Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0310M(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0224/2018

Esitatud tekstid :

A8-0224/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0286

Vastuvõetud tekstid
PDF 151kWORD 62k
Kolmapäev, 4. juuli 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ja Iraagi vaheline partnerlus- ja koostööleping (resolutsioon)
P8_TA(2018)0286A8-0224/2018

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2018. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta (10209/1/2012 – C8‑0038/2018 – 2010/0310M(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10209/1/2012),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, 100, 207, 209 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0038/2018),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingu kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 8. jaanuari 2018. aasta ühisteatist ELi Iraagi strateegia elementide kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi uue Iraaki käsitleva strateegia loomiseks,

–  võttes arvesse komisjoni mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2017) Iraagi kohta,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt(3),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja‑Iraagis ja Mosulis(4),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 14. juulil 2017. aastal vastu võetud resolutsiooni 2367 (2017) ja 21. septembril 2017. aastal vastu võetud resolutsiooni 2379 (2017),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni(5), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0224/2018),

A.  arvestades, et Euroopat ja Iraaki seob aastatuhandeid kestnud vastastikune kultuurimõju ja ühine ajalugu;

B.  arvestades, et Iraaki on laastanud aastakümned diktaator Saddam Husseini valitsemist, kes algatas kallaletungisõjad Iraani (1980) ja Kuveidi (1990) vastu, halvavad sanktsioonid ja sisekonfliktid pärast USA juhitud invasiooni 2003. aastal, sh usupõhine vägivald ja kurdi separatism ning Daeshi džihadistlik terrorism; arvestades, et kõik need tegurid annavad aimu, kui ulatuslike probleemidega Iraak peab täna silmitsi seisma, püüdes saavutada paremat valitsemist, majandusarengut ning rahvuslikku leppimist;

C.  arvestades, et liit on kinnitanud oma eesmärki sõlmida ELi ja Iraagi vahel tugev partnerlus, tuginedes partnerlus- ja koostöölepingule, ja toetada Iraagi ametiasutusi üleminekul demokraatiale ja ülesehitamisprotsessis, kõrvaldades samal ajal ka poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku ebastabiilsuse algpõhjused; arvestades, et kogu ülesehitamisprotsess läheb arvestuslikult maksma kuni 88 miljardit USA dollarit;

D.  arvestades, et 2003. aasta sõjas osalenud ELi liikmesriikidel ning liidul tervikuna on eriline vastutus Iraagi elanike aitamise ning riigis rahu ja stabiilsuse saavutamise püüdluste toetamise eest;

E.  arvestades, et parlamendivalimised toimusid 12. mail 2018; arvestades, et traditsioonilises tugevate autoritaarsete tavade ja režiimidega piirkonnas pakub Iraak üht vähestest näidetest konkurentsipõhise poliitilise keskkonna, sh mitmeparteisüsteemi ja suhteliselt vaba meedia kohta; arvestades, et riigi poliitilised jõud tunduvad mõistvat vajadust luua süsteemi legitiimsuse ja stabiilsuse suurendamiseks sektiüleseid liite; arvestades, et tõelised ja konkurentsipõhised valimised on Iraagi demokraatliku konsolideerimise seisukohast fundamentaalse tähtsusega; arvestades, et kõigi Iraagi ühiskonna liikmete täielik osalemine oleks oluline samm kaasava demokraatia ja ühise rahvustunde suunas;

F.  arvestades, et on vaja julgeolekuolukorra märkimisväärset paranemist, et edendada riigi stabiliseerimist, lepitamist, kaasavat valitsemist ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; arvestades, et lepituse saavutamise eelduseks on kõigi osapoolte vastutuselevõtmine toime pandud kuritegude eest; arvestades, et EL toetab Iraagi julgeolekusektori reformi ELi nõuandemissiooni kaudu; arvestades, et ÜRO abimissioon Iraagis on tegutsenud riigis alates 2003. aastast ning teinud tähelepanuväärset tööd kaasava poliitilise dialoogi ja rahvusliku lepituse edendamiseks; arvestades, et NATO jätkab oma kaitsevõime ülesehitamise algatust Iraagis, mille raames pööratakse tähelepanu võitlusele isetehtud lõhkeseadeldistega, lõhkekehade kahjutustamisele, demineerimisele, tsiviil‑sõjalisele planeerimisele, nõukogude‑aegse tehnika hooldusele, sõjaväemeditsiinile ning Iraagi julgeolekuinstitutsioonide reformile;

G.  arvestades Iraagi juhtimisega seotud probleeme, eelkõige seoses institutsioonilise ja haldussuutlikkuse loomise ja õigusriigi tugevdamise, seaduste kohaldamise ning inimõiguste austamisega, sealhulgas naiste ja kõikide etnilis‑usuliste vähemuste õigustega seotud probleeme;

H.  arvestades, et on vaja võidelda töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, eeskätt noorte hulgas, et takistada nende radikaliseerumist ning sellest tulenevat hõlpsat värbamist terroriorganisatsioonidesse või muudesse organiseeritud kuritegelikesse rühmitustesse;

I.  arvestades, et Iraagi terrorismivastase võitluse teenistus, kellel oli Mosuli vabastamisel peamine roll, on kandnud raskeid kaotusi ning vajab oma värbamisvõimekuse ja jätkusuutliku võitlusjõu taastamiseks asjakohast tunnustust ja toetust;

J.  arvestades, et Iraagi ametiasutused peaksid käsitlema riigi naftatulusid võimaluse ja vahendina jätkusuutliku sotsiaalse ja majandusliku ülesehitamise jaoks, millest saaks kasu kogu Iraagi ühiskond, selle asemel et neid klientelismi põhimõttel laiali jagada; arvestades, et Iraagi Kurdistani autonoomses piirkonnas asuvad märkimisväärsed naftamaardlad; arvestades, et on vaja normaliseerida suhted Bagdadi keskvalitsuse ja Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna valitsuse vahel kooskõlas põhiseaduse sätetega;

K.   arvestades, et Iraak koosneb väga mitmetest eri kogukondadest, mis tihti konkureerivad omavahel ressursside kontrollimise ja võimu pärast; arvestades, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude käigus mõrvas Daesh või orjastas ebainimlikult tuhandeid Iraagi kodanikke, sh vähemuskogukondade liikmeid, eriti naisi ja tütarlapsi; arvestades, et terrori- ja äärmusrühmitustel on endiselt kerge selliseid sektidevahelisi kohalikke pingeid oma huvides ära kasutada; arvestades, et 2003. aastal elas Iraagis rohkem kui 1,5 miljonit kristlasest kodanikku (kaldealased, süürlased, assüürlased ja teiste kristlike vähemuste liikmed) ning et kristlased on Iraagi ammused põliselanikud, keda ähvardab tõsine tagakiusamine ja eksiil; arvestades, et miljoneid Iraagi kodanikke, sealhulgas kristlasi sunniti vägivalla eest põgenema, s.t kas riigist lahkuma või riigisiseselt ümber asuma; arvestades, et märkimisväärse vähemuse Iraagi elanikkonnast moodustavad kurdid, kes elavad Iraagi Kurdistani autonoomses piirkonnas;

L.  arvestades, et Daesh, Al Qaeda ja nendesarnased terroriorganisatsioonid saavad inspiratsiooni salafismi/vahhabismi kõige äärmuslikumatest väljendusvormidest; arvestades, et vaatamata Daeshi sõjalistele ja territoriaalsetele kaotustele on endiselt vaja selle ideoloogia poolt kujutatava ohuga võidelda parema valitsemise, hariduse, teenuste osutamise, radikaliseerimisvastase tegevuse ning sunni kogukonna täieliku kaasamise abil Iraagi poliitilisse protsessi;

M.  arvestades, et praeguse seisuga on 26 miljoni elanikuga riigi territooriumil 11 miljonit inimest, kes vajavad humanitaarabi, üle 3 miljoni iraaklase on ümber asustatud, kellest paljud paiknevad Iraagi Kurdistani piirkonnas, ning riigis viibib 246 000 Süüria põgenikku; arvestades, et riigisiseste põgenike tagasipöördumiseks on neile vaja anda majanduslikku toetust, mis võimaldaks neil taastada oma toimetulek;

N.  arvestades, et Daeshi territoriaalsed kaotused on ülemaailmse Daeshi‑vastase koalitsiooni poolt toetatavate Iraagi relvajõudude, kuid samuti erinevate rahva mobilisatsiooniüksuste, pešmerga ja teiste liitlasjõudude tegevuse tagajärg; arvestades, et hoolimata Daeshi territoriaalsetest kaotustest Iraagis pole džihadistlik oht kuhugi kadunud, mis seab ohtu stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamise riigis, eelkõige Süüriaga piirnevatel aladel; arvestades, et riigi taasülesehitamiseks ning Iraagi ühiskonna integratsiooniks on vaja ületada usulistel kriteeriumidel põhinevad erimeelsused, saates laiali rahva mobilisatsiooniüksused ja integreerides nende liikmed vastavalt riiklikule vajadusele, kuna ilma selleta ei ole võimalik saavutada toimivat riiki, mis põhineb demokraatial ja pluralismil; arvestades, et Iraagi parlament võttis 2016. aastal vastu seaduse, millega muudeti relvarühmituste võrk Iraagi julgeolekujõudude lahutamatuks osaks; arvestades, et ühtne, pluralistlik ja demokraatlik Iraagi riik on stabiilsuse ja nii riigi kui ka selle kodanike arengu eeltingimus;

1.  väljendab heameelt Euroopa Liidu ja Iraagi vahel partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise üle; nõuab, et kasutataks täiel määral ära lepinguga loodavaid mehhanisme, et süvendada sidemeid ELi ja Iraagi vahel;

2.  rõhutab, et partnerlus- ja koostööleping on oluline vahend, mille abil viia ellu ELi strateegiat Iraagi kohta ning tõhustada koostööd riigi ülesehitamise, stabiliseerimise ja lepitamise pikaajalise strateegia raames riiklikul ja kohalikul tasandil; rõhutab Iraagi omavastutuse olulisust inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet austava demokraatliku, föderaalse ja pluralistliku riigi ülesehitamise protsessis;

3.  väljendab heameelt, et korraldati rahvusvaheline konverents Iraagi ülesehitamise kohta, mis toimus 12. veebruaril 2018 Kuveidis; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid oma rahalisi ja tehnilise abi kohustusi;

4.  väljendab heameelt ELi lubaduse üle Iraaki pikema aja jooksul toetada ning asjaolu üle, et EL on katseliselt valinud Iraagi riigiks, kus paremini käsitleda ja muuta toimivaks humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimumist, et kiirendada üleminekut humanitaarabilt pikemaajalisele stabiliseerimisele ja taastamistöödele; tuletab meelde, et Iraagi kriis on ÜRO skaalal 3. astme hädaolukord ning et praegu on seal 11 miljonit abivajajat; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid seeõttu kõigepealt rohkem peamiste humanitaarprobleemide kiireks lahendamiseks ja inimeste ning eeskätt enam kui kolme miljoni riigisisese põgeniku vajaduste rahuldamiseks;

5.  rõhutab, et vaesus on riigis laialt levinud ning ehkki Iraak kuulub jõukamate keskmise sissetulekuga riikide hulka, on seal aastaid kestnud vägivald, kokkupõrked ja sektantlus arengut tunduvalt pidurdanud; nõuab, et ELi arenguabis keskendutaks sihtotstarbeliste projektide kaudu kõige ohustatumatele rahvastikurühmadele ja enim abi vajavatele inimestele, täpsemalt naistele, lastele, noortele, riigisisestele põgenikele ja pagulastele;

Euroopa Liidu tegevuse prioriteedid Iraagis

6.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid humanitaarabi andmist, millega praegu aidatakse ja kaitstakse kõiki konfliktidest mõjutatud iraaklasi, kasutades abi vahendina, millega aidata konsolideerida valitsemist, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama antavast finantsabist põhjaliku ülevaate, kindlustamaks et finantsabi jõuab nendeni, kes seda vajavad; rõhutab, et kõigil iraaklastel on õigus isikutunnistustele ning diskrimineerimiseta ligipääsule humanitaarabile;

7.  nõuab, et EL tõhustaks koostööd, et hõlbustada hiljuti vabastatud piirkondade stabiliseerimist ja julgeolekut ning võimaldada nii riigisiseste põgenike turvalist, teadlikku, vabatahtlikku ja väärikat tagasipöördumist; nõuab, et EL jätkaks Iraagi ametiasutuste toetamist demokraatliku valimisprotsessi tagamisel ning aitaks Iraagi sõltumatul kõrgetasemelisel valimiskomisjonil saavutada olukord, kus ka riigisisesed põgenikud saaksid valimistel hääletada; kutsub ELi üles pakkuma tehnilist abi, et suurendada Iraagi suutlikkust vabastatud piirkondade demineerimise ja plahvatusohtude kõrvaldamise valdkonnas; kutsub Iraagi valitsust üles tegutsema demineerimisorganisatsioonide registreerimisprotsessi kiirendamise nimel;

8.  kutsub tungivalt ELi ja liikmesriike üles pakkuma viivitamata rahalist abi prioriteetsete taristute ülesehitamiseks ja esmaste avalike teenuste taastamiseks, näiteks juurdepääs veele ja kanalisatsiooniteenustele, elektrile, haridusele ja tervishoiuteenustele, et kindlustada inimestele elementaarne elatustase, suurendada toetust kodanikuühiskonnale ja seada esmatähtsaks selliste projektide rahastamine, mis toetavad aruandluskohustust ja demokraatiale üleminekut edendavaid osalisi; kutsub ELi liikmesriike üles toetama linnapiirkondade taastamise kavandamisprotsessi, mis võimaldab kodanikel osaleda taastamisega seotud otsustusprotsessis, et tagada linnaplaneerimisse ja taastamisse kaasamine, eesmärgiga suurendada kodanike ja riigi vahelist usaldust; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et ülesehitamiseks eraldatud vahendid jaotataks ühtlaselt abi vajavate kogukondade vahel sõltumata abisaajate etnilisest või usulisest määratlusest ja et neid osutataks pigem seaduslike riigiametite mitte riigi tasandist madalamate osalejate kaudu; on veendud, et rahalise abi võiks ka kehtestada ja jagada kohalikele ettevõtjatele ja äriühingutele, et tagada kapitali andmine VKEdele;

9.  nõuab, et EL võtaks kõik meetmed, et innustada järjepideva ja konstruktiivse dialoogi jätkamist keskvõimu ja Iraagi Kurdistani piirkonna ametiasutuste vahel, eelkõige pärast 2017. aasta septembris Kurdistanis toimunud referendumit, et luua stabiilsed suhted, mis vastaksid mõlema poole ootustele, soodustades kaasavat otsustusprotsessi kõrgeimal tasandil ja austades täielikult riigi mitmekesisust ja kõikide Iraagi ühiskonna liikmete õigusi, aga ka Iraagi põhiseaduse põhimõtteid ning Iraagi ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; rõhutab vajadust lahendada piiride demarkatsiooni küsimus Kurdi piirkonna ja ülejäänud Iraagi vahel ÜRO toetusel toimuva dialoogi abil; on veendunud, et Iraak ja Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna valitsus peaksid saama oma naftaekspordist kasu ilma välise sekkumiseta; nõuab lisaks, et EL soodustaks tihedamat koostööd föderaal- ja kohalike asutuste vahel, et riik tulemuslikult uuesti üles ehitada ning saavutada pikaajaline stabiilsus ja rahumeelne kooseksisteerimine, rõhutab tungivat vajadust, et Iraagi Kurdistani piirkond viiks ellu vajalikud poliitilised ja majandusreformid, võitleks korruptsiooniga ja võimaldaks uute toimivate erakondade tekkimist ning tagaks 2018. aastal tõelised ja konkurentsipõhised piirkondliku parlamendi valimised;

10.  on veendunud, et hädaabilt arenguabile üleminekul on esmatähtis pikaajaline käsitlus, stabiliseerimine ning reformid ja edasiminek hea valitsemistava ja aruandluskohustuse, hariduse ja oskuste arendamise, elatise teenimise võimaluste ning peamiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas; rõhutab ka soolist tasakaalu parandavate ja riigi poliitikaelus naiste esindatust suurendavate reformide tähtsust; ootab konkreetseid ettepanekuid nimetatud vajaduste katmiseks kavandatud meetmete kohta ning nõuab tungivalt, et komisjon näitaks, millist mõju ja tulemusi on saavutatud aastate 2014–2017 mitmeaastase sihtprogrammi raames;

11.  väljendab muret Iraagi ühiskonna märkimisväärse killustatuse pärast; kustub ELi kooskõlas ÜRO abimissiooniga Iraagis ja Iraagi ametiasutustega üles toetama igati riikliku lepituskomisjoni tööd, mille eesmärk on soodustada kogukondadevahelist leppimist ja Iraagi poolt tunnustatud riiklikku lepitusprotsessi, et tagada Iraagi mitmekesisuse austamine ja edendada kaasavat ja esinduslikku valitsemist riigi ja kohalikul tasandil ning millega aidatakse kaasa ühtse Iraagi kodakondsustunde tugevdamisele; märgib, et vajadus konfliktiennetuseks ja julgeolekuprobleemidega tegelemiseks ning lepitus-, vahendus- ja dialoogialgatusteks nõuab olemasolevate vahendite märkimisväärset suurendamist, eelkõige stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu; väljendab heameelt Iraagi usujuhtide soovituste üle, et Iraagi valitsus looks Iraagis kõrgemate vaimulike ja õpetlaste nõukogu, saadaks Iraagi parlamendile taotluse kiita heaks seadus, millega kriminaliseeritakse äärmuslikud usukõned, mis õhutavad viha ja vägivalda, ning karistatakse neid, kes seda innustavad, vaataks läbi õppekavad ning paneks rõhku lepitusele ja riigi kodakondsusele, mitte usupõhisele identiteedile;

12.  innustab rahvusvahelist kogukonda ja ELi toetama Iraagi etniliste, kultuuriliste ja usuliste rühmade mitmekesisuse säilitamist; nõuab, et Iraagi põhiseaduse raames uuritaks võimalusi, kuidas tunnustada, kaitsta ja tõhustada etniliste ja usuliste vähemuste kohalikul tasandil isevalitsemist aladel, kus nad on olnud ajalooliselt tugevalt esindatud ning elanud rahumeelselt teineteise kõrval, näiteks Sinjari mägedes (jeziidid) ja Niineve tasandikul (kaldea‑süüria‑assüüria rahvad); kutsub Iraagi ametiasutusi üles lubama kurdidel, kristlastel ja jeziididel pöörduda oma algsetesse elupaikadesse tagasi ning tagama, et see on nende jaoks ohutu;

Poliitiline dialoog

13.  kutsub ELi üles tõhustama oma poliitilist dialoogi Iraagi ametiasutustega, et edendada inimõiguste austamist ja demokraatlike institutsioonide tugevdamist õigusriigi põhimõtete suurema austamise, hea valitsemistava ja tõhusa kohtusüsteemi abil; nõuab selles kontekstis, et surmanuhtluse kaotamine muudetaks selle dialoogi prioriteediks, ning kutsub Iraagi ametiasutusi üles kehtestama surmanuhtlusele viivitamata moratooriumi;

14.  rõhutab vajadust toetada Iraagi kodanikuühiskonna arengut ja selle täieõiguslikku poliitilist esindatust ja osalemist erinevates reformiprotsessides; märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata naiste, noorte ning Iraagi ühiskonna kõigist etnilistest ja usulistest rühmadest pärit isikute ja eeskätt kristlaste, šiiidi ja sunniidi moslemite, jeziidide ja mandalaste, šabakkide, kurdide, türkmeenide jt esindatusele, kelle nõudmisi tuleb arvesse võtta; rõhutab samal ajal vajadust seada prioriteediks sellise kaasava ja ilmaliku poliitilise klassi kujunemine, milles on esindatud Iraagi ühiskonna kõik rühmad;

15.  nõuab, et võttes arvesse Euroopa õigustikku korruptsioonivastase võitluse kohta, viiksid EL ja liikmesriigid koos Iraagi ametiasutustega ellu õiguskoostöö ja heade tavade vahetamise programme ning kasutaksid tõhusaid vahendeid, et võidelda otsustavalt ulatusliku korruptsiooni vastu ning tagada sel viisil riigi rikkuse võrdne jaotamine; rõhutab, kui oluline on ELi roll Iraagi valitsuse nõustajana julgeoleku ja valitsemise küsimustes, et tagada Iraagi stabiilsus;

16.   tunnustab Iraagi relvajõudude panust ülemaailmsesse võitlusesse terroriorganisatsiooni Daesh vastu; jätkab toetuse pakkumist ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni ulatuslikule terrorismivastasele tegevusele, kuna Daesh kujutab endast endiselt suurt ohtu, vaatamata organisatsiooni vastu saavutatud hiljutistele sõjalistele võitudele, tagades samal ajal rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste järgimise; tunnistab, et terrorismivastast võitlust Iraagis mõjutab suuresti olukord riigi ümbruses, näiteks Süüria sõda; kutsub ELi üles alustama dialoogi terrorismivastase võitlusega seotud küsimuste kohta, et reformida terrorismivastaseid seadusi ja tõhustada riigi suutlikkust terroriohule vastu astuda, ning tegema Iraagi ametiasutustega koostööd, et võidelda karistamatusega seoses etniliste, usuliste või muude rühmade vastu suunatud kuritegude kõigi vormidega; mõistab, et terrorismiga võitlemiseks tuleb tegeleda selle algpõhjustega;

17.  palub, et EL innustaks Iraagi ametiasutusi looma riikliku strateegia, et käsitleda Daeshi toime pandud kuritegusid, ning ühinema Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga, aksepteerides vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni, et uurida läbipaistvalt ja õiglaselt Daeshi toime pandud inimõiguste rikkumisi, sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid ning tagada nende eest vastutusele võtmine; rõhutab, et Daeshi toime pandud kuritegude eest vastutavatele isikutele tuleb ohvrite asjakohasel osalusel esitada usutavad süüdistused ning tuleb luua nende kuritegudega seotud põhjalik karistusregister; on samal ajal mures, et süüdistuste esitamise ülemäärase ulatusega kaasneb täiendava ebaõigluse oht, mis takistab kogukondade edaspidist leppimist ja taasintegreerimist;

18.  toonitab, et kohalike ajakirjandusvaldkonnas tegutsejate rahuajakirjanduse alal koolitamisel on vaja laialdasi eriteadmisi meedia ja sõnavabadusega seotud küsimustes;

19.  nõuab, et EL tunnistaks oma vastutust nende ELi kodanike eest, kes on reisinud Iraaki, et osaleda Daeshi toime pandud kuritegudes, ning kelle suhtes tuleks algatada õigusriigi kohased kohtumenetlused; nõuab, et Iraagi ja vastavate ELi liikmesriikide vahel kehtestataks selged menetlused, mis käsitlevad asjaomaste isikute repatrieerimist ja õiguslikku vastutust;

20.  kutsub komisjoni üles toetama õigussüsteemi reformi, eeskätt üleminekuperioodi õigusemõistmise seisukohast, et tagada nõuetekohast menetlust, õiglast kohtulikku arutamist ja kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide austamine, millega tagatakse aruandekohustus valitsusstruktuurides; nõuab lisaks, et EL teeks koostööd Iraagi ametiasutustega, et võidelda karistamatusega seoses etniliste, usuliste või muude rühmade, sh vähemusrühmade vastu suunatud kuritegude kõigi vormidega;

21.  palub Iraagi ametiasutustel seada esmatähtsale kohale sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste vastase igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise, sealhulgas soolise vägivalla kaotamine; rõhutab sellega seoses, et on oluline tühistada seadus, mis vabastab vägistamises, seksuaalses rünnakus, alaealisega suguühtesse astumises, röövis või sarnastes tegudes süüdistatava kohtu alla andmisest, kui toimepanija abiellub oma ohvriga;

22.  kutsub ELi üles edendama häid ja konstruktiivseid suhteid Iraagi ja tema naaberriikide vahel ning tema rolli piirkondlikule rahule kaasa aitajana; rõhutab, et Iraak teeb laialdast koostööd Ameerika Ühendriikide ja Iraaniga ning on viimasel ajal parandanud suhteid Saudi Araabiaga, mis võiks muuta Iraagi pingelõdvendusalaste piirkondlike jõupingutuste sõlmpunktiks; kutsub kõiki osapooli üles rakendama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 598 punkti 8, milles nõutakse Pärsia lahe äärsete riikide vahelist piirkondlikku julgeolekukokkulepet;

23.   nõuab, et EL teeks koostööd Iraagi ametiasutustega, et koostada riiklik strateegia hiljuti toimunud konfliktide aladel asuvate massihaudade kaitsmiseks ja säilmete väljakaevamiseks, eesmärgiga kaevata välja nendes olevad inimsäilmed ja neid kohtuekspertiisis analüüsida, et võimaldada ohvrite säilmed väärikalt maha matta või perekondadele üle anda ning et koguda tõendeid ja võimaldada uurida kahtlustatavaid inimsusvastaseid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistused; nõuab lisaks, et EL ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et moodustada kiiresti eksperdirühm, kelle eesmärk on kõikide tõendite kogumine usuliste vähemuste vastu kõikjal toimepandavate rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas genotsiidi kohta, et valmistada ette süüdlaste rahvusvahelist vastutuselevõtmist;

24.  nõuab, et seataks sisse Daeshi, Al Qaeda ja sarnaste terroriorganisatsioonide julmade terroriaktide ohvrite ülemaailmne iga-aastane mälestuspäev;

Valdkondlik koostöö

25.  rõhutab, et ülesehitamise ja stabiliseerimise protsessiga peab kaasnema kõikidele iraaklastele jätkusuutlikul ja kaasaval viisil kasulik sidus poliitika majandus- ja sotsiaalarengu valdkonnas; kutsub ELi üles tegutsema igati koostöös Iraagi ametiasutustega mitte üksnes selleks, et leevendada majanduslikku ja eelarvega seotud tasakaalustamatust, vaid ka selleks, et edendada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, millega on võimalik luua töökohti, eriti noorte jaoks, lisaks kaubandusraamistiku kehtestamisele ja soodsa investeerimiskeskkonna loomisele; kutsub ELi üles innustama ja toetama Iraaki, et pakkuda Daeshi tõttu põgenema sunnitud ja seeläbi formaalharidusest kõrvale jäänud noortele võimalusi hinnata formaalhariduse programme, mis annavad neile teadmised ja oskused töölesaamise võimaluste parandamiseks;

26.  palub, et EL innustaks ja toetaks Iraaki majanduse mitmekesistamisel;

27.  väljendab muret mõlemast soost õpilaste suure väljalangevuse määra pärast Iraagi koolidest (mida on tauninud vabaühendused, kelle andmetel on 2015. aastal algkooli läinud õpilastest 60 % nüüdseks koolist lahkunud); märgib, et kõrgel kirjaoskuse tasemel on konfliktide rahumeelsel lahendamisel keskne tähtsus;

28.  kutsub ELi üles tõhustama koostööd haridussektoris ja haridusreformi nimel, et tagada juurdepääs kvaliteetsele haridusele kõikidel tasanditel ja kõigi jaoks, eriti alaealiste puhul; tunnistab probleemi, mis seisneb tüdrukute puudulikus juurdepääsus haridusele ja mis on tingitud tavadest, ühiskonnas kehtivatest arusaamadest, vaesusest ja turvalisusküsimustest; palub ELil edendada teadlikkust tüdrukute haridusest ja teha Iraagi valitsusega koostööd olukorra parandamiseks, kuna see on hädavajalik nende elukvaliteedi tõstmiseks;

29.  kutsub ELi üles arendama koostöövõimalusi teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas ning eelkõige ülikoolide koostööd ja partnerlusi, eriti seoses programmiga „Erasmus+“ ja vahetusvõimalustega õpetamise ja teadusuuringute valdkonnas;

30.  kutsub ELi üles jätkama ja tugevdama kultuurikoostööd Iraagi kunsti- ja kultuuripärandi kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks;

31.  väljendab heameelt, et Iraagi ametiasutuste taotlusel ja Iraagi julgeolekustrateegia raames käivitati missioon, mille eesmärk on toetada Iraagi julgeolekusektori reformi (Euroopa Liidu nõuandemissioon Iraagi julgeolekusektori reformi toetuseks); soovib, et see võimaldaks tõhustada avaliku sektori asutusi ning moodustada erapooletu ja kaasava politseijõu; rõhutab, et Iraagi julgeolekusektori reform on oluline eesmärk, mida peaks samuti toetama ÜRO; rõhutab, et julgeolekusektori reformimise suurema eesmärgi raames tuleb edendada relvarühmituste demobiliseerimist ja võitlejate taasintegreerimist, kusjuures vajaduse korral tuleks seda teha kohandatud taasintegreerimise programmide abil;

32.  nõuab, et EL annaks Iraagi ametiasutustele tõhusamat tehnilist abi loodusvarade mõistlikuks majandamiseks, maksukogumise parandamiseks ning ebaseaduslike rahavoogude piiramiseks, seades eesmärgiks tagada, et Iraak suudaks keskpikas perspektiivis ise oma arengut rahastada ning vähendada oma elanike ja piirkondade vahelist ebavõrdsust; rõhutab vajadust erasektorit ja investoreid aktiivselt nõustada, et suurendada nii nende konfliktiteadlikkust kui ka nende panust rahu tagamisse ja kestlikku arengusse;

33.  nõuab, et EL looks Iraagiga partnerlus- ja koostöölepingu raames dialoogi kõigi rändega seotud aspektide kohta ning kehtestaks inimõigustel põhineva käsitlusviisi rändeküsimusega tegelemiseks, pidades silmas vajadust leida pikaajalised, tõhusad ja toimivad lahendused, mis oleksid kasulikud nii ELi kui ka Iraagi kodanikele;

34.  rõhutab, et Iraak võib olla energiaga seotud taristu ülesehitamise ning Iraagi energiaallikate ja ELi tarneallikate mitmekesistamise tagamisel oluline partner; nõuab, et EL toetaks seetõttu Iraaki energiasüsteemi ümberkujundamisel ja teeks Iraagiga koostööd ühiste projektide ning heade tavade ja oskusteabe vahetamise alal sellistes põhivaldkondades nagu energiatõhusus, taastuvenergia, keskkond ja ressursside, sh veevarude tõhus majandamine, et kiirendada muu hulgas kestliku arengu eesmärkide rakendamist;

35.  tuletab meelde, et konflikt ja äärmuslus mõjutavad ebaproportsionaalsel määral naisi ja tütarlapsi, kes on vägivalla ja väärkohtlemise, sealhulgas seksuaalse vägivalla, piinamise, inimkaubanduse, orjastamise ja varajaste abielude suhtes kaitsetumad; rõhutab vajadust tegeleda naiste ja tütarlaste spetsiifiliste humanitaar- ja arenguvajadustega, eriti riigisiseste põgenike kogukondades; nõuab, et ELi edendaks rohkem meeste ja naiste võrdõiguslikkust, suurendaks oma arengutöö kaudu naiste mõjuvõimu ning rõhutaks naiste rolli taastamistöödel ja rahu tagamisel;

36.  juhib tähelepanu vajadusele investeerida Iraagi põllumajandusse, arvestades selle suurt tööhõivepotentsiaali ning konfliktide mõjul järjepidevalt tühjenevate maapiirkondade taasasustamise tähtsust;

37.  tunnustab Iraagi kindlat tahet ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning palub komisjonil toetada Iraagi ametiasutusi nende püüdlustes ülemaailmsesse majandusse ja kaubandusse taasintegreeruda;

Institutsioonilised suhted

38.  toonitab, et liidu antava igasuguse abi tingimuseks on inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise range järgimine ning sellega kaasneb pidev hindamisprotsess, mille tulemustest tuleb Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt teavitada kooskõlas partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 113;

39.  võtab kohustuse luua koos Iraagi parlamendiga parlamentaarne koostöökomisjon, nagu on ette nähtud partnerlus- ja koostöölepingus, et sellel oleks võimalik algatada tegevusi, sealhulgas Iraagi ja Euroopa Liidu koostööprojektide elluviimise järelevalve;

40.  soovib, et demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm hõlmaks Iraagi oma 2019. aasta prioriteetsete riikide nimekirja ning aitaks kaasa Iraagi parlamendi suutlikkuse suurendamise programmide koostamisele; palub komisjonil neid programme toetada;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule.

(1) ELT L 204, 31.7.2012, lk 20.
(2) ELT C 440, 30.12.2015, lk 83.
(3) ELT C 35, 31.1.2018, lk 77.
(4) ELT C 215, 19.6.2018, lk 194.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0285.

Viimane päevakajastamine: 7. november 2019Õigusalane teave