Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2035(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0262/2018

Esitatud tekstid :

A8-0262/2018

Arutelud :

PV 12/09/2018 - 14
CRE 12/09/2018 - 14

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0352

Vastuvõetud tekstid
PDF 163kWORD 63k
Neljapäev, 13. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses
P8_TA(2018)0352A8-0262/2018

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses (2018/2035(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta aruannet oksüdantide toimel laguneva plasti, sealhulgas oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise keskkonnamõju kohta (COM(2018)0035),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ja talituste töödokumenti ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032),

–  võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), eeskätt eesmärki kehtestada tootepõhisemad ja horisontaalsemad nõuded sellistes valdkondades nagu vastupidavus, parandatavus, ajakohastatavus, demonteerimisega arvestav disain ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsus,

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849 (millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850 (millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851 (millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/720 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(6) (edaspidi „ökodisaini direktiiv“), ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020(7),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2017. aasta järeldusi „Ökoinnovatsioon: ringmajandusele ülemineku võimaldamine“,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2017. aasta oktoobri eriuuringut nr 468 „Euroopa kodanike suhtumine keskkonda“,

–  võttes arvesse kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal ÜRO säästva arengu tippkohtumisel,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(8),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(9),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni ookeanide rahvusvahelise majandamise kohta: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide kontekstis(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A8‑0262/2018),

A.  arvestades, et plast on kõikides väärtusahelates ulatuslikult kasutatav väärtuslik materjal, mis toob meie ühiskonnale ja majandusele kasu, kui seda kasutatakse ja hallatakse vastutustundlikult;

B.  arvestades, et plasti praegustel tootmis-, kasutamis- ja kõrvaldamisviisidel on keskkonna, kliima ja majanduse seisukohast väga tõsised puudused ning need võivad avaldada kahjulikku mõju nii inimeste kui ka loomade tervisele; arvestades, et seetõttu on peamine väljakutse toota ja kasutada plasti vastutustundlikult ja säästvalt, et vähendada plastijäätmete teket ja vähendada võimaluse korral plastis ohtlike ainete kasutamist; arvestades, et seejuures on oluline roll teadusuuringutel ja innovatsioonil, milles keskendutakse uutele tehnoloogialahendustele ja alternatiividele;

C.  arvestades, et need puudused valmistavad üldsusele suurt muret, kuna 74 % ELi kodanikest on väljendanud rahulolematust plasti tervisemõju üle ja 87 % on väitnud, et nad tunnevad muret plasti keskkonnamõju pärast;

D.  arvestades, et praegust poliitilist impulssi tuleks kasutada üleminekuks säästvale plasti ringmajandusele, milles peetakse esmatähtsaks plastijäätmete tekke vältimist kooskõlas jäätmehierarhiaga;

E.  arvestades, et mitu liikmesriiki on juba võtnud siseriiklikke seadusandlikke meetmeid, et keelustada mikroplast, mida lisatakse tahtlikult kosmeetikatoodetele;

F.  arvestades, et Euroopa riigid on varem plastijäätmeid eksportinud, muu hulgas riikidesse, kus ebapiisavad jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusüsteemid põhjustavad keskkonnakahju ning seavad ohtu kohalike kogukondade, eelkõige jäätmekäitlejate tervise;

G.  arvestades, et plastijäätmed on probleemiks kogu maailmas ja selle probleemi lahendamiseks tuleb teha koostööd rahvusvahelisel tasandil; arvestades, et EL on võtnud kohustuse täita ÜRO säästva arengu eesmärgid, millest mitmel on oluline tähtsus plasti säästva tarbimise ja tootmise seisukohast, et piirata selle mõju mere- ja maismaakeskkonnale;

H.  arvestades, et 2015. aastal ulatus ülemaailmne plasti aastane toodang 322 miljoni tonnini ja järgmise 20 aasta jooksul on oodata selle kahekordistumist;

I.  arvestades, et ELis tekib igal aastal 25,8 miljonit tonni plastijäätmeid;

J.  arvestades, et ELis kogutakse ringlussevõtuks vaid 30 % plastijäätmetest; arvestades, et vaid 6 % turule lastud plastist on toodetud ringlussevõetud plastist;

K.  arvestades, et plastijäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise määr on endiselt kõrge (vastavalt 31 % ja 39 %);

L.  arvestades, et umbes 95 % plastist pakkematerjali väärtusest läheb praegu majanduse jaoks kaotsi, tekitades aastas kahjumi, mis jääb vahemikku 70–105 miljardit eurot;

M.  arvestades, et ELis on kehtestatud sihttase, mille kohaselt tuleks 2030. aastaks võtta ringlusse 55 % plastpakenditest;

N.  arvestades, et plasti ringlussevõtul on märkimisväärne kliimaalane kasu, mis väljendub CO2‑heite vähenemises;

O.  arvestades, et globaalselt satub igal aastal maailma ookeanidesse 5–13 miljonit tonni plasti ning hinnangute kohaselt on praeguseks ookeanides plasti rohkem kui 150 miljonit tonni;

P.  arvestades, et igal aastal satub ELi meredesse ja ookeanidesse 150 000–500 000 tonni plastijäätmeid;

Q.  arvestades, et ÜRO poolt tsiteeritud uuringute kohaselt on juhul, kui midagi ette ei võeta, ookeanides 2050. aastaks rohkem plasti kui kalu;

R.  arvestades, et plast moodustab 85 % rannaprügist ja rohkem kui 80 % mereprügist;

S.  arvestades, et ookeanidest, alates Vaikse ookeani prügisaarest, mis hõlmab vähemalt 79 000 tonni plasti, mis triivib rohkem kui 1,6 miljoni ruutkilomeetri suurusel alal, kuni maakera äärepoolseimate aladeni, näiteks süvameri ja Arktika, võib leida praktiliselt igat liiki plastmaterjali;

T.  arvestades, et mereprügi kahjustab ka majandustegevust ja inimese toiduahelat;

U.  arvestades, et 90 % kõikidest merelindudest neelab alla plastiosakesi;

V.  arvestades, et ei ole veel teada, milline on plastijäätmete kogumõju taimedele, loomadele ja inimtervisele; arvestades, et dokumenteeritud on katastroofilised tagajärjed mereelustikule, kuna igal aastal hukkub ookeanides plastiprügi tõttu rohkem kui 100 miljonit merelooma;

W.  arvestades, et mereplasti probleemi vastu võitlemise lahendusi ei saa käsitleda üldisest plastistrateegiast lahus; arvestades, et kalanduskontrolli määruse(11) artikkel 48, milles on sätestatud meetmed kaotatud püügivahendite tagasitoomise edendamiseks, on samm õiges suunas, kuid on liiga piiratud ulatusega, arvestades, et liikmesriikidel on lubatud selle kohustuse täitmisest välja arvata valdav enamik kalalaevu ja et aruandluse nõuete rakendamine on endiselt puudulik;

X.  arvestades, et Euroopa territoriaalse koostöö rahalisi vahendeid kaalutakse kasutada Aadria mere projektide jaoks, näiteks uute haldusvahendite ja heade tavade toetuseks, mille eesmärk on vähendada püügivahendite mahajätmist ja võimaluse korral see lõpetada ning anda kalalaevastikele uus roll nn merevalvuritena;

Y.  arvestades, et liikmesriigid on kirjutanud alla rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL) ja peaksid püüdma selle sätteid täies ulatuses rakendada;

Z.  arvestades, et varipüük toimub siis, kui mereloomad jäävad kinni kaotatud või mahajäetud mittebiolagunevatesse nakkevõrkudesse, lõkspüünistesse või jadaõngedesse, takerduvad neisse, saavad neis vigastada, jäävad neis nälga ning surevad nende tõttu; arvestades, et varipüügi nähtust põhjustab püügivahendite kaotamine ja mahajätmine; arvestades, et kalanduskontrolli määruses nõutakse kohustuslikku püügivahendite märgistamist ning kaotatud püügivahenditest teavitamist ja nende tagasitoomist; arvestades, et mõned kalurid toovad seetõttu merelt kättesaadud kaotatud võrke omal algatusel sadamasse tagasi;

AA.  arvestades, et kuigi on raske täpselt hinnata, kui suur osa mereprügist on põhjustatud vesiviljelusest, moodustavad plast ja mikroplast mereprügist hinnanguliselt 80 % ning ligikaudu 20–40 % sellest merre sattunud plastiprügist on osaliselt seotud inimeste tegevusega merel, sealhulgas kauba- ja merematkelaevadega, ning ülejäänu on tingitud inimeste tegevusest maismaal, ning arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutise uuringu(12) andmetel on umbes 10 % mereprügist pärit kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahenditest; arvestades, et kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahendid moodustavad merre sattunud plastiprügi ühe koostisosa ning et hinnanguliselt 94 % ookeani sattunud plastist jõuab merepõhja, mistõttu tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kasutada selleks, et kaasata kalurid otseselt nn mereprügi püüdmise kavadesse, makstes neile selle eest tasu või pakkudes muid rahalisi või materiaalseid stiimuleid;

AB.  arvestades, et ELis satub igal aastal keskkonda umbes 75 000–300 000 tonni mikroplasti, kaasa arvatud mikroplast, mida lisatakse tahtlikult plasttoodetele, mikroplast, mis vabaneb toodete kasutamise ajal, ja mikroplast, mis tekib plasttoodete lagunemisel;

AC.  arvestades, et mikroplast ja nanoosakesed tekitavad avaliku poliitika jaoks konkreetseid probleeme;

AD.  arvestades, et mikroplasti leidub 90 % pudeliveest;

AE.  arvestades, et teretulnud on komisjoni palve, et Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) uuriks teaduslikku alust, mis võimaldaks piirata tarbijakasutuseks või kutsealaseks kasutuseks ette nähtud toodetele tahtlikult lisatava mikroplasti kasutamist;

AF.  arvestades, et teretulnud on komisjoni palve, et ECHA koostaks ettepaneku oksüdantide toimel laguneva plasti võimaliku piiramise kohta;

AG.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt kohaldatakse uute omavahendite kehtestamise suhtes seadusandlikku erimenetlust, mis eeldab liikmesriikide ühehäälset otsust ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist;

Üldised märkused

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028) üle, mis on samm edasi ELi lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminekul; tunnistab, et plastil on meie majanduses ja igapäevaelus kasulik roll, kuid sel on samal ajal ka märkimisväärsed puudused; on seisukohal, et peamine väljakutse seisneb seetõttu kogu väärtusahelas plasti säästvalt haldamises ning järelikult plasti tootmise ja kasutamise viisi muutmises nii, et selle väärtus jääks majanduses alles, kuid et seejuures ei kahjustataks keskkonda, kliimat ega rahvatervist;

2.  rõhutab, et plastijäätmete ennetav vältimine, nagu see on määratletud jäätmete raamdirektiivis, peaks kooskõlas jäätmehierarhiaga olema peamine prioriteet; on lisaks seisukohal, et plasti ringlussevõtu tulemuslikkuse märkimisväärne suurendamine aitab ühtlasi oluliselt toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning kaitsta keskkonda ja rahvatervist; palub, et kõik sidusrühmad suhtuksid hiljuti Hiina kehtestatud plastijäätmete impordikeeldu kui võimalusse investeerida plastijäätmete vältimisse, sealhulgas korduskasutamise ja ringmajandusel põhineva tootedisaini soodustamise abil, ning investeerida ELis tipptasemel kogumis-, sorteerimis- ja ringlussevõturajatistesse; on veendunud, et sellealaste parimate tavade vahetamine on oluline, eelkõige VKEde jaoks;

3.  on veendunud, et plastistrateegia peaks ühtlasi toimima võimendusvahendina, mille eesmärk on soodustada uusi, arukaid, säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid äri-, tootmis- ja tarbimismudeleid, mis hõlmavad kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärgiga nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) kogu väärtusahelat ja mille raames toimub ka väliskulude sisestamine; palub komisjonil tugevdada sellel eesmärgil selgeid seoseid liidu jäätme-, kemikaali- ja tootepoliitika vahel, töötades selleks muu hulgas välja mürgivabad materjalitsüklid, nagu on sätestatud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

4.  palub komisjonil kehtestada 2020. aasta järgseks perioodiks ringmajandus- ja biomajanduspoliitika, mille aluseks on tugev teadusuuringute ja innovatsiooni sammas, ning tagada uues mitmeaastases finantsraamistikus vajalike kulukohustuste kättesaadavuse; rõhutab eelkõige, kui tähtsad on teadusuuringud selleks, et töötada välja innovatiivseid lahendusi ning mõista makro-, mikro- ja nanoplasti mõju ökosüsteemidele ja inimtervisele;

5.  rõhutab, et plastmaterjale on erinevaid ja need leiavad erineval viisil rakendust, mistõttu on eri väärtusahelate jaoks vaja vastavalt kohandatud ja sageli tootepõhist lähenemisviisi koos erinevate lahendustega, milles võetakse arvesse keskkonnamõju, olemasolevaid alternatiive, kohalikku ja piirkondlikku nõudlust ning millega tagatakse funktsionaalsete vajaduste rahuldamine;

6.  rõhutab, et edu ja niisuguse tulemuse saavutamiseks, mis on kasulik majandusele, keskkonnale, kliimale ja tervisele, on vaja kogu väärtusahela ulatuses kõikide sidusrühmade, sealhulgas tarbijate ühist ja kooskõlastatud tegevust;

7.  toonitab, et jäätmetekke vähendamise suhtes kehtib ühisvastutus ning et endiselt seisneb oluline proovikivi selles, kuidas muuta plastijäätmete pärast tuntav üldine mure avalikuks kohustuseks; rõhutab asjaolu, et uute tarbimisharjumuste kujundamisel, millega ajendatakse tarbijaid oma käitumist muutma, on seejuures keskne tähtsus; nõuab, et ulatuslikumalt suurendataks tarbijate teadlikkust plastijäätmete tekitatava reostuse mõjust ning jäätmetekke vältimise ja nõuetekohase jäätmekäitluse ning olemasolevate alternatiivide tähtsusest;

Ringlussevõttu võimaldava disaini asendamine ringmajandusest lähtuva disainiga

8.  palub, et liikmesriikide pädevad asutused tagaksid kogu tooteid ja jäätmeid käsitleva õigustiku täieliku ja kiire rakendamise ning jõustamise; juhib tähelepanu asjaolule, et ELis kogutakse ringlussevõtuks vaid 30 % plastijäätmetest, mis põhjustab tohutut ressursside raiskamist; rõhutab, et hiljemalt 2030. aastal ei võeta plasti enam prügilatesse vastu ning liikmesriigid peavad oma plastijäätmeid käitlema direktiivi 2008/98/EÜ sätete kohaselt; kordab, et liikmesriigid peaksid kasutama majanduslikke vahendeid ja muid meetmeid, et pakkuda stiimuleid jäätmehierarhia kohaldamiseks; rõhutab, kui tähtsad on liigiti kogumise ja sorteerimise rajatised, et võimaldada kõrge kvaliteediga ringlussevõttu ja edendada kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõttu;

9.  palub sektori kõikidel sidusrühmadel alustada nüüd konkreetsete meetmete võtmist, et tagada, et hiljemalt 2030. aastaks on kõik plastpakendid kulutõhusal viisil korduskasutatavad või ringlusse võetavad, siduda oma kaubamärgi identiteet säästvate ja ringmajandusel põhinevate ärimudelitega ning kasutada oma turundusjõudu selleks, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama arengusuundumusi, edendama parimaid tavasid ning kontrollima keskkonnaväiteid, et hoida ära nn rohepesu;

10.  on veendunud, et kodanikuühiskond peaks olema nõuetekohaselt kaasatud ja teda tuleks nõuetekohaselt teavitada, et ta saaks panna sektori selle kohustuste ja eesmärkide täitmise eest vastutama;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma kohustuse vaadata 2020. aasta lõpuks läbi pakendite ja pakendijäätmete direktiivis sätestatud olulised nõuded ja neid tugevdada, võttes seejuures arvesse eri pakkematerjalide vastavaid omadusi olelusringi hinnangute alusel ning pöörates erilist tähelepanu vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile; palub komisjonil esitada selged, rakendatavad ja tulemuslikud nõuded, sealhulgas nõuded korduskasutatava ja ringlussevõetava plastpakendi kulutõhusa kasutamise ning ülemäärase pakendikasutuse kohta;

12.  palub komisjonil muuta ka muul kui pakendamise eesmärgil kasutatavate plasttoodete puhul ressursitõhusus ja ringluspõhisus üldpõhimõteteks, hõlmates ühtlasi tähtsat rolli, mida võivad omada ringluspõhised materjalid, tooted ja süsteemid; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada muu hulgas laiendatud tootjavastutusega, tootestandardite väljatöötamisega, olelusringi hinnangute koostamisega, ökodisaini käsitleva õigusraamistiku laiendamisega kõikidele peamistele plasttoodete rühmadele, ökomärgist käsitlevate normide vastuvõtmisega ja toote keskkonnajalajälje leidmise meetodi rakendamisega;

Ringlussevõetud plasti jaoks tõelise ühtse turu loomine

13.  märgib, et ringlussevõetud plasti vähesel kasutamisel ELis on mitu põhjust, muu hulgas fossiilkütuse madal hind, mis on osaliselt tingitud subsiidiumidest, usaldusepuudus ja kvaliteetse toorme nappus; rõhutab, et ringmajandusele ülemineku tagamiseks on vaja stabiilset teisese toorme siseturgu; palub komisjonil kõrvaldada takistused sellel turul ja luua võrdsed tingimused;

Kvaliteedistandardid ja tõendamine

14.  palub, et komisjon esitaks kiiremas korras ettepaneku kvaliteedistandardite kohta, et suurendada usaldust ja luua stiimulid teisese plasti turu jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nende kvaliteedistandardite väljatöötamisel arvesse ringlussevõtu eri tasemeid, mis sobivad eri toodete funktsionaalsusega, kaitstes samal ajal rahvatervist, toiduohutust ja keskkonda; palub komisjonil tagada ringlussevõetud materjalide ohutu kasutamine toiduga kokku puutuvates materjalides ja ergutada innovatsiooni;

15.  palub komisjonil arvesse võtta parimaid tavasid, millel on sõltumatu kolmanda isiku sertifikaat, ja ergutada ringlussevõetud materjalide sertifitseerimist, sest kontrollimine on hädavajalik, et suurendada nii tööstuse kui ka tarbijate usaldust ringlussevõetud materjalide vastu;

Ringlussevõetud materjal

16.  palub kõigil sektoris osalejatel muuta ringlussevõetud plasti kasutamise kohta võetud avalik kohustus ametlikuks lubaduseks ning võtta konkreetseid meetmeid;

17.  usub, et kuna teisese toorme turg veel ei toimi, võib teisese toorme kasutuselevõtu ergutamiseks vaja minna kohustuslikke eeskirju ringlusmaterjali kohta; palub komisjonil kaaluda minimaalse ringlusmaterjalisisalduse nõuete kehtestamist konkreetsete ELi turule viidavate plasttoodete kohta, järgides samas toiduohutusnõudeid;

18.  kutsub liikmesriike üles kaaluma ringlusmaterjali sisaldavatele toodetele vähendatud käibemaksu kehtestamist;

Ringmajanduse hanked

19.  rõhutab, et hange on ringmajandusele üleminekul oluline vahend, kuna see võimaldab edendada ärimudelites innovatsiooni ning toetada ressursitõhusaid tooteid ja teenuseid; rõhutab sellega seoses kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli; palub komisjonil luua ringmajanduse riigihangete üleeuroopaline õppevõrgustik, et katseprojektidega saadud kogemustest õppust võtta; on veendunud, et selline vabatahtlik tegevus peaks looma eeltingimused siduvate eeskirjade kehtestamiseks ringmajanduse riigihangete kohta, lähtudes paikapidavast mõjuhinnangust;

20.  kutsub liikmesriike üles järk-järgult loobuma kõigist kohatutest stiimulitest, mis takistavad suurima võimaliku plastide ringlussevõtu määra saavutamist;

Jäätmete ja kemikaalide seos

21.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tõhustama imporditud materjalide ja toodete kontrollimist, et tagada kemikaale ja tooteid käsitlevate ELi õigusaktide täitmine ja jõustamine;

22.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi resolutsioonile ringmajanduse paketi rakendamise ning võimaluste kohta kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks“;

Plastijäätmete tekke vältimine

Ühekordselt kasutatav plast

23.  märgib, et ühekordselt kasutatava plasti kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks ei ole imerohtu, ning on veendunud, et selle keeruka probleemi lahendamiseks on sellepärast vaja nii vabatahtlikke kui ka õiguslikke meetmeid, samuti muutust tarbijate teadlikkuses, käitumises ja osalemises;

24.  võtab teadmiseks mõnes liikmesriigis juba võetud meetmed ja kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku konkreetse õigusraamistiku kohta, milles käsitletakse teatavate plasttoodete, eelkõige ühekordselt kasutatavate plastide keskkonnamõju vähendamist; on seisukohal, et see ettepanek peaks aitama oluliselt vähendada mereprahti, millest üle 80 % on plast, aidates sellega kaasa säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärgile, mille kohaselt igasugust merereostust tuleb vältida ja märgatavalt vähendada;

25.  peab oluliseks, et kõnealune raamistik pakuks liikmesriikide pädevatele asutustele ulatuslikke meetmeid, mis oleksid kooskõlas ühtse turu terviklikkuse põhimõttega, avaldaksid reaalset positiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning tagaksid tarbijatele vajaliku funktsionaalsuse;

26.  mõistab, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete vähendamine ja nende kasutamise piiramine võib luua võimalusi kestlikuks äritegevuseks;

27.  osutab käimasolevale tööle kõnealuse ettepanekuga seotud seadusandliku tavamenetluse raames;

28.  rõhutab, et jäätmete ulatusliku kogumise ja ringlussevõtu saavutamiseks ning plastprügi hulga vähendamiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemid, kus rakendatakse eristavaid tasusid, tagatisraha süsteemid ja üldsuse teadlikkuse suurendamine; võtab teadmiseks liikmesriikides kehtestatud erinevate süsteemide eelised ja kasu, mida parimate tavade jagamine võib liikmesriikidele anda; rõhutab, et rakendatava süsteemi valimine jääb liikmesriigi pädeva asutuse pädevusse;

29.  väljendab heameelt asjaolu üle, et direktiiviga 94/62/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama 2024. aasta lõpuks kõigi pakendite suhtes kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, ja kutsub komisjoni üles hindama võimalust laiendada nimetatud kohustust teistele plasttoodetele vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 8 ja 8a;

30.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku (COM(2018)0325) Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete alusel määrataval panusel; rõhutab, et võimaliku panuse suunav mõju peab olema jäätmehierarhiaga kooskõlas; seetõttu rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada jäätmetekke vältimist;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühinema kilekotireostuse vähendamise rahvusvahelise koalitsiooniga, mis moodustati 2016. aasta novembris Marrakechis kliimamuutuste konverentsil COP 22;

32.  on veendunud, et supermarketitel on ühekordselt kasutatava plasti vähendamisel ELis oluline roll; tervitab selliseid algatusi nagu plastivabad supermarketiriiulid, mis annab kaubanduskeskustele võimaluse katsetada plastpakendite alternatiivina kompostitavaid biomaterjale;

33.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv sadama vastuvõtuseadmete kohta (COM(2018)0033), mille eesmärk on oluliselt vähendada kalurite koormust ja kulusid püügivahendite ja plastijäätmete tagasitoomisel sadamasse; rõhutab, et kaluritel võiks olla oluline roll, eelkõige saaksid nad püügitegevuse käigus merel plastijäätmeid koguda ja need nõuetekohaseks jäätmekäitluseks tagasi sadamasse tuua; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid seda tegevust motiveerima, nii et kalurilt ei nõutaks nende jäätmete töötlemise eest tasu;

34.  peab kahetsusväärseks, et kalanduskontrolli määruse artikli 48 lõikes 3 sätestatud kaotatud püügivahendi tagasitoomise ja teavitamise kohustuse rakendamist ei kaasatud komisjoni 2017. aasta hindamis- ja rakendamisaruandesse; rõhutab vajadust üksikasjalikult hinnata kalanduskontrolli määruse nõuete rakendamist püügivahendite kohta;

35.  palub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi toetada merelt prügi korjamise plaane, võimaluse korral kalalaevade osavõtul, ning näha ette mereprügi vastuvõtmise ja kõrvaldamise rajatised sadamates ja olelusringi lõppu jõudnud võrkude ringlussevõtu süsteem; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama FAO vabatahtliku juhendi soovitusi püügivahendite märgistamise kohta ning tegema kalandussektoriga tihedat koostööd võitluses varipüügi vastu;

36.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tõhustama mereplasti kohta andmete kogumist, luues ja võttes kasutusele kogu ELi hõlmava kohustusliku digitaalse aruandlussüsteemi üksikute kalalaevade kaotatud püügivahendite leidmiseks, mis hõlbustaks nende tagasitoomist, jagades Kalanduskontrolli Ameti hallatavas Euroopa andmebaasis piirkondlike andmebaaside andmeid, või kujundama ELi meresõiduohutuse teabevahetusesüsteemi (SafeSeaNet) kogu liitu hõlmavaks kasutajasõbralikuks süsteemiks, mis võimaldab kaluritel kaotatud püügivahenditest teada anda;

37.  rõhutab, et liikmesriikidel on vaja rohkem pingutada, et välja töötada strateegiad ja kavad püügivahendite hülgamise vähendamiseks merel, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste, struktuurifondide ja Euroopa territoriaalse koostöö raames antava toetuse ning vajaliku aktiivse piirkondliku kaasatuse kaudu;

Bioplast, biolagunevus ja kompostimine

38.  toetab kindlalt komisjoni selgete täiendavate standardite, ühtlustatud eeskirjade ja määratluste esitamisel biotoorainel põhineva koostise, biolagunevuse (lähteaine sõltumatu omadus) ja kompostitavuse kohta, et kõrvaldada vääritimõistmised ja arusaamatused ning anda tarbijatele selget teavet;

39.  rõhutab, et jätkusuutliku biomajanduse edendamine võib aidata vähendada Euroopa sõltuvust imporditud toorainest; tõstab esile biopõhise ja biolaguneva plasti potentsiaalset rolli seal, kus see on osutunud kogu olelusringi seisukohast kasulikuks; on seisukohal, et biolagunevust tuleb hinnata vastavates tegelikes tingimustes;

40.  rõhutab, et biolagunevad ja kompostitavad plastid võivad toetada ringmajandusele üleminekut, kuid neid ei saa pidada mereprügi vähendamise vahendiks, samuti ei tohiks need õigustada tarbetut ühekordset kasutamist; palub seetõttu komisjonil koostada selged kriteeriumid biolagunevast plastist koosnevate kasulike toodete ja rakenduste kohta, kaasa arvatud pakendamine ja põllumajanduslikud rakendused; nõuab täiendavat teadus- ja arendustegevusse investeerimist selles valdkonnas; rõhutab, et biolagunevat ja mitte-biolagunevat plasti tuleb nõuetekohase jäätmehoolduse huvides käidelda erinevalt;

41.  rõhutab, et bioressursipõhine plast pakub lähteainete osalise diferentseerimise võimalust, ning nõuab sellega seoses täiendavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; võtab teadmiseks, et innovaatilised bioressursipõhised materjalid on juba turul saadaval; rõhutab, et asendusmaterjale tuleb käsitleda neutraalselt ja võrdselt;

42.  nõuab, et oksüdantide toimel lagunev plast ELis 2020. aastaks täielikult keelustataks, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu;

Mikroplast

43.  palub komisjonil kehtestada 2020. aastaks mikroplastide kasutamise keeld kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodetes, pesu- ja puhastusvahendites; palub ECHA‑l olukorda hinnata ja vajaduse korral ette valmistada keeld kasutada mikroplasti, mida lisatakse teadlikult muudele toodetele, võttes arvesse ka seda, kas on olemas sobivad alternatiivid;

44.  palub komisjonil kehtestada tooteid käsitlevates õigusaktides miinimumnõuded, et märkimisväärselt vähendada mikroplasti keskkonda sattumist selle allikatest, näiteks tekstiilidest, rehvidest, värvidest ja sigaretikonidest;

45.  võtab teadmiseks programmi „Operation Clean Sweep“ ja plastgraanulite kao vältimise algatuste hea tava; usub, et neid algatusi saaks korrata ka ELi ja ülemaailmsel tasandil;

46.  palub, et komisjon vaataks veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi praeguse toimivuskontrolli raames läbi makro- ja mikroplasti allikate, leviku, käitumise ning mõju küsimused seoses reovee puhastamise ja sademevee käitlemisega; palub ühtlasi, et liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon tagaksid asulareovee puhastamise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi täieliku rakendamise ja täitmise; palub komisjonil toetada reoveesette töötlemise ja veepuhastustehnoloogia uurimist;

Teadusuuringud ja innovatsioon

47.  väljendab heameelt komisjoni teate üle, et programmi „Horisont 2020“ raames investeeritakse täiendavalt 100 miljonit eurot, et suunata investeeringuid ressursitõhusatesse ja ringsetesse lahendustesse, näiteks ennetus- ja kavandamisvõimalused, lähteainete mitmekesistamine ja uuenduslikud ringlussevõtutehnoloogiad, nagu molekulaarne ja keemiline ringlussevõtt, samuti mehaanilise ringlussevõtu parandamine; juhib tähelepanu idufirmade uuenduspotentsiaalile selles valdkonnas; toetab materjaliringlust käsitleva strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava koostamist, milles pööratakse erilist tähelepanu plastile ja plasti sisaldavale materjalile ka mujal kui pakendites, et programmi „Euroopa horisont” raames tulevasi rahastamisotsuseid suunata; märgib, et erainvesteeringute võimendamiseks on vaja piisavalt vahendeid; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata ringmajandusele üleminekut kiirendada;

48.  rõhutab digitaalarengu tegevuskava ja ringmajanduse tegevuskava ühendamise tugevat potentsiaali; rõhutab vajadust kõrvaldada innovatsiooni regulatiivsed takistused ning kutsub komisjoni üles uurima võimalikke ELi innovatsioonitehinguid kooskõlas plastistrateegias seatud eesmärkide ja laiema ringmajanduse tegevuskavaga;

49.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles toetama innovatiivsete kalapüügivahendite kasutamist, julgustades kalureid vanu võrke välja vahetama ja varustama kasutusel olevad võrgud nutitelefonirakendustega ühendatud võrgujälgimisvahendite ja anduritega, kasutama raadiosagedustuvastuse kiipe ning varustama laevad jälgimisseadmetega, et kaptenitel oleks oma võrkude asukohast parem ülevaade ja et nad need vajaduse korral üles leiaksid; võtab teadmiseks, et tehnoloogia võib aidata plastijäätmete merresattumist vältida;

50.  nõuab, et programm „Euroopa horisont“ hõlmaks ka plastivaba ookeani algatust, et kasutada innovatsiooni merekeskkonda jõudva plastikoguse vähendamiseks ja ookeanides leiduva plasti kogumiseks; kordab oma üleskutseid võidelda mereprahi vastu (sealhulgas suurendades ookeanide tundmist ning teadlikkust plastireostuse ja muude mereprahiliikide tekitatud keskkonnaohtudest ning korraldades puhastuskampaaniaid, nagu prahikogumine merel ja randade puhastamine), millele osutatakse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatises „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049); nõuab, et EL alustaks mereprahi teemal poliitilist dialoogi, kus osaleksid poliitiliste otsuste tegijad, sidusrühmad ja eksperdid;

Üleilmsed meetmed

51.  kutsub ELi üles aktiivselt osalema plasti käsitleva üleilmse protokolli väljatöötamisel ning tagama, et nii ELi kui ka maailma tasandil võetud mitmesuguste kohustuste täitmist oleks võimalik ühtsel ja läbipaistval viisil jälgida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt osalema ÜRO Keskkonnaassamblee 2017. aasta detsembris moodustatud töörühmas, mille ülesanne on kavandada rahvusvahelisi meetmeid mereprügi ja mikroplasti vastu võitlemiseks; rõhutab, et plastijäätmete ja jäätmekäitlussuutlikkuse teemad peavad kuuluma ELi välispoliitilisse raamistikku, võttes arvesse, et suur osa ookeanides leiduvatest plastijäätmetest pärineb Aasia ja Aafrika riikidest;

52.  kutsub kõiki ELi institutsioone koostöös ELi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemiga keskenduma ennetusele, läbi vaatama oma sisemised hanke-eeskirjad ja plastijäätmete käitlemise tava ning oluliselt vähendama plastijäätmete teket, eelkõige ühekordselt kasutatava plasti asendamise, vähendamise ja piiramise teel;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.
(2) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.
(3) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.
(4) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.
(5) ELT L 115, 6.5.2015, lk 11.
(6) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(8) ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0287.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0004.
(11) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(12) „Abandoned, lost or otherwise discarded fishing gear“ (Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid).

Viimane päevakajastamine: 17. september 2019Õigusalane teave