Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklit 225,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 67 lõiget 4 ja artikli 81 lõiget2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artiklit 47,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Building competence in commercial law in the Member States“ (Äriõiguse pädevuse arendamine liikmesriikides),

–  võttes arvesse 2018. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelit,

–  võttes arvesse Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku 2016. aasta väljaannet „Kohtunike koolituse põhimõtted“(1),

–  võttes arvesse liidu õigustikku tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0396/2018),

A.  arvestades, et harta artikliga 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 kehtestatud õigus õiglasele ja avalikule ärakuulamisele mõistliku aja jooksul on üks õigusriigi ja demokraatia peamisi garantiisid ning tsiviilkohtumenetluse kui terviku lahutamatu osa;

B.  arvestades, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kasutuselevõtt võib aidata kaasa riiklike menetluste ajakohastamisele, võrdsete võimaluste tagamisele ettevõtjate jaoks ja suuremale majanduskasvule tänu tulemuslikele ja tõhusatele kohtusüsteemidele, lihtsustades samas juurdepääsu õiguskaitsele liidus ja aidates kaitsta liidu põhivabadusi;

C.  arvestades, et 2018. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelist nähtus, et õigusabi kättesaadavusel ja kohtukulude tasemel on õiguskaitsele juurdepääsul otsustav tähtsus, seda eelkõige vaesuses elavate kodanike jaoks;

D.  arvestades, et õigusalast koostööd on soodustanud, toetanud ja ergutanud mitu liidu teisese õiguse menetlusõiguslikku akti, sh väiksemaid nõudeid käsitlev määrus, õigusabi käsitlev direktiiv, tõendite kogumist käsitlev määrus ja dokumentide kättetoimetamist käsitlev määrus;

E.  arvestades, et liikmesriikide õigusalase koostöö eesmärgid on muu hulgas tagada piiriülestes juhtumites õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele täielik austamine, kindlustada neis olukordades ka tõhus ja sujuv kohtumenetlus ning panna kohtusüsteemides alus vastastikusele usaldusele, mis on alus edasisele kohtuotsuste vastastikusele tunnustamisele kogu liidus;

F.  arvestades, et paljusid menetlusõiguslikke küsimusi tsiviilõiguse vallas reguleeritakse riigi tasandil, seega erineb selle valdkonna menetlusõigus liikmesriigiti, mis on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega; arvestades, et kiirendatud menetlus võib viia menetluskordade vajaliku ühtlustamiseni;

G.  arvestades, et on vaja tõhustada koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja liidu tasandil kohtusüsteemide vahel, eesmärgiga kõrvaldada kõik takistused, mis võivad tuleneda eri kohtu- ja haldussüsteemide kokkusobimatusest;

H.  arvestades, et Brüsseli I määruses sätestatakse kohtualluvust, tunnustamist ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad põhilised normi liidu piiriülestes tsiviil- ja kaubandusküsimustes; arvestades, et selle uuesti sõnastatud versioonis, mida kohaldatakse alates 2015. aastast (Brüsseli Ia määrus), parandati mitmes olulises punktis ELis toimuvate piiriüleste vaidluste lahendamist, millega hoitakse kokku ettevõtjate ja eraisikute aega ja raha;

I.  arvestades, et Rooma I määruses kehtestatakse normid tsiviil- ja kaubandusasjade lepingulistele kohustustele kohaldatava õiguse jaoks;

J.  arvestades, et menetlusnormidega tuleks tagada nii poolte õiguste kaitse kui ka vaidluste lahendamise kiireloomulisus;

K.  arvestades, et kaubandusalaste küsimuste lahendamine liikmesriikide avalikes kohtutes on üldiselt aeglane protsess, mis ei vasta kaubandusvaidlustesse kaasatud poolte ootustele ja mis on eriti silmatorkav Euroopa väiksemate nõuete menetluse kasutuselevõtmise taustal, mis on viinud oluliselt kiirema kaubandusvaidluste lahendamiseni, ning arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõuetekohane kasutamine kohtutes aitab kaasa menetluste kiirendamisele ja kulude vähendamisele;

L.  arvestades, et kaubandusalaste vaidluste aeglane lahendamine liidus võib viia selleni, et kaubandusettevõtted otsivad alternatiivset vaidluste lahendamist või vaidluste lahendamist kolmandates riikides ning otsustavad lepingute suhtes kohaldada kolmanda riigi õigust;

M.  arvestades, et kaubandusalaste vaidluste lahendamine sõltub kohtute, sh kohtunike, advokaatide ja õigusala töötajate pädevusest ja kogemusest nende teemade valdkonnas;

N.  arvestades, et liikmesriikide äärmiselt kogenud ja pädevate kohtunike ning advokaatide toetatava kiire ja kulutõhusa kiirmenetluse kättesaadavus muudaks liikmesriigi õiguse valimise otsuse tõenäolisemaks ning rikastaks selle tulemusena pädevust liikmesriikide tsiviil- ja kaubandusasjades;

O.  arvestades, et eri keelekasutuse kordadele näib olevat vajalik leida sobiv lahendus, mis võiks hõlmata kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaid ühtlustatud vorme;

P.  arvestades, et kaubandusasjadele spetsialiseeruvad kohtud ja kojad tagavad neis asjades suurema pädevuse ja sõltumatuse, meelitades seetõttu selliseid kohtuasju liikmesriikide kohtutesse;

1.  märgib, et kaubandusasjade lahendamine on palju aeglasem, kui see võiks olla, võttes keskmiselt kolm kuni neli aastat aega, ning see põhjustab ettevõtjatele märkimisväärset kahju mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka aja, energia ja muude ressurssidena, mida saaks suunata muudesse võimalustesse;

2.  rõhutab vajadust tagada poolte õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele täielik austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning kindlustada kaubandusalaste kohtumenetluste parim kvaliteet;

3.  tõstab esile Euroopa väiksemate nõuete menetluse eduka rakendamise, mis on andnud vahendi liidus väikeste summadega seotud tarbija- ja muude piiriüleste vaidluste lahendamiseks kiirelt ja kulutõhusalt, toetades samal ajal poolte õiguste kaitset;

4.  rõhutab, et vastastikune usaldus on keeruline ning usalduse saavutamisel on oma roll paljudel näitajatel, sealhulgas õigusalasel haridusel ja täienduskoolitusel, piiriülesel õiguskoostööl ning kohtunikevahelisel kogemuste ja heade tavade vahetamisel;

5.  rõhutab, et õiglase kohtumenetluse ja õiguskaitse kättesaadavuse osas tuleks säilitada ja laiendada õigusalast koostööd ja teabevahetust suurendavaid koostöövõrgustikke ning andmebaase, sh Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, millest peab saama liidu õigusvaldkonna nn ühe akna süsteem;

6.  väidab, et Euroopa väiksemate nõuete menetluse määrusele sarnase määruse, nimelt piiriüleste kaubandusvaidluste suhtes kohaldatava Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse vastuvõtmine oleks parim viis käsitleda liidu kaubandusvaidluste pikki ooteaegu, võimaldades Euroopa ettevõtetele suurt kokkuhoidu ja mobiliseerides kasutamata kapitali;

7.  väidab, et kaubandusettevõtetel on lihtsam kohtus esindajate eest maksta ja kohtuasjaks valmistuda, mistõttu oleks neil paremad väljavaated oma õigusi kaitsta, mis võimaldaks kiiremat menetlust;

8.  märgib, et selline menetlus võiks toetuda nõudele, et pooled enne menetluse algust põhjalikult selleks ette valmistuksid, rangetele tähtaegadele, vähesele võimalusele menetluse ajal fakte või tõendusmaterjale lisada ning menetlusotsuste puhul eraldi kaebamisvõimaluse keelamisele, saavutades nii kiirmenetluse;

9.  on arvamusel, et kõnealune range kohtusüsteem on kooskõlas poolte õiguste kaitse põhimõttega, tingimusel et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kohaldamine on vabatahtlik ja seda kasutatakse üksnes järgmistel juhtudel:

10.  on seisukohal, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus peaks igal juhul kehtima üksnes juhul, kui pooli on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud sellise menetluse kasutamisega nõustumise tagajärgedest; märgib, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kulud ei tohiks poolte jaoks olla ülemäära suured, et tagada õiguskaitsele juurdepääsu õiguse järgimine;

11.  rõhutab, et vaidluse pooled jõuavad sageli kokkuleppeni vaid juhul, kui asjaolud ja argumendid täielikult välja arendatakse, mis tähendab, et menetlussüsteemis, mis nõuab pooltelt enne kohtusse minekut asjaolude uurimist ja oma argumentide välja arendamist, lahendataks rohkem vaidlusi kokkuleppega varasemas etapis;

12.  märgib, et eesmärki pakkuda liidus kiirendatud ja kulutõhusamat kaubandusvaidluste lahendamist ei ole võimalik saavutada üksnes ühtlustatud kiirmenetlussüsteemi kasutusele võtmisega – selle saavutamiseks ja sellise menetlussüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja kaubandusõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse alal väga pädevaid ja kogenud kohtuid, kohtunikke, advokaate ja õigusala töötajaid;

13.  rõhutab, et praegune jaotus kaubanduslepingutes kohaldatava õiguse valikus Euroopa eri jurisdiktsioonide vahel ei ole liikmesriikides samaväärne;

14.  märgib, et kohaldatava õiguse valik põhineb sageli keerukatel kaalutlustel, kuid välisriigi õiguse ja kohtu kombinatsioon asetab vaidluspoole tihti märkimisväärsesse majanduslikku ohtu, ning et sellised sätted on eriti küsitavad juhul, kui nendega nõustutakse tüüplepingu osana või olukordades, kus ühel poolel puudub üldse või on väike võimalus lepingut selles osas muuta;

15.  mõistab, et keelebarjäärid võivad olla täiendav tõke ja seega veel üks põhjus, mis eelistada kohaldamiseks üht õigust teisele;

16.  rõhutab, et kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavad ühtlustatud standardvormid lihtsustaksid juurdepääsu Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlusele;

17.  soovitab, et ühtlustatud standardvormide kasutuselevõtmise tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mida teostatakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega;

18.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust vaadata läbi Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määrused eesmärgiga tugevdada seost lepingute eesmärgi ja sisu ning valitud õiguse vahel, samuti tagada ettevõtetevaheliste suhete ja lepingute nõrgemate poolte kaitse ning säilitada poolte autonoomia seoses õiguse valikuga;

19.  rõhutab, et nende küsimustega tegelemiseks ei piisa üksnes seadusandlikest meetmetest, vaid nii kohtute kui ka advokaatide asjatundlikkuse taseme tõstmiseks on vaja ka praktilisi meetmeid, nagu täiustatud kaubandusasjadealane koolitus ning parem juurdepääs liidu õigusele ja liikmesriikide õigusele, eeskätt kohtupraktikale;

20.  märgib, et äriõigus ja rahvusvaheline eraõigus on muudest õigusvaldkondadest vähem kodifitseeritud, mis tähendab, et teaduslikul uurimistööl on suurem roll, ning seega on üks liikmesriikides kaubandusasjade pädevuse tugevdamise meede eraldada selles valdkonnas uurimistöö tegemiseks rohkem vahendeid;

21.  väljendab seetõttu heameelt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku üheksa õigusalase koolituse põhimõtte üle, mis võeti vastu võrgustiku 2016. aasta üldkogul ja millega tagatakse ühine alus ja raamistik nii Euroopa kohtuasutusele kui ka õigusalase koolituse asutustele;

22.  rõhutab, et väga oluline on ka kaubandusasjade suhtes kohaldatava õiguse kvaliteet ja see, mis määral on seda õigust õnnestunult kohandatud kaubandussektori tavadele ja arengutele;

23.  palub seetõttu ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt komisjonil esitada 1. jaanuariks 2020 ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 alusel ettepanek võtta vastu Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust käsitlev seadusandlik akt ning kooskõlas soovitustega, mis on esitatud käesoleva dokumendi lisas, ja pärast sellise läbivaatamise vajalikkust käsitlevat hindamist komisjoni poolt võimalik ettepanek Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määrustes tehtavateks muudatusteks;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiendama neid ettepanekuid toetavate meetmetega, mille eesmärk on liikmesriigi asjatundlikkuse suurendamine äriõiguses ja rahvusvahelises eraõiguses;

25.  kinnitab, et käesolevale resolutsioonile lisatud soovitused järgivad põhiõigusi, siseriikliku menetlusautonoomia põhimõtet ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

26.  leiab, et ettepaneku finantsmõju, eelkõige Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse menetluskulud, hüvitab samaväärne sääst, kuna Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus on tõenäoliselt oluliselt kulutõhusam kui liikmesriikide tavamenetlused ning kuna kõnealuseid vaidlusi ei toodaks vastava liikmesriigi üldisesse menetlussüsteemi;

27.  rõhutab, et kaubandusõigus on ainult üks valdkond, mille puhul on vaja võtta liidu tasandil lisameetmeid, et tagada õiguskaitse parem kättesaadavus, menetluste kõrgem kvaliteet, pooli toetavad tugevamad kaitsemeetmed ja vaidluste kiirem lahendamine;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://www.ejtn.eu/PageFiles/15756/Judicial%20Training%20Principles_ET.pdf.

SOOVITUSED MEETMETE KOHTA EUROOPA KIIRENDATUD TSIVIILKOHTUMENETLUSE KASUTUSELEVÕTMISEKS JA TOETAMISEKS

TAOTLETAVATE ETTEPANEKUTE PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

I.  Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus

Ettepaneku peamine eesmärk on võtta kasutusele vabatahtlikkuse alusel kohaldatav Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele võimalust saavutada ettevõtetevahelistes puhtalt kaubandusalastes piiriülestes vaidlustes lahendus mõistliku aja jooksul.

Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus võiks toetuda järgmistele põhimõtetele:

1.  kohaldamine piiriüleste kaubandusvaidluste suhtes, mille puhul Euroopa väiksemate nõuete menetlust ei kohaldata;

2.  kohaldamine juhul, kui pooled on selles pärast vaidluse tekkimist kokku leppinud või kui hageja esitab hagi selle menetluse raames ja kostja sellega nõustub;

3.  kohaldamine üksnes juhul, kui pooli on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud sellise menetluse kasutamisega nõustumise tagajärgedest;

4.  kohaldamise eeldusena tuleks nõuda, et pooled valmistaksid oma nõuded enne kohtusse minekut suures ulatuses ette, millega kaasneb kohtus uute asjaolude või tõendite ilmnemise võimaluse varajane välistamine;

5.  menetlusotsuste vastu eraldi kaebamisvõimaluse välistamine;

6.  menetlus on peamiselt kirjalik ja suulisi istungeid võidaks lubada vaid vähemalt ühe poole nõudmisel;

7.  lähtepunktina menetlusele väga lühikeste tähtaegade kohaldamine, võimaldades kohtul poolte nõusolekul keerukamate juhtumite korral rakendada pikemaid tähtaegu;

8.  piiriüleste kaubandusvaidluste kohtusiseste ja -väliste rahumeelsete lahenduste julgustamine, sh vahendamise teel;

9.  nüüdisaja tehnoloogiate kasutamise ergutamine suuliste istungite, tõendite kogumise ja dokumentide kätteandmise puhul;

10.  menetlusega seotud kulusid tuleks piirata, et tagada õiguskaitse kättesaadavuse õiguse austamine;

11.  menetluse lõpliku kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise tagamise võimaldamine viisil, mis on liidu õiguse kohaselt võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik.

II.  Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määruste võimalikud muudatused

Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse ettepanekut võiks toetada Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määruste muudatusettepanekuga, et saavutada lepingute eesmärgi ja valitud liidu õiguse vahel tugevam side ning samas võimaldada pooltele kaubanduslepingute puhul suurem sõltumatus, tagades ühtlasi ettevõtetevahelistes suhetes nõrgemate poolte kaitse.

Rooma I määruse muudatused võiksid sisaldada järgmist:

1.  kaaluda valitud õiguse ning lepingu ja poolte sisu ja eesmärgi vahelise sideme tugevdamist;

2.  õiguse valiku kehtivusele kohaldatavate eeskirjade läbivaatamine; seda tuleks kaaluda lepingu suhtes vaikimisi kohaldatava õiguse kohaselt.

III.  Muud meetmed liikmesriikide kaubandusasjade pädevuse suurendamiseks

1.  Neid ettepanekuid peaks toetama komisjoni ja liikmesriikide meetmed kaubandusasjade pädevuse suurendamiseks, näiteks:

a)  kohtunike, advokaatide ja õigusala töötajate koolitamine kaubandusasjades;

b)  lihtsustatud ja parem juurdepääs liidu ning liikmesriikide õigusele, sh kohtupraktikale;

c)  õigusalases hariduses suurem keskendumine kaubandusõigusele ja rahvusvahelisele eraõigusele;

d)  rohkem ressursse teaduslikule uurimistööle äriõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse valdkonnas ja

e)  võõrkeele ja selle õigusterminoloogia valdamise täiustamine.

2.  Liikmesriike kutsutakse ka üles tagama, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust kohaldavatel kohtutel oleks äriõiguse valdkonnas eripädevus, näiteks olemasolevate kaubanduskohtute või -kodade nimetamise või tõhustamise teel.

3.  Peale selle kutsutakse komisjoni üles uurima veelgi võimalust luua Euroopa Kaubanduskohus, et täiendada liikmesriikide kohtuid ja anda vaidluspooltele rahvusvaheline lisafoorum, mis on spetsialiseerunud kaubandusvaidluste lahendamisele.

4.  Samuti kutsutakse liikmesriike üles vaatama läbi enda ettevõtetevaheliste kaubandusasjade suhtes kohaldatavad seadused, kuna üks õiguse valiku olulisimaid tegureid on see, kui heal tasemel on riigi kaubandusõiguse tõhusus ja kvaliteet.