Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2275(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0187/2018

Esitatud tekstid :

A8-0187/2018

Arutelud :

PV 02/07/2018 - 18
CRE 02/07/2018 - 18

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0292

Vastuvõetud tekstid
PDF 139kWORD 60k
Kolmapäev, 4. juuli 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Varajaste ja sundabielude vastase ELi välisstrateegia väljatöötamise järgmised sammud
P8_TA(2018)0292A8-0187/2018

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2018. aasta resolutsioon varajaste ja sundabielude vastase ELi välisstrateegia väljatöötamise järgmiste sammude kohta (2017/2275(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni lapsega sõlmitud abielude kaotamise kohta(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 16, ja kõiki muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 23,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 10 lõiget 1,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. novembril 1989, ja selle nelja aluspõhimõtet: mittediskrimineerimine (artikkel 2), lapse parimad huvid (artikkel 3), ellujäämine, areng ja kaitse (artikkel 6) ning lapse kaasamine (artikkel 12), ja võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(2),

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva ÜRO konventsiooni artiklit 16,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni abielu sõlmimisele nõusoleku andmise, abiellumise vanuse alampiiri ja abielude registreerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2014. aasta ja 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2. juuli 2015. aasta resolutsiooni 29/8, milles käsitletakse pingutuste suurendamist lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu ennetamiseks ja likvideerimiseks, 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni 24/23, milles käsitletakse pingutuste suurendamist lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu ennetamiseks ja likvideerimiseks: ülesanded, saavutused, parimad tavad ja rakendamise puudujäägid, ja 22. juuni 2017. aasta resolutsiooni 35/16 lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu kohta humanitaarkriisi kontekstis,

–  võttes arvesse 2015. aasta juunis Lõuna‑Aafrika Vabariigis Johannesburgis toimunud Aafrika Liidu riigi- ja valitsusjuhtide konverentsil vastu võetud seisukohta lapsega sõlmitud abielude kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni ning lapse õiguste ja heaolu Aafrika ekspertide komitee ühiseid üldiseid järeldusi lastega abielu sõlmimise lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) artikleid 32 ja 37 ning artikli 59 lõiget 4,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2012. aasta aruannet „Marrying Too Young – End Child Marriage“ (Liiga noorelt abiellumine: lõpetada abielude sõlmimine lastega),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 9,

–  võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse aluspõhimõtteid, mis on kindlaks määratud Euroopa välisteenistuse 2016. aastal avaldatud teatises ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku ja tegevuskava(3), mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012, võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019)(4), mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015, võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. juuni 2017. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) 2017. aasta juunis koostatud vahearuannet (SWD(2017)0254),

–  võttes arvesse 6. märtsil 2017. aastal vastu võetud lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi muudetud suuniseid „Ühtegi last ei tohi kõrvale jätta“,

–  võttes arvesse 7. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa arengukonsensust, milles rõhutatakse ELi kohustust integreerida inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus kestliku arengu tegevuskavasse 2030,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8‑0187/2018),

A.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on raske inimõiguste ja eelkõige naiste õiguste, sealhulgas võrdse kohtlemise, autonoomia ja kehalise puutumatuse õiguse, haridusele juurdepääsu õiguse ning ärakasutamisest ja diskrimineerimisest vaba olemise õiguse rikkumine ning et see ei ole mitte ainult kolmandate riikide probleem, vaid võib esineda ka mõnes ELi liikmesriigis; arvestades, et nende tavade likvideerimine on üks ELi välistegevuse prioriteete naiste õiguste ja inimõiguste edendamise valdkonnas; arvestades, et mitmesugused rahvusvahelised hartad ja õigusaktid, näiteks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokollid, keelavad abielu sõlmimise alaealistega; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajasel ja sundabielul on äärmiselt kahjulik mõju asjaomaste isikute füüsilisele ja vaimsele tervisele ning isiklikule arengule, sellest abielust sündivatele lastele ja lõppkokkuvõttes kogu ühiskonnale; arvestades, et lapsega sõlmitud abielu on üks sundabielu vorme, sest lapsed ei ole loomupäraselt võimelised andma oma täielikku, vaba ja teadlikku nõusolekut abielu või selle sõlmimise aja suhtes; arvestades, et lapsed kuuluvad eriti haavatavasse elanikkonnarühma;

B.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada lapse õigusi, ja arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud kujutavad endast nende õiguste rikkumist; arvestades, et EL on võtnud kohustuse igakülgselt kaitsta ja edendada oma välispoliitikas lapse õigusi;

C.  arvestades, et ilma mõlema osapoole täieliku ja vaba nõusolekuta ei ole õiguspäraselt lubatud abielu sõlmida ning et abielu ei tohi sõlmida isikuga, kes on noorem kui kehtiv abiellumisiga;

D.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielud on üleilmne probleem, mida esineb paljudes riikides, kultuurides ja religioonides; arvestades, et lapspruute leidub kõigis maailma piirkondades – Lähis‑Idast Ladina‑Ameerika, Aasiast Euroopa ning Aafrikast Põhja‑Ameerikani; arvestades, et lapsega sõlmitud abielud puudutavad ka poisse, kuid tunduvalt vähem kui tüdrukuid;

E.  arvestades, et siiani on üle 750 miljoni naise abiellunud enne 18‑aastaseks saamist ja 250 miljonit neist abiellus enne 15‑aastaseks saamist; arvestades, et praegu on ligikaudu 40 miljonit 15–19‑aastast tütarlast abielus või vabaabielus; arvestades, et igal aastal abiellub enne 18‑aastaseks saamist ligikaudu 15 miljonit tütarlast ja neist neli miljonit enne 15‑aastaseks saamist; arvestades, et umbes 156 miljonit poissi on samuti abiellunud enne 18‑aastaseks saamist ja neist 25 miljonit enne 15‑aastaseks saamist; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on sagedasemad vaestes ja vähem arenenud piirkondades; arvestades, et koos maailma rahvaarvu kasvuga kasvab ka lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude arv; arvestades, et ÜRO Lastefondi hiljutises aruandes prognoositakse, et 2050. aastal on neid tütarlapsi, kes on abiellunud enne 18‑aastaseks saamist, ligikaudu 1,2 miljardit; arvestades, et neist kümnest riigist üheksa, kus on lapsega sõlmitud abielude määr kõige kõrgem, on liigitatud ebakindlateks riikideks;

F.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielude algpõhjused on üldiselt vaesus, puudulik haridus, sügavalt juurdunud sooline ebavõrdsus ja stereotüübid, arusaam, et abielu pakub kaitset, perekonna au, poiste ja tüdrukute õiguste tõhusa kaitse puudumine, kahjulikud tavad, arusaamad ja kombed ning diskrimineerivad normid; arvestades, et nende tegurite mõju suurendavad sageli puudulik juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja töövõimalustele ning teatavad juurdunud sotsiaalsed normid lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude kohta;

G.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on seotud varajases eas ja soovimatu raseduse suure ohuga, laste ja emasuremuse kõrge määraga, pereplaneerimise harvema kasutamisega, soovimatu rasedusega, millega kaasnevad suuremad terviseohud, ja puuduliku või puuduva juurdepääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid käsitlevale teabele ning tähistavad tavaliselt tütarlapse hariduse omandamise lõppu; arvestades, et mõnedes riikides on rasedatele tütarlastele ja noortele emadele kooli naasmine koguni keelatud; arvestades, et lapsega sõlmitud abieludega võib kaasneda ka sunniviisiline töö, orjus ja prostitutsioon;

H.  arvestades, et kuigi ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse regulaarset kooliskäimist soodustavate meetmete tähtsust, ei osale paljud tütarlapsed hariduses mitmesugustel põhjustel, näiteks seetõttu, et koolid on neile kättesaamatud või kulukad; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud avaldavad oma ohvritele ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju, mis kestab kogu elu, ja võtavad väga sageli neilt tütarlastelt võimaluse oma õpinguid jätkata, kuna nad langevad abieluks ettevalmistumise perioodil või vahetult pärast seda tihti koolist välja; arvestades, et haridus, sealhulgas seksuaalharidus on tõhus viis ennetada lapsega sõlmitud, varajasi ja sundabielusid, sest hariduse ja koolituse võimaldamine aitab suurendada mõjuvõimu, töövõimalusi ja valikuvabadust ning edendada õigust enesemääramisele ja aktiivset osalust ühiskonnas, mis võimaldab inimestel end nende õigusi kahjustavast kontrollist vabastada, ilma milleta on naiste ja tütarlaste majanduslik, õiguslik, tervisealane ja sotsiaalne olukord ning kogu ühiskonna areng jätkuvalt pärsitud;

I.  arvestades, et igal aastal sünnitab lapse 17 miljonit alaealist, mis sunnib neid võtma endale täiskasvanu kohustused ning seab ohtu nende tervise, hariduse ja majanduslikud väljavaated; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega kaasneb tütarlaste jaoks varajane lapseootus, mis on seotud suurte ohtude ja raskustega raseduse ja sünnitamise ajal, eelkõige kuna juurdepääs arstiabile, sealhulgas kvaliteetsetele tervisekeskustele puudub või on ebapiisav, mis põhjustab sageli emasuremust ja haigestumist; arvestades, et neil on suurem oht nakatuda nakkushaigustesse, sealhulgas HIVi; arvestades, et väikeste või keskmiste tuludega riikides on rasedus- ja sünnitusaegsed tüsistused 15–19‑aastaste tütarlaste peamine surmapõhjus; arvestades, et alaealiste emade sünnitatud laste suremus on ligikaudu 50 % suurem ning nendel lastel on suurem füüsilise ja kognitiivse arengu probleemide oht; arvestades, et sagedased ja varajases eas rasedused võivad põhjustada ka erinevaid pikaajalisi terviseprobleeme ja isegi surma;

J.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on lapse õiguste rikkumine ning tütarlaste- ja poistevastase vägivalla vorm, ning arvestades, et riikidel on seega kohustus väidetavaid juhtumeid uurida, rikkumise toimepanijad vastutusele võtta ja tagada ohvritele – kes on peamiselt naised ja lapsed – õiguskaitse; arvestades, et need abielud tuleb hukka mõista ja neid ei saa õigustada ükski kultuuriline või usuline põhjus; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud suurendavad soolise vägivalla ohtu ning põhjustavad sageli kodu- ja perevägivalda, seksuaalset, füüsilist, psühholoogilist, emotsionaalset ja finantsalast väärkohtlemist ning muid tütarlastele ja naistele kahjulikke tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine ja aukuriteod, samuti suurendavad nad tütarlaste ja naiste ohtu langeda elu jooksul diskrimineerimise ja soolise vägivalla ohvriks;

K.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude arv kasvab oluliselt ebastabiilsete olukordade, relvastatud konfliktide ning loodus- ja humanitaarkatastroofide ajal, mil psühholoogiline ja arstiabi või juurdepääs haridusele, aga ka elatise teenimise võimalus tihti puuduvad ning sotsiaalsed võrgustikud ja väljakujunenud kord on häiritud; arvestades, et hiljutiste rändekriiside ajal ei näinud mõned lapsevanemad, kes püüdsid kaitsta oma lapsi, eriti tütreid, seksuaalsete rünnakute eest, või kuna pidasid neid perele rahaliselt koormavaks, muud võimalust, kui panna nad enne 18-aastaseks saamist mehele, uskudes, et see päästab neid vaesusest;

L.  arvestades, et Istanbuli konventsioonis käsitletakse sundabielu naistevastase vägivalla vormina ja nõutakse lapse abielluma sundimise ja abielluma sundimiseks lapse välisriiki meelitamise kriminaliseerimist; arvestades, et kuna ohvritel puudub juurdepääs õiguslikule, meditsiinilisele ja sotsiaalsele toele, võib probleem veelgi süveneda; arvestades, et 11 ELi liikmesriiki ei ole konventsiooni veel ratifitseerinud;

M.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude olemuse tõttu jäetakse sageli paljudest juhtumitest, sealhulgas riikide ja kultuuride piiridest kaugemale ulatuvatest väärkohtlemise juhtumitest teatamata ning need võivad kujutada endast teatavat laadi inimkaubandust, millega kaasneb orjapidamine, ärakasutamine ja/või kontroll;

N.  arvestades, et 2014. aasta juulis toimus Londonis esimene tütarlasteteemaline tippkohtumine (Girl Summit), mille eesmärk oli suunata riigisisesed ja rahvusvahelised püüdlused sellele, et lõpetada naiste suguelundite moonutamine ning lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ühe põlvkonna jooksul;

O.  arvestades, et igasuguse tütarlaste- ja naistevastase vägivalla, sealhulgas lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ennetamine ning neile reageerimine on üks ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) eesmärke;

P.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielud lähevad arenguriikidele 2030. aastaks maksma triljoneid dollareid(5);

Q.  arvestades, et varajased ja lapsega sõlmitud abielud on jätkuvalt tabuteema, mida tuleb käsitleda avalikult, et lõpetada nendega seotud väikeste ja teismeliste tüdrukute igapäevased kannatused ja nende inimõiguste pidev rikkumine; arvestades, et üks viis selle saavutamiseks oleks varajase abielu teemat käsitlevate ajakirjanike, kunstnike, fotograafide ja aktivistide töö ja teoste toetamine ja tutvustamine;

1.  märgib, et mõnes ELi liikmesriigis on lubatud abielluda vanemate nõusolekul 16‑aastaselt; kutsub nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide seadusandjaid üles kehtestama ühtseks abiellumiseaks 18 aastat ning võtma vastu vajalikud haldus-, õigus- ja finantsmeetmed, mis aitavad tagada selle nõude tulemusliku täitmise, näiteks edendades abielude ja sündide registreerimist ning tagades, et tütarlastel oleks juurdepääs institutsioonilistele toetusmehhanismidele – sealhulgas psühhosotsiaalsele nõustamisele –, kaitsemehhanismidele ja majandusliku mõjuvõimu suurendamise võimalustele; kordab, et lapsega sõlmitud, varajasi ja sundabielusid tuleks käsitleda asjaomaste laste inimõiguste ja põhiõiguste raske rikkumisena, esmajoones käsitleb see õigust vabale tahteavaldusele, füüsilisele puutumatusele ja vaimsele tervisele, kuid kaudselt ka õigust haridusele ning õigust kasutada täiel määral oma poliitilisi ja kodanikuõigusi; mõistab lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud hukka ning on seisukohal, et mis tahes õigusnormi rikkumist tuleks käsitleda proportsionaalselt ja tulemuslikult;

2.  on seisukohal, et tegeleda tuleb lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude arvukate põhjustega, mille hulka kuuluvad kahjulikud traditsioonid, sügav vaesus, konfliktid, kombed, loodusõnnetuste tagajärjed, stereotüübid, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste, tervise ja heaolu mitteaustamine, asjakohaste haridusvõimaluste vähesus ning nõrgad õiguslikud ja poliitilised meetmed, pöörates sealjuures eritähelepanu ebasoodsamatest kogukondadest pärit lastele; nõuab sellega seoses, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd ÜRO asjaomaste asutuste ja teiste partneritega, et juhtida tähelepanu lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude probleemile; nõuab, et EL ja liikmesriigid täidaksid kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid võidelda tulemuslikumalt selliste kahjulike tavadega nagu naiste suguelundite moonutamine ja võtta rikkumise toimepanijad vastutusele; toetab ELi ja selle liikmesriikide rahalise panuse suurendamist arenguabimehhanismide raames, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja haridust, et parandada tütarlaste ja naiste juurdepääsu haridusele ning luua neile paremad võimalused osaleda ühiskonna arengus ning majanduse ja poliitika juhtimises, et käsitleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude põhjusi;

3.  tunnistab, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude õiguslik keelamine iseenesest ei taga nende tavade kaotamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid koordineeriksid paremini ja tugevdaksid rahvusvaheliste lepingute, õigusaktide ja programmide täitmise tagamist muu hulgas diplomaatiliste suhete abil kolmandate riikide valitsuste ja organisatsioonidega, et tegeleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega seonduvate probleemidega; nõuab mis tahes pingutuste tegemist selleks, et tagada õiguslike keeldude täitmine ja täiendada neid üldisemate õigusaktide ja poliitikameetmetega; tunnistab, et see nõuab kõikehõlmavate ja terviklike poliitikameetmete, strateegiate ja programmide vastuvõtmist ja rakendamist, sealhulgas abielu käsitlevate diskrimineerivate õigusnormide tühistamist ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist toetavate meetmete vastuvõtmist;

4.  märgib, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastase võitluse suurimad takistused on muu hulgas sooline ebavõrdsus, tütarlaste ja naiste üldine vähene austamine ning tütarlaste ja naiste diskrimineerimise jätkumist põhjustavate sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide järgimine; tunnistab ka seost lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ning auvägivalla vahel ja nõuab asjaomaste kuritegude nõuetekohast uurimist ja süüdistatavate vastutusele võtmist; märgib lisaks, et ka poisid ja noored mehed võivad olla sellise vägivalla ohvrid; nõuab, et neid tavasid käsitletaks ELi kõigis asjakohastes programmides ja ELi poliitilises dialoogis partnerriikidega, et näha ette mehhanismid nende kaotamiseks, ning et nende vastu võideldaks partnerriikides haridusalaste ja teadlikkuse suurendamise püüdluste abil;

5.  märgib, et selleks, et tegeleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude probleemiga terviklikult, peab EL täitma üleilmse arengu ja inimõiguste valdkonna peamise osalejana piirkondlike organisatsioonide ja kohalike kogukondadega tehtavas koostöös juhtrolli; palub ELil ja liikmesriikidel teha kolmandate riikide õiguskaitse- ja kohtuasutustega koostööd ning pakkuda koolitust ja tehnilist abi, et aidata võtta vastu ja jõustada õigusaktid, millega keelustatakse lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning kaotatakse õigus- ja sotsiaalsed normid ning kultuuritraditsioonid, mis piiravad tütarlaste ja naiste õigusi ja vabadusi; kutsub liikmesriike üles panustama sellistesse algatustesse nagu ELi ja ÜRO algatus „Spotlight“, mis on suunatud igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamisele;

6.  palub seetõttu nendel liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, kehtestada oma riigisisestes õigusaktides lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude täielik keeld, rakendada kriminaalõigust ja ratifitseerida Istanbuli konventsioon; palub liikmesriikidel teha koostööd kodanikuühiskonnaga, et koordineerida kodanikuühiskonna tegevust selle probleemiga tegelemisel; rõhutab, kui tähtis on piisav ja pikaajaline toetus naistele ja pagulastele ning saatjata ja põgenikest lastele varjupaika pakkuvatele asutustele, et kedagi ei jäetaks kaitsest ilma vahendite puudumise tõttu; palub kõigil liikmesriikidel tagada õigusaktidega kehtestatud abiellumisea järgimine ja jälgida olukorda, kogudes sooliselt eristatud andmeid ja tõendeid sellega seotud tegurite kohta, et probleemi ulatust oleks võimalik paremini hinnata; palub komisjonil luua sundabielude olukorra jälgimiseks Euroopa andmebaas, mis hõlmaks ka kolmandatelt riikidelt saadud teavet;

7.  kutsub ELi üles pakkuma oma partneritele välis- ja arengukoostöö poliitika raames strateegilist kokkulepet ja nõudma sellega seoses, et:

   a) kõik partnerriigid keelustaksid lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud, kõrvaldades kõik õiguslüngad, ja tagaksid rahvusvahelistele inimõigustealastele normidele vastavate õigusaktide täitmise, sealhulgas kõrvaldaksid asjaomaste õigusaktide konkreetselt kehtetuks tunnistamise või muutmise abil sätted, mis võivad lubada või õigustada lapsega sõlmitud, varajasi või sundabielusid või anda põhjust nendeks, kaasa arvatud sätted, mis võimaldavad vägistamise, seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ja inimröövi toimepanijatel või inimestega kaubitsejatel või tänapäevase orjuse elluviijatel vastutusele võtmisest ja karistuse kandmisest hoiduda, kui nad abielluvad oma ohvriga;
   b) seda keeldu järgitaks ja tagataks selle täitmine kõikidel tasanditel pärast asjaomase õigusakti jõustumist, et kehtestataks lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ennetamiseks ja likvideerimiseks mõõdetavate progresseeruvate eesmärkidega laiaulatuslikud ja terviklikud strateegiad ja programmid ja et neid rahastataks ja hinnataks asjakohaselt, eelkõige tagades õiguskaitse ning juurdepääsu õigusemõistmisele ja vastutusmehhanismidele;
   c) partnerriikide valitsused näitaksid üles püsivat juhtrolli ja poliitilist tahet lõpetada abielude sõlmimine lastega ning töötaksid välja põhjalikud õigusraamistikud ja tegevuskavad, millel on selged vahe-eesmärgid ja tähtajad lastega abielu sõlmimist ennetavate meetmete integreerimiseks eri valdkondadesse ning milles nõutakse sellise poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja kodanikukeskkonna loomist, mis kaitseb naisi ja tüdrukuid, suurendab nende mõjuvõimu ning toetab soolist võrdõiguslikkust;
   d) võetaks kasutusele selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ressursid, kandes hoolt selle eest, et see koostöö oleks avatud kõigile lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude valdkonna institutsioonilistele osalejatele, näiteks kohtu-, haridus- ja tervishoiutöötajatele, õiguskaitseasutustele ning kogukonna- ja usujuhtidele, aga ka kodanikuühiskonnale;
   e) valitsusasutustele eraldatava ametliku arenguabi määr seataks sõltuvusse abisaava riigi püüdlustest täita eelkõige inimõigusi käsitlevaid nõudeid, sealhulgas võidelda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastu;
   f) ÜRO Rahvastiku Fondi ja ÜRO Lastefondi programmi rakendataks neid organisatsioone, ELi, selle liikmesriike ja nende asjaomases valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ning partnerriike hõlmava kolmepoolse koostöö abil, võideldes lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastu eelarvetoetusega riiklike tegevuskavade kaudu, prioriseerides selliseid programme ja meetodeid, mis ei piirdu tõenäoliselt n-ö kultuuriliste, usuliste või hõimutavadega, mis tegelikkuses kujutavad endast kõige raskemaid lapse õiguste ja väärikuse rikkumisi; nõuab, et selles koostöös käsitletaks ka seonduvat auvägivalla teemat;
   g) nende programmide rakendamisel võetaks aluseks asjakohased konventsioonid ja tekstid ning konkreetsed eesmärgid, mis on vastu võetud ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooniga kestliku arengu tegevuskava 2030 raames, ja kestliku arengu eesmärgid, eelkõige eesmärk 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu), eesmärk 4 (tagada kaasav ja kvaliteetne haridus võrdsetel alustel ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks), eesmärk 16 (toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng, tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid) ja eriti selle alleesmärk lõpetada laste väärkohtlemine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning igasugune lastevastane vägivald ja laste piinamine;
   h) nende programmide rakendamisel tuleks aluseks võtta ka kestliku arengu eesmärk 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu), sealhulgas tütarlastele pereplaneerimise võimaldamine ning kõigi üldiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvate õiguste, eelkõige nüüdisaegsete rasestumisvastaste vahendite ning ohutu ja seadusliku abordi tagamine; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles toetama liikumist „SheDecides“ ning eraldama rahvusvahelise abi raames täiendavaid vahendeid seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, kaasa arvatud ohutu abordi ja abordiga seotud teavitustöö jaoks, astudes sellega vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt 2017. aasta alguses taas kehtestatud nn üldisele vaikimisseadusele;
   i) lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega seotud probleemid tõstatataks Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise ja kolmandate riikide vahelises dialoogis; julgustab komisjoni ja liikmesriike integreerima soolise perspektiivi rahu kindlustamise ja konfliktijärgse ülesehituse programmidesse, töötama välja elatise teenimise ja haridusprogrammid tütarlastele ja naistele, kes on lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ohvrid, ning hõlbustama konfliktipiirkondades nende juurdepääsu tervishoiu- ja reproduktiivtervise teenustele;

8.  on seisukohal, et väga oluline on luua võimalused vastastikku austavaks dialoogiks kogukonnajuhtidega ning suurendada üldsuse ja eelkõige ohus olevate inimeste teadlikkust, tehes seda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastase võitluse raames hariduse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate ning suhtlusvõrgustike ja uue meedia abil; nõuab seetõttu selliste valdkonnaüleste riiklike, õiguslike, ühiskondlike ja diplomaatiliste meetmete väljatöötamist, mille eesmärk on selliseid tavasid ära hoida; peab väga vajalikuks teha kohalikes kogukondades kogukonnapõhiste või konkreetsete teadlikkuse suurendamise programmide raames koostööd peamiste sidusrühmadega, nagu teismelised mees- ja naissoost õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kogukonna- ja usujuhid, et juhtida tähelepanu kahjulikule mõjule, mida avaldab lapsega sõlmitud abielu lastele, perekondadele ja kogukondadele, samuti lastega abielu sõlmimist ja soolist ebavõrdsust käsitlevatele kehtivatele õigusaktidele ja sellele, kuidas saada probleemi lahendamiseks rahastamisvahendeid;

9.  on seisukohal, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine hariduse, sotsiaalse toe ja majanduslike võimaluste kaudu on äärmiselt tähtis vahend kõnealuste tavade vastu võitlemiseks; soovitab ELil edendada ja kaitsta naiste ja tütarlaste võrdõiguslikkust haridusele juurdepääsul, pannes rõhku tasuta ja kvaliteetsele põhi- ja keskharidusele, lisades koolide õppekavadesse seksuaal- ja reproduktiivtervise alase õppe ning pakkudes tütarlaste perekondadele rahalisi stiimuleid ja/või abi kooli sisseastumisel ja kooli lõpetamisel; rõhutab vajadust tagada lapspagulastele täielik juurdepääs haridusele ning toetada nende integreerimist ja kaasamist riiklikesse haridussüsteemidesse; tunnistab vajadust toetada ja kaitsta neid, kellel on oht sattuda lapsega sõlmitud, varajaste või sundabielude ohvriks, ning neid, kes on juba sellises abielus, seoses hariduse, psühholoogilise ja sotsiaalse toe, eluaseme ja muude kvaliteetsete sotsiaalteenustega, aga ka vaimse, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste ning arstiabiga;

10.  nõuab, et Euroopa Liit võtaks meetmeid, et valitsusametnikele, sealhulgas nende diplomaatilistele töötajatele, sotsiaaltöötajatele, usu- ja kogukonnajuhtidele, kõigile õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide kohtuasutuste töötajatele, õpetajatele ja haridustöötajatele ning muudele võimalike ohvritega kokku puutuvatele töötajatele tagataks koolitus, et nad reageeriksid lapsega sõlmitud abielu ja soolise vägivalla juhtudele ning oskaksid paremini teha kindlaks ja toetada tüdrukuid ja poisse, kes puutuvad kokku lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude, koduvägivalla, seksuaalvägivalla ohu ja muude tavadega, mis kahjustavad inimõigusi ja -väärikust, ning et nad suudaksid võtta tulemuslikult meetmeid nende isikute õiguste ja väärikuse austamise tagamiseks;

11.  nõuab, et EL tagaks õiguskaitseasutuste töötajate koolitamise, et nad suudaksid paremini kaitsta varajaste ja sundabielude, koduvägivalla, vägistamise ohu ning muude inimväärikust kahjustavate tavadega kokku puutuvate tütarlaste õiguseid;

12.  palub liikmesriikidel tagada rändajatest naistele ja tütarlastele, eriti füüsilise ja psühholoogilise vägivalla, sealhulgas sund- või korraldatud abielu ohvritele sõltumatu elamisluba, mis ei olene nende abikaasa või partneri staatusest, ning tagada, et nende kaitsmiseks võetakse kõik haldusmeetmed, sealhulgas tagatakse tõhus juurdepääs abile ja kaitsemehhanismidele;

13.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kaaluksid kolmandates riikides selliste kaitsemeetmete toetamist ja tugevdamist nagu turvalised varjupaigad lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu ohvritele ning õigus- ja arstiabi ja vajaduse korral konsulaarabi kättesaadavaks tegemine neile;

14.  tunnistab, et EL, kes on võtnud kohustuse kaitsta inimõigusi ja põhiväärtusi, sealhulgas austada inimväärikust, peab olema liikmesriikide tasandil laitmatu, ning palub komisjonil algatada ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ning pühendada Euroopa aasta lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastasele võitlusele;

15.  avaldab tugevat toetust ülemaailmse partnerluse Girls Not Brides raames tehtavale tööle, et lõpetada lastega abielu sõlmimine ja anda tütarlastele võimalus rakendada oma potentsiaali;

16.  väljendab heameelt Aafrika Liidu käimasoleva kampaania üle, mille eesmärk on lõpetada abielu sõlmimine lastega, ning selliste organisatsioonide töö üle nagu Royal Commonwealth Society, kes toetab aktiivsemat tegutsemist selle nimel, et lõpetada abielude sõlmimine lastega ja kaotada sooline ebavõrdsus;

17.  rõhutab, et hädavajalik on teavitada ja harida mehi ja poisse, et saada nende toetus meetmetele, mis aitavad kaitsta inimõigusi, sealhulgas laste ja naiste õigusi;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO‑le.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0379.
(2) ELT C 289, 9.8.2016, lk 57.
(3) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/131181.pdf.
(4) https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/eu_action_plan_on_human_rights_and_democracy_en_2.pdf.
(5) Wodon, Quentin T.; Male, Chata; Nayihouba, Kolobadia Ada; Onagoruwa, Adenike Opeoluwa; Savadogo, Aboudrahyme; Yedan, Ali; Edmeades, Jeff; Kes, Aslihan; John, Neetu; Murithi, Lydia; Steinhaus, Mara; Petroni, Suzanne, „Economic Impacts of Child Marriage: Global Synthesis Report“ (Ülemaailmne kokkuvõttev aruanne lapsega sõlmitud abielude majandusmõju kohta), Washington, D. C., Maailmapanga Grupp, 2017.

Viimane päevakajastamine: 7. november 2019Õigusalane teave