Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0227(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0408/2018

Esitatud tekstid :

A8-0408/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 29
CRE 12/12/2018 - 29

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.4
CRE 13/12/2018 - 9.4
PV 17/04/2019 - 8.11
CRE 17/04/2019 - 8.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0521
P8_TA(2019)0403

Vastuvõetud tekstid
PDF 316kWORD 106k
Neljapäev, 13. detsember 2018 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Digitaalse Euroopa programmi kehtestamine ajavahemikuks 2021–2027 ***I
P8_TA-PROV(2018)0521A8-0408/2018

Euroopa Parlamendi 13. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434 – C8‑0256/2018 – 2018/0227(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Seadusandliku resolutsiooni projekt   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 3 a (uus)
–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse / /EL53 artiklile 88] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(4)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse / /EL53 artiklile 88] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta ülemeremaade ja -territooriumide osalemisega seotud kitsendusi ning nende tegelikku osalemist programmis tuleks jälgida ja korrapäraselt hinnata.
_________________
_________________
53 Nõukogu otsus / /EL.
53 Nõukogu otsus / /EL.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, mis on viidud korrelatsiooni olemasolevate vajadustega ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67954 a, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust kõikide toetusesaajate, eelkõige liikmesriikide ja VKEde jaoks. Kui see on asjakohane, peaksid need nõuded sisaldama kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
__________________
__________________
54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
54 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Programm peaks tagama ülima läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja mehhanismide üle, eriti seoses nende osatähtsusega nii esialgsete ootuste osas kui ka liidu eesmärkide täitmisel saavutatud lõpptulemustes.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed.
(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse tulemuslikku digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ja innovatsioon ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mitmesugused digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid, sealhulgas tagades, et uue tehnoloogia aluseks olevad vajalikud sammud on astutud, luues tulemuslikud ja kergesti jõustatavad õigusnormid, vaadates läbi digitehnoloogiale üleminekust mõjutatud poliitikameetmed ja luues innovatsioonisõbraliku keskkonna, kus kasutajate huvid on täielikult kaitstud. Optimaalselt suurendatakse käesoleva programmi rahastamispaketti, mis on Euroopa tasandil tehtav jõupingutus, erasektori märkimisväärsete rahaliste vahendite ja liikmesriikide panuse abil.
__________________
__________________
55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html
55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html
56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf
56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Euroopa ühiskonna ja Euroopa majanduse tulevik tugineb suurel määral ühtlustatud ja järjepidevale spektripoliitikale, 5G taristule, mis eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkudega seotud taristueesmärki, et pakkuda kvaliteetseid ja kiiremaid sideteenuseid; see on programmi hea rakendamise eeltingimus. Sellega seoses peaks programm saama kasu Euroopa ühendamise rahastu heast rakendamisest ja eelkõige algatusest WiFi4EU, mille eesmärk on edendada kodanike ühenduvust liidu avaliks ruumis; nende kahe programmi ühendamine aitab maksimeerida tulemusi ning saavutada liidu eesmärgid tagada usaldusväärne ja järjepidev kiire võrguga kaetus kogu liidus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad (nt plokiahel), tagades samal ajal andmekaitse, digitaalõiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.
(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu digilõhe, tehisintellekt, tagades samal ajal andmekaitse kõrge taseme täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning õigused, põhiõigused ja eetilised standardid. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   Liikmesriigid väljendasid 10. aprillil 2018 oma toetust ja koostöösoovi tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia (näiteks plokiahela) taristu teenuste algatustes, allkirjastades koostöölepingud.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)   Programmi edukaks elluviimiseks on vaja enamat kui suundumuste järgimist. Liit peab olema pühendunud privaatsust võimaldavatele tehnoloogiatele (st krüptograafia ja detsentraliseeritud rakendused), samuti on vaja suuremaid investeeringuid tulevikukindlatesse taristutesse (kiudoptilised võrgud), et võimaldada iseseisva digiteeritud ühiskonna loomist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)   Euroopa peab tulevikus tegema otsustavaid investeeringuid strateegilisse digivõimekusse, et digitehnoloogiale üleminekust kasu saada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELi tasandil tagada märkimisväärne eelarve (vähemalt 9,2 miljardit eurot), mida peavad täiendama suured investeeringud riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nimelt järjepidevas ja vastastikku täiendavas seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidega.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele kogu liidus.
(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus, küberturvalisus ja avaliku halduse digiteerimine. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele ja lahendamisele kogu liidus, tagades et Euroopa kodanikel on digitehnoloogiale üleminekuks vajalikud oskused, pädevused ja teadmised.
__________________
__________________
57 COM(2018)0098 final.
57 COM(2018)0098.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Arvestades viivitust liidu strateegilise digitaalse suutlikkuse arendamisel ja selle kiirendamiseks tehtud jõupingutusi, tuleks tagada programmi ulatusele vastav ja vähemalt 9,2 miljardi euro suurune eelarve.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“58 kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas, see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
(9)  Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“58 kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas, see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada ja uuendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
_________________
_________________
58 COM(2018)0125 final.
58 COM(2018)0125.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Euroopa Komisjoni 2017. aastal käivitatud Euroopa järgmise põlvkonna interneti algatus peaks samuti olema programmi rakendamise alus, sest selle eesmärk on avatum internet paremate teenuste, suurema arukuse, rohkema kaasamise ja osalemisega ning tegelemine tehnoloogiliste võimalustega, mis tulenevad erinevatest uurimisvaldkondadest, mis ulatuvad uuest võrguarhitektuurist ja tarkvarapõhistest taristutest teenuste ja rakenduste uute kontseptsioonideni.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.
(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, samuti ajakohastada konkreetseid avalikku huvi pakkuvaid sektoreid, et sellest oleks kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ja kodanikele kogu ELis. Lisaks peaks programm suurendama liidu konkurentsivõimet ja selle majanduse vastupidavust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Eelkõige on vaja toetada neid VKEsid, kes kavatsevad oma tootmisprotsessides minna üle digitaaltehnoloogiale. Teadusuuringud ja innovatsioon digisektoris võimaldavad VKEdel toetada Euroopa majanduskasvu vahendite tõhusa kasutamise kaudu.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Programm tuleks jagada viieks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: a) kõrgjõudlusega andmetöötlus, b) tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad, c) küberturvalisus, d) kõrgema taseme digioskused ning e) juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)  Koos digitehnoloogiale ülemineku üldeesmärgiga peaks programm aitama tagada pikaajalisi strateegilisi julgeolekueesmärke, suurendades liidus suutlikkust ja võimekust, seades esikohale meetmed, mis suurendavad strateegilist potentsiaali ja piiravad sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest ja toodetest, tagades seeläbi liidu majandusliku ja innovaatilise konkurentsivõime.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.
(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi, sh VKEsid, võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul ning ülemeremaade ja -territooriumide üleminekut digitehnoloogiale.
__________________
__________________
59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016)0180 (final)).
59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016)0180).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Et luua koostoimet käesoleva programmi raames tehtavate investeeringute ning liidu teadus- ja arendustöö investeeringute vahel, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ investeeringutega, peaksid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimima platvormina, mis toob kokku ühelt poolt tööstuse, ettevõtjad ja haldusasutused, kes vajavad uusi tehnoloogialahendusi, ning teiselt poolt ettevõtted, eeskätt idufirmad ja VKEd, kel on olemas turustamiseks sobivad lahendused.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Programmi kavandamine, väljatöötamine ja hanked tuleb teha nii, et see suurendaks keskpikas ja pikas perspektiivis liidu suutlikkust ja konkurentsivõimet. Esmatähtsaks tuleks pidada meetmeid, mis suurendavad liidu strateegilist potentsiaali ja konkurentsivõimet ning mille eesmärk on piirata sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest ja toodetest. Kolmandate riikide osalemine programmi erieesmärkides peaks seega sõltuma sellest, milline on nende riikide panus liitu.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja nende laialdast kasutamist kindlustavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori kaasinvesteeringuid. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada Euroopa tarnijatele koht tehnika arendamise esirinnas.
(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja liidu strateegilist autonoomiat kindlustavate projektide kaudu. Selleks peaks programm saama vähemalt 9,2 miljardi euro suuruse ELi eelarve, mida täiendatakse liikmesriikide ja/või erasektori kaasinvesteeringutega. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada, et Euroopa tarnijad jõuavad tehnika arendamises esirinda.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada liidu digitaalse baasi tugevdamiseks ja laiendamiseks, suurte sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, liidu tööstuse digitaalpädevuse suurendamiseks ning turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutadaolevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist.
(15)  Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutadaolevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist. Kui kasutatakse eelarve kaudset täitmist, tagab komisjon, et programmi otsejuhtimisel säilitatakse ja täidetakse nõutud kvaliteedi- ja ohutusstandardid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.
(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ning sellega seotud andmetöötlus- ja salvestusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas. Liit peab saama endale maailmatasemel superarvutid, kindlustama oma tarnevõrgu ning kasutama simulatsiooni, visualiseerimise ja prototüüpide valmistamise teenuseid, tagades samal ajal kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi, mis on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele.
(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele ja tugevdaksid ELi lisaväärtust.
__________________
__________________
60
60
61
61
62
62
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.
(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, sealhulgas liidus asutatud VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.
__________________
__________________
63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)
63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele.
(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele. Et luua nendele uutele tehnoloogiatele Euroopas edenemiseks parimad raamtingimused, peab liit lisama oma poliitika kujundamise protsessi innovatsioonipõhimõtte.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta juhtis Euroopa Parlament tähelepanu mõjule, mida avaldab keelebarjäär tööstusele ja selle digiteerimisele. Selles kontekstis on väga oluline arendada suuremahulisi tehisintellektipõhiseid keeletehnoloogiad, nagu automaattõlge, kõnetuvastus, suurandmete tekstianalüüs, dialoogi- ja küsimustele vastamise süsteemid, et kaitsta keelelist mitmekesisust, tagada kaasatus ja võimaldada inimestevahelist ning inimeste ja masinate vahelist suhtlemist.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Iseõppivate robotite ja tehisintellekti aina kiirema arengu ning nende suutlikkuse tõttu mitmekordistada mõne sekundiga teadmisi ja õppe sisu on arenguetappe kuni programmi lõppemiseni 2027. aastal keeruline prognoosida. Seepärast peaks komisjon sellele kiiresti arenevale digisuundumusele erilist tähelepanu pöörama ja kui vaja, oma tööprogrammi eesmärke selle järgi kohandama.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
(19c)  Võttes arvesse Euroopa tööstuse kasvavat nõudlust tehisintellekti põhjal töötavate robootikalahenduste järele ning seda, kui oluline on vältida selles valdkonnas märkimisväärset investeeringute puudujääki, peaksid programmi tehisintellektiga seotud eesmärgid hõlmama tehisintellektil töötavat robootikat.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 d (uus)
(19d)  Tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused peaksid olema kasutusmugavad, vaikimisi seadustega kooskõlas ning pakkuma tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja teavet, eeskätt seoses toodete ja teenuste kvaliteediga.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.
(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus, et kindlustada siseturg, kui kasutatakse tehisintellekti, ning juurdepääs teksti- ja andmekaevele on tehisintellekti, sh keeletehnoloogia arendamise jaoks äärmiselt oluline.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Komisjon võttis 25. aprillil 2018 kohustuse teha ettepanek Euroopa käsitluse kohta ning töötada selleks koos erinevaid sidusrühmi koondava Euroopa tehisintellekti liiduga (mis on tehisintellekti ekspertide rühm) välja tehisintellekti suuniste kavand, et edendada Euroopas tehisintellektil põhinevaid rakendusi ja ettevõtteid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.
(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist, samuti sisseprojekteeritud turbe ja privaatsuse ning nende vaikesätete rakendamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.
__________________
__________________
64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma oma kodanikke ja ettevõtjad küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.
(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma kodanikke, valitsussektorit ja ettevõtjaid küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi,65 milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.
(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi65, milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega, suurendada kübervastupidavusvõimet ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.
_________________
_________________
65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity
65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Põhimõtteliselt peaksid küberturvalisuslahendused sisaldama põhiliste projekteerimisparameetritena ohutus- ja julgeolekustandardeid, mis vastavad nüüdisaegsele tehnoloogiale ning lõimitud ja vaikimisi turbe põhimõtetele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.
(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks hajusraamatu tehnoloogia, digitaalne identiteet, krüptograafia, krüpteerimine või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, logistika, energeetika, transport, turism, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise, sealhulgas 5G-platvormide, ja veebitehingute turvalisus, läbipaistvus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskustesse ning võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua.
(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskuste arendamisse ja digikirjaoskuse parandamisse ning võimestada kõiki eurooplasi tervikliku käsitluse abil.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)   Arvestades tervikliku käsitluse vajadust, tuleks programmis arvesse võtta ka kaasamise, kvalifikatsiooni, koolituse ja spetsialiseerumise valdkondi, mis lisaks arenenud digioskustele on teadmistepõhises ühiskonnas otsustava tähtsusega ka lisaväärtuse loomiseks.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid.
(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Lisaks nõudis ta, et soolise võrdõiguslikkuse aspekti võetaks arvesse kõikides digitaalsetes algatustes, ning rõhutas vajadust kaotada märkimisväärne sooline ebavõrdsus IKT sektoris, kuna see on Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks hädavajalik.
__________________
__________________
67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digiajastul rõhutas Euroopa Parlament vajadust koguda sootundlikke andmeid IKT kasutamise kohta ning töötada välja eesmärgid, näitajad ja sihttasemed, et tagada naiste juurdepääs IKT-le ning edendada häid tavasid ettevõtjate seas.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 b (uus)
(27b)  Oma 21. detsembri 2015. aasta resolutsioonis ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks pooldas ja toetas Euroopa Parlament täielikult naiste digitaalettevõtluskultuuri, samuti nende lõimimist infoühiskonda ja nende osalemist selles.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.
(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, pilvandmetöötlus, andmekaitse ja teabe juhtimine ning tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Liidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alast õpet ja koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „Erasmus“ ja „Euroopa horisondi“ programmidest.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada tööstuse ja üldisemalt kodanike halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust ja kvaliteeti. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka Euroopa Liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kõrge kvaliteediga digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas.
(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada kodanike ja tööstuse halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti, suurendades samal ajal avaliku sektori kulutuste tõhusust. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad võivad saada kõrge kvaliteediga mitmekeelsete digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas. Samuti on oluline, et need teenused oleksid juurdepääsetavad puuetega inimestele.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29 a (uus)
(29a)   Digitaliseerimine võib parandada kõigi, sealhulgas eakate ja piiratud liikumisvõimega ja puudega inimeste ning äärepoolsete või maapiirkondade elanike takistusteta juurdepääsu.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, haridus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada.
(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, julgeolek, CO2 heite vähendamine, energiataristu, haridus, koolitus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist, ajakohastamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest ja keeltevahelist andme- ja teabevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada ja tagada vastastikuse täiendavuse. Digiülemineku puhul tuleks siiski arvesse võtta asjaolu, et mõned kodanikud selles erinevatel põhjustel ei osale, ning tuleks toetada võrgustikke, et neid kodanikke jätkuvalt teavitada ning aidata neil säilitada oma õigusi ja osaleda kõikide ühiskondlike ja kodanikukohustuste täitmisel.
_________________
_________________
68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1
68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)   Digitaaltehnoloogiale üleminek kõnealuses sektoris peab igal juhul võimaldama, et Euroopa kodanikud pääsevad oma andmetele juurde piiriüleselt ning saavad neid turvaliselt kasutada ja hallata, olenemata enda ja andmete füüsilisest asukohast.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 b (uus)
(30b)   Kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt ja kättesaadavus avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks hariduses, nõuab ka sellise tehnoloogia kasutamiseks vajalikke oskuste alast koolitust. Seepärast peaksid erieesmärgi nr 8 alla kuuluvad eesmärgid hõlmama ka koolitusprogramme isikutele, kes kõrgtehnoloogiat kasutama hakkavad.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs haldusasutustele.
(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne, turvaline, sujuv ja kaasav juurdepääs haldusasutustele.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kasvu ja tööhõive soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.
(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kestliku kasvu, tööhõive ja kvaliteetse töö soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.
__________________
__________________
69 COM(2016)0725 final.
69 COM(2016)0725.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka poliitiliste otsuste edukat rakendamist ja pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks tuleb toetada terviklikku valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.
(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka piiriülest koostööd, ühiste standardite kooskõlastamist ja poliitiliste otsuste edukat rakendamist ning pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi ja keeletõkkeid ja vähendada bürokraatiat, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil ning vältides tarbetut topeltsalvestamist. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks ELis tuleks toetada terviklikku ja tehnoloogiliselt neutraalset valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult, lõppkasutajate vajadustega arvestades ning tagades andmekaitse kõrge taseme. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  6. oktoobril 2017 teatasid ELi ministrid Tallinnas, et Euroopa digitaalarengu strateegia peaks põhinema koostööl ja koostalitlusvõimel, sealhulgas avatud litsentsimispoliitika ja avatud standardite kasutamisel. Seepärast peaks programm soodustama avatud lähtekoodiga lahendusi, et võimaldada uuesti kasutamist, suurendada usaldust ja tagada läbipaistvus. Sellel on positiivne mõju rahastatud projektide jätkusuutlikkusele.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu71.
(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kultuuri- ja loomesektoris.
__________________
71
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline komponent.
(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline koostisosa.
__________________
__________________
73 COM(2016)0180 final. „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.
73 COM(2016)0180. „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Alates maist 2018 kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik ning mis tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kui käesoleva programmi raames võetavad meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid need seega toetama isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist näiteks tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia vallas.
(40)  Määrus (EL) 2016/679, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik, tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kõik käesoleva programmi raames võetavad meetmed, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid seega olema kõnealuse määrusega täielikult kooskõlas. Nendega tuleks toetada eriti sellise digitehnoloogia arendamist, mis on kooskõlas „lõimitud andmekaitse“ kohustustega, mis on kõnealuse määruse kohaselt siduvad; juhul kui töötlemine hõlmab elektroonilise side andmeid, tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ1a.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.
(41)  Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis ning Euroopa lisaväärtuse säilitamisel oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused peaksid teabe käitlemisel, eelkõige tundliku kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide kohta kehtivaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.
(42)  Juhul kui käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused käitlevad tundlikku salastamata teavet või liidu salastatud teavet, peaksid nad järgima liidu või liikmesriikide õigusaktide asjakohaseid teabe käitlemist puudutavaid sätteid.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse74. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja aitab saavutada üldist eesmärki – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele74. Asjakohased meetmed tuleks kindlaks määrata programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks kõnealuste kohustuste täieliku järgimise tagamiseks uuesti hinnata programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
_________________
_________________
74 COM(2018)0321 (lõplik), lk 1.
74 COM(2018)0321, lk 1.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada samas liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsus, läbipaistvus ja järjepidevus. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)75 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusele.
välja jäetud
__________________
75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta mitmeaastaste tööprogrammidena, reeglina iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis iga-aastaste tööprogrammidena. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.
(45)  Vastu tuleks võtta tööprogrammid, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada seejuures liidu ja liikmesriikide ühismeetmete kooskõlalisus, selgus ja järjepidevus. Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis igal aastal. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46 a (uus)
(46a)   Digitaalse Euroopa programmi pikaajalise rahastamise tagamiseks, säilitamiseks ja arendamiseks on vaja selgeid ühiseid ELi eeskirju, mis on tulevikkuvaatavad ja konkurentsi edendavad, et hoogustada investeeringuid ja innovatsiooni ning säilitada taskukohasus.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites [8], [11], [16], [21], [35], [38] ja [47] viidatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriigid peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.
(47)  Programmi raames võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas põhiõigustega ja järgima eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites [8], [11], [16], [21], [22], [35], [38], [41] ja [47] viidatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, keelelist mitmekesisust ja õigust suhelda ükskõik millises ELi keeles, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi juriidiliste kohustustega, sealhulgas rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste komisjoni otsustega, samuti eetikapõhimõtetega, mis hõlmavad teadusuuringute usaldusväärsuse rikkumise vältimist.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47 a (uus)
(47a)  2018. aasta aprillis võttis komisjon kohustuse1a luua raamistik sidusrühmadele ja ekspertidele, et töötada välja tehisintellekti käsitlevate suuniste kavand koostöös teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga; komisjon toetab koostöös Euroopa tarbijate nõuanderühma ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga riiklikke ja ELi tasandi tarbijaorganisatsioone ja andmekaitse järelevalveasutusi, et aidata neil mõista tehisintellektil põhinevaid rakendusi.
__________________
1a Komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“, COM(2018)0237, on kättesaadav veebisaidil http://www.europarl.europa.eu/RegData/docs_autres_institutions/commission_europeenne/com/2018/0237/COM_COM(2018)0237_ET.pdf
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad osaleda liidu programmides vastavalt EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikule, milles nähakse ette programmide rakendamine nimetatud lepingu alusel tehtava otsusega. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“).
Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“), mida rakendatakse ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e
(e)  „digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;
e)  „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus“ – olemasolev või uus juriidiline isik või juriidilistest isikutest koosnev konsortsium, kes nimetatakse või valitakse avatud, selge ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid, et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale, samuti hõlbustama juurdepääsu rahastamisele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus on avatud igat liiki ja igas suuruses ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kasvufirmadele ja haldusasutustele kogu liidus.
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad ühtsete kontaktpunktidena, kus ettevõtjad, eelkõige VKEd, idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, saavad abi oma äri, tootmisprotsesside, toodete ja teenuste täiustamiseks digitehnoloogia abil, mis võib tuua lisaväärtust. Keskused loovad selleks liitu hõlmava detsentraliseeritud võrgustiku, mis pakub ettevõtjatele toetust, tagamaks et nende töötajate oskused vastavad olemasoleva digitehnoloogia kasutamiseks vajalikule asjatundlikkusele. Keskused kooskõlastavad oma tegevuse ka haridusasutustega, et toetada üliõpilaste koolitamist ja töötajate töökohapõhist õpet.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)
fa)   „meediapädevus“ – analüütilised oskused, mida on vaja digimaailmas orienteerumiseks.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f b (uus)
fb)  „Euroopa partnerlus“ – algatus, kus liit ning era- ja/või avaliku sektori partnerid (näiteks tööstusettevõtted, teadusorganisatsioonid, avaliku teenuse osutamise eest vastutavad asutused kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused, VKEde organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama digitaalse innovatsiooni ja tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud meetmete, sealhulgas turgude, õigusaktide või poliitika kasutuselevõtuga seotud meetmete väljatöötamist ja rakendamist;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f c (uus)
fc)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f d (uus)
fd)  „konsortsium“ – ettevõtjate koostöörühm, kes soovib ellu viia programmi alla kuuluvaid meetmeid.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:
1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada ja kiirendada Euroopa majanduse, tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjateni ning suurendada liidu strateegilist sõltumatust ja ühtekuuluvust, tagades seejuures konkurentsivõime ja vähendades digilõhet. Programmiga:
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
(b)  laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris.
b)  laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu erasektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, toetades digiüleminekut ja tagades juurdepääsu digitehnoloogiale;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi76 superandmetöötluse ja andmete integreeritud taristu, mis oleks mitteärilistel alustel kasutatav avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;
a)  juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi77 superandmetöötluse ja andmete koostalitlusvõimeline taristu, mis oleks kasutatav avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku ja erasektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;
__________________
__________________
76 Miljardeid miljardeid ujukomatehteid sekundis.
76 Miljardeid miljardeid ujukomatehteid sekundis.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b
(b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused;
b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused, tagades turvalisuse ja andmekaitse kõrge taseme;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  juurutada eksatasandijärgne77 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada arvutiteaduste jaoks uusi teadustaristuid.
c)  juurutada eksatasandijärgne77 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada uusi teadustaristuid; ergutada liidus arvutiteaduste jaoks selliseks juurutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara arendamist.
__________________
__________________
78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.
78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.   Erieesmärgi 1 raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt ühisettevõtte kaudu, mille komisjon esitas ja nõukogu kinnitas 25. juunil 2018, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) ...1a.
__________________
1a Määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte. 10594/18. Brüssel, 18. september 2018 (OR. en). http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10594-2018-INIT/et/pdf
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega;
a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke. Kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega peavad tehisintellektil põhinevad lahendused ja kättesaadavaks tehtud vahendid austama sisseprojekteeritud eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtet ning tagama, et tehisintellekti arendamise ja juurutamise keskmesse jääksid inimesed;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate ja haldusasutuste käsutusse;
b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade ning haldusasutuste, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide, teadusasutuste, ülikoolide käsutusse;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  arendada ja tugevdada tööstuslikke rakendus- ja tootmissüsteeme, mis hõlbustavad tehnoloogia integreerimist väärtusahelatesse, uuenduslike ärimudelite väljatöötamist ning lühendavad innovatsioonist tööstuses kasutuselevõtmiseni kuluvat aega, ning edendada tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja ühiskonnas.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)
Tehisintellekti erieesmärgi raames võetavaid meetmeid rakendatakse üksnes eelarve otsese täitmise kaudu komisjoni või täitevasutuse poolt kulude ja tulude analüüsi alusel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)
Erieesmärgi 2 raames võetavad meetmed peavad olema vastavuses eetikapõhimõtete ja asjakohaste liikmesriigi, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle protokolliga. Võttes arvesse tehisintellekti käsitleva kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi, määrab komisjon kindlaks erieesmärgi 2 alla kuuluvate tööprogrammide eetikatingimused. Taotlusvoorud või toetuslepingud peavad sisaldama tööprogrammides sätestatud asjakohaseid tingimusi. Iga meetme hindamise käigus vaadatakse iga projekt läbi ka eetilisest aspektist. Meetmed, mis ei ole eetiliselt vastuvõetavad või ei vasta lepingu tingimustele, ei ole rahastamiskõlblikud.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte;
a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, et saavutada Euroopa tasandil küberturvalisuse ühtne kõrge tase, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõigusi, tagades seejuures ELi strateegilise sõltumatuse;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
(b)  toetada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist;
b)  toetada ja suurendada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist ning parimate tavade jagamist ja levitamist;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses;
c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses, pöörates erilist tähelepanu haldusasutustele ja olulistele ettevõtjatele, näiteks VKEdele;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
(d)  tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016 direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)78 nõudeid.
d)  tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)78 nõudeid, muu hulgas meetmete abil, mille eesmärk on kujundada organisatsioonides küberturvalisuse kultuuri.
__________________
__________________
78 ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30.
78 ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  parandada vastupanuvõimet küberrünnakutele, et suurendada kasutajate riskiteadlikkust ja teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta, eriti haldusasutuste, VKEde ja idufirmade seas, tagamaks, et ettevõtjatel on põhitasemel turvalisus, nagu andmete ja side otspunktkrüpteerimine ning tarkvarauuendused, ning julgustada sisseprojekteeritud turvalisuse ja selle vaikesätete kasutamist, samuti teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta ja küberhügieeni;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)
Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustiku kaudu kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ...1a].
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ..., millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:
Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada liidu talendipagasit, vähendatakse digilõhet, toetatakse ametioskuste parandamist sooliselt tasakaalustatud viisil, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika, tehisintellekti, pilvandmetöötluse, sidesüsteemide ja -võrkude, andmekaitsepädevuse, tehisintellekti vallas. Et ergutada tööturgu ja parandada selle olukorda ning spetsialiseerumist digitehnoloogia ja -rakenduste valdkonnas, on rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a
(a)  toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale:
a)  toetada kvaliteetsete pikaajaliste koolituskursuste, sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist üliõpilastele, õpetajatele, kasvatajatele, IT-spetsialistidele, teadlastele ja laiemale töötajaskonnale, sealhulgas avalikele teenistujatele, koostöös koolide, ülikoolide ja uurimiskeskustega:
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b
(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:
b)  toetada kvaliteetsete lühiajaliste koolituste ja kursuste, sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete ja idufirmade juhtidele ja laiemale töötajaskonnale, sealhulgas avalikele teenistujatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c
(c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.
c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute kvaliteetset töökohapõhist õpet, sealhulgas segaõpet, ja praktikat.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)
Erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel võib olla hõlbustav roll koolitusvõimaluste pakkumisel, ettevõtete nõustamisel ja koostöö tegemisel asjakohaste pädevuskeskustega, et tagada kogu liidus võimalikult suur geograafiline katvus.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:
Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid, mis täiendavad selleks digitaaltaristu meetmeid ja vähendavad digilõhet:
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;
a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, hariduses, kohtusüsteemis, transpordi-, kommunikatsiooni-, energeetika- ja keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris ning liidus asutatud äriühingutes saaks tulemuslikult juurutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, keeletehnoloogia, tehisintellekti ja küberturvalisusega, ning et koolituste abil oleks tagatud selle kasutamiseks vajalikud oskused;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b
(b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi digiteenuste taristuid (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;
b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi tipptasemel digiteenuste taristuid kogu liidus (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c
(c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;
c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas avalikku allikat ning koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d
(d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele ja katsetamisele;
d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele, katsetamisele ja laiendamisele;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e
(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;
e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse, andmekaitse, pilvandmetöötluse ja teabejuhtimise ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt f
(f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;
f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, hooldamist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g
(g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid;
g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus juhtida digitaalset arengut, lisaks märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid ning hõlbustada erinevate riiklike algatuste vastastikust kasulikkust, mis toob kaasa digitaalühiskonna arengu tänu kõigi ELi tasandil osalejate alalisele koostööle;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt h
(h)  toetada koostööd hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades ELi piiriüleste rakenduste juurutamist;
h)  toetada koostööd muu hulgas hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades selliste ELi piiriüleste rakenduste juurutamist, mis põhinevad sisseprojekteeritud turvalisusel ja eraelu puutumatusel, millega tagatakse andmekaitse ja tarbijaohutus;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)
Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel ja pädevuskeskustel võib olla hõlbustav roll.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 9 194 000 000 eurot.
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 8 192 391 000 eurot (jooksevhindades 9 194 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
(a)  kuni 2 698 240 000 eurot erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“
a)  2018. aasta hindades kuni 2 404 289 438 eurot (jooksevhindades 2 698 240 000 eurot) erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
(b)  kuni 2 498 369 000 eurot erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“
b)  2018. aasta hindades kuni 2 226 192 703 eurot (jooksevhindades 2 498 369 000 eurot) erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
(c)  kuni 1 998 696 000 eurot erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“
c)  2018. aasta hindades kuni 1 780 954 875 eurot (jooksevhindades 1 998 696 000 eurot) erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d
(d)  kuni 699 543 000 eurot erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“
d)  2018. aasta hindades kuni 623 333 672 eurot (jooksevhindades 699 543 000 eurot) erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e
(e)  kuni 1 299 152 000 eurot erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“
e)  2018. aasta hindades kuni 1 157 620 312 eurot (jooksevhindades 1 299 152 000 eurot) erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel võimalikult suures ulatuses silmas asjaomase liikmesriigi huve.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmis võivad osaleda
välja jäetud
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 1
1.  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;
1.  Programmis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2
2.  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende vahelistes lepingutes;
2.  punktis 1 nimetamata kolmandate riikide täielik või osaline ühinemine programmiga põhineb erieesmärkide juhtumipõhisel hindamisel vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et see leping vastab täielikult järgmistele kriteeriumidele:
–  kolmanda riigi osalemine on liidu huvides;
–  osalemine aitab saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke;
–  osalemine ei tekita julgeolekuprobleeme ja järgitakse täielikult asjakohaseid julgeolekunõudeid, mis on sätestatud artiklis 12;
–  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;
–  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas iga programmi rahaliste osamaksete ja halduskulude arvutamine. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
–  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;
–  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a.  Tööprogrammide ettevalmistamisel hindavad Euroopa Komisjon või muud asjaomased rakendusasutused igal üksikjuhul eraldi, kas lõikes 2 osutatud lepingus sätestatud tingimused on tööprogrammides sisalduvate meetmete puhul täidetud.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3
3.  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes; ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;
välja jäetud
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4
4.  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et:
välja jäetud
—  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;
—  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osamaksete arvutamine ja nende halduskulusid. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
—  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;
—  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].
2.  Erieesmärkide 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, 2 „Tehisintellekt“ ja 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Tööprogrammis võidakse sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud juriidilistel isikutel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest juhitavatel juriidilistel isikutel ei ole julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või mõnedes erieesmärgi 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud isikutega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda juhib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.
5.  Tööprogrammis võidakse sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud juriidilistel isikutel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest juhitavatel juriidilistel isikutel ei ole strateegilistel ja julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või mõnedes erieesmärkide 1, 2 ja 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud isikutega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda juhib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)
5a.  Meetmed, mis hõlmavad tehnosiiret väljapoole liitu, ei ole lubatud. Pikaajaliste strateegiliste julgeolekueesmärkide tagamiseks hinnatakse nende üksuste osalemise võimalusi, kelle peamine tegevuskoht asub liidust väljaspool.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5 b (uus)
5b.  Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli ja julgeolekunormidele mittevastavad meetmed võib rahastamisest välja jätta või need igal ajal lõpetada.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel.
1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel. Komisjon tagab, et programmi täiendavuse võimendamisel teiste Euroopa rahastamisprogrammidega, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), programmiga „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastuga (CEF‑2), InvestEU programmiga, programmiga „Erasmus“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ei takistata erieesmärkide 1–5 saavutamist.
Komisjon uurib, kuidas saaks tõhustada programme, mille alusel eraldatakse vahendeid digiteerimise valdkonnas.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Asjaomaste ametivõimude vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.
2.  Asjaomaste ametivõimude ning ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige hangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige komisjoni, rahastava asutuse või toetusesaajate individuaalsete või ühishangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Ühe hankemenetluse tulemusel võib sõlmida mitu lepingut ja kehtestada kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste hankelepingutega tulemustega seotud tingimusi. Programmist võib raha eraldada ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Eeskätt võib see hõlmata toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste osaluste suhtes kohaldatakse [Euroopa horisondi määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.
Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu, mille komisjon ja liikmesriigid sõlmivad strateegilise programmitöö käigus. Eeskätt võib see hõlmata toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste osaluste suhtes kohaldatakse [Euroopa horisondi määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
Euroopa partnerlus
a)   sõlmitakse juhul, kui selle abil saavutatakse digitaalse Euroopa programmi eesmärgid tõhusamalt kui liit saavutaks üksi tegutsedes;
b)   peab vastama liidu lisaväärtuse, läbipaistvuse, avatuse, mõju, sh võimendava mõju, kõigi poolte pikaajalise rahalise kohustuse, paindlikkuse, ühtsuse ning liidu, kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste algatustega vastastikuse täiendavuse põhimõttele;
c)   on ajaliselt piiratud ja sisaldab programmi rahastamise järkjärgulise lõpetamise tingimusi.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 b (uus)
Nende valiku, rakendamise, seire, hindamise ja järkjärgulise lõpetamise sätted ja kriteeriumid on sätestatud (viide lisatakse).
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – pealkiri
Digitaalse innovatsiooni keskused
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk.
1.  Programmi rakendamise esimesel aastal luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk, mis rajatakse olemasolevale taristule, ja igas liikmesriigis peab olema vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud, läbipaistva, kaasava ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt a
a)  digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;
a)  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b
b)  sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;
b)  sobiv juhtimisvõimekus, personal, taristu ja vajalikud oskused;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  tõestatud koostöö erasektoriga, et tagada erieesmärkide 1–5 kohaste sekkumismeetmete vajalikkus turu seisukohast;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d b (uus)
db)  seosed programmi „Horisont 2020“ raames loodud IKT keskustega, InvestEU keskuse ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2a.  Üksikasjalikud tingimused, mis peavad olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseks nimetamiseks täidetud, ja täidetavad ülesanded ühtlustatakse ning avaldatakse õigel ajal, et meetmeid oleks võimalik hoolikalt ette valmistada ja rakendada.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:
3.  Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib ja teeb need üksused selgelt kindlaks liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b
b)  vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega.
b)  vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega, mis suurendaks lähenemist, aitaks kaotada Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide ja teiste liikmesriikide vahelist lõhet ja vähendada geograafilist digilõhet.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4
4.  Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.
4.  Täiendavaid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võib nendes piirkondades valida veel innovatsioonikeskusi.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 5
5.  Digitaalse innovatsiooni keskusi võidakse rahastada toetuste kaudu.
5.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi tuleb selgelt erilise märgistusega tähistada ja neid rahastatakse toetuste kaudu.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – sissejuhatav osa
6.  Digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:
6.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 –punkt a
a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;
a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid ja tehnilist oskusteavet, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud idufirmadele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a a (uus)
aa)  aidata ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, organisatsioonidel ja avalikel haldusasutustel programmiga hõlmatud uue tehnoloogia kasutamise abil konkurentsivõimelisemaks saada ja parandada ärimudelit;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b
b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;
b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd, idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad; soodustada oskuste, ühisalgatuste ja heade tavade vahetamist;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c
c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;
c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele, idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 a (uus)
6a.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad teha koostööd ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, eelkõige EIT Digitali ja programmi „Horisont 2020“ raames loodud digitaalse innovatsiooni keskustega.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 b (uus)
6b.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad korraldada teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames loodud digitaalse innovatsiooni keskuste, sealhulgas programmi EIT Digital innovatsioonikeskuste tegevust.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis [3] ja artiklites [4]–[8] osutatud eesmärke.
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis [3] ja artiklites [4]–[8] osutatud eesmärke kooskõlas I lisas sätestatud üldiste eesmärkidega.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
ii)  programmiga ühinenud kolmandas riigis;
ii)  programmiga ühinenud kolmandas riigis kooskõlas artiklitega 10 ja 12;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks.
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks ja kui see ei tekita liidule uusi julgeolekuriske ega sea kahtluse alla liidu strateegilist sõltumatust.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud muudel juhtudel, kui erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul.
4.  Füüsilised isikud võivad olla toetuskõlblikud erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul. Kolmanda riigi kodanikud võivad olla rahastamiskõlblikud, kui nad elavad liidus.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ja põhjendatud juhtudel võib rahastamiskõlblikest kuludest katta 100 %, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtet, kuid see peab olema kooskõlas eesmärgi kirjeldusega.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e
e)  vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;
e)  vajaduse korral majanduslik, kliima-, keskkonna-ja sotsiaalne mõju, edendades eelkõige osalemisvõimalusi ning võrdseid haridus- ja kutsealaseid võimalusi;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt g
g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;
g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades, sh ülemeremaades ja -territooriumidel;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h a (uus)
ha)  vajaduse korral võimalus projektide tulemusi taaskasutada ja kohandada;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h b (uus)
hb)  vajaduse korral avalik huvi;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h c (uus)
hc)  vajaduse korral piirkondade-, kodanike- või ettevõtjatevahelise digilõhe vähendamine.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1
Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.
Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega. Käesoleva programmi raames makstav kulusumma, mis liidetakse rahastamisvahendile, ei ole tagastatav.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui meetmele on juba määratud või see on saanud rahalist toetust teisest liidu programmist või ELi fondidest, tuleb see toetus programmist toetuse küsimise taotluses ära märkida.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3
3.  Esimene mitmeaastane tööprogramm keskendub lisas loetletud tegevustele ning selles tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist. Järgmised tööprogrammid võivad sisaldada lisas nimetamata tegevusi, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva määruse artiklites [4–8] sätestatud eesmärkidega.
3.  Tööprogramm keskendub I lisas loetletud tegevustele ning selles tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada selles sätestatud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklites 4–8.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.
1.  Mõõdetavad näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse mõõdetavad näitajad, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon III lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.
2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral mõõdetavad näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada saavutuste ja esilekerkinud probleemid põhjalikuks analüüsimiseks ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 4
4.  Maksimaalselt tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.
4.  Kõige tõhusamal võimalikul viisil tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid, samuti digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga (DESI) seotud andmestikku NUTS‑2 tasandil, et aidata lahendada digitaalse Euroopa programmiga seotud piirkondlike andmete puudumise probleemi. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – pealkiri
Hindamine
Programmi hindamine
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Komisjon tagab programmi korrapärase seire ja välishindamise, mis põhineb peamiselt artikli 24 lõikes 3 osutatud tulemusaruannete süsteemil. Hindamisel antakse kvalitatiivne hinnang ka artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Lisaks programmi korrapärasele seirele koostab komisjon vahehindamisaruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2024. Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.
Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis [1] nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Lõpliku välis- ja sõltumatu hindamise põhjal koostab komisjon programmi lõpliku hindamisaruande, milles hinnatakse selle pikemaajalist mõju ja jätkusuutlikkust.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon esitab lõikes 3 osutatud lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2030.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 5
5.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustav auditistrateegia, mille aluseks võib olla kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.
4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustab auditistrateegia, mille aluseks on vähemalt kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 23 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 23 ja 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 6
6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artiklite 23 ja 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tõest, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Ühtlasi tagab ta võimalikele liidu rahastamise taotlejatele digitaalsektoris ühtse teabe ja ühtsed osalemisvõimalused. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 1
1.  Ühine hankeraamistik tipptasemel eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi superandmetöötluse, ja andmete integreeritud taristu jaoks. Raamistik tehakse mitteärilistel alustel kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks.
1.  Ühine hankeraamistik tipptasemel eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi superandmetöötluse, ja andmete integreeritud taristu jaoks. Raamistik tehakse kättesaadavaks kõigile ettevõtetele ja haldusasutustele, mitteärilistel alustel avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 6
6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).
6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, eeskätt uued tehnoloogiad, mida on varem toetatud liidu vahenditest või mida toetatakse praegu, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 2. osa – lõik 1
Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellektialaseid tuumvõimekusi, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.
Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia tuumvõimekust, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 4. osa – lõik 1
Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.
Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele ja koolitusvõimalusi eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele või oskuste täiendamist vajavatele igas vanuses kodanikele, tööotsijatele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 1
1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.
1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele ja põimõppe võimalustele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 4. osa – lõik 4
Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 15 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.
Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 16 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 1 – alapunkt 1.2
1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.
1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele, laiendamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 2 – alapunkt 2.1
2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.
2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt ja viisil, mis tagab nende eraelu puutumatuse, üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 3
3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi riikide andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).
3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 4
4.  Transport, energeetika ja keskkond: juurutatakse detsentraliseeritud lahendusi ja infrastruktuure, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu arukad linnad või arukad maapiirkonnad ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat.
4.  Transport, energeetika ja keskkond: juurutatakse detsentraliseeritud lahendusi ja infrastruktuure, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu arukad linnad, arukad maapiirkonnad või äärepoolseimad piirkonnad, ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – II alaosa – pealkiri
II.  Tööstuse digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed tegevused
II.  Tööstuse digiüleminekuga seotud esialgsed tegevused
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 2. osa – punkt 2.2
2.2  Tehisintellekti kasutavate ettevõtete ja organisatsioonide arv
2.2  Digitaalse innovatsiooni keskustega koostöös tehisintellekti testivate ja sellega eksperimenteerivate ettevõtete ja organisatsioonide arv
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 2. osa – punkt 2.2 a (uus)
2.2a  Nende programmist toetust saavate tehisintellektirakenduste arv, mida praegu turustatakse.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 4. osa – punkt 4.1
4.1  Koolitustel osalenud ja töötavate IKT-spetsialistide arv
4.1  Liidus igal aastal koolitustel osalenud ja töötavate IKT‑spetsialistide arv
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 4. osa – punkt 4.2
4.2  Nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega
4.2  Liidus igal aastal nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 4. osa – punkt 4.2 b (uus)
4.2b  Nende tudengite, äsja kõrgkooli lõpetanute ja töötute arv, kes on oma seisundit pärast programmi raames pakutud koolitust parandanud.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 5. osa – punkt 5.1
5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt
5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtu sagedus
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 5. osa – punkt 5.2
5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtted
5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtete arv
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 5. osa – punkt 5.3
5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku vastavusse viimine Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga
5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga vastavusse viimise ulatus
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
3.lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
ba)   Digitaalse Euroopa programmiga luuakse teadusprojektidest tulenevate andmete jätkusuutlikkuse tagamiseks aktiivselt koostoimet programmiga „Euroopa horisont“;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
3.lisa – punkt 1 – alapunkt c
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
3.lisa – punkt 3 – alapunkt c
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0408/2018).

Viimane päevakajastamine: 20. detsember 2018Õigusalane teave