Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2720(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0399/2018

Esitatud tekstid :

B8-0399/2018

Arutelud :

PV 01/10/2018 - 20
CRE 01/10/2018 - 20

Hääletused :

PV 03/10/2018 - 9.9
CRE 03/10/2018 - 9.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0374

Vastuvõetud tekstid
PDF 120kWORD 50k
Kolmapäev, 3. oktoober 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi maa-, mägi- ja äärepoolseimate piirkondade tegevuskava
P8_TA(2018)0374B8-0399/2018

Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioon äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade erivajadustega arvestamise kohta (2018/2720(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174,

–  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika kohta ELi mägipiirkondades(1),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika põhielementide kohta pärast 2020. aastat(2),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjoni seitsmenda aruande kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et äärepoolsed ning maa- ja mägipiirkonnad moodustavad 80 % ELi territooriumist, seal elab 57 % elanikkonnast ning seal toodetakse 46 % kogulisandväärtusest;

B.  arvestades, et linnaväliste piirkondade SKP elaniku kohta moodustab 70 % ELi keskmisest, samas kui linnaelanikud elavad piirkondades, kus SKP elaniku kohta ulatub 123 %‑ni ELi keskmisest;

C.  arvestades, et töötuse määr linnavälistes piirkondades on ajavahemikul 2008–2012 tõusnud 7 %‑lt 10,4 %‑ni;

D.  arvestades, et neljandikul äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade elanikkonnast puudub ligipääs internetile;

E.  arvestades, et äärepoolseid ning maa- ja mägipiirkondi tuleb toetada, et aidata neil nende ees seisvate probleemidega toime tulla; arvestades, et üks selline probleem on rahvaarvu vähenemine maapiirkondades, kus eakaid inimesi (üle 65‑aastaseid) on kogurahvastikust 20 % ning noori jääb pidevalt vähemaks; arvestades, et paljudele linnavälistes piirkondades elavatele kodanikele tuleks seetõttu tagada samasugused võimalused, nagu on linnades elavatel kodanikel;

F.  arvestades, et teenindussektor hõlmab vaid 24 % tööst, mida tehakse linnavälistes piirkondades;

G.  arvestades, et Euroopa majandus, linnad, tööstus (sealhulgas turism) ja kodanikud sõltuvad nendest piirkondadest väga palju toiduainete, maakasutuse, energia, vee, puhta õhu ja toorainete osas;

H.  arvestades, et äärepoolsed ning maa- ja mägipiirkonnad asuvad sageli liikmesriikide piirialadel ja ELi välispiiri lähedal, ning arvestades, et nende piirkondade erivajaduste rahuldamiseks, ühtekuuluvuse edendamiseks ja heanaaberlike suhete toetamiseks tuleks täielikult kasutada ära võimalused, mida pakuvad piiriülene koostöö, makropiirkondlikud strateegiad ja olemasolevad vahendid, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR);

I.  arvestades, et 40 Euroopa riigi esindajad on kirjutanud alla Venhorsti deklaratsioonile, mille Euroopa maapiirkondade parlament avaldas 2017. aastal ning mille eesmärk on edendada koostööd sellistes valdkondades nagu ühenduvus, infrastruktuur, teenused, kohaliku majanduse tugevdamine ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

1.  rõhutab, et äärepoolsed ning maa- ja mägipiirkonnad on Euroopas tasakaalustatud piirkondliku arengu seisukohalt olulised ning neid tuleb tugevdada, arvestades nende erivajadustega kõigis ELi poliitikavaldkondades;

2.  on arvamusel, et kohaliku arengu edendamine on möödapääsmatu selleks, et stabiliseerida ja tasakaalustada kohalike turgude, demograafiliste muutuste ja loodusvaradega seotud negatiivseid suundumusi;

3.  nõuab ELi poliitikameetmete kooskõlastamist maapiirkondade arengu tagamiseks;

4.  rõhutab, et investeeringud, mida kasutatakse äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade integreerimiseks kõikidesse poliitikavaldkondadesse, on vajalikud, et saavutada ELi prioriteedid, mis on muu hulgas seotud aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, toiduohutuse ja toiduga kindlustatusega, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse, kliimamuutuste, töökohtade loomise, digitaliseerimise ja tõhusa siseturuga;

5.  nõuab, et ELi äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade tegevuskavaga edendataks sotsiaalmajanduslikku arengut, majanduskasvu ja mitmekesistamist, sotsiaalset heaolu, looduskaitset ning koostööd ja omavahelist ühendamist linnapiirkondadega, eesmärgiga toetada ühtekuuluvust ja hoida ära territoriaalse killustatuse ohtu; nõuab tungivalt arukate külade pakti loomist, et tagada tulemuslikum, integreeritum ja koordineeritum lähenemine maapiirkondi mõjutavale ELi poliitikale, kaasates sellesse kõik valitsustasandid, kohaldades subsidiaarsuse põhimõtet ning Amsterdami paktis sätestatud ELi linnade tegevuskava;

6.  nõuab ühtlasi, et ELi äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade tegevuskavasse lisataks äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade arengu strateegiline raamistik, mis on viidud kooskõlla mahajäänud ja perifeersetele piirkondadele suunatud strateegiatega, et saavutada maapiirkondadele avalduva mõju hindamise, arukate külade, avalike teenuste kättesaadavuse, digitaliseerimise, koolituse ja innovatsiooni eesmärgid; nõuab lisaks aruka koostöö ja partnerluste jõustamist maapiirkondade ja linnade keskuste vahel, et tasakaalustada maapiirkondade ja linnade vahelisi suhteid;

7.  julgustab maapiirkondi ja -kogukondi töötama välja sarnaseid projekte nagu on arukate külade projekt, kasutades oma olemasolevaid tugevaid külgi ja eeliseid ning luues uusi võimalusi, mille seas on detsentraliseeritud teenused, energialahendused ning digitehnoloogiad ja uuendused;

8.  rõhutab vajadust toetada maaturismi ja mägipiirkondade põllumajandusturismi edasiarendamist, säilitades samal ajal nende piirkondade eripärad, näiteks traditsioonid ja traditsioonilised kohalikud tooted, kuna turismil on suur mõju ühiskonnale, majandusele ja kultuurile;

9.   rõhutab vulkaaniliste mägipiirkondade ja vulkaanide potentsiaali, eeskätt seoses vulkanoloogia panusega taastuvenergia eesmärkide saavutamisse ning looduskatastroofide (nagu vulkaanipursked) ennetamisse ja ohjamisse;

10.  kutsub komisjoni üles lisama tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse sätted, milles võetakse arvesse nende piirkondade eripärasid, ja tagama ühtekuuluvuspoliitika piisav rahastamine pärast 2020. aastat, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

11.  rõhutab, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) aitab märkimisväärselt kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, eelkõige maapiirkondades, ning fondil on oluline territoriaalne mõõde; soovitab seetõttu, et EAFRDi kulutused oleksid jätkuvalt seotud ühtekuuluvuspoliitikaga, ühtlasi selleks, et soodustada integreeritud ja täiendavat rahastamist ning lihtsustada menetlusi toetusesaajate jaoks, et piirkonnad saaksid kasutada ELi eri allikaid rahastamisvõimaluste optimeerimiseks ja investeerida maapiirkondadesse;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikidele.

(1) ELT C 76, 28.2.2018, lk 11.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0254.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0105.

Viimane päevakajastamine: 7. oktoober 2019Õigusalane teave