kohalike lamba- ja kitsetõugude tähtsust karjakasvatusel Alpide piirkonnas, kus teiste tõugude kasvatamine on ebapraktiline;

18.  palub komisjonil võtta ulatuslikumaid meetmeid selliste lamba- ja kitsetõugude pidamise toetamiseks;

19.  nõuab suuremat toetust lamba- ja kitsekasvatussektori tootjaorganisatsioonidele;

20.  võtab teadmiseks arengud nende sektorite subsideerimisel, mis on väga tähtis selleks, et suurendada tootmise tõhusust ja konkurentsivõimet, parandada toodete kvaliteeti ja võimaldada ELi isevarustamist lambalihaga, kusjuures kõik need eesmärgid on kooskõlas ELi tõhususe tõstmise ja kvaliteedi parandamise eesmärkidega;

Reklaam ja innovatsioon

21.  kutsub komisjoni üles suurendama toetusi innovaatilistele tootmismeetoditele ja -tehnoloogiatele, et tõsta lamba- ja kitsekasvatussektori konkurentsivõimet ning reklaamida siseturul liha-, piima- ja villatooteid, tõstes esile mitte ainult traditsioonilisi tooteid (näiteks juust), vaid ka uuemat lihatoodangut, et pakkuda tarbijate ootustele ja turunõudlusele vastavaid tooteid; palub ka komisjonil õhutada korrapärasemat tarbimist teabekampaaniatega, kus tutvustatakse uutele tarbijatele sobivaid valmistamisviise, seda ka uutes naabruskonna riikides ja idapoolsetel turgudel, ning rõhutatakse kitse- ja lambaliha tervislikkust ja toiteväärtust;

22.  peab vajalikuks väärata arusaam, nagu oleks lambalihatoite raske valmistada, ning püüda muuta punasest lihast loobumise suundumust;

23.  rõhutab, et ELis lamba- ja kitseliha tootmise suurendamiseks tuleb püüda suurendada nende tarbimist;

24.  tunnustab komisjoni tema kavatsuse eest eraldada järgmiste liidu kaasrahastamisega müügiedenduskampaaniate ajal lamba- ja kitseliha- ja -piimatoodetele omaette eelarverida;

25.  juhib tähelepanu vajadusele tagada piisav rahastamine reklaamikampaaniatele, millega tahetakse suurendada ELis lamba- ja kitsekasvatustoodete tarbimist;

26.  nõuab, et nahad ja vill tuleb lugeda soodustust saavate toodete hulka;

27.  palub komisjonil kooskõlastada reklaamikampaaniaid lamba- ja kitsekasvatustoodete märgistamiseks kaitstud geograafiliste tähiste ja kaitstud päritolunimetustega, et need tarbijale ahvatlevamaks muuta; nõuab villa turuväljundite põhjalikku uurimist, et tagada tootjatele suurem majanduslik kasu;

28.  ergutab suuremat arvu liikmesriike võtma kasutusele kehtivates ELi õigusaktides sätestatud vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägipiirkonna toode“, mis aitab tagada toodete parema nähtavuse ja aitab tarbijatel langetada teadlikumaid otsuseid;

29.  rõhutab vajadust, et nii üksiktootjad kui ka tootjate ühendused, kes mõlemad võivad diferentseeritud kvaliteedist kasu saada, võtaksid kasutusele lamba- ja talleliha garantiimärgised; rõhutab, et need märgised peavad heaks kiitma pädevad kohalikud asutused kooskõlas nende kasutamist reguleerivate asjaomaste õigusnormidega;

30.  nõuab toetust sellistele lamba- ja kitsekasvatussektorile pühendatud ja kogu ELi hõlmavatele reklaamüritustele nagu festivalid ja muud taolised iga-aastased sündmused, kuna need aitavad tõsta üldsuse teadlikkust nende sektorite kasulikkusest ELi ning tema keskkonna ja kodanike jaoks;

31.  palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid traditsioonilise lamba- ja kitsekasvatuse suure potentsiaali ärakasutamist põllumajandusturismis;

Head tavad

32.  kutsub komisjoni looma tingimusi lamba- ja kitsepiimasektori arenguks, võimaldades põllumajandusettevõtetes võimalikult suurt lisaväärtust kvaliteetsete poliitikasuundade abil, millega soodustatakse põllumajandusettevõtetes selliste piimatoodete tootmist, mida turustatakse peamiselt lühikeste või kohalike tarneahelate kaudu; rõhutab seejuures, kui oluline on, et komisjon tagaks hügieenieeskirjade parema rakendamise kõigis liikmesriikides, eelkõige järgides dokumenti „Käsitööndusliku juustutootmise hea hügieeni tavade juhis“, mille on koostanud talu- ja käsitööjuustu- ja piimatootjate Euroopa võrgustikku (FACE) kuuluvad põllumajandustootjad koostöös komisjoniga;

33.  palub komisjonil luua lamba- ja kitsekasvatussektorile suunatud veebiplatvorm, mille peamine eesmärk oleks liikmesriikide asjaomaste heade tavade ja teabe vahetamine;

34.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks lamba- ja kitsekasvatussektori toodete turustamise heade tavade suunised, mida saaks liikmesriikidele ja kutseorganisatsioonidele jagada;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu villatootmise ja -töötlemise sektorile, toetades villatöötlemisahela osalejate vahel teabe ja heade tavade vahetamiseks käivitatud programmide elluviimist;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks võimalust teha loomseid kõrvalsaadusi käsitlevate määruste (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 kohaldamisel erandeid villa suhtes, kuna see on toode, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks;

Turgude täiustamine

37.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid hindade läbipaistvuse kohta kõnealustes sektorites, et anda tarbijatele ja tootjatele teavet tootehindade kohta;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalust ühtlustada rümpade suhtes kehtivaid eeskirju, nii et need kajastaksid tegelikke kulusid, ohustamata seejuures kohalike tõugudega tagatud elurikkust, ning uurima võimalust luua Euroopa vaatluskeskus, mis jälgiks lamba- ja kitseliha hindu ja tootmiskulusid; märgib, kui tähtis on jälgida marginaale kogu toiduainete tarneahela ulatuses, sealhulgas hulgihindade osas;

39.  hoiatab, et muutumatu või langev nõudlus koos toodangumahu kasvuga võib tootjahinnad alla viia;

40.  tuletab meelde, et vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 149 võivad tootjaorganisatsiooni koondunud lamba- või kitsepiimatootjad pidada ühiseid läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks kuni 33 % üle ühe riigi toodangust ja kuni 3,5 % üle kogu Euroopa toodangust; rõhutab, et kõnealused künnised kehtestati eeskätt lehmatoorpiimale ning on seetõttu piiravad ja ebasobivad väikemäletsejaliste toodangu jaoks, eriti kui põllumajandustootjad soovivad koonduda kohalike tootjaorganisatsioonide ühendustesse või mitme ostjaga tootjaorganisatsioonide ühendustesse või kui neil tuleb tegemist teha suurkontsernidega;

41.  nõuab täpsete näitajate kehtestamist, et suuta täpsemalt jälgida kitseliha tootmist, tarbimist ja kaubastamist, eristades vanaloomi ja tallesid;

42.  kõnealuste sektorite konkurentsivõime ja praeguse madala tootlikkuse parandamiseks peab vajalikuks parandada tootjate läbirääkimispositsiooni ja turujõudu toiduainete tarneahelas, laiendades selleks lamba- ja kitsekasvatuse ning liha- ja piimatoodete osas kehtivate lepinguliste suhete korda, milleks tuleb luua tootja- ja tootmisharudevahelised organisatsioonid sarnaselt muude maaviljelus- ja karjakasvatussektoritega ning kooskõlas määruse (EL) 2017/2393 raames saavutatud kokkuleppega;

43.  tootmise ja pakkumise paremat ühildamist võimaldava nõudluse juhtimise meetmena nõuab lambaliha jaoks kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutuselevõtmist, nii nagu see määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 172 põhjal on ette nähtud singi puhul;

44.  märgib, et lamba- või kitsepiima tootjate organisatsioonid või tootjaorganisatsioonide ühendused võivad jätta tähelepanuta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 149 kohased siduvad ülemmäärad, kui nad teostavad ühiselt majandustegevust (reklaam, kvaliteedikontroll, pakendamine, märgistamine või töötlemine) vastavalt määrusega (EL) 2017/2393 muudetud artiklile 152;

45.  soovitab kõigil liikmesriikidel, kes seda veel ei ole teinud, laiendada piimapaketiga ette nähtud rahaline toetus ka lamba- ja kitsepiimasektoritele;

46.  on veendunud, et lamba- ja kitsekasvatustooteid ei tohi lasta müüa tootjahinnast odavamalt;

47.  palub komisjonil koostöös liikmesriikidega uurida lamba- ja kitseliha tarneahelat (eristades näiteks vanaloomade ja tallede liha), tagamaks et põllumajandustootjad saaksid turult õiglast tulu;

48.  rõhutab sellega seoses lamba- ja kitsekasvatustoodete otseturunduse tähtsust;

49.  palub komisjonil kunstlike juurdehindluste piiramiseks edendada tootjate ja tootjaorganisatsioonide otsemüüki soodustavat õhkkonda;

50.  toetab kohalike tarneahelate arendamist lambakasvatussektoris kui võimalust suurendada lambakasvatusmajandite tulusid ning pakkumist ja nõudlust paremini ühitada, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kõnealuste kohalike tarneahelate arengu jaoks olulistele kohalikele tapamajadele suunatud avaliku poliitika suundadele;

51.  tuletab meelde, et tootjad saavad vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 150 kehtestada meetmeid juustu, sealhulgas lamba- ja kitsejuustu pakkumise reguleerimiseks kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähistega;

52.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et neid vahendeid on laiendatud 2020. aasta järgsele perioodile osana kokkuleppest, milleni jõuti läbirääkimistel määruse (EL) 2017/2393 üle;

53.  peab vajalikuks edendada põllumajandustootjate seas pakkumise koondumist sellistesse ettevõtetesse nagu ühistud, mis tugevdavad nende läbirääkimispositsiooni toiduainete tarneahelas, annavad liikmeks olevate põllumajandustootjate toodangule lisaväärtust ja viivad ellu kulusäästu andvaid või üksikettevõtjate jaoks raskesti teostatavaid meetmeid, mille näiteks on innovatsioon ja karjakonsultantide tegevus;

54.  soovitab ametiasutustel neis liikmesriikides, kus lamba- ja kitsekasvatussektori ametiorganisatsioonid on tõendatult oma huvi ilmutanud, koostada nende sektorite keskpika tähtajaga ja pikaajalised arengukavad koos soovitustega tõuaretuse ja toodangu turustamise parandamiseks;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama programme, millega julgustatakse tootjaid asutama tootmis- ja turustuskontserne, tegelema otseturundusega ning tootma ja märgistama eriomadustega lamba- ja kitseliha- ja -piimatooteid (näiteks piirkondlikke või mahetooteid);

56.  kutsub komisjoni üles kergendama lamba- ja kitsekasvatusmajandites endas väikeste juustutööstuste loomist, mis võimaldaks põllumajandustootjatel suurendada oma ettevõtete lisaväärtust;

57.  nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks täiendavaid vahendeid ja instrumente, mis võivad aidata sektoritel kriiside ja globaalprobleemidega toime tulla ning tagada nende jätkusuutliku arengu;

58.  peab lamba- ja kitsekasvatussektoris vajalikuks kasutusvalmis kriisiennetus- ja -ohjamisvahendeid, mis aitaksid tasandada hinnakõikumisi ning tagada tootjatele õiglase tasu, hea investeerimiskliima ja majandite ülemineku noorte kätte;

59.  märgib, et lamba- ja kitseliha kvaliteet sõltub suuresti loomasöödast ning et ELi lamba- ja kitsekasvatussektoris on seetõttu konkurentsitingimused piirkonniti väga erinevad;

60.  palub liikmesriikide asutustel tagada tootjate pääs turgudele ja spetsialiseeritud turustuskanalite rajamine;

Brexit ja kaubanduslepingud

61.  palub komisjonil välja selgitada, mis toimub lambalihaturul pärast Brexitit, ning rakendada vajalikke meetmeid suurte turutõrgete ärahoidmiseks, muu hulgas luua tõhusam hindade ja turgude turvavõrk, et kaitsta sektoreid Brexiti mõju eest;

62.  nõuab tungivalt, et komisjon ilmutaks Uus‑Meremaa ja Austraaliaga uute vabakaubanduslepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel ettevaatust ning kõigepealt analüüsiks Brexiti mõju lamba- ja kitsekasvatusele, eriti seda, mis saab ELi poolt Uus-Meremaale antud 287 000 tonni rümpade massiekvivalendina väljendatud lambalihakvoodist, millest keskmiselt kasutatakse ära 75 %, kusjuures umbes 48 % läheb Ühendkuningriigile, ning ELi poolt Austraaliale antud 19 200 tonni rümpade massiekvivalendina väljendatud lambalihakvoodist, millest kasutatakse ära keskmiselt ligi 100 % ning umbes 75 % läheb Ühendkuningriigile;

63.  on seisukohal, et uute vabakaubanduslepingutega tuleks Uus-Meremaale ja Austraaliale Euroopa Liitu lambaliha eksportimiseks antud kvoodid jagada kaheks – värske ja jahutatud liha kvoodiks ja külmutatud liha kvoodiks; tuletab meelde, et kui ELis turustatakse lambad väga sageli kuue kuni üheksa kuu vanusena, siis Uus‑Meremaal turustatakse nad tihtipeale 12 kuu vanuselt; juhib tähelepanu sellele, et turulepääsu sooduskorda ei tohiks kohaldada praegusi tariifikvoote ületavate koguste suhtes;

64.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament luges lambaliha Uus‑Meremaaga peetavatel vabakaubanduslepingute sõlmimise läbirääkimistel eriti tundlikuks küsimuseks oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis, mis sisaldab Euroopa Parlamendi soovitust nõukogule seoses kavandatud volitustega kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Uus-Meremaaga(6);

65.  kinnitab, et kõigis vabakaubanduslepingutes tuleb täielikult järgida ELi kõrgeid loomade heaolu, keskkonna- ja toiduohutuse nõudeid; märgib, et praegu Uus‑Meremaale kehtivad tariifikvoodid mõjutavad lambaliha tootmist ELis;

66.  tunneb muret kirja pärast, mille Ameerika Ühendriigid ja veel kuus suurt põllumajandustoodangu eksportijat (Argentiina, Brasiilia, Kanada, Uus-Meremaa, Tai ja Uruguay) saatsid 26. septembril 2017 Ühendkuningriigi ja ELi esindajatele Maailma Kaubandusorganisatsiooni juures ja milles käsitleti institutsioonisiseseid arutelusid tariifikvootide võimalikuks ümberjaotamiseks Ühendkuningriigi ja ülejäänud ELi liikmesriikide vahel;

67.  rõhutab, et kui tähtis on, et Ühendkuningriik säilitaks EList lahkumise järel oma praeguse osakaalu tariifkvootidest ning et saavutataks kokkulepe, mis ei laseks ei Ühendkuningriigi ega ka ELi turgu imporditud lambalihaga üle ujutada, nii et välditaks kahjulikku mõju Ühendkuningriigi ja ELi tootjatele;

68.  mõistab, et Ühendkuningriigi lambalihasektor sõltub suuresti ELi turust, kuid leiab, et see olukord kätkeb endas nii probleeme kui ka võimalusi;

69.  on seisukohal, et Ühendkuningriigi lahkumine EList peaks olema võimalus arendada edasi Euroopa lamba- ja kitsekasvatussektorit, et muuta EL vähem sõltuvaks lamba- ja kitseliha impordist Uus‑Meremaalt;

70.  väljendab kahetsust selle üle, et enam kui 1400 kaitstud geograafilise tähisega Euroopa põllumajandustoote suhtes ei kohaldata automaatselt võrdväärset kaitset kolmandate riikide turgudel, mida hõlmavad ELi poolt sõlmitud rahvusvahelised kaubanduslepped;

71.  palub, et edaspidi kolmandate riikidega kaubanduslepinguid sõlmides võetaks arvesse lamba- ja kitsekasvatajate ebakindlat olukorda, konkreetsemalt loetaks need sektorid tundlikeks sektoriteks või jäetaks need läbirääkimiste temaatikast kõrvale, et vältida lepingusätteid, mis võiksid kuidagi kahjustada Euroopa tootmismudelit ja kohalikku ja piirkondlikku majandust;

72.  rõhutab, et peamiste lamba- ja kitseliha eksportivate riikide tootmiskulud ja nõuded on oluliselt madalamad kui Euroopas;

73.  rõhutab, et neid sektoreid tuleks käsitleda asjakohaselt, näiteks seada sisse tariifikvoodid või piisavad üleminekuperioodid, võttes nõuetekohaselt arvesse kaubanduslepete kumulatiivset mõju põllumajandusele või koguni jättes need sektorid läbirääkimiste temaatikast kõrvale;

74.  sellega seoses rõhutab eriti tõsiseid loomakaitseprobleeme ja keskkonnamõjusid, mis kaasnevad loomade veoga üksteisest kaugel asuvate riikide vahel;

75.  palub komisjonil kehtestada ELis kohustuslik lambaliha märgistamise reguleerimise süsteem, võibolla koos kogu ELis kasutatava logoga, et tarbijad saaksid ELi ja kolmandate riikide toodetel vahet teha; soovitab selline märgis sertifitseerida rea kriteeriumide põhjal, mille hulgas oleks näiteks põllumajandusettevõtete kvaliteedi tagamise kord ja päritoluriigi tähistamine, nii et tarbijatel oleks täielik teave toote päritolust;

76.  on seisukohal, et sellise süsteemi kavandamisel tuleb hoiduda kahjustamast liikmesriikides ja piirkondlikul tasandil kasutatavaid tootearenduse märgistussüsteeme;

77.  palub, et komisjon aitaks avada ELi lambaliha ja -rupsi eksporditurgusid riikides, kus praegu kehtivad tarbetud piirangud;

78.  palub komisjonil kaaluda ekspordi suurendamist Põhja-Aafrikasse kui kasvavale turule, kus hinnatakse ELi toodangu kvaliteeti ja tagatud toiduohutust;

79.  palub komisjonil koostada aruanded ELi kitse- ja lambaliha- ning -piimatoodete võimalike sihtturgude kohta;

80.  kutsub komisjoni üles edendama Euroopa Liidust eksporditavate toodete kvaliteeti, eelkõige rangete sanitaarnõuete ja jälgitavuse abil, millega tagatakse kõrgema kvaliteediga lamba- ja kitseliha võrreldes sellega, mida ekspordivad Uus‑Meremaa ja Austraalia; juhib tähelepanu sellele, et ELi eriline rõhuasetus kvaliteedile on miski, mida tuleks Euroopa lamba- ja kitseliha tarbimise stimuleerimiseks rõhutada;

Elektrooniline märgistamine

81.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid piirnormide ühtlustamist seoses loomakasvatajate karistamisega tahtmatute vigade eest lammaste märgistamisel ja elektroonilise märgistamissüsteemi kasutamisel, seades rangelt tingimuseks, et see ei tohi viia suurema veamäära aktsepteerimiseni kui ennetava loomatervishoiu puhul ja et see on põhjendatud terviseühtsuse lähenemisviisi valguses;

82.  tunnistab, kui oluline on ELis ennetava loomatervishoiu parandamine ja selle ühtne käsitlus;

83.  rõhutab, et eranditult kõik liikmesriigid peavad õigusakte rakendama;

84.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõrvamärke läheb rohkem kaduma nendel lammastel, keda karjatatakse ekstensiivselt looduslikult ebasoodsamates piirkondades, võrreldes tasandikel peetavate loomadega, ning palub komisjonil seda tunnistada;

85.  palub liikmesriikidel ja komisjonil uurida võimalust töötada ekstensiivselt kasvatatavate väikeste karjade jaoks välja kohalike ahelate jaoks mõeldud lihtsustatud märgistussüsteem, mis ei kahjusta toodete tõhusat jälgitavust, ning kehtestada elektrooniliste kõrvamärkide kasutamisele paindlikumad ja kasvusuunitlusega eeskirjad;

86.  märgib, et märgistussüsteemide väljatöötamisel tuleks võimalikult vähendada bürokraatiat; rõhutab, et väikeste sissetulekutega tootjad vajavad kulukate kohustuslike elektrooniliste märgistussüsteemide kasutuselevõtmiseks finantsabi;

Tervis

87.  märgib, et loomahaiguste puhangutel on katastroofilised tagajärjed loomade, põllumajandustootjate ja kohalike elanike heaolule;

88.  rõhutab, et inimeste ja loomade tervis peab olema alati esmatähtis küsimus;

89.  on seisukohal, et lambaid ja kitsi tabavate nakkushaiguste leviku piiramiseks tuleb teha rohkem piiriüleste loomahaiguse puhangute tõkestamiseks, antibiootikumiresistentsuse mõju vähendamiseks ning vaktsineerimise edendamiseks;

90.  palub komisjonil kooskõlas Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks stimuleerida ja toetada lamba- ja kitsekasvatajaid, kes suudavad näidata, et on ülekaalukalt enamiku oma loomi vaktsineerinud, kuna muidu oleks neil vaktsineerimiseks liiga vähe turustiimuleid;

91.  palub komisjonil parandada oma võimet reageerida loomahaiguste, näiteks lammaste katarraalse palaviku puhangutele ELi uue loomatervisestrateegia, teadustöö rahastamise, kahjude hüvitamise, ettemaksete jne abil;

92.  kutsub komisjoni üles koostama kava isastallede haiguste ja suremuse tõkestamiseks, tuginedes looma tegelikule väärtusele ja seades prioriteediks nii isastallede kui ka kitsede heaolu;

93.  kutsub komisjoni üles hõlbustama immuunpretsiissete vaktsiinide kasutamist kui esmast meedet võitluses sektoris puhkeda võivate haiguste vastu;

94.  rõhutab vajadust parandada ELi tasandil ravimiuuringute toetamise ja müügilubade andmise hõlbustamise kaudu ravimite ja veterinaariatoodete kättesaadavust lamba- ja kitsekasvatussektoris;

95.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ümber hindama metsloomade tervise seire taset, eriti ekstensiivse karjakasvatuse piirkondades;

Kiskjad

96.  tuletab meelde, et kiskjate arvukus kasvab muu hulgas ka kohalike metsloomaliikide kaitseks kehtestatud ELi õigusaktide tulemusena;

97.  toetab elupaikade direktiivi asjaomaste lisade läbivaatamist eesmärgiga kontrollida ja ohjata kiskjate levikut teatavates karjatamispiirkondades;

98.  palub komisjonil võtta arvesse nimetatud direktiiviga võimaldatud paindlikkust ning tegeleda nende probleemidega, nii et maapiirkondade kestlik areng ei satuks ohtu;

99.  rõhutab vajadust objektiivse teaduspõhise käsitluse järele, millega kõigi ettepanekute juures võetaks arvesse loomade käitumist, kiskja-saaklooma suhet, elupaikade direktiivis loetletud liikide röövlusohu arvulist määratlemist, ristandite teket, levialade muutumist ja muid ökoloogilisi küsimusi;

100.  rõhutab, et huntide ja kaitse alla mittekuuluvate hundi ja koera ristandite rünnakud karjadele sagenevad üha suuremate ressursside koondamisele vaatamata ning lähevad põllumajandustootjatele ja kogukondadele üha kallimaks maksma;

101.  märgib, et nüüd, kus kaotatud loomade arv on oluliselt kasvanud, saavad selgeks karjade kaitsmiseks soovitatavate ja rakendatavate meetmete piirangud;

102.  juhib tähelepanu sellele, et selline ebaefektiivsus tekitab nüüd küsimusi selliste keskkonnasõbralike põllumajandusviiside nagu karjakasvatuse tuleviku suhtes, sest osa põllumajandustootjaid hakkab oma loomi laudas pidama, mis aja jooksul viib mitte ainult väga suurte alade hülgamiseni ja tekitab tohutu tulekahju- ja laviiniohu, vaid ka paneb põllumajandusettevõtted minema üle intensiivsematele tootmisviisidele;

103.  kutsub komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametivõime üles koostöös põllumajandusettevõtjate ja teiste sidusrühmadega kaaluma karjade kaitsmiseks maaelu arengu meetmeid, maksma suurkiskjate (sealhulgas selliste, kes ei kuulu elupaikade direktiivi põhjal kaitse alla) rünnakute kahjude eest nõuetekohast hüvitist ning andma toetust karjade taastamiseks;

104.  peab vajalikuks astuda samme kiskjate Berni konventsiooni kohase kaitsestaatuse läbivaatamiseks;

105.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid Berni konventsiooni soovitusi, et ennetada hundi ja koera ristandite levikut, kuna need ohustavad hundi (Canis lupus) säilimist ja panevad toime väga suure osa rünnakutest lamba- ja kitsekarjadele;

106.  võtab teadmiseks mõningase edu, mis on saavutatud teatavate lambakoeraliinide taastamise kavadega, et aidata hunte või vähemalt hundi ja koera ristandeid eemale peletada;

107.  teeb ettepaneku nimetada ametisse hundiküsimuste ombudsmanid, kes oleksid vahendajaks eri huvirühmade vahel ja aruteludel seoses kaitsestaatusega ja vajadusega hüvitada huntide murtud loomade tõttu tekkinud kahjud, võttes eeskujuks mõnes liikmesriigis juba tegutseva karude teemaga tegeleva ombudsmani eduka eeskuju;

108.  palub komisjonil võtta arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi tema 15. novembri 2017. aasta resolutsioonist loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta;

109.  palub, et komisjon ja liikmesriigid kõnealuste sektorite tööhõiveolukorra parandamiseks töötaksid välja programme valve- ja lambakoerte paremaks väljaõpetamiseks ja nende koolitamiseks tegelikes töötingimustes (loomakasvatusmajandites) ning selleks kiiresti parandaksid suurkiskjaid puudutavates küsimustes piiriülest koostööd ning ideede ja edukate käsitlusviiside vahetamist haldusasutuste, karjakasvatajate ja looduskaitsjate vahel;

110.  nõuab selliste kaitstud karjatamispiirkondade loomist, kus võib suurte röövloomade arvukust reguleerida, et nende tagasitulek ei põhjustaks tagasilööke loomade heaolu arvestavates loomakasvatustavades (lammaste rändkarjatamine, vabapidamise varjualused jms) ning traditsioonilises põllumajanduses ja karjakasvatuses (suvine karjatamine mägedes);

Tapamajad

111.  võtab teadmiseks tapamajade üha suurema koondumise, mida kajastab asjaolu, et lihatöötlemiskontsernid kontrollivad kogu lihatööstuse ahelat alates elusloomadest kuni pakendatud värske lihani, mis lisaks elusloomade vedamisele pikemate vahemaade taha tõstab ka tootjate kulusid ja kärbib nende kasumeid;

112.  kutsub komisjoni üles selgitama välja tugimeetmed tapapunktide rajamiseks ja loamenetluste lihtsustamiseks;

113.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma kohalikke võrgustikke, mis toimiksid tulude tõstmise hoobadena, hõlbustades kõnealuste sektorite struktureerimise jaoks oluliste kohalike ja mobiilsete tapamajade rajamist;

Koolitus

114.  kutsub liikmesriike üles töötama sektori esindajatele välja koolituskavasid, millega õpetatakse tooteid väärindama nii, et need suudaksid teiste liha- ja piimatoodetega konkureerida;

115.  peab eluliselt tähtsaks luua rändkarjakasvatusele suunatud lambakasvatajate koolid liikmesriikides, kus selline karjakasvatus on rohkem levinud, eesmärgiga pakkuda karjakasvatuses alternatiivset tööhõiveallikat, mis soodustab põlvkondade vahetumist, ning aidata ühtlasi tõsta karjapidamise kui traditsioonilise kutseala väärikust ja ühiskondlikku tunnustatust;

116.  peab vajalikuks hõlbustada lamba- ja kitsekasvatussektoris lisaks innovatsioonile (põllumajandustavad, uued tooted jne) ka nõustamist ning esialgset ja jätkukoolitust;

Muud küsimused

117.  kutsub komisjoni üles rakendama ja jõustama asjaomast ELi õigust, eelkõige nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal;

118.  peab vajalikuks järgida Euroopa Liidu Kohtu otsust, milles kohus leidis, et loomade heaolu kaitsmine ei lõppe ELi välispiiridel ja et Euroopa Liidust eksporditavate loomade vedajad peavad seetõttu järgima ELi loomade heaolu eeskirju ka väljaspool ELi;

119.  juhib tähelepanu veepuudusele mitmetes lamba- ja kitsekasvatuspiirkondades, eriti Vahemere piirkonnas, millist olukorda ülemaailmne kliimasoojenemine veelgi halvendab;

120.  rõhutab seetõttu vajadust tagada veeressursside parem haldamine vastavalt kohandatud rajatiste abil, võttes arvesse sademete aastaringset jaotumist ja jätkusuutlikkust;

o
o   o

121.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 41.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0441.
(3) https://www.nationaleombudsman.nl/onderzoeken/2012/100.
(4) https://www.nationaleombudsman.nl/onderzoeken/2017030-onderzoek-naar-de-lessen-die-de-overheid-uit-de-qkoorts-epidemie-heeft.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta (ELT L 350, 29.12.2017, lk 15).
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0420.

Viimane päevakajastamine: 7. november 2018Õigusalane teave