Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2128(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0268/2018

Esitatud tekstid :

A8-0268/2018

Arutelud :

PV 13/09/2018 - 4
CRE 13/09/2018 - 4

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0356

Vastuvõetud tekstid
PDF 155kWORD 63k
Neljapäev, 13. september 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Taimekaitsevahendite määruse rakendamine
P8_TA(2018)0356A8-0268/2018

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta (2017/2128(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas 12/2013/MDC, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) lubade andmisel ja turulelaskmisel(6),

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 ning selle asjaomaste lisade kohta, mille avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus(7) 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. novembri 2016. aasta otsuseid kohtuasjades C‑673/13 P, komisjon vs. Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe, ning C‑442/14, Bayer CropScience ja Stichting De Bijenstichting vs. Board for the authorisation of plant protection products and biocides,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2018. aasta määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni mandaati ja tööd,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0268/2018),

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi „määrus“) rakendamise hindamine on näidanud, et inim- ja loomade tervise kaitsmise ning looduskaitse eesmärke ei saavutata täiel määral ja võiks teha täiustusi, et saavutada kõik määruse eesmärgid;

B.  arvestades, et määruse rakendamise hindamist tuleks kaaluda üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas direktiiviga 2009/128/EÜ (säästva kasutamise direktiiv), määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus), määrusega (EÜ) nr 396/2005 (jääkide piirnormi määrus) ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta) sätestatud eeskirjad;

C.  arvestades, et määruse rakendamine ei ole osutunud rahuldavaks ja see peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikasuundadega, sealhulgas pestitsiidide valdkonna omadega;

D.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad, et määruse kolme peamise vahendi – heakskiitmise, loa andmise ja regulatiivsete otsuste täitmise tagamise – rakendamine jätab soovida ega taga määruse eesmärkide täielikku täitmist;

E.  arvestades, et teatavaid määruse sätteid, konkreetsemalt artiklit 25 taimekaitsevahendite ja sünergistide heakskiitmise kohta ja artiklit 27 lubamatute muude koostisainete negatiivse loetelu kohta ei ole komisjon üldse kohaldanud;

F.  arvestades, et muud põhilised sätted, nagu endokriinseid häireid põhjustavate toimeainete piirkriteeriumide kohaldamine, on oluliselt hilinenud komisjoni ebaseadusliku käitumise tõttu;

G.  arvestades, et sidusrühmad on tundnud muret seoses seadusega kehtestatud hindamise lähenemisviisiga, eriti seoses sellega, kes peaks tegema teadusuuringuid ja esitama asitõendeid toimeaine hinnangute ja ohupõhise lähenemisviisi kasutamise kohta kõnealuste hinnangute ajal;

H.  arvestades, et tõendamiskohus peaks jääma taotlejale, tagamaks, et avaliku sektori raha ei kulutata uuringutele, millest võivad lõppkokkuvõttes kasu saada erahuvid; arvestades, et samal ajal tuleb tagada läbipaistvus igal loa andmise menetluse etapil intellektuaalomandi õigusi täiel määral järgides, samas kui tuleb tagada, et häid laboritööpõhimõtteid järgitakse kogu liidus;

I.  arvestades, et kehtestatud hindamispõhise käsitluse praktiline rakendamine on murettekitav; arvestades eelkõige, et esineb olulisi probleeme seoses kasutatavate andmenõuete ja metoodika ebatäieliku ühtlustamisega, mis võib takistada hindamisprotsessi;

J.  arvestades, et riiklike pädevate asutuste tegevus osutus oluliseks toimeainete hindamist mõjutavaks teguriks; arvestades, et kättesaadava oskusteabe ja personali osas on liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused; arvestades, et määrust ja asjaomaseid toetavaid õiguslikke nõudeid ei rakendata kõikides liikmesriikides ühtlaselt ning sellel on oluline mõju tervisele ja keskkonnale;

K.  arvestades, et parandada tuleks läbipaistvust heakskiitmismenetluse kõigil etappidel ja et suurem läbipaistvus võiks aidata ergutada avalikkuse usaldust süsteemi vastu, millega reguleeritakse taimekaitsevahendite tootmist; arvestades, et pädevate asutuste lubade andmisega seotud tegevuse läbipaistvus on samuti mitmel juhul mitterahuldav; arvestades, et komisjon on kavandanud muudatusi üldistesse toidualastesse normidesse, et käsitleda probleeme seoses andmete ja asitõenditega, mis on esitatud hindamisprotsessi jooksul, ja suurendada läbipaistvust;

L.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmisel, mis toimub üksnes riiklikul tasemel, esineb riskijuhtimise otsuste tegemisel tihti viivitusi; arvestades, et mõnel juhul suureneb nende lubade arv, mille liikmesriigid annavad erandina, kasutades ära määruse artiklit 53; arvestades, et on juhtumeid, kus selliseid erandeid kasutatakse seadusandja esialgse kavatsuse vastaselt;

M.  arvestades, et määrusega kehtestatakse säte, et integreeritud taimekaitsest oleks pidanud saama osa kohustuslikest haldamisnõuetest ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt; arvestades, et see peab alles aset leidma;

N.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad, et see ELi tasandi õigusakt tõhustab riikliku tasandi jõupingutusi ja meetmeid ja lisab neile väärtust;

O.  arvestades, et alternatiivide tõsine kaalumine ilmneb sageli alles juriidiliste nõuete muutumise järel; arvestades näiteks, et neonikotinoidide laiendatud keelu puhul näitab kõige värskem hinnang (30. mai 2018)(9), et kergesti kättesaadavad mittekeemilised alternatiivid on olemas 78 % neonikotinoidide kasutuse jaoks;

P.  arvestades, et alates 31. maist 2016 ei ole heakskiidu saamiseks esitatud mitte ühtegi uut toimeainet; arvestades, et tähtis on innovatsioon ja uute toodete, eriti väikese riskiga toodete väljatöötamine;

Q.   arvestades, et võltsitud pestitsiidide kättesaadavus turul on tõsine probleem; arvestades, et võltsitud pestitsiidid võivad olla kahjulikud keskkonnale ja samuti kahjustada määruse tõhusust;

Peamised järeldused

1.  on seisukohal, et sobivaks tasandiks, kus pestitsiidide valdkonda reguleeriv tegevus peaks ka edaspidi toimuma, on EL;

2.  märgib, et keskkonnakaitse meetmed, mille eesmärk on ennetada, piirata ja ohjeldada haigustekitajate ja kahjurite levikut, peavad jääma jätkuvalt esikohale kõigi olemasolevate ja edasiste meetmete seas;

3.  leiab, et määruse vastuvõtmine ja rakendamine on oluline samm edasi taimekaitsetoodete käitlemise reguleerimise suunas ELis minevikuga võrreldes;

4.  rõhutab, et uute toodete arendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel puuduvad sageli olulised ressursid, mida on vaja uute ainete väljatöötamise ja heakskiitmise protsessis;

5.  väljendab muret asjaolu pärast, et määrust ei ole tulemuslikult rakendatud ja seetõttu jäävad määruse eesmärgid seoses põllumajandustootmise ja innovatsiooniga tegelikkuses saavutamata; rõhutab tõsiasja, et osaliselt innovatsiooni madala astme tõttu pestitsiidide toimeainete arv väheneb;

6.  tuletab meelde, et terviklik lähenemisviis on vältimatult vajalik, ja et hindamisel tuleb kasutada määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat(10), kusjuures selle hindamise tulemusi kasutatakse koguste vähendamiseks, minimeerides seega riske ning nende negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et määruse eesmärgid ja vahendid ei ole alati piisavalt ELi põllumajanduse, tervishoiu, loomade heaolu, toiduga kindlustatuse, veekvaliteedi, kliimamuutuste, pestitsiidide säästva kasutamise ning toidus ja söödas esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide valdkonna poliitikasuundadega kooskõlas;

8.  väljendab muret selle pärast, et määruse rakendamine seoses loomade kasutamisega katsetes ohtude kindlakstegemiseks ja riskihindamiseks ei ole kooskõlas loomkatseid käsitlevas direktiivis 2010/63/EL sätestatud kolme nõudega, mis käsitlevad asendamist, vähendamist ja täiustamist, ja et kantserogeensuse kaheaastane biokatse võib anda vastuolulisi tulemusi(11);

9.  tuletab meelde, et ettevaatuspõhimõte on üldine ELi põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 ja et selle põhimõtte eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ennetava otsuste tegemisega;

10.  peab vastuvõetamatuks, et taimekaitsevahendite ja sünergistide heakskiitmise nõudeid ei ole veel kohaldatud, vastupidiselt määruse artiklile 25;

11.  peab vastuvõetamatuks, et ikka veel ei ole vastu võetud muude koostisainete negatiivset loetelu, eriti pärast keeldu polüetoksülaaditud sulatatud rasva amiinidele kombinatsioonis glüfosaadiga, mis on toonud esile negatiivseid mõjusid, mis võivad olla teatavatel muudel koostisainetel;

12.  võtab teadmiseks komisjoni käimasoleva REFITi hindamise määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohta ja selle kavandatud lõpptähtaja, mis on 2018. aasta novembris; usub, et need järeldused on piisav alus kaasseadusandjatele määruse edasiarendamise arutamiseks;

13.  väljendab muret artikli 53 alusel mõnes liikmesriigis antud erakorraliste lubade jõudsalt kasvava kasutamise ja tuvastatud väärkasutamise juhtumite pärast; märgib, et mõni liikmesriik kasutab artiklit 53 oluliselt rohkem kui teised; juhib tähelepanu tehnilisele abile, mida pakub Euroopa Toiduohutusamet kooskõlas määruse artikli 53 lõikega 2 erakorraliste lubade kasutamise uurimisel; juhib tähelepanu Euroopa Toiduohutusameti 2017. aastal tehtud kolme neonikotinoidi erakorraliste lubade kasutamise uurimise tulemustele, mis näitasid, et sellal kui mõni erakorraline luba oli vajalik ja õigusaktides sätestatud parameetrite piires, ei olnud mõned teised õigustatud; peab oluliseks, et liikmesriigid pakuksid vajalikke andmeid, et võimaldada Euroopa Toiduohutusametil oma mandaati tõhusalt teostada;

14.  rõhutab, kui oluline on poliitikakujundamine, mida informeerib reguleeriv teadus, luues kontrollitavaid ja korratavaid asitõendeid, kasutades rahvusvaheliselt kokku lepitud teaduslikke põhimõtteid seoses valdkondadega nagu suunised, head laboritavad ja eelretsenseeritavad teadusuuringud;

15.  tunneb muret selle pärast, et andmete ja katsenõuete ebatäielik ühtlustamine mõnes teadusvaldkonnas viib ebatõhusate töömeetoditeni, usalduse puudumiseni riiklike ametiasutuste vahel ja hilinemiseni lubade andmisel, mis võib kaasa tuua negatiivsed mõjud inim- ja loomade tervisele, keskkonnale ja põllumajandustootmisele;

16.  peab kahetsusväärseks hindamise ja lubade andmise menetlust puudutava teabe piiratud avalikku kättesaadavust ning piiratud ligipääsu teabele; peab kahetsusväärseks, et referentliikmesriikide läbipaistvuse tase on madal (heakskiitmismenetluse raames tegutsemisel), ja soovitab, et Euroopa Toiduohutusameti etapis võiks parandada teabe kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust ning et läbipaistvus riskijuhtimise tasandil näib olevat puudulik ja seda peavad problemaatiliseks ka sidusrühmad; toetab Euroopa Kemikaaliameti jõupingutusi suurendada läbipaistvust ja kasutajasõbralikkust oma veebisaidi kaudu ning leiab, et seda mudelit võiks kasutada tulevikus läbipaistvuse parandamiseks;

17.  rõhutab, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub suures osas sellest, kui palju avalikkus usaldab Euroopa asutusi, kes esitavad teaduslikke hinnanguid, mis on heakskiitmise ja riskijuhtimise aluseks; rõhutab, et teadusliku hindamise protsessi läbipaistvus on oluline avalikkuse usalduse alalhoidmiseks; nõuab seetõttu asjaomaste asutuste adekvaatset rahastamist ja piisaval hulgal töötajatega varustamist, et tagada sõltumatu, läbipaistev ja õigeaegne lubade andmise menetlus; väljendab lisaks heameelt Euroopa Toiduohutusameti pidevate pingutuste üle parandada oma süsteemi, et tagada sõltumatus ja juhtida võimalikke huvide konflikte, ning mida kontrollikoda kiitis kui kõige täpsemat auditeeritud asutuste edasiarendatud süsteemi 2012. aastal, mida hiljuti uuendati 2017. aasta juunis; palub komisjonilt ettepanekuid reguleerimisprotsessi veelgi suurema läbipaistvuse saavutamiseks, sealhulgas juurdepääsu ohutuse uuringute andmetele, mida esitavad tootjad ELis oma avaldustes taimekaitsevahenditele müügiloa saamiseks; tunnistab vajadust vaadata menetlus läbi, et parandada hindamisi, suurendada selliste asutuste sõltumatust, mille ülesandeks on tehtud uuringute teostamine, vältida huvide konflikte ja muuta menetlus läbipaistvamaks;

18.  kutsub komisjoni üles looma Euroopa kasutuskataloogi, et paremini ühtlustada õigusakte;

19.  väljendab muret asjaolu pärast, et turul kättesaadavad taimekaitsevahendid ja nende kasutamine tarbijate poolt ei pruugi mõnel juhul koostise ja kasutamise seisukohast olla kooskõlas asjaomaste lubamistingimustega, rõhutab, et mittekutseline kasutus peaks olema võimaluse korral piiratud, et kuritarvitusi vähendada;

20.  rõhutab, kui oluline on koolitamine professionaalsete kasutajate jaoks, et tagada taimekaitsevahendite nõuetekohane ja asjakohane kasutus; leiab, et sobiv on eristada professionaalseid ja amatöörkasutajaid; rõhutab, et taimekaitsevahendeid kasutatakse eraaedade, raudteede ja avalike parkide kontekstis;

21.  väidab, et liikmesriikide õigus keelduda lubatud taimekaitsevahenditest jääb jõusse;

22.  rõhutab, et määrus peaks paremini peegeldama vajadust edendada integreeritud taimekaitsel põhinevaid põllumajandustavasid, kaasa arvatud madala riskiastmega ainete väljatöötamise stimuleerimise kaudu; rõhutab, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse puudumine takistab integreeritud taimekaitsel põhinevaid põllumajandustavasid; märgib murega, et ainult kümme ainet on ELi turul kättesaadavatest ligikaudu 500 madala riskiastmega taimekaitsevahendina heaks kiidetud;

23.  rõhutab, et mittekemikaalidest madala riskiastmega pestitsiidide jaoks loa andmine ja nende edendamine on oluline meede väheste pestitsiididega sisendi taimekaitse jaoks; tunnistab vajadust nende toodete enamate teadusuuringute järele, sest nende koostis ja toime erinevad radikaalselt tavatoodete omadest; rõhutab, et see hõlmab ka vajadust enamate erialateadmiste järele Euroopa Toiduohutusametis ja et riiklikud pädevad asutused hindaksid neid bioloogiliselt aktiivseid aineid; rõhutab, et bioloogiline päritoluga taimekaitsevahenditele tuleks kohaldada samu rangeid hinnanguid, mida muudele ainetele; vastavalt oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsioonile madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta kutsub komisjoni üles esitama konkreetset seadusandlikku ettepanekut määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmiseks väljaspool õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatuse raames toimuvat üldist läbivaatamist, et sätestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide hindamise, nendele loa andmise ja registreerimise kiire menetlus;

24.   on arvamusel, et ka määrust (EÜ) nr 1107/2009 tuleks muuta, et võtta rohkem arvesse aineid, mida ei peeta taimekaitsevahenditeks ja mida taimekaitse otstarbel kasutamisel määrusega juhitakse; märgib, et sellised ained pakuvad huvitavaid alternatiive seoses integreeritud tootmismeetodite ja mõnede biokontrolli toodetega;

25.  rõhutab, et erilist tähelepanu ja toetust tuleks anda väiksema kasutusega taimekaitsetoodetele, sest praegu on ettevõtjate jaoks vähe majanduslikke stiimuleid selliseid tooteid välja töötada; väljendab heameelt selle üle, et vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuride koordineerimise vahendit kasutatakse foorumina, mille eesmärk on parandada liikmesriikide, põllumajandusettevõtjate organisatsioonide ja tootmisharu vahelist koordineerimist lahenduste leidmisel vähese või väikese kasvupinnaga kultuuride jaoks;

26.  rõhutab, et paljusid lubatud taimekaitsevahendeid ei ole loa andmise menetluste hilinemise tagajärjel enam kui 15 aastat hinnatud ELi standardite alusel;

27.  rõhutab, et oluline on luua innovatsioonisõbralik õigusraamistik, mis võimaldab vahetada vanemad kemikaalid välja uute ja paremate taimekaitsevahendite vastu; rõhutab, kui oluline on laia spektriga ja erinevate toimemehhanismidega taimekaitsevahendite kättesaadavus, et vältida resistentsuse tekkimist ja säilitada taimekaitsevahendi kasutamise tõhusus;

28.  väljendab muret selle pärast, et suuniste ühtlustamine ei ole veel konsolideeritud;

29.  rõhutab, et puuduvad või poolikud suunised on oluline puudujääk, mis toob määruse rakendamise ja seega ka selle eesmärkide saavutamise jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi;

30.  rõhutab, et olemasolevad suunisdokumendid ei ole õiguslikult siduvad, mis tekitab taotlejates õiguslikku ebakindlust ja muudab küsitavaks heakskiitmise menetluse käigus tehtud hindamiste tulemused;

31.  väljendab heameelt tsoonisüsteemi kontseptsiooni ja selle eesmärgi üle hõlbustada taimekaitsetoodetele tõhusat lubade andmist; leiab, et vastastikuse tunnustamise menetlus on eluliselt tähtis töökoormuse jagamiseks ja tähtaegadest kinnipidamise julgustamiseks; väljendab kahetsust vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud rakendamisprobleemide üle; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et parandada tsoonisüsteemi toimimist; rõhutab, et kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise eesmärk on vältida töö kattuvust ja teha uued ained põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks ilma asjatute viivitusteta;

32.  rõhutab vajadust teadmiste jagamise ja oskuste omandamise järele seoses keemiliste pestitsiidide alternatiividega ja integreeritud taimekaitsega, sealhulgas optimaalse külvikorra leidmisega põllumajandusettevõtjate turu ja klimaatilise eripära jaoks; märgib veel, et see on juba ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika horisontaalmääruses, eelkõige põllumajandusettevõtete nõustamisteenustes, mida rahastatakse maaelu arendamise raames;

33.  väljendab muret selle pärast, et heaks kiidetud on väike arv uusi aineid; rõhutab põllumajandusettevõtjatele sobivate taimekaitsealaste töövahendite tähtsust ELi toiduainetega varustamisel;

34.  väljendab muret selle pärast, et hiljutistes aruteludes on ELi praegune teaduspõhine taimekaitsevahendite hindamissüsteem üha enam kahtluse alla seatud; rõhutab, kui oluline on tagada süsteem, mis on teaduslikult põhjendatud, objektiivne ja põhineb vastastikused eksperdihinnangud läbinud tõenditel, mis on saadud kasutades avatud, sõltumatut ja multidistsiplinaarset teaduslikku lähenemisviisi toimeainete lubade andmisel kooskõlas ELi riskianalüüsi põhimõtete ja üldistes toidualastes õigusnormides sätestatud ettevaatuspõhimõttega, ja seda süsteemi veelgi tugevdada; rõhutab, et toimeainete uue heakskiitmise menetlusega tuleb arvesse võtta taimekaitsevahendite praktilist kasutamist ning samuti teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme selles valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et praeguse hindamise ja loa andmise süsteemi keerulisus viib tähtaegade ületamiseni ning võib tähendada, et kogu süsteem ei saa nõuetekohaselt toimida; rõhutab seetõttu vajadust vaadata kõnealune süsteem läbi ja seda lihtsustada;

35.  rõhutab tasakaalu puudumist mõnede liikmesriikide taotluste arvu vahel, mis kuuluvad samasse tsooni, on sarnase pindala ja sarnaste põllumajanduslike tingimustega;

36.  on seisukohal, et taimekaitsevahenditega kasvatatud väljastpoolt ELi imporditud toodete suhtes tuleks kohaldada samasuguseid rangeid kriteeriume, nagu kohaldatakse ELis toodetud toodete suhtes; väljendab muret selle pärast, et imporditud toodete tootmisel võidakse kasutada ELis registreerimata taimekaitsevahendeid;

Soovitused

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada määruse tulemuslik rakendamine selles osas, mis puudutab nende konkreetset rolli heakskiitmise ja lubamise menetluses,

38.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama riiklike pädevate asutuste tõsine ja krooniline töötajate nappus, mis viib liikmesriikide poolt teostava hilinemiseni ohtude väljaselgitamise ja esialgse riski hindamise etapis;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin(12);

40.  selliste toimeainete kasutamine, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete kasutamine, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, ja mille heakskiidu kehtivusaega on artikli 17 kohaselt menetluslikult juba üks kord või mitu korda pikendatud, tuleb viivitamata keelata;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine on õigusaktide põhieesmärgid, parandades põllumajandustootmist ja kaitstes põllumajandussektori konkurentsivõimet;

42.  kutsub tööstusharu üles esitama kõiki andmeid ja teaduslikke uuringuid ühtses ja masinloetavas vormis liikmesriikide raportöörile ja ELi ametitele; kutsub komisjoni üles töötama välja ühtlustatud mudelit andmesisendi jaoks, et hõlbustada kergemat andmevahetust liikmesriikide vahel kõigis protsessi etappides; tunnistab, et neid andmeid tuleb käsitleda ELi andmekaitse parameetrite ja intellektuaalomandi õiguse raames;

43.  kutsub liikmesriike üles kohaldama rangelt määruse artiklit 9 taotluste vastuvõetavuse kohta ja võtma vastu ainult toimeaine hindamise täielikke taotlusi;

44.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ohu piirkriteeriumide täielik ja ühtlane kohaldamine, järgides olemasolevaid ühtlustatud suuniseid, ning kindlustada, et ainete ohtlikkust hinnatakse ainult siis, kui on tõendeid, et neil ei ole ohtlikke (piirnorme ületavaid) omadusi, nagu on sätestatud määruses;

45.  kutsub komisjoni lõpuks rakendama muid koostisaineid, taimekaitseaineid või sünergiste käsitlevaid sätteid, et luua lubamatute muude koostisainete loetelu ja eeskirjad, nii et taimekaitseaineid ja sünergiste katsetataks ELi tasandil ja et turustataks ainult neid kemikaale, mis vastavad ELi heakskiitmiskriteeriumidele;

46.  toetab komisjoni ettevaatuspõhimõtte tõlgendust, nagu see on väljendatud üldiste toidualaste õigusnormide hindamisel REFITi raames(13), nimelt et see ei ole riskijuhtimise lähenemisviisi alternatiiv, vaid pigem teatud liiki riskijuhtimise vorm; tuletab meelde, et sellist seisukohta toetatakse ka ELi kohtuotsustes(14);

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama heakskiitmis- ja loa andmise menetlusel riskijuhtijana tegutsedes nõuetekohaselt ettevaatuspõhimõtet ning pöörama erilist tähelepanu määruse artikli 3 lõikes 14 määratletud haavatavate rahvastikurühmade kaitsele;

48.  kutsub komisjoni, ameteid ja pädevaid asutusi vaatama läbi ja parandama oma teabevahetust riskihindamise menetluste ja riskijuhtimise otsuste kohta, et parandada avalikkuse usaldust loa andmise süsteemi vastu;

49.  kutsub liikmesriike üles rakendama paremini loa andmist riiklikul tasandil, et piirata määruse artikli 53 alusel tehtud erandeid ja laiendusi tegelike hädaolukordadega; kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral ära oma kontrolliõigusi artikli 53 lõigete 2 ja 3 alusel; kutsub veel liikmesriike üles järgima täiel määral kohustust teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni artikli 53 lõikes 1 sätestatud kohustusest, eelkõige seoses meetmetega, mis on võetud kasutajate, haavatavate rahvastikurühmade ja tarbijate ohutuse tagamiseks;

50.  palub komisjonil viia lõpule meetodite väljatöötamine, millega oleks võimalik kindlaks teha, millal teatavaid erandeid tuleks kohaldada, eriti selle osas, mis puudutab „väheolulist kokkupuudet“ või „tõsist ohtu taimetervisele“, ilma seaduse sätteid ja olemust muutmata; hoiatab komisjoni, et mõiste „väheoluline kokkupuude“ ümbertõlgendamine „väheolulise ohuna“ oleks seaduse sätete ja olemuse vastane;

51.  nõuab komisjoni ja liikmesriikide suuremaid investeeringuid toimeaineid käsitlevate teadusalgatuste stimuleerimiseks, sealhulgas bioloogilised madala riskiastmega ained ja taimekaitsevahendid programmi „Euroopa horisont“ ja 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames; rõhutab, kui oluline on ELi tasandi taimekaitsevahendite regulatiivne raamistik, mis kaitseb keskkonda ja inimtervist ning samuti stimuleerib teadusuuringuid ja innovatsiooni, et töötada välja tõhusad ja ohutud taimekaitsevahendid, tagades ühtlasi jätkusuutliku põllumajandustava ja integreeritud taimekaitse; rõhutab, et vaja on mitmesuguseid erinevaid ohutuid ja tõhusaid vahendeid, mis on vajalikud taimetervise kaitsmiseks; rõhutab potentsiaali, mis täppispõllundustehnikal ja tehnoloogilisel innovatsioonil võib olla Euroopa põllumajandustootjate abistamisel kahjuritõrje sihipärasemal ja jätkusuutlikumal viisil optimeerimiseks;

52.  kutsub komisjoni üles piirama rangelt kinnitavat andmemenetlust selle eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse artikli 6 punktis f, nimelt siis, kui kehtestatakse uued nõuded hindamisprotsessi jooksul või uute teaduslike või tehniliste teadmiste tulemusena; rõhutab, et täielikud toimikud on olulised toimeainete heakskiitmiseks; väljendab kahetsust selle üle, et kinnitavate andmete abil erandi tegemise menetlus on viinud selleni, et teatavad taimekaitsevahendid, mis oleksid muidu keelustatud, jäävad turule pikendatud ajavahemikuks;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama menetluste üldist läbipaistvust, sealhulgas esitades komiteemenetluse arutelude ja vastavate seisukohtade üksikasjalikud protokollid, eelkõige selgitades ja põhjendades alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsuseid;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama määruse ja selle rakendamise paremat sidusust seonduvate ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega, eriti pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga, ning pakkuda stiimuleid, sealhulgas piisavalt selliste vahendite kättesaadavaks tegemiseks, millega edendatakse ja stimuleeritakse lühiajaliselt ohutute ja mittetoksiliste alternatiivide väljatöötamist ja kasutamist; viitab sellele, et õigusraamistik ebaõnnestus, sest ei võtnud arvesse vältimatut mõju mittesihtliikidele, eriti mesilastele ning muudele tolmeldajatele ja teistele putukatele, kes on põllumajanduses kasu toovad organismid, nagu oleks tegu kahjurite looduslike vaenlastega; viitab hiljutisele uuringule, mis heidab valgust „putukate kataklüsmile“, mille puhul on Saksamaal piirkonniti välja surnud 75 % tiibputukatest, seda isegi looduskaitsealadel, kus ei kasutata põllumajanduspestitsiide; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühise põllumajanduspoliitika sidusus taimekaitsevahendite alaste õigusaktidega, eelkõige säilitades määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja direktiivi 2009/128/EÜ kohaseid kohustusi kohustuslike haldusnõuete loetelu kohta (SMR 12 ja SMR 13), nagu on kavandanud komisjon ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade määruse ettepanekus(15);

55.  kutsub liikmesriike üles tagama määruse tulemuslik rakendamine, eriti seoses ELis turustatavate taimekaitsevahendite kontrolliga, hoolimata sellest, kas need on toodetud ELis või imporditud kolmandatest riikidest;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(3) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(4) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0042.
(6) https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/64069.
(7) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615668/EPRS_STU(2018)615668_EN.pdf.
(8) COM(2018)0179.
(9) ANSES – Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (Prantsusmaa) – järeldused, 2018.
(10) ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.
(11) Allikas: põhineb Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa tasandi rakendamise hinnangus esitatud teabel ja järeldustel, 2018. aasta aprilli uuring, lk 36 & II-33.
(12) Allikas: https://www.foodwatch.org/fileadmin/foodwatch.nl/Onze_campagnes/Schadelijke_stoffen/Documents/Rapport_foodwatch_Ten_minste_onhoudbaar_tot.pdf.
(13) SWD(2018)0038.
(14) Näiteks üldkohtu 9. septembri 2011. aasta otsus, Prantsusmaa vs. Euroopa Komisjon, T-257/07, ECLI:EU:T:2011:444.
(15) ettepanek võtta vastu ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade määrus – COM(2018)0392.

Viimane päevakajastamine: 10. juuli 2019Õigusalane teave