Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2278(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0229/2018

Esitatud tekstid :

A8-0229/2018

Arutelud :

PV 04/10/2018 - 4
CRE 04/10/2018 - 4

Hääletused :

PV 04/10/2018 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0378

Vastuvõetud tekstid
PDF 192kWORD 59k
Neljapäev, 4. oktoober 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Riigihangete strateegia pakett
P8_TA-PROV(2018)0378A8-0229/2018

Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon riigihangete strateegia paketi kohta (2017/2278(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatist „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (COM(2017)0572),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatist „Investeerimise soodustamine suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise kaudu“ (COM(2017)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta soovitust (EL) 2017/1805 riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta „Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistiku ülesehitamine“ (C(2017)6654)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 17. mai 2017. aasta aruannet Euroopa ühtse hankedokumendi (ESPD) praktilise kohaldamise läbivaatamise kohta (COM(2017)0242),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/55/EL, mis käsitleb e‑arveldamist riigihangete puhul(5),

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta aruannet e‑arveldamise Euroopa standardi hindamise kohta kooskõlas direktiiviga 2014/55/EL (COM(2017)0590),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0229/2018),

A.  arvestades, et riigihangete täielikku potentsiaali konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse ülesehitamisel ei ole veel ära kasutatud, ning arvestades, et enam kui 250 000 riigiasutust liidus kulutab igal aastal teenuste, ehitustööde ja vahendite ostmisele ligikaudu 14 % SKPst ehk peaaegu 2 000 miljardit eurot;

B.  arvestades, et riigihangete käigus kulutatakse märkimisväärne summa maksumaksjate raha, mistõttu need hanked peavad toimuma eetiliselt, läbipaistvalt ja terviklikult ning nii kulude kui ka kvaliteedi mõttes võimalikult tõhusal viisil, et pakkuda kodanikele kvaliteetseid kaupu ja teenuseid;

C.  arvestades, et nõuetekohaselt rakendatud riigihanke-eeskirjad on tugevama ühtse turu ning ELi ettevõtete kasvu ja töökohtade suurendamise oluline vahend liidus ja et riigihangete arukas kasutamine võib olla strateegiline vahend, millega saavutada ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid ning kiirendada üleminekut jätkusuutlikumatele tarneahelatele ja ärimudelitele;

D.  arvestades, et riigihankeid ja kontsessioone käsitlevate ELi eeskirjade ülevõtmisel on ELi õiguse täielik ülevõtmine ja rakendamine hädavajalikud, et muuta riigihangete lepingute saamiseks pakkumuste esitamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks lihtsamaks ja odavamaks, järgides täielikult ELi läbipaistvus- ja konkurentsipõhimõtteid;

E.  arvestades, et komisjon korraldas 3. oktoobril 2017 sihtotstarbelise avaliku arutelu innovatsiooniga seotud riigihangete suuniste projekti kohta ning 7. detsembril 2017 sihtotstarbelise avaliku arutelu komisjoni sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete suuniste ulatuse ja struktuuri kohta;

F.  arvestades, et 2016. aasta uurimuse kohaselt kasutasid vastavalt komisjoni teatisele COM(2017)0572 ainult neli liikmesriiki riigihangete kõigis peamistes etappides digitaaltehnoloogiat, nagu e‑teavitamine, e‑juurdepääs hankedokumentidele, e‑esitamine, e‑hindamine, pakkumuste e‑valimine, e‑tellimine, e‑arveldamine ja e‑maksed;

G.  arvestades, et Euroopa poolaasta 2017. aasta novembri riigihangete‑teemalise teabelehe kohaselt suurenes ainult ühe pakkumusega hankemenetluste arv 2006–2016. aastal 14 %‑lt 29 %‑ni, ja arvestades, et komisjoni teatise COM(2017)0572 kohaselt „võidavad VKEd ainult 45 % ELi künnist ületanud hangete summast, mis on oluliselt alla VKEde osakaalu majanduses“;

H.  arvestades, et 2014. aasta direktiividega kehtestatud uued eeskirjad peaksid aitama rakendada Euroopa 2020. aasta kestliku, sotsiaalsema, innovatiivse ja kaasava majanduse strateegiat, hõlbustades riigihankemenetlusi ja kehtestades ulatuslikumad kontrollid;

I.  arvestades, et komisjoni teatise COM(2017)0572 kohaselt on 55 % hankemenetlustes endiselt ainsaks kriteeriumiks madalaim hind, mitte näiteks strateegilised sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid;

J.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse täita Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid;

K.  arvestades, et ääretult oluline on tarnijate kindlustunne, et liidu riigihankesüsteemid tagavad lihtsad ja juurdepääsetavad digitaalsed menetlused, täieliku läbipaistvuse ning andmete tervikluse ja turvalisuse;

Õigusraamistik ja rakendamine

1.  väljendab heameelt muude kui seadusandlike meetmete üle, mille komisjon on esitanud peaaegu neli aastat pärast liidu riigihangete õigusraamistiku põhjalikku läbivaatamist, ning ootab, et see annab hoogu tõhusamale rakendamisele;

2.  on sügavalt pettunud, et paljudes liikmesriikides on riigihankeid käsitlevate 2014. aasta direktiivide ülevõtmine väga aeglane ja esineb palju viivitusi, ning peab kahetsusväärseks, et komisjon pidi mõne liikmesriigi vastu rikkumismenetluse algatama; nõuab tungivalt, et kõigis liikmesriikides viidaks ülevõtmine ilma edasiste viivitusteta kiiresti lõpule;

3.  peab murettekitavaks järgmisi tähtaegu, mis on direktiividega kehtestatud elektroonilise hanke kasutuselevõtmiseks ning liikmesriikide täielikuks e-hankele ja e-arveldamisele üleminekuks; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide digitaalsetes tegevuskavades oleks ette nähtud e-hankele täieliku ülemineku edendamine;

4.  palub komisjonil innovatsiooniga seotud riigihangete suunised ja sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete suunised kiiresti valmis saada, et soodustada vastavate õigusnormide rakendamist liikmesriikides;

5.  palub komisjonil juhendeid ja muid vahendeid, mis on ette nähtud liikmesriikide abistamiseks riigihankeraamistiku rakendamisel, paremini, selgemalt, juurdepääsetavamalt ja kasutajasõbralikumalt struktureerida, et selles valdkonnas tegutsevad isikud saaksid hea ülevaate, ning samas pöörata tähelepanu ka kasutatavatele keeltele;

6.  kiidab heaks 2018. aasta veebruaris avaldatud uued riigihankesuunised selle valdkonna osalejatele, mille eesmärk on aidata riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiametnikel tagada ELi rahastatavate projektide puhul tõhusad ja läbipaistvad riigihankemenetlused;

Strateegiline ja kooskõlastatud hange

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et liidu praegused õigusaktid võimaldavad varasemast rohkem kasutada riigihankeid strateegilise vahendina ELi poliitiliste eesmärkide edendamiseks, ja innustab liikmesriike sellest saadavaid eeliseid võimalikult tõhusalt ära kasutama; tuletab meelde, et riigihanked on oluline vahend ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et täiendada kohalikke ja piirkondlikke strateegiaid ning ergutada avalikke arutelusid ja konsultatsioone toodete ja teenuste lõppkasutajatega;

8.   nõuab, et laialdaselt kasutataks innovatiivseid hankeid aruka, keskkonnahoidliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning ringmajanduse tõhustamiseks; rõhutab ringmajanduse tähtsust ja sellega seoses uute riigihankedirektiividega pakutavaid uusi võimalusi kaupade ja teenuste korduskasutamise, parandamise, ümbertöötlemise ja uuendamise ning muude jätkusuutlike ja ressursitõhusate toodete ja lahenduste osas;

9.  kutsub liikmesriike üles kasutama riigihankeid strateegiliselt, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, sealhulgas VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks; toonitab, et selleks peavad liikmesriigid süstemaatiliselt algatama niisuguse poliitika kõrgeimal tasandil ning toetama avaliku halduse valdkonnas tegutsejaid ja hankijaid;

10.  juhib tähelepanu selliste hanketingimuste tähtsusele, mis ei ole liiga koormavad, et kõigil ettevõtjatel, sealhulgas VKEdel, oleks võimalik riigihankelepinguid saada;

11.  peab kiiduväärseks näiteid riiklike riigihankestrateegiate vastuvõtmisest ning innustab rohkem liikmesriike riigihankesüsteemide kaasajastamiseks ja lihtsustamiseks ning sellest tulenevalt ka nende tõhususe suurendamiseks seda eeskuju järgima; rõhutab, et riigihanked on avaliku sektori haldusasutuste eri sektoreid ühendav teemavaldkond, mistõttu on lisaks koordineerimisele oluline ka juhtimisstruktuur, mis kaasab peamised sidusrühmad nii, et olulisi otsuseid saaks teha koostööpõhisemalt ning et kõik osalised oleksid nendega nõus;

12.  väljendab heameelt selle üle, et paljud liikmesriigid on sätestanud kvaliteedikriteeriumide kasutamise (sealhulgas parima hinna ja kvaliteedi suhe), ning innustab seda põhimõtet süstemaatiliselt rakendama; innustab avaliku sektori hankijaid kohaldama muid kriteeriume kui üksnes madalaim hind või kulutõhusus ning võtma arvesse kvaliteediga seonduvaid, keskkonna- ja/või sotsiaalseid aspekte;

13.  nendib, et mõnel juhul võib madala hinna puhul olla tegemist innovatiivsete lahenduste ja tõhusa juhtimisega, kuid peab murettekitavaks, et paljudes liikmesriikides on lepingu sõlmimise peamiseks kriteeriumiks liiga tihti madalaim hind, ilma et võetaks arvesse kvaliteeti, jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse aspekti, mistõttu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selle olukorra põhjust analüüsima ja sellest aru andma ning pakkuma vajaduse korral välja sobilikke lahendusi;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama, et riigihanketavad on kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; kutsub liikmesriike üles innustama selles küsimuses konsulteerimist puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonidega;

15.  nõuab, et võetaks vastu hankeprotsessi eri osalejate Euroopa riigihangete eetikakoodeks;

16.  toonitab, et oluline on, et hankijad peaksid võimaluse korral ostuotsuste tegemisel silmas toodete kogu olelusringi, sealhulgas nende mõju keskkonnale, ja palub komisjonil aidata luua metoodika olelusringi kulude arvestamise kontseptsiooni rakendamiseks;

17.  juhib tähelepanu sellele, et uuenduslikkusega seotud, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased kaalutlused on riigihankelepingute sõlmimisel põhjendatud kriteeriumid, kuid et hankijad saavad taotleda rohelisi, innovatsioonialaseid või sotsiaalseid eesmärke ka hästi läbi mõeldud tehnilise kirjelduse abil ja võimaldades mittediskrimineerival viisil pakkuda eri variante, tingimusel et need on seotud lepingu esemega ning proportsionaalsed selle väärtuse ja eesmärkidega;

18.  tuletab meelde, et liidu riigihangete õigusraamistikuga kohustatakse liikmesriike tagama, et töövõtjad ja alltöövõtjad täidavad täielikult keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätteid, mis on kohaldatavad seal, kus töid tehakse, teenuseid osutatakse või kaupu toodetakse või tarnitakse, nagu on sätestatud kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides, liidu ja riiklikes õigusaktides ning riigi õiguse ja tavade alusel sõlmitud kollektiivlepingutes; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid täidavad seda kohustust 2014. aasta direktiivide ülevõtmisel ja kohaldamisel, ning aidata kaasa parimate tavade vahetamisele selles valdkonnas;

19.  tõdeb, et pakkumuste kvalitatiivseks hindamiseks on vaja oskuslikke hankijaid, ning kutsub komisjoni üles liikmesriike abistama, levitades hindamismetoodikat ja -tavasid, eelkõige seminaride ja kursuste korraldamisega; rõhutab, et selline abi peaks olema kättesaadav kõigil haldustasanditel, kus hankeid tehakse;

20.  juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalselt vastutustundlikes riigihangetes tuleb arvesse võtta tarneahelaid ning tänapäevase orjuse, sotsiaalse dumpingu ja inimõiguste rikkumistega seotud ohte; märgib, et tuleb teha jõupingutusi tagamaks, et riigihangete teel ostetavad kaubad ja teenused ei oleks toodetud inimõigusi rikkuval viisil; kutsub komisjoni üles lisama oma sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete suunistesse sisulised sätted eetika kohta tarneahelates;

21.  avaldab heameelt, et mitu liikmesriiki on teinud jõupingutusi selliste ametiasutuste loomiseks, mis vastutavad hangete kooskõlastamise eest, ning tõdeb, et see aitab viia hanked läbi strateegiliselt ja tõhusalt;

22.  nõuab, et rohkem liikmesriike kasutaks keskse hanke ja riigihangete koondamise eeliseid, ning nendib, et kesksed hankeasutused võiksid kiirendada ja peaksid kiirendama eksperditeadmiste, parimate tavade ja innovatsiooni levitamist;

23.  rõhutab, et eelkõige innovatsiooni edendamiseks on oluline, et hankijad teevad koostööd turuga ja kasutavad hanke-eelset etappi järgmisteks etappideks valmistumisel piisavalt ära; on veendunud, et ka eelhange on VKEde osalemise toetamisel oluline etapp;

24.  on seisukohal, et uus partnerlusmenetlus aitab innovatsiooni edendada, ja innustab hankijaid tegema turuga koostööd, et välja töötada uuenduslik metoodika ning uuenduslikud tooted, tööd ja teenused, mida veel ei ole; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et praeguseks on algatatud 17 innovatsioonipartnerluse menetlust;

25.  kiidab heaks komisjoni kavandatava suurte taristuprojektide hankeaspektide eelhindamise ja palub komisjonil kiiresti tööle panna kasutajatugi, teavitusmehhanism ning teabevahetusmehhanism, tagades samas täieliku konfidentsiaalsuse;

Digiteerimine ja hankemenetluste tõhus haldamine

26.  peab kahetsusväärseks, et riigihangete valdkonnas on digitaaltehnoloogiale üleminek liidus aeglane, ning kutsub liikmesriike üles tegema jõupingutusi menetluste kiireks digiteerimiseks ja e-protsesside kasutuselevõtmiseks kõigis peamistes etappides, alates hanketeatest, juurdepääsust hankemenetlustele ja pakkumuste esitamisest kuni hindamise, lepingu sõlmimise, tellimise, arvete esitamise ja tasumiseni;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma hiljemalt 2018. aasta lõpuks kasutusele e‑vormid;

28.  tuletab meelde, et e-hanked pakuvad palju olulisi eeliseid, nagu kõigi poolte märkimisväärne kokkuhoid, lihtsamad ja lühemad protsessid, väiksem bürokraatia ja halduskoormus, suurem läbipaistvus, rohkem innovatsiooni ning VKEde parem juurdepääs riigihanketurgudele;

29.  on komisjoniga nõus, et lepinguregistrid võivad olla kulutõhus lepingute haldamise vahend, mis aitab parandada läbipaistvust, terviklikkust ja andmete kvaliteeti ning riigihankeid paremini juhtida;

30.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust siduda riiklikud lepinguregistrid pakkumiskutsete elektroonilise andmebaasiga (TED), et kaotada hankijate kohustus avaldada sama teave kahes süsteemis;

31.  juhib tähelepanu probleemidele, mis võivad pakkujatel ja eeskätt VKEdel tekkida tõendite ja allkirjade nõuetest tingituna, ning pooldab sellega seoses mõõdukaid nõudeid ning ühekordsuse põhimõtte täielikku rakendamist, et vähendada koormust pakkujatele;

32.  rõhutab, et kõigil liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada kõiki vajalikke andmeid riigihangete läbiviimise kohta, sh andmeid pakkumuste, menetluste ja lepingute kohta ning statistilist teavet, muu hulgas selleks, et komisjonil oleks võimalik hinnata ühtset turgu hanke valdkonnas;

33.  kutsub liikmesriike üles edendama avatud vormingus andmete innovatiivset kasutamist, kuna sellised andmed on valitsustele olulised oma avaliku halduse juhtimiseks ning selleks, et ettevõtjad saaksid selliste andmetega seotud majanduslikust potentsiaalist kasu, edendades samal ajal riigihangetega tegelevates institutsioonides ja asutustes läbipaistvust ja vastutust; toob esile, et selliste andmete avaldamisel tuleb alati arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning see peab olema kooskõlas ELi andmekaitset ja ärisaladust käsitleva õigustikuga;

Ühtne turg ja parem juurdepääs hankele

34.  tuletab meelde, et riigihankemenetluste puhul on esmatähtis võistupakkumine, ning juhib kahetsusega tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on konkurents liidus riigihangete valdkonnas vähenenud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kus on palju ainult ühe pakkujaga pakkumiskutseid, tegeleksid selle probleemiga;

35.  kutsub liikmesriike üles kasutama rohkem ühishankemenetlusi, sh piiriüleseid menetlusi, mida soodustavad muudetud ELi eeskirjad, ja palub komisjonil pakkuda selles valdkonnas igakülgset tuge; on seisukohal, et sellised menetlused ei tohiks siiski tuua kaasa niisuguse mahuga lepinguid, et VKEd jäetakse tegelikult välja juba protsessi kõige varasemates etappides;

36.  peab kahetsusväärseks, et VKEdel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on ikka veel probleeme riigihangetele juurdepääsuga, ning palub komisjonil hinnata 2014. aasta direktiividega ette nähtud meetmete tõhusust ja pakkuda vajaduse korral välja uued lahendused;

37.  palub, et komisjon esitaks parlamendile aruande rakendamise kohta direktiivi 2014/24/EL artiklis 46 sätestatud põhimõtte „täida või selgita“ alusel, millega nõutakse, et hankijad esitaksid peamised põhjused, miks nad otsustasid lepingut osadeks mitte jaotada, mida tuleb hankedokumentides või eraldi aruandes süstemaatiliselt selgitada;

38.  kutsub liikmesriike üles toetama VKEde osalemist hangetes, näiteks võimaluse korral hangete kohustusliku osadeks jaotamise või pakkumismenetlustes osalemiseks nõutud käibe piiramise teel; rõhutab, et riigihankelepingute osadeks jaotamine soodustab konkurentsi turul ja vähendab ühest tarnijast sõltumise ohtu; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja VKEde nõustamisteenused ja koolitused, et parandada nende osalemist hankeprotsessides;

39.  palub komisjonil analüüsida eelkõige keelebarjäärist tingitud ning halduslikke, õiguslikke või muid takistusi piiriüleses riigihankes ja pakkuda välja lahendusi või sekkuda, et tagada toimiv piiriülene hankimine;

40.  rõhutab, kui oluline on tagada ostetud kaupade ja teenuste koostalitlusvõime ning vältida pakkujaga seotust, ning palub komisjonil selles valdkonnas meetmed välja pakkuda;

41.  tunneb kahetsust, et puuduvad selged ja koondatud andmed riigihangete kohta ELis, ning nendib, et usaldusväärsed andmed riigihangetele juurdepääsu kohta on vajalikud riigiasutuste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning aitavad võidelda pettuse ja korruptsiooni vastu;

42.  aktsepteerib õiguskaitsedirektiivi hindamistulemusi ja komisjoni otsust mitte teha ettepanekut õigusakti muutmiseks, kuid nõuab riiklike kontrolliasutuste koostöö jätkumist ning komisjonilt rohkem suuniseid direktiivide kohta;

43.  peab kahetsusväärseks, et kaitsealaseid riigihankeid käsitlev direktiiv ei ole veel soovitud tulemusi saavutanud, eeskätt riigiüleste taristuprojektide puhul, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi hetkel kohaldatavate eeskirjade paremaks rakendamiseks;

44.  toonitab, kui oluline on, et riigihankemenetlused oleksid läbipaistvad ja mittediskrimineerivad; tuletab meelde nõuetekohaste kaebuse esitamise menetluste olemasolu ning kaebuse esitamise juhiste kättesaadavuse tähtsust;

Rahvusvahelised riigihanked

45.  nõuab liidu meetmeid, et parandada ELi tarnijate juurdepääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele, kuna liidu riigihanketurg on üks avatumaid maailmas;

46.   väljendab muret ebaõiglase konkurentsi pärast riigihankemenetlustes, mis tuleneb riigi sekkumisest kolmandate riikide konkurentide puhul, eelkõige elektrisõidukite ja patareide turul; on seisukohal, et kaubanduse kaitsemeetmete ja riigihangete tavade sidumine on vajalik;

47.  rõhutab, et riigihanketurgudel on suur majanduslik tähtsus, kuna hangetega seotud kulud moodustavad hinnanguliselt 20 % ülemaailmsest SKPst, ning rõhutab, et kolmandate riikide riigihanketurgudele pääsu parandamine ja Euroopa äriühingutele võrdsete tingimuste tagamine võib seetõttu oluliselt hoogustada kaupade ja teenustega kauplemist ning tuua ELi ja kolmandate riikide maksumaksjate jaoks kaasa suurema valiku ja parema väärtuse;

48.  juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikide riigihanketurud on ELi pakkujatele sageli de jure ja/või de facto suletud; ergutab komisjoni koguma ja esitama paremaid andmeid rahvusvaheliste riigihankemenetluste kohta; tuletab meelde, et komisjoni hinnangul on rohkem kui pool maailma riigihangete turust praegu vabale rahvusvahelisele konkurentsile suletud protektsionistlike meetmete tõttu, mida kasutatakse kogu maailmas üha rohkem, samas kui ligikaudu 352 miljardi eurose väärtusega ELi riigihangete turg on WTO riigihankelepinguga ühinenud riikidele avatud; rõhutab, et EL peab selle tasakaalustamatusega tegelema, kasutamata protektsionistlikke meetmeid; palub komisjonil tagada, et Euroopa äriühingutele antakse sarnane turulepääs, nagu on meie välismaistel konkurentidel ELi turul, ning märgib, et kavandatav rahvusvaheliste hangete instrument (IPI) võib teatavatel tingimustel olla vahendiks, mille abil suurendada turulepääsu võimalusi;

49.  peab tervitatavaks, et üks kuuest esmatähtsast valdkonnast komisjoni riigihangetealases tegevuses on hanketurgudele pääsu parandamine; rõhutab, et kolmandate riikide riigihanketurgudele pääsu parandamine, sealhulgas piirkondlikul tasandil, on kaubandusläbirääkimistel ELi tungiv soov, sest paljud ELi ettevõtjad on mitmesugustes majandusharudes väga konkurentsivõimelised; rõhutab, et kõik tulevased kaubanduslepingud peaksid hõlmama riigihankeid, et maksimeerida Euroopa äriühingute osalemist välismaistes pakkumismenetlustes; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vabakaubanduslepingutes sisalduvaid riigihanketurgu käsitlevaid sätteid järgitakse ja rakendatakse nõuetekohaselt; tuletab meelde, et kaubanduslepinguid tuleks kasutada selleks, et parandada pääsu kolmandate riikide hanketurgudele, ning tuletab meelde, et selline parem juurdepääs ja täiustatud eeskirjad tänapäevase, tõhusa ja läbipaistva hankemenetluse kohta (mis on otsustava tähtsusega selleks, et saavutada avaliku sektori raha parem kasutamine) peaksid olema kõikide ELi sõlmitavate kaubanduslepingute põhilised aspektid, võttes seejuures täielikult arvesse liidu riigihankedirektiivides sätestatud õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke; rõhutab, et kolmandate riikide ettevõtjad peavad täitma Euroopa sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriumeid riigihankelepingute sõlmimiseks, nagu on sätestatud direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL, ning ergutab kooskõlas sellega kasutama selliste lepingute sõlmimiseks majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumeid; märgib, et kahepoolsed ja allpiirkondlikud vabakaubanduslepingud ei taga alati täielikku pääsu hanketurgudele; palub komisjonil pidada läbirääkimisi suurima võimaliku pääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele;

50.  rõhutab, et kolmandate riikide riigihanketurgude avamise strateegiates tuleb tegeleda konkreetselt VKEde takistuste ja erivajadustega, et lihtsustada nende turulepääsu, kuna nad on kolmandate riikide riigihanketurgudele jõudmisel eriti ebasoodsas olukorras, samuti tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kolmandatest riikidest pärit uute konkurentide mõju VKEdele; kutsub komisjoni üles toetama kaubanduslepingutes VKE-sõbralikke hankemenetlusi (sealhulgas piiriülesed algatused ja hangete osadeks jaotamine); rõhutab eelkõige VKEde jaoks kaasnevat võimalikku kasu, mida pakub digiteerimine ja e-riigihangete kasutamine kõigis kolmandate riikidega korraldatavates riigihankemenetlustes;

51.  juhib tähelepanu sellele, et suured tärkava turumajandusega riigid, nagu Brasiilia, Hiina, India ja Venemaa, ei ole riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepinguga (GPA) veel ühinenud, ning palub komisjonil ergutada ja soodustada kolmandate riikide jõupingutusi GPAga ühinemiseks, sest mitmepoolsed ja mõnepoolsed lepingud on parim viis pikas perspektiivis võrdsete tingimuste loomiseks; rõhutab, et ambitsioonikate hankesätetega kahepoolsed kaubanduslepingud, milles järgitakse GPA aluspõhimõtteid, võivad olla hüppelauaks mitmepoolse koostöö tugevdamisel;

52.  rõhutab GPA olulisust mitte ainult de jure juurdepääsu andmisel kolmandate riikide riigihanketurgudele, vaid ka hankemenetluste läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamisel; ergutab komisjoni edendama ülemaailmsete ühtlustatud standardite väljatöötamist läbipaistvate riigihangete jaoks, sest see on oluline vahend korruptsiooni vastu võitlemiseks; palub komisjonil konkreetsemalt püüda lisada kaubanduslepingutesse riigihangete ühiseid eeskirju käsitlevad sätted, mis võimaldavad teatada korruptsioonist, lihtsustavad menetlusi ning suurendavad ausust ja läbipaistvust pakkujate jaoks;

Professionaalsuse suurendamine

53.  kiidab heaks komisjoni soovitused professionaalsuse suurendamise kohta ja kutsub liikmesriike üles töötama esmajoones välja riiklikud kavad; teeb ettepaneku eristada igas kavas hankimisviisid, eriti seetõttu, et suurte taristulepingute puhul saaks VKEde juurdepääsu teenuste ja digitaalse taristuga seotud hangetele hõlbustada teistmoodi;

54.  palub komisjonil teha ettepanek, kuidas liidu fondidest rahaliselt toetada asjakohaseid professionaalsuse suurendamise meetmeid liikmesriikides;

55.  tunneb kahetsust, et riigihangete teostajate professionaalsuse tase on madal ning kutsub liikmesriike üles parandama riigihankemenetluste kõikides etappides osalejate pädevust;

56.  toonitab, et nii hankijad kui ka tarnijad vajavad asjakohast väljaõpet, et tegutseda edukalt hanke kõigis etappides, ning et tähelepanu tuleb pöörata riigihalduse kõigi tasandite professionaalsemaks muutmisele ning kvaliteedi-, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele; on veendunud, et paremaid tulemusi on võimalik saavutada, kui avaliku sektori asutused kaaluksid paremini, mida ja kuidas hankida; ilma et see piiraks läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamist, avaldab kahetsust, et sageli võidavad riigihanked suuremate kogemustega ettevõtjad, kes abistavad hankelepingu kavandamise etapis ja kellel on seetõttu paremad võimalused lepingu sõlmimiseks;

57.  palub liikmesriikidel ergutada ülikoole täiustama Euroopa riigihankeõigust käsitlevaid ülikoolikursusi ning parandama riigihangete korraldajate (sh VKEdes töötavate erialainimeste) koolitust ja karjäärijuhtimist, samuti kättesaadavate IT-vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu; toetab asjakohaste tehniliste ja arvutialaste oskuste omandamiseks Euroopa ühise raamistiku loomist;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 259, 7.10.2017, lk 28.
(2) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
(4) ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.
(5) ELT L 133, 6.5.2014, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 5. oktoober 2018Õigusalane teave