Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2255(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0169/2018

Esitatud tekstid :

A8-0169/2018

Arutelud :

PV 13/06/2018 - 22
CRE 13/06/2018 - 22

Hääletused :

PV 14/06/2018 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0262

Vastuvõetud tekstid
PDF 219kWORD 66k
Neljapäev, 14. juuni 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kultuurile juurdepääsu struktuurilised ja rahalised takistused
P8_TA(2018)0262A8-0169/2018

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2018. aasta resolutsioon kultuurile juurdepääsu struktuuriliste ja rahaliste takistuste kohta (2017/2255(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 27,

–   võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 15,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 22 ja 25,

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(3),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(4),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(6),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2004. aasta resolutsiooni koolide ja koolihariduse rolli kohta kultuurile juurdepääsu parandamisel(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(8),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(10),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(11),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumäärade kohta(12),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni teatise „Europeana – järgmised sammud“ kohta(13),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(14),

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm “Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta(16),

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja eelkõige selle artiklit 30 „Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses“,

–   võttes arvesse 2015. aasta septembris allkirjastatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 esitatud 11. eesmärki, milles tehakse ettepanek muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja kestlikuks,

–  võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis võeti vastu 20. oktoobril 2005. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 27. oktoobri 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm “Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(17),

–  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta(18),

–  võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2014. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta(19),

–  võttes arvesse ELi kultuurivaldkonna töökava aastateks 2015–2018,

–  võttes arvesse nõukogu 18. ja 19. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust(20),

–  võttes arvesse nõukogu 31. mai 2016. aasta järeldusi Europeana rolli kohta seoses digitaalse juurdepääsuga Euroopa kultuuripärandile ning selle nähtavuse ja kasutamisega(21),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2003. aasta resolutsiooni puuetega inimeste juurdepääsu kohta kultuurilistele infrastruktuuridele ja kultuuritegevusele(22),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia kohta (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (COM(2010)0390),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut „Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine“ (COM(2010)0183),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (COM(2016)0543),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (COM(2014)0477),

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide töörühma 2012. aasta aruannet kultuurile juurdepääsu kohta,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri uuringute nr 399 „Juurdepääs kultuurile ja osalus“ ja nr 466 „Kultuuripärand“ tulemusi,

–  võttes arvesse Eurostati 2016. aasta statistiliste uuringute tulemusi (statistilised andmed kultuuri valdkonnas),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0169/2018),

A.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 27 tõdetakse, et „igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest“, ning arvestades, et juurdepääs kultuurile ja loomingulise eneseväljenduse võimalustele on tähtis sõnavabadusel ja võrdõiguslikkusel rajaneva demokraatliku ühiskonna olemasoluks;

B.  arvestades, et Faro konventsioonis tunnustatakse õigust kultuuripärandile ja nõutakse pärandi haldamiseks uuenduslike võimaluste väljatöötamist, et avaliku sektori asutused saaksid teha koostööd teiste osalejatega, sh ühenduste ja eraisikutega;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22 nõutakse kultuurilise mitmekesisuse austamist ning artiklis 25 tunnustatakse eakate õigust osaleda kultuurielus;

D.  arvestades, et kultuur mõjutab tugevasti Euroopa ja üleeuroopaliste kogukondade vahelise solidaarsuse edendamist, mõistmist ja arengut;

E.  arvestades, et enamikus ELi liikmesriikide põhiseadustest viidatakse otseselt või kaudselt kultuurile ja selle juurdepääsetavusele;

F.  arvestades, et EL saab kultuuripoliitikat täiendada ja soodustada ning et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 167 kohaselt ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega vastutavad ELis kultuuripoliitika eest peamiselt riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused;

G.  arvestades, et iga tegur, mis tõkestab üksikisikute või kogukondade juurdepääsu kultuuriprotsessidele ja kultuuri ökosüsteemidele ning piirab neis täieõiguslikku osalemist, pärsib tõeliselt demokraatliku ja kaasava ühiskonna arengut;

H.  arvestades, et kultuur pakub Euroopa kodanikele paremaid võimalusi isiklike, sotsiaalsete, loominguliste ja kultuuridevahelise suhtluse oskuste arendamiseks;

I.  arvestades, et ÜRO hinnangul elab praegu linnades pool maailma rahvastikust ehk 3,5 miljardit inimest; arvestades, et 2030. aastaks elab linnapiirkondades peaaegu 60 % maailma rahvastikust; arvestades, et seetõttu tuleb koostada tõhusaid poliitikameetmeid hõlmavad strateegiad, et lahendada siiani esinevad probleemid ja tagada piisav aeg, et teha muudatusi tõeliselt kaasava linnaruumi loomiseks;

J.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses 2006/962/EÜ elukestva õppimise põhipädevuste kohta(23) liigitatakse kultuuriline teadlikkus ja väljendusoskus selliste põhipädevuste hulka, mis on vajalikud eneseteostuse ja isikliku arengu, aktiivseks kodanikuks olemise, sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive seisukohalt;

K.  arvestades, et komisjon rõhutas 10. mai 2007. aasta teatises Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (COM(2007)0242), et kultuur ja kultuuriteosed tuleb teha kättesaadavamaks ning edendada tuleb kultuurilist mitmekesisust;

L.  arvestades, et ELi kultuuriinnovatsiooni tulevik sõltub investeeringutest loomeressurssidesse, teadmistesse ja andesse;

M.  arvestades, et nõukogu poolt 2014. aasta detsembris vastu võetud kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2015–2018 seatakse esmatähtsaks kättesaadav ja kaasav kultuur ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine;

N.  arvestades, et üks ELi ja selle liikmesriikide eesmärke peaks olema vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, et edendada kaasavat ühiskonda, milles võib osaleda igaüks; arvestades, et kaasavas ühiskonnas on kesksel kohal tugev, dünaamiline ja mitmekesine kultuurivaldkond;

O.  arvestades, et kultuuritegevuses osalemine aitab tunda end ühiskonna osana; arvestades, et kultuuris osalemisega on tihedalt seotud sotsiaalse identiteedi loomine; arvestades, et osalemine kultuuritegevuses võib suurendada enesekindlust ja parandada elukvaliteeti, eeskätt isikutel, keda tõrjutakse nende töötuse või haiguse tõttu või muul põhjusel;

P.  arvestades, et kaasav kultuurisektor on selline, kus kõigil on samasugused võimalused osaleda ja arendada oma loomingulisi oskusi, hoolimata sotsiaal-majanduslikust, kultuurilisest ja usulisest taustast või puudest;

Q.  arvestades, et paljudes piirkondades külastavad kodanikud sageli avalikke raamatukogusid ja kogukonna kultuuriasutusi ning tihtipeale on need ainsad teabe- ja kultuurikeskused, eriti maapiirkondades või äärealadel;

R.  arvestades, et uued digitehnoloogiad võivad mõjutada kultuurisektori juhtimist, arutelu, uue publiku loomist ja kultuuritegevuse levitamist;

S.  arvestades, et uued digitehnoloogiad ja veebiplatvormid loovad tähelepanuväärseid võimalusi osalemismäära ja kultuuriloome kasvuks;

T.  arvestades, et kolmandatest riikidest pärit inimesed on ELi mitmesugustes kultuurivaldkondades alaesindatud; arvestades, et alaesindatud on ka puuetega inimesed;

U.  arvestades, et liikmesriikide ekspertide töörühma 2012. aasta aruandes kultuurile juurdepääsu kohta(24) määratletakse juurdepääs kui uuele publikule antav võimalus kasutada olemasolevaid kultuurilisi pakkumisi; arvestades, et see tähendab jõudmist uue publiku või uute kodanikeni ning neile kultuuripärandi ja muude kultuuriressursside tutvustamist;

V.  arvestades, et digitehnoloogiad on muutnud viise, kuidas inimesed kultuurile juurde pääsevad, seda loovad, levitavad ja kasutavad;

W.  arvestades, et 2008. aastal käivitatud Europeana platvormist on saanud üleeuroopaline kultuuriprojekt, mis võimaldab digitaalset juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile;

X.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ üks erieesmärk on jõuda uue ja laiema publikuni ning parandada juurdepääsu kultuuri- ja loometeostele liidus ja mujal, keskendudes eelkõige lastele, noortele, puudega inimestele ja alaesindatud rühmadele;

Y.  arvestades ELi tasandil ja liikmesriikides tehtud algatusi, mille eesmärk on tagada puuetega inimestele parem juurdepääs kultuuritaristule ja kultuuritegevusele;

Z.  arvestades, et ELis kehtivad erinevad maksustamiskorrad ja -süsteemid raskendavad loominguliste töötajate ja kultuuritöötajate liikuvust, tekitades liiast halduskoormust, mis ei ole sageli proportsionaalne nende tegevusest saadava reaalse tagasihoidliku tuluga;

AA.  arvestades, et usaldusväärse, võrreldava ja ajakohase kultuurivaldkonna statistika koostamine, mis on kultuuripoliitika tõhusa kujundamise alustala, on kultuurivaldkonna töökavas (2015–2018) üks valdkondadevahelisi prioriteete, mis toetab kultuuri- ja loomemajanduse majanduslikku potentsiaali ja mõju sotsiaalsele heaolule;

AB.  arvestades, et juurdepääs kvalitatiivsetele uuringutele ja võrdlevad andmeressursid võimaldavad kultuuripoliitika kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõju tulemuslikult jälgida ja analüüsida;

AC.  arvestades, et kultuur aitab edendada teadmistepõhist ühiskonda ning kogemuste ja maailma ajaloo jagamist;

AD.  arvestades, et ELis töötab kultuurisektoris ligikaudu 8,4 miljonit inimest (moodustades 3,7 % kogu tööjõust)(25), ja arvestades, et nende majanduskasvu potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud;

AE.  arvestades, et need, kes püüavad kultuuriloomega kaasa aidata oma identiteedi väljendamisele ning laiendada ja süstemaatiliselt arendada juurdepääsu kultuurile, seisavad silmitsi raskuste ja probleemidega;

Juurdepääs kultuurile ja osalemine kultuurielus

1.  rõhutab, et juurdepääs kultuurile on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 27 kohaselt kõigi inimeste põhiõigus ja kultuurielus osalemine on inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt üks peamistest inimõigustest; märgib lisaks, et see õigus on sätestatud Faro konventsioonis, milles tunnustatakse kultuurielus osalemise õigust ja tähtsustatakse kultuuripärandi rolli rahumeelse ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamises; palub seetõttu konventsiooni allkirjastanud liikmesriikidel ratifitseerimisprotsessi kiirendada ning konventsioon allkirjastada riikidel, kes ei ole seda veel teinud, kasutades nii ära Euroopa kultuuripärandiaasta pakutavat ainulaadset võimalust;

2.  märgib, et juurdepääsetavuse kontseptsiooni on tähtis kohaldada kõikehõlmavalt, sest tegemist on väärtusliku vahendiga, millega tagada, et iga kultuuri tarbivat ning kultuuriväärtusega paiku ja algatusi külastavat isikut võetakse arvesse kõige laialdasemal ja täielikumal määral ning et selle tulemusel arvestatakse puuetega inimeste erivajadusi eesmärgiga tagada neile võrdväärsed võimalused, tõeline sotsiaalne kaasatus ja aktiivne osalemine ühiskonnas;

3.  rõhutab, et aktiivne ja kättesaadav kultuurisektor on vaieldamatult oluline kaasava ühiskonna arenguks ning üldiste väärtuste ühise tuumiku ja aktiivse Euroopa kodanikuühiskonna tugevdamiseks, mis on põhjapaneva tähtsusega, et võimaldada kodanikel osaleda avalikus elus viljakalt ja mõttekalt, ning edendab samal ajal Euroopa kultuuripärandit ja arendab Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust; palub seetõttu liikmesriikidel ja liidul nende pädevuse piires välja töötada ja ellu viia vajalikud konkreetsed meetmed, et tagada juurdepääs kultuurielule ja kultuurielus osalemine;

4.  soovitab käsitada kaasamist ja mitmekesisust kultuurisektori kavade, korraldusliku arengu ja töölevõtmise lahutamatu osana Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil; ühtlasi innustab liikmesriike süstemaatiliselt jälgima selle eesmärgi täitmisele suunatud meetmeid;

5.  tuletab meelde, kui oluline on ELi roll kultuuripoliitika edendamises ja selle koordineerimise lihtsustamises kõigil tasanditel; leiab, et ainult nii saavad osalised üle kogu ELi töötada välja tervikliku ja tõhusa poliitika, mis edendab juurdepääsu kultuurile ja kultuurielus osalemist, samuti positsioneerida kultuuri Euroopa integratsiooniprojekti väga olulise elemendina;

6.  leiab, et juurdepääs kultuurile ja kultuurielus osalemine on valdkondadeülene teema ja rõhutab seetõttu, kui oluline on koordineerida kultuuripoliitikat ja muid poliitikavaldkondi, näiteks haridus-, sotsiaal-, regionaal-, välis-, digitaalset ja meediapoliitikat;

7.  soovitab liikmesriikidel välja töötada lapsi ja noori käsitleva kultuuritegevuse strateegia;

8.  peab kultuurile kaasava ja mõtteka juurdepääsu edendamist ja saavutamist üheks poliitilise päevakorra prioriteediks ning nõuab, et kultuuri juurdepääsetavuse ja kultuurielus osalemise küsimusi peavoolustataks teistes poliitikavaldkondades, sest see annaks positiivse panuse ka teistesse valdkondadesse ja mõjutaks positiivselt sünergilist valdkondadevahelist koostööd ELi toimimise lepingu artikli 167 vaimus;

9.  kinnitab, et Euroopa Nõukogu ja ekspertide platvormi välja töötatud ja hallatav riikide kultuuripoliitika kogum on olnud väga kasulik kultuuripoliitika vahend nii Euroopas kui ka väljaspool; peab siiski kahetsusväärseks, et alates 2011. aastast on tehtud väga vähe edusamme seoses andmete kogumise ja eriti analüüsimisega, ning soovitab seetõttu nõukogul jätkata praeguse sisu läbivaatamist, lisades sinna ka kohaliku ja piirkondliku tasandi kultuuripoliitika;

10.  rõhutab, et juurdepääs kultuurile ja kultuurielus osalemine on omavahel tihedalt seotud; märgib, et kultuurile juurdepääsu ja kultuurielus osalemise parandamise strateegiate realiseerimiseks tuleb teha kindlaks alaesindatud rühmad, kavandada ja juurutada algatused või programmid, mille eesmärk oleks suurendada nende rühmade osalust, ja kõrvaldada olemasolevad takistused;

11.  rõhutab, et puuetega inimeste osalemise kohta kultuuritegevuses tuleb koguda teavet;

12.  peab kahetsusväärseks, et rahalised takistused ei võimalda ikka veel kodanikel, eriti neil, kes kuuluvad kõige ebasoodsamas olukorras elanikkonnarühmadesse, täielikult kasutada oma põhiõigust kultuurielus osaleda ja kultuurile juurde pääseda, ning et see takistab asjaomase põhiõiguse tulemuslikku kasutamist;

13.  tuletab meelde, kui tähtis on töötada välja platvormid kogemuste jagamiseks ja vahetamiseks piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil;

14.  rõhutab, kui tähtis on kvaliteetsete kultuuriliste valikute tagamine kõigile kodanikele, sest see on aktiivse, demokraatliku ja kaasava kodanikkonna edendamise alus;

Rahalised takistused

15.  rõhutab, et kindel ja järjepidev avaliku sektori rahastamine on põhjapaneva tähtsusega elava kultuurimiljöö tagamisel ning asendamatu vahend kultuuritegevuse toetamisel ELis, et aidata saavutada kultuuritegevuse majanduslikku potentsiaali, jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel ning kultuuritaristu rahastamisel; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles eraldama nende pädevuse raames asjakohase osa oma eelarvetest avaliku sektori toetuseks kultuuripoliitikale ning tugevdama koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi ja teiste kultuuri toetavate fondidega, sealhulgas programmidega, mis soodustavad teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning kättesaadavate ühtekuuluvuspoliitika vahenditega;

16.  palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori vahendeid kultuuri rahastamiseks ei kärbita, olenemata majanduslikest raskustest, millesse liikmesriik võib tulevikus sattuda;

17.  peab kahetsusväärseks, et harilikult on majanduslanguste tagajärjel kärbitud ja kärbitakse ka praegu pahatihti esmalt avaliku sektori kulutusi kultuurivaldkonnas ning et see avaldab negatiivset mõju kultuuritegevuse eelarvele;

18.  tuletab meelde, et investeeringud kultuuri ja loovmajanduse valdkonda võimaldavad avada nende valdkondade olulise, aga ikka veel alahinnatud potentsiaali kultuurilise mitmekesisuse ja sotsiaalse innovatsiooni soodustamisel, luues samal ajal kestlikku majanduslikku jõukust ja kvaliteetseid töökohti, ning et sellisel investeeringul on otsene mõju uute oskuste arendamisele, digiteerimisele, ettevõtlusele, innovatsioonile ja uute ärimudelite väljatöötamisele, ning tugevdab Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet, kasutades ära võimalusi ja omandades juurdepääsu uutele rahvusvahelistele väljavaadetele ja turgudele ning uuele publikule; leiab seetõttu, et erasektoril on avalike investeeringute täiendamisel tähtis roll, ja palub liikmesriikidel kaaluda selliste seadusandlike meetmete rakendamist, millega nähakse eraettevõtjatele ette maksuvähendus kultuuri toetamiseks tehtud rahalise panuse eest;

19.  osutab asjaolule, et loomesektori killustatus, väike lisandväärtus ja paljude füüsilisest isikust ettevõtjate tegevus - tuletades meelde, et seda peetakse tavaliselt huvitavaks tööks - ei tohi kaasa tuua olukorda, kus kultuuri- ja loovmajandust iseloomustab halvasti tasustatud või puuduliku sotsiaalkaitsega töö; teeb seepärast ettepaneku töötada välja usaldusväärne läbivaatamisprotsess loomesektoris hea töö tagamiseks;

20.  rõhutab, et üldsuse juurdepääs kultuurikaupadele ja -teenustele ning kultuuriloome ja kultuurilise eneseväljenduse toetamine tugevdavad loovmajandust, aidates kaasa riigi arengule;

21.  märgib, et kultuurimajanduse rahastamise nappust oleks võimalik vähendada erasponsoritele maksusoodustuste kehtestamise abil;

22.  juhib tähelepanu rahvusvahelise tulu maksustamisega seotud probleemidele, millega puutuvad kokku loovmajanduse töötajad kogu Euroopas, ja soovitab seepärast võtta kasutusele standardmudeli, mis oleks kasulik nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele ja hoiaks ära topeltmaksustamise;

23.  nõuab investeerimist mikroettevõtjatesse, et soodustada loomingulisust ja innovatsiooni, edendades seeläbi piirkondlikku ja kohalikku arengut;

24.  rõhutab, et kultuurikaupade ja -teenuste kõrge hind on üks takistusi kultuurielus osalemisel, mille vastajad on Eurobaromeetri ja Eurostati uuringutes esile toonud(26); soovitab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid ja piirkonnad võtaksid meetmeid, mis on suunatud konkreetsele publikule, eelkõige õpilastele, suurtele perekondadele ja eakatele, seades eesmärgiks kõrvaldada juurdepääsu rahalised takistused;

25.  rõhutab, et näituseeksponaatide ja tegevuskunstiga seotud suured kindlustuskulud on samuti põhjus, miks muuseumide, teatrite ja galeriide piletid on nii kallid ning tihti ei saa väiksemad kultuuriüksused just seetõttu kavasid välja töötada oma publikut ja eesmärke silmas pidades, mille tagajärjel suureneb lõhe oma publikule lähemal asuvate väiksemate kultuuriüksuste ja rahvusvaheliselt tunnustatud suuremate institutsioonide vahel veelgi;

26.  rõhutab, et adekvaatne rahanduspoliitika võib mängida kultuurile juurdepääsu parandamisel ja kultuurielus osalemise suurendamisel väga olulist rolli; märgib aga, et kultuuripärandi kaudne toetamine madalamate käibemaksumäärade kasutuselevõtu abil ei saa asendada otsetoetusi; nõuab liikmesriikide kultuuripoliitika ja käibemaksumäärade kui kultuurielus osalemise stimuleerimise vahendite paremat koordineerimist;

27.  tuletab meelde, kui oluline on see, et liikmesriigid uuriksid võimalust kujundada sidusam maksupoliitika seoses nende kultuuri- ja loominguliste töötajate tuludega, kes reisivad lühiajaliselt eri riikides, kuid kelle suhtes kohaldatakse iga üksiku soorituse, õpikoja või riigis viibimise puhul erinevaid eeskirju ja erinevat halduskorda; soovitab käsitada minimaalset ühtlustamist loominguliste ja kultuuritöötajate mobiilsuse toetamiseks esmatähtsana, et kultuuritööga teenitava reaalse tuluga võrreldes ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse tekitamise asemel ergutada loovtöö ja kultuuri mitmekesisust nii ELis kui ka sellest väljaspool;

28.  ergutab liikmesriike ja avaliku sektori asutusi kas äärealadele taristu loomise või erinevate ajutiste kultuurisündmuste korraldamise kaudu investeerima kultuuritegevuse esitamise detsentraliseerimisse; ergutab erasektori kultuuriasutusi samuti investeerima geograafilisse detsentraliseerimisse;

29.  väljendab heameelt ettepaneku üle muuta käibemaksudirektiivi, mis võimaldaks liikmeriikidel kohaldada e-väljaannete ja trükiste suhtes sama käibemaksumäära; on arvamusel, et füüsiliste ja e-väljaannete eristamine on iganenud ja digiajastul jätkusuutmatu; palub, et nõukogu võtaks selleteemalise komisjoni ettepaneku vastu põhjendamatu viivituseta;

30.  rõhutab era- ja tööelu ühitamise tähtsust erinevatele kultuuriüritustele juurdepääsemisel, nende nautimisel ja neil osalemisel;

Hariduslikud takistused ja probleemid

31.  rõhutab, et haridustase on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab kultuurielus osalemise taset; rõhutab, et kõrgem haridustase kajastub aktiivsemas osalemises kultuuriüritustel(27); rõhutab, et humanitaarained, koolides pakutav keeleõpe ja kultuuriõpetus on üldhariduse lahutamatu osa, sest need aitavad vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, ja seega vajavad need alad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnaga samaväärseid investeeringuid;

32.  rõhutab, et teadmised tekivad kultuurilise vastasmõju tulemusena, mis mõjutavad ja kajastavad inimesi, kes osalevad kultuurilise jalajälje loomisel;

33.  ergutab interaktiivse ja kaasava kogukonnapõhise käsituse kasutamist kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisel, et suurendada kultuurihuvi ja kultuuris osalemist, edendada Euroopa kultuuripärandit ning arendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

34.  märgib, et huvipuudus on üks sagedasemaid kultuurielus osalemise takistusi, mida mainivad Eurostati ja Eurobaromeetri uuringutes osalejad(28); märgib selles kontekstis, et nõudluse suurendamine ehk kultuurihuvi suurendamine ja kultuuri mõistmise parandamine koolihariduse, mitteformaalse hariduse ja informaalse õppimise kaudu peab olema prioriteetne ülesanne kultuurile juurdepääsu parandamisel ja kultuurielus osalemise suurendamisel;

35.  soovitab peavoolustada Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõttu ning rõhutab, et selle eelistele tuleks lisada tasuta juurdepääs ELi kultuuriasutustele;

36.  tuletab meelde, et koolidel ja perekondadel on esmane roll noorte jaoks kultuuriga kontakti loomisel ning kultuurivajaduste ja -pädevuste kujundamisel; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et koolide õppekavadesse jõuaks laiaulatuslikum kultuuri- ja kunstiharidus nii koolihariduses kui ka informaalse õppimise puhul;

37.  rõhutab liikmesriikide olulist rolli tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike avaliku sektori asutustega ning rahastuse ja/või toetuste abil riigikoolides muusikatundide pakkumise tagamisel;

38.  soovitab liikmesriikidel käsitada haridust ühe tähtsaima kultuuritegevusena, sest selle nõudluse edendamine tähendab eelkõige inimestele oskuste ja teadmiste pakkumist kunstide väärtustamiseks; tuletab meelde, et kultuuri vastu huvi tekitamine on tõhusam, kui seda tehakse noores eas, ja et seetõttu tuleks kultuurile koolide õppekavades eraldada rohkem ruumi ning et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks teha kättesaadavaks rohkem inimressursse ja vahendeid; nõuab koolidele rahastamise eraldamist muuseumide ja muude kultuuriasutuste külastamiseks, sest see soodustab samaaegselt huvi kultuuri vastu ja noorte osalemist ning annab lisavahendeid kultuuriasutustele;

39.  rõhutab riiklike haridussüsteemide olulist rolli lastele kultuurimaailma mitmekesisuse tutvustamisel, aidates sellega kaasa uue publiku väljakoolitamisele ja kultuuri levitamisele; toonitab ühtlasi, kui oluline on, et eri kultuuriasutused arendaksid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil partnerlussuhteid kohalike koolidega;

40.  ergutab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi toetama kõigile mõeldud kooliväliseid kultuurihariduse programme, mõeldes eeskätt ebasoodsas olukorras olevatele laste ja noortele, võttes selleks kasutusele kavad, mille eesmärk on tutvustada neile erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid või aidata neil olemasolevast kultuuripärandist teadlikumaks saada;

41.  rõhutab kohalike kultuuriasutuste, sealhulgas kultuurikeskuste ja raamatukogude olulist rolli kultuurile juurdepääsu ja kultuurielus osalemise takistuste ületamisel; kutsub seetõttu liikmesriike üles selliseid kultuuriasutusi aktiivselt toetama;

42.  nõuab avalike raamatukogude ja kogukondlike kultuuriasutuste sotsiaalse rolli suuremat tunnustamist ja mõistmist, eelkõige maapiirkondades või äärealadel, mitte üksnes riiklikest vahenditest rahastamise suurendamise, vaid ka partnerluste loomise abil, varustades neid asjakohaste IKT‑vahendite ja inimressurssidega ning pakkudes juurdepääsu koolitusele, muutes need asutusteks, mis võivad parandada inimeste elu ja hoogustada kohalikku arengut;

43.  rõhutab, et kunstiüritustele potentsiaalse publiku ligimeelitamiseks on esmatähtis partnerluste loomine ning et seda on võimalik saavutada näiteks koostöös üliõpilasi, rändajaid või puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega, et asjakohaselt vastata nende huvidele ja vajadustele;

44.  rõhutab, kui oluline on toetada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil selliseid algatusi, mis soodustavad kontakti, koostööd ja kogemuste vahetamist traditsiooniliste kunstide, kultuuriasutuste ja eri mitmekultuuriliste või vähemuste organisatsioonide vahel ning ühtlasi ka professionaalide ja harrastajate kultuurisektorite vahel;

45.  soovitab töötada välja sidusa strateegia kultuuriasutuste väljapakutud haridusprojektide toetamiseks; rõhutab, et need projektid on vahendiks, mis toetab ja loob kultuurialast teadlikkust, pädevust ja kultuuridevahelisi teadmisi ning on lähtepunktiks publiku pikaajalisel kaasamisel kultuuritegevusse;

46.  ergutab liikmesriike käivitama kultuuriasutustes noortele mõeldud vabaajaprogramme;

47.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et tagada laiem juurdepääs kultuuriasutustele ning töötada välja terviklik Euroopa strateegia, mis käsitleb juurdepääsu avalikule ruumile, eelkõige seoses kultuuriga linnalises tehiskeskkonnas, näiteks muuseumides, teatrites, kinodes, raamatukogudes, kontserdisaalides jne;

48.  kutsub liikmesriike üles ergutama looma kultuuri- või kultuurikorraldusasutustes õppe- või praktikatoetusi riiklike või erasektori haridusvõrgustike õpilaste jaoks;

Struktuurilised takistused

49.  juhib tähelepanu asjaolule, et maaelanike kulltuuris osalemise määr on sageli madalam, mis on struktuuriliselt tingitud(29), ja sellega seoses väikeste, kohalike kultuurikeskuste, transporditaristu ja säästva kultuuriturismi toetamise olulisele rollile kultuuriasutustele juurdepääsu lihtsustamisel;

50.  rõhutab, et Euroopa kultuuripärand on maailmas ainulaadne oma mitmekesisuse ja rikkalikkuse poolest, ning juhib tähelepanu kultuuriturismi ülisuurele potentsiaalile kestliku majanduse toetamisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasamise edendamisel; palub seetõttu liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi ja investeeringuid, et välja töötada kestlik ja pikaajaline kultuuriturismi poliitika;

51.  nõuab suuremaid investeeringuid kultuurivaldkonda, et hoogustada kohalikku majandust ja edendada kultuuriturismi; täheldab, et kultuuriturism, koostoimes teaduse, primaarsektori, käsitöönduslike ja tööstuskeskustega, ning mobiilsus on lähedasema ja humanistlikuma Euroopa loomiseks otsustavad tegurid;

52.  soovitab suunata rohkem investeeringuid kultuurile juurdepääsu tagamiseks äärepoolseimates ja mägipiirkondades ning äärealadel, et luua detsentraliseeritud kultuurialaseid võimalusi;

53.  rõhutab, et on vaja lisameetmeid, et parandada puuetega inimeste jaoks tehnoloogiliste ja füüsiliste takistusteta juurdepääsu kultuuritaristule ning kultuuritegevusele ja meediakanalitele; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama oma pädevuse raames tööd puuetega inimeste integreerimisel kultuuri kaudu ja tegema jõupingutusi olemasolevate takistuse kõrvaldamiseks;

54.  tunnistab vajadust osalemist soodustavate meetmete järele kultuuripärandi haldamisel, mis põhineksid kohalikele kogukondadele suunatud lähenemisviisil, et tabada nõudlust ja kaasata laiemat publikut, võttes eelkõige arvesse noori, puuetega inimesi ning alaesindatud ja tõrjutud inimrühmi;

55.  palub liikmesriikidel ja nendest sõltuvatel kultuuriasutustel tagada, et kultuuri pakkumine oleks kättesaadav kõigile, võttes erimeetmeid teatavate elanikkonnarühmade jaoks, nagu muu hulgas lapsed ja noored, eakad, puuetega inimesed või rändajad;

56.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid eraldama rohkem vahendeid puudutusel põhineva universaalse lugemis- ja kirjakoodi (Braille kirjasüsteemi) rakendamiseks paljudes eri kultuuritaristutes ja -tehnoloogiates; nõuab suuremaid investeeringuid heliraamatute, -ajakirjade ja -ajalehtede tootmiseks ning viipekeele kasutamiseks teatrietendustel;

57.  juhib tähelepanu vajadusele kõrvaldada eelkõige maksudega seotud tõkked kunstnike ja kultuuriala spetsialistide liikuvuses; rõhutab nende meetmete mõju kultuuriliste valikute laiendamisele Euroopas; tunnustab programmi „Loov Euroopa“ kultuurilise liikuvuse ja valdkondlike spetsialistide edule kaasaaitamise eest ning kvaliteetsete kultuurisündmuste ja -projektide levitamise ergutamise eest;

58.  tuletab meelde, et kultuurile juurdepääsu takistavad tõkked on nähtavamad kohalikul tasandil, mistõttu tuleks teha rohkem investeeringuid erinevatesse kultuurilise liikuvuse projektidesse, et võimaldada kohalike kogukondade arengut ja ühtekuuluvust;

59.  kutsub komisjoni üles pidama Euroopa ja kolmandate riikide artistide liikuvust eeliseks, mille abil edendada rahu, jagada arusaamu ning lammutada sotsiaalseid ja kultuurilisi stereotüüpe;

60.  tuletab meelde, et keelebarjäärid võivad kultuuri nõudlust negatiivselt mõjutada ning nõuab seetõttu, et kultuuriloomes kasutataks laialdasemalt mitmekeelsust;

61.  soovitab liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et soodustada transporti kultuuriasutustesse ja nendele juurdepääsu puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

Digitaalsed takistused ja probleemid

62.  on veendunud, et digitaalsed vahendid võivad õigesti kasutamise korral ja koos digikirjaoskuse ühtse tasemega aidata ületada takistusi kultuurile juurdepääsul, mis on tingitud sellistest teguritest nagu muu hulgas ebasoodne geograafiline asukoht, puue, sotsiaalne taust, keel ja aja- või rahanappus; osutab asjaolule, et ilma investeerimise lõpetamiseta kultuuritegevuse geograafilisse detsentraliseerimisse võivad ka digitaalsed vahendid olla sotsiaalsete või vaimsete takistuste ületamise vahendiks; on seetõttu seisukohal, et sellega seoses peaks digiõpe olema juba alates varajasest noorusest osa õppimisprotsessist, et arendada asjaomaseid teadmisi ja oskusi;

63.  soovitab komisjonil töötada välja tervikliku, kultuuritaristutele ja -tegevusele suunatud digitaalse strateegia, et tugevdada nende suutlikkust;

64.  juhib tähelepanu digitaalsele tõrjutusele ja rõhutab sellega võitlemise vajadust; tuletab sellega seoses meelde, et digiteerimine nõuab kultuuri- ja haridusasutustelt ning kultuuritarbijatelt endilt uute pädevuste, teadmiste ja oskuste omandamist; rõhutab eriti vajadust luua suutlikkust uute digitaalsete tehnoloogiate kasutamiseks kultuuriasutustes ja kultuuriasutuste kohanemiseks tehnoloogilistest muudatustest tingitud probleemidega;

65.  rõhutab, et digiteerimine ja kultuurialaste materjalide kättesaadavaks tegemine internetis peaks Euroopas toimuma loovisikuid ja intellektuaalomandi õigusi täielikult austades; on sellega seoses siiski arvamusel, et intellektuaalomandi õigused ei tohiks takistada üldist ühiskondlikku eesmärki seoses loomesisu, teabe ja teadmiste kättesaadavuse parandamise ning levitamise soodustamisega; rõhutab lisaks tungivat vajadust luua turvaline digikeskkond, mis võimaldaks loomingulistel töötajatel ja loovisikutel saada oma töö eest õiglast tasu, ning tagada õiglane tasu piiriülese juurdepääsu eest sisule;

66.  kutsub komisjoni üles ka edaspidi pidama ELi programmide raames, sh programmi „Loov Euroopa“ ja selle järglaste raames prioriteetseteks uuenduslikke lähenemisviise publiku arendamisele ja kultuuritarbijate kaasamisele, sh uute tehnoloogiate vahendusel;

67.  kutsub liikmesriike üles võtma oma kultuurilistes ja digitaalsetes strateegiates arvesse publiku väljakujundamist ning toetama digitaalsete tehnoloogiate kasutamist, et lihtsustada juurdepääsu kultuurisisule;

68.  tunnustab Europeana platvormi ja liikmesriikide institutsioonide panust kultuurisisu digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise valdkonnas; nõuab seoses Euroopa kultuuripärandi aastaga, et seda projekti jätkuvalt toetataks ja eraldataks sellele rohkem vahendeid ning edendataks avalikku juurdepääsu digitaalsetele kultuuripärandi ressurssidele ja teenustele; nõuab veebisaidi põhjalikku ümberkujundamist, et see ühilduks paremini arenenud tehnoloogiaga, ning tõelist kommunikatsioonipoliitikat, mis vastaks saidile kogutud rikkalikule sisule;

69.  rõhutab vajadust koguda ja hallata andmeid kultuuri kohta, et kultuuriorganisatsioonid oleksid võimelised paremini mõistma tarbijate vajadusi ja töötama välja ühtse lähenemisviisi digitaalse publiku jaoks;

70.  märgib, et kultuurisisul on oluline osa nende uute tehnoloogiate vastuvõtmisel laiema publiku poolt ning Euroopa kodanike digitaaloskuste ja meediapädevuse taseme arendamisel;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.
(2) ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0486.
(4) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.
(5) ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.
(6) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.
(7) ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 179.
(8) ELT C 11, 12.1.2018, lk 55.
(9) ELT C 316, 22.9.2017, lk 88.
(10) ELT C 11, 12.1.2018, lk 16.
(11) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0233.
(13) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 16.
(14) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0474.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0062.
(17) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
(18) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
(19) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.
(20) ELT C 172, 27.5.2015, lk 13.
(21) ELT C 212, 14.6.2016, lk 9.
(22) ELT C 134, 7.6.2003, lk 7.
(23) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.
(24) Aruanne „Policies and good practices in the public arts and cultural institutions to promote better access to and wider participation in culture“, oktoober 2012.
(25) Eurostat, „Culture statistics – cultural employment“ (kultuuristatistika – kultuurivaldkonna tööhõive) (2017), http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Culture_statistics_-_cultural_employment.
(26) Eurobaromeeter 399.
(27) Eurostat Culture statistics, 2016. aasta väljaanne, lk 116–136. Eurostat (2015. aasta andmed – EU Survey on Income and Living Conditions (EU‑SILC)).
(28) Eurobaromeeter 399, Eurostat (2015. aasta andmed – EU Survey on Income and Living Conditions (EU‑SILC)).
(29) Eurostat (2015. aasta andmed – EU Survey on Income and Living Conditions (EU‑SILC)).

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika