Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0334(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0227/2018

Esitatud tekstid :

A8-0227/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 20
CRE 10/09/2018 - 20

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.1
CRE 04/07/2018 - 6.1
PV 11/09/2018 - 6.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0281
P8_TA(2018)0329

Vastuvõetud tekstid
PDF 370kWORD 55k
Kolmapäev, 4. juuli 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Struktuurireformi tugiprogramm: rahastamispakett ja üldeesmärk ***I
P8_TA-PROV(2018)0281A8-0227/2018

Euroopa Parlamendi 4. juulil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki (COM(2017)0825 – C8‑0433/2017 – 2017/0334(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Liit peab liikmesriikide taotlusel aitama neil parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.
(1)  Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid Euroopa lisaväärtusega haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugevatel majandus-, sotsiaal- ja territoriaalstruktuuridel põhinevate vastupidavate majanduste ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja neist kiiresti taastuda, toetab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Programmist toetust saavad reformid eeldavad tulemuslikku ja tõhusat riigi ja piirkondliku tasandi avalikku haldust ning kõigi sidusrühmade isevastutust ja aktiivset osalemist. Seda eesmärki aitavad saavutada institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad riigipõhised struktuurireformid ning kohapeal tegutsejate, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sotsiaalpartnerite isevastutus liidu huvides elluviidavate struktuurireformide eest.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Iga liikmesriigi taotlusel ellu viidud reformide tulemuste nähtavuse tagamiseks tuleb programmi tulemuste saavutamisest liidu, riigi ja piirkondlikul tasandil tõhusalt teada anda. See tagaks teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, mis on samuti programmi üks eesmärke.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 b (uus)
(1b)  Eelduste kohaselt on programmist toetuse taotlejaid väga palju, mis tähendab, et osa taotlusi tuleb lugeda esmatähtsaks. Võimaluse korral tuleks eelistada taotlusi, mille eesmärk on maksustada tööjõu asemel rohkem jõukust ja saastet, edendada tugevamat tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat ning seega sotsiaalset kaasamist, võidelda suurema läbipaistvuse abil maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, luua uuendusliku ja jätkusuutliku reindustrialiseerimise strateegiad ning parandada haridus- ja koolitussüsteeme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata toetustaotlustele, millel on suur demokraatlik toetus ja kuhu on kaasatud partnerid ning millel on positiivne ülekanduv mõju teistele sektoritele. Programm peaks täiendama teisi vahendeid, et vältida kattuvust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 c (uus)
(1c)   Programmi eesmärk on aidata liikmesriikidel suurendada võimet valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid struktuurireforme, kuid see ei tohiks asendada liikmesriikide riiklikest eelarvetest tulevat rahastust ja seda ei tohiks kasutada jooksvate kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.
(3)  Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine liidule kasulike ning liidu põhimõtete ja väärtustega kooskõlas olevate struktuurireformide abil on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus ja et selles tekiks suurem reaalne lähenemine, mis tagab selle pikaajalise stabiilsuse ja heaolu. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik veel ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.
(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu, töökohtade loomise ja sotsiaalse kaasamise edendamine ning liikmesriikide ja piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik veel ei ole euro.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.
(5)  Pidades silmas positiivset kogemust, mille liit on saanud, pakkudes tehnilist abi teistele riikidele, kes on juba euro kasutusele võtnud, tuleb samuti märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata liiduga hiljem ühinenud ja euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Seitse liikmesriiki – Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi – on aluslepingu kohaselt kohustatud tegema ettevalmistusi euroalaga ühinemiseks. Teatavad liikmesriigid on teinud selles viimastel aastatel vähe edusamme, mistõttu on euroalas osalemiseks mõeldud liidu toetus järjest vajalikum. Taanil ja Ühendkuningriigil euroalaga ühinemise kohustust ei ole.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)   Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on struktuurireformis tähtis roll, mille ulatus sõltub liikmesriigi põhiseaduslikust ja halduskorrast. Seetõttu tuleb piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi struktuurireformi ettevalmistamisel ja elluviimisel piisavalt palju kaasata ja nõustada.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.
(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele ja vajadust toetada liidu huvides elluviidavaid struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik veel ei ole euro, on vaja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/20131a kohast paindlikkusinstrumenti kasutades suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt. Eraldiste suurendamine ei tohiks mõjutada negatiivselt teisi ühtekuuluvuspoliitika prioriteete. Liikmesriigid ei tohiks ka olla sunnitud programmi rahastamise puudujääkide katmiseks kandma üle oma riiklikke ja piirkondlikke eraldisi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
___________
1a Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Et toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seirega.
(7)  Et anda kvaliteetset toetust võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli, seire ja hindamisega. Need kulud peaksid olema proportsionaalsed tugiprojektide kohaste kulutuste koguväärtusega.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Et tagada sujuv programmi elluviimist käsitlev aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule, tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul komisjon iga-aastased seirearuanded esitama peab.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) 2017/825
Artikkel 4 – lõik 1
Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.
Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele, sealhulgas vajaduse korral piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist, sotsiaalset kaasamist, maksudest kõrvalehoidumise ja vaesuse vastast võitlust, investeerimist ja reaalset liidusisest lähenemist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EL) 2017/825
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)
1a)   Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:
„da) toetada struktuurireformi meetmete ettevalmistamisel ja elluviimisel piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamist ja nõustamist, kuivõrd see on liikmesriigi põhiseadusliku ja halduskorra kohaselt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste õiguste ja ülesannetega kooskõlas.“
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
Määrus (EL) 2017/825
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot.“;
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot, millest 80 000 000 eurot eraldatakse paindlikkusinstrumendist nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013* alusel.
_________________
* Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Määrus (EL) 2017/825
Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
3a)   Artikli 16 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta:
2. Komisjon esitab alates 2018. aastast kuni 2021. aastani (k.a) Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta:
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)
Määrus (EL) 2017/825
Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)
3b)  Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse punkt da:
„da) toetusprojektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seire tulemused; “

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0227/2018).

Viimane päevakajastamine: 5. juuli 2018Õigusalane teave