Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 8 ja V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 36 ja 37, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut, mis jõustus täielikult 1. juulil 2016,

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(1), ja 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(2), samuti oma 15. novembri 2017. aasta soovitust idapartnerluse kohta(3), 14. märtsi 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale(4) ning 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni okupeeritud Gruusia alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi(5),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise iga-aastaseid riiklikke tegevuskavasid,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talituste 9. novembri 2017. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Gruusia kohta (SWD(2017)0371),

–  võttes arvesse idapartnerluse tippkohtumiste ühisavaldusi, eriti viimast, 24. novembril 2017. aastal Brüsselis kokku lepitud ühisavaldust,

–  võttes arvesse 2015. aasta Riia tippkohtumisel loodud koostöövõrgustikku „20 tulemust 2020. aastaks“, mis aitab saavutada tugevamat majandust, tugevamat valitsust, tugevamat ühenduvust ja tugevamat ühiskonda,

–  võttes arvesse ELi Gruusia toetamise ühtset toetusraamistikku aastateks 2017–2020,

–  võttes arvesse 5. veebruaril 2018 toimunud ELi ja Gruusia assotsiatsiooninõukogu neljanda kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse Euronesti assamblee koosolekute tulemusi, sealhulgas viimase, 25.–27. juunil 2018 toimunud koosoleku tulemusi – seitset resolutsiooni ja üleskutset ELile suurendada külmutatud konfliktide vahendamist,

–  võttes arvesse 26. aprillil 2018 toimunud ELi ja Gruusia parlamentaarse assotsieerimiskomitee kuuenda kohtumise lõppavaldust ja soovitusi,

–  võttes arvesse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvormi 22. märtsi 2018. aasta kolmanda koosoleku ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni esimest viisavabaduse peatamise korra kohast aruannet, mis avaldati 20. detsembril 2017 (COM(2017)0815),

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 19. märtsi 2018. aasta lõplikku arvamust Gruusia põhiseaduse reformi kohta (CDL‑AD(2018)005),

–  võttes arvesse 21. septembri 2015. aasta talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182),

–  võttes arvesse Transparency Internationali 2. juuli 2015. aasta aruannet korruptsiooni kohta Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas,

–  võttes arvesse väliskomisjoni jaoks koostatud ekspertuuringuid, sh 26. oktoobril 2017. aastal avaldatud uuringut teemal „Idanaabruse kolme assotsieerunud riigi – Ukraina, Gruusia ja Moldova – valimisreformid ja valimisreformide mõju nende riikide poliitilistele arengutele“(6), 28. juunil 2018 avaldatud uuringut „ELi ning Moldova, Gruusia ja Ukraina vahelised assotsieerimislepingud“(7) ning 2018. aasta septembris avaldatud võrdlevat uuringut teemal „Institutsioonilise raamistiku arendamine assotsieerimislepingute rakendamiseks Gruusias, Moldovas ja Ukrainas“(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8‑0320/2018),

A.  arvestades, et ELi ja Gruusia suhted süvenevad jätkuvalt tänu suurtele saavutustele, nagu ELi–Gruusia assotsieerimisleping, põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond ning assotsieerimiskava, mille hulka kuulub viisavaba režiimi jõustamine ja Gruusia liitumine energiaühendusega;

B.  arvestades, et edasise Euroopa integratsiooni aluseks on täielikult järgida põhiväärtusi, sh demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, sh vähemuse õigusi;

C.  arvestades, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia okupeeritud piirkondade humanitaarolukord ja isolatsioon on jätkuvalt Gruusia üks peamisi probleeme;

D.  arvestades, et Transparency Internationali 2017. aasta korruptsiooni tajumise indeks näitab Gruusia kohta püsivalt häid tulemusi korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

E.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise uues riiklikus strateegias aastateks 2017–2020 ja selle 2017. aastal vastu võetud tegevuskavas on kesksel kohal „seaduslike varaste“, narkootiliste ainete transiidi ja küberkuritegevuse vastane võitlus ning analüüsipõhine ja ühiskondlik korravalve;

F.  arvestades, et 1. septembril 2017 jõustus Istanbuli konventsioon naistevastase vägivalla ja koduvägivalla ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks ning Gruusias lood asutustevaheline soolise võrdõiguslikkuse, naistevastase vägivalla ja koduvägivalla vastase võitluse komisjon;

G.  arvestades, et organisatsiooni Piirideta Reporterid maailma ajakirjandusvabaduse indeks näitab Gruusia puhul olukorra mõningat paranemist: 2017. aastal oli Gruusia 64., 2018. aastal 61. kohal;

1.  tunnustab Gruusia kestvaid reforme ja edusamme assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisel, millega Gruusia on tõusnud ELi peamiseks strateegiliseks partneriks antud piirkonnas; kutsub Gruusia ametiasutusi üles jätkama stabiilsuse kindlustamist, demokraatlike reformide teostamist ning vaesusest, töötusest ja majanduslikust väljarändest ohustatud grusiinide majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamist, mis on ülimalt tähtis tegur inimeste toetuse võitmiseks teel Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piirides suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse saavutamise ning ELi ja Gruusia koostöö tugevdamise suunas;

2.  märgib rahulaolevalt, et Gruusia Euroopa tegevuskava toetavad jätkuvalt kõik erakonnad ja Gruusia kodanike enamus; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi lepingu artikli 49 kohaselt ja kooskõlas 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooniga võib iga Euroopa riik taotleda ELi liikmeks vastuvõtmist, tingimusel et ta järgib Kopenhaageni kriteeriume; tuletab samal ajal meelde ettepanekut „Idapartnerlus Pluss” (EaP+) , mida Euroopa Parlament toetab, kuna see avab uusi perspektiive; tervitab Gruusia valitsuse algatust koostada ELi integratsiooni tegevuskava, mille eesmärk on praegusi suhteid Euroopa Liiduga tugevdada; tunnustab Gruusia aktiivset osalust idapartnerluse mitmepoolsetes platvormides;

3.  avaldab tunnustust Gruusia ametiasutustele, kes on korduvalt korraldanud teabekampaaniaid assotsieerimislepingust ning põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast tulenevate hüvede ja majanduslike võimaluste tutvustamiseks ning toetanud vajalike kohanduste tegemist;

Assotsieerimislepingu rakendamiseks loodud institutsiooniline raamistik

4.  märgib, et aastatel 2017–2020 on ELi toetus Gruusiale 371–453 miljonit eurot, millele lisaks on ELi ja Gruusia assotsieerimiskavas sisalduvat põhimõtet „rohkema eest rohkem “ arvesse võttes võimalik kasutada ka lisavahendeid; soovitab komisjonil seda abi anda vastavalt Gruusia kasutussuutlikkusele ja reformimeetmetele; võtab teadmiseks Gruusia otsuse vähendada ministeeriumide koguarvu tegevuse optimeerimise ja kulude vähendamise eesmärgil 14‑lt 11‑le ning tervitab Gruusia valitsuse otsust suunata sellega säästetavad vahendid haridusse;

5.  nõuab Gruusia peaministri ja välisministri tihedamat kaasamist assotsieerimislepingu rakendamise kõrgetasemelisse poliitilisse järelevalvesse, mis peaks toimuma eelkõige asjaomaste valitsusstruktuuride tõhustamise, asjaomaste ministeeriumide plaanide kooskõlastamise ja sünkroniseerimise ning nende täieliku ja efektiivse rakendamise kaudu; tunnustab Gruusia eurointegratsiooni riigiministri kabineti paigutamist välisministeeriumi; peab aga soovitatavaks, et eurointegratsiooni ülesanded oleksid jagatud kõigi ministeeriumide vahel;

6.  väljendab rahulolu assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamiskava kolmeaastase versiooni vastuvõtmise üle ning kutsub ametiasutusi üles koostama seda kava täiendava reformistrateegia, mille keskmes oleksid tulemused väljaspool seadusandlust ja personalikoolitust, mis põhineks ekspertide mõjuhinnangul ning hõlmaks ka parlamendi, valitsuse ja presidendi administratsiooni vahelist institutsioonilist koostööd; soovitab Gruusia parlamendil sellega seoses tõhustada riigi reformieelnõude vastavuskontrolli;

7.  rõhutab, et Gruusial tuleb assotsieerimiskava rakendamiseks ametisse võtta kõrge kvalifikatsiooniga töötajad; palub Gruusia ametivõimudel sellega seoses tagada, et kõikide ministeeriumide Euroopa integratsiooniprobleemidega tegelevates struktuuriüksustes töötaks piisaval hulgal nõuetekohaselt kvalifitseeritud ametnikke; palub Euroopa välisteenistusel ja/või Euroopa Komisjonil toetada assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisega tegelevate Gruusia ametnike suutlikkuse suurendamist ja koolitamist;

8.  tervitab Gruusia, Moldova ja Ukraina parlamentidevahelise assamblee loomist ning soovitab sel assambleel teha ka assotsieerimislepingute järelevalvet;

9.  nõuab, et Euroopa välisteenistus ja/või Euroopa Komisjon suurendaksid sisemist suutlikkust assotsieerimislepingu rakendamise jälgimise tõhustamiseks eelkõige Gruusia haldus- ja õigussüsteemi asjatundjate hulga suurendamise kaudu ning alustaksid edusammude kvalitatiivset hindamist eelkõige sõelumisprotsesside rakendamise abil, mis võimaldavad hinnata, kui suures ulatuses on tegelikult saavutatud assotsieerimislepingus nõutud vastavus ELi õigustikule;

10.  rõhutab, et kodanikuühiskond, sealhulgas sotsiaalpartnerid etendavad reformide järelevalvajatena assotsieerimislepingu täitmisel ülimalt tähtsat osa, ning tunnustab nende pingutusi lepingu rakendamise jälgimisel; kutsub Gruusia ametivõime üles tagama, et assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kohased reformid euroopaliku sotsiaalmudeli saavutamiseks tehtaks teoks kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna ning sotsiaalpartnerite täielikul osalusel, ning palub ametivõimudel ja ELil tagada neile toimijatele ja ääremaade elanikele assotsieerimislepingu rakendamist käsitleva teabe kättesaadavus;

11.  rõhutab idapartnerluse konkreetsete eeliste ja eesmärkide teemalise proaktiivse suhtluse tähtust Gruusia kodanikega, samuti vajadust võidelda väärinfoga, kasutades kõikides partnerriigi keeltes faktidel põhinevat, kättesaadavat ja kvaliteetset teavet; kutsub Gruusiat üles tugevdama ELi ja selle liikmesriikide toel oma kommunikatsioonistrateegiat;

12.  väljendab rahulolu selle üle, et 4. septembril 2018 avati Tbilisis idapartnerluse Euroopa kool, mille rahvusvaheline bakalaureuseõppe programm on avatud kõigi idapartnerluse riikide üliõpilastele; soovitab Gruusia ametivõimudel suurendada Euroopa õpingute osa tavaliste koolide ja ülikoolide õppekavades;

13.  toetab rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni ja selles osalenud Euroopa Parlamendi delegatsiooni esitatud esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi Gruusia 2018. aasta presidendivalimiste esimese vooru kohta; märgib tunnustavalt, et valimised olid võistluslikud ja vägivallajuhtumeid ei olnud; mõistab hukka Venemaa okupatsiooni Lõuna‑Osseetias ja Abhaasias, samuti Lõuna‑Osseetia de facto võimuorganite otsuse sulgeda halduspiir Gruusiaga, millega takistati paljusid Gruusia kodanikke hääletamast; kutsub ametivõime ja erakondi üles tegelema enne teist vooru probleemidega, milleks on eelkõige riigi vahendite väärkasutamine ja kampaania rahastamise liiga kõrged ülempiirid ning kõrgemate ametnike intensiivsed verbaalsed rünnakud sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu;

Poliitiline dialoog

14.  kordab, et ELi seisukoht Gruusia põhiseadusliku reformi küsimuses langeb kokku Veneetsia komisjoni üldiselt positiivse hinnanguga; peab kahetsusväärseks, et täielikult proportsionaalse valimissüsteemi rakendamine on Gruusias 2024. aastani edasi lükatud; kordab, et on valmis Gruusia tulevasi valimisi vaatlema ning abistama Gruusia ametiasutusi valimistega seotud järelmeetmete võtmisel ja rakendamisel; kordab, et keskvalimiskomisjoni koosseis ei tohiks olla poliitiliselt mõjutatud ja haldusressursside väärkasutamine valimiseelsel perioodil peaks olema välistatud; kutsub Gruusia ametivõime üles korraldama 2016. aasta parlamendivalimiste ajal aset leidnud poliitiliselt motiveeritud vägivallajuhtumite põhjaliku uurimise;

15.  toetab Gruusia poliitiliste institutsioonide demokraatlikku tugevdamist ja on igati valmis selles valdkonnas abi andma; märgib, et Gruusia on üks vähestest riikidest, kus kõik võimuharud on kaasatud avatud valitsemise partnerlusse; rõhutab, et oluline on jätkata ambitsioonikat reformikava, mille eesmärk on saavutada riigi institutsioonide ja nende töötajate poliitiline erapooletus; rõhutab, et opositsioonil on parlamentaarses süsteemis tähtis roll ja tingimata on vaja rakendada rangemaid täitevvõimu kontrollimise mehhanisme, kaasa arvatud parlamendiliikmete õigus esitada ministritele ja peaministrile regulaarselt küsimusi, et nood oma tegevuse eest vastutaksid;

16.  väljendab rahulolu selle üle, et alates 27. märtsist 2017 rakendatakse Gruusia kodanike suhtes viisavabadust; märgib, et Gruusia täidab viisanõude kaotamise kriteeriume, ja soovitab nende järgimist regulaarselt kontrollida, et see oleks jätkuvalt tagatud; märgib, et viisavabaduse kehtestamine mõjub hästi inimestevaheliste kontaktide edendamisele; avaldab Gruusiale tunnustust kiirete meetmete rakendamise eest viisavabaduse nõuete rikkumise korral ning kutsub ELi liikmesriike üles tunnustama Gruusiat turvalise päritoluriigina; rõhutab Gruusia ja ELi liikmesriikide kohtuasutuste ja täitevasutuste koostöö tõhustamise tähtsust;

17.  hindab positiivselt Gruusia rändestrateegia ja tegevuskava jätkuvat rakendamist ning Türgi ja Aserbaidžaaniga piirnevate alade tugevamat ennistamist;

18.  toetab Gruusiat rahumeelsete konfliktide lahendamise, lepituse ja kaasamise poliitika rakendamisel ning konstruktiivsel osalemisel Genfi rahvusvahelistel kõnelustel; tunnustab Gruusia püüdeid jätkata dialoogi Venemaaga; tunnustab 4. aprillil 2018 esitatud algatust „Samm parema tuleviku suunas“, mille eesmärk on parandada okupeeritud piirkondade elanike humanitaar- ja sotsiaal‑majanduslikke tingimusi ning edendada inimestevahelisi kontakte ja suurendada lõhestatud kogukondade vahelist usaldust;

19.  tuletab kahetsusega meelde, et Venemaa okupeerib juba kümme aastat ebaseaduslikult Gruusia alasid, ning kinnitab, et toetab kindlalt Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; võtab teadmiseks Gruusia kohtuasja Venemaa vastu Euroopa Inimõiguste Kohtus seoses Abhaasia ja Lõuna‑Osseetias elanike suhtes sunnimeetmete kasutamisega ning Gruusia parlamendi resolutsiooni, millega luuakse must nimekiri Gruusiasse sisenemiskeelu saavatest inimestest, kes on süüdi mõistetud või keda süüdistatakse mõrvades, inimröövides, piinamises või ebainimlikus kohtlemises (Otkhozoria‑Tatunashvili nimekiri); rõhutab, et rahvusvaheline üldsus peab Venemaa okupatsiooni- ja anneksioonipoliitika suhtes võtma järjepideva, kooskõlastatud, ühise ja kindla seisukoha;

20.  nõuab, et Gruusia ametivõimud teeksid rohkem pingutusi olemasolevate takistuste ületamiseks ja püüaksid laiendada assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna eeliseid Abhaasia ja Lõuna‑Osseetia/Tshinvali piirkonna elanikele, informeerides neid paremini lepingust tulenevatest uutest võimalustest ning arendades kaubandus- ja majanduskoostöö ad hoc projekte kohalikul tasandil;

21.  tunnustab Gruusia jätkuvat osalemist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames toimuvatel tsiviil- ja sõjalistel kriisiohjeoperatsioonidel; rõhutab vajadust süvendada ELi ja Gruusia kõrgetasemelist dialoogi julgeolekuküsimustes, eelkõige radikaliseerumise, vägivaldse äärmusluse, propaganda ja hübriidohtude vastu võitlemiseks;

Õigusriik, hea valitsemistava ja meediavabadus

22.  hindab Gruusia saavutusi madalama ja kesktasandi korruptsiooni vastases võitluses, mida näitavad ka Gruusia piirkondlikus võrdluses head tulemused korruptsiooni tajumise indeksites; rõhutab aga, et kõrgema tasandi ehk eliidi korruptsioon on siiani tõsine probleem; tunnustab Gruusia korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamist; palub Gruusial tagada, et korruptsioonivastase võitluse amet oleks sõltumatu, igasugusest poliitilisest sekkumisest vaba ja riiklikust julgeolekuteenistusest eraldatud; kordab, kui tähtis on tegelik võimude lahusus ning poliitika ja majandushuvide selge lahushoidmine, ning rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus nõuab sõltumatut kohtusüsteemi ja usaldusväärseid tulemusi kõrgema tasandi korruptsiooni käsitlevate juurdluste puhul, mida praegu veel ei ole; peab Gruusiat ELi oluliseks partneriks mitmes koostöövaldkonnas, sealhulgas võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

23.  nõuab, et Gruusia ametivõimud võtaksid kasutusele täieõigusliku, sõltumatu ja tõhusa mehhanismi, mis oleks peaprokuratuuri volitustest lahutatud ja mille abil saaks uurida õiguskaitseametnike kuritarvitusi ja neid vastutusele võtta, et võidelda püsiva vastutamatuse probleemiga; hindab sellega seoses positiivselt eraldi riikliku inspektori teenistuse loomist õiguskaitseametnike poolt toime pandud inimõiguste rikkumiste uurimiseks;

24.  tunneb suurt muret Türgi avaldatava surve pärast Gruusias asuvatele Türgi elanikele ja haridusasutustele nende väidetava seotuse tõttu Güleni liikumisega; nõuab, et Gruusia ametivõimud jälgiksid seda asja hoolikalt ning tagaksid, et kohtumenetlused ja võetud meetmed on täielikult kooskõlas Euroopa põhimõtete ja normidega; nõuab, et EL toetaks ja aitaks idapartnerluse riike, et need suudaksid viimastel kuudel eelkõige Türgi poolt avaldatud survele vastu pidada;

25.  võtab teadmiseks käimasoleva kohtureformi ning kohtute suurema erapooletuse ja läbipaistvuse märgid, kuid tuletab meelde Veneetsia komisjoni muret õigusaktide muudatusettepanekute üle, kuna need ei taga Gruusia prokuröride nõukogu poliitilist erapooletust; nõuab, et rakendataks kõiki vajalikke meetmeid kohtusüsteemi tugevdamiseks – sealhulgas haldussuutlikkuse suurendamise kaudu – ning tagataks kohtunike ja prokuratuuri täielik sõltumatus, ning nõuab demokraatlikku kontrolli siseministeeriumi, sealhulgas politsei ja julgeolekuteenistuste üle, kuna need vajavad põhjalikku uuendamist ja reformimist, kusjuures silmas tuleb pidada ka läbipaistvuse tagamist, eelkõige kohtunike valimise, ametisse nimetamise ja edutamise ning nendega seotud distsiplinaarmenetluste puhul;

26.  rõhutab käimasolevate avaliku halduse reformide tähtsust; väljendab rahulolu hiljuti vastu võetud avaliku teenistuse seaduse üle ja ootab selle kiiret rakendamist, kuna see aitaks püsivalt kindlustada ja suurendada üldsuse usaldust;

27.  märgib murega, et Gruusia valitsus ei ole vastu võtnud uusi õigusakte, mis aitaksid parandada teabe kättesaadavust üldsuse jaoks; taunib asjaolu, et kavandatav reform piirab selles valdkonnas kättesaadavust veelgi; kutsub Gruusia valitsust üles tagama avaliku teabe tegelik kättesaadavus; tuletab meelde, et see on assotsieerimislepingu raames võetud oluline kohustus;

28.  nõuab, et Gruusia valitsus jätkaks riigi rahanduse juhtimise reformi;

29.  väljendab rahulolu organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku strateegia vastuvõtmise üle;

30.  kutsub Gruusia parlamenti üles kaaluma muudatuste paketti, mille eesmärk on reformida uimastipoliitika õigusakte kooskõlas konstitutsioonikohtu 30. novembri 2017. aasta otsusega;

31.  väljendab rahulolu selle üle, et Gruusia parlament on vastu võtnud seaduste paketi, mis aitab parandada kinnipeetavate olukorda;

Inimõiguste ja põhivabaduste austamine

32.  kutsub Gruusia ametiasutusi üles paremini rakendama inimõiguste koordineerimise mehhanismi ning tugevdama oma koostööd mitmepoolsetel foorumitel; peab murettekitavaks, et Aserbaidžaani ajakirjaniku Afgan Mukhtarli Tbilisis toimunud röövi uurimises ei ole edu saavutatud, kusjuures on ilmnenud rohked puudujäägid turvateenistuste toimimises, muu hulgas seoses parteipoliitilise sekkumisega; palub Gruusia valitsusel hoolt kanda uurimise kiire ja usaldusväärse lõpuleviimise eest ning rõhutab, et Gruusia peab oma territooriumil elavatele inimõiguste kaitsjatele tagama turvalise keskkonna ning tagama, et sellised juhtumid enam ei korduks;

33.  märgib ära Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 28. novembri 2017. aasta otsuse endise peaministri Vano Merabishvili kohta, milles leitakse, et Gruusia ametiasutused on rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 18, järgides Vano Merabishvili vahistamisel nn varjatud tegevuskava ja varjatud motiive;

34.  rõhutab selge, läbipaistva ja inimõigustel põhineva poliitika ja vastavate mehhanismide olulisust varasemate valitsuste ajal toime pandud inimõiguste rikkumiste uurimiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja nende hüvitamiseks, ning rõhutab, et selles protsessis tuleb täielikult järgida õigusriigi põhimõtet ja nõuetekohast menetlust;

35.  kutsub Gruusia ametiasutusi üles võtma täiendavaid meetmeid, et toetada põhivabadusi ja inimõigusi, eelkõige kaitsetute rühmade puhul, nagu LGBTQI‑inimesed, romad, HIVi/AIDSi nakatunud inimesed, puuetega inimesed ja muud vähemused, võitlema vihakõne ja diskrimineerimise vastu, sealhulgas muudetud tööseadustiku alusel ka tööturul; palub Gruusial esmajoones ühtlustama puuetega inimeste õigusi käsitlevad õigusaktid – viima need kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille Gruusia ratifitseeris 2014. aastal; märgib tunnustavalt, et Gruusia on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning vastu võtnud keeleseaduse ja kodanike võrdõiguslikkuse ja integratsiooni riikliku strateegia, ning nõuab nende kiiret rakendamist ja tõhusa kontrollimehhanismi loomist;

36.  palub Gruusia ametiasutustel võtta täiendavaid meetmeid naiste kaitsmiseks mis tahes vägivalla, tööl ja avalikes kohtades seksuaalse ärakasutamise ja ahistamise eest ning suurendada naiste osalust tööturul ja poliitikas, kus nad on ikka veel alaesindatud;

37.  nõuab laste õiguste kaitse tugevdamist, sealhulgas lastevastase vägivalla ennetamist ning haridusvõimalusi kõigile lastele, sealhulgas puuetega lastele; kordab, et Gruusia valitsus on kohustatud hoolikalt jälgima laste olukorda lastekodudes ja usulistes hoolekandeasutustes;

38.  tuletab meelde, kui tähtis on vaba ja sõltumatu massimeedia ning toimetuslik sõltumatus, samuti meediakeskkonna pluralism ja vastutuse läbipaistvus kui ülimalt olulised demokraatlikud põhimõtted; märgib rahuloluga, et Gruusias on olukord paranenud, mis kajastub organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatud 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis; juhib tähelepanu meediasisu politiseerimisele; tuletab meelde telekanali Rustavi 2 juhtumit;

Kaubandus ja majanduskoostöö

39.  tunnustab rõhuasetust töökohtade loomisele ja töötajate õigustele, eelkõige tööohutust käsitleva seaduse vastuvõtmise kaudu, et tugevalt vähendada surmaga lõppevate tööõnnetuste suurt hulka; nõuab, et Gruusia parlament laiendaks seaduse kohaldamisala, et vältida erandeid; tuletab Gruusia ametivõimudele meelde kohustust järgida rahvusvahelise tööõiguse norme ja rõhutab, et tööohutuse parandamiseks ja deklareerimata töö vähendamiseks on vaja kooskõlas ILO konventsiooniga nr 81 luua täieõiguslik ja sõltumatu tööinspektsioonisüsteem; nõuab, et tööandjad lõpetaksid nende töötajate diskrimineerimise, kes kasutavad oma ametiühinguõigusi; tunneb muret lapstööjõu kasutamise ja ametiühingute ebapiisava ühinemisvabaduse pärast; tuletab meelde, et vastavalt assotsiatsioonilepingu nõuetele on tööohutus äärmiselt oluline;

40.  märgib, et EL on Gruusia suurim kaubanduspartner, kellega toimub peaaegu kolmandik kogu kaubavahetusest, ning kõige olulisem abiandja ja suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas; tunnustab oluliste struktuurireformide tegemist, mille eesmärk on parandada majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning suurendada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna pakutavaid hüvesid; tunnustab Gruusia edusamme kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide lähendamisel, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, kuid nõuab rohkem tulemusi toiduohutuse osas; rõhutab, kui olulised on struktuurireformid, mida praegu tehakse Gruusia investeerimiskliima parandamiseks; rõhutab, et Gruusia ametivõimud peavad kindlustama Gruusia majanduskasvu tulemuste õiglase jaotumise elanike hulgas ning assotsieerimislepingu rakendamise VKEde huvides;

41.  märgib rahuloluga, et Gruusia on hakanud ELi eksportima mõningaid uusi tooteid, kuigi endiselt eksporditakse valdavalt põllumajandustooteid ja tooraineid; soovitab komisjonil toetada Gruusiat nende valdkondade kindlaksmääramisel, mis saaksid majanduse mitmekesistamisele veelgi kaasa aidata, ning suurendada nende osatähtsust põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamises; soovitab Gruusial kaaluda ELi turgudele eksporditavate toodete puhul mitmekesistamise strateegiat;

42.  tunnustab Gruusia edusamme riigihangete valdkonnas, kus õigusaktid kavatsetakse vastavusse viia 2022. aastaks; rõhutab erapooletu ja sõltumatu hindamisasutuse tähtsust; nõuab, et Gruusia valitsus parandaks riigihangete süsteemi läbipaistvust, vähendades eelkõige riigihankeid käsitlevates õigusaktides sätestatud avatud pakkumisest vabastamist, et vähendada konkurentsiväliste lepingute sõlmimise üldist mahtu;

43.  tunnustab Gruusia ühinemist Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite konventsiooniga, mis võimaldab põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna raames päritolu kumulatsiooni; kutsub Gruusiat üles ühinema ka ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga;

Energia ja muud koostöövaldkonnad

44.  tunnustab Gruusia ühinemist energiaühendusega ja edusamme energiaturu lõimimisel ELi turuga õigusnormide lähendamise teel, kooskõlas assotsieerimislepingu ja energiaühenduse lepinguga; on veendunud, et see läheb kaugemale üleeuroopaliste energialiikide tingimuste täitmisest kooskõlas Pariisi kokkuleppega, mis käsitleb meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgiga nr 10, mis käsitleb meetmeid kütteostuvõimetuse vastu võitlemiseks; kutsub Gruusia ametiasutusi üles tegema kõiki vajalikke pingutusi, et tõhustada ELi tasandi energiaalase õigustiku ülevõtmist, samuti teaduslikku koostööd ning arendada innovatsiooni energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas; märgib, et otsused sellisete kavade kohta, nagu on energeetikaministeeriumi ühendamine majandus- ja kestliku arengu ministeeriumiga, tuleks teha tihendas koostöös Gruusia parlamendiga;

45.  soovitab Gruusia ametiasutustel välja töötada tugeva riikliku energiastrateegia, vähendada energiasubsiidiumide mahtu ning suurendada energiavarustuskindlust ja energiasõltumatust; soovitab edendada taastuvenergiat ja energiatõhusust ning vastu võtta selleks vajalikud seadused ja kohandada institutsioonilist raamistikku; soovitab tugevdada energiatransiidi funktsioone;

46.  rõhutab vajadust teha pingutusi transpordi ja keskkonna valdkonnas; nõuab, et Gruusia valitsus võtaks vastu õhusaaste vastu võitlemise strateegia; kutsub Gruusia ametivõime üles suurendama üldsuse osalust keskkonnaalaste otsuste tegemisel ja keskkonnateabe andmise ulatust avalike huvide toetamiseks;

47.  tuletab meelde, et keskkonnaalane juhtimine on assotsieerimislepingu nõuete oluline koostisosa; tunnustab uue keskkonnamõju hindamise koodeksi jõustumist, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega, ning kliimameetmete tegevuskava ajakava vastuvõtmist; nõuab kooskõlas 2015. aasta Pariisi kokkuleppega riikliku keskkonnapoliitika edasist kooskõlastamist ELi kliimamuutuste vastase võitluse eesmärkidega ja eelkõige vähese CO2‑heitega arengu strateegia koostamise lõpuleviimist ja vastuvõtmist;

48.  märgib, et Gruusia on võtnud kohustuse tegelikult rakendada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki kohaseid mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, mida on vaja veel parandada;

49.  võtab teadmiseks Gruusia valitsuse plaani arendada edasi hüdroenergiat; kutsub sellega seoses Gruusia ametivõime üles kõikides projektides omaks võtma ja järgima ELi norme ning eelkõige kohaldama avatud ja läbipaistvat keskkonnamõju hindamise menetlust, mille otsustusprotsessi põhietappidesse tuleks kaasata kõik asjaomased sidusrühmad;

Institutsioonilised sätted

50.  on seisukohal, et Gruusia ametiasutuste kaasamine alates asjakohaste õigusaktide koostamise etapist tuleb kasuks protsessi kaasavamaks muutmisele ja aitab vähendada Gruusia üleminekukulusid, ning kutsub komisjoni üles täiel määral kasutama eelteabe jagamise mehhanisme;

51.  kinnitab, et on otsustanud tugevdada ELi idapartneritega sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete täitmise järelevalvet; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust veel kord üles edastama parlamendile ja nõukogule sagedamini üksikasjalikke kirjalikke aruandeid nende lepingute rakendamise kohta;

52.  märgib, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise hindamisel pööratakse palju tähelepanu kaubandusvoogudele ja -tõketele; palub, et komisjon jälgiks ja hindaks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamist asjakohaselt, pöörates erilist tähelepanu õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele ning Gruusia ühiskonnale avaldatavale mõjule, ning palub lisaks, et komisjon esitaks igal aastal avalikud ja põhjalikud aruanded, muu hulgas ELi tehnilise ja rahalise abi kohta;

53.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama kõigi mõjutamisvõimaluste kasutamist, et ergutada ja abistada Gruusiat selle jõupingutustes põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna tõhusaks rakendamiseks, ning tuletab meelde, et selle jätkusuutlik täitmine ei saa tugineda ainult ELi abile, vaid nõuab iseseisvat juhtimist ka Gruusia poolelt, et edendada kaubavoogude suurenemist, bürokraatliku koormuse vähendamist ning haldusmenetluste lihtsustamist; palub mõlemal poolel rohkem toetada mikroettevõtteid ja VKEsid ning osutada neile tehnilist abi. kutsub komisjoni üles kaaluma Gruusia toetusrühma loomist sarnaselt Ukraina toetusrühmale;

54.  palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil avaldada kõik iga-aastased assotsieerimislepingu rakendamisaruanded üheaegselt ning avaldada samal ajal iga kaasatud partneri konkreetsetel võrdlusalustel tehtud võrdlusanalüüs assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise kohta;

55.  otsustab, et koostab igal aastal raportid assotsieerimislepingute rakendamise kohta;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 294, 12.8.2016, lk 31. (2) ELT C 11, 12.1.2018, lk 82. (3) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0073. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0266. (6) „The electoral reforms in three association countries of the Eastern Neighbourhood – Ukraine, Georgia and Moldova“, Euroopa Parlament, 26. oktoober 2017. (7) „ELi ning Moldova, Gruusia ja Ukraina vahelised assotsieerimislepingud“, Euroopa Parlament, 28. juuni 2018. (8) „Gruusia, Moldova ja Ukraina assotsiatsioonilepingute rakendamise institutsioonilise raamistiku väljatöötamine“,Euroopa Parlament, september 2018.