Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0280(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0245/2018

Esitatud tekstid :

A8-0245/2018

Arutelud :

PV 11/09/2018 - 12
CRE 11/09/2018 - 12
PV 26/03/2019 - 2
CRE 26/03/2019 - 2

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.4
CRE 05/07/2018 - 6.4
PV 12/09/2018 - 6.4
CRE 12/09/2018 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta
PV 26/03/2019 - 7.11
CRE 26/03/2019 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0337
P8_TA(2019)0231

Vastuvõetud tekstid
PDF 273kWORD 114k
Kolmapäev, 12. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul ***I
P8_TA(2018)0337A8-0245/2018

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2016)0593 – C8‑0383/2016 – 2016/0280(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.
(2)  Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid aitavad kaasa siseturu toimimisele, tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele, hõlbustavad kasutusloa saamist ja loovad õigusraamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa tõeliselt integreeritud siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse uuenduslikkust, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas, et hoida ära siseturu killustumist. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,26 on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.
(3)  Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist ning asjakohased õigusaktid peavad olema tulevikukindlad, et mitte takistada tehnoloogia arengut. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,26 on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv ja õiglane turg, tuleks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad teoste ja muu materjali kasutamist ja õiguste maksmapanekut internetipõhiste teenuste pakkujate platvormidel ning autorite ja esitajate lepingute ning nende lepingute alusel kaitstud teoste kasutamisega seotud raamatupidamisarvestuse läbipaistvust.
__________________
__________________
26 COM(2015) 626 final.
26 COM(2015)0626.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ27, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ28, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ29, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ30, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL32.
(4)  Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ27, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ27a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ28, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ29, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ30, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL32.
_________________
_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).
27a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.
(5)  Teadusuuringute, innovatsiooni, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud innovatsiooni, teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel jätkuvalt kasutada neis valdkondades olemasolevaid hästi toimivaid erandeid, kui need ei piira käesoleva direktiiviga ettenähtud erandite või piirangute ulatust. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.
(8)  Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Teksti- ja andmekaeve võimaldab lugeda ja analüüsida suurel hulgal digitaalselt salvestatud teavet, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Et teksti- ja andmekaeve saaks toimuda, on enamikul juhtudel vaja teabele kõigepealt juurde pääseda ning seejärel seda reprodutseerida. Tavaliselt saab teavet teksti- ja andmekaeve abil töödelda alles päras selle normaliseerimist. Alles siis, kui teabele on seaduslik juurdepääs, saab teavet normaliseerida ning toimub selle autoriõigusega kaitstud kasutamine, kuna see toob kaasa reprodutseerimise kas teabe vormingu muutmise või selle andmebaasist väljavõtmisega vormingus, mida saab teksti- ja andmekaeveks kasutada. Autoriõigusega seotud protsessid teksti- ja andmekaeve tehnoloogia kasutamisel ei ole seega mitte teksti- ja andmekaeve ise, mis kujutab endast digitaalselt salvestatud ja normaliseeritud teabe lugemist ja analüüsimist, vaid juurdepääsu protsess ning protsess, mille käigus teave normaliseeritakse, et võimaldada selle digivormis automatiseeritud analüüsi, niivõrd kuivõrd see protsess hõlmab väljavõtet andmebaasist või reprodutseerimist. Käesolevas direktiivis sätestatud erandeid teksti ja andmekaeve otstarbest tuleks mõista viidetena sellistele autoriõigustega seotud protsessidele, mis on vajalikud teksti- ja andmekaeve võimaldamiseks. Kui kehtiv autoriõigus ei ole teksti- ja andmekaeve kasutamise suhtes kohaldatav, ei tohiks käesolev direktiiv sellist kasutust mõjutada.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.
(10)  Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes teadusorganisatsioonidele ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teksti- ja andmekaeve erandiga tuleks hõlmata ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes tegelevad teadusuuringutega, tingimusel et teadusuuringute tulemused ei too kasu ettevõttele, mis avaldab eelkõige sellistele organisatsioonidele otsustavat mõju. Juhul, kui teadusuuringud toimuvad avaliku ja erasektori partnerluse raames, peaks ka sellises partnerluses osaleval ettevõttel olema seaduslik juurdepääs teostele ja muule materjalile. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reprodutseerimisi ja väljavõtteid tuleks talletada turvaliselt ja viisil, mis tagab, et koopiaid kasutataks ainult teadusuuringute otstarbel.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Edendamaks innovatsiooni ka erasektoris, peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis on kohustuslikust erandist laiem, tingimusel et selles osutatud teoste ja muu materjali kasutust ei ole õiguste omajad sõnaselgelt kaitsnud, sealhulgas masinloetavate vahenditega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.
(15)  Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom. Kui kultuuripärandiasutusel on hariduslik eesmärk ning see osaleb õpetamises, peaks liikmesriikidel olema võimalik käsitada kõnealuse erandi raames sellist asutust õpetamistegevuse puhul haridusasutusena.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
(16)  Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Kasutamise erandi või piirangu tuleks anda tingimusel, et kasutatavale teosele või muule materjalile märgitakse allikas, sealhulgas autori nimi, välja arvatud juhul, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist kohas, kus õppetegevus füüsiliselt toimub, kaasa arvatud toimumiskohad väljaspool õppeasutuse ruume, nagu raamatukogud või kultuuripärandiasutused, tingimusel et kasutamine toimub haridusasutuse vastutusel, kui ka internetipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Turvalise võrgu all tuleks mõista digitaalset õpetamis- ja õpikeskkonda, millele juurdepääs on piiratud nõuetekohase autentimismenetlusega, mis võimaldab juurdepääsu haridusasutuse õppejõududele ning õppeprogrammis osalevatele õpilastele või üliõpilastele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.
(17)  Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digikeskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatse litsentsi kättesaadavusest. Sellise litsentsi võib anda kollektiivses litsentsilepingus, laiendatud kollektiivses litsentsilepingus ja litsentsina, mis on läbiräägitud kollektiivselt, nagu nn üldlitsents, et vältida olukordi, kus haridusasutus peab iga õiguste omajaga eraldi läbirääkimisi pidama. Niisugunelitsents peaks olema taskukohane ning hõlmama vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks, või õpetamiseks haridusasutustes või nootide jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et niisugused litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. Liikmesriikidel tuleks võimaldada näha ette süsteeme, et tagada õiguste omajatele selliste erandite või piirangute kasutamise korral õiglase hüvitise maksmine. Liikmesriike tuleks ergutada kasutama süsteeme, mis ei tekita halduskoormust, näiteks ühekordsete maksete süsteeme.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Selleks et tagada õiguskindlus juhul, kui liikmesriik otsustab kohaldada erandit piisavate litsentside kättesaadavuse suhtes, on vaja täpsustada, millistel tingimustel võib haridusasutus erandi alusel kasutada autoriõigusega kaitstud teost või muud materjali ning vastupidi, millal peab haridusasutuse suhtes kohaldama litsentsisüsteemi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.
(18)  Kultuuripärandiasutuse kogudes oleva teose või muu materjali säilitamiseks võib olla vaja seda reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada sellistel asutustel neid säilitamistoiminguid läbi viia.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise.
(19)  Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid reprodutseerimistoimingutele takistavad piiriülest koostööd, säilitamisviiside jagamist ning piiriüleste säilitamisvõrgustike loomist säilitamisega tegelevate siseturu organisatsioonide poolt, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. See võib avaldada kultuuripärandi säilitamisele negatiivset mõju.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil.
(20)  Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme või teoseid kindlustada. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil ning mis tahes vormingus või meediumis, teose või muu materjali mis tahes eluhetkel ning ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil. Teadusorganisatsioonide või avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide arhiive tuleks käsitada kultuuripärandiasutustena ning seega kõnealuse erandi kasutajatena. Liikmesriigid peaksid selle erandi tegemiseks saama säilitada sätteid, mis võimaldavad käsitada üldsusele juurdepääsetavaid galeriisid muuseumidena.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.
(21)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui selline asutus omab või püsivalt hoiustab nende teoste või muu materjali koopiaid, näiteks omandi ülemineku, litsentsilepingute, seaduspärase talletamise või pikaajalise laenu tulemusena. Teoseid ja muid materjale, millele kultuuripärandiasutus pääseb ajutiselt ligi kolmanda isiku serveri kaudu, ei saa pidada püsivalt nende kollektsiooni kuuluvaks.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
(21 a)  Tehnoloogiline areng on andnud tõuke infoühiskonna teenustele, mis võimaldavad nende kasutajatel sisu üles laadida ning teha see kättesaadavaks mitmesugustes vormingutes ja eri otstarbel, sealhulgas selleks, et illustreerida ideed, kriitikat, paroodiat või pastišši. Selline sisu võib hõlmata varem kaitstud teoste või muu materjali lühikesi väljavõtteid, mida need kasutajad võivad olla kas muutnud, kombineerinud või muul viisil muundanud.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 b (uus)
(21b)  Vaatamata mõningasele kattuvusele olemasolevate erandite või piirangutega, näiteks nendega, mis puudutavad tsitaate ja paroodiat, ei hõlma direktiivi 2001/29/EÜ artikkel 5 kogu sisu, mis kasutaja on üles laadinud või kättesaadavaks teinud ning mis põhjendatult sisaldab kaitstud teoste või muu materjali väljavõtteid. Selline olukord tekitab õiguskindlusetust nii kasutajate kui ka õiguste omajate jaoks. Seetõttu on vaja kehtestada uued konkreetsed erandid, et lubada olemasolevate kaitstud teoste või muu materjali väljavõtete seaduslikku kasutamist kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus. Kui kasutaja loodud või kättesaadavaks tehtud sisu hõlmab tsitaadi või autoriõigusega kaitstud teose või muu materjali väljavõtte lühidat ja proportsionaalset kasutamist õiguspärasel eesmärgil, peaks niisugune kasutamine olema kaitstud käesolevas direktiivis ettenähtud erandiga. Seda erandit tuleks kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus asjaomase teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve. Sellise kahjustamise hindamiseks on oluline uurida vajaduse korral asjaomase sisu originaalsuse määra, kasutatud tsitaadi või väljavõtte pikkust/ulatust, asjaomase sisu professionaalset olemust või majandusliku kahju ulatust, välistamata sealjuures erandi õiguspärast kasutamist. Kõnealuse erandiga ei tohiks piirata teose või muu materjali autori moraalseid õigusi.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 c (uus)
(21c)  Infoühiskonna teenuste pakkujad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamisalasse, ei tohiks saada kasutada oma huvides käesolevas direktiivis ette nähtud erandit olemasolevate teoste väljavõtete kasutamise ega nende infoühiskonna teenuste kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus kaitstud teoste või muu materjali tsitaatide või väljavõtete kasutamise puhul, et vähendada käesoleva direktiivi artiklist 13 tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.
(22)  Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ja nendega ei ole kunagi kaubeldud. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste kasutamist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Mitu liikmesriiki on juba võtnud kasutusele laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemi, õiguslikud volitused või õigusliku eelduse, mis hõlbustab enam mitteturustatavate teoste litsentsimist. Arvestades aga kultuuripärandiasutuste kogudes asuvate teoste ja muu materjali mitmekesisust ning kollektiivse esindamise tavade erinevusi liikmesriigiti ja kultuuriloome valdkonniti, ei pruugi sellised meetmed pakkuda lahendust kõigil juhtudel, näiteks siis, kui teatavat liiki teoste või muu materjali puhul sellist kollektiivse esindamise tava pole. Sellistel erijuhtudel on seepärast vaja võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende alalistes kogudes säilitatavad enam mitteturustatavad teosed autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste erandi alusel internetis kättesaadavaks. Uue kohustusliku erandi kohaldamisala on küll oluline ühtlustada, et võimaldada enam mitteturustatavate toodete piiriülest kasutamist, kuid liikmesriikidel tuleks sellegipoolest lubada kasutada kultuuripärandiasutustega riigi tasandil sõlmitud laiendatud kollektiivse litsentsimise korda sellist liiki teoste puhul, mis kuuluvad kultuuripärandiasutuste alalistesse kogudesse, või sellise korra kasutamist jätkata. Kokkuleppe puudumist litsentsitingimuste osas ei tohiks tõlgendada litsentsipõhiste lahenduste kättesaadavuse puudumisena. Erandi raames kasutamise suhtes peaksid kehtima samasugused loobumis- ja avalikustamisnõuded nagu litsentsimismehhanismiga lubatud kasutusele. Tagamaks et erandit kohaldatakse üksnes siis, kui teatavad tingimused on täidetud, ja et tagada õiguskindlus, peaksid liikmesriigid määrama õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandi organisatsioonidega konsulteerides sobivate ajavahemike järel kindlaks, milliste sektorite ja mis liiki teoste puhul ei ole nõuetekohased litsentsipõhised lahendused kättesaadavad ja millistel juhtudel tuleks kohaldada erandit.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
(23)  Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja range ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.
(24)  Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja ranget ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi ning liikmesriigid peaksid seda toetama. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise litsentsimismehhanismi või sellise erandi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
(25)  Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada käesolevas direktiivis mitteturustatavate teoste jaoks sätestatud lahenduste kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kultuuripärandiasutuste ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26
(26)  Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.
(26)  Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme ja nende suhtes kohaldatavaid erandeid, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil piisava tulu teenimist, et katta litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulud.
(27)  Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil katta litsentsikulusid ega litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulusid.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.
(28)  Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi või erandi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside või erandi kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Et mitteturustatavate teoste jaoks mõeldud litsentsimismehhanismid oleksid asjakohased ja toimiksid korralikult, õiguste omajad oleksid nende mehhanismide raames piisavalt kaitstud, litsentsid avaldataks korrektselt ning õiguskindlus seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide esinduslikkusega ja teoste kategoriseerimisega oleks tagatud, peaksid liikmesriigid toetama sektoripõhiste sidusrühmade arutelu.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga, et liikmesriigid looksid läbirääkimiste mehhanismi, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus ning kulude kandmine. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.
(30)  Hõlbustamaks audiovisuaalteostega seotud õiguste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, peaksid liikmesriigid looma läbirääkimiste mehhanismi, mida haldab olemasolev või äsja loodud riiklik asutus, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. Läbirääkimiste mehhanismis osalemine ja sellega seoses lepingute sõlmimine peaks olema vabatahtlik. Kui läbirääkimistel osalevad pooled on pärit eri liikmesriikidest ja nad otsustavad läbirääkimiste mehhanismi kasutada, peaksid nad eelnevalt kokku leppima pädeva liikmesriigi. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset, erapooletut ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus, kõigi tekkivate kulude jagamine ning niisuguste organite koosseis. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Liidu pärandit tuleb tingimata säilitada ja seda tuleks tulevaste põlvede huvides rohkem kaitsta. Eelkõige tuleks kaitsta avaldatud pärandit. Ette tuleks näha liidu õigusdepoo, tagamaks, et liitu puudutavaid väljaandeid, mis käsitlevad näiteks liidu õigust, ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ning poliitikat, st liidu intellektuaalseid materjale ja tulevast avaldatud pärandit kogutaks süsteemselt. Pärandit ei tuleks liiduteemaliste publikatsioonide arhiivi loomisega mitte üksnes säilitada, vaid liidu kodanikud ja tulevased põlved peaksid seda saama ka kasutada. Liidu depooraamatukoguks tuleks määrata Euroopa Parlamendi raamatukogu, sest parlament on ainus liidu institutsioon, mis esindab otseselt liidu kodanikke. Et mitte tekitada kirjastajatele, trükikodadele ja importijatele liigset koormust, tuleks elektroonilised väljaanded, nt e‑raamatud ja e‑ajakirjad talletada Euroopa Parlamendi raamatukogus, mis peaks liidu õigusdepoosse kuuluvad väljaanded tegema lugejatele kättesaadavaks teadusuuringuteks või õpinguteks. Sellised väljaanded ei peaks olema veebis väljastpoolt kättesaadavad.
Muudatusettepanekud 33 ja 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31
(31)  Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
(31)  Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Kuna tasakaalustamatus mõjukate platvormide ja ajakirjandusväljaannete kirjastajate (mis võivad olla ka uudisteagentuurid) vahel suureneb, on piirkondliku tasandi meediaoludes toimunud juba praeguseks suur tagasiminek. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ja uudisteagentuuridele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
Muudatusettepanekud 34 ja 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega.
(32)  Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastajate kestlikkus ning kindlustada nii usaldusväärse teabe kättesaadavus. Seepärast on vaja liikmesriikidel kehtestada liidus paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega liidu tasandi õiguskaitse. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega, et saada sellise kasutamise eest õiglast ja proportsionaalset tasu. Sellest tuleks välja jätta eraviisiline kasutamine. Õiglaseks ja proportsionaalseks tasuks ei tohiks pidada otsingumootori tulemuste hulgas olemist.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.
(33)  Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele. Kaitse ei laiene ka faktilisele teabele, mida esitatakse ajakirjandusväljaande artiklites ning seetõttu ei takista see kellelgi kõnealust faktilist teavet esitada.
Muudatusettepanekud 36 ja 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34
(34)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.
(34)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada nende õiguste suhtes samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel.
(35)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Hoolimata sellest, et ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele oma teoste kohta antud litsentside tingimuste alusel oma teoste kasutamise eest asjakohast tasu, peaksid ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saama õiglase osa ka sellisest uuest lisatulust, mille need kirjastajad saavad seoses käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustega selle eest, et infoühiskonna teenusepakkujad kasutavad nende väljaandeid teataval teisesel viisil. Autoritele makstava hüvitise suuruse arvutamisel tuleks arvesse võtta litsentsimisstandardeid, mida vastavas sektoris ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste suhtes kohaldatakse ja mida vastavas liikmesriigis tunnustatakse. Autoritele makstav hüvitis ei tohiks mõjutada litsentsimistingimusi, milles autor ja ajakirjandusväljaande kirjastaja on kokku leppinud, et kirjastaja saaks autori artiklit kasutada.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
(36)  Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.
(36)  Ajakirjandusväljaannete, raamatute, teaduslike väljaannete ja muusikaväljaannete kirjastajad tegutsevad autoritega sõlmitud lepingute alusel. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu ja omandavad õigused, mille hulka kuulub teatavates valdkondades õigus nõuda autorite ja kirjastajate kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu hüvitisest osa, lootuses kasutada oma teoseid, ning nad võivad seetõttu tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Paljudes liikmesriikides jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada luua samaväärne hüvitise jagamise süsteem, kui selline süsteem oli selles liikmesriigis enne 12. novembrit 2015 kasutusel. Selle, kuidas hüvitis autorite ja kirjastajate vahel jagatakse, võib sätestada nii autorite kui ka kirjastate nimel tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni siseses jagamiseeskirjas või liikmesriigi õigusaktis ning see peab olema kooskõlas samaväärse süsteemiga, mis oli vastavas liikmesriigis kasutusel enne 12. novembrit 2015. Selle sättega ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)   Kultuuri- ja loomesektoril on Euroopa taasindustrialiseerimisel keskne tähtsus, see need soodustavad majanduskasvu ja neil on strateegiline võime tekitada uuendusi ka teistes tööstusvaldkondades. Peale selle on kultuuri- ja loomesektor Euroopas IKT innovatsiooni ja arengut soodustav jõud. Euroopa kultuuri- ja loomesektoris on üle 12 miljoni täistööajaga töökoha, mis moodustab liidu tööjõust 7,5 %, ning luuakse SKP-le ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisaväärtusest). Kultuuri- ja loomesektoris tekkiva tulu seisukohast on autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitse keskse tähtsusega.
Muudatusettepanekud 40 ja 215 rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37
(37)  Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.
(37)  Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks autoriõigusega kaitstud sisule juurdepääsu kohaks. Tänu internetipõhistele teenustele on kultuuri- ja loometeostega tutvumiseks rohkem võimalusi ning ühtlasi annavad need teenused kultuuri- ja loomesektoris häid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks. Kuigi need teenused võimaldavad mitmekesisust ja sisule hõlpsat juurdepääsu, tekitavad need ühtlasi probleeme, kui autoriõigusega kaitstud sisu laaditakse üles ilma õiguste omajate loata. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu, sest mõned kasutajate üles laaditud sisu teenusepakkujad ei sõlmi litsentsilepinguid põhjendusega, et nende suhtes kehtib direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud kaitstuse erand.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)   Teatavad infoühiskonna teenused on tavalises kasutuses mõeldud selleks, et üldsus pääseks juurde autoriõigustega kaitstud sisule või muule materjalile, mille on üles laadinud teenuse kasutajad. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus hõlmab infoühiskonna teenusepakkujaid, kelle üks peamine eesmärk on säilitada autoriõigustega kaitstud sisu, mille on üles laadinud / kättesaadavaks teinud teenuse kasutajad, ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda või seda suures mahus voogedastada, ning kes optimeerivad sisu ja reklaamivad seda tulu saamise eesmärgil, muu hulgas kuvades, märgistades, hooldades ja järjestades üleslaaditud teoseid või muud materjali, olenemata selleks kasutatavatest vahenditest, mis tähendab, et need teenusepakkujad tegutsevad aktiivselt. Nende suhtes ei saa direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist seetõttu kohaldada. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus ei hõlma mikro- ja väikeettevõtjaid komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise tähenduses, teenusepakkujaid, kes ei tegutse ärieesmärgil, nagu internetipõhised entsüklopeediad, ega internetipõhiste teenuste pakkujaid, kes on sisu üles laadinud kõigi asjaomaste õiguste omajate loal, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenuseid, millele üldsusel puudub otsejuurdepääs, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.
Muudatusettepanekud 144, 145 ja 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 38
(38)  Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ34 artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
(38)  Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad edastavad sisu üldsusele ning seetõttu vastutavad nad oma sisu eest ja peaksid sõlmima õiguste omajatega õiglased ja asjakohased litsentsilepingud. Sõlmitud litsentsilepingud peaksid samas ulatuses hõlmama ka vastutust, mis on kasutajatel, kes ei tegutse ärieesmärgil. Vastavalt artikli 11 lõikele 2 a ei laiene artikli 13 kohane internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate vastutus ajakirjandusväljaannetega seotud linkimisele. Sidusrühmade dialoog on digitaalmaailmas väga oluline. Nad peaksid kindlaks määrama parimad tavad, et tagada litsentsilepingute toimimine ning koostöö internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahel. Need parimad tavad peaksid arvesse võtma teenuse sellise sisu ulatust, mis rikub autoriõigusi.
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
_________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39
(39)  Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.
(39)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kui õiguste omajad ei soovi sõlmida litsentsilepinguid, peaksid internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad ja õiguste omajad tegema heas usus koostööd eesmärgiga tagada, et nende teenuste puhul ei ole loata kättesaadavad kaitstud teosed või muu sisu. Veebisisuteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahelise koostöö tõttu ei tohiks kättesaamatuks muutuda teosed ja muu kaitstud, sealhulgas erandi või piiranguga hõlmatud materjal, mille puhul õigusi ei ole rikutud.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et lõikes 1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad kasutusele tõhusad ja kiired kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad lõikes 2 a osutatud koostöö tõttu nende sisu põhjendamatu eemaldamise korral. Selliste mehhanismide alusel esitatud kaebusi tuleks käsitleda põhjendamatu viivituseta. Õiguste omajad peaksid oma otsuseid piisavalt põhjendama, et vältida kaebuste meelevaldset tagasilükkamist. Lisaks sellele ei tohiks kõnesolev koostöö kooskõlas määrusega 95/46/EÜ, direktiiviga 2002/58/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmäärusega tuua kaasa üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist. Liikmesriigid peaksid samuti tagama kasutajatele juurdepääsu sõltumatule vaidluste lahendamise organile, kohtule või muule asjaomasele kohtuasutusele, et nõuda erandi või piirangu kasutamist autoriõiguse suhtes.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 b (uus)
(39b)   Komisjon ja liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti pärast käesoleva direktiivi jõustumist korraldama dialooge sidusrühmade vahel, et ühtlustada ja teha kindlaks parimad tavad. Nad peaksid avaldama suunised, et tagada litsentsilepingute toimimine ning internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate koostöö nende teoste või muu käesoleva direktiivi kohase materjali kasutamisel. Parimate tavade kindlakstegemisel tuleks eriti arvesse võtta põhiõigusi ning erandite ja piirangute kasutamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka selle tagamisele, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormus on endiselt asjakohane ja hoidutakse sisu automaatsest sulgemisest.
Muudatusettepanekud 44 ja 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 c (uus)
(39c)   Liikmesriigid peaksid tagama, et olemas on lepitusmenetlus, mille abil on teenusepakkujatel ja õiguste omajatel võimalik leida kohtuväline lahendus vaidlustes, mis on tekkinud koostöölepingu tingimuste osas. Selleks peaksid liikmesriigid määrama erapooletu asutuse, kellel on kõik vajalikud kogemused ja oskused, et aidata pooltel vaidlus lahendada.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 d (uus)
(39d)   Õiguste omajad peaksid igal juhul saama õiglast ja asjakohast hüvitist. Autorid ja esitajad, kes on sõlminud lepingud vahendajatega, nagu heliplaadifirmad ja produtsendid, peaksid saama neilt õiglast ja asjakohast hüvitist kas individuaalsete lepingute ja/või kollektiivlepingute, kollektiivse esindamise lepingute või eeskirjade alusel, millel on samasugune mõju, näiteks ühised hüvitise maksmise eeskirjad. Lepingutes tuleks hüvitist kasutusviiside kaupa, sh veebis kasutamine, selgelt nimetada. Liikmesriigid peaksid kindlaks tegema iga sektori eripärad ja neil tuleks lubada sätestada, et hüvitist peetakse õiglaseks ja asjakohaseks, kui see on määratud kooskõlas kollektiivlepingu või ühise hüvitise maksmise lepinguga.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.
(40)  Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid ammendavat ja asjaomast teavet. Teave, mida autoritel ja esitajatel on õigus saada, peaks olema proportsionaalne ja hõlmama kõiki kasutusviise, otsest ja kaudset tulu, sealhulgas kauplemisest laekuvat tulu ja makstavat tasu. Kasutusviise puudutav teave peab hõlmama ka all-litsentsi saajate või õiguste allülevõtjate nime. Läbipaistvuskohustust tuleks kohaldada ainult siis, kui tegemist on autoriõigusega seotud õigustega.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42
(42)  Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
(42)  Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes otsese ja kaudse tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid, eri sektorite eripära ja tavasid ning teose laadi ja autori või esitaja panust teosesse. Lepingu kohandamist võib taotleda ka autori või esitaja nimel teda esindav organisatsioon, v.a juhul, kui taotlus kahjustaks autori või esitaja huve. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal või tema määratud esindusorganisatsioonil olema õigus esitada autori või esitaja nõudmisel hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43
(43)  Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga.
(43)  Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga. Autorite ja esitajate taotlusel peaksid sellist menetlust saama algatada autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid, sealhulgas kollektiivse esindamise organisatsioonid ja ametiühingud. Andmeid menetluse algataja kohta ei tohiks avalikustada.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43 a (uus)
(43a)  Kui autorid ja esitajad litsentsivad oma õigused või annavad need üle, eeldavad nad, et nende teoseid ja esitusi kasutatakse. Siiski võib juhtuda, et litsentsitud või üle antud teoseid või esitusi ei kasutata kordagi. Kui need õigused on üle antud ainuõigusena, ei saa autor ega esitaja pöörduda mõne muu partneri poole, et see tema teost kasutaks. Sellisel puhul ja pärast mõistliku ajavahemiku möödumist peaks autoritel ja esitajatel olema tagasivõtmise õigus, mis võimaldaks neil üle anda või litsentsida oma õiguse mõnele muule isikule. Õigusi peaks olema võimalik tagasi võtta ka juhul, kui õiguste ülevõtja või litsentsisaaja ei ole täitnud käesoleva direktiivi artiklis 14 kehtestatud aruandlus- või läbipaistvuskohustust. Tagasivõtmist tuleks kaaluda üksnes juhul, kui kõik alternatiivse vaidluste lahendamise etapid ja eelkõige aruandlusega seotud etapid on läbitud. Kuna teoste kasutamine võib eri valdkondades erineda, võiks riigi tasandil võtta vastu erisätted, milles võetakse arvesse valdkonna – näiteks audiovisuaalsektori – eripära või teoste eripära ja eeldatavat kasutamise ajavahemikku, kehtestades tagasivõtmisõigusele ajapiirangud. Kuritarvituste vältimiseks ja võtmaks arvesse asjaolu, et enne töö tegelikku kasutamist on nõutav teatav aeg, peaks autoritel ja esitajatel olema võimalik kasutada tagasivõtmisõigust alles pärast teatava ajavahemiku möödumist litsentsi- või üleandmislepingu sõlmimisest. Riigisiseste õigusaktidega tuleks reguleerida tagasivõtmisõiguse kasutamist juhul, kui teosel on mitu autorit või esitajat, võttes arvesse eri isikute panuse suhtelist olulisust.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43 b (uus)
(43b)  Selleks et toetada käesoleva direktiivi asjakohaste sätete tõhusat kohaldamist kõikides liikmesriikides, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega julgustama heade tavade vahetamist ja edendama dialoogi liidu tasandil.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 46
(46)  Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ36.
(46)  Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Tuleks järgida isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sealhulgas õigust olla unustatud.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 46 a (uus)
(46a)   On vaja rõhutada, et isikuandmete töötlemisel ärilistel eesmärkidel on anonüümsus väga oluline. Lisaks tuleks edendada valikut, mille kohaselt veebiplatvormide liideste kasutamisel isikuandmeid vaikimisi ei jagata.
Muudatusettepanekud 54 ja 238
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.  Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.
1.  Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.
2.  Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.
2.  Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2000/31/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
(1)  „teadusorganisatsioon“ – ülikool, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid
1)  „teadusorganisatsioon“ – ülikool, kaasa arvatud selle raamatukogud, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – lõik 2
nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle;
nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on oluline mõju sellise organisatsiooni üle;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, mille eesmärk on analüüsida digivormingus teksti ja andmeid, et saada teavet näiteks mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;
2)  „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus teoseid ja muud materjali, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „ajakirjandusväljaanne” – ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil.
4)  „ajakirjandusväljaanne“ – kirjastajate või uudisteagentuuride poolt jäädvustatud ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil. Selle määratlusega ei ole hõlmatud perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a)   „teos, mida enam ei turustata“ –:
a)   kogu teos või muu materjal mis tahes versioonis või avaldamisvormis, mis ei ole enam liikmesriigis avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu;
b)   teos või muu materjal, mida ei ole liikmesriigis kunagi turustatud, välja arvatud juhul, kui selle juhtumi asjaoludest selgub, et autor oli vastu teose kättesaadavaks tegemisele;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
4b)   „internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja“ – sellise infoühiskonna teenuse pakkuja, mille üks peamine eesmärk on talletada teenuse kasutajate poolt suurel hulgal üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud kaitstud materjali, mida teenus optimeerib ja reklaamib tulu saamise eesmärgil, ja tagada sellele üldsuse juurdepääs. Käesoleva direktiivi tähenduses ei peeta internetipõhise sisujagamiseteenuse pakkujaks mikro- ja väikeettevõtjaid komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise tähenduses ja mitteärilisel eesmärgil pakutavaid teenuseid, nagu veebientsüklopeediad, ning selliste internetipõhiste teenuste pakkujaid, mille puhul sisu laaditakse üles kõigi asjaomaste õiguste omajate loaga, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenust, mida üldsus ei saa otse kasutada, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)
4c)  „infoühiskonna teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/15351a artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;
___________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 d (uus)
4d)  „automatiseeritud pildiviiteteenus“ – internetipõhine teenus, mis reprodutseerib või teeb avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil graafika- või kunstiteose või foto, mis on kogutud automatiseeritult kolmanda osapoole internetipõhise teenuse abil.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Teksti- ja andmekaeve
Teksti- ja andmekaeve
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida tehakse sellistest teostest või muust materjalist, millele teadusorganisatsioonidel on seaduslik juurdepääs, ja mida need organisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teadusuuringute eesmärgil.
Liikmesriigid näevad ette, et käesolevas artiklis sätestatud erandit saavad kasutada ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes teevad teadusuuringuid artikli 2 punkti 1 alapunkti a või alapunkti b tähenduses nii, et ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle, ei saa soodustingimustel juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele.
1a.  Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reproduktsioone ja väljavõtteid talletatakse turvalisel viisil, näiteks selleks määratud usaldusväärsete organite poolt.
2.  Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
2.  Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
3.  Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
3.  Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
4.  Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.
4.  Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktile a jätkata teksti- ja andmekaevet hõlmavate erandite tegemist.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Teksti- ja andmekaeve suhtes kohaldatav vabatahtlik erand või piirang
1.  Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid näha ette erandi direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustest või piirangu neile õigustele seaduslikult juurdepääsetavatest teostest ja muust materjalist tehtavate reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mis on osaks teksti- ja andmekaeve protsessist, tingimusel et nimetatud teoste ja muu materjali õiguste omajad ei ole selgesõnaliselt reserveerinud teoste ja materjali kasutamist, sealhulgas masinloetavas vormingus.
2.  Lõike 1 kohaselt valmistatud reproduktsioone ja väljavõtteid ei tohi kasutada muul kui teksti- ja andmekaeve eesmärgil.
3.  Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktile a jätkata teksti- ja andmekaevet hõlmavate erandite tegemist.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks
Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
(a)  kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;
a)  kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või muus kohas, kus õppetegevus toimub haridusasutuse vastutusel, või turvalises elektroonilises keskkonnas, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;
(b)  kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu.
b)  kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimatu.
2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad.
2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, näiteks peamiselt haridusturu jaoks mõeldud materjal või noodid, kuivõrd asjakohased litsentsilepingud, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid ja mis on kujundatud vastavalt haridusasutuse vajadustele ja eripäradele, on turul kergesti kättesaadavad.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.
3.  Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.
3.  Teoste ja muu materjali kasutamine turvalises elektroonilises keskkonnas üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.
4.  Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.
4.  Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.
4a.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata mis tahes lepingulist sätet, mis on vastuolus lõike 1 kohaselt vastu võetud erandi või piiranguga. Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajatel on õigus anda kasutustasuta litsentse, millega lubatakse teha lõikes 1 kirjeldatud toiminguid üldiselt või nende valitud teatavat liiki teoste või muu materjali suhtes.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Kultuuripärandi säilitamine
Kultuuripärandi säilitamine
Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.
1a.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes materjal, mis tuleneb materjali reprodutseerimisest avalikus kasutuses, ei ole kaitstud autoriõigusega ega autoriõigusega kaasnevate õigustega, tingimusel et selline reproduktsioon on täpne reproduktsioon algupärase materjali säilitamise eesmärgil.
1b.  Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6
Artikkel 6
Artikkel 6
Üldsätted
Üldsätted
Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.
1.  Juurdepääs sisule, mis on hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandiga, ei anna kasutajatele mingit õigust kasutada seda vastavalt muule erandile.
2.   Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt
Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:
(a)  kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud;
a)  kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud;
(b)  kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine;
b)  kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine;
(c)  kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
c)  kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
1a.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende püsikogudes olevate teoste koopiaid, mida enam ei turustata, mitteärilistel eesmärkidel internetis kättesaadavaks, tingimusel et:
a)  on ära toodud autori või mis tahes muu tuvastatava õiguste omaja nimi, välja arvatud juhul, kui see on võimatu;
b)  kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada selle, et nende teoseid või muud materjali enam ei turustata ning keelduda erandi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
1b.  Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1a alusel vastu võetud erandit ei kohaldata sellistes sektorites või sellist liiki teoste suhtes, kus on kättesaadavad asjakohased litsentsipõhised lahendused, sealhulgas, kuid mitte ainult lõikes 1 sätestatud lahendused. Autorite, muude õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega konsulteerides teevad liikmesriigid otsuse laiendatud kollektiivlitsentside lahenduste kättesaadavuse kohta konkreetsetes sektorites või teatud liiki teoste puhul.
2.  Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks.
2.  Liikmesriigid võivad sätestada tähtpäeva, et määrata kindlaks, kas varem turustatud teoseid peetakse enam mitteturustatavaks.
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1 või kasutada vastavalt lõikele 1a, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
3.  Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:
3.  Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:
(a)  teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine;
a)  teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine;
(b)  litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;
b)  mis tahes litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;
(c)  õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c;
c)  õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c ja lõike 1a punktis b;
sealhulgas mõistliku aja jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaavaks.
sealhulgas vähemalt kuue kuu jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaadavaks.
4.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus:
4.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus:
(a)  teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;
a)  teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;
(b)  on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või
b)  on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või
(c)  kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.
c)  kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.
5.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.
5.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8
Artikkel 8
Artikkel 8
Piiriülene kasutus
Piiriülene kasutus
1.  Teoseid või muud materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt litsentsi tingimustele kõikides liikmesriikides.
1.  Teoseid või muud materjali, mida enam ei turustata, mis on hõlmatud artikliga 7, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt sellele artiklile kõikides liikmesriikides.
2.  Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c, tehakse üldsusele kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.
2.  Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikliga 7, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõike 1a punktis b, tehakse alaliselt, lihtsalt ja tulemuslikult kättesaadavaks ühtse avaliku veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, või artikli 7 lõikega 1a hõlmatud juhtumite puhul muus liikmesriigis kui see, kus kultuuripärandiasutus on asutatud, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.
3.  Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012.
3.  Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide ning artikli 7 lõikes 1a osutatud erandi asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Läbirääkimismehhanism
Läbirääkimismehhanism
Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Kõnealune organ abistab läbirääkimiste puhul ja aitab saavutada kokkuleppeid.
Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses audiovisuaalõiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Liikmesriigi poolt käesoleva artikli eesmärgil loodud või määratud erapooletu organ abistab osapooli läbirääkimiste puhul ja aitab neil jõuda kokkuleppele.
Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud organist.
Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teavitavad liikmesriigid komisjoni nende poolt esimese lõigu kohaselt loodud või määratud organist.
Selleks et soodustada audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide vahendusel, toetavad liikmesriigid autorite esindusorganisatsioonide, tootjate, nõudevideoplatvormide ja muude asjaomaste sidusrühmade dialoogi.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III jaotis – peatükk 2 a (uus) – artikkel 10 a (uus)
PEATÜKK 2a
Juurdepääs liidu väljaannetele
Artikkel 10a
Liidu õigusdepoo
1.  Iga elektrooniline väljaanne, mis käsitleb liiduga seotud teemasid, nt liidu õigust, liidu ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ja poliitikavaldkondi ning mis tehakse liidus avalikkusele kättesaadavaks, peab olema esindatud liidu õigusdepoos.
2.  Euroopa Parlamendi raamatukogul on õigus saada tasuta üks koopia igast lõikes 1 osutatud väljaandest.
3.  Lõikes 1 sätestatud kohustus kehtib kõikidele kirjastajatele, trükikodadele ja väljaannete importijatele nende teoste suhtes, mida nad kirjastavad, trükivad või liitu impordivad.
4.  Lõikes 1 osutatud väljaanded on osa Euroopa Parlamendi raamatukogu alalisest kogust alates päevast, mil need Euroopa Parlamendi raamatukogusse toimetatakse. Need tehakse Euroopa Parlamendi raamatukogu ruumides kasutamiseks kättesaadavaks ainult akrediteeritud teadlastele teadusuuringuteks või õpinguteks ning Euroopa Parlamendi raamatukogu kontrolli all.
5.  Euroopa Komisjon võtab vastu õigusaktid, millega täpsustab lõikes 1 osutatud väljaannete Euroopa Parlamendi raamatukogusse üleandmise tingimused.
Muudatusettepanekud 151, 152, 154, 154 ja 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul
1.  Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks.
1.  Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, nii et kirjastajad võivad saada õiglast ja proportsionaalset tasu oma väljaannete digitaalse kasutamise eest infoühiskonna teenusepakkujate poolt.
1a.   Lõikes 1 osutatud õigused ei takista üksikkasutajatel ajakirjandusväljaannete õiguspärast eraviisilist ja mitteärilist kasutamist.
2.  Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.
2.  Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.
2a.   Lõikes 1 osutatud õigused ei laiene pelgalt hüperlinkidele, mis on esitatud koos üksikute sõnadega.
3.  Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega.
3.  Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega.
4.  Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad 20 aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale.
4.  Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad viis aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale. Lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata tagasiulatuvalt.
4a.   Liikmesriigid tagavad, et autorid saavad asjakohase osa lisatulust, mida ajakirjandusväljaannete kirjastajad saavad infoühiskonna teenusepakkujatelt ajakirjandusväljaande kasutamise eest..
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 12
Õiglase hüvitise taotlemine
Õiglase hüvitise taotlemine
Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames.
Liikmesriigid, kus kehtib erandite ja piirangute eest saadava hüvitise autorite ja kirjastajate vahel jagamise süsteem, võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames, tingimusel et kõnealuses liikmesriigis oli enne 12. novembrit 2015 kasutusel samavääne hüvitise jagamise süsteem.
Esimese lõiguga ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivlitsentsimissüsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV jaotis – peatükk 1 a (uus) – artikkel 12 a (uus)
PEATÜKK 1a
Spordiürituste korraldajate kaitse
Artikkel 12a
Spordiürituste korraldajate kaitse
Liikmesriigid annavad spordiürituste korraldajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2 ning direktiivi 2006/115/EÜ artiklis 7.
Muudatusettepanekud 156, 157, 158, 159, 160 ja 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt
Kaitstud sisu kasutamine internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt
1.  Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, tegelevad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad üldsusele teabe andmisega. Seepärast sõlmivad nad õiguste omajatega õiglased ja asjakohased litsentsilepingud.
2.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle.
2.  Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate poolt õiguste omajatega sõlmitavad litsentsilepingud, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud teabe andmist, peavad hõlmama vastutust internetipõhiste sisujagamisteenuste kasutajate poolt üles laaditud teoste eest vastavalt litsentsilepingus sätestatud tingimustele, eeldusel et need kasutajad ei tegutse kaubanduslikel eesmärkidel.
2a.   Liikmesriigid tagavad, et kui õiguste omajad ei soovi sõlmida litsentsilepinguid, teevad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad ja õiguste omajad heas usus koostööd eesmärgiga tagada, et nende teenuste puhul ei ole loata kättesaadavad kaitstud teosed ega muu sisu. Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahelise koostöö tõttu ei tohi kättesaamatuks muutuda teosed ja muu kaitstud, sealhulgas erandi või piiranguga hõlmatud materjal, mille puhul õigusi ei ole rikutud.
2b.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad kasutusele tõhusad ja kiired kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad lõikes 2a osutatud koostöö tõttu nende sisu põhjendamatu eemaldamise korral. Selliste mehhanismide alusel esitatud kaebusi menetletakse põhjendamatu viivituseta ja inimesed kontrollivad seda. Õiguste omajad põhjendavad piisavalt oma otsuseid, et vältida kaebuste meelevaldset tagasilükkamist. Lisaks sellele ei tohi kõnesolev koostöö kooskõlas määrusega 95/46/EÜ, direktiiviga 2002/58/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmäärusega tuua kaasa üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist. Liikmesriigid tagavad ühtlasi kasutajatele juurdepääsu sõltumatule vaidluste lahendamise organile, kohtule või muule asjaomasele kohtuasutusele, et nõuda erandi või piirangu kasutamist autoriõiguse suhtes
3.  Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
3.  Alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] korraldavad komisjon ja liikmesriigid dialoogi sidusrühmade vahel, et ühtlustada ja teha kindlaks parimad tavad ning anda suuniseid, et tagada litsentsilepingute toimimine ja internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate koostöö teoste või muu materjali kasutamisel käesoleva direktiivi tähenduses. Parimate tavade kindlakstegemisel võetakse eriti arvesse põhiõigusi, erandite ja piirangute kasutamist ning tagatakse, et VKEde koormus on endiselt asjakohane ja hoidutakse sisu automaatsest sulgemisest.
Muudatusettepanekud 78 ja 252
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13a
Liikmesriigid sätestavad, et õigusjärglaste ja infoühiskonna teenusepakkujate vaheliste vaidluste korral artikli 13 lõike 1 kohaldamise üle võib kasutada alternatiivset vaidluste lahendamise süsteemi.
Liikmesriigid loovad või määravad sõltumatu organi, kellel on vajalikud teadmised, et aidata pooltel lahendada tekkinud vaidlused selle süsteemi raames.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuse organi loomisest hiljemalt (artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäevaks).
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 b (uus)
Artikkel 13b
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenuste automatiseeritud pildiviiteteenuste poolt
Liikmesriigid tagavad, et infoühiskonna teenusepakkujad, kes automatiseeritult reprodutseerivad või osutavad märkimisväärsele kogusele autoriõigusega kaitstud visuaalteostele ja teevad need avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil, sõlmiksid õiglased ja tasakaalustatud litsentsilepinguid seda taotlenud õiguste omajatega, et tagada nende õiglane tasustamine. Sellist tasu võivad hallata asjaomaste õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioonid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Peatükk 3 – artikkel -14 (uus)
Artikkel -14
Õiglase ja proportsionaalse tasu põhimõte
1.  Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad oma autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise, sealhulgas nende internetis kasutamise eest õiglast tasu. Seda on võimalik saavutada igas valdkonnas kokkulepete, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste kokkulepete ja kohustuslike tasustamismehhanismide abil.
2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui autor või esitaja annab kõigile kasutajatele tasuta kasutusõiguse.
3.  Liikmesriigid võtavad arvesse iga sektori eripära, et ergutada proportsionaalset tasustamist autorite ja esitajate antud õiguste eest.
4.  Lepingutega määratakse kindlaks iga kasutusviisi suhtes kohaldatav tasu.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Läbipaistvuskohustus
Läbipaistvuskohustus
1.  Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.
1.  Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas ja võttes arvesse iga valdkonna eripära ja iga üksiku panuse suhtelist tähtsust, õigeaegset, täpset, asjakohast ja terviklikku teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud otsese ja kaudse tulu ning makstava tasuga.
1a.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui autorite ja esitajate litsentsi saaja või õiguste ülevõtja litsentseerib need õigused hiljem muule isikule, peab see isik jagama lõikes 1 osutatud teavet litsentsi saaja või õiguste ülevõtjaga.
Peamine litsentsi saaja või õiguste ülevõtja edastab kogu esimeses lõigus osutatud teabe autorile või esitajale. Teavet ei muudeta, välja arvatud liidu või siseriikliku õiguse kohaselt määratletud tundliku äriteabe puhul, mille suhtes võib õiglase konkurentsi säilitamise eesmärgil kohaldada mitteavaldamise kokkulepet, ilma et see piiraks artiklite 15 ja 16 a kohaldamist. Kui peamine litsentsi saaja või õiguste ülevõtja ei esita käesolevas lõigus osutatud teavet õigeaegselt, on autoril või esitajal õigus nõuda teavet otse all-litsentsi saajalt.
2.  Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse.
2.  Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama kõrge läbipaistvuse taseme igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab kõrge läbipaistvuse taseme.
3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust.
4.  Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi.
4.  Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi, ega kollektiivlepingute suhtes, kui need kohustused või lepingud näevad ette läbipaistvusnõuded, mis on võrreldavad lõikes 2 osutatutega.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.
Liikmesriigid tagavad, et juhul kui puuduvad võrreldavat mehhanismi pakkuvad kollektiivlepingud, saavad autorid ja esitajad või nende nimel tegutsevad esindusorganisatsioonid nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast ja õiglast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse tulu ja kasuga.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust.
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust. Liikmesriigid tagavad, et autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid võivad algatada selliseid menetlusi ühe või mitme autori ja esitaja taotlusel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16a
Tagasivõtmise õigus
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui autor või esitaja on litsentseerinud teose või muu kaitstud materjali või andnud ainuõigusena üle sellega seotud õigused, on autoril või esitajal õiguste tagasivõtmise õigus juhul, kui teost või muu kaitstud materjali ei kasutata või kui teave jäetakse artikli 14 kohaselt püsivalt korrapäraselt esitamata. Liikmesriigid võivad ette näha erisätted, mille puhul võetakse arvesse eri sektorite ja teoste eripära ja eeldatavat kasutamisaega ning eelkõige nähakse ette tagasivõtmise õiguse ajalised piirangud.
2.  Lõikes 1 sätestatud tagasivõtmise õigust saab kasutada alles pärast mõistliku aja möödumist litsentsi- või õiguste üleandmise lepingu sõlmimisest ja üksnes kirjaliku teatise alusel, milles on määratud asjakohane tähtaeg litsentsitud või üleantud õiguste kasutamiseks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib autor või esitaja otsustada õiguste tagasivõtmise asemel tühistada lepingu ainuõiguse. Kui teos või muu materjal sisaldab mitme autori või esitaja panust, reguleeritakse selliste autorite või esitajate õiguste tagasivõtmise õigust siseriiklike õigusaktidega, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad tagasivõtmise õigust ühistööde puhul, võttes arvesse iga osaleja suhtelist tähtsust.
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui õiguste mittekasutamine tuleneb peamiselt asjaoludest, mille puhul võib põhjendatult eeldada nende muutmist autori või esitaja poolt.
4.  Lepingud või muud kokkulepped, mis kalduvad kõrvale tagasivõtmise õigusest, on õiguspärased ainult siis, kui need on sõlmitud kollektiivlepingul põhineva kokkuleppe alusel.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 a (uus)
Artikkel 17a
Liikmesriigid võivad käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite või piirangutega hõlmatud kasutusviiside puhul võtta vastu või säilitada laiema kohaldamisalaga sätted, mis on kooskõlas liidu õiguses sätestatud erandite ja piirangutega.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2
2.   Artikli 11 sätteid kohaldatakse ka ajakirjandusväljaannete suhtes, mis on avaldatud enne [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva].
välja jäetud

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0245/2018).

Viimane päevakajastamine: 10. juuli 2019Õigusalane teave