Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 12. juuni 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Harrastuskalapüügi olukord ELis
 Keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute kliirimiskohustus, teatamisnõuded ja riskimaandamismeetmed, ning kauplemisteabehoidlad ***I
 Tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirjad ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ***I
 Uute raskeveokite CO2‑heide ja kütusekulu ***I
 Hariduse ajakohastamine ELis
 Liikumine jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas

Harrastuskalapüügi olukord ELis
PDF 135kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon harrastuskalapüügi olukorra kohta Euroopa Liidus (2017/2120(INI))
P8_TA(2018)0243A8-0191/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(2),

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011(4), eriti selle artiklit 77,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008(5), eriti selle artiklit 5,

–  võttes arvesse oma struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2017. aasta juulis avaldatud teadusuuringut „Marine recreational and semi-subsistence fishing – its value and its impact on fish stocks“ (merel toimuva harrastus- ja elatuskalapüügi väärtus ja mõju kalavarudele),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8‑0191/2018),

A.  arvestades, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 2013. aastal esitatud määratluses kirjeldatakse harrastuskalapüüki järgmiselt: „vee-elusressursside püük või püügikatse peamiselt harrastusena ja/või isiklikuks tarbimiseks. See hõlmab aktiivseid kalapüügimeetodeid, sealhulgas õngega, harpuuniga ja käsitsi, ning passiivseid kalapüügimeetodeid, sealhulgas võrgu, mõrra, lõkspüünise ja õngejadaga“; arvestades, et harrastuskalapüügi ja merel toimuva harrastuskalapüügi selged määratlused on vajalikud, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 55 lõiget 2, milles sätestatakse, et „[h]arrastuskalapüügi käigus püütud saagi turustamine on keelatud“;

B.  arvestades, et tähtis on mõista harrastuskalapüügi ja elatuskalapüügi vahet, sest neid valdkondi tuleks hinnata ja reguleerida eraldi, ning tuleks selgitada, et harrastuskalapüük ei ole elatuskalapüük; arvestades, et ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses viimasele ei viidata; arvestades, et mõlemaid tuleks hinnata ja reguleerida eraldi;

C.  arvestades, et ELi õigusaktides käsitletakse üksnes kahetasandilist kalapüügisüsteemi, mis hõlmab harrastuskalapüüki ja töönduspüüki, ega tunnusta seega elatuskalapüüki ja pooltöönduslikku kalapüüki;

D.  arvestades, et harrastuskalapüügil, võttes arvesse selle mahtu, võib olla oluline mõju kalavarudele, kuid selle küsimuse reguleerimine kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse;

E.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on määratlenud elatuskalapüügi kui „veeloomapüügi, mis aitab oluliselt kaasa üksikisiku toiduvajaduste rahuldamisele“;

F.  arvestades, et ilma selge õigusliku vahetegemiseta harrastuskalapüügi, elatuskalapüügi ja pooltööndusliku kalapüügi vahel võib teatav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük jääda ilma arvesse võtmiseta või nõuetekohase reguleerimiseta avastamata;

G.  arvestades, et ELi tasandil puudub harrastuskalapüügi ühtne, üldkehtiv selge määratlus, ja arvestades, et see muudab harrastuskalapüügi kontrollimise, selle kohta andmete kogumise ning selle kalavarudele ja keskkonnale avalduva mõju või selle majandusliku tähtsuse hindamise väga keeruliseks;

H.  arvestades, et igat liiki püügitegevuse, sealhulgas harrastuskalapüügi nõuetekohaseks juhtimiseks tuleb koguda korrapäraseid ja usaldusväärseid andmeid ning koostada aegridu, mis aitavad hinnata kalavarudele või muudele mereorganismidele ja keskkonnale avalduvat mõju; arvestades, et praegu sellised andmed puuduvad või on ebatäielikud; arvestades, et lisaks kalavarudele avalduvale otsesele mõjule on ebapiisavalt uuritud ka harrastuskalapüügi täiendavat keskkonnamõju;

I.  arvestades, et uuringud on näidanud, et märkimisväärne hulk jälgitavaid plastijäätmeid meredes, järvedes ja jõgedes on pärit veepõhistest harrastustegevustest, nagu meresõit, turism ja kalapüük; arvestades, et kaotatud harrastuskalapüügivahenditest tekkiv prügi võib põhjustada tõsist elupaikade seisundi halvenemist ja ökoloogilist kahju;

J.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) toetab rahaliselt andmete kogumist, kaasa arvatud harrastuskalapüügi kohta;

K.  arvestades, et määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 loetletud eesmärgid viitavad vajadusele luua majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu ning taastada ja hoida kalavarud ja muude mereorganismide hulk maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kõrgemal;

L.  arvestades, et parlamendi tellitud hiljutise uuringu kohaselt võib harrastuskalapüügi mõju kalavarude arvestuses erineda, olles 2 % (makrell) – 43 % (pollak) kogu saagist;

M.  arvestades, et ÜKP eesmärkide täitmiseks tuleks kalavarusid ja püügitegevust juhtida ja tasakaalustada; arvestades, et neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui puudub osa püügiandmetest ja püügitegevuse, sealhulgas harrastuskalapüügi majanduslikku tähtsust puudutavast teabest;

N.  arvestades, et liikmesriigid on kohustatud koguma andmeid, sealhulgas hinnangulisi andmeid määruses (EL) 2017/1004 loetletud ja viimaks mitmeaastastes majandamiskavades nimetatud liikide püügi ja vabaks laskmise kohta; arvestades, et sellega seoses on üksnes mõnel liikmesriigil põhjalikud andmed harrastuskalapüügi kohta oma territooriumil;

O.  arvestades, et kuigi harrastuskalapüügi käigus püütakse merel paljusid eri liike, on andmete kogumine kohustuslik ainult mõne liigi puhul ja seetõttu on vaja mitmeid liike hõlmavat riigipõhisemat uuringut ja analüüsi; arvestades, et harrastuskalapüüki tuleks arvesse võtta kalastussuremuse ja biomassi hinnangulistes kogunäitajates;

P.  arvestades, et harrastuskalapüügi andmete kättesaadavus on piirkonniti erinev, kusjuures saadaolev teave Põhjamere ja Läänemere harrastuskalapüügi kohta on parem kui Vahemere ja Musta mere või Atlandi ookeani kohta;

Q.  arvestades, et harrastuskalapüügiga tegelejate hinnanguline arv Euroopas jääb vahemikku 8,7–9 miljonit inimest ehk 1,6 % Euroopa elanikkonnast ja nad tegelevad kalapüügiga hinnanguliselt 77 miljonit päeva igal aastal;

R.  arvestades, et määruse (EL) nr 508/2014 EMKFi kohta artikli 3 lõike 2 punkti 6 kohaselt on kalur liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb töönduspüügiga, ja arvestades, et seetõttu on vaja leida muu määratlus, et hõlmata põhjenduses A osutatud harrastuskalapüügiga seotud isikud;

S.  arvestades, et merel toimuva Euroopa harrastuskalapüügi majandusliku mõju hinnanguline väärtus on (ilma turistide kalapüügi väärtuseta) 10,5 miljardit eurot, millest 5,1 miljardit eurot on otsesed kulud, 2,3 miljardit eurot kaudsed kulud ja 3,2 miljardit eurot kaasnevad kulud; arvestades, et ainuüksi ELis on summa suuruseks hinnatud 8,4 miljardit eurot (millest 4,2 miljardit eurot on otsesed kulud, 1,8 miljardit eurot kaudsed kulud ja 2,5 miljardit eurot kaasnevad kulud);

T.  arvestades, et kalavarude arvukuse/struktuuri, kalapüügivõimalustele juurdepääsu ja sellest tuleneva tööhõive ning saavutatava majandusliku ja sotsiaal-majandusliku mõju vahel on otsene seos; arvestades, et oluline on hinnata kogu kalapüügi mõju konkreetsele varule, samuti selle majanduslikku väärtust, et võtta vastu majandamismeetmed, mis aitavad saavutada nii keskkonnaalaseid kui ka majanduslikke eesmärke;

U.  arvestades, et Euroopas on merel toimuva harrastuskalapüügi valdkonnas hinnanguliselt 99 000 täistööajale taandatud töökohta, millest 57 000 on otsesed, 18 000 kaudsed ja 24 000 kaasnevad töökohad ning mis loovad täistööajale taandatud töökoha kohta keskmiselt 49 000 eurot majanduslikku väärtust aastas; arvestades, et ainuüksi ELis on see näitaja hinnanguliselt 84 000 täistööajale taandatud töökohta (50 000 otsest, 15 000 kaudset ja 20 000 kaasnevat töökohta);

V.  arvestades, et on leitud, et merel toimuv turistide harrastuskalapüük, samuti muu turistide kalapüük on paljude piirkondade ja riikide majanduse jaoks väga oluline, ning seda tuleks seega analüüsida, et paremini hinnata selle väärtust, mõju ja arengupotentsiaali;

W.  arvestades, et harrastuskalapüügi kõikidel liikidel on suurem majanduslik ja sotsiaalne mõju kohalikul ja piirkonna tasandil kui riigi tasandil, sest see toetab kohalikke ja rannikualade kogukondi turismi, tootmise, jaemüügi ja varustuse rentimise ning harrastuskalapüügiga seotud muude teenuste kaudu;

X.  arvestades, et mõnel juhul moodustab harrastuskalastajate saak olulise osa kalavarude üldisest kalastussuremusest ja seetõttu tuleks neid kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta; arvestades, et parlamendi tellitud hiljutise uuringu kohaselt võib merel toimuva harrastuskalapüügi hinnanguline protsentuaalne osakaal kogupüügis olenevalt sihtliigist oluliselt erineda: alates 2 %st makrelli puhul ja lõpetades 43 %ga pollaki puhul;

Y.  arvestades, et oluline on erinevaid harrastuskalapüügi meetodeid või ICES 2013. aasta määratluses kirjeldatud segmente eraldi hinnata;

Z.  arvestades, et harrastuskalapüügi poolt kalavarudele avaldatava mõju hindamine hõlmab püügi säilitamist ja vabaks lastud kalade suremusmäärasid; arvestades, et ritvõngedega püütud kalade elumusmäär (püük ja vabaks laskmine) on enamikul juhtudest kõrgem kui muude vahendite ja meetoditega püütavate kalade elumusmäär ning seega tuleks seda asjaomastel juhtudel arvesse võtta; arvestades, et vaja on lisateavet merel toimuval harrastuskalapüügil kasutatavate peamiste püügivahendite kohta, et oleks võimalik võrrelda ellujäämisvõimalusi tagasilastud kalade puhul töönduspüügis ja vabaks lastud kalade puhul harrastuskalapüügis;

AA.  arvestades, et harrastuskalapüük hõlmab erinevaid vahendeid ja tehnikaid, mille mõju varudele ja keskkonnale on erinev, ning neid tuleks seega vastavalt hinnata ja reguleerida;

AB.  arvestades, et Põhjamere huntahvena ja Läänemere lääneosa tursa varude halva olukorra tõttu on liidu tasandil kehtestatud harrastuskalapüügi piirangud, millega määratakse kaasavõetava saagi piirmäärad või keelatakse kinnihoidmine (huntahven), et aidata neid varusid taastada; arvestades, et erakorralised majandamismeetmed, mida võetakse, kui arvatakse, et harrastuskalapüük mõjutab kalavarude seisundit, ei taga sektorile vajalikku nähtavust;

AC.  arvestades, et teatavad harrastuskalurid püüavad diadroomseid liike, nagu lõhe, forell ja angerjas; arvestades, et nende liikide kohta tuleks andmeid koguda nii mageveest kui ka soolasest veest, et hinnata, kuidas kalavarud ajas muutuvad;

AD.  arvestades, et enamikule harrastuskaluritele kõige juurdepääsetavamad alad on rannikualad, kus püütakse lisaks kalaliikidele tihti ka selgrootuid ja vetikaid; arvestades, et need on selliste alade ökoloogias väga olulised; arvestades, et ka nende liikide püüki on vaja hinnata, mitte ainult asjaomaste varude, vaid ka nende ökosüsteemide seisukohast, mille osa nad on;

AE.  arvestades, et lõhe pöördub tagasi oma kodujõkke, ja arvestades, et ideaalis tuleks lõhet püüda üksnes jõgikondades, kus on võimalik tõhus kontroll ja täitmise tagamine; arvestades, et lõhepüük merest eemaldab lõhe valimatult nii tervetest kui ka haavatavatest populatsioonidest;

AF.  arvestades, harrastuskalapüük võib olla kalastussuremuse oluline allikas, samal ajal kui suurimat hinnangulist keskkonnamõju magevee harrastuskalapüügile seostatakse võimalusega tuua ökosüsteemi mitte-indigeensed liigid, millel on merel toimuvale harrastuskalapüügile väike mõju;

AG.  arvestades, et ÜKP loodi selleks, et majandada töönduspüüki, võtmata üldse arvesse harrastuskalapüüki, selle iseärasusi ja vajadust konkreetsete haldusvahendite ja planeerimise järele;

AH.  arvestades, et harrastuskalapüügi keskkonnamõju hõlmavad muud liiki mõju kui kalade väljapüük, kuid selgete andmete puudumise tõttu on keeruline eristada neid muudest inimtekkelistest allikatest;

AI.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumist liidust tuleks harrastuskalapüügi edaspidises majandamises arvesse võtta, pidades silmas selle tegevuse tähtsust Ühendkuningriigis ja selle olulisust ühiste kalavarude jaoks;

AJ.  arvestades, et harrastuskalapüük toob ühiskonnale ja rahvatervisele suurt kasu, nt parandab see asjaosaliste elukvaliteeti, ergutab noortevahelist suhtlust ning harib inimesi keskkonna ja selle jätkusuutlikkuse olulisuse valdkonnas;

1.  rõhutab harrastuskalapüügi ja eelkõige merel toimuva harrastuskalapüügi kohta piisavate andmete kogumise olulisust, et kõikide varude kalastussuremuse tasemeid nõuetekohaselt hinnata;

2.  rõhutab, et harrastuskalapüügi trend on enamikus Euroopa riikides kasvav ja et see seda liiki kalapüük on oluline tegevus, millel on ühiskondlik, majanduslik, tööhõive- ja keskkonnamõju, eelkõige võimalik oluline mõju kalavarudele; rõhutab asjaolu, et liikmesriigid peaksid seepärast tagama, et sellist tegevust harrastatakse kestlikul viisil, mis on kooskõlas ÜKP eesmärkidega;

3.  rõhutab vajadust kaitsta rannapüügilaevastikku ning tagada selle säilimine ja põlvkondade vahetus, arvestades huvisadamate ja hooajaturismiga seotud vabaajategevuse laienemist;

4.  on seisukohal, et tuleks koguda andmeid harrastuskalurite arvu, nende püügimahu ja lisaväärtuse kohta, mida nad rannakogukondades loovad;

5.  palub komisjonil lisada harrastuskalapüüki käsitlevad sätted uude kontrollimäärusesse ja neid täiustada;

6.   kutsub komisjoni üles harrastuskalapüügi andmete kogumist hindama ja vajaduse korral laiendama, et hõlmata rohkem kalavarusid ja muid mereorganisme, koostada ühtsete andmete kogumise teostatavusuuring, mis käsitleb selle sotsiaal‑majanduslikku mõju, ja muuta asjaomaste andmete kogumine kohustuslikuks;

7.  rõhutab vajadust harrastuskalapüügi saagi parema aruandluse ja seire järele; tuletab meelde, et ELi 2018. aasta eelarve vastuvõtmisel kiitis parlament heaks katseprojekti, mille eesmärk oli kehtestada huntahvena saagi igakuise aruandluse kava, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rahastama harrastuskalapüügi suhtes kõige tundlikumate liikide edasise seire projekte; tuletab meelde jälgitavuse olulisust ja palub komisjonil lisada harrastuskalapüüki käsitlevad sätted uude kontrollimäärusesse ning neid täiustada;

8.  palub komisjonil teha ELi harrastuskalapüügi mõju hindamine; on seisukohal, et komisjoni lõplik aruanne mõju hindamise kohta peaks sisaldama ka hinnangut majandamiskavade kohta, mis sisaldab harrastuskalapüügi sätteid;

9.  palub liikmesriikidel võtta vajalikud tehnilised meetmed, et rakendada kehtivat andmekogumise määrust ja laiendada selle kohaldamisala, hõlmates rohkem harrastuskalapüügi varusid ja aspekte;

10.  palub komisjonil tagada harrastuskalapüügi kohta kõigi vajalike andmete korrapärane kogumine, et hinnata täielikult kõiki kalavarusid ja muid mereorganisme, eesmärgiga pakkuda sektorile suuremat nähtavust; hoiatab, et ilma asjaomase põhjaliku hinnanguta ja selle hinnangu alusel võetavate asjakohaste meetmeteta ei pruugi kalapüügi majandamiskavad ja tehnilised meetmed saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärke ega tasakaalu harrastuskalapüügi ja töönduspüügi vahel;

11.  on seisukohal, et kuna harrastuskalapüügil on oluline mõju kalavarudele, tuleks see hõlmata kui ökosüsteemi lahutamatu osa ning kajastada seda mitmeaastaste majandamiskavade sotsiaalsetes ja majanduslikes kaalutlustes, eesmärgiga kehtestada nii kalapüügivõimalused kui ka võtta asjakohased tehnilised meetmed; palub seetõttu, et komisjon lisaks vajaduse korral harrastuskalapüügi mitmeaastastesse majandamiskavadesse, mis on juba vastu võetud või mis varsti vastu võetakse;

12.  rõhutab asjaolu, et andmekogumine on liikmesriikidele kohustuslik; juhib siiski tähelepanu, et harrastuskalapüügi nõuetekohane määratlus parandaks andmete kvaliteeti; palub komisjonil pakkuda välja ELi tasandil ühtne harrastuskalapüügi määratlus, mis eristab harrastuskalapüügi selgelt töönduspüügist ja elatuskalapüügist, võttes aluseks põhimõtte, et harrastuskalapüügi saaki ei tohiks mitte kunagi müüma;

13.  on andmete ja mõju hindamise aruande põhjal ning võttes arvesse liikmesriikide pädevust harrastuskalapüügi valdkonnas seisukohal, et komisjon peaks hindama harrastuskalapüügi rolli tulevases ÜKPs, nii et mõlemat merel toimuvat kalapüüki – töönduspüüki ja harrastuskalapüüki – on võimalik majandada tasakaalustatud, õiglasel ja kestlikul viisil soovitud eesmärkide täitmiseks;

14.  nõuab, et komisjon toetaks, sealhulgas rahaliselt, harrastuskalapüügi arengut turismisektoris, sest see annab suure panuse sinise majanduse arengusse väikestes kogukondades, rannikuäärsetes kogukondades ja saartel, eelkõige äärepoolseimates piirkondades; leiab, et see avaldaks head mõju püüdlustele pikendada turismihooaega enne ja pärast suvekuid; soovitab, et komisjon määratleks harrastuskalapüügi säästva turismi projekti aasta EDEN teemana ja algataks projektid, et edendada harrastuskalapüügi turismi väikestes rannikuäärsetes piirkondades COSME fondi raames;

15.  rõhutab, et väljaspool kalavarude tavapärase majandamise konteksti, võttes aluseks olulised teaduslikud andmed, ei pea harrastuskalapüügi arendamine tähendama kutselise kalapüügi võimaluste vähendamist või nappide ressursside jagamist kutselise ja harrastustegevuse vahel, eelkõige väikesemahulise ja rannalähedase püügi puhul;

16.  tunnistab, et harrastuskalapüügiga on kogu ELis tegeletud sajandeid ja see on paljude rannikuäärsete ja saarekogukondade kultuuri, traditsioonide ja pärandi lahutamatu osa; märgib, et harrastuskalapüügi eri liigid on sama erinevad kui ELi kultuurid ja et tunnustada tuleb asjaolu püüda selles valdkonnas õigusakte vastu võtta;

17.  palub komisjonil võtta asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et harrastuskalapüüki reguleerivad tulevased sätted on asjakohased ega kahjusta kutselist kalapüüki;

18.  rõhutab vajadust sätestada harrastuskalapüügi majandamise põhieeskirjad ning soovitab koostada ka harrastuskalapüügi kataloogi, mis hõlmab teavet püügivahendite ja -tegevuste kohta ning püügipiirkondade, sihtliikide ja kaaspüügi kirjeldust;

19.  rõhutab EMKFi tähtsust teadussuutlikkuse arendamisele ning harrastuskalapüügi jaoks olemasolevate mereressursside täielike ja usaldusväärsete hinnangute tagamisele kaasaitamisel; tuletab meelde, et EMKFist eraldatakse vahendeid andmete kogumiseks, ja palub komisjonil laiendada EMKFi tulevast kohaldamisala eesmärgiga toetada kogutud andmete uurimist ja analüüsi rahaliselt;

20.  rõhutab tugevat ja tungivat vajadust jagada andmeid ning märgib, et EMKF toetab andmete kogumist, sealhulgas harrastuskalapüügi kohta; nõuab seetõttu liikmesriikidelt, et nad võtaksid andmete kogumiseks vajalikud meetmed, ning kutsub lisaks komisjoni üles arendama edasi ühist andmebaasi, mis sisaldab põhjalikke ja usaldusväärseid andmeid, mis on kättesaadavad teadlastele, et võimaldada neil jälgida ja hinnata kalavarude seisundit; soovitab, et sellised meetmed võiksid hõlmata EMKFi rahastamisvahendite kasutamist.

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0316.
(2) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(3) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(4) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.
(5) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.


Keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute kliirimiskohustus, teatamisnõuded ja riskimaandamismeetmed, ning kauplemisteabehoidlad ***I
PDF 229kWORD 83k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. juunil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (COM(2017)0208 – C8‑0147/2017 – 2017/0090(COD))(1)
P8_TA(2018)0244A8-0181/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Muudatusettepanek 1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P8_TA(2018)0244A8-0181/2018
komisjoni ettepanekule
P8_TA(2018)0244A8-0181/2018
---------------------------------------------------------
P8_TA(2018)0244A8-0181/2018

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012(6) avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. juulil 2012 ja jõustus 16. augustil 2012. Selles sätestatud nõuded, s.o standardsete börsiväliste tuletislepingute keskne kliiring, võimendustagatise nõuded, operatsiooniriski maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita, tuletislepingutega seotud teatamiskohustused ning kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate nõuded, aitavad vähendada süsteemset riski, sest nende nõuete tõttu on börsiväliste tuletisinstrumentide turg läbipaistvam ning vastaspoole krediidirisk ja börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud operatsioonirisk väiksem.

(2)  Määrusega (EL) nr 648/2012 hõlmatud teatavate valdkondade lihtsustamine ja nende valdkondade proportsionaalsem käsitlemine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et saavutada liidu poliitikameetmete eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning sellega tahetakse eelkõige vähendada regulatiivset ja halduskoormust, ilma et see piiraks üldist eesmärki säilitada finantsstabiilsus ja vähendada süsteemseid riske.

(3)  Tõhusad ja töökindlad kauplemisjärgsed süsteemid ja tagatisturud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu jaoks väga tähtsad ning kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega suurendavad need investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks tehtavaid jõupingutusi.

(4)  Komisjon korraldas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamise kohta 2015. ja 2016. aastal kaks avalikku konsultatsiooni. Selle määruse kohaldamise kohta sai komisjon tagasisidet ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (edaspidi „ESMA“), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ja Euroopa Keskpankade Süsteemilt (edaspidi „EKPS“). Avalike konsultatsioonide tulemusel selgus, et sidusrühmade arvates taotletakse määrusega (EL) nr 648/2012 õigeid eesmärke ja määruse põhjalik muutmine ei ole vajalik. 23. novembril 2016 võttis komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõikega 1 vastu läbivaatamise aruande. Kuigi määruse (EL) nr 648/2012 kõiki sätteid veel täielikult ei kohaldata ja seetõttu ei saa seda määrust veel terviklikult hinnata, määrati aruandes kindlaks valdkonnad, milles on vaja võtta otstarbekaid meetmeid, et määruse (EL) nr 648/2012 eesmärke oleks võimalik saavutada proportsionaalsemalt, tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

(5)  Määrus (EL) nr 648/2012 peaks hõlmama kõiki finantssektori vastaspooli, kes võivad finantssüsteemis kanda suurt süsteemset riski. Seetõttu tuleks finantssektori vastaspoolte määratlust muuta.

(6)  Teatavate finantssektori vastaspoolte tegevuse maht börsiväliste tuletisinstrumentide turul on liiga väike, et nad kannaksid finantssüsteemis suurt süsteemset riski ja et keskne kliirimine oleks majanduslikult mõistlik. Sellised vastaspooled, keda üldjuhul tuntakse väikeste finantssektori vastaspooltena, tuleks kliirimiskohustusest vabastada, kuid neilt tuleks siiski nõuda, et nad vahetaksid mis tahes süsteemse riski maandamiseks tagatist. Kui mõni väike finantssektori vastaspool kasvõi ühe börsivälise tuletisinstrumendi liigi puhul kliirimiskünnist ületab, siis tuleks kliirimiskohustust kohaldada igat liiki börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, sest finantssektori vastaspooled on omavahel seotud ja kui neid tuletislepinguid keskselt ei kliirita, võib finantssüsteemis tekkida süsteemne risk.

(7)  Finantssektorivälised vastaspooled on omavahel vähem seotud kui finantssektori vastaspooled. Peale selle tegelevad nad sageli ainult ühe börsivälise tuletisinstrumendi liigiga. Nende tegevus on finantssüsteemis seega finantssektori vastaspooltega võrreldes väiksema süsteemse riskiga. Seetõttu tuleks finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimiskohustust vähendada nii, et nende suhtes kohaldataks kliirimiskohustust ainult varaklassi(de) puhul, mis kliirimiskünnist ületab (ületavad) ▌.

(7a)  Kuna finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspooltega kaasnev risk on erinev, tuleb kehtestada kaks eri kliirimiskünnist. Et finantsturgudel toimuvat arvesse võtta, tuleks künniseid korrapäraselt ajakohastada.

(8)  Nõue, mille kohaselt tuleb kliirida ka teatavaid börsiväliseid tuletislepinguid, mis on sõlmitud enne kliirimiskohustuse jõustumist, tekitab õiguskindlusetust ja korraldusprobleeme ning kasu on sellest vähe. Eelkõige on nende lepingute vastaspooled kohustatud selle nõude tõttu tegema lisakulusid ja suuremaid pingutusi ning see võib ka turul tõrkeid tekitada, ilma et määrust (EL) nr 648/2012 hakataks kohaldama palju ühetaolisemalt ja ühtsemalt või et turuosaliste võimalused muutuksid palju võrdsemaks. Seetõttu tuleks sellest nõudest loobuda.

(9)  Vastaspooltel, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel väikses mahus, on keskset kliiringut raske kasutada, seda nii kliiriva liikme kliendina kui ka kaudse kliirimiskorra kaudu. Seetõttu ei ole kliirivatelt liikmetelt mõistlik nõuda, et nad hõlbustaksid kaudsete kliirimisteenuste osutamist mõistlikel kaubanduslikel tingimustel. Kliirivatelt liikmetelt ja kliirivate liikmete klientidelt, kes osutavad kliirimisteenuseid otse teistele vastaspooltele või kaudselt, st lubavad neid teenuseid teistele vastaspooltele osutada oma klientidel, tuleks seega selgelt nõuda, et nad teeksid seda õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel kaubandustingimustel.

(10)  Teatavates olukordades peaks olema võimalik kliirimiskohustus peatada. Peatamine peaks esiteks olema võimalik juhul, kui enam ei ole täidetud kriteeriumid, mille alusel börsivälise tuletisinstrumendi konkreetsele liigile kliirimiskohustus kehtestati. See võib olla nii näiteks juhul, kui börsivälise tuletisinstrumendi liik enam kohustuslikuks keskseks kliiringuks ei sobi või kui üks börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigiga seotud kriteeriumidest on märkimisväärselt muutunud. Kliirimiskohustust peaks olema võimalik peatada ka siis, kui keskne vastaspool börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi jaoks või konkreetset liiki vastaspoolele kliirimisteenust enam ei paku ja muud kesksed vastaspooled ei saa neid kliirimisteenuseid piisavalt kiiresti üle võtta. Ühtlasi peaks kliirimiskohustuse peatamine olema võimalik juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et vältida suurt ohtu liidu finantsstabiilsusele.

(11)  Varasemate perioodide tehingutest on olnud keeruline teatada, sest puuduvad teatavad andmed, mille teatamist enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumist ei nõutud, aga mille teatamine on nüüd kohustuslik. Selle tõttu on jäänud palju andmeid teatamata ja teatatud andmete kvaliteet halvenenud ning nende tehingute teatamisega kaasnev koormus on suur. Seetõttu jäävad varasemate perioodide andmed suure tõenäosusega kasutamata. Peale selle on mitmed neist tehingutest varasemate perioodide tehingutest teatamise tähtpäeva jõustumise ajaks juba aegunud ja koos nendega on aegunud ka nende riskipositsioonid ja riskid. Olukorra lahendamiseks tuleks varasemate perioodide tehingutest teatamise nõue kaotada.

(12)  Finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavad konsolideerimisgrupi sisetehingud moodustavad kõigist börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavatest tehingutest suhteliselt väikese osa ning neid kasutatakse peamiselt grupisiseseks riskide maandamiseks. Need tehingud seega süsteemset riski ega omavahelist seotust eriti ei suurenda, aga nendest tehingutest teatamise kohustus tekitab finantssektorivälistele vastaspooltele suured kulud ja koormuse. Seetõttu tuleks kõik konsolideerimisgrupi sidusettevõtjate vahelised tehingud, mille puhul vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool, teatamiskohustusest välja arvata, olenemata sellest, kus on finantssektoriväline vastaspoole asukoht.

(13)  Börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamise nõue tekitab vastaspooltele suure koormuse, sest börsil kaubeldavaid tuletislepinguid sõlmitakse iga päev väga palju. Järelevalvearuandluse toimivuse kontrolli kohta korraldatud avaliku konsultatsiooniga, mille komisjon kuulutas välja 1. detsembril 2017, soovitakse koguda tõendusmaterjali selle kohta, millised kulud liidu tasandil kehtivate järelevalvearuandluse nõuete täitmisega kaasnevad ning kui sidusad, ühtsed, tõhusad, mõjusad ja millise liidu lisaväärtusega need nõuded on. Konsultatsiooni tulemusel on asjaomastel asutustel võimalik hinnata börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamist terviklikult, võttes arvesse kõiki praegusi ja tulevasi järelevalvearuandluse kordi, võtta arvesse määruse (EL) nr 600/2014(7) rakendamisel tekkivat uut aruandluskeskkonda ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas vähendada nende turuosaliste koormust, kes peavad börsil kaubeldavate tuletislepingutega tehtavatest tehingutest teatama. Komisjon peaks konsultatsioonitulemusi arvesse võtma, kui ta kavatseb artikli 9 lõike 1 kohase teatamisnõude kohta seoses börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamisega edaspidi muudatusettepanekuid esitada.

(14)  Et vähendada nende väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte teatamiskoormust, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, peaks selliste vastaspooltega börsiväliste tuletislepingute sõlmimisel olema lepingutega seotud andmete teatamise ja teatatud andmete õiguse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus ainuisikuliselt finantssektori vastaspoolel. Et finantssektori vastaspoolel oleks teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed olemas, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama börsiväliste tuletislepingutega tehtavate tehingute kohta andmed, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks aga ka endal olema õigus oma börsivälistest tuletislepingutest teatada. Sellisel juhul peaks finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolt sellest teavitama ning tal peaks olema andmete esitamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus.

(15)  Kindlaks tuleks määrata ka teistest tuletislepingutest teatamise kohustus. Seetõttu tuleks sätestada, et vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseval fondivalitsejal on kohustus ja õiguslik vastutus teatada selle ettevõtja nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille ettevõtja on sõlminud, ja tagada teatatud andmete õigsus. Samamoodi peaks alternatiivse investeerimisfondi (edaspidi „AIF“) valitsejal olema kohustus ja õiguslik vastutus teatada selle AIFi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille see AIF on sõlminud, ja tagada teatatud andmete õigsus.

(16)  Et vältida liidus riskimaandamismeetmete kohaldamisel ebakõlade tekkimist, peaksid järelevalveasutused andma enne nende kohaldamist heakskiidu riskijuhtimismenetlustele, mille puhul on vajalik õigeaegne, täpne ja nõuetekohane vastaspoolte tagatiste eristatud vahetamine, ning suurtele muudatustele, mis nendes menetlustes tehakse.

(16a)  Et vältida rahvusvahelisi õiguslikke erinevusi ja võtta arvesse selliste tuletisinstrumentidega kauplemise erilist laadi, tuleks füüsiliselt arveldatud valuutaforvardi ja füüsiliselt arveldatud välisvaluuta vahetustehingu tuletisinstrumentide variatsioonitagatiste kohustuslikku vahetamist kohaldada üksnes kõige süsteemsemate vastaspoolte, st krediidiasutuste ja investeerimisühingute vaheliste tehingute suhtes.

(16b)  Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste, nt portfelli tihendamise kaudu võib olla võimalik süsteemset riski vähendada. Kui olemasolevas tuletisinstrumentide portfellis vähendatakse riski, aga portfelli üldine turupositsioon jääb samaks, võivad need vähendada vastaspoole riskipositsiooni ja vastaspoole riski, mis on seotud avatud brutopositsioonide võtmisega. Portfelli tihendamine on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõikes 1 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 28 sätestatud liidu kauplemiskohustust selle suhtes ei kohaldata. Et viia käesolev määrus vajaduse korral määrusega (EL) nr 600/2014 kooskõlla, võttes arvesse kahe määruse erinevusi ja kliirimiskohustuse täitmisest hoidumise võimalust, peaks komisjon koostöös ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindama, milliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste jaoks võiks kehtestada kliirimiskohustusest erandi.

(17)  Et alustamise tagatised oleksid läbipaistvamad ja paremini prognoositavad ning kesksed vastaspooled ei saaks muuta alustamise tagatise mudeleid viisil, mis võib osutuda protsükliliseks, peaksid kesksed vastaspooled andma oma kliirivatele liikmetele vahendid, mille abil saab nende alustamise tagatise nõudeid simuleerida ja anda nende poolt kasutatavatest alustamise tagatise mudelitest üksikasjaliku ülevaate. See on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni juhatuse avaldatud rahvusvaheliste standarditega ning eelkõige 2012. aasta detsembris avaldatud avalikustamist käsitleva raamistikuga(8) ja 2015. aastal avaldatud kesksete vastaspoolte avalikustamist käsitlevate avalike kvantitatiivsete standarditega(9), mille abil on võimalik täpselt selgitada riskid ja kulud, mis kaasnevad sellega, kui kesksetes vastaspooltes osalevad kliirivad liikmed, ning muuta kesksed vastaspooled turuosaliste jaoks läbipaistvamaks.

(18)  Endiselt pole kindel, millisel määral jäetakse esindajakontodel või üksikklientide eraldi kontodel hoitud varad pankrotivara hulgast välja. Seetõttu pole selge, millistel juhtudel saavad kesksed vastaspooled kanda kliendi positsioonid piisava õiguskindlusega üle, kui kliirival liikmel tekib makseviivitus, või millistel juhtudel saavad kesksed vastaspooled piisava õiguskindlusega tasuda likvideerimisjaotised otse klientidele. Kliiringu soodustamiseks ja sellele kasutamise võimaluse parandamiseks tuleks selgitada korda, mille alusel need varad ja positsioonid pankrotivarast välja jäetakse.

(19)  Trahvid, mille ESMA saab määrata tema otsese järelevalve all olevatele kauplemisteabehoidlatele, peaksid olema piisavalt mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et ESMA järelevalvevolitused oleksid mõjusad ning börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonid ja riskid läbipaistvamad. Algselt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud trahvisummad ei ole kauplemisteabehoidlate praegust käivet arvesse võttes osutunud piisavalt hoiatavaks, mis võib piirata ESMA‑le selle määrusega kauplemisteabehoidlate järelevalveks antud volituste mõjusust. Seetõttu tuleks trahvide põhisummade ülemmäärasid tõsta.

(20)  Kolmandate riikide ametiasutustel peaks olema juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele, kui kolmas riik täidab nende andmete töötlemist tagavad teatavad tingimused ja kui kolmas riik võtab endale õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava kohustuse anda liidu ametiasutustele otsene juurdepääs selle kolmanda riigi kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele.

(21)  Kauplemisteabehoidlatel, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 ja mis soovivad registreeringut laiendada, et osutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud teenuseid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365(10) lubatud kasutada lihtsustatud registreerimise menetlust. Sarnane lihtsustatud registreerimise menetlus tuleks kasutusele võtta nende kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) 2015/2365 ja mis soovivad seda registreeringut laiendada, et osutada tuletislepingutega seotud teenuseid.

(22)  Kauplemisteabehoidlate esitatud andmete ebapiisava kvaliteedi ja vähese läbipaistvuse tõttu on neile andmetele juurdepääsu saanud üksustel keeruline kasutada neid andmeid tuletisinstrumentide turgude järelevalve tegemiseks ning reguleerimis- ja järelevalveasutused ei saa nende abil finantsstabiilsuse riske õigel ajal kindlaks määrata. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks ning määruse (EL) nr 648/2012 teatamisnõuete vastavusse viimiseks määruse (EL) 2015/2365 ja määruse (EL) nr 600/2014 nõuetega tuleb teatamisnorme ja -nõudeid veel rohkem ühtlustada ning eriti puudutab see andmestandardeid, meetodeid ja korda ning menetlusi, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad, et kontrollida teatatud andmete terviklikkust ja õigsust ning et võrrelda neid kooskõlastavalt teiste kauplemisteabehoidlate andmetega. Kui vastaspooled seda soovivad, peaksid kauplemisteabehoidlad andma neile juurdepääsu ka kõigile andmetele, mis on teatatud nende nimel, et vastaspooled saaksid kontrollida nende andmete õigsust.

(22a)   Et vähendada halduskoormust ja suurendada tehingute sobitamist, peaks ESMA kehtestama kauplemisteabehoidlatele andmete teatamise kohta ühtse liidu standardi. Kuna teatamiskohustus võidakse delegeerida ka kesksetele vastaspooltele ja muudele finantssektori vastaspooltele, oleks ühtne vorm kasulik kõigile osalistele.

(23)  Määrusega (EL) nr 648/2012 on loodud kauplemisteabehoidlate osutatavatele teenustele konkurentsikeskkond. Vastaspooltel peaks seega olema võimalik ise otsustada, millisele kauplemisteabehoidlale nad soovivad andmed teatada, ja neil peaks olema otsusta see kauplemisteabehoidla välja vahetada. Et vahetamine on oleks lihtsam ja andmed ilma topeltteatamiseta pidevalt kättesaadavad, peaksid kauplemisteabehoidlad kehtestama meetmed, millega tagada, et kui teatamiskohustusega ettevõtja soovib andmed teisele kauplemisteabehoidlale üle kanda, siis tehakse seda korrektselt.

(24)  Määruses(EL) nr 648/2012 on sätestatud, et pensioniskeemide suhtes ei tohiks kliirimiskohustust kohaldada, kuni kesksed vastaspooled on välja töötanud tehnilise lahenduse, kuidas kanda mitterahaline tagatis üle variatsioonitagatisena. Kuna siiani ei ole pensioniskeemidele keskset kliiringut võimaldavat toimivat lahendust välja töötatud, tuleks seda ajutist erandit valdava osa pensioniskeemide puhul kahe aasta võrra pikendada. Peaeesmärk peaks sellele vaatamata olema keskne kliiring, sest praegused regulatiivsed ja turusuundumused võimaldavad turuosalistel tehnilised lahendused selle aja jooksul välja töötada. Komisjon peaks seirama ESMA, EBA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga edusamme, mida kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid teevad, et leida toimiv lahendus, kuidas soodustada pensioniskeemide osalemist keskses kliiringus, ning koostama nende edusammude kohta aruande. Aruanne peaks hõlmama ka pensioniskeemide kasutatavaid lahendusi ja nende kulusid, võttes seeläbi arvesse regulatiivseid ja turusuundumusi, näiteks seda, kui muutub kliirimiskohustusega finantssektori vastaspoole liik. Komisjonile tuleks anda volitus seda erandit veel ühe aasta võrra pikendada, kui komisjon on seisukohal, et sidusrühmad on lahenduses küll kokku leppinud, aga selle rakendamiseks on vaja rohkem aega.

(24a)  Lisaks nendele pensioniskeemidele, mis liigituvad väikeseks finantssektori vastaspooleks, tekitavad ka väiksed pensioniskeemid suuremate pensioniskeemide riskidega võrreldes vähem riske ja kliirimiskohustuse erand peaks neile kehtima kauem. Selliste pensioniskeemide jaoks peaks komisjon pikendama kliirimiskohustusest tehtud erandi kehtivusaega kolme aastani. Kui komisjon on selle ajavahemiku lõpus seisukohal, et väikesed pensioniskeemid on teinud keskses kliirimises osalemist võimaldavate tehniliste lahenduste väljatöötamiseks vajalikke pingutusi ja tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionisaajate pensionimaksetele jääb samaks, peaks komisjonil olema õigus pikendada erandi kehtivusaega veel kaks aastat. Kui erandi kehtivusaeg lõpeb, tuleks käesolevat määrust hakata väikeste pensioniskeemide suhtes kohaldama samamoodi nagu kõigi teiste määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suhtes. Kuna pensioniskeemid sõlmivad tuletislepinguid vähe, siis nad kliirimiskohustuse künnist tõenäoliselt ei ületa. Seetõttu ei pea enamik väikeseid pensioniskeeme kliirimiskohustust täitma isegi pärast erandi kehtivusaja lõppemist.

(24b)  Pensioniskeemidele kehtestatud erand peaks kehtima jääma ka pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, ja kui määrus jõustub pärast 16. augustit 2018, tuleks erandit tagasiulatuvalt kohaldada ka kõigi selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis täidetakse pärast nimetatud kuupäeva. Käesolevat sätet tuleb tagasiulatuvalt kohaldada seetõttu, et pärast praegu kehtiva erandi kohaldamise lõppemist ja enne uue erandi kehtima hakkamist ei tekiks tühimikku, sest mõlemal erandil on sama eesmärk.

(25)  Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et täpsustada, millistel tingimustel peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud kaubandustingimusi õiglaseks, mõistlikuks, läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks, ning et pikendada ajavahemikku, mille vältel pensioniskeemide suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata.

(26)  Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, tagamaks et käesoleva määruse rakendamise suhtes kohaldatakse ühetaolisi tingimusi ja eelkõige et anda kolmandate riikide asjaomastele ametiasutustele juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlates sisalduvale teabele. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(11).

(27)  Et tagada riskimaandamise menetlusi, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja teatamisnõudeid käsitlevate normide järjepidev ühtlustamine, peaks komisjon võtma vastu EBA, EIOPA ja ESMA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb järelevalvemenetlusi riskijuhtimise menetluste esialgse ja pideva kontrollimise tagamiseks, mille puhul on vaja õigeaegselt, täpselt ja nõuetekohaselt eristatud tagatisi, üksikasjalikke andmeid määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotlemise kohta, üksikasjalikke andmeid menetluste kohta, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad selleks, et kontrollida, kas teatav vastaspool või andmeid esitav üksus täidab teatamisnõuet ning kas teatatud andmed ning eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks kasutatavate menetluste üksikasjad on terviklikud ja õiged. Komisjon peaks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastu võtma delegeeritud õigusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010(12), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010(13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(14) artiklitega 10–14.

(28)  Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta rakendusaktide abil vastu ESMA väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 tuletisinstrumentide eri liikide kohta esitatava teabe andmestandardite ning teatamismeetodite ja -korra puhul.

(29)  Kuna käesoleva määruse eesmärke tagada põhjendamatut halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid põhjustavate nõuete proportsionaalsus, ohustamata seejuures finantsstabiilsust, ning suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonide ja riskide läbipaistvust ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)  Käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ja anda turuosalistele võimalus võtta nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.

(31)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(15) artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas oma arvamuse […].

(32)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 648/2012 vastavalt muuta.

(32a)  Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud tuletislepingute kliirimiskohustus ja määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tuletislepingutega kauplemise kohustus tuleks vajaduse korral kooskõlla viia. Seetõttu peaks komisjon koostama aruande selle kohta, milliseid muudatusi on käesolevas määruses tuletislepingute kliirimise kohustuse kohta tehtud, mis puudutavad eelkõige seda, milliste üksuste suhtes kliirimiskohustust tuleks kohaldada, ja peatamismehhanismi. Samasugune aruanne tuleks koostada ka määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tuletislepingutega kauplemise kohustuse kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

-1)  Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Käesolevat määrust ei kohaldata

   a) keskpankade ega muude riigiasutuste suhtes, mille ülesanne on hallata riigivõlga või osaleda selle haldamises:
   b) Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;
   c) mitmepoolsete arengupankade suhtes, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2.“

"

-1a)  Artikli 1 lõike 5 punkt a jäetakse välja.

1)  Artikli 2 punkt 8 asendatakse järgmisega:"

„8) „finantssektori vastaspool“ – kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(16) tegevusloa saanud investeerimisühing, kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL tegevusloa saanud krediidiasutus, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ(17) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja, kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, v.a ettevõtja, mis on seotud töötajate osaluse kavaga, tööandja kogumispensioni asutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses, alternatiivne investeerimisfond direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses, mis on kas liidus asutatud või mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on saanud tegevusloa või kes on registreeritud kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL, v.a juhul, kui see alternatiivne investeerimisfond on seotud töötajate osaluse kavaga, ja kui see on asjakohane, siis on selle fondi valitseja asutatud liidus, ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014(18) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium ▌; “.

"

2)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkti a muudetakse järgmiselt:

i)  punktid i–iv asendatakse järgmisega:"

„i) kahe finantssektori vastaspoole vahel, kelle suhtes kohaldatakse artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

   ii) finantssektori vastaspoole (kelle suhtes kohaldatakse artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi) ja sellise finantssektorivälise vastaspoole vahel, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;
   iii) kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;
   iv) finantssektori vastaspoole (kelle suhtes kohaldatakse artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi) või finantssektorivälise vastaspoole (kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi) ning kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui ta oleks asutatud liidus;“;

"

b)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) need on sõlmitud või neid on uuendatud kas

   i) kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeval või pärast seda või
   ii) kuupäeval, millest alates mõlemad vastaspooled vastavad punktis a sätestatud tingimustele, või pärast seda.“;

"

c)  lisatakse järgmised lõiked:"

„3a. Kliirivad liikmed ja kliendid, kes osutavad otseselt või kaudselt kliirimisteenuseid, peavad osutama neid teenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel kaubandustingimustel. Kliirivad liikmed ja kliendid võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks konsolideerimisgrupi sidusettevõtjate, eriti kauplemisüksuse ja kliirimisüksuse vahelised huvide konfliktid, mille tõttu ei pruugi kliirimisteenused olla õiglased, mõistlikud, mittediskrimineerivad ega läbipaistvad, ning neid konflikte vältida, hallata ja seirata.

Kliirivatel liikmetel ja klientidel on lubatud pakutavate kliirimisteenustega seotud riske ohjata.

3b.  Et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab ESMA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tingimused, mille alusel peetakse lõikes 3a osutatud kliirimisteenuste kaubanduslikke tingimusi õiglaseks, mõistlikuks ja läbipaistvaks.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

"

3)  Lisatakse artikkel 4a:"

Artikkel 4a

Kliirimiskohustusega finantssektori vastaspooled

1.  Finantssektori vastaspool, kes võtab positsiooni börsivälistes tuletislepingutes, võib igal aastal oma summaarse kuu lõpu keskmise positsiooni eelmise 12 kuu kohta arvutada kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool oma positsiooni ei arvuta või arvutuse tulemus ületab artikli 10 lõike 4 punktis b sätestatud kliirimiskünnist, teeb finantssektori vastaspool järgmist:

   a) teavitab sellest viivitamatult ESMAt ja asjaomast pädevat asutust;
   b) hakkab edasiste börsiväliste tuletislepingute puhul täitma artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust olenemata varaklassi(de)st, mille puhul kliirimiskünnis ületati; ning
   c) kliirib punktis b osutatud lepingud nelja kuu jooksul alates sellest, kui tema suhtes hakatakse kliirimiskohustust kohaldama.

2.  Finantssektori vastaspoole suhtes, kelle suhtes on otsustatud kohaldada kliirimiskohustust vastavalt lõikele 1 ja kes seejärel tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema eelmise 12 kuu lõpu summaarne keskmine positsioon lõikes 1 osutatud kliirimiskünnist enam ei ületa, artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust enam ei kohaldata.

2a.  Kui finantssektori vastaspoole suhtes, kelle kohta enne kehtis erand, hakatakse kooskõlas lõikega 1 kohaldama kliirimiskohustust, peab ta oma börsivälised tuletislepingud kliirima alates kohustuse tekkimisest nelja kuu jooksul.

3.  Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektori vastaspool arvesse kõiki tema või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid.“

"

4)  Artikli 5 lõike 2 punkt c jäetakse välja.

4a)   Artikli 6 lõike 2 punkti d järele lisatakse järgmine punkt:"

da) iga punktis d osutatud börsiväliste tuletislepingute liigi puhul nende lepinguliikide üksikasjad, mida asjaomastel kesksetel vastaspooltel on lubatud kliirida, ja kuupäev, mil kesksed vastaspooled nende lepingute kliirimiseks loa said;“.

"

5)  Artikli 6 lõike 2 punkt e jäetakse välja.

6)  Lisatakse ▌artikkel 6b:"

„Artikkel 6b

Kliirimiskohustuse peatamine, kui tegemist ei ole kriisilahendusega

1.  Kui tegemist ei ole artikli 6a lõikes 1 osutatud olukorraga, võib ESMA esitada taotluse, et komisjon artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi või konkreetset liiki vastaspoole jaoks ajutiselt peataks, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

   a) börsivälise tuletisinstrumendi liik ei ole artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 5 osutatud kriteeriumide järgi enam keskseks kliiringuks sobilik;
   b) keskne vastaspool lõpetab tõenäoliselt selle börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi kliiringu ja ükski teine keskne vastaspool ei suuda ilma katkestusteta seda börsivälise tuletisinstrumendi konkreetset liiki kliirida;
   c) börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi või konkreetset liiki vastaspoole jaoks kliirimiskohustuse peatamine on vajalik, et vältida suurt ohtu liidu finantsstabiilsusele või püüda seda ohtu vähendada ning peatamine on nimetatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Esimese lõigu punktis c sätestatud juhul konsulteerib ESMA enne selles osutatud taotluse esitamist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Kui ESMA esitab taotluse, et komisjon artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse ajutiselt peataks, siis ta põhjendab seda ja esitab tõendusmaterjali selle kohta, et vähemalt üks esimeses lõigus osutatud tingimustest on täidetud. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ESMA taotlusest viivitamata teada.

1a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud peatamistaotluse esitamist võib ESMA‑lt nõuda kooskõlas artikliga 22 määratud pädev asutus. Kui pädev asutus nõuab, et ESMA taotleks peatamist, põhjendab asutus seda ja esitab tõendusmaterjali selle kohta, et vähemalt üks lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimustest on täidetud.

Kui ESMA on pädeva asutuse nõude kätte saanud, siis esitab ta 48 tunni jooksul pädeva asutuse põhjendustest ja tõendusmaterjalist lähtuvalt komisjonile taotluse, et lõikes 1 osutatud konkreetset liiki vastaspoole või börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi kliirimiskohustus peatataks, võib lükkab pädeva asutuse taotluse tagasi. ESMA annab oma otsusest pädevale asutusele koos põhjendustega teada.

2.  Lõikes 1 osutatud taotlust ei avalikustata.

3.  48 tunni jooksul lõikes 1 osutatud taotluse esitamisest ning lähtuvalt ESMA esitatud põhjendustest ja tõendusmaterjalist komisjon kas peatab lõikes 1 osutatud konkreetset liiki vastaspoole või börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi kliirimiskohustuse või lükkab peatamise taotluse tagasi. Komisjon annab ESMA‑le oma otsusest koos põhjendustega teada. Komisjon esitab selle teabe viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Komisjoni otsus kliirimiskohustus peatada ▌avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, komisjoni veebisaidil ning artiklis 6 osutatud avalikus registris.

5.  Käesoleva artikli kohane kliirimiskohustuse peatamine kehtib kõige rohkem ühe kuu jooksul alates kuupäevast, kui see Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse.

6.  Kui peatamise põhjused on endiselt kehtivad, võib komisjon ▌pärast ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist pikendada lõikes 5 osutatud peatamist veel üheks või mitmeks ühekuuliseks ajavahemikuks, mis kokku ei kesta algse peatamisperioodi lõpust kauem rohkem kui 12 kuud. Peatamise pikendamine avaldatakse kooskõlas artikliga 4.

Esimese lõigu kohaldamiseks annab komisjon ESMA‑le teada ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et ta kavatseb kliirimiskohustuse peatamist pikendada. 48 tunni jooksul pärast seda, kui ESMA‑le on sellest kavatsusest teada antud, esitab ta peatamise pikendamise kohta arvamuse.“

"

7)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Finantssektori vastaspooled, artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimustele vastavad finantssektorivälised vastaspooled ja kesksed vastaspooled tagavad vastavalt artiklile 55 registreeritud või vastavalt artiklile 77 tunnustatud kauplemisteabehoidlale iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise andmete teatamise kooskõlas lõikega 1a. Andmed teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis ▌sõlmiti ▌12. veebruaril 2014 või mis on sõlmitud pärast seda.

Olenemata artiklist 3, ei kohaldata teatamiskohustust konsolideerimisgrupisiseste börsiväliste tuletislepingute suhtes, kui vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool või teda peetaks finantssektoriväliseks vastaspooleks, kui ta oleks asutatud liidus, järgmistel tingimustel:

   a) mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega;
   b) mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi ning
   c) emaettevõtja ei ole finantssektori vastaspool.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:"

„1a. Lõikes 1 osutatud tuletislepingute andmed teatatakse järgmiselt:

   b) andmed börsiväliste tuletislepingute kohta, mis on sõlmitud finantssektori vastaspoole ja sellise finantssektorivälise vastaspoole vahel, kes ei vasta artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimustele, teatatakse järgmiselt:
   i) andmete ühe kogumina esitamise ning teatatud andmete õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus on vaid finantssektori vastaspooltel. Tagamaks, et finantssektori vastaspoolel on kõik teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed olemas, esitab finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolele nende vahel sõlmitud börsiväliseid tuletistehinguid käsitlevad andmed, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektoriväline vastaspool vastutab nende andmete õigsuse tagamise eest;
   ii) olenemata punktist i, võivad finantssektorivälised vastaspooled, kes on juba investeerinud teatamissüsteemi kasutuselevõttu, otsustada teatada finantssektori vastaspooltega sõlmitud börsiväliste tuletislepingute andmed kauplemisteabehoidlale ise. Sellisel juhul teavitab finantssektoriväline vastaspool oma otsusest eelnevalt finantssektori vastaspooli, kellega ta on sõlminud börsivälised tuletislepingud. Sellises olukorras on kohustus ja õiguslik vastutus need andmed teatada ja nende õigsus tagada finantssektorivälistel vastaspooltel;
   ba) börsiväliste tuletislepingute puhul, mille on sõlminud finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes ei kohaldata artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi, kolmandas riigis asutatud üksusega, mis oleks finantssektori vastaspool, kui ta oleks asutatud liidus, ei nõuta selliselt finantssektoriväliselt vastaspoolelt artikli 9 kohast teatamist ja tal ei ole õiguslikku vastutust selliste börsiväliste tuletislepingute andmete teatamise või õigsuse tagamise eest, juhul kui:
   i) asjaomase kolmanda riigi teatamise õiguskorda peetakse artikli 13 kohaselt samaväärseks ja kolmanda riigi finantssektori vastaspool on esitanud sellise teabe vastavalt selle kolmanda riigi teatamise õiguskorrale;
   ii) asjaomase kolmanda riigi teatamise õiguskorda ei ole tunnistatud artikli 13 kohaselt samaväärseks, kuid kolmanda riigi finantssektori vastaspool soovib, et tema suhtes kohaldatakse käesoleva artikli nõudeid, just nagu ta oleks liidus asutatud finantssektori vastaspool, ja ta registreerib end ESMAs.

ESMA teeb oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks liiduülese registri, millesse kuuluvad kolmanda riigi finantssektori vastaspooled, kes soovivad, et nende suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit vastavalt punktile ii;

   c) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja on kohustatud teatama nende börsiväliste tuletislepingute andmed, mille vastaspool on kõnealune vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, ning tagama teatatud andmete õigsuse;
   d) AIFi fondivalitseja on kohustatud teatama nende börsiväliste tuletislepingute andmed, mille vastaspool on kõnealune AIF, ning tagama teatatud andmete õigsuse;
   e) vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kes teatavad börsivälistest tuletislepingutest kauplemisteabehoidlale, tagavad, et nende sõlmitud tuletislepingute üksikasjad teatatakse õigesti ja neid ei teatata topelt.

Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kellel on lõikes 1 osutatud teatamiskohustus, võivad selle teatamiskohustuse delegeerida.

1b.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse andmed, mille kolmanda riigi finantssektori vastaspool peab esitama enda registreerimiseks ESMAs, nagu on märgitud lõike 1a esimese lõigu punkti ba alapunktis ii.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab ESMA tihedas koostöös EKPSiga rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

   a) teatamisele kuuluvate andmete standardid ja vormingud, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
   i) juriidilise isiku ülemaailmsed tunnused (LEId);
   ii) rahvusvahelised väärtpaberite identifitseerimisnumbrid (ISIN‑koodid) ning
   iii) tehingu kordumatud tunnuskoodid;
   b) teatamise meetodid ja -korrad;
   c) teatamise sagedus;
   d) tuletislepingu andmete esitamise kuupäev, sealhulgas määruse järkjärguline kohaldamine selliste lepingute puhul, mis sõlmiti enne teatamiskohustuse kohaldamist.

ESMA võtab tehniliste standardite eelnõu koostamisel arvesse rahvusvahelisi arenguid ja liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid ning nende järjepidevust määruse (EL) nr 2015/2365* artiklis 4 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 sätestatud nõuetega.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

_________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).“

"

8)  Artikli 10 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:"

„1. Finantssektoriväline vastaspool, kes võtab positsiooni börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada igal aastal oma summaarse kuu lõpu keskmise positsiooni eelnenud 12 kuu kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool oma positsiooni ei arvuta või kui esimeses lõigus osutatud arvutuse tulemus ületab lõike 4 punktis b sätestatud kliirimiskünnist, siis teeb finantssektoriväline vastaspool järgmist:

   a) teavitab sellest viivitamatult ESMAt ja lõike 5 kohaselt määratud asutust;
   b) kui ta ei ole oma positsiooni arvutanud, kohaldatakse tema suhtes edasiste börsiväliste tuletislepingute puhul kõigis varaklassides artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõudeid;
   ba) kui esimeses lõigus osutatud arvutuse tulemus ületab lõike 4 punktis b sätestatud kliirimiskünnist, hakkab ta edasiste börsiväliste tuletislepingute puhul täitma artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust varaklassi(de)s, mille puhul kliirimiskünnis ületati, ning on vabastatud artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõuetest muu(de)s varaklassi(de)s, milles kliirimiskünnist ei ületatud;
   c) kliirib punktis b osutatud lepingud nelja kuu jooksul alates sellest, kui tema suhtes hakatakse kliirimiskohustust kohaldama.

2.  Finantssektorivälise vastaspoole suhtes, kelle suhtes otsustati kohaldada kliirimiskohustust vastavalt lõike 1 teisele lõigule ja kes seejärel tõendab vastavalt lõikele 5 määratud asutusele, et tema kuu lõpu summaarne keskmine positsioon eelnenud 12 kuu kohta ei ületa enam lõikes 1 osutatud kliirimiskünnist, ei kohaldata enam artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust.

3.  Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektoriväline vastaspool arvesse kõiki tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste finantssektoriväliste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei vähenda objektiivselt mõõdetaval viisil asjaomase vastaspoole või konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske.

4.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab ESMA pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse:

   a) kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised börsivälised tuletislepingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske, nagu on osutatud lõikes 3, ning
   b) kliirimiskünniste väärtused, võttes arvesse netopositsioonide summa ja riskipositsioonide süsteemset olulisust vastaspoolte ning börsiväliste tuletislepingute liikide kaupa.

ESMA võib töötada finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks välja eraldi kliirimiskünnised, võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust ja nende kõrgemat süsteemse riski taset.

Pärast avaliku arutelu läbiviimist esitab ESMA kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu hiljemalt 30. septembriks 2012 komisjonile ning ajakohastab neid standardeid korrapäraselt.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

ESMA vaatab punktis b osutatud künnised pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist regulaarselt läbi ning esitab vajaduse korral ettepanekud künniste muutmiseks vajalike regulatiivsete tehniliste standardite kohta, eriti selleks, et tagada ulatuslikum osalemine keskses kliirimises.“

"

8a)  Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudeid ei kohaldata artiklis 3 osutatud konsolideerimisgrupi sisetehingutele, kui üks vastaspool on finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust vastavalt artikli 10 lõike 1 teisele lõigule.“

"

8b)  Artikli 11 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:"

„3. Finantssektori vastaspooltel peab olema kehtestatud riskijuhtimise kord, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eraldatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis sõlmiti 16. augustil 2012 või on sõlmitud pärast seda. Artiklis 10 osutatud finantssektorivälised vastaspooled ei või kohaldada riskijuhtimise korda, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eraldatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega varaklassi(de)s, milles kliirimiskünnist ei ületatud.“

"

9)  Artikli 11 lõiget 15 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eraldamiskord, millele on osutatud lõikes 3, ning sellega seotud järelevalvemenetlus, mille eesmärk on tagada kõnealuste riskijuhtimisprotsesside esialgne ja pidev kontrollimine;“

"

b)  teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

"

10)  Artiklisse 38 lisatakse järgmised lõiked 6 ja 7:"

„6. Keskne vastaspool tagab oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendi, mis võimaldab neil määrata kindlaks selle täiendava alustamise tagatise brutosumma, mida keskne vastaspool võib nõuda uue tehingu kliirimise ajal. Seda vahendit saab kasutada ainult turvalise juurdepääsu alusel ja simulatsiooni tulemused ei ole siduvad.

7.  Keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele teabe oma kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta. Teave peab vastama järgmistele tingimustele:

   a) selles selgitatakse arusaadavalt alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja kasutuspõhimõtet;
   b) selles kirjeldatakse arusaadavalt alustamise tagatise mudeli peamisi eeldusi ja piiranguid ning olukordi, kus need eeldused enam ei kehti;
   c) see on dokumenteeritud.“

"

11)  Artiklile 39 lisatakse järgmine lõige 11:"

„11. Liikmesriikide maksejõuetusseadused ei takista kesksetel vastaspooltel toimimast vastavalt artikli 48 lõigetele 5–7 seoses vara ja positsioonidega, mida kajastatakse käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kontodel.

"

12)  Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Artikli 55 lõike 1 kohaldamiseks esitab kauplemisteabehoidla ESMA‑le ühe järgmistest:

   a) registreerimistaotlus;
   b) registreeringu laiendamise taotlus, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) nr 2015/2365 III peatüki kohaselt.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

   a) üksikasjad lõike 1 punktis a osutatud registreeringu taotluse esitamise kohta;
   b) üksikasjad lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotlemise kohta.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab ESMA rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

   a) lõike 1 punktis a osutatud registreeringu taotluse vorm;
   b) lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotluse vorm.

ESMA koostab esimese lõigu punkti b otstarbel lihtsustatud vormi.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

"

12a)   Artikli 62 lõige 5 jäetakse välja.

12b)   Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib ESMA teha artikli 61 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute kõigis äriruumides või kinnistutel kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib ESMA kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.“

"

12c)   Artikli 63 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on kohapealseid kontrolle volitanud läbi viima, võivad siseneda nende juriidiliste isikute kõigisse äriruumidesse või kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse ESMA uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 62 lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.“

"

12d)  Artikli 63 lõige 8 jäetakse välja.

12e)  Artikli 64 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:"

„4. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel ESMA‑le teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ESMA ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.“

"

12f)   Artikli 64 lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. ESMA annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib tema teadmise kohaselt olla vastavalt kohaldatavale õigusele kuriteo koosseis. ESMA hoidub ühtlasi trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta teab, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud liikmesriigi õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.“

"

12g)   Artikli 65 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

13)  Artikli 65 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  punktis a asendatakse tekst „20 000 eurot“ tekstiga „200 000 eurot“;

b)  punktis b asendatakse tekst „10 000 eurot“ tekstiga „100 000 eurot“;

c)  lisatakse järgmine punkt c:"

„c) I lisa IV jaos osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.“

"

13a)   Artikli 67 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja koheseid meetmeid, et hoida ära märkimisväärne ja otsene kahju finantssüsteemile või märkimisväärne ja otsene kahju finantsturgude terviklikkusele, läbipaistvusele, tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas kauplemisteabehoidlale teatatud andmete stabiilsusele või täpsusele. Sellisel juhul võib ESMA teha esialgse otsuse ning anda asjaomastele isikutele võimaluse esitada võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist oma seisukohad.“

"

14)  Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Kauplemisteabehoidlalt võetav tasu katab kõik ESMA mõistlikud halduskulud, mis on seotud kauplemisteabehoidla registreerimise ja järelevalvega ning see on proportsionaalne asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ning registreeringu ja tehtava järelevalve liigiga.“

"

15)  Lisatakse järgmine artikkel 76a:"

„Artikkel 76a

Vastastikune otsene juurdepääs andmetele

1.  Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, siis võivad nende kolmandate riikide asjaomased ametiasutused, kus on asutatud mõni kauplemisteabehoidla, saada liidus asutatud kauplemisteabehoidlate teabele otsese juurdepääsu, kui komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 vastu sellekohase rakendusakti.

2.  Kui lõikes 1 osutatud ametiasutused esitavad komisjonile vastava taotluse, võib komisjon kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, kas taotluse esitanud ametiasutuse kolmanda riigi õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

   a) selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlad on saanud nõuetekohase tegevusloa;
   b) selles kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmine on tagatud riikliku sunniga;
   c) on olemas ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas määruses sätestatuga, sealhulgas kaitstakse ärisaladusi, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega;
   d) selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat ja täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.“

"

16)  Artiklisse 78 lisatakse järgmised lõiked 9 ja 10:"

„9. Kauplemisteabehoidla kehtestab järgmised menetlused ja põhimõtted:

   a) menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;
   b) menetlused teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse tagamiseks;
   c) põhimõtted andmete nõuetekohase ülekandmise kohta teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled või kesksed vastaspooled või kui see on vajalik muul põhjusel.

10.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühtne kohaldamine, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse:

   a) menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;
   b) menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida teatava vastaspoole või esitava üksuse vastavust nõuetele ning artikli 9 kohaselt teatatud andmete terviklikkust ja õigsust.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumiste kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

"

17)  Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt q:"

„q) selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 76a kohane rakendusakt;“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige 3a:"

„3a. Kauplemisteabehoidla esitab artikli 9 lõike 1a teises lõigus osutatud vastaspooltele ja kesksetele vastaspooltele nende nimel teatatud andmed.“;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

   a) lõigete 1 ja 3 kohaselt avaldatav või kättesaadavaks tehtav teave;
   b) lõikes 1 osutatud teabe avaldamise sagedus;
   c) tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete summeerimiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks sellele teabele juurdepääs;
   d) tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel kauplemisteabehoidlad annavad lõikes 3 osutatud üksustele juurdepääsu.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

ESMA tagab kõnealuse tehniliste standardite eelnõu väljatöötamise ajal, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamise tõttu ei saa kindlaks teha ühegi lepingu ühtegi osalist.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

"

18)  Artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3, artiklis 76a ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.“

"

19)  Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjon hindab hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] käesoleva määruse kohaldamist ja koostab üldaruande. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

"

aa)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. ESMA esitab hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande, milles analüüsitakse määrusega (EL) 2018/… [käesoleva muutmismäärusega] teatamiskorras tehtud muudatuste mõju turuosalistele. Aruandes hinnatakse eelkõige nende sätete kasutuselevõttu ja rakendamist, mis võimaldavad teatamise delegeerimist finantssektori vastaspooltele ja milles nõutakse kesksete vastaspoolte lepingute andmete teatamist, ja uuritakse, kas kõnealused uued sätted on avaldanud soovitud mõju ja on väiksemate vastaspoolte teatamiskoormust soovitud määral vähendanud. Samuti uuritakse, kuidas need uued sätted on mõjutanud konkurentsi kauplemisteabehoidlate vahel ning kas ja millises ulatuses on nad vähendanud konkurentsi ning ahendanud kliirivate liikmete ja nende klientide valikuvõimalusi.“;

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Komisjon koostab hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel igal aastal kuni … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse, kas on töötatud välja toimivad tehnilised lahendused, mille abil pensioniskeemid saavad kanda üle rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena, ning vajadust võtta kõnealuste tehniliste lahenduste edendamiseks meetmeid.

ESMA esitab koostöös EIOPA, EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel igal aastal kuni … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse järgmist:

   a) kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid pingutusi ja töötanud välja toimivad tehnilised lahendused, mis võimaldavad pensioniskeemidel osaleda keskses kliiringus, andes rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena, sealhulgas kõnealuste lahenduste mõju turu likviidsusele ja protsüklilisusele ning nende võimalikku õiguslikku või muud mõju;
   b) pensioniskeemide tegevuse ulatus ja olemus kliirimata ja kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel varaklassi kohta ning sellest tulenev mis tahes süsteemne risk finantssüsteemile;
   c) tagajärjed, mis tekivad, kui pensioniskeemid täidavad oma investeerimisstrateegiate kliiringu nõude, sealhulgas mis tahes muutused nende rahaliste ja mitterahaliste varade eraldamises;
   d) artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste mõju pensioniskeemidele;
   e) teiste õiguslike nõuete mõju kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute maksumuse erinevusele, sealhulgas kliirimata tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuded ja finantsvõimenduse määra arvutamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013;
   f) kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et lihtsustada pensioniskeemidel kliiringu kasutamist.

Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud ajavahemikku ühe korra kahe aasta võrra, kui ta leiab, et elujõulist tehnilist lahendust ei ole välja töötatud ning et tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.“;

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjon kas

   a) esitab ettepaneku siduva lahenduse kohta, v.a pensioniskeemide alaliste või ajutiste erandite kohta kliirimiskohustusest, kui ta leiab, et sidusrühmad ei ole lahendust leidnud, või
   b) võtab vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artiklile 82, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud kaheaastast ajavahemikku ühe korra ühe aasta võrra, kui ta leiab, et sidusrühmad on lahenduses kokku leppinud ja selle rakendamiseks on vaja rohkem aega, või
   c) laseb erandil lõpuni kehtida, julgustades samas sidusrühmi oma lahendust varem rakendama, kui ta leiab, et lahendus on leitud;

"

ca)  lisatakse järgmised lõiked:"

3a. Komisjon võtab hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 a osutatud kolmeaastast ajavahemikku ühe korra kahe aasta võrra, kui ta leiab, et artikli 89 lõikes 1a osutatud väikesed pensioniskeemid on teinud asjaomaste tehniliste lahenduste väljatöötamiseks vajalikke pingutusi ja tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionisaajate pensionimaksetele on jäänud samaks.;

3b.   ESMA esitab hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva parandusmääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande, milles hinnatakse, kas artikli 47 kohaselt väga minimaalse turu- ja krediidiriskiga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas see loend võiks sisaldada vähemalt üht rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas määrusega (EL) 2017/1131.“;

"

e)  lisatakse järgmised lõiked:"

„6. Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse (EL) nr 600/2014 kohase tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha vastavusse viimise kohta muudatustega, mis tehti määruse (EL) 2018/… [käesolev muutmismäärus] alusel tuletislepingute kliirimise kohustuse, eelkõige kliirimiskohustuse alla kuuluvate üksuste ringi ja peatamiskorra kohta. Kui selline ühtlustamine leitakse olevat vajalik ja asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek vajalike muudatuste tegemiseks.

7.  ESMA esitab hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] koostöös EIOPA ja EBAga komisjonile aruande, milles hinnatakse, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud õiglaste, mõistlike, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate kaubandustingimuste põhimõte on kliiringule juurdepääsu lihtsustanud.

Komisjon esitab hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas õiglaste, mõistlike, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate kaubandustingimuste põhimõte on kliiringule juurdepääsu lihtsustanud, ning esitab vajaduse korral ettepaneku selle põhimõtte täiendamiseks. Aruandes käsitletakse esimeses lõigus osutatud aruandes tehtud järeldusi ja kui see on asjakohane, lisatakse seadusandlik ettepanek.

8.  Komisjon koostab hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada. Selles aruandes võtab komisjon arvesse eelkõige seda, mil määral need leevendavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoidutakse kliirimiskohustuse täitmisest ja kaovad keskse kliirimise stiimulid. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste seadusandlike ettepanekutega.

Komisjoni abistamiseks esimeses lõigus osutatud aruande koostamisel esitab ESMA koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande, milles hinnatakse, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest otseselt tulenev kauplemine tuleks vabastada kliirimiskohustusest. Selles aruandes uuritakse portfelli tihendamist ja muid kasutatavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega vähendatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske, muutmata portfellide tururiski, näiteks tasakaalustavaid tehinguid. Aruandes selgitatakse ka selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, riskide – eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski – leevendamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimisest vabastamise järele. Samuti hinnatakse, mil määral võtab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine ära keskse kliirimise stiimuli ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale.

9.  Komisjon vaatab, tuginedes muu hulgas 1. detsembril 2017 avaldatud järelevalve toimivuse kontrolli kohta korraldatud komisjoni avaliku konsultatsiooni järeldustele ja teise lõigu kohaselt esitatud ESMA aruandele, hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] läbi artikli 9 lõike 1a kohaldamise ja koostab selle kohta aruande. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste seadusandlike ettepanekutega. Komisjon hindab artikli 9 lõike 1a kohaldamise läbivaatamisel, kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 tulenev tehingutest teatamise kohustus põhjustab muude kui börsiväliste tuletuslepingutega tehtud tehingutest teatamisel tarbetut dubleerimist ning kas nõuet teatada muudest kui börsivälistest tehingutest artikli 9 lõike 1a alusel võiks vähendada, ilma et vajalik teave läheks kaduma, eesmärgiga lihtsustada muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise ahelaid kõigi vastaspoolte, eriti finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kelle suhtes ei kohaldata artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud kliirimiskohustust.

ESMA esitab koostöös Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande, milles hinnatakse järgmist:

   a) määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete järjepidevust seoses nii teatatud tuletislepingu andmete kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt;
   b) kas on võimalik ühtlustada muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõudeid määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel seoses nii teatatud tuletislepingu andmete kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt ning
   c) teatamisahelate lihtsustamise teostatavust kõigi vastaspoolte, sh kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud õigusakte ja meetmeid.“

"

(20)  Artikli 89 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„1. Kuni … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ei kohaldata artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriski, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks pensioniskeemi kohustuste mittetäitmise korral.

Pensioniskeemid, kesksed vastaspooled ja kliirivad liikmed annavad endast parima, et aidata töötada välja tehnilised lahendused, mis lihtsustavad pensioniskeemide jaoks selliste börsiväliste tuletislepingute kliirimist.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mis koosneb pensioniskeemide, kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja tehniliste lahendustega seotud muude asjaomaste isikute esindajatest, et jälgida nende tööd ning hinnata edusamme, mis on tehtud selliste tehniliste lahenduste väljatöötamisel, mis lihtsustavad pensioniskeemide jaoks selliste börsiväliste tuletislepingute kliirimist. Nimetatud eksperdirühm kohtub vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Komisjon võtab artikli 82 lõike 2 esimese lõigu kohaste aruannete koostamisel arvesse pensioniskeemide, kesksete vastaspoolte ja kliirivate liikmete tööd.“

"

20a)  Artiklisse 89 lisatakse järgmine lõige:"

1a. Olenemata artiklist 1, ei kohaldata kuni … [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt väikeste pensioniskeemide kategooriasse kuuluvate pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriski, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks pensioniskeemi kohustuste mittetäitmise korral.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 82 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, millega määratakse kindlaks, milliseid pensionifonde saab pidada väikesteks pensionifondideks vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, võttes arvesse, et väikeste pensionifondide osakaal pensionifondide poolt sõlmitud börsivälistest tuletislepingutest ei või olla üle 5 %.

"

(21)  I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates … [viis kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Olenemata käesoleva artikli teisest lõigust, kohaldatakse artikli 1 punkti 7 alapunkti d ning artikli 1 punkte 8, 10 ja 11 ▌alates… [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ning artikli 1 punkti 2 alapunkti c, artikli 1 punkti 7 alapunkti e, artikli 1 punkti 9, artikli 1 punkti 12 alapunkte b ja c ning artikli 1 punkti 16 kohaldatakse alates … [▌18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva]

Kui käesolev määrus jõustub pärast 16. augustit 2018, kohaldatakse artikli 89 lõiget 1 tagasiulatuvalt kõigi pensionifondide poolt pärast 16. augustit 2018 ja enne käesoleva määruse jõustumist täidetavate börsiväliste tuletislepingute suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

1)   I jakku lisatakse järgmised punktid i, j ja k:

„i) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;

j)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja täpsuse tagamiseks;

k)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid poliitikameetmeid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda soovivad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.“;

2)   IV jakku lisatakse järgmine punkt d:

„d) kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata ESMA‑le õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muutustest.“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0181/2018).
(2)* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(3) ELT C […], […], lk […].
(4) ELT C […], […], lk […].
(5) Euroopa Parlamendi seisukoht ... (ELT ...) ja nõukogu otsus ...
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(8) http://www.bis.org/cpmi/publ/d106.pdf
(9) http://www.bis.org/cpmi/publ/d125.pdf
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).


Tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirjad ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ***I
PDF 117kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008 (COM(2015)0613 – C8‑0389/2015 – 2015/0277(COD))
P8_TA(2018)0245A8-0364/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0613),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0389/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Itaalia Senati ja Malta parlamendi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. oktoobri 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. detsembri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0364/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. juunil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1139) lõplikule kujule).

(1) ELT C 75, 10.3.2017, lk 111.
(2) ELT C 88, 21.3.2017, lk 69.


Uute raskeveokite CO2‑heide ja kütusekulu ***I
PDF 123kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uute raskeveokite CO2‑heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta (COM(2017)0279 - C8‑0168/2017 – 2017/0111(COD)
P8_TA(2018)0246A8-0010/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0279),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0168/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. aprilli 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0010/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. juunil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/… uute raskeveokite CO2‑heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/956) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUSED

Ettepanek raskeveokite CO2-heite normide kohta

Nagu teatati 8. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine. Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017)0675), kavatseb komisjon 2018. aasta mai esimesel poolel esitada kolmanda liikuvuse paketi, sealhulgas ettepaneku kehtestada CO2‑heite normid veoautodele.

Ajakava VECTO/sertifitseerimismääruse väljatöötamiseks

Komisjon jätkab sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (Vehicle Energy Consumption Calculation Tool – VECTO) tehnilist arendamist, et lisada uued teadaolevad tehnoloogiad alates 2020. aastast ning muud tüüpi sõidukid, st ülejäänud veoautod, bussid ja kaugsõidubussid alates 2020. aastast ning haagised alates 2021. aastast.

Täiendav teave modelleerimisvahendi VECTO arendamise ja määruse (EL) 2017/2400 muutmise kohta avaldatakse komisjoni asjaomasel veebisaidil, et tagada sidusrühmade ja ettevõtjate korrapärane teavitamine.

Maanteekatse väljatöötamine sertifitseerimismääruse alusel

Komisjon tunnistab, et tõesed ja representatiivsed andmed raskeveokite CO2‑heite ja kütusekulu kohta on olulised.

Seepärast on kavas määrust (EL) 2017/2400 täiendada menetlusega, millega kontrollitakse VECTO toimimise vastavust nõuetele ning CO2-heite ja kütusetarbimisega seotud asjaomaste osade, eraldi seadmestike ja süsteemide vastavust nõuetele ning tagatakse need. Kõnealune kontrollimenetlus, mis peaks hõlmama tootmises olevate raskeveokite vastavuskontrolli maanteekatseid, läheb mootorsõidukite tehnilises komitees hääletamisele enne 2018. aasta lõppu.

Kontrollimenetluse eesmärk on luua alus tulevasele katsele, mida tootjad, tüübikinnitusasutused või sõltumatud kolmandad isikud kasutavad sõidukite töö kontrollimiseks.

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 95.


Hariduse ajakohastamine ELis
PDF 196kWORD 78k
Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon hariduse ajakohastamise kohta ELis (2017/2224(INI))
P8_TA(2018)0247A8-0173/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava“ (COM(2011)0567),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14 osutatud õigust haridusele,

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 2,

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks(2),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 18. ja 19. mai 2015. aasta järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel(4),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381) ja Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli artiklit 2, milles käsitletakse õigust haridusele,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu resolutsiooni 1904 (2012) õiguse kohta vabalt haridust valida,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta „Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ)(7),

–  võttes arvesse 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu,

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 10. juuni 2016. aasta töödokumenti „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (SWD(2016)0195),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ) rakendamise kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“(10),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatist „Hariduse täiustamine ja moderniseerimine“ (COM(2016)0941),

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2017. aasta teatist „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“ (COM(2017)0248),

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2017. aasta teatist ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta (COM(2017)0247),

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kohta (COM(2017)0249),

–  võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (COM(2017)0563 – SWD(2017)0322),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. novembri 2017. aasta arvamust „Kooli- ja kõrghariduse ajakohastamine“,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2017. aasta arvamust „Uus ELi haridusstrateegia“,

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (COM(2018)0023),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (COM(2018)0024),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

–  võttes arvesse 17. novembril 2017. aastal Rootsis Göteborgis toimunud õiglaste töökohtade ja majanduskasvu teemalise sotsiaaltippkohtumise lõpparuannet(12),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada, mis võeti vastu hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 19.–20. mail 2011. aastal toimunud 3090. kohtumisel(13),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 1984. aasta resolutsiooni haridusvabaduse kohta Euroopa Ühenduses(14),

–  võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029) ning Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni selle kohta(16),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 26,

–  võttes arvesse soovituse CM/Rec(2010)7 raames vastu võetud Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartat,

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva 1979. aasta konventsiooni artiklit 10,

–  võttes arvesse Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi (1995) strateegilist eesmärki B,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikleid 28 ja 29,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ja 1. jaanuaril 2016 jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti kestliku arengu eesmärke 4 ja 5,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8‑0173/2018),

A.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 6 punktile e on hariduse ja koolituse valdkonnas pädevus liikmesriikidel, kuid Euroopa Liidul on oluline toetav roll ülesannete ja eesmärkide kehtestamisel ning parimate tavade edendamisel ja vahetamisel;

B.  arvestades, et haridus on põhiline inimõigus ning haridus peab kõigis selle vormides ja kõigil tasemetel vastama järgmistele omavahel seotud olulistele näitajatele: a) kättesaadavus, b) juurdepääsetavus, c) vastuvõetavus ja d) kohandatavus;

C.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba suurim prioriteet on pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust, koolitust ja elukestvat õpet;

D.  arvestades, et võrdsete võimaluste saavutamine on hariduse oluline ülesanne, mistõttu ei tohi hariduse omandamise võimaluste puhul esineda diskrimineerimist; arvestades, et seda silmas pidades tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et tagada, et igaühel, eelkõige kõige haavatavamatel, puuetega ja erivajadustega inimestel ning ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel on võrdsed võimalused hariduse ja koolituse omandamisel ja läbimisel ning oskuste omandamisel kõikidel tasemetel;

E.  arvestades, et Euroopa haridussüsteemid kätkevad endas tohutut ja rikkalikku kultuurilist, sotsiaalset ja keelelist mitmekesisust, kuid liikmesriikidel on ka sarnased haridusalased eesmärgid ja probleemid, näiteks kõigile hariduse võrdse kättesaadavuse tagamine, millega saab tegeleda Euroopa tasandil;

F.  arvestades, et haridussüsteemide võime rahuldada ühiskondlikke, majanduslikke ja isiklikke vajadusi sõltub süsteemide kvaliteedist, juurdepääsetavusest, mitmekesisusest, tõhususest ja võrdsusest ning vajalike inim-, rahaliste ja materiaalsete ressursside kättesaadavusest;

G.  arvestades, et oluline on meelde tuletada, et haridust, sealhulgas õpetajakoolitust, on mõjutanud majandus- ja finantskriis ning et hariduse rahastamisel riiklikest vahenditest on ELi haridussüsteemides keskne roll; arvestades, et jätkuv ja suurem avaliku sektori rahaline toetus haridusele, sealhulgas õpetajatele ja nende töötingimuste parandamisele, samuti teadusuuringutele, on hädavajalik, et tagada tasuta, kaasav ja kättesaadav riiklik haridus;

H.  arvestades, et haridus ja koolitus peaksid aitama kaasa noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt tegutsevad ja vastutustundlikud kodanikud, kes on valmis elama ja töötama tehnoloogiliselt arenenud ja üleilmastunud maailmas, ning andma neile elukestvaks õppeks olulised pädevused, mis on kombinatsioon eneseteostamiseks ja -arenguks, kodanikuaktiivsuseks ja tööks vajalikest teadmistest, oskustest ja hoiakutest;

I.  arvestades, et õpetamise kvaliteet on tähtis tegur õpilaste ja üliõpilaste õppetulemustes, mistõttu on ELi tasandi haridus- ja koolituskoostöö üks prioriteete toetada jõuliselt tipptasemel õpetamist ja koolitajaid;

J.  arvestades, et õigus haridusele hõlmab õigust asutada haridusasutusi, järgides täiel määral demokraatlikke põhimõtteid ning lapsevanemate õigust tagada, et nende lapsi haritakse ja õpetatakse kooskõlas nende usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumustega;

K.  arvestades, et hariduses kasutatav avatud koordinatsiooni meetod võimaldab liikmesriikidel luua ühise haridus- ja koolitusstrateegia ja seda ellu viia ning võtta kasutusele HK 2020 („Haridus ja koolitus 2020“) internetipõhise platvormi; arvestades, et selle strateegia sihttasemeid analüüsitakse ja hinnatakse igal aastal liikmesriikide ja kogu ELi lõikes hariduse ja koolituse valdkonna ülevaates;

L.  arvestades, et viimases hariduse ja koolituse valdkonna ülevaates, mis avaldati 2017. aastal, tunnistab komisjon, et vaatamata pidevatele edusammudele madala haridustasemega noorte arvu vähendamisel, on selliseid noori endiselt kogu ELis väga palju;

M.  arvestades, et viimaste PISA testide tulemuste kohaselt on 20,6 % Euroopa õpilastest probleeme selliste põhioskuste omandamisega, nagu lugemine, matemaatika ja loodusteadused, ning suurel hulgal Euroopa kodanikel on puudulik kirjaoskus; arvestades, et see tekitab tõsist muret edasiõppimise, isikliku arengu ning avalikus elus ja tööturul piisava osalemise seisukohast;

N.  arvestades, et kõikidele lastele tuleb tagada juurdepääs kvaliteetsetele alusharidus- ja lapsehoiuteenustele, et nende elu- ja haridustee algaks positiivselt;

O.  arvestades, et alusharidus- ja lapsehoiuteenuste puhul on oluline tegur kõrgetasemeline personal;

P.  arvestades, et üliõpilaste ja töötajate liikuvuse edendamine on Euroopa kõrgharidussüsteemide oluline osa, annab panuse noorte arengusse ning võib soodustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut; arvestades, et tuleb tõsta kvaliteeti ja suurendada rahalist toetust, et parandada üliõpilaste ja töötajate liikuvust programmi „Erasmus+“ raames;

Q.  arvestades, et metoodika ja digitaalne innovatsioon võib parandada juurdepääsu sisule ja teadmistele, kuid ei asenda õpilastevahelist ning õpilaste ja õpetajate vahelist suhtlust ja teadmiste vahetust, samuti ei tohiks seda seada haridussüsteemide prioriteediks;

R.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üks peamisi põhimõtteid, mis on sätestatud aluslepingutes, ning see peaks kajastuma kõigis ELi poliitikavaldkondades, ka hariduse ja kultuuri valdkonnas;

S.  arvestades, et haridus on võimas vahend, mille abil saada üle soolisest ebavõrdsusest ja diskrimineerimisest, ent sageli võib see olemasolevat diskrimineerimist hoopis põlistada ja süvendada; arvestades, et sooline ebavõrdsus hariduses pärsib isiklikku arengut ja tööhõivevõimalusi ning mõjutab paljusid sotsiaal-kultuurilisi valdkondi;

T.  arvestades, et hoolimata asjaolust, et naised moodustavad kolm viiendikku (57,6 %) kõigist kõrghariduse omandanutest, oli 2015. aastal sooline tööhõivelõhe 11,6 %(17);

Teadmised kui oluline majanduslik ressurss ning kodanike heaolu allikas

1.  kinnitab, et universaalne kvaliteetne haridus on teadmusühiskonnas isikliku, kultuurilise, ühiskondliku ja kutsealase arengu oluline osa;

2.  on seisukohal, et Euroopa ühiste väärtuste kaitsmise ning ELi majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamise, samuti jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime ning kvaliteetse hariduse vahel on seos, sest selle kaudu edendatakse demokraatlikke väärtusi, inimõigusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, integratsiooni ja edukust;

3.  rõhutab hariduse ülitähtsat osa nii Euroopa majanduse ja ühiskonna tuleviku kujundamisel kui ka Euroopa kodanike vajaduste rahuldamisel ning sellise kogukonna rajamisel, mis põhineb küll mitmekesisusel, kuid ühistel põhiväärtustel;

4.  rõhutab, et kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid edendavad aktiivset kodanikuühiskonda ja ühiseid väärtusi ning aitavad sellistena kujundada avatud, kaasavat, pluralistlikku, demokraatlikku ja sallivat ühiskonda;

5.  rõhutab, et haridusel on oluline roll, sest aitab õppijatel välja kujundada eetilisi ja kodanikuväärtusi ning saada aktiivseteks, vastutustundlikeks ja eelarvamusteta ühiskonnaliikmeteks, kes suudavad teostada ja kaitsta oma demokraatlikke õigusi ja täita oma kohustusi ühiskonnas, hinnata mitmekesisust, osaleda aktiivselt demokraatlikus elus ning võtta vastutus enda ja oma kogukonna eest; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on kodakondsus ning kodanikuharidus, eetiline kasvatus ja keskkonnaalane haridus;

6.  rõhutab, et selleks, et noored omandaksid probleemilahendusoskuse, saaksid aktiivseteks Euroopa kodanikeks ja oleksid edukad nii elus kui ka tööturul ning kujundaksid maailma tulevikku, peab kvaliteetne ja kaasav haridus vahendama neile vajalikke teadmisi, oskusi, meediapädevust ning kriitilist ja iseseisvat mõtlemist, samuti demokraatlikke hoiakuid;

7.  rõhutab, et kvaliteetsele kaasavale haridusele võrdse juurdepääsu tagamine on oluline tegur püsiva sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ning vaesuse, ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate inimeste sotsiaalse tõrjutuse ja sooliste stereotüüpide vastu võitlemiseks, mistõttu on see endiselt suurim abimees sotsiaalse liikuvuse tagamisel;

8.  märgib, et kvaliteetne haridus võib soodustada ühiskonnale tähtsaid ja kasulikke teadusuuringuid ja innovatsiooni;

9.  tunnistab hariduse tähtsust kultuuripädevuse arendamisel ja kultuurilise arengu soodustamisel; soovitab suurendada haridus- ja kultuurivaldkonna koostoimet, toetades kultuuri ja kunsti aktiivset rolli koolihariduses ning informaalses õppimises ja mitteformaalses hariduses;

10.  juhib tähelepanu hariduse tähtsusele selliste elukestva õppega seotud hoiakute arendamisel, mis aitavad inimestel kohaneda nüüdisaegse maailma muutuvate nõudmistega;

11.  tuletab meelde, et koolidel ja haridusasutustel on tähtis ülesanne aidata luua ja arendada positiivset suhtumist õppimisse, sealhulgas elukestvasse õppesse;

Hariduse muutuvad olud ja sellega seotud ülesanded

12.  on seisukohal, et kõikehõlmav lähenemisviis hariduspoliitikale, mida saadab tugev poliitiline ja avalik toetus, on haridusalase reformiprotsessi seisukohast väga oluline, ning et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on oluline kaasata nii ühiskond tervikuna kui ka kõik asjaomased huvitatud osalejad, sealhulgas vanemad;

13.  on seisukohal, et kõikide haridusasutuste tulemuslik juhtimine ja piisav rahastamine, kvaliteetsed ajakohastatud õppevahendid ja õpetamismeetodid, motiveeritud ja pädevad õpetajad ning elukestev õpe on üliolulised, et jõuda hariduses võrdsuse, mitmekesisuse ja tipptasemeni;

14.  rõhutab uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning innovatsiooni potentsiaali, sest need on vahendid, millega saab hariduses pakkuda uusi võimalusi, katta tõhusamalt õppijate individuaalseid vajadusi (sealhulgas hariduslikke erivajadusi) ning suurendada paindlikkust õppimisel ja õpetamisel, võimaldada suuremal määral kohandamist isiku vajadustega ja suurendada vastutust, samuti edendada interaktiivseid koostöö- ja teabevahetuse vorme;

15.  rõhutab võimalusi, mida digiteerimine ja ühiste haridusplatvormide kasutuselevõtmine kaasaegse hariduse seisukohast pakub, eelkõige kaug- ja segaõppe näol, mis peaks võimaldama hariduses suuremat paindlikkust ja selle paremat kohandamist õppijate individuaalsete elutingimustega, tuues seeläbi kasu elukestva õppe, hariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ja tulevikus vajalike oskuste arendamise näol; toonitades vajadust eakohaste IKT- ja meediaõppekavade järele, mis arvestavad lapse arengu ja heaoluga ning rõhutavad nii vastutustundliku kasutamise kui ka kriitilise mõtlemise olulisust;

16.  märgib, et digitehnoloogia abil tõhusalt õppimine ja õpetamine eeldab võrdset juurdepääsu, pädevat digitaaloskuste taset, kvaliteetseid õppematerjale, väljaõpet tehnoloogia kohandamise kohta pedagoogilisteks eesmärkideks ning mõtestatud digitaalse osalemise jaoks vajalike hoiakute ja stiimulite edendamist; on veendunud, et digikirjaoskus ja meediapädevus peaksid olema hariduspoliitika oluline osa ja hõlmama muu hulgas kodanikupädevusi ja kriitilist mõtlemist; rõhutab, kui oluline on hinnata kriitiliselt allikaid ja nende usaldusväärsust ning tõstab sellega seoses esile meediapädevusprojektide tähtsust;

17.  tunnistab, et üha globaliseeruvamas ja digitaliseeruvamas maailmas on vaja innovaatilisi ja asjakohased õppe-, õpetamis- ja hindamismeetodeid ning asjakohast hariduse infrastruktuuri, mis võimaldab rühmatööd ja meeskonnaõpet ning soodustab loovat mõtlemist ja probleemilahendusoskust koostoimes muude täiustatud õppemeetoditega; tuletab meelde, kui oluline on kaasata õpilased, õpetajad ja koolitöötajad selle hindamisse, kas õppe-eesmärgid saavutati ja mil viisil seda tehti;

18.  märgib, et vaja on jõupingutusi hariduse paradigma kohandamiseks nii, et õpetaja- ja sisupõhine lähenemisviis oleksid tasakaalus, et haridus arvestaks rohkem õppijate individuaalsete ja konkreetsete vajaduste ja nende eluoluga ning oleks mõistmisekesksem ning et hariduses oleksid kombineeritud nii traditsioonilise kui ka e-õppe mudelitega kohandatud õppemeetodid, mis võimaldab sellest tingitult kohandada haridusprotsessi suuremal määral isiku vajadustega ning vähendada seeläbi koolist väljalangevuse ja suurendada kooli lõpetamise määra;

19.  rõhutab, et haridussüsteemid peaksid edendama ja arendama interdistsiplinaarset ning koostööle ja loomingulisusele suunatud lähenemisviisi ja rühmatööd, mille eesmärk on anda õpilastele ja üliõpilastele teadmised ja oskused, sh valdkonnaülesed ja pehmed oskused ning ametialase, valdkonnaülese, sotsiaalse ja kodanikupädevuse;

20.  tuletab meelde, et kvaliteetne õpetamine ja õppimine on pidev protsess, mis hõlmab dialoogi, edasiandmist ja küsimuste esitamist ning et seda tuleks hariduse ajakohastamisel käsitleda prioriteedina;

21.  rõhutab, et kvaliteetsele kaasavale haridusele võrdse juurdepääsu hõlbustamine on oluline puudega õpilaste sõltumatuse tagamiseks ja nende ühiskonda integreerimiseks; kutsub liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele tavaharidusele, võttes arvesse kõikide, mis tahes puudega õpilaste vajadusi, mis tähendab näiteks kakskeelse kaasava hariduse pakkumist kurtidele lastele, pidades silmas nende keelelisi erivajadusi; kutsub koole üles pakkuma nii formaalseid kui ka informaalseid diferentseeritud teenuseid ning lisatuge, kasutades ühtlasi uute tehnoloogialahenduste potentsiaali nii, et oleksid kaetud kõigi õppurite individuaalsed vajadused; kutsub komisjoni üles jälgima, kas koolid järgivad põhimõtet, et kedagi ei lükata tagasi, ning kehtestama strateegias „Euroopa 2020“ puudepõhised näitajad;

22.  leiab, et Euroopa haridus peaks eelkõige arendama arutlemis- ja kaalutlemisoskust ning teaduslikku uudishimu; on ühtlasi seisukohal, et see peab suutma süvendada kunstilise, teadusliku ja tehnilise humanistliku kultuuri aluseid; ning lähtudes kohaliku, piirkondliku, liikmesriigi ja Euroopa tasandi elu praktilistest oludest, peab see andma vajaliku koolituse riiklike ja Euroopa tasandi probleemide lahendamiseks ning suurendama teadlikkust rahvusvahelise tasandi probleemidest;

23.  tunnistab individuaalsete erinevuste olemasolu kognitiivsetes võimetes ja isikuomadustes, mis koos sotsiaalsete ja keskkonnateguritega mõjutavad haridustulemusi; rõhutab sellega seoses, et haridus on tõhusam, võrdsem ja õiglasem, kui nende erinevustega arvestatakse;

24.  tunnistab, et konkurentsitihedas maailmas on oluline leida ja toetada andekaid Euroopa inimesi nii varakult kui võimalik;

25.  rõhutab, et keskmiste haridustulemuste parandamine on kooskõlas andekate õpilaste toetamisega tipptasemele jõudmiseks; juhib sellega seoses tähelepanu asjakohaste sekkumisprogrammide väljatöötamise tähtsusele, et arendada psühholoogilisi omadusi, mis on inimeste potentsiaali maksimeerimise seisukohast olulised;

26.  juhib tähelepanu vajadusele tähtsustada visuaalset kirjaoskust uue eluks vajaliku oskusena, tunnistades, et tänapäeval suhtlevad inimesed traditsiooniliste viiside asemel palju enam kujutiste abil;

27.  võtab teadmiseks ettepaneku luua Euroopa haridusruum, mida tutvustati 2017. aastal Göteborgis toimunud õiglaste töökohtade ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel; tuletab meelde, et see algatus peaks soodustama koostööd, diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning suuremat liikuvust ja kasvu;

28.  toetab nõukogu 14. detsembri 2017. aasta järeldusi, milles kutsutakse üles soodustama üliõpilaste liikuvust ja osalemist haridus- ja kultuuritegevuses, sealhulgas Euroopa üliõpilaspileti projekti kaudu, mis peaks lihtsustama teistes ülikoolides omandatud ainepunktide tunnustamist;

29.  on seisukohal, et programm „Erasmus+“ on ELi juhtprogramm hariduse valdkonnas ning et selle mõju ja populaarsus on aastate jooksul igati kinnitust saanud; kutsub seepärast üles programmile määratud rahalisi vahendeid 2021–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus olulisel määral suurendama, et muuta programm juurdepääsetavamaks ja kaasavamaks ning jõuda selle kaudu rohkemate üliõpilaste ja õpetajateni;

30.  rõhutab, et noorte töötus on kogu liitu hõlmav nähtus, mis on esitatud andmete kohaselt kaks korda kõrgem keskmisest üldisest töötuse määrast; tunneb muret seoses muret tekitavalt kõrge määraga Vahemere riikides, kus kõrgeim noorte töötuse määr on Eurostati andmete kohaselt Hispaanias (44,4 %), Itaalias (37,8 %) ja Kreekas (noorte töötuse määr on 47,3 % ja 30,5 % noortest on mittetöötavad ja mitteõppivad noored);

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata kahest miljonist vabast töökohast ELis, töötab enam kui 30 % diplomit omavatest kvalifitseeritud noortest töökohtadel, mis ei vasta nende oskustele või püüdlustele, samal ajal kui 40 %‑l Euroopa tööandjatest on raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisel(18);

32.  kinnitab vajadust arvestada kõigi tasandite haridussüsteemides soolist aspekti, millega võetakse arvesse mitmesuguse diskrimineerimise all kannatavate inimeste, sealhulgas puudega inimeste ning end lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimestena defineerivate ning tõrjutud kogukondadest pärit inimeste vajadusi;

Alusharidus ja lapsehoid

33.  rõhutab, et kvaliteetne ja kättesaadav alusharidus ja lapsehoid loob aluse võrdsemale ja tõhusamale haridussüsteemile ning tagab inimeste isikliku arengu, heaolu ja edasiõppimise tõhususe;

34.  toonitab alushariduse ja lapsehoiu suurt kasu kõigile lastele, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit lastele, ning rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tagada, et igal lapsel oleks juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule; väljendab sellega seoses muret, et mitmes liikmesriigis ületab nõudlus alushariduse ja lapsehoiu järele pakkumist, eriti noorematele lastele mõeldud alushariduse ja lapsehoiu puhul;

35.  rõhutab, kui oluline on alushariduse ja lapsehoiu kvaliteedi jälgimine eesmärgiga võimaldada lastel arendada oma kognitiivseid võimeid ja kontrollida, kas laste parimaid huve võetakse arvesse;

Kooliharidus

36.  peab koole iseseisvateks kriitilise ja loova mõtlemise ning demokraatlike väärtuste ja kodanikuaktiivsuse edendamise keskusteks; on seisukohal, et koolid peaksid keskenduma sellele, et aidata noortel omandada kättesaadava teabe mõistmiseks ja kasutamiseks ning iseseisva õppimise ja keeleoskuse arendamiseks vajalikke oskusi;

37.  juhib tähelepanu sellele, et kooli tõhusa toimimise keskmes peaksid olema kõigi õpilaste konkreetsed vajadused, mis nõuab ühiste eesmärkide seadmist ja selge tegevuskava kehtestamist nende eesmärkide täitmiseks ning vajaduse korral kogu koolikogukonna ja sidusrühmade tihedat koostööd;

38.  on seisukohal, et tänapäevased õppekavad peaksid lähtuma pädevustest, parandama isiklikke oskusi, terviseteadlikkust ja tulevikule suunatud elukorralduslikku pädevust ning keskenduma kujundavale hindamisele ja õpilaste füüsilisele ja vaimsele heaolule; usub, et igal õpilasel peaks olema võimalus kasutada täielikult ära oma intellektuaalset potentsiaali; rõhutab, et oskuste arendamine ja tugevdamine on pidev protsess, mis jätkub hariduse kõigil tasemetel kuni tööturuni, ning et oskusi ja pädevusi tuleks arvesse võtta nii haridusprotsessis kui ka haridusalaste kvalifikatsioonide tunnustamisel;

39.  rõhutab, et põhilise kirja- ja arvutusoskuse omandamine on õpilastele oluline edasiste õpingute ja isikliku arengu ning digipädevuse omandamise jaoks; rõhutab, et hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik (HK 2020) ja komisjoni uus oskuste tegevuskava peaksid täiendama riiklikke meetmeid ja selles valdkonnas liikmesriike toetama; palub liikmesriikidel ja haridusasutustel tugevdada põhioskusi muu hulgas projektipõhise ja probleemõppe kaudu;

40.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tagama, et keegi ei lõpetaks kooli põhioskusi, sealhulgas põhilisi digitaaloskusi omandamata; rõhutab, et enamik töökohti nõuab nüüd paremat kirja- ja arvutusoskust, digikirjaoskust ja muid olulisi oskusi, mistõttu peaksid ajakohased haridussüsteemid hõlmama kõiki kaheksat põhipädevust, mis on välja toodud komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ja mille juurde kuuluvad ka teadmised ja hoiakud; tunneb heameelt selle üle, et ettepanekus määratletakse põhioskustena ka digitaaloskusi;

41.  on seisukohal, et vaatamata mõjule, mida uus tehnoloogia haridusele avaldab, peaks kool olema siiski jätkuvalt peamine õppekeskkond, kus arendatakse võimeid ja kus kõigil on võimalik leida ruumi ja aega isikliku ja sotsiaalse arengu jaoks;

42.  juhib tähelepanu asjaolule, et on leitud, et kui anda koolidele suurem vabadus õppekavade, hindamise ja rahaasjade üle, siis õpilaste õppeedukus paraneb, eeldusel, et kooli juhitakse tõhusalt ja vastutus õpilaste õppimise eest lasub koolidel;

43.  rõhutab, et koolide kultuuriline mitmekesisus ja mitmekeelsus avaldab positiivset mõju õpilaste keelelisele ja kognitiivsele arengule ning kultuuridevahelise teadlikkuse, austamise ja mitmekesisuse edendamisele;

44.  rõhutab vajadust edendada keelte õppimist, et rääkida lisaks oma emakeelele veel kahte keelt, ning soodustada keskkoolis vähemalt kahe õppeaine õpetamist keeles, mis ei ole õpilaste emakeel;

45.  juhib tähelepanu sellele, et keskkoolide õpilasvahetused ergutavad õpilasi omandama nii dünaamilisele Euroopa kodakondsusele omaseid võimeid, oskusi, hoiakuid ja väärtusi kui ka arendavad konstruktiivset kriitilist mõtlemist;

46.  rõhutab vajadust muuta koolid avatumaks, et võimaldada tunnustada mitteformaalset ja informaalset õppimist ning liikuda sujuvamalt erinevate haridussuundade, näiteks tehnilise ja akadeemilise hariduse vahel;

47.  rõhutab, et õppijaid tuleks julgustada oma õppimise edenemise hindamiseks kasutama enesehindamise meetodeid; julgustab haridusasutusi tagama, et tagasisidevahendid annaksid usaldusväärset teavet, kasutades korraga mitut vahendit, näiteks õpilaste küsimustikke, sihtrühmi ja ettepanekute kogumise kaste;

48.  rõhutab, kui tähtis on aktiivne eluviis sportimise kaudu; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada ja tähtsustada kehalist tegevust ja kehalist kasvatust kõikide haridustasemete õppekavades ning luua paremad võimalused haridusasutuste ja kohalike spordiorganisatsioonide koostöö arendamiseks; julgustab tegema ka haridusalgatusi ja korraldama õppevälist tegevust, et toetada õpilaste isiklike vajaduste ja huvide täitmist, luues samal ajal sidemeid ka kohaliku kogukonnaga;

49.  rõhutab kvaliteetse hariduse, kutseõppe ning kogukondliku ja vabatahtliku tegevuse tähtsust tööpõhiste elukutsete staatuse tõstmisel;

50.  märgib, et palju uusi töökohti luuakse taastuvenergiaga seotud tööstusharudes ning et keskkonnahoidlikke sektoreid ja kutsealasid tuleks koolide õppekavades asjakohaselt käsitleda;

51.  rõhutab, et akadeemilise hariduse peamised eesmärgid on teabe haldamise oskused, kriitiline mõtlemine ja omandatud teadmiste kasutamise oskus;

52.  tunnistab vajadust tugevdada teadmiste kolmnurka ja parandada sidemeid teadusuuringute ja õpetamise vahel, eraldades selleks asjakohastele programmidele piisavad vahendid ja tagades, et teadusprogrammides osalevatele üliõpilastele antakse oma teadustöö tegemiseks rahalised vahendid;

53.  on seisukohal, et kõrgharidussüsteemid peaksid olema paindlikumad ja avatumad ning et nii ülikoolides kui ka täiendusõppe asutustes tuleks edendada duaalõpet, eeskätt toetades õpipoisiõpet, võimaldades tunnustada informaalset ja mitteformaalset õppimist ning tagades sujuvama ülemineku eri haridustasemete, sealhulgas kutsehariduse ja ‑õppe ja kõrghariduse vahel ning eri viisid õppekava sisu edasiandmiseks; rõhutab, et see peaks põhinema eelkõige paremal arusaamal hariduse omandanute tulemustest;

Kõrgharidus

54.  rõhutab seoses Euroopa haridusruumi loomisega, kui oluline on toetada koostööd ja kasutada kõigi Euroopa kõrgharidusasutuste ja üliõpilaste potentsiaali, et edendada võrgustike loomist, rahvusvahelist koostööd ja konkurentsi;

55.  on arvamusel, et Euroopa kõrgharidusasutustes peaks olema olulisel kohal rahvusvahelistumise kõikehõlmav käsitlus, sealhulgas töötajate ja üliõpilaste suurem liikuvus (muu hulgas nii õppepraktika kui ka õpipoisiõppe kaudu), samuti peaks rahvusvaheline mõõde kajastuma õppekavas, õpetamises, teadusuuringutes, koostöös ja muus tegevuses;

56.  toetab suuremat keskendumist valdkondadevahelistele õppeprogrammidele ja julgustab teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika edendamist koos humanitaar- ja sotsiaalteadustega; rõhutab vajadust julgustada naiste ja teiste alaesindatud rühmade osalust teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika valdkondades ja vastavatel kutsealadel;

57.  pooldab seda, et kõrgharidus peab kaasama ühiskonda laiemalt, et toetada innovaatilist majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu; on seisukohal, et kõrgharidusasutused ja välised sidusrühmad peaksid tegema koostööd, kuna välised sidusrühmad võivad aidata teadmiste ja oskusteabega kaasa kõrgharidusprogrammide koostamisele ja elluviimisele; rõhutab siiski, et otsuste eest peavad alati vastutama üliõpilased ja pedagoogilised eksperdid;

58.  tunnustab akadeemiliste ringkondade esindajate ja üliõpilaste keskset rolli laiemale üldsusele teadmiste, empiiriliste uuringute tulemuste ja faktide levitamisel; julgustab sellega seoses tegema majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatuid teadusuuringuid, mis on ühiskonnale olulised ja kasulikud;

59.  rõhutab teadustööl põhineva hariduse ja pedagoogilise teadustöö rolli aktiivse õppimise soodustamisel, oskuste arendamise edendamisel ja õpetamismetoodika parandamisel;

60.  rõhutab, et õppijaid tuleks julgustada oma õppimise edenemise hindamiseks kasutama enesehindamise meetodeid;

Õpetaja kui kvaliteetse õpetamise tagaja

61.  on seisukohal, et õpetajad, nende oskused, pühendumus ja tulemuslikkus on haridussüsteemi alus;

62.  rõhutab vajadust meelitada õpetajaametisse rohkem tugeva akadeemilise või tööalase tausta ja pedagoogilise pädevusega motiveeritud kandidaate; nõuab eesmärgipärast valikumenetlust ning konkreetseid meetmeid ja algatusi õpetajate staatuse, koolituse, kutsealaste võimaluste ja töötingimuste, sealhulgas töötasu parandamiseks, et vältida ebakindlust seoses tööhõive, sotsiaalsete õiguste, ohutuse ja kaitsega ning pakkuda õpetajatele tuge mentorlusprogrammide, vastastikuse õppimise ja parimate tavade jagamise kaudu; kutsub komisjoni üles parandama soolise võrdõiguslikkuse olukorda õpetaja elukutse puhul;

63.  rõhutab, kui oluline on õpetajakoolitus ümber kujundada ja sellesse investeerida alates selle algetapist ja kogu õpetajate kutsealase arengu jooksul, et anda õpetajatele põhjalikud ajakohastatud teadmised, oskused ja pädevused, mis on hädavajalikud kõrgetasemelise õpetamise jaoks, mis hõlmab selliseid mitmekesiseid õpetamismeetodeid nagu digitaalseid õppimismeetodeid võimaldav kaugõpe; rõhutab, kui tähtis on õpetajate pidev erialane areng, tagades neile muu hulgas kogu karjääri jooksul selliseid elukestva õppe programme ja täienduskoolitusi ning ümberõppe- ja enesetäiendamise võimalusi, mis pakuvad praktilisi lahendusi õpetajate töös klassiruumis esinevatele probleemidele, ning võimalusi osaleda rahvusvahelistes õpetajavahetuse programmides, et edendada institutsionaalset õppekultuuri;

64.  nõustub, et koolide ja kolmanda taseme haridusasutuste õpetajate ja õppejõudude kvaliteetne pedagoogiline, psühholoogiline ja metodoloogiline koolitus on tulevaste põlvkondade eduka hariduse üks põhitingimusi; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on jagada parimaid tavasid ning arendada oskusi ja pädevusi rahvusvahelise koostöö, liikuvusprogrammide, näiteks programmi „Erasmus+“, ja teistes liikmesriikides tehtava tasustatud praktika kaudu;

65.  rõhutab, et õpetajal on keskne roll sellise kaasava õppekeskkonna loomisel, mille raames tuleb erinevate vajaduste täitmiseks kasutada eri meetodeid ja käsitlusi, andes nii kõigile õpilastele võimaluse osaleda oma õpiväljundite kavandamises, elluviimises ja hindamises; tunnistab, et õpetajatel on oluline funktsioon ennetavate juhendajate ja mentoritena, kes õpetavad teavet hindama, toetavad õpilasi probleemide tekkimise korral ja valmistavad neid eluks ette;

66.  on seisukohal, et õpetajate ja koolijuhtide kaasamine haridussüsteemide ajakohastamisse on oluline, et reformid oleksid tõhusad ja et motiveerida haridustöötajaid koolipoliitikat veelgi edendama;

67.  on arvamusel, et üldise koolipoliitikaga tuleb tagada õpetajate tõhus toetamine, et kindlustada hariduseesmärkide saavutamine, soodne koolikeskkond, kooli tõhus toimimine ja areng ning koostööl põhinev juhtimine;

68.  tunnustab haridustöötajate, aga ka vanemate, õpetajate ja koolijuhtide koostöö olulist rolli formaalhariduses ning mitteformaalses ja informaalses õppimises praeguste ja tulevaste põlvkondade toetamisel; julgustab sellega seoses tõhustama koostööd kõigi asjaomaste formaalõppes ning mitteformaalses ja informaalses õppimises osalejate vahel;

69.  on seisukohal, et tõhusam koostöö kooliõpetajate, teadustöötajate ja akadeemiliste ringkondade vahel on kasulik kõigile osalistele ja et see aitab parandada ja ajakohastada õpetatavat sisu, õppimistavasid ja pedagoogikat ning toetab innovatsiooni, loovust ja uusi oskusi;

Soovitused

70.  on seisukohal, et Euroopa haridusruum peaks keskenduma ühiste eesmärkide saavutamisele, sealhulgas tagama kvaliteetse hariduse kõigile, ning et selle loomisel tuleb lähtuda ELi ja kolmandate riikide praegustest poliitikameetmetest, haridussuundumustest ja arvnäitajatest ning neid kriitiliselt hinnata, et tagada sidusus, järjepidevus ja saavutatavad tulemused, andes ühtlasi nende arengule uue tõuke ja austades pädevuse andmise subsidiaarsuse, vabaduse, proportsionaalsuse ning institutsioonilise ja haridusliku autonoomia põhimõtet;

71.  on veendunud, et Euroopa haridusruum ei tohiks ohustada ega asendada Bologna protsessi, mida tuleks pigem arendada ja tugevdada; rõhutab, kui oluline on, et Euroopa haridusruum ja Euroopa kõrgharidusruum oleksid üksteisega seotud ja täiendaksid teineteist;

72.  kutsub liikmesriike üles toetama Euroopa haridusruumi loomist ja tihendama koostööd selle eesmärkide väljatöötamisel ja rakendamisel; palub sellega seoses komisjonil tagada nende eesmärkide täitmiseks ideede ja heade tavade jagamine;

73.  toetab alt üles lähenemisviisil ja ülikoolide endi algatustel põhineva ülikoolide Euroopa võrgustiku loomist, mis on nii ELi kui ka kolmandate riikide kõrgharidusasutuste tihedama koostöö aluseks; võrgustik peaks muu hulgas aitama Euroopa haridusruumil muutuda innovatiivsemaks, olulisemaks ning õppimise ja teadusuuringute jaoks meeldivaks paigaks;

74.  kutsub liikmesriike üles tunnustama haridust investeeringuna inimkapitali ning tagama suurema ja läbipaistva riikliku rahastamise, et viia ellu algatusi, mille eesmärk on parandada õpetamise ja õppimise kvaliteeti, kaasavust ja võrdsust;

75.  toonitab, et suurem investeerimine haridus- ja koolitussüsteemidesse ning nende ajakohastamine ja kohandamine on sotsiaalse ja majandusliku progressi peamine tingimus; rõhutab seetõttu, kui tähtis on tagada, et investeeringud sotsiaalvaldkonda, eriti kõikide inimeste haridusse ja koolitusse, oleksid mitmeaastase finantsraamistiku (2020–2026) tulevasel programmitöö perioodil esikohal;

76.  julgustab seoses üha suureneva kaasamise ja haridusalase valikuvabaduse tagamisega andma piisavat rahalist toetust kõigi kategooriate ja tasemete koolidele – nii riigikoolidele kui ka mittetulunduslikele erakoolidele –, tingimusel et pakutav õppekava tugineb ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetele ning vastab asjaomases liikmesriigis kvaliteetse hariduse ja nende vahendite suhtes kehtivatele õigussüsteemidele, õigusnormidele ja eeskirjadele;

77.  on seisukohal, et on viimane aeg teha vajalikke investeeringuid haridustaristusse vähem arenenud piirkondades, jälgides, et koordineeritud investeeringud oleksid alati kohandatud konkreetse piirkonna eripäraga; rõhutab, et sellega seoses on eriti oluline võimaldada anda Euroopa Investeerimispanga ja liidu vahenditest suuremat toetust piirkondlikele hariduse arendamise algatustele;

78.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama kogemusi ja parimaid tavasid riikliku rahastuse mehhanismide ja meetodite, sealhulgas tulemuspõhise rahastamise ja konkurentsipõhiste teadusuuringute rahastamise kohta, et jõuda kestliku ja läbipaistva mitmekesise rahastuseni;

79.  nõuab, et liikmesriigid teeksid hariduse ajakohastamisel rohkem koostööd; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hakkaksid rakendama Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, mis pakuvad vahendeid Euroopas ebavõrdsuse vähendamiseks hariduse, koolituse ja elukestva õppe kaudu;

80.  rõhutab, et Euroopa poolaasta on riiklike reformide edendamisel oluline, kuna määrab kindlaks riigipõhised soovitused hariduse valdkonnas;

81.  loodab, et digiõppe tegevuskava toetab liikmesriike ja haridusasutusi kvaliteeditagamise standardeid täitva tipptehnoloogia sagedasemal, tulemuslikumal ning vanusele ja arengutasemele vastaval kasutamisel õppimises, õpetamises ja hindamises; on veendunud, et mis tahes digiõppe kavas tuleks luua õpiväljundite põhjal seos digitaalsete haridusvahendite ja kvalifikatsiooniraamistike vahel ja seda regulaarselt hinnata;

82.  soovitab liikmesriikidel ja haridusasutustel edendada õppijakeskseid ja individuaalseid õppimise meetodeid, sealhulgas täpseid vajadusi arvestavaid kursuseid, mis põhinevad õppija akadeemilistel ja tööalastel kogemustel ning õpetajate ja õpilaste vahelistel uuenduslikel meetoditel ja suhtlusel ning ühendavad neid, et toetada täiendusõpet ja kavandatud õpiväljundite saavutamist seal, kus õpilased on oma õppeprotsessis aktiivsed osalejad;

83.  kutsub liikmesriike üles võtma hariduse suhtes tervikliku lähenemisviisi ning pakkuma õppijatele konkreetseid, paindlikke õppimisvõimalusi, mis annavad neile edukaks tööturule sisenemiseks vajalikud põhipädevused;

84.  nõuab, et kõigi tasemete õppekavadesse lisataks rohkem uuriva, aktiiv-, projektipõhise ja probleemõppe meetodeid, et edendada koostööd ja rühmatööd; soovitab töötada haridussüsteemide raames selle nimel, et tugevdada valdkonnaüleseid, pehmeid ja eluks vajalikke oskusi;

85.  kordab, et õigus saada haridust peab olema tagatud kõigile puuetega inimestele alates lasteaiast kuni ülikoolini, ning rõhutab vajadust tagada asjakohased õppe- ja tehnilised vahendid, hindamismeetmed ja kvalifitseeritud töötajad, et puuetega inimesed saaksid seda õigust tõeliselt kasutada;

86.  toetab ja julgustab selliste meetmete rakendamist, millega edendada hariduse ja koolituse kaudu meediapädevust ja kriitilist mõtlemist; tuletab meelde selles valdkonnas võetud kohustusi, mis on esitatud nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldustes; palub sellega seoses komisjonil koordineerida ELi tasandil meediapädevuse valdkonnas poliitikameetmete väljatöötamist, et levitada selle valdkonna viimaseid ajakohastatud teadmisi ja parimaid tavasid; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja konkreetsed meetmed, millega edendada ja toetada selliseid meediapädevuse ja digikirjaoskuse projekte nagu katseprojekt „Meediapädevus kõigile“ ning töötada välja terviklik meediapädevuse ja digikirjaoskuse poliitika, kus pööratakse eritähelepanu kooliharidusele;

87.  julgustab liikmesriike tagama võimalusi põhipädevuste arendamiseks, et oskusi säilitada ja omandada, pöörates eritähelepanu põhioskustele, teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika valdkondadele, keeleoskusele, ettevõtlusoskustele, digitaaloskustele, loovusele, kriitilisele mõtlemisele ja rühmatööle; julgustab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama Euroopa võtmepädevuste raamistiku kasutamist kõigis haridusasutustes ja võimaldama seda kohaldada formaalsele, mitteformaalsele ja informaalsele õppimisele, suurendades nii võimalikult palju selle potentsiaali elukestva õppe olulise vahendina;

88.  julgustab liikmesriike suurendama üldsuse teadlikkust elukestvast õppest ja arvestama soolist perspektiivi asjakohaste poliitikameetmete ja programmide väljatöötamises, pöörates eritähelepanu nii linna- kui ka maapiirkondades elavatele madalama haridustasemega naistele, et pakkuda neile oskuste täiendamise võimalusi;

89.  toetab kõrgema ELi sihttaseme seadmist elukestvas õppes osalemise kohta; palub sellega seoses komisjonil esitada parimate tavade soovitused selle kõrge eesmärgi saavutamiseks; julgustab panema elukestvale õppele suuremat rõhku kõikidel haridustasemetel; rõhutab sellega seoses kõrgharidusasutuste rolli elukestva õppe strateegia elluviimises, töötavate inimeste harimises, pädevuste arendamises ning igas vanuses ja eri taustaga inimeste õppekultuuri kujundamises;

90.  julgustab komisjoni toetama liikmesriike täiskasvanuõpet hõlbustavate koolitus- ja haridusprogrammide väljatöötamisel, edendamisel ja tugevdamisel ning täiskasvanute aktiivsel kaasamisel haridussüsteemi; tuletab meelde, et täiskasvanuõpe ja -haridus peaksid pakkuma erinevaid õppimismeetodeid ja paindlikke õppimisvõimalusi, sealhulgas toetust inimestele nende elukestva õppe haldamisel ning teist võimalust pakkuvaid programme inimestele, kes pole kunagi koolis käinud, on haridussüsteemist varakult lahkunud või koolist välja langenud; palub komisjonil viia ellu võetud kohustused, näiteks ELi uues oskuste tegevuskavas sätestatud oskuste tagatis, ja edendada ELis madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute tööhõivevõimalusi;

91.  palub liikmesriikidel töötada välja põlvkondadevahelised projektid, et aidata mõista paremini, millised on eakate probleemid, ja pakkuda eakatele võimalusi jagada oma oskusi, teadmisi ja kogemusi;

92.  julgustab arendama formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise vahelist koostoimet ja koostööd; väljendab sellega seoses heameelt edusammude üle, mida on viimastel aastatel tehtud, et viia ellu nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kohta 2018. aastaks; palub siiski liikmesriikidel jätkata asjaomast tegevust ka pärast 2018. aastat, et edendada veelgi nende soovituste elluviimist, kehtestada asjakohased õigusraamistikud ja koostada valideerimise võimaldamiseks kõikehõlmavad valideerimisstrateegiad; rõhutab, et informaalse ja mitteformaalse õppimise, sh tasuta veebikursustel toimunud õppimise tunnustamine on väga oluline, et muuta haridus avatumaks ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele;

93.  rõhutab, et vanemad täidavad hariduskolmnurgas lapse õpingute toetamisel keskset osa; rõhutab, et vanemate osalemine laste hariduses parandab nende saavutusi, heaolu ja kooli arengut;

94.  palub komisjonil toetada avatud e-õppe piiriüleseid algatusi;

95.  rõhutab, et hariduse kvaliteeti ei tuleks hinnata mitte ainult selle põhjal, mil määral õppija on teadmised ja pädevused omandanud, vaid ka selle põhjal, milline on tema võime jätkata ja arendada ennast edasi elukestvas õppes ja loominguliste püüdluste kaudu;

96.  toetab komisjoni tulemustabeli loomisel, et toetada võtmepädevuste, aga ka pädevustel põhineva hariduse, õppe ja koolituse arendamist;

97.  kutsub liikmesriike üles võitlema hariduses sooliste stereotüüpide vastu, et tagada naistele nende valitud karjääri suhtes võrdsed võimalused ja valikuvabadus; tunneb sellega seoses muret, et teatavates liikmesriikides esineb endiselt õppematerjalides stereotüüpe ja et õpetajatel on tüdrukute ja poiste suhtes erinevad käitumuslikud eeldused; juhib tähelepanu vajadusele lisada soolise võrdõiguslikkuse põhimõte õpetajakoolituse nii põhi- kui ka täiendusõppesse ning õpetamispraktikasse, et kõrvaldada kõik tegurid, mis ei takistavad õpilastel realiseerimast kogu oma potentsiaali soost sõltumata; kutsub liikmesriike üles pöörama soolise võrdõiguslikkuse rakendamisel piirkondlike haridussüsteemide õppekavades eritähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, pidades silmas seal registreeritud naistevastase vägivalla kõrget määra; rõhutab, et haridussüsteemide kõigil tasemetel tuleb arvestada soolist perspektiivi ja diskrimineerimise all kannatavate inimeste vajadusi;

98.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid haridusasutustes nii formaalõppe kui ka informaalse õppimise kaudu võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

99.  soovitab komisjonil ja/või liikmesriikidel luua parimate tavade soodustamise eesmärgil Euroopa ja/või riiklik auhind, mis keskenduks soolisele võrdõiguslikkusele haridusasutustes, ning seda edendada;

100.  rõhutab, et haridus on oluline vahend nii alaealiste kui ka täiskasvanud rändajate ja pagulaste sotsiaalseks kaasamiseks ning oskuste ja kvalifikatsiooni parandamiseks; julgustab sellega seoses vahetama parimaid tavasid, mis käsitlevad integreerimist hariduse kaudu, ning andma edasi ühiseid väärtusi, edendama ja hõlbustama diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamist, pakkuma stipendiumeid ja looma päritoluriikides asuvate ülikoolidega partnerlusi, tuginedes hariduskoridoride väärtuslikule kogemusele;

101.  rõhutab, et rohkem tuleb pingutada selle nimel, et tagada põliselanikest vähemusrahvaste hulka kuuluvatele õpilastele kõigil tasemetel hariduse ja koolituse kättesaadavus ja toetada haridusasutusi, kes osutavad teenuseid põliselanikest vähemusrahvaste või keelelise vähemuse emakeeles; kutsub komisjoni üles edendama veelgi programme, milles keskendutakse kogemuste ja parimate tavade vahetamisele piirkondlikes ja vähemuskeeltes antava hariduse valdkonnas Euroopas; julgustab liikmesriike hõlbustama õpilaste ja üliõpilaste emakeeles õpetamise arendamist;

102.  julgustab liikmesriike tõstma keeleoskuste taset heade tavade abil, näiteks võõrkeeleoskuse omandamise ametliku sertifitseerimisega teatud eas;

103.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma haridus- ja koolitusvaldkonnas uuenduslike ja paindlike toetuste süsteemi andekate ning kunsti ja spordi alal võimekate õpilaste toetamiseks; toetab liikmesriike, kes püüavad võtta kasutusele stipendiumikavasid akadeemiliselt või spordi või kunsti alal tõendatult võimekatele õpilastele;

104.  peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni teatist Euroopa uue oskuste tegevuskava (COM(2016)0381) kohta, milles esitatakse lahendusi oskuste nõudlusele mittevastavuse ja oskuste nappuse kõrvaldamiseks ning oskuste tunnustamiseks õige süsteemi leidmiseks; julgustab sellega seoses liikmesriike looma koostöös kohalike ja piirkondlike osalejatega ning iga haridussüsteemi eripära arvestades kvaliteetset, kutseõpet hõlmavat duaalõpet (mis on väga kasulik nii tervikliku isikliku arengu kui ka elukestva õppe jaoks oskuste arendamise seisukohast); juhib tähelepanu sellele, millised on sellise hübriidse kutsehariduse ja -õppe süsteemi eelised, milles ühendatakse võrdsel määral tugevad koolipõhised ja tööpõhised võimalused, ja märgib, et see süsteem on üha ligitõmbavam;

105.  soovitab tõhustada haridusalast juhendamist, sest see on väga oluline vahend eri haridussüsteemide paindlikuks hõlmamiseks, rikastades ja ajakohastades samal ajal teadmisi ja oskusi;

106.  toetab ja ergutab haridus- ja kutsenõustamist kui noorte põlvkondade individuaalseks ja sotsiaalseks arenguks olulist hariduslikku ülesannet;

107.  on seisukohal, et ettevõtlus on majanduskasvu ja töökohtade loomise tõukejõud ning ühtlasi viis, kuidas muuta majandus konkurentsivõimelisemaks ja innovatiivsemaks, mis aitab suurendada naiste mõjuvõimu;

108.  rõhutab, et sotsiaalne ettevõtlus on arenev valdkond, mis võib ühtaegu edendada majandust ning vähendada puudust, sotsiaalset tõrjutust ja muid sotsiaalseid probleeme; on seepärast seisukohal, et sotsiaalsema, kaasavama ja jätkusuutlikuma majanduse poole püüdlemiseks peaks ettevõtlusharidus hõlmama sotsiaalset mõõdet ja selle raames tuleks käsitleda selliseid teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus, ettevõtjate sotsiaalne vastutus ja alternatiivsed ärimudelid, näiteks ühistud;

109.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ettevõtlusalasele ja finantsharidusele, vabatahtlikule tegevusele ja võõrkeeleoskusele hariduse valdkonnas ning seadma need prioriteediks ka kutsehariduse ja -õppe programmides;

110.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kutsehariduse ja -õppega seotud konkreetseid töövõimalusi ning selle asjakohasust tööturul;

111.  palub liikmesriikidel töötada välja karjäärinõustamise viisi, mis hõlbustaks õpilaste ja üliõpilaste võimete ja eelduste kindlakstegemist ja tugevdaks individualiseeritud õppe protsessi;

112.  rõhutab laste ja noorte, kelle vanemad reisivad tööalaselt Euroopas, erilist hariduslikku olukorda ning kutsub komisjoni üles korraldama uuringu, et selgitada välja selliste laste ja noorte konkreetne olukord seoses probleemidega, millega nad seisavad silmitsi eelkooli- ja koolihariduse osas;

113.  soovitab komisjonil Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 alusel toetada rohkem liikmesriike, kellel on äärepoolseimaid piirkondi, et parandada nende haridussüsteeme kõigil tasanditel;

114.  ergutab liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi korrapäraselt hindama ja jälgima hariduspoliitika, -strateegiate ja -programmide asjakohasust, võttes arvesse ka õpetajate ja õppijate tagasisidet, eesmärgiga tagada, et haridussüsteemid vastaksid jätkuvalt riigi muutuvatele vajadustele ja sotsiaal-majandusliku olukorra arengule; soovitab hariduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade vahelisi seoseid tugevdada, et edendada ja hinnata haridusreformide tõhusust ja tulemuslikkust;

115.  kordab, kui oluline on jälgida noorte tööhõivele keskenduvate ELi programmide tulemuslikkust ja hinnata nende mõju; rõhutab tulemuslike ja jätkusuutlike investeeringute tähtsust;

116.  tunnustab komisjoni tegevust haridussüsteemide ajakohastamise vallas ja palub sellega seoses liikmesriikidel kavandatud parandusmeetmete rakendamises rohkem osaleda ja rohkem sellele pühenduda;

117.  ergutab liikmesriike toetama koostöös komisjoniga haridusasutusi reformiprotsesside ajakohastamisel, määrates riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil kindlaks spetsiaalsed kontaktpunktid, et anda asjakohast teavet, suuniseid ja abi;

118.  kinnitab vajadust kujundada õigustepõhine ja sootundlik õpikeskkond, milles õppijad saavad teadmisi inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kohta, põhiväärtuste ja ühiskonnaelus osalemise, kodanike õiguste ja kohustuste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kohta ning õpivad nende eest seisma, olles oma identiteedis kindlad, tundes, et neid võetakse kuulda ning et nende kogukonnad väärtustavad neid;

Alusharidus ja lapsehoid (ECEC)

119.  kutsub liikmesriike üles tagama tasuta ja õiglase juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule ning ergutab neid võtma vajalikke meetmeid, et tagada materiaalsete ja rahaliste tingimuste täitmine, millega võimaldatakse igale lapsele diskrimineerimata juurdepääs alusharidusele, ning tagama rohkem lastesõime- ja lasteaiakohti;

120.  kutsub komisjoni üles kaaluma alushariduse ja lapsehoiu ühise Euroopa raamistiku kehtestamist, tuginedes kvaliteediraamistikus välja pakutud põhimõtetele; toetab õpetajate ja valdkonna spetsialistidega koostöös Euroopa sihttaseme väljatöötamist vastavalt riiklikele või piirkondlikele kvaliteedinäitajatele, et mõõta alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti;

121.  on veendunud, et liikmesriigid peaksid tegema rohkem jõupingutusi, et ergutada alusharidus- ja lapsehoiuasutuse juhtorganeid uurima võimalusi üleeuroopaliste projektide rakendamiseks; juhib tähelepanu sellele, et niiviisi saaksid kutsealatöötajad hoida ennast kursis õpetamisega seotud uuendustega ning muuta seeläbi koolieelse hariduse sisukamaks;

122.  on seisukohal, et koolieelsed lasteasutused ei peaks jääma Euroopa haridusruumist välja; leiab, et ka need asutused peaksid edendama teadmiste vahetamist liikmesriikide vahel, eeskätt jagades teavet uuenduslike projektide elluviimisel;

123.  soovitab suurendada alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate koostööd, et parandada hariduse kvaliteeti ja haridustasemete vahelisi seoseid, valmistada koolieelikuid ette üleminekuks algkooli ja keskenduda laste arengule; rõhutab, kui olulised on suhted alushariduse ja lapsehoiu pakkujate ning lapsevanemate ja eestkostjate, kooli töötajate ja laste ning laste endi vahel;

124.  ergutab liikmesriike suurendama alushariduse ja lapsehoiu valdkonna rahastamist ning lapsevanematele ja eestkostjatele, eelkõige ebasoodsama sotsiaal-majandusliku taustaga vanematele ja eestkostjatele ette nähtud majanduslikku tuge ja algatusi (näiteks maksuvähendused ja toetused või tasudest vabastamine), et neil oleks võimalik alushariduse ja lapsehoiu teenuseid kasutada ja et julgustada neid seda tegema;

125.  palub liikmesriikidel sellele alale rohkemate inimeste meelitamiseks teha töötajatesse täiendavaid investeeringuid ning tagada seeläbi alushariduse ja lapsehoiu jaoks kõrgelt kvalifitseeritud töötajate olemasolu;

126.  palub liikmesriikidel reformida ja parandada oma süsteeme, et saavutada Barcelona eesmärk, s.t vähemalt 33 % alla 3aastaste laste osalemine alushariduse ja lapsehoiu programmides;

Kooliharidus

127.  kutsub üles rakendama terviklikku koolikäsitlust, et parandada sotsiaalset kaasatust, haridusele juurdepääsu ja selle demokraatlikku juhtimist, kvaliteeti ja mitmekesisust ning tegeleda haridussüsteemist varakult lahkumise ja NEET-noorte küsimusega, püüdes samal ajal kogu tegevuse keskmesse seada õpitulemused, õppijate vajadused, heaolu ja koolielus osalemise; pooldab kooliõpilaste demokraatlike esindusstruktuuride edendamist ja toetamist;

128.  rõhutab, et NEET-noorte suurt arvu – ligi 6,3 miljonit noort vanuses 15–24 aastat – saaks vähendada meetmetega, millega ennetatakse haridussüsteemist varakult lahkumist, ning muutes koolide suunitluse praktilisemaks ja sidudes selle rohkem kohaliku keskkonnaga ning arendades sidemeid kohalike ettevõtete, kohalike omavalitsuste, sotsiaalasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega; on seisukohal, et haridussüsteemist varakult lahkumist, mis on üks põhjustest, miks noortest saavad NEET-noored, saab pärssida vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega; on veendunud, et ühtlasi on oluline toetada õppijaid nende endi õppemeetodite leidmisel, mis hõlmab veebipõhiseid kursusi ja kombineeritud õpet; tunneb heameelt selle üle, et kasutatakse asjakohaseid ja kaasavaid õppekavasid ning tõhusaid ja hästi väljatöötatud juhendamissüsteeme, mille raames pakutakse kvaliteetseid nõustamis- ja juhendamisteenuseid kõigile õppijatele;

129.  rõhutab vajadust tugevdada kooli tasandil sise- ja väliskoostöö võimalusi ja struktuure, sealhulgas valdkondadevahelist koostööd, meeskondlikku õpet, koolidest koosnevaid klastreid ning suhtlust õppimisvõimaluste kavandamise ja rakendamisega tegelevate isikute ja ka lapsevanematega; märgib, et olulised on rahvusvahelised õpilasvahetused ja koolipartnerlused selliste programmide raames nagu „Erasmus+“ ja „eTwinning“;

130.  rõhutab, et ühtlasi tuleks kooliharidus muuta paindlikumaks, et see vastaks paremini õppijate tegelikele elutingimustele, näiteks suurendades veebiteenuste kasutamist, et parandada seeläbi muu hulgas ka kombineeritud õppe võimalusi;

131.  on veendunud, et mida varem inimesed omandavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika valdkonna oskused, seda paremad on nende võimalused saavutada tulevikus haridusteel ja kutsealal edu; kutsub seetõttu üles viima kooli tasandil ellu rohkem teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika valdkonna algatusi ja samal ajal edendama humanitaar- ja sotsiaalteadusi, muu hulgas tõhustatud ja diferentseeritud koostöö kaudu kõrgharidus- ja teadusasutustega;

132.  ergutab komisjoni toetama keeleoskuste arendamist noorte eurooplaste seas formaalsetes ja mitteformaalsetes haridusasutustes, töötades välja innovaatilisi mitmekeelseid pedagoogilisi käsitlusi, jagades parimaid mitmekeelseid pedagoogilisi tavasid ja edendades õpetajate keelepädevust;

133.  ergutab liikmesriike ja komisjoni toetama olemasolevaid algatusi ning arendama ja rakendama kõikehõlmavaid kaasava hariduse poliitikameetmeid ja strateegiaid, mis on mõeldud konkreetsete vajaduste jaoks, kõige haavatavamate rühmade õiguste edendamiseks, kaasavama õpikeskkonna loomiseks ning avatuse ja kaasatuse soodustamiseks; palub komisjonil koos Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuriga töötada välja uuenduslikud meetodid ja õppevahendid kaasamise edendamiseks ja õpilaste individuaalsete vajaduste täitmiseks;

134.  soovitab liikmesriikidel lisada keskkooli õppekavadesse ELi teema, et õpilased saaksid teadmisi liidu toimimise, selle ajaloo ja Euroopa kodakondsuse väärtuste kohta;

135.  rõhutab, kui tähtis on lisada koolide õppekavadesse ja hariduslikku sisusse teadmised naiste emantsipatsiooni ajaloost ja selliseid teadmisi edendada, eelkõige naiste valimisõiguse kohta, sealhulgas sümboolsete aastapäevade puhul (näiteks 2018. aastal, kui möödub 100 aastat sellest, kui naised saavutasid Poolas ja Saksamaal hääleõiguse), et suurendada teadlikkust, eesmärgiga edendada naiste õigusi haridusraamistikus;

136.  toonitab, kui oluline on tervise- ja suhetealane haridus, mis peab hõlmama lastele ja noortele teadmiste andmist võrdõiguslikkusel, nõusolekul, austusel ja vastastikkusel põhinevate suhete ning naiste ja tütarlaste õiguste, kaasa arvatud reproduktiiv- ja seksuaaltervise ning seonduvate õiguste kohta, sest see on vahend, mille abil võidelda stereotüüpide vastu, hoida ära soolist vägivalda ning edendada heaolu;

137.  julgustab korraldama koolides õpilastele, õpetajatele ja muudele töötajatele Punase Risti koolitusi, mis aitavad saada peamised esmaabioskused ja suutlikkuse hädaolukorras tegutseda;

138.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja katseprojekti, et toetada keskkooliõpilaste vahetusprogramme, mille raames nad veedaksid vähemalt pool kooliaastat mõnes muus liikmesriigis;

139.  palub liikmesriikidel kasutada omandatud teadmiste ja oskuste hindamiseks standardseid teste nii vähe kui võimalik;

140.  ergutab liikmesriike kaaluma meetmete võtmist, et tagada välismaal veedetud sellise õpiaja tunnustamine, millega ei kaasne diplomit ega kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti; kutsub komisjoni sellega seoses üles esitama ettepanekut välismaal veedetud õpiaja tunnustamise suuniste kohta, võttes arvesse liikmesriikide olemasolevaid parimaid tavasid, haridussüsteemidevahelist vastastikuse tunnustamise põhimõtet, võtmepädevustele tuginevat lähenemisviisi ning riiklike haridussüsteemide eripära ja kultuurilisi erijooni;

141.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel käsitleda kiusamise, küberkiusamise, ahistamise, sõltuvuse ja vägivalla küsimusi, töötades selleks kooli tasandil koostöös otseste kasusaajate ja kõigi sidusrühmadega (eelkõige õpetajad, lapsevanemate ühendused ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid) välja ennetusprogrammid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis hõlmavad kaasamist;

142.  soovitab liikmesriikidel, nende haridusasutustel ja komisjonil tegeleda aktiivsemalt õpilaste seas spordi harrastamise edendamisega;

Kõrgharidus

143.  nõuab Euroopa haridusruumi loomist, lähtudes olemasolevate raamistike, nt Euroopa teadusruumi, juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ ja Euroopa kõrgharidusruumi potentsiaalist, nii et need saaksid üksteist tugevdada ja täiendada;

144.  julgustab liikmesriike investeerima kõrgharidusse vähemalt 2 % oma SKPst eesmärgiga vastata ELi võrdlusalusele, mille kohaselt tuleb aastaks 2020 teadus- ja arendustegevusse investeerida 3 % liidu SKPst;

145.  soovitab liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel käsitleda riiklike ja piirkondlike vahendite kasutamisel ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite jaotamisel prioriteetsena haridusprogramme ning koostöö soodustamist kõrghariduse, töömaailma, tööstuse, teaduskogukondade ja ühiskonna kui terviku vahel;

146.  palub liikmesriikidel edendada üliõpilaste, praktikantide, õpetajapraktikantide, teadlaste ja haldustöötajate kaasavamat ja juurdepääsetavamat liikuvust, sest see toetab nende isiklikku ja kutsealast arengut ning parandab õppimise, õpetamise, teadustöö ja haldusjuhtimise kvaliteeti; pooldab kõigi liikuvuse soodustamist muu hulgas välismaal omandatud arvestuspunktide ning akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide sujuva tunnustamise, piisava rahastamise ja individuaalse toetamise, sotsiaalõiguste tagatiste ja vajaduse korral õpirände haridusprogrammidesse lisamise kaudu; juhib sellega seoses tähelepanu komisjoni uutele algatustele, sealhulgas eCard, millega lihtsustatakse üliõpilaste piiriülest liikuvust;

147.  on seisukohal, et õpetajate ja teadlaste liikuvuse rahastamist tuleb suurendada, pakkudes lisaks kulude katmisele õppe- ja uurimistoetusi, pikendades välismaal viibimise kestust, lihtsustades loa saamise menetlusi ning edendades õpetaja/teadlase kaasjuhendamise vorme;

148.  palub, et komisjon ergutaks liikmesriike edendama liikuvust täiskasvanuhariduses, mis on programmis „Erasmus+“ juba ette nähtud;

149.  rõhutab, kui oluline on tagada kvalifikatsioonide ja akadeemiliste kraadide vastastikune piiriülene tunnustamine ja kokkusobivus, millega tugevdatakse kvaliteeditagamise süsteemi ELi tasandil ja kõikides Euroopa kõrgharidusruumiga ühinenud riikides;

150.  rõhutab vajadust töötada välja laiaulatuslikud strateegiad ja asjakohased vahendid, et teha kindlaks uute õppimis- ja õpetamismeetodite, nt e-õppe, laialt avatud e-kursuste ja avatud juurdepääsuga materjalide kvaliteet; tunnustab sellega seoses kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (ENQA) ja teiste asjakohaste Euroopa võrgustike rolli kvaliteedi tagamise süsteemide kasutuselevõtmisel;

151.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kõrgharidusasutuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning tööandjate seas ELi uut kõrghariduse tegevuskava, et käsitleda kõrgharidusasutuste ja üliõpilaste vajadusi ja probleeme, luues sidemeid kohalike ja piirkondlike osalejatega, kaasates kohalikke kogukondi, edendades kohalikku ja piirkondlikku arengut ning innovatsiooni, luues kaasavaid ja ühendatud kõrgharidussüsteeme, tugevdades koostööd töömaailmaga ning tegeledes piirkondade oskusvajaduste probleemiga; julgustab ka kõrgharidusasutusi muu hulgas kogukondlike koostööprojektide kaudu rohkem kohalikus ja piirkondlikus arengus osalema;

152.  nõuab, et täidetaks uues oskuste tegevuskavas võetud kohustused, toetades sealhulgas liikmesriikide püüdlusi teha kättesaadavaks rohkem teavet selle kohta, kuidas kõrgkooli lõpetanutel tööturul läheb; väljendab sellega seoses heameelt ettepaneku üle luua 2020. aastaks Euroopa kõrgkoolilõpetanute seiresüsteem; on seisukohal, et teave kõrgkooli lõpetanute edasise karjääri kohta ning täpsete ja asjakohaste andmete kogumine (mitte ainult riiklikul, vaid ka ELi tasandil) on oluline hariduse kvaliteedi tagamiseks ja kvaliteetse hariduse arendamiseks;

153.  ergutab komisjoni liikmesriikide ja piirkondade vahelise teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe vähendamiseks rohkem pingutama, esitades ettepanekuid uute algatuste kohta Marie Skłodowska‑Curie meetmete raames, ning toetama uurimis- ja õpetamistegevuse kombineerimist akadeemiliseks karjääriks valmistuvate Marie Skłodowska-Curie meetmetes osalejate puhul;

154.  soovitab, et ELi STE(A)Mi (teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst ja matemaatika) koalitsioon hõlmaks palju erinevaid valdkondi, et valmistada õpilasi ette pidevalt muutuvas tegelikkuses elamiseks ja töötamiseks;

155.  toetab Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS) arvestuspunktide andmist üliõpilastele ühiskondliku vabatahtliku töö eest, et toetada nende kutsealast ja isiklikku arengut;

156.  rõhutab, et rahvusvahelise koostöö programmid, kultuuridiplomaatia ja poliitiline dialoog kolmandate riikidega kõrghariduse valdkonnas ei toeta mitte ainult teadmiste vabamat liikumist, vaid aitavad samuti parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ja rahvusvahelist positsiooni, edendades samal ajal teadusuuringuid ja innovatsiooni, liikuvust ja kultuuridevahelist dialoogi ning rahvusvahelist arengut kooskõlas ELi välistegevuse eesmärkidega;

157.  on seisukohal, et olukorras, kus Euroopa ühiskonnad muutuvad järjest digitaalsemaks ja robotiseeritumaks, peaksid tulevikukindlad haridussüsteemid hõlmama jätkusuutlikkuse ja rahu tagamise õpetamist ning olema osa laiemast kutsealase kirjaoskuse alasest arutelust, kus keskendutakse mitte ainult majanduskasvule, vaid ka õppijate isiklikule arengule, paremale tervisele ja heaolule;

158.  kutsub liikmesriike üles edendama haridusasutuste ja töömaailma vahelist koostööd, et valmistada õppijaid paremini ette tööturule sisenemiseks, ning võtma meetmeid seoses vajadusega tegeleda oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse ja oskuste nappusega; kutsub sellega seoses üles lisama kõrgharidusprogrammidesse ning kutsehariduse ja -õppe kavadesse ECTSi arvestuspunktide kaudu tunnustatud kvaliteetseid ja asjakohaseid õppepraktikaid ning ergutab kõrgharidusasutusi, töömaailma, teadussektorit ning kohalikke ja piirkondlikke ettevõtjaid tegema koostööd kvaliteetsete duaalõppe ja kutseõppe süsteemide, karjäärinõustamise, õpipoisiõppe, praktika ja ka tegelikkusel põhineva koolituse väljatöötamisel, mis peaks kuuluma kutse- ja kõrghariduse õppekavadesse; palub lisaks, et liikmesriigid tagaksid ELis kõigile noortele õiguse saada töökoht, praktikakoht, täienduskoolitus või osaleda kombineeritud töö- ja koolitusprogrammis;

159.  on seisukohal, et kvaliteetsete praktikakohtade tagamiseks on oluline, et sõlmitakse õpipoisiõppe- või praktikaleping, milles on kindlaks määratud kõigi osaliste roll ja vastutus, tuues välja praktika või õpipoisiõppe pikkuse, õppe-eesmärgid ja ülesanded, mis vastavad selgesti kindlaksmääratud oskustele, mida tuleb arendada, ning tööalase seisundi, piisava hüvitamise/tasustamise (sealhulgas ületunnitöö eest), kohaldataval riiklikul õigusel põhinevad sotsiaalkaitse- ja -kindlustussüsteemid, kohaldatavad kollektiivlepingud või mõlemad;

160.  rõhutab vajadust pakkuda nõuetekohast õppe- ja koolitussisu ning tagada praktika ja õpipoisiõppe puhul inimväärsed töötingimused, et tõsta esile nende üliolulist rolli üleminekul haridussüsteemist tööellu; rõhutab, et praktika ja õpipoisiõpe ei tohiks kunagi asendada töökohti ning praktikante ei tohi kohelda kui odavat või isegi tasuta tööjõudu;

161.  soovitab ülikoolidel ja koolituskeskustel pakkuda kutsehariduse õpetajatele põhi- ja täienduskoolitust koostöös nende töövaldkondade ekspertidega vastavalt kutseõppekursuste erialadele;

Õpetaja kui kvaliteetse õpetamise tagaja

162.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada õpetajaid õpetamisse innovatsiooni ja tehnoloogia kaasamisel, tugevdades nende digioskusi ning andes neile asjakohased vahendid ja pakkudes vajalikku tuge, võimaldades näites rohkem täienduskoolitusi, arendades veebikogukondasid ning avatud õppevahendeid ja kursusi;

163.  toetab õppimise ja õpetamise akadeemia loomist, mis kujutaks endast õpetajatele Euroopa tasandil täiendavat võimalust koolitusteks ja parimate tavade vahetamiseks ning oleks internetis teabe vahetamise, kogemuste jagamise ja üksteiselt õppimise keskus ja koht, kus toimuvad regulaarselt töötubade, seminaride ja konverentside vormis kohtumised, et edendada õpetajate koostööd, parandada õpetamise kvaliteeti ja toetada õpetajate kutsealast arengut; palub, et komisjon esitaks sellise akadeemia loomise projekti kohta ettepaneku, mis põhineb ka Euroopa Koolivõrgu oskusteabel;

164.  tuletab meelde kõrgharidusasutustes õpetavale personalile pedagoogilise väljaõppe andmise tähtsust ja seda, kui oluline on tähtsustada töölevõtmisprotsessi käigus pedagoogilist pädevust vähemalt samal määral kui teadustöö pädevust; rõhutab teadustööl põhineva hariduse ja pedagoogilise teadustegevuse osatähtsust, et edendada õppimises ja õpetamises õpilaskeskset lähenemisviisi, soodustada aktiivset õppimist, tõhustada oskuste arendamist ja parandada õpetamismeetodeid;

165.  kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele stiimuleid, et meelitada ja motiveerida noori inimesi ja kvalifitseeritud õpetajaid sisenema haridussüsteemi ja selles töötama;

166.  rõhutab vajadust tunnustada alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate kutsealast staatust;

167.  nõuab õpetajate toetamist mitmekeelsete kursuste pakkumisel, kuna need on oluline tegur hariduse rahvusvahelistumises;

168.  rõhutab kultuuridevahelise õppe rolli õpetajahariduses, et tugevdada õpetajate kultuuridevahelisi pädevusi, eesmärgiga edendada Euroopa kultuuri ja ühiseid väärtusi ning õpetamise Euroopa mõõdet; märgib, et kultuuridevahelised pädevused on järjest mitmekesisemates ühiskondades töötamiseks ja koolide rahvusvahelisemaks muutmiseks hädavajalikud;

169.  on teadlik, et parimate võimalike õpitulemuste tagamiseks tuleb õpetajate teadmiste ja õpilaste tehnoloogilise potentsiaali vahel luua koostoime;

170.  pooldab seda, et õpetajahariduse kõigisse etappidesse lisatakse õpetajapraktika, mida juhendavad väljaõppe saanud mentorid;

171.  julgustab õpetajaid ja koolijuhte koolikeskkonnas uuenduste rakendamist ja innovatsiooni arengu toetamist edendama ja võtma nendes valdkondades juhtrolli enda kanda;

172.  kutsub kõrgharidusasutusi üles õppejõudude ja teadurite pedagoogiliste teadmiste edendamist ja ajakohastamist prioriteediks seadma, seda toetama ja premeerima, sh nüüdistehnoloogia pakutavad haridusalased võimalused õpilaste saavutuste edendamiseks ja õpetamise tõhususe parandamiseks;

173.  toetab uute, uuenduslike ja ambitsioonikate õpetamismeetodite ja haridusstandardite väljatöötamist, et õpilaste ja kõrgharidusasutuste vajadusi paremini täita ning kiiresti muutuva maailma probleemidele tõhusamalt reageerida;

o
o   o

174.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 183, 14.6.2014, lk 22.
(2) ELT C 183, 14.6.2014, lk 30.
(3) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(4) ELT C 172, 27.5.2015, lk 17.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0360.
(6) ELT C 417, 15.12.2015, lk 25.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.
(8) ELT C 346, 21.9.2016, lk 2.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0018.
(10) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(11) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(12) http://www.socialsummit17.se/wp-content/uploads/2017/11/Concluding-report-Gothenburg-summit.pdf.
(13) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/educ/122123.pdf.
(14) EÜT C 104, 16.4.1984, lk 69.
(15) ELT C 135, 26.5.2010, lk 12.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0303.
(17) http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Gender_statistics.
(18) http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/3072 ja https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1502en_0.pdf.


Liikumine jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas
PDF 183kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas liikumise kohta: praegune olukord ja tulevased väljakutsed (2017/2118(INI))
P8_TA(2018)0248A8-0186/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks“ (COM(2013)0229),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 304/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses(1),

–  võttes arvesse 20. juuli 1998. aasta nõukogu direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(2),

–  võttes arvesse komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrust (EÜ) nr 710/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97(4),

–  võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga(5),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008(10),

–  võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele(11),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia hoogustamise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelustoodete ELi importimise korra kohta ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades(13),

–  võttes arvesse oma 23. novembril 2010. aastal toimunud esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr .../2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses, vastuvõtmise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil(15),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse kohta toitlustuses ja jaekaubanduses(16),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti veepoliitika raamdirektiivi ning merestrateegia raamdirektiivi rakendamise kohta seoses vesiviljelusega (SWD(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta dokumenti „Ülevaatearuanne: merikogerlaste vesiviljelust käsitlevate eeskirjade rakendamine“ (DG(SANTE) 2015-7406 – MR),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339),

–  võttes arvesse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2016. aasta majandusaruannet ELi vesiviljelussektori kohta,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri aruannet teemal „Tarbijaharjumused kalandus- ja vesiviljelustoodete vallas“ (2017) ning Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatlusrühma (EUMOFA) täiendavat analüüsi,

–  võttes arvesse teaduslikku arvamust „Toit ookeanidest“, mille koostas teaduslike nõuandjate kõrgetasemeline rühm 2017. aasta novembris,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit,

–  võttes arvesse Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni veeloomade tervise koodeksit,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 rakendamise kohta(17),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0186/2018),

A.  arvestades, et vesiviljelussektor, kaasa arvatud mere- ja mageveekalade ning molluskite, koorikloomade, merevetikate ja okasnahksete kasvatus, on innovaatiline majandussektor, mis on kõige kiiremini kasvav toidutootmistegevus ning potentsiaalselt kõrgtehnoloogiline sektor, mis vajab struktuurilisi ja teadusinvesteeringuid ning pikaajalisi tegevus- ja finantskavasid;

B.  arvestades, et kalakasvatusel ja koorikloomade tööstusel on majanduses ning tööhõive, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas oluline ja väärtuslik roll ELi rannikupiirkondades ja sisemaal ning äärepoolseimates piirkondades elukvaliteedi parandamisel ning eurooplaste toitumisalase ja toiduga kindlustatuse toetamisel; arvestades, et on teatavaid vesiviljelust ebasoodsalt mõjutavaid tegureid, sealhulgas keskkonna- ja kliimaga seotud tegurid, kuid eeskätt röövloomad; arvestades, et nagu nähtub mitmest uuringust, on nendel röövloomadega seotud probleemidel tootmisele märkimisväärne mõju;

C.  arvestades, et komisjoni teatises „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks“ rõhutatakse nelja prioriteetset valdkonda, millega tuleb tegeleda, et ELi vesiviljeluse potentsiaal avada: haldusmenetlused, kooskõlastatud ruumiline planeerimine, konkurentsivõime, eeskätt sidudes sektori teadusega, ning võrdsed võimalused;

D.  arvestades, et samas teatises soovitatakse liikmesriikidel koostada vesiviljeluse mitmeaastased riiklikud strateegilised kavad, milles analüüsitakse peamisi puudusi ja lahendamist vajavaid probleeme ning seatakse ühised eesmärgid ja võimaluse korral näitajad nende eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks;

E.  arvestades, et kohalike ökosüsteemide ja varude säilitamine peab olema prioriteetne eesmärk, mis ennetab kohaliku kalanduse ja kalakasvatuse ümberpaigutamist ja hävitamist;

F.  arvestades, et hoolimata headest kavatsustest ja jõupingutustest ELi vesiviljelus stagneerub, erinevalt muudes maailma piirkondades täheldatud üha suurenevast kasvust;

G.  arvestades, et ELi vesiviljelustoodang katab hinnanguliselt üksnes 10 % kalatoodete sisenõudlusest, ning arvestades, et enam kui pool kalatoodete nõudlusest kaetakse impordiga kolmandatest riikidest;

H.  arvestades, et vesiviljelust tuleks näha ja käsitleda põllumajanduse vormina, eriti tiigikasvatuste puhul;

I.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade mahajäämus vesiviljeluse arengus on eriti silmatorkav;

J.  arvestades, et hiljutine teaduslike nõuandjate kõrgetasemelise rühma arvamus küsimuse kohta, mille esitas rühmale volinik Karmenu Vella, nimelt „Kuidas on võimalik ookeanist saada rohkem toitu ja biomassi viisil, mis ei vähenda tulevaste põlvkondade hüvesid?“, sisaldab järgmisi soovitusi: „lõimida „ookeanist toidu saamise“ vastutustundliku kultuuri paradigma … laiadesse ELi ja ülemaailmsete süsteemide tasandi poliitilistesse tegevuskavadesse“; ning: „viia marikultuuri areng Euroopas kõrgemale ja strateegilisemale tasandile laiahaardelise, kooskõlastatud poliitikaraamistiku abil – see hõlmab suuniste esitamist marikultuuri nõuete lisamise kohta 2014. aasta ELi mereruumi planeerimise direktiivi rakendamisel ja tehnoloogilise koostöö laiendamise kohta marikultuurile ELi ja lõunapoolsete partnerriikide vaheliste jätkusuutlike kalandusalase partnerluse kokkulepete kohaselt“;

K.  arvestades, et vesiviljelusettevõtte asutamine või laiendamine ELis nõuab erinevate lubade ja volituste omandamist, ning arvestades, et nende ametlike dokumentide omandamise menetlus ei ole ELi tasandil ühtlustatud ning on üldjuhul aeglane ja keeruline ning selles puudub õiguskindlus ja majanduslik prognoositavus; arvestades, et peale kolmandatest riikidest importimise kaudse soodustamise võib see olukord takistada sektori arengut ja pärssida äriinvesteeringuid ning tuua sektorile kaasa liigseid kulusid;

L.  arvestades, et kõige keerulisemad menetlused vesiviljelusega tegelemiseks on seotud keskkonnanõuetega (keskkonnamõju hindamised, strateegilised keskkonna hindamised ja seiremenetlused), kuid paradoksaalselt ei taga nende haldusmenetluste aeglus ja keerukus alati keskkonnakaitset, vaid muudab mõnikord hoopis keeruliseks sotsiaalmajanduslike, keskkonnahoidlike ja kvaliteetsete vesiviljelusettevõtete asutamise; arvestades, et magevee ja merevee vesiviljeluse vahel on erinevusi; arvestades, et vesiviljeluse alasektorite erinevused vajavad erinevaid varude haldamise, sööda ja paljunemise praktikaid; arvestades, et ELi vesiviljeluse eeskirjade ja eriti kestlike keskkonnanormide koostamisel tuleb neid erinevusi nõuetekohaselt arvesse võtta;

M.  arvestades, et bürokraatia keerukus ja viivitused, eriti need, mis on seotud lubade ja planeerimisega, kujutavad endast tegevusetust, mis toob võimalikele investoritele piirkondades, kuhu vesiviljelusettevõtteid rajatakse, paratamatult kaasa majanduslikke ning sotsiaal- ja tööhõivealaseid kulusid, mõjutades eriti tugevalt naiste ja noorte tööhõivet;

N.  arvestades, et asjakohases ruumilises planeerimises tuleb arvesse võtta eri kasutajate erinevaid vajadusi koos vajadusega kaitsta loodust ning teha jõupingutusi nende vajaduste lepitamiseks; arvestades, et asukohtade kättesaamatus, puudulik ruumiline planeerimine ning konflikt muu majandustegevusega avaldab mõnedes piirkondades märkimisväärset mõju ELi vesiviljeluse arengule, kuna vesiviljelussektoril võib võrreldes teiste nn võimsate sektoritega olla vähem kaalu;

O.  arvestades, et ruumiline planeerimine on vesiviljeluse pikaajalise arengu üks eeltingimusi ning vajalik vahend vesiviljeluse jaoks sobivate paikade planeerimiseks, võttes arvesse teisi asjaomases piirkonnas toimuvaid tegevusi;

P.  arvestades, et ELi keskkonnaalased õigusaktid põhinevad direktiividel (merestrateegia direktiiv, linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv), ning arvestades et seetõttu on nende ülevõtmine ja teatava kaalutlusõigusega kohaldamine jäetud liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ülesandeks; arvestades, et seetõttu ei ole ELis ühetaolist rakendamist ja see toob ettevõtjate ja kasvatuste jaoks kaasa õiguskindlusetuse ning investorite jaoks vähese prognoositavuse ning tekitab ebavõrdsed tingimused;

Q.  arvestades, et teadusliku arvamuse „Toit ookeanidest“ kohaselt on ainus viis saada ookeanist märkimisväärselt rohkem toitu ja biomassi toiduahela alumisse osasse kuuluvate organismide, nagu makrovetikad ja kahepoolmelised molluskid, kasvatamine;

R.  arvestades, et erinevad riiklikud või piirkondlikud vesiviljelust reguleerivad õigusraamistikud võivad tekitada olukorra, kus ettevõtetele kehtivad erinevad nõuded isegi juhul, kui nad tegutsevad samas merebasseinis;

S.  arvestades, et teretulnud on hea koostöö näited, mille aluseks on vabatahtlikud kokkulepped ja muud kokkulepped looduskaitsjate ja sektori vahel; arvestades, et ehkki positiivsed näited selle kohta, kuidas vesiviljelus on aidanud hoida vee head kvaliteeti ja veeökosüsteemide teenuseid, on tervitatavad, on oluline tunnistada, et vesiviljelus võib kohalikku keskkonda ja vee kvaliteeti ka kahjustada, ning püüda seda negatiivset mõju vähendada; ergutab seetõttu innovatsiooni ja algatusi, et tagada pikaks ajaks jätkusuutlik ja kasumlik sektor;

T.  arvestades, et kahepoolmeliste molluskite ja makrovetikate kasvatamiseks on vaja, et keskkonnas oleks tasakaalustatult toitainerikkaid sooli;

U.  arvestades, et eelmainitut silmas pidades kvalifitseerub seda laadi magevee kalakasvatus ühtlasi keskkonnakaitse teenuseks, mis tagab vee kvaliteedi ja kvantiteedi ning väärib seetõttu praegusest oluliselt rohkem ELi poliitikakujundajate tunnustust ja tuge;

V.  arvestades, et ELi tooted peavad vastama reale rangetele keskkonda, loomatervist, loomade heaolu ja tarbijakaitset käsitlevatele eeskirjadele ning normidele, millega reguleeritakse tootmistoiminguid, sööta, heaolu, transporti, töötlemist ja tööhõive sotsiaalseid tingimusi, mis mõjutavad otseselt tootmiskulusid; arvestades, et tulemuseks on väga kvaliteetsed ja säästvad tooted, mis võivad olla kallimad ja seega vähem konkurentsivõimelised kui imporditud tooted, mis sageli saabuvad ELi turule madalate hindadega tavade tõttu, mis ei ole keskkonna- ja sotsiaalsest vaatepunktist kestlikud ning mille tootmisega on kaasnenud viletsad loomade heaolu ja tervise standardid;

W.  arvestades, et mõned vesiviljeluse ettevõtted sõltuvad oluliselt energiavarudest, mis tekitab vesiviljelustootmisele lisakulusid;

X.  arvestades, et kala kui inimese tervisele kasulikke valke, rasvhappeid, vitamiine, mineraale ja olulisi mikrotoitaineid sisaldava toidu tarbimist tuleks suurendada ning arvestades, et ELi mereandide suurepärane kvaliteet peaks andma ELi vesiviljelussektorile olulise konkurentsieelise;

Y.  arvestades, et ülemaailmne kala tarbimine on paralleelselt maailma rahvastiku kasvuga püsivalt suurenemas;

Z.  arvestades, et peale selle ei ole ELi kaubandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika alati sidusad: näiteks annab EL üldiste tariifsete soodustuste kava (üldine soodustuste süsteem ning kestliku arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord) staatuse haavatavas olukorras arenguriikidele eesmärgiga võimaldada neil maksta ELi suunatud ekspordilt vähem tollimaksu või seda üldse mitte teha, andes neile eluliselt tähtsa juurdepääsu ELi turule ja aidates kaasa nende kasvule; arvestades, et samal ajal toodavad mõned neist riikidest, näiteks mõned Aasia riigid, vesiviljelustooteid, mis ei vasta keskkonna-, loomade heaolu ja tervise ning sotsiaalsetele ja tööstandarditele, mida ELi ettevõtjatel tuleb järgida, ning mis mõnedel juhtudel rikuvad inimõigusi;

AA.  arvestades, et EL sõltub suurel määral vesiviljeluse söödaks ette nähtud kalatoodete kolmandatest riikidest importimisest, ning arvestades, et kestlikumaid, alternatiivseid söötasid ei ole seni piisavalt uuritud ega edendatud;

AB.  arvestades, et ELi vesiviljeluse väliskaubandus on puudulik ning kolmandatest riikidest imporditud ja ELi vesiviljelustoodete ja toodangu vahel valitseb ebaõiglane konkurents, mis kahjustab toidu kvaliteeti ja tarbijate tervist;

AC.  arvestades, et vesiviljelus kolmandates riikides pakub ELile investeerimisvõimalusi;

AD.  arvestades, et Euroopa tarbijad ei saa erinevusi Euroopa vesiviljelustoodete ja kolmandate riikide vastavate toodete vahel kvaliteedi, keskkonnajalajälje, sotsiaalse käitumise ja loomade heaolu austamise mõttes tajuda, kui nende kohta saadav teave on ebapiisav või ebatäpne (eriti seoses päritoluriigi, sügavkülmutatud toote sulatamise või liikide väljaselgitamisega);

AE.  arvestades, et ELi õigusaktid tarbijatele vesiviljelustoodete kohta esitatava teabe kohta on selged, ning arvestades, et nende kontrollimine on liikmesriikide ametiasutuste ülesanne; arvestades, et sellegipoolest on kõnealuse olulise teabe tarbijale mitteesitamine laialt levinud nii kalakaupmeeste kui ka restoranide puhul; arvestades, et see ebapiisava rakendamise olukord ohustab ELi vesiviljeluse konkurentsivõimet;

AF.  arvestades, et kestlik kalakasvatus põhineb tervete loomade kasvatamisel ja et selleks on oluline töötada välja konkreetsed ja uuenduslikud veterinaarvahendid, eeskätt vaktsiinid ja antibiootikumid, mida tuleks kasutada vastutustundlikul ja piiratud viisil, et tagada loomade ja tarbijate tervis ja heaolu, ning ohutud ja toitainerikkad vesiviljelustooted, mis ei kahjusta keskkonda ega looduslikke liike; arvestades, et ELi loomatervisealastes õigusaktides tuleb nakkuste ja haiguste ravi ning toote kvaliteedile avalduvat mõju käsitledes võtta arvesse ka vesiviljeluse ja kalaliikide eripärasid;

AG.  arvestades, et vastavalt Euroopa terviseühtsuse tegevuskavale antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks on vaktsineerimise teel immuunsuse kujundamine antimikroobikumiresistentsuse vastane kulutõhus rahvatervisemeede(18) ning see kehtib ka vesiviljeluses;

AH.  arvestades, et kuvand, mis Euroopa ühiskonnal ja tarbijatel vesiviljelusest on, varieerub liikmesriigiti, kuid üldiselt on selles valdkonnas veel selgelt arenguruumi;

AI.  arvestades, et kuigi alati on võimalik olukorda paremate tavade abil parandada, ei ole selle tegevuse halb kuvand tingitud tõelistest probleemidest (keskkonna, kvaliteedi või ohutusega seotud aspektid), vaid eelarvamustest, mis tarbijatel vesiviljelusest on; arvestades, et see olukord on suuresti tingitud veendumusest, et vesiviljeluse tegelikku mõju mõnes kolmandas riigis (arenguriigid) kohatakse ka ELis, mis ei ole tõsi;

AJ.  arvestades, et vesiviljeluses kasutatavad äärmiselt erisugused praktikad toovad kaasa märkimisväärseid erinevusi näiteks toote kvaliteedis, keskkonnamõjus ja sanitaartingimustes, mis muudab tarbija sageli saadava toote suhtes ebakindlaks;

AK.  arvestades, et vesiviljeluse halb maine mõjutab selle juhtimist avalike haldusasutuste poolt (lubade andmine, planeerimine jne), aga ka selle turustustingimusi;

AL.  arvestades, et oluline on näha magevee vesiviljeluse, suletud veekogudes sisemaa-vesiviljeluse, integreeritud multitroopsete ja retsirkulaarsete vesiviljelussüsteemide või linnapiirkondade akvapoonika potentsiaali toiduohutuse parandamiseks ja linnapiirkondade arendamiseks;

AM.  arvestades, et koorikloomad, molluskid ja veetaimed, nagu vetikad on samuti olulised vesiviljelussaadused;

AN.  arvestades, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on säästva vesiviljeluse potentsiaali arendamisel põhjapanev roll; arvestades, et tootmist saab kestlikult suurendada innovatsioonipõhise laienemise, veekogude taaselustamise ja puhastamise ning taastuvenergia kasutamise teel, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja pakkudes keskkonnateenuseid;

AO.  arvestades, et samuti on olulised ELi tasandi teadusandmete standardprotokollid, mis võimaldavad jälgida ja parandada haldus- ja tootmistavasid ning nende keskkonna- ja tervisemõju;

AP.  arvestades, et eelistada tuleks kohalike või päriskoduste liikide kasvatamist, et vähendada keskkonnamõju ning muuta vesiviljelus säästvamaks;

AQ.  arvestades, et probleemid krediidile juurdepääsul ning arvestatav ajaline viivitus investeeringute ja esmamüügi vahel (üldiselt 3 või enam aastat) võivad investoreid heidutada;

AR.  arvestades, et pankade ja finantseerimisasutuste poolt pakutavad eelrahastamise tingimused on aina rangemad;

AS.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rahastuse saamiseks vajalikud menetlused, mis on kasutajate jaoks enamasti ebaselged, ja esitada tulevate dokumentide hulk on taotleja jaoks heidutavad; arvestades, et praeguse programmitöö perioodi jooksul (2014–2020) olemasolevad ligikaudu 1,28 miljardit eurot ei ole Euroopa vesiviljelussektori arendamiseks piisavad; arvestades veel, et kasutuselevõtu määr liikmesriikides on äärmiselt madal;

AT.  arvestades, et säästvas vesiviljeluses tuleb võtta arvesse võimalikku mõju looduslikele kalavarudele ja veekvaliteedile, kuid sellega tegelemisel vajatakse omakorda terveid kalavarusid ja suurepärast veekvaliteeti;

AU.  arvestades, et andmed näitavad suurenevat lõhet – hinnanguliselt 8 miljonit tonni – ELis tarbitavate mereandide taseme ja kalanduses püütava mahu vahel; arvestades, et koos säästliku kalandusega võib säästlik vesiviljelus toetada pikaajalist toiduga ja toitainetega kindlustatust, sh toiduga varustatust, ning majanduskasvu ja ELi kodanike tööhõivet ning aidata vastata kogu maailmas üha kasvavale veeandide nõudlusele, tingimusel et vesiviljeluses kasutatakse kestlikke söödaallikaid ning välditakse keskkonna kahjustamist; arvestades, et vesiviljeluse kaudu saab seega aidata kaasa üldeesmärgile ületada lõhe mereandide tarbimise ja tootmise vahel ELis;

AV.  arvestades, et vesiviljeluses saab ühe kilogrammi väheväärtuslikku kala muundada üheks kilogrammiks kõrge väärtusega kalaks (nagu on tegu moiva kasutamisel kammelja kasvatamiseks, mille puhul maksumus kasvab 0,10 eurolt 7 euroni kilogrammi kohta);

AW.  arvestades, et noored on vesiviljelussektoris töötamisest või sellesse investeerimisest ja selle arendamisest vähem huvitatud tulenevalt ebapiisavast teabest ning puuduvatest finantsväljavaadetest ja vähesest stabiilsusest, mis muudab sektori nooremate põlvkondade jaoks ebaatraktiivseks;

AX.  arvestades, et kogukonna omanduses ja kogukonna hallatav säästlik vesiviljelus võib tuua äärepoolseimatele rannikupiirkondadele sotsiaalmajanduslikku kasu ning täita meremajanduses olulist rolli;

AY.  arvestades, et magevee vesiviljelus moodustab kogu Euroopa vesiviljelussektorist 20 %, ning arvestades, et ELi toetus peaks sellele osakaalule vastama; arvestades, et magevee vesiviljeluse mitmekülgne laad tähendab seda, et see vajab erieeskirju ning ELi ühise kalanduspoliitika õigusaktides eraldi peatükki;

AZ.  arvestades, et teadustööl ja innovatsioonil on ELi turul säästlikuma ja konkurentsivõimelisema vesiviljelussektori saavutamisel keskne tähtsus;

BA.  arvestades, et magevee vesiviljeluse projekte saab ellu viia ka järelrahastamise teel, ning arvestades, et see nõuab investoritelt sageli ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mille tulemusel ei julge kalakasvatajad paljudel juhtudel projekte algatada; arvestades, et toetuse suurus on enamikel juhtudel ebapiisav;

ELi vesiviljeluse potentsiaali avamine

1.  tunnistab positiivset mõju, mida säästlik vesiviljelus, sealhulgas nii mere- kui ka mageveesektor, võib avaldada ELi tööhõivele ja majandusele üldiselt, parandades tootlikkust ning ELi ranniku- ja sisemaapiirkondade elukvaliteeti; rõhutab vajadust elavdada selle arendamist, mitmekesistamist ja innovatsiooni, toetades vesiviljeluses kala, koorikloomade, molluskite, vetikate ja okasnahksete tootmistasemete suurendamist ja parandades nende toodete konkurentsivõimet (parandada ELi vesiviljelustootmist nii, et see jõuab viie aastaga vähemalt vesiviljeluse praeguse ülemaailmse kasvumäärani, ning ergutada investeerimist energiatõhusatesse ja majanduslikult säästvatesse seadmetesse) ning suurendades nende tarbimist ja osakaalu ELi kodanike toiduga ja toitainetega kindlustatuses; toonitab, et seda tuleb teha mere-ökosüsteemide toimimist mõjutamata, nii et vesiviljelus, kaubanduslik kalapüük ja muud merekeskkonna kestlikud kasutusviisid oleksid ka edaspidi kasumlikud;

2.  on veendunud, et EL peab suurendama oma tootmist vesiviljelussektoris, eeskätt selleks, et vähendada survet looduslikele kalapüügikohtadele; on seisukohal, et kalapõhist sööta tuleks hankida jätkusuutlikult ning see ei tohiks ohustada ühise kalanduspoliitika maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärke, ning toitainekoormusi tuleks kontrollida; rõhutab, kui tähtis on koostöö teadlaste, vesiviljeluse sektori, sööda tootjate, keskkonnaorganisatsioonide ja keskkonnahaldajate vahel; rõhutab, et EL vesiviljelus peaks võtma arvesse kvaliteeti, kestlikkust, toiduohutust, keskkonnaaspekte, loomade ja inimeste tervist ning peaks nendes küsimustes olema eeskujuks; märgib rahuloluga uusi maismaal asuva vesiviljelusega seotud algatusi, eriti tundlikes meredes asuvate ja suletud veekogudega ELi piirkondades, ning on seisukohal, et vaja on jõulisemaid meetmeid, muutmaks vesiviljelus tõhusamaks, majanduslikult elujõulisemaks, sotsiaalselt vastutustundlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks sektoriks, mis rahuldab suure osa Euroopa nõudlusest kala järele ning vähendab Euroopa sõltuvust impordist;

3.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks“ üle ja selle üle, kuidas teatises tuvastati valdkonnad, kuhu tuleb koondada jõupingutused, et arendada ELi vesiviljeluse potentsiaali, nii et see saaks koos säästva kalapüügiga aidata kaasa eesmärgile ületada lõhe mereandide tarbimise ja tootmise vahel ELis viisil, mis on keskkondlikult, sotsiaalselt ja majanduslikult kestlik;

4.  rõhutab, et magevee vesiviljelus on siiani ebapiisavalt kasutatud võimalus parandada toiduga kindlustatust ja arendada maapiirkondi;

5.  rõhutab, et jätkusuutlik majanduskasv peab põhinema järgmisel: äriinvesteeringute prognoositavus ja õiguskindlus, mida saab luua tõhusamate haldusraamistike abil, juhtimise parandatud läbipaistvus, selgemad, ühtsemad ja lihtsustatud kriteeriumid lubade andmiseks kogu ELis, ühised haigustega võitlemise menetlused ja juurdepääs asjakohasele veterinaarravile, mis ei kahjusta loomade ja inimeste tervist, tõhus ruumiline planeerimine, suuniste kättesaadavus, parimate tavade vahetamine, vesiviljeluse nõustamisnõukogu toetus ja piisav rahaline tugi; juhib tähelepanu, et kõik need tegurid võivad jätkusuutlikule majanduskasvule kaasa aidata;

6.  hindab 2017. aasta novembri teadusliku arvamuse „Toit ookeanidest“ järeldusi ja soovitusi, mis on seotud merendus-, kalandus- ja vesiviljeluspoliitika arengu ning rakendamisega tulevastel aastatel selleks, et aidata suurendada ookeanidest pärit kestliku toidu hulka;

7.  kutsub komisjoni üles toetama sektorit selle jõupingutustes vähendada kalasööda tootmisel oma sõltuvust looduslikest kalavarudest, kaasa arvatud merevetikate ja muude vetikate suurema kasutamise kaudu;

8.  kutsub komisjoni üles edendama tärkava merevetikate kasvatamise sektori edasist arengut;

9.  tunnistab vesiviljeluse potentsiaali ELi kodanike toiduga ja toitainetega kindlustatuse toetamisel ning vajadust kestlike ja tervislike toitumiskavade, kliimateadlike, loomade heaolu arvestavate ja keskkonnasäästlike toidusüsteemide, ringmajanduse ja ressursitõhusate toidusüsteemide järele, mis ergutavad innovatsiooni ja kogukondade võimestamist;

10.  kordab, et Euroopa vesiviljeluse areng peab olema seotud peamise ja elutähtsa vajadusega toota sõltumatult ja jätkusuutlikult ohutuid ja toitainerikkaid toiduaineid ning seda tuleb ELi ülemaailmses tegevuskavas enam väärtustada;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima teadusuuringutesse ja katseprojektidesse, mis tegelevad innovaatiliste, tulevikku suunatud ja keskkonnahoidlike vesiviljeluse tavadega, nagu integreeritud multitroopsed vesiviljelussüsteemid (IMTA), akvapoonika ja retsirkulaar-kalakasvatussüsteemid (RAS), mis vähendavad vesiviljelusettevõtete mõju elupaikadele, metsloomapopulatsioonidele ja vee kvaliteedile, toetades sellega ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;

12.  palub komisjonil teha põhjalik analüüs ja tagada teaduslike nõuandjate kõrgetasemelise rühma iga soovituse kohta nõuetekohased järelmeetmed;

13.  rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa vesiviljeluspoliitikaga tuleb võtta arvesse erinevat liiki vesiviljelustoodangu omadusi ja erivajadusi ning nendega seotud probleeme ja töötada välja kohandatud meetmed, millega ühtlasi võetakse arvesse geograafilisi erisusi ja kliimamuutuste potentsiaalseid mõjusid; palub seetõttu komisjonil sätestada 2020. aasta järgse perioodi ühises kalanduspoliitikas iga alasektori omadustele vastavalt kohandatud individuaalsed eeskirjad;

14.  rõhutab magevee vesiviljeluse ja suletud veekogudes toimuva sisevee vesiviljeluse, integreeritud multitroopsete vesiviljelussüsteemide ja ringlusveega süsteemide ning akvapoonika potentsiaali linnapiirkondades; rõhutab, et magevee vesiviljelus on siiani toiduga kindlustatuse ja maapiirkondade arendamiseks ebapiisavalt uuritud võimalus, kuid et sellel on tähtis roll tööhõive pakkumisel vaeseimates maapiirkondades, ja et see on oluline ka keskkonna-alaselt, kuna aitab säilitada väärtuslikke märgalasid ja pakub mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, mille tähtsus on majanduslikust väärtusest suurem;

15.  Rõhutab, et oluline on luua kooskõlastamisvahendid, uurimisrühmad ja ELi meetmed, et teha kindlaks juhtumid, kus kuld‑merikogre (Sparus aurata) kiskjalik tegevus ohustab märkimisväärselt molluskite tootmist, ning et sellele leida kestlikud ja keskkonnasõbralikud lahendused;

16.  tunnistab vesiviljeluse ning kalatoodete täiendava töötlemise ja ekspordi potentsiaali tööhõivet ja majanduslikku tulu loova kohaliku tööstusena, seda eelkõige rannikuäärsetes maapiirkondades ja saartel asuvates kogukondades;

17.  rõhutab, kui oluline on, et veepoliitika raamdirektiiv ja merestrateegia raamdirektiiv kaitseksid molluskite tootmise piirkondi, mis olid sätestatud nüüdseks kehtetuks tunnistatud molluskite direktiivis;

18.  juhib tähelepanu sellele, et keskkonnas, kus toodetakse makrovetikaid või karpe, tuleb hea keskkonnaseisundi saavutamiseks toitainete vähendamisel võtta arvesse kasvatatavate või viljeletavate organismide loomulikku vähendamise võimekust;

Haldusmenetluste lihtsustamine

19.  rõhutab Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esmatähtsat rolli Euroopa vesiviljeluse arendamisel, kaasa arvatud liikmesriikides koostatud mitmeaastaste strateegiliste kavade rakendamisel;

20.  rõhutab, et vesiviljeluse säästlik kasv peab põhinema investeerimistegevuste ennustatavusel ja õiguskindlusel, mida saab luua järgmise abil:

   a) haldusmenetluste lihtsustamine ja kiirendamine – vähem bürokraatiat – ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia parimal võimalikul viisil kasutamine, tagades samas, et merekeskkond enam ei halvene;
   b) parandatud läbipaistvus ja nõuetekohane planeerimine;
   c) parem kooskõlastamine seoses jagatud pädevustega ELi, liikmesriikide ja seal, kus see on asjakohane, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel;
   d) kiired, selged ja läbipaistvad lubade andmise menetlused, millega kaasnevad lepingu piiratud ajakavad, et investoreid mitte heidutada;
   e) liikmesriikide mitmeaastaste riiklike strateegiliste kavade tihe jälgimine komisjoni poolt;
   f) komisjoni riiklike strateegiliste kavade suunised ELi õigusaktide (peamiselt keskkonnaalased ja veeloomade tervise kaitset käsitlevad õigusaktid, ning õigusaktid, millega tagatakse, et ökosüsteemid ega kalastustegevused ei kannata) ühtlaseks kohaldamiseks;
   g) samu veealasid jagavate erinevate piirkondade ja liikmesriikide vahel kooskõlastatud õigusraamistik, et tagada aus konkurents ja tõhus keskkonnapoliitika;
   h) tihe koostöö komisjoni ja pädevate (riiklike, aga ka kohalike ja piirkondlike) asutuste vahel ELi (peamiselt sanitaar- ja keskkonnaalaste) õigusaktide rakendamisel ning samuti vajaduse korral riiklike või piirkondlike õigusaktide kooskõlastamise toetamine;
   i) mehhanismid, kasutades avatud koordineerimise meetodit, et vahetada liikmesriikide vahel teavet ja parimaid tavasid seoses riiklike meetmetega, mis puudutavad ärikeskkonna stabiilsust, liidu vetele ja muudele aladele juurdepääsu ning lubade andmise menetluste lihtsustamist;
   j) piisav avaliku sektori rahaline tugi ELi ja liikmesriikide tasandil kestliku ja vastutustundliku vesiviljelustoodangu, innovatsiooni ja arengu jaoks;
   k) vesiviljeluse ja kalanduse seisukohtade parem lõimimine liidu kaubanduslepingutesse;

21.  toetab seoses haldussüsteemiga võimalikult ruttu sellise ühtse kontaktpunkti süsteemi loomist, mis võtaks enda kanda ja viiks ellu kõik kohustused, võimaldades asjaomaste dokumentide esitamist ühtsele haldusasutusele; on veendunud, et see parandaks suhet lõpptarbija ja erineva tasandi haldusasutuste vahel;

22.  soovitab luua lihtsustatud ehk kiirema loa andmise süsteemi, mille kohaselt pädev asutus annab ajutise tõendi, mis lubab alustada tegevust neil ettevõtjatel, kes vastavad eelnevalt määratletud kriteeriumidele; juhib tähelepanu sellele, et need kriteeriumid võivad põhineda taotleja ajalool või tõsiasjal, et nad on esitanud teedrajava vesiviljelusprojekti innovatsiooni ja/või jätkusuutlikkuse mõttes, või selliste reserveeritud vesiviljeluse kergendamise tsoonide loomisel, mille puhul vesiviljelusega ühildamatud kasutusviisid on eelnevalt määratletud;

Võrdsus kokkupuutes teiste sektoritega

23.  rõhutab, et nõuetekohase ruumilise planeerimisega tuleks võtta arvesse kõiki sektoreid (terviklik lähenemisviis), kestlikkuse küsimusi ja toiduga kindlustatust, eelistamata tugevaid majandussektoreid vesiviljeluse kahjuks; rõhutab, et ruumiline planeerimine ei pea tingimata sisaldama teatud piirkondades tegevuste eraldamist, vaid pigem nendevahelist tasakaalustatud ühilduvust, ning et see võib kõigile kasulik olla;

24.  soovitab toetada vesiviljelusorganisatsioonide ja kalandussektori kohalike tegevusrühmade aktiivsemat kaasamist otsuste tegemise protsessi ja neile selles tähtsama rolli andmist piirkondadeks jaotamise abil, et tagada iga konkreetse piirkonna jaoks parim lähenemine;

25.  juhib tähelepanu sellele, et vesiviljelussektori huvidele tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu ja et seda tuleb kohelda õiglaselt, kui see puutub kokku teiste sektoritega, nt ruumilises planeerimises;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid ruumilise planeerimise kaardid, et teha kindlaks piirkonnad, kus vesiviljelus ja teised tegevused saaksid koos esineda;

27.  juhib tähelepanu sellele, et ruumiline planeerimine ja loa andmise tingimused on kõige tõenäolisemad põhjused, miks muud olulised või võimsad sektorid ei soovi tegevuses osaleda;

28.  juhib tähelepanu sellele, et tagamaks mereressurssidele ligipääsemisel võrdsed tingimused, peaks vesiviljeluse jaoks vajalikes sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju hindamistes käsitlema ka kõiki sellega konkureerivaid sektoreid, näiteks turismi või toorme hankimist;

29.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja nende ametiasutused järgiksid vett ning saastatud piirkondade regenereerimist ja puhastamist käsitlevaid ELi õigusakte;

30.  rõhutab, et õigusaktid tuleks võtta vastu pärast kõigi huvitatud isikutega võrdsel määral konsulteerimist;

Õigusaktide kohandamine vesiviljeluse vajadustega

31.  rõhutab, et keskkonnaalane jätkusuutlikkus peab käima käsikäes sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkusega (jätkusuutlikkusel on kolm sammast) ning et nõuetekohaselt tuleb võtta arvesse vesiviljeluse praegust ja potentsiaalset panust toiduga kindlustatusesse liidus;

32.  väljendab heameelt tööstusharu parimate tavade ja hea koostöö näidete üle, mille aluseks on vabatahtlikud kokkulepped ja muud kokkulepped looduskaitsjate ja tööstuse vahel, sh Natura 2000 valdkondades; väljendab heameelt paljude näidete üle selle kohta, kuidas vesiviljelus on aidanud head vee kvaliteeti säilitada; tunnustab tööstuse pakutavaid veeökosüsteemide teenuseid ning palub tungivalt luua stiimuleid nende tugevdamiseks; rõhutab, et vesiviljelust mõjutava täiendava õigusalase keerukuse loomine pole kestlikkuse ja sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast soovitatav;

33.  rõhutab, et ELi õigusakte tuleks kohandada paremini vesiviljeluse tegelikkuse, eripärade ja vajadustega ühise kalanduspoliitika raamistikus ning kooskõlas muu hulgas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, vastavalt eesmärgile saavutada kogu merevees 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning võttes arvesse naiste ja noorte tööhõive tähtsust selles sektoris;

34.  rõhutab, et kui ELi õigusaktide kohaldamisel esineb probleeme või kui see on ebaühtlane, tuleks anda välja suunised õigusaktide tõlgendamise ja parimate tavade kohta;

35.  kordab, et sektorit tuleks kaasata sagedamini otsuste tegemisse;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks vesiviljelustoodangu piiratud osakaalu liidusisese kalanõudluse rahuldamisel, mis on hinnanguliselt 10 %, ning muudaks asjaolu, et enam kui pool liidu kalanõudlusest täidetakse imporditud toodetega;

ELi vesiviljeluse konkurentsivõime suurendamine liidus ja väljaspool liitu

37.  nõuab, et imporditud vesiviljelustooted peaksid täitma samu keskkonna-, toiduohutuse-, sotsiaal- ja töönorme ning austama inimõigusi nagu ELi ettevõtjad ning taunib asjaolu, et selles valdkonnas puuduvad endiselt võrdsed tingimused ning et ohtlik konkurentsimoonutus on ELi ettevõtjate jaoks tõsine probleem;

38.  rõhutab, et Euroopa vesiviljelusettevõtjad kannatavad praegu selliste kiskjate nagu saarmad, haigrud ja kormoranid tõttu märkimisväärset kahju, mis mõjutab kõiki nende varusid; rõhutab, et need kiskjad hävitavad ka kohade ja karpkalade kudu ning piiravad seetõttu märkimisväärselt mageveekalade kasvatust ja paljunemist; palub liikmesriikidel seetõttu kohaldada haigrute ja kormoranide kohta olemasolevaid erandeid ning palub komisjonil teha saarmate kaitsestaatuse kohta ülevaate ja lubada vajaduse korral nende kiskjate kõrvaldamist ja arvukuse kontrolli;

39.  nõuab, et toimuks rohkem imporditud toodete päritolu kontrolle ja piirikontrolle ja et need oleks paremad ning et oleks olemas sisemised meetmed sektorisisest arengut mõjutavate ebaseaduslike või salajaste vesiviljelustavadega võitlemiseks;

40.  juhib tähelepanu sellele, et EL peaks eksportima oma jätkusuutlikkuse standardeid jа oskusteavet; on veendunud, et see on eriti oluline naaberpiirkondade puhul, mis toodavad ELis toodetavate liikidega sarnaseid liike ning eelkõige ELiga veealasid jagavate kolmandate riikide puhul;

41.  palub komisjonil tagada, et kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes sõltub turulepääsu sooduskord sellest, kas peetakse kinni ELis kehtivate standarditega samaväärsetest kestlikkuse ja loomade heaolu standarditest;

42.  palub komisjonil edendada ühenduse ja arengumaade koostöö poliitika raames toetusmeetmeid ja sihipärase koolituse meetmeid, mis aitavad edendada jätkusuutlikku vesiviljelust ning tõsta nende riikide vesiviljeluse tootjate teadlikkust kvaliteedipoliitikast ja kõrgematest tootmisstandarditest, eelkõige keskkonna- ja hügieeninäitajate ning selle tööstusharu sotsiaalsete standardite osas;

43.  nõuab tungivalt, et võetaks meetmeid, et julgustada ELi investeeringuid kolmandate riikide vesiviljelusprojektidesse;

44.  palub komisjonil ka edaspidi tagada, et eksportivates kolmandates riikides peetakse kinni ELi impordieeskirjadest, sh kalakasvatustavade osas, mis järgivad keskkonna-, hügieeni- ja sotsiaalseid standardeid, et võrdsete tingimuste kõrget taset saaks viia ellu rahvusvaheliselt; on samas seisukohal, et vesiviljeluse protsesside seire kolmandates riikides peaks avaldama otsustavat mõju toodete ELi eksportimise lubade uuendamisele;

45.  palub komisjonil hinnata Brexiti mõju vesiviljeluse valdkonnale;

Tarbijale suunatud teabe parandamine

46.  rõhutab, kui oluline on ELi märgistamist ja tarbijateavet käsitlevate õigusaktide täielik ja igakülgne rakendamine nii kalakasvatuse kui ka hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste sektoris; on veendunud, et see on oluline kõigi, nii imporditud kui ka ELis toodetud kalandustoodete (mitte ainult vesiviljelustoodete) puhul; leiab, et sel eesmärgil tuleks kohandada ja tugevdada kontrollimäärust;

47.  palub luua ELi kestliku vesiviljeluse toodete tunnustamiseks konkreetse märgise ning rõhutab, et tarbijad vajavad läbipaistvust ka kolmandatest riikidest imporditud vesiviljelustoodete osas, milleks tuleb tugevdada jälgitavust;

Loomade heaolu tagamine

48.  on seisukohal, et surmamise strateegia peaks sisaldama ettepanekuid tagamaks kalade humaanse surmamise jaoks vastavalt Maailma Loomatervise Organisatsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti suunistele tõhusate parameetrite väljatöötamise menetlused ning tagamaks, et kalade surmamiseks kasutatavad seadmed toimivad nende parameetrite kohaselt ja et kasvatatud kalade tõhus ja humaanne surmamine võetakse kasutusele, et seda hinnatakse ja sertifitseeritakse kogu Euroopas;

Veterinaartoodete kättesaadavus

49.  juhib tähelepanu sellele, et ELi veterinaaria-alaseid õigusakte tuleb paremini kohandada vesiviljeluse tegeliku olukorra ja vajadustega, võttes arvesse erinevaid liike ja käitamiserinevusi;

50.  rõhutab, et inimeste ja loomade tervist kaitsvate vaktsiinide ja muude veterinaartoodete jaoks on vaja tõelist ELi ühtset turgu, eriti nn vähemtähtsate liikide jaoks;

51.  tõdeb, et diagnoosi, antimikroobsete alternatiivide ja vaktsineerimise suhteliselt kõrgemad kulud võrreldes laialdaselt kasutatavate antibiootikumidega on kahjuks takistuseks suuremale kasutamisele ja kõrgema vaktsineerimise määra saavutamisele, mida tegevuskavas soovitakse(19); tunneb heameelt, et komisjon teatas oma tegevuskavas stiimulitest diagnostika, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsiinide kasutamise suurendamiseks(20);

52.  nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks kohustuse anda vesiviljeluses vaktsiinide ja antibiootikumide kasutamise kohta teavet, pidades silmas võimalikke ohtusid inimeste tervisele ja ökosüsteemile;

53.  on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid välja töötama praktilisi stiimuleid ja meetmeid, sh direktiivi 2006/88/EÜ parem rakendamine või vajaduse korral muutmine, et edendada integreeritud ahelal põhinevat lähenemist antimikroobikumiresistentsusele ning suurendada antimikroobikumide alternatiivide, diagnostika ja vaktsiinide kasutust vesiviljeluses ja sellega paremini ennetada, kontrollida ja kaotada kulutõhusalt veeloomade haigusi ja antibiootikumiresistentsust, samuti maksimeerida veeloomade ellujäämist, kasvu ja tootmise tõhusust;

54.  rõhutab vajadust soodustada teadusuuringuid Euroopa ja riiklikes programmides karpide ja kalade tervise vallas ning uute veterinaartoodete arendamiseks veeloomaliikide jaoks;

55.  märgib selles osas, et antibiootikumiresistentsus on inim- ja loomaravis tõsine probleem ning palub komisjon piirata antibiootikumide kasutamist nii, et neid ei kasutataks pelgalt ennetava meetmena, vaid ainult juhtudel, kus vesiviljelusettevõttes esineb episootiapuhangu oht, ning hinnata antibiootikumide mõju ohule, et resistentsus kandub tarbijatele üle;

Paremad reklaamikampaaniad ja parem teabevahetus

56.  juhib tähelepanu sellele, et vaja on paremini tutvustada vesiviljeluse ja kala tarbimise hüvesid ja paremaid sellealaseid reklaamikampaaniaid;

57.  palub komisjonil ergutada jõulisi ja pikaaegseid ELi üldkampaaniaid, milles selgitatakse ELi vesiviljelustoodete väärtusi, keskendudes nende heale kvaliteedile, loomade heaolule ja keskkonnastandarditele, võrreldes nendega, mis on imporditud kolmandatest riikidest, nagu märgise „Kasvatatud ELis“ puhul;

58.  rõhutab vajadust ergutada ja rahastada reklaamikampaaniaid määruses (EL) nr 1151/2012 sisalduvate piirkondlike kvaliteedikavade jaoks, näiteks kaitstud päritolunimetuste jaoks; palub, et komisjon käivitaks koostöös liikmesriikidega kogu ELi hõlmava tarbijate ja ettevõtjate teavitamise kampaania, milles käsitletaks vesiviljelust üldiselt ning eeskätt erinevusi Euroopa turul kehtivate rangete ja põhjalike standardite ning kolmandate riikide importtoodetele kohaldatavate madalamate standardite vahel, pöörates erilist tähelepanu probleemidele, mida tekitab toiduohutusele ja rahvatervisele eriti resistentsete mikroorganismide ja antimikroobikumiresistentsuse jõudmine liitu; rõhutab kasvatamise, transpordi ja tapmise ajal kasvatatud kala heaolu tagamist käsitlevate ELi õigusaktide väärtust tarbijate ootuste täitmisel ELi standarditega tagatud tootekvaliteedi reklaamimisel kolmandate riikide impordiga võrreldes;

59.  palub komisjonil panna ELi müügiedendamise eelarvest kõrvale sobiliku osa, et reklaamida kala ja muid kalandus- ja vesiviljelustooteid; leiab, et ELi vesiviljelustoodete osas teadlikkuse ja heakskiidu suurendamiseks tuleks käivitada laiaulatuslik kõiki liikmesriike hõlmav reklaamikampaania, kus järgitakse ühtseid põhimõtteid, mis on loodud kollektiivse meetmena ning mille toetuse intensiivsus on 80–100 %.

60.  toetab FARNETi võrgustiku vesiviljeluse juhtalgatusi nende meetmete edendamisel kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil;

Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine

61.  juhib tähelepanu sellele, et EMKF, mis eraldab 1,2 miljardit eurot ELi vesiviljeluse säästlikuks arenguks, ja muud rahastamisallikad, nagu Horisont 2020, soodustavad innovatsiooni;

62.  juhib tähelepanu sellele, kui olulised on kohalikud kalandusvaldkonna tegevusrühmad, kes aitavad teatud piirkondades kaasa kalanduse ja vesiviljeluse arendamisele, tugevdades kohalikke kalavarusid ning ergutades kalanduses ja vesiviljeluses innovatsiooni ja mitmekesistamist;

63.  palub komisjonil toetada austrite herpesviiruse ja sellega võitlemise uurimist;

64.  tunneb muret teatud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide mõju üle Euroopa vesiviljelusele; rõhutab, kui oluline on rakendada määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta teaduslikult põhjendatult, tõhusalt ja proportsionaalselt, et kaitsta nii Euroopa vesiviljelussektorit kui ka pärismaiseid liike ja ökosüsteeme; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et võidelda kõige problemaatilisemate looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikidega;

65.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid Ocenebra inornata vastast võitlust;

66.  rõhutab, et algatusega Horisont 2020 ja 9. teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammiga tuleks jätkata selliste vesiviljeluse alaste teadusuuringute toetamist, mis parandavad sektori konkurentsivõimet ja millega reageeritakse probleemidele, mis on esile toodud komisjoni 2016. aasta konverentsil, üritusel „FOOD 2030“ ja teaduslike nõuandjate kõrgetasemelise rühma arvamuses „Toit ookeanidest“;

67.  on veendunud, et komisjon peaks konsulteerima Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormiga (EATiP) ja vesiviljeluse nõuandekomisjoniga riiklikesse strateegilistesse kavadesse lisamise prioriteetsete teemade kohta;

68.  nõuab tungivalt, et investeeritaks ökosüsteemil põhinevaid vesiviljelustavasid käsitlevatesse teadusuuringutesse ja katseprojektidesse, eelkõige äärepoolseimates piirkondades ja ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondades;

69.  juhib tähelepanu sellele, et tugevdada tuleks koostööd teaduskogukonna ning vesiviljelustootjate ja ahelas tootjatele eelnevate ja järgnevate sidusrühmade vahel;

70.  palub, et parimate teaduslike soovituste põhjal loodaks ELi tasandil andmete kogumiseks standardsed protokollid, et jälgida ja edendada vesiviljeluses juhtimis- ja tootmistavasid ning selliste tavade sotsiaalset, tervishoiualast, majanduslikku ja keskkonnamõju nii mere- kui magevee vesiviljeluse ettevõtetes;

71.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada innovaatilise ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist vesiviljeluses, näiteks akvapoonika kasutamist, et toota toitu kestlikult ja ressursitõhusalt ja vältida kahjulikke keskkonnamõjusid;

72.  palub komisjonil julgustada võimaluste uurimist, et arendada sotsiaalset ja keskkondlikku kestlikkust nõuetekohaselt silmas pidades edasi merevetikate tootmist, mis on ökoloogiliselt ja majanduslikult väärtuslik sektor;

Koolituse ja tööhõive ergutamine

73.  palub liikmesriikidel koos komisjoni toetusega, kui see on kasulik, tagada nõuetekohane kutsekoolitus vesiviljeluse valdkonnas ning võtab teadmiseks kutseliste kalurite ümberõppe võimaluse veekeskkonna majandamise alternatiivsete meetodite vallas, aidates seega ühtlasi luua töökohti naiste ja noorte jaoks maa- ja ranniku- ning äärepoolseimates piirkondades, saartel ja üldiselt piirkondades, mis sõltuvad suurel määral kalandusest ja vesiviljelusest;

ELi vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse suurendamine

74.  rõhutab, et naised on vesiviljelussektoris väga olulised ja et õigusakte on vaja sellest tulenevalt kohandada ning et nõuetekohaselt tuleb võtta arvesse teisi vesiviljelusega seotud tegevusi, näiteks tegevused, millega tegelevad muu hulgas kalavõrkude tootjad või pakkijad;

75.  märgib, et siiani ei ole Euroopa turul olnud piisavalt innovaatilisi süsteeme, mille eesmärk on kasvatada kalu võimalikult ökosüsteemi kohaselt ja looduslikku sööta kasutades; nõuab selliseid süsteeme käsitlevate raamtingimuste paremaks muutmist;

76.  on veendunud, et vesiviljelussektori potentsiaali ärakasutamiseks, kestlikkuse tagamiseks, keskkonna kaitsmiseks ja avalike hüvede pakkumiseks on vaja investeeringuid, ning nõuab seetõttu teadusuuringute, uuendustegevuse ning säästvate ja kvaliteedisuunitlusega tootmisprojektide senisest suuremat rahastamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel veelgi lihtsustada ja vähendada vesiviljelussektori, sh vesiviljelusettevõtjate bürokraatiakoormust;

77.  rõhutab, et koostöö ergutamine vesiviljelussektori teadusuuringute ja innovatsiooni ning konkreetsete ülikooliprogrammide vahel toob endaga kaasa uusi ideid ja suurendab huvi selle majandussektori vastu;

Piisava rahastamise tagamine EMKFi ja teiste struktuurifondide abil

78.  tervitab jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arendamist ühena EMKFi prioriteetidest; väljendab siiski muret selle üle, et vastavalt 2014. aastal avaldatud Euroopa Kontrollikoja uurimuse järeldustele ei toetanud selle eelkäija, Euroopa Kalandusfond, tõhusalt vesiviljeluse säästvat arengut; märgib, et Euroopa tasandil leiti, et tugimeetmed olid halvasti kujundatud ja neid juhendati halvasti ning et nendega ei tagatud piisavalt selget raamistikku vesiviljeluse arenguks; märgib veel, et tugimeetmeid ei olnud riiklikul tasandil õigesti kujundatud või kohaldatud ja et riiklikes strateegilistes kavades ja nende rakenduskavades ei olnud sätestatud selget alust vesiviljeluse edendamiseks ning et EMKFi tugi ei ole olukorda tõeliselt parandanud;

79.  juhib tähelepanu sellele, et haridus ja hea teabevahetus tõmbab sellesse sektorisse noori, tagab selle tuleviku ja konkurentsivõime ning toob selle arengusse uut tehnoloogiat ja innovatsiooni;

80.  palub komisjonil, parlamendil ja nõukogul suurendada 2020. aasta järgse perioodi ühises kalanduspoliitikas magevee vesiviljeluse investeeringutoetuse intensiivsust 75 %‑ni, et suurendada investeerimissoovi ja anda kalakasvatajatele abi, mida neil väga vaja on; palub komisjonil veel koostada koos Euroopa Investeerimispangaga ELi tasandil intressitoetuse kava vesiviljelusse investeerimiseks ja likviidsete varade rahastamiseks;

81.  teeb samuti ettepaneku suurendada tulevikus ELi toetust vesiviljelusega seotud teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige valdkondades, mis mõjutavad majanduslikku jätkusuutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, näiteks energia- ja ressursitõhusus, bioloogiliste materjalide rahastamise areng, keskkonnakoormuse vähendamine, kõrgematasemeliste keskkonnateenuste pakkumine jms.

82.  märgib, et viivitus EMKFi määruse ja liikmesriikide rakenduskavade heakskiitmisel tähendab, et ettevõtjad said EMKFi vahendeid hakata tegelikult kasutama parimal juhul 2016. aasta lõpus, mis aga tähendab ligikaudu kolmeaastast viivitust;

83.  nõuab lihtsustamist seoses menetluse ja dokumentidega, mis tuleb esitada selleks, et saada rahastamist EMKFist;

84.  nõuab, et kõik skeemid, mis võiks takistada vesiviljeluse edendamist, sh teiste ELi rahastamisvahendite kaudu (näiteks ERF), vaadataks toetustele keskendudes üle;

85.  palub komisjonil teha rohkem jõupingutusi ja pakkuda täiendavat vajalikku abi, et EMKF kasutajatel oleks võimalik rahastusele ligi pääseda;

86.  rõhutab, et vaja on tugevamat toetust tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, nii et neist võiksid saada ühise turukorralduse tugisambad;

Harmooniline sümbioos kalandusega

87.  juhib tähelepanu sellele, et kalandus ja vesiviljelus ei tohiks vastanduda ning et need sektorid saavad olla täiesti ühildatavad ja teineteist vastastikku täiendavad, eriti rannikupiirkondades või saartel, mis sõltuvad väga suurel määral nendest tegevustest ja kus tegeletakse väikesemahulise kalapüügiga; nõuab seega avamere vesiviljelusrajatiste edasiarendamist;

88.  rõhutab, et merevesiviljelus sobib kokku rannapüügiga äärepoolseimates piirkondades ja täiendab seda, ning palub komisjonil toetada kasvatus- ja sordiaretusviise subtroopika- ja troopikapiirkondade soojades vetes; kutsub komisjoni üles tähtsustama naiste rolli väikesemahulise rannapüügi ja kõigi sellega seotud tegevuste juures;

89.  palub komisjonil rahastada suuremal määral keskkonnahoidlikke vesiviljeluse tavasid, näiteks suletud vesiviljeluse süsteemid merel ning ringlusveega süsteemid maismaal, et vähendada vesiviljeluse kahjulikku mõju elupaikadele, looduslikele kalapopulatsioonidele ja veekvaliteedile;

90.  kinnitab oma resolutsioonis Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta juba esitatud seisukohti, tuletades meelde, et kormoranide ja teiste röövlindude poolt vesiviljelusettevõtetele tekitatud kahju vähendamine on nende ettevõtete tootmiskulude ja seega püsimajäämise ning konkurentsivõime seisukohalt olulisimaid tegureid; palub liikmesriikidel kohaldada haigrute ja kormoranide kohta olemasolevaid erandeid ning palub komisjonil vaadata üle saarmate kaitsestaatus;

91.  palub komisjonil võtta koos liikmesriikidega meetmed, et vähendada märkimisväärselt kormoranide arvukust selleks kõiki meetodeid kasutades, et ühest küljest oleks tagatud kormoranide populatsiooni säilimine ning et teisest küljest ei tekiks ohte teistele liikidele ja hoitaks ära kahju asjaomastele vesiviljelusloomadele;

o
o   o

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 88, 4.4.2011, lk 1.
(2) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
(3) ELT L 204, 6.8.2009, lk 15.
(4) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
(5) ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.
(6) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.
(7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(8) ELT L 354, 28.12.2013, lk 1.
(9) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.
(10) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.
(11) ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 11.
(12) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 132.
(13) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 119.
(14) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 177.
(15) ELT C 316, 22.9.2017, lk 64.
(16) ELT C 76, 28.2.2018, lk 40.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0316.
(18) Euroopa Komisjon, 29. juuni 2017, „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“, lk 10.
(19) „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“, lk 15.
(20) Samas, lk 12.

Õigusalane teave