Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2785(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0333/2018

Arutelud :

PV 05/07/2018 - 4.3
CRE 05/07/2018 - 4.3

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0305

Vastuvõetud tekstid
PDF 127kWORD 56k
Neljapäev, 5. juuli 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Burundi
P8_TA(2018)0305RC-B8-0333/2018

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon Burundi kohta (2018/2785(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta, eriti 9. juuli 2015. aasta(1), 17. detsembri 2015. aasta(2), 19. jaanuari 2017. aasta(3) ja 6. juuli 2017. aasta(4) resolutsiooni,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou lepingut, eriti selle artiklit 96,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2248 (2015) ja 29. juuli 2016. aasta resolutsiooni 2303 (2016) olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi uurimiskomisjoni 27. juuni 2018. aasta suulist ülevaadet ÜRO Inimõiguste Nõukogule,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri esimest aruannet olukorra kohta Burundis, mis avaldati 23. veebruaril 2017, ning ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja avaldust poliitilise olukorra ja jätkuva vägivalla kohta Burundis, milles nõuti tungivalt, et valitsus ja kõik osalised vägivalla kohe lõpetaks ja tagasi lükkaks,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 13. märtsi 2017. aasta pressiavaldust olukorra kohta Burundis ning ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 5. aprilli 2018. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka kõik inimõiguste rikkumised Burundis,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi sõltumatu uurimise rühma aruannet, mis avaldati 20. septembril 2016,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. septembril 2016 vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse 28. augusti 2000. aasta Arusha kokkulepet rahu ja leppimise kohta Burundis,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu tippkohtumise 13. juuni 2015. aasta deklaratsiooni Burundi kohta,

–  võttes arvesse 30. ja 31. jaanuaril 2016 Addis Abebas (Etioopias) Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 26. korralisel istungil vastu võetud otsust rahu ja julgeoleku nõukogu tegevuse kohta ning rahu ja julgeoleku olukorra kohta Aafrikas (Assembly/AU/Dec.598(XXVI)),

–  võttes arvesse 17. ja 18. juulil 2016 Kigalis (Rwandas) Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 27. korralisel istungil vastu võetud Aafrika Liidu assamblee otsuseid ja deklaratsioone (Assembly/AU/Dec.605-620 (XXVII)),

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 4. novembri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Burundi Vabariigis,

–  võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse tippkohtumise 31. mai 2015. aasta deklaratsiooni Burundi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsust (EL) 2016/394, millega lõpetatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Burundi Vabariigiga(5),

–  võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/1755(6) ning nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1763(7) ja 29. septembri 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/1745(8), mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis,

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi, 18. mai, 22. juuni ja 16. novembri 2015. aasta ning 15. veebruari 2016. aasta järeldusi Burundi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 28. mai 2015. aasta, 19. detsembri 2015. aasta, 21. oktoobri 2016. aasta ning 27. oktoobri 2017. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 8. juuni 2018. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja poolt 8. mail 2018 ELi nimel tehtud avaldust olukorra kohta Burundis enne põhiseaduslikku referendumit,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 6. jaanuari 2017. aasta avaldust inimõigusorganisatsiooni Ligue Iteka keelustamise kohta Burundis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Burundis on olnud poliitiline, inimõigustealane ja humanitaarkriis alates 2015. aasta aprillist, kui president Pierre Nkurunziza teatas, et kandideerib vaieldavaks kolmandaks ametiajaks; sellele järgnesid kuid kestnud surmavad rahutused, mille käigus hukkus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu andmetel 593 inimest, ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on sellest ajast alates riigist põgenenud 413 000 inimest ja 169 000 inimest on põgenenud riigisiseselt; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel vajavad riigis humanitaarabi 3,6 miljonit inimest;

B.  arvestades, et rahvahääletusele pandud põhiseaduse muudatused hõlmavad presidendi volituste laiendamist, asepresidendi volituste piiramist, peaministri nimetamist presidendi poolt, lihthäälteenamusega menetluse kasutuselevõttu õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks parlamendis, Arusha kokkuleppega kehtestatud kvootide muutmise võimalust ja vähem kui 5 % häältest saanud erakondade valitsuses osalemise keeldu, mis kõik ohustavad Arusha kokkulepet;

C.  arvestades, et kogu riigis poliitiliste vastaste vastu suunatud vägivald ja hirmutamine ägenes enne põhiseaduse rahvahääletust 17. mail 2018, kusjuures eelnimetatud põhiseaduse muudatuse vastaseid sunniti kadunuks jääma ja hirmutati; arvestades, et põhiseaduse rahvahääletus võimaldab tühistada ka läbirääkimiste teel saavutatud Arusha kokkuleppe sätteid, mis võib vähendada kaasavust ja tuua kaasa täiendavaid raskeid tagajärgi Burundi poliitilise stabiilsuse seisukohast; arvestades, et põhiseadusesse tehtud muudatustest hoolimata teatas president Pierre Nkurunzza, et ta ei kandideeri 2020. aasta valimistel;

D.  arvestades, et Amnesty Internationali andmetel teatati ametliku kampaania ajal sageli vastuhääletamise kampaaniat tegevate inimeste vahistamisest, peksmisest ja hirmutamisest; arvestades, et rahvahääletus toimus jätkuvate surveavalduste taustal, mis ajendas Burundi katoliku piiskoppe ütlema, et paljud kodanikud elavad hirmus, koguni nii suures hirmus, et inimesed ei julge öelda, mida nad arvavad, kartes surveabinõusid;

E.  arvestades, et nagu on esile toonud ÜRO uurimiskomisjon, vaevavad elanikkonda endiselt poliitiline vägivald, meelevaldsed vahistamised, kohtuvälised hukkamised, peksmised, vaenu õhutamine ja mitmesugused muud kuritarvitused; arvestades, et valitseva erakonna noorteorganisatsioon Imbonerakure paneb jätkuvalt toime inimõiguste rikkumisi ja kasutab erinevat hirmutamistaktikat, näiteks mõnes provintsis teetõkete ja kontrollpunktide rajamine, raha väljapressimine, möödujate tülitamine ja nende inimeste vahistamine, keda kahtlustatakse seotuses opositsiooniga, kellest paljud on kinni peetud, keda on vägistatud, pekstud ja piinatud ning mõned on sellise kohtlemise tagajärjel surnud;

F.  arvestades, et 2018. aasta rahvahääletuse ajal andsid õigustega tegelevad organisatsioonid teada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja meediaruumi kahanemise juhtudest nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; arvestades, et valitsus on kohalikke valitsusväliseid organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid alates 2015. aastast üha enam ähvardanud ja sihtmärgiks seadnud, samal ajal kui ajakirjandusvabadus ja ajakirjanike töötingimused on pidevalt halvenenud; arvestades, et erameedia ja ajakirjanikud on juba maksnud võitluses valitsusega kõrget hinda, muu hulgas olnud vahistamiste, kohtuväliste hukkamiste ja kadunuks jääma sundimise sihtmärgid ning mõnikord on valitsus neid nimetanud kurjategijateks või koguni terroristideks;

G.  arvestades, et Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse 2018. aasta indeksis on Burundi 180 riigi seas 159. kohal;

H.  arvestades, et paljudele inimõiguslastele on mõistetud pikad vangistused, eelkõige Germain Rukukile, kes töötab Burundi katoliiklike juristide ühenduses ja kellele mõisteti 32‑aastane vabadusekaotus, või neid (näiteks Nestor Nibitangat) peetakse kohtuprotsessi ootel endiselt kinni; arvestades, et on heaks kiidetud piiravad seadused kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide kontrollimiseks; arvestades, et mõned organisatsioonid on olnud sunnitud oma tegevuse peatama ja teised lõpetama, näiteks Ligue ITEKA, FOCODE ja ACAT; arvestades, et paljud juhid ja inimõiguste kaitsjad on saadetud maapakku ning need, kes veel riigis viibivad, elavad pideva surve all või vahistamishirmus; arvestades, et Emmanuel Nshimirimanale, Aimé Constant Gatorele ja Marius Nizigamale on mõistetud 10–32 aastat vangistust ning Nestor Nibitangat võib oodata 20 aasta pikkune vanglakaristus; arvestades, et ajakirjanik Jean Bigirimana on tänaseks olnud peaaegu kaks aastat kadunud ja ta on üks paljudest kriisis kadunuks jääma sundimise ohvritest;

I.  arvestades, et 2017. aasta oktoobris andsid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile volitused alustada uurimist seoses kohtu pädevusse kuuluvate kuritegudega, mis on väidetavalt toime pandud Burundis või Burundi kodanike poolt väljaspool Burundit 26. aprillist 2015 kuni 26. oktoobrini 2017; arvestades, et alates 27. oktoobrist 2017 sai Burundist esimene riik, kes astus Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust välja pärast kohtu 2016. aasta aprilli otsust alustada Burundis toime pandud vägivallaaktide ja inimõiguste rikkumiste ning võimalike inimsusvastaste kuritegude eeluurimist, samal ajal kui režiim jätkab riigis karistamatult tapmist;

J.  arvestades, et Burundi vägede osalemine rahuvalvemissioonidel võimaldab president Pierre Nkurunziza režiimil varjata tegelikke siseprobleeme ja kujutada Burundit stabiliseerijana teistes kriisiriikides ajal, mil Burundi ise elab läbi enneolematut kriisi, mida iseloomustavad inimõiguste rasked rikkumised; arvestades, et nii toimides saab Burundi väga suure summa raha, mida ei kasutata elanikkonna huvides; arvestades, et rahumeelsed, vabad, demokraatlikud ja sõltumatud valimised ei ole võimalikud ilma Imbonerakure relvarühmituse laiali saatmiseta;

K.  arvestades, et Burundi sotsiaal-majanduslik olukord halveneb pidevalt ja riik on elaniku kohta arvestatava SKP järgi maailmas eelviimasel kohal; arvestades, et 3,6 miljonit Burundi kodanikku (30 % elanikkonnast) vajab abi ning 1,7 miljonit inimest ei ole endiselt toiduga kindlustatud; arvestades, et vaesust süvendab 2020. aasta valimiste korraldamiseks kehtestatud nn vabatahtlik rahaline toetus, mille noorteorganisatsioon Imbonerakure nõuab sageli sisse sunniviisiliselt ja mis moodustab ligikaudu 10 % või rohkem ametniku kuupalgast;

L.  arvestades, et Aafrika Liit kinnitas 30. tippkohtumisel ja Ida‑Aafrika Ühendus 19. tippkohtumisel jätkuvat püüdlust lahendada Burundi poliitiline olukord rahumeelselt 28. augustil 2000. aastal sõlmitud Arusha kokkuleppe alusel toimuva kaasava dialoogi abil;

M.  arvestades, et riigi olukorda arvesse võttes on mitu kahe- ja mitmepoolset partnerit peatanud rahalise ja tehnilise abi andmise Burundi valitsusele; arvestades, et EL on peatanud Burundi valitsusele otsese rahalise toetuse, sealhulgas eelarvetoetuse andmise, kuid jätkab elanikkonnale toetuse ja humanitaarabi andmist;

N.  arvestades, et EL ja USA on kehtestanud Burundi suhtes sihipärased ja individuaalsed sanktsioonid; arvestades, et nõukogu pikendas 23. oktoobril 2017 Burundi vastu suunatud ELi piiravate meetmete kehtivust 31. oktoobrini 2018; arvestades, et tegemist on reisikeelu ja varade külmutamise meetmetega teatavate isikute suhtes, kelle tegevust peetakse demokraatiat õõnestavaks või Burundi kriisile poliitilise lahenduse leidmist takistavaks;

O.  arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu võttis 28. juunil 2018 toimunud 38. istungjärgul vastu Burundi inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise järeldused; arvestades, et Burundi kiitis heaks läbivaatamise 242 soovitusest 125, lükates tagasi eelkõige need, milles nõutakse praktilisi samme riigi inimõiguste olukorra parandamiseks;

P.  arvestades, et konstitutsioonikohus kinnitas 17. mail 2018. aastal toimunud rahvahääletuse tulemused ja lükkas tagasi opositsiooni kaebuse väidetava hirmutamise ja väärkohtlemise kohta;

1.  väljendab sügavat muret laialt levinud karistamatuse ja inimõiguste rikkumiste, sealhulgas kohtuvälise hukkamise, piinamise, kadunuks jääma sundimise ja meelevaldse kinnipidamise pärast; tuletab Burundile meelde tema kohustust ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena jätkata täiel määral koostööd ÜRO Burundi uurimiskomisjoniga ning kolmest ÜRO eksperdist koosneva töörühmaga ning tagada inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile pääs riiki;

2.  kutsub Burundi valitsust üles pidama täiel määral kinni Arusha kokkuleppest, mis on peamine riigi rahu ja stabiilsuse tagamise vahend; palub Burundi valitsusel täita oma rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi seoses inim- ja kodanikuõigustega ning edendada ja kaitsta väljendus- ja ühinemisvabaduse õigusi, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, mille osalisriik Burundi on;

3.  mõistab veel kord hukka ajakirjanike, opositsiooni toetajate ja inimõiguste kaitsjate hirmutamise ja ahistamise ning nende vastu suunatud repressioonid ja vägivalla; kutsub Burundi ametivõime üles järgima õigusriigi põhimõtet ja põhilisi inimõigusi, nagu väljendus- ja meediavabadus, ning vabastama kohe ja tingimusteta viis inimõiguste kaitsjat – Germain Rukuki, Nestor Nibitanga, Emmanuel Nshimirimana, Aimé Constant Gatore ja Marius Nizigama –, kes on kinni peetud üksnes nende inimõiguste valdkonnas tehtud töö eest, kuid keda ametivõimud süüdistavad riigi sisejulgeoleku ohustamises; nõuab, et Burundi ametivõimud alustaksid ajakirjaniku Jean Bigirimanaga seotud olukorra uurimist;

4.  mõistab hukka Burundi otsuse lahkuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alt; toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eeluurimise jätkamist Burundi režiimi poolt toime pandud ulatuslike kuritegude ja repressioonide suhtes; nõuab, et EL jätkaks pingutusi selle nimel, et saavutada Burundis kuriteod toime pannud isikute vastutusele võtmine; loodab, et Burundi jätkab oma koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, arvestades, et kriisi lahendamiseks ja püsiva rahumeelse lahenduse saavutamiseks on jätkuvalt vajalik võitlus karistamatuse vastu, kõigi inimõiguste rikkumiste eest vastutusele võtmine ja vastutamine;

5.  väljendab rahulolu ÜRO Burundi uurimiskomisjoni suulise ülevaatega ja tunnustab uurimiskomisjoni tema üliolulise töö eest riigis valitseva inimõiguste kriisi dokumenteerimisel;

6.  rõhutab, et tunneb muret humanitaarolukorra pärast, mille tagajärjel on tekkinud 169 000 riigisisest põgenikku, 1,67 miljonit inimest vajab humanitaarabi ja enam kui 410 000 Burundi kodanikku soovib naaberriikides saada varjupaika; tunnustab pagulasi vastuvõtvaid riike nende pingutuste eest ja kutsub piirkonna riikide valitsusi üles tagama, et pagulaste tagasipöördumine oleks vabatahtlik, põhineks teadlikel otsustel ning toimuks ohutult ja väärikalt;

7.  peab siiski kahetsusväärseks Ida‑Aafrika Ühenduse egiidi all toimuva Burundi‑sisese dialoogi edenemise aeglast tempot ja Burundi valitsuse passiivsust selle suhtes ning kutsub kõiki osalisi, eelkõige Burundi ametivõime üles võtma endale kohustuse jätkata kiiremas korras Burundi-sisest dialoogi, mis peaks olema korraldatud tõeliselt kaasavas raamistikus ja ilma eeltingimusteta;

8.  nõuab Aafrika Liidu, ELi, Aafrika majanduskomisjoni ja ÜRO kui terviku vahel uuendatud ja koordineeritud lähenemisviisi; peab kahetsusväärseks, et Burundi valitsus ei võta arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid, Genfis asuva ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioone, Aafrika Liidu 2018. aasta jaanuaris vastu võetud otsust ega Aafrika majanduskomisjoni vahenduspüüdlusi; julgustab kahe- ja mitmepoolseid partnereid ning Burundi valitsust jätkama dialoogi selle nimel, et Burundi valitsus looks tingimused, mis võimaldavad abi andmist jätkata; nõuab, et kõik Burundi sidusrühmad osaleksid aktiivselt selles protsessis; väljendab veel kord oma toetust Aafrika Liidu ja ÜRO peasekretäri eriesindaja toetusel toimuvale vahendusprotsessile;

9.  tunnustab kahe- ja mitmepoolseid partnereid humanitaarolukorra leevendamiseks antud abi eest ning kutsub rahvusvahelist üldsust üles jätkama riigis humanitaarvajaduste rahuldamiseks abi andmist; kutsub komisjoni üles andma elanikkonnale 2018. aastal täiendavat otsest toetust; rõhutab, et tavapäraste koostööviiside juurde naasmine nõuab tagasipöördumist õigusriigi ja demokraatia juurde, sealhulgas võitlust karistamatuse vastu ja Burundi kodanike kaitsmist;

10.  väljendab muret selle pärast, et praegune poliitiline kriis võib muutuda etniliseks konfliktiks, kasutades propagandat, viha õhutavaid avaldusi või vägivalla õhutamist ja võrreldes oponente, kodanikuühiskonna liikmeid, ajakirjanikke ja tutsisid valitseva korra vaenlastega, kes tuleb kõrvaldada; nõuab tungivalt, et kõik Burundi konflikti osalised hoiduksid sellisest käitumisest või keelekasutusest, mis võib veelgi suurendada vägivalda, süvendada kriisi või mõjutada pikas perspektiivis piirkonna stabiilsust;

11.  on jätkuvalt sügavalt mures selle pärast, et 17. mail 2018 toimunud rahvahääletusel vastu võetud uus põhiseadus võib muuta tühiseks põhjalike läbirääkimiste tulemusel Arusha kokkuleppes kindlaks määratud sätted, mis aitasid lõpetada Burundi kodusõja;

12.  kinnitab toetust ELi otsusele peatada otsese rahalise toetuse andmine Burundi valitsusele, mis võeti vastu pärast konsulteerimist Burundi ametivõimudega Cotonou lepingu artikli 96 raames, ning väljendab heameelt selle üle, et EL kehtestas reisipiirangud ja vara külmutamise meetmed rahu taastamise takistajate ja inimõiguste rikkujate suhtes;

13.  nõuab ÜRO ja Aafrika Liidu rahuvalvemissioonidel osalevatele Burundi väeüksustele ja muudele Burundist pärit rühmadele edasiste maksete tegemise lõpetamist; võtab teadmiseks president Pierre Nkurunziza teate, et ta ei kandideeri 2020. aasta valimistel veel üheks ametiajaks; palub rahvusvahelisel üldsusel jälgida tähelepanelikult Burundi olukorda, olenemata president Pierre Nkurunziza avaldusest 2020. aasta valimiste kohta;

14.  tuletab meelde asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jõulist avaldust, mille ta tegi 8. mail 2018. aastal 17. mai 2018. aasta põhiseaduse rahvahääletust ettevalmistava viimase etapi alustamise kohta; peab kahetsusväärseks konsensusel põhineva lähenemisviisi puudumist Burundi erinevate ühiskondlike ja poliitiliste rühmade vahel, avalikult kättesaadava ametliku teabe puudumist põhiseaduse eelnõu põhielementide kohta ning ajakirjanike ja meedia põhjalikku kontrollimist;

15.  tuletab Burundi valitsusele meelde, et selleks, et korraldada 2020. aastal kaasavad, usaldusväärsed ja läbipaistvad valimised, tuleb tagada õigus väljendusvabadusele, teabe kättesaadavus ja vaba ala, kus inimõiguste kaitsjad saavad väljendada arvamust ilma hirmutamist või tagakiusamist kartmata;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Burundi valitsusele ja parlamendile, AKV‑ELi ministrite nõukogule, komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu liikmesriikidele ja institutsioonidele ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 265, 11.8.2017, lk 137.
(2) ELT C 399, 24.11.2017, lk 190.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0004.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0310.
(5) ELT L 73, 18.3.2016, lk 90.
(6) ELT L 257, 2.10.2015, lk 1.
(7) ELT L 257, 2.10.2015, lk 37.
(8) ELT L 264, 30.9.2016, lk 29.

Viimane päevakajastamine: 7. november 2019Õigusalane teave