Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 11. september 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Põldtunnustamise samaväärsus ***I
 Ühine käibemaksusüsteem ja väikeettevõtjate suhtes kohaldatav erikord *
 Rakendusotsus uute psühhoaktiivsete ainete tsüklopropüülfentanüüli ja metoksüatsetüülfentanüüli suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta *
 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale
 Paranduseelarve projekt nr 4/2018: Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine abi andmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale
 ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale
 Kreeka erimeetmed
 Võimalused töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel
 ELi ja kolmandate riikide vahelised suhted seoses finantsteenuste reguleerimise ja järelevalvega
 Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel
 Euroopa solidaarsuskorpus ***I
 Struktuurireformi tugiprogramm: rahastamispakett ja üldeesmärk ***I
 Euratomi programm, millega täiendatakse raamprogrammi „Horisont 2020“ *
 Meetmed töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis
 Keeleline võrdõiguslikkus digitaalajastul
 Loodusvarade läbipaistev ja vastutustundlik majandamine ning metsad arenguriikides

Põldtunnustamise samaväärsus ***I
PDF 116kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ seoses Brasiilias söödakultuuri- ja teraviljaseemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsusega ning Brasiilias toodetud söödakultuuri- ja teraviljaseemne samaväärsusega ning Moldovas teravilja-, köögivilja-, õli- ja kiudtaimede seemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsusega ning Moldovas toodetud teravilja-, köögivilja-, õli- ja kiudtaimede seemne samaväärsusega (COM(2017)0643 – C8‑0400/2017 – 2017/0297(COD))
P8_TA(2018)0318A8-0253/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0643),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0400/2017),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 43 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0253/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2018/…, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ seoses Brasiilia Liitvabariigis söödakultuuri- ja teraviljaseemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsusega ning Brasiilia Liitvabariigis toodetud söödakultuuri- ja teraviljaseemne samaväärsusega ning Moldova Vabariigis teravilja-, köögivilja-, õli- ja kiutaimede seemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsusega ning Moldova Vabariigis toodetud teravilja-, köögivilja-, õli- ja kiutaimede seemne samaväärsusega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2018/1674) lõplikule kujule).

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 76.


Ühine käibemaksusüsteem ja väikeettevõtjate suhtes kohaldatav erikord *
PDF 159kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas (COM(2018)0021 – C8-0022/2018 – 2018/0006(CNS))
P8_TA(2018)0319A8-0260/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0021),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0022/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0260/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ21 lubatakse liikmesriikidel jätkata väikeettevõtete erikordade kohaldamist vastavalt ühistele sätetele ja suurema ühtlustamise huvides. Need sätted on aga aegunud ega vähenda väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, kuna need on ette nähtud ühisele käibemaksusüsteemile, mis põhineb päritoluliikmesriigis maksustamisel.
(1)  Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ21 lubatakse liikmesriikidel jätkata väikeettevõtete erikordade kohaldamist vastavalt ühistele sätetele ja suurema ühtlustamise huvides. Need sätted on aga aegunud ega täida oma eesmärki vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, kuna need on ette nähtud ühisele käibemaksusüsteemile, mis põhineb päritoluliikmesriigis maksustamisel.
_________________
_________________
21 ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
21 ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Käibemaksu tegevuskavas22 esitas komisjon väikeettevõtjatele mõeldud põhjaliku lihtsustamispaketi, mille eesmärk on vähendada nende halduskoormust ja aidata luua maksukeskkond, mis toetaks väikeettevõtjate majanduskasvu ja piiriülese kaubanduse arengut. See hõlmaks väikeettevõtete erikorra läbivaatamist, nagu on öeldud teatises käibemaksu tegevuskava järelmeetmete kohta23. Seetõttu on väikeettevõtete erikorra läbivaatamine oluline osa käibemaksu tegevuskavas esitatud reformipaketist.
(2)  Käibemaksu tegevuskavas22 esitas komisjon väikeettevõtjatele mõeldud põhjaliku lihtsustamispaketi, mille eesmärk on vähendada nende halduskoormust ja aidata luua maksukeskkond, mis toetaks väikeettevõtjate majanduskasvu ja piiriülese kaubanduse arengut, ning parandada käibemaksunõuete täitmist. Liidus tegutsevad väikeettevõtjad on iseäranis aktiivsed teatavates piiriüleselt toimivates sektorites, nagu ehitus, side, toitlustus ja jaekaubandus, ning võivad olla olulised tööhõiveallikad. Käibemaksu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks tuleb väikeettevõtete erikord läbi vaadata, nagu on öeldud teatises käibemaksu tegevuskava järelmeetmete kohta23. Seetõttu on väikeettevõtete erikorra läbivaatamine oluline osa käibemaksu tegevuskavas esitatud reformipaketist.
_________________
_________________
22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tegevuskava kohta – „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ (COM(2016)0148, 7.4.2016).
22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tegevuskava kohta – „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ (COM(2016)0148, 7.4.2016).
23 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest – ühtse ELi käibemaksuala suunas – aeg tegutseda“ (COM(2017)0566, 4.10.2017).
23 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest – ühtse ELi käibemaksuala suunas – aeg tegutseda“ (COM(2017)0566, 4.10.2017).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Väikeettevõtete erikorra läbivaatamine on tihedalt seotud komisjoni ettepanekuga kehtestada liikmesriikide ettevõtjate vahelise piiriülese kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi põhimõtted, mille aluseks on piiriüleste kaubatarnete maksustamine sihtliikmesriigis24. Käibemaksusüsteemi ülemineku käigus sihtkohal põhinevale maksustamisele on ilmnenud, et paljud kehtivad eeskirjad ei sobi sihtkohal põhineva maksustamise jaoks.
(3)  Väikeettevõtete erikorra läbivaatamine on tihedalt seotud komisjoni ettepanekuga kehtestada liikmesriikide ettevõtjate vahelise piiriülese kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi põhimõtted, mille aluseks on piiriüleste kaubatarnete maksustamine sihtliikmesriigis24. Käibemaksusüsteemi ülemineku käigus sihtkohal põhinevale maksustamisele on ilmnenud, et paljud kehtivad eeskirjad ei sobi sihtkohal põhineva maksustamise jaoks. Väikeettevõtjate jaoks raskendab piiriülese kaubanduse hoogustumist peamiselt asjaolu, et üle liidu kehtivad käibemaksureeglid on keerukad ja need erinevad üksteisest ning et väikeettevõtjatele mõeldud riigisisest maksuvabastust saavad nad kasutada üksnes oma asukohaliikmesriigis.
_________________
_________________
24 Ettepanek: nõukogu, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem (COM(2017)0569, 4.10.2017).
24 Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem (COM(2017)0569, 4.10.2017).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Selleks et lahendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud ebaproportsionaalse koormuse probleem, tuleks lihtsustamismeetmed ette näha mitte üksnes ettevõtjatele, kes on kehtivate eeskirjade alusel maksust vabastatud, vaid ka neile ettevõtjatele, keda käsitatakse väikeettevõtjana majanduslikus mõttes. Käibemaksueeskirjade lihtsustamise eesmärgil tuleks ettevõtjat käsitada „väikeettevõtjana“, kui käibe alusel on teda võimalik pidada mikroettevõtjaks komisjoni soovituses 2003/361/EÜ sätestatud üldise määratluse tähenduses25.
(4)  Selleks et lahendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud ebaproportsionaalse koormuse probleem, tuleks lihtsustamismeetmed ette näha mitte üksnes ettevõtjatele, kes on kehtivate eeskirjade alusel maksust vabastatud, vaid ka neile ettevõtjatele, keda käsitatakse väikeettevõtjana majanduslikus mõttes. Selliste meetmete kättesaadavus on eriti asjakohane, sest enamik väikeettevõtjaid on olenemata sellest, kas nad on maksukohustusest vabastatud või mitte, tegelikult sunnitud kasutama selliste nõustajate või konsultantide teenuseid, kes aitavad neil käibemaksukohustust täita, mis suurendab nende ettevõtjate finantskoormust. Käibemaksueeskirjade lihtsustamise eesmärgil tuleks ettevõtjat käsitada „väikeettevõtjana“, kui käibe alusel on teda võimalik pidada mikroettevõtjaks komisjoni soovituses 2003/361/EÜ sätestatud üldise määratluse tähenduses25.
_________________
_________________
25 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
25 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Väikeettevõtjad võivad maksuvabastust kasutada üksnes juhul, kui nende aastakäive jääb allapoole piirmäära, mille on kehtestanud liikmesriik, kus käibemaks tasumisele kuulub. Piirmäära kehtestamisel tuleks liikmesriikidel järgida piirmäärasid käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2006/112/EÜ . Need eeskirjad, millest enamik kehtestati 1977. aastal, ei ole enam sobivad.
(6)  Väikeettevõtjad võivad maksuvabastust kasutada üksnes juhul, kui nende aastakäive jääb allapoole piirmäära, mille on kehtestanud liikmesriik, kus käibemaks tasumisele kuulub. Piirmäära kehtestamisel tuleks liikmesriikidel järgida piirmäärasid käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2006/112/EÜ . Need eeskirjad, millest enamik kehtestati 1977. aastal, ei ole enam sobivad. Paindlikkuse huvides ja selleks, et liikmesriikidel oleks võimalik kehtestada asjakohased madalamad piirmäärad, mis on proportsionaalsed nende majanduse suuruse ja vajadustega, tuleks liidu tasandil kehtestada üksnes maksimaalsed piirmäärad.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada riiklikud maksuvabastuse piirmäärad tasemel, mis on nende majanduslikke ja poliitilisi olusid arvesse võttes sobivaim, võttes arvesse direktiiviga ette nähtud maksimaalset piirmäära. Sellega seoses tuleb täpsustada, et kui liikmesriigid rakendavad erinevaid piirmäärasid, peab see toimuma objektiivsete kriteeriumide alusel.
(8)  Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada riiklikud maksuvabastuse piirmäärad tasemel, mis on nende majanduslikke ja poliitilisi olusid arvesse võttes sobivaim, võttes arvesse käesoleva direktiiviga ette nähtud maksimaalset piirmäära. Sellega seoses tuleks täpsustada, et kui liikmesriigid rakendavad erinevaid piirmäärasid, peaks see toimuma objektiivsete kriteeriumide alusel. Piiriülese tegevuse hõlbustamiseks peaks maksuvabastuse riigisiseste piirmäärade loetelu olema hõlpsasti kättesaadav kõigile väikeettevõtjatele, kes soovivad tegutseda mitmes liikmesriigis.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Juhul kui maksuvabastus kuulub kohaldamisele, peaks väikeettevõtjatel, kes maksuvabastust kasutavad, olema võimalik kasutada käibemaksukohustuslasena registreerimise, arvete esitamise, arvepidamise ning aruandluse lihtsustatud korda.
(12)  Juhul kui maksuvabastus kuulub kohaldamisele, peaks väikeettevõtjatel, kes maksuvabastust kasutavad, olema võimalik kasutada käibemaksukohustuslasena registreerimise, arvete esitamise, arvepidamise ning aruandluse lihtsustatud korda. Et vältida liikmesriikides segadust ja õiguskindlusetust, peaks komisjon koostama lihtsustatud registreerimise ja raamatupidamise kohta suunised, milles selgitatakse üksikasjalikumalt, milliseid menetlusi tuleks lihtsustada ja mil määral. Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] peaksid komisjon ja liikmesriigid kõnealust lihtsustamist hindama, et selgitada välja, kas see annab ettevõtjatele ja tarbijatele lisaväärtust ja mõjub neile tõepoolest positiivselt.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Et tagada muu kui asukohaliikmesriigi poolt ettevõtjatele ette nähtud maksuvabastuse saamiseks kehtestatud tingimuste täitmine, tuleb ettevõtjatelt nõuda, et nad teataksid ette oma kavatsusest maksuvabastust kasutada. Väikeettevõtja peaks sellisest kavatsusest teatama oma asukohaliikmesriigile. Sellel liikmesriigil tuleks ettevõtja poolt deklareeritud käibe alusel esitada teave teistele asjaomastele liikmesriikidele.
(13)  Et tagada muu kui asukohaliikmesriigi poolt ettevõtjatele ette nähtud maksuvabastuse saamiseks kehtestatud tingimuste täitmine, tuleb ettevõtjatelt nõuda, et nad teataksid ette oma kavatsusest maksuvabastust kasutada. Sellisest kavatsusest tuleks teatada komisjoni poolt loodava veebiportaali kaudu. Asukohaliikmesriigil tuleks ettevõtja poolt deklareeritud käibe alusel teavitada teisi asjaomaseid liikmesriike. Väikeettevõtjad saavad igal ajal teavitada liikmesriiki, kus nad on registreeritud, oma soovist pöörduda tagasi üldise käibemaksusüsteemi juurde.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Selleks et väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust vähendada, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad lihtsustaksid käibemaksukohuslasena registreerimise ja arvepidamise korda ning pikendaksid maksustamisperioode, et ettevõtjatel ei tuleks käibedeklaratsioone nii tihti esitada.
(15)  Selleks et väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust vähendada, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad lihtsustaksid käibemaksukohuslasena registreerimise ja arvepidamise korda. Komisjon peaks looma ka ühtse kontaktpunkti käibedeklaratsioonide esitamiseks eri liikmesriikides.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Käesoleva direktiivi eesmärk on vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, mida liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada ja mida seetõttu on parem saavutada liidu tasandil. Seega võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(17)  Käesoleva direktiivi eesmärk on vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, mida liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada ja mida seetõttu on parem saavutada liidu tasandil. Seega võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Nõuete täitmise protsessist tingitud käibemaksukontrollid on siiski väärtuslik vahend võitlemaks maksupettustega. Seetõttu tuleb rõhutada, et menetluste lihtsustamine väikeettevõtjatele ei tohiks toimuda käibemaksupettustega võitluse arvelt.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 284 – lõige 4 – lõik 1
Enne teistes liikmesriikides maksuvabastuse kasutamist peab väikeettevõtja sellest teatama oma asukohaliikmesriigile.
Komisjon seab sisse veebiportaali, milles registreerivad end väikeettevõtjad, kes soovivad teises liikmesriigis maksuvabastust kasutada.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 284 – lõige 4 – lõik 2
Seetõttu tuleb asukohaliikmesriigil juhul, kui väikeettevõtja kasutab maksuvabastust muus liikmesriigis kui see, kus on tema asukoht, võtta kõik meetmed, tagamaks et väikeettevõtja deklareerib nõuetekohaselt oma aastakäibe liidus ja aastakäibe liikmesriigis ning teavitada selle asjaomase teise liikmesriigi maksuasutusi, kus väikeettevõtja tarneid teeb või teenuseid osutab.“;
Seetõttu tuleb asukohaliikmesriigil juhul, kui väikeettevõtja kasutab maksuvabastust muus liikmesriigis kui see, kus on tema asukoht, võtta kõik meetmed, tagamaks et väikeettevõtja deklareerib nõuetekohaselt oma aastakäibe liidus ja aastakäibe liikmesriigis, ning teavitada selle asjaomase teise liikmesriigi maksuasutusi, kus väikeettevõtja tarneid teeb või teenuseid osutab. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et neil on piisav teave väikeettevõtjate staatuse ja nendes omatavate osaluste või omandisuhete kohta, et nad oleksid võimelised kinnitama nende väikeettevõtja staatust.“;
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 288a – lõik 1
Kui väikeettevõtja aastakäive liikmesriigis järgneval kalendriaastal ületab artikli 284 lõikes 1 osutatud künnise, võib väikeettevõtja asjaomasel aastal maksuvabastust edasi kasutada, kui tema aastakäive liikmesriigis asjaomasel aastal ei ületa artikli 284 lõikes 1 osutatud künnist rohkem kui 50 %.“;
Kui väikeettevõtja aastakäive liikmesriigis järgneval kalendriaastal ületab artikli 284 lõikes 1 osutatud künnise, võib väikeettevõtja maksuvabastust veel kaks aastat edasi kasutada, kui tema aastakäive liikmesriigis nendel kahel aastal ei ületa artikli 284 lõikes 1 osutatud künnist rohkem kui 33 %.“;
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17
17)  Artiklid 291–294 jäetakse välja.
17)  Artiklid 291 ja 292 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 293 – lõik 1
17a)   Artikli 293 lõik 1 asendatakse järgmisega:
Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule käesoleva peatüki sätete kohaldamise aruande, toetudes liikmesriikidelt saadud informatsioonile, lisades sellele aruandele vajaduse korral, võttes arvesse vajadust tagada siseriiklike õigusaktide kestev lähendamine, ettepanekud järgmistel teemadel: 1) väikeettevõtete erikorra vajalikud parandused; 2) siseriiklike süsteemide kohandamine seoses maksuvabastuste ja astmeliste maksusoodustustega; 3) 2. jaos sätestatud piirmäärade kohandamine.
Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva peatüki sätete kohaldamise aruande, toetudes liikmesriikidelt saadud informatsioonile, lisades sellele aruandele vajaduse korral, võttes arvesse vajadust tagada siseriiklike õigusaktide kestev lähendamine, ettepanekud järgmistel teemadel:
i)   väikeettevõtete erikorra vajalikud parandused;
ii)   riigisiseste süsteemide kohandamine seoses maksuvabastustega ja võimalus ühtlustada maksuvabastuse künnised kogu liidus;
iii)   2. jaos sätestatud piirmäärade kohandamine.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 b (uus)
17b)   Artikkel 294 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 294e
Artikkel 294e
Artikkel 294e
Liikmesriigid võivad maksust vabastatud väikeettevõtjad vabastada kohustusest esitada artiklis 250 osutatud käibedeklaratsioon.
Liikmesriigid vabastavad käibemaksust vabastatud väikeettevõtjad kohustusest esitada artiklis 250 osutatud käibedeklaratsioon või lubavad käibemaksust vabastatud väikeettevõtjatel esitada lihtsustatud käibedeklaratsiooni, mis sisaldab ühe kalendriaasta kohta vähemalt järgmist teavet: sissenõutav käibemaks, mahaarvatav käibemaks, käibemaksu netosumma (makstav või saadaolev), ostutehingute koguväärtus ja müügitehingute koguväärtus. Samas võivad väikeettevõtjad teha valiku artiklis 252 osutatud maksustamisperioodi kohaldamise kasuks.
Kui seda valikuvõimalust ei kasutata, tuleb liikmesriikidel lubada maksust vabastatud väikeettevõtjatel esitada lihtsustatud käibedeklaratsioone ühe kalendriaasta kohta. Samas võivad väikeettevõtjad teha valiku artiklis 252 osutatud maksustamisperioodi kohaldamise kasuks.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 294i
Artikkel 294i
välja jäetud
Käibedeklaratsiooniga hõlmatud maksustamisperiood väikeettevõtjate jaoks on üks kalendriaasta. Samas võivad väikeettevõtjad teha valiku artiklis 252 osutatud maksustamisperioodi kohaldamise kasuks.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 294i a (uus)
Artikkel 294i a
Komisjon loob ühtse kontaktpunkti, mille kaudu on väikeettevõtjatel võimalik esitada nende eri liikmesriikide käibedeklaratsioone, kus nad tegutsevad. Käibemaksu kogumise eest vastutab asukohaliikmesriik.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 294j
Artikkel 294j
välja jäetud
Olenemata artiklist 206ei või liikmesriigid nõuda väikeettevõtjatelt vahemaksete tegemist.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 a (uus)
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 31 – lõige 1
Artikkel 1a
Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.
Artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesiseste kaubatarnete või ühendusesisese teenuseosutamisega seotud isikutel ning eelkõige mis tahes direktiivi 2006/112/EÜ II lisas nimetatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatel ühendusevälistel maksukohustuslastel on õigus saada sellisteks tehinguteks elektrooniliselt kinnitus iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta, samuti kõnealuse isiku nimi ja aadress. Kõnealune teave peab vastama artiklis 17 osutatud andmetele.
1. Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesiseste kaubatarnete või ühendusesisese teenuseosutamisega seotud isikutel ning eelkõige mis tahes direktiivi 2006/112/EÜ II lisas nimetatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatel ühendusevälistel maksukohustuslastel on õigus saada sellisteks tehinguteks elektrooniliselt kinnitus iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta, samuti kõnealuse isiku nimi ja aadress. Kõnealune teave peab vastama artiklis 17 osutatud andmetele. Käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES) täpsustatakse, kas väikeettevõtjad, kellel on võimalik väikeettevõtjatele mõeldud käibemaksuvabastust kasutada, kasutavad seda või mitte.“.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 30. juuniks 2022. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31detsembriks 2019. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2
Nad kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2022.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2020.

Rakendusotsus uute psühhoaktiivsete ainete tsüklopropüülfentanüüli ja metoksüatsetüülfentanüüli suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta *
PDF 115kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu uute psühhoaktiivsete ainete N‑fenüül‑N‑[1‑(2‑fenüületüül)piperidiin‑4‑üül]tsüklopropaankarboksamiid (tsüklopropüülfentanüül) ja 2‑metoksü‑N‑fenüül‑N‑[1‑(2‑fenüületüül)piperidiin‑4‑üül]atsetamiid (metoksüatsetüülfentanüül) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (09420/2018 – C8‑0278/2018 – 2018/0118(NLE))
P8_TA(2018)0320A8-0271/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (09420/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0278/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta(1), eriti selle artikli 8 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0271/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.


Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale
PDF 118kWORD 52k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale (COM(2018)0360 – C8‑0245/2018 – 2018/2078(BUD))
P8_TA(2018)0321A8-0272/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0360 – C8‑0245/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0272/2018),

1.  tunneb otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatavate liidu kodanike ja piirkondadega;

2.  rõhutab, et looduskatastroofide tõttu kannatanud piirkondadele tuleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) kaudu makstav rahaline toetus eraldada kiiresti, ja peab kahetsusväärseks, et 2017. aastal hukkus liidus looduskatastroofides palju inimesi;

3.  nõuab kasutuselevõtmise menetluse täiendavat optimeerimist, et taotluse esitamisest maksmiseni kuluvat aega lühendada; tuletab meelde, et abi kiire väljamaksmine on kohalike kogukondade ja omavalitsuste jaoks väga tähtis ning suurendab nende usaldust liidu solidaarsuse vastu;

4.  toetab liikmesriike, kes kasutavad kahju kannatanud piirkondade ülesehitamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde; kutsub komisjoni üles liikmesriikide poolt sel eesmärgil taotletud partnerluslepingute rahaliste vahendite ümberjaotamist toetama ja see kiiresti heaks kiitma;

5.  palub liikmesriikidel kasutada fondi rahalist toetust läbipaistvalt ning jaotada see kõigi kahju kannatanud piirkondade vahel õiglaselt;

6.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

7.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2018/1505).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Paranduseelarve projekt nr 4/2018: Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine abi andmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale
PDF 113kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2018 kohta, mis on lisatud ettepanekule võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond, et anda abi Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale (11738/2018 – C8‑0395/2018 – 2018/2082(BUD))
P8_TA(2018)0322A8-0273/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(2), eriti selle artiklit 44,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 30. novembril 2017. aastal(3),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(4) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(6),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2018, mille komisjon võttis vastu 31. mail 2018. aastal (COM(2018)0361),

–  võttes arvesse 4. septembril 2018 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2018 kohta (11738/2018 – C8‑0395/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0273/2018),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 4/2018 on seotud ettepanekuga võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfond kasutusele, et anda Bulgaariale ja Leedule abi üleujutuste tõttu, Kreekale Kosi saarel toimunud maavärinate tõttu ja Poolale seda 2017. aastal tabanud tormide tõttu;

B.  arvestades, et sellega seoses on komisjon teinud ettepaneku muuta 2018. aasta eelarvet ning suurendada eelarverea 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 33 992 206 euro võrra;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend ning et vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud tuleb kanda eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületades;

1.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2018 kohta heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2018 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(3) ELT L 57, 28.2.2018.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(6) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.


ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale
PDF 114kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta Põhja-Iirimaale (2017/2225(INI))
P8_TA(2018)0323A8-0240/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja‑Iirimaale,

–  võttes arvesse 1998. aasta Belfasti kokkuleppe (suure reede kokkulepe) sätteid,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8‑0240/2018),

A.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse Põhja-Iirimaal mitmete instrumentide, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade programmi PEACE ja piiriülese programmi Interreg kaudu;

B.  arvestades, et on selge, et Põhja-Iirimaa on piirkond, mis on ELi ühtekuuluvuspoliitikast palju kasu saanud; arvestades, et väga tänuväärne on komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021–2027) projektis sisalduv edasise rahastamise lubadus;

C.  arvestades, et lisaks ühtekuuluvuspoliitika üldistele vahenditele on Põhja-Iirimaa eelkõige kasu saanud piiriülestest ning kogukondadeülestest ja -vahelistest eriprogrammidest, sealhulgas programmist PEACE;

D.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on eeskätt programmi PEACE kaudu otsustavalt Põhja-Iirimaa rahuprotsessile kaasa aidanud, on toeks suure reede kokkuleppele ja toetab jätkuvalt kogukondade lepitamist;

E.  arvestades, et alates esimese programmi PEACE loomisest 1995. aastal on ära kasutatud üle 1,5 miljardi euro, järgides korraga kahte eesmärki: edendada Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades konfliktist haaratud kogukondade ühtekuuluvust ning teisalt majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust;

F.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastuse edu tuleneb osaliselt asjaolust, et seda peetakse nn neutraalseks rahaks, mis ei ole otseselt seotud kummagi kogukonna huvidega;

1.  rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika olulist positiivset osa Põhja-Iirimaal, eeskätt mahajäänud linna- ja maapiirkondade taastamise toetamisel, kliimamuutustega võitlemisel ning rahuprotsessi raames kogukondade- ja piiriüleste suhete loomisel; märgib eraldi, et toetust mahajäänud linna- ja maapiirkondadele antakse sageli uue majandusarengu toetamise vormis, millega edendatakse teadmistepõhist majandust, näiteks Belfasti ja Derry/Londonderry teadusparke;

2.  rõhutab, et praegusel rahastamisperioodil kasutatakse Põhja-Iirimaa ja selle naaberpiirkondade majanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks enam kui üks miljard eurot ELi finantsabi vahendeid, millest 230 miljonit eurot investeeritakse Põhja-Iirimaa programmi PEACE (mille kogueelarve on ligi 270 miljonit eurot) ning 240 miljonit eurot Põhja‑Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks ette nähtud programmi Interreg V‑A (programmi kogueelarve 280 miljonit eurot);

3.  leiab, et ELi Põhja-Iirimaa jaoks mõeldud eriprogrammid, eelkõige programm PEACE, on äärmiselt olulised rahuprotsessi kindlustamiseks, kuna need soodustavad lepitamist ning kogukondadevahelisi ja piiriüleseid suhteid; märgib, et sellega seoses on eriti olulised kogukondadevahelised ja piiriülesed sotsiaalsed keskused ja ühised teenused;

4.  tunneb heameelt oluliste edusammude üle, mida on Põhja-Iirimaal programmi PEACE raames tehtud, ja tunnustab kõigi selles protsessis osalejate tööd;

5.  leiab, et kogukondadevahelised ja -ülesed usalduse loomise meetmed ja rahumeelse kooseksisteerimise meetmed, näiteks ühised ruumid ja tugivõrgustikud, on olnud rahuprotsessi raames olulised, kuna ühised ruumid võimaldavad Põhja-Iirimaa mõlemal kogukonnal ühistegevustes ühe kogukonnana koguneda, vastastikust usaldust ja austust arendada ning sellega eraldatusest jagu saada;

6.  rõhutab kogukonna juhitud kohaliku arengu ja alt üles lähenemisviisi tähtsust, mis ergutab kõiki kogukondi projektide eest vastutama, edendades sel moel rahuprotsessi;

7.  märgib, et kõik Põhja-Iirimaa sidusrühmad peavad oluliseks jätkata ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide järgimist selles piirkonnas; rõhutab sellega seoses koordineeritud mitmetasandilise juhtimise ja partnerluse põhimõtte tähtsust;

8.  on sellegipoolest seisukohal, et tuleb teha rohkem pingutusi, et suurendada üldist teadlikkust ELi rahastuse mõjust ja vajalikkusest Põhja-Iirimaal ja selle nähtavust, ning eeskätt tuleb üldsust teavitada ELi rahastatud projektide mõjust rahuprotsessile ja piirkonna üldisele majandusarengule;

9.  väljendab heameelt selle üle, et piirkondades toimivad kontrolli- ja juhtimissüsteemid nõuetekohaselt, mistõttu ELi finantsabi kasutatakse tulemuslikult; rõhutab siiski, et lisaks nõuetele vastavusele tuleb kõnealuse programmi tulemuslikkuse hindamisel alati arvesse võtta programmi PEACE põhieesmärke;

10.  vaatamata käimasolevatele ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistele peab kindlalt väga tähtsaks, et Põhja-Iirimaa saaks pärast 2020. aastat jätkuvalt osaleda teatavates ELi eriprogrammides, nagu programm PEACE ja programm Interreg V‑A Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks, kuna sellest oleks suurt kasu majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, eeskätt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, maapiirkondades ja piirialadel, ning see aitaks vähendada praegusi lõhesid; nõuab seoses 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga lisaks, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide jätkamise võimaldamiseks võetaks kasutusele kõik asjaomased rahastamisvahendid;

11.  vaatamata käimasolevatele ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistele on seisukohal, et ELi territoriaalse koostöö toetus, eelkõige seoses piiriüleste ja kogukondadevaheliste projektidega peaks jätkuma ka pärast 2020. aastat, võttes arvesse ELi spetsiaalsete Põhja-Iirimaale suunatud ühtekuuluvusprogrammide, nimelt programmi PEACE ja Interregi programmide saavutusi, kuna need programmid on selle piirkonna stabiilsuse jaoks eriti olulised; tunneb muret selle pärast, et nende programmide lõpetamine ohustaks piiriüleseid ja kogukondadevahelisi usalduse loomise meetmeid ja sellega ka rahuprotsessi;

12.  toonitab, et programme PEACE ja Interreg rahastab 85 % ulatuses Euroopa Liit; peab seepärast oluliseks, et EL jätkaks Põhja-Iirimaa kogukondade toetamist pärast 2020. aastat ning etendaks aktiivset rolli ELi ühtekuuluvusrahastuse ning kogukondadevahelise rahastuse juhtimisel Põhja-Iirimaal, aidates sellega kogukondadel sotsiaalseid eraldusjooni ületada; leiab sellega seoses, et rahastus tuleks pärast 2020. aastat säilitada asjakohasel tasemel; rõhutab, et see on tähtis rahu kindlustamise jätkamiseks;

13.  palub komisjonil propageerida Põhja-Iirimaa kogemust ühtekuuluvusrahastusega, eriti programmiga PEACE, näitena selle kohta, kuidas EL tegeleb kogukondadevaheliste konfliktidega ja kogukondade lõhenemise probleemidega; rõhutab sellega seoses, et Põhja-Iirimaa lepitusprotsess on positiivne näide ELi teistele konfliktijärgsetele piirkondadele;

14.  rõhutab, et ühtekuuluvusrahastusega ja programmiga PEACE saadud häid tavasid tuleks käsitada ELi mudelina ja propageerida selleks, et aidata konflikti sattunud kogukondadel jagu saada umbusust ning saavutada kestev rahu teistes Euroopa piirkondades ja mujalgi maailmas;

15.  peab oluliseks, et Põhja‑Iirimaa elanikel ja eeskätt noortel oleks jätkuvalt võimalus osaleda majanduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes vahetustes kogu Euroopas, eriti programmis Erasmus+;

16.  märgib, et komisjon kavatseb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021–2027) ettepanekus esitada ettepaneku programmide PEACE ja Interreg jätkamiseks; märgib peale selle, et 2018. aasta aprillis avaldatud Ühendkuningriigi seisukohavõtus edaspidise ühtekuuluvuspoliitika kohta kinnitab Ühendkuningriik lisaks lubadusele täita praeguses mitmeaastases finantsraamistikus programmidega PEACE ja Interreg seotud kohustusi ka oma valmidust uurida koos Põhja-Iirimaa valitsuse, Iirimaa valitsuse ja ELiga programmide PEACE IV ja Interreg V‑A võimalikku järeltulijat 2020. aasta järgseks ajaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Põhja‑Iirimaa assambleele ja valitsusele ning liikmesriikide ja nende piirkondade valitsustele ja parlamentidele.


Kreeka erimeetmed
PDF 123kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon Kreeka erimeetmete rakendamise kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/1839 (2018/2038(INI))
P8_TA(2018)0324A8-0244/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist „Tööhõive ja majanduskasvu uus start Kreekas“ (COM(2015)0400),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) 2015/1839, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses Kreeka erimeetmetega(2),

–  võttes arvesse määrust (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020(3),

–  võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi aastate 2007–2013 järelhindamiste kohta (SWD(2016)0318),

–  võttes arvesse Kreeka majandus- ja arenguministeeriumi aruannet määruse (EL) 2015/1839 alusel saadud summade kasutamise kohta (programmitöö periood 2007–2013)(4),

–   võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse (EL) 2015/1839 rakendamise kohta (O‑000100/2017 – B8‑0001/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja III lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8‑0244/2018),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi solidaarsuse väljendus ja peamine investeerimisvahend, mis hõlmab kõiki piirkondi ja vähendab erinevusi; arvestades, et mitmel juhul on kinnitust leidnud selle poliitika antava lisaväärtuse tähtsus ja paindlikkus majandus- ja finantskriisi ajal; arvestades, et olemasolevate eelarvevahendite toel on ühtekuuluvuspoliitika aidanud säilitada väga vajalikke avaliku sektori investeerimisvõimalusi, aidanud ära hoida kriisi süvenemise ning võimaldanud liikmesriikidel ja piirkondadel võtta vastu konkreetseid meetmeid, et suurendada oma vastupanuvõimet ootamatutele sündmustele ja välistele vapustustele;

B.  arvestades, et aastatel 2007–2015 ulatus Kreekale ERFist ja Ühtekuuluvusfondist makstud toetus 15,8 miljardi euroni, mis on võrdväärne ligikaudu 19 % kogu valitsemissektori kapitalikulutustest;

C.  arvestades, et majandus- ja finantskriis tõi Kreekas kaasa püsivalt negatiivsed kasvumäärad (kusjuures seda probleemi ei olnud võimalik lahendada kolme rahvusvahelise päästepaketiga), tõsised likviidsusprobleemid ja avaliku sektori rahaliste vahendite puuduse;

D.   arvestades, et Kreekat ja Kreeka saari on eriti rängalt mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt pagulas- ja rändekriis ning rändajate ja pagulaste suurenenud sissevool avaldab riigile suurt survet, mille tulemuseks on suur löök kohalikule majandustegevusele, eelkõige turismi valdkonnas;

E.  arvestades, et ajavahemikus 2007–2013 vähenes Kreeka SKP reaalväärtuses 26 % ja kuigi majanduslangus jõudis 2014. aastal lõpule, oli kasv enam kui kahe aasta vältel alla 1 %; arvestades, et tööhõive määr vähenes 2013. aastal 66 %‑lt 53 %‑le, mis osutab sellele, et tööga oli hõivatud ainult veidi rohkem kui pool tööealisest elanikkonnast; samal ajavahemikul suurenes töötus 8,4 %‑lt 27,5 %‑le, mis mõjutas tugevalt Kreeka elanikkonna ostujõudu ja kahjustas tõsiselt mitut sektorit, sealhulgas tervishoidu; arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt on töötuse määr 20,8 % ning noorte töötuse määr on kõrge;

F.  arvestades, et komisjon ja kaasseadusandjad tunnistasid 2015. aastal, et kriis on Kreekat mõjutanud ainulaadsel viisil, mis võis avaldada tõsist mõju tegevuse lõpuleviimisele nii programmitöö perioodidel 2000–2006 ja 2007–2013 kui ka programmitöö perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimise alustamisele;

G.  arvestades, et määruse (EL) nr 2015/1839 vastuvõtmise eesmärk oli anda Kreekale likviidsust olulisel hetkel, enne kui programmide elluviimine oleks peatunud ja vajalikud investeerimisvõimalused käest lastud, kuna perioodide 2000–2006 ja 2007–2013 projektide lõpetamata jätmise korral oleks olulised summad tagasi nõutud;

H.  arvestades, et määruses (EL) 2015/1839 nähti programmitöö perioodiks 2014–2020 ette kahes osas tehtavad esialgsed täiendavad eelmaksed – kumbki 3,5 % Ühtekuuluvusfondist ning EMKFst antavast toetusest –, ning 100 % kaasrahastamismäära kohaldamine programmitöö perioodi 2007–2013 rahastamiskõlblike kulude jaoks, samuti viimase 5 % ülejäänud ELi maksete, mida muidu oleks hoitud programmide lõpetamiseni, varajane eraldamine;

I.  arvestades, et määrus võeti vastu eesmärgiga reageerida tõsisele kriisiolukorrale nii kiiresti kui võimalik ning tagada Kreekale piisavad rahalised vahendid programmitöö perioodi 2007–2013 projektide lõpuleviimiseks ning praeguse perioodi projektide elluviimise alustamiseks;

J.  arvestades, et artikli 152 lõike 6 teise lõigu kohaselt tuli Kreekal esitada 2016. aasta lõpuks komisjonile aruanne 100 % kaasrahastamismäära rakendamist ja programmitöö perioodi lõpus programmidesse tehtavate maksete ülemmäära käsitlevate sätete rakendamise kohta;

K.  arvestades, et EL kandis Kreekas rahastamisperioodil 2007–2013 95 % kõigist investeerimiskuludest (muidu kohaldatav maksimum on 85 %st), kasutades määruse (EL) nr 1311/2011 kohaselt lubatavat lisatoetuse meedet;

L.  arvestades, et 2015. aasta oktoobris loodi spetsiaalne eraldatud konto, kuhu kanti kõik ELi rahastatavate projektide rahastamiseks eraldatud vahendid, et tagada nende kasutamine vaid makseteks rakenduskavadest toetusesaajatele ja vastavateks tegevusteks;

M.  arvestades, et Kreeka on alates 2011. aastast saanud toetust ka komisjoni Kreeka rakkerühma kaudu, kust on antud tehnilist abi riigi reformiprotsessi jaoks, ning alates 2015. aastast struktuurireformi tugiteenistuse kaudu, mis pakub abi majanduskasvu soodustavate reformide ettevalmistamiseks, kavandamiseks, elluviimiseks ja hindamiseks; arvestades, et määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020, jõustus 20. mail 2017, mis tähistas olulist hetke struktuurireformi tugiteenistuse kohustuste osas huvitatud liikmesriikide, sealhulgas Kreeka jaoks;

1.  kordab ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisel, töötuse vastu võitlemisel, ebavõrdsuse vähendamisel, kõigi ELi piirkondade konkurentsivõime parandamisel, Euroopa solidaarsuse väljendamisel ning teiste poliitikameetmete täiendamisel; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on suurim Kreekasse tehtavate otseinvesteeringute allikas;

2.  võtab teadmiseks aruande määruse (EL) 2015/1839 alusel programmitöö perioodil 2007–2013 eraldatud summade kasutamise kohta, mille esitamise tähtaeg oli 2016. aasta lõpus; märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid aruande 2017. aasta mais ning Euroopa Parlament sai sellega tutvuda 2017. aasta detsembris pärast korduvate päringute tegemist; avaldab heameelt, et komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile esialgse hinnangu 181 prioriteetse projekti kohta kogusummas 11,5 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 55 %‑le Kreekale ajavahemikus 2007-2013 eraldatud ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi vahendite kogumahust, millest 118 oli juba programmitöö perioodi lõpuks edukalt ellu viidud ja 24 lõpetati järk-järgult;

3.  rõhutab, et eespool nimetatud aruandes esitatud andmete kohaselt oli Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse vastuvõtmise järel otsene mõju likviidsusele 2015. aastal 1 001 709 731,50 eurot ning 2016. aastal 467 674 209,45 eurot; märgib ühtlasi, et koos esialgsete eelmaksete suurenemisega programmitöö perioodiks 2014–2020 eraldati Kreekale aastatel 2015–2016 ligikaudu 2 miljardit eurot;

4.  tunneb heameelt, et makstud summad olid suunatud väga erinevatele projektidele: transport ja muu taristu (keskkond, turism, kultuur, linna- ja maapiirkondade taaselustamine, sotsiaalsed taristud), infoühiskonna projektid ning inimressursside arendamise meetmed; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et 63 % kogumaksetest riigiabi projektidesse olid seotud toetusega ettevõtetele ja ettevõtlusprojektidele, mis aitas otseselt kaasa konkurentsivõimele ja ettevõtlusriski vähendamisele, ning 37 % olid seotud taristuprojektide riigiabimeetmetega, millega täiendati meetmeid turutingimuste ja ettevõtluse parendamise valdkonnas;

5.  on rahul, et Kreeka ametiasutuste esitatud aruandes tunnistatakse, et likviidsuse suurenemine suurendas samal ajal ligikaudu 1,5 miljardi euro võrra ka finantstulu ning aastate 2015–2016 avaliku sektori investeerimisprogrammi;

6.  väljendab heameelt meetmete mõju üle seoses majandustegevuse elavdamise, märkimisväärse arvu ettevõtete käibe ja käibekapitali normaliseerimise ja konsolideerimise, töökohtade loomise ja säilitamise ning oluliste tootmistaristute rajamisega, mis kajastub ka olulises mõjus eelarvesse laenunud maksutulule;

7.  võtab teadmiseks, et määruse rakendamise tulemusena ELi poolt eraldatud rahalisi vahendeid kasutati 2015. aastal rakenduskavade kohaste projektide lõpuleviimiseks rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni ning 2016. aastal aitas ülejäänud, kõrvuti riiklike vahenditega makstud summa kaasa muude projektide lõpuleviimisele;

8.  avaldab heameelt, et Kreeka ametiasutused otsustasid projektide liigitamise ümber korraldada ja selgitada välja suurprojektid, mis tuli lõpule viia; rõhutab, et see aitas olulisel määral kõrvaldada institutsioonilisi ja haldustakistusi ning teha kindlaks esmatähtsad meetmed, mida viivitamatult rakendada, ennetades seeläbi ka finantskorrektsioone; väljendab heameelt asjaolu üle, et rahalised vahendid, mille EL maksis välja määruse (EL) 2015/1839 alusel, vähendasid oluliselt lõpetamata jäänuks tunnistatud projektide arvu; märgib, et võrreldes programmitöö perioodiga 2000–2006, mil ligikaudu 900 projekti jäi lõpule viimata, ei olnud programmitöö perioodi 2007–2013 lõplike nõuete esitamise ajaks veel lõpule viidud 79 projekti, kuid need peaksid saama eeldatavalt lõpule viidud riigi rahalisi vahendeid kasutades;

9.  toonitab, et struktuurifondide kasutamine paranes märkimisväärselt ning 2016. aasta märtsi lõpu seisuga oli maksete määr Kreekas programmitöö perioodi 2007–2013 osas üle 97 %(5) ning aastate 2007–2013 programmide kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis 31. märtsi 2018. aasta seisuga näitas, et Kreekal ei olnud rubriigi 1b all täitmata kulukohustusi(6); väljendab heameelt asjaolu üle, et Kreeka oli esimene liikmesriik, kus võeti kasutatavad vahendid täiel määral kasutusele ja jõuti 100 %‑lise kasutusmäärani ELi keskmiselt 96 %‑ga võrreldes;

10.  tunnistab siiski, et kasutamismäärad annavad ainult esialgset teavet ning rahaliste vahendite kasutamist ei tohiks rõhutada investeeringute tõhususe, lisaväärtuse ja kvaliteedi arvelt; märgib, et erimeetmed on makromajanduslikku laadi ning nende mõju avaldumist konkreetsetele projektidele on raske tuvastada;

11.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on märkimisväärne mõju mitme liikmesriigi SKP‑le ja muudele näitajatele ning sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele üldiselt ning Kreekas ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika kaudu toetatud investeeringud suurendasid SKP‑d eelmise programmitöö perioodi lõpus 2015. aastal hinnanguliselt veidi enam kui 2 % üle taseme, mis see oleks olnud ilma rahaliste vahendite eraldamiseta; tuletab meelde, et ELi struktuurifondide kasutamine peab alati keskenduma aluslepingutel põhinevate eesmärkide täitmisele ja tõelise ELi lisaväärtuse loomisele, sihikule tuleb võtta ELi prioriteedid ning saavutada enamat kui vaid SKP kasv;

12.  võtab teadmiseks Kreeka ametiasutuste esitatud aruande (programmitöö perioodil 2007–2013 määruse (EL) 2015/1839 alusel eraldatud summade kasutamise kohta) peamiselt kvantitatiivset analüüsi, mis vastab õiguslikele nõuetele; tunnistab, et erimeetmete mõju ei ole võimalik eristada üldisest mõjust, mida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on Kreekas avaldanud, kuid on seisukohal, et kvalitatiivne hindamine, mida on küll raske teha, aitaks analüüsi täiendada ja mõista selle tulemusi; julgustab komisjoni andma rohkem teavet suurema konkurentsivõime, tootlikkuse ning jätkusuutlikkuse kohta sotsiaalsete ja ökoloogiliste aspektidega seoses;

13.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 31. detsembril 2016 komisjonile edastatud lõplike andmete kohaselt oli Kreeka ametiasutuste esitatud maksetaotluste summa 1,6 miljardit eurot ja Kreeka andmetel oli programmitöö perioodi 2014–2020 maksete täitmismäär 31. märtsi 2018. aasta seisuga 28 %(7), millega Kreeka tulemused olid liikmesriikide hulgas üldiselt ühed paremad, hoolimata teatavatest erinevustest jaotamise taseme ja fondi kasutusmäära osas; toetab ühtlasi määruse (EL) 2015/1839 vastuvõtmist, kuna tegemist on olulise meetmega, mis oli asjakohane Kreekale kriitilisel hetkel vajadustele vastava toetuse andmiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi täiendavad eelmaksed kaeti nõuetekohaselt täielikult vahemaksete taotlustega, kuid märgib, et täiendavaid eelmakseid ei kaetud täielikult Euroopa Sotsiaalfondi (ligikaudu 4 %) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul;

14.  tuletab meelde asjakohaste struktuurireformide tähtsust; tunnustab tehtud pingutusi ja kutsub Kreekat üles kasutama täiel määral ära struktuurireformi tugiprogrammi raames pakutavaid abivõimalusi, et luua soodne ärikeskkond Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks ning maksimeerida nende sotsiaalmajanduslikku mõju;

15.  tunnistab, et avaliku sektori investeeringute toetamise ning ELi investeeringute paindliku kasutamisega rahaliste vahendite ümberplaneerimise või kaasrahastamismäära tõstmise teel leevendas regionaalpoliitika mitmes liikmesriigis finantskriisi mõju ning aitas eelarvet jätkusuutlikult tugevdada; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada asjakohane rahastamine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; kordab siiski, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks näha peamist avaliku sektori investeerimisvahendit ning täiendavate avaliku ja erasektori rahaliste vahendite ligimeelitamise katalüsaatorit ning sarnased meetmed, mille tulemusena vähenevad struktuurifondidest rahastatavate rakenduskavade jaoks rahastuse saamiseks nõutavad riiklikud kaasrahastamismäärad Kreekas või muudes liikmesriikides, tuleks ette näha ainult erandkorras ning enne vastuvõtmist ja elluviimist tuleks neid meetmeid mõjususe seisukohalt analüüsida ning need peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud;

16.  märgib, et mõnel piirkonnal on raskusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide kaasrahastamisega; palub seetõttu komisjonil kaaluda Euroopa poolaasta ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames kiiremas korras mõju, mida valitsemissektori eelarvepuudujäägi arvutamisele avaldavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kaasrahastatavad piirkondlikud investeeringud, eelkõige vähemarenenud piirkondades;

17.  tuletab Kreeka ametiasutustele meelde, kui oluline on tagada nõuetekohane teabevahetus ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud investeeringutega nähtavus;

18.  väljendab heameelt esialgse hinnangu üle, et programmitöö periood 2007–2013 lõpetatakse eeldatavalt ilma rahaliste vahendite kaotuseta Kreeka jaoks; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti sulgemisprotsessi tulemustest, mis peaks jõudma lõpule 2018. aasta esimesel poolel, ning andma ajakohastatud ülevaate riiklike rahaliste vahendite abil lõpule viidavatest projektidest ja projektidest, mis olid 31. märtsi 2018. aasta seisuga veel lõpule viimata;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 270, 15.10.2015, lk 1.
(3) ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.
(4) Ateena, mai 2017.
(5) Komisjoni talituste töödokument ERFi ja Ühtekuuluvusfondi 2007–2013 järelhindamiste kohta.
(6) Rubriigi 1b (programmid 2007–2013) kohaste kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis. Riiklike ametiasutuste määramine ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade 2014–2020 vahemaksete tegemise seis (31. märtsi 2018. aasta seisuga).
(7) Rubriigi 1b (programmid 2007–2013) kohaste kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis. Riiklike ametiasutuste määramine ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade 2014–2020 vahemaksete tegemise seis (31. märtsi 2018. aasta seisuga).


Võimalused töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel
PDF 168kWORD 65k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel (2017/2277(INI))
P8_TA(2018)0325A8-0208/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta,

–  võttes arvesse 3. mai 1996. aasta Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv)(1), kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa krooniliste haiguste liidu 2017. aasta novembri ühisavaldust „Improving the employment of people with chronic diseases in Europe“ (Kroonilise haigusega inimeste tööhõive parandamine Euroopas),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011. aastal kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(2),

–  võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU‑OSHA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) 2014. aasta ühisaruannet „Psychosocial risks in Europe – Prevalence and strategies for prevention“ (Psühhosotsiaalsed riskid Euroopas: levimus ja ennetusstrateegiad),

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele(4),

–  võttes arvesse 10. mai 1944. aasta Philadelphia deklaratsiooni Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) taotluste ja eesmärkide kohta,

–  võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(5),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas“ (COM(2008)0412),

–  võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2011. aasta aruannet Euroopa tööturu osapoolte poolt vastu võetud tööstressi puudutava raamlepingu rakendamise kohta (SEC(2011)0241),

–  võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2007. aasta teatist „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012“ (COM(2007)0062),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ(6), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

–  võttes arvesse diskrimineerimisvastast direktiivi 2000/78/EÜ ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat, näiteks 2013. aasta aprilli otsust liidetud kohtuasjades C‑335/11 ja C‑337/11 (HK Danmark), millega keelatakse tööandjatel diskrimineerimine, kui pikaajalist haigestumist saab käsitleda puudena, ning millega kehtestatakse tööandjatele kohustus töötingimusi mõistlikult kohandada,

–  võttes arvesse ELi 2013. aastal käivitatud vaimse tervise ja heaolu ühismeedet,

–  võttes arvesse EU‑OSHA kampaaniat „Tervislikud töökohad – vähem stressi“,

–  võttes arvesse oma hiljutist vanemate töötajate tervise ja ohutuse teemalist katseprojekti, mille viis läbi EU‑OSHA,

–  võttes arvesse EU‑OSHA 2016. aasta aruannet „Rehabilitation and return to work: Analysis report on EU and Member States policies, strategies and programmes“ (Rehabilitatsioon ja tööle naasmine. ELi ja liikmesriikide poliitika, strateegiate ja programmide analüüsiaruanne),

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Employment opportunities for people with chronic diseases“ (Kroonilisi haigusi põdevate inimeste töövõimalused),

–  võttes arvesse BusinessEurope’i 2012. aasta dokumenti „Employers’ practices for Active Ageing“ (Tööandjate tavad seoses aktiivsena vananemisega),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8‑0208/2018),

A.  arvestades, et tööstress on üha suurenev probleem ja Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem; arvestades, et 25 %(7) töötajatest kogeb enda sõnul tööstressi; arvestades, et tööstress võib kahjustada üksikisiku õigust tervislikele töötingimustele; arvestades, et tööstress soodustab lisaks töölt puudumist ja vähest rahulolu tööga, mõjub negatiivselt tööviljakusele ja põhjustab peaaegu poole aastasest tööpäevade kaost;

B.  arvestades, et Euroopa tööjõu vananemine toob kaasa uued probleemid seoses töökeskkonna ja muutunud töökorraldusega; arvestades, et vananemisega kaasneb suurem krooniliste vaimse ja füüsilise tervise probleemide, sealhulgas puuete ja haiguste ilmnemise risk, mis muudab ennetamise, taasintegreerimise ja rehabilitatsiooni olulisteks poliitikameetmeteks, et säilitada töökohtade, pensionide ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkus; arvestades, et kroonilised haigused ei puuduta üksnes vanemat elanikkonda;

C.  arvestades, et pikaajaline töölt puudumine mõjub kahjulikult vaimsele ja füüsilisele tervisele, on sotsiaalselt ja majanduslikult väga kulukas ning võib takistada tööle naasmist; arvestades, et tervis ja heaolu on jätkusuutliku majanduse ülesehitamisel keskse tähtsusega; arvestades, et tähtis on arvesse võtta haiguste või puuete suurt rahalist mõju nende haigete perekondadele, kellel pole võimalik tööle naasta;

D.  arvestades, et kuigi saab eristada puuet, vigastust, haigust ja vanusega seotud seisundeid, need tihti ka kattuvad ja nende puhul on vaja lähenemisviisi, mis oleks igakülgne, kuid seejuures juhtumipõhine ja individuaalne;

E.  arvestades, et vananemine on üks ELi peamisi sotsiaalseid probleeme; arvestades, et seepärast on vaja poliitikat aktiivsena vananemise soodustamiseks, et võimaldada inimestel olla aktiivne ja käia tööl kuni pensionieani või kauemgi, kui nad seda soovivad; arvestades, et vanem põlvkond ja tema kogemused on tööturul hädavajalikud; arvestades, et vanemad inimesed, kes soovivad tööl edasi käia, otsivad tihti paindlikku või individualiseeritud töökorraldust; arvestades, et haigusel, puudel ja tööturult tõrjumisel on tõsised rahalised tagajärjed;

F.  arvestades, et suitsetamine, alkoholi liig- ja uimastite kuritarvitamine on ELis tööealise elanikkonna seas kõige olulisemad tervist ohustavad tegurid, mis on seotud nii vigastuste kui ka erinevate mittenakkuslike haigustega(8); arvestades, et 20–25 % kõigist tööõnnetustest juhtub alkoholijoobes inimestega(9), ning arvestades, et hinnanguliselt 5–20 % Euroopa tööealisest elanikkonnast on tõsiseid alkoholi tarvitamisega seotud probleeme(10); arvestades, et tööandjatel on raske taasintegreerida kvaliteetsetele töökohtadele töötajad, kellel on olnud probleeme ainete kuritarvitamisega;

G.  arvestades, et puudega või kroonilise haigusega ja vigastusest või haigusest taastuvad inimesed on haavatavas olukorras ning neid tuleks töökohale või tööturule naasmisel individuaalselt toetada; arvestades, et mõned krooniliste terviseprobleemidega inimesed ei soovi või ei saa tööle naasta;

H.  arvestades, et kutsealane rehabilitatsioon ja tööle naasmine võivad olla väärtuslikud vabatahtliku töö võimalused, näiteks pärast pensionile jäämist vabatahtliku tööga tegelemiseks; arvestades, et vabatahtliku töö tegemist tuleks toetada igas vanuses;

I.  arvestades, et tööandjad peavad kõigepealt edendama töökohal tervise ja ohutuse kultuuri; arvestades, et vabatahtlik osalemine tööohutuse ja -tervishoiu tegevuses, näiteks töörühmades, võib samuti kultuuri muutumisele kaasa aidata;

J.  arvestades, et tööl on taastumise ja rehabilitatsiooni protsessi hõlbustamisel tähtis roll, kuna see pakub töötajatele olulist positiivset psühhosotsiaalset kasu; arvestades, et head tööohutuse ja -tervishoiu tavad on üliolulised tööjõu tootlikkuse ja motiveerituse tagamiseks, mis aitab ettevõtjatel püsida konkurentsis ja olla innovatiivne, tagab töötajate heaolu ning aitab säilitada väärtuslikud oskused ja töökogemused, vähendada personali voolavust ning ennetada tõrjutust, õnnetusi ja vigastusi; arvestades, et komisjoni ergutatakse seetõttu kaaluma aktiivse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas kõigi kulude arvestamist; arvestades, et sobivate ja individuaalsest olukorrast lähtuvate lähenemisviiside kasutuselevõtt vigastusest või haigusest taastuvate inimeste kvaliteetsetele töökohtadele taasintegreerimisel on oluline tegur, et ennetada täiendavat töölt puudumist või haigena tööl käimist;

K.  arvestades, et piiratud töövõimega inimeste määratlus võib liikmesriigiti erineda;

L.  arvestades, et VKEdel ja mikroettevõtjatel on sellega seoses erivajadused, kuna neil on vähem vahendeid, mida on vaja haiguste ja õnnetuste ärahoidmisega kaasnevate kohustuste täitmiseks, ning seetõttu on neil sageli vaja toetust oma tööohutuse ja -tervishoiu eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et teisalt on head tööohutuse ja -tervishoiu tavad VKEde ja mikroettevõtjate jaoks üliolulised, eriti nende tegevuse jätkusuutlikkuse seisukohast; arvestades, et erinevad ELi rahastatud programmid pakuvad jätkusuutliku töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas võimalusi uuenduste ja parimate tavade kasulikuks vahetamiseks;

M.  arvestades, et negatiivsed psühhosotsiaalsed tegurid töökohal ei ole seotud mitte ainult tervisenäitajatega, vaid ka suurenenud töölt puudumise ja vähese tööga rahuloluga; arvestades, et individuaalselt kohandatud töötervishoiu- ja ohutuse meetmed võivad aidata muutunud töövõimega inimestel töötamist jätkata, millest on kasu kogu tööjõule; arvestades, et kuigi töölt puudumine on mõnikord meditsiiniliselt vajalik, on sellel ka täiendavad negatiivsed psühhosotsiaalsed tagajärjed inimestele, kes viibivad kauem töölt eemal ja kellel on seetõttu väiksem tõenäosus üldse kunagi tööle naasta; arvestades, et varajane koordineeritud hoolitsus, mille põhikeskmes on töötaja heaolu, on tööle naasmise näitajate parandamiseks ja isiku jaoks pikaajaliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks väga oluline;

N.  arvestades, et kutsehaigusi puudutava teabe kättesaadavus ja võrreldavus ELi tasandil on sageli ebapiisav; arvestades, et Eurofoundi andmetel on umbes 28 % eurooplastest enda sõnul mõni krooniline füüsiline või vaimne terviseprobleem, haigus või puue(11); arvestades, et hinnanguliselt igal neljandal tööealisel inimesel on pikaajalised terviseprobleemid(12); arvestades, et puue ja terviseprobleemid võivad üheaegselt olla nii vaesuse põhjused kui ka tagajärjed; arvestades, et OECD uuringus leiti, et puudega inimeste sissetulek on ülejäänud rahvastiku sissetulekust keskmiselt 12 % madalam(13); arvestades, et mõnes riigis on sissetulekute erinevus lausa 30 %; arvestades, et 2013. aastal korraldatud uuring näitas, et 21,8 % vähktõvega patsientidest vanuses 18–57 aastat jäid kohe pärast diagnoosi saamist töötuks, kusjuures 91,6 % sellesse rühma kuuluvatest inimestest jäi töötuks 15 kuud pärast diagnoosi saamist(14); arvestades, et Eurostati 2011. aasta uuringus(15) leiti, et töötajatest, kelle töövõime on mõne pikaajalise terviseprobleemi ja/või põhilise tegutsemisraskuse tõttu piiratud, kasutab spetsiaalset töökorraldust ainult 5,2 %; arvestades, et sama Eurostati uuringu kohaselt ütles 24,2 % mittetöötavatest inimestest, et tööle naasmise hõlbustamiseks oleks vaja spetsiaalset töökorraldust;

O.  arvestades, et digiüleminek toob tõenäoliselt kaasa suuri muutusi töö korralduses ja võib aidata luua töötajatele, näiteks piiratud füüsiliste võimetega töötajatele, paremaid võimalusi; arvestades, et tõenäoliselt puutub vanem põlvkond sellega seoses kokku ainulaadsete probleemidega; arvestades, et ka nemad peaksid nendest muudatustest kasu saama;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud õigus töötingimustele, mis on iga töötaja tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning head töötingimused on iseenesest väärtuslikud; arvestades, et igaühel on õigus elatustasemele, mis vastab tema tervisele ja heaolule, ning õigus tööle ning õiglastele ja soodsatele töötingimustele kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga; arvestades, et töötajate parem tervis ja taasintegreerimine suurendab ühiskonna üldist heaolu ning toob liikmesriikidele, töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas vanematele töötajatele ja terviseprobleemidega inimestele, majanduslikku kasu ning aitab säilitada oskusi, mis vastasel juhul läheksid kaduma; arvestades, et tööandjad, töötajad, pered ja kogukonnad saavad sellest kasu, kui töövõimetus muudetakse töövõimeks;

Ennetamine ja varajane sekkumine

1.  arvab, et on oluline parandada haiguspuhkuse haldamist liikmesriikides ning tagada, et töökohad oleksid krooniliste terviseprobleemide ja puuetega paremini kohandatavad, võideldes diskrimineerimisega võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel käsitleva direktiivi 2000/78/EÜ parema jõustamise teel; tunnistab, et olukorra paranemiseks peavad liikmesriikides olema toimivad õigusaktid ja tõhus järelevalve, tagamaks, et tööandjad muudavad töökohad krooniliste terviseprobleemidega ja puudega inimeste jaoks kaasavamaks, sealhulgas näiteks ülesannete ja varustuse muutmise ning oskuste arendamise teel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid töökohtade mõistlikku kohandamist, et tagada õigeaegne naasmine tööle;

2.  kutsub komisjoni üles edendama integreerimis- ja rehabilitatsioonimeetmeid ning toetama liikmesriikide pingutusi töökohal tehtavaid muudatusi ja kohandusi käsitleva teabe levitamise ning heade tavade kindlakstegemise ja jagamise teel; palul kõigil asjaomastel tööle naasmise sidusrühmadel aidata hõlbustada tööle naasmisel esinevate võimalike mittemeditsiiniliste tõkete kohta teabe vahetamist ning kooskõlastada meetmeid nende tõkete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

3.  soovitab tungivalt, et Eurofound uuriks ja analüüsiks täiendavalt kroonilise haigusega inimeste töövõimalusi ja töölesobivuse määra; nõuab, et tõenditepõhise poliitika kasutamine muutuks normiks ja sellest saaks tööle naasmise lähenemisviisi alus; palub poliitikakujundajatel võtta juhtroll tööandjatele ja töötajatele teabele ja arstiabile juurdepääsu tagamisel ning nende parimate tavade Euroopa tasandil edendamise tagamisel;

4.  on arvamusel, et 2020. aasta järgses ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus tuleks seada veelgi tähtsamale kohale ELi vahenditest tehtavad investeeringud, mille eesmärk on pikendada ja edendada tervemalt elatud elu ja tööelu ning individualiseeritud töökorraldust ning toetada töölevõtmist ja hästi kohandatud naasmist tööle, kui seda soovitakse ja tervislik seisund seda võimaldab; on seisukohal, et selle strateegia lahutamatu osa on esmastesse ja teisestesse ennetusmehhanismidesse investeerimine näiteks e-tervise tehnoloogiate pakkumise kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel seada riskide ja haiguste ennetamine töökohal prioriteediks;

5.  innustab liikmesriike täielikult osalema peatses kogu ELi hõlmavas kampaanias (2020–2022) tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks, leidma uuenduslikke muid kui seadusandlikke lahendusi ning vahetama sotsiaalpartneritega teavet ja häid tavasid; nõuab, et liikmesriigid osaleksid aktiivselt EU‑OSHA antud teabe levitamisel; kordab üleskutset, et komisjon esitaks viivitamata õigusakti luu- ja lihaskonna vaevuste kohta; kutsub liikmesriike üles viima läbi (soo, vanuse ja majandustegevuse valdkonna põhjal liigitatud) uuringuid luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissageduse kohta, et neid vaevusi ennetada ja nende tekkimise vastu võidelda ning töötada välja kõikehõlmav ELi strateegia krooniliste haiguste ennetamiseks ja varajaseks sekkumiseks;

6.  palub liikmesriikidel ja tööandjatel olla EU‑OSHA antud teabe töökohapoliitikasse ja -programmidesse integreerimisel ennetav; tunneb heameelt selle üle, et EU‑OSHA avaldas oma veebisaidil hiljuti uue tööga seotud haigustele, rehabilitatsioonile ja tööle naasmisele pühendatud jaotise, et anda teavet ennetusmeetmete ja -tavade kohta;

7.  on seisukohal, et psühhosotsiaalse riski süstemaatiline ennetamine on tänapäevaste töökohtade oluline osa; peab murettekitavaks vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete probleemide juhtumitest teatamise suurenemist viimastel aastatel ning asjaolu, et tööstress on kasvav probleem nii töötajate kui ka tööandjate jaoks; palub liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel toetada ettevõtjaid sidusate töökohapoliitika ja -programmide rakendamisel nimetatud probleemide paremaks ennetamiseks, vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vastu võitlemiseks ja terviseprobleemidega töötajate toetamiseks, võimaldades neile juurdepääsu psühholoogilisele toele; rõhutab – eesmärgiga motiveerida tööandjaid veelgi rohkem tegutsema – psühhosotsiaalsete riskide ennetamise ja tervise edendamise kasu, sealhulgas sellesse tehtud investeeringute tõestatud tasuvust; tõdeb, et õigusaktid ning psühhosotsiaalsete riskide ja vaimse tervise probleemide (nagu krooniline stress ja läbipõlemine) tunnistamine erinevad liikmesriigiti;

8.  rõhutab, et tähtis on uuendada ja esitada tööga seotud haiguste üldisi tervisenäitajaid ja määratlusi, sealhulgas tööstressi kohta, ja kogu ELi hõlmavaid statistilisi andmeid, et seada eesmärgid kutsehaiguste esinemise vähendamiseks;

9.  palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada ja rakendada programmi psühhosotsiaalsete riskide, sealhulgas stressi, depressiooni ja läbipõlemise all kannatavate töötajate süstemaatiliseks jälgimiseks, juhtimiseks ja toetamiseks, muu hulgas sihiga koostada tõhusad soovitused ja suunised nende riskide tõrjumiseks; rõhutab, et kroonilise tööstressi oluline tööviljakust ja elukvaliteeti pärssiv mõju on hästi teada; märgib, et psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress on sageli töökorraldusega seotud struktuursed probleemid ning neid riske on võimalik ennetada ja juhtida; rõhutab vajadust viia läbi uuringud, parandada ennetamist ning jagada parimaid tavasid ja vahendeid asjaomaste inimeste tööturule taasintegreerimiseks;

10.  nõuab vaimse tervise probleemide ja õpiraskuste häbimärgistamise lõpetamist; ergutab algatusi, millega ettevõtte tasandil psühhosotsiaalsete riskide ennetamise poliitika väljakujundamise ja meetmete võtmise teel kasvatatakse teadlikkust sellest ja toetatakse suhtumise muutumist; kiidab sellega seoses sotsiaalpartnerite tegevust liikmesriikides, kus nad aitavad läbi viia positiivseid muutusi; tuletab meelde, kui oluline on tööohutuse ja -tervishoiu valdkonna teenuseosutajate ja tööinspektorite nõuetekohane koolitamine psühhosotsiaalsete riskide juhtimise tavade alal; nõuab, et töökohal esinevate psühhosotsiaalsete riskidega tegelevates ELi algatustes tehtaks tihedamat koostööd ja et need taaselustataks ning et seda teemat peetaks ELi tööohutuse ja -tervishoiu tulevases strateegilises raamistikus prioriteetseks;

11.  tõdeb, et tööandjatel on erilisi raskusi nende töötajate taasintegeerimisel, kellel on olnud probleeme ainete kuritarvitamisega; juhib sellega seoses tähelepanu Rootsi sotsiaalpartnerite korraldatava Alna mudeli(16) näitele, millega toetatakse töökohti ennetus- ja varajaste sekkumismeetmete võtmises ja millega toetatakse nende töötajate rehabilitatsiooni, kellel on olnud keelatud ainetega seotud probleeme;

12.  väljendab heameelt kampaania „Tervislikud töökohad – vähem stressi“ üle; rõhutab, et tööstressiga toimetulemist käsitlevad algatused peavad hõlmama soolist mõõdet, pidades silmas naiste erilisi töötingimusi;

13.  rõhutab, et oluline on investeerida rohkem riskiennetusmeetmetesse ja ennetuskultuuri edendamisse; juhib tähelepanu sellele, et ennetavate teenuste kvaliteet on ettevõtjate toetamisel esmatähtis; palub liikmesriikidel rakendada tõhusaid poliitikameetmeid tervisliku toitumise, alkoholi ja tubaka tarbimise ning õhukvaliteedi alal ning edendada neid meetmeid töökohal; palub liikmesriikidel lisaks töötada välja integreeritud tervishoiuteenused, mis hõlmaksid sotsiaalseid, psühholoogilisi ja tööteenuseid ning töömeditsiini; julgustab liikmesriike pakkuma töötajatele piisavat juurdepääsu tervishoiuteenustele, et tagada füüsiliste ja vaimsete haiguste varajane avastamine ning lihtsustada taasintegreerimise protsessi; tuletab meelde, et varajased investeeringud ja ennetustegevus võivad vähendada pikaajalist psühhosotsiaalset mõju üksikisikule ja ühiskonna kantavat kogukulu pikema aja jooksul;

14.  nõuab, et taasintegreerimise poliitika

   oleks kooskõlas elutsüklil põhineva lähenemisviisiga haridus-, elukestva õppe, sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale,
   arvestaks eripära, oleks sihipärane ja vajadustele suunatud ning ei nõuaks osalejalt asju, mida ta ei suuda oma seisundi tõttu tõenäoliselt saavutada,
   põhineks osalusel ja integreeritud lähenemisviisil ning
   arvestaks eeltingimustega, mis on vajalikud osalemise võimaldamiseks, loomata tingimusi, mis ohustavad äraelamist võimaldavat sissetulekut;

15.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid pakkuma puuetega või kroonilise haigusega inimestele sihtotstarbelisi lisasoodustusi, mis kataksid muu hulgas isikuabi, eriseadmete kasutamise ning arstiabi ja sotsiaalhoolekandega kaasnevad lisakulud, kehtestades muu hulgas ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks taskukohased ravimihinnad; rõhutab vajadust tagada inimväärsed invaliidsus- ja vanaduspensioni määrad;

Tööle naasmine

16.  tõdeb, et töö on inimeste jaoks oluline positiivse psühhosotsiaalse heaolu allikas ning pikka aega töötute inimeste tööturule integreerimine individuaalselt kohandatud meetmete abil on oluline tegur vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning sellel on ka muid ennetavaid psühhosotsiaalseid eeliseid; rõhutab, et pärast vigastust või vaimset või füüsilist haigust tööle naasvate inimeste integreerimisel on mitmekordne positiivne mõju: see soodustab asjaomaste inimeste heaolu, vähendab riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide ja üksikute ettevõtete kulusid, toetab majandust laiemalt, näiteks muutes pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemid tulevaste põlvkondade jaoks jätkusuutlikumaks; juhib tähelepanu töötajate raskustele hüvitusmehhanismidega tegelemisel, mis võivad tuua nende jaoks kaasa tarbetuid viivitusi ravi saamisel ja mis mõnel juhul võivad olla võõrandavad; nõuab tungivalt kliendikeskset lähenemisviisi kõigis töötajate taasintegreerimisega seotud haldusmenetlustes; palub liikmesriikidel koostöös komisjoni ja asjaomaste ELi ametitega võtta meetmeid, et võidelda selliste pikaajalise töölt puudumise negatiivsete tagajärgedega nagu isoleeritus, psühhosotsiaalsed raskused, sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja vähenenud töölesobivus;

17.  on seisukohal, et liikmesriigid ja tööandjad peaksid rakendama puuetega töötajate, vanemate töötajate ning vaimse või füüsilise haiguse või vigastuse all kannatanud töötajate, sealhulgas surmaga lõppeva haiguse diagnoosi saanud inimeste suhtes positiivset ja tööle orienteeritud lähenemisviisi, keskendudes inimese järelejäänud töövõime ja töövalmiduse varajasele hindamisele ning korraldades varasel etapil psühholoogilist, sotsiaalset ja tööalast nõustamist ning töökoha kohandamist, võttes arvesse inimese ametialast profiili ja sotsiaal-majanduslikku olukorda ning ka ettevõtte olukorda; ergutab liikmesriike parandama oma sotsiaalkindlustussüsteemide tingimusi nii, et need soodustaks tööle naasmist, kui töötaja seda soovib ja tema tervislik seisund seda võimaldab;

18.  juhib tähelepanu positiivsele rollile, mis on olnud sotsiaalsetel ettevõtetel, eelkõige tööalast integratsiooni edendavatel ettevõtetel, pikaajaliste töötute tööturule taasintegreerimisel; palub liikmesriikidel neid ettevõtteid vajalikul määral tunnustada ja tehniliselt toetada;

19.  innustab sellega seoses viitama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja selle fakultatiivprotokollile (A/RES/61/106) ning kasutama kõigi asjakohaste meetmete ja poliitikastrateegiate puhul Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise rahvusvahelist klassifikatsiooni (ICF); jagab arvamust, et puue on tervisega seotud kogemus, mis esineb teatud sotsiaal-majanduslikes tingimustes;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja esitama suunised parimate tavade kohta ning andma juhiseid, toetust ja nõuandeid tööandjatele taasintegreerimiskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, tagades seejuures pideva dialoogi sotsiaalpartnerite vahel, et töötajad teaksid oma õigusi tööle naasmise protsessi algusest peale; julgustab lisaks heade tavade vahetamist liikmesriikides ja nende vahel, kutseringkondade, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja poliitikakujundajate vahel haigusest või vigastusest taastuvate töötajate taasintegreerimise teemal;

21.  kutsub liikmesriike üles tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et tagada väline toetus nende VKEde ja mikroettevõtjate juhendamiseks ja tehniliseks abistamiseks, kellel on vähe kogemusi kutsealase rehabilitatsiooni ja tööle naasmise meetmete vallas; tunnistab, et meetmete rakendamisel ettevõtte tasandil on oluline arvesse võtta VKEde ja mikroettevõtjate, aga ka teatavate avalike teenuste sektorite olukorda, erivajadusi ja raskusi nõuete järgmisel; rõhutab, et VKEde ja mikroettevõtjate abistamiseks selles protsessis on väga olulised teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, konsulteerimine ja veebiplatvormid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama praktiliste vahendite ja suuniste väljatöötamist, mis võivad toetada VKEsid ja mikroettevõtjaid, kellel on vähe kogemusi kutsealase rehabilitatsiooni ja tööle naasmise meetmete vallas; tunnistab juhtimiskoolitusse investeerimise tähtsust;

22.  märgib, et tööturult enim tõrjutute taasintegreerimise laiematel lähenemisviisidel on oht jääda ilma rahaliste vahenditeta, mis antakse kitsamatele käsitlustele, mille tulemused on kergemini mõõdetavad; palub seetõttu komisjonil parandada struktuurifondide, eelkõige ESFi kaudu alt üles lähenemisviiside rahastamist;

23.  märgib ära taasintegreerimisprogrammide juhtumikorraldusel põhineva lähenemisviisi edu ja rõhutab vajadust sotsiaaltöötajate või määratud nõustajate individuaalselt kujundatud ja integreeritud toetuse järele; on veendunud, et ettevõtete jaoks on oluline säilitada tihe kontakt töötajatega või nende esindajatega haiguse või vigastuse tõttu töölt puudumise ajal;

24.  on arvamusel, et tööle naasmise ja taasintegreerimise poliitika peaks olema osa laiemast terviklikust lähenemisviisist tervele tööelule, eesmärgiga tagada füüsiliselt ja vaimselt ohutu ja tervislik töökeskkond kogu inimese tööelu jooksul ning kõigi töötajate aktiivne ja tervena vananemine; rõhutab, kui oluline on töötajate eduka füüsilise ja kutsealase rehabilitatsiooni saavutamiseks suhtlus, kutsealase rehabilitatsiooni juhtimise spetsialistide (tööassistendid) abi ja kõiki asjaomaseid osalisi hõlmav integreeritud lähenemisviis; on veendunud, et tööle naasmise süsteemide keskmes peaks olema töökoht; kiidab Austria programmi „fit2work“(17) edukat mittebürokraatlikku ja praktilist lähenemisviisi, kus rõhku pannakse kõigile töötajatele juurdepääsetavale lihtsale teabevahetusele (nt lihtsustatud keelekasutus);

25.  rõhutab, kui tähtis on hoida piiratud töövõimega inimest tööturul, sealhulgas tagades, et VKEdel ja mikroettevõtjatel on selle tõhusaks teostamiseks vajalikud vahendid; ergutab tungivalt haigusest või vigastustest taastuvate töötajate avatud tööturule ja kvaliteetsetele töökohtadele taasintegreerimist, kui töötaja seda soovib ja tema tervislik seisund seda võimaldab, ümberõppe ja oskuste täiendamise teel; rõhutab, et poliitikasätetes on oluline keskenduda üksikisikute töövõimele ja näidata tööandjale eeliseid, mida pakub sellise töötaja kogemuste ja teadmiste säilitamine, kellel on oht püsiva haiguspuhkuse tõttu kõrvale jääda; tõdeb siiski, et inimestele, kes ei saa tööle naasta, on tähtsad tugevad turvaabinõud riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi näol;

26.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta puudega ja kroonilise haigusega inimeste tööhõive toetamiseks kasutusele aktiivsed tööturu poliitikameetmed ja -stiimulid, sealhulgas töökohal asjakohaste kohanduste tegemine ja tõkete kõrvaldamine, et lihtsustada nende taasintegreerimist; tuletab meelde, et väga oluline on teavitada ettevõtjaid ja asjaomaseid isikuid olemasolevatest stiimulitest ja õigustest;

27.  tõdeb sellega seoses, et tööle naasmisel on oluline osa paindlikul, individuaalselt kohandatud ja kohanemisvõimelisel töökorraldusel, nagu kaugtöö, paindlik tööaeg, kohandatud varustus ja lühem tööaeg või väiksem töökoormus; rõhutab, kui oluline on innustada inimesi varakult ja/või järk-järgult tööle naasma (kui tervislik seisund seda võimaldab), millega peaks kaasnema osaline haigushüvitis, tagamaks, et asjaomane inimene ei kaota tööle naasmise tõttu sissetulekus, säilitades seejuures rahalised stiimulid ettevõtjatele; rõhutab, et sellised geograafilist, ajalist ja funktsionaalset paindlikkust hõlmavad korraldused peavad olema teostatavad nii töötajatele kui ka tööandjatele, aidates neil töökorraldust juhtida ja võttes arvesse tootmistsüklite erinevusi;

28.  kiidab riiklikke programme ja algatusi, mis on aidanud kaasa kroonilise haigusega inimeste kvaliteetsetele töökohtadele taasintegreerimisele, näiteks Saksamaa programmi „Job4000“(18), milles kasutatakse integreeritud lähenemisviisi, et edendada raske puudega inimeste (kellel on väga keeruline tööd leida) stabiilset tööalast integreerimist, ning taasintegreerimise ametite loomist, mille eesmärk on aidata kroonilise haigusega inimestel leida vastavalt oma seisundile ja võimetele sobiv töö(19);

29.  märgib, et suure sõltumatusega töökohal kaasneb märkimisväärne psühholoogiline kasu ja suurenenud tööviljakus; on arvamusel, et teatud sõltumatus töökohal võib olla väga oluline, et lihtsustada erinevate seisundite ja vajadustega haigete ja vigastatud töötajate taasintegreerimise protsessi;

30.  tunnistab tööle naasmise tähtsust raviprotsessis, kuna töö võimaldab paljude inimeste jaoks majanduslikku sõltumatust ja rikastab elu, mis võib mõnikord olla taastumisprotsessis otsustav tegur;

31.  palub liikmesriikidel sotsiaaltoetusi mitte ära võtta kohe, kui kroonilise haigusega inimesed saavad töökoha, aidates neil nii vältida toetustest sõltumist;

Töötajate taasintegreerimisse suhtumise muutmine

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama koostöös sotsiaalpartneritega oma teabevahetuses, suunistes ja poliitikas, et tööandjad näeksid taasintegreerimise protsessis võimalust saada kasu töötajate oskustest, pädevustest ja kogemustest; on seisukohal, et tööandjad ja töötajate esindajad on tööle naasmise protsessis algusest peale olulised osalised ning osalevad otsustamisprotsessis;

33.  tuletab meelde ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid 26 ja 27, mis kohustavad osalisriike korraldama, tugevdama ja laiendama rehabilitatsiooni teenuseid ja programme, eriti tervishoiu-, tööhõive-, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas, ning soodustama puudega inimeste jaoks tööturul töötamise ja karjääri tegemise võimalusi ning toetama tööle naasmist;

34.  rõhutab, et tööle naasmise protsessis ning negatiivse suhtumise ja eelarvamuste ja diskrimineerimise vastu võitlemisel on olulised edutegurid teadlikkuse suurendamine kutsealase rehabilitatsiooni ja tööle naasmise poliitikameetmete ja programmide kohta ning parem ettevõtluskultuur; on seisukohal, et ekspertide (näiteks kutsealase rehabilitatsiooni alal koolitatud psühholoogid ja juhendajad) rühmi saaks erinevate ettevõtete vahel tõhusalt jagada, võimaldades nii ka väiksematel ettevõtetel nende kogemusi kasutada; on seisukohal, et sellesse protsessi saaks toetamise ja täiendamise eesmärgil kaasata ka valitsusväliseid organisatsioone ja vabatahtlikke;

35.  kiidab ettevõtjaid, kes on teinud algatusi terviseprobleemide, puude või muutunud töövõimega inimeste toetamiseks, pakkudes näiteks põhjalikke ennetusprogramme, ülesannete muutmist, koolitust ja ümberõpet või valmistades teisi töötajaid ette naasvate töötajate muutunud võimeteks, aidates sellega kaasa nende taasintegreerimisele; ergutab tungivalt rohkem ettevõtjaid nendes jõupingutustes osalema ja selliseid algatusi esitama; peab oluliseks, et töötajate ettevõttes taasintegreerimist lihtsustavad meetmed oleksid ettevõtte kultuuri lahutamatu osa;

36.  nõuab, et teadvustataks paremini probleeme ja diskrimineerimist, mis piiravad terviseprobleemide või puudega inimeste võimalusi, eriti selliseid probleeme nagu madala tööviljakuse mittemõistmine ning eelarvamused ja ettekujutused selle kohta ning sotsiaalne häbimärgistamine;

37.  on seisukohal, et rahva hulgas levinud arvamuse muutmisel on tähtis roll haridusel ja ettevõtete kultuuri muutustel ning kogu ELis toimuvatel kampaaniatel, näiteks „Vision Zero“ (nulleesmärk); nõuab suuremat teadlikkust Euroopa tööturu ees seisvatest demograafilistest probleemidest; peab vastuvõetamatuks, et vanemad inimesed puutuvad sageli kokku ealise diskrimineerimisega; rõhutab, kui tähtsad on kampaaniad, millega võideldakse töötajate vanuse põhjal diskrimineerimise vastu ning edendatakse ennetus- ja töötervishoiu ja -ohutuse meetmeid; palub liikmesriikidel ja liidul võtta arvesse Euroopa Parlamendi vanemate töötajate tervise ja ohutuse teemalise katseprojekti leide;

38.  on seisukohal, et liikmesriikide poliitikaraamistikud mõjutavad otsustavalt sellise keskkonna loomist, mis toetab vanusega toimetulekut ning aktiivset ja tervena vananemist; on arvamusel, et seda saaks tõhusalt toetada ELi meetmetega, nagu poliitika, suunised, teadmiste vahetamine ja erinevate rahastamisvahendite, näiteks ESFi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine; kutsub lisaks liikmesriike üles edendama vanemate töötajate rehabilitatsiooni- ja taasintegreerimismeetmeid, kui see on võimalik ja asjaomased inimesed seda soovivad, rakendades näiteks vanemate töötajate tervise ja ohutuse teemalise ELi katseprojekti tulemusi;

39.  tõdeb, et inimestel, kellel on diagnoositud surmaga lõppev haigus, säilib põhiõigus tööle; tõdeb lisaks, et need inimesed seisavad oma tööhõive osas silmitsi ainulaadsete probleemidega, mis erinevad teiste patsiendirühmade probleemidest, kuna neil on tihti vähe aega oma muutuva seisundiga kohanemiseks ja töökohal muudatuste tegemiseks; kiidab selliseid algatusi nagu kampaania „Dying to Work“ (Töötades surmani) nende eriliste probleemide paremaks teadvustamiseks; julgustab tööandjaid pidama võimalikult ulatuslikku dialoogi surmaga lõppeva haiguse diagnoosi saanud töötajatega, et tagada kõigi vajalike ja võimalike kohanduste tegemine, et võimaldada töötajal soovi korral edasi töötada; on arvamusel, et paljude patsientide jaoks on tööl edasi käimine isiklikult, psühholoogiliselt või majanduslikult hädavajalik ning väärikuse ja elukvaliteedi seisukohast keskse tähtsusega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid töökohtade mõistlikku kohandamist ainulaadsetele väljakutsetele, millega see inimrühm silmitsi seisab; palub komisjonil lahendada vähki põdevate inimeste tööhõiveseisundi kohta andmete puudumise probleem ning toetada paremate, liikmesriikide vahel võrreldavate andmete kogumist, et parandada neile osutatavaid tugiteenuseid;

40.  rõhutab sellega seoses, kui oluline on asjakohaste koolituste ja elukestvale õppele juurdepääsu pakkumise kaudu arendada ja ajakohastada töötajate oskuseid, mis vastavad ettevõtte ja turu vajadustele, pannes erilist rõhku digioskustele; rõhutab tööturu üha suurenevat digiüleminekut; rõhutab, et digioskuste parandamine võib olla tööle naasmise ettevalmistamise lahutamatu osa, eriti vanema elanikkonna jaoks;

41.  arvestades, et nii ametlikel kui ka mitteametlikel hooldajatel on kutsealase rehabilitatsiooni puhul keskne roll; tõdeb, et Euroopas osutavad 80 % hooldusteenustest tasustamata hooldajad(20) ning hooldamine vähendab märkimisväärselt selle inimrühma pikaajalisi tööalaseid väljavaateid; tunnistab lisaks, et kuna enamik hooldajatest on naised, on hooldajate tööhõiveolukorra küsimusel selge sooline mõõde; kutsub liitu, liikmesriike ja tööandjaid üles pöörama erilist tähelepanu tööhõivealastele tagajärgedele hooldajate jaoks;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 204, 13.6.2018, lk 179.
(2) ELT C 366, 27.10.2017, lk 117.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0474.
(4) ELT C 101, 16.3.2018, lk 138.
(5) ELT C 102E, 24.4.2008, lk 321.
(6) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(7) https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/psychosocial-risks-eu-prevalence-strategies-prevention/view.
(8) Tervisemeetrika ja -hindamise instituut (2016), GBD Compare Data Visualization. http://vizhub.healthdata.org/gbd-compare.
(9) Science Group of the European Alcohol and Health Forum (Euroopa alkoholi- ja tervisefoorumi teadusrühm, 2011), „Alcohol, Work and Productivity“ (Alkohol, töö ja tööviljakus). https://ec.europa.eu/health//sites/health/files/alcohol/docs/science_02_en.pdf.
(10) Eurofound (2012), „Use of alcohol and drugs at the workplace“ (Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine töökohal). https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/docs/ewco/tn1111013s/tn1111013s.pdf.
(11) Eurofoundi kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring 2001–2012, https://www.eurofound.europa.eu/surveys/european-quality-of-life-surveys/european-quality-of-life-survey-2012.
(12) lk 7 https://ec.europa.eu/health//sites/health/files/social_determinants/docs/final_sum_ecorys_web.pdf.
(13) lk 7, peamised järeldused https://www.oecd.org/els/emp/42699911.pdf.
(14) lk 5 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/policies/docs/2017_chronic_framingdoc_en.pdf.
(15) Eurostat, 2011 tööjõu-uuringu lisaküsimustik, mainitud siin: https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/policies/docs/2017_chronic_framingdoc_en.pdf.
(16) http://www.alna.se/in-english.
(17) EU-OSHA juhtuuring Austria kohta – programm „fit2work“ https://osha.europa.eu/en/tools-and-publications/publications/austria-fit2work/view.
(18) Allikas: projekti „Pathways“ väljund 5.2 „Scoping Paper on the Available Evidence on the Effectiveness of Existing Integration and Re-Integration into Work Strategies for Persons with Chronic Conditions“ (Ülevaatedokument kroonilise haigusega inimeste tööle integreerimise ja taasintegreerimise olemasolevate strateegiate tõhusust käsitlevate kättesaadavate tõendite kohta).
(19) Allikas: tunnustatud kogemustega ekspertide pakutavad tööle naasmise juhendamise teenused kroonilise haigusega inimeste jaoks: Madalmaad. Juhtuuring. EU‑OSHA.
(20) http://www.ecpc.org/WhitePaperOnCancerCarers.pdf


ELi ja kolmandate riikide vahelised suhted seoses finantsteenuste reguleerimise ja järelevalvega
PDF 143kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja kolmandate riikide vaheliste suhete kohta seoses finantsteenuste reguleerimise ja järelevalvega (2017/2253(INI))
P8_TA(2018)0326A8-0263/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruannet,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 15. mai 2014. aasta töödokumenti „Finantsalase reguleerimise tegevuskava majanduslik ülevaade“ (SWD(2014)0158),

–  võttes arvesse komisjoni 8. augusti 2014. aasta aruannet Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise kohta (COM(2014)0509),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus(2),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2016. aasta teatist „Üleskutse avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta“ (COM(2016)0855),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(3),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 27. veebruari 2017. aasta töödokumenti „ELi samaväärsusotsused finantsteenuste poliitikas: hindamine“ (SWD(2017)0102),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0263/2018),

A.  arvestades, et alates finantskriisist on vastu võetud üle 40 uue ELi õigusakti, millest 15 sisaldavad nn kolmandate riikide sätteid, mis annavad komisjonile õiguse ELi nimel ühepoolselt otsustada, kas välisriikide jurisdiktsioonide reguleerivaid eeskirju võib käsitleda samaväärsetena;

B.  arvestades, et samaväärsus ja üleeuroopalise tegevusloa andmise õigused on selgelt eristuvad mõisted, mis annavad reguleerivatele asutustele, järelevalveasutustele, finantseerimisasutustele ja turuosalistele erinevad õigused ja kohustused; arvestades, et samaväärsust kinnitavate otsustega ei anta kolmandates riikides asutatud finantseerimisasutustele üleeuroopalisi tegevuslube, sest nimetatud kontseptsioon on lahutamatult seotud siseturu ning selle ühise regulatiivse, järelevalve-, jõustamis- ja kohturaamistikuga;

C.  arvestades, et ükski ELi sõlmitud kaubandusleping ei ole kunagi sisaldanud sätteid, mis käsitleksid vastastikust piiriülest juurdepääsu finantsteenuste valdkonnas;

D.  arvestades, et samaväärsust kinnitavad otsused ei juhindu mingist ühest konkreetsest raamistikust; arvestades, et igas õigusaktis sätestatakse sihipärane samaväärsuse hindamise kord, mis on kohandatud selle õigusakti poliitikaeesmärkidele; arvestades, et kehtivad samaväärsussätted pakuvad erinevaid lähenemisviise, mis võimaldavad mitmesugust võimalikku kasu, sõltuvalt finantsteenuste pakkujast ja turust, kus ta tegutseb;

E.  arvestades, et samaväärsus on muu hulgas vahend rahvusvaheliste õigusnormide lähendamise edendamiseks, mis võib kaasa tuua suurema konkurentsi ELi siseturul võrdsete tingimuste alusel, vältides samal ajal õiguslikku arbitraaži, kaitstes tarbijaid ja investoreid, säilitades ELi finantsstabiilsust ja hoides järjepidevust siseturul; arvestades, et samaväärsus on ka vahend, millega tagada ELi finantseerimisasutuste ja kolmandate riikide finantseerimisasutuste õiglane ja võrdne regulatiivne ja järelevalvealane kohtlemine;

F.  arvestades, et samaväärsust kinnitavad otsused põhinevad ELi ühtsetel eeskirjadel ja need tehakse tehnilise hinnangu põhjal; arvestades, nende suhtes tuleks sellegipoolest kohaldada suuremat parlamendi kontrolli;

G.  arvestades, et komisjon kirjeldab samaväärsust kui põhivahendit turuosaliste piiriülese tegevuse tõhusaks juhtimiseks usaldusväärses ja turvalises järelevalvekeskkonnas kolmandate riikide jurisdiktsioonidega, kus järgitakse, jõustatakse ja rakendatakse sama rangeid usaldatavusnõuete standardeid kui ELis;

H.  arvestades, et Ühendkuningriigi peatsel Euroopa Liidust väljaastumisel võib olla märkimisväärne mõju finantsteenuste reguleerimisele ja järelevalvele, võttes arvesse liikmesriikide praeguseid tihedaid suhteid selles valdkonnas; arvestades, et Ühendkuningriigi EList väljaastumise teemalised läbirääkimised alles kestavad;

I.  arvestades, et kui väljaastumise, sh üleminekuperioodi osas kokkuleppele jõutakse ja vastav leping ratifitseeritakse, on finantseerimisasutustel rohkem aega Brexitiga kohanemiseks; arvestades, et üleminekuperioodi puudumisel peavad komisjon ja Euroopa järelevalveasutused olema valmis kaitsma finantsstabiilsust, siseturu terviklikkust ja otsuste tegemise sõltumatust ELis;

J.  arvestades, et liidu finantsstabiilsust silmas pidades on vaja täielikult arvesse võtta kolmandate riikide turgude ja ELi ühtse turu omavahelist seotust;

K.  arvestades, et oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama ettepaneku „tervikliku, sidusa, läbipaistva ja praktilise raamistiku kohta, mida kohaldatakse menetlustele ja kolmandate riikide samaväärsust kinnitavatele otsustele, võttes arvesse tulemustel põhinevat analüüsi ning rahvusvahelisi standardeid või kokkuleppeid“;

Kriisijärgsed suhted kolmandate riikidega

1.  märgib, et finantskriisist alates on EL oma finantsvaldkonna õigusraamistikku ulatuslike reformidega ja rahvusvaheliste normide rakendamisega edasi arendanud; väljendab heameelt ELi ja kolmandate riikide vahelise tihedama regulatiivse ja järelevalvealase koostöö üle; nendib, et see on aidanud parandada ülemaailmset ühtsust finantsvaldkonna reguleerimisel ja muuta ELi ülemaailmsete finantsvapustuste suhtes vastupanuvõimelisemaks;

2.  on seisukohal, et EL peaks toetama ülemaailmseid finantsvaldkonna õigusraamistiku reforme, mille eesmärk on vähendada süsteemset riski ja parandada finantsstabiilsust, ning tegema tööd selle nimel, et saavutada avatud, terviklik, tõhus ja vastupanuvõimeline finantssüsteem, mis soosib jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeeringuid; rõhutab, et igasugune rahvusvahelise regulatiivse ja järelevalvekoostöö raamistik peaks kindlustama finantsstabiilsust Euroopa Liidus ning järgima selle õigus- ja järelevalvekorda ning standardeid ja nende kohaldamist;

3.  märgib murelikult, et rahvusvahelise koostöö saavutamine on üha raskem tulenevalt erinevatest riiklikest huvidest ning paratamatust stiimulist kanda riskid üle teiste jurisdiktsioonide alla;

ELi samaväärsuse hindamise kord

4.  märgib, et mitu ELi õigusakti sisaldavad konkreetseid sätteid regulatiivse koostöö tegemiseks kolmandate riikidega, mis on seotud järelevalvealase koostöö ja usaldatavusmeetmetega;

5.  rõhutab, et samaväärsuse kinnitamine on ühepoolne ELi otsus, mis põhineb ELi normidel; on seisukohal, et mõnel konkreetsel juhul saaks rahvusvahelist koostööd edendada ka ELi ja kolmandate riikide vahel kehtestatud koostöökorra abil;

6.  rõhutab, et EL peaks julgustama teisi jurisdiktsioone võimaldama ELi turuosalistele juurdepääsu oma finantsturgudele;

7.  rõhutab, et EL peaks kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi standarditega tõhustama maksualast koostööd kolmandate riikidega oma suhete kaudu kolmandate riikidega finantsteenuste reguleerimise ja järelevalve alal; on veendunud, et samaväärsust kinnitavate otsuste eelduseks peaks olema see, et kolmandatel riikidel on rahuldaval tasemel eeskirjad maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste, maksustamise vältimise ja rahapesu vastase võitluse kohta;

8.  tunnistab, et ELi samaväärsuse hindamise kord on mitmete liidu finantsteenuseid reguleerivate ja järelevalvealaste õigusaktide lahutamatu osa ja võib tuua mitmesugust kasu, näiteks suurem konkurents, suuremad kapitalivood ELi, rohkem rahastamisvahendeid ja investeerimisvalikuid ELi ettevõtete ja investorite jaoks, tugevam investorite ja tarbijate kaitse ning finantsstabiilsus;

9.  kordab, et enamikul juhtudel ei anna samaväärsust kinnitavad otsused kolmandates riikides asutatud finantseerimisasutustele õigust osutada finantsteenuseid kogu ELi ulatuses, juhib tähelepanu asjaolule, et need otsused võivad mõnedel juhtudel anda kolmandate riikide asutustele piiratud juurdepääsu ühtsele turule teatavate toodete või teenuste osas;

10.  rõhutab seevastu, et „ELi tegevusluba“ annab ettevõtjatele õiguse osutada finantsteenuseid kogu Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ulatuses oma päritoluriigi antud loa alusel ja oma päritoluriigi järelevalve all ning sellisel kujul ei ole see kättesaadav EMP-välistes riikides asutatud finantsasutustele, kuna see tugineb ELi õiguse alusel ühtlustatud usaldatavusnõuetele ja litsentside vastastikusele tunnustamisele;

11.  rõhutab, et ELi samaväärsuse hindamise korra eesmärk on edendada rahvusvahelist õigusnormide lähendamist ja tõhustada järelevalvealast koostööd ELi ja rahvusvaheliste standardite alusel ning tagada ELi ja kolmandate riikide finantseerimisasutuste võrdne kohtlemine, säilitades samal ajal ELi finantsstabiilsuse ning kaitstes investoreid ja tarbijaid;

12.  leiab, et oma praegusel kujul tuleks ELi samaväärsuse kinnitamise protsessile kasuks suurem läbipaistvus Euroopa Parlamendi ees; on seisukohal, et läbipaistvust suurendaks struktureeritud, horisontaalne ja praktiline raamistik koos suunistega, mis käsitlevad kolmandate riikide järelevalveraamistike tunnustamist, ning selliste raamistike hindamise üksikasjalikkuse tase;

13.  on seisukohal, et samaväärsust kinnitavad otsused peaksid olema objektiivsed, proportsionaalsed ja riskitundlikud, säilitades samal ajal ELi õigusaktide kõrge taseme; leiab lisaks, et samaväärsust kinnitavaid otsuseid tuleks teha liidu, selle liikmesriikide ja tema kodanike parimates huvides, võttes arvesse liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu terviklikkust, investorite ja tarbijakaitset ning siseturu toimimist;

14.  on seisukohal, et samaväärsuse hindamine on tehnilist laadi, kuid märgib, et samaväärsust kinnitavates otsustes on olemas selge poliitiline mõõde, mis võib tasakaalustada erinevaid poliitilisi eesmärke; on veendunud, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid alati nõuetekohaselt kontrollima kolmanda riigi samaväärsuse kinnitamist finantsteenuste valdkonnas ning et suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidega ning vajaduse korral hõlbustada varase vastuväite esitamise menetlusega;

15.  märgib, et komisjoni 21. detsembri 2017. aasta otsusel kinnitada finantsinstrumentide turgude direktiivi/finantsinstrumentide turgude määruse samaväärsusmenetluse osana Šveitsi aktsiate kauplemiskohtade samaväärsus – 12‑kuulise piiratud kestusega perioodiks, mida on võimalik pikendada, kui ühise institutsioonilise raamistiku loomisel on tehtud piisavaid edusamme – oli selge poliitiline mõõde;

16.  märgib, et komisjonil on õigus samaväärsust kinnitavaid otsuseid tühistada, eelkõige märkimisväärsete õiguslike erinevuste puhul kolmandate riikidega, ja on seisukohal, et Euroopa Parlamendiga tuleks nõuetekohaselt konsulteerida, põhimõtteliselt enne sellise tühistamisotsuse vastuvõtmist; nõuab, et samaväärsust kinnitavate otsuste vastuvõtmiseks, tühistamiseks ja peatamiseks kehtestataks läbipaistev kord;

17.  on seisukohal, et tuleks välja töötada ühtne raamistik pideva järelevalve tegemiseks kolmandates riikides kohaldatava samaväärse korra üle; on seisukohal, et Euroopa järelevalveasutustel peaksid olema volitused komisjoni nõustamiseks ning kolmandate riikide õigusnormide ja järelevalve arengu kontrollimiseks, arvestades selliste arengute võimalikku mõju liidule, mis tuleneb finantssüsteemi vastastikusest seotusest; nõuab, et Euroopa Parlamenti hoitaks kursis õigusnormide ja järelevalve jooksva jälgimise tulemustega kolmandates riikides; märgib sellega seoses finantsjärelevalve Euroopa süsteemi läbivaatamist käsitlevat õigusaktide paketti, millega nähakse ette suurem järelevalve pärast samaväärsust käsitleva otsuse kinnitamist, sealhulgas seoses õigusnormide, järelevalve ja jõustamise ning olukorraga kolmanda riigi turul;

18.  on seisukohal, et ELi tulevase samaväärsusraamistiku kaudu peavad kolmandad riigid Euroopa järelevalveasutusi teavitama oma riiklikest regulatiivsetest arengutest ning et samaväärsust käsitlevas otsuses tuleks nõuda head regulatiivset ja järelevalvealast koostööd ja teabevahetust; on seisukohal, et samuti peaksid kolmandad riigid ELiga tihedat dialoogi pidama;

19.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja esitama selge raamistiku samaväärsuse hindamise korra läbipaistvaks, terviklikuks ja sidusaks kohaldamiseks, et võtta kasutusele parandatud protsess samaväärsuse kinnitamiseks, läbivaatamiseks, peatamiseks või tühistamiseks; palub komisjonil hinnata, millist kasu võiks anda see, kui kolmandate riikide samavääruse kinnitamiseks võetaks kasutusele taotlusprotsess;

20.  nõuab, et samaväärsust kinnitavad otsused oleksid asjaomase Euroopa järelevalveasutuse pideva järelevalve all ja et sellise järelevalve tulemused avalikustataks; rõhutab, et eelnimetatud järelevalve peaks käsitlema asjaomaseid õigusakte, eeskirjade täitmise tagamise ja järelevalvetavasid, samuti olulisi õigusaktide muudatusi ja turuarenguid asjaomases kolmandas riigis; palub Euroopa järelevalveasutustel koostada ka ad hoc hinnanguid arengutendentside kohta kolmandates riikides, tuginedes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni põhjendatud taotlustele;

21.  palub komisjonil kaaluda praegust samaväärsuse hindamise korda ja hinnata, kas see aitab kaasa võrdsete tingimuste saavutamisele ELi ja kolmandate riikide finantseerimisasutuste vahel ning säilitada samal ajal liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu terviklikkust, investorite ja tarbijakaitset ning siseturu toimimist; leiab, et selline läbivaatamine koos parandusettepanekutega, kui need on asjakohased, tuleks avalikustada;

22.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile kord aastas aru kõigi samaväärsust käsitlevate otsuste, sealhulgas samaväärsuse kinnitamise, peatamise ja tühistamise kohta, ning selgitada kõnealuste otsuste põhjuseid;

23.  tuletab meelde Euroopa järelevalveasutuste tähtsust kolmandate riikide järelevalve- ja regulatiivraamistike analüüsimisel ja järelevalvel ning nõuab sellega seoses, et asjaomastel Euroopa järelevalveasutustel oleks suutlikkus ja volitused andmeid koguda, võrrelda ja analüüsida; tuletab meelde liikmesriikide pädevate asutuste rolli nendele finantseerimisasutustele loa andmisel, kes soovivad delegeerida osa oma portfelli valitsemise või riskijuhtimistegevusest teenusepakkujatele kolmandates riikides, kus on ELi korraga võrreldav õiguskord, ning rõhutab järelevalve ühtlustamise olulisust; märgib Euroopa järelevalveasutuste käimasolevat läbivaatamist, eelkõige ettepanekuid, mis käsitlevad tegevuse edasiandmist, delegeerimist, ja riskide ülekandmist finantseerimisasutuste poolt; on seisukohal, et Euroopa järelevalveasutused ja liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd, et jagada parimaid tavasid ning tagada kolmandate riikidega tehtavava õigusalase koostöö ja meetmete ühetaoline rakendamine;

ELi roll ülemaailmsete finantsvaldkonna reguleerimise standardite kehtestamisel

24.  rõhutab ELi etendatava rolli olulisust ülemaailmsete standardite kehtestamisel, mille abil töötada finantsvaldkonna õigusraamistiku rahvusvahelise ühtsuse nimel, eesmärgiga saavutada võimalikult suur finantsstabiilsus, vähendada süsteemset riski, kaitsta tarbijaid ja investoreid, vältida jurisdiktsioonidevahelisi õiguslünki ja arendada välja tulemuslik rahvusvaheline finantssüsteem;

25.  nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid osaleksid aktiivselt ülemaailmsete finantsteenuste standardeid kehtestavate asutuste töös; tuletab meelde taotlusi, mis parlament esitas komisjonile oma resolutsioonis ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus;

26.  kutsub seepärast üles uuendama ka ELi ja USA finantsturgude reguleerimisvaldkonna ühisfoorumit (Joint Financial Regulatory Forum), korraldades selleks rohkem korralisi kohtumisi, et kooskõlastamine oleks sagedasem ja järjepidevam;

27.  juhib tähelepanu asjaolule, et suhete parandamist kolmandate riikidega finantsteenuste valdkonnas ja ELi kapitaliturgude tugevdamist ei tohi pidada üksteist välistavateks eesmärkideks; rõhutab seepärast vajadust saavutada edu kapitaliturgude liidu projektiga;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0202.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0006.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0069.


Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel
PDF 148kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamise kohta ELi piirialadel (2018/2054(INI))
P8_TA(2018)0327A8-0266/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 162, 174–178 ja 349,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(4),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. septembri 2017. aasta töödokumenti, mis on lisatud komisjoni teatisele „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (SWD(2017)0307),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mahajäänud piirkondade kohta(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjoni seitsmenda aruande kohta(6),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika põhielementide kohta pärast 2020. aastat(7),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni partnerite osaluse ja nähtavuse suurendamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toimimises(8),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni õige rahastamisvahendite kombinatsiooni kohta Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas(9),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta: hinnang ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele(10),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust „Puuduvad transpordiühendused piirialadel“(11),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta(12),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa territoriaalse koostöö parimate tavade ja innovatiivsete meetmete kohta(13),

–  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng(14),

–  võttes arvesse toetusesaajate jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele juurdepääsu lihtsustamisega tegeleva kõrgetasemelise töörühma järeldusi ja soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8‑0266/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidul ja selle Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kuuluvatel vahetutel naaberriikidel on 40 maismaa‑sisepiiri ning ELi-sisest piiriala, mis moodustavad 40 % liidu territooriumist, kus elab ligikaudu 30 % ELi elanikkonnast ja toodetakse ligi kolmandik ELi SKPst;

B.  arvestades, et piirialade, eelkõige hõredamalt asustatud piirialade sotsiaalse ja majandusliku arengu tingimused kalduvad olema halvemad, nende majandustulemused on üldiselt halvemad kui liikmesriikide teistel piirkondadel ja nende majanduspotentsiaali ei kasutata täies ulatuses;

C.  arvestades, et piirialade majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust nii ELis kui ka väljaspool seda piiravad ka füüsilised ja geograafilised takistused, eriti mägipiirkondade puhul;

D.  arvestades, et hoolimata juba tehtud pingutustest on endiselt takistusi – peamiselt halduslikke, keelelisi ja õiguslikke tõkkeid –, mis pärsivad majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning ühtekuuluvust piirialade vahel ja sees;

E.  arvestades, et Euroopa Komisjoni 2017. aasta hinnangu kohaselt tooks ainuüksi 20 % olemasolevate takistuste eemaldamine piirialadel kaasa nende piirkondade SKP suurenemise 2 % ehk ligikaudu 91 miljardi euro võrra, mis tähendaks umbes ühte miljonit uut töökohta; arvestades, et on laialdaselt teada, et territoriaalne koostöö, sh piiriülene koostöö, annab tõelist ja nähtavat lisaväärtust eelkõige sisepiirialadel elavatele ELi kodanikele;

F.  arvestades, et mõnes teises ELi riigis töötavate piiriüleste töötajate ja üliõpilaste koguarv on umbkaudu 2 miljonit, neist 1,3 miljonit töötajat, kes moodustavad 0,6 % kõigist ELi 28 liikmesriigi töötajatest;

G.  arvestades, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus läheb 95 % üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest TEN‑T põhikoridoridele, samas kui globaalse võrgu väikesed projektid ja TEN‑T võrguga ühendamise meetmed ei ole tihti kaasrahastamiseks või riikliku rahastuse saamiseks rahastamiskõlblikud, kuigi need on konkreetsete probleemide lahendamiseks ja piiriüleste sidemete ja piiriülese majandusruumi arendamiseks väga olulised;

H.  arvestades, et komisjon kavatseb esitada oma seisukoha ka sisemiste merepiirialade kohta;

I.  arvestades, et komisjoni seisukohavõttu vääriksid ka mitmetahulised probleemid, millega on tegemist ELi välis-merepiirialadel, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud äärepoolseimates piirkondades, maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades ja nendes liidu piirkondades, mis kannatavad kõrvalise asukoha ja saarelise asendi või muude raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste tõttu;

1.  kiidab heaks komisjoni teatise „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, mis on kaks aastat kestnud teadusuuringute ja dialoogi tulemus ning annab väärtusliku ülevaate ELi sisepiirialade ees seisvatest probleemidest ja takistustest; rõhutab sellega seoses heade tavade ja edulugude kasutamise ja avaldamise tähtsust, mida komisjoni ülalmainitud teatis tõendab, ning kutsub üles seda jätkama samalaadse analüüsiga ELi välispiirialade kohta;

Püsivate takistuste kõrvaldamine

2.  juhib tähelepanu sellele, et avalike teenuste kättesaadavus ja edasiarendamine on sisepiiriüleste piirkondade elanike – kokku 150 miljoni inimese jaoks äärmiselt oluline, seda takistavad aga tihti mitmesugused õiguslikud ja halduslikud, sealhulgas keelelised tõkked; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi ja tugevdama koostööd nende takistuste kõrvaldamiseks ning edendama e-valitsuse kasutamist, eelkõige seoses tervishoiuteenuste, transpordi, elutähtsa füüsilise taristu rajamise, hariduse, kultuuri, spordi, kommunikatsiooni, tööjõu liikuvuse, keskkonna, reguleerimise ning piiriülese kaubanduse ja äritegevuse arendamisega;

3.  rõhutab, et piirialade probleemid ja ülesanded on mingil määral ühised, aga ka piirkonniti või liikmesriigiti erinevad ja sõltuvad asjaomase piirkonna konkreetsetest õiguslikest, halduslikest, majanduslikest ja geograafilistest iseärasustest, mille tõttu iga piirkonda tuleb vaadelda ja kohelda individuaalselt; tunnistab üldiselt piiriüleste piirkondade ühist arengupotentsiaali; soovitab seetõttu rakendada individualiseeritud, integreeritud ja kohapõhiseid lähenemis- ja toimimisviise, näiteks kogukonna juhitud kohalikku arengut;

4.  rõhutab, et liikmesriikide erinevad õigus- ja institutsioonilised raamistikud võivad põhjustada piirialadel õiguskindlusetust, mille tulemusel pikeneb vajaminev aeg ja suurenevad projektide rakendamise kulud, ning see kujutab endast lisatakistust piirialade kodanike, institutsioonide ja ettevõtjate jaoks, takistades sageli heade algatuste teokstegemist; rõhutab seetõttu, et soovitav on parem vastastikune täiendavus, parem koordineerimine ja kommunikatsioon, koostalitlusvõime ja tahe kõrvaldada takistused liikmesriikide vahel või vähemalt piirialade tasandil;

5.  tunnistab piiriüleste töötajate eriolukorda, kuna neid mõjutavad piirialadel esinevad probleemid kõige enam, sealhulgas eelkõige diplomite ja ümberõppega omandatud teiste kvalifikatsioonide tunnustamine, tervishoiu- ja transpordiküsimused ning vabu töökohti käsitleva teabe kättesaadavus, sotsiaalkindlustus- ja maksustamissüsteemid; kutsub sellega seoses liikmesriike üles suurendama pingutusi nende takistuste kõrvaldamiseks ning piirialade piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele suuremate volituste ja vahendite ning piisava paindlikkuse andmiseks eesmärgiga paremini koordineerida naaberriikide õigus- ja haldussüsteeme, et parandada piiriüleste töötajate elukvaliteeti; rõhutab sellega seoses, kui oluline on kogu ELis levitada ja kasutada häid tavasid; rõhutab, et piiriüleste töötajate ja ELi mittekuuluvatest riikidest pärit töötajate jaoks on probleemid veelgi keerukamad;

6.  juhib tähelepanu piirialadel toimuva äritegevusega seotud probleemidele, eelkõige kui need on seotud töö- ja kaubandusõigusaktide vastuvõtmise ja rakendamisega, maksustamise, riigihangete või sotsiaalkindlustussüsteemidega; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles asjaomaseid õigusnorme paremini kooskõlastama või ühtlustama vastavalt piiriülestes piirkondades ilmevatele probleemidele ning edendama vastastikust täiendavust ja saavutama õigusraamistike lähendamine, et võimaldada suuremat paindlikkust riiklike õigusaktide rakendamisel ja parandada piiriüleseid küsimusi käsitleva teabe levitamist, nt kontrollipunktide loomise kaudu, et töötajatel ja ettevõtetel oleks võimalik oma kohustusi täielikult järgida ja oma õigusi täielikult kasutada kooskõlas selle liikmesriigi õigussüsteemiga, kus nad oma teenuseid osutavad; nõuab, et paremini kasutataks olemasolevaid lahendusi ja tagataks olemasolevate koostööstruktuuride rahastamine;

7.  väljendab pettumust selle pärast, et komisjoni teatis ei sisalda konkreetset hinnangut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta, sh lisatoetuse kohta, mida neile pakkuda saab; on seisukohal, et VKEd kogevad piiriülestes suhetes erilisi probleeme, sealhulgas hulgas keele, haldussuutlikkuse ning kultuuriliste ja õiguslike erinevustega seonduvaid probleeme; rõhutab, et nende probleemide lahendamine on eriti oluline, kuna VKEd annavad tööd 67 %‑le väljaspool finantssektorit töötavatest inimestest ning loovad 57 % lisaväärtusest(15);

8.  juhib tähelepanu sellele, et piiriülestes piirkondades, eelkõige hõredama asustusega aladel, ei ole transport ja eriti piiriülesed avalikud transporditeenused ikka veel piisavalt arenenud ja koordineeritud – osalt puuduvate või kasutamata ühenduste tõttu – ning see takistab piiriülest liikuvust ja majandusliku arengu võimalusi; rõhutab lisaks, et väga raskelt mõjutab piiriülest transporditaristut ka keerukas regulatiiv- ja halduskord; rõhutab, et olemasolev potentsiaal säästva transpordi väljaarendamiseks põhineb esmajoones ühistranspordil, ning ootab selles osas komisjoni tulevast uuringut ELi sisepiiridel puuduvate raudteeühenduste kohta; rõhutab, et mis tahes selline uuring või tulevased soovitused peaksid põhinema muu hulgas kohalikelt, piirkondlikelt ja riiklikelt ametiasutustelt saadud teabel ja kogemustel ning nendes tuleks arvesse võtta kõiki ettepanekuid piiriüleseks koostööks ja, kui need on juba paigas, siis ettepanekuid paremateks piiriülesteks ühendusteks, ning kutsub piiriüleseid piirkondlikke ametiasutusi üles esitama ettepanekuid transpordivõrgustikes praegu esinevate lünkade ületamiseks; tuletab meelde, et osa olemasolevast raudteetaristust jääb toetuse puudumise tõttu kasutuseta seisma; rõhutab, et kohalikule ja piirkondlikule majandusele võib kasu tuua veeteede jätkuv arendamine; nõuab, et piiriäärsetes piirkondades puuduvate säästva transporditaristu ühenduste rajamiseks nähtaks ette Euroopa ühendamise rahastu piisava eelarvega tegevussuund; rõhutab vajadust kõrvaldada transpordiga seotud kitsaskohad, mis takistavad majandustegevust, näiteks transporti, turismi ja reisimist;

9.  märgib, et piiriüleste piirkondade atraktiivsus elu- ja investeerimiskeskkonnana sõltub suuresti nende elukvaliteedist, avalike ja kommertsteenuste kättesaadavusest inimestele ja ettevõtetele ning transpordi kvaliteedist, neid tingimusi on aga võimalik täita ja säilitada ainult juhul, kui mõlemal pool piiri asuvad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ja ettevõtted teevad omavahel tihedat koostööd;

10.  avaldab kahetsust, et üksteisest erinevad ja keerukad menetlused tervishoiuteenuste eelloa saamiseks ning kasutuselolevad maksete ja hüvitiste meetodid, piiriüleselt spetsialistidega konsulteerivatele patsientidele osaks langev halduskoormus, vastuolud tehnoloogia kasutamisel ja patsiendi andmete jagamisel ning ühtlustatult kättesaadava teabe puudumine mitte ainult ei piira juurdepääsetavust mõlemal pool piiri ja pärsi seega tervishoiuasutuse täiemahulist kasutamist, vaid takistavad ka hädaabi- ja päästeteenistusi piiriüleste missioonide läbiviimisel;

11.  rõhutab ELi piirialade võimalikku rolli keskkonna ja keskkonnahoiu vallas, kuna keskkonnasaaste ja loodusõnnetused on tihti piiriülesed; toetab sellega seoses piiriüleseid keskkonnakaitseprojekte ELi välispiirialadel, sest nendel piirkondadel tuleb sageli tegemist teha keskkonnaprobleemidega, mis tulenevad ELi naaberriikide erinevatest keskkonnanormidest ja õiguskorrast; nõuab ka sisevete haldamise valdkonnas paremat koostööd ja kooskõlastamist, et vältida selliseid loodusõnnetusi nagu üleujutused;

12.  palub, et komisjon käsitleks viivitamata probleeme, mis tulenevad piirialade vahelistest füüsilistest ja geograafilistest tõketest;

Koostöö ja usalduse suurendamine

13.  on seisukohal, et eri tasandite – kohalikust tasandist riigi tasandini, kodanikuühiskond kaasa arvatud – sidusrühmade vastastikune usaldus, poliitiline tahe ja paindlik lähenemisviis on olulised eespool nimetatud püsivatest takistustest jagusaamiseks; usub, et piirialade jaoks seisneb ühtekuuluvuspoliitika väärtus tööhõive ja majanduskasvu edendamises ning sellekohast tegevust tuleb algatada liidu, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil; nõuab seetõttu ametiasutuste paremat koostööd ja dialoogi, tõhusamat infovahetust ja laialdasemat parimate tavade vahetamist, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sellist koostööd edendama ning koostööstruktuure rahastama, et tagada vastavatele kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele asjakohane tegevuslik ja rahaline autonoomia;

14.  rõhutab, kui olulised on haridus ja kultuur ning eelkõige võimalused suurendada pingutusi piirialadel mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks; rõhutab nende pürgimuste puhul koolide ja kohaliku massimeedia potentsiaali ning soovitab liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel võtta sisepiirialadel eelkoolist alates õppekavadesse naaberriikide keeled; rõhutab lisaks, et on oluline edendada mitmekeelset toimimisvalmidust kõikidel haldustasanditel;

15.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama ja soodustama diplomite, sertifikaatide ning kutseõppe ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ja paremat mõistmist naaberpiirkondade vahel; soovitab selleks õppekavadesse võtta konkreetsete oskuste õpe, et suurendada piiriüleseid töövõimalusi, sh oskuste valideerimist ja tunnustamist;

16.  soovitab võtta mitmesuguseid meetmeid eesmärgiga võidelda diskrimineerimise kõikide vormidega piirialadel ning kõrvaldada takistused, mis ei lase nõrgemas olukorras inimestel leida tööd ega ühiskonda integreeruda; toetab sellega seoses sotsiaalsete ettevõtete propageerimist ja arendamist piiraladel, sest see aitab luua töökohti, eriti nõrgemas olukorras inimrühmade jaoks, nagu noored töötud ja puudega inimesed;

17.  kiidab heaks ELi e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020(16) kui vahendi, mis aitab jõuda tõhusa ja kaasava avaliku halduseni, ja tunnustab eelkõige selle kava väärtust piiraladel lihtsustamismeetmete rakendamiseks; märgib, et olemasolevate e-valitsuse süsteemide koostalitlusvõime on vajalik riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul haldustasandil; on aga mures kava lünkliku rakendamise pärast mõnedes liikmesriikides; tunneb muret ka ametiasutuste elektrooniliste süsteemide sageli ebapiisava koostalitlusvõime ning välisettevõtjatele kättesaadavate veebipõhiste teenuste madala taseme pärast, mis raskendab äritegevuse alustamist teises riigis; nõuab seetõttu, et liikmesriigid rakendaksid naaberpiirkondadest pärit võimalike kasutajate jaoks oma e-teenuste kättesaadavuse lihtsustamiseks meetmeid, sh keelelisi vahendeid, ning palub piiriüleste piirkondade ametiasutustel luua elektroonilised portaalid piiriüleste ärialgatuste arendamiseks; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles suurendama pingutusi e-valitsuse projektide vallas, mis mõjutavad postiivselt piirialade kodanike elu ja tööd;

18.  märgib, et mõnedel sise- ja välispiirialadel on raskeid rändeprobleeme, ms sageli ületavad piirialade suutlikkuse, ja soovitab rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste integreerimisel asjakohaselt kasutada Interregi programme ning piirialade kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel vahetada häid kogemusi; rõhutab, et on vaja toetust ja koostööd Euroopa tasandil ning liikmesriikide valitsused peavad kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi nende probleemide lahendamisel toetama;

19.  nõuab, et komisjon esitaks oma käsituse selle kohta, kuidas tegeleda sisemiste merepiirialade ja välispiirialade ees seisvate probleemidega; nõuab, et ELi välispiirialade ja naaberriikide piirialade vaheliste piiriüleste projektide toetust suurendataks, seda eelkõige nende kolmandate riikide piirkondadele, kes osalevad ELiga integreerumise protsessis; kordab sellega seoses, et kõigi piirialade tunnusjooned ja probleemid on mõningal määral ühised, nõuavad aga diferentseeritud ja individualiseeritud lähenemist; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu ja anda piisavat toetust ELi välispiiridel asuvatele äärepoolseimatele piirkondadele;

20.  rõhutab, et tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleks asjakohaselt arvesse võtta ja toetada neid Euroopa piirkondi, keda mõjutavad kõige enam Ühendkuningriigi EList lahkumise tagajärjed, eriti neid, kes asuvad selle tagajärjel ELi välispiiridel (mere- või maismaapiiridel);

21.  kutsub liikmesriike üles parandama piirialadel tervishoiuteenuste vastastikust täiendavust ning tagama tõelise koostöö piiriüleste hädaabiteenuste osutamisel, nagu tervishoiu-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides, et tagada patsientide õiguste austamine, nagu on sätestatud piiriülese tervishoiu direktiivis, ning parandama teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; palub liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel sõlmida piiriülese tervishoiuteenuste alase koostöö kohta kahe- ja mitmepoolsed raamlepingud ning juhib sellega seoses tähelepanu nn ZOASTi aladele (Zones Organisées d'Accès aux Soins Transfrontaliers), kus piirialade kodanikele osutatakse määratud tervishoiuasutustes ilma haldus- või finantstõketeta tervishoiuteenuseid mõlemal pool piiri ning mis on saanud Euroopa piiriülese tervishoiualase koostöö võrdlusaluseks;

22.  palub, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas suurendada koostööd ja ületada takistused, mis segavad välispiiridel piirkondlike suhete arendamist naaberpiirkondadega, eeskätt ELiga ühinema valmistuvate riikide piirkondadega;

23.  rõhutab väikesemahuliste ja piiriüleste projektide tähtsust, kuna need aitavad inimesi ühte siduda ja seeläbi kohalikuks arenguks uusi võimalusi luua;

24.  rõhutab, et oluline on teatud piirialade edulugudest õppida ja jätkuvalt neis sisalduvaid võimalusi kasutada;

25.  rõhutab spordi tähtsust piirialadel elavate kogukondade lõimumise lihtsustamise vahendina ning palub liikmesriikidel ja komisjonil eraldada territoriaalse koostöö programmide kaudu kohaliku sporditaristu rahastamiseks piisavalt vahendeid;

ELi vahendite kasutamine ühtekuuluvuse suurendamiseks

26.  rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja eelkõige piiriüleste koostööprogrammide väga olulist ja positiivset osa piirialade, sealhulgas merepiirialade ja välispiirialade majanduslikus ja sotsiaalses arengus ja ühtekuuluvuses; väljendab rahulolu selle üle, et Euroopa territoriaalne koostöö on olulise eesmärgina säilitatud komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 ja sellel on 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas selgemini nähtav osa, ning nõuab selle eelarve tunduvat suurendamist, eelkõige piiriülese tegevussuuna jaoks; rõhutab, et Euroopa territoriaalne koostöö annab märkimisväärset Euroopa lisaväärtust, ja palub nõukogul sellega seoses esitatud assigneeringute ettepanekud heaks kiita; rõhutab samal ajal vajadust lihtsustada programme, tagada Euroopa territoriaalse koostöö parem kooskõlastatus üldiste ELi eesmärkidega ja programmide paindlikkus, et paremini tegeleda kohalike ja piirkondlike probleemidega, vähendades kasusaajate halduskoormust ja hõlbustades piirüleste koostööprogrammide kaudu suuremate investeeringute tegemist säästvatesse taristuprojektidesse; kutsub piiriüleste piirkondade ametivõime üles nende programmide kaudu antavat toetust tõhusamalt ära kasutama;

27.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile regulaarselt aruande piiriülese koostöö valdkonnas kõrvaldatud takistuste kohta; soovitab komisjonil laiendada olemasolevate innovatiivsete vahendite kasutamist, kuna need aitavad kaasa piiriülese koostöö jätkuvale ajakohastamisele ja tihendamisele, näiteks piirikeskus, tugevdatud SOLVIT ja ühtne digivärav, ning nende eesmärk on korraldada oskusteavet ja nõustamist piiriüleste piirkondlike aspektide kohta, aga ka jätkata uute vahendite väljatöötamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel muuta avaliku halduse vaikimisi võimalikult digitaalseks, et tagada piirialadel inimestele ja ettevõtetele algusest lõpuni digitaalsed avaliku sektori teenused;

28.  rõhutab, et oluline on, et komisjon koguks koostöös liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsustega piiriülese suhtluse kohta teavet, et otsuste tegemise protsess oleks parem ja teadlikum, ning toetaks ja rahastaks katseprojekte, programme, uuringuid, analüüse ja territoriaalseid teadusuuringuid;

29.  nõuab, et piiraladega seonduvate probleemide lahendamiseks kasutataks paremini ELi makropiirkondlike strateegiate potentsiaali;

30.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema rohkem suunatud inimestesse investeerimisele, kuna piirialade majandust on võimalik ergutada efektiivsete kombineeritud investeeringutega innovatsiooni, inimkapitali, headesse valitsemistavadesse ja institutsioonilisse suutlikkusse;

31.  avaldab kahetsust, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse potentsiaali ei kasutata täiel määral, mille põhjuseks võivad olla osalt piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kahtlused ja osalt nende hirm vastavate pädevuste üleandmise ees ning asjaolu, et nad ei ole endiselt üksteise pädevustest teadlikud; nõuab, et kiiresti selgitataks välja sellise olukorra muud võimalikud põhjused ja hakataks nendega tegelema; palub komisjonil esitada ettepanek meetmete kohta, mille abil ületada selle instrumendi tulemuslikku rakendamist takistavad asjaolud; tuletab meelde, et komisjoni peamine ülesanne Euroopa territoriaalse koostöö programmides peaks olema liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamine;

32.  kutsub üles võtma arvesse mitmete olemasolevate ning ELi sise- ja välispiiride üleselt tegutsevate euroregioonide kogemusi, et parandada piirialade majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalusi ning seal elavate inimeste elukvaliteeti; nõuab, et hinnataks euroregioonide tööd piirkondliku koostöö valdkonnas ning europiirkondade seost ELi piirialade algatuste ja tööga, eesmärgiga kooskõlastada ja optimeerida selles valdkonnas tehtud töö tulemusi;

33.  rõhutab, et territoriaalne mõju hindamine aitab paremini mõista poliitika ruumilist mõju; kutsub komisjoni üles kaaluma territoriaalse mõju hindamise osatähtsuse suurendamist ELi seadusandlike algatuste ettepanekute esitamisel;

34.  on kindlalt seisukohal, et Euroopa piiriülese koostöö konventsioon, mis võimaldaks territoriaalselt piiratud piiriülese taristu või teenuse (nt haigla või trammiliin) korral kohalda kahest või mitmest asjaomasest riigist ainult ühe riigi normatiivset raamistikku ja/või standardeid, aitaks piiriüleseid takistusi veelgi vähendada; tunnustab sellega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu hiljuti avaldatud määruse-ettepanekut, mis käsitleb õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi piiriüleses kontekstis (COM(2018)0373);

35.  ootab komisjoni võimalikku määruse-ettepanekut, mis käsitleb piiriülese koostöö haldamise vahendit, et hinnata selle kasulikkust asjaomaste piirkondade jaoks;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja piirkondlikele parlamentidele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 19.
(4) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0067.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0105.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0254.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0245.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0222.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0053.
(11) ELT C 207, 30.6.2017, lk 19.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0320.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0321.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.
(15) Aastaaruanne Euroopa VKEde kohta 2016/2017, lk 6.
(16) Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatis „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016)0179).


Euroopa solidaarsuskorpus ***I
PDF 123kWORD 58k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL (COM(2017)0262 – C8‑0162/2017 – 2017/0102(COD))
P8_TA(2018)0328A8-0060/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0262),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0162/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa solidaarsuskorpuse kohta (2017/2629(RSP))(1),

–  võttes arvesse Tšehhi Senati, Hispaania parlamendi ja Portugali Vabariigi Kogu poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2017. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks kuulutatud 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilise kava (PAVE) dokumenti ja sellega seotud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta viie aasta järgset läbivaatamist 2015. aastal „Helping Hands“ (Abikäed),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0060/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1475) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, tuleks 80 % programmi rakendamise 2019. ja 2020. aasta eelarvest teha kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alamrubriigis 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) tehtavate kindlaksmääratud ümberpaigutustega ning liidu kodanikukaitse mehhanismist ja programmist LIFE tehtavate ümberpaigutustega. Küll aga ei tehta lisaks komisjoni ettepanekus (COM(2017)0262) osutatud ümberpaigutusele summas 231 800 000 eurot täiendavaid ümberpaigutusi programmist „Erasmus+“.

Ülejäänud 20 % programmi rakendamise 2019. ja 2020. aasta eelarvest tuleks katta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alamrubriigi 1a kasutada olevast varust.

Ühise arusaama kohaselt tagab komisjon, et vajalikud assigneeringud tehakse tavapärase iga-aastase eelarvemenetluse raames kättesaadavaks tasakaalustatud ja mõistlikul viisil.

Komisjoni avaldus

Komisjon kinnitab, et ta ei käsitle 2020. aasta järgse Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva ettepaneku (COM(2018)0440) puhul pretsedendina asjaolu, et komisjoni algatusel ja ühissätete määruse alusel kasutatakse tehnilise abi vahenditeks ette nähtud assigneeringuid (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist tehtud ümberpaigutusi) Euroopa solidaarsuskorpuse 2018. aasta tegevuse rahastamiseks.

(1) ELT C 298, 23.8.2018, lk 68.
(2) ELT C 81, 2.3.2018, lk 160.


Struktuurireformi tugiprogramm: rahastamispakett ja üldeesmärk ***I
PDF 122kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki (COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD))
P8_TA(2018)0329A8-0227/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0825),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 175 ja artikli 197 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0433/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. aprilli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. juuli 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8‑0227/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/..., millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1671) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÜHISAVALDUS

Struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamise rahastamise osas ja ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppinud kokku järgmises:

1.  40 miljonit eurot rahastatakse struktuurireformi tugiprogrammi eelarverealt, mis asub mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) (13 08 01), võttes kasutusele kulukohustuste koguvaru vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 14 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 kohase eelarvemenetluse raames;

2.  40 miljonit eurot rahastatakse struktuurireformi tugiprogrammi eelarverealt, mis asub mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 2 (Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad) (13 08 02), kasutades selle rubriigi raames muid ümberpaigutamisi kui tehniline abi ja maaelu areng ning varusid kasutusele võtmata. Selliste ümberpaigutamiste konkreetsed allikad täpsustatakse edaspidi sobival ajal, võttes arvesse 2019. aasta eelarve menetlust käsitlevaid läbirääkimisi.

Komisjoni avaldus

(avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C‑seerias)

Komisjon teeb 2019. aasta üldeelarve projekti kirjalikus muutmisettepanekus kindlaks ja esitab ettepaneku paigutada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 2 („Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“) ümber 40 miljonit eurot.

Komisjon kavatseb teha ettepaneku võtta vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 14 kasutusele kulukohustuste koguvaru ELi toimimise lepingu artikli 314 kohase 2020. aasta eelarvemenetluse raames.

(1) ELT C 237, 6.7.2018, lk 53.
(2) ELT C 247, 13.7.2018, lk 54.


Euratomi programm, millega täiendatakse raamprogrammi „Horisont 2020“ *
PDF 168kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2019–2020) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (COM(2017)0698 – C8-0009/2018 – 2017/0312(NLE))
P8_TA(2018)0330A8-0258/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2017)0698),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 7, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0009/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0258/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Selleks et tagada tuumauuringute järjepidevus ühenduse tasandil, on vaja luua ühenduse teadus- ja koolitusprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „Euratomi programm“). Euratomi programmil peaksid olema samad eesmärgid nagu 2014.–2018. aasta programmil, see peaks toetama samu tegevusliike ja kasutama sama rakendusmeetodit, mis osutus tõhusaks ja asjakohaseks programmi eesmärkide saavutamisel.
(4)  Selleks et tagada tuumauuringute järjepidevus ühenduse tasandil ja saavutada selle valdkonna eesmärgid, on vaja luua ühenduse teadus- ja koolitusprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „Euratomi programm“). Euratomi programmil peaksid olema samad eesmärgid nagu 2014.–2018. aasta programmil, see peaks toetama samu tegevusliike ja kasutama sama rakendusmeetodit, mis osutus tõhusaks ja asjakohaseks programmi eesmärkide saavutamisel.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Vaatamata võimalikule mõjule, mida tuumaenergia avaldab energiavarustusele ja majanduse arengule, võivad tõsised tuumaõnnetused ohustada inimeste tervist. Seepärast tuleks Euratomi programmis pöörata võimalikult suurt tähelepanu Teadusuuringute Ühiskeskuses (JRC) käsitletavatele tuumaohutuse ja vajaduse korral julgeoleku aspektidele.
(6)  Olenemata tuumaenergia võimalikust mõjust energiavarustusele ja majanduse arengule, võivad tõsised tuumaõnnetused ohustada keskpikas ja pikas perspektiivis inimeste tervist ja keskkonda. Seepärast tuleks Euratomi programmis pöörata võimalikult suurt tähelepanu Teadusuuringute Ühiskeskuses (JRC) käsitletavatele tuumaohutuse ja vajaduse korral julgeoleku aspektidele.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  28. veebruaril 2008 Brüsselis toimunud nõukogu istungi järeldustes esitatud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) abil kiirendatakse vähese CO2-heitega tehnoloogia arengut. Euroopa Ülemkogu leppis 4. veebruaril 2011 kokku, et liit ja selle liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse, ohutusse ja säästlikusse vähese CO2-heitega tehnoloogiasse ning keskenduvad SET-kavas esitatud tehnoloogiliste prioriteetide rakendamisele. Igal liikmesriigil on õigus otsustada, milliseid tehnoloogiaid ta soovib toetada.
(7)  28. veebruaril 2008 Brüsselis toimunud nõukogu istungi järeldustes esitatud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) abil kiirendatakse innovatsiooniprotsessi Euroopa vähese CO2‑heitega kõrgtehnoloogia vallas. Euroopa Ülemkogu leppis 4. veebruaril 2011 kokku, et liit ja selle liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse, ohutusse ja säästlikusse vähese CO2‑heitega tehnoloogiasse, sealhulgas tuumaenergiasse, ning keskenduvad SET-kavas esitatud tehnoloogiliste prioriteetide rakendamisele. SET‑kava 10. meetme (tuumameede) eesmärk on säilitada tuumareaktorite ja nendega seotud tuumkütusetsüklite ohutuse kõrge tase nende käitamisel ja dekomisjoneerimisel, parandades samas nende tõhusust. Igal liikmesriigil on õigus otsustada, milliseid tehnoloogiaid ta soovib toetada.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Kuna kõikides liikmesriikides on tuumarajatised või kasutatakse radioaktiivseid materjale eelkõige meditsiinilisel otstarbel, on nõukogu oma 1. ja 2. detsembril 2008 Brüsselis toimunud istungi järeldustes tunnistanud jätkuvat vajadust tuumaalase pädevuse järele, tagades selle eelkõige asjakohase hariduse ja koolitusega, mis on ühendatud teadusuuringutega, mida koordineeritakse ühenduse tasandil.
(8)  Kuna kõikides liikmesriikides on tuumarajatised või kasutatakse radioaktiivseid materjale eelkõige meditsiinilisel otstarbel, on nõukogu oma 1. ja 2. detsembril 2008 Brüsselis toimunud istungi järeldustes tunnistanud jätkuvat vajadust tuumaalase pädevuse järele, tagades selle eelkõige asjakohase hariduse ja koolitusega kõikidel tasanditel ning nõuetekohase kooskõlastamise Euroopa tasandi uurimisprojektidega.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Samal ajal kui iga liikmesriigi asi on otsustada, kas kasutada tuumaenergiat või mitte, tunnistatakse samuti, et tuumaenergial on eri liikmesriikides erinev roll.
(9)  Samal ajal kui iga liikmesriigi asi on otsustada, kas kasutada tuumaenergiat või mitte, tunnistatakse samuti, et tuumauuringutel on kõikides liikmesriikides tähtis roll, muu hulgas ka inimeste tervise valdkonnas.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Selleks et tuumasünteesienergia muutuks äriotstarbelise energiatootmise üheks usaldusväärseks võimaluseks, tuleb ITERi ehitamine kõigepealt edukalt ja õigel ajal lõpule viia ning alustada selle käitamist. Samuti tuleb kehtestada ambitsioonikas, kuid realistlik tegevuskava elektritootmiseesmärkide saavutamiseks 2050. aastaks. Kõnealuste sihtideni jõudmiseks tuleb Euroopa tuumasünteesiprogrammile anda uus suund, võttes tegevuskava rakendamiseks kasutusele ühise tegevusprogrammi. Selleks et kindlustada käimasolevate tuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonna saavutused, samuti tuumasünteesiga tegelevate sidusrühmade pikaajaline pühendumus ja nendevaheline koostöö, tuleks tagada ühenduse toetuse järjepidevus. Rohkem tuleks keskenduda eelkõige ITERit toetavale tegevusele, samuti näidisreaktori arendamisele, sealhulgas vajaduse korral erasektori suuremale kaasamisele. Selline ratsionaliseerimine ja rõhuasetuse muutmine ei tohiks kahjustada Euroopa juhtivat rolli tuumasünteesiuuringutes.
(11)  Selleks et tuumasünteesienergia muutuks äriotstarbelise energiatootmise üheks usaldusväärseks võimaluseks, tuleb ITERi ehitamine kõigepealt edukalt ja õigel ajal lõpule viia ning alustada selle käitamist ja Euratomi programm võib sellele oluliselt kaasa aidata. Samuti tuleb kehtestada ambitsioonikas, kuid realistlik tegevuskava elektritootmiseesmärkide saavutamiseks 2050. aastaks. Kõnealuste sihtideni jõudmiseks tuleb Euroopa tuumasünteesiprogrammile anda uus suund, võttes tegevuskava rakendamiseks kasutusele ühise tegevusprogrammi. Selleks et kindlustada käimasolevate tuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonna saavutused, samuti tuumasünteesiga tegelevate sidusrühmade pikaajaline pühendumus ja nendevaheline koostöö, tuleks tagada ühenduse pikaajalise toetuse järjepidevus. Rohkem tuleks keskenduda eelkõige ITERit toetavale tegevusele, samuti näidisreaktori arendamisele, sealhulgas vajaduse korral erasektori suuremale kaasamisele. Selline ratsionaliseerimine ja rõhuasetuse muutmine ei tohiks kahjustada Euroopa juhtivat rolli tuumasünteesiuuringutes.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  JRC peaks jätkuvalt tagama tarbijale orienteeritud sõltumatu teadus- ja tehnoloogiaalase toetuse ühenduse poliitika sõnastamisele, väljatöötamisele, rakendamisele ja jälgimisele, eelkõige tuumaohutuse ja -julgeolekuga seotud teadusuuringute ja koolitustegevuse valdkonnas. Selleks et optimeerida inimressursid ning tagada, et liidu teadusuuringutes ei tehtaks topelttööd, tuleks kõiki Teadusuuringute Ühiskeskuse uusi tegevusi analüüsida, et kontrollida nende kooskõla liikmesriikides juba tehtava tegevusega. Raamprogrammi „Horisont 2020“ julgeolekualased aspektid peaksid piirduma Teadusuuringute Ühiskeskuse otsese tegevusega.
(12)  JRC peaks jätkuvalt tagama tarbijale orienteeritud sõltumatu teadus- ja tehnoloogiaalase toetuse ühenduse poliitika sõnastamisele, väljatöötamisele, rakendamisele ja jälgimisele, eelkõige tuumaohutuse, -julgeoleku, tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamisega seotud teadusuuringute ja koolitustegevuse valdkonnas. Selleks et optimeerida inimressursid ning tagada, et liidu teadusuuringutes ei tehtaks topelttööd, tuleks kõiki Teadusuuringute Ühiskeskuse uusi tegevusi analüüsida, et kontrollida nende kooskõla liikmesriikides juba tehtava tegevusega. Raamprogrammi „Horisont 2020“ julgeolekualased aspektid peaksid piirduma Teadusuuringute Ühiskeskuse otsese tegevusega.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kõik liidu liikmesriigid on huvitatud sellest, et liit tegeleb sellise raamistiku väljatöötamisega, millega toetatakse valdkonnaüleseid tuumalõhustumistehnoloogia alaseid ühiseid teadusuuringuid ning teadmiste loomist ja säilitamist, pöörates erilist tähelepanu ohutusele, julgeolekule, kiirguskaitsele ja tuumarelva leviku tõkestamisele. Selleks on vaja sõltumatut teaduslikku tõendusmaterjali ja selles osas võib JRC anda olulise panuse. Sellist vajadust on tunnistatud komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Euroopa Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit“, milles teatati kavatsusest tugevdada JRC kaudu poliitiliste otsuste tegemiseks vajalikke teaduslikke tõendusmaterjale. JRC teeb ettepaneku seada kõnealuse ülesande lahendamisel tuumaohutuse ja -julgeoleku alastes teadusuuringutes kesksele kohale liidu poliitilised prioriteedid.
(14)  Kõik liidu liikmesriigid on huvitatud sellest, et liit tegeleb sellise raamistiku väljatöötamisega, millega toetatakse valdkonnaüleseid tuumalõhustumistehnoloogia alaseid ühiseid teadusuuringuid ning teadmiste loomist ja säilitamist, pöörates erilist tähelepanu ohutusele, julgeolekule, tuumajäätmete käitlemisele, kiirguskaitsele ja tuumarelva leviku tõkestamisele. Selleks on vaja sõltumatut teaduslikku tõendusmaterjali ja selles osas võib JRC anda olulise panuse. Sellist vajadust on tunnistatud komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Euroopa Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit“, milles teatati kavatsusest tugevdada JRC kaudu poliitiliste otsuste tegemiseks vajalikke teaduslikke tõendusmaterjale. JRC teeb ettepaneku seada kõnealuse ülesande lahendamisel tuumaohutuse ja -julgeoleku alastes teadusuuringutes kesksele kohale liidu poliitilised prioriteedid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Võttes arvesse Euratomi programmi eesmärki tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ning suurendada üldsuse usaldust teaduse vastu, tuleks programmiga parandada kodanike ja kodanikuühiskonna teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni küsimustes, edendades selleks teadusharidust, muutes teaduslikud teadmised paremini kättesaadavaks ning töötades välja vastutustundlikud uurimis- ja innovatsioonialased tegevuskavad, mille abil lahendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna probleeme ja mis vastavad nende ootustele, ning lihtsustades nende osalemist Euratomi programmi kohases tegevuses.
(15)  Võttes arvesse Euratomi programmi eesmärki tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ning suurendada üldsuse usaldust teaduse vastu, tuleks programmiga tagada tõhusam teabe edastamine, et kodanikud ja kodanikuühiskond oleksid teadusuuringute ja innovatsiooni küsimustest teadlikud, edendades selleks teadusharidust, muutes teaduslikud teadmised paremini kättesaadavaks ning töötades välja vastutustundlikud uurimis- ja innovatsioonialased tegevuskavad, mille abil lahendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna probleeme ja mis vastavad nende ootustele, ning lihtsustades nende osalemist Euratomi programmi kohases tegevuses.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Vajadust jätkata tuumauuringuid Euroopa tasandil tunnistati 26. ja 27. veebruaril 2013 Brüsselis komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühiselt korraldatud sümpoosionil, kus käsitleti vähese CO2-heitega majandusele suunatud tuumalõhustumise alaste teadusuuringutega seotud kasu ja piiranguid ning mille ettevalmistamisel teostati teadusharudevaheline uuring, milles muu hulgas osalesid energeetika-, majandus- ja sotsiaalteaduste valdkonna eksperdid.
(17)  Vajadust jätkata tuumauuringuid, sealhulgas tuumalõhustumise alaseid teadusuuringuid, Euroopa tasandil tunnistati 26. ja 27. veebruaril 2013 Brüsselis komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühiselt korraldatud sümpoosionil, kus käsitleti vähese CO2‑heitega majandusele suunatud tuumalõhustumise alaste teadusuuringutega seotud kasu ja piiranguid ning mille ettevalmistamisel teostati teadusharudevaheline uuring, milles muu hulgas osalesid energeetika-, majandus- ja sotsiaalteaduste valdkonna eksperdid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Euratomi programm peaks aitama muuta teadlase elukutse liidus populaarsemaks. Piisavalt tähelepanu tuleks pöörata Euroopa teadlaste hartale ja teadlaste töölevõtmise juhendile17 ning muudele Euroopa teadusruumiga seoses kindlaksmääratud asjakohastele võrdlusraamistikele ja samal ajal tuleks silmas pidada nende vabatahtlikku laadi.
(18)  Euratomi programm peaks aitama muuta teadlase elukutse liidus populaarsemaks ja peaks aitama julgustada noori osalema selle valdkonna uurimistöös. Piisavalt tähelepanu tuleks pöörata Euroopa teadlaste hartale ja teadlaste töölevõtmise juhendile17 ning muudele Euroopa teadusruumiga seoses kindlaksmääratud asjakohastele võrdlusraamistikele ja samal ajal tuleks silmas pidada nende vabatahtlikku laadi.
_________________
_________________
17 Komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitus Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta (ELT L 75, 22.3.2005, lk 67).
17 Komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitus Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta (ELT L 75, 22.3.2005, lk 67).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Euratomi programmi raames arendatava tegevuse eesmärk peaks olema suurendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning eelkõige käsitleda soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutada täielikult ära nii nais- kui ka meesteadlaste täielikku potentsiaali ning lisada projektidesse sooküsimused, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja stimuleerida innovatsiooni. Samuti peaks tegevuse eesmärk olema naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamine vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklis 8 sätestatule.
(19)  Euratomi programmi raames arendatava tegevuse eesmärk peab olema kooskõlas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning eelkõige käsitleda soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutada täielikult ära nii nais- kui ka meesteadlaste täielikku potentsiaali, parandades juurdepääsu teadusprogrammidele, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja stimuleerida innovatsiooni. Samuti peaks tegevuse eesmärk olema naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamine vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklis 8 sätestatule.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Euratomi programmiga toetatavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta teaduse ja uue tehnoloogia eetika Euroopa töörühma arvamusi energeetika küsimustes. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artiklit 13 ning vähendama peaks loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, eesmärgiga asendada loomade kasutamine täielikult muude meetoditega. Kogu tegevuse elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
(20)  Euratomi programmiga toetatavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta teaduse ja uue tehnoloogia eetika Euroopa töörühma arvamusi energeetika küsimustes. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artiklit 13 ning loomade kasutamine teadusuuringutes ja katsetes tuleks asendada muude meetoditega, lõppeesmärgiga loomade kasutamine keelustada. Kogu tegevuse elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgeimal tasemel kaitse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Suuremat mõju peaks saavutatama ka sellega, et Euratomi programm ja erasektori rahalised vahendid ühendatakse avaliku ja erasektori partnerlussuhetega põhivaldkondades, kus tänu teadusuuringutele ja innovatsioonile oleks võimalik saavutada liidu üldisemad konkurentsivõime eesmärgid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamisele.
(21)  Suuremat mõju peaks saavutatama ka sellega, et Euratomi programm ja erasektori rahalised vahendid ühendatakse avaliku ja erasektori partnerlussuhetega põhivaldkondades, kus tänu teadusuuringutele ja innovatsioonile oleks võimalik saavutada liidu üldisemad konkurentsivõime eesmärgid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas asjaomases teadusvaldkonnas esilekerkivate uute innovaatiliste osalejate kaasamisele.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Liidu finantshuve tuleks kaitsta kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste tõkestamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral trahve. Muudetud kontrollistrateegia, mille puhul rõhk suunatakse vigade arvu vähendamiselt riskipõhisele kontrollile ja pettuste avastamisele, peaks vähendama osalejate kontrollikoormust.
(25)  Liidu finantshuve tuleks kaitsta kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad ühiste auditimenetluste abil rikkumiste tõkestamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral trahve. Muudetud kontrollistrateegia, mille puhul rõhk suunatakse vigade arvu vähendamiselt riskipõhisele kontrollile ja pettuste avastamisele, mis põhineb ELi tasandi ühistel põhimõtetel ja kriteeriumidel, peaks vähendama osalejate kontrollikoormust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Oluline on tagada Euratomi programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle kõige tulemuslikum ja kasutajasõbralikum rakendamine, samal ajal ka õiguskindlus ja selle kättesaadavus kõikide osalejate jaoks. On vaja tagada programmi vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)19 ning lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuetele.
(26)  Oluline on tagada Euratomi programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle kõige tulemuslikum ja kasutajasõbralikum rakendamine, samal ajal ka õiguskindlus ja võimalike kasusaajate nõuetekohane teavitamine, et suurendada kättesaadavust kõikide osalejate jaoks. On vaja tagada programmi vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)19 ning lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuetele.
_________________
_________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Selleks et saavutada Euratomi programmi eesmärgid asjakohastes valdkondades, on vaja toetada nii Euratomi programmi raames kui ka raamprogrammiga „Horisont 2020“ ühiselt toimuvat valdkonnaülest tegevust.
(33)  Selleks et saavutada Euratomi programmi eesmärgid asjakohastes valdkondades, on vaja toetada nii Euratomi programmi raames kui ka raamprogrammiga „Horisont 2020“ ühiselt toimuvat valdkonnaülest tegevust, näiteks Marie Skłodowska‑Curie teadlaste liikuvust toetavate meetmete puhul.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Euratomi programmi üldeesmärk on jätkata tuumaenergiaalast teadus- ja koolitustegevust, asetades rõhu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse pidevale parandamisele, et pikemas perspektiivis saaks kaasa aidata eelkõige energiasüsteemi CO2-heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele. Üldeesmärgi saavutamiseks rakendatakse I lisas täpsustatud tegevust otseste ja kaudsete meetmetena, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erieesmärgid.
1.  Euratomi programmi üldeesmärk on jätkata tuumaenergiaalast teadus- ja koolitustegevust, asetades rõhu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse pidevale parandamisele, et eelkõige aidata pikemas perspektiivis kaasa energiasüsteemi CO2‑heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele. Üldeesmärgi saavutamiseks rakendatakse I lisas täpsustatud tegevust otseste ja kaudsete meetmetena, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erieesmärgid.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
(a)  toetada tuumasüsteemide ohutut toimimist;
a)  toetada tuumasüsteemide ohutut toimimist, muu hulgas struktuuriliste piiriüleste kontrollide abil koos teiste ELi liikmesriikidega tuumarajatiste puhul, mis asuvad ühe või mitme riigipiiri lähedal;
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
(b)  aidata välja töötada ohutuid pikemaajalisi lahendusi lõplike tuumajäätmete käitlemiseks, sealhulgas geoloogiliseks lõppladustamiseks ning partitsioneerimiseks ja transmutatsiooniks;
b)  aidata kaasa koostööle ELi tasandil ja kolmandate riikidega, et tuvastada ja välja töötada ohutuid pikaajalisi lahendusi lõplike tuumajäätmete käitlemiseks, sealhulgas geoloogiliseks lõppladustamiseks ning partitsioneerimiseks ja transmutatsiooniks;
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  suurendada tuumaohutuse, sealhulgas tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutust, tõhustada jäätmekäitlust, sealhulgas geoloogilist lõppladustamist ning partitsioneerimist ja transmutatsiooni, tõhustada dekomisjoneerimist ja olla valmis hädaolukorraks;
a)  suurendada tuumaohutust, sealhulgas tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutust, tõhustada inimestele või keskkonnale avalduva soovimatu mõju ärahoidmiseks jäätmekäitlust, sealhulgas geoloogilist lõppladustamist ning partitsioneerimist ja transmutatsiooni; tõhustada dekomisjoneerimist ja olla valmis hädaolukorraks;
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  suurendada tuumajulgeolekut, sh tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tõhustamine, tuumarelva leviku tõkestamine, ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine ja tuumaalase kohtuekspertiisi täiustamine;
b)  suurendada tuumajulgeolekut, sh tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tõhustamine, tuumarelva leviku tõkestamine, ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine ja tuumaalase kohtuekspertiisi täiustamine, lähtematerjalide ja radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamine, tuumaelektrijaamadele tehtavate küberrünnakute vastu võitlemine ja terrorismiohu vähendamine tuumaelektrijaamades ning struktuursed piiriülesed kontrollid koos teiste ELi liikmesriikidega tuumarajatiste puhul, mis asuvad ühe või mitme riigipiiri lähedal;
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d
(d)  edendada teabehaldust, haridust ja koolitust;
d)  edendada teabehaldust, haridust ja koolitust, sealhulgas pikaajalist kutsekoolitust, et kajastada pidevat arengut, mille on muutnud võimalikuks uued tehnoloogiad;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Euratomi programmi rakendatakse sellisel moel, et toetatavad prioriteedid ja tegevusvaldkonnad sobivad muutuvate vajadustega ning et võetakse arvesse teaduse, tehnika, innovatsiooni, poliitikakujundamise, turgude ja ühiskonna muutumist, et optimeerida inimressursid ja rahalised vahendid ning vältida liidus tehtavate tuumauuringute ja vastava arendustegevuse dubleerimist.
4.  Euratomi programmi rakendatakse sellisel moel, et toetatavad prioriteedid ja tegevusvaldkonnad sobivad muutuvate vajadustega ning et võetakse arvesse teaduse, tehnika, innovatsiooni, poliitikakujundamise (eeskätt energia- ja keskkonnapoliitika puhul), turgude ja ühiskonna muutumist, et optimeerida inimressursid ja rahalised vahendid, luua suurem koostoime olemasolevate programmide ja projektide vahel ning vältida liidus tehtavate tuumauuringute ja vastava arendustegevuse dubleerimist.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Euratomi programmi rahastamise paketist võib katta kulud, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringutega ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti infotöötluseks ja -vahetuseks ettenähtud infotehnoloogiavõrkude kulud ning kõik muud tehnilise ja haldusabi kulud, mis komisjonile Euratomi programmi juhtimisega kaasnevad. Kulud sellistele pidevalt ja korduvalt võetavatele meetmetele nagu kontroll, audit ja IT võrgustikud kaetakse lõikes 1 nimetatud komisjoni halduskulude piires.
2.  Euratomi programmi rahastamise paketist võib katta kulud, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringutega ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti infotöötluseks ja -vahetuseks ettenähtud infotehnoloogiavõrkude kulud ja nende turvalisus ning kõik muud tehnilise ja haldusabi kulud, mis komisjonile Euratomi programmi juhtimisega kaasnevad. Kulud sellistele pidevalt ja korduvalt võetavatele meetmetele nagu kontroll, audit ja IT võrgustikud kaetakse lõikes 1 nimetatud komisjoni halduskulude piires.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
(c)  riigid või territooriumid, mis on seotud Euratomi seitsmenda raamprogrammiga või Euratomi 2014.–2018. aasta teadus- ja koolitusprogrammiga.
c)  riigid või territooriumid, mis on seotud Euratomi seitsmenda raamprogrammiga või Euratomi 2014.–2018. aasta teadus- ja koolitusprogrammiga või osalevad nendes liikmesriigina.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud tööprogrammides võetakse arvesse teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorda riigis, liidus ja rahvusvahelisel tasandil ning asjakohaseid poliitilisi, turualaseid ja ühiskondlikke arengutendentse. Programme ajakohastatakse vajaduse korral.
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud tööprogrammides võetakse arvesse teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorda riigis, liidus ja rahvusvahelisel tasandil ning asjakohaseid poliitilisi, turualaseid ja ühiskondlikke arengutendentse. Programme ajakohastatakse vajaduse korral, võttes nõuetekohaselt arvesse Euratomi programmi hindamiseks moodustatud komisjoni sõltumatute eksperdirühmade asjaomaseid soovitusi.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Erilist tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning erasektor üldiselt osaleksid piisavalt Euratomi programmis ja et innovatsioon neid mõjutaks. VKEde osalemise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine on hindamis- ja järelevalvemenetluse üks osa.
Erilist tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), sealhulgas esilekerkivad uued innovaatilised osalejad asjaomases teadusvaldkonnas ning erasektor üldiselt osaleksid piisavalt Euratomi programmis ja et innovatsioon neid mõjutaks. VKEde osalemise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine on hindamis- ja järelevalvemenetluse üks osa.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Komisjon koostab lõikes 1 osutatud järelevalve tulemuste kohta aruande ja teeb need tulemused üldsusele kättesaadavaks.
2.  Komisjon koostab lõikes 1 osutatud järelevalve tulemuste kohta aruande, teeb need tulemused üldsusele kättesaadavaks ja edastab need Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 2
Tuumaenergia on oluline aspekt arutelus, milles käsitletakse kliimamuutustega võitlemist ja seda, kuidas vähendada Euroopa sõltuvust importenergiast. Tuleviku tarbeks jätkusuutliku energiaallikate jaotuse leidmise laiemas kontekstis annab Euratomi programm oma teadusuuringute kaudu panuse ka arutellu tuumalõhustumise energiaga seotud kasu ja piirangute üle vähese CO2-heitega majanduse seisukohalt. Tagades tuumaohutuse pideva suurendamise, võimaldaks arenenum tuumaenergiatehnoloogia ka tõhusust oluliselt parandada ja ressursse tõhusamalt kasutada, tootes praeguste lahendustega võrreldes vähem jäätmeid. Tuumaohutusega seotud aspektidele pööratakse võimalikult suurt tähelepanu.
Tuumaenergial on oluline osa kliimamuutusevastases võitluses ja Euroopa sõltuvuse vähendamisel importenergiast. Tuleviku tarbeks jätkusuutliku energiaallikate jaotuse leidmise laiemas kontekstis annab Euratomi programm oma teadusuuringute kaudu panuse ka tuumalõhustumise energia tehnoloogiliste edusammude säilitamisesse vähese CO2‑heitega majanduse saavutamiseks. Tagades tuumaohutuse pideva suurendamise, võimaldaks arenenum tuumaenergiatehnoloogia ka tõhusust oluliselt parandada ja ressursse tõhusamalt kasutada, tootes praeguste lahendustega võrreldes vähem jäätmeid. Tuumaohutusega seotud aspektidele pööratakse võimalikult suurt tähelepanu.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 6 – alapunkt a – lõik 2
Vastavalt seatud üldeesmärgile toetatakse ühist teadustegevust, mis on seotud liidus kasutusel olevate reaktorisüsteemide (sh tuumkütusetsükliga rajatised) ohutu käitamise ja dekomisjoneerimisega või, kuivõrd see on vajalik liidu üldise tuumaohutusalase asjatundlikkuse säilitamiseks, selliste reaktoritüüpide ohutu käitamisega, mida võidakse kasutada tulevikus, keskendudes üksnes ohutusaspektidele, sh kõikidele sellistele kütusetsüklitega seotud aspektidele nagu partitsioneerimine ja transmutatsioon.
Vastavalt seatud üldeesmärgile toetatakse ühist teadustegevust, mis on seotud liidus kasutusel olevate reaktorisüsteemide (sh tuumkütusetsükliga rajatised) ohutu käitamise ja dekomisjoneerimisega või, kuivõrd see on vajalik liidu üldise tuumaohutusalase asjatundlikkuse säilitamiseks, võib selliseid reaktoritüüpe kasutada tulevikus seoses kõikide selliste kütusetsüklitega seotud aspektidega nagu partitsioneerimine ja transmutatsioon.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 9 – alapunkt a – lõik 2 – punkt 3
(3)  teabevahetus asjaomaste sidusrühmadega, et suurendada ELi suutlikkust reageerida tuumaõnnetustele ja -vahejuhtumitele, uurides radioaktiivsete ainete õhku leviku eest hoiatamise süsteeme ja mudeleid ning koondades ressursse ja asjatundjaid, et analüüsida ja modelleerida tuumaõnnetusi.
3)  teabevahetus asjaomaste sidusrühmadega, et suurendada ELi suutlikkust reageerida tuumaõnnetustele ja -vahejuhtumitele, uurides radioaktiivsete ainete keskkonda (õhk, vesi ja pinnas) leviku eest hoiatamise süsteeme ja mudeleid ning koondades ressursse ja asjatundjaid, et analüüsida ja modelleerida tuumaõnnetusi.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 11
Euratomi programmi eesmärkide saavutamiseks tagatakse asjakohane seos raamprogrammi „Horisont 2020“ eriprogrammidega, nt korraldatakse ühiseid projektikonkursse.
Euratomi programmi eesmärkide saavutamiseks ja koostoime loomiseks tuumavaldkonna ja sellega mitteseonduvate meetmete ja teadmussiirde vahel asjaomastes valdkondades tagatakse asjakohane seos raamprogrammi „Horisont 2020“ eriprogrammidega, nt korraldatakse ühiseid projektikonkursse.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – punkt 1 – sissejuhatav osa
(b)  Ohutute ja pikemaajaliste lahenduste väljatöötamisele kaasaaitamine lõplike tuumajäätmete käitlemiseks, sealhulgas geoloogiliseks lõppladustamiseks ning partitsioneerimiseks ja transmutatsiooniks
b)  Ohutute ja pikaajaliste lahenduste väljatöötamisele kaasaaitamine lõplike tuumajäätmete käitlemiseks, sealhulgas geoloogiliseks lõppladustamiseks ning partitsioneerimiseks ja transmutatsiooniks
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – punkt g – sissejuhatav osa
(g)  Innovatsiooni edendamine ja tööstuse konkurentsivõime parandamine
g)  Innovatsiooni edendamine

Meetmed töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis
PDF 164kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis (2018/2055(INI)
P8_TA(2018)0331A8-0265/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10, 19 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis jõustus koos Lissaboni lepingu vastuvõtmisega 2009. aasta detsembris(1), ning eriti selle artikleid 1, 20, 21, 23 ja 31,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2014. aasta aruannet „Naistevastane vägivald – Euroopa Liitu hõlmav uuring“(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(3),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega, milles määratletakse ja mõistetakse hukka ahistamine ja seksuaalne ahistamine(4),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aasta juuni väljaannet „Kübervägivald naiste ja tütarlaste vastu“,

–  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku Eesti, Bulgaaria ja Austria poolt 19. juulil 2017 allkirjastatud deklaratsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta,

–  having regard to võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste ja eelkõige naiste õiguste alaseid õigusakte, nagu ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ning selle protokoll ja piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon,

–  võttes arvesse teisi seksuaalset ahistamist ja naistevastast vägivalda käsitlevaid ÜRO dokumente, nagu Viini deklaratsioon ja 25. juuni 1993. aasta tegevuskava, mis võeti vastu inimõiguste maailmakonverentsil, ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioon naistevastase vägivalla likvideerimise kohta, 21. juuli 1997. aasta resolutsioon kuritegude ennetamiseks ja naistevastase vägivalla likvideerimiseks võetavate kriminaalõiguse meetmete kohta ja ÜRO eriraportööride aruanded naistevastase vägivalla kohta ja naiste diskrimineerimise kaotamise komitee üldsoovitus nr 19,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5 (2000), Peking +10 (2005), Peking +15 (2010) ja Peking +20 (2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(5) („kuriteoohvrite õiguste direktiiv“),

–  võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC/CES), ühenduse BUSINESSEUROPE, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu (UEAPME) ning Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) 26. aprilli 2007. aasta raamkokkulepet, milles käsitletakse ahistamist ja vägivalda töökohal,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustiku (EQUINET) aruannet „Naiste jätkuv diskrimineerimine, ahistamine ja ebavõrdsus. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste teave Euroopa Komisjoni uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia jaoks“, mis avaldati 2015. aastal,

–  võttes arvesse EQUINETi aruannet „Ahistamine soo põhjal ja seksuaalne ahistamine: võrdõiguslikkust edendavate asutuste töö toetamine“, avaldatud 2014. aastal,

–  võttes arvesse naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooni, eelkõige selle artikleid 2 ja 40(6), ning Euroopa Parlamendi 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 20. septembri 2001. aasta resolutsiooni ahistamise kohta töökohal(8), 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta(9), 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(10), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2007–2012) vahehindamise kohta(11), 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta(12) ning sellele lisatud 2013. aasta novembri Euroopa lisaväärtuse hinnangut ning 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga(13),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal(14), 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(15), ning 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik-õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks(16),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(17),

–  võttes arvesse Euroopa Ametiühingute Keskliidu aruannet „Safe at home, safe at work – Trade union strategies to prevent, manage and eliminate work-place harassment and violence against women“ (Turvaliselt kodus, turvaliselt tööl – ametiühingute strateegiad töökohal ahistamise ja naistevastase vägivalla ennetamiseks, ohjamiseks ja kaotamiseks),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni korraldatud töökohas toimuvat naiste- ja meestevastast vägivalda käsitleva eksperdirühma kohtumiseks (3.–6. oktoober 2016) koostatud aruannet,

–  võttes arvesse Parlamentidevahelise Liidu uuringut „Sexism, harassment and violence against women parliamentarians“ (Naisparlamendiliikmete vastane seksism, ahistamine ja vägivald), avaldatud 2016. aastal(18),

–  võttes arvesse uuringut „Bullying and sexual harassment at the workplace, in public spaces, and in political life in the EU“ (ELis töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuv kiusamine ja seksuaalne ahistamine), mille selle sisepoliitika peadirektoraat avaldas 2018. aasta märtsis(19),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8‑0265/2018),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ELi alusväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et sooline vägivald tuleneb meeste ja naiste vahelisest ebavõrdsest võimusuhete ja vastutuse tasakaalust ning on seotud patriarhaadiga ja kestva soopõhise diskrimineerimisega;

B.  arvestades, et eakad, eriti vanemad üksikud naised, kujutavad endast eriti haavatavas olukorras sotsiaalset rühma psühholoogilise ja füüsilise ahistamise ja kiusamisega silmitsi seistes;

C.  arvestades, et seksuaalne ahistamine on direktiivis 2002/73/EÜ määratletud kui „seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna“;

D.  arvestades, et see määratlus tuleks ümber sõnastada, võttes arvesse edasiminekuid ühiskondlike küsimuste, tehnoloogia ja ka kommete vallas, mis on aja jooksul arenenud ja muutunud;

E.  arvestades, et võitlus raseduse ja emadusega seotud ahistamise vastu on vajalik, et saavutada tõeline töö- ja eraelu tasakaal naiste jaoks;

F.  arvestades, et seksuaalne ahistamine on üks vägivalla vorm ning see on kõige ekstreemsem, kuid kõige püsivam soolise diskrimineerimise vorm; arvestades, et umbes 90 % seksuaalse ahistamise ohvritest on naised ja 10 % mehed; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aastal tehtud naistevastast vägivalda käsitleva kogu ELi hõlmava uuringu kohaselt on üks naine kolmest kogenud täiskasvanuna füüsilist või seksuaalset vägivalda; arvestades, et kuni 55 % ELi naisi on seksuaalselt ahistatud; arvestades, et 32 % kõikidest ohvritest ELis nimetas teo toimepanijana oma ülemust, kolleegi või klienti; arvestades, et 75 % naistest, kes töötavad konkreetset kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel või tippjuhtkonnas, on seksuaalselt ahistatud; arvestades, et 61 % teenindussektoris töötavatest naistest on kogenud seksuaalset ahistamist; arvestades, et üldiselt kogeb 5–10 % Euroopa tööjõust vähemalt korra töökohal kiusamist;

G.  arvestades, et nii seksuaalne kui ka psühholoogiline ahistamine on ELi tasandil tööhõives (sh seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega) keelatud ning kuuluvad tervishoiu ja turvalisuse kaalutluste alla;

H.  arvestades, et ELi institutsioonide ja ametite vastutusalas on jätkata olemasolevate mehhanismide parandamist, rakendades kõige tõhusamaid eeskirju, et suurendada teadlikkust seksuaalse ahistamise määratluse kohta ja töötajate kaitstust;

I.  arvestades, et seksuaalse ahistamise juhtumitest teatatakse selgelt liiga vähe, mis on tingitud vähesest sotsiaalsest teadlikkusest, hirmust ja teiste inimestega sellel teemal rääkimise häbist, vallandamise hirmust, asitõendite saamise raskustest, ebapiisavatest teatamise, seire ja ohvrite kaitse kanalitest ning vägivalla normaliseerimisest;

J.  arvestades, et töökohal toimuvast seksuaalsest ahistamisest teatamine võib paljudel juhtudel viia ohvri vallandamiseni või eraldatuseni töökohal; arvestades, et vähemtähtsad rikkumised, kui neid ei vastustata, motiveerivad tõsisemateks rikkumisteks;

K.  arvestades, et kiusamine ja seksuaalne ahistamine on erinevates sotsiaalsetes keskkondades (sh töökohal, avalikes kohtades, virtuaalruumis, nt internetis, ja poliitilises elus) jätkuvalt tõsised probleemid ning et see juhtub aina enam uut tehnoloogiat, näiteks veebisaite või sotsiaalvõrgustikke kasutades, võimaldades toimepanijatel tunda ennast kindlana anonüümsuse varjus;

L.  arvestades, et töö ja sotsiaalse elu korraldamise uute vormide tekkimisel ning era-, töö- ja sotsiaalse elu vaheliste piiride hägustumise kontekstis võib negatiivne käitumine üksikisikute või sotsiaalsete rühmade suhtes intensiivistuda; arvestades, et töökohal kiusamisel võib väga sageli olla eri vorme ja see võib leida aset nii vertikaalsete suhetes (teostajaks ülemus või alluvad) kui ka horisontaalsetes suhetes (teostajaks kolleegid hierarhia samal astmel);

M.  arvestades, et seksuaalne ja psühholoogiline ahistamine on nähtused, mis puudutavad igas vanuses, mis tahes haridusliku ja kultuuritausta, sissetuleku ja sotsiaalse staatusega ohvreid ja teo toimepanijaid, ning arvestades, et sellel nähtusel on ohvrile füüsilised, seksuaalsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised tagajärjed; arvestades, et soolised stereotüübid ja seksism, sh nii internetis kui ka väljaspool internetti leviv seksistlik vihakõne, on mitme naistevastase vägivalla ja naiste diskrimineerimise vormi algpõhjusteks ning takistavad naiste mõjuvõimu suurendamist;

N.  arvestades, et kuriteoohvrite õiguste direktiivis on sooline vägivald määratletud kui ohvri põhivabaduste rikkumine ning see hõlmab seksuaalset vägivalda (sh vägistamine, seksuaalne rünnak ja ahistamine); arvestades, et soolise vägivalla ohvritest naised ja nende lapsed vajavad tihti erilist tuge ja kaitset seoses korduva ohvriks langemise suure ohuga või sellise vägivallaga seotud hirmutamise ja kättemaksuga;

O.  arvestades, et töökohas esinevat vägivalda käsitletakse sageli vaid osati, kusjuures peamiselt keskendutakse selle nähtavamatele vormidele, nagu füüsiline vägivald; arvestades samas, et seksuaalsel ja psühholoogilisel ahistamisel võib asjaomasele isikule olla isegi kahjulikum mõju;

P.  arvestades, et seksismiaktid ja nendest tulenev ahistamine, mille ohvriks naised võivad töökohal sattuda, on soodustav tegur, mis viib neid välja tööturult, millel on negatiivne mõju nende majanduslikule sõltumatusele ja pere sissetulekule;

Q.  arvestades, et naistel, kes on ahistamise ja vägivalla ohvrid maa- ja eemalasuvates piirkondades ELis, on tavaliselt rohkem raskusi täieliku abi ja kaitse saamisel agressorite eest;

R.   arvestades, et nii füüsilisel kui ka verbaalsel, sealhulgas interneti kaudu toimuval ahistamisel, on kahjulik mõju mitte üksnes lühiajalises, vaid ka pikaajalises plaanis, näiteks põhjustab see stressi ja sügavat depressiooni ja võib isegi viia ohvreid enesetapuni, nagu näitavad üha sagedasemad teated sellistest juhtumitest; arvestades, et peale negatiivsete tervisemõjude on kiusamisel ja seksuaalsel ahistamisel töökohal samuti negatiivseid mõjusid üksikisiku karjäärile, organisatsioonidele ja ühiskonnale, nagu sagedasem töölt puudumine, vähenenud tootlikkus ja teenusekvaliteet ning inimkapitali kadu;

S.  arvestades, et ELi õiguse kohaselt peavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid ning ametid tagama võrdõiguslikkusega tegeleva asutuse olemasolu, kus osutatakse ahistamise ohvritele sõltumatut abi, korraldatakse sõltumatuid uuringuid, kogutakse asjakohaseid, segregeeritud ja võrreldavaid andmeid, uuritakse määratlusi ja klassifikatsioone, avaldatakse sõltumatuid aruandeid ja antakse soovitusi tööhõive ja koolituse küsimustes, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise kohta ning füüsilisest isikust ettevõtjatele;

T.  arvestades, et liikmesriikide erinevate poliitikasuundade ja õigusaktide tõttu ei ole naised soolise vägivalla ning seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise eest ELis võrdselt kaitstud; arvestades, et kohtusüsteemid ei paku alati naistele piisavat tuge; arvestades, et soolise vägivalla toimepanija on sageli isik, keda ohver juba tunneb, ning paljudel juhtudel on ohver temast sõltuvuses, mistõttu ohver kardab veel rohkem vägivallast teatada;

U.  arvestades, et kõik liikmesriigid on allkirjastanud Istanbuli konventsiooni, kuid kõik ei ole seda ratifitseerinud, ja kõnealune hilinemine takistab konventsiooni täielikku rakendamist;

V.  arvestades, et seksism ja naisparlamendiliikmete seksuaalne ja psühholoogiline ahistamine on reaalne ja väga levinud; arvestades, et ahistamise ja vägivalla toimepanijad ei kuulu üksnes poliitiliste oponentide ridadesse, vaid võivad olla ka sama erakonna liikmed ning usujuhid, kohalikud asutused ja isegi pereliikmed;

W.  arvestades, et poliitikutel on kodanike valitud esindajatena väga suur vastutus anda positiivset eeskuju ühiskonnas seksuaalse ahistamise vältimisel ja sellevastases võitluses;

X.  arvestades, et naiste legitiimsus poliitilises sfääris seatakse mõnikord ikka veel kahtluse alla ning arvestades, et naised on neid poliitikas osalemisest heidutavate stereotüüpide ohvrid; see on nähtus, mis on eriti nähtav alati, kui naised on poliitikas alaesindatud;

Y.  arvestades, et mitte kõik riiklikud ja piirkondlikud parlamendid ega kõik kohalikud volikogud ei ole kehtestanud spetsiifilisi struktuure ja sise-eeskirju, mis looksid nõuetekohased kanalid ahistamiskaebuste turvalise ja konfidentsiaalse esitamise ja käsitlemise tagamiseks; arvestades, et seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise alane koolitus peaks olema kohustuslik kõigile töötajatele ja parlamendiliikmetele, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmetele;

Z.  arvestades, et perevägivald on ühtlasi ka probleem töökoha jaoks, sest see võib mõjutada ohvri tööl osalemist, töö tulemuslikkust ja tööohutust;

AA.  arvestades, et seksuaalne ja psühholoogiline ahistamine ei toimu üksnes töökohal, vaid ka avalikes kohtades, sh formaalse ja informaalse õppe keskkonnas, tervishoiuasutustes ja vabaajakeskustes, tänaval ja ühistranspordis;

AB.  arvestades, et küberjälitamine ja -ahistamine hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist selleks, et isikut jälitada, ahistada, kontrollida või temaga manipuleerida; arvestades, et küberjälitamine on just noorte naiste jaoks probleem, kuna nad kasutavad kõnealuseid vahendeid rohkem; arvestades, et 20 % ELi 28 liikmesriigi noortest (18–29 aasta vanustest) naistest on kogenud küberahistamist;

AC.  arvestades, et 2016. aasta uuringus leiti, et enam kui pool küsitletud naistest olid kogenud mingit liiki seksuaalset ahistamist töökohtadel Ühendkuningriigis, kuid neli viiest ei olnud teatanud ahistamisest oma tööandjale(20);

AD.  arvestades, et uuel tehnoloogial on potentsiaal olla liitlane vägivallajuhtumite analüüsimisel, mõistmisel ja ennetamisel;

AE.  arvestades, et naised, eriti noored naised, kogevad kiusamist ja seksuaalset ahistamist, mis hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist, näiteks veebisaite ja sotsiaalvõrgustikke, mis on mõnikord organiseeritud salafoorumite või rühmade kaudu sotsiaalmeedias; arvestades, et sellised teod hõlmavad vägistamisega ähvardamist, surmaga ähvardamist, häkkimiskatseid ja eraelulise teabe ja fotode avaldamist; arvestades, et veebi- ja sotsiaalmeedia laialdaselt levinud kasutamise taustal oli juba üks kümnest tütarlapsest 15. eluaastaks kogenud kübervägivalda, sealhulgas küberahistamist ja ahistamist; arvestades, et naised, kellel on avalik roll, muu hulgas ajakirjanikud ja LGBTI-inimesed ning puuetega naised, on küberkiusamise ja veebivägivalla peamised ohvrid, ja arvestades, et mõned neist on pidanud selle tagajärjel sotsiaalvõrgustikest lahkuma, olles kogenud füüsilist hirmu, stressi, keskendumisprobleeme, kojumineku hirmu ja muret lähedaste pärast;

AF.  arvestades, et töökeskkonnas ahistamist saab ennetada ainult siis, kui nii erasektori kui ka avalik-õiguslikud ettevõtjad loovad kultuuri, milles naisi koheldakse võrdsena ja töövõtjad kohtlevad üksteist austusega;

AG.  arvestades, et uuringud näitavad, et ahistamine on laialt levinud töökohtadel, kus mehed on valdavalt juhtivatel kohtadel ja naistel on vähe sõnaõigust, nagu meelelahutus- ja meediatööstus, kuid seda juhtub ka tehnoloogia- ja õigusettevõtetes, müügi- ja mitmes muus sektoris, kui valdavalt meeste poolt juhitud haldusmeeskonnad sallivad töötajate seksualiseeritud kohtlemist; arvestades, et äriühingutes, mille juhtkonnas on rohkem naisi, on vähem seksuaalset ahistamist;

Üldised soovitused

1.  mõistab jõuliselt hukka kõik naistevastase vägivalla liigid, nagu neid on kirjeldatud CEDAWis ja Istanbuli konventsioonis;

2.  rõhutab, et seksuaalne ahistamine on inimõiguste rikkumine, mis on seotud patriarhaalsete võimustruktuuridega, mis tuleb kiiremas korras ümber kujundada;

3.  tõstab esile kõigi meeste keskset rolli kõigi ahistamise ja seksuaalse vägivalla vormide likvideerimisel; kutsub komisjoni ja kõiki liikmesriike üles kaasama mehi aktiivselt teadlikkuse suurendamise ja ennetuskampaaniatesse ning soolise võrdõiguslikkuse alastesse koolituskampaaniatesse; rõhutab, et ennetuskampaaniatega tuleb ühtlasi keskenduda vähemtõsistele rikkumistele;

4.  märgib, et teadlikkuse suurendamise meetmeid ja kampaaniaid tütarlaste ja naiste vastase vägivalla vältimiseks tuleb laiendada ka poistele ja neid tuleks organiseerida hariduse algetappidel;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima seksuaalset ahistamist keelavate ELi direktiivide nõuetekohast rakendamist;

6.  kutsub liikmesriike üles töötama välja naistevastast vägivalda käsitlevad ulatuslikud riiklikud tegevuskavad, pöörates asjakohast tähelepanu soolist võrdõiguslikkust edendavatele asutustele piisavate vahendite eraldamisele, muu hulgas koolituseks, ja piisavale rahastamisele;

7.  kutsub komisjoni üles koguma parimaid näiteid töökohal ja mujal toimuva seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise vastu ja raseduse ning emadusega seoses ahistamise vastu võitlemise kohta ja tutvustama selle hindamise tulemusi laiale publikule;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama nõuetekohased ja piisavad rahastamismehhanismid programmide ja meetmete jaoks naistevastase seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise vastu võitlemiseks kõigil tasanditel, keskendudes eelkõige uute tehnoloogiate kasutamisele ja innovatsiooni pakutavatele vahenditele, näiteks investeerides rohkem teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et see nähtus välja juurida;

9.  kutsub Euroopa Ombudsmani koguma andmeid eri kaitse-eeskirjade kohta, mis eksisteerivad ELi institutsioonides ja ametites, ning andma välja siduvaid järeldusi, et ühtlustada eeskirju parimate standarditega;

10.  väljendab kahetsust selle üle, et mõned liikmesriigid ei ole veel ratifitseerinud Istanbuli konventsiooni, ja kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole veel seda teinud, üles seda ratifitseerima ja viivitamatult täiel määral rakendama; kutsub seetõttu liikmesriike, kes ei ole veel Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, seda täiel määral rakendama;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles saama paremate ja teaduslikult põhjendatumate uuringute abil (mis hõlmavad sellised uusi probleeme nagu küberkiusamine) seksuaalse ahistamise küsimusest kogu ELis selge ülevaate;

12.  tunneb heameelt uue laiaulatusliku, sh sotsiaalmeedias toimuva avaliku arutelu üle, mis aitab kaasa seksuaalse ahistamise ja aktsepteeritava käitumisviisiga seotud piiride ümberkujundamisele; tervitab eelkõige algatusi, nt #MeToo liikumine, ja toetab jõuliselt kõiki naisi ja tütarlapsi, kes on kampaanias osalenud, sealhulgas neid, kes on enda vastu sooritatud süütegude toimepanijaid paljastanud;

13.  palub, et komisjon esitaks ettepaneku töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks ning lisaks sellele ahistamise (seksuaalse ja mitteseksuaalse) ning kiusamise ajakohastatud ja kõikehõlmava määratluse;

14.  rõhutab vajadust võidelda töötajate pideva ja pikaaegse ahistamise või hirmutamise vastu, mis põhjustab või mille eesmärk on põhjustada nende alandamist või isoleerimist või nende kaastöötajate meeskonnast väljajätmist;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostöös Eurostati ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga parandama, edendama ja tagama asjakohaste, soo ja vanuse põhjal struktureeritud, võrreldavate andmetega seksuaalse ja soopõhise diskrimineerimise ning psühholoogilise ahistamise, sealhulgas küberahistamise juhtude süstemaatilist kogumist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; julgustab tööandjate organisatsioone, ametiühinguid ja tööandjaid osalema aktiivselt andmekogumise protsessis, pakkudes sektori- ja elukutsepõhiseid erialateadmisi;

16.  märgib, et võrreldavate andmete saamiseks seksuaalse ahistamise ja kiusamise levimuse kohta kõigis liikmesriikides tuleks prioriteediks seada suurem teadlikkus ja probleemide tunnistamine ning kooskõlastatud pingutused teabe levitamiseks ja koolituse pakkumiseks;

17.   kordab oma üleskutset komisjonile esitada ettepanek võtta vastu direktiiv naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ja soolise vägivalla kõigi vormide vastu võitlemiseks, mis peaks sisaldama ajakohastatud ja laiahaardelisi määratlusi eri liiki naistevastase vägivalla, sealhulgas (seksuaalse või muu) ahistamise ja kiusamise kohta, ning ühiseid õigusstandardeid naistevastase vägivalla kriminaliseerimise kohta; kutsub komisjoni üles esitama laiahaardelise ELi strateegia igat liiki soolise vägivalla vormide, sealhulgas seksuaalse ahistamise ning naiste ja tütarlaste ärakasutamise vastu võitlemiseks, tuginedes tunnistajate ütlustele naiste lugude kujul ja otseste kogemuste põhjal;

18.  kutsub liikmesriike üles eraldama piisavad avaliku sektori rahalised vahendid, tagamaks seda, et õiguskaitseametnikud, kohtunikud ja kõik ametnikud, kes käsitlevad kiusamise ja seksuaalse ahistamise juhtumeid, on koolitatud nii, et nad mõistaksid vägivalda ja ahistamist töökohal ja mujal;

19.  kutsub liikmesriike üles tagama kvaliteetsed, kergesti kättesaadavad ja piisavalt rahastatud eriteenused soolise vägivalla ning seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise ohvrite jaoks ning tunnistama, et kõnealused naistevastase vägivalla avaldumise vormid on omavahel seotud ja nendega tuleb tegelda tervikliku lähenemisviisi alusel, millega üritatakse käsitleda sotsiaalkultuurilisi aspekte, mis loovad aluse naistevastasele vägivallale, ja võimaldada eriteenuseid, et end varustada tehnoloogilise ennetamise ja haldamise vahenditega;

20.  kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pakkuma välja piisavalt kavasid ja vahendeid, tagamaks seda, et vägivalla ja ahistamise ohvrid maa- ja eemalasuvates piirkondades ei jääks juurdepääsuta abile ja kaitsele ning et seda ei piirataks;

21.  kutsub komisjoni üles käsitlema uusi soolise vägivalla vorme, nagu veebis ahistamine, laiendades ebaseadusliku vihakõne mõistet, mis on määratletud ELi õiguses (raamotsuses teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega), nii et see hõlmaks misogüüniat, ja tagama, et ebaseadusliku veebipõhise vihakõne vastu võitlemise tegevusjuhend hõlmaks ka neid kuritegusid; nõuab haridusprogrammide arendamist, et julgustada naisi parandama oma oskusi uute tehnoloogiate kasutamisel, nii et nad võiksid tulla paremini toime kõigi seksuaalse ahistamise vormide ja küberruumis kiusamisega, ning julgustab eriteenistusi tegema koostööd andme- ja ressursisüsteemide loomiseks, mis oleksid suutelised seirama ja analüüsima soolise vägivalla probleemi uut isikuandmete määrust rikkumata (määrus (EL) 2016/679);

22.  mõistab ka hukka seksuaalse ahistamise ja muud liiki väärkohtlemise levinud ilmingud, eelkõige veebimängude ja sotsiaalmeedia valdkonnas, ning julgustab meediaettevõtjaid seirama ja vastama viivitamata mis tahes ahistamisjuhtudele; nõuab seetõttu erinevaid meetmeid, sealhulgas teadlikkuse suurendamist, erikoolitust, rikkujatele ette nähtud distsiplinaarkaristusi käsitlevaid sise-eeskirju ning nende tavade ohvritele psühholoogilise ja/või õigusliku toe andmist, et ennetada ja tõkestada kiusamist ja seksuaalset ahistamist töökohal ning veebikeskkonnas;

Vägivald töökohal

23.  rõhutab tungivat vajadust, et liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud mõistaksid tõkkeid, mida naised kohtavad seksuaalse ahistamise, soolise diskrimineerimise ja vägivalla juhtudest teatamisel, et seetõttu pakkuda täielikku tuge ja julgustust naistele seksuaalse ahistamise, soolise diskrimineerimise, raseduse ja emaduse põhjal ahistamise ja kiusamise juhtudest, muu hulgas ilma hirmuta võimalike tagajärgede ees, ja luua mehhanismid, mis võimestavad ja toetavad naisi ohutult teatama väärkohtlemise juhtudest;

24.  kutsub liikmesriike üles rakendama aktiivseid ja tõhusaid poliitikameetmeid selleks, et ennetada ja vastustada kõiki naistevastase vägivalla vorme, sealhulgas seksuaalset ahistamist ja seksismiakte ning kiusamist, millega enamik naisi töökohal kokku puutub;

25.  rõhutab, et kiiresti on vaja norme, mis puudutavad töökohal toimuvat ahistamist ja vägivalda, mis peaks andma õigusraamistiku valitsuste, tööandjate, ettevõtjate ja ametiühingute tegevusele kõigil tasanditel;

26.  märgib, et mõnes sektoris ja mõnel kutsealal on kokkupuude vägivallaga suurem, eriti tervishoiu-, avalike hädaabiteenuste, poliitika, haridus-, transpordi-, majapidamistööde, põllumajandus- ja maamajandus- ning tekstiili-, rõiva-, naha- ja jalatsisektorites;

27.  märgib, et teatavaid töötajarühmi võib töökohal toimuv kiusamine ja vägivald rohkem mõjutada, eriti rasedaid ja lapsevanemaid, puudega naisi, naissoost rändajaid, põliselanikest naisi, LGBTI-inimesi ja osalise tööajaga, praktikandina või ajutise lepingu alusel töötavaid naisi;

28.  märgib, et soovimatu käitumine võib tuleneda üheaegselt eri allikatest või seonduda üheaegselt kutsealase, era- ja sotsiaalse eluga, millel on negatiivne mõju kõigile üksikisikutele, kutserühmadele või sotsiaalsetele rühmadele nendes valdkondades;

29.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid töökohal toimuva vägivalla ja ahistamise vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks poliitika kaudu, millega sätestatakse ennetavad meetmed, tõhusad, läbipaistvad ja konfidentsiaalsed menetlused esitatud kaebustega tegelemiseks, jõulised ja hoiatavad karistused teo toimepanijatele ning teave selle tagamiseks, et töötajad mõistaksid poliitikat ja menetlusi, ning tugi ettevõtjatele nende meetmete rakendamise tegevuskavade koostamiseks; rõhutab, et neid meetmeid ei tohiks lõimida olemasolevate struktuuridega, kui neis struktuurides on sisseehitatud soolised tõkked;

30.  kutsub liikmesriike üles investeerima koostöös erialapsühholoogidega tööinspektorite koolitamisse ning tagama, et ettevõtjad ja organisatsioonid annaksid ohvritele oskuslikku professionaalset ja psühhosotsiaalset abi;

31.  kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles tagama, et nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjad ja organisatsioonid organiseeriksid kõigile töötajatele ja juhirolli täitjatele kohustusliku koolituse seksuaalse ahistamise ja kiusamise vastu; rõhutab, et tõhus koolitus peaks olema interaktiivne, pidev, kohandatud konkreetse töökohaga ja et seda peaksid läbi viima väliseksperdid;

32.  juhib tähelepanu tõsisele ahistamisjuhtumitest alateavitamisele ja rõhutab, kui oluline on koolitatud konfidentsiaalsete nõustajate olemasolu igas organisatsioonis ohvrite toetamiseks, rikkumistest teatamise abistamiseks ja õigusabi osutamiseks;

33.  rõhutab, et ettevõtjad peaksid kohaldama seksuaalse ahistamise suhtes nulltolerantsi ja seda soodustavaid poliitikameetmeid, ka peavad ettevõtjad tagama, et kõik töötajad oleksid teadlikud neist poliitikameetmetest, teatamismenetlustest ja oma õigustest ning kohustustest seoses seksuaalse ahistamisega töökohal;

34.  kutsub meediaettevõtjaid kaitsma ja toetama ajakirjanikke, kes on küberkiusamise ohvrid, ning võtma kasutusele paljud head tavad, nagu teadlikkuse suurendamise kampaaniad, piisav koolitus ohjamise, sealhulgas ohvrite süüdistamise ja teisese ohvristamise ennetamise kohta, meetmed küberjulgeoleku parandamiseks ja õigustoe pakkumine kaebuse esitamiseks asjaomasele isikule;

35.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid naistele ja meestele võrdse tasu maksmise tagamiseks, et vältida võimu kuritarvitamist ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja inimväärikuse austamist, mis on naistevastase vägivalla vastases võitluses ülimalt oluline; rõhutab, et võrdne tasu tuleks tagada palkade läbipaistvuse abil ja säilitades õiguse teabele eeldatavate ohvrite jaoks, tagades võrdse kohtlemise ja tööhõivevõimalused naistele ja meestele ning tagades ja lihtsustades naiste juurdepääsu otsuste tegemisele ja kõrgema juhtkonna ametikohtadele nii avalikus kui ka erasektoris, tagades seeläbi naiste tasakaalustatud esindatuse juhatuses; kutsub komisjoni ja nõukogu seetõttu üles lõpetama naiste osalemist ettevõtete juhtorganites käsitleva direktiivi blokeerimine, sest see direktiiv on olnud nõukogus ootel alates 2013. aastast;

36.  on seisukohal, et vaja on laiaulatuslikku lähenemisviisi, käsitlemaks vägivalda töökohal, mille raames tuleks tunnistada, et kiusamine, seksuaalne ahistamine ning raseduse ja emaduse tõttu ahistamine käivad käsikäes tasustamata töö eri liikidega nii formaalses kui ka mitteformaalses majanduses (nagu elatustalupidamine, toiduvalmistamine, laste ja eakate eest hoolitsemine) ning erinevates töökogemuse kavades (nagu õpipoisiõpe, praktika ja vabatahtlik töö);

37.  nõuab kirjaliku tõendi direktiivi (nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ) kiiret läbivaatamist;

38.  võtab teadmiseks, et perevägivald kandub sageli üle töökohta, millel on negatiivne mõju töötajate elule ja ettevõtjate tootlikkusele, ning see ülekandumine võib samuti toimuda vastupidises suunas, st töökohalt koju; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama juhised Euroopa lähenemiskeelu kohaldatavuse kohta töökohal ning selgitama tööandjate vastutuse küsimust;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama töökohal raseduse ja emaduse tõttu ahistamise nähtust;

Vägivald poliitilises elus

40.  kutsub kõiki poliitikuid üles järgima kõige rangemaid käitumisnorme ja olema vastutustundlik eeskuju parlamentides ja mujal seksuaalse ahistamise vältimisel ja sellevastases võitluses;

41.  mõistab hukka kõik naispoliitikute ahistamise liigid sotsiaalmeedias nn trollimise kujul, mis hõlmab seksistlike ja kuritahtlike sõnumite postitamist (sh surmaga ja vägistamisega ähvardamised);

42.  rõhutab erakonnaüleste poliitikameetmete ja menetluste kehtestamise tähtsust, et kaitsta poliitilisele ametikohale valitud üksikisikuid ning töötajaid;

43.  tunnistab, et valimisnimekirjade tasakaalul on keskne roll naiste poliitikas osalemise võimaldamisel ja naisi diskrimineerivate võimustruktuuride ümberkujundamisel; kutsub liikmesriike üles võtma sellised nimekirjad kasutusele ka Euroopa Parlamendi valimistel;

44.  kutsub kõiki erakondi, sealhulgas neid, mis on esindatud Euroopa Parlamendis, astuma konkreetseid samme kõnealuse probleemi lahendamiseks, sealhulgas võtma nulltolerantsi poliitika kehtestamiseks vastu tegevuskavad ja vaatama läbi erakonnasisesed eeskirjad, võtma ennetusmeetmeid kehtestama menetlused kaebuste käsitlemiseks ja piisavad sanktsioonid poliitikas toimuva naiste seksuaalse ahistamise ja kiusamise toimepanijatele;

45.  kutsub riiklikke ja piirkondlikke parlamente ning kohalikke volikogusid üles ohvreid sisemenetluste raames ja/või koostöös politseiga täielikult toetama, uurima juhtumeid, pidama aja jooksul ilmnenud juhtumite kohta konfidentsiaalset registrit, korraldama kõigile töötajatele ja liikmetele kohustusliku koolituse, mille teemaks on austus ja väärikus, ning võtma kasutusele muud parimad tavad, et tagada nulltolerants vastavate institutsioonide kõigil tasanditel;

46.  nõuab tungivalt, et kõik asjaomased osalejad tagaksid Euroopa Parlamendi 2017. aasta resolutsiooni (seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis) tervikliku ja kiire rakendamise; leiab, et Euroopa Parlamendi kohus on tagada nulltolerants seksuaalse ahistamise suhtes ning piisavalt kaitsta ja toetada ohvreid; nõuab sellega seoses

   sõltumatute ekspertide rakkerühma loomist Euroopa Parlamendis seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise olukorra uurimiseks;
   Euroopa Parlamendi pädevate asutuste koosseisu hindamist ja vajaduse korral läbivaatamist, et tagada sõltumatus ja sooline tasakaalustatus;
   kõigi töötajate ja liikmete kohustuslikku koolitust;
   kõigi resolutsioonis esitatud nõuete tervikliku elluviimise selget ajakava;

47.  kutsub poliitikuid üles soodustama juhtivtöötajate koolitusi ja ise koolitustel osalema, et vältida juhtival positsioonil olevate isikute ükskõikset suhtumist ning tuvastada naistevastase vägivalla esinemise olukorrad;

Vägivald avalikes kohtades

48.  palub komisjonil määratleda avaliku koha mõiste, võttes arvesse kommunikatsioonitehnoloogia arengut, ja lisada seetõttu sellesse määratlusse „virtuaalsed“ avalikud kohad, nagu suhtlusvõrgustikud ja veebisaidid;

49.  kutsub liikmesriike üles kaaluma avalikes kohtades toimuvat ahistamist käsitlevate konkreetsete õigusaktide kehtestamist, mis hõlmab ka sekkumisprogramme, milles pööratakse erilist tähelepanu kõrvalseisjate sekkumise rollile;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema edasisi uuringuid avalikes kohtades aset leidva seksuaalse ahistamise põhjuste ja tagajärgede kohta, sealhulgas mõju kohta, mida seksistlikel ja stereotüüpsetel reklaamidel võib olla vägivalla ja ahistamise esinemissagedusele;

51.  rõhutab, et sooliste stereotüüpide ja patriarhaalsete võimusuhete vastu võitlemise ning seksuaalse ahistamise suhtes nulltolerantsi edendamise kampaaniad on ühed kõige paremad vahendid selleks, et aidata käsitleda soolist vägivalda avalikes kohtades;

52.  rõhutab, et soolist võrdõiguslikkust käsitlev haridus igal tasandil on põhjapaneva tähtsusega kõnealuste väärkäitumise vormide ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, mõttelaadide muutmiseks ja kultuurilise sallivuse vähendamiseks seksismi ning seksuaalse ahistamise suhtes; rõhutab vajadust võtta kasutusele haridusprogrammid ja arutelud kõnealuse teema kohta koolides; märgib, et koostöös asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ja võrdõiguslikkust edendavate asutuste vahel peaksid need programmid ja arutelud vajaduse korral hõlmama teavet ja arutelusid seksuaalse ahistamise ennetamise ja sellevastaste meetmete kohta, et suurendada teadlikkust ohvrite õigustest ja tuletada inimestele meelde ahistamise seoseid naiste esemestamisega;

53.  kutsub liikmesriike üles julgustama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid keskkoolides ja lisama küberkiusamise küsimuse koolide ja ülikoolide õppeprogrammidesse; kutsub eelkõige üles jätkama edukat küberkiusamise kaotamise kampaaniat ja ohutuma interneti algatust, pidades silmas kiusamise ja seksuaalse ahistamise vastu võitlemist, et aidata noortel kui tulevastel ELi kodanikel mõista seda, et tuleb liikuda lähemale soolisele võrdõiguslikkusele ja austada naisi;

54.  kutsub liikmesriike üles looma koolide jaoks aruandlussüsteemi, et pidada registrit kõigi kiusamisjuhtumite kohta;

55.  märgib, et liikmesriikides võetud teatavate meetmete abil – nagu ametlik järelevalve (suurendades politsei ja/või transporditöötajate arvu ühistranspordis, videovalve (CCTV)) ja füüsiline järelevalve (parem nähtavus ja valgustus) – on avalikes kohtades toimuvat ahistamist suudetud tõhusalt vähendada;

56.  kutsub liikmesriike üles tuletama internetiteenuste osutajatele meelde kohustust kaitsta oma internetipõhiseid tarbijaid, käsitledes korduva kuritarvitamise või jälitamise juhtumeid, et kaitsta ohvrit, teavitada teo toimepanijat sellest, et ta ei saa tegutseda karistamatult, ning muuta seega teo toimepanija käitumist;

57.  kutsub liikmesriike üles kohaldama IT‑ekspertide ja asjakohaste järelevalveasutuste, näiteks internetipolitsei jõudude abiga suuremat järelevalvet veebisaitide üle, et kaitsta kiusamise ja seksuaalse ahistamise ohvreid ning vajaduse korral hoida ära rikkumisi ja nende eest karistada;

58.  kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et kõrvaldada meedias, poliitikas ja avalikus arutelus kasutatav keel, mis õhutab vägivaldset käitumist ja halvustab naisi, rikkudes nii nende inimväärikust;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama oma õigusakte ja soolise vägivalla määratlust vastavalt naistevastase vägivalla määratlusele Istanbuli konventsioonis, et suurendada ahistamise ja kiusamise vastaste seaduste tõhusust;

60.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid seiramismehhanisme, et rakendada piisavalt ELi õigusakte, millega keelatakse seksuaalne ahistamine, ja tagada, et võrdõiguslikkust edendavatel asutustel igas liikmesriigis oleks piisavalt vahendeid sellise diskrimineerimise vastu toimimiseks;

o
o   o

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.
(2) http://fra.europa.eu/en/publication/2014/violence-against-women-eu-wide-survey-main-results-report.
(3) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(4) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(5) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(6) https://rm.coe.int/168008482e.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0329.
(8) EÜT C 77 E, 28.3.2002, lk 138.
(9) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 53.
(10) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 26.
(11) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 102.
(12) ELT C 285, 29.8.2017, lk 2.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0451.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0073.
(15) ELT C 316, 30.8.2016, lk 2.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0402.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417.
(18) https://www.ipu.org/resources/publications/reports/2016-10/sexism-harassment-and-violence-against-women-parliamentarians.
(19) Uuring „Bullying and sexual harassment at the workplace, in public spaces, and in political life in the EU“ (ELis töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuv kiusamine ja seksuaalne ahistamine), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, märts 2018.
(20) https://www.tuc.org.uk/sites/default/files/SexualHarassmentreport2016.pdf.


Keeleline võrdõiguslikkus digitaalajastul
PDF 152kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul (2018/2028(INI))
P8_TA(2018)0332A8-0228/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 22,

–  võttes arvesse UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta,(1)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend(3),

–  võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni mitmekeelsust edendava Euroopa strateegia kohta (2008/C 320/01)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ,(5)

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatist „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus“ (COM(2008)0566),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubandusega“ (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava““ (COM(2010)0245)(6),

–  võttes arvesse 15. oktoobril 2003. aastal Pariisis toimunud UNESCO peakonverentsi 32. istungil vastu võetud soovitust, mis käsitleb mitmekeelsuse edendamist ja kasutamist ning universaalset juurdepääsu küberruumile,

–  võttes arvesse 2012. aasta juunis avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut 386 „Eurooplased ja keeled“,

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002 Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi (SN 100/1/02 REV 1),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeele kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja edendamise ning Euroopa regioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, rolli kohta (8),ning oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keelte (ELi vähemuskeelte) kohta laienemise ja kultuurilise mitmekesisuse kontekstis(9),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta(10),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus(11),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsioon vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse / teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise (STOA) üksuse uuringut „Language equality in the digital age - Towards a Human Language Project“ (Keelte võrdõiguslikkus digitaalajastul – inimkeele projekti suunas), mis avaldati 2017. aasta märtsis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0228/2018),

A.  arvestades, et keeletehnoloogia võib lihtsustada teabevahetust kurtide ja vaegkuuljate, pimedate ja nägemispuudega inimeste ning vaeglugejate jaoks ning arvestades, et käesolevas aruandes tähendab „keeletehnoloogia” tehnoloogiat, mis toetab mitte ainult räägitavaid keeli, vaid ka viipekeeli, tunnistades, et viipekeeled on oluline osa Euroopa keelelisest mitmekesisusest;

B.  arvestades, et keeletehnoloogia väljaarendamine hõlmab mitmeid uurimisvaldkondi ja -harusid, muu hulgas arvutuslingvistikat, tehisintellekti, arvutiteadust ja lingvistikat, muu hulgas ka selliseid rakendusi nagu loomuliku keele töötlus, tekstianalüüs, kõnetehnoloogia, andmekaeve;

C.  arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringu 386 „Eurooplased ja keeled“ kohaselt on vaid üle poole eurooplastest (54 %) võimelised vestlema vähemalt ühes lisakeeles, veerand (25 %) oskab rääkida vähemalt kahte lisakeelt ja üks kümnest (10 %) suudab vestelda vähemalt kolmes keeles;

D.  arvestades, et Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt ja enam kui 60 riigi- ja piirkondlikku keelt, lisaks ka rändajate keeled, ning et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt mitmed riiklikult tunnustatud viipekeeled; arvestades, et mitmekeelsus on üks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse suurimaid rikkusi ja samas ka üks olulisemaid katsumusi tõeliselt tervikliku ELi loomisel;

E.  arvestades, et kohalike kogukondade, näiteks põlisrahvaste, maapiirkondade või äärepoolsete kogukondade toetamine lairibaühendusele juurdepääsu geograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike takistuste ületamisel on oluline eeldus tõhusaks mitmekeelsuse poliitikaks ELi tasandil;

F.  arvestades, et mitmekeelsus kuulub mitme ELi poliitikavaldkonna alla, sealhulgas kultuur, haridus, majandus, digitaalne ühtne turg, elukestev õpe, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, konkurentsivõime, liikuvus, noored, kodanikuühiskond, teadustegevus ja meedia; arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata kultuuride- ja keeltevahelist dialoogi takistavate tõkete kõrvaldamisele, et soodustada vastastikust mõistmist;

G.  arvestades, et komisjon tunnistab, et digitaalne ühtne turg peab olema mitmekeelne; arvestades, et keelebarjääri probleemiga tegelemiseks ei ole kavandatud ühist ELi poliitikat;

H.  arvestades, et keeletehnoloogiat kasutatakse praktiliselt kõikides igapäevastes digitaaltoodetes ja -teenustes, kuna enamikus neist kasutatakse mingil määral keelt (eelkõige kõigis internetiga seotud toodetes, nagu otsingumootorites, sotsiaalvõrgustikes ja e-kaubanduse teenustes); arvestades, et keeletehnoloogia kasutamine mõjutab Euroopa kodanike igapäevase heaolu jaoks olulisi esmatähtsaid valdkondi, nagu haridus, kultuur ja tervishoid;

I.  arvestades, et piiriülene e-kaubandus on väga väike: 2015. aastal tegi veebi kaudu teistest ELi liikmesriikidest oste vaid 16 % Euroopa kodanikest; arvestades, et keeletehnoloogia abil saab tulevikus soodustada Euroopas nii riigipiiride- kui ka keelteülest suhtlust, suurendada majanduskasvu ja sotsiaalset stabiilsust ning vähendada loomulikke takistusi, austades ja edendades seeläbi ühtekuuluvust ja lähenemist ning tugevdades ELi ülemaailmset konkurentsivõimet;

J.  arvestades, et tehnoloogia areng põhineb üha enam keelel ning mõjutab majanduskasvu ja ühiskonda; arvestades, et tingimata on vaja poliitikameetmeid, milles võetakse keelt rohkem arvesse, ning tehnoloogilist, aga ka tõeliselt valdkondadevahelist teadustegevust ja haridust, mis käsitleb digitaalset kommunikatsiooni ja keeletehnoloogiat ning nende seost majanduskasvu ja ühiskonnaga;

K.  arvestades, et Barcelona eesmärgi täitmine, mille kohaselt kodanikel peaks olema võimalik suhelda ladusalt oma emakeeles ja lisaks sellele veel kahes keeles, annaks inimestele rohkem võimalusi kultuurilisele, hariduslikule ja teaduslikule sisule digitaalsel kujul juurde pääseda ja olla kodanikena rohkem kaasatud, lisaks juurdepääsule digitaalsele ühtsele turule; arvestades, et lisavõimalused ja -vahendid, eriti need, mida pakub keeletehnoloogia, on keskse tähtsusega Euroopa mitmekeelsuse asjakohasel haldamisel ja inimeste mitmekeelsuse edendamisel;

L.  arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on toimunud suuri läbimurdeid ning keeletehnoloogia areng on olnud kiire; arvestades, et keelekeskne tehisintellekt loob uusi võimalusi digitaalseks suhtluseks, digitaalselt tõhustatud suhtluseks ja tehnoloogiapõhiseks suhtluseks, samuti koostööks kõikides Euroopa (ja muudes) keeltes, andes eri keelte kõnelejatele juurdepääsu teabele ja teadmistele ning parandades IT‑võrkude funktsioone;

M.  arvestades, et Euroopa ühised väärtused, nagu koostöö, solidaarsus, võrdsus, tunnustamine ja austus, peaksid tähendama seda, et kõigil kodanikel on täielik ja võrdne juurdepääs digitehnoloogiale, mis omakorda mitte ainult ei suurendaks Euroopa ühtsust ja heaolu, vaid teeks võimalikuks ka mitmekeelse digitaalse ühtse turu;

N.  arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videomängud või õpperakendused olemasolu vähemuskeeltes või vähem kasutatavates keeltes on keeleoskuse arendamiseks oluline, eelkõige laste puhul;

O.  arvestades, et vähemkasutatavate Euroopa keelte kõnelejad peavad olema võimelised väljendama ennast kultuuriliselt tähendusrikkal viisil ja looma oma kultuurisisu kohalikes keeltes;

P.  arvestades, et selliste meetodite väljatöötamine nagu süvaõpe, mis põhineb suurenenud arvutusvõimsusel ja juurdepääsul suurtele andmehulkadele, muudab keeletehnoloogia tõsiseltvõetavaks lahenduseks keelebarjääri ületamisel;

Q.  arvestades, et keelebarjäärid avaldavad olulist mõju Euroopa identiteedi loomisele ja Euroopa integratsiooniprotsessi tulevikule; arvestades, et ELi otsuste tegemist ja poliitikavaldkondi tuleks ELi kodanikele edastada nende emakeeles nii veebis kui ka väljaspool veebi;

R.  arvestades, et keel moodustab aina kasvavast suurandmete kogumist väga suure osa;

S.  arvestades, et inimkeeltes väljendatav andmete hulk on tohutu; arvestades, et keeletehnoloogia haldamine võib viia mitmesuguste innovaatiliste IT‑toodete ja -teenusteni tööstuse, äri, valitsemise, teadusuuringute, avalike teenuste ja halduse valdkonnas, vähendades loomulikke takistusi ja turu kulusid;

Praegused takistused keelelise võrdõiguslikkuse saavutamisel digitaalajastul

1.  peab kahetsusväärseks, et asjakohase poliitika puudumise tõttu suureneb Euroopas praegu tehnoloogialõhe hästi rahastatud ja vähem rahastatud keelte vahel, hoolimata sellest, kas viimaste puhul on tegu ELi ametlike keelte, liikmesriikide teiste ametlike keelte või ELi mitteametlike keeltega; avaldab kahetsust ka selle üle, et rohkem kui 20 Euroopa keelt on digitaalses väljasuremisohus; märgib, et ELil ja selle institutsioonidel on kohustus suurendada, edendada ja säilitada Euroopa keelelist mitmekesisust;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et digitaaltehnoloogia on viimase aastakümne jooksul avaldanud keele arengule märkimisväärset mõju, mida on jätkuvalt raske hinnata; soovitab poliitikakujundajatel kaaluda tõsiselt uuringuid, mis näitavad, et digitaalne suhtlus kahjustab noorte täiskasvanute kirjaoskust, mis põhjustab põlvkondadevahelisi barjääre grammatika ja kirjaoskuse valdkonnas ning keeleoskuse üldist kahanemist; on arvamusel, et digitaalse suhtluse eesmärk peaks olema keelte laiendamine, täiendamine ja edendamine ning et need ambitsioonid peaks kajastuma kirjaoskuse riiklikus õpetamises ja poliitikas;

3.  rõhutab, et Euroopa vähemkasutatavad keeled on tunduvalt ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud vahendite ja ressursside suurest puudusest, mis piirab ja vähendab teadlaste tegevust, kellel ei ole isegi vajalike tehnoloogiliste oskuste olemasolu korral võimalik keeletehnoloogiast suurimat kasu saada;

4.  juhib tähelepanu sellele, et digilõhele laialdaselt kasutatavate ja vähemkasutatavate keelte vahel suureneb ning Euroopa ühiskond läheb üha rohkem üle digitaaltehnoloogiale, mis toob kaasa ebavõrdsuse teabe kättesaadavuse osas, eeskätt väheste oskustega, eakamate ja väikese sissetulekuga inimeste, samuti ebasoodsa taustaga inimeste jaoks; rõhutab, et ebavõrdsust vähendaks infosisu kättesaadavaks tegemine eri keeltes;

5.  märgib, et kuigi Euroopal on tugev keeletehnika ja tehnoloogia teaduslik alus ning keeletehnoloogia pakub väga häid võimalusi nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt, jääb Euroopa kaugele maha turu killustumise, teadmistesse ja kultuuri ebapiisava investeerimise, halvasti koordineeritud teadusuuringute, vähese rahastamise ja õiguslike takistuste tõttu; märgib lisaks, et turgu valitsevad praegu Euroopa-välised osalejad ning see ei pruugi olla sobilik mitmekeelse Euroopa eriomaste vajaduste täitmiseks; rõhutab vajadust seda paradigmat muuta ja tugevdada Euroopa juhtpositsiooni keeletehnoloogia valdkonnas, luues projekti, mis on kohandatud konkreetselt Euroopa vajadustele ja nõudmistele;

6.  märgib, et keeletehnoloogia on kõigepealt kättesaadav inglise keeles; on teadlik sellest, et ülemaailmsed ja Euroopa tootjad ja ettevõtted arendavad tihti keeletehnoloogiat ka suuremate Euroopa keelte jaoks, millel on võrdlemisi suur turg, näiteks hispaania, prantsuse ja saksa keel (mõnes alavaldkonnas napib nende keelte puhul juba ressursse); rõhutab sellegipoolest, et keeletehnoloogia arendamise tagamiseks ELi vähemkasutatavate ametlike keelte puhul tuleks võtta üldisi ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus) ning piirkondlike ja vähemuskeelte kaasamiseks ja nende kasutamise julgustamiseks asjaomase arendamise puhul peaks võtma konkreetseid ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus);

7.  rõhutab vajadust kasutada paremini ära uusi tehnoloogilisi meetodeid, mis tuginevad suuremale arvutijõudlusele ja suurte andmehulkade paremale kättesaadavusele, et edendada süvaõppe neuraalvõrkude arendamist, mis muudavad keeletehnoloogia reaalseks lahenduseks keelebarjääri probleemile; kutsub seepärast komisjoni üles tagama piisava rahastuse sellise tehnoloogia arendamise toetamiseks;

8.  märgib, et väiksema kõnelejate arvuga keeled vajavad piisavat tuge sidusrühmadelt, sealhulgas kirjatüüpe loovatelt ettevõtetelt diakriitiliste märkide kasutamiseks ning klaviatuuride tootjatelt ja infosisu haldavatelt süsteemidelt, et infosisu nendes keeltes nõuetekohaselt talletada, töödelda ja kuvada; palub komisjonil hinnata, kuidas sellist toetust oleks võimalik soodustada ja muuta see ELi-siseses hankekorralduses soovituslikuks;

9.  kutsub liikmesriike üles edendama mitme keele kasutamist digitaalteenustes, näiteks mobiilirakendustes;

10.  väljendab muret, et digitaalset ühtset turgu killustavad endiselt mitmed tõkked, sealhulgas keelebarjäärid, mis takistavad e‑kaubandust, suhtlemist suhtlusvõrgustikes ja muudes suhtluskanalites ning kultuurisisu, loovsisu ja audiovisuaalse sisu piiriülest vahetamist, samuti üleeuroopaliste avalike teenuste laialdasemat kasutuselevõttu; rõhutab, et piiriülene juurdepääs infosisule, eriti hariduslikel eesmärkidel, võib olla kasulik nii Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kui ka mitmekeelsuse seisukohast; palub komisjonil töötada välja tugev ja koordineeritud mitmekeelse digitaalse ühtse turu strateegia;

11.  märgib, et keeletehnoloogial ei ole Euroopa poliitilises tegevuskavas tähtsust, hoolimata asjaolust, et keelelise mitmekesisuse austamine on sätestatud aluslepingutes;

12.  tunnustab selliste eelnevate ELi rahastatud teadusuuringute võrgustike nagu FLaReNet, CLARIN, HBP ja META‑NET (sealhulgas META‑SHARE) rolli, mis sillutasid teed Euroopa keeletehnoloogia platvormi väljaarendamiseks;

Keeletehnoloogiapoliitika institutsioonilise raamistiku parandamine ELi tasandil

13.  nõuab, et nõukogu koostaks soovituse liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmise ja edendamise kohta – ka keeletehnoloogia valdkonnas;

14.  soovitab komisjonil määrata mitmekeelsuse ja keeletehnoloogia valdkond keeletehnoloogia nähtavuse parandamiseks Euroopas ühe Euroopa Komisjoni voliniku vastutusalasse; on seisukohal, et valdkonna eest vastutav volinik peaks edendama keelelist mitmekesisust ja võrdõiguslikkust ELi tasandil, arvestades, kui tähtis on keeleline mitmekesisus Euroopa tulevikule;

15.  teeb ettepaneku tagada enam kui 60 Euroopa piirkondlikule ja vähemuskeelele laialdane õiguskaitse ELi tasemel, tunnustada rahvusvähemuste ja vähemuskeelte kollektiivseid õigusi ka digitaalmaailmas ja kindlustada emakeelne õpe Euroopa ametlikke keeli ja mitteametlikke keeli rääkivatele inimestele;

16.  julgustab neid liikmesriike, kus on juba välja töötatud edukad keeletehnoloogia valdkonna poliitikastrateegiad, oma kogemusi ja häid tavasid jagama, et aidata teisi riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi nende strateegiate väljatöötamisel;

17.  kutsub liikmesriike üles töötama välja laiaulatusliku keelega seotud poliitika ja eraldama ressursse ja kasutama asjakohaseid vahendeid selleks, et edendada ja hõlbustada keelelist mitmekesisust ja mitmekeelsust digitaalvaldkonnas; rõhutab ELi, liikmesriikide, ülikoolide ja teiste avaliku sektori asutuste ühist vastutust oma keelte digitaalkeskkonnas säilitamisele kaasaaitamises ja kõikide ELi keelte, sealhulgas vähemkasutatavate keelte jaoks andmebaaside ja tõlketehnoloogia arendamises; nõuab teadusvaldkonna ja tööstuse omavahelist kooskõlastamist, pidades silmas ühist eesmärki parandada tõlkimise digitaalseid võimalusi, tagades vaba juurdepääsu tehnoloogia arenguks vajalikele andmetele;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegia ja poliitikameetmed, mis toetavad mitmekeelsust digitaalsel turul; palub selles kontekstis komisjonil ja liikmesriikidel määrata kindlaks minimaalsed keeleressursid, mis peaksid kõikidel Euroopa keeltel olemas olema, näiteks andmekogud, leksikonid, kõneandmed, tõlkemälud, annoteeritud korpused ja entsüklopeediline teave, et vältida digitaalset väljasuremist;

19.  soovitab komisjonil kaaluda keelelise mitmekesisuse keskuse loomist, mis parandaks teadlikkust vähemkasutatavate, piirkondlike ja vähemuskeelte olulisuse kohta – ka keeletehnoloogia valdkonnas;

20.  palub komisjonil vaadata läbi oma mitmekeelsuse raamstrateegia ja esitada selge tegevuskava selle kohta, kuidas edendada keelelist mitmekesisust ja ületada keelebarjääre digitaalvaldkonnas;

21.  kutsub komisjoni üles seadma keeletehnoloogia valdkonnas esikohale need liikmesriigid, mis on väikesed ja millel on oma keel, et aidata lahendada nende keeleprobleeme;

22.  rõhutab, et keeletehnoloogia arendamine lihtsustab videomängude ja tarkvararakenduste subtiitrimist, dubleerimist ja tõlkimist vähemuskeeltesse ja vähemkasutatavatesse keeltesse;

23.  rõhutab vajadust kahandada keeltevahelist tehnoloogialõhet, tugevdades teadmus- ja tehnosiiret;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid mõtleksid välja tõhusad viisid, kuidas oma riigikeelte positsiooni tugevdada;

Soovitused ELi teaduspoliitika kohta

25.  kutsub komisjoni üles looma ulatuslikku ja pikaajalist rahastamisprogrammi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks keeletehnoloogia valdkonnas Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, lähtuvalt konkreetselt Euroopa vajadustest ja nõudmistest; rõhutab, et selle programmiga tuleks püüda jõuda sügava arusaamani loomulikust keelest ning suurendada tõhusust, jagades teadmisi, taristuid ja ressursse, et töötada välja innovaatilised tehnoloogiad ja teenused järgmise teadusliku läbimurde saavutamiseks selles valdkonnas ning aidata vähendada tehnoloogilist lõhet Euroopa keelte vahel; rõhutab, et selleks tuleks kaasata teaduskeskusi, akadeemilisi ringkondi, ettevõtjaid (eelkõige VKEsid ja idufirmasid) ning teisi asjaomaseid sidusrühmi; rõhutab lisaks, et see projekt peab olema avatud, pilvepõhine ja koostalitusvõimeline ning pakkuma mitmesugustele keeletehnoloogia rakendustele äärmiselt laiendamiskõlblikke ja kõrgjõudlusega põhivahendeid;

26.  on veendunud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerijatele ELis tuleks pakkuda majanduslikke stiimuleid pilvteenuste kiiremaks osutamiseks, et võimaldada keeletehnoloogia sujuvat integreerimist nende e-kaubanduse rakendustesse, eelkõige tagamaks, et VKEd saaksid kasu automatiseeritud tõlkest;

27.  rõhutab, et Euroopa peab kindlustama endale juhtiva koha keelepõhise tehisintellekti valdkonnas; tuletab meelde, et ELi ettevõtjatel on parim positsioon, et pakkuda meie konkreetsetele kultuurilistele, ühiskondlikele ja majanduslikele vajadustele kohandatud lahendusi;

28.  on seisukohal, et spetsiifilised programmid praegustes rahastamiskavades, näiteks programm „Horisont 2020“, ning rahastamise jätkukavad peaksid suurendama pikaajaliste alusuuringute mahtu ning tehnosiiret riikide ja piirkondade vahel;

29.  teeb ettepaneku luua koos kõikide Euroopa keelte esindajatega Euroopa keeletehnoloogia platvorm, mis võimaldaks jagada keeletehnoloogia ressursse, teenuseid ja avatud lähtekoodiga pakette, eelkõige ülikoolide ja teaduskeskuste vahel, tagades samal ajal, et rahastamiskavad toimiksid ka avatud lähtekoodiga tarkvarale keskenduvate kogukondadega ja oleksid neile kättesaadav;

30.  soovitab luua või laiendada selliseid projekte nagu digitaalse keelte mitmekesisuse projekt (Digital Language Diversity Project), mille raames tehakse uurimistööd kõigi Euroopa keelte digitaalsete vajaduste kohta, ka nende keelte kohta, millel on väike või väga suur kõnelejate arv, et tegeleda digilõhe küsimusega ja aidata neid keeli jätkusuutlikuks digitaalseks tulevikuks ette valmistada;

31.  teeb ettepaneku ajakohastada META‑NETi valge raamatu seeriat, mis avaldati 2012. aastal üleeuroopalise uuringu vormis keeletehnoloogia staatuse, kõikidele Euroopa keeltele saadaolevate vahendite, keelebarjääri käsitleva teabe ja teemaga seotud poliitika kohta, võimaldamaks keeletehnoloogia poliitikat hinnata ja arendada;

32.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks keeletehnoloogia rahastamisplatvormi, tuginedes teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu rakendamisele; on lisaks seisukohal, et komisjon peaks asetama rõhku keele süvamõistmise saavutamiseks vajalikele teadusuuringute valdkondadele, näiteks arvutilingvistika, lingvistika, tehisintellekt, keeletehnoloogia, arvutiteadus ja kognitiivteadused;

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et keel võib takistada teaduslikku teadmussiiret; märgib, et enamik mõjukaid teadusajakirju avaldab inglise keeles, mis toob kaasa suure muutuse akadeemiliste teadmiste loomises ja levitamises; rõhutab, et asjaomased teadmusloome tingimused peavad kajastuma Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikas ja -programmides; nõuab tungivalt, et komisjon otsiks lahendusi, millega tagatakse teaduslike teadmiste kättesaadavaks tegemine ka teistes keeltes peale inglise keele, ning toetaks tehisintellekti arendamist loomuliku keele jaoks;

Hariduspoliitika keeletehnoloogia tuleviku edendamiseks Euroopas

34.  on seisukohal, et praeguses olukorras, kus keeletehnoloogiaturul valitsevad Euroopa-välised osalejad, peaks Euroopa hariduspoliitika eesmärk olema hoida annet Euroopas, tuleks analüüsida praeguseid keeletehnoloogiaga seotud hariduslikke vajadusi (sh kõigis seotud valdkondades ja erialadel) ja koostada selle tulemusel suunised, mille kohaselt algatada Euroopa tasandil süstemaatilisi ja ühiseid meetmeid, ning parandada kooliõpilaste ja üliõpilaste seas teadlikkust karjäärivõimaluste kohta keeletehnoloogia, sh keelekeskse tehisintellekti alal;

35.  on seisukohal, et digitaalseid õppematerjale tuleb välja töötada ka vähemuskeeltes ja piirkondlikes keeltes, mis on diskrimineerimise vastu võitlemise seisukohast keeltevahelise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise loomiseks oluline;

36.  leiab, et on vaja edendada naiste üha suuremat osalemist Euroopa uuringutes keeletehnoloogia kohta otsustava tegurina teadusuuringute ja innovatsiooni arengu jaoks;

37.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada keeletehnoloogia kasutamist kultuuri- ja õpivahetuste, näiteks programmi „Erasmus“ ja selle veebipõhise keeletoe raames Euroopa kodanike vahel, et vähendada tõkkeid, mida keeleline mitmekesisus võib kultuuridevahelisele dialoogile ja vastastikusele mõistmisele seada, eriti kirjaliku ja audiovisuaalse väljendusviisi puhul;

38.  teeb ettepaneku, et liikmesriigid töötaksid välja digikirjaoskuse programmid ka Euroopa vähemuskeeltes ja piirkondlikes keeltes ja lisaksid keeletehnoloogiaõppe ja -vahendid koolide, ülikoolide ja kutsekoolide õppekavadesse; rõhutab veelgi asjaolu, et kirjaoskus on jätkuvalt oluline tegur ja vältimatu eeltingimus kogukondade digitaalses kaasamises edusammude tegemiseks;

39.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma haridusasutustele vajalikku toetust, et parandada ELi keelte digiteerimist;

Keeletehnoloogia kasu nii eraettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele

40.  rõhutab vajadust toetada investeerimisvahendite ja kiirendiprogrammide väljaarendamist, mis oleksid suunatud keeletehnoloogia kasutamise suurendamisele kultuuri- ja loomesektoris, pöörates erilist tähelepanu väiksemate vahenditega kogukondadele ja julgustades keeletehnoloogia võimekuse arendamist valdkondades, kus sektor on nõrgem;

41.  nõuab tungivalt, et töötataks välja meetmed ja piisav rahastus, mille eesmärk on võimestada väikeseid ja keskmise suurusega Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid, et nad pääseksid keeletehnoloogiale hõlpsasti juurde ja kasutaksid seda oma ettevõtete kasvatamiseks internetis, saades juurdepääsu uutele turgudele ja arenguvõimalustele, mis aitab tõsta nende innovatsioonitaset ja luua töökohti;

42.  kutsub ELi institutsioone üles suurendama teadlikkust selle kohta, millist kasu toob ettevõtetele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele internetipõhiste teenuste, veebisisu ja toodete kättesaadavus erinevates keeltes, sealhulgas vähemkasutatavates, piirkondlikes ja vähemuskeeltes, et ületada keelebarjääre ja säilitada keelekogukondade kultuuripärandit;

43.  toetab mitmekeelsete avalike e‑teenuste arendamist innovaatilise, kaasava ja toetava keeletehnoloogia abil üleeuroopalisel, riiklikul ning asjakohasel juhul ka piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna see vähendab keelte- ja keelekogukondade vahelist ebavõrdsust, edendab võrdset juurdepääsu teenustele ja soodustab ettevõtete, kodanike ja töötajate mobiilsust Euroopas ning tagab kaasava ja mitmekeelse digitaalse ühtse turu saavutamise;

44.  kutsub kõigi tasandite haldusasutusi üles parandama juurepääsu internetipõhistele teenustele ja teabele erinevates keeltes, eelkõige piiriüleste piirkondade teenuste ja kultuuriga seotud küsimuste puhul, ning kasutama olemasolevat tasuta ja avatud lähtekoodiga keeletehnoloogiat, sh masintõlge, kõnetuvastus ja teksti kõneks muutvad rakendused ning arukad keelesüsteemid, nagu need, milles toimub mitmekeelne infootsing, kokkuvõtmine/üldistamine ja kõne mõistmine, et parandada nende teenuste kättesaadavust;

45.  rõhutab, et teksti- ja andmekaeve meetodid on olulised keeletehnoloogia väljaarendamisel; rõhutab vajadust tugevdada tööstuse ja andmete omanike vahelist koostööd; rõhutab vajadust kohandada õigusraamistikku ja tagada keeleressursside avatum ja koostalitlusvõimeline kasutamine ja kogumine; juhib tähelepanu asjaolule, et tundliku teavet ei tohi isikuandmete ja eraelu puutumatusega seotud põhjustel äriühingutele ja nende vabale tarkvarale edastada, kuna ei ole selge, kuidas nad kogutud teadmisi kasutaksid, näiteks terviseandmete puhul;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.
(2) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
(3) ELT L 318, 4.12.2015, lk 1.
(4) ELT C 320, 16.12.2008, lk 1.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.
(6) ELT C 54, 19.2.2011, lk 58.
(7) EÜT C 187, 18.7.1988, lk 236.
(8) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 322.
(9) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 374.
(10) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 59.
(11) ELT C 93, 9.3.2016, lk 52.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0032.


Loodusvarade läbipaistev ja vastutustundlik majandamine ning metsad arenguriikides
PDF 195kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (2018/2003(INI))
P8_TA(2018)0333A8-0249/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava (september 2001) ning FLEGTi vabatahtlikke partnerluslepinguid kolmandate riikidega,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping) ja selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused(1) (ELi puidumäärus),

–  võttes arvesse 2011. aasta Busani tulemusliku arengukoostöö partnerlust,

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni lõpparuannet pealkirjaga „ELi tarbimise mõju metsade raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta metsade raadamisele“ (2013),

–  võttes arvesse komisjoni keskkonna peadirektoraadi tellitud teostatavusuuringu kavandit, milles käsitletakse võimalusi tõhustada ELi tegevust metsade raadamise vastu võitlemisel (2017),

–  võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645),

–  võttes arvesse 2010. aasta tarbekaupade foorumit (jaemüüjate, tootjate ja teenusepakkujate ülemaailmne tööstusvõrgustik), kus püstitati eesmärk viia aastaks 2020 foorumi liikmete tarneahelates metsaraadamise netotulemus nulli,

–  võttes arvesse 2011. aasta Bonni väljakutset, mis seisneb püüdes taastada 2020. aastaks kogu maailmas 150 miljonit hektarit ning 2030. aastaks 350 miljonit hektarit raadatud ja rikutud alasid,

–  võttes arvesse partnerlust „Tropical Forest Alliance 2020“,

–  võttes arvesse 2014. aasta New Yorgi deklaratsioon metsade kohta ja tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 2016. aasta järeldusi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta,

–  võttes arvesse Amsterdami deklaratsiooni „Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“ (detsember 2015),

–  võttes arvesse komisjoni strateegiat „Kaubandus kõigile“ (2015),

–  võttes arvesse raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitlevat ÜRO programmi (REDD+),

–  võttes arvesse ÜRO metsanduse strateegilist kava aastateks 2017–2030, milles määratakse kindlaks kuus ülemaailmset metsandusalast eesmärki ja 26 nendega seotud sihti, mis tuleb saavutada aastaks 2030,

–  võttes arvesse 17. juunil 1994. aastal vastu võetud ÜRO konventsiooni, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist,

–  võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) arendatavaid riiklikke kestlikke toormeplatvorme,

–  võttes arvesse metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kahepoolse koostöö mehhanismi Hiinaga (2009),

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1969. aasta Ameerika inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1987. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2012. aasta vabatahtlikke suuniseid maaomandi vastutustundliku majandamise kohta,

–  võttes arvesse FAO 2014. aasta põhimõtteid toidu- ja põllumajandussüsteemidesse vastutustundlikult investeerimise kohta,

–  võttes arvesse viimast aruannet Maa taluvuspiiride kohta,

–  võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise 1973. aasta konventsiooni (CITES),

–  võttes arvesse 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning sellega seotud 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokolli ja 2010. aasta geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli,

–  võttes arvesse jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuannet,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2011. aastal heaks kiidetud äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ja 2011. aastal ajakohastatud OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele,

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(3),

–  võttes arvesse 2018. aasta aprillis tehtud kodanikuühiskonna esindajate avaldust ELi rolli kohta metsade ja õiguste kaitsel,

–  võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo üleilmset kava võitluseks looduslike liikide ja metsade suhtes toimepandavate kuritegude vastu,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8‑0249/2018),

A.  arvestades, et liigirikkad metsad aitavad märkimisväärselt kliimamuutuste tagajärgi leevendada ja nendega kohaneda ning elurikkust säilitada;

B.  arvestades, et metsades elab 300 miljonit inimest ning 1,6 miljardi inimese, sealhulgas enam kui 2 000 põlisrahvastikurühma elatis sõltub vahetult metsast; arvestades, et metsadel on suur tähtsus kohaliku arengu seisukohalt; arvestades, et metsad on koduks hinnanguliselt 80 %‑le maismaaliikidest, mistõttu nad kujutavad endast tähtsat elurikkuse varamut; arvestades, et FAO andmetel hävib igal aastal umbes 13 miljonit hektarit metsa;

C.  arvestades, et metsaraadamine ja metsade seisundi halvenemine leiab aset peamiselt lõunapoolkeral ja troopikametsades;

D.  arvestades, et metsad takistavad mulla degradeerumist ja kõrbestumist ning vähendavad sellega põua-, üleujutuste ja maalihete ohtu;

E.  arvestades, et metsad on väga tähtsad kestliku põllumajanduse jaoks ning parandavad inimeste toitumist ja toiduga kindlustatust;

F.  arvestades, et metsad pakuvad ka olulisi ökosüsteemiteenuseid, mis soodustavad kestlikku põllumajandust tänu veeringe reguleerimisele, mullakatte stabiliseerimisele, mullaviljakuse säilitamisele, kliima reguleerimisele ning looduslike tolmeldajate ja põllukultuuride kahjureid hävitavate liikide jaoks sobivate elupaikade võimaldamisele;

G.  arvestades, et metsast saadavad tooted annavad umbes ühe protsendi maailma SKPst;

H.  arvestades, et metsade taastamine on üks võimalus, mis aitab hoida globaalse soojenemise 1,5 kraadi piirides; arvestades, et kõik valitsused peaksid tunnistama oma vastutust ja võtma meetmeid, et vähendada oma riikides kasvuhoonegaasidest põhjustatud kulusid;

I.  arvestades, et metsaraadamine ja metsade seisundi halvenemine on tähtsuselt teine inimtekkelise CO2‑heite põhjustaja ning annab 20 % kõigist maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest;

J.  arvestades, et küttepuu on arengumaades endiselt peamine metsast saadav toode ning paljudes Aasia ja Aafrika riikides tähtsaim energiaallikas; arvestades, et Sahara‑taguses Aafrikas kasutab neli inimest viiest toiduvalmistamisel ikka veel küttepuid;

K.  arvestades, et põlismetsades on suur elurikkus ning nad talletavad majandusmetsade või kahjustatud metsadega võrreldes 30–70 % rohkem süsinikku;

L.  arvestades, et selge, põhjalik ja ajakohastatud teave metsasuse kohta on väga tähtis tulemusliku seire ja õiguskaitse seisukohalt;

M.  arvestades, et kuigi FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud on osutunud metsahalduse parandamisel väärtuslikuks abiks, on neil siiski palju puudusi;

N.  arvestades, et FLEGTi vabatahtlikes partnerluslepingutes keskendutakse tööstuslikule metsaraiele, kuid ülekaalukalt suurim osa ebaseaduslikust raiest on väikesemahuline ja maaelanike küttepuiduvajaduse katmiseks tehtav raie;

O.  arvestades, et FLEGTi vabatahtlikes partnerluslepingutes on mõiste „ebaseaduslik“ liiga kitsalt määratletud ega hõlma teinekord olulisi maaomandi ja kohalike elanike õigustega seotud küsimusi;

P.  arvestades, et FLEGTi vabatahtlikes partnerluslepingutes on REDD+ ja sertifitseerimine jäänud teineteisest eraldatud algatusteks, mida tuleb täiendavalt kooskõlastada;

Q.  arvestades, et FLEGTi eesmärkide täitmine sõltub suurel määral sellistest suurtest puitu tootvatest, töötlevatest ja sellega kauplevatest riikidest nagu Hiina, India, Jaapan, Lõuna-Korea ja Venemaa ning nende tahtest võidelda ebaseadusliku metsaraie ja ebaseaduslikult raiutud puidust valmistatud toodetega kauplemise vastu, ning et seni on kahepoolsed dialoogid nende partnerriikidega andnud vähe tulemusi;

R.  arvestades, et ELi puidumääruse eesmärk on tagada, et ELi turule ei lastaks ebaseaduslikult raiutud puitu; arvestades, et ELi puidumääruse läbivaatamisel 2016. aastal jõuti järeldusele, et määruse rakendamine ja jõustamine on olnud puudulik; arvestades, et käesoleva aasta algul käivitati avalikud konsultatsioonid ELi puidumääruse kohaldamisala võimaliku muutmise teemal;

S.  arvestades, et igasuguse looduslike liikide kaitse strateegilise käsitluse keskmes peaksid olema kaitsealad; arvestades, et need peaksid toimima turvaliste ja kaasavate majandusarengu keskmetena, mis tuginevad kestlikule põllumajandusele, energeetikale ja turismile, ning aitama arendada head valitsemistava;

T.  arvestades, et Sahara-taguses Aafrikas on loodusparkide kestlikul arendamisel suur osa avaliku ja erasektori partnerlustel, mille raames tunnustatakse metsakogukondade õigusi;

U.  arvestades, et metsade kaitset ja säilitamist takistab oluliselt korruptsioon ja institutsioonide nõrkus; arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) ja Interpoli 2016. aasta ühisaruandes(5) märgitakse, et metsaga seotud kuriteod (metsakuriteod) on üks viiest peamisest probleemist, mis takistavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist, ning väidetakse, et ebaseadusliku metsaraie maht on 15–30 % kogu maailma seaduslikust puidukaubandusest; arvestades, et Maailmapanga andmetel kaotavad riigid, kus toimub ebaseaduslik raie ja puidukaubandus, selle tõttu igal aastal 15 miljardit USA dollarit;

V.  arvestades, et metsakuriteod võivad esineda mitmel kujul, näiteks väärtuslike (CITESis loetletud) metsaliikide ebaseadusliku ekspluateerimise näol; ebaseadusliku raiena, et saada materjali ehituseks ja mööblitootmiseks; ebaseadusliku raiena, et tarnida paberitööstusele puitmassi, ja puidu nö puhtakspesemisena istandus- ja põllumajanduse varifirmade kaudu; ning kaitsealadel ja neist väljaspool tehtavate ebaseaduslike raietena suurel määral reguleerimata küttepuu- ja puusöekaubanduse kattevarju all;

W.  arvestades, et linnastumine, halb valitsemine, suuremahuline põllumajanduslik metsaraadamine, kaevandamine ja taristute arendamine põhjustavad tõsiseid inimõiguste rikkumisi, millel on hävitav mõju metsarahvastele ja kohalikele kogukondadele – näiteks maade hõivamise, elanike sunniviisilise minemaajamise, politsei poolt ahistamise, meelevaldsete vahistamiste ning kogukonnajuhtide, inimõiguslaste ja aktivistide kurjategijatena kohtlemise näol;

X.  arvestades, et ÜRO 2030. aasta tegevuskavas seatakse eesmärk peatada 2020. aastaks raadamine ja metsade seisundi halvenemine ning anda neile protsessidele tagasikäik; arvestades, et see eesmärk sisaldub ka Pariisi kliimakokkuleppes ning selles ei tohiks järeleandmisi teha;

Y.  arvestades, et 15. kestliku arengu eesmärgis mainitakse sõnaselgelt metsade hea majandamise vajalikkust, ning metsad aitavad olulisel määral mitmeid teisi säästliku arengu eesmärke täita;

Z.  arvestades, et REDD+ on toonud paljudele arengumaadele nii ökoloogilist kui ka sotsiaalset kasu, mis ulatub elurikkuse kaitsest maaelu arengu ning metsade parema haldamiseni; arvestades, et samas on programm saanud palju kriitikat metsakogukondade survestamise pärast;

AA.  arvestades, et on üha rohkem tõendeid selle kohta, et kogukonna omandiõiguste kindlustamine aitab raadamist vähendada ja metsade majandamist säästvamaks muuta;

AB.  arvestades, et 80 % maailma metsaraadamise põhjuseks on põllumajandus; arvestades, et metsaraadamise taga on, eriti troopikamaades, eeskätt loomakasvatus ning suured tööstuslikud soja- ja õlipalmiistandused ning seda põhjustab arenenud ja kasvava majandusega riikide kasvav nõudlus nende toodete järele ning tööstusliku põllumajandustootmise kiire areng kogu maailmas; arvestades, et komisjoni 2013. aasta uuringus leiti, et aastatel 1990–2008 oli EL maailma suurim metsaraadamist põhjustanud toodete netoimportija; arvestades, et selle tõttu on ELil otsustav osa võitluses raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu, eriti arvestades sealset nõudlust ja tema hoolsuskohustuse nõudeid põllumajandustoorme suhtes;

AC.  arvestades, et sojakasvatuse laienemine on tekitanud selliseid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme nagu mullaerosioon, veevarude ammendumine, pestitsiididega saastamine ja inimeste sunniviisiline ümberasustamine; arvestades, et kõige rohkem on kannatanud põlisrahvaste kogukonnad;

AD.  arvestades, et õlipalmiistanduste laienemine on põhjustanud metsade ulatuslikku hävitamist ja sotsiaalseid konflikte, kus istandusettevõtjad on vastamisi kohalike kogukondade ja põliselanikega;

AE.  arvestades, et viimasel ajal on erasektor ilmutanud kasvavat huvi metsade kaitse vastu ning enam kui 400 ettevõtet on kooskõlas metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooniga kohustunud mitte põhjustama oma toodete ja tarneahelatega metsaraadamist, kusjuures keskendutakse eriti sellistele toodetele nagu palmiõli, soja, puit ja loomaliha; arvestades, et sellele vaatamata on põllumajandustoodetele suunatud avaliku sektori meetmed seniajani suhteliselt haruldased;

1.  tuletab meelde, et kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 tunnistatakse, et bioloogiliselt mitmekesistel metsadel on suur tähtsus nii kestliku arengu kui ka Pariisi kokkuleppe jaoks; kinnitab, et kestlik ja kaasav metsamajandus ning metsatoorme vastutustundlik kasutamine on kõige odavamad ja tulemuslikumad looduslikud süsiniku sidumise ja salvestamise meetodid;

2.  palub, et EL aitaks lisada metsarikaste arengumaade riiklikult kindlaksmääratud panuste hulka metsade ja maade haldamise eesmärgid;

3.  tuletab meelde, et Pariisi kokkulepe nõuab kõigilt osalistelt meetmeid süsinikusidujate, sh metsade säilitamiseks ja nende seisundi parandamiseks;

4.  märgib, et metsade raadamise ja nende seisundi halvenemise peatamine ning metsade taastumise võimaldamine moodustaks vähemalt 30 % leevendusmeetmetest, mida on vaja selleks, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 °C(6);

5.  märgib, et metsade raadamine põhjustab 11 % kõigist maailma inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis ületab kõigi sõiduautode põhjustatud summaarse heite;

6.  kinnitab metsamajanduse tüübi olulisust troopikapiirkonna süsinikubilansi jaoks, nagu rõhutatakse hiljutistes uuringutes(7), mis näitasid, et mitte ainult ulatuslik metsaraadamine, nagu varem arvati, vaid ka leebemad metsade seisundi halvendamise viisid võivad tekitada suuri süsiniku heitkoguseid – enam kui poole koguheitest;

7.  märgib, et taasmetsastamine, olemasolevate metsade seisundi parandamine ja metsastunud alade laiendamine põllumajandusmaastikel agrometsanduse kaudu on ainsad reaalsed heitkoguste vähendamise allikaid, mis võivad oluliselt aidata Pariisi kokkuleppe eesmärke täita;

8.  tuletab meelde nn Bonni väljakutset(8), mille eesmärk – taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit halvenenud seisundiga ja raadatud maad – võib tuua aastas kasu umbes 170 miljardi USA dollari ulatuses valglate kaitse ja põllukultuuride saagikuse ja metsasaaduste koguste suurenemise kaudu ning siduda aastas kuni 1,7 gigatonni süsinikdioksiid‑ekvivalenti;

9.  kutsub komisjoni üles järgima ELi rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas kohustusi, mis on võetud COP21, ÜRO metsandusfoorumi (UNFF), ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooni ning kestliku arengu eesmärgi 15, konkreetsemalt eesmärgi 15.2 raames, mille kohaselt tuleb 2020. aastaks edendada kõigi metsatüüpide säästvat majandamist, peatada metsaraadamine, taastada halvenenud seisundiga metsad ning üleilmselt oluliselt suurendada metsastamist ja taasmetsastamist;

10.  tuletab eraldi meelde, et liit on kohustunud järgima bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärke, mille kohaselt tuleb 2020. aastaks kaitse alla võtta 17 % kõigist elupaikadest, taastada 15 % kahjustatud ökosüsteemidest ning viia metsade hävimine peaaegu nulli või vähemalt vähendada seda poole võrra;

11.  märgib, et lennundussektor loodab suurel määral süsinikdioksiidi kompenseerimismehhanismile, mis hõlmab ka metsi; rõhutab samas, et mõtet metsadest kui kompenseerijast on tõsiselt kritiseeritud, sest selle mõju on raske mõõta ja võimatu garanteerida; on veendunud, et Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) peaks metsad rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise mehhanismist (CORSIA) välja jätma;

12.  toonitab, et metsaraadamise käivitajad ei hõlma üksnes metsandusvaldkonda, vaid seonduvad paljude selliste probleemidega nagu maa omandiõigused, põlisrahvaste õiguste kaitse, põllumajanduspoliitika ja kliimamuutused; kutsub komisjoni üles jõulisemalt tegutsema FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute täieliku ja tulemusliku rakendamise nimel ning tegelema raadamise probleemiga terviklikult ja ühtse poliitikaraamistiku kaudu, mis tähendab metsast sõltuvate kogukondade maaomandiõiguste sisulist tunnustamist ja austamist, eeskätt seoses ELi arenguabi rahastamisega ning FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute sõelkontrolli teostamisega, ning tegema seda nii, et metsandus annaks kohalikele kogukondadele elatist üheaegselt ökosüsteemide kaitsega;

13.  palub, et komisjon avaldaks iga kahe aasta tagant FLEGTi tegevuskava täitmise aruande; rõhutab, et aruanne peaks hõlmama vabatahtlike partnerluslepingute täitmise hindamist, tähtaegadest kinnipidamist, kogetud raskusi ja võetud või kavandatud meetmeid;

14.  märgib, et vabatahtlike partnerluslepingute edukas täitmine on tõenäolisem, kui neis nähakse ette puiduvarude majandamisega seotud kaitsetumate rühmade (väiketalunikud, mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, „mitteametliku“ sektori sõltumatud ettevõtjad) sihipärasem toetamine; rõhutab vajadust tagada, et sertifitseerimisprotsessis järgitakse metsa majandamisega tegelevate kaitsetumate elanikerühmade huve;

15.  rõhutab troopilise puiduga ebaseadusliku kaubitsemise vastase võitluse tähtsust; soovitab, et komisjon võtaks edaspidi ELi riikidesse eksporditavatele kontrollitud ja seaduslikele puittoodetele väljastatavate FLEGTi ekspordilitsentside üle peetavatel läbirääkimistel arvesse 2016. aastast jõustunud Indoneesia süsteemiga saadud kogemusi; nõuab, et komisjon koostaks Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise kohta sõltumatu mõjuhinnangu, mis tuleks esitada mõistliku aja jooksul;

16.  kutsub komisjoni ja liikmeriike tegelema konfliktipiirkondadest pärit puidu ohuga ning tagama, et vabatahtlike partnerluslepingute menetluses loetaks see ebaseaduslikult raiutud puiduks; on veendunud vajaduses laiendada puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemis õiguspärasuse määratlust nii, et see hõlmaks kõigi vabatahtlike partnerluslepingute puhul ka inimõigusi ja eelkõige kogukondade omandiõigusi;

17.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kavandatud FLEGTi struktureeritud dialoogi käigus nõuetekohaselt hinnata metsanduses valitsevat korruptsiooniriski ning korruptsioonivastase strateegia raames välja töötada meetmed osalemise, läbipaistvuse, aruandekohustuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks;

18.  nõuab, et EL töötaks välja keskkonnahoidliku puiduhankepoliitika, et toetada kogu maailmas metsaökosüsteemide kaitset ja taastamist;

19.  märgib murega, et metsasektorit võib eriti kahjustada halb valitsemistava, sealhulgas korruptsioon, pettus ja suurel määral karistamatult toimiv organiseeritud kuritegevus; taunib asjaolu, et isegi hea metsaseadusandlusega maades on nende seaduste täitmine puudulik;

20.  tunnistab, et metsakuritegude, nt ebaseadusliku metsaraie maht oli 2016. aastal hinnanguliselt 50–152 miljardit USA dollarit ning on seega 2014. aasta tasemega (30–100 miljardit USA dollarit) võrreldes tõusnud ja see on ülemaailmselt kõige tulusam keskkonnakuritegude liik; märgib, et ebaseaduslikul raiel on kaalukas osa organiseeritud kuritegevuse rahastamisel ning et saamata jäänud tulu tõttu muudab see valitsusi, rahvaid ja kohalikke kogukondi oluliselt vaesemaks(9);

21.  on mures inimõiguste rikkumiste, maade hõivamise ja põlisrahvastelt maa äravõtmise laienemise pärast, mida põhjustab taristute laiendamine ning istanduste rajamine toiduainete, küttepuu ja kiudainete tootmiseks, metsaraie ning selline tegevus CO2‑heite vähendamiseks nagu biokütuste või maagaasi tootmine või suurte hüdroelektrijaamade rajamine;

22.  märgib murega, et umbes 300 000 Kesk‑Aafrika vihmametsade elaniku (pügmeed või batwad) maad, metsaressursid ja ühiskonnad on langenud ennenägematu surve alla, mida põhjustab metsade raiumine, põllumaaks raadamine või muutmine looduskaitsealadeks, kus ei lubata inimtegevust;

23.  nõuab tungivalt komisjoni järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(10) tõstatatud küsimustega, muu hulgas metsaga seotud tegevusvaldkondade puhul; nõuab, et komisjon eelkõige rakendaks selles resolutsioonis nõutud meetmeid, et niisuguste rikkumiste eest vastutajad välja selgitada ja neid karistada, kui rikkujateks on otseselt või kaudselt mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni all tegutsevad rahvusvahelised korporatsioonid;

24.  märgib, et ebaseadusliku raie tõttu jäävad arengumaadel maksutulud saamata; taunib eriti asjaolu, et nagu Panama dokumentidest ja nn paradiisipaberitest (Paradise Papers) nähtub, kasutatakse raadamisega seostatavate suurte tselluloosi-, raie- ja kaevandusettevõtete varifirmade ja tütarettevõtete rahastamisel offshore‑maksuparadiise ja maksustamise vältimise skeeme, seda olukorras, kus rahandusvaldkonna reguleerimata globaliseerumise tagajärjed võivad kahjustada metsade kaitset ja ökoloogilist kestlikkust; nõuab veel kord tungivalt, et EL ilmutaks nii liidus kui ka kolmandates riikides maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võideldes otsustavust ja tugevat poliitilist tahet;

25.  kiidab heaks komisjoni keskkonna peadirektoraadi tellitud kauaoodatud teostatavusuuringu(11) avaldamise, milles käsitletakse võimalusi tõhustada ELi tegevust metsaraadamise vastu võitlemisel; märgib, et selles uuringus keskendutakse peamiselt seitsmele metsa ohustavale tootele (palmiõli, soja, kautšuk, veiseliha, mais, kakao ja kohv), ning tunnistatakse, et „EL on selgelt üleilmse raadamise probleemi osa“;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon algataks viivitamata põhjaliku mõjuhindamise ja sisulised konsultatsioonid sidusrühmadega, eriti naiste ja kohalike elanikega, eesmärgiga koostada sisukas raadamise ja metsade seisundi halvendamise vastane ELi tegevuskava, mis hõlmaks konkreetseid ja sidusaid reguleerivaid meetmeid, sealhulgas seiremehhanismi, tagamaks et ükski ELiga seotud tarneahel ega finantstehing ei põhjustaks raadamist, metsade seisundi halvenemist ega inimõiguste rikkumist; kutsub üles edendama selle tegevuskavaga suurema tehnilise ja finantsabi andmist tootjariikidele, konkreetse eesmärgiga kaitsta, säilitada ja taastada metsi ja olulisi ökosüsteeme ning parandada metsast sõltuvate kogukondade toimetulekut;

27.  tuletab meelde, et metsaökosüsteemide kaitsmisel on eriti tähtsad naissoost põllumajandustootjad ja põlisrahvaste naispool; märgib aga murega, et loodusvarade haldamisse ei kaasata naisi ega suurendata nende mõjuvõimu kohe sugugi mitte; taunib metsandushariduse puudumist; on veendunud, et kestliku metsamajanduse keskne küsimus on sooline võrdõiguslikkus metsandushariduses ning et see peaks kajastuma ELi tegevuskavas;

28.  võtab teadmiseks avaliku arutelu käivitamise puidumäärusega hõlmatava tootevaliku teemal; on seisukohal, et küsimustikus pakutud võimalus piirata määruse kohaldamisala tootevaliku osas ei ole õigustatud, kuna ebaseaduslik kaubitsemine lokkab määruse kogu praeguse kohaldamisala ulatuses; märgib lisaks, et Euroopa Puidutööstuse Liidul (European Confederation of the Woodworking Industries) on hea võimalus laiendada puidumääruse kohaldamisala kõigile puittoodetele;

29.  märgib, et ELi puidumääruse läbivaatamisel 2016. aastal (SWD(2016)0034) ei olnud võimalik hinnata, kas liikmesriikide poolt sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuna siiani on kohaldatud väga vähesel arvul karistusi; seab kahtluse alla mõningate liikmesriikide poolt määratud sanktsioonide jaoks rakendatud kriteeriumi „riigi majandustingimused“, kuna kõnealusel kuriteol on rahvusvaheline aspekt ja see on maailmas keskkonnakuritegu number üks;

30.  kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles ELi puidumäärust täielikult rakendama ja jõustama ning soovib, et puidumäärus hõlmaks kõiki tooteid, mida puidust tehakse või saab teha ning mis puitu sisaldavad või võivad sisaldada; rõhutab piisavate ja tulemuslike kontrollide, sh keerukate tarneahelate ja töötlevatest riikidest teostatava impordi kontrollimise vajalikkust, ning nõuab jõuliste ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamist kõigile majandusosalejatele, kuna tegemist on rahvusvahelise kuriteoga, mis annab sellistest kuritegudest suurimaid tulusid;

31.  märgib, et on selgunud, et FLEGTi ekspordilitsentsid võimaldavad ebaseaduslikult raiutud puitu segada seadusliku puiduga ning sellist puitu saab seega ELi puidumääruse kohaselt ELi eksportida(12);

32.  kutsub komisjoni üles ajakohastama ELi puidumääruse suuniseid konfliktipiirkondadest pärit puidu osas, ning jõustamise tugevdamiseks soovitama põhjalikumaid riskimaandusmeetmeid, sh konflikti- või riskipiirkondadest importivate osalejate hoolsuskohustuse suurendamist, tarnijatega sõlmitavatesse lepingutesse altkäemaksuvastaste tingimuste lisamist ning korruptsioonivastaste õigusnormide, auditeeritud finantsaruannete ja korruptsioonivastaste auditite rakendamist;

Maa ja metsa majandamine

33.  tunnustab olulist tööd, mida on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juhtimisel tehtud ülemaailmse säästva metsamajanduse vallas, millel on metsandustoodete kestlikus kaubanduses oluline roll;

34.  kutsub ELi üles tegema tihedamat koostööd ja looma tõhusaid partnerlussuhteid peamiste puitu tarbivate riikide ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, nagu ÜRO (eriti FAO), Rahvusvaheline metsandusuuringute keskus (Centre for International Forestry Research, CIFOR) ja Maailmapanga metsade programm (PROFOR), et kogu maailmas tulemuslikumalt piirata ebaseaduslikult raiutud puiduga kauplemist ning metsi üldiselt paremini majandada;

35.  rõhutab, et sekundaarsed metsad, mis põlismetsade suurte inimtekkeliste või looduslike häiringute järel suures osas looduslikult taastuvad, pakuvad põlismetsade kõrval samuti olulisi ökosüsteemi teenuseid, puitu ja kohalikule rahvastikule elatusvahendeid; on seisukohal, et kuna ka sekundaarsete metsade säilimist ohustab ebaseaduslik raie, peaksid kõik metsamajanduse läbipaistvust ja aruandekohustust suurendavad meetmed olema põlismetsade kõrval suunatud ka sekundaarsetele metsadele;

36.  rõhutab vajadust soodustada kaasavat ja kogukondlikku metsamajandust ning selleks ulatuslikumalt kaasata kodanikuühiskonda metsanduspoliitika ja -projektide kavandamisse ja elluviimisesse, tõsta inimeste teadlikkust ning tagada, et kohalikud kogukonnad metsarikkustest kasu saaksid;

37.  märgib murega, et metsarahvaste kogukondliku maaomandi ebakindlus on raadamise piiramisel peamine takistus;

38.  tuletab meelde, et maa- ja metsaomandi vastutustundlik haldamine on ühiskonna stabiilsuse, kestliku keskkonnakasutuse ja kestlikku arengusse tehtavate vastutustundlike investeeringute seisukohast hädavajalik;

39.  võtab teadmiseks, et on olemas kogukondliku metsamajanduse ja kollektiivse tavapärase omandiõiguse mudelid, millega võib kaasneda hulk hüvesid(13), näiteks metsapindala ja kättesaadavate veevarude suurenemine, ebaseadusliku metsaraie piiramine tänu selgete puidule juurdepääsu eeskirjade kehtestamisele, ning tugev metsaseire süsteem; teeb ettepaneku pakkuda kogukondliku metsamajanduse õigusraamistike arendamiseks rohkem uuringuid ja toetust;

40.  nõuab tungivalt, et partnerriigid tunnustaksid ja kaitseksid metsast sõltuvate kohalike kogukondade ja põlisrahvaste ning eelkõige nende naiste õigust oma maid, territooriume ja loodusrikkusi omada ja kontrollida, nagu on sätestatud sellistes inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides nagu majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon ning ILO konventsioon nr 169; nõuab, et EL toetaks partnerriike sellises tegevuses ning vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtte kohaldamisel suurte maa-alade omandamise korral;

41.  mõistab hukka kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade sõnavabaduse ahenemise metsahaldust puudutavates küsimustes ja rünnakud selle vastu;

42.  palub, et komisjon muudaks FAO maaomandi vastutustundliku majandamise suunised välisinvesteeringute kava puhul kohustuslikuks; rõhutab, et suunistest kinnipidamine nõuab tulemuslikku sõltumatut seiret ja jõustamist, sealhulgas asjakohaseid vaidluste lahendamise ja kaebuste käsitlemise mehhanisme; nõuab, et projektide kavandamisel, järelevalvel ja aastaaruannetes tuleb järgida maa omandiõiguse norme ning need tuleb muuta kogu ametlikust arenguabist rahastatava ELi välistegevuse jaoks kohustuslikuks;

43.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid viivitamatult looksid ametliku arenguabi vahenditest rahastatud meetmetest põhjustatud inimõiguste rikkumiste ja muude kahjulike mõjude ohvritele tõhusa halduskaebuste käsitlemise mehhanismi uurimis- ja lepitusprotsesside algatamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et see mehhanism peaks sisaldama standardmenetlusi, olema halduslikku laadi ja seega täiendama kohtumehhanisme, ning peaks lähtuma ELi delegatsioonidest;

44.  nõuab, et EL võtaks vastu eeskirjad sellise raadamist käsitleva teabe kohustusliku avalikustamise kohta, mis annab tõendust metsi ohustavate kaupade tootmise või töötlemisega seotud finantsinvesteeringutest;

45.  tuletab meelde, et komisjoni aruanne läbipaistvusdirektiivi (2013/50/EL) toimimise kohta, mis sisaldab nõuet avalikustada maavarade kaevandamise ning looduslike ja poollooduslike põlismetsade raiega tegelevate börsil noteeritud ja suurte noteerimata äriühingute maksed valitsustele, tuleb parlamendile ja nõukogule esitada 27. novembriks 2018; märgib veel, et sellele aruandele tuleks lisada seadusandlik ettepanek; seoses direktiivi võimaliku läbivaatamisega kutsub komisjoni üles kaaluma sellise kohustuse laiendamist ka teistele metsi mõjutavatele tegevusvaldkondadele ja muudele kui põlismetsadele;

46.  taunib asjaolu, et paljudes riikides on kohalike elanike osalemine puudulik ning metsakogukondadega ei ole sõlmitud lepinguid kontsessioonide andmise ja maakasutuse tsoneerimise kohta; on seisukohal, et raiutud puidu seaduslikkuse kontrollimise süsteemid peaksid hõlmama kogukondi võimestavaid menetluslikke kaitsemeetmeid, mille eesmärk oleks vähendada maade korruptiivse eraldamise või üleandmise tõenäosust;

47.  rõhutab läbipaistvate andmete, parema kaardistamise, sõltumatu seire, auditivahendite ja teabe jagamise tähtsust juhtimistavade parandamise, rahvusvahelise koostöö ja raadamise kaotamiseks võetud kohustuste täitmise hõlbustamise seisukohalt; nõuab, et EL nende eesmärkide saavutamiseks tõhustaks partnerriikidele antavat rahalist ja tehnilist abi ning aitaks neil arendada kohalike metsahaldusstruktuuride ja aruandekohustuse täiustamiseks vajalikku oskusteavet;

Vastutustundlikud tarneahelad ja rahastamine

48.  märgib, et puidu ja puittoodete importi tuleks ELi piiridel põhjalikumalt kontrollida, et tõepoolest tagada imporditud toodete vastavus ELi sisenemiseks kehtestatud nõuetele;

49.  märgib, et enam kui pool toodetud ja maailmaturule lastud toodetest on saadud ebaseadusliku metsaraadamise tulemusena; juhib tähelepanu asjaolule, et kui võtta arvesse metsaga seotud põllumajanduslikke riskitooteid, siis on 65 % Brasiilia ja 9 % Argentiina loomaliha ekspordist ning 41 % Brasiilia, 5 % Argentiina ja 30 % Paraguai sojaekspordist tõenäoliselt seotud ebaseadusliku metsaraadamisega; märgib lisaks, et ELi tootjad impordivad arengumaadest suurel hulgal valke ja loomasööta(14);

50.  juhib tähelepanu erasektori kesksele tähtsusele metsaga seotud rahvusvaheliste eesmärkide, sealhulgas metsade taastamise eesmärgi täitmisel; rõhutab samas vajadust tagada, et ülemaailmsed tarneahelad ja rahavood toetaksid üksnes kestlikku tootmist, mis ei põhjusta raadamist ega inimõiguste rikkumist;

51.  väljendab heameelt selle üle, et olulised (sageli EList pärit) erasektori osalejad on lubanud raadamise oma tarneahelatest ja investeeringutest kõrvaldada; märgib samas, et EL peab toetama erasektori jõupingutusi strateegiate ja asjakohaste meetmete kaudu, luues kõigile äriühingutele ühised võrdlusnäitajad ja võrdsed võimalused; on seisukohal, et see innustaks võtma kohustusi, tekitaks usaldust ja suurendaks äriühingute vastutust oma kohustuste täitmise eest;

52.  tuletab meelde vajadust järgida ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; toetab käimasolevaid läbirääkimisi, mille eesmärk on luua rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete jaoks siduv inimõigusi käsitlev ÜRO vahend, ning rõhutab, kui tähtis on ELi aktiivne osalemine selles protsessis;

53.  õhutab ettevõtteid tegutsema korruptsiooni tõkestamiseks oma äritegevuses, eelkõige seoses maa omandiõigustega, ning hõlmama oma välisseiresüsteemidega ka tööõiguse normid, nii et need hõlmaksid metsaraadamisega seotud laiemaid kohustusi;

54.  nõuab, et EL kehtestaks finantssektorile kohustuslikud nõuded täita rahaliste ja mitterahaliste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamisel kindlalt hoolsuskohustust; nõuab ka hoolsuskohustuse täitmise menetluse avalikustamist vähemalt investorite aastaaruannetes;

55.  nõuab, et EL maailmas metsaraadamise piiramiseks reguleeriks metsa ohustavate toodetega (näiteks soja, palmiõli, eukalüpt, loomaliha, nahad ja kookospähklid) kauplemist ja nende tarbimist Euroopas, lähtudes kogemustest, mida on andnud FLEGTi tegevuskava, puidumäärus, konfliktimineraale käsitlev määrus, muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv, ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevad õigusaktid ja muud tarneahelaid reguleerivad ELi algatused;

56.  on seisukohal, et sellise õigusraamistikuga tuleks

   a) kehtestada kohustuslikud kriteeriumid kestlikele ja raadamist mittepõhjustavatele toodetele;
   b) kehtestada metsa ohustavate kaupade tarneahelates tootmisahela eelnevate ja järgnevate etappide ettevõtjatele kohustuslikud hoolsuskohustuse nõuded;
   c) jõustada kaupade jälgitavuse ja läbipaistvuse nõuded kogu tarneahela ulatuses;
   d) nõuda, et liikmesriikide pädevad asutused uuriksid tootjariikides maakasutuse ebaseaduslikust muutmisest kasu saavaid ELi kodanikke ja ELis asuvaid ettevõtteid ja võtaksid nad vastutusele;
   e) järgida rahvusvahelisi inimõigustealaseid õigusakte, austada maaomandi vastutustundlikku majandamist käsitlevates vabatahtlikes suunistes esitatud tavaõigusi ja tagada, et toote kogu olelusringi vältel kohaldatakse kõigi potentsiaalselt mõjutatud kogukondade suhtes vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet;

57.  nõuab, et EL tagaks, et kehtestatud meetmed ja õigusraamistik ei põhjustaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele põhjendamatut koormust ega takistaks nende juurdepääsu turgudele ja rahvusvahelisele kaubandusele;

58.  nõuab, et EL edendaks sarnast siduvat õigusraamistikku ka rahvusvahelisel tasandil ning võtaks metsadiplomaatia oma kliimapoliitikasse, et innustada riike, kes töötlevad ja/või impordivad suurtes kogustes troopikapuitu (nt Hiina ja Vietnam) võtma vastu tulemuslikke õigusakte, millega keelustatakse ebaseaduslikult raiutud puidu import ning nõutakse, sarnaselt ELi puidumäärusega, ettevõtjatelt hoolsuskohustuse täitmist; selleks palub, et komisjon muudaks BCM‑FLEGTi raames Hiinaga peetavad kõnelused ja nendega seotud meetmed läbipaistvamaks;

59.  taunib Kongo DV valitsuse otsust peatada moratoorium, mis kehtestati riigi troopilistes vihmametsades metsa langetava kahe Hiina ettevõtte raielubade uuendamisele; nõuab moratooriumi pikendamist seniks, kuni raiefirmad, valitsus ja metsast sõltuvad kohalikud kogukonnad on alade rahuldavat ökoloogilist ja sotsiaalset haldamist tagavate protokollide osas kokkuleppele jõudnud;

60.  nõuab, et EL kehtestaks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi käigus loomasööda nõuetelevastavuse kriteeriumid selle tagamiseks, et avalik sektor subsideeriks kestlikult ja raadamiseta toodetud loomasööta, et valgurikaste söödakultuuride ja kariloomade import väheneks ning kodumaine söödarikaste kultuuride tootmine suureneks ja muutuks mitmekesisemaks, samuti selleks, et ELi tulevases toidu- ja põllumajanduspoliitikas ei toetataks ei otseselt ega kaudselt metsi ohustavate toodete (nt mais ja soja) importimist;

61.  rõhutab, et uus ÜPP tuleb ühitada ELi rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega;

62.  nõuab, et kestliku arengu eesmärkide näitajaid tuleb kasutada ÜPP välismõjude hindamiseks, nagu soovitas OECD;

63.  tuletab meelde, et suurimad palmiõli tootjad on Malaisia ja Indoneesia, kes annavad hinnanguliselt 85–90 % ülemaailmsest toodangust, ning et kasvav nõudlus selle kauba järele põhjustab raadamist, seab surve alla maakasutuse ja mõjutab tugevalt kohalikke kogukondi, inimeste tervist ja kliimamuutusi; rõhutab sellega seoses, et Indoneesia ja Malaisiaga kaubanduslepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi tuleks kasutada kohapealse olukorra parandamiseks;

64.  tunnistab palmiõli osas praeguste sertifitseerimiskavade soodsat mõju, kuid täheldab kahetsusega, et ei jätkusuutliku palmiõli ümarlaua (RSPO), Indoneesia jätkusuutliku palmiõli (ISPO) ega Malaisia jätkusuutliku palmiõli (MSPO) kavad ega ka kõik teised suuremad tunnustatud sertifitseerimiskavad ei suuda tulemuslikult takistada neis osalejaid vihmametsi või turbaalasid palmiistandusteks muutmast; on seepärast seisukohal, et nimetatud suured sertifitseerimiskavad ei piira tulemuslikult istanduste rajamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning järelikult ei ole need suuri metsa- ja turbamaatulekahjusid ära hoidnud; palub Euroopa Komisjonil tagada nimetatud sertifitseerimiskavade sõltumatu auditeerimine ja järelevalve, kindlustamaks, et ELi turule lastav palmiõli vastaks kõigile vajalikele normidele ja oleks säästvalt toodetud; märgib, et palmiõli sektori säästvuse küsimust ei saa lahendada üksnes vabatahtlike meetmete ja tegevuspoliitikate abil, vaid palmiõli tootvatele ettevõtetele tuleb kehtestada ka siduvad eeskirjad ja kohustuslik sertifitseerimiskava;

65.  rõhutab vajadust suurendada vabatahtlike sertifitseerimiskavade usaldusväärsust märgistamise teel, eesmärgiga tagada kooskõlas Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooniga juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(15), et ELi turule jõuaks ainult selline palmiõli, mille tootmine ei põhjusta raadamist, metsade seisundi halvenemist, maa ebaseaduslikku omastamist ja muid inimõiguste rikkumisi, ning et sellised süsteemid nagu jätkusuutliku palmiõli ümarlaud (RSPO) hõlmaksid kõiki palmiõli lõpptarbijaid; rõhutab lisaks, et tarbijaid tuleb paremini teavitada palmiõli mittesäästva tootmise kahjulikust keskkonnamõjust, et lõppkokkuvõttes palmiõli tarbimist oluliselt piirata;

66.  nõuab, et Euroopa Komisjon ja kõik liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, tegutseksid selle nimel, et võtta endale kogu ELi hõlmav kohustus hankida 2020. aastaks üksnes säästvalt toodetud palmiõli, ning selleks muu hulgas allkirjastaksid ja rakendaksid Amsterdami deklaratsiooni „Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“, samuti tegutseksid kogu tööstust hõlmava kohustuse kehtestamise nimel, sealhulgas allkirjastades ja rakendades Amsterdami deklaratsiooni, millega toetatakse täiel määral säästva palmiõli tarneahela saavutamist aastaks 2020;

Poliitikavaldkondade arengusidusus

67.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada vaid juhul, kui tarneahelad muutuvad säästvaks ja tekitatakse sünergia eri poliitikavaldkondade vahel; on mures selle pärast, et ELi suur sõltuvus imporditud loomasöödast sojaubade näol põhjustab teistes riikides metsaraadamist; on mures Euroopa kasvava biomassiimpordi ja suurel määral ELi säästva energia sihteesmärkidest põhjustatud kasvava puidunõudluse keskkonnamõju pärast, palub ELil järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208 ning on oluline osa ELi panusest 2030. aasta tegevuskava, Pariisi kokkuleppe ja Euroopa arengukonsensuse täitmisse; nõuab seepärast, et EL tagaks oma arengu-, kaubandus-, põllumajandus-, energia- ja kliimapoliitika kooskõla;

68.  kutsub komisjoni üles lihtsustama, seostama ja paremini kooskõlastama ELi eri poliitikavaldkondade raames võetavaid ebaseadusliku metsaraie vastaseid meetmeid ja poliitikavaldkondadega seotud teenuseid; kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi puiduimpordi nõuete lisamiseks tulevastesse kahe- või mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse, et mitte õõnestada FLEGTi tegevuskava abil saavutatud edu puitu tootvates riikides;

69.  tuletab meelde, et põlisrahvaste ja kohalike kogukondade traditsioonilised maad ja territooriumid hõlmavad 80 % metsadest; märgib murega, et põlisrahvaste õigustega tegelev ÜRO eriraportöör on teatanud, et temani jõuab aina rohkem teateid olukordadest, kus kliimamuutuste leevendamise projektid on põlisrahvaste õigusi kahjustanud – selle silmatorkavad näited on taastuvenergia projektid, näiteks biokütuste tootmine ja hüdroelektrijaamade tammide rajamine; rõhutab vajadust tagada kohalike metsakogukondade maaomandiõigused, ka tavapärased õigused; juhib tähelepanu tulemuspõhistele maksetele ja REDD+‑le, mis võimaldavad metsahaldust, maaomandiõigusi ja elatise saamise võimalusi parandada;

70.  rõhutab põlisrahvaste suurt tähtsust loodusvarade säästval majandamisel ja elurikkuse säilitamisel; tuletab meelde, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis kutsutakse osalevaid riike üles austama põlisrahvaste teadmisi ja õigusi kui REDD+ rakendamise tagatisi; nõuab tungivalt, et partnerriigid võtaksid meetmeid põlisrahvaste tulemuslikuks kaasamiseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetesse;

71.  nõuab ELilt ja liikmesriikidelt FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute ja REDD+ vahelise sünergia tugevdamist;

72.  väljendab sügavat muret seoses üha laieneva metsade tööstusliku monokultuurse kasutamisega energia tootmiseks, mis kiirendab maailma elurikkuse kadu ja kahjustab ökosüsteemi teenuseid;

73.  tuletab meelde, et ELi biokütuste poliitika peaks olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega; rõhutab, et EL peaks hiljemalt 2030. aastaks järkjärgult loobuma kõigist agrokütuste tootmist stimuleerivatest poliitikameetmetest;

74.  peab kahetsusväärseks, et taastuvenergia direktiivi (RED II) praeguse läbivaatamise käigus ei ole siiani kehtestatud sotsiaalse kestlikkuse kriteeriumeid ega võeta arvesse maakasutuse muid kaudseid tagajärgi ega maade hõivamise ohtu; tuletab meelde, et nimetatud direktiiv peab olema kooskõlas omandiõiguse rahvusvaheliste normidega, s.t ILO konventsiooniga nr 169 ning FAO vabatahtlike suunistega maa omandiõiguste kohta ning toidu- ja põllumajandussüsteemidesse vastutustundliku investeerimise põhimõtetega; rõhutab samavõrra vajadust kehtestada rangemad metsa biomassi kriteeriumid, et mitte edendada bioenergeetikat, mis võiks põhjustada teistes riikides metsade raadamist;

75.  märgib, et on üheselt tõendatud, et troopikametsade muutmine põllumajandusmaaks, istandusteks ja muul otstarbel kasutatavaks maaks põhjustab liigirikkuse ja eriti metsas elavate liikide arvu olulist vähenemist; ühe kliimamuutuste pidurdamise ja elurikkuse kaitsmise viisina rõhutab bioloogiliselt mitmekesiste loodusmetsade taastamist kooskõlas 2030. aasta tegevuskava eesmärkide ja eelkõige 15. eesmärgiga; on veendunud, et metsataastamisprogrammide puhul tuleks tunnustada kohalike elanike tavapäraseid õigusi maale, tegutseda kaasavalt ja kohapealseid tingimusi arvestades ning edendada looduslikke lahendusi, näiteks metsamaastike taastamist, et saavutada tasakaalustatud maakasutus, mis hõlmab kaitsealasid, agrometsandust, põllumajandust, väikseid istandusi ja inimasulaid; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi tarbimise mõju metsaraadamisele kolmandates riikides käsitletaks kooskõlas eesmärkidega, mis on kehtestatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020;

76.  kutsub ELi üles toetama metsarikaste arengumaade algatusi, mille eesmärk on leida vastukaal põllumajandustootmise ja kaevandustegevuse piiramatule laienemisele, mis on kahjustanud metsamajandust ning põlisrahvaste elatusvahendeid ja kultuuri, sotsiaalset stabiilsust ja põllumajandustootjate sõltumatust toiduga varustamisel;

77.  kinnitab, et säästvalt majandatud metsadest, ka säästvatest metsaistandustest ja pereistandustest saadud kestliku puidu väärtusahelad võivad oluliselt aidata täita kestliku arengu eesmärke ja kliimamuutuste leevendamiseks võetud kohustusi; rõhutab, et olukorras, kus troopiliste ökosüsteemide süsinikukaost langeb 68,9 % metsade häirimise või kahjustamise arvele(16), ei tohiks kliimameetmete või arengu rahastamiseks kasutatavatest avaliku sektori vahenditest kunagi toetada põllumajandustootmise laiendamist, tööstusliku mahuga metsaraiet, maavarade kaevandamist ega taristute laiendamist puutumatutele metsaaladele, ning kogu avaliku sektori rahastamise suhtes tuleks kohaldada rangeid kestlikkuskriteeriumeid; ning nõuab, et EL ja liikmesriigid kooskõlastaksid selles suhtes oma abiandmispoliitikat(17);

78.  on seisukohal, et tegevus raadamise peatamiseks peab hõlmama seniste põllumaade tõhusaima kasutamise toetamist, mida tuleks rakendada kooskõlas aruka küla käsitlusega; tunnistab, et agroökoloogilised meetodid on oluline võimalus ökosüsteemi funktsioonide ja vastupanuvõime maksimeerimiseks mitmekesiste segataimede istutamise, agrometsanduse ja püsikultuuri tehnikate abil, mis on olulised ka palmiõli, kakao ja kautšuki tootmisel ning annavad lisaks sotsiaalset kasu ja aitavad tootmist mitmekesistada ja tootlikkust tõsta ilma metsamaad muuks kasutusotstarbeks raadamata;

Metsakuriteod

79.  märgib, et ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Interpoli andmetel on ebaseaduslik metsaraie ja puidukaubandus üks viiest peamisest keskkonnakuritegude liigist ning selles kasvab üha rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike rühmituste roll;

80.  rõhutab, et võitlus rahvusvahelise ebaseadusliku kaubitsemise vastu eeldab kaasavaid ja kooskõlastatud meetmeid metsade hävitamise, raadamise, ebaseadusliku raie, pettuste ja metsloomade tapmise tõkestamiseks ning metsatoorme ja looduslike liikide järele valitseva nõudluse piiramiseks;

81.  toonitab, et metsakuriteod, mis ulatuvad ebaseaduslikust või reguleerimata söepõletamisest kuni puidu-, paberi- ja tselluloosifirmde suuremahuliste kuritegudeni, mõjutavad tugevalt ülemaailmseid heitkoguseid, veevarusid, kõrbestumist ja sademete jagunemist;

82.  märgib murelikult, et ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Interpoli andmetel loetakse paljude riikide keskkonnakuritegude vastaseid õigusakte puudulikuks, muu hulgas töötajate ja oskusteabe puudumise, madalate trahvide ja kriminaalkaristuste puudumise jms pärast, mis kõik takistab tulemuslikku võitlust selliste kuritegude vastu;

83.  rõhutab, et ebaseadusliku raie ja puidukaubanduse tõkestamiseks on väga tähtis kehtestada tootjariikides tõeliselt hoiatavad ja mõjusad karistused;

84.  palub komisjonil laiendada direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu)(18) kohaldamisala ka ebaseaduslikule metsaraiele;

85.  soovitab ELil pakkuda abi raadamise ja ebaseadusliku tegevuse üle teostatava järelevalve tugevdamiseks;

86.  rõhutab vajadust tegeleda keskkonnakuritegude selliste süvapõhjustega nagu vaesus, korruptsioon ja halb valitsemine, rakendades ühtset ja terviklikku käsitlust, soodustades piiriülest koostööd finantsküsimustes ning kasutades kõiki asjakohaseid vahendeid võitluseks rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu, muu hulgas kuritegelikul teel saadud vara arestimist ja konfiskeerimist ning rahapesu vastaseid meetmeid;

87.  rõhutab vajadust tugevdada siseriiklikke õigusraamistikke, toetada riiklike õiguskaitsevõrgustike rajamist ning tõhustada läbipaistvat ja vastutustundlikku metsade majandamist edendavate asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide rakendamist ja jõustamist, muu hulgas parimate tavade vahetamise, teabe range avalikustamise, usaldusväärsete säästvuse mõjuhinnangute ning seire- ja aruandlussüsteemide abil, mille juures võetakse arvesse vajadust kaitsta metsavalvetöötajaid; nõuab riikliku ja rahvusvahelise, valdkondade- ja ametkondadevahelise koostöö, eriti Interpoli ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise bürooga tehtava koostöö tõhustamist, sealhulgas luureandmete jagamist ja kohtute koostööd ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni laiendamist keskkonnakuritegudele;

88.  tuletab meelde, et ELi siseneva impordi tolliandmete parem kättesaadavus suurendaks üleilmse väärtusahela läbipaistvust ja vastutust; palub komisjonil tolliandmetele esitatavaid nõudeid laiendada ning lisada kohustuslike tolliandmete hulka eksportija ja tootja andmed, mis parandaks üleilmsete väärtusahelate läbipaistvust ja jälgitavust;

Kaubandusküsimused

89.  rõhutab, et liidu kaubandusläbirääkimised peaksid olema kooskõlas liidu kohustusega võtta meetmeid raadamise ja metsade seisundi halvenemise piiramiseks ning metsade süsinikuvarude suurendamiseks arengumaades;

90.  rõhutab vajadust laiendada ja tugevdada ELi kahe- ja mitmepoolsete vabakaubandus- ja investeerimislepingute keskkonnale ja inimõigustele avalduva mõju piiramise, jälgimise ja kontrollimise korda, sealhulgas kontrollitavate näitajate ning sõltumatute kogukonnapõhiste seire- ja aruandlusalgatuste abil;

91.  kutsub ELi üles alati lisama oma kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevatesse peatükkidesse siduvaid ja jõustatavaid sätteid ebaseadusliku metsaraie, raadamise, metsade seisundi halvenemise ja maade hõivamise ning muude inimõiguste rikkumiste takistamiseks, mille puhul kehtivad asjakohased ja mõjusad vaidluste lahendamise mehhanismid, ning kaaluma erinevate jõustamismeetodite hulgas sanktsioonipõhise mehhanismi ja õigusnormide kasutamist, et tagada õigus omandile, eelnev konsulteerimine ja teadev nõusolek; kutsub komisjoni üles lisama sellised sätted, eriti kohustuse täita tulemuslikult Pariisi kliimakokkulepet, läbivaatamisklausli abil ka juba sõlmitud vabakaubanduslepingutesse; rõhutab nende sätete järelevalve tähtsust ja vajadust alustada juhul, kui kaubanduspartnerid neid nõudeid ei täida, viivitamatult valitsuste konsultatsioonimenetlusi ja käivitada kehtivad jõustamismehhanismid, näiteks vabakaubanduslepetes ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanismid;

92.  palub, et komisjon lisaks kõigisse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse kaugeleulatuvad metsi käsitlevad klauslid; rõhutab, et need klauslid peavad olema kohustuslikud ja jõustatavad tänu tulemuslikele seire- ja karistusmehhanismidele, mis võimaldavad üksikisikutel ja kollektiividel nii ELis kui ka kolmandates riikides hüvitust nõuda;

93.  rõhutab, et ELi kaubanduspoliitikas tuleks käsitleda ebaseadusliku metsaraiega seotud korruptsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks oma vabakaubanduslepingutesse ebaseadusliku raiega seotud korruptsiooni tõkestavad sätted, mis on jõustatavad ning mida tuleb tulemuslikult ja täies mahus rakendada;

94.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks vabakaubanduslepingute korruptsioonivastastesse jõustatavatesse sätetesse sellised ebaseaduslikud metsandustavad nagu puidu allahindamine kontsessioonilepingutes, kaitsealuste puude raiumine äriühingute poolt, metsandustoodete ebaseaduslik piiriülene salakaubandus ning ebaseaduslik, ilma loata teostatav metsaraie ja metsatoorme töötlemine;

95.  märgib, et metsavarude kaitsmise ja vastutustundliku majandamise osas on üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) määruse kohaldamisala piiratud; partnerriikide metsade kaitsmiseks kutsub komisjoni üles tagama GSP ja GSP+ kavade metsandusega seotud konventsioonide nõuetekohase järelevalve, mida teostaksid muu hulgas vabaühendused, kusjuures see kaitse näeks ette ka võimalust luua huvitatud osapoolte kaebuste nõuetekohase käsitlemise mehhanism; rõhutab, et sellise mehhanismi puhul tuleb eriti arvestada põlisrahvaste ja metsast sõltuvate kogukondade õigustega ning vajaduse korral ILO konventsioonist nr 169 (põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta) tulenevate õigustega;

96.  tuletab meelde, et kõigi õigusaktide või algatuste tõhususe tagamiseks peavad loodusvarasid eksportivates riikides olema rikkumisest teatajatele kättesaadavad asjakohane õiguskaitse, õiguskaitsevahendid ja tõhus kaitse;

o
o   o

97.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0098.
(3) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0330.
(5) Peatoimetaja C. Nellemann; toimetajad Henriksen, R., Kreilhuber, A., Stewart, D., Kotsovou, M., Raxter, P., Mrema, E., ja Barrat, S. ,,The Rise of Environmental Crime – A Growing Threat to Natural Resources, Peace, Development And Security, A UNEP-INTERPOL Rapid Response Assessment“ (Keskkonnakuritegevuse kasv ohustab üha enam loodusvarasid, rahu, arengut ja julgeolekut. UNEPi ja Interpoli kiirreageerimishinnang.) ÜRO Keskkonnaprogramm ja RHIPTO Rapid Response. Norra globaalanalüüside keskus, www.rhipto.org, 2016.
(6) Goodman, R.C. ja Herold, M., „Why Maintaining Tropical Forests is Essential and Urgent for Maintaining a Stable Climate“ (Troopiliste metsade säilitamise olulisus stabiilse kliima säilitamise seisukohalt). November 2014. Töödokument 385. Centre for Global Development, Washington DC, 2014; McKinsey & Company, „Pathways to a Low-Carbon Economy“ (Tee vähese süsihappegaasiheitega majanduseni), 2009; McKinsey & Company, „Pathways to a Low-Carbon Economy: Version 2 of the Global Greenhouse Gas Abatement Cost Curve“ (Tee vähese süsihappegaasiheitega majanduseni. Ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite piiramise kulukõvera versioon nr 2), 2013.
(7) Baccini, A. jt. „Tropical forests are a net carbon source based on aboveground measurements of gain and loss“ (Maapinnal teostatud kasude-kahjude mõõtmiste põhjal on troopikametsad kokkuvõttes süsihappegaasi emiteerijad). Science, kd 358, nr 6360, 2017, lk 230-234.
(8) Vt https://www.iucn.org/theme/forests/our-work/forest-landscape-restoration/bonn-challenge
(9) Peatoimetaja Nellemann, C.; toimetajad Henriksen, R., Kreilhuber, A., Stewart, D., Kotsovou, M., Raxter, P., Mrema, E., ja Barrat, S. ,,The Rise of Environmental Crime – A Growing Threat to Natural Resources, Peace, Development And Security, A UNEP‑INTERPOL Rapid Response Assessment“ (Keskkonnakuritegevuse kasv ohustab üha enam loodusvarasid, rahu, arengut ja julgeolekut. UNEPi ja Interpoli kiirreageerimishinnang.) ÜRO Keskkonnaprogramm ja RHIPTO Rapid Response. Norra globaalanalüüside keskus, www.rhipto.org, 2016.
(10) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125.
(11) http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/feasibility_study_deforestation_kh0418199enn_main_report.pdf
(12) Keskkonnauuringute Agentuuri (EIA) ja Indoneesia Metsade Seirevõrgu (Jaringan Pemantau Independen Kehutanan/JPIK) 2014. aasta aruandes Permitting Crime (Kuritegude soodustamine) leiti, et mõned puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemide litsentsitud äriühingud tegelevad „puidupesuga“, mis tähendab ebaseaduslikult hangitud puidu segamist seadusliku puiduga. Praegu võidakse sellist puitu ELi eksportida FLEGTi litsentsiga puiduna. Vt http://www.wri.org/blog/2018/01/indonesia-has-carrot-end-illegal-logging-now-it-needs-stick; esmaallikas https://eia-international.org/wp-content/uploads/Permitting-Crime.pdf.
(13) Näide Nepalist, mille on esitanud ClientEarth, vt https://www.clientearth.org/what-can-we-learn-from-community-forests-in-nepal/.
(14) Forest Trendsi aruandeseeria. Consumer Goods and Deforestation: An Analysis of the Extent and Nature of Illegality in Forest Conversion for Agriculture and Timber Plantations (Tarbekaubad ja metsaraadamine. Metsa ebaseaduslikult põllumajandusmaaks ja puiduistandusteks muutmise ulatuse ja iseloomu analüüs), 2014.
(15) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125.
(16) Baccini, A. jt. „Tropical forests are a net carbon source based on aboveground measurements of gain and loss“ (Maapinnal teostatud kasude-kahjude mõõtmiste põhjal on troopikametsad kokkuvõttes süsihappegaasi emiteerijad). Science, kd 358, nr 6360, 2017, lk 230–234, http://science.sciencemag.org/content/early/2017/09/27/science.aam5962.
(17) Baccini, A. jt, op. cit.
(18) ELT L 328, 6.12.2008, lk 28.

Õigusalane teave