Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 12. september 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Liidu turule lastava ühekordselt destilleeritud shochu nimikogused ***I
 USA ja ELi vahelise koostöömemorandumi muudatus (lennuliikluse korraldamise süsteemi kasutuselevõtmine) ***
 Lennutranspordileping Kanada ja ELi vahel (Horvaatia ühinemine) ***
 Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul ***I
 Liitu siseneva või liidust väljuva sularaha kontroll ***I
 Rahapesu vastu võitlemine kriminaalõiguse abil ***I
 Olukord Ungaris
 Autonoomsed relvasüsteemid
 ELi ja USA suhete seis
 ELi ja Hiina suhete seis

Liidu turule lastava ühekordselt destilleeritud shochu nimikogused ***I
PDF 124kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 110/2008 seoses nimikogustega, et lasta liidu turule ühekordselt destilleeritud shochu, mis on valmistatud „pot still“ meetodil ja villitud Jaapanis (COM(2018)0199 – C8-0156/2018 – 2018/0097(COD))
P8_TA(2018)0334A8-0255/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0199),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile(C8‑0156/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 10. juuli 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0255/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 110/2008 seoses nimikogustega, et lasta liidu turule destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis toodetud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1670) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


USA ja ELi vahelise koostöömemorandumi muudatus (lennuliikluse korraldamise süsteemi kasutuselevõtmine) ***
PDF 106kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT‑I‑9406 1. muudatuse liidu nimel allakirjutamise kohta (05800/2018 – C8-0122/2018 – 2018/0009(NLE))
P8_TA(2018)0335A8-0214/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05800/2018),

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT‑I‑9406 1. muudatust (14031/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8‑0122/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A8‑0214/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.


Lennutranspordileping Kanada ja ELi vahel (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 106kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (12256/2014 – C8‑0080/2017 – 2014/0023(NLE))
P8_TA(2018)0336A8-0256/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12256/2014),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu, millega muudetakse Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (12255/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0080/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8‑0256/2018),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kanada valitsusele ja parlamendile.


Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul ***I
PDF 273kWORD 114k
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2016)0593 – C8‑0383/2016 – 2016/0280(COD))(1)
P8_TA(2018)0337A8-0245/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.
(2)  Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid aitavad kaasa siseturu toimimisele, tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele, hõlbustavad kasutusloa saamist ja loovad õigusraamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa tõeliselt integreeritud siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse uuenduslikkust, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas, et hoida ära siseturu killustumist. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,26 on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.
(3)  Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist ning asjakohased õigusaktid peavad olema tulevikukindlad, et mitte takistada tehnoloogia arengut. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,26 on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv ja õiglane turg, tuleks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad teoste ja muu materjali kasutamist ja õiguste maksmapanekut internetipõhiste teenuste pakkujate platvormidel ning autorite ja esitajate lepingute ning nende lepingute alusel kaitstud teoste kasutamisega seotud raamatupidamisarvestuse läbipaistvust.
__________________
__________________
26 COM(2015) 626 final.
26 COM(2015)0626.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ27, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ28, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ29, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ30, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL32.
(4)  Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ27, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ27a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ28, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ29, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ30, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL31 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL32.
_________________
_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).
27a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.
(5)  Teadusuuringute, innovatsiooni, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud innovatsiooni, teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel jätkuvalt kasutada neis valdkondades olemasolevaid hästi toimivaid erandeid, kui need ei piira käesoleva direktiiviga ettenähtud erandite või piirangute ulatust. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.
(8)  Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Teksti- ja andmekaeve võimaldab lugeda ja analüüsida suurel hulgal digitaalselt salvestatud teavet, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Et teksti- ja andmekaeve saaks toimuda, on enamikul juhtudel vaja teabele kõigepealt juurde pääseda ning seejärel seda reprodutseerida. Tavaliselt saab teavet teksti- ja andmekaeve abil töödelda alles päras selle normaliseerimist. Alles siis, kui teabele on seaduslik juurdepääs, saab teavet normaliseerida ning toimub selle autoriõigusega kaitstud kasutamine, kuna see toob kaasa reprodutseerimise kas teabe vormingu muutmise või selle andmebaasist väljavõtmisega vormingus, mida saab teksti- ja andmekaeveks kasutada. Autoriõigusega seotud protsessid teksti- ja andmekaeve tehnoloogia kasutamisel ei ole seega mitte teksti- ja andmekaeve ise, mis kujutab endast digitaalselt salvestatud ja normaliseeritud teabe lugemist ja analüüsimist, vaid juurdepääsu protsess ning protsess, mille käigus teave normaliseeritakse, et võimaldada selle digivormis automatiseeritud analüüsi, niivõrd kuivõrd see protsess hõlmab väljavõtet andmebaasist või reprodutseerimist. Käesolevas direktiivis sätestatud erandeid teksti ja andmekaeve otstarbest tuleks mõista viidetena sellistele autoriõigustega seotud protsessidele, mis on vajalikud teksti- ja andmekaeve võimaldamiseks. Kui kehtiv autoriõigus ei ole teksti- ja andmekaeve kasutamise suhtes kohaldatav, ei tohiks käesolev direktiiv sellist kasutust mõjutada.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.
(10)  Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes teadusorganisatsioonidele ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teksti- ja andmekaeve erandiga tuleks hõlmata ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes tegelevad teadusuuringutega, tingimusel et teadusuuringute tulemused ei too kasu ettevõttele, mis avaldab eelkõige sellistele organisatsioonidele otsustavat mõju. Juhul, kui teadusuuringud toimuvad avaliku ja erasektori partnerluse raames, peaks ka sellises partnerluses osaleval ettevõttel olema seaduslik juurdepääs teostele ja muule materjalile. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reprodutseerimisi ja väljavõtteid tuleks talletada turvaliselt ja viisil, mis tagab, et koopiaid kasutataks ainult teadusuuringute otstarbel.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Edendamaks innovatsiooni ka erasektoris, peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis on kohustuslikust erandist laiem, tingimusel et selles osutatud teoste ja muu materjali kasutust ei ole õiguste omajad sõnaselgelt kaitsnud, sealhulgas masinloetavate vahenditega.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.
(15)  Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom. Kui kultuuripärandiasutusel on hariduslik eesmärk ning see osaleb õpetamises, peaks liikmesriikidel olema võimalik käsitada kõnealuse erandi raames sellist asutust õpetamistegevuse puhul haridusasutusena.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
(16)  Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Kasutamise erandi või piirangu tuleks anda tingimusel, et kasutatavale teosele või muule materjalile märgitakse allikas, sealhulgas autori nimi, välja arvatud juhul, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist kohas, kus õppetegevus füüsiliselt toimub, kaasa arvatud toimumiskohad väljaspool õppeasutuse ruume, nagu raamatukogud või kultuuripärandiasutused, tingimusel et kasutamine toimub haridusasutuse vastutusel, kui ka internetipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Turvalise võrgu all tuleks mõista digitaalset õpetamis- ja õpikeskkonda, millele juurdepääs on piiratud nõuetekohase autentimismenetlusega, mis võimaldab juurdepääsu haridusasutuse õppejõududele ning õppeprogrammis osalevatele õpilastele või üliõpilastele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.
(17)  Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digikeskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatse litsentsi kättesaadavusest. Sellise litsentsi võib anda kollektiivses litsentsilepingus, laiendatud kollektiivses litsentsilepingus ja litsentsina, mis on läbiräägitud kollektiivselt, nagu nn üldlitsents, et vältida olukordi, kus haridusasutus peab iga õiguste omajaga eraldi läbirääkimisi pidama. Niisugunelitsents peaks olema taskukohane ning hõlmama vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks, või õpetamiseks haridusasutustes või nootide jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et niisugused litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. Liikmesriikidel tuleks võimaldada näha ette süsteeme, et tagada õiguste omajatele selliste erandite või piirangute kasutamise korral õiglase hüvitise maksmine. Liikmesriike tuleks ergutada kasutama süsteeme, mis ei tekita halduskoormust, näiteks ühekordsete maksete süsteeme.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Selleks et tagada õiguskindlus juhul, kui liikmesriik otsustab kohaldada erandit piisavate litsentside kättesaadavuse suhtes, on vaja täpsustada, millistel tingimustel võib haridusasutus erandi alusel kasutada autoriõigusega kaitstud teost või muud materjali ning vastupidi, millal peab haridusasutuse suhtes kohaldama litsentsisüsteemi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.
(18)  Kultuuripärandiasutuse kogudes oleva teose või muu materjali säilitamiseks võib olla vaja seda reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada sellistel asutustel neid säilitamistoiminguid läbi viia.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise.
(19)  Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid reprodutseerimistoimingutele takistavad piiriülest koostööd, säilitamisviiside jagamist ning piiriüleste säilitamisvõrgustike loomist säilitamisega tegelevate siseturu organisatsioonide poolt, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. See võib avaldada kultuuripärandi säilitamisele negatiivset mõju.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil.
(20)  Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme või teoseid kindlustada. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil ning mis tahes vormingus või meediumis, teose või muu materjali mis tahes eluhetkel ning ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil. Teadusorganisatsioonide või avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide arhiive tuleks käsitada kultuuripärandiasutustena ning seega kõnealuse erandi kasutajatena. Liikmesriigid peaksid selle erandi tegemiseks saama säilitada sätteid, mis võimaldavad käsitada üldsusele juurdepääsetavaid galeriisid muuseumidena.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.
(21)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui selline asutus omab või püsivalt hoiustab nende teoste või muu materjali koopiaid, näiteks omandi ülemineku, litsentsilepingute, seaduspärase talletamise või pikaajalise laenu tulemusena. Teoseid ja muid materjale, millele kultuuripärandiasutus pääseb ajutiselt ligi kolmanda isiku serveri kaudu, ei saa pidada püsivalt nende kollektsiooni kuuluvaks.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
(21 a)  Tehnoloogiline areng on andnud tõuke infoühiskonna teenustele, mis võimaldavad nende kasutajatel sisu üles laadida ning teha see kättesaadavaks mitmesugustes vormingutes ja eri otstarbel, sealhulgas selleks, et illustreerida ideed, kriitikat, paroodiat või pastišši. Selline sisu võib hõlmata varem kaitstud teoste või muu materjali lühikesi väljavõtteid, mida need kasutajad võivad olla kas muutnud, kombineerinud või muul viisil muundanud.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 b (uus)
(21b)  Vaatamata mõningasele kattuvusele olemasolevate erandite või piirangutega, näiteks nendega, mis puudutavad tsitaate ja paroodiat, ei hõlma direktiivi 2001/29/EÜ artikkel 5 kogu sisu, mis kasutaja on üles laadinud või kättesaadavaks teinud ning mis põhjendatult sisaldab kaitstud teoste või muu materjali väljavõtteid. Selline olukord tekitab õiguskindlusetust nii kasutajate kui ka õiguste omajate jaoks. Seetõttu on vaja kehtestada uued konkreetsed erandid, et lubada olemasolevate kaitstud teoste või muu materjali väljavõtete seaduslikku kasutamist kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus. Kui kasutaja loodud või kättesaadavaks tehtud sisu hõlmab tsitaadi või autoriõigusega kaitstud teose või muu materjali väljavõtte lühidat ja proportsionaalset kasutamist õiguspärasel eesmärgil, peaks niisugune kasutamine olema kaitstud käesolevas direktiivis ettenähtud erandiga. Seda erandit tuleks kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus asjaomase teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve. Sellise kahjustamise hindamiseks on oluline uurida vajaduse korral asjaomase sisu originaalsuse määra, kasutatud tsitaadi või väljavõtte pikkust/ulatust, asjaomase sisu professionaalset olemust või majandusliku kahju ulatust, välistamata sealjuures erandi õiguspärast kasutamist. Kõnealuse erandiga ei tohiks piirata teose või muu materjali autori moraalseid õigusi.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 c (uus)
(21c)  Infoühiskonna teenuste pakkujad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamisalasse, ei tohiks saada kasutada oma huvides käesolevas direktiivis ette nähtud erandit olemasolevate teoste väljavõtete kasutamise ega nende infoühiskonna teenuste kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus kaitstud teoste või muu materjali tsitaatide või väljavõtete kasutamise puhul, et vähendada käesoleva direktiivi artiklist 13 tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.
(22)  Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ja nendega ei ole kunagi kaubeldud. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste kasutamist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Mitu liikmesriiki on juba võtnud kasutusele laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemi, õiguslikud volitused või õigusliku eelduse, mis hõlbustab enam mitteturustatavate teoste litsentsimist. Arvestades aga kultuuripärandiasutuste kogudes asuvate teoste ja muu materjali mitmekesisust ning kollektiivse esindamise tavade erinevusi liikmesriigiti ja kultuuriloome valdkonniti, ei pruugi sellised meetmed pakkuda lahendust kõigil juhtudel, näiteks siis, kui teatavat liiki teoste või muu materjali puhul sellist kollektiivse esindamise tava pole. Sellistel erijuhtudel on seepärast vaja võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende alalistes kogudes säilitatavad enam mitteturustatavad teosed autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste erandi alusel internetis kättesaadavaks. Uue kohustusliku erandi kohaldamisala on küll oluline ühtlustada, et võimaldada enam mitteturustatavate toodete piiriülest kasutamist, kuid liikmesriikidel tuleks sellegipoolest lubada kasutada kultuuripärandiasutustega riigi tasandil sõlmitud laiendatud kollektiivse litsentsimise korda sellist liiki teoste puhul, mis kuuluvad kultuuripärandiasutuste alalistesse kogudesse, või sellise korra kasutamist jätkata. Kokkuleppe puudumist litsentsitingimuste osas ei tohiks tõlgendada litsentsipõhiste lahenduste kättesaadavuse puudumisena. Erandi raames kasutamise suhtes peaksid kehtima samasugused loobumis- ja avalikustamisnõuded nagu litsentsimismehhanismiga lubatud kasutusele. Tagamaks et erandit kohaldatakse üksnes siis, kui teatavad tingimused on täidetud, ja et tagada õiguskindlus, peaksid liikmesriigid määrama õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandi organisatsioonidega konsulteerides sobivate ajavahemike järel kindlaks, milliste sektorite ja mis liiki teoste puhul ei ole nõuetekohased litsentsipõhised lahendused kättesaadavad ja millistel juhtudel tuleks kohaldada erandit.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
(23)  Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja range ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.
(24)  Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja ranget ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi ning liikmesriigid peaksid seda toetama. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise litsentsimismehhanismi või sellise erandi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
(25)  Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada käesolevas direktiivis mitteturustatavate teoste jaoks sätestatud lahenduste kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kultuuripärandiasutuste ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26
(26)  Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.
(26)  Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme ja nende suhtes kohaldatavaid erandeid, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil piisava tulu teenimist, et katta litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulud.
(27)  Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil katta litsentsikulusid ega litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulusid.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.
(28)  Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi või erandi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside või erandi kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Et mitteturustatavate teoste jaoks mõeldud litsentsimismehhanismid oleksid asjakohased ja toimiksid korralikult, õiguste omajad oleksid nende mehhanismide raames piisavalt kaitstud, litsentsid avaldataks korrektselt ning õiguskindlus seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide esinduslikkusega ja teoste kategoriseerimisega oleks tagatud, peaksid liikmesriigid toetama sektoripõhiste sidusrühmade arutelu.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga, et liikmesriigid looksid läbirääkimiste mehhanismi, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus ning kulude kandmine. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.
(30)  Hõlbustamaks audiovisuaalteostega seotud õiguste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, peaksid liikmesriigid looma läbirääkimiste mehhanismi, mida haldab olemasolev või äsja loodud riiklik asutus, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. Läbirääkimiste mehhanismis osalemine ja sellega seoses lepingute sõlmimine peaks olema vabatahtlik. Kui läbirääkimistel osalevad pooled on pärit eri liikmesriikidest ja nad otsustavad läbirääkimiste mehhanismi kasutada, peaksid nad eelnevalt kokku leppima pädeva liikmesriigi. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset, erapooletut ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus, kõigi tekkivate kulude jagamine ning niisuguste organite koosseis. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Liidu pärandit tuleb tingimata säilitada ja seda tuleks tulevaste põlvede huvides rohkem kaitsta. Eelkõige tuleks kaitsta avaldatud pärandit. Ette tuleks näha liidu õigusdepoo, tagamaks, et liitu puudutavaid väljaandeid, mis käsitlevad näiteks liidu õigust, ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ning poliitikat, st liidu intellektuaalseid materjale ja tulevast avaldatud pärandit kogutaks süsteemselt. Pärandit ei tuleks liiduteemaliste publikatsioonide arhiivi loomisega mitte üksnes säilitada, vaid liidu kodanikud ja tulevased põlved peaksid seda saama ka kasutada. Liidu depooraamatukoguks tuleks määrata Euroopa Parlamendi raamatukogu, sest parlament on ainus liidu institutsioon, mis esindab otseselt liidu kodanikke. Et mitte tekitada kirjastajatele, trükikodadele ja importijatele liigset koormust, tuleks elektroonilised väljaanded, nt e‑raamatud ja e‑ajakirjad talletada Euroopa Parlamendi raamatukogus, mis peaks liidu õigusdepoosse kuuluvad väljaanded tegema lugejatele kättesaadavaks teadusuuringuteks või õpinguteks. Sellised väljaanded ei peaks olema veebis väljastpoolt kättesaadavad.
Muudatusettepanekud 33 ja 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31
(31)  Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
(31)  Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Kuna tasakaalustamatus mõjukate platvormide ja ajakirjandusväljaannete kirjastajate (mis võivad olla ka uudisteagentuurid) vahel suureneb, on piirkondliku tasandi meediaoludes toimunud juba praeguseks suur tagasiminek. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ja uudisteagentuuridele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
Muudatusettepanekud 34 ja 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega.
(32)  Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastajate kestlikkus ning kindlustada nii usaldusväärse teabe kättesaadavus. Seepärast on vaja liikmesriikidel kehtestada liidus paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega liidu tasandi õiguskaitse. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega, et saada sellise kasutamise eest õiglast ja proportsionaalset tasu. Sellest tuleks välja jätta eraviisiline kasutamine. Õiglaseks ja proportsionaalseks tasuks ei tohiks pidada otsingumootori tulemuste hulgas olemist.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.
(33)  Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele. Kaitse ei laiene ka faktilisele teabele, mida esitatakse ajakirjandusväljaande artiklites ning seetõttu ei takista see kellelgi kõnealust faktilist teavet esitada.
Muudatusettepanekud 36 ja 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34
(34)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.
(34)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada nende õiguste suhtes samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel.
(35)  Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Hoolimata sellest, et ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele oma teoste kohta antud litsentside tingimuste alusel oma teoste kasutamise eest asjakohast tasu, peaksid ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saama õiglase osa ka sellisest uuest lisatulust, mille need kirjastajad saavad seoses käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustega selle eest, et infoühiskonna teenusepakkujad kasutavad nende väljaandeid teataval teisesel viisil. Autoritele makstava hüvitise suuruse arvutamisel tuleks arvesse võtta litsentsimisstandardeid, mida vastavas sektoris ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste suhtes kohaldatakse ja mida vastavas liikmesriigis tunnustatakse. Autoritele makstav hüvitis ei tohiks mõjutada litsentsimistingimusi, milles autor ja ajakirjandusväljaande kirjastaja on kokku leppinud, et kirjastaja saaks autori artiklit kasutada.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
(36)  Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.
(36)  Ajakirjandusväljaannete, raamatute, teaduslike väljaannete ja muusikaväljaannete kirjastajad tegutsevad autoritega sõlmitud lepingute alusel. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu ja omandavad õigused, mille hulka kuulub teatavates valdkondades õigus nõuda autorite ja kirjastajate kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu hüvitisest osa, lootuses kasutada oma teoseid, ning nad võivad seetõttu tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Paljudes liikmesriikides jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada luua samaväärne hüvitise jagamise süsteem, kui selline süsteem oli selles liikmesriigis enne 12. novembrit 2015 kasutusel. Selle, kuidas hüvitis autorite ja kirjastajate vahel jagatakse, võib sätestada nii autorite kui ka kirjastate nimel tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni siseses jagamiseeskirjas või liikmesriigi õigusaktis ning see peab olema kooskõlas samaväärse süsteemiga, mis oli vastavas liikmesriigis kasutusel enne 12. novembrit 2015. Selle sättega ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)   Kultuuri- ja loomesektoril on Euroopa taasindustrialiseerimisel keskne tähtsus, see need soodustavad majanduskasvu ja neil on strateegiline võime tekitada uuendusi ka teistes tööstusvaldkondades. Peale selle on kultuuri- ja loomesektor Euroopas IKT innovatsiooni ja arengut soodustav jõud. Euroopa kultuuri- ja loomesektoris on üle 12 miljoni täistööajaga töökoha, mis moodustab liidu tööjõust 7,5 %, ning luuakse SKP-le ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisaväärtusest). Kultuuri- ja loomesektoris tekkiva tulu seisukohast on autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitse keskse tähtsusega.
Muudatusettepanekud 40 ja 215 rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37
(37)  Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.
(37)  Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks autoriõigusega kaitstud sisule juurdepääsu kohaks. Tänu internetipõhistele teenustele on kultuuri- ja loometeostega tutvumiseks rohkem võimalusi ning ühtlasi annavad need teenused kultuuri- ja loomesektoris häid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks. Kuigi need teenused võimaldavad mitmekesisust ja sisule hõlpsat juurdepääsu, tekitavad need ühtlasi probleeme, kui autoriõigusega kaitstud sisu laaditakse üles ilma õiguste omajate loata. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu, sest mõned kasutajate üles laaditud sisu teenusepakkujad ei sõlmi litsentsilepinguid põhjendusega, et nende suhtes kehtib direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud kaitstuse erand.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)   Teatavad infoühiskonna teenused on tavalises kasutuses mõeldud selleks, et üldsus pääseks juurde autoriõigustega kaitstud sisule või muule materjalile, mille on üles laadinud teenuse kasutajad. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus hõlmab infoühiskonna teenusepakkujaid, kelle üks peamine eesmärk on säilitada autoriõigustega kaitstud sisu, mille on üles laadinud / kättesaadavaks teinud teenuse kasutajad, ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda või seda suures mahus voogedastada, ning kes optimeerivad sisu ja reklaamivad seda tulu saamise eesmärgil, muu hulgas kuvades, märgistades, hooldades ja järjestades üleslaaditud teoseid või muud materjali, olenemata selleks kasutatavatest vahenditest, mis tähendab, et need teenusepakkujad tegutsevad aktiivselt. Nende suhtes ei saa direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist seetõttu kohaldada. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus ei hõlma mikro- ja väikeettevõtjaid komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise tähenduses, teenusepakkujaid, kes ei tegutse ärieesmärgil, nagu internetipõhised entsüklopeediad, ega internetipõhiste teenuste pakkujaid, kes on sisu üles laadinud kõigi asjaomaste õiguste omajate loal, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenuseid, millele üldsusel puudub otsejuurdepääs, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.
Muudatusettepanekud 144, 145 ja 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 38
(38)  Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ34 artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
(38)  Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad edastavad sisu üldsusele ning seetõttu vastutavad nad oma sisu eest ja peaksid sõlmima õiguste omajatega õiglased ja asjakohased litsentsilepingud. Sõlmitud litsentsilepingud peaksid samas ulatuses hõlmama ka vastutust, mis on kasutajatel, kes ei tegutse ärieesmärgil. Vastavalt artikli 11 lõikele 2 a ei laiene artikli 13 kohane internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate vastutus ajakirjandusväljaannetega seotud linkimisele. Sidusrühmade dialoog on digitaalmaailmas väga oluline. Nad peaksid kindlaks määrama parimad tavad, et tagada litsentsilepingute toimimine ning koostöö internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahel. Need parimad tavad peaksid arvesse võtma teenuse sellise sisu ulatust, mis rikub autoriõigusi.
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
_________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39
(39)  Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.
(39)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kui õiguste omajad ei soovi sõlmida litsentsilepinguid, peaksid internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad ja õiguste omajad tegema heas usus koostööd eesmärgiga tagada, et nende teenuste puhul ei ole loata kättesaadavad kaitstud teosed või muu sisu. Veebisisuteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahelise koostöö tõttu ei tohiks kättesaamatuks muutuda teosed ja muu kaitstud, sealhulgas erandi või piiranguga hõlmatud materjal, mille puhul õigusi ei ole rikutud.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et lõikes 1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad kasutusele tõhusad ja kiired kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad lõikes 2 a osutatud koostöö tõttu nende sisu põhjendamatu eemaldamise korral. Selliste mehhanismide alusel esitatud kaebusi tuleks käsitleda põhjendamatu viivituseta. Õiguste omajad peaksid oma otsuseid piisavalt põhjendama, et vältida kaebuste meelevaldset tagasilükkamist. Lisaks sellele ei tohiks kõnesolev koostöö kooskõlas määrusega 95/46/EÜ, direktiiviga 2002/58/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmäärusega tuua kaasa üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist. Liikmesriigid peaksid samuti tagama kasutajatele juurdepääsu sõltumatule vaidluste lahendamise organile, kohtule või muule asjaomasele kohtuasutusele, et nõuda erandi või piirangu kasutamist autoriõiguse suhtes.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 b (uus)
(39b)   Komisjon ja liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti pärast käesoleva direktiivi jõustumist korraldama dialooge sidusrühmade vahel, et ühtlustada ja teha kindlaks parimad tavad. Nad peaksid avaldama suunised, et tagada litsentsilepingute toimimine ning internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate koostöö nende teoste või muu käesoleva direktiivi kohase materjali kasutamisel. Parimate tavade kindlakstegemisel tuleks eriti arvesse võtta põhiõigusi ning erandite ja piirangute kasutamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka selle tagamisele, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormus on endiselt asjakohane ja hoidutakse sisu automaatsest sulgemisest.
Muudatusettepanekud 44 ja 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 c (uus)
(39c)   Liikmesriigid peaksid tagama, et olemas on lepitusmenetlus, mille abil on teenusepakkujatel ja õiguste omajatel võimalik leida kohtuväline lahendus vaidlustes, mis on tekkinud koostöölepingu tingimuste osas. Selleks peaksid liikmesriigid määrama erapooletu asutuse, kellel on kõik vajalikud kogemused ja oskused, et aidata pooltel vaidlus lahendada.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 d (uus)
(39d)   Õiguste omajad peaksid igal juhul saama õiglast ja asjakohast hüvitist. Autorid ja esitajad, kes on sõlminud lepingud vahendajatega, nagu heliplaadifirmad ja produtsendid, peaksid saama neilt õiglast ja asjakohast hüvitist kas individuaalsete lepingute ja/või kollektiivlepingute, kollektiivse esindamise lepingute või eeskirjade alusel, millel on samasugune mõju, näiteks ühised hüvitise maksmise eeskirjad. Lepingutes tuleks hüvitist kasutusviiside kaupa, sh veebis kasutamine, selgelt nimetada. Liikmesriigid peaksid kindlaks tegema iga sektori eripärad ja neil tuleks lubada sätestada, et hüvitist peetakse õiglaseks ja asjakohaseks, kui see on määratud kooskõlas kollektiivlepingu või ühise hüvitise maksmise lepinguga.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.
(40)  Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid ammendavat ja asjaomast teavet. Teave, mida autoritel ja esitajatel on õigus saada, peaks olema proportsionaalne ja hõlmama kõiki kasutusviise, otsest ja kaudset tulu, sealhulgas kauplemisest laekuvat tulu ja makstavat tasu. Kasutusviise puudutav teave peab hõlmama ka all-litsentsi saajate või õiguste allülevõtjate nime. Läbipaistvuskohustust tuleks kohaldada ainult siis, kui tegemist on autoriõigusega seotud õigustega.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42
(42)  Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
(42)  Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes otsese ja kaudse tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid, eri sektorite eripära ja tavasid ning teose laadi ja autori või esitaja panust teosesse. Lepingu kohandamist võib taotleda ka autori või esitaja nimel teda esindav organisatsioon, v.a juhul, kui taotlus kahjustaks autori või esitaja huve. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal või tema määratud esindusorganisatsioonil olema õigus esitada autori või esitaja nõudmisel hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43
(43)  Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga.
(43)  Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga. Autorite ja esitajate taotlusel peaksid sellist menetlust saama algatada autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid, sealhulgas kollektiivse esindamise organisatsioonid ja ametiühingud. Andmeid menetluse algataja kohta ei tohiks avalikustada.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43 a (uus)
(43a)  Kui autorid ja esitajad litsentsivad oma õigused või annavad need üle, eeldavad nad, et nende teoseid ja esitusi kasutatakse. Siiski võib juhtuda, et litsentsitud või üle antud teoseid või esitusi ei kasutata kordagi. Kui need õigused on üle antud ainuõigusena, ei saa autor ega esitaja pöörduda mõne muu partneri poole, et see tema teost kasutaks. Sellisel puhul ja pärast mõistliku ajavahemiku möödumist peaks autoritel ja esitajatel olema tagasivõtmise õigus, mis võimaldaks neil üle anda või litsentsida oma õiguse mõnele muule isikule. Õigusi peaks olema võimalik tagasi võtta ka juhul, kui õiguste ülevõtja või litsentsisaaja ei ole täitnud käesoleva direktiivi artiklis 14 kehtestatud aruandlus- või läbipaistvuskohustust. Tagasivõtmist tuleks kaaluda üksnes juhul, kui kõik alternatiivse vaidluste lahendamise etapid ja eelkõige aruandlusega seotud etapid on läbitud. Kuna teoste kasutamine võib eri valdkondades erineda, võiks riigi tasandil võtta vastu erisätted, milles võetakse arvesse valdkonna – näiteks audiovisuaalsektori – eripära või teoste eripära ja eeldatavat kasutamise ajavahemikku, kehtestades tagasivõtmisõigusele ajapiirangud. Kuritarvituste vältimiseks ja võtmaks arvesse asjaolu, et enne töö tegelikku kasutamist on nõutav teatav aeg, peaks autoritel ja esitajatel olema võimalik kasutada tagasivõtmisõigust alles pärast teatava ajavahemiku möödumist litsentsi- või üleandmislepingu sõlmimisest. Riigisiseste õigusaktidega tuleks reguleerida tagasivõtmisõiguse kasutamist juhul, kui teosel on mitu autorit või esitajat, võttes arvesse eri isikute panuse suhtelist olulisust.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43 b (uus)
(43b)  Selleks et toetada käesoleva direktiivi asjakohaste sätete tõhusat kohaldamist kõikides liikmesriikides, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega julgustama heade tavade vahetamist ja edendama dialoogi liidu tasandil.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 46
(46)  Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ36.
(46)  Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Tuleks järgida isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sealhulgas õigust olla unustatud.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 46 a (uus)
(46a)   On vaja rõhutada, et isikuandmete töötlemisel ärilistel eesmärkidel on anonüümsus väga oluline. Lisaks tuleks edendada valikut, mille kohaselt veebiplatvormide liideste kasutamisel isikuandmeid vaikimisi ei jagata.
Muudatusettepanekud 54 ja 238
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.  Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.
1.  Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.
2.  Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.
2.  Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2000/31/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
(1)  „teadusorganisatsioon“ – ülikool, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid
1)  „teadusorganisatsioon“ – ülikool, kaasa arvatud selle raamatukogud, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – lõik 2
nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle;
nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on oluline mõju sellise organisatsiooni üle;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, mille eesmärk on analüüsida digivormingus teksti ja andmeid, et saada teavet näiteks mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;
2)  „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus teoseid ja muud materjali, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „ajakirjandusväljaanne” – ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil.
4)  „ajakirjandusväljaanne“ – kirjastajate või uudisteagentuuride poolt jäädvustatud ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil. Selle määratlusega ei ole hõlmatud perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a)   „teos, mida enam ei turustata“ –:
a)   kogu teos või muu materjal mis tahes versioonis või avaldamisvormis, mis ei ole enam liikmesriigis avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu;
b)   teos või muu materjal, mida ei ole liikmesriigis kunagi turustatud, välja arvatud juhul, kui selle juhtumi asjaoludest selgub, et autor oli vastu teose kättesaadavaks tegemisele;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
4b)   „internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja“ – sellise infoühiskonna teenuse pakkuja, mille üks peamine eesmärk on talletada teenuse kasutajate poolt suurel hulgal üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud kaitstud materjali, mida teenus optimeerib ja reklaamib tulu saamise eesmärgil, ja tagada sellele üldsuse juurdepääs. Käesoleva direktiivi tähenduses ei peeta internetipõhise sisujagamiseteenuse pakkujaks mikro- ja väikeettevõtjaid komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise tähenduses ja mitteärilisel eesmärgil pakutavaid teenuseid, nagu veebientsüklopeediad, ning selliste internetipõhiste teenuste pakkujaid, mille puhul sisu laaditakse üles kõigi asjaomaste õiguste omajate loaga, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenust, mida üldsus ei saa otse kasutada, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)
4c)  „infoühiskonna teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/15351a artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;
___________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 d (uus)
4d)  „automatiseeritud pildiviiteteenus“ – internetipõhine teenus, mis reprodutseerib või teeb avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil graafika- või kunstiteose või foto, mis on kogutud automatiseeritult kolmanda osapoole internetipõhise teenuse abil.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Teksti- ja andmekaeve
Teksti- ja andmekaeve
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida tehakse sellistest teostest või muust materjalist, millele teadusorganisatsioonidel on seaduslik juurdepääs, ja mida need organisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teadusuuringute eesmärgil.
Liikmesriigid näevad ette, et käesolevas artiklis sätestatud erandit saavad kasutada ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes teevad teadusuuringuid artikli 2 punkti 1 alapunkti a või alapunkti b tähenduses nii, et ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle, ei saa soodustingimustel juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele.
1a.  Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reproduktsioone ja väljavõtteid talletatakse turvalisel viisil, näiteks selleks määratud usaldusväärsete organite poolt.
2.  Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
2.  Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
3.  Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
3.  Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
4.  Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.
4.  Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktile a jätkata teksti- ja andmekaevet hõlmavate erandite tegemist.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Teksti- ja andmekaeve suhtes kohaldatav vabatahtlik erand või piirang
1.  Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid näha ette erandi direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustest või piirangu neile õigustele seaduslikult juurdepääsetavatest teostest ja muust materjalist tehtavate reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mis on osaks teksti- ja andmekaeve protsessist, tingimusel et nimetatud teoste ja muu materjali õiguste omajad ei ole selgesõnaliselt reserveerinud teoste ja materjali kasutamist, sealhulgas masinloetavas vormingus.
2.  Lõike 1 kohaselt valmistatud reproduktsioone ja väljavõtteid ei tohi kasutada muul kui teksti- ja andmekaeve eesmärgil.
3.  Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktile a jätkata teksti- ja andmekaevet hõlmavate erandite tegemist.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks
Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
(a)  kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;
a)  kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või muus kohas, kus õppetegevus toimub haridusasutuse vastutusel, või turvalises elektroonilises keskkonnas, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;
(b)  kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu.
b)  kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimatu.
2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad.
2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, näiteks peamiselt haridusturu jaoks mõeldud materjal või noodid, kuivõrd asjakohased litsentsilepingud, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid ja mis on kujundatud vastavalt haridusasutuse vajadustele ja eripäradele, on turul kergesti kättesaadavad.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.
3.  Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.
3.  Teoste ja muu materjali kasutamine turvalises elektroonilises keskkonnas üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.
4.  Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.
4.  Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.
4a.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata mis tahes lepingulist sätet, mis on vastuolus lõike 1 kohaselt vastu võetud erandi või piiranguga. Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajatel on õigus anda kasutustasuta litsentse, millega lubatakse teha lõikes 1 kirjeldatud toiminguid üldiselt või nende valitud teatavat liiki teoste või muu materjali suhtes.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Kultuuripärandi säilitamine
Kultuuripärandi säilitamine
Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.
1.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.
1a.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes materjal, mis tuleneb materjali reprodutseerimisest avalikus kasutuses, ei ole kaitstud autoriõigusega ega autoriõigusega kaasnevate õigustega, tingimusel et selline reproduktsioon on täpne reproduktsioon algupärase materjali säilitamise eesmärgil.
1b.  Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6
Artikkel 6
Artikkel 6
Üldsätted
Üldsätted
Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.
1.  Juurdepääs sisule, mis on hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandiga, ei anna kasutajatele mingit õigust kasutada seda vastavalt muule erandile.
2.   Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt
Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:
(a)  kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud;
a)  kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud;
(b)  kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine;
b)  kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine;
(c)  kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
c)  kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
1a.  Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende püsikogudes olevate teoste koopiaid, mida enam ei turustata, mitteärilistel eesmärkidel internetis kättesaadavaks, tingimusel et:
a)  on ära toodud autori või mis tahes muu tuvastatava õiguste omaja nimi, välja arvatud juhul, kui see on võimatu;
b)  kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada selle, et nende teoseid või muud materjali enam ei turustata ning keelduda erandi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
1b.  Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1a alusel vastu võetud erandit ei kohaldata sellistes sektorites või sellist liiki teoste suhtes, kus on kättesaadavad asjakohased litsentsipõhised lahendused, sealhulgas, kuid mitte ainult lõikes 1 sätestatud lahendused. Autorite, muude õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega konsulteerides teevad liikmesriigid otsuse laiendatud kollektiivlitsentside lahenduste kättesaadavuse kohta konkreetsetes sektorites või teatud liiki teoste puhul.
2.  Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks.
2.  Liikmesriigid võivad sätestada tähtpäeva, et määrata kindlaks, kas varem turustatud teoseid peetakse enam mitteturustatavaks.
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1 või kasutada vastavalt lõikele 1a, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
3.  Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:
3.  Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:
(a)  teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine;
a)  teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine;
(b)  litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;
b)  mis tahes litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;
(c)  õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c;
c)  õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c ja lõike 1a punktis b;
sealhulgas mõistliku aja jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaavaks.
sealhulgas vähemalt kuue kuu jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaadavaks.
4.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus:
4.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus:
(a)  teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;
a)  teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;
(b)  on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või
b)  on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või
(c)  kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.
c)  kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.
5.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.
5.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8
Artikkel 8
Artikkel 8
Piiriülene kasutus
Piiriülene kasutus
1.  Teoseid või muud materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt litsentsi tingimustele kõikides liikmesriikides.
1.  Teoseid või muud materjali, mida enam ei turustata, mis on hõlmatud artikliga 7, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt sellele artiklile kõikides liikmesriikides.
2.  Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c, tehakse üldsusele kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.
2.  Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikliga 7, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõike 1a punktis b, tehakse alaliselt, lihtsalt ja tulemuslikult kättesaadavaks ühtse avaliku veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, või artikli 7 lõikega 1a hõlmatud juhtumite puhul muus liikmesriigis kui see, kus kultuuripärandiasutus on asutatud, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.
3.  Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012.
3.  Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide ning artikli 7 lõikes 1a osutatud erandi asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Läbirääkimismehhanism
Läbirääkimismehhanism
Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Kõnealune organ abistab läbirääkimiste puhul ja aitab saavutada kokkuleppeid.
Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses audiovisuaalõiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Liikmesriigi poolt käesoleva artikli eesmärgil loodud või määratud erapooletu organ abistab osapooli läbirääkimiste puhul ja aitab neil jõuda kokkuleppele.
Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud organist.
Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teavitavad liikmesriigid komisjoni nende poolt esimese lõigu kohaselt loodud või määratud organist.
Selleks et soodustada audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide vahendusel, toetavad liikmesriigid autorite esindusorganisatsioonide, tootjate, nõudevideoplatvormide ja muude asjaomaste sidusrühmade dialoogi.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III jaotis – peatükk 2 a (uus) – artikkel 10 a (uus)
PEATÜKK 2a
Juurdepääs liidu väljaannetele
Artikkel 10a
Liidu õigusdepoo
1.  Iga elektrooniline väljaanne, mis käsitleb liiduga seotud teemasid, nt liidu õigust, liidu ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ja poliitikavaldkondi ning mis tehakse liidus avalikkusele kättesaadavaks, peab olema esindatud liidu õigusdepoos.
2.  Euroopa Parlamendi raamatukogul on õigus saada tasuta üks koopia igast lõikes 1 osutatud väljaandest.
3.  Lõikes 1 sätestatud kohustus kehtib kõikidele kirjastajatele, trükikodadele ja väljaannete importijatele nende teoste suhtes, mida nad kirjastavad, trükivad või liitu impordivad.
4.  Lõikes 1 osutatud väljaanded on osa Euroopa Parlamendi raamatukogu alalisest kogust alates päevast, mil need Euroopa Parlamendi raamatukogusse toimetatakse. Need tehakse Euroopa Parlamendi raamatukogu ruumides kasutamiseks kättesaadavaks ainult akrediteeritud teadlastele teadusuuringuteks või õpinguteks ning Euroopa Parlamendi raamatukogu kontrolli all.
5.  Euroopa Komisjon võtab vastu õigusaktid, millega täpsustab lõikes 1 osutatud väljaannete Euroopa Parlamendi raamatukogusse üleandmise tingimused.
Muudatusettepanekud 151, 152, 154, 154 ja 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul
1.  Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks.
1.  Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, nii et kirjastajad võivad saada õiglast ja proportsionaalset tasu oma väljaannete digitaalse kasutamise eest infoühiskonna teenusepakkujate poolt.
1a.   Lõikes 1 osutatud õigused ei takista üksikkasutajatel ajakirjandusväljaannete õiguspärast eraviisilist ja mitteärilist kasutamist.
2.  Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.
2.  Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.
2a.   Lõikes 1 osutatud õigused ei laiene pelgalt hüperlinkidele, mis on esitatud koos üksikute sõnadega.
3.  Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega.
3.  Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega.
4.  Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad 20 aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale.
4.  Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad viis aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale. Lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata tagasiulatuvalt.
4a.   Liikmesriigid tagavad, et autorid saavad asjakohase osa lisatulust, mida ajakirjandusväljaannete kirjastajad saavad infoühiskonna teenusepakkujatelt ajakirjandusväljaande kasutamise eest..
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 12
Õiglase hüvitise taotlemine
Õiglase hüvitise taotlemine
Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames.
Liikmesriigid, kus kehtib erandite ja piirangute eest saadava hüvitise autorite ja kirjastajate vahel jagamise süsteem, võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames, tingimusel et kõnealuses liikmesriigis oli enne 12. novembrit 2015 kasutusel samavääne hüvitise jagamise süsteem.
Esimese lõiguga ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivlitsentsimissüsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV jaotis – peatükk 1 a (uus) – artikkel 12 a (uus)
PEATÜKK 1a
Spordiürituste korraldajate kaitse
Artikkel 12a
Spordiürituste korraldajate kaitse
Liikmesriigid annavad spordiürituste korraldajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2 ning direktiivi 2006/115/EÜ artiklis 7.
Muudatusettepanekud 156, 157, 158, 159, 160 ja 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt
Kaitstud sisu kasutamine internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt
1.  Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, tegelevad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad üldsusele teabe andmisega. Seepärast sõlmivad nad õiguste omajatega õiglased ja asjakohased litsentsilepingud.
2.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle.
2.  Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate poolt õiguste omajatega sõlmitavad litsentsilepingud, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud teabe andmist, peavad hõlmama vastutust internetipõhiste sisujagamisteenuste kasutajate poolt üles laaditud teoste eest vastavalt litsentsilepingus sätestatud tingimustele, eeldusel et need kasutajad ei tegutse kaubanduslikel eesmärkidel.
2a.   Liikmesriigid tagavad, et kui õiguste omajad ei soovi sõlmida litsentsilepinguid, teevad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad ja õiguste omajad heas usus koostööd eesmärgiga tagada, et nende teenuste puhul ei ole loata kättesaadavad kaitstud teosed ega muu sisu. Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahelise koostöö tõttu ei tohi kättesaamatuks muutuda teosed ja muu kaitstud, sealhulgas erandi või piiranguga hõlmatud materjal, mille puhul õigusi ei ole rikutud.
2b.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad kasutusele tõhusad ja kiired kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad lõikes 2a osutatud koostöö tõttu nende sisu põhjendamatu eemaldamise korral. Selliste mehhanismide alusel esitatud kaebusi menetletakse põhjendamatu viivituseta ja inimesed kontrollivad seda. Õiguste omajad põhjendavad piisavalt oma otsuseid, et vältida kaebuste meelevaldset tagasilükkamist. Lisaks sellele ei tohi kõnesolev koostöö kooskõlas määrusega 95/46/EÜ, direktiiviga 2002/58/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmäärusega tuua kaasa üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist. Liikmesriigid tagavad ühtlasi kasutajatele juurdepääsu sõltumatule vaidluste lahendamise organile, kohtule või muule asjaomasele kohtuasutusele, et nõuda erandi või piirangu kasutamist autoriõiguse suhtes
3.  Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
3.  Alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] korraldavad komisjon ja liikmesriigid dialoogi sidusrühmade vahel, et ühtlustada ja teha kindlaks parimad tavad ning anda suuniseid, et tagada litsentsilepingute toimimine ja internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate koostöö teoste või muu materjali kasutamisel käesoleva direktiivi tähenduses. Parimate tavade kindlakstegemisel võetakse eriti arvesse põhiõigusi, erandite ja piirangute kasutamist ning tagatakse, et VKEde koormus on endiselt asjakohane ja hoidutakse sisu automaatsest sulgemisest.
Muudatusettepanekud 78 ja 252
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13a
Liikmesriigid sätestavad, et õigusjärglaste ja infoühiskonna teenusepakkujate vaheliste vaidluste korral artikli 13 lõike 1 kohaldamise üle võib kasutada alternatiivset vaidluste lahendamise süsteemi.
Liikmesriigid loovad või määravad sõltumatu organi, kellel on vajalikud teadmised, et aidata pooltel lahendada tekkinud vaidlused selle süsteemi raames.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuse organi loomisest hiljemalt (artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäevaks).
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 b (uus)
Artikkel 13b
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenuste automatiseeritud pildiviiteteenuste poolt
Liikmesriigid tagavad, et infoühiskonna teenusepakkujad, kes automatiseeritult reprodutseerivad või osutavad märkimisväärsele kogusele autoriõigusega kaitstud visuaalteostele ja teevad need avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil, sõlmiksid õiglased ja tasakaalustatud litsentsilepinguid seda taotlenud õiguste omajatega, et tagada nende õiglane tasustamine. Sellist tasu võivad hallata asjaomaste õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioonid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Peatükk 3 – artikkel -14 (uus)
Artikkel -14
Õiglase ja proportsionaalse tasu põhimõte
1.  Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad oma autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise, sealhulgas nende internetis kasutamise eest õiglast tasu. Seda on võimalik saavutada igas valdkonnas kokkulepete, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste kokkulepete ja kohustuslike tasustamismehhanismide abil.
2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui autor või esitaja annab kõigile kasutajatele tasuta kasutusõiguse.
3.  Liikmesriigid võtavad arvesse iga sektori eripära, et ergutada proportsionaalset tasustamist autorite ja esitajate antud õiguste eest.
4.  Lepingutega määratakse kindlaks iga kasutusviisi suhtes kohaldatav tasu.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Läbipaistvuskohustus
Läbipaistvuskohustus
1.  Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.
1.  Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas ja võttes arvesse iga valdkonna eripära ja iga üksiku panuse suhtelist tähtsust, õigeaegset, täpset, asjakohast ja terviklikku teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud otsese ja kaudse tulu ning makstava tasuga.
1a.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui autorite ja esitajate litsentsi saaja või õiguste ülevõtja litsentseerib need õigused hiljem muule isikule, peab see isik jagama lõikes 1 osutatud teavet litsentsi saaja või õiguste ülevõtjaga.
Peamine litsentsi saaja või õiguste ülevõtja edastab kogu esimeses lõigus osutatud teabe autorile või esitajale. Teavet ei muudeta, välja arvatud liidu või siseriikliku õiguse kohaselt määratletud tundliku äriteabe puhul, mille suhtes võib õiglase konkurentsi säilitamise eesmärgil kohaldada mitteavaldamise kokkulepet, ilma et see piiraks artiklite 15 ja 16 a kohaldamist. Kui peamine litsentsi saaja või õiguste ülevõtja ei esita käesolevas lõigus osutatud teavet õigeaegselt, on autoril või esitajal õigus nõuda teavet otse all-litsentsi saajalt.
2.  Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse.
2.  Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama kõrge läbipaistvuse taseme igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab kõrge läbipaistvuse taseme.
3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust.
4.  Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi.
4.  Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi, ega kollektiivlepingute suhtes, kui need kohustused või lepingud näevad ette läbipaistvusnõuded, mis on võrreldavad lõikes 2 osutatutega.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.
Liikmesriigid tagavad, et juhul kui puuduvad võrreldavat mehhanismi pakkuvad kollektiivlepingud, saavad autorid ja esitajad või nende nimel tegutsevad esindusorganisatsioonid nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast ja õiglast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse tulu ja kasuga.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust.
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust. Liikmesriigid tagavad, et autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid võivad algatada selliseid menetlusi ühe või mitme autori ja esitaja taotlusel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16a
Tagasivõtmise õigus
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui autor või esitaja on litsentseerinud teose või muu kaitstud materjali või andnud ainuõigusena üle sellega seotud õigused, on autoril või esitajal õiguste tagasivõtmise õigus juhul, kui teost või muu kaitstud materjali ei kasutata või kui teave jäetakse artikli 14 kohaselt püsivalt korrapäraselt esitamata. Liikmesriigid võivad ette näha erisätted, mille puhul võetakse arvesse eri sektorite ja teoste eripära ja eeldatavat kasutamisaega ning eelkõige nähakse ette tagasivõtmise õiguse ajalised piirangud.
2.  Lõikes 1 sätestatud tagasivõtmise õigust saab kasutada alles pärast mõistliku aja möödumist litsentsi- või õiguste üleandmise lepingu sõlmimisest ja üksnes kirjaliku teatise alusel, milles on määratud asjakohane tähtaeg litsentsitud või üleantud õiguste kasutamiseks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib autor või esitaja otsustada õiguste tagasivõtmise asemel tühistada lepingu ainuõiguse. Kui teos või muu materjal sisaldab mitme autori või esitaja panust, reguleeritakse selliste autorite või esitajate õiguste tagasivõtmise õigust siseriiklike õigusaktidega, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad tagasivõtmise õigust ühistööde puhul, võttes arvesse iga osaleja suhtelist tähtsust.
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui õiguste mittekasutamine tuleneb peamiselt asjaoludest, mille puhul võib põhjendatult eeldada nende muutmist autori või esitaja poolt.
4.  Lepingud või muud kokkulepped, mis kalduvad kõrvale tagasivõtmise õigusest, on õiguspärased ainult siis, kui need on sõlmitud kollektiivlepingul põhineva kokkuleppe alusel.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 a (uus)
Artikkel 17a
Liikmesriigid võivad käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite või piirangutega hõlmatud kasutusviiside puhul võtta vastu või säilitada laiema kohaldamisalaga sätted, mis on kooskõlas liidu õiguses sätestatud erandite ja piirangutega.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2
2.   Artikli 11 sätteid kohaldatakse ka ajakirjandusväljaannete suhtes, mis on avaldatud enne [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva].
välja jäetud

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0245/2018).


Liitu siseneva või liidust väljuva sularaha kontroll ***I
PDF 117kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (COM(2016)0825 – C8‑0001/2017 – 2016/0413(COD))
P8_TA(2018)0338A8-0394/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0825),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 33 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0001/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õigusakti eelnõu täiendusi, mille esitasid Tšehhi Esindajatekoda ja Hispaania parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2017. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0394/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1672) lõplikule kujule).

(1) ELT C 246, 28.7.2017, lk 22.


Rahapesu vastu võitlemine kriminaalõiguse abil ***I
PDF 116kWORD 52k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil (COM(2016)0826 – C8‑0534/2016 – 2016/0414(COD))
P8_TA(2018)0339A8-0405/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0826),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0534/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õigusakti eelnõu täiendusi, mille esitasid Tšehhi Esindajatekoda, Tšehhi Senat ja Hispaania parlament,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 7. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0405/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/… rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2018/1673) lõplikule kujule).


Olukord Ungaris
PDF 211kWORD 86k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsioon ettepaneku kohta, millega kutsutakse nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi (2017/2131(INL))
P8_TA(2018)0340A8-0250/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2 ja artikli 7 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle protokolle,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvahelisi inimõiguste lepinguid, nagu Euroopa sotsiaalharta ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ungaris(1),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni(2) ja 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni(3) olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris (vastavalt Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonile)(4),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutise poliitilise arengu kohta Ungaris(5) ja 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta(6),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 20. aprilli 2004. aasta seadusandlikku resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu artiklit 7: liidu aluseks olevate väärtuste austamine ja edendamine(8),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 7 käsitlevat komisjoni 15. oktoobri 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Liidu aluseks olevate väärtuste austamine ja edendamine“(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aastaaruandeid,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 45, 52 ja 83,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0250/2018),

A.  arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2, kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja integreeritud rahvusvahelistesse inimõiguste lepingutesse, ning arvestades, et need liikmesriikide ühised väärtused, mille kõik liikmesriigid on vabatahtlikult omaks võtnud, on liidu elanike õiguste alus;

B.  arvestades, et ilmne oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, ei puuduta üksnes liikmesriiki, kus oht realiseerub, vaid mõjutab ka teisi liikmesriike, nendevahelist usaldust, liidu olemust ja selle kodanike põhiõigusi, mis tulenevad liidu õigusest;

C.  arvestades, et nagu on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklit 7 käsitlevas komisjoni 2003. aasta teatises, ei piirdu ELi lepingu artikli 7 kohaldamisala aluslepingutest tulenevate kohustustega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 258, ning arvestades, et liit saab hinnata, kas on olemas ilmne oht, et liikmesriikide pädevusse kuuluvates valdkondades rikutakse oluliselt ühiseid väärtusi;

D.  arvestades, et ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 on sätestatud ennetav etapp, millega antakse liidule võimalus sekkuda, kui on tekkinud ilmne oht ühiste väärtuste oluliseks rikkumiseks; arvestades, et see ennetav tegevus hõlmab dialoogi asjaomase liikmesriigiga ning selle eesmärk on vältida võimalikke karistusi;

E.  arvestades, et kuigi Ungari ametiasutused on pidevalt olnud valmis arutama mis tahes konkreetse meetme õiguspärasust, ei ole olukorda lahendatud ning paljud probleemid valmistavad endiselt muret ja kahjustavad liidu kuvandit ning selle tõhusust ja usaldusväärsust põhiõiguste, inimõiguste ja demokraatia üleilmses kaitsmises ning osutavad vajadusele lahendada need liidu kooskõlastatud meetmete abil;

1.  märgib, et Euroopa Parlament tunneb muret järgmiste küsimuste pärast:

   põhiseadusliku ja valimissüsteemi toimimine;
   kohtute ja muude institutsioonide sõltumatus ning kohtunike õigused;
   korruptsioon ja huvide konfliktid;
   eraelu puutumatus ja andmekaitse;
   väljendusvabadus;
   akadeemiline vabadus;
   usuvabadus;
   ühinemisvabadus;
   õigus võrdsele kohtlemisele;
   vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade ja juutide õigused ning kaitse selliste vähemuste vastu suunatud vaenulike avalduste eest;
   sisserändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste põhiõigused;
   majanduslikud ja sotsiaalõigused;

2.  on veendunud, et käesoleva resolutsiooni lisas toodud faktid ja suundumused kokkuvõetuna kujutavad endast süsteemset ohtu ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele ning ilmset ohtu, et neid väärtusi rikutakse oluliselt;

3.  juhib tähelepanu Ungaris 8. aprillil 2018 toimunud parlamendivalimiste tulemustele; rõhutab asjaolu, et ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste olulise rikkumise ohu kõrvaldamise eest vastutab Ungari valitsus, isegi kui see oht on eelnevate valitsuste poolt soovitatud või heaks kiidetud poliitiliste otsuste püsiv tagajärg;

4.  esitab seepärast kooskõlas ELi lepingu artikli 7 lõikega 1 nõukogule käesolevale resolutsioonile lisatud põhjendatud ettepaneku, milles kutsutakse nõukogu üles järeldama, kas esineb ilmne oht, et Ungari rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, ning andma Ungarile sellega seoses asjakohased soovitused;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisatud põhjendatud ettepanek võtta vastu nõukogu otsus nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

RESOLUTSIOONI LISA

Ettepanek: nõukogu otsus, millega järeldatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel, et on ilmne oht, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 7 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi põhjendatud ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on rajatud liikmesriikide ühistele väärtustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 ja mille hulka kuulub ka demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamine. ELi lepingu artikli 49 kohaselt on liidu liikmeks astumise eelduseks ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste austamine ja edendamine.

(2)  Ungari ühinemine oli suveräänsele otsusele tuginev vabatahtlik samm ning selles küsimuses valitses laiapõhjaline konsensus kogu Ungari poliitikamaastikul.

(3)  Oma põhjendatud ettepanekus tõi Euroopa Parlament välja talle muret valmistavad küsimused seoses olukorraga Ungaris. Peamised mureküsimused olid seotud eelkõige põhiseadusliku ja valimissüsteemi toimimisega, kohtute ja muude institutsioonide sõltumatuse ning kohtunike õigustega, korruptsiooni ja huvide konfliktidega, eraelu puutumatuse ja andmekaitsega, väljendusvabaduse, akadeemilise vabaduse, usuvabaduse ja ühinemisvabadusega, õigusega võrdsele kohtlemisele, vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade ja juutide õigustega ning kaitsega selliste vähemuste vastu suunatud vaenulike avalduste eest, sisserändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste põhiõigustega ning majanduslike ja sotsiaalõigustega.

(4)  Euroopa Parlament märkis ka, et Ungari ametiasutused on pidevalt olnud valmis arutama mis tahes konkreetse meetme õiguspärasust, kuid ei ole võtnud kõiki varasemates resolutsioonides soovitatud meetmeid.

(5)  Oma 17. mai 2017. aasta resolutsioonis olukorra kohta Ungaris märkis Euroopa Parlament, et praegune olukord Ungaris kujutab endast ilmset ohtu, et rikutakse oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, ning annab aluse algatada ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse.

(6)  Oma 2003. aasta teatises Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohta loetles komisjon paljusid teabeallikaid, mida võtta ühiste väärtuste austamise ja edendamise jälgimisel arvesse, nagu rahvusvaheliste organisatsioonide ja vabaühenduste aruanded ning piirkondlike ja rahvusvaheliste kohtute otsused. Suur hulk riigi, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi osalejaid, sealhulgas liidu institutsioonid ja asutused, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ning arvukad kodanikuühiskonna organisatsioonid, on väljendanud suurt muret demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra pärast Ungaris, kuid neid tuleb pidada õiguslikult mittesiduvateks arvamusteks, sest ainult Euroopa Liidu Kohus võib tõlgendada aluslepingute sätteid.

Põhiseadusliku ja valimissüsteemi toimimine

(7)  Veneetsia komisjon väljendas mitmel korral nii põhiseaduse kui ka selle muudatuste seisukohast muret Ungari põhiseaduse koostamise protsessi pärast. Veneetsia komisjon tundis heameelt selle üle, et põhiseadusega kehtestatakse põhiseaduslik kord, mis põhineb sellistel alustel nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste kaitsmine, ning tunnustas jõupingutusi luua põhiseaduslik kord, mis on kooskõlas Euroopa ühiste demokraatlike väärtuste ja standarditega, ning reguleerida põhiõigusi ja -vabadusi kooskõlas siduvate rahvusvaheliste vahenditega. Kriitika keskmes oli protsessi läbipaistmatus, kodanikuühiskonna ebapiisav kaasamine, tõelise konsulteerimise puudumine, võimude lahususe ohustatus ning riikliku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi nõrgenemine.

(8)  Põhiseaduse reformi tagajärjel piirati Ungari konstitutsioonikohtu pädevust ning muu hulgas puudutas see eelarveküsimusi, üldsuse huvides kaebuse esitamise õiguse (actio popularis) kaotamist, kohtu võimalust viidata oma kohtupraktikale enne 1. jaanuari 2012 ning kohtu võimaluste piiramist vaadata läbi põhiseaduse kõigi muudatuste vastavus põhiseadusele, v.a menetluslikku laadi muudatused. Veneetsia komisjon väljendas 19. juunil 2012 vastu võetud arvamuses Ungari konstitutsioonikohut käsitleva 2011. aasta CLI seaduse kohta ning 17. juunil 2013 vastu võetud arvamuses Ungari põhiseaduse neljanda muudatuse kohta nende piirangute ja kohtunike ametisse nimetamise menetluse pärast tõsist muret ning esitas Ungari ametiasutustele soovitused, et tagada vajalik kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. Oma arvamustes märkis Veneetsia komisjon ka reformide mitu positiivset elementi, nagu sätted eelarvetagatiste kohta, kohtunike uuesti valimise välistamine ning põhiõiguste volinikule järelkontrolli teostamiseks menetluse algatamise õiguse andmine.

(9)  ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes muret asjaolu pärast, et kehtiva põhiseadusliku kaebuse menetlusega antakse konstitutsioonikohtule piiratum juurdepääs, ei nähta ette põhiseaduslikkuse järelevalve teostamise tähtaega ega peatata vaidlustatud õigusakte. Lisaks on märgitud, et uue konstitutsioonikohut käsitleva seaduse sätted vähendavad kohtunike kindlust ametiaja suhtes ning suurendavad valitsuse mõju konstitutsioonikohtu koosseisu ja tegevuse üle, muutes kohtunike ametisse nimetamise menetlust, kohtunike arvu kohtus ja nende pensioniiga. Komitee oli mures ka selle pärast, et piiratakse konstitutsioonikohtu pädevust ja volitusi vaadata läbi eelarveküsimusi mõjutavaid õigusakte.

(10)  OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo piiratud valimisvaatlusmissioon märkis oma 27. juunil 2018 vastu võetud aruandes, et valimised viidi tehniliselt läbi professionaalselt ja läbipaistvalt ning põhiõigusi ja -vabadusi üldiselt austati, kuid keskkond nende kasutamiseks oli ebasoodne. Valimiste korraldajad täitsid oma ülesandeid professionaalsel ja läbipaistval viisil, neil oli olemas sidusrühmade üldine usaldus ning neid peeti üldiselt erapooletuks. Kampaania oli hoogne, kuid kampaania vaenulik ja hirmutav retoorika jätsid sisulisele arutelule vähe ruumi ning piirasid kasutajate võimalust teha teadlik valik. Kampaania riiklikest vahenditest rahastamise ja kuludele seatud ülemmääradega püüti tagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused. Valitsuse ülemäärased kulutused avalikule teabereklaamile, mis aitas levitada valitseva koalitsiooni kampaaniasõnumit, kahjustasid aga märkimisväärselt kandidaatide võimalust konkureerida võrdsetel alustel. Olukorras, kus aruandlusnõuded kehtis alles pärast valimiste lõppu, ei olnud valijatel tegelikult võimalik saada teavet kampaaniate rahastamise kohta, mis aga on teadliku valiku tegemisel keskse tähtsusega. Missiooni tähelepanekutes ja järeldustes väljendati muret ka ühemandaadiliste valimisringkondade piiritlemise pärast. Samasugust muret väljendati ka Veneetsia komisjoni ja Demokraatlike Valimiste Nõukogu 18. juunil 2012. aastal vastu võetud ühisarvamuses Ungari parlamendiliikmete valimist käsitleva seaduse kohta, milles märgiti, et valimisringkonnad tuleb piiritleda läbipaistvalt ja professionaalselt õiglase ja erapooletu protsessi teel, st vältides lühiajalisi poliitilisi eesmärke ehk valimisringkondade meelevaldset jaotust (gerrymandering).

(11)  Viimastel aastatel on Ungari valitsus kasutanud laialdaselt riiklikku konsulteerimist, laiendades riigi tasandil otsedemokraatiat. 27. aprillil 2017. aastal tõi Euroopa Komisjon esile, et riiklik konsulteerimine „Peatame Brüsseli“ hõlmas mitmeid faktiliselt valesid või väga eksitavaid väiteid ja avaldusi. Ungari valitsus korraldas 2015. aasta mais ka sisserännet ja terrorismi käsitlevaid konsultatsioone ja 2017. aasta oktoobris konsultatsioone nn Sorose kava vastu. Nende konsultatsioonide raames tõmmati paralleele terrorismi ja sisserände vahel, millega kutsuti esile sisserändajate vastu suunatud viha, ning osutati eelkõige George Sorosele ja ELile.

Kohtute ja muude institutsioonide sõltumatus ning kohtunike õigused

(12)  2011. aastal jõustatud õigusraamistiku laiaulatuslike muudatuste tagajärjel usaldati äsja loodud riikliku kohtuasutuse esimehele ulatuslikud volitused. Veneetsia komisjon kritiseeris neid ulatuslikke volitusi 19. märtsil 2012 vastu võetud arvamuses kohtunike õiguslikku seisundit ja tasustamist käsitleva 2011. aasta CLXII seaduse ning Ungari kohtute korraldust ja haldamist käsitleva 2011. aasta CLXI seaduse kohta ning 15. oktoobril 2012 vastu võetud arvamuses kohtusüsteemi käsitlevate alusseaduste kohta. Sarnaseid probleeme on tõstatanud kohtunike ja juristide sõltumatusega tegelev ÜRO eriraportöör 29. veebruaril 2012. aastal ja 3. juulil 2013. aastal ning riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) 27. märtsil 2015. aastal vastu võetud aruandes. Kõik need osalejad toonitasid vajadust tõhustada kollektiivse organi, s.o riikliku kohtunõukogu rolli järelevalveinstantsina, kuna Ungari parlamendi valitavat riikliku kohtuasutuse esimeest ei saa käsitleda kohtuomavalitsuse organina. Rahvusvahelistest soovitustest lähtudes muudeti riikliku kohtuasutuse esimehe staatust ja piirati tema volitusi, et tagada esimehe ja riikliku kohtunõukogu vahel parem tasakaal.

(13)  Alates 2012. aastast on Ungari astunud edasiviivaid samme, et viia riikliku kohtuasutuse esimehe teatavad ülesanded üle riiklikule kohtunõukogule, et luua nende kahe organi vahel parem tasakaal. Sellegipoolest on vaja suuremat edasiminekut. 27. märtsil 2015. aastal vastu võetud aruandes nõudis GRECO, et riikliku kohtuasutuse esimehe tehtavate kaalutlusõigusel põhinevate otsuste võimalikud ohud viidaks miinimumini. Riikliku kohtuasutuse esimees võib muu hulgas viia üle ja määrata kohtunikke ning tal on kohtusüsteemi distsipliinis oma osa. Lisaks esitab riikliku kohtuasutuse esimees ka Ungari presidendile soovituse kohtute esimeeste, sealhulgas apellatsioonikohtute esimeeste ja aseesimeeste ametisse nimetamise ja tagasikutsumise kohta. GRECO tunnustas hiljuti vastu võetud kohtunike eetikakoodeksit, kuid leidis, et selle võiks muuta selgemaks ja lisada juurde täiendõppe. Ühtlasi tunnustas GRECO Ungaris 2012.–2014. aastal kohtusüsteemi värbamise ja valikumenetluse eeskirjades tehtud muudatusi, mille kaudu riiklik kohtunõukogu sai valikumenetluses suurema järelevalverolli. 2. mail 2018 toimus riikliku kohtunõukogu istung, millel võeti ühehäälselt vastu otsused, mis käsitlevad riikliku kohtuasutuse esimehe tegevust seoses kohtuniku ametikohtade ja kõrgemate ametikohtade kandideerimiskutsete ebaõnnestunuks kuulutamisega. Otsuste kohaselt on esimehe tegevus seadusvastane.

(14)  29. mail 2018 esitas Ungari valitsus põhiseaduse seitsmenda muudatuse eelnõu (T/332), mis võeti vastu 20. juunil 2018. Sellega kehtestati uus halduskohtute süsteem.

(15)  Pärast Euroopa Liidu Kohtu 6. novembri 2012. aasta otsust kohtuasjas C‑286/12 (Euroopa Komisjon vs. Ungari)(10), milles leiti, et sellise riigisisese korra vastuvõtmisega, mille kohaselt peavad kohtunikud, prokurörid ja notarid 62‑aastaseks saamisel teenistusest lahkuma, on Ungari jätnud täitmata liidu õigusaktide kohased kohustused, võttis Ungari parlament vastu 2013. aasta XX seaduse, milles sätestati, et kohtunike pensioniiga alandatakse kümne aasta jooksul järk-järgult 65 eluaastale, ja nähti ette tööle ennistamise ja kompensatsiooni kriteeriumid. Seaduse kohaselt oli pensionile läinud kohtunikel võimalik pöörduda tagasi endistele ametikohtadele samas kohtus samadel tingimustel nagu enne pensionieeskirju või kui nad ei soovi tagasi pöörduda, saavad nad kaotatud töötasu eest 12‑kuulise kindlasummalise hüvitise ning võivad nõuda kohtus täiendavat hüvitist; samas ei tagatud ennistamist juhtivatele haldusametikohtadele. Sellegipoolest tunnustas komisjon Ungari meetmeid, mille eesmärk oli viia pensioniseadus liidu õigusega kooskõlla. Oma 2015. aasta oktoobri aruandes märkis rahvusvahelise advokatuuri (International Bar Association) inimõiguste instituut, et enamik ametist taandatud kohtunikke ei pöördunud oma algsetele ametikohtadele tagasi, osaliselt seetõttu, et nende varasemad ametikohad olid juba hõivatud. Aruandes märgitakse ka, et Ungari kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust ei saa tagada ning õigusriigi põhimõte on endiselt nõrgestatud.

(16)  Kohtuasjas Gazsó vs. Ungari 16. juulil 2015 tehtud otsuses leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et rikutud on õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Euroopa Inimõiguste Kohtu järelduse kohaselt olid rikkumised tingitud sellest, et Ungari jättis korduvalt tagamata kodanikuõigusi ja kohustusi määravate menetluste lõpetamise mõistliku aja jooksul ning võtmata meetmed, mis võimaldavad hagejatel nõuda liiga pika riigisisese tasandi tsiviilkohtumenetluse korral hüvitist. Selle otsuse täitmine on veel pooleli. 2016. aastal vastu võetud uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ette nähtud tsiviilkohtumenetluste kiirendamine, võttes kasutusele kahe‑etapilise menetluse. Ungari on teavitanud Euroopa Nõukogu ministrite komiteed asjaolust, et uus seadus, millega luuakse pikaajaliste menetluste jaoks tõhus õiguskaitsevahend, võetakse vastu 2018. aasta oktoobriks.

(17)  Kohtuasjas Baka vs. Ungari 23. juunil 2016 tehtud otsuses leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et rikutud on András Baka – kes valiti 2009. aasta juunis kuueaastaseks ametiajaks ülemkohtu esimeheks, kuid kes kaotas selle ametikoha kooskõlas uue põhiseaduse üleminekusätetega, mille kohaselt on Kúria ülemkohtu õigusjärglane – õigust õiguskaitse kättesaadavusele ja väljendusvabadust. Selle otsuse täitmine on veel pooleli. 10. märtsil 2017 palus Euroopa Nõukogu ministrite komitee võtta meetmeid, millega ennetada kohtunike edasisi enneaegseid ametist tagandamisi samasugustel alustel ning hoida ära igasugused rikkumised sellega seoses. Ungari valitsus märkis, et need meetmed ei ole seotud kohtuotsuse täitmisega.

(18)  29. septembril 2008 nimetati András Jóri kuueks aastaks andmekaitsevolinikuks. Ungari parlament otsustas aga alates 1. jaanuarist 2012 reformida andmekaitsesüsteemi ja asendada voliniku riikliku andmekaitse- ja teabevabadusametiga. András Jóri ametiaeg lõpetati ennetähtaegselt. 8. aprillil 2014 otsustas Euroopa Kohus, et järelevalveametnike sõltumatus hõlmab tingimata kohustust võimaldada järelevalveametnikel olla ametis oma ametiaja lõpuni ning et Ungari on rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ(11). Ungari muutis voliniku ametissenimetamise eeskirju, vabandas ning tasus kokkulepitud summa ulatuses hüvitist.

(19)  Veneetsia komisjon juhtis riigiprokuratuuri käsitleva 2011. aasta CLXIII seaduse ning Ungari peaprokuröri, prokuröride ja teiste prokuratuuri töötajate staatust ja teenistuskäiku prokuratuuris käsitleva 2011. aasta CLXIV seaduse kohta 19. juunil 2012 vastu võetud arvamuses tähelepanu mitmele vajakajäämisele. 27. märtsil 2015 vastu võetud aruandes soovitas GRECO Ungari ametiasutustel tungivalt võtta täiendavaid meetmeid, et ennetada kuritarvitamisi ja suurendada riigiprokuratuuri sõltumatust, kaotades muu hulgas võimaluse peaprokuröri tagasivalimiseks. Lisaks nõudis GRECO, et tavaprokuröride suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused muudetaks läbipaistvamaks ning et otsustes, millega antakse kohtuasjad üle ühelt prokurörilt teisele, juhindutaks rangetest õiguslikest kriteeriumidest ja põhjendustest. Ungari valitsuse sõnul tunnustati GRECO 2017. aasta vastavusaruandes Ungari edusamme prokuröride küsimuses (Ungari ametiasutused ei ole avalikustamiseks veel luba andnud, vaatamata üleskutsetele GRECO täiskogu istungitel). Teist vastavusaruannet ei ole veel vastu võetud.

Korruptsioon ja huvide konfliktid

(20)  27. märtsil 2015 vastu võetud aruandes nõudis GRECO, et Ungari parlamendi liikmetele kehtestataks käitumisjuhend, millest lähtuda huvide konfliktide korral. Lisaks peaks Ungari parlamendi liikmetel olema kohustus teatada tekkinud huvide konfliktidest ad hoc põhimõttel ja sellega peaks käima kaasas kindlam kohustus esitada varadeklaratsioonid. Samuti peaksid sellega kaasnema sätted, mille alusel rakendada ebatäpsete varadeklaratsioonide esitamise korral sanktsioone. Varadeklaratsioonid tuleks teha veebis avalikuks, et võimaldada tõelist üldsuse järelevalvet. Luua tuleks standardne elektrooniline andmebaas, et kõik deklaratsioonid ja nende muudatused oleksid läbipaistval viisil kättesaadavad.

(21)  27. juunil 2018 vastu võetud aruandes tegi OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo piiratud valimisvaatlusmissioon järelduse, et kampaaniakulutuste piiratud järelevalve ning kampaaniavahendite allikaid käsitleva põhjaliku aruandluse puudumine enne valimiste lõppu kahjustab kampaania rahastuse läbipaistvust ja valijate võimalusi teha teadlik valik ning see on vastuolus rahvusvaheliste kohustuste ja heade tavadega. Riiklikul kontrolliasutusel on pädevus jälgida ja kontrollida, kas õiguslikud nõuded on täidetud. Aruanne ei hõlmanud riikliku kontrolliasutuse ametlikku auditiaruannet 2018. aasta parlamendivalimiste kohta, kuna see ei olnud sel ajal valmis.

(22)  7. detsembril 2016 sai avatud valitsemise partnerluse (AVP) juhtkomitee Ungari valitsuselt kirja, milles teatati, et Ungari valitsus astub viivitamata välja partnerlusest, mis toob vabatahtlikkuse alusel kokku 75 riiki ja sadu kodanikuühiskonna organisatsioone. Ungari valitsuse tegevus oli AVP raames alates 2015. aasta juulist vaatluse all kodanikuühiskonna organisatsioonide tõstatatud probleemide pärast eelkõige seoses oma tegutsemisruumiga riigis. Kõik ELi liikmesriigid ei ole AVP liikmed.

(23)  Ungari saab liidu vahenditest toetust 4,4 % ulatuses oma SKPst ehk rohkem kui poole avaliku sektori investeeringutest. Vaid ühe pakkujaga hankemenetluste järel sõlmitud lepingute osakaal oli 2016. aastal endiselt suur (36 %). Ungari sai 2013.–2017. aastal struktuurifondide ja põllumajanduse vallas OLAFilt protsentuaalselt rohkem finantssoovitusi kui ükski teine liikmesriik. 2016. aastal viis OLAF lõpule uurimise, milles käsitleti 1,7 miljardi euro suurust Ungari transpordiprojekti, mille peamised osalejad olid mitmed rahvusvahelised spetsialiseerunud ehitusfirmad. Uurimine tõi välja väga tõsised õigusnormide rikkumised, samuti võimaliku pettuse ja korruptsiooni projekti elluviimisel. 2017. aastal tuvastas OLAF „tõsiseid õigusnormide rikkumisi“ ja „huvide konflikte“ oma uurimise käigus, mis hõlmas 35 tänavavalgustuse lepingut, mis olid sõlmitud ettevõttega, mida sel ajal juhtis Ungari peaministri väimees. OLAF saatis oma lõpparuande koos finantssoovitustega komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadile, et nõuda tagasi 43,7 miljonit eurot, ning õiguslike soovitustega Ungari peaprokurörile. 2017. aastal lõpule viidud OLAFi piiriülene uurimine hõlmas süüdistusi, mis olid seotud liidu vahendite võimaliku väärkasutamisega 31 teadus- ja arendusprojekti raames. Ungaris, Lätis ja Serbias toimunud uurimine paljastas allhankeskeemi, mida kasutati selleks, et projekti kulusid kunstlikult suurendada ja varjata asjaolu, et lõpptarnijad olid omavahel seotud ettevõtted. Seetõttu esitas OLAF uurimise lõppedes finantssoovituse komisjonile, et nõuda tagasi 28,3 miljonit eurot, ning õigusliku soovituse Ungari õigusasutustele. Ungari otsustas mitte osaleda Euroopa Prokuratuuri asutamises; Euroopa Prokuratuur hakkab vastutama liidu finantshuve mõjutavate kuritegude uurimise ning kuriteo toimepanijatele ja neist osavõtjatele süüdistuse esitamise ning nende kohtus vastutusele võtmise eest.

(24)  Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva seitsmenda aruande kohaselt on Ungari valitsuse tõhusus alates 1996. aastast vähenenud ja Ungari on selle poolest liikmesriikide seas viimaste hulgas. Kõik Ungari piirkonnad jäävad valitsemise kvaliteedilt liidu keskmisele märgatavalt alla. Komisjoni 2014. aastal avaldatud ELi korruptsioonivastase võitluse aruande kohaselt peetakse korruptsiooni Ungaris laialt levinuks (89 %). Maailma Majandusfoorumi avaldatud ülemaailmse konkurentsivõime aruande (2017–2018) kohaselt oli ulatuslik korruptsioon üks suurimaid probleeme äritegevusega tegelemisel Ungaris.

Eraelu puutumatus ja andmekaitse

(25)  Kohtuasjas Szabó ja Vissy vs. Ungari 12. jaanuaril 2016 tehtud otsuses leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et rikutud on õigust eraelu austamisele, kuna puuduvad piisavad õiguslikud tagatised riikliku julgeoleku eesmärgil toimuva võimaliku ebaseadusliku salajase jälgimise vastu, sealhulgas seoses telekommunikatsiooni seadmete kasutamisega. Hagejad ei väitnud, et nende suhtes oleks kohaldatud salajasi jälgimistoiminguid, mistõttu ei peetud edasisi individuaalseid meetmeid vajalikuks. Üldise meetmena on vaja asjakohast õigusakti muuta. Ungari pädevate ministeeriumide eksperdid arutavad praegu riiklikke julgeolekuteenistusi käsitleva seaduse muutmise ettepanekuid. Seetõttu on selle otsuse täitmine veel pooleli.

(26)  ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes muret asjaolu pärast, et Ungari õigusraamistik riikliku julgeoleku eesmärgil toimuva salajase jälgimise valdkonnas võimaldab sidevahendite massilist pealtkuulamist ega hõlma piisavaid kaitsemeetmeid eraelu puutumatuse õiguse meelevaldse riive vastu. Komitee tundis muret ka selle pärast, et puuduvad sätted, millega tagatakse rikkumisjuhtumite korral tõhusad õiguskaitsevahendid ja võimalikult kiire teatamine asjaomasele isikule, kui jälgimismeedet enam ei rakendata, seadmata seejuures ohtu piirangu eesmärki.

Väljendusvabadus

(27)  22. juunil 2015. aastal võttis Veneetsia komisjon vastu Ungari meediaseadusi (CLXXXV seadus meediateenuste ja massimeedia kohta, CIV seadus ajakirjandusvabaduse kohta ning massimeedia reklaamitulude maksustamist käsitlevad õigusaktid) käsitleva arvamuse, milles nõuti ajakirjandusseaduse ja meediaseaduse mitmeid muudatusi, eeskätt seoses ebaseadusliku meediasisu mõiste, ajakirjanduse allikate avalikustamise ning meediaväljaannetele kehtestatud sanktsioonidega. Samalaadseid muresid väljendati analüüsis, mille OSCE meediavabaduse esindaja büroo tellis 2011. aasta veebruaris, Euroopa Nõukogu eelmise inimõiguste voliniku 25. veebruari 2011. aasta arvamuses Ungari meediaseaduste kohta Euroopa Nõukogu meediavabaduse standardite kontekstis ning Euroopa Nõukogu ekspertide 11. mai 2012. aasta eksperthinnangus Ungari meediaseaduste kohta. Oma 29. jaanuari 2013. aasta avalduses pidas Euroopa Nõukogu peasekretär kiiduväärseks, et arutelud meediavaldkonnas on toonud kaasa mitmed olulised muudatused. Sellele vaatamata kinnitas ülejäänud probleemide olemasolu Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik oma Ungari visiidile järgnenud aruandes, mis avaldati 16. detsembril 2014. Volinik nimetas ka meediaomandi koondumise ja enesetsensuuri probleeme ning märkis, et laimu eest kriminaalvastutusele võtmise õigusraamistik tuleks kehtetuks tunnistada.

(28)  Meediaseadusi käsitlevas 22. juuni 2015. aasta arvamuses tunnustas Veneetsia komisjon Ungari valitsuse aastate jooksul tehtud jõupingutusi parandada meediaseaduste algset teksti kooskõlas mitmetelt vaatlejatelt, sealhulgas Euroopa Nõukogult pärinevate märkustega, ning märkis positiivse asjaoluna ära Ungari ametiasutuste valmisoleku jätkata dialoogi. Siiski rõhutas Veneetsia komisjon vajadust muuta meedianõukogu liikmete valimist reguleerivaid eeskirju, et tagada ühiskondlikult oluliste poliitiliste ja muude rühmade õiglane esindatus, samuti et tuleks läbi vaadata meedianõukogu esimehe või meediaameti esimehe ametisse nimetamise meetod ja ametikoht, et vähendada võimu koondumist ja tagada poliitiline erapooletus; samamoodi tuleks reformida ka juhatust. Veneetsia komisjon soovitas ka avaliku sektori meediateenuse osutajate reguleerimise detsentraliseerimist ning seda, et riiklik uudisteagentuur ei oleks avaliku sektori meediateenuse osutajate ainus uudistega varustaja. Samalaadseid muresid väljendati analüüsis, mille OSCE meediavabaduse esindaja büroo tellis 2011. aasta veebruaris, Euroopa Nõukogu eelmise inimõiguste voliniku 25. veebruari 2011. aasta arvamuses Ungari meediaseaduste kohta Euroopa Nõukogu meediavabaduse standardite kontekstis ning Euroopa Nõukogu ekspertide 11. mai 2012. aasta eksperthinnangus Ungari meediaseaduste kohta. Oma 29. jaanuari 2013. aasta avalduses pidas Euroopa Nõukogu peasekretär kiiduväärseks, et arutelud meediavaldkonnas on toonud kaasa mitmed olulised muudatused. Sellele vaatamata kinnitas ülejäänud probleemide olemasolu Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik oma Ungari visiidile järgnenud aruandes, mis avaldati 16. detsembril 2014.

(29)  18. oktoobril 2012. aastal võttis Veneetsia komisjon vastu arvamuse, milles käsitleti Ungari 2011. aasta CXII seadust informatsioonilise enesemääramise ja teabevabaduse kohta. Vaatamata üldisele positiivsele hinnangule tõi Veneetsia komisjon välja vajaduse seda veelgi täiustada. Pärast seadusesse hiljem tehtud muudatusi on aga õigust tutvuda valitsemissektori teabega veelgi enam piiratud. Neid muudatusi on kritiseeritud analüüsis, mille OSCE meediavabaduse esindaja büroo tellis 2016. aasta märtsis. Selles märgiti, et otseste kulude eest nõutavad summad näivad olevat täiesti mõistlikud, kuid tasu nõudmine aja eest, mis riigiametnikel kulub taotlustele vastamiseks, on vastuvõetamatu. Nagu tunnistati Euroopa Komisjoni 2018. aasta riigiaruandes, on andmekaitsevolinik ja kohtud, sealhulgas konstitutsioonikohus, asunud läbipaistvusega seotud juhtumites edasiviivale seisukohale.

(30)  Oma 27. juunil 2018 vastu võetud aruandes märkis Ungari 2018. aasta parlamendivalimisi vaadelnud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo piiratud valimisvaatlusmissioon, et juurdepääsu teabele ning meedia- ja ühinemisvabadust on piiratud, sealhulgas hiljutiste õiguslike muudatustega, ning et kampaania meediakajastus oli ulatuslik, kuid seda iseloomustas äärmine polariseeritus ja kriitilise analüüsi puudumine, tingituna meediaomandi politiseerimisest ja valitsuse massiivsetest reklaamikampaaniatest. Avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon täitis oma ülesannet võimaldada kandidaatidele vaba eetriaega, kuid selle uudistesaadetes ja väljaannetes pooldati selgelt valitsevat koalitsiooni, mis on vastuolus rahvusvaheliste standarditega. Enamik eraõiguslikest ringhäälinguorganisatsioonidest olid oma meediakajastustes erapoolikud, väljendades poolehoidu kas valitsevatele erakondadele või opositsioonile. Veebimeedia pakkus platvormi pluralistlikuks, probleemile suunatud poliitiliseks aruteluks. Lisaks märgiti seal, et omandiõiguse politiseerimine koos piirava õigusraamistikuga ja meediat reguleeriva sõltumatu organi puudumine piirasid ajakirjandusvabadust, tõkestades valijate juurdepääsu mitmekesisele teabele. Märgiti ka, et muudatustega kehtestati põhjendamatud piirangud teabe kättesaadavusele, laiendades avalikustamisele mittekuuluva teabe määratlust ja suurendades teabenõuete käsitlemise tasu.

(31)  ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes muret Ungari meediaseaduste ja tavade pärast, millega piiratakse arvamus- ja väljendusvabadust. Komiteele valmistas muret asjaolu, et pärast seadusesse tehtud järjestikusi muudatusi ei taga kehtiv õigusraamistik täiel määral tsenseerimata ja takistamatut ajakirjandust. Komitee märkis murega, et meedianõukogul ja meediaametil puudub oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus ning neil on liiga suured regulatiivsed ja sanktsioonide kohaldamise volitused.

(32)  13. aprillil 2018 mõistis OSCE meediavabaduse esindaja teravalt hukka asjaolu, et üks Ungari meediaväljaanne avaldas loetelu enam kui 200 inimesest ning väitis, et üle 2 000 inimese, sealhulgas need, kelle nimed on välja toodud, tegutsevad väidetavalt selle nimel, et n‑ö valitsus kukutada. Loetelu avaldati 11. aprillil Ungari ajakirjas Figyelő ning see sisaldab paljude ajakirjanike ja muude kodanike nimesid. 7. mail 2018 väljendas OSCE meediavabaduse esindaja suurt muret seoses mitme sõltumatu ajakirjaniku akrediteerimisest keeldumisega, mistõttu ei saanud ajakirjanikud kajastada Ungari parlamendi uue koosseisu avaistungit. Lisaks märgiti, et sellist sündmust ei tohiks kasutada kriitilise reporteritöö sisu piiramise vahendina ning et selline tava loob Ungari parlamendi uue ametiaja jaoks halva pretsedendi.

Akadeemiline vabadus

(33)  6. oktoobril 2017 võttis Veneetsia komisjon vastu arvamuse 4. aprilli 2017. aasta XXV seaduse kohta, milles käsitletakse riiklikku kolmanda taseme haridust käsitleva 2011. aasta CCIV seaduse muutmist. Arvamuses jõuti järeldusele, et juba Ungaris asuvate ja seal aastaid seaduslikult tegutsenud välisülikoolide jaoks väga mõjuvate põhjusteta karmimate eeskirjade kehtestamine koos rangete tähtaegade ja tõsiste õiguslike tagajärgedega näib õigusriigi ning põhiõiguste põhimõtete ja tagatiste seisukohast ülimalt problemaatiline. Asjaomaseid ülikoole ja nende üliõpilasi kaitsevad riiklikud ja rahvusvahelised eeskirjad akadeemilise vabaduse, väljendus- ja kogunemisvabaduse ning hariduse saamise õiguse ja haridusvabaduse kohta. Veneetsia komisjon soovitas Ungari ametiasutustel eeskätt tagada, et uued eeskirjad tööloa olemasolu nõude kohta ei mõjuta ebaproportsionaalselt akadeemilist vabadust ning et neid kohaldatakse mittediskrimineerival ja paindlikul viisil, seadmata ohtu olemasolevates ülikoolides juba pakutava hariduse kvaliteeti ega rahvusvahelisust. Muret riiklikku kolmanda taseme haridust käsitleva 2011. aasta CCIV seaduse muutmise pärast jagavad oma 11. aprilli 2017. aasta avalduses ka ÜRO arvamus- ja väljendusvabaduse eriraportöör, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör ning ÜRO eriraportöör kultuuriliste õiguste valdkonnas. ÜRO inimõiguste komitee märkis 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes, et selliste piirangute kehtestamine mõtte-, väljendus- ja ühinemisvabadusele ning akadeemilisele vabadusele ei ole piisavalt põhjendatud.

(34)  17. oktoobril 2017 pikendas Ungari parlament asjaomaste institutsioonide palvel ja pärast Ungari rektorite konverentsi soovituse saamist 1. jaanuarini 2019 tähtaega, milleks riigis tegutsevad välisülikoolid peavad uutele kriteeriumidele vastama. Veneetsia komisjon tunnustas pikendamist. Läbirääkimised Ungari valitsuse ja mõjutatud välismaiste kõrgharidusasutuste, eeskätt Kesk‑Euroopa Ülikooli vahel on endiselt pooleli, samas kui välisülikoolide õiguslikult ebakindel olukord püsib, kuigi Kesk‑Euroopa Ülikool täitis uued nõuded õigeaegselt.

(35)  7. detsembril 2017 otsustas Euroopa Komisjon kaevata Ungari Euroopa Liidu Kohtusse põhjendusega, et riiklikku kolmanda taseme haridust käsitleva 2011. aasta CCIV seaduse muudatus piirab ebaproportsionaalselt liidu ja liiduväliste ülikoolide tegevust ning et seadus tuleb viia uuesti liidu õigusega kooskõlla. Komisjon oli seisukohal, et uus õigusakt läheb vastuollu Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigusega akadeemilisele vabadusele, õigusega haridusele ja ettevõtlusvabadusega ning rahvusvahelisest kaubandusõigusest tulenevate liidu õiguslike kohustustega.

(36)  9. augustil 2018 sai teatavaks, et Ungari valitsus kavatseb tühistada soouuringute magistriprogrammi avalik-õiguslikus Eötvös Lorándi ülikoolis (ELTE) ja keelduda tunnistamast eraõigusliku Kesk‑Euroopa Ülikooli välja antud magistrikraadi soouuringutes. Euroopa Parlament juhib tähelepanu sellele, et Ungaris on avalikus arutelus olnud ülekaalus soo mõiste väärtõlgendamine, ning taunib sellist mõistete „sugu“ ja „sooline võrdõiguslikkus“ tahtlikku väärtõlgendamist. Euroopa Parlament mõistab hukka rünnakud vaba õpetamise ja teaduse vastu, eriti soouuringute vastu, mille eesmärk on analüüsida võimusuhteid, diskrimineerimist ja soolisi suhteid ühiskonnas ja leida lahendusi ebavõrdsuse vormidele ning millest on saanud laimukampaaniate sihtmärk. Euroopa Parlament nõuab, et haridusvabaduse demokraatlik aluspõhimõte taastataks täielikult ja seda kaitstaks.

Usuvabadus

(37)  30. detsembril 2011 võttis Ungari parlament vastu 2011. aasta CCVI seaduse, milles käsitletakse südametunnistuse- ja usuvabaduse õigust ning Ungari kirikute, konfessioonide ja usukogukondade õiguslikku seisundit ning mis jõustus 1. jaanuaril 2012. Seadusega vaadati läbi paljude usuorganisatsioonide juriidilise isiku staatus ning vähendati Ungaris seaduslikult tunnustatud kirikute arvu 14‑le. 16. detsembril 2011 väljendas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Ungari ametiasutustele saadetud kirjas selle seaduse pärast muret. Rahvusvahelisele survele reageerides suurendas Ungari parlament 2012. aasta veebruaris tunnustatud kirikute arvu 31‑ni. Veneetsia komisjon võttis 19. märtsil 2012 vastu arvamuse südametunnistuse- ja usuvabaduse õigust ning Ungari kirikute, konfessioonide ja usukogukondade õiguslikku seisundit käsitleva 2011. aasta CCVI seaduse kohta ning tõi esile, et seadusega kehtestatakse hulk nõudeid, mis on liigsed ja põhinevad kiriku tunnustamise seisukohast meelevaldsetel kriteeriumidel. Lisaks märgiti, et seadus on toonud kaasa sadade varem seaduslikult tunnustatud kirikute registrist kustutamise ning et seadus põhjustab teatud määral usuliste veendumuste ja kogukondade ebavõrdset ja isegi diskrimineerivat kohtlemist, sõltuvalt sellest, kas nad on tunnustatud või mitte.

(38)  2013. aasta veebruaris otsustas Ungari konstitutsioonikohus, et tunnustatud kirikute registrist kustutamine oli põhiseadusvastane. Konstitutsioonikohtu otsusele reageerides muutis Ungari parlament 2013. aasta märtsis põhiseadust. 2013. aasta juunis ja septembris muutis Ungari parlament 2011. aasta CCVI seadust, et luua kaheastmeline klassifikatsioon, mis hõlmab usukogukondi ja juriidilise isikuna registreeritud kirikuid. 2013. aasta septembris muutis Ungari parlament selgesõnaliselt ka põhiseadust, et anda endale volitused valida usukogukondi, kellega riik n‑ö avalike huvidega seotud tegevuses koostööd teeb, ning ühtlasi andis parlament endale kaalutlusõiguse usuorganisatsioone kahekolmandikulise häälteenamusega tunnustada.

(39)  Kohtuasjas Magyar Keresztény Mennonita Egyház jt vs. Ungari 8. aprillil 2014 tehtud otsuses oli Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohal, et Ungari on rikkunud ühinemisvabadust koostoimes südametunnistuse- ja usuvabadusega. Ungari konstitutsioonikohus otsustas, et kirikuna tunnustamise tingimusi reguleerivad teatavad eeskirjad on põhiseadusvastased, ning nõudis, et seadusandjad viiksid asjaomased eeskirjad kooskõlla Euroopa inimõiguste konventsiooni nõuetega. Sellest tulenevalt esitati 2015. aasta detsembris Ungari parlamendile asjakohane seadus, kuid see ei saavutanud vajalikku häälteenamust. Selle otsuse täitmine on veel pooleli.

Ühinemisvabadus

(40)  9. juulil 2014 tõi Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik oma kirjas Ungari ametiasutustele välja, et on mures häbimärgistava retoorika pärast, mida kasutasid vabaühenduste töö legitiimsust kahtluse alla seadvad poliitikud auditite raames, mille Ungari valitsuse kontrollibüroo viis läbi vabaühenduste suhtes, mis haldasid EMP/Norra toetuste vabaühenduste fondi ja said sellest toetust. Ungari valitsus allkirjastas fondiga kokkuleppe, mille tulemusena toetuste maksed jätkuvad. 8.–16. veebruaril 2016 külastas inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör Ungarit ja tõi oma raportis välja, et kehtivast õigusraamistikust, millega reguleeritakse põhivabaduste, näiteks arvamus- ja väljendusvabaduse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse kasutamist, tulenevad märkimisväärsed probleemid ning et riiklikku julgeolekut ja rännet käsitlevad õigusaktid võivad avaldada piiravat mõju ka kodanikuühiskonna keskkonnale.

(41)  2017. aasta aprillis esitati Ungari parlamendile seaduseelnõu välisriikidest rahalist toetust saavate organisatsioonide läbipaistvuse kohta, mille väidetav eesmärk oli kehtestada rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud nõuded. Veneetsia komisjon tunnistas 2013. aastal, et riigil võib olla mitmesuguseid põhjuseid piirata välisrahastamist, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, kuid neid seaduslikke eesmärke ei tohiks kasutada ettekäändena vabaühenduste kontrollimiseks või selleks, et piirata nende võimet teha oma seaduslikku tööd, eelkõige inimõiguste kaitseks. 26. aprillil 2017 saatis Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Ungari Rahvuskogu esimehele kirja, milles võttis teadmiseks, et seaduseelnõu esitati valitseva koalitsiooni teatavate liikmete pideva vaenuliku retoorika tingimustes, kuna mõnda vabaühendust nimetati nende rahastamisallika alusel avalikult nn välisagendiks ja kaheldi nende legitiimsuses; eelnõu siiski ei sisaldanud terminit „välisagent“. Samalaadseid probleeme on esile toodud Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste vabaühenduste konverentsi esimehe ning vabaühenduste õiguse ekspertnõukogu esimehe 7. märtsi 2017. aasta avalduses, samuti vabaühenduste õiguse ekspertnõukogu koostatud 24. aprilli 2017. aasta arvamuses ja inimõiguste kaitsjate olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri ning arvamus- ja väljendusvabaduse edendamise ja kaitsmisega tegeleva ÜRO eriraportööri 15. mai 2017. aasta avalduses.

(42)  13. juunil 2017 võttis Ungari parlament seaduseelnõu koos mitme muudatusega vastu. Veneetsia komisjon tunnistas 20. juuni 2017. aasta arvamuses, et termin „välisriikidest rahalist toetust saav organisatsioon“ on neutraalne ja kirjeldav ning et mõni neist muudatustest oli oluline edasiminek, kuid samal ajal on jäetud käsitlemata mõned muud murekohad ning muudatustest ei piisa, leevendamaks kahtlust, et seadus toob kaasa ühinemis- ja väljendusvabaduse, eraelu puutumatuse õiguse ja diskrimineerimiskeelu ebaproportsionaalse ja ebavajaliku riive. ÜRO inimõiguste komitee märkis 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes, et nende nõuete kehtestamine ei ole piisavalt põhjendatud ja see näib olevat osa püüdlusest seada halba valgusesse teatud vabaühendused, sealhulgas need, mis on pühendunud inimõiguste kaitsmisele Ungaris.

(43)  7. detsembril 2017 otsustas Euroopa Komisjon algatada Ungari suhtes kohtumenetluse, kuna vabaühenduste seaduse sätete tõttu, mis komisjoni arvates diskrimineerivad kaudselt ja piiravad ebaproportsionaalselt kodanikuühiskonna organisatsioonidele välismaalt laekuvaid annetusi, ei ole riik täitnud kohustusi, mis tulenevad aluslepingu sätetest kapitali vaba liikumise kohta. Lisaks väitis komisjon, et Ungari on rikkunud hartas sätestatud õigust ühinemisvabadusele ning õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele koostoimes aluslepingu sätetega kapitali vaba liikumise kohta ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 ning artiklite 56 ja 63 tähenduses.

(44)  2018. aasta veebruaris esitles Ungari valitsus õigusaktide paketti, mis koosnes kolmest seaduseelnõust (T/19776, T/19775, T/19774). 14. veebruaril 2018 tegid Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste vabaühenduste konverentsi esimees ning vabaühenduste õiguse ekspertnõukogu esimees avalduse, milles toodi esile, et pakett ei ole kooskõlas ühinemisvabadusega, eelkõige sisserändajatega tegelevate vabaühenduste puhul. 15. veebruaril 2018 väljendas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik samasuguseid kahtlusi. 8. märtsil 2018 hoiatasid arvamus- ja väljendusvabaduse edendamise ja kaitsmisega tegelev ÜRO eriraportöör, inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör, inimõiguste ja rahvusvahelise solidaarsuse sõltumatu ekspert, rändajate inimõigustega tegelev ÜRO eriraportöör ning rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormidega tegelev ÜRO eriraportöör, et seaduseelnõu tooks Ungaris kaasa ühinemis- ja väljendusvabaduse põhjendamatud piirangud. ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes muret asjaolu pärast, et vihjates n-ö rahvuse püsimajäämisele ning kodanike ja kultuuri kaitsmisele ning sidudes vabaühenduste tegevuse väidetava rahvusvahelise vandenõuga, häbimärgistaks õigusaktide pakett vabaühendusi ja piiraks nende võimet teha olulist inimõigusi ning eriti pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisserändajate õigusi toetavat tööd. Peale selle oli komitee mures asjaolu pärast, et vabaühendustele suunatud välisrahastusele piirangute kehtestamist võidakse kasutada selleks, et avaldada neile ebaseaduslikku survet ja sekkuda põhjendamatult nende tegevusse. Ühe seaduseelnõu eesmärk oli maksustada 25 % määraga vabaühenduste igasugune väljastpoolt Ungarit saadud rahaline toetus, sealhulgas liidu rahastus. Ühtlasi jätaks õigusaktide pakett vabaühendused ilma õiguskaitsevahendist, mis võimaldab kaevata meelevaldsed otsused edasi. 22. märtsil 2018 palus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õigusküsimuste ja inimõiguste komitee, et Veneetsia komisjon esitaks õigusaktide paketi eelnõu kohta arvamuse.

(45)  29. mail 2018 esitas Ungari valitsus seaduseelnõu, millega muudetakse ebaseadusliku sisserändega võitlemise meetmeid käsitlevaid teatavaid seadusi (T/333). Eelnõu on varasema õigusaktide paketi läbivaadatud versioon ja selles on kavandatud kriminaalkaristused ebaseadusliku sisserände hõlbustamise eest. Samal päeval nõudis ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ettepaneku tagasivõtmist ja väljendas muret selle pärast, et asjaomaste ettepanekute vastuvõtmise korral jääksid kodust põgenema sunnitud inimesed ilma kriitilise tähtsusega abist ja teenustest ning need sütitaksid veelgi pingelist avalikku arutelu ja süvenevat ksenofoobset suhtumist. 1. juunil 2018 väljendas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik samasuguseid kahtlusi. 31. mail 2018 kinnitas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õigusküsimuste ja inimõiguste komitee oma soovi, et Veneetsia komisjon esitaks uue ettepaneku kohta arvamuse. Eelnõu võeti vastu 20. juunil 2018, enne kui Veneetsia komisjon oma arvamuse esitas. 21. juunil 2018 mõistis ÜRO inimõiguste ülemvolinik Ungari parlamendi otsuse hukka. 22. juunil 2018 märkisid Veneetsia komisjon ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, et kriminaalvastutust käsitlev säte võib kahandada kaitstud organisatsioonilist ja väljenduslikku tegevust ning rikub õigust ühinemis- ja väljendusvabadusele ja tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. 19. juulil 2018 saatis Euroopa Komisjon Ungarile ametliku märgukirja uute õigusaktide kohta, millega kriminaliseeritakse meetmed, millega toetatakse varjupaiga- ja elamistaotlusi ning piiratakse õigust taotleda varjupaika.

Õigus võrdsele kohtlemisele

(46)  17.–27. mail 2016 külastas Ungarit ÜRO töörühm, mis käsitleb selliseid küsimusi nagu naiste diskrimineerimine seadustega ja tegelikkuses. Töörühm märkis oma aruandes, et konservatiivset perekonnavormi, mille kaitse on tagatud rahvuse püsimajäämise põhialusena, ei tohiks seada naiste poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalõigustest ja naiste mõjuvõimu suurendamisest olulisemale kohale. Töörühm juhtis tähelepanu ka sellele, et naiste õigust võrdsele kohtlemisele ei saa käsitleda pelgalt kaitsetute rühmade kaitse seisukohast, kõrvutades naisi laste, eakate ja puuetega inimestega, kuna nad kuuluvad lahutamatult kõikidesse sellistesse rühmadesse. Uued kooliõpikud sisaldavad endiselt soolisi stereotüüpe, mis kujutavad naisi peamiselt ema ja abikaasana ning mõnel juhul emasid isadest vähem intelligentsena. Teisalt tunnustas töörühm Ungari valitsuse püüdlusi parandada töö- ja pereelu ühitamist, kehtestades peretoetuste süsteemis ning alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas selleks soodsad tingimused. Ungari 2018. aasta parlamendivalimisi vaadelnud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo piiratud valimisvaatlusmissioon märkis oma 27. juunil 2018 vastu võetud aruandes, et naised on poliitilises elus alaesindatud ning puuduvad õiguslikud nõuded soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks valimistel. Kuigi üks suuremaid erakondi seadis üleriigilise nimekirja etteotsa naise ja mõned erakonnad käsitlesid oma programmides sooküsimusi, pälvis naiste mõjuvõimu suurendamine valimiskampaania teemana, kaasa arvatud meedias, väga vähe tähelepanu.

(47)  ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes heameelt Istanbuli konventsiooni allkirjastamise üle, kuid avaldas kahetsust, et naiste ühiskondliku positsiooni suhtes valitsevad Ungaris endiselt patriarhaalsed stereotüüpsed hoiakud, ning tõi murelikult esile poliitikute diskrimineerivad märkused naiste kohta. Komitee märkis ka seda, et Ungari kriminaalkoodeks ei kaitse koduvägivalla ohvriks langenud naisi täiel määral. Komitee väljendas muret, et naised on Ungaris avalikus sektoris otsuseid tegevatel ametikohtadel, eelkõige ministeeriumites ja parlamendis, alaesindatud. Istanbuli konventsiooni ei ole veel ratifitseeritud.

(48)  Ungari põhiseaduses nähakse ette kohustuslikud sätted lapsevanemate töökohtade kaitseks ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise tagamiseks; sellest tulenevalt kehtivad naistele ning lapsi kasvatavatele emadele ja isadele konkreetsed tööõiguse eeskirjad. 27. aprillil 2017 esitas Euroopa Komisjon põhjendatud arvamuse, milles kutsus Ungarit üles rakendama nõuetekohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ(12), arvestades, et Ungari õigusaktis nähakse ette soo alusel diskrimineerimise keelu erand, mis on palju laiem kui asjaomase direktiiviga ette nähtud erand. Samal päeval esitas komisjon Ungarile põhjendatud arvamuse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ(13) mittejärgimise kohta, märkides, et tööandjatel on kohustus kohandada rasedate ja rinnaga toitvate töötajate töötingimusi, et vältida ohtu nende tervisele ja ohutusele. Ungari valitsus võttis endale kohustuse muuta võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamist käsitleva 2003. aasta CXXV seaduse ning tööseadustikku käsitleva 2012. aasta I seaduse vajalikke sätteid. Sellest tulenevalt lõpetati juhtum 7. juunil 2018.

(49)  ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes muret selle pärast, et diskrimineerimise põhiseadusliku keelu raames ei ole seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti loetletud sõnaselgelt diskrimineerimise alusena ning et selle piirav määratlus perekonna kohta võib põhjustada diskrimineerimist, kuna määratlus ei hõlma teatud perekonnakorralduse tüüpe, sealhulgas samasoolisi paare. Komitee oli mures ka lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste vastase vägivalla ning nende suhtes valitsevate negatiivsete stereotüüpide ja eelarvamuste pärast, eriti tööhõive- ja haridussektoris.

(50)  ÜRO inimõiguste komitee tõi 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes esile ka suure hulga vaimu- ja psühhosotsiaalse puudega inimeste sunniviisilise paigutamise raviasutustesse, nende isoleerimise ja sundravi, samuti teated vägivallast ning julmast, ebainimlikust ja alandavast kohtlemisest ning väited suletud asutustes aset leidnud arvukate surmajuhtumite uurimata jätmise kohta.

Vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade ja juutide õigused ning kaitse selliste vähemuste vastu suunatud vaenulike avalduste eest

(51)  Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik märkis pärast Ungari visiiti 16. detsembril 2014 avaldatud aruandes, et talle valmistab muret Ungaris rassismi ja sallimatuse olukorra süvenemine, kusjuures kõige jõhkram sallimatuse vorm on romavastasus, mida näitab romade iseäranis karm kohtlemine, sealhulgas nendevastane vägivald ning poolsõjaväelised marsid ja patrullimine romadega asustatud külades. Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et vaatamata Ungari ametiasutuste seisukohtadele mõista antisemiitlikud avaldused hukka, on antisemitism sage probleem, mis väljendub vihakõnes ja juutide või nende vara vastastes vägivallajuhtumites. Lisaks märkis ta, et sisserändajate, sealhulgas varjupaigataotlejate ja pagulaste vastu suunatud ksenofoobia ning muid sotsiaalseid rühmi, näiteks LGBTI‑inimesi, vaeseid ja kodutuid mõjutav sallimatus on taas sagenenud. Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon tõi 9. juunil 2015 Ungari kohta avaldatud aruandes esile samalaadsed probleemid.

(52)  Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee märkis 25. veebruaril 2016 vastu võetud neljandas arvamuses Ungari kohta, et romad kannatavad jätkuvalt süsteemse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse all kõikides eluvaldkondades, sealhulgas eluaseme, tööhõive, hariduse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning ühiskondlikus ja poliitilises elus osalemise valdkonnas. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitas 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis Ungari ametiasutustel teha jätkuvalt tõhusaid pingutusi, et ennetada romade kogetavat ebavõrdsust ja diskrimineerimist, sellega võidelda ja selle eest karistada, parandada romade esindajatega tihedalt konsulteerides romade elamistingimusi, juurdepääsu tervishoiuteenustele ja tööhõivet, võtta tõhusaid meetmeid, et lõpetada tavad, mis toovad kaasa roma laste jätkuva segregatsiooni koolis, suurendada pingutusi, et kõrvaldada puudused, millega roma lapsed peavad tulema toime haridusvaldkonnas, tagada, et roma lastel on võrdsed võimalused juurdepääsuks kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel, ning võtta jätkuvalt meetmeid, et ennetada laste ebaseaduslikku paigutamist erikoolidesse ja -klassidesse. Ungari valitsus on võtnud mitu olulist meedet romade kaasamise parandamiseks. 4. juulil 2012 võttis ta vastu töökohtade kaitset käsitleva tegevuskava, et kaitsta ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid ning soodustada pikaajaliste töötute tööle asumist. Samuti võttis ta vastu tervishoiuvaldkonna strateegia „Tervislik Ungari 2014–2020“, et vähendada tervisealast ebavõrdsust. 2014. aastal võttis valitsus vastu 2014.–2020. aasta strateegia, mis käsitleb viletsate ja ülerahvastatud eluasemetega tegelemist eraldatud asulates. Sellest hoolimata on vastavalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta aruandele põhiõiguste kohta mittetöötavate ja mitteõppivate roma noorte osakaal suurenenud 38 %‑lt 2011. aastal 51 %‑le 2016. aastal.

(53)  Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas 29. jaanuaril 2013. aastal kohtuasjas Horváth ja Kiss vs. Ungari tehtud otsuses, et asjakohastes Ungari õigusaktides – nii, nagu neid tegelikkuses kohaldatakse – puuduvad piisavad kaitsemeetmed ning vaimupuude süsteemse valediagnoosimise tõttu tõi see kaasa roma laste segregatsiooni ja ülemääraselt suure osakaalu erikoolides, mis tähendab, et rikuti õigust saada haridust ilma diskrimineerimiseta. Selle otsuse täitmine on veel pooleli.

(54)  Euroopa Komisjon saatis 26. mail 2016 Ungari ametiasutustele märgukirja, milles käsitletakse nii Ungari õigusakte kui ka haldustavasid, mille tagajärjeks on roma laste ebaproportsionaalselt suur esindatus vaimupuudega lastele ettenähtud erikoolides ning nende märkimisväärselt segregeeritud haridusvõimalused tavakoolides, mis takistab nende sotsiaalset kaasamist. Ungari valitsus alustas komisjoniga tihedat dialoogi. Ungari kaasamisstrateegias keskendutakse kaasava hariduse edendamisele, segregatsiooni vähendamisele, ebasoodsate tingimuste põlvkondadevahelise edasikandumise lõpetamisele ja kaasava koolikeskkonna loomisele. Lisaks sellele lisati riikliku hariduse seadusesse alates 2017. aasta jaanuarist täiendavad kaitsemeetmed ning Ungari valitsus viis aastatel 2011–2015 läbi ametlikud kontrollid, mille põhjal võtsid valitsusasutused meetmeid.

(55)  Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas 20. oktoobril 2015. aastal kohtuasjas Balázs vs. Ungari tehtud otsuses, et rünnaku väidetava romavastasuse ajendi arvesse võtmata jätmise tõttu on rikutud diskrimineerimise keeldu. 12. aprillil 2016. aastal kohtuasjas R. B. vs. Ungari tehtud otsuses ja 17. jaanuaril 2017. aastal kohtuasjas Király ja Dömötör vs. Ungari tehtud otsuses järeldas Euroopa Inimõiguste Kohus, et rassismist ajendatud väärkohtlemise väidete ebapiisava uurimise tõttu on rikutud õigust eraelu puutumatusele. 31. oktoobril 2017. aastal kohtuasjas M. F. vs. Ungari tehtud otsuses järeldas Euroopa Inimõiguste Kohus, et rikuti diskrimineerimise keeldu seoses ebainimliku või alandava kohtlemise keeluga, sest ametiasutused ei olnud uurinud kõnealuse juhtumi võimalikke rassistlikke ajendeid. Nende otsuste täitmine on veel pooleli. Pärast otsuste tegemist kohtuasjades Balázs vs. Ungari ja R. B. vs. Ungari jõustus aga 28. oktoobril 2016 karistusseadustikus muudatus, mis käsitleb kogukonnavastase vägivalla või viha õhutamise kuriteo asjaolusid ja tingimusi, et rakendada nõukogu raamotsust 2008/913/JSK(14). Karistusseadustikku oli muudetud 2011. aastal, et vältida paremäärmuslike poolsõjaväeliste rühmituste kampaaniaid, kehtestades nn vormirõivas sooritatud kuriteo määratluse ja kolmeaastase vanglakaristuse igasuguse provokatiivse ebasotsiaalse käitumise eest, mis tekitab hirmu rahvusliku, etnilise või usulise kogukonna liikmetes.

(56)  Arvestades teateid Miskolci linnavalitsuse tegevuse kohta seoses romade sunniviisilise väljatõstmisega, tegi OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo 29. juunist 1. juulini 2015 kontrollkäigu Ungarisse. Kohalikud ametiasutused võtsid veel enne 2014. aasta kohaliku dekreedi muutmist vastu romavastaste meetmete mudeli ning linna avaliku elu tegelased tegid sageli romavastaseid avaldusi. Teadete kohaselt ütles Miskolci linnapea 2013. aasta veebruaris, et ta soovib puhastada linna „asotsiaalsetest väärastunud romadest“, kes said väidetavalt ebaseaduslikult kasu Nesti programmist (Fészekrakó programm) eluasemetoetustena ning sotsiaalkorterites elavate inimeste puhul üüri- ja haldustasudena. Tema avaldus tähistas arvukate väljatõstmiste algust ning sama kuu jooksul kõrvaldati vastava kategooria 273 korterist 50, muu hulgas ka selleks, et vabastada maad staadioni uuendamiseks. Vastutava valitsusasutuse kaebuse alusel tühistas ülemkohus 28. aprilli 2015. aasta otsusega asjaomased sätted. Põhiõiguste volinik ja rahvusvähemuste õiguste voliniku asetäitja esitasid 5. juunil 2015 romade põhiõiguste rikkumise kohta Miskolcis ühisarvamuse, mille soovitusi kohalik omavalitsus ei ole täitnud. Lisaks viis Ungari võrdse kohtlemise amet läbi uurimise ja tegi 2015. aasta juulis otsuse, milles palus kohalikul omavalitsusel lõpetada kõik väljatõstmised ja töötada välja tegevuskava selle kohta, kuidas pakkuda inimväärset eluaset. Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik saatis 26. jaanuaril 2016 kirja Albaania, Bulgaaria, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Serbia ja Rootsi valitsusele seoses romade sunniviisilise väljatõstmisega. Ungari ametiasutustele saadetud kirjas väljendati muret romade kohtlemise pärast Miskolcis. Tegevuskava võeti vastu 21. aprillil 2016 ning vahepeal loodi ka sotsiaaleluasemetega tegelev amet. Võrdse kohtlemise amet leidis 14. oktoobri 2016. aasta otsuses, et kohalik omavalitsus täitis oma kohustused. Sellele vaatamata märkis rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon 15. mail 2018. aastal avaldatud järeldustes Ungarile esitatud soovituste rakendamise kohta, et hoolimata mõningatest edusammudest romade elamistingimuste parandamisel ei olnud komisjoni soovitust rakendatud.

(57)  Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitas 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis Ungari ametiasutustel parandada jätkuvalt dialoogi juutide kogukonnaga ja muuta see jätkusuutlikuks, seada avalikes kohtades esineva antisemitismi vastu võitlemine esikohale, teha pidevalt pingutusi, et ennetada, teha kindlaks ja uurida tõhusalt kõiki rassiliste ja etniliste ajenditega ning antisemiitlikke tegusid, sealhulgas vandalismi ja vihakõnet, nende eest tõhusalt vastutusele võtta ja karistada, ning kaaluda õigusaktide muutmist nii, et rassistlike kuritegude eest oleks tagatud võimalikult ulatuslik õiguskaitse.

(58)  2012. aastal andis Ungari valitsus korralduse suurendada holokausti üleelanute eluaegset annuiteeti 50 % võrra, asutas 2013. aastal Ungari holokausti mälestamise 2014. aasta komitee, kuulutas 2014. aasta holokausti mälestamise aastaks, algatas mitme Ungari sünagoogi ja juudi kalmistu renoveerimise ja taastamise ning valmistub praegu 2019. aasta Euroopa Maccabi mängude pidamiseks Budapestis. Ungari õigusaktides on määratud kindlaks mitmeid rikkumisi, mis on seotud vihkamise või selle õhutamisega, sealhulgas antisemitismi või holokausti eitamine või halvustavad teod. Ungari oli aastatel 2015–2016 Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse eesistuja. Sellele vaatamata kasutas Ungari peaminister 15. märtsil 2018 Budapestis peetud kõnes George Sorose suhtes poleemilisi rünnakuid, sealhulgas selgelt antisemiitlikke stereotüüpe, mida oleks saanud hinnata karistatavana.

(59)  ÜRO inimõiguste komitee väljendas 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes muret teadete pärast, et romade kogukond kannatab jätkuvalt ulatusliku diskrimineerimise ja tõrjumise, töötuse, eluasemeprobleemide ja haridusliku segregatsiooni all. Eriti mures on komitee asjaolu pärast, et hoolimata riikliku hariduse seadusest on segregatsioon koolides, eriti kiriku- ja erakoolides jätkuvalt levinud ning kerge puudega lastele ettenähtud koolidesse paigutatud roma laste hulk on endiselt ebaproportsionaalselt suur. Lisaks väljendati muret vähemuste, eeskätt romade, moslemite, sisserändajate ja pagulaste vastaste vihakuritegude leviku ja vihakõne pärast poliitilises arutelus, meedias ja internetis, sealhulgas valitsuse rahastatud kampaaniate kontekstis. Komitee väljendas muret antisemiitlike stereotüüpide leviku pärast. Ta tõi murelikult esile ka väited, et registreeritud vihakuritegude arv on väga väike, kuna politsei sageli ei uuri usaldusväärseid väiteid vihakuritegude ja kuritegeliku vihakõne kohta ega võta selle eest vastutusele. Viimaseks väljendas komitee muret teadete pärast, mille kohaselt rakendab politsei jätkuvalt romade rassilist profileerimist.

(60)  Juhtumis, mis käsitleb Gyöngyöspata küla, kus kohalik politsei määras liikluseeskirja väiksemate rikkumiste eest trahve üksnes romadele, järeldati esimese astme kohtuotsuses, et praktikas kujutab see endast ahistamist ja romade otsest diskrimineerimist isegi juhul, kui konkreetsed meetmed olid õiguspärased. Teise astme kohus ja ülemkohus otsustasid, et Ungari Kodanikuvabaduste Liit, kes oli esitanud actio popularis kaebuse, ei suutnud diskrimineerimist tõendada. Juhtum esitati Euroopa Inimõiguste Kohtule.

(61)  Kooskõlas põhiseaduse neljanda muudatusega ei tohi väljendusvabadust kasutada ungari rahva või mõne rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise kogukonna väärikuse rikkumise eesmärgil. Ungari karistusseadustiku alusel on vägivalla või viha õhutamine mõne kogukonna liikme vastu karistatav. Valitsus on loonud vihakuritegude vastu võitlemise töörühma, mis pakub politseiametnikele koolitust ning aitab ohvritel teha politseiga koostööd ja teatada juhtumitest.

Sisserändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste põhiõigused

(62)  ÜRO pagulaste ülemvolinik väljendas 3. juulil 2015 muret asjaolu pärast, et varjupaigaõigust muudeti kiirmenetluse korras. 17. septembril 2015 väljendas ÜRO inimõiguste ülemvolinik arvamust, et Ungari rikub pagulaste ja sisserändajate kohtlemisel rahvusvahelist õigust. 27. novembril 2015 märkis Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik oma avalduses, et Ungari vastus pagulastega seotud probleemile ei ole kooskõlas inimõigustega. 21. detsembril 2015 nõudsid ÜRO pagulaste ülemvolinik, Euroopa Nõukogu ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo tungivalt, et Ungari hoiduks poliitikameetmetest ja tavadest, mis soodustavad sallimatuse ja hirmu levikut ning pagulaste ja sisserändajate vastu suunatud ksenofoobiat. 6. juunil 2016 väljendas ÜRO pagulaste ülemvolinik muret Ungari piirivalveasutuste poolse varjupaigataotlejate ja sisserändajate väidetavate väärkohtlemiste arvu suurenemise pärast ning üldisemate piiravate piiril võetavate ja õigusmeetmete pärast, mis hõlmavad ka juurdepääsu varjupaigamenetlustele. 10. aprillil 2017 nõudis ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, et Dublini määruse kohased üleandmised Ungarile lõpetataks viivitamata. 2017. aastal lükati Ungaris esitatud 3 397‑st rahvusvahelise kaitse taotlusest tagasi 2 880, mille tagajärjel on tagasilükkamiste määr 69,1 %. 2015. aastal rahuldati 480‑st rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud edasikaebusest 40, st 9 %. 2016. aastal esitati 775 edasikaebust, millest rahuldati viis, st 1 %, kusjuures 2017. aastal ei esitatud ühtegi edasikaebust.

(63)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiõiguste ametnik külastas Ungarit 2016. aasta oktoobris ja 2017. aasta märtsis, kuna ta tundis muret, et amet võib töötada tingimustes, kus ei austata ega järgita Ungari‑Serbia piiri ületavate isikute õigusi ega tagata nende õiguste kaitset, mis võib ameti asetada olukorda, kus de facto rikutakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Põhiõiguste ametnik jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et põhiõiguste rikkumisel on ameti jagatud vastutuse risk Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 34 kohaselt endiselt väga suur.

(64)  Meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm viitas 3. juulil 2014 sellele, et varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike sisserändajate olukorda tuleb oluliselt parandada ning sellele tähelepanu pöörata, et ennetada meelevaldset vabaduse võtmist. Sarnast muret väljendas eelkõige saatjata alaealiste kinnipidamise pärast ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Ungari visiidi järel 16. detsembril 2014 avaldatud aruandes. 21.–27. oktoobril 2015 külastas Ungarit piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee, kes viitas oma aruandes suurele hulgale välismaalaste, sealhulgas saatjata alaealiste väidetele, et nad on kannatanud sisserändajate või varjupaigataotlejate kinnipidamisasutustes töötavate relvastatud valvurite ja politseinike poolse füüsilise väärkohtlemise all. 7. märtsil 2017 väljendas ÜRO pagulaste ülemvolinik muret Ungari parlamendis hääletusel oleva uue seaduse pärast, millega nähakse ette kõigi varjupaigataotlejate, sealhulgas laste kohustuslik kinnipidamine kogu varjupaigamenetluse ajal. 8. märtsil 2017 väljendas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik oma avalduses samuti muret kõnealuse seaduse pärast. 31. märtsil 2017 nõudis ÜRO piinamise ennetamise allkomitee tungivalt, et Ungari tegeleks viivitamatult kinnipidamise ülemäärase kasutamise küsimusega ja uuriks muid võimalusi.

(65)  Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas 5. juulil 2016. aastal kohtuasjas O. M. vs. Ungari tehtud otsuses, et peaaegu meelevaldse kinnipidamisega on rikutud õigust vabadusele ja turvalisusele. Eelkõige ei näidanud ametiasutused üles hoolikust, kui andsid korralduse taotleja kinnipidamiseks, võtmata arvesse seda, mil määral oli kaitsetutel isikutel, näiteks LGBT‑inimestel, kelle hulka kuulub ka taotleja, kinnipidamiskohas olla turvaline või ebaturvaline koos teiste kinnipeetavate isikutega, kellest paljud olid pärit riikidest, kus on selliste isikute suhtes levinud kultuurilised või usulised eelarvamused. Selle otsuse täitmine on veel pooleli.

(66)  Euroopa Nõukogu peasekretäri rände- ja pagulasküsimuste eriesindaja külastas 12.–16. juunil 2017 Serbiat ja Ungari kaht transiiditsooni. Eriesindaja märkis aruandes, et sisserändajate ja pagulaste vägivaldsed tagasisaatmised Ungarist Serbiasse on murettekitavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 2 (õigus elule) ja 3 (piinamise keelamine) kohaselt. Eriesindaja märkis ka seda, et varjupaigataotlejate Röszke ja Tompa transiiditsooni lubamise piiramise tõttu püüavad varjupaigataotlejad sageli leida ebaseaduslikke piiri ületamise viise, mis tähendab salakaubavedajate ja inimkaubitsejate kasutamist ning kõiki sellega kaasnevaid ohte. Ta osutas sellele, et transiiditsoonides läbi viidavates varjupaigamenetlustes puuduvad piisavad kaitsemeetmed, et kaitsta varjupaigataotlejaid tagasisaatmise eest riikidesse, kus valitseb oht, et neile saab osaks kohtlemine, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitega 2 ja 3. Eriesindaja jõudis järeldusele, et Ungari õigusaktid ja tavad tuleb viia kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni nõuetega. Eriesindaja esitas mitu soovitust, milles kutsus muu hulgas Ungari ametiasutusi üles võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas vaatama läbi asjaomase õigusraamistiku ja muutma asjaomaseid tavasid, tagamaks et ühelgi piirile saabuval või Ungari territooriumil viibival välismaalasel ei takistata rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. 5.–7. juulil 2017 külastas kaht transiiditsooni ka Euroopa Nõukogu Lanzarote komitee (laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni osaliste komitee), kes esitas mitu soovitust, kutsudes muu hulgas üles käsitlema kõiki alla 18‑aastaseid isikuid lastena, diskrimineerimata kedagi vanuse alusel, tagamaks et kõik Ungari kohtualluvuse piirkonnas viibivad lapsed oleksid kaitstud seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise eest, ja paigutama lapsi süstemaatiliselt tavapärastesse lastekaitseasutustesse, et vältida transiiditsoonides nende võimalikku seksuaalset ärakasutamist või väärkohtlemist täiskasvanute ja noorukite poolt. 18.–20. detsembril 2017 külastas Ungarit, sealhulgas kahte transiiditsooni Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise eksperdirühma (GRETA) delegatsioon, kes jõudis järeldusele, et transiiditsooni, mis on tegelikkuses vabaduse võtmise koht, ei saa pidada inimkaubanduse ohvritele sobivaks ja ohutuks majutuskohaks. Eksperdid kutsusid Ungari ametiasutusi üles võtma vastu õigusraamistiku inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemiseks nende kolmandate riikide kodanike seas, kes ei ela riigi territooriumil seaduslikult, ning tõhustama menetlusi, et teha kindlaks sellise inimkaubanduse ohvrid varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike rändajate seas. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtestati täiendavad eeskirjad, mis toetavad alaealisi üldiselt ning eriti saatjata alaealisi, muu hulgas koostati alaealistele varjupaigataotlejatele eriõppekava. Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon märkis 15. mail 2018 avaldatud järeldustes Ungarile esitatud soovituste rakendamise kohta, et ehkki ta tunnistab, et Ungari on pidanud pärast sisserändajate ja pagulaste massilist saabumist tulema toime keeruliste ülesannetega, on ta šokeeritud vastuseks võetud meetmetest ja olukorra tõsisest halvenemisest alates komisjoni viienda aruande koostamisest Ametiasutused peaksid kiiremas korras lõpetama transiiditsoonides eelkõige lastega perede ja kõigi saatjata alaealiste kinnipidamise.

(67)  2018. aasta augusti keskel lõpetas immigratsiooniasutus toidu andmise täiskasvanud varjupaigataotlejatele, kes olid vastuvõetamatuse otsused kohtus vaidlustanud. Mitmed varjupaigataotlejad olid sunnitud taotlema Euroopa Inimõiguste Kohtu kaudu ajutisi meetmeid, et uuesti süüa saada. Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas 10. augustil 2018 ajutiste meetmete taotluse kahe juhtumi ja 16. augustil 2018 kolmanda juhtumi puhul ning andis korralduse toidu andmiseks taotlejatele. Ungari ametiasutused võtsid otsused täitmiseks.

(68)  Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas 14. märtsil 2017. aastal kohtuasjas Ilias ja Ahmed vs. Ungari tehtud otsuses, et taotlejate õigust vabadusele ja turvalisusele on rikutud. Samuti otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et taotlejate väljasaatmisega Serbiasse rikuti ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu ning Röszke transiiditsooni kinnipidamistingimustega rikuti õigust tõhusale õiguskaitsele. Kohtuasi on praegu Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojas arutamisel.

(69)  14. märtsil 2018 mõistis Ungari kohus Küprosel elavale Süüria kodanikule Ahmed H.‑le, kes oli püüdnud aidata oma perekonnal Süüriast põgeneda ja ületada 2015. aasta septembris Serbia‑Ungari piiri, terrorismisüüdistuse alusel seitsme aasta pikkuse vanglakaristuse ja kehtestas talle kümne aasta pikkuse riiki sisenemise keelu, mis tõstatas küsimuse Ungaris terrorismivastaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ning õiglase kohtumenetluse õiguse tagamise kohta.

(70)  6. septembri 2017. aasta otsusega kohtuasjades C‑643/15 ja C‑647/15 jättis Euroopa Liidu Kohus tervikuna rahuldamata Slovakkia ja Ungari esitatud kaebused varjupaigataotlejate kohustusliku ümberpaigutamise ajutise mehhanismi kohta kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2015/1601. Ungari ei ole aga alates kõnealuse kohtuotsuse tegemisest nõukogu otsust täitnud. 7. detsembril 2017 otsustas Euroopa Komisjon anda Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola Euroopa Liidu Kohtusse, kuna nad ei ole täitnud oma õiguslikke kohustusi seoses ümberpaigutamisega.

(71)  7. detsembril 2017 otsustas komisjon liikuda Ungari suhtes tema varjupaigaalaste õigusaktide osas algatatud rikkumismenetlusega edasi ja esitas põhjendatud arvamuse. Komisjon on seisukohal, et Ungari õigusaktid ei ole kooskõlas liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2013/32/EL(15), 2008/115/EÜ(16) ja 2013/33/EL(17), ning põhiõiguste harta mitme sättega. 19. juulil 2018 otsustas komisjon kaevata Ungari Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Ungari varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevad õigusaktid ei järgi liidu õigust.

(72)  5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes väljendas ÜRO inimõiguste komitee muret, et 2017. aasta märtsis Ungaris vastu võetud seadus, mis võimaldab kõik varjupaigataotlejad, välja arvatud saatjata lapsed, kelle puhul on kindlaks määratud, et nad on alla 14‑aastased, varjupaigamenetluse ajaks automaatselt transiiditsoonidesse saata, ei ole kooskõlas õigusnormidega, kuna lubatud kinnipidamisaeg on pikk ja piiramata tähtajaga ning puuduvad nii õiguslik kohustus vaadata iga asjaomase isiku konkreetne olukord viivitamata läbi kui ka menetluslikud tagatised transiiditsoonidesse saatmise tõsiseltvõetavaks vaidlustamiseks. Komitee väljendas muret iseäranis teadete pärast sisserändajate automaatse kinnipidamise ulatusliku rakendamise kohta Ungaris asuvates kinnipidamisasutustes ning selle pärast, et isikliku vabaduse piiranguid on kasutatud üldise heidutusmeetodina ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks, mitte vastusena konkreetsete isikute puhul kindlaks tehtud ohule. Lisaks sellele oli komitee mures väidete pärast, et osades kinnipidamisasutustes on kehvad tingimused. Komitee juhtis murelikult tähelepanu 2016. aasta juunis kehtestatud tagasisaatmise seadusele, mis võimaldab politseil kollektiivselt saata välja kõik isikud, kes ületavad piiri ebaseaduslikult ja kes peetakse kinni Ungari territooriumil Ungari piirist kaheksa kilomeetri kaugusele ulatuval alal, mida laiendati hiljem kogu Ungari territooriumile; samuti juhtis ta tähelepanu dekreedile nr 191/2015, millega määrati Serbia turvaliseks kolmandaks riigiks, mis võimaldab sisserändajad Ungari ja Serbia piirilt tagasi saata. Komitee osutas murelikult teadetele, et tagasisaatmist rakendatakse valimatult ning et isikutel, kelle suhtes seda meedet rakendatakse, on väga piiratud võimalus varjupaigataotluse esitamiseks või otsuse edasikaebamise õiguse kasutamiseks. Samuti märkis komitee murelikult, et on saanud teateid kollektiivsest ja vägivaldsest väljasaatmisest, muu hulgas esineb süüdistusi tõsiste peksmiste, politseikoerte rünnakute ja kummikuulidega tulistamise kohta, mis on põhjustanud tõsiseid vigastusi ja vähemalt ühel juhul ka varjupaigataotleja surma. Komitee väljendas muret ka teadete pärast, et lastest varjupaigataotlejate ja saatjata alaealiste vanuse hindamine transiiditsoonides on puudulik, sõltub suuresti eksperdi visuaalsest kontrollist ja on ebatäpne, ning teadete pärast, et väidetavalt puudub sellistel varjupaigataotlejatel piisav juurdepääs haridusele, sotsiaal- ja psühholoogilistele teenustele ning õigusabile. Vastavalt uuele ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL, on arstliku läbivaatuse kasutamine vanuse kindlaks tegemiseks viimane abinõu.

Majanduslikud ja sotsiaalõigused

(73)  15. veebruaril 2012 ja 11. detsembril 2012 kutsusid äärmise vaesuse ja inimõigustega tegelev ÜRO eriraportöör ning sobiva eluaseme õigusega tegelev ÜRO eriraportöör Ungarit üles vaatama läbi õigusaktid, mis võimaldavad kohalikel ametiasutustel karistada kodutuse eest, ja toetama konstitutsioonikohtu otsust kodutuse dekriminaliseerimise kohta. Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik väljendas Ungari visiidi järel 16. detsembril 2014 avaldatud aruandes muret meetmete pärast, millega takistatakse tänaval ööbimist ning hüttide ja hurtsikute ehitamist ja millele on laialdaselt viidatud kui kodutuse kriminaliseerimisele tegelikkuses. Volinik nõudis tungivalt, et Ungari ametiasutused uuriksid väidetavaid sunniviisilise väljatõstmise juhtumeid, kus ei pakuta alternatiivseid lahendusi, ning juhtumeid, kus lapsed võetakse kehvade sotsiaal‑majanduslike tingimuste tõttu peredelt ära. 5. aprilli 2018. aasta lõppjäreldustes väljendas ÜRO inimõiguste komitee muret riiklike ja kohalike õigusaktide pärast, mis tuginevad põhiseaduse neljandale muudatusele ja millega keelustatakse paljudes avalikes kohtades tänaval ööbimine ja muudetakse kodutus tegelikkuses karistatavaks. 20. juunil 2018 võttis Ungari parlament vastu põhiseaduse seitsmenda muudatuse, millega keelustatakse alaline elamine avalikes kohtades. Samal päeval märkis sobiva eluaseme õigusega tegelev ÜRO eriraportöör, et Ungari samm muuta kodutus karistatavaks on julm ega ole kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega.

(74)  Euroopa sotsiaalõiguste komitee 2017. aasta järeldustes märgiti, et Ungari tegevus ei ole kooskõlas Euroopa sotsiaalhartaga, kuna füüsilisest isikust ettevõtjatele ja koduabilistele ning muudele töötajate rühmadele ei kehti töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid käsitlev kaitse, emasuremuse vähendamiseks võetud meetmed ei ole olnud piisavad, vanaduspensioni miinimumsumma on ebapiisav, tööotsija miinimumtoetus on ebapiisav, tööotsija toetuse maksmise maksimaalne kestus on liiga lühike ning rehabilitatsiooni- ja invaliidsushüvitise miinimumsumma on teatavatel juhtudel ebapiisav. Komitee järeldas, et Ungari tegevus ei ole kooskõlas Euroopa sotsiaalhartaga ka seetõttu, et üksi elavatele piiratud vahenditega isikutele, sealhulgas eakatele makstavate sotsiaaltoetuste määr ei ole piisav, kõigile harta osalisriikide kodanikele, kes elavad seaduslikult Ungaris, ei ole tagatud sotsiaalteenuste võrdne kättesaadavus ning ei ole kindlaks määratud, et kaitsetutele perekondadele on tagatud piisav hulk eluasemeid. Ametiühinguõiguste kohta märkis komitee, et töötajate õigus tasustatud puhkusele ei ole piisaval määral tagatud, ei ole võetud ühtegi edendavat meedet, et innustada kollektiivlepingute sõlmimist, ja samal ajal on ka kaitse, mida need lepingud töötajatele pakuvad, Ungaris ilmselgelt nõrk, ning avalikus teenistuses on streigi alustamise õigus ette nähtud üksnes nendele ametiühingutele, kes on sõlminud valitsusega kokkuleppe; kriteeriumid, mida kasutatakse nende ametnike kindlaks määramiseks, kellel on streikimine keelatud, ei ole kooskõlas harta kohaldamisalaga; avaliku teenistuse ametiühingud saavad streigi välja kuulutada üksnes enamiku asjaomaste töötajate nõusolekul.

(75)  Alates 2010. aasta detsembrist, mil Viktor Orbáni valitsus võttis vastu nn streigiseaduse muudatuse, on streigid Ungaris põhimõtteliselt ebaseaduslikud. Muudatus tähendab, et streigid on põhimõtteliselt lubatud ettevõtetes, mis on teenuslepingute kaudu seotud riigiasutustega. Muudatus ei kehti mõne kutseala töötajate suhtes, kel lihtsalt ei ole sellist õigust, nt vedurijuhid, politseiametnikud, meditsiinitöötajad ja lennujuhid. Probleem seisneb aga muus, st peamiselt nende töötajate määras, kes peavad osalema streigihääletusel, et muuta see oluliseks – see on kuni 70 %. Otsuse streigi õiguspärasuse kohta teeb seejärel töövaidluskomisjon, mis on täielikult allutatud riigile. 2011. aastal esitati üheksa taotlust saada streigiks luba. Seitsmel juhul lükati taotlus põhjust nimetamata tagasi; kaht taotlust käsitleti, kuid otsuse esitamine osutus võimatuks.

(76)  ÜRO Lapse Õiguste Komitee väljendas 14. oktoobril 2014 avaldatud aruandes „Lõppjäreldused Ungari kolmanda, neljanda ja viienda perioodilise aruande kohta“ muret üha suurema hulga juhtumite pärast, kus lapsed on perekonnalt halva sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu ära võetud. Vanemad võivad oma lapse kaotada töötuse, sotsiaalkorteri puudumise ja ajutises majutusasutuses valitseva ruumipuuduse tõttu. Euroopa Romade Õiguste Keskuse uuringu kohaselt mõjutab see tava ebaproportsionaalselt palju roma peresid ja lapsi.

(77)  Euroopa Komisjon märkis 23. mai 2018. aasta soovituses võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse Ungari 2018. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2018. aasta lähenemisprogrammi kohta, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal vähenes 2016. aastal 26,3 %‑ni, kuid on endiselt üle ELi keskmise; lapsed puutuvad vaesusega üldiselt rohkem kokku kui muud vanuserühmad. Miinimumsissetulekutoetuste tase üheliikmelistes leibkondades on alla 50 % vaesuspiirist ehk üks ELi madalaimaid. Töötushüvitised on valdavalt ebapiisavad – nende maksimaalne kestus on kolm kuud, mis on ELi lühim ja moodustab vaid ligikaudu veerandi keskmisest ajast, mida tööotsijad töökoha leidmiseks vajavad. Peale selle on palgatasemed ühed ELi madalaimad. Komisjon soovitas suurendada sotsiaalabitoetuste ja töötushüvitiste piisavust ja katvust.

(78)  Nõukogu kuulas Ungari […] 2018. aastal vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1 ära.

(79)  Eespool nimetatud põhjustel tuleks ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt järeldada, et on ilmne oht, et Ungari rikub oluliselt väärtusi, millele on osutatud ELi lepingu artiklis 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

On ilmne oht, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi.

Artikkel 2

Nõukogu soovitab Ungaril võtta kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest järgmised meetmed: […]

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0216.
(2) ELT C 399, 24.11.2017, lk 127.
(3) ELT C 407, 4.11.2016, lk 46.
(4) ELT C 75, 26.2.2016, lk 52.
(5) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 27.
(6) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 154.
(7) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(8) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 408.
(9) COM(2003)0606.
(10) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. november 2012, Euroopa Komisjon vs. Ungari, C‑286/12, ECLI:EU:C:2012:687.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).
(13) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1).
(14) Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (ELT L 328, 6.12.2008, lk 55).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).


Autonoomsed relvasüsteemid
PDF 119kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsioon autonoomsete relvasüsteemide kohta (2018/2752(RSP))
P8_TA(2018)0341RC-B8-0308/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotise artiklit 21 ja artikli 21 lõike 2 punkti c,

–  võttes arvesse Genfi konventsioonide 1977. aasta I lisaprotokollis sisalduvat Martensi klauslit,

–  võttes arvesse ÜRO 2018. aasta desarmeerimiskava „Meie ühise tuleviku kindlustamine“ IV osa,

–  võttes arvesse oma 3. mai 2013 avaldatud uuringut droonide ja robotite sõjalise kasutamise mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse oma mitmesuguseid seisukohavõtte, soovitusi ja resolutsioone, milles nõutakse autonoomsete surmavate relvasüsteemide rahvusvahelist keelustamist, nagu 5. juuli 2018. aasta soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 73. istungjärgu kohta(1), 13. märtsi 2018. aasta täiskogul vastu võetud volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, 13. detsembri 2017. aasta resolutsioon aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2016. aastal ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(2), 7. juuli 2016. aasta soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta(3) ning 27. veebruari 2014. aasta resolutsioon relvastatud droonide kohta(4),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja meelevaldsete hukkamiste küsimustes Christof Heynsi 9. aprillil 2013 avaldatud aruannet (UN A/HRC/23/47),

–  võttes arvesse ELi avaldusi autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta, mis tehti teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide valitsusekspertide töörühma 13.–17. novembril 2017, 9.–13. aprillil 2018 ja 27.–31. augustil 2018 Genfis toimunud koosolekutel,

–  võttes arvesse eri riikide, sealhulgas ELi liikmesriikide seisukohavõtte enne valitsusekspertide töörühma 2017. ja 2018. aasta kohtumisi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust, milles nõutakse tehisintellekti allutamist inimkontrollile ja autonoomsete surmavate relvasüsteemide keelustamist,

–  võttes arvesse Püha Tooli üleskutset autonoomsete surmavate relvade keelustamiseks,

–  võttes arvesse juuli 2015. aasta avalikku kirja, mille on allkirjastanud rohkem kui 3 900 tehisintellekti ja robootika valdkonna teadlast, 21. augusti 2017. aasta avalikku kirja, mille on allkirjastanud 116 juhtivate robootika- ja tehisintellektiettevõtete asutajat ning milles hoiatatakse autonoomsete surmavate relvasüsteemide eest, ning 240 tehnoloogiaorganisatsiooni ja 3 089 üksikisiku allkirjastatud kirja, milles tõotatakse alatiseks loobuda autonoomsete surmavate relvasüsteemide väljatöötamisest, tootmisest ja kasutamisest;

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Punase Risti Komitee avaldusi ning kodanikuühiskonna algatusi, nagu kampaania „Stop Killer Robots“, milles osaleb 70 organisatsiooni 30 riigist, teiste seas Human Rights Watch, Article 36, PAX ja Amnesty International,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et ELi poliitikameetmetes ja tegevuses juhindutakse inimõiguste ja inimväärikuse austamise põhimõtetest ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetest; arvestades, et neid põhimõtteid tuleks rakendada rahu säilitamiseks, konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks;

B.  arvestades, et terminiga „autonoomne surmav relvasüsteem“ tähistatakse ilma tegeliku inimkontrollita toimivaid relvasüsteeme, mille puhul jäävad kontrolli alt välja ka tähtsaimad funktsioonid, nagu konkreetsete sihtmärkide valimine ja ründamine;

C.  arvestades, et on riike, riiklikult rahastatavaid ettevõtteid ja eraettevõtteid, kelle kohta on teateid, et nad tegelevad autonoomsete surmavate relvasüsteemide teadusliku uurimise ja väljatöötamisega alates sihtmärgi valimise võimega rakettidest kognitiivsete oskustega õppimisvõimeliste masinateni, mis suudavad otsustada, keda, millal ja kus rünnata;

D.  arvestades, et mitteautonoomseid süsteeme, näiteks automatiseeritud ja kaugjuhitavaid süsteeme, ei tuleks käsitada autonoomsete surmavate relvasüsteemidena;

E.  arvestades, et autonoomsed surmavad relvasüsteemid võivad sõjapidamist põhjalikult muuta ning vallandada enneolematu ja kontrollimatu võidurelvastumise;

F.  arvestades, et autonoomsete surmavate relvasüsteemide kasutamine tekitab põhimõttelisi eetilisi ja juriidilisi küsimusi inimkontrolli kohta, eriti seoses selliste kriitiliste funktsioonidega nagu sihtmärkide valimine ja ründamine; arvestades, et masinad ja robotid ei oska teha inimese kombel otsuseid, lähtudes eristamise, proportsionaalsuse ja ettevaatuse põhimõttest;

G.  arvestades, et surmavate tagajärgedega otsuste langetamise protsessis on inimese osalus ja järelevalve keskse tähtsusega, kuna inimene peab olema see, kes jääb elu ja surma puudutavate otsuste eest vastutajaks;

H.  arvestades, et rahvusvaheline õigus, sealhulgas rahvusvaheline humanitaarõigus ja inimõigustealane õigus, kehtib täielikult kõigi relvasüsteemide ja nende süsteemide käitajate kohta, ning arvestades, et rahvusvahelise õiguse järgimine on põhinõue, mida riigid peavad täitma, eriti kui küsimus on selliste põhimõtete elluviimises nagu tsiviilelanikkonna kaitsmine või ettevaatusabinõude rakendamine rünnaku korral;

I.  arvestades, et autonoomsete surmavate relvasüsteemide kasutamine tekitab tulevasi sõjalisi aktsioone silmas pidades olulisi küsimusi rahvusvahelise inimõigustealase õiguse, rahvusvahelise humanitaarõiguse ning Euroopa normide ja väärtuste järgimise kohta;

J.  arvestades, et 2017. aasta augustis saatsid 116 juhtivate rahvusvaheliste robootika- ja tehisintellektiettevõtete asutajat ÜRO‑le avaliku kirja, milles kutsusid riikide valitsusi üles takistama võidurelvastumist selliste relvadega ja vältima vastava relvatehnoloogia destabiliseerivat mõju;

K.  arvestades, et igas autonoomses surmavas relvasüsteemis võib tekkida tõrge näiteks vigase koodi või vaenuliku riigi või valitsusvälise jõu küberrünnaku tõttu;

L.  arvestades Euroopa Parlamendi korduvalt esitatud nõudmisi töötada kiiresti välja ja võtta vastu ühine seisukoht autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta, keelustada rahvusvaheliselt selliste autonoomsete surmavate relvasüsteemide väljatöötamine, tootmine ja kasutamine, mida saab rünnakuid tegema panna ilma tegeliku inimkontrollita, ning alustada tulemuslikke läbirääkimisi nende süsteemide keelustamiseks;

1.  tuletab meelde ELi pürgimust toimida üleilmselt rahu edendajana ja nõuab, et EL suurendaks oma osa üleilmsetes desarmeerimise ja relvastuse leviku tõkestamise pingutustes ning aitaks oma tegevuse ja poliitikaga säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, tagades ka rahvusvahelise humanitaar- ja inimõigusi käsitleva õiguse austamise ning tsiviilelanike ja -taristu kaitse;

2.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, liikmesriikidel ning Euroopa Ülemkogul kiiresti, veel enne teatavate tavarelvade konventsiooni kõrgete osaliste 2018. aasta novembriks kavandatud kohtumist välja töötada ja vastu võtta ühise seisukoha autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta, millega tagataks tegelik inimkontroll relvasüsteemide kriitiliste funktsioonide üle (sh nende süsteemide kasutuselevõtmisel), ning kutsub kõik ülalnimetatuid üles asjaomastel foorumitel ühtselt esinema ja sellele vastavalt ka tegutsema; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, liikmesriikidel ning nõukogul jagada sellega seoses häid kogemusi ning koguda ekspertide, teadlaste ja kodanikuühiskonna seisukohti;

3.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, liikmesriike ja nõukogu üles tegema ettevalmistusi rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga võtta vastu õiguslikult siduv vahend autonoomsete surmavate relvasüsteemide keelustamiseks;

4.  rõhutab sellega seoses, et äärmiselt tähtis on tõkestada selliste autonoomsete surmavate relvasüsteemide väljatöötamine ja tootmine, mille kriitiliste funktsioonide, sh sihtmärkide valimise ja ründamise üle puudub inimkontroll;

5.  tuletab meelde oma 13. märtsi 2018. aasta seisukohta Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kehtestamise määruse, eelkõige selle artikli 6 lõike 4 kohta, milles käsitletakse rahastamiskõlblikke meetmeid, ning rõhutab valmidust asuda samasugusele seisukohale loodava kaitseuuringute programmi, kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja Euroopa Kaitsefondi teiste 2020. aasta järgsete vastavate osade suhtes;

6.  rõhutab, et mitte ükski ELi relvajõudude praegu kasutavatest relvadest või relvasüsteemidest ei kuulu autonoomsete surmavate relvasüsteemide hulka; tuletab meelde, et relvi ja relvasüsteeme, mis on spetsiaalselt kavandatud oma platvormide, relvajõudude ja elanikkonna kaitsmiseks väga dünaamiliste ohtude (näiteks vaenlase raketid, laskemoon ja õhusõidukid) eest, ei loeta autonoomseteks surmavateks relvasüsteemideks; rõhutab, et kui õhusõiduki pardal on inimesed, peavad selle õhusõiduki ründamise kohta otsuse tegema inimesed;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja NATO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0312.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0494.
(3) ELT C 101, 16.3.2018, lk 166.
(4) ELT C 285, 29.8.2017, lk 110.


ELi ja USA suhete seis
PDF 177kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja USA suhete seisu kohta (2017/2271(INI))
P8_TA(2018)0342A8-0251/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mille esitas komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. juunil 2016, ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 7. juuni 2017. aasta ühisteatist vastupanuvõime strateegilise käsitluse kohta ELi välistegevuses (JOIN(2017)0021),

–  võttes arvesse 28. novembril 2011 Washingtonis ja 26. märtsil 2014 Brüsselis peetud ELi ja USA tippkohtumiste tulemusi,

–  võttes arvesse ühisavaldusi, mis tehti 28. ja 29. novembril 2016 Washingtonis toimunud õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi 79. parlamentidevahelisel kohtumisel, 2. ja 3. juunil 2017 Vallettas toimunud õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi 80. kohtumisel, 5. detsembril 2017 Washingtonis toimunud õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi 81. kohtumisel ning 30. juunil 2018 Bulgaarias Sofias toimunud õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi 82. kohtumisel,

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ (JOIN(2016)0018),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi ja NATO peasekretäri 8. juuli 2016. aasta ühisdeklaratsiooni ELi mõukogus ja Põhja‑Atlandi Nõukogus 5. ja 6. detsembril 2016. aastal heaks kiidetud ühise ettepanekute kogu kohta ning 14. juuni ja 5. detsembri 2017. aasta eduaruandeid selle rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ELi ja NATO 2016. aasta ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 18. detsembril 2017. aastal avaldatud USA riikliku julgeoleku strateegiat ja 19. jaanuaril 2018. aastal avaldatud USA riiklikku kaitsestrateegiat,

–  võttes arvesse Euroopa julgeoleku tugevdamise algatust,

–  võttes arvesse 2015. aastal välisasjade nõukogus vastu võetud ELi kliimadiplomaatia tegevuskava,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Pariisis,

–  võttes arvesse nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest(1),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi piirkondade ja linnade rolli kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel, eriti selle punkti 13(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi‑üleste suhete kohta, eriti 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi‑ülese partnerluslepingu raames(3), 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi‑üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides(4), 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni 28. novembril 2011 toimuva ELi ja USA tippkohtumise kohta(5) ning 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta laiema Atlandi‑ülese partnerluse edendamisel(6),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa kaitseliidu kohta(7),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise aastaaruande kohta(8),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise aastaaruande kohta(9),

–  võttes arvesse oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni UNRWA olukorra kohta(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8‑0251/2018),

A.  arvestades, et ELi ja USA partnerlus põhineb tugevatel poliitilistel, kultuurilistel, majanduslikel ja ajaloolistel sidemetel, ühistel väärtustel, nagu vabadus, demokraatia, rahu ja stabiilsuse edendamine, inimõigused ja õigusriik, ning ühistel eesmärkidel, nagu heaolu, julgeolek, avatud ja integreeritud majandused, sotsiaalne progress ja kaasatus, kestlik areng ja konfliktide rahumeelne lahendamine, ning arvestades, et nii USA kui ka EL on demokraatlikud õigusriigid, kus toimivad kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid; arvestades, et kuigi ELi ja USA partnerluses on lähiajal mitmeid probleeme ja häireid, on põhialused pikas plaanis siiski tugevad ning ELi ja USA kui sarnaselt meelestatud partnerite vaheline koostöö jääb väga oluliseks;

B.  arvestades, et tuginedes ühiste väärtuste ja jagatud põhimõtete tugevale alusele, peaksid EL ja USA kaaluma alternatiivseid viise Atlandi-ülese suhte tugevdamiseks ning olulistele probleemidele tõhusalt reageerimiseks, kasutades selleks kõiki olemasolevaid suhtluskanaleid; arvestades, et USA Kongress ja Euroopa Parlament etendavad seadusandjatena meie demokraatlikes süsteemides olulist ja mõjukat rolli ning peaksid kasutama oma koostöö täit potentsiaali, et säilitada demokraatlikku, liberaalset ja mitmepoolset korda ning edendada stabiilsust ja järjepidevust meie kontinendil ja maailmas;

C.  arvestades, et globaliseeruvas, üha keerukamas ja üha rohkemate jõukeskustega maailmas peaksid ELil ja USA‑l olema tähtis ja konstruktiivne juhtroll, millega nad kindlustavad ja toetavad rahvusvahelist õigust, edendavad ja kaitsevad põhiõigusi ja põhimõtteid ning otsivad koos lahendusi piirkondlikele konfliktidele ja ülemaailmsetele probleemidele;

D.  arvestades, et EL ja USA seisavad silmitsi geopoliitiliste muutuste ajastuga ning peavad lahendama sarnaseid keerukaid ohtusid, nii tavapäraseid kui ka hübriidohtusid, mida tekitavad riiklikud ja valitsusvälised osalejad nii lõunast kui ka idast; arvestades, et küberrünnakud on üha sagedasemad ja keerukamad ning ELi ja USA vaheline koostöö NATO kaudu võib täiendada mõlema jõupingutusi ning kaitsta valitsuste elutähtsaid kaitse- ja muid sidetaristuid; arvestades, et nende ohtude vastu võitlemiseks on vaja rahvusvahelist koostööd;

E.  arvestades, et EL tunnustab USA jätkuvat sõjalist toetust ELi julgeoleku ja kaitse tagamiseks, ning arvestades, et EL võlgneb tänu kõigile ameeriklastele, kes ohverdasid Kosovo ja Bosnia konfliktides oma elu Euroopa julgeoleku tagamiseks; arvestades, et EL püüab praegu oma julgeolekut kindlustada strateegilise autonoomia suurendamise kaudu;

F.  arvestades, et USA on otsustanud kärpida oma rahuvalve eelarvet ÜROs 600 miljoni USA dollari võrra;

G.  arvestades, et ettearvamatum USA välispoliitika tekitab rahvusvahelistes suhetes üha suuremat ebakindlust ning võib teha ülemaailmsel areenil ruumi teiste osaliste esilekerkimiseks, nagu Hiina, kelle poliitiline ja majanduslik mõju on maailmas kasvamas; arvestades, et paljud olulised Aasia riigid, kes seisid varem USA‑le lähemal, on pöördumas Hiina poole;

H.  arvestades, et EL on ka edaspidi täiel määral pühendunud mitmepoolsusele ning ühiste väärtuste, sealhulgas demokraatia ja inimõiguste edendamisele; arvestades, et reeglitel põhinev rahvusvaheline kord tuleb kasuks nii USA‑le kui ka ELile; arvestades, et seda silmas pidades on ülimalt oluline, et EL ja USA tegutseksid ühiselt ja koostoimes reeglitel põhineva korra toetuseks, mida tagavad tugevad, usaldusväärsed ja tõhusad riikidevahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised institutsioonid;

I.  arvestades, et USA ja Euroopa partnerlus on olnud ülemaailmse majandusliku, poliitilise ja julgeolekukorra jaoks ülimalt oluline enam kui seitsekümmend aastat; arvestades, et Atlandi‑üleses suhtes on vaja lahendada mitmeid probleeme ning see on alates Donald Trumpi presidendiks valimisest mitmes küsimuses üha suurema surve all;

J.  arvestades, et kliimapoliitika on ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia osana integreeritud välis- ja julgeolekupoliitikasse ning et on tugevdatud seoseid energeetika ja kliima, julgeoleku ja arengueesmärkide ning rände ja õiglase ja vaba kaubanduse vahel;

K.  arvestades, et EL on ka edaspidi täiel määral pühendunud reeglitel põhinevale, avatud ja mittediskrimineerivale mitmepoolsele kaubandussüsteemile; arvestades, et WTO on ülemaailmse kaubandussüsteemi keskmes kui ainus institutsioon, kes saab tagada tõeliselt võrdsed tingimused;

L.  arvestades, et nii USA kui ka EL peaksid toetama Lääne‑Balkani riikide püüdlusi Atlandi-ülese kogukonnaga ühineda; arvestades, et selleks on lisaks ELi suuremale kaasatusele otsustava tähtsusega ka USA jätkuv pühendumus;

M.  arvestades ELi kasvavat vastutust tagada oma julgeolek strateegilises keskkonnas, mis on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud;

N.  arvestades, et Euroopa julgeolek tugineb ühise strateegilise autonoomia saavutamise eesmärgile, mida tunnistasid 2016. aasta juunis Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias 28 riigipead ja valitsusjuhti;

Üldine ühistel väärtusel põhinev raamistik

1.  tuletab meelde ja kinnitab, et ELi ja USA pikaajaline partnerlus ja liit peaks jätkuvalt põhinema jagatud ühistel väärtustel, nagu vabadus, õigusriik, rahu, demokraatia, võrdõiguslikkus, reeglitel põhinev mitmepoolsus, turumajandus, sotsiaalne õiglus, kestlik areng ja inimõiguste, sh vähemuste õiguste austamine, ja nende väärtuste edendamisel ning kollektiivsel julgeolekul, pidades esmatähtsaks konfliktide rahumeelset lahendamist; rõhutab, kui tähtis on nende eesmärkide saavutamiseks tugevdada ELi ja USA suhteid, mis on globaliseerunud maailmas üks peamisi koostöötelgi;

2.  peab tervitatavaks komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri ja USA presidendi Donald Trumpi vahel 25. juulil 2018 Washingtonis toimunud kohtumist, mis tähistab kahepoolsete suhete paranemist; võtab teadmiseks nende avalduse ja valmisoleku teha jõupingutusi selle nimel, et vähendada kaubanduse valdkonnas Atlandi‑üleseid pingeid; tuletab sellega seoses meelde karistusliku iseloomuga tollimaksude hävitavat mõju; kinnitab samal ajal, et toetab laiaulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi kaubanduslepingutele ja mitmepoolsusele;

3.  rõhutab, et ELi ja USA suhe on ülemaailmse stabiilsuse üks peamisi tagatisi, mille alusel püüti pärast Teise maailmasõja lõppu kindlustada ühiskondades rahu, jõukust ja stabiilsust ning luua eeskirjadel ja väärtustel põhinev mitmepoolne poliitiline ja majanduskoostöö ning kaubandussüsteem; kinnitab taas, et ELi ja USA suhe on strateegiline ja siiras ning et tugev Atlandi-ülene side on mõlema poole ja maailma huvides; on veendunud, et praegune ühekülgne poliitika „Ameerika kõigepealt“ kahjustab nii ELi kui ka USA huve, vähendab vastastikust usaldust ning võib ka mõjutada ülemaailmset stabiilsust ja heaolu laiemalt; tuletab meelde ELi huvi arendada pikaajalisi, vastastikku kasulikke partnerlusi, mis rajanevad ühistel väärtustel ja põhimõtetel, mis on tähtsamad kui lühiajaline kauplemisest saadav kasu;

4.  rõhutab, et see partnerlus ei piirdu üksnes kitsalt välispoliitika- ja kaubandusküsimustega, vaid hõlmab ka selliseid valdkondi nagu (küber)julgeolek, majandus-, digitaalsed ja finantsküsimused, kliimamuutused, energia, kultuur ning teadus ja tehnoloogia; rõhutab, et need küsimused on omavahel tihedalt seotud ja neid tuleks käsitleda ühes üldises raamistikus;

5.  tunneb muret lähenemisviiside pärast, millega USA on Donald Trumpi presidendiks valimise järel asunud lahendama üleilmseid probleeme ja piirkondlikke konflikte; rõhutab, kui tähtsad on ELi jaoks Atlandi-ülesed suhted ja pidev dialoog ELi ja USAd ühendavatel olulistel teemadel; soovib selgust selles osas, kas aastakümnete jooksul välja kujunenud Atlandi‑ülene suhe on meie Ameerika partneritele ikka veel oluline; rõhutab, et partnerluse üldine väärtuspõhine raamistik on hädavajalik kogu maailma majanduse ja julgeoleku toetamiseks ja edasiseks tugevdamiseks; toonitab, et teemad, mis USAd ja ELi ühendavad, peaksid kokkuvõttes kaaluma üles teemad, mis neid lahutavad;

6.  rõhutab, et sellises rahvusvahelises süsteemis, mida iseloomustab püsivalt ebastabiilsus ja ebakindlus, on Euroopa kohustus tagada oma strateegiline autonoomia, et astuda vastu üha arvukamatele ühistele probleemidele; rõhutab seetõttu Euroopa riikide vajadust säilitada enda võime üksi oma huvide kaitsmiseks otsuseid teha ja tegutseda; tuletab meelde, et strateegiline autonoomia on nii Euroopa õiguspärane püüdlus kui ka esmatähtis eesmärk, mida tuleb kooskõlastada tööstuse, suutlikkuse ja operatiivtegevuse valdkondades;

Partnerluse tugevdamine

7.  tuletab meelde partnerluse suurt potentsiaali ja strateegilist tähtsust nii USA kui ka ELi jaoks, pidades silmas jõupingutusi, mida tehakse mõlema heaolu ja julgeoleku saavutamiseks ning reeglitel põhineva korra tugevdamiseks, mis toetab rahvusvahelisi institutsioone ning annab neile vahendid ülemaailmse juhtimise parandamiseks; nõuab, et tugevdataks dialoogi ja kaasataks kõik selle partnerluse elemendid ning tehtaks koostööd kõikidel tasanditel, kaasa arvatud kodanikuühiskonna organisatsioonidega; rõhutab, et meie otsused ja teod avaldavad mõju maailma majandusele ja julgeolekule ning peaksid seetõttu olema eeskujuks ja mõlema partneri huvides;

8.  toonitab USA kohustusi ülemaailmse jõuna ning kutsub USA valitsust üles toetama Atlandi‑üleste suhete aluseks olevaid keskseid väärtuseid ning tagama igas olukorras rahvusvahelise õiguse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine kooskõlas ÜRO põhikirja ja teiste rahvusvaheliste instrumentidega, millele USA on alla kirjutanud või mille ta on ratifitseerinud;

9.  rõhutab, et EL ja USA on mitmepooluselises maailmas teineteise kõige olulisemad partnerid ning ühepoolsed sammud üksnes nõrgestavad Atlandi-ülest partnerlust, mis peab olema dialoogil põhinev võrdsete osapoolte partnerlus vastastikuse usalduse taastamiseks;

10.  väljendab kahetsust pika viivituse pärast Euroopa Liidu juures asuva uue USA suursaadiku ametisse nimetamisel, kuid väljendab heameelt asjaolu üle, et uus suursaadik on nimetatud ning sai 29. juunil 2018 USA Senatilt kinnituse;

11.  kritiseerib teravalt avaldusi, mille tegi uus USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell, kes teatas oma eesmärgist tugevdada natsionalistlike populistide mõju kogu Euroopas, ning tuletab meelde, et diplomaatide ülesanne ei ole üksikute poliitiliste jõudude toetamine, vaid vastastikuse mõistmise ja partnerluse edendamine; peab lisaks vaenulikuks ja Atlandi‑ülese partnerluse vaimuga kokkusobimatuks Donald Trumpi administratsiooni ametnike avaldusi, milles väljendatakse põlgust ELi suhtes ning toetust ksenofoobsetele ja populistlikele jõududele, kelle eesmärk on Euroopa projekt hävitada;

12.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostööd ja koordineerimist ning muutma ELi poliitika USA suhtes järjekindlaks ja tõhusaks, näitamaks ELi ühtse ja tõhusa rahvusvahelise osalejana, kellel on selge sõnum;

13.  tuletab meelde, et ühilduvate kaitse- ja julgeolekuhuvide ning tugevate kahepoolsete suhete tõttu on USA oluline partner; nõuab, et võimalikult kiiresti korraldataks ELi ja USA tippkohtumine, et lahendada praegused probleemid ning jätkata tööd ühistes, ülemaailmsetes ja piirkondlikes küsimustes;

14.  peab oluliseks USA sõjaliste jõudude kohalolekut Euroopa riikides, kui see on vajalik ja kooskõlas sõlmitud kokkulepete jätkuva täitmisega;

15.  rõhutab, et Atlandi-ülese tasandi välispoliitiline struktureeritud ja strateegiline dialoog, milles osalevad ka Euroopa Parlament ja USA Kongress, on Atlandi-üleste suhete, sh julgeolekukoostöö tugevdamiseks ülioluline, ning nõuab ELi ja USA dialoogi välispoliitilise mõõtme laiendamist;

16.  tuletab meelde oma ettepanekut luua Atlandi‑ülene poliitikanõukogu, mille kaudu toimuks välis- ja julgeolekupoliitika süstemaatiline arutamine ja kooskõlastamine komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning USA välisministri juhtimisel, ning mida toetaks ka poliitikajuhtide korrapärane suhtlus;

17.  tunneb heameelt õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi jätkuva ja katkematu töö üle ELi ja USA suhete edendamisel parlamentaarse dialoogi kaudu ning ühist huvi pakkuvate küsimuste koordineerimisel; kordab taas inimestevaheliste kontaktide ja dialoogi olulisust Atlandi-üleste suhete tugevdamisel; nõuab seepärast nii USA Senati ja Esindajatekoja kui ka Euroopa Parlamendi tõhusamat kaasamist; väljendab heameelt USA Kongressi ja ELi kahepoolse poliitnõupidamise taaskäivitamise üle 115. kongressil ning palub Euroopa Parlamendi bürool ning ELi delegatsioonil Washingtonis pidada nendega tihedamat sidet;

18.  tuletab meelde, et nii ELi kui ka USA ühiskonnad on tugevad, rajanevad liberaalsel demokraatial ja õigusriigi põhimõttel ning nende aluseks on erinevad osalejad, nagu valitsused, parlamendid, detsentraliseeritud organid ja osalejad, mitmesugused poliitilised institutsioonid, ettevõtjad ja ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, vaba ja sõltumatu meedia, usulised rühmitused ning akadeemilised ja teadusringkonnad; rõhutab, et me peaksime soodustama Atlandi‑üleseid kontakte, et suurendada meie partnerluse eeliseid ja tähtsust erinevatel tasanditel nii ELis kui ka USAs ja mitte keskendudes ainult USA lääne- ja idarannikule; nõuab sel eesmärgil tõhustatud ja sihtotstarbelisi programme asjakohase rahastusega;

19.  väljendab heameelt Euroopa institutsioonide ja USA osariikide ja linnapiirkondade vaheliste suhete aktiivse rolli üle üldistes Atlandi-ülestes suhetes ja eriti sõpruslinnade suhetes; toonitab sellega seoses vastastikuse mõistmise memorandumi Under2 alusel tehtavat koostööd; kutsub USA osariike üles tugevdama kontakte ELi institutsioonidega;

20.  rõhutab, et haridusprogrammide kaudu toimiv kultuurivahetus on ülimalt tähtis ühiste väärtuste edendamiseks ja kujundamiseks ning sidemete loomiseks Atlandi‑üleste partnerite vahele; nõuab seepärast, et tõhustataks, suurendataks ja hõlbustataks üliõpilaste juurdepääsu USA ja Euroopa Liidu vahelistele liikuvusprogrammidele programmi „Erasmus+“ raames;

21.  väljendab erilist imetlust nende Ameerika õpilaste suhtes, kes on pärast mitmeid traagilisi koolitulistamisi nõudnud rangemaid relvaseadusi ja kritiseerinud NRA (National Rifle Association) suurt mõju õigusloomes;

Ülemaailmsete probleemide ühine lahendamine

22.  rõhutab, et EL ja USA peaksid ka edaspidi etendama olulist konstruktiivset rolli ning lahendama ühiselt regionaalseid konflikte ja ülemaailmseid probleeme, tuginedes rahvusvahelise õiguse põhimõtetele; rõhutab, et USA ja muude üleilmsete suurjõudude suhtumise tõttu seatakse üha enam kahtluse alla mitmepoolsus, mida Euroopa peab ülimalt tähtsaks; tuletab meelde, kui tähtis on rahu ja stabiilsuse säilitamiseks mitmepoolsus, mis aitab edendada õigusriigi väärtusi ja lahendada ülemaailmseid probleeme, ning rõhutab, et probleemidega tuleks tegeleda asjakohaste rahvusvaheliste foorumite kaudu; tunneb seetõttu muret, et USA hiljutised ühepoolsed otsused – lahtiütlemine olulistest rahvusvahelistest lepingutest, teatud lubaduste tühistamine, rahvusvaheliste reeglite kahjustamine, lahkumine rahvusvahelistest foorumitest ning diplomaatiliste ja kaubanduspingete õhutamine – võivad ühistest väärtustest kõrvale kalduda ning pingestada ja kahjustada suhteid; nõuab, et Euroopa Liit näitaks sellistele otsustele reageerimisel üles ühtsust, otsusekindlust ja proportsionaalsust; kutsub seepärast ELi liikmesriike üles vältima kahepoolsete eeliste saavutamiseks tegevusi või samme, mis kahjustaksid ühtset ja sidusat Euroopa lähenemisviisi;

23.  võtab teadmiseks, et teistel suurriikidel, nagu Venemaa ja Hiina, on jõulised poliitilised ja majanduslikud strateegiad, millest mitmed võivad olla vastuolus meie ühiste väärtustega, rahvusvaheliste kohustustega ja Atlandi-ülese partnerluse kui sellisega ning neid ohustada; tuletab meelde, et sellised arengud muudavad ELi ja USA koostöö veelgi olulisemaks, et saaksime ka edaspidi toetada avatud ühiskondi ning edendada ja kaitsta meie ühiseid õigusi, põhimõtteid ja väärtusi, sh rahvusvahelise õiguse järgimist; nõuab sellega seoses EL ja USA vahelist paremat koordineerimist ühise karistuspoliitika kujundamisel ja vastavusse viimisel, et suurendada selle tõhusust;

24.  on seisukohal, et selleks, et tulla toime Venemaa püüdlustega Lääne ühiskondi survestada, mõjutada, destabiliseerida ja nende nõrku kohti ja demokraatlikke valikuid ära kasutada, on vaja ühist Atlandi‑ülest vastust; on seetõttu veendunud, et USA ja EL peaksid seadma prioriteediks Venemaaga seotud meetmete koordineerimise, kaasates vajaduse korral NATO; võtab sellega seoses murelikult teadmiseks USA ja Venemaa presidentide avaldused, mille nad tegid 16. juulil 2018 Helsingis toimunud kohtumise raames; tuletab meelde, et võltsuudised, väärinfo ja eriti pahatahtliku sekkumise allikad kujutavad meie demokraatiale selget ohtu; nõuab, et algatataks poliitiline ja ühiskondlik dialoog, mis tasakaalustaks anonüümsust ja vastutust sotsiaalmeedias;

25.  rõhutab, et julgeolek on mitmetahuline ja läbipõimunud ning see hõlmab lisaks sõjandusele ka keskkonna, energia, kaubanduse, kübervaldkonna, kommunikatsiooni, tervise, arengu, vastutuse, humanitaarasjade ja muude valdkondadega seotud küsimusi; rõhutab, et julgeolekuküsimustega tuleb tegeleda laiahaardeliselt; peab sellega seoses kahetsusväärseks kavandatavaid märkimisväärseid eelarvekärpeid, nagu Afganistanile riigi ülesehitamiseks eraldatava raha vähendamine, Aafrikale antava arenguabi vähendamine, humanitaarabi ning USA sissemaksete vähendamine ÜRO programmidesse, tegevusse ja ametitesse;

26.  rõhutab, et tasakaalustatud ja mõlemale kasuliku Atlandi‑ülese kaubanduslepingu mõju ei piirduks üksnes kaubandus- ja majandushuvidega;

27.  märgib, et NATO on jätkuvalt Euroopa kollektiivkaitse peamine tagaja; väljendab heameelt, et USA on uuesti kinnitanud oma pühendumist NATO‑le ja Euroopa julgeolekule, ning toonitab, et ELi ja NATO koostöö süvendamine tugevdab ka Atlandi‑ülest partnerlust;

28.  rõhutab koostöö, koordineerimise ja sünergia tähtsust julgeoleku ja kaitse valdkonnas; rõhutab, et oluline on kaitsele paremini kulutada, ning toonitab sellega seoses, et koormuse jagamisel ei tohiks keskendada ainult sisenditele (eesmärk eraldada kaitsekulutusteks 2 % SKPst), vaid ka väljunditele (suutlikkus mõõdetuna kasutatavate, valmis ja jätkusuutlike üksustena); tuletab meelde, et see arvuline sisendi eesmärk väljendab seejuures eurooplaste üha suurenevat vastutustunnet oma julgeoleku eest, mis on muutunud vajalikuks strateegilise keskkonna halvenemise tõttu; väljendab heameelt, et kaitse on muutumas ELi ja selle liikmesriikide jaoks prioriteetsemaks valdkonnaks, mis suurendab nii ELi kui ka NATO sõjalist tõhusust, ning tervitab sellega seoses USA vägede kohalolekut ELi territooriumil; märgib, et NATO on Euroopa ja tema liitlaste kollektiivse julgeoleku tagamisel endiselt ülimalt tähtis (Põhja‑Atlandi lepingu artikkel 5); rõhutab, et NATO suutlikkus oma ülesandeid täita on tihedalt seotud Atlandi-ülese suhte tugevusega;

29.  kutsub ELi üles tugevdama võimekuse suurendamiseks Euroopa kaitsekoostöö liitu, et tagada ELi strateegiline tähtsus kaitses ja julgeolekus, näiteks kaitsekulutuste, teadusuuringute, arengu, hangete, hoolduse ja koolituste suurema koostoime ja tõhususe kaudu; rõhutab, et ulatuslikum kaitsekoostöö ELi tasandil tugevdab Euroopa panust rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse piirkondlikult ja rahvusvaheliselt ning edendab sellega ka NATO eesmärke ning kindlustab meie Atlandi‑ülest sidet; toetab seega Euroopa kaitsestruktuuride tõhustamiseks tehtud uusi jõupingutusi, nagu Euroopa Kaitsefond ja hiljuti asutatud alaline struktureeritud koostöö (PESCO);

30.  väljendab heameelt alalise struktureeritud koostöö käivitamise üle ja toetab selle esimesi projekte, nagu sõjaline liikuvus; rõhutab, et alaline struktureeritud koostöö on nii ELi kui ka NATO ühine huvi ning peaks olema kahe organisatsiooni suutlikkuse suurendamisel ja NATO Euroopa samba kindlustamisel liikumapanev jõud, lähtudes iga riigi põhiseadusest;

31.  kordab, et EL ja USA peavad tõhustama koostööd ka küberjulgeoleku ja -kaitse valdkonnas, nimelt selliste eriasutuste ja rakkerühmade kaudu nagu ENISA, Europol, Interpol, alalise struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefondi tulevased struktuurid, võideldes eeskätt küberrünnakute vastu ja tehes ühiselt tööd, et töötada välja terviklik ja läbipaistev rahvusvaheline raamistik, millega kehtestatakse küberjulgeoleku poliitika miinimumstandardid, säilitades samal ajal põhivabadused; peab väga oluliseks, et EL ja NATO suurendaksid luureteabe jagamist, et võimaldada küberrünnakute korraldaja ametlikku kindlaksmääramist ja sellest tulenevalt võimaldada piiravate sanktsioonide kehtestamist neile, kes küberrünnakute eest vastutavad; rõhutab USA Euroopa julgeoleku tugevdamise algatuse tähtsust ELi liikmesriikide julgeoleku jaoks ja algatuse positiivset panust sellesse;

32.  rõhutab, et tehisintellekti ja masinõppe kasvav tähtsus nõuab ELi ja USA koostöö tõhustamist ning et tuleks võtta meetmeid USA ja Euroopa tehnoloogiaettevõtete koostöö edendamiseks, et tagada arendus- ja rakenduspartnerluse parim kasutamine;

33.  palub USA Kongressil lisada Euroopa Parlament Austraalia, Kanada, Uus‑Meremaa ja Ühendkuningriigi parlamendiga küberohu kohta teabe jagamise programmi;

34.  rõhutab vajadust ühise lähenemise järele digiplatvormide reguleerimisel ja neilt suurema vastutuse nõudmisel, et arutada võrgutsensuuri, autoriõiguse, õiguste omajate õiguste ja isikuandmete küsimusi ja interneti neutraalsuse mõistet; kordab vajadust teha koostööd sellise avatud, koostalitleva ja turvalise interneti edendamiseks, mida reguleerib mitme sidusrühma mudel, mis edendab inimõigusi, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, väljendusvabadust ning tugevdab majanduslikku jõukust ja innovatsiooni, austades samas eraelu puutumatust ja kaitset pettuse, võltsimise ja varguse eest; nõuab, et tehtaks ühiseid jõupingutusi, et töötada välja normid ja eeskirjad ning edendada rahvusvahelise õiguse kohaldamist küberruumis;

35.  kordab, et võrgu neutraalsus on sätestatud ELi õiguses; avaldab kahetsust föderaalse sideameti (Federal Communications Commission) otsuse üle võrgu neutraalsuse eeskirjad tühistada; väljendab heameelt USA Senati hiljutise hääletuse üle, millega see otsus tagasi lükati; kutsub USA Kongressi üles senati otsust järgima, et säilitada avatud, ohutu ja turvaline internet, mis ei võimalda interneti sisu diskrimineerivalt kohelda;

36.  rõhutab vajadust pidada nõuetekohaseid läbirääkimisi standardimise üle, eriti tehnoloogia üha kiirema arenemise kontekstis, eriti infotehnoloogia valdkonnas;

37.  rõhutab, et ELi ja USA terrorismivastaste meetmete tõhustamise oluline osa on elutähtsa taristu kaitsmine, sealhulgas ühiste standardite edendamise ning ühilduvuse ja koostalitlusvõime ergutamisega, ning terrorismivastase võitluse terviklik käsitlus, mis hõlmab ka koordineerimist piirkondlikel, mitmepoolsetel ja ülemaailmsetel foorumitel ja terroristliku tegevusega seotud andmete vahetamist; kordab vajadust toetada selliseid mehhanisme nagu ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ja muid ühiseid jõupingutusi, mis võivad terrorismi- ja äärmuslusevastases võitluses märkimisväärselt kaasa aidata ja oluliseks osutuda; tuletab mõlemale poolele meelde, et terrorismivastane võitlus peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja demokraatlike väärtustega, austades täielikult kodanikuvabadusi ja põhilisi inimõigusi;

38.  väljendab muret Gina Haspeli hiljutise Luure Keskagentuuri (Central Intelligence Agency (CIA)) direktoriks nimetamise pärast, arvestades tema varasemaid puudujääke inimõiguste tagamisel, sealhulgas tema osalemine CIA üleandmis- ja salajase kinnipidamise programmis;

39.  peab väga murettekitavaks teateid selle kohta, et USA valitsus kaotab drooniprogrammi vähesedki piirangud, mis suurendab tsiviilohvrite ja ebaseaduslike tapmiste ohtu, ning muudab läbipaistmatuks nii USA drooniprogrammi kui ka mõne ELi liikmesriigi pakutava abi; kutsub USAd ja ELi liikmesriike üles tagama, et relvastatud droonide kasutamine on kooskõlas nende rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelistest inimõigustealastest õigusaktidest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevate kohustustega ning et kehtestataks kindlad siduvad standardid, mis hõlmavad surmavatele droonioperatsioonidele antava abi kõiki vorme;

40.  rõhutab, et EL ja USA peavad võitlema maksudest kõrvalehoidumise ja muude finantskuritegude vastu ning tagama läbipaistvuse;

41.  julgustab tegema tõhusamat koostööd võitluses maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eelkõige ELi ja USA terroristide rahastamise jälgimise programmi (TFTP) lepingu raames, mida tuleks tugevdada, et see hõlmaks andmeid välisriigi sekkumise või ebaseaduslike luureoperatsioonidega seotud rahavoogude kohta; kutsub ühtlasi ELi ja USAd üles tegema OECDs koostööd maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses, kehtestades selle ülemaailmse probleemi lahendamiseks rahvusvahelised eeskirjad ja normid; rõhutab, et jätkuv õiguskaitsekoostöö on meie mõlema julgeoleku suurendamisel võtmetähtsusega, ning kutsub USAd üles tagama selles valdkonnas kahepoolne ja mitmepoolne koostöö; taunib Dodd‑Franki seaduse osalist kehtetuks tunnistamist, mille tagajärjel on Ameerika pankade järelevalve märkimisväärselt vähenenud;

42.  juhib tähelepanu andmekaitseraamistiku Privacy Shield püsivatele puudustele andmesubjektide põhiõiguste järgimise osas; kiidab ja toetab üleskutset, et USA seadusandja liiguks privaatsust ja andmekaitset käsitleva ühtse õigusakti vastuvõtmise poole; juhib tähelepanu asjaolule, et isikuandmete kaitse on Euroopas põhiõigus ja USAs ei ole uue ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega sarnaseid eeskirju;

43.  tuletab meelde laiaulatuslikku Atlandi‑ülest solidaarsust reageeringus Skripalite mürgitamisele Salisburys, mille tulemusena saatsid Vene diplomaate välja 20 ELi liikmesriiki, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Norra ja viis ELi kandidaatriiki;

44.  väljendab veel kord muret selle pärast, et USA Kongress lükkas 2017. aasta märtsis tagasi föderaalse sideameti (Federal Communications Commission) esitatud eeskirja „Lairiba- ja muude telekommunikatsiooniteenuste klientide eraelu puutumatuse kaitsmine“, loobudes nii sisuliselt lairibaühenduse privaatsuseeskirjadest, mille kohaselt oleks internetiteenuse pakkujatelt nõutud tarbija selget nõusolekut enne veebilehitsemise andmete ja muu privaatse teabe reklaamijatele või muudele ettevõtetele müümist või nendega jagamist; on seisukohal, et see kujutab endast järjekordset ohtu eraelu puutumatuse kaitsemeetmetele Ameerika Ühendriikides;

45.  tuletab meelde, et Ameerika Ühendriigid on ELi viisanõudest vabastatud riikide nimekirjas endiselt ainus kolmas riik, kes ei anna kõigi ELi liikmesriikide kodanikele viisavaba juurdepääsu; nõuab tungivalt, et Ameerika Ühendriigid lisaksid viis asjaomast ELi liikmesriiki (Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Poola ja Rumeenia) võimalikult kiiresti USA viisavabadusprogrammi; tuletab meelde, et komisjon on õiguslikult kohustatud võtma vastu delegeeritud õigusakti – millega peatatakse ajutiselt viisanõudest vabastus nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei ole kaotanud viisanõuet teatavate ELi liikmesriikide kodanike suhtes – 24 kuu jooksul pärast sellekohaste teadete avaldamise kuupäeva ja see tähtaeg oli 12. aprill 2016; palub, et komisjon võtaks nõutava delegeeritud õigusakti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel vastu;

46.  rõhutab, et EL on pühendunud oma naaberriikide demokraatia, inimõiguste, õigusriigi, jõukuse, stabiilsuse, vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisele eeskätt mittesõjaliste vahenditega, eriti assotsieerimislepingute rakendamise kaudu; kutsub ELi ja USAd üles tõhustama omavahelist koostööd ja kooskõlastama paremini oma meetmeid, projekte ja seisukohti Euroopa Liidu lõuna- ja idanaabruses; tuletab meelde, et ELi arengu- ja humanitaarpoliitikameetmed kõikjal maailmas aitavad ühtlasi kindlustada ülemaailmset julgeolekut;

47.  tunnustab USA strateegilist fookust ja avatust seoses Balkani riikidega ning tuletab meelde, et piirkond kujutab endast probleemi Euroopa ja kogu maailmajao julgeoleku jaoks; kutsub USAd seega üles osalema täiendavates ühistes jõupingutustes Lääne‑Balkani riikides, eelkõige õigusriigi, demokraatia, väljendusvabaduse ja julgeolekukoostöö tugevdamisel; soovitab rohkem ühiseid meetmeid, nagu korruptsioonivastased mehhanismid ja institutsioonide kindlustamine, et tagada piirkonna riikidele suurem julgeolek, stabiilsus, vastupanuvõime ja majanduslik jõukus, samuti osaleda pikaajaliste probleemide lahendamisel; on seisukohal, et EL ja USA peaksid algatama Lääne‑Balkani riikide teemal uue kõrgetasemelise dialoogi, et tagada poliitiliste eesmärkide vastavus abiprogrammidele, ning võtma ühtlasi asjakohaseid meetmeid;

48.  kutsub ELi ja USAd üles osalema aktiivsemalt ja tõhusamalt Ukraina territooriumil kestva konflikti lahendamises ning toetama kõiki jõupingutusi, et leida püsiv rahumeelne lahendus, mis austab Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning näeb ette Krimmi poolsaare tagastamise Ukrainale, ning ergutama Ukrainas reformiprotsesse ja majandusarengut, mis peavad olema täielikus kooskõlas Ukraina võetud kohustuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud soovitustega; väljendab sügavat pettumust edasiste edusammude puudumise pärast Minski kokkulepete rakendamisel ning julgeoleku- ja humanitaarolukorra halvenemise pärast Ida-Ukrainas; märgib seetõttu, et Venemaa-vastased sanktsioonid on endiselt vajalikud ja et USA peaks oma jõupingutusi ELiga kooskõlastama; nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja USA eriesindaja Ukraina küsimuses teeksid selles küsimuses tihedamat koostööd;

49.  tuletab ühtlasi meelde, et on oluline, et EL ja USA püüaksid lahendada nn külmutatud konfliktid Gruusias ja Moldovas;

50.  tuletab meelde, et rahvusvaheline kord põhineb rahvusvaheliste lepingute järgimisel; peab sellega seoses kahetsusväärseks USA otsust mitte toetada Kanadas toimunud G7 tippkohtumise järeldusi; kinnitab pühendumist rahvusvaheliste õigusaktide ja universaalsete väärtuste järgimisele, eriti vastutuse, tuumarelva leviku tõkestamise ja vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtetele; rõhutab, et tuumarelva leviku tõkestamise strateegia järjepidevus on üks peamisi tegureid, mis tagab meie usaldusväärsuse olulise ülemaailmse osaleja ja läbirääkijana; kutsub ELi ja USAd üles tegema koostööd, et hõlbustada tuumadesarmeerimist ja tõhusaid meetmeid tuumariskide vähendamiseks;

51.  rõhutab, et ühine laiaulatuslik tegevuskava Iraaniga on oluline mitmepoolne kokkulepe ning piirkonna stabiilsust taotleva mitmepoolse ja ELi diplomaatia märkimisväärne saavutus; tuletab meelde, et EL on kindlalt otsustanud teha kõik endast oleneva, et pidada ühist laiaulatuslikku tegevuskava Iraaniga rahvusvahelise tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi oluliseks tugisambaks, mis on seotud ka Põhja-Korea küsimusega ning on piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse väga oluline osa; kordab vajadust käsitleda kõigis asjakohastes formaatides ja foorumitel kriitilisemalt ballistiliste rakettide ja piirkondliku stabiilsusega seonduvat Iraani tegevust, eriti Iraani osalust mitmes piirkonna konfliktis, ning inim- ja vähemuste õiguste olukorda Iraanis, mida ühine laiaulatuslik tegevuskava ei hõlma; rõhutab, et nendes küsimustes on Atlandi-ülene koostöö võtmetähtsusega; rõhutab, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) mitme aruande kohaselt täidab Iraan ühise laiaulatusliku tegevuskavaga võetud kohustusi; kritiseerib teravalt president Donald Trumpi otsust ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast ühepoolselt taganeda ning kehtestada Iraanis tegutsevatele ELi ettevõtetele eksterritoriaalsed meetmed; rõhutab, et EL on kindlalt otsustanud kaitsta enda ja oma ettevõtete ja investorite huve USA sanktsioonide eksterritoriaalse mõju eest; väljendab sellega seoses heameelt nn blokeerimismääruse aktiveerimise üle, mille eesmärk on kaitsta ELi kaubandushuve Iraanis USA eksterritoriaalsete sanktsioonide eest, ning kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma lisameetmeid, mida peetakse vajalikuks ühise laiaulatusliku tegevuskava kindlustamiseks;

52.  väljendab muret USA julgeoleku- ja kaubanduspoliitika pärast Ida‑ ja Kagu‑Aasias, sh poliitilise vaakumi pärast, mille jättis USA loobumine Vaikse ookeani ülesest partnerlusest; rõhutab veel kord ELi konstruktiivse tegevuse tähtsust Ida- ja Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning ühtlasi väljendab poliitilise ja majandusliku tasakaalu seisukohast heameelt ELi aktiivse kaubanduspoliitika üle selles maailmajaos ja ELi julgeolekualgatuste, eelkõige nende üle, mida väljendati nõukogu järeldustes ELi tõhustatud julgeolekukoostöö kohta Aasias ja Aasiaga;

53.  väljendab heameelt Põhja‑Koreaga (KRDV) uute kõrgetasemeliste dialoogide alustamise ning Singapuris 12. juunil 2018 toimunud tippkohtumise üle, tuletab meelde, et kuigi need kõnelused ei ole veel andnud käegakatsutavaid ega kontrollitavaid tulemusi, on nende eesmärk pingete rahumeelne leevendamine ja seeläbi rahu, julgeoleku ja stabiilsuse edendamine piirkonnas ja maailmas; rõhutab, et rahvusvaheline kogukond, sh EL ja USA, peavad samas jätkama KRDV‑le surve avaldamist, kuni riik muutub tõepoolest tuumarelvavabaks piirkonnaks, ratifitseerides tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ning lubades Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistuskomisjonil ja IAEA‑l oma tuumarelvavabaks piirkonnaks muutumist dokumenteerida; väljendab muret asjaolu pärast, et KRDV ei ole tuumarelvavabaks piirkonnaks muutumise suunas teinud piisavalt edusamme, mistõttu president Donald Trump tühistas 24. augustil 2018 riigisekretär Mike Pompeo kavandatud kõnelused KRDVs;

54.  tuletab meelde, et USA ei ole tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut veel ratifitseerinud, kuigi USA on II lisasse kuuluv riik, kelle allkiri on lepingu jõustumiseks vajalik; kordab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üleskutset, et maailma riigijuhid lepingu ratifitseeriksid; ergutab USAd tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut esimesel võimalusel ratifitseerima ja pakkuma Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistuskomisjonile täiendavat toetust, veendes ka II lisa ülejäänud riike lepingut ratifitseerima;

55.  nõuab rahvusvahelise mereõiguse järgimist, sealhulgas Lõuna‑Hiina merel; palub USA‑l sellega seoses ratifitseerida ÜRO mereõiguse konventsioon;

56.  kutsub ELi ja USAd üles tegema tõhustatud koostööd Süüria piirkondlike konfliktide ja varisõja rahumeelseks lahendamiseks, kuna ühise strateegia puudumine takistab konfliktide rahumeelset lahendamist, ning kutsub kõiki konflikti osapooli ja piirkondlikke osalejaid üles hoiduma vägivallast ja sammudest, mis võivad olukorra tõsisemaks muuta; kinnitab ÜRO juhitud Genfi protsessi ülimuslikkust Süüria konflikti lahendamises viisil, mis on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254, kaasab läbirääkimistesse kõik konflikti osapooled ning mida toetavad peamised rahvusvahelised ja piirkondlikud osalejad; nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide täielikku rakendamist ja järgimist, mida praegu ei tee Astana läbirääkimistel osalevad riigid; nõuab ühiseid jõupingutusi, et tagada abivajajatele takistamatu juurdepääs humanitaarabile, aga ka kuritegude sõltumatut, erapooletut, põhjalikku ja usaldusväärset uurimist ning nende toimepanijate vastutusele võtmist; nõuab ühtlasi alates 2012. aastast Süüria Araabia Vabariigis toimepandud rahvusvahelisi kuritegusid uuriva rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi toetamist;

57.  tuletab meelde, et EL toetab sisulise Lähis-Ida rahuprotsessi jätkumist kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamiseks 1967. aasta piiride alusel, kindlustades sõltumatu, demokraatliku, elujõulise ja tervikliku Palestiina riigi, turvalise Iisraeli riigi ja teiste naaberriikide rahumeelse ja turvalise kooseksisteerimise, ning rõhutab, et tuleb hoiduda sammudest, mis kahjustaksid sellekohaseid jõupingutusi; peab sellega seoses erakordselt kahetsusväärseks USA valitsuse otsust viia oma saatkond Tel Avivist Jeruusalemma ja tunnustada linna ametlikult Iisraeli pealinnana; rõhutab, et iisraellaste ja palestiinlaste lõplikus rahulepingus tuleb lahendada Jeruusalemma küsimus; rõhutab, et tuleb kindlustada ühist tegevuskava, ja rõhutab, et USA peab kooskõlastama oma jõupingutusi rahu saavutamiseks Lähis‑Idas Euroopa partneritega;

58.  tunnustab UNRWAd ja selle pühendunud töötajaid nende märkimisväärse ja hädavajaliku humanitaar- ja arengutöö eest, mida nad teevad Palestiina põgenike heaks (Läänekaldal ja sealhulgas Ida‑Jeruusalemmas, Gaza sektoris, Jordaanias, Liibanonis ja Süürias) ning mis on piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks väga tähtis; peab äärmiselt kahetsusväärseks USA administratsiooni otsust vähendada UNRWA‑le antavat rahalist toetust ning nõuab, et USA selle otsuse uuesti läbi vaataks; rõhutab, et Euroopa Parlament ja Euroopa Liit toetavad organisatsiooni järjekindlalt, ning ergutab ELi liikmesriike eraldama täiendavaid rahalisi vahendeid, et tagada UNRWA tegevuse jätkusuutlikkus pikaajalises perspektiivis;

59.  ergutab tegema täiendavat ülemaailmset koostööd seoses ELi ja USA programmidega, millega edendatakse demokraatiat, meediavabadust, vabasid ja õiglasi valimisi ja inimõiguste kaitset, sh pagulaste, rändajate, naiste, rassiliste ja usuvähemuste õiguste kaitset; rõhutab hea valitsemistava, vastutuse, läbipaistvuse ja õigusriigi väärtuste tähtsust, mis on inimõiguste kaitse alus; kordab ELi tugevat ja põhimõttelist surmanuhtluse vastast seisukohta ning toetust surmanuhtluse üldisele moratooriumile eesmärgiga surmanuhtlus kogu maailmas kaotada; rõhutab vajadust teha koostööd kriiside ennetamisel ja rahu tagamisel ning humanitaarhädaolukordadele reageerimisel;

60.  kordab, et ELil ja USA‑l on ühised huvid Aafrikas, kus tuleb koordineerida ja tõhustada kohalikul, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil toetust heale valitsemistavale, demokraatiale, inimõigustele, kestlikule sotsiaalsele arengule, keskkonnakaitsele, rände haldamisele, majanduse juhtimisele ning julgeolekuprobleemide lahendamisele, samuti piirkondlike konfliktide rahumeelsele lahendamisele ning võitlusele korruptsiooni, ebaseaduslike finantstehingute, vägivalla ja terrorismi vastu; on seisukohal, et parem kooskõlastamine ELi ja USA vahel, sealhulgas tõhustatud poliitilise dialoogi ja Aafrika ühisstrateegiate väljatöötamise abil, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike organisatsioonide ja allpiirkondlike rühmituste seisukohti, tooks kaasa mõjusamad meetmed ja ressursside tulemuslikuma kasutamise;

61.  rõhutab, kui tähtsad on ELi ja USA ühised poliitika-, majandus- ja julgeolekuhuvid seoses selliste riikide nagu Hiina ja Venemaa majanduspoliitikaga, ning tuletab meelde, et ühised jõupingutused – sh WTOs – aitaksid lahendada selliseid probleeme nagu tasakaalu saavutamine ülemaailmses kaubanduses ja olukord Ukrainas; kutsub USA valitsust üles hoiduma edaspidi WTO apellatsioonikogu kohtunike nimetamise blokeerimisest; rõhutab vajadust teha tihedamat koostööd seoses Hiina strateegiaga „One Belt, One Road“, muu hulgas arendada ELi sellealast koostööd neljapoolse julgeolekudialoogiga, milles osalevad USA, India, Jaapan ja Austraalia;

62.  juhib tähelepanu vajadusele teha paremini koostööd Arktika‑poliitika alal, eriti Arktika Nõukogu raames, kuna kliimamuutuste mõjul võivad saada kättesaadavaks uued meresõiduteed ja loodusvarad;

63.  rõhutab, et ränne on ülemaailmne nähtus ning seega tuleks sellega tegeleda koostöö, partnerluse ning inimõiguste ja julgeoleku kaitsmise kaudu, aga ka rändeteede haldamisega ja ülemaailmse lähenemisviisi taotlemisega ÜRO tasandil, järgides rahvusvahelist õigust, eelkõige 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli; kiidab heaks seni ÜROs tehtud jõupingutused ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe ja üleilmse pagulasi käsitleva kokkuleppe saavutamiseks, ning peab kahetsusväärseks USA 2017. aasta detsembri otsust loobuda nendes aruteludes osalemisest; kutsub üles looma ühist poliitikat rände algpõhjustega tegelemiseks;

64.  toetab ELi ja USA tõhustatud energiakoostööd – sh taastuvenergia alal –, mis arendab edasi ELi‑USA energianõukogu raamistikku; kordab seega üleskutset jätkata sellekohaseid kohtumisi; nõuab ühtlasi suuremat koostööd energeetikauuringute ja uute tehnoloogiate valdkonnas ning tihedamat koostööd energiataristu kaitsmisel küberrünnete eest; rõhutab vajadust teha koostööd energiavarustuse kindluse tagamiseks ja selgitada, kuidas jätkub Ukraina kui transiidiriigi roll;

65.  rõhutab muret torujuhtme „Nord Stream 2“ ja võimalike lahkhelide pärast, mida see võib tekitada energiajulgeolekus ja liikmesriikide solidaarsuses, ning väljendab heameelt USA toetuse üle Euroopa energiajulgeoleku tagamisele;

66.  peab kahetsusväärseks USA taganemist Pariisi kokkuleppest, kuid kiidab nende USA üksikisikute, ettevõtete, linnade ja osariikide jätkuvaid jõupingutusi, kes töötavad siiski Pariisi kokkuleppe täitmise ja kliimamuutuste vastu võitlemise nimel, ning rõhutab, et EL peaks looma nende osalejatega tihedamad suhted; võtab teadmiseks asjaolu, et kliimamuutused ei ole enam USA riikliku julgeolekustrateegia osa; kinnitab uuesti ELi võetud kohustust järgida Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning rõhutab vajadust neid rakendada, et kindlustada ülemaailmne julgeolek ning arendada jätkusuutlikumat majandust ja ühiskonda; tuletab meelde, et üleminek rohelisele majandusele toob kaasa mitmeid võimalusi töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks;

67.  ergutab jätkama koostööd innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia vallas ning nõuab USA ja ELi vahelise teadus- ja tehnoloogialepingu uuendamist;

Reeglitel põhineva kaubanduskorra kaitsmine keerulisel ajal

68.  märgib, et USA oli 2017. aastal ELi suurim eksporditurg ja suuruselt teine ELi impordi lähtekoht; märgib, et ELi ja USA vahelises kaubavahetuses, teenustekaubanduses, digitaalkaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas esinev puudujääk ja ülejääk on erineva suurusega; rõhutab, et ELi ja USA kaubandus- ja investeerimissuhted, mis on kõige ulatuslikumad maailmas ja on alati põhinenud ühistel väärtustel, on üks kõige olulisemaid üleilmse majanduskasvu, kaubanduse ja heaolu edendajaid; juhib ka tähelepanu asjaolule, et ELil on USAga 147 miljardi USA dollari suurune kaubandusbilansi ülejääk; märgib, et ELi ettevõtjad pakuvad USAs tööd 4,3 miljonile töötajale;

69.  toonitab, et EL ja USA on enneolematu kiiruse ja intensiivsusega arenevas globaliseerunud maailmas kaks põhiosalist ning et ühiseid proovikive silmas pidades on ELil ja USA-l ühine huvi teha kaubanduspoliitika küsimustes koostööd ja neid kooskõlastada, et kujundada tulevast mitmepoolset kaubandussüsteemi ja ülemaailmseid standardeid;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et WTO keskne roll mitmepoolses kaubandussüsteemis on parim viis tagada avatud, õiglane ja eeskirjadel põhinev süsteem, mis võtab arvesse ja tasakaalustab oma liikmete erinevaid huve; kinnitab oma toetust mitmepoolse kaubandussüsteemi täiendavale tugevdamisele; toetab komisjoni jõupingutusi teha USAga täiendavat koostööd, et töötada välja üldine positiivne käsitlusviis praeguste institutsiooniliste ja süsteemsete probleemide lahendamiseks;

71.  rõhutab WTO rolli kaubandusalaste vaidluste lahendamisel; kutsub kõiki WTO liikmeid üles tagama WTO vaidluste lahendamise süsteemi nõuetekohane toimimine; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et USA takistab apellatsioonikogu vabade ametikohtade täitmist, mis ohustab WTO vaidluste lahendamise süsteemi toimimist; kutsub komisjoni ja WTO liikmeid üles uurima võimalusi sellest WTO apellatsioonikogu kohtunike koosseisu uuendamisega seotud ummikseisust pääsemiseks ning vajaduse korral vaidluste lahendamise süsteemi reformima; on seisukohal, et selliste reformide eesmärk võiks olla tagada, et süsteem oleks võimalikult tõhus ja sõltumatu, kuid samas jätkuvalt kooskõlas väärtuste ja üldise lähenemisviisiga, mida EL on alates WTO loomisest pidevalt kaitsnud ja mis hõlmab eelkõige vaba ja ausa kaubanduse üleilmset edendamist õigusriigi põhimõtetele tuginedes ning WTO liikmete kohust järgida kõiki WTO kohustusi;

72.  peab küll kahetsusväärseks, et WTO 11. ministrite konverents lõppes tulemusteta, kuid kiidab heaks, et USA, EL ja Jaapan allkirjastasid ühisavalduse ebaausa turumoonutamise ja protektsionistlike tavade kaotamise kohta, mida rõhutati ka G20 avalduses 2017. aasta juulis; nõuab, et USA ja Jaapaniga tehtaks selles küsimuses täiendavat koostööd, et kaotada ebaausad kaubandustavad, nagu diskrimineerimine, turulepääsu piiramine, dumping ja subsiidiumid;

73.  kutsub komisjoni üles koostama koos USA ja teiste WTO liikmetega töökava turgu moonutavate toetuste kaotamiseks puuvilla- ja kalandussektorites (eelkõige seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga); nõuab koostöö tegemist mitmepoolse tegevuskava edendamiseks uutes küsimustes, nagu e-kaubandus, digitaalkaubandus, sh digitaalne areng, investeeringute soodustamine, kaubandus ja keskkond ning kaubandus ja sooline võrdõiguslikkus, samuti konkreetsete poliitikameetmete edendamiseks, mis soodustavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist maailmamajanduses;

74.  nõuab, et EL ja USA edendaksid rahvusvahelist koostööd, tugevdamaks rahvusvahelisi riigihangete alaseid kokkuleppeid, eelkõige lepingut riigihangete kohta;

75.  kutsub komisjoni üles pidama Ameerika Ühendriikidega dialoogi, et taasalustada läbirääkimisi mitmepoolse keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepingu teemal;

76.  nõuab, et EL ja USA koondaksid oma vahendid võitluseks ebaõiglase kaubanduspoliitika ja ebaausate kaubandustavade vastu, järgides samas mitmepoolseid eeskirju ja WTO vaidluste lahendamise mehhanismi ning vältides ühepoolseid meetmeid, kuna need on kahjulikud kõigile üleilmsetele väärtusahelatele, milles tegutsevad ELi ja USA ettevõtjad; peab äärmiselt kahetsusväärseks rahvusvahelises kaubandussüsteemis valitsevat ebakindlust, mis on tingitud sellest, et USA kasutab enne WTO asutamist ja vaidluste lahendamise süsteemi väljatöötamist loodud meetmeid ja poliitikavahendeid (näiteks 1962. aasta seaduse paragrahv 232 ja 1974. aasta seaduse paragrahv 301); juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et USA otsus kehtestada paragrahvi 232 alusel terasele ja alumiiniumile tollitariifid ei ole riikliku julgeoleku seisukohalt põhjendatud, ning palub, et USA vabastaks ELi ja teised liitlased täielikult ja püsivalt neist meetmetest; palub komisjonil reageerida kindlakäeliselt, kui neid tariife hakatakse kasutama ELi ekspordi pärssimiseks; rõhutab ühtlasi, et mis tahes sanktsioonid, mida USA võib rakendada vastumeetmetena Euroopa kaupadele pärast seda, kui avaldati apellatsioonikogu aruanne USA kaebuse kohta ELi vastu seoses meetmetega, mis mõjutavad kauplemist suurte tsiviilõhusõidukitega, ei oleks seaduspärased, kuna USA esitatud 218st väitest lükkas WTO tagasi 204 ning alles oodatakse täiendavat aruannet USA ebaseaduslike subsiidiumitega seotud juhtumi kohta;

77.  võtab teadmiseks ELi ja USA jätkuva kahepoolse koostöö mitmesugustes regulatiivsetes küsimustes, mida tõendavad hiljuti sõlmitud kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitlev kahepoolne leping ning ravimitootjate inspekteerimise tunnustamist käsitlev vastastikuse tunnustamise kokkulepe; kutsub komisjoni ja nõukogu üles täielikult tunnustama Euroopa Parlamendi rolli selles protsessis;

78.  rõhutab intellektuaalomandi suurt tähtsust ELi ja USA majanduse jaoks; kutsub mõlemat osapoolt üles toetama teadus- ja arendustegevust mõlemal pool Atlandi ookeani, tagades kõrgel tasemel intellektuaalomandi kaitse ja vajalikud tingimused, et kvaliteetsete uuenduslike toodete loojad saaksid oma tööd jätkata;

79.  kutsub ELi ja USAd üles parandama USAsse ja ELi eksportivate VKEde turulepääsu, suurendades kehtivate eeskirjade ja turuvõimaluste läbipaistvust mõlemal pool Atlandi ookeani, näiteks VKEdele suunatud portaali kaudu;

80.  rõhutab USA turu olulisust ELi VKEde jaoks; nõuab, et EL ja USA lahendaksid tariifidest, mittetariifsetest kaubandustõketest ja tehnilistest kaubandustõketest tingitud ebaproportsionaalse mõju probleemi, millega peavad tegelema VKEd mõlemal pool Atlandi ookeani; seejuures tuleks kaaluda mitte üksnes tariifide vähendamist, vaid tollimenetluste lihtsustamist ja ehk ka uusi mehhanisme, mis aitaksid VKEdel vahetada kogemusi ja parimaid tavasid seoses ostmise ja müümisega ELi ja USA turgudel;

81.  nõuab, et EL ja USA väldiksid kahepoolse koostöö raames omavahelist maksukonkurentsi, kuna see toob kaasa üksnes investeeringute vähenemise mõlemas majanduses;

82.  nõuab, et EL ja USA lepiksid kokku digitaalse kaubanduse raamistikus, milles võetakse arvesse mõlema poole kehtivaid õigusraamistikke ja lepinguid, andmekaitsealaseid õigusakte ja andmete puutumatuse eeskirju, mis on eriti oluline teenuste sektori jaoks; rõhutab sellega seoses, et EL ja USA peaksid tegema koostööd, et innustada kolmandaid riike järgima kõrgeid andmekaitsestandardeid;

83.  palub ELil ja USA‑l suurendada koostööd kliimamuutuste valdkonnas; nõuab, et EL ja USA kasutaksid kõigil tasanditel ära pooleliolevaid ja tulevasi kaubandusläbirääkimisi, et tagada selliste rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kohaldamine nagu Pariisi kokkulepe, edendamaks kauplemist keskkonnahoidlike toodetega, sh tehnoloogiaga, ja tagada energiasüsteemi ülemaailmne ümberkorraldamine, rakendades selget ja kooskõlastatud rahvusvahelist kaubanduse tegevuskava nii keskkonna kaitsmiseks kui ka tööhõive ja majanduskasvu võimaluste loomiseks;

84.  on seisukohal, et võimalikku uut ELi ja USA kaubandus- ja investeerimissuhete lepingut ei saa arutada survestamise ega ähvarduste õhkkonnas ning et ELi huvides oleks üksnes mitmekülgne, ambitsioonikas, tasakaalustatud ja laiaulatuslik leping, mis hõlmaks kaubanduse kõiki valdkondi; nendib sellega seoses, et kasu võiks olla võimaliku konkreetse ja alalise õigusloome- ja konsulteerimisalase koostöö mehhanismi loomisest; kutsub komisjoni üles jätkama USAga läbirääkimisi sobivatel asjaoludel;

85.  juhib tähelepanu asjaolule, et kaubavoogude jaoks on üha enam vaja uusi, kiiremaid ja turvalisemaid kaupade ja teenuste piiriülese transpordi viise; nõuab, et EL ja USA kui olulised kaubanduspartnerid teeksid koostööd kaubandust soodustavate digitaaltehnoloogia lahenduste loomiseks;

86.  tuletab meelde, kui oluline on ELi ja USA käimasolev dialoog ning koostöö teaduse ja tehnoloogia valdkonnas; tunnustab ELi ja USA jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, mis on teadmiste ja majanduskasvu olulised edendajad, ning toetab ELi ja USA teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu jätkamist ja laiendamist ka pärast 2018. aastat, et edendada teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja uut kujunemisjärgus tehnoloogiat, kaitsta intellektuaalomandi õigusi ning tagada arvukamad ja paremad töökohad, kestlik kaubandus ja kaasav majanduskasv;

87.  jagab USA muret terase liigse tootmisvõimsuse pärast maailmas; peab samas kahetsusväärseks, et WTO nõuetega vastuolus olevad ühepoolsed meetmed ainult kahjustavad reeglitel põhineva kaubanduskorra terviklikkust; toonitab, et isegi ELi alaline vabastamine USA tollimaksudest ei saa seda tegevussuunda seaduspärastada; kutsub komisjoni üles koostöös USAga G20 ülemaailmse foorumi raames suurendama jõupingutusi võitluses terase liigse tootmisvõimsuse vastu, et kasutada ära mitmepoolsete meetmete tohutut potentsiaali; kinnitab veel kord oma veendumust, et kooskõlastatud ühismeetmed on reeglitel põhinevates kaubandussüsteemides selliste ülemaailmsete probleemide lahendamiseks parim viis;

88.  toonitab, kui oluline on ELi ja USA jaoks kooskõlastatult ja konstruktiivselt tegeleda WTO vajaliku kaasajastamisega, et muuta see tõhusamaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks ning tagada, et rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade ja rahvusvahelise kaubanduspoliitika protsessi oleks piisavalt integreeritud soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalne, keskkonnaalane ja inimõiguste mõõde;

89.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL pooldab moonutamata turumajandust, avatud väärtusi ning reeglitel põhinevat ja ausat kaubandust; kordab oma toetust strateegiale, mida komisjon rakendab vastusena Ameerika Ühendriikide praegusele kaubanduspoliitikale, järgides samas mitmepoolse kaubandussüsteemi eeskirju; nõuab, et kõik ELi liikmesriigid tegutseksid üksmeelselt, ja palub komisjonil välja töötada üldine lähenemisviis olukorra lahendamiseks; rõhutab, kui oluline on selles olukorras säilitada ELi liikmesriikide ühtsus, kuna ELi ühismeetmed rahvusvahelisel tasandil ühise kaubanduspoliitika ja ELi tolliliidu raames, samuti kahepoolselt USAga, on osutunud palju tõhusamaks kui üksikute liikmesriikide tehtud mis tahes algatused; kordab, et EL on valmis tegema Ameerika Ühendriikidega mõlemale poolele huvi pakkuvates kaubandusküsimustes koostööd mitmepoolse kaubandussüsteemi eeskirjade piires;

90.  peab kahetsusväärseks president Donald Trumpi otsust katkestada USA osalemine ühises laiaulatuslikus tegevuskavas ning mõju, mida see otsus avaldab Iraanis tegutsevatele ELi ettevõtjatele; toetab kõiki ELi jõupingutusi Iraani investeerivate ELi ettevõtjate huvide kaitseks, eriti komisjoni otsust rakendada blokeerimisstatuut, mis näitab ELi pühendumist ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale; on seisukohal, et nimetatud statuuti tuleks kasutada iga kord, kui see on asjakohane;

91.  nõuab, et EL ja USA tugevdaksid koostööd ja jõupingutusi, et rakendada ja laiendada ettevõtjate hoolsuse süsteeme, tugevdamaks rahvusvahelist inimõiguste kaitset, sh konfliktipiirkondadest pärit maavarade ja metalliga kauplemise valdkonnas;

92.  peab taunimisväärseks, et USA ei panusta enam aktiivselt keskkonnakaitsesse; peab sellega seoses kahetsusväärseks president Donald Trumpi otsust tühistada keeld elevandijahitrofeede impordile teatavatest Aafrika riikidest, sh Zimbabwe ja Sambia, pidades silmas asjaolu, et USA on selliste trofeede suurim importija;

93.  nõuab, et EL ja USA jätkaksid ja tugevdaksid Atlandi-ülest parlamentaarset koostööd, mis võiks kaasa tuua tõhusama ja ulatuslikuma poliitilise raamistiku ELi ja USA vaheliste kaubandus- ja investeerimissidemete parandamiseks;

94.  väljendab muret, et USA ja Hiina võivad saavutada kokkuleppe, mis ei ole WTOga täielikult vastavuses ja võib kahjustada meie huve ning ohustada Atlandi‑üleseid kaubandussuhteid; rõhutab seepärast vajadust sõlmida üldisem ülemaailmne leping meie peamiste kaubanduspartneritega, pidades silmas meie ühiseid huve kogu maailmas;

o
o   o

95.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ning parlamentidele, USA presidendile ning USA senatile ja esindajatekojale.

(1) EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0068.
(3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226.
(4) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 198.
(5) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 124.
(6) ELT C 65, 19.2.2016, lk 120.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0435.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0492.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0042.


ELi ja Hiina suhete seis
PDF 189kWORD 84k
Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja Hiina suhete seisu kohta (2017/2274(INI))
P8_TA(2018)0343A8-0252/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Hiina vahel 6. mail 1975,

–  võttes arvesse 2003. aastal sõlmitud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust,

–  võttes arvesse peamist õigusraamistikku suheteks Hiinaga, nimelt EMÜ‑Hiina kaubandus- ja majanduskoostöö lepingut(1), mis allkirjastati 1985. aasta mais ning mis hõlmab majandus- ja kaubandussuhteid ja ELi‑Hiina koostööprogrammi,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina strateegilist koostöökava 2020, milles lepiti kokku 21. novembril 2013. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina struktureeritud poliitilist dialoogi, mida alustati ametlikult 1994. aastal, ja 2010. aastal alustatud kõrgetasemelist strateegilist dialoogi strateegilistes ja välispoliitilistes küsimustes, eelkõige 6. mail 2015. aastal ja 19. aprillil 2017. aastal Pekingis toimunud viiendat ja seitsmendat ELi‑Hiina kõrgetasemelist strateegilist dialoogi,

–  võttes arvesse uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, mida alustati 2007. aastal,

–  võttes arvesse kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimisi, mida alustati 2014. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse 1. ja 2. juunil 2017 Brüsselis toimunud 19. ELi‑Hiina tippkohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi Hiina‑strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 24. aprilli 2018. aasta ühisaruannet „Hongkongi erihalduspiirkond: 2017. aasta aruanne“ (JOIN(2018)0007),

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2012. aasta suuniseid Ida‑Aasia riikide suhtes teostatava ELi välis- ja julgeolekupoliitika kohta,

–  võttes arvesse uut riikliku julgeoleku seadust, mille võttis 1. juulil 2015 vastu Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi alaline komitee,

–  võttes arvesse 26. mail 2015. aastal vastu võetud valget raamatut Hiina sõjalise strateegia kohta,

–  võttes arvesse 1995. aastal alguse saanud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 35. vooru, mis toimus 22. ja 23. juunil 2017 Brüsselis,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina vahel peetavat enam kui 60 valdkondlikku dialoogi,

–  võttes arvesse, et 2012. aasta veebruaris alustati ELi ja Hiina kõrgetasemelist inimestevahelist dialoogi, mis ühendab kõik ELi ja Hiina ühisalgatused selles valdkonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Hiina teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepet, mis jõustus 2000. aastal, ning teadus- ja tehnoloogiaalast partnerluslepingut(2), mis allkirjastati 20. mail 2009,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Pariisi kliimakokkulepet, mis jõustus 4. novembril 2016,

–  võttes arvesse energiadialoogi Euroopa Ühenduse ja Hiina vahel,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina ümarlauakohtumisi,

–  võttes arvesse Hiina Kommunistliku Partei 19. üleriigilist kongressi, mis toimus 18.–24. novembril 2017,

–  võttes arvesse 2016. aasta detsembris Hiina Rahvakongressi poolt kehtestatud keskkonnakaitsemaksu seadust, mis jõustus 1. jaanuaril 2018,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni väidet, et keskkonnategurid mõjutavad riigisiseseid ja rahvusvahelisi rändevoogusid, kuna kliimamuutuste kiirenemise tõttu lahkuvad inimesed raskete või halvenevate tingimustega piirkondadest(3),

–  võttes arvesse 19. jaanuaril 2018 Veneetsias välja kuulutatud ELi ja Hiina turismiaastat 2018,

–  võttes arvesse Hiina väliskorrespondentide klubi 30. jaanuari 2018. aasta aruannet töötingimuste kohta pealkirjaga „Access Denied – Surveillance, harassment and intimidation as reporting conditions in China deteriorate“ („Juurdepääs keelatud: jälgimine, ahistamine ja hirmutamine üha halvemate ajakirjandustöö tingimustega Hiinas“),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 37. istungjärgul 13. märtsil 2018 esitatud ELi avalduse punkti 4: inimõiguste olukord, mis nõuab nõukogu tähelepanu,

–  võttes arvesse 41. ELi ja Hiina parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus Pekingis 2018. aasta mais,

–  võttes arvesse oma resolutsioone Hiina kohta, eriti 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS‑riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(4), 23. mai 2012. aasta resolutsiooni küsimuses, kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas(5), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist lähtuva tuumaohu ja sealse inimõiguste olukorra kohta(6), 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(7), 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja‑Koreas (Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis)(8), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Põhja‑Korea kohta(9) ning 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise aastaaruande kohta(10),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(11), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga(12), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(13), 9. oktoobri 2013. aasta resolutsioone ELi ja Hiina vaheliste läbirääkimiste kohta kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks(14) ning ELi ja Taiwani kaubandussuhete kohta(15), 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(16) ning oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut(17),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta(18), 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis(19), 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni elundite eemaldamise kohta Hiinas(20), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(21), 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks(22), 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni Nobeli preemia laureaadi Liu Xiaobo ja Lee Mingche juhtumite kohta(23) ja 18. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste aktivistide Wu Gani, Xie Yangi, Lee Mingche ja Tashi Wangchuki ning tiibeti munga Choekyi juhtumite kohta(24),

–  võttes arvesse relvaembargot, mille EL kehtestas pärast Tiananmeni veresauna 1989. aasta juunis, ja mida toetas Euroopa Parlament oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta(25),

–  võttes arvesse Hiina valitsuse ja dalai‑laama kõrgete esindajate vahel aastatel 2002–2010 toimunud üheksat kõnelustevooru, Hiina valget raamatut Tiibeti kohta pealkirjaga „Tibet’s Path of Development Is Driven by an Irresistible Historical Tide“ („Tiibeti arenguteekonda suunab vääramatu ajalooline tõusulaine“), mille Hiina riiginõukogu teabeamet avaldas 15. aprillil 2015, ning XIV dalai‑laama esindajate 2008. aastal avaldatud memorandumit ja 2009. aasta teadet tõelise autonoomia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0252/2018),

A.  arvestades, et 2017. aastal toimunud ELi ja Hiina 19. tippkohtumisel edendati kahepoolset strateegilist partnerlust, millel on mõju kogu maailmale, ning rõhutati ühiseid kohustusi ülemaailmsete probleemide ja ühiste julgeolekuohtudega tegelemisel ning mitmepoolsuse edendamisel; arvestades, et selliseid valdkondi, kus sisukas koostöö võiks vastastikust kasu tuua, on palju, sealhulgas niisugused rahvusvahelised foorumid nagu ÜRO ja G20; arvestades, et ELi ja Hiina on kinnitanud oma kavatsust tihendada koostööd 2015. aasta Pariisi kokkuleppe elluviimisel võitluses kliimamuutuste vastu, vähendades fossiilkütuste kasutamist, edendades puhast energeetikat ja vähendades reostust; arvestades, et vaja on kahe poole vahelist edasist koostööd ja koordineerimist, sealhulgas teadusuuringute ja parimate tavade vahetamise valdkonnas; arvestades, et Hiina on võtnud kasutusele ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi; arvestades, et ELi nägemus mitmepoolsest juhtimisest kujutab endast eeskirjadel põhinevat korda, mis rajaneb universaalsetele väärtustele, nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik, läbipaistvus ja vastutus; arvestades, et praeguses geopoliitilises olukorras on mitmepoolsuse ja eeskirjadel põhineva süsteemi edendamine olulisem kui kunagi varem; arvestades, et EL ootab, et tema suhe Hiinaga oleks vastastikku kasulik nii poliitiliselt kui ka majanduslikult; arvestades, et EL ootab samuti, et Hiina võtaks kanda kohustused, mis on kooskõlas tema globaalse mõjuga, ning et Hiina toetaks reeglitepõhist rahvusvahelist korda, mis on kasulik ka Hiinale endale;

B.  arvestades, et ELi ja Hiina koostöö välispoliitika, julgeoleku ja kaitse ning terrorismivastase võitluse valdkonnas on ülioluline; arvestades, et kahe poole koostöö oli Iraani tuumaleppe saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et Hiina seisukoht täitis Põhja‑Korea kriisis läbirääkimisruumi loomisel peamist osa;

C.  arvestades, et Euroopas on suuresti märkamata jäänud, kuidas Hiina juhtkond on eelkõige strateegiliste taristuinvesteeringute ja uute transpordiühendustega järk-järgult ja süstemaatiliselt suurendanud jõupingutusi, et muuta oma majanduslik kaal poliitiliseks mõjuvõimuks, samuti strateegilist kommunikatsiooni, mille eesmärk on soodsalt meelestatud Euroopa organisatsioonide ja eurooplaste „võrgustike“ loomise kaudu eri ühiskondades mõjutada Euroopa poliitika ja majanduse kujundajaid, meediat, ülikoole ja teaduskirjastusi ning laiemat avalikkust, et kujundada arvamust Hiinast ja edastada positiivset kuvandit sellest; arvestades, et murettekitav on Hiina järelevalve praegu Euroopas õppivate arvukate Hiina tudengite üle, samuti tema jõupingutused Hiinast Euroopasse põgenenud inimeste kontrollimiseks;

D.  arvestades, et Hiina allpiirkondliku diplomaatia osana loodi 2012. aastal pärast finantskriisi ühelt poolt Hiina ning teiselt poolt 11 Kesk‑ ja Ida‑Euroopa riigi ning 5 Balkani riigi vahel 16+1 formaat, et arendada suuremahulisi taristuprojekte ning tugevdada majandus- ja kaubanduskoostööd; arvestades, et Hiina kavandatavad investeeringud ja finantseeringud nendes riikides on märkimisväärsed, kuid mitte nii olulised kui ELi investeeringud ja osalus; arvestades, et selles formaadis osalevad Euroopa riigid peaksid kaaluma võimalust anda ELi ühehäälsuse mõistele liidu suhetes Hiinaga suurem jõud;

E.  arvestades, et Hiina on kõige kiiremini kasvav ELi toiduainete turg;

F.  arvestades, et Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus (Belt and Road Initiative), sealhulgas Hiina Arktika-poliitika, on Hiina seni kõige auahnem välispoliitikaalgatus, millel on geopoliitiline ja julgeolekumõõde ja mis seetõttu ei piirdu vaid väidetava majandus- ja kaubanduspoliitilise mõõtmega; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatust tugevdati veelgi Aasia Taristuinvesteeringute Panga (AIIB) loomisega 2015. aastal; arvestades, et EL nõuab majandusvööndi ja maanteede algatuse mitmetasandilist juhtimisstruktuuri ja selle mittediskrimineerivat elluviimist; arvestades, et Euroopa pool soovib tagada, et majandusvööndi ja maanteede algatuse igas ühenduvusprojektis täidetakse Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning tagatakse ka teiste rahvusvaheliste keskkonna-, töö- ja sotsiaalsete standardite järgimine ning põlisrahvaste õiguste austamine; arvestades, et Hiina taristuprojektide tulemusena võib tekkida risk, et Euroopa valitsustel tekivad suured võlad läbipaistmatutel tingimustel laenu andvate Hiina riigipankade ees ja et Euroopas luuakse vähe töökohti; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuse taristuprojektid on juba tekitanud kolmandate riikide valitsustele ülemäärase võlakoormuse; arvestades, et seni on lõviosa kõigist majandusvööndi ja maanteede algatuse lepingutest sõlmitud Hiina ettevõtjatega; arvestades, et Hiina kasutab mõnda oma tööstusstandardit majandusvööndi ja maanteede algatuse projektides diskrimineerivalt; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuse projektide lepinguid ei tohi sõlmida läbipaistmatu pakkumuse tulemusena; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuse raames kasutatakse Hiinas mitmeid kanaleid; arvestades, et 27 ELi liikmesriikide suursaadikut Pekingis koostasid hiljuti aruande, milles kritiseeritakse tugevalt majandusvööndi ja maanteede algatuse projekti, väites, et see on kavandatud takistama vabakaubandust ja eelistama Hiina ettevõtjaid; arvestades, et majandusvööndi ja maanteede algatuses puuduvad kahjuks igasugused inimõiguste kaitsemeetmed;

G.  arvestades, et Hiina diplomaatia on pärast 19. parteikongressi ja tänavust Rahvakongressi järjest tugevamaks muutunud: riigi välispoliitikat juhib vähemalt viis kõrget ametnikku ning välisministeeriumi eelarvet on märkimisväärselt suurendatud; arvestades, et äsja asutatud Riiklik Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuur hakkab koordineerima Hiina kasvavat välisabieelarvet;

H.  arvestades, et Hiina kehtestas 1980. aastatel piirangud ametiaegade pikkusele vastuseks liialdustele kultuurirevolutsiooni ajal; arvestades, et 11. märtsil 2018 hääletas Rahvakongress peaaegu ühehäälselt Hiina Rahvavabariigi presidendi ja asepresidendi ametikoha suhtes kehtinud kahe järjestikuse ametiaja piirangu tühistamise poolt;

I.  arvestades, et Hiina kõrgem juhtkond, kes küll väidab, et ei sekku teiste riikide siseasjadesse, seab oma ametlikes teadaannetes lääneriikide poliitilise süsteemi pidevalt kahtluse alla;

J.  arvestades, et 11. märtsil 2018 kiitis Rahvakongress heaks parteilise kontrolli all oleva järelevalvekomisjoni asutamise, mille ülesanne on institutsionaliseerida ja laiendada kontrolli kõigi Hiina riigiteenistujate üle ning lisas selle Hiina põhiseaduse kohaste riigiasutuste nimekirja;

K.  arvestades, et 2014. aastal tegi Hiina riiginõukogu teatavaks üksikasjaliku kava viia sisse ühiskondlik hindamissüsteem, mille eesmärk on premeerida käitumist, mida partei peab rahaliselt, majanduslikult ja sotsiaal-poliitiliselt vastutustundlikuks, karistades samal ajal valitsuse poliitika täitmata jätmist; arvestades, et see punktisüsteem avaldab tõenäoliselt mõju ka Hiinas elavatele ja töötavatele välismaalastele, sealhulgas ELi kodanikele, ning sellel on tagajärjed ka riigis tegutsevatele ELi ja teiste välisriikide ettevõtetele;

L.  arvestades, et on selge, et mõnedes Hiina piirkondades hakkavad maaelanike elatise teenimise võimalused temperatuuri- ja sademete hulga kõikumiste ja muude äärmuslike kliimatingimuste tõttu halvenema; arvestades, et elanike ümberpaigutamise kavandamisest on saanud tulemuslik poliitikameede, mis aitab kliimast tingitud vaesust ja ohustatust leevendada(26);

M.  arvestades, et inimõiguste olukord Hiinas on jätkuvalt halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et kodanikuühiskonna aktiviste ja inimõiguste kaitsjaid peetakse kinni, neid süüdistatakse ja mõistetakse süüdi ebamääraste süüdistuste alusel, nagu „riigivõimu õõnestamine“ ja „tülide õhutamine ja probleemide tekitamine“, ning neid peetakse sageli kinni, avalikustamata nende asukohta, ilma arstiabita või õigusliku esindamiseta; arvestades, et kinnipeetud inimõiguste kaitsjaid ja aktiviste peetakse mõnikord kinni „määratud kohas koduarestis“, mis on meetod, mida kasutatakse kinnipeetavate kontaktide äralõikamiseks ja mille käigus toimub sagedaste teadete kohaselt piinamine ja väärkohtlemine; arvestades, et Hiina jätkab sõna- ja teavitamisvabaduse piiramist ning on vangistanud mitmeid ajakirjanikke, blogijaid ja sõltumatuid arvamuseavaldajaid; arvestades, et oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas on EL tõotanud, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet edendatakse eranditult kõigis tema välistegevuse valdkondades ning et EL asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et ELi ja Hiina tippkohtumisi tuleb kasutada inimõiguste valdkonnas konkreetsete tulemuste saavutamiseks, nimelt vangistatud inimõiguste kaitsjate, juristide ja aktivistide vabastamiseks;

N.  arvestades, et Hiina ametivõimud on mõnikord takistanud ELi diplomaatidel kohtuprotsesside jälgimist või inimõiguste kaitsjate külastamist ehk tööd, mis on kooskõlas ELi suunistega inimõiguste kaitsjate kohta;

O.  arvestades, et Hiina on loonud ulatusliku riikliku digitaalse järelevalve struktuuri, mis ulatub politsei ennetustööst biomeetriliste andmete meelevaldse kogumiseni eraelu puutumatuse õigusi piiravas keskkonnas;

P.  arvestades, et Hiina valitsus on vastu võtnud hulgaliselt uusi seadusi, eelkõige riikliku julgeoleku seaduse, mis võeti vastu 1. juulil 2015, terrorismivastase seaduse, küberjulgeoleku seaduse ja välismaiste vabaühenduste haldamise seaduse, millega määratletakse avalikud väljaastumised ja valitsuse rahumeelne kritiseerimine ohuks riiklikule julgeolekule, tugevdatakse tsensuuri, järelevalvet ja kontrolli üksikisikute ja ühiskonnarühmade üle ning hirmutatakse inimesi, et nad hoiduksid nõudmast inimõiguste järgimist;

Q.  arvestades, et välismaiste vabaühenduste haldamise seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2017, on rahvusvaheliste vabaühenduste jaoks üks suurimaid proovikivisid, sest selle seadusega reguleeritakse kõiki rahvusvaheliste vabaühenduste rahastatud tegevusi Hiinas ning välismaiste vabaühenduste haldamise seaduse rakendamise eest vastutavad peamiselt provintside julgeolekuametnikud;

R.  arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate eeskirjadega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et uued eeskirjad ohustavad usuliste rühmitustega seotud isikuid, kellel puudub riigis õiguslik seisund, trahvide määramisega laiemalt siis, kui nad reisivad välismaale religioosse hariduse saamise eesmärgil, ja veelgi rohkem siis, kui nad lähevad palverännakule, mille suhtes kohaldatakse trahve, mis ületavad mitu korda madalaimat palka; arvestades, et usu- ja südametunnistuse vabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usulised rühmitused puutuvad Hiinas kokku kasvavate repressioonidega, olukorras kus nii põrandaaluste kui ka riigi poolt sanktsioneeritud kirikute kristlasi ahistatakse ja peetakse kinni, kirikuid lammutatakse ja kristlikke kogunemisi aetakse laiali;

S.  arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab 10 miljonit uiguuri moslemit ja kasahhi, on kiiresti halvenenud, eriti seetõttu, et alates president Xi Jinpingi võimuletulekust on absoluutne kontroll Xinjiangi üle seatud tähtsaimaks prioriteediks, mille ajendiks on olnud nii uiguuride Xinjiangis toime pandud või väidetavalt Xinjiangiga seotud terrorirünnakud kui ka Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna strateegiline asukoht majandusvööndi ja maanteede algatuse jaoks; arvestades, et on kehtestatud kohtuvälise kinnipidamise programm, mille alusel peetakse kinni kümneid tuhandeid inimesi, kes saavad sunniviisilist poliitilist „ümberõpet“, samuti on välja töötatud invasiivse digitaalse järelevalve keerukas võrgustik, mis hõlmab näotuvastustehnoloogiat ja andmete kogumist, politsei ulatuslikku kasutamist ning rangeid piiranguid usutoimingutele, uiguuri keelele ja kommetele;

T.  arvestades, et olukord Tiibetis on viimastel aastatel halvenenud vaatamata majanduskasvule ja taristu arendamisele ning et Hiina valitsus piirab julgeoleku ja stabiilsuse ettekäändel mitmesuguseid inimõigusi ja ründab lakkamatult tiibeti identiteeti ja kultuuri; arvestades, et viimaste aastate jooksul on lisandunud järelevalve- ja kontrollimeetmeid, samuti on sagenenud meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumid; arvestades, et Hiina valitsus on loonud Tiibetis keskkonna, kus riigivõimul puuduvad igasugused piirid, valitseb hirmuõhkkond ning avaliku ja eraelu igat aspekti rangelt kontrollitakse ja reguleeritakse; arvestades, et Tiibetis võidakse vähimatki vägivallatut protesti või kriitilist avaldust etniliste või usuvähemuste poliitika kohta pidada „lahkulöömist õhutavaks“ ja seetõttu selle eest karistada; arvestades, et välismaalastel, sh ELi kodanikel, on praegu raskem kui kunagi varem pääseda Tiibeti autonoomsesse piirkonda, eriti ajakirjanikel, diplomaatidel ja teistel sõltumatutel vaatlejatel, ning veelgi raskem on see tiibeti päritolu ELi kodanike jaoks; arvestades, et viimastel aastatel ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel eduamme tehtud, kuivõrd rahuläbirääkimiste viimane voor toimus 2010. aastal; arvestades, et humanitaarolukorra halvenemine Tiibetis on toonud kaasa enesesüütamise juhtumite sagenemise – alates 2009. aastast on neid olnud kokku 156;

U.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu avaldas 10. juunil 2014. aastal valge raamatu Hongkongis kehtiva põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ kohta, rõhutades, et Hongkongi erihalduspiirkonna autonoomia kehtib lõppkokkuvõttes Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse loal; arvestades, et Hongkongi elanikud on olnud aastate jooksul tunnistajaks demokraatiat, meediavabadust ja põhiseaduse täielikku rakendamist pooldavatele massidemonstratsioonidele; arvestades, et Hongkongi traditsiooniliselt avatud ühiskond on sillutanud tee arenevale, tõelisele ja sõltumatule kodanikuühiskonnale, mis osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt erihalduspiirkonna avalikus elus;

V.  arvestades, et vastandlikud poliitilised arengud Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis, kus ühel pool on üha autoritaarsem ja natsionalistlikum parteipõhine riigikord ja teisel pool mitmeparteiline demokraatia, suurendavad väinaüleste suhete halvenemise ohtu; arvestades, et EL järgib Taiwani suhtes „ühe Hiina“ poliitikat ja toetab Hongkongi puhul põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“;

W.  arvestades, et pärast enam kui kolm aastat väldanud kõnelusi leppisid Hiina ja Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) 2017. aasta augustis kokku üheleheküljelises raamistikus, mis on Lõuna‑Hiina mere kõigi poolte käitumisjuhendit käsitlevate tulevaste arutelude alus; arvestades, et Hiina territoriaalsed nõudmised vaidlusalaste Spratly saarte suhtes on suuremalt jaolt lõppenud, kuid jätkusid eelmisel aastal neist põhja poole jäävate Paraceli saarte suhtes;

X.  arvestades, et ka Hiina muutub oma ilmsete majandus-, julgeoleku- ja geopoliitiliste huvide tõttu Lähis-Idas aktiivsemaks ja olulisemaks välisosalejaks;

Y.  arvestades, et Hiina annab üha rohkem ametlikku arenguabi ja on muutumas arengupoliitikas oluliseks osalejaks, kes annab arengupoliitikale nii vajalikku hoogu, kuid tekitab samal ajal ka muret projektide kohalikul tasandil isevastutuse pärast;

Z.  arvestades, et Hiina kohalolu ja investeeringud Aafrikas on oluliselt suurenenud ja see on toonud kaasa loodusvarade kasutamise, sageli kohalike elanikega konsulteerimata;

1.  rõhutab veel kord, et ELi ja Hiina laiaulatuslik strateegiline partnerlus on üks kõige tähtsamaid ELi partnerlusi ning et seda suhet saab veelgi tihendada ja selle raames võib rahvusvahelisel areenil koostööd veelgi tõhustada; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tugevdada koostööd ja koordineerimist ülemaailmse juhtimise ja rahvusvaheliste institutsioonide valdkonnas, eelkõige ÜRO ja G20 tasandil; rõhutab, et keerukas, globaliseerunud ja mitme jõukeskusega maailmas, kus Hiina on muutunud oluliseks poliitiliseks ja majanduslikuks jõuks, peab EL säilitama võimalused konstruktiivseks dialoogiks ja koostööks ning edendama kõiki vajalikke reforme ühist huvi pakkuvates valdkondades; tuletab Hiinale meelde tema kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme rahvusvahelisi kohustusi ja vastutust seoses rahu ja üleilmse julgeoleku toetamisega;

2.  tuletab meelde, et ELi ja Hiina laiaulatuslik strateegiline partnerlus rajaneb ühisel avatuse püüdel ja koostööl eeskirjadel põhineva rahvusvahelise süsteemi raames; rõhutab, et mõlemad pooled on võtnud kohustuse luua ülemaailmse juhtimise läbipaistev, õiglane ja võrdne süsteem, jagades vastutust rahu edendamise, jõukuse ja kestliku arengu eest; tuletab meelde, et ELi suhted Hiinaga peaksid tuginema kindlatele põhimõtetele, olema praktilised ja pragmaatilised, jäädes truuks oma huvidele ja väärtustele; peab murettekitavaks, et Hiina üleilmne majandusliku ja poliitilise kaalu suurenemine viimasel kümnel aastal on pannud ELi ja Hiina suhete keskmes olevad ühised kohustused proovile; rõhutab Hiina vastutust ülemaailmse jõuna ja kutsub ametivõime üles tagama igal juhul rahvusvahelise õiguse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine kooskõlas ÜRO harta ja inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muude rahvusvaheliste õigusaktidega, mille Hiina on allkirjastanud või ratifitseerinud; kutsub nõukogu, Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles tagama, et ELi ja Hiina koostöö põhineks õigusriigi põhimõttel, inimõiguste universaalsusel, mõlema poole inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelistel kohustustel ja kohustusel teha edusamme inimõiguste kaitse rangeimate standardite järgimisel; rõhutab, et kõigis koostöövaldkondades tuleks tugevdada vastastikkust, võrdseid tingimusi ja ausat konkurentsi;

3.  rõhutab, et tegelemine ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, nagu julgeolek, desarmeerimine, tuumarelva leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus ja küberruum, rahu nimel tehtav koostöö, kliimamuutused, energia, ookeanid ja ressursitõhusus, metsade hävitamine ja ebaseaduslik kauplemine elusloodusega, ränne, ülemaailmne tervishoid ja areng, võitlus kultuuripärandi objektide rüüstamise ning antiikesemete hävitamise ja nende ebaseadusliku kaubanduse vastu, eeldab ELi ja Hiina tõelist partnerlust; nõuab tungivalt, et EL kasutaks ära Hiina pühendumist selliste ülemaailmsete probleemide lahendamisele nagu kliimamuutused ja laiendaks veelgi oma edukat rahuvalveoperatsioonide-alast koostööd Hiinaga (kui ühe suurima panustajaga ÜRO eelarvesse ja üha suurema panustajaga ÜRO rahuvalveoperatsioonidesse) ka teistesse ühist huvi pakkuvatesse valdkondadesse, edendades samal ajal mitmepoolsust ja üleilmset juhtimist, mis põhineb rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste austamisel; avaldab sellega seoses heameelt alates 2011. aastast tehtud eduka piraatlusevastase koostöö üle Adeni lahes; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles ettevaatavalt edendama ELi majanduslikke ja poliitilisi huve ning kaitsma ELi väärtusi ja põhimõtteid; rõhutab, et mitmepoolsus on üks ELi põhiväärtusi üleilmse juhtimise valdkonnas ning et seda tuleb Hiinaga suheldes aktiivselt kaitsta;

4.  märgib, et liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühisteatis „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ moodustab koos nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldustega ELi ja Hiina eelolevate aastate suhete poliitikaraamistiku;

5.  rõhutab, et nõukogu on teinud otsuse, et oma suhetes Hiinaga teevad liikmesriigid, liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon koostööd, et tagada ELi õiguse, eeskirjade ja poliitika järgimine ning et üldine tulemus oleks ELi kui terviku jaoks kasulik;

6.  tuletab meelde, et kuna Hiina jätkab kasvamist ja üleilmses majanduses osalemist oma 2001. aastal välja kuulutatud välisturule mineku poliitika kaudu, soovib Hiina suurendada oma kaupade ja teenuste juurdepääsu Euroopa turule ning tehnoloogiale ja oskusteabele, et toetada selliseid kavu nagu „Made in China 2025“, ning tugevdada oma poliitilist ja diplomaatilist mõju Euroopas; rõhutab, et need eesmärgid on muutunud tugevamaks eriti 2008. aasta üleilmse finantskriisi järel, kujundades ELi ja Hiina suhete uut dünaamikat;

7.  kutsub 16+1 formaadis osalevaid liikmesriike üles tagama, et nende osalemine selles formaadis võimaldaks ELil oma suhetes kõnelda Hiinaga ühel häälel; kutsub neid liikmesriike üles teostama kavandatavate taristuprojektide puhul usaldusväärseid analüüse ja kontrolli, kaasates kõik sidusrühmad, ning tagama, et neile antav lühiajaline rahaline toetus koos Hiina pikaajalise osalusega strateegilistes taristuprojektides ja võimaliku suurema poliitilise mõjuvõimuga ei seaks ohtu riiklikke ega Euroopa huve, mis õõnestaks ELi ühtseid seisukohti Hiina küsimuses; on teadlik Hiina suurenevast mõjust ELi kandidaatriikide taristutele ja turgudele; rõhutab selle formaadi läbipaistvuse vajalikkust, nii et kutsutakse ELi institutsioone koosolekutele ja hoitakse neid oma tegevusega igakülgselt kursis, tagamaks et asjakohased aspektid oleksid kooskõlas ELi poliitika ja õigusaktidega ning annaksid kõigile osapooltele vastastikust kasu ja võimalusi;

8.  võtab teadmiseks, et Hiina tunneb huvi Euroopa strateegilisse taristusse investeerimise vastu; järeldab, et Hiina valitsus kasutab majandusvööndi ja maanteede algatust väga mõjusa narratiivse raamistikuna oma välispoliitika elementidele ja et selle arengu valguses tuleks ELi avaliku diplomaatia alaseid jõupingutusi suurendada; toetab üleskutset Hiinale järgida riigihangete läbipaistvuse põhimõtteid, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles toetama ELi avaliku diplomaatia tegevust; soovitab jagada ELi ja teiste liikmesriikidega andmeid Hiina taristuinvesteeringute kohta ELi liikmesriikides ja ELiga ühinemise läbirääkimiste protsessi läbivates riikides; tuletab meelde, et sellised investeeringud on osa Hiina üldisest strateegiast, mille eesmärk on saavutada Hiina riigi kontrollitavate või rahastatavate firmade kontroll pangandus- ja energeetikasektori, aga samuti muude tarneahelate üle; rõhutab majandusvööndi ja maanteede algatuse viit läbivat probleemi: mitmepoolne lähenemisviis selle algatuse juhtimisele, väga vähene kohaliku tööjõu palkamine, äärmiselt piiratud vastuvõtva riigi ja kolmandate riikide töövõtjate osalemine (umbes 86 % majandusvööndi ja maanteede algatuse projektidest hõlmavad Hiina töövõtjaid), ehitusmaterjalide ja -seadmete importimine Hiinast, läbipaistvuse puudumine pakkumistes ning Hiina standardite võimalik kasutamine rahvusvaheliste standardite asemel; rõhutab, et majandusvööndi ja maanteede algatus peab hõlmama inimõiguste kaitsemeetmeid, ning on seisukohal, et äärmiselt oluline on arendada sünergiat ja projekte täielikult läbipaistvalt, kaasates kõiki sidusrühmi ja kooskõlas ELi õigusaktidega, täiendades samas ELi poliitikat ja projekte, et tuua kasu kõigile kavandatud trasside äärde jäävatele riikidele; väljendab heameelt seoses ELi ja Hiina ühenduvusplatvormi loomisega, mille abil edendatakse koostööd transporditaristus kogu Euraasias; märgib rahuloluga, et on kindlaks määratud mitu taristuprojekti, ning rõhutab, et need projektid tuleks ellu viia, tuginedes sellistele aluspõhimõtetele nagu sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkondlikult säästlike projektide edendamine, geograafiline tasakaal, investorite ja projektide elluviijate võrdsed tingimused ning läbipaistvus;

9.  märgib positiivsena ära, et ELi Hiinat käsitlev poliitika on osa kõikehõlmavast poliitikakäsitusest seoses Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga ning selle puhul kasutatakse täiel määral ära ja võetakse arvesse ELi lähedasi suhteid selliste partneritega nagu USA, Jaapan, Lõuna‑Korea, ASEANi riigid, Austraalia ja Uus‑Meremaa;

10.  rõhutab, et ELi ja Hiina koostöö peaks olema rohkem inimesi arvestav ja tooma kodanikele rohkem tegelikku kasu, et luua vastastikust usaldust ja mõistmist; kutsub ELi ja Hiinat üles täitma 2017. aastal toimunud neljanda ELi ja Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi puhul antud lubadusi ja edendama rohkem inimestevahelist suhtlust, tihendades näiteks kultuurialast koostööd hariduse, koolituse, noorte ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning ühiseid algatusi inimestevahelise suhtluse valdkonnas;

11.  juhib tähelepanu vajadusele rohkem toetada Hiinast pärit üliõpilasi ja teadlasi Euroopas, nii et nad oleksid vähem vastuvõtlikud Hiina ametivõimude survele üksteise järele valvata ja Hiina riigi tööriistaks muutuda, ning sellele, kui tähtis on hoolikalt jälgida Mandri‑Hiina suuri investeeringuid Euroopa akadeemilistesse institutsioonidesse;

12.  avaldab heameelt 13.–14. novembril 2017 Shanghais toimunud neljanda ELi ja Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi tulemuste üle; rõhutab, et kõrgetasemeline inimestevaheline dialoog peaks aitama luua vastastikust usaldust ning tugevdada kultuuridevahelist mõistmist ELi ja Hiina vahel;

13.  avaldab heameelt ELi ja Hiina turismiaasta 2018 üle; rõhutab, et lisaks selle majanduslikule tähtsusele on see suurepärane näide ELi kultuuridiplomaatiast ELi ja Hiina strateegilise partnerluse raames ning viis, kuidas edendada paremat mõistmist eurooplaste ja hiinlaste vahel; rõhutab, et ELi ja Hiina turismiaasta 2018 langeb ühte Euroopa kultuuripärandiaastaga ja et üha rohkem Hiina turiste peab Euroopa kultuurilist rikkust väga väärtuslikuks;

14.  nõuab, et liikmesriigid suurendaksid viivitamatult ja otsustavalt koostööd ja ühtsust oma Hiina-poliitika osas, sealhulgas ÜRO foorumitel, arvestades, et esimest korda ajaloos ei suutnud EL teha 2017. aasta juunis Genfis toimunud ÜRO inimõiguste nõukogus avaldust inimõiguste olukorra kohta Hiinas; soovitab tungivalt kasutada ära Euroopa palju paremat ühist läbirääkimispositsiooni kõnelustel Hiinaga, ühtlasi soovitab Euroopal kaitsta oma demokraatiat, seismaks tõhusamini vastu Hiina süstemaatilistele poliitikute ja kodanikuühiskonna mõjutamise katsetele, mille eesmärk on kujundada Hiina strateegilistele huvidele kasulikumaid arvamusi; sellega seoses palub, et suuremad liikmesriigid kasutaksid ELi huvide edendamiseks oma poliitilist ja majanduslikku kaalu Hiina suhtes; väljendab muret, et Hiina üritab mõjutada ka haridus- ja teadusasutusi ning nende õppekavasid; teeb ettepaneku, et EL ja liikmesriigid soodustaksid kvaliteetsete Euroopa mõttekodade tööd Hiina teemal, tagamaks strateegiliste tegevussuundade määramisel ja otsuste tegemisel sõltumatu ekspertteabe kättesaadavuse;

15.  rõhutab, et ELi ja Hiina vahelise koostöö põhiosa peab olema inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamine; mõistab kindlalt hukka inimõiguste kaitsjate, juristide, ajakirjanike, blogipidajate, teadlaste ja töötajate õiguste kaitsjate ning nende perekondade jätkuva ahistamise, meelevaldse vahistamise ja kohtu alla andmise ilma nõuetekohase menetluseta, sealhulgas välisriikide kodanike puhul nii Mandri‑Hiinas kui ka välismaal; rõhutab, et elujõuline kodanikuühiskond ja inimõiguste kaitsjate töö on avatud ja jõuka ühiskonna võtmetegurid; rõhutab, et ELi jaoks on äärmiselt oluline jõuliselt edendada inimõiguste täielikku austamist oma suhetes Hiinaga, keskendudes nii vahetutele tulemustele, nagu lõpu tegemine inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna osalejate ja teisitimõtlejate mahasurumisele, nende õiguslikule ahistamisele ja hirmutamisele ning kõigi poliitiliste kinnipeetavate, sealhulgas ELi kodanike viivitamata ja tingimusteta vabastamine, kui ka keskmise pikkusega / pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, nagu õigus- ja poliitilised reformid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega, ning töötada välja strateegia, seda rakendada ja jätkuvalt kohandada, et säilitada ELi inimõigustealase tegevuse nähtavus Hiinas, sealhulgas üldsuse teavitamise strateegia; rõhutab, et ELi ja liikmesriikide diplomaate ei tohi inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste rakendamisel häirida ega takistada; võtab kohustuseks, et EL peab seadma esikohale ohustatud inimõiguste kaitsjate kaitsmise ja toetamise;

16.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles järgima seoses inimõiguste probleemidega Hiinas ambitsioonikamat, ühtsemat ja läbipaistvamat poliitikat ning kodanikuühiskonnaga põhjalikult konsulteerima ja kontakti hoidma, eelkõige enne kõrgetasemelisi kohtumisi ja inimõigustealaseid dialooge; märgib, et EL rõhutas ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 35. voorus, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste olukord Hiinas halveneb ning muu hulgas piiratakse seal väljendusvabadust; kutsub Hiinat üles võtma inimõigustealases dialoogis tõstatatud küsimustega tegelemiseks meetmeid, täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja austama oma põhiseaduslikke tagatisi õigusriigi põhimõtte järgimise kindlustamiseks; nõuab regulaarse kõrgetasemelise ja tulemustele orienteeritud inimõigustealase dialoogi säilitamist; on mures, et Hiinaga peetavate inimõigustealaste dialoogide hindamine ei ole kunagi olnud avalik ega avatud sõltumatutele Hiina rühmadele; palub ELil kindlaks määrata selged edukriteeriumid, et tagada suurem läbipaistvus, ja kaasata arutelusse Hiina sõltumatud hääled; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles avalikustama ja talletama kõikvõimaliku viisadega seotud kiusu (viisa andmise edasilükkamine või viisa andmisest keeldumine ilma igasuguse põhjenduseta ning Hiina ametivõimude poolt viisa taotlemise protsessis kasutatavad „intervjuu“ vormis surveavaldused, kus hiinlastest „küsitlejad“ eelistavad jääda anonüümseks), mida kasutatakse haritlaste, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete suhtes, ning selle probleemiga tegelema;

17.  peab väga murettekitavaks Hiina väliskorrespondentide klubi 2017. aasta aruande järeldusi, mille kohaselt on Hiina valitsus hoogustanud katseid keelata välisajakirjanike pääs suurele osale riigi territooriumist või seda piirata, kasutades soovimatutele korrespondentidele ja uudisteagentuuridele surve avaldamiseks üha sagedamini viisa uuendamise menetlust; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid nõuaksid Hiina võimudelt vastastikust meediavabaduse järgimist, ning hoiatab surve eest, mis ähvardab välisajakirjanikke nende kodumaal, kuna Hiina diplomaadid võtavad ühendust meediaorganisatsioonide peakorteritega, et kritiseerida reporterite lähetuses tehtud tööd;

18.  märgib, et Hiina Rahvavabariik (HRV) on Euroopa Liidu suuruselt teine kaubanduspartner ja Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner; rõhutab, et nendevaheline kaubandus kasvab pidevalt, kuid nendib, et kaubandusbilanss on kaldu HRV kasuks; nõuab koostööpõhist lähenemisviisi ja konstruktiivset hoiakut, et probleeme tulemuslikult lahendada ning ära kasutada ELi ja HRV kaubanduse suurt potentsiaali; kutsub komisjoni üles süvendama koostööd ja dialoogi HRVga;

19.  võtab teadmiseks hiljutiste uuringute tulemused, mille kohaselt on Hiina alates 2008. aastast omandanud Euroopas 318 miljardi USA dollari väärtuses varasid; märgib, et see summa ei hõlma mitmeid ühinemisi, investeeringuid ja ühisettevõtteid;

20.  märgib, et HRV on oluline globaalne kaubanduspartner ja riigi suur turg võib põhimõtteliselt pakkuda ELile ja Euroopa ettevõtetele häid võimalusi, eriti arvestades ülemaailmse kaubanduse praegust olukorda; tuletab meelde, et Hiina ettevõtted, sh riigiettevõtted, saavad kasutada ELi avatud turge; tunnustab HRV viimase neljakümne aasta tähelepanuväärseid saavutusi oma sadade miljonite kodanike vaesusest päästmisel;

21.  märgib, et ELi otseinvesteeringud HRVsse on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud, eriti traditsioonilisse tootmissektorisse, samas kui investeeringud kõrgtehnoloogilistesse teenustesse, kommunaalteenustesse ning põllumajandus- ja ehitusteenustesse on kasvanud, HRV investeeringud ELi on aga viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud; tunnistab, et alates 2016. aastast on HRV ELis netoinvestor; võtab teadmiseks fakti, et 2017. aastal pärines 68 % Hiina investeeringutest Euroopas riigile kuuluvatelt ettevõtetelt; tunneb muret Hiina riigi poolt juhitud omandamiste pärast, mis võivad kahjustada Euroopa strateegilisi huve, avaliku julgeolekuga seonduvaid eesmärke, konkurentsivõimet ja tööhõivet;

22.  tunnustab komisjoni ettepanekut luua julgeoleku ja avaliku korra valdkondades välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism, mis peegeldab ELi püüdlusi kohaneda muutuva ülemaailmse keskkonnaga, kuid ei ole suunatud ühegi konkreetse ELi rahvusvahelise kaubanduspartneri vastu; hoiatab, et mehhanism ei tohiks viia varjatud protektsionismini; nõuab sellegipoolest mehhanismi kiiret kasutuselevõttu;

23.  väljendab rahulolu president Xi Jinpingi lubaduste üle avada Hiina turg rohkem välisinvestoritele ja parandada investeerimiskeskkonda, viia lõpule välisinvestorite negatiivse nimekirja läbivaatamine, kaotada Euroopa ettevõtetele seatud piirangud, tugevdada intellektuaalomandi õiguste kaitset ning tagada HRV turu läbipaistvamaks ja paremini reguleerituks muutmise kaudu kõigile võrdsed tingimused; nõuab nende lubaduste täitmist;

24.  kinnitab, et on oluline lõpetada kõik välisinvestoreid diskrimineerivad tavad; tuletab sellega seoses meelde, et niisugused reformid on kasulikud nii Hiina kui ka Euroopa ettevõtjatele, eriti mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

25.  kutsub komisjoni üles kasutama liidu uut isikuandmete kaitse üldmäärust kvaliteedikriteeriumina kaubandussuhetes Hiinaga; juhib tähelepanu vajadusele pidada Hiina ja teiste WTO partneritega süstemaatilist dialoogi regulatiivsete nõuete üle, mis on seotud asjaosaliste majanduse digiteerimisega ja selle mitmekülgse mõjuga kaubandusele, tootmisahelatele, piiriülestele digitaalteenustele, 3D‑printimisele, tarbimisharjumustele, maksetele, maksudele, isikuandmete kaitsele, omandiõiguse küsimustele, audiovisuaalteenuste osutamisele ja kaitsele, meediale ning inimestevahelistele kontaktidele;

26.  kutsub HRVd üles kiirendama WTO riigihangete lepinguga ühinemise protsessi ja esitama omapoolse ühinemisettepaneku et võimaldada Euroopa ettevõtetele samasugust juurdepääsu oma turule nagu Hiina ettevõtetele on ELi turul juba võimaldatud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Hiina riigihanketurg on välismaistele tarnijatele endiselt valdavalt suletud, kusjuures Euroopa ettevõtteid diskrimineeritakse ja neile ei võimaldata pääsu Hiina turule; kutsub HRVd üles võimaldama Euroopa ettevõtetele ja töötajatele mittediskrimineeriva võimaluse osaleda riigihangetes; kutsub nõukogu üles võtma kiiresti kasutusele rahvusvaheliste hangete instrumendi; kutsub komisjoni üles valvsusele lepingute sõlmimisel välismaiste ettevõtetega, mida kahtlustatakse dumpingus, ja võtma vajaduse korral meetmeid;

27.  nõuab koordineeritud koostööd Hiinaga majandusvööndi ja maanteede algatuse (Belt and Road Initiative) raames, lähtudes vastastikkuse, kestliku arengu ja hea valitsustava põhimõtetest ning tuginedes avatud ja läbipaistvatele reeglitele, eelkõige avalike hangete osas; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Investeerimisfondi ja HRV Siiditee fondi (Silk Road Fund) allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum ning Euroopa Investeerimispanga, Aasia Arengupanga, Aasia Taristuinvesteeringute Panga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Uue Arengupanga ja Maailmapanga allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum ei ole ettevõtluskeskkonda Euroopa ettevõtete ja töötajate jaoks paremaks muutnud; peab kahetsusväärseks professionaalsete kestlikkuse mõjuhinnangute puudumist mitme majandusvööndi ja maanteede algatusega seotud projekti puhul ning rõhutab kvaliteetsete investeeringute tähtsust, eriti kuna need avaldavad positiivset mõju tööhõivele, töötajate õigustele, keskkonnasäästlikule tootmisele ja kliimamuutuste leevendamisele kooskõlas mitmepoolse haldamise põhimõtte ja rahvusvaheliste normidega;

28.  toetab 2013. aastal alustatud läbirääkimisi laiaulatusliku investeerimislepingu sõlmimiseks ELi ja HRV vahel, ning kutsub HRVd üles selles protsessis aktiivsemalt osalema; kutsub mõlemaid osapooli üles tegema uusi jõupingutusi läbirääkimiste edendamiseks, mille eesmärk on saavutada Euroopa ettevõtetele ja töötajatele reaalselt võrdsed tingimused, ning turgudele vastastikuse võrdse juurdepääsu tagamiseks, ning püüdma jõuda konkreetsete säteteni VKEde ja riigihangete osas; kutsub lisaks mõlemaid osapooli üles kasutama investeerimislepinguga kaasnevat võimalust ja suurendama koostööd keskkonna- ja töötajate õiguste valdkonnas ning lisama teksti kestlikku arengut käsitleva peatüki;

29.  tuletab meelde, et ELi ettevõtete suhtes rakendatakse HRVs üha rohkem turulepääsu piiravaid meetmeid, mis tulenevad mitmes tööstussektoris ühisettevõtetele kehtestatud kohustustest, täiendavatest diskrimineerivatest tehnilistest nõuetest, sh andmete lokaliseerimise ja lähtekoodi avalikustamise kohustusest, ning välismaalastele kuuluvatele ettevõtetele kohaldatavatest reguleerivatest eeskirjadest; tunnustab sellega seoses HRV riiginõukogu 2017. aasta teatist, mis käsitleb suuremat avatust ja välisinvesteeringute aktiivset kasutamist edendavaid meetmeid, kuid peab kahetsusväärseks, et eesmärkide täitmiseks ei esitatud ajakava; kutsub seetõttu Hiina võime üles kiiresti neid lubadusi täitma;

30.  kutsub ELi ja selle liikmesriike ning Hiinat üles tõhustama koostööd ringmajanduste loomisel, sest see tungiv vajadus on saanud veelgi selgemaks pärast Hiina õiguspärast otsust keelustada plastjäätmete import Euroopast; kutsub mõlemaid osapooli üles tihendama majandus- ja tehnoloogiakoostööd, et ülemaailmsed tootmisahelad, kaubandus, transport ja turismiteenused ei põhjustaks meie ookeanides vastuvõetamatult suurt plastsaaste kuhjumist;

31.  kutsub HRVd üles etendama vastutustundlikku rolli ülemaailmsel tasandil, teadvustama täielikult kohustusi, mis kaasnevad riigi majandusliku esindatuse ja majandustulemustega kolmandates riikides ja maailma turgudel ning hõlmavad ka reeglitepõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi ja WTO aktiivset toetamist; on veendunud, et praeguseid ülemaailmseid väärtusahelaid silmas pidades tuleks teravnenud rahvusvahelisi kaubanduspingeid lahendada läbirääkimiste teel, ning kinnitab samas vajadust otsida mitmepoolseid lahendusi; kutsub sellega seoses üles täitma kohustusi, mille HRV on võtnud WTOga ühinemise protokollis, ning kaitsma organisatsiooni tegevusmehhanisme; rõhutab WTO lepingutest tulenevaid teavitamise ja läbipaistvuse kohustusi seoses subsideerimisega ning väljendab muret praegu levinud tava üle, millega Hiina ettevõtteid otseselt või kaudselt subsideeritakse; nõuab ühiste jõupingutuste ja tegevuse koordineerimist ELi peamiste kaubanduspartneritega, et võidelda ülemaailmset kaubandust kahjustavate riigipoolsete turumoonutuste vastu ja need likvideerida;

32.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi Euroopa dumpinguvastaste tollimaksude arvutamismeetodite reformimenetlus on lõpule viidud, ei ole HRV võtnud tagasi WTO apellatsioonikogule ELi kohta esitatud kaebust;

33.  väljendab muret seoses Hiina ja USA üha teravamate tariifimeetmetega;

34.  väljendab muret HRVs Euroopa ettevõtjatele – eriti mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele – endiselt kehtivate piirangute pärast, mille hulgas on 2017. aasta välisinvesteeringute kataloog, 2017. aasta vabakaubanduspiirkonna negatiivne loetelu ja piirangud sektorites, mida hõlmab tegevuskava „Made in China 2025“; nõuab nimetatud piirangute kiiret vähendamist, et kasutada täiel määra ära Euroopa „Tööstus 4.0“ projektide ja strateegia „Made in China 2025“ koostöö- ja sünergiapotentsiaali, sest meie tootmissektorid on vaja ümber korraldada aruka tootmise suunas, mis hõlmab koostööd mitmepoolsetel foorumitel vastavate tööstusstandardite väljatöötamisel ja kindlaksmääramisel; tuletab meelde, et HRVs on oluline vähendada riiklikke toetusi;

35.  palub HRV‑l lõpetada kohustuslike tehnosiirete seadmine turulepääsu eelduseks, nagu on märgitud ELi kaubanduskoja 2017. aasta kirjalikus seisukohavõtus Hiina kohta;

36.  nõuab keskkonnatoodete lepingu üle peetavate läbirääkimiste jätkamist, arendades edasi ELi ja HRV viljakat koostööd võitluses kliimamuutuste vastu ja tugevat ühist valmidust täita Pariisi kokkulepet; rõhutab puhaste tehnoloogiate alase tehnoloogiakoostöö kaubanduspotentsiaali;

37.  võtab murelikult teadmiseks järeldused, mis sisalduvad komisjoni kolmandates riikides intellektuaalomandi õiguste kaitset ja täitmist käsitlevas raportis, kus HRV tuuakse välja peamise mureallikana; kordab vajadust tagada Euroopa teadmistepõhise majanduse kaitse; kutsub HRVd üles võitlema Euroopa litsentside ebaseadusliku kasutamisega Hiina ettevõtetes;

38.  kutsub komisjoni üles valmistama ette Euroopa Liidu osalemise 2018. aasta novembris Shanghais toimuval Hiina rahvusvahelisel impordinäitusel ning andma eelkõige VKEdele võimaluse oma tööd näidata; palub komisjonil võtta selle võimaluse tutvustamiseks ühendust kaubanduskodadega, eelkõige liikmesriikides, kellel on Hiinaga praegu väiksem kaubavahetus;

39.  väljendab muret seoses HRV riiklike meetmetega, mis põhjustavad kaubandusmoonutusi, sh liigsed tootmisvõimsused sellistes toorainesektorites nagu raua- ja alumiiniumisektor; tuletab meelde 2017. aastal toimunud terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi esimesel ministrite kohtumisel võetud kohustusi vältida turgu moonutavate toetuste andmist, kuid peab kahetsusväärseks, et Hiina delegatsioon ei ole esitanud tootmisvõimsuse kohta andmeid; kutsub HRVd täitma lubaduse koguda ja avaldada andmed riigi toetuste ja toetusmeetmete kohta terase- ja alumiiniumitööstuses; tunnistab seost ülemaailmse tööstuse liigse tootmisvõimsuse ja protektsionistlike kaubandusmeetmete vahel ning nõuab tungivalt mitmepoolse koostöö jätkamist liigset tootmisvõimsust põhjustavate struktuursete probleemidega tegelemiseks; tunnustab USA, Jaapani ja ELi ettepanekut võtta WTO tasandil kolmepoolseid meetmeid;

40.  rõhutab, et oluline on sõlmida kõige rangematel rahvusvahelistel normidel põhinevaid geograafilisi tähiseid käsitlev ulatuslik kokkulepe ELi ja HRV vahel, ning väljendab heameelt seoses ELi ja HRV 2017. aasta ühisavaldusega 200 Hiina ja ELi geograafilise tähise loetelu kohta (nende tähiste kaitse üle hakatakse läbirääkimisi pidama); on siiski seisukohal, et arvestades asjaolu, et läbirääkimisi alustati 2010. aastal, on nimekiri väga tagasihoidlik saavutus, ja peab kahetsusväärseks sellesuunaliste edusammude puudumist; nõuab läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist ja kutsub mõlemat osapoolt kasutama eelseisva ELi ja HRV tippkohtumisega kaasnevat võimalust selle eesmärgi täitmisel jõudsaid edusamme teha; kordab vajadust süvendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas, et kahandada ELi eksportijate koormust;

41.  tunnustab Hiina otsust lükata aasta võrra edasi toidu- ja joogiimpordile kehtestatud uute sertifitseerimiseeskirjade rakendamine, mis oleks järsult kahandanud toidueksporti EList; väljendab rahulolu ka elektrisõidukitele kehtestatud uute standardite rakendamise edasilükkamise üle ning nõuab selliste algatuste puhul sisulist dialoogi ja suuremat koostööd;

42.  soovitab ELil ja Hiina valitsusel luua G20 raames ühisalgatuse korras ülemaailmse alumiiniumitootmise ülevõimsuse foorumi, millel oleks volitused käsitleda kogu boksiidi-, alumiiniumoksiidi- ja alumiiniumitööstuse väärtusahelat, sh toorainehindu ja keskkonnaaspekte;

43.  kutsub komisjoni üles aktiivselt jälgima kaubandust moonutavaid Hiina meetmeid, mis kahjustavad ELi ettevõtete positsiooni ülemaailmsel turul, ning võtma asjakohaseid meetmeid WTOs ja teistel foorumitel, sh vaidluste lahendamise kaudu;

44.  märgib, et Hiinas koostatakse parajasti uut välisinvesteeringute seadust; kutsub Hiina asjaomaseid asutusi püüdlema läbipaistvuse, vastutuse, stabiilsuse ja õiguskindluse saavutamise poole ning võtma arvesse käimasoleva ELi ja Hiina kaubandus- ja investeerimisesuhete dialoogi ettepanekuid ja ootusi;

45.  väljendab muret seoses uue küberjulgeolekuseadusega, millega kehtestatakse muu hulgas uued regulatiivsed tõkked kommunikatsiooni‑ ja IT‑varustust ja teenuseid müüvatele välismaistele ettevõtetele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et need hiljuti vastu võetud meetmed ja Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonide asutamine eraettevõtetes, sh välismaistes ettevõtetes, muudavad HRV üldise ettevõtluskeskkonna välismaiste ja eraettevõtete jaoks vaenulikumaks;

46.  märgib, et 2016. aastal sai HRV pangandussüsteem euroala pangandussüsteemi asemel maailma suurimaks; kutsub HRVd üles lubama välismaistel pangandusettevõtetel konkureerida Hiina oma pankadega võrdsetel tingimustel ning tegema ELiga finantseeskirjade valdkonnas koostööd; kiidab HRV otsust langetada 187‑le tarbekaubale kehtestatud tariife ja kaotada pankade välismaise osaluse maksimummäär;

47.  tuletab meelde oma 2015. aasta raportit ELi ja HRV suhete kohta, milles kutsuti üles alustama läbirääkimisi kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks Taiwaniga; tuletab meelde, et komisjon on mitu korda välja kuulutanud investeerimisalaste läbirääkimiste alustamise Hongkongi ja Taiwaniga, kuid peab kahetsusväärseks, et neid läbirääkimisi ei ole reaalselt alustatud; kinnitab toetust kahepoolse investeerimislepingu sõlmimisele Taiwani ja Hongkongiga; tunnistab, et need kaks partnerit võivad ühtlasi aidata ELi ettevõtetel jõuda Mandri‑Hiina turule;

48.  kutsub komisjoni üles pärast liikmesriikidega kooskõlastamist ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kujundama Euroopa ühtse seisukoha ja ühise majandusstrateegia HRV suunal; kutsub kõiki liikmesriike üles seda strateegiat järjekindlalt järgima;

49.  rõhutab võimalikku mõju, mida avaldab Hiina kavandatav ühiskondlik hindamissüsteem ettevõtluskeskkonnale, ning nõuab selle läbipaistvat, õiglast ja võrdset rakendamist;

50.  tunnustab ELi seadusandlikke edusamme seoses määrusega (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus, ning konfliktimineraale käsitlevaid samalaadseid Hiina õigusakte, mille eesmärk on tagada, et nende mineraalidega kaubeldes ei rahastata relvakonflikte; rõhutab vajadust takistada konfliktimineraalide töötlemist mobiiltelefonides, autodes ja ehetes; palub komisjonil ja Hiina valitsusel alustada struktureeritud koostööd, millega toetada uute õigusaktide rakendamist, seada tõhusad takistused konfliktimineraalide kasutamisele maailma, Hiina ja ELi sulatuskodades ja rafineerimistehastes, kaitsta kaevanduste töötajaid, sh lapsi väärkohtlemise eest, ning kohustada ELi ja Hiina ettevõtteid importima neid mineraale ja metalle üksnes vastutustundlikest allikatest;

51.  märgib, et 2017. aasta oktoobris toimunud kommunistliku partei 19. kongressil ja viimasel Rahvakongressi istungjärgul tugevdas peasekretär ja president Xi Jinpingi oma võimupositsiooni parteis, tasandades teed oma volituste piiramatule pikendamisele, ning suurendas parteiorganite kontrolli riigiaparaadi ja majanduse üle, sealhulgas välisriikide ettevõtetes parteirakukeste loomine; märgib, et sellega seotud HRV poliitilise süsteemi ümberkorraldamisega kaasneb poliitilise rõhuasetuse nihkumine kõigi elualade hoolikal jälgimisel põhinevale poliitikale;

52.  rõhutab, et riikliku järelevalvekomisjoni (mille õiguslik staatus on võrdväärne kohtute ja prokuratuuri omaga) asutamine on järsk samm partei ja riigi funktsioonide ühendamise suunas, kuna sellega luuakse riiklik järelevalveorgan, kes saab korraldusi partei distsiplinaarkontrolli keskkomisjonilt ja kellel on sellega ühised ametiruumid ja töötajad; on mures ulatuslike personaalsete tagajärgede pärast, mida see partei järelevalve laienemine avaldab suurele hulgale inimestele, sest see tähendab, et korruptsioonivastast kampaaniat võib laiendada, et esitada süüdistusi mitte ainult parteiliikmetele, vaid ka ametnikele alates riigile kuuluvate ettevõtete juhtidest kuni ülikoolide professorite ja külakoolide direktoriteni;

53.  täheldab, et kuigi ühiskondlikku hindamissüsteemi alles luuakse, on selle rakendamise praeguses keskmes nõudmisi mittejärgivate üksikisikute ja juriidiliste isikute „mustad nimekirjad“ ning silmapaistvate üksikisikute ja ettevõtete „punased nimekirjad“, ja põhitähelepanu pööratakse mustades nimekirjades olevate rikkujate karistamisele ja punasesse nimekirja kantute premeerimisele; märgib, et 2017. aasta alguses teatas Hiina kõrgem rahvakohus, et sotsiaalsete üleastumiste tõttu on enam kui kuuele miljonile Hiina kodanikule väljastatud lennureisikeeld; mõistab kindlalt hukka musta nimekirja kantud isikute avaliku häbistamise kui ühiskondliku hindamissüsteemi koostisosa; rõhutab, et tähtis ja vajalik on ELi institutsioonide ja nende Hiina partnerite dialoog, kus arutataks praeguse ühiskondliku hindamissüsteemi keskse planeerimise ja kohalike eksperimentide kõiki raskeid ühiskondlikke tagajärgi;

54.  väljendab muret Hiina suurte küberruumi jälgimise süsteemide pärast ja nõuab, et võetaks vastu õigusakt eraelu puutumatuse õiguste kohta; mõistab hukka internetivabaduse ja eelkõige välismaiste veebisaitide vaba kättesaadavuse jätkuva piiramise Hiina ametivõimude poolt ning peab kahetsusväärseks enesetsensuuri poliitikat, mida mõned Hiinas tegutsevad lääne ettevõtted järgivad; tuletab meelde, et 25‑st kõige populaarsemast veebisaidist 8 on Hiinas blokeeritud, sh suurte IT‑ettevõtete veebisaidid;

55.  märgib, et Xi Jinpingi avaldus selle kohta, et „pikaajaline stabiilsus“ Xinjiangis on majandusvööndi ja maanteede algatuse edu seisukohast ülimalt tähtis, on põhjustanud pikaajaliste kontrollistrateegiate tõhustamise, mida täiendavad mitmesugused tehnoloogilised uuendused ja sisejulgeolekule tehtavate kulutuste kiire suurendamine, ning terrorismivastaste meetmete kasutamise teisitimõtlemise ja teisitimõtlejate kriminaliseerimiseks terrorismi laia määratluse kohaldamise kaudu; on mures meetmete pärast, mida riik võtab piirkonna „laiaulatusliku järelevalve“ tagamiseks Hiina elektroonilise järelevalvesüsteemi „Skynet“ paigaldamisega suurematesse linnapiirkondadesse, GPS-jälitusseadmete paigaldamisega kõigile mootorsõidukitele, näotuvastusskannerite kasutamisega kontrollpunktides, raudtee- ja bensiinijaamades ning Xinjiangi politsei verekogumistööga, et Hiina DNA andmebaasi veelgi laiendada; peab ülimalt murettekitavaks tuhandete uiguuride ja etniliste kasahhide poliitilistesse „ümberharimislaagritesse“ saatmist, mis toimub „ennetava politseitegevuse“ süsteemiga kogutud andmete analüüsi alusel, muu hulgas ka välisreiside pärast või kui inimene leitakse olevat liialt usule andunud; on arvamusel, et Xi Jinpingi avaldus, et majandusvööndi ja maanteede algatus „on kasulik kogu maailma inimestele“, sest see põhineb „rahu ja koostöö, avatuse ja kaasatuse“ „siiditee vaimul“, on kaugel tegelikust olukorrast, mida uiguurid ja etnilised kasahhid Xinjiangis kogevad; nõuab, et Hiina ametivõimud vabastaksid need inimesed, kes on teadete kohaselt vahistatud oma veendumuste või kultuuritavade ja identiteedi tõttu;

56.  rõhutab, et Hiina diplomaatia institutsionaalne ja rahaline tugevdamine näitab välispoliitika tähtsat kohta Xi Jinpingi kavas muuta Hiina 2049. aastaks maailmariigiks; märgib, et viimasel Hiina Rahvakongressi istungjärgul toimunud nihe, mis puudutas välispoliitilise pädevuse muutmist, tõendab välispoliitika üha suurenevat tähtsust kommunistliku partei otsustusprotsessis; rõhutab, et Riikliku Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri asutamine näitab suurt tähtsust, mida Xi Jinpingi valitsus omistab ülemaailmsete julgeolekuhuvide edendamisele majanduslike vahendite, näiteks paremini toimiva majandusvööndi ja maantee algatuse kaudu; järeldab sellest, et järgmise viie aasta jooksul on Hiina välisriikides aktiivsem ning et EL ja selle liikmesriigid peavad leidma Hiina algatustele ühised vastused ja strateegiad;

57.  rõhutab, et kogu piirkonna stabiilsuse jaoks on oluline tagada rahu ja julgeolek Lõuna‑Hiina ja Ida‑Hiina merel; rõhutab, et paljude Aasia ja Euroopa riikide jaoks on tähtis tagada piirkonnas laevasõidu vabadus ja -ohutus; märgib, et viimastel aastatel Lõuna‑Hiina meres Spartly ja Paraceli saarte aladel valminud rajatiste hulgas on suured angaarid kolmekilomeetriste stardi- ja maandumisradade ääres, raketiplatvormide tugevdatud varjualused, suured maa-alused hoiuruumid, paljud haldushooned, sõjalised segamisseadmed, kõrgsagedus- ja horisondiradarite ning andurite suured võrgustikud, mis kõik viitavad kaugeleulatuva järelevalve- ja sõjalise võimekuse konsolideerimise ja edasise ülesehitamise etapile, samas kui saarte täiendavat militariseerimist veelgi arenenumate sõjaliste platvormide paigutamisega võidakse kasutada võimaliku kättemaksuna uute õiguslike meetmete või USA mereväe laiendatud kohaloleku eest; kutsub Hiinat ja Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) üles kiirendama konsultatsioone selles piirkonnas vaidluste ja vastuolude rahumeelse lahendamise tegevusjuhendi üle; rõhutab, et küsimus tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) lepinguosalised tunnustavad vahekohtu otsust; kordab oma üleskutset Hiinale: tunnustada vahekohtu otsust; rõhutab, et EL soovib õigusriigi põhimõttele tugineva rahvusvahelise korra säilitamist;

58.  on sügavalt mures kodanikuühiskonna tegutsemisvõimaluste vähenemise pärast alates Xi Jinpingi võimuletulekust 2012. aastal, arvestades eriti 1. jaanuaril 2017 jõustunud välismaiste valitsusväliste organisatsioonide haldamise seadust, millega pannakse kõigile välisriikide valitsusvälistele organisatsioonidele, sealhulgas mõttekodadele ja akadeemilistele asutustele, suurem halduskoormus ja majanduslik surve ning kohaldatakse nende suhtes avaliku julgeoleku ministeeriumi järelevalveüksuse ranget järelevalvet, millel on tugev negatiivne mõju nende organisatsioonide tegevusele ja rahastamisele; ootab, et Euroopa valitsusvälistel organisatsioonidel oleksid Hiinas samad vabadused, nagu on Hiina valitsusvälistel organisatsioonidel ELis; kutsub Hiina ametivõime üles tunnistama kehtetuks piiravad õigusaktid, nagu välismaiste valitsusväliste organisatsioonide seadus, mis on vastuolus ühinemis-, arvamus- ja väljendusvabaduse õigusega;

59.  rõhutab, et Hiina ametivõimud peavad tagama, et kõiki kinnipeetavaid koheldakse kooskõlas rahvusvaheliste normidega ning neile tagatakse õigusnõustamise ja arstiabi kättesaadavus vastavalt ÜRO põhimõtetele mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta;

60.  ajal, kui lähenemas on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti allkirjastamise 20. aastapäev, kutsub Hiinat üles seda ratifitseerima ja tagama selle täielik rakendamine, sealhulgas lõpetades kõik kuritarvituslikud tavad ja kohandades vajaduse korral oma õigusakte;

61.  mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise, tuletades meelde, et Hiina on hukanud rohkem inimesi kui kõik teised riigid kokku ja 2016. aastal viidi seal täide 2 000 surmaotsust; nõuab tungivalt, et Hiina avalikustaks oma hukkamiste ulatuse ja tagaks õigusemõistmise läbipaistvuse; kutsub ELi üles suurendama oma diplomaatilisi pingutusi ning nõudma inimõiguste järgimist ja surmanuhtluse kaotamist;

62.  on sügavalt mures, et uute usualaste õigusnormide põhieesmärk on kõigi religioonide ja mittereligioossete eetiliste ühenduste – nii lubatute kui ka ebaseaduslike – sildistamine Hiina valitsuse poolt; rõhutab, et Hiinas on palju sõltumatuid protestantlikke nn kodukirikute kogudusi, mille liikmed keelduvad teoloogilistel põhjustel ühinemast partei ja riigi heakskiidu saanud protestantlike organisatsioonidega „Kolme Isetegemise Patriootliku Liikumise Komitee“ (Three-Self Patriotic Movement Committee) ja „Kristlik Nõukogu“; kutsub Hiina valitsust lubama nendel arvukatel kogudustel, kes on valmis end registreerima, teha seda otse valitsuse tsiviilasjade ametis, et nende õigused ja huvid ühiskondlike organisatsioonidena oleksid kaitstud;

63.  nõuab, et Hiina vaataks läbi oma Tiibeti‑poliitika; palub Hiinal läbi vaadata viimastel aastatel vastu võetud seadused, normid ja meetmed, millega piiratakse tugevalt tiibetlaste kodaniku- ja poliitiliste õiguste teostamist, sealhulgas väljendus- ja usuvabadust, ning palub neid seadusi muuta; kutsub Hiina juhtkonda üles järgima arengu- ja keskkonnapoliitikat, mis austaks tiibetlaste majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ning kaasaks kohalikke elanikke kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega; kutsub Hiina valitsust üles uurima jätkuvaid tiibetlaste kadunuks jääma sundimise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid ning austama nende õigust asutamisvabadusele ja rahumeelsele kogunemisele ning usu- ja veendumusvabadust kooskõlas inimõiguste rahvusvaheliste normidega; rõhutab, et Tiibeti inimõiguste olukorra halvenemise küsimus tuleb süstemaatiliselt tõstatada igal ELi ja Hiina tippkohtumisel; nõuab Hiina ametivõimude ja Tiibeti rahva esindajate konstruktiivse dialoogi jätkamist; nõuab, et Hiina võimaldaks ELi diplomaatidele, ajakirjanikele ja kodanikele piiramatu pääsu Tiibetisse, järgides vastastikkuse põhimõtet, kuna Hiina reisijatel on juba vaba ja avatud pääs kogu ELi liikmesriikide territooriumile; kutsub Hiina ametivõime üles lubama tiibetlastel Tiibetis vabalt reisida ning austama nende õigust liikumisvabadusele; nõuab, et Hiina ametivõimud lubaksid Tiibetisse sõltumatud vaatlejad, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku; nõuab, et ELi institutsioonid käsitleksid ELi ja Hiina viisalihtsustuslepingu aruteludes põhjalikult Tiibetisse pääsu võimaldamise küsimust;

64.  märgib, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 2017. aasta aruandes Hongkongi erihalduspiirkonna kohta tehakse järeldus, et hoolimata mõnest probleemist toimib põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“ üldiselt hästi, et valitseb õigusriigi põhimõte ning sõnavabadust ja teabevabadust üldiselt austatakse, aastaaruandes väljendatakse aga ka muret põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ järkjärgulise kadumise pärast, mis tekitab õigustatud küsimusi selle rakendamise kohta ja Hongkongi autonoomia suure ulatuse kohta pikas perspektiivis; toonitab, et aastaaruandes täheldatakse sõna- ja teabevabadusega seoses kahe negatiivse suundumuse tugevamat avaldumist: enesetsensuur Hiina sise- ja välispoliitika sündmustest teavitamisel ning surve ajakirjanikele; toetab täielikult ELi soovitust Hongkongi erihalduspiirkonnale ja keskvalitsuse asutustele: jätkata valimisreformiga põhiseaduse kohaselt ning jõuda kokkuleppele valimissüsteemis, mis oleks demokraatlik, aus, avalik ja läbipaistev; rõhutab, et Hongkongi elanikel on seaduslik õigus tugineda jätkuvalt kohtusüsteemile, mida usaldatakse, õigusriigi ülimuslikkusele ja korruptsiooni vähesusele, läbipaistvusele, inimõigustele, arvamusvabadusele ning rahvatervise ja ohutuse rangetele normidele; rõhutab, et Hongkongi autonoomia täielik austamine võib olla eeskujuks põhjalike demokraatlike reformide elluviimisele Hiinas ning Hiina ühiskonna järkjärgulisele liberaliseerimisele ja avanemisele;

65.  nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et nõuda Hiina Rahvavabariigilt hoidumist edasistest sõjalistest provokatsioonidest Taiwani suunas ning Taiwani väina rahu ja stabiilsuse ohustamisest; rõhutab, et kõik üleväina‑vaidlused tuleks lahendada rahumeelselt ja rahvusvahelise õiguse alusel; väljendab muret Hiina ühepoolse otsuse pärast hakata kasutama uusi lennukoridore Taiwani väina kohal; kutsub üles jätkama Pekingi ja Taipei ametlikke dialooge; kinnitab oma järjekindlat toetust Taiwani konstruktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Terviseorganisatsioon ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, kuna Taiwani jätkuv kõrvalejäämine nendest organisatsioonidest ei ole ELi huvidega kooskõlas;

66.  tuletab meelde, et Põhja‑Korea suurima kaubanduspartneri ning peamise toidu- ja energiaallikana on Hiinal koos rahvusvahelise kogukonnaga jätkuvalt oluline roll Põhja Korea kogu maailma ähvardavate provokatsioonide ohjeldamisel; tunnustab seetõttu Hiina viimase aja kalduvust järgida mõnda Pyongyangi vastu kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni, mille hulgas on Põhja‑Korea söe impordi peatamine, Põhja-Korea eraisikute ja ettevõtjate finantstegevuse piiramine ning kaubanduspiirangud tekstiilitoodetele ja mereandidele; tunnustab ka Pekingi püüdeid Pyongyangiga dialoogi alustada; nõuab, et EL esineks Hiina suhtes ühtsena, et etendada konstruktiivset rolli eelseisva Põhja‑ ja Lõuna‑Korea tippkohtumise ning Põhja‑Korea ja USA tippkohtumise toetamisel eesmärgiga aidata aktiivselt kaasa Põhja‑Korea kontrollitavale tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmisele ning Korea poolsaarel püsiva rahu tagamisele;

67.  tunnustab Hiinat Põhja‑Korea vastaste sanktsioonide järgimise eest; kutsub Hiinat üles aitama tulemuslikult kaasa Korea poolsaare olukorra lahendamisele ning jätkama sanktsioonide kohaldamist Põhja‑Korea suhtes, kuni viimane on teinud märkimisväärseid edusamme oma tuumarelvadest loobumisel, Lõuna‑Koread ja Jaapanit puudutava retoorika muutmisel ning hakanud järgima inimõigusi;

68.  rõhutab Hiina pingutuste tähtsust Korea poolsaarel rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks;

69.  tunnustab Hiina panust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Aafrika Liidu rahuvalveoperatsioonidesse; märgib, et EL kavatseb tugevdada suhteid Hiinaga välispoliitika ja julgeolekuküsimustes, julgustades Hiinat kasutama oma diplomaatilisi ja muid vahendeid rahvusvahelise julgeoleku toetamiseks ning aitama kaasa rahvusvahelisel õigusel põhineva rahu ja julgeoleku tagamisele ELi naabruses; märgib, et koostöö Hiinaga ekspordikontrolli, desarmeerimise ning tuumarelva leviku tõkestamise küsimustes ja Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmisel on stabiilsuse tagamiseks Ida‑Aasia piirkonnas väga oluline;

70.  tunnustab Hiina eesmärki arendada kestlikku majandust; rõhutab, et EL võib oma oskusteabega aidata kaasa Hiina majandusreformi programmi edendamisele; rõhutab, et Hiina on ELi peamine partner kliimamuutuste ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega võitlemisel; võtab eesmärgiks Hiinaga koostööd teha, et kiirendada kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe rakendamist;

71.  väljendab rahulolu Hiinas „ökoloogilise tsivilisatsiooni“ kontseptsiooni rakendamise algusest toimunud reformide üle; on seisukohal, et kohtutes valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele eristaatuse andmine, ametiisikute tegevuse keskkonnamõju hindamine ning suured investeeringud elektritransporti ja puhtasse energiasse on õige suunitlusega reformid;

72.  tunnustab Hiina 2016. aasta tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks; rõhutab Hiina ja ELi koostöö tähtsust võitluses selle ülemaailmse ohu vastu, kuna Hiinas tarbitakse igal aastal pool maailmas tarbitavatest antimikroobikumidest; nõuab loomade heaolu puudutavate sätete võtmist ELi ja Hiina kahepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse;

73.  võtab teadmiseks Hiina otsuse keelata tahkete jäätmete import, millega rõhutatakse toodete kavandamis-, tootmis-, parandamis-, korduskasutus- ja ringlussevõtuprotsessi tähtsust, erilise rõhuasetusega plastesemete tootmisele ja kasutamisele; tuletab meelde Hiina hiljutist katset keelata haruldaste muldmetallide eksport ja palub komisjonil ELi poliitika prioriteetide seadmisel arvesse võtta maailma majanduspiirkondade omavahelist seotust;

74.  on veendunud, et ühise ringmajandusstrateegia väljatöötamiseks oleks võimalik ELi ja ASEANi koostöös, milleks on olemas nii huvi kui ka vajadus; on kindel, et Hiina võiks selle algatuse edendamisel ASEANis tähtsat osa etendada;

75.  väidab, et Hiinale ja Euroopa Liidule on kasulik edendada oma majanduse kestlikkust ning arendada välja paljusektoriline ja kestlik ringbiomajandus;

76.  väljendab rahulolu kokkuleppega tõhustada teadus- ja innovatsioonialast koostööd seoses juhtalgatustega, mis puudutavad toitu, põllumajandust ja biotehnoloogiat, keskkonda ja kestlikku linnastumist, maismaatransporti, ohutumat ja keskkonnahoidlikumat lennundust ning keskkonna- ja tervishoiuvaldkonna biotehnoloogiaid, nagu lepiti kokku 2017. aasta juunis toimunud kolmandal innovatsioonikoostöö alasel dialoogil ja 2017. aasta oktoobris avaldatud vastavas ELi ja Hiina teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö tegevuskavas; kutsub ELi ja Hiinat üles neid pingutusi jätkama ning teadus- ja arendusprojektide tulemusi tegelikus elus rakendama;

77.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ja Hiina sõltuvad tugevalt fossiilkütustest ja nende arvele langeb kokku umbes kolmandik maailma fossiilkütuste tarbimisest, kusjuures Hiina on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostatud surmava välisõhusaaste tekitajate nimekirjas esikohal; rõhutab, et taastuvatest materjalidest valmistatud biomajandustoodetega kauplemise kasv võib aidata vähendada Hiina ja Euroopa Liidu majanduse sõltuvust fossiilkütustest; nõuab, et EL ja Hiina süvendaksid oma suhteid teistes kasvuhoonegaaside heite vähendamise valdkondades, nagu elektritransport, taastuvenergia ja energiatõhusus, jätkaksid ja laiendaksid pärast 2020. aastat ELi ja Hiina energiaalase koostöö tegevuskava täitmist ning tõhustaksid ühiseid pingutusi keskkonna- ja eriti kliimameetmete rahastamisvahendite loomisel; nõuab, et Hiina ja EL uuriksid ja teostaksid piiriüleste kõrgepinge‑alalisvoolu elektriülekandeliinide kavandamist ja arendamist taastuvenergia allikate kättesaadavamaks muutmiseks;

78.  soovitab ELil ja Hiinal jätkata partnerlussuhteid kestliku linnastumise küsimustes, muu hulgas puhta transpordi, õhukvaliteedi parandamise, ringmajanduse ja ökodisaini vallas; rõhutab uute keskkonnakaitsemeetmete vajalikkust, arvestades, et enam kui 90 % linnade õhus ei vasta PM2,5 kontsentratsioon riiklikele normidele ning et igal aastal sureb Hiinas enam kui miljon inimest õhusaastega seotud haigustesse;

79.  rõhutab ELi ja Hiina vastastikust huvi soodustada vähem CO2‑heidet tekitavat arengut ja lahendada kasvuhoonegaaside heitkoguste probleeme läbipaistvatel, avalikel ja hästireguleeritud energiaturgudel; on veendunud, et ELi ja Hiina strateegilised partnerlused on väärtuslikud Pariisi kokkuleppe täitmiseks ja tulemuslikuks võitluseks kliimamuutuste vastu; palub ELil ja Hiinal kasutada oma poliitilist kaalu Pariisi kokkuleppe, 2030. aasta säästva arengu tegevuskava ja säästva arengu eesmärkide täitmise edendamiseks ning nõuab koostöövalmidust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil ja ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil; kutsub mõlemaid osapooli üles võtma vastu ühisavalduse kliimameetmete kohta, mis näitaks nende ühist valmidust tõhusalt täita Pariisi kokkulepet ning aktiivselt osaleda 2018. aasta Talanoa dialoogis ja konventsiooniosaliste 24. konverentsil; soovitab mõlemal osapoolel rahvusvahelistel läbirääkimistel vastutustundlikult tegutseda, et aidata saavutada ülemaailmse soojenemise piiramise eesmärki tänu kummagi siseriiklikule kliimapoliitikale ja rahalistele maksetele, millega tuleks jõuda 2020. aastaks eesmärgini eraldada igal aastal leevendamis- ja kohanemismeetmete jaoks 100 miljardit USA dollarit;

80.  väljendab rahulolu selle üle, et Hiinas võeti 2017. aasta detsembris kasutusele üleriigiline saastekvootidega kauplemise süsteem; märgib ära Hiina ja ELi eduka koostöö süsteemi kasutuselevõtu ettevalmistusetapis; tunnustab Hiina juhtkonna tahet kasvuhoonegaaside heitkoguseid piirata ning ootab, milliseid tulemusi annab praegu käimasolev töö jälgimise, aruandluse ja kontrolliga, mis on süsteemi eduka toimimise jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab kogu majandussüsteemi hõlmavate meetmete tähtsust kliimamuutuste seisukohalt ning tervitab kavatsust laiendada süsteemi tööstussektoritele ja täiustada kauplemiskorda; kutsub ELi ja Hiinat üles jätkama koostööprojekti raames koostööd Hiina CO2‑turu arendamiseks, nii et sellest saaks tulemuslik vahend, mis annab mõjusad stiimulid heitkoguste piiramiseks ja kogu süsteemi jätkuvaks ühtlustamiseks ELi saastekvootidega kauplemise süsteemiga; kutsub mõlemaid osapooli üles propageerima teistes riikides ja piirkondades CO2 hinna kujundamise mehhanisme omaoskuste ja kogemuste najal, parimate tavade vahetamisega ja osalemisega koostöö sisseseadmises praeguste CO2 turgude vahel, nii et kujuneksid võrdsed tingimused;

81.  loodab, et Hiina suudab lahutada majanduskasvu keskkonnaseisundi halvenemisest, seob oma praegused üldstrateegiad bioloogilise mitmekesisuse kaitsega, aitab sellega täita ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, ning rakendab mõjusalt elevandiluuga kauplemise keeldu; tunnustab tööd, mida on tehtud ELi ja Hiina metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kahepoolse koostöö mehhanismi raames ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks maailmas; nõuab aga, et Hiina uuriks oma ulatuslikku dokumenteerimata puidukaubandust riikidega, kes on allkirjastanud metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevad vabatahtlikud partnerluslepingud;

82.  soovitab Hiinal vastu võtta kohustuslikud suunised välisriikides metsandusse tehtavate vastutustundlike investeeringute kohta, mida tuleb täita koostöös tarnijariikidega ja mis kaasavad Hiina ettevõtjad ebaseadusliku puidukaubanduse vastasesse võitlusse;

83.  väljendab rahulolu selle üle, et Hiina ja EL on allkirjastanud veepoliitika alase vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on tõhustada dialoogi veekaitset reguleerivate õigusaktide väljatöötamise ja täitmise tagamise küsimustes; toetab kindlalt 2017. aasta septembris avaldatud ning ELi ja Hiina poolt allkirjastatud Turu deklaratsiooni, milles rõhutatakse, et nõuetekohases veemajanduses tuleb tähtsustada ökoloogiat ja keskkonnahoidlikku arengut, veekaitset ja veeökosüsteemide taastamist; toonitab, et ELi ja Hiina veepoliitika-alase dialoogi alustamist käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum mitte ainult ei rikasta Hiina ja ELi strateegilise partnerluse sisu, vaid täpsustab ka koostöö suunda, ulatust, metoodikat ja rahastamise korda;

84.  peab komisjoni poolt rahastatud Euroopa ja Hiina organisatsioonide koostööprojekti (mis tehti teoks aastatel 2014–2017 tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi egiidi all) ülimalt tähtsaks, kuna see on võimaldanud hinnata Hiinas kehtivaid tuumaavarii ja kiirgusliku avariiolukorra ohjamise norme ja korda ning tõsta Hiina tuumatehnoloogia uurimisinstituudi võimekust, mis puudutab suuniste andmist raskete õnnetuste haldamiseks;

85.  soovitab Hiina ja Euroopa investoritel võtta vastu paremad ülemaailmsed sotsiaalse ja ökoloogilise vastutuse normid ning täiustada kõikjal maailmas oma kaevandustööstuse ohutusnõudeid; kinnitab, et Hiinaga toimuvatel läbirääkimistel laiaulatusliku investeerimislepingu sõlmimiseks peab Euroopa Liit toetama kestliku arengu algatusi ning selleks stimuleerima vastutustundlikke investeeringuid ning edendama põhilisi keskkonna- ja tööõiguse norme; palub Hiina ja Euroopa ametivõimudel kasutusele võtta stiimulid, mis paneksid Hiina ja Euroopa kaevandusfirmasid tegutsema arengumaades kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, ning soodustada investeeringuid teadmus- ja tehnosiirdevõimekusse ja kohaliku tööjõu värbamisse;

86.  tervitab 2017. aasta detsembris toimunud tippkohtumisel „Üks planeet“ tehtud Hiina avaldust, mis puudutab Hiinas tegutsevate ettevõtete keskkonnamõju ja Hiina välisinvesteeringute läbipaistvamaks muutmist; väljendab muret selle pärast, et sellistel taristuprojektidel nagu Hiina algatus „One Belt, One Road“ võib olla kahjulik mõju kliimale ja keskkonnale ning nende mõjul võib kasvada fossiilkütuste kasutamine teistes taristute arendamisse kaasatud või sellest mõjutatud riikides; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid kõigi nimetatud algatusega seotud koostööprojektide keskkonnamõju hindamise ning lisaksid neisse projektidesse kestlikkusklauslid; nõuab, et asjaomaste riikide ja kolmandate osapoolte esindajatest moodustataks ühiskomitee keskkonna- ja kliimamõjude üle järelevalve tegemiseks; tunnustab komisjoni ja Euroopa välisteenistuse algatust ELi ja Aasia ühenduvusstrateegia koostamiseks 2018. aasta esimesel poolel; nõuab, et strateegia peaks sisaldama tugevaid kestlikkuse, keskkonnakaitse ja kliimameetmetega seonduvaid kohustusi;

87.  tunnustab Hiina edu toiduohutusnõuete karmistamisel, millel on suur tähtsus Hiina tarbijate kaitsmisel ja toidualaste pettuste ärahoidmisel; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamine on oluline samm Hiina tarbijakultuuri taseme tõstmisel;

88.  soovitab Hiina ja Euroopa politsei- ja õiguskaitseasutustel võtta ühiselt meetmeid ebaseaduslike uimastite ekspordi kontrollimiseks ja vahetada jälitusteavet uimastikaubanduse kohta – vahetada üksikisikute ja kuritegelike võrgustike tuvastamiseks vajalikku teavet; märgib, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aruande „Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2017: arengud ja suundumused“ kohaselt pärineb suur osa Euroopasse toodavatest psühhoaktiivsetest ainetest Hiinast ning sealsed keemia- ja farmaatsiafirmad toodavad suurtes kogustes uusi aineid, mis toimetatakse Euroopasse, kus need töödeldakse valmistoodeteks, pakendatakse ja maha müüakse;

89.  tunnistab, et põudade ja muude loodusõnnetuste tõttu on perekondi ja üksikisikuid oma elukohtadest lahkunud ning sellele vastuseks on Hiina ametivõimud kavandanud mitmeid ulatuslikke elanike ümberasustamise projekte; väljendab muret Ningxia piirkonnast saabuvate teadete pärast, milles räägitakse uute linnade arvukatest probleemidest ja ümberasumisest keelduvate inimeste karistamisest; väljendab muret keskkonnakaitsjate vahistamise, kohtu alla andmise ja neile karistuste määramise pärast ning selle pärast, et Hiina järelevalveasutused kontrollivad üha rangemalt riigis registreeritud valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone;

90.  kutsub Hiinat üles laiendama õiguskaitsetegevust Hiina kalalaevade jätkuva ebaseadusliku kalapüügi lõpetamiseks välisriikide vetes, näiteks Korea läänepoolsetes vetes, Ida‑Hiina ja Lõuna‑Hiina merel, India ookeanil ja koguni Lõuna‑Ameerikas;

91.  kutsub Hiina eksportööre ja Euroopa importijaid vähendama mürgiste jääkide sisaldust Hiinas valmistatud rõivastes ning kehtestaksid vastavad nõuetekohased kemikaalide haldamise eeskirjad ja loobuksid järkjärgult tekstiilitoodetes tina, nonüülfenooletoksülaatide, ftalaatide, perfluoritud ühendite, formaldehüüdi ja teiste mürgiste ainete kasutamisest;

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele, Hiina Rahvakongressile, Taiwani valitsusele ja Taiwani seadusandlikule Yuanile.

(1) EÜT L 250, 19.9.1985, lk 2.
(2) EÜT L 6, 11.1.2000, lk 40.
(3) https://www.iom.int/migration-and-climate-change
(4) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 1.
(5) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 33.
(6) ELT C 36, 29.1.2016, lk 123.
(7) ELT C 93, 24.3.2017, lk 93.
(8) ELT C 443, 22.12.2017, lk 83.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0024.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493.
(11) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 219.
(12) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 132.
(13) ELT C 36, 29.1.2016, lk 126.
(14) ELT C 181, 19.5.2016, lk 45.
(15) ELT C 181, 19.5.2016, lk 52.
(16) ELT C 399, 24.11.2017, lk 92.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0495.
(18) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 121.
(19) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 69.
(20) ELT C 468, 15.12.2016, lk 208.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0505.
(22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0308.
(24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0014.
(25) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 59.
(26) Y. Zhen, J. Pan, X. Zhang. „Relocation as a policy response to climate change vulnerability in Northern China“ (Ümberpaigutamine kui kliimamuutustest tingitud ohtude leevendamise abinõu Põhja-Hiinas). ISSC ja UNESCO 2013. World Social Science Report 2013. Changing Global Environments, lk 234–241.

Õigusalane teave