Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2037(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0178/2018

Esitatud tekstid :

A8-0178/2018

Arutelud :

PV 28/05/2018 - 25
CRE 28/05/2018 - 25

Hääletused :

PV 30/05/2018 - 13.8
CRE 30/05/2018 - 13.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0224

Vastuvõetud tekstid
PDF 212kWORD 88k
Kolmapäev, 30. mai 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik
P8_TA(2018)0224A8-0178/2018

Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioon toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta (2018/2037(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatist „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ (COM(2017)0713),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 38 ja 39, milles sätestatakse ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja selle eesmärgid,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 40 ja 42, milles nähakse ette põllumajandustoodete ühine turukorraldus ja see, millises ulatuses kohaldatakse konkurentsieeskirju põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 13,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles määratakse kindlaks äärepoolseimate piirkondade eriseisund ja sätestatakse tingimused aluslepingute kohaldamiseks neis piirkondades,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta(1) (koondmäärus),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 19. märtsil 2018. aastal avaldatud teabedokumenti ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(3), ning komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta aruannet liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta (COM(2017)0587),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta otsust pestitsiididele ELis lubade andmise menetlust käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid nr 16/2017 „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“ ja nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava, mis ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“,

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2017. aasta aruteludokumenti ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017)0358),

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta teatist „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ (COM(2018)0098),

–  võttes arvesse Corki deklaratsiooni 2016. aasta versiooni 2.0 „Parem elu maapiirkondades“, mis anti välja Euroopa maaelu arengu konverentsil,

–  võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni ELi lamba- ja kitsekasvatuse sektori praeguse olukorra ja tulevikuväljavaadete kohta(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni valgurikaste kultuuride edendamise Euroopa strateegia kohta – valgurikaste ja liblikõieliste taimede kasvatamise soodustamine Euroopa põllumajandussektoris(6),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta(8),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni teemal „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“(9),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades(10),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ÜPP vahendite kohta hinnavolatiilsuse vähendamiseks põllumajandusturgudel(11),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni teemal „Kuidas saab ühise põllumajanduspoliitikaga aidata kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades?“(12),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks(13),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2015. aasta resolutsiooni ELi piimasektori väljavaadete ning piimapaketi rakendamise läbivaatamise kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Ühise põllumajanduspoliitika võimalik ümberkujundamine“(15),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust „2020. aasta järgne ühine põllumajanduspoliitika“(16),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, millest suurem osa on ÜPP seisukohast asjakohased,

–  võttes arvesse põllumajandusturgude töökonna 2016. aasta novembri aruannet „Improving Market Outcomes - Enhancing the Position of Farmers in the Supply Chain“ (turutulemuste parandamine: põllumajandustootjate positsiooni parandamine tarneahelas) ja selle järeldusi,

–  võttes arvesse 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet ja eeskätt Euroopa Liidu võetud kohustusi riiklikult kindlaksmääratud panuste näol, et saavutada kokkuleppe üleilmsed eesmärgid,

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2016. aasta aruannet liidu äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse toetamiseks võetavate erimeetmete kava (POSEI) rakendamise kohta (COM(2016)0797),

–  võttes arvesse keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist, mis kuulutati välja 2016. aastal (COM(2016)0316) ja mis on vahend selleks, et aidata tagada ettevõtjate ja kodanike jaoks ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitikameetmete tulemuslikkus nende parema rakendamise kaudu,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0178/2018),

A.  arvestades, et komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ tunnistatakse, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks ELi vanimaid ja integreeritumaid poliitikavaldkondi, see on ülemaailmse strateegilise tähtsusega ning peaks olema kavandatud nii, et võimaldada ELi põllumajandus- ja metsandussektoril vastata kodanike õigustatud nõudmistele mitte üksnes toiduga kindlustatuse, toiduohutuse, toidu kvaliteedi ja kestlikkuse seisukohast, vaid ka keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitse, kliimamuutuste vastaste meetmete, maaelu arengu, tervishoiu, loomade heaolu kõrgete standardite ja tööhõive seisukohast;

B.  arvestades, et tuleb tõdeda, et ÜPPd tuleb nüüd reformida, et see vastaks paremini nii esmase sihtrühma ehk põllumajandustootjate kui ka kõikide kodanike vajadustele;

C.  arvestades, et ÜPP on äärmiselt oluline ligikaudu 12 miljoni põlumajandusliku majapidamise jaoks kogu Euroopas;

D.  arvestades, et põllumajandusmaa moodustab 47 % Euroopa territooriumist ja ELis on 22 miljonit põllumajandustootjat ja -töötajat;

E.  arvestades, et ÜPP eesmärgid peaksid olema toiduohutuse ja toiduga varustatuse sõltumatuse tagamine ning ELi põllumajandussüsteemide ja territooriumide vastupanuvõime ja kestlikkuse tagamine;

F.  arvestades, et ELi üldine eesmärk, milleks on multifunktsionaalne ja mitmekülgne, töökohti loov ja õiglane põllumajandus- ja metsandussektor, mis tugineb kestlikele põllumajanduslikele tavadele ja võimaldab säilitada põlvest põlve edasiantavaid elujõulisi väike- ja pereettevõtteid, jääb positiivse välismõju ja Euroopa kodanike nõutavate avalike hüvede (toidu- ja tööstuskaubad ning teenused) pakkumisel kõige olulisemaks;

G.  arvestades, et võimu praegune koondumine ulatusliku jaemüügisektori ja suurettevõtete kätte tuleb peatada ja vastupidiseks muuta;

H.  arvestades, et kehtiva ÜPP muudatused peavad põhinema strateegilistel püüdlustel tugevdada konkurentsi ning tagada kindel ja ohutu toit;

I.  arvestades, et ÜPPd on juba rohkem kui 25 aastat regulaarselt reformitud, mis on olnud tingitud Euroopa põllumajanduse avanemisest rahvusvahelistele turgudele ning uute probleemide ilmnemisest sellistes valdkondades nagu keskkonnaküsimused ja kliimamuutused; arvestades, et nüüd on vaja teha selles jätkuvas kohandamisprotsessis järgmine samm, et ÜPPd lihtsustada, ajakohastada ja ümber orienteerida, nii et see tagaks põllumajandustootjate sissetuleku ning vastaks tõhusamalt kogu ühiskonna ootustele, eeskätt toidu kvaliteedi ja toiduga kindlustatuse, kliimamuutuste, rahvatervise ja tööhõive valdkonnas, tagades samal ajal sektori jaoks poliitilise ja rahalise kindluse, eesmärgiga saavutada kestlikud maapiirkonnad, lahendada toiduga kindlustatuse küsimus, tagada, et täidetakse Euroopa kliima- ja keskkonnaeesmärgid, ning suurendada ELi lisaväärtust;

J.  arvestades, et ehkki komisjon pani oma käimasolevat ÜPP reformi käsitleva teatise pealkirjaks „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, ei anta selles mingeid tagatisi ÜPP eelarve säilitamise kohta, ning arvestades, et on äärmiselt oluline, et see küsimus lahendataks enne, kui esitatakse eelseisvad seadusandlikud ettepanekud; arvestades, et nendega tuleks tagada, et ei toimuks ÜPP taasriigistamist, et ei kahjustataks ühtse turu nõuetekohast toimimist ning et kasusaajate jaoks toimuks tõeline lihtsustamine mitte üksnes ELi tasandil, vaid ka liikmesriigi, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtte tasandil, ning et säiliks paindlikkus ja õiguskindlus põllumajandustootjate ja metsaomanike jaoks, tagades samas nii keskkonnaga seotud ambitsioonikate eesmärkide kui ka uue ÜPP sihtmärkide täitmise, loomata seejuures liikmesriikidele täiendavaid piiranguid ega sellest tulenevat suuremat keerukust, mis tooks kaasa viivitused riiklike strateegiate rakendamisel;

K.  arvestades, et uus rakendamismudel peaks tagama ELi ja Euroopa põllumajandustootjate vahel otsese seose;

L.  arvestades, et ÜPP peab etendama olulist rolli sektori pikaajalise tootlikkuse ja konkurentsivõime tugevdamisel ning vältima stagnatsiooni ja volatiilsust põllumajandustootjate sissetulekutes, mis vaatamata tootmise koondumisele ja intensiivistumisele ning tootlikkuse suurenemisele on endiselt keskmiselt madalamad kui ülejäänud majandussektorites;

M.  arvestades, et otsetoetused moodustavad põllumajandustootjate sissetuleku esmase olulise stabiilsuse tasandi ja turvavõrgu, kuna nende osakaal võib ulatuda alates iga-aastaste põllumajandussissetulekute konkreetsest osast kuni 100 %ni põllumajandusettevõtete tulust teatud piirkondades; arvestades, et otsetoetusi tuleks jätkata, et aidata põllumajandustootjatel konkureerida võrdsetel tingimustel kolmandate riikidega;

N.  arvestades, et uued maapiirkondade väärtusahelad biomajanduses võivad tagada maapiirkondades hea majanduskasvu ja luua töökohti;

O.  arvestades, et otsetoetused peavad olema rohkem suunatud põllumajandustootjatele, kuna nemad on need inimesed, kes aitavad kaasa maapiirkondade stabiilsusele ja tulevikule ning peavad tulema toime majanduslike tururiskidega;

P.  arvestades, et viimastel aastatel on põllumajandustootjatele osaks saanud üha suurem hinnavolatiilsus, mis on tulenenud hindade kõikumisest maailma turgudel ja ebakindlusest, mida on põhjustanud makromajanduslik areng, välispoliitika, sh kaubandus, poliitilised ja diplomaatilised probleemid, tervishoiukriisid, ülemäärased kogused mõnes Euroopa sektoris, kliimamuutused ja sagedased äärmuslikud ilmastikunähtused ELis;

Q.  arvestades, et Vahemere sektoritele ettenähtud erivahendid peaksid jääma I sambasse;

R.  arvestades, et on hädavajalik pakkuda paindlikke ja reageerimisvõimelisi vahendeid, et aidata tundlikel ja strateegilistel sektoritel tulla toime struktuursete muutustega, nagu Brexiti võimalikud mõjud või ELi peamiste partneritega sõlmitavate heakskiidetud kahepoolsete kaubanduslepingute võimalik toime;

S.  arvestades, et puu- ja köögivilja- ning veini- ja mesindussektori valdkondlikud strateegiad peaksid jääma tootjariikide jaoks kohustuslikuks ning säilitada tuleks nendega seotud vahendite ja eeskirjade eripära;

T.  arvestades, et on oluline tagada võrdsed tingimused, õiglased hinnad ja rahuldav elatustase põllumajandustootjatele kõigis piirkondades ja ELi liikmesriikides, millega tagatakse taskukohased hinnad kodanikele ja tarbijatele, ning et põllumajanduslik tegevus toimuks liidu kõikides osades, sealhulgas looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades; arvestades, et on oluline edendada tarbimist ja juurdepääsu kvaliteetsele toidule ning tervislikule ja kestlikule toitumisele, täites seejuures sotsiaalse ja keskkonnasäästlikkuse, kliimameetmete ning looma- ja taimetervise ja heaolu ning maapiirkondade tasakaalustatud arendamisega seotud kohustusi;

U.  arvestades, et vesi ja põllumajandus on lahutamatult seotud ning kestlik veemajandus põllumajandussektoris on määrava tähtsusega, et kindlustada kvaliteetse ja piisavas koguses toidu tootmine ja tagada veevarude kaitsmine;

V.  arvestades, et ühine põllumajanduspoliitika vajab asjakohaseid vahendeid, et pöörata tähelepanu põllumajanduse tundlikkusele kliimamuutuste suhtes ja vähendada samas survet, mida põllumajandussektor, kus kasutatakse 50 % ELis tarbitavast mageveest, avaldab mageveevarudele;

W.  arvestades, et suurema võrdsuse ja õiguspärasuse nimel on vaja ajakohastatud, lihtsamat ja õiglasemat toetuste maksmise süsteemi;

X.  arvestades, et praeguses ÜPPs ei ole vajalikke vahendeid, et tagada inimväärsed sissetulekud, mis soodustaksid eakatele põllumajandustootjatele väärika elu pakkumist;

Y.  arvestades, et ei ole sobivaid vahendeid, mille abil soodustada ettevõtete üleminekut vanemalt põllumajandustootjate põlvkonnalt nooremale põlvkonnale;

Z.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta märtsi teabedokumendis ÜPP tuleviku kohta öeldakse, et 2010. aastal oli iga 100 enam kui 55‑aastase põllumajandusettevõtet juhtiva isiku kohta 14 alla 35‑aastast juhti, ning 2013. aastaks langes see näitaja 10,8 isikuni; arvestades, et aastatel 2004–2013 kasvas ELi põllumajandustootjate keskmine vanus 49,2 aastalt 51,4 aastale; arvestades, et kõige väiksemad põllumajandusettevõtted kuuluvad sageli kõige eakamatele põllumajandustootjatele;

AA.  arvestades, et üha suurenev ülemaailmne kaubandus tekitab nii uusi võimalusi kui ka uusi probleeme, mis on muu hulgas seotud keskkonna, kliimamuutuse, veekaitse, põllumajandusliku maa puudumise ja mulla degradeerumisega, ning seetõttu on vaja kohandada rahvusvahelise kaubanduse eeskirju, et oleks võimalik luua võrdsed tingimused, mille aluseks on õiglased ja kestlikud tingimused kaupade ja teenuste vahetamiseks, ning uuendatud ja tõhusad kaubanduse kaitsemehhanismid kooskõlas ELi olemasolevate sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna-, tervishoiu-, sanitaar- ja fütosanitaarnormide ning loomade heaolu normidega;

AB.  arvestades, et neid kõrgeid norme tuleks säilitada ja edendada kogu maailmas, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, ning kaitsta Euroopa tootjate ja tarbijate huve, tagades Euroopa normide kasutamise importi käsitlevates kaubanduslepingutes;

AC.  arvestades, et ligikaudu 80 % vajalikest proteiinidest imporditakse ELi kolmandatest riikidest ning seni ei ole tehtud piisavalt selleks, et rakendada proteiinistrateegiat ÜPPs;

AD.  arvestades, et kuigi keskendumist toodete ja protsesside ressursisäästliku innovatsiooniga seotud teadus- ja arendustegevusele peab tunnustama, tuleb teha rohkem jõupingutusi, et arendada teadusvõimekust ja taristut, mis on vajalik, et teadustöö tulemused väljenduksid toidutootmises ja põllumajanduses ning kestlikes agrometsandustavades, mida hõlbustab asjakohane toetus, ning et edendada mitme osalejaga lähenemisviisi, mille keskmes on põllumajandustootjad ja mida toetavad sõltumatud, läbipaistvad ja piisavalt rahastatavad ELi põllumajanduslikud nõustamisteenistused (põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem) kõikides liikmesriikides ja piirkondades ning teadmiste vahetamise ja koolitusteenused liikmesriikide tasandil;

AE.  arvestades, et otseinvesteeringutoetus peaks olema paremini suunatud majanduse ja keskkonnaga seotud mõju kahetistele nõudmistele ning selles tuleks võtta arvesse põllumajandusettevõtete endi vajadusi;

AF.  arvestades, et Euroopa Liit on välja töötanud mitmeid kosmoseprogramme (EGNOS ja Galileo) ja maa seire programme (Copernicus), mille puhul tuleb maksimaalselt ära kasutada nende suutlikkust ÜPP rakendamise seire valdkonnas ning Euroopa põllumajanduse ülemineku valdkonnas täppispõllumajandusele ning põllumajanduslike majapidamiste kahetisele keskkonna ja majandusega seotud tulemuslikkusele;

AG.  arvestades, et suurem osa biotehnoloogia valdkonna teadusuuringutest toimub nüüd EList väljaspool, kusjuures tavaliselt keskendutakse neis põllumajandusega seotud majandusprobleemidele, mis ei ole ELi põllumajanduse jaoks olulised, mistõttu võivad kaduda investeeringud ja fookus;

AH.  arvestades, et praegustele kogemustele tuginedes vähendab looduslike protsesside ärakasutamine ja soodustamine saagikuse ja vastupanuvõime edendamiseks tõenäoliselt tootmiskulusid;

AI.  arvestades, et konkurentsivõimeline põllumajandus-, toidutootmis- ja metsandussektor peab jätkuvalt etendama jõulist rolli, täites ELi keskkonnahoiu ja kliimaeesmärke, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes, nagu COP21 ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid, luues seejuures põllumajandusettevõtjatele stiimuleid, tagades tasu antava panuse eest ning toetades neid tarbetu õigusliku ja halduskoormuse vähendamise kaudu nende võetavates meetmetes;

AJ.  arvestades, et 21. sajandiks prognoositava maailma maapinna aastase keskmise temperatuuri tõusu ulatuse ja selle vahetute tagajärgede tõttu kliimatingimustele on vaja keskkonnasäästlikku toidutootmise süsteemi, mis tagab ohutu ja rikkaliku tootmise ega muuda liitu sõltuvaks muudest turgudest;

AK.  arvestades, et on oluline, et tulevane ÜPP oleks kooskõlas kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kokkuleppe ja ELi poliitikaga, eelkõige kestliku arengu, keskkonna, kliima, rahvatervise ja toidu valdkonnas;

AL.  arvestades, et põllumajandus on üks majandussektoritest, mis peaks jõupingutuste jagamise määruse kohaselt aitama saavutada eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega;

AM.  arvestades, et väikepõllumajandustootjaid on ELi põllumajandustootjate hulgas umbes 40 %, kuid nad saavad vaid 8 % ÜPP toetustest;

AN.  arvestades, et 17 kestliku arengu eesmärgiga seatakse 2020. aasta järgse ÜPP jaoks uued selged eesmärgid;

AO.  arvestades, et ÜPPsse on järk‑järgult integreeritud keskkonnaeesmärgid, nii et selle eeskirjad oleksid kooskõlas liidu õigusaktides kehtestatud keskkonnanõuetega ja põllumajandustootjad järgiksid neid ning et nendega edendataks kestlikke põllumajandustavasid, millega kaitstakse keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;

AP.  arvestades, et küllastunud rasvade ja punase liha tarbimine on liidus endiselt soovituslikust tarbimisest tunduvalt suurem ning toiduainetööstus on endiselt märkimisväärne kasvuhoonegaaside ja lämmastikuheite tekitaja;

AQ.  arvestades, et suletud tootmisringid – tootmine, töötlemine ja pakendamine toimub samas piirkonnas – hoiavad lisaväärtuse samas piirkonnas ja tagavad seega kohalikul tasandil rohkem töökohti ning omavad seetõttu maapiirkondade elavdamise potentsiaali;

AR.  arvestades, et ÜPP‑l on majanduslikud ja keskkonnaga seotud üksteisest lahutamatud eesmärgid ning seda kahesust tuleb esimese samba reformi ning keskkonnahoidlikumaks muutmise kava raames säilitada ja isegi tugevdada, et minna üle kestlikule ja tõhusale Euroopa põllumajandusmudelile;

AS.  arvestades, et tulevases ÜPPs peab Euroopa Liit püüdma antibiootikumide kasutamist põllumajanduses ja toiduainete sektoris märkimisväärselt piirata, et kestlikku põllumajandust tugevdada;

AT.  arvestades, et põllumajandussüsteemide ja piirkondade pikaajalise vastupidavuse ja kestlikkuse suurendamine toob kasu Euroopa Liidule tervikuna;

AU.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on rõhutanud asjaolu, et keskkonnahoidlikumaks muutmisega seotud nõuete madala taseme tõttu, mis sageli vastab vaid juba kehtivatele tavadele, suurendavad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetused, mis kehtestati osana 2013. aasta reformist, keerukust ja bürokraatiat, neid on raske mõista ning kontrollikoja arvates ei tõhusta need oma ülesehituse tõttu märkimisväärselt ÜPP keskkonna ja kliimaga seotud mõju, mida on oluline pidada meeles ÜPP uue keskkonnahoidliku struktuuri kavandamisel;

AV.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on leidnud II samba rakendamisel märkimisväärseid puudusi, milleks on eeskätt pikk heakskiitmisprotsess ning maaelu arengu programmide keerukus ja bürokraatlikkus;

AW.  arvestades, et teadusuuringute tõenduspõhises toimivuskontrolli metahinnangus leiti, et kliimat ja keskkonda säästvad meetmed ei parandanud märkimisväärselt keskkonnatoimet, mis on suuresti tingitud sellest, et asjaomased nõuded olid juba täidetud;

AX.  arvestades, et Corki deklaratsiooni versiooni 2.0 „Parem elu maapiirkondades“ eesmärgid puudutavad elujõulisi maapiirkondi, arukat multifunktsionaalsust, bioloogilist mitmekesisust põllumajanduses ja metsanduses ning väljaspool neid, haruldasi loomatõugusid ja keskkonda säästvaid põllukultuure ning mahepõllumajandust, toetust vähemsoodsatele piirkondadele ja kohustusi Natura 2000 võrgustiku kontekstis; arvestades, et deklaratsioonis rõhutatakse ka, et on oluline teha jõupingutusi, et vältida maapiirkondade tühjenemist, ning naiste ja noorte rolli selles protsessis, samuti vajadust paremini kasutada maapiirkondade kõiki sisemisi ressursse, viies ellu integreeritud strateegiaid ja valdkonnaüleseid käsitlusviise, tõhustades alt-ülespoole käsitlusviisi ning osalejate koostoimet, mis eeldab investeerimist maapiirkondade kestlikkusse, loodusvarade tõhusamat säilitamist ja haldamist, kliimameetmete soodustamist, teadmiste ja innovatsiooni edendamist, maapiirkondade juhtimise tõhustamist, maapiirkondade poliitika ja selle rakendamise lihtsustamist;

AY.  arvestades, et vähem kasulikke piirkondi, näiteks piirkondi, kus linnaarengu ja põllumajanduse vahel esineb jõuline konkurents, tuleks võtta ÜPPs arvesse maale juurdepääsemist takistavate täiendavate piirangute pärast, et säilitada niisugustes piirkondades põllumajandus;

AZ.  arvestades, et vähem soodsatele piirkondadele, nagu mägi- ja äärepoolseimatele piirkondadele, tuleks ÜPP raames jätkuvalt kompenseerida lisakulud, mis kaasnevad nende eripärast tingitud piirangutega, et säilitada asjaomastes piirkondades põllumajandustegevus;

BA.  arvestades, et ÜPP raames tuleb tunnustada nõuetekohaselt suurt keskkonnaalast kasu, mida pakuvad teatavad sektorid nagu lamba- ja kitsekasvatuse sektor või valgurikaste taimede kasvatus;

BB.  arvestades, et mesindussektor on ELi jaoks ülioluline ja aitab ühiskonnale nii majanduse kui ka keskkonna seisukohast märkimisväärselt kaasa;

BC.  arvestades, et on vaja tugevdada tootjate positsiooni toiduainete tarneahelas ning tagada ühtsel turul aus konkurents õiglaste ja läbipaistvate eeskirjadega, milles võetakse arvesse põllumajanduse eriomadusi suhetes tootjate ja toiduainete tarneahela muude osalejate vahel nii eelnevas kui ka järgnevas etapis, ning pakkuda stiimuleid riskide ja kriiside tulemuslikuks ennetamiseks, sh aktiivseid juhtimisvahendeid, millega on võimalik viia pakkumine ja nõudlus paremini omavahel vastavusse ning mida kasutatakse sektori tasandil avalike asutuste poolt, nagu on märgitud põllumajandusturgude töökonna aruandes; arvestades, et ka ÜPP kohaldamisalast väljapoole jäävaid aspekte, mis mõjutavad konkurentsivõimet ja põllumajandustootjate võrdseid tingimusi, tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ja jälgida;

BD.  arvestades, et seoses toiduga kindlustatuse ja toiduga varustamise sõltumatusega seotud uute probleemidega Euroopa põllumajanduses ELi poliitiliste prioriteetide raames, mis on sätestatud komisjoni aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta, on vaja, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tagataks põllumajanduseelarve suurendamine või säilitamine euro püsihindades, et hõlmata nii olemasolevaid kui ka uusi probleeme;

BE.  arvestades, et kuna ühiskond ootab põllumajandustootjatelt tavade muutmist täielikult kestlikuks, tuleks neid sellel üleminekul toetada riiklike vahenditega;

BF.  arvestades, et praeguse ÜPP mis tahes muudatused tuleb sisse viia nii, et piisavate üleminekuperioodide ja -meetmete kaudu oleks tagatud sektori stabiilsus ning õigus- ja planeerimiskindlus põllumajandustootjate ja metsaomanike jaoks;

BG.  arvestades, et Euroopa Parlamendil peab olema ulatuslik osa selge poliitikaraamistiku sätestamises, et säilitada Euroopa tasandil ühised eesmärgid ja demokraatlik arutelu strateegiliste küsimuste üle, mis mõjutavad kõigi kodanike igapäevaelu loodusvarade, sealhulgas vee, mulla ja õhu säästva kasutamise, toidu kvaliteedi, põllumajandustootjate finantsstabiilsuse, toiduohutuse, tervishoiu ning põllumajandus- ja hügieenitavade jätkusuutliku ajakohastamise seisukohast, eesmärgiga sõlmida Euroopa tasandil tootjate ja tarbijate vahel ühiskondlik leping;

BH.  arvestades, et kaalukate tulemuste saavutamiseks on vaja uuesti sõnastatud ühist põllumajanduspoliitikat, et kaasseadusandjatele on vaja anda vahendid nendele seatud ülesannete täitmiseks sätestatud ajaraamistikus ning et ebakindlust esineb ka seoses Brexitiga;

BI.  arvestades, et Euroopa toiduga kindlustatuse tulevik tuleb tagada nii Ühendkuningriigi kui ka 27 ELi liikmesriigi jaoks, tehes kõikvõimalikke jõupingutusi, et minimeerida mõlema osapoole jaoks häireid tootmises ja toidu kättesaadavuses; arvestades, et tuleb teha kõik võimalik, et tagada ühtne vastavusse viimine keskkonna- ja toiduohutusnõuetega, kindlustamaks, et ei Ühendkuningriigi ega ELi kodanikke ei ohusta toidu kvaliteedi halvenemine või toiduohutuse vähenemine;

BJ.  arvestades, et üks kuuest põhiprioriteedist ELi maaelu arengu valdkonnas on põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja tugevdamine ning seda ka Natura 2000 aladel;

BK.  arvestades, et EL töötab praegu proteiinistrateegia kallal, et soodustada valgurikaste taimedega isemajandamist;

BL.  rõhutab, et terav toidupuudus mõjutas 2017. aastal 124 miljonit inimest 51 riigis, mis on 16 miljoni võrra rohkem kui 2016; arvestades. et enamik neist, keda toiduga kindlustamatus puudutab, elavad maapiirkondades;

BM.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi ja selle liikmesriikide üks peamisi eesmärke; arvestades, et paljud naiste täidetavad rollid maapiirkondades aitavad säilitada elujõulisi põllumajandusettevõtteid ja maakogukondi; arvestades, et jõupingutused maapiirkondade tühjenemise vältimiseks on seotud naistele ja noortele pakutavate võimalustega; arvestades, et naised seisavad maapiirkondades endiselt silmitsi mitmete probleemidega, samas kui põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika ei hõlma piisaval määral soolist mõõdet; arvestades, et kuigi otsetoetuste või maaelu arengutoetuste saaja sugu ei ole usaldusväärne näitaja programmide mõju kohta, on naised taotlejate ja toetusesaajate hulgas alaesindatud;

BN.  arvestades vajadust põhjendada ÜPP eelarvet Euroopa maksumaksjatele, peab edaspidine rahastus olema seotud nii ohutu ja kvaliteetse toidu tootmisega kui ka selge ühiskondliku lisaväärtusega, mis puudutab kestlikku põllumajandust, ambitsioonikat keskkonna- ja kliimamõju, inimeste ja loomade tervise ja heaolustandardeid ja muid ÜPP ühiskondlikke mõjusid, et luua tõeliselt võrdsed tingimused ELis ja EList väljaspool;

BO.  arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringu nr 442 („Eurooplaste suhtumine loomade heaolusse“) kohaselt leiab 82 % Euroopa kodanikest, et põllumajandusloomade heaolu tuleks suurendada;

BP.  arvestades, et pestitsiidide kasutamine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning muutused põllumajanduskeskkonnas võivad avaldada negatiivset mõju tolmeldajate arvukusele ja tolmeldajate liigilisele mitmekesisusele; arvestades, et nii kodustatud kui ka looduslikud tolmeldajad seisavad silmitsi märkimisväärsete probleemidega ning et sellel võib olla kahjulik mõju ELi põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele, võttes arvesse suurema osa ELi tootmise sõltuvust tolmeldamisest; arvestades, et 2018. aasta jaanuaris algatati tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse raames avalik konsultatsioon, et teha kindlaks parim lähenemisviis ja vajalikud meetmed, et võidelda tolmeldajate arvukuse vähenemisega ELis;

BQ.  arvestades, et maaelu arengu valdkonnas on vaja välja töötada erimeede –ELi integreeritud taimekaitse kaheksa põhimõtte alusel –, et soodustada pestitsiidide kasutamise märgatavat vähendamist ja julgustada rakendama mittekeemilisi alternatiive;

BR.  arvestades, et vähem soodsatele piirkondadele, nagu mägi- ja äärepoolseimatele piirkondadele tuleks ÜPP raames jätkuvalt kompenseerida lisakulud, mis kaasnevad nende eripäradest tingitud piirangutega, et säilitada asjaomastes piirkondades põllumajandustegevus;

BS.  arvestades, et ÜPP raamistiku kohaldamisel äärepoolseimate piirkondade suhtes tuleks uurida põhjalikult ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamisala, sest need piirkonnad on sotsiaal‑majandusliku arengu, eelkõige elanikkonna vananemise ja rahvastikukao seisukohalt eriti ebasoodsas olukorras; arvestades, et POSEI on tulemuslik vahend, mille eesmärk on arendada ja tõhustada tootmisahelate struktuuri, lahendades äärepoolseimate piirkondade konkreetseid probleeme; tuletab meelde, et oma 15. detsembri 2016. aasta aruandes parlamendile ja nõukogule POSEI rakendamise kohta järeldas komisjon, et võttes arvesse hinnangut kava (POSEI) kohta, ei peeta vajalikuks muuta alusmäärust (EL) nr 228/2013;

BT.  arvestades, et nii metsamajandus kui ka agrometsandus, mis kujutab endast puittaimede kui ülemise tasandi kombineerimist karjamaa või põllumajanduskultuuridega alumisel tasandil, võivad suurendada vastupanuvõimet põllumajandusettevõtte ja maastiku tasandil ja aidata kaasa nõutavatele keskkonna- ja kliimamuutuste leevendamise meetmetele, andes metsandus- või põllumajandustooteid või osutades muid ökosüsteemi teenuseid, tugevdades sellega ÜPP eesmärke ning võimaldades ringmajandusel ja biomajandusel edendada uusi ärimudeleid, mis toovad kasu põllu- ja metsamajandustootjatele ning maapiirkondadele; arvestades, et ELi metsastrateegiaga edendatakse sidusat ja terviklikku nägemust metsamajandamisest ja metsast tulenevatest mitmesugustest hüvedest ning käsitletakse tervet metsa väärtusahelat; rõhutab, et ÜPP etendab olulist rolli selle strateegia eesmärkide täitmisel ning juhib erilist tähelepanu Vahemere piirkonna metsadele, mis kannatavad rohkemal määral kliimamuutuste ja tulekahjude tõttu, seades ohtu bioloogilise mitmekesisuse ning võimaliku põllumajandustoodangu;

Uued suhted Euroopa Liidu, liikmesriikide, piirkondade ja põllumajandustootjate vahel

1.  tunneb heameelt kavatsuse üle ÜPPd lihtsustada ja moderniseerida, nii et see oleks põllumajandusettevõtjatele majanduslikult kasulik ja vastaks kodanike ootustele, kuid rõhutab, et reformides tuleb seada esikohale Rooma lepingus sätestatud põhimõtted, ühtse turu terviklikkus ning tõeline ühine poliitika, mida EL piisavalt rahastab, mis on tänapäevane ja tulemustele suunatud, toetab kestlikku põllumajandust ning tagab ohutu, kvaliteetse ja mitmekesise toidu, tööhõive ja maapiirkondade arengu;

2.  võtab teadmiseks komisjoni teatise „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja tunneb heameelt kinnituse üle, et üks tulevase ÜPP eesmärkidest on edendada ja tagada loodusvarade säästev majandamine ja aidata kaasa ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele;

3.  nõuab, et ÜPP esimene prioriteet on kujundada iga Euroopa põllumajandusettevõte ümber ettevõtteks, milles on ühendatud nii majanduse arengu kui ka keskkonnastandardid;

4.  rõhutab, et ÜPP peab hoidma alal olulist sidet ELi seadusandjate, põllumajandusettevõtjate ja kodanike vahel; ei nõustu ÜPP võimaliku taasriigistamisega, mis suurendaks konkurentsi tasakaalustamatust ühtsel turul;

5.  juhib tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete olulisele rollile, mida tuleb tunnustada ja väärtustada;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et paindlikkus, mida liikmesriigid saavad põhireeglites sätestatud valikute osas praegu kasutada, võimaldab reageerida konkreetsetele olukordadele, kuid see näitab samal ajal, et teatud osi ÜPPst ei saa enam pidada ühiseks; toonitab, et ühtsel turul on vaja säilitada konkurentsitingimused ning tagada põllumajandustootjatele võrdsed tingimused toetustele juurdepääsu suhtes eri liikmesriikides ja piirkondades; samuti on vaja asjakohaseid ja tõhusaid lahendusi, et viia miinimumini konkurentsimoonutuse oht ja ohud ühtekuuluvusele;

7.  on seisukohal, et ELi eeskirjade, põhistandardite, sekkumisvahendite, ELi tasandil kokku lepitud kontrolli ja rahaliste eraldiste tugevas ühises raamistikus peab liikmesriikidel olema mõistlikul määral paindlikkust, et tagada põllumajandusettevõtjatele võrdsed tingimused ning eelkõige ELi lähenemisviis 1. samba toetustele, et tagada õiglase konkurentsi tingimuste järgimine;

8.  on seisukohal, et ÜPP tõhusamaks rakendamiseks ja paremaks kohandamiseks Euroopa põllumajanduse eri liikide tegelikkusega tuleks liikmesriikide valikud esimese ja teise samba raames kättesaadavate ELi tasandil kindlaks määratud töövahendite raamistikus ühtlustada, samuti peaksid liikmesriigid koos kõikide asjaomaste sidusrühmadega töötama välja oma sidusad, tõenditel põhinevad strateegiad, lähtudes ELi eesmärkidest ja näitajatest, mis puudutavad peamisi võimalikke sekkumismeetmeid, mis tuleks samuti kindlaks määrata ELi tasandil, ning nende valikukriteeriumid, selges ühises raamistikus, mida kohandatakse kogu liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse ühtse turu eeskirju ja põhimõtteid;

9.  rõhutab, et suurema subsidiaarsuse eeltingimuseks peaks olema tugevad ühised ELI eeskirjad, eesmärgid, näitajad ja kontroll;

10.  kutsub komisjoni üles tegema järgmises ÜPPs vajalikud kohandused, et rakendada parlamendi üleskutset mitte kasutada põllumajandustoetusi võitlushärgade tõuaretuseks;

11.  rõhutab ülereguleerimise ohtu riigi ja piirkondlikul tasandil ning märgib, et põllumajandusettevõtjad on ebakindlas olukorra, kuna on võimalik, et liikmesriigid peavad oma riiklikud kavad ise välja töötama ja need otsused vaadatakse igal aastal läbi sõltuvalt ametisoleva valitsuse seisukohtadest; palub seepärast, et komisjon esitaks kaasseadusandjatele koos õigusakti ettepanekutega riikliku strateegilise kava selge ja lihtsa mudeli, et kaasseadusandjad saaksid selliste kavade ulatust, detailsust ja sisu hinnata, kuna tegemist on komisjoni tulevase ettepaneku olulise osaga, ning selgitaksid kriteeriumeid, mille alusel neid riiklikke strateegiaid hindama hakatakse;

12.  kutsub komisjoni üles tagama vahendid, mille eesmärk on kasutada rohkem ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise vahelist koostoimet;

13.  tuletab komisjonile meelde, et tulevane ÜPP peab täiel määral austama pädevuste jaotust igas liikmesriigis, mis on sageli sätestatud nende põhiseadustes, eeskätt tuleb poliitika (nt EAFRD) kujundamisel, juhtimisel ja rakendamisel austada ELi piirkondade õiguspädevusi; rõhutab vajadust tagada, et põllumajandustootjad ja toetusesaajad kaasataks nõuetekohaselt kõigisse poliitika väljatöötamise etappidesse;

14.  tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle kehtestada tulemustel põhineva käsitlusviisi kavandamine, rakendamine ja kontroll, et toetada pigem tulemuslikkust kui nõuetele vastavust, tagades seejuures piisava ja riskipõhise järelevalve selgelt kindlaks määratud, lihtsamate, vähem bürokraatlike (sh ülereguleerimise vältimine), kindlate, läbipaistvate ja mõõdetavate näitajate kaudu ELi tasandil, sealhulgas kontrollides nõuetekohaselt liikmesriikide meetmete ja programmide väljatöötamist, rakendamist ja sanktsioone; peab vajalikuks võtta kasutusele ühtsed põhikriteeriumid sarnaste karistuste määramiseks samaväärsete rikkumiste eest, mida tuvastatakse mitmesuguste meetmete rakendamisel liikmesriikides või piirkondades, et saavutada ELi kehtestatud ühised ja üldiseid eesmärke;

15.  rõhutab, et ainult tulemustel põhineva käsitlusviisiga kaasneks oht liikmesriikidele, kes ei pruugi suuta konkreetse olukorra tõttu kõiki oma riiklikes kavades sätestatud tulemusi saavutada, ja nende riiklikke assigneeringuid võidaks tagantjärele vähendada ning rahastamine peatada;

16.  tunnistab, et uus rakendusmudel nõuab mitme aasta jooksul täpsete kohanduste ja muudatuste tegemist, tagamaks, et põllumajandustootjaid ei karistata tulemustel põhineva mudeli muutmise tagajärjel;

17.  märgib siiski, et võimalik viivitus ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade vastuvõtmisel võib põhjustada maksete hilinemist, mida tuleb vältida;

18.  märgib, et esimeses sambas võivad liikmesriigid valida programme ELi koostatud prioriteetsusloetelust;

19.  kutsub üles looma sobivate institutsiooniliste ja õiguslike kohanduste süsteemi, mis soodustaks rakendamismudeli muutmist, et vältida lisakulude tekkimist ja ennetada vahendite kasutamise vähendamist liikmesriikides;

20.  on arvamusel, et teabe kogumisel tuleks tugineda pigem satelliidipiltidele ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmebaasidele kui üksikute põllumajandustootjate andmetele;

21.  kutsub komisjoni üles looma asjaomaseid sünergiaid ELi kosmosealaste juhtprogrammide ja ühise põllumajanduspoliitika vahel, eelkõige Copernicuse programmiga, mis pakub põllumajanduskogukonnale seoses kliimamuutuste ja keskkonnaseirega erilist huvi;

22.  kutsub üles võtma meetmeid toitainete ringlussevõtu suurendamiseks; nõuab, et põllumajanduslik struktuuripoliitika oleks näiteks taime- ja loomakasvatuse parema kombineerimise abil viidud vastavusse keskkonnatoetuste kavaga;

23.  nõuab, et väikepõllumajandustootjate kava säilitataks;

24.  leiab, et põllumajandustootjatel, kellel on maad vähem kui 5 hektarit, peaks olema võimalus selle kavaga vabatahtlikult liituda;

25.  palub, et komisjon viiks läbi finants- ja tulemuskontrolli ning auditeid, tagamaks, et ülesandeid täidetakse kõikides liikmesriikides ühesuguste kõrgete standardite ja kriteeriumide kohaselt, olenemata liikmesriikide suuremast paindlikkusest kavandamise ja juhtimise raames, ning eelkõige eesmärgiga tagada vahendite jaotamine õigel ajal kõikides liikmesriikides kõikidele toetuskõlblikele põllumajandustootjatele ja maakogukondadele, vähendades samas toetusesaajate halduskoormust;

26.  tuletab meelde, et eelmise reformi ajal oli „aktiivse põllumajandustootja“ määratluses keeruline kokku leppida; on sellepärast seisukohal, et põllumajandusettevõtte toodang (nt maa heas põllumajanduslikus seisundis hoidmine, heade loomakasvatustavade rakendamine, ringmajandusele kaasaaitamine) aktiivse põllumajandustootja määratlemiseks paremini keskendatud ja mõõdetav;

27.  lükkab tagasi maaelu arengu eelarve 25 % kärpe, nagu on esitatud hiljutises 2. mai 2018. aasta ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta; rõhutab, et eelarvekärped põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ei tohi kaasa tuua ambitsioonikuse vähenemist võrreldes kehtiva ÜPPga;

28.  leiab, et liidu rahanduse järelevalveprotsessi kõik osalised, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda, peavad tulemustel põhinevast kontrollisüsteemist ühtemoodi aru saama, nii et liikmesriikidele või toetusesaajatele ei tehtaks ootamatuid finantskorrektsioone;

29.  rõhutab, et põllumajandustootjad on ettevõtjad ning seega tuleb neile anda ettevõtlusvabadus, et nad saaksid turul oma toodetega saavutada mõistliku hinnataseme;

30.  rõhutab, et välja ei tohi jätta osalise tööajaga põllumajandustootjaid ja neid põllumajandustootjaid, kelle sissetulek moodustub erinevatest osadest;

31.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle anda liikmesriikidele, piirkondadele ja põllumajandusettevõtjatele rohkem paindlikkust põllumajanduse vähese tähtsusega riigiabi kõrgema rahalise künnise raames, säilitades samal ajal siseturu terviklikkuse;

32.  palub ka, et komisjon annaks liikmesriikidele põllumajandusliku riigiabi eeskirjade raamistikus rohkem paindlikkust, et ergutada põllumajandustootjaid seadma sisse vabatahtlikke tagavarasääste, et tulla paremini toime kliimast tulenevate ja terviseriskide suurenemise ja majanduskriisidega;

33.  nõuab siiski, et mikro- ja väikeettevõtjate pakutavaid avalikke hüvesid, sealhulgas nende osalemist ühistöös ja kogukondlikes ettevõtmistes tasustataks õiglaselt;

34.  kutsub liikmesriike üles püüdlema ÜPP ja teiste poliitikasuundade ning fondide (nt ühtekuuluvus-, struktuuri- ja muud investeerimisfondid) parema koostoime poole, et tekitada maapiirkondade jaoks mitmekordistav mõju;

35.  kutsub üles ühist põllumajanduspoliitikat teiste ELi poliitikavaldkondade ja -meetmetega – eelkõige direktiividega 2000/60/EÜ ja 91/676/EMÜ ning määrusega (EÜ) nr 1107/2009 – paremini koordineerima, et saavutada veevarude, mille hulka ja kvaliteeti põllumajandus negatiivselt mõjutab, kestlik kaitsmine; nõuab stiimuleid põllumajandustootjate ja veega varustajate vaheliste kohalike koostööprojektide toetamiseks, et edendada veevarude kaitset;

36.  märgib, et mõnes liikmesriigis jäävad paljud külad ja piirkonnad – kuigi need on olemuselt maapiirkonnad – halduslikel põhjustel maaelu arengukavade kohaldamisalast välja, mis seab need ebasoodsamasse olukorda;

37.  palub, et liikmesriigid kaaluksid paindlikumaid käsitlusviise, et neid piirkondi ja sealseid tootjaid mitte ebaõiglaselt kohelda;

Arukas, tõhus, kestlik ja õiglane ÜPP, mis vastab põllumajandustootjate, kodanike, maapiirkondade ja keskkonna vajadustele

38.  leiab, et praegune kahesambaline struktuur tuleb säilitada ja rõhutab, et sambad peavad olema sidusad ja teineteist täiendavad, sealjuures tuleb esimest sammast rahastada täielikult ELi vahenditest ja seda tuleb kasutada sissetuleku toetamiseks, põhilisteks keskkonnameetmeteks ja kehtivate turumeetmete jätkamiseks, ning teist sammast tuleb kasutada liikmesriikide spetsiifiliste vajaduste jaoks; leiab, et samal ajal tuleks siiski stimuleerida põllumajandusettevõtjaid ja teisi toetusesaajaid võtma ette tegevusi, mis toodavad avalikke keskkonna- ja ühiskonnahüvesid, ilma et turg neid tasustaks, ning austama põllumajanduses nii uusi kui ka vanu tavasid, tuginedes ühistele, ühtsetele ja objektiivsetele kriteeriumitele, jättes samal ajal liikmesriikidele võimaluse kasutada spetsiifilisi lähenemisviise vastavalt kohalikele ja valdkondlikele oludele; peab esmatähtsaks kõigi Euroopa põllumajandusettevõtjate üleminekut kestlikkusele ning kõigi Euroopa põllumajandusettevõtete täielikku integreerimist ringmajandusse, ühendades majandusnäitajad keskkonnastandarditega ning tegemata järeleandmisi sotsiaalsetes või tööhõive standardites;

39.  tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkide abil soovitakse tõsta põllumajanduse tootlikkust, et kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, stabiliseerida turud, tagada varude kättesaadavus ja tarnijate pakutavad mõistlikud tarbijahinnad;

40.  rõhutab tehnoloogiliste uuenduste potentsiaali aruka ja tõhusa sektori jaoks, mis tagab jätkusuutlikkuse, eelkõige seoses ressursside tõhusa kasutamisega, jälgides põllumajanduskultuuride ja loomade tervist ning keskkonna seisundit;

41.  nõuab, et ÜPP lihtsustaks ja toetaks selliste uuenduste kasutuselevõttu;

42.  leiab, et ÜPP tulevane struktuur võimaldab eesmärke täita üksnes siis, kui sellele tagatakse piisav rahastus; kutsub seetõttu üles suurendama või säilitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ühise põllumajanduspoliitika eelarvet, et saavutada läbivaadatud ja tõhusa ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid pärast 2020. aastat;

43.  on arvamusel, et turu edasine liberaliseerimine ja sellega seotud põllumajandustootjate kaitse vähenemine tooks põllumajandussektoris kaasa kompenseerimise vajaduse, eelkõige nendes põllumajandusettevõtetes, mis on ebasoodsas konkurentsiolukorras – eriti põllumajandusmaa kasutamisega või mägipiirkondades paiknemisega seotud raakused –, ja et üksnes selliste meetmetega saab tagada põllumajandusmaa ulatusliku haldamise ja kultuurmaastiku kaitse;

44.  rõhutab, et ÜPP eelarvet tuleks kohandada tulevaste vajaduste ja ülesannetega, näiteks nendega, mis tulenevad Brexiti mõjust ja vabakaubanduslepingutest, mille EL on oma peamiste kaubanduspartneritega sõlminud;

45.  juhib tähelepanu jätkuvatele erinevustele eri piirkondade ja liikmesriikide maapiirkondade arengus ning leiab seetõttu, et ühtekuuluvuse kriteeriumil peaks jätkuvalt olema oluline roll teise samba vahendite jaotamisel liikmesriikide vahel;

46.  rõhutab, kui tähtis on eraldada ÜPP üldeelarves teisele sambale (maaelu areng) suur eelarve;

47.  leiab, et põllumajandustootjaid tuleb täielikule jätkusuutlikkusele üleminekul toetada;

48.  leiab, et uute ELi poliitikasuundade ja eesmärkide väljatöötamine ei tohi edukat ÜPP‑d ja selle vahendeid kahjustada;

49.  tunnistab praegust ebakindlust tulevase ühise põllumajanduspoliitika eelarve ümber;

50.  rõhutab, et ühise põllumajanduspoliitika vahendid on iga liikmesriigi maksumaksjate raha ning et kogu ELi maksumaksjatel on õigus olla kindel, et neid vahendeid kasutatakse üksnes sihtotstarbeliselt ja läbipaistvalt;

51.  leiab, et vältida tuleks uusi maaelu arengu eelarveridasid, mille jaoks ei ole vastavaid lisavahendeid;

52.  leiab, et sihipärasem toetus on vajalik erinevatele põllumajandussüsteemidele, eriti väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele pereettevõtetele ning noortele põllumajandusettevõtjatele, et tugevdada piirkondade majandust majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt tulemusliku põllumajanduse kaudu; leiab, et seda saaks saavutada kohustusliku ümberjaotava kõrgema toetusmääraga majapidamise esimeste hektarite eest, arvestades samas ka liikmesriikide põllumajanduslike majapidamiste keskmist suurust, kuna see varieerub ELis suuresti; rõhutab, et toetus suurtele põllumajandusettevõtetele peaks olema kahanev, kajastades mastaabisäästu, kohustusliku piirmääraga (mille üle otsustatakse Euroopa tasandil) ja paindlikkuskriteeriumidega, et võtta arvesse põllumajandusettevõte või ühistu stabiilsete töökohtade loomise võimet, hoidmaks inimesi maapiirkondades; usub, et piirmäära kehtestamise ja toetuste vähendamisega vabanevad vahendid peaksid jääma liikmesriiki või piirkonda, kust need pärinevad;

53.  on veendunud, et peamine on selle tagamine, et toetus on suunatud tegelikele põllumajandustootjatele, keskendudes sellistele tootjatele, kes tegelevad elatise teenimiseks aktiivselt põllumajandusega;

54.  peab vajalikuks säilitada väiketootjate jaoks lihtsustatud kord, et hõlbustada nende jaoks ühise põllumajanduspoliitika otsetoetustele juurdepääsu ja nende haldamist;

55.  rõhutab vajadust tuvastada tasakaalustatud, läbipaistva, lihtsa ja objektiivse trahvide ja stiimulite süsteemi peamised elemendid, et määrata läbipaistvalt ja õigeaegselt kindlaks toetusesaajate toetuskõlblikkus avaliku sektori rahastuse saamiseks avalike hüvede pakkumise eest, mis peaksid hõlmama lihtsaid, vabatahtlikke ja kohustuslikke meetmeid ning olema tulemustele suunatud, viies rõhu nõuetekohasuse asemel tegelikule tulemuslikkusele;

56.  rõhutab, et maaelu mitmekesisust elavdavad osalise tööajaga põllumajandustootjad ja põllumajandustootjaid, kelle sissetulek moodustub erinevatest osadest, tegelevad elatise teenimiseks põllumajandusega ja on komisjoni teatise tähenduses tegelikud põllumajandustootjad;

57.  nõuab, et esimese samba otsetoetuste arvutamise süsteemi muudetaks tänapäevasemaks – eelkõige nendes liikmesriikides, kus toetusi arvestatakse siiani osaliselt võrdluse alusel varasemate perioodidega, ning see asendataks kogu ELi hõlmava ühtse toetuste arvutamise meetodiga, mille põhikomponent oleks teatavates piirides sissetulekutoetus põllumajandustootjatele, mis võiks suureneda sedamööda, kuidas suureneb avalike hüvede pakkumine kooskõlas ELi eesmärkidega aastani 2030, et muuta süsteem lihtsamaks ja läbipaistvamaks;

58.  tunneb heameelt lihtsa, põhjendatud, läbipaistva ja hõlpsasti rakendatava ühtse pindalatoetuse kava üle, mida on paljudes liikmesriikides edukalt kohaldatud; kutsub seetõttu üles jätkama ühtset pindalatoetuse kava pärast 2020. aastat ja soovitab selle kasutamist kõikides liikmesriikides ja kõikide ELi põllumajandustootjate poolt;

59.  rõhutab, et selline kava võimaldaks haldustehniliselt keerulise toetusõiguste süsteemi asendada, millega kaasneks märkimisväärne bürokraatia vähendamine;

60.  on veendunud, et need uued toetused ei tohiks muutuda kaubeldavaks kaubaks, et tagada nende pikaajaline tulemuslikkus;

61.  palub, et komisjon uuriks vajadust esitada maksenõudeid WTO eeskirjade täitmise suhtes;

62.  rõhutab asjaolu, et praeguse ÜPP avaliku sektori vahendite suhtes, mis kulutatakse põllumajandustootjate tegelikule tegevusele, kohaldatakse väga täpseid ja väikese ulatusega kontrolle;

63.  on seisukohal, et toetused peaksid hõlmama ka tugevaid ühiseid tingimusi, sealhulgas keskkonnatulemused ja muud avalikud hüved, nagu kvaliteetsed töökohad;

64.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi resolutsioonis „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“ tunnistatakse, et ilma selgete tingimusteta pindalatoetused toovad kaasa maamüügituru moonutused ja mõjutavad seega põllumajandusmaa üha suuremat koondumist väikese ringi kätte;

65.  selgitab, et avalikud hüved on teenused, mis on kõrgemal kohustuslikest keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest, sealhulgas eelkõige veevarude säilitamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, mullaviljakuse kaitse, tolmeldajate, huumuse kihi ja loomade heaolu kaitse;

66.  rõhutab, et otsetoetused peavad liikmesriikide vahel jagunema õiglaselt, see on ühtse turu toimimiseks hädavajalik, ning seejuures tuleb võtta arvesse objektiivseid kriteeriumeid, nt summasid, mida liikmesriik on saanud esimese ja teise samba alusel, samuti asjaolu, et looduslikud tingimused, tööhõive ja sotsiaal-majanduslik olukord, üldine elatustase, tootmiskulud, eriti maa kulud ja ostujõud on liikmesriigiti erinevad;

67.  rõhutab, et liikmesriikide vahel on otsetoetuste summasid võimalik ühtlustada üksnes siis, kui eelarvet suurendatakse piisavalt;

68.  rõhutab, et otsetoetused on mõeldud toidutootmises osalevate põllumajandustootjate toetamiseks ning keskkonnaalaste ja loomade heaolu standardite kaitsmiseks;

69.  on seisukohal, et rangelt sel juhul, kui ühtsel turul on tagatud võrdsed võimalused, kui hoitakse ära konkurentsimoonutusi (eriti kaupade osas), kui on tagatud WTO eeskirjade järgimine ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamise osas ei tehta kompromisse, tuleks vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus säilitada, kuid seda tuleks kasutada ainult pärast seda, kui komisjon on esitanud hinnangu; leiab, et vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus on vahend, mille abil käsitleda tundlike valdkondade vajadusi ja saavutada spetsiifilisi eesmärke, mis on seotud keskkonnaga, kliimaga või põllumajandustoodete kvaliteedi ja turustamisega, luua stiimuleid kõrgete loomade heaolu ja keskkonnastandardite rakendamiseks põllumajanduses ning lahendada konkreetseid probleeme, eeskätt neid, mis tulenevad struktuuriliselt ebasoodsamast konkurentsiolukorrast vähem soodsates ja mägipiirkondades, ning neid, mis on ajutised ja tulenevad näiteks vana toetusõiguste süsteemi muutmisest; on lisaks seisukohal, et vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus on ka vahend, millega edendada tulevikus strateegilise tähtsusega tootmist, näiteks valgurikaste kultuuride tootmist, või kompenseerida vabakaubanduslepingute mõju; rõhutab lisaks, et vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus on oluline ELi põllumajandustootmise mitmekesisuse, põllumajanduse tööhõive ja kestlike tootmissüsteemide säilitamiseks;

70.   nõuab, et esimese samba toetused, sealhulgas tootmiskohustusega seotud toetus, oleksid hektari ja toetusesaaja kohta piiratud kahekordse ELi keskmise otsetoetusega hektari kohta, et vältida konkurentsi moonutamist;

71.  tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides on probleeme sellega, et tagada põllumajanduses põlvkondade vahetumine ja uued tulijad ning et seepärast tuleb kõikides riiklikes ja piirkondlikes strateegiates seda teemat terviklikult käsitleda, kasutades kõiki ÜPP rahalisi ressursse, sh lisamakseid noortele põllumajandustootjatele esimese samba alusel, samuti teise samba meetmeid, aitamaks noortel põllumajanduses tegevust alustada – mõlemad peaksid olema liikmesriikide jaoks kohustuslikud, samuti tuleb kasutada toetust uutest rahastamisvahenditest, millega tagada piiratud ressursside tingimustes juurdepääs kapitalile; rõhutab lisaks, kui tähtsad on riiklikud meetmed õiguslike ja majanduslike takistuste kõrvaldamiseks, samal ajal aitavad need tagada järelkasvu, pensionipakette ja juurdepääsu maale ning soodustavad ja innustavad kasutama koostöövõimalusi, näiteks eakate ja noorte põllumajandustootjate vahelist partnerlust, loonusrendisuhet, lepingulist loomakasvatust ja liisimist; on seisukohal, et riigiabi eeskirjades tuleks arvesse võtta ka põlvkondade vahetuse tähtsust ja hoida ära põllumajandusliku pereettevõtluse kadumist;

72.  on veendunud, et uute õigusaktidega tuleks eristada selgemalt kriteeriume, mis moodustavad „noorte põllumajandustootjate“ ja „põllumajandustootmist alustavate uute liitujate“ stiimulite aluse (noori põllumajandustootjaid määratletakse vastavalt nende vanusele ja uusi liitujaid vastavalt aastatele, mil nende põllumajandusettevõte asutati), et suurendada kahe rühma potentsiaali tuua kaasa põlvkondade vahetumist ja parandada elu maapiirkondades;

73.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tunnistaksid, et uued ühiskondlikud, tehnoloogilised ja majanduslikud muutused, näiteks puhas energia, digiteerimine ja arukad lahendused, mõjutavad maapiirkondade elu;

74.  palub komisjonil toetada jõupingutusi, parandamaks elukvaliteeti maapiirkondades, et julgustada inimesi, eriti noori, jääma maapiirkondadesse või neisse tagasi pöörduma, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid uute teenuste arendamist ettevõtjate, eriti naiste ja noorte poolt;

75.  märgib murega, et mitme põllumajandussektori tööjõuvaegus toob kaasa põllumajandustegevuse peatumise; nõuab töötajate põllumajandusse meelitamise toetamist;

76.  rõhutab vajadust jagada liikmesriikide edukaid mudeleid, mis toovad kokku noored ja eakad põllumajandustootjad põlvkondade vahetumise eesmärkide täitmiseks;

77.  soovitab parandada juurdepääsu rahastamisele subsideeritud intressimäärade kaudu, mis kehtiksid uutele põllumajandusse tulijatele antavate laenude puhul;

78.  tuletab meelde, et maapiirkonnad ja -asulad vajavad eritähelepanu ja integreeritud jõupingutusi arukate külade väljaarendamiseks;

79.  nõuab Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi vahelise koostöö suurendamist, et soodustada kõigi liikmesriikide noortele põllumajandustootjatele mõeldud rahastamisvahendite loomist;

80.  nõuab, et maapiirkondade keskuste ja võrkude eritehnoloogia areng toimuks võrdsetel tingimustel;

81.  toonitab, kui tähtis on maaelu areng, sealhulgas algatus LEADER, et suurendada sünergiat eri poliitikavaldkondade vahel ja parandada konkurentsivõimet, edendada tõhusat ja kestlikku majandust, toetada kestlikku ja multifunktsionaalset põllumajandust ja metsandust ning toota toitu ja muid kaupu ja teenuseid, mis loovad lisaväärtust ja töökohti; rõhutab maaelu arengu tähtsust põllumajandusettevõtjate, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna partnerluste edendamisel, ettevõtluse ja võimaluste toetamisel, mida sageli ei saa teise asukohta viia, samuti selliste valdkondade toetamisel nagu põllumajandustööstus, põllumajandusturism, otseturundus, kogukonna toetatud põllumajandus, biomajandus ja kestlik bioenergia ja taastuvenergia tootmine, mis kõik aitavad tagada majandustegevuse jätkumist piirkondades; rõhutab seetõttu, kui oluline on teist sammast rahaliselt tugevdada, suurendades sellega võimalusi luua sissetulekut, lahendada selliseid probleeme nagu rahvastikukadu, töötus ja vaesus ning edendada sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalteenuste pakkumist ja tugevdada maapiirkondade sotsiaal‑majanduslikku struktuuri üldise eesmärgiga parandada sealset elu kvaliteeti;

82.  palub komisjonil võtta 2020. aasta järgsel seadusandlikul perioodil kasutusele mitme rahastamisvahendiga investeerimispoliitika, et tagada integreeritud maaelu arengu vahendite, näiteks arukate külade algatuse tõrgeteta rakendamine;

83.  nõuab, et algatuse LEADER ja valdkonna kogemustest lähtuvalt loodaks uus kogukonna juhitud kohaliku arengu fond, mille jaoks nähtaks kõigis struktuurifondides ette 10 % kohaliku kogukonna juhitud strateegiate eesmärkide täitmiseks, kusjuures struktuurifondide kasutamist ei piiritleta ja neid tuleks kasutada detsentraliseeritult;

84.  rõhutab, et maaelu arengu programmid peaksid looma lisaväärtust põllumajandusettevõtete jaoks ja et tuleks säilitada nende tähtis roll pikaajaliste meetmete soodustamisel seoses uuenduslike tavade ja põllumajanduse keskkonnameetmetega;

85.  on veendunud, et algatuses LEADER tuleks täiendavalt tähelepanu pöörata mikrosuurusega põllumajanduslike pereettevõtete vajadustele ja projektidele, lisaks sellele, et neile antakse vajalikku rahalist tuge;

86.  on seisukohal, et on tõestatud, et maapiirkonnad vajavad väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate tegevust;

87.  rõhutab, et on oluline säilitada vähem soodsates piirkondades asuvatele põllumajandusettevõtetele konkreetne kompenseeriv toetus liikmesriikide poolt kohalike eripärade põhjal sätestatud tingimuste kohaselt;

88.  ühtlasi toonitab, et maaelu arengu valdkonna rahastamisvahendeid tuleks rakendada vabatahtlikul alusel, kuid et investeeringuid maapiirkondadesse tuleks suurendada;

89.  palub komisjonil välja töötada arukate külade algatuse meetmed ja seada järgmise maaelu arengu poliitika prioriteediks arukate külade loomise;

90.  on veendunud, et mesinduse rahastamist teisest sambast tuleks paremini suunata ja tõhusamaks muuta ning et uue seadusandliku raamistikuga tuleks sätestada uus esimese samba toetuskava mesinikele, sealhulgas otsetoetus mesilaspere kohta;

91.  rõhutab, et põllumajandustegevusega vähem seotud meetmed peavad olema kõrgema kaasrahastamismääraga;

92.  palub, et komisjon võtaks esimeses sambas kasutusele uue, sidusa, tugevdatud ja lihtsustatud nõuetele vastavuse korra, mis võimaldaks integreerida ja rakendada eri liiki olemasolevaid keskkonnameetmeid, nagu praegune nõuetele vastavus ja rohestamismeetmed; rõhutab, et esimese samba lähtetase põllumajanduse kestliku arengu saavutamiseks peaks olema kohustuslik ning näitama selgelt ära meetmed ja tulemused, mida põllumajandusettevõtjatelt oodatakse, et tagada võrdsed tingimused, viies samal ajal bürokraatia põllumajandusettevõtete tasandil miinimumini, ja liikmesriikide poolse nõuetekohase kontrolli, võttes arvesse kohalikke tingimusi; nõuab lisaks uut ja lihtsamat süsteemi, mis peaks olema liikmesriikidele kohustuslik ja põllumajandusettevõtetele vabatahtlik, tuginema ELi eeskirjadele ja ulatuma lähtetasemest kaugemale, et pakkuda põllumajandusettevõtjatele stiimuleid üleminekuks kliima ja keskkonna aspektist kestlikule tehnoloogiale ja tavadele, mis oleks kooskõlas teise samba põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetega; leiab, et selle kava rakendamine tuleks kindlaks määrata riiklikes strateegilistes kavades ELi raamistikus;

93.  palub komisjonil tagada, et teise samba maaelu arengu keskkonna- ja kliimameetmed kompenseeriksid jätkuvalt lisakulusid ja saamata jäänud tulu, mis on seotud keskkonna- ja kliimahoidlike tavade vabatahtliku kehtestamisega, ja et oleks võimalus lisada stiimul investeerimiseks keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsesse ning ressursitõhususse; on seisukohal, et neid programme tuleks lihtsustada, need peaksid olema paremini suunatud ja tõhusamad, et põllumajandusettevõtjatel oleks võimalik saavutada ambitsioonikaid poliitikaeesmärke keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse, veevarude haldamise, kliimameetmete ja kliimamuutuste leevendamise osas, tagades samal ajal, et bürokraatia oleks põllumajandusettevõtete tasandil minimaalne ning et toimuks liikmesriikide poolne nõuetekohane kontroll, võttes arvesse kohalikke tingimusi;

94.  palub, et peale põllumajandusettevõtete, mis tegelevad ELi määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt puhtalt mahepõllumajandusliku tootmisega ja mis on ELi määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 kohaselt keskkonnasäästlikumaks muutmise kohustusest vabastatud, vabastataks ka need põllumajandusettevõtted, mis rakendavad põllumajanduse keskkonnameetmeid ELi määruse (EL) nr 1305/2013 tähenduses;

95.  rõhutab, et Vahemere-äärsed ELi piirkonnad on kliimamuutuse mõju, näiteks põua, tulekahjude ja kõrbestumise suhtes vastuvõtlikumad, ning et seetõttu peavad põllumajandustootjad tegema kõnealustes piirkondades suuremaid jõupingutusi, et kohandada oma tegevust muutuva keskkonnaga;

96.  on seisukohal, et komisjoni tulevaste seadusandlike ettepanekutega peaks olema võimalik toetada võimalikult suurt arvu põllumajandustootjaid nende jõupingutustes muuta oma põllumajandustegevus kestlikumaks;

97.  kutsub ÜPP lihtsustamise huvides üles säilitama olemasolevat erandit ja mitte koormama alla 15 hektari suuruseid kõige väiksemaid põllumajandusettevõtteid ÜPP kohaste täiendavate keskkonna- ja kliimameetmetega;

98.  teeb ettepaneku täiendada seda rohestamise uut moodust teise samba märkimisväärsete, kooskõlastatud ja tõhusamate vahenditega, mis tulenevad sihipärastest materiaalsetest ja immateriaalsetest investeeringutest (teadmussiire, koolitus, nõustamine, oskusteabe jagamine, võrgustike loomine ja innovatsioon Euroopa innovatsioonipartnerluste kaudu), mis võiks samuti olla edasiviiv jõud;

99.  kutsub komisjoni üles tagama, et ÜPP reformi jaoks tehtud õigusakti ettepanekud hõlmavad asjakohaseid meetmeid ja vahendeid, mille abil integreeritakse valgurikaste kultuuride tootmine parandatud külvikorrasüsteemidesse, et ületada praegune valgupuudujääk, parandada põllumajandustootjate tulusid ja lahendada põhilised probleemid, millega põllumajandus silmitsi seisab, nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse ja mulla viljakuse vähenemine ning veevarude kaitsmine ja kestlik majandamine;

100.  on seisukohal, et teise samba kogueelarvest tuleks minimaalne osa eraldada põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetele, sealhulgas mahepõllumajandusele, CO2 sidumisele, mulla heale seisundile, kestliku metsamajanduse meetmetele, toitainete haldamise kavandamisele bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ning tolmeldamisele ja loomade ja taimede geneetilisele mitmekesisusele; rõhutab sellega seoses, kui oluline on säilitada Natura 2000 toetused ning tagada, et need oleks piisavad, et olla põllumajandustootjatele tõeliseks stiimuliks;

101.  toonitab vajadust toetada maaelu arengu raames looduslike piirangutega, keeruliste ilmastikutingimustega, järskude kallakutega või piiratud mullakvaliteediga piirkondade põllumajandustootjaid; nõuab 2020. aasta järgseks perioodiks looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kava lihtsustamist ja paremat lähenemisviisi sellele;

102.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba juhtinud tähelepanu sellele, et Natura direktiivi toimivuskontrollis rõhutatakse vajadust suurendada sidusust ÜPPga, ja juhib tähelepanu muret tekitavale põllumajandusega seotud liikide ja elupaikade vähenemisele; palub komisjonil hinnata ÜPP mõju bioloogilisele mitmekesisusele; kutsub üles suurendama Natura 2000 toetusi, et pakkuda paremat stiimulit põllumajanduslike Natura 2000 alade kaitsmiseks, mis on praegu kehvas seisus;

103.  nõuab kliimateadlike põllumajandusmeetmete rakendamist ja tugevdamist, sest tulevikus suureneb kliimamuutuste mõju Euroopa põllumajandusele;

104.  on arvamusel, et kliimamuutuste ja mulla degradeerumisega seotud riske kogu põllumajandusmaastikul tuleb ohjata ÜPPs, investeerides põllumajanduse ökosüsteemide vastupanuvõimesse ja töökindlusse ning keskkonnasäästlikku taristusse pealismulla kvaliteedi parandamiseks, mullaerosiooni ümberpööramiseks, külvikorra loomiseks ja pikendamiseks, puude istutamiseks ning põllumajandusettevõtete bioloogilise ja struktuurilise mitmekesisuse suurendamiseks;

105.  peab vajalikuks toetada ja edendada põllujäätmete suuremat kasutamist maapiirkondade taastuva, tõhusa ja kestliku energiaallikana;

106.  kutsub komisjoni üles edendama uuendustegevust, teadusuuringuid ja moderniseerimist põllumajandus-, agrometsandus- ja toidusektoris, toetades tugevat nõustamissüsteemi ja koolitust, mis on paremini kohandatud ÜPP toetusesaajate vajadustele, arendades nende tavasid suurema kestlikkuse ja ressursside kaitse suunas, ning toetades aruka tehnoloogia rakendamist, et reageerida paremini tervishoiu, keskkonna ja konkurentsivõimega seotud probleemidele; rõhutab, et koolitus ja laiendamine peab olema kõigis liikmesriikides programmide kavandamise ja rakendamise eeltingimus ning et väga oluline on soodustada oskusteabe edasiandmist, parimate tavade mudeleid ning liikmesriikide ülest teabevahetust ühistute ja tootjaorganisatsioonide vahel, näiteks Euroopa põllumajanduslike teadmiste ja infosüsteemi (AKIS) kaudu; leiab, et agroökoloogilised meetodid ja täppispõllumajanduse põhimõtted võivad tuua märkimisväärset kasu keskkonnale, suurendada põllumajandustootjate sissetulekut, ratsionaliseerida põllumajandusmasinate kasutamist ja suurendada märgatavalt ressursitõhusust;

107.  rõhutab, et on oluline ja vajalik, et ÜPP, programmi „Horisont 2020“ ja teiste toetavate rahastamiskavadega julgustatakse põllumajandustootjaid investeerima nende ettevõtte suurusega kohandatud uude tehnoloogiasse, nagu täppis- ja e-põllumajanduse vahendid, mis suurendavad põllumajanduse vastupanuvõimet ja vähendavad selle keskkonnamõju;

108.  palub komisjonil soodustada uuenduslike tehnoloogiate arendamist ja kasutamist igat liiki põllumajandusettevõtetes, olenemata ettevõtte suurusest ja toodangust ning sellest, kas tegemist on tavapärase või mahepõllumajandusega, loomakasvatusega või põllumaaga või väikese- või suuremahulise tootmisega;

109.  palub komisjonil rakendada sellist ÜPPd, millega saavutatakse rohkem uuenduslikkust, mis aitab kaasa biomajanduse edenemisele ning pakub bioloogilise mitmekesisuse, kliima ja keskkonnaga seotud lahendusi;

110.  palub komisjonil keskenduda maapiirkondade elukvaliteedile ja muuta maaelu paeluvaks kõigile, eelkõige noorte põlvkonnale;

111.  on seisukohal, et ÜPPs edendatav digiteerimine ja täppispõllumajandus ei tohiks suurendada põllumajandustootjate sõltuvust sisendist ja välisrahastamisest ega takistada nende juurdepääsu ressurssidele ning peaks olema avatud lähtekoodiga ja välja töötatud põllumajandustootjaid kaasaval viisil;

112.  nõuab, ilma, et see piiraks maaelu arengule ette nähtud ELi toetuse kogusumma uuesti määramist, et praegused määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 10 lõike 2 kohaselt vastu võetud maaelu arengu programmid kehtiksid kuni 2024. aastani või uue reformi vastuvõtmiseni;

113.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle edendada ELis nn arukate külade kontseptsiooni, mis võimaldab erinevate poliitikasuundade koordineerituma väljatöötamise abil käsitleda terviklikult ebapiisavaid lairibaühendusi, töövõimalusi ja teenuste osutamist maapiirkondades;

114.  nõuab meetmeid, et tegeleda ELi põllumajandusettevõtetes aset leidvate ning vigastuste ja surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite tõsise probleemiga teise samba meetmete kaudu, et toetada investeeringuid ohutusmeetmetesse ja -koolitusse;

115.  palub, et ELi valgurikaste põllumajanduskultuuride strateegia raames oleks lubatud ühekordne taimekaitsevahendite kasutamine veidi pärast külvamist kõigil valgurikaste põllumajanduskultuuridega maa-aladel;

116.  on veendunud, et Euroopa põllumajanduse tuleviku jaoks on hädavajalik investeerida innovatsiooni, haridusse ja koolitusse;

117.  rõhutab, et tulevase ÜPP raames tuleks täiendavalt uurida liikmesriigi ja piirkonna tasandi tulemuspõhist lähenemisviisi ning sertifitseerimiskavadega pakutavaid uuenduslikke lahendusi, suurendamata seejuures bürokraatiat ja kohapealset kontrollimist;

118.  soovitab tungivalt võtta teise samba raames kasutusele sihipärased ajakohastamis- ja struktuuride parandamise meetmed, et saavutada prioriteetsed eesmärgid nagu programm „Digital Farming 4.0“;

119.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaitseksid ja edendaksid väikepõllumajandustootjate ning tõrjutud rühmade juurdepääsu seemnetele ja põllumajanduslikule sisendile ning edendaksid ja kaitseksid seemnete vahetust ja nende avalikku omandust koos kestlike traditsiooniliste võtetega, mis tagavad inimõiguse piisavale toidule ja toitumisele;

120.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid rohkem tähelepanu küladele ja külade poolt osutatavate teenustega seotud ärivõimalustele;

121.  märgib, et iga põllumajandusettevõte on omanäoline ja seepärast on vaja individuaalseid lahendusi;

Põllumajandustootjate tugev positsioon üleilmses toidusüsteemis

122.  palub, et komisjon säilitaks esimeses sambas praeguse ühise turukorralduse raamistiku, sealhulgas konkreetsed poliitikavahendid ja turustamisstandardid, ning parandaks ELi koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima kava; rõhutab, kui olulised on olemasolevad tootmise juhtimissüsteemid teatavate toodete jaoks ning kui tähtis on säilitada tootjariikide jaoks kohustuslikud individuaalsed sektoriprogrammid (vein, puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja mesindus), mille lõppeesmärk on suurendada iga sektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet ning säilitada võrdsed võimalused, võimaldades juurdepääsu kõikidele põllumajandustootjatele;

123.  usub, et positiivne ja turule suunatud kogemus, mis on saadud ühise turukorralduse puu- ja köögiviljasektori rakenduskavadest, mida rakendavad tootjaorganisatsioonid ja mida rahastatakse turustatud toodangu väärtuse alusel, on tõendanud selliste kavade tõhusust sihtsektorite konkurentsivõime ja struktuuri tõhustamisel ning nende jätkusuutlikkuse parandamisel; nõuab seetõttu, et komisjon kaaluks sarnaste rakenduskavade kasutuselevõttu ka muudes sektorites; on seisukohal, et sellest võivad eriti kasu saada tootjaorganisatsioonid, mis esindavad mägipiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade piimatootjaid, kes töötlevad kvaliteetseid tooteid ja lasevad need turule ning säilitavad neis rasketes tootmispiirkondades piimatootmise;

124.  tuletab meelde, et ebavõrdne turujõud takistab eriti tootmisega kulude katmist piimasektoris;

125.  juhib tähelepanu võimalusele kehtestada ühise turukorralduse raames vabatahtlik piimatoodangu vähendamise kava;

126.  nõuab, et oliiviõlisektoris loodaks uus iseseisev juhtimisvahend, mis võimaldab ületootmise aastatel toodangut ladustada ja toodangu turule lasta siis, kui nõudlus ületab tootmist;

127.  rõhutab tungivat vajadust selle järele, et tulevane ÜPP toetaks põllumajandustootjaid tõhusamalt, õiglasemalt ja kiiremini, et nad tuleksid toime kliimast, halbadest ilmastikuoludest ning sanitaar- ja tururiskidest tingitud hinnavolatiilsuse ja sissetulekute kõikumisega, luues täiendavaid stiimuleid ja turutingimusi, mis soodustavad riskijuhtimis- ja stabiliseerimisvahendite (kindlustusskeemide, sissetulekute stabiliseerimise vahendite, individuaalsete teenuseosutamise mehhanismide ja usaldusfondide) väljatöötamist ja vabatahtlikku kasutamist, tagades seejuures juurdepääsu kõikidele põllumajandustootjatele ja ühildatavuse olemasolevate riiklike kavadega;

128.  kutsub üles toetama paremini liblikõieliste taimede tootmise suurendamist ELis ja konkreetset abi ekstensiivsetele lamba- ja kitsekasvatajatele, võttes arvesse kõnealuste sektorite kasu keskkonnale ning vajadust vähendada ELi sõltuvust söödaproteiini impordist;

129.  rõhutab, et tulevikku suunatud ÜPP tuleks kujundada nii, et see käsitleks paremini kriitilisi tervishoiuküsimusi, näiteks neid, mis on seotud antimikroobikumiresistentsuse, õhukvaliteedi ja tervislikuma toitumisega;

130.  toonitab probleeme, mida antimikroobikumiresistentsus inimeste ja loomade tervisele põhjustab; on seisukohal, et uue õigusraamistikuga tuleks aktiivselt edendada loomade paremat tervist ja nende suuremat heaolu kui vahendit antimikroobikumiresistentsusega võitlemiseks ning seeläbi rahvatervise ja põllumajandussektori paremaks kaitsmiseks;

131.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et tururiske saab ühtlasi juhtida ELi põllumajandustoodete ja toiduainete parema juurdepääsuga eksporditurgudele;

132.  rõhutab, kui oluline on tugevdada toiduainete tarneahelas esmatootjate positsiooni, eelkõige tagades lisaväärtuse õiglase jagunemise tootjate, töötlejate ja jaemüügisektori vahel, võttes kasutusele rahalised vahendid ja stiimulid, mis on vajalikud selliste vertikaalsete ja horisontaalsete majandusorganisatsioonide nagu tootjaorganisatsioonide, sealhulgas ühistute ning nende ühenduste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomise ja arendamise toetamiseks, kehtestades ühtlustatud miinimumnõuded võitluseks toiduainete tarneahelas esinevate ebaausate ja kuritahtlike kaubandustavade vastu ja suurendades läbipaistvust turgudel ning kasutades kriiside ennetamise vahendeid;

133.  rõhutab, et koondmääruses on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega ja ELi toimimise lepingu artiklis 42 osutatud erandiga selgitatud õiguslikku suhet ühise turukorralduse sätete ja ELi konkurentsieeskirjade vahel ning võetud kasutusele uusi kollektiivseid võimalusi, mille abil põllumajandustootjad saavad parandada oma läbirääkimispositsiooni toiduainete tarneahelas; on veendunud, et need sätted on tulevase ÜPP raames olulised ja et neid tuleks veelgi parandada;

134.  leiab, et erinevate ELi turuvaatlusrühmade (piima-, liha-, suhkru- ja viljatoodete turu vaatlusrühmade) toimimisest omandatud õppetundide põhjal tuleks selliseid vahendeid laiendada sektoritele, mida veel ei hõlmata, ja arendada edasi, et pakkuda turuosalistele usaldusväärseid andmeid ja prognoose, mille eesmärk on esitada turuhäirete korral varajane hoiatus ning võimaldada kiirete ja ennetavate meetmete võtmist kriiside ennetamiseks;

135.  nõuab kohalike turgude ja toiduainete lühikeste tarneahelate suuremat toetamist ja edendamist; rõhutab vajadust arendada lühikeste tarneahelatega seotud kohalikke teenuseid;

136.  palub komisjonil selgitada lähemalt ja vajaduse korral ajakohastada tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide eeskirju eriti seoses sellega, mis puudutab konkurentsipoliitikat, pidades sealhulgas silmas tootmisharudevaheliste organisatsioonide meetmeid ja kokkuleppeid, et vastata ühiskonna nõudmistele;

137.  rõhutab, et ÜPP varasematel turukorraldusmeetmetel (st riiklikul sekkumisel ja eraladustamisel) on globaliseerunud majanduse kontekstis piiratud ja ebapiisav mõju ning et riskijuhtimismeetmed ei ole alati piisavad, et tulla toime hindade märkimisväärse volatiilsuse ja tõsiste turuhäiretega;

138.  rõhutab seetõttu, et ühisel turukorraldusel on jätkuvalt vaja täita olulist rolli tulevase ÜPP raames turvavõrguna, mis stabiliseerib kiiresti põllumajandusturgude seisundit ja ennetab kriise, ning rõhutab, kui tähtis on koondmäärus viimaste turukriiside ajal omandatud õppetundidele tuginedes, seda eriti piimasektoris, innovaatilise turu ja kriisijuhtimise vahendite, näiteks vabatahtlike valdkondlike lepingute, vastastikku täiendava kasutamise võimaldamisel ja soodustamisel, et hallata ja vajaduse korral vähendada pakkumist kvantitatiivselt tootjate, tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide ning töötlejate vahel (nt ELi piimatootmise vähendamise kava);

139.  väljendab heameelt töö üle, mida tehakse ELi kestliku valgustrateegia valdkonnas;

140.  juhib tähelepanu sellele, kui vajalik on luua liblikõieliste taimede kohalikud ja piirkondlikud turud kogu ELis, parandada keskkonnatoimet, kasvatades neid taimi külvikorra alusel, vähendades ühtlasi sõltuvust imporditud söödast, väetisest ja taimekaitsevahenditest, ning suurendada kestlikumatele põllumajandustavadele ülemineku elujõulisust ja selle majanduslikku motiveeritust;

141.  leiab, et kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega juustude ja singi või veini tarnete haldamise meetmed on tõestanud oma tõhusust sihttoodete kestlikkuse, konkurentsivõime ja kvaliteedi parandamisel ning need tuleks seetõttu säilitada ja neid vajaduse korral laiendada, nii et need hõlmaksid kõiki kvaliteedimärgisega tooteid kooskõlas ÜPP eesmärkidega;

142.  nõuab praeguse kriisireservi mehhanismi põhjalikku läbivaatamist, et luua toimiv ja sõltumatu ELi põllumajanduse kriisifond, mis oleks välja arvatud eelarve aastasuse põhimõttest, et võimaldada eelarvest ümberpaigutusi järgmisesse aastasse, eriti juhul, kui turuhinnad on piisavalt kõrged, hoides samal ajal kriisireservi kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul püsival tasemel, võimaldades seeläbi kiiremaid, ühtsemaid ja tõhusamaid ennetusmeetmeid ja reageerimisvahendeid, mis täiendavad turu- ja riskijuhtimisvahendeid tõsistes kriisiolukordades, kaasa arvatud olukordades, millel on põllumajandustootjatele majanduslikud tagajärjed loomade tervisega seotud probleemide, taimehaiguste ja toiduohutuse tõttu, aga ka olukordades, mis tulenevad põllumajandust mõjutanud välistest vapustustest;

143.  on seisukohal, et kuigi kaubanduslepingud on kasulikud mõnele ELi põllumajandussektorile ja vajalikud liidu seisukoha tugevdamiseks ülemaailmsel põllumajandusturul ja toovad kasu kogu ELi majandusele tervikuna, kujutavad nad endast ka mitmeid probleeme, eelkõige väikese ja keskmise ulatusega põllumajandustootmise ja tundlike sektorite puhul, mida on vaja arvesse võtta, näiteks ELi sanitaar-, fütosanitaar-, loomade heaolu, keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimine, mis eeldab kooskõla kaubanduspoliitika ja ÜPP teatavate eesmärkide vahel ning ei tohi viia Euroopa kõrgete standardite nõrgenemiseni ega ohustada tema maapiirkondi;

144.  rõhutab, et eri standardite järgimine suurendaks ELi sisetoodangu väljapoole ELi eksportimise riski maaelu arengu, keskkonna ja teatud juhtudel toidukvaliteedi arvelt;

145.  rõhutab, et vajadust tõhusamate kaitsemehhanismide järele tuleks ühtlasi käsitleda aruteludel, mis puudutavad tulevasi kaubanduslepinguid (Mercosuri, Uus-Meremaa, Austraaliaga jne) ning nende mõju põllumajandusele Euroopas;

146.  rõhutab, et kuigi on oluline jätkata tööd Euroopa põllumajandustoodete parema turulepääsu nimel, on Euroopa põllumajanduse kaitsmiseks vaja võtta sektoripõhiste probleemidega arvestavaid asjakohaseid meetmeid, nagu kaitsemehhanismid ELi ja kolmandate riikide väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjatele avalduva tõsise negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju vältimiseks, kõige tundlikumate sektorite võimalik kõrvalejätmine läbirääkimistest ja vastastikkuse põhimõtte kohaldamine tootmistingimustes, et tagada ELi põllumajandustootjate ja nende välismaiste konkurentide vahel võrdsed tingimused; rõhutab, et Euroopa toodangut ei tohi ohustada madalama kvaliteediga ja nõuetele mittevastava impordiga;

147.  kutsub komisjoni üles kaaluma põllumajandust strateegilise tegevusena ning kavandama vabakaubanduslepinguid, käsitlemata põllumajandust enam seejuures muude kaubandusega hõlmatud sektorite kohandamisotstarbelise muutujana ning kaitstes peamisi sektoreid, näiteks toorpiima tootmist;

148.  on arvamusel, et rahvusvahelise kaubanduse ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuded on avaldanud väga märkimisväärset mõju ÜPP läbivaatamistele, mis on järjestikku toimunud alates 1990. aastatest; on seisukohal, et nende läbivaatamistega on suurendatud Euroopa põllumajandustoodete ja Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet, kuid on kahjustatud ka põllumajandussektori ulatuslikke valdkondi, seades need maailmaturgude ebastabiilsuse meelevalda; on arvamusel, et nüüd on aeg keskenduda rohkem muudele ÜPP eesmärkidele, näiteks põllumajandustootjate elatustasemele ning tervise, tööhõive, keskkonna ja kliimaga seotud küsimustele, nagu on soovitatud komisjoni teatises Euroopa toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta;

149.  rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika peab olema ELi muu poliitikaga, näiteks arengu- ja keskkonnapoliitikaga, sidus ning toetama kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning et see saab aidata kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele, tagades eelkõige põllumajandusega tegelevale kogukonnale õiglase elatustaseme ja selle, et tarned jõuavad tarbijateni mõistlike hindadega; rõhutab, et ELi põllumajanduslik toidutööstus peaks kasutama ära ekspordist tulenevaid kasvuvõimalusi, arvestades, et järgneval aastakümnel tekib hinnanguliselt 90 % põllumajanduslike toiduainete ülemaailmsest lisanõudlusest väljaspool Euroopat; rõhutab, et ÜPP peab kõigepealt täitma Euroopa ühiskonna toidu-, keskkonna- ja kliimaalased vajadused ning alles siis keskenduma rahvusvahelistel põllumajandusturgudel müügiks mõeldud toodangule; rõhutab, et nn arenguriikidel peaks olema piisavalt võimalusi, et luua ise tugev põllumajanduslik toidutööstus ja seda ülal hoida;

150.  on ühtlasi seisukohal, et kaubad, mille tootmine on seotud raadamise, maa või ressursside hõivamise ja inimõiguste rikkumisega, ei tohiks saada pääsu ELi turule;

151.  tuletab meelde uut Euroopa arengukonsensust, milles EL ja selle liikmesriigid kinnitavad veel kord oma tahet tunnustada ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte tõhusa jälgimise tähtsust, mis eeldab arengukoostöö eesmärkide arvessevõtmist kõigis ELi poliitikavaldkondades, sh põllumajanduspoliitikas ja rahastamises, mis võivad arengumaid negatiivselt mõjutada; väljendab seoses sellega seisukohta, et ÜPP reform peaks austama arengumaade õigust kujundada oma põllumajandus- ja toidupoliitikat nii, et see ei nõrgendaks nende toiduainetootmise võimekust ja pikaajalist toiduga kindlustatust, eelkõige vähim arenenud riikides;

152.  tuletab meelde ELi ja selle liikmesriikide võetud kohustust täita kestliku arengu eesmärgid ja rõhutab, et ÜPP sidusus kestliku arengu eesmärkidega on ülioluline, eriti eesmärkidega nr 2 (nälja kaotamine), nr 5 (sooline võrdõiguslikkus), nr 12 (vastutustundlik tarbimine ja tootmine), nr 13 (kliimameetmed) ja nr 15 (maa), millega tulevane ÜPP peab kooskõlas olema;

153.  nõuab vastavalt eelarvetõhususe põhimõttele ÜPP ja muude ELi poliitikavaldkondade ja rahvusvaheliste kohustuste vahelist sidusust ja suuremat koostoimet, eelkõige seoses energia, veevarustuse, maakasutuse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemidega ning äärepoolseimate ja mägipiirkondade arenguga;

154.  palub komisjonil teostada kõigis kaubanduslepingutes põllumajandussektorit puudutavate sätete süstemaatiline mõju hindamine ning pakkuda konkreetseid strateegiaid, tagamaks, et mitte ükski põllumajandussektor ei kannata kolmanda riigiga sõlmitud kaubanduslepingu tagajärjel;

155.  nõuab kindlalt, et protsessid ja tootmismeetodid moodustaksid põllumajandustoodete maailmakaubanduse sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnastandardite olulise osa, ning ergutab komisjoni nõudma tungivalt, et WTO tunnustaks neid protsesse ja tootmismeetodeid sellistena;

156.  rõhutab, et kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide täitmine peab kuuluma põllumajandustoodetega seotud mis tahes kaubanduspoliitika juhtpõhimõtete hulka; märgib, et komisjon on oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta tõstnud üleilmastumise muutumistendentsina õigustatult esile nõudlust õiglasema kaubanduse ning kestlike ja kohalike toodete järele; rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika saab kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppes sätestatud kliimaeesmärkide saavutamisele suurel määral kaasa aidata;

157.  tuletab meelde, et EL on kaotanud omapoolsed eksporditoetused ja et praeguses ELi eelarves ei ole eksporditoetusteks enam ette nähtud ühtegi eelarverida; kutsub sellega seoses ELi kaubanduspartnereid üles võtma endale kohustuseks vähendada kaubandust moonutavaid siseriiklikke toetusi; palub WTO liikmetel, kes jätkuvalt annavad eksporditoetusi, rakendada 19. detsembril 2015. aastal Nairobis vastu võetud ministrite otsust ekspordikonkurentsi kohta;

158.  nõuab, et komisjon oleks jätkuvalt valvel ja suurendaks liidu kaitsemeetmeid, mille eesmärk on kaotada üha suurenevad praegused ja tulevased turulepääsu tõkked kolmandates riikides, austades seejuures keskkonda ja inimõigusi, sealhulgas õigust toidule; rõhutab, et enamik neist tõketest puudutab põllumajandustooteid (komisjoni turulepääsualase andmebaasi kohaselt 27 %), mis on omakorda peamiselt seotud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna turulepääsu meetmetega;

159.  kutsub komisjoni üles prognoosima ja võtma pakkumiste vahetamise ettevalmistamisel ja kvootide arvutamisel arvesse Brexiti mõju;

160.  kutsub komisjoni üles käivitama selged ja läbipaistvad algatused, et veelgi tugevdada ELi tootmise, ohutuse, loomade heaolu ja keskkonnastandardite ning lühikeste tarneahelate edendamist ja toetada kvaliteetsete toiduainete tootmise kavasid, mida võiks saavutada muu hulgas Euroopa päritolu märgistamise kavade kaudu, ning turustamis- ja edendamistegevust sise- ja kolmandate riikide turgudel ÜPP konkreetsetest poliitikavahenditest kasu saavate sektorite puhul; rõhutab, et on vaja vähendada bürokraatiat ja tarbetuid tingimusi, et võimaldada väiksematel tootjatel nendes kavades osaleda; väljendab heameelt edendamisprogrammide jaoks kättesaadava eelarve pideva kasvu üle ning nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks kõnealuste assigneeringute puhul sama kasvutempo, pidades silmas tootjate suurenevat huvi;

161.  toonitab kohalike ja piirkondlike lühikeste tarneahelate olulisust, mis on keskkonna seisukohast säästvamad, kuna väiksema transpordivajaduse tõttu on need vähem saastavad, nende jälgitavus on parem ja nende põllumajandustooted on värskemad;

162.  tuletab meelde, kui tähtis on suurendada kohalike põllumajandustootjate võimalusi liikuda väärtusahelas ülespoole, pakkudes neile abi ja toetust mahetoodete ja lisaväärtusega toodete tootmiseks ning uusi teadmisi ja tehnoloogiaid, kuna kestlikkuse saavutamine nõuab otseseid meetmeid loodusvarade säilitamiseks, kaitsmiseks ja suurendamiseks;

163.  tuletab meelde, et kohalik tootmine toetab kohalikku toidukultuuri ning kohalikku majandust;

164.  rõhutab, et põllumajanduse tulevikku silmas pidades tuleks keskenduda kvaliteetse toidu tootmisele, kuna siin on Euroopal konkurentsieelis; rõhutab, et seal, kus võimalik, tuleb ELi standardeid säilitada ja tugevdada; nõuab meetmeid, millega pikemas perspektiivis jätkuvalt tõsta toiduainetootjate tootlikkust ja konkurentsivõimet, võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja kasutada tõhusamalt ressursse, mis kõik tugevdaks ELi ülemaailmset liidrirolli;

165.  peab vastuvõetamatuks, et ühtsel turul sama kaubamärgi all ja sama pakendiga reklaamitavate ja turustatavate toiduainete kvaliteet ei ole ühesugune; väljendab heameelt komisjoni algatuste üle ühtsel turul müüdavate toiduainete kvaliteedierinevuste probleemi lahendamiseks, sealhulgas tema tööd ühtsete kontrollimeetodite väljatöötamiseks;

166.  väljendab heameelt selle üle, et ELi põllumajanduslike huvide edendamisel on hiljutistel kahepoolsetel kaubandusläbirääkimistel saavutatud edusamme, eelkõige kvaliteetsete ELi põllumajanduslike toiduainete turulepääsu ja geograafiliste tähiste kaitse küsimuses kolmandates riikides; usub, et niisugust suundumust on võimalik jätkata ja parandada;

Läbipaistev otsustusprotsess kaalukaks ettepanekuks ÜPP kohta aastatel 2021–2028

167.  rõhutab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid kaasotsustamismenetluse kaudu sätestama üldised ühised eesmärgid, põhinõuded, meetmed ja rahaeraldised ning määratlema sobiva paindlikkuse määra, mida on vaja, et liikmesriigid ja nende piirkonnad tuleksid toime oma eripärade ja vajadustega kooskõlas ühtse turuga, vältimaks liikmesriikide valikutest tingitud konkurentsimoonutusi;

168.  tunneb kahetsust asjaolu pärast, et kogu 2020. aasta järgse ÜPP kavandamine – konsulteerimine, teabevahetus, mõjuhinnang ja seadusandlikud ettepanekud – algab taas kord märkimisväärse viivitusega kaheksanda ametiaja lõpu lähenemisel, ohustades sellega, et valimisdebatid varjutavad ÜPP tuleviku üle peetava arutelu, ja seades ohtu võimaluse jõuda lõpliku kokkuleppeni enne Euroopa Parlamendi valimisi;

169.  palub komisjonil võtta vastu üleminekuperioodi õigusaktid, mis tagaksid ÜPP vastuvõtmise viivituse korral põllumajandustootjatele võimaluse säilitada juurdepääs maaelu arengu programmi meetmetele, eeskätt keskkonna- ja investeerimismeetmetele;

170.  palub liikmesriikidel uut reformi rakendades tagada, et põllumajandustootjatele väljamaksete tegemisel ei esine viivitusi ja võtta vastutus ning hüvitada see nõuetekohaselt põllumajandustootjatele viivituste korral;

171.  rõhutab sellegipoolest, et tuleb teha võimalikult palju edusamme enne praeguse ametiaja lõppu ja rõhutada seda teemat Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajal;

172.  tunnistab, et oluline on kaasata ÜPP otsuste tegemise protsessi asutused ja eksperdid, kes vastutavad tervishoiu- ja keskkonnapoliitika eest, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, kliimamuutusi ja õhu- ning pinnasesaastet ja veereostust;

173.  palub, et komisjon teeks enne ÜPP ülesehituse ja/või rakendamise mis tahes oluliste muutmiste sisseviimist ettepaneku sellise üleminekuperioodi kehtestamiseks, mis oleks piisavalt pikk, et tagada nn pehme maandumine ja liikmesriikidele uue poliitika nõuetekohaseks ja korrapäraseks rakendamiseks vajaminev aeg, et vältida igasuguseid viivitusi põllumajandustootjate iga‑aastaste toetusmaksete tegemises ja maaelu arengu meetmete rakendamises;

174.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tugevdama dialoogi arenguriikidega ning pakkuma oma teadmisi ja rahalist toetust, et edendada väike- ja pereettevõtlusel põhinevat ökoloogiliselt kestlikku põllumajandust, pöörates eelkõige tähelepanu naistele ja noortele, kooskõlas 2017. aasta Aafrika Liidu tippkohtumisel vastuvõetud ühisdeklaratsioonis „Investeerimine noortesse kaasava majanduskasvu ja säästva arengu kiirendamiseks“ võetud kohustusega; rõhutab veel kord naiste panust ettevõtjate ja säästva arengu edendajatena maapiirkondades; rõhutab vajadust suurendada nende potentsiaali kestlikus põllumajanduses ja nende vastupanuvõimet maapiirkondades;

175.  tuletab meelde, et nälg ja alatoitlus arengumaades on suuresti seotud ostujõu puudumisega ja/või maapiirkonna vaeste suutmatusega end ise ära majandada; nõuab seepärast tungivalt, et EL aitaks aktiivselt arengumaadel ületada põllumajandusliku tootmisega seotud takistusi (nt kehv taristu ja halb logistika);

176.  juhib tähelepanu sellele, et rohkem kui pooled vähim arenenud riikide elanikest elavad 2050. aastal endiselt maapiirkondades ning et säästva põllumajanduse arendamine arenguriikides aitab vallandada nende maakogukondade potentsiaali, säilitada maapiirkondade elanikkonda ning vähendada vaeghõivet, vaesust ja toiduga kindlustamatust, mis omakorda aitab lahendada sundrände algpõhjuseid;

177.  tunnistab olulist rolli, mida kosmosetehnoloogiad (nt Euroopa GNSSi Agentuuri hallatavates ELi kosmose- ja satelliitprogrammides (Galileo, EGNOS ja Copernicus) välja arendatud tehnoloogiad) võivad etendada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, pakkudes taskukohaseid lahendusi üleminekuks täppispõllumajandusele, mille abil kaotataks jäätmed, hoitaks kokku aega, vähendataks kurnatust ja optimeeritaks seadmete kasutamist;

178.  kutsub komisjoni üles uurima lähemalt kosmoseteaduse tehnoloogiaid ja rakendusi ning tulemusliku arengukoostöö ülemaailmset partnerlust kui mehhanisme, mis võiksid aidata teostada põllukultuuride, kariloomade, metsanduse, kalanduse ja vesiviljeluse seiret, toetada põllumajandustootjaid, kalureid, metsandustöötajaid ja poliitikakujundajaid jõupingutustes kasutada säästva toidutootmise saavutamiseks mitmekesiseid meetodeid ning reageerida sellega seotud probleemidele;

179.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid tagaksid oma tegevuskavades naiste ja meeste võrdõiguslikkuse maapiirkondades; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid naiste võrdset esindatust institutsioonide struktuurides kõnealuse sektoriga läbirääkimiste pidamisel ning sektori kutseorganisatsioonide, ühistute ja ühenduste otsustusorganites; on seisukohal, et ELi uued õigusaktid peaksid maapiirkondades tegutsevaid naisi puudutavaid temaatilisi alaprogramme oluliselt parandama;

180.  rõhutab, et komisjon peaks ka edaspidi tagama loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide range täitmise igal ajal ja kõikides liikmesriikides võrdselt, tagades samal ajal nõuetekohase kontrolli ja sanktsioonid; kutsub komisjoni üles jälgima loomade tervist ja heaolu, sealhulgas loomade transporti, ja selle kohta aru andma; tuletab meelde, et ELi sisenevad tooted peavad järgima Euroopa loomade heaolu, keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid; nõuab rahalisi stiimuleid õiguslikest miinimumstandarditest kaugemale minevate loomade heaolu meetmete vabatahtlikuks võtmiseks;

181.  kutsub komisjoni üles rakendama ja jõustama asjaomast ELi õigust, eelkõige nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal; peab vajalikuks järgida sellega seoses Euroopa Liidu Kohtu otsust, milles kohus leidis, et loomade heaolu kaitsmine ei lõppe ELi välispiiridel ja et Euroopa Liidust eksporditavate loomade vedajad peavad seetõttu järgima ELi loomade heaolu eeskirju ka väljaspool ELi;

182.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata põllumajandustootjatele, kellel tekib lisakulusid eripiirangute tõttu, mis on seotud väärtuslike loodusaladega, nagu mägipiirkonnad, saared, äärepoolseimad piirkonnad ja muud ebasoodsamad piirkonnad; on veendunud, et nende konkreetsete piirangute tõttu on ÜPP rahastamine selliste piirkondade jaoks eluliselt tähtis ning et mis tahes vähendamine kahjustaks suuresti väga paljusid põllumajandustooteid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja kvaliteedikavad ja rakendaksid neid, et anda huvitatud tootjatele võimalus need kiiresti kasutusele võtta;

183.  leiab, et POSEI eelarvet tuleks hoida piisaval tasemel, et tulla toime äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse probleemidega, nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud; tunneb heameelt komisjoni viimase aruande üle POSEI rakendamise kohta ning on seisukohal, et äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele mõeldud programmid tuleks hoida üldisest ELi otsetoetuste kavast eraldi, et tagada tasakaalustatud territoriaalne areng, ennetades tootmistegevuse lõpetamise ohtu, mis tuleneb kõrvalise asukoha, saarelise asendi, väikese pindala, raskete looduslike olude ja kliimaga või vähesest arvust toodetest sõltuva majandusega seotud probleemidest;

184.  palub komisjonil lisada piimaturu vaatlusrühma sõltumatu üksuse äärepoolseimates piirkondades hindade uurimiseks, et sektoris esinevale kriisile kiiresti reageerida; on veendunud, et kriisi määratlust ja komisjoni järgnevat sekkumist tuleks äärepoolseimate piirkondadega kohandada, võttes arvesse turu suurust, sõltuvust majandustegevuste piiratud arvust ja väiksemat mitmekesistamise võimet;

185.  nõuab ringmajanduse paremat integreerimist, et tagada esmase aine ja kõrvalsaaduste parim ja tõhusaim kasutamine uues biomajanduses, austades samal ajal biomassi ja maa ning muude ökosüsteemi teenuste kättesaadavuse piire, ning usub, et biotoorainel põhinevate tööstusharude arendamine maapiirkondades võib pakkuda uusi ärimudeleid, mis võiksid aidata põllumajandustootjatel ja metsaomanikel leida oma toodetele uusi turge ja luua uusi töökohti; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda põllumajandus- ja metsandussektorile vajalikku toetust, et anda biomajanduse edasisse arengusse ELis suurema panuse; rõhutab vajadust edendada agrometsandust, mis võib pakkuda mitmeotstarbelisi, vaba aja veetmiseks sobivaid ja tootlikke ökosüsteeme ja mikrokliimat, ning kõrvaldada lüngad, mis võivad selle arengut takistada;

186.  on seisukohal, et põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme toetus, mida täiendavad liikmesriikide tasandil ökokavad, peaks katma põllumajandustootjate kulud seoses üleminekuga uutele säästvatele tavadele, näiteks agrometsandusalaste ja muude selliste kestlike metsandusmeetmete edendamise ja toetamise kaudu, mis toetavad bioloogilist ja geneetilist mitmekesisust looma- ja taimeliikide puhul, ning muutuvate ilmastikutingimustega kohanemise kulud;

187.  kutsub komisjoni üles tagama agrometsanduse ja metsanduse valdkonnas innovatsiooni, teadusuuringud ja moderniseerimise, toetades tugevat ja kohandatud nõustamissüsteemi, sihtotstarbelisi koolitusi ja kohandatud lahendusi, et edendada innovatsiooni ning oskusteabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, keskendudes üldiselt asjaomastele uutele tehnoloogiatele ja digiteerimisele; rõhutab samas metsaomanike ühenduste tähtsat rolli teabe- ja innovatsioonisiirde, väikemetsaomanikele koolituse ja täiendõppe pakkumise ning aktiivse multifunktsionaalse metsamajandamise rakendamise puhul;

o
o   o

188.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 350, 29.12.2017, lk 15.
(2) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
(3) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0022.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0203.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0095.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0057.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0197.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0099.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0504.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0427.
(13) ELT C 86, 6.3.2018, lk 62.
(14) ELT C 265, 11.8.2017, lk 7.
(15) ELT C 288, 31.8.2017, lk 10.
(16) ELT C 342, 12.10.2017, lk 10.

Viimane päevakajastamine: 16. juuli 2019Õigusalane teave