Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0166R(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0358/2018

Esitatud tekstid :

A8-0358/2018

Arutelud :

PV 13/11/2018 - 2
CRE 13/11/2018 - 2

Hääletused :

PV 14/11/2018 - 14.1
CRE 14/11/2018 - 14.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0449

Vastuvõetud tekstid
PDF 835kWORD 108k
Kolmapäev, 14. november 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Vaheraport mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta - parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks
P8_TA-PROV(2018)0449A8-0358/2018
Resolutsioon
 Lisa
 Lisa
 Lisa
 Lisa

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (COM(2018)0322 – C8-0000/2018 – 2018/0166R(APP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta teatist „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018)0321),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322), ja komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuid Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325, COM(2018)0326, COM(2018)0327 ja COM(2018)0328),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2018)0323),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta ning resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(2),

–  võttes arvesse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist Euroopa Parlamendi poolt 4. oktoobril 2016(3) ja nõukogu poolt 5. oktoobril 2016(4),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mis jõustus 1. jaanuaril 2016,

–  võttes arvesse ELi ühiselt võetud kohustust saavutada eesmärk eraldada 2015. aasta järgse tegevuskava perioodil ametlikuks arenguabiks 0,7 % kogurahvatulust,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni vaheraportit, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamust ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0358/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt peab liit end varustama oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega;

B.  arvestades, et kehtiv 2014.–2020. aasta finantsraamistik on esimene, mis on nii kulukohustuste kui maksete assigneeringute poolest eelmisest väiksem; arvestades, et kuna mitmeaastane finantsraamistik ja valdkondlikud õigusaktid võeti vastu väga hilja, oli uusi programme väga keeruline ellu viima hakata;

C.  arvestades, et kiiresti sai selgeks, et vastu võetud mitmeaastasest finantsraamistikust ei piisa paljudele kriisidele ja uutele rahvusvahelistele kohustustele reageerimiseks ja uute poliitiliste ülesannete lahendamiseks, mida vastuvõtmisel sellesse ei lisatud ja/või ei osatud ette näha; arvestades, et vajalike rahasummade tagamiseks on tulnud mitmeaastane finantsraamistik ülemmääradeni ära kasutada ja rakendada pärast olemasolevate varude ammendumist muu hulgas enneolematult suures ulatuses ka paindlikkussätteid ja erivahendeid; arvestades, et väga tähtsate ELi teadus- ja taristuprogrammide eelarvet tuli juba kaks aastast pärast nende vastuvõtmist lausa kärpida;

D.  arvestades, et finantsraamistiku läbivaatamisel, mida alustati 2016. aasta lõpus, tehti kindlaks, et kehtivate paindlikkussätete kasutusvõimalusi tuleb tingimata suurendada, kuid finantsraamistiku ülemmäärasid ei muudetud; arvestades, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu hindasid läbivaatamise edukaks;

E.  arvestades, et uue finantsraamistiku kindlaksmääramine on 27 riigiga liidu jaoks väga tähtis, sest sellega on võimalik kinnitada, et jagatakse ühiseid pikaajalisi arusaamu, leppida kokku edasised poliitilised prioriteedid ja anda liidule nende elluviimiseks vahendid; arvestades, et 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik peaks andma liidule ressursid, mida on vaja kestliku majanduskasvu, teadusuuringute ja innovatsiooni suurendamiseks, noortele mõjuvõimu andmiseks, rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks, tööpuuduse, jätkuva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edasiseks tugevdamiseks, kestlikkuse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste küsimustega tegelemiseks, ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks, liidu välispiiride kaitsmiseks ja naaberriikide toetamiseks;

F.  arvestades, et pidades silmas ülemaailmseid probleeme, mida liikmesriigid üksi ei suuda lahendada, peaks olema võimalik väärtustada Euroopa ühiseid hüvesid ja teha kindlaks valdkonnad, kus Euroopa kulutused oleksid tulemuslikumad kui riiklikud kulutused, et kanda vastavad rahalised vahendid üle liidu tasandile ning tugevdada seeläbi liidu strateegilist tähtsust, ilma et avaliku sektori kogukulutused seetõttu ilmtingimata suureneksid;

G.  arvestades, et komisjon esitas 2. mail 2018. aastal 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja ELi omavahendite kohta mitu seadusandlikku ettepanekut ja ning veidi hiljem ka seadusandlikud ettepanekud uute ELi programmide ja vahendite loomise kohta;

1.  rõhutab, et 2021.–2027. aasta finantsraamistikuga tuleb kindlustada liidu kohustus ja suutlikkus katta tekkivad vajadused, lahendada esilekerkivad probleemid ja täita uued rahvusvahelised kohustused ning saavutada liidu poliitilised prioriteedid ja eesmärgid; juhib tähelepanu sellele, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alarahastamine on põhjustanud suuri probleeme, ja kordab, et varasemaid vigu tuleb tingimata vältida ja selleks tuleb ELile kohe alguses järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks ette näha tugev ja usaldusväärne eelarve, mis toob kodanikele kasu;

2.  on seisukohal, et ettepanekud, mille komisjon on 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja liidu omavahendite süsteemi kohta esitanud, on eesseisvate läbirääkimiste lähtepunktiks; esitab nende ettepanekute kohta oma seisukoha, teadmata, millised on nõukogu läbirääkimisvolitused, mis ei ole veel kättesaadavad;

3.  rõhutab, et järgmise finantsraamistiku kogusumma, mis vastab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,08 %-le (kui lisada Euroopa Arengufond, siis 1,11 %-le), on kogurahvatulu protsendimäära poolest kehtivast finantsraamistikust tegelikult väiksem; on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku kavandatav tase ei võimalda liidul täita oma poliitilisi kohustusi ja lahendada tähtsaid eesseisvaid küsimusi; kavatseb seega pidada läbirääkimisi selle tõstmise üle;

4.  väljendab ka vastuseisu mis tahes kärbetele aluslepingutes sätestatud EL pikaajaliste poliitikavaldkondade, nt ühtekuuluvuspoliitika ning ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika mahus; on eriti kindlalt vastu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis kahjustavad poliitikavaldkondade põhisisu ja eesmärke, näiteks kärbetele, mida tahetakse teha Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarves; on seetõttu vastu ettepanekule kärpida Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF+) eelarvet, sest selle kasutusvaldkonda on laiendatud ja sellega on liidetud neli olemasolevat sotsiaalprogrammi, eelkõige noorte tööhõive algatus;

5.  rõhutab ühtlasi, et mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; kinnitab sellega seoses, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esimeste hulgas, ning peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks seatud selget ja nähtavat eesmärki; nõuab seetõttu, et ÜRO kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes liidu meetmetes ja algatustes; rõhutab ka, et kõik järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvad programmid peaksid olema kooskõlas põhiõiguste hartaga; rõhutab, kui tähtis on Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine diskrimineerimise kaotamiseks, sh LGBTI-inimeste vastu, ja vähemustega (sh romad) seotud õigusaktide paketi loomiseks, mis kõik on kaasava Euroopa eesmärgi täitmiseks määrava tähtsusega; rõhutab, et Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks peaks ELi panus kliimaeesmärkide saavutamisse ulatuma mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027 vähemalt 25 %ni kuludest ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2027. aastaks 30 %ni kuludest;

6.  peab sellega seoses kahetsusväärseks, et vaatamata 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määrusele lisatud ühisavaldusele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ei ole selles valdkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme ning komisjon ei võtnud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel selle rakendamist arvesse; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus täielikult kõrvale jäetud, ning taunib asjaolu, et asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ettepanekutes puuduvad selged soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, nõuded ja näitajad; nõuab, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus hinnataks ELi poliitika täielikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja et seda eelarves arvestataks (sooteadlik eelarvestamine); ootab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pööraksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja selle tulemuslikule järelevalvele palju rohkem tähelepanu, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

7.  toonitab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku aluseks peavad olema suurem aruandekohustus, lihtsustamine, nähtavus, läbipaistvus ja tulemuspõhine eelarvestamine; tuletab sellega seoses meelde, et tulevikus on kulude tegemisel vaja rohkem keskenduda tulemuslikkusele ja tulemustele, võttes aluseks kaugeleulatuvad ja asjakohased tulemuseesmärgid ning Euroopa lisaväärtuse tervikliku ja ühise määratluse; palub komisjonil, võttes arvesse eespool nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, optimeerida tulemuslikkust puudutavat aruandlust, muuta selle käsitlus kvalitatiivseks, nii et see hõlmaks keskkonna- ja sotsiaalnäitajaid, ning esitada selge teave peamiste ELi probleemide kohta, millega tuleb veel tegeleda;

8.  on teadlik suurtest probleemidest, mis liidul tuleb lahendada, ja võtab täieliku kohustuse tagada õigeks ajaks eelarve, mis vastab ELi kodanike vajadustele ja ootustele ning mille puhul kodanike muresid on arvesse võetud; on valmis alustama nõukoguga kohe läbirääkimisi, et komisjoni ettepanekuid parandada ja realistlik finantsraamistik koostada;

9.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on oma seisukohta juba selgelt väljendanud 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonis, mis kujutavad endast parlamendi poliitilist seisukohta 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite küsimustes; tuletab meelde, et need resolutsioonid võeti vastu väga suure enamusega, milles väljendub parlamendi ühtsus ja eesseisvateks läbirääkimisteks valmisolek;

10.  loodab seetõttu, et nõukogu seab finantsraamistiku oma poliitilises kavas esikohale, ja peab kahetsusväärseks, et seni ei ole selget edasiminekut märgata; on seisukohal, et korrapäraseid kohtumisi nõukogu järjestikuste eesistujate ja parlamendi läbirääkimismeeskonna vahel tuleks intensiivistada, et valmistada ette pinnas ametlikeks läbirääkimisteks; loodab, et mõistlik kokkulepe saavutatakse enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi, sest nii saab vältida varasemalt esinenud olukorda, kus uusi programme ei saa kaua aega alustada, sest finantsraamistik võetakse vastu väga hilja; rõhutab, et selline ajakava võimaldab järgmisel parlamendikoosseisul 2021.–2027. aasta finantsraamistikku selle kohustusliku läbivaatamise käigus muuta;

11.  tuletab meelde, et tulusid ja kulusid tuleks läbirääkimistel käsitleda ühtse küsimusena; rõhutab seetõttu, et tulevases finantsraamistikus on võimalik kokku leppida ainult siis, kui vastavaid edusamme tehakse ka liidu uutes omavahendites;

12.  rõhutab, et kõik finantsraamistiku ja omavahendite paketi elemendid ja eelkõige finantsraamistiku arvnäitajad peaksid jääma läbiräägitavaks kuni lõpliku kokkuleppe sõlmimiseni; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament on kriitiline nii menetluse suhtes, millega kehtiv mitmeaastase finantsraamistiku määrus vastu võeti, kui ka domineeriva rolli suhtes, mis selles protsessis oli Euroopa Ülemkogul, kes tegi paljude elementide, sealhulgas ülemmäärade ja mitme valdkondliku poliitikaga seotud meetme kohta pöördumatu otsuse, rikkudes sellega nii aluslepingute mõtet kui ka sätteid; on eriti mures selle pärast, et nõukogu eesistujariigi koostatud mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimispakettide esimesed elemendid järgivad sama loogikat ja sisaldavad küsimusi, mida nõukogu ja parlament peavad uute ELi programmide loomist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel koos otsustama; kavatseb seetõttu oma strateegiat vastavalt kohandada;

13.  on seisukohal, et finantsraamistiku määruse ühehäälse vastuvõtmise ja läbivaatamise nõue on protsessis suureks takistuseks; palub Euroopa Ülemkogul võtta kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklausel, et nõukogu saaks finantsraamistiku määruse vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega;

14.  võtab käesoleva resolutsiooni vastu selleks, et esitada oma läbirääkimisvolitused komisjoni ettepanekute iga üksiku aspekti kohta ning teha muudatusettepanekuid nii kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse kui ka institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta; esitab peale selle kõigi ELi poliitikavaldkondade ja programmide arvnäitajate tabeli, mis põhineb seisukohtadel, mida Euroopa Parlament on väljendanud juba varasemates finantsraamistikku puudutavastes resolutsioonides; rõhutab, et need arvnäitajad on ka üks osa Euroopa Parlamendi volitustest eelseisvateks poliitilisteks läbirääkimisteks, mille tulemusena võetakse vastu ELi 2021.–2027. aasta programmid;

A.MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKUGA SEOTUD NÕUDMISED

15.  nõuab seetõttu, et nõukogu võtaks Euroopa Parlamendi alltoodud seisukohti igati arvesse, sest see on vajalik 2021.–2027. aasta finantsraamistiku läbirääkimistel mõistlike tulemusteni jõudmiseks ja Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312;

Arvnäitajad

16.  kinnitab, et Euroopa Parlamendi ametlik seisukoht on, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kogusumma peaks 2018. aasta hindades olema 1324,1 miljardit eurot, mis vastab 1,3 %-le ELi 27 riigi kogurahvatulust, sest nii on ELi tähtsaimatele poliitikavaldkondadele tagatud vajalikud eraldised, mille abil on võimalik täita nende põhi- ja alleesmärgid;

17.  nõuab sellega seoses, et ELi programmide ja poliitika jaoks tagataks järgmine rahastamise tase, mis esitatakse komisjoni poolt pakutud mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri kajastavas järjekorras ning mida korratakse üksikasjalikus tabelis (käesoleva resolutsiooni III ja IV lisa); nõuab asjaomaste kulukohustuste ja maksete ülemmäärade korrigeerimist, nagu on esitatud käesoleva resolutsiooni I ja II lisas:

   i. suurendada programmi „Euroopa horisont“ eelarvet nii palju, et see oleks 2018. aasta hindades 120 miljardit eurot;
   ii. suurendada InvestEU fondi eraldisi, nii et see vastaks paremini uue programmi alla aastatel 2014–2020 viidud rahastamisvahendite tasemele;
   iii. suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi kaudu transporditaristule („CEF-Transport“) eraldavat rahasummat;
   iv. kahekordistada VKEde sihtotstarbelist rahastamist (võrreldes COSME programmiga) ühtse turu programmi raames, et suurendada nende juurdepääsu turgudele, parandada ettevõtlustingimusi ja ettevõtete konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust;
   v. suurendada veelgi ühtse turu programmi, et rahastada uut turujärelevalve eesmärki;
   vi. kahekordistada ELi pettusevastase programmi rahastamise kavandatud taset ja suurendada programmi „Fiscalis“ rahastamise taset;
   vii. näha kestliku turismi jaoks ette sihtotstarbeline eraldis;
   viii. tugevdada veelgi Euroopa kosmoseprogrammi, eelkõige selleks, et tugevdada SSA/GOVSATCOMi, aga ka Copernicuse programmi;
   ix. säilitada 27 liikmesriigiga ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamine reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves;
   x. kahekordistada noorte tööpuuduse vastaseks võitlemiseks ESF+ raames eraldatavaid vahendeid (võrreldes praeguse noorte tööhõive algatusega) ning tagada samal ajal süsteemi tulemuslikkus ja lisaväärtus;
   xi. näha lastegarantii jaoks ette sihtotstarbeline eraldis (5,9 miljardit eurot), et vähendada laste vaesust nii ELis kui ka tema välistegevuse kaudu;
   xii. kolmekordistada programmi „Erasmus+“ praegust eelarvet;
   xiii. tagada programmi „DiscoverEU“ (Interrail) piisav rahastamine;
   xiv. suurendada programmi „Loov Euroopa“ praegust rahastamist;
   xv. suurendada õiguste ja väärtuste programmi praegust rahastamist ning kehtestada sihtotstarbeline eraldis liidu uuele väärtuste tegevussuunale (vähemalt 500 miljonit eurot), et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, kes edendavad ELis kohalikul ja riiklikul tasandil põhiväärtusi ja demokraatiat;
   xvi. eraldada ELi 27 liikmesriigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamiseks reaalväärtuses sama suur summa kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa;
   xvii. suurendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvet 10 %, sest fondile on antud sinise majandusega seoses uus ülesanne;
   xviii. kahekordistada praegust programmi „Life+” rahastamist, sealhulgas sihtotstarbelised rahastamispaketid bioloogilise mitmekesisuse ja Natura 2000 võrgustiku haldamise jaoks;
   xix. näha ette sihtotstarbeline eraldis (4,8 miljardit eurot) uue energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fondi jaoks, et käsitleda sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju töötajatele ja kogukondadele, kellele üleminek söelt ja süsinikurikastelt kütustelt mõjub kahjulikult;
   xx. suurendada eraldist vahendi(te)le, millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat (3,5 miljardit eurot), et toetada Aafrika investeerimiskava suurema summaga;
   xxi. taastada kõigi ametite jaoks vähemalt 2020. aasta tase, kaitstes samal ajal komisjoni pakutud kõrgemat taset, sealhulgas nende ametite jaoks, kellele on antud uued pädevused ja kohustused, ning nõuab tasudel põhineva rahastamise terviklikku käsitust;
   xxii. säilitada mitme ELi programmi (nt tuumarajatiste tegevuse lõpetamine, koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega) rahastamise 2014.–2020. aasta tase, sealhulgas need programmid, mille kohta on tehtud ettepanek, et need ühendataks suuremate programmidega (nt abi enim puudustkannatavatele isikutele, tervishoid, tarbijaõigused), ja mille suhtes komisjoni ettepanek kujutab endast seega reaalset vähendamist;
   xxiii. kehtestada koos eespool nimetatud muudatustega kõikide muude programmide rahastamispaketid komisjoni kavandatud tasemel, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogramm, Euroopa ühendamise rahastu digiprogramm, digitaalse Euroopa programm, Euroopa Kaitsefond ja humanitaarabi;

18.  kavatseb komisjoni ettepaneku alusel tagada piisava eraldise rubriigile 4 „Ränne ja piirihaldus“ ja rubriigile 5 „Julgeolek ja kaitse“, sh kriisile reageerimine; kinnitab oma kauaaegset seisukohta, et uute poliitiliste prioriteetide korral tuleb eraldada ka lisaraha, et mitte kahjustada olemasolevaid meetmeid ja programme ja vähendada neile uue finantsraamistiku alusel eraldatavaid summasid;

19.  kavatseb kaitsta komisjoni ettepanekut tagada piisavad rahasummad tugevale, tõhusale ja kvaliteetsele Euroopa avalikule haldusele, mis on kõigi eurooplaste teenistuses; tuletab meelde, et on ELi institutsioonid ja detsentraliseeritud asutused vähendanud kehtiva finantsraamistiku ajal personali 5 %, ja on seisukohal, et töötajate arvu rohkem vähendada ei tohiks, sest nii satuks liidu meetmete võtmine otseselt ohtu; rõhutab veel kord oma ägedat vastuseisu nn ametite ümberpaigutamisreservi süsteemi uuesti kasutuselevõtmisele;

20.  on kindlalt otsustanud ennetada järjekordset maksekriisi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimestel aastatel, nagu see juhtus käesoleval perioodil; on seisukohal, et üldise maksete ülemmäära puhul tuleb arvesse võtta, et 2020. aasta lõpu seisuga oli enneolematult palju täitmata kulukohustusi, mille hinnanguline suurus on suurte rakendamisviivituste tõttu pidevalt kasvanud ja mis tuleb lahendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames; nõuab seetõttu, et maksete üldine tase ja maksete iga-aastased ülemmäärad, eriti perioodi alguses, määrataks kindlaks asjakohasel tasemel, võttes seda olukorda nõuetekohaselt arvesse; kavatseb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete vahel aktsepteerida ainult piiratud ja hästi põhjendatud lõhet;

21.  esitab selle alusel käesoleva resolutsiooni III ja IV lisas tabeli, kus on iga ELi poliitikavaldkonna ja programmi kohta märgitud täpne summa; märgib, et võrdlemise eesmärgil kavatseb Euroopa Parlament hoida kõikide ELi programmide struktuuri sellisena, nagu komisjon on kavandanud, mis ei tähenda, et seda ei võiks muuta, kui nende programmide vastuvõtmisega lõppeva seadusandliku menetluse käigus seda nõutakse;

Muutmine

22.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohustus tuleb alles jätta, sest kehtiva raamistiku puhul on see pretsedent kasulik olnud, ja nõuab

   i. mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamisele järgnevat kohustuslikku ja õiguslikult siduvat muutmist, milles võetakse arvesse hinnangut kliimaeesmärgi saavutamisel ja kestliku arengu eesmärkide ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel tehtud edusammude kohta ning lihtsustamismeetmete mõju toetusesaajatele;
   ii. et komisjon esitaks vastava ettepaneku aegsasti, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni järgmine koosseis jõuaksid 2021.–2027. aasta finantsraamistikku mõistlikult korrigeerida, tehes seda hiljemalt 1. juulil 2023;
   iii. et liikmesriikidele eelnevalt ette nähtud rahastamispaketti muutmisel ei vähendataks;

Paindlikkus

23.  peab kiiduväärseks komisjoni poolt paindlikkuse kohta tehtud ettepanekuid, mis on läbirääkimisteks hea lähtekoht; nõustub 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmehhanismide üldise ülesehitusega; rõhutab, et erivahenditel on erinevad otstarbed ja nad vastavad erinevatele vajadustele, ning on vastu mis tahes katsetele need ühendada; toetab igati selget sätet, mille kohaselt tuleb erivahendite kasutamiseks vajalikud kulukohustuste ja maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku vastavat ülemmäära arvestamata, ning maksete koguvaruga seotud korrigeerimistelt piirmäära kaotamist; nõuab, et paindlikkust suurendataks veel rohkem, muu hulgas järgmiste meetmetega:

   i. liidu reservi täiendamine summaga, mis on võrdne trahvidest ja muudest rahalistest karistustest laekuva tuluga;
   ii. aastal n – 2 kulukohustustest vabastatud assigneeringute (k.a need, mis vabastatakse kehtiva finantsraamistiku ajal võetud kulukohustustest) kohene taaskasutamine;
   iii. erivahendite tühistatud summad tuleb teha kättesaadavaks kõigi erivahendite jaoks ja mitte ainult paindlikkusinstrumendi puhul;
   iv. suurem eraldis paindlikkusinstrumendile, hädaabireservile, Euroopa Liidu Solidaarsusfondile ja ettenägematute kulude varule ning viimase puhul kohustusliku kompenseerimise nõude kaotamine;

Kestus

24.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kestusena peaks järk-järgult kasutusele võtma kaks järjestikust viieaastast perioodi, mille keskel tuleb raamistikku kohustuslikus korras muuta; nõustub, et järgmine finantsraamistik tuleks üleminekulahendusena kehtestada veel viimast korda seitsmeks aastaks; loodab, et kahe viieaastase perioodiga seotud üksikasjalik kord on 2021.–2027. aasta finantsraamistiku muutmise ajaks kinnitatud;

Ülesehitus

25.  kiidab heaks komisjoni esitatud finantsraamistiku seitsme rubriigi üldise ülesehituse, mis vastab suuresti Euroopa Parlamendi enda ettepanekule; on seisukohal, et sellise ülesehitusega raamistik võimaldab suuremat läbipaistvust, ELi kulutused on selles paremini esitatud ja see on endiselt piisavalt paindlik; nõustub ühtlasi sellega, et luuakse programmide teemavaldkonnad, tänu millele peaks ELi eelarve ülesehitus muutuma palju lihtsamaks ja ratsionaalsemaks, ning et see viiakse finantsraamistikuga selgelt kooskõlla;

26.  võtab teadmiseks, et komisjon soovitab ELi programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra vähendada; rõhutab, et Euroopa Parlamendi seisukoht 37 uue programmi ülesehituse ja koosseisu kohta määratakse kindlaks asjaomaste valdkondlike õigusaktide vastuvõtmisel; loodab igal juhul, et kavandatud eelarve liigenduses kajastuvad iga programmi puhul kõik eri komponendid, nii et on tagatud läbipaistvus ja esitatud teave, mida eelarvepädevatel institutsioonidel on aastaeelarve vastuvõtmiseks ja selle täitmise järelevalveks vaja;

Eelarve ühtsus

27.  peab kiiduväärseks ettepanekut kanda Euroopa Arengufond liidu eelarvesse, sest Euroopa Parlament on seda kõigi eelarveväliste vahendite puhul nõudnud juba ammu; tuletab meelde, et ühtsuse põhimõte, mille kohaselt tuleb eelarves esitada kõik liidu tulud ja kulud, on aluslepingu nõue ja ka peamine demokraatia eeltingimus;

28.  seab seetõttu kahtluse alla, kas rahastamisvahendite loomine väljaspool eelarvet on mõistlik ja põhjendatud, kui see takistab Euroopa Parlamendil avaliku sektori raha kasutamist kontrollida ega võimalda otsuseid teha läbipaistvalt; on seisukohal, et selliste vahendite loomise otsustega minnakse sageli mööda Euroopa Parlamendist, kellel on seadusandliku, eelarvepädeva ja kontrolliorganina kolmekordne vastutus; on seisukohal, et kui leitakse, et teatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja teha erandeid, näiteks rahastamisvahendite või usaldusfondide kasutamise abil, peavad need olema täiesti läbipaistvad, nende täiendavus ja lisaväärtus peavad olema tõendatud ning need peavad tuginema rangetele otsustusprotsessidele ja vastutust käsitlevatele sätetele;

29.  toonitab siiski, et nende vahendite integreerimine ELi eelarvesse ei tohiks vähendada muude ELi poliitikavaldkondade ja programmide rahastamist; rõhutab seetõttu vajadust langetada otsus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üldise taseme kohta, arvestamata 0,03 % eraldist ELi kogurahvatulust, mis vastab Euroopa Arengufondile, sest see peaks lisanduma juba kokkulepitud ülemmääradele;

30.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad ei tohiks liidu poliitiliste eesmärkide rahastamist liidu eelarvest takistada; loodab seetõttu, et kui raha on vaja uute poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, tagatakse finantsraamistiku ülemmäärade tõstmine, mitte ei kasutata valitsustevahelisi rahastamismeetodeid;

B.SEADUSANDLIKUD KÜSIMUSED

Õigusriik

31.  rõhutab seda, kui oluline on uus mehhanism Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste austamise tagamiseks, mille alusel võetakse rahalisele vastutusele liikmesriigid, kes neid väärtusi ei austa; hoiatab aga selle eest, et liidu eelarve lõplikud toetusesaajad ei tohi mingil juhul selle tõttu kannatada, et nende valitsus eirab põhiõigusi ja õigusriiklust; rõhutab seetõttu, et sellised meetmed ei tohi mõjutada valitsusüksuste või liikmesriikide kohustust teha lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele makseid;

Seadusandlik tavamenetlus ja delegeeritud õigusaktid

32.  rõhutab, et programmi eesmärgid ja vahendite kasutamise prioriteedid, rahaeraldised, rahastamiskõlblikkus, valiku- ja hindamiskriteeriumid, tingimused, määratlused ja arvutusmeetodid tuleks kindlaks määrata asjaomases õigusaktis, järgides täielikult Euroopa Parlamendi õiguseid kaasseadusandjana; rõhutab, et kui sellised meetmed, mis võivad kaasa tuua olulisi poliitilisi valikuid, ei ole lisatud alusakti, tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidega; on sellega seoses seisukohal, et mitmeaastased ja/või ühe aasta töökavad tuleks üldjuhul vastu võtta delegeeritud õigusaktiga;

33.  märgib, et Euroopa Parlament kavatseb alati, kui see on vajalik, täiustada sätteid, mis puudutavad juhtimist, vastutust, läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende partnerite mõjuvõimu suurendamist ning valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna kaasamist järgmise põlvkonna programmidesse; samuti kavatseb vajaduse korral parandada ja selgitada eri fondide ja poliitika sidusust ja koostoimet; tunnistab vajadust suurema paindlikkuse järele ressursside eraldamisel teatud programmide raames, kuid rõhutab, et see ei tohiks toimuda nende algsete ja pikaajaliste poliitiliste eesmärkide, prognoositavuse ja Euroopa Parlamendi õiguste arvelt;

Läbivaatamisklauslid

34.  juhib tähelepanu sellele, et kõikidesse finantsraamistiku programmidesse ja rahastamisvahenditesse tuleks lisada üksikasjalikud ja tõhusad läbivaatamisklauslid, et tagada programmide ja vahendite sisukas läbivaatamine ning Euroopa Parlamendi täielik kaasamine vajalikke kohandusi käsitleva otsuse tegemisse;

Seadusandlikud ettepanekud

35.  palub komisjonil esitada lisaks juba esitatud ettepanekutele asjakohased seadusandlikud ettepanekud, eelkõige ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond ja säästva turismi eriprogramm; toetab peale selle uude Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) Euroopa lastegarantii lisamist, õiguste ja väärtuste programmi spetsiaalse liidu väärtuste tegevussuuna lisamist ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise määruse läbivaatamist; peab kahetsusväärseks, et komisjoni asjakohased ettepanekud ei sisalda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 nõuetele vastavaid meetmeid väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ning saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade puhul; on seisukohal, et kui see on finantsraamistiku läbirääkimiste tõttu vajalik, tuleks läbivaatamisettepanek teha ka finantsmääruse kohta;

C.OMAVAHENDID

36.  rõhutab, et praegune omavahendite süsteem on väga keeruline, ebaõiglane, läbipaistmatu ja ELi kodanikele täiesti arusaamatu; nõuab veel kord lihtsamat süsteemi, millest ELi kodanikud saavad paremini aru;

37.  peab sellega seoses kiiduväärseks, et põhjalikuma reformi tähtsa etapina võttis komisjon uue omavahendite süsteemi kohta 2. mail 2018 vastu mitu ettepanekut; kutsub komisjoni üles võtma arvesse kontrollikoja arvamust nr 5/2018 (Euroopa Liidu uut omavahendite süsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku kohta), milles rõhutatakse paremate arvutusmeetodite ja süsteemi täiendava lihtsustamise vajalikkust;

38.  tuletab meelde, et uute omavahendite kasutuselevõtmisel peaks olema kaks eesmärki: esiteks vähendada oluliselt kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ja teiseks tagada ELi kulutuste piisav rahastamine 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames;

39.  toetab ettepanekut muuta olemasolevad omavahendid tänapäevasemaks, mis tähendab, et

   tollimaksud, mis on ELi traditsioonilised omavahendid, tuleb alles jätta, kuid vähendada tuleb protsendimäära, mille ulatuses võivad liikmesriigid tulu nn kogumiskulude katteks endale jätta, ning taastada tuleb algne määr, milleks on 10 %;
   käibemaksupõhine omavahend tuleb lihtsamaks muuta, st kehtestada tuleb ühtne sissenõudmismäär, millest erandeid ei tehta;
   kogurahvatulupõhine omavahend tuleb alles jätta, eesmärgiga viia selle osakaal ELi eelarves järk-järgult 40 %ni, säilitades samas selle tasakaalustava mõju;

40.  nõuab kooskõlas komisjoni ettepanekuga niisuguste uute omavahendite kavandatud kasutuselevõttu, mis (ilma et nendega suureneks kodanike maksukoormus) vastaksid ELi põhilistele strateegilistele eesmärkidele, mille Euroopa lisaväärtus on ilmselge ja asendamatu:

   ühtse turu tõrgeteta toimimine, konsolideerimine ja tugevdamine eelkõige äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutuselevõtmise abil uute omavahendite alusena, kehtestades äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist saadavale tulule ühtse maksumäära ja maksustades ühtsest turust kasu saavaid digisektori suuri äriühinguid;
   kliimamuutuste vastane võitlus ja energiasüsteemi kiirem ümberkujundamine selliste meetmete abil nagu osa heitkogustega kauplemise süsteemi tulust;
   võitlus keskkonna kaitsmise eest, kasutades selleks osamaksu, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel;

41.  nõuab võimalike uute omavahendite loetelu pikendamist nii, et sellesse lisataks

   finantstehingute maksul põhinev omavahend, kutsudes ühtlasi kõiki liikmesriike üles saavutama kokkulepet tõhusa süsteemi suhtes;
   lisatakse ka mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist ning mis oleks ELi eelarves uus omavahend ja peaks ühtlasi tagama rahvusvahelises kaubanduses võrdsed tingimused ja vähendama tootmise viimist liidust välja, võttes samal ajal imporditavate kaupade hinnas arvesse kliimamuutuste kulusid;

42.  kiidab igati heaks kõikide tagasimaksete ja muude korrektsioonimehhanismide kaotamise, mida võib vajaduse korral teha järk-järgult (piiratud aja jooksul);

43.  nõuab, et võetaks kasutusele muud tuluallikad, mis peaksid ELi eelarve jaoks olema lisatulu, mille arvelt kogurahvatulul põhinevaid osamakse vastavalt vähendada ei saa:

   trahvid, mida äriühingud maksavad liidu eeskirjade rikkumise eest, või trahvid, mida makstakse osamakse tasumisega hilinemise eest;
   tulu, mis laekub Euroopa Kohtu otsuste põhjal määratud trahvidest, sealhulgas liikmesriikidele määratud ühekordsed maksed või karistusmaksed, mis tulenevad rikkumistest;

44.  toonitab ka komisjoni ettepanekutega kooskõlas muude tuluallikate kasutuselevõttu seoses järgmisega:

   tasud, mida võetakse ELiga otseselt seotud mehhanismide, nt ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) rakendamise eest;
   emissioonitulu, mis on sihtotstarbelise tulu vormis ja millest rahastatakse uut investeeringute stabiliseerimise vahendit;

45.  juhib tähelepanu sellele, et ELi eelarve peab finantsturgude jaoks olema usaldusväärne, mis tähendab, et omavahendite ülemmäärasid tuleb tõsta;

46.  palub komisjonil esitada ettepaneku, millega lahendada paradoksaalne olukord, kus Ühendkuningriigi osamaks assigneeringutesse, millest kaetakse 2021. aasta eelsed täitmata kulukohustused, kantakse eelarvesse üldtuluna ning seda võetakse seetõttu omavahendite ülemmäära puhul arvesse, samas kui see ülemmäär ise arvutatakse ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulu põhjal, st pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist ilma Ühendkuningriigita; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osamaksu tuleks hoopis arvestada omavahendite ülemmäärast eraldi;

47.  juhib tähelepanu asjaolule, et tolliliit on Euroopa Liidu jaoks oluline rahaallikas; rõhutab sellega seoses vajadust ühtlustada tollikontrolle ja -korraldust kogu liidus, et ennetada liidu finantshuve kahjustavaid pettusi ja eeskirjade rikkumisi ning nende vastu võidelda;

48.  nõuab tõelist võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning hoiatavate karistuste kehtestamist eelkõige meretagustele territooriumidele ja selliste tegevuste võimaldajatele või edendajatele, esmajoones neile, kes tegutsevad Euroopa mandril; on veendunud, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd ning looma kapitali liikumise jälgimiseks kooskõlastatud süsteemi, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu;

49.  on seisukohal, et tulemuslikud meetmed hargmaiste ettevõtjate ja kõige jõukamate üksikisikute korruptsiooni ja maksupettuse vastu võimaldaksid tuua liikmesriikide eelarvesse tagasi Euroopa Komisjoni hinnangul triljon eurot aastas, ning leiab, et Euroopa Liit on selles valdkonnas liiga vähe meetmeid võtnud;

50.  väljendab tugevat toetust asjaolule, et komisjon esitas ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (COM(2018)0327); tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab andma selle määruse suhtes nõusoleku; tuletab meelde, et see määrus on komisjoni esitatud omavahendite paketi lahutamatu osa, ning ootab, et nõukogu käsitleks sellega seotud nelja omavahendeid käsitlevat teksti koos mitmeaastase finantsraamistikuga ühtse paketina;

D.2021.–2027. AASTA FINANTSRAAMISTIKU MÄÄRUSE ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

51.  on seisukohal, et ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, tuleks muuta järgmiselt:

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2021 seitse aastat.
(1)  Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel ning vajadust tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus, peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1.jaanuarist 2021 seitse aastat ning edaspidi tuleks kasutusele võtta 5+5 raamistik, mis oleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni poliitiliste töötsüklitega.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste assigneeringute ja omavahendite ülemmäärasid, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt.
(2)  Mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks kehtestada iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad, et tagada, et liidu kulutusi tehakse korrapäraselt ja omavahendite piires ning et liit suudab end varustada oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega, nagu on nõutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 esimeses lõigus, ja on suuteline täitma oma kohustusi kolmandate isikute suhtes, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 323.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Ülemmäärad tuleks kindlaks määrata vastavalt summadele, mida on liidu programmide ja meetmete rahastamiseks ja elluviimiseks vaja, ning varudele, mida on vaja tulevaste vajadustega kohanemiseks. Peale selle tuleb maksete ülemmäärade puhul arvesse võtta, et 2020. aasta lõpus on eeldatavasti suures summas kulukohustuste assigneeringuid täitmata. Käesolevas määruses ja 2021.–2027. aasta programmide alusaktides sätestatud summad tuleks kokku leppida 2018. aasta hindades ning lihtsustamise ja prognoositavuse huvides tuleks neid igal aastal kindlaksmääratud 2 % deflaatoriga kohandada.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)   Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr EL [xxx/201x] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 208 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära, kuid mitte omavahendite ülemmäära.
(3)   Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr EL [xxx/201x] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 208 lõikele 1], võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära ning seda tuleks seega omavahendite ülemmäära kehtestamisel arvesse võtta.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Mitmeaastases finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses.
(4)  Eelarvepunktide rahastamist sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses ei tuleks arvestada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames, kuid kogu olemasolev teave peaks olema aastaeelarve heakskiitmise menetluse ja selle rakendamise käigus läbipaistvalt esitatud ja kättesaadav.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)   Tagada tuleks konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada liidul täita Euroopa Liidu toimimise lepingu (EL toimimise leping) artiklist 323 tulenevad kohustused.
(6)   Mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, et tagada eelkõige see, et liit suudab täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 311 ja 323 tulenevad kohustused.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)   Selleks et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ning selleks et võimaldada eelarvemenetluse sujuv toimimine, on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu. Hädaabireserv ei ole ette nähtud selleks, et tegeleda põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate, turuga seotud kriiside tagajärgedega. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.
(7)  Selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ja võimaldada seeläbi iga-aastasel eelarvemenetlusel sujuvalt toimida, on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Kuigi liit ja selle liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et tagada eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud kulukohustuste tulemuslik ärakasutamine nende algsel eesmärgil, peaks olema võimalik võtta kasutusele kulukohustuste assigneeringuid, mida ei ole täidetud või mis on vabastatud liidu kulukohustuste reservi kaudu, tingimusel et see ei võimalda toetusesaajatel asjakohaste kulukohustuste vabastamise eeskirjade täitmisest kõrvale hoida.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)   Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Kohandused võivad seonduda olukorraga, kus uute eeskirjade või koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega programmide vastuvõtmine hilineb, või meetmetega, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises, ja mis on vastu võetud vastavalt asjaomasele alusaktile.
(9)   Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Kohandused võivad seonduda olukorraga, kus uute eeskirjade või koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega programmide vastuvõtmine hilineb või eelarveliste kulukohustuste täitmine peatatakse vastavalt asjaomasele alusaktile.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)   Mitmeaastase finantsraamistiku toimimine tuleb selle rakendamise vahehindamise käigus läbi vaadata. Läbivaatamise tulemusi tuleks käesoleva määruse mis tahes muutmise korral mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud eelseisvaid aastaid silmas pidades arvesse võtta.
(10)   Selleks et võtta arvesse uusi poliitikasuundi ja prioriteete, tuleks ette näha mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine, st selle toimimise ja rakendamise vahehindamine, mille raames tuleks koostada ka aruanne, milles esitatakse 5+5 aasta finantsraamistiku praktilise rakendamise meetodid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Selleks et täita liidu võetud kohustust olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi elluviimisel esirinnas, võetakse finantsraamistiku muutmisel arvesse edusamme, mis on tehtud nende eesmärkide elluviimisel kõigis ELi poliitikavaldkondades ja 2021.–2027. aasta finantsraamistiku algatustes ning mida mõõdetakse komisjoni koostatud tulemusnäitajate alusel, sealhulgas edusammud soolise aspekti arvestamisel kõigis ELi meetmetes. Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tuleb samuti arvesse võtta edusamme, mida on tehtud 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kestuse ajal üldise eesmärgi – näha 25 % ELi kulutustest ette kliimaeesmärkide täitmisele kaasaaitamisele – saavutamiseks ja selleks, et võimalikult ruttu ja hiljemalt 2027. aastaks saavutataks iga-aastaste kulutuste 30 % eesmärk, mida hinnatakse läbivaadatud tulemusnäitajate alusel, mille puhul tehakse vahet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel. Läbivaatamisel tuleks riiklike ja kohalike sidusrühmadega konsulteerides hinnata ka seda, kas vastuvõetud lihtsustamismeetmetega on ka tegelikult suudetud vähendada toetusesaajate jaoks bürokraatiat programmide rakendamisel.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Kõik aluslepingutel põhineva liidu poliitika rakendamiseks liidu tasandil tehtavad kulutused on liidu kulud ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 tähenduses ning need tuleks seetõttu kanda liidu eelarvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetlusele, et tagada selliste tähtsaimate põhimõtete järgimine nagu kodanike demokraatlik esindatus otsuste tegemisel, parlamentaarne järelevalve avaliku sektori rahanduse üle ja otsustamisprotsessi läbipaistvus. Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega ei tohi takistada liidu poliitiliste eesmärkide rahastamist liidu eelarvest. Seepärast on vaja näha ette võimalus mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid tõsta, kui see osutub vajalikuks liidu poliitika rahastamise hõlbustamise seisukohast, eriti seoses uute poliitiliste eesmärkidega, et ei tuleks kasutada valitsustevahelisi või muid samaväärseid rahastamismeetodeid.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste taristuprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Vaja on kindlaks määrata maksimumsummad, mida makstakse nendele projektidele liidu üldeelarvest, tagades seeläbi, et neile eraldatavad summad ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.
(13)  Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste taristuprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Nende suuremahuliste ja liidu jaoks strateegilise tähtsusega projektide rahastamine on vaja liidu üldeelarves küll tagada, kuid vaja on kindlaks määrata nendele projektidele sealt makstavad maksimumsummad, tagades seeläbi, et võimalik kulude ületamine ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)   Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad.
(14)  Läbipaistvuse ja eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad, millega austatakse institutsioonidele aluslepingutega antud eelarvepädevust, tagamaks, et eelarveotsuste tegemine toimub võimalikult avatult ja kodanikulähedaselt, nagu nõutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3, ning et eelarvemenetlus oleks sujuv, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 3 teises lõigus.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025, et institutsioonidel oleks võimalik see heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut finantsraamistikku vastu võetud,
(15)  Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025. Sellise tähtaja korral on ametisse nimetataval uuel komisjonil piisavalt aega oma ettepanekute koostamiseks ja 2024. aasta valimiste tulemusel moodustaval parlamendikoosseisul on aega esitada 2027. aasta järgse finantsraamistiku kohta oma seisukoht. Nii on institutsioonidel võimalik see ka heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut finantsraamistikku vastu võetud,
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 1 – artikkel 3 – pealkiri
Omavahendite ülemmäära järgimine
Seos omavahenditega
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 1 – artikkel 3 – lõige 4
4.  Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).
4.  Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab liidu omavahendite kogusummat, ilma et see piiraks liidu kohustust varustada end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 311 esimeses lõigus, ning institutsioonide kohustust tagada rahaliste vahendite kättesaadavus, et liit saaks täita oma seaduslikke kohustusi kolmandate isikute suhtes, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 323.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 1 – artikkel 3 – lõige 5
5.  Vajaduse korral alandatakse finantsraamistikus esitatud ülemmäärasid, et tagada kehtiva omavahendite otsuse kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 2 – artikkel 5 – lõige 4
4.  Ilma et see piiraks artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamist, ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 2 – artikkel 7 – pealkiri
Kohandused, mis tulenevad meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises
Kohandused, mis on seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise peatamisega
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 2 – artikkel 7
Juhul kui vastavalt asjaomastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine meetmete tõttu, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa eelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.
Juhul kui vastavalt asjaomastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada eelarveliste kulukohustuste täitmine, kantakse vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa eelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 kantakse summa, mis on võrdne tühistatud kulukohustustega, artiklis 12 osutatud liidu kulukohustuste reservi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 10 – lõige 1
1.  Euroopa Liidu Solidaarsusfond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002, ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 600 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastasummast. Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.
1.  Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile ette nähtud finantsabi andmiseks suurõnnetuste korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil, ning see ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastasummast. Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
1a.  Euroopa Liidu Solidaarsusfondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 11 – lõige 2
2.  Reserviks on igal aastal ette nähtud 600 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n +1. Reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse. Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastaks n ettenähtud summast. Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool. Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.
2.  Hädaabireserviks on igal aastal ette nähtud 1 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n +1. Reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse. Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt 150 miljonit eurot (2018. aasta hindades) aastaks n ettenähtud summast. Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool. Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 12 – pealkiri
Kulukohustuste koguvaru (liidu reserv)
Kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv)
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 1
1.  Kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2022–2027 kohta kindlaks määratud ülemmääradele, koosneb järgmisest:
(a)  finantsraamistiku aasta n–1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varud;
(b)  alates aastast 2023 lisaks punktis a osutatud varudele summa, mis vastab aasta n–2 jooksul vabastatud assigneeringutele, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 15] kohaldamist.
1.  Kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv), mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2021–2027 kohta kindlaks määratud ülemmääradele, koosneb järgmisest:
a)  finantsraamistiku varasemate aastate kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varud;
aa)   aasta n–1 täitmata kulukohustused;
b)   summa, mis vastab aasta n–2 jooksul vabastatud assigneeringutele, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 15] kohaldamist;
ba)   aasta n–3 peatatud kulukohustuste summaga võrdne summa, mida ei saa enam kanda eelarvesse vastavalt artiklile 7;
bb)   summa, mis on võrdne trahvidest ja muudest rahalistest karistustest laekuva tuluga.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 2
2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kulukohustuste koguvaru (liidu reservi) või selle osa kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.
2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reservi) või selle osa kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames. Aasta n varu võib liidu kulukohustuste reservi kaudu võtta kasutusele aastatel n ja n+1, tingimusel et see ei ole menetlemisel olevate või kavandavate paranduseelarvetega vastuolus.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
3.  2027. aasta lõpus kantakse liidu kulukohustuste reservi raames jätkuvalt kasutamata summad üle järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku aastani 2030.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 13 – lõik 1
Paindlikkusinstrumenti võib teataval eelarveaastal kasutada selliste selgelt kindlaks määratud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Teist lõiku arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 1000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
Paindlikkusinstrumenti võib teataval eelarveaastal kasutada selliste selgelt kindlaks määratud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires ega ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, Euroopa Liidu Solidaarsusfondist või hädaabireservist. Teist lõiku arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 2 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 1
1.  Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust ja mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega.
1.  Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,05 % liidu kogurahvatulust ja mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega. Selle võib kasutusele võtta nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute jaoks või ka ainult maksete assigneeringute jaoks.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 2
2.  Ettenägematute kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa ning see peab olema kooskõlas omavahendite ülemmääraga.
2.  Ettenägematute kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 3
3.  Ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga.
välja jäetud
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 4
4.  Lõike 3 kohaselt kompenseeritud summasid ei võeta enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis. Ettenägematute kulude varu kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 4 – pealkiri
Finantsraamistiku muutmine ja läbivaatamine
Muutmised
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 4 – artikkel 15 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2, artiklite 16–20 ja artikli 24 kohaldamist, võib ettenägemata asjaoludel finantsraamistikku muuta, pidades seejuures kinni kehtiva omavahendite otsuse kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäärast.
1.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2, artiklite 16–20 ja artikli 24 kohaldamist, korrigeeritakse mitmeaastase finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid ülespoole, kui see on vajalik, et hõlbustada liidu poliitika rahastamist ja eelkõige uute poliitikaeesmärkide saavutamist, kui muidu oleks vaja kehtestada täiendavad valitsustevahelised või muud samaväärsed rahastamismeetodid, millega minnakse mööda ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetlusest.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 4 – artikkel 15 – lõige 3
3.  Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute mis tahes eeldatavat alakasutamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 4 – artikkel 16 – pealkiri
Finantsraamistiku läbivaatamine
Finantsraamistiku muutmine
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 4 – artikkel 16
Komisjon esitab enne 1. jaanuarit 2024 finantsraamistiku toimimise läbivaatamise. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele asjakohased ettepanekud.
Komisjon esitab enne 1. juulit 2023 seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks vastavalt ELi toimimise lepingus sätestatud menetlustele, tuginedes finantsraamistiku toimimise läbivaatamisele. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 kohaldamist, ei vähendata sellise muutmisega eelnevalt kindlaks määratud riiklikke assigneeringuid.
Ettepanek koostatakse, võttes arvesse hinnangut järgmiste aspektide kohta:
–   edasiminek üldeesmärgi – suunata 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal 25 % ELi kulutustest kliimaeesmärkide täitmiseks – saavutamisel ja võimaliku kiire liikumine iga-aastase kulutuste eesmärgi 30 % täitmise suunas;
–   ÜRO kestliku arengu eesmärkidega arvestamine;
–   soolise perspektiivi arvestamine liidu eelarves (sooteadlik eelarvestamine);
–  lihtsustamismeetmete mõju bürokraatia vähendamisele toetusesaajate jaoks rahastamisprogrammide rakendamisel, mis toimub sidusrühmadega konsulteerides;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 4 – artikkel 17
Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.
Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel või siis, kui maksete ülemmäärad võivad takistada liidu õiguslike kohustuste täitmist, esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 5 – artikkel 21 – lõige 1
1.  [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXXX/XX - kosmoseprogramm] kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 kuni 14 196 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
1.  Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) ja Copernicuse (Maa seire Euroopa programm) jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 ühiselt teatav maksimumsumma. Kõnealune maksimumsumma on 15 % suurem kui [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXXX/XX kosmoseprogramm] kohaste ulatuslike projektide jaoks kehtestatud soovituslikud summad. Selle maksimumsumma suurendamist rahastatakse varude või erivahendite kaudu ning see ei tohi kaasa tuua muude programmide ja projektide rahastamise vähendamist.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 5 – artikkel 21 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui eespool nimetatud suuremahuliste projektide jaoks on vaja liidu eelarvest lisaraha, teeb komisjon ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid vastavalt muuta.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 6 – pealkiri
Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö
Läbipaistvus ja eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 6 – artikkel 22
Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö
Läbipaistvus ja eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 6 – artikkel 22 – lõik 4 a (uus)
Poliitilisel tasandil peetavatel kohtumistel esindavad nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu mõlema institutsiooni liikmed.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 6 – artikkel 22 – lõige 4 b (uus)
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma seisukohad eelarveprojekti suhtes vastu avalikel kohtumistel.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 6 – artikkel 23
Kooskõlas finantsmääruse artikliga [7] kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 1 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 7 – artikkel 24
Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.
Komisjon esitab enne 1. juulit 2023 koos finantsraamistiku muutmise ettepanekuga ka aruande, milles esitatakse 5+5-aastase finantsraamistiku perioodi praktilise rakendamise meetodid.
Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.
Juhul kui nõukogu ei ole enne 31. detsembrit 2027 vastu võtnud määrust, millega määratakse kindaks uus mitmeaastane finantsraamistik, kehtivad finantsraamistiku viimase aasta ülemmäärad ja muud sätted seni, kuni võetakse vastu määrus, millega määratakse kindlaks uus finantsraamistik. Kui pärast 2020. aastat ühineb liiduga uus liikmesriik, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajaduse korral ühinemise arvessevõtmiseks vajalikud muudatused.

E.INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

52.rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku uue määruse üle peetavate läbirääkimiste ja selle vastuvõtmise tulemusena tuleks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekusse teha järgmised muudatused:

Muudatusettepanek 48
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
A jagu – punkt 6 a (uus)
6a.  Teave muude kui liidu üldeelarves sisalduvate toimingute ja liidu omavahendite eri kategooriate eeldatava muutumise kohta on näitlikuna esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos eelarveprojektile lisatud dokumentidega.
Muudatusettepanek 49
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
I osa
A jagu – punkt 7
7.  Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu.
7.  Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade varusse või olemasolevatesse erivahenditesse jäetakse piisav summa.
Muudatusettepanek 50
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
A jagu – punkt 8
Pärast 2027. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine
8.  2024. aastal kohandab komisjon pärast 2027. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose.
Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.
Makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine
8.  Komisjon kohandab igal aastal kuni 2027. aastani ja pärast seda makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose.
Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.
Muudatusettepanek 51
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
B jagu – punkt 9
9.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.
9.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, esitab komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.
Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 52
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
B jagu – punkt 10
10.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon vastavalt finantsmäärusele ettepaneku asjaomase eelarvevahendi kohta.
10.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.
Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.
Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.
Solidaarsusfondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 53
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
B jagu – punkt 11
11.  Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.
11.  Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.
Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.
Muudatusettepanek 54
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
B jagu – punkt 12
Paindlikkusinstrument
12.  Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid eeldava rubriigi piires.
Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Sellise ettepaneku võib teha eelarveprojekti või paranduseelarve projekti kohta.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.
Paindlikkusinstrument
12.  Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on kasutanud ära kõikide asjaomaste rubriikide varud.
Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.
Muudatusettepanek 55
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
I osa
B jagu – punkt 13
13.  Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi. Sellise ettepaneku võib teha eelarveprojekti või paranduseelarve projekti kohta.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ettenägematute kulude varu kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.
13.  Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ettenägematute kulude varu kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.
Muudatusettepanek 56
Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek
II osa
A jagu – punkt 14 a (uus)
14a.  Selleks et hõlbustada uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist või selle muutmist ning kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 5, korraldavad institutsioonid korrapäraseid kohtumisi, sh:
–  Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi vahelisi kohtumisi, nagu on ette nähtud aluslepingu artiklis 324;
–  Euroopa Parlamendi delegatsiooni teabe- ja aruandekohtumisi nõukogu eesistuja poolt enne ja pärast asjaomaseid nõukogu istungeid;
–  mitteametlikke kolmepoolseid kohtumisi nõukogus toimuva menetluse jooksul, et võtta arvesse parlamendi seisukohti nõukogu eesistuja koostatavates dokumentides;
–  kolmepoolseid läbirääkimisi, kui nii parlamendi kui ka nõukogu läbirääkimisvolitused on vastu võetud;
–  nõukogu eesistuja esindaja osalemisi asjaomase parlamendikomisjoni töös ja parlamendi läbirääkimisrühma esindaja osalemine vastavas nõukogu üksuses.
Nii parlament kui ka nõukogu edastavad üksteisele niipea kui võimalik kõik dokumendid, mis on nende ettevalmistavates instantsides ametlikult vastu võetud või ametlikult nende nimel esitatud.
Muudatusettepanek 57
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
II osa
B jagu – punkt 15 – taane 2
–  Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF“), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“), Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi „ESM“) ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide tulude, kulude, varade ja kohustustega;
–  Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF“), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“), Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi „ESM“) ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide (mida ei rahastata ELi eelarvest, vaid mis on loodud selleks, et toetada aluslepingutest tulenevate liidu poliitiliste eesmärkide täitmist) tulude, kulude, varade ja kohustustega;
Muudatusettepanek 58
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
II osa
B jagu – punkt 15 a (uus)
15a.  Eraldiseisvate ümberpaigutuste heakskiitmise korral vastavalt finantsmääruse artikli 30 lõikele 1 teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone viivitamatult selliste ümberpaigutuste üksikasjalikest põhjustest. Kui parlament või nõukogu esitab eraldiseisva ümberpaigutuse kohta vastuväite, reageerib komisjon sellele ja tühistab vajaduse korral ümberpaigutamisotsuse.
Muudatusettepanek 59
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
III osa
A jagu – punkt 24 a (uus)
24a.  Kui eelarvepädevad institutsioonid teevad eelarvemenetluse raames otsuseid konkreetsete assigneeringute suurendamise kohta, ei neutraliseeri komisjon oma järgnevate aastate finantsplaneerimise käigus ühtegi sellist otsust, välja arvatud juhul, kui eelarvepädevad institutsioonid on talle selleks konkreetsed juhised andnud.
Muudatusettepanek 60
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
A osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Iga institutsioon hoidub edastamast teistele institutsioonidele nende puhkeaja jooksul mis tahes eelarvepositsioone, ümberpaigutusettepanekuid või muid teateid, mis ei ole kiireloomulised, aga millega kaasnevad tähtajad, tagamaks, et iga institutsioon saab oma menetluslikke õigusi nõuetekohaselt kasutada.
Institutsioonide teenistused teavitavad üksteist oma institutsiooni puhkeaegadest varakult.
Muudatusettepanek 61
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
B osa – punkt 2
2.  Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle.
2.  Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle ning käimasoleva eelarveaasta eelarve täitmisega seotud küsimuste arutamiseks.
Muudatusettepanek 62
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
C osa – punkt 8
8.  Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.
8.  Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning eelkõige edastavad üksteisele kõik oma asjaomastes ettevalmistavates instantsides vastu võetud menetlusdokumendid niipea, kui need on olemas. Samuti kohustuvad nad pidama vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.
Muudatusettepanek 63
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
D osa – punkt 12 a (uus)
12a.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma seisukohad eelarveprojekti suhtes vastu avalikel kohtumistel.
Muudatusettepanek 64
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
E osa – punkt 15
15.  Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil, nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.
15.  Nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu esindavad lepituskomitees vastava institutsiooni liikmed, nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.
Muudatusettepanek 65
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
E osa – punkt 19
19.  Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.
19.  Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku. Lepitusperioodil võib vajaduse korral korraldada täiendavaid kohtumisi, sealhulgas tehnilisel tasandil.
Muudatusettepanek 66
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
E osa – punkt 21 a (uus)
21a.   Selleks et kasutada täielikult ära aluslepingus sätestatud 21 päeva pikkune lepitusaeg ja võimaldada institutsioonidel oma vastavaid läbirääkimispositsioone ajakohastada, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu vaatama kogu nimetatud ajavahemiku jooksul igal oma asjaomaste ettevalmistavate instantside koosolekul läbi lepitusmenetluse olukorra ning hoiduvad selle jätmisest viimastesse etappidesse.
Muudatusettepanek 67
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
G osa – pealkiri
G osa. Täitmata kulukohustused
G osa. Eelarve täitmine, maksed ja täitmata kulukohustused
Muudatusettepanek 68
Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek
Lisa
G osa – punkt 36
36.  Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.
Selleks, et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise eeskirju, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise eeskirju.
Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.
36.  Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult maksete assigneeringute prognoose ja täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.
Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud lühi- ja kaugprognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

53.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075 ja P8_TA(2018)0076.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.
(3) ELT C 215, 19.6.2018, lk 249.
(4) ELT L 282, 19.10.2016, lk 1.
(5) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.


I lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: ülemmäärad ja ülemmääradest välja jäävad vahendid

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

 

Komisjoni ettepanek

Parlamendi seisukoht

Kulukohustuste assigneeringud

Kokku

2021–2027

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

2021–2027

I.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

166 303

31 035

31 006

31 297

30 725

30 615

30 757

30 574

216 010

II.  Ühtekuuluvus ja väärtused

391 974

60 026

62 887

64 979

65 785

66 686

69 204

67 974

457 540

millest: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

330 642

52 143

52 707

53 346

53 988

54 632

55 286

55 994

378 097

III.  Loodusvarad ja keskkond

336 623

57 780

57 781

57 789

57 806

57 826

57 854

57 881

404 718

IV.  Ränne ja piirihaldus

30 829

3 227

4 389

4 605

4 844

4 926

5 066

5 138

32 194

V.  Julgeolek ja kaitse

24 323

3 202

3 275

3 223

3 324

3 561

3 789

4 265

24 639

VI.  Naabrus ja maailm

108 929

15 368

15 436

15 616

15 915

16 356

16 966

17 729

113 386

VII.  Euroopa avalik haldus

75 602

10 388

10 518

10 705

10 864

10 910

11 052

11 165

75 602

millest: institutsioonide halduskulud

58 547

8 128

8 201

8 330

8 432

8 412

8 493

8 551

58 547

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 134 583

181 025

185 293

188 215

189 262

190 880

194 688

194 727

1 324 089

protsendina kogurahvatulust

1.11  %

1.29  %

1.31  %

1.31  %

1.30  %

1.30  %

1.31  %

1.29  %

1.30  %

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 104 805

174 088

176 309

186 391

187 490

188 675

189 961

191 398

1 294 311

protsendina kogurahvatulust

1.08  %

1.24  %

1.24  %

1.30  %

1.29  %

1.28  %

1.28  %

1.27  %

1.27  %

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hädaabireserv

4 200

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

7 000

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1 400

200

200

200

200

200

200

200

1 400

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

4 200

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

7 000

Paindlikkusinstrument

7 000

2 000

2 000

2 000

2 000

2 000

2 000

2 000

14 000

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa rahutagamisrahastu

9 223

753

970

1 177

1 376

1 567

1 707

1 673

9 223

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

26 023

4 953

5 170

5 377

5 576

5 767

5 907

5 873

38 623

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK + MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

1 160 606

185 978

190 463

193 592

194 838

196 647

200 595

200 600

1 362 712

protsendina kogurahvatulust

1.14  %

1.32  %

1.34  %

1.35  %

1.34  %

1.34  %

1.35  %

1.33  %

1.34  %


II lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: ülemmäärad ja ülemmääradest välja jäävad vahendid (jooksevhindades)

(miljonit eurot, jooksevhindades)

 

Komisjoni ettepanek

Parlamendi seisukoht

Kulukohustuste assigneeringud

Kokku

2021–2027

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

2021–2027

I.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

187 370

32 935

33 562

34 555

34 601

35 167

36 037

36 539

243 395

II.  Ühtekuuluvus ja väärtused

442 412

63 700

68 071

71 742

74 084

76 601

81 084

81 235

516 517

millest: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

373 000

55 335

57 052

58 899

60 799

62 756

64 776

66 918

426 534

III.  Loodusvarad ja keskkond

378 920

61 316

62 544

63 804

65 099

66 424

67 785

69 174

456 146

IV.  Ränne ja piirihaldus

34 902

3 425

4 751

5 084

5 455

5 658

5 936

6 140

36 448

V.  Julgeolek ja kaitse

27 515

3 397

3 545

3 559

3 743

4 091

4 439

5 098

27 872

VI.  Naabrus ja maailm

123 002

16 308

16 709

17 242

17 923

18 788

19 878

21 188

128 036

VII.  Euroopa avalik haldus

85 287

11 024

11 385

11 819

12 235

12 532

12 949

13 343

85 287

millest: institutsioonide halduskulud

66 028

8 625

8 877

9 197

9 496

9 663

9 951

10 219

66 028

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 279 408

192 105

200 567

207 804

213 140

219 261

228 107

232 717

1 493 701

protsendina kogurahvatulust

1.11  %

1.29  %

1.31  %

1.31  %

1.30  %

1.30  %

1.31  %

1.29  %

1.30  %

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 246 263

184 743

190 843

205 790

211 144

216 728

222 569

228 739

1 460 556

protsendina kogurahvatulust

1.08  %

1.24  %

1.24  %

1.30  %

1.29  %

1.28  %

1.28  %

1.27  %

1.27  %

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hädaabireserv

4 734

1 061

1 082

1 104

1 126

1 149

1 172

1 195

7 889

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1 578

212

216

221

225

230

234

239

1 578

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

4 734

1 061

1 082

1 104

1 126

1 149

1 172

1 195

7 889

Paindlikkusinstrument

7 889

2 122

2 165

2 208

2 252

2 297

2 343

2 390

15 779

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa rahutagamisrahastu

10 500

800

1 050

1 300

1 550

1 800

2 000

2 000

10 500

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

29 434

5 256

5 596

5 937

6 279

6 624

6 921

7 019

43 633

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK + MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

1 308 843

197 361

206 163

213 741

219 419

225 885

235 028

239 736

1 537 334

protsendina kogurahvatulust

1.14  %

1.32  %

1.34  %

1.35  %

1.34  %

1.34  %

1.35  %

1.33  %

1.34  %


III lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: jaotus programmide kaupa (2018. aasta hindades)

N.B! Võrdlemise eesmärgil sisaldab tabel kõikide ELi programmide struktuuri sellisena, nagu komisjon on kavandanud, mis ei tähenda, et seda ei võiks muuta, kui nende programmide vastuvõtmisega lõppeva seadusandliku menetluse käigus seda nõutakse.

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

 

2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik (EL27+EAF)

Komisjoni ettepanek aastateks 2021–2027

Parlamendi seisukoht

2021–2027

I.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

116 361

166 303

216 010

1.  Teadusuuringud ja innovatsioon

69 787

91 028

127 537

Programm „Euroopa horisont“

64 674

83 491

120 000

Euratomi teadus- ja koolitusprogramm

2 119

2 129

2 129

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

2 992

5 406

5 406

Muu

2

2

2

2.  Euroopa strateegilised investeeringud

31 886

44 375

51 798

InvestEU fond

3 968

13 065

14 065

Euroopa ühendamise rahastu (kogu rubriigi 1 osa)

sh:

17 579

21 721

28 083

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

12 393

11 384

17 746

Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

4 185

7 675

7 675

Euroopa ühendamise rahastu – Digitaalvaldkond

1 001

2 662

2 662

Digitaalse Euroopa programm

172

8 192

8 192

Muu

9 097

177

177

Detsentraliseeritud asutused

1 069

1 220

1 281

3.  Ühtne turg

5 100

5 672

8 423

Ühtse turu programm (sh COSME)

3 547

3 630

5 823

ELi pettustevastase võitluse programm

156

161

322

Maksukoostöö („Fiscalis“)

226

239

300

Tollikoostöö (tolliprogramm)

536

843

843

Säästev turism

 

 

300

Muu

61

87

87

Detsentraliseeritud asutused

575

714

748

4.  Kosmos

11 502

14 404

15 225

Euroopa kosmoseprogramm

11 308

14 196

15 017

Detsentraliseeritud asutused

194

208

208

Varu

-1 913

10 824

13 026

II.  Ühtekuuluvus ja väärtused

387 250

391 974

457 540

5.  Regionaalareng ja ühtekuuluvus

272 647

242 209

272 647

ERF + Ühtekuuluvusfond

sh:

272 411

241 996

272 411

Euroopa Regionaalarengu Fond

196 564

200 622

 

Ühtekuuluvusfond

75 848

41 374

 

millest: Euroopa ühendamise rahastu – Transport

11 487

10 000

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

236

213

236

6.  Majandus- ja rahaliit

273

22 281

22 281

Reformide tugiprogramm

185

22 181

22 181

Euro kaitsmine võltsimise eest

7

7

7

Muu

81

93

93

7.  Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse sidususse ja väärtustesse

115 729

123 466

157 612

Euroopa Sotsiaalfond + (sh 5,9 miljardit eurot lastegarantii jaoks)

96 216

89 688

106 781

millest: tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon

1 075

1 042

1 095

Programm „Erasmus+“

13 699

26 368

41 097

Euroopa solidaarsuskorpus

373

1 113

1 113

Programm „Loov Euroopa“

1 403

1 642

2 806

Õiglus

316

271

316

Õigused ja väärtused, sh vähemalt 500 miljonit eurot liidu väärtuste tegevussuunale

594

570

1 627

Muu

1 158

1 185

1 185

Detsentraliseeritud asutused

1 971

2 629

2 687

Varu

-1 399

4 018

4 999

III.  Loodusvarad ja keskkond

399 608

336 623

404 718

8.  Põllumajandus- ja merenduspoliitika

390 155

330 724

391 198

EAGF + EAFRD

sh:

382 855

324 284

383 255

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

286 143

254 247

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

96 712

70 037

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

6 243

5 448

6 867

Muu

962

878

962

Detsentraliseeritud asutused

95

113

113

9.  Keskkond ja kliimameetmed

3 492

5 085

11 520

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

3 221

4 828

6 442

Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond

 

 

4 800

Detsentraliseeritud asutused

272

257

278

Varu

5 960

814

1 999

IV.  Ränne ja piirihaldus

10 051

30 829

32 194

10.  Ränne

7 180

9 972

10 314

Varjupaiga- ja Rändefond

6 745

9 205

9 205

Detsentraliseeritud asutused*

435

768

1 109

11.  Piirihaldus

5 492

18 824

19 848

Integreeritud piirihalduse fond

2 773

8 237

8 237

Detsentraliseeritud asutused*

2 720

10 587

11 611

Varu

-2 621

2 033

2 033

V.  Julgeolek ja kaitse

1 964

24 323

24 639

12.  Julgeolek

3 455

4 255

4 571

Sisejulgeolekufond

1 200

2 210

2 210

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine

sh:

1 359

1 045

1 359

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu)

459

490

692

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine (sh Bulgaarias ja Slovakkias)

900

555

667

Detsentraliseeritud asutused

896

1 001

1 002

13.  Kaitse

575

17 220

17 220

Euroopa Kaitsefond

575

11 453

11 453

Sõjaväeline liikuvus

0

5 767

5 767

14.  Kriisidele reageerimine

1 222

1 242

1 242

Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

560

1 242

1 242

Muu

662

p.m.  

p.m.

Varu

-3 289

1 606

1 606

VI.  Naabrus ja maailm

96 295

108 929

113 386

15.  Välistegevus

85 313

93 150

96 809

Vahend(id), millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat, sh EAFi mantlipärijat ja Aafrika investeerimiskava

71 767

79 216

82 716

Humanitaarabi

8 729

9 760

9 760

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

2 101

2 649

2 649

Ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa)

594

444

594

Muu

801

949

949

Detsentraliseeritud asutused

144

132

141

16.  Ühinemiseelne abi

13 010

12 865

13 010

Ühinemiseelne abi

13 010

12 865

13 010

Varu

-2 027

2 913

3 567

VII.  Euroopa avalik haldus

70 791

75 602

75 602

Euroopa koolid ja pensionid

14 047

17 055

17 055

institutsioonide halduskulud

56 744

58 547

58 547

KOKKU

1 082 320

1 134 583

1 324 089

% kogurahvatulust (EL27)

1.16  %

1.11  %

1.30  %

* Euroopa Parlamendi 10. ja 11. klastri detsentraliseeritud asutuste summa hõlmab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevate komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekute finantsmõju.


IV lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: jaotus programmide kaupa (jooksevhindades)

(miljonit eurot, jooksevhindades)

 

2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik (EL27+EAF)

Komisjoni ettepanek aastateks 2021–2027

Parlamendi seisukoht

2021-2027

I.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

114 538

187 370

243 395

1.  Teadusuuringud ja innovatsioon

68 675

102 573

143 721

Programm „Euroopa horisont“

63 679

94 100

135 248

Euratomi teadus- ja koolitusprogramm

2 085

2 400

2 400

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

2 910

6 070

6 070

Muu

1

3

3

2.  Euroopa strateegilised investeeringud

31 439

49 973

58 340

InvestEU fond

3 909

14 725

15 852

Euroopa ühendamise rahastu (kogu rubriigi 1 osa)

sh:

17 435

24 480

31 651

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

12 281

12 830

20 001

Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

4 163

8 650

8 650

Euroopa ühendamise rahastu – Digitaalvaldkond

991

3 000

3 000

Digitaalse Euroopa programm

169

9 194

9 194

Muu

8 872

200

200

Detsentraliseeritud asutused

1 053

1 374

1 444

3.  Ühtne turg

5 017

6 391

9 494

Ühtse turu programm (sh COSME)

3 485

4 089

6 563

ELi pettustevastase võitluse programm

153

181

363

Maksukoostöö („Fiscalis“)

222

270

339

Tollikoostöö (tolliprogramm)

526

950

950

Säästev turism

 

 

338

Muu

59

98

98

Detsentraliseeritud asutused

572

804

843

4.  Kosmos

11 274

16 235

17 160

Euroopa kosmoseprogramm

11 084

16 000

16 925

Detsentraliseeritud asutused

190

235

235

Varu

-1 866

12 198

14 680

II.  Ühtekuuluvus ja väärtused

380 738

442 412

516 517

5.  Regionaalareng ja ühtekuuluvus

268 218

273 240

307 578

ERF + Ühtekuuluvusfond

sh:

267 987

273 000

307 312

Euroopa Regionaalarengu Fond

193 398

226 308

 

Ühtekuuluvusfond

74 589

46 692

 

millest: Euroopa ühendamise rahastu – Transport

11 306

11 285

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

231

240

266

6.  Majandus- ja rahaliit

275

25 113

25 113

Reformide tugiprogramm

188

25 000

25 000

Euro kaitsmine võltsimise eest

7

8

8

Muu

79

105

105

7.  Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse sidususse ja väärtustesse

113 636

139 530

178 192

Euroopa Sotsiaalfond + (sh 5,9 miljardit eurot lastegarantii jaoks)

94 382

101 174

120 457

millest: tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon

1 055

1 174

1 234

Programm „Erasmus+“

13 536

30 000

46 758

Euroopa solidaarsuskorpus

378

1 260

1 260

Programm „Loov Euroopa“

1 381

1 850

3 162

Õiglus

 

305

356

Õigused ja väärtused, sh vähemalt 500 miljonit eurot 2018. aasta hindades liidu väärtuste tegevussuunale

 

642

1 834

Muu

1 131

1 334

1 334

Detsentraliseeritud asutused

1 936

2 965

3 030

Varu

-1 391

4 528

5 634

III.  Loodusvarad ja keskkond

391 849

378 920

456 146

8.  Põllumajandus- ja merenduspoliitika

382 608

372 264

440 898

EAGF + EAFRD

sh:

375 429

365 006

431 946

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

280 351

286 195

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

95 078

78 811

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

6 139

6 140

7 739

Muu

946

990

1 085

Detsentraliseeritud asutused

94

128

128

9.  Keskkond ja kliimameetmed

3 437

5 739

12 995

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

3 170

5 450

7 272

Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond

 

 

5 410

Detsentraliseeritud asutused

267

289

313

Varu

5 804

918

2 254

IV.  Ränne ja piirihaldus

9 929

34 902

36 448

10.  Ränne

7 085

11 280

11 665

Varjupaiga- ja Rändefond

6 650

10 415

10 415

Detsentraliseeritud asutused*

435

865

1 250

11.  Piirihaldus

5 439

21 331

22 493

Integreeritud piirihalduse fond

2 734

9 318

9 318

Detsentraliseeritud asutused*

2 704

12 013

13 175

Varu

-2 595

2 291

2 291

V.  Julgeolek ja kaitse

1 941

27 515

27 872

12.  Julgeolek

3 394

4 806

5 162

Sisejulgeolekufond

1 179

2 500

2 500

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine

sh:

1 334

1 178

1 533

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu)

451

552

780

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine (sh Bulgaarias ja Slovakkias)

883

626

753

Detsentraliseeritud asutused

882

1 128

1 129

13.  Kaitse

590

19 500

19 500

Euroopa Kaitsefond

590

13 000

13 000

Sõjaväeline liikuvus

0

6 500

6 500

14.  Kriisidele reageerimine

1 209

1 400

1 400

Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

561

1 400

1 400

Muu

648

p.m.

p.m

Varu

-3 253

1 809

1 809

VI.  Naabrus ja maailm

93 381

123 002

128 036

15.  Välistegevus

82 569

105 219

109 352

Vahend(id), millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat, sh EAFi mantlipärijat ja Aafrika investeerimiskava

70 428

89 500

93 454

Humanitaarabi

8 561

11 000

11 000

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

2 066

3 000

3 000

Ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa)

582

500

669

Muu

790

1 070

1 070

Detsentraliseeritud asutused

141

149

159

16.  Ühinemiseelne abi

12 799

14 500

14 663

Ühinemiseelne abi

12 799

14 500

14 663

Varu

-1 987

3 283

4 020

VII.  Euroopa avalik haldus

69 584

85 287

85 287

Euroopa koolid ja pensionid

13 823

19 259

19 259

institutsioonide halduskulud

55 761

66 028

66 028

KOKKU

1 061 960

1 279 408

1 493 701

% kogurahvatulust (EL27)

1.16  %

1.11  %

1.30  %

* Euroopa Parlamendi 10. ja 11. klastri detsentraliseeritud asutuste summa hõlmab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevate komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekute finantsmõju.

Viimane päevakajastamine: 20. detsember 2018Õigusalane teave