Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2274(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0252/2018

Esitatud tekstid :

A8-0252/2018

Arutelud :

PV 11/09/2018 - 20
CRE 11/09/2018 - 20

Hääletused :

PV 12/09/2018 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0343

Vastuvõetud tekstid
PDF 189kWORD 84k
Kolmapäev, 12. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi ja Hiina suhete seis
P8_TA(2018)0343A8-0252/2018

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja Hiina suhete seisu kohta (2017/2274(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Hiina vahel 6. mail 1975,

–  võttes arvesse 2003. aastal sõlmitud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust,

–  võttes arvesse peamist õigusraamistikku suheteks Hiinaga, nimelt EMÜ‑Hiina kaubandus- ja majanduskoostöö lepingut(1), mis allkirjastati 1985. aasta mais ning mis hõlmab majandus- ja kaubandussuhteid ja ELi‑Hiina koostööprogrammi,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina strateegilist koostöökava 2020, milles lepiti kokku 21. novembril 2013. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina struktureeritud poliitilist dialoogi, mida alustati ametlikult 1994. aastal, ja 2010. aastal alustatud kõrgetasemelist strateegilist dialoogi strateegilistes ja välispoliitilistes küsimustes, eelkõige 6. mail 2015. aastal ja 19. aprillil 2017. aastal Pekingis toimunud viiendat ja seitsmendat ELi‑Hiina kõrgetasemelist strateegilist dialoogi,

–  võttes arvesse uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, mida alustati 2007. aastal,

–  võttes arvesse kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimisi, mida alustati 2014. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse 1. ja 2. juunil 2017 Brüsselis toimunud 19. ELi‑Hiina tippkohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi Hiina‑strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 24. aprilli 2018. aasta ühisaruannet „Hongkongi erihalduspiirkond: 2017. aasta aruanne“ (JOIN(2018)0007),

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2012. aasta suuniseid Ida‑Aasia riikide suhtes teostatava ELi välis- ja julgeolekupoliitika kohta,

–  võttes arvesse uut riikliku julgeoleku seadust, mille võttis 1. juulil 2015 vastu Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi alaline komitee,

–  võttes arvesse 26. mail 2015. aastal vastu võetud valget raamatut Hiina sõjalise strateegia kohta,

–  võttes arvesse 1995. aastal alguse saanud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 35. vooru, mis toimus 22. ja 23. juunil 2017 Brüsselis,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina vahel peetavat enam kui 60 valdkondlikku dialoogi,

–  võttes arvesse, et 2012. aasta veebruaris alustati ELi ja Hiina kõrgetasemelist inimestevahelist dialoogi, mis ühendab kõik ELi ja Hiina ühisalgatused selles valdkonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Hiina teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepet, mis jõustus 2000. aastal, ning teadus- ja tehnoloogiaalast partnerluslepingut(2), mis allkirjastati 20. mail 2009,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Pariisi kliimakokkulepet, mis jõustus 4. novembril 2016,

–  võttes arvesse energiadialoogi Euroopa Ühenduse ja Hiina vahel,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina ümarlauakohtumisi,

–  võttes arvesse Hiina Kommunistliku Partei 19. üleriigilist kongressi, mis toimus 18.–24. novembril 2017,

–  võttes arvesse 2016. aasta detsembris Hiina Rahvakongressi poolt kehtestatud keskkonnakaitsemaksu seadust, mis jõustus 1. jaanuaril 2018,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni väidet, et keskkonnategurid mõjutavad riigisiseseid ja rahvusvahelisi rändevoogusid, kuna kliimamuutuste kiirenemise tõttu lahkuvad inimesed raskete või halvenevate tingimustega piirkondadest(3),

–  võttes arvesse 19. jaanuaril 2018 Veneetsias välja kuulutatud ELi ja Hiina turismiaastat 2018,

–  võttes arvesse Hiina väliskorrespondentide klubi 30. jaanuari 2018. aasta aruannet töötingimuste kohta pealkirjaga „Access Denied – Surveillance, harassment and intimidation as reporting conditions in China deteriorate“ („Juurdepääs keelatud: jälgimine, ahistamine ja hirmutamine üha halvemate ajakirjandustöö tingimustega Hiinas“),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 37. istungjärgul 13. märtsil 2018 esitatud ELi avalduse punkti 4: inimõiguste olukord, mis nõuab nõukogu tähelepanu,

–  võttes arvesse 41. ELi ja Hiina parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus Pekingis 2018. aasta mais,

–  võttes arvesse oma resolutsioone Hiina kohta, eriti 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS‑riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(4), 23. mai 2012. aasta resolutsiooni küsimuses, kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas(5), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist lähtuva tuumaohu ja sealse inimõiguste olukorra kohta(6), 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(7), 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja‑Koreas (Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis)(8), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Põhja‑Korea kohta(9) ning 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise aastaaruande kohta(10),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(11), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga(12), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(13), 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioone ELi ja Hiina vaheliste läbirääkimiste kohta kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks(14) ning ELi ja Taiwani kaubandussuhete kohta(15), 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(16) ning oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut(17),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta(18), 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis(19), 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni elundite eemaldamise kohta Hiinas(20), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(21), 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks(22), 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni Nobeli preemia laureaadi Liu Xiaobo ja Lee Mingche juhtumite kohta(23) ja 18. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste aktivistide Wu Gani, Xie Yangi, Lee Mingche ja Tashi Wangchuki ning tiibeti munga Choekyi juhtumite kohta(24),

–  võttes arvesse relvaembargot, mille EL kehtestas pärast Tiananmeni veresauna 1989. aasta juunis, ja mida toetas Euroopa Parlament oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta(25),

–  võttes arvesse Hiina valitsuse ja dalai‑laama kõrgete esindajate vahel aastatel 2002–2010 toimunud üheksat kõnelustevooru, Hiina valget raamatut Tiibeti kohta pealkirjaga „Tibet’s Path of Development Is Driven by an Irresistible Historical Tide“ („Tiibeti arenguteekonda suunab vääramatu ajalooline tõusulaine“), mille Hiina riiginõukogu teabeamet avaldas 15. aprillil 2015, ning XIV dalai‑laama esindajate 2008. aastal avaldatud memorandumit ja 2009. aasta teadet tõelise autonoomia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0252/2018),

A.  arvestades, et 2017. aastal toimunud ELi ja Hiina 19. tippkohtumisel edendati kahepoolset strateegilist partnerlust, millel on mõju kogu maailmale, ning rõhutati ühiseid kohustusi ülemaailmsete probleemide ja ühiste julgeolekuohtudega tegelemisel ning mitmepoolsuse edendamisel; arvestades, et selliseid valdkondi, kus sisukas koostöö võiks vastastikust kasu tuua, on palju, sealhulgas niisugused rahvusvahelised foorumid nagu ÜRO ja G20; arvestades, et ELi ja Hiina on kinnitanud oma kavatsust tihendada koostööd 2015. aasta Pariisi kokkuleppe elluviimisel võitluses kliimamuutuste vastu, vähendades fossiilkütuste kasutamist, edendades puhast energeetikat ja vähendades reostust; arvestades, et vaja on kahe poole vahelist edasist koostööd ja koordineerimist, sealhulgas teadusuuringute ja parimate tavade vahetamise valdkonnas; arvestades, et Hiina on võtnud kasutusele ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi; arvestades, et ELi nägemus mitmepoolsest juhtimisest kujutab endast eeskirjadel põhinevat korda, mis rajaneb universaalsetele väärtustele, nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik, läbipaistvus ja vastutus; arvestades, et praeguses geopoliitilises olukorras on mitmepoolsuse ja eeskirjadel põhineva süsteemi edendamine olulisem kui kunagi varem; arvestades, et EL ootab, et tema suhe Hiinaga oleks vastastikku kasulik nii poliitiliselt kui ka majanduslikult; arvestades, et EL ootab samuti, et Hiina võtaks kanda kohustused, mis on kooskõlas tema globaalse mõjuga, ning et Hiina toetaks reeglitepõhist rahvusvahelist korda, mis on kasulik ka Hiinale endale;

B.  arvestades, et ELi ja Hiina koostöö välispoliitika, julgeoleku ja kaitse ning terrorismivastase võitluse valdkonnas on ülioluline; arvestades, et kahe poole koostöö oli Iraani tuumaleppe saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et Hiina seisukoht täitis Põhja‑Korea kriisis läbirääkimisruumi loomisel peamist osa;

C.  arvestades, et Euroopas on suuresti märkamata jäänud, kuidas Hiina juhtkond on eelkõige strateegiliste taristuinvesteeringute ja uute transpordiühendustega järk-järgult ja süstemaatiliselt suurendanud jõupingutusi, et muuta oma majanduslik kaal poliitiliseks mõjuvõimuks, samuti strateegilist kommunikatsiooni, mille eesmärk on soodsalt meelestatud Euroopa organisatsioonide ja eurooplaste „võrgustike“ loomise kaudu eri ühiskondades mõjutada Euroopa poliitika ja majanduse kujundajaid, meediat, ülikoole ja teaduskirjastusi ning laiemat avalikkust, et kujundada arvamust Hiinast ja edastada positiivset kuvandit sellest; arvestades, et murettekitav on Hiina järelevalve praegu Euroopas õppivate arvukate Hiina tudengite üle, samuti tema jõupingutused Hiinast Euroopasse põgenenud inimeste kontrollimiseks;

D.  arvestades, et Hiina allpiirkondliku diplomaatia osana loodi 2012. aastal pärast finantskriisi ühelt poolt Hiina ning teiselt poolt 11 Kesk‑ ja Ida‑Euroopa riigi ning 5 Balkani riigi vahel 16+1 formaat, et arendada suuremahulisi taristuprojekte ning tugevdada majandus- ja kaubanduskoostööd; arvestades, et Hiina kavandatavad investeeringud ja finantseeringud nendes riikides on märkimisväärsed, kuid mitte nii olulised kui ELi investeeringud ja osalus; arvestades, et selles formaadis osalevad Euroopa riigid peaksid kaaluma võimalust anda ELi ühehäälsuse mõistele liidu suhetes Hiinaga suurem jõud;

E.  arvestades, et Hiina on kõige kiiremini kasvav ELi toiduainete turg;

F.  arvestades, et Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus (Belt and Road Initiative), sealhulgas Hiina Arktika-poliitika, on Hiina seni kõige auahnem välispoliitikaalgatus, millel on geopoliitiline ja julgeolekumõõde ja mis seetõttu ei piirdu vaid väidetava majandus- ja kaubanduspoliitilise mõõtmega; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatust tugevdati veelgi Aasia Taristuinvesteeringute Panga (AIIB) loomisega 2015. aastal; arvestades, et EL nõuab majandusvööndi ja maanteede algatuse mitmetasandilist juhtimisstruktuuri ja selle mittediskrimineerivat elluviimist; arvestades, et Euroopa pool soovib tagada, et majandusvööndi ja maanteede algatuse igas ühenduvusprojektis täidetakse Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning tagatakse ka teiste rahvusvaheliste keskkonna-, töö- ja sotsiaalsete standardite järgimine ning põlisrahvaste õiguste austamine; arvestades, et Hiina taristuprojektide tulemusena võib tekkida risk, et Euroopa valitsustel tekivad suured võlad läbipaistmatutel tingimustel laenu andvate Hiina riigipankade ees ja et Euroopas luuakse vähe töökohti; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuse taristuprojektid on juba tekitanud kolmandate riikide valitsustele ülemäärase võlakoormuse; arvestades, et seni on lõviosa kõigist majandusvööndi ja maanteede algatuse lepingutest sõlmitud Hiina ettevõtjatega; arvestades, et Hiina kasutab mõnda oma tööstusstandardit majandusvööndi ja maanteede algatuse projektides diskrimineerivalt; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuse projektide lepinguid ei tohi sõlmida läbipaistmatu pakkumuse tulemusena; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuse raames kasutatakse Hiinas mitmeid kanaleid; arvestades, et 27 ELi liikmesriikide suursaadikut Pekingis koostasid hiljuti aruande, milles kritiseeritakse tugevalt majandusvööndi ja maanteede algatuse projekti, väites, et see on kavandatud takistama vabakaubandust ja eelistama Hiina ettevõtjaid; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuses puuduvad kahjuks igasugused inimõiguste kaitsemeetmed;

G.  arvestades, et Hiina diplomaatia on pärast 19. parteikongressi ja tänavust Rahvakongressi järjest tugevamaks muutunud: riigi välispoliitikat juhib vähemalt viis kõrget ametnikku ning välisministeeriumi eelarvet on märkimisväärselt suurendatud; arvestades, et äsja asutatud Riiklik Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuur hakkab koordineerima Hiina kasvavat välisabieelarvet;

H.  arvestades, et Hiina kehtestas 1980. aastatel piirangud ametiaegade pikkusele vastuseks liialdustele kultuurirevolutsiooni ajal; arvestades, et 11. märtsil 2018 hääletas Rahvakongress peaaegu ühehäälselt Hiina Rahvavabariigi presidendi ja asepresidendi ametikoha suhtes kehtinud kahe järjestikuse ametiaja piirangu tühistamise poolt;

I.  arvestades, et Hiina kõrgem juhtkond, kes küll väidab, et ei sekku teiste riikide siseasjadesse, seab oma ametlikes teadaannetes lääneriikide poliitilise süsteemi pidevalt kahtluse alla;

J.  arvestades, et 11. märtsil 2018 kiitis Rahvakongress heaks parteilise kontrolli all oleva järelevalvekomisjoni asutamise, mille ülesanne on institutsionaliseerida ja laiendada kontrolli kõigi Hiina riigiteenistujate üle ning lisas selle Hiina põhiseaduse kohaste riigiasutuste nimekirja;

K.  arvestades, et 2014. aastal tegi Hiina riiginõukogu teatavaks üksikasjaliku kava viia sisse ühiskondlik hindamissüsteem, mille eesmärk on premeerida käitumist, mida partei peab rahaliselt, majanduslikult ja sotsiaal-poliitiliselt vastutustundlikuks, karistades samal ajal valitsuse poliitika täitmata jätmist; arvestades, et see punktisüsteem avaldab tõenäoliselt mõju ka Hiinas elavatele ja töötavatele välismaalastele, sealhulgas ELi kodanikele, ning sellel on tagajärjed ka riigis tegutsevatele ELi ja teiste välisriikide ettevõtetele;

L.  arvestades, et on selge, et mõnedes Hiina piirkondades hakkavad maaelanike elatise teenimise võimalused temperatuuri- ja sademete hulga kõikumiste ja muude äärmuslike kliimatingimuste tõttu halvenema; arvestades, et elanike ümberpaigutamise kavandamisest on saanud tulemuslik poliitikameede, mis aitab kliimast tingitud vaesust ja ohustatust leevendada(26);

M.  arvestades, et inimõiguste olukord Hiinas on jätkuvalt halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et kodanikuühiskonna aktiviste ja inimõiguste kaitsjaid peetakse kinni, neid süüdistatakse ja mõistetakse süüdi ebamääraste süüdistuste alusel, nagu „riigivõimu õõnestamine“ ja „tülide õhutamine ja probleemide tekitamine“, ning neid peetakse sageli kinni, avalikustamata nende asukohta, ilma arstiabita või õigusliku esindamiseta; arvestades, et kinnipeetud inimõiguste kaitsjaid ja aktiviste peetakse mõnikord kinni „määratud kohas koduarestis“, mis on meetod, mida kasutatakse kinnipeetavate kontaktide äralõikamiseks ja mille käigus toimub sagedaste teadete kohaselt piinamine ja väärkohtlemine; arvestades, et Hiina jätkab sõna- ja teavitamisvabaduse piiramist ning on vangistanud mitmeid ajakirjanikke, blogijaid ja sõltumatuid arvamuseavaldajaid; arvestades, et oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas on EL tõotanud, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet edendatakse eranditult kõigis tema välistegevuse valdkondades ning et EL asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et ELi ja Hiina tippkohtumisi tuleb kasutada inimõiguste valdkonnas konkreetsete tulemuste saavutamiseks, nimelt vangistatud inimõiguste kaitsjate, juristide ja aktivistide vabastamiseks;

N.  arvestades, et Hiina ametivõimud on mõnikord takistanud ELi diplomaatidel kohtuprotsesside jälgimist või inimõiguste kaitsjate külastamist ehk tööd, mis on kooskõlas ELi suunistega inimõiguste kaitsjate kohta;

O.  arvestades, et Hiina on loonud ulatusliku riikliku digitaalse järelevalve struktuuri, mis ulatub politsei ennetustööst biomeetriliste andmete meelevaldse kogumiseni eraelu puutumatuse õigusi piiravas keskkonnas;

P.  arvestades, et Hiina valitsus on vastu võtnud hulgaliselt uusi seadusi, eelkõige riikliku julgeoleku seaduse, mis võeti vastu 1. juulil 2015, terrorismivastase seaduse, küberjulgeoleku seaduse ja välismaiste vabaühenduste haldamise seaduse, millega määratletakse avalikud väljaastumised ja valitsuse rahumeelne kritiseerimine ohuks riiklikule julgeolekule, tugevdatakse tsensuuri, järelevalvet ja kontrolli üksikisikute ja ühiskonnarühmade üle ning hirmutatakse inimesi, et nad hoiduksid nõudmast inimõiguste järgimist;

Q.  arvestades, et välismaiste vabaühenduste haldamise seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2017, on rahvusvaheliste vabaühenduste jaoks üks suurimaid proovikivisid, sest selle seadusega reguleeritakse kõiki rahvusvaheliste vabaühenduste rahastatud tegevusi Hiinas ning välismaiste vabaühenduste haldamise seaduse rakendamise eest vastutavad peamiselt provintside julgeolekuametnikud;

R.  arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate eeskirjadega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et uued eeskirjad ohustavad usuliste rühmitustega seotud isikuid, kellel puudub riigis õiguslik seisund, trahvide määramisega laiemalt siis, kui nad reisivad välismaale religioosse hariduse saamise eesmärgil, ja veelgi rohkem siis, kui nad lähevad palverännakule, mille suhtes kohaldatakse trahve, mis ületavad mitu korda madalaimat palka; arvestades, et usu- ja südametunnistuse vabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usulised rühmitused puutuvad Hiinas kokku kasvavate repressioonidega, olukorras kus nii põrandaaluste kui ka riigi poolt sanktsioneeritud kirikute kristlasi ahistatakse ja peetakse kinni, kirikuid lammutatakse ja kristlikke kogunemisi aetakse laiali;

S.  arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab 10 miljonit uiguuri moslemit ja kasahhi, on kiiresti halvenenud, eriti seetõttu, et alates president Xi Jinpingi võimuletulekust on absoluutne kontroll Xinjiangi üle seatud tähtsaimaks prioriteediks, mille ajendiks on olnud nii uiguuride Xinjiangis toime pandud või väidetavalt Xinjiangiga seotud terrorirünnakud kui ka Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna strateegiline asukoht majandusvööndi ja maanteede algatuse jaoks; arvestades, et on kehtestatud kohtuvälise kinnipidamise programm, mille alusel peetakse kinni kümneid tuhandeid inimesi, kes saavad sunniviisilist poliitilist „ümberõpet“, samuti on välja töötatud invasiivse digitaalse järelevalve keerukas võrgustik, mis hõlmab näotuvastustehnoloogiat ja andmete kogumist, politsei ulatuslikku kasutamist ning rangeid piiranguid usutoimingutele, uiguuri keelele ja kommetele;

T.  arvestades, et olukord Tiibetis on viimastel aastatel halvenenud vaatamata majanduskasvule ja taristu arendamisele ning et Hiina valitsus piirab julgeoleku ja stabiilsuse ettekäändel mitmesuguseid inimõigusi ja ründab lakkamatult tiibeti identiteeti ja kultuuri; arvestades, et viimaste aastate jooksul on lisandunud järelevalve- ja kontrollimeetmeid, samuti on sagenenud meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumid; arvestades, et Hiina valitsus on loonud Tiibetis keskkonna, kus riigivõimul puuduvad igasugused piirid, valitseb hirmuõhkkond ning avaliku ja eraelu igat aspekti rangelt kontrollitakse ja reguleeritakse; arvestades, et Tiibetis võidakse vähimatki vägivallatut protesti või kriitilist avaldust etniliste või usuvähemuste poliitika kohta pidada „lahkulöömist õhutavaks“ ja seetõttu selle eest karistada; arvestades, et välismaalastel, sh ELi kodanikel, on praegu raskem kui kunagi varem pääseda Tiibeti autonoomsesse piirkonda, eriti ajakirjanikel, diplomaatidel ja teistel sõltumatutel vaatlejatel, ning veelgi raskem on see tiibeti päritolu ELi kodanike jaoks; arvestades, et viimastel aastatel ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel eduamme tehtud, kuivõrd rahuläbirääkimiste viimane voor toimus 2010. aastal; arvestades, et humanitaarolukorra halvenemine Tiibetis on toonud kaasa enesesüütamise juhtumite sagenemise – alates 2009. aastast on neid olnud kokku 156;

U.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu avaldas 10. juunil 2014. aastal valge raamatu Hongkongis kehtiva põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ kohta, rõhutades, et Hongkongi erihalduspiirkonna autonoomia kehtib lõppkokkuvõttes Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse loal; arvestades, et Hongkongi elanikud on olnud aastate jooksul tunnistajaks demokraatiat, meediavabadust ja põhiseaduse täielikku rakendamist pooldavatele massidemonstratsioonidele; arvestades, et Hongkongi traditsiooniliselt avatud ühiskond on sillutanud tee arenevale, tõelisele ja sõltumatule kodanikuühiskonnale, mis osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt erihalduspiirkonna avalikus elus;

V.  arvestades, et vastandlikud poliitilised arengud Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis, kus ühel pool on üha autoritaarsem ja natsionalistlikum parteipõhine riigikord ja teisel pool mitmeparteiline demokraatia, suurendavad väinaüleste suhete halvenemise ohtu; arvestades, et EL järgib Taiwani suhtes „ühe Hiina“ poliitikat ja toetab Hongkongi puhul põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“;

W.  arvestades, et pärast enam kui kolm aastat väldanud kõnelusi leppisid Hiina ja Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) 2017. aasta augustis kokku üheleheküljelises raamistikus, mis on Lõuna‑Hiina mere kõigi poolte käitumisjuhendit käsitlevate tulevaste arutelude alus; arvestades, et Hiina territoriaalsed nõudmised vaidlusalaste Spratly saarte suhtes on suuremalt jaolt lõppenud, kuid jätkusid eelmisel aastal neist põhja poole jäävate Paraceli saarte suhtes;

X.  arvestades, et ka Hiina muutub oma ilmsete majandus-, julgeoleku- ja geopoliitiliste huvide tõttu Lähis-Idas aktiivsemaks ja olulisemaks välisosalejaks;

Y.  arvestades, et Hiina annab üha rohkem ametlikku arenguabi ja on muutumas arengupoliitikas oluliseks osalejaks, kes annab arengupoliitikale nii vajalikku hoogu, kuid tekitab samal ajal ka muret projektide kohalikul tasandil isevastutuse pärast;

Z.  arvestades, et Hiina kohalolu ja investeeringud Aafrikas on oluliselt suurenenud ja see on toonud kaasa loodusvarade kasutamise, sageli kohalike elanikega konsulteerimata;

1.  rõhutab veel kord, et ELi ja Hiina laiaulatuslik strateegiline partnerlus on üks kõige tähtsamaid ELi partnerlusi ning et seda suhet saab veelgi tihendada ja selle raames võib rahvusvahelisel areenil koostööd veelgi tõhustada; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tugevdada koostööd ja koordineerimist ülemaailmse juhtimise ja rahvusvaheliste institutsioonide valdkonnas, eelkõige ÜRO ja G20 tasandil; rõhutab, et keerukas, globaliseerunud ja mitme jõukeskusega maailmas, kus Hiina on muutunud oluliseks poliitiliseks ja majanduslikuks jõuks, peab EL säilitama võimalused konstruktiivseks dialoogiks ja koostööks ning edendama kõiki vajalikke reforme ühist huvi pakkuvates valdkondades; tuletab Hiinale meelde tema kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme rahvusvahelisi kohustusi ja vastutust seoses rahu ja üleilmse julgeoleku toetamisega;

2.  tuletab meelde, et ELi ja Hiina laiaulatuslik strateegiline partnerlus rajaneb ühisel avatuse püüdel ja koostööl eeskirjadel põhineva rahvusvahelise süsteemi raames; rõhutab, et mõlemad pooled on võtnud kohustuse luua ülemaailmse juhtimise läbipaistev, õiglane ja võrdne süsteem, jagades vastutust rahu edendamise, jõukuse ja kestliku arengu eest; tuletab meelde, et ELi suhted Hiinaga peaksid tuginema kindlatele põhimõtetele, olema praktilised ja pragmaatilised, jäädes truuks oma huvidele ja väärtustele; peab murettekitavaks, et Hiina üleilmne majandusliku ja poliitilise kaalu suurenemine viimasel kümnel aastal on pannud ELi ja Hiina suhete keskmes olevad ühised kohustused proovile; rõhutab Hiina vastutust ülemaailmse jõuna ja kutsub ametivõime üles tagama igal juhul rahvusvahelise õiguse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine kooskõlas ÜRO harta ja inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muude rahvusvaheliste õigusaktidega, mille Hiina on allkirjastanud või ratifitseerinud; kutsub nõukogu, Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles tagama, et ELi ja Hiina koostöö põhineks õigusriigi põhimõttel, inimõiguste universaalsusel, mõlema poole inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelistel kohustustel ja kohustusel teha edusamme inimõiguste kaitse rangeimate standardite järgimisel; rõhutab, et kõigis koostöövaldkondades tuleks tugevdada vastastikkust, võrdseid tingimusi ja ausat konkurentsi;

3.  rõhutab, et tegelemine ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, nagu julgeolek, desarmeerimine, tuumarelva leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus ja küberruum, rahu nimel tehtav koostöö, kliimamuutused, energia, ookeanid ja ressursitõhusus, metsade hävitamine ja ebaseaduslik kauplemine elusloodusega, ränne, ülemaailmne tervishoid ja areng, võitlus kultuuripärandi objektide rüüstamise ning antiikesemete hävitamise ja nende ebaseadusliku kaubanduse vastu, eeldab ELi ja Hiina tõelist partnerlust; nõuab tungivalt, et EL kasutaks ära Hiina pühendumist selliste ülemaailmsete probleemide lahendamisele nagu kliimamuutused ja laiendaks veelgi oma edukat rahuvalveoperatsioonide-alast koostööd Hiinaga (kui ühe suurima panustajaga ÜRO eelarvesse ja üha suurema panustajaga ÜRO rahuvalveoperatsioonidesse) ka teistesse ühist huvi pakkuvatesse valdkondadesse, edendades samal ajal mitmepoolsust ja üleilmset juhtimist, mis põhineb rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste austamisel; avaldab sellega seoses heameelt alates 2011. aastast tehtud eduka piraatlusevastase koostöö üle Adeni lahes; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles ettevaatavalt edendama ELi majanduslikke ja poliitilisi huve ning kaitsma ELi väärtusi ja põhimõtteid; rõhutab, et mitmepoolsus on üks ELi põhiväärtusi üleilmse juhtimise valdkonnas ning et seda tuleb Hiinaga suheldes aktiivselt kaitsta;

4.  märgib, et liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühisteatis „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ moodustab koos nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldustega ELi ja Hiina eelolevate aastate suhete poliitikaraamistiku;

5.  rõhutab, et nõukogu on teinud otsuse, et oma suhetes Hiinaga teevad liikmesriigid, liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon koostööd, et tagada ELi õiguse, eeskirjade ja poliitika järgimine ning et üldine tulemus oleks ELi kui terviku jaoks kasulik;

6.  tuletab meelde, et kuna Hiina jätkab kasvamist ja üleilmses majanduses osalemist oma 2001. aastal välja kuulutatud välisturule mineku poliitika kaudu, soovib Hiina suurendada oma kaupade ja teenuste juurdepääsu Euroopa turule ning tehnoloogiale ja oskusteabele, et toetada selliseid kavu nagu „Made in China 2025“, ning tugevdada oma poliitilist ja diplomaatilist mõju Euroopas; rõhutab, et need eesmärgid on muutunud tugevamaks eriti 2008. aasta üleilmse finantskriisi järel, kujundades ELi ja Hiina suhete uut dünaamikat;

7.  kutsub 16+1 formaadis osalevaid liikmesriike üles tagama, et nende osalemine selles formaadis võimaldaks ELil oma suhetes kõnelda Hiinaga ühel häälel; kutsub neid liikmesriike üles teostama kavandatavate taristuprojektide puhul usaldusväärseid analüüse ja kontrolli, kaasates kõik sidusrühmad, ning tagama, et neile antav lühiajaline rahaline toetus koos Hiina pikaajalise osalusega strateegilistes taristuprojektides ja võimaliku suurema poliitilise mõjuvõimuga ei seaks ohtu riiklikke ega Euroopa huve, mis õõnestaks ELi ühtseid seisukohti Hiina küsimuses; on teadlik Hiina suurenevast mõjust ELi kandidaatriikide taristutele ja turgudele; rõhutab selle formaadi läbipaistvuse vajalikkust, nii et kutsutakse ELi institutsioone koosolekutele ja hoitakse neid oma tegevusega igakülgselt kursis, tagamaks et asjakohased aspektid oleksid kooskõlas ELi poliitika ja õigusaktidega ning annaksid kõigile osapooltele vastastikust kasu ja võimalusi;

8.  võtab teadmiseks, et Hiina tunneb huvi Euroopa strateegilisse taristusse investeerimise vastu; järeldab, et Hiina valitsus kasutab majandusvööndi ja maanteede algatust väga mõjusa narratiivse raamistikuna oma välispoliitika elementidele ja et selle arengu valguses tuleks ELi avaliku diplomaatia alaseid jõupingutusi suurendada; toetab üleskutset Hiinale järgida riigihangete läbipaistvuse põhimõtteid, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles toetama ELi avaliku diplomaatia tegevust; soovitab jagada ELi ja teiste liikmesriikidega andmeid Hiina taristuinvesteeringute kohta ELi liikmesriikides ja ELiga ühinemise läbirääkimiste protsessi läbivates riikides; tuletab meelde, et sellised investeeringud on osa Hiina üldisest strateegiast, mille eesmärk on saavutada Hiina riigi kontrollitavate või rahastatavate firmade kontroll pangandus- ja energeetikasektori, aga samuti muude tarneahelate üle; rõhutab majandusvööndi ja maanteede algatuse viit läbivat probleemi: mitmepoolne lähenemisviis selle algatuse juhtimisele, väga vähene kohaliku tööjõu palkamine, äärmiselt piiratud vastuvõtva riigi ja kolmandate riikide töövõtjate osalemine (umbes 86 % majandusvööndi ja maanteede algatuse projektidest hõlmavad Hiina töövõtjaid), ehitusmaterjalide ja -seadmete importimine Hiinast, läbipaistvuse puudumine pakkumistes ning Hiina standardite võimalik kasutamine rahvusvaheliste standardite asemel; rõhutab, et majandusvööndi ja maanteede algatus peab hõlmama inimõiguste kaitsemeetmeid, ning on seisukohal, et äärmiselt oluline on arendada sünergiat ja projekte täielikult läbipaistvalt, kaasates kõiki sidusrühmi ja kooskõlas ELi õigusaktidega, täiendades samas ELi poliitikat ja projekte, et tuua kasu kõigile kavandatud trasside äärde jäävatele riikidele; väljendab heameelt seoses ELi ja Hiina ühenduvusplatvormi loomisega, mille abil edendatakse koostööd transporditaristus kogu Euraasias; märgib rahuloluga, et on kindlaks määratud mitu taristuprojekti, ning rõhutab, et need projektid tuleks ellu viia, tuginedes sellistele aluspõhimõtetele nagu sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkondlikult säästlike projektide edendamine, geograafiline tasakaal, investorite ja projektide elluviijate võrdsed tingimused ning läbipaistvus;

9.  märgib positiivsena ära, et ELi Hiinat käsitlev poliitika on osa kõikehõlmavast poliitikakäsitusest seoses Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga ning selle puhul kasutatakse täiel määral ära ja võetakse arvesse ELi lähedasi suhteid selliste partneritega nagu USA, Jaapan, Lõuna‑Korea, ASEANi riigid, Austraalia ja Uus‑Meremaa;

10.  rõhutab, et ELi ja Hiina koostöö peaks olema rohkem inimesi arvestav ja tooma kodanikele rohkem tegelikku kasu, et luua vastastikust usaldust ja mõistmist; kutsub ELi ja Hiinat üles täitma 2017. aastal toimunud neljanda ELi ja Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi puhul antud lubadusi ja edendama rohkem inimestevahelist suhtlust, tihendades näiteks kultuurialast koostööd hariduse, koolituse, noorte ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning ühiseid algatusi inimestevahelise suhtluse valdkonnas;

11.  juhib tähelepanu vajadusele rohkem toetada Hiinast pärit üliõpilasi ja teadlasi Euroopas, nii et nad oleksid vähem vastuvõtlikud Hiina ametivõimude survele üksteise järele valvata ja Hiina riigi tööriistaks muutuda, ning sellele, kui tähtis on hoolikalt jälgida Mandri‑Hiina suuri investeeringuid Euroopa akadeemilistesse institutsioonidesse;

12.  avaldab heameelt 13.–14. novembril 2017 Shanghais toimunud neljanda ELi ja Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi tulemuste üle; rõhutab, et kõrgetasemeline inimestevaheline dialoog peaks aitama luua vastastikust usaldust ning tugevdada kultuuridevahelist mõistmist ELi ja Hiina vahel;

13.  avaldab heameelt ELi ja Hiina turismiaasta 2018 üle; rõhutab, et lisaks selle majanduslikule tähtsusele on see suurepärane näide ELi kultuuridiplomaatiast ELi ja Hiina strateegilise partnerluse raames ning viis, kuidas edendada paremat mõistmist eurooplaste ja hiinlaste vahel; rõhutab, et ELi ja Hiina turismiaasta 2018 langeb ühte Euroopa kultuuripärandiaastaga ja et üha rohkem Hiina turiste peab Euroopa kultuurilist rikkust väga väärtuslikuks;

14.  nõuab, et liikmesriigid suurendaksid viivitamatult ja otsustavalt koostööd ja ühtsust oma Hiina-poliitika osas, sealhulgas ÜRO foorumitel, arvestades, et esimest korda ajaloos ei suutnud EL teha 2017. aasta juunis Genfis toimunud ÜRO inimõiguste nõukogus avaldust inimõiguste olukorra kohta Hiinas; soovitab tungivalt kasutada ära Euroopa palju paremat ühist läbirääkimispositsiooni kõnelustel Hiinaga, ühtlasi soovitab Euroopal kaitsta oma demokraatiat, seismaks tõhusamini vastu Hiina süstemaatilistele poliitikute ja kodanikuühiskonna mõjutamise katsetele, mille eesmärk on kujundada Hiina strateegilistele huvidele kasulikumaid arvamusi; sellega seoses palub, et suuremad liikmesriigid kasutaksid ELi huvide edendamiseks oma poliitilist ja majanduslikku kaalu Hiina suhtes; väljendab muret, et Hiina üritab mõjutada ka haridus- ja teadusasutusi ning nende õppekavasid; teeb ettepaneku, et EL ja liikmesriigid soodustaksid kvaliteetsete Euroopa mõttekodade tööd Hiina teemal, tagamaks strateegiliste tegevussuundade määramisel ja otsuste tegemisel sõltumatu ekspertteabe kättesaadavuse;

15.  rõhutab, et ELi ja Hiina vahelise koostöö põhiosa peab olema inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamine; mõistab kindlalt hukka inimõiguste kaitsjate, juristide, ajakirjanike, blogipidajate, teadlaste ja töötajate õiguste kaitsjate ning nende perekondade jätkuva ahistamise, meelevaldse vahistamise ja kohtu alla andmise ilma nõuetekohase menetluseta, sealhulgas välisriikide kodanike puhul nii Mandri‑Hiinas kui ka välismaal; rõhutab, et elujõuline kodanikuühiskond ja inimõiguste kaitsjate töö on avatud ja jõuka ühiskonna võtmetegurid; rõhutab, et ELi jaoks on äärmiselt oluline jõuliselt edendada inimõiguste täielikku austamist oma suhetes Hiinaga, keskendudes nii vahetutele tulemustele, nagu lõpu tegemine inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna osalejate ja teisitimõtlejate mahasurumisele, nende õiguslikule ahistamisele ja hirmutamisele ning kõigi poliitiliste kinnipeetavate, sealhulgas ELi kodanike viivitamata ja tingimusteta vabastamine, kui ka keskmise pikkusega / pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, nagu õigus- ja poliitilised reformid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega, ning töötada välja strateegia, seda rakendada ja jätkuvalt kohandada, et säilitada ELi inimõigustealase tegevuse nähtavus Hiinas, sealhulgas üldsuse teavitamise strateegia; rõhutab, et ELi ja liikmesriikide diplomaate ei tohi inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste rakendamisel häirida ega takistada; võtab kohustuseks, et EL peab seadma esikohale ohustatud inimõiguste kaitsjate kaitsmise ja toetamise;

16.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles järgima seoses inimõiguste probleemidega Hiinas ambitsioonikamat, ühtsemat ja läbipaistvamat poliitikat ning kodanikuühiskonnaga põhjalikult konsulteerima ja kontakti hoidma, eelkõige enne kõrgetasemelisi kohtumisi ja inimõigustealaseid dialooge; märgib, et EL rõhutas ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 35. voorus, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste olukord Hiinas halveneb ning muu hulgas piiratakse seal väljendusvabadust; kutsub Hiinat üles võtma inimõigustealases dialoogis tõstatatud küsimustega tegelemiseks meetmeid, täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja austama oma põhiseaduslikke tagatisi õigusriigi põhimõtte järgimise kindlustamiseks; nõuab regulaarse kõrgetasemelise ja tulemustele orienteeritud inimõigustealase dialoogi säilitamist; on mures, et Hiinaga peetavate inimõigustealaste dialoogide hindamine ei ole kunagi olnud avalik ega avatud sõltumatutele Hiina rühmadele; palub ELil kindlaks määrata selged edukriteeriumid, et tagada suurem läbipaistvus, ja kaasata arutelusse Hiina sõltumatud hääled; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles avalikustama ja talletama kõikvõimaliku viisadega seotud kiusu (viisa andmise edasilükkamine või viisa andmisest keeldumine ilma igasuguse põhjenduseta ning Hiina ametivõimude poolt viisa taotlemise protsessis kasutatavad „intervjuu“ vormis surveavaldused, kus hiinlastest „küsitlejad“ eelistavad jääda anonüümseks), mida kasutatakse haritlaste, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete suhtes, ning selle probleemiga tegelema;

17.  peab väga murettekitavaks Hiina väliskorrespondentide klubi 2017. aasta aruande järeldusi, mille kohaselt on Hiina valitsus hoogustanud katseid keelata välisajakirjanike pääs suurele osale riigi territooriumist või seda piirata, kasutades soovimatutele korrespondentidele ja uudisteagentuuridele surve avaldamiseks üha sagedamini viisa uuendamise menetlust; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid nõuaksid Hiina võimudelt vastastikust meediavabaduse järgimist, ning hoiatab surve eest, mis ähvardab välisajakirjanikke nende kodumaal, kuna Hiina diplomaadid võtavad ühendust meediaorganisatsioonide peakorteritega, et kritiseerida reporterite lähetuses tehtud tööd;

18.  märgib, et Hiina Rahvavabariik (HRV) on Euroopa Liidu suuruselt teine kaubanduspartner ja Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner; rõhutab, et nendevaheline kaubandus kasvab pidevalt, kuid nendib, et kaubandusbilanss on kaldu HRV kasuks; nõuab koostööpõhist lähenemisviisi ja konstruktiivset hoiakut, et probleeme tulemuslikult lahendada ning ära kasutada ELi ja HRV kaubanduse suurt potentsiaali; kutsub komisjoni üles süvendama koostööd ja dialoogi HRVga;

19.  võtab teadmiseks hiljutiste uuringute tulemused, mille kohaselt on Hiina alates 2008. aastast omandanud Euroopas 318 miljardi USA dollari väärtuses varasid; märgib, et see summa ei hõlma mitmeid ühinemisi, investeeringuid ja ühisettevõtteid;

20.  märgib, et HRV on oluline globaalne kaubanduspartner ja riigi suur turg võib põhimõtteliselt pakkuda ELile ja Euroopa ettevõtetele häid võimalusi, eriti arvestades ülemaailmse kaubanduse praegust olukorda; tuletab meelde, et Hiina ettevõtted, sh riigiettevõtted, saavad kasutada ELi avatud turge; tunnustab HRV viimase neljakümne aasta tähelepanuväärseid saavutusi oma sadade miljonite kodanike vaesusest päästmisel;

21.  märgib, et ELi otseinvesteeringud HRVsse on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud, eriti traditsioonilisse tootmissektorisse, samas kui investeeringud kõrgtehnoloogilistesse teenustesse, kommunaalteenustesse ning põllumajandus- ja ehitusteenustesse on kasvanud, HRV investeeringud ELi on aga viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud; tunnistab, et alates 2016. aastast on HRV ELis netoinvestor; võtab teadmiseks fakti, et 2017. aastal pärines 68 % Hiina investeeringutest Euroopas riigile kuuluvatelt ettevõtetelt; tunneb muret Hiina riigi poolt juhitud omandamiste pärast, mis võivad kahjustada Euroopa strateegilisi huve, avaliku julgeolekuga seonduvaid eesmärke, konkurentsivõimet ja tööhõivet;

22.  tunnustab komisjoni ettepanekut luua julgeoleku ja avaliku korra valdkondades välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism, mis peegeldab ELi püüdlusi kohaneda muutuva ülemaailmse keskkonnaga, kuid ei ole suunatud ühegi konkreetse ELi rahvusvahelise kaubanduspartneri vastu; hoiatab, et mehhanism ei tohiks viia varjatud protektsionismini; nõuab sellegipoolest mehhanismi kiiret kasutuselevõttu;

23.  väljendab rahulolu president Xi Jinpingi lubaduste üle avada Hiina turg rohkem välisinvestoritele ja parandada investeerimiskeskkonda, viia lõpule välisinvestorite negatiivse nimekirja läbivaatamine, kaotada Euroopa ettevõtetele seatud piirangud, tugevdada intellektuaalomandi õiguste kaitset ning tagada HRV turu läbipaistvamaks ja paremini reguleerituks muutmise kaudu kõigile võrdsed tingimused; nõuab nende lubaduste täitmist;

24.  kinnitab, et on oluline lõpetada kõik välisinvestoreid diskrimineerivad tavad; tuletab sellega seoses meelde, et niisugused reformid on kasulikud nii Hiina kui ka Euroopa ettevõtjatele, eriti mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

25.  kutsub komisjoni üles kasutama liidu uut isikuandmete kaitse üldmäärust kvaliteedikriteeriumina kaubandussuhetes Hiinaga; juhib tähelepanu vajadusele pidada Hiina ja teiste WTO partneritega süstemaatilist dialoogi regulatiivsete nõuete üle, mis on seotud asjaosaliste majanduse digiteerimisega ja selle mitmekülgse mõjuga kaubandusele, tootmisahelatele, piiriülestele digitaalteenustele, 3D‑printimisele, tarbimisharjumustele, maksetele, maksudele, isikuandmete kaitsele, omandiõiguse küsimustele, audiovisuaalteenuste osutamisele ja kaitsele, meediale ning inimestevahelistele kontaktidele;

26.  kutsub HRVd üles kiirendama WTO riigihangete lepinguga ühinemise protsessi ja esitama omapoolse ühinemisettepaneku et võimaldada Euroopa ettevõtetele samasugust juurdepääsu oma turule nagu Hiina ettevõtetele on ELi turul juba võimaldatud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Hiina riigihanketurg on välismaistele tarnijatele endiselt valdavalt suletud, kusjuures Euroopa ettevõtteid diskrimineeritakse ja neile ei võimaldata pääsu Hiina turule; kutsub HRVd üles võimaldama Euroopa ettevõtetele ja töötajatele mittediskrimineeriva võimaluse osaleda riigihangetes; kutsub nõukogu üles võtma kiiresti kasutusele rahvusvaheliste hangete instrumendi; kutsub komisjoni üles valvsusele lepingute sõlmimisel välismaiste ettevõtetega, mida kahtlustatakse dumpingus, ja võtma vajaduse korral meetmeid;

27.  nõuab koordineeritud koostööd Hiinaga majandusvööndi ja maanteede algatuse (Belt and Road Initiative) raames, lähtudes vastastikkuse, kestliku arengu ja hea valitsustava põhimõtetest ning tuginedes avatud ja läbipaistvatele reeglitele, eelkõige avalike hangete osas; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Investeerimisfondi ja HRV Siiditee fondi (Silk Road Fund) allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum ning Euroopa Investeerimispanga, Aasia Arengupanga, Aasia Taristuinvesteeringute Panga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Uue Arengupanga ja Maailmapanga allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum ei ole ettevõtluskeskkonda Euroopa ettevõtete ja töötajate jaoks paremaks muutnud; peab kahetsusväärseks professionaalsete kestlikkuse mõjuhinnangute puudumist mitme majandusvööndi ja maanteede algatusega seotud projekti puhul ning rõhutab kvaliteetsete investeeringute tähtsust, eriti kuna need avaldavad positiivset mõju tööhõivele, töötajate õigustele, keskkonnasäästlikule tootmisele ja kliimamuutuste leevendamisele kooskõlas mitmepoolse haldamise põhimõtte ja rahvusvaheliste normidega;

28.  toetab 2013. aastal alustatud läbirääkimisi laiaulatusliku investeerimislepingu sõlmimiseks ELi ja HRV vahel, ning kutsub HRVd üles selles protsessis aktiivsemalt osalema; kutsub mõlemaid osapooli üles tegema uusi jõupingutusi läbirääkimiste edendamiseks, mille eesmärk on saavutada Euroopa ettevõtetele ja töötajatele reaalselt võrdsed tingimused, ning turgudele vastastikuse võrdse juurdepääsu tagamiseks, ning püüdma jõuda konkreetsete säteteni VKEde ja riigihangete osas; kutsub lisaks mõlemaid osapooli üles kasutama investeerimislepinguga kaasnevat võimalust ja suurendama koostööd keskkonna- ja töötajate õiguste valdkonnas ning lisama teksti kestlikku arengut käsitleva peatüki;

29.  tuletab meelde, et ELi ettevõtete suhtes rakendatakse HRVs üha rohkem turulepääsu piiravaid meetmeid, mis tulenevad mitmes tööstussektoris ühisettevõtetele kehtestatud kohustustest, täiendavatest diskrimineerivatest tehnilistest nõuetest, sh andmete lokaliseerimise ja lähtekoodi avalikustamise kohustusest, ning välismaalastele kuuluvatele ettevõtetele kohaldatavatest reguleerivatest eeskirjadest; tunnustab sellega seoses HRV riiginõukogu 2017. aasta teatist, mis käsitleb suuremat avatust ja välisinvesteeringute aktiivset kasutamist edendavaid meetmeid, kuid peab kahetsusväärseks, et eesmärkide täitmiseks ei esitatud ajakava; kutsub seetõttu Hiina võime üles kiiresti neid lubadusi täitma;

30.  kutsub ELi ja selle liikmesriike ning Hiinat üles tõhustama koostööd ringmajanduste loomisel, sest see tungiv vajadus on saanud veelgi selgemaks pärast Hiina õiguspärast otsust keelustada plastjäätmete import Euroopast; kutsub mõlemaid osapooli üles tihendama majandus- ja tehnoloogiakoostööd, et ülemaailmsed tootmisahelad, kaubandus, transport ja turismiteenused ei põhjustaks meie ookeanides vastuvõetamatult suurt plastsaaste kuhjumist;

31.  kutsub HRVd üles etendama vastutustundlikku rolli ülemaailmsel tasandil, teadvustama täielikult kohustusi, mis kaasnevad riigi majandusliku esindatuse ja majandustulemustega kolmandates riikides ja maailma turgudel ning hõlmavad ka reeglitepõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi ja WTO aktiivset toetamist; on veendunud, et praeguseid ülemaailmseid väärtusahelaid silmas pidades tuleks teravnenud rahvusvahelisi kaubanduspingeid lahendada läbirääkimiste teel, ning kinnitab samas vajadust otsida mitmepoolseid lahendusi; kutsub sellega seoses üles täitma kohustusi, mille HRV on võtnud WTOga ühinemise protokollis, ning kaitsma organisatsiooni tegevusmehhanisme; rõhutab WTO lepingutest tulenevaid teavitamise ja läbipaistvuse kohustusi seoses subsideerimisega ning väljendab muret praegu levinud tava üle, millega Hiina ettevõtteid otseselt või kaudselt subsideeritakse; nõuab ühiste jõupingutuste ja tegevuse koordineerimist ELi peamiste kaubanduspartneritega, et võidelda ülemaailmset kaubandust kahjustavate riigipoolsete turumoonutuste vastu ja need likvideerida;

32.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi Euroopa dumpinguvastaste tollimaksude arvutamismeetodite reformimenetlus on lõpule viidud, ei ole HRV võtnud tagasi WTO apellatsioonikogule ELi kohta esitatud kaebust;

33.  väljendab muret seoses Hiina ja USA üha teravamate tariifimeetmetega;

34.  väljendab muret HRVs Euroopa ettevõtjatele – eriti mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele – endiselt kehtivate piirangute pärast, mille hulgas on 2017. aasta välisinvesteeringute kataloog, 2017. aasta vabakaubanduspiirkonna negatiivne loetelu ja piirangud sektorites, mida hõlmab tegevuskava „Made in China 2025“; nõuab nimetatud piirangute kiiret vähendamist, et kasutada täiel määra ära Euroopa „Tööstus 4.0“ projektide ja strateegia „Made in China 2025“ koostöö- ja sünergiapotentsiaali, sest meie tootmissektorid on vaja ümber korraldada aruka tootmise suunas, mis hõlmab koostööd mitmepoolsetel foorumitel vastavate tööstusstandardite väljatöötamisel ja kindlaksmääramisel; tuletab meelde, et HRVs on oluline vähendada riiklikke toetusi;

35.  palub HRV‑l lõpetada kohustuslike tehnosiirete seadmine turulepääsu eelduseks, nagu on märgitud ELi kaubanduskoja 2017. aasta kirjalikus seisukohavõtus Hiina kohta;

36.  nõuab keskkonnatoodete lepingu üle peetavate läbirääkimiste jätkamist, arendades edasi ELi ja HRV viljakat koostööd võitluses kliimamuutuste vastu ja tugevat ühist valmidust täita Pariisi kokkulepet; rõhutab puhaste tehnoloogiate alase tehnoloogiakoostöö kaubanduspotentsiaali;

37.  võtab murelikult teadmiseks järeldused, mis sisalduvad komisjoni kolmandates riikides intellektuaalomandi õiguste kaitset ja täitmist käsitlevas raportis, kus HRV tuuakse välja peamise mureallikana; kordab vajadust tagada Euroopa teadmistepõhise majanduse kaitse; kutsub HRVd üles võitlema Euroopa litsentside ebaseadusliku kasutamisega Hiina ettevõtetes;

38.  kutsub komisjoni üles valmistama ette Euroopa Liidu osalemise 2018. aasta novembris Shanghais toimuval Hiina rahvusvahelisel impordinäitusel ning andma eelkõige VKEdele võimaluse oma tööd näidata; palub komisjonil võtta selle võimaluse tutvustamiseks ühendust kaubanduskodadega, eelkõige liikmesriikides, kellel on Hiinaga praegu väiksem kaubavahetus;

39.  väljendab muret seoses HRV riiklike meetmetega, mis põhjustavad kaubandusmoonutusi, sh liigsed tootmisvõimsused sellistes toorainesektorites nagu raua- ja alumiiniumisektor; tuletab meelde 2017. aastal toimunud terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi esimesel ministrite kohtumisel võetud kohustusi vältida turgu moonutavate toetuste andmist, kuid peab kahetsusväärseks, et Hiina delegatsioon ei ole esitanud tootmisvõimsuse kohta andmeid; kutsub HRVd täitma lubaduse koguda ja avaldada andmed riigi toetuste ja toetusmeetmete kohta terase- ja alumiiniumitööstuses; tunnistab seost ülemaailmse tööstuse liigse tootmisvõimsuse ja protektsionistlike kaubandusmeetmete vahel ning nõuab tungivalt mitmepoolse koostöö jätkamist liigset tootmisvõimsust põhjustavate struktuursete probleemidega tegelemiseks; tunnustab USA, Jaapani ja ELi ettepanekut võtta WTO tasandil kolmepoolseid meetmeid;

40.  rõhutab, et oluline on sõlmida kõige rangematel rahvusvahelistel normidel põhinevaid geograafilisi tähiseid käsitlev ulatuslik kokkulepe ELi ja HRV vahel, ning väljendab heameelt seoses ELi ja HRV 2017. aasta ühisavaldusega 200 Hiina ja ELi geograafilise tähise loetelu kohta (nende tähiste kaitse üle hakatakse läbirääkimisi pidama); on siiski seisukohal, et arvestades asjaolu, et läbirääkimisi alustati 2010. aastal, on nimekiri väga tagasihoidlik saavutus, ja peab kahetsusväärseks sellesuunaliste edusammude puudumist; nõuab läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist ja kutsub mõlemat osapoolt kasutama eelseisva ELi ja HRV tippkohtumisega kaasnevat võimalust selle eesmärgi täitmisel jõudsaid edusamme teha; kordab vajadust süvendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas, et kahandada ELi eksportijate koormust;

41.  tunnustab Hiina otsust lükata aasta võrra edasi toidu- ja joogiimpordile kehtestatud uute sertifitseerimiseeskirjade rakendamine, mis oleks järsult kahandanud toidueksporti EList; väljendab rahulolu ka elektrisõidukitele kehtestatud uute standardite rakendamise edasilükkamise üle ning nõuab selliste algatuste puhul sisulist dialoogi ja suuremat koostööd;

42.  soovitab ELil ja Hiina valitsusel luua G20 raames ühisalgatuse korras ülemaailmse alumiiniumitootmise ülevõimsuse foorumi, millel oleks volitused käsitleda kogu boksiidi-, alumiiniumoksiidi- ja alumiiniumitööstuse väärtusahelat, sh toorainehindu ja keskkonnaaspekte;

43.  kutsub komisjoni üles aktiivselt jälgima kaubandust moonutavaid Hiina meetmeid, mis kahjustavad ELi ettevõtete positsiooni ülemaailmsel turul, ning võtma asjakohaseid meetmeid WTOs ja teistel foorumitel, sh vaidluste lahendamise kaudu;

44.  märgib, et Hiinas koostatakse parajasti uut välisinvesteeringute seadust; kutsub Hiina asjaomaseid asutusi püüdlema läbipaistvuse, vastutuse, stabiilsuse ja õiguskindluse saavutamise poole ning võtma arvesse käimasoleva ELi ja Hiina kaubandus- ja investeerimisesuhete dialoogi ettepanekuid ja ootusi;

45.  väljendab muret seoses uue küberjulgeolekuseadusega, millega kehtestatakse muu hulgas uued regulatiivsed tõkked kommunikatsiooni‑ ja IT‑varustust ja teenuseid müüvatele välismaistele ettevõtetele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et need hiljuti vastu võetud meetmed ja Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonide asutamine eraettevõtetes, sh välismaistes ettevõtetes, muudavad HRV üldise ettevõtluskeskkonna välismaiste ja eraettevõtete jaoks vaenulikumaks;

46.  märgib, et 2016. aastal sai HRV pangandussüsteem euroala pangandussüsteemi asemel maailma suurimaks; kutsub HRVd üles lubama välismaistel pangandusettevõtetel konkureerida Hiina oma pankadega võrdsetel tingimustel ning tegema ELiga finantseeskirjade valdkonnas koostööd; kiidab HRV otsust langetada 187‑le tarbekaubale kehtestatud tariife ja kaotada pankade välismaise osaluse maksimummäär;

47.  tuletab meelde oma 2015. aasta raportit ELi ja HRV suhete kohta, milles kutsuti üles alustama läbirääkimisi kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks Taiwaniga; tuletab meelde, et komisjon on mitu korda välja kuulutanud investeerimisalaste läbirääkimiste alustamise Hongkongi ja Taiwaniga, kuid peab kahetsusväärseks, et neid läbirääkimisi ei ole reaalselt alustatud; kinnitab toetust kahepoolse investeerimislepingu sõlmimisele Taiwani ja Hongkongiga; tunnistab, et need kaks partnerit võivad ühtlasi aidata ELi ettevõtetel jõuda Mandri‑Hiina turule;

48.  kutsub komisjoni üles pärast liikmesriikidega kooskõlastamist ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kujundama Euroopa ühtse seisukoha ja ühise majandusstrateegia HRV suunal; kutsub kõiki liikmesriike üles seda strateegiat järjekindlalt järgima;

49.  rõhutab võimalikku mõju, mida avaldab Hiina kavandatav ühiskondlik hindamissüsteem ettevõtluskeskkonnale, ning nõuab selle läbipaistvat, õiglast ja võrdset rakendamist;

50.  tunnustab ELi seadusandlikke edusamme seoses määrusega (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus, ning konfliktimineraale käsitlevaid samalaadseid Hiina õigusakte, mille eesmärk on tagada, et nende mineraalidega kaubeldes ei rahastata relvakonflikte; rõhutab vajadust takistada konfliktimineraalide töötlemist mobiiltelefonides, autodes ja ehetes; palub komisjonil ja Hiina valitsusel alustada struktureeritud koostööd, millega toetada uute õigusaktide rakendamist, seada tõhusad takistused konfliktimineraalide kasutamisele maailma, Hiina ja ELi sulatuskodades ja rafineerimistehastes, kaitsta kaevanduste töötajaid, sh lapsi väärkohtlemise eest, ning kohustada ELi ja Hiina ettevõtteid importima neid mineraale ja metalle üksnes vastutustundlikest allikatest;

51.  märgib, et 2017. aasta oktoobris toimunud kommunistliku partei 19. kongressil ja viimasel Rahvakongressi istungjärgul tugevdas peasekretär ja president Xi Jinpingi oma võimupositsiooni parteis, tasandades teed oma volituste piiramatule pikendamisele, ning suurendas parteiorganite kontrolli riigiaparaadi ja majanduse üle, sealhulgas välisriikide ettevõtetes parteirakukeste loomine; märgib, et sellega seotud HRV poliitilise süsteemi ümberkorraldamisega kaasneb poliitilise rõhuasetuse nihkumine kõigi elualade hoolikal jälgimisel põhinevale poliitikale;

52.  rõhutab, et riikliku järelevalvekomisjoni (mille õiguslik staatus on võrdväärne kohtute ja prokuratuuri omaga) asutamine on järsk samm partei ja riigi funktsioonide ühendamise suunas, kuna sellega luuakse riiklik järelevalveorgan, kes saab korraldusi partei distsiplinaarkontrolli keskkomisjonilt ja kellel on sellega ühised ametiruumid ja töötajad; on mures ulatuslike personaalsete tagajärgede pärast, mida see partei järelevalve laienemine avaldab suurele hulgale inimestele, sest see tähendab, et korruptsioonivastast kampaaniat võib laiendada, et esitada süüdistusi mitte ainult parteiliikmetele, vaid ka ametnikele alates riigile kuuluvate ettevõtete juhtidest kuni ülikoolide professorite ja külakoolide direktoriteni;

53.  täheldab, et kuigi ühiskondlikku hindamissüsteemi alles luuakse, on selle rakendamise praeguses keskmes nõudmisi mittejärgivate üksikisikute ja juriidiliste isikute „mustad nimekirjad“ ning silmapaistvate üksikisikute ja ettevõtete „punased nimekirjad“, ja põhitähelepanu pööratakse mustades nimekirjades olevate rikkujate karistamisele ja punasesse nimekirja kantute premeerimisele; märgib, et 2017. aasta alguses teatas Hiina kõrgem rahvakohus, et sotsiaalsete üleastumiste tõttu on enam kui kuuele miljonile Hiina kodanikule väljastatud lennureisikeeld; mõistab kindlalt hukka musta nimekirja kantud isikute avaliku häbistamise kui ühiskondliku hindamissüsteemi koostisosa; rõhutab, et tähtis ja vajalik on ELi institutsioonide ja nende Hiina partnerite dialoog, kus arutataks praeguse ühiskondliku hindamissüsteemi keskse planeerimise ja kohalike eksperimentide kõiki raskeid ühiskondlikke tagajärgi;

54.  väljendab muret Hiina suurte küberruumi jälgimise süsteemide pärast ja nõuab, et võetaks vastu õigusakt eraelu puutumatuse õiguste kohta; mõistab hukka internetivabaduse ja eelkõige välismaiste veebisaitide vaba kättesaadavuse jätkuva piiramise Hiina ametivõimude poolt ning peab kahetsusväärseks enesetsensuuri poliitikat, mida mõned Hiinas tegutsevad lääne ettevõtted järgivad; tuletab meelde, et 25‑st kõige populaarsemast veebisaidist 8 on Hiinas blokeeritud, sh suurte IT‑ettevõtete veebisaidid;

55.  märgib, et Xi Jinpingi avaldus selle kohta, et „pikaajaline stabiilsus“ Xinjiangis on majandusvööndi ja maanteede algatuse edu seisukohast ülimalt tähtis, on põhjustanud pikaajaliste kontrollistrateegiate tõhustamise, mida täiendavad mitmesugused tehnoloogilised uuendused ja sisejulgeolekule tehtavate kulutuste kiire suurendamine, ning terrorismivastaste meetmete kasutamise teisitimõtlemise ja teisitimõtlejate kriminaliseerimiseks terrorismi laia määratluse kohaldamise kaudu; on mures meetmete pärast, mida riik võtab piirkonna „laiaulatusliku järelevalve“ tagamiseks Hiina elektroonilise järelevalvesüsteemi „Skynet“ paigaldamisega suurematesse linnapiirkondadesse, GPS-jälitusseadmete paigaldamisega kõigile mootorsõidukitele, näotuvastusskannerite kasutamisega kontrollpunktides, raudtee- ja bensiinijaamades ning Xinjiangi politsei verekogumistööga, et Hiina DNA andmebaasi veelgi laiendada; peab ülimalt murettekitavaks tuhandete uiguuride ja etniliste kasahhide poliitilistesse „ümberharimislaagritesse“ saatmist, mis toimub „ennetava politseitegevuse“ süsteemiga kogutud andmete analüüsi alusel, muu hulgas ka välisreiside pärast või kui inimene leitakse olevat liialt usule andunud; on arvamusel, et Xi Jinpingi avaldus, et majandusvööndi ja maanteede algatus „on kasulik kogu maailma inimestele“, sest see põhineb „rahu ja koostöö, avatuse ja kaasatuse“ „siiditee vaimul“, on kaugel tegelikust olukorrast, mida uiguurid ja etnilised kasahhid Xinjiangis kogevad; nõuab, et Hiina ametivõimud vabastaksid need inimesed, kes on teadete kohaselt vahistatud oma veendumuste või kultuuritavade ja identiteedi tõttu;

56.  rõhutab, et Hiina diplomaatia institutsionaalne ja rahaline tugevdamine näitab välispoliitika tähtsat kohta Xi Jinpingi kavas muuta Hiina 2049. aastaks maailmariigiks; märgib, et viimasel Hiina Rahvakongressi istungjärgul toimunud nihe, mis puudutas välispoliitilise pädevuse muutmist, tõendab välispoliitika üha suurenevat tähtsust kommunistliku partei otsustusprotsessis; rõhutab, et Riikliku Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri asutamine näitab suurt tähtsust, mida Xi Jinpingi valitsus omistab ülemaailmsete julgeolekuhuvide edendamisele majanduslike vahendite, näiteks paremini toimiva majandusvööndi ja maantee algatuse kaudu; järeldab sellest, et järgmise viie aasta jooksul on Hiina välisriikides aktiivsem ning et EL ja selle liikmesriigid peavad leidma Hiina algatustele ühised vastused ja strateegiad;

57.  rõhutab, et kogu piirkonna stabiilsuse jaoks on oluline tagada rahu ja julgeolek Lõuna‑Hiina ja Ida‑Hiina merel; rõhutab, et paljude Aasia ja Euroopa riikide jaoks on tähtis tagada piirkonnas laevasõidu vabadus ja -ohutus; märgib, et viimastel aastatel Lõuna‑Hiina meres Spartly ja Paraceli saarte aladel valminud rajatiste hulgas on suured angaarid kolmekilomeetriste stardi- ja maandumisradade ääres, raketiplatvormide tugevdatud varjualused, suured maa-alused hoiuruumid, paljud haldushooned, sõjalised segamisseadmed, kõrgsagedus- ja horisondiradarite ning andurite suured võrgustikud, mis kõik viitavad kaugeleulatuva järelevalve- ja sõjalise võimekuse konsolideerimise ja edasise ülesehitamise etapile, samas kui saarte täiendavat militariseerimist veelgi arenenumate sõjaliste platvormide paigutamisega võidakse kasutada võimaliku kättemaksuna uute õiguslike meetmete või USA mereväe laiendatud kohaloleku eest; kutsub Hiinat ja Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) üles kiirendama konsultatsioone selles piirkonnas vaidluste ja vastuolude rahumeelse lahendamise tegevusjuhendi üle; rõhutab, et küsimus tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) lepinguosalised tunnustavad vahekohtu otsust; kordab oma üleskutset Hiinale: tunnustada vahekohtu otsust; rõhutab, et EL soovib õigusriigi põhimõttele tugineva rahvusvahelise korra säilitamist;

58.  on sügavalt mures kodanikuühiskonna tegutsemisvõimaluste vähenemise pärast alates Xi Jinpingi võimuletulekust 2012. aastal, arvestades eriti 1. jaanuaril 2017 jõustunud välismaiste valitsusväliste organisatsioonide haldamise seadust, millega pannakse kõigile välisriikide valitsusvälistele organisatsioonidele, sealhulgas mõttekodadele ja akadeemilistele asutustele, suurem halduskoormus ja majanduslik surve ning kohaldatakse nende suhtes avaliku julgeoleku ministeeriumi järelevalveüksuse ranget järelevalvet, millel on tugev negatiivne mõju nende organisatsioonide tegevusele ja rahastamisele; ootab, et Euroopa valitsusvälistel organisatsioonidel oleksid Hiinas samad vabadused, nagu on Hiina valitsusvälistel organisatsioonidel ELis; kutsub Hiina ametivõime üles tunnistama kehtetuks piiravad õigusaktid, nagu välismaiste valitsusväliste organisatsioonide seadus, mis on vastuolus ühinemis-, arvamus- ja väljendusvabaduse õigusega;

59.  rõhutab, et Hiina ametivõimud peavad tagama, et kõiki kinnipeetavaid koheldakse kooskõlas rahvusvaheliste normidega ning neile tagatakse õigusnõustamise ja arstiabi kättesaadavus vastavalt ÜRO põhimõtetele mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta;

60.  ajal, kui lähenemas on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti allkirjastamise 20. aastapäev, kutsub Hiinat üles seda ratifitseerima ja tagama selle täielik rakendamine, sealhulgas lõpetades kõik kuritarvituslikud tavad ja kohandades vajaduse korral oma õigusakte;

61.  mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise, tuletades meelde, et Hiina on hukanud rohkem inimesi kui kõik teised riigid kokku ja 2016. aastal viidi seal täide 2 000 surmaotsust; nõuab tungivalt, et Hiina avalikustaks oma hukkamiste ulatuse ja tagaks õigusemõistmise läbipaistvuse; kutsub ELi üles suurendama oma diplomaatilisi pingutusi ning nõudma inimõiguste järgimist ja surmanuhtluse kaotamist;

62.  on sügavalt mures, et uute usualaste õigusnormide põhieesmärk on kõigi religioonide ja mittereligioossete eetiliste ühenduste – nii lubatute kui ka ebaseaduslike – sildistamine Hiina valitsuse poolt; rõhutab, et Hiinas on palju sõltumatuid protestantlikke nn kodukirikute kogudusi, mille liikmed keelduvad teoloogilistel põhjustel ühinemast partei ja riigi heakskiidu saanud protestantlike organisatsioonidega „Kolme Isetegemise Patriootliku Liikumise Komitee“ (Three-Self Patriotic Movement Committee) ja „Kristlik Nõukogu“; kutsub Hiina valitsust lubama nendel arvukatel kogudustel, kes on valmis end registreerima, teha seda otse valitsuse tsiviilasjade ametis, et nende õigused ja huvid ühiskondlike organisatsioonidena oleksid kaitstud;

63.  nõuab, et Hiina vaataks läbi oma Tiibeti‑poliitika; palub Hiinal läbi vaadata viimastel aastatel vastu võetud seadused, normid ja meetmed, millega piiratakse tugevalt tiibetlaste kodaniku- ja poliitiliste õiguste teostamist, sealhulgas väljendus- ja usuvabadust, ning palub neid seadusi muuta; kutsub Hiina juhtkonda üles järgima arengu- ja keskkonnapoliitikat, mis austaks tiibetlaste majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ning kaasaks kohalikke elanikke kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega; kutsub Hiina valitsust üles uurima jätkuvaid tiibetlaste kadunuks jääma sundimise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid ning austama nende õigust asutamisvabadusele ja rahumeelsele kogunemisele ning usu- ja veendumusvabadust kooskõlas inimõiguste rahvusvaheliste normidega; rõhutab, et Tiibeti inimõiguste olukorra halvenemise küsimus tuleb süstemaatiliselt tõstatada igal ELi ja Hiina tippkohtumisel; nõuab Hiina ametivõimude ja Tiibeti rahva esindajate konstruktiivse dialoogi jätkamist; nõuab, et Hiina võimaldaks ELi diplomaatidele, ajakirjanikele ja kodanikele piiramatu pääsu Tiibetisse, järgides vastastikkuse põhimõtet, kuna Hiina reisijatel on juba vaba ja avatud pääs kogu ELi liikmesriikide territooriumile; kutsub Hiina ametivõime üles lubama tiibetlastel Tiibetis vabalt reisida ning austama nende õigust liikumisvabadusele; nõuab, et Hiina ametivõimud lubaksid Tiibetisse sõltumatud vaatlejad, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku; nõuab, et ELi institutsioonid käsitleksid ELi ja Hiina viisalihtsustuslepingu aruteludes põhjalikult Tiibetisse pääsu võimaldamise küsimust;

64.  märgib, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 2017. aasta aruandes Hongkongi erihalduspiirkonna kohta tehakse järeldus, et hoolimata mõnest probleemist toimib põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“ üldiselt hästi, et valitseb õigusriigi põhimõte ning sõnavabadust ja teabevabadust üldiselt austatakse, aastaaruandes väljendatakse aga ka muret põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ järkjärgulise kadumise pärast, mis tekitab õigustatud küsimusi selle rakendamise kohta ja Hongkongi autonoomia suure ulatuse kohta pikas perspektiivis; toonitab, et aastaaruandes täheldatakse sõna- ja teabevabadusega seoses kahe negatiivse suundumuse tugevamat avaldumist: enesetsensuur Hiina sise- ja välispoliitika sündmustest teavitamisel ning surve ajakirjanikele; toetab täielikult ELi soovitust Hongkongi erihalduspiirkonnale ja keskvalitsuse asutustele: jätkata valimisreformiga põhiseaduse kohaselt ning jõuda kokkuleppele valimissüsteemis, mis oleks demokraatlik, aus, avalik ja läbipaistev; rõhutab, et Hongkongi elanikel on seaduslik õigus tugineda jätkuvalt kohtusüsteemile, mida usaldatakse, õigusriigi ülimuslikkusele ja korruptsiooni vähesusele, läbipaistvusele, inimõigustele, arvamusvabadusele ning rahvatervise ja ohutuse rangetele normidele; rõhutab, et Hongkongi autonoomia täielik austamine võib olla eeskujuks põhjalike demokraatlike reformide elluviimisele Hiinas ning Hiina ühiskonna järkjärgulisele liberaliseerimisele ja avanemisele;

65.  nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et nõuda Hiina Rahvavabariigilt hoidumist edasistest sõjalistest provokatsioonidest Taiwani suunas ning Taiwani väina rahu ja stabiilsuse ohustamisest; rõhutab, et kõik üleväina‑vaidlused tuleks lahendada rahumeelselt ja rahvusvahelise õiguse alusel; väljendab muret Hiina ühepoolse otsuse pärast hakata kasutama uusi lennukoridore Taiwani väina kohal; kutsub üles jätkama Pekingi ja Taipei ametlikke dialooge; kinnitab oma järjekindlat toetust Taiwani konstruktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Terviseorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, kuna Taiwani jätkuv kõrvalejäämine nendest organisatsioonidest ei ole ELi huvidega kooskõlas;

66.  tuletab meelde, et Põhja‑Korea suurima kaubanduspartneri ning peamise toidu- ja energiaallikana on Hiinal koos rahvusvahelise kogukonnaga jätkuvalt oluline roll Põhja Korea kogu maailma ähvardavate provokatsioonide ohjeldamisel; tunnustab seetõttu Hiina viimase aja kalduvust järgida mõnda Pyongyangi vastu kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni, mille hulgas on Põhja‑Korea söe impordi peatamine, Põhja-Korea eraisikute ja ettevõtjate finantstegevuse piiramine ning kaubanduspiirangud tekstiilitoodetele ja mereandidele; tunnustab ka Pekingi püüdeid Pyongyangiga dialoogi alustada; nõuab, et EL esineks Hiina suhtes ühtsena, et etendada konstruktiivset rolli eelseisva Põhja‑ ja Lõuna‑Korea tippkohtumise ning Põhja‑Korea ja USA tippkohtumise toetamisel eesmärgiga aidata aktiivselt kaasa Põhja‑Korea kontrollitavale tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmisele ning Korea poolsaarel püsiva rahu tagamisele;

67.  tunnustab Hiinat Põhja‑Korea vastaste sanktsioonide järgimise eest; kutsub Hiinat üles aitama tulemuslikult kaasa Korea poolsaare olukorra lahendamisele ning jätkama sanktsioonide kohaldamist Põhja‑Korea suhtes, kuni viimane on teinud märkimisväärseid edusamme oma tuumarelvadest loobumisel, Lõuna‑Koread ja Jaapanit puudutava retoorika muutmisel ning hakanud järgima inimõigusi;

68.  rõhutab Hiina pingutuste tähtsust Korea poolsaarel rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks;

69.  tunnustab Hiina panust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Aafrika Liidu rahuvalveoperatsioonidesse; märgib, et EL kavatseb tugevdada suhteid Hiinaga välispoliitika ja julgeolekuküsimustes, julgustades Hiinat kasutama oma diplomaatilisi ja muid vahendeid rahvusvahelise julgeoleku toetamiseks ning aitama kaasa rahvusvahelisel õigusel põhineva rahu ja julgeoleku tagamisele ELi naabruses; märgib, et koostöö Hiinaga ekspordikontrolli, desarmeerimise ning tuumarelva leviku tõkestamise küsimustes ja Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmisel on stabiilsuse tagamiseks Ida‑Aasia piirkonnas väga oluline;

70.  tunnustab Hiina eesmärki arendada kestlikku majandust; rõhutab, et EL võib oma oskusteabega aidata kaasa Hiina majandusreformi programmi edendamisele; rõhutab, et Hiina on ELi peamine partner kliimamuutuste ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega võitlemisel; võtab eesmärgiks Hiinaga koostööd teha, et kiirendada kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe rakendamist;

71.  väljendab rahulolu Hiinas „ökoloogilise tsivilisatsiooni“ kontseptsiooni rakendamise algusest toimunud reformide üle; on seisukohal, et kohtutes valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele eristaatuse andmine, ametiisikute tegevuse keskkonnamõju hindamine ning suured investeeringud elektritransporti ja puhtasse energiasse on õige suunitlusega reformid;

72.  tunnustab Hiina 2016. aasta tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks; rõhutab Hiina ja ELi koostöö tähtsust võitluses selle ülemaailmse ohu vastu, kuna Hiinas tarbitakse igal aastal pool maailmas tarbitavatest antimikroobikumidest; nõuab loomade heaolu puudutavate sätete võtmist ELi ja Hiina kahepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse;

73.  võtab teadmiseks Hiina otsuse keelata tahkete jäätmete import, millega rõhutatakse toodete kavandamis-, tootmis-, parandamis-, korduskasutus- ja ringlussevõtuprotsessi tähtsust, erilise rõhuasetusega plastesemete tootmisele ja kasutamisele; tuletab meelde Hiina hiljutist katset keelata haruldaste muldmetallide eksport ja palub komisjonil ELi poliitika prioriteetide seadmisel arvesse võtta maailma majanduspiirkondade omavahelist seotust;

74.  on veendunud, et ühise ringmajandusstrateegia väljatöötamiseks oleks võimalik ELi ja ASEANi koostöös, milleks on olemas nii huvi kui ka vajadus; on kindel, et Hiina võiks selle algatuse edendamisel ASEANis tähtsat osa etendada;

75.  väidab, et Hiinale ja Euroopa Liidule on kasulik edendada oma majanduse kestlikkust ning arendada välja paljusektoriline ja kestlik ringbiomajandus;

76.  väljendab rahulolu kokkuleppega tõhustada teadus- ja innovatsioonialast koostööd seoses juhtalgatustega, mis puudutavad toitu, põllumajandust ja biotehnoloogiat, keskkonda ja kestlikku linnastumist, maismaatransporti, ohutumat ja keskkonnahoidlikumat lennundust ning keskkonna- ja tervishoiuvaldkonna biotehnoloogiaid, nagu lepiti kokku 2017. aasta juunis toimunud kolmandal innovatsioonikoostöö alasel dialoogil ja 2017. aasta oktoobris avaldatud vastavas ELi ja Hiina teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö tegevuskavas; kutsub ELi ja Hiinat üles neid pingutusi jätkama ning teadus- ja arendusprojektide tulemusi tegelikus elus rakendama;

77.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ja Hiina sõltuvad tugevalt fossiilkütustest ja nende arvele langeb kokku umbes kolmandik maailma fossiilkütuste tarbimisest, kusjuures Hiina on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostatud surmava välisõhusaaste tekitajate nimekirjas esikohal; rõhutab, et taastuvatest materjalidest valmistatud biomajandustoodetega kauplemise kasv võib aidata vähendada Hiina ja Euroopa Liidu majanduse sõltuvust fossiilkütustest; nõuab, et EL ja Hiina süvendaksid oma suhteid teistes kasvuhoonegaaside heite vähendamise valdkondades, nagu elektritransport, taastuvenergia ja energiatõhusus, jätkaksid ja laiendaksid pärast 2020. aastat ELi ja Hiina energiaalase koostöö tegevuskava täitmist ning tõhustaksid ühiseid pingutusi keskkonna- ja eriti kliimameetmete rahastamisvahendite loomisel; nõuab, et Hiina ja EL uuriksid ja teostaksid piiriüleste kõrgepinge‑alalisvoolu elektriülekandeliinide kavandamist ja arendamist taastuvenergia allikate kättesaadavamaks muutmiseks;

78.  soovitab ELil ja Hiinal jätkata partnerlussuhteid kestliku linnastumise küsimustes, muu hulgas puhta transpordi, õhukvaliteedi parandamise, ringmajanduse ja ökodisaini vallas; rõhutab uute keskkonnakaitsemeetmete vajalikkust, arvestades, et enam kui 90 % linnade õhus ei vasta PM2,5 kontsentratsioon riiklikele normidele ning et igal aastal sureb Hiinas enam kui miljon inimest õhusaastega seotud haigustesse;

79.  rõhutab ELi ja Hiina vastastikust huvi soodustada vähem CO2‑heidet tekitavat arengut ja lahendada kasvuhoonegaaside heitkoguste probleeme läbipaistvatel, avalikel ja hästireguleeritud energiaturgudel; on veendunud, et ELi ja Hiina strateegilised partnerlused on väärtuslikud Pariisi kokkuleppe täitmiseks ja tulemuslikuks võitluseks kliimamuutuste vastu; palub ELil ja Hiinal kasutada oma poliitilist kaalu Pariisi kokkuleppe, 2030. aasta säästva arengu tegevuskava ja säästva arengu eesmärkide täitmise edendamiseks ning nõuab koostöövalmidust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil ja ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil; kutsub mõlemaid osapooli üles võtma vastu ühisavalduse kliimameetmete kohta, mis näitaks nende ühist valmidust tõhusalt täita Pariisi kokkulepet ning aktiivselt osaleda 2018. aasta Talanoa dialoogis ja konventsiooniosaliste 24. konverentsil; soovitab mõlemal osapoolel rahvusvahelistel läbirääkimistel vastutustundlikult tegutseda, et aidata saavutada ülemaailmse soojenemise piiramise eesmärki tänu kummagi siseriiklikule kliimapoliitikale ja rahalistele maksetele, millega tuleks jõuda 2020. aastaks eesmärgini eraldada igal aastal leevendamis- ja kohanemismeetmete jaoks 100 miljardit USA dollarit;

80.  väljendab rahulolu selle üle, et Hiinas võeti 2017. aasta detsembris kasutusele üleriigiline saastekvootidega kauplemise süsteem; märgib ära Hiina ja ELi eduka koostöö süsteemi kasutuselevõtu ettevalmistusetapis; tunnustab Hiina juhtkonna tahet kasvuhoonegaaside heitkoguseid piirata ning ootab, milliseid tulemusi annab praegu käimasolev töö jälgimise, aruandluse ja kontrolliga, mis on süsteemi eduka toimimise jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab kogu majandussüsteemi hõlmavate meetmete tähtsust kliimamuutuste seisukohalt ning tervitab kavatsust laiendada süsteemi tööstussektoritele ja täiustada kauplemiskorda; kutsub ELi ja Hiinat üles jätkama koostööprojekti raames koostööd Hiina CO2‑turu arendamiseks, nii et sellest saaks tulemuslik vahend, mis annab mõjusad stiimulid heitkoguste piiramiseks ja kogu süsteemi jätkuvaks ühtlustamiseks ELi saastekvootidega kauplemise süsteemiga; kutsub mõlemaid osapooli üles propageerima teistes riikides ja piirkondades CO2 hinna kujundamise mehhanisme omaoskuste ja kogemuste najal, parimate tavade vahetamisega ja osalemisega koostöö sisseseadmises praeguste CO2 turgude vahel, nii et kujuneksid võrdsed tingimused;

81.  loodab, et Hiina suudab lahutada majanduskasvu keskkonnaseisundi halvenemisest, seob oma praegused üldstrateegiad bioloogilise mitmekesisuse kaitsega, aitab sellega täita ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, ning rakendab mõjusalt elevandiluuga kauplemise keeldu; tunnustab tööd, mida on tehtud ELi ja Hiina metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kahepoolse koostöö mehhanismi raames ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks maailmas; nõuab aga, et Hiina uuriks oma ulatuslikku dokumenteerimata puidukaubandust riikidega, kes on allkirjastanud metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevad vabatahtlikud partnerluslepingud;

82.  soovitab Hiinal vastu võtta kohustuslikud suunised välisriikides metsandusse tehtavate vastutustundlike investeeringute kohta, mida tuleb täita koostöös tarnijariikidega ja mis kaasavad Hiina ettevõtjad ebaseadusliku puidukaubanduse vastasesse võitlusse;

83.  väljendab rahulolu selle üle, et Hiina ja EL on allkirjastanud veepoliitika alase vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on tõhustada dialoogi veekaitset reguleerivate õigusaktide väljatöötamise ja täitmise tagamise küsimustes; toetab kindlalt 2017. aasta septembris avaldatud ning ELi ja Hiina poolt allkirjastatud Turu deklaratsiooni, milles rõhutatakse, et nõuetekohases veemajanduses tuleb tähtsustada ökoloogiat ja keskkonnahoidlikku arengut, veekaitset ja veeökosüsteemide taastamist; toonitab, et ELi ja Hiina veepoliitika-alase dialoogi alustamist käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum mitte ainult ei rikasta Hiina ja ELi strateegilise partnerluse sisu, vaid täpsustab ka koostöö suunda, ulatust, metoodikat ja rahastamise korda;

84.  peab komisjoni poolt rahastatud Euroopa ja Hiina organisatsioonide koostööprojekti (mis tehti teoks aastatel 2014–2017 tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi egiidi all) ülimalt tähtsaks, kuna see on võimaldanud hinnata Hiinas kehtivaid tuumaavarii ja kiirgusliku avariiolukorra ohjamise norme ja korda ning tõsta Hiina tuumatehnoloogia uurimisinstituudi võimekust, mis puudutab suuniste andmist raskete õnnetuste haldamiseks;

85.  soovitab Hiina ja Euroopa investoritel võtta vastu paremad ülemaailmsed sotsiaalse ja ökoloogilise vastutuse normid ning täiustada kõikjal maailmas oma kaevandustööstuse ohutusnõudeid; kinnitab, et Hiinaga toimuvatel läbirääkimistel laiaulatusliku investeerimislepingu sõlmimiseks peab Euroopa Liit toetama kestliku arengu algatusi ning selleks stimuleerima vastutustundlikke investeeringuid ning edendama põhilisi keskkonna- ja tööõiguse norme; palub Hiina ja Euroopa ametivõimudel kasutusele võtta stiimulid, mis paneksid Hiina ja Euroopa kaevandusfirmasid tegutsema arengumaades kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, ning soodustada investeeringuid teadmus- ja tehnosiirdevõimekusse ja kohaliku tööjõu värbamisse;

86.  tervitab 2017. aasta detsembris toimunud tippkohtumisel „Üks planeet“ tehtud Hiina avaldust, mis puudutab Hiinas tegutsevate ettevõtete keskkonnamõju ja Hiina välisinvesteeringute läbipaistvamaks muutmist; väljendab muret selle pärast, et sellistel taristuprojektidel nagu Hiina algatus „One Belt, One Road“ võib olla kahjulik mõju kliimale ja keskkonnale ning nende mõjul võib kasvada fossiilkütuste kasutamine teistes taristute arendamisse kaasatud või sellest mõjutatud riikides; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid kõigi nimetatud algatusega seotud koostööprojektide keskkonnamõju hindamise ning lisaksid neisse projektidesse kestlikkusklauslid; nõuab, et asjaomaste riikide ja kolmandate osapoolte esindajatest moodustataks ühiskomitee keskkonna- ja kliimamõjude üle järelevalve tegemiseks; tunnustab komisjoni ja Euroopa välisteenistuse algatust ELi ja Aasia ühenduvusstrateegia koostamiseks 2018. aasta esimesel poolel; nõuab, et strateegia peaks sisaldama tugevaid kestlikkuse, keskkonnakaitse ja kliimameetmetega seonduvaid kohustusi;

87.  tunnustab Hiina edu toiduohutusnõuete karmistamisel, millel on suur tähtsus Hiina tarbijate kaitsmisel ja toidualaste pettuste ärahoidmisel; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamine on oluline samm Hiina tarbijakultuuri taseme tõstmisel;

88.  soovitab Hiina ja Euroopa politsei- ja õiguskaitseasutustel võtta ühiselt meetmeid ebaseaduslike uimastite ekspordi kontrollimiseks ja vahetada jälitusteavet uimastikaubanduse kohta – vahetada üksikisikute ja kuritegelike võrgustike tuvastamiseks vajalikku teavet; märgib, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aruande „Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2017: arengud ja suundumused“ kohaselt pärineb suur osa Euroopasse toodavatest psühhoaktiivsetest ainetest Hiinast ning sealsed keemia- ja farmaatsiafirmad toodavad suurtes kogustes uusi aineid, mis toimetatakse Euroopasse, kus need töödeldakse valmistoodeteks, pakendatakse ja maha müüakse;

89.  tunnistab, et põudade ja muude loodusõnnetuste tõttu on perekondi ja üksikisikuid oma elukohtadest lahkunud ning sellele vastuseks on Hiina ametivõimud kavandanud mitmeid ulatuslikke elanike ümberasustamise projekte; väljendab muret Ningxia piirkonnast saabuvate teadete pärast, milles räägitakse uute linnade arvukatest probleemidest ja ümberasumisest keelduvate inimeste karistamisest; väljendab muret keskkonnakaitsjate vahistamise, kohtu alla andmise ja neile karistuste määramise pärast ning selle pärast, et Hiina järelevalveasutused kontrollivad üha rangemalt riigis registreeritud valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone;

90.  kutsub Hiinat üles laiendama õiguskaitsetegevust Hiina kalalaevade jätkuva ebaseadusliku kalapüügi lõpetamiseks välisriikide vetes, näiteks Korea läänepoolsetes vetes, Ida‑Hiina ja Lõuna‑Hiina merel, India ookeanil ja koguni Lõuna‑Ameerikas;

91.  kutsub Hiina eksportööre ja Euroopa importijaid vähendama mürgiste jääkide sisaldust Hiinas valmistatud rõivastes ning kehtestaksid vastavad nõuetekohased kemikaalide haldamise eeskirjad ja loobuksid järkjärgult tekstiilitoodetes tina, nonüülfenooletoksülaatide, ftalaatide, perfluoritud ühendite, formaldehüüdi ja teiste mürgiste ainete kasutamisest;

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele, Hiina Rahvakongressile, Taiwani valitsusele ja Taiwani seadusandlikule Yuanile.

(1) EÜT L 250, 19.9.1985, lk 2.
(2) EÜT L 6, 11.1.2000, lk 40.
(3) https://www.iom.int/migration-and-climate-change
(4) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 1.
(5) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 33.
(6) ELT C 36, 29.1.2016, lk 123.
(7) ELT C 93, 24.3.2017, lk 93.
(8) ELT C 443, 22.12.2017, lk 83.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0024.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493.
(11) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 219.
(12) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 132.
(13) ELT C 36, 29.1.2016, lk 126.
(14) ELT C 181, 19.5.2016, lk 45.
(15) ELT C 181, 19.5.2016, lk 52.
(16) ELT C 399, 24.11.2017, lk 92.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0495.
(18) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 121.
(19) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 69.
(20) ELT C 468, 15.12.2016, lk 208.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0505.
(22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0308.
(24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0014.
(25) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 59.
(26) Y. Zhen, J. Pan, X. Zhang. „Relocation as a policy response to climate change vulnerability in Northern China“ (Ümberpaigutamine kui kliimamuutustest tingitud ohtude leevendamise abinõu Põhja-Hiinas). ISSC ja UNESCO 2013. World Social Science Report 2013. Changing Global Environments, lk 234–241.

Viimane päevakajastamine: 10. juuli 2019Õigusalane teave