Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 1. märts 2018 - BrüsselLõplik väljaanne
Kindlustustoodete turustamine: liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäev ***I
 ELi ja USA vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping ***
 Kontrollikoja liikme ametissenimetamine – Annemie Turtelboom
 Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametissenimetamine
 Finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamine
 Piiritusjookide määratlemine, esitlemine ja märgistamine ning nende geograafiliste tähiste kaitse ***I
 Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas *
 Geneetiliselt muundatud mais DAS-59122-7
 Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × NK603
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2017/006 ES/Galicia apparel
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2017/007 SE/Ericsson
 Komisjoni otsus kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas
 Põhiõiguste olukord ELis 2016. aastal
 ELi mesindussektori väljavaated ja probleemid
 Pangandusliit – 2017. aasta aruanne
 Džihadistide sissetulekuallikate ja terrorismi rahastamise tõkestamine
 ELi prioriteedid ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärguks

Kindlustustoodete turustamine: liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäev ***I
PDF 238kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 seoses liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäevaga (COM(2017)0792 – C8‑0449/2017 – 2017/0350(COD))
P8_TA(2018)0044A8-0024/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0792),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0449/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0024/2018),

A.  arvestades, et olukorra pakilisuse tõttu on põhjendatud hääletada eelnõu üle enne kaheksanädalase tähtaja möödumist, mis on ette nähtud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 6;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. märtsil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 seoses liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäevaga

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2018/411) lõplikule kujule).


ELi ja USA vaheline kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping ***
PDF 234kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu sõlmimise kohta (08054/2017 – C8‑0338/2017 – 2017/0075(NLE))
P8_TA(2018)0045A8-0008/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08054/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlevat kahepoolset lepingut (08065/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0338/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust (A8‑0008/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.


Kontrollikoja liikme ametissenimetamine – Annemie Turtelboom
PDF 229kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Annemie Turtelboom kontrollikoja liikmeks (C8-0008/2018 – 2018/0801(NLE))
P8_TA(2018)0046A8-0027/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0008/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0027/2018),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 20. veebruari 2018. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Annemie Turtelboom kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametissenimetamine
PDF 241kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta otsus komisjoni ettepaneku kohta nimetada ametisse Ühtse Kriisilahendusnõukogu liige (N8‑0052/2018 – C8‑0036/2018 – 2018/0901(NLE))
P8_TA(2018)0047A8-0030/2018

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta ettepanekut nimetada Boštjan Jazbec Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks (N8‑0052/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)(1) artikli 56 lõike 6 kolmandat lõiku,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 122a,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0030/2018),

A.  arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel lähtutakse nende saavutustest, oskustest, pangandus- ja finantsalastest teadmistest ning finantsjärelevalve, -regulatsiooni ning pankade kriisilahenduse valdkonna jaoks olulistest kogemustest;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et valikumenetluses järgitakse soolise tasakaalu, kogemuse ja kvalifikatsiooni põhimõtet;

C.  arvestades, et komisjon võttis 20. detsembril 2017. aastal määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt vastu nimekirja kandidaatidest selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametikohale;

D.  arvestades, et nimekiri esitati määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt Euroopa Parlamendile;

E.  arvestades, et komisjon võttis 14. veebruaril 2018. aastal vastu ettepaneku nimetada Boštjan Jazbec Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks ja esitas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid;

G.  arvestades, et parlamendikomisjon korraldas 21. veebruaril 2018. aastal Boštjan Jazbeci kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku nimetada Boštjan Jazbec viieks aastaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks,

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.


Finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamine
PDF 174kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta otsus finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2018/2574(RSO))
P8_TA(2018)0048B8-0125/2018

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2015. aasta otsust(1) maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 1) moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(2),

—  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta otsust(3) maksualaste eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(4),

—  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta otsust(5) rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni (edaspidi „PANA‑uurimiskomisjon“) moodustamise, selle volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta,

—  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(6),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 197,

1.  otsustab moodustada finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni, millel on järgmised volitused:

   a) tugineda erikomisjonide TAXE 1 ja TAXE 2 tööle ning seda täiendada, pöörates erilist tähelepanu oma eespool nimetatud 25. novembri 2015. aasta ja 6. juuli 2016. aasta resolutsioonides sisalduvate soovituste tõhusale rakendamisele liikmesriikide, komisjoni ja/või nõukogu poolt ning soovituste mõjule;
   b) tugineda PANA‑uurimiskomisjoni tööle ning seda täiendada, pöörates erilist tähelepanu oma eespool nimetatud 13. detsember 2017. aasta soovituses sisalduvate soovituste tõhusale rakendamisele liikmesriikide, komisjoni ja/või nõukogu poolt ning soovituste mõjule;
   c) jälgida liikmesriikide edusamme selliste maksutavade lõpetamisel, mis võimaldavad maksustamise vältimist ja/või maksudest kõrvalehoidumist ning kahjustavad ühtse turu nõuetekohast toimimist, nagu on osutatud eespool nimetatud 25. novembri 2015. aasta ja 6. juuli 2016. aasta resolutsioonides ning 13. detsembri 2017. aasta soovituses;
   d) hinnata, kuidas Paradise Papersi raames hoiti kõrvale ELi käibemaksueeskirjadest ning hinnata üldisemalt käibemaksupettuste ja halduskoostöö eeskirjade mõju liidus; analüüsida liikmesriikide ja Eurofisci vahelist teabevahetust ja koordineerimispoliitikat;
   e) anda panus käimasolevasse arutellu digitaalmajanduse maksustamise teemal;
   f) hinnata maksusoodustusi pakkuvaid riiklikke süsteeme (nt kodakondsuse programmid);
   g) jälgida hoolikalt komisjoni ja liikmesriikide käimasolevat tööd ja panust rahvusvahelistes institutsioonides, sealhulgas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis, G20s, ÜROs ja rahapesuvastases töökonnas (FATF), austades samal ajal täielikult majandus- ja rahanduskomisjoni pädevusi maksustamise valdkonnas;
   h) tutvuda oma tööga seotud dokumentidega ning luua tihedas koostöös alaliste komisjonidega vajalikke kontakte ja pidada kuulamisi rahvusvaheliste, Euroopa (sh käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine)) ning riiklike institutsioonide ja foorumite, liikmesriikide ja kolmandate riikide parlamentide ja valitsuste ning akadeemiliste ringkondade, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajatega, sh sotsiaalpartneritega; seda tehes võtta arvesse Euroopa Parlamendi ressursside tõhusat kasutamist;
   i) analüüsida ja hinnata kolmandate riikide mõõdet maksustamise vältimise tavades ning selle mõju arenguriikidele; jälgida kolmandate riikidega peetava sellekohase teabevahetuse parandamist ja praeguseid lünki, pöörates eritähelepanu Briti kroonile alluvatele aladele ja ülemereterritooriumidele;
   j) hinnata komisjoni enda hinnangut ja sõelumisprotsessi kolmandate riikide loetlemisel rahapesuvastase direktiivi delegeeritud õigusaktis suure riskiga kolmandate riikide kohta;
   k) hinnata maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu (ELi maksuparadiiside musta nimekirja) koostamise metoodikat, riikide sõelumist ja loetelu mõju, samuti riikide loetelust kustutamist ja loetellu kuuluvate riikide suhtes kehtestatud sanktsioone;
   l) uurida liikmesriikide sõlmitud kahepoolsete maksulepingute tagajärgi;
   m) esitada soovitusi, mida ta selles küsimuses vajalikuks peab;

2.  otsustab, et erikomisjon peaks oma töös arvesse võtma hiljutisi Paradise Papersi paljastusi 5. novembrist 2017. aastast ja kõiki erikomisjoni pädevusalas toimuvaid asjassepuutuvaid sündmusi, mis esinevad tema ametiaja jooksul;

3.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 45 liiget;

4.  otsustab, et erikomisjoni ametiaja kestus on 12 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(1) ELT C 310, 25.8.2016, lk 42.
(2) ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.
(3) ELT C 399, 24.11.2017, lk 201.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.
(5) ELT L 166, 24.6.2016, lk 10.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0491.


Piiritusjookide määratlemine, esitlemine ja märgistamine ning nende geograafiliste tähiste kaitse ***I
PDF 787kWORD 89k
Euroopa Parlamendi 1. märtsil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset (COM(2016)0750 – C8‑0496/2016 – 2016/0392(COD))(1)
P8_TA(2018)0049A8-0021/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvus ja aus konkurents. Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmine on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandussektoriga.
(3)  Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, teha lõpu asümmeetrilisele teabele, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi. Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/20021a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/20111b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/6251c ning see on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti, ohutust ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandusliku toidutööstusega.
____________________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (EÜT L 95, 7.4.2017, lk 1).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed kujutavad endast põllumajandusliku toidutööstuse jaoks kehtestatud üldiste normidega võrreldes erijuhtu. Eripära tuleneb siinkohal traditsiooniliste tootmisviiside säilitamisest, piiritusjookide tihedatest seostest põllumajandussektoriga, kvaliteetsete toodete kasutamisest ja püüdest kaitsta tarbijate ohutust, mida piiritusjookide sektor lubab alati järgida.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks. Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.
(4)  Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks, mis ei piira liidu erinevate ametlike keelte ja tähestike kohaldamist. Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Selline päritolutähistus peaks vastama ühtlustatud kriteeriumidele. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
(15)  Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS-leping), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ12.
(17)  Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS‑leping), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ12. Selleks et suurendada kaitset ja võidelda tõhusamalt võltsimise vastu, tuleks sellist kaitset kohaldada ka liidu tolliterritooriumi läbivate transiitkaupade suhtes.
__________________
__________________
12 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
12 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/201213 piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.
(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/201213 piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine, traditsiooniline töötlemis- ja tootmisviis või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.
_________________
_________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)  On asjakohane, et geograafilise tähisega piiritusjookide suhtes, mis toodetakse kaitsva päritolutähiseta veinidest ja on käesoleva määruse kohaselt registreeritud, kohaldataks samu tootmisvõimsusega seotud juhtimisvahendeid, mida võib kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1308/20131a.
_______________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Kooskõlas TRIPS-lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas tunnistada automaatselt ka liidu olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud põhjalikumad ja läbiproovitumad menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave on elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada geograafiliste tähiste elektrooniline register.
(19)  Kooskõlas TRIPS‑lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas automaatselt tunnistada ka liidu kehtivate registreeritud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud samasugused menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave oleks elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada läbipaistev, põhjalik ja kergesti juurdepääsetav geograafiliste tähiste elektrooniline register, millel oleks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga samaväärne õigusjõud. Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafilised tähised peaks komisjon automaatselt registreerima. Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas esitatud geograafiliste tähiste sama määruse artikli 20 kohase kontrollimise lõpule viima enne käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesoleva määruse järgimise eest peaksid vastutama liikmesriikide asutused ning komisjonil peaks olema võimalik selle järgimist jälgima ja kontrollima. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.
(20)  Piiritusjookide sektori maine ja väärtuse säilitamiseks on tähtis hoida kõrget kvaliteeditaset. Liikmesriikide asutused peaksid vastutama kvaliteeditaseme tagamise eest käesoleva määruse järgimise abil. Määruse ühetaolise kohaldamise kindlustamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik selle täitmist jälgida ja kontrollida. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.
(21)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia edusamme, asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste kaitse tagamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte tehniliste mõistete muutmise ja nende suhtes kehtestatud erandite puhul, samuti piiritusjookide kategooriates esitatud nõuete puhul ja erieeskirjade puhul seoses teatavate käesoleva määruse I peatükis sätestatud piiritusjoogikategooriatega, käesoleva määruse II peatükis osutatud märgistamise ja esitlemisega, käesoleva määruse III peatükis osutatud geograafiliste tähistega ning käesoleva määruse IV peatükis osutatud kontrolli ja teabevahetusega.
(22)  Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia ja asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste täieliku kaitse tagamiseks, võttes samas arvesse traditsiooniliste valmistusviiside olulisust, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte seoses piiritusjookide kategooriatele kehtestatud tehniliste mõistete ja nõuete muutmise ja nende suhtes erandite tegemisega ning neist mõningate suhtes kehtivate erieeskirjadega, mida käsitletakse käesoleva määruse I peatükis, seoses käesoleva määruse II peatükis käsitletud märgistamise ja esitlemisega, III peatükis käsitletud geograafiliste tähistega ning IV peatükis käsitletud kontrolli ja teabevahetusega.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Et kiiresti reageerida majanduslikele ja tehnoloogilistele arengutele, mis on seotud selliste käesoleva määrusega hõlmatud piiritusjookidega, mis ei kuulu ühegi kategooria alla ja mille kohta ei ole tehnilist kirjeldust, samuti selleks, et kaitsta tarbijaid ja tootjate majanduslikke huvisid ning ühtlustada kõnealuste piiritusjookidega seotud tootmis- ja kvaliteedinõudeid, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, milles käsitletakse teatavatel tingimustel uute piiritusjoogikategooriate ja nende tehniliste kirjelduste lisamist käesoleva määruse II lisa I ja II osas loetletutele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt i - sissejuhatav osa
i)  kas otse, mõnel järgmisel meetodil:
i)  kas otse, mõnel järgmisel meetodil eraldiseisvana või kombineeritult:
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d - alapunkt i – taane 2
–  taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende segudes;
–  taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende kombinatsioonides;
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt i – taane 3 – sissejuhatav osa
–  lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte järgmistest ainetest:
–  lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte või mitut järgmistest ainetest:
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt ii – sissejuhatav osa
ii)  lisades piiritusjoogile ühte järgmistest ainetest:
ii)  lisades piiritusjoogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna:
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt ii – taane 4 a (uus)
–  joogid;
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
(3)  „segu“ piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe järgmise aine segamisel:
3)  „segu“ piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe või mitme järgmise aine segamisel:
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 – punkt b a (uus)
ba)  põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol;
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa
(4)  „liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos järgmisega:
4)  „liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos ühe või mitme järgmisega:
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6
(6)  „geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;
6)  „geograafiline tähis“ – käesoleva määruse kohaselt registreeritud nimetus, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
(7)  „tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama;
7)  „tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama, ning mis ühtib määruses (EÜ) nr 110/2008 osutatud tehnilise toimikuga;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 11 a (uus)
11a)  „rühm“ – piiritusjookide tootjate, töötlejate või importijate valdkonnaspetsiifiliselt korraldatud ühendus, millel on märkimisväärne käive;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 11 b (uus)
11b)  „põllumajandusliku päritoluga“ – saadud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Alkohol, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ning alkohoolsete jookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.
1.  Alkohol, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel ning piiritusjookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamisel või lahustamisel, peab olema põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Destillaadid, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ning alkohoolsete jookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peavad olema eranditult põllumajandusliku päritoluga.
2.  Destillaadid, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel ning piiritusjookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamisel või lahustamisel, peavad eranditult olema põllumajandusliku päritoluga.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaatide turustamisel tuleb nende valmistamiseks kasutatud tooraine ära märkida elektroonilistes saatedokumentides.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
e)  toote lõppmaitse ümardamiseks magustatakse neid üksnes kooskõlas I lisa punktiga 3.
e)  neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks. Invertsuhkruna väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada II lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e
e)  olla magustatud nii, et need vastaksid teatavatele tooteomadustele, vastaksid I lisa punktile 3 ning võttes arvesse liikmesriikide asjakohaseid õigusakte.
e)  olla magustatud.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e
e)  olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning kooskõlas I lisa punktiga 3.
e)  olla magustatud.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Delegeeritud volitused
Delegeeritud volitused
1.  Kooskõlas artikliga 43 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
1.  Kooskõlas artikliga 43 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
a)   I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine;
a)  I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine.
b)  II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriatega seotud nõuete ning II lisa II osas loetletud teatavaid piiritusjooke hõlmavate erieeskirjade muutmine.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud delegeeritud aktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust, vastavate rahvusvaheliste standardite arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.
Esimese lõigu punktis a osutatud delegeeritud aktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust, vastavate rahvusvaheliste standardite arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest, võttes seejuures arvesse liikmesriikide tavade tähtsust.
2.  Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusakte uute piiritusjoogikategooriate lisamiseks II lisasse.
Uue kategooria võib lisada järgmistel tingimustel:
a)  piiritusjoogi turustamine teatava nimetuse all ja vastavalt ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele on majanduslikult ja tehniliselt vajalik tarbijate ja tootjate huvide kaitsmiseks;
b)  piiritusjoogile kuulub märkimisväärne turuosa vähemalt ühes liikmesriigis;
c)  uue kategooria nimetuses kajastub laialt kasutatav nimi või kui see ei ole võimalik, peab nimetus olema kirjeldava iseloomuga, viidates eelkõige piiritusjoogi valmistamiseks kasutatavale toorainele;
d)  koostada tuleb uue kategooria tehnilised kirjeldused, mis põhinevad olemasoleva kvaliteedi hindamisel ja liidu turul kasutatavatel tootmisnäitajatel. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleb järgida kohaldatavaid tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte ja võtta arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid. Nendega tagatakse aus konkurents liidu tootjate vahel ja liidu piiritusjookide hea maine.
3.  Erandjuhul, kui see on importiva kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud, antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 43 seoses eranditega I lisas sätestatud tehniliste mõistete nõuetest, seoses II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul kehtestatud nõuetega ning seoses II lisa II osas loetletud piiritusjooke hõlmavate erieeskirjadega.
3.  Erandjuhul, kui see on importiva kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud, antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 43 seoses eranditega I lisas sätestatud tehniliste mõistete nõuetest, seoses II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul kehtestatud nõuetega ning seoses II lisa II osas loetletud piiritusjooke hõlmavate erieeskirjadega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a.  Teatavatesse piiritusjookide tootekategooriatesse kuuluvate jookide päritolu tähistamiseks kasutatavate toorainete või taimede nimetusi võib kasutada kõigi toiduainete, sealhulgas piiritusjookide kirjeldamisel ja esitlemisel, tingimusel et tarbijaid ei eksitata, seda eriti piiritusjookide puhul.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooria 15–47 nõuetele, võib seda müüa ühe või mitme vastavas kategoorias ette nähtud müüginimetuse all.
3.  Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooria nõuetele, võib seda turule lasta ühe või mitme vastavas kategoorias ette nähtud müüginimetuse all.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Kui müüginimetust on esimese lõigu punkti a kohaselt täiendatud või see on asendatud, võib kõnealuses punktis osutatud geograafilist tähist üksnes täiendada kas:
Kui ametlikku nimetust on esimese lõigu punkti a kohaselt täiendatud või see on asendatud, võib kõnealuses punktis osutatud geograafilist tähist üksnes täiendada kas:
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a
a)  nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artiklis 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, või
a)  nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artikli 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, sealhulgas nimetustega, mida liikmesriikides on traditsiooniliselt kasutatud, osutamaks et tootel on siseriikliku õiguse alusel kaitstud päritolunimetus, või
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2 – punkt b
b)  vastavas tootespetsifikaadis osutatud sõnadega.
b)  vastavas tootespetsifikaadis lubatud sõnadega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
a)  toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud etüülalkohol, mis võib sisalduda toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes; ning
a)  toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, mida võib kasutada toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainete kandjana; ning
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Toiduaine esitlemisel ei paigutata piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele osutavat viidet müüginimetusega samale reale. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 teist lõiku, on alkohoolsete jookide esitlemisel kasutatav viide väiksema kirjasuurusega kui müüginimetuses ja liitnimetuses kasutatav kirjasuurus.
5.  Ilma, et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõike 1 kohaldamist, ei paigutata toiduaine esitlemisel piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele osutavat viidet müüginimetusega samale reale. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 3 teise lõigu kohaldamist, peab alkohoolsete jookide esitlemisel kasutatava viite kirjasuurus olema müüginimetuses ja liitnimetuses kasutatavast kirjasuurusest väiksem.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Märgistamine alkoholi lisamise korral
Kui II lisa 1.–14. kategooria piiritusjoogile on lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses, kannab see piiritusjook müüginimetust „piiritusjook“. Ta ei või kanda 1.–14. kategooria piiritusjookidele reserveeritud nimetusi.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
Segu müüginimetus on „piiritusjook“.
Segu müüginimetus on „piiritusjook“ ning see kirjutatakse märgisele selgelt ja silmapaistvale kohale.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab kõige lühema laagerdumisajaga alkohoolsele komponendile ja tingimusel, et piiritusjook on laagerdunud liikmesriigi maksuasutuste järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all.
3.  Piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab kõige lühema laagerdumisajaga alkohoolsele komponendile ja tingimusel, et kõik piiritusjoogi laagerdumise etapid on toimunud liikmesriigi maksuasutuste järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all. Komisjon loob avaliku registri, kus on loetletud kõigi liikmesriikide määratud asutused, kes teostavad järelevalvet laagerdumisprotsessi üle.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui piiritusjoogi laagerdumisaeg või vanus esitatakse selle tutvustamisel või joogi märgisel, tuleb see esitada ka elektroonilistel saatedokumentidel.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 b (uus)
3b.  Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib dünaamilise „criaderas y solera“ laagerdamismeetodi abil laagerdatud brändi esitlemisel või märgistamisel näidata II lisas kirjeldatud meetodil arvutatud brändi keskmist laagerdumisaega üksnes juhul, kui brändi laagerdumisprotsessi suhtes on kohaldatud pädeva asutuse lubatud kontrollisüsteemi. Brändi keskmine laagerdumisaeg esitatakse märgisel aastates ja koos viitega „criaderas y solera“ laagerdamismeetodile.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Juhul kui piiritusjoogi päritolu on märgitud, peab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/201316 artikli 60 kohaselt vastama päritoluriigile või päritolupiirkonnale.
1.  Juhul kui piiritusjoogi päritolu on märgitud, peab see vastama paigale või piirkonnale, kus toimus valmistoote tootmisprotsessi etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised omadused.
__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib liidus toodetud ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul nende geograafilise tähise ja II lisas osutatud kaldkirjas mõisted tõlkida teise keelde, kui see on importiva riigi õiguslik nõue.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Liidu kaitstud geograafiliste tähiste sümboli kasutamine
Liidu geograafilise tähise sümboli kasutamine
Piiritusjookide märgistamisel ja esitlemisel võib kasutada liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõike 7 kohaselt vastu võetud liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit võib kasutada geograafilist tähist kandvate piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
Artikkel 16
Artikkel 16
Delegeeritud volitused
Delegeeritud volitused
1.  Selleks et võtta arvesse tarbijate kasvavaid nõudmisi, tehnoloogilist arengut, vastavate rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud akte, milles käsitletakse järgmist:
1.  Selleks et võtta arvesse tarbijate kasvavaid nõudmisi, tehnoloogia arengut, vastavate rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, tagades samal ajal tarbijate kaitse ning võttes arvesse traditsioonilisi valmistusviise, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
a)  piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;
a)  piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;
b)  segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ja
b)  segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ning
c)  piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.
c)  piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.
2.  Selleks et võtta arvesse traditsioonilisi laagerdumisprotsesse liikmesriikides, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid artikli 11 lõikest 3 seoses laagerdumisaja või vanuse märkimisega piiritusjookide esitlemisel või märgistamisel.
2.  Selleks et võtta arvesse liikmesriikides traditsioonilisi laagerdumisprotsesse, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid artikli 11 lõikest 3 seoses laagerdumisaja või vanuse märkimisega piiritusjookide esitlemisel või märgistamisel.
3.  Erandjuhtudel, kui importiva kolmanda riigi õigusaktid seda nõuavad, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandite tegemist käesolevas peatükis sisalduvatest esitlemise ja märgistamise sätetest.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
1.  Geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kaitstud geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kandvaid piiritusjooke kaitstakse:
2.  Geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kandvaid piiritusjooke kaitstakse:
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
i)  sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile; või
i)  sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile, sealhulgas koostisainetena kasutatavatel toodetel; või
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b
b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend;
b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „sorti“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c
c)  muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad anda vale mulje toote päritolust;
c)  muude toote lähtekohta, päritolu, laadi, koostisaineid või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote esitlemisel või märgistamisel, mis võivad anda vale mulje toote päritolust;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Kaitstud geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks artikli 32 lõike 1 tähenduses.
3.  Geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks artikli 32 lõike 1 tähenduses.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõikes 2 osutatud geograafiliste tähiste kaitset tuleb kohaldada ka kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida liidus vabasse ringlusse ei lasta.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine, millele on osutatud lõikes 2.
4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada lõikes 2 osutatud geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid võivad kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) artiklite 61–72 sätteid piirkondade suhtes, kus valmistatakse veine, mis sobivad geograafilise tähisega piiritusjookide tootmiseks. Nimetatud sätete kohaldamisel võib kõnealused piirkonnad lugeda piirkondadeks, kus võib toota kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veine.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt e
e)  piiritusjoogi valmistamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
e)  piiritusjoogi tootmisviisi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotleja või taotlejate rühm (edaspidi „taotleja“) peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks või algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt f
f)  piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning punktis d osutatud geograafilise piirkonna vaheline seos;
f)  üksikasjad, mis näitavad seost geograafilise piirkonna või geograafilise päritoluga;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a
a)  taotlejate rühma ja asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;
a)  taotleja ja nende asutuste või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i
i)  tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus ja kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;
i)  tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus, kategooria ja kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad, ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – punkt a
a)  taotlejate rühma nimi ja aadress;
a)  taotleja nimi ja aadress;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – punkt c
c)  liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlejate rühma esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;
c)  liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotleja esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 3
Ühistaotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste kaudu. See peab sisaldama artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 20 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
Ühistaotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotleja otse või vastava kolmanda riigi asutuste kaudu. See peab sisaldama artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 20 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5
5.  Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.
5.  Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22
Artikkel 22
välja jäetud
Ajutine riigisisene kaitse
1.  Liikmesriik võib ajutiselt pakkuda nimetusele riigi tasandil kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.
2.  Kõnealune riigisisene kaitse kaotab kehtivuse alates käesoleva määruse kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.
3.  Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.
4.  Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja meetmed ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Komisjon vaatab iga artikli 21 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki tingimustele. Hindamine ei tohiks kesta kauem kui 12 kuud. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon viivituse põhjused taotlejale kirjalikult.
1.  Komisjon vaatab iga artikli 21 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki tingimustele. Läbivaatamisel kontrollitakse, et taotluses ei leiduks silmatorkavaid vigu, ning see ei kesta üldjuhul üle kuue kuu. Nimetatud tähtaja ületamise korral teatab komisjon taotlejale otsekohe kirjalikult viivituse põhjustest.
Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.
Komisjon avaldab vähemalt iga kuu loetelu nimetustest, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, koos taotluste esitamise kuupäevadega.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Kui komisjon leiab artikli 23 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
1.  Kui komisjon leiab artikli 23 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab ta kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega lükatakse taotlus tagasi.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Kui komisjonile ei esitata artikli 24 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon, kohaldamata artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.
2.  Kui komisjonile ei esitata artikli 24 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega nimetus registreeritakse.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt a
a)  juhul kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või
a)  juhul kui jõuti kokkuleppele, võtab kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid nime registreerimiseks ja vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teabe muutmiseks, kui need muudatused ei ole olulised, või
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt b
b)  kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
b)  kui kokkuleppele ei jõutud, võtab kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega tehakse otsus registreerimise kohta.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Siseriikliku õiguse kohaldamisel järgitakse taotluste puhul siseriiklikku menetlust.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.
3.  Taotluse läbivaatamisel käsitletakse ainult kavandatud muudatusi.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et tühistada kaitstud geograafilise tähise registreerimine, kui:
Komisjonil on õigus võtta omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendav delegeeritud õigusakt, et tühistada kaitstud geograafilise tähise registreerimine, kui:
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 1 – punkt b
b)  vähemalt seitsme aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.
b)  vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 3
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 3 a (uus)
Geograafilise tähise registreerimise tühistamise aktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 1
Komisjon võtab artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalik ajakohastatav elektrooniline register (edaspidi „register“) ning hallata seda.
Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 käesoleva määruse täienduseks vastu delegeeritud õigusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalik ajakohastatav elektrooniline register (edaspidi „register“), mis asendab määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisa ning millel on samaväärne õigusjõud, ning hallata seda. Register [sisestage joonealune märkus, millel on otselink asjaomasele saidile] annab otsese juurdepääsu kõikidele geograafiliste tähistena registreeritud piiritusjookide toote spetsifikatsioonidele.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 2
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjonil on õigus vastavalt artiklile 43 käesoleva määruse täienduseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 3
Kolmandates riikides toodetud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus liidu osalusega rahvusvahelise lepingu kohaselt, võib kanda registrisse kaitstud geograafiliste tähistena.
Kolmandates riikides toodetud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus liidu osalusega rahvusvahelise lepingu kohaselt, võib kanda registrisse kaitstud geograafiliste tähistena alles siis, kui komisjon on võtnud selle kohta vastu delegeeritud õigusakti.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse artikli 2 kohane piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse ei piira kaitstud geograafilisi tähiste ja toodete päritolunimetuste kohaldamist, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 93.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui toote valmistamine või vastava piiritusjoogikategooria puhul kohustuslikud valmistamisetapid ei toimu asjaomases geograafilises piirkonnas.
3.  Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui toote vastava piiritusjoogikategooria puhul kohustuslikud etapid ei toimu asjaomases geograafilises piirkonnas.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34
Artikkel 34
Artikkel 34
Rakendamisvolitused olemasolevate geograafiliste tähiste puhul
Volitused olemasolevate geograafiliste tähiste puhul
1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised automaatselt kaitstud geograafiliste tähistena käesoleva määruse alusel. Komisjon kannab need registrisse.
Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt on kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised automaatselt kaitstud geograafiliste tähistena käesoleva määruse alusel. Komisjon kannab need registrisse.
2.  Kui määruse (EÜ) nr 110/2008 lõikes 20 osutatud olemasolevad kaitstud geograafilised tähised ei vasta artikli 2 lõike 1 punktile 6, võib komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist nende kaitse omal algatusel rakendusaktidega tühistada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
b)  toote sertifitseerimisasutusena tegutsev kontrolliasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse () nr 882/200419 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.
b)  toote sertifitseerimisasutusena tegutsev delegeeritud asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL2017/62519, artikli 3 punkti 5 tähenduses.
__________________
__________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus () nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15märtsi 2017. aasta määrus (EL2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017 lk 1).
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 2
Ilma et see piiraks liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kannavad kõnealuse tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kontrollitavad toidukäitlejad.
Ilma et see piiraks liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kannavad kõnealuse tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kontrollitavad ettevõtjad.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 5
5.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused, mille ülesanne on kontrollida kaitstud geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema erialase ettevalmistusega personal ja vahendid, mis on vajalikud asjaomaste ülesannete täitmiseks.
5.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused, mille ülesanne on kontrollida geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema erialase ettevalmistusega personal ja vahendid, mis on vajalikud asjaomaste ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artiklitega 35–36 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses () nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid.
1.  Käesoleva määruse artiklitega 35–36 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EL2017/625 sätestatud menetlusi ja nõudeid.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse () nr 882/2004 artiklitele 4143.
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EL2017/625 artiklitele 109111.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 3
3.  Määruse () nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.
3.  Määruse (EL2017/625 artikli 113 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
Artikkel 38
Artikkel 38
Delegeeritud volitused
Delegeeritud volitused
1.  Selleks et võtta arvesse määratletud geograafilise piirkonna eripära, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte järgmistes valdkondades:
a)  asjaomase geograafilise piirkonna määratlemise lisakriteeriumid ning
b)  piirangud ja erandid seoses tootmisega määratletud geograafilises piirkonnas.
2.  Selleks et tagada toote kvaliteet ja jälgitavus, võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada artikli 19 punktis e osutatud pakendamisteavet või artikli 19 punktis h osutatud märgistamise erinõudeid.
3.  Tootjate ja toidukäitlejate õiguste ja õigustatud huvide kaitsmiseks võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega:
3.  Tootjate ja ettevõtjate õiguste ja õigustatud huvide kaitsmiseks võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega:
a)  määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;
a)  määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;
b)  kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.
b)  kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.
4.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad tootespetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
4.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad tootespetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
5.   Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas juhtudel, kui muudatus puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse nii liikmesriigi kui ka komisjoni heakskiitmist vajavate muutmistaotluste menetlemise tingimused ja eeskirjad.
5.  Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas juhtudel, kui muudatus puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse nii liikmesriigi kui ka komisjoni heakskiitmist vajavate muutmistaotluste menetlemise tingimused ja eeskirjad.
6.  Geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks liikmesriikide rakendatavad vastavad meetmed.
6.  Geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks liikmesriikide rakendatavad vastavad meetmed.
7.  Käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli tõhususe tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kõik vajalikud meetmed seoses toidukäitlejate poolt esitatava teabega pädevatele asutustele.
7.  Käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli tõhususe tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kõik vajalikud meetmed seoses ettevõtjate poolt esitatava teabega pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 1
1.  Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavuse tagamise eest.
1.  Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid kooskõlas määrusega (EL) 2017/625. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavuse tagamise eest.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 2
2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 16, 38, 41 ja artikli 46 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.
2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 16, 27, 29, 30, 38, 41 ja artikli 46 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [ELT: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1
3.  Pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva esitatud kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul kohaldatakse artikleid 19–23, 28 ja 29.
3.  Pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva esitatud kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul kohaldatakse artikleid 19–23, 28 ja 29. Viide toote spetsifikatsioonidele, nagu on määratletud artikli 7 lõike 2 punktis 1 hõlmab vajaduse korral ka määruse (EÜ) nr 110/2008 alusel kaitstud piiritusjookide tehnilisi toimikuid, eriti seoses käesoleva artikli ja käesoleva määruse artiklitega 18, 28, 29, 35, 38 ja 39.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a.  „Põllumajandusliku päritoluga“ – saadud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
1b.  „Destilleerimine“ – meetod, mille käigus kuumutatakse alkoholi sisaldavat ainesegu või alkoholi sisaldavat vedelikku ja saadud aur kondenseeritakse seejärel uuesti (veeldatakse). Selle termilise protseduuri eesmärk on eraldada esialgses segus olevaid aineid või tugevdada alkoholi sisaldava vedeliku teatud organoleptilisi omadusi. Destilleerimine viiakse läbi üks kord või rohkem kui üks kord sõltuvalt tootekategooriast, tootmismeetodist või kasutatud seadmetest.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2 – lõik 2
Kasutatud toorainetele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nimetatud toorainetest.
Kasutatud toorainetele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nendest toorainetest.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a.  Käesoleva määruse kontekstis kasutatakse üldist terminit „destilleerimine“ nii ühekordse kui ka mitmekordse destilleerimise või korduva destilleerimise tähistamiseks.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e a (uus)
ea)   suhkruleht;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt f
f)  muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.
f)  muud looduslikud ained või põllumajanduslikud toorained, millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 4
4)  „Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine.
4)  „Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine. Põllumajandusliku päritoluga alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks ei käsitata alkoholi lisamisena.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
8a)   „Lõhna- ja maitseainete lisamine“ – lõhna- ja maitseainete või selliste omadustega toidu koostisosade lisamine piiritusjoogi valmistamisel.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 14
14)  „Värvimine“ – piiritusjoogi valmistamine, lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.
14)  „Värvimine“ – piiritusjoogi tootmine, lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 16 a (uus)
16a)   „Tootmispaik“ – paik või piirkond, kus toimus valmistoote tootmisprotsessi see etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 16 b (uus)
16b)   „Kirjeldus“ – nimetused, mida kasutatakse märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, joogi transpordi saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades ja joogi reklaamides.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 1. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib ametlikule nimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“ üksnes siis, kui sellel on juures Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna mis tahes registreeritud geograafilised tähised.
ii)  ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib ametlikule nimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“ ainult siis, kui sellel on juures üks Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna registreeritud geograafilised tähistest.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 1. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Rummi võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – pealkiri
2.  Whisky ehk whiskey
2.  Whisky ehk whiskey
(Sõnad „whisky ehk whiskey“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – punkt c
c)  Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 54 tähenduses.
c)  Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – punkt d
d)  Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli.
d)  Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli (E150a).
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 3. kategooria – punkt b
b)  Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.
b)  Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 3. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Teraviljast valmistatud piiritusjooke võib magustada ainult kuni 10 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 4. kategooria – punkt d
d)  Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
d)  Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata nende tootmisel tavapäraselt kasutatavate ainete lisamist. Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse, millised ained on kogu liidus lubatud, juhindudes sealjuures üksikutes liikmesriikides kasutatavatest tavapärastest tootmisprotsessidest.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 4. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Veinist valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 4. kategooria – punkt f b (uus)
fb)  Saksakeelset terminit „Branntwein“ koos sõnaga „essig“ on lubatud kasutada äädika kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 5. kategooria – pealkiri
5.  Brandy ehk Weinbrand
5.   Brandy ehk Weinbrand
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 5. kategooria – punkt d
d)  Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
d)  Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata nende tootmisel tavapäraselt kasutatavate ainete lisamist. Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse, millised ained on kogu liidus lubatud, juhindudes sealjuures üksikutes liikmesriikides kasutatavatest tavapärastest tootmisprotsessidest.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 5. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Brandyt ehk Weinbrandi võib magustada kuni 35 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõplikku maitset ümardada.
(Sõnad „Brandy ehk Weinbrand“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 6. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 7. kategooria – punkt i v
iv)  vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul;
iv)  vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 gramm luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul; pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul ei ole etüülkarbamaadi sisaldus lõpptootes suurem kui 1 mg/l.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 7. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 8. kategooria – pealkiri
8.  Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy
8.  Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 8. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Rosinatest valmistatud piiritusjooke ehk raisin brandyt võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõnad „raisin brandy“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt a – alapunkt iv
iv)  luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.
iv)  luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta 1 grammi. luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ole etüülkarbamaadi sisaldus lõpptootes suurem kui 1 mg/l.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt b – alapunkt ii a (uus)
iia)  – vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz),
–  harilik pihlakas (Sorbus domestica L.),
–  koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt f – lõik 3 a (uus)
Alternatiivina võib müüginimetust „Obstler“ kasutada puuviljadest saadava piiritusjoogi tootmiseks, mis on valmistatud eranditult eri liiki õuntest, pirnidest või mõlemast.
(Sõna „Obstler“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt h
h)  Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või vastavalt „köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.
h)  Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest ja köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või „köögiviljadest ja puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all, sõltuvalt sellest, kas koos destilleeritakse põhiliselt puuviljadest või marjadest, või köögiviljadest saadud meski. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt h a (uus)
ha)  Puuviljadest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 18 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 10. kategooria – punkt d
d)  Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
d)  Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata aga traditsioonilisi valmistamisviise.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 10. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Õuntest valmistatud piiritusjooke ja pirnidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 15 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 11. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Meest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 12. kategooria – pealkiri
12.  Hefebrand
12.  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook
(Sõnad „ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook“ kirjutatakse vastuvõtmise korral paksus püstkirjas.)
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 12. kategooria – punkt a
a)  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
a)  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini käärimissettest või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 12. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Hefebrandi ehk käärimissettest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõna „Hefebrand“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 13. kategooria – pealkiri
13.  Bierbrand ehk eau de vie de bière
13.  Bierbrand ehk eau de vie de bière
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 13. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Bierbrandi ehk eau de vie de bière’i võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõnad „Bierbrand ehk ehk eau de vie de bière“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 14. kategooria – pealkiri
14.  Topinambur
14.   Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook
(Sõnad „ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook“ kirjutatakse vastuvõtmise korral paksus püstkirjas.)
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 14. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Topinamburit ehk maapirnidest valmistatud piiritusjooki võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõna „Topinambur“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt a – lõik 3
Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisa punktis 1 sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta.
Viina tootmiseks kasutatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisa punktis 1 sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt b
b)  Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
b)  Viina alkoholisisaldus on 37,5 kuni 80 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt b a (uus)
ba)  Viina ei värvita.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt d
d)  Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast, kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.
d)  Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast või mõlemast, kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt d a (uus)
da)  Viina võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptootes olla üle 10 g magusaineid liitri kohta väljendatuna invertsuhkru ekvivalendina.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt d b (uus)
db)  Alternatiivina võib mis tahes liikmesriigis kasutada müüginimetust „Vodka“.
(Sõna „Vodka“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt i
i)  jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende segust valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
i)  jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende kombinatsioonist valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt ii – 9. taane
–  hariliku pihlaka marjad (Sorbus aucuparia L.),
(ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt ii – 10. taane
–  aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),
(ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt ii – 32 a. taane (uus)
–  aroonia (Aronia),
–  harilik toomingas (Prunus padus L.),
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 17. kategooria – punkt a
a)  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite või muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
a)  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite, seente või muu taimse materjali, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 17. kategooria – pealkiri
17.  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
17.   Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 17. kategooria – punkt c a (uus)
ca)  Mõiste „-geist“ kasutamiseks, millele eelneb mõni muu nimetus kui puuvilja nimetus, antakse luba jätkuvalt vastavalt piiritusjookide sektoris sätestatud fantaasiaelementidega nimetustele.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 19. kategooria – punkt a
a)  Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
a)  Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi või nende kombinatsiooni maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 20. kategooria – pealkiri
20.  Gin
20.  Gin
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 21. kategooria – pealkiri
Destilleeritud gin
21.  Destilleeritud gin
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 21. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
ii)  saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kombineerimisel; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 22. kategooria – pealkiri
22.  London gin
22.  London gin
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – punkt c‚
c)  Nimetusele „London gin“ võib lisada sõna „dry“.
c)  NimetusLondon gin“ võib sisaldada sõna „dry“.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 24. kategooria – pealkiri
24.  Akvavit ehk aquavit
24.  Akvavit ehk aquavit
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 26. kategooria – pealkiri
26.  Pastis
26.  Pastis
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 27. kategooria – pealkiri
27.  Pastis de Marseille
27.  Pastis de Marseille
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 28. kategooria – pealkiri
28.  Anis
28.  Anis
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 28. kategooria – punkt b‚
b)  Anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.
b)  Anisi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 29. kategooria – pealkiri
29.  Destilleeritud aniis
29.  Destilleeritud anis
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 30. kategooria – pealkiri
30.  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
30.  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 30. kategooria – punkt a
a)  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega.
a)  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega või lõhna- ja maitsepreparaatidega või mõlemaga.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 31. kategooria – punkt d a (uus)
da)  Maitsestatud viina maksimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 100 grammi liitri kohta.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 31. kategooria – punkt d b (uus)
db)  Mõiste „viin“ võib mis tahes liidu ametlikus keeles asendada sõnaga „vodka“.
(Sõna „vodka“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 32. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või selle destillaadist või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide segust, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.
ii)  mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või selle destillaadist või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide kombinatsioonist, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 32. kategooria – punkt d – lõik 2 a (uus)
Alternatiivina võib mis tahes liikmesriigis kasutada müüginimetust „liqueur“.
(Sõna „liqueur“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 32. kategooria – punkt d a (uus)
da)  Müüginimetust „liköör“ võib täiendada ka toote valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimega.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 34. kategooria – pealkiri
34.  Crème de cassis
34.  Crème de cassis
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 35. kategooria – pealkiri
35.  Guignolet
35.  Guignolet
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 36. kategooria – pealkiri
36.  Punch au rhum
36.  Punch au rhum
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 37. kategooria – pealkiri
37.  Sloe gin
37.  Sloe gin
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 38. kategooria – pealkiri
38.   Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk Pacharán
31a.   Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk Pacharán
(Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk Pacharáni kategooria paigutatakse kategooriate „viin“ ja „liköör“ vahele.)
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 39. kategooria – pealkiri
39.  Sambuca
39.  Sambuca
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 39. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  joogi minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 370 grammi liitri kohta;
ii)  joogi minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 350 grammi liitri kohta;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 40. kategooria – pealkiri
40.  Maraschino, Marrasquino ehk Maraskino
40.  Maraschino, Marrasquino ehk Maraskino
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 41. kategooria – pealkiri
41.  Nocino
41.  Nocino
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – pealkiri
42.  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat
42.  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – punkt a
a)  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusest ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
a)  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusest, või nende kombinatsioonist, ja mille koostisse kuulub munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta. Etiketile tuleb märkida munade kasutamine, mis on pärit muudesse tõugudesse kui Gallus gallus kuuluvatelt lindudelt.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – punkt c
c)  Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
c)  Munalikööri ehk advocaati ehk avocat ehk advokati valmistamisel võib kasutada ainult lõhna- ja maitseomadustega toiduaineid, looduslikke lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – punkt c a (uus)
ca)  Munalikööri ehk advocaat’i ehk avocat’ ehk advokat’i valmistamisel võib kasutada koort.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 43. kategooria – punkt a
a)  Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusjoogist ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
a)  Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 44. kategooria – pealkiri
44.  Mistrà
44.  Mistrà
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 45. kategooria – pealkiri
45.  Väkevä glögi ehk spritglögg
45.  Väkevä glögi ehk spritglögg
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 46. kategooria – pealkiri
46.  Berenburg ehk Beerenburg
46.  Berenburg ehk Beerenburg
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Guignolet Kirschi valmistatakse Prantsusmaal ning see on saadud guignolet’ ja kirschi segamisel, kusjuures vähemalt 3 % lõppsaaduse puhta alkoholi kogusisaldusest tuleneb kirschist. Guignolet’ Kirschi minimaalne alkoholisisaldus peab olema 15 mahuprotsenti. Guignolet’ nimetusega toote märgistamisel ja esitlemisel peab sõna „Guignolet“ olema esitlemisel või märgistamisel sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Kirsch“ ning olema sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel märgisel. Teave alkoholisisalduse kohta peab näitama, kui suur on guignolet’ ja kirschi puhta alkoholi mahuprotsent Guignolet Kirschi puhta alkoholi kogusisalduse mahuprotsendis.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa LISA
DÜNAAMILINE EHK „CRIADERAS Y SOLERA“ LAAGERDAMISMEETOD
Dünaamiline ehk „ciaderas y solera“ laagerdamismeetod seisneb kõigi ühe laagerdumisastme moodustavate tammevaatide või muude tammemahutite osalises perioodilises tühjendamises ja nendele eelmiselt laagerdumisastmelt pärineva brändi osa lisamises.
Mõisted
Laagerdumisastmed: Kõik sama küpsusastmega tammevaatide või muude tammemahutite read, mille läbib brändi laagerdumisprotsessi jooksul. Iga astet kutsutakse nimetusega „criadera“, välja arvatud viimane, brändi villimiseelne rida, mille nimetus on „solera“.
Tühjendamine: Iga tammevaadi või muu tammemahuti osaline tühjendamine selles sisalduvast brändist, et lisada see vahetult järgmise laagerdumisastme tammevaatidesse ja/või tammemahutitesse, välja arvatud astmel „solera“, kus see villitakse.
Lisamine: Teatava astme tammevaatidest või -mahutitest pärineva osa lisamine ja segamine vanuse järjekorras järgmise laagerdumisastme tammevaatide või muude tammemahutite sisu hulka.
Keskmine vanus: Ajavahemik, mis kulub kogu brandy kõigi laagerdumisprotsessi astmete läbimiseks ja mis arvutatakse kõigil laagerdumisastmetel oleva brandy kogumahu ja viimaselt, solera astmelt ühe aasta jooksul villitud brandy suhtarvuna.
„Solera“ astmelt villitud brändi keskmise laagerdumisaja arvutamiseks võib kasutada järgmist valemit: t̅ = Vt/Ve
kus:
− t̅ on keskmine laagerdumisaeg aastates,
− Vt on laagerdamissüsteemi sisu kogumaht, mõõtühik: liiter puhast alkoholi,
− Ve on ühe aasta jooksul laagerdamissüsteemist tarnimiseks väljalastud toodangu kogumaht, mõõtühik: liiter puhast alkoholi
Minimaalne keskmine vanus: Kui tegemist on alla 1 000‑liitriste tammevaatide või tammemahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja lisamiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete kahekordsest arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt kuue kuu pikkune laagerdumisaeg.
Kui tammevaadi või tammemahuti maht on 1 000 või rohkem liitrit, peab osaliste tühjendamiste ja lisamiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt ühe aasta pikkune laagerdumisaeg.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8-0021/2018).


Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas *
PDF 416kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas avalikustatavate piiriüleste skeemide puhul (COM(2017)0335 – C8-0195/2017 – 2017/0138(CNS))
P8_TA(2018)0050A8-0016/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2017)0335),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0195/2017),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0016/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest, kuna maksuplaneerimise struktuurid on muutunud erakordselt keerukateks ning kasutavad sageli ära nii kapitali kui ka isikute suurenenud liikuvust siseturul. Üldiselt koosnevad need struktuurid skeemidest, mis toimivad eri jurisdiktsioonides ning millega liigutatakse maksustatav tulu soodsamasse maksukeskkonda või vähendatakse üldist maksukoormust. Selle tulemusena väheneb sageli oluliselt liikmesriikide maksutulu, mis takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide maksuhaldurid saaksid põhjalikku ja asjakohast teavet võimaliku agressiivse maksuplaneerimise kohta. Kõnealune teave võimaldaks maksuhalduritel kiiresti reageerida kahjulikele maksutavadele ning kaotada seaduselüngad, kehtestades õigusakte või tehes asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid.
(2)  Liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest, kuna agressiivsed ja komplekssed maksuplaneerimise struktuurid on muutunud erakordselt keerukateks ning kasutavad sageli ära nii kapitali kui ka isikute suurenenud liikuvust siseturul. Üldiselt koosnevad need struktuurid skeemidest, mis toimivad eri jurisdiktsioonides ning millega liigutatakse äriühingute ja üksikisikute maksustatav tulu soodsamasse maksukeskkonda või vähendatakse maksude mõju maksumaksjale. Selle tulemusena väheneb sageli oluliselt liikmesriikide maksutulu. Lisaks suurenevad erinevused äriühingu tulumaksu määras nii liikmesriigi siseselt kui ka liikmesriikide vahel, seega on oluline maksude võrdsuse põhimõtet mitte ohtu seada. See takistab liikmesriikidel majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide maksuhaldurid saaksid põhjalikku ja asjakohast teavet maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise skeemidest. Kõnealune teave võimaldaks maksuhalduritel kiiresti reageerida kahjulikele maksutavadele ning kaotada seaduselüngad, kehtestades õigusakte või tehes asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid. Kui maksuhaldur ei reageeri teatatud maksuskeemile, ei tuleks seda siiski tõlgendada vaikimisi heakskiiduna. Teatamisvormid peaksid olema lühikesed ja kasutajasõbralikud, et käesoleva direktiiviga tekitatav teabehulk ei takistaks mõtestatud tegevust teatatud skeemide suhtes.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Arvestades, et enamik võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemidest hõlmab rohkem kui üht jurisdiktsiooni, annaks sellise teabe avalikustamine täiendavaid positiivseid tulemusi, kui teavet vahetatakse ka liikmesriikide vahel. Teabevahetus maksuasutuste vahel on otsustava tähtsusega, et anda neile vajalikku teavet, mis võimaldab võtta meetmeid, kui täheldatakse agressiivset maksuplaneerimist.
(3)  Arvestades, et enamik võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemidest hõlmab rohkem kui üht jurisdiktsiooni, annaks sellise teabe avalikustamine täiendavaid positiivseid tulemusi, kui teavet vahetatakse ka liikmesriikide vahel. Teabevahetus maksuasutuste vahel ja kooskõlastuse tagamine rahapesu ja terrorismi rahastamise andmebüroodega on otsustava tähtsusega, et anda neile vajalikku teavet, mis võimaldab võtta meetmeid, kui täheldatakse agressiivset maksuplaneerimist. Liikmesriike tuleks siiski ergutada kehtestama sarnaseid avalikustamisnõudeid skeemide osas, mis eksisteerivad üksnes nende jurisdiktsioonis.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Tunnistades, et läbipaistev raamistik äritegevuse arendamiseks võib aidata kaasa maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisele siseturul, on komisjon kutsutud üles käivitama algatusi võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemide kohustuslikuks avalikustamiseks kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 12. meetmega. Sellega seoses on Euroopa Parlament nõudnud karmimaid meetmeid vahendajate suhtes, kes aitavad kaasa skeemidele, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimiseni.
(4)  Tunnistades, et läbipaistev raamistik äritegevuse arendamiseks võib aidata kaasa maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisele siseturul, on komisjon kutsutud üles käivitama algatusi võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemide kohustuslikuks avalikustamiseks kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 12. meetmega. Sellega seoses on Euroopa Parlament tõendanud vahendajate otsustavalt tähtsat rolli nõustamisel ja maksuskeemide kujundamisel ja haldamisel ning nõudnud karmimaid meetmeid vahendajate suhtes, kes aitavad kaasa skeemidele, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimiseni.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  On vajalik meelde tuletada, kuidas teatavad finantsvahendajad ja muud maksunõustajad on aktiivselt aidanud oma klientide raha välismaal varjata. Kuigi nõukogu direktiiviga 2014/107/EL27 kehtestatud ühine aruandlusstandard on märkimisväärne edusamm maksualase läbipaistvuse raamistiku loomises liidus, vähemalt seoses finantskontosid puudutava teabega, on selles parandamisruumi.
(5)  On vajalik meelde tuletada, kuidas teatavad finantsvahendajad ja muud maksunõustajad ja audiitorid on aktiivselt aidanud oma klientide raha välismaal varjata. Kuigi nõukogu direktiiviga 2014/107/EL27 kehtestatud ühine aruandlusstandard on märkimisväärne edusamm maksualase läbipaistvuse raamistiku loomises liidus, vähemalt seoses finantskontosid puudutava teabega, on selles parandamisruumi. Lisaks tuleks suurendada liikmesriikide suutlikkust töödelda saadud finantskontosid puudutavat teavet ning maksuhaldurite rahalisi, inim- ja IT‑ressursse tuleks vajaduse korral suurendada ja säilitada piisaval tasemel.
_________________
_________________
27 Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).
27 Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Piiriülest mõõdet omavate potentsiaalselt agressiivse maksuplaneerimise skeemide avalikustamine aitaks tõhusalt kaasa õiglase maksukeskkonna loomisele siseturul. Vahendajate kohustus teavitada maksuhaldureid teatavatest piiriülestest skeemidest, mida saab kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, oleks samm õiges suunas. Terviklikuma poliitika kujundamiseks oleks oluline, et teise sammuna pärast avalikustamist vahetaksid maksuhaldurid teavet oma kolleegidega teistes liikmesriikides. Selline kokkuleppe peaks tõhustama ka ühise aruandlusstandardi tõhusust. Väga oluline on anda komisjonile juurdepääs piisavale hulgale teabele, et ta saaks kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast toimimist. Komisjoni juurdepääs teabele ei vabasta liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.
(6)  Piiriülest mõõdet omavate potentsiaalselt agressiivse maksuplaneerimise skeemide avalikustamine aitaks tõhusalt kaasa õiglase maksukeskkonna loomisele siseturul. Vahendajate, audiitorite ja vajaduse korral maksumaksjate kohustus teavitada maksuhaldureid teatavatest piiriülestest skeemidest, mida saab kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, oleks vajalik samm õiges suunas. Terviklikuma poliitika kujundamiseks oleks oluline, et teise sammuna pärast avalikustamist vahetaksid maksuhaldurid automaatselt teavet oma kolleegidega teistes liikmesriikides. Selline kokkuleppe peaks tõhustama ka ühise aruandlusstandardi tõhusust. Väga oluline on anda komisjonile juurdepääs asjakohasele teabele, et ta saaks kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast toimimist ja täita oma konkurentsipoliitikaga seotud ülesandeid. Komisjoni juurdepääs teabele ei vabasta liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist. Et suurendada vahendajate ja maksumaksjate jaoks õiguskindlust, peaks komisjon avaldama loetelu teatatud piiriüleste skeemide kohta, mida saab kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, viitamata vahendajale või maksumaksjale.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Tunnistatakse, et potentsiaalselt agressiivsete piiriüleste maksuplaneerimise skeemide avalikustamine saavutaks oma kavandatud hoiatava mõju paremini, kui asjakohane teave jõuaks maksuhalduriteni varases etapis, st enne kui avalikustatud skeeme tegelikult rakendatakse. Kui avalikustamiskohustus jääb maksumaksjate kanda, oleks otstarbekas kehtestada kohustus avalikustada piiriülesed võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemid veidi hiljem, kuna maksumaksjad ei pruugi olla skeemi jõustumise ajal selle olemusest teadlikud. Liikmesriikide ametiasutuste töö hõlbustamiseks peaks avalikustamisele järgnev teabe automaatne vahetamine toimuma kord kvartalis.
(7)  Tunnistatakse, et potentsiaalselt agressiivsete piiriüleste maksuplaneerimise skeemide avalikustamine saavutaks oma kavandatud hoiatava mõju paremini, kui asjakohane teave jõuaks maksuhalduriteni varases etapis, st enne kui avalikustatud skeeme tegelikult rakendatakse. Lisaks tuleks kehtestada asjakohased karistused nende skeemide ennetamiseks ja tõkestamiseks. Kui avalikustamiskohustus jääb maksumaksjate kanda, oleks otstarbekas kehtestada kohustus avalikustada piiriülesed võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemid veidi hiljem. Liikmesriikide ametiasutuste töö hõlbustamiseks peaks avalikustamisele järgnev teabe automaatne vahetamine toimuma kord kvartalis.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Intellektuaalomandi õiguste üha olulisem roll ja tähtsus suurkorporatsioonide ärimudelites ja maksustruktuurides toob veelgi enam esile vajaduse parandada kiiresti teabevahetust maksustamise vältimise skeemide valdkonnas, arvestades erinevaid lihtsaid võimalusi, mida intellektuaalomandi õiguste kasutamine annab kasumi kunstlikuks ülekandmiseks.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)   Põhjaliku ja avaliku riigipõhise aruandluse puudumine rahvusvaheliste suurettevõtete asjaomaste finantsandmete kohta on aidanud kaasa offshore-struktuure käsitlevate koondandmete vähesele usaldusväärsusele, mida ilmestab tõsiasi, et paljud hiljutised kõrgetasemelised maksustamise vältimise struktuurid ei ole praegustes äriühingute finantskontode andmebaasides nähtavad. Need statistilised puudujäägid takistavad maksuhaldurite katseid viia läbi riskihindamisi suure riskiga jurisdiktsioonide tuvastamiseks ning toovad esile vajaduse parandada teabevahetust maksuplaneerimise struktuuride osas.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Kuna õigusakti esmane eesmärk peaks olema tagada siseturu nõuetekohane toimimine, oleks ülioluline, et reguleerimine liidu tasandil ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaksid avalikustamise ühised eeskirjad piirnema ainult piiriüleste olukordadega, st olukordadega, mis hõlmavad kas rohkem kui üht liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki. Sellistes olukordades esineb võimalik mõju siseturu toimimisele, mis õigustab vajadust kehtestada ühtne eeskirjade kogum ning mitte jätta kõnealune küsimus liikmesriikide tasandil lahendatavaks.
(10)  Kuna õigusakti esmane eesmärk peaks olema tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja piirata maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, oleks ülioluline, et reguleerimine liidu tasandil ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaksid avalikustamise ühised eeskirjad piirnema ainult piiriüleste olukordadega, st olukordadega, mis hõlmavad kas rohkem kui üht liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki. Sellistes olukordades esineb võimalik mõju siseturu toimimisele, mis õigustab vajadust kehtestada ühtne eeskirjade kogum ning mitte jätta kõnealune küsimus liikmesriikide tasandil lahendatavaks. Kui liikmesriik rakendab sarnase olemusega täiendavaid riikliku aruandluse meetmeid, tuleks kogutud lisateavet jagada teiste liikmesriikidega, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Kuna kõigil liikmesriikidel ei pruugi olla ajendit töötada välja ja rakendada tõhusaid karistusi, ning selleks, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev rakendamine kõigis liikmesriikides, peaks maksuhaldurite vaheline teabevahetus seoses karistuste määramisega ja olukordadega, kus liikmesriik on jätnud karistuse määramata, olema automaatne.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Selleks et parandada käesoleva direktiivi tõhusust, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi rakendavate siseriiklike eeskirjade rikkumise eest ning tagama, et neid karistusi ka praktikas rakendatakse ning et karistused on proportsionaalsed ja neil on hoiatav mõju.
(13)  Selleks et parandada käesoleva direktiivi tõhusust, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi rakendavate siseriiklike eeskirjade rikkumise eest ning tagama, et neid karistusi, sealhulgas rahalisi karistusi ka praktikas kohe rakendatakse ning et karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja neil on hoiatav mõju. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja tegema üldsusele teatavaks nende vahendajate ja maksumaksjates loetelu, kellele on määratud käesoleva direktiivi kohased karistused, sealhulgas nende nime, kodakondsuse ja elukoha.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)   Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada tunnuseid, kandes tunnuste loetellu võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemi või skeemid, pidades silmas ajakohastatud teavet kõnealuse skeemi või kõnealuste skeemide kohta, mis on saadud selliste skeemide kohustuslikust avalikustamisest.
(14)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada tunnuseid. Iga kahe aasta tagant peaks komisjon avaldama eelnõu ajakohastatud tunnuste loetelust, millega määratakse kindlaks agressiivne maksuplaneerimine, et hõlmata mis tahes uusi või muudetud maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise skeeme, mis on alates eelmisest ajakohastamisest kindlaks tehtud, ja loetelu tuleks jõustada nelja kuu jooksul pärast ajakohastatud loetelu eelnõu avaldamist.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Et tagada tunnuste ühtne kasutamine ja tõlgendamine, peaks komisjon korrapäraselt jälgima maksuhaldurite tegevust kooskõlas käesoleva direktiiviga.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – parandada siseturu toimimist, takistades piiriüleste agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamist – ei saa piisaval määral saavutada liikmesriikide poolt iseseisvalt ja koordineerimatult, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, kuna see on suunatud skeemidele, mis on välja töötatud, et potentsiaalselt kasutada turu ebatõhusust, mis tuleneb erinevate siseriiklike maksueeskirjade omavahelistest seostest, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, pidades eelkõige silmas, et see on piiratud piiriüleste skeemidega kas rohkem kui ühe liikmesriigi või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.
(18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – piirata märkimisväärselt maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise katastroofilisi tagajärgi avaliku sektori raamatupidamisarvestusele ning parandada siseturu toimimist, takistades piiriüleste agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamist – ei saa piisaval määral saavutada liikmesriikide poolt iseseisvalt ja koordineerimatult, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, kuna see on suunatud skeemidele, mis on välja töötatud, et potentsiaalselt kasutada turu ebatõhusust, mis tuleneb erinevate siseriiklike maksueeskirjade omavahelistest seostest, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, pidades eelkõige silmas, et see on piiratud piiriüleste skeemidega kas rohkem kui ühe liikmesriigi või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 18 – alapunkt c
c)  ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja selle skeemi või skeemide seeria näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu majandustegevusega või osaga sellest;
c)  ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis seal asuva püsiva tegevuskoha või selles jurisdiktsioonis asuva mis tahes välismaise kontrollitava äriühingu kaudu ja selle skeemi või skeemide seeria näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu majandustegevusega või osaga sellest;
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 18 – alapunkt d
d)  ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha kaudu, mis ei asu selles jurisdiktsioonis, ja selle skeemi või skeemide seeria näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu majandustegevusega või osaga sellest;
d)  ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis ilma selles jurisdiktsioonis maksukohustuslasena kohalolekut tekitamata;
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 20
20.  „tunnus“ – IV lisas loetletud skeemile või skeemide seeriale omane joon või omadus;
20.  „tunnus“ – IV lisas loetletud skeem või skeemide seeria;
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 3 – punkt 23 – alapunkt c a (uus)
ca)  maksumaksja on teise maksumaksja tegelikult kasu saav omanik direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 1 a (uus)
1a.  Klientide deklaratsioonide kohustusliku auditi läbiviimisel kehtivad audiitorite suhtes identifitseerimis- ja avalikustamiskohustused seoses auditeeritava üksuse või tema vahendajate võimalike rikkumistega käesolevas artiklis sätestatud identifitseerimis- ja avalikustamiskohustuste valdkonnas, millest audiitor on saanud teadlikuks. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada audiitorite jaoks nõue esitada pädevatele asutustele selliste rikkumiste kohta teave 10 tööpäeva jooksul pärast auditiaruannete avaldamist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 2 – lõik 1
2.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et anda vahendajatele õigus loobuda avalikustatavate piiriüleste skeemide või skeemide seeria kohta teabe esitamisest, kui neil on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt õigus kutsesaladust hoida. Sellisel juhul lasub sellise skeemi või skeemide seeria kohta teabe esitamise kohustus maksumaksjal ja vahendaja teatab maksumaksjale sellisest kutsesaladuse hoidmise tulemusel tekkinud kohustusest.
2.   Iga liikmesriik võib vajaduse korral võtta vajalikud meetmed, et anda vahendajatele õigus loobuda avalikustatavate piiriüleste skeemide või skeemide seeria kohta teabe esitamisest, kui neil on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt õigus kutsesaladust hoida. Sellisel juhul lasub sellise skeemi või skeemide seeria kohta teabe esitamise kohustus maksumaksjal ja vahendaja teatab maksumaksjale sellisest kutsesaladuse hoidmise tulemusel tekkinud kohustusest kirjalikult, säilitades maksumaksja allkirjastatud kättesaamise kinnituse. Maksumaksja peab esitama pädevatele asutustele teabe avalikustatavate piiriüleste skeemide või skeemide seeriate kohta 10 tööpäeva jooksul.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 4
4.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda vahendajatelt ja maksumaksjatelt teabe esitamist nende avalikustatavate piiriüleste skeemide kohta, mida rakendati ajavahemikus 1. november 1993 kuni 31. detsember 2018. Vahendajad või maksumaksjad esitavad teabe nende avalikustatavate piiriüleste skeemide kohta 31. märtsiks 2019.
4.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda vahendajatelt, audiitoritelt ja maksumaksjatelt teabe esitamist nende avalikustatavate piiriüleste skeemide kohta, mis on aktiivsed ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ja mis jõustuvad pärast seda.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 4 a (uus)
4a.  Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et hinnata käesoleva direktiiviga ette nähtud teabevahetuse kaudu avalikustatud maksuskeeme, ning teeb maksuhalduritele kättesaadavaks vajalikud ressursid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 6 – punkt a
(a)  vahendajate ja maksumaksjate isikuandmed, sh nimi, maksuresidentsus, maksukohustuslasena registreerimise number ja vajadusel isikud, kes on vahendaja või maksumaksjaga seotud ettevõtjad;
a)  Vahendajate või vajaduse korral audiitorite ja maksumaksjate isikuandmed, sh nimi, kodakondsus, maksuresidentsus, maksukohustuslasena registreerimise number ja vajadusel isikud, kes on vahendaja või maksumaksjaga seotud ettevõtjad;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 6 – punkt c
(c)  piiriülese skeemi või skeemide seeria sisu kokkuvõte, sh viide nimele, mille all neid tavaliselt teatakse (kui see on olemas) ning üldsõnaline kirjeldus asjaomaste majandustegevuste või skeemide kohta, avaldamata seejuures äri-, tööstus- ega kutsesaladust ega turustusprotsessi ega sellist teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga;
c)  piiriülese skeemi või skeemide seeria sisu kokkuvõte, sh viide nimele, mille all neid tavaliselt teatakse (kui see on olemas) ning üldsõnaline kirjeldus asjaomaste majandustegevuste või skeemide kohta, avaldamata seejuures intellektuaalomandit, tööstus- ega kutsesaladust ega sellist teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga;
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 6 – punkt d
(d)  kuupäev, mil avalikustatavat piiriülest skeemi hakatakse rakendama või rakendati või mil tehakse või tehti esimene samm skeemide seeriast;
d)  kuupäev, mil avalikustatavat piiriülest skeemi hakatakse rakendama või mil tehakse esimene samm skeemide seeriast;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 6 – punkt e
(e)  vajadusel siseriiklikud maksuõigusnormid, mille kohaldamisel tekib maksusoodustus;
e)  vajadusel siseriiklikud maksuõigusnormid, mis on avalikustatavate skeemide või skeemide seeriate aluseks;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 6 – punkt h
(h)  iga isik teistes liikmesriikides (kui selline isik on olemas), keda avalikustatav piiriülene skeem või skeemide seeria võib mõjutada, tuues välja, millise liikmesriigiga on asjaomased vahendajad või maksumaksjad seotud.
h)  iga isik teistes liikmesriikides (kui selline isik on olemas), keda avalikustatav piiriülene skeem või skeemide seeria võib mõjutada, tuues välja, millise liikmesriigiga on asjaomased vahendajad, audiitorid või maksumaksjad seotud.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 7
7.  Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi kehtestamise korra osana vastu käesoleva artikli rakendamiseks vajaliku tegutsemiskorra, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud teabe edastamise standardimise meetmed.
7.  Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi kehtestamise korra osana vastu käesoleva artikli rakendamiseks vajaliku tegutsemiskorra ja näeb ette piisavad ressursid, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud teabe edastamise standardimise meetmed.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 8aaa – lõige 8
8.  Komisjonil ei ole võimalik saada lõike 6 punktides a, c ja h osutatud teavet.
8.  Komisjonil on võimalik saada lõike 6 punktides b, c, d, e, f ja g osutatud teavet. Komisjon teeb ilma asjaomasele vahendajale või maksumaksjale viitamata üldsusele kättesaadavaks teatatud piiriüleste skeemide loetelu.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 21 – lõige 5 – lõik 1
Komisjon töötab 31. detsembriks 2017 välja liikmesriikide maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, kuhu kantakse artikli 8a lõigete 1 ja 2 alusel edastatav teave, et täita nimetatud lõigetes sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet, ning tagab sellele registrile tehnilise ja logistilise toe.
Komisjon töötab 31. detsembriks 2017 välja maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, millele on juurdepääs vaid liikmesriikidel ja komisjonil ja kuhu kantakse artikli 8a lõigete 1 ja 2 alusel edastatav teave, et täita nimetatud lõigetes sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet, ning tagab sellele registrile tehnilise ja logistilise toe.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 21 – lõige 5 – lõik 2
Komisjon töötab 31. detsembriks 2018 välja liikmesriikide maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, kuhu kantakse artikli 8aaa lõigete 5, 6 ja 7 alusel edastatav teave, et täita nimetatud lõigetes sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet, ning tagab sellele registrile tehnilise ja logistilise toe.
Komisjon töötab 31. detsembriks 2018 välja maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, millele on juurdepääs vaid liikmesriikidel ja komisjonil ja kuhu kantakse artikli 8aaaa alusel edastatav teave, et täita selles artkilis sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet, ning tagab sellele registrile tehnilise ja logistilise toe. Lisaks on artiklites 8, 8a ja 8aa sätestatud automaatse teabevahetuse raames vahetatud teave samuti kättesaadav keskregistris, millele on juurdepääs vaid liikmesriikidel ja komisjonil.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 21 – lõige 5 – lõik 3
Registrisse kantud teabele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Registrisse kantud teabele on juurdepääs ka komisjonil, võttes arvesse artikli 8a lõikes 8 ja artikli 8aaa lõikes 8 sätestatud piiranguid. Komisjon kehtestab vajaliku tegutsemiskorra kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Registrisse kantud teabele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel ja komisjonil. Komisjon kehtestab vajaliku tegutsemiskorra kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23 – lõige 3
3.  Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8, 8a, 8aa ja 8aaa osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja saavutatud praktilised tulemused. Komisjon kehtestab rakendusaktidega nimetatud iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“.
3.  Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8, 8a, 8aa ja 8aaa osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta, vahetatud teabe kvaliteedi ja kvantiteedi kohta ning esitatud või rakendatud õigusaktide muudatuste kohta, mis põhinevad kõnealuse teabe abil kindlaks tehtud lünkadel reguleerivas raamistikus. Komisjon kehtestab rakendusaktidega nimetatud iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“. Nende hinnangute põhjal esitab komisjon õigusakti ettepanekud, et kõrvaldada kehtivatest õigusaktidest lüngad.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
5a)  artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Liikmesriigid edastavad komisjonile avalikustatud skeemid või skeemide seeriad vastavalt IV lisas esitatud liigitusele koos skeemi kirjelduse, skeemist kasu saava maksumaksja kodakondsuse ja skeemi avalikustanud vahendajatele või maksumaksjatele määratud karistuste arvu ja ulatusega. Komisjon koostab igal aastal selle teabe kohta avaliku aruande.“.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23 – lõige 3 b (uus)
5b)  artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:
„3b. Igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile nende piiriüleste skeemide loetelu, mida asjaomane maksuhaldur peab käesoleva direktiiviga vastavuses olevaks.“.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 23aa – lõik 1
Komisjonil on õigus võtta artikli 26a alusel vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et lisada tunnuste loetellu võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeeme või skeemide seeriaid vastavalt selliste skeemide või skeemide seeriate kohta nende kohustusliku avalikustamise tulemusel saadud ajakohastatud teabele.
Komisjonil on õigus võtta artikli 26a alusel vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et lisada tunnuste loetellu võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeeme või skeemide seeriaid vastavalt selliste skeemide või skeemide seeriate kohta nende kohustusliku avalikustamise tulemusel saadud ajakohastatud teabele. Komisjon teeb seda iga kahe aasta tagant teabe alusel, mis on ilmnenud mis tahes uute või muudetud maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise skeemide kohta, avaldades uued kriteeriumid eelnõuna neli kuud enne nende jõustamist.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 25a – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artiklit 8aa ja artiklit 8aaa, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täideviimise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artiklit 8aa ja artiklit 8aaa, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täideviimise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon võib avaldada karistuste suunava tabeli.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2011/16/EL
Artikkel 26a – lõige 5 a (uus)
5a.   Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja pärast seda iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2011/16/EL
IV lisa – Peamise eelise kriteeriumid – lõik 1
Kriteeriumid on täidetud, kui skeemi või skeemide seeria rakendamise tulemusel saadav peamine eelis on maksusoodustus, kui on võimalik kindlaks teha, et soodustuse näol on tegemist sellise tulemusega, mida on võimalik skeemi või skeemide seeria rakendamisel eeldada, sh kasutades ära seda, kuidas konkreetne skeem või skeemide seeria on üles ehitatud.
Kriteeriumid on täidetud, kui skeemi või skeemide seeria rakendamise tulemusel saadav üks peamisi eeliseid on maksusoodustus, kui on võimalik kindlaks teha, et soodustuse näol on tegemist sellise tulemusega, mida on võimalik skeemi või skeemide seeria rakendamisel eeldada, sh kasutades ära seda, kuidas konkreetne skeem või skeemide seeria on üles ehitatud.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.


Geneetiliselt muundatud mais DAS-59122-7
PDF 278kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D054772‑02 – 2018/2568(RSP))
P8_TA(2018)0051B8-0122/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D054772‑02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 16. jaanuaril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 18. mail 2017. aastal vastu võetud ja 29. juunil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et komisjoni otsusega 2007/702/EÜ anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 59122 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et enne kõnealust komisjoni otsust võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 23. märtsil 2007 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 3. aprillil 2007(5) („EFSA esimene arvamus“);

B.  arvestades, et 19. juulil 2016. aastal esitasid Pioneer Overseas Corporation ja Dow AgroSciences Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja“) taotluse geneetiliselt muundatud maisi 59122 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu ja sööda turule laskmise loa pikendamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 11 ja 23; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi 59122 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks;

C.  arvestades, et 18. mail 2017 võttis EFSA kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 29. juunil 2017(6) („EFSA teine arvamus“);

D.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis 59122 tekivad valgud CRY34Ab1 ja CRY35Ab1, mis kaitsevad seda teatavate perekonda Diabrotica kuuluvate mardikaliste taimekahjurite, nt maisi juureussi vastsete eest, ning valk PAT, mis annab resistentsuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes;

E.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon arvestab oma otsuse koostamisel liidu õiguse kõiki asjakohaseid sätteid ja muid asjassepuutuvaid tegureid;

F.  arvestades, et liikmesriigid on kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul esitanud palju kriitilisi märkusi seoses EFSA esimese arvamusega(7) ja nendes käsitletakse muu hulgas ebapiisavat seirekava, Bt-toksiiniga kokkupuute ohtu mittesihtorganismidele, tõsiasja, et ei ole alust järeldada, et geneetiliselt muundatud maisist 59122 toodetud söödad on sisuliselt samaväärsed, toitaineliselt võrdväärsed ja sama ohutud kui turustatavast maisist sööt, ning asjaolu, et 90‑päevase rottidel katsetamise ajal anti geneetiliselt muundatud maisi 59122 ainult ühekordse annusena kogu uuringu jooksul, millega rikutakse asjaomastes OECD suunistes esitatud soovitust;

G.  arvestades, et pärast taotlejalt uue loa taotluse saamist paluti EFSA‑l hinnata taotleja esitatud andmeid, sealhulgas turustamisjärgse keskkonnaseire aruandeid ja 11 esmast teadusuuringut, mis avaldati ajavahemikus 2007–2016; arvestades, et esitatud andmete hindamise põhjal võttis EFSA vastu heakskiitva arvamuse (EFSA teine arvamus, millele on osutatud eespool) ja jõudis järeldusele, et kindlaks ei ole tehtud ühtki uut ohtu ega muutunud kokkupuuteohtu ning uutes teadusandmetes ei ole esile toodud ühtegi kahtlust, mis võiks muuta esialgse riskihindamise järeldusi maisi 59122 kohta;

H.  arvestades, et paljud liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi seoses EFSA teise arvamusega(8) ning muu hulgas märgiti, et geneetiliselt muundatud maisi 59122 seire käigus ei saadud praeguse hindamise seisukohast olulisi tulemusi ega kummutatud kahtlusi enne loa andmist läbiviidud riskihindamise osas, nt keskkonnaga kokkupuute küsimus ja geneetiliselt muundatud maisi 59122 seire puhul kasutatud lähenemisviis, mis ei ole kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ VII lisas esitatud nõuetega;

I.  arvestades, et üks liikmesriik küsis, miks taotleja ei esitanud paljude avalike uuringute tulemusi, mis näitavad Cry‑valkude immunogeensust hiirtel, mistõttu ei hinnanud neid ka EFSA, ning soovitas lahendada geneetiliselt muundatud maisi 59122 puhul ilmnenud Cry‑valkude immunogeensuse ja adjuvantsusega seotud probleemid enne loa pikendamist;

J.  arvestades, et üks liikmesriik märkis, et liit on heaks kiitnud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, millega pannakse rahvusvaheline vastutus bioloogilise mitmekesisuse eest nii eksportivale kui ka importivale riigile, mistõttu on oluline võtta arvesse geneetiliselt muundatud maisi 59122 liitu importimise mõju nii liidu kui ka sellist maisi kasvatavate riikide bioloogilisele mitmekesisusele;

K.  arvestades, et glüfosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid(9); arvestades, et glüfosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018(10);

L.  arvestades, et herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel täiendavate herbitsiidide kasutamine on tavapärane põllumajandustava ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamisjääke ja need on selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb tavapäraste kultuuridega võrreldes suurem täiendavate herbitsiidide kasutamine(11);

M.  arvestades, et glüfosinaadi pihustamisjääke ei hinnatud kummaski EFSA arvamuses; arvestades, et glüfosinaadi jääke leidub geneetiliselt muundatud maisi 59122 saagis, mida imporditakse liitu toidu ja söödana kasutamiseks;

N.  arvestades, et oleks väga vastuoluline ja toiduohutuse seisukohast vastuvõetamatu lubada importida glüfosinaati taluvat geneetiliselt muundatud maisi, teades, et glüfosinaadi kasutamise luba kaotab liidus kehtivuse 31. juulil 2018 reproduktiivtoksilisuse tõttu(12);

O.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 16. jaanuaril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 12 liikmesriiki hääletas vastu, samas kui poolt hääletas 12 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,83 %, ning neli liikmesriiki jäi erapooletuks;

P.  arvestades, et komisjon on korduvalt avaldanud pahameelt asjaolu üle, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud loa andmise otsuseid vastu võtma ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka komisjoni president Jean Claude Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(13);

Q.  arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003(14), ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

R.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon peaks oma tegevuses vältima nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(15) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  kutsub vastutavaid seadusandjaid üles jätkama viivitamata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, ning tagama muu hulgas, et kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee GMOde heakskiitmise kohta nii kasvatamise kui ka toidu ja sööda puhul arvamust ei esita, võtab komisjon ettepaneku tagasi;

6.  nõuab eelkõige, et komisjon ei annaks luba importida toidu ja söödana kasutamiseks geneetiliselt muundatud taimi, mis on muudetud kindlaks täiendavate herbitsiidide suhtes, mille kasutamine liidus on keelatud või keelatakse lähitulevikus;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4861.
(4)–––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110).16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN‑BTØ11‑1) seemned (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390).5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214).13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0396).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0397).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0398).
(5) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/470.
(6) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4861.
(7) G lisa: Liikmesriikide märkused ja geneetiliselt muundatud organismide komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00526.
(8) G lisa: Liikmesriikide märkused ja geneetiliselt muundatud organismide komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00526.
(9) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(10) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/404 lisa punkt 7 (ELT L 67, 12.3.2015, lk 6).
(11) https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00267-015-0589-7.
(12) G lisa: Liikmesriikide märkused ja geneetiliselt muundatud organismide komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-01002
(13) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(14) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(15) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × NK603
PDF 294kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (D054771‑02 – 2018/2569(RSP))
P8_TA(2018)0052B8-0124/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest (D054771‑02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 16. jaanuaril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 28. juunil 2017. aastal vastu võetud ja 1. augustil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et Monsanto Europe S.A. esitas 13. septembril 2013 Belgia pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

B.  arvestades, et taotlus käsitleb nimetatud kasutusalade puhul geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 kõiki kolme alakombinatsiooni;

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × NK603 sisaldab kahte glüfosaadiresistentsuse geeni ja toodab valke Cry1A.105 ja Cry2Ab2, mis annavad resistentsuse teatavate liblikaliste taimekahjurite vastu;

D.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 28. juunil 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 1. augustil 2017(5);

E.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon arvestab oma otsuse koostamisel liidu õiguse kõiki asjakohaseid sätteid ja muid asjassepuutuvaid tegureid;

F.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(6); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused hõlmavad asjaolu, et koostise analüüs ei hõlma täiendavate herbitsiidide jääke ega nende metaboliite; arvestades, et muret tekitab muu hulgas see, et kuigi uuringud näitavad, et hiirtel, keda toidetakse MON 89034‑ga, on sagenenud põiekivide esinemine, ei saa sellest järeldada, et kõnealuse geneetiliselt muundatud organismi (edaspidi „GMO“) kasutamine inimeste või loomade toidus võiks seonduda riskiga; arvestades, et enne, kui riskihindamise saab lõpule viia, on vaja täiendavat teavet, ning et kogu toidu ja/või sööda subkroonilise (ühtegi 90‑päevast uuringut ei tehtud), pikaajalise, reproduktiiv- või arenguhäireid põhjustava mõju kohta ei ole võimalik teha mingeid järeldusi;

G.  arvestades, et ühe liikmesriigi pädev asutus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (töödeldud glüfosaadiga) puhul tuvastati võrreldes geneetiliselt muundamata võrdlusalusega statistiliselt olulised erinevused 16 teravilja näitaja(7) ja kahe sööda näitaja(8) puhul, samuti tuvastati statistiliselt veelgi erinevamad teravilja näitajad (42) glüfosaadiga töötlemata geneetiliselt muundatud maisi ja geneetiliselt muundamata maisi võrdluses, ning et põllukultuuri oluliselt vähenenud vitamiini- ja mineraalainesisaldus valmistab inimeste ja loomade tervise seisukohast suurt muret, kuna B‑tüüpi alatoitumus on ülemaailmne probleem;

H.  arvestades, et sõltumatu uuringu(9) käigus leiti, et neid statistilisi erinevusi arvestades võib eeldada, et geneetiliselt muundatud mais erineb koostiselt ja paljude bioloogiliste omaduste poolest võrdluskultuurist oluliselt ning kuigi muudatused eraldivõetuna ei pruugi tekitada ohutuse suhtes kahtlusi, oleks mõjude üldarv ja nende suur tähtsus pidanud olema lähtekohaks, et teha üksikasjalikumaid uurimisi; arvestades, et EFSA neid uuringuid ei teinud;

I.  arvestades, et taotluse esitaja ei esitanud alakombinatsioonide MON 87427 × MON 89034 ja MON 87427 × NK603 kohta katseandmeid; arvestades, et kuigi EFSA GMO komisjon eeldab pärast muu alakombinatsiooni ja üksiktransformatsioonide kohta esitatud katseandmete ekstrapoleerimist, et need kaks alakombinatsiooni on sama ohutud kui hindamise läbinud maisi üksiktransformatsioonid MON 89034 × NK603 ja MON 87427 × MON 89034 × NK603, ei analüüsitud ekstrapoleerimisega seonduva määramatust; arvestades, et see puudus võib muuta EFSA arvamuses esitatud üldised järeldused kehtetuks ning tegemist võib olla ka 2018. aasta jaanuaris avaldatud teadushinnangutes tehtavat määramatuse analüüsi käsitlevate EFSA suuniste(10) rikkumisega; arvestades, et loa andmist ei tohiks kaaluda mitmekordse transformatsiooni iga alakombinatsiooni katseandmete põhjaliku hindamiseta;

J.  arvestades, et EFSA GMO komisjon täheldas, et taotleja esitatud kolmekordse transformatsiooniga maisi turustamisjärgse keskkonnaseire kava ei sisaldanud sätteid kahe alakombinatsiooni MON 87427 × MON 89034 ja MON 87427 × NK603 kohta, ning soovitas seetõttu taotlejal kava vastavalt muuta; arvestades, et taotleja esitatud seirekavas ei ole selle soovitusega arvestatud(11);

K.  arvestades, et mitmekordse transformatsiooni üks peamisi eesmärke on suurendada taime vastupidavust glüfosaadile (nii NK603 kui ka MON 87427 toovad välja EPSPS‑ensüümid, mis annavad vastupidavuse glüfosaadi suhtes); arvestades, et seetõttu võib eeldada, et taim puutub kokku suuremate ja ka korduvate glüfosaadidoosidega, mis mitte üksnes ei suurenda jääkaine kogust saagikoristusel, vaid võib mõjutada ka taimede koostist ning nende põllumajanduslikke näitajaid; arvestades, et riskihindamisel seda ei arvestatud; arvestades, et glüfosaadi pihustusjääke ei hinnatud ka EFSA arvamuses;

L.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat tõenäoliselt ei ole kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka; arvestades, et Euroopa Parlament on asutanud pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni, mis aitab teha kindlaks, kas tööstuse esindajad avaldasid glüfosaatide kantserogeensuse üle otsustamisel liidu ametitele lubamatut mõju;

M.  arvestades, et EFSA pestitsiidikomisjon leidis, et seni esitatud andmete põhjal ei saa teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta(12); arvestades, et lisandid ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla mürgisemad kui toimeaine eraldi(13); arvestades, et liit on mürgisuse kartuse tõttu juba kõrvaldanud turult polüetoksüleeritud rasvamiinina tuntud lisandi; arvestades, et probleemsed lisandid ja segud võivad ikka veel olla lubatud riikides, kus kõnealust geneetiliselt muundatud maisi kasvatatakse;

N.  arvestades, et imporditud geneetiliselt muundatud maisi kasutatakse liidus laialdaselt loomasöödas; arvestades, et ühes eelretsenseeritud teadusuuringus leiti võimalik seos tiinete emiste sööda glüfosaadisisalduse ning nende põrsastel raskete kaasasündinud anomaaliate sagenemise vahel(14);

O.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride aretamise peamine põhjus on umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiire kasv riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll;

P.  arvestades, et mitmekordse transformatsiooniga taimede putukkahjurite suhtes vastupidavate omaduste põhjus on MON 89034, mis sisaldab Bt‑valkusid (Cry1A.105 ja Cry2Ab2) ja annab resistentsuse teatavate liblikaliste kahjurite (nt Euroopa varreleedik (Ostrinia nubilalis)) suhtes; arvestades, et sõltumatu uuringu kohaselt oleks EFSA riskihinnangus tulnud käsitleda ka võimalust, et glüfosaadi jäägid võivad olla üks paljudest tugevatest stressiteguritest, sest mitme stressiteguri üheaegne mõju rakkudele ja organismidele võib oluliselt mõjutada Bt‑toksiinide mõjusust(15); arvestades, et 2017. aastal tehtud teaduslikus uuringus Bt‑toksiinide ja täiendavate herbitsiididega pihustamise jääkide võimaliku tervisemõju kohta jõuti järeldusele, et erilist tähelepanu tuleks pöörata herbitsiidide jääkidele ja nende koostoimele Bt‑toksiinidega(16); arvestades, et seda EFSA ei uurinud;

Q.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 16. jaanuaril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et vastu hääletas 14 liikmesriiki ning poolt hääletas ainult 11 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,75 %, ning kolm liikmesriiki jäi erapooletuks;

R.  arvestades, et komisjon on korduvalt avaldanud pahameelt asjaolu üle, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud loa andmise otsuseid vastu võtma ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on selle menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale loa andmise otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka komisjoni president Jean‑Claude Juncker, nimetades seda ebademokraatlikuks(17);

S.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003(18), ja palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

T.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon peaks oma tegevuses vältima nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendusvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMO loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise korda on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  kutsub vastutavaid seadusandjaid üles jätkama viivitamata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, ning tagama muu hulgas, et kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmise kohta nii kasvatamise kui ka toidus ja söödas kasutamise eesmärgil, võtab komisjon ettepaneku tagasi;

6.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääkidele neid kultuure kasvatavates riikides;

7.  palub, et komisjon nõuaks palju üksikasjalikumat testimist, et kindlaks teha terviseriskid, mis on seotud mitmekordsete transformatsioonidega, nagu geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × NK603;

8.  palub komisjonil koostada terviseriskide hindamiseks, toksikoloogiaks ja turustamisjärgseks järelevalveks strateegiad, mis hõlmavad kogu toidu- ja söödaahelat;

9.  palub komisjonil integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud liidus viljelemiseks või impordiks toidu ja söödana;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4922
(4)–––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110).16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN‑BTØ11‑1) seemned (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390).5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0123).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0215).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0214).13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0341).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0377).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0378).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0396).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0397).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0398).
(5) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4922
(6) G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO komisjoni vastused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-00765
(7) ADF, tuhk, kaltsium, magneesium, fosfor, tsink, arginiin, glütsiin, stearhape, niatsiin, α‑tokoferool, feruulahape ja ρ‑kumaarhape. Vt G lisa – Liikmesriikide märkused ja GMO komisjoni vastused (lk 94) (http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-00765) ja EFSA arvamuse lk 13 (https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4922).
(8) Niiskus ja kaltsium.
(9) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_Maize%20MON%2087427%20%C3%97%20MON%2089034%20%C3%97%20NK603%20.pdf
(10) https://www.efsa.europa.eu/en/press/news/180124-0
(11) F lisa – Turustamisjärgne keskkonnaseire kava http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2013-00765.
(12) EFSA conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate (EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta), EFSA Journal 2015; 13(11):4302: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4302/epdf.
(13) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3955666.
(14) https://www.omicsonline.org/open-access/detection-of-glyphosate-in-malformed-piglets-2161-0525.1000230.php?aid=27562.
(15) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_Maize%20MON%2087427%20%C3%97%20MON%2089034%20%C3%97%20NK603%20.pdf.
(16) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5236067/.
(17) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(18) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2017/006 ES/Galicia apparel
PDF 257kWORD 52k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2017/006 ES/Galicia apparel) (COM(2017)0686 – C8-0011/2018 – 2018/2014(BUD))
P8_TA(2018)0053A8-0033/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0686 – C8‑0011/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0033/2018),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Hispaania esitas taotluse EGF/2017/006 ES/Galicia apparel, et saada EGFist rahalist toetust seoses 303 koondamisega NACE Revision 2 osa 14 (rõivatootmine) alla kuuluvas majandussektoris Hispaanias NUTS 2. tasandil Galicia piirkonnas (ES11);

D.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohasel sekkumiskriteeriumil, millega tehakse erand EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kriteeriumidest, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtjate juures, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja Hispaanial on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 720 000 eurot, mis moodustab 1 200 000 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  märgib, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse 19. juulil 2017 ning pärast Hispaanialt poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 28. novembril 2017 ja andis sellest Euroopa Parlamendile teada 15. jaanuaril 2018;

3.  märgib, et Hispaania väidab, et koondamised on seotud maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige tekstiili- ja rõivakaubanduses toimunud liberaliseerumisega pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni tekstiilikaubanduse kokkuleppe kehtivusaja lõppemist 2004. aasta lõpus, mis põhjustas maailmakaubanduse struktuuris suuri muutusi;

4.  tuletab meelde, et viies ettevõttes toimunud koondamised põhjustavad piirkonnale ilmselt suuri probleeme ja koondamise tagajärjed on seda rängemad, et uut tööd on raske leida, sest töökohti napib (kuna piirkond asub peamistest tööstuskeskustest kaugel), koondatud töötajate haridustase on madal, nad on omandanud kutseoskused nüüdseks langusjoonel asuvas sektoris ja tööotsijaid on palju;

5.  rõhutab, et koondamistest mõjutatud Ordese piirkond sõltub suuresti rõivatööstusest ja viimastel aastatel on seal asuvate rõivaettevõtete arv järsult vähenenud; peab kahetsusväärseks, et piirkonna SKP elaniku kohta on samuti vähenenud;

6.  on seisukohal, et rahvaarvu vähenemist, SKP‑d elaniku kohta ja asjaomase piirkonna tööstusbaasi arvesse võttes vastab taotlus EGFi sekkumise kriteeriumidele, kuigi see puudutab vähem kui 500 töötaja koondamist;

7.  on teadlik tõsiasjast, et kuna liitu imporditakse rohkem, on tekkinud hinnavähenduse surve, mille tagajärjel on liidu tekstiilisektori ettevõtjate finantsolukord halvenenud ning tekstiili- ja rõivatööstuses on kujunenud üldine suundumus viia tootmine liidust välja riikidesse, kus kulud on väiksemad; võtab teadmiseks, et Galicias on rõivatootmise ettevõtjaid jäänud selle tagajärjel üha vähemaks ja koondamisi on seetõttu olnud rohkem;

8.  rõhutab, et 83,5 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on naised ja suur enamik neist on 30–54‑aastased; tunnistab sellega seoses, kui olulised on EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed, et parandada selle kaitsetu rühma võimalusi tööturule naasta;

9.  väljendab muret selle pärast, et need koondamised võivad selles piirkonnas finants- ja majanduskriisi algusest saadik tekkinud tööpuuduse probleemi veelgi suurendada;

10.  märgib, et Hispaanial on kavas võtta kõnealuses taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kuut tüüpi meetmeid: i) tutvustavad kohtumised ja ettevalmistavad seminarid, ii) kutsenõustamine, iii) koolitus, iv) aktiivse tööotsimise toetamine, v) juhendamine pärast tööle naasmist, vi) stiimulid; peab koondatud töötajate profiili silmas pidades eriti oluliseks toetust ülalpeetavate isikute hooldajatele;

11.  on seisukohal, et pakutav kutseõpe peab laiendama töötute valikuvõimalusi ja koolitustegevus peaks olema seotud tööhõive suundumusi käsitleva tuleviku-uuringuga, mis tuleks kaasata kõnealuse rahastamise meetmetesse, ning et tuleks laiendada kutsealase karjääri võimalusi, vältides soolisi eelarvamusi ja piirdumist töökohtadega, kus ei nõuta kvalifikatsiooni;

12.  on seisukohal, et heakskiidetud programm peaks nõustamise ja rahalise toetuse kaudu toetama ühistute loomise algatusi, mida viivad ellu isikud, kellele osutatakse kavandatud individuaalseid teenuseid;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et EGFist toetust saav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett peaks olema suunatud algatustele, millega parandatakse tööhõivet, töötajate kvalifikatsiooni ja nende töökogemuse väärtustamist, et aidata neil siseneda ettevõtluskeskkonda, kuhu kuuluvad ka ühistud, ning seda tuleks kooskõlastada liidu olemasolevate programmidega, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondiga;

14.  märgib, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel on konsulteeritud sotsiaalpartneritega;

15.  peab kahetsusväärseks, et käesolev taotlus ei hõlma meetmeid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET‑noored) jaoks, arvestades noorte suundumust kolida piirkonnast mujale, et otsida paremaid majanduslikke võimalusi;

16.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete meetmete kogupaketist 18,21 %, mis jääb tunduvalt alla EGFi määruses sätestatud maksimummäära (35 %), ning nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

17.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel lähtuda tööturu edasistest väljavaadetest ja seal vajatavatest oskustest ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ülemineku eesmärgiga; väljendab heameelt Hispaanialt saadud kinnituse üle, et kooskõlastatud paketil on häid võimalusi selle ülemineku soodustamiseks;

18.  rõhutab, et Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

19.  väljendab heameelt Hispaanialt saadud kinnituse üle, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

20.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid töökohtade kvaliteedi ja EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

21.  kutsub komisjoni uuesti üles tagama, et kõik EGFi juhtumitega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

22.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

23.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF 2017/006 ES/Galicia apparel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2018/515).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2017/007 SE/Ericsson
PDF 256kWORD 46k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2017/007 SE/Ericsson) (COM(2017)0782 – C8‑0010/2018 – 2018/2012(BUD))
P8_TA(2018)0054A8-0032/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0782 – C8‑0010/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0032/2018),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajate uuele tööle siirdumise ja tööturule tagasi pöördumise hõlbustamiseks peaks koondatud töötajatele antav liidu finantsabi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Rootsi esitas taotluse EGF/2017/007 SE/Ericsson, et saada EGFist rahalist toetust seoses 2 388 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 26 (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris NUTS 2. tasandi piirkondades Stockholmis (SE11), Västsveriges (SE23) ja Östra Mellansveriges (SE12), samuti Sydsveriges (SE22);

D.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohastel sekkumiskriteeriumidel, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine neljakuulise vaatlusperioodi jooksul liikmesriigi ettevõttes, hõlmates töötajaid, kelle on koondanud tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad, ning füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud;

E.  arvestades, et viimastel aastatel on samast või seonduvatest sektoritest esitatud mitu suurte äriühingutega seotud taotlust;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja et Rootsil on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 2 130 400 eurot, mis moodustab 3 550 667 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  märgib, et Rootsi ametiasutused esitasid taotluse 9. augustil 2017 ning pärast Rootsilt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 18. detsembril 2017 ja andis sellest parlamendile teada 15. jaanuaril 2018;

3.  tuletab meelde, et see on pärast varasemat, 2016. aasta märtsi taotlust ja sellega seotud positiivset otsust(4) Rootsi teine taotlus rahalise toetuse saamiseks EGFist seoses koondamistega Ericssonis;

4.  peab kahetsusväärseks vahendite vähest kasutamist varasema, 2016. aasta EGFi juhtumi puhul, mis oli seotud Ericssonis toimunud koondamistega, kuid tunneb heameelt, et sellest on õpitud; võtab rahuloluga teadmiseks, et praeguse taotluse sihtrühma kuuluvad endised töötajad saavad alustada õpinguid ja koolitust, ilma et see mõjutaks negatiivselt nende koondamishüvitisi;

5.  märgib, et Rootsi väitel on koondamised seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutustega, täpsemalt sellega, et telekommunikatsioonitööstuse riistvarapõhisel äriliinil oli Ericssoni kasv Rootsis üleilmse konkurentsi tõttu negatiivne; juhib tähelepanu sellele, et Ericsson on järk-järgult vähendanud töötajate arvu Rootsis, kuid on vahepeal mujal maailmas kasvanud;

6.  on teadlik, et IT‑oskustega inimeste järele on mitmes piirkonnas suur nõudlus, kuid Ericssoni juures koondatud töötajate oskused ei ole need, mida tööturul vajatakse; tunnistab, et palju sarnaste oskustega töötajaid koondati samal ajal ja samas geograafilises piirkonnas; on seisukohal, et eelkõige vajavad abi lihttöölised ja eakamad töötajad; märgib, et EGF võiks soodustada ka töötajate piiriülest liikumist teatavate liikmesriikide kahanevatest sektoritest teiste liikmesriikide kasvavatesse sektoritesse;

7.  tuletab meelde, et koondamistest on mõjutatud erinevad töötajad, nii lihttöölised kui ka spetsialistid; väljendab muret selle pärast, et osa töötajaid seisab silmitsi tööturu suhteliselt madala nõudlusega traditsioonilises tootvas tööstuses; tunnistab, et nende töötajate võimalused avaliku või erasektori teenuste valdkonnas nõuavad aga suuri jõupingutusi ümberõppeks;

8.  märgib, et taotlus on esitatud seoses 2 388 töötaja koondamisega Ericssonis ning nendest 900 töötajat toetatakse kavandatavate meetmetega; juhib tähelepanu asjaolule, et enam kui 30 % sellest rühmast on 55–64‑aastased, kellel on telekommunikatsiooni riistvaratööstusega seotud oskused, mis on praegusel tööturul aegunud, ning seetõttu on nad tööturule naasmiseks ebasoodsas olukorras ja pikaajalise töötuse riskiga; väljendab seetõttu heameelt, et projekti keskmes on ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed;

9.  väljendab heameelt otsuse üle pakkuda spetsialisti abi koondatud töötajatele, kes on vanemad kui 50 eluaastat ja keda ähvardab pikaajaline töötus, ning nendele, kellel on õpiraskused või füüsiline puue, võttes arvesse, et neil võib teise töö leidmisel olla suuremaid raskusi;

10.   märgib, et koondatud töötajate hüvitiste ja stiimulite maksumus ulatub peaaegu kuni 35 %‑ni EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktis b loetletud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest ning et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

11.  märgib, et Rootsil on kavas võtta taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks viit tüüpi meetmeid: i) nõustamine ja karjääri kavandamine, ii) ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed, iii) ettevõtluse toetamine, iv) haridus ja koolitus ning v) tööotsimis- ja liikuvustoetused; märgib samuti, et kavandatavate meetmetega aidatakse koondatud töötajatel kohandada oma oskusi ja hõlbustatakse nende üleminekut uuele töökohale või aidatakse neil luua oma ettevõte; rõhutab, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud ega asenda sotsiaalkaitsemeetmeid; väljendab heameelt Rootsi otsuse üle alustada sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 2017. aasta veebruaris ehk enne EGFi taotluse esitamist;

12.  märgib, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning kohalike riigiasutustega konsulteerides; nõuab, et ettevõtjatega konsulteeritaks rohkem, et viia uute oskuste arendamine ja haridus kooskõlla nende vajadustega;

13.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ülemineku eesmärgiga; väljendab heameelt, et Rootsi avalik tööturuasutus peab oma hankemenetlustes ja praktikas järgima keskkonnanõudeid;

14.  rõhutab, et Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

15.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

16.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid uute töökohtade kvaliteedi, kestuse ja jätkusuutlikkuse, füüsilisest isikust ettevõtjate ja idufirmade arvu ja osakaalu ning EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

17.  tuletab meelde komisjonile esitatud üleskutset tagada, et kõik EGFi juhtumitega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2017/007 SE/Ericsson)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2018/514).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1858 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2016/002 SE/Ericsson) (ELT L 284, 20.10.2016, lk 25).


Komisjoni otsus kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas
PDF 149kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas (2018/2541(RSP))
P8_TA(2018)0055B8-0119/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohast komisjoni 20. detsembri 2017. aasta põhjendatud ettepanekut, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas: ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (COM(2017)0835),

–  võttes arvesse õigusriigi olukorda Poolas käsitlevat komisjoni 20. detsembri 2017. aasta soovitust (EL) 2018/103, mis täiendab soovitusi (EL) 2016/1374, (EL) 2017/146 ja (EL) 2017/1520(1),

–  võttes arvesse komisjoni otsust anda Poola Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Euroopa Liidu Kohtusse liidu õiguse rikkumise eest seoses seadusega, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust(2),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtte ja demokraatia olukorra kohta Poolas(3) ning oma varasemaid selleteemalisi resolutsioone,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 15. novembri 2017. aasta resolutsioonis õigusriigi põhimõtte ja demokraatia olukorra kohta Poolas sedastatakse, et praegune olukord Poolas kujutab endast selget ohtu, et rikutakse oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi;

1.  väljendab heameelt komisjoni 20. detsembri 2017. aasta otsuse üle kohaldada ELi lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas ning toetab komisjoni üleskutset Poola ametiasutustele probleemidega tegeleda;

2.  kutsub nõukogu üles võtma kooskõlas ELi lepingu artikli 7 lõike 1 sätetega kiiresti meetmeid;

3.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles teavitama Euroopa Parlamenti täielikult ja korrapäraselt saavutatud edusammudest ning menetluse igas etapis võetud meetmeist;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Poola presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE).

(1) ELT L 17, 23.1.2018, lk 50.
(2) SEC(2017)0560.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0442.


Põhiõiguste olukord ELis 2016. aastal
PDF 213kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon põhiõiguste olukorra kohta ELis 2016. aastal (2017/2125(INI))
P8_TA(2018)0056A8-0025/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse varasemates raportites sisalduvaid viiteid põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide ja ametite varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide aruandeid;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni tööd,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning petitsioonikomisjoni tööd,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded,

–  võttes arvesse Aafrika ja Euroopa juhtide 1. detsembri 2017. aasta ühisavaldust rändajate olukorra kohta Liibüas, mis võeti vastu pärast Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumist Abidjanis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0025/2018),

A.  arvestades, et Euroopa integratsioon põhineb inimõiguste, põhivabaduste, demokraatia, õigusriigi ning liidu aluslepingutes, põhiõiguste hartas ja inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud väärtuste ja põhimõtete austamisel ja edendamisel;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamine, mis on kõikide liikmesriikide ühised väärtused ning mida peavad järgima ja aktiivselt edendama nii liit kui ka iga liikmesriik kõigis oma sise- ja välispoliitika valdkondades järjepideval moel; arvestades, et ELi lepingu artikli 17 kohaselt peab aluslepingute rakendamise tagama komisjon;

C.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte austamine on põhiõiguste kaitsmise eeltingimus, ning arvestades, et liikmesriikidel lasub lõplik kohustus kaitsta kõigi inimeste inimõigusi, jõustades ja rakendades rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja konventsioone; arvestades, et õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi tuleks pidevalt tugevdada; arvestades, et mis tahes katsed neid põhimõtteid õõnestada on kahjulikud mitte ainult asjaomasele liikmesriigile, vaid kogu liidule;

D.  arvestades, et ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on Euroopa Liidu lepingu kui aluslepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustus;

E.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige vähemkaitstud rühmade inimõiguste kaitsele;

F.  arvestades, et teatavates liikmesriikides täheldatud kõrvalekalduvatest valitsemistavadest nähtub valikuline lähenemisviis ELi liikmesuse hüvedele ja kohustustele, ning arvestades, nende liikmesriikide otsus keelduda järgimast täiel määral ELi õiguse, võimude lahususe, kohtusüsteemi sõltumatuse ja riigi tegevuse prognoositavuse põhimõtteid seab kahtluse alla ELi usaldusväärsuse õigusruumina;

G.  arvestades, et rändajate ja varjupaigataotlejate saabumine Euroopasse jätkus ka 2016. aastal(1); arvestades, et paljud rändajad valivad äärmiselt ohtliku marsruudi ning jätavad end inimkaubitsejate ja kurjategijate meelevalda ning nad on kaitsetud vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise eest; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on 27 % Euroopasse Vahemere kaudu saabuvatest rändajatest alaealised; arvestades, et UNICEFi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni aruannete kohaselt ei ole ligikaudu veerand Vahemere keskosa marsruudil küsitletud noorukitest kunagi koolis käinud;

H.  arvestades, et 2016. aastal oli rassistlik ja ksenofoobne reaktsioon põgenike, varjupaigataotlejate ja rändajate vastu laialt levinud, ning arvestades, et eelkõige vähemkaitstud rühmad kogevad varjupaigaprotsessis jätkuvalt kõrgemat diskrimineerimise, vägivalla ja uuesti traumeerimise taset;

I.  arvestades, et teatavatele liikmesriikidele juba aastaid avaldunud tugeva rändesurve tõttu on vaja saavutada ELis tõeline solidaarsus, et luua sobivad vastuvõtustruktuurid kõige suuremat puudust kannatavate ja vähemkaitstud isikute jaoks; arvestades, et paljud rändajad jätavad end inimkaubitsejate ja kurjategijate meelevalda ning nad on kaitsetud oma õiguste rikkumise, sealhulgas vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise eest;

J.  arvestades, et naiste ja laste puhul on suurem oht, et inimkaubitsejad nendega kaubitsevad, neid ära kasutavad ja seksuaalselt väärkohtlevad, ning seetõttu on vaja luua lastekaitsesüsteemid ja neid tugevdada, et ennetada lastevastast vägivalda, laste väärkohtlemist, ärakasutamist ja hooletusse jätmist ning sellele reageerida kooskõlas Valletta tegevuskava raames võetud kohustustega;

K.  arvestades, et kõikjal ELis jätkuv terrorirünnakute laine on tekitanud üldist usaldamatust nii rändajatest kui ka ELi kodanikest moslemite vastu ning et teatavad erakonnad kasutavad seda usaldamatust ära ning tarvitavad kultuurilist isoleerumist ja võõraviha propageerivat retoorikat;

L.  arvestades, et eriolukorra ning erakorraliste justiits- ja haldusmeetmete ning piirikontrolli süsteemsest kasutamisest on vähe kasu terroristide vastu, kes on sageli olnud ELi liikmesriikide pikaajalised elanikud ja lausa kodanikud;

M.  arvestades, et mitmed liikmesriigid on varjupaigataotlejate ja rändajate saabumisele reageerinud selliste poliitiliste meetmetega nagu piirikontrolli taaskehtestamine Schengeni ala sisepiiridel ning need on praegu kujunemas üha enam pikaajalisteks meetmeteks;

N.  arvestades, et vihakõne hõlmab nii veebis kui ka mujal kõiki väljendusvorme, mis propageerivad, julgustavad, edendavad või õigustavad rassilist vihkamist, ksenofoobiat või eelarvamusi kellegi soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, omandi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalne sättumuse põhjal ja muid sallimatusest lähtuvaid vihkamisvorme ning see hõlmab ka erakondi ja poliitilisi juhte, kes propageerivad rassistlikke ja ksenofoobseid ideid, poliitikat, kõnet ja tavasid ning levitavad võltsuudiseid; arvestades, et uute meediavormide areng hõlbustab vihakõne levikut internetis; arvestades, et Euroopa Nõukogu arvates vajab internetis leviv vihakõne täiendavat analüüsi ja meetmeid sellise retoorika reguleerimiseks ja uusi viise selle vastu võitlemiseks;

O.  arvestades ohtu, et rassi- või soopõhise vaenu ning vägivalla ja ksenofoobia levikut – kas vihakuritegude, võltsuudiste, sotsiaalvõrgustikes ja muudel veebiplatvormidel levitatavate anonüümsete sõnumite, meeleavalduste või poliitilise propaganda kujul – hakatakse liikmesriikides normaalseks pidama;

P.  arvestades, et tänapäevased ühiskonnad ei saa toimida ega areneda ilma vaba, sõltumatu, professionaalse ja vastutustundliku meediasüsteemita, mis tugineb sellistele põhimõtetele nagu faktide kontrollimine, põhjendatud arvamuste paljususe arvessevõtmine, meedia teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitse ja ajakirjanike turvalisus, samuti sõnavabaduse kaitse ja võltsuudiste piiramine; arvestades, et avalik-õiguslikul meedial on väga suur roll meedia sõltumatuse tagamises;

Q.  arvestades, et rahvusvaheliste ja Euroopa asutuste ja organisatsioonide ning kodanikuühiskonna, sh vabaühenduste hiljutised aruanded näitavad, et mitmes valdkonnas on tehtud edusamme; arvestades siiski, et mõnes liikmesriigis esineb jätkuvalt põhiõiguste rikkumist nii vähemuste diskrimineerimise, korruptsiooni, vihakõne sallimise, kinnipidamistingimuste kui ka rändajate inimväärsete elutingimuste valdkonnas;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aasta märtsis avaldatud aruandest „Violence against women: an EU-wide survey“ (Üleeuroopaline naistevastase vägivalla uuring) nähtub, et kolmandik Euroopa naistest on täiskasvanuna vähemalt korra langenud füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks ning 20 % naistest on kogenud ahistamist internetis; arvestades, et nii kehaline kui ka vaimne naistevastane ja sooline vägivald on ELis laialt levinud ja seda käsitletakse diskrimineerimise äärmusliku vormina, mis mõjutab kõikide ühiskonnakihtide naisi; arvestades, et vaja on täiendavaid meetmeid, et julgustada vägivalla ohvriks langenud naisi oma kogemustest teada andma ja abi otsima;

S.  arvestades, et vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine ja õigus võrdsele kohtlemisele on üks ELi aluspõhimõtteid; arvestades, et ligikaudu 8 % ELi kodanikest kuulub rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % räägib piirkondlikku või vähemuskeelt; arvestades, et praegu on ELi käsutuses vähemuste vastu suunatud süsteemsetele ja institutsioonilistele diskrimineerimis-, rassismi- ja ksenofoobiailmingutele vastamiseks vaid piiratud tõhususega vahendid, kui jätta välja rikkumismenetlused; arvestades, et vähemuste tunnustamine ja nende õiguste austamine on liikmesriigiti erinev; arvestades, et vaatamata komisjonile tehtud mitmele üleskutsele on vähemuste tõhusaks kaitseks astutud vaid piiratud samme;

T.  arvestades, et digitaalmeedia on andnud lastele tohutud võimalused; arvestades, et samal ajal seisavad lapsed silmitsi uute ohtudega; arvestades, et lapsi tuleks teavitada nende põhiõigustest digitaalmaailmas, et muuta see maailm neile turvalisemaks; arvestades, et laste abitelefonid on tähtis vahend lapse õiguste rikkumisega seotud juhtumite puhul; arvestades, et digitaalset kirjaoskust, sealhulgas meedia ja teabe kasutamise oskust, tuleks edendada põhihariduse õppekava osana ja alates esimestest kooliaastatest; arvestades, et põhiõigusi tuleks edendada ja kaitsta veebis samal viisil ja samas ulatuses kui mujal;

U.  arvestades, et e-valitsuse teenused muutusid 2016. aastal kõikjal ELis üha enam juurdepääsetavaks; arvestades, et Euroopa e-õiguskeskkonna portaal võimaldab kodanikel ja õigusala töötajatel saada teavet Euroopa ja riiklike õigusmenetluste ja õigusemõistmise toimimise kohta;

Õigusriik

1.  märgib, et ei riiklik suveräänsus ega ka subsidiaarsuse põhimõte saa õigustada ega seaduspärastada seda, et liikmesriik keeldub süsteemselt järgimast Euroopa Liidu alusväärtusi, mis on olnud inspiratsiooniks ELi aluslepingute sissejuhatavate artiklite koostamisel, mille kõik liikmesriigid on vabatahtlikult heaks kiitnud ja mille austamise kohustuse nad on võtnud;

2.  märgib, et Kopenhaageni kriteeriumide täitmist, mida kontrollitakse riikide ühinemisel Euroopa Liiduga, tuleb pidevalt jälgida ning selle üle tuleb pidada pidevat dialoogi parlamendis, komisjonis ja nõukogus ning nende vahel;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil aluslepingute täitmise järelevalvajana õigus ja volitus kontrollida õigusriigi põhimõtte ja muude Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste järgimist liikmesriikide poolt; leiab seetõttu, et komisjoni võetud meetmed selle ülesande täitmiseks ja selle kontrollimiseks, et liikmesriikide ühinemisel valitsenud tingimusi täidetakse endiselt, ei kujuta endast liikmesriikide suveräänsuse rikkumist; tuletab meelde nõukogu kohustust tegeleda ka ise õigusriigi ja valitsemise küsimustega; tervitab ideed korraldada üldasjade nõukogus korrapäraseid kõnelusi õigusriigi põhimõtte üle ning kutsub nõukogu üles seda teed jätkama, et iga liikmesriiki korrapäraselt hinnata;

4.  võtab teadmiseks jõupingutused, mida komisjon on teinud selleks, et kõik liikmesriigid austaksid täielikult õigusriigi põhimõtet, kuid märgib ka seni kasutatud meetmete ebapiisavust; on seisukohal, et tuleb kasutada kõiki dialoogivõimalusi, ent konkreetsete tulemuste puudumisel ei tuleks dialoogi lõputult pikendada; nõuab, et ELi lepingu artiklit 7 ei peetaks enam pelgalt hüpoteetiliseks vahendiks, vaid et seda rakendataks juhul, kui muud vahendid ei anna tulemusi; tuletab sellega seoses meelde, et artikli 7 rakendamisega ei kaasne automaatselt asjaomase liikmesriigi karistamist;

5.  rõhutab, et EL vajab demokraatliku riigi juhtimisele ja põhiväärtuste kohaldamisele ühtset lähenemisviisi, mis seni puudub, ning et selle üle tuleb demokraatlikult otsustada ja seda arendada, ühendades Euroopa valitsemiskogemused; leiab, et see ühtne lähenemisviis valitsemisele peab hõlmama ühist nägemust enamuse rollist demokraatias, et vältida kuritarvitamist, mis võib viia enamuse türanniani;

6.  tuletab meelde olemuslikku seost õigusriigi ja põhiõiguste vahel; võtab teadmiseks ELi kodanike jõulise mobiliseerumise, millega nad näitavad poolehoidu põhiõigustele ja Euroopa väärtustele; tuletab siinkohal meelde vajadust suurendada kõigi eurooplaste teadlikkust ELi ühistest väärtustest ja põhiõiguste hartast;

7.  leiab, et ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste erinev tõlgendamine ja nende eiramine vähendavad Euroopa projekti sidusust ning nõrgestavad kõikide eurooplaste õigusi ja vajalikku vastastikust usaldust liikmesriikide vahel;

8.  tuletab meelde, Euroopa Parlament tegi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis(2) ettepaneku luua Euroopa mehhanism demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitseks; märgib, et selline mehhanism aitaks kujundada praegu puuduvat koordineeritud Euroopa lähenemisviisi valitsemisele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku sellise mehhanismi loomiseks kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega;

9.  rõhutab, et laiem õigusriigi põhimõtte järgimise järelevalveraamistik aitaks parandada olemasolevate vahendite sidusust ja tõhusust ning vähendada igal aastal kulusid; rõhutab, kui oluline on kasutada kogu järelevalveprotsessis erinevaid ja sõltumatuid allikaid; rõhutab veel kord, kui oluline on põhiõiguste rikkumist pigem ennetada kui reageerida rikkumiste kordumisele;

10.  mõistab teravalt hukka üha suuremad kogunemisvabaduse piirangud ning asjaolu, et mõnel juhul on ametiasutused meeleavaldajate suhtes kasutanud vägivalda; kinnitab veel kord nende põhivabaduste olulist rolli demokraatliku ühiskonna toimimises ning palub komisjonil edendada neid õigusi aktiivselt kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega;

11.  tuletab meelde, et õiguskaitse kättesaadavus on kõikide põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks hädavajalik;

12.  juhib tähelepanu oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile, milles parlament palub komisjonil partnerluses kodanikuühiskonnaga töötada välja ja viia läbi teadlikkuse tõstmise kampaania, et võimaldada liidu kodanikel ja elanikel täiel määral omaks võtta lepingutest ja hartast tulenevad õigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus ja hääleõigus), teavitades eelkõige kodanike õigustest seoses õiguskaitsevahendite ja õiguslike meetmetega juhtudel, mis on seotud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumisega riikide valitsuste või liidu institutsioonide poolt;

13.  kutsub komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles koostama koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ajakohastatud andmebaasid põhiõiguste olukorra kohta konkreetsetes liikmesriikides;

14.  tuletab meelde, et korruptsioon seab ohtu õigusriigi, demokraatia, inimõigused ja kõikide elanike võrdse kohtlemise; kinnitab veel kord, et korruptsioon ohustab head valitsemistava ning õiglast ja sotsiaalselt tasakaalus kohtusüsteemi ning pidurdab majandusarengut; nõuab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid tõhustaksid korruptsioonivastast võitlust, jälgides korrapäraselt ELi ja riiklike vahendite kasutamist;

15.  rõhutab pealtnägijate ja informaatorite olulist rolli selle tagamises, et kuritegelike organisatsioonide tegevuse või õigusriigi põhimõtte raskete rikkumiste eest esitatakse süüdistus ja määratakse karistus;

16.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama Euroopa Prokuratuuri kiiret loomist;

Ränne ja integratsioon

17.  märgib, et kolmandates riikides põhjustavad rännet peamiselt vägivaldsed konfliktid, tagakiusamine, ebavõrdsus, terrorism, repressiivsed režiimid, loodusõnnetused, inimtegevusest tingitud kriisid ja krooniline vaesus;

18.  tuletab meelde, et paljud varjupaigataotlejad ja rändajad kaotavad jätkuvalt elu ja seisavad silmitsi mitmete ohtudega, üritades ebaseaduslikult ELi välispiiri ületada;

19.  väljendab muret asjaolu pärast, et mitmed liikmesriigid on karmistanud oma poliitikat varjupaiga- ja rändeküsimustes ning mõned liikmesriigid ei täida nendes valdkondades täielikult oma kohustusi;

20.  nõuab, et EL ja liikmesriigid seaksid solidaarsuse ning rändajate ja varjupaigataotlejate põhiõiguste austamise ELi rändepoliitika keskmesse;

21.  kutsub liikmesriike üles austama ja täielikult rakendama vastuvõetud ühist Euroopa varjupaigapaketti ja rännet käsitlevaid ühiseid õigusakte, eelkõige selleks, et kaitsta varjupaigataotlejaid varjupaigamenetluse ajal vägivalla, diskrimineerimise ja uuesti traumeerimise eest ning pöörates erilist tähelepanu vähemkaitstud rühmadele; tuletab meelde, et alaealised moodustavad peaaegu kolmandiku varjupaigataotlejatest ning on eriti kaitsetud; kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhustama oma jõupingutusi, et takistada saatjata alaealiste kadumist;

22.  väljendab heameelt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Frontexi vahelise koostöö üle käsiraamatu loomisel alaealiste kohtlemise kohta maismaapiiridel;

23.  tunneb muret suurte erinevuste pärast liikmesriikide vastuvõtutingimustes, kuna mõned liikmesriigid ei taga rahvusvahelise kaitse taotlejate sobivat ja väärikat kohtlemist;

24.  mõistab teravalt hukka inimkaubanduse kasvu, milles osalejad – sealhulgas ametnikud ja valitsuste esindajad – tuleks vastutusele võtta ja kohtu alla anda, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid koostööd ja tõhustaksid võitlust organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas salakaubaveo ja inimkaubanduse, aga ka ekspluateerimise, sunniviisilise töö, seksuaalse väärkohtlemise ja piinamise vastu, kaitstes samal ajal ohvreid;

25.  tuletab meelde, et naiste ja laste puhul on suurem oht, et inimkaubitsejad nendega kaubitsevad, neid ära kasutavad ja seksuaalselt väärkohtlevad;

26.  on seisukohal, et vaja on ohutuid ja seaduslikke rändeteid ning et parim viis kaitsta nende isikute õigusi, kes ei saa seaduslikult Euroopasse siseneda, on tegeleda rändevoogude algpõhjustega, leida konfliktidele jätkusuutlikke lahendusi ning arendada koostööd ja partnerlussuhteid; on veendunud, et nendega tuleks aidata kaasa päritolu- ja transiitriikide kiirele ja jõulisele ja arendamisele, edendada kohalikku majandust ja pakkuda kohapeal uusi võimalusi, samuti investeerida nende transiitriikide varjupaigasüsteemidesse, mis järgivad täiel määral selle valdkonna rahvusvahelist õigust ja põhiõigusi;

27.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tugevdaksid pagulaste jaoks ohutuid ja seaduslikke rändeteid ning eeskätt suurendaksid kõige vähemkaitsud pagulastele pakutavate ümberasustamiskohtade arvu;

28.  tuletab meelde, et tagasisaatmispoliitika peab olema täielikult kooskõlas rändajate põhiõigustega, sealhulgas tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega; on seisukohal, et tagasisaadetavate isikute väärikuse kaitsmisele tuleb pöörata vajalikku tähelepanu, ning nõuab seetõttu, et edendataks vabatahtlikku tagasipöördumist ja päritoluühiskonda taasintegreerimise toetamist;

29.  rõhutab, et EL peab edendama vastuvõtu- ja integratsioonipoliitikat kõigis liikmesriikides ning on vastuvõetamatu, et teatavad liikmesriigid väidavad, et rändeküsimus neid ei puuduta; rõhutab asjaolu, et kogu rände- ja integratsioonipoliitika raames tuleb alati järgida võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; tunneb heameelt Euroopa integratsioonivõrgustiku käivitamise üle ja soovitab suurendada integratsioonivaldkonna parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

30.  tuletab meelde, et on oluline pakkuda nii lastest kui ka täiskasvanutest rändajatele haridust, kuna see on vajalik nende integreerimiseks vastuvõtvasse ühiskonda; juhib tähelepanu nende erivajadustele, eeskätt keeleõppe valdkonnas; toonitab vajadust võtta igas liikmesriigis meetmeid, et anda neile juurdepääs tervishoiule, head elamistingimused ja võimalus perekonnaga taasühineda;

31.  rõhutab, et üldsusele tuleb tagada kultuuridevahelist dialoogi käsitlevad õppevahendid;

32.  toonitab, et igas liikmesriigis tuleb esmajärjekorras võtta meetmeid, et pakkuda kõigile alaealistele rändajatele nõuetekohaseid ja inimväärseid vastuvõtutingimusi, keelekursusi, põhiteadmisi kultuuridevahelisest dialoogist, haridust ja kutsekoolitust;

33.  kutsub liikmesriike üles täiustama oma lastekaitseteenuseid, sealhulgas lastest varjupaigataotlejate, pagulaste ja rändajate jaoks ettenähtud teenuseid; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks eestkostesüsteemide sidusa kontseptsiooni, et kaitsta saatjata alaealiste parimaid huvisid; nõuab erimenetluste väljatöötamist ja kehtestamist, et tagada kõikide laste kaitse kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;

34.  rõhutab, et erineva usulise taustaga inimesed, sealhulgas need, kes on Euroopa Liidus juba kaua elanud, tuleb tingimata võimalikult tulemuslikult Euroopa ühiskonda integreerida;

35.  rõhutab, et sotsiaalse kaasatuse ja haridusstrateegiate ning diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu võitlemise poliitika väljatöötamine võib ära hoida vähemkaitstud isikute liitumise vägivaldsete äärmusorganisatsioonidega;

36.  soovitab täiendada pikaajalise poliitikaga eelkõige õigusvaldkonnas julgeolekualaseid lähenemisviise, mille eesmärk on võidelda Euroopas radikaliseerumise ja terrorismi kõikide vormide vastu, et hoida ära ELi kodanike radikaliseerumist ja nende värbamist vägivaldsetesse äärmusorganisatsioonidesse;

37.  väljendab muret asjaolu pärast, et märkimisväärselt on sagenenud viha väljendamine, vihakõne ja võltsuudised; mõistab hukka vihakuriteod ja vihakõne, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast, usulisest sallimatusest või eelarvamusest isiku puude, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi suhtes ning mida esineb ELis iga päev; rõhutab, et vihakõne ja võltsuudiste levitamise lubamine soodustab populismi ja äärmuslust; on veendunud, et seda kahjulikku arengusuunda saab takistada süstemaatiliste tsiviil- või kriminaalõiguslike meetmetega;

38.  rõhutab, et väärteabe tahtlik levitamine ELis elavate mis tahes isikute kategooria, õigusriigi või põhiõiguste kohta kujutab endast tohutut ohtu ELi demokraatlikele väärtustele ja ühtsusele;

39.  juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalvõrgustikud ja paljude eri meediaplatvormide puhul tagatud anonüümsus soodustavad viha väljendamise mitmesuguseid vorme, sealhulgas paremäärmuslust ja džihadistlikku äärmuslust, ning tuletab meelde, et internet ei saa olla väljaspool seadust;

40.  tuletab meelde, et sõna-, teabe- ja meediavabadus on demokraatia ja õigusriigi tagamisel keskse tähtsusega; mõistab kindlalt hukka vägivalla, surve avaldamise ja ähvardused ajakirjanike ja meedia suunal, kaasa arvatud seoses põhiõiguste rikkumist käsitleva teabe avaldamisega;

41.  mõistab hukka sellise vihakõne trivialiseerimise, mida sponsoreerivad või toetavad ametiasutused, erakonnad või poliitilised liidrid ning mida kajastatakse sotsiaalmeedias;

42.  tuletab meelde, et nende nähtuste vastu tuleb võidelda hariduse ja üldsuse teadlikkuse suurendamise abil; kutsub liikmesriike üles korraldama koolides teadlikkuse suurendamise programme ja nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriikide selle valdkonna jõupingutusi, eeskätt vastavate suuniste koostamise kaudu;

43.  on veendunud, et liikmesriikide politseitöötajate ja õigusasutuste puhul tuleks teadlikkust vihakuritegudest süstemaatiliselt suurendada ning et selliste kuritegude ohvreid tuleks nõustada ja julgustada, et nad kuritegudest teada annaksid; nõuab, et tulemuslikuks võitlemiseks vihakuritegude ja vihakõne vastu korraldataks ELi politsei täitevametnikele kogu ELi hõlmav koolitus; rõhutab, et koolitust peaks pakkuma Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ning see peaks tuginema parimatele tavadele liikmesriikide tasandil ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööle;

44.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon moodustas rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva kõrgetasemelise töörühma;

45.  kutsub komisjoni moodustatud kõrgetasemelist töörühma üles tegelema eeskätt sellega, et ühtlustada kogu Euroopas vihakuriteo ja vihakõne mõistete määratlus; on seisukohal, et see töörühm peaks samuti käsitlema vihakõne ja vägivalla õhutamist poliitikute poolt;

46.  nõuab, et selle nähtuse vastu võideldaks Euroopa õigusaktidega kokkusobimatute väidete või sõnavõttude autorite parema jälgimise, uurimise ja vastutusele võtmise abil asjaomaste õigusasutuste poolt koostöös kodanikuühiskonna ja IT‑ettevõtjatega, kaitstes samas sõnavabadust ja õigust eraelu puutumatusele;

47.  kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama ettepanekut nõukogu raamotsuse (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) uuestisõnastamise kohta, et hõlmata ka muid eelarvamuskuritegude vorme;

Diskrimineerimine

48.  mõistab hukka igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 21, ja kõik muud sallimatuse või ksenofoobia vormid, ning tuletab meelde ELi lepingu artiklit 2;

49.  tunnistab, et sekularism, st kiriku ja riigi range eraldamine, ja riigi erapooletus on hädavajalikud, et kaitsta usu- ja veendumusvabadust, tagada kõigi usutunnituste ja veendumuste võrdne kohtlemine ning võidelda diskrimineerimise vastu usutunnistuse või veendumuste alusel;

50.  märgib, et 2008. aastal esitatud võrdse kohtlemise direktiivi ettepanek ootab endiselt nõukogu heakskiitu; kordab oma üleskutset nõukogule võtta oma seisukoht selle ettepaneku kohta vastu võimalikult kiiresti;

51.  tuletab meelde liikmesriikide kohustust täielikult rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil;

52.  tuletab meelde, et inimõigused on universaalsed ja et ühtegi vähemust ei tohiks diskrimineerida; rõhutab, et vähemuste õigused moodustavad õigusriigi põhimõtte lahutamatu osa; märgib, et kui õigusriigi põhimõtet ei järgita, on vähemuste õiguste rikkumise oht suurem;

53.  mõistab hukka romade kogetava diskrimineerimise, segregatsiooni, vihakõne, vihakuriteod ja sotsiaalse tõrjutuse; mõistab hukka romade pideva diskrimineerimise seoses juurdepääsuga eluasemele, tervishoiule, haridusele ja tööturule; tuletab meelde, et kõik ELi kodanikud peaksid saama võrdselt abi ja kaitset, sõltumata oma etnilisest päritolust;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma vähemuste esindajatega konsulteerides usaldusväärseid ja võrreldavaid võrdõiguslikkuse alaseid andmeid, et mõõta ebavõrdsust ja diskrimineerimist;

55.  palub liikmesriikidel vahetada häid tavasid ja kasutada läbiproovitud lahendusi vähemuste probleemidega tegelemisel kogu Euroopa Liidus;

56.  rõhutab, et on oluline viia ellu võrdõiguslikkuse poliitikat, mis võimaldab kõikidel etnilistel, kultuurilistel ja usuvähemustel kasutada takistamatult oma põhiõigusi;

57.  ergutab liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat, seda tegema; tuletab lisaks meelde vajadust rakendada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raamistikus välja töötatud põhimõtteid;

58.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid arvestaksid nõuetekohaselt vähemuste õigusi, et tagada õigus kasutada liidus vähemuskeeli ja kaitsta keelelist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles täiendama oma kava edendada piirkondlike keelte õpetamist ja kasutamist, mis võib olla viis keelelise diskrimineerimisega võitlemiseks ELis;

59.  soovitab lisada koolide õppekavadesse sallivust käsitleva õppe, et tagada lastele vahendid diskrimineerimise kõikide vormide tuvastamiseks, olenemata sellest, kas see on moslemite, juutide, aafriklaste, romade, LGBTI‑inimeste või muu vähemuse vastu suunatud;

60.  palub komisjonil jagada liikmesriikide parimaid tavasid sooliste stereotüüpide käsitlemiseks koolis;

61.  peab kahetsusväärseks, et LGBTI‑inimesed kannatavad kiusamise ja ahistamise all ning neid diskrimineeritakse eri eluvaldkondades;

62.  mõistab hukka LGBTI‑inimeste igasuguse diskrimineerimise; ergutab liikmesriike võtma vastu homofoobia- ja transfoobiavastaseid õigusakte ja poliitikameetmeid;

63.  ergutab komisjoni esitama tegevuskava, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed õigused ja võimalused, austades samas liikmesriikide pädevusi, ning jälgima LGBTI‑inimeste õiguste seisukohalt asjakohaste ELi õigusaktide nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes töötavad LGBTI‑inimeste õiguste nimel;

64.  palub liikmesriikidel, kes on vastu võtnud õigusaktid samasooliste isikute kooselu ja/või abielu kohta, tunnustada teistes liikmesriikides vastu võetud sarnase mõjuga õigusnorme; tuletab meelde liikmesriikide kohustust täielikult rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, sealhulgas samasooliste paaride ja nende laste suhtes; väljendab rahulolu asjaoluga, et üha enam liikmesriike on vastu võtnud ja/või kohandanud oma vabaabielu, tsiviilpartnerlust ja abielu käsitlevaid õigusakte, et teha lõpp samasooliste paaride ja nende laste diskrimineerimisele seksuaalse sättumuse alusel, ning kutsub ülejäänud liikmesriike üles võtma vastu samasuguseid seadusi; palub komisjonil esitada ettepanek kõigi perekonnaseisuaktide, sealhulgas soo- ja abielutunnistuste ning registreeritud partnerlust käsitlevate dokumentide kehtivuse täieliku vastastikuse tunnustamise kohta kogu ELis, et vähendada õiguslikke ja haldustõkkeid, mis diskrimineerivad oma vaba liikumise õigust kasutavaid kodanikke;

65.  väljendab heameelt algatuste üle keelustada LGBTI sättumuse muutmise teraapiad ja keelata transidentiteetide patologiseerimine ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu sarnased meetmed, millega austatakse ja kaitstakse õigust sooidentiteedile ja sooväljendusele;

66.  taunib asjaolu, et transsoolisi inimesi peetakse enamikus liikmesriikides endiselt vaimselt haigeteks, ning palub asjaomastel riikidel vaadata läbi riiklikud vaimse tervise kataloogid ja töötada välja alternatiivsed stigmadeta juurdepääsumudelid, tagades, et meditsiiniliselt vajalik ravi jääks kõigile transsoolistele inimestele kättesaadavaks; mõistab hukka asjaolu, et mitmes liikmesriigis kehtib praegugi transsoolistele inimestele muutunud soo tunnustamiseks (ka passis ja isikut tõendavates ametlikes dokumentides) meditsiinilise sekkumise nõue ja soo korrigeerimise puhul sundsteriliseerimise nõue; märgib, et sellised nõuded kujutavad endast selgelt inimõiguste rikkumist; palub komisjonil esitada liikmesriikidele suunised Euroopa parimate näidete kohta õigusliku sootunnustamise valdkonnas; kutsub liikmesriike üles tunnustama soovahetust ja tagama juurdepääsu kiiretele, kättesaadavatele ja läbipaistvatele õiguslikele sootunnustamismenetlustele ilma meditsiiniliste nõueteta, nagu operatsioon, steriliseerimine või psühhiaatri nõusolek;

67.  kiidab heaks komisjoni algatuse nõuda Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) läbivaatamisel transsoolise identiteedi depatologiseerimist; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et hoida ära lapsena esineva soolise variatiivsuse muutumine uueks RHK kohaseks diagnoosiks;

68.  palub komisjonil koguda andmeid inimõiguste rikkumiste kohta, millega intersoolised inimesed seisavad silmitsi kõigis eluvaldkondades, ning esitada liikmesriikidele suunised intersooliste inimeste põhiõiguste kaitsmise parimate tavade kohta; peab kahetsusväärseks, et ELi liikmesriikides tehakse endiselt intersooliste laste suguelundite n‑ö normaalseks muutmise operatsioone, kuigi see ei ole meditsiiniliselt vajalik ja meditsiinilised protseduurid põhjustavad lastele pikaajalise psühholoogilise trauma;

69.  kutsub liikmesriike üles rakendama täies ulatuses ohvrite õiguste direktiivi(3) ning selgitama välja ja kõrvaldama puudusi oma ohvrite õiguste kaitsmise süsteemis, pöörates erilist tähelepanu vähemkaitstud rühmadele, nagu laste, vähemusrühmade või vihakuritegude ohvrite õigused;

70.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võitleksid naistevastase vägivalla ja diskrimineerimise kõikide vormide vastu ning võtaksid süüdlased vastutusele; palub liikmesriikidel eeskätt tegeleda tulemuslikult igasuguse koduvägivalla ja seksuaalse ärakasutamise tagajärgedega, muu hulgas pagulaste ja lapsrändajate puhul, ning varajase ja sundabielu küsimustega;

71.  palub liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid ning pakkuda politsei- ja kohtuametnikele regulaarseid koolitusi naistevastase vägivalla uute vormide kohta;

72.  tunneb heameelt, et kõik liikmesriigid on allkirjastanud Istanbuli konventsiooni ja et Euroopa Liit on selle allkirjastanud; palub nendel liikmesriikidel, kes veel ei ole konventsiooni ratifitseerinud, seda teha;

73.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi võitluses seksuaalse ahistamise ja seksuaalvägivalla vastu;

74.  tuletab meelde, et eakate vaesus on eriti murettekitav naiste puhul, sest püsiv sooline palgalõhe toob kaasa soolise pensionilõhe;

75.  kutsub liikmesriike üles looma asjakohase poliitika eakate naiste toetamiseks ja hüvitiste valdkonnas sooliste erinevuste struktuursete põhjuste kaotamiseks;

76.  rõhutab vajadust lõpetada puuetega inimeste diskrimineerimine, tagades neile võrdsed sotsiaalsed ja poliitilised õigused, sealhulgas õiguse hääletada, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis;

77.  tõdeb, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis on seotud mitmete inimõigustega, sealhulgas õigusega elule, õigusega mitte langeda piinamise ohvriks, õigusega tervisele, õigusega eraelu puutumatusele, õigusega haridusele ja diskrimineerimiskeeluga; rõhutab sellega seoses, et puuetega inimestel on õigus teistega võrdsetel alustel kasutada kõiki oma põhiõigusi;

78.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tunnustaksid ennetavatele tervishoiuteenustele juurdepääsu põhiõigust; rõhutab, et liidul peab olema oma roll selles valdkonnas teadlikkuse suurendamisel ja sellealaste parimate tavade edendamisel, sealhulgas seoses ELi tervisestrateegiaga ja austades samas liikmesriikide pädevusi, kuivõrd tervis on põhiline inimõigus, mis on väga oluline teiste inimõiguste kasutamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et sidusus ja järjepidevus ELi inimõigustealaste sise- ja välispoliitikameetmete vahel on ülisuure tähtsusega;

79.  rõhutab, et igasugune valimatu massilise jälgimise süsteem rikub tõsiselt kodanike põhiõigusi; rõhutab, et liikmesriikide luureorganite jälgimisalase võimekusega seotud seadusandlikud ettepanekud peavad alati olema kooskõlas hartaga ning vajalikkuse, proportsionaalsuse ja seaduslikkuse põhimõttega;

80.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles propageerima kadunud laste otsimise abitelefoni (116 000) ja laste abitelefonide (116 ja 111) numbreid üldsuse ja liikmesriikide lastekaitsesüsteemide asjaomaste sidusrühmade seas; kutsub liikmesriike üles tagama, et kodanikel on juurdepääs nõuetekohastele ja lastesõbralikele teenustele, mis on kogu ELis iga päev ööpäevaringselt kättesaadavad; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles eraldama vajaduse korral piisavalt rahalisi vahendeid;

81.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid ühendaksid jõupingutused, et võidelda laste õiguste rikkumise vastu veebis; kordab oma nõudmist, et liikmesriigid, kes ei ole üle võtnud direktiivi, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust(4), võtaksid direktiivi üle ning rakendaksid seda tulemuslikult; palub liikmesriikidel suurendada õiguskaitseasutuste juriidilisi õigusi, tehnilist võimekust ja rahalisi vahendeid, et tihendada koostööd (sh Europoliga), mille eesmärk on selle probleemiga tegeleda; rõhutab lastega töötavate spetsialistide rolli laste vastu toime pandud füüsilise ja psühholoogilise vägivalla, sealhulgas küberkiusamise märkide tuvastamisel; kutsub liikmesriike üles suurendama nende spetsialistide teadlikkust ja neid vastavalt koolitama;

82.  võtab teadmiseks teatavate liikmesriikide positiivsed arengusuundumused ohvrite õiguste valdkonnas; märgib siiski, et endiselt esineb ilmseid puudujääke kuriteoohvreid toetavates üldteenustes;

83.  väljendab heameelt ELi e‑valitsuse tegevuskava (2016–2020) ja Euroopa e‑õiguskeskkonna tegevuskava (2014–2018) üle;

84.  ergutab komisjoni nimetama ametisse afrofoobia ja romavastasuse vastu võitlemise ELi koordinaatorid, kes vastutaksid koordineerimise ja sidususe parandamise eest ELi institutsioonide ja asutuste, liikmesriikide ja rahvusvaheliste osalejate vahel ning afrofoobia ja romavastasuse vastu võitlemise olemasoleva ja uue ELi poliitika arendamise eest; rõhutab eelkõige, et romavastasuse vastu võitlemise ELi koordinaatori roll peaks olema tõhustada ja täiendada komisjoni diskrimineerimiskeeldu ja romasid käsitleva koordineerimisüksuse tööd, tugevdades selle meeskonda, eraldades piisavalt vahendeid ja võttes tööle rohkem inimesi, et oleks piisavalt võimekust võidelda romavastasusega, suurendada teadlikkust romade holokaustist ja edendada holokausti mälestamist; soovitab võtta vastu Euroopa raamistikud afrofoobia, antisemitismi ja islamofoobia vastu võitlemise riiklike strateegiate kohta;

85.  mõistab hukka sammud, mida liikmesriikide valitsused on astunud kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide õõnestamiseks ja halvustamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuge, kuna nad teevad sageli olulist tööd, mis täiendab riigi sotsiaalteenuseid, või isegi täidavad riigi poolt täitmata lünki;

86.  kutsub üles nimetama ametisse ELi kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja demokraatia koordinaatori, kelle ülesanne oleks koordineerida ELi ja liikmesriikide selle valdkonna tööd, teostada järelevalvet ja olla valitsusväliste organisatsioonide kontaktpunkt selliste ahistamisjuhtumite puhul, mis piiravad nende tööd;

87.  kutsub komisjoni üles kehtestama kodanikuühiskonna kaasamise suuniseid ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi näitajaid;

o
o   o

88.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) http://migration.iom.int/docs/2016_Flows_to_Europe_Overview.pdf
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).


ELi mesindussektori väljavaated ja probleemid
PDF 231kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta (2017/2115(INI))
P8_TA(2018)0057A8-0014/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni meemesilaste tervise ja mesindussektori probleemide kohta(1),

–  võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi (8606/11 ADD 1 REV 1) meemesilaste tervist käsitleva komisjoni teatise (COM(2010)0714) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa mesilaste ja tolmeldamise nädalat EU Bee Week, mida on Euroopa Parlamendis korraldatud alates 2012. aastast,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2017. aasta septembris avaldatud aruannet „Collecting and Sharing Data on Bee Health: Towards a European Bee Partnership“ (Mesilaste tervist käsitlevate andmete kogumine ja jagamine: Euroopa mesilaspartnerluse suunas), mis pani aluse Euroopa mesilaspartnerlusele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0014/2018),

A.  arvestades, et mesindussektor on Euroopa põllumajanduse lahutamatu osa ning sellesse kuulub ELis rohkem kui 620 000 mesinikku(2); arvestades, et mesindusega tegeletakse laialdaselt hobi korras või mee tootmiseks omatarbeks, aga ka ametialaselt;

B.  arvestades, et mesilaste majanduslik väärtus seisneb tolmeldamises ning mee, meevaha ja muude mesindustoodete tootmises, kuid samal ajal on väga olulised ka puitraamid ja mesilastarud ning mesindusturism;

C.  arvestades, et mesindussektor on ELi jaoks ülioluline ning täidab ühiskonnas keskset osa nii majanduslikult (aastas umbes 14,2 miljardit eurot) kui ka keskkonnaalaselt, säilitades ökoloogilise tasakaalu ja bioloogilise mitmekesisuse, sest Euroopas sõltub 84 % taimeliikidest ja 76 % toiduainetööstusest mets- ja meemesilaste abil toimuvast tolmeldamisest;

D.  arvestades, et mesilased ja teised tolmeldajad tagavad tolmeldamise ja seeläbi paljude kultuur- ja looduslike taimede paljunemise, kindlustades kogu maailmas, sh Euroopas tasuta toidutootmise ja toiduga kindlustatuse ning bioloogilise mitmekesisuse säilimise; arvestades, et ELis ei ole tolmeldamise tähtsust piisavalt tunnustatud ja seda võetakse tihti enesestmõistetavana, samas kui näiteks USAs kulutatakse kunstlikule tolmeldamisele igal aastal kokku kaks miljardit eurot; arvestades, et Euroopas elab umbes 10 % maailma mesilaste mitmekesisest populatsioonist; arvestades, et Prantsusmaa riikliku põllumajandusuuringute instituudi andmetel läheks mesilaste suremine maksma maailmas 150 miljardit eurot ehk 10 % toidu turuväärtusest, mis tõendab vajadust tolmeldavaid putukaid kaitsta;

E.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutiste uuringute kohaselt mõjutab tolmeldavate putukate asustustiheduse ja mitmekesisuse suurendamine otseselt saagikust ja saab seeläbi aidata väikestel põllumajandustootjatel suurendada oma tootlikkust keskmiselt 24 %;

F.  arvestades, et mitte kõikidel riikidel ei ole mesinike ja mesitarude registreerimise süsteemi, mis lihtsustaks sektori, turu ja mesilaste tervisega seotud arengusuundade jälgimist;

G.  arvestades, et komisjon tagas 2004. aastal riiklikele mesindusprogrammidele üksnes mesindustegevuse jaoks 32 miljonit eurot aastas, ja arvestades, et seda suurendati 2016. aastal 36 miljoni euroni, kuid seda on endiselt liiga vähe (summa moodustab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest kõigest 0,0003 %);

H.  arvestades, et 2004.–2016. aastal suurenes meemesilasperede arv tänu uute liikmesriikide ühinemisele 47,8 %, kuid ELi rahastamine suurenes vaid 12 %, mis tähendab, et kättesaadavatest ELi rahalistest vahenditest ei piisa selleks, et säilitada mesilaste populatsiooni ja aidata liikmesriikides, kus mesilaste suremuse määr on kõrge, mesinikel mesilasperesid isendite arvu vähenemise järel asjakohaselt uuendada;

I.  arvestades, et vaatamata sellele statistilisele suurenemisele on paljud kutselised mesinikud tegevuse lõpetanud ning mõnes liikmesriigis on mesilasperede arv kliimamuutuste mõju (nt kevadkülma, põua, tulekahjude), teatavate keemiliste toimeainete ja ELi mee siseturu häirete tõttu vähenenud 50 % või rohkem(3); arvestades, et praegu registreeritakse jätkuvalt palju talviste kahjude ja häirete juhtumeid;

J.  arvestades, et ELi kaasrahastatavad mesindussektori riiklikud programmid avaldavad üldist positiivset mõju; arvestades, et tõenäoliselt on pigem riigisisene rakendamine see, mis võib mõnikord põhjustada sektori usalduse ja seetõttu ka vahendite kasutuselevõtmise vähenemist;

K.  arvestades, et mesindussektor kannatab eriti tõsise demograafilise ja vananemisprobleemi all, sest vaid väike protsent mesinikest on alla 50-aastased, mis seab sektori tuleviku ohtu; arvestades, et mesindus võib maapiirkondades pakkuda noortele tööd ja aidata integreeruda, sest paljudes Euroopa piirkondades on juurdepääs maale piiratud;

L.  arvestades, et head teoreetilised teadmised ja praktiline koolitus võivad aidata paremini mõista mesilasperedega seotud probleeme ja nendega toime tulla ning on seetõttu olulised; arvestades, et mesinikud peaksid tegutsema vastutustundlikult ja professionaalselt ning tihedas koostöös põllumajandustootjatega, et tulla toime selliste tulevaste probleemidega nagu kliimamuutused, loodusõnnetused, mesilaste korjealade vähenemine, mõnes piirkonnas metsloomade ja teatavat liiki rändlindude rünnakud (mesilastarud on suures osas kaitsetud nende eest, kuna mesindusega tegeldakse sageli vabas õhus) ning mõnes liikmesriigis suur halduskoormus;

M.  arvestades, et ELi kaasrahastatavad riiklikud mesindusprogrammid annavad osalejatele võimaluse teha teadus- ja arendusprojekte; arvestades, et edukad projektid võivad aidata oluliselt kaasa sektori tugevdamisele ning aidata sel paremini vastu pidada looduslikele ja turukriisidele; arvestades, et teadmiste edasiandmine ning heade ja uuenduslike tavade vahetamine annavad Euroopa mesindussektorile lisaväärtust, eriti kui neid täiendab konkreetne programm, nagu praegune Erasmuse programm mesinikele, mida viiakse ellu ÜPP teise samba raames;

N.  arvestades, et nn rändpõllumajandusel on palju häid, aga ka probleemseid külgi, eelkõige seoses ohtlike olukordade levimist takistavate eeskirjade täitmisega; arvestades, et seetõttu tuleb teha hoolikamat järelevalvet;

O.  arvestades, et praegune mesilaste ja looduslike tolmeldajate suremuse suurenemine Euroopas on murettekitav, sest see avaldab negatiivset mõju põllumajandusele, bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele; arvestades, et on palju stressitegureid, mis põhjustavad mesilaste suremuse suurenemist ning mis erinevad vastavalt piirkonnale, kohalikule eripärale ja kliimatingimustele; arvestades, et nendeks on muu hulgas selliste invasiivsete võõrliikide nagu varroalesta, tarumardika (Aethina tumida) ja Aasia vapsiku (Vespa velutina) ning Ameerika haudmemädaniku tugev mõju, aga ka loomapatogeenid, nagu nosemoos, teatavate taimekaitsevahendite ja muude biotsiidide toimeainete mõju, kliimamuutused, keskkonnaseisundi ja elupaikade halvenemine ning õistaimede järkjärguline kadumine; arvestades, et mesilased sõltuvad põllumajandusmaast, mille pinnas ja mitmekesised põllumajanduskultuurid tagavad nende peamise toiduallika, ning seepärast oleks kasulik, kui nii mesinikud kui ka põllumajandustootjad kohaldaksid teatavat tüüpi ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid, mida nimetatakse mesindusaladeks; seda võiks laialdaselt kasutada kõikides liikmesriikides, eriti vähese õitsemise perioodil;

P.  arvestades, et mesinikud ei suuda tihti võidelda mesilaste haiguste ja parasiitidega, sest neil puuduvad selleks vajalik teave, väljaõpe ja tõhusad vahendid, näiteks kättesaadavad mesilaste ravimid; arvestades, et mesinikud saavad toetust varroalestavastaste kaitsemeetmete võtmiseks, kuigi need meetmed ei ole veel täiesti edukad, kuna teadus- ja arendustegevus ei ole lahendanud veel selliseid küsimusi nagu parasiitliikide vastane töötlemine, mesilaste toitumise mõjutamine ja kemikaalidega kokkupuude;

Q.  arvestades, et mesinike kohustus anda teada haigustest ja parasiitidest põhjustab tarude süstemaatilise hävitamise, mistõttu võivad nad neist teatamata jätta; arvestades, et turul on mesilaste haiguste raviks kättesaadavad ravimid piiratud ega vasta tõhusate veterinaarravimite suurenenud vajadusele; arvestades, et varroosi kontrolli all hoidmiseks on katsetatud mitut looduslikku ainet, millest kolm – sipelghape, oblikhape ja tümool – on saanud looduslike vahendite aluseks;

R.  arvestades, et monokultuuride kasvatamine, kasutades selliseid põllumajanduskultuuride sorte ja hübriide, mis toodavad vähem nektarit ja õietolmu ning mille õitsemisaeg on lühem, vähendab oluliselt nii bioloogilist mitmekesisust kui ka mesilaste korjealana kasutatavaid alasid; arvestades, et Briti teadlased jõudsid hiljuti järeldusele, et kohalikud ja piirkondlikud mesilasliigid peavad asjaomases piirkonnas paremini vastu, kui mujalt sisse toodud meemesilasliigid(4); arvestades, et Euroopa mesindussektori pikaajaline seisund ja kestlikkus sõltub kohalike meemesilaste ökotüüpide pikaajalise hea käekäigu ja kestlikkuse tagamisest, arvestades nende mitmekesisust ja võimet kohaliku keskkonnaga kohaneda;

S.  arvestades, et valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) on oma 26. veebruaril 2016. aastal vastu võetud aruandes ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on oma ülemaailmses integreeritud hinnangus süsteemsete insektitsiidide kohta hoiatanud tolmeldajate vähenemise eest; arvestades, et mesilased on keskkonna kvaliteedi oluline näitaja;

T.  arvestades, et mesinikud, põllumajandustootjad, keskkonnakaitsjad ja kodanikud soovivad meetmeid, mille aluseks on ühene teaduslik seisukoht mesilaste suremuse kõigi põhjuste suhtes, sealhulgas EFSA kindlaks määratud pestitsiidide toimeainete, näiteks mõnede neonikotinoidide ja mõnede muude süsteemsete insektitsiidide mõju suhtes;

U.  arvestades, et teaduslike järelduste erinevus võib osaliselt tuleneda erinevate analüüsimeetodite ja uuringuprotokollide kasutamisest; arvestades, et kuna tolmeldajate uuringud ei ole ELi tasandil koordineeritud ning andmed ei ole ühtlustatud ega eri sidusrühmadele kättesaadavad, on palju lahknevaid või vastuolulisi uuringutulemusi;

V.  arvestades, et on oluline säilitada ja tihendada kõigi sidusrühmade (mesinikud, põllumajandustootjad, teadlased, vabaühendused, kohalikud ametiasutused, taimekaitsevahendite tootjad, erasektor, veterinaararstid ja üldsus) dialoogi ja koostööd, et koordineerida uuringuid ja jagada kõiki asjakohaseid kogutud andmeid õigel ajal;

W.  arvestades, et on üldine nõudlus ühise ja ühtlustatud andmebaasi järele, mis sisaldab muu hulgas teavet põllumajanduskultuuride ja -tavade, kahjurite ja haiguste esinemise, kliima ja ilmastikutingimuste, maastiku ja taristu, mesilasperede asustustiheduse ja piirkonna mesilaste suremuse määra, aga ka mesilastele kahjutute asjaomaste digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate ning muude vahendite kohta, nagu on soovitatud 2017. aasta juunis vastu võetud Euroopa mesilaspartnerluse algatuses; arvestades, et selleks, et otsustamisel saaks tugineda uusimatele teadusandmetele, on vaja EFSA põhjaliku teadusuuringu tulemusi, mis on viibinud juba rohkem kui aasta; arvestades, et kiiremas korras on vaja selgeid tulemusi mesilaste tervise kõikide näitajate kohta, et peatada ja vähendada mesilaste suremist, eelkõige avamaal tehtavate katsete kaudu; arvestades, et mesinikud, põllumajandustootjad ja kodanikud ootavad, et komisjon jälgiks koos asjaomaste ELi ametite ja liikmesriikide ekspertidega tähelepanelikult EFSA suuniseid, mis käsitlevad taimekaitsevahendite mesilastele avalduva mõju hindamist, ning et liikmesriigid rakendaksid neid nõuetekohaselt;

X.  arvestades, et mee tootmist mõjutavad ka ilmastikutingimused, sest soe ja niiske ilm soodustab mee tootmist, kuid külm ja märg ilm takistab seda; arvestades, et sügisesed ja talvised kahjud põhjustavad mesilasperede suuruse ja mee tootmise vähenemist, mis mõnes liikmesriigis võib ulatuda kuni 50 %-ni ja mõnes piirkonnas isegi 100 %-ni;

Y.  arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata meemesilaste populatsiooni suuruse erinevustele eri põllumajandusmaadel, pidades silmas, et mõnes mett tootvas riigis see suureneb ja teistes väheneb;

Z.  arvestades, et mesilaste suremuse suurenemise tõttu on mesinikud sunnitud sagedamini ostma uusi mesilasperesid, mis põhjustab tootmiskulude suurenemist; arvestades, et mesilaspere hind on alates 2002. aastast tõusnud vähemalt neli korda; arvestades, et mesilaspere asendamine võib tihti põhjustada tootmise vähenemist lühiajalises ja keskpikas plaanis, kuna uued pered on alguses vähem tootlikud; arvestades, et mesinikud ei tooda mett mitte kunagi nii paljude mesilasperedega nagu arvandmed näitavad, sest aasta jooksul taastavad nad mesilasperede esialgse arvu saagikuse koguse arvelt, kuna hävinud mesilasperede taasasustamiseks on samuti vaja mett;

AA.  arvestades, et viimase 15 aasta jooksul on mõnes kolmandas riigis toodetud ja sealt eksporditud mee kogus suurenenud kaks korda; arvestades, et ELi meega isevarustamise määr on vaevalt 60 % ja see näitaja ei ole tõusuteel, samas kui perioodil 2003‒2016 suurenes tarude arv ELis peaaegu kaks korda ja mesinike arv 470 000‑lt ligikaudu 620 000‑ni; arvestades, et 2016. aastal olid Euroopa kolm suurimat meetootjat Rumeenia, Hispaania ja Ungari, kellele järgnesid Saksamaa, Itaalia ja Kreeka;

AB.  arvestades, et EL impordib igal aastal umbes 40 % oma meest; arvestades, et 2015. aastal oli imporditud mesi keskmiselt 2,3 korda odavam kui ELis toodetud mesi; arvestades, et EL impordib aastas ligikaudu 200 000 tonni mett, peamiselt Hiinast, Ukrainast, Argentinast ja Mehhikost, mis seab Euroopa mesinikud võrreldes kolmandate riikide tootjatega väga ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning takistab enese varustamist suuremal määral; arvestades, et imporditud mesi ei vasta sageli ELi mesinikele kohaldatavatele normidele;

AC.  arvestades, et tarbijad arvavad sageli, et söövad Euroopa Liidus toodetud mett, kui osa sellest meest on tegelikult ELi ja kolmandate riikide mee segu ning suur osa imporditud meest on võltsitud;

AD.  arvestades, et alates 2002. aastast on maailma suurtes meetootmispiirkondades mee kogus mesilaste halva tervise tõttu samaks jäänud või vähenenud, kuid Hiinas toodetud mee kogus on kahekordistunud (alates 2012. aastast on see ligikaudu 450 000 tonni aastas) ning moodustab rohkem kui ELis, Argentinas, Mehhikos, USAs ja Kanadas toodetud mee kogus kokku;

AE.  arvestades, et 2015. aastal oli rohkem kui pool ELi imporditud meest (ligikaudu 100 000 tonni) pärit Hiinast, mis ületab 2002. aastal imporditud kogust kaks korda, ehkki mujal maailmas on mesilasperede arv vähenenud; arvestades, et vastavalt mesinike ühenduste ja spetsialistide andmetele võib suur osa Hiinast imporditud meest olla segatud eksogeense roosuhkru või maisisuhkruga; arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei suuda teha analüüse, et tuvastada ELi välispiiripunktides imporditud mee puhul eeskirjade eiramise juhtumid;

AF.  arvestades, et mesi on maailmas enim võltsitud toodete seas kolmandal kohal; arvestades, et võltsimine kahjustab märkimisväärselt Euroopa mesinikke ja põhjustab tarbijatele tõsiseid terviseohte;

AG.  arvestades, et asjatundjate arvates ei lahendanud Hiinast mett eksportivad ettevõtjad 2002. aasta klooramfenikooli probleemi mitte eeskirjadest kinnipidamisega, vaid mee mikrofiltreerimisega;

AH.  arvestades, et põllumajanduse ja kalanduse nõukogu arutas 2015. aasta detsembris oma kohtumisel imporditud mee kvaliteedi ja Euroopa mesindussektori konkurentsivõimega seotud küsimusi; arvestades, et sellest tulenevalt tellis komisjon mee tsentraliseeritud kontrollimise;

AI.  arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskus uuris liikmesriikide meeproove ja tegi muu hulgas kindlaks, et ELi välispiiripunktides ja importijate valdustes võetud proovidest ei vastanud 20 % meedirektiivis (2001/110/EÜ) sätestatud mee koostisele ja/või meetootmise protsessidele ja 14 % meeproovidest sisaldas lisatud suhkrut; arvestades, et sellest hoolimata jõuab võltsitud mesi jätkuvalt Euroopasse;

AJ.  arvestades, et ELis rakendatava codex alimentarius’e kohaselt on mesi looduslik toode, millele ei tohi lisada ühtegi ainet või millest ei tohi ühtegi ainet eraldada ning mida ei tohiks väljaspool taru kuivatada;

AK.  arvestades, et Euroopa meeturu tasakaalustamatus, mis on tingitud võltsitud ja madala hinnaga mee hulgi-impordist, põhjustas ELi peamistes tootjariikides (Rumeenias, Hispaanias, Ungaris, Bulgaarias, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Horvaatias) aastatel 2014–2016 mee ostuhinna alanemist poole võrra ning sellest tulenevalt on Euroopa mesinike olukord jätkuvalt raske ja neile kahjulik;

AL.  arvestades, et meedirektiivi, mida on muudetud direktiiviga 2014/63/EL, artikli 2 lõike 4 teise lõigu punktis a on sätestatud, et juhul kui mesi on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib asendada päritoluriikide kohustusliku märke vajaduse korral ühega järgmistest märgetest: „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“ või „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“; arvestades, et märge „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“ ei ole tarbijale piisavalt informatiivne;

AM.  arvestades, et paljud mee pakendajad ja meega kauplejad kuritarvitavad seda märgistusviisi, et varjata tegelikku päritoluriiki ja vastavatest eri riikidest pärit mee osakaalu, sest aina teadlikumad ostjad on teatavatest riikidest pärit toiduainete suhtes umbusklikud; arvestades, et suurtes meetootmisriikides, nagu USA, Kanada, Argentina või Mehhiko, on palju rangemad mee märgistamise nõuded kui ELi lihtsustatud eeskirjad ja nii tagavad nad palju vajaliku tarbijateabe paremini kui EL;

AN.  arvestades, et kehtivates eeskirjades ei võeta arvesse pettusi, mis mõjutavad töödeldud tooteid, näiteks küpsiseid, hommikusöögihelbeid, kondiitritooted jms; arvestades, et märge „mesi“ võib eksitada tarbijaid seoses asjaomase toote tegeliku sisaldusega, sest seda kasutatakse sageli juhul, kui toote suhkrusisaldusest on tunduvalt vähem kui 50 % pärit meest;

AO.  arvestades, et 2014. aastal käivitatud Euroopa algatus meega hommikusöögi kohta on väga edukas ja see suurepärane algatus on avatud kõigile liikmesriikidele, et aidata õpetada lapsi sööma tervislikke tooteid, nagu mesi, ja edendada mesindussektorit; arvestades, et 11. mail 2015 tegi Sloveenia põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel ettepaneku, et ÜRO kuulutaks 20. mai ametlikult ülemaailmseks mesilaste päevaks, kusjuures ideed toetasid laialdaselt kõik liikmesriigid ning selle kiitis heaks ka FAO oma 2017. aasta juulis Roomas toimunud konverentsil; arvestades, et kohtumisel lepiti kokku, et mesindussektorile tuleks pöörata eritähelepanu põllumajanduse, taimekaitse ja säästva põllumajanduse seisukohast, sest mesilased avaldavad kogu maailma ökoloogilisele tasakaalule suurt mõju;

AP.  arvestades, et ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava programmid on oluline vahend, mis aitab laste jaoks taastada seose põllumajanduse ja ELi mitmesuguste põllumajandustoodetega, eriti oma piirkonna toodanguga; arvestades, et lisaks värskete puu- ja köögiviljade söömise ning piima joomise edendamisele saavad liikmesriigid lisada nendesse programmidesse oma kohalikke, piirkondlikke või riigi tunnustooteid, nagu mesi;

AQ.  arvestades, et kuigi kohalike tootjate kaasamisega ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kavasse kaasneb täiendav halduskoormus ja lisakulu, võib võimalik kasu – teadlikkuse suurendamine mee toiteväärtusest ja mesinduse tähtsusest, tarbimise suurendamise soodustamine ja peamiselt kohalike mesinike sujuv kaasamine – mõjuda sektorile ja kogu meetootmise ahelale positiivselt; arvestades, et kohalikel tootjatel on raskusi ELi koolikavade programmides osalemisega, sest mõnes liikmesriigis kohaldatakse väikeses koguses mee otsetarnimist käsitlevaid õigusakte piiravalt; arvestades, et oluline on soodustada kohalikku tootmist ja kohaliku toodangu tarbimist;

AR.  arvestades, et mee tarbimise aastamäär on ELi liikmesriikides väga erinev: kui Lääne-Euroopa liikmesriikides tarbitakse mett keskmiselt 2,5–2,7 kg inimese kohta, siis liikmesriikides, mis ühinesid ELiga alates 2004. aastast, on see näitaja mõnel juhul vaid 0,7 kg inimese kohta; arvestades, et Euroopa kvaliteedikavad ja eelkõige geograafiliste tähiste kavad on töökohtade säilitamise ja loomise jaoks väga olulised; arvestades, et seni on registreeritud rohkem kui 30 mee geograafilist tähist; arvestades, et märkeid „Euroopa“ ja „valmistatud Euroopas“ seostatakse sageli kvaliteetsete toodetega;

AS.  arvestades, et meel on positiivne füsioloogiline mõju, eriti tervisele, võttes arvesse tema antiseptilisi, põletikuvastaseid ja raviomadusi, mida võiks tulevases põllumajanduspoliitikas täiendavalt tunnustada;

AT.  arvestades, et arvukad näited mesinike organiseerumise ja otsemüügi kohta näitavad, et lühikestes tarneahelates ja kohalike tootjate turgudel on mee, eriti mahemee ja muude mesindustoodete müük väga edukas;

AU.  arvestades, et viimastel aastatel on kogunud populaarsust mesilaste pidamine linnades, mis võib suurendada teadlikkust loodusest ja mesinduse kasulikkusest kodanike, sealhulgas laste seas laiemalt; arvestades, et õistaimede istutamine aedadesse ja linnapiirkondadesse avaliku sektori ja/või kohalike ning piirkondlike asutuste poolt aitab samuti rikastada tolmeldajate toitumisallikate mitmekesisust;

AV.  arvestades, et muud mesindustooted, nagu õietolm, taruvaik, mesilasvaha, mesilasmürk ja mesilaspiim, aitavad oluliselt suurendada kodanike heaolu, neid kasutatakse kvaliteetse toiduainena ja need on osa looduslähedasemast elustiilist; arvestades, et neil on oluline roll ka tervishoiu- ja kosmeetikasektoris ning seetõttu kujutavad nad endast täiendavat ressurssi mesinike majandusliku olukorra parandamiseks; arvestades, et need tooted ei ole siiski meedirektiivis määratletud ning nende väljajätmine takistab tõhusa valdkondliku poliitika rakendamist ning pärsib kvaliteedipõhiseid lähenemisviise ja pettuste- ja võltsingutevastast võitlust; arvestades, et iga liikmesriik võib otsustada keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise, et kaitsta Euroopa tarbijaid geneetiliselt muundatud õietolmuga saastunud mee eest;

AW.  arvestades, et ELi imporditakse mett suurtes kogustes ning see põhjustab ELi meeturul paljudel juhtudel tõsiseid häireid ja isegi kriise, mis omakorda nõrgendab Euroopa mesindussektorit; arvestades, et mesindussektor väärib seda, et seda koheldaks ELi prioriteedina vabakaubanduslepingute läbirääkimistel, ning mesi ja muud mesindustooted tuleks liigitada tundlikeks toodeteks;

Mesinduse tähtsus

1.  rõhutab, et meemesilased osutavad koos metsmesilaste ja teiste tolmeldajatega peamisi ökosüsteemi ja põllumajandusteenuseid, kuna nad tolmeldavad õistaimi, sealhulgas põllumajanduskultuure, ja ilma selleta ei oleks olemas Euroopa põllumajandust ega eelkõige entomofiilseid taimi (putukate abil tolmlevad taimed); rõhutab sellega seoses, kui oluline on, et ÜPP oleks suunatud säästvale arengule ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisele, mis ei ole parem mitte ainult mesilaste püsimajäämise ja taasasustamise, vaid ka põllumajanduskultuuride saagikuse seisukohast;

2.  palub komisjonil tagada mesinduse tähtsuse tulevastes põllumajanduspoliitika ettepanekutes seoses toetuse ja lihtsustamise, teadusuuringute ja innovatsiooni ning mesindussektori haridusprogrammidega;

3.  rõhutab, et kuigi EL saab võtta mesinike ja mesilaste jaoks täiendavaid meetmeid, on vaja tunnistada praeguse ÜPP panust mesinduse toetamisel ning potentsiaalselt ka keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse parandamisel mitmesuguste vahendite, näiteks põllumajanduskultuuride mitmekesistamise meetmete, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade, Natura 2000 võrgustiku, mahepõllumajanduse ja muude põllumajanduse keskkonnameetmete abil, mis aitavad kaasa mesilasperede rajamisele, aga ka kliimakaitsemeetmete või Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu;

Liidu toetus mesinikele

4.  rõhutab, et mesinduse rahastamine toidutootmise ja ravi eesmärkidel peab olema struktureeritud sihipärasemalt ja tõhusamalt ning seda tuleb tulevases põllumajanduspoliitikas (eeldatavasti alates 2021. aastast) asjakohaselt suurendada;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi mesindussektori toetamise tugevate poliitikavahendite ja asjakohaste rahastamismeetmete abil, mis vastavad mesilaste praegusele arvukusele; teeb seetõttu ettepaneku suurendada riiklikele mesindusprogrammidele ELi eelarves ette nähtud vahendeid 50 %, mis kajastaks ELi praegust meemesilaste populatsiooni ja kogu sektori tähtsust; soovitab tungivalt kõigil liikmesriikidel töötada välja oma mesindussektori riiklikud programmid vastavalt ühise turukorralduse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 55;

6.  kutsub komisjoni üles kaaluma põhjalikult mesinikele uue toetuskava lisamist 2020. aasta järgsesse ÜPPsse, et kajastada asjakohaselt mesilaste kui tolmeldajate ökoloogilist rolli; rõhutab sellega seoses, et arvesse tuleb võtta mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas äärepoolseimates ja mägipiirkondades ning saartel tegutsevate ettevõtjate erivajadusi; kutsub komisjoni üles uurima ka täiendavaid meetmeid, näiteks kärjepõhjade ostmise toetamist;

7.  kutsub mesinikke üles pidama aktiivset dialoogi pädevate asutustega, et tagada riiklike mesindusprogrammide tõhusam kohaldamine ning seeläbi neid parandada ja lahendada võimalikud probleemid;

Riskijuhtimine

8.  palub komisjonil algatada uuringu mesindussektori riskijuhtimiskava teostatavuse kohta riiklike mesindusprogrammide raames, et tegeleda toodangu vähenemise probleemiga, mille tõttu kutselised mesinikud kannatavad; soovitab seetõttu arvutada välja hüvitise vastavalt mõjutatud ettevõtjate keskmisele käibele; rõhutab, et mitme liikmesriigi kindlustusandjad keelduvad mesilasperede kindlustamisest ja et mesinikel on raskusi ÜPP teise samba riskijuhtimisvahenditele juurdepääsul; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama mesinike juurdepääsu riskijuhtimisvahenditele;

ELi kaasrahastatud riiklikud mesindusprogrammid

9.  rõhutab, et vaja on asjakohast mesindusteemalist väljaõpet, ning julgustab liikmesriike lisama selle eeltingimusena riiklikesse programmidesse; usub, et mesindusseadmete ostmise kulusid, mis on konkreetsete riiklike mesindusprogrammide alusel abikõlblikud ja mida nende raames kaasrahastatakse, tuleks arvestada kogu kolmeaastase programmiperioodi jooksul ja mitte ainult sellel programmiaastal, mil need tehti;

10.  kutsub liikmesriike üles kaaluma oma riiklikes mesindusprogrammides hüvituskavade kehtestamist hüvitise maksmiseks mesilasperede suremise korral loodusõnnetuste, haiguste või rünnakute tagajärjel;

11.  kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku muuta programmiaasta tähtaega riiklike mesindusprogrammide eesmärgil nii, et aasta lõpp oleks hilisemal ajal, st 30. oktoobril, sest kehtivate eeskirjade kohaselt lõppeb programmiaasta 31. juulil, mis on mõnedes liikmesriikides mesindushooaja kõrgaeg ja seetõttu ebasobiv;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et pruunkarude ja teiste kiskjate levik Euroopa mõnes piirkonnas tekitab mesinikele uusi probleeme seoses nende isikliku turvalisuse ja majandustegevusega, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja asjakohased meetmed selle lahendamiseks, eelkõige tekkinud kahju hüvitamise abil;

Teadusuuringud, koolitus ja haridus

13.  soovitab dubleerimise vältimiseks laiendada ja jagada mesinduse uuringuteemasid ja saadud tulemusi liikmesriikide ja ka apiteraapia projektikonsortsiumiga, eriti kui uuringuid rahastatakse ELi vahenditest; palub sellega seoses luua ELi tasandil ühtlustatud ühise digitaalse andmebaasi mesinike, teadlaste ja kõigi asjaosaliste vaheliseks teabevahetuseks; kutsub seetõttu komisjoni üles soodustama ja edendama Euroopa mesinduse teadusprojekte, nagu EFSA teadusuuringute programmi raames projekt „Collecting and Sharing Data on Bee Health: Towards a European Bee Partnership“ (Mesilaste tervist käsitlevate andmete kogumine ja jagamine: Euroopa mesilaspartnerluse suunas); on seisukohal, et oluline on edendada liikmesriikide ja ELi tasandil era- ja avaliku sektori investeerimist tehnilisse ja teaduslikku oskusteabesse, eriti seoses geneetiliste ja veterinaarmeditsiiniga seotud aspektide ning mesilastele uuenduslike ravimite väljatöötamisega; toetab ELi referentinstituutide ja -laboratooriumite tegevust, mille tulemusena paraneb teadusuuringute koordineerimine, muu hulgas mesilaste suremuse põhjuste täiendava uurimise eesmärgil;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama mesinikele asjakohaseid põhi- ja kutsekoolitusprogramme; rõhutab, et lisaks mesinduse põllumajanduslikele ja muudele majanduslikele aspektidele peaks õppematerjal sisaldama tolmeldamise ja muude keskkonnatavadega seotud teadmisi, nagu ökoloogilise tasakaalu säilitamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja põllumajandusmaastikul tolmeldajate ellujäämistingimuste parandamine; on veendunud, et maaharimisega tegelevatele põllumajandustootjatele tuleks koostöös mesinikega töötada välja ka nende küsimustega seotud konkreetsed koolitusmoodulid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama põllumajandustootjate ja mesinike, metsnike, teadlaste ja veterinaararstide tihedamat koostööd ning nendevahelist teadmiste ja teabe jagamist, sealhulgas täiustatud ja vastastikuseid varajase hoiatamise süsteeme pihustamisperioodide ja insektitsiidide muul viisil kasutamise, haiguste ennetamise ja tõrje, mesilastele kahjutute tehnoloogiate ning selliste taimekaitsemeetodite kohta, mille korral on tolmeldajate suremus minimaalne;

15.  kutsub komisjoni üles võtma vastu soovitusi, et toetada ELis erinevaid riiklikke kõrgetasemelisi mesindusalaseid põhi- ja kutseharidusprogramme; nõuab, et nende programmidega julgustataks noori valima mesiniku elukutset, arvestades, et sektor vajab hädasti põlvkonna vahetust; peab vajalikuks arendada edasi mesindussektori potentsiaali nii, et see vastaks kõigi mesinike vajadustele; kutsub komisjoni üles tegema ka liikmesriikide ja sektoriga koostööd, et töötada välja mesinduse parimate tavade juhend, mida toetatakse liikmesriigi tasandil juurdepääsuga kvaliteetsele koolitusele; julgustab seoses kutsealase haridusega edendama ülikoolide veterinaarmeditsiini teaduskondades veterinaarjärelevalve ja kaasatuse valdkondi; on seisukohal, et sellised programmid nagu „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ peaksid toetama apiteraapia valdkonna teadusuuringuid ja väljaõpet;

Mesilaste tervis ja keskkonnaaspektid

16.  kordab oma muret selle pärast, et meemesilaste ja metsikute tolmeldajate, sealhulgas metsmesilaste suurenenud suremus ja nende vähenemine Euroopas avaldab väga kahjulikku mõju põllumajandusele, toiduainetööstusele ja toiduga kindlustatusele, bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonnasäästlikkusele ja ökosüsteemidele;

17.  rõhutab, et ELil ja selle liikmesriikidel tuleb võtta vajalikke ja kiireloomulisi meetmeid, et viia ellu ulatuslikku ja pikaajalist mesilaste tervise ja taasasustamise strateegiat ELis praegu väheneva looduslike mesilaste populatsiooni säilitamiseks, kasutades selleks ka põllumajanduse keskkonnameetmeid, millega toetatakse mesilasperede rajamist;

18.  rõhutab, kui tähtis on bioloogiline mitmekesisus mesilaste tervisele ja heaolule, kuna tagab neile korjealad ning looduslikud ja poollooduslikud elupaigad koos ulatuslike püsirohumaadega; juhib tähelepanu mesilastele väärtuslike söödataimede (nagu rukkilill, vikk, ohakas või valge ristik) järkjärgulisele kadumisele, mida põhjustab taimekaitsevahendite sobimatu kasutamine, rohumaade vähenev kasutamine karjamaadena ja nende suurem kasutamine heina tootmiseks; juhib tähelepanu sellele, et selle tagajärjeks on õietolmu puudus ja seeläbi mesilaste alatoitumine, mis on üks põhjus, miks mesilaste tervis halveneb ning nad on haigustekitajatele ja parasiitidele vastuvõtlikumad; rõhutab vajadust kaitsta looduslikke õistaimi ja putukasõbralikke liike kogu Euroopas; tuletab meelde, et mesinduse sihtala, mille koefitsient on 1,5, on ÜPP keskkonnasäästlikumaks muutmise raames üks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa‑ala liik; kutsub komisjoni, seemnearetajaid ja põllumajandustootjaid üles edendama kvaliteetseid sordiaretuskavasid, mille valikukriteeriumite hulgas on suur ja tõendatud mett andev või tolmlemisvõime, eelistades kohalike kohandatud liikide ja kohalike liikide ja sortide maksimaalset bioloogilist mitmekesisust;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et mahemesinike jaoks on vaja asjakohaseid rahalisi stiimuleid, võttes arvesse keskkonnast tulenevat suurenevat mõju ja täiendavaid nõudeid, mida nad peavad täitma;

20.  rõhutab vajadust säilitada kohalike endeemiliste meemesilaste populatsioonide erakordset geneetilist pärandit, mitmekesisust ja kohanemisvõimet, kuna nad on kõik põlvkondade vältel kohandunud oma kohaliku keskkonna eripäraga, ning tuletab meelde, et see mitmekesisus on oluline invasiivsete võõrliikide, sealhulgas parasiitide ja haiguste vastu võitlemisel;

21.  märgib, et monokultuuride kasvatamine vähendab bioloogilist mitmekesisust ning tekitab ebapiisava tolmeldamise ja meetaimede kadumise ohu, ning kutsub liikmesriike üles töötama välja strateegiaid, et külvata kasutamata maa-alale nektaririkkaid taimi; rõhutab sellega seoses, et mesilaste kaitsmiseks on oluline kaitsta abiootilisi ressursse, eelkõige mulda ja vett, ning säilitada õietolmu suurt mitmekesisust ja laia toiduvalikut;

22.  kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles tagama vajalikke stiimuleid kohalike tavade edendamiseks, et säilitada kogu ELis meemesilaste ökotüübid ja kasvatamine;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et suurendada kogu ELis kohalike meemesilaste ökotüüpide ja populatsioonide õiguskaitset ja neile ettenähtud rahalist toetust, sealhulgas õiguslikult kaitstud kohalike endeemiliste meemesilaste kaitsealade kaudu;

24.  kutsub komisjoni üles koostama loendi, et hinnata ELi ja rahvusvahelise tasandi praeguseid ja tekkida võivaid terviseohte, et kehtestada meemesilaste suremise vastu võitlemise tegevuskava;

25.  palub tungivalt, et komisjon teeks edusamme mesilasi ja teisi tolmeldajaid kui keskkonna ja elupaiga tervise näitajaid käsitlevate katseprojektide elluviimisel, sest need võivad osutuda tulevase poliitika väljatöötamisel kasulikuks;

26.  kutsub komisjoni üles tagama, et ÜPP eri eelarveridade põllumajandustoetustes võetaks arvesse mesilassõbralikke tavasid, näiteks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade loomine või kesal mesilaste eelistatud looduslike lillede kasvatamine;

27.  rõhutab vajadust kohaldada ettevaatuspõhimõtet, et kaitsta tolmeldajaid laiemalt – nii kodustatud kui ka looduslikke liike;

28.  märgib, et hea tervisega mesilased suudavad parasiitidele, haigustele ja rünnakutele paremini vastu panna; mõistab, et mõned invasiivsed võõrliigid, näiteks varroalest, tarumardikas (Aethina tumida) ja Aasia vapsik (liik, mis on teiste putukate suhtes väga agressiivne), aga ka Ameerika haudmemädanik ja teatavad haigusetekitajad, näiteks nosemoosi tekitajad, on peamine mesilaste suremise põhjus ja tekitavad mesinikele suurt majanduslikku kahju; kinnitab oma toetust Euroopa Parlamendi käivitatud katseprojektile, mis käsitleb aretus- ja valikuprogrammi varroalesta resistentsuse uurimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kogu ELi hõlmavaid rakendusuuringuid tõhusate aretusprogrammide kaudu, mille käigus aretatakse mesilasliike, mis on vastupanuvõimelised invasiivsetele võõrliikidele ja haigustele ning millel on varroalestaga seotud kontrollitud hügieenilise käitumise (varroa-sensitive hygiene) omadus; julgustab liikmesriike viima igal aastal läbi lestade resistentsuse määra katseid veterinaarravimites kasutatavate eri toimeainete suhtes, pidades silmas ohtu, et mõned invasiivsed võõrliigid, nagu varroalest, suudavad arendada välja resistentsuse mõnede veterinaarravimite suhtes; teeb ettepaneku kehtestada ELi tasandil kohustuse võidelda pidevalt varroalesta vastu;

29.  palub komisjonil kaasata mesilaste ravimite uuringutesse kõik asjaomased ravimitootjad, muu hulgas selleks, et võidelda varroalesta vastu ja vältida nendest ravimitest tulenevaid negatiivseid kõrvalmõjusid mesilaste immuunsüsteemile, ning luua ühine IT-platvorm, et jagada huvitatud isikutega parimaid lahendusi ja ravimiteavet, parandada mesindusele esmatähtsate veterinaarravimite kättesaadavust, tugevdada veterinaararstide rolli mesilaste tervise eest hoolitsemisel ning suurendada mesinike teadlikkust kõigist olemasolevatest lahendustest; nõuab selliste avaliku ja erasektori uuringute tegemist, milles käsitletakse inimeste ja loomade tervisele ohutuid bioloogilisi ja füüsikalisi alternatiivseid meetodeid ning looduslike ainete ja ühendite kasutamist varroosi tõrjeks, võttes arvesse looduslike ainetega töötlemise konkreetseid eeliseid;

30.  tunnistab, et mõnes liikmesriigis läbiviidud mesilaste tervise hindamise seireuuringute tulemused on olulised ning neid tuleks jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga;

31.  kutsub liikmesriike ja piirkondi üles kaitsma kõigi vahenditega kohalikke ja piirkondlikke meemesilase liike (Apis mellifera alamliigid) tolmeldajatele otsest või kaudset mõju avaldavate mujalt sisse toodud liikide või invasiivsete võõrliikide soovimatu leviku eest; toetab selliste tarude taasasustamist kohalike pärismaiste mesilasliikidega, mille pered on hävinud invasiivsete võõrliikide tõttu; soovitab liikmesriikidel luua keskused, mis tegelevad kohalike pärismaiste mesilasliikide aretamise ja kaitsmisega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on töötada välja aretamisstrateegiad, et suurendada kohalike meemesilaste populatsioonide väärtuslike omaduste esinemise sagedust; juhib tähelepanu võimalustele, mis on ette nähtud invasiivseid võõrliike käsitlevas määruses (EL) nr 1143/2014, ja potentsiaalselt ka hiljuti vastu võetud määrustes loomatervise (määrus (EL) 2016/429) ja taimetervise (määrus (EL) 2016/2031) kohta; väljendab muret selle pärast, et Hiinast imporditud saastunud meevaha võib tihti põhjustada mesilastele terviseprobleeme;

32.  nõuab kaalutletud menetlust, et täiendada invasiivsete võõrtaimeliikide loetelu selliste liikidega, mis võivad ELis põhjustada mesilaste korjealade mitmekesisuse vähenemise;

Mesilastele kahjulikud kemikaalid

33.  palub komisjonil peatada kuni EFSA üksikasjaliku lõpliku mõjuhinnangu avaldamiseni mesilaste tervist ohustavate pestitsiidide toimeainete lubamine, tuginedes avamaa katsetel põhinevatele EFSA teaduslikele järeldustele; kordab, et otsuste tegemise protsess peab põhinema alati teaduslikul hindamisel ja teaduslikel järeldustel;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema väljakujunenud teadusliku seisukoha alusel ja keelustama need pestitsiidide toimeained, sealhulgas sellised neonikotinoidid ja süsteemsed insektitsiidid, mis on teaduslikult tõestatult (laboratoorsete analüüside tulemuste ja eelkõige avamaa katsete põhjal) mesilaste tervisele ohtlikud; kutsub samal ajal üles kasutama mesilastele ohtu kujutavate toimeainete asendamiseks ohutuid alternatiivseid tooteid või põllumajanduslikke meetodeid (nt mitmesugused tõhusad vähese pestitsiidikasutusega kahjuritõrje, bioloogilise tõrje ja integreeritud kahjuritõrje vormid);

35.  kutsub komisjoni üles jälgima koos asjaomaste ELi ametite ja liikmesriikide ekspertidega tähelepanelikult EFSA suuniseid, mis käsitlevad taimekaitsevahendite mesilastele avalduva mõju hindamist, ning kutsub liikmesriike üles neid rakendama;

36.  rõhutab, et mis tahes toode, mis sisaldab ainet, mis on tunnistatud mesilastele kahjulikuks aineks põllumajanduses kasutamise korral, tuleks tähistada märkega „mesilastele kahjulik“;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama viivitamata konkreetse ajakavaga teadusuuringuid, et uurida kõiki mesilaste tervist ohustada võivaid aineid;

38.  rõhutab, et süsteemsete taimekaitsevahendite pikaajalist mõju alahinnatakse; tunneb heameelt hiljuti vastu võetud katseprojekti üle, mille raames tehakse pestitsiidide kasutamise keskkonnaseiret meemesilaste uurimise teel;

39.  tunnistab, et sõltumatute, vastastikku hinnatud teaduslike tõendite kohaselt on mesilaste vastupanuvõimet nõrgendanud oluliselt kumulatiivne kokkupuude kemikaalidega, mistõttu nad ei suuda toime tulla selliste stressiteguritega nagu vihmased aastad, nektari vähesus, haigused või parasiidid;

40.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, ning eelkõige selle artiklit 14, mis kohustab kõiki põllumajandustootjaid rakendama alates 2014. aastast oma põllumajandusettevõtetes integreeritud taimekaitse üldiseid põhimõtteid, ja artiklit 9, milles on sätestatud õhust pritsimise üldine keelustamine;

41.  juhib tähelepanu sellele, et EL on kehtestanud ajutised piirangud nelja neonikotinoide sisaldava insektitsiidi (klotianidiini, tiametoksaami, imidaklopriidi ja fiproniili) kasutamisele, et vähendada nende mõju mesilastele;

Võitlus mee võltsimise vastu

42.  ootab, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid imporditud mee ja muude mesindustoodete täieliku vastavuse ELi rangetele normidele, võideldes seeläbi nii kolmandate riikide meetootjate vastu, kes kasutavad ebaausaid meetodeid, kui ka ELi pakendajate ja meega kauplejate vastu, kes segavad teadlikult ELi mee hulka võltsitud imporditud mett;

43.  palub komisjonil töötada välja mee võltsimisjuhtumite tuvastamiseks tõhusad laboratoorsed analüüsimeetodid (nt tuumamagnetresonantsanalüüsid), et teha kindlaks mesilastele omased peptiidid ja muud nendega seotud markerid, ja kutsub liikmesriike üles kehtestama rikkujatele rangemad karistused; palub komisjonil kaasata sellesse rahvusvaheliselt tunnustatud erasektori laboratooriumid, nagu Prantsuse EUROFINS või Saksa QSI, et teha võimalikult põhjalikke uuringuid; palub komisjonil töötada välja ametliku mee andmebaasi, et liigitada eri päritolu mesi ühise analüüsimeetodi abil;

44.  märgib, et mee pakendamisasutuste suhtes, mis segavad või töötlevad mitme tootja mett, kohaldatakse määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud ELi toiduohutuse järelevalvet; on veendunud, et seda tuleks laiendada kõikidele imporditud mett töötlevatele asutustele; täpsustab, et vältida tuleb mis tahes rahalise või halduskoormuse tekitamist ELi mesinikele, kes ise oma mett pakendavad;

45.  rõhutab, et soovitatud meetmed võimaldavad tugevdada kolmandate riikide meepakendajate suhtes kohaldatavat ELi järelevalvet, mille tulemusena saaksid ametlikud auditeerijad teha kindlaks, kas on kasutatud võltsitud mett, ja tagada võltsingute väljasõelumise toiduahelast;

46.  usub, et mesi peaks kogu toiduainete tarneahela ulatuses olema alati tuvastatav ja botaanilise päritolu järgi liigitatav, sõltumata sellest, kas mesi on kodumaine või imporditud, välja arvatud tootja ja tarbija vaheliste otsetehingute korral; nõuab sellega seoses mee jälgitavuse nõude karmistamist; on seisukohal, et välismaist mett importivate ettevõtjate ja jaemüüjate tegevus peaks olema kooskõlas ELi normidega ja nad peaksid müüma vaid selliseid mesindustooteid, mis vastavad codex alimentarius’es sätestatud mee määratlusele;

47.  palub komisjonil muuta meedirektiivi, et esitada kõigi mesindustoodete, näiteks ühe ja mitme taimeliigi mee, taruvaigu, mesilaspiima, meevaha, õietolmu graanulite, suira ja mesilasmürgi selged määratlused ja peamised eritunnused, mida on juba nõutud Euroopa Parlamendi vastuvõetud tekstides;

48.  kutsub komisjoni üles põhjalikult uurima mesilassööda ning mesilaste toidulisandite ja ravimite ELi turu toimimist ning võtma vajalikke meetmeid, et turgu ühtlustada ning vältida nende toodete võltsimist ja ebaseaduslikku kauplemist nendega;

49.  palub komisjonil kehtestada mee ja muude mesindustoodete suhtes mittesekkumise künnised, kontrollväärtused meetmete võtmiseks või jääkide piirnormid, et käsitleda aineid, mille kasutamist ELi mesindussektoris ei saa heaks kiita, ja samuti ühtlustada veterinaarkontrolli piiridel ja kontrolli siseturul, pidades silmas asjaolu, et mee puhul on halva kvaliteediga importtooted, võltsitud tooted ja aseained turgu moonutavad elemendid, mis avaldavad pidevalt survet hindadele ja lõppkokkuvõttes toodete kvaliteedile siseturul, ning et ELi ja kolmandate riikide toodetele ja tootjatele tuleb tagada võrdsed tingimused;

50.  tunnistab toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi olemasolu praktilist tähtsust ning palub seepärast komisjonil lisada selgelt võltsitud meed alati toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi loetelusse;

51.  palub komisjonil keelata niipea kui võimalik mikrofiltreeritud mee turule laskmine, sest mikrofiltreeritud mesi ei sisalda bioloogiliselt mitte ühtegi väärtuslikku ainet;

52.  nõuab pidevate kontrollide läbiviimist sellistest kolmandatest riikidest imporditud mee kvaliteedi suhtes, mille õigusaktides lubatakse mesilasperesid ravida antibiootikumidega;

53.  kutsub komisjoni üles koostama tootmisstandardid kärjepõhjadele, millel peaksid olema vastavas lubatud ulatuses parafiini osa, haudmemädaniku spooride osa ja akaritsiidi jääkide osa, koos nõudega, et akaritsiidi jääkide osa vahas, mis muudetakse põhjadeks, ei tohi olla selline, et jäägid võiksid kanduda üle meesse;

54.  kutsub komisjoni üles kontrollima kooskõlas määrusega (EL) 2016/1036 põhjalikult ulatuslikku Hiinast pärit mee importi, eeskätt uurima Hiinast mett eksportivate ettevõtjate tegevust ning hindama selle mee kvaliteeti, koguse osakaalu ja müügihinnataset ELi meeturul;

55.  on seisukohal, et arvestades mee ulatuslikku importimist Hiinast, mis on viimasel 15 aastal suurenenud, peaksid ELis kehtiv tegelikel tootmiskuludel põhinev mee kokkuostuhind ning n.ö valmistatud ja mitte toodetud imporditud mee halb kvaliteet näitama komisjonile selgelt, et on aeg hakata uurima mõningate Hiina eksportijate tegevust, et võib-olla algatada dumpinguvastane menetlus;

56.  kutsub komisjoni üles nõudma vastavalt määrusele (EL) 2017/625 (varasem määrus (EÜ) nr 882/2004) kolmandatest riikidest pärit meesaadetistest ametlike proovide võtmist ja nende kontrollimist ELi välispiiril;

57.  märgib, et meedirektiivi, mida on muudetud direktiiviga 2014/63/EL, kohaselt tuleb etiketile märkida riik, kus mesi on korjatud, kui mesi on pärit ühest liikmesriigist või ühest kolmandast riigist; tunnistab siiski, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda pettusega mesindustoodete valdkonnas ja tegeleda võltsmee põhjustatud ebaausa konkurentsi probleemiga;

58.  tuletab komisjonile meelde, et tarbijal on õigus teada iga toidu päritolu; on siiski seisukohal, et märgistus „EList pärit mee segu“, „väljastpoolt ELi pärit mee segu“ ning eriti „EList ja väljastpoolt ELi pärit mee segu“ peidab tarbija jaoks mee päritolu täielikult ära ega ole seetõttu kooskõlas ELi tarbijakaitseõiguse põhimõtetega; palub seetõttu komisjonil tagada mee ja mesindustoodete täpne ja kohustuslik märgistamine ning mee tootmise suurem ühtsus kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedikavasid käsitlevate õigusaktidega, et vältida tarbijate eksitamist ja hõlbustada pettuste avastamist; tunnistab mee otsemüügi edukust, mis lahendab osa päritolu märgistamisega seotud probleemist;

59.  palub, et märke „EList ja väljastpoolt ELi pärit mee segu“ asemel esitataks etiketil info lõpptootes kasutatud mee täpse päritoluriigi (-riikide) kohta ja veel sellises järjekorras, nagu on lõpptootes olevate mete suhe protsentides (märkides lisaks protsendid riigiti vastavas tootes);

60.  palub komisjonil muuta meedirektiivi seoses sõna „mesi“ või töödeldud toodete tähistamisel mõistete „sisaldab mett“ või „valmistatud meega“ kasutamisega või selliste graafiliste või mittegraafiliste elementide kasutamisega, mis näitavad, et toode sisaldab mett, nii, et neid võib kasutada vaid juhul, kui vähemalt 50 % toote suhkrusisaldusest on pärit meest;

61.  toetab mõtet, et sarnaselt teatavatele liha- ja piimatoodetele näeksid liikmesriigid meele ja muudele mesindustoodetele ette mee päritolu märkimise kohustuse;

Mesindustoodete ja mee raviotstarbelise kasutamise edendamine

62.  väljendab heameelt meega hommikusöögi Euroopa algatuse üle ja julgustab liikmesriike teavitama lapsi kohalikest toodetest ja taasavastama ammu väljakujunenud tootmistavasid; märgib, et mesi on kaloririkas ja seda võib kasutada mõõdukas koguses rafineeritud suhkru ja muude magusainete asendamiseks, andes seeläbi panuse rahvatervisesse;

63.  rõhutab, et mesi on üks põllumajandustooteid, mille võiks lisada koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kavasse; soovitab liikmesriikidel suurendada kohalike meetootjate osalemist asjaomastes kooliprogrammides, ning rõhutab, kui olulised on haridusmeetmed, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kohalikest toodetest, võimaldades lastel saada samal ajal aimu põllumajandusest;

64.  palub komisjonil teha ettepaneku suurendada ELi iga‑aastast toetust nendele programmidele 50 % võrra, et võimaldada nende nõuetekohane toimimine, sealhulgas eelkooliealistele lastele võistluste korraldamine nende raames ja kohalike toodete, nagu mee, lauaoliivide ja oliiviõli nõuetekohane lisamine neisse;

65.  palub komisjonil koostada kõigi liikmesriikide kohta aruanne tarbitava mee koguse ja tarbimisharjumuste kohta ning teine aruanne mett, õietolmu, mesilaspiima ja mesilasmürki kasutavate mitmesuguste raviotstarbeliste tavade kohta ELis; rõhutab apiteraapia järjest suurenevat olulisust loodusliku alternatiivina tavapäraste ravimitega ravile, ning julgustab seetõttu kõiki liikmesriike edendama nende toodete kasutamist ELis arstide ja parameedikute ning elanikkonna seas;

66.  kutsub komisjoni üles kaaluma kaubamärgi „EList pärit mesi“ vabatahtlikku kasutuselevõttu, millega tähistatakse mett, mis on pärit täielikult ja ainult ELi liikmesriikidest; kutsub komisjoni üles tegema ka kõik endast oleneva tagamaks, et ÜRO kuulutaks 20. mai ülemaailmseks mesilaste päevaks;

67.  kutsub komisjoni üles eraldama liidu müügiedenduseelarvest konkreetse summa nii toiduks kui ka raviotstarbel kasutatavate ELi meetoodete reklaamimiseks, sealhulgas selliste meetmete võtmiseks, millega edendatakse mee otsemüüki kohalikel turgudel, avalikke mee degusteerimisi, seminare ja muid üritusi; julgustab liikmesriike edendama mee, eriti mahemee kohalikku ja piirkondlikku müüki kõigi kättesaadavate vahendite abil, eriti lühikeste tarneahelate tugeva toetamisega maaelu arengu programmides ning kvaliteetsete toodete edendamisega geograafiliste tähiste kavade alusel; tunnistab kohaliku mee tarbimise tähtsust kohalike allergeenide suhtes resistentsuse väljakujunemisel; palub komisjonil lisada meevaha kui toode määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) kohaldamisalasse, võttes arvesse tarbijate ja tootjate suurenevat huvi ning selle tootmise pikaajalisi traditsioone mõnes liikmesriigis;

68.  teeb liikmesriikidele ettepaneku julgustada kõigi kättesaadavate vahendite abil mesindustoodete, näiteks õietolmu, taruvaigu või mesilaspiima kasutamist ravimitööstuses;

69.  kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikide mee mahetootmist käsitlevate õigusaktide ühtlustamist, et kaotada kõik erinevused, mis võivad takistada Euroopa mahepõllumajanduslike mesinike juurdepääsu turule samade eeskirjade alusel;

70.  palub komisjonil tagada, et pooleliolevate ja tulevaste vabakaubanduslepingu läbirääkimiste käigus käsitletaks mett ja muid mesindustooteid tundliku tootena, kuna otsene konkurents võib avaldada ELi mesindussektorile liiga suurt või jätkusuutmatut survet; palub seetõttu komisjonil jätta need võimaluse korral vabakaubanduslepingute läbirääkimistest välja;

71.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama koostöös põllumajandus- ja mesindussektoritega välja märgistamissüsteemi, millega edendatakse mesilasi käsitleva vastutustundliku tootmissüsteemi loomist;

72.  tunneb heameelt praeguse suundumuse üle pidada mesilasi linnapiirkondades ning nõuab samal ajal mesinike piirkondlike ühenduste ja ametiasutuste tihedat ja kohustuslikku lõimimist ning miinimumnõuete kehtestamist, et lõpetada kuritahtlikud põllumajandustavad ja vältida tõbede ja haiguste tahtlikku levitamist mesilaste populatsioonide hulgas;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 43.
(2) https://ec.europa.eu/agriculture/honey_et
(3) See toob kaasa tootlikkuse vähenemise, sest mesinikud peavad suurendama mesilaste arvu, et toota samas koguses mett.
(4) „Honey bee genotypes and the environment“ (Meemesilaste genotüübid ja keskkond), Journal of Agricultural Research 53(2) (2014), lk 183–187.


Pangandusliit – 2017. aasta aruanne
PDF 298kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2017. aasta aruanne (2017/2072(INI))
P8_TA(2018)0058A8-0019/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne(1),

–  võttes arvesse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt (EKP) saadud tagasisidet seoses parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta aruannet määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt loodud ühtse järelevalvemehhanismi kohta (COM(2017)0591),

–  võttes arvesse ettepanekuid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust muudatuste kohta krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete liidu raamistikus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 9. juuli 2017. aasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) mõju kohta finantsstabiilsusele,

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2017. aasta järeldusi „Tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“,

–  võttes arvesse nõukogu finantsteenuste komitee viivislaenude alarühma 31. mai 2017. aasta aruannet,

–  võttes arvesse EKP 20. märtsi 2017. aasta suuniseid pankadele viivislaenude kohta ning 4. oktoobri 2017. aasta avalikku konsultatsiooni nende suuniste addendumi kavandi üle,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2017. aasta konsultatsioonidokumenti, mis käsitleb kohustuslikke usaldatavusnormatiivide täitmise tagamise mehhanisme, mis käsitlevad ebapiisavat rahastamist uute laenude jaoks, mis osutuvad viivislaenudeks,

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 11. juuli 2017. aasta aruannet viivislaenude probleemi lahendamise kohta Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2017. aasta avalikku konsultatsiooni viivislaenude ja raskustes varade järelturgude arendamise ning tagatud nõuetega võlausaldajate laenuvõtjate maksejõuetuse eest kaitsmise teemal,

–  võttes arvesse EKP 6. juuni 2017. aasta hinnangut, milles tehti kindlaks, et Banco Popular Español S.A. on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks,

–  võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta avaldust Banco Popular Español S.A. kriisilahenduse otsuse vastuvõtmise kohta,

–  võttes arvesse EKP 23. juuni 2017. aasta hinnangut, milles EKP tegi kindlaks, et Veneto Banca ja Banca Popolare di Vicenza on maksejõuetud või tõenäoliselt jäävad maksejõuetuks,

–  võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 23. juuni 2017. aasta otsust kriisilahendusmeetmeid Banca Popolare di Vicenza ja Veneto Banca suhtes mitte võtta,

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2017. aasta avaldust seoses riigiabi heakskiitmisega Itaalia maksejõuetusõiguse alusel Banca Popolare di Vicenza ja Veneto Banca turult väljumiseks, mis hõlmab muu hulgas nende teatavate osade müümist Intesa Sanpaolole,

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2017. aasta avaldust riigiabi heakskiitmise kohta Monte dei Paschi di Siena ennetava rekapitaliseerimise toetamiseks,

–  võttes arvesse EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise juhendi 2017. aasta veebruari versiooni,

–  võttes arvesse EKP kohapealsete kontrollide ja sisemudelite uurimise juhendi 2017. aasta juuli kavandit,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 31. mai 2017. aasta arvamust Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud järelevalvealase käsitluse toetamise üldpõhimõtete kohta ning tema 13. juuli 2017. aasta kolme arvamust järelevalvealase käsitluse kohta investeeringute haldamise, investeerimisühingute ja järelturgude valdkonnas seoses Ühendkuningriigi EList lahkumisega,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 12. oktoobri 2017. aasta arvamust Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud küsimuste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Integreeritud järelevalve tõhustamine eesmärgiga tugevdada muutuvas keskkonnas kapitaliturgude liitu ja finantsintegratsiooni“ (COM(2017)0542) ning komisjoni 20. septembri 2017. aasta ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta, sealhulgas koondettepanekut, millega muudetakse Euroopa järelevalveasutuste juhtimist, rahastamist ja volitusi,

–  võttes arvesse EKP 21. septembri 2017. aasta avalikke konsultatsioone krediidiasutuste litsentsitaotluste ja finantstehnoloogilise ärimudeliga krediidiasutuste litsentsitaotluste hindamist käsitlevate suuniste kavandite üle,

–  võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu kogu kahjumikatmisvõime tingimusi, mis avaldati 2015. aasta novembris,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ühtse kriisilahenduskorra määrus),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiive 98/26/EÜ, 2002/47/EÜ, 2012/30/EL, 2011/35/EL, 2005/56/EÜ, 2004/25/EÜ ja 2007/36/EÜ (COM(2016)0852), ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (COM(2016)0851),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust liidu kriisiohjamisraamistiku muutmise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 19. detsembri 2017. aastaeriaruannet „Ühtne Kriisilahendusnõukogu: keeruka pangandusliiduga seotud töö on alanud, kuid pikk tee on veel ees“,

–  võttes arvesse, et komisjon võttis tagasi ettepaneku ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta (COM(2014)0043),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2017. aasta dokumenti pealkirjaga „Aprilli rikkumiste pakett: peamised otsused“ (MEMO/17/1045),

–  võttes arvesse EBA riskinäidikut, ESMA aruannet „Trends, Risks and Vulnerabilities“ (suundumused, riskid ja haavatavus) nr 2 (2017), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riskinäidikut, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta aruannet, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta aprilli ülevaadet ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/2399, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 3,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („pangandusteatis“)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (hoiuste tagamise skeemi direktiiv),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta teatist „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ (COM(2015)0587),

–  võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldusi pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatist pangandusliidu väljakujundamise kohta (COM(2017)0592),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta mai seiredokumenti nr 2 varipanganduse kohta ELis,

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2015. aasta märtsi aruannet riiginõuete regulatiivse käsitluse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0019/2018),

A.  arvestades, et konsolideerimata kujul oli krediidiasutuste koguarv euroalal 2016. aasta lõpus 5073, olles vähenenud võrreldes nii 2015. aasta lõpuga (5474) kui ka 2008. aasta lõpuga (6768), mis tähendab 25 % vähenemist ajavahemikul 2008–2016; arvestades, et konsolideeritud kujul oli krediidiasutuste koguarv euroalal 2016. aasta lõpus 2290, olles vähenenud võrreldes nii 2008. aastaga (2904) kui ka 2015. aasta lõpuga (2379)(6); arvestades, et on siiski soovitav lisada viide sellele, kuidas on sama perioodi jooksul muutunud selliste pankade osakaal, mis on pankrotti minemiseks liiga suured;

B.  arvestades, et viivislaenude kogusumma ja osakaal jaotub liikmesriikide vahel väga ebaühtlaselt ning riikides, kus viivislaenude osakaal on kõige suurem, jaotuvad need ka pankade vahel üsna erinevalt; arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu märkis oma 2017. aasta juuli aruandes viivislaenude probleemi lahendamise kohta Euroopas, et viivislaenude summa on kokku 1 triljon eurot; arvestades, et EBA kvartaalse riskinäidiku kohaselt olid Euroopa peamised pangad teada andnud, et keskmine kaalutud viivislaenude osakaal (viivislaenude summa enne väärtuse langust jagatud kõikide laenudega) oli 30. juuni 2017. aasta seisuga 4,47 %; arvestades, et see osakaal on viimase 30 kuu jooksul vähenenud;

C.  arvestades, et ESMA hiljutise uuringu kohaselt on Euroopa Liidu tuletisinstrumentide turu tinglik koguväärtus 453 000 miljardit eurot;

D.  arvestades, et pangandusliit vajab tugevdamist, kuna see on euroala finantsstabiilsusega seotud peamine eesmärk ning tõelise majandus- ja rahaliidu hädavajalik osa; arvestades, et pangandusliidu väljakujundamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, kuna see ei ole täielik seni, kuni tal puudub ühtse kriisilahendusfondi ja kolmanda samba jaoks fiskaalne kaitsemehhanism, mis on Euroopa hoiuste taastamise ja edasi-/kindlustamise käsitus; arvestades, et EKP president Mario Draghi on korduvalt öelnud, et Euroopa hoiuste tagamise skeem on pangandusliidu alustala; arvestades, et lõpuleviidud pangandusliit on riigi ja pangandussektori läbipõimumise probleemi lahendamiseks hädavajalik; arvestades, et tuleb tõhustada jõupingutusi, et saavutada üleminek päästeabi andmiselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele; arvestades, et teatavate riiklike pangandussüsteemidega seotud riske ei ole piisavalt käsitletud; arvestades, et praegused soodsad majandustingimused on loonud soodsa võimaluse pangandusliidu lõpuleviimiseks vajalike reformide elluviimiseks;

E.  arvestades, et pankade bilansside põhjalik korrastamine pärast kriisi on viibinud ja see takistab endiselt majanduskasvu; arvestades, et ELi pankade omavahendite suhtarvud ja likviidsuskattekordajad on viimastel aastatel paranenud, kuid esineb veel panku, sealhulgas suuri panku, mis on endiselt alakapitaliseeritud; arvestades, et oht finantsstabiilsusele säilib, kuid on pangandusliidu loomise algusest alates oluliselt vähenenud; arvestades, et Euroopa pankade institutsioonilist ja õigusraamistikku on põhjalikult tugevdatud;

F.  arvestades, et pangandusliidus saavad osaleda ka liikmesriigid, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud; arvestades, et ükski ELi liikmesriik ei ole siiani otsustanud sellel alusel osaleda; arvestades, et pangandusliiduga ühinemise võimalust arutavad mitmed liikmesriigid; arvestades, et eri finantsasutused näevad pangandusliidus osalemises eeliseid;

G.  arvestades, et meie töö kapitaliturgude liiduga ei tohiks vähendada survet töö lõpuleviimisele pangandusliidu osas, mis on Euroopa Liidu pankadest sõltuvas keskkonnas endiselt finantsstabiilsuse tagamise eeltingimus;

H.  arvestades, et pankade põhiülesanne on tagada reaalmajanduse rahastamine;

I.  arvestades, et EKP-l on vaja oma järelevalvetegevuse läbiviimisel teatavat paindlikkust, kuid põhimõtteliste kaugeleulatuvate otsuste tegemine tuleb lõppkokkuvõttes jätta Euroopa seadusandja hooleks;

1.  palub komisjonil kasutada pangandust käsitlevate õigusaktide ettepanekute esitamisel reguleerimist kui seadusandlikku vahendit;

Järelevalve

2.  võtab teadmiseks EKP 2017. aasta hinnangud pankade maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta; märgib ka, et järelevalve- ja ühtne kriisilahendusmehhanism on selles valdkonnas üldjoontes toiminud, ja nõustub komisjoniga, et otsuste tegemise korda, kas pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, tuleb parandada;

3.  võtab teadmiseks EBA 2018. aasta stressitestid; kutsub EBAt, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpanka ja komisjoni üles kasutama stressitestide määratlemisel järjekindlat metoodikat, stsenaariume ja eeldusi, et nii palju kui võimalik vältida võimalikke moonutusi ja ebakõla tulemuste vahel, nagu oli näha stressitestide tulemustest ja kriisilahendusotsustest varsti pärast nende tulemuste tutvustamist; rõhutab, et panga ohutust ja usaldusväärsust ei ole siiski võimalik välja selgitada panga bilansi kindlal ajahetkel hindamisega, kuna see on tagatud panga ja turgude dünaamilise koostoimega ja seda mõjutavad kogu majanduse mitmesugused elemendid; on ühtlasi seisukohal, et EKP enda stressitest tema järelevalve all olevatele suuremale arvule pankadele võiks olla läbipaistvam;

4.  rõhutab, kui tähtis on koostöö EBA kui reguleeriva asutusega ja ühtse järelevalvemehhanismi kui järelevalveasutusega; juhib sellega seoses tähelepanu ülesannete jaotusele EKP ja EBA vahel ning kummagi asutuse tegevuse eri geograafilisele ulatusele; soovitab sellega seoses võimaluse korral parandada kummagi institutsiooni konkreetsete algatuste kooskõlastamist, et tagada ühtse reeglistiku järjepidevus, tunnistades samas, et ühtne järelevalvemehhanism peaks pangandusliitu puudutavate probleemide või regulatiivsete puuduste tuvastamisel etendama juhtivat rolli;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pangandusliit on parandanud asjakohase teabe vahetamist järelevalveasutuste vahel ning Euroopa pangandussüsteemi käsitlevate andmete kogumist ja vahetamist, aidates seeläbi näiteks kaasa võrreldavuse parandamisele ja võimaldades tagada terviklikuma järelevalve piiriüleste pangakontsernide üle; tunneb heameelt ühiste järelevalverühmade suurepärase töö üle; märgib, et komisjon on teinud kindlaks ka täiustamist vajavad valdkonnad, mis puudutavad teabevahetust ja kooskõlastamist EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahel, eelkõige seoses selliste otsustava tähtsusega küsimustega nagu see, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab ennetava rekapitaliseerimisele tingimustele ja kas ta on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks muutumas; märgib, et praegune EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vaheline vastastikuse mõistmise memorandum ei ole piisavalt põhjalik tagamaks, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu saab kogu teabe, mida ta EKP-lt oma ülesannete õigeaegseks ja tõhusaks täitmiseks palub; kutsub EKPd ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles kasutama ära võimalust, mida pakub nende vahel praegu peetav arutelu vastastikuse mõistmise memorandumi ajakohastamise üle, et kõrvaldada allesjäänud lüngad ja parandada kriisilahendusmeetmete tulemuslikkust; nõuab, et parandataks praktilist koostööd ja teabevahetust järelevalve- ja kriisilahendusasutuste vahel, kuna see on ülioluline kriisilahendusmeetmete sujuva ja tulemusliku elluviimise jaoks, ning kõigi Euroopa ja riiklike asutuste vahel, kes varajases sekkumises ja kriisilahenduses osalevad; kutsub EKPd ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles jätkuvalt parandama oma igapäevast koostööd ja tugevdama oma koostöösidemeid; sooviks sellega seoses ühtse järelevalvemehhanismi määruse muutmist, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja saaks olla ühtse järelevalvemehhanismi nõukogu koosolekutel alaline vaatleja; nõuab EKP ja Euroopa Kontrollikoja vahelist institutsioonidevahelist kokkulepet, milles täpsustataks nende kahe institutsiooni vaheline teabevahetus vastavalt nende aluslepingutes määratletud volitustele;

6.  märgib, et 2017. aastal kohaldati pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ennetavat rekapitaliseerimist käsitlevat sätet; märgib, et tuleks selgitada varade kvaliteedi läbivaatamise kasutamist, et teha kindlaks, kas ennetava rekapitaliseerimise tingimused on täidetud; rõhutab, et varade eelnev hindamine peab põhinema kindlatel tõenditel, sealhulgas tõenditel, mis näitavad, et pank on maksevõimeline ja vastab ELi riigiabieeskirjadele; kutsub komisjoni, ühtset järelevalvemehhanismi ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles arutlema selle üle, kuidas suurendada läbipaistvust krediidiasutuste maksevõimelisuse hindamisel ja kriisilahendusotsuste kaalumisel;

7.  kordab oma muret viivislaenude suure hulga pärast teatavates jurisdiktsioonides; tervitab eri liikmesriikide jõupingutusi viivislaenude osakaalu vähendamisel; nõustub komisjoniga, et „kuigi esmajärjekorras on viivislaenude probleemi lahendamine liikmesriikide ja pankade endi ülesanne, on liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandi jõupingutuste koondamine põhjendatud, et mõjutada viivislaenude mahtusid ja hoida ära uute viivislaenude kuhjumine pankade bilanssi tulevikus“(7);

8.  väljendab üldjoontes heameelt ELi eri institutsioonide ja organite kõnealuses valdkonnas tehtud töö üle; on siiski seisukohal, et neid jõupingutusi võiks paremini kooskõlastada; kutsub neid osalisi ja liikmesriike üles nõuetekohaselt ja kiiresti rakendama nõukogu 11. juuli 2017. aasta järeldusi „Tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“; ootab lähikuudel esildatavat meetmepaketti, et kiirendada viivislaenude vähendamist; toetab sellega seoses komisjoni otsust uurida konservatiivsuse põhimõtte võimalikku ühtlustamist ELi tasandil uute viivislaenudeks muutuvate laenude puhul; kutsub komisjoni üles võtma seadusandlikke ja muid meetmeid, et soodustada potentsiaalsetele investoritele teabe andmist, sihtotstarbeliste varahaldusettevõtjate (nn halbade pankade) loomist ja viivislaenude teiseste turgude arendamist, et tegeleda viivislaenude väga keerulise probleemiga; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad vajaduse korral parandama ja ühtlustama maksejõuetuse raamistikku, tehes muu hulgas tööd komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb varajast restruktureerimist ja teist võimalust, eesmärgiga kaitsta kõige haavatavamaid võlgnikke, nagu VKEd ja kodumajapidamised;

9.  tunneb heameelt kavatsuse üle kiirendada pankade bilansside puhastamist, rõhutades samal ajal, et viivislaenude kohustuslik võõrandamine mittelikviidsel ja läbipaistmatul turul võib põhjustada pankade jaoks põhjendamatut bilansikahju; kordab oma muret seoses viivislaene käsitlevate EKP suuniste lisa projektiga; rõhutab, et pangandusjärelevalvekorra kohase järelevalve ja hindamise raames ei tohi EKP mingil viisil mõjutada ELi seadusandja õigusi; tuletab meelde, et liidu üldised seadusandluse põhimõtted, mis nõuavad mõju hindamist ja konsulteerimist ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse hindamist, on olulised ka 3. tasandi õigusaktide puhul;

10.  kordab, et tunneb muret riskide pärast, mis tulenevad 3. taseme varade, sealhulgas tuletisinstrumentide hoidmisest, ja eelkõige nende väärtuse hindamise keerukusest; tunneb sellega seoses heameelt, et EBA lisab 2018. aasta stressitestide menetlusse 2. ja 3. taseme vahendite konkreetsed riskijuhtimismeetmed; kordab oma palvet ühtsele järelevalvemehhanismile teha sellest küsimusest 2018. aastal ühtne järelevalveprioriteet;

11.  tuletab meelde, et riigi võlakohustusega kaasnevad riskid; märgib, et mõnes liikmesriigis on finantseerimisasutused investeerinud ülemäära palju võlakirjadesse, mille on välja andnud nende riigi valitsus, mis tähendab liigset keskendumist kodumaisele turule, samal ajal kui pangandusliidu üks peamisi eesmärke on murda pankade ja riikide vaheline nõiaring; märgib, et finantsstabiilsuse riskide piiramiseks oleks parem, kui pankade riigivõlakirjade portfellid oleksid mitmekesisemad; on seisukohal, et ELi õigusraamistik riigivõla usaldatavusnõuetekohaseks käsitlemiseks peaks olema kooskõlas rahvusvahelise standardiga; juhib tähelepanu Baseli pangajärelevalve komitee käimasolevale tööle riigivõla riskide kohta ja konkreetsemalt hiljuti avaldatud aruteludokumendile riiginõuete regulatiivse käsitluse kohta; ootab seetõttu suure huviga finantsstabiilsuse nõukogu riigivõla küsimuses tehtava töö tulemusi, millest juhinduda edaspidiste otsuste tegemisel; rõhutab valitsuse võlakirjade olulist rolli kvaliteetsete likviidsete varade pakkumisel investoritele ja stabiilsete rahastamisallikate pakkumisel valitsustele; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni käimasoleva töö riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ideega, mis on üks võimalik viis anda panus selle küsimuse käsitlemisse; tuletab meelde, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid ei kujuta endast võlgade eest ühise vastutuse võtmise vormi; on seisukohal, et turuosaliste panus võib aidata tagada turu huvi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite vastu;

12.  rõhutab sisemudelites tuvastatud puuduste kõrvaldamise tähtsust, et taastada nende usaldusväärsus ja saavutada võrdsed võimalused kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele; juhib seoses sellega tähelepanu Euroopa Parlamendi majanduse juhtimise tugiüksuse tellitud uurimusele „What conclusions can be drawn from the EBA 2016 Market Risk Benchmarking Exercise?“ (Millised järeldused võib teha Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta tururiski võrdlusuuringust?), milles muu hulgas märgitakse, et „kui EBA võrdlusuuringu tulemused on õiged ja kui katseportfelli instrumendid on esinduslikud, rikuvad Euroopa pankade praegu kasutatavad siseturu riskimudelid tugevalt võrdsete tingimuste põhimõtet („Kui eri pankadel on sama portfell, peaksid nad olema kohustatud omama sama suurt regulatiivset kapitali.“)“; võtab sellega seoses teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee heakskiidu muudatustele Basel III lõpuleviimiseks ning EBA hinnangu selle mõju kohta ELi pangandussektorile; tuletab meelde, et kokkulepe ei tohiks tuua kaasa kapitalinõuete märkimisväärset kasvu liidu tasandil ega kahjustada pankade võimet rahastada reaalmajandust, eriti VKEsid; tervitab EKP tehtud tööd sisemudelite asjakohasuse hindamiseks, sealhulgas tema uut sisemudelite sihipärase läbivaatamise juhendit, eesmärgiga vähendada sama klassi riskiga kaalutud varadele kohaldatavate riskikaalude erinevusi krediidiasutustes; tervitab EBA poolt võrdlusuuringute raames tehtud tööd; on seisukohal, et pankade kapitalipositsiooni saab tugevdada muu hulgas dividendimaksete vähendamise ja uue omakapitali kaasamise kaudu ning et Euroopa pankade üldise finantsseisundi tugevdamine peaks jääma prioriteediks;

13.  rõhutab, et rahvusvaheliste organite ettepanekud tuleks viia Euroopa õigusesse nii, et võetaks asjakohaselt arvesse Euroopa pangandussektori eripära;

14.  rõhutab, et eelkõige Baseli pangajärelevalve komitee standardeid ei tohiks kehtestada tervikuna Euroopa õiguses, võtmata asjakohaselt arvesse Euroopa pangandussüsteemi eripära ja proportsionaalsuse põhimõtet;

15.  tuletab meelde ühtse järelevalvemehhanismi rahapoliitilise ja järelevalvefunktsiooni lahususe põhimõtet ning peab seda huvide konfliktide vältimiseks väga oluliseks; on seisukohal, et seda põhimõtet on üldiselt hästi järgitud; on veendunud, et ühiste teenistuste sobivuse hindamise alus peaks olema nende täidetavate ülesannete poliitiline tähtsus; on seetõttu seisukohal, et ühised teenistused ei tekita probleeme, kui nad tegelevad küsimustega, mis ei ole poliitika seisukohast eriti olulised, kuid võivad tekitada probleeme ja õigustada täiendavaid kaitsemeetmeid, kui see nii ei ole;

16.  on seisukohal, et suurema hulga EKP töötajate kaasamine kohapealsete kontrollide tegemisse võiks aidata veelgi suurendada pangandusjärelevalve sõltumatust riiklikest kaalutlustest;

17.  võtab teadmiseks komisjoni 2016. aasta novembri pangandusreformi paketi ettepaneku; rõhutab, kui tähtis on kiirmenetlus, mille tulemusel jõuti kokkuleppele rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 järkjärgulise kasutuselevõtu suhtes, ning üleminekukord, mis võimaldab vabastamist suurte kliendiriskide piirmäära kohaldamisest liikmesriikide pankade avaliku sektori võla suhtes, mis on nomineeritud mis tahes liikmesriigi vääringus (määrus (EL) 2017/2395), et vältida nn kaljuefekti krediidiasutuste regulatiivse kapitali suhtes; võtab siiski teadmiseks EKP ja EBA arvamused, et üleminekukorra olemasolu ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut viivitust IFRS 9 rakendamises; rõhutab vajadust jälgida IFRS 9 mõju pankade laenude olemusele ja jaotusele ning krediidiriski parameetrite tsüklilisest tundlikkusest tulenevale võimalikule protsüklilisele mõjule; kutsub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja ühtset järelevalvemehhanismi üles neid küsimusi uurima; palub EBA‑l ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pangal esitada vastavad suunised;

18.  juhib tähelepanu sellele, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järelevalve-eeskirjade kohaselt koostama mitmeid sarnaseid aruandeid eri ametiasutustele ja see tekitab suurt lisakoormust; nõuab seetõttu ühtse aruandlussüsteemi kasutuselevõtmist, mille kohaselt kõigi järelevalve eest vastutavate asutuste küsimused koguks kokku keskne kontaktpunkt, kes edastab need järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning edastab seejärel kogutud andmed pädevatele asutustele; rõhutab, et see võiks olla vahend kattuvate küsimuste ja identsete andmepäringute vältimiseks, mis vähendaks märkimisväärselt pankade ja pädevate asutuste halduskoormust ning tõhusaks ka järelevalvet;

19.  võtab teadmiseks, et järelevalvenõuete täitmise suured kulud võivad väiksemate pankade jaoks olla eriti probleemsed; on seisukohal, et teatava järelevalvekorralduse puhul võiks EKP järelevalve teostamisel arvestada rohkem proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab seetõttu tungivat vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et muuta pangandusjärelevalve kord väikeste ja väikese riskiga asutuste jaoks proportsionaalsemaks; rõhutab, et proportsionaalsuse parandamine ei tähenda mingil juhul järelevalvestandardite alandamist, vaid pigem tähendab see seda, et näiteks eeskirjade järgimise ja avalikustamise nõuete puhul vähendatakse halduskoormust; väljendab seetõttu heameelt komisjoni pangandusliitu käsitleva 2016. aasta aruande üle, milles jagatakse parlamendi seisukohta, et aruandlusnõudeid tuleks ühtlustada, ning tunnustab komisjoni jõupingutusi järelevalve proportsionaalsemaks muutmisel;

20.  tuletab meelde, et ELi pangandusjärelevalvet puudutavates õigusaktides sätestatud valikuvõimalused ja kaalutlusõigused tuleb võimalikult suures osas ühtlustada; on seisukohal, et need peaksid võimalikult suures ulatuses olema ajutised ning tuleks kohe tühistada, kui neid ei ole enam vaja, et vältida Euroopa ja riiklike järelevalveasutuste igapäevatöö muutmist liiga keerukaks;

21.  rõhutab, et õigusraamistik peaks toetama ühistute ja ühistupankade eripäraseid tööpõhimõtteid ja austama nende erimissiooni ning et järelevalveasutused peaksid võtma neid arvesse oma tavades ja lähenemisviisides;

22.  tuletab meelde oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni(8) finantstehnoloogia kohta; on seisukohal, et finantstehnoloogia ettevõtete suhtes, mis tegelevad sama liiki tegevusega kui teised finantssüsteemi osalejad, tuleks seetõttu kohaldada samu tegevuseeskirju; nõuab sellega seoses sellist lähenemisviisi finantstehnoloogia suhtes, mis leiaks õige tasakaalu tarbijate kaitsmise, finantsstabiilsuse säilitamise ja innovatsiooni ergutamise vahel; märgib sellega seoses komisjoni tööd, tehnoloogiliste uuenduste kavandatavat lisamist Euroopa järelevalveasutuste volitustesse ning avalikku konsultatsiooni finantstehnoloogilise ärimudeliga krediidiasutuste litsentsitaotluste hindamist käsitlevate EKP suuniste kavandi üle;

23.  tunnistab, et kõigi pangandustegevuse aspektide järjest suurenev digiteerimine on muutnud pangad olulisel määral haavatavamaks küberturbeohtude suhtes; rõhutab, et küberturvalisuse tagamine kuulub eelkõige ja peamiselt pankade endi vastutusvaldkonda; rõhutab, kui oluline on küberturvalisus pangandusteenuste puhul, ning et finantsasutusi on vaja motiveerida olema väga ambitsioonikad tarbijate andmete kaitsel ja küberturvalisuse tagamisel; kutsub järelevalveasutusi üles tähelepanelikult jälgima ja hindama küberturvalisuse riske, kutsudes samas ka finantsasutusi kogu ELis olema väga ambitsioonikad tarbijate andmete kaitsel ja küberturvalisuse tagamisel; väljendab heameelt seoses EKP algatusega kohustada järelevalve all olevaid panku teatama olulistest küberrünnakutest reaalajas hoiatusteenuse abil, samuti seoses ühtse järelevalvemehhanismi kohapealsete kontrollidega, et teostada järelevalvet küberturvalisuse üle; kutsub ühtset järelevalvemehhanismi üles suurendama jõupingutusi ning muutma küberturvalisuse ka ametlikult üheks oma kõrgetasemeliseks prioriteediks;

24.  tervitab EBA, ESMA ja ühtse järelevalvemehhanismi tehtavat tööd järelevalvealase lähenemise edendamisel seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EList, et piirata õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riske; on veendunud, et mis tahes ELi ja Ühendkuningriigi vahel välja töötatav järelevalvealase koostöö mudel peaks järgima ELi finantsstabiilsust ning selle reguleerimis- ja järelevalvekorda ning standardeid ja nende kohaldamist; tuletab meelde, kui oluline on, et pankadel oleks valmisolek ja piisavad hädaolukorra lahendamise kavad Brexiti kahjuliku mõju leevendamiseks; tunneb muret, et mõned pangad, eelkõige väiksemad pangad, võivad Brexitiks valmistumisel maha jääda, ning kutsub neid üles oma tööd tõhustama; tuletab meelde, et panganduslitsentside saamise ja sisemudelite heakskiitmise protsessid võtavad aastaid ja et seda tuleks arvesse võtta;

25.  võtab teadmiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise ettepanekud, sealhulgas koondettepaneku, millega muudetakse Euroopa järelevalveasutuste juhtimist, rahastamist ja volitusi;

26.  väljendab muret seoses pangandusgruppide kalduvusega kasutada üha keerukamaid struktuure ja üksusi, mille tegevused on suures osas samad mis pankadel, kuid mis väldivad pangandusjärelevalvet; märgib sellega seoses komisjoni ettepanekut investeerimisühingute kohta, mis peaks aitama luua võrdsed tingimused investeerimisühingute ja krediidiasutuste vahel ning kõrvaldada õiguslikud lüngad, mis võimaldaksid suurte investeerimisühingute kasutamist selleks, et vältida pangandussektori regulatiivseid nõudeid;

27.  väljendab muret seoses varipanganduse levikuga ELis; võtab teadmiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta seiredokumendi „EU Shadow Banking Monitor“, milles rõhutatakse mitmeid riske ja haavatavusi, mida on tarvis ELi varipanganduse süsteemis jälgida; nõuab seepärast koordineeritud meetmeid nende riskidega tegelemiseks, et tagada aus konkurents ja finantsstabiilsus; tunnistab siiski, et alates finantskriisist on võetud meetmeid varipangandusest tulenevate finantsstabiilsuse riskide kõrvaldamiseks; julgustab ametiasutusi jätkama tärkavate finantsstabiilsuse riskide hoolikat jälgimist ja nende käsitlemist ning täiendama mis tahes pangandussektori reguleerimise meetmeid ka asjakohase varipangandussektori reguleerimisega; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud viimati nimetatud küsimust lahendada oma eelmise aasta aruandes(9);

28.  on seisukohal, et kuigi oleksid soovitavad mõned parandused, eelkõige teabevahetuse ja läbipaistvuse osas, on pangandusliit eurot kasutavate liikmesriikide jaoks jätkuvalt positiivne ja põhjalik muudatus; tuletab meelde, et pangandusliit on avatud kõigile liikmesriikidele; julgustab kõiki euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike astuma vajalikke samme pangandusliiduga ühinemiseks, et viia see järk-järgult vastavusse kogu siseturuga;

29.  peab tervitatavaks edusamme, mida tehti EKP otsusega juunis 2017, et võimaldada mõningat delegeerimist sobivate ja nõuetele vastavate otsuste valdkonnas; kordab oma hinnangut, et eeskirju on vaja muuta, võimaldamaks teatavate rutiinsete küsimuste puhul enamat ja hõlpsamat otsuste tegemise delegeerimist järelevalvenõukogult asjakohastele ametnikele; kordab oma pooldavat seisukohta sellise muutuse suhtes, mis aitaks muuta EKP pangandusjärelevalve tõhusamaks ja tulemuslikumaks; kutsub EKPd üles täpsustama otsuste tegemise delegeerimise ülesandeid;

Kriisilahendus

30.  tervitab uue kriisilahenduskorra esmakordset kohaldamist 2017. aastal; märgib Euroopa Liidu Üldkohtule esitatud suurt hagiavalduste arvu seoses selle juhtumiga; palub komisjonil hinnata, kas ja kuidas see võiks ohustada uue kriisilahenduskorra tõhusust ning muuta kriisilahenduskorra tegelikkuses mittekohaldatavaks; kutsub ühtset kriisilahendusnõukogu ja komisjoni üles avaldama ühiselt kokkuvõtte kõige kritiseeritumatest küsimustest hagiavaldustes; on seisukohal, et 2017. aasta pangandusjuhtumid tõstatavad küsimusi läbipaistvuse ja teabevahetuse osas, ning nõuab tulevaste kriisilahendusotsuste suuremat läbipaistvust, sh Euroopa Parlamendile selgete ja asjakohaste tingimuste alusel juurdepääsu võimaldamist kriisilahendusotsuseid käsitlevatele olulistele dokumentidele, näiteks sõltumatute hindajate hindamisaruannetele, et eelnevalt paremini mõista kriisilahenduskorda; kutsub kaasseadusandjad üles komisjoni esitatud kogu kahjumikatmisvõimet (TLAC), omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid (MREL) ja moratooriumi käsitlevate ettepanekute üle otsustamisel arvestama 2017. aasta pangandusjuhtumeid kui saadud õppetunde;

31.  väljendab muret eelmises aruandes(10) välja toodud riigiabi eeskirjade ja liidu õigusaktide vaheliste ebakõlade pärast, mis on seotud hoiuste tagamise skeemide suutlikkusega osaleda kriisilahenduses, nagu on ette nähtud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ja hoiuste tagamise skeemi direktiivis; palub komisjonil vaadata läbi oma riigiabi eeskirjade tõlgendus vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõigetele 3 ja 6, et tagada Euroopa seadusandja ette nähtud ennetavate ja alternatiivsete meetmete tegelik rakendamine; on seisukohal, et 2017. aasta pangandusjuhtumites leidis see kinnitust, kuna pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid võivad jätkata tavapärast maksejõuetusmenetlust, millega võib teatavatel tingimustel kaasneda nn likvideerimisabi; usub, et hiljutiste kriisilahendusjuhtumite puhul ilmnenud arbitraaživõimaluste põhjuseks on erinevused riigiabi käsitlevate eeskirjade vahel, mida kohaldatakse vastavalt kas kriisilahenduskorra või siseriikliku maksejõuetusõiguse alusel; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama läbi kõik pankade maksejõuetuse raamistikud liidus, sealhulgas 2013. aasta pangandusteatise, et õppida 2017. aasta pangandusjuhtumitest saadud kogemustest;

32.  tuletab meelde, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi eesmärk oli tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, et vältida negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ressursse, minimeerides maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuginemist erakorralisele avaliku sektori finantstoetusele, ning kaitsta tagatud hoiuste omanikke, investoreid, klientide vahendeid ja vara; tuletab meelde, et erakorralisi avaliku sektori finantstoetuse meetmeid võib kasutada ainult selleks, et „likvideerida tõsised häired majanduses“ ja „säilitada finantsstabiilsus“, ning et neid ei tohi kasutada „selleks, et katta kahjumit, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud või kahjumit, mis tõenäoliselt lähiajal tekib“; on seisukohal, et erakorralise avaliku sektori finantstoetusega peaksid vajaduse korral kaasnema ka parandusmeetmed; palub komisjonil viia võimalikult kiiresti läbi pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike 4 viimases lõigus osutatud läbivaatamine, mis on tegemata alates 2015. aastast; märgib, et ennetav rekapitaliseerimine on üks pankade kriisiohje vahend;

33.  palub komisjonil igal aastal uuesti läbi vaadata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamise nõuded seoses riigiabiga finantssektoris on jätkuvalt täidetud;

34.  palub komisjonil hinnata, kas pangandussektor on kriisi algusest alates saanud kasu ebatraditsioonilise likviidsusabi kujul antud kaudsetest toetustest ja riigiabist;

35.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et ühtne kriisilahendusnõukogu on seadnud prioriteediks krediidiasutuste kriisilahenduskõlblikkuse suurendamise, ning edusammudega, mis on tehtud siduvate eesmärkide kehtestamisel seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisega konsolideeritud tasandil; rõhutab toimivate ja usaldusväärsete kriisilahenduskavade tähtsust ning selles kontekstis tunnistab probleeme, mida ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia võib põhjustada vastuvõtvate riikide finantsstabiilsusele, kui see ei ole asjakohaselt kavandatud; rõhutab vajadust tõhusa korra järele selle nõude rikkumise käsitlemiseks ning et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue peaks silmas pidama krediidiasutuste ja investeerimisühingute mudeleid, et oleks võimalik tagada nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduskõlblikkus; palub ühtsel kriisilahendusnõukogul esitada põhjalik loetelu riiklikes või Euroopa õigusaktides ilmnevatest kriisilahenduskõlblikkuse tõketest; rõhutab, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi läbivaatamine ei tohiks mingil juhul jääda maha rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditest;

36.  tunneb heameelt kokkuleppe üle, mis direktiivi (EL) 2017/2399 abil saavutati tagamata võlainstrumentide järjestuse täiendava ühtlustamise osas maksejõuetusmenetluse hierarhias; kutsub liikmesriike üles seda kokkulepet kiiresti rakendama, nii et pangad saaksid emiteerida võlakirju uues maksejõuetusmenetluse hierarhia klassis ja seeläbi luua vajalikud puhvrid; kordab oma eelmises aruandes(11) väljendatud seisukohta, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise instrumente tuleks müüa asjaomastele investoritele, kes suudavad katta võimalikud kahjud, ohustamata oma finantsseisundit; soovitab seetõttu, et kriisilahendusasutused peaksid jälgima, millises ulatuses kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele alteid finantsinstrumente on mittekutselistel investoritel, ning et EBA peaks jätkama kõnealuste koguste iga-aastast avalikustamist ning vajaduse korral esitama hoiatused ja soovitused parandusmeetmete võtmiseks;

37.  võtab teadmiseks arutluse olevad seadusandlikud ettepanekud, millega rakendatakse liidu õiguses kogu kahjumikatmisvõime standard, eesmärgiga vähendada riske Euroopa pangandussektoris;

38.  tuletab meelde, et ühtset kriisilahendusfondi käsitleva valitsustevahelise kokkuleppe sisu tuleb lõppkokkuvõttes lisada liidu õigusraamistikku; tuletab meelde, et eelarve kaitsemehhanism on esmatähtis selleks, et tagada usaldusväärne ja tõhus kriisilahenduse raamistik ning suutlikkus tulla toime süsteemsete kriisidega pangandusliidus ning vältida olukorda, kus pangad tuleb päästa avalike vahenditega; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Valuutafondiks, millega eelarvepõhise kaitsemehhanismi funktsioon läheks ühtsele kriisilahendusfondile;

39.  tervitab ühtse kriisilahendusnõukogu tehtud tööd pangakriiside lahendamise suutlikkuse suurendamiseks liidu tasandil; märgib siiski, et kriisilahenduse kavandamine on praegu veel suures osas pooleli; märgib ka, et ühtne kriisilahendusnõukogu on märkimisväärselt alamehitatud; palub ühtset kriisilahendusnõukogu, et see tõhustaks oma jõupingutusi töölevõtmise valdkonnas, ja riiklikke ametiasutusi, et need muudaksid lähetatud eksperdid hõlpsasti kättesaadavaks ühtse kriisilahendusnõukogu jaoks; tuletab sellega seoses meelde vajadust sobiva tasakaalu järele kesktasandi töötajate ja riiklike kriisilahendusasutuste töötajate vahel ühtse kriisilahendusnõukogu raames, samuti vajadust selge tööjaotuse järele ühtse kriisilahendusnõukogu ja liikmesriikide kriisilahendusasutuste vahel; väljendab sellega seoses heameelt ühtse kriisilahendusnõukogu poolt ühtse kriisilahenduskorra rollide ja ülesannete jagamiseks võetud meetmete üle; juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks EKP otsese järelevalve alla kuuluvatele pankadele vastutab ühtne kriisilahendusnõukogu ka oluliste piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute eest; kutsub liikmesriike, riiklikke pädevaid asutusi ja EKPd üles tegutsema nii, et see piiraks võimalikult suurel määral eelnimetatud reguleerimisala erinevuse poolt põhjustatud täiendavat koormust ja keerukust ühtse kriisilahendusnõukogu jaoks;

40.  nõuab, et eelnevad osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi arvutataks läbipaistvalt, andes teavet arvutusmetoodika kohta ning tehes jõupingutusi arvutamisel käsitleva teabe ühtlustamiseks;

41.  väljendab muret seoses mõjuga, mida kriisilahendusotsused võivad avaldada pangandussüsteemi struktuurile; palub komisjonil seda küsimust tähelepanelikult jälgida, võtta järelmeetmeid tehtud otsuste suhtes ja teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt oma järeldustest;

Hoiuste tagamine

42.  väljendab heameelt EBA otsuse üle avaldada igal aastal hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 10 lõike 10 kohaselt saadud andmed; soovitab parandada andmete esitamist, et oleks võimalik hoiuste tagamise skeemide rahastamise piisavust omavahel vahetult võrrelda; märgib sellele vaatamata, et mitmed hoiuste tagamise skeemid peaksid kiirendama kättesaadavate rahaliste vahendite kogumist, et saavutada oma sihttasemed hiljemalt 3. juuliks 2024;

43.  kutsub EBAd üles laiendama oma analüüsi muu hulgas alternatiivse rahastamise korrale, mille liikmesriigid on loonud hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 10 lõike 9 kohaselt, ning avaldama selle analüüsi koos kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 10 alusel saadud teabega;

44.  juhib tähelepanu hoiuste tagamise skeemide direktiivi kohaste valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste suurele arvule; on seisukohal, et hoiuste tagamise skeemide suhtes kohaldatavate eeskirjade edasine ühtlustamine on vajalik selleks, et saavutada võrdsed tingimused pangandusliidus;

45.  tuletab meelde, et hoiuste kaitse on kõigi ELi kodanike ühine mure ja et pangandusliit ei ole täielik ilma kolmanda sambata; arutab praegu Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepanekut parlamendikomisjonide tasandil; märgib sellega seoses komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatist;

46.  juhib tähelepanu sellele, et on käimas arutelud kavandatava Euroopa hoiuste tagamise fondi loomiseks vajaliku õigusliku aluse üle;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EBA-le, Euroopa Keskpangale, ühtsele kriisilahendusnõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja pädevatele asutustele, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0041.
(2) ELT C 34, 31.1.2018, lk 5.
(3) ELT C 34, 31.1.2018, lk 17.
(4) ELT C 11, 12.1.2018, lk 24.
(5) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.
(6) Euroopa Keskpank, Report on financial structures (aruanne finantsstruktuuride kohta), oktoober 2017, lk 23–24.
(7) Komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatis pangandusliidu väljakujundamise kohta (COM(2017)0592), lk 15.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0211.
(9) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne, punkt 9.
(10) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne, punkt 38.
(11) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne, punkt 48.


Džihadistide sissetulekuallikate ja terrorismi rahastamise tõkestamine
PDF 294kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale džihadistide sissetulekuallikate ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta (2017/2203(INI))
P8_TA(2018)0059A8-0035/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1999. aasta terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja‑Iraagis ja Mosulis(1) ning oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96(3),

–  võttes arvesse ÜRO ülemaailmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1267(1999), 1373(2001), 1989(2011), 2133(2014), 2199(2015), 2253(2015) ja 2368(2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(4),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ (COM(2016)0450),

–  võttes arvesse 9. novembri 2014. aasta Manama deklaratsiooni terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna terrorismi ja terrorismi rahastamisega seotud sihipäraste rahaliste karistuste alaseid parimaid tavasid,

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 24. oktoobri 2014. aasta avaldust Iraagi ja Levandi Islamiriigi terroriorganisatsiooni (ISIL) rahastamise vastase võitluse kohta ning rahapesuvastase töökonna 2015. aasta veebruari aruannet ISILi rahastamise kohta,

–  võttes arvesse julgeolekuliidu üheteistkümnendat eduaruannet, mille komisjon avaldas 18. oktoobril 2017,

–  võttes arvesse ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi koostatud terroristide poolt lunaraha saamiseks toimepandud inimröövide ennetamise ja neist kasu saamise takistamise parimaid tavasid käsitleva Alžiiri memorandumi 2015. aasta septembri addendumit,

–  võttes arvesse 26. mai 2017. aasta G7 Taormina avaldust terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse kohta,

–  võttes arvesse hiljuti asutatud terrorismi käsitlevat erikomisjoni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 isikuandmete kaitse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/827, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias(5),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta veebruari tegevuskava terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks,

–  võttes arvesse Europoli 2017. aasta aruannet terrorismi olukorra ja suundumuste kohta ELis (TE‑SAT),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2017)0340),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK(7),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2017. aasta määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375),

–  võttes arvesse julgeolekuliidu üheksandat eduaruannet, mille komisjon avaldas 27. juulil 2017,

–  võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Üheteistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (COM(2017)0608),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0035/2018),

A.  arvestades, et terrorismi rahastamisallikate, sealhulgas pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside kaudu saadud peidetud rahastamisallikate piiramine on terrorismivastase võitluse üks olulisemaid aspekte;

B.  arvestades, et ehkki osa terroriorganisatsioonidele mujal kasutamiseks antavast rahastusest võib tulla Euroopa riikidest, tuleb muu rahastus radikaliseerumise ja tegelike terroriaktide rahastamiseks väljastpoolt Euroopat; arvestades, et terrorismivastase võitluse välis- ja sisemõõde on omavahel seotud, ning arvestades, et terrorismi rahastamisallikate tõkestamine peaks moodustama osa ELi laiemast strateegiast, mis seob omavahel nii välis- kui ka sisejulgeoleku mõõtme;

C.  arvestades, et moodsad sidevõrgud ja eelkõige ühisrahastamine on osutunud terroristliku tegevuse rahastamisel ja džihaadivõrgustiku haldamisel odavaks ja tõhusaks rahakogumise viisiks; arvestades, et terrorirühmitustel on õnnestunud oma tegevuste jaoks täiendavaid vahendeid koguda andmepüügi rünnakute ja identiteedivarguse või varastatud krediitkaardiandmete veebifoorumites ostmise kaudu;

D.  arvestades, et kõnealust rahastamist saab kasutada kolmel viisil: terrorirünnakute jaoks, mis vajavad märkimisväärsel hulgal rahalisi vahendeid, muude rünnakute jaoks, mille tagajärjed on samavõrd tõsised, kuid mis nõuavad vähem rahalisi vahendeid, ning selleks, et rahastada propagandat, mis võiks anda tõuke nn üksiku hundi rünnakutele, mis nõuavad väga vähe kavandamist ja raha; arvestades, et kõikide selliste olukordade puhul tuleb reageerida tulemuslikult;

E.  arvestades, et rahaliste vahendite vastuvõtja võib suunata seaduslikku päritolu vahendid terroristliku tegevusega seotud kolmandatele osapooltele, üksikisikutele, rühmadele, ettevõtetele või organisatsioonidele;

F.  arvestades, et kuna terrorismi näol on tegemist ülemaailmse kuritegevusega, peab tulemuslik reageerimine toimuma samuti maailma tasandil ja olema terviklik, kusjuures siin on määrava tähtsusega finantsasutuste, õiguskaitseasutuste ja kohtuasutuste kooskõlastatud tegevus ning asjakohase teabe jagamine füüsiliste ja juriidiliste isikute ning kahtlase tegevuse kohta, pidades silmas, et isikuandmete kaitse ja eraelu kaitse on olulised põhiõigused;

G.  arvestades, et viimastel aastatel toimunud andmelekete tõttu on teadlikkus seostest ühelt poolt rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise ning teiselt poolt organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamise vahel oluliselt suurenenud, ning arvestades, et need probleemid on muutunud rahvusvahelises poliitikas keskseks mureküsimuseks; arvestades, et nagu komisjon on tõdenud, on hiljutistes meediakajastustes organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismiga seostatud ka massilisi käibemaksu- ja aktsiisimaksupettusi(8);

H.  arvestades, et peaaegu kõikide liikmesriikide jurisdiktsioonides on terrorismi rahastamine kriminaliseeritud eraldiseisva süüteona;

I.  arvestades, et finantsteave on luureteabe kogumisel oluline vahend, mis võimaldab analüüsida terrorivõrgustikke ja seda, kuidas nende tegevust paremini takistada; arvestades, et rahapesu ja terrorismi rahastamise takistamiseks on vaja pidevalt tagada õigusaktide piisav täitmine; arvestades, et vaja on kõikehõlmavat ja ennetavat strateegiat, mis põhineb terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevate rahapesu andmebüroode, luureteenistuste ja õiguskaitseasutuste vahelisel põhiteabe vahetamisel ja paremal koostööl; arvestades, et see teave peaks hõlmama arenevaid suundumusi, nagu bitmap, SWIFT‑kodeerimine, krüptoraha ja selle vastavad regulatiivmehhanismid; arvestades, et üleilmne terrorismi rahastamise vastane võitlus peab hõlmama äriühingute, usaldusfondide ja sarnaste süsteemide tegelike tulusaajate globaalseid läbipaistvusstandardeid, et heita valgust finantsläbipaistmatusele, mis hõlbustab kriminaaltulu pesemist ning terroriorganisatsioonide ja terroristide rahastamist;

J.  arvestades, et olemasolevates struktuurides on vaja ametlikku Euroopa platvormi – mis siiani on eksisteerinud mitteametlikult – mis koondaks praegu 28 liikmesriigis hajutatult toimuva teabe kogumise ning mille kaudu liikmesriigid saaksid anda teavet terrorismi rahastamise vastu võitlemisse antud panuse suuruse ja selles valdkonnas tehtud edusammude kohta; arvestades, et selline teabevahetus peaks olema ennetav;

K.  arvestades, et ISISe/Daeshi, Al Qaeda ja teiste džihaadivõitlejate organisatsioonide finantssuutlikkusele panid aluse paljud rahvusvahelised mittetulundusorganisatsioonid, heategevusasutused, muud sihtasutused ja erasektori annetajad, kellel kas on või enda väitel on sotsiaalsed või kultuurilised eesmärgid, kuid toimivad kuritegeliku tegevuse kattevarjuna; arvestades, et seetõttu on järelevalve ja luureandmete kogumine selliste organisatsioonide, nende asutajate, tegevuse ja sageli ulatuslike sidemete kohta ELi osalejatega äärmiselt oluline; arvestades, et nende toetus džihadistliku islamismi laienemisele Aafrikas, Lähis‑Idas, Aasias ja Euroopas tuleks blokeerida; arvestades, et selline laienemine ELi piiridel ning naaber- ja parterriikides on eriti murettekitav; arvestades, et üleilmse terrorismi vastu võitlemiseks on väga oluline, et Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriigid rakendaksid nendes piirkondades täielikult rahapesuvastase töökonna soovitusi;

L.  arvestades, et Al Qaeda üleilmne rahakogumisvõrgustik põhineb annetustel heategevusasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes suhtlevad annetajatega sotsiaalmeedia ja veebifoorumite kaudu; arvestades, et džihaadi jaoks toetajatelt annetuste küsimiseks on kasutatud ka kontosid; arvestades, et viimastel aastatel on terroriorganisatsioonid välja töötanud mitmeid nutitelefonirakendusi, et suurendada oma teavitustegevust ja julgustada toetajaid, kellest enamik asub Pärsia lahe riikides, annetusi tegema;

M.  arvestades, et mikroriigid ja õigusriigi põhimõtteid kehvasti rakendavad riigid on eriti haavatavad ja neil on oht muutuda terrorismi rahastamise koondumiskohaks;

N.  arvestades, et luureandmed näitavad, et Pärsia lahe piirkonna asutused ja üksikisikud annavad ISISele/Daeshile, Al Qaedale ja muudele äärmusrühmitistele rahalist ja logistilist toetust; arvestades, et paljud terroristlikud rühmitused ei saaks ilma sellise rahastamiseta end ära majandada;

O.  arvestades, et ISIS/Daesh ja Al Qaeda on muutunud rahaliselt sõltumatuks; arvestades, et ISIS/Daesh ja Al Qaeda üritavad suunata oma raha Süüriasse ja Iraaki naftaekspordi ja äriühingutesse investeerimise kaudu, sealhulgas raha- ja elukutseliste kullerite, ebaseaduslike rahaülekannete ning raha- ja kutsealaste teenuste valdkonnas; arvestades, et ISIS/Daesh ja Al Qaeda pesevad oma kuritegelikul teel saadud tulu puhtaks, ostes ettevõtteid ja igat liiki vara; arvestades, et ISIS/Daesh ja Al Qaeda pesevad puhtaks ka varastatud antiikesemetest ning ebaseaduslikult üle piiri toimetatud kunstiteostest ja esemetest saadud tulu, müües neid välismaal, sealhulgas liikmesriikide turgudel; arvestades, et terroristlikud rühmitused on muutnud ebaseadusliku kauplemise kaupade, tulirelvade, nafta, narkootikumide, sigarettide ja kultuuriväärtuste ja muuga ning inimkaubanduse, orjuse, laste ekspluateerimise, räkiti ja väljapressimise oma tuluallikateks; arvestades, et organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmituste vahelised üha tihedamad sidemed kujutavad endast kasvavat ohtu liidu julgeolekule; arvestades, et kõnealuste allikate tõttu võib juhtuda, et ISIS/Daesh ja Al Qaeda saavad pärast oma territoriaalset kokkuvarisemist Süürias ja Iraagis tulevaste kuritegude rahastamist jätkata;

P.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel ja siseriiklikel õigusaktidel põhinevate mitmete rahvusvaheliste kohustustega on kehtestatud rahvusvaheline lunaraha maksmise keeld; arvestades, et tegelikkuses puudub ÜRO keelul olulisemate allakirjutanud riikide toetus, kuna viimased seavad vahetu elupäästmise terrorismivastaste kohustuste täitmise kõrval esikohale ning võimaldavad seeläbi terroriorganisatsioone rahastada;

1.  esitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmised soovitused:

   a) kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma terrorivõrgustike rahastamisallikate tõkestamise pidamist peamiseks prioriteediks, kuna see on tulemuslik vahend nende võrgustike tõhususe vähendamisel; on seisukohal, et ennetavad strateegiad, mis põhinevad parimate tavade ning kahtlust äratava ja asjakohase finantsteabe vahetamisel luureteenistuste vahel, on terrorismi rahastamise ja üldisemalt terrorirünnakute vastases võitluses äärmiselt olulised; kutsub liikmesriikide luureteenistusi üles parandama koordineerimist ja koostööd ning looma olemasolevate struktuuride (nt Europol) raames (et vältida veel ühe asutuse loomist) Euroopa terrorismivastase finantsteabe stabiilset platvormi, mis keskendub terrorivõrgustike rahalist toetamist käsitleva põhiteabe ennetavale vahetamisele; on seisukohal, et see platvorm looks ühise andmebaasi, kuhu kantakse andmed füüsiliste ja juriidiliste isikute ning kahtlaste tehingute kohta; rõhutab, et väärtuslikud andmed, mida riiklikud julgeolekuasutused on kogunud, tuleks edastada kohe pärast salvestamist kiiresti kesksüsteemi, kus peaks olema lubatud hoida andmeid kolmandate riikide kodanike kohta, võttes hoolikalt arvesse võimalikku mõju põhiõigustele ja eelkõige õigust isikuandmete kaitsele ning eesmärgi piiramise põhimõtet; rõhutab, et nimetatud teave peab muu hulgas hõlmama nii Euroopa kui ka Euroopa-väliste ja selliste kolmandate riikide, kus terrorismi rahastamise vastases võitluses esineb puudujääke, pankade, finantsasutuste ja äriühingute loetelu; kutsub komisjoni üles koostama asjaomast loetelu võimalikult kiiresti, võttes aluseks omaenda kriteeriumid ja direktiivi (EL) 2015/849 kohase analüüsi; kordab, et terroriaktide toimepaneku, korraldamise või toetamise eest otse või kaudselt vastutavad isikud peavad oma tegude eest vastust andma;
   b) palub Euroopa riikidel, nii ELi liikmesriikidel kui ka kolmandatel riikidel rahastada programme, mis edendavad luureteenistuste vahelist parimate tavade jagamist, sealhulgas terroristide ja terroristlike organisatsioonide värbamismeetodite ja terrorismile suunatud raha kättetoimetamise ja ülekandmise meetodite uurimise ja analüüsi kohta; soovitab teha kord kvartalis avalikud ohuhinnangud, millesse on koondatud Europoli ja ELi luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN) kogutud luureandmed ja teave; palub liikmesriikidel tagada luureteenistustele piisav rahastus ja inimressursid;
   c) toonitab – nagu kordas rahapesuvastane töökond, kes on välja töötanud terrorismi rahastamise vastase strateegia – et teabevahetuse parandamine rahapesu andmebüroode endi vahel ning rahapesu andmebüroode, julgeolekujõudude ja õiguskaitse- ja luureasutuste vahel nende endi jurisdiktsioonis ja eri jurisdiktsioonide vahel, aga ka erasektoris ja eeskätt pangandussektoris on äärmiselt oluline;
   d) tunneb heameelt Pärsia lahe koostöönõukogu osalemise üle rahapesuvastases töökonnas; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel ELi partnereid, eriti Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriike aktiivselt julgustada, et nad rakendaksid täielikult rahapesuvastase töökonna soovitusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse puuduste kõrvaldamisel ning pakuksid nendes valdkondades edusammude tegemiseks tehnilist abi;
   e) kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles toetama rahapesuvastase töökonna jõupingutusi ja seadma terrorismi rahastamise vastast võitlust prioriteediks, eelkõige mis puudutab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse strateegiliste puuduste kindlakstegemist ning nende kõrvaldamist koostöös ÜRO liikmesriikidega;
   f) nõuab Europoli ja terrorismivastases võitluses olulist rolli etendavate ELi olulisemate strateegiliste parterite ülemaailmse koostöö tugevdamist; on veendunud, et tihedam koostöö võimaldaks paremini ennetada terrorismi rahastamise keskuste tekkimist, neid avastada ja neile reageerida; kutsub liikmesriike üles kasutama rohkem ära Euroopa rahapesu andmebüroo mitteametlikku võrgustikku (FIU.net) Europoli tehtud töö põhjal, rakendama viiendat rahapesuvastast direktiivi ning võtma regulatiivmeetmeid, et lahendada rahapesu andmebüroode erinevatest staatustest ja pädevustest tulenevaid muid probleeme, et lihtsustada eelkõige koordineerimist ja teabevahetust nii rahapesu andmebüroode vahel kui ka rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseasutuste vahel, et jagada asjaomast teavet Euroopa terrorismivastase luure platvormiga;
   g) tuletab meelde, et äärmiselt oluline on parandada poliitilist dialoogi, suurendada finantsabi ja toetada selliste ELi partnerite terrorismivastase võitlusega seotud suutlikkuse suurendamist, kes on terrorismivastases võitluses eesliinil;
   h) kutsub liikmesriike üles Europoliga ühiseid uurimisrühmi luues rohkem jälgima kahtlaseid organisatsioone, kes on seotud sellise tegevusega nagu ebaseaduslik kauplemine, smugeldamine, võltsimine ja pettused, hõlbustades õiguskaitseasutuste juurdepääsu kahtlastele tehingutele, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ning eraelu puutumatust; kutsub liikmesriike üles tõhustama sel eesmärgil uurijate väljaõpet ja spetsialiseerumist; kutsub komisjoni üles toetama ja piisavalt rahastama koolitusprogrammide väljatöötamist liikmesriikide õiguskaitse- ja õigusasutuste jaoks;
   i) kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama aastaaruannet terrorismivastases võitluses tehtud edusammude ja võetud meetmete ning eelkõige ISISe/Daeshi ja Al Qaeda rahastamise tõkestamiseks tehtud jõupingutuste kohta; tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on terrorismi rahastamise tõkestamises teistest aktiivsemad, ja seega oleks parim lahendus suurendada teabe jagamist, eelkõige juba võetud meetmete tõhususe kohta;
   j) peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut luua pangakontode registrid ja hõlbustada rahapesu andmebüroode ning muude rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevate pädevate ametite jaoks neile juurdepääsu; märgib, et komisjon teeb varsti ettepaneku õiguskaitseasutuste laiema juurdepääsu kohta registritele; rõhutab, et pangakontode andmeid vahetades, eelkõige kriminaalmenetluste raames, tuleb järgida politsei- ja õigusalase koostöö eeskirju; kutsub sellega seoses üles neid liikmesriike, kes ei ole veel üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, seda esimesel võimalusel üle võtma;
   k) palub liikmesriikidel võtta vajalikud õigusmeetmed selleks, et pangad jälgiksid selgelt ettemakstud deebetkaarte, nii et neile oleks võimalik raha kanda ainult pangaülekannete kaudu ja kontodelt, mille omanikku on võimalik tuvastada; rõhutab, kui oluline on tagada kuuluvusahel, mis võimaldab luureteenistustel kindlaks teha, kui tehingu puhul on suur oht, et seda kasutatakse terrorismi või muu raske kuriteo otstarbel; kutsub lisaks liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et täielikult hõlbustada pangakonto avamist kõikide nende territooriumil asuvate inimeste jaoks;
   l) rõhutab vajadust teha lõpp mis tahes laadi maksuparadiisidele, mis võimaldavad rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist, mis võib olla terroristlike võrgustike rahastamise keskmes; kutsub liikmesriike sellega seoses üles võitlema maksustamise vältimise vastu, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud rahavoogude ja maksuparadiiside ranget kontrolli käsitlevate meetmete kohta ja rakendaks need;
   m) märgib, et ELi ja USA vahelise lepingu raames, milles nähakse ette USA terrorismi rahastamise jälgimise programmi kaudu saadud teabe jagamine, on tehtud edukat koostööd USA ja muude partneritega ning saadud kasulikku teavet; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku selles valdkonnas Euroopa süsteemi loomiseks, mis täiendaks olemasolevat raamistikku ning käsitleks praeguseid lünki, eelkõige seoses ühtse euromaksete piirkonnaga, püüdes saavutada tasakaalu turvalisuse ja isikuvabaduste vahel; juhib tähelepanu, et selles Euroopa-siseses süsteemis tuleks rakendada Euroopa isikuandmete kaitse standardeid;
   n) kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike koostama koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga loetelu isikute ja üksuste kohta, kelle tegevus on läbipaistmatu ning kes teevad arvukalt kahtlaseid finantstehinguid, kui on tõendeid, et asjaomased asutused ei ole suutnud meetmeid võtta, eriti kui need isikud ja üksused on seotud džihadistliku äärmuslusega; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles võtma oma suhetes riigiga arvesse tema osalemist terrorismi rahastamises;
   o) kutsub ELi nõukogu üles tõhustama selektiivsete sanktsioonide ja muude piiravate meetmete määramist kõikidele neile isikutele ja üksustele, kes mingil viisil teevad ISISele/Daeshile, Al Qaedale või muudele džihaadivõitlejate rühmitustele kättesaadavaks majandusressursse; nõuab nende isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste rahaliste vahendite, muu finantsvara või majandusressursside arestimist (sealhulgas need vahendid, mis tulenevad varast, mis kuulub neile või on nende otsese või kaudse kontrolli all või mida valdavad nende nimel või nende juhiste kohaselt tegutsevad isikud); väljendab rahulolu ÜRO Julgeolekunõukogu komitee loomise üle, mille ülesandeks on pidada sanktsioonide kohaldamise üle järelevalvet; märgib, et kõigil liikmesriikidel on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2253(2015) kohaselt kohustus ISISe/Daeshi, Al Qaeda ja nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtete ja üksuste rahaliste vahendite või finantsvara arestimisel kiiresti tegutseda; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles toetama ÜRO Julgeolekunõukogu üleskutset ÜRO liikmesriikidele lõigata jõuliselt ja otsustavalt ära vahendite ja muude finantsvarade ning majandusressursside voog ISISe/Daeshi ja Al Qaeda sanktsioonide nimekirjas märgitud isikutele ja üksustele;
   p) kutsub ELi liikmesriike üles looma kontrolli- ja selgitussüsteemi selleks, et pühakojad, õppeasutused, institutsioonid, keskused, heategevusasutused, kultuuriühingud või muud sarnased üksused, juhul kui on põhjendatult alust kahtlustada, et neil on sidemeid terroristlike rühmitustega, kirjeldaksid täpselt, kellelt nad rahalisi vahendeid saavad ja kuidas nad jaotavad nii ELi‑siseselt kui ka väljastpoolt ELi saadud rahalisi vahendeid, ning nõuab, et kõik rahaülekannetega tegelevate asutuste tehtud tehingud koondataks kõiki kaitsemeetmeid rakendavasse andmebaasi; nõuab annetuste puhul tungivalt raha päritolu ja otstarbe suhtes kohustusliku eelkontrolli kohaldamist, kui on põhjendatult alust kahtlustada sidemeid terrorismiga, et ennetada raha kuritahtlikku või hooletut levitamist terroristlikel eesmärkidel; nõuab tungivalt islamofoobia vastaste eriprogrammide raames kõigi meetmete võtmist, et vältida vihakuritegude sagenemist ning moslemite vastu suunatud või muid usu või rahvuse tõttu toime pandavaid rassistlikke või ksenofoobseid rünnakuid;
   q) kutsub liikmesriike üles tõhusamalt kontrollima ja reguleerima traditsioonilisi rahaülekande viise (näiteks muu hulgas nn hawala või Hiina fei ch’ieni süsteeme) või mitteametlikke ülekandesüsteeme, eelkõige liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimist käsitleva määruse (2016/0413(COD)) vastuvõtmise kaudu, kohaldades ülekandeid tegevatele vahendajatele kohustust deklareerida asjaomastele ametiasutustele kõik nende süsteemidega tehtavad märkimisväärsed tehingud ning rõhutades nende meetmete poolt mõjutatud rühmadele, et eesmärk ei ole jälgida tavapäraseid rahaülekandeid, vaid organiseeritud kuritegevusega seotud terroristlikke rahavooge või mustast rahast saadavat tööstuslikku/ärilist kasu; nõuab sellega seoses
   i) kõigi vahendajate ja/või isikute, kes osalevad nimetatud tegevuses (kontrollijad või vahetusasutused, vahemehed ja korraldajad, koordineerijad, maksukogujad ja edastajad) registreerimist riigi pädevas asutuses;
   ii) kõigi tehingute deklareerimist ja dokumenteerimist viisil, mis hõlbustab taotluse korral teabe edastamist;
   iii) deklareerimata tehingutes osalevate vahendajate ja/või isikute suhtes hoiatavate karistuste määramist;
   r) palub komisjonil esitada vajaliku seadusandliku ettepaneku, et paremini jälgida kõiki elektroonilisi finantstehinguid ja e-raha väljastavaid ettevõtteid, sealhulgas vahendajaid, et hoida ära rahaliste vahendite vahetamist täielikult tuvastamata kasutajatele, näiteks avalike võrgustike või anonüümsete veebibrauserite kasutajad; rõhutab sellega seoses, et krüptoraha vahetamine sularahaks ja vastupidi peab kohustuslikus korras aset leidma tuvastatava pangakonto kaudu; kutsub komisjoni üles hindama virtuaalmänge, küberraha, krüptoraha, plokiaheltehnoloogiat ja finantstehnoloogiat hõlmava terrorismi rahastamise mõjusid; kutsub komisjoni ka üles kaaluma nende tegevuste jaoks õigusraamistiku loomiseks võimalikke meetmeid, sealhulgas õigusaktide vastuvõtmist, et piirata terrorismi rahastamise vahendeid;
   s) kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kulla, vääriskivide ja väärismetallidega kaubitsemise reguleerimise ja kontrollimisega seotud järelevalvet, et neid kaupu ei kasutataks terroristliku tegevuse rahastamiseks; nõuab liikmesriikide poolt heaks kiidetud ja järgitavate kriteeriumide loomist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keelustama ja karistama mis tahes kauplemist (nii eksporti kui ka importi) džihaadivõitlejate kontrollitavate piirkondadega, välja arvatud alistatud elanikkonna jaoks vajalike humanitaarabikaupade puhul; nõuab asjaomase kauplemise mis tahes osas (ost, müük, levitamine, vahendamine või muu tegevus) kas hooletuse tõttu või tahtlikult osalenud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele süüdistuse esitamist ja nende karistamist; märgib rahasiirde erilisi riske seoses terrorismi rahastamisega; kutsub liikmesriike üles kavandama tõhustatud partnerlust ja koostööd rahasiirde esindajate ja Euroopa õiguskaitseasutuste vahel ning andma välja suunised, mis aitaksid teha kindlaks mis tahes konkreetsed takistused kahtlaste rahaülekannete kohta teabe vahetamisele;
   t) peab tervitatavaks kultuuriväärtuste importi käsitleva määruse ettepanekut ning rõhutab, kui tähtis on takistada nende kaupade ebaseaduslikku importi, pidades silmas terrorismi rahastamist; kutsub komisjoni üles looma jälgitavuse sertifikaati selliste ELi turule sisenevate kunstiteoste ja antiikesemete jaoks, mis pärinevad eelkõige mis tahes relvastatud valitsusväliste osalejate ning ELi terroristide nimekirja kantud organisatsioonide, rühmituste või isikute kontrollitavatelt territooriumidelt või paikadest; kutsub komisjoni üles tõhustama oma koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO, UNESCO, Interpoli, Maailma Tolliorganisatsiooni ja Rahvusvaheline Muuseumide Nõukoguga, et tõhustada võitlust ebaseadusliku kultuuriväärtustega kaubitsemise vastu, mida kasutatakse terrorismi rahastamiseks; kutsub liikmesriike üles arendama välja politseiüksused, mis on spetsialiseerunud ebaseaduslikule kultuuriväärtustega kaubitsemisele, ning tagama nende üksuste vaheline koordineerimine liikmesriikides; kutsub liikmesriike üles kohustama kunstiga kauplevaid ettevõtteid deklareerima kõik kahtlased tehingud ja kehtestama tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava karistuse, sealhulgas vajaduse korral kriminaalkaristuse, terrorismi tahtmatu rahastamise eest kunstiteoste ja antiikesemetega kauplevate ettevõtete vastutavatele isikutele, kes on seotud seda liiki kaubaga ebaseadusliku kauplemisega; kutsub komisjoni üles suurendama toetust kolmandatele riikidele, eriti naaberriikidele, nende jõupingutustes tõkestada kuritegevust ja ebaseaduslikku kauplemist terrorismi rahastamise allikana;
   u) kutsub komisjoni üles kavandama meetmeid, mis aitaksid suurendada kaupade, eelkõige naftakeemiasaaduste päritolu, transpordi ja vahendamise läbipaistvust, et parandada jälgitavust ja peatada terroriorganisatsioonide tahtmatu rahastamine;
   v) kutsub komisjoni üles uurima võimalust reformida asjakohaseid eeskirju ja direktiive nii, et finantsasutused oleksid kohustatud esitama teavet väikestes ja suurtes summades tehtavate kahtlaste tehingute põhjuste kohta eesmärgiga kontrollida lunaraha maksmist terroristlikele organisatsioonidele; kutsub liikmesriike üles võtma ennetavaid meetmeid, mis oleksid suunatud ohupiirkondades asuvatele ettevõtjatele, et aidata neil oma tegevust jätkata;
   w) palub, et Euroopa välisteenistus nimetaks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika uue Iraagi missiooni jaoks ametisse finantsluure spetsialisti, kes toetaks Iraagi valitsust ISISe/Daeshi ja Al Qaeda vara riigist välja suunamise tõkestamisel ning abistaks Iraagi ametiasutusi rahapesuvastase võitluse programmide väljatöötamisel;
   x) nõuab, et komisjon ja liikmesriigid keskenduksid kolmandate partnerriikidega terrorismivastase võitluse teemal peetavate läbirääkimiste raames oma jõupingutustes politsei- ja õiguskoostööle ning andmete ja heade tavade vahetamisele, et suurendada maailma tasemel koostoimet terrorismi rahastamise vastases võitluses;
   y) väljendab heameelt terrorismivastase võitluse ekspertide võrgustiku loomise üle ELi delegatsioonides; nõuab selle võrgustiku tugevdamist ja laiendamist enamatesse piirkondadesse ning eriti Aafrika Sarve piirkonda ja Kagu‑Aasiasse; juhib tähelepanu asjaolule, et oluline on lisada ELi ÜJKP missioonide ja operatsioonide volitustesse terrorismivastased eesmärgid, eelkõige Liibüas, Sahelis, Aafrika Sarve piirkonnas ja Lähis-Idas; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus nimetaks ametisse finantsluure spetsialisti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide jaoks riikides, millel on oht muutuda terroristide pelgupaigaks (terrorist hubs), ja Saheli piirkonnas, ning arendaks tõhusalt kohalike valitsustega tihedat koostööd;
   z) kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma meetmeid, et innustada kolmandaid partnerriike allkirjastama ja ratifitseerima 1999. aasta terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni, milles kehtestatakse teatavad põhimõtted ja standardid terrorismi rahastamise peatamiseks, ning seda tõhusalt ellu viima;
   aa) rõhutab, et oluline on tegeleda sotsiaal-majanduslike probleemidega ja neid leevendada, edendada elujõulisi riike ja tagada inimõiguste austamine, et vähendada ISISe/Daeshi, Al Qaeda ja teiste džihaadivõitlejate tegevuseks soodsat pinnast, sealhulgas seoses nende rahalise sõltumatuse saavutamisega;
   ab) nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus tugevdaksid koostöösuhteid riikidega, kus asuvad ebaseaduslikust uimastikaubandusest, inimkaubandusest või kaupadega ebaseaduslikust kauplemisest saadud rahalised vahendid, ja ebaseaduslike sigarettide päritoluriikidega, eesmärgiga need arestida;
   ac) nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus juhiksid rahvusvahelistel foorumitel algatusi, mis aitaksid parandada ettevõtete omanike läbipaistvust, eelkõige juriidiliste isikute, sealhulgas ettevõtjate, usaldusfondide ja sihtasutuste avalike registrite ning pangakontode, finantsinstrumentide, kinnisasjade, elukindlustuslepingute jm asjaomaste varade, mida võidakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil ära kasutada, keskregistri loomise teel;
   ad) kutsub nõukogu ja komisjoni üles looma ja rakendama iga-aastast kontrollnäitajaga seotud Euroopa Parlamendile aru andmise mehhanismi terrorismi rahastamise tõkestamiseks liikmesriikide ja komisjoni võetud meetmete kohta;
   ae) nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus toetaksid välispartnereid nende siseriiklikes jõupingutustes piirata finantsvooge eraisikutelt sellistele organisatsioonidele, mida peetakse terroristidele abi ja vahendeid pakkuvateks organisatsioonideks;
   af) nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid viivitamatult vastu komisjoni käibemaksureformi käsitlevad ettepanekud, et takistada kuritegelikke organisatsioone kasutamast lünkasid Euroopa käibemaksusüsteemis terrorismi ja muu kriminaalse tegevuse rahastamiseks;
   ag) väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu komisjoni määrus arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kohta;
   ah) kinnitab seisukohta, et ISISele/Daeshile, Al Qaedale ja muudele džihaadivõitlejate rühmitustele kas finantsiliselt, militaarselt või ideoloogiliselt vastu astumine ja nende alistamine peab jääma julgeoleku- ja kaitsetegevuskava üheks prioriteediks; kutsub Euroopa välisteenistust üles kasutama diplomaatilisi suhteid piirkonna riikidega ära selleks, et rõhutada seda nii ELi kui ka piirkondlike toimijate jaoks ühist huvi;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0422.
(2) ELT C 346, 21.9.2016, lk 55.
(3) ELT L 169, 8.7.2003, lk 6.
(4) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(5) ELT L 132, 29.5.2015, lk 1.
(6) ELT L 88, 31.3.2017, lk 6.
(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.
(8) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-3441_en.htm;https://www.euractiv.com/section/economy-jobs/news/eu-targets-terror-financing-with-vat-fraud-crackdown/


ELi prioriteedid ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärguks
PDF 266kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärguks (2017/2194(INI))
P8_TA(2018)0060A8-0022/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärku, mille põhiteema on „Probleemid ja võimalused soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ning maapiirkondades elavate naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine“ ja läbivaadatav teema „Naiste juurdepääs meediale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja nendes osalemine ning nende mõju ja kasutamine naiste edendamise ja mõjuvõimu suurendamise vahendina“,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal, 2. märtsil 2010. aastal ja 9. märtsil 2015. aastal ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5, Peking +10, Peking +15 ja Peking +20, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni hariduse abil tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta ELis(1),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis(2),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal(3),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades(4),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ(5),

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kaotamise komitee üldsoovitust nr 34 (2016) maapiirkondades elavate naiste õiguste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni(6) ELi ühinemise kohta selle konventsiooniga,

–  võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8‑0022/2018),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid, mida on tunnustatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

B.  arvestades, et viies ÜRO kestliku arengu eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu kogu maailmas ning see tuleks täielikult integreerida tegevuskavasse aastani 2030, et saavutada edasiminek kestliku arengu kõigi eesmärkide ja sihtide osas; arvestades, et kestliku arengu eesmärgid sisaldavad eesmärki kahekordistada põllumajanduse tootlikkust ja väikeste toidutootjate, eriti naiste sissetulekuid;

C.  arvestades, et liit ja selle liikmesriigid peavad olema naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisel esirinnas ning nad on kohustatud töötama täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel liidus ja edendama seda eesmärki kõikides välissuhetes;

D.  arvestades, et sotsiaalsed ja majanduslikud olud ning elamistingimused on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud ning erinevad eri riikides üsna märkimisväärselt;

E.  arvestades, et kui valitsused ei võta meetmeid soolise ebavõrdsuse vastu, seatakse ohtu praegused ja tulevased saavutused selles valdkonnas; arvestades, et tegelemine traditsiooniliste võimusuhetega naiste ja meeste vahel ning sooliste stereotüüpide ja tõekspidamistega on määrava tähtsusega naiste mõjuvõimu suurendamisel ja vaesuse vähendamisel;

F.  arvestades, et diskrimineerimine, mille all naised kannatavad, puudutab ka maapiirkondades elavaid naisi; arvestades, et enamik maailma naistest elab maapiirkondades ja puutub seetõttu rohkem kokku mitme diskrimineerimise vormiga vanuse, klassi, etnilise päritolu, rassi, puude ja sooidentiteedi alusel;

G.  arvestades, et naiste osalus maapiirkondade tööturul hõlmab suurt hulka erisuguseid töökohti, mis ei piirdu traditsioonilise põllumajandusega;

H.  arvestades, et maapiirkondades elavate naiste töö on sageli kehvemini tasustatud kui meeste sama tootlik töö, see on sageli ametlikult tunnustamata, nagu tasustamata hooldustöö, ega kajastu põllumajandusettevõtte omanikest naiste arvus; arvestades siiski, et naised on kõige tähtsamad osalejad kestlikuks arenguks vajalike majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete pöördeliste muutuste saavutamisel;

I.  arvestades, et maapiirkondades elavatel naistel, kes on sageli oma peredes ja kogukondades tähtsaimad hooldajad, on palju raskusi, kui nad soovivad kasutada oma perede jaoks lastehoiu ja eakate hoolduse teenuseid, ning selle tagajärjel lasub naiste õlul ebaproportsionaalselt suur koorem ja see takistab nende integreerumist tööturule; arvestades, et kvaliteetsete hooldusteenuste osutamine on naiste jaoks väga oluline ning edendab töö- ja eraelu tasakaalu;

J.  arvestades, et maapiirkondades elavad naised puutuvad piiratud liikuvuse ja transpordile juurdepääsu või transpordivahendiga ühenduse saamise vahendite (näiteks mobiiltelefoni) puudumise tõttu kokku paljude raskustega piisavate avalike tervishoiuteenuste kasutamisel; arvestades, et vaja on terviklikke tervishoiuteenuseid, mis käsitlevad maapiirkondades elavate naiste füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu küsimusi (näiteks soolisele vägivallale reageerimiseks); arvestades, maapiirkondades on juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigustele ning haridusele piiratum;

K.  arvestades, et rahvastiku hoidmine maapiirkondades, pöörates erilist tähelepanu looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele, on äärmiselt oluline kogu ühiskonna jaoks, kuna sellest sõltuvad keskkonna- ja maastikukaitse;

L.  arvestades, et soolise ebavõrdsuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel on otsene seos;

M.  arvestades, et kliimamuutustel ja nende tagajärgedel on eriline ja ebaproportsionaalne kahjulik mõju maapiirkondades elavatele naistele ja tütarlastele; arvestades, et maapiirkondades elavad naised on ka kestlikumat ja keskkonnahoidlikku põllumajandust soodustavate muutuste eestvedajad ning neil võib olla oluline roll roheliste töökohtade loomisel; arvestades, et naissoost põllumajandusettevõtjatele võrdse juurdepääsu tagamine maale ja teistele tootmisressurssidele on ülimalt tähtis, et saavutada sooline võrdõiguslikkus, toiduga kindlustatus ja tõhus kliimapoliitika;

N.  arvestades, et maapiirkondades elavad noored naised kannatavad jätkuvalt ebavõrdsuse ja mitme diskrimineerimisvormi all; arvestades, et on vaja meetmeid, millega edendada tegelikku võrdõiguslikkust meeste ja naiste vahel, et oleks rohkem töövõimalusi, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas, mis võimaldaks neil jääda maakeskkonda ning tagada seeläbi põlvkondade vahetuse ning põllumajandussektori ja maapiirkondade püsimajäämise;

O.  arvestades, et põllumajandussektor, kus naistel on tähtis roll, on oluline maapiirkondade elujõulisuse seisukohast ning põlvkondade vahetuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduskasvu edendamise seisukohast; arvestades, et põllumajandus peaks kindlustama ohutu, toitva ja tervisliku toidu; arvestades, et põllumajandussektor peaks soodustama ka maastiku mitmekesistamist, kliimamuutuste leevendamist ning bioloogilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamist;

P.  arvestades, et toitumisel on oluline roll tütarlaste arengus ja heaolus; arvestades, et kehv toitumine toob kaasa füüsilisi ja vaimseid probleeme, nagu kängumine, viljatus, loidus, väsimus ja halb keskendumisvõime, ning vähendab seeläbi naiste majanduslikku potentsiaali ja mõjutavad laiema pereringi ja kogukonna heaolu;

Q.  arvestades, et maapiirkondades elavad naised peavad saama osaleda avaliku sektori otsuseid tegevates organites; arvestades, et võrdõiguslikkuse saavutamiseks on tasakaalustatud esindatus hädavajalik;

R.  arvestades, et tööalaste riskide ennetamise osas on meeste ja naiste ohutegurid erinevad; arvestades, et näiteks kemikaalide kahjulike mõjude hindamisel tuginetakse arvutustes sageli meeste – kes on üldiselt suurema lihasmassiga – kehaehitusele ning koguni eiratakse erisoovitusi rasedatele või rinnaga toitvatele naistele; arvestades, et seetõttu on vaja võtta arvesse eri tegureid selliste meetmete vastuvõtmiseks, millega tagatakse naiste tervis põllumajanduse valdkonnas;

S.  arvestades, et diskrimineerimine puudutab ka naisi meediasektoris; arvestades, et meedial on kogu ühiskonna jaoks otsustav roll ja seetõttu on soovitav, et naised, kes moodustavad ühiskonnast vähemalt 50 %, kaasataks õiglaselt meediasisu loomisse ja otsuste tegemisse meediaorganisatsioonides;

T.  arvestades, et meediasektori roll on soolise võrdõiguslikkuse edendamisel olulise tähtsusega, kuna meedia mitte ainult ei kajasta, vaid ka loob eeskujusid ja käitumisnorme ning kujundab nii olulisel määral avalikku arvamust ja kultuuri;

U.  arvestades, et meediakajastus aitab ühiskonna kõigis kihtides laialdaselt mõista naiste ja meeste olukorra keerukust;

V.  arvestades, et konfliktid mõjutavad ebaproportsionaalselt tugevalt naisi ja lapsi, kes moodustavad suurima osa laagrites või turvalisust otsides teel olevatest pagulastest;

W.  arvestades, et paljudes ühiskondades ei ole naistel õiguslike vahenditega võrdset õigust maale ja omandile, mis süvendab vaesust ja piirab nende majanduslikku arengut;

X.  arvestades, et transnaised kannatavad ebaproportsionaalse diskrimineerimise all oma sooidentiteedi alusel;

Y.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tugevam toetamine on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise eeltingimus;

Z.  arvestades, et nais- ja meesrollide sotsiaalsed normid asetavad naised haavatavamasse olukorda, eelkõige seoses nende seksuaal- ja reproduktiivtervisega ning kahjulike tavadega, nagu naiste suguelundite moonutamine, lapsega sõlmitud abielu, varajane abielu ja sundabielu;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

Üldtingimused naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks

Maapiirkondades elavate naiste mõjuvõimu suurendamine

Naiste juurdepääs meediale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja nendes osalemine ning nende mõju ja kasutamine naiste edendamise ja mõjuvõimu suurendamise vahendina

   a) kinnitada veel kord oma vankumatut pühendumust Pekingi tegevusprogrammile;
   b) toetada emasid, kes on ettevõtjad maapiirkondades, kuna neil on erilisi probleeme; rõhutab, et nende naiste ettevõtluse soodustamine võib lisaks töö- ja eraelu edukale tasakaalustamisele aidata maapiirkondades stimuleerida uute töövõimaluste loomist ja parandada elukvaliteeti ning innustada teisi naisi oma projekte teoks tegema;
   c) lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul ning võidelda kõigi vägivallavormide vastu, mis kujutavad endast nende põhiõiguste tõsiseid rikkumisi, mis on omakorda sellise diskrimineerimise otsene tagajärg;
   d) kaasata kõik valitsused ja nõuda neilt programmide koostamist seksuaalse ja soolise vägivalla ning selliste kahjulike tavade kaotamiseks nagu lapsega sõlmitud abielu, varajane abielu ja sundabielu ning naiste suguelundite moonutamine ja inimkaubandus;
   e) kutsuda liikmesriike üles võitlema sooliste stereotüüpidega ning investeerima naiste ja tütarlaste juurdepääsu neile sobivaks kohandatud haridusele, elukestvale õppele ja kutseõppele, eriti maapiirkondades ja eelkõige STEM-, aga ka ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas, sest need valdkonnad on olulised vahendid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning edendama võrdõiguslikkust põllumajandus- ja toidusektorites, turismis ja muudes tööstusharudes maapiirkondades;
   f) töötada välja poliitika, mille eesmärk on kaotada vaesus ning tagada eriti haavatavatele rühmadele, sealhulgas naistele ja tütarlastele, piisav elatustase, eelkõige sotsiaalkaitsesüsteemide kaudu;
   g) edendada teavitamist, tehnilise abi meetmeid ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel seoses põllumajandusettevõttes töötavatele abistavatele abikaasadele ametialase staatuse andmisega, mis tagaks neile isiklikud õigused, eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkuse, sotsiaalkindlustuse tööõnnetuste korral ning juurdepääsu koolitusele ja pensioniõigused;
   h) kaotada sooline palgalõhe, kogu eluea jooksul teenitava sissetuleku erinevus ja pensionilõhe;
   i) kutsuda liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles tagama üldine juurdepääs asjakohasele lastehoiule ja eakate hooldusele maapiirkondades;
   j) kutsuda liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles tagama taskukohaseid kvaliteetseid võimalusi ning avalikke ja erateenuseid igapäevaeluks, eriti maapiirkondades ning eelkõige tervishoiu, hariduse ja hoolduse valdkonnas; märgib, et see hõlmab maapiirkondade lastehoiuasutusi, tervishoiuteenuseid, haridusasutusi, hooldekodusid eakatele ja ülalpeetavatele, asendusteenuseid haiguspuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ning kultuuriteenuseid;
   k) tagada, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimise ja diskrimineerimisvastase võitluse vahendina süvalaiendatakse soolist võrdõiguslikkust kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja programmidesse piisavate rahaliste vahendite ja personali abil;
   l) võtta kasutusele vajalikud ressursid võrdõiguslikkuse saavutamiseks, süvalaiendades (naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimise ja diskrimineerimisvastase võitluse vahendina) soolist võrdõiguslikkust kõigisse poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse, muu hulgas sooteadliku eelarvestamise teel;
   m) tagada Euroopa Parlamendi ning selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi seoses ELi seisukohaga ÜRO naiste staatuse komisjoni 62. istungjärgul;
   n) tuletada meelde, et naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooniga on kehtestatud kohustus kaotada naiste otsene ja kaudne diskrimineerimine õiguslike, poliitiliste ja programmiliste meetmete kaudu kõigis eluvaldkondades ning et konventsiooni artikkel 14 on ainus rahvusvaheline kohustus, mis käsitleb maapiirkondades elavate naiste erivajadusi;
   o) tagada, et maapiirkondades elavatele naistele ja tütarlastele oleks kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne formaalharidus ja informaalne õppimine, sealhulgas koolitus, mis peaks võimaldama neil omandada uusi või arendada olemasolevaid juhtimis-, majandus-, turundus- ja ettevõtlusoskusi ning finantskirjaoskust, samuti kodaniku- ja poliitiline haridus ning tehnoloogiline ja kestliku põllumajanduse koolitus; tagada, et naistel on oma soovitud karjääri osas samad võimalused ja sama valikuvabadus;
   p) tagada, et maapiirkondades elavad naised ja tütarlapsed saavad lihtsalt laenu ja tootmisressursse ning nende ettevõtlus- ja innovatsioonialgatusi toetatakse;
   q) kaitsta õigust ja juurdepääsu kvaliteetsele üldisele tervishoiule, milles võetakse arvesse naiste ja meeste füsioloogilisi erinevusi ning mis on kohandatud maapiirkondades elavate naiste ja tütarlaste vajadustega, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste aspektist;
   r) mõista hukka naistevastase vägivalla kõik vormid ning tagada, et ohvritel, kes elavad maapiirkondades ja kõrvalistes piirkondades, on abile võrdne juurdepääs;
   s) suurendada nende rahvusvaheliste, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikkust, kes toetavad ja tugevdavad maapiirkondades elavate naiste rolli, tagades nende kaasatuse võrdse osalemise kaudu;
   t) hõlbustada maapiirkondades elavate naiste üleminekut mitteametlikust majandusest ametlikku majandusse ja tunnistada, et maapiirkondades elavad naised töötavad mitmesugustes valdkondades ning on sageli kestlikku ja keskkonnahoidlikku põllumajandust, toiduga kindlustatust ja roheliste töökohtade loomist soodustavate muutuste eestvedajad;
   u) kavandada ja rakendada kliimamuutustele vastupanuvõimelist põllumajanduspoliitikat, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse maapiirkondades elavaid naisi loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärjel ähvardavaid konkreetseid ohte;
   v) tagada maapiirkondades elavate naiste ja tütarlaste osalemine otsuste tegemisel, mis puudutavad kavandamist ja reageerimist õnnetuste ja muude kriiside kõigil etappidel, alates varajasest hoiatamisest kuni hädaabi, taastamise ja ülesehitamiseni, ning tagada nende kaitse ja ohutus õnnetuste ja muude kriiside korral;
   w) võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada maapiirkondades elavatele naistele turvaline, puhas ja tervislik keskkond;
   x) kindlustada maapiirkondade naistele ja kogukondadele kvaliteetne juurdepääsetav taristu ja avalikud teenused ning investeerida nende arendamisse ja säilitamisse;
   y) soodustada digitaalset arengut, sest see võib aidata märkimisväärselt kaasa uute töökohtade loomisele, lihtsustades füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist, suurendades konkurentsivõimet ja turismi arengut ning luues parema tasakaalu töö- ja pereelu vahel;
   z) toetada selliste kohaliku kogukonna rühmade loomist ja käimasolevat tegevust, mis peaksid korrapäraselt kohtuma, et arutada arenguprobleeme ja -küsimusi ning võtta konstruktiivseid meetmeid;
   aa) kutsuda liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda üles toetama ja edendama naiste osalemist maaelu poliitika, tervise, hariduse ja põllumajanduse valdkondade kutseühingute ja -organisatsioonide, ettevõtjate ühenduste ja organisatsioonide ning ametiühingute ja nende liitude otsuste tegemises ja juhtorganites ning ka haldus- ja esindusorganites võrdse esindatuse alusel;
   ab) tunnustada ja toetada naiste aktiivset rolli maapiirkondades ning naiste panust majandusse nii ettevõtjate, perefirmade juhtide kui ka kestliku arengu edendajatena;
   ac) tagada maapiirkondades elavate naiste omandiõigused, eriti põllumajandusettevõtete ja maa pärimise puhul, kuna see on oluline vahend, et suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu ja võimaldada neil osaleda täielikult maaelu arendamises ja saada sellest kasu;
   ad) tagada maapiirkondades elavate naiste juurdepääs tootmisressurssidele, e-platvormidele, turgudele, turustusvahenditele ja finantsteenustele; edendada kohalikke, piirkondlikke ja traditsioonilisi turge, sealhulgas toiduainete turge, mis on kohad, kus naistel on tavaliselt rohkem võimalusi müüa oma tooteid otse, mis omakorda suurendab nende majanduslikku mõjuvõimu;
   ae) edendada naiste tööhõivet STEM‑sektoris, eriti ametikohtadel, mis aitavad kaasa ringmajandusele ja võitlusele kliimamuutuste vastu;
   af) arendada tööhõivepoliitikat, teenuseid ja programme, mille eesmärk on tegeleda ebakindla olukorraga, milles on maapiirkondades elavad naised, kes töötavad sageli mitteametlikus sektoris ja võivad kogeda mitmes vormis läbipõimunud diskrimineerimist soo, vanuse, klassi, usutunnistuse, etnilise päritolu, puude või sooidentiteedi alusel; pakkuda abi ja toetust, mis on kohandatud naiste vajadustele ja huvidele;
   ag) luua programmid, mille eesmärk on tagada, et naistel ja nende peredel oleks juurdepääs üldistele sotsiaalkaitsesüsteemidele, mis mõjutavad nende tulevast pensioniolukorda ja seeläbi vähendavad pensionilõhet, mis on olemuselt mitmetahuline;
   ah) koguda sooliselt eristatud andmeid ja koostada maapiirkondades elavate naiste väärtusi, olukorda, tingimusi ja vajadusi käsitlevat statistikat, et oleks võimalik töötada välja asjakohane poliitika; jälgida korrapäraselt maapiirkondades elavate naiste olukorda;
   ai) nõuda tungivalt, et ratifitseeritaks ja rakendataks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, sealhulgas selle artikkel 6 „Puuetega naised“; tagada toodete, taristu ja teenuste juurdepääsetavus;
   aj) kutsuda komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tagama taskukohaseid kvaliteetseid võimalusi ning avalikke ja erateenuseid igapäevaeluks maapiirkondades ning looma vajalikke tingimusi, et parandada maapiirkondades elavate naiste töö- ja eraelu tasakaalu, eelkõige tagades sobivad hooldusvõimalused ülalpeetavatele, kättesaadava tervishoiu ja ühistranspordi;
   ak) rõhutada, kui tähtis on lisada põllumajanduses hooajatöötajatena töötavate naiste elamis- ja töötingimusi käsitlevasse ELi poliitikasse kaitsemeetmed, eelkõige mis puudutab vajadust tagada neile sotsiaalkaitse, tervisekindlustus ja tervishoiuteenused; ergutada piirkondlikke, kohalikke ja riiklikke asutusi ning teisi institutsioone tagama võõr- ja hooajatöötajate ning nende perede, eelkõige naiste ja haavatavate isikute põhilised inimõigused ning soodustama nende integratsiooni kohalikku kogukonda;
   al) tagada juurdepääs usaldusväärsele kiire lairibaühenduse taristule ja teenustele; investeerida uutesse tehnoloogiatesse ning edendada nende kasutamist maapiirkondades ja põllumajanduses; tunnistada selle tähtsat sotsiaalset, psühholoogilist ja majanduslikku kasu; nõuda tervikliku käsitlusviisi (nn digitaalne küla) väljatöötamist; edendada võrdseid võimalusi nendele tehnoloogiatele juurdepääsul ja nende kasutamise õpetamisel;
   am) pöörata tähelepanu naiste esindatusele ja edendamisele meediasektoris ning mittestereotüüpsele meediasisule;
   an) ergutada avaliku meedia organisatsioone kehtestama oma võrdõiguslikkuse poliitikat, millega nähakse ette meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus otsuseid tegevates organites;
   ao) tagada tõhus võitlus naiste ja tütarlaste kasvava seksualiseeritud kujutamise vastu meedias, austades nõuetekohaselt väljendusvabadust;
   ap) ergutada meediaorganisatsioone vältima sellise organisatsioonikultuuri menetlusi, mis sageli ei sobi kokku töö- ja eraelu tasakaaluga;
   aq) võidelda soolise palgalõhe vastu meediasektoris diskrimineerimisvastaste meetmete abil, millega tagatakse naistele ja meestele võrdse töö eest võrdne tasu;
   ar) võtta kõik vajalikud meetmed uurivate ajakirjanike vastu suunatud vägivallaaktide vastu, pöörates erilist tähelepanu naissoost ajakirjanikele, kes on sageli haavatavamad;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 316, 22.9.2017, lk 182.
(2) ELT C 50, 9.2.2018, lk 25.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0028.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0099.
(5) ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0329.

Õigusalane teave