Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2225(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0240/2018

Esitatud tekstid :

A8-0240/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 21
CRE 10/09/2018 - 21

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0323

Vastuvõetud tekstid
PDF 114kWORD 50k
Teisipäev, 11. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale
P8_TA(2018)0323A8-0240/2018

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta Põhja-Iirimaale (2017/2225(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja‑Iirimaale,

–  võttes arvesse 1998. aasta Belfasti kokkuleppe (suure reede kokkulepe) sätteid,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8‑0240/2018),

A.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse Põhja-Iirimaal mitmete instrumentide, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade programmi PEACE ja piiriülese programmi Interreg kaudu;

B.  arvestades, et on selge, et Põhja-Iirimaa on piirkond, mis on ELi ühtekuuluvuspoliitikast palju kasu saanud; arvestades, et väga tänuväärne on komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021–2027) projektis sisalduv edasise rahastamise lubadus;

C.  arvestades, et lisaks ühtekuuluvuspoliitika üldistele vahenditele on Põhja-Iirimaa eelkõige kasu saanud piiriülestest ning kogukondadeülestest ja -vahelistest eriprogrammidest, sealhulgas programmist PEACE;

D.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on eeskätt programmi PEACE kaudu otsustavalt Põhja-Iirimaa rahuprotsessile kaasa aidanud, on toeks suure reede kokkuleppele ja toetab jätkuvalt kogukondade lepitamist;

E.  arvestades, et alates esimese programmi PEACE loomisest 1995. aastal on ära kasutatud üle 1,5 miljardi euro, järgides korraga kahte eesmärki: edendada Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades konfliktist haaratud kogukondade ühtekuuluvust ning teisalt majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust;

F.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastuse edu tuleneb osaliselt asjaolust, et seda peetakse nn neutraalseks rahaks, mis ei ole otseselt seotud kummagi kogukonna huvidega;

1.  rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika olulist positiivset osa Põhja-Iirimaal, eeskätt mahajäänud linna- ja maapiirkondade taastamise toetamisel, kliimamuutustega võitlemisel ning rahuprotsessi raames kogukondade- ja piiriüleste suhete loomisel; märgib eraldi, et toetust mahajäänud linna- ja maapiirkondadele antakse sageli uue majandusarengu toetamise vormis, millega edendatakse teadmistepõhist majandust, näiteks Belfasti ja Derry/Londonderry teadusparke;

2.  rõhutab, et praegusel rahastamisperioodil kasutatakse Põhja-Iirimaa ja selle naaberpiirkondade majanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks enam kui üks miljard eurot ELi finantsabi vahendeid, millest 230 miljonit eurot investeeritakse Põhja-Iirimaa programmi PEACE (mille kogueelarve on ligi 270 miljonit eurot) ning 240 miljonit eurot Põhja‑Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks ette nähtud programmi Interreg V‑A (programmi kogueelarve 280 miljonit eurot);

3.  leiab, et ELi Põhja-Iirimaa jaoks mõeldud eriprogrammid, eelkõige programm PEACE, on äärmiselt olulised rahuprotsessi kindlustamiseks, kuna need soodustavad lepitamist ning kogukondadevahelisi ja piiriüleseid suhteid; märgib, et sellega seoses on eriti olulised kogukondadevahelised ja piiriülesed sotsiaalsed keskused ja ühised teenused;

4.  tunneb heameelt oluliste edusammude üle, mida on Põhja-Iirimaal programmi PEACE raames tehtud, ja tunnustab kõigi selles protsessis osalejate tööd;

5.  leiab, et kogukondadevahelised ja -ülesed usalduse loomise meetmed ja rahumeelse kooseksisteerimise meetmed, näiteks ühised ruumid ja tugivõrgustikud, on olnud rahuprotsessi raames olulised, kuna ühised ruumid võimaldavad Põhja-Iirimaa mõlemal kogukonnal ühistegevustes ühe kogukonnana koguneda, vastastikust usaldust ja austust arendada ning sellega eraldatusest jagu saada;

6.  rõhutab kogukonna juhitud kohaliku arengu ja alt üles lähenemisviisi tähtsust, mis ergutab kõiki kogukondi projektide eest vastutama, edendades sel moel rahuprotsessi;

7.  märgib, et kõik Põhja-Iirimaa sidusrühmad peavad oluliseks jätkata ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide järgimist selles piirkonnas; rõhutab sellega seoses koordineeritud mitmetasandilise juhtimise ja partnerluse põhimõtte tähtsust;

8.  on sellegipoolest seisukohal, et tuleb teha rohkem pingutusi, et suurendada üldist teadlikkust ELi rahastuse mõjust ja vajalikkusest Põhja-Iirimaal ja selle nähtavust, ning eeskätt tuleb üldsust teavitada ELi rahastatud projektide mõjust rahuprotsessile ja piirkonna üldisele majandusarengule;

9.  väljendab heameelt selle üle, et piirkondades toimivad kontrolli- ja juhtimissüsteemid nõuetekohaselt, mistõttu ELi finantsabi kasutatakse tulemuslikult; rõhutab siiski, et lisaks nõuetele vastavusele tuleb kõnealuse programmi tulemuslikkuse hindamisel alati arvesse võtta programmi PEACE põhieesmärke;

10.  vaatamata käimasolevatele ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistele peab kindlalt väga tähtsaks, et Põhja-Iirimaa saaks pärast 2020. aastat jätkuvalt osaleda teatavates ELi eriprogrammides, nagu programm PEACE ja programm Interreg V‑A Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks, kuna sellest oleks suurt kasu majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, eeskätt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, maapiirkondades ja piirialadel, ning see aitaks vähendada praegusi lõhesid; nõuab seoses 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga lisaks, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide jätkamise võimaldamiseks võetaks kasutusele kõik asjaomased rahastamisvahendid;

11.  vaatamata käimasolevatele ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistele on seisukohal, et ELi territoriaalse koostöö toetus, eelkõige seoses piiriüleste ja kogukondadevaheliste projektidega peaks jätkuma ka pärast 2020. aastat, võttes arvesse ELi spetsiaalsete Põhja-Iirimaale suunatud ühtekuuluvusprogrammide, nimelt programmi PEACE ja Interregi programmide saavutusi, kuna need programmid on selle piirkonna stabiilsuse jaoks eriti olulised; tunneb muret selle pärast, et nende programmide lõpetamine ohustaks piiriüleseid ja kogukondadevahelisi usalduse loomise meetmeid ja sellega ka rahuprotsessi;

12.  toonitab, et programme PEACE ja Interreg rahastab 85 % ulatuses Euroopa Liit; peab seepärast oluliseks, et EL jätkaks Põhja-Iirimaa kogukondade toetamist pärast 2020. aastat ning etendaks aktiivset rolli ELi ühtekuuluvusrahastuse ning kogukondadevahelise rahastuse juhtimisel Põhja-Iirimaal, aidates sellega kogukondadel sotsiaalseid eraldusjooni ületada; leiab sellega seoses, et rahastus tuleks pärast 2020. aastat säilitada asjakohasel tasemel; rõhutab, et see on tähtis rahu kindlustamise jätkamiseks;

13.  palub komisjonil propageerida Põhja-Iirimaa kogemust ühtekuuluvusrahastusega, eriti programmiga PEACE, näitena selle kohta, kuidas EL tegeleb kogukondadevaheliste konfliktidega ja kogukondade lõhenemise probleemidega; rõhutab sellega seoses, et Põhja-Iirimaa lepitusprotsess on positiivne näide ELi teistele konfliktijärgsetele piirkondadele;

14.  rõhutab, et ühtekuuluvusrahastusega ja programmiga PEACE saadud häid tavasid tuleks käsitada ELi mudelina ja propageerida selleks, et aidata konflikti sattunud kogukondadel jagu saada umbusust ning saavutada kestev rahu teistes Euroopa piirkondades ja mujalgi maailmas;

15.  peab oluliseks, et Põhja‑Iirimaa elanikel ja eeskätt noortel oleks jätkuvalt võimalus osaleda majanduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes vahetustes kogu Euroopas, eriti programmis Erasmus+;

16.  märgib, et komisjon kavatseb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021–2027) ettepanekus esitada ettepaneku programmide PEACE ja Interreg jätkamiseks; märgib peale selle, et 2018. aasta aprillis avaldatud Ühendkuningriigi seisukohavõtus edaspidise ühtekuuluvuspoliitika kohta kinnitab Ühendkuningriik lisaks lubadusele täita praeguses mitmeaastases finantsraamistikus programmidega PEACE ja Interreg seotud kohustusi ka oma valmidust uurida koos Põhja-Iirimaa valitsuse, Iirimaa valitsuse ja ELiga programmide PEACE IV ja Interreg V‑A võimalikku järeltulijat 2020. aasta järgseks ajaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Põhja‑Iirimaa assambleele ja valitsusele ning liikmesriikide ja nende piirkondade valitsustele ja parlamentidele.

Viimane päevakajastamine: 17. september 2019Õigusalane teave