Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2054(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0266/2018

Esitatud tekstid :

A8-0266/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 29
CRE 10/09/2018 - 29

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0327

Vastuvõetud tekstid
PDF 148kWORD 58k
Teisipäev, 11. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel
P8_TA(2018)0327A8-0266/2018

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamise kohta ELi piirialadel (2018/2054(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 162, 174–178 ja 349,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(4),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. septembri 2017. aasta töödokumenti, mis on lisatud komisjoni teatisele „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (SWD(2017)0307),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mahajäänud piirkondade kohta(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjoni seitsmenda aruande kohta(6),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika põhielementide kohta pärast 2020. aastat(7),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni partnerite osaluse ja nähtavuse suurendamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toimimises(8),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni õige rahastamisvahendite kombinatsiooni kohta Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas(9),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta: hinnang ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele(10),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust „Puuduvad transpordiühendused piirialadel“(11),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta(12),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa territoriaalse koostöö parimate tavade ja innovatiivsete meetmete kohta(13),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng(14),

–  võttes arvesse toetusesaajate jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele juurdepääsu lihtsustamisega tegeleva kõrgetasemelise töörühma järeldusi ja soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8‑0266/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidul ja selle Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kuuluvatel vahetutel naaberriikidel on 40 maismaa‑sisepiiri ning ELi-sisest piiriala, mis moodustavad 40 % liidu territooriumist, kus elab ligikaudu 30 % ELi elanikkonnast ja toodetakse ligi kolmandik ELi SKPst;

B.  arvestades, et piirialade, eelkõige hõredamalt asustatud piirialade sotsiaalse ja majandusliku arengu tingimused kalduvad olema halvemad, nende majandustulemused on üldiselt halvemad kui liikmesriikide teistel piirkondadel ja nende majanduspotentsiaali ei kasutata täies ulatuses;

C.  arvestades, et piirialade majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust nii ELis kui ka väljaspool seda piiravad ka füüsilised ja geograafilised takistused, eriti mägipiirkondade puhul;

D.  arvestades, et hoolimata juba tehtud pingutustest on endiselt takistusi – peamiselt halduslikke, keelelisi ja õiguslikke tõkkeid –, mis pärsivad majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning ühtekuuluvust piirialade vahel ja sees;

E.  arvestades, et Euroopa Komisjoni 2017. aasta hinnangu kohaselt tooks ainuüksi 20 % olemasolevate takistuste eemaldamine piirialadel kaasa nende piirkondade SKP suurenemise 2 % ehk ligikaudu 91 miljardi euro võrra, mis tähendaks umbes ühte miljonit uut töökohta; arvestades, et on laialdaselt teada, et territoriaalne koostöö, sh piiriülene koostöö, annab tõelist ja nähtavat lisaväärtust eelkõige sisepiirialadel elavatele ELi kodanikele;

F.  arvestades, et mõnes teises ELi riigis töötavate piiriüleste töötajate ja üliõpilaste koguarv on umbkaudu 2 miljonit, neist 1,3 miljonit töötajat, kes moodustavad 0,6 % kõigist ELi 28 liikmesriigi töötajatest;

G.  arvestades, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus läheb 95 % üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest TEN‑T põhikoridoridele, samas kui globaalse võrgu väikesed projektid ja TEN‑T võrguga ühendamise meetmed ei ole tihti kaasrahastamiseks või riikliku rahastuse saamiseks rahastamiskõlblikud, kuigi need on konkreetsete probleemide lahendamiseks ja piiriüleste sidemete ja piiriülese majandusruumi arendamiseks väga olulised;

H.  arvestades, et komisjon kavatseb esitada oma seisukoha ka sisemiste merepiirialade kohta;

I.  arvestades, et komisjoni seisukohavõttu vääriksid ka mitmetahulised probleemid, millega on tegemist ELi välis-merepiirialadel, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud äärepoolseimates piirkondades, maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades ja nendes liidu piirkondades, mis kannatavad kõrvalise asukoha ja saarelise asendi või muude raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste tõttu;

1.  kiidab heaks komisjoni teatise „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, mis on kaks aastat kestnud teadusuuringute ja dialoogi tulemus ning annab väärtusliku ülevaate ELi sisepiirialade ees seisvatest probleemidest ja takistustest; rõhutab sellega seoses heade tavade ja edulugude kasutamise ja avaldamise tähtsust, mida komisjoni ülalmainitud teatis tõendab, ning kutsub üles seda jätkama samalaadse analüüsiga ELi välispiirialade kohta;

Püsivate takistuste kõrvaldamine

2.  juhib tähelepanu sellele, et avalike teenuste kättesaadavus ja edasiarendamine on sisepiiriüleste piirkondade elanike – kokku 150 miljoni inimese jaoks äärmiselt oluline, seda takistavad aga tihti mitmesugused õiguslikud ja halduslikud, sealhulgas keelelised tõkked; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi ja tugevdama koostööd nende takistuste kõrvaldamiseks ning edendama e-valitsuse kasutamist, eelkõige seoses tervishoiuteenuste, transpordi, elutähtsa füüsilise taristu rajamise, hariduse, kultuuri, spordi, kommunikatsiooni, tööjõu liikuvuse, keskkonna, reguleerimise ning piiriülese kaubanduse ja äritegevuse arendamisega;

3.  rõhutab, et piirialade probleemid ja ülesanded on mingil määral ühised, aga ka piirkonniti või liikmesriigiti erinevad ja sõltuvad asjaomase piirkonna konkreetsetest õiguslikest, halduslikest, majanduslikest ja geograafilistest iseärasustest, mille tõttu iga piirkonda tuleb vaadelda ja kohelda individuaalselt; tunnistab üldiselt piiriüleste piirkondade ühist arengupotentsiaali; soovitab seetõttu rakendada individualiseeritud, integreeritud ja kohapõhiseid lähenemis- ja toimimisviise, näiteks kogukonna juhitud kohalikku arengut;

4.  rõhutab, et liikmesriikide erinevad õigus- ja institutsioonilised raamistikud võivad põhjustada piirialadel õiguskindlusetust, mille tulemusel pikeneb vajaminev aeg ja suurenevad projektide rakendamise kulud, ning see kujutab endast lisatakistust piirialade kodanike, institutsioonide ja ettevõtjate jaoks, takistades sageli heade algatuste teokstegemist; rõhutab seetõttu, et soovitav on parem vastastikune täiendavus, parem koordineerimine ja kommunikatsioon, koostalitlusvõime ja tahe kõrvaldada takistused liikmesriikide vahel või vähemalt piirialade tasandil;

5.  tunnistab piiriüleste töötajate eriolukorda, kuna neid mõjutavad piirialadel esinevad probleemid kõige enam, sealhulgas eelkõige diplomite ja ümberõppega omandatud teiste kvalifikatsioonide tunnustamine, tervishoiu- ja transpordiküsimused ning vabu töökohti käsitleva teabe kättesaadavus, sotsiaalkindlustus- ja maksustamissüsteemid; kutsub sellega seoses liikmesriike üles suurendama pingutusi nende takistuste kõrvaldamiseks ning piirialade piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele suuremate volituste ja vahendite ning piisava paindlikkuse andmiseks eesmärgiga paremini koordineerida naaberriikide õigus- ja haldussüsteeme, et parandada piiriüleste töötajate elukvaliteeti; rõhutab sellega seoses, kui oluline on kogu ELis levitada ja kasutada häid tavasid; rõhutab, et piiriüleste töötajate ja ELi mittekuuluvatest riikidest pärit töötajate jaoks on probleemid veelgi keerukamad;

6.  juhib tähelepanu piirialadel toimuva äritegevusega seotud probleemidele, eelkõige kui need on seotud töö- ja kaubandusõigusaktide vastuvõtmise ja rakendamisega, maksustamise, riigihangete või sotsiaalkindlustussüsteemidega; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles asjaomaseid õigusnorme paremini kooskõlastama või ühtlustama vastavalt piiriülestes piirkondades ilmevatele probleemidele ning edendama vastastikust täiendavust ja saavutama õigusraamistike lähendamine, et võimaldada suuremat paindlikkust riiklike õigusaktide rakendamisel ja parandada piiriüleseid küsimusi käsitleva teabe levitamist, nt kontrollipunktide loomise kaudu, et töötajatel ja ettevõtetel oleks võimalik oma kohustusi täielikult järgida ja oma õigusi täielikult kasutada kooskõlas selle liikmesriigi õigussüsteemiga, kus nad oma teenuseid osutavad; nõuab, et paremini kasutataks olemasolevaid lahendusi ja tagataks olemasolevate koostööstruktuuride rahastamine;

7.  väljendab pettumust selle pärast, et komisjoni teatis ei sisalda konkreetset hinnangut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta, sh lisatoetuse kohta, mida neile pakkuda saab; on seisukohal, et VKEd kogevad piiriülestes suhetes erilisi probleeme, sealhulgas hulgas keele, haldussuutlikkuse ning kultuuriliste ja õiguslike erinevustega seonduvaid probleeme; rõhutab, et nende probleemide lahendamine on eriti oluline, kuna VKEd annavad tööd 67 %‑le väljaspool finantssektorit töötavatest inimestest ning loovad 57 % lisaväärtusest(15);

8.  juhib tähelepanu sellele, et piiriülestes piirkondades, eelkõige hõredama asustusega aladel, ei ole transport ja eriti piiriülesed avalikud transporditeenused ikka veel piisavalt arenenud ja koordineeritud – osalt puuduvate või kasutamata ühenduste tõttu – ning see takistab piiriülest liikuvust ja majandusliku arengu võimalusi; rõhutab lisaks, et väga raskelt mõjutab piiriülest transporditaristut ka keerukas regulatiiv- ja halduskord; rõhutab, et olemasolev potentsiaal säästva transpordi väljaarendamiseks põhineb esmajoones ühistranspordil, ning ootab selles osas komisjoni tulevast uuringut ELi sisepiiridel puuduvate raudteeühenduste kohta; rõhutab, et mis tahes selline uuring või tulevased soovitused peaksid põhinema muu hulgas kohalikelt, piirkondlikelt ja riiklikelt ametiasutustelt saadud teabel ja kogemustel ning nendes tuleks arvesse võtta kõiki ettepanekuid piiriüleseks koostööks ja, kui need on juba paigas, siis ettepanekuid paremateks piiriülesteks ühendusteks, ning kutsub piiriüleseid piirkondlikke ametiasutusi üles esitama ettepanekuid transpordivõrgustikes praegu esinevate lünkade ületamiseks; tuletab meelde, et osa olemasolevast raudteetaristust jääb toetuse puudumise tõttu kasutuseta seisma; rõhutab, et kohalikule ja piirkondlikule majandusele võib kasu tuua veeteede jätkuv arendamine; nõuab, et piiriäärsetes piirkondades puuduvate säästva transporditaristu ühenduste rajamiseks nähtaks ette Euroopa ühendamise rahastu piisava eelarvega tegevussuund; rõhutab vajadust kõrvaldada transpordiga seotud kitsaskohad, mis takistavad majandustegevust, näiteks transporti, turismi ja reisimist;

9.  märgib, et piiriüleste piirkondade atraktiivsus elu- ja investeerimiskeskkonnana sõltub suuresti nende elukvaliteedist, avalike ja kommertsteenuste kättesaadavusest inimestele ja ettevõtetele ning transpordi kvaliteedist, neid tingimusi on aga võimalik täita ja säilitada ainult juhul, kui mõlemal pool piiri asuvad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ja ettevõtted teevad omavahel tihedat koostööd;

10.  avaldab kahetsust, et üksteisest erinevad ja keerukad menetlused tervishoiuteenuste eelloa saamiseks ning kasutuselolevad maksete ja hüvitiste meetodid, piiriüleselt spetsialistidega konsulteerivatele patsientidele osaks langev halduskoormus, vastuolud tehnoloogia kasutamisel ja patsiendi andmete jagamisel ning ühtlustatult kättesaadava teabe puudumine mitte ainult ei piira juurdepääsetavust mõlemal pool piiri ja pärsi seega tervishoiuasutuse täiemahulist kasutamist, vaid takistavad ka hädaabi- ja päästeteenistusi piiriüleste missioonide läbiviimisel;

11.  rõhutab ELi piirialade võimalikku rolli keskkonna ja keskkonnahoiu vallas, kuna keskkonnasaaste ja loodusõnnetused on tihti piiriülesed; toetab sellega seoses piiriüleseid keskkonnakaitseprojekte ELi välispiirialadel, sest nendel piirkondadel tuleb sageli tegemist teha keskkonnaprobleemidega, mis tulenevad ELi naaberriikide erinevatest keskkonnanormidest ja õiguskorrast; nõuab ka sisevete haldamise valdkonnas paremat koostööd ja kooskõlastamist, et vältida selliseid loodusõnnetusi nagu üleujutused;

12.  palub, et komisjon käsitleks viivitamata probleeme, mis tulenevad piirialade vahelistest füüsilistest ja geograafilistest tõketest;

Koostöö ja usalduse suurendamine

13.  on seisukohal, et eri tasandite – kohalikust tasandist riigi tasandini, kodanikuühiskond kaasa arvatud – sidusrühmade vastastikune usaldus, poliitiline tahe ja paindlik lähenemisviis on olulised eespool nimetatud püsivatest takistustest jagusaamiseks; usub, et piirialade jaoks seisneb ühtekuuluvuspoliitika väärtus tööhõive ja majanduskasvu edendamises ning sellekohast tegevust tuleb algatada liidu, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil; nõuab seetõttu ametiasutuste paremat koostööd ja dialoogi, tõhusamat infovahetust ja laialdasemat parimate tavade vahetamist, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sellist koostööd edendama ning koostööstruktuure rahastama, et tagada vastavatele kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele asjakohane tegevuslik ja rahaline autonoomia;

14.  rõhutab, kui olulised on haridus ja kultuur ning eelkõige võimalused suurendada pingutusi piirialadel mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks; rõhutab nende pürgimuste puhul koolide ja kohaliku massimeedia potentsiaali ning soovitab liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel võtta sisepiirialadel eelkoolist alates õppekavadesse naaberriikide keeled; rõhutab lisaks, et on oluline edendada mitmekeelset toimimisvalmidust kõikidel haldustasanditel;

15.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama ja soodustama diplomite, sertifikaatide ning kutseõppe ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ja paremat mõistmist naaberpiirkondade vahel; soovitab selleks õppekavadesse võtta konkreetsete oskuste õpe, et suurendada piiriüleseid töövõimalusi, sh oskuste valideerimist ja tunnustamist;

16.  soovitab võtta mitmesuguseid meetmeid eesmärgiga võidelda diskrimineerimise kõikide vormidega piirialadel ning kõrvaldada takistused, mis ei lase nõrgemas olukorras inimestel leida tööd ega ühiskonda integreeruda; toetab sellega seoses sotsiaalsete ettevõtete propageerimist ja arendamist piiraladel, sest see aitab luua töökohti, eriti nõrgemas olukorras inimrühmade jaoks, nagu noored töötud ja puudega inimesed;

17.  kiidab heaks ELi e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020(16) kui vahendi, mis aitab jõuda tõhusa ja kaasava avaliku halduseni, ja tunnustab eelkõige selle kava väärtust piiraladel lihtsustamismeetmete rakendamiseks; märgib, et olemasolevate e-valitsuse süsteemide koostalitlusvõime on vajalik riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul haldustasandil; on aga mures kava lünkliku rakendamise pärast mõnedes liikmesriikides; tunneb muret ka ametiasutuste elektrooniliste süsteemide sageli ebapiisava koostalitlusvõime ning välisettevõtjatele kättesaadavate veebipõhiste teenuste madala taseme pärast, mis raskendab äritegevuse alustamist teises riigis; nõuab seetõttu, et liikmesriigid rakendaksid naaberpiirkondadest pärit võimalike kasutajate jaoks oma e-teenuste kättesaadavuse lihtsustamiseks meetmeid, sh keelelisi vahendeid, ning palub piiriüleste piirkondade ametiasutustel luua elektroonilised portaalid piiriüleste ärialgatuste arendamiseks; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles suurendama pingutusi e-valitsuse projektide vallas, mis mõjutavad postiivselt piirialade kodanike elu ja tööd;

18.  märgib, et mõnedel sise- ja välispiirialadel on raskeid rändeprobleeme, ms sageli ületavad piirialade suutlikkuse, ja soovitab rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste integreerimisel asjakohaselt kasutada Interregi programme ning piirialade kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel vahetada häid kogemusi; rõhutab, et on vaja toetust ja koostööd Euroopa tasandil ning liikmesriikide valitsused peavad kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi nende probleemide lahendamisel toetama;

19.  nõuab, et komisjon esitaks oma käsituse selle kohta, kuidas tegeleda sisemiste merepiirialade ja välispiirialade ees seisvate probleemidega; nõuab, et ELi välispiirialade ja naaberriikide piirialade vaheliste piiriüleste projektide toetust suurendataks, seda eelkõige nende kolmandate riikide piirkondadele, kes osalevad ELiga integreerumise protsessis; kordab sellega seoses, et kõigi piirialade tunnusjooned ja probleemid on mõningal määral ühised, nõuavad aga diferentseeritud ja individualiseeritud lähenemist; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu ja anda piisavat toetust ELi välispiiridel asuvatele äärepoolseimatele piirkondadele;

20.  rõhutab, et tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleks asjakohaselt arvesse võtta ja toetada neid Euroopa piirkondi, keda mõjutavad kõige enam Ühendkuningriigi EList lahkumise tagajärjed, eriti neid, kes asuvad selle tagajärjel ELi välispiiridel (mere- või maismaapiiridel);

21.  kutsub liikmesriike üles parandama piirialadel tervishoiuteenuste vastastikust täiendavust ning tagama tõelise koostöö piiriüleste hädaabiteenuste osutamisel, nagu tervishoiu-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides, et tagada patsientide õiguste austamine, nagu on sätestatud piiriülese tervishoiu direktiivis, ning parandama teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; palub liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel sõlmida piiriülese tervishoiuteenuste alase koostöö kohta kahe- ja mitmepoolsed raamlepingud ning juhib sellega seoses tähelepanu nn ZOASTi aladele (Zones Organisées d'Accès aux Soins Transfrontaliers), kus piirialade kodanikele osutatakse määratud tervishoiuasutustes ilma haldus- või finantstõketeta tervishoiuteenuseid mõlemal pool piiri ning mis on saanud Euroopa piiriülese tervishoiualase koostöö võrdlusaluseks;

22.  palub, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas suurendada koostööd ja ületada takistused, mis segavad välispiiridel piirkondlike suhete arendamist naaberpiirkondadega, eeskätt ELiga ühinema valmistuvate riikide piirkondadega;

23.  rõhutab väikesemahuliste ja piiriüleste projektide tähtsust, kuna need aitavad inimesi ühte siduda ja seeläbi kohalikuks arenguks uusi võimalusi luua;

24.  rõhutab, et oluline on teatud piirialade edulugudest õppida ja jätkuvalt neis sisalduvaid võimalusi kasutada;

25.  rõhutab spordi tähtsust piirialadel elavate kogukondade lõimumise lihtsustamise vahendina ning palub liikmesriikidel ja komisjonil eraldada territoriaalse koostöö programmide kaudu kohaliku sporditaristu rahastamiseks piisavalt vahendeid;

ELi vahendite kasutamine ühtekuuluvuse suurendamiseks

26.  rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja eelkõige piiriüleste koostööprogrammide väga olulist ja positiivset osa piirialade, sealhulgas merepiirialade ja välispiirialade majanduslikus ja sotsiaalses arengus ja ühtekuuluvuses; väljendab rahulolu selle üle, et Euroopa territoriaalne koostöö on olulise eesmärgina säilitatud komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 ja sellel on 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas selgemini nähtav osa, ning nõuab selle eelarve tunduvat suurendamist, eelkõige piiriülese tegevussuuna jaoks; rõhutab, et Euroopa territoriaalne koostöö annab märkimisväärset Euroopa lisaväärtust, ja palub nõukogul sellega seoses esitatud assigneeringute ettepanekud heaks kiita; rõhutab samal ajal vajadust lihtsustada programme, tagada Euroopa territoriaalse koostöö parem kooskõlastatus üldiste ELi eesmärkidega ja programmide paindlikkus, et paremini tegeleda kohalike ja piirkondlike probleemidega, vähendades kasusaajate halduskoormust ja hõlbustades piirüleste koostööprogrammide kaudu suuremate investeeringute tegemist säästvatesse taristuprojektidesse; kutsub piiriüleste piirkondade ametivõime üles nende programmide kaudu antavat toetust tõhusamalt ära kasutama;

27.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile regulaarselt aruande piiriülese koostöö valdkonnas kõrvaldatud takistuste kohta; soovitab komisjonil laiendada olemasolevate innovatiivsete vahendite kasutamist, kuna need aitavad kaasa piiriülese koostöö jätkuvale ajakohastamisele ja tihendamisele, näiteks piirikeskus, tugevdatud SOLVIT ja ühtne digivärav, ning nende eesmärk on korraldada oskusteavet ja nõustamist piiriüleste piirkondlike aspektide kohta, aga ka jätkata uute vahendite väljatöötamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel muuta avaliku halduse vaikimisi võimalikult digitaalseks, et tagada piirialadel inimestele ja ettevõtetele algusest lõpuni digitaalsed avaliku sektori teenused;

28.  rõhutab, et oluline on, et komisjon koguks koostöös liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsustega piiriülese suhtluse kohta teavet, et otsuste tegemise protsess oleks parem ja teadlikum, ning toetaks ja rahastaks katseprojekte, programme, uuringuid, analüüse ja territoriaalseid teadusuuringuid;

29.  nõuab, et piiraladega seonduvate probleemide lahendamiseks kasutataks paremini ELi makropiirkondlike strateegiate potentsiaali;

30.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema rohkem suunatud inimestesse investeerimisele, kuna piirialade majandust on võimalik ergutada efektiivsete kombineeritud investeeringutega innovatsiooni, inimkapitali, headesse valitsemistavadesse ja institutsioonilisse suutlikkusse;

31.  avaldab kahetsust, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse potentsiaali ei kasutata täiel määral, mille põhjuseks võivad olla osalt piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kahtlused ja osalt nende hirm vastavate pädevuste üleandmise ees ning asjaolu, et nad ei ole endiselt üksteise pädevustest teadlikud; nõuab, et kiiresti selgitataks välja sellise olukorra muud võimalikud põhjused ja hakataks nendega tegelema; palub komisjonil esitada ettepanek meetmete kohta, mille abil ületada selle instrumendi tulemuslikku rakendamist takistavad asjaolud; tuletab meelde, et komisjoni peamine ülesanne Euroopa territoriaalse koostöö programmides peaks olema liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamine;

32.  kutsub üles võtma arvesse mitmete olemasolevate ning ELi sise- ja välispiiride üleselt tegutsevate euroregioonide kogemusi, et parandada piirialade majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalusi ning seal elavate inimeste elukvaliteeti; nõuab, et hinnataks euroregioonide tööd piirkondliku koostöö valdkonnas ning europiirkondade seost ELi piirialade algatuste ja tööga, eesmärgiga kooskõlastada ja optimeerida selles valdkonnas tehtud töö tulemusi;

33.  rõhutab, et territoriaalne mõju hindamine aitab paremini mõista poliitika ruumilist mõju; kutsub komisjoni üles kaaluma territoriaalse mõju hindamise osatähtsuse suurendamist ELi seadusandlike algatuste ettepanekute esitamisel;

34.  on kindlalt seisukohal, et Euroopa piiriülese koostöö konventsioon, mis võimaldaks territoriaalselt piiratud piiriülese taristu või teenuse (nt haigla või trammiliin) korral kohalda kahest või mitmest asjaomasest riigist ainult ühe riigi normatiivset raamistikku ja/või standardeid, aitaks piiriüleseid takistusi veelgi vähendada; tunnustab sellega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu hiljuti avaldatud määruse-ettepanekut, mis käsitleb õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi piiriüleses kontekstis (COM(2018)0373);

35.  ootab komisjoni võimalikku määruse-ettepanekut, mis käsitleb piiriülese koostöö haldamise vahendit, et hinnata selle kasulikkust asjaomaste piirkondade jaoks;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja piirkondlikele parlamentidele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 19.
(4) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0067.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0105.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0254.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0245.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0222.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0053.
(11) ELT C 207, 30.6.2017, lk 19.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0320.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0321.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.
(15) Aastaaruanne Euroopa VKEde kohta 2016/2017, lk 6.
(16) Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatis „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016)0179).

Viimane päevakajastamine: 17. september 2019Õigusalane teave