Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2791(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0478/2018

Esitatud tekstid :

B8-0478/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.15

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0431

Vastuvõetud tekstid
PDF 147kWORD 54k
Neljapäev, 25. oktoober 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärk (COP 14)
P8_TA(2018)0431B8-0478/2018

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgu (COP 14) kohta (2018/2791(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2015. aasta aruannet „Looduse seisund Euroopa Liidus. Elupaikade direktiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 kohane aruanne nimetatud direktiividega hõlmatud elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta ajavahemikul 2007–2012“ (COM(2015)0219),

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul (COP14) esitatud küsimusi komisjonile ja nõukogule (O‑000115/2018 – B8‑0413/2018 and O‑000116/2018 – B8‑0414/2018),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste poolt 2010. aastal vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 ülesannete ja eesmärkide kirjeldus näeb ette kiirete ja tulemuslike meetmete võtmist, et peatada bioloogilise mitmekesisuse (meid ümbritsevate ökosüsteemide, liikide ja geneetiliste ressursside erakordse rohkuse) vähenemine, eesmärgiga tagada, et 2020. aastaks on ökosüsteemid vastupidavad ja osutavad jätkuvalt olulisi teenuseid, kindlustades seeläbi planeedi elustiku mitmekesisuse ning toetades inimeste heaolu ja vaesuse kaotamist;

B.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis vastu võetud 2050. aasta visiooni „Elu kooskõlas loodusega“ kohaselt „aastaks 2050 bioloogilist mitmekesisust väärtustatakse, kaitstakse, taastatakse ja kasutatakse arukalt, säilitades ökosüsteemi teenused ja planeedi hea seisundi ja pakkudes kõigile inimestele vajalikke hüvesid“;

C.  arvestades, et 2050. aasta visiooni toetavad viis üldeesmärki: a) tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise algpõhjustega, muutes selle küsimuse valitsuse ja ühiskonna üheks prioriteediks; b) vähendada bioloogilisele mitmekesisusele avalduvat otsest survet ja edendada säästvat kasutamist; c) parandada bioloogilise mitmekesisuse seisundit, kaitstes ökosüsteeme, liike ja geneetilist mitmekesisust; d) suurendada kõigile bioloogilisest mitmekesisusest ja ökosüsteemi teenustest tulenevaid hüvesid; ning e) edendada rakendamist kaasava planeerimise, teadmiste haldamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu;

D.  arvestades, et juurdepääsu ja tulude jaotamist käsitleva Nagoya protokolli eesmärk on tagada geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu aus ja õiglane jagunemine;

E.  arvestades, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärk on peatada ELis bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vähenemine ning aidata peatada aastaks 2020 bioloogilise mitmekesisuse vähenemist kogu maailmas, pidades silmas bioloogilise mitmekesisuse olemuslikku väärtust ja ökosüsteemiteenuste olulist panust inimeste heaolusse ja jõukusesse;

F.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on võtnud vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja sellele lisatud kestliku arengu eesmärgid, milles nõutakse meie maailma ümberkujundamist ja planeedi kaitsmist, mis hõlmab ka maapealseid ja veealuseid eluvorme, ning nad on kohustunud eelnimetatu täielikult ellu viima;

G.  arvestades, et ökosüsteemide seisundi halvenemine tekitab ELile hiiglaslikku sotsiaalset ja majanduslikku kahju;

Üldised tähelepanekud

1.  märgib murega, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise praeguste suundumuste põhjal jäävad 2020. aasta Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid saavutamata, ja kutsub kõiki bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisi üles oma jõupingutusi suurendama; nõuab sellega seoses tungivalt, et ELi eesmärkide täitmiseks kohustuksid komisjon ja liikmesriigid tegema viivitamata olulisi lisapingutusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;

2.  rõhutab, et üleilmse bioloogilise mitmekesisuse kaitse on suur ülesanne ja seega ELi strateegiline huvi, millele peaks poliitilist tähelepanu pöörama kõrgeimal tasandil; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kolmandate riikidega aktiivset koostööd (eelkõige oma välistegevuse vahendite kaudu), et edendada ja tugevdada bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmeid ja juhtimist, eeskätt kõikides mitmepoolsetes lepingutes;

3.  rõhutab vajadust põhjaliku juhtimiskorra järele, mis tegeleks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ning kestliku kasutamisega; palub ELil ja liikmesriikidel teha bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tugevdamiseks otsustavaid jõupingutusi ka edaspidi ja võtta endale juhtroll 2020. aasta järgse raamistiku ettevalmistamisel, eelkõige osaliste konverentsi 14. ja 15. istungjärgu eel, ning sõnastada läbipaistvalt oma visioonid ja ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse 2020. aasta järgse raamistiku prioriteedid;

4.  tuletab meelde, et enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamine sõltub bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja taastamisest ning et see on tähtis muu hulgas ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks keskkonna, toiduga kindlustatuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, tervishoiu, katastroofiohtude piiramise ja rände valdkonnas;

5.  tuletab meelde, et bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamine on oma olemuselt sünergiline ja kestliku arengu keskne osa; rõhutab vajadust lihtsustada bioloogilise mitmekesisuse arvessevõtmise ja keskkonnapoliitika parema sidususe rakendamist kõikides ELi sise- ja välispoliitika valdkondades ning palub komisjonil ja liikmesriikidel seda teha, ka seoses nende kohustusega täita 2030. aastaks täielikult kestliku arengu eesmärgid;

6.  peab esmatähtsaks vajadust pikas perspektiivis strateegiliselt käsitleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja halvenemise peamisi põhjustajaid ning välja töötada ja rakendada tulemuslikud otsused ja meetmed, alates kahjustatavuse, ohustatud liikide esinemise või väljaselgitatud teadmuslünkade ja/või mõjusa haldamise põhjal toimuvast kaitsealade kindlaksmääramisest ja kaitsmisest kuni selleni, et piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja negatiivseid mõjusid kohalike kogukondade asualadele ja elatisvõimalustele, taastada ökosüsteemid ja nende teenused ka väljaspool kaitsealasid, integreerida bioloogilise mitmekesisuse kaitse teistesse valdkondadesse (põllumajandus, metsandus, maakasutuse planeerimine, arengukoostöö, teadus- ja uuendustegevus, transport, maavarade kaevandamine, tervishoid) ning hoiduda kahjulikust subsideerimisest; peab vajalikuks piirata ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja selle kahjulikku mõju kohalike ja põlisrahvaste kogukondade maadele ja elatusvahenditele;

Konventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 rakendamine

7.  tuletab meelde, et osaliste konverentsi 14. istungjärguga Egiptuses tähistatakse konventsiooni jõustumise 25. aastapäeva; peab seetõttu äärmiselt oluliseks suurendada bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi, keskenduda Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide ning juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitleva Nagoya protokolli kesksete elementide saavutamisele ning töötada välja kaugeleulatuv 2020. aasta järgne strateegiline kava ja rakendusmehhanism, mille põhjal järgnevalt koostada 2050. aasta stsenaarium, milles kooskõlas 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkidega võetakse arvesse uusi bioloogilise mitmekesisusega seotud probleeme;

8.  juhib tähelepanu Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide tähtsusele 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel, erilise tähelepanuga 14. (ookeanide, merede ja mereressursside kaitse ja kestlik kasutamine) ja 15. eesmärgile (maismaa ökosüsteemide kaitse, metsade kestlik majandamine, võitlus kõrbestumisega, maapinna seisundi halvenemise peatamine ja selle seisundi parandamine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine);

9.  märgib murega, et liikide kaitsestaatuse ja kaitset vajavate elupaigatüüpide hinnangute(3) kohaselt on ELis vaid 7 % mereliikidel ja 9 % mereelupaigatüüpidel soodne kaitsestaatus ning 27 % liikidele antud hinnangutest ja 66 % elupaigatüüpide hinnangutest näitavad ebasoodsat kaitsestaatust;

2020. aasta järgne üleilmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik

10.  nõuab tungivalt meetmeid 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku eesmärkide avardamiseks ja raamistiku toimimise parandamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada aktiivselt välja selged, arvulised ja mõõdetavad sihteesmärgid, tulemuslikkuse näitajad, paremad jälgimisvahendid, kohustuste võtmise menetlused ning Pariisi kliimakokkuleppe mehhanismide eeskujul ühtsetel nõuetel tuginevad läbivaatamis- ja aruandlusmehhanismid, et parandada osaliste jaoks läbipaistvust ja vastutust ning suurendada järgmise üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku üldist tulemuslikkust;

11.  rõhutab, et selleks, et kaitsta üleilmset bioloogilist mitmekesisust, peatada selle praegune vähenemine ja seda võimalikult palju taastada, on vaja tugevamat rahvusvahelist raamistikku; on veendunud, et selline raamistik peaks põhinema sihteesmärkidel ja vabatahtlikel kohustustel, hõlmama riiklikult kindlaksmääratud panuseid ja neid täiendavaid kohalikke ja piirkondlikke panuseid ning muid sobilikke meetmeid, finantskohustusi, paremaid suutlikkuse suurendamise tagatisi ning iga viie aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanismi, rõhuasetusega kaitsealade juhtimise parandamisel, tulemuslikumatel kaitsemeetmetel ja üha kasvavatel eesmärkidel;

12.  juhib tähelepanu vajadusele võimalikult vähendada ajalist vahet 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku vastuvõtmise ja selle riiklikesse bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidesse ülevõtmise vahel, et mitte viivitada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks vajalike konkreetsete meetmete võtmisega;

Majanduslikud kaalutlused ja rahastamine 

13.  toonitab, et majanduskasv soodustab kestlikku arengut vaid juhul, kui see ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ja looduse võimet suurendada inimeste heaolu, ning rõhutab, kui tähtis on täiustada looduspõhiseid lahendusi selleks, et aidata ühiskondadel sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte hõlmavate keerukate probleemidega täiesti kestlikul moel toime tulla;

14.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on vaja piisavat rahastamist; toonitab, et bioloogilise mitmekesisuse arvessevõtmisel ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vahendite eraldamisel oleks 2050. aasta visiooni saavutamisele suur ja positiivne mõju;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud uute rahvusvaheliste rahastamismehhanismide loomist ning rõhutab seoses sellega erasektori rahastamisalgatuste tähtsust;

16.  rõhutab, kui tähtis on rohkem investeerida Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmisse, et vähendada kliimamuutuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning tagada kooskõla bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võetavate poliitikameetmete vahel;

Metsandus ja põllumajandus

17.  peab tervitatavaks asjaolu, et osaliste konverentsi 14. istungjärgu otsuse soovituses 10.2.g (XXI/1) mainitakse metsa- ja põllumajanduse potentsiaali; toonitab, et põllumajanduslik tegevus on tihedalt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega; rõhutab, et kestlik põllu- ja metsamajandus aitavad oluliselt suurendada liikide, elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust ning vähendada kliimamuutuste mõju;

18.  märgib samas, et intensiivpõllumajandus, eriti seoses metsaraadamise ja pestitsiidide kasutamisega, kahjustab bioloogilist mitmekesisust; tuletab meelde tolmeldajate kui hästitoimivate ökosüsteemide jaoks kesksete liikide arvukuse hirmutavat vähenemist; kutsub osalisi üles võtma kestliku põllu- ja metsamajanduse tagamiseks kindlad kohustused, sealhulgas toetama nõudeid edendada agroökoloogilisi käsitlusi ja järkjärgult loobuda kahjulikest taimekaitsevahenditest, ning toetama muldade ja elupaikade kaitse tagamise strateegiaid;

Innovatsioon

19.  peab tervitatavaks asjaolu, et soovituses 10.2.h (XXI/1) mainitakse tehnoloogilist arengut; rõhutab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse olulisust 2050. aasta visiooni eesmärkide saavutamisel ning kutsub osalisi keskenduma eelkõige seostele bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja inimeste tervisele ja majanduslikule heaolule tuleneva kasu vahel ning koordineerima andmekogumismeetmeid;

Suutlikkuse suurendamine, üldsuse teadlikkus ja kõigi osaliste kaasatus

20.  rõhutab, et suutlikkuse suurendamine ja teadlikkuse tõstmine, muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste olulisusest, on eduka rakendamise jaoks keskse tähtsusega; peab seetõttu tervitatavaks asjaolu, et osaliste konverentsi 13. istungjärgul võeti otsuses XIII/23 ja soovituses XXI/1 vastu lühiajaline tegevuskava (2017–2022), et soodustada ja toetada suutlikkuse suurendamist ja sellekohast kommunikatsioonistrateegiat, ning palub osaliste konverentsi 14. istungjärgul neid võtmeküsimusi edasi arendada;

21.  rõhutab igakülgse ja kaasava protsessi tähtsust 2020. aasta järgse raamistiku kujundamisel;

22.  peab tervitatavaks asjaolu, et otsuses XXI/1 kaalutakse üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist osaliste konverentsi 14. istungjärgu eel, ning palub osalistel edendada üldsuse teadlikkust ja paljude sidusrühmade kaasamist, et tagada kohalikele kogukondadele ja põlisrahvastele kohandatud lahendused, et soodustada bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks kestlikku maakasutust ning et maastike ja elupaikade piirkondlikke erinevusi kõigiti tunnustataks;

23.  peab tervitatavaks kavatsust aktiivselt püüelda paljusid sidusrühmi, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke osalejaid kaasava lähenemisviisi poole, millel on bioloogilise mitmekesisuse väärtustamise, kaitsmise, säilitamise, kestliku kasutamise ja taastamise seisukohalt keskne tähtsus, ning toonitab, et valitsemistasandite ja -sektoritega ja äriliste bioloogilise mitmekesisuse platvormidega tehtav ning nende omavaheline koostöö loob võimalusi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide paremaks täitmiseks ja teistesse poliitikavaldkondadesse integreerimiseks;

o
o   o

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 35, 31.1.2018, lk 2.
(2) ELT C 356, 4.10.2018, lk 38.
(3) Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum. The Regional Assessment Report on Biodiversity and Ecosystem Services for Europe and Central Asia (Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste hindamise aruanne), 2018.

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2019Õigusalane teave