Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2056(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0185/2018

Esitatud tekstid :

A8-0185/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.15

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0294

Vastuvõetud tekstid
PDF 289kWORD 58k
Kolmapäev, 4. juuli 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimised
P8_TA-PROV(2018)0294A8-0185/2018

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2018. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimisi (2017/2056(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 8 ning V jaotist, eriti selle artikleid 21, 22 ja 36, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

–  võttes arvesse, et Euroopa Liit ja Aserbaidžaan alustasid 7. veebruaril 2017 läbirääkimisi uue laiaulatusliku lepingu üle, mis peaks asendama Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahel 1999. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu(1),

–  võttes arvesse kõnealuse lepingu läbirääkimisjuhiste vastuvõtmist nõukogus 7. novembril 2016. aastal,

–  võttes arvesse 7. novembril 2006. aastal Brüsselis ELi ja Aserbaidžaani vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit strateegilise partnerluse kohta energia valdkonnas,

–  võttes arvesse 9. veebruaril 2018. aastal toimunud Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani koostöönõukogu 15. kohtumise peamisi tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2017. aasta aruannet ELi ja Aserbaidžaani suhete kohta läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raamistikus (SWD(2017)0485),

–  võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee juhatuse 30. oktoobri 2017. aasta läkitust riigipeadele või valitsusjuhtidele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(2),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise aastaaruande kohta(3),

–  võttes arvesse idapartnerluse tippkohtumiste ühisavaldusi, sealhulgas 24. novembri 2017. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2016. aasta juunis avaldatud üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, eriti selles sätestatud peamisi põhimõtteid,

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani ajakirjaniku Afgan Muhtarli juhtumi kohta(4) ning teisi resolutsioone Aserbaidžaani kohta, eelkõige inimõiguste olukorda ja õigusriigi põhimõtet käsitlevaid resolutsioone,

–  võttes arvesse välisasjade ja julgeolekupoliitika ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste pressiesindaja 14. jaanuari 2018. aasta avaldust ajakirjanik Afgan Mukhtarlile karistuse määramise kohta Aserbaidžaanis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 11. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Aserbaidžaanis,

–  võttes arvesse, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee algatas 5. detsembril 2017 rikkumismenetluse, sest Aserbaidžaani ametivõimud keelduvad jätkuvalt rakendamast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kohtuasjas Ilgar Mammadov vs. Aserbaidžaan,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) 2. märtsi 2018. aasta vajaduste hindamise missiooni aruannet Aserbaidžaani ennetähtaegsete presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0185/2018),

A.  arvestades, et idapartnerlus põhineb Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Euroopa Liidu ühistel kohustustel tugevdada oma suhteid ning järgida rahvusvahelist õigust ja põhiväärtusi, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamist; arvestades, et ELi ja Aserbaidžaani vahelises uues lepingus tuleks soodustada liidu huvisid piirkonnas ning edendada liidu väärtusi;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament soodustab suhete süvendamist kõigi idapartnerluse liikmetega sel määral, mil nad neid põhiväärtusi austavad; arvestades, et idapartnerlust käsitlevas Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioonis soovitatud atraktiivne pikemaajaline idapartnerluse EaP+ mudel, mis võiks lõpuks viia muu hulgas tolliliidu, energialiidu, digitaalse liidu ja Schengeni alaga ühinemiseni, tuleks teha idapartnerluse poliitika raames kättesaadavaks ka riikidele, kellel ei ole ELiga assotsieerimislepingut – näiteks Aserbaidžaanile – , kui need riigid on selliste suurte kohustuste võtmiseks valmis ja nad on teinud ühtlasi märkimisväärseid edusamme vastastikku kokku lepitud reformide elluviimisel;

C.  arvestades, et ELi ja Aserbaidžaani suhted on praegu reguleeritud 1999. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguga; arvestades, et EL on Aserbaidžaani peamine kaubanduspartner ning riigi suurim impordi ja eksporditurg, seejuures moodustab kaubavahetus ELiga 48,6 % kogu Aserbaidžaani kaubanduse mahust, samuti pärineb kõige rohkem Aserbaidžaani välismaiseid otseinvesteeringuid EList; arvestades, et Aserbaidžaan on ELi strateegiline energiapartner, tänu millele on võimalik ELi energiaallikaid mitmekesistada; arvestades siiski, et Aserbaidžaani majandus toetub naftale ja gaasile, mille maht moodustab 90 % riigi ekspordist, muutes riigi tundlikuks väliste vapustuste ja maailma naftahindade kõikumise suhtes; arvestades, et kuna Aserbaidžaan ei ole veel Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, takistavad riigi kaubandus- ja ärisuhteid ELiga tõsised tariifsed ja mittetariifsed tõkked;

D.  arvestades, et EL ja Aserbaidžaan rõhutasid 24. novembri 2017. aasta idapartnerluse tippkohtumise ühisavalduses, et „EL jätkab ühiselt iga partnerriigiga (sh Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevenega) ja iga partnerriigi erisusi arvestades selliste atraktiivsete ja realistlike võimaluste arutamist vastastikuste kaubandussuhete tugevdamiseks ja investeeringute innustamiseks, mis kajastaksid ühiseid huve, reformitud investeerimispoliitikat seoses investeeringute kaitsega ning rahvusvahelisi kaubandusnorme ja kaubandusega seotud rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas intellektuaalomandiõiguse valdkonnas, ning aitaksid kaasa majanduse ajakohastamisele ja mitmekesistamisele“;

E.  arvestades, et uuel lepingul peaks ootuste kohaselt olema Aserbaidžaanile positiivne mõju, eelkõige demokraatlike standardite, majanduskasvu ja -arengu edendamise valdkonnas; arvestades, et sellised väljavaated on eriti olulised Aserbaidžaani noorte jaoks, et toetada uue haritud põlvkonna arengut Aserbaidžaanis, kaitsta põhiväärtusi ja edendada riigi kaasajastamist; arvestades, et täielikult toimiv kodanikuühiskond on oluline eeltingimus majanduse mitmekesistamiseks;

1.  soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

Üldpõhimõtted, põhiväärtused ja konflikti lahendamise kohustus

Poliitiline dialoog ja piirkondlik koostöö

Õigusriigi põhimõte ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

Kaubandus ja majanduskoostöö

Energia ja muud koostöövaldkonnad

Institutsioonilised sätted

   a) tagada, et mõlema poole ja eelkõige nende kodanike huvides oleks ELi ja Aserbaidžaani suhete süvendamise tingimuseks lähtumine ja kinnipidamine põhiväärtustest ja demokraatia põhimõtetest, õigusriigi põhimõtetest, heast valitsemistavast ning inimõiguste ja põhiõiguste, sh väljendus- ja ühinemisvabaduse, vähemuste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse austamine;
   b) tuletada Aserbaidžaani ametivõimudele meelde idapartnerlust käsitlevas Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovituses väljendatud seisukohta, milles nõutakse, et Aserbaidžaan täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ja nenditakse selgelt, et laiaulatuslikku lepingut ei sõlmita ühegi riigiga, kes ei austa ELi põhiväärtusi ja -õigusi, eelkõige seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamata jätmisega ning inimõiguste kaitsjate, valitsusväliste organisatsioonide, opositsiooniliikmete, advokaatide, ajakirjanike ja keskkonnaaktivistide ahistamise, hirmutamise ja tagakiusamisega; tagada, et enne mis tahes uue ELi ja Aserbaidžaani vahelise lepingu sõlmimist vabastatakse poliit- ja meelsusvangid, nagu Aserbaidžaani ametivõimud teada andsid; kindlustada, et uude lepingusse lisatakse spetsiaalne peatamismehhanism koos selgete sätetega õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamise kohta;
   c) tuletada Aserbaidžaani ametivõimudele meelde Euroopa Parlamendi samas soovituses väljendatud seisukohta, mille kohaselt ELi ja Mägi‑Karabahhi konflikti iga poolega sõlmitavate uute lepingute ratifitseerimise tingimuseks tuleb seada sisuliste kohustuste võtmine ja olulised edusammud konflikti rahumeelseks lahendamiseks, näiteks relvarahu säilitamine ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 2009. aasta peamiste põhimõtete rakendamise ning OSCE Minski rühma kaasesimeeste jõupingutuste toetamine; rõhutada, et läbirääkimisprotsessi tuleb kaasata nii Armeenia kui ka Aserbaidžaani kodanikuühiskond;
   d) tagada, et Aserbaidžaaniga sõlmitav tulevane leping oleks ammendav, laiaulatuslik ja tulevikku suunatud, oleks ühiste väärtuste ja huvide osas kooskõlas nii ELi kui ka Aserbaidžaani püüdlustega ja järgiks kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ning tooks ilmset ja konkreetset kasu mõlemale lepinguosalisele, võtaks arvesse mitte üksnes suurettevõtjaid, vaid ka VKEde eriomadusi, ning oleks kasulik nii ELi ja kui ka Aserbaidžaani kodanikele;
   e) tagada läbirääkimiste kiire ja järjepidev areng, et sõlmida kõnealune uus leping enne järgmist idapartnerluse tippkohtumist 2019. aastal eeldusel, et eespool nimetatud tingimused on täidetud;
   f) jagada aktiivselt ja selgel viisil teavet uue lepingu eesmärkide ja tingimuste ning läbirääkimiste protsessi kohta, et suurendada nii Aserbaidžaanis kui ka ELis läbipaistvust ja üldsuse teadlikkust, ning lepingu sõlmimisest loodetavatest võimalustest ja kasust, võideldes selle kaudu kõigi väärinfo levitamise kampaaniate mõju vastu;
   g) näha ette korrapärane ja intensiivne dialoog, et soodustada ulatuslikke reforme eesmärgiga tugevdada institutsioone ja edendada nendevahelist võimude lahusust, mis aitaks muuta need demokraatlikumaks ja sõltumatumaks, järgida inimõigusi ning meediavabadusi ning arendada välja reguleeriv keskkond, kus kodanikuühiskond saab toimida ilma ebavajaliku sekkumiseta, k.a reformiprotsess;
   h) kehtestada erimeetmed, mille eesmärk on rakendada OSCE/ODIHRi ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni soovitusi, mis tagaksid edu selliste kaasavate, konkurentsipõhiste ja läbipaistvate vabade valimiste ja rahvahääletuste läbiviimisel, millega kindlustatakse Aserbaidžaani kodanikele vaba ja õiglane võimalus väljendada oma seisukohti ja püüdlusi;
   i) toetada täielikult OSCE ja Euroopa Nõukogu valimiste vaatlusmissiooni esialgseid järeldusi 11. aprilli 2018. aasta ennetähtaegsete presidendivalimiste kohta, mille kohaselt puudus valimistel tegelik konkurents, mille põhjuseks oli piirav poliitiline keskkond, põhiõigusi ja -vabadusi piirav õiguslik raamistik, pluralismi puudumine, sh meedias, ulatuslik kohustuslike menetluste eiramine, läbipaistvuse puudumine ja arvukad tõsised eeskirjade rikkumised, nagu hääletussedelite ebaseaduslik valimiskasti lisamine;
   j) püüda võtta vastu sätted, mis tugevdaksid koostööd rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise valdkonnas ning eelkõige nõuda, et Aserbaidžaan täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi, sh Euroopa Nõukogu liikmena, ning täidaks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid; nõuda tungivalt, et Aserbaidžaan allkirjastaks ja ratifitseeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi; leida ka mõjusaid koostöömeetmeid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise valdkonnas;
   k) näha ette tihedam koostöö välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika küsimustes, et tagada võimalikult suur lähenemine, eelkõige seoses reageerimisega üleilmsetele ohtudele ja probleemidele, sh terrorismile, ning samuti konfliktiennetuse, kriisiohjamise ja piirkondliku koostöö valdkonnas, võttes samas arvesse Aserbaidžaani eriilmelist välispoliitikat; toetada ELi ja Aserbaidžaani vahelise osalemise raamlepingu allkirjastamist, et sätestada õiguslik ja poliitiline alus koostööks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonides ja operatsioonides;
   l) tagada, et esmatähtsana käsitletaks Aserbaidžaani ja Armeenia vahelist dialoogi ning ELi suuremat osalemist Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelses lahendamises kooskõlas OSCE 2009. aasta peamiste põhimõtetega ja eriti OSCE Minski rühma kaasesimeeste toetusel, edendades kõiki rahu kindlustamist soodustavaid algatusi, nagu kõigi poolte kinnipidamine relvarahust, dialoog kõigil tasanditel, sh kõrgetasemelised kõnelused, vihakõne ohjeldamine, tõelised usalduse suurendamise meetmed, OSCE rahvusvaheliste vaatlejate arvu märkimisväärne suurendamine ning Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikuühiskonna intensiivsem dialoog, sh usu- ja kultuuritegelaste vahel, et valmistada Armeenia ja Aserbaidžaani ühiskondi ette rahulikuks kooseksisteerimiseks; väljendada sügavat muret sõjalise võimekuse suurendamise ja ebaproportsionaalsete kaitsekulutuste pärast piirkonnas;
   m) kehtestada erisätted, millega toetatakse ametivõimude olulisi jõupingutusi suure hulga pagulaste ja riigisiseste põgenike abistamisel, ning toetada Aserbaidžaani rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse jäävates konfliktipiirkondades elavaid tsiviilisikuid; nõuda, et austataks kõigi ajutiselt või püsivalt Aserbaidžaani piirides elavate inimeste õigusi; toetada eelkõige nende õigust naasta koju ja oma valdustesse ning saada vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele konflikti kõikidelt pooltelt hüvitist;
   n) toetada kohtureformi, mille eesmärk on tagada kohtusüsteemi erapooletus ja sõltumatus täidesaatvast võimust ja tugevdada õigusriigi põhimõtet; eelkõige tagada õigusala töötajate sõltumatus, kaotades igasuguse põhjendamatu sekkumise juristide töösse, võimaldada sõltumatutel praktiseerivatel advokaatidel esindada kliente notariaalselt kinnitatud volikirja alusel ja lõpetada Aserbaidžaani advokatuuri meelevaldsed volitused advokaatide ametist kõrvaldamiseks ja uute liikmete vastuvõtmisest keeldumiseks;
   o) toetada tugeva inimõiguste kaitse, põhivabaduste ja soolise võrdõiguslikkuse raamistiku väljatöötamist; rõhutada, et naiste esindatus kõikidel valitsustasanditel on oluline, samuti nende võrdne, täielik ja aktiivne osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises, ning nõuda tungivalt, et Aserbaidžaan kirjutaks alla naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsioonile;
   p) kehtestada erisätted, et toetada Aserbaidžaani võitluses majanduskuritegevuse, sealhulgas korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; hoolitseda selle eest, et suureneks läbipaistvus ettevõtete ja usaldusfondide omanike hulgas ning suurte ettevõtete finantstegevuse puhul, mis puudutab eelkõige saadud tulu ja makstud makse; toetada rahapesuskeemide, eelkõige nn rahapesumasina (Laundromat) juhtumi uurimist ning kehtestada konkreetsed järelevalve- ja kontrollimehhanismid, nagu rahapesu ja pettuse skeemidega seotud isikute juurdepääsu piiramine Euroopa pangandussüsteemile;
   q) võimaldada tihedamat koostööd ja toetada Aserbaidžaani terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastases võitluses ning radikaliseerumise ja piiriülese kuritegevuse ennetamises; teha koostööd eelkõige terroristlike organisatsioonide värbamiskampaaniate vastu võitlemisel;
   r) lisada sätted kriminaalõiguse rakendamise kohta Aserbaidžaanis seoses inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisega, et lõpetada poliitiline tagakiusamine ja inimröövid, meelevaldsed reisikeelud ning teisitimõtlejate ründamine, muu hulgas laimamise teel, ning sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, vabaühenduste esindajate ja kõige kaitsetumate ühiskonnaliikmete, nagu osa vähemusrühmade, sh LGBTQI‑kogukonna liikmete vastu suunatud tegevusele; tagada, et lepingusse lisatakse konkreetsed nende rühmade olukorda regileerivad viited; tuletada meelde, et sellised tavad on võimalike ELi partnerriikide puhul vastuvõetamatud; luua tugevdatud foorum tõhusaks ja tulemustele orienteeritud inimõigusi käsitlevaks dialoogiks ELi ja Aserbaidžaani vahel, konsulteerides peamiste rahvusvaheliste ja tõeliselt sõltumatute Aserbaidžaani valitsusväliste organisatsioonidega ning mille raames saavutatud edusamme tuleks igal aastal hinnata konkreetsetele võrdlusalustele toetudes;
   s) nõuda õigusaktide asjakohast muutmist, et võimaldada kodanikuühiskonna seaduslikku tegevust, kõrvaldada põhjendamatud piirangud nende registreerimisnõuetele, tegevusele ning juurdepääsule välisrahastuse ja toetuste saamiseks registreerimisele, ning lõpetada põhjendamatud kriminaaluurimised, ebavajalikud aruandmiskohustused eri valitsusasutustele, kontorite läbiotsimised, pangaarvete külmutamised, reisikeelud ja nende juhtide tagakiusamine;
   t) tagada enne läbirääkimiste lõppu, et Aserbaidžaan vabastab oma poliit- ja meelsusvangid, kellest kõige rohkem tähelepanu on pälvinud Ilgar Mammadov, Afgan Muhtarli, Mehman Huseynov, Ilkin Rustamzada, Seymur Haziyev, Rashad Ramazanov, Elchin Ismayilli, Giyas Ibrahimov, Beyram Mammadov, Asif Yusifli ja Fuad Gahramanli, ning tühistada nende vabastamise järel neile, k.a ajakirjanik Khadija Ismayilovale ja advokaat Intigam Aliyevile, kehtivad reisikeelud ning järgida täielikult Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, eelkõige Ilgar Mammadovi kohta; tagada nende isikute vabastamine ja nende (k.a nende perekonna) olukorra parandamine ja nende rehabiliteerimine kohtusüsteemi ja õigusriigi põhimõtte kohaldamise kaudu, ning kaitsta Aserbaidžaani teisitimõtlejaid Euroopa Liidus; mõista hukka asjaolu, et vastupidiselt Aserbaidžaani ametivõimude teadaannetele ei vabastatud ühtegi eespool nimetatud poliitvangi ning oma põhiseaduslike õiguste rahumeelse kasutamise eest peeti kinni veel isikuid, kaasa arvatud opositsioonierakondade liikmed ja inimõiguste advokaat Emin Aslan; nõuda inimõiguste advokaadi Emin Aslani viivitamatut haldusarestist vabastamist ning kaheldavate politseile allumatuse süüdistuste täielikku tagasivõtmist; tagada, et Aserbaidžaan lõpetab valitsuse kritiseerijate summutamiseks haldusaresti kasutamise;
   u) tagada, et Aserbaidžaan austab rahumeelse kogunemise vabadust, et ta hoidub seda õigust piiramast viisil, mis on oleks vastuolus tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, ning et ta uurib viivitamatult ja tulemuslikult kõiki ülemäärase jõu kasutamise juhtumeid, meelevaldseid vahistamisi ja rahumeelsete meeleavaldajate ebaseaduslikku kinnipidamist, sealhulgas seoses 2017. aasta septembris ja 2018. aasta märtsis toimunud opositsiooni sanktsioneeritud meeleavaldustega, ning võtab nende tegude toimepanijad vastutusele;
   v) püüda enne läbirääkimiste lõppu saavutada seda, et Aserbaidžaani ametivõimud kohustuksid järgima ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, ning et nad ka tegelikult uuriksid kõiki poliit- ja meelsusvangide väärkohtlemise juhtumeid, eelkõige hiljutist Mehman Galandarovi juhtumit, kes suri Aserbaidžaanis eelvangistuses, ning LGBTQI‑inimeste juhtumeid, keda 2017. aasta septembris massiliselt ahistati ja vahi alla võeti;
   w) rõhutada ELi muret ajakirjandusvabaduse praeguse seisukorra pärast Aserbaidžaanis, mis on Piirideta Reporterite 2018. aasta pressivabaduse indeksi kohaselt 180 riigi seas 163. kohal; rõhutada vaba ja sõltumatu meedia tähtsust nii veebis kui ka väljaspool seda ning kindlustada ELi suurem poliitiline ja rahaline toetus Aserbaidžaani vabale ja mitmekesisele meediale, kus toimetus oleks domineerivatest poliitilistest ja oligarhilistest rühmadest sõltumatu, ning mis oleks kooskõlas ELi standarditega; paluda ametivõimudel vabastada juurdepääs ajalehe Azadliq ja kolme uudistekanali (Raadio Vaba Euroopa /Vabaduse Aserbaidžaani raadio, Meydan TV ja Azerbaycan Saati) – mis peavad tegutsema välismaalt – veebisaitidele;
   x) lisada õiglased ja ulatuslikud kaubandus- ja investeerimissätted, mis on täielikult kooskõlastatud ELi standarditega ega kahjusta neid, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaar-, keskkonna-, töö-, sotsiaal-, soolise tasakaalu ja diskrimineerimist mittelubavad standardid, ning mis tagavad intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse, eelkõige veinide ja piiritusjookide puhul määral, mil need vastavad Aserbaidžaani kui WTOsse mittekuuluva riigi staatusele; toetada Aserbaidžaani WTOga ühinemise protsessis;
   y) võtta tugevad meetmed, mis parandaksid kiiresti Aserbaidžaani ettevõtlus- ja investeerimiskliimat, eelkõige maksustamise ning riigi rahanduse juhtimise ja riigihangete valdkonnas – viidates WTO riigihankelepingus sätestatud eeskirjadele – et võimaldada suuremat läbipaistvust, paremat juhtimist ja vastutust, võrdset juurdepääsu ja ausat konkurentsi;
   z) võimaldada suuremat koostööd energiasektoris kooskõlas ELi ja Aserbaidžaani strateegilise energiapartnerlusega ja võttes arvesse Aserbaidžaani senist tegevust usaldusväärse energiatarnijana, võttes samal ajal aga arvesse, et 2017. aasta märtsis peatas EITI (mäetööstuse läbipaistvuse algatus) Aserbaidžaani liikmesuse, kuna Aserbaidžaani valitsusväliseid organisatsioone käsitlevates õigusaktides tehti muudatusi, mis ei vastanud rühma kodanikuühiskonna nõuetele; avaldada Aserbaidžaanile survet, et ta täidaks neid nõudeid ja jätkaks oma tegevust EITIs;
   aa) toetada ka Aserbaidžaani energiaallikate jaotuse mitmekesistamist, edendades süsinikku mittesisaldavaid energiaallikaid ja valmistudes süsinikujärgseks ajastuks fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja alternatiivkütuste kasutamist soodustamise teel, seda ka energiajulgeoleku huvides; toetada lõunapoolse gaasikoridori lõpuleviimist, pärast seda, kui on käsitletud kliimamuutustega seotud olulisi mureküsimusi ja mõju, mida avaldab kohalikele kogukondadele Euroopa Investeerimispanga otsus Anatoolia torujuhtme rahastamise kohta;
   ab) kehtestada uue lepingu osana ammendavad sätted keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vähendamise kohta vastavalt liidu kliimamuutuste vastu võitlemise tegevuskavale ning mõlema poole Pariisi kokkuleppe kohastele kohustustele, sh selle poliitika integreerimise kaudu muudesse poliitikavaldkondadesse;
   ac) otsida uusi väljavaateid tõhustatud koostööks energiaga mitteseotud valdkondades, eelkõige haridus-, tervishoiu-, transpordi-, ühenduvuse ja turismisektoris, et mitmekesistada Aserbaidžaani majandust, luua rohkem töökohti, kaasajastada tööstus- ja teenindussektorit ning edendada kestlikku arengut äri- ja teadusuuringute valdkonnas; elavdada inimestevahelist suhtlust nii Euroopa tasandil kui ka Armeenia valitsusväliste organisatsioonidega piirkondlikul tasandil;
   ad) süvendada koostööd noorte-, õpilas- ja üliõpilasvahetuste valdkonnas juba olemasolevate edukate programmide, nagu „Noorte Euroopa naabrite“ võrgustik, täiustamise ning uute stipendiumiprogrammide ja koolituste väljatöötamise teel, samuti hõlbustada osalemist kõrghariduse valdkonna programmides, eelkõige programmis „Erasmus+“, mis toetab oskuste, sh keeleoskuse arendamist ning võimaldab Aserbaidžaani elanikel tutvuda ELi ja selle väärtustega;
   ae) edendada transpordi ja ühenduvuse kaudu ka majanduskasvu; laiendada üleeuroopalist transpordivõrku (TEN‑T) Aserbaidžaanile;
   af) kaaluda idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusele toetudes sobival ajal ja kui olukord võimaldab viisanõude kaotamise dialoogi alustamist Armeenia ja Aserbaidžaaniga, eeldusel et on loodud tingimused hästi toimivaks ja turvaliseks liikuvuseks, mis hõlmaks ka viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute tulemuslikku rakendamist poolte vahel;
   ag) tagada, et lepingul oleks ulatuslik parlamentaarne mõõde, mis tugevdaks praeguseid koostöösätteid ja -mehhanisme, et suurendada panust lepingu rakendamisse ja selle rakendamise kontrolli, eelkõige parlamentidevahelise laiendatud struktuuri kaudu, et võimaldada korrapärast ja sisukat dialoogi Euroopa Parlamendi ja Aserbaidžaani parlamendi vahel nende suhete kõikide aspektide, kaasa arvatud lepingute rakendamise kohta;
   ah) viia läbirääkimised läbi võimalikult läbipaistvalt; teavitada Euroopa Parlamenti nende läbirääkimiste igas etapis vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10, mille kohaselt „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel“; esitada Euroopa Parlamendile ka läbirääkimiste tekstid ja iga läbirääkimisvooru protokollid; tuletada nõukogule meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 varasemate rikkumiste tõttu on Euroopa Liidu Kohus juba tühistanud nõukogu otsused mitme lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta; pidada meeles, et ka tulevikus võib Euroopa Parlament keelduda uutele lepingutele oma nõusoleku andmisest seni, kuni nõukogu täidab oma seadusjärgsed kohustused;
   ai) tagada, et uue lepingu ajutiseks kohaldamiseks on vaja Euroopa Parlamendi eelnevat nõusolekut; rõhutada, et kui sellest kinni ei peeta, võib Euroopa Parlament keelduda uutele lepingutele oma nõusoleku andmisest;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 246, 17.9.1999, lk 3.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0440.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0267.

Viimane päevakajastamine: 20. juuli 2018Õigusalane teave