Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0254(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0412/2018

Esitatud tekstid :

A8-0412/2018

Arutelud :

PV 11/12/2018 - 22
CRE 11/12/2018 - 22
PV 17/04/2019 - 23
CRE 17/04/2019 - 23

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 19.1
CRE 12/12/2018 - 19.1
PV 18/04/2019 - 10.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0516
P8_TA(2019)0430

Vastuvõetud tekstid
PDF 254kWORD 93k
Kolmapäev, 12. detsember 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Kaitsefondi loomine ***I
P8_TA(2018)0516A8-0412/2018
Tekst
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (COM(2018)0476 – C8‑0268/2018 – 2018/0254(COD))(1)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

[Muudatusettepanek 1, kui ei ole märgitud teisiti]

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0412/2018).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.


Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(-1a)   Kaitset peetakse selgeks näiteks sellest, kuidas oleks võimalik tõhusust suurendada, andes teatavad praegu liikmesriikide käes olevad pädevused ja tegevused ning nendele vastavad assigneeringud üle Euroopa tasandile, mis võiks tõestada Euroopa lisaväärtust ja võimaldaks piirata avaliku sektori kulutuste üldist koormust liidus.

(-1b)  Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümnendi jooksul drastiliselt muutunud. Olukord Euroopa naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne ning liit seisab silmitsi keeruka ja problemaatilise keskkonnaga, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine ühtib tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on nii Euroopa kodanikud kui ka nende poliitilised juhid seisukohal, et kaitse valdkonnas on vaja rohkem ühiseid tegusid. Ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat toetab 75 % eurooplastest. 25. märtsil 2017 Roomas vastu võetud ühisdeklaratsioonis teatasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja komisjon, et liit tugevdab oma ühist julgeolekut ja kaitset ning edendab konkurentsivõimelisemat ja paremini integreeritud kaitsetööstust.

(1)  Komisjon kohustus oma 30. novembri 2016. aasta teatises 30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealase tegevuskava kohta täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust ning looma kogu liidus paremini integreeritud kaitseturu. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust, ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja piiriülest koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate olelusea jooksul.

(1a)   Komisjon võttis 7. juunil 2017 vastu teatise Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta. Selles esitati kaheastmeline lähenemisviis: esiteks tehti lähenemisviisi testimiseks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames kättesaadavaks nii teadus- kui ka arendustegevuseks ette nähtud esmane rahastus, mis kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/10922 vastuvõtmisega; teiseks luuakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames sihtotstarbeline fond, millega suurendatakse rahastust, mis on ette nähtud ühistele kaitseuuringutele uuenduslike kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate valdkonnas ning arendustsükli hilisematele etappidele, sealhulgas prototüüpide väljatöötamisele. Need kaks etappi peaksid olema järjepidevad ja sidusad.

(1b)   Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning kõrged teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide käivitamist ning mõjutavad otseselt liidu tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Võttes arvesse kulude eskaleerumist, ühekordsete teadus- ja arendustegevuse kulude ja riiklikult hangitavate väikeseeriate kulude suurust, jääb oluliste kaitsesüsteemide uue põlvkonna ja uute kaitseotstarbeliste tehnoloogiate arendamine üha enam üheainsa liikmesriigi võimete piiridest välja.

(1c)   Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta kinnitas Euroopa Parlament uuesti oma toetust Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisele, mis hõlmab eraldi liidu kaitseuuringute programmi ja tööstusliku arendamise programmi, millesse liikmesriigid investeeriksid, et lõpetada topelttöö ning suurendada Euroopa kaitsetööstuse strateegilist autonoomsust ja tõhusust. Samuti kordas ta, et liit võib saada tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid, ning kutsus seetõttu üles toetama jätkuvalt praegusi poliitikasuundi, mille kohaselt liidu juhtprogrammide vahendeid suurendatakse, ning lisama uute vastutusalade tekkides ka rahalisi vahendeid.

(1d)  Kaitsesektori olukorda on veelgi halvendanud kogu Euroopas viimase 10 aasta jooksul toimunud olulised kaitse-eelarve kärped, mis on mõjutanud eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning seadmete kulutusi. Aastatel 2006–2013 vähendati Euroopa Kaitseagentuuris osalevate liikmesriikide tegelike kaitsekulutuste taset 12 %. Kui arvestada, et kaitsealane teadus- ja arendustegevus on tuleviku tipptasemel kaitsetehnoloogia arendamise alus, on sellised suundumused eriti murettekitavad ja raskendavad oluliselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime säilitamist pikas perspektiivis.

(1e)   Olenemata sellest, et kulud kasvavad ja kulutused vähenevad, on kaitseplaneerimine ja kaitsekulutused seoses teadus- ja arendustegevuse ning varustuse hankimisega jäänud suures osas riigi tasandile ning liikmesriikide koostöö kaitseotstarbelise varustuse investeeringute valdkonnas on väga piiratud. Pealegi rakendatakse vaid üksikuid programme, mis on ühtlasi seotud ka liidu kaitsevõime prioriteetidega – 2015. aastal hangiti Euroopa ühishangete kaudu vaid 16 % varustusest, mida on kaugelt vähem kui kokku lepitud ühine sihttase (35 %).

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga(1), millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris. Seetõttu on väga tähtis, et peamised regulatiivsed eeltingimused oleksid täidetud, pidades eriti silmas nimetatud direktiivide täielikku rakendamist. Fondist peaks saama püsikindla Euroopa kaitsetööstuspoliitika nurgakivi.

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ning tööstuslikku ja tehnoloogilist sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kogu liidus kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikemate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust. Avatud siseturu edendamiseks peaks fond hõlbustama piiriülese koostöö suurendamist õigussubjektide vahel, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust.

(3a)   Euroopa julgeolek sõltub tihedatest ja tugevatest suhetest strateegiliste partneritega kogu maailmas ning programm peaks suurendama Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tugevdades veelgi partnerlusi teadus- ja arendustegevuse kaudu, edendades seeläbi Euroopa strateegilist suutlikkust ja võimekust.

(4)  Uurimisetapp on ülioluline, sest see mõjutab Euroopa kaitsetööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitse lõpptarbijate sõltumatust. Kaitsevõime arendamisega seotud uurimisetapp võib endas kätkeda märkimisväärseid riske, eriti tehnoloogiate vähese arengu ja murrangulisuse tõttu. Teadusuuringute ja tehnoloogiaetapile järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja mõjuvad negatiivselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele. Fond peaks tugevdama kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappide vahelist sidet, et ületada nendevahelist surmaoruks nimetatavat madalseisu.

(5)  Fondist ei peaks toetatama puhtalt alusuuringuid, mida tuleks toetada muude kavade kaudu; siiski võidakse toetada kaitsele suunatud alusuuringuid, mis võivad saada aluseks välja selgitatud või oodatavate probleemide või võimalustega tegelemiseks.

(6)  Fondist võiks pakkuda toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei piira täiustamiseks vajalikku olemasolevat teavet. Liidu rahastamise taotlemisel tuleks õigussubjektidelt nõuda asjakohase teabe esitamist piirangute puudumise kohta. Sellise teabe puudumisel ei peaks liidu rahastamist andma.

(6a)   Fond peaks piisavalt toetama teadus- ja arendustegevust murranguliste kaitsetehnoloogiate valdkonnas. Kuna murrangulised tehnoloogiad võivad põhineda kontseptsioonidel või ideedel, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsealases teadus- ja arendustegevuses osalejatelt, peaks fond olema sidusrühmadega konsulteerimisel, rahastamisel ja tegevuste juhtimisel piisavalt paindlik.

(7)  Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei peaks fondi raames olema rahastamiskõlblikud tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille kasutamine, arendamine või tootmine on keelatud rahvusvahelise õigusega. Seoses sellega peaks selliste uute kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega seotud tegevuste rahastamiskõlblikkus, mis on mõeldud spetsiaalselt inimkontrollita löökidega surmavate rünnakute elluviimiseks, sõltuma ka muutustest rahvusvahelises õiguses.

(7a)   Programmi teadus- ja arendustegevusest saadavate toodete ekspordi puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ÜRO 2013. aasta relvakaubanduslepingu artikli 7 lõikele 1, milles on sätestatud, et isegi kui eksport ei ole keelatud, peavad eksportivad osalisriigid objektiivselt ja mittediskrimineerival viisil ning asjakohaseid tegureid arvestades hindama, kas tavarelvad või kaubad: a) soodustaksid või õõnestaksid rahu ja julgeolekut; b) võidakse võtta kasutusse i) rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks, ii) rahvusvaheliste inimõigusnormide tõsiste rikkumiste toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks, iii) terrorismi puudutavates rahvusvahelistes konventsioonides või protokollides, mille osaline eksportiv riik on, süüteoks loetava teo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks või iv) rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust puudutavates konventsioonides või protokollides, mille osaline eksportiv riik on, süüteoks loetava teo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks.

(8)  Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad piiriülest koostööd liikmesriikide vahel ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni, suurenenud kulutusteni ja võimekuse tarbetu dubleerimiseni. Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. Liikmesriikide tegevus koostegutsemisvõime soodustamiseks, ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks, uuringute toetamiseks ning tegevused tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks, et vältida olukorda, kus konkureerivad kirjeldused ja standardid kahjustaksid koostegutsemisvõimet.

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust, tööstuslikku sõltumatust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis asuvast vähemalt kolmest õigussubjektist moodustatud konsortsiumi raames tehtava koostöö vormis. Konsortsiumis lisaks osaleda võivate õigussubjektide kohta tuleks ette näha, et need võivad olla asutatud assotsieerunud riigis. Igat liiki koostöö puhul peaksid liikmesriikides asutatud õigussubjektid olema konsortsiumis ülekaalus. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse ▌kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(11)  Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL(2) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui fondi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja sõltumatust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks peaksid fondist rahastatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ning nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuma liidu või assotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.

(13)  Mõnel juhul peaks tegevuse eesmärkide saavutamiseks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi vahendite saajad ega nende alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast võivad need liidus asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid saada rahastamist, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud asjakohased ja ranged tingimused. Selliste üksuste osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Igal juhul ei tohiks erandit teha taotlejatele, kes on sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi või sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid.

(14)  Juhul kui fondi raames rahastamiskõlblikuks loetud tegevuse elluviimises soovib osaleda konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks, kes on peamine kontaktisik.

(15)  Kui fondist rahastatavat arendustegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajale konsulteerima projektijuhiga, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. ▌Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(16)  Tõendamaks rahastatavate tegevuste majanduslikku elujõulisust, peavad vahendite saajad tõendama, et tegevuse need kulud, mida ei kaeta liidu vahenditest, kaetakse muudest vahenditest.

(17)  Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjoni loodud finantsraamistik peaks pakkuma mitmesuguseid vahendeid, millele liikmesriigid saavad toetuda koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektide käivitamist, aidata vältida topelttööd ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas Euroopa Kaitsefondist rahastatavate projektide puhul.

(18)  Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmeriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate soetamist, sealhulgas eksporti, toimib kaitsesektor ainulaadsel viisil ega järgi traditsioonilisematel turgudel valitsevaid tavapäraseid reegleid ja ärimudeleid. Seepärast ei saa kaitsetööstuses võtta ette iserahastatavaid kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse projekte ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud katavad tavaliselt liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Selleks et saavutada fondi eesmärgid, eriti eri liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest pärit äriühingute vahelise koostöö stimuleerimine, ning võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks prototüüpide arendamise etapile eelnevate tegevuste puhul katta rahastamiskõlblikud kulud ▌täies ulatuses.

(19)  Prototüüpide arendamise etapp on kriitiline etapp, mille käigus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid tavaliselt teevad otsuse koondinvesteerimise kohta ning käivitavad tulevaste kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiate soetamise protsessi. Sellepärast lepivad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid just selles etapis kokku vajalikes lubadustes, sealhulgas kulude jagamine ja projekti omandiõigused. Lubaduste usaldusväärsuse tagamiseks ei tohiks liidu poolne fondi raames pakutav rahastamine üldjuhul ületada 20 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(20)  Prototüübi arendamisele järgnevates etappides tuleks ette näha kuni 80 % rahastamine. Sellised toote ja tehnoloogia viimistlemise eelsed tegevused võivad nõuda siiski märkimisväärseid kulusid.

(21)  Kaitsesektori sidusrühmad peavad katma erilised kaudsed kulud, näiteks julgeolekukulud. Lisaks ei saa sidusrühmad erinevalt tsiviilsektorist saada tagasi teadus- ja arendustegevuse kulusid, kuna nad tegutsevad eriturul, kus puudub ostjapoolne nõudlus. Seepärast on põhjendatud 25 %-lise kindlasummalise määra lubamine koos võimalusega nõuda sisse kaudsed kulud, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendite saaja tavapärastele kuluarvestustavadele, eeldusel et tema riigi ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates riiklikes rahastamiskavades, mis komisjonile edastatakse. ▌

(21a)  Piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalusega projektid toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele. Selliste tegevuste jaoks tuleks seega ette näha kõrgem rahastamismäär, mida saavad kasutada kõik konsortsiumis osalevad üksused.

(22)  Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid juba lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades eelkõige keskset hankijat. Kuna liikmesriikide kaitseministeeriumid on ainsad kliendid ning kaitsetööstus on kaitseotstarbeliste toodete ainupakkuja, peaksid liikmesriikide kaitseministeeriumid hankemenetluse hõlbustamiseks osalema projektis alates tehnilisest kirjeldusest kuni projekti lõpuleviimiseni.

(22a)  Et reageerida naabruses suurenenud ebastabiilsusele ja konfliktide arvule ning uutele julgeoleku- ja geopoliitilistele ohtudele, peavad liikmesriigid ja liit investeerimisotsuseid kooskõlastama ning seega on neil vaja ühiselt kindlaks määrata ohud, vajadused ja prioriteedid, sealhulgas prognoositava sõjalise võime vajadus, mille saab välja selgitada selliste menetluste kaudu nagu näiteks võimearendusplaan.

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidesse. Liidus on ühiste kaitseuuringute ja kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige üldise strateegilise teadusuuringute kava ja võimearendusplaani, sealhulgas võimearendusplaani strateegiliste kontekstipõhiste juhtumitega. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(24)  Rahastamiskõlblikud tegevused, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö kontekstis, peaksid tagama eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate tõhustatud koostöö ja seega aitama otseselt täita programmi eesmärke. Kui sellised projektid valituks osutuvad, tuleks neile ette näha kõrgem rahastamismäär.

(24a)  Fond peaks võtma arvesse sõjaväelise liikuvuse tegevuskava, mis on osa järgmisest Euroopa ühendamise rahastust, ning ka Euroopa rahutagamisrahastut, et toetada muu hulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone ja jõupingutusi, mille eesmärk on võidelda hübriidohtudega ning mis koos võimearendusplaani, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ning alalise struktureeritud koostööga aitavad koordineerida võimekuse planeerimist, arendustegevust, hankeid ja operatsioone.

(25)  Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd, tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus ja koostoime ning tagada, et programm „Euroopa horisont“ jääb eranditult tsiviilvaldkonna teadusuuringute programmiks.

(26)  Küberjulgeolek ja -kaitse on üha olulisemad probleemid ning komisjon ja kõrge esindaja tunnistasid vajadust luua koostoime fondi raames ellu viidavate küberkaitse tegevuste ja küberjulgeoleku valdkonnas tehtavate liidu algatuste vahel, millest anti näiteks teada küberturvalisust käsitlevas ühisteatises. Eelkõige peaks kavandatav Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskus püüdma luua koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel. See võiks aktiivselt toetada liikmesriike ja muid asjaomaseid osalejaid, pakkudes nõustamist, jagades oskusteavet ning hõlbustades koostööd seoses konkreetsete projektide ja algatustega ning samuti liikmesriikide taotluste alusel, tegutsedes Euroopa Kaitsefondi projektijuhina.

(27)  Tuleks tagada ühtne lähenemisviis, ühendades omavahel komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EL, Euratom) 2018/... (finantsmäärus) artikli [58 lõike 2 punkti b] tähenduses käivitatud kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr … loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmed, et ühtlustada osalemistingimused, luua järjekindlamad vahendid, suurendada innovatsiooni, koostöö ja majanduslikku mõju, vältides samas tarbetut topelttööd ja killustumist. Sellise integreeritud lähenemisviisiga peaks fond aitama kaasa kaitseuuringute tulemuste paremale kasutusele võtmisele, täites teadusuuringute ja arendustegevuse vahelise lünga kaitsesektori eripära arvestades ja edendades kõiki innovatsioonivorme, ning kuna tsiviilvaldkonnas võib asjaomastel juhtudel oodata positiivset ülekanduvat mõju, ka murrangulist innovatsiooni, kus tuleks aktsepteerida võimalikku läbikukkumist.

(28)  Käesoleva fondi poliitilisi eesmärke tuleks samuti rahastada InvestEU poliitikavaldkonna rahastamisvahendi(te) [...] kaudu ja eelarvetagatise alusel.

(29)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja tegevustega ei tohiks teha topelttööd ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Tegevustel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(30)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada tegevuste erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125 (lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(31)  Komisjon peaks kehtestama kooskõlas fondi eesmärkidega aastase või mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammides tuleks arvesse võtta Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist, katseprojektist ning kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavast meetmest saadud esialgseid kogemusi.

(32)  Et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ning väljavalitud arendustegevuse rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Arendustegevuse puhul tuleks eriti võtta arvesse kaitsesektori eripära, eelkõige liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide vastutust seoses planeerimis- ja soetamisprotsessiga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011](3).

(33)  Avatud siseturu toetamiseks tuleks kutsuda VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena või alltöövõtjatena üles piiriüleselt osalema. Tööprogrammis tuleks tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalemist.

(34)  Fondi edukuse tagamiseks kaitsetööstusele avalduva mõju kaudu peaks komisjon püüdma pidada dialoogi Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kaitsetööstusega.

(35)  Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Kaitsefondile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis vastavalt [uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4). Komisjon peaks tagama, et haldusmenetlused hoitakse nii lihtsad kui võimalik ning et need toovad kaasa võimalikult vähe täiendavaid kulusid.

(36)  Kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse fondi suhtes finantsmäärust. Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(37)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on eelkõige kindlaks määratud eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(38)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(5), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(6), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(7) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(8) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(9). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(39)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid oma vastavaid volitusi täielikult kasutada.

(40)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt neli aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Nimetatud aruannetes tuleks analüüsida ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates, ning need peaksid ühtlasi sisaldama teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, individuaalsete projektidega seotud riikide arvu ja võimaluse korral ka loodud intellektuaalomandiõiguste jaotuse kohta. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(42)  Kuna fondist toetatakse ainult kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappe, ei peaks liidul olema fondist rahastatud tegevuste abil saadud toodete ja tehnoloogiate omandiõigusi ega intellektuaalomandiõigusi, välja arvatud siis, kui liidu abi antakse hanke teel. Siiski peaks huvitatud liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel olema teadusuuringutega seotud tegevuste puhul võimalus kasutada rahastatud tegevuste tulemusi ja osaleda ühisarenduse järeltegevustes ja seega tuleks sellest põhimõttest lubada erandeid.

(43)  Liidu rahalise toetusega peaks kaasnema kaitseotstarbeliste toodete vedu liidus käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ(10) täielik ja nõuetekohane rakendamine ning kõnealune toetus ei tohiks mõjutada toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti.

(43a)   Rahastamiskõlblikud ei tohiks olla üksused, kes on kohtu poolt mõistetud süüdi kuriteos, muu hulgas näiteks ametiisikule altkäemaksu andmises või ELi piiravate meetmete rikkumises. Komisjon võib otsustada, et selline üksus või üksus, kus süüdi on mõistetud kõrgema astme juhid, ei saa vähemalt 36 kuud pärast süüdimõistvat kohtuotsust rahastamist taotleda. Komisjon peab kõigi keelualuste ettevõtjate kohta avalikult juurdepääsetavat andmebaasi. Kui üksus on seoses kuriteoga usaldusväärse ja asjakohase uurimise all, peaks komisjonil olema õigus uurimise tulemused ära oodata, enne kui ta rahastamise andmise kohta otsuse teeb. [ME 4]

(43b)   Fond peaks toetama kaitsetööstuse parimaid tavasid äriühingu üldjuhtimise ja hanketavade valdkonnas. See peaks hõlmama võimalust teatada rikkumistest anonüümselt ja konfidentsiaalselt, kasutades selleks kolmandate isikute hallatavaid vihjeliine ja kehtestatud menetlusi kättemaksu ärahoidmiseks. Rahastamise andmise menetlus peaks neid äriühingu üldjuhtimise standardeid peegeldama, et tõsta Euroopa kaitsesektoris äriühingute aruandekohustust käsitlevate standardite taset. [ME 5]

(44)  Tundliku taustteabe kasutamine volitamata isikute poolt või nende isikute juurdepääs teadusprojektidega saavutatud tundlikele tulemustele võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või enama liikmesriigi huve. Seepärast peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemise suhtes kohaldatama kõiki asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirju, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444(11).

(45)  Käesoleva määruse täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil ▌olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte arendustegevusele rahastamise andmise, tööprogrammide vastuvõtmise ja mõjunäitajate kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Komisjon peaks fondi hallates järgima nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige salastatud ja tundliku teabe kaitset.

(46a)  Ettevõtjatele, kes pakuvad uusi kaitseotstarbelisi tooteid või uut kaitsetehnoloogiat või olemasolevatele toodetele ja tehnoloogiale uut kasutusotstarvet, kehtivad kohaldatavad õigusaktid. Kohaldatavate õigusaktide puudumisel peaksid nad kohustuma järgima üldtunnustatud eetilisi põhimõtteid, mis on seotud põhiõiguste ja inimeste heaolu, inimgenoomi kaitse, loomade kohtlemise, looduskeskkonna kaitse, kultuuripärandi kaitse ning maailma ühisvaradele, sh kosmosele ja küberruumile võrdse juurdepääsu tagamisega. Komisjon peaks tagama, et ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja tõsised eetilisi probleeme tekitavad tegevused ja esitada need eetilisuse hindamiseks. Eetiliselt vastuvõetamatutele tegevustele ei tohiks liidu rahastust eraldada.

(46b)  Nõukogu peaks püüdma teha enne [31. detsembrit 2020] otsuse relvastatud mehitamata õhusõidukite kasutamise kohta. Enne nimetatud otsuse jõustumist ei tohiks mehitamata õhusõidukite arendamiseks rahalisi vahendeid kättesaadavaks teha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“).

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2)  „kontroll“ – õigus otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu;

3)  „arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb peamiselt kaitsele suunatud arendusetapis tegevustest, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

4)  „murranguline kaitsetehnoloogia“ – tehnoloogia, mille rakendamine võib kaitsepoliitika kontseptsioone ja elluviimist oluliselt muuta;

5)  „juhtimisstruktuurid“ – asutus või asutused, mis on määratud vastavalt riigi õigusele ja millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks, ning mis teostavad järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

6)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud riigi õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt [finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c];

7)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, mis ei ole mikro-, väike ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituses 2003/361/EÜ(12) esitatud määratluses, ja millel on kuni 3000 töötajat, kusjuures töötajate arv arvutatakse vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6;

8)  „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

9)  „projektijuht“ – avaliku sektori hankija, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud kolmandas riigis ja mille on loonud liikmesriik või assotsieerunud riik või liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide rühm, et hallata alaliselt või ajutiselt hargmaist relvastusprojekti;

10)  „vahendite saaja“ – õigussubjekt, keda käesolevast fondist rahastatakse;

11)  „teadustegevus“ – tegevus, mis seisneb üksnes kaitserakendustele suunatud uurimistegevustes;

12)  „tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või teave olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused;

13)  „eriaruanne“ – teadustegevuse konkreetne väljund, milles võetakse kokku tegevuse tulemused, esitatakse ulatuslikku teavet peamiste põhimõtete, eesmärkide, tegelike tulemite, peamiste omaduste, läbitud katsete, võimalike eeliste, kaitsevaldkonnas võimaliku rakendamise ning teadustegevuse tulemuste oodatava kasutuse kohta;

14)  „süsteemi prototüüp“ – toote või tehnoloogia mudel, mille abil on võimalik demonstreerida toimimist tegevuskeskkonnas;

15)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

16)  „mitteassotsieerunud kolmas riik“ – kolmas riik, kes ei ole assotsieerunud riik artikli 5 tähenduses;

17)  „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – õigussubjekt, kes on asutatud mitteassotsieerunud kolmandas riigis või mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis;

17a)  „kvalifitseerimine“ – kogu protsess, mille käigus tõendatakse, et kavandatud kaitseotstarbeline toode, materiaalne või immateriaalne komponent või tehnoloogia vastab täpsustatud nõuetele. Selle protsessi raames esitatakse objektiivseid tõendeid, millega näidatakse, et kavandamisele kehtestatud nõuded on täidetud;

17b)  „konsortsium“ – õigussubjektide koostöörühmitus, mis on loodud käesoleva fondi kohase tegevuse elluviimiseks;

17c)  „sertifitseerimine“ – protsess, mille käigus riigi ametiasutus kinnitab, et kaitseotstarbeline toode, selle materiaalne või immateriaalne komponent või tehnoloogia vastab kohaldatavatele õigusnormidele;

17d)  „koordinaator“ – konsortsiumisse kuuluv õigussubjekt, kes on toetuslepingu küsimuses kõigi konsortsiumi liikmete poolt nimetatud peamiseks kontaktisikuks suhetes komisjoniga.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti tugevdades ja parandades nii kaitsevaldkonna tarne- kui ka väärtusahelate paindlikkust, laiendades piiriülest koostööd õigussubjektide vahel ja edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia olelusringi igas etapis ▌. Fond annab panuse liidu tegevusvabadusse ja strateegilisse sõltumatusse, eriti tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas.

2.  Fondi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)  toetada ülitõhusaid teadusalaseid koostööprojekte, mis võiksid Euroopa tulevase kaitsevõime tulemuslikkust märkimisväärselt parandada, suurendades võimalikult palju innovatsiooni ja luues uusi, sealhulgas murrangulisi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid.

b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia alaseid Euroopa arendusprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, eeskätt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimearendusplaani kontekstis, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades ▌topelttöö ohtu ja liigset sõltumist kolmandatest riikidest pärit impordist, et liikmesriigid hangiksid rohkem Euroopa varustust, ning seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia turu killustatust kogu liidus ning püüdes suurendada kaitsesüsteemide standardimist ja liikmesriikide kaitsevõime ▌ koostegutsemisvõimet.

Artikkel 4

Eelarve

1.  Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 11 453 260 000 eurot 2018. aasta hindades (13 000 000 000 eurot jooksevhindades).

2.  Lõikes 1 osutatud summa ▌jaotus on järgmine:

a)  3 612 182 000 eurot 2018. aasta hindades (4 100 000 000 eurot jooksevhindades) teadustegevuseks;

b)  7 841 078 000 eurot 2018. aasta hindades (8 900 000 000 eurot jooksevhindades) arendustegevuseks.

2a.  Ettenägematutele olukordadele või uutele arengusuundumustele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. See summa ei ületa 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketi väärtusest.

4.  Vähemalt 5 % ja kuni 10 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse murrangulise kaitsetehnoloogia toetamisele.

Artikkel 5

Assotsieerunud riigid

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele. Käesoleva artikli kohast rahalist osalust fondis käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6

Toetus murrangulisele kaitsetehnoloogiale

1.  Komisjon eraldab vahendeid avatud ja avalike konsultatsioonide kaudu, milles käsitletakse murrangulisi tehnoloogiaid, keskendudes eranditult kaitserakendustele tööprogrammides vastavalt artiklis 27 sätestatud menetlusele kindlaks määratud sekkumisvaldkondades.

2.  Komisjon otsib üksikjuhtumipõhiselt murrangulistele tehnoloogiatele kõige paremini sobivaid rahastamisvorme.

Artikkel 7

Eetika

1.  Fondi raames toimuv tegevus peab vastama

–  eetika põhimõtetele ja asjakohastele siseriiklikele, liidu ja rahvusvahelistele õigusaktidele, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, Euroopa inimõiguste konventsioonile ja selle protokollidele ning rahvusvahelisele humanitaarõigusele;

–  korruptsiooni- ja rahapesuvastastele eeskirjadele ja algatustele. [ME 6/rev ja ME 13]

2.  Komisjon kontrollib ettepanekuid süstemaatiliselt juba eelnevalt, et selgitada välja keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi tekitavad tegevused ja esitada need vajaduse korral eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon eri taustaga sõltumatute ekspertide abiga. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse ja annab sellest aru, täites artiklite 31 ja 32 kohast aruandlus- ja hindamiskohustust. Kõik eksperdid peavad olema liidu kodanikud ning esindama võimalikult paljusid erinevaid liikmesriike.

3.  Tegevuses osalevad üksused omandavad enne asjaomaste tegevuste algust kõik load ja muud kohustuslikud dokumendid asjakohastelt riiklikelt või kohalikelt eetikakomisjonidelt või muudelt asutustelt, nagu andmekaitseasutused. Neid dokumente arhiveeritakse ja need esitatakse komisjonile.

5.  Eetiliselt sobimatud tegevused lükatakse tagasi ▌.

II PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 8

ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Komisjon rakendab fondi eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

2.  Fondi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. ▌

Artikkel 9

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Tegevus, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka fondist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist/fondist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi/fondi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada tegevuse rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

III PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE TINGIMUSED, HINDAMISKRITEERIUMID JA RAHASTAMINE

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamise nõuetele vastavad taotlejad ja nende tegevusega seotud alltöövõtjad eeldusel, et nad on asutatud liidus või artikli 5 kohases assotsieerunud riigis, nende juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ja nad ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

2.  Erandina lõikest 1 võib rahastamise nõuetele vastavaks üksuseks olla selline liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud taotleja või tegevusega seotud alltöövõtja, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks, eeldusel et selline osalus ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve või artiklis 3 sätestatud eesmärke. Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, nõutakse projektikonkursis, et taotlejad võtavad endale kohustuse rakendada enne tegevuse algust asjakohaseid meetmeid, tagades et:

a)  taotleja üle ei teostata kontrolli viisil, mis piirab taotleja suutlikkust tegevust ellu viia ja saavutada tulemusi, seab piiranguid seoses tema tegevuse eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste, vara, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustab tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja tegevuse elluviimiseks;

b)  mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel takistatakse juurdepääs tegevusega seotud salastatud või mittesalastatud tundlikule teabele; tegevusega seotud töötajad või muud isikud on läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli;

c)  tegevuse käigus tekkiv intellektuaalomand ja tegevuse tulemused jäävad vahendite saajale ning ▌mitteassotsieerunud kolmandal riigil ega muul mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel ei ole õigust neid kontrollida ega piirata ning neid ei viida ilma selle liikmesriigi nõusolekuta, kus vahendite saaja on asutatud, ning kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega kolmandasse riiki ega anta neile kolmandast riigist või kolmanda riigi üksusest juurdepääsu, kuni tegevus kestab ja teataval ajavahemikul pärast selle lõpuleviimist, kusjuures see ajavahemik sätestatakse toetuslepingus.

Tegevusega seotud taotlejale või alltöövõtjale, kelle juhtimisstruktuur asub liidus või assotsieerunud riigis ja kes on sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, või sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ei tehta käesoleva lõike kohast erandit.

3.  Fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil ning nende suhtes ei kohaldata mingit kontrolli ega mingeid piiranguid mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse poolt. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende tegevusega seotud alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

4.  Kui liidus ei ole kohe kättesaadavaid konkurentsivõimelisi alternatiive, võivad vahendite saajad ja tegevusega seotud alltöövõtjad erandina lõikest 3 kasutada mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil asuvaid või seal hoitavaid varasid, taristut, rajatisi ja ressursse, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks, eeldusel et see ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve või artiklis 3 sätestatud eesmärke. Samadel tingimustel võivad vahendite saajad ja nende tegevusega seotud alltöövõtjad teha tegevuse elluviimisel koostööd mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjektidega. Sellise taristu, rajatiste, varade või ressursside kasutamise ja sellise koostööga seotud kulud ei ole fondi raames rahastamiskõlblikud. Igal juhul ei tehta sellist erandit juhul, kui need varad, taristu, rajatised ja ressursid asuvad või neid hoitakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid.

5.  Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, sätestatakse projektikonkursis või toetuslepingus kõik tingimused, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimused. Need tingimused käsitlevad eelkõige tegevuse tulemuste omandiõiguseid ning juurdepääsu salastatud või mittesalastatud tundlikule teabele või tarnekindluse tagatisi.

6.  Taotlejad esitavad kogu teabe, mida on vaja lõigetes 1–4 osutatud rahaliste vahendite saamise kriteeriumidele ja tingimustele vastavusele hindamiseks.

7.  Taotlusi, mille puhul on vajalik lõikes 2 või lõikes 4 osutatud kontrollimine, võib esitada ainult taotleja asutamisjärgse liikmesriigi või assotsieerunud riigi nõusolekul.

8.  Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla nimetatud kriteeriumidele ja tingimustele vastavuse, teatab vahendite saaja sellest komisjonile, kes hindab, kas nimetatud kriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju (maksete peatamine, tühistamine) tegevuse rahastamisele.

9.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muud alltöövõtjat, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 alusel.

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud tegevused

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tegevused, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.  Fond pakub toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel puudub otsene või kaudne õigus piirata täiustamiseks vajalikku olemasolevat teavet.

3.  Rahastamiskõlblik tegevus peab olema seotud ühe või mitme järgnevalt loetletud elemendiga:

a)  tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada ▌teadmisi ja kaitseotstarbelisi tooteid või kaitsetehnoloogiat, sealhulgas murrangulist kaitsetehnoloogiat, mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas;

b)  tegevused, mille eesmärk on suurendada koostegevusvõimet ja vastupidavusvõimet, sealhulgas turvaline andmete loomine ja vahetamine, elutähtsa kaitsetehnoloogia täiustamine, varustuskindluse suurendamine või kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusa kasutamise võimaldamine;

c)  uuringud, sealhulgas teostatavusuuringud uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse ▌kohta ▌;

d)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kavandamine või kavandi aluseks oleva tehnilise kirjelduse koostamine, mis võib hõlmata osalisi katsetusi riski vähendamiseks tööstus- või esinduskeskkonnas;

e)  kaitseotstarbelise toote mudeli, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia väljatöötamine, mille abil on võimalik demonstreerida mudeli, komponendi või tehnoloogia toimimist tegevuskeskkonnas (süsteemi prototüüp);

f)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia katsetamine;

g)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kvalifitseerimine ▌;

h)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine ▌;

i)  tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust kogu olelusringi jooksul.

4.  ▌Tegevuse puhul peavad konsortsiumis koostööd tegema vähemalt kolm vähemalt kolmes eri liikmesriigis ▌asutatud õigussubjekti. Konsortsiumis osalevad täiendavad õigussubjektid võivad olla asutatud artikli 5 kohases assotsieerunud riigis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus ▌olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

5.  Lõiget 4 ei kohaldata lõike 3 punktis c ▌ ning artiklis 6 osutatud tegevuste suhtes.

6.  Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud. Eelkõige ei rahastata programmist süüterelvi, sh valge fosfor, vaesestatud uraani sisaldavat laskemoona, autonoomseid surmavaid relvi, sh mehitamata õhusõidukid, ilma tegeliku inimkontrollita tähtsaimate funktsioonide üle, nagu konkreetsete sihtmärkide valimine ja ründamine, väike- ja kergrelvi, mis on peamiselt välja töötatud ekspordiks, st kui ükski liikmesriik ei ole esitanud tegevuse elluviimise nõuet. [ME 29/rev]

6a.   Programmi alusel ei ole rahastamiskõlblikud tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille abil saab toime panna või hõlbustada järgmist:

i)  rahvusvahelise humanitaarõiguse raske rikkumine;

ii)  rahvusvahelise inimõigustealase õiguse raske rikkumine;

iii)  tegu, mis on rahvusvaheliste konventsioonide või protokollide kohaselt terrorismikuritegu;

iv)  tegu, mis on rahvusvaheliste konventsioonide või protokollide kohaselt rahvusvaheline organiseeritud kuritegu.

6b.   Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused, millega aidatakse osaliselt või täielikult, otseselt või kaudselt kaasa massihävitusrelvade ning nendega seotud lõhkepeade ja raketitehnoloogia väljatöötamisele. [ME 21]

Artikkel 12

Valiku- ja rahastamismenetlus

[ME 30]

2.  Komisjon annab rahastamise valitud tegevustele pärast iga projektikonkurssi või pärast finantsmääruse artikli [195 punkti e] kohaldamist.

3.  Arendustegevusele rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktid kooskõlas artiklis 28 a osutatud menetlusega.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

1.  Iga taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)  panus tipptasemesse või potentsiaalsesse murrangulisusesse kaitsevaldkonnas, eeskätt näidates, et kavandatud tegevuse oodatavad tulemused pakuvad märkimisväärseid eeliseid võrreldes olemasolevate toodete või tehnoloogiatega;

b)  panus Euroopa kaitsetööstuse innovatsiooni ja tehnoloogiaarendusse, eeskätt näidates, et kavandatud tegevus sisaldab teedrajavaid või uudseid kontseptsioone ja lähenemisviise, uusi paljulubavaid tehnoloogilisi täiustusi või selliste tehnoloogiate või kontseptsioonide kohaldamist, mida ei ole kaitsesektoris varem kohaldatud;

c)  panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, eelkõige uute turuvõimaluste loomise ja äriühingute kasvu kiirendamise teel kogu liidus;

ca)   panus liidu tööstuslikku ja tehnoloogilisse autonoomiasse, täiustades kaitsetehnoloogiaid või kaitseotstarbelisi tooteid vastavalt kaitsevõime prioriteetidele, milles liikmesriigid on kokku leppinud ÜVJP ja eelkõige ÜJKP võimearendusplaani raames;

d)  panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud prioriteetidega ja võimaluse korral piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse koostöölepingutesse;

e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest ettevõtjad;

f)  tegevuse rakendamise kvaliteet ja tulemuslikkus.

2.  Lõike 1 punkti d alusel võib piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete võtta arvesse eelkõige selleks, et vältida tarbetut topelttööd, eeldusel et need prioriteedid teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsealaseid huve ega välista ühegi liikmesriigi osalust.

Artikkel 14

Kaasrahastamismäär

1.  Fondist rahastatakse 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

2.  Erandina lõikest 1:

a)  artikli 11 lõike 3 punktis e määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 20 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)  artikli 11 lõike 3 punktides f–h määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 80 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

3.  Arendustegevuse puhul suurendatakse rahastamismäära ilma rahastamiskõlblike kulude kogusummat ületamata järgmistel juhtudel:

a)  nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse (ÜVJP) 2017/2315 alusel loodud alalise struktureeritud koostöö kontekstis väljatöötatud tegevusele antavat rahalist toetust suurendatakse täiendava 10 protsendipunkti võrra;

b)  tegevuse puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse muus kui konsortsiumi mitte VKEdest või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavate protsendipunktide võrra;

c)  tegevuse puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse muus kui konsortsiumi mitte VKEdest või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavatest protsendipunktidest veerandi võrra;

d)  tegevuse rahastamismäära üldine suurendamine ei tohi ületada 30 protsendipunkti.

Artikkel 15

Finantssuutlikkus

Erandina finantsmääruse artiklist [198]:

a)  kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui tegevusele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem. Kui on põhjust kahelda finantssuutlikkuses, kontrollib komisjon ka muude taotlejate finantssuutlikkust ja koordinaatorite finantssuutlikkust, kui rahastamine jääb allapoole esimeses lauses osutatud künnist;

b)  finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle maksejõulisuse tagab liikmesriik, ja ülikoolide ning avaliku sektori teaduskeskuste puhul;

c)  kui finantssuutlikkus on struktuurselt tagatud teise õigussubjekti poolt, kontrollitakse viimase finantssuutlikkust.

Artikkel 16

Kaudsed kulud

1.  Kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks kasutatakse kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

2.  Teise võimalusena võidakse ▌kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

Artikkel 17

Kindlasummalise koondmakse või kuludega mitteseotud makse kasutamine

1.  Toetuste korral, mis on antud artikli 11 lõike 3 punktis e osutatud tegevustele või muudele tegevustele, mille puhul liikmesriigid või assotsieerunud riigid rahastavad üle 50 % eelarvest, võib komisjon kasutada:

a)  osamakset, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli [180 lõikes 3] osutatud kuludega ja lähtuda tulemustest, mis on saavutatud võrreldes varem seatud eesmärkide või tulemusnäitajatega; või

b)  finantsmääruse artiklis [182] osutatud kindlasummalist koondmakset ja lähtuda kaasrahastavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide ametiasutuste poolt juba heaks kiidetud tegevuse esialgsest eelarvest.

2.  Kaudsed kulud arvatakse kindlasummalise koondmakse hulka.

Artikkel 18

Kommertskasutusele eelnev hange

1.  Liit võib toetada kommertskasutusele eelnevat hanget, andes toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL(13), 2014/25/EL(14) ja 2009/81/EÜ(15) määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitseuuringuid ja teenuste arendamist või koordineerivad oma hankemenetlusi.

2.  Hankemenetlus:

a)  peab olema kooskõlas käesoleva määrusega;

b)  võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

c)  näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse.

Artikkel 19

Tagatisfond

Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

Artikkel 21

Juurdepääs rahastamisvahenditele

Fondist vahendite saajatel on õigus pääseda juurde InvestEU raames kasutuselevõetavatele sihtotstarbelistele finantstoodetele kooskõlas ▌finantsmääruse X jaotisega.

II JAOTIS

TEADUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Tulemuste omandiõigus

1.  Tegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis, kuuluvad tulemused liidule. Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on kirjaliku taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

3.  ▌Mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei või otse ega kaudselt ühe või mitme õigussubjekti vahendusel kontrollida ega piirata fondist toetust saavate tegevuste tulemusi, sealhulgas tehnosiiret.

4.  Põhjendatud juhtudel sätestatakse toetuslepingus komisjoni õigus olla teavitatud tulemuste omandiõiguse üleminekust või tulemustega seotud litsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ning esitada sellise ülemineku või litsentsi andmise kohta vastuväiteid. Selline üleminek ei tohi olla vastuolus liidu ja selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidega ega käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

5.  Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada tasuta liidu rahalisi vahendeid saanud tegevuse eriaruannet. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu. Ühelgi juhul ei nõuta osalejatelt eriaruandes selliste andmete või teabe esitamist, mis on osa intellektuaalomandist.

6.  Liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult oma relvajõudude, julgeoleku või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Selline kasutamine hõlmab muu hulgas järgmist: uuringud, hindamine, teadusuuringud, kavandamine, väljatöötamine, tootmine, täiustamine, muutmine, hooldamine, parandamine, uuendamine ja toote vastavushindamine ja sertifitseerimine, käitamine, koolitamine, hävitamine ja muud kavandamisteenused ja toote kasutuselevõtt, samuti hanke tehniliste nõuete hindamine ja koostamine.

7.  Vahendite saajad annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, asutustele või ametitele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidu poliitikavaldkondade või programmide arendamiseks, rakendamiseks või nende üle järelevalve tegemiseks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt.

8.  Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse toetuslepingutes ja kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslik kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. ▌Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta võimaluse korral tulemuste omandiõigused üle avaliku sektori hankijale.

8a.   Mis tahes kolmel või enamal liikmesriigil või assotsieerunud riigil, kes on mitmepoolselt või liidu organisatsiooni raames sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme osalejaga, et ühiselt edasi arendada tulemusi, mis saadi teatava tegevuse raames, milleks eraldati rahalisi vahendeid kaitsevaldkonna teadustegevuse toetuslepingu alusel, on õigus kasutada tegevuse tulemusi, mis kuuluvad asjaomasele osalejale ja on vajalikud lepingu täitmiseks. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja eritingimustel, mille eesmärk on tagada, et neid õigusi kasutatakse ainult lepingus ette nähtud eesmärgil ning et on olemas asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

III JAOTIS

ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 23

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1.  Vajaduse korral tõendab konsortsium, et rahastamiskõlbliku tegevuse ülejäänud kulud, mida ei kaeta liidu toetusega, kaetakse muude rahastamisvahenditega, nagu näiteks liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide osamaksetega või õigussubjektide poolse kaasrahastamisega.

2.  Artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud tegevused peavad põhinema asjaomaste liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide poolt ühiselt kokku lepitud ühtlustatud kaitsevõime nõuetel.

3.  Artikli 11 lõike 3 punktides e–h osutatud tegevuste puhul peab konsortsium tõendama siseriiklike ametiasutuste poolt välja antud dokumentide abil järgmist:

a)  vähemalt kaks liikmesriiki ▌või vähemalt üks liikmesriik koos assotsieerunud riikidega tagavad, et hangivad lõpptoote ▌või kasutavad tehnoloogiat koordineeritud viisil. See võib hõlmata ühishanget;

b)  tegevuse aluseks on ühtsed tehnilised kirjeldused, mille tegevust kaasrahastavad liikmesriigid ja/või assotsieerunud riigid on ühiselt kokku leppinud.

Artikkel 24

Täiendavad vahendite saamise kriteeriumid

Lisaks artiklis 13 osutatud hindamiskriteeriumidele võidakse tööprogrammis võtta arvesse ka:

a)  panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

b)  rahastamiskõlblikus tegevuses osalevate liikmesriikide vahelise koostöö taset;

ba)  kavandatavat hangete mahtu ning eeldatavat mõju liikmesriikide kaitsevõimele ja -kuludele ja Euroopa strateegilisele sõltumatusele.

Artikkel 25

Tulemuste omandiõigus

1.  Liidul ei ole arendustegevuse tulemusel saadud toodete või tehnoloogia suhtes omandi- ega intellektuaalomandiõigusi.

1a.   Tegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2.  Fondist toetust saavate tegevuste tulemuste üle ei oma kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

3.  Pidades silmas käesoleva määruse alusel fondist vahendite saajate saavutatud tulemusi ja ilma, et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, teavitatakse komisjoni vähemalt kuus nädalat ette igasugusest omandiõiguse üleminekust või loa andmisest mitteassotsieerunud kolmandatele riikidele või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksustele. Kui selline omandiõiguse üleminek või litsentsi andmine on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidega või käesoleva määruse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklis 3, tuleb fondi raames antud rahaline abi ▌tagasi maksta.

4.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis, siis kuuluvad tulemused erandina lõikest 1 liidule ja kõikidel liikmesriikidel ja/või assotsieerunud riikidel on õigus saada kirjaliku taotluse alusel tasuta lihtlitsents tulemuste kasutamiseks.

Artikkel 26

Teave projektijuhi kohta

Juhul kui liikmesriigid või assotsieerunud riigid on määranud projektijuhi, konsulteerib komisjon enne rahastamiskõlbliku tegevuse vahendite saajale toetusmakse tegemist projektijuhiga tegevuse edusammude üle.

IV JAOTIS

JUHTIMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 27

Tööprogrammid

1.  Fondi rakendatakse aastaste või mitmeaastaste tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga [110]. ▌

1a.   Tööprogrammides võib eelkõige arvesse võtta üldises strateegilises teadusuuringute kavas ja võimearendusplaani strateegilistes kontekstipõhistes juhtumites välja töötatud strateegiaid.

1b.  Komisjon tagab tööprogrammide sidususe kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi haldamise jooksul.

2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktide abil kooskõlas artiklis 28 a osutatud menetlusega.

2a.   Tööprogrammides esitatakse üksikasjalikult fondist rahastatavate projektide kategooriad. Tööprogrammid on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

2b.   Tööprogrammide koostamise protsessi põhjal hindab komisjon eelnevalt võimalikke kattumisjuhtumeid, mis on seotud olemasolevate võimete või liidus juba rahastatavate teadus- või arendusprojektidega.

Artikkel 28a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(16) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Artikkel 29

Sõltumatud eksperdid

1.  Komisjon määrab finantsmääruse artikli [237] kohaselt sõltumatud eksperdid, kes aitavad ettepanekuid hinnata. ▌

2.  Sõltumatuteks ekspertideks on võimalikult paljudest eri liikmesriikidest pärit liidu kodanikud, kes on välja selgitatud ja valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri ▌. Erandina finantsmääruse artiklist [237] seda nimekirja ei avalikustata täielikult või osaliselt, kui see on vajalik avaliku julgeoleku kaitse kaalutlustel.

3.  Sõltumatud eksperdid peavad läbima liikmesriigi tehtava julgeolekukontrolli.

5.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

5a.   Komisjon tagab, et eksperdil, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse, ei paluta sellist konkreetset küsimust hinnata, selle osas nõu anda ega abistada.

Artikkel 30

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)  peab iga liikmesriik või assotsieerunud riik tagama, et tema siseriiklikud julgeolekunormid tagavad Euroopa Liidu salastatud teabele kaitsetaseme, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta(17) ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2013/488/EL(18) lisades;

b)  liikmesriigid ja assotsieerunud riigid teavitavad komisjoni viivitamata punktis a osutatud siseriiklikest julgeolekunormidest;

c)  mitteassotsieerunud kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda fondiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide, sealhulgas vajaduse korral tööstusjulgeolekuküsimuste samaväärsus täpsustatakse salastatud teabe kaitse lepingus, mille liit sõlmib kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega, võttes arvesse otsuse 2013/488/EL artiklit 13;

d)  füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu Euroopa Liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

2.  Salastatud teabega seotud, seda nõudvate ja/või sisaldavate tegevuste puhul täpsustab vahendite andja konkursikutses/hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks nõutaval tasemel.

3.  Selleks et soodustada tundliku teabe vahetamist komisjoni, vahendite saaja ja vajaduse korral liikmesriikide vahel, loob komisjon turvalise elektroonilise teabevahetussüsteemi.

Artikkel 31

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil teha järelevalvet artiklis 3 sätestatud fondi üld- ja erieesmärkide rakendamise ja saavutatud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2.  Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.  Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ja hindab seda ning esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande saavutatud edusammude kohta. See aastaaruanne sisaldab jagu artikli 7 rakendamise kohta. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et fondi rakendamise ja tulemuste üle järelevalve tegemiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 32

Fondi hindamine

1.  Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast fondi rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavast meetmest saadud kogemusi, hinnangut artiklis 7 osutatud eetikamenetluste rakendamisele, rakendamise määra, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatust ja nende piiriülese osalemise määra, rahaliste vahendite jaotust alltöövõtjate eri kategooriate vahel vastavalt artikli 10 lõikes 9 osutatud määratlusele, murrangulistele tehnoloogiatele eraldatud eelarvet ning finantsmääruse artikli [195] kohaselt 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Vahehindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, individuaalsete projektidega seotud riikide arvu ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

3.  Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast 31. detsembrit 2027 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 33

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli [127] kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

Artikkel 34

Liidu finantshuvide kaitse

Kui fondis osaleb kolmas riik rahvusvahelise lepingu raames võetud otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 35

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu vahendite saajad teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti tegevusi ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele komisjoni poolt, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. Neid rahalisi vahendeid võib kasutada kaitsetööstust käsitleva statistikaga seotud projektideks ja andmete kogumisega seotud katseprojektideks.

V JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Delegeeritud õigusaktid

1.  Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr …/… (Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arendamise programm) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks.

Artikkel 38

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste tegevuste jätkumist või muutmist kuni nende tegevuste lõpetamiseni [Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi käsitleva määruse] ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel, ning nimetatud määrust kohaldatakse nende tegevuste suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäijate – [Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi käsitleva määruse] ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel algatatud tegevuste vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).
(2) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(4) Viidet ajakohastatakse: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(6) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(7) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(8) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).
(11) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
(12) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
(16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(17) ELT L 72, 17.3.2015, lk 53.
(18) ELT L 274, 15.10.2013, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 21. november 2019Õigusalane teave