Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2968(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0568/2018

Arutelud :

PV 13/12/2018 - 7.2
CRE 13/12/2018 - 7.2

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0526

Vastuvõetud tekstid
PDF 138kWORD 52k
Neljapäev, 13. detsember 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Egiptus, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukord
P8_TA(2018)0526RC-B8-0568/2018

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon Egiptuse, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorra kohta (2018/2968(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni hukkamiste kohta Egiptuses(1), 10. märtsi 2016. aasta resolutsiooni Egiptuse, eelkõige Giulio Regeni juhtumi kohta(2), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Ibrahim Halawa kohta, keda võib ähvardada surmanuhtlus(3), ja 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses(4),

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, väljendusvabaduse ja inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 2013. aasta augusti ja 2014. aasta veebruari järeldusi Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse ELi‑Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida tugevdab 2007. aasta tegevuskava; võttes arvesse ka ELi ja Egiptuse partnerluse 2017.–2020. aasta prioriteete, mis võeti vastu 25. juulil 2017, ühisavaldust, mis tehti pärast ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 2017. aasta kohtumist, ja ühisavaldust, mis tehti pärast ELi-Egiptuse poliitikaküsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomitee 2018. aasta jaanuaris toimunud viiendat kohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja Euroopa Nõukogu peasekretäri 10. oktoobri 2017. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa ja ülemaailmse surmanuhtlusevastase päeva puhul ning Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 2. novembri 2018. aasta avaldust Egiptuses kopti kristlastest palverändurite ründamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO ekspertide, teiste hulgas piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportööri Nils Melzeri 26. jaanuari 2018. aasta ühisavaldust, milles nõuti tungivalt, et Egiptuse ametivõimud peataksid viivitamatud hukkamised, korraliku eluaseme küsimusega tegeleva ÜRO eriraportööri Leilani Farha ja inimõiguste kaitsjate olukorra ÜRO eriraportööri Michel Forsti 4. detsembri 2018. aasta avaldust ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 9. septembri 2018. aasta avaldust, milles mõisteti hukka 75 inimese suhtes ühiselt langetatud surmaotsused,

–  võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, eriti selle artiklit 52 (piinamise kõigi vormide ja liikide keelustamise kohta), artiklit 73 (kogunemisvabaduse kohta) ja artiklit 93 (rahvusvahelise inimõigustealase õiguse siduva iseloomu kohta),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolle nr 6 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2,

–  võttes arvesse õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigusabile käsitlevaid Aafrika põhimõtteid ja suuniseid, milles keelatakse sõjaväekohtutes tsiviilisikute üle kohtumõistmine igasugustel asjaoludel,

–  võttes arvesse ELi uut inimõiguste strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõik Egiptus on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud, eriti selle artikleid 14 ja18 ning teist fakultatiivprotokolli surmanuhtluse kohta,

–  võttes arvesse Itaalia parlamendi alamkoja, Saadikutekoja otsust peatada suhted Egiptuse parlamendiga, kuna Itaalia üliõpilase Giulio Regeni surma uurimine ei edene,

–  võttes arvesse 2017. aasta juunis Saudi Araabia, Egiptuse, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatide poolt Katari vastu kehtestatud sanktsioonide mõju inimõigustele nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo poolt 2017. aasta detsembris avaldatud aruannet Pärsia lahe kriisi mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Egiptuse valitsus on suurendanud repressioone kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, rahumeelsete aktivistide, advokaatide, blogipidajate, ajakirjanike, töötajate õiguste kaitsjate ja ametiühinguliikmete vastu, muu hulgas mitu neist vahistanud või lasknud neil kaduda ning kasutab üha enam terrorismivastaseid ja erakorralise seisukorra seadusi; arvestades, et 2018. aasta oktoobri lõpust alates on vahistatud vähemalt 40 inimõiguste töötajat, advokaati ja poliitilist aktivisti, kellest mõned on sunnitud kadunuks jääma; arvestades, et naiste inimõiguste kaitsjaid ja LGBTQI‑inimeste õigusi kaitsvaid aktiviste Egiptuses ähvardab jätkuvalt eri vormis riigipoolne ahistamine, eelkõige laimukampaaniad ja kohtu alla andmine;

B.  arvestades, et inimõiguste advokaat Ezzat Ghoneim, kes on Egiptuse õiguste ja vabaduste koordineerimiskeskuse juhataja, on olnud 2018. aasta märtsist alates eelvangistuses ja teda süüdistatakse „inimõigusterrorismis“; arvestades, et alates sellest, kui kohus andis 4. septembril 2018 korralduse ta vabastada, on tema asukoht teadmata; arvestades, et inimõiguste advokaat Ibrahim Metwally Hegazy, kes on kadunud inimeste perede liidu kaasasutaja, sunniti kadunuks jääma, teda piinati ja seejärel anti korraldus tema meelevaldseks ennetavaks kinnipidamiseks ning ta on endiselt üksikvangistuses; arvestades, et El Nadeemi keskust sunniti 2017. aastal tegevust lõpetama;

C.  arvestades, et inimõiguste kaitsjale Amal Fathyle mõisteti 2018. aasta septembris kaheaastane vangistus, süüdistatuna „valeuudiste levitamises“ eesmärgiga kahjustada Egiptuse riiki ja „ebasündsas käitumises“, kuna ta avaldas sotsiaalmeedias video, milles kritiseeritakse valitsuse suutmatust võidelda seksuaalvägivalla vastu; arvestades, et Fathyt hoitakse eelvangistuses, kuni uuritakse teisi riigi julgeolekuga seotud süüdistusi;

D.  arvestades, et Katari kodanikku Ola al‑Qaradawit ja tema abikaasat, Egiptuse kodanikku Hosam Khalafit on alates 30. juunist 2017 Egiptuses kohutavates tingimustes kinni peetud, kusjuures kummalegi ei ole esitatud süüdistust; arvestades, et 2018. aasta juunis leidis ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühm, et neid on koheldud julmalt, ebainimlikult või alandavalt, mis võib tähendada piinamist, kuulutas nende kinnipidamise meelevaldseks ja kutsus Egiptuse valitsust üles neid vabastama;

E.  arvestades, et 2. veebruaril 2016 leiti 25. jaanuaril Kairos kadunuks jäänud Giulio Regeni surnukeha, millel olid kohutava piinamise ja vägivaldse surma tundemärgid; arvestades, et Egiptuse ametivõimud ei ole ikka veel avaldanud tõde tema surma kohta ega andnud kõiki kuriteo toimepanijaid kohtu alla; arvestades, et Egiptus on taas kord tagasi lükanud Itaalia prokuratuuri taotluse teatada Giulio Regeni kadumise ja surmaga seotud osalejate nimed;

F.  arvestades, et Piirideta Reporterid on dokumenteerinud vähemalt 38 meediatöötajat, kes on praegu Egiptuses oma töö tõttu vangistuses, mille aluseks on poliitilised kohtumenetlused ja nõuetekohase menetluse mitmekordne rikkumine; arvestades, et sihikul on ka välismeediatöötajad ja mitu rahvusvahelise meedia korrespondenti on välja saadetud või on neil keelatud Egiptusesse siseneda; arvestades, et fotoreporterile Mahmoud ‘Shawkan’ Abu Zeidile mõisteti viieaastane vangistus kollektiivsel kohtuprotsessil tema seadusliku kutsetegevuse eest ning ta kannab ikka veel kuuekuulist lisakaristust suure trahvi maksmata jätmise eest; arvestades, et Ismail al‑Iskandarani, silmapaistev ajakirjanik ja üks väga vähestest, kes kajastas inimõiguste rikkumisi Siinai poolsaarel, peeti 2015. aasta novembris kinni ja ta mõisteti 2018. aasta mais sõjaväekohtus kümneks aastaks vangi;

G.  arvestades, et 2018. aasta juulis võeti vastu uus meediaseadus, millega laiendatakse ajakirjanduse määratlust ja lisatakse sellesse kõik sotsiaalmeedia kontod, millel on rohkem kui 5000 jälgijat, nii et nüüd saab selliste kontode eest vastutusele võtta „valeuudiste“ avaldamise või millegi muu eest, mida peetakse seaduse rikkumisele õhutamiseks; arvestades, et kodanikuvabaduste, sealhulgas väljendus- ja meediavabaduse austamine on demokraatliku ühiskonna vundamendi oluline osa ning ajakirjanikud peaksid saama vabalt oma kutsealal töötada, ilma et nad peaksid kartma vastutuselevõtmist või vangistamist;

H.  arvestades, et mitmes ELi liikmesriigis asuvad äriühingud ekspordivad jätkuvalt Egiptusesse jälgimistehnoloogiat, mis hõlbustab häkkimist ja pahavara levitamist ning ka muus vormis rünnakuid inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu sotsiaalmeedias; arvestades, et see on toonud kaasa väljendusvabaduse mahasurumise internetis;

I.  arvestades, et eelmisel aastal hakati Egiptuses valitsusväliste organisatsioonide vastu võitlema õiguslike vahenditega ja võeti vastu seadus, mille kohaselt peavad nende rahastamise – nii riigisisese kui ka välismaise – heaks kiitma riiklikud julgeolekuasutused, mis sisuliselt tähendab valitsusväliste organisatsioonide keelustamist; arvestades, et 15. novembril 2018 nõudis president el‑Sisi, et valitsusväliseid organisatsioone käsitlev seadus vaadataks läbi, et muuta see „tasakaalustatumaks“, ja tegi seaduse läbivaatamise ülesandeks parlamendile; arvestades, et 20. detsembril 2018. aastal on kavas uus menetlus „välisrahastamise juhtumis“ 173/2011, mis puudutab 16 kostjat, keda süüdistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide filiaalide asutamises ja nendes töötamises ilma valitsuse loata;

J.  arvestades, et Egiptuses kestab erakorraline seisukord, mis kehtib alates aprillist 2017 ja mida pikendati kolme kuu võrra alates 21. oktoobrist 2018; arvestades, et riigi meedia andmetel kehtestati erakorraline seisukord selleks, et aidata võidelda „terrorismi ohtude ja rahastamise“ vastu; arvestades, et presidendil ja tema nimel tegutsevatel isikutel on õigus anda tsiviilisikuid kolmekuulise ajavahemiku jooksul riigi julgeoleku eriolukorra kohtutesse; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet on kritiseerinud katseid näha julgeolekujõudude liikmete poolt väidetavalt toime pandud kuritegude eest vastutuselevõtmise suhtes ette puutumatus, millega kahjustatakse Egiptuse rahva usku valitsuse suutlikkusse tagada õiglus kõigi jaoks;

K.  arvestades, et Egiptuse 2015. aasta terrorismivastases seaduses kasutatakse terrorismi laia määratlust, mis hõlmab avaliku korra rikkumist, ühiskonna turvalisuse, huvide või julgeoleku ohustamist, põhiseaduse ja õiguse sätete takistamist või riikliku ühtsuse, sotsiaalse rahu või riikliku julgeoleku kahjustamist ning millega seatakse rahumeelsed teisitimõtlejad, demokraatiameelsed aktivistid ja inimõiguste kaitsjad ohtu, et neid nimetatakse terroristideks ja nad mõistetakse surma;

L.  arvestades, et president el‑Sisi valitsemise ajal on Egiptuse kohtud soovitanud vähemalt 2443 surmamõistvat eelotsust – sealhulgas vähemalt 12 lapse puhul – ja kinnitanud vähemalt 1451 surmaotsust; arvestades, et kinnitatud surmaotsustest on vähemalt 926 sündinud kollektiivsetel kohtuprotsessidel, kus kohut mõistetakse korraga 15 või enama inimese üle; arvestades, et sama ajavahemiku jooksul on Egiptus viinud täide vähemalt 144 hukkamist; arvestades, et surmanuhtlust on eelkõige kollektiivsetel kohtuprotsessidel sageli kohaldatud inimeste suhtes, kes kasutavad oma põhiõigusi, sealhulgas kogunemisvabadust;

M.  arvestades, et augustis kinnitas Egiptuse kohus 2013. aasta riigipöörde järel Rabaa väljakul toimunud protestidega seoses enam kui 739 inimesele määratud karistused; arvestades, et kohus kinnitas 75 surmaotsust ja lisaks 47 inimese eluaegse vangistuse; arvestades, et kohtuprotsessi käigus teatati arvukatest rikkumistest ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik kirjeldas seda kui suurt eksimust õigusemõistmisel;

N.  arvestades, et novembri lõpus teatas Egiptus inimõiguste alalise ülemkomisjoni loomisest, väidetavalt eesmärgiga vastata Egiptuse inimõiguste olukorraga seotud etteheidetele ja sõnastada ühtne Egiptuse kujutlus; arvestades, et selle komisjoni pealiikmed on välis- ja siseministeeriumi, sõjaväe ning luureteenistuste esindajad;

O.  arvestades, et hoolimata kopti kultuuri põhiseaduslikust tunnustamisest riigi nn sambana, on kopti päritolu egiptlaste (kes moodustavad Egiptuse 9 miljonist kristlasest enamuse) vastu suunatud vägivald ja diskrimineerimine alates 2011. aastast suurenenud; arvestades, et kopti kristlased, kes moodustavad Egiptuse peamiselt moslemi elanikkonnast ligikaudu 10 %, on usupõhise vägivalla all kõige rängemini kannatanud; arvestades, et 2. novembril 2018 sai Minyas islamivõitlejate toime pandud rünnakus kopti kristlaste palverändurite bussi vastu seitse inimest surma ja 19 vigastada, mis on märk Egiptuse julgeolekuprobleemidest;

P.  arvestades, et ELi‑Egiptuse assotsiatsiooninõukogu tuleb kavakohaselt kokku 20. detsembril 2018; arvestades, et Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni lähetus Egiptusesse on kavandatud enne assotsiatsiooninõukogu kohtumist; arvestades, et Egiptus ei ole sellele delegatsioonile ametlikult kutset esitanud;

Q.  arvestades, et alates 2011. aasta revolutsioonist on Egiptus läbinud mitu keerukat arenguetappi ning rahvusvaheline üldsus toetab seda riiki majanduslike, poliitiliste ja julgeolekuprobleemidega tegelemisel; arvestades, et Egiptuses esineb suuri julgeolekuprobleeme, eelkõige Siinai poolsaarel, kus terrorirühmitused on pannud toime rünnakuid julgeolekujõudude vastu; arvestades, et Egiptuses on toimunud mitu ohvriterohket terrorirünnakut;

R.  arvestades, et 2017. aasta juulis vastu võetud dokumendis ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetide kohta aastateks 2017–2020 juhindutakse ühisest kindlast valmidusest järgida universaalseid väärtusi, nagu demokraatia, õigusriik ja inimõigused, ning see dokument annab poliitilisteks kontaktideks ja tõhustatud koostööks inimõiguste ja põhivabaduste austamisel põhineva uuendatud raamistiku, hõlmates ka julgeoleku, kohtureformi ja terrorismivastase võitluse valdkonda; arvestades, et Egiptuse ja Euroopa Liidu assotsieerimislepingu poliitikaküsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomitee pidas 10.–11. jaanuaril 2018 Kairos viienda istungi, käsitledes koostööd inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas; arvestades, et Egiptuse ja ELi assotsieerimiskomitee kuues kohtumine toimus 8. novembril 2018;

S.  arvestades, et EL on Egiptuse suurim majanduspartner ning peamine välisinvesteeringute allikas; arvestades, et ELi kahepoolne abi Egiptusele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu aastateks 2017–2020 on umbes 500 miljonit eurot; arvestades, et ELi välisasjade nõukogu tegi 21. augustil 2013 komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ülesandeks vaadata läbi ELi abi Egiptusele; arvestades, et nõukogu otsustas, et ELi koostööd Egiptusega kohandatakse vastavalt Egiptuses toimuvatele muutustele;

T.  arvestades, et Egiptuse rahumeelselt poliitiliselt opositsioonilt võeti täielikult võimalused 2018. aasta presidendivalimiste protsessis osaleda ja Egiptuse valijate poliitilise osalemise õigust eirati massiliselt;

U.  arvestades, et välisasjade nõukogu 21. augusti 2013. aasta järeldustes märgitakse, et „liikmesriigid leppisid kokku, et peatatakse kõigi selliste seadmete Egiptusesse eksportimise litsentsid, mida seal võidakse kasutada siserepressioonideks, ja ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP hõlmatud seadmete ekspordilitsentse hinnatakse uuesti ning Egiptusele antav julgeolekuabi vaadatakse üle“; arvestades, et välisasjade nõukogu kordas neid järeldusi uuesti 2014. aasta veebruaris; arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kinnitas oma 27. oktoobri 2015. aasta kirjalikus vastuses, et ülalnimetatud järeldused kujutavad endast poliitilist kohustust mitte anda Egiptusele sõjalist toetust;

1.  mõistab teravalt hukka Egiptuses jätkuvad põhiliste demokraatlike õiguste piirangud, mis puudutavad muu hulgas sõnavabadust internetis ja mujal, ühinemis- ja kogunemisvabadust, poliitilist pluralismi ja õigusriigi toimimist; nõuab, et ametivõimud, julgeolekujõud ja -teenistused ning muud rühmad Egiptuses lõpetaksid kõik vägivallaaktid, kihutustöö, vihkamist õhutavad avaldused, tagakiusamise, hirmutamise, kadunuks jääma sundimise ja tsenseerimise, mis on suunatud inimõiguslaste, advokaatide, meeleavaldajate, naisõiguslaste, LGBTI‑inimeste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, poliitiliste vastaste ja vähemuste, sh nuubialaste vastu; mõistab hukka ülemäärase vägivalla kasutamise meeleavaldajate vastu; nõuab kõigi inimõiguste rikkumise juhtumite sõltumatut ja läbipaistvat uurimist ning nendes tegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmist;

2.  kutsub Egiptuse valitsust üles viivitamata ja tingimusteta vabastama inimõiguste kaitsjad Ahmad Amasha, Hanan Badr el‑Dini, Amal Fathy, Ezzat Ghoneimi, Hoda Abdelmoneimi, Ibrahim Metwally Hegazy ja Azzouz Mahgoubi ning meediatöötajad Mahmoud „Shawkan“ Abu Zeidi, Hisham Gaafari, Mohammed „Oxygen“ Ibraimi, Ismail Iskandarani, Adel Sabri, Ahmed Tarek Ibrahim Ziada, Alaa Abdelfattahi, Shady Abu Zaidi, Mostafa al-Aasari, Hassan al-Bannaandi ja Moataz Wadnani, samuti kõik teised, keda peetakse kinni üksnes sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest, Egiptuse põhiseadust rikkudes ja rahvusvahelisi kohustusi eirates; nõuab, et Egiptus avaks nendele inimestele enne nende vabastamist kõik võimalused suhelda ja kohtuda oma perekondadega ja enda valitud advokaatidega ning saada vajalikku arstiabi, ning nõuab kõigi väidetava väärkohtlemise või piinamise juhtumite kohta usaldusväärse uurimise korraldamist; kutsub ELi üles rakendama Egiptuse suhtes täielikku ekspordikontrolli nende kaupade, mida on võimalik kasutada piinamiseks või surmanuhtluse täideviimiseks;

3.  tuletab Egiptuse valitsusele meelde, et Egiptuse ja selle rahva pikaajaline heaolu on tihedalt seotud universaalsete inimõiguste kaitsmise ning selliste demokraatlike ja läbipaistvate institutsioonide loomise ja kindlustamisega, mis tegelevad kodanike põhiõiguste kaitsmisega; kutsub seetõttu Egiptuse ametivõime üles täielikult järgima nende rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtteid, millega riik on ühinenud;

4.  kutsub Egiptuse ametivõime üles lõpetama kõik käimasolevad alusetud kriminaaluurimised vabaühenduste suhtes, sealhulgas „välisrahastamise asja“ uurimise, ning tühistama ülikarmi vabaühenduste seaduse; soovitab selle seaduse asendada uue õigusraamistikuga, mis töötataks välja tõelises koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning kooskõlas Egiptuse riigisiseste ja rahvusvaheliste kohustustega, eesmärgiga kaitsta ühinemisvabadust;

5.  on sügavalt mures Egiptuse kohtutes toimuvate kollektiivsete kohtuprotsesside ning neil langetatud rohkearvuliste surmaotsuste ja pikaajalise vanglakaristuse otsuste pärast; kutsub Egiptuse õigusasutusi üles lõpetama inimeste suhtes surmanuhtluse kohaldamise, sealhulgas nende isikute suhtes, kes olid väidetava kuriteo toimepanemise ajal alla 18‑aastased, ning järgima ja austama kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud, ning eelkõige selle artiklit 14, millega sätestatakse õigus õiglasele ja õigeaegsele kohtumenetlusele, mis põhineb selgel süüdistusel, kusjuures tuleb tagada süüdistatava õiguste järgimine;

6.  kordab oma üleskutset, et Egiptus allkirjastaks ja ratifitseeriks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise fakultatiivprotokolli, millega taotletakse surmanuhtluse kaotamist, samuti ÜRO rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta; kutsub Egiptuse valitsust üles esitama asjaomastele ÜRO eriraportööridele avatud kutse Egiptust külastada;

7.  kutsub Egiptuse parlamenti üles vaatama läbi Egiptuse kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse seadustiku, terrorismivastased õigusaktid ja sõjaväekoodeksi; kutsub Egiptuse ametivõime üles lõpetama sõjaväekohtutes tsiviilisikute üle kohtumõistmise;

8.  väljendab sügavat muret nende isikute survestamise pärast, kes teevad koostööd või püüavad teha koostööd rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonidega või inimõigustega tegelevate ÜRO organitega, nagu hiljuti ÜRO eriraportööriga, kes tegeleb piisava eluaseme küsimustega; tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde Egiptuse ÜRO liikmena võetud kohustusi hoiduda sellisest survestamisest;

9.  taunib vähemusrühmade jätkuvat tagakiusamist Egiptuses; kinnitab oma kindlat toetust südametunnistuse- ja usuvabadusele Egiptuses ning nõuab rahvusvahelise koostöö edendamist selles vallas, sealhulgas ÜRO sõltumatut uurimist kopti kristlaste olukorra hindamiseks Egiptuses; kutsub Egiptust üles vaatama läbi pühaduseteotust käsitlevad õigusaktid ja tagama usuvähemuste kaitse;

10.  nõuab, et Egiptuse valitsus lõpetaks kõik pärast 2017. aasta juunit Katari kodanikele kehtestatud diskrimineerivad meetmed, eriti seoses Ola al‑Qaradawi ja tema abikaasa Hosm Khalafi juhtumiga;

11.  avaldab toetust Egiptuse rahva enamuse püüdlustele – nende inimeste püüdlustele, kes tahavad luua vaba, stabiilse, jõuka, kaasava ja demokraatliku riigi, kus järgitakse oma riigi ja rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja põhivabaduste vallas; tuletab meelde, et on oluline austada rahumeelseid arvamusavaldusi ja kriitikat;

12.  avaldab siirast kaastunnet terrorismiohvrite perekondadele; väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga ning kinnitab taas oma kindlat toetust võitlusele radikaalsete ideoloogiate leviku ja terrorirühmituste vastu;

13.  nõuab, et Egiptuse valitsus tagaks, et kõik operatsioonid Siiani poolsaarel korraldataks kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega, nõuab, et valitsus uuriks põhjalikult kõiki kuritarvitusi, avaks Põhja-Siinai piirkonna viivitamata sõltumatutele vaatlejatele ja ajakirjanikele, tagaks elanike põhiliste vajaduste rahuldamise ning lubaks sõltumatutel abiorganisatsioonidel anda abi puudustkannatavatele inimestele;

14.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal käsitleda Egiptuse inimõiguslaste äärmiselt murettekitavat olukorda prioriteetse küsimusena ning taunida inimõiguste üldiselt murettekitavat olukorda, sealhulgas surmanuhtluse kasutamist Egiptuses; nõuab, et Euroopa välisteenistus käsitleks viimasel ajal Egiptuses toimunut ning kasutaks kõiki enda käsutuses olevaid mõjutusvahendeid, et avaldada Egiptusele survet, et Egiptus parandaks inimõiguste olukorda ja loobuks lähiajaks ette nähtud hukkamistest, ning et välisteenistus nõuaks kinnipeetavate kiiret vabastamist ja kutsuks Egiptuse ametivõime üles täitma rahvusvahelistest normidest ja seadustest tulenevaid kohustusi;

15.  rõhutab, et Egiptuse kui olulise naaberriigi ja partneriga tehtav koostöö on ELi jaoks tähtis; nõuab tungivalt, et Egiptus järgiks 27. juulil 2017. aastal vastu võetud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteete ning edendaks kooskõlas oma põhiseaduse ja rahvusvaheliste normidega demokraatiat, põhivabadusi ja inimõigusi; rõhutab, et partnerluse prioriteedid Egiptusega sõlmiti 2017. aastal hoolimata Egiptuse jätkuvast taandarengust inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning liikmesriike üles seadma Egiptusega koostöö jätkamise eeltingimuseks inimõiguste austamise, ja võtma inimõiguste inimõiguste küsimusi – eriti seoses kolme kindlaksmääratud prioriteediga – arvesse kõikidel Egiptuse ametivõimudega peetavatel kõnelustel; kordab, et rände ohjamine ega terrorismivastane võitlus ei tohiks kahjustada inimõigusi;

16.  tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde, et kooskõlas Euroopa naabruspoliitika põhimõttega „rohkema eest rohkem” peaksid ELi ja Egiptuse suhted põhinema stiimulitel ning sõltuma Egiptuse edusammudest demokraatlike institutsioonide reformi, õigusriigi ja inimõiguste vallas;

17.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid säilitaksid 20. detsembriks 2018. aastaks kavandatud ELi ja Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel, nagu ka kõikidel inimõiguste alastel foorumitel ning kahe- ja mitmepoolsetel kohtumistel, tugeva ja ühtse seisukoha inimõiguste küsimustes, ning teeksid selgesõnaliselt teatavaks, millised tagajärjed Egiptuse valitsust ees ootavad, kui ta ei loobu kuritarvituslikust käitumisest ega muuda suundumust – ei hakka rakendama kindlasuunalisi sanktsioone inimõiguste rikkumise eest vastutavate isikute suhtes; nõuab peale selle, et EL esitaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungjärgul tugeva avalduse, võttes arvesse ka ÜRO inimõiguste olukorra üldise perioodilise läbivaatamise 2019. aasta soovitusi;

18.  kordab, et on veel sügavalt nördinud Itaalia teadlase Giulio Regeni piinamise ja tapmise pärast; rõhutab, et avaldab ELi asutustele jätkuvalt survet, et need teeksid Egiptuse ametivõimudega koostööd, kuni selles asjas tõde välja selgitatakse ja süüdlased vastutusele võetakse; tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde, et nad vastutavad Giulio Regeni juhtumit uuriva Itaalia–Egiptuse õigusmeeskonna julgeoleku eest;

19.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele: peatada jälgimistehnoloogia ja turvaseadmete eksport Egiptusesse, kuna need võivad hõlbustada rünnakuid inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide, sealhulgas sotsiaalmeedia vastu;

20.  peab ülimalt kahetsusväärseks Egiptuse ametivõimude soovimatust korraldada Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni missioon Kairosse; ootab, et EL tõstataks küsimuse, miks Egiptuse ametiasutused jätkuvalt keelduvad missiooniks luba andmast;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0035.
(2) ELT C 50, 9.2.2018, lk 42.
(3) ELT C 399, 24.11.2017, lk 130.
(4) ELT C 300, 18.8.2016, lk 34.

Viimane päevakajastamine: 7. oktoober 2019Õigusalane teave