Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0224(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0401/2018

Esitatud tekstid :

A8-0401/2018

Arutelud :

CRE 11/12/2018 - 23
PV 16/04/2019 - 19
CRE 16/04/2019 - 20

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 12.11
CRE 12/12/2018 - 12.11
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0509
P8_TA(2019)0395

Vastuvõetud tekstid
PDF 443kWORD 152k
Kolmapäev, 12. detsember 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
„Euroopa horisont“ loomine – selle osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamine ***I
P8_TA-PROV(2018)0509A8-0401/2018

Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018)0435 – C8‑0252/2018 – 2018/0224(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Liidu eesmärk on tugevdada oma teadus- ja tehnoloogilist baasi ja ergutada konkurentsivõimet, sealhulgas tööstusvaldkonnas; liit soodustab selleks kõiki teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi, et viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.
(1)  Liidu eesmärk on tugevdada oma tipptasemel teadust ja tehnoloogilist baasi, mis võimaldaks teadlastel, teaduslikel teadmistel ja tehnoloogial vabalt liikuda, ja ergutada selle konkurentsivõimet, sealhulgas tööstusvaldkonnas, et tugevdada Euroopa teadusruumi; liit soodustab selleks kõiki teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi, et viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ja kohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut;
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendada igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdada novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt; ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis.
(2)  Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju ning maksimeerida oma teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni investeeringute liidu lisaväärtust, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist, levitamist ja siiret liidus, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju globaalsete probleemide lahendamisel, kaasa arvatud kestliku arengu eesmärgid ja kliimamuutused, ning liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, ning toetab novaatorlike ja kestlike lahenduste kasutuselevõtmist liidu majanduses ja ühiskonnas, et luua töökohti ning edendada majanduskasvu ja tööstuse konkurentsivõimet; programm peaks edendama igat liiki innovatsiooni, tugevdama novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ja optimeerima investeeringute tulemusi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Programm peaks aitama saavutada üldeesmärki investeerida kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ peamise eesmärgiga teadus- ja arendustegevusse 3 % liidu SKPst. Eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid ja erasektor programmi täiendama omaenda suuremate investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikuks peetava teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamisel tuleks võtta arvesse komisjoni 15. mai 2018. aasta teatises „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku“ (COM(2018)306) esitatud innovatsioonipõhimõtteid.
(3)  Liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikuks peetava teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamisel tuleks võtta arvesse innovatsioonipõhimõtet kui peamist tegurit, mis aitab liidu hinnalist teadmistebaasi kiiremini ja tõhusamalt innovatsiooniks pöörata.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Avatud teadus, avatud innovatsioon ja avatus maailmale on üldpõhimõtted, mis peaksid tagama tipptaseme ja mõjutama liiduinvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Need põhimõtted tuleks käesoleva programmi rakendamisel liita, eelkõige seoses samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ strateegilise planeerimisega.
(4)  Jätkuv avatud teadusel, avatud innovatsioonil ja maailmale avatusel põhinev suhtumine koos liidu teaduslike ja sotsiaal-majanduslike huvide kaitsmisega peaks tagama tipptaseme ja teadusuuringutesse ja innovatsiooni suunatud liidu investeeringute mõjususe ning tugevdama kõikide liikmesriikide teadusuuringute- ja innovatsioonisuutlikkust. See peaks viima programmi tasakaalustatud rakendamiseni.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Avatud teadusel, sealhulgas avatud juurdepääsul teaduspublikatsioonidele ja -andmetele, on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu ning kiirendada teadmiste edasiarenemist, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele probleemidele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduspublikatsioonidele, teadusandmetele ja muudele teadustöö väljunditele avatud ja mittediskrimineerival viisil, tasuta ning tulemuste levitamisprotsessi võimalikult varases etapis, ning et võimaldada nende võimalikult laialdast kasutamist ja taaskasutamist. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn FAIR-põhimõtetele – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability); seda tuleks teha eelkõige andmehalduskavade ühendamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega.
(5)  Avatud teadusel on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu ning kiirendada teadmiste edasiarenemist, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele probleemidele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduspublikatsioonidele, teadusandmetele ja muudele teadustöö väljunditele avatud ja mittediskrimineerival viisil, tasuta ning tulemuste levitamisprotsessi võimalikult varases etapis, ning et võimaldada nende võimalikult laialdast kasutamist ja taaskasutamist. Teadusandmete puhul tuleks järgida põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, tunnistades sellega vajadust erineva juurdepääsukorra järele olenevalt liidu sotsiaal-majanduslikest huvidest, intellektuaalomandi õigustest, isikuandmete kaitsest ja konfidentsiaalsusest, julgeolekuküsimustest ning muudest õigustatud huvidest. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn FAIR-põhimõtetele – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability); seda tuleks teha eelkõige andmehalduskavade ühendamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega. Vastastikust avatud juurdepääsu tuleks soodustada rahvusvahelistes teadusliku ja tehnoloogilise koostöö lepingutes ja asjaomastes assotsieerimislepingutes.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  VKEdest toetusesaajaid innustatakse kasutama olemasolevaid vahendeid, nagu intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi VKEdele, mis toetab ELi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, et nii kaitsta kui ka jõustada nende intellektuaalomandi õigusi. Kasutajatugi pakub tasuta teavet ja teenuseid intellektuaalomandit ja sellega seotud küsimusi puudutavate konfidentsiaalsete nõuannete näol ning koolitusi, materjale ja veebiressursse.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Käesoleva programmi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus ja kogu rahvusvahelises koostöös, kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Programmi rakendamine peaks kindlustama selle eesmärgi poole püüdlemist.
(6)  Käesoleva programmi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus ja kogu rahvusvahelises koostöös ning ergutada ühtlasi liikmesriike programmis osalema, kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega. Programmi rakendamine peaks kindlustama selle eesmärgi poole püüdlemist.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Käesoleva programmi raames toetatavad tegevused peaksid aitama saavutada liidu eesmärke ja prioriteete, jälgida ja hinnata edusamme nende eesmärkide ja prioriteetide poole liikumisel ning läbivaadatud või uute prioriteetide väljaarendamist.
(7)  Käesoleva programmi raames toetatavad tegevused peaksid aitama saavutada liidu ja programmi eesmärke, prioriteete ja ülesandeid ning jälgida ja hinnata edusamme nende eesmärkide, prioriteetide ja ülesannete täitmise poole liikumisel ning läbivaadatud või uute prioriteetide väljaarendamist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   Programm peaks olema kooskõlas juba olemasolevate Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade ja strateegiatega.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Käesoleva programmi rahastamisel tuleks lähtuda tasakaalustatud lähenemisviisist alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt osalevate teadus- ja innovatsiooni kogukondade laadile, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi käesoleva programmi vastavate osade puhul, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.
(8)  Käesoleva programmi rahastamisel tuleks lähtuda tasakaalustatud lähenemisviisist alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt kogu liidus osalevate teadus- ja innovatsiooni kogukondade laadile, iga sekkumisvaldkonna edukuse määrale, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile, subsidiaarsuse põhimõttele ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi käesoleva programmi vastavate osade puhul, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Mitme teadus- ja innovatsioonitegevuse meetme puhul tuleks kohaldada teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee loogikat, kus toetust ei tuleks oodata kauem kui kuus kuud. See peaks võimaldama väikestel koostöökonsortsiumidel saada alt üles lähenemisviisi kasutades kiiremini vahendeid ja hõlmama tegevust alates alusuuringutest kuni turule toomiseni.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Programm peaks toetama teadusuuringute ja innovatsiooni kõiki etappe, eriti koostööprojektide puhul. Alusuuringud on tähtis ressurss ja oluline eeltingimus selleks, et suurendada liidu suutlikkust meelitada ligi parimaid teadlasi ja saada ülemaailmseks tippkeskuseks. Tuleks tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute vahel. Koos innovatsiooniga toetab see liidu majanduse konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)  Programmi „Euroopa horisont“ maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata mitut teadusharu hõlmavale ja teadusharudevahelisele koostööle, sest see on eduka teadustöö vajalik eeldus.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 d (uus)
(8d)  Ühiskonda tuleb rohkem kaasata vastutustundliku teadus- ja uuendustegevuse kaudu, sest see on läbiv element, mis aitab saavutada tulemusliku koostöö teadusringkondade ja ühiskonna vahel. See võimaldaks kõikidel ühiskonnaliikmetel (teadlastel, kodanikel, poliitikakujundajatel, ettevõtjatel, kolmanda sektori organisatsioonidel jne) teha kogu teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi vältel koostööd, et nii protsess kui ka selle tulemused vastaksid Euroopa ühiskonna väärtustele, vajadustele ja ootustele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  „Avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.
(9)  „Tipptasemel ja avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga ja selles tuleks rõhutada uute andekate teadus- ja innovatsioonispetsialistide ja noorte teadlaste ligimeelitamist, tugevdades Euroopa teadusruumi ja vältides ajude äravoolu. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  „Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime“ sammas tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et võimalikult palju suurendada koostööd asjaomastes töövaldkondades, tagades samas kulutatud ressursside suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkondade-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ning liidu tööstusharude konkurentsivõimet.
(10)  „Üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ sammas tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et võimalikult palju suurendada koostööd asjaomastes töövaldkondades, tagades liidule samas kulutatud ressursside suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkondade-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustuste täitmisel ning vajaduse korral ühiskondlike probleemide lahendamisel ja liidu tööstusharude konkurentsivõime tõstmisel. Selleks et ELi teadusuuringud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades oleksid ka edaspidi tipptasemel, peaks selle samba raames toimuv tegevus hõlmama igasugust teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas teadus- ja arendustegevus, katsetamine, tutvustustegevus ja riigihangete toetamine, normide kehtestamisele eelnevad teadusuuringud ja standardite kehtestamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt turul.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Üks peamisi kanaleid käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks, eriti jätkusuutlike töökohtade ja jätkusuutliku majanduskasvu loomisel, peaks olema tööstuse täielik kõigil tasanditel kaasamine programmi, alates üksikettevõtjast ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni. Tööstus peaks aitama saavutada strateegilise planeerimise käigus kindlaks määratud lähenemisviise ja prioriteete. Strateegiline planeerimine peaks toetama tööprogrammide väljaarendamist. Tööstuse selline kaasatus peaks tähendama, et tööstus osaleb meetmetes, mida toetatakse vähemalt samal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/201313 loodud eelmise raamprogrammi „Horisont 2020“ meetmeid.
(11)  Tööstuse täielik ja õigeaegne kaasamine programmi kõigil tasanditel alates üksikettevõtjast ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni peaks jätkuma, eriti pidades silmas jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu loomist Euroopas, tugevdades avaliku ja erasektori koostööd ning edendades erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni.
__________________
13
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Mitme sidusrühmaga peetavad konsultatsioonid, kuhu on kaasatud ka kodanikuühiskond ja tööstus, peaks aitama saavutada strateegilise planeerimise käigus kindlaks määratud sihte ja prioriteete. Selle tulemuseks peaksid olema korrapäraselt koostatavad strateegilised teadus- ja innovatsioonikavad, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega. Seejärel tuleks strateegilisi kavu rakendada tööprogrammide koostamise kaudu.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Et tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiteerimise ja süsinikdioksiidiheite vähendamise valdkonnas on oluline tööstuse toetamine, eelkõige investeeringutega progressi võimaldavatesse tehnoloogiavaldkondadesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. Käesoleva programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. See tagab programmi meetmete ja ELi riigiabi eeskirjade järjepidevuse, hoides ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.
(12)  Et liidu tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiteerimise ja süsinikdioksiidiheite vähendamise valdkonnas, on oluline tööstuse toetamine, eelkõige investeeringutega progressi võimaldavatesse tehnoloogiavaldkondadesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. II sambas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ on kesksel kohal peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad, mis peaksid olema tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatustega rohkem seotud, et teadusprojektid saaksid hõlmata kogu innovatsiooniahelat. Käesoleva programmi meetmed peaksid olema kooskõlas liidu tööstuspoliitika strateegiaga, et saada üle turutõrgetest või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ergutada investeeringuid proportsionaalsel ja läbipaistval viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja avalik investeeringutasuvus. See tagab järjepidevuse programmi meetmete ja ELi teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate riigiabi eeskirjade vahel, mis tuleks innovatsiooni soodustamise eesmärgil läbi vaadata.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  VKEd on Euroopa innovatsiooni ja majanduskasvu oluline allikas. Seetõttu on programmis „Euroopa horisont“ vajalik VKEde aktiivne osalemine, nagu on märgitud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ. Programmi „Horisont 2020“ parimatele tavadele tuginedes peaks programm „Euroopa horisont“ ka edaspidi läbivalt ergutama VKEsid raamprogrammis osalema. Ette tuleks näha asjakohased meetmed ja eelarvesätted, sealhulgas täielikult alt üles suunatud ühe toetusesaajaga rahastamisvahendi kasutuselevõtt järkjärgulist innovatsiooni elluviivate VKEde jaoks, kusjuures innovatsioonitsükli eri etappides tuleks korraldada asjaomased avatud hankemenetlused.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Jätkuvalt, nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Põhimõtteliselt ei tohiks toetusi anda meetmetele, mille tehnilise valmiduse tase on üle 8. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.
(13)  Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni, disaini ja loovust hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. Üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Toetudes eelmise programmi kogemustele ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade panusele on komisjoni teatises programmi „Horisont 2020 vahehindamise kohta (COM(2018) 2 final) esitatud soovitused käesoleva programmi jaoks, sealhulgas eeskirjad selles osalemise ja tulemuste levitamise kohta. Soovitatakse investeerida ambitsioonikamalt, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju; toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadus- ja innovatsiooni investeeringute puhul prioriteediks suure lisandväärtusega valdkonnad, eriti läbi missioonidele keskendumise, kodanike kaasamise ja laialdase teabevahetuse; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda, lihtsustades mitmeid partnerlusalgatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel rohkem ja konkreetsemaid koosmõjusid, eelkõige eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsiooni võimekust kogu liidus; kindlustada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele ning jätkata lihtsustamist, mis põhineb programmis „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustele.
(14)  Toetudes eelmise programmi kogemustele ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade panusele, on komisjoni teatises programmi „Horisont 2020 vahehindamise kohta (COM(2018) 2 final) ja Euroopa Parlamendi raportis programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (2016/2147(INI)) esitatud soovitused käesoleva programmi jaoks, sealhulgas eeskirjad selles osalemise ja tulemuste levitamise kohta. Soovitatakse investeerida ambitsioonikamalt, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju; toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadus- ja innovatsiooni investeeringute puhul prioriteediks suure lisandväärtusega valdkonnad, eriti läbi missioonidele keskendumise, kodanike täieliku, teadliku ja õigeaegse kaasamise ja laialdase teabevahetuse; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda eesmärgiga kõigis liikmesriikides teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali täiel määral ära kasutada, lihtsustades mitmeid partnerlusalgatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel rohkem ja konkreetsemaid koosmõjusid, eelkõige eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsiooni võimekust kogu liidus; tihedamini kaasata liidu rahastatavaid (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist) teadustaristuid programmi projektidesse, kindlustada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele, kaitstes samal ajal liidu huve ja laiendades kõigi liikmesriikide osalemist programmis, ning jätkata lihtsustamist, mis põhineb programmis „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustele.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks võib teha ülekandeid muudest liidu programmidest programmi „Euroopa horisont“ tegevustele. Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.
(15)  Ühtekuuluvuspoliitika peaks ka edaspidi teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama. Seetõttu tuleb pöörata erilist tähelepanu liidu kahe poliitika kooskõlastatusele ja täiendavusele. Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada eeskirjade kooskõlastatus ja määruse IV lisas osutatud koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks, samuti taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks mis tahes liiki koostoime puhul lähtuda põhimõttest, et ühe meetme raames järgitakse samu eeskirju:
–  ülekanded muudest liidu programmidest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), programmi „Euroopa horisont“ tegevustele võivad toimuda vabatahtlikkuse alusel. Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, kuid neid kasutatakse ainult selle liikmesriigi või korraldusasutuse hüvanguks, kes otsustab ülekande teha.
–  samuti võidakse ette näha programmi „Euroopa horisont“ ja muu liidu programmi meetme kaasrahastamine, kuid seejuures ei või ületada meetme abikõlblike kulude kogusummat. Sellistel juhtudel kohaldataks ainult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja tuleks vältida topeltauditeid;
–  kõigile ettepanekutele, mis on programmi „Euroopa horisont“ raames ületanud kvaliteedikünnise, kuid mida ei saa eelarvepiirangute tõttu rahastada, tuleks omistada kvaliteedimärgis. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada toetust andva fondi eeskirju, v.a riigiabi eeskirjad.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, peaks käesolev programm sõlmima Euroopa partnerlused era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad tööstust, teadusorganisatsioone, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või ellu viivad sihtorganisatsioonid, partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.
(16)  Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks, võib käesoleva programmi raames strateegilise planeerimise tulemuste põhjal sõlmida Euroopa partnerlusi era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevaid avaliku ja erasektori sidusrühmi, pädevuskeskusi, ettevõtlusinkubaatoreid, teadus- ja tehnoloogiaparke, avalikke teenuseid osutavaid asutusi, sihtasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone ning vajaduse korral piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme, mis teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või ellu viivad, eeldades, et partnerluse kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Käesolev programm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, , mis toovad vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samas, et EL suudab kaitsta oma huve strateegilistes valdkondades14.
(17)  Käesolev programm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samas, et liit suudab kaitsta oma huve.
__________________
__________________
14 Vt nt komisoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017) 487).
14 Vt nt komisoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017) 487).
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatused on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks, mis toob ühiskonnale kasu liidu ja selle liikmesriikide ühiste, kooskõlastatud jõupingutuste kaudu, ning seniseid juhtalgatusi, mille kasulikkus on tõestatud, tuleks ka edaspidi toetada.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Teadusuuringute ühiskeskus peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate ja liidu poliitika asjakohaseid vajadusi ning tagades liidu finantshuvide kaitsmine. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist.
(18)  Teadusuuringute ühiskeskus peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate ja liidu poliitika asjakohaseid vajadusi ja eelarvepiiranguid ning tagades liidu finantshuvide kaitsmise. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Avatud innovatsiooni sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“) ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.
(19)  Innovatiivse Euroopa sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja teaduspõhise ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni ning edendada strateegilistes valdkondades liidu tehnoloogilist sõltumatust. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, sealhulgas VKEsid ja idufirmasid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (EIT), EIT piirkondlikku innovatsioonikava ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi kogu liidus, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega nii avalikus kui ka erasektoris.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesoleva programmi eesmärke täidetakse samuti rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist abi tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks erasektori rahalisi vahendeid dubleerida või välja tõrjuda ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
(20)  Selleks, et vastata vajadusele toetada investeeringuid riskantsematesse ja mitte kõige kiiremini tulu toovatesse tegevustesse, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, on äärmiselt oluline, et programm „Euroopa horisont“, eelkõige EIC ning samuti EIT koos oma teadmis- ja innovaatikakogukondadega, tegutseks koostoimes InvestEU fondi raames kasutusele võetavate rahastamisvahenditega. Selles osas peaks programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud rahastamisvahenditest, nagu InnovFin ja VKEdele antav laenutagatis, saadud kogemus toimima tugeva alusena kõnealuse sihtotstarbelise toetuse pakkumisel. EIC peaks välja töötama strateegilised vaatlus- ja reaalajas hindamistegevused, et oma mitmesuguseid tegevusi õigeaegselt korraldada ja koordineerida.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  EIC peaks oma rahastamisvahendite – Pathfinder ja Accelerator – kaudu püüdma kindlaks teha, arendada ja võtta kasutusele läbimurdelisi turgu loovaid uuendusi ning toetama nende kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelise tasandini. Sidusa ja lihtsustatud toetusega läbimurdelisele innovatsioonile peaks EIC täitma praeguse oleva avaliku toetuse ja erainvesteeringute tühja koha läbimurdelise innovatsiooni suhtes. EIC eesmärkide kajastamiseks on EIC vahendite puhul vaja konkreetseid õiguslikke ja halduslikke funktsioone, eelkõige turule viimisega seotud tegevusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  EIC segarahastamisvahendi kaudu peaks Accelerator moodustama silla üle tühjuse teaduse, massitootmiseelse turustamise ja äride suurendamise vahel. Eelkõige tuleks vahendist Accelerator rahastada selliseid tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist või tururiski, millele ei anta pangalaenu ja ei suuda märkimisväärselt võimendada turult saadud investeeringuid; sellega täiendab Accelerator määrusega …15 asutatud InvestEU programmi.
(22)  EIC segarahastamisvahendi kaudu peaks EIC Accelerator moodustama silla üle tühjuse teaduse, massitootmiseelse turustamise ja äride suurendamise vahel. Eelkõige tuleks vahendist Accelerator rahastada selliseid tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist või tururiski, millele ei anta pangalaenu ja ei suuda märkimisväärselt võimendada turult saadud investeeringuid; sellega täiendab Accelerator määrusega …15 asutatud InvestEU programmi.
__________________
__________________
15
15 ...
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Äri, teaduse, kõrghariduse ja ettevõtluse koostoime tugevdamisega peaks EIT peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu püüdma tugevdada üleilmsete probleemidega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme. EIT peaks edendama innovatsiooni oma tegevustes ning peaks toetama kõrghariduse lisamist innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eelkõige järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt oodatavad oskused üleilmsete probleemide lahendamiseks; need hõlmavad arenenud digioskusi ja novaatorlikke oskusi. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest võrsuvad idufirmad peaksid saama toetust EIC meetmetest. Kuna EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma raamprogrammi „Euroopa horisont“ sambasse „Avatud innovatsioon“, siis EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandamine tuleks strateegilise planeerimise käigus viia vastavusse sambaga „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“.
(23)  Äri, teaduse, kõrghariduse ja ettevõtluse koostoime tugevdamisega peaks EIT peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade ja EIT piirkondliku innovatsioonikava kaudu püüdma tugevdada üleilmsete probleemidega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme, et tagada liidu üldise innovatsioonisuutlikkuse arendamine. EIT peaks, kooskõlas oma asutamisakti, EIT-määruse1a ja EIT strateegilise innovatsioonikavaga1b edendama innovatsiooni oma tegevustes ning peaks toetama kõrghariduse lisamist innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eelkõige järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt oodatavad oskused üleilmsete probleemide lahendamiseks; need hõlmavad arenenud digioskusi ja novaatorlikke oskusi. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest võrsuvad idufirmad peaksid saama kiireloomulist toetust EIC meetmetest. Kuna EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma raamprogrammi „Euroopa horisont“ sambasse „Innovatiivne Euroopa“, siis peaks ta vastavalt vajadusele toetama ka kõiki teisi sambaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandamine tuleks strateegilise planeerimise käigus viia vastavusse sambaga „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“. Vältida tuleks dubleerimist teadmis- ja innovaatikakogukondade ning sama valdkonna muude vahendite, eelkõige muude partnerluste vahel.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EL) nr 294/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1292/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Võrdsete võimaluste tagamine ja hoidmine konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete vahel peaks olema peamine nõue, et läbimurdeline või radikaalne innovatsioon saaks edeneda ning anda sellega eelkõige väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa.
(24)  Võrdsete võimaluste tagamine ja hoidmine konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete vahel peaks olema peamine nõue, et läbimurdeline või radikaalne innovatsioon saaks edeneda ning anda sellega eelkõige väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa. Samuti võib teatud avatus toetusesaajate suurt võrgustikku puudutavate rahastatavate meetmete innovatsiooniskaalal aidata olulisel määral kaasa VKEde suutlikkuse arendamisele, kuna see annab neile vajalikud vahendid investeeringute ligitõmbamiseks ja edu saavutamiseks.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks peaks käesolev programm edendama ja tugevdama koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning ühistel huvidel, vastastikusel kasul ja üleilmselt võetud kohustustel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu teadus- ja innovatsioonialast kõrget kvaliteeti, ligitõmbavust ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda ÜRO säästva arengu eesmärkides nimetatud üleilmsete probleemidega ja toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust rahvusvahelise osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes, sealhulgas tuleks asjakohaselt rahastada madala või keskmise sissetulekuga riikides asutatud abikõlblikke üksusi. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerumist programmiga.
(25)  ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks peaks käesolev programm edendama ja tugevdama koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning liidu huvidel, vastastikustel kasuteguritel ja üleilmselt võetud kohustustel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu tipptaset teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, ligitõmbavust ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda ÜRO säästva arengu eesmärkides nimetatud üleilmsete probleemidega ja toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust rahvusvahelise vastastikuse osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes ning madala või keskmise sissetulekuga riikides asutatud rahastamiskõlblike üksuste suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, võttes arvesse teadusuuringute ja innovatsiooni alase suutlikkuse eri tasemeid. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerumist programmiga nii, et tagatakse vastastikkus, kaitstakse liidu huve ja soodustatakse kõigi liikmesriikide aktiivsemat osalust programmis.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Selleks et süvendada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende vastastikusest mõjust tulenevat kasu, peaks programm kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone selle üheskoos kavandamisse ja selleks, et koos luua kompetentseid teadus- ja innovatsioonikavasid ja sisu; selleks tuleks edendada teadusharidust, teha teadusalased teadmised avalikult kättesaadavaks ning lihtsustada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist programmi tegevustes. Seda tuleks teha kogu programmis ja läbi sihtotstarbeliste tegevuste programmi osas „Euroopa teadusruumi tugevdamine“. Kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisega teadus- ja innovatsioonitegevusse tuleks siduda avalikkuse teavitamine, mis annaks programmile avalikkuse toetuse ja hoiaks seda ülal. Samuti peaks programm püüdma kõrvaldada tõkkeid teaduse, tehnoloogia, kultuuri ja humanitaarteaduste vahel ning ergutama nende vahelist koostoimet, et saavutada jätkusuutliku innovatsiooni uus tase.
(26)  Selleks et süvendada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende vastastikusest mõjust tulenevat kasu, peaks programm kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone selle üheskoos kavandamisse ja selleks, et koos luua kompetentseid teadus- ja innovatsioonikavasid ja sisu, mis vastab kodanike ja kodanikuühiskonna muredele, vajadustele ja ootustele; selleks tuleks edendada teadusharidust, teha teadusalased teadmised avalikult kättesaadavaks ning lihtsustada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist programmi tegevustes. Kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise suurendamiseks võetud meetmeid tuleks jälgida.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Programm „Euroopa horisont“ peaks toetama uusi tehnoloogiaid, mis aitavad kõrvaldada puudega inimeste juurdepääsu ja täiel määral osalemise takistused, mis piiravad tõeliselt kaasava ühiskonna arengut.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 b (uus)
(26b)  Eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi, peaksid kõik programmi osad aitama vähendada märkimisväärselt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni lõhet, eelkõige soodustades suureneva hulga riikide aktiivsemat osalemist programmi teadus- ja innovatsioonimeetmetes, levitades tipptasemel teadustööd, edendades uusi teadus- ja innovatsioonialaseid koostöövorme, vähendades liidus teadlaste seas palgalõhet, ajakohastades riiklikke teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme ja tagades tasakaalustatud esindatuse hindamiskomisjonides, eksperdirühmades ja teadusnõukogudes.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on liidu äärepoolseimatel piirkondadel õigus erimeetmetele (võttes arvesse nende struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda) seoses ligipääsuga liidu horisontaalprogrammidele Seega peaks programm võtma arvesse nende piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final), mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis.
(27)  ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on liidu äärepoolseimatel piirkondadel õigus erimeetmetele (võttes arvesse nende struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda) seoses ligipääsuga liidu horisontaalprogrammidele Seega peaks programm võtma arvesse nende piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)623 final), mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis, ning soodustama võimaluse korral nende osalemist programmis.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Käesoleva programmi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele ning naiste ja meeste vahelisele võrdsusele teadus- ja innovatsioonitegevuses, vastates sellega Euroopa Liidu lepingu artiklitele 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklile 8. Sooküsimus tuleks sobival viisil ühendada teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga ning seda peaks tegema kõigis uuringuetappides.
(28)  Käesoleva programmi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele, soolise kallutatuse vältimisele, soolise mõõtme läbivale arvestamisele teaduse ja innovatsiooni vallas, töö- ja eraelu tasakaalu parandamisele, naiste ja meeste vahelisele võrdsusele, kaasa arvatud võrdse tasu põhimõtted, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 141 lõikes 3 ja direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes, ning sellele, et tagada puuetega teadlastele võimalus osaleda teadus- ja innovatsioonitegevuses.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks määruses … , millega asutatakse Euroopa kaitsefond16, kindlaks määrata sätted kaitseuuringute projektide liidu poolse rahastamise kohta; nende sätetega määratakse kindlaks kaitseuuringutes osalemise eeskirjad. Euroopa kaitsefondi raames tehtavad teadus- ja innovatsioonitegevused peaksid keskenduma üksnes kaitserakendustele.
(29)  Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks määruses … , millega asutatakse Euroopa kaitsefond16, kindlaks määrata sätted kaitseuuringute projektide liidu poolse rahastamise kohta; nende sätetega määratakse kindlaks kaitseuuringutes osalemise eeskirjad. Kuigi sünergiat programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi vahel tuleks edendada, vältides samas dubleerimist, peaksid programmi „Euroopa horisont“ raames elluviidavad tegevused keskenduma üksnes tsiviilrakendustele.
__________________
__________________
16
16 ...
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Programmi kujundamisel, rakendamisel, hindamisel, aruandluses ja seires tuleks pidevalt püüda lihtsustada haldustoiminguid, eelkõige vähendades toetusesaajate halduskoormust ja ooteaega.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 b (uus)
(31b)  Selleks et Euroopa püsiks globaalsetes digitaalvaldkonna teadusuuringutes ja innovatsioonis juhtival kohal ning arvestades, et üha suuremate digitehnoloogiavõimaluste kasutamiseks on vaja rohkem investeerida, tuleks digitaalvaldkonna peamistele prioriteetidele eraldada piisav eelarve.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Vastavalt [viide tuleks vajaduse korral ajakohastada vastavalt uuele otsusele ülemeremaade ja -territooriumide kohta: nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(33)  Vastavalt [viide tuleks vajaduse korral ajakohastada vastavalt uuele otsusele ülemeremaade ja -territooriumide kohta: nõukogu otsuse 2013/755/EL23] artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende territooriumide eripära, et tagada nende tõhus osalemine ning toetada koostööd ja koostoimet, eelkõige äärepoolseimate piirkondadega, aga ka nende naabruses asuvate kolmandate riikidega.
__________________
__________________
23 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
23 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
(34)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ja programmi toetusesaajate jaoks. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Ühtsed eeskirjad kogu programmi raames peaksid tagama ladusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist programmi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võetud programmides. Tuleks tagada konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine, kui see on põhjendatud.
(38)  Ühtsed eeskirjad ja nõuded kogu programmi raames peaksid tagama lihtsustatud ja ühised rakendusvahendid, sh järelevalveks ja aruandluseks, ja ladusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist programmi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võetud programmides. Konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine peaks olema võimalik, kuid erandeid võib teha üksnes olukordades, kus need on rangelt vajalikud ja hästi põhjendatud.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Käesolevasse programmi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega24, ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.
(39)  Käesolevasse programmi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega24, ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Arvesse tuleks võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusi. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.
__________________
__________________
24 ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.
24 ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Programmi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul võidakse lubada programmi teatavates meetmetes osalemist üksnes liikmesriikides asuvatele üksustele, või lisaks liikmesriikidele, neile üksustele, mis asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides.
(40)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist liidu teaduslikes, ühiskondlikes, majanduslikes ja tehnoloogilistes huvides. Programmi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul võidakse lubada programmi teatavates meetmetes osalemist üksnes liikmesriikides asuvatele üksustele, või lisaks liikmesriikidele, neile üksustele, mis asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustatakse programmiga kliimameetmete laiemasse kajastamisse ja üldeesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse.
(41)  Pidades kliimamuutusi üheks suurimaks üleilmseks ja ühiskondlikuks probleemiks ning võttes arvesse, kui oluline on võtta meetmeid selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, panustatakse vähemalt 35 % programmi kuludest kliimaeesmärkide toetamiseks vastavalt vajadusele ja osana liidu üldeesmärgist integreerida kliimameetmed kõikidesse valdkondadesse ja eraldada selleks 30 % ELi eelarve kuludest. Et seda eesmärki jälgida ja kontrollida, tuleb kõik kliimaga seotud kulud kirjendada nii, et oleks kaetud kõik liidu eelarvest rahastatavad programmid, ja need peavad kajastuma tööprogrammide asjakohastes osades. Konkreetsete puhta energia tehnoloogiatega seotud hinnangulised kulutused tuleks liigitada, et tagada rahvusvaheline võrreldavus. Euroopa Kontrollikoja soovituste [aruanne 31/2016] järgimiseks tuleks kliimaküsimuste peavoolustamise mehhanismide puhul teha aruandluses tagantjärele vahet leevendamise ja kohanemise vahel.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Tundliku taustaga teabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444, millega nähakse ette sätted ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta.
(43)  Tundliku taustaga teabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele ja teadusandmetele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444, millega nähakse ette sätted ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  On vaja kehtestada osalemise miinimumnõuded nii sellise üldreeglina, et konsortsiumi peab kuuluma vähemalt üks õigussubjekt liikmesriigist, kui ka seoses programmi raames võetavate konkreetsete meetmete eripäraga.
välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  On asjakohane kehtestada programmi raames võetavates meetmetes osalejatele liidu rahaliste vahendite eraldamise tingimused. Toetuste andmisel tuleks arvesse võtta kõiki finantsmääruses sätestatud rahalise toetuse vorme, sealhulgas ühekordseid makseid, kindlamääralisi makseid või ühikuhindu, eesmärgiga veelgi lihtsustada.
(45)  On vajalik kehtestada programmi raames võetavates meetmetes osalejatele liidu rahaliste vahendite eraldamise tingimused. Programmi raames on peamine rahastamisviis toetused. Teised rahastamisviisid tuleks valida selle järgi, kuidas need võimaldavad saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, ning seejuures võetakse eelkõige arvesse kontrollide kulu, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. Toetuste andmisel tuleks täiendava lihtsustamise eesmärgil kaaluda ka finantsmääruses sätestatud kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade või ühikuhindade astmiku kasutamist. Enne kui mis tahes uut kulude hüvitamise süsteemi saaks toetusesaajate seisukohalt pidada tõeliseks lihtsustamiseks, peaks sellele eelnema põhjalik hindamine, mis annab positiivse tulemuse.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Käesolevas määruses nimetatud rahastamismäärad on maksimummäärad, et tagada kaasrahastamise põhimõtte nõude järgimine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Kooskõlas finantsmäärusega peaks programm looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses ettevõttesiseste personali- ja ühikukuludega kaupade ja teenuste puhul.
(47)  Kooskõlas finantsmäärusega peaks programm looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses ettevõttesiseste personali- ja ühikukuludega kaupade ja teenuste puhul. Kõigil toetusesaajatel peaks olema võimalus valida otseseid ja kaudseid kulusid ühendav ühikuhindade kasutamine ettevõttesiseselt arveldatavate kaupade ja teenuste puhul. Jaotamispõhimõtete abil hinnatud kulud peaksid olema toetuskõlblikud.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud ja seejärel finantsmäärusega kooskõlla viidud projektipõhisele tasustamismeetodile.
(48)  Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud projektipõhisele tasustamismeetodile, ja veelgi rohkem finantsmäärusega kooskõlla viia, võttes üldeesmärgiks võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte ja programmiga seotud ELi teadlaste palgalõhe kaotamise.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist reguleerivad eeskirjad, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad, levitavad ja tagavad vajaduse korral juurdepääsu kõnealustele tulemustele. Tulemuste kasutamisele tuleks pöörata suuremat tähelepanu, eelkõige liidus. Toetusesaajad peaksid meetme rakendamise ajal ja pärast meetme lõppemist ajakohastama oma kavasid seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega.
(50)  Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist reguleerivad eeskirjad, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad, levitavad ja tagavad vajaduse korral juurdepääsu kõnealustele tulemustele, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve ja muid piiranguid, nagu andmekaitse eeskirjad, eraelu puutumatuse ja turvalisuse eeskirjad ning intellektuaalomandi õigused, konfidentsiaalsus või liidu konkurentsivõime üleilmses majanduses. Tulemuste kasutamisele tuleks pöörata suuremat tähelepanu, eriti liidus. Toetusesaajad peaksid meetme rakendamise ajal ajakohastama oma kavasid seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51
(51)  Eelneva programmi „Horisont 2020“ põhielemendid ettepanekute hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamisele, tuleks säilitada. Ettepanekuid tuleks jätkuvalt valida sõltumatute ekspertide hinnangu alusel. Kui see on asjakohane, tuleks arvesse võtta vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus.
(51)  Eelneva programmi „Horisont 2020“ põhielemendid ettepanekute hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamise, mõju ja rakendamise kvaliteedi ja tõhususe kriteeriumitele, tuleks säilitada. Ettepanekuid tuleks jätkuvalt valida võimalikult paljudest liikmesriikidest pärit sõltumatute ekspertide hinnangu alusel. Komisjon peaks vajaduse korral korraldama anonüümse hindamise ja analüüsima selle tulemusi, et vältida valiku kallutatust. Kui see on asjakohane, peaksid sõltumatud eksperdid arvesse võtma vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)  Tuleks ette näha auditite ja hindamiste parem kasutamine, sealhulgas muude liidu programmide auditid ja hindamised, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Vastastikune kasutamine tuleks selgelt sätestada, kaasates ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.
(52)  Kõigis programmi osades tuleks finantsmääruse artikli 127 kohaselt rakendada auditite ja hindamiste süstemaatilist kasutamist koos muude liidu programmide auditite ja hindamistega, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Vastastikune kasutamine tuleks selgelt sätestada, kaasates ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53
(53)  Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna konkreetseid probleeme tuleks lahendada auhindade, sealhulgas vajaduse korral ühtse või ühise auhinna kaudu, mille paneb välja komisjon või rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega.
(53)  Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondade konkreetseid probleeme tuleks lahendada auhindade, sealhulgas vajaduse korral ühtse või ühise auhinna kaudu, mille paneb välja komisjon või rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega. Eelkõige tuleks auhindu anda projektidele, mis meelitavad teadlasi suurenevasse hulka riikidesse, ja edukatele projektidele, et suurendada nende nähtavust ja et oleks võimalik liidu rahastatavaid meetmeid aktiivsemalt edendada.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54
(54)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuidas nende kaudu on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul arvestatakse ühekordsete summade, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmikega,
(54)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuidas nende kaudu on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmestiku kasutamist.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese
Reguleerimisese
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm“) ning eeskirjad kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks programmi raames.
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm“) ning eeskirjad kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks programmi raames ning määratakse kindlaks raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust.
2.  Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
2.  Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
3.  Programmi rakendatakse:
3.  Programmi rakendatakse:
(a)  otsusega .../.../EL25 kehtestatud eriprogrammiga, mis hõlmab EIT-le antavat rahalist toetust;
a)  otsusega .../.../EL25 kehtestatud eriprogrammiga, mis hõlmab EIT põhimõtteid ja sekkumisvaldkondi;
(b)  määrusega .../.../EL kehtestatud kaitseuuringute eriprogrammiga.
b)  määrusega .../.../EL kehtestatud kaitseuuringute eriprogrammiga.
4.  Käesolevas määruses kasutatud mõisteid „Euroopa horisont“, „programm“ ja „eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 3 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes.
4.  Käesolevas määruses kasutatud mõisteid „Euroopa horisont“, „programm“ ja „eriprogramm“ ei kasutata lõike 3 punktis b kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti.
(4a)   EIT rakendab programmi kooskõlas strateegilise teadus- ja innovatsioonikava ja EIT strateegilise innovatsioonikavaga aastateks 2021–2027, tingimusel, et mis tahes uus loodav teadmis- ja innovaatikakogukond toob võimaluse korral kaasa täiendavad ja piisavad eelarvevahendid ning ei kahjusta olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärke ja kohustusi.
__________________
__________________
25
25
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2
Artikkel 2
Artikkel 2
Mõisted
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)  „teadustaristud“ – vahendid, mis pakuvad teadusringkondadele ressursse ja teenuseid teadusuuringute läbiviimiseks ja innovatsiooni edendamiseks oma valdkondades. See mõiste hõlmab ka asjaomast personali, seadmestikku ja instrumentide kogumeid; teadmistega seotud vahendeid, näiteks kogusid, arhiive või teaduslikke andmeid; ainulaadseid ja välistele kasutajatele avatud arvutussüsteeme, sidevõrke ja muud taristut, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tipptaseme saavutamiseks. Neid võib kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, näiteks hariduses ja avalike teenuste osutamiseks, kui see on asjakohane, ja need võivad olla ühes asukohas olevad, virtuaalsed või hajusad;
1)  „teadustaristud“ – vahendid, mis pakuvad teadusringkondadele ressursse ja teenuseid teadusuuringute läbiviimiseks ja innovatsiooni edendamiseks oma valdkondades. See mõiste hõlmab ka asjaomast personali, seadmestikku ja instrumentide kogumeid, eelkõige neid, mida toetatakse IV lisas osutatud muudest liidu vahenditest; teadmistega seotud vahendeid, näiteks kogusid, arhiive või teaduslikke andmeid; ainulaadseid ja välistele kasutajatele avatud arvutussüsteeme, sidevõrke ja muud taristut, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tipptaseme saavutamiseks. Neid võib kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, näiteks hariduses ja avalike teenuste osutamiseks, kui see on asjakohane, ja need võivad olla ühes asukohas olevad, virtuaalsed või hajusad;
(2)  „aruka spetsialiseerumise strateegia” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/201326 määratletud aruka spetsialiseerumise strateegia, mis täidab määruses (EL) XX [Common Provisions Regulation – ühissätete määrus] sätestatud rakendamistingimusi;
2)  „aruka spetsialiseerumise strateegia“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/201326 määratletud aruka spetsialiseerumise strateegia, mis täidab määruses (EL) XX [Common Provisions Regulation – ühissätete määrus] sätestatud rakendamistingimusi;
(3)  „Euroopa partnerlus“ – algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused) kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas turu, reguleeriva või poliitika rakendamisega seotud tegevuste väljatöötamist ja rakendamist;
3)  „Euroopa partnerlus“ – algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, ülikoolid, teadusasutused, sealhulgas teadustaristud, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused ja sihtasutused) kohustuvad vajaduse korral ühiselt toetama teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas ELi toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaste tegevuste ning turu, reguleeriva või poliitika rakendamisega seotud tegevuste väljatöötamist ja rakendamist;
(4)  „avatud juurdepääs” – tava võimaldada lõppkasutajale tasuta veebipõhist juurdepääsu programmi raames rahastatud meetmetest tulenevatele teadustulemustele, eelkõige teaduspublikatsioonidele ja uurimisandmetele;
4)  „avatud juurdepääs“ – tava võimaldada lõppkasutajale tasuta veebipõhist juurdepääsu programmi raames rahastatud meetmetest tulenevatele teadustulemustele, eelkõige teaduspublikatsioonidele ja uurimisandmetele; teadusandmete puhul tuleb tegeleda asjakohaste eraelu puutumatusega seotud huvide ja julgeolekuhuvidega, intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsusega, ELi majanduse globaalse konkurentsivõime ja muude õigustatud huvidega lähtuvalt kindlatest loobumisvõimalustest ja põhimõttest „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“;
(5)  „missioon“ – meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale ja/või ühiskonnale ja kodanikele mõju, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;
5)  „missioon“ – tippsaavutustele orienteeritud teadus- ja innovatsioonimeetmete kogum, mis võib olla valdkonna- või teemavaldkondadeülene ning mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale, ühiskonnale, poliitikakujundamisele ja/või diplomaatiale ja kodanikele mõju ja mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;
(6)  „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arendamist etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;
6)  „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arendamist etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;
(7)  „innovatiivsete lahenduste riigihange“ – hange, mille puhul hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;
7)  „innovatiivsete lahenduste riigihange“ – hange, mille puhul hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;
(8)  „kasutusõigused“ – õigus kasutada tulemusi või taustteavet;
8)  „kasutusõigused“ – õigus kasutada tulemusi või taustteavet käesoleva määrusega ettenähtud tingimustel;
(9)  „taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused), mis: i) toetusesaajal olid enne meetmega ühinemist, ii) toetusesaajad on kirjalikult kindlaks määranud sellisel viisil, mis on vajalik meetme rakendamiseks või selle tulemuste kasutamiseks;
9)  „taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused), mis: i) toetusesaajal olid enne meetmega ühinemist ning ii) toetusesaajad on kirjalikus kokkuleppes kindlaks määranud sellisel viisil, mis on vajalik meetme rakendamiseks või selle tulemuste kasutamiseks;
(10)  „levitamine“ − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine mis tahes teabekanalites;
10)  „levitamine“ − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine mis tahes teabekanalites;
(11)  „kasutamine“ – tulemuste kasutamine edasiseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus, või toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks, tootmiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;
11)  „kasutamine“ – tulemuste kasutamine edasiseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus, või muu hulgas kommertskasutuseks, näiteks toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks, tootmiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;
(12)  „õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või tasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teabe kavandatud kasutamise ulatust, kestust või muid näitajaid;
12)  „õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või tasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teabe kavandatud kasutamise ulatust, kestust või muid näitajaid;
(13)  „rahastamisasutus“ – finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organisatsioon, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud programmi raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;
13)  „rahastamisasutus“ – finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organisatsioon, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud programmi raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;
(14)  „rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;
14)  „rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;
(15)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;
15)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;
15a)  „suurenev hulk riike“ – riigid, mis on kindlaks määratud teadustipptaseme koondnäitaja (teadus- ja arendustegevuse intensiivsus, teaduse ja tehnoloogia tipptase, majanduse teadmuspõhisus, kõrgtehnoloogiliste ja keskmise taseme tehnoloogial põhinevate toodete panus kaubandusbilanssi) abil ja mille korrigeeriv künnis on 70% liidu keskmisest26a;
(16)  „mittetulunduslik õigussubjekt” – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole tulutoovat eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;
16)  „mittetulunduslik õigussubjekt” – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole tulutoovat eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;
(17)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi „VKE“) nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ27 ja kellel on kuni 3000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6;
17)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi „VKE“) nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ27 ja kellel on kuni 3000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6;
(18)  „tulemused“ – meetmega saavutatud mis tahes materiaalne või immateriaalne tagajärg, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;
18)  „tulemused“ – meetmega saavutatud mis tahes materiaalne või immateriaalne väljund, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;
(19)  „kvaliteedimärgis“ – sertifitseeritud märgis, mis näitab, et konkursile esitatud ettepanek ületab kõiki tööprogrammis sätestatud künniseid, kuid mida ei saa rahastada, kuna tööprogrammis puuduvad vahendid selle jaoks;
19)  „kvaliteedimärgis“ – sertifitseeritud märgis, mis näitab, et konkursile esitatud ettepanek ületab kõiki tööprogrammis sätestatud künniseid, kuid seda ei saa rahastada, kuna tööprogrammis puuduvad selleks vahendid, kuid mis võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest;
19a)  „strateegiline teadus- ja innovatsioonikava“ – iga kahe aasta järel delegeeritud õigusaktiga eriprogrammi täiendamiseks vastu võetav dokument, mis koostatakse pärast ulatuslikku ja kohustuslikku mitmepoolset konsulteerimist liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni sidusrühmade, sh kodanikuühiskonnaga. Selles määratakse kindlaks prioriteedid, vahendid ning sobivate meetmete liigid ja rakendusviisid ning seetõttu on see kava tööprogrammide väljatöötamise alus. Kava hõlmab eelkõige valitud missioone, hiljuti loodud või jätkuvaid lepingulisi või institutsioonilisi partnerlusi, tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi ning teadmis- ja innovaatikakogukondi;
(20)  „tööprogramm“ – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi28 rakendamiseks kooskõlas selle artikliga 12 või rahastamisasutuse poolt vastuvõetud samaväärse sisu ja struktuuriga dokument;
20)  „tööprogramm“ – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi28 rakendamiseks kooskõlas selle artikliga 12 või rahastamisasutuse poolt vastuvõetud samaväärse sisu ja struktuuriga dokument;
(21)  „tagasimakstav ettemakse“ – programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi osa, mis vastab finantsmääruse X jaotise kohasele laenule, kuid mille eraldab otse Euroopa Liit mittetulunduslikul alusel, et katta innovatsioonimeetmele vastava tegevusega seotud kulusid, ning mille toetusesaaja peab hüvitama liidule lepingus sätestatud tingimustel;
21)  „tagasimakstav ettemakse“ – programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendi osa, mis vastab finantsmääruse X jaotise kohasele laenule, kuid mille eraldab otse Euroopa Liit mittetulunduslikul alusel, et katta innovatsioonimeetmele vastava tegevusega seotud kulusid, ning mille toetusesaaja peab hüvitama liidule lepingus sätestatud tingimustel;
(22)  „leping“ – kokkulepe, mille sõlmivad komisjon või rahastamisasutus õigussubjektiga, kes viib ellu innovatsioonialast ja turule suunatud meedet ning keda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi kaudu;
22)  „leping“ – kokkulepe, mille sõlmivad komisjon või rahastamisasutus õigussubjektiga, kes viib ellu innovatsioonialast ja turule suunatud meedet ning keda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendi kaudu;
(23)  „salastatud teave“ – Euroopa Liidu salastatud teave, nagu määratletud komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 3, samuti liikmesriikide salastatud teave, kolmandate riikide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave;
23)  „salastatud teave“ – Euroopa Liidu salastatud teave, nagu määratletud komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 3, samuti liikmesriikide salastatud teave, kolmandate riikide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave;
(24)  „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles ühendatakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
24)  „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles ühendatakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
(25)  „programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahend“ – ühekordne rahaline toetus innovatsioonialasele ja turule suunatud meetmele, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali.
25)  „programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahend“ – ühekordne rahaline toetus innovatsioonialasele ja turule suunatud meetmele, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali.
25a)  „teadus- ja innovatsioonitegevuse meede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevustest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja/või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, prototüübi väikesemahulist testimist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas;
25b)  „innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevustest, mille otsene eesmärk on toota uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste kavasid, seadeid või projekte, mis võib hõlmata prototüübi loomist, testimist, tõendamist, katseprojektide tegemist, toote suuremahulist valideerimist ja turuleviimist;
25c)  „Euroopa Teadusnõukogu eesliini teadusuuringud“ – vastutava teadlase juhitav teadustegevus, mida haldab üks või mitu toetusesaajat ja mis puudutavad üksnes Euroopa Teadusnõukogu;
25d)  „koolituse ja liikuvuse meede“ – teadlaste oskuste, teadmiste ja karjäärivõimaluste edendamise meede, mis põhineb riikidevahelisel ning vajaduse korral sektorite- või valdkondadevahelisel liikuvusel;
25e)  „programmi kaasrahastamise meede“ – meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mille on kehtestanud ja/või rakendanud üksused, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused;
25f)  „kommertskasutusele eelneva hanke meede“ – meede, mille peaeesmärk on viia läbi kommertskasutusele eelnevaid hankemenetlusi, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või hankeüksused;
25g)  „innovatiivsete lahenduste riigihanke meede“ – meede, mille peaeesmärk on viia läbi innovatiivsete lahenduste ühishankemenetlusi või koordineeritud riigihankemenetlusi, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või hankeüksused;
25h)  „koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita programmi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus;
25i)  „riigihange“ – programmi selliste osade rakendamine, mis on seotud liidu strateegiliste huvide ja autonoomia säilitamisega, ning komisjoni enda eesmärkide täitmiseks uuringute, toodete, teenuste ja võimekuse riigihankemenetluste läbiviimine;
25j)  „seotud üksus“ – õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli nagu programmis osaleja üle või mis otseselt või kaudselt kontrollib osalejat;
__________________
__________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
26a Komisjon võib suureneva hulga riikide loetelu läbi vaadata ja vajaduse korral seda oma tööprogrammides ajakohastada.
27
27
28 ELT ….
28 ELT ….
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Programmi eesmärgid
Programmi eesmärgid
1.  Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas tööstuses, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele.
1.  Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi tervikuna, tugevdada Euroopa teadusruumi ja edendada liidu konkurentsivõimet. Teadusuuringud ja tööstus annavad oma panuse liidu strateegiliste prioriteetide ja poliitika elluviimisse, aitavad kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe täitmisele, ning aitavad saavutada üldeesmärki investeerida kooskõlas liidu riigipeade ja valitsusjuhtide võetud kohustusega 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse.
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:
-a)  arendada, edendada ja levitada teaduslikku ja tehnoloogilist tipptaset;
(a)  toetada globaalseid probleeme käsitlevate kvaliteetsete uute teadmiste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist;
a)  toetada nii alus- kui rakendusuuringutel põhinevate kvaliteetsete teadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist, et lahendada globaalseid probleeme, sh kliimamuutuste ja kestliku arengu eesmärkide valdkonnas;
aa)  vähendada märkimisväärselt liidus esinevat teadus- ja innovatsioonilõhet, eelkõige suurendades eelmise raamprogrammiga võrreldes teadusuuringute ja innovatsiooni väiksema tulemuslikkusega liikmesriikide osalemist programmis „Euroopa horisont“;
(b)  tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju arendavates, toetavates ja rakendavates ELi poliitikates ning novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist tööstuses ja ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme;
b)  tugevdada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise liidu lisaväärtust, teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitika arendamisel, toetamisel ja rakendamisel ning novaatorlike lahenduste kättesaadavust ja kasutuselevõtmist ühiskonnas ja Euroopa tööstuses;
(c)  edendada igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdada novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt;
c)  edendada igat liiki innovatsiooni ning tugevdada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu ja kasutamist eelkõige liidus;
(d)  optimeerida programmi rakendamist, et suurendada mõju tugevama Euroopa teadusruumi raames.
d)  optimeerida programmi rakendamist, et tugevdada ja suurendada Euroopa teadusruumi mõju ning teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna huvipakkuvust.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Programmi struktuur
Programmi struktuur
1.  Programm koosneb järgmistest osadest, mis aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke:
1.  Programm koosneb järgmistest osadest, mis aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke:
(1)  I sammas „Avatud teadus”, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis a ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides b ja c sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:
1)  I sammas „Tipptasemel ja avatud teadus“, millel on järgmised komponendid:
(a)  Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi „ERC“);
a)  Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi „ERC“);
(b)  Marie Skłodowska-Curie meetmed;
b)  Marie Skłodowska-Curie meetmed;
(c)  teadustaristud.
c)  teadustaristud.
(2)  II sammas „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis b ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides a ja c sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:
2)  II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millel on järgmised komponendid:
(a)  teemavaldkond „Tervishoid“;
a)  teemavaldkond „Tervishoid“;
(b)  teemavaldkond „Kaasav ja turvaline ühiskond“;
b)  teemavaldkond „Kaasav ja loov ühiskond“;
ba)  teemavaldkond „Turvaline ühiskond“;
(c)  teemavaldkond „Digivaldkond ja tööstus“;
c)  teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;
(d)  teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
d)  teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
(e)  teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“;
e)  teemavaldkond „Toit, loodusvarad ja põllumajandus“;
(f)  Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.
f)  Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.
(3)  III sammas „Avatud innovatsioon”, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis c ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides a ja b sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:
3)  III sammas „Innovatiivne Euroopa“, millel on järgmised komponendid:
(a)  Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“);
a)  Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“);
(b)  Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;
b)  Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;
(c)  Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“).
c)  Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“).
(4)  Osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine”, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis d ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:
4)  osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millel on järgmised komponendid:
(a)   kõrge kvaliteedi jagamine;
a)  kõrge kvaliteedi levitamine ja osalemise suurendamine kogu liidus;
(b)  Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.
b)  Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.
2.  Peamised tegevussuunad on sätestatud I lisas.
2.  Peamised tegevussuunad on sätestatud I lisas.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Kaitseuuringud
Kaitseuuringud
1.  Artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi raames elluviidavad tegevused, mis on sätestatud määruses...., millega asutatakse Euroopa Kaitsefond, on teadusuuringud, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu kaitsealastele rakendustele eesmärgiga edendada kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni.
1.  Artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi raames elluviidavates tegevustes, mis on sätestatud määruses...., millega asutatakse Euroopa Kaitsefond, keskendutakse eranditult kaitsealastele teadusuuringutele ja rakendustele eesmärgiga edendada liidu kaitsetööstuse tugevdamist, konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni ning välditakse dubleerimist kõnealuse kahe programmi vahel.
2 Käesolevat määrust ei kohaldata artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi suhtes, välja arvatud käesoleva artikli, artikli 1 lõike 1 ja lõike 3 ning artikli 9 lõike 1 suhtes.
2 Käesolevat määrust ei kohaldata artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi suhtes, välja arvatud käesoleva artikli, artikli 1 lõike 1 ja lõike 3 ning artikli 9 lõike 1 suhtes.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
Artikkel 6
Artikkel 6
ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid
Strateegiline planeerimine ning ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid
1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
2.  Programmist võib kaudseid meetmeid rahastada kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste (sealhulgas tegevustoetuste), auhindade ja hangete kaudu. Samuti võib sellest anda rahastust segarahastamistoimingute rahastamisvahenditest.
2.  Programmist võib kaudseid meetmeid rahastada kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste (sealhulgas tegevustoetuste) kui programmist antava abi peamise vormi, auhindade ja hangete kaudu. Samuti võib sellest anda rahastust segarahastamistoimingute rahastamisvahenditest.
3.  Käesolevas määruses sätestatud osalemis- ja tulemuste levitamise eeskirju kohaldatakse kaudsete meetmete suhtes.
3.  Käesolevas määruses sätestatud osalemis- ja tulemuste levitamise eeskirju kohaldatakse kaudsete meetmete suhtes.
4.  Peamised programmi raames kasutatavad meetmed on sätestatud ja iseloomustatud II lisas. Kõiki rahastamisvorme kasutatakse paindlikult kõigi programmi eesmärkide puhul ning nende kasutamine otsustatakse vajaduste ja konkreetsete eesmärkide kriteeriumide alusel.
4.  Peamised programmi raames kasutatavad meetmed on sätestatud ja iseloomustatud artiklis 2 ja II lisas. Lõikes 2 osutatud rahastamisvorme kasutatakse paindlikult kõigi programmi eesmärkide puhul ning nende kasutamine otsustatakse vajaduste ja konkreetsete eesmärkide kriteeriumide alusel.
5.  Programm toetab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid. Kui need meetmed aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artikli 185 või artikli 187 alusel loodud algatustele, ei loeta nende meetmete panust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osaks.
5.  Programm toetab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid. Kui need meetmed aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artikli 185 või artikli 187 alusel loodud algatustele, ei loeta nende meetmete panust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osaks.
6.  Eriprogrammi29 rakendamine põhineb teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistval ja strateegilisel mitmeaastasel planeerimisel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ puhul ning pärast konsultatsioone sidusrühmadega prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside kohta. See tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega.
6.  Eriprogrammi29 rakendamine põhineb strateegilistel teadus- ja innovatsioonikavadel ning toimub kooskõlas kõigi artiklis 3 sätestatud programmi eesmärkidega ja selle puhul järgitakse teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistvat, kaasavat ja strateegilist mitmeaastase planeerimise protsessi, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ puhul.
Riiklike ametiasutuste, Euroopa Parlamendi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja tööstuse sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa tehnoloogiaplatvormide, kodanikuühiskonna esindajate ja sõltumatute tippekspertide nõuanderühmadega viiakse läbi konsultatsioone prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside üle. Strateegiline planeerimine tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega ning suurendab täiendavust ja koostoimet riiklike ja piirkondlike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise programmide ja prioriteetidega, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi.
6a.  Programm annab kõigile toetusesaajatele võimaluse taotleda rahastamist kiiremini. Mitme teadus- ja innovatsioonitegevuse meetme puhul kohaldatakse teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee loogikat, kus toetust ei tule oodata kauem kui kuus kuud. See võimaldab väikestel koostöökonsortsiumidel saada alt üles lähenemisviisi kasutades kiiremini vahendeid ja hõlmab tegevust alates alusuuringutest kuni turule toomiseni. Teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee lähenemisviisi alla kuuluvad konkursid on pidevalt avatud ja neile on määratud tähtajad ning neid rakendatakse tööprogrammides teemavaldkondade, EIC ja kõrge kvaliteedi levitamise osa raames.
7.  Programmi „Euroopa horisont“ tegevused viiakse ellu peamiselt konkursside kaudu, millest mõned on korraldatud missioonide ja Euroopa partnerluste osana.
7.  Programmi „Euroopa horisont“ tegevused viiakse ellu konkursside kaudu, millest mõned on korraldatud missioonide ja Euroopa partnerluste osana, välja arvatud auhindu käsitlevas artiklis 39 nimetatud tegevused.
8.  Programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavate teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.
9.  Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades.
__________________
__________________
29
29
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6a
ELi rahastamise põhimõtted ja valdkondadevahelised küsimused
1.  Programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse eranditult tsiviilrakendustele. Assigneeringute ümberpaigutamine käesoleva programmi ja Euroopa Kaitsefondi vahel ei ole lubatud.
2.  Programmiga „Euroopa horisont“ tagatakse multidistsiplinaarne lähenemisviis ja nähakse vajaduse korral ette sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine kõikidesse programmi raames arendatavatesse tegevustesse.
3.  Programmi koostööosades tagatakse tasakaal madalamate ja kõrgemate tehnilise valmiduse tasemete vahel, hõlmates seega kogu väärtusahelat.
4.  Programmi eesmärk on märkimisväärselt vähendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lõhet liidus ning edendada koostööprojektide laialdast geograafilist ulatust. Neid jõupingutusi kajastavad liikmesriikide proportsionaalsed meetmed liidu, riiklike ja piirkondlike fondide toel. Erilist tähelepanu pööratakse geograafilisele tasakaalule, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, rahastatavates projektides, hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõukogud ja eksperdirühmad, ilma et see kahjustaks tipptaseme kriteeriume.
5.  Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja tagatakse soolise mõõtme arvessevõtmine teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse sisus ning käsitletakse soolise ebavõrdsuse põhjusi. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.
6.  Programmiga püütakse järjepidevalt lihtsustada haldustoiminguid ja toetusesaajate koormust.
7.  Kliimaküsimused integreeritakse asjakohaselt teadus- ja innovatsioonitegevuse sisusse ning neid kohaldatakse kõigis uuringutsükli etappides.
8.  Programmis nähakse vajaduse korral ette ühiskonna kaasamine, et ühitada teadusuuringute ja innovatsiooni protsess ja selle tulemused paremini ühiskonna väärtuste ja vajadustega, edendades teaduse kaasamist ja teadushariduse alast tegevust ning luues ja kavandades ühiselt teadusalaseid tegevuskavasid kodanike ja kodanikuühiskonna teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide määratlemisse kaasamise teel.
9.  Programmiga tagatakse läbipaistvus ja aruandekohustus teadus- ja innovatsiooniprojektide avaliku sektori rahastamise puhul, kaitstes nii avalikke huve.
10.  Komisjon või asjaomane rahastamisasutus peab tagama, et konkursikutse avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet, eelkõige kohaldatav toetuslepingu näidis.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Missioonid
Missioonid
1.  Missioonid kavandatakse samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ raames, kuid need võivad kasu saada ka programmi muudes osades võetud meetmetest.
1.  Missioonid kavandatakse samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames, kuid need võivad kasu saada ka programmi muudes osades võetud meetmetest ja liidu muudes rahastamisprogrammides võetavatest meetmetest programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt.
2.  Missioone rakendatakse vastavalt eriprogrammi artiklile 5. Hindamine viiakse läbi vastavalt artiklile 26.
2.  Missioonide sisu, eesmärgid, sihid, ajakava ja nende rakendamine määratakse täpsemalt kindlaks strateegilistes teadus- ja innovatsioonikavades, nagu see on määratletud artiklis 2 ja täpsustatud raamprogrammi artiklis 6 ja eriprogrammi artiklis 5. Hindamine viiakse läbi vastavalt artiklile 26.
2a.  Programmi esimese kahe aasta jooksul eraldatakse kuni 10 % II samba aastaeelarvest missioonide rakendamise erikonkursside kaudu. Programmi viimasel kolmel aastal ja ainult siis, kui missioonide valiku- ja juhtimisprotsessile on antud positiivne hinnang, võib osakaalu suurendada. Missioonide jaoks ette nähtud vahendite osakaal eelarves määratakse kindlaks strateegilistes teadus- ja innovatsioonikavades.
2b.  Missioone hinnatakse põhjalikult vastavalt iga missiooni mõõdetavatele vahe-eesmärkidele. Hindamine hõlmab missiooni ulatust, juhtimist, nõukogu määramist ja ettevalmistavaid meetmeid. Hindamise järel tehtud soovitusi võetakse arvesse enne uute missioonide kavandamist või olemasolevate missioonide jätkamist, lõpetamist või ümbersuunamist.
3.  Missioonid:
3.  Missioonid:
(a)  omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide saavutamisele;
a)  omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide ja eesmärkide saavutamisele ning kohustuste täitmisele;
aa)  on kaasavad, ergutavad laialdast osalemist ja tagavad eri liiki sidusrühmade osalemise ning annavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi, millest saavad kasu kõik liikmesriigid;
(b)  on inspireerivad ning neil on seega laialdane ühiskondlik või majanduslik tähtsus;
b)  on inspireerivad ning neil on laialdane ühiskondlik, teaduslik, tehnoloogiline, diplomaatiline, keskkonnaalane või majanduslik tähtsus;
(c)  osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;
c)  osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;
(d)  on suunatud edasipüüdlikule, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele;
d)  valitakse välja läbipaistval viisil ja on suunatud edasipüüdlikule, tipptasemele orienteeritud, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele kõigis arenguetappides;
da)  hõlmavad missiooni eesmärkidega seotud kiireloomulisuse aspekti, neil on vajalik ulatus ja maht ning nad võtavad vajalikke ressursse ulatuslikult kasutusele, ainsa eesmärgiga tagada missiooni tulemuste saavutamine;
(e)  edendavad valdkondade-, sektorite- ja osalejateülest tegevust;
e)  edendavad valdkondade-(sh sotsiaal- ja humanitaarteadused), sektorite- ja osalejateülest tegevust;
(f)  jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele.
f)  jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele.
fa)  saavutavad läbipaistval viisil koostoime liidu teiste programmidega ning avaliku ja erasektori vahenditega, muu hulgas riiklike ja piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide aktiivse kaasamise teel.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Euroopa innovatsiooninõukogu
1.  Komisjon loob Euroopa innovatsiooninõukogu (edaspidi „EIC“), et rakendada EICga seotud III samba „Innovatiivne Euroopa“ meetmeid. EIC tegutseb järgmiste põhimõtete alusel: keskendumine läbimurdelisele ja radikaalsele innovatsioonile, autonoomiale, riskimisvõimele, tulemuslikkusele, tõhususele, läbipaistvusele ja vastutavusele.
2.  EIC on avatud igat liiki novaatoritele eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni, milleks on idufirmad, eelkõige VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, ning üksiktoetusesaajatest valdkondadevaheliste konsortsiumiteni. Vähemalt 70% EIC eelarvest eraldatakse uuenduslikele idufirmadele ja VKEdele.
3.  EIC nõuandekogu ja juhtimiseeskirjad määratletakse otsuses (EL)... [eriprogramm] ning selle lisades.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
Artikkel 8
Artikkel 8
Euroopa partnerlused
Euroopa partnerlused
1.  Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:
1.  Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:
(a)  osalemine partnerlustes, mis on loodud komisjoni ja artikli 2 lõikes 3 osutatud partnerite vastastikuse mõistmise memorandumite ja/või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, partnerite rahalised ja/või mitterahalised kohustused, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused. Need partnerlused hõlmavad partnerite ja programmiga (Euroopa programmipartnerlused) rakendatavat täiendavat teadus- ja innovatsioonitegevust;
a)  osalemine partnerlustes, mis on loodud komisjoni ja artikli 2 lõikes 3 osutatud partnerite vastastikuse mõistmise memorandumite ja/või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, partnerite rahalised ja/või mitterahalised kohustused, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused. Need partnerlused hõlmavad partnerite ja programmiga (Euroopa programmipartnerlused) rakendatavat täiendavat teadus- ja innovatsioonitegevust;
(b)  osalemine teadus- ja innovatsioonitegevuse programmis ning rahaline panustamine sellesse, mis põhineb partnerite kohustusel toetada oma asjaomaseid tegevusi rahaliselt ja mitterahaliselt ning ühendada oma asjakohased tegevused programmi kaasrahastamise meetme (kaasrahastatud Euroopa partnerlused) kaudu;
b)  osalemine teadus- ja innovatsioonitegevuse programmis ning rahaline panustamine sellesse, mis põhineb partnerite kohustusel toetada oma asjaomaseid tegevusi rahaliselt ja mitterahaliselt ning ühendada oma asjakohased tegevused programmi kaasrahastamise meetme (kaasrahastatud Euroopa partnerlused) kaudu;
(c)  osalemine teadus- ja innovatsiooniprogrammides, mille on loonud ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud organisatsioonid (nagu ühisettevõtted või EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis vastavad [EIT määruse] nõuetele (institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused) ja rahaline panustamine neisse programmidesse; seda tüüpi partnerlust rakendatakse üksnes juhul, kui muude Euroopa partnerluse vormidega ei oleks võimalik saavutada eesmärke või vajalikku mõju, ning kui seda õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase, sealhulgas kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamine.
c)  osalemine teadus- ja innovatsiooniprogrammides, mille on loonud ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud organisatsioonid (nagu ühisettevõtted või EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis vastavad [EIT määruse] nõuetele (institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused) ning rahaline ja/või mitterahaline panustamine neisse programmidesse; seda tüüpi partnerlust rakendatakse üksnes juhul, kui muude Euroopa partnerluse vormidega ei oleks võimalik saavutada eesmärke või vajalikku mõju, ning kui seda õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase, sealhulgas kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamine.
2.  Euroopa partnerlused:
2.  Euroopa partnerlused:
(a)   luuakse juhul, kui need aitavad tulemuslikumalt saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke kui liit seda üksi suudaks;
a)  luuakse üksnes juhul, kui need aitavad tulemuslikumalt saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke võrreldes raamprogrammi muude osadega;
(b)  järgivad järgmisi põhimõtteid: liidu lisaväärtus, läbipaistvus, avatus, mõju, võimendav mõju, kõigi osaliste pikaajalised finantskohustused, paindlikkus, sidusus ja vastastikune täiendavus liidu, kohalike, piirkondlike riiklike ja rahvusvaheliste algatustega;
b)  järgivad järgmisi põhimõtteid: liidu lisaväärtus, läbipaistvus, avatus, mõju, tugev võimendav mõju, kõigi osaliste pikaajalised finants- ja/või mitterahalised kohustused, paindlikkus, sidusus ja vastastikune täiendavus liidu, kohalike, piirkondlike riiklike ja rahvusvaheliste algatustega;
(c)  on ajaliselt piiratud ja sisaldavad tingimusi programmist saadava rahastamise lõpetamiseks.
c)  on ajaliselt piiratud ja sisaldavad tingimusi programmist saadava rahastamise järkjärguliseks lõpetamiseks.
2a.  Enne partnerluste rakendamist tööprogrammides või töökavades määratakse kõik partnerlused kindlaks strateegilistes teadus- ja innovatsioonikavades, nagu see on sätestatud raamprogrammi artiklis 6 ja III lisas ning eriprogrammi I lisas.
Partnerluste valimist, ellurakendamist, järelevalvet, hindamist ja järkjärgulist lõpetamist käsitlevad sätted ja kriteeriumid on esitatud III lisas.
Partnerluste valimist, ellurakendamist, järelevalvet, hindamist ja järkjärgulist lõpetamist käsitlevad sätted ja kriteeriumid on esitatud III lisas.
Muudatusettepanekud 71 ja 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9
Artikkel 9
Artikkel 9
Eelarve
Eelarve
1.  Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 94 100 000 000 eurot artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks ning sellele lisandub summa artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks, mis on kehtestatud Euroopa Kaitsefondi asutamise määrusega [...].
1.  Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 120 000 000 000 eurot artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks ning sellele lisandub summa artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks, mis on kehtestatud Euroopa Kaitsefondi asutamise määrusega [...].
2.  Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:
2.  Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:
(a)  25 800 000 000 eurot aastatel 2021–2027 I sambale „Avatud teadus”, millest eraldatakse:
a)  27,42 % aastatel 2021–2027 I sambale „Tipptasemel ja avatud teadus“, millest eraldatakse:
(1)  16 600 000 000 eurot Euroopa Teadusnõukogule;
1)  17,64 % Euroopa Teadusnõukogule;
(2)  6 800 000 000 eurot Marie Skłodowska-Curie meetmetele;
2)  7,23 % Marie Skłodowska-Curie meetmetele;
(3)  2 400 000 000 eurot teadustaristutele;
3)  2,55 % teadustaristutele;
(b)  52 700 000 000 eurot aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime”, millest eraldatakse:
b)  55,48 % aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime”, millest eraldatakse:
(1)  7 700 000 000 eurot teemavaldkonnale „Tervis“;
1)  8,16 % teemavaldkonnale „Tervis“;
(2)  2 800 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kaasav ja turvaline ühiskond“;
2)  2,50 % teemavaldkonnale „Kaasav ja loov ühiskond“;
2a)  2,00 % teemavaldkonnale „Turvaline ühiskond“;
(3)  15 000 000 000 eurot teemavaldkonnale „Digivaldkond ja tööstus“;
3)  15,94 % teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;
(4)  15 000 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
4)  15,84 % teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
(5)  10 000 000 000 eurot teemavaldkonnale „Toit ja loodusvarad“;
5)  9,00 % teemavaldkonnale „Toit, loodusvarad ja põllumajandus“;
(6)  2 200 000 000 Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;
6)  2,04 % Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;
(c)  13 500 000 000 eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Avatud innovatsioon”, millest eraldatakse:
c)  12,71 % aastatel 2021–2027 III sambale „Innovatiivne Euroopa“, millest eraldatakse:
(1)  10 500 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas kuni 500 000 000 eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;
1)  8,71 % Euroopa innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas kuni 0,53 % Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;
(2)  3 000 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);
2)  4 % Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);
(d)  2 100 000 000 eurot aastatel 2021–2027 osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine”, millest eraldatakse:
d)  4,39 % osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine“, mis sisaldab järgmisi komponente:
(1)  1 700 000 000 kõrge kvaliteedi jagamisele;
1)  4,00 % kõrge kvaliteedi levitamisele ja osalemise suurendamisele kogu liidus;
(2)  400 000 000 eurot Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamine ja tugevdamisele.
2)  0,39 % Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamisele ja tugevdamisele.
3.  Ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses. Selline kõrvalekaldumine ei ole lubatud käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktis 6 osutatud summast ega käesoleva artikli lõikes 2 osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine” määratud kogusummast.
3.  Ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses, sealhulgas assotsieerunud riikide osamaksete eraldised.
3a.  Osana liidu üldisest eesmärgist integreerida kliimameetmed kõikidesse valdkondadesse ja eraldada kliimaeesmärkide toetuseks 30 % liidu eelarvest eraldatakse programmi alusel võetavate meetmete puhul vajaduse korral vähemalt 35 % programmi raames tehtavatest kuludest kliimaeesmärkidele.
3b.  Käesoleva määruse artiklis 43 a ja otsuse I lisas osutatud vahendi kohaselt eraldatakse vähemalt 2,5 miljardit eurot VKEde astmelise innovatsiooni toetusteks.
3c.  45 %-ga teemavaldkonna „Kaasav ja loov ühiskond“ eelarvest toetatakse teadusuuringuid kultuuri- ja loomesektoris, sh liidu kultuuripärand, mis hõlmab 300 miljonit eurot, mis eraldatakse eriprogrammi I lisas sätestatud Euroopa kultuuripärandi pilve loomiseks pärast Euroopa Parlamendile mõjuhinnangu esitamist.
3d.  Vähemalt 1 miljard eurot nähakse ette kvantuuringutele II samba alla kuuluva teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames.
4.  Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa võib hõlmata ka programmi haldamiseks ja rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muid tegevuskulusid, sealhulgas kõiki halduskulusid ja kulusid programmi eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.
4.  Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa võib hõlmata ka programmi haldamiseks ja rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muid tegevuskulusid, sealhulgas kõiki halduskulusid ja kulusid programmi eesmärkide saavutamise hindamiseks. Need kulud ei ületa 5 % programmi raames ette nähtud kogusummast. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.
5.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.
5.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.
6.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.
6.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.
7.  Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.
7.  Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.
8.  Ühissätete määruse (EL) XXX artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ressursid võib liikmesriikide taotluse korral programmile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
9.  Programm „Euroopa horisont“ on üles ehitatud selliselt, et seda saab rakendada koostoimes muude liidu rahastamisprogrammidega. Mittetäielik loetelu koostoimest muude liidu rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Avatud juurdepääs ja avatud andmed
Avatud juurdepääs ja avatud andmed
1.  Avatud juurdepääs programmi kaudu rahastatud teadusuuringute tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonidele tagatakse kooskõlas artikli 35 lõikega 3. Avatud juurdepääs teadusandmetele tagatakse kooskõlas põhimõttega nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik. Õhutatakse avama juurdepääsu muudele teadusväljunditele.
1.  Avatud juurdepääs programmi kaudu rahastatud teadusuuringute tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonidele tagatakse kooskõlas artikli 35 lõikega 3. Avatud juurdepääs teadusandmetele tagatakse kooskõlas põhimõttega nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik.
1a.  Avatud juurdepääsul teadusandmetele tunnistatakse vajadust erineva juurdepääsukorra järele lähtuvalt liidu majandushuvidest, intellektuaalomandi õigustest, isikuandmete kaitsest ja konfidentsiaalsusest, julgeolekuküsimustest ning muudest õigustatud huvidest, sealhulgas loobumisvõimalus. Projekti kestel koostatavate andmehalduskavade kulusid käsitletakse rahastamiskõlblike kuludena.
1b.  Rahvusvahelisel tasandil soodustatakse vastastikust avatud juurdepääsu teadusväljaannetele ja -andmetele, võttes arvesse liidu konkurentsivõimet ja tööstuslikke huve. Eelkõige nähakse vastastikune avatud juurdepääs ette kõigis kolmandate riikidega sõlmitavates assotsieerimislepingutes ning teaduse ja tehnika alase koostöö lepingutes, sealhulgas programmi kaudse juhtimisega tegelevate rahastamisasutuste sõlmitavates lepingutes.
2.  Teadusandmete vastutustundlik haldamine tagatakse kooskõlas nn FAIR-põhimõttega (FAIR – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability)).
2.  Teadusandmete vastutustundlik haldamine tagatakse kooskõlas andmeid käsitleva nn FAIR-põhimõttega (FAIR – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability)).
3.  Teadustulemuste puhul ergutatakse avatud juurdepääsust ja vastutustundlikust haldamisest kaugemale minevaid avatud teadustavasid.
3.  Teadusandmete ja -väljaannete puhul ergutatakse avatud juurdepääsust ja vastutustundlikust haldamisest kaugemale minevaid avatud teadustavasid.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Täiendav ja kombineeritud rahastamine
Täiendav, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine
1.   Programmi „Euroopa horisont“ rakendatakse koostoimes liidu muude rahastamisprogrammidega, püüdes haldustoiminguid võimalikult palju lihtsustada. Mittetäielik loetelu koostoimest liidu muude rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaasrahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ ühtseid eeskirju.
Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
2.   Kvaliteedimärgis antakse programmi kõigis osades. Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
(a)  on hinnatud programmi kohase konkursi raames;
a)  on hinnatud programmi kohase konkursi raames;
(b)  vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;
b)  vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;
(c)  ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,
c)  ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab.
võivad saada toetust riiklikest või piirkondlikest vahenditest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], ilma et oleks vaja täiendavat taotlemist ja hindamist ning tingimusel, et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab, välja arvatud riigiabi eeskirjad.
2a.   Kooskõlas määruse (EL) XX [… ühissätete määrus] artikliga 21 võib haldusasutus vabatahtlikul alusel paluda osa oma finantseraldistest üle kanda programmile „Euroopa horisont“. Ülekantud vahendeid rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt. Lisaks tagab komisjon, et sellised ülekantud vahendid eraldatakse täielikult programmidele ja/või projektidele, mida rakendatakse vastavalt kas liikmesriigis või piirkonnas, kust need pärit on.
2b.   Taotlejate eelneval loal sisestab komisjon käesolevas artiklis osutatud eraldised valitud projekte sisaldavasse teabesüsteemi, et võimaldada kiiret teabevahetust ja võimaldada rahastamisasutustel valitud meetmeid rahastada.
Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 12
Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid
Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid
1.  Programmiga võivad assotsieeruda järgmised kolmandad riigid:
1.  Programmiga võivad assotsieeruda järgmised kolmandad riigid:
(a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;
a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;
(b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;
b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;
(c)  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;
c)  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;
(d)  kolmandad riigid ja territooriumid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
d)  kolmandad riigid ja territooriumid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
i.  nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;
i.  nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;
ii.  nad on võtnud kohustuse järgida eeskirjadel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitelda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;
ii.  nad on võtnud kohustuse järgida eeskirjadel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;
iii.  nad edendavad aktiivselt selliseid poliitikaid, mis parandavad kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.
iii.  nad edendavad aktiivselt selliseid poliitikaid, mis parandavad kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.
Iga punktis d osutatud kolmanda riigi liitumine programmiga peab olema kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, milles käsitletakse kõnealuse kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:
Iga punktis d osutatud kolmanda riigi täielik või osaline liitumine programmiga peab põhinema liidu kasu hindamisel. See peab eelkõige olema kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, milles käsitletakse kõnealuse kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:
–  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;
–  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;
–  antakse õigus koordineerida programmi raames tegevust, tingimusel et see on liidule kasulik ja et on tagatud liidu finantshuvide kaitse;
–  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Kõnealuseid osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;
–  on ette nähtud programmis osalemise tingimused, sh iga (all)programmiga seotud osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Kõnealuseid osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;
–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta liidu finantshuve.
2.  Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse eesmärki edendada liidus majanduskasvu innovatsiooni kaudu. Sellest tulenevalt võidakse mõned programmi osad mõne riigi puhul assotsieerimislepingust välja jätta, välja arvatud EMP liikmete, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul.
2.  Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse eesmärki edendada liidus majanduskasvu innovatsiooni kaudu ja välditakse ajude äravoolu liidust. Sellest tulenevalt võidakse mõned üht toetusesaajat käsitlevad programmi osad, eelkõige need, mis on ette nähtud erasektori üksustele, mõne riigi puhul assotsieerimislepingust välja jätta, välja arvatud EMP liikmete, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul.
3.  Kui see on asjakohane nähakse assotsieerimislepingus ette liidus asuvate õigussubjektide osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele.
3.  Kui see on asjakohane nähakse assotsieerimislepingus ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele ja püüeldakse selle poole.
4.  Rahalise panuse kindlaksmääramise tingimustes nähakse ette automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asuvatele üksustele antakse programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel tekkinud kulusid.
4.  Assotsieerimislepingu rahalise panuse kindlaksmääramise tingimustes nähakse ette iga kahe aasta tagant toimuv automaatne korrektsioon, kui on tekkinud lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asuvatele üksustele antakse programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel, rakendamisel ja toimimisel tekkinud kulusid.
4a.  Kõigi assotsieerunud riikide osamaksed lisatakse programmi asjakohastesse osadesse, tingimusel et järgitakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud eelarve jaotust. Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga-aastase eelarvemenetluse käigus aru programmi iga osa kogueelarvest, märkides ära kõik assotsieerunud riigid, igaühe osamaksed ja nende rahalise tasakaalu.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – pealkiri
Rahastamiskõlblikud meetmed
Rahastamiskõlblikud meetmed ja eetikapõhimõtted
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Artikkel 15
Artikkel 15
Eetika
Eetika
1.  Programmi raames ellu viidavate meetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle.
1.  Programmi raames ellu viidavate meetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle.
Eritähelepanu pööratakse proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mitte olla diskrimineeritud ja vajadusele tagada inimeste tervise kaitse kõrgel tasemel.
2.  Meetmes osalevad üksused esitavad:
2.  Meetmes osalevad üksused esitavad:
(a)  eetikaalase enesehindamise, milles kirjeldatakse kõiki eesmärgi, rakendamisega ja rahastatavate tegevuste tõenäolise mõjuga seotud ettenähtavad eetikaküsimusi, samuti kinnituse lõike 1 täitmise kohta ja kirjelduse, kuidas seda tagatakse;
a)  eetikaalase enesehindamise, milles kirjeldatakse kõiki eesmärgi, rakendamisega ja rahastatavate tegevuste tõenäolise mõjuga seotud ettenähtavad eetikaküsimusi, samuti kinnituse lõike 1 täitmise kohta ja kirjelduse, kuidas seda tagatakse;
(b)  kinnituse selle kohta, et tegevused on kooskõlas Euroopa käitumisjuhendiga teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mille on avaldanud kõik Euroopa akadeemiad, ning et rahastamisele mittekuuluvaid tegevusi ei viida läbi;
b)  kinnituse selle kohta, et tegevused on kooskõlas Euroopa käitumisjuhendiga teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mille on avaldanud kõik Euroopa akadeemiad, ning et rahastamisele mittekuuluvaid tegevusi ei viida läbi;
(c)  väljaspool liitu läbiviidavate tegevuste puhul kinnitus selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis ning
c)  väljaspool liitu läbiviidavate tegevuste puhul kinnitus selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis ning
(d)  inimese embrüonaalseid tüvirakke kasutavate toimingute puhul, vajaduse korral, andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti üksikasjad enne toimingute algust saadud eetilise heakskiidu kohta.
d)  inimese embrüonaalseid tüvirakke kasutavate toimingute puhul, vajaduse korral, andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti üksikasjad enne toimingute algust saadud eetilise heakskiidu kohta.
3.  Ettepanekuid sõelutakse korrapäraselt, et teha kindlaks keerulisi või tõsiseid eetikaküsimusi tekitavad meetmed, ning teha neile eetikahinnang. Eetikahinnangu teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui see on delegeeritud rahastamisasutusele. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude või inimembrüote kasutamist hõlmavate meetmete puhul on eetikahinnang kohustuslik. Sõelumine ja eetikahinnang tehakse eetikaekspertide abiga. Komisjon ja rahastamisasutused tagavad nii palju kui võimalik eetikamenetluste läbipaistvuse.
3.  Ettepanekuid sõelutakse korrapäraselt, et teha kindlaks keerulisi või tõsiseid eetikaküsimusi tekitavad meetmed, ning teha neile eetikahinnang. Eetikahinnangu teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui see on delegeeritud rahastamisasutusele. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude või inimembrüote kasutamist hõlmavate meetmete puhul on eetikahinnang kohustuslik. Sõelumine ja eetikahinnang tehakse eetikaekspertide abiga. Komisjon ja rahastamisasutused tagavad eetikamenetluste läbipaistvuse.
4.  Meetmes osalevad üksused koguvad enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike, kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid. Kõnealuseid dokumente säilitatakse toimikus ja esitatakse komisjonile või rahastamisasutusele nende taotluse korral.
4.  Meetmes osalevad üksused koguvad enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike, kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid. Kõnealuseid dokumente säilitatakse toimikus ja esitatakse komisjonile või rahastamisasutusele nende taotluse korral.
5.  Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus eetikakontrolli. Tõsiste või keeruliste eetikaküsimuste korral teeb kontrolli komisjon, välja arvatud juhul, kui kontrollimine on delegeeritud rahastamisasutusele.
5.  Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus eetikakontrolli. Tõsiste või keeruliste eetikaküsimuste korral teeb kontrolli komisjon, välja arvatud juhul, kui kontrollimine on delegeeritud rahastamisasutusele.
Eetikakontrolli tehakse eetikaekspertide abiga.
Eetikakontrolli tehakse eetikaekspertide abiga.
6.  Eetiliselt mittevastuvõetavad meetmed võidakse igal ajal tagasi lükata või lõpetada.
6.  Eetiliselt mittevastuvõetavad meetmed lükatakse tagasi või lõpetatakse niipea, kui tuvastatakse nende eetiline sobimatus.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
Artikkel 16
Artikkel 16
Julgeolek
Julgeolek
1.  Programmi alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega ning eeskätt eeskirjadega salastatud teabe kaitset kohta loata avalikustamise eest, samuti tuleb järgida kõiki asjaomaseid riigi ja liidu õigusnorme. Väljaspool liitu tehtava teadustöö puhul, mille käigus kasutatakse ja/või mis annab salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub.
1.  Programmi alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega ning eeskätt eeskirjadega salastatud teabe kaitset kohta loata avalikustamise eest, samuti tuleb järgida kõiki asjaomaseid riigi ja liidu õigusnorme. Väljaspool liitu tehtava teadustöö puhul, mille käigus kasutatakse ja/või mis annab salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub.
2.  Vajaduse korral kaasneb ettepanekutega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas need küsimused lahendatakse, et vastata asjaomastele riigi ja liidu õigusnormidele.
2.  Vajaduse korral kaasneb ettepanekutega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas need küsimused lahendatakse, et vastata asjaomastele riigi ja liidu õigusnormidele.
3.  Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus julgeolekukontrolli selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused.
3.  Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus julgeolekukontrolli selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused.
4.  Vajaduse korral peavad meetmed olema kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.
4.  Vajaduse korral peavad meetmed olema kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.
5.  Meetmes osalevad üksused tagavad kaitse tegevuses kasutatava ja/või tegevuse käigus loodud salastatud teabe loata avalikustamise eest. Nad peavad enne oma tegevuse alustamist esitama asjakohaselt riiklikult julgeolekuasutuselt saadud juurdepääsuloa isikule ja/või töötlemisloa asutusele.
5.  Meetmes osalevad üksused tagavad kaitse tegevuses kasutatava ja/või tegevuse käigus loodud salastatud teabe loata avalikustamise eest. Komisjoni või rahastamisasutuse nõudmisel peavad nad enne oma tegevuse alustamist esitama asjakohaselt riiklikult julgeolekuasutuselt saadud juurdepääsuloa isikule ja/või töötlemisloa asutusele.
6.  Kui välisekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.
6.  Kui välisekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.
7.  Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli.
7.  Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli.
8.  Julgeolekueeskirjadele mittevastavad meetmed võib igal ajal tagasi lükata või lõpetada.
8.  Julgeolekueeskirjadele mittevastavad meetmed võib igal ajal tagasi lükata või lõpetada.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18
Artikkel 18
Artikkel 18
Osalemiskõlblikud üksused
Osalemiskõlblikud üksused
1.  Kõik õigussubjektid, olenemata asukohast, või rahvusvaheline organisatsioon, võivad osaleda programmi kohastes meetmetes, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimused ning samuti tööprogrammis või konkursikutses sätestatud tingimused.
1.  Kõik õigussubjektid, olenemata asukohast, sealhulgas mitteassotsieerunud kolmanda riigi õigussubjektid või rahvusvaheline organisatsioon, võivad osaleda programmi kohastes meetmetes, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimused ning samuti tööprogrammis või konkursikutses sätestatud tingimused.
2.  Üksused peavad kuuluma konsortsiumi, millesse kuulub vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad eri liikmesriikides või assotsieerunud riigis ja vähemalt üks neist peab asuma liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui:
2.  Üksused peavad kuuluma konsortsiumi, millesse kuulub vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad igaüks eri liikmesriigis, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, või assotsieerunud riigis ja vähemalt kaks neist peab asuma liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõikes 3 või 4 osutatud meetmega.
(a)  tööprogrammis on sätestatud teisiti, kui see on põhjendatud;
(b)  kõnealune meede on lõikes 3 või 4 viidatud meede.
3.  Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringuid, Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid või programmi kaasrahastamismeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kellest üks asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis.
3.  Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringuid, Euroopa innovatsiooninõukogu meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid või programmi kaasrahastamismeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kellest üks asub liikmesriigis või artikli 12 lõikes 1 osutatud assotsieerunud riigis, kui see on asjakohane.
4.  Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis, assotsieerunud riigis või muus kolmandas riigis.
4.  Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis või assotsieerunud riigis või muus kolmandas riigis.
5.  Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et osalemine võib piirduda üksnes nende õigussubjektidega, kes asuvad liikmesriikides, või lisaks liikmesriikidele nende õigussubjektidega, kes asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või muus kolmandas riigis.
5.  Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et osalemine võib piirduda üksnes nende õigussubjektidega, kes asuvad liikmesriikides, või lisaks liikmesriikidele nende õigussubjektidega, kes asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või muus kolmandas riigis.
6.  Tööprogrammis võib lisaks punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele sätestada ka kõlblikkuskriteeriumid vastavalt meetme konkreetsetele nõuetele või meetme olemusele ja eesmärkidele, sealhulgas õigussubjektide arvu, õigussubjekti liigi ja asutamise koha.
6.  Tööprogrammis võib lisaks punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele sätestada ka kõlblikkuskriteeriumid vastavalt meetme konkreetsetele nõuetele või meetme olemusele ja eesmärkidele, sealhulgas õigussubjektide arvu, õigussubjekti liigi ja asutamise koha.
7.  Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 8 sätestatud summasid, on osalus piiratud ühe õigussubjektiga, kes asub delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis, välja arvatud juhul, kui haldusasutusega on kokku lepitud teisiti ja see on tööprogrammiga ette nähtud.
7.  Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklis 11 sätestatud summasid, on osalus piiratud ühe õigussubjektiga, kes asub delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis, välja arvatud juhul, kui haldusasutusega on kokku lepitud teisiti ja see on tööprogrammiga ette nähtud.
8.  Teadusuuringute Ühiskeskus võib meetmetes osaleda, kui see on tööprogrammis märgitud.
8.  Teadusuuringute Ühiskeskus võib meetmetes osaleda, kui see on tööprogrammis märgitud.
9.  Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa rahvusvahelised teadusorganisatsioonid ja liidu õiguse alusel asutatud õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised asjaomases meetmes osalevad juriidilised isikud.
10.  Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute meetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul loetakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille peakorter on liikmesriigis, või assotsieerunud riik kõnealuses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvaks.
10.  Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute meetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul loetakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille peakorter on liikmesriigis, või assotsieerunud riik kõnealuses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvaks.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19
Artikkel 19
Artikkel 19
Rahastamiskõlbulikud üksused
Rahastamiskõlbulikud üksused
1.   Üksused on rahastamiskõlbulikud, kui nad asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis.
1.   Üksused on rahastamiskõlblikud, kui nad asuvad liikmesriigis või artikli 12 lõikes 1 osutatud assotsieerunud riigis.
Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 8 sätestatud summasid, võib kõnealustest summadest rahastada üksnes delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis asuvaid üksuseid.
Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikes 3 sätestatud summasid, võib kõnealustest summadest rahastada üksnes delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis asuvaid üksuseid.
1a.  Vajaduse korral on rahvusvahelised organisatsioonid meetme raames rahastamiskõlbulikud, kui nende peakorter asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis.
1b.  Madala või keskmise sissetulekuga riikide või erandkorras muude mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksused võib lugeda rahastamiskõlbulikeks, kui
a)  kõnealune kolmas riik on tööprogrammis kindlaks määratud ning
b)  komisjon või rahastamisasutus leiab, et kõnealuse riigi osalemine on meetme rakendamisel oluline.
2.  Üksused, mis asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, peaksid põhimõtteliselt oma osalemiskulud ise kandma. Madala või keskmise sissetulekuga riikide või erandkorras muude mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksused loetakse abikõlbulikeks, kui:
2.  Üksused, mis asuvad muudes mitteassotsieerunud kolmandates riikides, peaksid oma osalemiskulud ise kandma. Nende mitteassotsieerunud kolmandate riikide ja liidu vahel on võimalik sõlmida teadus- ja arendustegevust puudutavaid kokkuleppeid, kui seda peetakse vajalikuks, ja võib kehtestada programmi „Horisont 2020“ raames kokkulepituga sarnaneva kaasrahastamismehhanismi. Need riigid tagavad liidu õigussubjektidele vastastikuse juurdepääsu oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise programmidele, samuti tagavad nad vastastikuse avatud juurdepääsu teadustulemustele ja -andmetele ning õiglastele ja võrdsetele intellektuaalomandi õiguste tingimustele.
(a)  kõnealune kolmas riik on komisjoni vastuvõetud tööprogrammis kindlaks määratud või
(b)  komisjon või rahastamisasutus leiab, et kõnealuse riigi osalemine on meetme rakendamisel oluline.
3.  Seotud üksuseid võib meetme raames rahastada, kui nad asuvad liikmesriigis, assotsieerunud riigis või komisjoni vastuvõetud tööprogrammis kindlaksmääratud kolmandas riigis.
3.  Seotud üksuseid võib meetme raames rahastada, kui nad asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis.
3a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta täpsustab iga mitteassotsieerunud kolmanda riigi puhul osalevatele üksustele liidu antud rahalise toetuse summa ja sama riigi poolt selle riigi tegevuses osalevatele liidu üksustele antud rahalise toetuse summa.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20
Artikkel 20
Artikkel 20
Konkursid
Konkursid
1.  Kõigi meetmete puhul, välja arvatud EIC Pathfinderist rahastatavate üleminekutegevuse puhul, lisatakse töökavasse konkursside sisu.
1.  Kõigi meetmete puhul lisatakse töökavasse konkursside sisu.
Tööprogrammis selgitatakse, miks teatud meedet tuleb rahastada, viidates konkreetsete eelmiste projektide tulemustele ning teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorrale riigis, liidus ja rahvusvahelisel tasandil, ning asjakohastele poliitilistele, turualastele ja ühiskondlikele arengutendentsidele.
2.  EIC Pathfinderi üleminekutegevused:
(a)  konkursside algatamine ja sisu määratakse kindlaks, võttes arvesse meetmete portfelliga seotud tööprogrammiga kehtestatud eesmärke ja eelarvet;
(b)  kiireloomuliste koordineerimis- ja toetusmeetmete elluviimiseks, et tugevdada projektide portfelli kuuluvaid toetusesaajaid või hinnata võimalikku võrsefirmat või võimalikku turgu loovat innovatsiooni, võib ilma konkursita anda kindlamääralisi toetusi, mille suurus ei ületa 50 000 eurot.
3.   Kui see on konkursside eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib konkursse piirata, et töötada välja täiendavaid meetmeid või lisada olemasolevatele meetmetele täiendavaid partnereid.
3.   Kui see on konkursside eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib konkursse piirata, et töötada välja täiendavaid meetmeid või lisada olemasolevatele meetmetele täiendavaid partnereid.
4.   Konkurss ei ole nõutud selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete või programmi kaasrahastamismeetmete puhul:
4.   Konkurss ei ole nõutud selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete või programmi kaasrahastamismeetmete puhul:
(a)  mille viivad läbi Teadusuuringute Ühiskeskus või tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ja
a)  mille viivad läbi Teadusuuringute Ühiskeskus või tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ja
(b)  mis ei kuulu konkursi valdkonda.
b)  mis ei kuulu konkursi valdkonda.
5.   Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.
5.   Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.
5a.  Ülepakkumise probleemi lahendamiseks võib komisjon teatavatele konkursikutsetele kohaldada kaheetapilist hindamismenetlust.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21
Artikkel 21
Artikkel 21
Ühised konkursid
Ühised konkursid
Komisjon või rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos:
Komisjon või rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos:
(a)  kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;
a)  kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;
(b)  rahvusvaheliste organisatsioonidega;
b)  rahvusvaheliste organisatsioonidega;
(c)  mittetulunduslike õigussubjektidega.
c)  mittetulunduslike õigussubjektidega.
Ühise konkursi puhul kehtestatakse projektide valimiseks ja hindamiseks ühised menetlused. Need menetlused hõlmavad tasakaalustatud ekspertide rühma, kuhu kumbki pool nimetab eksperdid.
Ühise konkursi puhul peavad taotlevad konsortsiumid vastama käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud nõuetele ning projektide valimiseks ja hindamiseks kehtestatakse ühised menetlused. Need menetlused hõlmavad tasakaalustatud ekspertide rühma, kuhu kumbki pool nimetab eksperdid.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22
Artikkel 22
Artikkel 22
Kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste hange
Kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste hange
1.  Meetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste riigihanked, mida teevad direktiivides 2014/24/EL ,31 2014/25/EL32 ja 2009/81/EÜ33 määratletud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad.
1.  Meetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste riigihanked, mida teevad direktiivides 2014/24/EL ,31 2014/25/EL32 ja 2009/81/EÜ33 määratletud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad.
2.  Hankemenetlused:
2.  Hankemenetlused:
(a)  peavad vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse ja konkurentsieeskirjade põhimõtetele;
a)  peavad vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse ja konkurentsieeskirjade põhimõtetele;
(b)  kommertskasutusele eelneva hanke puhul võib ette näha konkreetsed tingimused, nt piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;
b)  kommertskasutusele eelneva hanke puhul võib kasutada lihtsustatud ja/või kiirendatud menetlust ning võib ette näha konkreetsed tingimused, nt piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;
(c)  ühe ja sama menetluse käigus võib lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning
c)  ühe ja sama menetluse käigus võib lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning
(d)  näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise.
d)  näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise.
3.  Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, et nad saaksid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutada tulemusi hankija heaks, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija nõuda tulemuste omandilise kuuluvuse üleandmist hankijale.
3.  Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, konsulteerib hankija töövõtjaga ja uurib välja, miks kasutamist ei ole toimunud. Pärast konsulteerimist võib hankija nõuda tulemuste omandilise kuuluvuse üleandmist hankijale.
3a.  Innovatiivsete lahenduste riigihangete lepingutes võib sätestada erisätted omandilise kuuluvuse, juurdepääsuõiguse ja litsentsimise kohta.
__________________
__________________
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23
Artikkel 23
välja jäetud
Kumulatiivne rahastamine
Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse sellest programmist meetme jaoks antud toetuse suhtes. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – pealkiri
Valikukriteeriumid
Taotlejate finantssuutlikkus
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25
Artikkel 25
Artikkel 25
Hindamiskriteeriumid
Valiku- ja hindamiskriteeriumid
1.  Ettepanekut hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumide alusel:
1.  Ettepanekut hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumide alusel:
(a)  tipptase;
a)  tipptase;
(b)  mõju;
b)  mõju;
(c)  rakendamise kvaliteet ja tõhusus.
c)  rakendamise kvaliteet ja tõhusus.
2.  Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.
2.  Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi. Ainult juhul, kui kaks või enam tipptasemel projekti on pingereas võrdsel kohal, otsustatakse nendevaheline erinevus lõike 1 punktis b või c osutatud kriteeriumide alusel.
3.  Tööprogrammis sätestatakse täiendavad üksikasjad lõikes 1 sätestatud toetuse andmise kriteeriumide kohaldamise kohta ning selles võib kindlaks määrata koefitsiendid ja künnised.
3.  Tööprogrammis sätestatakse täiendavad üksikasjad lõikes 1 sätestatud toetuse andmise kriteeriumide kohaldamise kohta, sealhulgas võimalikud koefitsiendid, künnised ja eeskirjad võrdväärsete ettepanekute käsitlemiseks, võttes arvesse konkursikutse eesmärke. Võrdväärsete ettepanekute käsitlemise tingimused võivad hõlmata muu hulgas järgmisi kriteeriume: VKEd, sugu, osalevate riikide ringi laiendamine.
3a.  Komisjon arvestab võimalusega kasutada kaheetapilist taotluste esitamise menetlust ja võimaluse korral võib anonüümseks muudetud ettepanekuid hinnata hindamise esimese etapi käigus lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumide alusel.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26
Artikkel 26
Artikkel 26
Hindamine
Hindamine
1.  Projektiettepanekuid hindab hindamiskomitee, mis võib:
1.  Projektiettepanekuid hindab hindamiskomitee, mis
–  koosneda täielikult või osaliselt sõltumatutest välisekspertidest;
–  koosneb sõltumatutest välisekspertidest.
–  koosneda finantsmääruse artiklis 150 osutatud liidu institutsioonide ja asutuste esindajatest.
EIC ja missioonide puhul võivad hindamiskomiteesse kuuluda ka finantsmääruse artiklis 150 osutatud liidu institutsioonide ja asutuste esindajad.
Hindamiskomisjoni võivad abistada sõltumatud eksperdid.
Hindamiskomisjoni võivad abistada sõltumatud eksperdid.
2.  Vajaduse korral reastab hindamiskomisjon kohaldatavad künnised ületavad taotlused vastavalt:
2.  Vajaduse korral reastab hindamiskomisjon kohaldatavad künnised ületavad taotlused vastavalt:
–  hindamispunktidele;
–  hindamispunktidele;
–  nende panusele konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, sealhulgas järjepideva projektide portfelli loomisesse.
–  nende panusele konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, sealhulgas järjepideva projektide portfelli loomisesse.
Hindamiskomisjon võib teha ka ettepanekuid projektiettepanekute oluliseks kohandamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik portfelli järjepidevuseks.
Hindamiskomisjon võib üksnes erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha ettepanekuid projektiettepanekute kohandamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik portfelli järjepidevuseks.
2a.  Hindamise käigus välditakse igasugust huvide konflikti ja mainest johtuvat kallutatust. Hindamiskriteeriumide ja projektiettepanekule punktide andmise puhul tagatakse läbipaistvus.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27
Artikkel 27
Artikkel 27
Hindamise läbivaatamise kord
Hindamise läbivaatamise kord, päringud ja kaebused
1.  Taotleja võib nõuda hindamise läbivaatamist, kui ta leiab, et kehtivat hindamismenetlust ei ole tema ettepaneku suhtes õigesti kohaldatud.
1.  Taotleja võib nõuda hindamise läbivaatamist, kui ta leiab, et kehtivat hindamismenetlust ei ole tema ettepaneku suhtes õigesti kohaldatud.
2.  Hindamise läbivaatamine hõlmab ainult hindamise menetluslikke aspekte, mitte ettepaneku sisu hindamist.
2.  Hindamise läbivaatamine hõlmab ainult hindamise menetluslikke aspekte, mitte ettepaneku sisu hindamist.
2a.  Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse ettepanekuga ja see esitatakse 30 päeva jooksul alates hindamistulemuste teatamisest. Läbivaatamiskomisjon koosneb esimehest ja esindajatest, kes ei olnud konkursiga seotud. Läbivaatamiskomisjon otsustab, kas ettepanekut tuleb uuesti hinnata või esimene hinnang kinnitada. Seda tehakse põhjendamatu viivituseta, seadmata ohtu valituks osutumise võimalusi.
3.  Hindamise läbivaatamine ei tohi lükata edasi nende ettepanekute valikumenetlust, mis ei kuulu läbivaatamisele.
3.  Hindamise läbivaatamine ei tohi lükata edasi nende ettepanekute valikumenetlust, mis ei kuulu läbivaatamisele.
3a.  Komisjon tagab korra, mille alusel osalejad saavad vahetult esitada päringuid ja kaebusi programmis „Euroopa horisont“ osalemise kohta. Teave päringute või kaebuste esitamise kohta tehakse veebis kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28
Artikkel 28
Artikkel 28
Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni
Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni
1.  Erandina finantsmääruse artikli 194 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:
1.   Erandina finantsmääruse artikli 194 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:
(a)  kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast;
a)   kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast;
(b)  toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt kaheksa kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast.
b)   toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt kaheksa kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast;
ba)  teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee raames sõlmitavateks eritoetusteks maksimaalselt kuus kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast.
Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni ei tohi mõjutada hindamise kvaliteeti.
2.  EIC tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke.
2.   EIC tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke.
3.  Lisaks finantsmääruse artikli 194 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete puhul, missioonide puhul ja juhul, kui meetmed esitatakse eetika- või julgeolekuhinnangu saamiseks.
3.   Lisaks finantsmääruse artikli 194 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete puhul, missioonide puhul ja juhul, kui meetmed esitatakse eetika- või julgeolekuhinnangu saamiseks.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29
Artikkel 29
Artikkel 29
Toetuse kasutamine
Toetuse kasutamine
1.  Kui toetusesaaja ei täida meetme tehnilise rakendamisega seotud kohustusi, peavad neid kohustusi täitma teised toetusesaajad ilma liidu lisarahastamiseta, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastatud. Iga toetusesaaja finantsvastutus piirdub tema enda võlaga, mille suhtes kohaldatakse vastastikust kindlustusmehhanismi käsitlevaid sätteid.
1.  Kui toetusesaaja ei täida meetme tehnilise rakendamisega seotud kohustusi, peavad neid kohustusi täitma teised toetusesaajad ilma liidu lisarahastamiseta, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastatud. Iga toetusesaaja finantsvastutus piirdub tema enda võlaga, mille suhtes kohaldatakse vastastikust kindlustusmehhanismi käsitlevaid sätteid.
2.  Toetuslepinguga võidakse kehtestada vahe-eesmärgid ja nendega seotud eelmaksed. Kui vahe-eesmärgid on täitmata, võib meetme peatada, muuta või lõpetada.
2.  Toetuslepinguga võidakse kehtestada vahe-eesmärgid ja nendega seotud eelmaksed. Kui vahe-eesmärgid on täitmata, võib meetme sõltumatute ekspertide hinnangu alusel peatada, seda muuta või parandusmeetme puudumise korral selle lõpetada.
3.  Meetme võib lõpetada ka siis, kui oodatud tulemused on tänu teaduslikele, tehnoloogilistele või majanduslikele põhjustele kaotanud oma asjakohasuse liidu jaoks, sealhulgas EIC ja missioonide puhul oma asjakohasuse meetmete portfelli osana.
3.  Meetme võib lõpetada ka siis, kui oodatud tulemused ja/või vahe-eesmärgid on tänu teaduslikele, tehnoloogilistele või majanduslikele põhjustele kaotanud oma asjakohasuse nii liidu kui ka toetusesaaja jaoks, sealhulgas EIC ja missioonide puhul oma asjakohasuse meetmete portfelli osana. Enne meetme lõpetamise otsuse tegemist viib komisjon koos meetme koordinaatori ja vajaduse korral välisekspertidega läbi menetluse.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30
Artikkel 30
Artikkel 30
Rahastamismäärad
Rahastamismäärad
1.  Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär määratakse kindlaks tööprogrammis.
1.  Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär meetme kohta määratakse kindlaks tööprogrammis.
2.  Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:
2.  Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:
(a)  innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;
a)  innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;
(b)  programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.
b)  programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.
3.  Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.
3.  Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31
Artikkel 31
Artikkel 31
Kaudsed kulud
Kaudsed kulud
1.  Kaudsete abikõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlamääralist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või ühekordsed maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.
1.  Kaudsete abikõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlamääralist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või ühekordsed maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.
Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või ühekordsetes summades sisalduvad kaudsed kulud, kasutades lõikes 1 sätestatud kindlat määra, välja arvatud ettevõttesiseste kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul, mis arvutatakse tegelike kulude alusel vastavalt toetusesaaja tavapärasele raamatupidamistavale.
Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või ühekordsetes summades sisalduvad kaudsed kulud, kasutades lõikes 1 sätestatud kindlat määra, välja arvatud ettevõttesiseste kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul, mis arvutatakse tegelike kulude alusel, võttes arvesse jaotamispõhimõtteid, vastavalt toetusesaaja tavapärasele raamatupidamistavale.
2.  Kui see on tööprogrammiga ette nähtud, võib kaudsed kulud deklareerida siiski ühekordse summana või ühikukuludena.
2.  Kui see on tööprogrammiga ette nähtud, võib kaudsed kulud deklareerida siiski ühekordse summana või ühikukuludena.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32
Artikkel 32
Artikkel 32
Rahastamiskõlblikud kulud
Rahastamiskõlblikud kulud
1.  Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele on projektipõhise hüvitisega toetusesaajate personalikulud rahastamiskõlblikud kuni selles ulatuses, mida inimesele makstakse töö eest sarnastes riiklike skeemide raames rahastatud projektides.
1.  Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele on projektipõhise hüvitisega toetusesaajate personalikulud rahastamiskõlblikud kuni selles ulatuses, mida inimesele makstakse töö eest sarnastes riiklike skeemide raames rahastatud projektides. Tööjõu tunnitasud laienemismeetmete tingimustele vastavates liikmesriikides on käesoleva programmi kestuse vältel rahastamiskõlblikud tasemel, mis on 1,25-kordne riiklik tunnitasu, mida kohaldatakse riiklike kavade alusel rahastatavate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide puhul.
Projektipõhine hüvitis on hüvitis, mis on seotud isiku osalemisega projektides, on osa toetusesaaja tavapärasest tasustamistavast ja seda makstakse järjepidevalt.
Projektipõhine hüvitis on hüvitis, mis on seotud isiku osalemisega projektides, on osa toetusesaaja tavapärasest tasustamistavast ja seda makstakse järjepidevalt.
2.  Erandina finantsmääruse artikli 190 lõikest 1 on kolmandate isikute poolt mitterahaliste sissemaksete kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda poole otseste abikõlblike kulude ulatuses.
2.  Erandina finantsmääruse artikli 190 lõikest 1 on kolmandate isikute poolt mitterahaliste sissemaksete kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda poole otseste abikõlblike kulude ulatuses.
3.  Erandina finantsmääruse artiklist 192 ei käsitata tulemuste kasutamisest saadud tulu meetme tuludena.
3.  Erandina finantsmääruse artiklist 192 ei käsitata tulemuste kasutamisest saadud tulu meetme tuludena.
3a.  Toetusesaajad võivad kasutada meetmega seoses kantud kulude kindlaksmääramisel ja deklareerimisel oma tavapäraseid raamatupidamistavasid. Toetuse usaldusväärse haldamise tagamiseks võib komisjon sätestada piiratud arvu täiendavaid rahastamiskõlblikkuse tingimusi. Komisjon ei tohi tagasi lükata kuluarvestustavasid, kui nende tulemused ei erine komisjoni arvutatud tulemustest ja kui need kaitsevad samal määral liidu finantshuve.
4.  Erandina finantsmääruse artikli 203 lõikest 4 on lõppmakse tegemisel kohustuslik esitada raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend, kui summa, mis on deklareeritud tegelike kuludena ja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhindadena on 325 000 eurot või rohkem.
4.  Erandina finantsmääruse artikli 203 lõikest 4 on lõppmakse tegemisel kohustuslik esitada raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend, kui summa, mis on deklareeritud tegelike kuludena ja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhindadena on 325 000 eurot või rohkem.
Raamatupidamisaruannete kohta võib tõendi väljastada pädev ja sõltumatu ametiisik, kellele asjaomased riiklikud ametiasutused on andnud toetusesaaja auditeerimise õiguse, või sõltumatu audiitor, kelle kvalifikatsioon võimaldab viia läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ.
4a.  Erandina finantsmääruse artikli 186 lõikest 1 suurendatakse Marie Skłodowska-Curie meetmete koolitus- ja liikuvustegevuse puhul ja üksnes toetuslepingu täitmise aegse rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse korral toetuse maksimumsummat teadlasele makstavate puhkusehüvitiste võrra.
4b.  Kulud, mis tulenevad teadusandmete vastutustundlikust haldamisest kooskõlas nn FAIR-põhimõttega (leitavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja taaskasutatavus), loetakse rahastamiskõlblikeks.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33
Artikkel 33
Artikkel 33
Vastastikune kindlustusmehhanism
Vastastikune kindlustusmehhanism
1.  Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2013 artikliga 38 asutatud fondi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab toetusesaajate võlgnetavate summadega seotud riski:
1.  Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2013 artikliga 38 asutatud fondi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab toetusesaajate võlgnetavate summadega seotud riski:
(a)  komisjonile otsuse 1982/2006/EÜ alusel,
a)  komisjonile otsuse 1982/2006/EÜ alusel,
(b)  komisjonile ja liidu asutustele raamprogrammi „Horisont 2020“ raames,
b)  komisjonile ja liidu asutustele raamprogrammi „Horisont 2020“ raames,
(c)  komisjonile ja rahastamisasutustele käesoleva programmi alusel.
c)  komisjonile ja rahastamisasutustele käesoleva programmi alusel.
Esimese lõigu punktis c osutatud rahastamisasutustega seotud riski võib katta kohaldatavas lepingus sätestatud kaudse katvuse süsteemi kaudu, võttes arvesse rahastamisasutuse laadi.
Esimese lõigu punktis c osutatud rahastamisasutustega seotud riski võib katta kohaldatavas lepingus sätestatud kaudse katvuse süsteemi kaudu, võttes arvesse rahastamisasutuse laadi.
2.  Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimiseks erieeskirjad.
2.  Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimiseks erieeskirjad.
3.  Toetusesaajad maksavad meetme jaoks rahalist toetust 5 % ulatuses liidu vahenditest. Komisjon võib perioodiliste hindamiste alusel seda toetust suurendada kuni 8 % -ni või vähendada 5 % -ni. Esialgsest eelfinantseerimissummast võib kinni pidada osaleja poolt mehhanismile antava sissemaksesumma ning selle osaleja nimel mehhanismi maksta.
3.  Toetusesaajad maksavad meetme jaoks rahalist toetust 5 % ulatuses liidu vahenditest. Komisjon võib igal aastal toimuvate läbipaistvate hindamiste alusel seda toetust suurendada kuni 8 %ni või vähendada 5 %ni. Esialgsest eelfinantseerimissummast võib kinni pidada osaleja poolt mehhanismile antava sissemaksesumma ning selle osaleja nimel mehhanismi maksta.
4.  Toetusesaajate panus kantakse tagasi lõppmakse tegemise ajal.
4.  Toetusesaajate panus kantakse tagasi lõppmakse tegemise ajal.
5.  Mehhanismi tegevuse tulemusena saadav rahaline tulu lisatakse mehhanismile. Kui tagastus on ebapiisav, mehhanismi ei kasutata ning komisjon või rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt või kolmandatelt isikutelt.
5.  Mehhanismi tegevuse tulemusena saadav rahaline tulu lisatakse mehhanismile. Kui tagastus on ebapiisav, mehhanismi ei kasutata ning komisjon või rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt või kolmandatelt isikutelt.
6.  Sissenõutud summad moodustavad mehhanismi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 4 tähenduses. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga otse või kaudselt kaetud, nõuab komisjon kõik võlgnetavad summad tagasi ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.
6.  Sissenõutud summad moodustavad mehhanismi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 4 tähenduses. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga otse või kaudselt kaetud, nõuab komisjon kõik võlgnetavad summad tagasi ning kannab need liidu eelarvesse.
7.  Kõnealuse mehhanismi võib avada teistele otseselt hallatavatele liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon võtab vastu eeskirjad muude programmide toetusesaajate osalemise kohta.
7.  Kõnealust mehhanismi võib laiendada teistele otseselt hallatavatest liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon võtab vastu eeskirjad muude programmide toetusesaajate osalemise kohta.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34
Artikkel 34
Artikkel 34
Omandiline kuuluvus ja kaitse
Omandiline kuuluvus ja kaitse
1.  Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. Nad tagavad, et nende töötajate või muude isikute õigusi seoses tulemustega saab teostada viisil, mis on kooskõlas toetusesaajate kohustustega toetuslepingus sätestatud tingimustes.
1.  Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. Nad tagavad, et nende töötajate või muude isikute õigusi seoses tulemustega saab teostada viisil, mis on kooskõlas toetusesaajate kohustustega toetuslepingus sätestatud tingimustes.
Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui:
Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui:
(a)  nad on need ühiselt loonud ning
a)  nad on need ühiselt loonud ning
(b)  ei ole võimalik:
b)  ei ole võimalik:
i)  teha kindlaks iga toetusesaaja panust
i)  teha kindlaks iga toetusesaaja panust
või
või
ii)  neid eraldada kaitse taotlemisel, saamisel või hoidmisel.
ii)  neid eraldada kaitse taotlemisel, saamisel või hoidmisel.
Ühisomanikud lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste kasutamiseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus.
Ühisomanikud lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui konsortsiumikokkuleppes ja/või ühisomandiõiguse kokkuleppes ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste kasutamiseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus.
2.  Liidu toetust saanud toetusesaajad kaitsevad piisavalt oma tulemusi, kui seda on võimalik teha ja kui kaitse on õigustatud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ärieesmärgil kasutamise väljavaateid. Kui nad teevad otsuseid kaitse kohta, võtavad toetusesaajad arvesse samuti teiste meetmes osalevate toetusesaajate õigustatud huve.
2.  Liidu toetust saanud toetusesaajad kaitsevad piisavalt oma tulemusi, kui seda on võimalik teha ja kui kaitse on õigustatud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ärieesmärgil kasutamise väljavaateid ja muid õigustatud huve, nagu andmekaitse eeskirjad, eraelu puutumatus, intellektuaalomandi õigused ja turvaeeskirjad koos liidu majanduse globaalse konkurentsivõimega. Kui nad teevad otsuseid kaitse kohta, võtavad toetusesaajad arvesse samuti teiste meetmes osalevate toetusesaajate õigustatud huve.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35
Artikkel 35
Artikkel 35
Kasutamine ja tulemuste levitamine
Kasutamine ja tulemuste levitamine
1.  Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, peavad oma tulemusi eelkõige liidus kasutama. Toetusesaajad võivad kasutada tulemusi otse või kaudselt tulemuste edastamise ja litsentsimise teel kooskõlas artikliga 36.
1.  Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, peavad oma tulemusi eeskätt liidus kasutama. Toetusesaajad võivad kasutada tulemusi otse või kaudselt tulemuste edastamise ja litsentsimise teel kooskõlas artikliga 36.
Tööprogrammiga võidakse ette näha täiendavad kasutamiskohustused.
Tööprogrammiga võidakse ette näha täiendavad kasutamiskohustused.
Kui hoolimata toetusesaaja parimatest püüdlustest oma tulemusi otseselt või kaudselt kasutada ei toimu kasutamist toetuslepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kasutab toetusesaaja toetuslepingus kindlaksmääratud veebikeskkonda, et leida huvitatud isikud, kes neid tulemusi kasutaksid. Toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel võib sellest kohustusest loobuda.
Kui hoolimata toetusesaaja parimatest püüdlustest oma tulemusi otseselt või kaudselt kasutada ei toimu kasutamist toetuslepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ja levitamis- ja kasutamiskavas kirjeldatud viisil, võib toetusesaajatega kokkuleppel anda kasutamisega seotud tegevuse üle muule poolele. Toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel võib sellest kohustusest loobuda.
2.  Toetusesaaja levitab oma tulemusi võimalikult kiiresti, kohaldades seejuures kõiki piiranguid, mis tulenevad intellektuaalomandi kaitsest, turvaeeskirjade või õigustatud huvidest.
2.  Toetusesaaja levitab oma tulemusi võimalikult kiiresti avatud vormingus, kohaldades seejuures kõiki piiranguid, mis tulenevad intellektuaalomandi kaitsest, turvaeeskirjade või õigustatud huvidest.
Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid levitamiskohustusi.
Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid levitamiskohustusi, kaitstes samal ajal liidu majandus- ja teadushuve.
3.  Toetusesaajad tagavad, et avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele kehtib toetuslepingus sätestatud tingimustel. Eelkõige tagavad toetusesaajad, et neil või autoritel on piisavad intellektuaalomandi õigused, mis on vajalikud nende avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks.
3.  Toetusesaajad tagavad, et avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele kehtib toetuslepingus sätestatud tingimustel. Eelkõige tagavad toetusesaajad, et neil või autoritel on piisavad intellektuaalomandi õigused, mis on vajalikud FAIR-põhimõtete kohase avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks.
Avatud juurdepääs teadusandmetele on toetuslepingus sätestatud tingimustel üldreegel, kuid põhjendatud juhtudel kohaldatakse erandeid, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve ja muid piiranguid, nt nagu andmekaitse eeskirjad, turvaeeskirjad ja intellektuaalomandi õigused.
Seoses teadusandmete levitamisega sätestatakse toetuslepingus FAIR-põhimõtete kohase avatud juurdepääsu ja teadusandmete säilitamise tingimused, mille alusel antakse õiglane juurdepääs sellistele tulemustele, tagades loobumisvõimalused põhimõtte „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“ alusel. Põhjendatud juhtudel kohaldatakse erandeid, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve ja muid piiranguid, nt andmekaitse eeskirjad, eraelu puutumatus, konfidentsiaalsus, turvaeeskirjad, ärisaladused, õigustatud kaubanduslikud huvid ja intellektuaalomandi õigused ja liidu konkurentsivõime maailmas.
Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid kohustusi seoses avatud teaduse tavadega.
Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid stiimuleid seoses avatud teaduse tavadega.
4.  Toetusesaajad haldavad kõiki uurimisandmeid vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele ja koostavad andmehalduskava.
4.  Toetusesaajad haldavad kõiki programmi „Euroopa horisont“ meetme raames loodud uurimisandmeid vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele ja koostavad andmehalduskava.
Tööprogrammiga võib ette näha lisakohustusi kasutamaks Euroopa avatud teaduspilve teadusandmete salvestamiseks ja neile juurde pääsemiseks.
Tööprogrammiga võib täiendavalt ergutada Euroopa avatud teaduspilve kasutamist teadusandmete salvestamiseks ja neile juurde pääsemiseks.
5.  Toetusesaajad, kes kavatsevad oma tulemusi levitada, annavad sellest teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele eelnevalt teada. Mis tahes muu toetusesaaja võib esitada vastuväiteid, kui ta tõendab, et kavandatud levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse vajalikud meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks.
5.  Toetusesaajad, kes kavatsevad oma tulemusi levitada, annavad sellest teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele eelnevalt teada. Mis tahes muu toetusesaaja võib esitada vastuväiteid, kui ta tõendab, et kavandatud levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse vajalikud meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks.
6.  Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad ettepanekud sisaldama tulemuste kasutamise ja levitamise kava. Kui eeldatava kasutamisega kaasneb toote või protsessi arendamine, loomine, valmistamine ja turustamine või teenuse loomine ja osutamine, siis sisaldab kava sellise kasutamise strateegiat. Kui kavaga nähakse ette kasutamine peamiselt mitteassotsieerunud kolmandates riikides, selgitavad õigussubjektid, kuidas selline kasutamine on endiselt liidu huvides.
6.  Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad ettepanekud sisaldama tulemuste kasutamise ja levitamise kava. Kui eeldatava kasutamisega kaasneb toote või protsessi arendamine, loomine, valmistamine ja turustamine või teenuse loomine ja osutamine, siis sisaldab kava sellise kasutamise strateegiat. Kui kavaga nähakse ette kasutamine peamiselt mitteassotsieerunud kolmandates riikides, põhjendavad õigussubjektid, kuidas selline kasutamine on endiselt liidu huvides.
Toetusesaajad arendavad kava edasi meetme rakendamise ajal ja pärast seda.
Toetusesaajad võivad kava meetme rakendamise ajal edasi arendada, muu hulgas üldsuse kaasamise ja teadushariduse kaudu.
7.  Toetusesaajad esitavad mis tahes nõutud teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamise kohta, et komisjon või rahastamisasutus saaks jälgida ja tulemusi levitada. Sõltuvalt toetusesaajate õigustatud huvidest tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks.
7.  Toetusesaajad esitavad mis tahes nõutud vajaliku teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamise kohta vastavalt toetuslepingule, et komisjon või rahastamisasutus saaks jälgida ja tulemusi levitada. Sõltuvalt toetusesaajate õigustatud huvidest tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36
Artikkel 36
Artikkel 36
Üleandmine ja litsentsimine
Üleandmine ja litsentsimine
1.  Toetusesaajad võivad tulemuste omandiõiguse üle anda. Nad tagavad, et nende kohustused kehtivad ka uue omaniku suhtes ja et viimasel on kohustus neid mis tahes hilisemal üleandmisel edasi anda.
1.  Toetusesaajad võivad tulemuste omandiõiguse üle anda. Nad tagavad, et nende kohustused kehtivad ka uue omaniku suhtes ja et viimasel on kohustus neid mis tahes hilisemal üleandmisel edasi anda.
2.  Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute puhul ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud või kui kohaldatava õiguse alusel ei ole võimalik teisiti, peavad toetusesaajad, kes kavatsevad üle anda tulemuste omandiõiguse, teatama ette kõikidele teistele toetusesaajatele, kellel on endiselt juurdepääs tulemustele. Teade peab sisaldama piisavalt teavet uue omaniku kohta, et toetusesaaja saaks hinnata selle mõju tema kasutusõigustele.
2.  Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute ja tema seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud või kui kohaldatava õiguse alusel ei ole võimalik teisiti, peavad toetusesaajad, kes kavatsevad üle anda tulemuste omandiõiguse, teatama ette kõikidele teistele toetusesaajatele, kellel on endiselt juurdepääs tulemustele. Teade peab sisaldama piisavalt teavet uue omaniku kohta, et toetusesaaja saaks hinnata selle mõju tema kasutusõigustele.
Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, võib toetusesaaja esitada vastuväite üleandmise vastu, kui ta saab tõendada, et üleandmine kahjustaks tema kasutusõigusi. Sellisel juhul ei või üleandmine toimuda enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud.
Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute ja tema seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, võib toetusesaaja esitada vastuväite üleandmise vastu, kui ta saab tõendada, et üleandmine kahjustaks tema kasutusõigusi. Sellisel juhul ei või üleandmine toimuda enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus kehtestatakse selleks ajalised piirangud.
3.  Toetusesaajad võivad anda oma tulemuste suhtes litsentse või anda muul viisil õiguse neid kasutada, kui see ei mõjuta nende kohustuste täitmist.
3.  Toetusesaajad võivad anda oma tulemuste suhtes litsentse või anda muul viisil õiguse neid kasutada, kui see ei mõjuta nende kohustuste täitmist.
4.  Kui see on põhjendatud, sätestatakse toetuslepingus õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmise suhtes, kui:
4.  Kui see on põhjendatud, sätestatakse toetuslepingus komisjoni õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmise suhtes, kui:
(a)  tulemused loonud toetusesaajad on saanud liidult rahalist toetust;
a)  tulemused loonud toetusesaajad on saanud liidult rahalist toetust;
(b)  ülekandmine või litsents antakse kolmandas riigis asuvale õigussubjektile; ning
b)  ülekandmine või litsents antakse kolmandas riigis asuvale õigussubjektile; ning
(c)  üleandmine või litsents ei ole kooskõlas liidu huvidega.
c)  üleandmine või litsents ei ole kooskõlas liidu huvidega.
Edendatakse tehnosiirde kokkuleppeid.
Kui kohaldatakse õigust esitada vastuväiteid, teatab toetusesaaja sellest ette. Ülekandmiste või toetuste andmise puhul konkreetselt määratletud õigussubjektidele võib kirjalikult loobuda vastuväidete esitamise õigusest, kui on võetud meetmeid liidu huvide kaitseks.
Kui kohaldatakse õigust esitada vastuväiteid, teatab toetusesaaja sellest ette. Ülekandmiste või toetuste andmise puhul konkreetselt määratletud õigussubjektidele võib kirjalikult loobuda vastuväidete esitamise õigusest, kui on võetud meetmeid liidu huvide kaitseks.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37
Artikkel 37
Artikkel 37
Kasutusõigused
Kasutusõigused
1.  Kohaldatakse järgmisi kasutusõiguse põhimõtteid:
1.  Kohaldatakse järgmisi kasutusõiguse põhimõtteid:
(a)  taotlus kasutusõiguse saamiseks või sellest loobumiseks esitatakse kirjalikult;
a)  taotlus kasutusõiguse saamiseks või sellest loobumiseks esitatakse kirjalikult;
(b)  kui kasutusõiguse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti, ei sisalda kasutusõigus all-litsentse;
b)  kui kasutusõiguse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti, ei sisalda kasutusõigus all-litsentse;
(c)  toetusesaajad teatavad üksteisele enne toetuslepingu sõlmimist kõigist piirangutest oma taustteabe kasutamise suhtes;
c)  toetusesaajad teatavad üksteisele enne toetuslepingu sõlmimist kõigist piirangutest oma taustteabe kasutamise suhtes;
(d)  kui toetusesaaja ei osale enam meetmes, ei mõjuta see tema kohustusi võimaldada juurdepääsu;
d)  kui toetusesaaja ei osale enam meetmes, ei mõjuta see tema kohustusi võimaldada juurdepääsu;
(e)  kui toetusesaaja jätab oma kohustused täitmata, võivad toetusesaajad kokku leppida, et tal ei ole enam kasutusõigusi.
e)  kui toetusesaaja jätab oma kohustused täitmata, võivad toetusesaajad kokku leppida, et tal ei ole enam kasutusõigusi.
2.  Toetusesaajad tagavad juurdepääsu:
2.  Toetusesaajad tagavad juurdepääsu:
(a)  oma tulemustele tasuta kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks;
a)  oma tulemustele tasuta kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks;
(b)  sel juhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid; selline juurdepääs võimaldatakse tasuta, kui toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud;
b)  sel juhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid; selline juurdepääs võimaldatakse tasuta, kui toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud;
(c)  oma tulemustele, mille puhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid, ning oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma enda tulemuste kasutamiseks; juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.
c)  oma tulemustele, mille puhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid, ning oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma enda tulemuste kasutamiseks; juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.
(3)   Kui toetusesaajad ei ole kokku leppinud teisiti, annavad nad juurdepääsu oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki lõike 1 punktis c nimetatud piiranguid, ka oma taustteabele õigussubjektile, kes:
3.   Kui toetusesaajad ei ole kokku leppinud teisiti, annavad nad juurdepääsu oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki lõike 1 punktis c nimetatud piiranguid, ka oma taustteabele õigussubjektile, kes:
(a)  on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;
a)  on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;
(b)  on teise toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või on sama otsese või kaudse kontrolli all kui kõnealune toetusesaaja või keda kõnealune toetusesaaja otseselt või kaudselt kontrollib; ning
b)  on teise toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või on sama otsese või kaudse kontrolli all kui kõnealune toetusesaaja või keda kõnealune toetusesaaja otseselt või kaudselt kontrollib; ning
(c)  vajab juurdepääsu selle toetusesaaja tulemuste kasutamiseks.
c)  vajab juurdepääsu selle toetusesaaja tulemuste kasutamiseks.
Juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.
Juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.
4.  Kasutamise eesmärgil võib juurdepääsutaotluse esitada kuni üks aasta pärast meetme lõppu, välja arvatud juhul, kui toetusesaajad lepivad kokku eri tähtaja.
4.  Kasutamise eesmärgil võib juurdepääsutaotluse esitada kuni üks aasta pärast meetme lõppu, välja arvatud juhul, kui toetusesaajad lepivad kokku eri tähtaja.
5.  Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, organitele või asutustele liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.
5.  Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, organitele või asutustele liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning arvesse võetakse toetusesaajate õigustatud huve.
Sellised kasutusõigused ei laiene osalejate taustteabele.
Meetmete puhul, mis kuuluvad teemavaldkonda „Kaasav ja turvaline ühiskond” sekkumisvaldkonna „Kaitse ja julgeolek” alla, peavad liidu toetust saanud toetusesaajad andma oma tulemuste tasuta kasutusõiguse ka liikmesriikide ametiasutustele poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Juurdepääs peab piirduma mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning see antakse kahepoolse kokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks eritingimused, mille eesmärk on tagada, et kõnealuseid õigusi kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil ja et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. Kasutusõigust taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike.
Meetmete puhul, mis kuuluvad teemavaldkonda „Turvaline ühiskond“ sekkumisvaldkonna „Kaitse ja julgeolek“ alla, peavad liidu toetust saanud toetusesaajad andma oma tulemuste tasuta kasutusõiguse ka liikmesriikide ametiasutustele poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Juurdepääs peab piirduma mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning see antakse kahepoolse kokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks eritingimused, mille eesmärk on tagada, et kõnealuseid õigusi kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil ja et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. Kasutusõigust taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike.
6.  Tööprogrammiga võib ette näha täiendavad kasutusõigused.
6.  Kui see on asjakohane, võib tööprogrammiga ette näha täiendavad kasutusõigused.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
Artikkel 38
Artikkel 38
Tulemuste kasutamise ja levitamise erisätted
Tulemuste kasutamise ja levitamise erisätted
ERC meetmete, koolitus- ja liikuvusmeetmete, kommertskasutusele eelnevate hangete, innovatiivsete lahenduste riigihangete, programmi kaasrahastamismeetmete ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib kohaldada omandiõiguse, tulemuste kasutamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning kasutusõiguse erieeskirju.
ERC meetmete, EIT meetmete, koolitus- ja liikuvusmeetmete, kommertskasutusele eelnevate hangete, innovatiivsete lahenduste riigihangete, programmi kaasrahastamismeetmete ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib kohaldada tulemuste kasutamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning kasutusõiguse erieeskirju.
Need erieeskirjad ei muuda avatud juurdepääsuga seotud kohustusi.
Need erieeskirjad ei muuda artiklis 10 osutatud avatud juurdepääsuga seotud kohustusi ega põhimõtteid.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39
Artikkel 39
Artikkel 39
Auhinnad
Auhinnad
1.  Programmi raames antavaid auhindu antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse IX jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
1.  Programmi raames antavaid auhindu antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse IX jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
2.  Kui tööprogrammis või konkursieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, võivad võistluses osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata.
2.  Kui tööprogrammis või konkursieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, võivad võistluses osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata.
3.  Komisjon või rahastav asutus võib korraldada auhindu koos:
3.  Kui see on asjakohane, võib komisjon või rahastav asutus korraldada auhindu koos:
(a)  teiste liidu asutustega;
a)  teiste liidu asutustega;
(b)  kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;
b)  kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;
(c)  rahvusvaheliste organisatsioonidega; või
c)  rahvusvaheliste organisatsioonidega; või
(d)  mittetulunduslike õigussubjektidega.
d)  mittetulunduslike õigussubjektidega.
4.  Tööprogramm või konkursikord võivad sisaldada kohustusi seoses teabe edastamise, kasutamise ja levitamisega.
4.  Tööprogramm või konkursikord sisaldavad kohustusi seoses teabe edastamise, omandi- ja kasutusõiguse, kasutamise ja levitamisega ning litsentsimise sätteid.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42
Artikkel 42
Artikkel 42
Programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahend
Programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahend
1.  Programmist „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendist antavate toetuste ja tagasimakstava ettemakse komponendi suhtes kohaldatakse artikleid 30-33.
1.  Programmist „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendist antavate toetuste ja tagasimakstava ettemakse komponendi suhtes kohaldatakse artikleid 30-33.
2.  EIC segarahastamisvahendit rakendatakse kooskõlas artikliga 43. EIC segarahastamisvahendi raames võib toetust anda seni, kuni meedet on võimalik rahastada segarahastamisena või rahastamis- ja investeerimistehinguna, mis on täielikult hõlmatud ELi tagatisega InvestEU raames. Erandina finantsmääruse artiklist 209 ei kohaldata EIC segarahastamisvahendi andmisel lõikes 2, eelkõige punktides a ja d sätestatud tingimusi
2.  EIC segarahastamisvahendit rakendatakse kooskõlas artikliga 43. EIC segarahastamisvahendi raames võib riskiga projektidele toetust anda seni, kuni meedet on võimalik rahastada segarahastamisena või rahastamis- ja investeerimistehinguna, mis on täielikult hõlmatud ELi tagatisega InvestEU raames. Erandina finantsmääruse artiklist 209 ei kohaldata EIC segarahastamisvahendi andmisel lõikes 2, eelkõige punktides a ja d sätestatud tingimusi.
3.  Programmi „Horisont” segarahastamisvahendit võib kasutada programmi kaasrahastamisel, kui liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ühisprogrammiga nähakse ette rahastamisvahendite kasutamine valitud meetmete toetuseks. Selliste meetmete hindamine ja valik toimub vastavalt artiklitele 19, 20, 23, 24, 25 ja 26. Raamprogrammi „Horisont” segarahastamisvahendi rakendusviisid on kooskõlas artikliga 29, analoogia põhjal artikli 43 lõikega 9 ja tööprogrammis kindlaks määratud lisatingimustega.
3.  Programmi „Euroopa horisont” segarahastamisvahendit võib kasutada programmi kaasrahastamisel, kui liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ühisprogrammiga nähakse ette rahastamisvahendite kasutamine valitud meetmete toetuseks. Selliste meetmete hindamine ja valik toimub vastavalt artiklitele 11, 19, 20, 24, 25, 26, 42 a ja 43. Raamprogrammi „Euroopa horisont” segarahastamisvahendi rakendusviisid on kooskõlas artikliga 29, analoogia põhjal artikli 43 lõikega 9 ja tööprogrammis kindlaks määratud ja põhjendatud lisatingimustega.
4.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga f ja artikli 21 lõikega 4 käsitatakse tagasimakseid, sealhulgas hüvitatud ettemakseid ning programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahendi tulusid sihtotstarbelise sisetuluna.
4.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga f ja artikli 21 lõikega 4 käsitatakse tagasimakseid, sealhulgas hüvitatud ettemakseid ning programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahendi tulusid sihtotstarbelise sisetuluna.
5.  Programmi „Euroopa horisont“ EIC segarahastamisvahend tagatakse viisil, mis ei moonuta konkurentsi.
5.  Programmi „Euroopa horisont“ EIC segarahastamisvahend tagatakse viisil, mis edendab liidu üleilmset konkurentsivõimet, vältides samas konkurentsi moonutamist.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 a (uus)
Artikkel 42a
Rahastamisvahend Pathfinder
1.  Vahendiga Pathfinder antakse toetusi suure riskiga tipptasemel projektidele, mille eesmärk on arendada liidu strateegilist sõltumatust, luues radikaalselt uuenduslikku tulevikutehnoloogiat ja uusi turuvõimalusi. Pathfinder toetab esialgu teadus-tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüüpide valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.
Vahendit Pathfinder rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva avaliku projektikonkursi kaudu, millel on igaks aastaks kindlaks määratud tähtaeg. Samuti aitab Pathfinder toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamised strateegilised eesmärgid1 a, milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist. Väljavalitud projektide ümberrühmitamine temaatilistesse või eesmärgikohastesse pakettidesse võimaldab saavutada tegevuste kriitilise massi ja ELi tasandi strateegilise tehnoloogilise sõltumatuse ning luua uusi valdkondadevaheliste uuringutega tegelevaid teadusringkondi.
2.  Pathfinderi üleminekutegevuste rakendamisega aidatakse novaatoritel leida võimalusi liidu kaubanduse arendamiseks, näiteks tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja idufirmade loomist:
a)  konkursside algatamine ja sisu määratakse kindlaks, võttes arvesse meetmete portfelliga seotud tööprogrammiga kehtestatud eesmärke ja eelarvet;
b)  ainult Pathfinderist juba rahastatud tegevusele võib ilma konkursita anda kindlamääralisi toetusi, mille suurus ei ületa 50 000 eurot, et viia ellu kiireloomulisi koordineerimis- ja toetusmeetmeid eesmärgiga tugevdada projektide portfelli kuuluvaid toetusesaajaid või hinnata võimalikku võrsefirmat või võimalikku turgu loovat innovatsiooni.
3.  EIC Pathfinderi suhtes kohaldatakse artiklis 25 määratletud toetuse andmise kriteeriume.
__________________
1a Nende seas võivad olla niisugused teemad nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, biotõrje, uue põlvkonna digitaalsed kaksikud või mis tahes muu „Euroopa horisondi“ strateegilise programmi (sealhulgas liikmeriikide võrgustikesse kuuluvad programmid) kontekstis määratletud teema.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43
Artikkel 43
Artikkel 43
Rahastamisvahend EIC „Accelerator“
Rahastamisvahend „Accelerator“
1.  Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.
1.  Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, kasvufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.
2.  Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.
2.  Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.
3.  Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 24-26, kooskõlas lõikega 4.
3.  Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 24-26, kooskõlas lõikega 4.
4.  Rahastamise kriteeriumid on järgmised:
4.  Rahastamise kriteeriumid on järgmised:
–  tipptase;
–  tipptase;
–  mõju;
–  mõju ja ELi lisaväärtus;
–  meetme riskitase ja vajadus liidu toetuse järele.
–  meetme riskitase ja vajadus liidu toetuse järele.
5.  Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või programmi „Euroopa horisont“ rakendavad rahastamisasutused esitada viimase hindamiskriteeriumi raames otse ettepaneku innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastavad kahele esimesele kriteeriumile, ning nende ettepanekute suhtes kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:
5.  Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või programmi „Euroopa horisont“ rakendavad rahastamisasutused (sealhulgas EIT ning selle teadmis- ja innovaatikakogukonnad) esitada viimase hindamiskriteeriumi raames otse ettepaneku innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta (eelkõige liidus), mis juba vastavad kahele esimesele kriteeriumile, ning nende ettepanekute suhtes kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:
–  ettepanek peab olema pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“ või käesolevast programmist, või peab see pärit olema EIC Pathfinderiga sarnasest riiklikust programmist, mida komisjon on sellisena tunnustanud;
–  ettepanek peab olema pärit mõnest muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“ või käesolevast programmist, või peab see pärit olema riiklikust programmist ja komisjon on tunnustanud selle vastavust EIC nõuetele;
–  see põhineb varasemal projekti läbivaatamisel, milles hinnati ettepaneku kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.
–  see põhineb varasemal projekti läbivaatamisel, milles hinnati ettepaneku kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.
6.  Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:
6.  Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:
–  toetusesaaja on idufirma või VKE;
–  toetusesaaja on idufirma või VKE;
–  ettepanek on rahastamiskõlblik ja on läbinud lõikes 4 osutatud kahe esimese kriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised,
–  ettepanek on rahastamiskõlblik ja on läbinud lõikes 4 osutatud kahe esimese kriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised,
–  sellistele tegevustele, mis oleksid abikõlblikud innovatsioonimeetme alusel.
–  sellistele tegevustele, mis oleksid abikõlblikud innovatsioonimeetme alusel.
7.  Hindamise läbinud ettepaneku puhul teevad sõltumatud eksperdid ettepaneku vastava EIC segarahastamise kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.
7.  Hindamise läbinud ettepaneku puhul teevad sõltumatud eksperdid ettepaneku vastava EIC segarahastamise kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.
Komisjon võib lükata sõltumatute ekspertide poolt valitud ettepaneku tagasi põhjendatud kaalutlustel, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks.
Komisjon võib lükata sõltumatute ekspertide poolt valitud ettepaneku tagasi põhjendatud kaalutlustel, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele mittevastamise tõttu.
8.  Segarahastamise toetuse või hüvitatava eelosa komponent ei tohi olla suurem kui 70 % selliste valitud innovatsioonimeetme kuludest.
8.  Segarahastamise toetuse või hüvitatava eelosa komponent ei tohi olla suurem kui 70 % selliste valitud innovatsioonimeetme kuludest.
9.  EIC segarahastuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendusviisid täpsustatakse otsuses [eriprogramm].
9.  EIC segarahastuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendusviisid täpsustatakse otsuses [eriprogramm].
10.  Valitud meetme lepinguga kehtestatakse EIC segarahastamise osas konkreetsed vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.
10.  Valitud meetme lepinguga kehtestatakse EIC segarahastamise osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.
Enne EIC segarahastamise muude komponentide rakendamise lepingu sõlmimist võib algatada innovatsioonimeetmele vastava tegevuse ja teha esimese eelmakse või tagastatava ettemakse,. Neid komponente rakendatakse vastavalt lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisele.
Enne EIC segarahastamise muude komponentide rakendamise lepingu sõlmimist võib algatada innovatsioonimeetmele vastava tegevuse ja teha esimese eelmakse või tagastatava ettemakse,. Neid komponente rakendatakse vastavalt lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisele.
11.  Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või selle lõpetada, kui vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada, kui ei saavutata oodatud turuleviimist.
11.  Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või selle lõpetada, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada, kui eelkõige liidus ei saavutata oodatud turuleviimist.
Komisjon võib otsustada suurendada EIC poolset segarahastamist, kui projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid.
Komisjon võib otsustada suurendada EIC poolset segarahastamist, kui projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 a (uus)
Artikkel 43a
VKEde astmeline innovatsioon
Lisaks EIC vahenditele hallatakse ja rakendatakse tsentraalselt konkreetselt VKEdele astmeliseks innovatsiooniks ettenähtud vahendit, millest eraldatakse ühe toetusesaajaga toetusi teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetele kõigis teemavaldkondades, vahendit rakendatakse alt-üles-põhimõttel toimiva, VKEde vajadustele kohandatud pideva avatud pakkumiskutse kaudu.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44
Artikkel 44
Artikkel 44
Välisekspertide määramine
Sõltumatute välisekspertide määramine
1.  Erandina finantsmääruse artikli 237 lõikest 3 võib väliseksperte valida ilma osalemiskutseta, kui see on põhjendatud ja valik tehakse läbipaistval viisil.
1.  Erandina finantsmääruse artikli 237 lõikest 3 võib sõltumatuid väliseksperte valida erandkorras ilma osalemiskutseta ainult sel juhul, kui osalemiskutse kaudu ei ole leitud sobivaid väliseksperte. Igasugune välisekspertide valimine ilma osalemiskutseta peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja valik tehakse läbipaistval viisil. Asjaomased eksperdid peavad tõendama oma sõltumatust ja suutlikkust toetada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke.
1a.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesande täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Sõltumatute välisekspertide määramisel püüab komisjon või liidu rahastamisasutus saavutada eksperdirühmas ja hindamiskomisjonides spetsialiseerituse, geograafilise tausta, soo ja nende esindatava organisatsiooni liigi poolest tasakaalustatud esindatuse ja koosseisu.
2.  Vastavalt finantsmääruse artikli 237 lõikele 2 ja artikli 237 lõikele 3 tasustatakse väliseksperte standardtingimuste alusel. Põhjendatud juhtudel võib teatud, eelkõige kõrgetasemelisi eksperte tasustada asjakohastel turunormidel põhinevatest standardtingimustest kõrgemal tasemel.
2.  Vastavalt finantsmääruse artikli 237 lõikele 2 ja artikli 237 lõikele 3 tasustatakse sõltumatuid väliseksperte standardtingimuste alusel.
3.  Lisaks finantsmääruse artikli 38 lõigetele 2 ja 3 avaldatakse isikuliselt ametisse nimetatud toetustaotlusi hindavate välisekspertide nimed koos nende pädevusvaldkonnaga vähemalt üks kord aastas komisjoni või rahastamisasutuse veebisaidil. Sellist teavet kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega.
3.  Lisaks finantsmääruse artikli 38 lõigetele 2 ja 3 avaldatakse isikuliselt ametisse nimetatud toetustaotlusi hindavate sõltumatute välisekspertide nimed koos nende pädevusvaldkonnaga vähemalt üks kord aastas komisjoni või rahastamisasutuse veebisaidil. Sellist teavet kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega.
3a.  Komisjon või asjaomane rahastamisasutus tagab, et eksperdil, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse, ei paluta sellist konkreetset küsimust hinnata, selle kohta nõu anda ega abistada.
3b.  Kõikide konkursikutsete puhuks tagatakse nõuetekohane arv sõltumatuid eksperte, et tagada hindamise kvaliteet.
3c.  Kõigi sõltumatute välisekspertide tasustamismäär teatatakse kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Need tasud kaetakse programmi halduskuludest.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45
Artikkel 45
Artikkel 45
Järelevalve ja aruandlus
Järelevalve ja aruandlus
1.  Komisjon teostab iga-aastast järelevalvet programmi „Euroopa horisont“ ja selle eriprogrammi rakendamise ning EIT tegevuse üle. Iga-aastased seirearuanded sisaldavad järgmist:
1.  Näitajad, mille alusel antakse ülevaade programmi edusammudest artiklis 3 kehtestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud V lisas, milles käsitletakse mõju.
i)   Näitajad artiklis 3 kehtestatud ja V lisas esitatud eesmärkide saavutamisel mõjuahelate kaupa;
ii)  teave eelkõige artiklis 6 a sätestatud rahastamispõhimõtete ja valdkondadevaheliste küsimuste rakendamise kohta, nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste igakülgse integreerimise määr, madalama ja kõrgema tehnilise valmiduse taseme suhe koostööpõhistes teadusuuringutes, osalevate riikide ringi laiendamine, tööprogrammis esitatud ajakohastatud loetelu laienemises osalevate riikide kohta, edusammud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase lõhe vähendamisel, koostööprojektide geograafiline jaotus, teadlaste palgad, kaheastmelise esitamis- ja hindamismenetluse kasutamine, hindamise läbivaatamise kasutamine ja kaebuste määr, kliimamuutuse küsimuse ja kliimaga seotud kulude igakülgse integreerimise määr, VKEde osalemine, sealhulgas võrreldes sarnaste riiklike konkreetselt VKEdele mõeldud vahenditega, erasektori osalemine, soolise võrdõiguslikkusega seotud edusammud, kvaliteedimärgised, avaliku ja erasektori partnerlused ning täiendava avaliku ja erasektori vahenditest rahastamise võimendamine, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu fondidest, eelkõige sünergia IV lisas osutatud programmidega, muudest liidu rahastamisprogrammidest toetatavate teadustaristute kasutamine, teadusuuringute ja innovatsiooni kiirendamine, rahvusvahelise koostöö tase ja mõju, ka vastastikkuse põhimõtte seisukohast, kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise määr nii riiklikul kui ka liidu tasandil;
iii)  kulutasemed sekkumisvaldkondade kaupa, nagu on osutatud I lisas, ning valdkondadevahelised küsimused programmi ja EIT puhul, et võimaldada portfelli analüüsi; läbipaistvuse suurendamiseks avalikustatakse need andmed muu hulgas komisjoni veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes aluseks viimase ajakohastatud versiooni;
iv)  liiga suur taotluste arv, eelkõige ettepanekute arv eelarveridade ja sekkumisvaldkondade kaupa, nende keskmine punktisumma, künniseid ületavate ja sellest allapoole jäävate ettepanekute osakaal.
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad V lisa muutmist, et täiendada või muuta mõjunäitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning kehtestatakse võrdlusalus ja eesmärgid.
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad V lisa muutmist, et täiendada või muuta mõjunäitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning kehtestatakse võrdlusalus ja eesmärgid.
3.  Tulemuslikkuse aruandlussüsteem tagab, et järelevalveprogrammi rakendamise ja tulemuste kohta kogutud andmed kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemuslikkuse aruandlussüsteem tagab, et programmi rakendamise järelevalvet ja tulemusi käsitlevaid andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt, ilma et see suurendaks toetusesaajate halduskoormust. Eelkõige lisatakse ERC, Euroopa partnerluste, missioonide, EIC ja EIT raames rahastatavate projektide andmed samasse andmebaasi andmetega, mis käsitlevad programmist otse rahastatavaid meetmeid (nt E-CORDA andmebaas).
3a.  Kvantitatiivseid andmeid täiendatakse nii palju kui võimalik komisjoni ja liidu või riiklike rahastamisasutuste teostatava kvalitatiivse analüüsiga.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46
Artikkel 46
Artikkel 46
Teave, teavitamine, avaldamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine
Teave, teavitamine, avaldamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi ning auhindu reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Eelkõige annab ta õigeaegselt põhjalikku teavet liikmesriikidele ja toetusesaajatele.
3.  Samuti kehtestab komisjon tulemuste levitamise ja kasutamise strateegia, et suurendada käesoleva programmi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ja teadmiste kättesaadavust ja edendada levitamist, et kiirendada nende kasutamist ja turuleviimist ja suurendada programmi mõju. Programmile eraldatavad rahaliste vahenditega edendatakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, samuti teabe, teabevahetuse, reklaami, levitamise ja kasutamisega seotud tegevust, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
3.  Samuti kehtestab komisjon tulemuste levitamise ja kasutamise strateegia, et suurendada käesoleva programmi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ja teadmiste kättesaadavust ja edendada levitamist, et kiirendada nende kasutamist ja turuleviimist eelkõige liidus ning suurendada programmi mõju. Programmile eraldatavad rahaliste vahenditega edendatakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, samuti teabe, teabevahetuse, reklaami, levitamise ja kasutamisega seotud tegevust, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47
Artikkel 47
Artikkel 47
Programmi hindamine
Programmi hindamine
1.  Programmi hindamised viiakse läbi õigeaegselt, et neid saaks kasutada programmi, sellele järgnevate ning muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud algatuste otsustusprotsessi jaoks.
1.  Programmi hindamised viiakse läbi õigeaegselt ja avalikustatakse, et neid saaks kasutada programmi, sellele järgnevate ning muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud algatuste otsustusprotsessi jaoks.
1a.  Ülesandeid hinnatakse täielikult 31. detsembriks 2022, enne kui tehakse otsus uute ülesannete püstitamise või ülesannete ümbersõnastamise, lõpetamise, jätkamise või neile eraldatava eelarve suurendamise kohta. Ülesannete hindamise tulemused avalikustatakse ning need hõlmavad muu hulgas ülesannete valikuprotsessi, juhtimise, suunitluse ja tulemuslikkuse analüüsi.
2.  Programmi vahehindamine viiakse läbi siis, kui on piisavalt teavet programmi rakendamise kohta, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hinnangut ja selle põhjal kohandatakse vajaduse korral programmi rakendamist.
2.  Programmi vahehindamine viiakse läbi siis, kui on piisavalt teavet programmi rakendamise kohta, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. See hõlmab portfelli analüüsi ja eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hinnangut ning selle põhjal kohandatakse vajaduse korral programmi rakendamist ja/või vaadatakse programm läbi. Vahehindamise raames hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, võimendavat mõju, vastastikust täiendavust muude liidu ja riiklike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise programmidega ja liidu tasandi lisaväärtust. Eelkõige hinnatakse muudest liidu programmidest üle kantud vahendite mõju.
3.  Programmi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon lõpule programmi lõpphindamise. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist.
3.  Programmi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon lõpule programmi lõpphindamise. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon avaldab hindamiste tulemused ja järeldused koos oma tähelepanekutega ja levitab neid ning esitab need Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48
Artikkel 48
Artikkel 48
Auditid
Auditid
1.  Programmi kontrollisüsteem peab tagama asjakohase tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate puhul.
1.  Programmi kontrollisüsteem peab tagama asjakohase tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate puhul. Auditieeskirjad peavad olema kogu programmi ulatuses selged, järjepidevad ja sidusad.
2.  Programmi auditistrateegia põhineb programmi kui terviku kulude esindusliku valimi finantsauditil. Representatiivsele valimile lisatakse kuludega seotud riskide hinnang. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid eeskirju.
2.  Programmi auditistrateegia põhineb programmi kui terviku kulude esindusliku valimi finantsauditil. Representatiivsele valimile lisatakse kuludega seotud riskide hinnang. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid eeskirju.
3.  Lisaks võib komisjon või rahastamisasutus toetuda toetusesaaja tasandil tehtavatele süsteemi ühendaudititele. Need ühendauditid on teatavat liiki toetusesaajate jaoks vabatahtlikud ning hõlmavad süsteemi- ja protsessiauditit koos tehingute auditiga, mida teeb sõltumatu pädev audiitor, kelle kvalifikatsioon võimaldab viia läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ34. Komisjon või rahastamisasutus võib neid kasutada selleks, et teha kindlaks üldine kindlus kulude usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning vaadata uuesti läbi järelauditite ja finantsaruannete suhtes kohaldatavate sertifikaatide taseme.
3.  Lisaks võib komisjon või rahastamisasutus toetuda toetusesaaja tasandil tehtavatele süsteemi ühendaudititele. Need ühendauditid on teatavat liiki toetusesaajate jaoks vabatahtlikud ning hõlmavad süsteemi- ja protsessiauditit koos tehingute auditiga, mida teeb sõltumatu pädev audiitor, kelle kvalifikatsioon võimaldab viia läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ34. Komisjon või rahastamisasutus võib neid kasutada selleks, et teha kindlaks üldine kindlus kulude usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning vaadata uuesti läbi deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkus ning järelauditite ja finantsaruannete suhtes kohaldatavate sertifikaatide tase.
4.  Finantsmääruse artikli 127 kohaselt võib komisjon või rahastamisasutus tugineda liidu toetuse kasutamise audititele, mille on teinud muu isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid ega asutused ei ole selleks volitanud.
4.  Finantsmääruse artikli 127 kohaselt tugineb komisjon või rahastamisasutus liidu toetuse kasutamise audititele, mille on teinud muu sertifitseeritud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid ega asutused ei ole selleks volitanud.
5.  Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.
5.  Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva.
5a.  Komisjon avaldab koostöös Euroopa Kontrollikojaga välja töötatud auditisuunised. Õiguskindluse huvides tagavad audiitorid tehtud auditi läbipaistvuse ning auditieeskirjade usaldusväärse ja ühtse tõlgendamise kogu programmi kestuse jooksul.
__________________
__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa
(1)  I sammas „Avatud teadus“
1)  I sammas – „Tipptasemel ja avatud teadus“
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt a – sissejuhatav osa
(a)  Euroopa Teadusnõukogu: pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel andekatel ja loovatel teadlastel ning nende teadusrühmadel tegutseda kõige paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil.
a)  Euroopa Teadusnõukogu: pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel andekatel ja loovatel ning eelkõige noortel teadlastel ning nende teadusrühmadel tegutseda kõige paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
(b)  Marie Skłodowska-Curie meede: võimaldada teadlaste liikuvus ning saada piiri-, sektori- ja valdkonnaülese koostöö kaudu uusi teadmisi ja oskusi ning struktureerida ja parandada institutsioonide ja riikide värbamise, koolituse ja karjääri edendamise süsteeme; sellega aitab Marie Skłodowska-Curie meede rajada alust Euroopa tipptasemel teaduskeskkonnale, soodustades töökohtade teket, majanduskasvu ja investeerimist ning praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamist.
b)  Marie Skłodowska-Curie meede: võimaldada teadlaste liikuvus ning saada piiri-, sektori- ja valdkonnaülese koostöö kaudu uusi teadmisi ja oskusi ning struktureerida ja parandada institutsioonide ja riikide värbamise, koolituse ja karjääri edendamise süsteeme; sellega aitab Marie Skłodowska-Curie meede rajada alust kogu Euroopa tipptasemel teaduskeskkonnale, soodustades töökohtade teket, majanduskasvu ja investeerimist ning praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamist.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt b – alalõik 1
Sekkumisvaldkonnad: tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu; uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolituse kaudu; inimkapitali tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis; sünergia tugevdamine ja soodustamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine.
Sekkumisvaldkonnad: tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu; uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolituse kaudu; inimressursi tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis; sünergia tugevdamine ja soodustamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa
(2)  II sammas „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“
2)  II sammas „Üleilmsed probleemid ja ELi tööstuse konkurentsivõime“
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 2
Et maksimeerida mõju paindlikkust ja sünergiat, korraldatakse teaduse- ja innovatsioonialane tegevus viie teemavaldkonnana, mis eraldi ja koos stimuleerivad valdkondadevahelist, sektori-, poliitika- ja piiriülest ning rahvusvahelist koostööd.
Et maksimeerida mõju paindlikkust ja sünergiat, korraldatakse teaduse- ja innovatsioonialane tegevus kuue teemavaldkonnana, mis on omavahel ühendatud üleeuroopalise teadustaristu kaudu ning mis eraldi ja koos stimuleerivad valdkondadevahelist, sektori‑, poliitika- ja piiriülest ning rahvusvahelist koostööd. Lisaks edendatakse kuuele teemavaldkonnale tuginedes toetustega alt-üles-põhimõttel üksikute VKEde innovatsiooni.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt a – sissejuhatav osa
(a)  Teemavaldkond „Tervis“: kodanike tervise parandamine kõigis vanuserühmades ja kaitse haiguste ennetamise, diagnoosimise, seire, ravi ja neist tervendamise uuenduslike lahenduste arendamise kaudu; terviseriskide maandamine, elanikkonnarühmade kaitse ja hea tervise edendamine; tervishoiusüsteemide muutmine kulutõhusamaks, õiglasemaks ja kestlikumaks ning patsientide osaluse ja toimetuleku toetamine ja võimaldamine.
a)  Teemavaldkond „Tervis“: kodanike tervise parandamine kõigis vanuserühmades ja kaitse haiguste ennetamise, diagnoosimise, seire, ravi ja neist tervendamise uuenduslike lahenduste arendamise ning tervisetehnoloogia väljatöötamise kaudu; terviseriskide maandamine, elanikkonnarühmade kaitse ja hea tervise edendamine; tervishoiusüsteemide muutmine kulutõhusamaks, õiglasemaks ja kestlikumaks ning patsientide osaluse ja toimetuleku toetamine ja võimaldamine.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt b – sissejuhatav osa
(b)  Teemavaldkond „Kaasav ja turvaline ühiskond“: tugevdada Euroopa demokraatlikke väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, kaitsta meie kultuuripärandit ning edendada sotsiaalmajanduslikke muutusi, mis edendavad kaasatust ja majanduskasvu, lahendades samas probleeme, mis on tingitud püsivast julgeolekuohust, sealhulgas küberkuritegevusest, samuti loodus- ja inimtekkelistest katastroofidest.
b)  Teemavaldkond „Kaasav ja loov ühiskond“: tugevdada Euroopa demokraatlikke väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, kaitsta meie kultuuripärandit, uurida kultuuri- ja loomesektori võimalusi ning edendada sotsiaalmajanduslikke muutusi, mis edendavad kaasatust ja majanduskasvu, sealhulgas rände haldamine ja sisserändajate integreerimine.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt b – alalõik 1
Sekkumisvaldkonnad: demokraatia; kultuuripärand; sotsiaalsed ja majanduslikud muutused; katastroofide suhtes säilenõtked ühiskonnad; kaitse ja julgeolek; küberturvalisus.
Sekkumisvaldkonnad: demokraatia; kultuur ja loovus; sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud muutused; sotsiaal- ja humanitaarteadused.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt c – alalõik 1
Sekkumisvaldkonnad: tootmistehnoloogiad; digitehnoloogiad; kõrgtehnoloogilised materjalid; tehisintellekt ja robootika; järgmise põlvkonna internet; kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed; ringtööstused; vähese süsinikdioksiidiheitega keskkonnasõbralik tööstus; kosmosevaldkond.
Sekkumisvaldkonnad: tootmistehnoloogiad; digitehnoloogiad; kõrgtehnoloogilised materjalid; tehisintellekt ja robootika; järgmise põlvkonna internet; kvanttehnoloogiad; kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed; ringtööstused; vähese süsinikdioksiidiheitega keskkonnasõbralik tööstus; kosmosevaldkond.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt c a (uus)
ca)  Teemavaldkond „Turvaline ühiskond“: reageerida püsivatest julgeolekuohtudest, sealhulgas küberkuritegevusest ning loodus- ja inimtekkelistest katastroofidest tulenevatele probleemidele.
Sekkumisvaldkonnad: organiseeritud kuritegevus; terrorism, äärmuslus, radikaliseerumine ja ideoloogiliselt motiveeritud vägivald; piirivalve haldamine; küberturvalisus, privaatsus, andmekaitse; elutähtsate taristute kaitse ja katastroofidele reageerimise parandamine; piraatkoopiad ja toodete võltsimine; liidu välisjulgeoleku poliitika toetamine, sh konfliktide ennetamise ja rahu kindlustamise kaudu; koordineerimise, koostöö ja koostoime edendamine.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt d – sissejuhatav osa
(d)  Teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“: tõkestada kliimamuutusi, püüdes paremini mõista nende põhjusi, arengut, riske, mõju ja võimalusi ning muutes energia- ja transpordisektori kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, arukamaks, ohutumaks ning säilenõtkemaks.
d)  Teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“: tõkestada kliimamuutusi, püüdes paremini mõista nende põhjusi, arengut, riske, mõju ja võimalusi ning muutes energia- ja transpordisektori kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, arukamaks, ohutumaks ning vastupanuvõimelisemaks; edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja käitumismustrite muutmist.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt d – alalõik 1
Sekkumisvaldkonnad: kliimateadus ja -lahendused; energiavarustus; energiasüsteemid ja -võrgud; hooned ja tööstusrajatised energiasiirde tingimustes; kogukonnad ja linnad; tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris; keskkonnasõbralik transport ja liikuvus; arukas liikuvus; energiasalvestus.
Sekkumisvaldkonnad: kliimateadus ja -lahendused; energiavarustus; energiasüsteemid ja -võrgud; hooned energiasiirde tingimustes; tööstusrajatised energiasiirde tingimustes; üleminekuolukorras söekaevanduspiirkonnad; kogukonnad ja linnad; tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris; keskkonnasõbralik transport ja liikuvus; arukas liikuvus; energiasalvestus;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt e – sissejuhatav osa
(e)  Teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“: kaitsta, taastada, kestlikult hallata ja kasutada loodusvarasid ning maa ja mere bioloogilisi ressursse, et lahendada toidu ja toitumisalase kindlustatuse probleemid ning minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega, ressursitõhusale ringmajandusele.
e)  teemavaldkond „Toit, loodusvarad ja põllumajandus“: kaitsta, taastada, kestlikult hallata ja kasutada loodusvarasid ning maa, maismaavee ja mere bioloogilisi ressursse, et lahendada toidu ja toitumisalase kindlustatuse probleemid ning minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega, ressursitõhusale ringmajandusele.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt e – alalõik 1
Sekkumisvaldkonnad: keskkonnaseire; elurikkus ja looduskapital; põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad; mered ja ookeanid; toidusüsteemid; biotoorainepõhised innovatsioonisüsteemid; ringsüsteemid.
Sekkumisvaldkonnad: keskkonnaseire; elurikkus ja looduskapital; põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad; mered, ookeanid, maismaavesi ja sinine majandus; toidusüsteemid; biotoorainepõhised innovatsioonisüsteemid; ringsüsteemid.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 4 – alapunkt f – alalõik 1
Sekkumisvaldkonnad: tervis; säilenõtkus ja turvalisus; digivaldkond ja tööstus; kliima, energeetika ja liikuvus; toit ja loodusvarad; siseturu toimimise ja liidu majandusjuhtimise toetamine; liikmesriikide toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate õigusaktide rakendamisel ja strateegiate arendamisel; poliitika kujundamise analüüsivahendid ja -meetodid; teadmushaldus; teadmus- ja tehnosiire; teadustoetus poliitikaplatvormidele.
Sekkumisvaldkonnad: tervis; kaasav ja loominguline ühiskond; turvaline ühiskond; digivaldkond, tööstus ja kosmos; kliima, energeetika ja liikuvus; toit ja loodusvarad; siseturu toimimise ja liidu majandusjuhtimise toetamine; liikmesriikide toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate õigusaktide rakendamisel ja strateegiate arendamisel; poliitika kujundamise analüüsivahendid ja -meetodid; teadmushaldus; teadmus- ja tehnosiire; teadustoetus poliitikaplatvormidele.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – sissejuhatav osa
(3)  III sammas „Avatud innovatsioon“:
3)  III sammas „Innovatiivne Euroopa“:
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 soodustatakse selle sambaga kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist innovatsiooni, ja tugevdatakse uuenduslikke lahenduste kasutuselevõttu turul. Sellega aidatakse kaasa programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3.
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 soodustatakse selle sambaga kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist tehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni, ja tugevdatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu turul, eelkõige teadusasutustega koostööd tegevate idufirmade ja VKEde poolt. Sellega aidatakse kaasa programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – lõik 1
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 optimeeritakse selle osaga programmi tulemusi suurema mõju saavutamiseks Euroopa teadusruumis. Sellega toetatakse programmi muude erieesmärkide täitmist, nagu on kirjeldatud artiklis 3. Kuigi toestades kogu programmi, toetab see osa selliseid tegevusi, mis soodustavad teadlikuma, innovatiivsema ning suurema soolise võrdõiguslikkusega Euroopa kujunemist üleilmse konkurentsi eesliinil, optimeerides seeläbi kogu Euroopas riikide tugevusi ja potentsiaali hästitoimivas Euroopa teadusruumis, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt, kus teadlikud kodanikud mõistavad ja usaldavad teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ja nende kasulikkust ühiskonnale tervikuna ning kus ELi poliitika, nimelt teadus- ja innovatsioonitegevuse poliitika, põhineb tippkvaliteediga teaduslikel tõenditel.
Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 optimeeritakse selle osaga programmi tulemusi suurema mõju ja ligitõmbavuse saavutamiseks Euroopa teadusruumis. Sellega toetatakse programmi muude erieesmärkide täitmist, nagu on kirjeldatud artiklis 3. Kuigi toestades kogu programmi, toetab see osa selliseid tegevusi, mis soodustavad talentide meelitamist liitu ja võitlevad ajude äravooluga. Samuti soodustab see teadlikuma, innovatiivsema ning suurema soolise võrdõiguslikkusega Euroopa kujunemist üleilmse konkurentsi eesliinil, optimeerides seeläbi kogu Euroopas riikide tugevusi ja potentsiaali hästitoimivas Euroopa teadusruumis, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt tasakaalustatud viisil, kus teadlikud kodanikud mõistavad ja usaldavad teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ja nende kasulikkust ühiskonnale tervikuna ning kus ELi poliitika, nimelt teadus- ja innovatsioonitegevuse poliitika, põhineb tippkvaliteediga teaduslikel tõenditel.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – lõik 2
Sekkumisvaldkonnad: tipp-pädevuste jagamine; Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.
Sekkumisvaldkonnad: tipp-pädevuste levitamine ja osalemise laiendamine koostöö, mestimise ja Euroopa teadusruumi õppetoolide algatuste, Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö (COST), tipptaseme algatuste ja stipendiumide laiendamise kaudu; Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 2 – taane 1
–  teadus- ja innovatsioonitegevuse meede: meede koosneb peamiselt tegevustest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja/või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, prototüübi väikesemahulist testimist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas;
–  teadus- ja innovatsioonitegevuse meede: meede koosneb peamiselt tegevustest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja/või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, prototüübi väikesemahulist testimist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas. Valitud arvu teadus- ja innovatsioonitegevuse koostöömeetmete puhul kohaldatakse teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee loogikat;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 2 – taane 6
–  programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;
–  programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada vastastikust seotust, võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – sissejuhatav osa
(a)  tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;
a)  tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju kogu liidule ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
(b)  Euroopa partnerluse sidusus ja sünergia Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskeskkonnas;
b)  Euroopa partnerluste sidusus ja sünergia Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskeskkonnas, sealhulgas riiklikud ja piirkondlikud strateegiad;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c
(c)  Euroopa partnerluse läbipaistvus ja avatus seoses prioriteetide ja eesmärkide määramise ning partnerite ja sidusrühmade kaasamisega eri sektoritest ja, kui see on asjakohane, ka rahvusvaheliselt;
c)  Euroopa partnerluste läbipaistvus ja avatus seoses prioriteetide ja eesmärkide määramise, nende juhtimise ning erineva taustaga partnerite ja sidusrühmade kaasamisega eri sektoritest, kui see on asjakohane, ka rahvusvaheliselt;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d – taane 1
–  konkreetses ajavahemikus mõõdetavate eeldatavate tulemuste, muude tulemuste ja mõju määratlemine, sealhulgas keskne majanduslik väärtus Euroopa jaoks;
–  konkreetses ajavahemikus mõõdetavate eeldatavate tulemuste, muude tulemuste ja mõju määratlemine, sealhulgas keskne majanduslik väärtus ELi jaoks;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d – taane 2
–  eeldatava kvalitatiivse ja kvantitatiivse finantsvõimenduse tõendamine;
–  eeldatava tugeva kvalitatiivse ja kvantitatiivse finantsvõimenduse tõendamine;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d – taane 3
–  meetodid, millega tagatakse rakendamise paindlikkus ja muutuvale poliitikale või turuvajadustele või teaduse arengule vastavaks kohandamine;
–  meetodid, millega tagatakse rakendamise paindlikkus ja muutuvale poliitikale, ühiskonna- ja/või turuvajadustele või teaduse arengule vastavaks kohandamine;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e – lõik 1
Institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral peavad rahalised või mitterahalised toetused muudelt kui liidust pärit partneritelt olema vähemalt 50 % ning võivad ulatuda kuni 75 % Euroopa partnerluse eelarvekohustuste koondsummast. Iga institutsionaalse Euroopa partnerluse puhul peab muu kui liidu partneri toetus olema finantstoetuse vormis.
Institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral peavad rahalised või mitterahalised toetused muudelt kui liidust pärit partneritelt olema vähemalt 50 %, kui tegemist on liidu ja erasektori partnerite vaheliste partnerlustega, ning võivad ulatuda kuni 75 % Euroopa partnerluse eelarvekohustuste koondsummast, kui tegemist on partnerlustega, kus osalevad ka liikmesriigid.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e a (uus)
ea)  Kokkuleppel piirkondlike asutustega loetakse ERFi vahendid liikmesriike hõlmavate programmi kaasrahastamismeetmete osaliseks riiklikuks panuseks.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
(c)  koordineerimine ja/või ühistegevus koos asjakohaste sünergiat tagavate teadus- ja innovatsioonitegevuse algatustega;
c)  koordineerimine ja/või ühistegevus koos asjakohaste teadus- ja innovatsioonitegevuse algatustega, et tagada optimaalsel tasemel omavaheline seotus ja tulemuslik sünergia;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d
(d)  algatuse kogu kestuse jooksul iga partneri õiguslikult siduvad kohustused, eriti finantstoetuste osas;
d)  algatuse kogu kestuse jooksul iga partneri õiguslikult siduvad kohustused, eriti mitterahaliste ja/või finantstoetuste osas;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
(a)  Artiklis 45 sätestatud nõuetega kooskõlas olev järelevalvesüsteem, et jälgida konkreetse poliitika sihtide/eesmärkide suunas edenemist, tulemusi ja keskseid tulemuslikkuse indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul;
a)  Artiklis 45 sätestatud nõuetega kooskõlas olev järelevalvesüsteem, et jälgida programmipõhise poliitika sihtide/eesmärkide suunas edenemist, tulemusi ja keskseid tulemuslikkuse indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b
(b)  asjakohased meetmed, millega tagatakse järkjärguline lõpetamine vastavalt kokkulepitud tingimustele ja ajakavale, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat riiklikku või muude liidu programmide kaudu rahastamist.
b)  kui uuendamist ei toimu, siis asjakohased meetmed, millega tagatakse järkjärguline lõpetamine vastavalt õiguslike kohustustega seotud partneritega kokkulepitud ajakavale ja tingimustele, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat riiklikku või muude liidu programmide kaudu rahastamist või erasektori investeeringuid ja käimasolevaid projekte.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste parim kasutamine ning edendatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, rakendamist ja levitamist, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest rahastatavate ning Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ projektidest saadavad lahendused;
b)  ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste parim kasutamine ning edendatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, rakendamist ja levitamist, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest rahastatavate, Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ projektidest saadavad lahendused ning asjaomased EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 2 – alapunkt b
(b)  EMKFist toetatakse uute tehnoloogiate ja uuenduslike toodete, protsesside ja teenuste kasutusele võtmist, sealhulgas eriti nende kasutuselevõttu, mis tulenevad programmi mere- ja merenduspoliitika valdkondadest; samuti edendatakse EMKFi kaudu kohapeal andmete kogumist ja töötlemist ning programmi raames toetavate asjaomaste meetmete levitamist, mis omakorda aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, ELi merenduspoliitika ja rahvusvahelisele ookeanide majandamisele.
b)  EMKFist toetatakse uute tehnoloogiate ja uuenduslike toodete, protsesside ja teenuste kasutusele võtmist, sealhulgas eriti nende kasutuselevõttu, mis tulenevad programmi mere- ja merenduspoliitika valdkondadest; samuti edendatakse EMKFi kaudu kohapeal andmete kogumist ja töötlemist ning programmi raames toetavate asjaomaste meetmete levitamist, mis omakorda aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, ELi merenduspoliitika ja rahvusvahelisele ookeanide majandamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 3 – alapunkt a
(a)  ERFist ja programmist kombineeritud rahastamise korda kasutatakse tegevuste toetamiseks, millega tagatakse ühendus aruka spetsialiseerumise strateegia ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitegevuse tipptaseme vahel, sealhulgas piirkonnaülesed/riikidevahelised ühisprogrammid ja üleeuroopalised teadustaristud, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;
a)  ERFist ja programmist „Euroopa horisont“ kombineeritud rahastamise korda kasutatakse tegevuste toetamiseks, millega tagatakse ühendus piirkondlike rakenduskavade, aruka spetsialiseerumise strateegia ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitegevuse tipptaseme vahel, sealhulgas piirkonnaülesed/riikidevahelised ühisprogrammid ja üleeuroopalised teadustaristud, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 3 – alapunkt a a (uus)
aa)  ERFi vahendeid võib vabatahtlikkuse alusel üle kanda programmi tegevuste, eelkõige kvaliteedimärgise toetamiseks;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 3 – alapunkt b a (uus)
ba)  tugevdatakse olemasolevaid piirkondlikke ökosüsteeme, platvormi võrgustikke ja piirkondlikke strateegiaid;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 4 – alapunkt b
(b)  ESF+ täiendava rahastamise korda kasutatakse, et toetada inimkapitali arengut teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas edendavat tegevust, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;
b)  ESF+ täiendava rahastamise korda kasutatakse vabatahtlikult, et toetada programmi tegevust, millega edendatakse inimkapitali arengut teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 6 – alapunkt b
(b)  programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;
b)  programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, kvanttehnoloogia, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 6 – alapunkt c
(c)  DEPis keskendutakse suuremahulisele digisuutlikkuse ja -taristu rajamisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgtasemel digioskuste valdkonnas, et saavutada ELi raamistikus olemasolevate eriti oluliste või uudsete digilahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ja levitamine kogu Euroopas avaliku huvi valdkondades (nagu tervise-, avaliku halduse, õigus- ja haridusvaldkond) või turutõrgete lahendamise valdkonnas (nagu ettevõtete digiteerimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad); DEPi rakendatakse peamiselt koos liikmesriikidega koordineeritud ja strateegiliste investeeringute kaudu, eriti ühiste riigihangete kaudu, et jagada digisuutlikkust kogu Euroopas ning kogu ELi hõlmavate meetmete abil, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu arendamise osana;
c)  DEPis keskendutakse suuremahulisele digisuutlikkuse ja -taristu rajamisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, kvanttehnoloogia ja kõrgtasemel digioskuste valdkonnas, et saavutada ELi raamistikus olemasolevate eriti oluliste või uudsete digilahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ja levitamine kogu Euroopas avaliku huvi valdkondades (nagu tervise-, avaliku halduse, õigus- ja haridusvaldkond) või turutõrgete lahendamise valdkonnas (nagu ettevõtete digiteerimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad); DEPi rakendatakse peamiselt koos liikmesriikidega koordineeritud ja strateegiliste investeeringute kaudu, eriti ühiste riigihangete kaudu, et jagada digisuutlikkust kogu Euroopas ning kogu ELi hõlmavate meetmete abil, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu arendamise osana;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 6 – alapunkt f
(f)  programmi oskuste ja pädevuste õppekavade välja töötamise algatusi, sealhulgas neid, mis toimivad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ühistegevuskeskustes (KIC-Digital), täiendatakse programmiga digitaalne Euroopa toetatava suutlikkuse suurendamisega kõrgtasemel digioskuste valdkonnas;
f)  programmi oskuste ja pädevuste õppekavade välja töötamise algatusi, sealhulgas neid, mis toimivad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade ühistegevuskeskustes, täiendatakse programmiga digitaalne Euroopa toetatava suutlikkuse suurendamisega kõrgtasemel digioskuste valdkonnas;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 7 – alapunkt a
(a)  ühtse turu programmiga lahendatakse turutõrked, mis mõjutavad kõiki VKEsid, ning edendatakse ettevõtlust ja ettevõtete loomist ning kasvu. ühtse turu programmi ja tulevase Euroopa Innovatsiooninõukogu uuenduslikele ettevõtetele suunatud ja ka VKEde tugiteenuste valdkonna meetmed täiendavad üksteist täielikult, eriti kui turg ei paku toimivat rahastust;
a)  ühtse turu programmiga lahendatakse turutõrked, mis mõjutavad kõiki VKEsid, ning edendatakse ettevõtlust ja ettevõtete loomist ning kasvu. Ühtse turu programmi ja nii EIT kui ka tulevase Euroopa Innovatsiooninõukogu uuenduslikele ettevõtetele suunatud ja ka VKEde tugiteenuste valdkonna meetmed täiendavad üksteist täielikult, eriti kui turg ei paku toimivat rahastust;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 7 – alapunkt b
(b)  Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib toimida nagu muud VKEde tugistruktuurid (näiteks riiklikud kontaktpunktid, innovatsiooniasutused), et pakkuda tugiteenuseid Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu.
b)  Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib toimida nagu muud VKEde tugistruktuurid (näiteks riiklikud kontaktpunktid, innovatsiooniasutused, digitaalse innovatsiooni keskused, pädevuskeskused, sertifitseeritud inkubaatorid), et pakkuda tugiteenuseid programmi „Horisont“, sealhulgas ka Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 8 – lõik 1
teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid lahendamiseks ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis. LIFE toimib jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja asjaomast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada riiklikus ja piirkondade(vahelises) mastaabis, kui see võib aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Eelkõige jätkatakse LIFEga stiimulite pakkumist, mis soodustavad sünergiat programmiga, hindamise käigus preemia määramise kaudu projektidele, milles käsitletakse programmi tulemuste kasutuselevõttu. LIFE meetme standardsete projektidega toetatakse ELi keskkonna- või kliimapoliitika rakendamiseks selliste sobivate tehnoloogiate või metoodikate välja töötamist, testimist või tõendamist, mida võib pärast suures mahus levitada, sealhulgas programmi kaudu. Programmi Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.
teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid lahendamiseks ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis. LIFE toimib jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja asjaomast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada riiklikus ja piirkondade(vahelises) mastaabis, kui see võib aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Eelkõige jätkatakse LIFEga stiimulite pakkumist, mis soodustavad sünergiat programmiga, hindamise käigus preemia määramise kaudu projektidele, milles käsitletakse programmi tulemuste kasutuselevõttu. LIFE meetme standardsete projektidega toetatakse ELi keskkonna- või kliimapoliitika rakendamiseks selliste sobivate tehnoloogiate või metoodikate välja töötamist, testimist või tõendamist, mida võib pärast suures mahus levitada, sealhulgas programmi kaudu. Programmi EIT ja tulevane Euroopa Innovatsiooninõukogu võivad pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 9 – alapunkt a
(a)  programmi ja Erasmuse programmi vahendeid kasutatakse koos, et toetada tegevusi, millega tugevdatakse ja ajakohastatakse Euroopa kõrgharidusasutusi. Programmiga täiendatakse Erasmuse programmi toetust Euroopa ülikoolide algatusele, eriti selle teadustegevusele kui uue areneva ühise ja integreeritud pikaajalise ning kestliku haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse osale, mis põhineb valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil, et muuta see „teadmiste kolmnurk“ tegelikkuseks, hoogustades majanduskasvu;
a)  programmi ja Erasmuse programmi vahendeid kasutatakse koos, et toetada tegevusi, millega tugevdatakse ja ajakohastatakse Euroopa kõrgharidusasutusi. Programmiga täiendatakse Erasmuse programmi toetust Euroopa ülikoolide algatusele, eriti selle teadustegevusele kui uue areneva ühise ja integreeritud pikaajalise ning kestliku haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse osale, mis põhineb valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil, et muuta see „teadmiste kolmnurk“ tegelikkuseks, hoogustades majanduskasvu; EIT koolitustegevus võib olla Euroopa ülikoolide algatuse jaoks nii inspireeriv kui ka olla sellega vastastikku seotud.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 13 – alapunkt b
(b)  teadus- ja innovatsioonitegevuse ning VKEde rahastamisvahendid koondatakse kokku InvestEU Fondi, eriti sihtotstarbelise teadus- ja innovatsioonitegevuse teemarubriigi kaudu ning toodete kaudu, mis võetakse kasutusele innovaatilistele ettevõtetele suunatud VKEde rubriigi alusel, millega aidatakse ka täita programmi eesmärke.
b)  teadus- ja innovatsioonitegevuse ning VKEde rahastamisvahendid koondatakse kokku InvestEU Fondi, eriti sihtotstarbelise teadus- ja innovatsioonitegevuse teemarubriigi kaudu ning toodete kaudu, mis võetakse kasutusele innovaatilistele ettevõtetele suunatud VKEde rubriigi alusel, millega aidatakse ka täita programmi eesmärke. InvestEU ja programmi „Euroopa horisont“ vahel luuakse tugevad vastastikku täiendavad seosed.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 14 – alapunkt a
(a)  innovatsioonifond nähakse spetsiifiliselt ette innovatsioonitegevuseks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumiseks ja kasutamiseks, mis aitaks oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti süsinikdioksiidi mahukate toodete asendamiseks ning selleks, et aidata hoogustada selliste projektide ehitustegevust ja toimimist, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning ka uuenduslikud taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiad;
a)  innovatsioonifond nähakse spetsiifiliselt ette innovatsioonitegevuseks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumiseks ja kasutamiseks, mis aitaks oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti süsinikdioksiidi mahukate toodete asendamiseks ning selleks, et aidata hoogustada selliste projektide ehitustegevust ja toimimist, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning ka uuenduslikud taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiad; luuakse sobiv raamistik, et võimaldada ja stimuleerida keskkonnasäästlikumaid tooteid, millel on klientide ja lõpptarbijate jaoks kestlik lisaväärtus.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 14 – alapunkt b
(b)  programmist rahastatakse selliste tehnoloogiate välja töötamist ja tutvustamist, mille abil võib täita ELi süsinikdioksiidiheite vähendamise ning energeetika ja tööstuse ümberkujundamise eesmärke, eriti selle 2. sambas;
b)  programmist rahastatakse selliste tehnoloogiate, sealhulgas murranguliste lahenduste väljatöötamist, tutvustamist ja rakendamist, mille abil võib täita vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning liidu süsinikdioksiidiheite vähendamise, energeetika ja tööstuse ümberkujundamise eesmärke, eriti selle 2. sambas ja EIT kaudu;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 14 – alapunkt c
(c)  innovatsioonifondist võib, tingimusel et on täidetud selle valiku ja toetuse määramise kriteeriumid, toetada selliste toetuskõlblike projektide tutvustamise etappi, mis võivad olla toetust saanud teaduse- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest.
c)  innovatsioonifondist võib, tingimusel et on täidetud selle valiku ja toetuse määramise kriteeriumid, toetada toetuskõlblike projektide tutvustamise etappi. Innovatsioonifondist toetust saavad projektid võivad olla abikõlblikud toetuse saamiseks teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest ja vastupidi. Programmi „Euroopa horisont“ täiendamiseks võib innovatsioonifond pöörata rohkem tähelepanu turulähedastele uuendustele, mis aitava CO2-heidet oluliselt ja kiiresti vähendada. Innovatsioonifondi ja programmi „Euroopa horisont“ vahel luuakse tugevad vastastikku täiendavad seosed.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 16
16.  Sünergia Euroopa Kaitsefondiga on kasulik tsiviil- ja kaitseuuringute valdkonnas. Välistatakse tarbetu topelttöö.
16.  Võimalik sünergia Euroopa Kaitsefondiga aitab vältida topelttööd.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 16 a (uus)
16a.  Sünergia programmiga „Loov Euroopa“ toetab konkurentsivõimet ja innovatsiooni, aidates kaasa majanduskasvule ja sotsiaalarengule ning edendades avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 16 b (uus)
16b.  Võidakse ette näha sünergia üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 1
Mõjuahelad ja nendega seotud peamised mõjuahela indikaatorid struktureerivad raamprogrammi (FP) eesmärkide tulemuslikkuse seiret. Mõjuahelad on ajatundlikud: need eristavad lühiajalist, keskmise kestusega pikaajalist mõju. Mõjuahela indikaatorid toimivad vaheindikaatoritena, et igat tüüpi teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse mõju edenemisest saaks raamprogrammi tasandil aru anda. Programmi eri osad mõjutavad neid indikaatoreid eri määral ning erinevate mehhanismide kaudu. Programmi eri osade seireks võib kasutada lisaindikaatoreid, kui see on asjakohane.
Mõjuahelad ja nendega seotud peamised mõjuahela indikaatorid struktureerivad raamprogrammi (FP) eesmärkide tulemuslikkuse seiret, nagu on osutatud artiklis 3. Mõjuahelad on ajatundlikud ja kajastavad nelja täiendavat mõjukategooriat, mis kajastavad teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mittelineaarset laadi: teadus, ühiskond, majandus ja Euroopa teadusruum. Kõigi nende mõjukategooriate puhul kasutatakse lühikese, keskmise ja pikemaajalise edasiliikumise eristamise jälgimiseks kaudseid näitajaid koos asjakohase jaotusega, et teha vahet liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel. Programmi eri osad mõjutavad neid indikaatoreid eri määral ning erinevate mehhanismide kaudu. Programmi eri osade seireks võib kasutada lisaindikaatoreid, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 2
Programmi kõigi osade ja rakendusmehhanismide puhul kogutakse mõjuahela aluseks olevaid üksikandmeid tsentraalselt hallataval ja ühtlustatud moel ning asjakohase detailsusega, nii et toetusesaajate aruandluskoormus oleks minimaalne.
Programmi kõigi osade ja rakendusmehhanismide puhul kogutakse mõjuahela aluseks olevaid üksikandmeid tsentraalselt hallataval ja ühtlustatud moel ning asjakohase detailsusega, nii et toetusesaajate aruandluskoormus oleks minimaalne. Kvalitatiivse analüüsiga peab kaasnema võimalikult palju empiirilisi tõendeid ja näitajaid.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 4
Eeldatakse, et programmil on sotsiaalmõju, sest sellega lahendatakse ELi poliitikaprioriteete teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu, pakkudes toetusi ja saavutades mõju teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ning tugevdades innovatsiooni kasutuselevõttu ühiskonnas. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist nelja peamist mõjuahelat.
Eeldatakse, et programmil on sotsiaalmõju, sest sellega lahendatakse globaalseid probleeme, mis on kindlaks määratud II sambas, sh ÜRO kestliku arengu eesmärgid, ning ELi poliitikaprioriteete ja kohustusi teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu, pakkudes toetusi ja saavutades mõju teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ning tugevdades innovatsiooni kasutuselevõttu ühiskonnas, edendades lõppkokkuvõttes inimeste heaolu. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist nelja peamist mõjuahelat.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – tabel 2

Komisjoni ettepanek

 

 

Sotsiaalmõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

 

Teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu ELi poliitika prioriteetide lahendamine

Väljundid –

konkreetsete ELi poliitikaprioriteetide lahendamisele suunatud väljundite arv ja osakaal

Lahendused –

konkreetsete ELi poliitikaprioriteetide lahendamisele suunatud innovatsioonide ja teadustulemuste arv ja osakaal

Toetused –

raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju konkreetsete ELi poliitikaprioriteetide lahendamisele, sealhulgas panus poliitikasse ja õigusloome tsüklisse

 

Teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu toetuste pakkumine ja mõju saavutamine

Teadus- ja innovatsioonimissioonide väljundid –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide väljundid

Teadus- ja innovatsioonimissioonide tulemused –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide tulemused

Teadus- ja innovatsioonimissioonidega saavutatud eesmärgid –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonidega saavutatud eesmärgid

 

Ühiskonnas innovatsiooni kasutuselevõtu tugevdamine

Ühisloome –

selliste raamprogrammi projektide arv ja osakaal, milles ELi kodanikud ja lõpptarbijad on osalenud teadus- ja innovatsioonitegevuse sisu ühisloomes

Kaasamine –

selliste raamprogrammist toetust saanud üksuste arv ja osakaal, kus on pärast raamprogrammi projekti olemas kodanike ja lõpptarbijate kaasamise mehhanism

Teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtt ühiskonnas

raamprogrammis ühiselt loodud teadustulemuste ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja sihtrühmadeni jõudmine

Muudatusettepanek

 

 

Sotsiaalmõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

 

Teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu programmi „Euroopa horisont” eesmärkide ja ELi poliitika prioriteetide saavutamine

Väljundid –

konkreetsete programmi „Euroopa horisont” eesmärkide ja ELi poliitikaprioriteetide saavutamisele suunatud väljundite arv ja osakaal

Lahendused –

konkreetsete programmi „Euroopa horisont” eesmärkide ja ELi poliitikaprioriteetide saavutamisele suunatud innovatsioonide ja teadustulemuste arv ja osakaal

Toetused –

raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju konkreetsete programmi „Euroopa horisont” eesmärkide ja ELi poliitikaprioriteetide saavutamisele, panus poliitikasse ja õigusloome tsüklisse

 

Teadus- ja innovatsioonimissioonide ning partnerluste kaudu toetuste pakkumine ja mõju saavutamine

Teadus- ja innovatsioonimissioonide väljundid –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide ning partnerluste väljundid

Teadus- ja innovatsioonimissioonide tulemused –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide ning partnerluste tulemused

Teadus- ja innovatsioonimissioonidega saavutatud eesmärgid –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide ning partnerlustega saavutatud eesmärgid;

 

Liidu kliimakohustuse täitmine

Projektid ja väljundid –

kliima seisukohast oluliste projektide ja väljundite arv ja osakaal (missioonide, partnerluste ja programmi eelarveridade kaupa)

Raamprogrammiga saavutatud uuendused –

raamprogrammi projektidega saavutatud uuenduste arv, mis on kliima seisukohast olulised, sealhulgas need, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigusega

Kliima seisukohast oluliste projektide ühiskondlik ja majanduslik mõju –

raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju, et täita Pariisi kliimakokkuleppest tulenevaid ELi pikaajalisi kliimakohustusi

Kliima seisukohast oluliste projektide majanduslikud, ühiskondlikud ja keskkonnaalased kulud ja kasu –

raamprogrammi projektidest tulenevate uuenduslike kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise alaste lahenduste kasutuselevõtmine –

nende lahenduste kasutusest tulenev hinnanguline koondmõju töökohtadele ja ettevõtete loomisele, majanduskasvule, puhtale energiale, tervisele ja heaolule (sealhulgas õhu, pinnase ja vee kvaliteet)

 

Ühiskonnas teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtu tugevdamine

Ühisloome –

selliste raamprogrammi projektide arv ja osakaal, milles ELi kodanikud ja lõpptarbijad on osalenud teadus- ja innovatsioonitegevuse sisu ühisloomes

Kaasamine –

selliste raamprogrammist toetust saanud üksuste arv ja osakaal, kus on pärast raamprogrammi projekti olemas kodanike ja lõpptarbijate kaasamise mehhanism

Teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtt ühiskonnas

raamprogrammi teadustulemustele ja uuenduslikele lahendustele juurdepääs, nende kasutuselevõtt ja sihtrühmadeni jõudmine

Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 5
Eeldatakse, et programmil on majandus-/innovatsioonimõju, sest sellega mõjutatakse ettevõtete loomist ja kasvu, otseste ja kaudsete töökohtade loomist ja suurendatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.
Eeldatakse, et programmil on majandus-/innovatsioonimõju, eelkõige liidus, sest sellega mõjutatakse ettevõtete, eriti VKEde loomist ja kasvu, otseste ja kaudsete töökohtade loomist eelkõige liidus ja suurendatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – tabel 3

Komisjoni ettepanek

 

 

Majandus-/ innovatsioonimõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

 

Innovatsioonipõhise kasvu tekitamine

Innovatiivsed väljundid –

raamprogrammiga saavutatud uuenduslike toodete, protsesside või meetodite arv (innovatsiooni liigiti) ning intellektuaalomandiõiguse rakendused

Innovatsioonid –

raamprogrammiga saavutatud innovatsioonide arv (innovatsiooni liigiti), sealhulgas need, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigusega

Majanduskasv –

ettevõtete loomine, kasv ja turuosa pärast raamprogrammi innovatsioonide välja töötamist

 

Uute ja paremate töökohtade loomine

Toetatud tööhõive –

raamprogrammi projektiks toetuse saanud üksustes loodud ja säilitatud täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arv

Kestlik tööhõive –

täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arvu suurenemine raamprogrammi projekti täitvates toetuse saanud üksustes

Üldtööhõive

raamprogrammi tulemuste leviku tõttu loodud või säilitatud otseste või kaudsete töökohtade arv (töö liigi järgi)

 

Investeeringute suurendamine teadus- ja innovatsioonitegevusse

Kaasinvesteerimine –

raamprogrammi esialgse investeeringuga mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute summa

Kasvu tagamine –

raamprogrammi tulemuste kasutamiseks või kasvuks mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute summa

Panus 3 % eesmärgi saavutamisse –

raamprogrammist tulenev ELi lähenemine 3 % SKPst eesmärgile

Muudatusettepanek

 

 

Majandus-/ innovatsioonimõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

 

Innovatsioonipõhise kasvu tekitamine liidus

Innovatiivsed väljundid –

raamprogrammiga saavutatud uuenduslike toodete, protsesside või meetodite arv (innovatsiooni liigiti) ning intellektuaalomandiõiguse rakendused kõigis osalevates riikides

Innovatsioonid –

raamprogrammiga saavutatud innovatsioonide arv (innovatsiooni liigiti ja riikide kaupa), sealhulgas need, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigusega

VKEd

VKEd, kes rakendavad toote- või protsessiuuendusi tänu raamprogrammi rahastamisele raamprogrammist rahastatud VKEde protsendina

Normid ja standardid

ELis välja töötatud raamprogrammi projektidest tulenevate normide ja standardite arv

Majanduskasv –

ettevõtete loomine, kasv ja turuosa pärast raamprogrammi innovatsioonide välja töötamist liidus ja väljaspool seda

 

Teadus- ja arendustegevuse ning turu vahel liidus valitseva lõhe kaotamine

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamine

Ärieesmärgil kasutamiseni viivate raamprogrammi tulemuste osakaal liidus või väljaspool seda

Liidus ja väljaspool seda toimuva kasutamise analüüs

Põhjused, miks raamprogrammi (endised) osalejad kasutavad teadus- ja arendustegevust väljaspool liitu

 

Uute ja paremate töökohtade loomine

Toetatud tööhõive –

iga osaleva riigi puhul raamprogrammi projektiks toetuse saanud üksustes loodud ja säilitatud täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arv (töö liigi järgi)

Kestlik tööhõive –

iga osaleva riigi puhul täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arvu suurenemine raamprogrammi projekti täitvates toetuse saanud üksustes (töö liigi järgi)

Üldtööhõive

raamprogrammi tulemuste leviku tõttu loodud või säilitatud või liidus ülekantud otseste või kaudsete töökohtade arv (töö liigi järgi)

– teadmismahukates sektorites loodud otseste ja kaudsete töökohtade arv iga osaleva riigi puhul

 

Investeeringute suurendamine teadus- ja innovatsioonitegevusse

Kaasinvesteerimine –

raamprogrammi esialgse investeeringuga mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute summa

Kasvu tagamine –

raamprogrammi tulemuste kasutamiseks või kasvuks mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute summa

Panus 3 % eesmärgi saavutamisse –

raamprogrammist tulenev ELi lähenemine 3 % SKPst eesmärgile

Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – alapealkiri 4 a (uus)
Euroopa teadusruumi mõjuahela indikaatorid
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – tabel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

 

Muudatusettepanek

 

 

Euroopa teadusruumi mõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

 

Talentide ligitõmbamine ja hoidmine liidus

Raamprogrammist rahastatud liikuvus

sissepoole ja väljapoole suunduv liikuvus või teadlased ja novaatorid liidus ja väljaspool seda riikide kaupa

Raamprogrammist rahastatud rahvusvahelistumine

– kõigis Euroopa teadusruumi riikides asuvate välismaiste teadlaste ja novaatorite areng ja osakaal

– teadusasutuste ühenduvus- ja võrgustikutegevuse areng, sh avaliku ja erasektori ühendused

Atraktiivsed teadus- ja innovatsioonisüsteemid

–  välisinvesteeringud uuenduslikesse tegevustesse liidus

– patentide arv osalevates riikides

–  välismaal litsentside eest saadud tulu

 

Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine

Raamprogrammis osalemine

Suurenevast hulgast riikidest pärit koordinaatorite ja osalejate osakaal programmi osade ja rahastamisvahendite kaupa

– hindajate ja juhtimisnõukogu liikmete osakaal, sealhulgas suureneva hulga riikide ja väiksema tulemuslikkusega teadus- ja innovatsiooni piirkondade puhul

Tippkeskuste loomine ja ajakohastamine

Tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemid, sealhulgas väiksema tulemuslikkusega teadusuuringute ja innovatsiooni piirkonnad, kellest saavad oma riigis keskused ja muutuste käivitajad

 

Teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe

Geograafiline koondumine

– edukuse määr

– liidu rahastatud teadustaristute kasutamine kõigis Euroopa teadusruumi riikides

ELi rahastamisprogrammide strateegiline kavandamine

Raamprogrammi ja aruka spetsialiseerumise strateegiate vaheline sünergia ja koostöö

Riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide edendamine

– kvaliteetsete ja sõltumatute konkurentsivõimeliste teadusuuringute rahastamise suurendamine ja karjääri hindamise süsteemide parandamine

– erasektori ja avaliku sektori kulutuste suurendamine teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0401/2018).

Viimane päevakajastamine: 13. detsember 2018Õigusalane teave