Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0143(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0354/2018

Esitatud tekstid :

A8-0354/2018

Arutelud :

PV 14/11/2018 - 8
CRE 14/11/2018 - 8
PV 17/04/2019 - 19
CRE 17/04/2019 - 19

Hääletused :

PV 14/11/2018 - 14.7
CRE 14/11/2018 - 14.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 18/04/2019 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0455
P8_TA(2019)0426

Vastuvõetud tekstid
PDF 531kWORD 77k
Kolmapäev, 14. november 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Uute raskesõidukite CO2‑heitenormid ***I
P8_TA-PROV(2018)0455A8-0354/2018

Euroopa Parlamendi 14. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid (COM(2018)0284 – C8‑0197/2018 – 2018/0143(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Heiteta raskeveokite kasutuselevõtt peaks aitama lahendada peamisi linnalise liikumiskeskkonna probleeme. Lisaks olulisusele maanteetranspordi CO2-heite vähendamisel on selliste sõidukite edendamine tootjate poolt tähtis ka õhusaasteainete ja liigse mürataseme tulemuslikuks vähendamiseks linnades ja linnapiirkondades.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Pärast vähese heitega liikuvuse strateegiat võttis komisjon mais19 ja novembris 201720 vastu kaks liikuvusteemalist paketti. Nendes on esitatud vähese heitega liikuvuse strateegia ellurakendamise tegevuskava ja tagatakse üleminek keskkonnahoidlikule, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvussüsteemile.
(2)  Pärast vähese heitega liikuvuse strateegiat võttis komisjon mais19 ja novembris 201720 vastu kaks liikuvusteemalist paketti. Nendes on esitatud vähese heitega liikuvuse strateegia ellurakendamise tegevuskava ja tagatakse üleminek heiteta, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvussüsteemile.
__________________
__________________
19 Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks (COM(2017) 283 final)
19 Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks (COM(2017)0283 final).
20 Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid (COM(2017) 675 final)
20 Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid (COM(2017)0675 final).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Käesolev määrus on osa kolmandast paketist „Liikuvus Euroopas“, mis täiendab septembris 2017 esitatud uut tööstuspoliitikastrateegiat21 ning mille eesmärk on viia lõpule protsess, mis võimaldab liidul igakülgselt ära kasutada liikuvusvaldkonna ajakohastamise ja dekarboniseerimise positiivset mõju. Paketi eesmärk on muuta Euroopa liikuvussüsteem ohutumaks ja paremini ligipääsetavaks ning Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks, suurendada Euroopas töökohakindlust ning muuta liikuvussüsteem keskkonnasäästlikumaks ja kliimamuutustega paremini toime tulevaks. See eeldab ELi, liikmesriikide ja sidusrühmade täielikku pühendumust muu hulgas CO2-heite ja õhusaaste vähendamisele.
(3)  Käesolev määrus on osa kolmandast paketist „Liikuvus Euroopas“, mis täiendab septembris 2017 esitatud uut tööstuspoliitikastrateegiat21 ning mille eesmärk on viia lõpule protsess, mis võimaldab liidul igakülgselt ära kasutada liikuvusvaldkonna ajakohastamise ja dekarboniseerimise positiivset mõju. Paketi eesmärk on muuta Euroopa liikuvussüsteem ohutumaks ja paremini ligipääsetavaks ning Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks, suurendada Euroopas töökohakindlust ning jätkata kindlalt tööd täielikult heitevaba sektori saavutamise suunas sajandi keskpaigaks ja viia see täiel määral vastavusse Pariisi kokkuleppega. Õige tasakaalu leidmine CO2-heite ja õhusaaste vähendamiseks tehtavate jõupingutuste, liidu autotööstuses innovatsiooni ergutamise ja liidu konkurentsivõime tõstmise vahel eeldab liidu, liikmesriikide ja sidusrühmade täielikku pühendumust.
__________________
__________________
21 Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel – Uus ELi tööstuspoliitika strateegia (COM(2017) 0479 final)
21 Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel – Uus ELi tööstuspoliitika strateegia (COM(2017)0479 final).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Käesolev määrus, nagu ka sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid22, annavad selge suuna maanteetranspordisektorist pärit CO2-heite vähendamisele ja sätestavad siduva eesmärgi, mille kohaselt tuleb liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga ning mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes ja mille keskkonnanõukogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta kohtumisel heaks kui liidu kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse Pariisi kokkuleppe raames.
(4)  Käesolev määrus, nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../...22, annavad selge suuna maanteetranspordisektorist pärit CO2-heite vähendamisele ja sätestavad siduva eesmärgi, mille kohaselt tuleb liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga, nagu nõutakse vastavalt Pariisi kokkuleppele.
__________________
__________________
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../..., millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes kergsõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 (ELT L, …, …, lk ).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../..., millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes kergsõidukite CO2‑heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 (ELT L, …, …, lk ).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Seepärast tuleks kehtestada kõigi liidu uute raskeveokite jaoks CO2-heite vähendamise sihteesmärgid 2025. ja 2030. aastaks, võttes arvesse sõidukipargi uuendamiseks vajaminevat aega ning seda, et maanteetranspordisektor peab aitama saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärke 2030. aastaks ja sellele järgnevaks ajavahemikuks. Niisugune etapiviisiline käsitlus on ka tööstusele selgeks ja õigeaegseks märguandeks mitte viivitada energiatõhusate tehnoloogiate ning heiteta ja vähese heitega sõidukite turule laskmisega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Ülemkogu kiitis 2014. aasta oktoobri järeldustes heaks eesmärgi vähendada sektorites, mis ei ole hõlmatud liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga, kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Suur osa nende sektorite heitest pärineb maanteetranspordist ja ületab 1990. aasta taset ikka veel olulisel määral. Kui maanteetranspordist pärit heide peaks veelgi suurenema, nullib see ära heite vähenemise, mis muudes sektorites on kliimamuutuste vastu võitlemisel saavutatud.
(5)  Euroopa Ülemkogu kiitis 2014. aasta oktoobri järeldustes heaks eesmärgi vähendada sektorites, mis ei ole hõlmatud liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga, kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Maanteetranspordist pärinev heide moodustas 2016. aastal 25 % liidu kasvuhoonegaaside heitest ning see heitekogus kasvas kolmandat aastat järjest ja ületab 1990. aasta taset ikka veel olulisel määral. Kui maanteetranspordist pärit heide peaks veelgi suurenema, nullib see ära heite vähenemise, mis muudes sektorites on kliimamuutuste vastu võitlemisel saavutatud.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Arvestades, et prognooside kohaselt kasvab raskeveokite heitkoguste osakaal umbes 9 % ning et seni ei ole kehtestatud nõudeid raskeveokite CO2‑heite vähendamiseks, on selle sõidukite kategooria jaoks vaja erimeetmeid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Et täielikult ära kasutada energiatõhususpotentsiaali ja tagada kasvuhoonegaaside heite kokkulepitud vähendamine maanteetranspordisektoris tervikuna, on asjakohane kehtestada lisaks uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite suhtes juba kehtivatele CO2-heite normidele ka CO2-heite normid uutele raskeveokitele. Sellised normid innustavad innovatsiooni kütusetõhusate tehnoloogialahenduste alal ning aitavad tugevdada liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnika valdkonnas.
(9)  Et täielikult ära kasutada energiatõhususpotentsiaali ja tagada kasvuhoonegaaside heite kokkulepitud vähendamine maanteetranspordisektoris tervikuna, on asjakohane kehtestada lisaks uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite suhtes juba kehtivatele CO2-heite normidele ka CO2-heite normid uutele raskeveokitele. Sellised normid innustavad innovatsiooni kütusetõhusate tehnoloogialahenduste alal ning aitavad tugevdada liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiavallas ja kindlustada pikas perspektiivis kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Võttes arvesse kliimamuutuste probleemi piiriülesust ja vajadust kaitsta nii maanteetransporditeenuste kui ka raskeveokite hästi toimivat ühtset turgu, on asjakohane kehtestada raskeveokite CO2-heite normid liidu tasandil. Kõnealused normid tuleb välja töötada liidu konkurentsiõigust kahjustamata.
(10)  Võttes arvesse kliimamuutuste probleemi piiriülesust ja vajadust kaitsta nii maanteetransporditeenuste kui ka raskeveokite hästi toimivat ühtset turgu ning vältida turu killustamist, on asjakohane kehtestada raskeveokite CO2‑heite normid liidu tasandil. Kõnealused normid tuleb välja töötada liidu konkurentsiõigust kahjustamata.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Sotsiaalselt vastuvõetav ja õiglane üleminek heiteta liikuvusele käesoleva sajandi keskpaigaks nõuab muutusi terves autotööstuse väärtusahelas, võttes arvesse kõigi liikmesriikide kodanikke ja piirkondi, kellele see võib kahjulikku mõju avaldada. Tähtis on võtta arvesse ülemineku sotsiaalset mõju ning ennetavalt tegeleda selle mõjuga tööhõivele. Seepärast on ülioluline täiendada praegusi meetmeid liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi sihipäraste programmidega, mille sisuks on töötajate ümberõpe, täiendõpe ja ümberpaigutamine, ning haridus- ja tööhõivealgatustega kahjulikku mõju kogevates piirkondades ja kogukondades, võttes need meetmed tihedas dialoogis sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)   Laadimis- ja tankimistaristu tuleb kiiresti kasutusele võtta, et tagada tarbijate kindlustunne heiteta ja vähese heitega sõidukite suhtes, samas kui nii liidu kui ka liikmesriikide tasandi eri toetusvahendite koostoime peab olema tulemuslik, et kaasata märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)   Vähese heitega liikuvuse strateegias rõhutati vajadust tagada, et elektrisõidukite toiteallikana kasutatakse kestlikest energiaallikatest pärit elektrit ning et liidu tasandil käivitatakse võimalikult kiiresti pikaajaline uue põlvkonna akusid käsitlev algatus. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja suurendada elektrimootorite akude tootmise, haldamise ja kõrvaldamise alal tehnoloogiliste uuringute rahastamist, et muuta sellised akud järjest keskkonnasäästlikumaks.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 d (uus)
(12d)   Enamik liidu kaubaveoettevõtjatest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle juurdepääs rahastamisele on piiratud. Seepärast peavad tulevased lahendused olema kulutõhusad ja tasakaalustatud. Tähtis on omada kütusetõhusamate sõidukite kasutuselevõtmiseks tugevaid stiimuleid ja liidu rahastamismehhanisme.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Innovatsiooni silmas pidades ja raskeveokite kütusetõhusust parandavate uute tehnoloogialahenduste rakendamist arvestades ajakohastatakse modelleerimisvahendit VECTO ja määrust (EL) 2017/2400 pidevalt ja õigel ajal.
(13)  Innovatsiooni silmas pidades ja raskeveokite kütusetõhusust parandavate uute tehnoloogialahenduste rakendamist ning määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite väärtuste tegelikule heitele vastavuse arengut arvestades ajakohastatakse modelleerimisvahendit VECTO ja määrust (EL) 2017/2400 pidevalt ja õigel ajal ning selleks eraldatakse vastav piisav eelarve. Võttes arvesse nende uute tehnoloogiate võimalikku mõju transpordisektori CO2‑heite vähendamise potentsiaalile, tuleks 2022. aastal toimuval läbivaatamisel võtta täielikult arvesse modelleerimisvahendi VECTO arengut.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Määruse (EL) 2017/2400 kohaselt määratud CO2-heiteandmeid tuleb jälgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../201825 alusel. Nende andmete alusel tuleks liidus kõige rohkem heidet õhku paiskava nelja raskeveokirühma jaoks kindlaks määrata heite vähendamise eesmärgid, aga ka tootjate keskmine CO2-eriheide konkreetsel kalendriaastal.
(14)  Määruse (EL) 2017/2400 kohaselt määratud CO2-heiteandmeid tuleb jälgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/95625 alusel. Nende andmete alusel tuleks liidus kõige rohkem heidet õhku paiskava nelja raskeveokirühma jaoks kindlaks määrata heite vähendamise eesmärgid, aga ka tootjate keskmine eriheide konkreetsel kalendriaastal.
(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
__________________
__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../2018 uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta, ELT L ..., ..., lk .
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta määrus (EL) 2018/956 uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta (ELT L 173, 9.7.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  2025. aastaks tuleks kehtestada nende raskeveokite 2019. aasta keskmisel CO2-heitel põhinev vähendamiseesmärk, mis kajastab heite suhtelist vähenemist ja mille puhul võetakse arvesse tavasõidukite jaoks hõlpsasti kättesaadavaid kulutõhusaid tehnoloogialahendusi. 2030. aasta eesmärki tuleks käsitada soovitavana ja lõppeesmärk tuleks kindlaks määrata 2022. aastal tehtava läbivaatamise tulemuste põhjal, kuna seni veel raskesti kättesaadavate kõrgetasemelisemate tehnoloogialahenduste kasutuselevõtt ei ole veel nii selge.
(15)  2025. aastaks tuleks kehtestada nende raskeveokite 2019. aasta keskmisel CO2-heitel põhinev vähendamiseesmärk, mis kajastab heite suhtelist vähenemist ja mille puhul võetakse arvesse tavasõidukite jaoks hõlpsasti kättesaadavaid kulutõhusaid tehnoloogialahendusi. 2022. aastal tehtava läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks kehtestada ka 2030. aasta jaoks vähendamiseesmärk, millega ei tohiks vähendata käesoleva määruse ambitsioonikust, võttes samal ajal arvesse, et seni veel raskesti kättesaadavate kõrgetasemelisemate tehnoloogialahenduste kasutuselevõtt ei ole veel nii selge.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Raskeveokite puhul võiks diislikütust asendada veeldatud maagaas (liquefied natural gas, LNG). Tänu praeguste ja tulevaste innovaatilisemate LNG-tehnoloogialahenduste kasutuselevõtule on võimalik täita lühikeseks ja keskpikaks tähtajaks seatavaid CO2-heite eesmärke, sest selliste tehnoloogialahenduste CO2-heide on diiselveokitega võrreldes väiksem. LNG-veokite väiksemat CO2-heite potentsiaali on modelleerimisvahendis VECTO juba täielikult arvesse võetud. Lisaks tagavad praegused LNG-tehnoloogialahendused õhusaasteinete, näiteks lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste väiksema heite. Piisav minimaalne tankimistaristu on samuti olemas ja seda suurendatakse tulevikus veelgi alternatiivkütuste taristut käsitleva riiklike poliitikaraamistike alusel.
(16)  Alternatiivkütuste taristut käsitlevate riiklike poliitikaraamistike osana tuleks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega veelgi suuremas ulatuses kasutusele võtta tõhus, tehnoloogianeutraalne ja piisav tankimis- ja laadimistaristu.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Eriotstarbeliste veokite ning M2‑ ja M3-kategooria sõidukite osas peaks komisjon võimalikult kiiresti määrama kindlaks tehnilised kriteeriumid sõiduki eriotstarbe määratlemiseks ja käesoleva määrusega hõlmatud busside määratlemiseks.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)  Selleks et tagada täpsus ja käesolevast määrusest saadav kasu, tuleks välja töötada 2019. aasta lähtetaseme valideerimismehhanism.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Selleks et muuta heiteta raskeveokite arendamise stimuleerimise süsteem paindlikumaks, peaks seotud tootjatel olema võimalik moodustada avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel heiteühendus. Heiteühenduselepingu kestus ei tohiks ületada viit aastat, kuid seda peaks saama uuendada. Komisjonil peaks olema õigus kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ja tingimused, mille alusel võivad seotud tootjad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel moodustada heiteühenduse, järgides liidu konkurentsiõigust.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Vastupidiselt sõiduautodele ja kaubikutele ei ole heiteta ega vähese heitega raskeveokeid, v.a bussid, veel turule lastud. Seetõttu tuleks kehtestada spetsiaalne lisaühikute süsteem, et hõlbustada sujuvat üleminekut heiteta liikuvusele. See stimuleerib heiteta ja vähese heitega raskeveokite arendamist ja liidu turule toomist ja täiendaks nõudluspoole vahendeid, näiteks keskkonnahoidlikke sõidukeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ26.
(21)  Selleks, et tagada sujuv üleminek heiteta liikuvusele ja stimuleerida heiteta ja vähese heitega raskeveokite arendamist ja liidu turule toomist ja täiendada nõudluspoole vahendeid, näiteks keskkonnahoidlikke sõidukeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ26, tuleks kehtestada 2025. ja 2030. aastaks tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite osakaalu võrdlustase.
_________________
_________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta, muudetud direktiiviga .../.../EL [COM(2017) 653 final] (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta, muudetud direktiiviga .../.../EL [COM(2017) 653 final] (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Heiteta ja vähese heitega sõidukite miinimumosakaal tuleks kujundada nii, et tagada laadimistaristu pakkujatele ja tootjatele investeerimiskindlus, selleks et edendada heiteta ja vähese heitega sõidukite kiiret kasutuselevõttu liidu turul, võimaldades samas tootjatele teatavat paindlikkust oma investeeringute ajakava üle otsustamisel. Kehtestada tuleks mehhanism, millega stimuleerida tootjaid tooma heiteta ja vähese heitega sõidukeid liidu turule niipea kui võimalik.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Seepärast tuleks tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvestada heiteta ja vähese heitega raskeveokeid mitu korda. Stiimulite tase peaks varieeruma vastavalt veoki tegelikule CO2-heitele. Selleks et säilitada suured keskkonnaeesmärgid, peaks stiimulitest tuleneva heitesäästu suhtes kehtima ülemmäär.
(22)  Tootja CO2-eriheite sihttaseme arvutamisel tuleks võtta arvesse tema tulemusi heiteta ja vähese heitega sõidukite 2025. ja 2030. aasta võrdlustaseme suhtes. Selleks et stimuleerida selliste sõidukite arendamist ja kasutuselevõttu, vältides samas keskkonnaeesmärkide ja tavapäraste sisepõlemismootorite tõhususe nõrgendamist, peaks stiimulitest tulenevate kohanduste suhtes kehtima ülemmäär.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Heiteta raskeveokite stimuleerimise süsteemi kujundamisel tuleks arvesse võtta ka väiksemaid veoautosid ning busse, mis käesoleva määruse kohaste CO2-heite eesmärkide alla ei kuulu. Nende veokite kaudu on ka võimalik linnade õhusaasteprobleeme märgataval määral lahendada. Samas tuleks silmas pidada, et heiteta bussid on juba turul ja nende kasutamist stimuleeritakse nõudluspoole meetmetega, näiteks riigihangetega. Selleks et tagada eri veokiliikide tasakaalustatud stimuleerimine, tuleks ülemmäär kehtestada ka heiteta väiksematest veoautodest ning bussidest tuleneva heitesäästu suhtes.
(24)  Heiteta raskeveokite stimuleerimise süsteemi kujundamisel tuleks arvesse võtta ka väiksemaid veoautosid ning muid raskeveokite kategooriaid, mis käesoleva määruse kohaste CO2-heite eesmärkide alla veel ei kuulu. Nende veokite kaudu on ka võimalik linnade õhusaasteprobleeme märgataval määral lahendada.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Komisjon peaks kehtestama rahalise karistuse ülemäärase heite maksuna, kui heiteühikuid ja -võlgu arvesse võttes ilmneb tootjal ülemäärane CO2-heide. Selleks et piisavalt stimuleerida tootjaid võtma meetmeid raskeveokite tekitatava CO2-eriheite vähendamiseks, peaks see maks ületama heite-eesmärkide saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmisi piirkulusid. Kõnealune maks peaks kajastuma Euroopa Liidu üldeelarves tuluna. Maksude kogumise metoodika tuleks kindlaks määrata rakendusaktiga ja arvesse tuleks võtta määruse (EÜ) nr 443/2009 kohaselt vastu võetud metoodikat.
(29)  Komisjon peaks kehtestama rahalise karistuse ülemäärase heite maksuna, kui heiteühikuid ja -võlgu arvesse võttes ilmneb tootjal ülemäärane heide. Selleks et piisavalt stimuleerida tootjaid võtma meetmeid raskeveokite tekitatava CO2-eriheite vähendamiseks, on oluline, et see maks ületaks alati heite-eesmärkide saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmisi piirkulusid. Ülemäärase heite maksusummad peaksid kajastuma Euroopa Liidu üldeelarves tuluna. Neid maksusummasid tuleks kasutada selleks, et toetada tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega autotööstuse sektori õiglast üleminekut heiteta liikuvusele ning innovatiivseid lahendusi, millega stimuleeritakse heiteta ja vähese heitega raskesõidukite kiiret kasutuselevõttu. Maksude kogumise metoodika tuleks kindlaks määrata rakendusaktiga ja arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/20091 a kohaselt vastu võetud metoodikat.
_____________
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Usaldusväärne nõuete täitmise süsteem on vajalik selleks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate eesmärkide täitmine. Tootjatele seatud kohustus esitada täpseid andmeid vastavalt määrusele (EL) .../2018 [Monitoring & Reporting HDV] ja haldustrahvid, mille võib määrata kõnealuse kohustuse täitmata jätmise korral, aitavad tagada käesoleva määrusega seatud eesmärgi täitmisel kasutatavate andmete usaldusväärsuse.
(30)  Usaldusväärne nõuete täitmise süsteem on vajalik selleks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate eesmärkide täitmine. Tootjatele seatud kohustus esitada täpseid andmeid vastavalt määrusele (EL) 2018/956 ja haldustrahvid, mille võib määrata kõnealuse kohustuse täitmata jätmise korral, aitavad tagada käesoleva määrusega seatud eesmärgi täitmisel kasutatavate andmete usaldusväärsuse. Tarbijate ja üldsuse huvides on teada, millised tootjad uutest heitenormidest kinni peavad ja millised mitte.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Et saavutada käesoleva määruse kohaselt CO2-heite vähendamiseks seatud eesmärk, on oluline, et kasutusel olevate raskeveokite CO2-heide oleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega kindlaks määratud väärtustega. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik võtta tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvesse kõiki süsteemseid mittevastavusi, mille tüübikinnitusasutused on kasutusel olevate uute raskeveokite CO2-heite suhtes kindlaks teinud.
(31)  Et saavutada käesoleva määruse kohaselt CO2-heite vähendamiseks seatud eesmärk, on oluline, et kasutusel olevate ja teedel liiklevate raskeveokite CO2-heide oleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega kindlaks määratud väärtustega. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik võtta tootja keskmise eriheite arvutamisel arvesse kõiki süsteemseid mittevastavusi, mille tüübikinnitusasutused on kasutusel olevate ja teedel liiklevate uute raskeveokite CO2‑heite suhtes kindlaks teinud. Juurutada tuleks kasutusel olevate ja teedel liiklevate sõidukite sõltumatu katsetamine kolmanda isiku poolt.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Käesolevas määruses CO2-heite vähendamiseks seatud eesmärkide tõhusus sõltub suuresti CO2-heite määramisel kasutatud metoodika esindavusest. Lähtudes arvamusest, mis teadusnõustamise mehhanismi (Scientific Advice Mechanism, SAM)27 nõustajad esitasid kergsõidukite kohta, on asjakohane võtta ka raskeveokite suhtes kasutusele süsteem, mille alusel hinnata, kas CO2-heite ja kütusekulu näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on ka tegelikult esindavad. Komisjonil peaks olema õigus tagada avalikkusele juurdepääs sellistele andmetele ning töötada vajaduse korral välja selliseks hindamiseks vajalike andmete kindlakstegemise ja kogumise menetlus.
(33)  Käesolevas määruses CO2-heite vähendamiseks seatud eesmärkide tõhusus sõltub suuresti CO2-heite määramisel kasutatud metoodika esindavusest. Lähtudes arvamusest, mis teadusnõustamise mehhanismi (Scientific Advice Mechanism, SAM)27 nõustajad esitasid kergsõidukite kohta, on asjakohane võtta ka raskeveokite suhtes kasutusele süsteem, mille alusel hinnata, kas CO2‑heite ja kütusekulu näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on ka tegelikult esindavad. Komisjonil peaks olema õigus tagada avalikkusele juurdepääs sellistele andmetele ning töötada vajaduse korral välja selliseks hindamiseks vajalike andmete kindlakstegemise ja kogumise menetlus. Juhul kui tehakse kindlaks oluline lõhe tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste ja määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaksmääratud väärtuste vahel, peaks komisjonil olema volitused kohandada vastavalt tootja keskmist CO2‑eriheidet ja vajaduse korral 2019. aasta CO2-võrdlusheidet, mida kasutatakse käesoleva määruse järgimise kontrollimiseks.
__________________
__________________
27 Teadusnõustajate kõrgetasemelise töörühma teaduslik arvamus 1/2016 „Closing the gap between light-duty vehicle real-world CO2 emissions and laboratory testing“ (Laboris mõõdetud ja tegeliku CO2-heite vahelise erinevuse vähendamine kergsõidukite puhul).
27 Teadusnõustajate kõrgetasemelise töörühma teaduslik arvamus 1/2016 „Closing the gap between light-duty vehicle real-world CO2 emissions and laboratory testing“ (Laboris mõõdetud ja tegeliku CO2-heite vahelise erinevuse vähendamine kergsõidukite puhul).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  Oma 2022. aasta aruandes peaks komisjon hindama ka võimalust arendada välja metoodika raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks. Kõnealuse hinnangu alusel peaks komisjon tegema vajaduse korral ettepaneku kehtestada tootjatele aruandluskohustus ning täpsustama sellise aruandluse jaoks vajalikud normid ja menetlused.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Artikli 8 lõike 3, artikli 9 lõike 3, artikli 11 lõike 3 ja artikli 12 lõike 2 rakendamise volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201128.
(36)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks ülemäärase heite maksu kogumise kord, võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heite tuvastatud kõrvalekalletest teatamise korra kohta, avaldada andmeid, võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad kütusekulu arvestite näitude teatamise korra kohta ning kehtestada metoodika sõidukite allrühma ühe või mitme esindava sõiduki määramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201128.
__________________
__________________
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Selleks et muuta või täiendada käesoleva määruse väheolulisi osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte artikli CO2-võrdlusheite kohandamiseks vastavalt artikli 12 lõikele 2 ning I ja II lisa muutmiseks teatavate tehniliste näitajate osas, sealhulgas seoses kasutusotstarbe, kandevõime ja aastase läbisõidu osatähtsuse teguriga ning kandevõime kohandamise teguritega. On eriti oluline, et ettevalmistava töö käigus korraldaks komisjon asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega29. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(37)  Selleks et muuta ja täiendada käesoleva määruse väheolulisi osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks tehnilised kriteeriumid sõiduki eriotstarbe määratlemiseks ja linnabusside määratlemiseks, kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ja tingimused, mis võimaldavad seotud tootjatel moodustada heiteühenduse, kehtestada osade, seadmestike ja süsteemide esindusliku valiku iga-aastane katsekava, kohandada CO2-võrdlusheidet, kehtestada kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse maanteekatse ning muuta I ja II lisa teatavate tehniliste näitajate osas, sealhulgas seoses kasutusotstarbe, kandevõime ja aastase läbisõidu osatähtsuse teguriga ning kandevõime kohandamise teguritega. On eriti oluline, et ettevalmistava töö käigus korraldaks komisjon asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes29 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
__________________
29 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
29 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Selleks et aidata saavutada liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30 % allapoole 2005. aasta taset määruse (EL) 2018/... [jõupingutuste jagamise määrus] artikliga 2 hõlmatud sektorites ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, kehtestatakse käesoleva määrusega uute raskeveokite CO2-heite normid, vähendades seeläbi liidu uute raskeveokite pargi CO2-eriheidet võrreldes CO2-võrdlusheitega järgmiselt:
Selleks et aidata saavutada liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30 % allapoole 2005. aasta taset määruse (EL) 2018/842 artikliga 2 hõlmatud sektorites ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, kehtestatakse käesoleva määrusega uute raskeveokite CO2-heite nõuded, vähendades seeläbi liidu uute raskeveokite pargi CO2-eriheidet võrreldes CO2-võrdlusheitega järgmiselt:
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a
(a)  15 % ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029;
a)  20 % ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b
(b)  vähemalt 30 % alates 1. jaanuarist 2030, kui artikli 13 kohasest läbivaatamisest ei tulene teisiti.
b)  vähemalt 35 % alates 1. jaanuarist 2030, kui artikli 13 kohasest läbivaatamisest ei tulene teisiti.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2 a (uus)
Selleks, et tagada sujuv üleminek heiteta liikuvusele ja pakkuda stiimuleid heiteta ja vähese heitega raskeveokite jaoks liidu turu ja taristu arendamise ja kasutuselevõtu jaoks, kehtestatakse käesoleva määrusega 2025. ja 2030. aastaks kõigi tootjate sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite osakaalu võrdlustase kooskõlas artikliga 5.
CO2-eriheidet kohandatakse võrdlustaseme suhtes saavutatud tulemuste alusel vastavalt I lisa punktile 4.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmistele kriteeriumidele vastavate uute N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes:
Käesolevat määrust kohaldatakse esimese sammuna järgmistele kriteeriumidele vastavate uute N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes:
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2
Artikli 5 ja I lisa punkti 2.3 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat määrust ka M2- ja M3-kategooria sõidukite suhtes ning selliste N-kategooria sõidukite suhtes, mis ei kuulu määruse (EL) nr 510/2011 kohaldamisalasse ega vasta punktides a–d sätestatud kriteeriumidele.
Artikli 1 lõike 2a, artikli 5 ja I lisa punkti 4 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat määrust ka selliste N-kategooria sõidukite suhtes, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/20111a kohaldamisalasse ega vasta punktides a–d sätestatud kriteeriumidele. Peale selle kohaldatakse seda artikli 1 lõike 2b kohaldamisel M2- ja M3‑kategooria sõidukite suhtes, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 2a osutatud tehnilistele kriteeriumidele.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2a.   Komisjon võtab hiljemalt 1. juulil 2019 kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, määrates kindlaks tehnilised kriteeriumid sõiduki eriotstarbe määratlemiseks ja käesoleva määrusega hõlmatud linnabusside määratlemiseks.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h
h)  „eriotstarbeline veok“ – raskeveok, mis ei ole ette nähtud kaupade veoks ning mille CO2-heide ja kütusekulu on vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele kindlaks määratud üksnes muudeks kui käesoleva määruse I lisa punktis 2.1 määratletud kasutusotstarveteks;
h)  „eriotstarbeline veok“ – raskeveok, mis ei ole ette nähtud kaupade veoks, mille eriotstarve on määratletud kooskõlas artikli 2 lõikega 2 a kindlaks määratud tehniliste kriteeriumide alusel ning mille CO2-heide ja kütusekulu on vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele kindlaks määratud üksnes muudeks kui käesoleva määruse I lisa punktis 2.1 määratletud kasutusotstarveteks;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt k
k)  „vähese heitega raskeveok“ – muu kui heiteta raskeveok, mille CO2-eriheide on alla 350 g CO2/km, nagu on kindlaks määratud I lisa punktis 2.1;
k)  „vähese heitega raskeveok“ – muu kui heiteta raskeveok, mille I lisa punkti 2.1 kohaselt kindlaks määratud CO2-eriheide on alla 50 % I lisa punkti 3 kohaselt kindlaks määratud CO2‑võrdlusheitest iga allrühma jaoks;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b
b)  CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsient, mis määratakse vastavalt artiklile 5.
välja jäetud
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1
Alates 2020. aastast ja seejärel igal järgmisel kalendriaastal määrab komisjon artikli 10 lõikes 1 osutatud rakendusaktidega iga tootja kohta kindlaks artikli 4 punktis b osutatud CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsiendi eelneva aasta jaoks.
Alates 1. jaanuarist 2025 kasutatakse kalendriaasta jooksul tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite konkreetse osakaalu leidmiseks järgmisi võrdlusaluseid:
alates 2025. aastast: vähemalt 5 %;
alates 2030. aastast: 20 %, kui artikli 13 kohasest läbivaatamisest ei tulene teisiti.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2
CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsiendi puhul võetakse arvesse kalendriaastal tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega sõidukite, sealhulgas artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud kategooriatesse kuuluvate heiteta sõidukite, ning heiteta ja vähese heitega eriotstarbeliste veokite arvu ja CO2-heidet.
välja jäetud
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3
CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsient arvutatakse vastavalt I lisa punktile 2.3.
välja jäetud
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1
Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse heiteta ja vähese heitega sõidukeid järgmiselt:
Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks kohaldatakse käesolevat määrust ka selliste N-kategooria sõidukite suhtes, mis ei kuulu määruse (EL) nr 510/2011 kohaldamisalasse ega vasta käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidele.
(a)  heiteta raskeveok arvestatakse kahe sõidukina;
(b)  vähese heitega sõiduk arvestatakse kahe sõidukina sõltuvalt CO2-eriheitest ja heitetaseme künnisväärtusest 350 g CO2/km.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsient vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 3 %. Artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud kategooriate raskeveokite CO2-nullheite ja vähese CO2-heite osakaal kõnealuses koefitsiendis vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 1,5 %.
välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Lõike 1 punkti a kohane CO2-heitkoguste trajektoor määratakse iga tootja kohta kindlaks kooskõlas I lisa punktiga 5.1, tuginedes artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite ja kõnealuse artikli punktis a 2025. aastaks kehtestatud sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile ning 2025. aasta sihttaseme ja kõnealuse artikli punktis b 2030. aastaks kehtestatud sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile.
2.  Lõike 1 punkti a kohane CO2‑heitkoguste trajektoor määratakse iga tootja kohta kindlaks kooskõlas I lisa punktiga 5.1, tuginedes artikli 1 lõike 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite ja kõnealuse artikli punktis a 2025. aastaks kehtestatud sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile ning 2025. aasta sihttaseme ja kõnealuse artikli punktis b 2030. aastaks kehtestatud sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Heiteühenduse moodustamine
1.   Seotud tootjad võivad artikli 5 kohaste kohustuste täitmiseks moodustada heiteühenduse.
2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ja tingimused, mis võimaldavad seotud tootjatel avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel moodustada heiteühenduse.
Muudatusettepanekud 74 ja 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Kui leitakse, et tootja heide on mõnel konkreetsel kalendriaastal alates 2025. aastast ettenähtust suurem vastavalt lõikele 2, kehtestab komisjon ülemäärase heite maksu, mis arvutatakse järgmise valemi abil:
1.  Kui leitakse, et tootja heide on mõnel konkreetsel kalendriaastal alates 2025. aastast ettenähtust suurem vastavalt lõikele 2, kehtestab komisjon vastavalt tootjale või heiteühenduse juhatajale ülemäärase heite maksu, mis arvutatakse järgmise valemi abil:
ajavahemikuks 2025–2029
(ülemäärase heite maks) = (ülemäärane heide x 6 800 eurot/gCO2/tkm)
(ülemäärase heite maks) = (ülemäärane heide x 5 000 eurot/gCO2/tkm)
alates 2030. aastast:
(ülemäärase heite maks) = (ülemäärane heide x 6 800 eurot/gCO2/tkm)
Komisjon tagab, et ülemäärase heite maksu tase ületab alati sellise tehnoloogia keskmised piirkulud, mida on vaja artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.
4.  Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna. Neid summasid kasutatakse selleks, et täiendada liidu või liikmesriikide meetmeid, millega tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega edendatakse oskuste arendamist või autotööstuse sektori töötajate ümberpaigutamist kõigis mõjutatud liikmesriikides ja eelkõige üleminekust enim mõjutatud piirkondades ja kogukondades, selleks et toetada õiglast üleminekut heiteta ja vähese heitega liikuvusele.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Komisjon võtab neid kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel.
2.  Komisjon võtab neid kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise eriheite arvutamisel ja vajaduse korral I lisa punkti 3 kohaselt arvutatud 2019. aasta CO2‑võrdlusheite kohandamisel.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
3a.  Et tagada tootjate poolt määruse (EL) 2018/956 ja määruse (EL) 2017/2400 kohaselt esitatud andmete täpsus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada alates 2019. aastast käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite puhul määruse (EL) 2017/2400 artikli 12 lõikes 1 täpsustatud osade, eraldi seadmestike ja süsteemide igalt tootjalt pärit esindusliku valiku iga-aastane katsekava. Kõnealuste katsete tulemusi võrreldakse tootjate poolt määruse (EL) 2017/2400 kohaselt esitatud andmetega ning süstemaatiliste kõrvalekallete tuvastamisel kohandatakse nende keskmist eriheidet, mis on arvutatud I lisa punkti 2.7 kohaselt, ja vajaduse korral 2019. aasta CO2‑võrdlusheidet, mis on arvutatud I lisa punkti 3 kohaselt.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
b)  alates 2020. aastast CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsient, nagu on osutatud artiklis 5;
b)  alates 2020. aastast iga tootja puhul tema konkreetne heiteta ja vähese heitega raskeveokite osakaal eelneval kalendriaastal, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Tegelik CO2-heide ja energiakulu
Tegelik CO2-heide ja energiakulu
1.  Komisjon jälgib ja hindab seda, kas CO2-heite ja kütusekulu näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on ka tegelikult esindavad. Ta tagab, et avalikkust teavitatakse selle esindavuse muutumisest aja jooksul.
1.  Komisjon jälgib ja hindab seda, kas CO2-heite ja kütusekulu näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on ka tegelikult esindavad.
2.  Selleks tagab komisjon juurdepääsu tootjatelt või riikide ametiasutustelt saadud usaldusväärsetele isikustamata andmetele raskeveokite tegeliku CO2-heite ja energiakulu kohta.
2.  Selleks tagab komisjon juurdepääsu (sh kolmandatele pooltele sõltumatu katsetamise eesmärgil) tootjatelt või riikide ametiasutustelt saadud usaldusväärsetele andmetele raskeveokite tegeliku CO2-heite ja energiakulu kohta, mis põhinevad standarditud kütusekulu arvestite näitudel.
2a.  Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembril 2019 kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse maanteekatse, millega tagatakse, et raskeveokite CO2-heide ja kütusekulu tegelikes sõidutingimustes ei ületa määruse (EL) 2017/2400 ja määruse (EL) 2018/956 kohaselt esitatud seireandmeid enam kui 10 % võrra. Komisjon võtab mis tahes kõrvalekaldeid, mis ületavad seda künnist, arvesse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel ja vajaduse korral 2019. aasta CO2‑võrdlusheite kohandamisel.
2b.   Komisjon tagab, et avalikkust teavitatakse lõikes 1 osutatud tegeliku esindavuse muutumisest aja jooksul.
3.  Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud üksikasjalikud eeskirjad kütusekulu arvestite näitude teatamise korra kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Tagamaks et tehnilised näitajad, mida kasutatakse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamiseks vastavalt artiklile 4 ja CO2-eriheite sihttasemete arvutamiseks vastavalt artiklile 6, vastavad tehnika ja kaubatranspordi logistika arengule, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 15, et kohandada järgmisi I ja II lisa sätteid:
1.  Tagamaks et tehnilised näitajad, mida kasutatakse tootja keskmise eriheite arvutamiseks vastavalt artiklile 4 ja eriheite sihttasemete arvutamiseks vastavalt artiklile 6, vastavad tehnika ja kaubatranspordi logistika arengule, ajakohastab komisjon pidevalt ja õigeaegselt modelleerimisvahendit VECTO ning tal on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada järgmisi I ja II lisa sätteid:
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1
31.  detsembriks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse tulemuslikkuse kohta ning vastavalt artiklile 1 määratava CO2-heite vähendamise eesmärgi 2030. aastaks ja muude raskeveokiliikide, sealhulgas haagiste CO2-heite vähendamise eesmärgid. Kõnealune aruanne sisaldab ka hinnangut eelkõige heiteta ja vähese heitega sõidukeid, eriti busse, hõlmavate käsitusviiside tulemuslikkuse kohta, võttes arvesse direktiivis 2009/33/EÜ30 sätestatud eesmärke, samuti hinnangut CO2-heiteühikute süsteemi kohta ja selle kohta, kas on asjakohane kohaldada neid käsitusviise edasi 2030. aastal ja pärast seda, ning vajaduse korral lisatakse ettepanek muuta käesolevat määrust.
31.  detsembriks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse tulemuslikkuse kohta, vastavalt artiklile 1 vajaduse korral kohandatava CO2-heite vähendamise eesmärgi 2030. aastaks, vastavalt artiklile 5 vajaduse korral kohandatava heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaalu võrdlustaseme ning muude raskeveokiliikide, sealhulgas haagiste ja eriotstarbeliste veokite, näiteks prügiveomasinate CO2-heite vähendamise eesmärgid. Kõnealune aruanne sisaldab ka hinnangut eelkõige heiteta ja vähese heitega sõidukite, eriti busside, kasutuselevõttu hõlmavate käsitusviiside tulemuslikkuse kohta, võttes arvesse direktiivis 2009/33/EÜ30 sätestatud eesmärke, hinnangut CO2-heiteühikute süsteemi kohta ja selle kohta, kas on asjakohane kohaldada neid käsitusviise edasi 2030. aastal ja pärast seda, vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu kohta, võimaluse kohta kehtestada mootori CO2-heite normid, eelkõige eriotstarbeliste veokite jaoks, erinevate riigisisestel vedudel kasutatavate tavapärastest suuremate mõõtmetega veokikombinatsioonide, näiteks liidendsõidukite kohta, selle kohta, kas CO2-heite ja kütusekulu näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on ka tegelikult esindavad, ning hinnangut modelleerimisvahendi VECTO ajakohastamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
_______________
________________
30 Keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv 2009/33/EÜ, muudetud direktiiviga .../.../EL.
30 Keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv 2009/33/EÜ, muudetud direktiiviga .../.../EL.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)
Komisjon töötab hiljemalt 31. detsembriks 2020 välja erimetoodika taastuvenergia II direktiivi raames kindlaks määratud säästvatele kriteeriumidele vastavate täiustatud ja taastuvate gaasiliste transpordikütuste kasutamise mõju arvestamiseks surumaagaasi ja veeldatud maagaasi rakenduste osas, et arvutada välja keskmise sõidukipargi heide. Vajaduse korral lisatakse sellele metoodikale ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 b (uus)
Lisaks hindab komisjon võimalust arendada välja metoodika kõigi liidu turule lastud raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2‑heite hindamiseks. Kõnealuse hinnangu alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et kehtestada tootjatele olelusringi jooksul tekkiva heite aruandluskohustus ning täpsustada sellise aruandluse jaoks vajalikud normid ja menetlused.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab määruse (EL) .../2018 [juhtimine] kohaselt moodustatud xxx komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2011a artikliga 26. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Õigus võtta vastu artikli 10 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
2.  Õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 2 a, artiklis 7 a, artikli 9 lõikes 3 a, artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2 a ja artikli 12 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2 a, artiklis 7 a, artikli 9 lõikes 3 a, artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2 a ja artikli 12 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 6
6.  Artikli 10 lõike 2 ja artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 2 lõike 2a, artikli 7a, artikli 9 lõike 3a, artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2a ja artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1
Määrus (EÜ) nr 595/2009
Artikkel 5 – lõige 4 – punkt l
l)  menetlus, et asjakohaste ja esindavate proovide alusel kontrollida, kas registreeritud ja kasutusele võetud sõidukid vastavad CO2-heite ja kütusekulu näitajatele, mis on kindlaks määratud käesoleva määrusega ja selle rakendusmeetmetega;
l)  menetlus, et asjakohaste ja esindavate proovide alusel kontrollida, kas registreeritud ja kasutusele võetud sõidukid vastavad CO2-heite ja kütusekulu näitajatele, mis on kindlaks määratud käesoleva määrusega ja selle rakendusmeetmetega; nimetatud menetluse viivad samuti läbi akrediteeritud ja sõltumatud kolmandad isikud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/8581a artikli 13 lõikele 10.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16a
Nõukogu direktiivi 96/53/EÜ muudatus
Direktiivi 96/53/EÜ1a I lisa punkti 2.2.4.2 järele lisatakse alljärgnevad punktid:
„2.2.5 Määruse (EL) 2018/… [ettepanek võtta vastu määrus COM(2018)0284] artikli 5 lõike 2 punktis b määratletud alternatiivkütusega töötavate veokikombinatsioonide lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses.
2.2.6  Heitevabade veokikombinatsioonide lubatud täismassi suurendatakse heitevabade tehnoloogiate puhul vajaliku lisamassi võrra sõltuvalt heitevabast läbisõiduvahemikust maksimaalselt kahe tonni ulatuses. Komisjon võtab hiljemalt 1. juuliks 2019 vastu nõutava massi arvutamise valemi.
____________________________
1a Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).“
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.3
2.3.  Artiklis 5 osutatud CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsiendi arvutamine
välja jäetud
Artikli 5 kohane CO2-nullheite ja vähese CO2-heite koefitsient (ZLEV) arvutatakse iga tootja ja iga kalendriaasta kohta järgmiselt:
ZLEV = V / (Vconv + Vzlev) kusjuures miinimum on 0,97
kus:
V ühe tootja uute raskeveokite, v.a kõik eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 punktiga a;
Vconv ühe tootja uute raskeveokite, v.a kõik eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 punktiga a ja välja arvatud heiteta ja vähese heitega raskeveokite arv;
Vzlev Vin ja Vout summa;
kus:
null
artikli 2 lõike 1 punktide a–d kohaste omadustega heiteta ja vähese heitega raskeveokite summa;
null
CO2v heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;
Vout artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud kategooriatesse kuuluvate heiteta raskeveokite koguarv korrutatud kahega, kusjuures näitaja Vconv maksimaalne osakaal on 1,5 %.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.7 – valem
CO2 = ZLEV ×sg share,sg × MPWsg × avgCO2sg
CO2 = ∑ sg share,sg × MPWsg × avgCO2sg
kus:
kus:
sg kõigi allrühmade summa;
sg kõigi allrühmade summa;
ZLEV nagu on kindlaks määratud punktis 2.3
share,sg nagu on kindlaks määratud punktis 2.4
share,sg nagu on kindlaks määratud punktis 2.4
MPWsg nagu on kindlaks määratud punktis 2.6
MPWsg nagu on kindlaks määratud punktis 2.6
avgCO2sg nagu on kindlaks määratud punktis 2.2
avgCO2sg nagu on kindlaks määratud punktis 2.2
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – lõik 1 – valem – rida 1
T = ∑ sg sharesg × MPWsg × (1 - rf) × rCO2sg
T = ZLEV_benchmark_factor *sg sharesg × MPWsg × (1 - rf) × rCO2sg
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – lõik 1 – valem – rida 4
rf CO2-heite vähendamise sihttase (protsentides), nagu on osutatud artikli 1 punktides a ja b konkreetse kalendriaasta puhul;
rf CO2-heite vähendamise sihttase (protsentides), nagu on osutatud artikli 1 esimese lõigu punktides a ja b konkreetse kalendriaasta puhul;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – lõik 1 a (uus)
Aastatel 2025–2029 on ZLEV_benchmark_factor (1+y-x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,03 või väiksem kui 0,97; sellistel juhtudel loetakse, et ZLEV_benchmark_factor on vastavalt kas 1,03 või 0,97.
kus:
x 5 %;
y heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja esmakordselt registreeritud raskeveokite pargis, mis arvutatakse selliste heiteta N-kategooria sõidukite, mis ei kuulu määruse (EL) nr 510/2011 kohaldamisalasse ega vasta artikli 2 lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidele, koguarvu ning artikli 2 lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidele vastavate heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu summana, kusjuures igaüht neist arvestatakse kujul ZLEV_specific vastavalt järgnevalt toodud valemile, jagatuna asjaomasel kalendriaastal registreeritud sõidukite koguarvuga;
ZLEV_specific = 1- (CO2v/(0,5*rCO2sg), kus:
CO2v heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;
rCO2sg nagu on kindlaks määratud punktis 3.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – lõik 1 b (uus)
Aastal 2030 on ZLEV_benchmark_factor (1+y-x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05; sellistel juhtudel loetakse, et ZLEV_benchmark_factor on 1,05;
kui see summa jääb vahemikku 1,0–0,98, siis loetakse, et ZLEV_benchmark_factor on 1,0;
kui see summa on väiksem kui 0,95, siis loetakse, et ZLEV_benchmark_factor on 0,95;
kus:
x 20 %, kui artikli 13 kohasest läbivaatamisest ei tulene teisiti;
y heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja esmakordselt registreeritud raskeveokite pargis, mis arvutatakse selliste heiteta N-kategooria sõidukite, mis ei kuulu määruse (EL) nr 510/2011 kohaldamisalasse ega vasta artikli 2 lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidele, koguarvu ning artikli 2 lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidele vastavate heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu summana, kusjuures igaüht neist arvestatakse kujul ZLEV_specific vastavalt järgnevalt toodud valemile, jagatuna asjaomasel kalendriaastal registreeritud sõidukite koguarvuga;
ZLEV_specific = 1- (CO2v/(0,5*rCO2sg), kus:
CO2v heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;
rCO2sg nagu on kindlaks määratud punktis 3.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0354/2018).

Viimane päevakajastamine: 15. november 2018Õigusalane teave