Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2028(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0228/2018

Esitatud tekstid :

A8-0228/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 27
CRE 10/09/2018 - 27

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0332

Vastuvõetud tekstid
PDF 152kWORD 60k
Teisipäev, 11. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Keeleline võrdõiguslikkus digitaalajastul
P8_TA(2018)0332A8-0228/2018

Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul (2018/2028(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 22,

–  võttes arvesse UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta,(1)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend(3),

–  võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni mitmekeelsust edendava Euroopa strateegia kohta (2008/C 320/01)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ,(5)

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatist „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus“ (COM(2008)0566),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubandusega“ (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava““ (COM(2010)0245)(6),

–  võttes arvesse 15. oktoobril 2003. aastal Pariisis toimunud UNESCO peakonverentsi 32. istungil vastu võetud soovitust, mis käsitleb mitmekeelsuse edendamist ja kasutamist ning universaalset juurdepääsu küberruumile,

–  võttes arvesse 2012. aasta juunis avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut 386 „Eurooplased ja keeled“,

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002 Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi (SN 100/1/02 REV 1),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeele kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja edendamise ning Euroopa regioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, rolli kohta (8),ning oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keelte (ELi vähemuskeelte) kohta laienemise ja kultuurilise mitmekesisuse kontekstis(9),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta(10),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus(11),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsioon vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse / teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise (STOA) üksuse uuringut „Language equality in the digital age - Towards a Human Language Project“ (Keelte võrdõiguslikkus digitaalajastul – inimkeele projekti suunas), mis avaldati 2017. aasta märtsis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0228/2018),

A.  arvestades, et keeletehnoloogia võib lihtsustada teabevahetust kurtide ja vaegkuuljate, pimedate ja nägemispuudega inimeste ning vaeglugejate jaoks ning arvestades, et käesolevas aruandes tähendab „keeletehnoloogia” tehnoloogiat, mis toetab mitte ainult räägitavaid keeli, vaid ka viipekeeli, tunnistades, et viipekeeled on oluline osa Euroopa keelelisest mitmekesisusest;

B.  arvestades, et keeletehnoloogia väljaarendamine hõlmab mitmeid uurimisvaldkondi ja -harusid, muu hulgas arvutuslingvistikat, tehisintellekti, arvutiteadust ja lingvistikat, muu hulgas ka selliseid rakendusi nagu loomuliku keele töötlus, tekstianalüüs, kõnetehnoloogia, andmekaeve;

C.  arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringu 386 „Eurooplased ja keeled“ kohaselt on vaid üle poole eurooplastest (54 %) võimelised vestlema vähemalt ühes lisakeeles, veerand (25 %) oskab rääkida vähemalt kahte lisakeelt ja üks kümnest (10 %) suudab vestelda vähemalt kolmes keeles;

D.  arvestades, et Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt ja enam kui 60 riigi- ja piirkondlikku keelt, lisaks ka rändajate keeled, ning et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt mitmed riiklikult tunnustatud viipekeeled; arvestades, et mitmekeelsus on üks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse suurimaid rikkusi ja samas ka üks olulisemaid katsumusi tõeliselt tervikliku ELi loomisel;

E.  arvestades, et kohalike kogukondade, näiteks põlisrahvaste, maapiirkondade või äärepoolsete kogukondade toetamine lairibaühendusele juurdepääsu geograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike takistuste ületamisel on oluline eeldus tõhusaks mitmekeelsuse poliitikaks ELi tasandil;

F.  arvestades, et mitmekeelsus kuulub mitme ELi poliitikavaldkonna alla, sealhulgas kultuur, haridus, majandus, digitaalne ühtne turg, elukestev õpe, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, konkurentsivõime, liikuvus, noored, kodanikuühiskond, teadustegevus ja meedia; arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata kultuuride- ja keeltevahelist dialoogi takistavate tõkete kõrvaldamisele, et soodustada vastastikust mõistmist;

G.  arvestades, et komisjon tunnistab, et digitaalne ühtne turg peab olema mitmekeelne; arvestades, et keelebarjääri probleemiga tegelemiseks ei ole kavandatud ühist ELi poliitikat;

H.  arvestades, et keeletehnoloogiat kasutatakse praktiliselt kõikides igapäevastes digitaaltoodetes ja -teenustes, kuna enamikus neist kasutatakse mingil määral keelt (eelkõige kõigis internetiga seotud toodetes, nagu otsingumootorites, sotsiaalvõrgustikes ja e-kaubanduse teenustes); arvestades, et keeletehnoloogia kasutamine mõjutab Euroopa kodanike igapäevase heaolu jaoks olulisi esmatähtsaid valdkondi, nagu haridus, kultuur ja tervishoid;

I.  arvestades, et piiriülene e-kaubandus on väga väike: 2015. aastal tegi veebi kaudu teistest ELi liikmesriikidest oste vaid 16 % Euroopa kodanikest; arvestades, et keeletehnoloogia abil saab tulevikus soodustada Euroopas nii riigipiiride- kui ka keelteülest suhtlust, suurendada majanduskasvu ja sotsiaalset stabiilsust ning vähendada loomulikke takistusi, austades ja edendades seeläbi ühtekuuluvust ja lähenemist ning tugevdades ELi ülemaailmset konkurentsivõimet;

J.  arvestades, et tehnoloogia areng põhineb üha enam keelel ning mõjutab majanduskasvu ja ühiskonda; arvestades, et tingimata on vaja poliitikameetmeid, milles võetakse keelt rohkem arvesse, ning tehnoloogilist, aga ka tõeliselt valdkondadevahelist teadustegevust ja haridust, mis käsitleb digitaalset kommunikatsiooni ja keeletehnoloogiat ning nende seost majanduskasvu ja ühiskonnaga;

K.  arvestades, et Barcelona eesmärgi täitmine, mille kohaselt kodanikel peaks olema võimalik suhelda ladusalt oma emakeeles ja lisaks sellele veel kahes keeles, annaks inimestele rohkem võimalusi kultuurilisele, hariduslikule ja teaduslikule sisule digitaalsel kujul juurde pääseda ja olla kodanikena rohkem kaasatud, lisaks juurdepääsule digitaalsele ühtsele turule; arvestades, et lisavõimalused ja -vahendid, eriti need, mida pakub keeletehnoloogia, on keskse tähtsusega Euroopa mitmekeelsuse asjakohasel haldamisel ja inimeste mitmekeelsuse edendamisel;

L.  arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on toimunud suuri läbimurdeid ning keeletehnoloogia areng on olnud kiire; arvestades, et keelekeskne tehisintellekt loob uusi võimalusi digitaalseks suhtluseks, digitaalselt tõhustatud suhtluseks ja tehnoloogiapõhiseks suhtluseks, samuti koostööks kõikides Euroopa (ja muudes) keeltes, andes eri keelte kõnelejatele juurdepääsu teabele ja teadmistele ning parandades IT‑võrkude funktsioone;

M.  arvestades, et Euroopa ühised väärtused, nagu koostöö, solidaarsus, võrdsus, tunnustamine ja austus, peaksid tähendama seda, et kõigil kodanikel on täielik ja võrdne juurdepääs digitehnoloogiale, mis omakorda mitte ainult ei suurendaks Euroopa ühtsust ja heaolu, vaid teeks võimalikuks ka mitmekeelse digitaalse ühtse turu;

N.  arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videomängud või õpperakendused olemasolu vähemuskeeltes või vähem kasutatavates keeltes on keeleoskuse arendamiseks oluline, eelkõige laste puhul;

O.  arvestades, et vähemkasutatavate Euroopa keelte kõnelejad peavad olema võimelised väljendama ennast kultuuriliselt tähendusrikkal viisil ja looma oma kultuurisisu kohalikes keeltes;

P.  arvestades, et selliste meetodite väljatöötamine nagu süvaõpe, mis põhineb suurenenud arvutusvõimsusel ja juurdepääsul suurtele andmehulkadele, muudab keeletehnoloogia tõsiseltvõetavaks lahenduseks keelebarjääri ületamisel;

Q.  arvestades, et keelebarjäärid avaldavad olulist mõju Euroopa identiteedi loomisele ja Euroopa integratsiooniprotsessi tulevikule; arvestades, et ELi otsuste tegemist ja poliitikavaldkondi tuleks ELi kodanikele edastada nende emakeeles nii veebis kui ka väljaspool veebi;

R.  arvestades, et keel moodustab aina kasvavast suurandmete kogumist väga suure osa;

S.  arvestades, et inimkeeltes väljendatav andmete hulk on tohutu; arvestades, et keeletehnoloogia haldamine võib viia mitmesuguste innovaatiliste IT‑toodete ja -teenusteni tööstuse, äri, valitsemise, teadusuuringute, avalike teenuste ja halduse valdkonnas, vähendades loomulikke takistusi ja turu kulusid;

Praegused takistused keelelise võrdõiguslikkuse saavutamisel digitaalajastul

1.  peab kahetsusväärseks, et asjakohase poliitika puudumise tõttu suureneb Euroopas praegu tehnoloogialõhe hästi rahastatud ja vähem rahastatud keelte vahel, hoolimata sellest, kas viimaste puhul on tegu ELi ametlike keelte, liikmesriikide teiste ametlike keelte või ELi mitteametlike keeltega; avaldab kahetsust ka selle üle, et rohkem kui 20 Euroopa keelt on digitaalses väljasuremisohus; märgib, et ELil ja selle institutsioonidel on kohustus suurendada, edendada ja säilitada Euroopa keelelist mitmekesisust;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et digitaaltehnoloogia on viimase aastakümne jooksul avaldanud keele arengule märkimisväärset mõju, mida on jätkuvalt raske hinnata; soovitab poliitikakujundajatel kaaluda tõsiselt uuringuid, mis näitavad, et digitaalne suhtlus kahjustab noorte täiskasvanute kirjaoskust, mis põhjustab põlvkondadevahelisi barjääre grammatika ja kirjaoskuse valdkonnas ning keeleoskuse üldist kahanemist; on arvamusel, et digitaalse suhtluse eesmärk peaks olema keelte laiendamine, täiendamine ja edendamine ning et need ambitsioonid peaks kajastuma kirjaoskuse riiklikus õpetamises ja poliitikas;

3.  rõhutab, et Euroopa vähemkasutatavad keeled on tunduvalt ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud vahendite ja ressursside suurest puudusest, mis piirab ja vähendab teadlaste tegevust, kellel ei ole isegi vajalike tehnoloogiliste oskuste olemasolu korral võimalik keeletehnoloogiast suurimat kasu saada;

4.  juhib tähelepanu sellele, et digilõhele laialdaselt kasutatavate ja vähemkasutatavate keelte vahel suureneb ning Euroopa ühiskond läheb üha rohkem üle digitaaltehnoloogiale, mis toob kaasa ebavõrdsuse teabe kättesaadavuse osas, eeskätt väheste oskustega, eakamate ja väikese sissetulekuga inimeste, samuti ebasoodsa taustaga inimeste jaoks; rõhutab, et ebavõrdsust vähendaks infosisu kättesaadavaks tegemine eri keeltes;

5.  märgib, et kuigi Euroopal on tugev keeletehnika ja tehnoloogia teaduslik alus ning keeletehnoloogia pakub väga häid võimalusi nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt, jääb Euroopa kaugele maha turu killustumise, teadmistesse ja kultuuri ebapiisava investeerimise, halvasti koordineeritud teadusuuringute, vähese rahastamise ja õiguslike takistuste tõttu; märgib lisaks, et turgu valitsevad praegu Euroopa-välised osalejad ning see ei pruugi olla sobilik mitmekeelse Euroopa eriomaste vajaduste täitmiseks; rõhutab vajadust seda paradigmat muuta ja tugevdada Euroopa juhtpositsiooni keeletehnoloogia valdkonnas, luues projekti, mis on kohandatud konkreetselt Euroopa vajadustele ja nõudmistele;

6.  märgib, et keeletehnoloogia on kõigepealt kättesaadav inglise keeles; on teadlik sellest, et ülemaailmsed ja Euroopa tootjad ja ettevõtted arendavad tihti keeletehnoloogiat ka suuremate Euroopa keelte jaoks, millel on võrdlemisi suur turg, näiteks hispaania, prantsuse ja saksa keel (mõnes alavaldkonnas napib nende keelte puhul juba ressursse); rõhutab sellegipoolest, et keeletehnoloogia arendamise tagamiseks ELi vähemkasutatavate ametlike keelte puhul tuleks võtta üldisi ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus) ning piirkondlike ja vähemuskeelte kaasamiseks ja nende kasutamise julgustamiseks asjaomase arendamise puhul peaks võtma konkreetseid ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus);

7.  rõhutab vajadust kasutada paremini ära uusi tehnoloogilisi meetodeid, mis tuginevad suuremale arvutijõudlusele ja suurte andmehulkade paremale kättesaadavusele, et edendada süvaõppe neuraalvõrkude arendamist, mis muudavad keeletehnoloogia reaalseks lahenduseks keelebarjääri probleemile; kutsub seepärast komisjoni üles tagama piisava rahastuse sellise tehnoloogia arendamise toetamiseks;

8.  märgib, et väiksema kõnelejate arvuga keeled vajavad piisavat tuge sidusrühmadelt, sealhulgas kirjatüüpe loovatelt ettevõtetelt diakriitiliste märkide kasutamiseks ning klaviatuuride tootjatelt ja infosisu haldavatelt süsteemidelt, et infosisu nendes keeltes nõuetekohaselt talletada, töödelda ja kuvada; palub komisjonil hinnata, kuidas sellist toetust oleks võimalik soodustada ja muuta see ELi-siseses hankekorralduses soovituslikuks;

9.  kutsub liikmesriike üles edendama mitme keele kasutamist digitaalteenustes, näiteks mobiilirakendustes;

10.  väljendab muret, et digitaalset ühtset turgu killustavad endiselt mitmed tõkked, sealhulgas keelebarjäärid, mis takistavad e‑kaubandust, suhtlemist suhtlusvõrgustikes ja muudes suhtluskanalites ning kultuurisisu, loovsisu ja audiovisuaalse sisu piiriülest vahetamist, samuti üleeuroopaliste avalike teenuste laialdasemat kasutuselevõttu; rõhutab, et piiriülene juurdepääs infosisule, eriti hariduslikel eesmärkidel, võib olla kasulik nii Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kui ka mitmekeelsuse seisukohast; palub komisjonil töötada välja tugev ja koordineeritud mitmekeelse digitaalse ühtse turu strateegia;

11.  märgib, et keeletehnoloogial ei ole Euroopa poliitilises tegevuskavas tähtsust, hoolimata asjaolust, et keelelise mitmekesisuse austamine on sätestatud aluslepingutes;

12.  tunnustab selliste eelnevate ELi rahastatud teadusuuringute võrgustike nagu FLaReNet, CLARIN, HBP ja META‑NET (sealhulgas META‑SHARE) rolli, mis sillutasid teed Euroopa keeletehnoloogia platvormi väljaarendamiseks;

Keeletehnoloogiapoliitika institutsioonilise raamistiku parandamine ELi tasandil

13.  nõuab, et nõukogu koostaks soovituse liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmise ja edendamise kohta – ka keeletehnoloogia valdkonnas;

14.  soovitab komisjonil määrata mitmekeelsuse ja keeletehnoloogia valdkond keeletehnoloogia nähtavuse parandamiseks Euroopas ühe Euroopa Komisjoni voliniku vastutusalasse; on seisukohal, et valdkonna eest vastutav volinik peaks edendama keelelist mitmekesisust ja võrdõiguslikkust ELi tasandil, arvestades, kui tähtis on keeleline mitmekesisus Euroopa tulevikule;

15.  teeb ettepaneku tagada enam kui 60 Euroopa piirkondlikule ja vähemuskeelele laialdane õiguskaitse ELi tasemel, tunnustada rahvusvähemuste ja vähemuskeelte kollektiivseid õigusi ka digitaalmaailmas ja kindlustada emakeelne õpe Euroopa ametlikke keeli ja mitteametlikke keeli rääkivatele inimestele;

16.  julgustab neid liikmesriike, kus on juba välja töötatud edukad keeletehnoloogia valdkonna poliitikastrateegiad, oma kogemusi ja häid tavasid jagama, et aidata teisi riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi nende strateegiate väljatöötamisel;

17.  kutsub liikmesriike üles töötama välja laiaulatusliku keelega seotud poliitika ja eraldama ressursse ja kasutama asjakohaseid vahendeid selleks, et edendada ja hõlbustada keelelist mitmekesisust ja mitmekeelsust digitaalvaldkonnas; rõhutab ELi, liikmesriikide, ülikoolide ja teiste avaliku sektori asutuste ühist vastutust oma keelte digitaalkeskkonnas säilitamisele kaasaaitamises ja kõikide ELi keelte, sealhulgas vähemkasutatavate keelte jaoks andmebaaside ja tõlketehnoloogia arendamises; nõuab teadusvaldkonna ja tööstuse omavahelist kooskõlastamist, pidades silmas ühist eesmärki parandada tõlkimise digitaalseid võimalusi, tagades vaba juurdepääsu tehnoloogia arenguks vajalikele andmetele;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegia ja poliitikameetmed, mis toetavad mitmekeelsust digitaalsel turul; palub selles kontekstis komisjonil ja liikmesriikidel määrata kindlaks minimaalsed keeleressursid, mis peaksid kõikidel Euroopa keeltel olemas olema, näiteks andmekogud, leksikonid, kõneandmed, tõlkemälud, annoteeritud korpused ja entsüklopeediline teave, et vältida digitaalset väljasuremist;

19.  soovitab komisjonil kaaluda keelelise mitmekesisuse keskuse loomist, mis parandaks teadlikkust vähemkasutatavate, piirkondlike ja vähemuskeelte olulisuse kohta – ka keeletehnoloogia valdkonnas;

20.  palub komisjonil vaadata läbi oma mitmekeelsuse raamstrateegia ja esitada selge tegevuskava selle kohta, kuidas edendada keelelist mitmekesisust ja ületada keelebarjääre digitaalvaldkonnas;

21.  kutsub komisjoni üles seadma keeletehnoloogia valdkonnas esikohale need liikmesriigid, mis on väikesed ja millel on oma keel, et aidata lahendada nende keeleprobleeme;

22.  rõhutab, et keeletehnoloogia arendamine lihtsustab videomängude ja tarkvararakenduste subtiitrimist, dubleerimist ja tõlkimist vähemuskeeltesse ja vähemkasutatavatesse keeltesse;

23.  rõhutab vajadust kahandada keeltevahelist tehnoloogialõhet, tugevdades teadmus- ja tehnosiiret;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid mõtleksid välja tõhusad viisid, kuidas oma riigikeelte positsiooni tugevdada;

Soovitused ELi teaduspoliitika kohta

25.  kutsub komisjoni üles looma ulatuslikku ja pikaajalist rahastamisprogrammi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks keeletehnoloogia valdkonnas Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, lähtuvalt konkreetselt Euroopa vajadustest ja nõudmistest; rõhutab, et selle programmiga tuleks püüda jõuda sügava arusaamani loomulikust keelest ning suurendada tõhusust, jagades teadmisi, taristuid ja ressursse, et töötada välja innovaatilised tehnoloogiad ja teenused järgmise teadusliku läbimurde saavutamiseks selles valdkonnas ning aidata vähendada tehnoloogilist lõhet Euroopa keelte vahel; rõhutab, et selleks tuleks kaasata teaduskeskusi, akadeemilisi ringkondi, ettevõtjaid (eelkõige VKEsid ja idufirmasid) ning teisi asjaomaseid sidusrühmi; rõhutab lisaks, et see projekt peab olema avatud, pilvepõhine ja koostalitusvõimeline ning pakkuma mitmesugustele keeletehnoloogia rakendustele äärmiselt laiendamiskõlblikke ja kõrgjõudlusega põhivahendeid;

26.  on veendunud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerijatele ELis tuleks pakkuda majanduslikke stiimuleid pilvteenuste kiiremaks osutamiseks, et võimaldada keeletehnoloogia sujuvat integreerimist nende e-kaubanduse rakendustesse, eelkõige tagamaks, et VKEd saaksid kasu automatiseeritud tõlkest;

27.  rõhutab, et Euroopa peab kindlustama endale juhtiva koha keelepõhise tehisintellekti valdkonnas; tuletab meelde, et ELi ettevõtjatel on parim positsioon, et pakkuda meie konkreetsetele kultuurilistele, ühiskondlikele ja majanduslikele vajadustele kohandatud lahendusi;

28.  on seisukohal, et spetsiifilised programmid praegustes rahastamiskavades, näiteks programm „Horisont 2020“, ning rahastamise jätkukavad peaksid suurendama pikaajaliste alusuuringute mahtu ning tehnosiiret riikide ja piirkondade vahel;

29.  teeb ettepaneku luua koos kõikide Euroopa keelte esindajatega Euroopa keeletehnoloogia platvorm, mis võimaldaks jagada keeletehnoloogia ressursse, teenuseid ja avatud lähtekoodiga pakette, eelkõige ülikoolide ja teaduskeskuste vahel, tagades samal ajal, et rahastamiskavad toimiksid ka avatud lähtekoodiga tarkvarale keskenduvate kogukondadega ja oleksid neile kättesaadav;

30.  soovitab luua või laiendada selliseid projekte nagu digitaalse keelte mitmekesisuse projekt (Digital Language Diversity Project), mille raames tehakse uurimistööd kõigi Euroopa keelte digitaalsete vajaduste kohta, ka nende keelte kohta, millel on väike või väga suur kõnelejate arv, et tegeleda digilõhe küsimusega ja aidata neid keeli jätkusuutlikuks digitaalseks tulevikuks ette valmistada;

31.  teeb ettepaneku ajakohastada META‑NETi valge raamatu seeriat, mis avaldati 2012. aastal üleeuroopalise uuringu vormis keeletehnoloogia staatuse, kõikidele Euroopa keeltele saadaolevate vahendite, keelebarjääri käsitleva teabe ja teemaga seotud poliitika kohta, võimaldamaks keeletehnoloogia poliitikat hinnata ja arendada;

32.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks keeletehnoloogia rahastamisplatvormi, tuginedes teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu rakendamisele; on lisaks seisukohal, et komisjon peaks asetama rõhku keele süvamõistmise saavutamiseks vajalikele teadusuuringute valdkondadele, näiteks arvutilingvistika, lingvistika, tehisintellekt, keeletehnoloogia, arvutiteadus ja kognitiivteadused;

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et keel võib takistada teaduslikku teadmussiiret; märgib, et enamik mõjukaid teadusajakirju avaldab inglise keeles, mis toob kaasa suure muutuse akadeemiliste teadmiste loomises ja levitamises; rõhutab, et asjaomased teadmusloome tingimused peavad kajastuma Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikas ja -programmides; nõuab tungivalt, et komisjon otsiks lahendusi, millega tagatakse teaduslike teadmiste kättesaadavaks tegemine ka teistes keeltes peale inglise keele, ning toetaks tehisintellekti arendamist loomuliku keele jaoks;

Hariduspoliitika keeletehnoloogia tuleviku edendamiseks Euroopas

34.  on seisukohal, et praeguses olukorras, kus keeletehnoloogiaturul valitsevad Euroopa-välised osalejad, peaks Euroopa hariduspoliitika eesmärk olema hoida annet Euroopas, tuleks analüüsida praeguseid keeletehnoloogiaga seotud hariduslikke vajadusi (sh kõigis seotud valdkondades ja erialadel) ja koostada selle tulemusel suunised, mille kohaselt algatada Euroopa tasandil süstemaatilisi ja ühiseid meetmeid, ning parandada kooliõpilaste ja üliõpilaste seas teadlikkust karjäärivõimaluste kohta keeletehnoloogia, sh keelekeskse tehisintellekti alal;

35.  on seisukohal, et digitaalseid õppematerjale tuleb välja töötada ka vähemuskeeltes ja piirkondlikes keeltes, mis on diskrimineerimise vastu võitlemise seisukohast keeltevahelise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise loomiseks oluline;

36.  leiab, et on vaja edendada naiste üha suuremat osalemist Euroopa uuringutes keeletehnoloogia kohta otsustava tegurina teadusuuringute ja innovatsiooni arengu jaoks;

37.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada keeletehnoloogia kasutamist kultuuri- ja õpivahetuste, näiteks programmi „Erasmus“ ja selle veebipõhise keeletoe raames Euroopa kodanike vahel, et vähendada tõkkeid, mida keeleline mitmekesisus võib kultuuridevahelisele dialoogile ja vastastikusele mõistmisele seada, eriti kirjaliku ja audiovisuaalse väljendusviisi puhul;

38.  teeb ettepaneku, et liikmesriigid töötaksid välja digikirjaoskuse programmid ka Euroopa vähemuskeeltes ja piirkondlikes keeltes ja lisaksid keeletehnoloogiaõppe ja -vahendid koolide, ülikoolide ja kutsekoolide õppekavadesse; rõhutab veelgi asjaolu, et kirjaoskus on jätkuvalt oluline tegur ja vältimatu eeltingimus kogukondade digitaalses kaasamises edusammude tegemiseks;

39.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma haridusasutustele vajalikku toetust, et parandada ELi keelte digiteerimist;

Keeletehnoloogia kasu nii eraettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele

40.  rõhutab vajadust toetada investeerimisvahendite ja kiirendiprogrammide väljaarendamist, mis oleksid suunatud keeletehnoloogia kasutamise suurendamisele kultuuri- ja loomesektoris, pöörates erilist tähelepanu väiksemate vahenditega kogukondadele ja julgustades keeletehnoloogia võimekuse arendamist valdkondades, kus sektor on nõrgem;

41.  nõuab tungivalt, et töötataks välja meetmed ja piisav rahastus, mille eesmärk on võimestada väikeseid ja keskmise suurusega Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid, et nad pääseksid keeletehnoloogiale hõlpsasti juurde ja kasutaksid seda oma ettevõtete kasvatamiseks internetis, saades juurdepääsu uutele turgudele ja arenguvõimalustele, mis aitab tõsta nende innovatsioonitaset ja luua töökohti;

42.  kutsub ELi institutsioone üles suurendama teadlikkust selle kohta, millist kasu toob ettevõtetele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele internetipõhiste teenuste, veebisisu ja toodete kättesaadavus erinevates keeltes, sealhulgas vähemkasutatavates, piirkondlikes ja vähemuskeeltes, et ületada keelebarjääre ja säilitada keelekogukondade kultuuripärandit;

43.  toetab mitmekeelsete avalike e‑teenuste arendamist innovaatilise, kaasava ja toetava keeletehnoloogia abil üleeuroopalisel, riiklikul ning asjakohasel juhul ka piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna see vähendab keelte- ja keelekogukondade vahelist ebavõrdsust, edendab võrdset juurdepääsu teenustele ja soodustab ettevõtete, kodanike ja töötajate mobiilsust Euroopas ning tagab kaasava ja mitmekeelse digitaalse ühtse turu saavutamise;

44.  kutsub kõigi tasandite haldusasutusi üles parandama juurepääsu internetipõhistele teenustele ja teabele erinevates keeltes, eelkõige piiriüleste piirkondade teenuste ja kultuuriga seotud küsimuste puhul, ning kasutama olemasolevat tasuta ja avatud lähtekoodiga keeletehnoloogiat, sh masintõlge, kõnetuvastus ja teksti kõneks muutvad rakendused ning arukad keelesüsteemid, nagu need, milles toimub mitmekeelne infootsing, kokkuvõtmine/üldistamine ja kõne mõistmine, et parandada nende teenuste kättesaadavust;

45.  rõhutab, et teksti- ja andmekaeve meetodid on olulised keeletehnoloogia väljaarendamisel; rõhutab vajadust tugevdada tööstuse ja andmete omanike vahelist koostööd; rõhutab vajadust kohandada õigusraamistikku ja tagada keeleressursside avatum ja koostalitlusvõimeline kasutamine ja kogumine; juhib tähelepanu asjaolule, et tundliku teavet ei tohi isikuandmete ja eraelu puutumatusega seotud põhjustel äriühingutele ja nende vabale tarkvarale edastada, kuna ei ole selge, kuidas nad kogutud teadmisi kasutaksid, näiteks terviseandmete puhul;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.
(2) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
(3) ELT L 318, 4.12.2015, lk 1.
(4) ELT C 320, 16.12.2008, lk 1.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.
(6) ELT C 54, 19.2.2011, lk 58.
(7) EÜT C 187, 18.7.1988, lk 236.
(8) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 322.
(9) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 374.
(10) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 59.
(11) ELT C 93, 9.3.2016, lk 52.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0032.

Viimane päevakajastamine: 17. september 2019Õigusalane teave