Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 5. juuli 2018 - StrasbourgAjutine väljaanne
Chişinău linnapea valimisvõidu kehtetuks tunnistamisest tingitud kriis Moldovas
 Somaalia
 Burundi
 Rakendusotsus DNA‑andmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Horvaatias *
 ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ***I
 ELi reisiinfo ja -lubade süsteem: Europoli ülesanded ***I
 Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
 Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet ***I
 2019. aasta eelarve – volitus kolmepoolseteks läbirääkimisteks
 Soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 73. istungjärgu kohta
 Rändekriis ja humanitaarolukord Venezuelas ja selle piiridel
 Suunised liikmesriikidele, kuidas vältida humanitaarabi andmise kriminaliseerimist
 ELi‑USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavus
 USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kahjulik mõju ELi kodanikele
 Sotsiaal- ja solidaarmajanduse ettevõtete põhikiri

Chişinău linnapea valimisvõidu kehtetuks tunnistamisest tingitud kriis Moldovas
PDF 259kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon poliitilise kriisi kohta Moldovas pärast Chișinău linnapea valimiste kehtetuks tunnistamist (2018/2783(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0303RC-B8-0322/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Moldova kohta, eelkõige 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(1),

–  võttes arvesse 3. aprillil 2018. aastal avaldatud assotsieerimiskava rakendamise aruannet Moldova Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi(2),

–  võttes arvesse 4. juuli 2017. aasta seadusandlikule resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, milles sätestatakse Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise poliitilised eeltingimused,

–  võttes arvesse Moldova Vabariigi parlamendi 20. juuli 2017. aasta hääletust valimissüsteemi muudatuste heakskiitmise kohta,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni 19. juuli 2017. aasta soovitusi,

–  võttes arvesse 21. juuni 2018. aasta avaldusi, mille esitasid Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees, Moldova küsimustega tegelev raportöör ning Euronesti parlamentaarse assamblee kaasesimees, samuti Euroopa välisteenistuse 20. juuni ja 27. juuni 2018. aasta avaldusi Chișinău linnapea valimise tulemuste kinnitamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu artiklit 2, milles on sätestatud, et „lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on … demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Chișinău linnapea ennetähtaegsed valimised, mis toimusid kahes voorus 20. mail ja 3. juunil 2018, võitis Andrei Năstase, saades 52,57 % häältest ja alistades Ion Cebani, kes sai 47,43 % häältest;

B.  arvestades, et Chișinău linnapea valimiste rahvusvahelised vaatlejad tunnustasid valimiste tulemusi ja terava iseloomuga kampaaniat;

C.  arvestades, et 19. juunil 2018. aastal tühistas Chișinău kohus linnapea valimiste tulemused põhjendusega, et mõlemad kandidaadid olid sotsiaalmeedias pöördunud valijate poole valimispäeval, pärast seadusega kehtestatud kampaaniaperioodi lõppemist; arvestades, et ükski valimisprotsessis osalenud kandidaat ei ole taotlenud valimiste tulemuste tühistamist;

D.  arvestades, et 21. juunil 2018 kinnitas Chișinău apellatsioonikohus madalama astme kohtu otsuse, kinnitades et valijatega suhtlemine sotsiaalmeedias oli seadusevastaselt mõjutanud valimiste tulemusi;

E.  arvestades, et 25. juunil 2018 jättis Moldova ülemkohus jõusse madalama astme kohtute otsused tunnistada kehtetuks Chișinău linnapea valimiste tulemused;

F.  arvestades, et 29. juunil 2018 kinnitas Moldova keskvalimiskomisjon ülemkohtu otsuse tunnistada Chișinău linnapea valimiste tulemused kehtetuks;

G.  arvestades, et üleskutse minna valima, mida kohtud käsitlesid kui hääletajate survestamist ja sobimatut mõjutamist, on olnud levinud tava ka Moldova varasematel valimistel ning ei ole kunagi põhjustanud nende tühistamist;

H.  arvestades, et selline areng võib kallutada riigi kõrvale Euroopa väärtuste ja põhimõtete järgimise kursilt ning vähendab veelgi Moldova kodanike niigi nõrka usaldust riigi institutsioonide vastu; arvestades, et Moldova erakonnad on teatanud, et see loob ohtliku pretsedendi tulevasteks valimisteks, ning et tuhanded inimesed on avaldanud meelt Chișinău kohtute otsuste vastu;

I.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa Liit ja USA välisministeerium, on otsust kritiseerinud, rõhutades, et hääletajate tahet tuleb austada;

J.  arvestades, et EL ja Moldova on ühiselt võtnud kohustuse edendada omavahelist poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni, mis tähendab seda, et riik võtab kooskõlas assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätete ja assotsieerimiskavaga vastu ja rakendab struktuurseid ja muid olulisi reforme, ning et Moldova on võtnud kohustuse kaitsta euroopalikke väärtusi, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi põhimõtete austamist;

K.  arvestades, et valimiste tulemuste kehtetuks tunnistamine on murettekitav ja tähelepanuväärne märk demokraatlike normide kohaldamise jätkuvast halvenemisest Moldovas, meenutades eelkõige seda, et sõltumatu ja läbipaistev kohtusüsteem on demokraatia ja õigusriigi põhimõtete alustala; arvestades, et valimistulemuste kehtetuks tunnistamine osutab suurenevale kaldumisele autoritaarsuse ja omavoli suunas ning rahva usalduse märgatavale vähenemisele ametivõimude ja institutsioonide vastu;

L.  arvestades, et Moldova Vabariigi parlament, jättes arvestamata OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni vastupidised soovitused, võttis juulis 2017 vastu valimisseaduse vastuolulise muudatuse, mis on põhjustanud muret kandidaatide lubamatu mõjutamise ohu, ühemandaadiliste valimisringkondade loomise, süsteemi proportsionaalses osas parlamentaarse esindatuse liiga kõrgete künniste ning vähemuste ja naiste võimaliku ebapiisava esindatuse pärast; arvestades, et Veneetsia komisjon rõhutas samuti, et sellest seadusandlikust algatusest põhjustatud lõhestatus ei anna tunnistust sisukast konsulteerimisest ega peamiste sidusrühmade laiapõhjalisest üksmeelest;

M.  arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukorda käsitleva ÜRO eriraportööri andmeil langevad inimõiguste kaitsjad ja ajakirjanikud Moldova häbimärgistamiskampaaniate ohvriks ning neile esitatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistusi või ähvardusi, kui nad kaitsevad teisitimõtlejaid, samas kui ajakirjanike juurdepääs teabele on piiratud;

N.  arvestades, et kuna Moldova kohtusüsteemi reformimisel ei olnud tehtud piisavalt edusamme ja riik ei olnud täitnud ELi tingimusi, tegi EL oktoobris 2017 otsuse peatada 28 miljoni euro suurune väljamakse ELi kohtureformi programmi raames;

1.  väljendab sügavat muret seoses Moldova ülemkohtu kaheldavatel alustel ja läbipaistmatul viisil langetatud otsusega tunnistada kehtetuks Chișinău linnapea valimiste tulemused, mis on oluliselt kahjustanud valimisprotsessi usaldusväärsust;

2.  tuletab meelde, et usaldusväärsed, läbipaistvad, õiglased ja kaasavad valimised on iga demokraatliku süsteemi nurgakivi, mis kaitseb kohtute erapooletust ja sõltumatust mis tahes poliitilise mõju eest ja on ühtlasi riigi poliitilise süsteemi usaldamise alus, ning et poliitiline sekkumine kohtute töösse ja valimiste korraldamisse on vastuolus Euroopa normidega, mida Moldova on tunnustanud, eelkõige ELi ja Moldova assotsieerimislepingu raames;

3.  väljendab suurt solidaarsust Chișinău tänavail meelt avaldavate tuhandete inimestega ning toetab nende nõudmist, et Moldova ametivõimud võtaksid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et austatakse Chișinău linnapea valimise tulemusi, mida on tunnustanud ka siseriiklikud ja rahvusvahelised vaatlejad ning mis peegeldavad valijate tahet; kutsub ametivõime üles tagama õigust rahumeelselt meelt avaldada;

4.  nõuab tungivalt, et Moldova ametivõimud tagaksid demokraatlike mehhanismide toimimise, ning nõuab kindlalt, et nii täidesaatev kui ka kohtuvõim austaksid vastastikku võimude lahususe põhimõtet, toetaksid täielikult demokraatlikke põhimõtteid ning järgiksid õigusriigi põhimõtet;

5.  väljendab sügavat muret demokraatlike normide jätkuva halvenemise pärast Moldovas; tunnistab, et kohtute poliitilisele erapoolikusele ja motiveeritusele on varem korduvalt tähelepanu juhitud, ning nende hiljutine otsus on näide riigi kaaperdamisest ja paljastab sügava kriisi Moldova institutsioonides; peab kahetsusväärseks, et hoolimata rahvusvahelise üldsuse korduvatest üleskutsetest kahjustavad ametiasutused jätkuvalt rahva usku riigiasutuste aususse ja erapooletusse;

6.  on seisukohal, et pärast otsust tunnistada kehtetuks Chișinău linnapea valimiste tulemused ei vasta Moldova makromajandusliku finantsabi andmise tingimustele, ning tuletab meelde, et „makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et abi saav riik järgib mõjusaid demokraatlikke mehhanisme (nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise“;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon peataks kõik kavandatavad makromajandusliku finantsabi väljamaksed Moldovale; on seisukohal, et otsused tulevaste väljamaksete kohta tuleb langetada alles pärast kavandatavaid parlamendivalimisi ja tingimusel, et need viiakse läbi vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud normidele ja neid hindavad asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, ning et makromajandusliku finantsabi tingimused on täidetud;

8.  nõuab, et komisjon peataks eelarvetoetused Moldovale, lähtudes 2015. aasta juuli pretsedendist, kui toetused peatati pärast panganduskriisi; on seisukohal, et seoses Chișinău linnapea valimiste tulemuste kehtetuks tunnistamisega tuleks võtta kasutusele mehhanism ELi eraldatava eelarvetoetuse peatamiseks, ning see peaks hõlmama loetelu tingimustest, mida Moldova ametivõimud peavad täitma, sh Chișinău linnapea valimiste tulemuste kinnitamine, konkreetsed tulemustele suunatud ja ammendavalt läbipaistvad uurimised ning panganduspettuse puhul vara sissenõudmine ja toimepanijatele süüdistuse esitamine;

9.  palub Moldova ametivõimudel täita OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni soovitusi valimisreformi kohta;

10.  väljendab veel kord muret seoses majandusliku ja poliitilise võimu koondumisega kitsa ringkonna kätte, õigusriigi ja demokraatlike normide olukorra halvenemise, inimõiguste vähese austamise, riigiasutuste liigse politiseerimise, süsteemse korruptsiooni, 2014. aasta panganduspettuse ebapiisava uurimise ning meedia piiratud mitmekesisusega; väljendab muret kohtute sõltumatuse puudumise pärast, eriti seoses valikulise õigusemõistmise kasutamisega poliitiliste vastaste survestamiseks; kutsub Moldova ametivõime üles reformima kohtusüsteemi, sh määrama ametisse uued kohtunikud, et kohtud ei saaks sekkuda valimis- ja poliitilisse protsessi või muul moel piirata Moldova rahva demokraatlikult väljendatud tahet;

11.  väljendab muret asjaolu pärast, et Moldova ametivõimud kiusavad taga oma poliitilisi oponente ja nende juriste, kasutades selleks fabritseeritud süüdistusi ja kriminaalmenetlusi, ning hoiatab, et seda tehes rikuvad ametivõimud õigusriigi põhimõtet ning poliitiliste oponentide ja juristide õigusi;

12.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et pärast 2014. aasta panganduspettust, mille käigus varastati Moldova pangandussüsteemist umbes 1 miljard USA dollarit, tegid Moldova ametivõimud väga vähe edusamme juhtumi põhjaliku ja erapooletu uurimise läbiviimisel; nõuab tungivalt, et tehtaks sihikindlaid jõupingutusi varastatud raha sissenõudmiseks ja varguse toimepanijate kohtu alla andmiseks, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest; peab nimetatud samme möödapääsmatuks, et taastada Moldova kodanike usk institutsioonidesse ja ametiasutuste usaldusväärsus;

13.  kutsub Moldova ametivõime järgima rahvusvahelisi põhimõtteid ja parimaid tavasid ning tagama soodsa keskkonna kodanikuühiskonnale; väljendab muret ennekõike selle pärast, et parlamendis arutusel olevasse vabaühendusi käsitlevasse seaduseelnõusse on lisatud sätted, millega võidakse piirata Moldova vabaühenduste välisrahastust;

14.  palub Moldova parlamendil enne uue audiovisuaalmeedia seadustiku lõplikku vastuvõtmist konsulteerida kodanikuühiskonna ja sõltumatu meediaga, ning lükata tagasi seadustiku „kahetise eesmärgiga reform“; väljendab muret, kas Moldova sõltumatu, kohalik ja opositsioonimeedia, mis kannatab lisaks muudele probleemidele ka vahendite ebapiisavuse all, suudab täita uue seadustiku nõudeid kohustusliku kohaliku sisu kohta;

15.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jälgima tähelepanelikult sündmusi kõigis eelnimetatud valdkondades ning hoida Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt kursis;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele, Moldova Vabariigi presidendile, peaministrile ja parlamendi esimehele, OSCE/ODIHRile ning Veneetsia komisjonile.

(1) ELT C 11, 12.1.2018, lk 82.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0283.


Somaalia
PDF 189kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon Somaalia kohta (2018/2784(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0304RC-B8-0323/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Somaalia kohta, eriti 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Dadaabi pagulaslaagri kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 30. oktoobri 2017. aasta avaldust Somaalias toimunud rünnaku kohta, samuti pressiesindaja kõiki varasemaid avaldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi Somaalia kohta,

–  võttes arvesse ELi‑Aafrika ühisstrateegiat,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2017. aasta detsembris avaldatud ÜRO inimõiguste büroo aruannet „Protection of Civilians: Building the Foundation for Peace, Security and Human Rights in Somalia“ (Tsiviilelanike kaitsmine. Panna alus rahule, julgeolekule ja inimõigustele Somaalias),

–  võttes arvesse ELi-Somaalia riiklikku soovituskava Somaalia Liitvabariigi jaoks aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. mai 2018. aasta resolutsiooni, millega pikendatakse Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM) mandaati,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 27. märtsi 2018. aasta resolutsiooni Somaalia kohta, samuti kõiki tema varasemaid resolutsioone,

–  võttes arvesse ÜRO Somaalia eriesindaja 15. mai 2018. aasta ülevaadet ÜRO Julgeolekunõukogule,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 25. jaanuari 2018. aasta, 25. veebruari 2018. aasta ja 4. aprilli 2018. aasta pressiteateid Somaalia kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta, 17. juuli 2017. aasta ja 3. aprilli 2017. aasta järeldusi (vastavalt Aafrika Sarve, näljaohuga tegelemise ja Somaalia kohta),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 26. detsembri 2016. aasta ja 2. mai 2018. aasta aruandeid Somaalia kohta,

–  võttes arvesse ÜRO‑Somaalia julgeolekukonverentsi 4. detsembri 2017. aasta pressiteadet,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 29. septembri 2017. aasta resolutsiooni Somaaliale inimõiguste valdkonnas antava abi kohta,

–  võttes arvesse AMISOMi 8. novembri 2017. aasta avaldust, milles tehakse teatavaks kavatsus alustada 2017. aasta detsembris vägede järkjärgulist väljaviimist Somaaliast ja viia väed 2020. aastaks täielikult välja,

–  võttes arvesse nelja ÜRO inimõiguste eksperdi 4. mai 2016. aasta ühisavaldust, milles väljendatakse muret ametiühinguaktivistide kasvava tagakiusamise pärast Somaalias,

–  võttes arvesse ILO ühinemisvabaduse komitee 2016. aasta novembris avaldatud aruandes esitatud järeldusi ja soovitusi, mille ILO haldusnõukogu on seoses juhtumiga nr 3113 heaks kiitnud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et al‑Shabaab on korraldanud Somaalia territooriumil arvukalt terrorirünnakuid; arvestades, et 14. oktoobril 2017 toimus Somaalia kõigi aegade kõige ohvriterohkem terrorirünnak, milles ametlikel andmetel hukkus vähemalt 512 ja sai vigastada 357 inimest; arvestades, et al‑Shabaab ja teised Islamiriigiga seotud terrorirühmitused on jätkanud terrorirünnakuid rahvusvaheliselt tunnustatud Somaalia valitsuse ja tsiviilelanike vastu;

B.  arvestades, et 1. aprillil 2018 juhtis al‑Shabaab autopommirünnakut Bulamareris asuva Aafrika Liidu rahuvalvejõudude baasi ja ümbruskonna külade vastu; arvestades, et 25. veebruaril 2018 toimus Muqdishos kaks terrorirünnakut, milles hukkus vähemalt 32 inimest;

C.  arvestades, et 2017. aasta juunis toimusid abisaadetiste jaotamise punktis Baidoas relvakokkupõrked valitsusvägede üksuste vahel, mille käigus Somaalia valitsuse julgeolekujõud ebaseaduslikult tapsid ja haavasid tsiviilelanikke; arvestades, et tsiviilelanikke on rünnatud ka piirkondlike ja hõimude relvarühmituste kokkupõrgetes, eelkõige Alam‑Shabelle’i, Galguduudi ja Hirani piirkonnas;

D.  arvestades, et ÜRO inimõiguste büroo ja ÜRO abimissiooni Somaalias (UNSOM) andmetel on 1. jaanuarist 2016 kuni 14. oktoobrini 2017 Somaalias hukkunud 2 078 ja vigastada saanud 2 507 tsiviilisikut; arvestades, et enamikul juhtudel kannavad selle eest vastutust al‑Shabaabi võitlejad; arvestades, et suure osa neist surmadest on põhjustanud hõimude relvarühmitused, riiklikud osapooled, kaasa arvatud sõjavägi ja politseijõud, ning koguni Aafrika Liidu missioon Somaalias;

E.  arvestades, et Somaalias on kaks aastakümmet kestnud kodusõda; arvestades, et pärast 2012. aastat, mil tuli võimule uus rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, on olukord riigis muutunud märksa rahulikumaks ja stabiilsemaks; arvestades, et viimastel aastatel on al‑Shabaab kandnud terrorismivastaste operatsioonide käigus suuri kaotusi, kuid ÜRO andmetel on ISIS/Daeshi Somaalia haru oluliselt tugevnenud;

F.  arvestades, et 8. veebruaril 2017 toimusid Somaalias esimesed vabad valimised pärast rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse võimuletulekut; arvestades, et valimistel osalemine kasvas, kuid valimissüsteemis oli palju puudujääke; arvestades, et valitsus kohustus võtma 2020.–2021. aastal toimuvateks valimisteks kasutusele kaalumata üldistel valimistel põhineva valimissüsteemi;

G.  arvestades, et Aafrika Liidu missiooni Somaalias mandaati pikendati kuni 31. juulini 2018; arvestades, et vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2372/17 tuleb AMISOMi sõjaväelastest liikmete arvu 30. oktoobriks 2018 vähendada 20 626 inimeseni; arvestades, et teenistuses olevaid AMISOMi liikmeid on süüdistatud inimõiguste rikkumistes, seksuaalses vägivallas ja väärkäitumises;

H.  arvestades, et igasuguse toimiva demokraatia üks tugisambaid, väljendusvabadus, on Somaalias jätkuvalt tugevalt piiratud; arvestades, et inimõiguslased, kodanikuühiskonna aktivistid ja poliitilised liidrid saavad päevast päeva ähvardusi; arvestades, et al‑Shabaab jätkab inimeste hirmutamist, vahistamist, nõuetekohase menetluseta kinnipidamist ning koguni tapmist; arvestades, et ametivõimud uurivad selliseid juhtumeid väga harva; arvestades, et Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni andmetel on Somaalia olnud kaheksa aastat järjest maa, kus ajakirjanikel ja teistel meediatöötajatel on kõige ohtlikum tegutseda ja kasutada oma õigust väljendusvabadusele;

I.  arvestades, et toimiva demokraatia arenguks on väga tähtis ühinemisvabadus ja ametiühingute õigus vabalt tegutseda; arvestades, et Somaalia föderaalvalitsus sisuliselt ei luba sõltumatute ametiühingute loomist ega nende tegevust; arvestades, et ametiühinguaktivistid ja töötajate õiguste eest seisjad kogevad Somaalias pidevalt survet, hirmutamist ja ahistamist; arvestades, et ametiühingutegelaste laimamine ja häbimärgistamine on riigis igapäevane asi;

J.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) on teinud otsuse Somaalia valitsuse vastu ühinemisvabaduse rikkumise pärast esitatud kaebuse asjas; arvestades, et ILO on soovitanud valitsusel viivitamata tunnustada Omar Faruk Osmani organisatsioonide Somaalia ajakirjanike riikliku liidu ja Somaalia ametiühingute föderatsiooni juhina;

K.  arvestades, et ÜRO inimõiguste eksperdid on avalikult teatanud, et Somaalia ei täida oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi ning ametiühingute olukord halveneb jätkuvalt, hoolimata ILO konkreetsetest soovitustest, milles eelkõige Somaalia ajakirjanike riikliku liitu ja Somaalia ametiühingute föderatsiooni silmas pidades nõutakse, et Somaalia valitsus lõpetaks sekkumise riigis registreeritud ametiühingute tegevusse;

L.  arvestades, et inimõiguste rikkumised on Somaalias laialt levinud; arvestades, et enamasti panevad neid toime muud kui riiklikud osalised (al‑Shabaab ja hõimude relvarühmitused), kuid ka riiklikud osalejad ei ole süüst puhtad; arvestades, et riigis on olnud kohtuta hukkamisi, seksuaalset ja soopõhist vägivalda, meelevaldseid vahistamisi ja kinnipidamisi ning inimrööve; arvestades, et ÜRO inimõiguste büroo teatel rikub Somaalia riiklik luure- ja julgeolekuamet (National Intelligence and Security Agency – NISA) pidevalt inimõigustealaseid rahvusvahelisi õigusakte; arvestades, et nimetatud amet tegutseb sageli kohtuväliselt ning tal on liiga laialdased volitused;

M.  arvestades, et sellegipoolest on poliitiline olukord ebakindel ja valitsus jätkuvalt nõrk, mis raskendab kohtu- ja julgeolekuvaldkonna reformimist; arvestades, et organisatsiooni Transparency International andmetel on Somaalia kõige korrumpeerunum riik maailmas;

N.  arvestades, et sõjakohtud menetlevad endiselt väga erinevaid kohtuasju, sealhulgas terrorismiga seotud süütegusid menetlustel, mis kaugeltki ei vasta rahvusvahelistele õiglase kohtupidamise normidele; arvestades, et 2017. aasta kolmandas kvartalis hukati sõjakohtu süüdimõistva otsuse põhjal vähemalt 23 inimest, neist enamik terrorismiga seotud süüdistuste põhjal; arvestades, et 13. veebruaril 2017 mõisteti Puntlandis mõrvasüüdistuse põhjal surma seitse kostjat, kellest üks oli laps, seda enamjaolt Puntlandi luureteenistuste poolt välja pressitud ülestunnistuste põhjal; viis neist hukati sama aasta aprillis;

O.  arvestades, et poliitikamaastikku muudavad keerukamaks välisjõudude huvid; arvestades, et ühelt poolt Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia ning teiselt poolt Katari vahelises suuremas vastasseisus on Somaalia föderaalvalitsus püüdnud jääda neutraalseks; arvestades, et kättemaksuks on Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid peatanud Somaaliale regulaarselt makstud eelarvetoetuse, mistõttu valitsusel on veelgi raskem julgeolekujõududele palka maksta;

P.  arvestades, et Somaalia konflikti ühed peamised ohvrid on lapsed; arvestades, et terrorirühmitused on tihtipeale lapsi röövinud ja oma ridadesse värvanud; arvestades, et Somaalia julgeolekujõud on lugenud need lapsed vaenlasteks ning neid on sageli tapetud, sandistatud, vahistatud ja kinni peetud;

Q.  arvestades, et organisatsiooni Human Rights Watch 21. veebruari 2018. aasta aruandes räägitakse vägivallast ja väärkohtlemisest, sealhulgas peksmisest, piinamisest, seksuaalsest vägivallast ja üksikvangistuses hoidmisest, mille all kannatavad sajad valitsuse poolt terroristliku tegevuse tõttu kinnipeetavad lapsed; arvestades, et Puntlandis on lapsi terrorismikuritegude eest surma mõistetud;

R.  arvestades, et pärast mitut põua-aastat on rekordilised sajud sundinud kodunt põgenema 230 000 inimest, kellest arvestuslikult pooled on lapsed; arvestades, et neile lisandub kogu riigis veel umbes 2,6 miljonit põua ja konfliktide all kannatanud inimest;

S.  arvestades, et paljud registreeritud tsiviilelanikest ohvrid on tapetud hõimude relvarühmituste poolt; arvestades, et hõimude kokkupõrkeid põhjustavad peamiselt vaidlused maa ja ressursside üle ning neid teravdab lõppematu kättemaksuspiraal; arvestades, et selliseid konflikte süvendavad põuad ja ressursinappus; arvestades, et neid konflikte kasutavad valitsusvastased jõud ära piirkonnas ebastabiilsuse süvendamiseks;

T.  arvestades, et toiduga kindlustamatus on Somaalia riigi ja rahva jaoks endiselt suur probleem; arvestades, et komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi andmetel on ligikaudu pool Somaalia 12 miljonist elanikust toiduga kindlustamata ja vajab humanitaarabi; arvestades, et hinnanguliselt 1,2 miljonit last kannatab tõsise alatoitluse all ja neist 232 000 eluohtliku akuutse alatoitluse all; arvestades, et paljud riigi piirkonnad ei ole 2011. ja 2012. aasta näljahädast täielikult toibunud; arvestades, et põuad teravdavad Somaalias toiduga kindlustamatuse probleemi;

U.  arvestades, et Keenias on mitmeid somaallaste pagulaslaagreid, millest ainuüksi Dadaabi laagris elab 350 000 pagulast; arvestades, et kuna rahvusvaheline kogukond ei ole piisavalt abi andnud, kavatsevad Keenia ametivõimud nende laagrite asukate arvu vähendada, sundides inimesi Somaaliasse tagasi pöörduma;

V.  arvestades, et rahvusvahelistel humanitaarabi organisatsioonidel on toiduga kindlustamatuse vastu võitlemisel ja humanitaarabi andmisel keskne koht; arvestades, et suuresti tänu nendele on Somaalias humanitaarkriis ära hoitud; arvestades, et humanitaarabi toel on püütud rahastada sõjategevust;

W.  arvestades, et igal aastal Somaaliale antav ELi humanitaarabi on 2016. aastast alates järjest suurenenud, eelkõige riiki tabanud ränga põua tõttu, ning 2017. aastal eraldati humanitaarabipartneritele 120 miljonit eurot; arvestades, et rahvusvahelisest humanitaarabikavast on rahastamisega kaetud ainult kuni 24 % ;

X.  arvestades, et EL on Euroopa Arengufondi (2014–2020) kaudu eraldanud 486 miljonit eurot, mis suunatakse peamiselt riigi ülesehitamisse, rahu kindlustamisse, toiduga kindlustamisse, haridusse ja vastupanuvõime suurendamisse; arvestades, et EL toetab Aafrika rahutagamisrahastu kaudu ka AMISOMi; arvestades, et AMISOMi 22 000‑mehelised Aafrika Liidu rahuvalvejõud on olukorda mõnedes Somaalia osades mõnevõrra stabiliseerinud; arvestades, et mõningaid riigi osi kontrollib või ohustab endiselt radikaalne islamistlik liikumine al‑Shabaab, või siis kontrollivad neid (näiteks Somalilandi ja Puntlandi) keskvalitsusele allumatud võimuorganid;

1.  mõistab hukka kõik Somaalia elanikkonna vastu suunatud terrorirünnakud, mida panevad toime nii al‑Shabaab kui ka muud äärmuslikud terroristlikud rühmitused; kinnitab, et terroristlikul tegevusel pole ühtegi legitiimset põhjust; nõuab, et need, kes vastutavad terrorirünnakute ja inimõiguste rikkumise eest, antaks kohtu alla kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega; väljendab oma sügavaimat kaastunnet terrorirünnakute ohvritele ja nende perekondadele Somaalias ning tunneb sügavat kahetsust inimelude kaotuse pärast; tuletab Somaalia ametivõimudele meelde nende kohustust tagada inimõigused ning kaitsta tsiviilelanikkonda igas olukorras;

2.  rõhutab, et selliste terrorismi algpõhjuste nagu turvalisuse puudumise, vaesuse, inimõiguste rikkumise, keskkonnaseisundi halvenemise, karistamatuse, puuduliku õigusemõistmise ja rõhumise kaotamine aitaks suurel määral kaasa terroriorganisatsioonide ja nende tegevuse likvideerimisele Somaalias; kinnitab, et mahajäämus ja ebakindlus tekitavad nõiaringi; kutsub seepärast rahvusvahelisi osalisi ja sealhulgas ELi arenguprogramme üles osalema julgeolekusektori reformis ja suutlikkuse suurendamise algatustes, et tagada Somaalia arengu- ja julgeolekupoliitika sidusus; nõuab, et EL toetaks vastastikuse vastutuse raamistiku ja julgeolekupakti abil Somaalias jätkuvalt rahu- ja lepitusprotsessi;

3.  ergutab Somaalia föderaalvalitsust jätkama rahu tagamise ja riigi ülesehitamise püüdlusi selliste tugevate institutsioonide arendamiseks, mis juhinduvad õigusriigi põhimõtetest ning suudavad pakkuda põhilisi avalikke teenuseid, ning turvalisuse, väljendus- ja ühinemisvabaduse tagamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et al‑Shabaab ei suutnud 2016.–2017. aasta valimisprotsessi takistada; kutsub Somaalia föderaalvalitsust üles tagama, et enne 2020.–2021. aastal toimuvaid valimisi oleks loodud kaalumata üldistel valimistel põhinev valimissüsteem; tuletab meelde, et kestvat stabiilsust ja rahu on võimalik saavutada ainult sotsiaalse kaasatuse, kestliku arengu ja hea valitsemistava abil, mille aluseks on demokraatia ja õigusriigi põhimõtted;

4.  kutsub Somaalia föderaalvalitsust üles tegema suuremaid jõupingutusi, et kinnistada õigusriigi põhimõtted terves riigis; väidab, et vägivalla nõiaringi ja inimõiguste olukorra halvenemise oluline põhjus on karistamatus; nõuab, et Somaalia ametivõimud annaksid edaspidi sõjaväekohtutes arutatavad tsiviilasjad üle tsiviilkohtutele; palub Somaalia presidendil viivitamata tühistada täideviimata surmanuhtlused, mis oleks esimene samm kõikidele surmanuhtlustele moratooriumi kehtestamise suunas; on arvamusel, et karistamatuse saab välja juurida üksnes õigusriigi põhimõttega; kutsub valitsust ja rahvusvahelisi osalisi üles jätkama tööd sõltumatu kohtuvõimu kehtestamiseks, sõltumatu ja usaldusväärse uurimisorgani moodustamiseks, et uurida Somaalia ajakirjanike vastu toime pandud kuritegusid, korruptsiooni kaotamiseks ning aruandekohustusega institutsioonide rajamiseks, eriti julgeolekusektoris; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et eelmisel aastal käivitas valitsus koostöös ÜRO ja ELiga üleriigilise õigusalase koolituse õppekava;

5.  mõistab hukka väljendusvabaduse rikkumise Somaalia riiklike ja mitteriiklike osaliste poolt; väljendab muret praeguse administratsiooni ja mõne piirkondliku valitsusasutuse autokraatliku lähenemise pärast, mistõttu vahistatakse poliitilisi oponente ja rahumeelseid kriitikuid; on arvamusel, et ajakirjanike ning kodanikuühiskonna aktivistide mis tahes hirmutamine, ahistamine, kinnipidamine või tapmine on täiesti vastuvõetamatu; palub, et Somaalia ametivõimud lõpetaksid NISA kasutamise sõltumatute ajakirjanike ja poliitiliste oponentide hirmutamiseks; kutsub valitsust ja ELi tema Somaalias õigusriigi põhimõtete juurutamiseks võetavate meetmete ühe osana üles tagama, et NISAt reguleeritaks tõhusa järelevalvemehhanismiga; kinnitab, et väljendus- ja mõttevabadus on tugeva ja demokraatliku ühiskonna arenguks hädavajalikud; kutsub Somaalia föderaalvalitsust üles tagama, et väljendusvabadust austataks täielikult; palub, et Somaalia valitsus vaataks läbi karistusseadustiku, uue meediaseaduse ja teised õigusaktid, et viia need kooskõlla Somaalia rahvusvaheliste kohustustega väljendusvabaduse ja meediavabaduse valdkonnas;

6.  väljendab muret teatavate välishuvide pärast, mis muudavad poliikamaastiku veelgi keerulisemaks; täheldab seoses laiema vastasseisuga ühelt poolt Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia ning teiselt poolt Katari vahel, et Somaalia föderaalvalitsus, kes on püüdnud jääda neutraalseks, on jäänud ilma Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide korrapärastest eelarvetoetustest, mis nõrgestab veelgi valitsuse suutlikkust julgeolekujõududele palka maksta; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraadid lõpetaksid kohe Somaalia destabiliseerimise ning austaksid Somaalia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

7.  mõistab kindlalt hukka ühinemis- ja väljendusvabaduse ränga rikkumise Somaalia vabade ja sõltumatute ametiühingute puhul ning eelkõige Somaalia ajakirjanike riikliku liidu ja Somaalia ametiühingute föderatsiooni pikaajalise represseerimise ja nõuab käimasolevate uurimiste lõpetamist ning peaprokuratuuri poolt Somaalia ajakirjanike riikliku liidu peasekretäri Omar Faruk Osmani vastu algatatud kohtuasja lõpetamist, mille põhjuseks oli asjaolu, et ta korraldas teabeministeeriumi loata maailma ajakirjandusvabaduse päeva tähistamise;

8.  mõistab hukka ametiühingutegelaste represseerimise Somaalia riigi poolt; kutsub Somaaliat üles lõpetama igasuguse ametiühingutegelaste represseerimise; nõuab, et valitsus lubaks sõltumatute ametiühingute moodustamist; on kindlalt veendunud, et ametiühingud on Somaalia töötajate õiguste tagamiseks hädavajalikud; kinnitab, et sõltumatud ametiühingud võiksid aidata Somaalia julgeolekuolukorda oluliselt parandada;

9.  nõuab tungivalt, et Somaalia föderaalvalitsus austaks ja järgiks rahvusvahelist õigusriigi põhimõtet ning tunnustaks ja rakendaks täielikult ILO otsuseid asjas 3113;

10.  tunnustab UNSOMi tööd kõigis aspektides ja eelkõige inimõiguste järelevalve vallas Somaalias, ning ÜRO Julgeolekunõukogu otsust pikendada missiooni mandaati 31. märtsini 2019; tunnustab Aafrika Liidu jõupingutusi, mida tehti selleks, et taastada Somaalias teatav stabiilsus ning korraldada poliitilist üleminekuprotsessi; nõuab ELilt paremat järelevalvet ja suutlikkuse suurendamist, et tagada vastutusele võtmine AMISOMiga seotud väärkohtlemisjuhtumite eest, eriti arvestades asjaolu, et EL on põhiosas vastutav selle rahastamise eest; kutsub AMISOMi üles oma mandaati rakendama täiel määral, et kaitsta tsiviilelanikkonda;

11.  mõistab hukka lapssõdurite värbamise Somaalias, mis on kohutav sõjakuritegu; on arvamusel, et lapsed on konfliktis üks kõige kaitsetumaid rühmi; kutsub kõiki relvastatud rühmitusi üles seda tegevust viivitamata lõpetama ning vabastama kõik praegu värvatud lapsed; palub riigil kohelda neid pigem sõja- ja terrorismiohvritena kui kurjategijatena ning nõuab, et EL abistaks Somaalia valitsust selle rehabiliteerimise ja taasintegreerimise alastes jõupingutustes; nõuab tungivalt, et Somaalia ametivõimud lõpetaksid selliste laste meelevaldse kinnipidamise, keda kahtlustatakse ebaseaduslikes sidemetes al‑Shabaabiga; nõuab tungivalt, et kõik osalised Somaalias järgiksid ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvakonfliktidesse, ning soovitab Somaalia föderaalvalitsusel see viivitamata ratifitseerida;

12.  väljendab heameelt Somaalias äsja loodud sõltumatu riikliku inimõiguste komisjoni volinike valimise üle ning palub, et Somaalia valitsus nimetaks komisjoni viivitamata ametisse; väljendab suurt muret teadete pärast, mille kohaselt on Somaalia julgeolekujõud pannud toime inimõiguste rikkumisi, sealhulgas tapmisi, meelevaldseid vahistamisi ja kinnipidamisi, piinamisi, vägistamisi ja inimrööve; palub ametivõimudel tagada, et kõiki rikkumisi uuritaks põhjalikult ning toimepanijad võetaks vastutusele; kutsub valitsust üles ja nõuab, et EL tõhustaks Somaalia kriminaaluurimisteenistuse tehnilist asjatundlikkust, et viia läbi põhjalikke ja tulemuslikke uurimisi, mille käigus õigusi austataks; kutsub riiklikke ja välismaiseid relvajõude, kes osalevad võitluses al‑Shabaabi vastu, üles tegutsema kooskõlas rahvusvahelise õigusega; kutsub Somaalia valitsust üles täitma võetud kohustust lõpetada riigisiseste põgenike sundväljatõstmine, sealhulgas riigi pealinnas Muqdishos;

13.  avaldab Somaalia valitsusele kiitust Somaalia esialgse põhiseaduse läbivaatamisprotsessi käivitamise eest, millele eelnes 2018. aasta mais kolmepäevane riiklik põhiseaduse teemaline konverents ning mis tipneb Somaalia alalise põhiseaduse koostamisega; nõuab tungivalt, et Somaalia valitsus viiks lõpule vägivaldse äärmusluse ennetamise ja tõkestamise Somaalia riikliku tegevuskava koostamise, mis on osa riigi terviklikust julgeolekustrateegiast, mida toetab AMISOM;

14.  mõistab koletu sõjakuriteona hukka soopõhise ja seksuaalse vägivalla naiste, meeste, poiste ja tütarlaste kallal, kusjuures naised ja tütarlapsed on sellest eriti mõjutatud; kutsub riiki üles suurendama jõupingutusi, et kaitsetuid ühiskonnarühmi kaitsta; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et eelmisel aastal käivitas valitsus koostöös ÜRO ja ELiga üleriigilise õigusalase koolituse õppekava; kordab, et on väga mures naiste õiguste pärast; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles edendama soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist; mõistab hukka asjaolu, et Somaalias on homoseksuaalsus seadusevastane ja LGBTI‑inimesed kriminaliseeritud;

15.  taunib äärmiselt kehva humanitaarolukorda, mis ohustab miljonite somaallaste elu; tuletab meelde, et 2011. aasta näljahäda tõttu surnute arvu suurendas ebakindlus ja äärmuslike al‑Shabaabi mässuliste tegevus, millega takistati toiduabi toimetamist Somaalia kesk- ja lõunaosasse, mis tol ajal oli nende kontrolli all; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid ning rahvusvaheline üldsus suurendaksid abi andmist Somaalia elanikkonnale, et parandada kõige kaitsetumate rühmade elamistingimusi ning tegeleda sundrände, toiduga kindlustamatuse, epideemiate ja loodusõnnetuste tagajärgedega; mõistab hukka kõik Somaalias toimuvad rünnakud humanitaarvaldkonnas tegutsejate ja rahuvalvajate vastu; nõuab, et ELi abi viidaks vastavusse rahvusvaheliselt kokku lepitud arenguabi tõhususe põhimõtetega, et saavutada hiljuti heakskiidetud kestliku arengu eesmärgid;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Somaalia presidendile, peaministrile ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning AKV‑ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 204, 13.6.2018, lk 127.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0229.


Burundi
PDF 185kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon Burundi kohta (2018/2785(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0305RC-B8-0333/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta, eriti 9. juuli 2015. aasta(1), 17. detsembri 2015. aasta(2), 19. jaanuari 2017. aasta(3) ja 6. juuli 2017. aasta(4) resolutsiooni,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou lepingut, eriti selle artiklit 96,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2248 (2015) ja 29. juuli 2016. aasta resolutsiooni 2303 (2016) olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi uurimiskomisjoni 27. juuni 2018. aasta suulist ülevaadet ÜRO Inimõiguste Nõukogule,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri esimest aruannet olukorra kohta Burundis, mis avaldati 23. veebruaril 2017, ning ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja avaldust poliitilise olukorra ja jätkuva vägivalla kohta Burundis, milles nõuti tungivalt, et valitsus ja kõik osalised vägivalla kohe lõpetaks ja tagasi lükkaks,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 13. märtsi 2017. aasta pressiavaldust olukorra kohta Burundis ning ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 5. aprilli 2018. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka kõik inimõiguste rikkumised Burundis,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi sõltumatu uurimise rühma aruannet, mis avaldati 20. septembril 2016,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. septembril 2016 vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse 28. augusti 2000. aasta Arusha kokkulepet rahu ja leppimise kohta Burundis,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu tippkohtumise 13. juuni 2015. aasta deklaratsiooni Burundi kohta,

–  võttes arvesse 30. ja 31. jaanuaril 2016 Addis Abebas (Etioopias) Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 26. korralisel istungil vastu võetud otsust rahu ja julgeoleku nõukogu tegevuse kohta ning rahu ja julgeoleku olukorra kohta Aafrikas (Assembly/AU/Dec.598(XXVI)),

–  võttes arvesse 17. ja 18. juulil 2016 Kigalis (Rwandas) Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 27. korralisel istungil vastu võetud Aafrika Liidu assamblee otsuseid ja deklaratsioone (Assembly/AU/Dec.605-620 (XXVII)),

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 4. novembri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Burundi Vabariigis,

–  võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse tippkohtumise 31. mai 2015. aasta deklaratsiooni Burundi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsust (EL) 2016/394, millega lõpetatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Burundi Vabariigiga(5),

–  võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/1755(6) ning nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1763(7) ja 29. septembri 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/1745(8), mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis,

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi, 18. mai, 22. juuni ja 16. novembri 2015. aasta ning 15. veebruari 2016. aasta järeldusi Burundi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 28. mai 2015. aasta, 19. detsembri 2015. aasta, 21. oktoobri 2016. aasta ning 27. oktoobri 2017. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 8. juuni 2018. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja poolt 8. mail 2018 ELi nimel tehtud avaldust olukorra kohta Burundis enne põhiseaduslikku referendumit,

–  võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 6. jaanuari 2017. aasta avaldust inimõigusorganisatsiooni Ligue Iteka keelustamise kohta Burundis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Burundis on olnud poliitiline, inimõigustealane ja humanitaarkriis alates 2015. aasta aprillist, kui president Pierre Nkurunziza teatas, et kandideerib vaieldavaks kolmandaks ametiajaks; sellele järgnesid kuid kestnud surmavad rahutused, mille käigus hukkus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu andmetel 593 inimest, ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on sellest ajast alates riigist põgenenud 413 000 inimest ja 169 000 inimest on põgenenud riigisiseselt; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel vajavad riigis humanitaarabi 3,6 miljonit inimest;

B.  arvestades, et rahvahääletusele pandud põhiseaduse muudatused hõlmavad presidendi volituste laiendamist, asepresidendi volituste piiramist, peaministri nimetamist presidendi poolt, lihthäälteenamusega menetluse kasutuselevõttu õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks parlamendis, Arusha kokkuleppega kehtestatud kvootide muutmise võimalust ja vähem kui 5 % häältest saanud erakondade valitsuses osalemise keeldu, mis kõik ohustavad Arusha kokkulepet;

C.  arvestades, et kogu riigis poliitiliste vastaste vastu suunatud vägivald ja hirmutamine ägenes enne põhiseaduse rahvahääletust 17. mail 2018, kusjuures eelnimetatud põhiseaduse muudatuse vastaseid sunniti kadunuks jääma ja hirmutati; arvestades, et põhiseaduse rahvahääletus võimaldab tühistada ka läbirääkimiste teel saavutatud Arusha kokkuleppe sätteid, mis võib vähendada kaasavust ja tuua kaasa täiendavaid raskeid tagajärgi Burundi poliitilise stabiilsuse seisukohast; arvestades, et põhiseadusesse tehtud muudatustest hoolimata teatas president Pierre Nkurunzza, et ta ei kandideeri 2020. aasta valimistel;

D.  arvestades, et Amnesty Internationali andmetel teatati ametliku kampaania ajal sageli vastuhääletamise kampaaniat tegevate inimeste vahistamisest, peksmisest ja hirmutamisest; arvestades, et rahvahääletus toimus jätkuvate surveavalduste taustal, mis ajendas Burundi katoliku piiskoppe ütlema, et paljud kodanikud elavad hirmus, koguni nii suures hirmus, et inimesed ei julge öelda, mida nad arvavad, kartes surveabinõusid;

E.  arvestades, et nagu on esile toonud ÜRO uurimiskomisjon, vaevavad elanikkonda endiselt poliitiline vägivald, meelevaldsed vahistamised, kohtuvälised hukkamised, peksmised, vaenu õhutamine ja mitmesugused muud kuritarvitused; arvestades, et valitseva erakonna noorteorganisatsioon Imbonerakure paneb jätkuvalt toime inimõiguste rikkumisi ja kasutab erinevat hirmutamistaktikat, näiteks mõnes provintsis teetõkete ja kontrollpunktide rajamine, raha väljapressimine, möödujate tülitamine ja nende inimeste vahistamine, keda kahtlustatakse seotuses opositsiooniga, kellest paljud on kinni peetud, keda on vägistatud, pekstud ja piinatud ning mõned on sellise kohtlemise tagajärjel surnud;

F.  arvestades, et 2018. aasta rahvahääletuse ajal andsid õigustega tegelevad organisatsioonid teada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja meediaruumi kahanemise juhtudest nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; arvestades, et valitsus on kohalikke valitsusväliseid organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid alates 2015. aastast üha enam ähvardanud ja sihtmärgiks seadnud, samal ajal kui ajakirjandusvabadus ja ajakirjanike töötingimused on pidevalt halvenenud; arvestades, et erameedia ja ajakirjanikud on juba maksnud võitluses valitsusega kõrget hinda, muu hulgas olnud vahistamiste, kohtuväliste hukkamiste ja kadunuks jääma sundimise sihtmärgid ning mõnikord on valitsus neid nimetanud kurjategijateks või koguni terroristideks;

G.  arvestades, et Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse 2018. aasta indeksis on Burundi 180 riigi seas 159. kohal;

H.  arvestades, et paljudele inimõiguslastele on mõistetud pikad vangistused, eelkõige Germain Rukukile, kes töötab Burundi katoliiklike juristide ühenduses ja kellele mõisteti 32‑aastane vabadusekaotus, või neid (näiteks Nestor Nibitangat) peetakse kohtuprotsessi ootel endiselt kinni; arvestades, et on heaks kiidetud piiravad seadused kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide kontrollimiseks; arvestades, et mõned organisatsioonid on olnud sunnitud oma tegevuse peatama ja teised lõpetama, näiteks Ligue ITEKA, FOCODE ja ACAT; arvestades, et paljud juhid ja inimõiguste kaitsjad on saadetud maapakku ning need, kes veel riigis viibivad, elavad pideva surve all või vahistamishirmus; arvestades, et Emmanuel Nshimirimanale, Aimé Constant Gatorele ja Marius Nizigamale on mõistetud 10–32 aastat vangistust ning Nestor Nibitangat võib oodata 20 aasta pikkune vanglakaristus; arvestades, et ajakirjanik Jean Bigirimana on tänaseks olnud peaaegu kaks aastat kadunud ja ta on üks paljudest kriisis kadunuks jääma sundimise ohvritest;

I.  arvestades, et 2017. aasta oktoobris andsid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile volitused alustada uurimist seoses kohtu pädevusse kuuluvate kuritegudega, mis on väidetavalt toime pandud Burundis või Burundi kodanike poolt väljaspool Burundit 26. aprillist 2015 kuni 26. oktoobrini 2017; arvestades, et alates 27. oktoobrist 2017 sai Burundist esimene riik, kes astus Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust välja pärast kohtu 2016. aasta aprilli otsust alustada Burundis toime pandud vägivallaaktide ja inimõiguste rikkumiste ning võimalike inimsusvastaste kuritegude eeluurimist, samal ajal kui režiim jätkab riigis karistamatult tapmist;

J.  arvestades, et Burundi vägede osalemine rahuvalvemissioonidel võimaldab president Pierre Nkurunziza režiimil varjata tegelikke siseprobleeme ja kujutada Burundit stabiliseerijana teistes kriisiriikides ajal, mil Burundi ise elab läbi enneolematut kriisi, mida iseloomustavad inimõiguste rasked rikkumised; arvestades, et nii toimides saab Burundi väga suure summa raha, mida ei kasutata elanikkonna huvides; arvestades, et rahumeelsed, vabad, demokraatlikud ja sõltumatud valimised ei ole võimalikud ilma Imbonerakure relvarühmituse laiali saatmiseta;

K.  arvestades, et Burundi sotsiaal-majanduslik olukord halveneb pidevalt ja riik on elaniku kohta arvestatava SKP järgi maailmas eelviimasel kohal; arvestades, et 3,6 miljonit Burundi kodanikku (30 % elanikkonnast) vajab abi ning 1,7 miljonit inimest ei ole endiselt toiduga kindlustatud; arvestades, et vaesust süvendab 2020. aasta valimiste korraldamiseks kehtestatud nn vabatahtlik rahaline toetus, mille noorteorganisatsioon Imbonerakure nõuab sageli sisse sunniviisiliselt ja mis moodustab ligikaudu 10 % või rohkem ametniku kuupalgast;

L.  arvestades, et Aafrika Liit kinnitas 30. tippkohtumisel ja Ida‑Aafrika Ühendus 19. tippkohtumisel jätkuvat püüdlust lahendada Burundi poliitiline olukord rahumeelselt 28. augustil 2000. aastal sõlmitud Arusha kokkuleppe alusel toimuva kaasava dialoogi abil;

M.  arvestades, et riigi olukorda arvesse võttes on mitu kahe- ja mitmepoolset partnerit peatanud rahalise ja tehnilise abi andmise Burundi valitsusele; arvestades, et EL on peatanud Burundi valitsusele otsese rahalise toetuse, sealhulgas eelarvetoetuse andmise, kuid jätkab elanikkonnale toetuse ja humanitaarabi andmist;

N.  arvestades, et EL ja USA on kehtestanud Burundi suhtes sihipärased ja individuaalsed sanktsioonid; arvestades, et nõukogu pikendas 23. oktoobril 2017 Burundi vastu suunatud ELi piiravate meetmete kehtivust 31. oktoobrini 2018; arvestades, et tegemist on reisikeelu ja varade külmutamise meetmetega teatavate isikute suhtes, kelle tegevust peetakse demokraatiat õõnestavaks või Burundi kriisile poliitilise lahenduse leidmist takistavaks;

O.  arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu võttis 28. juunil 2018 toimunud 38. istungjärgul vastu Burundi inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise järeldused; arvestades, et Burundi kiitis heaks läbivaatamise 242 soovitusest 125, lükates tagasi eelkõige need, milles nõutakse praktilisi samme riigi inimõiguste olukorra parandamiseks;

P.  arvestades, et konstitutsioonikohus kinnitas 17. mail 2018. aastal toimunud rahvahääletuse tulemused ja lükkas tagasi opositsiooni kaebuse väidetava hirmutamise ja väärkohtlemise kohta;

1.  väljendab sügavat muret laialt levinud karistamatuse ja inimõiguste rikkumiste, sealhulgas kohtuvälise hukkamise, piinamise, kadunuks jääma sundimise ja meelevaldse kinnipidamise pärast; tuletab Burundile meelde tema kohustust ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena jätkata täiel määral koostööd ÜRO Burundi uurimiskomisjoniga ning kolmest ÜRO eksperdist koosneva töörühmaga ning tagada inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile pääs riiki;

2.  kutsub Burundi valitsust üles pidama täiel määral kinni Arusha kokkuleppest, mis on peamine riigi rahu ja stabiilsuse tagamise vahend; palub Burundi valitsusel täita oma rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi seoses inim- ja kodanikuõigustega ning edendada ja kaitsta väljendus- ja ühinemisvabaduse õigusi, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, mille osalisriik Burundi on;

3.  mõistab veel kord hukka ajakirjanike, opositsiooni toetajate ja inimõiguste kaitsjate hirmutamise ja ahistamise ning nende vastu suunatud repressioonid ja vägivalla; kutsub Burundi ametivõime üles järgima õigusriigi põhimõtet ja põhilisi inimõigusi, nagu väljendus- ja meediavabadus, ning vabastama kohe ja tingimusteta viis inimõiguste kaitsjat – Germain Rukuki, Nestor Nibitanga, Emmanuel Nshimirimana, Aimé Constant Gatore ja Marius Nizigama –, kes on kinni peetud üksnes nende inimõiguste valdkonnas tehtud töö eest, kuid keda ametivõimud süüdistavad riigi sisejulgeoleku ohustamises; nõuab, et Burundi ametivõimud alustaksid ajakirjaniku Jean Bigirimanaga seotud olukorra uurimist;

4.  mõistab hukka Burundi otsuse lahkuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alt; toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eeluurimise jätkamist Burundi režiimi poolt toime pandud ulatuslike kuritegude ja repressioonide suhtes; nõuab, et EL jätkaks pingutusi selle nimel, et saavutada Burundis kuriteod toime pannud isikute vastutusele võtmine; loodab, et Burundi jätkab oma koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, arvestades, et kriisi lahendamiseks ja püsiva rahumeelse lahenduse saavutamiseks on jätkuvalt vajalik võitlus karistamatuse vastu, kõigi inimõiguste rikkumiste eest vastutusele võtmine ja vastutamine;

5.  väljendab rahulolu ÜRO Burundi uurimiskomisjoni suulise ülevaatega ja tunnustab uurimiskomisjoni tema üliolulise töö eest riigis valitseva inimõiguste kriisi dokumenteerimisel;

6.  rõhutab, et tunneb muret humanitaarolukorra pärast, mille tagajärjel on tekkinud 169 000 riigisisest põgenikku, 1,67 miljonit inimest vajab humanitaarabi ja enam kui 410 000 Burundi kodanikku soovib naaberriikides saada varjupaika; tunnustab pagulasi vastuvõtvaid riike nende pingutuste eest ja kutsub piirkonna riikide valitsusi üles tagama, et pagulaste tagasipöördumine oleks vabatahtlik, põhineks teadlikel otsustel ning toimuks ohutult ja väärikalt;

7.  peab siiski kahetsusväärseks Ida‑Aafrika Ühenduse egiidi all toimuva Burundi‑sisese dialoogi edenemise aeglast tempot ja Burundi valitsuse passiivsust selle suhtes ning kutsub kõiki osalisi, eelkõige Burundi ametivõime üles võtma endale kohustuse jätkata kiiremas korras Burundi-sisest dialoogi, mis peaks olema korraldatud tõeliselt kaasavas raamistikus ja ilma eeltingimusteta;

8.  nõuab Aafrika Liidu, ELi, Aafrika majanduskomisjoni ja ÜRO kui terviku vahel uuendatud ja koordineeritud lähenemisviisi; peab kahetsusväärseks, et Burundi valitsus ei võta arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid, Genfis asuva ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioone, Aafrika Liidu 2018. aasta jaanuaris vastu võetud otsust ega Aafrika majanduskomisjoni vahenduspüüdlusi; julgustab kahe- ja mitmepoolseid partnereid ning Burundi valitsust jätkama dialoogi selle nimel, et Burundi valitsus looks tingimused, mis võimaldavad abi andmist jätkata; nõuab, et kõik Burundi sidusrühmad osaleksid aktiivselt selles protsessis; väljendab veel kord oma toetust Aafrika Liidu ja ÜRO peasekretäri eriesindaja toetusel toimuvale vahendusprotsessile;

9.  tunnustab kahe- ja mitmepoolseid partnereid humanitaarolukorra leevendamiseks antud abi eest ning kutsub rahvusvahelist üldsust üles jätkama riigis humanitaarvajaduste rahuldamiseks abi andmist; kutsub komisjoni üles andma elanikkonnale 2018. aastal täiendavat otsest toetust; rõhutab, et tavapäraste koostööviiside juurde naasmine nõuab tagasipöördumist õigusriigi ja demokraatia juurde, sealhulgas võitlust karistamatuse vastu ja Burundi kodanike kaitsmist;

10.  väljendab muret selle pärast, et praegune poliitiline kriis võib muutuda etniliseks konfliktiks, kasutades propagandat, viha õhutavaid avaldusi või vägivalla õhutamist ja võrreldes oponente, kodanikuühiskonna liikmeid, ajakirjanikke ja tutsisid valitseva korra vaenlastega, kes tuleb kõrvaldada; nõuab tungivalt, et kõik Burundi konflikti osalised hoiduksid sellisest käitumisest või keelekasutusest, mis võib veelgi suurendada vägivalda, süvendada kriisi või mõjutada pikas perspektiivis piirkonna stabiilsust;

11.  on jätkuvalt sügavalt mures selle pärast, et 17. mail 2018 toimunud rahvahääletusel vastu võetud uus põhiseadus võib muuta tühiseks põhjalike läbirääkimiste tulemusel Arusha kokkuleppes kindlaks määratud sätted, mis aitasid lõpetada Burundi kodusõja;

12.  kinnitab toetust ELi otsusele peatada otsese rahalise toetuse andmine Burundi valitsusele, mis võeti vastu pärast konsulteerimist Burundi ametivõimudega Cotonou lepingu artikli 96 raames, ning väljendab heameelt selle üle, et EL kehtestas reisipiirangud ja vara külmutamise meetmed rahu taastamise takistajate ja inimõiguste rikkujate suhtes;

13.  nõuab ÜRO ja Aafrika Liidu rahuvalvemissioonidel osalevatele Burundi väeüksustele ja muudele Burundist pärit rühmadele edasiste maksete tegemise lõpetamist; võtab teadmiseks president Pierre Nkurunziza teate, et ta ei kandideeri 2020. aasta valimistel veel üheks ametiajaks; palub rahvusvahelisel üldsusel jälgida tähelepanelikult Burundi olukorda, olenemata president Pierre Nkurunziza avaldusest 2020. aasta valimiste kohta;

14.  tuletab meelde asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jõulist avaldust, mille ta tegi 8. mail 2018. aastal 17. mai 2018. aasta põhiseaduse rahvahääletust ettevalmistava viimase etapi alustamise kohta; peab kahetsusväärseks konsensusel põhineva lähenemisviisi puudumist Burundi erinevate ühiskondlike ja poliitiliste rühmade vahel, avalikult kättesaadava ametliku teabe puudumist põhiseaduse eelnõu põhielementide kohta ning ajakirjanike ja meedia põhjalikku kontrollimist;

15.  tuletab Burundi valitsusele meelde, et selleks, et korraldada 2020. aastal kaasavad, usaldusväärsed ja läbipaistvad valimised, tuleb tagada õigus väljendusvabadusele, teabe kättesaadavus ja vaba ala, kus inimõiguste kaitsjad saavad väljendada arvamust ilma hirmutamist või tagakiusamist kartmata;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Burundi valitsusele ja parlamendile, AKV‑ELi ministrite nõukogule, komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu liikmesriikidele ja institutsioonidele ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 265, 11.8.2017, lk 137.
(2) ELT C 399, 24.11.2017, lk 190.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0004.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0310.
(5) ELT L 73, 18.3.2016, lk 90.
(6) ELT L 257, 2.10.2015, lk 1.
(7) ELT L 257, 2.10.2015, lk 37.
(8) ELT L 264, 30.9.2016, lk 29.


Rakendusotsus DNA‑andmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Horvaatias *
PDF 236kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu DNA‑andmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Horvaatias (06986/2018 – C8-0164/2018 – 2018/0806(CNS))
P8_TA-PROV(2018)0306A8-0225/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (06986/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0164/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0225/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ***I
PDF 1013kWORD 168k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399 ja (EL) 2016/1624 (COM(2016)0731 – C8‑0466/2016 – 2016/0357A(COD))
P8_TA-PROV(2018)0307A8-0322/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0731),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkti b ja d ning artikli 87 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0466/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 14. septembri 2017. aasta otsust lubada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 25. aprilli 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8‑0322/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juulil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, ▌(EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226

P8_TC1-COD(2016)0357A


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 87 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“(4) on selgitatud, et liidul on vaja tugevdada ja parandada oma IT‑süsteeme, andmete struktuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas. Selles rõhutatakse vajadust suurendada infosüsteemide koostalitlusvõimet. Veelgi olulisem on, et selles on esitatud võimalikud variandid olemasolevate infosüsteemide kasulikkuse maksimeerimiseks ning vajaduse korral uute ja täiendavate infosüsteemide arendamiseks, mis täidaksid veel olemas olevad teabelüngad.

(2)  Kõnealuses 6. aprilli 2016. aasta teatises on osutatud mitmele teabelüngale. Üks neist on see, et Schengeni välispiiridel asuvatel piirivalveasutustel puudub teave selle kohta, kes välispiiri ületavatest reisijatest on viisanõudest vabastatud. 6. aprilli 2016. aasta teatises teatas komisjon, et kavatseb läbi viia uuringu Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomise teostatavuse kohta. Teostatavusuuring viidi lõpule 2016. aasta novembris. Süsteemi abil saaks veel enne viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike Schengeni alale reisimist kindlaks teha, kas nad on täitnud Schengeni alale sisenemise eeltingimused ja kas nende reisimine Schengeni alale kujutab endast julgeoleku, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemia ohtu.

(3)  Komisjon kinnitab oma 14. septembri 2016. aasta teatises „Julgeoleku suurendamine liikuvas maailmas: parem teabevahetus terrorismivastase võitluse valdkonnas ja tugevamad välispiirid“ välispiiride kindlustamise tähtsust ning esitab konkreetsed algatused, et hoogustada ja laiendada liidu tegevust välispiiride haldamise jätkuval tugevdamisel.

(4)  On vaja täpsustada ETIASe eesmärgid ning määratleda selle tehniline ja organisatoorne ülesehitus, kehtestada tegevusnormid ning taotleja poolt süsteemi sisestatud andmete kasutamise reeglid ning reisilubade andmise ja nende andmisest keeldumise reeglid, määratleda andmete töötlemise eesmärgid, määrata kindlaks andmetele juurdepääsu loa saavad ametiasutused ja tagada isikuandmete kaitse.

(5)  ETIASt tuleks kohaldada nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on viisanõudest vabastatud ▌.

(6)  Samuti tuleks seda kohaldada viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ(5), või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, ning kellel ei ole direktiivi 2004/38/EÜ kohast elamisloakaarti või nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002(6) kohast elamisluba. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Vastavad piirangud ja tingimused on esitatud direktiivis 2004/38/EÜ.

(7)  Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele(7) on neil pereliikmetel õigus siseneda liikmesriikide territooriumile ja saada selleks sissesõiduviisa. Järelikult peaks viisanõudest vabastatud pereliikmetel olema õigus saada reisiluba. Liikmesriigid peaksid neile isikutele tagama võimaluse saada vajalik reisiluba ning andma selle tasuta.

(8)  Õigus saada reisiluba on tingimuslik ning luba võidakse mitte anda nendele pereliikmetele, kes kujutavad ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. Seda silmas pidades võib pereliikmetelt nõuda, et nad esitaksid oma isiku ja staatuse kindlakstegemiseks vajalikud isikuandmed ainult niivõrd, kuivõrd seda on vaja neist lähtuda võiva julgeolekuohu hindamiseks. Ka nende reisiloataotluste läbivaatamisel tuleks lähtuda üksnes julgeolekukaalutlustest, mitte aga rändeohust.

(9)  ETIAS peaks nägema ette reisiloa viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikele, ▌et oleks võimalik hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil ei kujuta ega hakka kujutama endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Seega peaks reisiluba olema otsus, mille kohaselt ei ole faktilisi tõendeid ega piisavat alust järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast sellist ohtu. Kuna selline reisiluba erineb oma olemuselt viisast, ei eelda see rohkem teavet ega koorma taotlejaid rohkem kui viisa taotlemine. Kehtiva reisiloa omamine peaks olema uus liikmesriikide territooriumile sisenemise eeltingimus. Ainult reisiloa omamine ei tohiks siiski automaatselt anda sisenemise õigust.

(10)  ETIAS peaks aitama tõsta julgeoleku taset, tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja kaitsta rahvatervist, võimaldades analüüsida saabujaid enne nende jõudmist välispiirill asuvasse piiripunkti.

(11)  ETIAS peaks aitama hõlbustada piirivalveametnikel teostada kontrolli välispiiridel asuvates piiripunktides. See peaks samuti tagama, et liikmesriikidesse reisida kavatsevate kolmandate riikide kodanike, kelle suhtes kehtib reisiloanõue, analüüsimine on koordineeritud ja ühtlustatud. Lisaks peaks see võimaldama taotlejatel olla paremini informeeritud sellest, kas nad on täitnud liikmesriikidesse reisimise eeltingimused. Lisaks peaks ETIAS aitama lihtsustada kontrolli piiril, vähendades nende juhtumite arvu, kui sisenemine keelatakse välispiiril, ning andes piirivalveasutustele märgete kohta teatud lisateavet.

(12)  ETIAS peaks aitama täita ka Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärke, mis on seotud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse või erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega. Sel eesmärgil peaks ETIAS taotlustoimikute asjaomaseid andmeid võrdlema SISi asjaomaste hoiatusteadetega. Kui võrdlemise tulemusel ilmneb vastavus isikuandmete vahel, mis sisalduvad taotlustoimikus ning hoiatusteadetes, mis on seotud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu saanud kolmandate riikide kodanikega või üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikutega, peaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus menetlema taotlustoimikut mitteautomaatselt. ETIASe riikliku üksuse hindamise tulemuseks peaks olema otsus selle kohta, kas reisiluba välja anda või mitte. Kui võrdlemine näitab vastavust taotlustoimikus sisalduvate isikuandmete ning kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ja diskreetse kontrolli või erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadete vahel, tuleks see teave edastada SIRENE büroole ning seda tuleks käsitleda vastavalt asjakohastele õigusaktidele SISi kohta.

(13)  Reisiloa väljaandmise tingimused peaksid olema kooskõlas SISi salvestatud eri liiki hoiatusteadetega seotud konkreetsete eesmärkidega. Eelkõige ei tohiks asjaolu, et taotleja kohta on sisestatud üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta sisestatav hoiatusteade või diskreetse kontrolli või erikontrolli eesmärgil sisestatav hoiatusteade, takistada talle andmast reisiluba, et liikmesriik saaks võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas nõukogu otsusega 2007/533/JSK(8).

(14)  ETIAS peaks koosnema suurest infosüsteemist – ETIASe infosüsteemist, ▌ETIASe kesküksusest ja ▌ETIASe riiklikest üksustest.

(15)  ETIASe kesküksus peaks kuuluma Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koosseisu. ETIASe kesküksus peaks olema vastutav selle eest, et kontrollida ▌juhtudel, kui taotluse automaatne menetlemine annab päringutabamuse, kas taotleja isikuandmed vastavad selle isiku isikuandmetele, kellega seoses päringutabamus saadi. Kui päringutabamus leiab kinnitust või kui püsivad kahtlused, peaks ETIASe kesküksus algatama taotluse menetlemise mitteautomaatselt. Ta peaks tagama, et tema poolt taotlustoimikutesse sisestatavad andmed on ajakohased ja määratlema ning kehtestama konkreetsed ohunäitajad, neid eelhindama, rakendama, järelhindama, läbi vaatama ja kustutama, tagades, et tehtud kontrollid ja nende tulemused registreeritakse taotlustoimikutes. ETIASe kesküksus peaks samuti teostama korrapäraseid auditeid taotluste menetlemise ja ETIASe taustakontrollireeglite rakendamise üle, sealhulgas hinnates regulaarselt nende mõju põhiõigustele, eelkõige seoses eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega. Ta peaks lisaks vastutama ka mitmete tugiülesannete täitmise tagamise eest, näiteks vajalike teadete saatmise ja teabe jagamise ning toe pakkumise tagamise eest. ETIASe kesküksus peaks töötama seitse päeva nädalas ööpäev läbi.

(16)  Iga liikmesriik peaks looma ETIASe riikliku üksuse, kes vastutab reisiloataotluste läbivaatamise eest ja otsustab, kas reisiluba anda, selle andmisest keelduda, see tühistada või see kehtetuks tunnistada. ETIASe riiklikud üksused peaksid taotluste hindamisel tegema koostööd omavahel ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol). ETIASe riiklikele üksustele tuleks anda piisavalt vahendeid, et nad saaksid täita oma ülesandeid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tähtaegadega. Selleks et hõlbustada otsuste tegemise protsessi ja liikmesriikidevahelist teabevahetust ning vähendada tõlkimiskulusid ja vastamisele kuluvat aega, on soovitav, et kõik ETIASe riiklikud üksused kasutaksid ühte suhtlemiskeelt.

(17)  Oma eesmärkide täitmiseks peaks ETIAS tegema kättesaadavaks veebipõhise taotlusvormi, mille taotleja peaks täitma, esitades järgmised andmed: nimi, reisidokument, elukoht, kontaktandmed, haridustase ja ametikoha rühm, andmed selle kohta, kas ta on liidu kodaniku pereliige või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliige, kellel on vaba liikumise õigus, kuid kellel ei ole direktiivi 2004/38/EÜ alusel elamisloakaarti või määruse (EÜ) nr 1030/2002 alusel elamisluba, ning alaealise taotleja puhul tema eest vastutava isiku andmed; lisaks tuleb vastata küsimustele taotleja tausta kohta ▌. ▌

(18)  Kui reisija ei saa mingil põhjusel taotlust ise täita, peaks ETIAS võimaldama esitada taotluse taotleja nimel. Sellisel juhul peaks taotluse esitama reisija volitatud kolmas isik või tema eest õiguslikult vastutav kolmas isik, kelle nimi tuleb samuti taotlusvormile märkida. Reisijal peaks olema võimalik volitada kaubanduslikku vahendajat täitma ja esitama taotluse tema nimel. ETIASe kesküksus peaks tegutsema asjakohaselt iga kaubanduslike vahendajate poolt teatatud kuritarvituse puhul.

(19)  Reisiloataotluste vastuvõetavuse kontrollimiseks peaks kehtestama parameetrid, millega tagada taotluse täielikkus ja esitatud andmete sidusus. Näiteks peaks selline kontrollimine hoidma ära selliste reisidokumentide kasutamise, mille kehtivusaeg lõpeb vähem kui kolme kuu pärast, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis on välja antud rohkem kui kümme aastat tagasi. Kontroll tuleks teha enne, kui taotlejalt nõutakse tasu maksmist.

(20)  Taotluse lõplikuks vormistamiseks peaksid ▌taotlejad ▌tasuma reisiloa lõivu. Makse tuleks teha panga või finantsvahendaja kaudu. Elektronmakse tegemiseks vajalikke andmeid ei hoita ETIASes, vaid need tuleks edastada ainult pangale või finantsvahendajale, kes tehingu teeb.

(21)  Enamik reisilube tuleks anda minutite jooksul, kuid väikse arvu reisilubade puhul võib kuluda rohkem aega, eelkõige erandjuhul. Sellisel erandjuhul võib olla vaja nõuda taotlejalt täiendavat teavet või dokumente, menetleda seda täiendavat teavet või dokumente ning taotleja esitatud teabe või dokumentide läbivaatamise järel võib olla vajalik kutsuda ta vestlusele ▌. Vestlusi tuleks läbi viia üksnes erandjuhul viimase abinõuna ja kui püsivad tõsised kahtlused taotleja esitatud teabe või dokumentide suhtes. Vestluste erakorralise iseloomu tõttu peaks vestlusele kutsuma vähem kui 0,1 % taotlejatest. Vestlusele kutsutud taotlejate arvu peaks komisjon korrapäraselt läbi vaatama.

(22)  Taotleja esitatud isikuandmeid peaks ETIAS töötlema ainult selleks, et ▌hinnata, kas ▌taotleja sisenemine liitu võiks kujutada endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu liidus.

(23)  Selliseid ohte ei saa hinnata ilma reisiloa taotluses esitatud isikuandmeid töötlemata. Taotluses esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda andmetega, mis on registreeritud ELi infosüsteemi või andmebaasi (ETIASe kesksüsteem, SIS, viisainfosüsteem (VIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem või Eurodac), Europoli andmete või Interpoli andmebaaside (Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas ▌või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaas (TDAWN)) kirjetes, failides või hoiatusteadetes. Taotlustes esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda ka ETIASe jälgimisnimekirja ja konkreetsete ohunäitajatega. Võrdlemiseks ei tohiks kasutada muid isikuandmete kategooriaid peale nende, mis on juba esitatud nendes ELi infosüsteemides, kus päring esitatakse, Europoli andmetes ja Interpoli andmebaasides, ETIASe jälgimisnimekirjas või konkreetsetes ohunäitajates.

(24)  Võrdlemine peaks olema automaatne. Kui võrdlemise teel tehakse kindlaks kokkulangevus (päringutabamus) taotluses esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni ja konkreetsete ohunäitajate ning eespool nimetatud infosüsteemides olevates kirjetes, failides või hoiatusteadetes sisalduvate isikuandmete vahel või ETIASe jälgimisnimekirjas esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni vahel, peaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ▌ menetlema taotlust mitteautomaatselt▌. ETIASe riikliku üksuse hindamise tulemuseks peaks olema otsus selle kohta, kas reisiluba välja anda või mitte.

(25)  Eeldatakse, et enamik taotlusi rahuldatakse automaatse menetlemise tulemusel. Reisiloa andmisest keeldumine selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise ei tohiks põhineda ainult taotluses esitatud isikuandmete automaatsel töötlemisel. Selleks peaks ▌ETIASe riiklik üksus menetlema päringutabamuse andnud taotlust mitteautomaatselt.

(26)  Taotlejal, kellele keelduti reisiluba andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada. Kaebus tuleks esitada taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega.

(27)  Taotlustoimiku analüüsimisel tuleks lähtuda ETIASe taustakontrollireeglitest, võimaldades selle andmeid võrrelda ▌ konkreetsete ohunäitajatega, mis kajastavad eelnevalt kindlaks määratud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Konkreetsete ohunäitajate määratlemisel kasutatavad kriteeriumid ei tohiks mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Samuti ei tohiks need mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku nahavärvi, rassi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud arvamused, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse. ETIASe kesküksus peaks konkreetsed ohunäitajad määratlema, kehtestama, neid eelhindama, rakendama, järelhindama, läbi vaatama ja kustutama pärast konsulteerimist ETIASe taustakontrollinõukoguga, kuhu kuuluvad ETIASe riiklike üksuste ja asjaomaste asutuste esindajad. Selleks et aidata tagada põhiõiguste austamine ETIASe taustakontrollireeglite ja konkreetsete ohunäitajate rakendamisel, tuleks luua ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu. Sekretariaaditeenuse selle nõukogu koosolekutel peaks tagama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiõiguste ametnik.

(28)  Tuleks koostada ETIASe jälgimisnimekiri, et teha kindlaks seosed ▌taotlustoimiku andmete ja selliseid isikuid käsitleva teabe vahel, keda kahtlustatakse terroriakti või muu raske kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või on alust arvata, tuginedes isiku üldisele analüüsile, et nad panevad toime terroriakti või muu raske kuriteo. ETIASe jälgimisnimekiri peaks olema osa ETIASe kesksüsteemist. ETIASe jälgimisnimekirja peaks teavet sisestama Europol, ▌ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794(9) asjakohaseid rahvusvahelise koostöö sätteid, ning liikmesriigid. Enne andmete sisestamist ETIASe jälgimisnimekirja tuleks teha kindlaks, et andmed on piisavalt asjakohased, täpsed ja olulised ETIASe jälgimisnimekirja kandmiseks ning et selle tulemuseks ei oleks vajadus menetleda ebaproportsionaalselt palju taotlusi mitteautomaatselt. Andmeelemente tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja kontrollida, et tagada, et need on jätkuvalt õiged.

(29)  Pidevale uute julgeolekuohtude tekkimisele, ebaseadusliku rände uutele mustritele ja epideemiaohule, tuleb vastu seista tõhusate vastumeetmete ja tänapäevaste vahenditega. Kuna need vahendid hõlmavad sageli suure hulga isikuandmete töötlemist, tuleks kehtestada sobivad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse õigusesse sekkutakse ainult sel määral, mis on vajalik demokraatliku ühiskonna toimimiseks.

(30)  Seepärast tuleks isikuandmeid hoida ETIASes turvaliselt. Neile juurdepääsu õigus tohiks olla ainult rangelt sellekohase volitusega töötajatel. Mingil juhul ▌ei tohiks juurdepääsu kasutada mis tahes diskrimineerimise vormil põhinevate otsuste tegemiseks. Isikuandmeid tuleks säilitada turvaliselt Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet („eu‑LISA“) ruumides liidus.

(31)  Juba antud reisiload tuleks tühistada või tunnistada kehtetuks niipea, kui selgub, et nende andmise tingimusi ei täidetud või enam ei täideta. Eelkõige juhul kui SISis sisestatakse uus hoiatusteade riiki sisenemise ja riigis viibimise keelamise kohta või hoiatusteade reisidokumendi kaotamise, varastamise, õigusvastase omandamise või kehtetuse kohta, peaks SIS sellest teavitama ETIASt. ETIAS peaks siis kontrollima, kas uue hoiatusteate ja mõne kehtiva reisiloa vahel on vastavus. Kui on sisestatud uus riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlev hoiatusteade, peaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa tühistama. Kui reisiluba on seotud reisidokumendiga, mis on SISis märgitud kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks või mis on Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis kuulutatud kadunuks, varastatuks või kehtetuks, peaks ETIASe riiklik üksus menetlema taotlustoimikut mitteautomaatselt. Samal viisil tuleks ka ETIASe jälgimisnimekirja uue teabe lisamisel võrrelda seda ETIASes säilitatavate taotlustoimikutega, et kontrollida vastavust uue teabe ja kehtiva reisiloa vahel. Vastavuse korral peaks päringutabamust hindama ja reisiloa vajaduse korral tühistama selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kes asjaomase uue teabe lisas, või kui selle teabe lisas Europol, siis selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, mis on taotleja esimese kavandatava viibimise asukoht. Reisiluba peaks olema võimalik kehtetuks tunnistada ka taotleja nõudmisel.

(32)  Kui liikmesriik peab erandjuhul vajalikuks lubada kolmanda riigi kodanikul siseneda oma territooriumile humanitaarkaalutlustel, riigi huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, peaks olema võimalik anda talle piiratud territoriaalse ja ajalise kehtivusega reisiluba.

(33)  Enne reisijate pardaleasumist peaksid lennu- ja meretranspordiettevõtjad ning rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, olema kohustatud kontrollima, ▌et reisijatel on kehtiv reisiluba. ETIASe toimik ise ei tohiks olla vedajatele kättesaadav. Vedajatel peaks olema turvaline juurdepääs ETIASe infosüsteemile, et võimaldada neil sellega tutvuda reisidokumendil olevate andmete alusel.

(34)  Tehnilised kirjeldused vedajate võrguvärava kaudu ETIASe infosüsteemile juurdepääsu võimaldamiseks peaksid nii palju kui võimalik piirama reisijate veole ja vedajatele avalduvat mõju. Selleks tuleks kaaluda integreerimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga.

(35)  Selleks et piirata käesolevas määruses sätestatud kohustuste mõju rahvusvahelistele vedajatele, kes veavad reisijate rühmi bussiga, tuleks teha kättesaadavaks kasutajasõbralik mobiilne lahendus.

(36)  Kaks aastat pärast ETIASe töölerakendamist peaks komisjon bussitransporti käsitlevate ETIASe sätete kohaldamise eesmärgil hindama konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta)(10) artiklis 26 osutatud sätete asjakohasust, ühilduvust ja sidusust. Arvesse tuleks võtta bussitranspordi hiljutisi arengusuundi. Tuleks kaaluda vajadust muuta bussitransporti käsitlevaid sätteid, millele on osutatud nimetatud konventsiooni artiklis 26 või käesolevas määruses.

(37)  Muudetud sissesõidutingimuste järgimise tagamiseks peaksid piirivalveametnikud kontrollima, kas reisijatel on kehtiv reisiluba. Seepärast peaksid piirivalveametnikud tavapärase piirikontrolli käigus lugema reisidokumendi andmeid elektrooniliselt. See peaks käivitama päringu tegemise eri andmebaasides nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399(11) (Schengeni piirieeskirjad), sealhulgas ETIASes, mis peaks andma ajakohase teabe reisiloa staatuse kohta. Kehtiva reisiloa puudumisel ei tohiks piirivalveametnik isikut riiki lubada ja peaks viima piirikontrolli lõpule sellest lähtuvalt. Kui isikul on kehtiv reisiluba, peaks otsuse tema riiki lubamise või mittelubamise kohta tegema piirivalveametnik. Teatavad andmed ETIASe toimikus ▌peaksid ▌ olema piirivalveametnikele kättesaadavad, et aidata neil oma ülesandeid täita.

(38)  Kui vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus leiab, et mõni reisiloataotluse aspekt tuleb piirivalveasutustel täiendavat läbi vaadata, võib ta teha väljaantavale reisiloale märke, mis soovitab täiendava kontrolli tegemist piiripunktis. Samuti peaks olema võimalik teha selline märge selle konsulteeritud liikmesriigi taotlusel. Kui vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus leiab, et taotluse töötlemise käigus saadud konkreetne päringutabamus on valetabamus, või mitteautomaatsel menetlemisel ilmneb, et reisiloa andmisest ei ole põhjust keelduda, võib ta teha väljaantavale reisiloale märke, et hõlbustada piirikontrolli piirivalveasutustele teabe andmisega tehtud kontrollide kohta ning piirata valetabamuste negatiivset mõju reisijatele. Praktilises käsiraamatus tuleks ette näha piirivalveasutustele antavad tegevussuunised reisilubade käsitlemiseks.

(39)  Kuna kehtiva reisiloa olemasolu on teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike puhul riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuseks, peaks liikmesriikide immigratsiooniasutustel olema võimalik teha otsinguid ETIASe kesksüsteemis, kui on tehtud eelnev otsing riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ning sellest ilmneb, et nimetatud süsteemis ei ole kirjet, mis vastaks asjaomase kolmanda riigi kodaniku viibimisele liikmesriikide territooriumil. Eelkõige tagasisaatmise eesmärgil peaks liikmesriikide immigratsiooniasutustel olema juurdepääs teatavale ETIASe kesksüsteemis salvestatud teabele.

(40)  Võitluses terroriaktide ja muude raskete kuritegudega ning pidades silmas kuritegelike võrgustike üleilmastumist, on hädavajalik, et määratud ametiasutustel, kes vastutavad terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eest („määratud ametiasutused“) oleks oma ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik teave. VISi andmetele juurdepääs sellisel eesmärgil on juba aidanud tõhusalt kaasa olulistele edusammudele inimkaubanduse, terrorismi või uimastikaubandusega seotud juhtumite uurimisel. VISis ei ole andmeid viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike kohta.

(41)  Juurdepääs ETIASes sisalduvale teabele on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541(12) osutatud terroriaktide ja nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK(13) osutatud muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Konkreetse uurimise raames ning tõendite ja teabe kogumiseks raske kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku või raske kuriteo ohvri kohta võivad määratud ametiasutused vajada juurdepääsu ETIASe andmetele. ETIASes säilitatavad andmed võivad olla ka vajalikud, et tuvastada terroriakti või muude raskete kuritegude toimepanija isikut, eriti juhul, kui on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid. Juurdepääs ETIASele terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil kujutab endast sekkumist nende isikute põhiõigusse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid töödeldakse ETIASes. Seetõttu tuleks ETIASe andmed säilitada ja teha need kättesaadavaks liikmesriikide määratud ametiasutustele ja Europolile üksnes käesolevas määruses sätestatud rangetel tingimustel. Sellega tagatakse, et ETIASes säilitatud andmeid töödeldakse ainult niivõrd, kui see on rangelt vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks kooskõlas Euroopa Kohtu praktikast, eelkõige Digital Rights Ireland’i kohtuasjast(14) tulenevate nõuetega.

(42)  Eelkõige tuleks juurdepääsu ETIASes säilitatud andmetele terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil võimaldada ainult määratud ametiasutuse tegevusüksuse põhjendatud taotluse alusel, milles on selgitatud juurdepääsuvajadust. ▌Kiireloomulistel juhtudel, kui on vaja hoida ära vahetu oht inimese elule seoses terroriakti või muu raske kuriteoga, peaks tingimuste täitmise kontrollimine toimuma pärast seda, kui määratud ametiasutustele on võimaldatud neile andmetele juurdepääs. Kõnealune järelkontroll tuleks teha liigse viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(43)  Seepärast peaks kindlaks määrama liikmesriikide ▌ametiasutused, kellel on õigus taotleda sellist juurdepääsu terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise konkreetsel eesmärgil.

(44)  ▌Keskne juurdepääsupunkt (kesksed juurdepääsupunktid) peaks tegutsema määratud ametiasutustest sõltumatult ning kontrollima, et igal konkreetsel juhul on täidetud ETIASe kesksüsteemile juurdepääsu taotlemise tingimused.

(45)  Europol on liidus teabevahetuse keskus. Tal on oluline roll liikmesriikide piiriülese kuritegude uurimise eest vastutavate ametiasutuste koostöös, toetades kuritegevuse tõkestamist, analüüsimist ja uurimist liidu tasandil. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete täitmise raames ja kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/794 olema juurdepääs ETIASe kesksüsteemile neil erijuhtudel, kui see on vajalik, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

(46)  Süstemaatiliste otsingute välistamiseks peaks ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmete töötlemine toimuma ainult erijuhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud ametiasutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu ETIASele üksnes juhul, kui neil on alust arvata, et selle abil saadakse teavet, mis ▌aitab kaasa terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele. ▌

(47)  ETIASes salvestatud isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, milleks andmeid töödeldi. ETIASe toimimise huvides on vaja säilitada taotlejate andmeid kogu reisiloa kehtivusaja jooksul. Pärast reisiloa kehtivusaja lõppu tuleks andmeid säilitada üksnes taotleja sõnaselge nõusolekuga ja ainult selleks, et lihtsustada uue ETIASe taotluse menetlemist. Otsus reisiloa andmisest keelduda, see kehtetuks tunnistada või tühistada võib viidata sellele, et taotleja kujutab endast ▌ julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Kui selline otsus on tehtud, ▌tuleks andmeid seetõttu säilitada viis aastat pärast otsuse tegemise kuupäeva, et ETIAS saaks täpselt arvesse võtta suuremat ohtu, mida asjaomane taotleja võib endast kujutada. Kui sellise otsuse aluseks olevad andmed kustutatakse varem, tuleks taotlustoimik kustutada seitsme päeva jooksul. Pärast andmete säilitamise tähtaja lõppu tuleks isikuandmed kustutada.

(48)  ETIASe kesksüsteemis säilitatavaid isikuandmeid ei tohiks teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule isikule. Erandina sellest reeglist peaks selliseid isikuandmeid olema võimalik edastada kolmandale riigile, kui selline edastamine toimub rangetel tingimustel ja on üksikjuhul vajalik tagasisaatmise eesmärgil. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(15) alusel ei ole rakendusaktiga vastu võetud otsust kaitse piisavuse kohta või kui ei ole võetud asjakohaseid kaitsemeetmeid nimetatud määruse alusel, võib ETIASes säilitatud andmeid tagasisaatmise eesmärgil erandkorras edastada kolmandale riigile aga ainult juhul, kui edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel, nagu on osutatud kõnealuses määruses.

(49)  Samuti peaks kiireloomulisel erandjuhul olema võimalik edastada kolmandale riigile isikuandmeid, mida liikmesriigid on saanud käesoleva määruse alusel, kui on olemas terroriaktiga seotud vahetu oht või raske kuriteoga seotud vahetu oht inimese elule. Vahetut ohtu isiku elule tuleks mõista nii, et see hõlmab tõsise kuriteoga seotud ohtu isikule, näiteks raske kehavigastuse tekitamine, ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine, laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno ning vägistamine.

(50)  Selleks et tagada üldsuse teadlikkus ETIASest, eelkõige kolmandate riikide kodanike seas, kelle suhtes kehtib reisiloa nõue, tuleks ETIASt, sealhulgas asjaomaseid liidu õigusakte ja reisiloa taotlemise menetlust käsitlev teave teha üldsusele kättesaadavaks avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu, mida kasutatakse ETIASele taotluste esitamiseks. Samuti tuleks seda teavet levitada ühise teabelehe ja mis tahes muude asjakohaste vahendite kaudu. Lisaks peaksid reisiloa taotlejad saama e-posti teel teate oma taotlust käsitleva teabega. E‑posti teel saadetav teade peaks sisaldama ka veebilinke kohaldatavatele liidu ja liikmesriigi õigusaktidele.

(51)  eu‑LISA ülesanded seoses ETIASe infosüsteemi kavandamise, arendamise ja tehnilise haldamisega tuleks ette näha üksikasjalike normidega. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, liikmesriikide ja Europoli ETIASega seotud ülesannete kohta tuleks samuti sätestada reeglid. eu‑LISA peaks pöörama erilist tähelepanu kulude suurenemise riskile ja tagama piisava järelevalve töövõtjate kulude üle.

(52)  Kui eu‑LISA ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet täidavad käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, kohaldatakse nende tegevuse suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001(16).

(53)  Käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt isikuandmete töötlemisele kohaldatakse määrust (EL) 2016/679 ▌.

(54)  Kui terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks töötlevad liikmesriikide poolt taotluste hindamise eesmärgil isikuandmeid pädevad asutused kohaldatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2016/680(17).

(55)  Kui liikmesriikide ▌määratud ametiasutused töötlevad käesoleva määruse kohaselt isikuandmeid terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes direktiivi (EL) nr 2016/680 ▌.

(56)  Kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 loodud sõltumatud järelevalveasutused peaksid jälgima, et liikmesriigid töötleksid isikuandmeid õiguspäraselt, ning määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse nimetatud Euroopa Andmekaitseinspektor peaks jälgima liidu institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Euroopa Andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused peaksid tegema ETIASe üle järelevalvet tehes koostööd.

(57)  Tuleks kehtestada ranged ETIASe kesksüsteemile juurdepääsu reeglid koos vajalike kaitsemeetmetega. Samuti tuleks seoses isikuandmetega ette näha üksikisikute õigus oma andmetega tutvuda, neid parandada, piirata, täiendada ja kustutada, nende õigus õiguskaitsele, eelkõige kohtulikule õiguskaitsele, ja avalike sõltumatute asutuste järelevalve andmete töötlemise üle.

(58)  Selleks et hinnata reisijaga seotud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu, tuleks tagada ETIASe infosüsteemi ja muude ELi infosüsteemide koostalitlusvõime. Koostalitlusvõime peaks olema täielikus kooskõlas liidu õigustikuga, mis käsitleb põhiõigusi. Kui luuakse liidu tasandil tsentraliseeritud süsteem nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, peaks ETIASel olema võimalik selles süsteemis päringuid teha.

(59)  Käesolev määrus peaks sisaldama selgeid sätteid, mis käsitlevad vastutust ja õigust kompensatsioonile isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ja mis tahes muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu korral. Sellised sätted ei tohiks piirata õigust kompensatsioonile ning vastutava töötleja või töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel. eu‑LISA peaks vastutama mis tahes kahju eest, mille ta on põhjustanud andmetöötlejana, kui ta ei ole täitnud talle spetsiaalselt käesoleva määruse alusel pandud kohustusi või kui ta ei ole järginud vastutavaks töötlejaks oleva liikmesriigi õiguspäraseid juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt.

(60)  Tõhusa järelevalve tagamiseks käesoleva määruse kohaldamise üle tuleb seda korrapäraste ajavahemike järel hinnata. Liikmesriigid peaksid kehtestama sanktsioonid, mida tuleb käesoleva määruse ▌rikkumisel kohaldada, ja tagama nende rakendamise.

(61)  Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud tehnilised meetmed eesmärgiga:

   määrata kindlaks turvalise konto teenuse nõuded;
   koostada eelnevalt kindlaks määratud loetelu ametikohtade rühmadest, mida kasutatakse taotluse vormil;
   täpsustada küsimuste sisu ja vorm, mis esitatakse taotlejale ▌kriminaalkuritegude puhul süüdimõistvate otsuste kohta, sõja- või konfliktipiirkonnas viibimise kohta, otsuste kohta territooriumilt lahkuda või tagasisaatmisotsuste kohta;
   täpsustada ▌täiendavate küsimuste ▌sisu ja vorm taotlejatele, kes on jaatavalt vastanud ühele küsimusele, mis käsitleb kriminaalkuritegude puhul süüdimõistvaid otsuseid, sõja- või konfliktipiirkonnas viibimist, otsuseid territooriumilt lahkuda või tagasisaatmisotsuseid, ning sätestada eelnevalt kindlaks määratud vastusevariantide loetelu;

   kehtestada reisiloa tasu maksmise viisid ja kogumise kord ning tasu suuruse igasugune muutmine, et kajastada ETIASe kulude mis tahes suurenemist;
   kehtestada eelnevalt kindlaks määratud vastusevariantide sisu ja vorm taotlejatele, kellelt nõutakse täiendava teabe või dokumentide esitamist;
   määratleda täpsemalt kontrollivahend;
   määratleda täpsemalt julgeolekuoht, ebaseadusliku sisserände oht või suur epideemiaoht, et määrata kindlaks konkreetsed ohunäitajad;
   määrata kindlaks märgetega seotud lisateabe liik, mida võib lisada ETIASe taotlustoimikusse, märgete formaadid, keel ja lisamise põhjused;
   kehtestada piisavad tagatised, nähes ette normid ja menetlused, et hoida ära vastuolu muudesse infosüsteemidesse sisestatud hoiatusteadetega ning määrata kindlaks märgete tegemise tingimused, kriteeriumid ja kestvus;
   määratleda täpsemalt vahend, mida taotlejad kasutavad oma nõusoleku andmiseks või tagasi võtmiseks;
   pikendada üleminekuperioodi ▌kestust, mille jooksul ei ole reisiloa olemasolu nõutav ja pikendada ajapikendust, mille piirivalveametnikud lubavad kolmanda riigi kodanikke, kelle puhul on reisiluba nõutav, kuid kellel seda ei ole, erandjuhul teatavatel tingimustel riiki siseneda;

   määratleda rahaline toetus liikmesriikidele, et katta nende ETIASe rakendamisega seotud piirikontrolli kohandamise ja automatiseerimise kulud.

(62)  On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes(18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni ekspertrühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu üksikasjalikud õigusnormid järgmise kohta:

   vorm, mida kasutatakse, et teatada kuritarvitustest kaubanduslike vahendajate poolt, keda taotlejad on volitanud enda nimel taotlust esitama;
   avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse käitamise tingimused ning avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse suhtes kohaldatavad isikuandmete kaitse ja turbe üksikasjalikke nõudeid ▌;
   taotlusvormi sisestatavate isikuandmete vormingu nõuded ning parameetrid ja kontroll, mida rakendatakse, et tagada taotluse täielikkus ja nende andmete sidusus;
   vestlusel taotlejaga kasutatavate audio- ja videovahendite nõuded, testimine ja toimimine ning selliste vestluste suhtes kohaldatavad andmekaitse, turbe ja konfidentsiaalsuse üksikasjalikke nõudeid;
   julgeolekuoht, ebaseadusliku sisserände oht ja suur epideemiaoht, millele konkreetsed ohunäitajad peavad põhinema;
   tehnilised kirjeldused ETIASe jälgimisnimekirja ja hindamisvahendi kohta, mille abil hinnatakse andmete ETIASe jälgimisnimekirja kandmise potentsiaalset mõju sellele, kui suurt hulka taotlusi menetletakse mitteautomaatselt;
   reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise vorm;
   vedajatele ETIASe infosüsteemile turvalise juurdepääsu tagamise tingimused ning selle juurdepääsu suhtes kohaldatavad andmekaitse ja turbe nõuded;
   autentimiskava ▌ vedajate nõuetekohaselt volitatud töötajate juurdepääsuks ETIASe infosüsteemile;
   varumenetlused, mida kasutatakse juhul, kui vedajatel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik ETIASe infosüsteemis päringuid teha;
   hädaolukorra lahendamise näidisplaanid juhuks, kui piirivalveasutustel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik konsulteerida ETIASe kesksüsteemiga või kui ETIASes tekib rike;
   turvalisuse tagamise näidisplaan, talitluspidevuse näidisplaan ja suurõnnetusest taastumise näidisplaan seoses isikuandmete töötlemise turvalisusega;
   juurdepääs ETIASe infosüsteemi andmetele;
   andmete muutmine, kustutamine ja ennetähtaegne kustutamine;
   logide säilitamine ja neile juurdepääs;
   toimimisnõuded;
   tehniliste lahenduste kirjeldused, et ühendada kesksed juurdepääsupunktid ETIASe kesksüsteemiga;
   ETIASe kesksüsteemis sisalduvate andmete andmekvaliteedi vastavuse mehhanism, menetlused ja tõlgendamine;
   ühised teabelehed, millega teavitatakse reisijaid kehtiva reisiloa omamise nõudest;
   keskse andmehoidla toimimine, mis sisaldab andmeid ainult aruandluse ja statistika eesmärgil ning selle hoidla suhtes kohaldatavad andmekaitse ja turbe nõuded; ning
   tehnilise lahenduse kirjeldused, mille eesmärk on hõlbustada statistiliste andmete kogumist selleks, et esitada aruandeid ETIASe kesksüsteemis säilitatavatele andmetele õiguskaitse eesmärgil antud juurdepääsu tõhususe kohta.

(64)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi loomist ning selles hoitavate andmete kasutamise ühiste kohustuste, tingimuste ja korra ette nägemist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(65)  ▌ETIASe infosüsteemi, ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste tegevus- ja hoolduskuludtuleks täielikult katta reisiloatasudest saadavast tulust. Seetõttu tuleks kõnealuse tasu suurust vastavalt vajadusele kohandada, võttes arvesse tehtud kulutusi.

(66)  Reisiloatasudest saadav tulu tuleks eraldada ETIASe infosüsteemi, ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste püsivate tegevus- ja hoolduskulude katmiseks. Süsteemi eripära tõttu on asjakohane käsitada seda tulu sihtotstarbelise sisetuluna. Pärast nende kulude katmist alles jäänud tulu tuleks kanda liidu eelarvesse.

(67)  Käesolev määrus ei piira direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist.

(68)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(69)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(70)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ(19); seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(71)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ(20); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(72)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(21) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(22) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(73)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(23) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(24) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK(25) artikliga 3.

(74)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(26) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL(27) artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/349/EL(28) artikliga 3.

( ▌75) Selleks et määrata kindlaks Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate kolmandate riikide rahalisi panuseid käsitlev kord, tuleks liidu ja nende riikide vahel sõlmida nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel täiendavad kokkulepped. Sellised kokkulepped peaksid olema rahvusvahelised lepingud ELi toimimise lepingu artikli 218 tähenduses.

(76)  Selleks et integreerida käesolev määrus kehtivasse õigusraamistikku ja et võtta arvesse vajalikke muudatusi, mis puudutavad eu‑LISAt ning ▌Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit ▌, tuleks Euroopa Parlamendi määrusi (EL) nr 1077/2011(29), (EL) nr 515/2014(30), (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624(31) ja (EL) 2017/2226(32) vastavalt muuta.

(77)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 6. märtsil 2017(33),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta välispiiride ületamiseks või lennujaama transiidi eesmärgil viisat („viisanõue“), et oleks võimalik hinnata, kas nende kolmandate riikide kodanike viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Sel eesmärgil nähakse ette reisiluba ning reisiloa andmise või selle andmisest keeldumise tingimused ja kord.

2.  Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol teha otsinguid ETIASe kesksüsteemis säilitatavates andmetes terroriaktide või muude nende pädevusalasse kuuluvate raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kolmandate riikide kodanike suhtes ▌:

a)  nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001(34) II lisas loetletud kolmandate riikide kodanikud, kes on viisanõudest vabastatud ▌ kuni 90‑päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180‑päevase ajavahemiku jooksul;

b)  ▌isikud, ▌kes on määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 4 lõike 2 kohaselt viisanõudest vabastatud kuni 90‑päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180‑päevase ajavahemiku jooksul;

c)  kolmandate riikide kodanikud, kes on viisanõudest vabastatud ja kes vastavad järgmistele tingimustele:

i)   nad on liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või kolmandate riikide kodanikud, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, ning

ii)   neil ei ole direktiivi 2004/38/EÜ kohast elamisloakaarti või määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohast elamisluba.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste isikute suhtes:

a)  pagulased, kodakondsuseta isikud või muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust, kes elavad mõnes liikmesriigis ja kellel on selle liikmesriigi välja antud reisidokument;

b)  liidu kodaniku kolmandate riikide kodanikest pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ ja kellel on nimetatud direktiivi kohane elamisloakaart;

c)  kolmandate riikide kodanikud, kes on sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, ning kellel on direktiivi 2004/38/EÜ kohane elamisloakaart või määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohane elamisluba;

d)  määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 16 osutatud elamisloa omanikud ▌;

e)  ühtse viisa omanikud;

f)  riikliku pikaajalise viisa omanikud;

g)  Andorra, Monaco ja San Marino kodanikud ning Vatikani Linnriigi või Püha Tooli väljaantud passi kasutajad;

h)  ▌kolmandate riikide kodanikud ▌, kellele liikmesriigid on väljaantud kohaliku piiriliikluse loa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1931/2006(35), juhul kui nad kasutavad oma õigusi kohaliku piiriliikluse korra alusel;

i)  ▌määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 4 lõike 1 punktides a–f osutatud isikud või isikute kategooriad;

j)  kolmandate riikide kodanikud, kellel on diplomaatiline või teenistuspass ning kes on viisanõudest vabastatud vastavalt liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisele lepingule;

k)  isikud, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 4 lõike 3 alusel;

l)  kolmandate riikide kodanikud, kes kasutavad oma liikumisõigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL(36) või (EL) 2016/801(37).

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõikes 2 määratletud välispiirid;

2)  „õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine;

3)  „teise astme kontroll“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 13 määratletud teise astme kontroll;

4)  piirivalveasutus“ – piirivalveametnik, kellele on liikmesriigi õiguse kohaselt tehtud ülesandeks teostada kontrolle piiril, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 ▌ punktis 11;

5)  „reisiluba“ – käesoleva määruse ▌ kohaselt tehtud otsus, mis on nõutav selleks, et käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikud vastaksid määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud sisenemise nõuetele ning milles tõdetakse,

a)  et ei ole tehtud kindlaks faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu;

b)  et ei ole tehtud kindlaks faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu, kuigi kahtlused, et reisiloa andmisest keeldumine on piisavalt põhjendatud, jäävad püsima kooskõlas artikli 36 lõikega 2;

c)  kui on tehtud kindlaks faktilised tõendid, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu, et reisiloa territoriaalset kehtivust on kooskõlas artikliga 44 piiratud, või

d)  kui on tehtud kindlaks faktilised tõendid, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, et reisija kohta on SISi sisestatud hoiatusteade diskreetse kontrolli või erikontrolli eesmärgil või tema kohta on SISi sisestatud hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, toetades SISi eesmärke, nagu on osutatud artikli 4 punktis e;

6)  „julgeolekuoht“ – mis tahes liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid ähvardav oht;

7)  „ebaseadusliku sisserände oht“ – oht, mis on seotud kolmanda riigi kodanikuga, kes ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/399 artiklis 6;

8)  „suur epideemiaoht“ – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelistes tervise-eeskirjades või Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatavad kaitsesätted;

9)  „taotleja“ – artiklis 2 osutatud kolmanda riigi kodanik, kes on esitanud taotluse reisiloa saamiseks;

10)  „reisidokument“ – pass või sellega samaväärne dokument, mis lubab selle kasutajal ületada välispiire ning kuhu võib kanda viisa;

11)  „lühiajaline viibimine“ – viibimine liikmesriikide territooriumil määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 tähenduses;

12)  „viibimisaja ületaja“ – kolmanda riigi kodanik, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumil lühiajalise viibimise kestusega seotud tingimusi;

13)  „mobiilseadmetele mõeldud rakendus“ – tarkvararakendus, mida kasutatakse mobiilseadmetes, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid;

14)  „päringutabamus“ – vastavus, mis saadakse võrreldes ETIASe kesksüsteemi taotlustoimikus salvestatud isikuandmeid artiklis 33 nimetatud konkreetsete ohunäitajatega või isikuandmetega, mis on salvestatud kirjesse, faili või hoiatusteatesse, mis on registreeritud ETIASe kesksüsteemis, muus ELi infosüsteemis või artikli 20 lõikes 2 nimetatud andmebaasis (ELi infosüsteemid), Europoli andmetes või Interpoli andmebaasis, kus ETIASe kesksüsteem päringut teeb ▌;

15)  „terroriakt“ – õigusrikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumisele või on sellega samaväärne;

16)  „raske kuritegu“ – õigusrikkumine, mis vastab ühel raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistele või on sellega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

17)  „Europoli andmed“ – Europoli poolt määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil töödeldud isikuandmed;

18)  „elektrooniliselt allkirjastatud“ – nõusoleku kinnitamine vastava lahtri märgistamisega taotluse vormis või nõusolekutaotluses;

19)  „alaealine“ – alla 18‑aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik;

20)  „konsulaat“ – liikmesriigi 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonis määratletud diplomaatiline või konsulaaresindus;

21)  „määratud asutus“ – asutus, kelle liikmesriik on määranud vastavalt artiklile 50 vastutama terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest;

22)  „immigratsiooniasutus“ – pädev asutus, kes vastutab liikmesriigi õiguse alusel ühe või mitme järgneva tegevuse eest:

a)  liikmesriikide territooriumil kontrollimine, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimused on täidetud;

b)  tingimuste analüüsimine ja otsuste tegemine seoses kolmandate riikide kodanike elamisega liikmesriikide territooriumil juhul, kui kõnealune asutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL(38) artikli 2 punktis f määratletud „menetlev ametiasutus“, ning asjakohasel juhul nõu andmine kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 377/2004(39);

c)  kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine kolmandasse riiki, mis on päritolu- või transiidiriik.

2.  Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui isikuandmeid töötlevad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning eu‑LISA.

3.  Määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 4 punktides a–e sätestatud eesmärkidel.

4.  Direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 3 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 4 punktis f sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 4

ETIASe eesmärgid

Toetades liikmesriikide pädevaid asutusi, ETIAS:

a)  aitab parandada julgeolekut, hinnates põhjalikult taotlejatega seotud julgeolekuohtu enne nende saabumist välispiiril asuvasse piiripunkti, et selgitada välja, kas on faktilisi tõendeid või faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu;

b)  aitab tõkestada ebaseaduslikku sisserännet, hinnates taotlejatega seotud ebaseadusliku sisserände ohtu enne nende saabumist välispiiril asuvasse piiripunkti;

c)  aitab kaitsta rahvatervist, hinnates enne taotleja saabumist välispiiril asuvasse piiripunkti, kas ta kujutab endast suurt epideemiaohtu artikli 3 lõike 1 punkti 8 tähenduses;

d)  tõhustab kontrolle piiril;

e)  toetab SISi eesmärke, mis on seotud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse või erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega;

f)  aitab ennetada, avastada ja uurida terroriakte või muid raskeid kuritegusid.

Artikkel 5

ETIASe üldine ülesehitus

ETIASe koosseisu kuulub:

a)  ETIASe infosüsteem, millele on osutatud artiklis 6;

b)  ETIASe kesküksus, millele on osutatud artiklis 7;

c)  ETIASe riiklikud üksused, millele on osutatud artiklis 8.

Artikkel 6

ETIASe infosüsteemi loomine ja tehniline ülesehitus

1.  ETIASe infosüsteemi töötab välja ja selle tehnilise juhtimise tagab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet („eu‑LISA“).

2.  ETIASe infosüsteem koosneb järgmisest:

a)  ETIASe kesksüsteem, sealhulgas artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekiri;

b)  iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades ETIASe kesksüsteemil turvaliselt ühenduda liikmesriikide piiritaristute ja artikli 50 lõikes 2 osutatud kesksete juurdepääsupunktidega;

c)  ▌ETIASe kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vaheline sidetaristu, mis on turvaline ja krüptitud;

d)  ETIASe kesksüsteemi ja artiklis 11 osutatud infosüsteemide vaheline turvaline sidetaristu;

e)  avalik veebisait ja mobiilseadmetele mõeldud rakendus;

f)  e‑posti teenus;

g)  turvalise konto teenus, mille kaudu taotlejad saavad vajaduse korral esitada täiendavat teavet või dokumente, mida on nõutud;

h)  taotlejatele mõeldud kontrollivahend;

i)  vahend, mis võimaldab taotlejatel anda või võtta tagasi oma nõusoleku taotlustoimiku säilitamise tähtaja pikendamiseks;

j)  vahend, mis võimaldab Europolil ja liikmesriikidel hinnata uute andmeid ETIASe jälgimisnimekirja kandmise potentsiaalset mõju sellele, kui suurt hulka taotlusi tuleb menetleda mitteautomaatselt;

k)  vedajate võrguvärav;

l)  turvaline veebiteenus, mille kaudu saab ETIASe kesksüsteem pidada sidet avaliku veebisaidiga, mobiilseadmetele mõeldud rakendusega, e‑posti teenusega, turvalise konto teenusega, vedajate võrguväravaga, taotlejatele mõeldud kontrollivahendiga, taotlejatele mõeldud nõusoleku andmise vahendiga, maksevahendaja ja Interpoli andmebaasidega;

m)  tarkvara, mida ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused kasutavad taotluste menetlemiseks ning selleks, et juhtida artiklis 28 osutatud konsulteerimist teiste ETIASe riiklike üksustega ja artiklis 29 osutatud konsulteerimist Europoliga;

n)  keskne teabehoidla aruannete ja statistika koostamise jaoks.

3.  ETIASe kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, vedajate võrguvärav ja sidetaristu jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ühtsete riiklike liideste, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veebiteenuse ▌ ning määruses (EL) 2017/2226 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sidetaristu riist- ja tarkvara komponente.

4.  Komisjonile võtab artiklis 89 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 2 punktis g osutatud turvalise konto teenuse nõuded.

Artikkel 7

ETIASe kesküksuse loomine

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis luuakse ETIASe kesküksus.

2.  ETIASe kesküksus töötab ööpäev läbi seitse päeva nädalas ning selle ülesanded on järgmised:

a)  juhul kui taotluse automaatne menetlemine on andnud päringutabamuse kontrollida kooskõlas artikliga 22, kas taotleja isikuandmed vastavad selle isiku isikuandmetele, kellega seoses on see päringutabamus ETIASe kesksüsteemis saadud, sealhulgas artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirjas, igas ELi infosüsteemis, kus andmeid otsiti, Europoli andmetes, igas artiklis 12 osutatud Interpoli andmebaasis, või artiklis 33 osutatud konkreetsetele ohunäitajatele, ning kui isikuandmete vastavus on saanud kinnituse või kui kahtlused jäävad püsima, alustada taotluse menetlemist mitteautomaatselt, nagu on osutatud artiklis 26;

b)  tagada enda poolt taotlustoimikutesse kantavate andmete ajakohasus kooskõlas artiklite 55 ja 64 asjakohaste sätetega;

c)  määratleda pärast konsulteerimist ETIASe taustakontrollinõukoguga artiklis 33 osutatud konkreetsed ohunäitajad ning need kehtestada, neid eelhinnata, rakendada, järelhinnata, läbi vaadata ja tühistada;

d)  tagada, et artikli 22 kohaselt tehtud kontrollid ja vastavad tulemused registreeritakse taotlustoimikutes;

e)  teostada korrapäraselt taotluste menetlemise ja artikli 33 rakendamise auditeid, sealhulgas hinnates korrapäraselt nende mõju põhiõigustele, eriti eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele;

f)  vajaduse korral märkida liikmesriik, kes vastutab taotluste mitteautomaatse menetlemise eest, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 2;

g)  kui esineb tehnilisi probleeme või ettenägematuid asjaolusid, hõlbustada vajaduse korral liikmesriikide vahelist konsulteerimist, nagu on osutatud artiklis 28, ning vastutava liikmesriigi ja Europoli vahelist konsulteerimist, nagu on osutatud artiklis 29;

h)  teavitada vedajaid ETIASe infosüsteemi rikkest, nagu on osutatud artikli 46 lõikes 1;

i)  teavitada liikmesriikide ETIASEe riiklikke üksusi ETIASe infosüsteemi rikkest, nagu on osutatud artikli 48 lõikes 1;

j)  menetleda Europoli taotlusi teha otsing ETIASe kesksüsteemi andmetes, nagu on osutatud artiklis 53;

k)  anda üldsusele kogu asjakohane teave reisiloa taotlemise kohta, nagu on osutatud artiklis 71;

l)  teha komisjoniga teavituskampaania alast koostööd, nagu on osutatud artiklis 72;

m)  anda kirjalikult abi reisijatele, kellel on raskusi taotlusvormi täitmisega ja kes on palunud abi standardse kontaktvormi esitamise teel; teha veebis kättesaadavaks loetelu sageli esitatavatest küsimustest ja vastustest;

n)  tagada järelmeetmete võtmine ja esitada komisjonile regulaarselt aruandeid vahendusettevõtete teatatud kuritarvituste kohta, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 5.

3.  ETIASe kesküksus avaldab igal aastal tegevusaruande. Aruanne sisaldab:

a)  statistikat järgmise kohta:

i)  ETIASe kesksüsteemist automaatselt väljaantud reisilubade arv;

ii)  ETIASe kesküksuses kontrollitud taotluste arv;

iii)  liikmesriigi poolt mitteautomaatselt menetletud taotluste arv;

iv)  kolmanda riigi poolt tagasilükatud taotluste arv ja tagasilükkamise põhjused;

v)  mil määral on kinni peetud artikli 22 lõikes 6 ning artiklites 27, 30 ja 32 osutatud tähtaegadest;

b)  üldist teavet ETIASe kesküksuse toimimise kohta, tema käesolevas artiklis sätestatud tegevuse kohta ning teavet praeguste suundumuste ja probleemide kohta, mis võivad tema ülesannete täitmist mõjutada.

Tegevuse aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgmise aasta 31. märtsiks.

Artikkel 8

ETIASe riiklikud üksused

1.  Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse ETIASe riiklikuks üksuseks.

2.  ETIASe riiklikul üksusel on järgmised ülesanded:

a)  vaadata läbi reisiloataotlused ja teha nende kohta otsus, kui taotluse automaatne menetlemine on andnud päringutabamuse ning ETIASe kesküksus on alustanud taotluse menetlemist mitteautomaatselt;

b)  tagada, et punkti a kohaselt täidetud ülesanded ja vastavad tulemused registreeritakse taotlustoimikutes;

c)  tagada nende poolt taotlustoimikutesse kantavate andmete ajakohasus kooskõlas artiklite 55 ja 64 asjakohaste sätetega;

d)  otsustada anda välja piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba, nagu on osutatud artiklis 44;

e)  tagada koordineerimine teiste ETIASe riiklike üksuste ja Europoliga artiklites 28 ja 29 osutatud konsulteerimistaotluste küsimustes;

f)  teavitada taotlejaid artikli 37 lõike 3 kohaselt sellest, millist menetlust tuleb vaidlustamise korral kasutada;

g)  reisiluba tühistada või tunnistada see kehtetuks, nagu on osutatud artiklites 40 ja 41.

3.  Liikmesriigid annavad ETIASe riiklikele üksustele piisavalt vahendeid, et nad saaksid täita oma ülesandeid järgides käesolevas määruses sätestatud tähtaegu.

Artikkel 9

ETIASe taustakontrollinõukogu

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis luuakse nõuandev ETIASe taustakontrollinõukogu. Sellesse kuulub üks esindaja igast ETIASe riiklikust üksusest, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist ning Europolist.

2.  ETIASe taustakontrollinõukoguga konsulteerivad ▌:

a)  ETIASe kesküksus artiklis 33 osutatud konkreetsete ohunäitajate määratlemise, kehtestamise, eelhindamise, rakendamise, järelhindamise, läbivaatamise ja kustutamise küsimuses;

b)  liikmesriigid artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja rakendamise küsimuses

c)  Europol artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja rakendamise küsimuses.

3.  ETIASe taustakontrollinõukogu esitab lõikes 2 osutatud eesmärgil arvamusi, suuniseid, soovitusi ja hea tava näiteid. Soovituste esitamisel võtab ETIASe taustakontrollinõukogu arvesse ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu esitatud soovitusi.

4.  ETIASe taustakontrollinõukogu koguneb vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Tema koosolekud korraldab ja nende kulud katab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

5.  ETIASe taustakontrollinõukogu võib konsulteerida ETIASe põhiõiguste suuniste nõukoguga konkreetsetes põhiõigustega, eriti eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse ja diskrimineerimiskeeluga seotud küsimustes.

6.  ETIASe taustakontrollinõukogu võtab oma kodukorra vastu esimesel koosolekul oma liikmete lihthäälteenamusega.

Artikkel 10

ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu

1.  Käesolevaga luuakse sõltumatu ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu, kes täidab nõuande- ja hindamisülesannet. Ilma et see piiraks nende vastavaid pädevusi ja sõltumatust, kuuluvad sellesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiõiguste ametnik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiõiguste nõuandefoorumi esindaja, Euroopa Andmekaitseinspektori esindaja, määrusega (EL) 2016/679 loodud Euroopa Andmekaitsenõukogu esindaja ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindaja.

2.  ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu viib regulaarselt läbi hindamisi ja esitab ETIASe taustakontrollinõukogule soovitusi selle kohta, milline mõju on taotluste menetlemisel ja artikli 33 rakendamisel põhiõigustele, eriti eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele ja diskrimineerimiskeelule.

Samuti toetab ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu ETIASe taustakontrollinõukogu tema ülesannete täitmisel, kui viimane konsulteerib temaga konkreetsetes põhiõigustega, eriti eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse ja diskrimineerimiskeeluga seotud küsimustes.

ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogul on juurdepääs artikli 7 lõike 2 punktis e osutatud audititele.

3.  ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu koguneb vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Tema koosolekud korraldab ja nende kulud katab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Tema koosolekud toimuvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ruumides. Sekretariaaditeenuse tema koosolekutel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu võtab oma kodukorra vastu esimesel koosolekul oma liikmete lihthäälteenamusega.

4.  ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu üht esindajat kutsutakse osalema ETIASe taustakontrollinõukogu koosolekutel nõuandvas rollis. ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu liikmetel on juurdepääs ETIASe taustakontrollinõukogu teabele ja dokumentidele.

5.  ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu koostab aastaaruande. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 11

Koostalitlusvõime muude ELi infosüsteemidega

1.  Artiklis 20 osutatud kontrollimise võimaldamiseks tagatakse ETIASe infosüsteemi koostalitlusvõime muude infosüsteemide ja Europoli andmetega.

2.  ELi infosüsteemide loomist käsitlevate õigusaktide muutmiseks, mis on vajalik, et näha ette nende koostalitlusvõime ETIASega, samuti vastavate sätete lisamiseks käesolevasse määrusesse kasutatakse eraldi õigusakti.

Artikkel 12

Päringute tegemine Interpoli andmebaasides

ETIASe kesksüsteem teeb päringu Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (TDAWN). Päringud ja kontroll tehakse viisil, et Interpoli hoiatusteate omanikule mingit teavet ei anta.

Artikkel 13

Juurdepääs ETIASes säilitatavatele andmetele

1.  Juurdepääs ETIASe infosüsteemile on ainult ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel.

2.  Piirivalveasutustel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile vastavalt artiklile 47 ainult otsingute tegemiseks ETIASe kesksüsteemis, et saada teavet välispiiripunktis asuva reisija reisiloa oleku kohta, ning juurdepääs artikli 47 lõike 2 punktides a, c ja d osutatud andmetele. Lisaks teavitatakse piirivalveasutusi automaatselt märgetest, millele on osutatud artikli 36 lõigetes 2 ja 3, ning samuti märgete tegemise põhjustest.

Kui märkes soovitatakse erandkorras teha piiril teise astme kontroll või kui teise astme kontrolli eesmärgil on vaja teha täiendavaid kontrolle, saavad piirivalveasutused juurdepääsu ETIASe kesksüsteemile, et saada artikli 39 lõike 1 punktis e või artikli 44 lõike 6 punktis f osutatud lisateavet.

3.  Vedajatel on juurdepääs ETIASe infosüsteemile ▌ vastavalt artiklile 45 ainult päringute saatmiseks ETIASe infosüsteemile, et saada teavet reisija reisloa oleku kohta.

4.  Immigratsiooniasutustel on kooskõlas artikliga 49 juurdepääs ETIASe kesksüsteemile üksnes selleks, et saada teavet liikmesriigi territooriumil viibiva reisija reisiloa oleku kohta, ning juurdepääs nimetatud artiklis osutatud teatavatele andmetele.

Immigratsiooniasutustel on kooskõlas artikli 65 lõikega 3 juurdepääs ETIASe kesksüsteemile üksnes nimetatud artiklis osutatud andmete saamiseks.

5.  Iga liikmesriik määrab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud pädevad riiklikud asutused ning edastab nende asutuste loetelu viivitamata eu‑LISA‑le kooskõlas artikli 87 lõikega 2. Selles loetelus täpsustatakse, millisel eesmärgil on iga asutuse nõuetekohaselt volitatud töötajatel juurdepääs ETIASe infosüsteemis säilitatavatele andmetele kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 4.

Artikkel 14

Diskrimineerimiskeeld ja põhiõigused

Kes kasutajatest ka ETIASe infosüsteemis isikuandmeid ei töötleks, ei tohi see kaasa tuua kolmandate riikide kodanike diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse ega seksuaalse sättumuse pärast. Sellisel töötlemisel tuleb täiel määral austada inimväärikust ja isikupuutumatust ning põhiõigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, eakatele ja puudega inimestele. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.

II PEATÜKK

Taotlus

Artikkel 15

Taotluste esitamise praktiline kord

1.  Taotlejad esitavad taotluse selleks ette nähtud avalikul veebisaidil oleva veebipõhise taotlusvormi või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil piisava ajavaruga enne kavandatud reisi või, kui nad on juba liikmesriigi territooriumil, enne nende reisiloa kehtivuse lõppemist.

2.  Reisiloa omanikud võivad esitada taotluse uue reisiloa saamiseks kuni 120 päeva enne reisiloa kehtivuse lõppemist.

120 päeva enne reisiloa kehtivuse lõppemist teavitab ETIASe kesksüsteem reisiloa omanikku automaatselt e‑posti teel:

a)  reisiloa kehtivuse lõppkuupäevast;

b)  võimalusest esitada taotlus uue reisiloa saamiseks;

c)  kohustusest omada kehtivat reisiluba kogu lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestel.

3.  Kõik taotleja reisiloa taotlust puudutavad teated saadetakse taotlejale artikli 17 lõike 2 punktis g osutatud e‑posti aadressil, mille taotleja on taotlusvormile märkinud.

4.  Taotluse võib esitada taotleja ise või isik või vahendusettevõte, keda taotleja on volitanud seda enda nimel tegema.

5.  Komisjon loob rakendusaktiga vormi, mida kasutatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vahendusettevõtete kuritarvitustest teatamiseks. See vorm tehakse kättesaadavaks selleks ette nähtud avalikul veebisaidil või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. Selline täidetud vorm saadetakse ETIASe kesküksusele, kes tagab asjakohaste meetmete võtmise, sealhulgas esitab komisjonile regulaarselt aruandeid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Avalik veebisait ja mobiilseadmetele mõeldud rakendus

1.  Kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes kehtib reisiloa nõue, peab olema võimalik taotleda reisiluba, esitada kooskõlas artikliga 17 taotlusvormis nõutud andmed ja reisiloa eest tasuda avaliku veebilehe ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu.

2.  Taotlusvorm tehakse laialdaselt, hõlpsalt ja tasuta kättesaadavaks avalikul veebisaidil ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kättesaadavusele puuetega inimestele.

3.  Avalik veebisait ja mobiilseadmetele mõeldud rakendus tehakse kättesaadavaks kõikides liikmesriikide ametlikes keeltes.

4.  Kui määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud riikide ametlikud keeled ei ole lõikes 3 osutatud keeled, teeb eu‑LISA avalikul veebisaidil ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu vähemalt ühes osutatud riikide ametlikus keeles kättesaadavaks teabelehed selgitava teabega ETIASe, taotlemise korra, avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kasutamise kohta ning samuti üksikasjaliku juhendi taotlemiseks. Kui mõnel asjaomasel riigil on rohkem kui üks ametlik keel, on sellised teabelehed vajalikud üksnes juhul, kui ükski neist keeltest ei ole lõikes 3 osutatud keeled.

5.  Sellest, millist keelt võib kasutada taotlusvormi täitmisel, teavitatakse taotlejaid avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu.

6.  Taotlejad saavad avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu kasutada kasutajakontoteenust, mille kaudu nad saavad esitada täiendavat teavet või dokumente, kui seda nõutakse.

7.  Avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu teavitatakse taotlejaid nende õigusest esitada käesoleva määruse alusel kaebus reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral. Sel eesmärgil antakse teavet kohaldatava liikmesriigi õiguse, pädeva asutuse, kaebuse esitamise viisi ja kaebuse esitamise tähtaja kohta ning teavet abi kohta, mida liikmesriigi andmekaitseasutus võib pakkuda.

8.  Taotlejal peab olema võimalik avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu teatada, et kavandatava viibimise eesmärk on seotud humanitaarkaalutluste või rahvusvaheliste kohustustega.

9.  Avalik veebisait sisaldab artiklis 71 osutatud teavet.

10.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud reeglid avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse käitamise tingimuste kohta ning üksikasjalikud reeglid avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse suhtes kohaldatavate andmekaitse- ja andmeturbe-reeglite kohta. Need üksikasjalikud reeglid põhinevad infoturbe riski haldamisel ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Taotlusvorm ja taotleja isikuandmed

1.  Taotleja esitab täidetud taotlusvormi, sealhulgas deklaratsiooni esitatud andmete ehtsuse, täielikkuse, õigsuse ja usaldusväärsuse ning esitatud väidete tõelevastavuse ja usaldusväärsuse kohta. Samuti kinnitab taotleja, et ta saab aru määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 osutatud riiki sisenemise tingimustest ning sellest, et temalt võidakse igal riiki sisenemisel nõuda asjakohaseid lisadokumente. Alaealised esitavad taotlusvormi, mille on elektrooniliselt allkirjastanud alaliselt või ajutiselt vanema või seadusliku eestkostja kohustusi täitev isik.

2.  Taotleja esitab taotlusvormil järgmised isikuandmed:

a)  perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünnijärgne perekonnanimi; sünniaeg, sünnikoht ja sünniriik, sugu, praegune kodakondsus, taotleja vanemate eesnimed;

b)  olemasolu korral muud nimed (varjunimi või -nimed, kunstnikunimi või -nimed, tavaliselt kasutatav nimi või -nimed);

c)  olemasolu korral muu(d) kodakondsus(ed);

d)  reisidokumendi liik, number ja väljaandjariik;

e)  reisidokumendi väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõppkuupäev;

f)  taotleja kodune aadress või selle puudumisel elukohalinn ja -riik;

g)  e‑posti aadress ja võimaluse korral telefoninumbrid;

h)  haridustase (alg-, kesk-, kõrgharidus või hariduse puudumine);

i)  praegune töökoht (ametikohtade rühm); kui taotlust menetletakse artiklis 26 sätestatud korra kohaselt mitteautomaatselt, võib vastutav liikmesriik artikli 27 kohaselt paluda asjaomasel taotlejal esitada täiendav teave täpse ametinimetuse ja tööandja kohta või üliõpilaste puhul nende õppeasutuse nimi;

j)  liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida, ning teise variandina kavandatava viibimiskoha aadress;

k)  alaealiste puhul vanema õigusi teostava isiku või taotleja seadusliku eestkostja perekonnanimi, eesnimi või eesnimed ▌, kodune aadress, e‑posti aadress ja võimaluse korral telefoninumber;

l)  kui taotleja väidab, et ta on artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud pereliige, siis:

i)   tema staatus pereliikmena;

ii)   selle perekonnaliikme perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünnikuupäev, sünnikoht, sünniriik, praegune kodakondsus, kodune aadress, e‑posti aadress ja võimaluse korral telefoninumber, kellega taotlejal on pereside;

iii)   pereside selle pereliikmega vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 lõikele 2;

m)  kui taotluse täidab muu isik kui taotleja, siis selle isiku perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), ärinimi, organisatsiooni nimi (kui see on asjakohane), e‑posti aadress, postiaadress ja võimaluse korral kõnealuse isiku telefoninumber; seos taotlejaga ja tema kui esindaja allkirjastatud deklaratsioon.

3.  Taotleja valib ▌ praeguse töökoha ▌ (ametikohtade rühma) eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelust. Komisjon näeb artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga ette sellise eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelu.

4.  Lisaks vastab taotleja järgmistele küsimustele:

a)  kas teda on ▌ viimase kümne aasta jooksul karistatud mõne lisas loetletud kuriteo eest ja terroriaktide korral viimase 20 aasta jooksul, ja kui siis millal ja mis riigis;

b)  kas ja mis põhjusel ta on viimase kümne aasta jooksul viibinud mõnes konkreetses sõja- või konfliktipiirkonnas;

c)  kas tema suhtes on tehtud otsuseid, mille kohaselt ta peab lahkuma liikmesriigi või määruse nr 539/2001 II lisas loetletud mis tahes kolmanda riigi territooriumilt, ja kas tema suhtes on tehtud viimase kümne aasta jooksul tagasisaatmisotsuseid.

5.  Komisjon täpsustab artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga käesoleva artikli lõikes 4 osutatud küsimuste sisu ja vormi, mis võimaldab taotlejatel anda selgeid ja täpseid vastuseid.

6.  ▌Kui taotleja vastab mõnele lõikes 4 osutatud küsimusele jaatavalt, peab ta vastama taotlusvormil esitatud täiendavatele etteantud küsimustele, valides vastuse eelnevalt kindlaks määratud vastusevariantide loetelust. Komisjon määrab artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kindlaks nende täiendavate küsimuste ja etteantud vastusevariantide sisu ja vormi.

7.  Taotleja sisestab lõigetes 2 ja 4 osutatud andmed ladina tähestiku tähtedega ▌.

8.  Kui taotlusvorm esitatakse, kogub ETIASe infosüsteem IP‑aadresse, millelt taotlus esitatakse.

9.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks taotlusvormi sisestatavate käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 osutatud isikuandmete vormingu nõuded ning parameetrid ja kontrolli, mida tuleb rakendada, et tagada taotluse täielikkus ja nende andmete sidusus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18

Reisiloa tasu

1.  Taotleja maksab iga taotluse esitamisel reisiloa eest seitsmeeurose tasu.

2.  Reisiloa tasu ei võeta taotlejatelt, kes on taotluse esitamise ajal alla 18‑aastased või üle 70‑aastased.

3.  Reisiloa tasu makstakse eurodes.

4.  Komisjon kehtestab artikli 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktiga reisiloa tasu maksmise viisid ja korra ning tasu suuruse muutmise. Tasu suuruse muutmisel võetakse arvesse artiklis 85 osutatud kulude suurenemist.

III PEATÜKK

Taotlustoimiku loomine ja taotluse läbivaatamine ETIASe kesksüsteemis

Artikkel 19

Taotluse vastuvõetavus ja taotlustoimiku loomine

1.  ETIASe infosüsteem kontrollib pärast taotluse esitamist automaatselt, kas:

a)  kõik taotlusvormi väljad on täidetud ja sisaldavad kõiki artikli 17 lõigetes 2 ja 4 osutatud elemente;

b)  kas reisiloa tasu on makstud.

2.  Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, peetakse taotlust vastuvõetavaks. Sellisel juhul loob ETIASe kesksüsteem kohe automaatselt taotlustoimiku ja annab sellele taotluse numbri.

3.  Taotlustoimiku loomisel salvestab ja säilitab ETIASe kesksüsteem järgmised andmed:

a)  taotluse number;

b)  reisiloa olekuteave, millest ilmneb, et reisiloa taotlus on esitatud;

c)  artikli 17 lõikes 2 ning asjakohasel juhul artikli 17 lõigetes 4 ja 6 osutatud isikuandmed, sealhulgas reisidokumendi välja andnud riigi kolmetäheline kood;

d)  artikli 17 lõikes 8 osutatud andmed;

e)  taotlusvormi esitamise kuupäev ja kellaaeg, teave reisiloa tasu äramaksmise kohta ja maksetehingu kordumatu viitenumber.

4.  Taotlustoimiku loomise käigus võrdleb ETIASe kesksüsteem artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud andmeid ETIASe kesksüsteemis olevas taotlustoimikus sisalduvate isikuandmetega, et selgitada välja, kas ETIASe kesksüsteemis on juba mõni sama taotleja taotlustoimik. Varasemate taotlustoimikute leidmisel lingib ETIASe kesksüsteem need sama taotleja uue taotlustoimikuga.

5.  Taotlustoimiku loomisel saab taotleja e‑posti teel koheselt teate, milles selgitatakse, et tema taotluse menetlemise ajal võidakse temalt küsida täiendavat teavet või täiendavaid dokumente või kutsuda ta erandkorras vestlusele. See teade peab sisaldama järgmist:

a)  teave taotluse oleku kohta, milles kinnitatakse, et reisiloa taotlus on esitatud, ning

b)  taotluse number.

Teade võimaldab taotlejal kasutada artikli 6 lõike 2 punktis h sätestatud kontrollivahendit.

Artikkel 20

Automaatne menetlemine

1.  ETIASe kesksüsteemis menetletakse taotlustoimikuid automaatselt päringutabamus(t)e leidmiseks. ETIASe kesksüsteem analüüsib iga taotlustoimikut eraldi.

2.  ETIASe kesksüsteem võrdleb artikli 17 lõike 2 punktides a, b, c, d, f, g, j, k ja m ning artikli 17 lõikes 8 osutatud andmeid ETIASe kesksüsteemis, SISis, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, VISis, Eurodacis ▌, Europoli andmetes ning Interpoli SLTD ja TDAWN andmebaasides olevates kirjetes, toimikutes ja hoiatusteadetes sisalduvate andmetega.

ETIASe kesksüsteem kontrollib eelkõige:

a)  kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;

b)  kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTDs kadunuks või varastatuks tunnistatud või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;

c)  kas SISis on taotleja kohta sisestatud hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;

d)  kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;

e)  kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale reisiloale, mis on tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud ▌;

f)  kas taotluses esitatud andmed reisidokumendi kohta vastavad mõnele teisele ETIASe kesksüsteemis olevale reisiloataotlusele, milles sisalduvad erinevad artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud isikuandmed;

g)  kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;

h)  kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;

i)  kas VISis on taotleja suhtes tehtud otsus lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise ▌ kohta;

j)  kas taotluses esitatud andmed vastavad Europoli andmetes salvestatud andmetele;

k)  kas taotleja on registreeritud Eurodacis;

l)  kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele sellisele reisidokumendile, mis on registreeritud TDAWN‑andmebaasis olevas toimikus;

m)  kui taotleja on alaealine, siis kas taotleja vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja kohta on SISis hoiatusteade, et:

i)  teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;

ii)  tema kohta on SISi sisestatud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld.

3.  ETIASe kesksüsteem kontrollib, kas taotleja on vastanud jaatavalt mõnele artikli 17 lõikes 4 loetletud küsimusele ning ega taotleja ei ole esitanud koduse aadressi asemel ainult elukohalinna ja -riigi nime, nagu on osutatud artikli 17 lõike 2 punktis f.

4.  ETIASe kesksüsteem võrdleb artikli 17 lõike 2 punktides a, b, c, d, f, g, j, k ja m ning artikli 17 lõikes 8 nimetatud andmeid artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja andmetega.

5.  ETIASe kesksüsteem võrdleb artikli 17 lõike 2 punktides a, c, f, h ja i nimetatud andmeid artiklis 33 osutatud konkreetsete ohunäitajatega.

6.  Kui lõigete 2–5 kohaselt saadakse päringutabamus, lisab ETIASe kesksüsteem taotlustoimikusse viite sellele tabamusele.

7.  Kui taotlustoimikus salvestatud andmed vastavad andmetele, mis lõigete 2 ja 4 kohaselt andsid päringutabamuse, teeb ETIASe kesksüsteem vajaduse korral kindlaks liikmesriigi (liikmesriigid), kes sisestas(id) või esitas(id) päringutabamuse andnud andmed, ning märgib selle taotlustoimikusse.

8. Pärast iga lõike 2 punkti j ja lõike 4 kohase päringutabamuse saamist ning kui ükski liikmesriik ei ole nimetatud päringutabamuse andnud andmeid esitanud, teeb ETIASe kesksüsteem kindlaks, kas andmed sisestas Europol ning märgib selle taotlustoimikusse.

Artikkel 21

Automaatse menetlemise tulemused

1.  Kui artikli 20 lõigetes 2–5 sätestatud automaatsel menetlemisel ei saada päringutabamusi, annab ETIASe kesksüsteem automaatselt reisiloa kooskõlas artikliga 36 ning ▌teatab sellest taotlejale kooskõlas artikliga 38.

2.   Kui artikli 20 lõigetes 2–5 sätestatud automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, ▌menetletakse taotlust artiklis 22 sätestatud korra kohaselt.

3. Kui artiklis 22 sätestatud kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotlustoimikus salvestatud andmed vastavad andmetele, mis andsid artikli 20 lõigete 2–5 kohase automaatse menetlemise tulemusel päringutabamuse, või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, võib pärast sellist kontrollimist menetleda taotlust artiklis 26 sätestatud korra kohaselt.

4.  Kui artikli 20 lõike 3 kohane automaatse menetlemise tulemusel selgub, et taotleja vastas jaatavalt mis tahes artikli 17 lõikes 4 loetletud küsimusele, ning juhul, kui ei ole saadud ühtegi teist päringutabamust, saadetakse taotlus vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele artiklis 26 sätestatud viisil mitteautomaatselt menetlemiseks.

Artikkel 22

Kontrollimine ETIASe kesküksuses

1.  Kui artikli 20 lõigete 2–5 kohane automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, teeb ETIASe kesksüsteem automaatselt otsingu ETIASe kesküksuses.

2.  ETIASe kesküksusega konsulteerimise korral antakse talle juurdepääs taotlustoimikule ja sellega lingitud taotlustoimiku(te)le, samuti artikli 20 lõigete 2–5 kohase automaatse menetlemise tulemusel saadud kõigile päringutabamustele ning ETIASe kesksüsteemi poolt artikli 20 lõigete 7 ja 8 kohaselt kindlaks tehtud teabele.

3.  ETIASe kesküksus kontrollib, kas taotlustoimikus salvestatud andmed vastavad ühele või mitmele järgmisest:

a)  artiklis 33 osutatud konkreetsed ohunäitajad;

b)  ETIASe kesksüsteemis, sealhulgas artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirjas olevad andmed;

c)  mõnes otsingute tegemisel kasutatud ELi infosüsteemis olevad andmed;

d)  Europoli andmed;

e)  Interpoli SLTD või TDAWN andmebaasides olevad andmed.

4.  Kui andmete vastavust ei leita ning artikli 20 lõigete 2–5 kohane automaatne menetlemine ei anna muid päringutabamusi, kustutab ETIASe kesküksus taotlustoimikust valetabamuse ja ETIASe kesksüsteem annab automaatselt reisiloa vastavalt artiklile 36.

5.  Kui avastatakse andmete vastavus taotleja andmetega või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, menetletakse taotlust mitteautomaatselt artiklis 26 sätestatud korra kohaselt.

6.  ETIASe kesküksus menetleb taotlustoimikut mitteautomaatselt 12 tunni jooksul alates taotlustoimiku saamisest.

Artikkel 23

SISi eesmärkide toetamine

1.  Artikli 4 punkti e kohaldamiseks võrdleb ETIASe kesksüsteem asjakohaseid artikli 17 lõike 2 punktides a, b ja d osutatud andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, kas taotleja kohta on sisestatud üks järgmistest hoiatusteadetest:

a)  hoiatusteade kadunud isikute kohta;

b)  hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;

c)  hoiatusteade diskreetse kontrolli või erikontrolli alla kuluvate isikute kohta.

2.  Kui lõikes 1 osutatud võrdlemine annab ühe või mitu päringutabamust, saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate ETIASe kesküksusele. ETIASe kesküksus kontrollib, kas taotleja isikuandmed vastavad neile isikuandmetele, millega seoses on see päringutabamus saadud, ning kui vastavus leiab kinnitust, saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate selle hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole. SIRENE büroo kontrollib veel, kas taotleja isikuandmed vastavad selle hoiatuses sisalduvatele isikuandmetele, mis päringutabamuse andis, ja võtab asjakohaseid järelmeetmeid.

Samuti saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate selle liikmesriigi SIRENE büroole, kes sisestas hoiatusteate, mis andis SISis päringutabamuse artiklis 20 osutatud automaatse menetlemise käigus, kui pärast kontrollimist ETIASe kesküksuse poolt, nagu on osutatud artiklis 22, alustati selle hoiatusteate tulemusel taotluse menetlemist mitteautomaatselt kooskõlas artikliga 26.

3.  Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole saadetud teade sisaldab järgmisi andmeid:

a)  perekonnanimi (perekonnanimed), eesnimi (eesnimed) ja olemasolu korral varjunimi (varjunimed);

b)  sünnikoht ja -kuupäev;

c)  sugu;

d)  kodakondsus ja juhul, kui on mitu, kodakonsused;

e)  liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida, ning võimaluse korral esimese kavandatava viibimiskoha aadress;

f)  taotleja kodune aadress või selle puudumisel elukohalinn ja -riik;

g)  reisiloa olekuteave, millest ilmneb, kas reisiluba on välja antud, kas selle väljaandmisest on keeldutud või seda menetletakse mitteautomaatselt artikli 26 kohaselt;

h)  viide kooskõlas lõigetega 1 ja 2 saadud päringutabamusele, sealhulgas päringutabamuse saamise kuupäev ja kellaaeg.

4.  Kui lõike 1 kohaselt saadakse päringutabamus, lisab ETIASe kesksüsteem taotlustoimikusse viite sellele tabamusele.

Artikkel 24

Erinormid selliste liidu kodanike ja muude kolmandate riikide kodanike pereliikmete kohta, kellel on liidu õigusaktide kohaselt vaba liikumise õigus

1.  Artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kolmandate riikide kodanike puhul käsitatakse artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud reisiloana otsust, mis tehakse kooskõlas käesoleva määrusega ja milles märgitakse, et puuduvad faktilised tõendid või faktilistel tõenditel põhinevad põhjendused, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku- või suurt epideemiaohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

2.  Kui artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kolmanda riigi kodanik esitab reisiloa taotluse, kohaldatakse järgmisi erinorme:

a)  taotleja ei pea vastama artikli 17 lõike 4 punktis c osutatud küsimusele;

b)  artiklis 18 osutatud tasu ei nõuta.

3.  Artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kolmanda riigi kodaniku reisiloataotluse menetlemisel ei kontrolli ETIASe kesküksus, kas:

a)  taotleja ületab parajasti viibimisaega või on seda varem ületanud, tehes selleks otsingu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, nagu on osutatud artikli 20 lõike 2 punktis g;

b)  taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed juba leiduvad Eurodacis, nagu on osutatud artikli 20 lõike 2 punktis k.

Artikli 33 ▌ kohaselt kindlaks määratud ebaseadusliku sisserände ohtudel põhinevaid konkreetseid ohunäitajaid ei kohaldata.

4.  Reisiloataotlust ei või tagasi lükata ebaseadusliku sisserände ohu alusel, nagu on osutatud artikli 37 lõike 1 punktis c.

5.  Kui artiklis 20 osutatud taotluse automaatne menetlemine on andnud päringutabamuse, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006(40) artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlevale hoiatusteatele, kontrollib ETIASe riiklik üksus, milline on hoiatusteate SISi sisestamise otsuse alus. Kui see alus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. ETIASe riiklik üksus lähtub oma tegevuses määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 25 lõikest 2.

6.  Kohaldatakse ka järgmisi norme:

a)  artikli 38 lõikes 1 sätestatud teates teavitatakse taotlejat sellest, et välispiiri ületamisel peab ta suutma tõendada, et ta on artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud vaba liikumise õigusega kodaniku pereliige; kõnealune teave sisaldab ka meeldetuletust, et vaba liikumise õigusega kodaniku reisiloaga pereliikmel on õigus riiki siseneda vaid juhul kui temaga on kaasas või temaga ühineb liidu kodanik või muu kolmanda riigi kodanik, kellel on vaba liikumise õigus;

b)  artikli 37 lõike 3 kohase kaebuse saab esitada vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ;

c)  artikli 54 lõikes 1 osutatud taotlustoimiku säilitamise tähtaeg on järgmine:

i)   reisiloa kehtivusaeg;

ii)   ▌ viis aastat pärast seda, kui on tehtud viimane reisiloa andmisest keeldumise või loa tühistamise või kehtetuks tunnistamise ▌otsus vastavalt artiklitele 37, 40 ja 41. Kui ühe ELi infosüsteemi, Europoli andmete, Interpoli SLTD või TDAWN andmebaaside, ETIASe jälgimisnimekirja või ETIASe taustakontrollireeglite kirjes, toimikus või hoiatusteates sisalduvad andmed, mis olid nimetatud otsuse tegemise aluseks, kustutatakse enne viieaastase ajavahemiku möödumist, kustutatakse taotlustoimik seitsme päeva jooksul alates selles kandes, toimikus või hoiatusteates sisalduvate andmete kustutamist. Selleks kontrollib ETIASe kesksüsteem regulaarselt ja automaatselt, kas tingimused käesolevas punktis osutatud taotlustoimikute säilitamiseks on endiselt täidetud. Kui need ei ole enam täidetud, kustutab ta taotlustoimiku automaatselt.

Selleks et lihtsustada uue taotluse esitamist pärast ETIASe reisiloa kehtivusaja lõppu, võib taotlustoimikut ETIASe kesksüsteemis jätkuvalt säilitada mitte rohkem kui kolm aastat pärast reisiloa kehtivusaja lõppu ja üksnes juhul, kui taotleja annab pärast nõusolekutaotluse saamist selleks vabatahtlikult ja sõnaselgelt oma nõusoleku elektrooniliselt allkirjastatud kinnitusega. Nõusolekutaotlused esitatakse viisil, mis on muudest asjadest küsimustest selgelt eristatav, arusaadavas ja lihtsasti kättesaadavas vormis ning kasutades selget ja lihtsat keelt kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7.

Nõusolekut nõutakse pärast artikli 15 lõikes 2 sätestatud automaatse teate saamist. Automaatses teates tuletatakse taotlejale meelde andmete säilitamise eesmärki artikli 71 punktis o osutatud teabe põhjal.

IV PEATÜKK

Taotluste läbivaatamine ETIASe riiklikes üksustes

Artikkel ▌25

Vastutav liikmesriik

1.  Artikli 26 kohaselt taotluste mitteautomaatse menetlemise eest vastutava liikmesriigi („vastutav liikmesriik“) teeb ETIASe kesksüsteem kindlaks järgmisel viisil.

a)  kui tehakse kindlaks, et ainult üks liikmesriik sisestas või edastas andmeid, mis andsid artikli 20 kohaselt päringutabamuse, on kõnealune liikmesriik vastutav liikmesriik;

b)  kui tehakse kindlaks, et mitu liikmesriiki sisestas või edastas andmeid, mis andsid artikli 20 kohaselt päringutabamused, on vastutav liikmesriik:

i)  liikmesriik, kes sisestas või edastas kõige viimased artikli 20 lõike 2 punktis d osutatud hoiatusteatele vastavad andmed, või

ii)  kui nendest andmetest ei vasta ükski artikli 20 lõike 2 punktis d osutatud hoiatusteatele, siis liikmesriik, kes sisestas või edastas kõige viimased artikli 20 lõike 2 punktile c vastavad andmed; või

iii)  kui nendest andmetest ei vasta ükski artikli 20 lõike 2 punktis c või d osutatud hoiatusteatele, siis liikmesriik, kes sisestas või edastas kõige viimased andmed artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud hoiatusteatesse;

c)  kui tehakse kindlaks, et mitu liikmesriiki sisestas või edastas andmeid, mis andsid artikli 20 kohaselt päringutabamused, kuid ükski neist andmetest ei vasta artikli 20 lõike 2 punktis a, c või d osutatud hoiatusteatele, siis on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kes sisestas või edastas kõige värskemad andmed.

Esimise lõigu punktide a ja c kohaldamisel ei võeta vastutava liikmesriigi kindlakstegemisel arvesse päringutabamusi, mis saadakse andmete põhjal, mida ei ole sisestanud või edastanud mõni liikmesriik. Kui taotluse mitteautomaatne menetlemine ei põhine mõne liikmesriigi sisestatud või edastatud andmetel, on vastutav liikmesriigik see liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida.

2.  ETIASe kesksüsteem märgib vastutava liikmesriigi taotlustoimikusse. Kui ETIASe kesküsteemil ei ole võimalik vastutavat liikmesriiki lõikes 1 osutatud viisil kindlaks teha, teeb selle kindlaks ETIASe kesküksus.

Artikkel 26

Taotluste mitteautomaatselt menetlemine ETIASe riiklikes üksustes

1.  Kui artikli 20 lõigetes 2–5 sätestatud automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, menetleb vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlust mitteautomaatselt. Nimetatud ETIASe riiklik üksus saab juurdepääsu taotlustoimikule ja mis tahes sellega lingitud taotlustoimikutele, ning artikli 20 lõigete 2–5 kohase automaatse menetlemise tulemusel saadud mis tahes päringutabamustele. ETIASe kesküksus teavitab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikku üksust sellest, kas on kindlaks tehtud, et üks või mitu teist liikmesriiki või Europol sisestasid või edastasid andmeid, mis andsid artikli 20 lõigete 2 või 4 kohaselt päringutabamuse. Kui on kindlaks tehtud, et üks või mitu liikmesriiki sisestasid või edastasid andmeid, mis sellise päringutabamuse andsid, täpsustab ETIASe kesküksus ka seda, milliste liikmesriikidega on tegemist.

2.  Pärast taotluse menetlemist mitteautomaatselt, vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus:

a)  annab reisiloa või

b)  ei anna reisiluba.

3.  Kui artikli 20 lõikes 2 sätestatud automaatne menetlemine annab päringutabamuse, siis vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus:

a)  ei anna reisiluba, kui päringutabamus vastab ühe või mitmele artikli 20 lõike 2 punktides a ja c osutatud kontrollile;

b)  hindab julgeoleku- või ebaseadusliku sisserände ohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda, kui päringutabamus vastab ühele artikli 20 lõike 2 punktides b ja d–m osutatud kontrollile.

4.  Kui artikli 20 lõike 3 kohane automaatse menetlemisega on tehtud kindlaks, et taotleja on vastanud jaatavalt ühele artikli 17 lõikes 4 osutatud küsimusele, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ▌ julgeoleku või ebaseadusliku sisserände ohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda.

5.  Kui artikli 20 lõike 4 kohane automaatne menetlemine annab päringutabamuse, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus julgeolekuohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda.

6.  Kui artikli 20 lõike 5 kohane automaatne menetlemine annab päringutabamuse, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ▌julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda. Ühelgi juhul ei tohi vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teha automaatselt otsust konkreetsetel ohunäitajatel põhineva päringutabamuse alusel. Igal juhul hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus eraldi julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände ja suurt epideemiaohtu.

7.  ETIASe infosüsteem dokumenteerib kõik andmetöötlustoimingud, mille on käesoleva artikli kohaste hindamiste eesmärgil teostanud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus või liikmesriikide ETIASe riiklikud üksused, kellega konsulteeritakse kooskõlas artikliga 28. Dokumenteeritud kirjed luuakse ja sisestatakse automaatselt taotlustoimikusse. Nendes on märgitud iga toimingu kuupäev ja kellaaeg, muudes ELi infosüsteemides otsingu tegemiseks kasutatud andmed, saadud päringutabamusega seotud andmed ja ohu hindamise teostanud töötaja.

Ohu hindamise teostanud töötaja märgib taotlustoimikusse julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu hindamise tulemuse ning põhjenduse, miks tehti otsus reisiluba anda või selle andmisest keelduda.

Artikkel 27

Taotlejalt täiendava teabe ja täiendavate dokumentide nõudmine

1.  Kui vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus leiab, et taotleja poolt taotlusvormil esitatud teave ei ole piisav selleks, et ta saaks otsustada, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda, võib ta nõuda taotlejalt täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamist. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus nõuab kooskõlas artikliga 28 konsulteeritud liikmesriigi taotlusel täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamist.

2.  Täiendavat teavet või täiendavaid dokumente nõutakse artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud e‑posti teel, saates e-kirja taotlustoimikus olevale kontaktaadressile. Täiendava teabe või täiendavate dokumentide nõudes märgitakse selgelt teave või dokumendid, mille esitamist taotlejalt nõutakse, ning loetletakse keeled, milles seda teavet või dokumente võib esitada. Nende keelte hulka kuulub vähemalt inglise, prantsuse või saksa keel, välja arvatud juhul, kui loetelus on üks selle kolmanda riigi ametlik keel, mille kodanik taotleja enda sõnul on. Täiendavate dokumentide nõudmise korral nõutakse ka originaaldokumentide elektroonilist koopiat. Taotleja esitab täiendava teabe või täiendavad dokumendid artikli 6 lõike 2 punktis g osutatud turvalise konto teenuse kaudu otse vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele kümne päeva jooksul alates nõude kättesaamise kuupäevast. Taotleja esitab sellise teabe või dokumendid ühes taotlusele märgitud keeltest. Taotlejalt ei nõuta ametliku tõlke esitamist. Nõuda võib ainult sellist täiendavat teavet või täiendavaid dokumente, mis on vajalikud ETIASe taotluse hindamiseks.

3.  Lõikes 1 osutatud täiendava teabe või täiendavate dokumentide nõudmiseks kasutab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelu. Komisjonile võtab artikli 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte sellise eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelu sisu ja vormi ettenägemiseks.

4.  Erandjuhul viimase abinõuna ja pärast täiendava teabe või dokumentide menetlemist, kui taotleja esitatud teabe või dokumentide suhtes püsivad tõsised kahtlused, võib vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus kutsuda taotleja vestlusele ▌tema elukohariigis asuvasse konsulaati, mis on taotleja taotleja elukohale kõige lähemal. Erandjuhul ja kui see on taotleja huvides, võib vestlus toimuda konsulaadis, mis asub muus riigis kui taotleja elukohariik.

Kui taotleja elukohale kõige lähemal asuv konsulaat on rohkem kui 500 km kaugusel, pakutakse taotlejale võimalust viia vestlus läbi audio- ja videosidevahendite abil. Kui konsulaat on lähemal kui 500 km, võivad taotleja ja vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus leppida ühiselt kokku kasutada kõnealuseid audio- ja videosidevahendeid. Nimetatud audio- ja videosidevahendite kasutamise korral, viib vestluse läbi vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus või erandjuhul üks selle liikmesriigi konsulaatidest. Nimetatud audio- ja videosidevahend tagavad asjakohase turvalisuse ja konfidentsiaalsuse taseme

Taotlustoimikus registreeritakse põhjus, miks soovitakse vestluse korraldamist.

5.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 4 osutatud audio- ja videosidevahendeid puudutavad nõuded, sealhulgas andmekaitse-, turbe- ja konfidentsiaalsusnõuded, ning võtab vastu sobivate töövahendite testimise ja valimise ning nende kasutamise reeglid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.  Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus saadab taotlejale kutse vestlusele artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud e‑posti teel, saates e-kirja taotlustoimikusse kantud e-posti aadressil. Kutse vestlusele saadetakse 72 tunni jooksul pärast seda kui taotleja on esitanud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt täiendava teabe või täiendavad dokumendid. Kutse vestlusele sisaldab teavet selle kutse saatnud liikmesriigi kohta, lõikes 4 osutatud valikuvõimalusi ja asjakohaseid kontaktandmeid. Taotleja võtab ühendust vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse või konsulaadiga niipea kui võimalik, ent hiljemalt viis päeva pärast vestluse kutse saatmist, et leppida kokku mõlemale poolele sobiv kellaaeg ja kuupäev vestluseks ning see, kas vestlus toimub sidevahendite abil. Vestlus toimub kümne päeva jooksul alates kutse kuupäevast.

ETIASe kesksüsteem registreerib vestluse kutse taotlustoimikusse.

7.  Kui ▌taotleja ei ilmu vestlusele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6 pärast vestluskutse saamist, lükatakse tema taotlus artikli 37 lõike 1 punkti g kohaselt tagasi ja vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teatavitab taotlejat sellest viivitamata.

8.  Lõikes 4 osutatud vestluse läbiviimise eesmärgil teatab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, milliseid küsimusi peab vestluse läbiviija esitama. Need küsimused on seotud põhjustega, miks vestlust sooviti läbi viia.

Vestlust sooviv vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus viib vestluse läbi enda keeles või tema poolt täiendava teabe või dokumentide esitamiseks valitud keeles, tehes seda audio- ja videosidevahendite abil.

Konsulaadis toimuv vestlus viiakse läbi selle kolmanda riigi ametlikus keeles, kus konsulaat asub, või muus taotleja ja konsulaadi poolt kokku lepitud keeles.

Vestluse läbiviija esitab pärast vestlust arvamuse koos soovituste põhjendustega.

Esitatud küsimused ja arvamus lisatakse vormi, mis salvestatakse taotlustoimikusse vestluse toimumise kuupäeval.

9.  Lõike 2 kohaselt täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamisel taotleja poolt registreerib ja salvestab ETIASe kesksüsteem selle teabe või dokumendid taotlustoimikusse. Täiendava teabe või täiendavad dokumendid, mis esitatakse vestluse käigus kooskõlas lõikega 6, lisab taotlustoimikusse vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus.

Taotlustoimikusse salvestatud ja vestlusel kasutatud vormi ning täiendavat teavet või täiendavaid dokumente kasutatakse ainult taotluse hindamise ja selle kohta otsuse tegemise eesmärgil, kaebuse esitamise menetluse haldamisel ning sama taotleja uue taotluse töötlemise eesmärgil.

10.  Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus jätkab taotluse läbivaatamist kohe, kui taotleja on esitanud täiendava teabe või täiendavad dokumendid või, kui see on kohaldatav, alates vestluse toimumise kuupäevast.

Artikkel 28

Konsulteerimine teiste liikmesriikidega

1.  ▌Kui on tehtud kindlaks, et üks või mitu liikmesriiki sisestasid või edastasid andmeid, mis andsid kooskõlas artikli 20 lõikega 7 ▌päringutabamuse pärast artiklis 22 kirjeldatud kontrollimist, teatab ETIASe kesküksus sellest asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) ETIASe riiklikule üksusele, käivitades seeläbi konsulteerimisprotsessi nende ja vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse vahel ▌.

2.  ▌Nende liikmesriikide ETIASe riiklikud üksused, kellega konsulteeritakse, saavad konsulteerimise eesmärgil juurdepääsu taotlustoimikule.

3.  Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse:

a)  esitab taotluse kohta põhjendatud positiivse arvamuse või

b)  esitab taotluse kohta põhjendatud negatiivse arvamuse.

Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse, kannab positiivse või negatiivse arvamuse taotlustoimikusse.

4.  Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus võib samuti konsulteerida ühe või mitme liikmesriigi ETIASe riiklike üksustega pärast seda, kui taotleja on vastanud täiendava teabe esitamise nõudele. Kui sellist täiendavat teavet nõuti konsulteeritud liikmesriigi nimel vastavalt artikli 27 lõikele 1, konsulteerib vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus konsulteeritud liikmesriigi ETIASe riikliku üksusega pärast seda, kui taotleja on vastanud täiendava teabe esitamise nõudele. Sellistel juhtudel nende liikmesriikide ETIASe riiklikud üksused, kellega konsulteeritakse, saavad juurdepääsu ka asjakohasele täiendavale teabele või täiendavatele dokumentidele, mille taotleja on esitanud vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse nõudmisel ja mis on seotud küsimusega, milles nendega konsulteeritakse. Kui konsulteeritakse mitme liikmesriigiga, tagab koordineerimise vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus.

5.  Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse, vastab 60 tunni jooksul alates konsulteerimistaotlusest. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei järgne, käsitatakse seda positiivse arvamusena taotluse kohta.

6.  Konsulteerimise protsessis edastatakse konsulteerimistaotlus ja vastused artikli 6 lõike 2 punktis m osutatud tarkvara abil ning tehakse kättesaadavaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele.

7.  Kui vähemalt ühe liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse, esitab taotluse kohta negatiivse arvamuse, keeldub vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa andmisest vastavalt artiklile 37. Käesolev lõige ei piira artikli 44 kohaldamist.

8.  Vajaduse korral, kui esineb tehnilisi probleeme või ettenägematuid asjaolusid, teeb ETIASe kesküksus kindlaks vastutava liikmesriigi ja liikmesriigid, kellega tuleb konsulteerida, ning hõlbustab käesolevas artiklis osutatud liikmesriikide vahelist konsulteerimist.

Artikkel 29

Konsulteerimine Europoliga

1.  ▌Kui on tehtud kindlaks, et Europol on esitanud andmeid, mis andsid kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 8 päringutabamuse, teatab ETIASe kesküksus sellest Europolile, käivitades seeläbi konsulteerimisprotsessi Europoli ja vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse vahel ▌. Selline konsulteerimine toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja eriti selle IV peatükiga.

2.  Kui ▌ konsulteeritakse Europoliga, edastab ETIASe kesküksus ▌talle taotlustoimiku asjakohased andmed ning konsulteerimise seisukohalt vajalikud päringutabamused. ▌

3.  Ühelgi juhul ei saa Europol juurdepääsu isikuandmetele taotleja artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud hariduse kohta ▌.

4.  Kui Europoliga konsulteeritakse lõike 1 kohaselt, esitab ta taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Europoli arvamus tehakse kättesaadavaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes registreerib selle taotlustoimikusse.

5.  Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus võib samuti konsulteerida Europoliga pärast seda, kui taotleja on vastanud täiendava teabe esitamise nõudele. Sellisel juhul edastab ETIASe riiklik üksus Europolile täiendava teabe või täiendavad dokumendid, mille taotleja on talle esitanud seoses selle reisiloataotlusega, mille teemal Europoliga konsulteeritakse.

6.  Europol vastab 60 tunni jooksul alates konsulteerimistaotlusest. Kui Europol ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamusena taotluse kohta.

7.  Konsulteerimise protsessis edastatakse konsulteerimistaotlus ja vastused artikli 6 lõike 2 punktis m osutatud tarkvara abil ning tehakse kättesaadavaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele.

8.  Kui vaatamata Europoli negatiivsele arvamusele taotluse kohta otsustab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa anda, peab ta oma otsust põhjendama ja kandma põhjenduse taotlustoimikusse.

9.  Vajaduse korral, kui esineb tehnilisi probleeme või ettenägematuid asjaolusid, teeb ETIASe kesküksus kindlaks vastutava liikmesriigi ning hõlbustab käesolevas artiklis osutatud vastutava liikmesriigi ja Europoli vahelist konsulteerimist.

Artikkel 30

Taotleja teavitamise tähtajad

96 tunni jooksul alates artikli 19 kohaselt vastuvõetava taotluse esitamisest teatatakse taotlejale:

a)  kas talle on antud reisiluba või mitte, või

b)  et tal tuleb esitada täiendavat teavet või täiendavaid dokumente ning et taotleja võidakse kutsuda vestlusele, märkides ära artikli 32 lõike 2 kohase menetlemise maksimaalse kestuse.

Artikkel 31

Kontrollivahend

Komisjon korraldab kontrollivahendi, mis võimaldab taotlejal kontrollida oma taotluse menetlemise seisu ning reisiloa kehtivuse kestust ja olekut (kehtiv, tagasilükatud, tühistatud või kehtetuks tunnistatud). See vahend tehakse kättesaadavaks selleks ette nähtud avalikul veebisaidil või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil, millele on osutatud artikli 16 lõikes 1.

Komisjon määratleb täpsemalt artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kontrollivahendi.

Artikkel 32

Otsus taotluse kohta

1.  Taotluse kohta tehakse otsus 96 tunni jooksul pärast artikli 19 kohaselt vastuvõetava taotluse esitamist.

2.  Erandkorras, kui on teatatud täiendava teabe või täiendavate dokumentide nõudmisest ning kui taotleja kutsutakse vestlusele, pikendatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikku ▌. Selliste taotluste kohta ▌tehakse otsus hiljemalt 96 tundi pärast seda, kui taotleja on esitanud täiendava teabe või täiendavad dokumendid. Kui taotleja kutsutakse vestlusele, nagu on osutatud artikli 27 lõikes 4, tehakse sellise taotluse kohta otsus hiljemalt 48 tundi pärast vestluse toimumist.

3.  Enne käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja möödumist tehakse otsus:

a)  anda reisiluba vastavalt artiklile 36 või

b)  keelduda reisiloa andmisest vastavalt artiklile 37.

V PEATÜKK

ETIASe taustakontrollireeglid ja ETIASe jälgimisnimekiri

Artikkel 33

ETIASe taustakontrollireeglid

1.  ETIASe taustakontrollireeglid on algoritm, mille abil saab teha määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsi, võrreldes kooskõlas käesoleva määruse artikliga 20 ETIASe kesksüsteemi taotlustoimikus salvestatud andmeid konkreetsete ohunäitajatega, mille on koostanud ETIASe kesküksus käesoleva artikli lõike 4 alusel, mis osutavad ▌ julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurele epideemiaohule. ETIASe Kesküksus registreerib ETIASe taustakontrollireeglid ▌ETIASe kesksüsteemis.

2.  ▌Komisjon määratleb artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt ohud, mis on seotud julgeoleku või ebaseadusliku sisserändega, või suur epideemiaoht, tuginedes järgmisele:

a)  riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi koostatud statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul on viibimisaja ületamise ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest erinev;

b)  ETIASe poolt artikli 84 kohaselt koostatud statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul on julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu alusel reisiloa andmisest keeldumiste määr tavapärasest erinev;

c)  ETIASe poolt artikli 84 kohaselt koostatud statistika ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi koostatud statistika, mis osutab korrelatsioonile ühelt poolt taotlusvormi abil kogutud teabe ning teiselt poolt reisijate viibimisaja ületamise ja sisenemiskeeldude vahel;

d)  liikmesriikide poolt konkreetsete julgeolekuohu näitajate kohta esitatud teave, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid, või asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks tehtud ohtude kohta;

e)  liikmesriikide esitatud teave, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid, millest ilmneb, et asjaomases liikmesriigis on teatava reisijaterühma puhul viibimisaja ületamise ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest erinev;

f)  liikmesriikide esitatud teave spetsiifilise suue epideemiaohu kohta ning ECDC esitatud teave epidemioloogilise järelevalve kohta ja ohuanalüüsid ning WHO esitatud teave haiguspuhangute kohta.

3.  Komisjon täpsustab rakendusakti abil ohud, nagu on määratletud käesolevas määruses ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktis, millele tuginevad konkreetsed ohunäitajad, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Konkreetsed ohud vaadatakse läbi vähemalt iga kuue kuu tagant ja vajaduse korral võtab komisjon kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu uue rakendusakti.

4.  Lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud konkreetsete ohtude põhjal koostab ETIASe kesküksus konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni:

a)  vanuserühm, sugu, ▌kodakondsus;

b)  elukohariik ja -linn;

c)  haridustase(alg-, kesk-, kõrgharidus või hariduse puudumine);

d)  praegune töökoht (ametikohtade rühm).

5.  Konkreetsed ohunäitajad peavad olema otstarbekohased ja proportsionaalsed. Nimetatud ohunäitajad ei tohi mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Samuti ei tohi need mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku nahavärvi, rassi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud arvamused, usutunnistuse või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ▌rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.

6.  Konkreetsed ohunäitajad määratleb ning neid kehtestab, eelhindab, rakendab, järelhindab, vaatab läbi ja jätab välja ETIASe kesküksus pärast ETIASe taustakontrollinõukoguga konsulteerimist.

Artikkel 34

ETIASe jälgimisnimekiri

1.  ETIASe jälgimisnimekirja kantakse andmed selliste isikute kohta, keda kahtlustatakse terroriakti või muu raske kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või alust arvata, tuginedes isiku üldisele analüüsile, et nad panevad toime terroriakti või muu raske kuriteo. ETIASe jälgimisnimekiri on osa ETIASe kesksüsteemist.

2.  ETIASe jälgimisnimekiri koostatakse terroriaktide või muude raskete kuritegudega seotud teabe põhjal.

3.  Lõikes 2 osutatud teabe kannab ETIASe jälgimisnimekirja Europol, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/794 kohaldamist, või liikmesriigid. Nii Europol kui iga asjaomane liikmesriik vastutab kõigi andmete eest, mis nad jälgimisnimekirja kannavad. ETIASe jälgimisnimekirjas on kõigi andmete kohta märgitud selle sisestamise kuupäev ja kellaaeg Europoli poolt või liikmesriik, kes need andmed nimekirja kandis.

4.  Lõikes ▌2 osutatud teabe põhjal koostatakse ETIASe jälgimisnimekiri, mille kirjed sisaldavad vähemalt ühte järgmistest andmeühikutest:

a)  perekonnanimi ▌;

b)  sünnijärgne perekonnanimi;

c)  sünnikuupäev ▌;

d)  muud nimed (varjunimi või -nimed, kunstnikunimi või -nimed, tavaliselt kasutatav nimi või -nimed);

e)  ▌reisidokument (reisidokumendid) (liik, number ja väljaandjariik);

f)  kodune aadress;

g)  e‑posti aadress;

h)  telefoninumber;

i)  ettevõtte või organisatsiooni nimi, e‑posti aadress, postiaadress, telefoninumber;

j)  IP‑aadress.

Kui järgmised andmeühikud on kättesaadavad, lisatakse need vastavasse kohta, mis koosneb vähemalt ühest eespool loetletud andmeühikutest: eesnimi (või -nimed), sünnikoht ja -riik, sugu ja kodakondsus.

Artikkel 35

ETIASe jälgimisnimekirjaga seotud kohustused ja ülesanded

1.  Enne kui Europol või liikmesriik sisestab andmed ETIASe jälgimisnimekirja, peab ta:

a)  tegema kindlaks, kas teave on ETIASe jälgimisnimekirja kandmiseks piisav, täpne ja piisavalt tähtis;

b)  hindama mitteautomaatselt menetletavate andmete hulga potentsiaalset mõju;

c)  kontrollima kas andmed vastavad SISi sisestatud hoiatusteatele.

2.  eu‑LISA loob lõike 1 punkti be kohase hindamise jaoks erivahendi.

3.  Kui lõike 1 punkti c kohase kontrolli abil selgub, et andmed vastavad SISi sisestatud hoiatusteatele, siis neid ETIASe jälgimisnimekirja ei sisestata. Kui tingimused, mis puudutavad andmete kasutamist hoiatusteate sisestamiseks SISi, on täidetud, peetakse prioriteetseks hoiatusteate sisestamist SISi.

4.  Liikmesriigid ja Europol vastutavad nende endi poolt ETIASe jälgimisnimekirja sisestatud artikli 34 lõikes 2 osutatud andmete täpsuse ja ajakohastamise eest.

5.  Europol vaatab läbi ja kontrollib enda poolt ETIASe jälgimisnimekirja sisestatud andmeelementide jätkuvat täpsust ja ajakohasust regulaarselt vähemalt kord aastas. Liikmesriigid vaatavad samuti läbi ja kontrollivad enda poolt ETIASe jälgimisnimekirja sisestatud andmeelementide täpsust ja ajakohasust regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Europol ja liikmesriigid töötavad käesoleva lõike kohaste ülesannete täitmise tagamiseks ühise menetluse ja rakendavad seda.

6.  Liikmesriigid ja Europol eemaldavad andmeelemendid pärast läbivaatamist ETIASe jälgimisnimekirjast, kui tõestatakse, et nende sisestamise põhjused ei kehti enam või et andmeelemendid on aegunud või ei ole ajakohased.

7.  eu‑LISA töötab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja ja hindamisvahendi tehniliselt välja ja haldab seda. Komisjon kehtestab ETIASe jälgimisnimekirja ja kõnealuse hindamisvahendi tehnilised kirjeldused rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI PEATÜKK

Reisiloa andmine, andmisest keeldumine, tühistamine või kehtetuks tunnistamine

Artikkel 36

Reisiloa andmine

1.  Kui taotluse III, IV ja V peatükis sätestatud menetluste kohasel läbivaatamisel selgub, et ei ole faktilisi tõendeid või faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu, annab ETIASe kesksüsteem või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa.

2.  Kahtluse korral, et reisiloa andmisest keeldumine on piisavalt põhjendatud on vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikul üksusel võimalus, sealhulgas pärast vestlust, anda reisiluba välja koos märkega, milles soovitatakse piirivalveasutustel läbi viia teise astme kontroll.

Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus võib sellise märke teha ka konsulteeritud liikmesriigi taotlusel. Kõnealune märge on nähtav ainult piirivalveasutustele.

Märge eemaldatakse automaatselt, kui piirivalveasutused on kontrolli läbi viinud ja sisestanud riiki sisenemise andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

3.  Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikul üksusel on võimalus lisada märge, millega teatatakse piirivalveasutustele ja teistele ametiasutustele, kellel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile, et taotluse töötlemise käigus saadud konkreetset päringutabamust analüüsiti ja leiti, et päringutabamus osutus valetabamuseks, või taotluse menetlemisel mitteautomaatselt selgus, et ei olnud põhjust reisiloa andmisest keelduda.

4.  Komisjon kehtestab artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga piisavad tagatised, nähes ette normid ja menetlused, et hoida ära konfliktid muudesse infosüsteemidesse sisestatud hoiatusteadetega ning määratleda käesoleva määruse kohaste märgete tegemise tingimused, kriteeriumid ja märgete kestus.

5.  Reisiluba kehtib kolm aastat või kuni taotlemisel registreeritud reisidokumendi kehtivusaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb tähtaeg lõpeb varem, ja kehtib liikmesriikide territooriumil.

6.  Reisiluba ei anna automaatset õigust riiki siseneda või seal viibida.

Artikkel 37

Reisiloa andmisest keeldumine

1.  Reisiloa andmisest keeldutakse, kui taotleja:

a)  kasutas reisidokumenti, mis on SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud;

b)  ▌kujutab endast julgeolekuohtu;

c)  kujutab endast ebaseadusliku sisserände ohtu;

d)  kujutab endast suurt epideemiaohtu;

e)  on isik, kelle kohta on SISi ▌sisestatud hoiatusteade riiki sisenemise ja seal viibimise keelamiseks;

f)  ei esita nõudmise korral täiendavat teavet või dokumente artiklis 27 osutatud tähtajaks;

g)  ei ilmu vestlusele, nagu on osutatud artikli 27 lõikes 4.

2.  Reisiloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui taotluse esitamise ajal on põhjendatult ja tõsiselt alust kahelda taotleja esitatud andmete autentsuses, tema avalduste usaldusväärsuses, tema esitatud täiendavates dokumentides või nende sisu õigsuses.

3.  Taotlejal, kellele keelduti reisiluba andmast, on õigus otsus edasi kaevata. Kaebus esitatakse taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejaid kaebuse esitamise menetlusest. ▌ Kõnealune teave esitatakse ühes määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas nimetatud riigi, mille kodanik taotleja on, ametlikus keeles.

4.  Varasem reisiloa andmisest keeldumine ei põhjusta uue taotluse automaatset tagasilükkamist. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 38

Teade reisiloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta

1.  Kui reisiluba on väljaantud, saadetakse taotlejale e-posti teel viivitamata teade, mis sisaldab järgmist:

a)  sõnaselge kinnitus, et reisiluba on antud, ning reisiloa taotluse number;

b)  reisiloa kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;

c)  sõnaselge kinnitus, et taotleja peab riiki sisenemisel esitama sama reisidokumendi, millele on osutatud taotlusvormis, ning et reisidokumendi mis tahes muutmisel tuleb esitada uus reisiloa taotlus;

d)  meeldetuletus määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud riiki sisenemise tingimuste ja selle kohta, et lühiajaline viibimine on võimalik ainult 90‑päeva 180‑päevase ajavahemiku jooksul;

e)  meeldetuletus, et üksnes reisiloa omamine ei anna automaatselt õigust riiki siseneda;

f)  meeldetuletus, et piirivalveasutused võivad välispiiril nõuda täiendavaid dokumente, et kontrollida riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste täitmist;

g)  meeldetuletus, et riigis viibimise tingimuseks on kehtiva reisiloa olemasolu, mis peab olema täidetud kogu lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestel;

h)  link määruse (EL) 2017/2226 artiklis 13 osutatud veebiteenusele, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel igal ajal kontrollida allesjäänud lubatud viibimisaega;

i)  vajaduse korral liikmesriigid, kuhu taotlejal on lubatud siseneda;

j)  link ETIASe avalikule veebisaidile, kus taotlejaid teavitatakse võimalusest taotleda reisiloa kehtetuks tunnistamist, sellest, et reisiluba võidakse kehtetuks tunnistada, kui selle andmise tingimused ei ole enam täidetud, ning tühistada, kui selgub, et reisiloa andmise tingimused ei olnud selle andmise ajal täidetud;

k)  teave määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13–16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15–18 tulenevate õiguste kasutamise korra kohta; Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori ja selle liikmesriigi, mille kohta taotleja on teatanud, et see on tema esimese kavandatava viibimise asukoht, riikliku järelevalveasutuse kontaktandmed, kui reisiloa on välja andnud ETIASe kesküksus, või vastutava liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse kontaktandmed, kui reisiloa on väljaandnud ETIASe riiklik üksus.

2.  Reisiloa andmisest keeldumisel saadetakse taotlejale e‑posti teel viivitamata teade, mis sisaldab järgmist:

a)  sõnaselge kinnitus, et reisiloa andmisest on keeldutud, ja reisiloa taotluse number;

b)  viide vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes reisiloa andmisest keeldus, ja selle aadress;

c)  reisiloa andmisest keeldumise põhjus(ed), märkides kohaldatava põhjuse artikli 37 lõigetes 1 ja 2 loetletud põhjuste hulgast, mis võimaldab taotlejal kaebuse esitada;

d)  teave õiguse kohta esitada kaebus ning selle esitamise tähtaeg; link teabele artikli 16 lõikes 7 osutatud veebisaidil;

e)  teave selle kohta, kuidas kasutada määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13–16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15–18 tulenevaid õigusi; Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori ja vastutava liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse andmekaitseametniku kontaktandmed.

3.  Komisjon kehtestab rakendusaktiga reisiloa andmisest keeldumise, selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise standardvormi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 39

Andmed, mis lisatakse taotlustoimikusse pärast otsuse tegemist reisiloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta

1.  Kui on tehtud otsus ▌ reisiluba anda, lisab ETIASe kesksüsteem või, kui otsus on tehtud pärast taotluse menetlemist mitteautomaatselt, vastavalt IV peatükile, vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse viivitamata järgmised andmed:

a)  olekuteave selle kohta, et reisiluba on antud ▌ ;

b)  viide sellele, kas reisiloa ▌ andis ETIASe kesksüsteem või see anti mitteautomaatse menetlemise alusel; viimasel juhul viide otsuse teinud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele ja selle aadress;

c)  ▌ reisiloa andmise otsuse tegemise kuupäev;

d)  reisiloa algus- ja lõppkuupäev;

e)  reisiloale lisatud märked, mis on sätestatud artikli 36 lõigetes 2 ja 3, koos sellise märke / selliste märgete lisamise põhjustega, artikli 36 lõike 2 puhul teise astme kontrollide jaoks vajalik täiendav teave ning artikli 36 lõike 3 puhul piirivalveasutuste jaoks vajalik täiendav teave.

2.  Komisjon määratleb artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt täiendava teabe laadi, mida võidakse lisada, selle keele ja vormi ning märgete tegemise põhjused.

3.  Kui on tehtud otsus reisiloa andmisest keelduda, lisab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse järgmised andmed:

a)  olekuteave selle kohta, et reisiloa andmisest on keeldutud;

b)  vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kes reisiloa andmisest keeldus, ja selle aadress;

c)  reisiloast keeldumise otsuse tegemise kuupäev;

d)  reisiloa andmisest keeldumise põhjused, märkides asjakohase põhjuse artikli 37 lõigetes 1 ja 2 loetletud põhjuste hulgast.

4.  Lisaks lõigetes 1 ja 3 osutatud andmetele, kui tehakse otsus reisiluba anda või selle andmisest keelduda, lisab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ka oma lõpliku otsuse põhjused, välja arvatud juhul, kui tegemist on keeldumisega, mis põhineb konsulteeritud liikmesriigi negatiivsel arvamusel.

Artikkel 40

Reisiloa tühistamine

1.  Reisiluba tühistatakse, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud reisiloa andmise tingimused täidetud. Reisiloa tühistamisel tuginetakse ühele või mitmele reisiloa andmisest keeldumise põhjusele, mis on sätestatud artikli 37 lõigetes 1 ja 2.

2.  Kui liikmesriigil on tõendeid, et reisiloa andmise ajal ei olnud reisiloa andmise tingimused täidetud, tühistab selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa.

3.  Isik, kelle reisiluba tühistatakse, võib tühistamise otsuse edasi kaevata. Kaebus esitatakse tühistamisotsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejaid kaebuse esitamise menetlusest. Teave esitatakse ühes määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas nimetatud riigi, mille kodanik taotleja on, ametlikus keeles.

4.  Ohuhindamise teinud töötaja märgib reisiloa tühistamisotsuse põhjendused taotlustoimikusse.

Artikkel 41

Reisiloa kehtetuks tunnistamine

1.  Reisiluba tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Reisiloa kehtetuks tunnistamisel tuginetakse ühele või mitmele reisiloa andmisest keeldumise põhjusele, mis on sätestatud artikli 37 lõikes 1.

2.  Kui liikmesriigil on tõendeid, et reisiloa andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud, tunnistab selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa kehtetuks.

3.  Kui SISi sisestatakse uus riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlev hoiatusteade või teade reisidokumendi kaotamise, varastamise, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistamise kohta, teavitab SIS sellest ETIASe kesksüsteemi, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist. ETIASe kesksüsteem kontrollib, kas uus hoiatusteade vastab mõnele kehtivale reisiloale. Vastavuse leidmise korral edastab ETIASe kesksüsteem taotlustoimiku hoiatusteate sisestanud ETIASe riiklikule üksusele ▌. Kui on sisestatud uus riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlev hoiatusteade, peab ETIASe riiklik üksus reisiloa kehtetuks tunnistama. Kui reisiluba on seotud reisidokumendiga, mis on SISis või SLTDs kuulutatud kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks, menetleb ETIASe riiklik üksus taotlustoimikut mitteautomaatselt.

4.  ETIASe jälgimisnimekirja lisatavaid uusi andmeid ▌võrreldakse ETIASe kesksüsteemis olevate taotlustoimikute andmetega. ETIASe kesksüsteem kontrollib, kas uued andmed vastavad mõnele kehtivale reisiloale. Vastavuse leidmise korral edastab ETIASe kesksüsteem taotlustoimiku selle liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes uued andmed sisestas, või kui uued andmed sisestas Europol, siis selle liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, mille taotleja on vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile j märkinud liikmesriigiks, kus ta kavatseb esimesena viibida. ETIASe riiklik üksus hindab julgeolekuohtu ja tunnistab reisiloa kehtetuks, kui ta jõuab järeldusele, et selle andmise tingimused ei ole enam täidetud ▌.

5.  Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kantakse sisenemiskeeluandmed kehtiva reisiloa omaniku kohta ja see kanne on põhjendatud määruse (EL) 2016/399 V lisa B osas loetletud põhjusel B või I, edastab ETIASe kesksüsteem taotlustoimiku selle liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes sisenemise keelas. ETIASe riiklik üksus hindab seda, kas reisiloa andmise tingimused on endiselt täidetud, ning kui mitte, siis tunnistab reisiloa kehtetuks.

6.  Ohuhindamise teinud töötaja märgib reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendused taotlustoimikusse.

7.  Taotleja, kelle reisiluba tunnistatakse kehtetuks, võib kehtetuks tunnistamise otsuse edasi kaevata. Kaebus esitatakse kehtetuks tunnistamise otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejaid kaebuse esitamise menetlusest. Kõnealune teave esitatakse ühes määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas nimetatud riigi, mille kodanik taotleja on, ametlikus keeles..

8.  Reisiloa võib kehtetuks tunnistada ka taotleja taotlusel. Sellisel alusel reisiloa kehtetuks tunnistamise koha ei ole kaebust esitada võimalik. Kui taotleja on kõnealuse taotluse esitamise ajal liikmesriigi territooriumil, jõustub kehtetuks tunnistamine kui taotleja on territooriumilt lahkunud ning hetkel kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõikega 3 ja artikli 17 lõikega 2 tehtud vastav kirje.

Artikkel 42

Teade reisiloa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta

Reisiloa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral saadetakse taotlejale viivitamata e‑posti teel teade, mis sisaldab järgmist teavet:

a)  sõnaselge kinnitus, et reisiluba on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, ja reisiloa taotluse number;

b)  vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kes reisiloa tühistas või kehtetuks tunnistas, ja selle aadress;

c)  reisiloa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjus(ed), märkides kohaldatava põhjuse artikli 37 lõigetes 1 ja 2 loetletud põhjuste hulgast, mis võimaldab taotlejal kaebuse esitada;

d)  teave õiguse kohta esitada kaebus ja selle esitamise tähtaeg; link artikli 16 lõikes 7 osutatud asjakohasele teabele veebisaidil;

e)  sõnaselge kinnitus, et riigis viibimise tingimuseks on kehtiva reisiloa olemasolu, mis peab olema täidetud kogu lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestel;

f)  teave selle kohta, kuidas kasutada määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13–16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15–18 tulenevaid õigusi; Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori ja vastutava liikmesriigi riikliku järelevalveasutuse andmekaitseametniku kontaktandmed.

Artikkel 43

Andmed, mis lisatakse taotlustoimikusse pärast reisiloa tühistamis või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist

1.  Kui on tehtud otsus reisiluba tühistada või kehtetuks tunnistada, lisab reisiloa tühistanud või kehtetuks tunnistanud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse viivitamata järgmised andmed:

a)  olekuteave selle kohta, et reisiluba on tühistatud või kehtetuks tunnistatud;

b)  vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kes reisiloa tühistas või kehtetuks tunnistas, ja selle aadress ning

c)  ▌ reisiloa tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise kuupäev;

2.  ▌Reisiloa tühistanud või kehtetuks tunnistanud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus märgib taotlustoimikusse ka kas tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjuse(d), mis on kohaldatavad artikli 37 lõigete 1 ja 2 alusel või asjaolu, et reisiluba tunnistati kehtetuks taotleja taotlusel artikli 41 lõike 8 alusel.

Artikkel 44

Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andmine humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu

1.  Kui taotlus loetakse vastuvõetavaks kooskõlas artikliga 19, võib liikmesriik, kuhu asjaomane kolmanda riigi kodanik kavatseb reisida, anda erandkorras välja piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa ▌, kui kõnealune liikmesriik ▌ peab seda vajalikuks humanitaarkaalutlustel kooskõlas oma riigisisese õigusega, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, olenemata asjaolust, et:

a)  menetlemine mitteautomaatselt artikli 26 kohaselt ei ole veel lõpule viidud või ▌

b)  reisiloa andmisest on keeldutud, see on tühistatud või kehtetuks tunnistatud.

Kõnealused reisiload on üldiselt kehtivad üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kes on selle välja andnud. Erandkorras võib see olla kehtiv rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, tingimusel, et iga asjaomane liikmesriik kiidab selle oma ETIASe riikliku üksuse kaudu heaks. Kui ETIASe riiklik üksus kaalub piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa väljaandmist, mis hõlmab mitut liikmesriiki, konsulteerib vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus nende liikmesriikidega.

Kui piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on käesoleva lõike punktis a osutatud asjaoludel taotletud või välja antud, ei katkesta see taotluse menetlemist mitteautomaatselt, mis võimaldab anda piiramatu territoriaalse kehtivusega reisiloa.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võib taotleja, nagu on osutatud avalikul veebisaidil ja mobiiliseadmetele mõeldud rakenduses, võtta ühendust ETIASe kesküksusega, märkides ära oma taotluse numbri, liikmesriigi, kuhu ta kavatseb reisida, ning asjaolu, et tema reisi eesmärk põhineb humanitaarkaalutlustel või on seotud rahvusvaheliste kohustustega ▌. Sellise ühenduse võtmise korral teavitab ETIASe kesküksus selle liikmesriigi ETIASe riiklikku üksust, kuhu kolmanda riigi kodanik kavatseb reisida, ja registreerib teabe taotlustoimikusse.

3.  Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kuhu kolmanda riigi kodanik kavatseb reisida, võib nõuda taotlejalt täiendavat teavet või täiendavaid dokumente ning võib kehtestada sellise täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaja. Selline nõue saadetakse artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud e‑posti teel taotlustoimikus olevale e-posti kontaktaadressile ning selles märgitakse loetelu keeltest, milles võib täiendavat teavet või täiendavaid dokumente esitada. Nende keelte hulka kuulub vähemalt inglise, prantsuse või saksa keel, välja arvatud juhul, kui loetelus on üks selle kolmanda riigi ametlik keel, mille kodanik taotleja enda sõnul on. Taotlejalt ei nõuta ametliku tõlke esitamist nendesse keeltesse. Taotleja esitab täiendava teabe või täiendavad dokumendid artikli 6 lõike 2 punktis g osutatud turvalise konto teenuse kaudu otse ETIASe riiklikule üksusele. Täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamisel registreerib ja salvestab ETIASe kesksüsteem selle teabe või dokumendid taotlustoimikusse. Taotlustoimikus registreeritud säilitatud täiendavat teavet või täiendavaid dokumente kasutatakse ainult taotluse hindamise ja selle kohta otsuse tegemise eesmärgil, kaebuse esitamise menetluse haldamise eesmärgil või sama taotleja uue taotluse töötlemise eesmärgil.

4.  Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on kõige rohkem 90 päeva alates selle loa alusel esmakordse riiki sisenemise kuupäevast.

5.  Käesoleva artikli alusel väljaantud reisiloale võidakse teha märge artikli 36 lõike 2 või 3 alusel.

6.  Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andmisel lisab loa andnud ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse järgmised andmed:

a)  olekuteave selle kohta, et piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on antud ▌;

b)  liikmesriik (liikmesriigid), kuhu reisiloa omanikul on õigus reisida, ja reisiloa kehtivusaeg;

c)  piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andnud liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ja selle aadress;

d)  piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andmise otsuse tegemise kuupäev;

e)  humanitaarkaalutlused, riiklikud huvid või rahvusvahelised kohustused;

f)  reisiloale lisatud mis tahes märked, mis on sätestatud artikli 36 lõigetes 2 ja 3, koos sellise märke / selliste märgete lisamise põhjustega, artikli 36 lõike 2 puhul teise astme kontrollide jaoks vajalik täiendav teave ning artikli 36 lõike 3 puhul piirivalveasutuste jaoks vajalik täiendav teave..

Kui ETIASe riiklik üksus annab piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa, ilma et taotleja oleks esitanud mingit teavet või dokumente, registreerib ja salvestab ETIASe riiklik üksus sellist otsust põhjendava asjakohase teabe või dokumendid taotlustoimikusse.

7.  Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andmisel saadetakse taotlejale e‑posti teel teade, mis sisaldab järgmist:

a)  sõnaselge kinnitus, et piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on antud, ning reisiloa taotluse number;

b)  piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;

c)  sõnaselge kinnitus liikmesriikide kohta, kuhu loa omanikul on lubatud reisida, ning et ta võib reisida ainult nende liikmesriikide territooriumil;

d)  meeldetuletus, et riigis viibimise tingimuseks on kehtiva reisiloa olemasolu, mis peab olema täidetud kogu lühiajalise viibimise kestel liikmesriigi territooriumil, mille jaoks piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on antud;

e)  link määruse (EL) 2017/2226 artiklis 13 osutatud veebiteenusele, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel igal ajal kontrollida allesjäänud lubatud viibimisaega.

VII peatükk

ETIASe kasutamine vedajate poolt

Artikkel 45

Vedajate juurdepääs andmetele kontrollimise eesmärgil

1.  Lennu- ja mereveoettevõtjad ning rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, saadavad ETIASe infosüsteemi päringu, et kontrollida, kas kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes kehtib reisiloa nõue, on kehtiv reisiluba.

2.  Turvaline juurdepääs artikli 6 lõike 2 punktis k osutatud vedajate võrguväravale, sealhulgas võimalus kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi, võimaldab vedajatel teha lõike 1 kohase päringu enne reisija pardaletulekut. Vedaja esitab reisidokumendi masinloetaval alal olevad andmed ja teatab sisenemise liikmesriigi. Lennujaama transiidi puhul ei ole vedaja erandina kohustatud kontrollima, kas kolmanda riigi kodanikul on reisiluba.

ETIASe infosüsteem vastab ▌ vedajate võrguvärava kaudu, kas isikul on kehtiv reisiluba või mitte, saates vedajale vastuse „OK / NOT OK“. Kui väljaantud on piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba vastavalt artiklile 44, võetakse ETIASe kesksüsteemi vastuses arvesse liikmesriik (liikmesriigid), mille puhul see luba on kehtiv, ning vedaja poolt teatatud sisenemise liikmesriik. Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Komisjon loob rakendusaktide abil üksnes vedajatele ette nähtud autentimiskava, et võimaldada vedajate nõuetekohaselt volitatud töötajatele juurdepääsu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vedajate võrguväravale. Autentimiskava loomisel võetakse arvesse infoturbe riskide juhtimist ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega..

4.  Vedajate võrguvärav kasutab eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi, mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest ETIASes säilitatud andmetest. eu‑LISA vastutab vedajate võrguvärava turvalisuse eest, seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse eest ning isikuandmete väljavõtmise ja eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi edastamise eest.

5.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes kohaldatakse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), artikli 26 lõike 2 ning nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ(41) artikli 4 kohaselt ette nähtud karistusi, kui nad veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel vaatamata sellele, et neilt nõutakse reisiluba, ei ole kehtivat reisiluba.

6.  Erandina käesoleva artikli lõikest 5, kui sama kolmanda riigi kodaniku puhul kohaldatakse lõikes 1 osutatud vedajate suhtes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 2 ning direktiivi 2001/51/EÜ artikli 4 kohaselt juba ette nähtud karistusi, siis karistusi, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 5, ei kohaldata.

7.  Lõike 5 rakendamiseks või selle kohaldamisest tekkiva mis tahes vaidluse lahendamiseks säilitab eu‑LISA logid vedajate võrguväravas vedajate poolt tehtud kõigi andmetöötlustoimingute kohta. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringus kasutatud andmeid, vedajate võrguvärava edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logisid säilitatakse kaks aastat. Logisid kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

8.  Kui kolmanda riigi kodanikule keelatakse riiki sisenemine, on iga vedaja, kes on toonud ta välispiirile õhu, mere või maismaa kaudu, kohustatud võtma tema suhtes jälle viivitamata vastutuse. Piirivalveasutuste taotlusel, kes on pädevad teostama kontrolli piiril, on vedajad kohustatud viima kolmanda riigi kodaniku tagasi kas sellesse kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, sellesse kolmandasse riiki, kes andis välja reisidokumendi, millega ta reisis, või mis tahes muusse kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel.

9.  Erandina lõikest 1 on vedajate puhul, kes veavad reisijate rühmi bussiga, ETIASe töölerakendamisele järgneval esimesel kolmel aastal lõikes 1 osutatud kontrollimine vabatahtlik ning lõikes 5 osutatud sätteid nende suhtes ei kohaldata.

Artikkel 46

Varumenetlused juhuks, kui vedajatel puudub tehnilistel põhjustel juurdepääs andmetele

1.  Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud päringu tegemine on ETIASe infosüsteemi ▌ mis tahes osa rikke tõttu tehniliselt võimatu, on vedajad vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva reisiloa olemasolu. Kui sellise rikke tuvastab eu‑LISA, teavitab ETIASe kesküksus sellest vedajaid. Ta annab vedajatele teada ka sellest, kui rike on kõrvaldatud. Kui sellise rikke tuvastavad vedajad, võivad nad sellest teavitada ETIASe kesküksust.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel ei kohaldata vedajate suhtes artikli 45 lõikes 5 osutatud karistusi.

3.  Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud päringu tegemine on pikema aja vältel tehniliselt võimatu muudel põhjustel kui ETIASe infosüsteemi mis tahes osa rikke tõttu, teavitavad vedajad ETIASe kesküksust ▌.

4.  Komisjon kehtestab käesolevas artiklis osutatud varumenetluste üksikasjad rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VIII PEATÜKK

ETIASe kasutamine välispiiril tegutsevate piirivalveasutuste poolt

Artikkel 47

Juurdepääs andmetele kontrolli teostamiseks välispiiril

1.  Piirivalveasutused, kes on pädevad teostama vastavalt määrusele (EL) 2016/399 piirikontrolli välispiiripunktides, teevad reisidokumendi masinloetaval alal olevaid andmeid kasutades otsinguid ETIASe kesksüsteemis.

2.  ETIASe kesksüsteem vastab, teatades järgmist:

a)  kas isikul on kehtiv reisidokument või mitte ning artikli 44 alusel välja antud osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa puhul liikmesriik (liikmesriigid), kus see luba kehtib;

b)  artikli 36 lõike 2 ja 3 alusel reisiloale lisatud mis tahes märge;

c)  kas reisiluba kaotab kehtivuse järgmise 90 päeva jooksul ja allesjäänud kehtivusaeg;

d)  artikli 17 lõike 2 punktides k ja l osutatud andmed.

3.  Kui reisiluba kaotab kehtivuse järgmise 90 päeva jooksul, teavitavad piirivalveasutused selle reisiloa omanikku allesjäänud kehtivusajast, võimalusest esitada taotlus uue reisiloa saamiseks ka liikmesriikide territooriumil viibimise ajal ning kohustusest omada kehtivat reisiluba kogu lühiajalise viibimise kestel. Selle teabe edastab kas piirivalveametnik piiril kontrollide teostamise ajal või piiripunkti paigaldatud seadme abil, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul kasutada artiklis 31 osutatud kontrollivahendit. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks ka artikli 16 lõikes 1 osutatud avalikku veebisaidi kaudu. Samuti edastab ETIASe kesksüsteem reisiloa omanikule automaatselt e‑posti teel sama teabe.

4.  Kui ETIASe kesksüsteem teatab vastuses artikli 36 lõikes 2 alusel reisiloale lisatud märkest, teostavad piirivalveasutused teise astme kontrolli. Teise astme kontrolli teostamiseks lubatakse neil tutvuda taotlustoimikusse lisatud täiendava teabega kooskõlas artikli 39 lõike 1 punktiga e või artikli 44 lõike 6 punktiga f.

Kui ETIASe kesksüsteem teatab vastuses artikli 36 lõikes 3 nimetatud märkest ning kui vaja on teha täiendavaid kontrolle, võivad piirivalveasutused saada juurdepääsu ETIASe kesksüsteemile, et hankida artikli 39 lõike 1 punktis e või artikli 44 lõike 6 punktis f sätestatud täiendavat teavet.

Artikkel 48

Varumenetlused juhuks, kui välispiiril on andmetele juurdepääs tehniliselt võimatu

1.  Kui artikli 47 lõikes 1 osutatud otsingute tegemine on ETIASe infosüsteemi mis tahes osa rikke tõttu tehniliselt võimatu, teavitab ETIASe kesksüsteem sellest piirivalveasutusi ja liikmesriikide ETIASe riiklikke üksusi.

2.  Kui artikli 47 lõikes 1 osutatud otsingute tegemine on tehniliselt võimatu liikmesriigi riikliku piirivalvetaristu rikke tõttu, teavitavad piirivalveasutused sellest ETIASe kesküksust ja selle liikmesriigi ETIASe riiklikku üksust. ETIASe kesküksus teavitab sellest seejärel viivitamata eu‑LISA ja komisjoni.

3.  Mõlemal käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 märgitud juhul järgib piirivalveasutus, oma riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani. Kooskõlas määrusega (EL) 2016/399 võib riikliku hädaolukorra lahendamise plaanis lubada piirivalveasutustel teha ajutiselt erand artikli 47 lõikes 1 nimetatud kohustusest teha ETIASe kesksüsteemis otsinguid.

4.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega hädaolukorra lahendamise näidisplaanid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtude jaoks, sealhulgas piirivalveasutuste poolt järgitavad menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Liikmesriigid võtavad näidisplaanide alusel vastu oma riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid, mida vajaduse korral riiklikul tasandil kohandatakse.

IX PEATÜKK

ETIASe kasutamine immigratsiooniasutuste poolt

Artikkel 49

Immigratsiooniasutuste juurdepääs andmetele

1.  Selleks et kontrollida, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimused on täidetud, ning et võtta sellega seoses asjakohaseid meetmeid, on liikmesriikide immigratsiooniasutustel juurdepääs otsingute tegemiseks ETIASe kesksüsteemis, kasutades andmeid, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktides a–e.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 alusel antakse ETIASe kasksüsteemile juurdepääs üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  kui on tehtud eelnev otsing riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis määruse (EL) 2017/2226 artikli 26 alusel ning

b)  kui sellest otsingu tulemustest ilmneb, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis ei ole riiki sisenemise andmeid, mis vastavad asjaomase kolmanda riigi kodaniku viibimisele liikmesriikide territooriumil.

Vajaduse korral kontrollitakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud tingimuste täitmist andes juurdepääsu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 46 sätestatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi logidele, mis vastavad käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud otsingule ja käesoleva lõike punktis b osutatud vastusele.

3.  ETIASe kesksüsteem teatab vastuses, kas isikul on kehtiv reisidokument või mitte ning artikli 44 alusel välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa puhul liikmesriigi (liikmesriigid), kus see reisiluba kehtib. Samuti teatab ETIASe kesksüsteem, kas reisiluba kaotab kehtivuse järgmise 90 päeva jooksul ning kui pikk on allesjäänud kehtivusaeg.

Alaealiste puhul on immigratsiooniasutustel juurdepääs ka teabele, mis on seotud artikli 17 lõike 2 punktis k osutatud reisija vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostjaga.

IX PEATÜKK

ETIASe kesksüsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu võimaldamise kord ja tingimused

Artikkel 50

Liikmesriikide määratud ▌ ametiasutused

1.  Liikmesriigid määravad ▌ ametiasutused, kellel on õigus taotleda luba teha terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil otsinguid ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetes.

2.  Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, et artiklis 52 sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks ETIASe kesksüsteemile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Võttes arvesse oma organisatsioonilist ja haldusstruktuuri, võivad liikmesriigid oma põhiseaduslike või muude õigusest tulenevate nõuete täitmisel määrata mitu keskset juurdepääsupunkti.

Liikmesriigid teatavad eu‑LISA‑le ja komisjonile oma määratud asutused ja kesksed juurdepääsupunktid ning võivad igal ajal oma teadet muuta või asendada selle teise teatega.

3.  Iga liikmesriik peab riigi tasandil nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada kesksete juurdepääsupunktide kaudu taotlusi otsingute tegemiseks ETIASe kesksüsteemis säilitatavates andmetes.

4.  Ainult kesksete juurdepääsupunktide nõuetekohaselt volitatud töötajatel on vastavalt artiklitele 51 ja 52 õigus saada juurdepääs ETIASe kesksüsteemile.

Artikkel 51

ETIASe kesksüsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise kord

1.  Artikli 50 lõikes 3 osutatud tegevusüksus esitab artikli 50 lõikes 2 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse otsingu tegemiseks ETIASe kesksüsteemis olevas konkreetses andmekogus. Artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud andmetes otsingu tegemiseks esitatakse elektrooniline või kirjalik taotlus koos nendes konkreetsetes andmetes otsingu tegemise vajaduse põhjendusega.

2.  Juurdepääsutaotluse kättesaamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 52 osutatud juurdepääsu andmise tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas iga taotlus artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud andmetes otsingu tegemiseks on põhjendatud.

3.  Keskne juurdepääsupunkt menetleb taotlust, kui see vastab artiklis 52 osutatud juurdepääsu andmise tingimustele. Keskse juurdepääsupunkti päringuga saadud ETIASe kesksüsteemi andmed edastatakse taotluse esitanud tegevusüksusele ilma andmete turvalisust ohustamata.

4.  Kiireloomulistel juhtudel, kui on vaja tõkestada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, menetleb keskne juurdepääsupunkt taotluse viivitamata ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 52 osutatud tingimused olid täidetud ja kas juhtum oli kiireloomuline. Kõnealune järelkontroll tehakse põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse menetlemist ▌.

Kui järel▌kontrolli käigus selgub, et juurdepääs ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetele või neis otsingu tegemine ei olnud põhjendatud, kustutavad kõik andmetele juurdepääsu saanud asutused ETIASe kesksüsteemist saadud andmed. Asutused teavitavad andmete kustutamisest selle liikmesriigi asjaomast keskset juurdepääsupunkti, kus taotlus esitati.

Artikkel 52

Tingimused, mille kohaselt saavad liikmesriikide määratud ametiasutused juurdepääsu ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetele

1.  Määratud ametiasutused võivad taotleda otsingu tegemist ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  juurdepääs otsingu tegemiseks on vajalik terroriakti ja muu raske kuriteo tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil;

b)  juurdepääs otsingu tegemiseks on vajalik ja proportsionaalne konkreetse juhtumi puhul ning

c)  on tõendeid selle kohta või on alust arvata, et otsingu tegemine ETIASe kesksüsteemi andmetes aitab kaasa mõne asjaomase kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud reisijate kategooriasse ▌.

2.  Otsingu tegemiseks saab kasutada ainult ühte või mitut ETIASe kesksüsteemi taotlustoimikus salvestatud järgmistest andmeühikutest:

a)  perekonnanimi ja kui on teada eesnimi (eesnimed);

b)  muud nimed (varjunimi või -nimed, kunstnikunimi või -nimed, tavaliselt kasutatav nimi või -nimed);

c)  reisidokumendi number;

d)  kodune aadress;

e)  e-posti aadress;

f)  telefoninumbrid;

g)  IP‑aadress.

3.  Koos otsingutega lõikes 2 loetletud ETIASe kesksüsteemi andmete seas võib otsingu kitsendamiseks kasutada järgmisi taotlustoimikute andmeid:

a)  kodakondsus(ed);

b)  sugu;

c)  sünnikuupäev või vanusevahemik.

4.  Kui ETIASe kesksüsteemis tehtud otsingu tulemusel saadakse taotlustoimikus salvestatud andmete seast päringutabamus, antakse juurdepääs andmetele, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktides a–g ja j–m ning mis on salvestatud selles taotlustoimikus, ning nendele sellesse taotlustoimikusse sisestatud andmetele, mis puudutavad reisiloa andmist, andmisest keeldumist, tühistamist või kehtetuks tunnistamist ▌kooskõlas artiklitega 39 ja 43. Juurdepääs artikli 17 lõike 2 punktis i ja lõike 4 punktides a–c osutatud taotlustoimikus salvestatud andmetele võimaldatakse üksnes juhul, kui tegevusüksus on nende andmetega tutvumist sõnaselgelt taotlenud artikli 51 lõike 1 kohaselt esitatud põhjendatud elektroonilises või kirjalikus taotluses ning kui keskne juurdepääsupunkt on seda sõltumatult kontrollinud ja heaks kiitnud. ETIASe kesksüsteemis otsingu tegijale ei võimaldata juurdepääsu artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud haridust käsitlevatele andmetele ▌.

Artikkel 53

Menetlus ja tingimused, mille kohaselt saab Europol juurdepääsu ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetele

1.  Artikli 1 lõike 2 kohaldamisel võib Europol taotleda luba ETIASe kesksüsteemi andmetes otsingu tegemiseks ning esitada ETIASe kesküksusele põhjendatud elektroonilise taotluse otsingu tegemiseks ETIASe kesksüsteemi konkreetses andmekogus. Artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud andmetes otsingu tegemiseks esitatakse põhjendatud elektrooniline taotlus koos nendes konkreetsetes andmetes otsingu tegemise vajaduse põhjendusega.

2.  Põhjendatud taotluses esitatakse tõendid selle kohta, et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  otsingu tegemine on vajalik, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks;

b)  otsingu tegemine on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;

c)  otsingu tegemiseks ei kasutata muid kui ainult artikli 52 lõikes 2 osutatud andmeid vajaduse korral komineerituna artikli 52 lõikes 3 loetletud andmetega;

d)  on tõendeid selle kohta või on alust arvata, et otsingu tegemine aitab kaasa mõne asjaomase kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud reisijate kategooriasse.

3.  Europoli taotlused otsingu tegemiseks ETIASe kesksüsteemi andmetes vaatab eelnevalt läbi nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksus, kes teeb tõhusalt ja õigeaegselt kindlaks, kas taotlus vastab kõikidele lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4.  Kui ETIASe kesksüsteemis taotlustoimikus salvestatud andmete alusel tehtud otsingu tulemusel saadakse päringutabamus, antakse juurdepääs artikli 17 lõike 2 punktides a–g ja j–m osutatud andmetele ning nendele taotlustoimikule lisatud andmetele, mis puudutavad reisiloa andmist, selle andmisest keeldumist, tühistamist või kehtetuks tunnistamist ▌kooskõlas artiklitega 39 ja 43. Juurdepääsu artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud taotlustoimikule lisatud andmetele võimaldatakse üksnes juhul, kui Europol on nende andmetega tutvumist sõnaselgelt taotlenud. ETIASe kesksüsteemis otsingu tegijale ei võimaldata juurdepääsu artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud haridust käsitlevatele andmetele.

5.  Kui nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksus on taotluse heaks kiitnud, menetleb ETIASe kesküksus ETIASe kesksüsteemi andmetes otsingu tegemise taotlust. Ta edastab taotletud andmed Europolile viisil, mis ei ohusta andmete turvalisust.

X PEATÜKK

Andmete säilitamine ja muutmine

Artikkel 54

Andmete säilitamine

1.  ETIASe kesksüsteemis olevate taotlustoimikute säilitamise tähtaeg on järgmine:

a)  reisiloa kehtivusaeg;

b)  viis aastat pärast seda, kui on tehtud viimane reisiloa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsus vastavalt artiklitele 37, 40 ja 41. Kui ühe ELi infosüsteemi, Europoli andmete, Interpoli SLTD või TDAWN andmebaaside, ETIASe jälgimisnimekirja või ETIASe taustakontrollireeglite kirjes, toimikus või hoiatusteates sisalduvad andmed, mis olid nimetatud otsuse tegemise aluseks, kustutatakse enne viieaastase ajavahemiku möödumist, kustutatakse taotlustoimik seitsme päeva jooksul alates selles kandes, toimikus või hoiatusteates sisalduvate andmete kustutamist. Selleks kontrollib ETIASe kesksüsteem regulaarselt ja automaatselt, kas tingimused käesolevas punktis osutatud taotlustoimikute säilitamiseks on endiselt täidetud. Kui need ei ole enam täidetud, kustutab ta taotlustoimiku automaatselt.

2.  Selleks et lihtsustada uue taotluse esitamist pärast ETIASe reisiloa kehtivusaja lõppu, võib taotlustoimikut ETIASe kesksüsteemis säilitada veel kõige rohkem kolm aastat pärast reisiloa kehtivusaja lõppu ja üksnes juhul, kui taotleja annab pärast nõusolekutaotluse saamist selleks vabatahtlikult ja sõnaselgelt oma nõusoleku elektrooniliselt allkirjastatud kinnitusega. Nõusolekutaotlused esitatakse viisil, mis on muudest asjadest küsimustest selgelt eristatav, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7.

Nõusolekut taotletakse pärast artikli 15 lõike 2 alusel teabe automaatset andmist. Automaatselt esitatud teabes tuletatakse taotlejale meelde andmete säilitamise eesmärki kooskõlas artikli 71 punktis o osutatud teabega ja võimalust antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.

Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikega 3 võib taotleja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui taotleja oma nõusoleku tagasi võtab kustutatakse taotlustoimik automaatselt ETIASe kesksüsteemist.

eu‑LISA töötab välja vahendi, mis võimaldab taotlejatel oma nõusolek anda või tagasi võtta. Kõnealune vahend tehakse kättesaadavaks selleks ette nähtud avalikul veebisaidil või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil.

Komisjonile määrab kooskõlas artikliga 89 vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kindlaks vahendi, mida taotlejad saavad kasutada oma nõusoleku andmiseks ja tagasivõtmiseks.

3.  Selle säilitamise tähtaja möödumisel kustutatakse taotlustoimik automaatselt ETIASe kesksüsteemist.

Artikkel 55

Andmete muutmine ja ennetähtaegne kustutamine

1.  ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused on kohustatud ajakohastama ETIASe kesksüsteemi andmeid ning tagama nende täpsuse. ETIASe kesküksusel ja ETIASe riiklikel üksustel ei ole õigust muuta andmeid, mille on taotlusvormi lisanud taotleja ise vastavalt artikli 17 lõigetele 2, 3 või 4.

2.  Kui ETIASe kesküksusel on tõendeid selle kohta, et ETIASe kesküksuse poolt ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt valed või et ETIASe kesksüsteemis on andmeid töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, kontrollib ta asjaomaseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

3.  Kui vastutaval liikmesriigil on tõendeid selle kohta, et ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt valed või et ETIASe kesksüsteemis on andmeid töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, kontrollib tema ETIASe riiklik üksus asjaomaseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

4.  Kui ETIASe kesküksusel on tõendeid selle kohta, et ETIASe kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt valed või et ETIASe kesksüsteemis on andmeid töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, võtab ta 14 päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksusega. Kui muul liikmesriigil kui vastutaval liikmesriigil on selliseid tõendeid, võtab ta ühendust ETIASe kesküksuse või vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksusega samuti 14 päeva jooksul. ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi pädev ETIASe riiklik üksus kontrollib andmete õigsust ja nende töötlemise seaduslikkust ühe kuu jooksul ning vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

5.  Kui kolmanda riigi kodanik on saanud liikmesriigi kodakondsuse või temast on saanud artikli 2 lõike 2 punktide a–c kohaldamisalasse kuuluv isik, peavad selle liikmesriigi ametiasutused kontrollima, kas isikul on kehtiv reisiluba ja asjakohasel juhul viivitamata kustutama taotlustoimiku ETIASe kesksüsteemist. Taotlustoimiku kustutamise eest vastutab järgmine asutus ▌:

a)  reisidokumendi andnud liikmesriigi ETIASe riiklik üksus vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile a;

b)  selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, mille kodakondsuse ta sai;

c)  elamisloakaardi või elamisloa välja andnud liikmesriigi ETIASe riiklik üksus.

6. Kui kolmanda riigi kodanikust on saanud artikli 2 lõike 2 punktide d, e, f või l kohaldamisalasse kuuluv isik, võib ta teavitada elamisloa, ühtse viisa või kõnealuses artiklis osutatud pikaajalise riikliku viisa välja andnud liikmesriigi pädevaid asutusi, et tal on kehtiv reisiluba, ning ta võib taotleda vastava taotlustoimiku kustutamist ETIASe kesksüsteemist. Kõnealuse liikmesriigi ametiasutused kontrollivad, kas asjaomasel isikul on kehtiv reisiluba. Kui on leidnud kinnitust, et isikul on selline luba, kustutab elamisloa, ühtse viisa või pikaajalise riikliku viisa välja andnud liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimiku viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

7.  Kui kolmanda riigi kodanikust on saanud artikli 2 lõike 2 punkti g ▌kohaldamisalasse kuuluv isik, võib ta muudatusest teavitada selle liikmesriigi pädevat asutust, kuhu ta järgmisena siseneb. Nimetatud liikmesriik võtab 14 päeva jooksul ühendust ETIASe kesküksusega. ETIASe kesküksus kontrollib andmete õigsust ühe kuu jooksul ning vajaduse korral kustutab taotlustoimiku ja selles olevad andmed viivitamata ETIASe kesksüsteemist. ▌

8.  Ilma et see piiraks mis tahes kättesaadavate halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on asjaomasel isikul võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, et tagada ETIASes säilitatud andmete muutmine või kustutamine.

XI PEATÜKK

Andmekaitse

Artikkel 56

Andmekaitse

1.  Isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning eu‑LISA poolt kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.  Isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679, kui isikuandmeid töötlevad ETIASe riiklikud üksused, kes analüüsivad taotlusi, piirivalveasutused ja immigratsiooniasutused.

Kui ETIASe riiklike üksuste poolt teostatavat isikuandmete töötlemist teevad pädevad asutused, kes analüüsivad taotlusi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

Kui ETIASe riiklik üksus teeb otsuse reisiloa andmise, selle andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/679.

3.  Isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikide määratud ametiasutuste poolt käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 kohaldamise eesmärgil kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

4.  Isikuandmete töötlemise suhtes Europoli poolt vastavalt käesoleva määruse artiklitele 29 ja 53 kohaldatakse määrust (EL) 2016/794.

Artikkel 57

Isikuandmete vastutav töötleja

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitatakse seoses isikuandmete töötlemisega ETIASe kesksüsteemis isikuandmete vastutava töötlejana vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punktile d. Seoses ETIASe kesksüsteemi infoturbe juhtimisega käsitatakse eu‑LISAt vastutava töötlejana.

2.  Seoses isikuandmete töötlemisega ETIASe kesksüsteemis liikmesriigi poolt käsitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutava töötlejana ETIASe riiklikku üksust. Ta vastutab keskselt kõnealuse liikmesriigi poolt ETIASe kesksüsteemis teostatava isikuandmete töötlemise eest.

Artikkel 58

Isikuandmete volitatud töötleja

1.  eu‑LISAt käsitatakse seoses isikuandmete töötlemisega ETIASe infosüsteemis volitatud töötlejana vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punktile e.

2.  eu‑LISA tagab, et ETIASe infosüsteemi käitatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 59

Töötlemise turvalisus

1.  ▌eu‑LISA, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused tagavad käesoleva määruse kohase isikuandmete ▌ töötlemise turvalisuse. eu‑LISA, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused teevad andmeturbega seotud ülesannete täitmisel koostööd.

2.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 kohaldamist, võtab eu‑LISA vajalikud meetmed, et tagada ETIASe infosüsteemi turvalisus.

3.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 ning määruse (EL) 2016/679 artiklite 32 ja 34 kohaldamist, võtavad eu‑LISA, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

a)  füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa taristu kaitseks;

b)  hoida ära loata isikute juurdepääs turvalisele veebisaidile, e‑postiteenusele, turvalise konto teenusele, vedajate võrguväravale, taotlejatele mõeldud kontrollivahendile ja taotlejatele mõeldud nõusoleku andmise vahendile;

c)  hoida ära loata isikute juurdepääs andmetöötlusseadmetele ja riiklikele rajatistele kooskõlas ETIASe eesmärkidega;

d)  hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine;

e)  hoida ära andmete loata sisestamine ning säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine;

f)  takistada isikutel, kellel puudub selleks luba, kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteeme andmesidevahendite abil;

g)  hoida ära ETIASe kesksüsteemi andmete loata töötlemine ning ETIASe kesksüsteemis töödeldavate andmete loata muutmine või kustutamine;

h)  tagada, et ETIASe infosüsteemile juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele, kasutades üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise;

i)  tagada, et kõik ETIASe infosüsteemile juurdepääsu luba omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja kohustusi, kellel on õigus saada andmetele juurdepääs, ning teevad need profiilid järelevalveasutustele kättesaadavaks;

j)  tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil;

k)  tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid andmeid on ETIASe infosüsteemis töödeldud ning millal, kes ja millisel eesmärgil on seda teinud;

l)  hoida eelkõige asjakohaste krüptimismeetodite abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete ETIASe kesksüsteemi või sellest süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal;

m)  tagada, et katkestuste korral saaks taastada paigaldatud süsteemide tavapärase toimimise;

n)  kindlustada usaldusväärsus selle tagamisega, et ETIASe kõigist tõrgetest teatatakse nõuetekohaselt ning et kehtestatud on vajalikud tehnilised meetmed isikuandmete taastamiseks ETIASe rikkest tuleneva andmelaostuse korral;

o)  kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta vajalikke sisekontrolliga seotud korralduslikke meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

4.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega turvalisuse tagamise näidiskava, talitluspidevuse näidiskava ja suurõnnetusest taastumise näidiskava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. eu‑LISA haldusnõukogu, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu ja ETIASe riiklikud üksused võtavad vastu turvalisuse, talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kavad vastavalt eu‑LISA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja ETIASe riiklikud üksuste jaoks. Nad võtavad aluseks komisjoni vastuvõetud näidiskavad, mida vastavalt vajadusele kohandatud.

5.  eu‑LISA teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning Euroopa Andmekaitseinspektorit käesoleva artikli alusel võetavatest meetmetest.

Artikkel 60

Turvaintsidendid

1.  Iga sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada ETIASes säilitatavate andmete turvalisust ning mis võib põhjustada ETIASe andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võis olla võimalik juurde pääseda ilma loata või kui andmete kättesaadavus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.  Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.  Ilma et see piiraks isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe vahetamist määruse (EL) 2016/679 artikli 33, direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 või mõlema kohaselt, teavitavad liikmesriigid turvaintsidentidest komisjoni, eu‑LISAt ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. ETIASe infosüsteemiga seotud turvaintsidendi korral teavitab eu‑LISA komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. ETIASega seotud turvaintsidendi korral teavitab Europol komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.  Teave sellise turvaintsidendi kohta, mis mõjutab või võib mõjutada ETIASe tööd või ETIASes säilitatud andmete kättesaadavust, terviklust ja konfidentsiaalsust, edastatakse komisjonile, ja kui see neid mõjutab, ETIASe kesküksusele, ETIASe riiklikele üksustele ja Europolile. Sellistest intsidentidest teatatakse vastavalt turvaintsidentide haldamise kavale, mille peab esitama eu‑LISA.

5.  Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, eu‑LISA ja Europol koostööd.

Artikkel 61

Sisekontroll

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Europol ja liikmesriigid tagavad, et iga ETIASe infosüsteemi andmetele juurdepääsu loaga asutus võtab käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd järelevalveasutusega.

Artikkel 62

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 63

Vastutus

1.  Ilma et see piiraks õigust vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadavale kompensatsioonile ning vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel:

a)  on igal isikul või liikmesriigil, kes on kandnud materiaalset või mittemateriaalset kahju liikmesriigi poolt tehtud ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist;

b)  on igal isikul või liikmesriigil, kes on kandnud materiaalset või mittemateriaalset kahju eu‑LISA poolt käesoleva määrusega vastuolus oleva mis tahes toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt ametilt hüvitist. eu‑LISA on vastutav ebaseaduslike andmetöötlustoimingute eest kooskõlas oma volitatud töötleja või, kui see on asjakohane, vastutava töötleja rolliga.

Liikmesriik või eu‑LISA vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest esimese lõigu alusel, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju tekitanud sündmuse eest.

2.  Kui ETIASe kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, on see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutav, välja arvatud juhul, kui eu‑LISA või muu ETIASe kesksüsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju ärahoidmiseks või selle mõju vähendamiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest vastutava töötleja või eu‑LISA vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse aluslepingutes ette nähtud tingimuste kohaselt.

Artikkel 64

Õigus isikuandmetele juurde pääseda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist

1.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 11 ja 12 kohast õigust saada teavet, antakse taotlejatele, kelle andmeid säilitatakse ETIASe kesksüsteemis, neid käsitlevate andmete kogumise ajal teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13−16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 1518 tulenevaid õigusi. Neile antakse samal ajal ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Andmekaitseinspektori ▌ kontaktandmed.

2.  Selleks et kasutada määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13−16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18 tulenevaid õigusi, on taotlejal õigus pöörduda ETIASe kesküksuse või taotluse eest vastutava ETIASe riikliku üksuse poole. Taotlse saanud üksus vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul.

Kui taotluse vastuses selgub, et ETIASe kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, parandab ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus viivitamata need andmed või kustutab need ETIASe kesksüsteemist.

Kui vastusena käesoleva lõike kohaselt esitatud taotlusele ETIASe kesküksus või ETIASe riiklik üksus muudab reisiluba selle kehtivusaja jooksul, korraldab ETIASe kesksüsteem artiklis 20 sätestatud automaatse menetlemise, et selgitada välja, kas muudetud taotlustoimik ei anna päringutabamust vastavalt artikli 20 lõigetele 2–5. Kui automaatse menetlemise tulemusel ei saada ühtegi päringutabamust, annab ETIASe kesksüsteem välja muudetud reisiloa, mille kehtivusaeg on sama kui algse loa puhul, ning teavitab sellest taotlejat. Kui automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus kooskõlas artikliga 26 julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu ning otsustab, kas anda muudetud reisiluba, või kui reisiloa andmise tingimused ei ole enam täidetud, tunnistada reisiluba kehtetuks.

3.  Kui ETIASe kesküksus või taotluse eest vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ei nõustu väitega, et ETIASe kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, võtab ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus vastu haldusotsuse, milles viivitamata selgitatakse asjaomasele isikule kirjalikult, miks ei kavatseta temaga seotud andmeid parandada või kustutada.

4.  Selles otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt.

5.  Lõike 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse üksnes lõikes 2 osutatud õiguste kasutamise võimaldamiseks ja need tuleb otsekohe pärast seda kustutada.

6.  ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi ▌ETIASe riiklik üksus dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 osutatud taotluse esitamise fakti ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi andmekaitse valdkonnas pädevatele riiklikele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 65

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja eraõiguslikele üksustele

1.  ETIASe kesksüsteemis säilitatavaid isikuandmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule üksusele, välja arvatud andmete edastamine Interpolile käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktides b ja l osutatud automaatseks menetlemiseks. Isikuandmete Interpolile edastamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklit 9.

2.  Isikuandmeid, mille liikmesriik või Europol on ETIASe kesksüsteemist saanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õiguskaitse eesmärgil, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule üksusele. Selline keeld kehtib ka juhul, kui neid andmeid töödeldakse edasi liikmesriigi tasandil või liikmesriikide vahel.

3.  Erandina käesoleva määruse artiklist 49 võivad immigratsiooniasutused edastada ETIASe kesksüsteemist saadud isikuandmeid üksikjuhtudel kolmandale riigile, kui see on vajalik tagasisaatmise eesmärgil ning üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  kui on tehtud eelnev otsing riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 26 ning

b)  kui sellest otsingust ilmneb, et riiki sisenemise või riigist lahkumise süsteemis ei ole andmeid tagasisaadetava kolmanda riigi kodaniku kohta.

Vajaduse korral kontrollitakse nende tingimuste täitmist andes juurdepääsu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 46 sätestatud logifailidele, mis vastavad käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud otsingule ja vastatakse kõnealuse lõigu punkti b kohaselt.

Kui nimetatud tingimused on täidetud, saavad immigratsiooniasutused juurdepääsu päringu tegemiseks ETIASe kesksüsteemis, mis hõlmab kas kõiki või osasid käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktides ae osutatud andmeid. Kui ETIASe taotlustoimik vastab kõnealustele andmetele, saavad immigratsiooniasutused juurdepääsu käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktides ag ning alaealiste puhul kõnealuse artikli punktis k osutatud andmetele.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib andmeid, mille immigratsiooniasutused on ETIASe kesksüsteemist saanud, edastada üksikjuhtudel kolmandale riigile, kui see on vajalik kolmandate riikide kodanike isiku tõendamiseks üksnes tagasisaatmise eesmärgil ning üksnes siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)  komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 45 lõikega 3;

b)  ette on nähtud asjakohased määruse (EL) 2016/679 artiklis 46 osutatud kaitsemeetmed, näiteks liidu või liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vahel kehtiva tagasivõtulepinguga;

c)  kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d.

Käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktides a, b, d, e ja f osutatud andmeid võib edastada ainult juhul, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

a)  andmed edastatakse kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige andmekaitsesätetega, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga, tagasivõtulepingutega ning andmed edastanud liikmesriigi õigusega;

b)  kolmas riik on nõustunud andmeid töötlema ainult nendel eesmärkidel, milleks need edastati, ning

c)  asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ(42) kohaselt vastu võetud tagasisaatmisotsus, tingimusel et selle täitmist ei ole peatatud ning tingimusel et otsust ei ole edasi kaevatud, mille tulemusena võidakse tagasisaatmisotsuse täitmine peatada.

4.  Lõike 3 kohane isikuandmete edastamine kolmandale riigile ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega.

5.  Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib artikli 52 lõikes 4 osutatud andmeid, mille määratud ametiasutused on ETIASe kesksüsteemist saanud artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkidel, üksikjuhtudel edastada või teha kättesaadavaks kolmanda riigi määratud ametiasutusele üksnes juhul, kui on täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  tegemist on kiireloomulise erandjuhuga, kui esineb:

i)  terroriaktiga seonduv vahetu oht või

ii)  vahetu oht isiku elule ning see oht on seotud raske kuriteoga;

b)  andmete edastamine on vajalik sellise terroriakti või sellise raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks liikmesriikide territooriumil või asjaomases kolmandas riigis;

c)  määratud asutusel on juurdepääs sellistele andmetele artiklites 51 ja 52 sätestatud menetluste ja tingimuste kohaselt;

d)  edastamine toimub kooskõlas direktiivis (EL) 2016/680 ja eriti selle V peatükis ette nähtud kohaldatavate tingimustega;

e)  kolmas riik on esitanud nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse;

f)  tagatud on taotluse esitanud kolmanda riigi käes olevate reisiloasüsteemide andmete vastastikune edastamine ETIASt rakendavale liikmesriigile.

Kui edastamine toimub käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, siis selline edastamine, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, vastuvõtva pädeva asutuse andmed, edastamise põhjendus ja edastatud isikuandmed dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusele.

Artikkel 66

Järelevalveasutuse järelevalve

1.  Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus jälgib sõltumatult käesoleva määruse kohast isikuandmete töötlemise seaduslikkust asjaomases liikmesriigis, sealhulgas andmete edastamist ETIASesse ja ETIASest.

2.  Iga liikmesriik tagab, et direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt vastu võetud riigisiseseid õigusakte ning õigus- ja haldusnorme kohaldatakse ka tema riiklike ametiasutuste juurdepääsu suhtes ETIASele kooskõlas käesoleva määruse X peatükiga, sealhulgas seoses nende isikute õigustega, kelle andmetele saadakse sel viisil juurdepääs.

3.  Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus kontrollib liikmesriikide poolt käesoleva määruse X peatüki kohaselt isikuandmetele juurdepääsu andmise seaduslikkust, sealhulgas nende andmete edastamise seaduslikkust ETIASesse ja ETIASest. Kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 66 lõikeid 5 ja 6.

4.  Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus tagab või järelevalveasutused tagavad, et alates ETIASe töölerakendamisest tehakse vähemalt iga kolme aasta tagant kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega ETIASe riiklike üksustes toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida viiakse läbi nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013(43) loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamiste või kustutamiste või töötlemise piiramiste arvu.

5.  Liikmesriigid tagavad, et nende määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel on piisavalt vahendeid ja oskusteavet talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

6.  ▌Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 alusel asutatud järelevalveasutusele kogu tema poolt taotletud teabe. Eelkõige esitavad nad teabe käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise kohta. ▌Liikmesriigid annavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusele juurdepääsu oma logidele ning lubavad tal pääseda igal ajal oma kõikidesse ETIASega seotud ruumidesse.

Artikkel 67

Euroopa Andmekaitseinspektori poolne järelevalve

1.  Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu‑LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ETIASega seotud isikuandmete töötlemise järelevalve eest ja selle tagamise eest, et see toimuks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määrusega.

2.  Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul tehakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega isikuandmete töötlemise toimingute audit eu‑LISAs ja ETIASe kesküksuses. Auditiaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, ▌komisjonile, eu‑LISA‑le ja järelevalveasutustele. eu‑LISA‑le ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.  eu‑LISA ja ETIASe kesküksus esitavad Euroopa Andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, lubavad tal igal ajal tutvuda kõikide dokumentidega ja oma logidega ning tagavad talle igal ajal juurdepääsu oma ruumidesse.

Artikkel 68

Järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori koostöö

1.  Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd. Nad tagavad kooskõlastatud järelevalve ETIASe ja riiklike piiritaristute üle.

2.  Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor ▌ vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad igasuguseid käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas määrusega (EL) 2016/679 asutatud Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.

4.  Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu‑LISA‑le ühise tegevusaruande. Aruanne sisaldab iga liikmesriigi kohta eraldi peatükki, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.

Artikkel 69

Logide säilitamine

1.  eu‑LISA säilitab logid kõigi ETIASe infosüsteemis tehtud andmetöötlustoimingute ▌ kohta. Need logid sisaldavad järgmist:

a)  andmetega tutvumise eesmärk;

b)  iga toimingu kuupäev ja kellaaeg;

c)  taotluste automaatsel menetlemisel kasutatud andmed;

d)  artikli 20 kohase automaatse menetlemise tulemusel saadud päringutabamused;

e)  ETIASe kesksüsteemis või muudes infosüsteemides ja andmebaasides säilitatud isikusamasuse kontrollimiseks kasutatud andmed;

f)  artiklis 22 osutatud kontrolli tulemused ning

g)  selle kontrolli teostanud töötaja.

2.  ETIASe kesküksus dokumenteerib selle, millised töötajad on nõuetekohaselt volitatud tegema isikusamasuse kontrolli.

Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus dokumenteerib selle, milline töötaja on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

3.  eu‑LISA säilitab logisid kõigi ETIASe infosüsteemis tehtud andmetöötlustoimingute kohta, mis hõlmavad artiklis 47 osutatud piirivalveasutuste juurdepääsu ning artiklis 49 osutatud immigratsiooniasutuste juurdepääsu. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, otsingu tegemisel kasutatud andmeid, ETIASe kesksüsteemi poolt edastatud andmeid ning piirivalveasutuste ja immigratsiooniasutuste nimesid, kes andmeid sisestavad ja saavad.

Pädevad asutused dokumenteerivad ka selle, millised töötajad on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama ja saama.

4.  Selliseid logisid võib kasutada ainult järelevalve eesmärgil andmetöötluse lubatavuse kontrollimiseks ning andmeturbe ja -tervikluse tagamiseks. Neid logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest. Need kustutatakse üks aasta pärast artiklis 54 osutatud andmete säilitamise tähtaja möödumist, kui neid ei vajata juba alustatud järelevalvemenetluses.

eu‑LISA ja ETIASe riiklikud üksused teevad need logid Euroopa Andmekaitseinspektorile ja pädevale järelevalveasutusele kättesaadavaks nende taotluse alusel.

Artikkel 70

Andmetega tutvumise taotluste ▌logide ▌säilitamine terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil

1.  eu‑LISA säilitab logid kõigi ETIASe kesksüsteemis artikli 50 lõikes 2 osutatud kesksete juurdepääsupunktide poolt artikli 1 lõike 2 kohaldamisel teostatud andmetöötlustoimingute kohta. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, otsingu tegemisel kasutatud andmeid, ETIASe kesksüsteemi poolt edastatud andmeid ning kesksete juurdepääsupunktide nende töötajate nimesid, kes on volitatud andmeid sisestama ja saama.

2.  Lisaks säilitavad liikmesriigid ja Europol kõigi ETIASe kesksüsteemis tehtud andmetöötlustoimingute logisid, mis tehakse ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmetega tutvumise ▌või neile juurdepääsu saamise taotluste alusel artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil. ▌

3.  Lõikes 2 osutatud logid sisaldavad järgmisi andmeid:

a)  ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmetega tutvumise või neile juurdepääsu taotlemise täpne eesmärk, sealhulgas asjaomane terroriakt või muu raske kuritegu, ning Europoli puhul andmetega tutvumise taotluse täpne eesmärk;

b)  taotluse vastuvõetavuse kohta tehtud otsus;

c)  riigisisese toimiku viiteandmed;

d)  keskse juurdepääsupunkti poolt ETIASe kesksüsteemile esitatud juurdepääsutaotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;

e)  kui see on kohaldatav, artikli 51 lõikes 4 osutatud kiireloomulistel juhtudel kohaldatava menetluse kasutamine ja järelkontrolli tulemus;

f)  milliseid artikli 52 lõigetes 2 ja 3 osutatud andmeid või andmekogumeid tutvumiseks kasutati ning

g)  kooskõlas liikmesriigi õigusnormidega või määrusega (EL) 2016/794, otsingu teinud ametniku ning otsingu tegemiseks või andmete edastamiseks korralduse andnud ametniku identifitseerimisandmed.

4.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud logisid kasutatakse ainult taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks, andmetöötluse seaduslikkuse jälgimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. ▌Kõnealuseid logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja kustutada üks aasta pärast artiklis 54 osutatud andmete säilitamise tähtaja möödumist, kui neid ei vajata juba alustatud järelevalvemenetluses. Euroopa Andmekaitseinspektoril ja pädevatel järelevalveasutustel, kes vastutavad andmetöötluse seaduslikkuse jälgimise ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamise eest, on taotluse korral oma ülesannete täitmiseks juurdepääs asjaomastele logidele. Ka taotluste vastuvõetavuse kontrollimise eest vastutaval asutusel on nendele logidele nimetatud kontrollimise eesmärgil juurdepääs. Muudel juhtudel peale nimetatud eesmärgil kasutamise kustutatakse isikuandmed ▌kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast ühe kuu möödumist, välja arvatud juhul, kui neid andmeid ▌vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaaluurimise jaoks, milleks liikmesriik või Europol on neid andmeid taotlenud. Artiklis 92 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logisid, mis ei sisalda isikuandmeid.

XIII PEATÜKK

Üldsuse teavitamine

Artikkel 71

Teabe andmine üldsusele

Pärast konsulteerimist komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga annab ETIASe kesküksus üldsusele kogu asjakohase teabe reisiloa taotlemise kohta. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks avalikul veebisaidil ja hõlmab järgmist:

a)  reisiloa taotlemise kriteeriumid, tingimused ja menetlused;

b)  teave taotluse esitamist võimaldava veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kohta;

c)  teave võimaluse kohta, et taotluse võib esitada teine isik või vahendusettevõte;

d)  teave võimaluse kohta teatada vahendusettevõtete kuritarvitustest, kasutades artikli 15 lõikes 5 osutatud vormi;

e)  taotluse kohta otsuse langetamise tähtajad vastavalt artiklile 32;

f)  asjaolu, et reisiluba on seotud taotlusvormis märgitud reisidokumendiga ja järelikult toob reisidokumendi kehtivuse lõppemine või dokumendi mis tahes muutmine kaasa reisiloa kehtetuse või selle, et seda piiriületusel ei tunnustata;

g)  asjaolu, et taotlejad vastutavad oma esitatud andmete autentsuse, täielikkuse, õigsuse ja usaldusväärsuse eest ning oma avalduste tõelevastavuse ja usaldusväärsuse eest;

h)  asjaolu, et taotlejat tuleb teavitada taotluste kohta tehtud otsustest ning et reisiloa andmisest keeldumise korral tuleb otsustes nimetada keeldumise põhjused, ▌ samuti tuleb esitada teave selle kohta, et taotlejatel, kelle taotlust ei ole rahuldatud, on õigus otsus edasi kaevata, ning teave kaebuse esitamise korral kasutatava menetluse, sealhulgas pädeva asutuse ja kaebuse esitamise tähtaja kohta;

i)  asjaolu, et taotlejal on võimalik võtta ühendust ETIASe kesküksusega, märkides ära, et tema reisi eesmärk põhineb humanitaarkaalutlustel või on seotud rahvusvaheliste kohustustega, ning sellise ühendusevõtmise tingimused ja kord;

j)  määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud riiki sisenemise tingimused ja asjaolu, et lühiajaline viibimine on võimalik ainult 90‑päevaseks viibimiseks mis tahes 180‑päevase ajavahemiku jooksul, välja arvatud nende kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes kehtivad enne Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni sõlmitud kahepoolse kokkuleppe soodsamad sätted;

k)  asjaolu, et üksnes reisiloa omamine ei anna automaatselt õigust riiki siseneda;

l)  asjaolu, et piirivalveasutused võivad välispiiril nõuda lisadokumente, et kontrollida riiki sisenemise tingimuste täitmist;

m)  asjaolu, et riigis viibimise tingimuseks on kehtiva reisiloa olemasolu, mis peab olema täidetud kogu lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestel;

n)  link määruse (EL) 2017/2226 artiklis 13 osutatud veebiteenusele, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel igal ajal kontrollida allesjäänud lubatud viibimisaega;

o)  asjaolu, et ETIASe infosüsteemi sisestatud andmeid kasutatakse piirihalduse eesmärgil, sealhulgas andmebaasides kontrollide tegemiseks, ning et liikmesriigid ja Europol saavad andmeid terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil IX peatükis osutatud menetluste ja tingimuste alusel kasutada;

p)  isikuandmete säilitamise tähtaeg;

q)  andmesubjektide õigused, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 45/2001, (EL) 2016/679 ja (EL) 2016/8794 ning direktiivis (EL) 2016/680;

r)  reisijatele võimalus saada artikli 7 lõike 2 punktis m sätestatud tuge.

Artikkel 72

Teavituskampaania

Komisjon toetab koostöös Euroopa välisteenistuse, ETIASe kesküksuse ja liikmesriikidega, sealhulgas nende konsulaatidega asjaomastes kolmandates riikides, ETIASe tegevuse alustamist teavituskampaaniaga, et teavitada kolmandate riikide kodanikke, kes kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, nõudest, et välispiiride ületamiseks peab neil olema kehtiv reisiluba, mis peab kehtima kogu nende lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestel.

Sellist teavituskampaaniat viiakse läbi korrapäraselt ning iga sellise riigi vähemalt ühes ametlikus keeles, kelle kodanikud kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

XIV PEATÜKK

Ülesanded

Artikkel 73

eu‑LISA kohustused kavandamis- ja arendamisetapis

1.  eu‑LISA haldab ETIASe kesksüsteemi oma tehnilistes keskustes ning ETIASe infosüsteem tagab käesoleva määrusega ette nähtud funktsioonide toimimise käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 74 lõikes 1 sätestatud turvalisus-, kättesaadavus-, kvaliteedi- ja kiirusnõuete kohaselt.

2.  Avaliku veebisaidi, mobiilseadmetele mõeldud rakenduse, e-postiteenuse, turvalise konto teenuse, taotlejatele mõeldud kontrollivahendi, taotlejatele mõeldud nõusoleku andmise vahendi, ETIASe jälgimisnimekirja jaoks mõeldud hindamisvahendi, vedajate võrguvärava, veebiteenuse, taotluste menetlemise tarkvara, keskse teabehoidla ja artikli 92 lõikes 8 osutatud tehnilise lahenduse tugitaristut hoitakse eu‑LISA tegevuskohas või komisjoni tegevuskohas. See taristu peab olema geograafiliselt hajus, et tagada käesoleva määrusega ette nähtud funktsioonide toimimine vastavuses käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 74 lõike 1 kohaste turvalisus-, andmekaitse- ja andmeturbenõuete ning kättesaadavus-, kvaliteedi- ja kiirusnõuetega. ETIASe jälgimisnimekirja hoitakse eu‑LISA tegevuskohas.

3.  eu‑LISA vastutab ETIASe infosüsteemi tehnilise arendamise eest, ETIASe kesksüsteemi ja artiklis 11 osutatud ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajaliku tehnilise arendustegevuse eest ning artiklis 12 osutatud Interpoli andmebaasides päringute tegemise võimaldamise eest.

eu‑LISA määrab kindlaks süsteemi füüsilise ülesehituse, sealhulgas selle sidetaristu, ning selle tehnilised kirjeldused ja nende täiendused ning ühtsed riiklikud liidesed. Need tehnilised kirjeldused võtab komisjoni heakskiitva arvamuse korral vastu eu‑LISA haldusnõukogu. eu‑LISA teeb ka ETIASega koostalitlusvõime loomisest tingitud mis tahes vajalikke kohandusi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, SISis, Eurodacis ▌või VISis.

eu‑LISA arendab välja ETIASe kesksüsteemi, sealhulgas ETIASe jälgimisnimekirja, ühtsed riiklikud liidesed ja sidetaristu ning rakendab neid võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu :

a)  artikli 6 lõikes 4, artikli 16 lõikes 10, artikli 17 lõikes 9, artiklis 31, artikli 35 lõikes 7, artikli 45 lõikes 2, artikli 54 lõikes 2, artikli 74 lõikes 5, artikli 84 lõikes 2 ja artikli 92 lõikes 8 sätestatud meetmed ning

b)  kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetud meetmed, mis on vajalikud ETIASe kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, sidetaristu ja vedajate võrguvärava arendamiseks ja tehniliseks rakendamiseks, eelkõige rakendusaktid:

i)  andmetele juurdepääsuks kooskõlas artiklitega 22–29 ja artiklitega 33–53;

ii)  andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks kooskõlas artikliga 55;

iii)  logide säilitamiseks ja logidele juurdepääsuks kooskõlas artikliga 45 ja artikliga 69;

iv)  toimimisnõuded;

v)  tehniliste lahenduste kirjelduste kohta, et ühendada kesksed juurdepääsupunktid kooskõlas artiklitega 51–53.

Arendamine hõlmab tehniliste kirjelduste väljatöötamist ja rakendamist, testimist ning projekti üldist koordineerimist. Sellega seoses on eu‑LISA ülesanded ka:

a)  hinnata julgeolekuohtu;

b)  järgida kogu ETIASe väljaarendamisperioodi jooksul lõimitud eraelukaitse ja vaikimisi eraelukaitse põhimõtteid ning

c)  viia läbi julgeolekuohu hindamine, mis puudutab artiklis 11 osutatud ETIASe koostalitlusvõimet muude ELi infosüsteemide ja Europoli andmetega.

4.  Kavandamis- ja arendamisetapis moodustatakse kuni kümneliikmeline programminõukogu. Sellesse kuuluvad kuus liiget, kelle nimetab eu‑LISA haldusnõukogu oma liikmete ja nende asendajate seast, artiklis 91 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASe nõuanderühma juhataja, eu‑LISA esindaja, kelle nimetab eu‑LISA tegevdirektor, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti esindaja, kelle nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektor, ning üks liige, kelle nimetab komisjon. eu‑LISA haldusnõukogu poolt nimetatavad liikmed valitakse üksnes nendest liikmesriikidest, kes on liidu õiguse alusel täielikult seotud õigusaktidega, mis reguleerivad kõikide eu‑LISA hallatavate suuremahuliste IT‑süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning kes osalevad ETIASes. Programminõukogu kohtub regulaarselt ning vähemalt kolm korda kvartalis. Ta tagab ETIASe kavandamis- ja arendamisetapi asjakohase juhtimise. Programminõukogu esitab kord kuus projekti edenemise kohta kirjaliku aruande eu‑LISA haldusnõukogule. Tal ei ole otsustuspädevust ega volitust esindada eu‑LISA haldusnõukogu liikmeid.

5.  eu‑LISA haldusnõukogu kehtestab programminõukogu töökorra, mis sisaldab eelkõige reegleid järgmise kohta:

a)  nõukogu juhatamine;

b)  koosolekute toimumiskohad;

c)  koosolekute ettevalmistamine;

d)  ekspertide osalemine koosolekutel;

e)  teavituskavad eu‑LISA haldusnõukogu mitteosalevate liikmete täieliku teavitamise tagamiseks.

Juhataja on liikmesriik, kes on liidu õiguse alusel täielikult seotud õigusaktidega, mis reguleerivad kõikide eu‑LISA ▌hallatavate suuremahuliste IT‑süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

Kõik programminõukogu liikmete sõidu- ja elamiskulud kannab eu‑LISA. eu‑LISA töökorra artiklit 10 kohaldatakse mutatis mutandis. Programminõukogu sekretariaadi kohustuste täitmise tagab eu‑LISA.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASe nõuanderühm kohtub korrapäraselt kuni ETIASe töölerakendamiseni. Ta esitab pärast iga kohtumist aruande programminõukogule. Ta pakub tehnilisi eriteadmisi programminõukogu töö toetamiseks ja jälgib liikmesriikide ettevalmistuste seisu.

Artikkel 74

eu‑LISA kohustused pärast ETIASe töölerakendamist

1.  Pärast ETIASe töölerakendamist vastutab eu‑LISA ETIASe kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste tehnilise haldamise eest. eu‑LISA vastutab ka kogu tehnilise testimistegevuse eest, mis on nõutav ETIASe taustakontrollireeglite loomiseks ja ajakohastamiseks. Amet tagab koostöös liikmesriikidega, et alati kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs. eu‑LISA vastutab ka artiklis 6 osutatud ETIASe kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahelise sidetaristu tehnilise haldamise ning avaliku veebisaidi, mobiilseadmetele mõeldud rakenduse, e‑postiteenuse, turvalise konto teenuse, taotlejatele mõeldud kontrollivahendi, taotlejatele mõeldud nõusoleku andmise vahendi, ETIASe jälgimisnimekirja jaoks mõeldud hindamisvahendi, vedajate võrguvärava, veebiteenuse ▌ , taotluste menetlemise tarkvara ja keskse teabehoidla eest.

ETIASe tehniline haldamine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud ETIASe infosüsteemi pidevaks ööpäevaringseks toimimiseks seitse päeva nädalas kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see vajalikke hooldustöid ja tehnilist arendamist, tagamaks, et süsteem töötab kooskõlas tehnilise kirjeldusega rahuldaval tehnilisel tasemel, eelkõige ETIASe keskandmebaasis otsingu tegemiseks kuluva aja seisukohast.

2.  Ilma et see piiraks nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(44) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu‑LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise reegleid või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kellelt nõutakse töötamist ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

3.  Kui eu‑LISA teeb mis tahes ETIASega seotud ülesande puhul koostööd välistöövõtjatega, jälgib ta tähelepanelikult töövõtja tegevust, et tagada käesoleva määruse kõigi sätete järgmine, sealhulgas eriti turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse vallas.

4.  eu‑LISA täidab ka ülesandeid, mis on seotud ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse alase koolituse pakkumisega.

5.  eu‑LISA töötab välja mehhanismi ja menetlused ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja haldab neid ning esitab liikmesriikidele ja ETIASe kesküksusele regulaarselt aruandeid. eu‑LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile regulaarselt aruandeid ilmnenud probleemide kohta. Komisjon kehtestab ning töötab rakendusaktidega välja andmekvaliteedi järgimise mehhanismi, menetlused ja asjakohased tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 75

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kohustused

1.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vastutab järgmise eest:

a)  ETIASe kesküksuse loomine ja käitamine ning tingimuste tagamine ETIASes säilitatud andmete turvaliseks haldamiseks;

b)  taotluste automaatne menetlemine ning

c)  ETIASe taustakontrollireeglid.

2.  Enne ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmete töötlemiseks loa saamist peavad ETIASe kesksüsteemile juurdepääsu õigust omavad ETIASe kesküksuse töötajad läbima andmete turvalisuse ja põhiõiguste ning eelkõige andmekaitse alase koolituse. Samuti võtavad nad osa eu‑LISA pakutavast ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse ja andmete kvaliteedi alasest koolitusest.

Artikkel 76

Liikmesriikide kohustused

1.  Iga liikmesriik vastutab järgmise eest:

a)  ühtse riikliku liidesega ühenduse loomine;

b)  ETIASe riiklike üksuste tegevuse korraldamine, haldamine, käitamine ja hooldamine seoses reisiloa taotluste mitteautomaatse menetlemise kohta ▌ otsuste tegemisega, kui automaatne menetlemine on andnud artiklis 26 kohaselt päringutabamuse;

c)  kesksete juurdepääsupunktide ning nende ja ühtse riikliku liidese vahelise ühenduse korraldamine terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks;

d)  liikmesriikide pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele ETIASe infosüsteemile käesoleva määruse kohaselt antava juurdepääsu haldamine ja kord ning töötajate ja nende profiilide loetelu koostamine ja regulaarne ajakohastamine;

e)  ETIASe riiklike üksuste loomine ja käitamine;

f)  ETIASe jälgimisnimekirja teabe lisamine terroriaktide või muude raskete kuritegude kohta artikli 34 lõigete 2 ja 3 kohaselt ning

g)  selle tagamine, et iga liikmesriigi ametiasutus, kellel on ETIASe infosüsteemi andmetele juurdepääsu õigus, võtaks käesoleva määruse järgimiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas neid, mis on vajalikud põhiõiguste järgimise ja andmeturbe tagamiseks.

2.  Iga liikmesriik kasutab välispiiridel ETIASe kesksüsteemile päringute esitamiseks automaatseid menetlusi.

3.  Enne ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmete töötlemiseks loa saamist peavad ETIASe infosüsteemile juurdepääsu õigust omavad ETIASe riikliku üksuse töötajad läbima andmete turvalisuse ja põhiõiguste ning eelkõige andmekaitse alase koolituse.

Samuti osalevad nad eu‑LISA pakutava ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse ja andmete kvaliteedi parandamise alastes koolitustes.

Artikkel 77

Europoli kohustused

1.  Europol tagab artikli 20 lõike 2 punktis j ja artikli 20 lõikes 4 osutatud päringute töötlemise. Ta kohandab oma infosüsteemi vastavalt selle tulemustele.

2.  Europolil on seoses ETIASe jälgimisnimekirjaga artikli 35 lõigetes 1 ja 3–6 sätestatud kohustused ja ülesanded.

3.  Europol esitab põhjendatud arvamuse artikli 29 kohase konsulteerimistaotluse kohta.

4.  Vastavalt artikli 34 lõikele 2 vastutab Europol ETIASe jälgimisnimekirja teabe lisamise eest terroriaktide või muude raskete kuritegude kohta.

5.  Enne artiklites 34 ja 35 osutatud ülesannete täitmiseks loa saamist peavad Europoli töötajad läbima asjakohase andmete turvalisuse ja põhiõiguste ning eelkõige andmekaitse alase koolituse. Samuti võtavad nad osa eu‑LISA pakutavast ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse ja andmete kvaliteedi alasest koolitusest.

XV PEATÜKK

Muude liidu õigusaktide muutmine

Artikkel 78

Määruse (EL) nr 1077/2011 muutmine

Määrusesse (EL) nr 1077/2011 lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 5b

ETIASega seotud ülesanded

Amet täidab ETIASega seoses talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/…*(45) artikliga 73 antud ülesandeid.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).

"

Artikkel 79

Määruse (EL) 515/2014 muutmine

Määruse (EL) 515/2014 artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Liikmesriigid saavad arendusetapis lisaks põhiassigneeringule veel 96,5 miljoni eurose assigneeringu, mida kasutatakse täies ulatuses ETIASe kiire ja tõhusa arendamise tagamiseks kooskõlas ETIASe kesksüsteemi rakendamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/…*(46).

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).“

"

Artikkel 80

Määruse (EL) 2016/399 muutmine

Määrust (EL) 2016/399 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 6 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001*, või kehtiv reisiluba, kui see on nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/…**(47), välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv elamisluba või kehtiv pikaajaline viisa;

______________________

* Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).”;

"

b)  lisatakse järgmised lõigud:"

„Vastavalt määruse (EL) 2018/…(48) artikli 83 lõigetele 1 ja 2 on ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutamine üleminekuajal vabatahtlik ja käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud kehtiva reisiloa omamise nõuet ei kohaldata. Liikmesriigid teavitavad kolmandate riikide kodanikke, kellel peab välispiiri ületamiseks olema reisiluba, sellest, et pärast üleminekuaja möödumist nõutakse neilt kehtivat reisiluba. Selleks annavad liikmesriigid kõnealuse kategooria reisijatele määruse (EL) 2018/…++ artikli 83 lõikes 2 nimetatud ühise teabelehe.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/…(49) artikli 83 lõikega 3 kehtestatud ajapikenduse vältel lubavad piirivalveasutused erandkorras välispiire ületada neil kolmandate riikide kodanikel, kellel puudub välispiiride ületamiseks vajalik reisiluba hoolimata sellest, et see on nende puhul nõutav, kuid kes vastavad kõigile muudele käesolevas artiklis sätestatud tingimustele, kui nad ületavad liikmesriikide välispiiri esimest korda pärast määruse (EL) 2018/…++ artikli 83 lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaja lõppu. Piirivalveasutused teavitavad selliseid kolmandate riikide kodanikke, et neilt nõutakse kehtiva reisiloa olemasolu vastavalt käesolevale artiklile. Selleks annavad piirivalveasutused kõnealuse kategooria reisijatele määruse (EL) 2018/…++ artikli 83 lõikes 3 nimetatud ühise teabelehe, milles neid teavitatakse, et neil on erandkorras lubatud välispiire ületada, ehkki nad ei täida kohustust omada kehtivat reisiluba, ning selgitatakse nimetatud kohustust.“

"

2)  Artikli 8 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)  punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks vajaliku kehtiva ning kohaldatavuse korral asjakohast viisat, reisiluba või elamisluba sisaldava dokumendi olemasolu kontrollimist;“;

"

b)  lisatakse järgmine punkt:"

„ba) kui kolmanda riigi kodanikul on käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punkti b kohane reisiluba, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel ka reisiloa autentsuse, kehtivuse ja oleku ning asjakohasel juhul reisiloa omaniku isikusamasuse kontrollimist, milleks tehakse ETIASes otsinguid kooskõlas määruse (EL) 2018/…(50) artikliga 47. Kui määruse (EL) 2018/…++ artikli 47 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsingute tegemine on tehniliselt võimatu, kohaldatakse nimetatud määruse artikli 48 lõiget 3.

"

3)  V lisa B‑osas standardvormi sisenemisest keeldumise korral piiril loa andmisest keeldumiste loetelu punkt C asendatakse järgmisega:"

„C) puudub kehtiv viisa või reisi- või elamisluba.“.

"

Artikkel 81

Määruse (EL) 2016/1624 muutmine

Määrust (EL) 2016/1624 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„qa) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/…*(51) osutatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile pandud ülesandeid ja kohustusi ning tagab ETIASe kesküksuse loomise ja käitamise kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 7.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).“

"

2)  II peatükki lisatakse järgmine jagu:"

„5. jagu

ETIAS

Artikkel 33a

ETIASe kesküksuse loomine

1.  Luuakse ETIASe kesküksus.

2.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab ETIASe kesküksuse loomise ja käitamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/…*(52) artiklile 7.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).“

"

Artikkel 82

Määruse (EL) nr 2017/2226 muutmine

Määruse (EL) nr 2017/2226 artiklisse 64 lisatakse järgmine lõige:"

„5. Rahalised vahendid, mis tuleb võtta kasutusele määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punktis b osutatud assigneeringust, et katta käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud kulud, rakendatakse eu‑LISA kulude osas kaudse eelarve täitmise raames ja liikmesriikide kulude osas koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames.“

"

XVI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 83

Üleminekuperiood ja -meetmed

1.  Kuue kuu jooksul alates ETIASe töölerakendamise kuupäevast on ETIASe kasutamine vabatahtlik ja nõuet, et isikul peab olema kehtiv reisiluba, ei kohaldata. Komisjon võib kooskõlas artikliga 89 võtta vastu delegeeritud õigusakti selle tähtaja pikendamiseks veel kõige rohkem kuue kuu võrra, mis on ühekordselt pikendatav.

2.  Lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul teavitavad liikmesriigid kolmandate riikide kodanikke, kellel peab välispiiride ületamiseks olema reisiluba, sellest, et pärast kuuekuulise tähtaja möödumist nõutakse neilt kehtivat reisiluba. Selleks annavad liikmesriigid kõnealuse kategooria reisijatele ühise teabelehe. ▌ Teabelehed tehakse kättesaadavaks ka liikmesriikide konsulaatides, mis asuvad riikides, mille kodanikud kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

3.  Pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist kohaldatakse kuuekuulist tähtajapikendust. Tähtajapikenduse vältel kohaldatakse nõuet, mille kohaselt peab isikul olema kehtiv reisiluba. Tähtajapikenduse vältel lubavad piirivalveasutused erandkorras välispiire ületada neil kolmandate riikide kodanikel, kellel puudub välispiiride ületamiseks vajalik reisiluba hoolimata sellest, et see on nende puhul nõutav, kuid kes vastavad kõigile muudele määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele, kui nad ületavad liikmesriikide välispiire esimest korda pärast käesoleva artikli lõikes 1▌osutatud tähtaja lõppu. Piirivalveasutused teavitavad selliseid kolmandate riikide kodanikke, et neilt nõutakse kehtiva reisiloa olemasolu kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktiga b. Selleks annavad piirivalveasutused kõnealustele reisijatele ühise teabelehe, milles neid teavitatakse, et neil on erandkorras lubatud välispiire ületada, ehkki nad ei täida kohustust omada kehtivat reisiluba, ning selgitatakse nimetatud kohustust. Komisjon võib kooskõlas artikliga 89 võtta vastu delegeeritud õigusakti selle tähtaja pikendamiseks veel kõige rohkem kuue kuu võrra.

Tähtajapikenduse vältel ei võeta arvesse sisenemisi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi mitterakendavate liikmesriikide territooriumidele.

4.  Komisjon koostab rakendusaktidega käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kaks ühist teabelehte, milles esitatakse vähemalt artiklis 71 osutatud teave. Teabelehed peavad olema selged ja lihtsad ning kättesaadavad iga sellise riigi vähemalt ühes ametlikus keeles, mille kodanikud kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud üleminekuperioodi jooksul vastab ETIASe infosüsteem artikli 45 lõikes 2 osutatud vedajate päringule, saates vedajatele vastuse „OK“. Käesoleva artikli lõikes ▌3 osutatud tähtajapikenduse jooksul võetakse vedajate päringule ETIASe infosüsteemi kaudu saadetavas vastuses arvesse, kas kolmanda riigi kodanik ületab liikmesriikide välispiire esimest korda pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja lõppu.

Artikkel 84

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

1.  Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu‑LISA ja ETIASe kesküksuse nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada, ning kooskõlas artiklis 14 osutatud diskrimineerimiskeeluga seotud kaitsemeetmetega:

a)  taotluse olekuteave;

b)  taotleja kodakondsus(ed), sugu ja sünniaasta;

c)  elukohariik:

d)  haridustase (alg-, kesk-, kõrgharidus või hariduse puudumine);

e)  praegune töökoht ( ▌ametikohtade rühm);

f)  reisidokumendi liik ja selle välja andnud riigi kolmetäheline kood;

g)  reisiloa liik ning artiklis 44 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa puhul sellise loa andnud liikmesriik või -riigid;

h)  reisiloa kehtivusaeg ning

i)  reisiloa andmisest keeldumise, loa kehtetuks tunnistamise või tühistamise põhjused.

2.  Lõikes 1 osutatud eesmärgil loob ja rakendab eu‑LISA oma tehnilistes keskustes keskse hoidla, mida ta ka haldab ja mis sisaldab lõikes 1 osutatud andmeid, mis ei võimalda tuvastada isikute isikusamasust, kuid võimaldavad lõikes 1 osutatud asutustel saada kohandatavaid aruandeid ja statistikat, et paremini hinnata ▌julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände ja suurt epideemiaohtu, suurendada piirkontrolli tõhusust, aidata ETIASe kesküksusel ja ETIAS riiklikel üksustel menetleda reisiloataotlusi ning toetada liidu rändepoliitika tõenduspõhist kujundamist. Keskne hoidla sisaldab ka igapäevaseid statistilisi andmeid lõikes 4 osutatud andmete kohta. Kesksele hoidlale antakse juurdepääs ▌TESTA turvalise juurdepääsukanali kaudu, mis võimaldab kontrollida juurdepääsu ja konkreetseid kasutajaprofiile üksnes aruandluse ja statistika eesmärgil.

Komisjon kehtestab rakendusaktidega keskse hoidla kasutustingimuste üksikasjaliku eeskirja ning hoidla suhtes kohaldatava andmekaitse- ja andmeturbe-eeskirja. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

3.  eu‑LISA kehtestatavad menetlused artikli 92 lõikes 1 osutatud ETIASe infosüsteemi arendamise ja toimimise jälgimiseks hõlmavad võimalust koostada regulaarselt statistikat jälgimise tagamiseks.

4.  eu‑LISA avaldab kord kvartalis ETIASe infosüsteemi statistilised andmed, esitades eelkõige andmed selliste taotlejate arvu ja kodakondsuse kohta, kellele on reisiluba välja antud või selle andmisest keeldutud, sealhulgas keeldumise põhjuste kohta, ning selliste kolmandate riikide kodanike arvu ja kodakondsuse kohta, kelle reisiluba on tühistatud või kehtetuks tunnistatud.

5.  Iga aasta lõpus võetakse kõnealuse aasta statistilised andmed kokku aastaaruandes. Aruanne avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Andmekaitseinspektorile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning riiklikele järelevalveasutustele.

6.  Komisjoni taotlusel esitab eu‑LISA statistika käesoleva määruse rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta ja lõike 3 kohase statistika.

Artikkel 85

Kulud

1.   ETIASe infosüsteemi arendamise, riigi olemasoleva piiritaristu lõimimise ja ühtse riikliku liidesega ühendamise, ühtse riikliku liidese haldamise ning ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste ▌loomisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

eu‑LISA peab pöörama erilist tähelepanu kulude suurenemise riskile ja tagama piisava järelevalve töövõtjate üle.

2.  ETIASe tegevuskulud kaetakse liidu üldeelarvest. See hõlmab ETIASe infosüsteemi, sealhulgas ühtse riikliku liidese tegevus- ja hoolduskulusid; ETIASe kesküksuse tegevuskulusid ning ETIASe riiklike üksuste ülesannete täitmiseks vajalike töötajate ja tehniliste seadmete (riist- ja tarkvara) kulusid ning vastavalt artikli 27 lõigetele 2 ja 8 tehtud tõlkimiskulusid.

Nende hulka ei kuulu järgmised kulud:

a)  liikmesriikide projektijuhtimiskulud (koosolekud, lähetused, kontoriruumid);

b)  riiklike IT‑süsteemide haldamine (ruumid, rakendamine, elektrienergia, jahutus);

c)  riiklike IT‑süsteemide käigushoidmine (töötajad ja tugiteenuste lepingud); ▌

d)  liikmesriikide sidevõrkude projekteerimine, arendamine, rakendamine, käigushoidmine ja hooldamine.

3.  ETIASe tegevuskulude hulka kuulub ka rahaline toetus liikmesriikidele, et katta ETIASe rakendamisega seotud piirikontrolli kohandamise ja automatiseerimise kulud. Kõnealuse rahalise toetuse kogusumma peaks esimesel tegevusaastal piirduma maksimaalselt 15 miljoni euroga, teisel tegevusaastal maksimaalselt 25 miljoni euroga ning järgnevatel tegevusaastatel maksimaalselt 50 miljoni euroga aasta kohta. Komisjon määrab artikli 89 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga kindlaks kõnealuse rahalise toetuse.

4.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, eu‑LISA ja Europol saavad asjakohase lisarahastuse ja töötajad, mis on vajalikud neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

5.  Rahalised vahendid, mis tuleb võtta kasutusele määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punktis b osutatud assigneeringust, et katta käesoleva artikli lõigetes 1−4 osutatud käesoleva määruse rakendamise kulud, rakendatakse eu‑LISA-le ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kulude osas kaudse eelarve täitmise raames ja liikmesriikide kulude osas koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames.

Artikkel 86

Tulud

ETIASe tulu käsitatakse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012(53) artikli 21 lõikele 4. See tulu eraldatakse ETIASe käitamis- ja hoolduskulude katmiseks. Pärast nende kulude katmist alles jäänud tulu tuleks kanda liidu eelarvesse.

Artikkel 87

Teatamine

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile, milline asutus on määratud artiklis 57 osutatud vastutavaks töötlejaks.

2.  ETIASe kesküksus ja liikmesriigid teatavad komisjonile ja eu‑LISA‑le, millistel artiklis 13 osutatud pädevatel asutustel on juurdepääs ETIASe infosüsteemile.

eu‑LISA avaldab Euroopa Liidu Teatajas nimetatud asutuste koondnimekirja kolme kuu jooksul pärast ETIASe töölerakendamist vastavalt artiklile 88. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja eu‑LISA viivitamata nimetatud asutustega seotud muudatustest. Kui nimekirja tehakse selliseid muudatusi, avaldab eu‑LISA kord aastas ajakohastatud koondteabe. eu‑LISA haldab pidevalt ajakohastatavat avalikku veebisaiti, mis sisaldab kõnealust teavet.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja eu‑LISAle nende poolt artiklis 50 osutatud määratud asutused ja kesksed juurdepääsupunktid ning teavitavad viivitamata neid puudutavatest muudatustest.

4.  eu‑LISA teavitab komisjoni artikli 88 lõike 1 punktis e osutatud testimise edukast lõpuleviimisest.

Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe Euroopa Liidu Teatajas. Teabe muutumise korral avaldab komisjon kord aastas ajakohastatud koondteabe. Komisjon haldab pidevalt ajakohastatavat avalikku veebisaiti, mis sisaldab kõnealust teavet.

Artikkel 88

Töölerakendamine

1.  Komisjon määrab kindlaks ETIASe töölerakendamise kuupäeva, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  jõustunud on artikli 11 lõikes 2 osutatud ELi infosüsteemide loomist käsitlevate õigusaktide vajalikud muudatused, millega määratakse kindlaks koostalitlusvõime ETIASe infosüsteemiga;

b)  jõustunud on määrus, millega ETIASe operatiivjuhtimine antakse eu‑LISA‑le;

c)  jõustunud on artikli 20 lõikes 2 osutatud ELi infosüsteemide loomist käsitlevate õigusaktide vajalikud muudatused, millega sätestatakse ETIASe kesküksuse juurdepääs nendele andmebaasidele;

d)  vastu on võetud artikli 15 lõikes 5, artikli 17 lõigetes 3, 5 ja 6, artikli 18 lõikes 4, artikli 27 lõigetes 3 ja 5, artikli 33 lõigetes 2 ja 3, artikli 36 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 39 lõikes 2, artikli 45 lõikes 3, artikli 46 lõikes 4, artikli 48 lõikes 4, artikli 59 lõikes 4, artikli 73 lõike 3 punktis b, artikli 83 lõigetes 1, 3 ja 4 ning artikli 85 lõikes 3 osutatud meetmed;

e)  eu‑LISA on teatanud, et ETIASe igakülgne testimine on edukalt lõpule viidud;

f)  eu‑LISA ja ETIASe kesküksus on kinnitanud artiklis 17 osutatud andmete kogumise ja ETIASe kesksüsteemile edastamise tehnilise ja õigusliku korra ning teatanud sellest komisjonile;

g)  liikmesriigid ja ETIASe kesküksus on esitanud komisjonile andmed artikli 87 lõigetes 1 ja 3 osutatud mitmesuguste asutuste kohta.

2.  Lõike 1 punktis e osutatud ETIASe testimise teostab eu‑LISA koostöös liikmesriikide ja ETIASe kesküksusega.

3.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kooskõlas lõike 1 punktiga e läbiviidud testimise tulemustest.

4.  Lõikes 1 osutatud komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.  Liikmesriigid ja ETIASe kesküksus hakkavad ETIASt kasutama alates komisjoni poolt kooskõlas lõikega 1 kindlaks määratud kuupäevast.

Artikkel 89

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 6 lõikes 4, artikli 17 lõigetes 3, 5 ja 6, artikli 18 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artiklis 31, artikli 33 lõikes 2, artikli 36 lõikes 4, artikli 39 lõikes 2, artikli 54 lõikes 2, artikli 83 lõigetes 1 ja 3 ja artikli 85 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4, artikli 17 lõigetes 3, 5 ja 6, artikli 18 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artiklis 31, artikli 33 lõikes 2, artikli 36 lõikes 4, artikli 39 lõikes 2, artikli 54 lõikes 2, artikli 83 lõigetes 1 ja 3 ja artikli 85 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 lõike 4, artikli 17 lõigete 3, 5 ja 6, artikli 18 lõike 4, artikli 27 lõike 3, artikli 31, artikli 33 lõike 2, artikli 36 lõike 4, artikli 39 lõike 2, artikli 54 lõike 2, artikli 83 lõigete 1 ja 3 või artikli 85 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 90

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 91

Nõuanderühm

eu‑LISA riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuanderühma ülesandeid laiendatakse nii, et see kataks ETIASt. Kõnealune riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja ETIASe nõuanderühm jagab eu‑LISA‑le ETIASega seotud eksperditeadmisi eelkõige selle iga‑aastase tööprogrammi ja iga‑aastase tegevusaruande ettevalmistamisel.

Artikkel 92

Järelevalve ja hindamine

1.  eu‑LISA tagab, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida ETIASe infosüsteemi arendamist seoses planeerimist ja kulusid puudutavate eesmärkidega ning jälgida ETIASe toimimist seoses tehnilisi tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti puudutavate eesmärkidega.

2.  eu‑LISA esitab … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ning seejärel ETIASe infosüsteemi arendusetapis iga kuue kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade ETIASe kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste ning ETIASe kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahelise sidetaristu arengu seisust. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet kantud kulude kohta ja teavet kõigi riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi üldkulusid, mis kantakse liidu üldeelarvest kooskõlas artikliga 85.

Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitavad … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ning seejärel iga kuue kuu tagant ETIASe infosüsteemi arendusetapis Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade käesoleva määruse rakendamise ettevalmistuse seisust, sealhulgas sisaldab aruanne üksikasjalikku teavet kantud kulude kohta ja teavet kõikide riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi üldkulusid, mis kantakse liidu üldeelarvest kooskõlas artikliga 85.

Pärast arendusetapi lõpuleviimist esitab eu‑LISA Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne, milles selgitatakse üksikasjalikult eesmärkide, eelkõige planeerimise ja kuludega seotud eesmärkide saavutamist ning põhjendatakse võimalikke lahknevusi.

3.  Tehnilise hoolduse eesmärgil on eu‑LISA‑l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud ETIASe infosüsteemis tehtud andmetöötlustoimingutega.

4.  Kaks aastat pärast ETIASe töölerakendamist ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab eu‑LISA Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande ETIASe infosüsteemi tehnilise toimimise, sealhulgas süsteemi turvalisuse kohta ning ETIASe jälgimisnimekirja käsitleva statistika kooskõlas artikli 35 lõigetes 5 ja 6 osutatud läbivaatamismenetlusega.

5.  Kolm aastat pärast ETIASe töölerakendamist ja seejärel iga nelja aasta tagant hindab komisjon ETIASe tegevust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule mis tahes vajalikud soovitused. Hindamine hõlmab järgmist:

a)  ETIASE kaudu päringute tegemine Interpoli SLTD ja TDAWN andmebaasides, sealhulgas teave kõnealustes Interpoli andmebaasides saadud päringutabamuste arvu kohta ja selliste päringutabamuste tulemusel reisiloa andmisest keeldumiste arvu kohta, samuti kõikide probleemide kohta, ning vajaduse korral hinnang vajaduse kohta koostada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks;

b)  ETIASe saavutatud tulemused oma eesmärkide, volituste ja ülesannete täitmisel;

c)  ETIASe tegevuse ja töömeetodite mõju, tõhusus ja tulemuslikkus seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega;

d)  ETIASe turvalisuse hindamine;

e)  ETIASe taustakontrollireeglid, mida ▌kasutatakse ohuanalüüsi tegemisel;

f)  ETIASe jälgimisnimekirja mõju, sealhulgas nende reisiloataotluste arv, mille andmisest keelduti põhjustel, mille puhul võeti arvesse ETIASe jälgimiskirjaga seotud päringutabamust;

g)  võimalik vajadus muuta ETIASe kesküksuse volitusi ja selliste muudatuste finantsmõju;

h)  mõju põhiõigustele;

i)  mõju liidu ja asjaomaste kolmandate riikide diplomaatilistele suhetele;

j)  reisiloatasudest saadav tulu, ETIASe arendamisega seotud kulud, ETIASe tegevuskulud, eu‑LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kulud seoses nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannetega ning kooskõlas artikliga 86 eraldatud mis tahes tulu;

k)  ETIASe kasutamine õiguskaitse eesmärgil tulenevalt käesoleva artikli lõikes 8 osutatud teabest;

l)  vestlusele kutsutud taotlejate arv ja nende protsent taotlejate koguarvust, vestluse taotlemise põhjused, kaugvestluste arv, selliste otsuste arv, millega anti reisiluba, anti reisiluba märkega või keelduti reisiloa andmisest, ja selliste vestlusele kutsutud taotlejate arv, kes ei ilmunud kohale, ning kui see on asjakohane, hinnang vajaduse kohta koostada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ▌, nõukogule, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

6.  Liikmesriigid ja Europol annavad eu‑LISA‑le, ETIASe kesküksusele ja komisjonile lõigetes 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet. Selline teave ei või kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks määratud ametiasutuste teabeallikate, töötajate või uurimisega seotud teavet.

7.  eu‑LISA ja ETIASe kesküksus annavad komisjonile lõikes 5 osutatud hindamise koostamiseks vajalikku teavet.

8.  Kõik liikmesriigid ja Europol koostavad igal aastal tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riigisiseseid õigusnorme järgides aastaaruande, milles vaadeldakse, kui tõhus on saadud juurdepääs ETIASe kesksüsteemi andmetele õiguskaitse eesmärgil, ning mis sisaldab järgmist teavet ja statistikat:

a)  otsingute tegemise täpne eesmärk, sealhulgas terroriakti või muu raske kuriteo liik;

b)  õigustatud alus põhjendatud kahtluseks, et kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;

c)  õiguskaitse eesmärgil ETIASe kesksüsteemile juurdepääsu saamiseks esitatud taotluste arv;

d)  selliste juhtumite arv ja liik, mis andsid päringutabamusi;

e)  selliste juhtumite arv ja liik, mille puhul kasutati artikli 51 lõikes 4 osutatud ▌kiireloomulist menetlust, sealhulgas juhtumid, kus keskne juurdepääsupunkt ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks.

Liikmesriikidele tehakse kättesaadavaks tehniline lahendus selliste andmete X peatüki kohase kogumise hõlbustamiseks, et koostada käesolevas lõikes osutatud statistikat. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilise lahenduse kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 93

Praktiline käsiraamat

Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste liidu ametitega kättesaadavaks praktilise käsiraamatu, mis sisaldab suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid käesoleva määruse rakendamise eesmärgil. Praktilises käsiraamatus võetakse arvesse asjaomaseid olemasolevaid käsiraamatud. Komisjon võtab praktilise käsiraamatu vastu soovituse vormis.

Artikkel 94

Ceuta ja Melilla

Käesolev määrus ei avalda mõju Ceuta ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erireeglitele, mis on määratletud Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta.

Artikkel 95

Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide rahaline panus

Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja nende rahalisi panuseid käsitlev kord.

Artikkel 96

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mille komisjon on kooskõlas artikliga 88 kindlaks määranud, välja arvatud artiklid 6, 11, 12, 33, 34, 35, 59, 71, 72, 73, 75–79, 82, 85, 87, 89, 90, 91, artikli 92 lõiked 1 ja 2, artiklid 93 ja 95 ning artikli 88 lõike 1 punktis d nimetatud meetmeid käsitlevad sätted, mida kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Eurodaci konsulteerimist puudutavaid sätteid kohaldatakse päevast, kui hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013(54) uuesti sõnastatud versiooni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Artikli 17 lõike 4 punktis a osutatud kuritegude loetelu

1.  terroriaktid,

2.  kuritegelikus organisatsioonis osalemine,

3.  inimkaubandus,

4.  laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

5.  ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega,

6.  ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega,

7.  korruptsioon,

8.  kelmus, sealhulgas liidu finantshuve kahjustav kelmus,

9.  kriminaaltulu rahapesu ning raha, sealhulgas euro võltsimine,

10.  arvuti-/küberkuriteod,

11.  keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega,

12.  ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis elamisele kaasaaitamine,

13.  tahtlik tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine,

14.  ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

15.  inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

16.  organiseeritud või relvastatud röövimine,

17.  ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega,

18.  toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

19.  haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

20.  ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

21.  ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega,

22.  vägistamine,

23.  Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

24.  õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

25.  sabotaaž,

26.  varastatud sõidukitega kauplemine,

27.  tööstusspionaaž,

28.  süütamine,

29.  rassism ja ksenofoobia.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus

ETIASe infosüsteemi, ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste tegevus- ja hoolduskulud kaetakse täielikult tasude maksmisest saadavast tulust. Seetõttu tuleks tasu suurust kulusid arvesse võttes ja vastavalt vajadusele kohandada. ETIASe määruse sätete kohaselt tuleb arvesse võtta nii ELi liikmesriikide kulusid kui ka Schengeniga ühinenud riikide kulusid. ETIASe infosüsteemi arendamise, riigi olemasoleva piiritaristu lõimimise ja ühtse riikliku liidesega ühendamise, samuti ühtse riikliku liidese haldamise, ETIASe kesküksuse ja riiklike üksuste loomisega seotud kulud, sh ELi liikmesriikide kantud kulud ja Schengeniga ühinenud riikide kulud, kaetakse Sisejulgeolekufondist (välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendist) ja selle jätkuprogrammi(de) vahenditest.

Seepärast ei tohiks neid kulusid Schengeniga ühinenud riikide poolt vastavate assotsieerimislepingute kohaselt ja Schengeniga ühinenud riikidele ametite tegevuses osalemiseks kehtestatud erikorra alusel ETIASse tehtava osamaksu suuruse väljaarvutamisel arvesse võtta. Seda tuleks silmas pidada eriti läbirääkimistel, mis puudutavad Sisejulgeolekufondi (välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi) jätkuprogrammi või -programme ning Schengeniga ühinenud riikidele selles/nendes osalemiseks kehtestatavat erikorda.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil esitada määruse artiklis 95 ette nähtud erikorra kohta ettepaneku viivitamatult pärast määruse vastuvõtmist.

(1) ELT C 246, 28.7.2017, lk 28.
(2)ELT C 246, 28.7.2017, lk 28.
(3) Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta seisukoht.
(4)COM(2016)205 (final).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(6) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).
(7)Euroopa Kohtu 31. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas: Euroopa Komisjon vs. Hispaania, C‑503/03, ECLI:EU:C:2006:74.
(8)Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (EÜT L 205, 7.8.2007, lk 63).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(10)EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ▌ ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
(13)Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).
(14)Euroopa Kohtu suurkoja 8. aprilli 2014. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑293/12 ja C‑594/12, Digital Rights Ireland Ltd jt, ECLI:EU:C:2014:238.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89)
(18) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(19)Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(20)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(21)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(22)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(23)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(24)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(25)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).
(26)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(27)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(28)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).
(33) ELT C 162, 23.5.2017, lk 9.
(34)Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (ELT L 405, 30.12.2006, lk 1).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.5.2014, lk 1).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
(38)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(39)Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).
(41) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(43)Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
(44) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(45)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(46)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(47)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(48)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number.
(49)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number.
(50)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number.
(51)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(52)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac‑süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac‑süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).


ELi reisiinfo ja -lubade süsteem: Europoli ülesanded ***I
PDF 353kWORD 52k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794, et luua Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) (COM(2016)0731 – C8‑0466/2016 – 2016/0357B(COD))
P8_TA-PROV(2018)0308A8-0323/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0731),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 88 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0466/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 14. septembri 2017. aasta otsust lubada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 25. aprilli 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0323/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juulil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomise eesmärgil

P8_TC1-COD(2016)0357B


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli ▌88 lõike 2 punkti a,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/…(2)(3) antakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile (Europol) uued ülesanded, nagu näiteks ETIASe jälgimisnimekirja haldamine, terroriaktide või muude raskete kuritegudega seotud teabe kandmine nimetatud jälgimisnimekirja ning arvamuste esitamine pärast ETIASe riiklikelt üksustelt vastava taotluse saamist. Nende ülesannete täitmiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/794(4) vastavalt muuta.

(2)  Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(3)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/794 muutmine

Määrust (EL) 2016/794 muudetakse järgmiselt.

1)  ▌Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmised punktid:"

„n) ▌hallata ▌ETIASe jälgimisnimekirja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/…*(5) artiklitele 34 ja 35;

   o) kanda ETIASe jälgimisnimekirja terroriaktide või muude raskete kuritegudega seotud teave, mille Europol on saanud, ilma et see piiraks Europoli rahvusvahelist koostööd reguleerivaid tingimusi;
   p) esitada määruse (EL) 2018/…(6) artiklis 29 osutatud konsulteerimistaotluse saamisel arvamus.

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).“;

"

b)  lisatakse järgmine lõik:"

„Käesoleva lõike esimese lõigu punktis n osutatud ülesande täitmiseks võtab Europoli haldusnõukogu pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist vastu määruse (EL) 2018/…++ artiklis 35 osutatud menetlused.“

"

2)  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 21

Eurojusti, OLAFi ning üksnes ETIASe ülesannete täitmiseks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurdepääs Europolis säilitatavale teabele“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

1a. Europol võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on tema volituste piires ning määruses (EL) 2018/…(7) sätestatud ülesannete täitmiseks kaudne, päringutabamusel või selle puudumisel põhinev juurdepääs kõnealuse määruse artikli 20 lõike 2 punktis j sätestatud eesmärgil esitatud andmetele, ilma et see piiraks kõnealuse teabe esitanud liikmesriigi, liidu asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid.

Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse, millega päringutabamuse andnud teavet võib jagada kookõlas Europolile teabe esitanud isiku otsusega ja üksnes selles ulatuses, milles päringutabamuse andnud andmed on vajalikud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ETIASega seotud ülesannete täitmiseks.

Kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõikeid 2–7.“

"

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas määruse (EL) 2018/…(8) artikliga 88.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta seisukoht.
(2)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L …, …, lk …).
(3)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 (2016/0357 A(COD) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja ELT avaldamisviide.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(5)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 (2016/0357 A(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja ELT avaldamisviide.
(6)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 (2016/0357 A(COD)) sisalduva määruse number.
(7)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 (2016/0357 A(COD)) sisalduva määruse number.
(8)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 21/18 (2016/0357 A(COD)) sisalduva määruse number.


Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
PDF 2217kWORD 399k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL (COM(2016)0605 – C8‑0372/2016 – 2016/0282A(COD))
P8_TA-PROV(2018)0309A8-0211/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0605),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikleid 172, 175, 177 ja 178, artikli 189 lõiget 2, artikli 212 lõiget 2, artikli 322 lõiget 1 ja artiklit 349 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0372/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. jaanuari 2017. aasta arvamust nr 1/2017(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. aprilli 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, kalanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0211/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juulil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/…, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, ▌(EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ▌ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012

P8_TC1-COD(2016)0282A


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artikleid 164, 172, 175, 177, 178, artikli 189 lõiget 2, ▌ artikli 212 lõiget 2, artikli 322 lõiget 1 ja artiklit 349 koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,(2)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(3)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(4)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Võttes arvesse, et kuna pärast kolme aastat liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve“) suhtes kohaldatavate finantsreeglite rakendamist oleks vaja neid täiendavalt muuta, et kõrvaldada rakendamise kitsaskohad, suurendada paindlikkust, lihtsustada arusaadavust sidusrühmade ja talituste jaoks ▌, keskenduda rohkem tulemustele ning suurendada juurdepääsetavust, läbipaistvust ja vastutust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(6) seetõttu kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(2)  Selleks et lihtsustada eelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja koondada need ühte määrusesse ▌,peaks komisjon delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012(7) kehtetuks tunnistama. Selguse huvides tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 kesksed sätted lisada käesolevasse määrusesse, kuid muud normid talitustele suunatud juhtnööridesse.

(3)  Eelarve aluspõhimõtted tuleks säilitada. Erivaldkondade, nt teadusuuringute, välistegevuse ja struktuurifondide valdkonna olemasolevad erandid neist põhimõtetest tuleks läbi vaadata ja neid tuleks võimalikult palju lihtsustada, võttes arvesse nende jätkuvat asjakohasust, lisaväärtust eelarve jaoks ja nende kasutamisest sidusrühmadele tekkivat koormust.

(4)  Järgmisse eelarveaastasse ülekandmist käsitlevaid reegleid tuleks täpsustada ning eristada tuleks automaatseid ja mitteautomaatseid ülekandmisi. Asjaomased liidu institutsioonid peaksid andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet nii automaatsete kui mitteautomaatsete ülekandmiste kohta.

(5)  Tuleks võimaldada sihtotstarbelise välistulu ülekandmist järgmisse eelarveaastasse ja selle kasutamist jätkuprogrammi või -meetme jaoks, et selliste vahendite kasutamine oleks tõhus. Sihtotstarbelist sisetulu peaks olema võimalik üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(6)  Sihtotstarbelise sisetulu puhul tuleks võimaldada uute kinnisvaraprojektide rahastamist hoonete üürimisest ja müügist saadud tulu arvelt. Sel eesmärgil tuleks sellist tulu käsitada sellise sihtotstarbelise sisetuluna, mida saab järgmisse eelarveaastasse üle kanda kuni selle täieliku ärakasutamiseni.

(7)  Liidu institutsioonidel peaks olema võimalus võtta vastu liidule tehtud mis tahes annetusi.

(8)  Tuleks lisada klausel, millega võimaldatakse juriidilisel isikul sponsida mitterahalises vormis üritust või tegevust reklaami või ettevõtte sotsiaalse vastutuse huvides.

(9)  Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte vahetu kohaldamisena. Samuti tuleks määratleda usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ning assigneeringute kasutamisel tuleks luua seos seatud eesmärkide ning tulemusnäitajate, tulemuste ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse vahel. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määratleda tulemuste saavutamisega seotud mõisted, eelkõige väljundi ja tulemuse mõiste, vältides seejuures vastuolusid eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega ▌.

(10)  Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega(8) peaksid liidu õigusaktid olema kvaliteetsed, keskenduma valdkondadele, kus neil on kõige suurem lisaväärtus kodanike jaoks ning olema liidu ühiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks võimalikult tõhusad ja tulemuslikud. Nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa see, kui selliste olemasolevate ja uute rahastamisprogrammide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, viia läbi hindamine.

(11)  Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 15, peavad liidu institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult. Eelarve täitmisel tähendab selle põhimõtte järgimine, et kodanikud peaksid teadma, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave edendab demokraatlikku arutelu, soodustab kodanike osalemist liidu otsustusprotsessis, ▌tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle ning soodustab selle usaldusväärsuse suurendamist. Teavitamistegevus peaks olema sihipärasem ja selle eesmärk peaks olema suurendada liidu rahalise toetuse nähtavust kodanike jaoks. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades asjakohase teabe kõigi eelarvevahendite saajate kohta, kasutades selleks soovitatavalt tänapäevaseid kommunikatsioonivahendeid ja võttes arvesse asjaomaste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Liidu institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisotsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

(12)  Ilma et see piiraks isikuandmete kaitse nõuete kohaldamist tuleks püüda tagada vahendite saajaid käsitleva teabe ülim läbipaistvus. Otsese eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave tuleks avaldada sihtotstarbelisel liidu institutsioonide veebisaidil, näiteks finantsläbipaistvuse süsteemis ning see peaks sisaldama vähemalt vahendite saaja nime ja asukohta, juriidiliste kohustustega seotud summat ning meetme eesmärki. Kõnealuse teabe puhul tuleks võtta arvesse asjakohaseid kriteeriume, nagu meetme perioodilisus, liik ja olulisus.

(13)   Komisjonil peaks olema võimalik täita eelarvet kaudselt liikmesriigi organisatsioonide kaudu. Õiguskindluse huvides on seetõttu asjakohane määratleda liikmesriigi organisatsiooni kui organisatsiooni, mis on liikmesriigis asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku kehamina, kellele asjaomane liikmesriik on usaldanud avaliku teenuse osutamise ülesande ja andnud piisavad finantstagatised. Piisavate finantstagatistena tuleks käsitada sellistele liikmesriigi eraõiguslikele kehamitele antud rahalist tuge, mille liikmesriik annab liidu õiguses kehtestatud nõuete kohaselt asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud vormis, mis ei pea tingimata tähendama pangatagatist.

(14)  Kui auhinnad ja toetused on antud ning lepingud sõlmitud taotluste või pakkumuste esitamiseks väljakuulutatud avaliku menetluse tulemusena, ning eelkõige auhinnakonkursside, konkursikutsete ja pakkumiskutsete puhul, tuleks avaldada liidu vahendite saajate nimi ja asukoht, et järgida ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Selline avaldamine peaks soodustama väljavalimismenetluse üle kontrolli tegemist edutute taotlejate poolt.

(15)  Füüsiliste isikutega seonduvad isikuandmed ei tohiks olla üldsusele kättesaadavad kauem kui ajavahemik, mille jooksul vahendite saaja vahendeid kasutab, ning seepärast tuleks need andmed pärast kahe aasta möödumist kustutada. Sama peaks kehtima ka selliste juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, kelle ametliku nime järgi on võimalik tuvastada ühte või mitut füüsilist isikut.

(16)  Enamikul käesoleva määrusega hõlmatud juhtudel puudutab andmete avaldamine juriidilisi isikuid. Kui tegemist on füüsiliste isikutega, peaks isikuandmete avaldamise korral järgima antud summa olulisuse ja vahendite parimal viisil kasutamise kontrolli vajaduse vahelise proportsionaalsuse põhimõtet. Sellisel juhul on NUTS 2 tasandi piirkonna avaldamine kooskõlas vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamise eesmärgiga ja tagab eri suurusega liikmesriikide võrdse kohtlemise, austades samal ajal vahendite saajate õigust eraelu puutumatusele ja eelkõige nende isikuandmete kaitsele.

(17)   Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Näiteks ei peaks avaldama teavet stipendiumide või muud liiki otsetoetuste kohta, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, ega teatavate väga väikese väärtusega erilepingute ja teatavast piirmäärast allapoole jäävate rahastamisvahendite kaudu antavate toetuste kohta või juhul, kui avaldamine võib ohustada asjaomase füüsilise isiku õigusi ja vabadusi, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustada vahendite saajate ärihuve. Selleks et säilitada praegune tava ja tagada läbipaistvus, ei tuleks toetuste puhul siiski teha erandeid teabe avaldamise kohustusest konkreetsele piirmäärale tuginedes.

(18)   Kui läbipaistvuse eesmärgil avaldatakse vahendite saajate isikuandmed seoses liidu vahendite kasutamise ja väljavalimismenetluse üle kontrolli tegemisega, tuleks asjaomaseid vahendite saajaid teavitada sellisest avaldamisest ning nende õigustest ja selliste õiguste kasutamise suhtes kohaldatavatest menetlustest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 45/2001(9) ja (EL) 2016/679(10).

(19)  Selleks et tagada kõigi vahendite saajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, tuleks avaldada ka füüsiliste isikutega seonduv teave kooskõlas liikmesriikide kohustusega tagada läbipaistvuse kõrge tase lepingute puhul, mille maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL(11) sätestatud summat.

(20)  Kaudse ja jagatud eelarve täitmise korral peaksid teabe vahendite saajate ning lõplike vahendite saajate kohta tegema kättesaadavaks isikud, üksused või määratud asutused, kes haldavad liidu vahendeid. Kui eelarvet täidetakse jagatult, tuleks teave avaldada kooskõlas asjaomaste valdkondlike normidega. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks teabe ühtse veebisaidi kohta, sealhulgas märkima viite selle aadressile, kust võib leida teavet vahendite saajate ja lõplike vahendite saajate kohta.

(21)  Selleks et parandada selliseid rahastamisvahendeid käsitlevate andmete loetavust ja läbipaistvust, mida rakendatakse otsese või kaudse eelarve täitmise raames, on asjakohane koondada kõik aruandlusnõuded ühte ühtsesse töödokumenti, mis lisatakse eelarveprojektile.

(22)   Selleks et edendada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rakendamisel parimaid tavasid, peaks komisjon tegema eelarve täitmise ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele teadmiseks kättesaadavaks mittesiduva metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning esitab parimate tavade näited. Kõnealust juhendit tuleks vajaduse korral ajakohastada.

(23)  Asjakohane on näha ette võimalus, et liidu institutsioonidel oleks õigus sõlmida üksteisega oma assigneeringute kasutamise hõlbustamiseks talitustevahelisi kokkuleppeid ▌, ja võimalus sõlmida selliseid kokkuleppeid liidu institutsioonide talituste, liidu asutuste, Euroopa ametite, organite või isikutega, kellele on usaldatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) erimeetmete rakendamine, ja Euroopa koolide kuratooriumi peasekretäri kantseleiga teenuste osutamiseks, toodete ostmiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute sõlmimiseks.

(24)  Asjakohane on sätestada menetlus uute Euroopa ametite loomiseks ja eristada selliste ametite kohustuslikke ja mittekohustuslikke ülesandeid. Liidu institutsioonidele, liidu asutustele ja muudele Euroopa ametitele tuleks ette näha võimalus delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused asjaomase Euroopa ameti direktorile. Euroopa ametitel peaks olema ka võimalus sõlmida teenuste osutamiseks, toodete ostmiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute sõlmimiseks talitustevahelisi kokkuleppeid. Asjakohane on kehtestada erinormid raamatupidamisarvestuse koostamise kohta, sätted, mille ga antakse komisjoni peaarvepidajale õigus delegeerida mõned oma ülesanded kõnealuste ametite töötajatele, ja töökord pangakontode jaoks, mida komisjonil peaks olema võimalik mõne Euroopa ameti nimel avada.

(25)  Selleks et ▌parandada rakendusasutuste tegevuse kulutõhusust ja tuginedes teiste liidu asutustega saadud praktilisele kogemusele, peaks olema võimalik usaldada komisjoni peaarvepidajale kõik asjaomase rakendusasutuse peaarvepidaja ülesanded või osa neist.

(26)  Õiguskindluse huvides on vaja selgitada, et rakendusasutuste direktorid tegutsevad nende ametitele delegeeritud programmide tegevusassigneeringute haldamisel volitatud eelarvevahendite käsutajatena. Selleks et teatavate tugiteenuste üldisest tsentraliseerimisest tulenev tõhususe paranemine oleks võimalikult suur, tuleks rakendusasutustele sätestada sõnaselgelt võimalus hallata halduskulusid.

(27)  On vaja kehtestada finantsjuhtimises osalejate, eelkõige eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate volitusi ja kohustusi reguleerivad normid.

(28)  Euroopa Parlamenti, nõukogu, kontrollikoda ja komisjoni peaarvepidajat tuleks teavitada volitatud eelarvevahendite käsutaja, siseaudiitori ja peaarvepidaja ametisse nimetamisest või ametist lahkumisest kahe nädala jooksul pärast sellist ametisse nimetamist või ametist lahkumist.

(29)  Eelarvevahendite käsutajad peaksid täielikult vastutama kõikide tulu- ja kulutoimingute eest, mis tehakse nende järelevalve all, ja sisekontrollisüsteemide eest, ning nad peaksid oma tegevuse eest vastutust kandma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse raames.

(30)  Tuleks sätestada ka ülesanded ja kohustused ning volitatud eelarvevahendite käsutajate järgitavate menetluste põhimõtted. Volitatud eelarvevahendite käsutajad peaksid tagama, et edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad teavet ja koolitust kontrollinõuete ning vastavate meetodite ja toimimisviiside kohta, ning et võetaks meetmeid eesmärgiga tagada toimiv kontrollisüsteem. Volitatud eelarvevahendite käsutaja peaks oma ülesannete täitmisest oma liidu institutsioonile aastaaruande vormis aru andma. Aruanne peaks sisaldama nõutavat finants- ja haldusteavet, et toetada volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitavat avaldust oma ülesannete täitmise kohta, sealhulgas teavet tehtud toimingute üldise tulemuslikkuse kohta. Tehtud toimingutega seotud tõendavaid dokumente tuleks säilitada vähemalt viis aastat. Eri vormides läbirääkimistega hankemenetluste teel sõlmitavate hankelepingute kohta peaks volitatud eelarvevahendite kasutaja esitama asjaomasele liidu institutsioonile eriaruande ja asjaomane liidu institutsioon peaks nendest teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kuna sellised menetlused kujutavad endast erandit tavapärasest väljavalimismenetlusest.

(31)  Arvesse tuleks võtta liidu delegatsioonide juhtide ning nende äraoleku ajal nende asetäitjate topeltrolli Euroopa välisteenistuse („välisteenistus“) edasivolitatud eelarvevahendite käsutajana ja tegevusassigneeringute puhul komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajana.

(32)  Komisjoni võimalus delegeerida eelarve omaenda jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitusi liidu delegatsioonide juhtide asetäitjatele on piiratud olukordadega, kus asjaomaste ülesannete täitmine liidu delegatsiooni juhi asetäitja poolt on hädavajalik, et tagada liidu delegatsiooni juhi äraoleku ajal delegatsiooni toimepidevus. Liidu delegatsiooni juhi asetäitjal ei peaks olema lubatud neid volitusi kasutada süstemaatiliselt või sisemise tööjaotusega seotud põhjustel.

(33)  Peaarvepidaja peaks vastutama ka edaspidi maksete nõuetekohase tegemise, tulude kogumise ja saadaolevate summade sissenõudmise eest. Peaarvepidaja peaks tegelema rahavoogude juhtimisega, pangakontode ja kolmandate isikute toimikute haldamisega, pidama raamatupidamisarvestust ja vastutama liidu institutsioonide finantsaruannete koostamise eest. Komisjoni peaarvepidaja peaks olema ainus isik, kellel on õigus kehtestada raamatupidamiseeskirjad ja ühtlustatud kontoplaan, samal ajal kui kõigi teiste liidu institutsioonide peaarvepidajad peaksid kehtestama oma institutsioonis kohaldatava raamatupidamisarvestuse korra.

(34)  Kehtestada tuleks ka peaarvepidaja ametisse nimetamise ja ametist lahkumise kord.

(35)  Peaarvepidaja peaks kehtestama korra eesmärgiga tagada, et rahavoogude juhtimisega seotud nõuete täitmiseks avatud kontode ja avansikontode saldod ei oleks negatiivsed.

(36)  Sätestada tuleks ka tingimused, mille alusel kasutatakse avansikontosid, s.o haldussüsteemi, mis on erandiks tavapärastest eelarvemenetlustest ja mis puudutab üksnes piiratud summasid, samuti avansikontode haldajate ülesanded ja kohustused ning eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded ja kohustused seoses avansikontode kontrolliga. Kontrollikoda tuleks teavitada kõigist avansikontode haldajate ametisse nimetamistest. Tõhususe huvides tuleks liidu delegatsioonides luua avansikontod, mis on mõeldud nii komisjoni eelarvejao kui ka Euroopa välisteenistuse eelarvejao assigneeringute jaoks. Samuti on asjakohane lubada teatavatel tingimustel liidu delegatsioonides kasutada avansikontosid piiratud summas maksete tegemiseks eelarvemenetluste abil. Avansikontode haldajate ametisse nimetamisega seoses peaks olema võimalik valida haldajaid ka töötajate hulgast, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, kui nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(12) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega („personalieeskirjad“) hõlmatud komisjoni töötajaid ei ole võimalik kasutada.

(37)  Selleks et võtta arvesse olukorda kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, kui personalieeskirjadega hõlmatud komisjoni töötajaid ei ole võimalik kasutada, ja tehnilisi raskusi, kui kõigile juriidilistele kohustustele peab alla kirjutama vastutav eelarvevahendite käsutaja, tuleks lubada töötajatel, kelle komisjon on võtnud selles valdkonnas tööle, võtta väga väikeseid, kuni 2500 euro suuruseid juriidilisi kohustusi, mis on seotud avansikontodelt tehtavate maksetega, ja liidu delegatsioonide juhtidel või nende asetäitjatel võtta juriidilisi kohustusi vastavalt juhisele, mille on andnud komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja.

(38)  Kui iga finantsjuhtimises osaleja ülesanded ja kohustused on kindlaks määratud, on nende vastutusele võtmine võimalik üksnes personalieeskirjades sätestatud tingimustel. Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 on liidu institutsioonides loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnad, kuid tõhususe huvides ja nendele toimkondadele esitatud asjade piiratud arvu arvesse võttes on asjakohane anda nende ülesanded üle nimetatud määruse alusel loodud institutsioonidevahelisele toimkonnale („toimkond“). Toimkond tuleks moodustada selleks, et hinnata taotlusi ja anda soovitusi vajaduse kohta teha otsuseid menetlusest kõrvalejätmise ja rahaliste karistuste määramise kohta asjades, mille on talle edastanud komisjon või muud liidu institutsioonid ja ▌asutused, ilma et see mõjutaks nende halduslikku sõltumatust suhetes töötajatega. Sellise üleandmise eesmärk on samuti vältida dubleerimist ja vähendada vastuoluliste soovituste või arvamuste andmise riske asjades, kuhu on segatud nii ettevõtja kui ka liidu institutsiooni või asutuse töötaja. On vajalik säilitada menetlus, mille kohaselt eelarvevahendite käsutajal on võimalik küsida kinnitust juhisele, mille ta leiab olevat nõuetevastase või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, ning vabaneda sellise kinnituse saamisel mis tahes vastutusest. Selle rolli täitmisel tuleks nimetatud toimkonna koosseisu muuta. Toimkonnal ei peaks olema uurimisvolitusi.

(39)  Tuludega seoses on vaja käsitleda selliste omavahendite negatiivset korrigeerimist, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014(13). Välja arvatud omavahenditega seotud juhul, on vaja jätta alles olemasolevad ülesanded ja kontrollid, mis kuuluvad eelarvevahendite käsutajate vastutusalasse menetluse eri etappides: saadaolevate summade eelarvestuse koostamine, sissenõudekorralduse väljastamine, võlateate saatmine, millega teatatakse võlgnikule, et saadaolev summa on kindlaks määratud, ▌ning vajaduse korral nõudest loobumise otsuse tegemine, kohaldades kriteeriume, mis kindlustavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise, et tagada tulude tõhus kogumine.

(40)  Eelarvevahendite käsutajal peaks olema võimalik täielikult või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, kui võlgniku suhtes on algatatud mõni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/848(14) määratletud maksejõuetusmenetlus, eriti kui tegemist on kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja muude selliste menetlustega.

(41)  Tuleks kehtestada saadaolevate summade eelarvestuse korrigeerimise või nullini vähendamise korda käsitlevad erisätted.

(42)   Vaja on selgitada, millal kantakse eelarvesse trahvide ja rahaliste karistustena saadud ning muudest karistustest ja sanktsioonidest tulenevad summad ja võimalikud neilt kogunenud intressid või neist tulenev muu tulu.

(43)  Arvestades hiljutisi suundumusi finantsturgudel ja peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatavat Euroopa Keskpanga (EKP) kehtestatud intressimäära, on vaja vaadata läbi sätted, mis käsitlevad trahvide või muude rahaliste karistustega seotud intressimäära, ja näha ette normid negatiivse intressimäära puhuks.

(44)  Selleks et võtta arvesse ELi toimimise lepingu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) alusel liidu institutsioonide määratud trahvide ja muude rahaliste karistuste kujul saadaolevate summade eripära, tuleb kehtestada erisätted intressimäärade kohta, mida kohaldatakse saadaolevate, kuid veel maksmata summade suhtes, kui Euroopa Liidu Kohus on neid summasid suurendanud.

(45)  Sissenõudmise reegleid tuleks muuta täpsemaks ja rangemaks. Eelkõige tuleks täpsustada, et peaarvepidaja peab nõudma saadaolevad summad sisse, tasaarvestades neid ka summadega, mis rakendusasutus võlgneb võlgnikule eelarve täitmisel.

(46)  Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks kehtestada võlateate saatmisega tähtpäevadega seotud normid.

(47)  Selleks et tagada varade valitsemine, seades ühtlasi eesmärgiks positiivse tootluse teenimise, on vaja ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel määratud trahvide, muude rahaliste karistuste või sanktsioonide summad, nt vaidlustatud konkurentsitrahvid, ajutiselt sisse nõuda ja finantsvaradesse investeerida ning määrata kindlaks sellistelt investeeringutelt teenitud tulu käsitlemine. Kuna komisjon ei ole ainus liidu institutsioon, kellel on õigus määrata trahve, muid rahalisi karistusi või sanktsioone, on vaja kehtestada sätted selliste trahvide, muude rahaliste karistuste või sanktsioonide kohta, mida määravad muud liidu institutsioonid, ja kehtestada nende sissenõudmise reeglid, mis peaksid olema samaväärsed komisjoni suhtes kehtivate reeglitega.

(48)  Selleks et tagada, et komisjonil on kogu vajalik teave rahastamisotsuste tegemiseks, on vaja sätestada miinimumnõuded toetuste, hangete, liidu välistegevuse usaldusfondide (edaspidi „liidu usaldusfondid“), auhindade, rahastamisvahendite, segarahastamisvahendite või ‑platvormide ja eelarveliste tagatiste kohta tehtavate rahastamisotsuste sisule. Samal ajal selleks, et pakkuda võimalikele vahendite saajatele pikemaajalist perspektiivi, on vaja sätestada, et rahastamisotsused võidakse võtta vastu rohkem kui ühe eelarveaasta kohta, täpsustades samal ajal, et rakendamise eeltingimuseks on siiski eelarveassigneeringute kättesaadavus asjaomastel eelarveaastatel. Peale selle tuleb vähendada rahastamisotsuse tegemiseks nõutavate elementide arvu. Lihtsustamise eesmärki silmas pidades peaks rahastamisotsus moodustama ühtlasi ühe- või mitmeaastase tööprogrammi. Kuna liidu rahaline toetus artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutustele on juba aastaeelarves kindlaks määratud, ei tuleks nõuda selle kohta eraldi rahastamisotsuse vastuvõtmist.

(49)  Seoses kuludega tuleks kindlaks määrata see, kuidas on omavahel seotud rahastamisotsused ning üldised ja individuaalsed eelarvelised kulukohustused, samuti tuleks täpsustada eelarvelise ja juriidilise kohustuse kontseptsioone, et luua eelarve täitmise erinevate etappide jaoks selge raamistik.

(50)  Selleks et võtta arvesse eelkõige liidu delegatsioonides ja liidu esindustes võetud juriidiliste kohustuste arvu ning nende suhtes kohaldatava vahetuskursi kõikumisi, peaks olema võimalik võtta esialgseid eelarvelisi kulukohustusi ka juhtudel, kui lõplikud maksesaajad ja summad on teada.

(51)  Maksete liikidega seoses tuleks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega täpsustada nende maksete eri liike, mida eelarvevahendite käsutajatel on võimalik teha. Eelmaksete tasaarvestamise reegleid tuleks veelgi täpsustada, eelkõige olukordades, kus vahemakseid ei ole võimalik tasaarvestada. Sel eesmärgil tuleks võetud juriidilistesse kohustustesse lisada asjakohased sätted.

(52)  Käesolevas määruses tuleks sätestada, et maksed tuleb teha kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja et selle tähtaja järgimata jätmise korral on võlausaldajatel õigus saada viivist, mida makstakse eelarvest, välja arvatud liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) puhul.

(53)  On asjakohane koondada ühte artiklisse kulude tõendamist ja kinnitamist käsitlevad sätted ning lisada kulukohustustest vabastamise mõiste määratlus. Kuna tehingud tehakse arvutisüsteemides, peaks tõendamisotsust tähistava märke „kuulub maksmisele“ allkirjastamise asemel kasutama elektrooniliselt turvatud allkirja, välja arvatud piiratud arvul juhtudel. Samuti on vaja täpsustada, et kulude tõendamist kohaldatakse kõikide rahastamiskõlblike kulude, hõlmates, nagu näiteks eelmaksete tasaarvestamise puhul, ka selliseid kulusid, mis ei ole seotud maksetaotlusega.

(54)  Selleks et vähendada keerukust, lihtsustada olemasolevaid reegleid ja parandada käesoleva määruse loetavust, tuleks kehtestada sellised reeglid, mis on ühised rohkem kui ühele eelarve täitmise vahendile. Neil põhjustel tuleks teatavad sätted koondada, teiste sõnastust ja kohaldamisala ühtlustada ning ebavajalikud kordused ja ristviited välja jätta.

(55)   Iga liidu institutsioon peaks moodustama siseauditi järelevalvekomitee, kelle ülesanne on tagada siseaudiitori sõltumatus, jälgida siseaudititegevuse kvaliteeti ning tagada, et talitused arvestaksid nõuetekohaselt sise- ja välisauditi soovitusi ja võtaksid nende põhjal järelmeetmeid. Kõnealuse siseauditi järelevalvekomitee koosseisu üle peaks otsustama iga liidu institutsioon, võttes arvesse oma organisatsioonilist sõltumatust ja sõltumatu eksperdiarvamuse olulisust.

(56)  Suuremat rõhku tuleks panna eelarvest rahastatud projektide tulemuspõhisusele ja tulemustele. Sellest tulenevalt on asjakohane lisaks juba hästi sisse töötatud liidu rahalise toetuse vormidele (tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikuhinnad, kindlasummalised maksed ja ühtse määra alusel rahastamine) määrata kindlaks veel üks rahastamisvorm, mis ei ole seotud asjaomaste toimingute kuludega. Sellise rahastamisvormi kasutamine peaks põhinema teatavate tingimuste eelneval täitmisel või eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel.

(57)  Kui komisjon hindab liidu vahendite saajate tegevus- ja finantssuutlikkust või nende süsteeme ja menetlusi, peaks tal olema võimalik tugineda tema enda, teiste üksuste või rahastajate, nt riiklike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt juba tehtud hindamistele, et vältida samade vahendite saajate mitmekordset hindamist. Võimalust tugineda teiste üksuste tehtud hindamistele tuleks kasutada juhul, kui sellised hindamised on tehtud kooskõlas tingimustega, mis on samaväärsed nendega, mis on käesolevas määruses sätestatud kohaldatava eelarve täitmise viisi kohta. Selleks et soodustada rahastajate tuginemist üksteise tehtud hindamistele, peaks komisjon edendama rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite või rahvusvaheliste parimate tavade tunnustamist.

(58)  Samuti on oluline vältida olukordi, kus erinevad üksused auditeerivad liidu vahendite saajaid seoses saadud vahendite kasutamisega mitu korda. Seepärast peaks olema võimalik tugineda audititele, mille on juba teinud sõltumatud audiitorid, tingimusel et on olemas piisavad tõendid nende audiitorite pädevuse ja sõltumatuse kohta ning tingimusel et auditid põhinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud auditistandarditel, andes piisava kindluse, ning on tehtud finantsaruannete ja muude aruannete kohta, mis käsitlevad liidu rahalise toetuse kasutamist. Sellised auditid peaksid olema aluseks üldisele kindlusele liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta. Sel eesmärgil on oluline tagada, et sõltumatu audiitori aruanne ja seotud auditidokumendid tehakse nõudmisel kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriigi auditeerimisasutustele.

(59)   Selleks et tugineda hindamistele ja audititele ning vähendada liidu vahendeid saavate isikute ja üksuste halduskoormust, on oluline tagada, et teavet, mis on liidu institutsioonidele, korraldusasutustele või muudele liidu vahendeid haldavatele asutustele ja üksustele juba kättesaadav, kasutatakse uuesti, et vältida vahendite saajatelt või toetusesaajatelt teabe mitmekordset küsimist.

(60)  Selleks et luua vahendite saajatega pikaajaline koostöömehhanism, tuleks näha ette finantsraampartnerluse lepingute sõlmimise võimalus. Finantsraampartnerlusi tuleks viia ellu toetuste kaudu või liidu vahendeid haldavate isikute ja üksustega sõlmitavate rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu. Sel eesmärgil tuleks täpsustada selliste rahalist toetust käsitlevate lepingute minimaalne sisu. Finantsraampartnerlused ei tohiks põhjendamatult piirata juurdepääsu liidu rahastamisele.

(61)  Liidu rahalise toetuse peatamise, lõpetamise või vähendamise tingimused ja kord tuleks erinevate eelarve täitmise vahendite, näiteks toetuste, hangete, kaudse eelarve täitmise, auhindade jne lõikes ühtlustada. Tuleks määrata kindlaks sellise peatamise, lõpetamise või vähendamise alused.

(62)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtsed ajavahemikud, mille jooksul vahendite saajad peaksid liidu rahalise toetusega seotud dokumente säilitama, et vältida lahknevaid või ebaproportsionaalseid lepingulisi tingimusi, andes samas siiski komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) piisavalt aega sellistele andmetele ja dokumentidele juurdepääsu saamiseks ning vajalike järelkontrollide ja auditite läbiviimiseks. Lisaks peaks igal liidu vahendeid saaval isikul või üksusel olema kohustus teha liidu finantshuvide kaitsel koostööd.

(63)  Selleks et pakkuda osalejatele ja vahendite saajatele piisavat teavet ja tagada, et neil on võimalik kasutada oma kaitseõigust, tuleks anda osalejatele ja vahendite saajatele võimalus esitada oma tähelepanekud enne, kui võetakse vastu mõni nende õigusi riivav meede, ning neid tuleks teavitada õigusest saada teavet õiguskaitsevahendite kohta, mis on neile kättesaadavad sellise meetme vaidlustamiseks.

(64)  Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjon looma ühtse varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi.

(65)  Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi tuleks kohaldada osalejate ja vahendite saajate suhtes, üksuste suhtes, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või töövõtja alltöövõtja suhtes ning iga isiku või üksuse suhtes, kes saab liidu vahendeid kaudse eelarve täitmise raames, või iga isiku või üksuse suhtes, kes saab liidu vahendeid rahastamisvahenditest, mida rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, ▌selliste üksustega seotud osalejate või vahendite saajate suhtes, kelle kohta on teavet esitanud üksused, kes täidavad eelarvet jagatult, ning sponsorite suhtes.

(66)  Tuleks täpsustada, et kui otsus isiku või üksuse registreerimiseks varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasis tehakse juhul, kui kõrvalejätmist põhjustavasse olukorda on sattunud füüsiline või juriidiline isik, kes on asjaomase isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused sellist isikut või üksust esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, või füüsiline või juriidiline isik, kes kannab selle isiku või üksuse võlgade eest piiramatut vastutust, või füüsiline isik, kes on väljavalimismenetluse või juriidilise kohustuse täitmise seisukohast hädavajalik, peavad andmebaasis registreeritud andmed sisaldama teavet nende isikute kohta.

(67)  Otsuse isiku või üksuse väljavalimismenetluses osalemisest kõrvalejätmise või isikule või üksusele rahalise karistuse määramise kohta ning otsuse seonduva teabe avaldamise kohta peaks tegema vastutav eelarvevahendite käsutaja, pidades silmas tema sõltumatust haldusküsimustes. Lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsuse puudumisel ning lepingu tõsise rikkumisega seotud juhtudel peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja tegema otsuse esialgse õigusliku hinnangu alusel, võttes arvesse toimkonna soovitust. Samuti peaks toimkond hindama kõrvalejätmise kestust nendel juhtudel, kui seda ei ole kindlaks määratud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega.

(68)  Toimkonna ülesanne peaks olema tagada kõrvalejätmise süsteemi sidus toimimine. Toimkond peaks koosnema alalisest esimehest, kahest komisjoni esindajast ja taotluse esitanud eelarvevahendite käsutaja esindajast.

(69)  Esialgne õiguslik hinnang ei mõjuta asjaomase isiku või üksuse tegevusele lõpliku hinnangu andmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt liikmesriigi õiguse kohaselt. Seetõttu tuleks toimkonna soovitus ja vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus läbi vaadata pärast sellise lõpliku hinnangu kohta teate saamist.

(70)  Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks isiku või üksuse menetlusest kõrvale jätma juhul, kui lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi tõsises ametialases rikkumises, sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega seotud kohustuste täitmatajätmises (olenemata tahtluse olemasolust), üksuse loomises teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest ning liidu eelarvet kahjustavas pettuses, korruptsioonis, kuritegeliku ühendusega seotud tegevuses, rahapesus, terrorismi rahastamisega seotud tegevuses või terroristlikus tegevuses , lapstööjõu kasutamises või muudes inimkaubandust puudutavates õigusrikkumistes või õigusnormide eiramises seisnevas õigusrikkumises. Samuti tuleks isik või üksus menetlusest kõrvale jätta juriidilise kohustuse tõsise rikkumise või pankroti korral.

(71)  Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise või isikule või üksusele rahalise karistuse määramise ja sellekohase teabe avaldamise kohta ▌, peaks ta tagama kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, selle mõju eelarvele, asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlust või hooletuse raskusastet ning seda, mil määral teeb isik või üksus koostööd asjaomase pädeva asutusega ja milline on nimetatud isiku või üksuse panus uurimisse.

(72)  Samuti peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal olema võimalik isik või üksus menetlusest kõrvale jätta juhul, kui selle ettevõtja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on pankrotis või samalaadses maksejõuetuse olukorras või kui asjaomane füüsiline või juriidiline isik ei täida oma kohustusi seoses sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega, juhul kui selline olukord mõjutab ettevõtja finantsseisundit.

(73)  Isiku või üksuse suhtes ei tohiks teha menetlusest kõrvalejätmise otsust, kui ta on võtnud parandusmeetmeid, tõendades seeläbi oma usaldusväärsust. Kõnealust võimalust ei tohiks kohaldada kõige raskemate kuritegude korral.

(74)  Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks eristada ühelt poolt juhtumeid, kus rahalise karistuse saab määrata alternatiivina menetlusest kõrvalejätmisele, ja teiselt poolt juhtumeid, kus asjaomase vahendite saaja tegevus eesmärgiga püüda alusetult saada juurdepääs liidu vahenditele on sellise raskusastmega, et lisaks menetlusest kõrvalejätmisele on põhjendatud ka rahalise karistuse määramine, et tagada hoiatav mõju teiste jaoks. Tuleks määrata kindlaks ka maksimaalne rahalise karistuse summa, mida avaliku sektori hankija võib määrata.

(75)  Rahaline karistus tuleks määrata üksnes vahendite saajale, mitte osalejale, arvestades asjaolu, et määratava rahalise karistuse summa arvutamisel võetakse aluseks asjaomase juriidilise kohustuse väärtus.

(76)  Võimalus ▌teha otsuseid kõrvalejätmise või rahaliste karistuste määramise kohta ei sõltu võimalusest kohaldada lepingujärgseid karistusi, näiteks leppetrahve.

(77)  Nii nagu direktiivi 2014/24/EL alusel, peaks menetlusest kõrvalejätmise kestus olema ajaliselt piiratud ning peaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

(78)  Tuleb määrata kindlaks menetlusest kõrvalejätmist või rahaliste karistuste määramist käsitlevate otsuste aegumistähtaja alguskuupäev ja kestus.

(79)  On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses tuleks hoiatavat mõju tugevdada võimalusega avaldada menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 45/2001 ning (EL) 2016/679. Selline avaldamine peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks võtma oma hindamistes arvesse toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avalikustada ainult erandlikes olukordades, kui see on põhjendatud rikkumise raskusastmega või selle mõjuga liidu finantshuvidele.

(80)  Menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistusega seotud teavet tuleks avaldada üksnes teatud juhtudel nagu tõsine ametialane rikkumine, pettuse, olulised puudused eelarvest rahastatavas juriidilises kohustuses kindlaksmääratud peamiste kohustuste täitmisel või õigusnormide eiramine või juhul, kui on loodud üksus teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest.

(81)  Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume tuleks selgelt eristada kriteeriumidest, mille alusel võidakse väljavalimismenetlusest välja arvata.

(82)  Teave riskide varajase avastamise ja isikute või üksuste suhtes menetlusest kõrvalejätmist ja rahalist karistust puudutavate otsuste tegemise kohta tuleks tsentraliseerida. Sel eesmärgil tuleks seonduvat teavet säilitada andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon kui tsentraliseeritud süsteemi omanik. See süsteem peaks toimima kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsega.

(83)  Kuigi varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi loomine ja haldamine peaks olema komisjoni ülesanne, peaksid muud liidu institutsioonid ja asutused ning kõik isikud ja üksused, kes haldavad liidu vahendeid otse, jagatult või kaudselt, kõnealuses süsteemis osalema, edastades komisjonile asjakohast teavet. Vastutav eelarvevahendite käsutaja ja toimkond peaksid tagama isikule või üksusele kaitseõiguse. Samad õigused tuleks isikule või üksusele anda varajase avastamise kontekstis, kui eelarvevahendite käsutaja kavandatav meede võiks kahjustada asjaomase isiku või üksuse õigusi. Pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse korral, mille suhtes ei ole veel tehtud lõplikku kohtuotsust, peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal olema võimalik isiku või üksuse teavitamist edasi lükata ja toimkonnal peaks olema võimalik lükata isiku või üksuse tähelepanekute esitamise õiguse teostamine edasi. Selline edasilükkamine peaks olema põhjendatud üksnes juhul, kui on ülekaalukad õiguspärased põhjused juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsuse kaitsmiseks.

(84)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 261 tuleks Euroopa Liidu Kohtule anda täielik pädevus käesoleva määrusega sätestatud kõrvalejätmist ja rahaliste karistuste määramist puudutavate otsuste tegemisel.

(85)  Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitsmist kõigi eelarve täitmise viiside puhul, peaks isikutel ja üksustel, kes täidavad eelarvet jagatult või kaudselt, olema asjakohasel juhul võimalik võtta arvesse menetlusest kõrvalejätmist, mille suhtes eelarvevahendite käsutajad on otsuse teinud liidu tasandil.

(86)  Käesoleva määrusega tuleks toetada e-halduse eesmärki ning eelkõige liidu institutsioonide ja kolmandate isikute vahelises teabevahetuses elektrooniliste andmete kasutamist.

(87)  Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise, sealhulgas e-hangete (kui see on asjakohane) suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks liidu vahendite haldamises paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

(88)  Sätestada tuleks sellise komisjoni koosseis ja ülesanded, kes vastutab taotlusdokumentide hindamise eest hankemenetlustes, toetuse andmise menetlustes ja auhinnakonkurssidel. Sellise komisjoni koosseisu peaks olema võimalik kaasata väliseksperte, kui alusaktiga on selline võimalus ette nähtud.

(89)  Kooskõlas hea halduse põhimõttega peaks eelarvevahendite käsutaja küsima selgitusi või puuduvaid dokumente, austades samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet ning taotlusdokumente oluliselt muutmata. Eelarvevahendite käsutajal peaks olema võimalik otsustada seda mitte teha üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Lisaks peaks eelarvevahendite käsutajal olema võimalus parandada ilmne tehniline viga või paluda, et osaleja selle parandaks.

(90)  Usaldusväärne finantsjuhtimine peaks eeldama, et komisjon kaitseb ennast eelmaksete tegemise ajal tagatiste nõudmisega. Töövõtjatelt ja toetusesaajatelt ei tohiks tagatiste esitamist automaatselt nõuda, vaid see peaks põhinema riskianalüüsil. Kui eelarvevahendite käsutaja avastab lepingu täitmise käigus, et tagatise andjal ei ole kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt lubatud anda tagatisi või ei ole tal enam lubatud anda tagatisi, peaks eelarvevahendite käsutajal olema õigus nõuda tagatise asendamist.

(91)  Erinevad normide kogumid otsese ja kaudse eelarve täitmise korral, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesannete mõiste, on tekitanud segadust ja toonud kaasa kvalifikatsioonivigadega seotud riski nii komisjoni kui ka partnerite jaoks ning neid tuleks seega lihtsustada ja ühtlustada.

(92)  Isikute või üksuste, kes haldavad liidu vahendeid kaudse eelarve täitmise raames, sambapõhist eelhindamist käsitlevad sätted tuleks läbi vaadata, et võimaldada komisjonil tugineda võimalikult suures ulatuses nende isikute ja üksuste süsteemidele, eeskirjadele ja menetlustele, mida peetakse komisjonis kasutatavatega samaväärseteks. Lisaks on oluline täpsustada, et kui hindamise käigus tehakse kindlaks valdkonnad, kus kehtivad menetlused ei ole piisavad, et kaitsta liidu finantshuve, peaks komisjon saama alla kirjutada rahalist toetust käsitlevatele lepingutele, võttes samal ajal asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Samuti on tähtis täpsustada, millistel juhtudel saab komisjon otsustada mitte nõuda rahalist toetust käsitlevate lepingute allakirjutamiseks sambapõhist eelhindamist.

(93)  Eelarvet täitvate isikute ja üksuste tasu suurus peaks olema asjakohasel juhul ja võimalusel tulemuspõhine.

(94)  Komisjon astub kolmandate riikidega partnerlussuhtesse rahastamislepingute kaudu. Oluline on täpsustada selliste rahastamislepingute sisu, eriti meetme neid osi, mida täidavad kolmandad riigid eelarve kaudse täitmise teel.

(95)  Oluline on tunnistada eripära, mida kätkevad segarahastamisvahendid või -platvormid, kus komisjon kombineerib oma rahalise toetuse finantseerimisasutuste omaga, ja selgitada rahastamisvahendite ja eelarvetagatise sätete kohaldamist.

(96)  Hankelepingute sõlmimise kord ja põhimõtted, mida kohaldatakse avaliku hanke lepingute suhtes, mida liidu institutsioonid sõlmivad oma arvel, peaksid põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL(15) ja direktiivis 2014/24/EL sätestatud normidel.

(97)  Segalepingute puhul tuleks selgitada meetodit, mille alusel avaliku sektori hankijad määravad kindlaks kohaldatavad õigusnormid.

(98)  Hankemenetluse algatamise eel ja järel kohaldatavat avalikustamiskorda tuleks selgitada juhul, kui lepingu maksumus on võrdne direktiivis 2014/24/EL sätestatud piirmääradega või ületab neid, kui lepingu maksumus jääb nimetatud piirmääradest allapoole või kui leping jääb nimetatud direktiivi kohaldamisalast välja.

(99)  Käesolevas määruses tuleks esitada liidu institutsioonide hankemenetluse liikide ammendav loetelu, sõltumata piirmäärast.

(100)  Halduskorra lihtsustamiseks ja selleks, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist, tuleks keskmise maksumusega lepingute korral näha ette läbirääkimistega hankemenetlus.

(101)  Nii nagu direktiivi 2014/24/EL puhul, peaks ka käesoleva määruse kohaselt olema võimalik enne hankemenetluse alustamist korraldada turu-uuring. Selleks et tagada, et innovatsioonipartnerlust kasutatakse vaid juhul, kui soovitud ehitustööd, asjad või teenused ei ole turul kättesaadavad või on turustamiseelses väljatöötamisjärgus, tuleks käesolevas määruses sätestada kohustus korraldada enne innovatsioonipartnerluse kasutamist esialgne turu-uuring.

(102)  Tuleks selgitada, kuidas avaliku sektori hankijad aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja kestliku arengu edendamisele ning tagavad samal ajal neile majanduslikult soodsaimad lepingud, eelkõige erimärgiste nõudmise või asjakohaste hindamismeetodite kasutamise kaudu.

(103)  Selleks et tagada, et ettevõtjad järgivad lepingute täitmisel kohaldatavast keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktides, kollektiivlepingutes või rahvusvahelistes sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaalastes konventsioonides, mis on loetletud direktiivi 2014/24/EL X lisas, peaksid sellised kohustused kuuluma avaliku sektori hankija kindlaks määratud miinimumnõuete hulka ning sisalduma avaliku sektori hankija allakirjutatud lepingutes.

(104)  „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane määratleda ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav isik või üksus või liidu institutsiooni või liikmesriigi mis tahes tasandi ametiasutuse ametnik või teenistuja. Katseid väljavalimismenetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet ▌ tuleks ▌ käsitada raske ametialase rikkumisena, mille tulemuseks võib olla väljavalimismenetlusest väljaarvamine ja/või liidu rahastamisest kõrvalejätmine. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.

(105)  Kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL peaks olema võimalik kontrollida, kas ettevõtja on menetlusest kõrvale jäetud, kohaldada valiku- ja hindamiskriteeriume ning kontrollida vastavust hankedokumentidele mis tahes järjekorras. Selle tulemusel peaks olema võimalik lükata tagasi pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel, ilma et eelnevalt kontrollitaks vastavat pakkujat seoses menetlusest kõrvalejätmise alustega või valikukriteeriumitega.

(106)  Kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 67 tuleks leping sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. ▌

(107)   Õiguskindluse huvides on vaja selgitada, et valikukriteeriumid on rangelt seotud taotlejate või pakkujate hindamisega ning hindamiskriteeriumid on rangelt seotud pakkumuste hindamisega. Eelkõige tuleks lepingut täitma määratud töötajate kvalifikatsiooni ja kogemust kasutada ainult valikukriteeriumina, mitte hindamiskriteeriumina, kuna sellega tekiks kattumise ja sama elemendi topelthindamise oht. Veelgi enam, kui nimetatud kvalifikatsiooni ja kogemust kasutataks hindamiskriteeriumina, seaks igasugune muudatus lepingut täitma määratud töötajate koosseisus, isegi kui seda õigustab haigus või ametikoha vahetus, kahtluse alla tingimused, mille alusel leping sõlmiti, ja põhjustaks seeläbi õiguskindlusetust.

(108)  Liidu hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt, vähendades seejuures liidu vahendite saajate halduskoormust. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida. Kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad hankeid, peaksid oma veebisaidil avaldama selged reeglid asjade soetamise, kulude ja seire kohta ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.

(109)  Tuleks selgitada, et igal menetlusel on avamisetapp ja hindamisetapp. Lepingu sõlmimise otsus tuleks alati teha hindamise tulemusel.

(110)  Taotlejatele ja pakkujatele hankemenetluse tulemustest teatamise ajal tuleks neid teavitada otsuse tegemise alustest ja saata neile üksikasjalik selgitus, mis põhineb hindamisaruande sisul.

(111)  Arvestades asjaolu, et kriteeriume ei kohaldata kindlaksmääratud järjekorras, tuleks pakkujatele, kes esitasid kriteeriumidele vastava pakkumuse, mis lükati tagasi, edastada teave eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta, kui nad seda taotlevad.

(112)  Raamlepingute puhul, mille korral hankemenetlus taasavatakse, ei peaks olema kohustust edastada teavet eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta isikule, kellega lepingut ei sõlmita, kuna sellise teabe andmine sama raamlepingu osalistele iga kord, kui hankemenetlus taasavatakse, võib kahjustada nendevahelist ausat konkurentsi.

(113)  Avaliku sektori hankijal peaks olema võimalik enne lepingule alla kirjutamist hankemenetlus tühistada, ilma et taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist. See ei peaks mõjutama olukordi, kus avaliku sektori hankija on tegutsenud sellisel viisil, et teda võib kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega võtta vastutusele tekitatud kahju eest.

(114)  Nii nagu ka direktiivi 2014/24/EL puhul, on vaja selgitada, millistel tingimustel saab lepingut selle täitmise ajal muuta ilma uue hankemenetluseta. Eelkõige ei peaks uut hankemenetlust korraldama haldusalaste muutuste korral ning üldõigusjärgluse ja selgete ja üheselt mõistetavate läbivaatamisklauslite või -võimaluste kohaldamise korral, mis ei muuda algse menetluse miinimumnõudeid. Uue hankemenetluse peaks korraldama juhul, kui algsesse lepingusse tehakse olulisi muudatusi, eelkõige seoses lepingupoolte vastastikuste õiguste ja kohustuste ulatuse ja sisuga, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste jaotumisega. Sellised muudatused näitavad lepingupoolte kavatsust lepingu olulised tingimused uuesti läbi rääkida, eelkõige juhul, kui tingimuste muutmine algse menetluse käigus oleks mõjutanud menetluse tulemust.

(115)  Ehitustööde, asjade ja keerukate teenuste korral tuleks ette näha võimalus nõuda täitmistagatist, et tagada oluliste lepingujärgsete kohustuste järgimine ja lepingu nõuetekohane täitmine kogu selle kehtivusaja jooksul. Samuti on vaja näha ette lepingulise vastutuse perioodi hõlmava lisatagatise nõudmise võimalus kooskõlas asjaomaste sektorite tavadega.

(116)  Selleks et määrata kindlaks kohaldatavad piirmäärad ja menetlused, on vaja selgitada, kas liidu institutsioone, rakendusasutusi ja liidu asutusi käsitatakse avaliku sektori hankijatena. Kui nad hangivad keskselt hankijalt, ei tuleks neid käsitada avaliku sektori hankijana. Lisaks moodustavad liidu institutsioonid ühe juriidilise isiku ning nende talitused saavad omavahel sõlmida üksnes talitustevahelisi kokkuleppeid, mitte lepinguid.

(117)  On asjakohane lisada käesolevasse määrusesse viide kahele direktiivis 2014/24/EL sätestatud piirmäärale, mida kohaldatakse vastavalt ehitustööde ning asjade ja teenuste suhtes. Kõnealuseid piirmäärasid tuleks lihtsustamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärgil kohaldada ka kontsessioonilepingute suhtes, võttes arvesse liidu institutsioonide erivajadusi lepingute sõlmimisel. Direktiivis 2014/24/EL sätestatud piirmäärade läbivaatamist tuleks seega vahetult kohaldada käesoleva määruse alusel toimuvate hangete suhtes.

(118)  Ühtlustamise ja lihtsustamise eesmärgil tuleks hangete suhtes kohaldatavaid standardmenetlusi kohaldada ka direktiivi 2014/24/EL artiklis 74 sätestatud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute lihtsustatud korra alusel tehtavate hangete suhtes. Seetõttu tuleks lihtsustatud korra alusel tehtavate hangete piirmäär viia vastavusse teenuslepingute piirmääraga.

(119)  Vaja on täpsustada enne lepingu või raamlepingu allkirjastamist järgitava ooteaja kohaldamise tingimusi.

(120)  Välistegevuse valdkonna hangete suhtes kohaldatavad reeglid peaksid olema kooskõlas direktiivides 2014/23/EL ja 2014/24/EL sätestatud põhimõtetega.

(121)  Lihtsustamiseks, olemasolevate reeglite ühtlustamiseks ja hankelepingute sõlmimise korra loetavamaks muutmiseks on vaja koondada hankelepingute sõlmimise üldsätted ja välistegevuse valdkonna hankelepingute sõlmimise erisätted ning kaotada ebavajalikud kordused ja ristviited.

(122)  On vaja täpsustada seda, millised ettevõtjad saavad sõltuvalt oma asukohast osaleda hangetes käesoleva määruse alusel, ja sõnaselgelt ette näha võimalus ka rahvusvaheliste organisatsioonide osalemiseks.

(123)  Selleks et saavutada tasakaal vajaduse vahel tagada ühelt poolt läbipaistvamad ja ühtlasemad hankelepingute sõlmimise reeglid ning teiselt poolt nende reeglite paindlikkus teatavates tehnilistes küsimustes, tuleks hankeid käsitlevad tehnilised sätted koondada käesoleva määruse lisasse ja delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte kõnealuse lisa muutmiseks.

(124)  Vaja on selgitada toetusi käsitleva jaotise kohaldamisala, eelkõige seoses sellega, mis liiki meetmed ja asutused vastavad toetuse saamise tingimustele, aga ka sellega, mis liiki juriidilisi kohustusi saab toetuste katmiseks kasutada. Eelkõige tuleks järk-järgult kaotada toetusotsused, sest nende kasutus on piiratud ja üha enam võetakse kasutusele e-hanked. Struktuuri lihtsustamiseks tuleks sätted, mis ei käsitle toetusi, vaid muid vahendeid, paigutada ümber käesoleva määruse muudesse osadesse. Tuleks täpsustada, mis laadi asutused võivad saada tegevustoetust, jättes edaspidi osutamata liidu üldistes huvides tegutsevatele asutusetele, kuna sellised asutused on samaaegselt asutused, kellel on liidu poliitika osana käsitatav ja poliitikat toetav eesmärk. ▌

(125)  Menetluste lihtsustamiseks ja käesoleva määruse loetavamaks muutmiseks tuleks lihtsustada ja ühtlustada toetuseavalduste, konkursikutsete ja toetuslepingute sisu käsitlevaid sätteid.

(126)  Selleks et lihtsustada mitme rahastajaga meetmete rakendamist juhul, kui meetme kogu rahastamine ei ole liidu rahalise toetuse andmiseks vajalike kulukohustuste võtmise ajal veel teada, tuleks selgitada liidu rahalise toetuse määratlemise viisi ja selle kasutamise kontrollimise meetodit.

(127)  Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise kasutamisel saadud kogemused näitavad, et sellised rahastamisvormid on oluliselt lihtsustanud haldusmenetlusi ning vähendanud suurel määral veariski. Olenemata liidu sekkumise valdkonnast on kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja ühtsed määrad sobiv rahastamisvorm, eriti kui tegu on standard- või korduvmeetmetega, nagu liikuvus või ▌ koolitus. Peale selle, liikmesriikide haldusasutuste ja abisaaja- või partnerriikide haldusasutuste vahelise institutsionaalse koostööna on liikmesriigi institutsioonide rakendatava institutsioonidevahelise mestimise korral põhjendatud lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine, mis peaks edendama mestimises osalemist. Suurema tõhususe saavutamiseks peaks liikmesriikidel ja muudel liidu vahendite saajatel olema võimalik lihtsustatud kuluvõimalusi sagedamini kasutada. Seoses sellega tuleks kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade kasutamise tingimusi muuta paindlikumaks. On vaja sõnaselgelt ette näha kindlasummalised koondmaksed, mis kataksid kogu meetme või tööprogrammi rahastamiskõlblikud kulud. Lisaks tuleks eelistada väljundipõhist rahastamist, et edendada tulemustele keskendumist. Kui väljundipõhine rahastamine ei ole võimalik või asjakohane, peaks säilima võimalus kasutada sisendipõhiseid kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja ühtseid määrasid.

(128)  Haldusmenetlusi, millega antakse luba kasutada kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja ühtse määra alusel rahastamist, tuleks lihtsustada, andes selliste lubade andmise õiguse vastutavale eelarvevahendite käsutajale. Kui see on asjakohane tegevuse ja kulude laadi või nende eest vastutavate eelarvevahendite käsutajate arvukuse tõttu, võib sellise loa anda komisjon.

(129)  Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise kindlaksmääramiseks vajalik teave ei ole kättesaadav, tuleks lubada kasutada eksperdihinnangut.

(130)   Kuigi tuleks kasutada ära lihtsustatud rahastamisvormide sagedasema kasutamise potentsiaali, tuleks samas tagada usaldusväärse finantsjuhtimise ning eelkõige säästlikkuse, tõhususe ja kahekordse rahastamise vältimise põhimõtte järgimine. Selleks tuleks lihtsustatud rahastamisvormidega tagada, et kasutatud vahendid on piisavad taotletavate eesmärkide saavutamiseks, samu kulusid ei rahastata eelarvest rohkem kui ühe korra, järgitakse kaasrahastamise põhimõtet ning välditakse vahendite saajatele kulude üldist ülemäärast hüvitamist. Sellest tulenevalt peaksid lihtsustatud rahastamisvormid põhinema statistilistel või raamatupidamislikel andmetel, muudel samalaadsetel objektiivsetel vahenditel või eksperdihinnangul. Peale selle tuleks jätkata eri kontrolle ja regulaarset hindamist.

(131)  Tuleks selgitada, millal võib kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise regulaarse hindamise asemel kasutada erisuguseid kontrolle. Erisugused kontrollid peaksid keskenduma sellele, kas kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või ühtse määra alusel rahastamise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas sellele, kas väljundid ja/või tulemused on saavutatud.. Nimetatud eeltingimuste hulka ei tohiks kuuluda aruandlus toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta. Juhul kui vastutav eelarvevahendite käsutaja või komisjon on kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise suuruse eelnevalt kindlaks määranud, ei tohiks neid enam järelkontrolli käigus vaidlustada. See ei tohiks välistada võimalust vähendada toetuse summat meetmete halva, osalise või hilinemisega rakendamise korral või õigusnormide eiramise, pettuse või muude kohustuste täitmata jätmise korral. Eeskätt tuleks toetuse summat vähendada juhul, kui kindlasummalise makse, ühikuhindadel või ühtse määra alusel rahastamise eeltingimused ei ole täidetud. Regulaarse hindamise sagedus ja ulatus peaksid sõltuma kulude muutumisest ja laadist, võttes eelkõige arvesse olulisi muutusi turuhindades ja muid kohaseid asjaolusid. Regulaarse hindamise tulemusena võidakse kohandada edasiste lepingute puhul kohaldatavaid kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja ühtse määra alusel rahastamist, kuid regulaarset hindamist ei tohiks kasutada juba kokku lepitud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ega ühtse määra alusel rahastamise suuruse vaidlustamiseks. Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise regulaarne hindamine võib statistilistel ja metodoloogilistel eesmärkidel nõuda juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestusele ning selline juurdepääs on vajalik ka pettuste tõkestamise ja avastamise eesmärgil.

(132)  Selleks et hõlbustada piiratud vahendite tingimustes väikeste organisatsioonide osalemist liidu poliitika rakendamises, on vaja võtta rahastamiskõlblike kuludena arvesse vabatahtlike tööd. See peaks võimaldama sellistel organisatsioonidel kasutada suuremal määral vabatahtlike tööd meetme või töökava kaasrahastamiseks. Ilma et see piiraks alusaktis sätestatud maksimaalset kaasrahastamise määra, peaks liidu toetus sel juhul piirduma nende hinnanguliste rahastamiskõlblike kuludega, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga. Kuna vabatahtlike töö on töö, mida kolmas isik teeb ilma toetusesaajalt tasu saamata, tagab selline piirang, et toetusesaajale ei hüvitata kulusid, mida ta ei ole kandnud. Lisaks ei tohiks vabatahtlike töö väärtus ületada 50 % mitterahalisest osalusest ja mis tahes muust kaasrahastamisest.

(133)   Kasumi taotlemist keelav põhimõte peaks käesolevasse määrusesse alles jääma, et kaitsta riigi rahanduse ühte aluspõhimõtet.

(134)   Põhimõtteliselt tuleks toetusi anda konkursikutse alusel. Juhul kui lubatakse erandeid, tuleks neid ulatuse ja kestuse osas tõlgendada ja kohaldada kitsendavalt. Erandlikku võimalust anda ilma konkursikutseta toetusi de facto või de iure monopoliga asutustele tuleks kasutada üksnes juhul, kui asjaomased asutused on ainukesed, kes suudavad vastavat liiki tegevusi ellu viia või kellele on seadusega või riigiasutuse poolt see monopoolne seisund antud.

(135)   E-toetuste ja e-hangete suunas liikumise raames tuleks avalduse esitajatel ja pakkujatel paluda tõendada oma õiguslikku seisundit ja rahalist elujõulisust vaid ühe korra kindla ajavahemiku jooksul ning neilt ei tohiks nõuda tõendavate dokumentide uuesti esitamist igas väljavalimismenetluses. Seetõttu on vaja viia kooskõlla nõuded seoses sellega, mitme aasta kohta toetuste andmise menetluste ja hankemenetluste puhul dokumente nõutakse.

(136)  Auhindade kasutamist tuleks hõlbustada ja nende suhtes kohaldatavaid reegleid selgitada, sest auhinnad on väärtuslik rahalise toetuse andmise vahend, mis ei ole seotud eeldatavate kuludega. Auhindu tuleks käsitada vahendina, mis täiendab, mitte ei asenda muid rahastamisvahendeid, näiteks toetusi.

(137)  Auhindade paindlikumaks kasutamiseks tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 järgne kohustus avaldada teateid auhinnakonkursside kohta, mis hõlmavad auhindu ühiku väärtusega 1 000 000 eurot või rohkem, asendada eelarveprojektile lisatavas aruandes kohustusega esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelnev teade selliste auhindade kohta ja osutada neile sõnaselgelt rahastamisotsuses.

(138)  Auhindu tuleks anda läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid järgides. Seoses sellega tuleks näha ette konkursside miinimumnõuded, eelkõige auhinna andmise korral üksikasjad selle väljamaksmiseks võitjatele ja asjakohased avaldamismeetmed. Samuti on vaja kehtestada selge auhindade andmise menetlus, mis peegeldaks toetuste andmise menetlust, alates konkursitaotluste esitamisest kuni avalduste esitajatele teabe andmiseni ja võitnud avalduse esitaja teavitamiseni.

(139)  Käesolevas määruses tuleks sätestada rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kasutamise suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused ning liidu finantsvastutuse piiramise, pettuse ja rahapesu vastase võitluse, rahastamisvahendite kasutuselt kõrvaldamise ja aruandluse normid.

(140)  Viimastel aastatel on liit kasutanud üha enam rahastamisvahendeid, mille abil on võimalik suurendada eelarve finantsvõimendust, kuid samal ajal tekitab see eelarvele finantsriski. Lisaks rahastamisvahenditele, mis on hõlmatud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, kasutatakse siinkohal ka muid vahendeid, nagu eelarvelised tagatised ja finantsabi, mida on seni reguleeritud ainult asjaomaste alusaktide sätetega. On oluline luua ühine raamistik, mis tagaks ühtsete põhimõtete kohaldamise kõigi selliste instrumentide suhtes, ning koondada need käesoleva määruse uude jaotisse, mis sisaldab lisaks olemasolevatele rahastamisvahendeid käsitletavatele reeglitele eraldi jagusid eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

(141)  Kui rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi kasutatakse koos muude rahaliste vahenditega ja finantsvõimendusena, võib neil olla oluline koht liidu rahaliste vahendite mõju mitmekordistamisel. Rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi tuleks kasutada ainult juhul, kui puudub konkurentsimoonutuste oht siseturul ja vastuolu riigiabi reeglitega.

(142)  Rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi tuleks kasutada assigneeringute raames, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on asjaomase programmi puhul vastavaks aastaks heaks kiitnud, eelhindamise alusel, millega tõendatakse, et rahastamisvahendid ja eelarvelised tagatised on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

(143)  Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kasutamist tuleks lubada alusaktiga. Kui rahastamisvahendid on loodud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ilma alusaktita, peaks need eelarves heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.

(144)  Rahastamisvahendid, mis võivad kuuluda X jaotise kohaldamisalasse, nagu laenud, tagatised, omakapitaliinvesteeringud, kvaasiomakapitali investeeringud ja riskijagamisvahendid, peaksid olema määratletud. Riskijagamisvahendite määratlus peaks võimaldama hõlmata projektivõlakirjade krediidikvaliteedi parandamist, mis katab projekti võlateenindusriski ja leevendab krediidikvaliteedi parandamiseks antud võla või tagatise kaudu võlakirjaomanike krediidiriski.

(145)  Rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise puhul tehtavaid tagasimakseid tuleks kasutada tagasimaksega seotud rahastamisvahendi või tagatise jaoks, et suurendada rahastamisvahendi või tagatise tõhusust, ▌ kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, ja neid tuleks rahastamisvahendi või tagatise jaoks tulevikus eraldatavate summade kohta ettepaneku tegemisel arvesse võtta.

(146)  Liidu poliitiliste eesmärkide täitmisel on kohane võtta arvesse huvide ühitamist, eriti asjaolu, et EIP-l ja EIF-l on erialased teadmised rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste rakendamiseks.

(147)  EIP-l ja EIF-l peaks grupina tegutsedes olema võimalik osa asjaomase meetme rakendamisest teineteisele üle anda, kui sellisest üleandmisest võib olla kasu asjaomase meetme rakendamisele ja see määratakse täpsemalt kindlaks komisjoniga sõlmitavas lepingus.

(148)  Tuleks selgitada, et kui rahastamisvahendeid või eelarvetagatisi kombineeritakse eelarvest antavate lisavahenditega, tuleks kogu meetme suhtes kohaldada rahastamisvahendeid ja eelarvetagatisi käsitlevaid reegleid. Kõnealuseid reegleid tuleks vajaduse korral täiendada konkreetsetes valdkondlikes normides sätestatud nõuetega.

(149)   Eelarvest rahastatavate rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste rakendamisel tuleks järgida liidu poliitikat maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta ja selle muudatusi, nagu on sätestatud asjakohastes liidu õigusaktides ja nõukogu järeldustes, eeskätt nõukogu 8. novembri 2016. aasta järeldustes, mis käsitlevad kriteeriume ja protsessi, mille tulemusena koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu(16) ja nende lisas ning nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta(17) ja nende lisades.

(150)  Eelarvelised tagatised ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antav finantsabi on üldiselt eelarvevälised toimingud, millel on oluline mõju liidu bilansile. Kuigi need toimingud jäävad ka edaspidi üldiselt eelarveväliseks, on asjakohane kaasata käesolevasse määrusesse reeglid, mis tugevdavad liidu finantshuvide kaitset ja loovad selgema raamistiku selliste toimingute kinnitamiseks ja haldamiseks ning nende kohta raamatupidamisarvestuse pidamiseks.

(151)  Liit on hiljuti teinud olulisi algatusi, mis põhinevad eelarvelistel tagatistel, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD). Neid vahendeid iseloomustab asjaolu, et need põhjustavad liidule tingimuslikke kohustusi ja nõuavad eraldisi, et luua likviidsuspuhver, mis võimaldab eelarvest nõuetekohaselt täita tingimuslikest kohustustest tuleneda võivaid maksekohustusi. Selleks et säiliks liidu krediidireiting ja sellest tulenevalt tema võime pakkuda tulemuslikku rahastamist, on tingimuslike kohustuste kinnitamise, nende katteks ette nähtud eraldiste kindlaksmääramise ja nende järelevalve puhul väga oluline järgida kindlaid reegleid, mida tuleks kohaldada kõikide eelarveliste tagatise suhtes.

(152)  Eelarvelistest tagatistest tulenevad tingimuslikud kohustused võivad olla seotud paljude erinevate rahastamis- ja investeerimistoimingutega. Eelarvelise tagatise realiseerimise võimalust aasta jooksul ei saa täielikult ette näha nagu laenu puhul, millel on kindel tagasimaksegraafik. Seepärast on hädavajalik kehtestada tingimuslike kohustuste kinnitamise ja järelevalve raamistik, millega tagatakse, et nõukogu otsusega 2014/335/EL, Euratom(18) ▌ sätestatud iga-aastaste maksete assigneeringute ülemmäärast peetakse täielikult kinni kogu aeg.

(153)  Kõnealune raamistik peaks samuti hõlmama haldust ja kontrolli, sealhulgas korrapärast aruannete esitamist liidu riskipositsioonide kohta. Finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldiste määr tuleks määrata kindlaks asjaomasest vahendist tulenevate finantsriskide nõuetekohase hindamise alusel. Tingimuslike kohustuste jätkusuutlikkust tuleks igal aastal hinnata eelarvemenetluse raames. Selleks et hoida ära finantskohustuste katteks ette nähtud eraldiste puudujääki, tuleks kehtestada varajase hoiatamise mehhanism.

(154)  Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi üha suurem kasutamine nõuab märkimisväärse hulga maksete assigneeringute kasutuselevõttu ja eraldamist. Selleks et tagada finantsvõimendus ja samal ajal piisav kaitse võetud finantskohustuste jaoks, on oluline optimeerida nõutavate eraldiste summat ja koondada moodustatud eraldised tõhususe suurendamiseks ühisesse eraldisfondi. Kuna eraldiste koondamine võimaldab neid paindlikumalt kasutada, saab kohaldada üleüldist efektiivset eraldiste määra, mis tagab nõutava kaitse vahendite optimaalse summaga.

(155)   Et tagada ühise eraldisfondi nõuetekohane toimimine 2020. aastale järgneval programmitöö perioodil, peaks komisjon esitama 30. juuniks 2019 sõltumatu välishinnangu ühise eraldisfondi varade valitsemise komisjonile, EIP‑le või neile mõlemale üleandmise eeliste ja puuduste kohta, võttes arvesse varade valitsemise võrdlemisel kasutatavaid asjakohaseid tehnilisi ja institutsioonilisi kriteeriume, sealhulgas iga institutsiooni tehnilist taristut, asjaomaste teenuste osutamise kulude võrdlust, institutsioonilist ülesehitust, aruandlust, tulemuslikkust, vastutust ja oskusteavet ning muid eelarvega seotud varade valitsemise volitusi. Kui see on asjakohane, tuleks kõnealusele hinnangule lisada seadusandlik ettepanek.

(156)  Eraldiste ja ühise eraldisfondi suhtes kohaldatavate reeglitega tuleks tagada usaldusväärne sisekontrolli raamistik. Ühise eraldisfondi vahendeid käsitlevad varade valitsemise suunised peaks kehtestama komisjon pärast komisjoni peaarvepidajaga konsulteerimist. Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi eelarvevahendite käsutajad peaksid hoolega jälgima nende vastutusalas võetud finantskohustusi ning ühise eraldisfondi valitseja peaks fondi raha ja varade valitsemisel järgima komisjoni peaarvepidaja kehtestatud reegleid ja menetlusi.

(157)  Eelarveliste tagatiste ja finantsabi puhul tuleks järgida samu põhimõtteid, mis kehtivad rahastamisvahendite puhul. Eelarveline tagatis peaks eelkõige olema tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstav. Neid tuleks kasutada kaudse eelarve täitmise raames või erandjuhul otsese eelarve täitmise raames. Neid peaks saama anda ainult rahastamis- ja investeerimistoimingute katteks ning nende toimingute vastaspooled peaksid osalema nendes rahaliselt oma vahenditega.

(158)  Finantsabi tuleks liikmesriikidele või kolmandatele riikidele anda laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Komisjonil peaks olema asjaomase alusakti kohaselt õigus laenata vajalikke vahendeid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt, ilma et liidu suhtes kohaldataks laenutähtaegade ümberkujundamist ning et sellest tuleneks liidule intressirisk või muu äririsk.

(159)  Rahastamisvahendeid käsitlevaid sätteid tuleks hakata kohaldama võimalikult kiiresti, ▌ et saavutada taotletav lihtsus ja tulemuslikkus. Eelarvelisi tagatisi ja finantsabi ning ühist eraldisfondi käsitlevaid sätteid tuleks hakata kohaldama alates 2020. aastale järgnevast mitmeaastasest finantsraamistikust. Selline ajakava annab võimaluse valmistada põhjalikult ette uued vahendid tingimuslike kohustuste haldamiseks. See võimaldab samuti viia X jaotises esitatud põhimõtted kooskõlla 2020. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku ja selle raamistikuga seotud konkreetsete programmidega.

(160)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014(19)sätestab nõuded, mis käsitlevad muu hulgas Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamist, eelkõige rahastamistingimusi, rahaliste vahendite eraldamist ja jaotamist, annetusi ja toetusi, Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniate rahastamist, hüvitatavaid kulusid, teatavaid rahastamiskeelde, raamatupidamisarvestust, aruandlust ja auditit, rakendamist ja kontrolli, karistusi, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriikide vahelist koostööd ning läbipaistvust. ▌

(161)  Käesolevasse määrusesse tuleks lisada reeglid Euroopa tasandi erakondadele eelarvest antava rahalise toetuse kohta, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014. ▌

(162)  Nendele erakondadele tuleks anda eriomast rahalist toetust, mis oleks kooskõlas neile eriomaste vajadustega.

(163)  Kuigi rahalist toetust antakse ilma iga-aastase tööprogrammi esitamist nõudmata, peaksid Euroopa tasandi erakonnad liidu rahaliste vahendite otstarbekat kasutamist tagantjärele põhjendama. Eelkõige peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollima, kas rahalisi vahendeid on kasutatud selleks, et tasuda toetusetaotluste esitamise kutses nimetatud hüvitatavate kulude eest käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul. Euroopa tasandi erakondadele antavad rahalised toetused tuleks ära kasutada nende eraldamise aastale järgneva eelarveaasta jooksul, pärast mida peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata rahalised vahendid sisse nõudma.

(164)  Euroopa tasandi erakondade tegevuskulude rahastamiseks eraldatud liidu rahalisi vahendeid ei tohiks kasutada muudel kui määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 sätestatud eesmärkidel, eelkõige mitte selleks, et rahastada otse või kaudselt kolmandaid isikuid, nagu riigisisesed erakonnad. Euroopa tasandi erakonnad peaksid kasutama saadud rahalisi toetusi selleks, et tasuda teatava protsendi jooksvate ja tulevaste kulude eest, mitte selliste kulude või võlgnevuste eest, mis on tekkinud enne toetusetaotluste esitamist.

(165)  Samuti tuleks rahaliste toetuste andmist lihtsustada ja kohandada seda Euroopa tasandi erakondade eripärale, mis seisneb eelkõige valikukriteeriumide puudumises, üldreeglina ühekordse täissummas eelmakse tegemises ja võimaluses kasutada kindlasummalisi makseid ning ühtse määra ja ▌ ühikuhindade alusel rahastamist.

(166)  Eelarvest antav rahaline toetus tuleks peatada, seda tuleks vähendada või selle andmine lõpetada, kui Euroopa tasandi erakonnad rikuvad määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014.

(167)  Karistusi, mis põhinevad nii käesoleval määrusel kui ka määrusel (EL, Euratom) nr 1141/2014, tuleks mõista ühetaoliselt, pidades kinni ne bis in idem põhimõttest. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud haldus- ja/või rahalisi karistusi olukorras, kus on juba mõistetud karistus määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 alusel.

(168)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada üldine raamistik, mille kohaselt võib eelarvetoetust kasutada välistegevuse valdkonna vahendina, milleks on muu hulgas kolmanda riigi kohustus esitada komisjonile piisav ja õigeaegne teave, mis võimaldab hinnata nende kokkulepitud tingimuste ja sätete täitmist, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse.

(169)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli tugevdamiseks tuleks selgitada liidu usaldusfondide moodustamise menetlust. Samuti on vaja täpsustada liidu usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid, eelkõige seda, kui tähtis on tagada teiste rahastajate rahaline osalus, mis õigustaks selliste usaldusfondide moodustamist lisaväärtuse seisukohast. Samuti on vaja selgitada finantsosapoolte ja liidu usaldusfondi nõukogu kohustusi ning määrata kindlaks reeglid, millega tagataks osalevate rahastajate õiglane esindatus liidu usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl. Samuti on oluline üksikasjalikumalt sätestada liidu usaldusfondide suhtes kehtivad aruandlusnõuded.

(170)  Võttes arvesse olemasolevate reeglite ühtlustamist ja vajadust vältida üleliigseid kordusi, tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 teises osas esitatud erisätted, mida kohaldatakse EAGFi, teadusuuringute, välistegevuse ja liidu eri fondide suhtes, lisada käesoleva määruse asjaomastesse osadesse üksnes eeldusel, et nimetatud sätted on endiselt kasutuses ja asjakohased.

(171)  Raamatupidamisaruannete esitamist ja raamatupidamisarvestust käsitlevaid sätteid tuleks lihtsustada ja selgitada. Seepärast on asjakohane koondada kõik raamatupidamise aastaaruannet ja muid finantsaruandeid käsitlevad sätted.

(172)  Viisi, kuidas liidu institutsioonid praegu Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kinnisvaraprojektidest aru annavad, tuleks parandada. Liidu institutsioonidel tuleks lubada rahastada uusi kinnisvaraprojekte kinnisvara müügist saadud tulust. Selle tulemusel tuleks kinnisvaraprojekte käsitlevatele sätetele lisada viide sihtotstarbelisi sisetulusid käsitlevatele sätetele. See võimaldaks tulla toime liidu institutsioonide kinnisvarapoliitika muutuvate vajadustega, vähendaks kulusid ja tagaks suurema paindlikkuse.

(173)  Selleks et kohandada teatavate liidu asutuste suhtes kohaldatavaid reegleid, hankelepingute sõlmimise reeglite üksikasju ja tegeliku eraldiste määra kindlaksmääratud minimaalse suhtarvu üksikasjalikke tingimusi, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel loodud asutuste raamfinantsmäärust ning avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärust, käesoleva määruse 1. lisa muudatusi, tegeliku eraldiste määra arvutamise üksikasjalikke tingimusi ja metoodikat ning tegeliku eraldiste määra kindlaksmääratud minimaalse suhtarvu muutmist, mida ei või siiski kehtestada madalamal tasemel kui 85 %. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(174)  Selleks et tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013(20) sätestatud Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad, säilitades EURESi piiriüleste partnerluste osas ambitsioonika kasutuselevõtmise määra. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

(175)  Selleks et hõlbustada investeerimist kultuuri- ja jätkusuutliku turismi taristusse, tuleks selgitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013(21) kohaseid teatavaid piiranguid selliste investeeringute toetamisel, ilma et see piiraks liidu keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2001/42/EÜ(22) ja 2011/92/EL(23)kohaldamist, kui see on asjakohane. Seetõttu on vajalik kehtestada selged piirangud, et piirata ERFi toetust sellistele investeeringutele alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].

(176)  Selleks et reageerida üha suurenevatest rändajate ja pagulaste voogudest tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist, eesmärgiga võimaldada liikmesriikidel tagada investeeringuid, milles keskendutakse seaduslikult riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele.

(177)  Meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013(24) kohaselt laiendada võimalike toetusesaajate ringi. Seepärast peaks korraldusasutustel võimaldama pidada ka füüsilisi isikuid rahastamiskõlblikeks ja riigiabi kontekstis toetusesaaja kindlaksmääramiseks tuleks ette näha rohkem paindlikkust.

(178)   Praktikas lepitakse makropiirkondlikes strateegiates kokku nõukogu järelduste vastuvõtmisega. Määruse (EL) nr 1303/2013 jõustumisest alates võib sellised järeldused asjakohasel juhul heaks kiita Euroopa Ülemkogu, võttes arvesse talle ELi lepingu artikliga 15 antud volitusi. Käesolevas määruses sätestatud "makropiirkondliku strateegia" määratlust tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(179)  Selleks et tagada ERFi, ESFi, ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi („Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid“) puhul, mille eelarvet täidetakse jagatult, usaldusväärne finantsjuhtimine ja selgitada liikmesriikide kohustusi, tuleks määruse (EL) 1303/2013 artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtetes sõnaselgelt osutada käesolevas määruses sätestatud eelarve täitmise sisekontrolli ja huvide konflikti vältimise põhimõttele.

(180)  Selleks et tulla toime rände- ja varjupaigaprobleemidega on vaja saavutada liidu fondide maksimaalne koostoime ning tuleks valdkondlikke norme kajastada fonde käsitlevates õigusaktides sätestatud prioriteetides nii, et prioriteetide raames on tagatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kasutamine nimetatud valdkonna heaks. Vajaduse korral tuleks tagada kooskõlastamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga.

(181)  Programmitöö korralduse sidususe tagamiseks tuleks partnerluslepingud ja komisjoni poolt eelneval kalendriaastal heaks kiidetud programmide muudatused viia kord aastas omavahel kooskõlla.

(182)  Kogukonna juhitavate kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamise ja rakendamise hõlbustamiseks tuleks juhtfondil lubada katta jooksvad ning ettevalmistamise ja elavdamisega seotud kulud.

(183)  Selleks et hõlbustada kogukonna juhitava kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamist, tuleks selgitada, millised ülesanded ja milline roll on kogukonna juhitavate kohaliku arengu strateegiate puhul kohalikel algatusrühmadel ning integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul kohalikel asutustel, piirkondlikel arendusasutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel võrreldes muude programmiga seotud asutustega. Vahendusasutuse fondispetsiifiliste reeglite kohast määramist tuleks nõuda ainult juhul, kui asjakohased asutused täidavad lisaülesandeid, mis kuuluvad korraldus- või sertifitseerimisasutuse või makseasutuse vastutusalasse.

(184)  On vaja selgitada, et korraldusasutusel peaks olema võimalik sõlmida rahastamisvahendite rakendamiseks leping otse EIP või mõne muu rahvusvahelise finantseerimisasutusega.

(185)  Paljud liikmesriigid on asutanud pankasid või ▌asutusi, mis on avaliku sektori omandis ning mis edendavad avaliku poliitika eesmärgil majandusarengu meetmeid. Sellistel avaliku sektori omandis pankadel ja ▌asutustel on konkreetsed tunnused, mis eristavad neid erasektori kommertspankadest selles osas, mis puudutab nende omandisuhteid, arengutegevuse alast mandaati ja asjaolu, et nad ei ole eelkõige keskendunud maksimaalse kasumi taotlemisele. Selliste avaliku sektori omandis pankade ja asutuste esmane roll on eelkõige leevendada turutõrkeid, kui teatavas piirkonnas, poliitikavaldkonnas või sektoris on kommertspankade pakutavad finantsteenused ebapiisavad. Nendel avaliku sektori omandis pankadel ja ▌asutustel on head eeldused soodustada juurdepääsu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, säilitades samal ajal konkurentsi erapooletuse. Selliste avalik-õiguslike pankade ja ▌asutuste eripärast ja rollist tulenevalt saavad liikmesriigid suurendada eri rahastamisvahendite kasutamist, et saavutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne mõju reaalmajandusele. See oleks kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga, mille kohaselt toetatakse avaliku sektori omandis pankade ja asutuste tegutsemist fondivalitsejana nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel kui ka nende fondide ja EFSI rahastamise kombineerimisel, nagu on eelkõige sätestatud Euroopa investeerimiskavas. Piiramata rahastamisvahendite rakendamiseks juba sõlmitud lepingute täitmist kooskõlas kohaldatava õigusega, on põhjendatud selgitada, et korraldusasutused võivad sõlmida avaliku sektori omandis pankade ja ▌asutustega otselepinguid. Tagamaks sellise otselepingute sõlmimise võimaluse kooskõla siseturu põhimõtetega, tuleks siiski sätestada ranged tingimused, mida avalik-õiguslikud pangad ja asutused peavad täitma, et see säte oleks kohaldatav. Üks tingimustest peaks olema, et pangas või asutuses puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus kooskõlas direktiivi 2014/24/EL nõuetega. Lisaks, ja piirdudes rangelt määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisalaga, peaks avalik-õiguslikul pangal või asutusel samuti olema lubatud võtta kasutusele rahastamisvahendeid, juhul kui erakapitali osalus ei mõjuta otsuseid, mis puudutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatava rahastamisvahendi igapäevast haldamist.

(186)  Selleks et saaks jätkuvalt kasutada ERFi ja EAFRD osalust ühises piiramata tagatises ja väärtpaberistamise pakkumiseks ette nähtud VKEsid toetavates rahastamisvahendites, on vaja sätestada, et liikmesriigid saaksid ERDFi ja EAFRD-d kasutada, et rahaliselt panustada rahastamisvahenditesse kogu programmitöö perioodi jooksul, ning ajakohastada seda võimalust käsitlevaid asjakohaseid sätteid, näiteks eelhindamise ja hindamise kohta, või näha ERFile ette võimalus teha programmitööd prioriteetse suuna tasandil.

(187)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017(25) vastuvõtmisega kavatseti anda liikmesriikidele võimalus kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, ▌ mida toetatakse EFSI raames. Määrusesse (EL) nr 1303/2013 tuleks lisada eraldi säte, millega nähakse ette koostööd ja vastastikust täiendavust soodustavad tingimused, et hõlbustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist EIP finantstoodetega, millel on EFSI kaudu antud ▌ ELi tagatis.

(188)   Rahastamisvahendeid rakendavad asutused peaksid oma tegevuses järgima liidu poliitikat maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta ja selle muudatusi, nagu on sätestatud asjakohastes liidu õigusaktides ja nõukogu järeldustes, eeskätt nõukogu 8. novembri 2016. aasta järeldustes ja nende lisas ning nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldustes ja nende lisades.

(189)  Kontrolli- ja auditinõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning vastutuse paremaks tagamiseks EIP ja muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kasutatavate rahastamisvahendite puhul on vaja muuta rahastamisvahendite haldamist ja kontrolli käsitlevaid sätteid, et hõlbustada kinnitava avalduse koostamist. Kõnealune muudatus ei tohiks mõjutada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis a ja artiklis 39 osutatud rahastamisvahendeid, mis on loodud enne … [käesoleva muutmismääruse jõustumist] allkirjastatud rahastamislepinguga. Selliste rahastamisvahendite suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada nimetatud määruse artiklit 40 sellises redaktsioonis nagu see kehtib rahastamislepingu allkirjastamise ajal.

(190)  Selleks et tagada määruse (EL) nr 1303/2013 rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses nimetatud määruse artikli 40 lõikes 1 osutatud kontrolliaruannete ja iga-aastaste auditiaruannete näidistega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(26).

(191)  Selleks et tagada järjepidevus programmitöö perioodi 2007–2013 finantskorrektsioonide käsitlemisega, on vaja selgitada, et rahastamisvahendite puhul peaks ühe ja sama toimingu raames olema võimalik asendada nõuete eiramise üksikjuhtumi tagajärjel tühistatud toetuse osamakset sama tegevuse puhul uuesti kasutada korrektselt kantud kulude jaoks, nii et kohaldatav finantskorrektsioon ei tooks kõnealuse rahastamisvahendi toimingu jaoks kaasa netokahju.

(192)   Selleks et anda rohkem aega selliste rahastamislepingute sõlmimiseks, millega lubatakse kasutada tinghoiukontosid omakapitaliinstrumentide rahastamiskõlblikkusperioodi järel tehtavateks makseteks, mis on mõeldud investeeringuteks lõppsaajatesse, tuleks selliste rahastamislepingute allkirjastamise tähtaega pikendada kuni 31. detsembrini 2018.

(193)  Selleks et stimuleerida turumajanduse põhimõttel tegutsevate ▌investorite kaasinvesteeringuid avaliku poliitika eesmärki järgivatesse projektidesse, tuleks kehtestada investorite diferentseeritud kohtlemise kontseptsioon, mille kohaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel võib teatavatel tingimustel olla madalam nõudeõiguse järk kui turumajanduse põhimõttel tegutseval investoril või EFSI kaudu antud ELi tagatisega EIP finantstootel. Samal ajal tuleks sätestada, millistel tingimustel sellist diferentseeritud kohtlemist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise puhul kohaldatakse.

(194)  Võttes arvesse püsivalt madalaid intressimäärasid ja et rahastamisvahendeid rakendavaid asutusi mitte põhjendamatult karistada, on vaja kehtestada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 kohaselt võimalus rahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringutest tekkivat negatiivset intressi rahastamisvahendi tagasimaksetest, tingimusel et kohaldatakse aktiivset rahavoogude juhtimist.

(195)  Selleks et viia aruandlusnõuded kooskõlla uute sätetega, milles käsitletakse investorite diferentseeritud kohtlemist, ja vältida teatud nõuete kattumist, tuleks ajakohastada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõiget 2.

(196)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise hõlbustamiseks on vaja anda liikmesriikidele võimalus rakendada tehnilise abi meetmeid otselepingu sõlmimise kaudu EIP, muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste või avalik-õiguslike pankade või asutustega.

(197)   Selleks et veelgi ühtlustada selliste tegevuste jaoks tingimusi, mis tekitavad pärast lõpetamist puhastulu, tuleks käesoleva määruse asjakohaseid sätteid kohaldada juba välja valitud, kuid veel käimasolevate tegevuste suhtes ja käesoleva programmitöö perioodi raames veel välja valitavate tegevuste suhtes.

(198)   Energiatõhususe parandamise meetmete rakendamise jõuliseks stimuleerimiseks ei tohiks tegevuse tõttu suurenenud energiatõhususest tulenevat kokkuhoidu käsitada puhastuluna.

(199)  Et soodustada selliseid tegevusi ja toiminguid, millest saadakse tulu, tuleks anda võimalus vähendada kaasrahastamise määra kogu programmi rakendamise ajal ja kehtestada riigi tasandil puhastulu arvestamiseks kohalduv ühtne määr.

(200)  Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014(27) võeti vastu hilinemisega ja pidades silmas, et kõnealuse määrusega kehtestati riigiabi osatähtsuse määrad, on EMKF puhul vaja määruses (EL) nr 1303/2013 sätestada teatavad erandid selliste tegevuste ja toimingute kohta, millest saadakse tulu. Kuna nende eranditega kehtestatakse soodsamad tingimused teatavate tulu loovate tegevuste ja toimingute suhtes, mille toetussumma või -määr on kindlaks määratud määruses (EL) nr 508/2014, tuleks nende erandite kohaldamise alguskuupäevana ette näha muu kuupäev, et tagada määruse (EL) nr 1303/2013 alusel toetatavate tegevuste võrdne kohtlemine.

(201)  Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks tõsta piirmäära, millest allpool vabastatakse toetusesaaja teatava tegevuse rakendamise käigus tekkinud tulu arvutamise ja arvesse võtmise nõudest.

(202)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite koostoime hõlbustamiseks tuleks sätestada võimalus hüvitada kantud kulud eelnevalt kokku lepitud jaotuse alusel erinevatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning liidu vahenditest.

(203)  Selleks et edendada kindlasummaliste maksete kasutamist ning võttes arvesse vajadust lähtuda nende puhul ausast, õiglasest ja kontrollitavast arvutusmeetodist, mis tagaks usaldusväärse finantsjuhtimise, tuleks kaotada kindlasummaliste maksete kasutamisel kohaldatav ülempiir.

(204)  Selleks et vähendada projektide rakendamisega toetusesaajate jaoks kaasnevat halduskoormust, tuleks sätestada uus lihtsustatud kuluvõimalus, mille puhul rahastamine põhineks muudel tingimustel kui tegevuse kuludel.

(205)   Selleks et lihtsustada vahendite kasutamist käsitlevaid nõudeid ja vähendada seonduvat halduskoormust, peaksid liikmesriigid üha enam kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi.

(206)  Võttes arvesse asjaolu, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kohustust tagada investeeringu kestvus kohaldatakse alates lõpliku makse tegemisest toetusesaajale, ning et kui investeering seisneb uute masinate või seadmete liisimises, tehakse lõplik makse lepingu kehtivusaja lõpus, ei tuleks seda kohustust seda laadi investeeringu suhtes kohaldada.

(207)  Lihtsustatud kuluvõimaluste ulatusliku kasutamise tagamiseks tuleks sätestada teatavast piirmäärast allapoole jäävate toimingute, tegevuste või projektide puhul, mis moodustavad osa ERDFist ja ESFist toetust saavast tegevusest või toimingust, kohustus kasutada ühikuhindade, kindlasummaliste maksete või ühtsete määrade standardiseeritud astmikku, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid üleminekusätteid. Korraldusasutusele või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjonile tuleks anda võimalus pikendada üleminekuperioodi ajavahemikuks, mida ta peab kohaseks, kui ta leiab, et selline kohustus põhjustab ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Sellist kohustust ei tuleks kohaldada tegevustele, millele antakse riigiabi raames toetust, mis ei kujuta endast vähese tähtsusega abi. Sellise tegevuse puhul peaks endiselt olema võimalik kasutada kõiki toetuste ja tagastatava abi vorme. Samal ajal tuleks sätestada, et lihtsustatud kulude kindlaksmääramisel kasutatakse kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul täiendava metoodilise vahendina eelarveprojekte.

(208)  Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määrust (EL) nr 1303/2013 täiendavate erinormidega rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustuste ja vastutuse kohta, mis on seotud valikukriteeriumide ja toodetega, mida on võimalik rahastamisvahendite abil pakkuda; täiendatakse määruse (EL) nr 1303/2013 sätteid, mis käsitlevad ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise standardiseeritud astmikku, nende aluseks olevat ausat, õiglast ja kontrollitavat arvutusmeetodit, ning milles täpsustatakse üksikasjalik kord, mis käsitleb makseid, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel, ja nende sätete kohaldamist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(209)  Halduskoormuse vähendamiseks tuleks ulatuslikumalt kasutada ühtse määra alusel rahastamist, mille puhul liikmesriik ei pea kehtestama metoodikat. Selleks tuleks kehtestada veel kaks ühtset määra, millest üks on ette nähtud otseste personalikulude ja teine personalikuludel põhinevate muude rahastamiskõlblike kulude arvutamiseks. Lisaks tuleks veelgi selgitada personalikulude arvutamise meetodeid.

(210)  Tegevuste ja toimingute tulemuslikkuse ja mõju suurendamiseks tuleks hõlbustada liikmesriigi kogu territooriumi või mitut programmitöö valdkonda hõlmavaid tegevusi ja toiminguid ning luua teatavate investeeringute puhul rohkem võimalusi kulutuste tegemiseks väljaspool liitu.

(211)  Selleks et ergutada liikmesriike kasutama suurprojektide hindamiseks sõltumatuid eksperte, peaks olema võimalik deklareerida suurprojektiga seotud kulusid komisjonile enne sõltumatu eksperdi positiivse hinnangu saamist kohe, kui komisjonile on teatatud asjaomase teabe edastamisest sõltumatule eksperdile.

(212)  Selleks et edendada ühiste tegevuskavade kasutamist, mis vähendavad toetusesaajate halduskoormust, on vaja vähendada ühise tegevuskava kehtestamisega seotud regulatiivseid nõudeid, säilitades samas asjakohase tähelepanu horisontaalsetel põhimõtetel, sealhulgas soolisel võrdõiguslikkusel ja kestlikul arengul, mis on andnud olulise panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikku kasutamisse.

(213)  Toetusesaajate ülemäärase halduskoormuse vältimiseks peaksid teavitamist, teabevahetust ja läbipaistvust käsitlevad normid vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Seepärast on oluline selgitada kõnealuste normide kohaldamisala.

(214)  Selleks et vähendada halduskoormust ning tagada ERDFi, ESFi ja ühtekuuluvusfondi ning kõigi piirkonnakategooriate puhul tehnilise abi tulemuslik kasutamine, tuleks liikmesriikide tehnilise abi piirmäärade arvutamine ja järelevalve muuta paindlikumaks.

(215)  Rakendusstruktuuride ühtlustamiseks tuleks selgitada, et korraldusasutus, sertifitseerimisasutus ja auditeerimisasutus võivad kuuluda samasse avaliku sektori asutusse ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul.

(216)  Tuleks veelgi täpsustada korraldusasutuste ülesandeid kulude kontrollimisel, kui kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi.

(217)  Selleks et tagada, et toetusesaajad saaksid täielikult kasu e-valitsuse lahenduste pakutavast lihtsustuspotentsiaalist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning enim puudust kannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa abifondi rakendamisel, eelkõige pidades silmas täieliku elektroonilise dokumendihalduse lihtsustamist, on vaja selgitada, et paberdokumendid ei ole vajalikud, kui on täidetud teatavad tingimused.

(218)   Kontrollide proportsionaalsuse suurendamiseks ja kattuvate kontrollidega kaasneva halduskoormuse vähendamiseks, eriti väikeste toetusesaajate jaoks, kahjustamata seejuures usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, tuleks ERDFi, ESFi, ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul kohaldada ühe auditi põhimõtet ning piirmäärasid, millest allapoole jäävat tegevust auditeeritakse ainult ühe korra, tuleks kahekordistada.

(219)   Tähtis on suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide nähtavust ning parandada avalikkuse teadlikkust nende tulemustest ja saavutustest. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide saavutuste avaldamisel ja näitamisel, kuidas liidu rahalisi ressursse investeeritakse, jäävad tähtsale kohale avalikkusele suunatud teabe- ja teavitamismeetmed ning nähtavuse suurendamise meetmed.

(220)  Selleks et lihtsustada teatavate sihtrühmade juurdepääsu ESFi rahastamisele, ei peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1304/2013(28) I lisas osutatud teatavate näitajate jaoks andmete kogumine olema nõutav.

(221)   Selleks et tagada käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste võrdne kohtlemine, on vaja määrata kindlaks teatavate määruses (EL) nr 1303/2013 tehtud muudatuste kohaldamise alguskuupäev.

(222)   Selleks et tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013 ja (EL) nr 223/2014(29) kogu programmitöö perioodi reguleerivad sidusad õigusnormid, on vajalik, et mõned nende määruste muudatused oleksid kohaldatavad alates 1. jaanuarist 2014. Nende muudatuste tagasiulatuva kohaldamise võimaldamisel võetakse arvesse õiguspäraseid ootusi.

(223)   Selleks et kiirendada selliste rahastamisvahendite rakendamist, kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on kombineeritud EIP finantstoodetega EFSI ELi tagatise raames, ja tagada jätkuv õiguslik alus selliste rahastamislepingute allkirjastamisele, millega lubatakse kasutada omakapitaliinstrumentide jaoks tinghoiukontosid, on vajalik, et mõned käesoleva määruse muudatused oleksid kohaldatavad alates 1. jaanuarist 2018. Nende muudatuste tagasiulatuva kohaldamise võimaldamisel tagatakse, et projektide rahastamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI kombineeritud toetuse kaudu muutub veelgi hõlpsamaks, ning välditakse õiguslikku lünka määruse (EL) nr 1303/2013 teatavate sätete kehtivuse lõppemise kuupäeva ja käesolevast määrusest tulenevalt nende sätete pikendamise jõustumise kuupäeva vahel.

(224)   Valdkondlike normide lihtsustusi ja muudatusi tuleks hakata kohaldama võimalikult kiiresti, et hõlbustada kiiremat rakendamist praegusel programmitöö perioodil, ja seega peaksid need olema kohaldatavad alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].

(225)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) peaks ka pärast 31. detsembrit 2017 ajutiselt jätkama mittetöötavate ja mitteõppivate noorte toetamist, kes elavad piirkondades, millele ulatuslik töökohtade kaotamine avaldab ebaproportsionaalselt suurt mõju. Selleks et jätkuvalt võimaldada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamist, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1309/2013(30) muudatust, millega tagatakse sellise abi jätkumine, kohaldada alates 1. jaanuarist 2018.

(226)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/2013(31) kohaselt peaks olema võimalik luua Euroopa ühendamise rahastu ühe või mitme sektori raames segarahastamisvahendeid. Sellistest segarahastamisvahenditest saaks rahastada segarahastamistoiminguid, mille puhul ühendatakse tagastamatu toetuse vormid, nagu liikmesriikide eelarvest makstavad toetused, Euroopa ühendamise rahastu toetused ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ja liidu eelarvest pärit rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrumendi ja laenuinstrumendi kombinatsioonid, EIP grupilt, riiklikelt tugipankadelt, arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt saadud rahalised vahendid ja/või erasektori rahaline toetus. EIP grupilt saadav rahastus peaks hõlmama EIP-poolset rahastamist EFSI raames ning erarahastustoetus peaks hõlmama nii otsest kui ka kaudset rahalist toetust ning samuti avaliku ja erasektori partnerluste kaudu saadavat toetust.

(227)   Segarahastamisvahendite kavandamine ja moodustamine peaks põhinema käesoleva määruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud komisjoni 20. jaanuari 2017. aasta rakendusotsuses, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust C(2014)1921, millega kehtestatakse mitmeaastane tööprogramm ajavahemikuks 2014–2020, et anda finantsabi Euroopa ühendamise rahastu valdkonnas – Transpordisektor. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega ning vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artiklitega 17 ja 25. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

(228)   Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema soodustada ja ühtlustada üheainsa toetuseavalduse esitamist kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit rahaliste vahendite puhul. Selliste segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema teha taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

(229)   Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamine muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaksid need vahendid suurendama asjasse puutuvate finantseerimisasutuste vastutust ning seeläbi maandama projektidega seonduvaid riske.

(230)   Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua tugev projektide reserv ja seda toetada, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

(231)  Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, tagades sellega erainvestorite maksimaalse osalemismäära. Lisaks peaksid need tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse ning aitama tagada investeeringute võimendava mõju. Need peaksid aitama saavutada liidu eesmärgid Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) seatud sihtide ning töökohtade loomise ja piiriülese ühenduvuse osas. On tähtis, et kui meetmete rahastamiseks kasutatakse nii Euroopa ühendamise rahastut kui ka EFSId, kontrollib Euroopa Kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287 ja määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 24 lõikega 2, kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.

(232)   Enamikul juhtudel peaksid transpordisektoris antavad toetused jääma liidu poliitikaeesmärkide toetamise peamisteks vahenditeks. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite kasutamine ei tohiks seetõttu vähendada selliste toetuste kättesaadavust.

(233)   Võiks soodustada erasektori kaasinvestorite osalemist transpordiprojektides, vähendades finantsriski. Selleks võivad olla sobilikud esimese järjekoha kahju tagatised, mida EIP annab eelarvest toetatavate ühiste rahastamismehhanismide (näiteks segarahastamisvahendite) alusel.

(234)   Euroopa ühendamise rahastust toetuse andmisel tuleks võtta aluseks vastavalt määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 17 lõikele 5 mitmeaastastes ja iga-aastastes tööprogrammides kehtestatud valiku- ja toetuse andmise kriteeriumid, olenemata kasutatavast rahastamisvormist või rahastamisvormide kombinatsioonist.

(235)   Segarahastamisega seoses saadud kogemusi tuleks võtta arvesse määruse (EL) nr 1316/2013 hindamisel.

(236)   Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi kasutuselevõtmine käesoleva määrusega ei mõjuta 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste tulemusi.

(237)  Võttes arvesse Euroopa ühendamise rahastu väga kõrget täitmise määra transpordisektoris ja selleks et toetada põhivõrgukoridoridega seoses üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks kõige suurema lisaväärtusega projektide, piiriüleste projektide, ▌ põhivõrgu muud lõiku hõlmavate projektide ja määruse (EL) nr 1316/2013 I lisas loetletud horisontaalsete prioriteetide alusel rahastamiskõlblike projektide rakendamist, on erandkorras vaja võimaldada mitmeaastase tööprogrammi rakendamisel suuremat paindlikkust, lubades rahastamispaketti suurusega kuni 95 % määruses (EL) nr 1316/2013 osutatud eelarvest ette nähtud rahalistest vahenditest. Siiski on tähtis, et Euroopa ühendamise rahastu järelejäänud rakendamisperioodil antaks iga-aastaste tööprogrammidega hõlmatud prioriteetidele täiendavat toetust.

(238)   Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektor erineb oma olemuselt Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja energiasektorist, nimelt väiksema keskmise toetussumma ning kulude ja projektide tüpoloogia erinevuste poolest, seega peaksid sertifitseerimiskohustusega seonduvad kulud olema väiksemad, et hoida ära toetusesaajate ja seotud meetmetes osalevate liikmesriikide tarbetut koormamist, tegemata sealjuures järeleandmisi usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise osas.

(239)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 283/2014(32) alusel on praegu võimalik kasutada üksnes digitaalteenuste taristu valdkonna meetmete puhul sätestatud toetusi ja hankeid. Selleks et tagada digitaalteenuste taristu võimalikult tõhus toimimine, peaks saama neid meetmeid toetada ka muude rahastamisvahendite kaudu, mida praegu Euroopa ühendamise rahastu raames kasutatakse, sh uuenduslike rahastamisvahendite kaudu.

(240)  Selleks et vältida korraldusasutuste ülemäärast halduskoormust, mis võiks takistada tõhusalt rakendamast Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, on kohane lihtsustada ja hõlbustada rakenduskavade vähem oluliste osade muutmise menetlust.

(241)  Selleks et veelgi lihtsustada abifondi kasutamist, on kohane kehtestada täiendavad sätted kulude rahastamiskõlblikkuse kohta, eelkõige seoses ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade standardastmestike kasutamisega.

(242)  Partnerorganisatsioonide ebaõiglase kohtlemise vältimiseks ei tohiks nende kulude rahastamiskõlblikkust mõjutada õigusnormide eiramine, millega on seotud ainult abi ostmise eest vastutav asutus.

(243)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning abifondi rakendamise lihtsustamiseks ja õiguskindlusetuse ärahoidmiseks tuleks samuti selgitada liikmesriikide teatavaid haldus- ja kontrolliülesandeid.

(244)   Võttes arvesse, et asjakohaseid finantsreegleid on eelarveaasta raames vaja kohaldada sidusalt, on põhimõtteliselt soovitatav, et käesoleva määruse esimest osa (finantsmäärus) hakatakse kohaldama eelarveaasta algusest. Selleks et tagada, et liidu vahendite saajad saaksid võimalikult pea kasu käesoleva määrusega pakutavast lihtsustamisest, nii finantsmääruse kui ka valdkondlike normide muudatuste puhul, on siiski asjakohane ette näha erandkorras, et käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumisest. Samal ajal, selleks et anda lisaaega uute reeglitega kohanemiseks, peaksid liidu institutsioonid jätkama määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamist kuni eelarveaasta 2018 lõpuni vastavate haldusassigneeringute rakendamisel.

(245)   Mõningaid rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabiga seotud muudatusi tuleks kohaldada üksnes alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise alguskuupäevast, et anda piisavalt aega kohaldatavate õiguslike aluste ja programmide kohandamiseks uutele normidele.

(246)   Teavet täistööajale taandatud ametikohtade aastase keskmise ja eelnevatest aastatest ülekantava sihtotstarbelise tulu prognoositava summa kohta tuleks anda esimest korda koos 2021. aastal esitatava eelarveprojektiga, et anda komisjonile piisavalt aega uue kohustusega kohanemiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

FINANTSMÄÄRUS

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, ▌MÕISTED JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse üldeelarve („eelarve“) koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise nõuded.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „avalduse esitaja“ – füüsiline isik või üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, ja kes on esitanud avalduse toetuste andmise menetluses või auhinnakonkursil;

2)  „taotlusdokument“ – pakkumus, osalemistaotlus, toetuseavaldus või avaldus auhinnakonkursil;

3)  „väljavalimismenetlus“ – hankemenetlus, toetuste andmise menetlus, auhinnakonkurss või ekspertide valimise menetlus või artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt eelarvet täitvate isikute või üksuste valimise menetlus;

4)  „alusakt“ – õigusakt, välja arvatud soovitus või arvamus, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastavate eelarvesse kantud kulude kandmisele või eelarvest kaetava eelarvelise tagatise või finantsabi kasutamisele ja mis võib olla mis tahes järgmises vormis:

a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) kohaldamisel määruse, direktiivi või otsuse vormis ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses või

b)  Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) V jaotise kohaldamisel ühes vormidest, mis on täpsustatud ELi lepingu artikli 28 lõikes 1, artikli 31 lõikes 2, artiklis 33, artikli 42 lõikes 4 ning artikli 43 lõikes 2;

5)  „toetusesaaja“ – füüsiline isik või üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, ja kellega on sõlmitud toetusleping;

6)  „segarahastamisvahend või -platvorm“ – koostööraamistik, mis on loodud komisjoni ja arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste vahel eesmärgiga kombineerida tagastamatus vormis antavat toetust ja/või eelarvest antavat eelarvetagatist tagasimakstava arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või erasektori investorite toetusega;

7)  „eelarve täitmine“ – eelarveassigneeringute haldamise, seire, kontrolli ja auditeerimisega seotud tegevus kooskõlas artiklis 62 sätestatud meetoditega;

8)  „eelarveline kulukohustus“ – toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja broneerib eelarveassigneeringud, mida on vaja juriidiliste kohustuste täitmiseks tehtavateks hilisemateks makseteks;

9)  „eelarveline tagatis“ – liidu võetud juriidiline kohustus toetada meetmete programmi, võttes eelarvele finantskohustuse, mida saab realiseerida juhul, kui konkreetne sündmus peaks leidma aset programmi elluviimise ajal, ning mis kehtib toetatava programmi raames võetud kulukohustuste kehtivusaja lõpuni;

10)  „kinnisvaraleping“ – leping, mis hõlmab maa, hoonete või muu kinnisvara ostmist, vahetamist, pikaajalist üüri, kasutusvaldust, liisimist, üürimist või järelmaksuga ostmist koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta. See hõlmab nii olemasolevaid kui ka valmimata hooneid, tingimusel et taotlejal on nende ehitamiseks kehtiv ehitusluba. See ei hõlma hooneid, mis on projekteeritud kooskõlas avaliku sektori hankija esitatud tingimustega ja mis on hõlmatud ehitustööde hankelepinguga;

11)  „taotleja“ – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda või keda on kutsutud osalema piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis, innovatsioonipartnerluses, ideekonkursil või läbirääkimistega hankemenetluses;

12)  „keskne hankija“ – avaliku sektori hankija, kes korraldab keskseid hankeid ning võib asjakohasel juhul pakkuda ka hangete tugiteenuseid;

13)  „kontrollimine“ – tulu- või kulutoimingu teatava aspekti kontrollimine;

14)  „kontsessioonileping“ – rahalise tasuga seotud leping, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama avaliku sektori hankija vahel artiklite 174 ja 178 tähenduses, et usaldada ettevõtjale ehitustööde tegemine või teenuste osutamine ja korraldamine („kontsessioon“), mille puhul:

a)  seisneb tasu kas ainult õiguses kasutada kõnealuseid ehitisi või teenuseid või sellises õiguses koos makse saamisega;

b)  kaasneb kontsessiooni andmisega nende ehitiste kasutamise või teenuste osutamisega seotud sellise tegevusriski üleminek kontsessionäärile, mis seisneb nõudluse või pakkumisega seotud riskis või mõlemas korraga. Kontsessionäär loetakse tegevusriski kandvaks, kui tavapäraste tegevustingimuste korral ei ole tagatud, et asjaomase ehitise kasutamise või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud;

15)  „tingimuslik kohustus“ – võimalik finantskohustus, mis võib tekkida sõltuvalt tulevikus toimuvast sündmusest;

16)  „leping“ – avaliku hanke leping või kontsessioonileping;

17)  „töövõtja“ – ettevõtja, kellega on sõlmitud avaliku hanke leping;

18)  „rahalist toetust käsitlev leping“ – artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktide ii–viii kohaselt liidu vahendeid kasutavate isikute või üksustega sõlmitud leping;

19)  „kontroll“ − mis tahes meede, mis on võetud piisava kindluse tagamiseks tegevuse tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse, aruandluse usaldusväärsuse, vara ja teabe säilimise, pettuse ja õigusnormide eiramise ennetamise, tuvastamise ja korrigeerimise ning järelmeetmete suhtes, ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast laadi ja asjaomaste maksete olemust. Kontroll võib hõlmata erinevaid kontrollimisi, samuti mis tahes põhimõtete või menetluste rakendamist esimeses lauses osutatud eesmärkide saavutamiseks;

20)  „vastaspool“ – ▌ pool, kellele on antud eelarveline tagatis;

21)  „kriis“:

a)  otsese või vahetu ohu olukord, mis ähvardab üle minna relvastatud konfliktiks või mis võib riiki või selle naabruskonda destabiliseerida;

b)  ▌ olukord, mis on põhjustatud loodusõnnetustest, inimtegevusest, näiteks sõjast või muudest konfliktidest, või erakorralistest asjaoludest, millel on võrreldav mõju ning mis seonduvad muu hulgas kliimamuutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, elektrienergiale ja loodusvaradele juurdepääsu kadumise või äärmise vaesusega;

22)  „kulukohustusest vabastamine“ – toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega tehtud;

23)  „dünaamiline hankesüsteem“ – täielikult elektrooniline menetlus üldkasutatavate ja turul üldkättesaadavate toodete hangete korraldamiseks;

24)  „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avaliku sektori asutus või selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub asju, ehitustööde tegemist või teenuste osutamist või kinnisvara;

25)  „omakapitaliinvesteering“ – investoripoolne otsene või kaudne kapitali andmine äriühingu käsutusse äriühingu täieliku või osalise omandiõiguse vastu, kusjuures omakapitaliinvestor võib lisaks osaleda teataval määral ka äriühingu juhtimises ja tulevase kasumi jaotamises;

26)  „Euroopa amet“ – komisjoni või komisjoni ja ühe või mitme teise liidu institutsiooni loodud haldusstruktuuri osa, mille eesmärk on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid;

27)  „lõplik haldusotsus“ – haldusorgani otsus, millel on kohaldatava õiguse kohaselt lõplik ja siduv mõju;

28)  „finantsvara“ – mis tahes vara rahana, avaliku või erasektori omandis üksuse kapitaliinstrumendina või lepingulise õigusena saada sellise üksuse käest raha või mõni muu finantsvara;

29)  „rahastamisvahend“ – liidu meede, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust, mis võib olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu, laenu või tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis, ja seda võidakse kohasel juhul kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mida kasutatakse eelarve jagatud täitmise käigus, või ▌ Euroopa Arengufondi (EAF) vahenditega;

30)  „finantskohustus“ – lepingujärgne kohustus kanda teisele üksusele üle raha või muud finantsvara;

31)  „raamleping“ – ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori hankija vahel sõlmitud avaliku hanke leping, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate erilepingute suhtes, mis sellel põhinevad, eelkõige seoses hindade ja kui see on asjakohane, kavandatavate kogustega;

32)  „üldised eraldised“ – vahendite kogusumma, mida peetakse vajalikuks eelarvelise tagatise kogu kehtivusaja jooksul tulenevalt artikli 211 lõikes 1 osutatud eraldiste määra kohaldamisest artikli 210 lõike 1 punktis b osutatud alusaktiga ette nähtud eelarvelise tagatise summa suhtes;

33)  „toetus“ – annetuse vormis antav rahaline toetus. Kui sellist rahalist toetust antakse otsese eelarve täitmise raames, kohaldatakse selle suhtes VIII jaotist;

34)  „tagatis“ – kirjalik kohustus vastutada täielikult või osaliselt kolmanda isiku võla, kohustuse või nimetatud kolmanda isiku kohustuse nõuetekohase täitmise eest sündmuse korral, mis tingib sellise tagatise realiseerimise, nt laenukohustuse täitmata jätmine;

35)  „nõudmisel realiseeritav tagatis“ – tagatis tagatissummana, mille tagatise andja peab maksma välja vastaspoole nõudmisel olenemata mis tahes puudustest seoses aluskohustuste täitmisega;

36)  „mitterahaline osalus“ – mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud teevad toetusesaajale tasuta kättesaadavaks;

37)  „juriidiline kohustus“ – akt, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab või määrab kindlaks kohustuse, millest tuleneb hilisem makse või tulenevad hilisemad maksed, ja eelarvesse kantud kulude heakskiitmine, sealhulgas finantsraampartnerluse lepingute ja raamlepingute alusel sõlmitud erikokkulepped ja -lepingud;

38)  „finantsvõimendus“ – rahastamiskõlblikele lõplikele vahendite saajatele võimaldatava tagastatava rahastamise summa ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

39)  „likviidsusrisk“ – risk, et ühises eraldisfondis hoitavat finantsvara ei saa müüa teatava aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;

40)  „laen“ – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud ajavahemiku jooksul tagasi maksma;

41)  „madala maksumusega toetus“ – toetus, mille maksumus ei ületa 60 000 eurot;

42)  „liikmesriigi organisatsioon“ – liikmesriigis avaliku õiguse järgi asutatud keham või eraõiguslik keham, kellele asjaomane liikmesriik on usaldanud avaliku teenuse osutamise ülesande ja andnud piisavad finantstagatised;

43)  „eelarve täitmise viis“ – eelarve täitmise viis, mida on kirjeldatud artiklis 62 ▌, st otsene, kaudne ja jagatud eelarve täitmine;

44)  „mitme rahastajaga meede“ – meede, mille puhul liidu vahendid koondatakse kokku veel vähemalt ühe rahastaja vahenditega;

45)  „mitmekordistav mõju“ – rahastamiskõlblike lõplike vahendite saajate investeeringu ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

46)  „väljund“ – meetme mõõdetavad tulemused, mis on kindlaks määratud kooskõlas valdkondlike normidega;

47)  „osaleja“ – taotleja või pakkuja hankemenetluses, avalduse esitaja toetuste andmise menetluses, ekspert ekspertide valimise menetluses, avalduse esitaja auhinnakonkursil või isik või üksus, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt;

48)  „auhind“ – konkursi tulemusena antav rahaline toetus. Kui sellist rahalist toetust antakse otsese eelarve täitmise raames, kohaldatakse selle suhtes IX jaotist;

49)  „hange“ – ehitustööde, asjade või teenuste hankimine ning maa, hoonete või muu kinnisvara omandamine, üürimine või rentimine lepingu alusel ühe või mitme avaliku sektori hankija poolt ja nende valitud ettevõtjatelt;

50)  „hankedokument“ – avaliku sektori hankija esitatud või tema poolt viidatud dokument, milles kirjeldatakse hankemenetluse üksikasju või määratakse need kindlaks, sealhulgas:

a)  artiklis 163 sätestatud avalikustamismeetmed;

b)  pakkumuse esitamise ettepanek;

c)  hanke tingimused, sealhulgas tehnilised kirjeldused ja asjaomased kriteeriumid, või võistleva dialoogi puhul kirjeldavad dokumendid;

d)  lepingu projekt;

51)  „avaliku hanke leping“ – rahalise tasu eest leping, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama avaliku sektori hankija vahel artiklite 174 ja 178 tähenduses, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha ehitustöid või saada teenuseid, ning mis hõlmavad järgmisi lepinguid:

a)  kinnisvaralepingud,

b)  asjade hankelepingud,

c)  ehitustööde hankelepingud,

d)  teenuste hankelepingud;

52)  „kvaasiomakapitali investeering“ – omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlg ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital ning mida võib struktureerida võlana, mis on tavaliselt tagatiseta ja allutatud ning mõnel juhul konverteeritav omakapitaliks või eelisaktsiakapitaliks;

53)  „vahendite saaja“ – toetusesaaja, töövõtja, tasustatud välisekspert või mis tahes isik või üksus, kes saab mõne rahastamisvahendi kaudu auhindu või rahalisi vahendeid või kes haldab liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt;

54)  „repoleping“ – väärtpaberite müümine raha eest koos nõustumusega osta need tulevikus tagasi kokkulepitud kuupäeval või nõudmisel;

55)  „teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneering“ – assigneering, mis kantakse mõnda teadusuuringute poliitikavaldkonda käsitlevasse eelarvejaotisse otseste või kaudsete meetmete alla või mõnda teadusuuringuid käsitlevasse peatükki mõnes muus jaotises;

56)  „tulemus“ – kooskõlas valdkondlike normidega kindlaks määratud meetme elluviimise mõju;

57)  „riskijagamisvahend“ – rahastamisvahend, mis võimaldab kindlaksmääratud riski jagamist ühe või mitme üksuse vahel, vajaduse korral kokkulepitud tasu eest;

58)  „teenuste hankeleping“ – leping, mis hõlmavad kõiki asjade hankelepingute, ehitustööde hankelepingute ja kinnisvaralepingutega hõlmamata lepinguid, mis käsitlevad intellektuaalteenuseid või muid teenuseid;

59)  „usaldusväärne finantsjuhtimine“ – eelarve täitmine kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttega;

60)  „personalieeskirjad“ – Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68;

61)  „alltöövõtja“ – taotleja, pakkuja või töövõtja poolt välja pakutud ettevõtja, kes täidab osa lepingust, või toetusesaaja välja pakutud ettevõtja, kes täidab osa ülesannetest, mille kaasrahastamiseks kasutatakse toetust;

62)  „liikmemaks“ – summad, mida makstakse organisatsioonidele, mille liige liit on, kooskõlas eelarveotsuste ja asjaomase organisatsiooni kehtestatud maksetingimustega;

63)  „asjade hankeleping“ – leping, mis hõlmavad toodete ostmist, liisimist, üürimist või järelmaksuga ostmist koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid;

64)  „tehniline abi“ – programmi või meetme rakendamiseks vajalik toetus- ja suutlikkuse suurendamise tegevus, eelkõige ettevalmistav, haldus-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollitegevus, ilma et see piiraks valdkondlike normide kohaldamist;

65)  „pakkuja“ – pakkumuse esitanud ettevõtja;

66)  „liit“ – sõltuvalt kontekstist kas Euroopa Liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või mõlemad;

67)  „liidu institutsioon“ – Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus; Euroopa Keskpanka ei käsitata liidu institutsioonina;

68)  „huvitatud pakkuja“ – huvitatud pakkujate loetellu kantud ettevõtja, kellele tehakse ettepanek hankemenetluses osalemiseks või pakkumuse esitamiseks;

69)  „vabatahtlik“ – isik, kes töötab organisatsiooni heaks vabatahtlikult ja tasuta;

70)  „ehitustöö“ – üld- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis on iseenesest piisavad, et täita mõnda majanduslikku või tehnilist funktsiooni;

71)  „ehitustööde hankeleping“ – leping, mis hõlmab kas:

a)  ehitustöö tegemist või ehitustöö tegemist koos projekteerimisega,

b)  sellise ehitustöö tegemist või ehitustöö tegemist koos projekteerimisega, mis on seotud mõne direktiivi 2014/24/EL II lisas loetletud tegevusega, või

c)  ehitustöö tegemist mis tahes vahenditega vastavalt ehitise liigile või projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori hankija esitatud nõuetele.

Artikkel 3

Teiseste õigusaktide kooskõla käesoleva määrusega

1.  Alusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, näidatakse seadusandjale esitatavas ettepanekus või ettepaneku muudatuses, mis sisaldab erandeid muudest käesoleva määruse sätetest kui II jaotise sätted või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, selgelt ära kõik sellised erandid ja nimetatakse ettepaneku või muudatusettepaneku põhjendustes ja seletuskirjas konkreetsed põhjused, mis neid õigustavad.

Artikkel 4

Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses kindlaks määratud tähtpäevade suhtes nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71(33).

Artikkel 5

Isikuandmete kaitse

Käesolev määrus ei piira määruste (EÜ) nr 45/2001 ja (EL) 2016/679 kohaldamist ▌.

II JAOTIS

EELARVE JA EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 6

Eelarvepõhimõtete järgimine

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehaaravuse, sihtotstarbelisuse, ▌ usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega, nagu need on sätestatud käesolevas määruses ▌.

1. PEATÜKK

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 7

Eelarve sisu

1.  Eelarves prognoositakse ja kiidetakse heaks igaks eelarveaastaks kõik liidule vajalikuks peetavad tulud ja kulud. Eelarve koosneb:

a)  liidu tuludest ja kuludest, sealhulgas halduskuludest, mis tulenevad ELi lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) käsitlevate sätete rakendamisest, ja nende sätete rakendamisest tulenevatest tegevuskuludest, kui need kulud kantakse eelarvest;

b)  Euroopa Aatomienergiaühenduse tuludest ja kuludest.

2.  Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

Eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringud koosnevad järgmisest:

a)  eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes ettenähtud assigneeringud;

b)  eelnevatest eelarveaastatest ülekantud assigneeringud;

c)  artikli 15 kohaselt uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud;

d)  sellistest eelmaksetest tulenevad assigneeringud, mis on tagasi makstud artikli 12 lõike 4 punkti b kohaselt;

e)  assigneeringud, mis on ette nähtud pärast eelarveaasta jooksul kavandatud või eelnevatest eelarveaastatest üle kantud tulude laekumist ▌.

3.  Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust, kui artikli 114 lõikest 2 ei tulene teisiti.

4.  Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

5.  Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei takista assigneeringute üldist kulukohustustega sidumist ega eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme aasta peale, nagu on sätestatud vastavalt artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktis b ja artikli 112 lõikes 2.

Artikkel 8

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid käsitlevad erisätted

1.  Kõik tulud ja kulud kantakse mõnele eelarvereale.

2.  Ilma et see mõjutaks heakskiidetud kulukohustusi, mis tulenevad artikli 210 lõikes 2 sätestatud tingimuslikest kohustustest, ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid.

3.  Eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4.  Eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu liidule tasumisele, kui rahalist toetust käsitlevatest lepingutest või rahastamislepingutest ei tulene teisiti.

2. PEATÜKK

Aastasuse põhimõte

Artikkel 9

Määratlus

Eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 10

Tulude ja assigneeringutega seotud eelarve raamatupidamisarvestus

1.  Eelarveaasta tulud kirjendatakse selle aasta raamatupidamisarvestusse nimetatud aasta jooksul laekunud summade alusel. Siiski võib järgneva eelarveaasta jaanuarikuu omavahendid teha ettemaksena kättesaadavaks määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 kohaselt.

2.  Käibemaksupõhiseid ja kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid käsitlevaid kandeid võib korrigeerida määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 kohaselt.

3.  Kulukohustused kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestuses kuni sama aasta 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste põhjal. Sellegipoolest kirjendatakse artikli 112 lõikes 4 osutatud üldised eelarvelised kulukohustused eelarveaasta raamatupidamisarvestuses sama aasta 31. detsembrini võetud eelarveliste kulukohustuste põhjal.

4.  Maksed kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestuses maksete põhjal, mille peaarvepidaja on teinud kõnealuse eelarveaasta 31. detsembri seisuga.

5.  Erandina lõigetest 3 ja 4:

a)  kirjendatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulud eelarveaasta raamatupidamisarvestuses komisjoni tagasimaksete põhjal liikmesriikidele sama aasta 31. detsembri seisuga, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks;

b)  kirjendatakse kulud, välja arvatud EAGFi kulud, mis on kantud jagatud eelarve täitmise raames, sealhulgas kulud, mis tuleb kanda järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks, nagu on sätestatud artiklites 30 ja 31, eelarveaasta raamatupidamisarvestuses maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude hüvitamiseks liikmesriikidele asjaomase aasta 31. detsembri seisuga.

Artikkel 11

Assigneeringute sidumine kulukohustustega

1.  Eelarvesse kantud assigneeringuid võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud.

2.  Alates eelarveaasta 15. oktoobrist võib järgmisi ▌ kulusid siduda ette kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt:

a)  ▌ jooksvad halduskulud tingimusel, et need on viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves heaks kiidetud, ning üksnes kuni ühe neljandiku ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud assigneeringute kogusummast;

b)  ▌ EAGFi jooksvad halduskulud tingimusel, et need on sätestatud kehtiva alusaktiga, ning üksnes kuni kolme neljandiku ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud assigneeringute kogusummast.

Artikkel 12

Assigneeringute tühistamine ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmine

1.  Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, tühistatakse, välja arvatud juhul, kui need kantakse üle lõigete 2–8 kohaselt.

2.  Lõike 3 kohaselt tehtud otsusega võib üle kanda järgmised assigneeringud, kuid üksnes järgmisse eelarveaastasse ▌:

a)  kulukohustuste assigneeringud ja liigendamata assigneeringud, mille puhul enamik kulukohustustega sidumise menetluse ettevalmistusetappidest on eelarveaasta 31. detsembriks läbitud. Neid assigneeringuid võib seejärel kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. märtsini, välja arvatud kinnisvaraprojektidega seotud liigendamata assigneeringud, mida võib kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. detsembrini;

b)  assigneeringud, mida on tarvis juhul, kui seadusandja on eelarveaasta viimases kvartalis vastu võtnud alusakti, kuid komisjon ei ole jõudnud selleks ette nähtud assigneeringuid nimetatud aasta 31. detsembriks veel kulukohustustega siduda. Neid assigneeringuid võib kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. detsembrini;

c)  maksete assigneeringud, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende kulukohustuste katmiseks, mis on seotud järgmisse eelarveaastasse ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjaomastel eelarveridadel ettenähtud maksete assigneeringud ei ole piisavad.

d)  kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013(34) artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmetega.

Esimese lõigu punkti c kohaselt kasutab asjaomane liidu institutsioon kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid ega kasuta eelnevast eelarveaastast ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud assigneeringud on ammendunud.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud kulukohustustega sidumata assigneeringute ülekandmine ei ületa, jäädes 2 % piiresse Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidetud esialgsetest assigneeringutest, summat, mille võrra kohandati eelneval eelarveaastal otsetoetusi vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 26. Järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud kantakse tagasi eelarveridadele, mis käsitlevad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud meetmeid.

3.  Asjaomane liidu institutsioon teeb oma otsuse lõikes 2 osutatud ülekandmiste kohta järgmise eelarveaasta 15. veebruariks. Ta teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise otsusest kõnealuse aasta 15. märtsiks. Samuti täpsustab ta iga eelarverea kohta, kuidas lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume on iga järgmisse eelarveaastasse ülekandmise puhul kohaldatud.

4.  Assigneeringud kantakse järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt seoses:

a)  ▌ hädaabireservi ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondi jaoks ette nähtud kulukohustuste ▌ assigneeringutega. Sellised assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse ja neid võib kulukohustustega siduda kuni nimetatud aasta 31. detsembrini;

b)  assigneeringutega, mis vastavad sihtotstarbelisele sisetulule. Sellised assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse ja neid võib kulukohustustega siduda kuni nimetatud aasta 31. detsembrini, välja arvatud hoonete ja maa rentimiselt ja müügilt saadud sihtotstarbeline sisetulu, mille võib üle kanda kuni selle täieliku ärakasutamiseni. Määruses (EL) nr 1303/2013 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 514/2014(35) osutatud kulukohustuste assigneeringud, mis tulenevad eelmaksete tagasimaksmisest ja on kättesaadavad 31. detsembril, võib kanda järgmisse eelarveaastasse üle kuni programmi lõpetamiseni ning vajaduse korral kasutada, tingimusel et muud kulukohustuste assigneeringud ei ole enam kättesaadavad;

c)  assigneeringutega, mis vastavad sihtotstarbelisele välistulule. Sellised assigneeringud tuleb asjaomase programmi või meetmega seotud tegevuse lõpuleviimise hetkeks täielikult ära kasutada või need võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda ja neid võib kasutada jätkuprogrammi või -meetme jaoks. Seda ei kohaldata artikli 21 lõike 2 punkti g alapunktis iii osutatud tulu suhtes, mille puhul tühistatakse assigneeringud, mis on viie aasta jooksul kulukohustustega sidumata;

d)  EAGFiga seotud maksete assigneeringutega, mis tulenevad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 kohastest peatamistest.

5.  Sihtotstarbelist välistulu, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 4 punktis c ja mis tuleneb Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide artikli 21 lõike 2 punkti e kohasest osalemisest teatavates liidu programmides, käsitletakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingule ( „EMP leping“) lisatud protokolliga nr 32.

6.  Lisaks lõike 3 kohaselt esitatava teabega esitab asjaomane liidu institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe automaatselt üle kantud assigneeringute kohta, näidates sealhulgas ära asjaomased summad ja käesoleva artikli sätte, mille alusel assigneeringud järgmisse eelarveaastasse üle kanti.

7.  Liigendamata assigneeringud, mis on eelarveaasta lõpuks juriidiliste kohustustega seotud, tuleb välja maksta järgmise eelarveaasta lõpuks.

8.  Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei kanta järgmisse eelarveaastasse üle reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid. Käesoleva artikli tähenduses hõlmavad personalikulud liidu institutsioonide nende liikmete ja töötajate töötasusid ja hüvitisi, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

Artikkel 13

Assigneeringute tühistamist ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmist käsitlevad üksikasjalikud sätted

1.   Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud kulukohustuste assigneeringud ja liigendamata assigneeringud võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda üksnes juhul, kui kulukohustusi ei saanud võtta enne eelarveaasta 31. detsembrit eelarvevahendite käsutajast olenematutel põhjustel ja kui ettevalmistusetapid on piisavalt edenenud, nii et on põhjust eeldada, et kulukohustus võetakse järgmise eelarveaasta 31. märtsiks või kinnisvaraprojektide puhul järgmise eelarveaasta 31. detsembriks.

2.   Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud ettevalmistusetapid, mis tuleks järgmisse eelarveaastasse ülekandmise võimaldamiseks lõpule viia eelarveaasta 31. detsembriks, on eelkõige järgmised:

a)  artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud individuaalsete eelarveliste kulukohustuste puhul potentsiaalsete töövõtjate, toetusesaajate, auhinnavõitjate või volitatud isikute valikumenetluse lõpuleviimine;

b)  artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud üldiste eelarveliste kulukohustuste puhul rahastamisotsuse vastuvõtmine või rahastamisotsuse vastuvõtmiseks vajalike konsultatsioonide lõpuleviimine asjaomaste talitustega igas liidu institutsioonis.

3.  Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud assigneeringud, mis ei ole järgmise eelarveaasta 31. märtsiks või kinnisvaraprojektidega seonduvate summade korral järgmise eelarveaasta 31. detsembriks kulukohustustega seotud, tühistatakse automaatselt.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu esimese lõigu kohaselt tühistatud assigneeringutest ühe kuu jooksul pärast nende tühistamist.

Artikkel 14

Kulukohustuste vabastamine

1.  Kui eelarvelised kulukohustused vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil need võeti, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, siis tühistatakse sellistele vabastatud kulukohustustele vastavad assigneeringud, kui määrustest (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 514/2014 ei tulene teisiti, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 15 kohaldamist.

2.  Määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 514/2014 osutatud kulukohustuste assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrustega.

3.  Käesolevat artiklit ei kohaldada artikli 21 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

Artikkel 15

Vabastatud kulukohustustele vastatavate assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemine

1.  Määrustes (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 514/2014 osutatud vabastatud kulukohustustele vastavad assigneeringud võib teha uuesti kättesaadavaks juhul, kui on tehtud ilmne viga, mida saab süüks panna üksnes komisjonile.

Selleks uurib komisjon eelneval eelarveaastal toimunud kulukohustuste vabastamisi ja otsustab vajadust silmas pidades jooksva eelarveaasta 15. veebruariks, kas nendele vastavad assigneeringud on vaja uuesti kättesaadavaks teha.

2.  Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukorrale tehakse vabastatud kulukohustustele vastavad assigneeringud uuesti kättesaadavaks, kui:

a)  kulukohustused vabastati programmist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 20 kehtestatud tulemusreservi kasutamise korrale;

b)  kulukohustused vabastati teatava väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) toetava rahastamisvahendiga seotud programmist pärast seda, kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis on lõppenud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 seitsmendale lõigule.

3.  Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad nende kulukohustuste summale, mis vabastati vastavate teadusprojektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, võib samuti teha eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teadusprogrammi jaoks, mille alla projektid kuuluvad, või selle jätkuprogrammi jaoks.

Artikkel 16

Eelarve vastuvõtmise hilinemise korral kohaldatavad sätted

1.  Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 315 esimeses lõigus sätestatud menetlust (ajutiste kaheteistkümnendike kord). Kulukohustusi võib võtta ja makseid teha käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud piirides.

2.  Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnevaks eelarveaastaks asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Eelarveprojektis ettenähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

Makseid võib teha igas kuus iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku piires eelnevaks eelarveaastaks asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringutest. Kõnealune summa ei või aga ületada üht kaheteistkümnendikku eelarveprojekti samas peatükis kavandatud assigneeringutest.

3.  Eelnevaks eelarveaastaks asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringuid, nagu on osutatud lõigetes 1 ja 2, tuleb mõista assigneeringutena, mis sisalduvad hääletatud eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, pärast kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud ümberpaigutuste arvessevõtmiseks tehtud korrigeerimist.

4.  Kui liidu meetmete järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes ▌ kiita kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kulusid summas, mis ületab ühte, kuid kokku mitte rohkem kui nelja ajutist kaheteistkümnendikku, seda nii lõigete 1 ja 2 kohaselt automaatselt kättesaadavaks tehtud kulukohustuste kui ka maksete puhul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Nõukogu edastab heakskiitmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Esimeses lõigus osutatud otsus jõustub 30 päeva möödumisel selle vastuvõtmisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament teeb ühte järgmisest:

a)  otsustab enne 30 päeva möödumist oma liikmete häälteenamusega neid kulusid vähendada, millisel juhul esitab komisjon uue ettepaneku;

b)  annab nõukogule ja komisjonile teada, et ta ei soovi neid kulusid vähendada, millisel juhul jõustub otsus enne 30 päeva möödumist.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kiidetakse heaks tervikuna ja need ei ole jagatavad.

5.  Kui teatava peatüki puhul ei piisa neljast lõike 4 kohaselt heakskiidetud ajutisest kaheteistkümnendikust selliste kulude katmiseks, mis on vajalikud, et vältida asjaomase peatükiga hõlmatud valdkonnas liidu meetme järjepidevuse katkemist, võib erandkorras anda loa ületada eelneval eelarveaastal vastavasse eelarve peatükki kantud assigneeringute summat. Euroopa Parlament ja nõukogu toimivad lõikes 4 sätestatud korras. Siiski ei ületata mingil juhul eelneva eelarveaasta eelarves ega esitatud eelarveprojekti kohaselt kättesaadavate assigneeringute kogusummat.

3. PEATÜKK

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 17

Määratlus ja kohaldamisala

1.  Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.  Liit ega artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutused ei või võtta eelarve raames laenu.

Artikkel 18

Eelarveaasta saldo

1.  Iga eelarveaasta saldo kantakse järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringuna olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tulude ja maksete assigneeringute eelarvestused kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus ja käesoleva määruse artikli 42 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil. Eelarvestused koostatakse vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artiklile 1(36).

3.  Pärast esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamist iga eelarveaasta kohta, kantakse kõik nimetatud aastaaruande ja eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarve abil, mis käsitleb üksnes neid lahknevusi. Sellisel juhul esitab komisjon samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarve projekti 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamisest arvates.

4. PEATÜKK

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 19

Euro kasutamine

1.  Mitmeaastane finantsraamistik ja eelarve koostatakse ja neid täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes. Artiklis 77 osutatud rahavoogude haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse haldusjuhtimise vajaduste täitmise korral vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid muudes valuutades.

2.  Ilma et see piiraks valdkondlike normide või konkreetsete lepingute, toetuslepingute, rahalist toetust käsitlevate lepingute või rahastamislepingute erisätete kohaldamist, teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja valuuta ümberarvestused selle päeva Euroopa Liidu Teataja C‑seerias avaldatud euro päevakursi alusel, mil eelarvevahendeid käsutav talitus koostab maksekorralduse või sissenõudekorralduse.

Kui sellist päevakurssi ei ole avaldatud, kasutab vastutav eelarvevahendite käsutaja lõikes 3 osutatud kurssi.

3.  Artiklites 82, 83 ja 84 ette nähtud raamatupidamisarvestuses kasutatakse euro ja muu valuuta vahetuskursina euro igakuist raamatupidamislikku vahetuskurssi. Kõnealuse raamatupidamisliku vahetuskursi määrab komisjoni peaarvepidaja mis tahes teabeallikate põhjal, mida ta peab usaldusväärseks, võttes aluseks selle kuu eelviimasel tööpäeval kehtinud valuutavahetuse kursi, mis eelneb kuule, mille jaoks kurss määratakse.

4.  Valuuta ümberarvestuse toimingud tehakse selliselt, et vältida olulist mõju liidu kaasrahastamise tasemele või kahjulikku mõju eelarvele. Kui see on asjakohane, võib arvutada euro ja muu valuuta vahetuskursi asjaomase perioodi päevakursside keskmise alusel.

5. PEATÜKK

Kõikehaaravuse põhimõte

Artikkel 20

Kohaldamisala

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, kajastatakse eelarves kõiki tulusid ja kulusid täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

Artikkel 21

Sihtotstarbeline tulu

1.  ▌ Sihtotstarbelist välis- ja sisetulu kasutatakse teatavate kulukategooriate rahastamiseks.

2.  Sihtotstarbelise välistulu hulka kuuluvad:

a)  liikmesriikide konkreetne täiendav rahaline osalus järgmist liiki meetmetes ja programmides ▌:

i)  teatavad täiendavad teadus- ja tehnoloogiaarenduse programmid;

ii)  teatavad liidu rahastatavad välisabimeetmed või -programmid, mida haldab ▌ komisjon;

b)  assigneeringud, mis on seotud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud, ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolliga nr 37 asutatud söe ja terase teadusfondi tuluga;

c)  intressid hoiustelt ja viivised trahvidelt, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/97(37);

d)  teatavad sihtotstarbelised tulud, nagu sihtkapitalina saadud tulu, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga liidu institutsiooni sihtotstarbelised tulud;

e)  kolmandate riikide ja ▌ muude kui ELi toimimise lepingu või Euratomi asutamislepinguga loodud asutuste rahaline osalus liidu meetmetes;

f)  lõikes 3 osutatud sihtotstarbeline sisetulu niivõrd, kuivõrd see täiendab käesolevas lõikes osutatud sihtotstarbelist välistulu;

g)  tulu, mis tuleneb Teadusuuringute Ühiskeskuse rakendatavatest konkurentsile avatud meetmetest, mis seisnevad mis tahes järgmises:

i)  hanke- ja toetuste andmise menetlused, milles Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb;

ii)  tegevused, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teeb kolmandate isikute nimel;

iii)  tegevused, mida tehakse teiste liidu institutsioonide või komisjoni muude talitustega tehniliste või teadusteenuste osutamiseks artikli 59 kohaselt sõlmitud halduskokkulepete alusel.

3.  Sihtotstarbelise sisetulu hulka kuulub:

a)  tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud ehitustööde eest;

b)  tulu alusetult makstud summade tagasimaksmisest vastavalt artiklile 101;

c)  tulu liidu institutsiooni teistele talitustele või teistele liidu institutsioonidele või organitele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud ehitustööde eest, sealhulgas teiste liidu institutsioonide või asutuste tagasimaksed päevaraha eest, mis on makstud nende nimel;

d)  laekunud kindlustusmaksed;

e)  hoonete ja maa rentimiselt ja müügilt saadud tulu;

f)  vastavalt artikli 209 lõike 3 teisele lõigule tehtud tagasimaksed rahastamisvahenditesse või eelarvelistesse tagatistesse;

g)  tulu, mis tekib maksutagastustest vastavalt artikli 27 lõike 3 esimese lõigu punktile b.

4.  Sihtotstarbeline tulu kantakse järgmisse eelarveaastasse üle ja paigutatakse ümber kooskõlas artikli 12 lõike 4 punktidega b ja c ja artikliga 32.

5.  Alusaktiga võidakse samuti ette näha tulu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt teatavateks kuludeks. Selline tulu kuulub sihtotstarbelise sisetulu hulka, kui alusaktist ei tulene teisiti.

6.  Eelarve sisaldab ridu, millele on kantud sihtotstarbeline välis- ja sisetulu ning võimaluse korral märgitud ka summad.

Artikkel 22

Sihtotstarbeliste tulude eelarves esitamise struktuur ja vastavate assigneeringute eraldamine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punkti c ja artikli 24 kohaldamist, esitatakse sihtotstarbelised tulud eelarves järgmise struktuuri kohaselt:

a)  iga liidu institutsiooni eelarvejao tulude eelarvestuses on eelarverida kõnealuste tulude jaoks;

b)  kulude eelarvestuses märgitakse selgitustes, sealhulgas üldistes selgitustes, millistele eelarveridadele võib kanda sihtotstarbelisele tulule vastavaid kättesaadavaks tehtud assigneeringuid.

Esimese lõigu punktis a nimetatud juhul tehakse märge „pro memoria“ ja tulude eelarvestus esitatakse teadmiseks selgitustes.

2.  Sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud tehakse automaatselt kättesaadavaks nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringutena, kui tulu on liidu institutsioonile laekunud, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)  artikli 21 lõike 2 punktis a osutatud juhul liikmesriikide rahalise osaluse puhul, kui rahalist toetust käsitlev leping on väljendatud eurodes, võib kulukohustuste assigneeringud teha kättesaadavaks pärast seda, kui liikmesriik on rahalist toetust käsitlevale lepingule alla kirjutanud;

b)  artikli 21 lõike 2 punktis b ja artikli 21 lõike 2 punkti g alapunktides i ja iii osutatud juhul tehakse kulukohustuste assigneeringud kättesaadavaks niipea, kui saadaolev summa on eelarvestatud;

c)  artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud juhul toob nende summade kandmine tulude eelarvestusse kaasa kulukohustuste ja maksete assigneeringute kandmise kulude eelarvestusse.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud assigneeringuid kasutatakse vastavalt artiklile 20.

3.  Artikli 21 lõike 2 punktides b ja ▌ g osutatud saadaolevate summade eelarvestused saadetakse peaarvepidajale registreerimiseks.

Artikkel 23

Liikmesriikide rahaline osalus teadusprogrammides

1.  Liikmesriigid tasuvad oma osaluse teatavate täiendavate teadusprogrammide rahastamisse, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 5, järgmiselt:

a)  seitse kaheteistkümnendikku eelarvesse kantud summast hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. jaanuaril;

b)  ülejäänud viis kaheteistkümnendikku hiljemalt jooksva eelarveaasta 15. juulil.

2.  Kui eelarve ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, põhineb lõikes 1 nimetatud rahaline osalus eelneva eelarveaasta eelarvesse kantud summal.

3.  Igasugune rahaline osalus või kõik lisamaksed, mille liikmesriigid peavad eelarvesse tasuma, kantakse komisjoni kontole või kontodele 30 kalendripäeva jooksul rahastamisnõude esitamisest.

4.  Tehtud maksed kantakse määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014 ette nähtud kontole ja nende suhtes kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud tingimusi.

Artikkel 24

Sihtotstarbelised tulud, mis tulenevad EFTA riikide osalemisest teatavates liidu programmides

1.  EFTA riikide teatavates liidu programmides osalemisest tulenev tulu esitatakse eelarves järgmise struktuuri kohaselt:

a)  tulude eelarvestusesse kantakse eelarverida märkega „pro memoria“, kuhu kantakse iga EFTA riigi eelarveaasta rahalise osaluse kogusumma;

b)  kulude eelarvestuse lisas, mis on eelarve lahutamatu osa, esitatakse kõik eelarveread, millel kajastub liidu tegevus, milles EFTA riigid osalevad, sealhulgas teave iga EFTA riigi osaluse eelarvestatud summa kohta.

2.  Vastavalt EMP lepingu artiklile 82 nähakse EFTA riikide iga-aastase rahalise osaluse summade alusel, mille kohta EMP lepingule lisatud protokolli nr 32 artikli 1 lõike 5 kohaselt on komisjonile esitanud kinnituse Euroopa Majanduspiirkonna ühiskomitee, iga eelarveaasta alguses ette vastavad kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kogusummad.

3.  EFTA riikide rahalisest osalusest tuleneva tulu kasutamist jälgitakse eraldi.

Artikkel 25

Annetused

1.  Liidu institutsioonid võivad vastu võtta liidule tehtud annetusi, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud.

2.  Annetusi, mille väärtus on 50 000 eurot või üle selle ja millega kaasnevad rahalised kulud, sealhulgas järelkulud, mis ületavad 10 % tehtud annetuse väärtusest, võib vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad loa andmise kohta otsuse kahe kuu jooksul asjaomaselt liidu institutsioonilt taotluse saamisest arvates. Kui selle aja jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, teeb asjaomane liidu institutsioon annetuse vastuvõtmise kohta lõpliku otsuse. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas taotluses selgitab asjaomane liidu institutsioon liidule tehtavate annetuste vastuvõtmisega kaasnevaid rahalisi kulusid.

Artikkel 26

Äriühingute sponsorlus sponsorlus

1.  „Äriühingute sponsorlus“ on kokkulepe, mille raames juriidiline isik toetab mitterahaliselt mõnda üritust või tegevust reklaami osana või äriühingu sotsiaalse vastutuse raames.

2.  Liidu institutsioonid ja asutused võivad oma veebisaidil avaldatavate spetsiaalsete sise-eeskirjade alusel erandkorras nõustuda äriühingute sponsorlusega tingimusel, et:

a)  äriühingute sponsorlusega nõustumise menetluse kõikides etappides võetakse nõuetekohaselt arvesse mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse, võrdse kohtemise ja läbipaistvuse põhimõtet;

b)  see aitab kaasa liidu positiivse maine kujundamisele ja on otseselt seotud ürituse või tegevuse põhieesmärgiga;

c)  see ei loo huvide konflikti ega puuduta eranditult seltskondlikke üritusi;

d)  üritust või tegevust ei rahastata eranditult äriühingute sponsorluse kaudu;

e)  äriühingu sponsorluse eest saadav vastuteenus piirdub sponsori kaubamärgi või nime avaliku nähtavusega;

f)  sponsorlusega nõustumise menetluse ajal ei ole sponsor mõnes artikli 136 lõikes 1 või artikli 141 lõikes 1 osutatud olukorras ja ta ei ole kantud kõrvalejäetavana artikli 142 lõikes 1 osutatud andmebaasi.

3.  Kui äriühingute sponsorluse summa ületab 5000 eurot, kantakse sponsor avalikku registrisse, mis sisaldab teavet sponsitava ürituse või tegevuse liigi kohta.

Artikkel 27

Mahaarvamise ja vahetuskursi erinevuste korrigeerimise reeglid

1.  Maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosummas, võib maha arvata:

a)  lepingupooltele või toetusesaajatele määratud rahalised karistused;

b)  konkreetsetel arvetel ja kuluaruannetes kajastatud allahindlused, tagasimaksed ja hinnavähendid;

c)  eelmaksetelt kogunenud intressid;

d)  alusetult makstud summade korrigeerimised.

Esimese lõigu punktis d nimetatud korrigeerimisi võib teha otsese mahaarvamisena samale maksesaajale tehtavast uuest vahemaksest või lõppmaksest, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse tehti.

Esimese lõigu punktides c ja d osutatud mahaarvamiste suhtes kohaldatakse liidu raamatupidamiseeskirju.

2.  Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumus, mis sisaldab maksusid, mille liikmesriigid tagastavad ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 kohaselt, kantakse eelarvesse ilma maksudeta.

3.  Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumuse, sealhulgas maksud, mille kolmandad riigid asjaomaste kokkulepete põhjal tagastavad, võib eelarvesse kanda:

a)  maksudeta summana;

b)  makse sisaldava summana.

Esimese lõigu punktis b osutatud juhul käsitatakse hilisemaid maksutagastusi sihtotstarbelise sisetuluna.

4.  Eelarve täitmisel ilmnevate vahetuskursi erinevuste korral võib neid korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse eelarveaasta saldos.

6. PEATÜKK

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 28

Üldsätted

1.  Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa. Peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

2.  Komisjon ja muud liidu institutsioonid võivad assigneeringuid eelarves ümber paigutada artiklites 29–32 sätestatud eritingimustel.

Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria“.

Artiklites 29, 30 ja 31 nimetatud piirmäärad arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes ettenähtud assigneeringuid.

Artiklites 29, 30 ja 31 osutatud piirmäärade arvutamiseks tuleb arvesse võtta tehtavate ümberpaigutuste summat eelarvereal, millelt ümberpaigutused tehakse, pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad korrigeerimised. Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida komisjon või asjaomane muu liidu institutsioon teeb sõltumatult ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseta.

Assigneeringute ümberpaigutamise ettepanekutele ja kogu teabele, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artiklite 29, 30 ja 31 kohaste ümberpaigutuste kohta, lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles esitatakse assigneeringute kasutamise kohta värskeim kättesaadav teave ja vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nii nende eelarveridade kohta, millele assigneeringud ümber paigutatakse, kui ka nende eelarveridade kohta, kust need võetakse.

Artikkel 29

Muude liidu institutsioonide kui komisjoni ümberpaigutused

1.  Iga liidu institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:

a)  ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud eelarvereale, kust ümberpaigutus tehakse;

b)  ühest peatükist teise ilma piiranguteta.

2.  Piiramata käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist teatab liidu institutsioon kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuse tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsustest Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud vastuargumente, kohaldatakse artiklis 31 sätestatud korda.

3.  Iga liidu institutsioon, välja arvatud komisjon, võib Euroopa Parlamendile ja nõukogule teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise summas, mis ületab piirmäära, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis a. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 31 kehtestatud korda.

4.  Iga liidu institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ▌ ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata. ▌

Artikkel 30

Komisjoni ümberpaigutused

1.  Komisjon võib oma eelarvejao piires iseseisvalt:

a)  assigneeringuid ümber paigutada iga peatüki piires;

b)  mitme jaotise vahel jagunevate personali- ja halduskulude puhul paigutada assigneeringud ümber ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ning kuni 30 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millele ümberpaigutus tehakse;

c)  tegevuskulude puhul paigutada sama jaotise piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise ▌ kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse;

d)  Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatavate teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringute puhul paigutada assigneeringuid ümber poliitikavaldkonda „Otsene teadustegevus“ käsitleva eelarvejaotise piires peatükkide vahel maksimaalselt kuni 15 % ulatuses selle eelarverea assigneeringutest, kust ümberpaigutus tehakse;

e)  teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse puhul paigutada tegevusassigneeringuid ümber ühest jaotisest teise, tingimusel et assigneeringuid kasutatakse samal eesmärgil;

f)  jagatud eelarve täitmise raames hallatavate fondide, välja arvatud EAGFi tegevuskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise, tingimusel et asjaomased assigneeringud on ette nähtud samaks otstarbeks asjaomase fondi asutamise määruse tähenduses või need on kulud tehniliseks abiks;

g)  paigutada erandjuhul assigneeringuid ümber ühest eelarvelise tagatise eelarvepunktist teise eelarvelise tagatise eelarvepunkti, kui ühises eraldisfondis eraldatud vahenditest ei piisa realiseerunud tagatise tasumiseks, tingimusel et ümberpaigutatud summad taastatakse hiljem artikli 212 lõikes 4 sätestatud korras.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud kulud hõlmavad iga poliitikavaldkonna puhul artikli 47 lõikes 4 nimetatud punkte.

Esimese lõigu ▌ kohaselt EAGFi assigneeringute ümberpaigutamisel pärast 31. detsembrit teeb komisjon oma sellekohase otsuse järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kahe nädala jooksul pärast neid ümberpaigutusi käsitleva otsuse vastuvõtmist.

Kolm nädalat enne käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsusest. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud vastuargumente, kohaldatakse artiklis 31 sätestatud korda.

Erandina neljandast lõigust võib komisjon eelarveaasta viimase kahe kuu jooksul aga paigutada kokku kuni 5 % ulatuses selle eelarveaasta assigneeringutest iseseisvalt ühest jaotisest teise ümber personalile, koosseisuvälistele ja muudele töötajatele tehtavate kuludega seotud assigneeringuid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kahe nädala jooksul pärast neid ümberpaigutusi käsitleva otsuse vastuvõtmist.

2.  Tingimusel et ta teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, võib komisjon otsustada teha oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise järgmisi ümberpaigutusi:

a)  paigutada ümber assigneeringuid käesoleva määruse artiklis 49 osutatud „eraldiste“ jaotisest, kui assigneeringute reservist vabastamise ainsaks tingimuseks on alusakti vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artikli 294 kohaselt;

b)  nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel, nagu rahvusvahelised humanitaarkatastroofid ja -kriisid, mis tekivad eelarveaastal pärast 1. detsembrit, paigutada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi liidu välistegevusele pühendatud jaotistes veel kättesaadavad selle aasta kasutamata assigneeringud ümber jaotistesse, mis käsitlevad kriisi- ja humanitaarabi meetmeid.

Artikkel 31

Liidu institutsiooni ümberpaigutusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule

1.  Iga liidu institutsioon esitab oma ümberpaigutusettepanekud samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.  Komisjon võib esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks ettepanekud maksete assigneeringute ümberpaigutamiseks fondidesse, mida hallatakse liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise teel, välja arvatud ümberpaigutamiseks EAGFi. Maksete assigneeringuid võib ümber paigutada igast eelarvepunktist. Sellistel juhtudel lühendatakse lõikes 4 osutatud kuuenädalast tähtaega kolmele nädalale.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida ümberpaigutamist heaks või kiidavad selle heaks vaid osaliselt, kantakse vastav osa artikli 10 lõike 5 punktis b osutatud kulust järgneva eelarveaasta maksete assigneeringute arvelt.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsused assigneeringute ümberpaigutamise kohta kooskõlas lõigetega 4–8.

4.  Välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, teevad Euroopa Parlament ja nõukogu, viimane kvalifitseeritud häälteenamusega, otsuse ümberpaigutamisettepaneku kohta kuue nädala jooksul alates kummalegi institutsioonile esitatud ümberpaigutusettepaneku kättesaamisest. Kiireloomulistel juhtudel teevad Euroopa Parlament ja nõukogu otsuse kolme nädala jooksul alates ettepaneku saamisest.

5.  EAGFi assigneeringute ümberpaigutamise kavandamisel käesoleva artikli kohaselt esitab komisjon ümberpaigutusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks. Sellistel juhtudel lühendatakse lõikes 4 osutatud kuuenädalast tähtaega kolmele nädalale.

6.  Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks või loetakse heakskiidetuks, kui kuue nädala jooksul leiab aset ükskõik milline järgnevatest sündmustest:

a)  Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad selle heaks;

b)  kas Euroopa Parlament või nõukogu kiidab selle heaks ja teine institutsioon ei tee selle kohta otsust;

c)  Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee ▌ otsust ümberpaigutusettepaneku muutmise või tagasilükkamise kohta.

7.  Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei nõua teisiti, lühendatakse lõikes 4 osutatud kuuenädalast tähtaega kolme nädalani ükskõik millisel järgmistest juhtudest:

a)  ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, ja ümberpaigutuse summa ei ületa 5 000 000 eurot;

b)  ümber paigutatakse üksnes maksete assigneeringuid ja ümberpaigutuse kogusumma ei ületa 100 000 000 eurot.

8.  Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutatavat summat ning teine institutsioon kiidab selle heaks või ei tee selle kohta otsust või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu ümberpaigutatavat summat muudavad, käsitatakse heaks kiidetuna väiksemat nendest summadest, välja arvatud juhul, kui asjaomane liidu institutsioon võtab ümberpaigutusettepaneku tagasi.

Artikkel 32

Erisätete alusel toimuv ümberpaigutamine

1.  Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sel otstarbel, milleks see ette on nähtud.

2.  Ümberpaigutuste kohta, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi ▌ kasutamist, teevad komisjoni ettepaneku põhjal otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 31 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja nad ei jõua hädaabireservi kasutamise suhtes ühisele seisukohale, ei tee nad nimetatud ettepaneku kohta otsust.

Hädaabireservist tehtavate ümberpaigutuste ettepanekutele ▌ lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles esitatakse:

a)  kõige värskemad kättesaadavad andmed assigneeringute kasutamise kohta ja vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni eelarverea kohta, millele ümberpaigutus tehakse;

b)  assigneeringute ümberjaotamise võimaluste analüüs.

7. PEATÜKK

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ja tulemuspõhisus

Artikkel 33

Tulemuspõhisus ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõte

1.  Assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmisi põhimõtteid austades:

a)  säästlikkuse põhimõte, mille kohaselt tehakse vahendid, mida asjaomane liidu institutsioon oma tegevuses kasutab, õigel ajal kättesaadavaks ning mille kohaselt on nende kogus ja kvaliteet sobivad ja nende hind võimalikult soodne;

b)  tõhususe põhimõte, mis käsitleb parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite, läbiviidud tegevuse ja eesmärkide saavutamise vahel;

c)  tulemuslikkuse põhimõte, mis käsitleb, kui suures ulatuses on seatud eesmärgid läbiviidud tegevustega saavutatud.

2.  Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt tuleb assigneeringute kasutamisel keskenduda tulemuspõhisusele ja sel eesmärgil:

a)  määratakse programmide ja tegevuste eesmärgid eelnevalt kindlaks;

b)  jälgitakse eesmärkide saavutamise edenemist tulemusnäitajate abil;

c)  antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h ja artikli 247 lõike 1 alapunkti e kohaselt aru eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja tekkinud probleemidest.

3.  Kui see on asjakohane, määratakse kindlaks konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, ning asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad näitajad.

Artikkel 34

Hindamised

1.  Programmide ja tegevuste kohta, millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, tehakse eel- ja järelhindamine, mis on proportsionaalne eesmärkide ja kuludega.

2.  Programmide ja tegevuste ettevalmistamist toetavate eelhindamiste aluseks on seotud programmide või tegevuste tulemusandmed ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, liidu osalemisest tulenev lisaväärtus, eesmärgid, eri valikuvõimaluste oodatud mõju ning järelevalve- ja hindamiskord, ning analüüsitakse neid.

Suuremahuliste programmide või tegevuste puhul, millel on eeldatavasti märkimisväärne majanduslik, keskkonna- või sotsiaalne mõju, võib eelhindamise viia läbi mõjuhinnangu vormis ja lisaks esimeses lõigus sätestatud nõuetele vastavusele võib analüüsida ka erinevaid eelarve täitmise viise.

3.  Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemusi, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Järelhindamised põhinevad järelevalvekorra ja asjaomase meetme jaoks kindlaks määratud näitajate põhjal saadud teabel. Neid tehakse vähemalt kord iga mitmeaastase finantsraamistiku perioodi vältel ja võimaluse korral piisava aja tagant, et hindamistulemusi saaks võtta arvesse eelhindamistes või mõjuhinnangutes, mis toetavad seotud programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

Artikkel 35

Kohustuslik finantsselgitus

1.  Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) või liikmesriik seadusandjale esitab ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas tuua kaasa ametikohtade arvu muutmise, lisatakse maksete ja kulukohustuste assigneeringud sisaldav finantsselgitus, hinnang erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste kohta ja artiklis 34 sätestatud eelhindamine või mõjuhinnang.

Kõikide seadusandjale esitatud ettepanekute või algatuste muudatustele, mis võivad eelarvet märgatavalt mõjutada, sealhulgas tuua kaasa ametikohtade arvu muutmise, lisatakse muudatusettepanekut esitava liidu institutsiooni koostatud finantsselgitus.

Finantsselgitus sisaldab finants- ja majandusandmeid, mida on vaja, et seadusandja saaks hinnata, kas liidu meede on vajalik. Selles esitatakse asjakohane teave liidu muu tegevusega kokkusobivuse ja mis tahes võimaliku koostoime kohta.

Mitmeaastaste meetmete puhul sisaldub finantsselgituses igaks aastaks vajalike kulukohustuste ja maksete assigneeringute ja ametikohtade, sealhulgas koosseisuväliste töötajate prognoos ning hinnang nende finantsmõjule keskpikas ja võimaluse korral pikas perspektiivis.

2.  Eelarvemenetluse käigus esitab komisjon vajaliku teabe, et võrrelda muutusi vajatavate assigneeringute ja finantsselgituses sisalduvate esialgsete prognooside vahel, pidades silmas seadusandjale esitatud ettepanekut või algatust käsitlevate arutelude edenemist.

3.  Pettuste, normide eiramise ja eesmärkide saavutamata jätmise riski vähendamiseks esitatakse ▌ finantsselgituses teave loodud sisekontrollisüsteemi, kõnealuse süsteemiga kaasneva kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnangu, vigade riski oodatava taseme hinnangu kohta ning samuti olemasolevate ja kavandatavate pettuste ärahoidmise ja kaitsemeetmete kohta.

Sellises hinnangus võetakse arvesse vigade tõenäolist ulatust ja liiki ning asjaomase poliitikavaldkonna eritingimusi ja selle suhtes kohaldatavaid õigusnorme.

4.  Muudetud või uute kulusid käsitlevate ettepanekute esitamisel hindab komisjon kontrollisüsteemide kulusid ja neist saadavat kasu ning vigade esinemise riski oodatavat taset, nagu on osutatud lõikes 3.

Artikkel 36

Eelarve täitmise sisekontroll

1.  Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgi täidetakse eelarvet, kohaldades iga täitmise viisi puhul asjakohast tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli ning toimides vastavalt asjakohastele valdkondlikele normidele.

2.  Eelarve täitmisel kohaldatakse sisekontrolli kõigil juhtimistasanditel ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

a)  tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b)  aruandluse usaldusväärsus;

c)  varade ja teabe säilimine;

d)  pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamine, tuvastamine ja korrigeerimine ning järelmeetmete võtmine;

e)  raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast laadi ja asjaomaste maksete olemust.

3.  Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

a)  ülesannete lahusus;

b)  asjakohane riskijuhtimise ja kontrolli strateegia, mis hõlmab kontrolli vahendite saaja tasandil;

c)  huvide konflikti vältimine;

d)  piisavad kontrolljäljed ja andmeterviklus andmesüsteemides;

e)  tulemuslikkuse ja tõhususe jälgimise kord;

f)  tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete kord ja erandid;

g)  sisekontrollisüsteemi sujuva toimimise regulaarne hindamine.

4.  Tõhus sisekontroll põhineb järgmistel elementidel:

a)  kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohase riskijuhtimise ja kontrolli strateegia rakendamine;

b)  läbiviidud kontrollide tulemuste kättesaadavus kõigi kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute jaoks;

c)  kui see on asjakohane, siis tuginemine eelarvet täitvate partnerite poolsetele liidu vahendite haldaja kinnitustele ja sõltumatutele auditiarvamustele, tingimusel et nende aluseks oleva töö kvaliteet on piisav ja vastuvõetav ning töö on tehtud kooskõlas kokkulepitud standarditega;

d)  parandusmeetmete, sealhulgas vajaduse korral hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;

e)  asjaomaste poliitikameetmete aluseks olevad selged ja üheselt mõistetavad õigusaktid, sealhulgas alusaktid, mis käsitlevad sisekontrolle reguleerivaid elemente;

f)  mitmekordsete kontrollide kaotamine;

g)  kontrolli kulude ja sellest saadava kasu suhte parandamine.

5.  Kui vigade esinemise määr on rakendamise jooksul püsivalt kõrge, tuvastab komisjon kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsib võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtab või teeb ettepaneku võtta sobivad meetmed, nt kohaldatavate sätete lihtsustamine, kontrollisüsteemide parandamine ja programmi või rakendussüsteemi ümberkorraldamine.

8. PEATÜKK

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 37

Raamatupidamise aastaaruande ja eelarve avaldamine

1.  Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.  Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja võimalikud paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Eelarved avaldatakse kolme kuu jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Enne eelarve ametlikku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse eelarve lõplikud üksikasjalikud arvandmed komisjoni algatusel võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja nädala jooksul pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist kõigis keeltes liidu institutsioonide veebisaidil.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja liidu institutsioonide veebisaidil.

Artikkel 38

Vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamine

1.  Komisjon teeb õigeaegselt ja asjakohasel viisil kättesaadavaks eelarvest rahastatavate vahendite saajaid käsitleva teabe, kui komisjon täidab eelarvet kooskõlas artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a.

Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse ka teiste liidu institutsioonide suhtes, kui nad täidavad eelarvet vastavalt artikli 59 lõikele 1.

2.  Välja arvatud lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel, avaldatakse järgmine teave ▌, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset ▌:

a)  vahendite saaja nimi;

b)  vahendite saaja asukoht, täpsemalt:

i)  kui vahendite saaja on juriidiline isik, siis tema aadress;

ii)  kui vahendite saaja on füüsiline isik, siis NUTS 2 tasandi piirkond;

c)  juriidiliste kohustustega seotud summa;

d)  meetme laad ja eesmärk.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse ainult auhindade, toetuste ja lepingute puhul, mis on antud või sõlmitud konkursside, toetuste andmise menetluste või hankemenetluste tulemusel, ja ekspertide kohta, kes on valitud artikli 237 lõike 2 kohaselt.

3.  Lõike 2 esimeses lõigus osutatud teavet ei avaldata järgmise kohta:

a)  füüsilistele isikutele makstud haridustoetused ja muud otsetoetused, mis on makstud neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele ja millele on osutatud artikli 191 lõike 4 punktis b;

b)  väga madala maksumusega lepingud, mis on sõlmitud ekspertidega, kes on välja valitud artikli 237 lõike 2 kohaselt, ning väga madala maksumusega lepingud, mille maksumus ei ületa ▌ 1. lisa punktis 14.4 osutatud summat;

c)  rahastamisvahendite kaudu saadav rahaline toetus summas alla 500 000 euro;

d)  juhtumid, mille puhul avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste isikute ja üksuste õigused ja vabadused, mida kaitstakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustada vahendite saajate ärihuve.

Esimese lõigu punktis c osutatud juhtudel piirdub kättesaadavaks tehtud teave statistiliste andmetega, mis on koondatud selliste asjakohaste kriteeriumide alusel nagu geograafiline asukoht, vahendite saaja majanduslik liigitus, saadud toetuse liik ja liidu poliitikavaldkond, mille raames toetust anti.

Füüsiliste isikute puhul ▌ põhineb lõike 2 esimeses lõigus osutatud teabe avalikustamine ▌ asjakohastel kriteeriumidel, nagu meetme rakendamise sagedus või liik ▌ ja asjaomased summad.

4.  Isikud või üksused, kes haldavad artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt liidu vahendeid, avaldavad teabe vahendite saajate kohta vastavalt oma eeskirjadele ja menetlustele, kui neid eeskirju peetakse artikli 154 lõike 4 esimese lõigu punkti e kohaselt komisjoni tehtud hindamise tulemusel samaväärseteks, ja tingimusel, et isikuandmete avaldamise korral kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatutega samaväärseid kaitsemeetmeid.

Vastavalt artikli 63 lõikele 3 määratud asutused avaldavad teavet kooskõlas valdkondlike normidega. Sellised valdkondlikud normid võivad kooskõlas asjakohase õigusliku alusega kalduda kõrvale käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3, eelkõige seoses isikuandmete avaldamisega, kui see on põhjendatud käesoleva artikli lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide alusel ja asjaomase valdkonna eripära arvesse võttes.

5.  Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juunil.

Kui lõikes 1 osutatud teave ei ole avaldatud otse liidu institutsioonide selleks ette nähtud veebisaidil, peab liidu institutsioonide veebisaidil olema viide selle veebisaidi aadressile, kus see teave on leitav.

Komisjon teeb õigeaegselt ja asjakohasel viisil kättesaadavaks teabe ühtse veebisaidi, sealhulgas selle aadressi kohta, kus võib leida lõikes 4 osutatud isikute, üksuste ja asutuste esitatud teavet.

6.  Isikuandmete avaldamise korral kõrvaldatakse teave kahe aasta möödumisel selle eelarveaasta lõpust, mil vahendid seoti juriidiliste kohustustega. Sama kehtib ka selliste juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, mille korral üks või mitu füüsilist isikut on tuvastatavad juriidilise isiku ametliku nime järgi.

III JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. PEATÜKK

Eelarve koostamine

Artikkel 39

Tulude ja kulude eelarvestus

1.  Iga liidu institutsioon, välja arvatud komisjon, teeb oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille ta saadab igal aastal enne 1. juulit komisjonile ning samal ajal teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.  Kõrge esindaja konsulteerib komisjoni volinikega, kes vastutavad arengupoliitika, naabruspoliitika, rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise eest nende vastutusaladesse kuuluvates küsimustes.

3.  Komisjon teeb oma eelarvestused, mille ta saadab kohe pärast vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Eelarvestuste tegemisel kasutab komisjon artiklis 40 osutatud teavet.

Artikkel 40

Artiklis 70 osutatud liidu asutuste eelarve prognoos

Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks saadab iga artiklis 70 osutatud liidu asutus oma asutamisakti kohaselt komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ühtse programmidokumendi kavandi, mis sisaldab selle iga‑aastast ja mitmeaastast programmitööd koos vastava personali- ja rahaliste vahendite planeerimisega.

Artikkel 41

Eelarveprojekt

1.  Komisjon esitab eelarveprojekti sisaldava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmise eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks. Ta edastab selle ettepaneku teadmiseks ▌ liikmesriikide parlamentidele.

Eelarveprojektis esitatakse liidu tulude ja kulude koondarvestus ja konsolideeritakse artiklis 39 osutatud eelarvestused. Eelarveprojekt võib sisaldada ka liidu institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi.

Eelarveprojekti koostamisel järgitakse artiklites 47–52 sätestatud struktuuri ja esitusviisi.

Eelarveprojekti igale jaole eelneb asjaomase liidu institutsiooni koostatud sissejuhatus.

Komisjon koostab eelarveprojekti üldise sissejuhatuse. Üldine sissejuhatus sisaldab finantstabeleid, milles on esitatud jaotiste kaupa kõige olulisemad andmed ja mitmeaastase finantsraamistiku kulukategooriate kaupa põhjendused eelneva eelarveaastaga võrreldes assigneeringutes tehtud muudatuste kohta.

2.  Täpsemate ja usaldusväärsemate prognooside tegemiseks kehtivate õigusaktide ja menetluses olevate seadusandlike ettepanekute eelarvemõju kohta lisab komisjon eelarveprojektile järgnevate aastate soovitusliku finantsplaneeringu, mis on struktureeritud kulukategooriate, poliitikavaldkondade ja eelarveridade kaupa. Täielik finantsplaneering hõlmab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(38) punktiga 30 hõlmatud kulukategooriaid. Institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 30 hõlmamata kulukategooriate kohta esitatakse kokkuvõtlikud andmed.

Soovituslikku finantsplaneeringut ajakohastatakse pärast eelarve vastuvõtmist, et kajastada selles eelarvemenetluse tulemusi ja muid võimalikke asjaomaseid otsuseid.

3.  Komisjon lisab eelarveprojektile:

a)  võrdleva tabeli, mis sisaldab eelarveprojekti teiste liidu institutsioonide kohta ja teiste liidu institutsioonide poolt komisjonile edastatud esialgset eelarvestust ning kus esitatakse asjakohasel juhul põhjendused selle kohta, miks sisaldab eelarveprojekt teiste liidu institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi;

b)  mis tahes töödokumendid, mida ta peab vajalikuks seoses liidu institutsioonide ametikohtade loeteludega ▌ ning kus on ära toodud viimane kinnitatud ametikohtade loetelu ning milles esitatakse järgmine teave:

i)  kõik liidu teenistuses olevad töötajad töösuhet reguleeriva lepingu liikide kaupa;

ii)  selgitus ametikohtade ja koosseisuväliste töötajate ning soolise tasakaalu suhtes kohaldatava personalipoliitika kohta;

iii)  nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta viimasel päeval, mis eelneb aastale, mil eelarveprojekt esitatakse, ning nende täistööajale taandatud ametikohtade arv, mis on samal eelneval aastal keskmiselt tegelikult täidetud, märkides nende jaotuse palgaastmete, soo ja haldusüksuste kaupa;

iv)  ametikohtade loetelu poliitikavaldkondade kaupa;

v)  iga koosseisuväliste töötajate kategooria puhul täistööajale taandatud töötajate algne hinnanguline arv heakskiidetud assigneeringute põhjal, samuti nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides ära nende jaotuse tegevusüksuste ja asjakohasel juhul palgaastmete kaupa;

c)  artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutuste puhul töödokumendi, milles on esitatud tulud ja kulud ning kogu teave käesoleva lõigu punktis b osutatud töötajate kohta;

d)  töödokumendi eelarveaasta assigneeringute kavandatud täitmise ja täitmata kulukohustuste kohta;

e)  haldusassigneeringute kohta töödokumendi, milles on esitatud halduskulud, mida komisjon kannab oma eelarvejao raames;

f)  katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta töödokumendi, milles tuleb esitada ka tulemuste hindamine ja kavandatud järelmeetmed;

g)  rahvusvaheliste organisatsioonide rahastamise kohta töödokumendi, milles on esitatud:

i)  kokkuvõte kõigist rahalistest toetustest, mis on eraldi välja toodud liidu programmide/fondide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaupa;

ii)  selgitus selle kohta, miks liidul on otsese tegutsemise asemel kasulikum neid rahvusvahelisi organisatsioone rahastada;

h)  programmiaruande või mis tahes muu asjakohase dokumendi, mis sisaldab järgmist:

i)  teave selle kohta, millistele liidu poliitikvaldkondadele ja eesmärkidele programm kaasa aitab;

ii)  selge põhjendus sekkumiseks liidu tasandil, muu hulgas kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

iii)  ajakohastused programmi eesmärkide saavutamise kohta, nagu on täpsustatud artiklis 33;

iv)  assigneeringute tasandil kavandatavate muudatuste igakülgne põhjendus, sealhulgas nende kuludel ja neist saadaval kasul põhinev analüüs;

v)  teave selle kohta, millised olid asjaomase programmi eelarve täitmise määrad jooksval ja eelneval eelarveaastal;

i)  maksete ajakava kokkuvõtte, milles on esitatud programmide ja rubriikide kaupa kokkuvõtlikult järgnevatel eelarveaastatel tasumisele kuuluvad maksed, mis tuleb teha eelnevatel eelarveaastatel võetud ja eelarveprojektis kavandatud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks.

Kui avaliku ja erasektori partnerlused kasutavad rahastamisvahendeid, lisatakse nende rahastamisvahenditega seotud teave lõikes 4 osutatud töödokumenti.

4.  Kui komisjon kasutab rahastamisvahendeid, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse iga rahastamisvahendi kohta järgmine teave:

a)  viide rahastamisvahendile ja selle alusaktile, lisades rahastamisvahendi üldkirjelduse ning teabe rahastamisvahendist eelarvele tuleneva mõju, rahastamisvahendi kestusest ja liidu panuse lisaväärtusese kohta;

b)  rakendamisse kaasatud finantseerimisasutused, sealhulgas artikli 155 lõike 2 kohaldamisega seotud mis tahes küsimused;

c)  rahastamisvahendi panus asjaomase programmi eesmärkide saavutamisse, mõõdetuna kehtestatud näitajate alusel, hõlmates asjakohasel juhul geograafilist hajutamist;

d)  kavandatud toimingud, sealhulgas sihtsummad, mis põhinevad oodataval finantsvõimendusel ja eeldatavasti kaasataval erakapitalil, või nende puudumisel sihtsummad, mis põhinevad olemasolevatest rahastamisvahenditest tuleneval finantsvõimendusel;

e)  asjaomastele toimingutele vastavad eelarveread, eelarveliste kulukohustuste koondsumma ja eelarvest tehtavad maksed;

f)  keskmine ajavahemik rahastamisvahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste võtmise ja konkreetsete projektide jaoks omakapitali või võla vormis juriidiliste kohustuste võtmise vahel, kui nimetatud ajavahemik on pikem kui kolm aastat ▌;

g)  tulu ja tagasimaksed artikli 209 lõike 3 alusel, eraldi esitatuna, sealhulgas hinnang nende kasutamisele;

h)  omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega;

i)  riskide ja kohustuste katteks ettenähtud eraldiste kogusumma ning teave liidu finantsriski, sealhulgas tingimuslike kohustuste kohta;

j)  varade väärtuse langus ning realiseeritud tagatised nii eelneva aasta kohta kui ka kumulatiivselt;

k)  rahastamisvahendi tulemusnäitajad, sealhulgas tehtud investeeringud, oodatav ja saavutatud finantsvõimendus ning mitmekordistav mõju ning samuti kaasatud erakapitali summa;

l)  ühises eraldisfondis ettenähtud vahendid ja asjakohasel juhul usalduskonto saldo.

Esimeses lõigus osutatud töödokumendis on esitatud ka ülevaade halduskuludest, mis tulenevad haldustasudest ja muudest rahastamisvahendite haldamiseks makstud finants- või tegevuskuludest kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa.

Komisjon esitab iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames põhjendused esimese lõigu punktis f osutatud ajavahemiku kohta ja vajaduse korral tegevuskava ajavahemiku vähendamiseks.

Esimeses lõigus osutatud töödokumendis esitatakse iga rahastamisvahendit käsitlev teave kokkuvõtlikult selge ja ülevaatliku tabeli kujul.

5.  Kui liit on andnud eelarvelise tagatise, lisab komisjon eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse iga eelarvelise tagatise ja ühise eraldisfondi kohta järgmine teave:

a)  viide eelarvelisele tagatisele ja selle alusaktile, lisades eelarvelise tagatise üldkirjelduse ning teabe tagatisest eelarvele tuleneva mõju, tagatise kestuse ja liidu panuse lisaväärtuse kohta;

b)  eelarvelise tagatise vastaspooled, sealhulgas artikli 155 lõike 2 kohaldamisega seotud mis tahes küsimused;

c)  eelarvelise tagatise panus eelarvelise tagatise eesmärkide saavutamisse, mõõdetuna kehtestatud näitajate alusel, hõlmates asjakohasel juhul geograafilist hajutamist ja erasektori ressursside kaasamist;

d)  teave eelarvelise tagatisega kaetud tehingute kohta koondatult sektorite, riikide ja vahendite kaupa, sealhulgas kui see on asjakohane, portfellide ja muude liidu meetmetega kombineeritud toetuste kaupa;

e)  toetusesaajatele üle kantud summa ning eelarvelise tagatisega kaetud projektide saavutatud finantsvõimenduse hindamine;

f)  teave eelarvelise tagatise realiseerimiste, kahjumi, tulu, tagasinõutud summade ja mis tahes muude saadud maksete kohta, mis on koondatud samadel alustel nagu on osutatud punktis d;

g)  teave ühise eraldisfondi finantsjuhtimise, tulemusnäitajate ja riski kohta eelneva kalendriaasta lõpus;

h)  ühise eraldisfondi tegelik eraldiste määr ja, kui see on asjakohane, järgnevad toimingud vastavalt artikli 213 lõikele 4;

i)  ühise eraldisfondi finantsvood eelneval kalendriaastal ning olulised tehingud ja mis tahes asjakohane teave liidu finantsriskipositsiooni kohta;

j)  artikli 210 lõike 3 kohaselt selliste eelarvest kaetavate tingimuslike kohustuste jätkusuutlikkuse hindamine, mis tulenevad rahastamisvahenditest või eelarvelistest tagatistest või finantsabist.

6.  Kui komisjon kasutab liidu välistegevuse usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile üksikasjaliku töödokumendi nendest usaldusfondidest toetatavate meetmete kohta, sealhulgas järgmise kohta:

a)  usaldusfondi haldamine, sisaldades muuhulgas teavet usaldusfondi vahendeid haldavate üksustega kokku lepitud seirekorra kohta;

b)  halduskulud;

c)  liiduvälistelt rahastajatelt saadud rahaline toetus;

d)  esialgne hinnang usaldusfondi tulemustele, võttes aluseks artikli 234 lõikes 3 sätestatud tingimused;

e)  selle kirjeldus, kuidas usaldusfondi tegevus on aidanud kaasa selle eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud alusaktis vahendi kohta, millest anti usaldusfondile liidu rahalist toetust.

7.  Komisjon lisab eelarveprojektile nende otsuste loetelu, millega on määratud trahv konkurentsiõiguse valdkonnas, ja iga määratud trahvi summa koos teabega selle kohta, kas trahv on lõplikult jõustunud või kas see on vaidlustatud või on seda veel võimalik vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus, ning võimaluse korral teabe iga trahvi lõpliku jõustumise kuupäeva kohta.

8.  Komisjon lisab eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse iga sihtotstarbelise sise‑ või välistulu laekumist kajastava eelarverea kohta järgmine teave:

a)  asjaomase saadaoleva tulu prognoositav summa;

b)  asjaomase eelnevatest aastatest ülekantava tulu prognoositav summa.

9.  Komisjon lisab eelarveprojektile ka kõik täiendavad töödokumendid, mida Euroopa Parlament ja nõukogu tema arvates vajavad eelarvetaotluste hindamiseks.

10.  Kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL(39) artikli 8 lõikega 5 ▌ edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos eelarveprojektiga töödokumendi, milles esitatakse ülevaatlikult:

a)  kõik liidu välistegevusega, sealhulgas ÜVJP ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesannetega seotud haldus- ja tegevuskulud, mida rahastatakse eelarvest;

b)  Euroopa välisteenistuse eelneva eelarveaasta halduskulude kogusumma, jaotatuna iga liidu delegatsiooni kantud kulude ja Euroopa välisteenistuse keskasutuse kulude lõikes; ning tegevuskulud, jaotatuna geograafiliste piirkondade (regioonid, riigid), teemavaldkondade, liidu delegatsioonide ja missioonide lõikes.

11.  Peale selle sisaldab lõikes 10 osutatud töödokument järgmist:

a)  ametikohtade arv iga kategooria iga palgaastme kohta ning alaliste ja ajutiste ametikohtade, kaasa arvatud lepinguliste ja kohalike töötajate arv, mis on assigneeringute piires lubatud igas liidu delegatsioonis ja Euroopa välisteenistuse keskasutuses;

b)  ametikohtade arvu suurenemine või vähenemine Euroopa välisteenistuse keskasutuses ning kõigis liidu delegatsioonides palgaastmete ja kategooriate kaupa eelneva eelarveaastaga võrreldes ▌;

c)  eelarveaastaks ja eelnevaks eelarveaastaks kinnitatud ametikohtade arv, samuti nende ametikohtade arv, mida täidavad liikmesriikide lähetatud diplomaadid ning liidu ametnikud;

d)  üksikasjalik ülevaade liidu delegatsioonide kogu töötajaskonnast eelarveprojekti esitamise ajal, kaasa arvatud jaotus geograafiliste piirkondade, sugude, riikide ja missioonide lõikes, näidates ära töökohad ametikohtade loetelus, lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid ning eelarveprojektis kõnealust muud liiki töötajate jaoks taotletud assigneeringud koos asjakohase taotletud assigneeringute alusel prognoositava täistööajale taandatud töötajate arvuga.

Artikkel 42

Eelarveprojekti kirjalik muutmisettepanek

Tuginedes mis tahes uuele teabele, mis ei olnud eelarveprojekti koostamise ajal kättesaadav, võib komisjon omal algatusel või kui mõni teine liidu institutsioon seda oma eelarvejao puhul taotleb, esitada samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe või mitu eelarveprojekti kirjalik u muutmisettepanekut kuni ELi toimimise lepingu artiklis 314 osutatud lepituskomitee kokkukutsumiseni. Selline kirjalik muutmisettepanek võib sisaldada kirjalikku muutmisettepanekut, millega ajakohastatakse eelkõige põllumajanduskulude eelarvestust.

Artikkel 43

Eelarve vastuvõtmisest tulenevad liikmesriikide kohustused

1.  Euroopa Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 9 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 106a sätestatud korras.

2.  Pärast seda, kui eelarve on kuulutatud lõplikult vastuvõetuks, on iga liikmesriik järgneva eelarveaasta 1. jaanuarist või eelarve lõplikult vastuvõetuks kuulutamise päevast, kui see on pärast 1. jaanuari, kohustatud tegema liidule maksed, mis kuuluvad tasumisele määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 kohaselt.

Artikkel 44

Paranduseelarve projektid

1.  Komisjon võib esitada paranduseelarve projekte, mis käsitlevad eelkõige tulusid, järgmistel asjaoludel:

a)  selleks et kanda eelarvesse artiklis 18 sätestatud korra kohaselt eelneva eelarveaasta saldo;

b)  selleks et muuta ajakohastatud majandusprognooside alusel omavahendite prognoosi;

c)  selleks et ajakohastada omavahendite ja muude tulude muudetud prognoose ning vaadata läbi maksete assigneeringute kättesaadavus ja vajadus.

Vältimatute, erandlike ja ettenägematute asjaolude korral, eelkõige pidades silmas Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõttu, võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, mis käsitlevad eelkõige kulusid.

2.  Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad lõikes 1 osutatud asjaoludel muud liidu institutsioonid kui komisjon, saadetakse komisjonile.

Enne paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised asjaomased liidu institutsioonid läbi asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, osutades eelkõige assigneeringute võimalikule oodatavale alakasutamisele.

Paranduseelarvete suhtes kohaldatakse artiklit 43. Paranduseelarveid põhjendatakse lähtuvalt eelarvest, milles esitatud eelarvestusi nendega muudetakse.

3.  Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal 1. septembriks samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel või juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega, mille korral võib paranduseelarve projekti esitada kogu aasta vältel igal ajal. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised liidu institutsioonid.

4.  Paranduseelarve projektidele lisatakse põhjendused ja nende koostamise ajal kättesaadav teave, mis käsitleb eelarve täitmist eelneval ja jooksval eelarveaastal.

Artikkel 45

Eelarvestuste ja eelarveprojektide varane edastamine

Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kokku leppida, et teatavad eelarvestuste edastamise ning eelarveprojekti vastuvõtmise ja edastamise tähtpäevad muudetakse varasemaks. Sellise kokkuleppega ei tohi siiski lühendada ega pikendada ELi toimimise lepingu artikliga 314 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 106a nende tekstide läbivaatamiseks ettenähtud aega.

2. PEATÜKK

Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 46

Eelarve struktuur

Eelarve koosneb järgmistest osadest:

a)  tulude ja kulude koondarvestus;

b)  eraldi iga liidu institutsiooni eelarvejagu, milles on esitatud tulude ja kulude eelarvestus, välja arvatud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vahendid, mis nähakse ette ühes ja samas eelarvejaos.

Artikkel 47

Eelarve liigendus

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu liigendavad komisjoni tulud ja teiste liidu institutsioonide tulud ja kulud nende liigi või otstarbe järgi jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

2.  Komisjoniga seotud eelarvejao kulude eelarvestus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud liigendusel ja selles on kulud liigendatud otstarbe järgi.

Iga jaotis vastab teatavale poliitikavaldkonnale ja iga peatükk üldjuhul teatavale programmile või tegevusalale.

Iga jaotis võib sisaldada tegevusassigneeringuid ja haldusassigneeringuid. Jaotises sisalduvad haldusassigneeringud koondatakse ühte peatükki.

Eelarve liigendus vastab sihtotstarbelisuse, ▌ usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõttele. See loob eelarvemenetluses vajaliku selguse ja läbipaistvuse, hõlbustades asjaomastes õiguslikes alustes kajastatud peamiste eesmärkide kindlakstegemist, võimaldades valikute tegemist poliitiliste prioriteetide järgimiseks ja tehes võimalikuks eelarve tulemusliku ja tõhusa täitmise.

3.  Komisjon võib taotleda märke „pro memoria“ lisamist ilma heakskiidetud assigneeringuta kirjele. Selline taotlus kiidetakse heaks artiklis 31 sätestatud menetluse kohaselt.

4.  Otstarbe alusel liigendatakse eri jaotiste haldusassigneeringud järgmiselt:

a)  ametikohtade loetelus kinnitatud personali kulud, mis hõlmavad nendele kuludele vastavat assigneeringute summat ja ametikohtade arvu ametikohtade loetelus;

b)  koosseisuväliste töötajatega seotud ja muud artikli 30 lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud kulud, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Haldus“;

c)  hoonete kulud ja muud nendega seonduvad kulud, sealhulgas koristus-, hooldus-, rendi-, üüri-, telekommunikatsiooni-, vee-, gaasi- ja elektrikulud;

d)  otseselt programmide rakendamisega seotud koosseisuväliste töötajate ja tehnilise abi kulud.

Mitmele jaotisele ühised komisjoni halduskulud esitatakse eraldi koondarvestuses kululiigi järgi liigendatuna.

Artikkel 48

Negatiivsed tulud

1.  Eelarve ei sisalda negatiivseid tulusid, välja arvatud juhul, kui see tuleneb hoiuste negatiivsest tasustamisest kokku.

2.  Otsuse 2014/335/EL, Euratom alusel makstavad omavahendid on netosummad ja need kajastatakse sellistena eelarves tulude koondarvestuses.

Artikkel 49

Eraldised

1.  Igas eelarvejaos võib olla eraldiste jaotis. Assigneeringud kantakse sellesse jaotisse järgmistel juhtudel:

a)  eelarve koostamise ajal puudub asjaomase meetme kohta alusakt;

b)  on põhjendatult alust kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kantud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Selle jaotise assigneeringuid võib kasutada alles pärast käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaseid ümberpaigutusi, kui alusakti vastuvõtmine toimub ELi toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras, ning muudel juhtudel vastavalt käesoleva määruse artiklis 31 sätestatud korrale.

2.  Suurte eelarve täitmise raskuste korral võib komisjon teha eelarveaasta käigus ettepanekuid assigneeringute ümberpaigutamiseks eraldiste jaotisse. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad need ümberpaigutused artikli 31 kohaselt.

Artikkel 50

Negatiivne reserv

Komisjoniga seotud eelarvejagu võib sisaldada „negatiivset reservi“, mille ülemmääraks on 200 000 000 eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Negatiivne reserv võetakse kasutusele enne eelarveaasta lõppu artiklites 30 ja 31 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 51

Hädaabireserv ▌

1.  Komisjoniga seotud eelarvejagu sisaldab kolmandatele riikidele antava hädaabi reservi ▌.

2.  Lõikes 1 osutatud reserv võetakse kasutusele enne eelarveaasta lõppu artiklites 30 ja 32 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 52

Eelarve esitusviis

1.  Eelarves esitatakse: ▌

a)  tulude ja kulude koondarvestuses:

i)  Euroopa Liidu tulude eelarvestus jooksval eelarveaastal („eelarveaasta n“);

ii)  eelneva eelarveaasta tulude eelarvestus ja eelarveaasta n2 tulud;

iii)  eelarveaasta n kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

iv)  eelneva eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

v)  eelarveaastal n‑2 võetud kulukohustused ja makstud kulud, kusjuures viimast väljendatakse ka protsendina aasta n eelarvest;

vi)  asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 47 lõikes 1 sätestatule, sealhulgas alusakti viited, kui alusakt on olemas, ja kõik asjakohased selgitused assigneeringute sisu ja eesmärgi kohta;

b)  igas jaos tulud ja kulud, järgides punktis a sätestatud struktuuri;

c)  töötajate kohta:

i)  iga jao puhul ametikohtade loetelu, milles on palgaastmete kaupa iga kategooria ja talituse kohta esitatud ametikohtade arv ning alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on lubatud assigneeringute piires;

ii)  ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka otsesteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, ja ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka kaudseteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest; ametikohtade loetelu liigendatakse kategooriate ja palgaastmete järgi ning selles eristatakse alalisi ja ajutisi ametikohti, mis on lubatud assigneeringute piires;

iii)  ametikohtade loetelu, milles esitatakse iga artiklis 70 osutatud, eelarvest rahalist toetust saava liidu asutuse kohta ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate lõikes. Ametikohtade loeteludes esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks eelarveaastaks lubatud ametikohtade arv. Euratomi Tarneagentuuri töötajate arv esitatakse eraldi komisjoni ametikohtade loetelus;

d)  finantsabi ja eelarveliste tagatiste kohta:

i)  tulude koondarvestuses asjaomastele toimingutele vastavad eelarveread, millel peaksid kajastuma kõik tagasimaksed, mis on saadud algselt kohustused täitmata jätnud vahendite saajatelt. Nimetatud eelarveread varustatakse märkega „pro memoria“ ja asjakohaste selgitustega;

ii)  komisjoniga seotud eelarvejaos:

–  eelarveread, mis sisaldavad asjaomaste tehingutega seotud eelarvetagatisi. Nimetatud eelarveread kannavad märget „pro memoria“, tingimusel et ei ole tekkinud tegelikku kulu, mis tuleb katta lõplikest eelarvevahenditest;

–  selgitused, milles viidatakse alusaktile, kavandatud tehingute mahule ja kestusele ning nendele tehingutele liidu poolt antud finantstagatisele;

iii)  komisjoniga seotud eelarvejaole lisatud dokumendis teadmiseks ja nendega seotud riskide kohta:

–  pooleliolevad kapitalitehingud ja võlahaldusega seotud toimingud;

–  kapitalitehingud ja võlahaldus eelarveaastal n;

e)  ilma alusaktita kehtestatavate rahastamisvahendite kohta:

i)  asjaomastele toimingutele vastavad eelarveread;

ii)  rahastamisvahendite üldine kirjeldus, sealhulgas nende kestus ja eelarvemõju;

iii)  kavandatud toimingud, sealhulgas sihtsummad, mis põhinevad eeldataval mitmekordistaval mõjul ja oodataval finantsvõimendusel;

f)  ▌ vahendite kohta, mida haldavad isikud või üksused vastavalt artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile c:

i)  viide asjaomase programmi alusaktile;

ii)  vastavad eelarveread;

iii)  meetme üldine kirjeldus, sealhulgas selle kestus ja eelarvemõju;

g)  ÜVJP kulude kogusumma, mis on kantud ÜVJPd käsitlevasse peatükki, mis koosneb spetsiaalsetest artiklitest, mis hõlmavad ÜVJP kulusid ja sisaldavad eraldi eelarveridasid vähemalt suuremate missioonide jaoks.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lisada eelarvele ka muid asjakohaseid dokumente.

Artikkel 53

Ametikohtade loetelu käsitlevad sätted

1.  Artikli 52 lõike 1 punktis c osutatud ametikohtade loeteludega kehtestatakse iga liidu institutsiooni ja asutuse jaoks absoluutne ülempiir. Seda ei tohi ametikohtade täitmisel ületada.

Kui palgaastmed AD 14, AD 15 ja AD 16 välja arvata, võib iga liidu institutsioon või asutus siiski muuta oma ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust järgmistel tingimustel:

a)  see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu;

b)  ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata;

c)  asjaomane liidu institutsioon või asutus on osalenud komisjoni personalivajaduste läbivaatamisega käivitatud võrdlusanalüüsis teiste institutsioonide ja asutustega.

Kolm nädalat enne teises lõigus osutatud muudatuste tegemist teatab liidu institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsusest. Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid vastulauseid, ei tee liidu institutsioon muudatusi ja kohaldatakse artiklis 44 sätestatud korda.

2.  Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib ametisse nimetava asutuse poolt personalieeskirjade kohaselt heaks kiidetud osaajaliste ametikohtade mõju korvata muude ametissenimetamistega.

3. PEATÜKK

Eelarvedistsipliin

Artikkel 54

Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja otsusega 2014/335/EL, Euratom

Eelarve peab olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga ja otsusega 2014/335/EL, Euratom.

Artikkel 55

Liidu õigusaktide kooskõla eelarvega

Kui liidu õigusakti rakendamisega ületatakse eelarves kättesaadavaid assigneeringuid, võib sellise õigusakti finantssätteid rakendada üksnes pärast eelarve vastavat muutmist.

IV JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 56

Eelarve täitmine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega

1.  Komisjon täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2.  Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Artikkel 57

Teave isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil

Igas eelarve otsese täitmise raames toimuvas toetuste andmise, hanke- või auhindade andmise menetluses teavitatakse potentsiaalseid toetusesaajaid, taotlejaid, pakkujaid ja osalejaid kooskõlas ▌ määrusega (EÜ) nr 45/2001 sellest, et liidu finantshuvide kaitse eesmärgil võidakse nende isikuandmeid edastada siseauditi talitustele, kontrollikojale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning komisjoni, käesoleva määruse artiklis 69 osutatud rakendusasutuste ja käesoleva määruse artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutuste eelarvevahendite käsutajate vahel.

Artikkel 58

Alusakt ja erandid

1.  Liidu meetme jaoks eelarvesse kantud assigneeringuid võib kasutada alles pärast alusakti vastuvõtmist.

2.  Erandina lõikest 1 ning lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tingimustel võib järgmisi assigneeringuid siiski kasutada alusaktita, tingimusel et meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, kuuluvad liidu pädevusse:

a)  assigneeringud katseprojektideks, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus ▌;

b)  assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse ja mis on välja töötatud ettepanekute koostamiseks edaspidiste meetmete vastuvõtmise eesmärgil ▌;

c)  assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks ELi lepingu V jaotise valdkonnas ▌;

d)  assigneeringud ühekordseteks või määramata kestusega meetmeteks, mida komisjon võtab ülesannete tõttu, mis tulenevad tema õigustest institutsioonide tasandil vastavalt ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule, välja arvatud tema seadusandliku algatuse õigusest esitada ettepanekuid, millele on osutatud käesoleva lõike punktis b, ja erivolitustest, mis on talle ELi toimimise lepingu artiklitega 154, 156, 159 ja 160, artikli 168 lõikega 2, artikli 171 lõikega 2 ja artikli 173 lõikega 2, artikli 175 teise lõiguga, artikli 181 lõikega 2, artikliga 190 ja artikli 210 lõikega 2 ja artikli 214 lõikega 6 ning Euratomi asutamislepingu artikliga 70 ja artiklitega 77 kuni 85 otse antud ▌;

e)  assigneeringud iga liidu institutsiooni halduslikult iseseisvaks toimimiseks.

3.  Lõike 2 punktis a osutatud assigneeringute puhul võib asjaomased kulukohustuste assigneeringud kanda eelarvesse kõige rohkem kaheks järjestikuseks eelarveaastaks. Katseprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 000 000 eurot eelarveaastas.

4.  Lõike 2 punktis b osutatud assigneeringute puhul järgitakse ettevalmistavate meetmete võtmisel ühtset lähenemisviisi ja need võivad olla mitmesuguses vormis. Asjaomased kulukohustuste assigneeringud võib kanda eelarvesse kõige rohkem kolmeks järjestikuseks eelarveaastaks. Asjakohase alusakti vastuvõtmise menetlus tuleb lõpule viia enne kolmanda eelarveaasta lõppu. Nimetatud menetluse käigus võetakse assigneeringute kulukohustustega sidumisel arvesse ettevalmistava meetme eriomaseid jooni, mis on seotud kavandatava tegevuse, taotletavate eesmärkide ja vahendite saajatega. Selle tulemusel ei vasta kulukohustustega seotud assigneeringuteks eraldatud summad lõpliku meetme rahastamiseks kavandatud vahendite summale.

Lõike 2 punktis b osutatud uuteks ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 50 000 000 eurot eelarveaastas ja ettevalmistavate meetmete jaoks tegelikult kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma ei või ületada 100 000 000 eurot.

5.  Lõike 2 punktis c osutatud assigneeringute puhul on ettevalmistavad meetmed üksnes lühiajalised ja nende eesmärk on määrata kindlaks tingimused liidu meetmete kasutamiseks ÜVJP eesmärkide täitmiseks ja vajalike õigusaktide vastuvõtmiseks.

Liidu kriisiohjamisoperatsioonide puhul on ettevalmistavate meetmete eesmärk muu hulgas hinnata operatiivvajadusi, võimaldada ressursside esialgset kiirsiirmist või luua kohapeal tingimused operatsiooni alustamiseks. Ettevalmistavad meetmed kiidab heaks nõukogu kõrge esindaja ettepaneku alusel.

Ettevalmistavate meetmete kiire rakendamise tagamiseks teavitab kõrge esindaja Euroopa Parlamenti ja komisjoni võimalikult varakult nõukogu kavatsusest alustada ettevalmistava meetme võtmist ja eelkõige selleks vajalike vahendite hinnangulisest summast. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada vahendite kiire väljamaksmine.

Nende meetmete rahastamine, milles nõukogu lepib kokku liidu kriisiohjamisoperatsioonide ettevalmistamiseks vastavalt ELi lepingu V jaotisele, hõlmab täiendavaid kulusid, sealhulgas kõrge riski kindlustust, reisi- ja majutuskulusid ning päevarahasid, mis tulenevad otseselt konkreetse missiooni või muu hulgas liidu institutsioonide personali kaasava meeskonna kohapeale lähetamisest.

Artikkel 59

Eelarve täitmine muude liidu institutsioonide kui komisjoni poolt

1.  Komisjon annab teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarvejagude täitmiseks.

2.  Liidu institutsioonid võivad oma assigneeringute kasutamise hõlbustamiseks sõlmida üksteisega talitustevahelisi kokkuleppeid, milles sätestatakse tingimused, mida kohaldatakse teenuste osutamise, toodete ostmise, ehitustööde tegemise või kinnisvaralepingute ▌ suhtes.

Nimetatud kokkulepped võimaldavad assigneeringute ümberpaigutamist või kokkulepete täitmisega kaasnevate kulude sissenõudmist.

3.  Lõikes 2 osutatud talitustevahelises kokkulepetes võivad omavahel kokku leppida ka liidu institutsioonide talitused, liidu asutused, Euroopa ametid, asutused või isikud, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi peasekretäri kantselei. Komisjon ja teised liidu institutsioonid esitavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt aruandeid teiste liidu institutsioonidega sõlmitud talitustevaheliste kokkulepete kohta.

Artikkel 60

Eelarve täitmise volituste delegeerimine

1.  Komisjon ja kõik teised liidu institutsioonid võivad oma talituste piires delegeerida eelarve täitmisega seotud volitusi käesolevas määruses ja oma sise-eeskirjades ettenähtud tingimuste kohaselt ja delegeerimisdokumendis sätestatud ulatuses. Selliselt volitatud isikud tegutsevad ainult neile sõnaselgelt antud volituste piires.

2.  Lisaks lõikes 1 sätestatule võib komisjon eelarve oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused delegeerida ka liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal toimepidevuse tagamiseks liidu delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Selline delegeerimine ei piira liidu delegatsioonide juhtide vastutust eelarve täitmise eest. Kui liidu delegatsiooni juht puudub töölt kauem kui neli nädalat, vaatab komisjon eelarve täitmise volituste delegeerimise otsuse üle. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise nõudeid ning neil on samad ülesanded, kohustused ja samasugune vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud korrale.

Esimese lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

3.  Euroopa välisteenistus võib eelarve oma jao haldusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused erandkorras delegeerida delegatsioonis töötavatele komisjoni töötajatele, kui see on vajalik delegatsioonide haldamise järjepidevuse tagamiseks ajal, mil Euroopa välisteenistuse pädev eelarvevahendite käsutaja ei viibi riigis, kus tema delegatsioon asub. Erandjuhtudel, kui liidu delegatsioonides töötavad komisjoni töötajad tegutsevad Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise‑eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Euroopa välisteenistus võib esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud korrale.

Artikkel 61

Huvide konflikt

1.  Finantsjuhtimises osalejad käesoleva jaotise 4. peatükitähenduses ja teised isikud, sealhulgas kõigi tasandite siseriiklikud ametiasutused, kes on seotud otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmisega ▌, sealhulgas seda ettevalmistavate toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei astu samme, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega. Nad võtavad ka sobivaid meetmeid, et hoida ära huvide konflikti tekkimine oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks.

2.  Liikmesriigi asutuse töötajaga seotud huvide konflikti ohu korral suunab asjaomane isik asja oma otsesele ülemusele. Kui selline oht esineb personalieeskirjadega hõlmatud töötate puhul, suunab asjaomane isik asja volitatud eelarvevahendite käsutajale. Asjaomane otsene ülemus või volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab kirjalikult huvide konflikti tuvastamist. Kui leitakse, et esineb huvide konflikti oht, tagab ametisse nimetav asutus või vastav liikmesriigi ametiasutus, et asjaomane isik lõpetab selles asjas igasuguse tegevuse. Asjaomane volitatud eelarvevahendite käsutaja või asjaomane liikmesriigi ametiasutus tagab, et igasugune edasine tegevus toimub kooskõlas kohaldatava õigusega.

3.  Lõike 1 kohaldamisel mõistetakse huvide konfliktina olukorda, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

2. PEATÜKK

Eelarve täitmise viisid

Artikkel 62

Eelarve täitmise viisid

1.  Komisjon täidab eelarvet järgmistel viisidel:

a)  kooskõlas artiklitega 125–153 otse („otsene eelarve täitmine“) oma talituste kaudu, sealhulgas liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kaudu vastavate delegatsioonide juhtide järelevalve all kooskõlas artikli 60 lõikega 2 või artiklis 69 osutatud rakendusasutuste kaudu;

b)  koostöös liikmesriikidega („jagatud eelarve täitmine“), nagu on sätestatud artiklis 63 ja artiklites 125–129;

c)  kooskõlas artiklitega 125–149 ja 154–159 kaudselt ( „kaudne eelarve täitmine“), kui see on ette nähtud alusaktis või artikli 58 lõike 2 ▌ punktides a–d osutatud juhtudel, usaldades eelarve täitmise ülesanded:

i)  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

ii)  rahvusvahelistele organisatsioonidele artikli 156 tähenduses või nende allasutustele;

iii)  Euroopa Investeerimispangale („EIP“) või Euroopa Investeerimisfondile („EIF“) või mõlemale, kui nad toimivad grupina („EIP grupp“);

iv)  artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutustele;

v)  avalik‑õiguslikele asutustele, sealhulgas liikmesriikide organisatsioonidele;

vi)  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele kehamitele, sealhulgas liikmesriikide organisatsioonidele niivõrd, kuivõrd neile on antud piisavad finantstagatised;

vii)  liikmesriigi eraõiguslikele kehamitele, kellele on usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

viii)  asutustele või isikutele, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjakohases alusaktis.

Esimese lõigu punkti c alapunkti vi puhul võib finantstagatiste summa kindlaks määrata asjakohases alusaktis ja see võib piirduda asjaomasele asutusele antava liidu rahalise toetuse maksimumsummaga. Kui tagatise andjaid on mitu, täpsustatakse tagatistega kaetava koguvastutuse summa jaotus rahalist toetust käsitlevas lepingus, millega võidakse ette näha, et iga tagatise andja vastutus on proportsionaalne tema osamaksega.

2.  Otsese eelarve täitmise puhul võib komisjon kasutada VII, VIII, IX, X ja XII jaotises osutatud vahendeid.

Jagatud eelarve täitmise puhul on eelarve täitmise vahendid sätestatud valdkondlikes normides.

Kaudse eelarve täitmise puhul kohaldab komisjon VI jaotist ning rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste puhul VI ja X jaotist. Eelarvet täitvad üksused kohaldavad asjaomase rahalist toetust käsitleva lepinguga kindlaks määratud eelarve täitmise vahendeid.

3.  Eelarve täitmise eest vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt komisjon ning ta ei tohi seda ülesannet delegeerida kolmandatele isikutele, kui ülesandega kaasneb ulatuslik kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

Komisjon ei tohi anda kolmandatele isikutele käesoleva määruse VII jaotise kohaste lepingute kaudu täitmiseks ülesandeid, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist või kaalutlusõigust.

Artikkel 63

Jagatud eelarve täitmine

1.  Kui ▌ komisjon täidab eelarvet jagatult, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu meetme nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes normides tuleb kehtestada täiendavad sätted.

2.  Eelarve täitmisega seotud ülesandeid täites võtavad liikmesriigid kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sealhulgas seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, eelkõige:

a)  tagavad, et eelarvest rahastatavad meetmed viiakse ellu korrektselt ja tulemuslikult ning kohaldatavate valdkondlike normide kohaselt;

b)  ▌ määravad ▌ lõike 3 kohaselt asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest, ning teostavad nende asutuste üle järelevalvet;

c)  ennetavad, tuvastavad ja korrigeerivad õigusnormide eiramise ja pettuse juhte;

d)  teevad kooskõlas käesoleva määruse ja valdkondlike normidega koostööd komisjoni, OLAFi ja kontrollikojaga ning kui liikmesriigid osalevad nõukogu määruse (EL) 2017/1939(40)kohases tõhustatud koostöös, siis Euroopa Prokuratuuriga.

Liidu finantshuvide kaitsmiseks teostavad liikmesriigid, järgides seejuures proportsionaalsuse põhimõtet, käesolevat artiklit ja asjaomaseid valdkondlikke norme, tehingute representatiivsete ja/või riskipõhiste valimite üle eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle. Nad nõuavad tagasi ka alusetult makstud summad ja algatavad kohtumenetlusi, kui see on sellega seoses vajalik.

Liikmesriigid rakendavad vahendite saajate suhtes tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid rahalisi karistusi, kui need on ette nähtud valdkondlikes normides või liikmesriikide õigusaktide erisätetes.

Komisjon teostab oma riskianalüüsi raames ja valdkondlike normide kohaselt järelevalvet liikmesriikides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üle. Komisjon järgib oma auditeerimistöös proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse valdkondlike normide kohaselt hinnatud riski taset.

3.  Liikmesriigid määravad asjakohasel tasemel ning kooskõlas valdkondlikes normides sätestatud kriteeriumide ja korraga asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Need asutused võivad täita ka liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ja usaldada oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele ▌.

Asutuste määramise kohta otsuse tegemisel võivad liikmesriigid lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused kui need, mida kasutati eelneval perioodil, ja kas need on toiminud tõhusalt.

Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutused ei täida enam valdkondlikes normides sätestatud kriteeriume, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud, et tagada nende asutuste töös esinevate puuduste kõrvaldamine, sealhulgas nende määramise lõpetamise abil valdkondlike normide kohaselt.

Valdkondlikes normides määratakse kindlaks komisjoni roll käesolevas lõikes sätestatud menetluses.

4.  Lõike 3 kohaselt määratud asutused:

a)  kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;

b)  kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

c)  esitavad lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt nõutava teabe;

d)  tagavad kooskõlas artikli 38 lõigetega 2–6 tagantjärele avalikustamise.

Isikuandmete töötlemisel järgitakse määrust (EL) 2016/679.

5.  Lõike 3 kohaselt määratud asutused esitavad komisjonile järgneva eelarveaasta 15. veebruariks:

a)  oma raamatupidamise aastaaruande kulude kohta, mis nad on kandnud valdkondlikes normides kindlaks määratud vaatlusperioodil oma ülesannete täitmise käigus ja mis nad on esitanud komisjonile hüvitamiseks ▌;

b)  iga-aastase kokkuvõtte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

6.  Lõike 5 punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab eelmakseid ja summasid, mille sissenõudmise menetlus on pooleli või lõpule viidud. Raamatupidamise aastaaruandele lisatakse liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et vahendite haldamise eest vastutavate isikute arvates:

a)  on asjaomane teave nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne;

b)  on kulusid kasutatud ettenähtud otstarbel, nagu on kindlaks määratud valdkondlikes normides;

c)  tagavad kehtestatud kontrollisüsteemid raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.

7.  Nimetatud lõike punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruandele ja punktis b osutatud kokkuvõttele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus. Selles arvamuses märgitakse, kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate, kas kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud ja korrektsed, ning kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt. Arvamuses märgitakse ka seda, kas audit seab lõikes 6 osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Komisjon võib lõikes 5 sätestatud, 15. veebruariks seatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb.

Liikmesriigid võivad lõigetes 5 ja 6 ning käesolevas lõikes osutatud teabe avalikustada kohasel tasandil.

Peale selle võivad liikmesriigid esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile lõigetes 5 ja 6 ning käesolevas lõikes osutatud teabe alusel kohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

8.  Selleks et tagada liidu vahendite kasutamine kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, komisjon:

a)  kohaldab menetlusi määratud asutuste raamatupidamise aastaaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks, tagades, et raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged;

b)  arvab liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes;

c)  katkestab maksetähtaegade arvestamise või peatab maksed, kui nii on valdkondlikes normides ette nähtud.

Komisjon loobub täielikult või osaliselt maksetähtaegade arvestamise katkestamisest või maksete peatamisest pärast seda, kui liikmesriik on esitanud oma tähelepanekud ja võtnud kõik vajalikud meetmed. Artikli 74 lõikes 9 osutatud iga-aastane tegevusaruanne hõlmab kõiki käesolevast lõikest tulenevaid kohustusi.

9.  Valdkondlikes normides võetakse arvesse Euroopa territoriaalse koostöö programmide vajadusi, eriti seoses liidu vahendite haldaja kinnituse sisu, lõikes 3 sätestatud menetluse ja auditifunktsiooniga.

10.  Komisjon koostab nende asutuste registri , kes vastutavad valdkondlike normide alusel eelarve täitmise, sertifitseerimis- ja auditeerimistegevuse eest.

11.  Liikmesriigid võivad kasutada ▌ vahendeid, mis on neile eraldatud jagatud eelarve täitmise raames, kombineeritult tegevuste ja vahenditega, mida viiakse ellu määruse (EL) 2015/1017 alusel asjakohastes valdkondlikes normides sätestatud tingimustel.

3. PEATÜKK

Euroopa ametid ja liidu asutused

1. JAGU

EUROOPA AMETID

Artikkel 64

Euroopa ametite pädevuse ulatus

1.  Enne uue Euroopa ameti loomist teeb komisjon tasuvusanalüüsi ja seotud riskide hinnangu ning teavitab nende tulemustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning teeb ettepaneku kanda vajalikud assigneeringud komisjoniga seotud eelarvejao lisasse.

2.  Oma pädevuse piires teevad Euroopa ametid järgmist:

a)  täidavad kohustuslikke ülesandeid, mis on sätestatud nende asutamisaktis või muudes liidu õigusaktides;

b)  võivad vastavalt artiklile 66 täita mittekohustuslikke ülesandeid, milleks neil on juhtkonna heakskiit, võttes arvesse kulusid ja tulusid ning seotud riske kaasatud kolmandate isikute jaoks. ▌

3.  Käesolevat jagu, välja arvatud käesoleva artikli lõiget 4, artiklit 66 ja artikli 67 lõikeid 1, 2 ja 3, kohaldatakse OLAFi tegevuse suhtes.

4.  Komisjoni siseaudiitor täidab kõiki käesoleva jaotise 8. peatükis sätestatud kohustusi.

Artikkel 65

Euroopa ametite assigneeringud

1.  Iga Euroopa ameti kohustuslike ülesannete täitmise tarvis heakskiidetud assigneeringud kantakse eraldi eelarvereale komisjoni eelarvejaos ja esitatakse üksikasjalikult selle eelarvejao lisas.

Esimeses lõigus osutatud lisa esitatakse tulude ja kulude eelarvestusena, mis on liigendatud samamoodi kui eelarvejaod.

Sellesse lisasse kantud assigneeringutest:

a)  kaetakse iga Euroopa ameti kõik rahalised vajadused, mis tal tekivad selliste kohustuslike ülesannete täitmisel, mis on ette nähtud asutamisaktis või muudes liidu õigusaktides;

b)  võib katta Euroopa ameti rahalised vajadused, mis tal tekivad selliste ülesannete täitmisel, mida nõuavad liidu institutsioonid, liidu asutused, muud Euroopa ametid ja asutused, mis on loodud aluslepingutega või nende alusel, ja mis on heaks kiidetud ameti asutamisaktis.

2.  Komisjon delegeerib iga Euroopa ameti jaoks lisasse kantud assigneeringute osas eelarvevahendite käsutaja volitused asjaomase Euroopa ameti direktorile artikli 73 kohaselt.

3.  Iga Euroopa ameti ametikohtade loetelu lisatakse komisjoni omale.

4.  Iga Euroopa ameti direktor otsustab lõikes 1 osutatud lisa piires tehtavad ümberpaigutused. Komisjon teatab sellistest ümberpaigutustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 66

Mittekohustuslikud ülesanded

1.  Artikli 64 lõike 2 punktis b osutatud mittekohustuslike ülesannete täitmiseks võib Euroopa amet:

a)  saada liidu institutsioonidelt, liidu asutustelt või muudelt Euroopa ametitelt oma direktorile volitused koos eelarvevahendite käsutaja volitustega assigneeringute osas, mis on kantud liidu institutsiooni, liidu asutuse või muu Euroopa ameti eelarvejakku ▌;

b)  sõlmida ajutisi talitustevahelisi kokkuleppeid liidu institutsioonide, liidu asutuste, muude Euroopa ametite või kolmandate isikutega.

2.  Lõike 1 punktis a osutatud juhtudel kehtestavad liidu institutsioonid, liidu asutused ja Euroopa ametid volituste delegeerimise piirid ja tingimused. Sellises volituste delegeerimises, eelkõige delegeerimise tingimustes ja korras, lepitakse kokku kooskõlas Euroopa ameti asutamisaktiga.

3.  Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel võtab Euroopa ameti direktor kooskõlas ameti asutamisaktiga vastu erisätted, millega reguleeritakse ülesannete täitmist, tekkinud kulude sissenõudmist ja vastavat raamatupidamisarvestust. Euroopa amet teeb sellise raamatupidamisarvestuse tulemuse teatavaks asjaomastele liidu institutsioonidele, liidu asutustele või muudele Euroopa ametitele.

Artikkel 67

Euroopa ametite raamatupidamisarvestus

1.  Iga Euroopa amet peab oma kulude kohta raamatupidamisarvestust, mille alusel saab kindlaks teha nende teenuste osakaalu, mis ta on igale liidu institutsioonile, liidu asutusele või muule Euroopa ametile osutanud. Asjaomase Euroopa ameti direktor võtab raamatupidamisarvestuse põhimõtted vastu pärast juhtkonnalt heakskiidu saamist.

2.  Selgitustes eraldi eelarverea kohta, kuhu on kantud kõik iga sellise Euroopa ameti assigneeringud, kellele on delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volitused artikli 66 lõike 1 punkti a kohaselt, esitatakse eelarvestus nende teenuste maksumuse kohta, mida kõnealune amet osutab igale liidu institutsioonile, liidu asutusele ja muudele asjaomastele Euroopa ametitele. Eelarvestus põhineb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestusel.

3.  Iga Euroopa amet, kellele on artikli 66 lõike 1 punkti a kohaselt delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volitused, teavitab liidu institutsioone, liidu asutusi ja muid asjaomaseid Euroopa ameteid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestuse tulemustest.

4.  Iga Euroopa ameti raamatupidamisarvestus moodustab artikli 241 kohaselt liidu raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

5.  Komisjoni peaarvepidaja võib asjaomase ameti juhtkonna ettepanekul delegeerida selle Euroopa ameti töötajale mõned ▌ peaarvepidaja ülesanded, mis on seotud tulude kogumisega ja kulude maksmisega otse asjaomase Euroopa ameti poolt.

6.  Euroopa ameti rahavajaduste rahuldamiseks võib komisjon ameti juhtkonna ettepanekul avada ameti nimel panga- või postižiirokontosid. Asjaomane Euroopa amet ja komisjon võrdlevad omavahel aastalõpu kassajääki ja korrigeerivad seda iga eelarveaasta lõpus.

2. JAGU

AGENTUURID JA LIIDU ASUTUSED

Artikkel 68

Kohaldamine Euratomi Tarneagentuuri suhtes

▌ Käesolevat määrust kohaldatakse Euratomi Tarneagentuuri eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 69

Rakendusasutused

1.  Komisjon võib delegeerida rakendusasutustele volitused liidu programmi või projekti, sealhulgas katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete täielikuks või osaliseks rakendamiseks ning halduskulude haldamiseks komisjoni nimel ja vastutusel kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003(41). Rakendusasutused asutatakse komisjoni otsusega ja nad on liidu õiguse järgi juriidilised isikud. Nad saavad igal aastal rahalist toetust.

2.  Rakendusasutuste direktorid tegutsevad volitatud eelarvevahendite käsutajatena selliste tegevusassigneeringute kasutamisel, mis on seotud liidu programmidega, mida nad juhivad täies ulatuses või osaliselt.

3.  Rakendusasutuse juhatus võib komisjoniga kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka asjaomase rakendusasutuse peaarvepidajana. Juhatus võib samuti usaldada komisjoni peaarvepidajale osa asjaomase rakendusasutuse peaarvepidaja ülesannetest, võttes arvesse kulutõhususe kaalutlusi. Mõlemal juhul nähakse ette huvide konflikti vältimiseks vajalik kord.

Artikkel 70

ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutused

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 269 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust raamfinantsmäärusega ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste puhul, kellel on juriidilise isiku staatus ja kes saavad eelarvest rahalist toetust.

2.  Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud nõuetel ja põhimõtetel, võttes arvesse lõikes 1 osutatud asutuste eripära.

3.  Lõikes 1 osutatud asutuste finantsreeglid ei tohi lahkneda raamfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui nende eripära seda nõuab ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

4.  Heakskiidu lõikes 1 osutatud asutuste eelarvete täitmisele annab nõukogu soovituse põhjal Euroopa Parlament. Lõikes 1 osutatud asutused teevad täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate liidu institutsioonidega ning annavad vajaduse korral mis tahes vajalikku täiendavat teavet, sealhulgas asjakohaste talituste koosolekutel osalemise kaudu.

5.  Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni suhtes.

6.  Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas kõnealuse asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on selle asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt kajastatud. Kui ▌ asjakohases alusaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 iga‑aastase eriaruande iga asutuse kohta. Nimetatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori järeldustele reageerimiseks.

7.  Lõikes 6 osutatud sõltumatute välisauditite kõigi aspektide, sealhulgas audiitori järelduste eest vastutab täielikult kontrollikoda.

Artikkel 71

Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad asutused

Asutused, millel on juriidilise isiku staatus ja mis on asutatud alusaktiga ning millele on usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse elluviimine, võtavad vastu oma finantsreeglid.

Kõnealused reeglid peavad sisaldama liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise põhimõtteid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 269 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust avaliku aj erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärusega, milles sätestatakse liidu vahendite usaldusväärse haldamise tagamiseks vajalikud põhimõtted, mis põhinevad artiklil 154.

Avaliku ja erasektori partnerlusel põhineva asutuse finantsreeglid ei tohi lahkneda avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui asutuse eripära seda nõuab ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste suhtes kohaldatakse artikli 70 lõikeid 4–7.

4. PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

1. JAGU

ÜLESANNETE LAHUSUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 72

Ülesannete lahusus

1.  Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

2.  Iga liidu institutsioon annab igale finantsjuhtimises osalejale tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja ametijuhendi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid, õigusi ja kohustusi.

2. JAGU

EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJA

Artikkel 73

Eelarvevahendite käsutaja

1.  Iga liidu institutsioon täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid.

2.  Käesolevas jaotises tähendab „töötajad“ isikuid, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

3.  Iga liidu institutsioon volitab oma töökorras ettenähtud tingimuste kohaselt asjakohase tasandi töötajaid täitma eelarvevahendite käsutaja ülesandeid. Institutsioon märgib oma asutusesiseses halduseeskirjas ära töötajad, kellele ta asjaomased ülesanded delegeerib, delegeeritavate volituste ulatuse ja selle, kas volitatud isikutel on lubatud volitusi omakorda edasi delegeerida.

4.  Eelarvevahendite käsutaja volitusi delegeeritakse või delegeeritud volitusi delegeeritakse edasi üksnes töötajatele.

5.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja tegutseb delegeerimisdokumendis või edasidelegeerimisdokumendis sätestatud piirides. Teatavate eelarve täitmiseks ning finants- ja haldusteabe koostamiseks vajalike toimingute tegemisel võivad vastutavat eelarvevahendite käsutajat abistada üks või mitu töötajat vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

6.  Iga liidu institutsioon ja artiklis 70 osutatud liidu asutus teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, kontrollikoda ja komisjoni peaarvepidajat kahe nädala jooksul volitatud eelarvevahendite käsutajate, siseaudiitorite ja peaarvepidajate ametisse nimetamisest ja ametikohustuste lõppemisest ning kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise‑eeskirjadest, mille ta on vastu võtnud.

7.  Iga liidu institutsioon teavitab kontrollikoda delegeerimisotsustest ning artiklite 79 ja 88 kohastest avansikontode haldajate ametisse nimetamisest.

Artikkel 74

Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded

1.  Igas asjaomases liidu institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude haldamise eest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, sealhulgas tagades aruandluse tulemuste kohta, ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 36 ja liidu institutsiooni vastuvõetud miinimumnõuetega oma ülesannete täitmiseks sobiva organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadist tingitud riske. Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama igakülgne riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust ning tulemuslikkuse kaalutlusi.

3.  Kulude haldamisel võtab vastutav eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

4.  Tulude haldamiseks koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja saada olevate summade eelarvestuse, määrab kindlaks sissenõutavad nõuded ja väljastab sissenõudekorraldused. Vajaduse korral loobub vastutav eelarvevahendite käsutaja kindlaksmääratud nõuetest ▌.

5.  Vigade ja õigusnormide eiramise ennetamiseks enne toimingute heakskiitmist ning eesmärkide saavutamata jätmise riskide leevendamiseks tehakse iga toimingu suhtes vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske. ▌

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi alusel, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu valideerimise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja eelkontrolli raames lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada ▌ piisav kindlus.

Iga toimingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

6.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja õigusnormide eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ning kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi.

Järelkontrolli teevad eelkontrolli eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

Toetusesaajate auditeerimise reeglid ja kord, sealhulgas ajakava, peavad ▌ olema selged, ühtsed ja läbipaistvad ning ▌ need tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks toetuslepingu allkirjastamisel.

7.  Vastutavatel eelarvevahendite käsutajatel ja eelarve täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused.

Igas liidu institutsioonis tagab volitatud eelarvevahendite käsutaja, et:

a)  edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad regulaarselt ajakohastatud ja asjakohast teavet ja koolitust kontrollinõuete ning sel eesmärgil kasutatavate asjaomaste meetodite ja toimimisviiside kohta;

b)  vajaduse korral võetakse meetmeid, et tagada kontrollisüsteemide tulemuslik ja tõhus toimimine kooskõlas lõikega 2.

8.  Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on nõuetevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutsenõuetega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest oma otsesele ülemusele. Kui kõnealune töötaja teeb seda kirjalikult, vastab otsene ülemus kirjalikult. Otsese ülemuse tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajat. Kui eelarvevahendite käsutaja ei vasta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul, ent hiljemalt kuu aja jooksul, teatab asjaomane töötaja sellest artiklis 143 osutatud asjakohasele toimkonnale.

Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatab asjaomane töötaja asutustele või organitele, mis on määratud personalieeskirjades ja liidu institutsioonide otsustes, mis käsitlevad pettuse, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluste tingimusi. Liidu finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada volitatud eelarvevahendite käsutajat mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu huve.

9.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma vastavale liidu institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sealhulgas kontrollide tulemusi, ja milles ta kinnitab, et kui määratletud kulu- ja tuluvaldkondadega seotud võimalikes reservatsioonides ei ole täpsustatud teisiti, võib ta piisava kindlusega kinnitada, et:

a)  aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

b)  aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; ning

c)  kehtestatud kontrollimenetlus annab piisava kindluse seoses aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Iga-aastases tegevusaruandes esitatakse teave teostatud toimingute tulemuste kohta, võrreldes neid strateegilistes kavades kindlaks määratud eesmärkidega ja tulemuslikkuse kaalutlustega, esitatakse toimingutega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust. Tegevusaruanne hõlmab kontrollidega seotud kulude ja tulude üldist hindamist ja teavet selle kohta, kui suures ulatuses on heakskiidetud tegevuskulud aidanud kaasa liidu strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja loonud liidu lisaväärtust. Komisjon koostab eelneva aasta kohta iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõtte.

Eelarvevahendite käsutajate eelarveaasta tegevusaruanded ning, kui see on kohaldatav, liidu institutsioonide, liidu asutuste, Euroopa ametite või agentuuride volitatud eelarvevahendite käsutajate eelneva eelarveaasta tegevusaruanded eelneva aasta kohta avaldatakse hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juulil vastava liidu institutsiooni, liidu asutuse, Euroopa ameti või agentuuri veebisaidil hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes arvesse nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kaalutlusi.

10.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja registreerib lepingud, mis on igal eelarveaastal sõlmitud ▌ I lisa punkti 11.1 punktide a–f ja punkti 39 kohaste läbirääkimistega hankemenetluse teel. Kui läbirääkimistega hankemenetluste osakaal sama volitatud eelarvevahendite käsutaja sõlmitud hankelepingute arvus on varasemate aastatega võrreldes oluliselt suurenenud või kui see osakaal on selgelt suurem kui liidu institutsiooni registreeritud keskmine, teatab vastutav eelarvevahendite käsutaja sellest liidu institutsioonile aruandes, milles ta esitab ka mis tahes meetmed, mis on võetud selle suundumuse ümberpööramiseks. Iga liidu institutsioon saadab läbirääkimistega hankemenetluste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni puhul lisatakse asjaomane aruanne käesoleva artikli lõikes 9 osutatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

Artikkel 75

Eelarvevahendite käsutajate säilitatavad tõendavad dokumendid

Eelarvevahendite käsutaja loob eelarve täitmisega seotud tõendavate originaaldokumentide säilitamiseks paberkandjal põhinevad või elektroonilised süsteemid. Neid dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad.

Piiramata esimese lõigu kohaldamist säilitatakse toimingutega seotud dokumente igal juhul kuni selle aasta lõpuni, mis järgneb toimingute lõpliku lõpetamise aastale.

Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise või kontrolli või auditeerimise eesmärgil, tuleb need võimaluse korral kustutada. Andmeliiklusandmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.

Artikkel 76

Liidu delegatsioonide juhtide volitused ja ülesanded

1.  Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 60 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, siis alluvad nad komisjonile, kes on nende kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja vastutuse kindlaksmääramise, täitmise, järelevalve ja hindamise eest vastutav liidu institutsioon, ja teevad vahendite nõuetekohasel haldamisel tihedat koostööd komisjoniga, et tagada eelkõige finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus, vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine ning liidu finantshuvide tõhus kaitse. Nad on kohustatud neile edasi delegeeritud finantsjuhtimise ülesannete täitmisel järgima komisjoni sise-eeskirju ja komisjoni ametijuhendit. Neid võivad nende ülesannete täitmisel abistada liidu delegatsioonides töötavad komisjoni töötajad.

Selleks võtavad delegatsioonide juhid tarvitusele abinõud, mis on vajalikud, et vältida olukordi, mille tõttu võib ohtu sattuda komisjoni vastutus neile edasivolitatud eelarve täitmise eest, ja prioriteetide konflikte, mis tõenäoliselt mõjutavad neile edasivolitatud finantsjuhtimisega seotud ülesannete täitmist.

Teises lõigus osutatud olukorra või konflikti tekkimisel teavitab liidu delegatsiooni juht viivitamata komisjoni vastutavaid peadirektoreid ja Euroopa välisteenistuse vastutavat peadirektorit. Peadirektorid võtavad olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid.

2.  Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 74 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artiklis 143 osutatud eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

3.  Artikli 60 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid annavad aru volitatud eelarvevahendite käsutajale, et viimati nimetatu saaks nende aruanded lisada oma artikli 74 lõikes 9 osutatud iga‑aastasesse tegevusaruandesse. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded sisaldavad teavet nende delegatsioonis kehtestatud sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta ja samuti artikli 92 lõike 5 kolmandas lõigus viidatud kinnitust. Kõnealused aruanded lisatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastasele tegevusaruandele ja tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust.

Liidu delegatsioonide juhid teevad igakülgset koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate liidu institutsioonidega ning annavad vajaduse korral täiendavat teavet. Sellega seoses võidakse neilt nõuda, et nad osaleksid asjaomaste organite koosolekutel ja aitaksid vastutavat volitatud eelarvevahendite käsutajat.

Artikli 60 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid vastavad kõigile komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja taotlustele, mille komisjon on esitanud kas omal algatusel või eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi nõudmisel.

Komisjon tagab, et volituste edasidelegeerimine liidu delegatsioonide juhtidele ei takista ELi toimimise lepingu artikli 319 kohast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

4.  Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka liidu delegatsioonide juhtide asetäitjate suhtes, kui nad tegutsevad liidu delegatsioonide juhtide äraoleku ajal edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena.

3. JAGU

PEAARVEPIDAJA

Artikkel 77

Peaarvepidaja volitused ja ülesanded

1.  Iga liidu institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja, kes vastutab asjaomases institutsioonis järgmiste ülesannete eest:

a)  nõuetekohane maksete tegemine, tulude kogumine ja kindlaksmääratud saadaolevate summade sissenõudmine;

b)  raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine XIII jaotise kohaselt;

c)  raamatupidamisarvestuse pidamine artiklite 82 ja 84 kohaselt;

d)  raamatupidamiseeskirjade, -korra ja kontoplaani kehtestamine artiklite 80–84 kohaselt;

e)  raamatupidamissüsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks ▌;

f)  rahavoogude juhtimine.

Esimese lõigu punktis e osutatud ülesannete puhul on peaarvepidajal õigus igal ajal kontrollida heakskiitmise kriteeriumide järgimist.

2.  Euroopa välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse poolt täidetava välisteenistusega seotud eelarvejao eest. Komisjoni peaarvepidaja vastutab kogu komisjoniga seotud eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest.

Komisjoni peaarvepidaja tegutseb Euroopa välisteenistusega seotud eelarvejao täitmisel ka välisteenistuse peaarvepidajana.

Artikkel 78

Peaarvepidaja ametisse nimetamine ja ametist lahkumine

1.  Iga liidu institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja ametnike hulgast, kelle suhtes kohaldatakse ▌ personalieeskirju.

Liidu institutsioon valib peaarvepidaja tema erialase pädevuse alusel, mida tõendab diplom või sellega samaväärne töökogemus.

2.  Kaks või enam liidu institutsiooni või asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja.

Sellisel juhul näevad nad ette asjakohase korra huvide konflikti vältimiseks.

3.  Peaarvepidaja ametist lahkumisel koostatakse viivitamata proovibilanss.

4.  Ametist lahkuv peaarvepidaja või, kui see ei ole võimalik, siis tema talituse ametnik edastab proovibilansi koos üleandmisaruandega uuele peaarvepidajale.

Uus peaarvepidaja kinnitab proovibilansi oma allkirjaga ühe kuu jooksul selle edastamisest arvates ja võib selle kohta teha omapoolseid reservatsioone.

Üleandmisaruanne sisaldab ka proovibilansi tulemust ja mis tahes tehtud reservatsioone.

Artikkel 79

Volitused, mida peaarvepidaja võib delegeerida

Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded talle alluvatele töötajatele ja artikli 89 lõike 1 kohaselt ametisse nimetatud avansikontode haldajatele.

Asjaomased ülesanded täpsustatakse delegeerimisdokumendis.

Artikkel 80

Raamatupidamiseeskirjad

1.  Liidu institutsioonide, käesoleva jaotise 3. peatüki 1. jaos osutatud Euroopa ametite ja agentuuride ning liidu asutuste suhtes kohaldatakse raamatupidamiseeskirju, mis põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel. Kõnealused eeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja pärast konsulteerimist muude liidu institutsioonide, Euroopa ametite ja liidu asutuste peaarvepidajatega.

2.  Peaarvepidaja võib lõikes 1 osutatud standarditest kõrvale kalduda, kui ta peab seda vajalikuks varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õiglase ülevaate andmiseks. Kui mõni raamatupidamiseeskiri nendest standarditest oluliselt erineb, tuuakse finantsaruannete lisades see asjaolu esile ning põhjendatakse seda.

3.  Lõikes 1 osutatud raamatupidamiseeskirjades kehtestatakse finantsaruannete ülesehitus ja sisu ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevad raamatupidamise põhimõtted.

4.  Artiklis 241 osutatud eelarve täitmise aruanded peavad järgima käesolevas määruses sätestatud eelarvepõhimõtteid. See peab andma üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. Selles tuleb registreerida kõik tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud käesolevas jaotises, ja see peab andma nendest õiglase ülevaate.

Artikkel 81

Raamatupidamisarvestuse korraldamine

1.  Iga liidu institutsiooni või asutuse peaarvepidaja koostab ja hoiab ajakohastatuna dokumendid, milles kirjeldatakse tema institutsiooni või asutuse raamatupidamisarvestuse korraldust ja raamatupidamisarvestuse korda.

2.  Tulu ja kulu kirjendatakse elektroonilises süsteemis toimingu majandusliku sisu alusel kas jooksva tuluna, jooksva kuluna või kapitalina.

Artikkel 82

Raamatupidamisarvestus

1.  Komisjoni peaarvepidaja vastutab ühtlustatud kontoplaani kehtestamise eest ja seda peavad kohaldama kõik liidu institutsioonid, Euroopa ametid ja käesoleva jaotise 3. peatüki 2. jaos osutatud agentuurid ning liidu asutused.

2.  Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab liidu institutsioonide finantsseisundist ja eelarve täitmisest õiglase ülevaate. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

3.  Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist liidu institutsiooni või artiklis 70 osutatud liidu asutuse poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades sellega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab liidu institutsiooni või artiklis 70 osutatud liidu asutuse finantsseisundist õiglase ülevaate.

Sel eesmärgil kontrollib peaarvepidaja, et raamatupidamise aastaaruanne oleks koostatud kooskõlas artiklis 80 osutatud raamatupidamiseeskirjade ja artikli 77 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud raamatupidamisarvestuse korraga ning et kõik tulud ja kulud oleksid raamatupidamisarvestuses kirjendatud.

4.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja saadab peaarvepidajale peaarvepidaja poolt vastu võetud eeskirjade kohaselt mis tahes finants- ja haldusteabe, mida peaarvepidaja vajab oma ülesannete täitmiseks.

Eelarvevahendite käsutaja teavitab peaarvepidajat usalduskontode asjaomastest finantsandmetest korrapäraselt ja vähemalt raamatupidamiskontode sulgemisel, et liidu vahendite kasutamist oleks võimalik liidu raamatupidamise aastaaruandes kajastada.

Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise, nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse ja täpsuse eest.

5.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab peaarvepidajat kõikidest finantsjuhtimissüsteemis, inventeerimissüsteemis või varade ja kohustuste väärtuse hindamise süsteemis aset leidnud arengutest ja olulistest muudatustest, kui kõnealuse süsteemi andmeid kasutatakse sisendina liidu institutsiooni raamatupidamisarvestuses või raamatupidamisarvestuse andmete põhjendamiseks, et peaarvepidaja saaks kontrollida heakskiitmise kriteeriumide täitmist.

Peaarvepidaja võib juba heaks kiidetud finantsjuhtimissüsteemi igal ajal uuesti läbi vaadata ja taotleda, et vastutav eelarvevahendite käsutaja koostaks tegevuskava, et kõrvaldada õigel ajal võimalikud puudused.

▌ Eelarvevahendite käsutaja vastutab peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse eest.

6.  Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja teha mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide laadi ja ulatust.

7.  Liidu institutsiooni raamatupidamissüsteemi eesmärk on korraldada eelarve- ja finantsteavet nii, et andmeid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

8.  Raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal.

9.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib pidada ka üksikasjalikku analüütilist arvestust.

10.  Raamatupidamissüsteemi jaoks ja artiklis 241 osutatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavaid tõendavaid dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad.

Dokumente, mis on seotud pooleli olevate toimingutega, säilitatakse siiski kuni toimingute lõppemise aastale järgneva aasta lõpuni. Andmeliiklusandmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.

Iga liidu institutsioon otsustab, millises talituses tõendavaid dokumente tuleb säilitada.

Artikkel 83

Eelarve raamatupidamisarvestuse sisu ja raamatupidamisarvestuse pidamine

1.  Eelarve raamatupidamisarvestuses esitatakse eelarve iga alajaotise puhul:

a)  kulude kohta:

i)  eelarves heaks kiidetud assigneeringud, sealhulgas paranduseelarvetesse kantud assigneeringud, varasematest eelarveaastatest üle kantud assigneeringud, sihtotstarbelise tulu laekumise järel kättesaadavaks tehtud assigneeringud, ümberpaigutatud assigneeringud ja sellest tulenevalt kättesaadavate assigneeringute kogusumma;

ii)  eelarveaasta kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud;

b)  tulude kohta:

i)  eelarvesse kantud eelarvestused, paranduseelarvetesse kantud eelarvestused, sihtotstarbeline tulu ja eelarvestatud tulu kogusumma;

ii)  eelarveaastaga seoses kindlaks määratud nõuded ja sissenõutud summad;

c)  eelnevatest eelarveaastatest üle kantud veel maksmata kulukohustused ja veel sisse nõudmata tulud.

Esimese lõigu punktis a osutatud kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud kirjendatakse ja näidatakse eraldi.

2.  Eelarve raamatupidamisarvestuses esitatakse eraldi:

a)  eelnevatest eelarveaastatest üle kantud assigneeringute ja eelarveaasta assigneeringute kasutamine;

b)  täitmata kulukohustuste täitmine.

Tulude poolel näidatakse eraldi eelnevatest eelarveaastatest pärinevad veel sisse nõudmata summad.

Artikkel 84

Üldine raamatupidamisarvestus

1.  Üldisse raamatupidamisarvestusse kantakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodi abil kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad liidu institutsioonide ja käesoleva jaotise 3. peatüki 2. jaos osutatud agentuuride, ametite ja liidu asutuste majanduslikku ja finantsseisundit ning nende varasid ja kohustusi.

2.  Üldise raamatupidamisarvestuse saldod ja liikumised kontodel kirjendatakse arvestusraamatutesse.

3.  Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas paranduskirjed, põhinevad tõendavatel dokumentidel, millele neis kirjetes ka viidatakse.

4.  Raamatupidamissüsteemi peab jääma selge kontrolljälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 85

Pangakontod

1.  Peaarvepidaja võib rahavoogude juhtimise nõuete täitmiseks avada liidu institutsiooni nimel kontosid finantseerimisasutuses või riigi keskpangas või taotleda selliste kontode avamist. Peaarvepidaja vastutab ka selliste kontode sulgemise või sulgemise kindlustamise eest.

2.  Kontode avamise, haldamise ja kasutamise tingimustes on sisekontrollinõuetest lähtuvalt ette nähtud, et tšekkidele, pangaülekandekorraldustele või muudele pangatoimingutele peab alla kirjutama üks või mitu nõuetekohaselt volitatud töötajat. Kirjalikele juhistele kirjutavad alla vähemalt kaks nõuetekohaselt volitatud töötajat või peaarvepidaja.

3.  Programmi või meetme rakendamise raames võib komisjoni nimel avada usalduskontod, et võimaldada nende haldamist artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktide ii, iii, v või vi kohaselt volitatud üksuse poolt.

Sellised kontod avatakse programmi või meetme rakendamise eest vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel kokkuleppel komisjoni peaarvepidajaga.

Kõnealuseid kontosid hallatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

4.  Komisjoni peaarvepidaja kehtestab eeskirja usalduskontode avamise, haldamise ja sulgemise kohta.

Artikkel 86

Rahavoogude juhtimine

1.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata raha ja raha ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

2.  Peaarvepidaja tagab, et liidu institutsioonil on piisavalt vahendeid, et rahuldada eelarve täitmisest tulenevad rahavajadused kohaldatava õigusraamistiku piires, ja kehtestab menetlused, et tagada, et ühegi artikli 85 lõike 1 ja artikli 89 lõike 3 kohaselt avatud konto saldo ei ole negatiivne.

3.  Maksed tehakse pangaülekandena, tšekiga või avansikontodelt või juhul, kui peaarvepidaja on andnud selleks konkreetse volituse, siis deebetkaardiga või otsekorraldusena või muud maksevahendit kasutades vastavalt peaarvepidaja kehtestatud eeskirjale.

Enne kohustuste võtmist kolmanda isiku ees kontrollib eelarvevahendite käsutaja maksesaaja isikusamasust ning teeb kindlaks tema õigussubjektsuse ja makseandmed ning kannab need selle liidu institutsiooni nimel ühisesse toimikusse, mille eest vastutab eelarvevahendite käsutaja, et tagada läbipaistvus, vastutus ja makse nõuetekohane tegemine.

Peaarvepidaja võib teha makseid ainult juhul, kui liidu institutsioon, mille eest peaarvepidaja vastutab, on esmalt kandnud maksesaaja juriidilise isiku andmed ja makseandmed ühisesse toimikusse.

Eelarvevahendite käsutaja teavitab peaarvepidajat kõikidest maksesaaja poolt neile teatatud muudatustest juriidilise isiku andmetes ja makseandmetes ning kontrollib enne makse heakskiitmist, kas need andmed on kehtivad.

Artikkel 87

Varade inventarinimestikud

1.  Liidu institutsioonid ja käesoleva jaotise 3. peatüki 2. jaos osutatud agentuur või liidu asutus peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud kogu liidu materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Nad teevad ühtlasi kindlaks, kas vastavas inventarinimestikus esitatu vastab tegelikule olukorrale.

Iga soetatud varaobjekt, mille kasutusaeg on üle ühe aasta, mis ei ole tarbekaup ja mille ostuhind või omahind on artiklis 77 osutatud raamatupidamiskorras näidatust suurem, kantakse inventarinimestikku ja kirjendatakse põhivara kontodele.

2.  Liidu materiaalse vara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

3.  Liidu institutsioon ja käesoleva jaotise 3. peatüki 2. jaos osutatud agentuur või liidu asutus võtab vastu vastavas inventarinimestikus kajastatud vara kaitsmise sätted ja otsustab, millised haldustalitused vastutavad inventariseerimise süsteemi eest.

4. JAGU

AVANSIKONTODE HALDAJA

Artikkel 88

Avansikontod

1.  ▌ Selliste kulude maksmiseks, mille puhul makstavate summade väiksuse tõttu on praktiliselt võimatu või ebaotstarbekas teha maksetoiminguid eelarvemenetluse abil, võib avada avansikontod. Avansikontod võib avada ka muude tulude kogumiseks peale omavahendite.

Liidu delegatsioonides võib avansikontosid kasutada ka piiratud summas maksete tegemiseks eelarvemenetlust järgides, kui selline kasutus on kohalikest nõuetest tingituna tõhus ja tulemuslik.

Maksimumsumma, mille avansikontode haldaja võib maksta juhul, kui on praktiliselt võimatu või ebaotstarbekas teha maksetoiminguid eelarvemenetlust järgides, määrab kindlaks peaarvepidaja ja see ei tohi ühegi kuluartikli puhul mingil juhul ületada 60 000 eurot.

Kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas võib avansikontosid siiski kasutada summa suurusele piiranguid seadmata, ületamata sealjuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustatud assigneeringute taset, mis on esitatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal, ja pidades kinni komisjoni sise-eeskirjadest.

2.  Liidu delegatsioonides avatakse avansikontod kulude maksmiseks nii komisjoni kui ka Euroopa välisteenistusega seotud eelarvejagudest, tagades kulude täieliku jälgitavuse.

Artikkel 89

Avansikontode loomine ja haldamine

1.  Avansikonto loomise ja avansikontode haldaja ametisse nimetamise otsuse teeb liidu institutsiooni peaarvepidaja vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel. Selles otsuses esitatakse avansikontode haldaja ja eelarvevahendite käsutaja vastutus ja kohustused.

Avansikontode haldajad valitakse ametnike või vajaduse korral ja ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel muude töötajate hulgast või komisjoni sise-eeskirjades kehtestatud tingimustel töötajate hulgast, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, tingimusel et nende töölepingutega tagatakse vastutuse osas samaväärne kaitse tase kui artikli 95 kohaldamisel töötajate suhtes. Avansikontode haldajad valitakse nende teadmiste, oskuste ja erialase ettevalmistuse põhjal, mida tõendab diplom või asjakohane töökogemus, või pärast asjakohase koolitusprogrammi läbimist.

2.  Avansikonto loomise otsuse ettepanekus tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)  kui on olemas juurdepääs kesksele elektroonilisele raamatupidamissüsteemile, siis kasutatakse esmajärjekorras eelarvemenetlust;

b)  avansikontosid kasutatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Avansikonto loomise otsuses täpsustab peaarvepidaja avansikonto haldamise ja kasutamise tingimused.

Avansikontode haldamise tingimuste muutmiseks on samuti vajalik peaarvepidaja otsus, mille ta teeb vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel.

3.  Avansikontod avab ja nende üle teostab järelevalvet peaarvepidaja, kes kiidab ka heaks nende allkirjastamisvolitused vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel.

4.  Avansikontosid varustab vahenditega liidu institutsiooni peaarvepidaja ja nende eest vastutavad avansikontode haldajad.

5.  Makse tegemisele järgneb ametlik lõplik kinnitamisotsus või maksekorraldus, millele kirjutab alla vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Avansitehingud arveldab eelarvevahendite käsutaja järgmise kuu lõpuks, nii et raamatupidamisarvestuse saldo ja pangakonto saldo vastavust saaks kontrollida.

6.  Peaarvepidaja teeb kontrolle või laseb neid teha oma talituse või eelarvevahendeid käsutava talituse konkreetselt selleks volitatud töötajatel. Need kontrollid viiakse ▌ üldjuhul läbi kohapeal ja vajaduse korral ette teatamata, et kontrollida avansikontode haldajatele eraldatud vahendite olemasolu ja raamatupidamisarvestust ning seda, kas avansikonto tehingud on ettenähtud tähtaja jooksul arveldatud. Peaarvepidaja edastab nende kontrollide tulemused vastutavale eelarvevahendite käsutajale.

5. PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 90

Finantsjuhtimises osalejate volituste tagasivõtmine ja kohustuste peatamine

1.  Vastutavad eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus võib igal ajal nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tagasi võtta.

2.  Peaarvepidaja või avansikontode haldaja ametisse nimetanud asutus võib igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja või avansikontode haldaja või mõlema ametivolitused.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist nimetatud lõigetes osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes.

Artikkel 91

Finantsjuhtimises osalejate vastutus ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral

1.  Käesoleva peatükiga ei piirata kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 90 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjaomaste siseriiklike õigusaktide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad liidu finantshuvide kaitset ja võitlust liidu või liikmesriikide ametnikega seonduva korruptsiooni vastu.

2.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 92, 94 ja 95 kohaldamist, võib iga vastutava eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalise vastutuse kandmist kahju hüvitamise eest, nagu need on sätestatud personalieeskirjades või käesoleva määruse artikli 89 lõikes 1 osutatud töötajate puhul, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, nende töölepingutes. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige OLAFile.

2. JAGU

VASTUTAVATE EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJATE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 92

Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted

1.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

2.  Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eelkõige juhul, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu:

a)  määrab kindlaks sissenõutavad nõuded, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või kirjutab maksekorraldusele alla käesolevat määrust eirates;

b)  jätab koostamata dokumendi, milles määratakse kindlaks saadaolev summa, ei väljasta sissenõudekorraldust või jääb selle väljastamisega hiljaks või jääb hiljaks maksekorralduse väljastamisega, mille tagajärjel võivad kolmandad isikud liidu institutsiooni vastu tsiviilhagi esitada.

3.  Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud siduv juhis on nõuetevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et juhist ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis kinnitatakse kirjalikult ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, sest see viitab sõnaselgelt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei võeta volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat vastutusele. Ta täidab juhise, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjakohaste ohutusnormidega.

Kui eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on nõuetevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, või kui eelarvevahendite käsutaja saab siduva juhise täitmise ajal teada, et asjaolud võivad põhjustada sellise olukorra tekkimise, kohaldatakse sama menetlust.

Vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja registreerib kõik käesolevas lõikes osutatud asjaoludel kinnitatud juhised ja märgib need ära oma iga-aastases tegevusaruandes.

4.  Oma talituse piires edasivolitamise korral jääb volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutavaks kehtestatud sisemiste juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest.

5.  Liidu delegatsioonide juhtidele ja nende asetäitjatele edasivolitamise korral vastutab volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisemiste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise, samuti nende tõhususe ja tulemuslikkuse eest. Liidu delegatsioonide juhid vastutavad kõnealuste süsteemide asjakohase kehtestamise ja toimimise eest vastavalt volitatud eelarvevahendite käsutaja juhistele ning nendele alluvas liidu delegatsioonis hallatavate vahendite ja teostatavate toimingute eest. Enne kui nad asuvad oma ametiülesandeid täitma, läbivad nad spetsiaalsed koolituskursused eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja vastutuse ning eelarve täitmise kohta.

Liidu delegatsioonide juhid annavad oma vastutusvaldkonnast aru vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kooskõlas artikli 76 lõikega 3.

Liidu delegatsioonide juhid esitavad igal aastal komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajale kinnituse nende delegatsioonis kehtestatud sisemiste juhtimis- ja kontrollisüsteemide, samuti neile edasi volitatud toimingute haldamise ja nende tulemuste kohta, et eelarvevahendite käsutaja saaks esitada artikli 74 lõikes 9 osutatud kinnituse.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka liidu delegatsioonide juhtide asetäitjate suhtes, kui nad tegutsevad liidu delegatsioonide juhtide äraoleku ajal edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena.

Artikkel 93

Töötajate finantsrikkumiste käsitlemine

1.  Kui töötaja tegevus või tegevusetus põhjustab käesoleva määruse või finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud sätete rikkumise, edastab mis tahes allpool toodud isik asja artiklis 143 osutatud toimkonnale arvamuse saamiseks, ilma et see piiraks OLAFi volitusi ning liidu institutsioonide, liidu asutuste, Euroopa ametite või asutuste või isikute, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine, haldusautonoomiat seoses oma töötajatega ning võttes nõuetekohaselt arvesse rikkumisest teatajate kaitset:

a)  distsiplinaarmenetluse eest vastutav ametisse nimetav asutus;

b)  vastutav eelarvevahendite käsutaja, sealhulgas delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal liidu delegatsioonide juhtide asetäitjad, kes tegutsevad edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena artikli 60 lõike 2 kohaselt.

Kui toimkonda teavitab juhtumist otse töötaja, edastab toimkond juhtumi toimiku asjaomasele ametisse nimetavale asutusele või liidu institutsioonile, liidu asutusele, Euroopa ametile või asutusele või isikule ja teavitab sellest töötajat. Ametisse nimetaja võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.

2.  Taotlusele toimkonna arvamuse saamiseks vastavalt lõike 1 esimesele lõigule lisatakse kirjeldus asjaolude ning tegevuse või tegevusetuse kohta, mida toimkonnal palutakse hinnata, samuti asjakohased tõendavad dokumendid, sealhulgas kõigi toimunud uurimiste aruanded. Võimaluse korral esitatakse teave anonüümseks muudetud kujul.

Enne toimkonnale taotluse või mis tahes lisateabe esitamist annab vastavalt kas ametisse nimetav asutus või eelarvevahendite käsutaja asjaomasele töötajale võimaluse esitada oma tähelepanekuid, olles talle eelnevalt teinud teatavaks esimeses lõigus osutatud tõendavad dokumendid tingimusel, et selline teatavakstegemine ei kahjusta tõsiselt edasiste uurimiste läbiviimist.

3.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel on artiklis 143 osutatud toimkond pädev hindama talle käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud elementide ja täiendavate elementide põhjal, kas on toimunud finantsrikkumine. Toimkonna arvamuse põhjal teeb asjaomane liidu institutsioon, liidu asutus, Euroopa amet või asutus või isik otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta kooskõlas personalieeskirjadega. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, esitab ta selle kohta soovituse eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on juhtumiga seotud töötaja, ning siseaudiitorile.

4.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvamuse esitamisel koosneb toimkond artikli 143 lõikes 2 osutatud liikmetest ja lisaks kolmest järgmisest lisaliikmest, kes nimetatakse ametisse, võttes arvesse vajadust vältida huvide konflikti:

a)  ametisse nimetava asutuse esindaja, kes vastutab asjaomase liidu institutsiooni, liidu asutuse, Euroopa ameti või asutuse või isiku distsiplinaarküsimuste eest ▌;

b)  liige, kelle on ametisse nimetanud asjaomase liidu institutsiooni, liidu asutuse, Euroopa ameti või asutuse või isiku personalikomitee ▌;

c)  õigustalituse liige sellest liidu institutsioonist, kes on asjaomase töötaja tööandja.

▌ Kui toimkond esitab lõikes 1 osutatud arvamuse, adresseeritakse see asjaomase liidu institutsiooni, liidu asutuse, Euroopa ameti või asutuse või isiku ametisse nimetavale asutusele.

5.  Toimkonnal puuduvad uurimisvolitused. Liidu institutsioonid, liidu asutused, Euroopa ametid või asutused või isikud teevad toimkonnaga koostööd eesmärgiga tagada, et toimkonnal oleks kogu vajalik teave arvamuse esitamiseks.

6.  Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond lõike 1 kohaselt viivitamata juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab viivitamata OLAFit.

7.  Liikmesriigid toetavad igakülgselt liitu personalieeskirjade artiklist 22 tuleneva vastutuse rakendamisel tähtajaliste töötajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artikli 2 punkti e.

3. JAGU

PEAARVEPIDAJATE JA AVANSIKONTODE HALDAJATE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 94

Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad sätted

Peaarvepidajat saab võtta distsiplinaarkorras vastutusele ja ta peab hüvitama kahju personalieeskirjade ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Peaarvepidajat võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

a)  tema valduses olevad rahalised vahendid, vara või dokumendid lähevad kaduma või saavad kahjustada;

b)  ta muudab alusetult pangakontosid või postižiirokontosid;

c)  tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)  ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 95

Avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted

Avansikontode haldaja võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

a)  tema valduses olevad rahalised vahendid, vara või dokumendid lähevad kaduma või saavad kahjustada;

b)  ta ei esita nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c)  ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust sellistele maksetele;

d)  ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

6. PEATÜKK

Tulutoimingud

1. JAGU

OMAVAHENDITE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 96

Omavahendid

1.  Eelarvesse kantakse otsuses 2014/335/EL, Euratom osutatud omavahenditest moodustuv eelarvestatud tulu eurodes. Vastavad omavahendid tehakse kättesaadavaks kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014.

2.  Eelarvevahendite käsutaja koostab ajakava, milles märgitakse, millal tehakse ▌ otsuses 2014/335/EL, Euratom määratletud omavahendid komisjonile kättesaadavaks.

Omavahendid määratakse kindlaks ja nõutakse sisse kõnealuse otsuse alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt.

Raamatupidamise eesmärgil väljastab eelarvevahendite käsutaja sissenõudekorralduse määruses (EL, Euratom) nr 609/2014 osutatud omavahendite konto krediteerimiseks või debiteerimiseks.

2. JAGU

SAADAOLEVATE SUMMADE EELARVESTUS

Artikkel 97

Saadaolevate summade eelarvestus

1.  Kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on piisaval hulgal usaldusväärset teavet meetme või olukorra kohta, millest võib tuleneda summa võlgnemine liidule, koostab ta saadaolevate summade eelarvestuse.

2.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja korrigeerib saadaolevate summade eelarvestust niipea, kui ta saab teada asjaoludest, mis muudavad meedet või olukorda, millest ajendatuna eelarvestus koostati.

Sissenõudekorralduse koostamisel seoses meetme või olukorraga, millest tulenevalt on eelnevalt koostatud saadaolevate summade eelarvestus, korrigeerib vastutav eelarvevahendite käsutaja asjaomast eelarvestust sellele vastavalt.

Kui sissenõudekorraldus koostatakse esialgse saada olevate summade eelarvestusega samale summale, siis vähendatakse asjaomast eelarvestust nullini.

3.  Erandina lõikest 1 ei koostata saadaolevate summade eelarvestust enne seda, kui liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks otsuses 2014/335/EL, Euratom määratletud omavahendite summad, mida liikmesriigid maksavad kindlaksmääratud ajavahemike tagant. Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade kohta sissenõudekorralduse.

3. JAGU

SAADAOLEVATE SUMMADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 98

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

1.  Saadaoleva summa kindlaksmääramiseksteeb vastutav eelarvevahendite käsutaja järgmist:

a)  kontrollib võla olemasolu;

b)  määrab kindlaks võla tegelikkusele vastavuse ja summa või kontrollib seda; ning

c)  kontrollib võla tasumisele kuulumise tingimusi.

Saadaoleva summa kindlaksmääramisega tunnistatakse, et liidul on õigus saada võlgnikult summasid, ja määratakse kindlaks õigus nõuda võlgnikult võla maksmist.

2.  Kõik saadaolevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad tasumisele, määratakse kindlaks sissenõudekorralduses, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb peaarvepidajale ülesandeks summad sisse nõuda. Seejärel saadetakse võlgnikule võlateade, välja arvatud juhul, kui viivitamata kohaldatakse loobumismenetlust vastavalt lõike 4 teisele lõigule. Nii sissenõudekorralduse kui ka võlateate koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Eelarvevahendite käsutaja saadab võlateate viivitamata pärast saadaoleva summa kindlaksmääramist ja hiljemalt viie aasta jooksul pärast seda, kui liidu institutsioonil oleks tavalistes tingimustes olnud võimalik oma võlg sisse nõuda. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja tõendab, et liidu institutsiooni jõupingutustest olenemata tekkis viivitus võlgniku käitumise tõttu.

3.  Saadaoleva summa kindlaksmääramiseks tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)  saadaolev summa on kindel, mis tähendab, et selle suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi;

b)  saadaolev summa on kindlasummaline ja rahas täpselt väljendatud;

c)  saadaolev summa kuulub tasumisele ja selle suhtes ei kohaldata maksetähtaega;

d)  võlgniku andmed on õiged;

e)  sissenõutav summa on kantud õigesse eelarvepunkti;

f)  tõendavad dokumendid on nõuetekohased; ning

g)  on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, eelkõige seoses artikli 101 lõike 2 esimese lõigu punktis a või b nimetatud kriteeriumidega.

4.  Võlateatega teatatakse võlgnikule, et:

a)  liit on saadaoleva summa kindlaks määranud;

b)  kui võlg tasutakse võlateates esitatud tähtpäeva jooksul, ei tule viivist maksta;

c)  kui võlg ei ole käesoleva lõigu punktis b osutatud tähtpäevaks tagasi makstud, arvestatakse võlalt viivist artiklis 99 osutatud määra järgi, ilma et see piiraks kohaldatavaid erinorme;

d)  kui võlg ei ole punktis b osutatud tähtpäevaks tagasi makstud, nõuab liidu institutsioon summa sisse kas tasaarvestuse või võimaliku eelnevalt esitatud tagatise realiseerimise teel;

e)  peaarvepidaja võib erandlikel asjaoludel võla tasaarvestuse teel sisse nõuda enne punktis b osutatud tähtpäeva, kui see on vajalik liidu finantshuvide kaitsmiseks, juhul kui tal on põhjendatult alust arvata, et liidule tasumisele kuuluv summa läheks kaduma, olles võlgnikku eelnevalt teavitanud tasaarvestuse teel sissenõudmise põhjustest ja kuupäevast;

f)  kui pärast kõikide käesoleva lõigu punktides a–e sätestatud meetmete võtmist ei ole kogu summat tagasi saadud, nõuab liidu institutsioon summa sisse sissenõudmisotsuse täitmisele pööramisega artikli 100 lõike 2 kohaselt või õiguslikke meetmeid kasutades.

Kui pärast võlgniku andmete kontrollimist või muu sel ajal kättesaadava asjakohase teabe põhjal on selge, et võla puhul on tegemist artikli 101 lõike 2 esimese lõigu punktides a või b osutatud juhtumiga või et võlateadet ei ole saadetud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, otsustab eelarvevahendite käsutaja peaarvepidaja nõusolekul pärast saadaoleva summa kindlaksmääramist kohe sissenõudmisest loobumise vastavalt artiklile 101, ilma võlateadet saatmata.

Kõigil muudel juhtudel trükib eelarvevahendite käsutaja võlateate välja ja saadab selle võlgnikule. Peaarvepidajat teavitatakse võlateate väljasaatmisest finantsteabesüsteemi kaudu.

5.  Alusetult makstud summad nõutakse tagasi.

Artikkel 99

Viivis

1.  Ilma et see piiraks erinormide kohaldamist, arvestatakse kõikide artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäevaks tasumata saadaolevate summade pealt viivist käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt.

2.  Välja arvatud käesoleva artikli lõikes 4 osutatud juhtudel, on artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäevaks tasumata saadaolevate summade viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C‑seerias avaldatud määr, mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse:

a)  kaheksa protsendipunkti võrra, kui kohustav sündmus tuleneb asjade hankelepingust või teenuste hankelepingust;

b)  kolme ja poole protsendipunkti võrra kõikidel muudel juhtudel.

3.  Viivist arvestatakse alates artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäevale järgnevast kalendripäevast kuni kalendripäevani, mil võlg on täielikult tagasi makstud.

Viivise summale vastav sissenõudekorraldus väljastatakse viivise tegelikul laekumisel.

4.  Trahvide või muude rahaliste karistuste puhul on artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäevaks tasumata saadaolevate summade viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C‑seerias avaldatud määr, mis kehtib trahvi või muu rahalise karistuse määramise otsuse vastuvõtmise kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse:

a)  pooleteise protsendipunkti võrra, kui võlgnik esitab finantstagatise, mida peaarvepidaja aktsepteerib makse asemel;

b)  kolme ja poole protsendipunkti võrra kõikidel muudel juhtudel.

Kui Euroopa Liidu Kohus suurendab trahvi või muud rahalist karistust, tuginedes pädevusele, mis tal on tulenevalt ELi toimimise lepingu artiklist 261, hakatakse suurendatud summalt intressi arvestama alates Euroopa Kohtu otsuse kuupäevast.

5.  Juhul kui üldine intressimäär on negatiivne, määratakse suurenduseks null protsenti.

4. JAGU

SISSENÕUDMISE KINNITAMINE

Artikkel 100

Sissenõudmise kinnitamine

1.  Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel juhised nõuda sisse saadaolev summa, mille kõnealune vastutav eelarvevahendite käsutaja on kindlaks määranud („sissenõudmise kinnitamine“).

2.  Liidu institutsioon võib ELi toimimise lepingu artikli 299 tähenduses täitmisele pööratava otsusega ametlikult määrata saadaolevana kindlaks summasid, mis on saada muudelt isikutelt kui liikmesriikidelt.

Kui see on vajalik liidu finantshuvide tõhusaks ja õigeaegseks kaitseks, võivad muud liidu institutsioonid erandlikel asjaoludel taotleda, et komisjon võtaks nende kasuks vastu sellise täitmisele pööratava otsuse ▌ seoses nõuetega, mis puudutavad töötajaid või liidu institutsioonide liikmeid või endisi liikmeid, tingimusel et asjaomased institutsioonid on komisjoniga kokku leppinud käesoleva artikli kohaldamise praktilises korras.

Erandlikud asjaolud esinevad juhul, kui puudub lootus, et asjaomasele liidu institutsioonile nõue vabatahtlikult tasutakse või et seda saaks sisse nõuda artikli 101 lõikes 1 sätestatud tasaarvestuse teel, ning ei ole täidetud tingimused artikli 101 lõigetele 2 ja 3 kohaseks sissenõudmisest loobumiseks. Kõigil juhtudel täpsustatakse täitmisele pööratavas otsuses, et summad, mille tasumist nõutakse, kantakse eelarvejakku, mis vastab asjaomasele liidu institutsioonile, kes tegutseb eelarvevahendite käsutajana. Tulu kantakse eelarvesse üldtuluna, välja arvatud juhul, kui selle näol on tegemist sihtotstarbelise tuluga, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 3.

Otsuse tegemist nõudev liidu institutsioon teavitab komisjoni mis tahes sündmustest, mis võivad tõenäoliselt sissenõudmist muuta, ja sekkub täitmisele pööratava otsuse edasikaebamise korral komisjoni toetuseks.

5. JAGU

SISSENÕUDMINE

Artikkel 101

Sissenõudmise kord

1.  Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Peaarvepidaja täidab hoolsuskohustust selle tagamisel, et liit saab kätte oma tulu ja et liidu õigusi kaitstakse.

Kui võlgnik, kelle suhtes on väljastatud mitu sissenõudekorraldust, teeb osalise tagasimakse, kirjendatakse see esmalt vanima nõude alla, kui võlgnik ei ole täpsustanud teisiti. Kõik osalised tagasimaksed katavad esmalt viivise.

Peaarvepidaja nõuab sisse eelarvesse tasumisele kuuluvad summad tasaarvestuse teel vastavalt artiklile 102.

2.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib osaliselt või täielikult loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest ainult järgmistel juhtudel:

a)  kui prognoositavad sissenõudmiskulud ületavad sissenõutava summa ja loobumine ei kahjusta liidu mainet;

b)  kui saadaolevat summat ei ole võimalik sisse nõuda selle aegumise, artikli 98 lõikes 2 kindlaks määratud tingimuste kohaselt võlateate saatmisega viivitamise või võlgniku maksejõuetuse või mis tahes muu maksejõuetusmenetluse tõttu;

c)  kui sissenõudmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Sissenõudmisest loobumise otsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib nimetatud otsuse tegemise delegeerida.

3.  Lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud juhul toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja igas liidu institutsioonis eelnevalt kindlaks määratud menetluse kohaselt ja kohaldab järgmisi kriteeriume, mis on kohustuslikud ja igal juhul kohaldatavad:

a)  asjaolud, mis on seotud saadaoleva summa kindlaksmääramise põhjustanud õigusnormide eiramise (pettus, korduv rikkumine, tahtlus, hoolsus, heausksus, ilmne viga) raskusega;

b)  mõju, mida sissenõudmisest loobumine avaldaks liidu tegevusele ja tema finantshuvidele (asjaomane summa, pretsedendi loomise oht, seaduskuulekuse nõrgendamine).

4.  Olenevalt juhtumi asjaoludest võib vastutaval eelarvevahendite käsutajal olla vaja asjakohasel juhul arvesse võtta järgmisi täiendavaid kriteeriume:

a)  konkurentsi moonutamine, mida sissenõudmisest loobumine põhjustaks;

b)  majanduslik ja sotsiaalne kahju, mida võla täielik sissenõudmine põhjustaks.

5.  Iga liidu institutsioon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt tehtud loobumiste kohta. Teave loobumiste kohta, mille puhul on summa alla 60 000 euro, esitatakse kogusummana. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 74 lõikes 9 nimetatud iga‑aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

6.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saadaoleva summa osaliselt või täielikult tühistada. Kindlaksmääratud saadaoleva summa osaline tühistamine ei tähenda, et liit loobuks oma ülejäänud kindlaksmääratud nõudest.

Vea ilmnemise korral tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kindlaksmääratud saadaoleva summa täielikult või osaliselt, lisades asjakohased põhjendused.

Iga liidu institutsioon sätestab oma sise‑eeskirjades tingimused ja korra, mida järgitakse kindlaksmääratud saadaoleva summa tühistamise õiguse delegeerimisel.

7.  Kontrollide ja auditite tegemine ning põhjendamatult kulutatud summade sissenõudmine, nagu on sätestatud valdkondlikes normides, on esmalt liikmesriikide ülesanne. Kui liikmesriigid avastavad õigusnormide eiramise ise ja korrigeerivad selle, ei kohalda komisjon nende suhtes õigusnormide eiramisega seonduvaid finantskorrektsioone.

8.  Komisjon kohaldab liikmesriikide suhtes finantskorrektsioone, et arvata liidu rahastatavatest kuludest välja sellised maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes. Komisjon võtab finantskorrektsioonide puhul aluseks kindlakstehtud põhjendamatult kulutatud summade suuruse ja nende rahalise mõju eelarvele. Kui neid summasid ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib komisjon kohaldada ekstrapoleeritud või ühtse määraga korrektsioone vastavalt valdkondlikele normidele.

Komisjon võtab finantskorrektsiooni summa üle otsustades arvesse kohaldatava õiguse rikkumise olemust ja raskusastet ning rahalist mõju eelarvele, sealhulgas juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste korral.

Finantskorrektsioonide kindlaksmääramise kriteeriumid ja kohaldatava menetluse võib sätestada valdkondlikes normides.

9.  Ekstrapoleeritud või ühtse määraga korrektsioonide kohaldamise metoodika kehtestatakse kooskõlas valdkondlike normidega, et võimaldada komisjonil kaitsta liidu finantshuve.

Artikkel 102

Sissenõudmine tasaarvestuse teel

1.  Kui võlgnikul on liidu või liidu eelarvet täitva rakendusasutuse vastu seoses maksekorralduses kindlaks määratud summaga nõue, mis on kindel artikli 98 lõike 3 punkti a tähenduses, kindlasummaline ja kuulub tasumisele, nõuab peaarvepidaja kindlaksmääratud saadaolevad summad sisse tasaarvestuse teel pärast artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäeva saabumist.

Erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik liidu finantshuvide kaitsmiseks, ning juhul, kui peaarvepidajal on põhjendatult alust arvata, et liidule tasumisele kuuluv summa läheks kaduma, võib peaarvepidaja nõuda võla tasaarvestuse teel sisse enne artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäeva saabumist.

Peaarvepidaja võib võla tasaarvestuse teel sisse nõuda enne artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäeva saabumist ka võlgniku nõusoleku korral.

2.  Enne käesoleva artikli lõike 1 kohast sissenõudmist konsulteerib peaarvepidaja vastutava eelarvevahendite käsutajaga ja teavitab asjaomaseid võlgnikke, sealhulgas õiguskaitsevahenditest vastavalt artiklile 133.

Kui võlgnik on siseriiklik ametiasutus või selle haldusüksus, teatab peaarvepidaja ka asjaomasele liikmesriigile oma kavatsusest nõuda võlad sisse tasaarvestuse teel vähemalt kümme tööpäeva enne sissenõudmise alustamist. Kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või haldusüksusega võib peaarvepidaja siiski nõuda võlad tasaarvestuse teel sisse enne selle tähtpäeva saabumist.

3.  Lõikes 1 nimetatud tasaarvestamisel on sama mõju kui maksel ja see vabastab liidu võlasumma ja asjakohasel juhul tasumisele kuuluva viivise summa maksmise kohustusest.

Artikkel 103

Sissenõudemenetlus, kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult

1.  Ilma et see piiraks artikli 102 kohaldamist, kui kogu summat ei ole sisse nõutud artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäevaks, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ja alustab viivitamata menetlust sissenõude täitmisele pööramiseks kõikide seaduslike vahenditega, sealhulgas asjakohasel juhul eelnevalt esitatud tagatise realiseerimise teel.

2.  Ilma et see piiraks artikli 102 kohaldamist, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sissenõudmismeetodit ei ole võimalik kasutada ja võlgnik ei ole peaarvepidaja saadetud ametliku märgukirja saamise järel võlga tasunud, nõuab peaarvepidaja summa sisse sissenõudmisotsuse täitmisele pööramisega artikli 100 lõike 2 kohaselt või kohtumenetluses.

Artikkel 104

Maksmiseks antud lisaaeg

Peaarvepidaja võib koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga lubada maksmiseks lisaaega ainult võlgniku kirjaliku taotluse korral, kus on nõuetekohaselt esitatud põhjused, ja kui täidetud on järgmised tingimused:

a)  võlgnik kohustub maksma viivist artiklis 99 täpsustatud määra alusel kogu lubatud lisaaja eest, mis algab artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäevast;

b)  võlgnik esitab liidu õiguste kaitseks finantstagatise, mis katab nii tasumata võla põhisumma kui ka viivise ning mida liidu institutsiooni peaarvepidaja aktsepteerib.

Esimese lõigu punktis b osutatud tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega, mille on heaks kiitnud liidu institutsiooni peaarvepidaja.

Peaarvepidaja võib erandlikel asjaoludel võlgniku taotlusel esimese lõigu punktis b osutatud tagatise nõudmisest loobuda, kui tema hinnangul võlgnik soovib ja on suuteline tegema makse lisaaja jooksul, kuid ei ole suuteline andma sellist tagatist ja on ▌ finantsraskustes.

Artikkel 105

Aegumistähtaeg

1.  Ilma et see piiraks erinormide ja otsuse 2014/335/EL, Euratom kohaldamist, on kolmandate isikute vastu olevate liidu nõuete ja liidu vastu olevate kolmandate isikute nõuete aegumistähtaeg viis aastat.

2.  Kolmandate isikute vastu olevate liidu nõuete aegumistähtaeg hakkab kulgema pärast seda, kui on saabunud artikli 98 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtpäev.

Liidu vastu olevate kolmandate isikute nõuete aegumistähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil kõnealuse kolmanda isiku nõue kuulub vastavalt asjaomasele juriidilisele kohustusele tasumisele.

3.  Kolmandate isikute vastu olevate liidu nõuete aegumistähtaja kulgemise katkestab liidu institutsiooni või liidu institutsiooni taotlusel tegutseva liikmesriigi mis tahes akt, millest on kolmandale isikule teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

Liidu vastu olevate kolmandate isikute nõuete aegumistähtaja kulgemise katkestab mis tahes akt, millest liidu võlausaldajad on liidule teatanud või millest talle on nende nimel teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

4.  Uus viieaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast lõikes 3 osutatud katkestamise päeva.

5.  Kõik kohtumenetlused, mis on seotud lõikes 2 osutatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja kulgemise. Uus viieaastane aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade poolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.

6.  Kui peaarvepidaja annab kooskõlas artikliga 104 võlgnikule maksmiseks lisaaega, loetakse seda aegumistähtaja kulgemise katkestamiseks. Uus viieaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast pikendatud maksetähtaja möödumist.

7.  Liidu nõudeid ei nõuta sisse pärast lõigetes 2–6 sätestatud aegumistähtaja möödumist.

Artikkel 106

Liidu nõuete käsitlemine liikmesriikides

Maksejõuetusmenetluse korral kohaldatakse liidu nõuete suhtes sama sooduskohtlemist mis nende liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste sama liiki nõuete suhtes, kus sissenõudmismenetlust läbi viiakse.

Artikkel 107

Liidu institutsioonide määratud trahvid, muud rahalised karistused, sanktsioonid ja kogunenud intressid

1.  Trahvide ja muude rahaliste karistustena saadud ning sanktsioonidest tulenevad summad ning neilt kogunenud võimalikud intressid või neist tulenev muu tulu kantakse eelarvesse alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada.

2.  Lõikes 1 osutatud summad kantakse eelarvesse võimalikult kiiresti ▌ pärast kõigi õiguskaitsevahendite ammendamist. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel või kui kõigi õiguskaitsevahendite ammendamine toimub pärast jooksva eelarveaasta 1. septembrit, võib summad kanda eelarvesse järgmisel eelarveaastal.

Eelarvesse ei kanta summasid, mis makstakse Euroopa Liidu Kohtu otsusest tulenevalt tagasi üksusele, kes need maksis.

3.  Lõiget 1 ei kohaldata raamatupidamise aastaaruande kontrollimist ja heakskiitmist ega finantskorrektsioone käsitlevate otsuste suhtes.

Artikkel 108

Liidu institutsioonide määratud trahvide, muude rahaliste karistuste või sanktsioonide sissenõudmine

1.  Kui Euroopa Liidu Kohtusse esitatakse hagi liidu institutsiooni otsuse vastu, millega on ELi toimimise lepingu või Euratomi asutamislepingu alusel määratud trahv, ▌ muu rahaline karistus või sanktsioon, ja kuni ajani, mil kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud, maksab võlgnik asjaomased summad ajutiselt komisjoni peaarvepidaja määratud pangakontole või esitab finantstagatise, mida komisjoni peaarvepidaja aktsepteerib. Kõnealune tagatis on sõltumatu trahvi, muu rahalise karistuse või sanktsiooni tasumise kohustusest ja see peab olema nõudmise korral realiseeritav ▌. Tagatis katab nii nõude põhisumma kui ka tasumisele kuuluva viivise vastavalt artikli 99 lõikes 4 sätestatule.

2.  Komisjon tagab ajutiselt kogutud summad, investeerides need finantsvaradesse, tagades seeläbi rahaliste vahendite turvalisuse ja likviidsuse ning seades ühtlasi eesmärgiks saavutada positiivne tootlus.

3.  Kui kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud ja Euroopa Liidu Kohus on trahvi, ▌ muu rahalise karistuse või sanktsiooni kinnitanud või kui sellise trahvi, muu rahalise karistuse või sanktsiooni määramise otsust ei ole enam võimalik Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada, võetakse üks järgmistest meetmetest:

a)  ajutiselt sisse nõutud summad ja nendelt teenitud tulu kantakse eelarvesse kooskõlas artikli 107 lõikega 2 ▌;

b)  kui esitatud on finantstagatis, siis see realiseeritakse ja asjaomased summad kantakse eelarvesse.

Kui Euroopa Liidu Kohus on trahvi, ▌ muu rahalise karistuse või sanktsiooni summat suurendanud, kohaldatakse käesoleva lõike esimese lõigu punkte a ja b liidu institutsiooni algses otsuses ette nähtud summa ulatuses või, kui see on asjakohane, siis samas menetluses Euroopa Liidu Kohtu eelmise kohtuotsusega määratud summa ulatuses. Komisjoni peaarvepidaja nõuab sisse suurendamisele vastava summa ja viivise, mis kuulub tasumisele artikli 99 lõike 4 kohaselt, ja need kantakse eelarvesse.

4.  Kui kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud ja trahv, ▌ muu rahaline karistus või sanktsioon on tühistatud või summat on vähendatud, võetakse üks järgmistest meetmetest:

a)  ajutiselt kogutud summad või vähendamise korral summa asjakohane osa, ▌ sealhulgas mis tahes teenitud tulu, makstakse asjaomasele kolmandale isikule tagasi;

b)  kui on esitatud finantstagatis, siis see vastavalt vabastatakse.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhul, kui ajutiselt kogutud summadelt teenitud kogutulu on olnud negatiivne, arvatakse kantud kahju tagasimakstavast summast maha.

Artikkel 109

Tasandusintressid

Ilma et see piiraks artikli 99 lõike 2 ja artikli 116 lõike 5 kohaldamist ja muudel juhtudel peale artiklites 107 ja 108 osutatud muude trahvide, rahaliste karistuste ja sanktsioonide, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel või tulenevalt vaidluse kokkuleppelisest lahendamisest, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C‑seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval. Intressimäär ei tohi olla negatiivne. Intressi arvestatakse alates tagasimakstava summa maksmise kuupäevast kuni summa tagasimaksmisele ▌ kuulumise kuupäevani.

Juhul kui üldine intressimäär oleks negatiivne, määratakse selleks null protsenti.

7. PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 110

Rahastamisotsus

1.  Eelarvelise kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus, mille võtab vastu liidu institutsioon või asutus, kelle liidu institutsioon on selleks volitanud. Rahastamisotsused tehakse ühe või mitme aasta kohta.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata assigneeringute puhul, mis on ette nähtud iga liidu institutsiooni halduslikust iseseisvusest tuleneva tegevuse jaoks, mida saab ellu viia ilma alusaktita artikli 58 lõike 2 punkti e kohaselt, haldustoetuskulude ega rahaliste toetuste puhul artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutustele. ▌

2.  Rahastamisotsus moodustab ühtlasi ▌ aastase või mitmeaastase tööprogrammi ning see võetakse vastavalt vajadusele vastu võimalikult kiiresti pärast eelarveprojekti vastuvõtmist ja üldjuhul hiljemalt rakendamise aasta 31. märtsiks. Kui asjakohases alusaktis sätestatakse rahastamisotsuse või tööprogrammi või mõlema vastuvõtmise erikord, kohaldatakse seda korda rahastamisotsuse selle osa suhtes, mis moodustavad tööprogrammi, järgides täielikult nimetatud alusakti nõudeid. Tööprogrammi sisaldav osa avaldatakse asjaomase liidu institutsiooni veebisaidil kohe pärast selle vastuvõtmist ja enne selle rakendamist. Rahastamisotsuses märgitakse sellega hõlmatud kogusumma ja esitatakse rahastatavate meetmete kirjeldus. Selles märgitakse:

a)  alusakt ja eelarverida;

b)  taotletavad eesmärgid ja oodatavad tulemused;

c)  eelarve täitmise viis;

d)  alusaktiga tööprogrammi puhul nõutav muu lisateave.

3.  Lisaks lõikes 2 osutatud elementidele sätestatakse rahastamisotsuses järgmine:

a)  toetuste puhul: avalduse esitajate liik, kellele konkursikutse või otsetoetuste andmine on suunatud; toetuste jaoks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma;

b)  hangete puhul: hangeteks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma;

c)  rahaliste toetuste puhul artiklis 234 osutatud liidu usaldusfondidele: usaldusfondi jaoks eelarveaastaks ette nähtud assigneeringud ning usaldusfondi tegevusajaks kavandatud summad, mis saadakse eelarvest ja teistelt rahastajatelt;

d)  auhindade puhul: osalejate liik, kellele konkurss on suunatud, konkursi jaoks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma ja konkreetne teave auhindade kohta, mille ühikuväärtus on 1 000 000 eurot või rohkem;

e)  rahastamisvahendite puhul: rahastamisvahendile eraldatud summa;

f)  kaudse eelarve täitmise korral: artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt liidu vahendeid haldav üksus või isik või kriteeriumid, mida kasutatakse sellise isiku või üksuse valimiseks;

g)  rahaliste toetuste puhul segarahastamisvahenditele: segarahastamisvahendile eraldatud summa ja segarahastamisvahendis osalevate üksuste loetelu;

h)  eelarveliste tagatiste puhul: iga-aastaste eraldiste summa ja, kui see on asjakohane, vabastatava eelarvelise tagatise summa.

4.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib lisada täiendava teabe, mida ta peab kas tööprogrammi moodustava vastava rahastamisotsuse või mis tahes muu liidu institutsiooni veebisaidil avaldatava dokumendi puhul asjakohaseks.

Mitut aastat hõlmav rahastamisotsus peab olema kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud finantsplaneeringuga ja selles tuleb täpsustada, et otsuse täitmise eelduseks on, et eelarveassigneeringud vastavate eelarveaastate jaoks on kättesaadavad pärast eelarve vastuvõtmist või nagu on ette nähtud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis ▌.

5.  Ilma et see piiraks alusakti erisätete kohaldamist, järgitakse juba vastu võetud rahastamisotsuses mis tahes oluliste muudatuste tegemisel sama menetlust mis algse otsuse puhul.

Artikkel 111

Kulutoimingud

1.  Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Artiklis 114 osutatud tähtaegade möödumisel vabastatakse eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud saldo.

Toimingute täitmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et kulud on kooskõlas aluslepingute, eelarve ja käesoleva määrusega ning aluslepingute alusel vastuvõetud muude õigusaktidega ▌ ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

2.  Eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi võtab sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas võivad juriidilisi kohustusi võtta ELi delegatsiooni juhid või nende äraoleku ajal nende asetäitjad juhiste kohaselt, mille on andnud vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes jääb aga ise raamatupidamisarvestuse aluseks oleva tehingu eest täielikult vastutavaks. Töötajad, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, võivad alla kirjutada juriidilistele kohustustele, mis on seotud avansikontodelt tehtavate maksetega, mille suurus ei ületa 2500 eurot.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja peab enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist või vahendite artiklis 234 osutatud liidu usaldusfondi ülekandmist võtma eelarvelise kulukohustuse.

Käesoleva lõike teist lõiku ei kohaldata:

a)  juriidiliste kohustuste puhul, mis on võetud pärast kriisiolukorra väljakuulutamist toimepidevuse kava raames kooskõlas menetlustega, mille komisjon või muu liidu institutsioon on vastu võtnud oma haldusliku iseseisvuse alusel;

b)  humanitaarabi-, kodanikukaitse- ja kriisiohjamisoperatsioonide puhul, kui liidu tõhusaks sekkumiseks on vaja kolmanda isiku ees kohe võtta juriidiline kohustus ja ei ole võimalik teha individuaalse eelarvelise kulukohustuse eelnevat broneeringut.

Kolmanda lõigu punktis b osutatud juhtudel tehakse eelarvelise kulukohustuse broneering kohe pärast kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist.

3.  ▌ Vastutav eelarvevahendite käsutaja tõendab kulud, kiites heaks kulude kandmise eelarvesse pärast seda, kui on kontrollinud tõendavaid dokumente, mis kinnitavad võlausaldaja nõudeõigust vastavalt juriidilises kohustuses sätestatud tingimustele, kui juriidiline kohustus on olemas. Selleks teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja järgmist:

a)  kontrollib võlausaldaja nõudeõiguse olemasolu;

b)  määrab kindlaks nõude tegelikkusele vastavuse ja summa või kontrollib seda, lisades märke „õigsus tõendatud“;

c)  kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust, ▌ tuleb kulusid tõendada ka vahe- ja lõpparuannete puhul, mis ei ole seotud maksetaotlusega ja mille mõju raamatupidamissüsteemile piirdub üldise raamatupidamisarvestusega.

4.  Tõendamisotsust väljendab vastutav eelarvevahendite käsutaja või tehniliselt pädev töötaja, keda eelarvevahendite käsutaja on selleks nõuetekohaselt ametliku otsusega volitanud, elektrooniliselt turvatud allkirjaga ▌ vastavalt artiklile 146 või erandjuhul paberdokumentide puhul templiga koos asjaomase isiku allkirjaga.

Märkega „õigsus tõendatud“ tõendab vastutav eelarvevahendite käsutaja või tehniliselt pädev töötaja, keda eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt volitanud, et:

a)  eelmaksete puhul on juriidilises kohustuses nõutud tingimused eelmakse tegemiseks täidetud;

b)  lepingutega seotud vahe- ja lõppmaksete puhul on lepinguga ette nähtud teenused nõuetekohaselt osutatud, lepinguga ette nähtud asjad nõuetekohaselt kohale toimetatud või lepinguga ette nähtud ehitustööd nõuetekohaselt tehtud;

c)  toetustega seotud vahe- ja lõppmaksete puhul on toetusesaaja rakendatav meede või tööprogramm kõigis aspektides kooskõlas toetuslepinguga, sealhulgas asjakohasel juhul, et toetusesaaja deklareeritud kulud on rahastamiskõlblikud.

Teise lõigu punktis c osutatud juhul ei loeta kuluprognoose artikli 186 lõikes 3 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustega kooskõlas olevaks. Sama põhimõtet kohaldatakse ka vahe- ja lõpparuannete kohta, mis ei ole seotud maksetaotlusega.

5.  Kulude ▌ kinnitamiseks väljastab vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, maksekorralduse, ▌ millega annab peaarvepidajale juhised maksta kuluna välja summa, mille vastutav eelarvevahendite käsutaja on eelnevalt tõendanud.

Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenused, või ostetud kaupadega võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse kasutamiseks avansikontolt. Sellise süsteemi kasutamiseks võib anda korralduse, kui peaarvepidaja on andnud artikli 86 lõike 3 kohaselt selleks konkreetse volituse.

Artikkel 112

Eelarveliste kulukohustuste liigid

1.  Eelarvelised kulukohustused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

a)  individuaalne: kui vahendite saaja ja kulu suurus on teada;

b)  üldine: kui vähemalt üks individuaalse kulukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikest tunnustest ei ole veel teada;

c)  esialgne: et katta artikli 11 lõikes 2 osutatud EAGFi jooksvad halduskulud ja muud jooksvad halduskulud, kui kas summa või lõplik maksesaaja ei ole veel lõplikult teada.

Olenemata esimese lõigu punktist c võib liidu delegatsioonide ja liidu esindustega seotud jooksvaid halduskulusid siiski katta esialgsete eelarveliste kulukohustustega ka juhul, kui summa ja lõplik maksesaaja on teada.

2.  Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale üksnes juhul, kui see on alusaktiga ette nähtud või kui need seonduvad halduskuludega.

3.  Üldine eelarveline kulukohustus võetakse rahastamisotsuse alusel.

Üldine eelarveline kulukohustus võetakse hiljemalt enne vahendite saajate ja summade kohta otsuse tegemist ja kui asjaomaste assigneeringute kasutamine eeldab tööprogrammi vastuvõtmist, siis võimalikult kiiresti pärast tööprogrammi vastuvõtmist.

4.  Üldise eelarvelise kulukohustuse täitmiseks sõlmitakse kas rahastamisleping, milles sätestatakse, et hiljem võetakse üks või mitu juriidilist kohustust, või võetakse üks või mitu juriidilist kohustust.

Kolmandatele riikidele antava otsese finantsabi, sealhulgas eelarvetoetuste valdkonna rahastamislepingutest, mille näol on tegemist juriidiliste kohustustega, võivad tuleneda maksed ilma muude juriidiliste kohustuste võtmiseta.

Kui üldine eelarveline kulukohustus täidetakse rahastamislepingu sõlmimisega, siis lõike 3 teist lõiku ei kohaldata.

5.  Enne iga üldise eelarvelise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve kesksesse raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest eelarvelisest kulukohustusest.

6.  Esialgsed eelarvelised kulukohustused täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise kuludega, liidu institutsiooni liikmete või endiste liikmetega seotud kuludega või liidu sündmuste kajastamiseks ette nähtud liidu institutsioonide teavitustegevuse kuludega või millele on osutatud 1. lisa punktis 14.5, võib need siiski täita otse maksetega ilma eelnevaid juriidilisi kohustusi võtmata.

Artikkel 113

EAGFi assigneeringutega seotud kulukohustused

1.  Igaks eelarveaastaks EAGFile ette nähtud assigneeringud sisaldavad liigendamata assigneeringuid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmetega seotud kuludeks. Kulud, mis on seotud nimetatud määruse artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud meetmetega, välja arvatud mitteoperatiivse tehnilise abi raames rahastatavad meetmed ja rahalised toetused rakendusasutustele, kaetakse liigendatud assigneeringutest.

2.  Komisjoni otsused, millega kinnitatakse ▌ EAGFiga seoses liikmesriikide poolt kantud kulude hüvitismaksete suurus, kujutavad endast üldisi esialgseid eelarvelisi kulukohustusi ning need ei tohi ületada EAGFile ettenähtud eelarvesse kantud assigneeringute kogusummat.

3.  EAGFi üldised esialgsed eelarvelised kulukohustused, mis on võetud eelarveaastaks ja mille põhjal ei ole võetud konkreetsete eelarveridadega seonduvaid kulukohustusi järgneva eelarveaasta 1. veebruariks, vabastatakse seoses asjaomase eelarveaastaga.

4.  EAGFi käsitlevates õigusnormides osutatud asutuste ja ametite kulude suhtes võetakse kahe kuu jooksul pärast liikmesriikide saadetud kuluaruannete kättesaamist kulukohustused peatükkide, artiklite ja punktide kaupa. Selliseid kulukohustusi võib võtta pärast nimetatud kahekuulise tähtaja möödumist alati, kui on vaja kohaldada asjaomaste eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise menetlust. Summad kantakse eelarvesse maksetena selle sama kahekuulise tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ei ole veel makset teinud või kui kulude rahastamiskõlblikkus ei ole kindel.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kulukohustused arvatakse maha lõikes 1 osutatud üldisest esialgsest eelarvelisest kulukohustusest.

5.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse juhul, kui raamatupidamise aastaaruande kontrollimisest ja heakskiitmisest ei tulene teisiti.

Artikkel 114

Kohustuste tähtajad

1.  Olenemata artikli 111 lõikest 2 ja artikli 264 lõikest 3, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud juriidilised kohustused 31. detsembriks aastal n, kusjuures aasta n on eelarvelise kulukohustuse võtmise aasta.

2.  Üldised eelarvelised kulukohustused katavad neile vastavate, 31. detsembrini aastal n+1 võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse.

Kui üldise eelarvelise kulukohustuse alusel antakse IX jaotises osutatud auhind, võetakse artikli 207 lõikes 4 osutatud juriidiline kohustus 31. detsembriks aastal n+3.

Välistegevuse valdkonnas üldisest eelarvelisest kulukohustusest tulenevad rahastamislepingud kolmandate riikidega sõlmitakse 31. detsembriks aastal n+1 ▌. Sellisel juhul katab üldine eelarveline kulukohustus sõlmitud rahastamislepingu täitmiseks võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.

Järgmistel juhtudel katavad üldised eelarvelised kulukohutused siiski kuni rahastamislepingu täitmise perioodi lõpuni võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse:

a)  mitme rahastajaga meetmed;

b)  segarahastamistoimingud;

c)  auditeerimist ja hindamist käsitlevad juriidilised kohustused;

d)  järgmised erandlikud asjaolud:

i)  juba sõlmitud juriidiliste kohustuste muutmine;

ii)  kui juriidilised kohustused tuleb sõlmida pärast kehtiva juriidilise kohustuse ennetähtaegset lõppu;

iii)  rakendusüksuse muutumine.

3.  Lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku ei kohaldata jagatud kulukohustuste kaudu rakendatavate mitmeaastaste programmide suhtes:

a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 231/2014(42) loodud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi puhul ;

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014(43) loodud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi puhul.

Esimeses lõigus osutatud juhtudel vabastab komisjon assigneeringud automaatselt kooskõlas valdkondlike normidega.

4.  Individuaalsetel ja esialgsetel eelarvelistel kulukohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, välja arvatud personalikulude korral, on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas nendes juriidilistes kohustustes sätestatud tingimustega, millele kulukohustustes viidatakse, ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet arvesse võttes.

5.  Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise tähtpäevast arvates, vabastatakse ▌.

6.  Eelarvelise kulukohustuse summa, millega seoses ei ole kahe aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse võtmist tehtud ühtegi makset artikli 115 tähenduses, vabastatakse, välja arvatud, kui see summa on seotud asjaga, mille suhtes on pooleli kohtu või vahekohtuorgani menetlus, mille puhul on juriidiline kohustus võetud rahastamislepingu vormis kolmanda riigiga või mille suhtes kohaldatakse valdkondlike normide erisätteid.

Artikkel 115

Maksete liigid

1.  Peaarvepidaja tasub kulud kättesaadavate vahendite piires.

2.  Maksmine toimub siis, kui esitatakse tõendid, et asjaomane meede on kooskõlas lepingu, kokkuleppe või alusakti, ja hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

a)  kogu tasumisele kuuluva summa maksmine;

b)  tasumisele kuuluva summa maksmine mõnel järgmistest viisidest:

i)  eelmakse, millega antakse käibevahendid ja mille võib usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt jagada mitmeks makseks; sellise eelmakse võib teha kas lepingu või alusakti alusel või tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad kontrollida, kas kõnealuse lepingu tingimused on täidetud;

ii)  üks või mitu vahemakset, mis tehakse pärast meetme osalist rakendamist või lepingu või kokkuleppe osalist täitmist. Sellega võidakse tasaarvestada eelmakse kas täielikult või osaliselt, ilma et see piiraks alusakti kohaldamist;

iii)  üks lõppmakse, mis tehakse pärast meetme täielikku rakendamist või lepingu või kokkuleppe täielikku täitmist;

c)  eraldiste makse artikli 212 kohaselt loodud ühisesse eraldisfondi.

Lõppsaldo maksmisega on arveldatud kõigi varasemate kulude eest. Kasutamata summade sissenõudmiseks väljastatakse sissenõudekorraldus.

3.  Lõikes 2 osutatud eri liiki makseid eristatakse eelarve raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

4.  Artiklis 80 osutatud raamatupidamiseeskirjad hõlmavad eeskirju, mis käsitlevad eelmaksete tasaarvestamist raamatupidamisarvestuses ja kulude rahastamiskõlblikuks tunnistamist.

5.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja arveldab eelmaksed regulaarselt vastavalt projekti majanduslikule sisule ja hiljemalt selle lõpuks. Arveldamisel võetakse aluseks teave tekkinud kulude kohta või kinnitus makse tingimuste täitmise kohta artikli 125 kohaselt, mida eelarvevahendite käsutaja on tõendanud vastavalt artikli 111 lõikele 3.

Toetuslepingute, lepingute või rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta, mille maksumus ületab 5 000 000 eurot, saab eelarvevahendite käsutaja iga eelarveaasta lõpus vähemalt teabe, mis on vajalik kulude kohta põhjendatud hinnangu andmiseks. Seda teavet ei kasutata eelmaksete arveldamiseks, kuid seda võivad kasutada eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja, et täita artikli 82 lõiget 2.

Teise lõigu kohaldamiseks lisatakse allkirjastatud juriidiliste kohustuste hulka asjakohased sätted.

Artikkel 116

Maksete tähtajad

1.  Maksed tehakse:

a)  90 kalendripäeva jooksul rahalist toetust käsitlevate lepingute ning lepingute ja toetuslepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata ja mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

b)  60 kalendripäeva jooksul kõigi muude rahalist toetust käsitlevate lepingute puhul ning muude lepingute ja toetuslepingute puhul, mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

c)  30 kalendripäeva jooksul kõigi muude rahalist toetust käsitlevate lepingute, muude lepingute ja toetuslepingute puhul.

2.  Maksete tegemiseks lubatud aja hulka arvatakse kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine.

Seda hakatakse arvestama alates maksetaotluse saamise kuupäevast.

3.  Vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud talitus registreerib maksetaotluse nii kiiresti kui võimalik ja selle kättesaamise päevaks loetakse registreerimise kuupäev.

Maksekuupäevaks loetakse kuupäeva, mil liidu institutsiooni kontot debiteeritakse.

Maksetaotlus sisaldab järgmisi põhiandmeid:

a)  võlausaldaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;

b)  summa;

c)  valuuta;

d)  kuupäev.

Kui vähemalt üks põhiandmete komponent puudub, lükatakse maksetaotlus tagasi.

Võlausaldajat teavitatakse tagasilükkamisest ja selle põhjustest kirjalikult nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul 30 kalendripäeva jooksul alates maksetaotluse saamisest.

4.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise peatada, kui:

a)  maksetaotluse summa ei kuulu tasumisele; või

b)  ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse, võib ta maksetähtaja arvestamise peatada kontrollimaks, sealhulgas korraldades kohapealseid kontrolle, et kulud on rahastamiskõlblikud. Makse tegemiseks lubatud järelejäänud maksetähtaega hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil saadi nõutud teave või läbivaadatud dokumendid või teostati vajalik täiendav kontroll, sealhulgas kohapealne kontroll.

Asjaomastele võlausaldajatele antakse maksetähtaja arvestamise peatamise põhjustest kirjalikult teada.

5.  Välja arvatud liikmesriikide, EIP ja EIFi puhul, on võlausaldajal lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel õigus saada viivist järgmiste tingimuste kohaselt:

a)  viivisemääradeks on artikli 99 lõikes 2 osutatud määrad;

b)  viivist makstakse ajavahemiku eest, mis algab lõikes 1 sätestatud maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.

Juhul kui esimese lõigu kohaselt arvutatud viivise summa ei ületa 200 eurot, makstakse see siiski võlausaldajale välja vaid vastavasisulise taotluse korral, mis on esitatud kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse laekumist.

6.  Iga liidu institutsioon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud tähtaegade järgimise ja tähtaja arvestamise peatamiste kohta. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 74 lõikes 9 osutatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

8. PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 117

Siseaudiitori ametisse nimetamine

1.  Iga liidu institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Asjaomase liidu institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

2.  Euroopa välisteenistuse siseauditi puhul kohaldatakse finantsjuhtimise suhtes, mis on volitatud edasi artikli 60 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajana tegutsevatele liidu delegatsioonide juhtidele, komisjoni siseaudiitori kontrollivolitusi.

Komisjoni siseaudiitor tegutseb ka Euroopa välisteenistuse siseaudiitorina Euroopa välisteenistuse eelarvejao täitmise kontrollimisel.

3.  Iga liidu institutsioon nimetab siseaudiitori ametisse institutsiooni tegevuse eripärale ja vajadustele kohandatud korras. Iga liidu institutsioon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu siseaudiitori ametisse nimetamisest.

4.  Iga liidu institutsioon määrab oma institutsiooni tegevuse eripära ja vajadusi arvesse võttes kindlaks siseaudiitori ülesannete ulatuse ning kehtestab üksikasjalikud eesmärgid ja korra siseauditi funktsiooni täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi siseauditistandardeid.

5.  Iga liidu institutsioon võib siseaudiitori ametisse nimetada erialase pädevuse alusel liikmesriikide kodanike hulgast valitud ametniku või muu teenistuja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6.  Kui kaks või enam liidu institutsiooni nimetavad ametisse sama siseaudiitori, teevad nad vajalikud korraldused, et siseaudiitorit saaks vastavalt artiklile 121 oma tegevuse eest vastutusele võtta.

7.  Iga liidu institutsioon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu siseaudiitori ametist lahkumisest.

Artikkel 118

Siseaudiitori volitused ja ülesanded

1.  Siseaudiitor nõustab liidu institutsiooni riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

a)  hinnata institutsioonisiseste juhtimissüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevuse tulemuslikkust poliitika, programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)  hinnata kõigi eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust.

2.  Siseaudiitor täidab oma ülesandeid asjaomase liidu institutsiooni kõigi tegevuste ja talituste suhtes. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Siseaudiitor tutvub eelarvevahendite käsutajate aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

3.  Siseaudiitor annab oma järeldustest ja soovitustest aru asjaomasele liidu institutsioonile. Asjaomane liidu institutsioon tagab audititest tulenevate soovituste põhjal meetmete võtmise. ▌

Iga liidu institutsioon kaalub, kas tema siseaudiitori aruannetes antud soovitused on sobivad, et nende alusel vahetada häid tavasid teiste liidu institutsioonidega.

4.  Siseaudiitor esitab asjaomasele liidu institutsioonile siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, põhilised antud soovitused ja nende soovituste suhtes võetud meetmed.

Kõnealuses aastaaruandes nimetatakse artikli 143 kohaselt loodud toimkonna avastatud süsteemsed probleemid, mille kohta on esitatud artiklis 93 osutatud arvamus.

5.  Siseaudiitor dkeskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemuslikkuse põhimõtte üldisele järgimisele ja tagab, et nende põhimõtete rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

6.  Igal aastal esitab komisjon eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 taotluse korral oma iga-aastase siseauditiaruande, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse nõudeid.

7.  Iga liidu institutsioon teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

8.  Igal aastal koostab iga liidu institutsioon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, kokkuvõtvat aruannet antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest, ja edastab selle artikli 247 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

9.  Siseaudiitori aruanded ja järeldused ning asjaomase liidu institutsiooni aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

10.  Iga liidu institutsioon annab siseaudiitorile siseauditifunktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud vahendid ja ametijuhendi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid, õigusi ja kohustusi.

Artikkel 119

Siseaudiitori tööprogramm

1.  Siseaudiitor võtab vastu oma tööprogrammi ja esitab selle asjaomasele liidu institutsioonile.

2.  Iga liidu institutsioon võib paluda siseaudiitoril läbi viia auditeid, mis ei ole lõikes 1 nimetatud tööprogrammis ette nähtud.

Artikkel 120

Siseaudiitori sõltumatus

1.  Siseaudiitor on auditite tegemisel täiesti sõltumatu. Asjaomane liidu institutsioon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erinormid, mis tagavad, et siseaudiitor on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel, ja milles määratakse kindlaks siseaudiitori vastutus.

2.  Siseaudiitorile ei tohi anda juhiseid ega seada piiranguid nende ülesannete täitmisel, mis talle on ametisse nimetamisel käesoleva määruse alusel antud.

3.  Kui siseaudiitoriks on koosseisuline töötaja, täidab ta oma ainuõiguslikke auditeerimisülesandeid täiesti sõltumatult ning kannab vastutust personalieeskirjade ▌ kohaselt.

Artikkel 121

Siseaudiitori vastutus

Üksnes see liidu institutsioon, kelle töötaja siseaudiitor on, võib siseaudiitori tema tegevuse eest vastutusele võtta, toimides käesoleva artikli kohaselt.

Iga liidu institutsioon teeb juurdluse algatamise kohta põhjendatud otsuse. See otsus edastatakse huvitatud isikule. Asjaomane liidu institutsioon võib oma otsesel vastutusel teha uurimise läbiviimise ülesandeks ühele või mitmele ametnikule, kelle palgaaste ei ole asjaomase töötaja palgaastmest madalam. Uurimise käigus kuulatakse ära huvitatud isiku seisukohad.

Uurimisaruanne edastatakse huvitatud isikule, kelle seisukohad aruande kohta asjaomane liidu institutsioon seejärel ära kuulab.

Aruande ja ärakuulamise alusel teeb asjaomane liidu institutsioon kas põhjendatud otsuse menetluse lõpetamise kohta või põhjendatud otsuse personalieeskirjade artiklite 22 ja 86 ning IX lisa kohaselt. Otsustest, millega määratakse distsiplinaarkaristused või rahatrahvid, teavitatakse huvitatud isikut ja need saadetakse teadmiseks teistele liidu institutsioonidele ja kontrollikojale.

Huvitatud isik võib esitada nende otsuste vastu personalieeskirjade kohaselt hagi Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 122

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

Ilma et see piiraks personalieeskirjades ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamist, võib siseaudiitor esitada otse Euroopa Liidu Kohtule hagi seoses aktidega, mis on seotud tema kui siseaudiitori ülesannete täitmisega. Ta esitab selle hagi kolme kuu jooksul alates kalendripäevast, mil ta kõnealusest aktist teada sai.

Sellised hagid vaadatakse läbi ja nende kohta tehakse otsus personalieeskirjade artikli 91 lõike 5 kohaselt.

Artikkel 123

Siseauditi järelevalvekomiteed

1.  Iga liidu institutsioon moodustab siseauditi järelevalvekomitee, kelle ülesanne on tagada siseaudiitori sõltumatus, jälgida siseaudititegevuse kvaliteeti ning tagada, et talitused arvestaksid nõuetekohaselt sise- ja välisauditi soovitusi ja võtaksid nende põhjal järelmeetmeid.

2.  Siseauditi järelevalvekomitee koosseisu otsustab iga liidu institutsioon, võttes arvesse selle organisatsioonilist sõltumatust ja sõltumatu eksperdiarvamuse olulisust.

V JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Otsese, kaudse jagatud eelarve täitmise suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 124

Kohaldamisala

Erandina artiklist 138 käsitatakse käesolevas jaotises esitatud viiteid juriidilistele kohustustele viidetena juriidilistele kohustustele, raamlepingutele ja finantsraampartnerluse lepingutele.

Artikkel 125

Liidu rahalise toetuse vormid

1.  Liidu rahaline toetus otsese, jagatud ja kaudse eelarve täitmise raames aitab saavutada liidu poliitikaeesmärki ja konkreetseid tulemusi ning võib olla järgmises vormis:

a)  asjaomase tegevuse kuludega sidumata maksed, mis põhinevad:

i)  kas valdkondlike normide või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

ii)  eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

b)  tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

c)  ühikuhinnad, mida kasutatakse kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, väljendatuna summana ühiku kohta;

d)  kindlasummalised maksed, mida kasutatakse üldises mõistes kõikide või teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul;

e)  ühtse määra alusel rahastamine, mida kasutatakse teatavate spetsiifiliste eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul, kohaldades protsendimäära;

f)  punktides a–e nimetatud vormide kombinatsioon.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohased liidu rahalised toetused määratakse otsese ja kaudse eelarve täitmise raames kindlaks kooskõlas artikliga 181, valdkondlike õigusnormidega või komisjoni otsusega ja jagatud eelarve täitmise raames kooskõlas valdkondlike õigusnormidega. Käesoleva lõike esimese lõigu punktide c, d ja e kohased liidu rahalised toetused määratakse otsese ja kaudse eelarve täitmise raames kindlaks kooskõlas artikliga 181 või valdkondlike normidega ja jagatud eelarve täitmise raames kooskõlas valdkondlike normidega.

2.  Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid.

3.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab artikli 74 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes aru käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja f sätestatud kuludega sidumata maksete kohta.

Artikkel 126

Kolmanda isiku hindamisele tuginemine

Komisjon võib täielikult või osaliselt tugineda enda või muude üksuste, sealhulgas rahastajate tehtud hindamistele, kui nende hindamiste tegemisel on arvesse võetud tingimusi, mis on samaväärsed käesolevas määruses kehtestatud tingimustega kohaldatava eelarve täitmise viisi kohta. Sel eesmärgil edendab komisjon rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite tunnustamist või rahvusvahelisi parimaid tavasid.

Artikkel 127

Kolmanda isiku audititele tuginemine

Ilma et see piiraks võimalust teha edasisi auditeid, võetakse audit, mille on teinud sõltumatu audiitor rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta ning mis annab piisava kindluse, üldise kindluse aluseks, nagu on vajaduse korral täpsustatud valdkondlikes normides, tingimusel et on olemas piisavad tõendid audiitori sõltumatuse ja pädevuse kohta. Selleks tehakse sõltumatu audiitori aruanne ja seonduvad auditidokumendid taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide auditeerimisasutustele.

Artikkel 128

Juba kättesaadava teabe kasutamine

Et vältida liidu vahendeid saavatelt isikutelt ja üksustelt sama teabe mitmekordset küsimist kasutatakse võimalikult suurel määral teavet, mis on liidu institutsioonidele, korraldusasutustele, eelarvet täitvatele muudele asutustele või üksustele juba kättesaadav.

Artikkel 129

Koostöö liidu finantshuvide kaitse tagamiseks

1.  Iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeb liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Prokuratuurile määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostööd osalevate liikmesriikide puhul , OLAFile ja kontrollikojale ning asjakohasel juhul asjaomastele riiklikele ametiasutustele, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013(44).

2.  Isik või üksus, kes saab liidu vahendeid otsese ja kaudse eelarve täitmise raames, annab kirjalikult nõusoleku, et annab vajalikud õigused vastavalt lõikes 1 osutatule, ning tagab, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

2. PEATÜKK

Otsese ja kaudse eelarve täitmise suhtes kohaldatavad sätted

1. JAGU

MENETLUS- JA HALDUSNORMID

Artikkel 130

Finantsraampartnerlused

1.  Komisjon võib sõlmida liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega pikaajaliseks koostööks finantsraampartnerluse lepinguid. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 punkti c kohaldamist, vaadatakse finantsraampartnerluse lepingud läbi vähemalt kord iga mitmeaastase finantsraamistiku jooksul. Selliste lepingute raames võib kirjutada alla rahalist toetust käsitlevatele lepingutele või toetuslepingutele.

2.  Finantsraampartnerluse lepingu eesmärk on hõlbustada liidu eesmärkide saavutamist, fikseerides koostöö lepingulised tingimused. Selleks määratakse finantsraampartnerluse lepingus kindlaks finantskoostöö vorm ning leping sisaldab kohustust kehtestada finantsraampartnerluse lepingu alusel allakirjutatud konkreetsetes lepingutes erieesmärkide saavutamise järelevalve kord. Nendes lepingutes märgitakse eelhindamise tulemuste põhjal samuti, kas komisjon võib tugineda liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate süsteemidele ja menetlustele, sealhulgas auditi protseduuridele.

3.  Auditi kulude ja tulude optimeerimiseks ning koordineerimise hõlbustamiseks võib liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega sõlmida auditi- või kontrollikokkuleppeid. Sellised kokkulepped ei piira artiklite 127 ja 129 kohaldamist.

4.  Kui finantsraampartnerlust viiakse ellu eritoetuste kaudu, siis:

a)  täpsustatakse finantsraampartnerluse lepingus lisaks lõikes 2 sätestatule:

i)  kavandatud meetmete või tööprogrammide laad;

ii)  eritoetuste andmise menetlus vastavalt VIII jaotises sätestatud põhimõtetele ja menetlusnormidele;

b)  peab finantsraampartnerluse leping ja eritoetuse andmise leping tervikuna olema kooskõlas artikli 201 nõuetega;

c)  ei või finantsraampartnerluse kestus olla pikem kui neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis peavad olema selgelt esitatud artikli 74 lõikes 9 osutatud iga‑aastases tegevusaruandes;

d)  kasutatakse finantsraampartnerlust kooskõlas läbipaistvuse ja avalduse esitajate võrdse kohtlemise põhimõttega;

e)  käsitatakse finantsraampartnerlusi programmitöö, eelneva avalikustamise ja toetuse andmise kontekstis toetusena;

f)  kohaldatakse finantsraampartnerlusel põhinevate eritoetuste suhtes artiklis 38 osutatud tagantjärele avalikustamise menetlusi.

5.  Eritoetuste kaudu täidetavates finantsraampartnerluse lepingutes võidakse sätestada tuginemine toetusesaaja süsteemidele ja menetlustele vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui neid süsteeme ja menetlusi on hinnatud artikli 154 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt. Sellisel juhul artikli 196 lõike 1 punkti d ei kohaldata. Kui menetlused, mida toetusesaaja kasutab artikli 154 lõike 4 esimese lõigu punktis d osutatud kolmandate isikute rahastamiseks, on saanud komisjonilt positiivse hinnangu, siis artikleid 204 ja 205 ei kohaldata.

6.  Kui finantsraampartnerluse lepinguid täidetakse eritoetuste kaudu, tehakse enne finantsraampartnerluse lepingule allakirjutamist artiklis 198 osutatud finants- ja tegevussuutlikkuse kontroll. Komisjon võib tugineda teiste rahastajate tehtud samaväärsetele finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollidele.

7.  Kui finantsraampartnerluse lepinguid täidetakse rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu, peavad finantsraampartnerluse leping ja rahalist toetust käsitlev leping tervikuna olema kooskõlas artikliga 129 ja artikli 155 lõikega 6.

Artikkel 131

Peatamine, lõpetamine ja vähendamine

1.  Kui väljavalimismenetluse käigus on esinenud õigusnormide eiramist või pettust, peatab vastutav eelarvevahendite käsutaja menetluse ja võib võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab pettusekahtluse juhtumitest viivitamata teada OLAFile.

2.  Kui pärast väljavalimist selgub, et väljavalimismenetluses on esinenud õigusnormide eiramist või pettust, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)  keelduda võtta juriidilist kohustust või tühistada auhinna andmise;

b)  peatada maksed;

c)  peatada juriidilise kohustuse täitmise;

d)  kui see on asjakohane, lõpetada juriidilise kohustuse tervikuna või ühe või mitme vahendite saaja suhtes.

3.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib peatada maksed või juriidilise kohustuse täitmise, kui:

a)  juriidilise kohustuse täitmisel on esinenud õigusnormide eiramist, pettust või kohustuste rikkumist;

b)  on vaja kontrollida, kas oletatav õigusnormide eiramine, pettus või kohustuste rikkumine on tõepoolest toimunud;

c)  õigusnormide eiramine, pettus või kohustuste rikkumine seab kahtluse alla liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldava isiku või üksuse sisekontrollisüsteemide usaldusväärsuse või tulemuslikkuse või raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.

Kui esimese lõigu punktis b osutatud oletatav õigusnormide eiramine, pettus või kohustuste täitmata jätmine ei leia kinnitust, jätkatakse täitmist või makseid niipea kui võimalik.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lõpetada juriidilise kohustuse tervikuna või ühe või mitme vahendite saaja suhtes esimese lõigu punktides a ja c osutatud juhtudel.

4.  Lisaks lõigetes 2 või 3 nimetatud meetmetele võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendada toetust, auhinda, rahalist toetust käsitleva lepingu kohast rahalist toetust või lepingukohast maksumust proportsionaalselt õigusnormide eiramise, pettuse või kohustuste täitmata jätmise raskusega, sealhulgas juhul, kui asjaomased meetmed on jäänud võtmata või neid on võetud halvasti, osaliselt või hilinemisega.

Artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud rahastamise korral võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendada rahalist toetust proportsionaalselt, kui tulemused on saavutatud halvasti, osaliselt või hilinemisega või kui tingimused ei ole täidetud.

5.  Lõike 2 punkte b, c ja d ning lõiget 3 ei kohaldata auhinnakonkursil osalevate avalduse esitajate suhtes.

Artikkel 132

Andmete säilitamine

1.  Vahendite saajad säilitavad andmeid ja tõendavaid dokumente, sealhulgas statistilisi andmeid ja muid rahastamisega seotud andmeid, sealhulgas elektroonilisi andmeid ja dokumente, viis aastat pärast lõppmakse tegemist või sellise makse puudumise korral tehingu tegemist. Kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem, siis on nimetatud tähtaeg kolm aastat.

2.  Andmeid ja dokumente, mis on seotud auditite, edasikaebuste, kohtuvaidluste või nõuete menetlemisega, mis tulenevad juriidilistest kohustustest, või OLAFi juurdlustega ▌, säilitatakse seni, kuni sellised auditid, edasikaebused, kohtuvaidlused, nõuete menetlemised või juurdlused on lõpule viidud. OLAFi juurdlustega seotud andmete ja dokumentide puhul kehtib säilitamise kohustus pärast seda, kui vahendite saajat on juurdlusest teavitatud.

3.  Andmeid ja dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis eksisteerivate dokumentide kujul. Kui eksisteerivad üksnes elektroonilised versioonid, siis originaale ei nõuta, kui nimetatud dokumendid vastavad kohaldatavatele õigusnormidele, nii et neid saab käsitada originaalidega võrdsetena ja neile saab tugineda auditeerimise eesmärgil.

Artikkel 133

Ärakuulamismenetlus ja õiguskaitsevahendid

1.  Enne kui vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab vastu meetme, mis riivab osaleja või vahendite saaja õigusi, tagab ta, et osalejale või vahendite saajale on antud võimalus esitada oma tähelepanekuid.

2.  Kui eelarvevahendite käsutaja meede riivab osaleja või vahendite saaja õigusi, osutatakse selle meetme alusdokumendis meetme vaidlustamiseks ette nähtud halduslikele ja/või kohtulikele õiguskaitsevahenditele.

Artikkel 134

Intressitoetused ja tagatistasu toetused

1.  Intressitoetusi ja tagatistasu toetusi antakse X jaotise kohaselt, kui need on ühendatud rahastamisvahenditega üheks meetmeks.

2.  Kui intressitoetuste ja tagatistasude toetusi ei ole ühendatud rahastamisvahenditega üheks meetmeks, võib neid anda VI või VIII jaotise kohaselt.

2. JAGU

VARAJASE AVASTAMISE JA KÕRVALEJÄTMISE SÜSTEEM

Artikkel 135

Liidu finantshuvide kaitse riskide avastamise, menetlusest kõrvalejätmise ja rahaliste karistuste kohaldamise teel

1.  Selleks et kaitsta liidu finantshuve, loob komisjon ▌ varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi ning haldab seda.

Selle süsteemi eesmärk on hõlbustada järgmist:

a)  selliste lõikes 2 osutatud isikute või üksuste varajane avastamine, kes ohustavad liidu finantshuve;

b)  selliste lõikes 2 osutatud isikute või üksuste kõrvalejätmine menetlusest, kelle puhul valitseb üks artikli 136 lõikes 1 osutatud kõrvalejätmist põhjustav olukord;

c)  vahendite saajatele rahalise karistuse määramine artikli 138 kohaselt.

2.  Varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi kohaldatakse ▌ järgmise suhtes:

a)  osalejad ja vahendite saajad;

b)  üksused, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või töövõtja alltöövõtjad;

c)  iga liidu vahendeid saav isik või üksus, kui eelarvet täidetakse vastavalt artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile c ja artikli 154 lõikele 4, tuginedes artikli 155 lõike 6 kohaselt edastatud teabele ▌;

d)  iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid rahastamisvahenditest, mida erandkorras rakendatakse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt ▌;

e)  osalejad või vahendite saajad, kelle kohta on artikli 63 kohaselt eelarvet täitvad üksused kooskõlas artikli 142 lõike 2 punktiga d esitanud teavet, mille on edastanud liikmesriigid vastavalt valdkondlikele normidele;

f)  artiklis 26 osutatud sponsorid.

3.  Otsuse käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud riske puudutava varajase avastamise teabe registreerimise, lõikes 2 osutatud isikute või üksuste menetlusest kõrvalejätmise ja/või vahendite saajale rahalise karistuse määramise kohta teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja. Selliste otsustega seotud teave registreeritakse artikli 142 lõikes 1 osutatud andmebaasis. Kui selline otsus tehakse artikli 136 lõike 4 alusel, sisaldavad andmebaasis registreeritud andmed teavet kõnealuses lõikes osutatud isikute kohta.

4.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud isikute või üksuste menetlusest kõrvalejätmise või vahendite saajale rahalise karistuse määramise otsus tehakse ▌ lõpliku kohtuotsuse või artikli 136 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukordade puhul lõpliku haldusotsuse alusel või artikli 136 lõikes 2 nimetatud juhtudel artiklis 143 osutatud toimkonna esialgse õigusliku hinnangu alusel, et tagada nende olukordade tsentraliseeritud hindamine. Artikli 141 lõikes 1 osutatud juhtudel lükkab vastutav eelarvevahendite käsutaja osaleja poolt väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasi.

Ilma et see piiraks artikli 136 lõike 5 kohaldamist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja teha artikli 136 lõikes 2 osutatud esialgse õigusliku hinnangu põhjal otsuse jätta osaleja või vahendite saaja menetlusest kõrvale ja/või määrata vahendite saajale rahaline karistus ning otsuse avaldada seotud teave üksnes pärast seda, kui ta on saanud artiklis 143 osutatud toimkonna soovituse.

Artikkel 136

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid ja menetlusest kõrvalejätmise otsused

1.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse käesoleva määrusega reguleeritud väljavalimismenetlusest kõrvale või ei vali teda liidu vahendite haldajaks, kui nimetatud isik või üksus on ühes või mitmes järgmises olukorras:

a)  isik või üksus on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)  lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on jätnud täitmata kohaldatavast õigusest tulenevad maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused;

c)  lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi tõsises ametialases rikkumises, olles rikkunud kohaldatavaid õigusnorme või selle kutseala eetilisi norme, mille esindaja ta on, või olles pannud toime süülise teo, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

i)  menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või rahastamiskõlblikkuse või valikukriteeriumide täitmise või juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)  teiste isikute või üksustega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)  intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)  püüe mõjutada väljavalimismenetluse ajal vastutava eelarvevahendite käsutaja otsustusprotsessi;

v)  püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle väljavalimismenetluses põhjendamatu eelise;

d)  lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi ühes järgnevas rikkumises:

i)  pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371(45) artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni(46) artikli 1 tähenduses;

ii)  korruptsioon, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõikes 2 ja aktiivne korruptsioon nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni(47) artiklis 3, nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK(48) artikli 2 lõikes 1 osutatud käitumine või muus kohaldatavas õiguses määratletud korruptsioon;

iii)  käitumine, mis on seotud kuritegeliku ühendusega, millele on osutatud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK(49) artiklis 2;

iv)  rahapesu või terrorismi rahastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(50) artikli 1 lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses;

v)  terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK(51) artiklites 1 ja 3, või sellistele aktidele või õigusrikkumisele üleskutsumine, nendele kaasaaitamine või nendele kihutamine ning nende katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;

vi)  lapstööjõu kasutamine või muud inimkaubandusega seotud süüteod, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL(52) artiklis 2;

e)  eelarvest rahastatava juriidilise kohustuse täitmisel on isiku või üksuse peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi, mis:

i)  on viinud juriidilise kohustuse ennetähtaegse lõpetamiseni;

ii)  on viinud leppetrahvide või muude lepingujärgsete karistuste kohaldamiseni; või

iii)  avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste tulemusena;

f)  lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95(53) artikli 1 lõike 2 tähenduses;

g)  lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on loonud üksuse teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest, mille täitmine on kohustuslik tema registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha jurisdiktsioonis;

h)  lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et üksus on loodud punktis g osutatud kavatsusega.

2.  Lõpliku kohtuotsuse või asjakohaselt juhul lõpliku haldusotsuse puudumisel käesoleva artikli lõike 1 punktides c, d, f, g ja h nimetatud juhtudel või käesoleva artikli lõike 1 punktis e nimetatud juhul jätab vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 135 lõikes 2 nimetatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale kõnealustes punktides osutatud tegevusele antud esialgse õigusliku hinnangu alusel, võttes arvesse artiklis 143 osutatud toimkonna soovituses sisalduvaid tuvastatud asjaolusid või muid järeldusi.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud esialgne hinnang ei mõjuta artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomase isiku või üksuse tegevuse hindamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt liikmesriigi õiguse kohaselt. Pärast lõplikust kohtuotsusest või lõplikust haldusotsusest teavitamist vaatab vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamata läbi oma otsuse jätta artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus menetlusest kõrvale ja/või määrata vahendite saajale rahaline karistus. Kui lõplikus kohtuotsuses või lõplikus haldusotsuses ei ole kõrvalejätmise kestust kindlaks määratud, teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja seda tuvastatud asjaolude ja järelduste alusel ning artiklis 143 osutatud toimkonna soovitust arvesse võttes.

Kui kõnealuses lõplikus kohtuotsuses või lõplikus haldusotsuses leitakse, et artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus ei ole süüdi tegevuses, mille kohta on koostatud esialgne õiguslik hinnang, mille alusel kõnealune isik või üksus menetlusest kõrvale jäeti, tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamata kõnealuse kõrvalejätmise ja/või maksab asjakohasel juhul tagasi mis tahes määratud rahalise karistuse summa.

Esimeses lõigus osutatud asjaolud ja järeldused hõlmavad eelkõige järgmist:

a)  määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuri korraldatud ning kontrollikoja, OLAFi või siseaudiitori korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;

b)  mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutseala eetiliste normide kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;

c)  asjaolud, millele on osutatud liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste ▌ otsustes;

d)  teave, mille on edastanud artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt liidu vahendeid haldavad üksused, nagu on sätestatud artikli 142 lõike 2 punktis d;

e)  liidu konkurentsiõiguse ▌ rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad pädeva siseriikliku asutuse otsused.

3.  Kõik vastutava eelarvevahendite käsutaja artiklite 135–142 kohased otsused või, kui see on kohaldatav, kõik artiklis 143 osutatud toimkonna soovitused tehakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning võttes eelkõige arvesse järgmist:

a)  olukorra tõsidust, sealhulgas mõju liidu finantshuvidele ja mainele;

b)  kõnealusest rikkumisest möödunud ajavahemikku;

c)  rikkumise kestust ja kordumist;

d)  tahtlust või hooletuse raskusastet;

e)  lõike 1 punktis b osutatud juhtudel asjaolu, kas tegemist on piiratud summaga;

f)  mis tahes muid leevendavaid asjaolusid, näiteks:

i)  mil määral teeb artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus koostööd asjaomase pädeva asutusega ja milline on asjaomase isiku või üksuse panus uurimise läbiviimisesse, nagu vastutav eelarvevahendite käsutaja seda tunnustab; või

ii)  kõrvalejätmist põhjustavast olukorrast teatamine artikli 137 lõikes 1 osutatud kinnituse esitamisega.

4.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale, kui:

a)  füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes käesoleva artikli lõike 1 punktides c–h osutatud olukorras;

b)  artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b osutatud olukorras;

c)  füüsiline isik, kes on väljavalimismenetluse või juriidilise kohustuse täitmise seisukohast hädavajalik, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–h osutatud olukorras.

5.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel võib vastutav eelarvevahendite käsutaja jätta artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse ajutiselt menetlusest kõrvale ilma artiklis 143 osutatud toimkonna eelneva soovituseta juhul, kui nende osalemine väljavalimismenetluses või nende valimine liidu vahendite haldajaks ohustaks tõsiselt ja otseselt liidu finantshuve. Sellisel juhul edastab vastutav eelarvevahendite käsutaja asja viivitamata arutamiseks artiklis 143 osutatud toimkonnale ja teeb lõpliku otsuse hiljemalt 14 päeva jooksul pärast toimkonna soovituse saamist.

6.  Võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 143 osutatud toimkonna soovitust, ei jäta vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 135 lõikes 2 osutatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest ja liidu vahendite haldajaks valimisest kõrvale järgmistel juhtudel:

a)  isik või üksus on võtnud käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud parandusmeetmeid, mis on piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks. Käesolevat punkti ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud juhul;

b)  piiratud ajavahemiku jooksul ja kuni käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud parandusmeetmete vastuvõtmiseni on see vältimatu, et tagada teenuste osutamise jätkumine;

c)  selline kõrvalejätmine oleks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.

Lisaks ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkti a asjade ostmise korral, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel kas oma äritegevust lõpetavalt müüjalt või maksejõuetusmenetlust teostavatelt likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või liidu või liikmesriigi õigusele vastava muu samalaadse menetluse korral.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja täpsustab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel, kui ta ei jäta artikli 135 lõikes 2 osutatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest kõrvale, selle otsuse põhjused ja teavitab nendest artiklis 143 osutatud toimkonda.

7.  Lõike 6 esimese lõigu punktis a osutatud parandusmeetmed võivad eelkõige hõlmata järgmist:

a)  meetmed kõrvalejätmist põhjustava olukorra tekkepõhjuste kindlaksmääramiseks ning artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse asjaomases tegevusvaldkonnas võetavad konkreetsed tehnilised ning töökorralduse ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad kõnealust tegevust parandada ja vältida selle kordumist;

b)  tõendid, et artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus on võtnud meetmeid, et hüvitada või heastada kõrvalejätmist põhjustava olukorra aluseks olevate asjaolude tõttu liidu finantshuvidele tekitatud kahju;

c)  tõendid, et artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus on maksnud pädeva asutuse poolt määratud trahvi või tasunud käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud maksud või sotsiaalkindlustusmaksed või taganud nende tasumise.

8.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 143 osutatud toimkonna läbivaadatud soovitust, vaatab omal algatusel või artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse taotluse alusel viivitamata läbi oma otsuse asjaomase isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise kohta, kui kõnealune isik või üksus on võtnud parandusmeetmeid, mis on piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, või on esitanud uusi andmeid, mis tõendavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavat olukorda enam ei eksisteeri.

9.  Artikli 135 lõike 2 punktis b osutatud juhul nõuab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et taotleja või pakkuja asendaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras oleva üksuse või alltöövõtja, kelle suutlikkusele ta kavatseb toetuda.

Artikkel 137

Kinnitus ja tõendid menetlusest kõrvalejätmist põhjustava olukorra puudumise kohta

1.  Osaleja teatab, kas ta on mõnes artikli 136 lõikes 1 ja artikli 141 lõikes 1 osutatud olukorras ning kas ta on asjakohasel juhul võtnud mõne artikli 136 lõike 6 esimese lõigu punktis a osutatud parandusmeetme.

Osaleja teatab samuti, kas järgmised isikud või üksused on mõnes artikli 136 lõike 1 punktides c–h osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras:

a)  füüsilised või juriidilised isikud, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused asjaomast osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida;

b)  osaleja tegelikult kasu saavad omanikud, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6.

Osaleja või vahendite saaja teavitab vastutavat eelarvevahendite käsutajat viivitamata kõigist teatatud olukorras toimunud muutustest.

Kui see on asjakohane, esitab taotleja või pakkuja samad kinnitused nagu esimeses ja teises lõigus osutatud, millele on alla kirjutanud alltöövõtja või mis tahes muu üksus, kelle suutlikkusele ta kavatseb toetuda. ▌

Vastutav eelarvevahendite käsutaja ei nõua esimeses ja teises lõigus osutatud kinnitusi, kui need on juba esitatud muu väljavalimismenetluse tarbeks, tingimusel et olukord ei ole muutunud ning et kinnituste väljaandmise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib esimese ja teise lõigu kohastest nõuetest loobuda väga väikese maksumusega lepingute puhul, mille maksumus ei ületa 1. lisa ▌ punktis 14.4 osutatud summat.

2.  Vastutava eelarvevahendite käsutaja asjaomase taotluse korral ning kui see on vajalik menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks, esitab osaleja, alltöövõtja või üksus, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, järgmise teabe:

a)  nõuetekohased tõendid selle kohta, et ta ei ole üheski artikli 136 lõikes 1 osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)  teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, sealhulgas omandi- või kontrollistruktuuri kuuluvad isikud ja üksused ning tegelikku kasu saavad omanikud, ning asjakohased tõendid selle kohta, et ükski kõnealune isik ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

c)  asjakohased tõendid selle kohta, et asjaomase osaleja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktis a või b osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.

3.  Asjakohasel juhul ja kooskõlas liikmesriigi õigusega võib vastutav eelarvevahendite käsutaja aktsepteerida rahuldava tõendina selle kohta, et lõikes 2 osutatud osaleja või üksus ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktis a, c, d, f, g ja h osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukorras, hiljutist karistusregistri väljavõtet või selle puudumisel samaväärse dokumendi esitamist, mille on hiljuti välja andnud isiku asukohariigi õigus- või haldusasutus ja mis tõendab, et need nõuded on täidetud.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib aktsepteerida rahuldava tõendina selle kohta, et lõikes 2 osutatud osaleja või üksus ei ole artikli 136 lõike 1 punktis a ja b kirjeldatud menetlusest kõrvalejätmise olukorras, asukohariigi pädeva asutuse välja antud hiljutist tõendit. Kui asukohariigis ei anta välja sellist liiki tõendeid, võib osaleja esitada õigusasutuse või notari juures vande all tehtud kinnituse või selle puudumisel ausõnalise kinnituse, mis on tehtud tema asukohariigi haldusasutuse või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees.

4.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja loobub nõudmast lõikes 2 osutatud osalejalt või üksuselt lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid:

a)  kui tal on sellistele tõenditele tasuta juurdepääs riikliku andmebaasi kaudu;

b)  kui sellised tõendid on talle juba esitatud muu menetluse jaoks ning tingimusel, et esitatud dokumendid on veel kehtivad ja et nende väljaandmise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta;

c)  kui vastutav eelarvevahendite käsutaja tunnistab, et selliseid ▌ tõendeid ei ole praktiliselt võimalik esitada.

5.  Käesoleva artikli lõikeid 1–4 ei kohaldata liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute või üksuste suhtes ega artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutuste suhtes.

Kui rahastamisvahendite kohta ei ole kehtestatud eeskirju ega menetlusi, mis on täielikult samaväärsed artikli 154 lõike 4 esimese lõigu punktis d osutatutega, siis annavad lõplikud vahendite saajad ja vahendajad liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavatele isikutele või üksustele allkirjastatud kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktides a–d, g ja h või artikli 141 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c osutatud olukorras või olukorras, mida pärast artikli 154 lõike 4 kohast hindamist käsitatakse samaväärse olukorrana.

Kui rahastamisvahendeid rakendatakse erandkorras artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt, esitavad lõplikud vahendite saajad finantsvahendajatele allkirjastatud kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktides a–d, g ega h või artikli 141 lõike 1 esimese lõigu punktides b ega c osutatud olukorras.

Artikkel 138

Rahalised karistused

1.  Hoiatava mõju tagamiseks võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 143 osutatud toimkonna soovitust, määrata rahalise karistuse vahendite saajale, kellega on sõlmitud juriidiline kohustus ja kes on artikli 136 lõike 1 punktis c, d, e või f osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukorras.

Artikli 136 lõike 1 punktides c–f osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukordade puhul võib rahalise karistuse määrata vahendite saaja menetlusest kõrvalejätmise otsuse asemel, kui selline kõrvalejätmine oleks artikli 136 lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.

Artikli 136 lõike 1 punktides c, d ja e ▌ osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukordade puhul võib rahalise karistuse määrata lisaks kõrvalejätmisele, kui see on vajalik liidu finantshuvide kaitsmisekstulenevalt vahendite saaja süstemaatilisest ja korduvast tegevusest eesmärgiga saada põhjendamatult liidu vahendeid.

Olenemata käesoleva lõike esimesest, teisest ja kolmandast lõigust, ei määrata rahalist karistust vahendite saajale, kes on kooskõlas artikliga 137 kinnitanud, et ta on menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.

2.  Rahalise karistuse summa ei tohi ületada 10 % juriidilise kohustuse koguväärtusest. Mitme toetusesaajaga sõlmitud toetuslepingu puhul ei tohi rahalise karistuse summa ületada 10 % toetussummast, mida asjaomasel toetusesaajal on toetuslepingu kohaselt õigus saada.

Artikkel 139

Menetlusest kõrvalejätmise kestus ja aegumistähtaeg

1.  Menetlusest kõrvalejätmise kestus ei tohi ületada ühtegi järgmistest ajavahemikest:

a)  liikmesriigi lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega ette nähtud menetlusest kõrvalejätmise kestus, kui see on kindlaks määratud;

b)  lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsuse puudumise korral:

i)  viis aastat artikli 136 lõike 1 punktis d osutatud juhtudel;

ii)  kolm aastat artikli 136 lõike 1 punktides c ja e–h osutatud juhtudel.

Artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus jäetakse menetlusest kõrvale nii kauaks, kuni ta on mõnes artikli 136 lõike 1 punktides a ja b osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukorras.

2.  Artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise ja/või talle rahalise karistuse määramise aegumistähtaeg on viis aastat, mis arvutatakse alates ükskõik millisest järgnevalt nimetatud kuupäevast:

a)  artikli 136 lõike 1 punktides b–e ja g ja h osutatud juhtudel menetlusest kõrvalejätmist põhjustava tegevuse kuupäev või, kui tegemist on pideva või korduva tegevusega, siis selle lõpetamise kuupäev;

b)  artikli 136 lõike 1 punktides b, c, d, g ja h osutatud juhtudel liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse või lõpliku haldusotsuse kuupäev.

Aegumistähtaja katkestab siseriikliku ametiasutuse, komisjoni, OLAFi, määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuri, käesoleva määruse artiklis 143 osutatud toimkonna või eelarve täitmisega seotud mis tahes üksuse akt, kui sellest aktist on käesoleva määruse artikli 135 lõikes 2 osutatud isikule või üksusele teada antud ja see akt on seotud juurdluste või kohtumenetlustega. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema katkestamisele järgneval päeval.

Käesoleva määruse artikli 136 lõike 1 punkti f puhul kohaldatakse käesoleva määruse artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise ja/või talle rahalise karistuse määramise suhtes määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklis 3 sätestatud aegumistähtaega.

Kui käesoleva määruse artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse tegevus kvalifitseerub mitmel käesoleva määruse artikli 136 lõikes 1 loetletud põhjusel, kohaldatakse neist kõige tõsisemale põhjusele vastavat aegumistähtaega.

Artikkel 140

Menetlusest kõrvalejätmise ja rahaliste karistuste avalikustamine

1.  Selleks et vajaduse korral tugevdada menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse hoiatavat mõju, avaldab komisjon artikli 136 lõike 1 punktides c–h osutatud juhtudel, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja ei otsusta teisiti, oma veebisaidil menetlusest kõrvalejätmise ja, kui see on kohaldatav, rahalise karistuse kohta järgmise teabe:

a)  artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomase isiku või üksuse nimi;

b)  menetlusest kõrvalejätmist põhjustav olukord;

c)  menetlusest kõrvalejätmise kestus ja/või rahalise karistuse summa.

Kui otsus menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta on tehtud artikli 136 lõikes 2 osutatud esialgse õigusliku hinnangu alusel, märgitakse avalikustamisel, et lõplik kohtuotsus või, kui see on asjakohane, lõplik haldusotsus puudub. Sellistel juhtudel avaldatakse viivitamata teave mis tahes apellatsioonkaebuste, nende seisu ja tulemuste kohta ning vastutava eelarvevahendite käsutaja mis tahes läbivaadatud otsuse kohta. Kui on määratud rahaline karistus, märgitakse avalikustamisel samuti ära see, kas see on tasutud.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb teabe avaldamise otsuse vastavalt olukorrale kas pärast asjaomast lõplikku kohtuotsust või, kui see on asjakohane, lõplikku haldusotsust või artiklis 143 osutatud toimkonna soovitust. Nimetatud otsus jõustub kolme kuu möödumisel pärast sellest artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomasele isikule või üksusele teatamist.

Avalikustatud teave eemaldatakse niipea, kui menetlusest kõrvalejätmise kestus on lõppenud. Rahalise karistuse puhul eemaldatakse avalikustatud teave kuue kuu möödumisel pärast karistuse tasumist.

Isikuandmetega seoses teavitab vastutav eelarvevahendite käsutaja käesoleva määruse artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomast isikut või üksust määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt tema õigustest, mis tulenevad kohaldatavatest andmekaitsenormidest, ning kõnealuste õiguste kasutamiseks kättesaadavatest menetlustest.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet ei avaldata ühegi järgmise asjaolu korral:

a)  kui on vaja tagada juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsus;

b)  kui avalikustamine põhjustaks artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomasele isikule või üksusele ebaproportsionaalset kahju või oleks muul moel ebaproportsionaalne, võttes arvesse artikli 136 lõikes 3 osutatud proportsionaalsuse kriteeriume ja rahalise karistuse summat;

c)  kui see puudutab füüsilist isikut, välja arvatud juhul, kui isikuandmete avalikustamine on erandkorras õigustatud muu hulgas rikkumise raskuse või selle mõju tõttu liidu finantshuvidele. Sellisel juhul võetakse teabe avaldamise otsuse tegemisel asjakohaselt arvesse õigust eraelu puutumatusele ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud muid õigusi.

Artikkel 141

Väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasilükkamine

1.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja lükkab väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasi, kui selle on teinud osaleja, kes on:

a)  artikli 136 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)  menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c)  varem osalenud väljavalimismenetluses kasutatavate dokumentide ettevalmistamises, kui sellest tulenevalt on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sealhulgas konkurentsi moonutamisega, mida ei saa muul moel heastada.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja edastab teistele väljavalimismenetluses osalejatele asjakohase teabe, mida on vahetatud seoses osaleja väljavalimismenetluse ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusena, nagu on osutatud esimese lõigu punktis c. ▌ Enne sellist tagasilükkamist antakse osalejale võimalus tõendada, et tema osalemine väljavalimismenetluse ettevalmistamises ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

2.  Kohaldatakse artikli 133 lõike 1 esimest lõiku, välja arvatud juhul, kui tagasilükkamine on käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt põhjendatud kõrvalejätmise otsusega, mis on osaleja suhtes tehtud pärast tema seisukohaga tutvumist.

Artikkel 142

Varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteem

1.  Artiklis 135 osutatud varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi kaudu vahetatav teave koondatakse komisjoni loodud andmebaasi ( „andmebaas“) ning seda hallatakse kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ning määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud muude õigustega.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja sisestab andmebaasi teabe varajase avastamise, kõrvalejätmise ja/või rahaliste karistuste määramise juhtumite kohta pärast artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomase isiku või üksuse teavitamist. Sellise teavitamise võib erandkorras edasi lükata, kui seda on vaja mõjuvatel õiguslikel põhjustel, et kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust, kuni kõnealuseid konfidentsiaalsuse kaitsmiseks vajalikke mõjuvaid õiguslikke põhjuseid enam ei esine.

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 teavitab komisjon vastava taotluse esitamisel iga artikli 135 lõikes 2 osutatud isikut või üksust, kelle suhtes kohaldatakse varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi, nimetatud isiku või üksusega seotud andmebaasis säilitatavatest andmetest.

Kõnealuses andmebaasis sisalduvat teavet ajakohastatakse asjakohasel juhul pärast andmete parandamist, kustutamist või muutmist. See avaldatakse üksnes kooskõlas artikliga 140.

2.  Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem põhineb artikli 136 lõike 2 neljandas lõigus osutatud asjaoludel ja järeldustel ning teabel, mille edastab komisjonile eelkõige:

a)  Määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuur, OLAF kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 juhul, kui kas lõpetatud või käimasoleva ▌ juurdluse käigus selgub et, liidu finantshuvide kaitseks võib olla asjakohane võtta ettevaatusabinõusid või -meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse menetlus- ja põhiõiguste austamist ning rikkumisest teatajate kaitset;

b)  komisjoni, komisjoni loodud Euroopa ameti või rakendusasutuse eelarvevahendite käsutaja;

c)  liidu institutsioon, Euroopa amet, muu käesoleva lõike punktis b osutamata amet või agentuur või asutus või isik, kellele on usaldatud ÜVJP meetmete rakendamine;

d)  artikli 63 kohaselt eelarvet täitvad üksused avastatud pettuse ja/või õigusnormide eiramise ja nende järelmeetmete võtmise korral juhul, kui teabe edastamine on nõutav valdkondlike normide kohaselt;

e)  liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavad isikud või üksused avastatud pettuse ja/või õigusnormide eiramise ja nende järelmeetmete võtmise korral.

3.  Välja arvatud juhul, kui teave tuleb esitada vastavalt valdkondlikele normidele, hõlmab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt edastatav teave järgmist:

a)  asjaomase üksuse või isiku identifitseerimisandmed;

b)  ülevaade avastatud ohtudest või juhtumi asjaoludest;

c)  teave, mis võiks aidata eelarvevahendite käsutajal teha käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontrolli või teha artikli 136 lõikes 1 või 2 osutatud kõrvalejätmise otsuse või artiklis 138 osutatud rahalise karistuse määramise otsuse;

d)  kui see on asjakohane, teave edastatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalike erimeetmete kohta, sealhulgas tõendite tagamise meetmete kohta, et kaitsta liikmesriigis juurdlust või kohtumenetlust.

4.  Komisjon edastab lõikes 3 osutatud teabe viivitamata oma eelarvevahendite käsutajatele ja oma rakendusasutuste eelarvevahendite käsutajatele ning kõikidele teistele liidu institutsioonidele, liidu asutustele, Euroopa ametitele ja agentuuridele lõikes 1 osutatud andmebaasi kaudu, et nad saaksid teha vajalikku kontrolli oma käimasolevate väljavalimismenetluste ja olemasolevate juriidiliste kohustuste suhtes.

Neid kontrolle tehes kasutab vastutav eelarvevahendite käsutaja oma volitusi, nagu on sätestatud artiklis 74, ja ei lähe kaugemale väljavalimismenetluse tingimustest ega juriidilistest kohustustest.

Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt edastatava, varajase avastamisega seotud teabe säilitamise aeg ei ole pikem kui üks aasta. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja palub selle ajavahemiku jooksul toimkonnal esitada soovituse kõrvalejätmise või rahalise karistusega seotud asjas, võidakse säilitamisaega pikendada seni, kuni vastutav eelarvevahendite käsutaja on otsuse teinud.

5.  Komisjon tagab kõikidele artikli 62 kohaselt eelarve täitmises osalevatele isikutele ja üksustele juurdepääsu artikli 136 kohaseid kõrvalejätmise otsuseid käsitlevale teabele, et nad saaksid kontrollida, kas süsteemis on teavet kõrvalejätmise kohta, eesmärgiga võtta kõnealust teavet asjakohasel juhul ja omal vastutusel arvesse, kui nad sõlmivad eelarve täitmisel lepinguid.

6.  Osana ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 5 kohasest iga-aastasest aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitab komisjon koondteabe eelarvevahendite käsutajate poolt käesoleva määruse artiklite 135–142 kohaselt tehtud otsuste kohta. Selles aruandes antakse ka lisateavet kõigi otsuste kohta, mille eelarvevahendite käsutajad on teinud käesoleva määruse artikli 136 lõike 6 esimese lõigu punkti b ja käesoleva määruse artikli 140 lõike 2 alusel, ning eelarvevahendite käsutajate otsuste kohta kalduda kõrvale toimkonna soovitusest vastavalt käesoleva määruse artikli 143 lõike 6 kolmandale lõigule.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe andmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsusnõudeid ning eelkõige tagatakse, et asjaomane teave ei võimalda identifitseerida artikli 135 lõikes 2 osutatud asjaomast isikut või üksust.

Artikkel 143

Toimkond

1.  Toimkond kutsutakse kokku mõne liidu institutsiooni, liidu asutuse, Euroopa ameti või sellise asutuse või isiku eelarvevahendite käsutaja taotlusel, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine.

2.  Toimkonna koosseis on järgmine:

a)  komisjoni nimetatud alaline kõrgetasemeline sõltumatu esimees;

b)  kaks komisjoni kui varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi omaniku alalist esindajat, kes esitavad ühise seisukoha; ning

c)  üks taotluse esitanud eelarvevahendite käsutaja esindaja.

Toimkonna koosseis peab tagama asjakohaste õiguslike ja tehniliste eksperditeadmiste olemasolu. Toimkonda abistab komisjoni juures asuv alaline sekretariaat, kes tagab toimkonna järjepideva haldamise.

3.  Esimees valitakse Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Kontrollikoja endiste liikmete või endiste ametnike hulgast, kes on töötanud muus liidu institutsioonis peale komisjoni vähemalt peadirektori ametikohal. Esimees valitakse isikuomaduste ja ametialaste võimete alusel ning tal peavad olema laialdased kogemused õigus- ja finantsküsimustes ning tõendatud pädevus ning ta peab olema sõltumatu ja aus. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei pikendata. Esimees nimetatakse ametisse erinõunikuna Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 5 kindlaksmääratud tähenduses. Esimees juhatab kõiki toimkonna koosolekuid. Ta on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Tal ei tohi olla huvide konflikti esimehena tegutsemise ja muude ametikohustuste vahel.

4.  Toimkonna töökorra võtab vastu komisjon.

5.  Toimkond peab austama asjaomase artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse õigust esitada enne soovituse vastuvõtmist märkusi artikli 136 lõikes 2 osutatud asjaolude või järelduste ja esialgse õigusliku hinnangu kohta. Märkuste esitamise õiguse kasutamise võib erandkorras edasi lükata, kui seda on vaja mõjuvatel õiguslikel põhjustel, et kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust, kuni kõnealuseid mõjuvaid õiguslikke põhjuseid enam ei esine.

6.  Toimkonna soovitus menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta hõlmab asjakohasel juhul järgmiseid elemente:

a)  artikli 136 lõikes 2 osutatud asjaolud või järeldused ning neile antud esialgne õiguslik hinnang;

b)  hinnang rahalise karistuse määramise vajaduse ja selle karistuse suuruse kohta;

c)  hinnang artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse kõrvalejätmise vajaduse kohta ja juhul, kui selline vajadus on olemas, kõnealuse kõrvalejätmise soovitatav kestus;

d)  hinnang selle kohta, kas kõrvale jäetud ja/või rahalise karistuse saanud artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksusega seotud teave on vaja avaldada;

e)  hinnang artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse võetud parandusmeetmete kohta, kui neid on võetud.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb teha toimkonna poolt soovitatust rangema otsuse, tagab ta, et kõnealuse otsuse vastuvõtmisel austatakse nõuetekohaselt õigust ärakuulamisele ja isikuandmete kaitse eeskirju.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab toimkonna soovitusest kõrvale kalduda, põhjendab ta oma otsust toimkonnale.

7.  Toimkond vaatab menetlusest kõrvalejätmise kestuse jooksul oma soovituse läbi vastutava eelarvevahendite käsutaja taotlusel artikli 136 lõikes 8 osutatud juhtudel või pärast seda, kui teavitatakse lõplikust kohtuotsusest või lõplikust haldusotsusest, milles määratakse kindlaks menetlusest kõrvalejätmise alused, kui kõnealuses kohtu- või haldusotsuses ei ole määratud kindlaks menetlusest kõrvalejätmise kestust, nagu on osutatud artikli 136 lõike 2 teises lõigus.

8.  Toimkond teavitab oma läbivaadatud soovitusest viivitamata taotluse esitanud eelarvevahendite käsutajat, kes vaatab seejärel oma otsuse läbi.

9.  Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale ja/või määrab vahendite saajale rahalise karistuse, sealhulgas otsused, millega tühistatakse menetlusest kõrvalejätmine, lühendatakse või pikendatakse menetlusest kõrvalejätmise kestust ja/või tühistatakse määratud rahaline karistus või vähendatakse või suurendatakse seda. Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 22 lõiget 1 ei kohaldata, kui eelarvevahendite käsutaja tehtud menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistuse määramise otsus põhineb toimkonna soovitusel.

Artikkel 144

Varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi toimimine

1.  Artikli 142 lõike 2 punktis d osutatud üksustelt taotletud teavet edastatakse kooskõlas valdkondlike normidega üksnes komisjoni loodud automatiseeritud infosüsteemi kaudu („eiramisjuhtumite haldamise süsteem“), mida praegu kasutatakse pettustest ja õigusnormide eiramisest teatamiseks.

2.  Eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu saadud teabe kasutamisel võetakse arvesse teabe esitamise ajal toimunud siseriikliku menetluse seisu. Enne selliste andmete kasutamist konsulteeritakse liikmesriigiga, kes esitas asjaomased andmed eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu.

Artikkel 145

Teadusuuringute Ühiskeskuse suhtes kohaldatavad erandid

Artikleid 135–144 ei kohaldata JRC suhtes.

3. JAGU

IT‑SÜSTEEMID JA E‑HALDUS

Artikkel 146

Toimingute elektrooniline haldamine

1.  Kui tulu- ja kulutoiminguid või dokumendivahetust hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada arvutisüsteemis või elektrooniliselt, tingimusel et allkirjastaja isikut on võimalik ▌ autentida. Need arvutisüsteemid peavad hõlmama süsteemi täielikku ja ajakohastatud kirjeldust, milles määratakse kindlaks kõikide andmeväljade sisu, kirjeldatakse iga individuaalse toimingu käsitlemist ja selgitatakse üksikasjalikult, kuidas süsteem tagab iga toimingu täieliku kontrolljälje.

2.  Eelneval kokkuleppel asjaomaste liidu institutsioonide ja liikmesriikidega võib mis tahes dokumentide edastamine nende vahel toimuda elektrooniliselt.

Artikkel 147

E‑haldus

1.  Liidu institutsioonid, rakendusasutused ning artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutused kehtestavad osalejatega toimuva elektroonilise teabevahetuse suhtes ühtsed standardid ja kohaldavad neid. Eelkõige töötavad nad parimal võimalikul viisil välja lahendused väljavalimismenetluste raames andmete esitamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks ja kohaldavad neid ning loovad sel eesmärgil osalejate jaoks ühtse elektrooniliste andmete vahetuse koha. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru sellega seoses tehtud edusammudest.

2.  Jagatud eelarve täitmisel toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel viisil, mis on sätestatud valdkondlikes normides. Nendes normides nähakse ette eelarve täitmise raames kogutud või saadud ja edastatud andmete koostalitlus.

Artikkel 148

Elektroonilised teabevahetussüsteemid

1.  Igasugune teabevahetus vahendite saajatega, sealhulgas juriidiliste kohustuste võtmine ja neis mis tahes muudatuste tegemine, võib toimuda elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu.

2.  Elektroonilised teabevahetussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)  süsteemile ja selle kaudu edastatud dokumentidele võib olla ligipääs ainult volitatud isikutel;

b)  dokumendi võivad elektrooniliselt allkirjastada ja süsteemi kaudu edastada ainult volitatud isikud;

c)  volitatud isikud on ettenähtud viisil süsteemi kaudu tuvastatud;

d)  elektroonilise toimingu kellaaeg ja kuupäev on täpselt kindlaks määratud;

e)  dokumentide terviklikkus on säilitatud;

f)  dokumentide kättesaadavus on säilitatud;

g)  kui see on asjakohane, siis dokumentide konfidentsiaalsus on säilitatud;

h)  isikuandmete kaitse on tagatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

3.  Sellise süsteemi kaudu saadetud või saadud andmete suhtes kehtib õiguslik eeldus, et andmed on terviklikud ning süsteemis näidatud kuupäev ja kellaaeg, millal andmed saadeti või saadi, on täpsed.

Dokumenti, mis on saadetud või millest on teavitatud sellise süsteemi kaudu, loetakse samaväärseks paberdokumendiga, see on lubatav tõendina kohtumenetlustes, seda käsitatakse originaalina ja selle suhtes kehtib õiguslik eeldus, et see on autentne ja terviklik, tingimusel et dokument ei sisalda dünaamilisi elemente, mis võivad seda automaatselt muuta.

Lõike 2 punktis b osutatud elektroonilisel allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.

Artikkel 149

Taotlusdokumentide esitamine

1.  Taotlusdokumentide esitamise korra määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes võib valida ainsa lubatud teabevahetusviisi.

Valitud teabevahetusviis peab tagama, et toimub tõeline konkurents ja täidetud on järgmised tingimused:

a)  kõik esitatud taotlusdokumendid sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik nende hindamiseks;

b)  säilitatakse andmete terviklikkus;

c)  säilitatakse taotlusdokumentide konfidentsiaalsus;

d)  tagatakse isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

2.  Komisjon tagab asjakohaste vahenditega ja artikli 147 lõike 1 kohaselt, et osalejad võivad esitada taotlusdokumendid ja tõendavad dokumendid elektroonilisel kujul. Sidepidamise ja teabevahetuse toetamiseks kasutatav elektrooniline sidepidamissüsteem peab olema mittediskrimineeriv, üldiselt kättesaadav ja koostalitlusvõimeline üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega ega tohi piirata osalejate juurdepääsu väljavalimismenetlusele.

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru käesoleva lõike kohaldamisel tehtud edusammudest.

3.  Taotlusdokumentide elektroonilise vastuvõtmise seadmed peavad tagama tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste abil, et:

a)  osaleja saab kindlustandvalt autentida;

b)  taotlusdokumentide vastuvõtmise täpse kellaaja ja kuupäeva saab täpselt kindlaks määrata;

c)  ainult volitatud isikutel on juurdepääs ▌ edastatud andmetele ja ainult nemad võivad määrata või muuta taotlusdokumentide avamise kuupäevasid;

d)  väljavalimismenetluse eri etappides on juurdepääs kõigile esitatud andmetele ainult volitatud isikutel ja ainult volitatud isikud võimaldavad juurdepääsu kõnealustele andmetele, kui see on menetluse seisukohast vajalik;

e)  mõistliku kindlusega tagatakse, et igasugune katse punktides a–d sätestatud tingimusi rikkuda on tuvastatav.

Esimest lõiku ei kohaldata nendele lepingutele, mis jäävad alla artikli 175 lõikes 1 osutatud piirmäärasid.

4.  Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja lubab esitada taotlusdokumente elektrooniliselt, käsitatakse selliste süsteemide kaudu esitatud elektroonilisi dokumente originaalidena.

5.  Taotlusdokumentide edastamisel kirja teel võivad osalejad valida, kas esitada need:

a)  posti teel või kulleriga; sel juhul käsitatakse tõendina postitemplit või postikviitungil olevat kuupäeva;

b)  osaleja või tema esindaja poolt isikliku kättetoimetamisega otse vastutava eelarvevahendite käsutaja ruumidesse; sel juhul käsitatakse tõendina vastuvõtutõendit.

6.  Taotlusdokumente esitades nõustuvad osalejad menetluse tulemuste elektroonilise teatavakstegemisega.

7.  Käesoleva artikli lõikeid 1–6 ei kohaldata liidu vahendeid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt haldavate isikute või üksuste valimise suhtes.

3. PEATÜKK

OTSESE EELARVE TÄITMISE KORRAL KOHALDATAVAD NÕUDED

Artikkel 150

Hindamiskomisjon

1.  Taotlusdokumente hindab hindamiskomisjon.

2.  Hindamiskomisjoni liikmed nimetab ametisse vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Hindamiskomisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust.

3.  Toetuseavalduste või pakkumuste hindamise komisjoni liikmed esindavad vähemalt kahte liidu institutsioonide või artiklites 68, 70 ja 71 osutatud liidu asutuste organisatsiooniüksust, millest ükski ei või olla teise alluvuses ja millest vähemalt üks on sõltumatu vastutavast eelarvevahendite käsutajast. Kui väljaspool liitu asuvates esindustes ja kohalikes üksustes nagu näiteks liidu delegatsioonis, ametis või kolmandas riigis asuvas harukontor, ning artiklites 68, 70 ja 71 osutatud liidu asutustes ei ole eraldi allüksusi, ei kohaldata nende suhtes üksteisele mittealluvate sõltumatute organisatsiooniüksuste nõuet.

Vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel võivad hindamiskomisjoni abistada väliseksperdid.

Väliseksperdid võivad olla ka hindamiskomisjoni liikmed, kui selline võimalus on sätestatud alusaktis.

4.  Auhinnakonkursi avalduste hindamise komisjoni liikmed võivad olla lõike 3 esimeses lõigus osutatud isikud või väliseksperdid.

5.  Hindamiskomisjoni liikmed ja väliseksperdid peavad järgima artiklit 61.

Artikkel 151

Taotlusdokumentide selgitamine ja parandamine

Kui taotlusdokumentides on ilmne tehniline viga, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja selle pärast osalejalt kinnituse saamist parandada.

Kui osaleja ei ole esitanud tõendeid või avaldusi, siis hindamiskomisjon või vajaduse korral vastutav eelarvevahendite käsutaja palub osalejal, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, esitada puuduva teabe või selgitada tõendavaid dokumente.

Selline teave, selgitus ega kinnitus ei tohi taotlusdokumente oluliselt muuta.

Artikkel 152

Tagatised

1.  Välja arvatud ▌ lepingute ja toetuste puhul, mille maksumus ei ületa 60 000 eurot, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, kui see on proportsionaalne ja tuginedes eelarvevahendite käsutaja riskianalüüsile, nõuda tagatise seadmist:

a)  töövõtjalt või toetusesaajalt, selleks et piirata eelmaksetega seotud finantsriske („eelmaksetagatis“);

b)  töövõtjalt, selleks et tagada oluliste lepingujärgsete kohustuste täitmine ehitustööde, asjade hankimise või keerukate teenuste korral („täitmistagatis“);

c)  töövõtjalt, selleks et tagada lepingu täielik täitmine lepingulise vastutuse perioodil („lisatagatis“).

Teadusuuringute Ühiskeskus vabastatakse tagatise esitamise nõudest.

Toetuste puhul võib vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustada, et eelmaksetagatise nõudmise asemel makstakse eelmakse välja mitmes osas.

2.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab, kas tagatised esitatakse eurodes või lepingu või toetuslepingu valuutas.

3.  Tagatise annab vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt aktsepteeritav pank või volitatud finantseerimisasutus.

Töövõtja või toetusesaaja taotlusel ja tingimusel, et vastutav eelarvevahendite käsutaja seda aktsepteerib:

a)  võib lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tagatise asendada töövõtja ja toetusesaaja ning kolmanda isiku solidaartagatisega;

b)  võib lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud tagatise asendada sama toetuslepingu poolteks olevate toetusesaajate tagasivõtmatu ja tingimusteta solidaartagatisega.

4.  Tagatise tulemusena vastutab pank, finantseerimisasutus või kolmas isik töövõtja või toetusesaaja kohustuste eest tagasivõtmatult või kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagasivõetamatu tagatise andja.

5.  Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja avastab lepingu või toetuslepingu täitmise ajal, et tagatise andjal ei ole või enam ei ole kehtiva siseriikliku õiguse alusel luba anda tagatisi, nõuab ta töövõtjalt või toetusesaajalt selliselt tagatise andjalt saadud tagatise asendamist.

Artikkel 153

Eelmaksetagatis

1.  Eelmaksetagatise suurus ei ületa eelmakse summat ja kehtib piisavalt kaua, et selle saaks vajaduse korral realiseerida.

2.  Eelmaksetagatis vabastatakse, kui eelmaksed arvatakse lepingu või toetuslepingu tingimuste kohaselt maha töövõtjale või toetusesaajale tehtavatest vahemaksetest või lõppmaksetest.

VI JAOTIS

KAUDNE EELARVE TÄITMINE

Artikkel 154

Kaudne eelarve täitmine

1.  Isikud ja üksused, kellele usaldatakse liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamine vastavalt artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile c, valitakse viisil, mis on läbipaistev ja meetme laadi arvestades põhjendatud ega põhjusta huvide konflikti. Artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii osutatud üksuste valimisel tuleb ühtlasi võtta nõuetekohaselt arvesse nende finants- ja tegevussuutlikkust.

Kui isik või üksus on kindlaks määratud alusaktis, esitatakse artiklis 35 sätestatud finantsselgituses konkreetse isiku või üksuse valimise kohta põhjendus.

Kui eelarve täitmine toimub võrgustiku kaudu, mis nõuab vähemalt ühe asutuse või üksuse määramist asjaomase liikmesriigi või riigi poolt, määrab selle asutuse või üksuse asjaomane liikmesriik või riik alusakti kohaselt. Kõikidel muudel juhtudel määrab niisugused asutused või üksused komisjon asjaomaste liikmesriikide või riikide nõusolekul.

2.  Isikud ja üksused, kellele usaldatakse liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamine vastavalt artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile c, järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu meetme nähtavuse. Kui komisjon sõlmib kooskõlas artikliga 130 finantsraampartnerluse lepingud, kirjeldatakse kõnealuseid põhimõtteid täpsemalt sellistes lepingutes.

3.  Enne rahalist toetust käsitlevate lepingute, rahastamislepingute või tagatislepingute allakirjutamist tagab komisjon liidu finantshuvide kaitse tasemel, mis on samaväärne tasemega, mis on tagatud juhul, kui komisjon täidab eelarvet artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt. Selleks hindab komisjon liidu vahendeid haldavate isikute või üksuste süsteeme, eeskirju ja menetlusi, kui ta kavatseb meetme rakendamisel sellistele süsteemidele, eeskirjadele ja menetlustele tugineda, või võtab asjakohaseid järelevalvemeetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.

4.  Järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes nõuetekohaselt arvesse meetme laadi ja sellega seotud finantsriske, hindab komisjon, kas artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt liidu vahendeid haldavad isikud ja üksused:

a)  loovad rahvusvahelistel parimatel tavadel põhineva tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi, mis võimaldab eelkõige ennetada, tuvastada ja kõrvaldada õigusnormide eiramisi ja pettusi, ning tagavad selle süsteemi toimimise;

b)  kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

c)  lasevad enda kohta teha sõltumatu välisauditi, mille viib läbi asjaomasest isikust või üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;

d)  kohaldavad kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, sealhulgas läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid, tõhusaid ja tulemuslikke läbivaatamismenetlusi, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju;

e)  avaldavad oma vahendite saajate kohta piisava teabe, mis on samaväärne artikli 38 kohaselt ette nähtud teabega;

f)  tagavad artiklis 5 osutatud tasemega võrdväärse isikuandmete kaitse taseme.

Kokkuleppel asjaomaste isikute või üksustega võib komisjon lisaks hinnata muid eeskirju ja menetlusi, näiteks isikute või üksuste halduskulude arvestamise tavasid. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib komisjon otsustada tugineda kõnealustele eeskirjadele ja menetlustele.

Isikud või üksused, keda on hinnatud vastavalt esimesele ja teisele lõigule, teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta oma süsteemides, eeskirjades või menetlustes tehtud olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada komisjoni hinnangu usaldusväärsust.

5.  Kui asjaomaste isikute või üksuste puhul on täidetud ainult osa lõikest 4, võtab komisjon liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Kõnealused meetmed täpsustatakse asjaomastes lepingutes. Kõiki selliseid meetmeid käsitlev teave tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Komisjon võib otsustada mitte nõuda eelhindamist, nagu on osutatud lõigetes 3 ja 4:

a)  artiklis 70 ja 71 osutatud liidu asutuste ja artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis viii osutatud asutuste või isikute puhul, kes on võtnud oma finantseeskirjad vastu komisjoni eelneval nõusolekul;

b)  kolmandate riikide või nende määratud asutuste puhul, kui finantsjuhtimise eest vastutab komisjon ja liidu finantshuvide kaitse on seega tagatud piisaval tasemel; või

c)  menetluste puhul, mida komisjon on konkreetselt nõudnud, sealhulgas tema enda menetluste või alusaktides sätestatud menetluste puhul.

7.  Kui artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud isikute või üksuste süsteeme, eeskirju või menetlusi hinnatakse piisavaks, võib neile isikutele ja üksustele antud liidu rahalist toetust hallata käesoleva jaotise alusel. Kui sellised isikud või üksused osalevad toetuste andmise menetluses, järgivad nad VIII jaotises esitatud konkursikutseid käsitlevaid reegleid. Sellisel juhul võib eelarvevahendite käsutaja otsustada sõlmida toetuslepingu asemel rahalist toetust käsitleva lepingu või rahastamislepingu.

Artikkel 155

Liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamine

1.  Liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi haldavad isikud ja üksused esitavad komisjonile:

a)  liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamist käsitleva aruande, sealhulgas artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud tingimuste täitmise või tulemuste saavutamise kohta;

b)  oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud kantud kulude kohta, kui rahalist toetust antakse kulude hüvitamiseks;

c)  liidu vahendite haldaja kinnituse, mis hõlmab punktis a ja asjakohasel juhul punktis b osutatud teavet selle kohta, et:

i)  asjaomane teave on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne;

ii)  liidu vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, nagu on määratud kindlaks rahalist toetust käsitlevas lepingus, rahastamislepingus või tagatislepingus või vajaduse korral asjakohastes valdkondlikes normides;

iii)  kehtestatud kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

d)  lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollide kokkuvõtte, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste laadi ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

Artiklis 127 osutatud kolmanda isiku audititele tuginemise puhul peab käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud kokkuvõte sisaldama kõiki asjakohaseid auditidokumente, millele tuginetakse.

Nende meetmete puhul, mille rakendamine lõpeb enne asjaomase eelarveaasta lõppu, võib esimese lõigu punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse asendada meetme lõpparuandega, tingimusel et see esitatakse enne järgneva eelarveaasta 15. veebruari.

Esimeses lõigus osutatud dokumentidele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Kõnealuses arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses osutatakse samuti sellele, kas audit seab esimese lõigu punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla. Kui kõnealune arvamus puudub, võib eelarvevahendite käsutaja kasutada muid sõltumatuid vahendeid, et tagada samaväärne kindluse tase.

Esimeses lõigus osutatud dokumendid esitatakse komisjonile hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. veebruariks. Kolmandas lõigus osutatud arvamus esitatakse komisjonile hiljemalt nimetatud aasta 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP, Euroopa Investeerimisfondi, liikmesriigi organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega ette vähemalt selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal kasutati liidu vahendeid ja selle üle peeti raamatupidamisarvestust kooskõlas artikli 154 lõigetega 3 ja 4 ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

2.  Liidu vahendite haldamisel teevad isikud ja üksused järgmist:

a)  järgivad kohaldatavaid liidu õigust ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid ning ei toeta sellest tulenevalt meetmeid, mis aitavad kaasa rahapesule, terrorismi rahastamisele, maksustamise vältimisele, maksupettustele või maksudest kõrvalehoidmisele ▌;

b)  rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste rakendamisel vastavalt X jaotisele ei alusta nad uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on liidu asjakohase poliitika alusel kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt tehtud kindlaks kui suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi liidu või rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud maksustandardeid seoses läbipaistvuse ja teabevahetusega.

Üksused võivad esimese lõigu punktist b kõrvale kalduda üksnes juhul, kui meedet viiakse reaalselt ellu ühes neist jurisdiktsioonidest ning meetme puhul ei ole mingit indikatsiooni selle kohta, et asjaomane toiming kuulub mõnda esimese lõigu punktis a loetletud kategooriasse.

Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtavad üksused, kes rakendavad rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi kooskõlas X jaotisega, käesolevas lõikes sätestatud nõuded üle asjaomastesse lepingutesse ning nõuavad finantsvahendajatelt aruandmist nende nõuete järgimise kohta.

3.  Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste rakendamisel vastavalt X jaotisele kohaldavad isikud ja üksused põhimõtteid ja standardeid, mis on sätestatud finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist käsitlevas liidu õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/847(54) ning direktiivis (EL) 2015/849. Nad seavad käesoleva määruse alusel antava rahastamise tingimuseks tegelikult kasu saavat omanikku käsitleva teabe avaldamise vastavalt direktiivile (EL) 2015/849 ning avaldavad riikide lõikes aruandlusandmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(55) artikli 89 lõike 1 tähenduses.

4.  Komisjon kontrollib, et liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi on kasutatud vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele. Kui isiku või üksuse kulud hüvitatakse vastavalt artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktidele c, d ja e lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 181 lõikeid 1–5 ja artikleid 182 kuni 185. Kui liidu vahendite või eelarveliste tagatiste kasutamisel on rikutud asjaomastes lepingutes sätestatud kohustusi, kohaldatakse artiklit 131.

5.  Kui mitme rahastajaga meetme puhul antakse liidu rahalist toetust kulude hüvitamise vormis, seisneb lõikes 4 osutatud menetlus selle kontrollimises, kas isik või üksus on summat, mis vastab komisjoni poolt asjaomase meetme jaoks makstud summale, kasutanud vastavalt asjaomases toetuslepingus, rahalist toetust käsitlevas lepingus või rahastamislepingus sätestatud tingimustele.

6.  Rahalist toetust käsitlevates lepingutes, rahastamislepingutes ja tagatislepingutes määratakse selgelt kindlaks liidu vahendeid haldava isiku või üksuse vastutus ja kohustused, sealhulgas artiklis 129 sätestatud kohustused ja rahalise toetuse maksmise tingimused. Sellistes lepingutes määratakse vajaduse korral samuti kindlaks vastastikku kokkulepitud tasu, mis on vastavuses meetmete rakendamise tingimustega, võttes nõuetekohaselt arvesse kriisiolukordi ja ebakindlaid olukordi, ning asjakohasel juhul tulemuspõhine. Kõnealused lepingud peavad samuti sisaldama eeskirju, milles käsitletakse komisjonile ülesannete täitmise kohta esitatavaid aruandeid, oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid, ning liidu vahendeid haldavate isikute või üksuste kohustust teatada komisjonile viivitamata avastatud pettuse ja õigusnormide eiramise juhtudest ning nende järelmeetmetest.

7.  Kõik rahalist toetust käsitlevad lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.

8.  Käesolevat artiklit ei kohaldata sellistele liidu asutustele eraldatava liidu rahalise toetuse suhtes, kelle suhtes kohaldatakse eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kooskõlas artiklitega 70 ja 71, välja arvatud vajaduspõhiste rahalist toetust käsitlevate lepingute puhul.

Artikkel 156

Kaudne eelarve täitmine koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  Kooskõlas artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga ii võib komisjon täita eelarvet kaudselt koostöös selliste rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonidega, mis on asutatud rahvusvaheliste lepingute alusel („rahvusvahelised organisatsioonid“), ja koostöös nende organisatsioonide asutatud spetsialiseeritud asutustega. Kõnealused lepingud edastatakse komisjonile artikli 154 lõike 3 kohaselt, komisjoni tehtava hindamise raames.

2.  Järgmisi organisatsioone käsitatakse rahvusvaheliste organisatsioonidena:

a)  Rahvusvaheline Punase Risti Komitee;

b)  Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon.

3.  Komisjon võib võtta vastu nõuetekohaselt põhjendatud otsuse käsitada mittetulundusühendust rahvusvahelise organisatsioonina, tingimusel et ühendus vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)  ta on juriidiline isik ja tema juhtimisorganid on sõltumatud;

b)  ta on asutatud eesmärgiga täita konkreetseid ülesandeid, mis teenivad üldisi rahvusvahelisi huve;

c)  vähemalt kuus liikmesriiki on selle mittetulundusühenduse liikmed;

d)  ta pakub piisavaid finantstagatisi;

e)  ta tegutseb alalise struktuuri alusel ja kooskõlas süsteemide, eeskirjade ja menetlustega, mida saab hinnata kooskõlas artikli 154 lõikega 3.

4.  Kui rahvusvahelised organisatsioonid haldavad vahendeid kaudse eelarve täitmise raames, kohaldatakse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kontrollikokkuleppeid.

Artikkel 157

Kaudne eelarve täitmine koostöös liikmesriigi organisatsioonidega

1.  Komisjon võib kooskõlas artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktidega v ja vi täita eelarvet kaudselt koostöös liikmesriigi organisatsioonidega.

2.  Kui komisjon täidab eelarvet kaudselt koostöös liikmesriigi organisatsioonidega, tugineb ta asjaomaste organisatsioonide süsteemidele, eeskirjadele ja menetlustele, mida on hinnatud vastavalt artikli 154 lõigetele 3 ja 4.

3.  Liikmesriigi organisatsioonide süsteemidele, eeskirjadele ja menetlustele tuginemise ulatus ja kord sätestatakse täpsemalt finantsraampartnerluse lepingutes, mis sõlmitakse liikmesriigi organisatsioonidega kooskõlas artikliga 130 ja mis võivad sisaldada erisätteid artiklites 126 ja 127 osutatud hindamistele ja audititele tuginemise kohta.

Artikkel 158

Kaudne eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

1.  Komisjon võib täita eelarvet kaudselt koostöös kolmanda riigi või nimetatud riigi määratud asutustega, nagu on osutatud artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis i, sõlmides selleks rahastamislepingu, milles kirjeldatakse liidu meedet kõnealuses kolmandas riigis ja sätestatakse, millist eelarve täitmise viisi iga meetme osa puhul kasutatakse.

2.  Selle meetme osa puhul, mida rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koostöös kolmanda riigi või tema poolt määratud asutustega, määratakse rahastamislepingus lisaks artikli 155 lõikes 5 osutatule selgelt kindlaks kolmanda riigi ja komisjoni ülesanded ja vastutus vahendite haldamisel. Rahastamislepingus nähakse samuti ette reeglid ja menetlused, mida kolmas riik kohaldab liidu vahendite haldamisel.

Artikkel 159

Segarahastamistoimingud

▌1. Segarahastamistoiminguid haldab kas komisjon või haldavad neid artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt liidu vahendeid haldavad isikud või üksused;

2.  Kui rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi rakendatakse segarahastamisvahendi või -platvormi raames, kohaldatakse X jaotist.

3.  Segarahastamisvahendite või -platvormide raames rakendatavate rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste puhul loetakse artikli 209 lõike 2 esimese lõigu punkti h tingimus täidetuks, kui enne asjaomase segarahastamisvahendi või -platvormi loomist on tehtud eelhindamine.

4.  Artikli 249 kohased aastaaruanded koostatakse segarahastamisvahendi või -platvormi tasandil, võttes arvesse kõiki sellesse koondatud rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi ning määrates selgelt kindlaks selle raames antava rahalise toetuse eri liigid.

VII JAOTIS

HANKED JA KONTSESSIOONID

1. PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 160

Lepingutele kohaldatavad põhimõtted ja nende kohaldamisala

1.  Kõik ▌ lepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

2.  Kõikide lepingute sõlmimiseks kuulutatakse hankemenetlus välja võimalikult laiaulatuslikult, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 164 lõike 1 punktis d osutatud menetlust.

Lepingu hinnangulise maksumuse kindlaksmääramisel ei ole eesmärgiks hoida kõrvale kohaldatavate eeskirjade täitmisest ning lepingut ei jagata sellisel eesmärgil osadeks.

Avaliku sektori hankija jagab lepingu asjakohasel juhul osadeks, võttes nõuetekohaselt arvesse laialdase konkurentsi põhimõtet.

3.  Avaliku sektori hankija ei kasuta raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, millega kavatsetakse konkurentsi takistada, piirata või moonutada või seda tegelikult tehakse.

4.  Teadusuuringute Ühiskeskus võib muude kui teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringute arvelt saada raha osalemiseks hankemenetlustes, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest.

5.  Käesolevas määruses sätestatud hankelepingute sõlmimisele esitatud nõudeid, välja arvatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ei kohaldata tegevuse suhtes, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teostab kolmandate isikute nimel.

Artikkel 161

Hankeid ja delegeeritud volitusi käsitlev lisa

Hankeid käsitlevad üksikasjalikud nõuded on sätestatud käesoleva määruse I lisas. Eesmärgiga tagada, et oma arvel lepingute sõlmimisel kohaldavad liidu institutsioonid samu standardeid, mis on ette nähtud direktiividega 2014/23/EL ja 2014/24/EL hõlmatud avaliku sektori hankijatele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 269 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse 1. lisa muutmiseks, et viia nimetatud lisa vastavusse nimetatud direktiivides tehtud muudatustega ja viia sisse seotud tehnilised kohandused.

Artikkel 162

Segalepingud ja ühtne riigihangete klassifikaator

1.  Segaleping, mis hõlmab kaht või enamat hanke (ehitustööd, asjad või teenused) või kontsessiooni (ehitustööd või teenused) või mõlema liiki, sõlmitakse kooskõlas lepingu põhiesemeks oleva hanke liigi suhtes kohaldatavate sätetega.

2.  Selliste segalepingute korral, mille esemeks on asjad ja teenused, määratakse põhiese kindlaks vastavate asjade ja teenuste maksumuse võrdlemise teel.

Leping, mis hõlmab üht hanke (ehitustööd, asjad, teenused) ja kontsessiooni liiki (ehitustööd, teenused), sõlmitakse kooskõlas sätetega, mida kohaldatakse asjaomase avaliku hanke lepingu suhtes.

3.  Käesolevat jaotist ei kohaldata tehnilise abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud EIPiga või EIFiga.

4.  Hangete kontekstis kasutatakse mis tahes viidete tegemiseks nomenklatuuridele ühtset riigihangete klassifikaatorit („CPV“), nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2195/2002(56).

Artikkel 163

Avalikustamiskord

1.  Avaliku sektori hankija avaldab hangete kohta, mille maksumus on võrdne artikli 175 lõikes 1 või artiklis 178 osutatud piirmääradega või ületab neid, Euroopa Liidu Teatajas järgmise teabe:

a)  hanketeade menetluse algatamise kohta, välja arvatud artikli 164 lõike 1 punktis d osutatud menetluse korral;

b)  lepingu sõlmimise teade menetluse tulemuste kohta.

2.  Menetlused, mille maksumus jääb alla artikli 175 lõikes 1 või artiklis 178 osutatud piirmäärasid, tehakse teatavaks asjakohasel viisil.

3.  Teatavad andmed lepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õigusnormide kohaldamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega, kahjustaks ettevõtjate õiguspäraseid ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 164

Hankemenetlused

1.  Kontsessioonilepinguid või avaliku hanke lepinguid, sealhulgas raamlepinguid, võib sõlmida järgmiste hankemenetluste kaudu:

a)  avatud hankemenetlus;

b)  piiratud hankemenetlus, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi kaudu;

c)  ideekonkurss;

d)  läbirääkimistega hankemenetlus, sealhulgas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus;

e)  võistlev dialoog;

f)  konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus;

g)  innovatsioonipartnerlus;

h)  osalemiskutsega hankemenetlus.

2.  Avatud hankemenetluse puhul võib iga huvitatud ettevõtja esitada pakkumuse.

3.  Piiratud hankemenetluse, võistleva dialoogi, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja innovatsioonipartnerluse puhul võib iga ettevõtja esitada osalemistaotluse, esitades avaliku sektori hankija poolt nõutava teabe. Avaliku sektori hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku kõikidele taotlejatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja ei ole üheski artikli 136 lõikes 1 ega artikli 141 lõikes 1 osutatud olukorras.

Olenemata esimesest lõigust võib avaliku sektori hankija piirata hankemenetluses osalema kutsutavate taotlejate arvu objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide alusel, mis esitatakse hanketeates või osalemiskutses. Hankemenetluses osalema kutsutud taotlejate arv peab olema piisav, et tagada tõeline konkurents.

4.  Kõikide läbirääkimisi hõlmavate hankemenetluste puhul peab avaliku sektori hankija pakkujatega läbirääkimisi esialgsete ja kõikide järgnevate pakkumuste või nende osade üle, välja arvatud lõplike pakkumuste üle, et parandada nende sisu. Läbirääkimisi ei peeta hankedokumentides täpsustatud miinimumnõuete ja kriteeriumide üle.

Avaliku sektori hankija võib sõlmida lepingu esialgse pakkumuse alusel ilma läbirääkimisi pidamata, kui ta on hankedokumentides teatanud, et jätab endale võimaluse seda teha.

5.  Avaliku sektori hankija võib korraldada:

a)  avatud või piiratud hankemenetlusi mis tahes ostude puhul;

b)  osalemiskutsega hankemenetlusi artikli 175 lõikes 1 osutatud piirmääradest väiksema maksumusega lepingute sõlmimiseks, et teha eelvalik taotlejatest, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek tulevastes piiratud hankemenetlustes, või koostada loetelu huvitatud pakkujatest, kellele tehakse ettepanek esitada hankemenetluses osalemise taotlus või pakkumus;

c)  ideekonkursse, et omandada kavand või projekt, mille žürii valib välja pärast selle konkursile esitamist;

d)  innovatsioonipartnerlusi innovatiivse toote või teenuse või innovatiivsete ehitustööde väljatöötamise ning selle tulemusena saadud asja, teenuste või ehitustööde hilisema ostmise eesmärgil;

e)  konkurentsipõhiseid läbirääkimistega hankemenetlusi või võistlevaid dialooge kontsessioonilepingute ja direktiivi 2014/24/EL XIV lisas osutatud teenuslepingute sõlmimiseks juhtudel, kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus esitati algse menetluse lõpetamise järel üksnes ebakorrektseid või vastuvõetamatuid pakkumusi, ning juhtudel, kui seda tingivad konkreetsed asjaolud, mis on seotud muu hulgas lepingu eseme olemuse või keerukusega või konkreetse lepingu liigiga, nagu on üksikasjalikumalt sätestatud käesoleva määruse I lisas;

f)  läbirääkimistega hankemenetlusi lepingute puhul, mille maksumus on väiksem artikli 175 lõikes 1 osutatud piirmääradest, või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi üksnes direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalast välja jäävate konkreetsete hankeliikide puhul või selgelt määratletud erakorraliste asjaolude puhul, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

6.  Dünaamiline hankesüsteem on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõikidele ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele.

Dünaamilise hankesüsteemi abil toimuvate hangete puhul järgib avaliku sektori hankija piiratud hankemenetluse eeskirju.

Artikkel 165

Institutsioonidevahelised hanked ja ühishanked

1.  Kui lepingu või raamlepingu sõlmimine on kahe või enama liidu institutsiooni, rakendusasutuse või artiklites 70 ja 71 osutatud liidu asutuste huvides ning alati, kui on võimalus suurendada tõhusust, võivad asjaomased avaliku sektori hankijad korraldada hankemenetluse ja hallata selle tulemusel sõlmitavat lepingut või raamlepingut institutsioonidevahelistel alustel ühe avaliku sektori hankija juhtimisel.

Asutused ja isikud, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi sekretäri kantselei võivad samuti institutsioonidevahelistes menetlustes osaleda.

Raamlepingu tingimusi kohaldatakse ainult nende avaliku sektori hankijate suhtes, kes on hankedokumentides sel eesmärgil kindlaks määratud, ja raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate suhtes.

2.  Kui leping või raamleping on vajalik liidu institutsiooni ja liikmesriigi ühe või mitme avaliku sektori hankija vahelise ühismeetme rakendamiseks, võivad asjaomane liidu institutsioon ja avaliku sektori hankijad korraldada hankemenetluse ühiselt.

Ühishanke võib korraldada EFTA riikide ja liidu kandidaatriikidega, kui selline võimalus on eraldi ette nähtud kahe- või mitmepoolse lepinguga.

Ühise hankemenetluse puhul kohaldatakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid menetlusnorme.

Kui liikmesriigi avaliku sektori hankijaga seotud või tema hallatav osa moodustab 50 % või rohkem lepingu hinnangulisest kogumaksumusest, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, võib liidu institutsioon otsustada, et ühishanke suhtes kohaldatakse liikmesriigi avaliku sektori hankija suhtes kohaldatavaid menetlusnorme, tingimusel et neid norme võib pidada liidu institutsiooni omadega samaväärseteks.

Liidu institutsioon ja liikmesriigi, EFTA riigi või liidu kandidaatriigi avaliku sektori hankija, kes osalevad ühishankes, lepivad eelkõige kokku üksikasjalikus korras osalemistaotluste või pakkumuste hindamiseks ja lepingu sõlmimiseks, lepingu suhtes kohaldatava õiguse ning vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu.

Artikkel 166

Hankemenetluse ettevalmistamine

1.  Enne hankemenetluse algatamist võib avaliku sektori hankija korraldada menetluse ettevalmistamiseks esialgse turu-uuringu.

2.  Avaliku sektori hankija määrab hankedokumentides kindlaks hankelepingu eseme, kirjeldades oma vajadusi ning hangitavate ehitustööde, asjade või teenuste nõutavaid omadusi, ning esitab kohaldatavad kõrvalejätmise, valiku- ja hindamiskriteeriumid. Samuti märgib avaliku sektori hankija, millistele miinimumnõuetele peavad kõik pakkumused vastama. Miinimumnõuded hõlmavad kohustust järgida lepingute täitmisel keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses, kollektiivlepingutes või kohaldatavates rahvusvahelistes sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaalastes konventsioonides, mis on loetletud direktiivi 2014/24/EL X lisas.

Artikkel 167

Lepingu sõlmimine

1.  Leping sõlmitakse hindamiskriteeriumide alusel, eeldusel et avaliku sektori hankija on kontrollinud järgmist:

a)  pakkumus vastab hankedokumentides kindlaks määratud miinimumnõuetele;

b)  taotleja või pakkuja ei ole artikli 136 kohaselt menetlusest kõrvale jäetud või tema pakkumust ei ole artikli 141 kohaselt tagasi lükatud;

c)  taotleja või pakkuja vastab hankedokumentides kindlaks määratud valikukriteeriumidele ja tal ei ole huvide konflikti, mis võiks lepingu täitmisele kahjulikult mõjuda.

2.  Avaliku sektori hankija kohaldab valikukriteeriume, et hinnata taotleja või pakkuja suutlikkust. Valikukriteeriumid seonduvad üksnes kutsealal tegutsemiseks vajalike õigus- ja haldusformaalsuste täitmise suutlikkusega, majandusliku ja finantssuutlikkusega ning tehnilise ja kutsealase suutlikkusega. Eeldatakse, et Teadusuuringute Ühiskeskus täidab finantssuutlikkuse nõudeid.

3.  Avaliku sektori hankija kohaldab hindamiskriteeriume pakkumuse hindamiseks.

4.  Avaliku sektori hankija tugineb lepingu sõlmimisel majanduslikult soodsaimale pakkumusele, võttes aluseks ühe järgnevast kolmest hindamiskriteeriumist: madalaim hind, madalaimad kulud ning parim hinna ja kvaliteedi suhe.

Väikseimate kulude kriteeriumi puhul kasutab avaliku sektori hankija kulutõhususe põhimõtet, sh olelusringi kulude arvestamist.

Parima hinna ja kvaliteedi suhte puhul võtab avaliku sektori hankija arvesse hinda või kulusid ja muid lepingu esemega seotud kvaliteedikriteeriume.

Artikkel 168

Pakkumuste esitamine, elektrooniline side ja hindamine

1.  Avaliku sektori hankija kehtestab pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmiseks tähtajad 1. lisa punkti 24 kohaselt ja hanke keerukust arvesse võttes, et ettevõtjatele jääks pakkumuse ettevalmistamiseks piisavalt aega.

2.  Kui seda peetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib avaliku sektori hankija nõuda pakkujatelt tagatise seadmist, et vältida pakkumuste tagasivõtmist enne lepingu sõlmimist. Nõutav tagatis moodustab 1–2 % lepingu hinnangulisest kogumaksumusest.

Avaliku sektori hankija vabastab tagatised:

a)  1. lisa punkti 30.2 alapunktis b või c osutatud tagasilükatud pakkujate puhul pärast hankemenetluse tulemuste teatavakstegemist;

b)  1. lisa punkti 30.2 alapunktis e osutatud järjestatud pakkumuste puhul pärast lepingu allakirjutamist.

3.  Avaliku sektori hankija avab kõik osalemistaotlused ja pakkumused. Sellele vaatamata avaliku sektori hankija:

a)  lükkab ilma avamata tagasi osalemistaotlused ja pakkumused, mis laekuvad pärast vastuvõtmise tähtaega;

b)  lükkab tagasi juba avatuna laekunud pakkumused ilma nende sisu läbi vaatamata.

4.  Avaliku sektori hankija hindab hankedokumentides täpsustatud kriteeriumide põhjal kõiki osalemistaotlusi või pakkumusi, mida lõikes 3 ette nähtud avamisetapis ei ole tagasi lükatud, et sõlmida leping või korraldada elektrooniline oksjon.

5.  Eelarvevahendite käsutaja võib loobuda hindamiskomisjoni ametisse nimetamisest vastavalt artikli 150 lõikele 2 järgmistel juhtudel:

a)  lepingu maksumus jääb allapoole artikli 175 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid;

b)  riskianalüüsi alusel, kui tegu on I lisa punkti 11.1 punktides c ja e, punkti f alapunktides i ja iii ning teise lõigu punktis h osutatud juhtudega;

c)  riskianalüüsi alusel, kui hankemenetlus taasavatakse raamlepingu raames;

d)  välistegevuse valdkonnaga seotud menetluste puhul, kui maksumus ei ületa 20 000 eurot.

6.  Osalemistaotlused ja pakkumused, mis ei vasta kõikidele hankedokumentides kindlaks määratud miinimumnõuetele, lükatakse tagasi.

Artikkel 169

Kontaktid hankemenetluse ajal

1.  Enne hankemenetluses osalemise taotluste või pakkumuste vastuvõtmise lõppkuupäeva võib avaliku sektori hankija anda hankedokumentide kohta lisateavet, kui ta avastab nende tekstis vea või väljajätmise või kui taotlejad või pakkujad taotlevad lisateavet. Kõnealune teave avaldatakse kõikidele taotlejatele või pakkujatele.

2.  Pärast hankemenetluses osalemise taotluste või pakkumuste vastuvõtmise tähtaja möödumist tuleb kõigil juhtudel, mil on võetud kontakti, ja artiklis 151 osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil kontakti ei ole võetud, teha hanketoimikusse sellekohane märge.

Artikkel 170

Lepingu sõlmimise otsus ning taotlejate või pakkujate teavitamine

1.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab kooskõlas hankedokumentides kindlaks määratud valiku- ja hindamiskriteeriumidega, kellega leping sõlmitakse.

2.  Avaliku sektori hankija teeb kõikidele taotlejatele või pakkujatele, kelle hankemenetluses osalemise taotlused või pakkumused on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse põhjused ning artikli 175 lõikes 2 ja artikli 178 lõikes 1 osutatud ooteaja kestuse.

Raamlepingul põhinevate erilepingute sõlmimiseks, mille puhul hankemenetlus taasavatakse, teatab avaliku sektori hankija pakkujatele hindamise tulemused.

3.  Avaliku sektori hankija edastab kõikidele pakkujatele, kes ei ole artikli 136 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, kelle pakkumust ei ole artikli 141 kohaselt tagasi lükatud, kelle pakkumus vastab hankedokumentidele ja kes esitavad kirjalikult asjaomase taotluse, järgmise teabe:

a)  selle pakkuja nimi või raamlepingu puhul nende pakkujate nimed, kellega leping sõlmitakse, ning, välja arvatud juhul, kui on tegemist raamlepingul põhineva erilepinguga, mille puhul hankemenetlus taasavatakse, eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning makstud hind või lepingu maksumus olenevalt sellest, kumb on asjakohane;

b)  teave pakkujatega toimuvate läbirääkimiste ja dialoogi edenemise kohta.

Avaliku sektori hankija võib siiski otsustada teatavaid andmeid mitte avaldada, kui avaldamine takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus avalike huvidega või kahjustaks ettevõtjate õiguspäraseid ärihuve või moonutaks nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 171

Hankemenetluse tühistamine

Avaliku sektori hankija võib enne lepingule alla kirjutamist hankemenetluse tühistada, ilma et taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda mingit hüvitist.

Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele võimalikult kiiresti teatavaks teha.

Artikkel 172

Lepingu täitmine ja muutmine

1.  Lepingu täitmist ei tohi alustada enne sellele alla kirjutamist.

2.  Avaliku sektori hankija võib lepingut või raamlepingut ilma hankemenetlust korraldamata muuta ainult lõikes 3 osutatud juhtudel ja eeldusel, et muudatus ei muuda lepingu või raamlepingu eset.

3.  Lepingut, raamlepingut või raamlepingul põhinevat erilepingut võib ilma uut hankemenetlust korraldamata muuta järgmistel juhtudel:

a)  kui algne töövõtja teeb täiendavaid ehitustöid, tarnib asju või osutab teenuseid, mis on muutunud vajalikuks ning mida esialgne hange ei sisaldanud, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

i)  töövõtja vahetamine ei ole võimalik tehnilistel põhjustel, mis on seotud olemasolevate seadmete, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimivuse nõuetega;

ii)  töövõtja vahetamine põhjustaks avaliku sektori hankijale olulisi topeltkulusid;

iii)  hinna mis tahes suurenemine, mis hõlmab ka järjestikuste muudatuste kumulatiivset netomaksumust, ei ületa 50 % esialgse lepingu maksumusest;

b)  kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

i)  muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha;

ii)  hinna mis tahes suurenemine ei ületa 50 % esialgse lepingu maksumusest;

c)  kui muudatuse maksumus jääb allapoole järgmisi piirmäärasid:

i)  artikli 175 lõikes 1 ja välistegevuse valdkonna puhul 1. lisa punktis 38 osutatud piirmäärad, mida kohaldatakse muudatuse tegemise ajal; ning

ii)  10 % esialgse lepingu maksumusest avalike teenuste ja asjade hankelepingute ning ehitustööde või teenuste kontsessioonilepingute puhul ning 15 % esialgse lepingu maksumusest avalike ehitustööde hankelepingute puhul;

d)  kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)  esialgse hankemenetluse miinimumnõudeid ei ole muudetud;

ii)  iga sellest tulenev maksumuse muudatus on kooskõlas käesoleva lõigu punkti c kohaselt kehtestatud tingimustega, välja arvatud juhul, kui selline maksumuse muudatus tuleneb hankedokumentide või lepinguliste sätete rangest kohaldamisest.

Esialgse lepingu maksumuse puhul ei võeta arvesse hinna läbivaatamisi.

Esimese lõigu punkti c kohane mitme järjestikuse muudatuse kumulatiivne netomaksumus ei tohi ületada selles osutatud piirmäärasid.

Avaliku sektori hankija kohaldab artiklis 163 sätestatud, hankemenetluse algatamise järel kohaldatavat avalikustamiskorda.

Artikkel 173

Täitmis- ja lisatagatised

1.  Täitmistagatis võib moodustada maksimaalselt 10 % lepingu kogumaksumusest.

Täitmistagatis vabastatakse täies ulatuses pärast seda, kui ehitustööd, asjad või keerukad teenused on lõplikult vastu võetud, artikli 116 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks lepingus. Tagatise võib vabastada osaliselt või täies ulatuses pärast ehitustööde, asjade või keerukate teenuste esialgset vastuvõtmist.

2.  Lisatagatis, mis moodustab maksimaalselt 10 % lepingu kogumaksumusest, võib esineda vahemaksetest, juhul kui neid tehakse, või lõppmaksest mahaarvamise kujul.

Lisatagatise summa määrab kindlaks avaliku sektori hankija ja see on proportsionaalne lepingu täitmisega seoses tuvastatud riskidega, võttes arvesse lepingu eset ning asjaomases majandusharus rakendatavaid tavapäraseid kaubandustingimusi.

Lisatagatise nõudmist ei kohaldata lepingute suhtes, mille puhul on nõutud täitmistagatist, kuid seda ei ole vabastatud.

3.  Avaliku sektori hankija nõusolekul võib töövõtja nõuda lisatagatise asendamist artiklis 152 osutatud tagatisega.

4.  Avaliku sektori hankija vabastab lisatagatise pärast lepingulise vastutuse perioodi möödumist artikli 116 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ja mis määratakse kindlaks lepingus.

2. PEATÜKK

Liidu institutsioonide poolt nende endi arvel sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 174

Avaliku sektori hankija

1.  Artiklites 70 ja 71 osutatud liidu institutsioone, rakendusasutusi ja liidu asutusi käsitatakse avaliku sektori hankijatena lepingute puhul, mille nad sõlmivad nende endi arvel, välja arvatud juhul, kui nad hangivad keskselt avaliku sektori hankijalt. Liidu institutsioonide talitusi ei käsitata avaliku sektori hankijatena, kui nad sõlmivad talitustevahelisi kokkuleppeid omavahel.

Liidu institutsioonid, mida käsitatakse esimese lõike kohaselt avaliku sektori hankijatena, delegeerivad vastavalt artiklile 60 avaliku sektori hankija ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

2.  Iga liidu institutsiooni volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja hindab, kas artikli 175 lõikes 1 osutatud piirmäärad on saavutatud.

Artikkel 175

Kohaldatavad piirmäärad ja ooteaeg

1.  Selleks et sõlmida avaliku hanke leping või kontsessioonileping, järgib avaliku sektori hankija käesoleva määruse artikli 164 lõikes 1 osutatud hankemenetluse liigi valimisel direktiivi 2014/24/EL artikli 4 punktides a ja b sätestatud piirmäärasid. Kõnealused piirmäärad määravad käesoleva määruse artikli 163 lõigetes 1 ja 2 sätestatud avalikustamiskorra.

2.  Kui käesoleva määruse 1. lisas täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, ei sõlmi avaliku sektori hankija eduka pakkujaga lõikes 1 osutatud piirmäärasid ületava maksumusega lepingut või raamlepingut enne ooteaja möödumist.

3.  Ooteaeg kestab elektrooniliste sidevahendite kasutamise korral 10 ja muude sidevahendite kasutamise korral 15 päeva.

Artikkel 176

Hankemenetlusele juurdepääsu kord

1.  Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad aluslepingute kohaldamisalasse, ja kõik selliste kolmandate riikide füüsilised ja juriidilised isikud, kellega liit on hangete vallas sõlminud erikokkuleppe, selles kokkuleppes sätestatud tingimustel. Samuti võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.

2.  Artikli 160 lõike 4 kohaldamisel käsitatakse Teadusuuringute Ühiskeskust liikmesriigis asuva juriidilise isikuna.

Artikkel 177

Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepingute sõlmimise kord

Kui kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mõnepoolset lepingut riigihangete kohta, võivad hankemenetluses osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide ettevõtjad selles sätestatud tingimustel.

3. PEATÜKK

Välistegevuse valdkonna hangete suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 178

Välistegevuse valdkonna hanked

1.  Käesoleva jaotise 1. peatükis sätestatud hangetega seotud üldsätteid kohaldatakse käesoleva peatükiga hõlmatud lepingute suhtes, kui I lisa 3. peatükis sisalduvatest erisätetest, mis käsitlevad välislepingute sõlmimise korda, ei tulene teisiti. Artikleid 174–177 ei kohaldata käesolevas peatükis hõlmatud hangete suhtes.

Kui I lisas täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, ei sõlmi avaliku sektori hankija eduka pakkujaga lepingut või raamlepingut enne ooteaja möödumist. Ooteaeg kestab elektrooniliste sidevahendite kasutamise korral 10 ja muude sidevahendite kasutamise korral 15 päeva.

Artiklit 163, artikli 164 lõike 1 punkte a ja b ning käesoleva lõike teist lõiku kohaldatakse ainult järgmiste piirmäärade ületamise korral:

a)  300 000 eurot teenus- ja asjade hankelepingute puhul;

b)  5 000 000 eurot ehitustööde hankelepingute puhul.

2.  Käesolevat peatükki kohaldatakse:

a)  hangete suhtes, kui komisjon ei sõlmi lepinguid enda nimel;

b)  artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud isikute või üksuste korraldatud hangete suhtes, kui see on ette nähtud artiklis 154 osutatud rahalist toetust käsitleva lepingu või rahastamislepinguga.

3.  Hankemenetlused tuleb ette näha artiklis 158 sätestatud rahastamislepingutega.

4.  Käesolevat peatükki ei kohaldata valdkondlike alusaktidega humanitaarkriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide korral rakendatavate meetmete suhtes.

Artikkel 179

Välistegevuse valdkonna hankemenetlusele juurdepääsu käsitlevad reeglidd

1.  Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik isikud, kes kuuluvad aluslepingute kohaldamisalasse, ja kõik teised füüsilised ja juriidilised isikud vastavalt asjaomast koostöövaldkonda käsitlevate alusaktide erisätetele. Samuti võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.

2.  Erandlikel asjaoludel, mida vastutav eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt põhjendanud, võidakse otsustada lubada hankemenetluses osaleda muudel kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikel.

3.  Kui kohaldatakse kauba- ja teenusturgude avamist käsitlevat kokkulepet, mille osaliseks on liit, võivad eelarvest rahastatavates hankemenetlustes kõnealuses kokkuleppes sätestatud tingimustel osaleda ka lõigetega 1 ja 2 hõlmamata kolmandate riikide füüsilised ja juriidilised isikud.

VIII JAOTIS

TOETUSED

1. PEATÜKK

Toetuste ulatus ja vorm

Artikkel 180

Toetuste ulatus ja vorm

1.  Käesolevat jaotist kohaldatakse otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste suhtes.

2.  Toetusi võib anda, et rahastada järgmist:

a)  meede, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärki („meetmetoetus“);

b)  mõne sellise asutuse toimimine, kes püüdleb eesmärki, mis on osa liidu poliitikast ja toetab seda („tegevustoetus“).

Tegevustoetuse puhul antakse esimese lõigu punktis b osutatud asutuse tööprogrammile toetust rahalise makse vormis.

3.  Toetust võib anda mis tahes artikli 125 lõikes 1 sätestatud vormis.

Kui toetuse vormiks on kuludega sidumata rahastamine, nagu on sätestatud artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktis a: ▌

a)  ei kohaldata käesoleva jaotise sätteid, mis käsitlevad kulude rahastamiskõlblikkust ja kontrollimist, eelkõige ei kohaldata artikleid 182, 184 ja 185, artikli 186 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 190, artikli 191 lõiget 3 ja artikli 203 lõiget 4;

b)  artikli 181 puhul kohaldatakse üksnes nimetatud artikli lõigetes 2 ja 3, lõike 4 esimese lõigu punktides a ja d ja teises lõigus ning lõikes 5 osutatud menetlusi ja nõudeid.

4.  Iga liidu institutsioon võib sõlmida hankelepinguid või anda toetusi teabevahetustegevuseks. Toetusi võib anda juhul, kui hanke korraldamine ei ole asjakohane tulenevalt ▌ tegevuse laadist.

5.  JRC võib muude kui teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringute arvelt saada raha osalemiseks toetuse andmise menetlustes, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest. Sellistel juhtudel ei kohaldata artikli 198 lõiget 4 seoses finantssuutlikkusega ega artikli 196 lõike 1 punkte a–d.

Artikkel 181

Kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja ühtse määra alusel rahastamine

1.  Kui toetust antakse artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktides c, d või e osutatud kindlasummaliste maksete vormis, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise vormis, kohaldatakse käesolevat jaotist, välja arvatud selliseid sätteid või nende osi, mis on seotud tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude kontrollimisega.

2.  Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja ühtse määra alusel rahastamine kindlaks selliselt, et toetust makstakse pärast konkreetsete väljundite ja/või tulemuste saavutamist.

3.  Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, ▌ teeb kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise kasutamiseks loa andmise otsuse vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes toimib iga liidu institutsiooni sise‑eeskirjade kohaselt.

4.  Loa andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)  valitud rahastamisvormide asjakohasuse põhjendus toetatavate meetmete või tööprogrammide olemuse, õigusnormide eiramise ja pettuse riski ja kontrollimise kulude seisukohast;

b)  kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise puhul nende kulude või kulukategooriate loetelu, mida loetakse rahastamiskõlblikeks vastavalt artikli 186 lõike 3 punktidele c, e ja f ja artikli 186 lõikele 4 ning millest jäetakse välja kulud, mis on kohaldatavate liidu õigusnormide kohaselt rahastamiskõlbmatud;

c)  kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise kindlaksmääramise meetodite kirjeldus. Need meetodid põhinevad järgmisel:

i)  statistilised andmed, muud samalaadsed objektiivsed vahendid või eksperdihinnang, mille on koostanud siseekspert või mis on tellitud kooskõlas kohaldatavate normidega; või

ii)  iga toetusesaajat eraldi käsitlev lähenemisviis, mille raames võetakse arvesse toetusesaaja varasemaid tõendatud või auditeeritavaid andmeid või tema tavapäraseid kuluarvestustavasid;

d)  võimaluse korral makse tegemise põhilised eeltingimused, sealhulgas väljundite ja/või tulemuste saavutamine, kui see on asjakohane;

e)  kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja ühtse määra alusel rahastamine ei põhine väljunditel ja/või tulemustel, siis põhjendus, miks väljundi- ja/või tulemuspõhine lähenemisviis ei ole võimalik või asjakohane.

Esimese lõigu punktis c osutatud meetoditega tagatakse järgmine:

a)  usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte austamine, eelkõige summade asjakohasus seoses nõutavate väljundite ja/või tulemustega, võttes arvesse prognoositavat tulu, mida saadakse meetmetest või tööprogrammidest;

b)  kaasrahastamise põhimõtte ja topeltrahastamise vältimise põhimõtte mõistlik järgimine.

5.  Loa andmise otsust kohaldatakse kogu programmi või programmide kestuse ajal, kui nimetatud otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Kui tegevuste või kulude laad võimaldab kohaldada ühist lähenemisviisi, võib otsusega antud luba hõlmata selliste kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise kasutamist, mida kohaldatakse ühe või mitme konkreetse rahastamisprogrammi piires. Sellisel juhul võib loa andmise otsuse vastu võtta:

a)  vastutav eelarvevahendite käsutaja, kui kõik asjaomased tegevused kuuluvad tema vastutusalasse;

b)  komisjon, kui see on asjakohane tegevuste ja kulude laadi või asjaomaste eelarvevahendite käsutajate arvu tõttu.

6.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid ühtse määra alusel kuni 7 % ulatuses meetme rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast. Komisjon võib põhjendatud otsusega anda loa tõsta ühtse määra alusel rahastamise osakaalu. Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab artikli 74 lõikes 9 osutatud iga‑aastases tegevusaruandes aru kõigi selliste otsuste, lubatud ühtse määra alusel rahastamise ja otsuse tegemise põhjuste kohta.

7.  VKEdest omanikud ja muud füüsilised isikud, kes ei saa palka, võivad deklareerida rahastamiskõlblikud personalikulud, mis on seotud nende endi poolt meetme või tööprogrammi raames tehtud tööga, võttes aluseks lõigete 1–6 kohaselt lubatud ühikuhinnad.

8.  Toetusesaajad võivad deklareerida personalikulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames tehtud tööga, võttes aluseks lõigete 1–6 kohaselt lubatud ühikuhinnad.

Artikkel 182

Kindlasummalised koondmaksed

1.  Artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud kindlasummaline makse võib hõlmata meetme või tööprogrammi kõiki rahastamiskõlblikke kulusid („kindlasummaline koondmakse“).

2.  Kindlasummalise koondmakse võib määrata kindlaks meetme või tööprogrammi hinnangulise eelarve alusel vastavalt artikli 181 lõikele 4. Kõnealune hinnanguline eelarve peab vastama säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele. Nimetatud põhimõtetele vastavust kontrollitakse eelnevalt toetuseavalduse hindamise ajal.

3.  Kindlasummalise koondmakse kasutamiseks loa andmisel toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 181.

Artikkel 183

Toetusesaajate suhtes kohaldatavad kontrollimised ja kontrollid kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtse määra alusel rahastamise puhul

1.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollib hiljemalt enne lõppmakse tegemist, et kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või ühtse määra alusel rahastamise eeltingimused on täidetud, ja vajaduse korral sealhulgas seda, kas väljundid ja/või tulemused on saavutatud. Kõnealuste tingimuste täitmist võib lisaks kontrollida järelkontrolli raames.

Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise suurus on eelnevalt kindlaks määratud meetodi alusel, mille kasutamiseks on saadud vastutava eelarvevahendite käsutaja või komisjoni luba kooskõlas artikliga 181, siis ei vaidlustata nende suurust järelkontrollide käigus. See ei piira vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust kontrollida käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud makse tegemise tingimuste täitmist ning vähendada toetust koosõlas artikli 131 lõikega 4 juhul, kui need tingimused ei ole täidetud või kui on toimunud õigusnormide eiramine, pettus või muude kohustuste rikkumine. Kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja ühtsed määrad on määratud kindlaks toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade alusel, kohaldatakse artikli 185 lõiget 2.

2.  Kontrollimiste ja kontrollide sagedus ja ulatus võib sõltuda muu hulgas meetme laadist või toetusesaajast, sealhulgas asjaomase toetusesaaja poolt varasemalt toime pandud õigusnormide eiramisest või pettustest.

3.  Kindlasummaliste maksete tegemise ning ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise eeltingimuste hulka ei kuulu aruandluse esitamine toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta.

4.  Toetuse maksmine kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise vormis ei mõjuta õigust pääseda juurde toetusesaajate kohustuslikele dokumentidele ja teabele artiklites 129 ja 184 osutatud eesmärkidel.

5.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollimiste ja kontrollide eesmärgil kohaldatakse artikli 186 lõike 3 punkte a ja b.

Artikkel 184

Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade regulaarne hindamine

Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade kindlaksmääramise meetodit, aluseks olevaid andmeid ja tulemusena saadavaid summasid ning nende summade asjakohasust seoses saavutatud väljundite ja/või tulemustega hinnatakse regulaarselt ning asjakohasel juhul kohandatakse neid kooskõlas artikliga 181. Hindamise sagedus ja ulatus sõltuvad kulude muutumisest ja laadist, võttes eelkõige arvesse olulisi muutusi turuhindades ja muid asjakohaseid asjaolusid.

Artikkel 185

Toetusesaaja tavapärased kuluarvestustavad

1.  Kui antakse luba võtta arvesse toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja hinnata nende tavade vastavust artikli 181 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Kõnealuse hindamise võib läbi viia kas eelnevalt või asjakohaseid järelkontrollide strateegiaid kasutades.

2.  Juhul kui toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade vastavus artikli 181 lõikes 4 kehtestatud tingimustele on eelnevalt kindlaks tehtud, ei vaidlustata järelkontrollide käigus kõnealuste tavade kohaldamisel kindlaks määratud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamise suurust. See ei mõjuta vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust kooskõlas artikli 131 lõikega 4.

3.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lugeda toetusesaaja tavapärased kuluarvestustavad vastavaks artikli 181 lõikes 4 osutatud tingimustele, kui siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid tavasid võrreldavate rahastamiskavade raames.

Artikkel 186

Rahastamiskõlblikud kulud

1.  Toetused ei ületa absoluutväärtusena väljendatud üldist ülemmäära (edaspidi „toetuse maksimumsumma“), mis kehtestatakse ▌ järgmise alusel:

a)  artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punkti a puhul kuludega sidumata rahastamise kogusumma;

b)  artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud juhul võimaluse korral hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud;

c)  hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on eelnevalt selgelt kindlaks määratud artikli 125 lõike 1 esimese lõigu punktides c, d ja e osutatud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määradena.

Ilma et see piiraks alusakti kohaldamist, võib toetusi väljendada ka protsendina hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest, kui toetust antakse esimese lõigu punktis b täpsustatud vormis, või protsendina esimese lõigu punktis c osutatud kindlasummalistest maksetest, ühikuhindadest või ühtse määra alusel rahastamisest.

Kui toetust antakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis b täpsustatud vormis ja kui meetme laadi tõttu saab toetust väljendada ainult absoluutväärtusena, kontrollitakse rahastamiskõlblikke kulusid artikli 155 lõike 4 ja asjakohasel juhul artikli 155 lõike 5 kohaselt.

2.  Ilma et see piiraks alusaktis sätestatud maksimaalse kaasrahastamise määra kohaldamist:

a)  ei tohi toetus ületada rahastamiskõlblikke kulusid;

b)  kui toetust antakse lõike 1 esimese