Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 13. september 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Opositsiooni esindavate parlamendiliikmete vahistamine Ugandas
 Myanmar ja ajakirjanike Wa Lone ja Kyaw Soe Oo juhtum
 Kambodža ja Kem Sokha juhtum
 Eurojusti ja Albaania vaheline koostööleping *
 Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumine ***I
 Ühtne digivärav ***I
 ELi reaktsioon 2018. aasta juulis Atika piirkonnas Matis (Kreeka) toimunud põlengutele
 Khan al-Ahmari ja muude beduiinide külade lõhkumise oht
 Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses
 Võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks
 Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks
 Liikuv Euroopa ja ELi liikuvuse tuleviku tegevuskava
 Taimekaitsevahendite määruse rakendamine
 Kahetise kvaliteediga tooted ühtsel turul

Opositsiooni esindavate parlamendiliikmete vahistamine Ugandas
PDF 120kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon Uganda ja opositsiooniliste parlamendiliikmete vahistamise kohta (2018/2840(RSP))
P8_TA(2018)0344RC-B8-0364/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Uganda kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu delegatsiooni, Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia, Madalmaade, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi missioonijuhtide ning Norra ja Islandi missioonijuhtide 17. augusti 2018. aasta ühist kohalikku avaldust Arua haldusüksuses toimunud järelvalimiste kohta,

–  võttes arvesse 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Uganda on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Uganda ratifitseeris 21. juunil 1995. aastal,

–  võttes arvesse piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast ÜRO konventsiooni (1984),

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Uganda inimõiguste komisjoni avaldust pärast 15. augustil 2018. aastal Arua haldusüksuses toimunud järelvalimisi riigis esile kerkinud inimõiguste küsimuste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise töörühma aruannet Uganda kohta,

–  võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingut (Cotonou leping) ja eelkõige selle artikli 8 lõiget 4 mittediskrimineerimise kohta,

–  võttes arvesse Uganda Vabariigi 1995. aasta põhiseadust, mida muudeti 2005. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 15. augustil 2018. aastal toimusid Loode‑Ugandas asuvas Arua haldusüksuses järelvalimised, mille tulemusel valiti sõltumatu opositsioonikandidaat Kassiano Wadri ja mida saatis vägivald;

B.  arvestades, et Uganda president Yoweri Museveni, sõltumatu parlamendiliige Robert Kyagulanyi Ssentamu (tuntud ka kui Bobi Wine) ja veel mitu poliitikut tegid 13. augustil 2018 Aruas kampaaniat seoses väga pingeliste järelvalimistega, mis toimusid juunis aset leidnud parlamendiliikme tapmise tõttu;

C.  arvestades, et populaarne muusik Bobi Wine on pärast 2017. aastal Uganda parlamenti pääsemist kujunenud president Museveni mõjukaks kriitikuks;

D.  arvestades, et 13. augusti 2018. aasta hilisõhtul lasti Bobi Wine’i autojuht Yasin Kawuma segastel asjaoludel maha ning kui president Museveni lahkus Aruast, ründasid Kassiano Wadri toetajad väidetavalt presidendi autot kividega;

E.  arvestades, et politsei vahistas kaks telekanali NTV Uganda ajakirjanikku, Herbert Zziwa ja Ronald Muwanga, kui nad tegid otsereportaaži piirkonnast, kus Kawuma tapeti;

F.  arvestades, et Wine ja Wadri koos mitme teisega vahistati peatselt pärast seda; arvestades, et Wine’i süüdistati tulirelvade valdamises;

G.  arvestades, et 33 isikut, teiste seas Wadrit ja nelja parlamendiliiget (Robert Kyagulanyi, Francis Zaake, Gerald Karuhanga ja Paul Mwiru) süüdistati päev pärast valimisi riigireetmises ja Wine’i süüdistati sõjakohtus ebaseaduslike tulirelvade valdamises;

H.  arvestades, et Uganda julgeolekujõud surusid nende vahistamiste tõttu Aruas, Kampalas ja Mityanas puhkenud meeleavaldused vägivaldselt maha; arvestades, et on teatatud pisargaasi ja lahinglaskemoona kasutamisest;

I.  arvestades, et 20. augustil 2018. aastal peksid sõdurid Reutersi heaks töötavat fotograafi James Akenat, kes kajastas Kampalas poliitilist meeleavaldust #freeBobiWine, ta vahistati ja teda hoiti mitu tundi vangistuses;

J.  arvestades, et teadete kohaselt piinati Wine’i ja teisi vahi all olnud isikuid; arvestades, et ametiasutused lükkasid need väited esialgu tagasi, kuid on nüüd lubanud neid uurida;

K.  arvestades, et hiljem, kui sõjakohus oli otsustanud tulirelvade ebaseadusliku valdamise juhtumi lõpetada, esitati Wine’ile tsiviilkohtus süüdistus riigireetmises;

L.  arvestades, et Wine vabastati seejärel kautsjoni vastu ja ta on Ugandast lahkunud, et USAs arstiabi saada;

M.  arvestades, et endine ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra’ad al‑Hussein kutsus Uganda valitsust üles uurima põhjalikult, sõltumatult ja erapooletult tõsiseid süüdistusi inimõiguste rikkumiste, sealhulgas kohtuväliste tapmiste, ülemäärase jõu kasutamise ja piinamise ning muude väärkohtlemise vormide kohta ning tooma vastutajad kohtu ette;

N.  arvestades, et politsei või sõjavägi vahistasid aastatel 2001–2017 mitu korda Demokraatlike Muutuste Foorumi juhi ja neljakordse presidendikandidaadi Kizza Besigye ning viimast korda toimus see 25. septembril 2017;

O.  arvestades, et opositsioonipoliitikute vahistamine ja hirmutamine on Ugandas tavaline nähtus;

1.  väljendab sügavat muret opositsiooniliste parlamendiliikmete vahistamise pärast seoses Arua järelvalimistega;

2.  rõhutab, et Uganda demokraatia jaoks on äärmiselt oluline, et Uganda president ja valitsus austaksid riigi parlamendi kui institutsiooni ja selle liikmete mandaadi sõltumatust ning tagaksid, et kõik parlamendiliikmed saavad vabalt valimistel saadud mandaati täita;

3.  kutsub Uganda ametivõime üles loobuma pealtnäha alusetutest süüdistustest Bobi Wine’i vastu ning lõpetama opositsiooni poliitikute ja toetajate tagakiusamine;

4.  nõuab tungivalt, et Uganda ametivõimud algataksid viivitamata tulemusliku, erapooletu ja sõltumatu uurimise seoses Yasin Kawuma tapmisega ning surmajuhtumite ja liigse jõu kasutamisega meeleavalduste ajal; ootab kiiret ja sõltumatut uurimist Aruas vahistatud isikute väidetava piinamise ja väärkohtlemise kohta; toonitab, et vastutajad tuleb tuua kohtu ette;

5.  kinnitab taas oma pühendumust sõnavabadusele ning meedia võtmerolli demokraatlikus ühiskonnas; märgib murega, et koos osalejatega on pekstud puhkenud meeleavaldusi ja mässusid kajastanud ajakirjanikke ning kaks ajakirjanikku vahistati; kutsub Uganda ametivõime üles looma keskkonda, kus ajakirjanikud saavad takistamatult oma riigi poliitiliste sündmuste kohta infot edastada;

6.  tuletab Uganda ametivõimudele meelde nende kohustust tagada, edendada ja kaitsta põhiõigusi, sealhulgas riigi kodanike kodaniku- ja poliitilisi õigusi, muu hulgas sõnavabadust ja kogunemisvabadust;

7.  tuletab Uganda valitsusele meelde tema rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige seoses põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamise ning kohtuasjade menetlemisega, eriti seoses õigusega õiglasele ja erapooletule kohtuprotsessile;

8.  nõuab tungivalt, et õiguskaitseasutused kaitseksid põhivabadusi ilma mingi hirmutamiseta, järgides seejuures Uganda põhiseaduse artiklit 24, milles on sätestatud, et „ükski isik ei tohi langeda ühegi piinamise vormi ega julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ohvriks“;

9.  kutsub Uganda julgeolekujõude üles vaoshoitusele meeleavalduste mahasurumisel, palub loobuda lahinglaskemoona kasutamisest, tegutseda seaduslikult ja austades täielikult inimõigustealast õigust ning võimaldada ajakirjanikel vabalt oma tööd teha;

10.  kutsub samal ajal meeleavaldajaid üles seadust järgima ning oma õigusi ja vabadusi seaduse piires rakendama;

11.  kutsub ELi üles kasutama ära poliitilist mõjujõudu, mida pakuvad arenguabi programmid, eelkõige eelarvetoetuse programmid, et tõhustada inimõiguste kaitset ja edendamist Ugandas;

12.  tunnustab Uganda inimõiguste komisjoni tehtud tööd pärast Arua järelvalimistest alguse saanud vahistamisi, tapmisi ja piinamisi, sealhulgas aruandeid, kinnipidamiskohtade külastamist, kadunud isikute asukoha väljaselgitamist ning sekkumisi kinnipeetavate õiguste, ravi ja perekülastuste tagamiseks;

13.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal olukorda Ugandas tähelepanelikult jälgida; rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleks teavitada kõikidest uutest märkidest, et Uganda parlamendi opositsiooniliikmete tööd seadusandjatena takistatakse;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Uganda Vabariigi presidendile, Uganda parlamendi esimehele ning Aafrika Liidule ja selle institutsioonidele.


Myanmar ja ajakirjanike Wa Lone ja Kyaw Soe Oo juhtum
PDF 127kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon Myanmari ja ajakirjanike Wa Lone ja Kyaw Soe Oo juhtumi kohta (2018/2841(RSP))
P8_TA(2018)0345RC-B8-0371/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingjade olukorra kohta, eriti resolutsioone, mis võeti vastu 14. juunil 2018. aastal(1), 14. detsembril 2017. aastal(2), 14. septembril 2017. aastal(3), 7. juulil 2016. aastal(4) ja 15. detsembril 2016. aastal(5),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 3. septembri 2018. aasta avaldust Myanmaris Wa Lone ja Kyaw Soe Oo süüdimõistmise kohta ning 9. juuli 2018. aasta avaldust Myanmaris kahele Reutersi ajakirjanikule süüdistuse esitamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta ja 26. veebruari 2018. aasta järeldusi Myanmari kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/655(6) ja 25. juuni 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/900(7), millega kehtestatakse Myanmari suhtes täiendavad piiravad meetmed, tugevdatakse ELi relvaembargot ning võetakse sihipäraseid meetmeid Myanmari relvajõudude ja piirivalvepolitsei ametnike suhtes,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu Myanmariga tegeleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni (Independent International Fact-Finding Mission on Myanmar – IIFFMM) 24. augusti 2018. aasta aruannet, mis esitatakse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 39. istungjärgul, mis toimub 10.–28. septembril 2018. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 3. septembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Arakani osariigi küsimusega tegeleva ja Kofi Annani juhitava nõuandekomisjoni lõpparuannet ja soovitusi,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse rahvusvahelist humanitaarõigust, Genfi konventsioone ja nende protokolle ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) hartat,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu peasekretäri 23. märtsi 2018. aasta aruannet konfliktidega seonduva seksuaalse vägivalla kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu I kohtueelse koja 6. septembri 2018. aasta otsust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 12. detsembril 2017. aastal vahistati meelevaldselt ja peeti kinni kaks ajakirjanikku Wa Lone ja Kyaw Soe Oo, kellele heidetakse ette Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) poolt Arakani osariigis toime pandud inimõiguste oluliste rikkumiste kajastamist;

B.  arvestades, et ajakirjanikele Wa Lonele ja Kyaw Soe Oole esitati seejärel süüdistused 1923. aasta riigisaladuse seaduse alusel; arvestades, et 3. septembril 2018. aastal mõistis Myanmari kohus nad süüdi ja määras neile karistuseks seitsmeaastase vangistuse; arvestades, et see märgilise tähtsusega juhtum õõnestab Myanmaris veelgi väljendusvabadust, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet;

C.  arvestades, et igal kohtuistungil, mis on toimunud pärast kõnealuste ajakirjanike vahistamist 12. detsembril 2017. aastal, on arvukate rahvusvaheliste vaatlejate seas viibinud kohal ka Euroopa Liidu ja ELi liikmesriikide diplomaadid, kes on pidevalt tõstatanud selle teema Myanmari valitsusega peetavatel aruteludel;

D.  arvestades, et teadete kohaselt vahistatakse meelevaldselt, peetakse kinni või ahistatakse kodanikuühiskonna osalejaid, sealhulgas ajakirjanikke, juriste ja inimõiguste kaitsjaid, kes väljendavad oma kriitilist suhtumist Myanmari ametivõimudesse, eelkõige Tatmadawi ja muudesse Myanmari julgeolekujõududesse ning nende tegevusse Arakani osariigis; arvestades, Arakani osariigis esineva vägivalla meediakajastus on sõjaväe ja valitsuse range kontrolli all;

E.  arvestades, et rohingjade inimõiguslane Wai Nu, kes viibis vangistuses 18–25 aasta vanuselt, on üks paljudest näidetest, mille puhul Myanmari ametivõimud on niisugused aktivistid sihikule võtnud;

F.  arvestades, et endine lapssõdur Aung Ko Htwe kannab kahe ja poole aasta pikkust vanglakaristust, mis mõisteti talle ajakirjanduses antud intervjuu eest, milles ta rääkis Myanmari sõjaväes läbi elatud isiklikest kogemustest; arvestades, et talle esitati süüdistus Myanmari karistusseadustiku paragrahvi 505 punkti b alusel, mis on ebamääraselt sõnastatud säte, mida on sageli kasutatud väljendusvabaduse piiramiseks;

G.  arvestades, et teadete kohaselt on alates 2016. aastast vahistatud ja kinni peetud kümneid ajakirjanikke; arvestades, et Myanmari ametivõimud kasutavad mitut repressiivset seadust, sealhulgas riigisaladuse seadust selleks, et vahistada, pidada kinni, sundida vaikima või ahistada kodanikuühiskonna osalejaid, ajakirjanikke, juriste ja inimõiguste kaitsjaid, kes väljendavad kriitilist suhtumist Myanmari valitsusse või selle julgeolekujõududesse; arvestades, et Myanmar oli organisatsiooni Freedom House koostatud 2017. aasta ajakirjandusvabaduse edetabelis 198 riigi seas 159. kohal;

H.  arvestades, et ÜRO mandaadi alusel tegutseva IIFFMMi 24. augusti 2018. aasta aruandes jõutakse järeldusele, et kõige olulisemad inimõiguste rikkumised ja rängimad kuriteod, mille suhtes kehtib rahvusvaheline õigus ja mille hulka kuuluvad genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod, pandi Katšini, Arakani ja Šani osariikides toime Tatmadawi, Myanmari politseijõudude, NaSaKa (endine piiriala immigratsiooni kontrolli peakorter), Myanmari piirivalvepolitsei ja valitsusväliste relvarühmituste poolt; arvestades, et aruandes on ühtlasi märgitud, et Arakani rohingjade päästearmee korraldas rohingjade kogukonna veelgi suuremaks survestamiseks Arakani osariigi põhjaosas koordineeritud rünnakuid ühe sõjaväebaasi ja mitme julgeolekujõudude välikeskuse vastu; arvestades, et aruandes nõutakse ka rahvusvahelisel tasandil korraldatavaid uurimisi ja süüdistuse esitamisi Myanmari sõjaväe vanemkomandöride ja niisuguste isikute suhtes, kes on vastutavad rohingjade vastu suunatud jõhkrate massikuritegude toimepaneku eest; arvestades, et Myanmar ei nõustunud nende järeldustega;

I.  arvestades, et IIFFMMi aruandes märgitakse, et Myanmari riiginõunik ning Nobeli rahupreemia ja Sahharovi auhinna laureaat Aung San Suu Kyi ei ole kasutanud oma de facto positsiooni valitsusjuhina ega moraalset autoriteeti Arakani osariigis toimuvate sündmuste tõkestamiseks või ärahoidmiseks; arvestades, et ka tsiviilasutused on aidanud kaasa jõhkrate massikuritegude toimepanekule oma tegevuse või tegevusetusega, eelkõige alusetute kuulujuttude levitamise, Tatmadawi väärtegude eitamise, sõltumatute uurimiste takistamise ja asitõendite hävitamise ignoreerimisega;

J.  arvestades, et 8. septembril 2018. aastal kinnitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus, et ta võib mõista kohut seoses rohingjade väidetava Myanmarist Bangladeshi küüditamisega;

K.  arvestades, et Myanmaris on kasutatud sotsiaalmeedia platvorme selleks, et levitada laimukampaaniaid ning vandenõuteooriaid, mis on suunatud riigis elavate rohingjade ja moslemite vastu;

L.  arvestades, et rohingjad on suurim Myanmaris elav moslemikogukond ning enamik neist elab Arakani osariigis; arvestades, et tagasihoidlike hinnangute kohaselt on saanud surma 10 000 inimest; arvestades, et alates 2017. aasta augustist on turvalisuse kaalutlustel põgenenud Bangladeshi rohkem kui 700 000 rohingjat, kellest umbes 500 000 on lapsed, kellest paljud reisisid üksi, kuna nende vanemad tapeti või kuna nad lahutati oma perekonnast;

1.  mõistab teravalt hukka ajakirjanike Wa Lone ja Kyaw Soe Oo meelevaldse vahistamise ja süüdimõistmise Arakani osariigis valitseva olukorra kajastamise eest; kutsub Myanmari ametivõime üles nad viivitamata ja tingimusteta vabastama ning loobuma kõikidest süüdistustest, mis on esitatud nende vastu ja kõikide teiste isikute vastu, kes on meelevaldselt kinni peetud, sealhulgas poliitvangide, inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja meediatöötajate vastu üksnes seetõttu, et nad kasutasid oma õigusi ja vabadusi;

2.  mõistab hukka eelkõige Myanmari sõjaväe ja julgeolekujõudude poolse igasuguse hirmutamise, ahistamise ning väljendusvabaduse piiramise; rõhutab, et meediavabadus ja kriitiline ajakirjandus on demokraatia, hea valitsemistava edendamise, läbipaistvuse ja vastutuse olulised alustalad, ning kutsub Myanmari ametivõime üles tagama ajakirjanikele ja meediatöötajatele tingimused, mis võimaldavad neil teha oma tööd, kartmata hirmutamist või ahistamist, põhjendamatut vahistamist või süüdistuse esitamist;

3.  kordab üleskutset Myanmari valitsusele, et too võtaks tagasi oma otsuse peatada koostöö Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööriga ning võimaldaks riigi ja rahvusvahelistele meediaorganisatsioonidele, inimõiguste kaitsjatele, sõltumatutele vaatlejatele ja humanitaarorganisatsioonidele, eriti ÜRO eriraportöörile, täielikku ja takistusteta pääsu Arakani osariiki ning tagaks meediatöötajate turvalisuse ja julgeoleku;

4.  väljendab sügavat muret sõnavabadust piiravate repressiivsete õigusnormide kuritarvitamise pärast; palub Myanmari ametivõimudel kehtetuks tunnistada ja läbi vaadata kõik sellised seadused või neid seadusi muuta, mis ei vasta rahvusvahelistele standarditele ning millega kriminaliseeritakse ja rikutakse väljendusvabaduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigusi, sealhulgas 1923. aasta riigisaladuse seadus; kutsub Myanmari valitsust üles tagama, et kõik õigusaktid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega;

5.  mõistab teravalt hukka laialt levinud ja süstemaatilised rünnakud rohingjade vastu, mis on toime pandud Arakani osariigis Tatmadawi ja teiste Myanmari julgeolekujõudude poolt ning mis IIFFMMi teatel kujutavad genotsiidi, inimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid – need on kõige raskemad inimõiguste rikkumised; on sügavalt mures selle pärast, et Myanmari valitsuse toime pandud inimõiguste rikkumiste raskus ja ulatus kasvab;

6.  väljendab uuesti jätkuvat toetust rohingjadele; kutsub Myanmari valitsust ja julgeolekujõude veel kord üles viivitamata lõpetama jätkuvaid rohingjade ja rahvusvähemuste vastu Põhja-Myanmaris suunatud rikkumisi, tapmisi, omandi hävitamist ja seksuaalvägivalda ning tagama, et Myanmaris, eelkõige Arakani, Katšini ja Šani osariikides, valitseb julgeolek ja õigusriigi põhimõte; tuletab Myanmari ametivõimudele meelde nende rahvusvahelisi kohustusi neid tegusid uurida ja nende eest vastutavatele isikutele süüdistus esitada; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus ja eelkõige riiginõunik Aung San Suu Kyi mõistaks ühemõtteliselt hukka igasuguse viha õhutamise ning võitleks rohingjade ja teiste vähemusrühmade vastu suunatud sotsiaalse diskrimineerimise ja vaenulikkusega;

7.  võtab teadmiseks IIFFMMi järeldused ja toetab tema soovitusi; väljendab heameelt hiljutise otsuse üle, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib mõista kohut seoses rohingjade väidetava Myanmarist Bangladeshi küüditamisega; tunnistab siiski, et inimõiguste rikkumiste täieliku ulatuse uurimiseks on veel vaja ÜRO Julgeolekunõukogu pöördumist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole; kutsub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri üles alustama selles küsimuses eeluurimist; palub, et ÜRO Julgeolekunõukogu pöörduks Myanmari olukorra küsimuses Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse viivitamata; toetab IIFFMMi ja inimõigustega tegelevate ASEANi parlamendiliikmete nõudmist, et vastutavate sõjaväekindralite tegevust uuritaks ja neile esitataks süüdistus;

8.  kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles seisma mitmepoolsetel foorumitel selle eest, et Myanmaris kuritegusid toime pannud isikud võetaks vastutusele; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid juhtrolli ÜRO Julgeolekunõukogus nõutud reaktsiooni osas, et pöörduda Myanmari olukorra küsimuses Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, ning samuti võtaksid juhtrolli ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu eelseisval 39. istungjärgul ning suurendaksid jõupingutusi selleks, et kiiresti luua rahvusvaheline, erapooletu ja sõltumatu vastutusmehhanism, et toetada väidetavate jõhkrate massikuritegude uurimist ja nende eest vastutajatele süüdistuse esitamist;

9.  kordab üleskutset ÜRO Julgeolekunõukogule kehtestada Myanmari suhtes ülemaailmne laiaulatuslik relvaembargo ning peatada kõikide relvade, laskemoona ning muu sõjalise ja julgeolekuvarustuse kõik otsesed või kaudsed tarned, müük ja üleandmine, sealhulgas transiit ja ümberlaadimine, samuti koolitus ning muu sõjalise ja julgeolekuabi andmine; nõuab tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu võtaks raskete kuritegude eest rahvusvahelise õiguse alusel arvatavasti vastutavate isikute suhtes vastu individuaalsed sihipärased sanktsioonid, sealhulgas reisikeelud ja varade külmutamine;

10.  palub komisjonil kaaluda uurimist kokkuleppes „Kõik peale relvade“ ette nähtud mehhanismide alusel, et vaadata läbi kaubandussoodustused, millest Myanmar kasu saab;

11.  tunneb heameelt selle üle, et nõukogu võttis 26. aprillil 2018 vastu õigusraamistiku sihipäraste piiravate meetmete jaoks ametiisikute vastu, kes on vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest, ja tugevdas ELi relvaembargot ning 25. juunil 2018 kehtestati esimene isikute loetelu; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks reisikeelud, sihipärased rahalised karistused ja varade külmutamise Myanmari ametiisikute vastu, kelle IIFFMM on tuvastanud jõhkrate massikuritegude eest vastutajatena;

12.  tuletab meelde, et tuhanded rohingjad, neist paljud lapsed, on riigisisesed põgenikud ning vajavad hädasti humanitaarabi ja kaitset; nõuab kogu riigis kiiret, takistamatut ja piiranguteta juurdepääsu humanitaarabi kohaletoimetamiseks; nõuab kindlalt, et Myanmari valitsus tagaks neile, kes soovivad oma kodumaale naasta, turvalise, vabatahtliku ja inimväärse tagasipöördumise täielikult ÜRO järelevalve all;

13.  nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus rahuldaksid vajaduse ulatuslikuma ja pikaajalise humanitaarabi järele Bangladeshis viibivate rohingjade seas ja nende vastuvõtvates kogukondades;

14.  tuletab meelde, et vägistamine ja seksuaalvägivald on Katšini, Arakani ja Šani osariikides korduvalt iseloomustanud tsiviilelanikkonna vastaseid rünnakuid; nõuab, et EL, eelkõige komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO) ning ELi liikmesriigid tagaksid rohingja tüdrukute ja naiste parema kaitse soolise vägivalla eest;

15.  tuletab meelde, et põgenikelaagrites on vaja osutada arstiabi ja psühholoogilist abi, eriti abi, mis on kohandatud vähekaitstud rühmadele, sealhulgas naistele ja lastele; nõuab rohkem tugiteenuseid vägistamise ja seksuaalsete rünnakute ohvritele;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, riiginõunik Aung San Suu Kyile, Bangladeshi valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0261.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0500.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0351.
(4) ELT C 101, 16.3.2018, lk 134.
(5) ELT C 238, 6.7.2018, lk 112.
(6) ELT L 108, 27.4.2018, lk 29.
(7) ELT L 160 I, 25.6.2018, lk 9.


Kambodža ja Kem Sokha juhtum
PDF 127kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon Kambodža, eelkõige Kem Sokha juhtumi kohta (2018/2842(RSP))
P8_TA(2018)0346RC-B8-0366/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kambodža kohta, eelkõige 14. septembri 2017. aasta(1) ja 14. detsembri 2017. aasta resolutsioone(2),

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi Kambodža kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 30. juuli 2018. aasta avaldust Kambodža üldvalimiste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Kambodža hindamismissiooni, mis toimus 5.–11. juulil 2018,

–  võttes arvesse ELi 2008. aasta suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 16. novembri 2017. aasta avaldust Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (Cambodian National Rescue Party) tegevuse lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse 1997. aasta koostöölepingut Euroopa Ühenduse ja Kambodža Kuningriigi vahel,

–  võttes arvesse ELi 22. veebruari 2017. aasta kohapealset avaldust Kambodža poliitilise olukorra kohta ning ELi delegatsiooni pressiesindaja 25. augusti 2017. aasta ja 3. septembri 2017. aasta avaldusi Kambodža poliitilise ruumi piirangute kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 29. septembri 2017. aasta resolutsiooni 36/32 ning peasekretäri 2. veebruari 2018. aasta aruannet,

–  võttes arvesse parlamendiliikmete inimõigusi käsitleva komitee aruannet ning Parlamentidevahelise Liidu nõukogu 8. märtsi 2018. aasta otsuseid,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee märtsi 1999. aasta resolutsiooni A/RES/53/144 üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja kohustuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi,

–  võttes arvesse 1991. aasta Pariisi rahulepet, mille artiklis 15 on sätestatud kohustus austada Kambodžas inimõigusi ja põhivabadusi, muu hulgas rahvusvahelise kogukonna allakirjutanute poolt,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta,

–  võttes arvesse Kambodža põhiseadust, eelkõige selle artiklit 41, milles on sätestatud väljendus- ja kogunemisõigus ja -vabadus, artiklit 35 poliitikas osalemise õiguse kohta ja artiklit 80 parlamendiliikmete puutumatuse kohta,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 3. septembril 2017 peeti kinni Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (Cambodia National Rescue Party, edaspidi CNRP) esimees Kem Sokha, ja arvestades, et 16. novembril 2017 teatas ülemkohus pärast ühepäevast ärakuulamist CNRP tegevuse lõpetamisest; arvestades, et ülemkohus on samuti keelanud 118‑l CNRP poliitikul viis aastat poliitikas osaleda;

B.  arvestades, et võimul olev Kambodža Rahvapartei (Cambodian People’s Party, edaspidi CPP) sai 100 % vaidlusalustest kohtadest 29. juulil 2018 toimunud alamkoja valimistel ja 25. veebruaril 2018 toimunud senati valimistel;

C.  arvestades, et Kambodža põhiseaduse artiklis 35 on sätestatud poliitilise osalemise õigus; arvestades, et 2017. aasta muudetud erakonnaseadus hõlmab opositsiooniparteide osalemise arvukaid piiranguid, sealhulgas partei tegevuse lõpetamist, kui selle juhte on kriminaalkorras karistatud;

D.  arvestades, et 2018. aasta valimised Kambodžas olid de facto konkurentsivabad ega vastanud demokraatlikele valimistele kehtestatud rahvusvahelistele miinimumnõuetele; arvestades, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peatasid finantsabi andmise Kambodža riiklikule valimiskomiteele ning keeldusid valimiste vaatlemisest;

E.  arvestades, et otsus lõpetada CNRP tegevus oli oluline samm autoritaarse riigi loomise suunas; arvestades, et Kambodža poliitilist struktuuri ei saa enam pidada demokraatiaks;

F.  arvestades, et Kambodža valitsus võttis ulatuslikke meetmeid tagamaks, et valitsev CPP saaks kandideerida praktiliselt vastasteta nii senati kui ka alamkoja valimistel;

G.  arvestades, et pärast Kem Sokha vahistamist 3. septembril 2017 esitati talle Kambodža karistusseadustiku artikli 443 kohane süüdistus riigireetmises, hoolimata tema kui parlamendiliikme puutumatusest; arvestades, et Kambodža valitsuse avaldused seadsid ohtu tema õiguse õiglasele kohtumõistmisele ja süütuse presumptsiooni; arvestades, et süüdimõistmise korral ootab teda kuni 30 aastane vanglakaristus; arvestades, et kohtu esimees Dith Munty on valitseva partei alalise komitee liige;

H.  arvestades, et 28. augustil 2018 vabastasid Kambodža ametivõimud 14 CNRP liiget, kes said kuningalt armu; arvestades, et see armuandmine on seotud mitme aktivisti ja ajakirjaniku vabastamisega;

I.  arvestades, et Kem Sokhat hoiti ilma kohtumenetluseta kinni rohkem kui aasta; arvestades, et meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm kuulutas hr Sokha kohtueelse kinnipidamise meelevaldseks ja poliitiliselt motiveerituks; arvestades, et ta vabastati 10. septembril 2018 kautsjoni vastu; arvestades, et ta ei saa oma kodust kaugele minna ning tal ei lubata suhelda teiste opositsiooniliikmete ega meediaga;

J.  arvestades, et Kem Sokha vahistamine ja kinnipidamine toimus Kambodžas poliitiliste ja valimisõiguste ulatusliku ja süstemaatilise mahasurumise ajal; arvestades, et poliitilise opositsiooni liikmete ja poliitiliste kommentaatorite vahistamis- ja kinnipidamisjuhtumeid on esinenud üha sagedamini; arvestades, et CNRP eelmine esimees Sam Rainsy mõisteti laimu eest kriminaalkorras süüdi ja ta elab nüüd eksiilis;

K.  arvestades, et Kambodža ametivõimud on samuti represseerinud ajakirjanikke ja reportereid, kes kajastasid opositsioonipartei vastu suunatud rünnakuid; arvestades, et üks meediavastaste rünnakute ohvreid on 69‑aastane auhinnatud režissöör James Ricketson; arvestades, et hr Ricketson vahistati selle eest, et lennutas 2017. aasta juunis toimunud opositsiooniparteid toetaval kogunemisel drooni; arvestades, et hr Ricketson sai süüdistuse spionaažis ja ta mõisteti kuueks aastaks pealinnas Phnom Penhis vangi;

L.  arvestades, et sõltumatut meediat on karmilt maha surutud; arvestades, et rünnaku alla on sattunud ka suhtlusmeedia võrgustikud; arvestades, et valitsus andis 2018. aasta mais välja määruse, millega piiratakse õigust väljendusvabadusele, ajakirjandus- ja trükivabadusele ning antakse valitsusele volitused suhtlusmeedia võrgustikke kontrollida, et teisitimõtlejaid Kambodža veebis paljastada ja vaikima sundida;

M.  arvestades, et ametiühingutegelased, inimõiguslased ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonid tegutsevad Kambodžas üha suuremate piirangutega ruumis ning puutuvad kokku ahistamise, ähvarduste ja meelevaldse vahistamisega; arvestades, et 2015. aastal muudetud ühinemise ja vabaühenduste seadus (LANGO) piirab rangelt ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas kehtestades vabaühenduste töö suhtes valitsuse kontrolli ja tsensuuri; arvestades, et ametiühinguseadus piirab ühinemisvabadust ning loob tarbetuid ja koormavaid takistusi seoses registreerimiskorra ja ametiühingute tegevusega;

N.  arvestades, et Kambodža inimõiguste ja arengu ühinguga (ADHOC) seotud viit inimõiguslast – Nay Vandat, Ny Sokhat, Yi Soksani, Lim Monyt ja Ny Chakryat – on süüdistatud tunnistajale altkäemaksu andmises ning kaasosaluses tunnistajale altkäemaksu andmises; arvestades, et neid viit inimõiguslast peeti kohtueelselt kinni 14 kuud enne nende vabastamist kautsjoni vastu;

O.  arvestades, et Kambodža saab ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames kasutada kõige soodsamat korda „Kõik peale relvade“ (EBA); arvestades, et EL on eraldanud rahastamisperioodiks 2014–2020 Kambodžale arengukoostööks kuni 410 miljonit eurot ja sellest Kambodža valimisreformi toetuseks 10 miljonit eurot, mille maksmine on praegu peatatud;

P.  arvestades, et ÜRO peasekretär tuletas oma juulikuu avalduses meelde, et kaasav ja pluralistlik poliitiline protsess on jätkuvalt oluline, et tagada Kambodža edusammud rahu kindlustamisel;

Q.  arvestades, et konfliktid suhkrurooistanduste pärast on ikka lahendamata; arvestades, et jätkuvalt tekitab muret sunniviisiline maadelt väljasaatmine, endiselt levinud karistamatus selliste tegude eest ja selle tõttu kannatavate kogukondade raske olukord; arvestades, et Kambodža valitsus ei ole allkirjastanud ELi toetatud suhkruroo kontrolliprotsessi puudutavaid volitusi;

1.  võtab teadmiseks, et Kem Sokha vabastati vanglast kautsjoni vastu rangete tingimuste alusel; mõistab hukka asjaolu, et Kem Sokha on määratud koduaresti; nõuab kõigi Kem Sokha vastu esitatud süüdistuste tagasivõtmist ning tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab lisaks opositsioonipoliitikute, sh Sam Rainsy vastu esitatud muude poliitiliselt motiveeritud süüdistuste ja kohtuotsuste viivitamatut tagasivõtmist;

2.  väljendab muret Kem Sokha tervisliku seisundi pärast ja kutsub Kambodža ametivõime üles võimaldama talle asjakohast arstiabi; palub valitsusel lubada Kem Sokhal kohtuda välisriikide diplomaatide, ÜRO ametnike ja inimõiguste olukorra vaatlejatega;

3.  väljendab veendumust, et valimisi Kambodžas ei saa pidada vabadeks ja ausateks; väljendab sügavat muret Kambodžas 2018. aastal toimunud valimiste läbiviimise ja tulemuste pärast, kuna valimisprotsess ei olnud usaldusväärne ja rahvusvaheline üldsus mõistis need valimised laialdaselt hukka;

4.  palub Kambodža valitsusel töötada demokraatia ja õigusriigi tugevdamise nimel ning austada inimõigusi ja põhivabadusi, mis tähendab ka mitmekesisust ning ühinemis- ja väljendusvabadust käsitlevate põhiseaduse sätete täielikku austamist; kutsub lisaks Kambodža valitsust üles tunnistama kehtetuks kõik põhiseaduse, karistusseadustiku, erakondade seaduse, ametiühingute seaduse, vabaühenduste seaduse ja kõigi teiste seaduste hiljutised muudatused, mis piiravad sõnavabadust ja poliitilisi vabadusi ning ei ole täielikult kooskõlas Kambodža võetud kohustuste ja rahvusvaheliste standarditega;

5.  rõhutab, et usaldusväärne demokraatlik protsess eeldab keskkonda, kus erakondadel, kodanikuühiskonnal ja meedial on võimalik täita oma õiguspärast rolli ilma hirmu, ähvarduste või meelevaldsete kitsendusteta; kutsub valitsust üles võtma vajalikud meetmed, et tagada Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (CNRP) tegevuse lõpetamise kiire tühistamine;

6.  kordab oma üleskutset Kambodža valitsusele lõpetada igasugune poliitiliste opositsioonierakondade liikmete, inimõiguste kaitsjate, ametiühinguaktivistide, töötajate õiguste kaitsjate, maavaldusega seotud õiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna aktivistide ning ajakirjanike ahistamine, väärkohtlemine ja nende vastu poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistuste esitamine; kutsub Kambodža valitsust üles vabastama viivitamatult kõik kodanikud, sh James Ricketson, keda peetakse kinni oma inimõiguste kasutamise eest ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;

7.  toetab otsust peatada ELi valimisabi andmine Kambodžale; tuletab meelde demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõigustega seotud riiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi, mis Kambodža on endale võtnud; nõuab tungivalt, et Kambodža valitsus jätkaks reforme demokraatia edendamiseks ning kohaldaks tulevaste valimisprotsesside suhtes rahvusvaheliselt tunnustatud miinimumstandardeid, kaasa arvatud mitmeparteiliste, vabade ja ausate valimiste korraldamine, tõeliselt sõltumatu riikliku valimiskomisjoni moodustamine ning vabaühenduste ja sõltumatu meedia kaasamine valimisvaatlusse ja -aruandlusse;

8.  tuletab Kambodža valitsusele meelde, et ta peab pidama kinni oma kohustustest seoses demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõiguste järgimisega, kuna need kujutavad endast ELi ja Kambodža koostöölepingu ning erikorra „Kõik peale relvade“ (EBA) olulist osa;

9.  väljendab heameelt ELi ja EBA hiljutise teabekogumismissiooni üle Kambodžasse ja palub komisjonil anda selle järelduste kohta Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti aru; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalikke tagajärgi Kambodžale antud kaubandussoodustuste kontekstis, sealhulgas uurimise alustamist algatuses „Kõik peale relvade“ ette nähtud mehhanismide raames;

10.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles koostama nimekirja isikutest, kes vastutavad Kambodžas opositsiooni tegevuse lõpetamise ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste eest, et kehtestada nende suhtes võimalikud viisapiirangud ja külmutada nende varad;

11.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal olukorda Kambodžas tähelepanelikult jälgida; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles võtma meetmeid ja juhtima jõupingutusi eelseisval ÜRO Inimõiguste Nõukogu 39. istungjärgul, et võtta vastu mõjus resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Kambodžas;

12.  kutsub Kambodža valitsust üles uuendama koos ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga Kambodžas vastastikuse mõistmise memorandumit, kui see 31. detsembril 2018 aegub;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ASEANi peasekretärile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kambodža valitsusele ja rahvuskogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0348.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0497.


Eurojusti ja Albaania vaheline koostööleping *
PDF 104kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Albaania vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt (08688/2018 – C8-0251/2018 – 2018/0807(CNS))
P8_TA(2018)0347A8-0275/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (08688/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0251/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0275/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumine ***I
PDF 121kWORD 57k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (COM(2017)0008 – C8‑0008/2017 – 2017/0002(COD))
P8_TA(2018)0348A8-0313/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0008),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0008/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õigusakti eelnõu täiendusi, mille esitasid Tšehhi Esindajatekoda, Hispaania parlament ja Portugali parlament,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 7. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0313/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1725) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUSED

Komisjon kahetseb ELi lepingu artiklite 42 lõikes 1 ja artiklites 43 ja 44 osutatud missioonide väljajätmist määruse kohaldamisalast ning märgib, et seetõttu selliste missioonide puhul andmekaitse eeskirjad puuduvad. Komisjon märgib, et ELi lepingu artiklil 39 põhineva nõukogu otsusega sai sätestada andmekaitse eeskirjad, mis hõlmasid ainult liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvate tegevuste käigus teostatavat isikuandmete töötlemist. Sellise nõukogu otsusega ei olnud võimalik hõlmata eeskirju, mis kohalduksid ELi institutsioonide, organite, asutuste, ja ametite tegevusele. Selle õigusliku tühimiku täitmiseks tuleks nõukogu võimalikule otsusele lisada täiendav lisadokument, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 16.

Komisjon märgib, et artikli 9 lõige 3 (nõukogu üldise lähenemisviisi endine artikkel 70a) ei loo liidu institutsioonidele ja organitele uut kohustust seoses isikuandmete kaitse ja ülduse dokumentidele juurdepääsu vahelise tasakaaluga.


Ühtne digivärav ***I
PDF 115kWORD 53k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (COM(2017)0256 – C8-0141/2017 – 2017/0086(COD))
P8_TA(2018)0349A8-0054/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0256),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 21 lõiget 2, artiklit 48 ja artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0141/2017),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8‑0054/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. septembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1724) lõplikule kujule).

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 88.


ELi reaktsioon 2018. aasta juulis Atika piirkonnas Matis (Kreeka) toimunud põlengutele
PDF 114kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi resolutsioon Kreekas Atika piirkonnas Matis 2018. aasta juulis toimunud põlengute ja ELi reaktsiooni kohta (2018/2847(RSP))
P8_TA(2018)0350RC-B8-0388/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (COM(2017)0772),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkulepet, mis võeti vastu otsusega 1/CP.21 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21), ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi 11. istungjärku (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Kreekas Atika piirkonnas asuvas Matis 2018. aasta juulis toimunud põlengutes hukkus traagiliselt 99 inimest ja sajad said vigastada;

B.  arvestades, et põlengutes hävisid kodud, millest tuli evakueerida sadu inimesi, rängalt sai kahjustada kohalik ja piirkondlik taristu ning keskkond, millel on omakorda mõju põllumajandusele, samuti mõjutasid need majandustegevust, sealhulgas turismi- ja majutussektorit;

C.  arvestades, et äärmusliku põua ja metsatulekahjude sagedus, raskusaste ja keerukus on kasvanud ja need mõjutavad kogu Euroopat ning et kliimamuutused aitavad nendele nähtustele kaasa;

D.  arvestades, et kliimamuutustega võitlemisele suunatud investeeringud on põua ja tulekahjudega seotud katastroofide ennetamisel hädavajalik meede;

E.  arvestades, et 2018. aasta suvel palusid Kreeka, Rootsi ja Läti põlengute tõttu ELilt toetust liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu;

1.  avaldab siirast kaastunnet Atika piirkonnas toimunud põlengutes hukkunute perekondadele;

2.  tunneb kaasa kõigile elanikele, kelle elu Atika piirkonnas toimunud põlengud mõjutasid;

3.  tunnustab tuletõrjujate, rannikuvalve, vabatahtlike ja kõigi teiste pühendumust, kes metsatulekahjude kustutamisel ja kaaskodanike päästmisel oma eluga riskisid;

4.  rõhutab liidu kodanikukaitse mehhanismi tähtsust lennukite, sõidukite, meditsiinipersonali ja tuletõrjujate kaasamisel kõikjalt Euroopa Liidust;

5.  tuletab meelde, et loodusõnnetuse toimumise järel saab elutähtsa taristu taastamiseks ja puhastustöödeks kasutada mitmesuguseid ELi vahendeid, näiteks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi;

6.  toonitab, kui oluline on ELi ühtekuuluvusvahenditest põlengute ennetamiseks ja hädaolukordadele reageerimiseeks antav toetus, ning kutsub liikmesriike üles neid rahalisi vahendeid täiel määral kasutama ja teavitama üldsust metsatulekahjude ohtudest;

7.  rõhutab, et vaja on rohkem teadusuuringuid riskihindamismehhanismide, ennetamise ja varajase avastamise süsteemide ning muude vahendite kohta, mille abil võidelda selliste nähtuste vastu, ning tõhusamat kogemuste ja parimate tavade jagamist piirkondade ja liikmesriikide vahel;

8.  rõhutab, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni 1. augustil 2018 avaldatud dokument(2) tõendab, et Euroopa 2018. aasta kuumalaine on seotud kliimamuutustega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid eesmärgid ja rakendaksid kliimapoliitikat, millega täidetakse Pariisis sõlmitud COP21 kokkuleppe alusel võetud kohustused;

9.  toonitab, et metsatulekahjudes kannatada saanud piirkondades on vaja ära hoida üleujutusi, et vältida edasisi katastroofe;

10.  kutsub komisjoni üles võtma praeguste ELi meetmete, sealhulgas ELi metsastrateegia ja kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia hindamisel arvesse metsatulekahjude ohtu ja ökosüsteemipõhist metsamajandamist ja maastikuhooldust ning puuduste avastamise korral neid strateegiaid kohandama;

11.  nõuab, et nõukogu ja komisjon viiksid Euroopa Parlamendiga liidu uue kodanikukaitse mehhanismi ja rescEU loomise üle peetavad institutsioonidevahelised läbirääkimised lõpule 2018. aasta lõpuks;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikide valitsustele ning põlengutes kannatada saanud alade piirkondlikele ametiasutustele.

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) https://public.wmo.int/en/media/news/july-sees-extreme-weather-high-impacts


Khan al-Ahmari ja muude beduiinide külade lõhkumise oht
PDF 115kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon Khan al-Ahmari ja teiste beduiinikülade lammutamise ohu kohta (2018/2849(RSP))
P8_TA(2018)0351RC-B8-0384/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 7. septembri 2018. aasta avaldust Khan al‑Ahmari küla kavandatava lammutamisega seotud viimaste arengute kohta,

–  võttes arvesse ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaariõiguse kohta,

–  võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriigi 10. septembri 2018. aasta ühisavaldust Khan al‑Ahmari küla kohta,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi (IV) konventsiooni, eriti selle artikleid 49, 50, 51 ja 53,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse poolt 24. augustil 2018. aastal avaldatud poolaasta‑aruannet ELi rahastatud rajatiste lammutamise ja konfiskeerimise kohta Läänekaldal, sh Ida-Jeruusalemmas 2018. aasta jaanuarist kuni juunini,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 5. septembril 2018 lükkas Iisraeli kõrgem kohus tagasi Khan al‑Ahmari elanike petitsioonid; arvestades, et kõrgem kohus otsustas, et asjaomastel ametivõimudel on õigus ellu viia kava, mille kohaselt asustatakse külaelanikud ümber Jahalin Westi; arvestades, et kõrgem kohus lubas Iisraeli ametivõimudel Khan al-Ahmari lammutuskavaga jätkata;

B.  arvestades, et Khan al‑Ahmar on üks 46‑st beduiini kogukonnast Läänekalda keskosas, mida ÜRO arvates ähvardab suur sunniviisilise ümberasustamise oht; arvestades, et see kogukond koosneb 32 perest, milles on kokku 173 inimest, sealhulgas 92 alaealist; arvestades, et Iisraeli armee on andnud lammutuskäsu kõigi küla rajatiste kohta;

C.  arvestades, et 2010. aastal leidis Iisraeli kõrgem kohus, et kõik Khan al‑Ahmari rajatised tervikuna on rajatud ebaseaduslikult ning üld- ja detailplaneerimise seadusi rikkudes ja kuuluvad seetõttu lammutamisele; arvestades, et kõrgem kohus rõhutas samuti, et Iisraeli ametivõimud peavad kooli jaoks ning kogukonna elanike jaoks leidma sobiva alternatiivi; arvestades, et Iisraeli riik on kirjalikult teatanud, mida ta pakub Jahalin Westi (Abu Dis) ümberasuvatele peredele, koos väljavaatega rajada teine ümberasustuskoht Jeerikost ida poole; arvestades, et Khan al‑Ahmari kogukond on ümberasustamisest keeldunud;

D.  arvestades, et okupeeritud alade elanike sunniviisiline ümberasustamine, välja arvatud juhul, kui elanikkonna turvalisus või mõjuvad sõjalised põhjused seda nõuavad, on Genfi (IV) konventsiooni alusel keelatud ja kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse rasket rikkumist;

E.  arvestades, et Iisraeli võimud on Läänekaldal piirkonna C palestiinlastest elanikele kehtestanud äärmiselt piiravad ehituseeskirjad; arvestades, et need eeskirjad muudavad palestiinlaste seadusliku ehitustegevuse piirkonnas peaaegu võimatuks ning neid kasutatakse palestiinlaste väljatõrjumiseks ning asunduste rajamise laiendamiseks; arvestades, et Iisraeli asundused on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud ja kujutavad endast suurt takistust rahupüüetele; arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele on mis tahes kolmandal osapoolel, sh ELi liikmesriikidel kohustus mitte tunnustada, aidata ega abistada asundusi okupeeritud aladel ning samuti kohustus olla nende vastu;

F.  arvestades, et Khan al-Ahmar asub okupeeritud Läänekaldal E1 koridori piirkonnas; arvestades, et selles piirkonnas praeguse olukorra säilitamine on fundamentaalse tähtsusega kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse seisukohast ning tulevikus ühtse ja elujõulise Palestiina riigi loomiseks; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud vastuseisu mis tahes tegevusele, mis ohustab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust ning soovitanud tungivalt mõlemal poolel näidata nii oma poliitika kui ka tegevuse kaudu tõelist pühendumust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele, et taastada usaldus;

G.  arvestades, et 10 ELi liikmesriiki toetavad Khan al‑Ahmaris humanitaarprogramme, sh algkooli ehitamist, ning nüüd on ohtu sattunud hinnanguliselt 315 000 euro väärtuses ELi rahastatud humanitaarabi;

H.  arvestades, et Palestiinas asuva ELi esindaja büroo teatel on 2018. aasta esimesel poolel jätkunud palestiinlaste vara hävitamine ja konfiskeerimine okupeeritud Läänekaldal, sh Ida‑Jeruusalemmas; arvestades, et Khan al‑Ahmari lammutamisega võidakse luua negatiivne pretsedent kümnete teiste Läänekaldal asuvate beduiinikülade jaoks;

1.  ühineb asepresidendi ja kõrge esindaja, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriigi nõudmisega Iisraeli valitsusele peatada ümberpaigutamiskava, mis tooks kaasa Khan al‑Ahmari lammutamise ja selle elanike sunniviisilise ümberasustamise teise asukohta; on seisukohal, et Euroopa Liidu jaoks on ülimalt tähtis kõnelda sel teemal jätkuvalt ühel häälel;

2.  hoiatab Iisraeli ametivõime, et Khan al‑Ahmari lammutamine ja selle elanikkonna sunniviisiline ümberasustamine oleks rahvusvahelise humanitaarõiguse raske rikkumine;

3.  väljendab muret Khan al‑Ahmari lammutamise mõju pärast, mis ohustaks veelgi kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust ja kahjustaks rahu saavutamise väljavaateid; kordab, et kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisuse kaitse ja säilitamine on Iisraeli-Palestiina konflikti ning Lähis‑Ida rahuprotsessiga seotud Euroopa Liidu poliitika ja meetmete esmane prioriteet;

4.  nõuab tungivalt, et juhul, kui Khan al‑Ahmari lammutamine ja elanike ümberasustamine tõepoolest aset leiab, peab ELi reaktsioon vastama sellise arengu tõsidusele ja olema kooskõlas tema pikaajalise toetusega Khan al-Ahmari kogukonnale; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tõhustama kontakte Iisraeli ametiasutustega seoses Palestiina elanikkonna õiguste täieliku austamisega piirkonnas C ning nõudma Iisraelilt hüvitist ELi rahastatud infrastruktuuri hävitamise eest;

5.  kutsub Iisraeli valitsust üles viivitamata lõpetama Negevis ja okupeeritud Läänekalda piirkonnas C elavate beduiini kogukondade vastu suunatud lammutamisega ähvardamise ja tegeliku ümberasustamise poliitika; rõhutab, et okupeeritud Palestiina aladel asuvate majade, koolide ja muu elutähtsa taristu lammutamine on vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ebaseaduslik;

6.  tuletab meelde, et vastavalt Genfi (IV) konventsioonile kannab Iisrael täielikku vastutust tema okupatsiooni all elavate inimeste jaoks vajalike teenuste, sh hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste tagamise eest;

7.  on kindlalt veendunud, et ainus püsiv lahendus Lähis‑Ida konfliktile on kaks demokraatlikku riiki, Iisrael ja Palestiina, mis eksisteerivad rahulikult kõrvuti turvalistes ja tunnustatud piirides, mille aluseks on 1967. aasta piir, ja mille mõlema pealinn on Jeruusalemm; mõistab hukka kõik ühepoolsed otsused või meetmed, mis võivad selle lahenduse väljavaateid kahjustada;

8.  kutsub Iisraeli võime üles oma asunduspoliitika koheselt peatama ja tagasi pöörama; kutsub ELi üles jääma kõnealuses küsimuses vankumatuks;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi erisaadikule, Knessetile ja Iisraeli valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ja Palestiina Seadusandlikule Nõukogule.


Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses
PDF 163kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses (2018/2035(INI))
P8_TA(2018)0352A8-0262/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta aruannet oksüdantide toimel laguneva plasti, sealhulgas oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise keskkonnamõju kohta (COM(2018)0035),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ja talituste töödokumenti ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032),

–  võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), eeskätt eesmärki kehtestada tootepõhisemad ja horisontaalsemad nõuded sellistes valdkondades nagu vastupidavus, parandatavus, ajakohastatavus, demonteerimisega arvestav disain ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsus,

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849 (millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850 (millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851 (millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/720 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(6) (edaspidi „ökodisaini direktiiv“), ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020(7),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2017. aasta järeldusi „Ökoinnovatsioon: ringmajandusele ülemineku võimaldamine“,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2017. aasta oktoobri eriuuringut nr 468 „Euroopa kodanike suhtumine keskkonda“,

–  võttes arvesse kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal ÜRO säästva arengu tippkohtumisel,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(8),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(9),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni ookeanide rahvusvahelise majandamise kohta: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide kontekstis(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A8‑0262/2018),

A.  arvestades, et plast on kõikides väärtusahelates ulatuslikult kasutatav väärtuslik materjal, mis toob meie ühiskonnale ja majandusele kasu, kui seda kasutatakse ja hallatakse vastutustundlikult;

B.  arvestades, et plasti praegustel tootmis-, kasutamis- ja kõrvaldamisviisidel on keskkonna, kliima ja majanduse seisukohast väga tõsised puudused ning need võivad avaldada kahjulikku mõju nii inimeste kui ka loomade tervisele; arvestades, et seetõttu on peamine väljakutse toota ja kasutada plasti vastutustundlikult ja säästvalt, et vähendada plastijäätmete teket ja vähendada võimaluse korral plastis ohtlike ainete kasutamist; arvestades, et seejuures on oluline roll teadusuuringutel ja innovatsioonil, milles keskendutakse uutele tehnoloogialahendustele ja alternatiividele;

C.  arvestades, et need puudused valmistavad üldsusele suurt muret, kuna 74 % ELi kodanikest on väljendanud rahulolematust plasti tervisemõju üle ja 87 % on väitnud, et nad tunnevad muret plasti keskkonnamõju pärast;

D.  arvestades, et praegust poliitilist impulssi tuleks kasutada üleminekuks säästvale plasti ringmajandusele, milles peetakse esmatähtsaks plastijäätmete tekke vältimist kooskõlas jäätmehierarhiaga;

E.  arvestades, et mitu liikmesriiki on juba võtnud siseriiklikke seadusandlikke meetmeid, et keelustada mikroplast, mida lisatakse tahtlikult kosmeetikatoodetele;

F.  arvestades, et Euroopa riigid on varem plastijäätmeid eksportinud, muu hulgas riikidesse, kus ebapiisavad jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusüsteemid põhjustavad keskkonnakahju ning seavad ohtu kohalike kogukondade, eelkõige jäätmekäitlejate tervise;

G.  arvestades, et plastijäätmed on probleemiks kogu maailmas ja selle probleemi lahendamiseks tuleb teha koostööd rahvusvahelisel tasandil; arvestades, et EL on võtnud kohustuse täita ÜRO säästva arengu eesmärgid, millest mitmel on oluline tähtsus plasti säästva tarbimise ja tootmise seisukohast, et piirata selle mõju mere- ja maismaakeskkonnale;

H.  arvestades, et 2015. aastal ulatus ülemaailmne plasti aastane toodang 322 miljoni tonnini ja järgmise 20 aasta jooksul on oodata selle kahekordistumist;

I.  arvestades, et ELis tekib igal aastal 25,8 miljonit tonni plastijäätmeid;

J.  arvestades, et ELis kogutakse ringlussevõtuks vaid 30 % plastijäätmetest; arvestades, et vaid 6 % turule lastud plastist on toodetud ringlussevõetud plastist;

K.  arvestades, et plastijäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise määr on endiselt kõrge (vastavalt 31 % ja 39 %);

L.  arvestades, et umbes 95 % plastist pakkematerjali väärtusest läheb praegu majanduse jaoks kaotsi, tekitades aastas kahjumi, mis jääb vahemikku 70–105 miljardit eurot;

M.  arvestades, et ELis on kehtestatud sihttase, mille kohaselt tuleks 2030. aastaks võtta ringlusse 55 % plastpakenditest;

N.  arvestades, et plasti ringlussevõtul on märkimisväärne kliimaalane kasu, mis väljendub CO2‑heite vähenemises;

O.  arvestades, et globaalselt satub igal aastal maailma ookeanidesse 5–13 miljonit tonni plasti ning hinnangute kohaselt on praeguseks ookeanides plasti rohkem kui 150 miljonit tonni;

P.  arvestades, et igal aastal satub ELi meredesse ja ookeanidesse 150 000–500 000 tonni plastijäätmeid;

Q.  arvestades, et ÜRO poolt tsiteeritud uuringute kohaselt on juhul, kui midagi ette ei võeta, ookeanides 2050. aastaks rohkem plasti kui kalu;

R.  arvestades, et plast moodustab 85 % rannaprügist ja rohkem kui 80 % mereprügist;

S.  arvestades, et ookeanidest, alates Vaikse ookeani prügisaarest, mis hõlmab vähemalt 79 000 tonni plasti, mis triivib rohkem kui 1,6 miljoni ruutkilomeetri suurusel alal, kuni maakera äärepoolseimate aladeni, näiteks süvameri ja Arktika, võib leida praktiliselt igat liiki plastmaterjali;

T.  arvestades, et mereprügi kahjustab ka majandustegevust ja inimese toiduahelat;

U.  arvestades, et 90 % kõikidest merelindudest neelab alla plastiosakesi;

V.  arvestades, et ei ole veel teada, milline on plastijäätmete kogumõju taimedele, loomadele ja inimtervisele; arvestades, et dokumenteeritud on katastroofilised tagajärjed mereelustikule, kuna igal aastal hukkub ookeanides plastiprügi tõttu rohkem kui 100 miljonit merelooma;

W.  arvestades, et mereplasti probleemi vastu võitlemise lahendusi ei saa käsitleda üldisest plastistrateegiast lahus; arvestades, et kalanduskontrolli määruse(11) artikkel 48, milles on sätestatud meetmed kaotatud püügivahendite tagasitoomise edendamiseks, on samm õiges suunas, kuid on liiga piiratud ulatusega, arvestades, et liikmesriikidel on lubatud selle kohustuse täitmisest välja arvata valdav enamik kalalaevu ja et aruandluse nõuete rakendamine on endiselt puudulik;

X.  arvestades, et Euroopa territoriaalse koostöö rahalisi vahendeid kaalutakse kasutada Aadria mere projektide jaoks, näiteks uute haldusvahendite ja heade tavade toetuseks, mille eesmärk on vähendada püügivahendite mahajätmist ja võimaluse korral see lõpetada ning anda kalalaevastikele uus roll nn merevalvuritena;

Y.  arvestades, et liikmesriigid on kirjutanud alla rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL) ja peaksid püüdma selle sätteid täies ulatuses rakendada;

Z.  arvestades, et varipüük toimub siis, kui mereloomad jäävad kinni kaotatud või mahajäetud mittebiolagunevatesse nakkevõrkudesse, lõkspüünistesse või jadaõngedesse, takerduvad neisse, saavad neis vigastada, jäävad neis nälga ning surevad nende tõttu; arvestades, et varipüügi nähtust põhjustab püügivahendite kaotamine ja mahajätmine; arvestades, et kalanduskontrolli määruses nõutakse kohustuslikku püügivahendite märgistamist ning kaotatud püügivahenditest teavitamist ja nende tagasitoomist; arvestades, et mõned kalurid toovad seetõttu merelt kättesaadud kaotatud võrke omal algatusel sadamasse tagasi;

AA.  arvestades, et kuigi on raske täpselt hinnata, kui suur osa mereprügist on põhjustatud vesiviljelusest, moodustavad plast ja mikroplast mereprügist hinnanguliselt 80 % ning ligikaudu 20–40 % sellest merre sattunud plastiprügist on osaliselt seotud inimeste tegevusega merel, sealhulgas kauba- ja merematkelaevadega, ning ülejäänu on tingitud inimeste tegevusest maismaal, ning arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutise uuringu(12) andmetel on umbes 10 % mereprügist pärit kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahenditest; arvestades, et kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahendid moodustavad merre sattunud plastiprügi ühe koostisosa ning et hinnanguliselt 94 % ookeani sattunud plastist jõuab merepõhja, mistõttu tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kasutada selleks, et kaasata kalurid otseselt nn mereprügi püüdmise kavadesse, makstes neile selle eest tasu või pakkudes muid rahalisi või materiaalseid stiimuleid;

AB.  arvestades, et ELis satub igal aastal keskkonda umbes 75 000–300 000 tonni mikroplasti, kaasa arvatud mikroplast, mida lisatakse tahtlikult plasttoodetele, mikroplast, mis vabaneb toodete kasutamise ajal, ja mikroplast, mis tekib plasttoodete lagunemisel;

AC.  arvestades, et mikroplast ja nanoosakesed tekitavad avaliku poliitika jaoks konkreetseid probleeme;

AD.  arvestades, et mikroplasti leidub 90 % pudeliveest;

AE.  arvestades, et teretulnud on komisjoni palve, et Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) uuriks teaduslikku alust, mis võimaldaks piirata tarbijakasutuseks või kutsealaseks kasutuseks ette nähtud toodetele tahtlikult lisatava mikroplasti kasutamist;

AF.  arvestades, et teretulnud on komisjoni palve, et ECHA koostaks ettepaneku oksüdantide toimel laguneva plasti võimaliku piiramise kohta;

AG.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt kohaldatakse uute omavahendite kehtestamise suhtes seadusandlikku erimenetlust, mis eeldab liikmesriikide ühehäälset otsust ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist;

Üldised märkused

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028) üle, mis on samm edasi ELi lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminekul; tunnistab, et plastil on meie majanduses ja igapäevaelus kasulik roll, kuid sel on samal ajal ka märkimisväärsed puudused; on seisukohal, et peamine väljakutse seisneb seetõttu kogu väärtusahelas plasti säästvalt haldamises ning järelikult plasti tootmise ja kasutamise viisi muutmises nii, et selle väärtus jääks majanduses alles, kuid et seejuures ei kahjustataks keskkonda, kliimat ega rahvatervist;

2.  rõhutab, et plastijäätmete ennetav vältimine, nagu see on määratletud jäätmete raamdirektiivis, peaks kooskõlas jäätmehierarhiaga olema peamine prioriteet; on lisaks seisukohal, et plasti ringlussevõtu tulemuslikkuse märkimisväärne suurendamine aitab ühtlasi oluliselt toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning kaitsta keskkonda ja rahvatervist; palub, et kõik sidusrühmad suhtuksid hiljuti Hiina kehtestatud plastijäätmete impordikeeldu kui võimalusse investeerida plastijäätmete vältimisse, sealhulgas korduskasutamise ja ringmajandusel põhineva tootedisaini soodustamise abil, ning investeerida ELis tipptasemel kogumis-, sorteerimis- ja ringlussevõturajatistesse; on veendunud, et sellealaste parimate tavade vahetamine on oluline, eelkõige VKEde jaoks;

3.  on veendunud, et plastistrateegia peaks ühtlasi toimima võimendusvahendina, mille eesmärk on soodustada uusi, arukaid, säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid äri-, tootmis- ja tarbimismudeleid, mis hõlmavad kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärgiga nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) kogu väärtusahelat ja mille raames toimub ka väliskulude sisestamine; palub komisjonil tugevdada sellel eesmärgil selgeid seoseid liidu jäätme-, kemikaali- ja tootepoliitika vahel, töötades selleks muu hulgas välja mürgivabad materjalitsüklid, nagu on sätestatud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

4.  palub komisjonil kehtestada 2020. aasta järgseks perioodiks ringmajandus- ja biomajanduspoliitika, mille aluseks on tugev teadusuuringute ja innovatsiooni sammas, ning tagada uues mitmeaastases finantsraamistikus vajalike kulukohustuste kättesaadavuse; rõhutab eelkõige, kui tähtsad on teadusuuringud selleks, et töötada välja innovatiivseid lahendusi ning mõista makro-, mikro- ja nanoplasti mõju ökosüsteemidele ja inimtervisele;

5.  rõhutab, et plastmaterjale on erinevaid ja need leiavad erineval viisil rakendust, mistõttu on eri väärtusahelate jaoks vaja vastavalt kohandatud ja sageli tootepõhist lähenemisviisi koos erinevate lahendustega, milles võetakse arvesse keskkonnamõju, olemasolevaid alternatiive, kohalikku ja piirkondlikku nõudlust ning millega tagatakse funktsionaalsete vajaduste rahuldamine;

6.  rõhutab, et edu ja niisuguse tulemuse saavutamiseks, mis on kasulik majandusele, keskkonnale, kliimale ja tervisele, on vaja kogu väärtusahela ulatuses kõikide sidusrühmade, sealhulgas tarbijate ühist ja kooskõlastatud tegevust;

7.  toonitab, et jäätmetekke vähendamise suhtes kehtib ühisvastutus ning et endiselt seisneb oluline proovikivi selles, kuidas muuta plastijäätmete pärast tuntav üldine mure avalikuks kohustuseks; rõhutab asjaolu, et uute tarbimisharjumuste kujundamisel, millega ajendatakse tarbijaid oma käitumist muutma, on seejuures keskne tähtsus; nõuab, et ulatuslikumalt suurendataks tarbijate teadlikkust plastijäätmete tekitatava reostuse mõjust ning jäätmetekke vältimise ja nõuetekohase jäätmekäitluse ning olemasolevate alternatiivide tähtsusest;

Ringlussevõttu võimaldava disaini asendamine ringmajandusest lähtuva disainiga

8.  palub, et liikmesriikide pädevad asutused tagaksid kogu tooteid ja jäätmeid käsitleva õigustiku täieliku ja kiire rakendamise ning jõustamise; juhib tähelepanu asjaolule, et ELis kogutakse ringlussevõtuks vaid 30 % plastijäätmetest, mis põhjustab tohutut ressursside raiskamist; rõhutab, et hiljemalt 2030. aastal ei võeta plasti enam prügilatesse vastu ning liikmesriigid peavad oma plastijäätmeid käitlema direktiivi 2008/98/EÜ sätete kohaselt; kordab, et liikmesriigid peaksid kasutama majanduslikke vahendeid ja muid meetmeid, et pakkuda stiimuleid jäätmehierarhia kohaldamiseks; rõhutab, kui tähtsad on liigiti kogumise ja sorteerimise rajatised, et võimaldada kõrge kvaliteediga ringlussevõttu ja edendada kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõttu;

9.  palub sektori kõikidel sidusrühmadel alustada nüüd konkreetsete meetmete võtmist, et tagada, et hiljemalt 2030. aastaks on kõik plastpakendid kulutõhusal viisil korduskasutatavad või ringlusse võetavad, siduda oma kaubamärgi identiteet säästvate ja ringmajandusel põhinevate ärimudelitega ning kasutada oma turundusjõudu selleks, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama arengusuundumusi, edendama parimaid tavasid ning kontrollima keskkonnaväiteid, et hoida ära nn rohepesu;

10.  on veendunud, et kodanikuühiskond peaks olema nõuetekohaselt kaasatud ja teda tuleks nõuetekohaselt teavitada, et ta saaks panna sektori selle kohustuste ja eesmärkide täitmise eest vastutama;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma kohustuse vaadata 2020. aasta lõpuks läbi pakendite ja pakendijäätmete direktiivis sätestatud olulised nõuded ja neid tugevdada, võttes seejuures arvesse eri pakkematerjalide vastavaid omadusi olelusringi hinnangute alusel ning pöörates erilist tähelepanu vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile; palub komisjonil esitada selged, rakendatavad ja tulemuslikud nõuded, sealhulgas nõuded korduskasutatava ja ringlussevõetava plastpakendi kulutõhusa kasutamise ning ülemäärase pakendikasutuse kohta;

12.  palub komisjonil muuta ka muul kui pakendamise eesmärgil kasutatavate plasttoodete puhul ressursitõhusus ja ringluspõhisus üldpõhimõteteks, hõlmates ühtlasi tähtsat rolli, mida võivad omada ringluspõhised materjalid, tooted ja süsteemid; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada muu hulgas laiendatud tootjavastutusega, tootestandardite väljatöötamisega, olelusringi hinnangute koostamisega, ökodisaini käsitleva õigusraamistiku laiendamisega kõikidele peamistele plasttoodete rühmadele, ökomärgist käsitlevate normide vastuvõtmisega ja toote keskkonnajalajälje leidmise meetodi rakendamisega;

Ringlussevõetud plasti jaoks tõelise ühtse turu loomine

13.  märgib, et ringlussevõetud plasti vähesel kasutamisel ELis on mitu põhjust, muu hulgas fossiilkütuse madal hind, mis on osaliselt tingitud subsiidiumidest, usaldusepuudus ja kvaliteetse toorme nappus; rõhutab, et ringmajandusele ülemineku tagamiseks on vaja stabiilset teisese toorme siseturgu; palub komisjonil kõrvaldada takistused sellel turul ja luua võrdsed tingimused;

Kvaliteedistandardid ja tõendamine

14.  palub, et komisjon esitaks kiiremas korras ettepaneku kvaliteedistandardite kohta, et suurendada usaldust ja luua stiimulid teisese plasti turu jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nende kvaliteedistandardite väljatöötamisel arvesse ringlussevõtu eri tasemeid, mis sobivad eri toodete funktsionaalsusega, kaitstes samal ajal rahvatervist, toiduohutust ja keskkonda; palub komisjonil tagada ringlussevõetud materjalide ohutu kasutamine toiduga kokku puutuvates materjalides ja ergutada innovatsiooni;

15.  palub komisjonil arvesse võtta parimaid tavasid, millel on sõltumatu kolmanda isiku sertifikaat, ja ergutada ringlussevõetud materjalide sertifitseerimist, sest kontrollimine on hädavajalik, et suurendada nii tööstuse kui ka tarbijate usaldust ringlussevõetud materjalide vastu;

Ringlussevõetud materjal

16.  palub kõigil sektoris osalejatel muuta ringlussevõetud plasti kasutamise kohta võetud avalik kohustus ametlikuks lubaduseks ning võtta konkreetseid meetmeid;

17.  usub, et kuna teisese toorme turg veel ei toimi, võib teisese toorme kasutuselevõtu ergutamiseks vaja minna kohustuslikke eeskirju ringlusmaterjali kohta; palub komisjonil kaaluda minimaalse ringlusmaterjalisisalduse nõuete kehtestamist konkreetsete ELi turule viidavate plasttoodete kohta, järgides samas toiduohutusnõudeid;

18.  kutsub liikmesriike üles kaaluma ringlusmaterjali sisaldavatele toodetele vähendatud käibemaksu kehtestamist;

Ringmajanduse hanked

19.  rõhutab, et hange on ringmajandusele üleminekul oluline vahend, kuna see võimaldab edendada ärimudelites innovatsiooni ning toetada ressursitõhusaid tooteid ja teenuseid; rõhutab sellega seoses kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli; palub komisjonil luua ringmajanduse riigihangete üleeuroopaline õppevõrgustik, et katseprojektidega saadud kogemustest õppust võtta; on veendunud, et selline vabatahtlik tegevus peaks looma eeltingimused siduvate eeskirjade kehtestamiseks ringmajanduse riigihangete kohta, lähtudes paikapidavast mõjuhinnangust;

20.  kutsub liikmesriike üles järk-järgult loobuma kõigist kohatutest stiimulitest, mis takistavad suurima võimaliku plastide ringlussevõtu määra saavutamist;

Jäätmete ja kemikaalide seos

21.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tõhustama imporditud materjalide ja toodete kontrollimist, et tagada kemikaale ja tooteid käsitlevate ELi õigusaktide täitmine ja jõustamine;

22.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi resolutsioonile ringmajanduse paketi rakendamise ning võimaluste kohta kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks“;

Plastijäätmete tekke vältimine

Ühekordselt kasutatav plast

23.  märgib, et ühekordselt kasutatava plasti kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks ei ole imerohtu, ning on veendunud, et selle keeruka probleemi lahendamiseks on sellepärast vaja nii vabatahtlikke kui ka õiguslikke meetmeid, samuti muutust tarbijate teadlikkuses, käitumises ja osalemises;

24.  võtab teadmiseks mõnes liikmesriigis juba võetud meetmed ja kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku konkreetse õigusraamistiku kohta, milles käsitletakse teatavate plasttoodete, eelkõige ühekordselt kasutatavate plastide keskkonnamõju vähendamist; on seisukohal, et see ettepanek peaks aitama oluliselt vähendada mereprahti, millest üle 80 % on plast, aidates sellega kaasa säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärgile, mille kohaselt igasugust merereostust tuleb vältida ja märgatavalt vähendada;

25.  peab oluliseks, et kõnealune raamistik pakuks liikmesriikide pädevatele asutustele ulatuslikke meetmeid, mis oleksid kooskõlas ühtse turu terviklikkuse põhimõttega, avaldaksid reaalset positiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning tagaksid tarbijatele vajaliku funktsionaalsuse;

26.  mõistab, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete vähendamine ja nende kasutamise piiramine võib luua võimalusi kestlikuks äritegevuseks;

27.  osutab käimasolevale tööle kõnealuse ettepanekuga seotud seadusandliku tavamenetluse raames;

28.  rõhutab, et jäätmete ulatusliku kogumise ja ringlussevõtu saavutamiseks ning plastprügi hulga vähendamiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemid, kus rakendatakse eristavaid tasusid, tagatisraha süsteemid ja üldsuse teadlikkuse suurendamine; võtab teadmiseks liikmesriikides kehtestatud erinevate süsteemide eelised ja kasu, mida parimate tavade jagamine võib liikmesriikidele anda; rõhutab, et rakendatava süsteemi valimine jääb liikmesriigi pädeva asutuse pädevusse;

29.  väljendab heameelt asjaolu üle, et direktiiviga 94/62/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama 2024. aasta lõpuks kõigi pakendite suhtes kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, ja kutsub komisjoni üles hindama võimalust laiendada nimetatud kohustust teistele plasttoodetele vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 8 ja 8a;

30.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku (COM(2018)0325) Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete alusel määrataval panusel; rõhutab, et võimaliku panuse suunav mõju peab olema jäätmehierarhiaga kooskõlas; seetõttu rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada jäätmetekke vältimist;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühinema kilekotireostuse vähendamise rahvusvahelise koalitsiooniga, mis moodustati 2016. aasta novembris Marrakechis kliimamuutuste konverentsil COP 22;

32.  on veendunud, et supermarketitel on ühekordselt kasutatava plasti vähendamisel ELis oluline roll; tervitab selliseid algatusi nagu plastivabad supermarketiriiulid, mis annab kaubanduskeskustele võimaluse katsetada plastpakendite alternatiivina kompostitavaid biomaterjale;

33.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv sadama vastuvõtuseadmete kohta (COM(2018)0033), mille eesmärk on oluliselt vähendada kalurite koormust ja kulusid püügivahendite ja plastijäätmete tagasitoomisel sadamasse; rõhutab, et kaluritel võiks olla oluline roll, eelkõige saaksid nad püügitegevuse käigus merel plastijäätmeid koguda ja need nõuetekohaseks jäätmekäitluseks tagasi sadamasse tuua; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid seda tegevust motiveerima, nii et kalurilt ei nõutaks nende jäätmete töötlemise eest tasu;

34.  peab kahetsusväärseks, et kalanduskontrolli määruse artikli 48 lõikes 3 sätestatud kaotatud püügivahendi tagasitoomise ja teavitamise kohustuse rakendamist ei kaasatud komisjoni 2017. aasta hindamis- ja rakendamisaruandesse; rõhutab vajadust üksikasjalikult hinnata kalanduskontrolli määruse nõuete rakendamist püügivahendite kohta;

35.  palub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi toetada merelt prügi korjamise plaane, võimaluse korral kalalaevade osavõtul, ning näha ette mereprügi vastuvõtmise ja kõrvaldamise rajatised sadamates ja olelusringi lõppu jõudnud võrkude ringlussevõtu süsteem; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama FAO vabatahtliku juhendi soovitusi püügivahendite märgistamise kohta ning tegema kalandussektoriga tihedat koostööd võitluses varipüügi vastu;

36.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tõhustama mereplasti kohta andmete kogumist, luues ja võttes kasutusele kogu ELi hõlmava kohustusliku digitaalse aruandlussüsteemi üksikute kalalaevade kaotatud püügivahendite leidmiseks, mis hõlbustaks nende tagasitoomist, jagades Kalanduskontrolli Ameti hallatavas Euroopa andmebaasis piirkondlike andmebaaside andmeid, või kujundama ELi meresõiduohutuse teabevahetusesüsteemi (SafeSeaNet) kogu liitu hõlmavaks kasutajasõbralikuks süsteemiks, mis võimaldab kaluritel kaotatud püügivahenditest teada anda;

37.  rõhutab, et liikmesriikidel on vaja rohkem pingutada, et välja töötada strateegiad ja kavad püügivahendite hülgamise vähendamiseks merel, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste, struktuurifondide ja Euroopa territoriaalse koostöö raames antava toetuse ning vajaliku aktiivse piirkondliku kaasatuse kaudu;

Bioplast, biolagunevus ja kompostimine

38.  toetab kindlalt komisjoni selgete täiendavate standardite, ühtlustatud eeskirjade ja määratluste esitamisel biotoorainel põhineva koostise, biolagunevuse (lähteaine sõltumatu omadus) ja kompostitavuse kohta, et kõrvaldada vääritimõistmised ja arusaamatused ning anda tarbijatele selget teavet;

39.  rõhutab, et jätkusuutliku biomajanduse edendamine võib aidata vähendada Euroopa sõltuvust imporditud toorainest; tõstab esile biopõhise ja biolaguneva plasti potentsiaalset rolli seal, kus see on osutunud kogu olelusringi seisukohast kasulikuks; on seisukohal, et biolagunevust tuleb hinnata vastavates tegelikes tingimustes;

40.  rõhutab, et biolagunevad ja kompostitavad plastid võivad toetada ringmajandusele üleminekut, kuid neid ei saa pidada mereprügi vähendamise vahendiks, samuti ei tohiks need õigustada tarbetut ühekordset kasutamist; palub seetõttu komisjonil koostada selged kriteeriumid biolagunevast plastist koosnevate kasulike toodete ja rakenduste kohta, kaasa arvatud pakendamine ja põllumajanduslikud rakendused; nõuab täiendavat teadus- ja arendustegevusse investeerimist selles valdkonnas; rõhutab, et biolagunevat ja mitte-biolagunevat plasti tuleb nõuetekohase jäätmehoolduse huvides käidelda erinevalt;

41.  rõhutab, et bioressursipõhine plast pakub lähteainete osalise diferentseerimise võimalust, ning nõuab sellega seoses täiendavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; võtab teadmiseks, et innovaatilised bioressursipõhised materjalid on juba turul saadaval; rõhutab, et asendusmaterjale tuleb käsitleda neutraalselt ja võrdselt;

42.  nõuab, et oksüdantide toimel lagunev plast ELis 2020. aastaks täielikult keelustataks, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu;

Mikroplast

43.  palub komisjonil kehtestada 2020. aastaks mikroplastide kasutamise keeld kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodetes, pesu- ja puhastusvahendites; palub ECHA‑l olukorda hinnata ja vajaduse korral ette valmistada keeld kasutada mikroplasti, mida lisatakse teadlikult muudele toodetele, võttes arvesse ka seda, kas on olemas sobivad alternatiivid;

44.  palub komisjonil kehtestada tooteid käsitlevates õigusaktides miinimumnõuded, et märkimisväärselt vähendada mikroplasti keskkonda sattumist selle allikatest, näiteks tekstiilidest, rehvidest, värvidest ja sigaretikonidest;

45.  võtab teadmiseks programmi „Operation Clean Sweep“ ja plastgraanulite kao vältimise algatuste hea tava; usub, et neid algatusi saaks korrata ka ELi ja ülemaailmsel tasandil;

46.  palub, et komisjon vaataks veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi praeguse toimivuskontrolli raames läbi makro- ja mikroplasti allikate, leviku, käitumise ning mõju küsimused seoses reovee puhastamise ja sademevee käitlemisega; palub ühtlasi, et liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon tagaksid asulareovee puhastamise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi täieliku rakendamise ja täitmise; palub komisjonil toetada reoveesette töötlemise ja veepuhastustehnoloogia uurimist;

Teadusuuringud ja innovatsioon

47.  väljendab heameelt komisjoni teate üle, et programmi „Horisont 2020“ raames investeeritakse täiendavalt 100 miljonit eurot, et suunata investeeringuid ressursitõhusatesse ja ringsetesse lahendustesse, näiteks ennetus- ja kavandamisvõimalused, lähteainete mitmekesistamine ja uuenduslikud ringlussevõtutehnoloogiad, nagu molekulaarne ja keemiline ringlussevõtt, samuti mehaanilise ringlussevõtu parandamine; juhib tähelepanu idufirmade uuenduspotentsiaalile selles valdkonnas; toetab materjaliringlust käsitleva strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava koostamist, milles pööratakse erilist tähelepanu plastile ja plasti sisaldavale materjalile ka mujal kui pakendites, et programmi „Euroopa horisont” raames tulevasi rahastamisotsuseid suunata; märgib, et erainvesteeringute võimendamiseks on vaja piisavalt vahendeid; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata ringmajandusele üleminekut kiirendada;

48.  rõhutab digitaalarengu tegevuskava ja ringmajanduse tegevuskava ühendamise tugevat potentsiaali; rõhutab vajadust kõrvaldada innovatsiooni regulatiivsed takistused ning kutsub komisjoni üles uurima võimalikke ELi innovatsioonitehinguid kooskõlas plastistrateegias seatud eesmärkide ja laiema ringmajanduse tegevuskavaga;

49.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles toetama innovatiivsete kalapüügivahendite kasutamist, julgustades kalureid vanu võrke välja vahetama ja varustama kasutusel olevad võrgud nutitelefonirakendustega ühendatud võrgujälgimisvahendite ja anduritega, kasutama raadiosagedustuvastuse kiipe ning varustama laevad jälgimisseadmetega, et kaptenitel oleks oma võrkude asukohast parem ülevaade ja et nad need vajaduse korral üles leiaksid; võtab teadmiseks, et tehnoloogia võib aidata plastijäätmete merresattumist vältida;

50.  nõuab, et programm „Euroopa horisont“ hõlmaks ka plastivaba ookeani algatust, et kasutada innovatsiooni merekeskkonda jõudva plastikoguse vähendamiseks ja ookeanides leiduva plasti kogumiseks; kordab oma üleskutseid võidelda mereprahi vastu (sealhulgas suurendades ookeanide tundmist ning teadlikkust plastireostuse ja muude mereprahiliikide tekitatud keskkonnaohtudest ning korraldades puhastuskampaaniaid, nagu prahikogumine merel ja randade puhastamine), millele osutatakse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatises „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049); nõuab, et EL alustaks mereprahi teemal poliitilist dialoogi, kus osaleksid poliitiliste otsuste tegijad, sidusrühmad ja eksperdid;

Üleilmsed meetmed

51.  kutsub ELi üles aktiivselt osalema plasti käsitleva üleilmse protokolli väljatöötamisel ning tagama, et nii ELi kui ka maailma tasandil võetud mitmesuguste kohustuste täitmist oleks võimalik ühtsel ja läbipaistval viisil jälgida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt osalema ÜRO Keskkonnaassamblee 2017. aasta detsembris moodustatud töörühmas, mille ülesanne on kavandada rahvusvahelisi meetmeid mereprügi ja mikroplasti vastu võitlemiseks; rõhutab, et plastijäätmete ja jäätmekäitlussuutlikkuse teemad peavad kuuluma ELi välispoliitilisse raamistikku, võttes arvesse, et suur osa ookeanides leiduvatest plastijäätmetest pärineb Aasia ja Aafrika riikidest;

52.  kutsub kõiki ELi institutsioone koostöös ELi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemiga keskenduma ennetusele, läbi vaatama oma sisemised hanke-eeskirjad ja plastijäätmete käitlemise tava ning oluliselt vähendama plastijäätmete teket, eelkõige ühekordselt kasutatava plasti asendamise, vähendamise ja piiramise teel;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.
(2) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.
(3) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.
(4) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.
(5) ELT L 115, 6.5.2015, lk 11.
(6) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(8) ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0287.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0004.
(11) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(12) „Abandoned, lost or otherwise discarded fishing gear“ (Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid).


Võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks
PDF 144kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta (2018/2589(RSP))
P8_TA(2018)0353B8-0363/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192, milles käsitletakse inimeste tervise kaitset ning keskkonna säilitamist ja kaitsmist ja selle kvaliteedi parandamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851(1), millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849(2), millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850(3), millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852(4), millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006(5), mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008(6), mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004(7) püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ(8), mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL(9), milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0020), mis on lisatud 16. jaanuari 2018. aasta teatisele ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2018. aasta teatist „Komisjoni üldaruanne REACH‑määruse toimimise ja teatavate elementide läbivaatamise kohta – järeldused ja meetmed“ (COM(2018)0116),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“ (COM(2016)0773),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“ (COM(2011)0571),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta,(10)

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse XXX eelnõu kohta, milles käsitletakse bis(2‑etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutamiseks loa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006,(11)

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta,(12)

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta,(13)

–  võttes arvesse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni,

–  võttes arvesse teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevat Rotterdami konventsiooni,

–  võttes arvesse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi ringmajanduse paketi rakendamise ning kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta (O‑000063/2018 – B8‑0036/2018 ja O‑000064/2018 – B8‑0037/2018),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis nähakse ette liidu mürgivaba keskkonna strateegia väljatöötamine, mille eesmärk on tagada minimaalne kokkupuude toodetes (sh importtoodetes) sisalduvate kemikaalidega ning edendada mürgivabasid materjalitsükleid, et ringlussevõetud jäätmeid saaks liidus kasutada olulise ja usaldusväärse tooraineallikana;

B.  arvestades, et direktiivi (EL) 2018/851 artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriikide poolt jäätmetekke vältimiseks võetavate meetmetega tuleb vähendada jäätmete teket ja eelkõige selliste jäätmete tekkimist, mida ei saa korduskasutamiseks ette valmistada ega ringlusse võtta;

C.  arvestades, et direktiivi (EL) 2018/851 artiklis 9 on samuti sätestatud, et nende meetmetega tuleb soodustada ohtlike ainete sisalduse vähendamist materjalides ja toodetes ning tagada, et REACH‑määruse artikli 3 punktis 33 määratletud tarnijad edastavad kõnealuse määruse artikli 33 lõike 1 kohaselt teavet Euroopa Kemikaaliametile, kusjuures Euroopa Kemikaaliamet peab looma talle selle nõude kohaselt esitatavate andmete jaoks andmebaasi ja seda haldama ning tegema andmebaasi kättesaadavaks jäätmekäitlusega tegelevatele ettevõtjatele ja ka seda taotlevatele tarbijatele;

D.  arvestades, et direktiivi (EL) 2018/851 artikli 10 lõikes 5 on sätestatud, et kui see on vajalik korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingutega seotud kohustuse täitmiseks ning taaskasutamise hõlbustamiseks või täiustamiseks, võtavad liikmesriigid enne taaskasutamist või selle ajal vajalikke meetmeid, et eemaldada ohtlikest jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et neid saaks töödelda kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ(14) (mis käsitleb jäätmeid) artiklitega 4 ja 13;

E.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et kõrvaldamis- ja taaskasutamisalased toimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete (püsivad orgaanilised saasteained) taaskasutamise, ringlussevõtmise, taastamise või korduvkasutamiseni, on keelatud;

Üldised kaalutlused

1.  väljendab heameelt komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatise, komisjoni talituste töödokumendi ja konsultatsiooniprotsessi üle, kuid ootab kiiret tegutsemist seoste osas tuvastatud probleemide lahendamiseks; toetab komisjoni esitatud üldist visiooni, mis on kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidega;

2.  on seisukohal, et komisjoni peamine eesmärk peaks olema vältida ohtlike kemikaalide jõudmist materjalitsüklisse ning tagada jäätme- ja kemikaalipoliitika rakendamiseks vastu võetud õigusaktide täielik sidusus ja kehtivate õigusaktide parem rakendamine, kuid samal ajal peaks ta tegelema ka seaduselünkadega, mis võivad takistada ELis kestliku ringmajanduseni jõudmist, eelkõige seoses importkaubaga;

3.  rõhutab, et tõelises ringmajanduses tuleb tooteid välja töötades lähtuda ajakohastatavusest, vastupidavusest, parandatavusest, korduskasutatavusest ja ringlussevõetavusest ning ohtlike ainete minimaalsest kasutamisest;

4.  kordab, et ringmajandusele üleminek nõuab jäätmehierarhia ranget kohaldamist ja võimaluse korral järkjärgulist loobumist probleemsete ainete kasutamisest, eelkõige juhul, kui on olemas või väljatöötamisel ohutumad alternatiivid, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamine, mis hõlbustab ringlussevõttu ja on oluline teisese toorme toimiva turu usaldusväärseks arenguks;

5.  palub komisjonil töötada edasiste viivitusteta välja liidu mürgivaba keskkonna strateegia, nagu nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tihedas koostöös Euroopa Kemikaaliametiga intensiivistada oma reguleerivat tegevust, et edendada väga ohtlike ainete asendamist ja piirata selliste ainete kasutamist, mis kujutavad endast REACH‑määruse ning konkreetsete valdkondlike või tooteid käsitlevate õigusaktide kontekstis lubamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, et liidus oleks võimalik ringlussevõetud jäätmeid kasutada olulise ja usaldusväärse toormaterjali allikana;

7.  rõhutab vajadust kaasata kõik sidusrühmad ja otsida nii kohalikul, riiklikul, piirkondlikul kui ka üleeuroopalisel tasandil võimalusi, kuidas ringlussevõtu käigus probleemsed kemikaalid tuvastada ja eemaldada;

8.  kutsub ettevõtjaid üles kemikaalide järkjärgulise käitlemise tulevikku suunatud ja terviklikku lähenemisviisi täielikult omaks võtma, kasutades iga võimalust toodetes ja tarneahelates esinevaid mürgiseid aineid asendada ning kiirendades ja juhtides turu uuendusi;

9.  rõhutab, et kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamine võib põhjustada probleeme väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); rõhutab, et meetmete võtmisel tuleks nende konkreetset olukorda arvesse võtta, alandamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse taset; juhib tähelepanu selge ja kergesti kättesaadava teabe vajadusele, et tagada VKEdele vajalikud eeltingimused valdkonna kõigi õigusaktide täielikuks järgimiseks;

10.  on seisukohal, et õigusaktide kattumise ohu korral on oluline selgitada nende omavahelisi seoseid, et tagada sidusus ja kasutada ära võimalikku koostoimet;

11.  toonitab, et selleks, et üldsus usuks teisese toorme ohutusse, on vaja parandada läbipaistvust tarbekaupades esinevate probleemsete ainete küsimuses; juhib tähelepanu asjaolule, et suurem läbipaistvus ergutaks veelgi probleemsete ainete kasutamist järk-järgult lõpetama;

Ebapiisav teave toodetes ja jäätmetes esinevate probleemsete ainete kohta

12.  on seisukohal, et probleemsed ained on REACH‑määruse artiklis 57 osutatud kriteeriumidele vastavad väga ohtlikud ained, Stockholmi konventsiooni alusel keelatud ained, REACH‑määruse XVII lisa punktides loetletud piiratud kasutusega ained ning konkreetsete valdkondlike ja/või tooteid käsitlevate õigusaktidega reguleeritud ained;

13.  kordab komisjonile esitatud üleskutset täita oma kohust ja kaitsta nii kodanike tervist kui ka keskkonda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest; ootab, et komisjon esitaks viivitamatult endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia, et minimeerida ELi kodanike kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega, mida esineb ka mujal peale pestitsiidide ja biotsiidide;

14.  rõhutab, et kõik probleemsed ained tuleks tuvastada võimalikult kiiresti ja neid puudutav teave, sh nende koostist ja kontsentratsiooni puudutav info tuleks kõigile tarneahela osalistele, ringlussevõtuga tegelejatele ja üldsusele täielikult teatavaks teha, ning lisaks tuleks arvesse võtta olemasolevaid süsteeme ja kaaluda ka võimalust kasutada sektoripõhiseid jälgimislahendusi; väljendab sellega seoses heameelt direktiivi (EL) 2018/851 artiklisse 9 lisatud uute sätete üle, mis kujutavad endast esimest sammu õiges suunas;

15.  kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostöös ECHAga suuremaid jõupingutusi tagamaks, et 2020. aastaks on kõik väga ohtlikud ained (sh ained, mis vastavad samaväärse ohtlikkuse kriteeriumile, nagu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja sensibiliseerivad ained) kantud REACH‑määruse kandidaatainete loetellu, nagu nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

16.  usub, et kooskõlas REACH‑määruses sätestatud kehtivate impordinõuetega peaks jälgimissüsteem hõlmama ka kõiki liitu imporditavaid tooteid, mis võivad sisaldada probleemseid aineid; täpsustab lisaks, et vaja on tegeleda ka imporditud toodetes sisalduvate registreerimata ainete probleemiga; rõhutab, et importkauba küsimuses tuleb rahvusvahelisel tasandil teha suuremat koostööd, näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi, importkauba tõttu sarnaste probleemidega kokku puutuvate kolmandate riikide ja eksportivate riikidega;

17.  nõustub komisjoni poolt REACH-määruse teise läbivaatamise käigus tehtud järeldustega, et registreerimistoimikutes sisalduvate andmete (kemikaalidega seotud ohtude ning nende kasutusalade ja nendega kokkupuute kohta) kvaliteeti tuleb parandada;

18.  on seisukohal, et REACH-määruse artikli 20 lõike 2 kohaselt (milles käsitletakse registreerimisdokumentide terviklikkuse kontrolli) ei tohiks Euroopa Kemikaaliamet lubada turule selliseid kemikaale, mille registreerimistoimikud on ebapiisavad ja puudulikud, ning amet peaks hoolitsema selle eest, et vajalik teave saadakse võimalikult kiiresti; tuletab meelde, et on äärmiselt oluline, et registreerimistoimikutes esitatud teave oleks õige, piisav, usaldusväärne, asjakohane ja usutav; palub ECHA‑l teha REACH‑määruse artikliga 41 (milles käsitletakse registreerimistaotluste vastavuse kontrollimist) seoses suuremaid jõupingutusi, et mittevastavaid toimikuid enam ei aktsepteeritaks, ning tagada, et kemikaale, mille registreerimistoimikud ei vasta tingimustele, turule ei lasta; palub registreerijatel ja liikmesriikidel teha kõik endast olenev, et REACH‑määruse kohased registreerimistoimikud vastaksid nõuetele ja et neid ajakohastatakse;

Ringlusse võetud materjalides sisalduvate probleemsete ainetega seonduvad meetmed

19.  rõhutab, et olenemata sellest, kas tooted on valmistatud esmasest toormest või taaskasutusse võetud materjalist, peab liit inimeste tervist ja keskkonda kaitsma ikka samal määral;

20.  kordab, et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ringlussevõtuga ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada;

21.  on seisukohal, et kõikide esmaste ja teiseste toorainete suhtes tuleks põhimõtteliselt kohaldada samu eeskirju; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et alati ei ole võimalik tagada, et ringlussevõetud toodetest valmistatud materjalid on esmase toorainega täiesti samaväärsed;

22.  juhib tähelepanu sellele, et liidu eeskirjadega tuleks tagada, et materjalide ringlussevõtuga ei jää kasutusse ka ohtlikke aineid; märgib murelikult, et õigusaktid, mis peaksid aitama vältida kemikaalide kasutamist toodetes ja muu hulgas importtoodetes, on killustunud, süsteemitud ja ebajärjepidevad ning hõlmavad ainult väheseid aineid, tooteid ja kasutusviise, kusjuures nendegi puhul on lubatud palju erandeid; peab kahetsusväärseks, et liidu mürgivaba keskkonna strateegia väljatöötamisel, mille eesmärk on vähendada muu hulgas kokkupuudet toodetes sisalduvate probleemsete ainetega, ei ole edusamme tehtud;

23.  rõhutab, et võimalus võtta ringlusse probleemseid aineid sisaldavaid materjale tuleks ette näha üksnes juhuks, kui probleemseid aineid mittesisaldavaid alternatiivseid materjale ei ole olemas; on seisukohal, et selline ringlussevõtt peaks toimuma suletud või kontrollitud ahelas ning ilma, et see ohustaks inimeste ja töötajate tervist või keskkonda;

24.  loodab, et uuenduslikud ringlussevõtu meetodid aitavad probleemseid aineid sisaldavaid jäätmeid saastest puhastada;

25.  on seisukohal, et vanu aineid sisaldavate toodetega tuleks tegeleda tõhusa registreerimis-, jälgimis- ja kõrvaldamissüsteemi kaudu;

26.  on veendunud, et kuna toote keskkonnamõju määratakse enam kui 80 % ulatuses kindlaks toote kujundusetapis, tuleks probleemsete ainete asendamiseks vajalike nõuete kehtestamiseks kasutada lisaks REACH‑määrusele ka ökodisaini direktiivi ja muid tooteid käsitlevaid õigusakte; rõhutab, et eelkõige tuleks ökodisaini laiendatud kriteeriumides käsitleda mürgiste või probleemsete ainete (näiteks püsivate orgaaniliste saasteainete või endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide) kasutamist, piiramata seejuures neid aineid puudutavate muude liidu tasandil ühtlustatud juriidiliste nõuete kohaldamist;

27.  rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada nii ELis toodetud kui ka imporditud toodetele võrdsed tingimused; on seisukohal, et ELis toodetud tooted ei tohi mingil juhul jääda ebasoodsasse olukorda; palub seetõttu, et komisjon tagaks REACH‑määruses ja teistes tooteid käsitlevates õigusaktides ette nähtud piirangute õigeaegse rakendamise, et nii ELis toodetud kui ka imporditud toodetele kehtiksid samad eeskirjad; rõhutab eriti, et lisaks väga ohtlike ainete järkjärgulisele kasutusest kõrvaldamisele või asendamisele REACH‑määruse kohase autoriseerimiskava alusel tuleks kasutada ka asjakohaseid piiranguid; kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tõhustama imporditud materjalide kontrollimist, et tagada REACH‑määruse ja tooteid käsitlevate õigusaktide täitmine;

28.  rõhutab, et kemikaale ja tooteid käsitlevate õigusaktide täitmise tagamist ELi piiridel tuleks parandada;

29.  on seisukohal, et selleks, et tegeleda probleemsete ainete esinemisega ringlussevõetud materjalides, tuleks kasutusele võtta tootepass, mis võimaldab avalikustada tootes kasutatud materjalid ja ained;

Ebakindlus jäätmestaatuse lõppemise osas

30.  toonitab, et vaja on selgeid ELi eeskirju, milles täpsustatakse, millised tingimused peavad jäätmeringlusest väljumiseks täidetud olema, ning samuti on vaja jäätmestaatuse lõppemise ühtlustatud kriteeriume; on seisukohal, et sellised selged ELi eeskirjad peavad olema ka VKEde jaoks täidetavad;

31.  on veendunud, et ringlusse võetud materjalide kasutamise hõlbustamiseks tuleks ELi tasandil võtta meetmeid jäätmete raamdirektiivis sätestatud jäätmestaatuse lõppemist käsitlevate sätete tõlgendamise ja rakendamise ühtlustamiseks liikmesriikides;

32.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema jäätmestaatuse lõppemise kriteeriumide osas igakülgset koostööd;

Raskused ELi jäätmete liigitamise meetodite kohaldamisel ja selle mõju materjalide ringlussevõetavusele (teisesele toormele)

33.  on veendunud, et eeskirjad, mille alusel jäätmeid ohtlikeks või ohututeks liigitatakse, peaksid olema kooskõlas nendega, mida kasutatakse CLP‑määruse (klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta) kohaselt ainete ja segude klassifitseerimiseks, pidades silmas jäätmete ja nende käsitlemise spetsiifikat, ning peab ühtlasi kiiduväärseks, et jäätmete klassifitseerimiseks on loodud uued tehnilised suunised; rõhutab, et jäätmete ja kemikaalide klassifitseerimise raamistikku tuleb edasi arendada, et see hõlmaks suurt muret tekitatavaid ohunäitajaid, nagu püsivus, endokriinfunktsiooni kahjustav mõju, bioakumulatsioon või neurotoksilisus;

34.  palub, et komisjon täpsustaks seoses jäätmevoogude liigitamisega CLP‑määruse korrektset tõlgendust, et vältida probleemseid aineid sisaldavate jäätmete väärklassifitseerimist;

35.  rõhutab, et jäätmeid puudutavate ELi õigusaktide jõustamata jätmine on vastuvõetamatu ja seda tuleb käsitleda prioriteedina, sealhulgas keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames esitatud riikide aruannete kaudu, kuna kemikaalide ja jäätmete klassifitseerimise eeskirju tuleb käsitada ühtsemalt;

36.  palub komisjonil Euroopa jäätmenimistu viivitamatult läbi vaadata;

o
o   o

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.
(2) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.
(3) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.
(4) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.
(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(6) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(7) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.
(8) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(9) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0287./
(11) ELT C 366, 27.10.2017, lk 96.
(12) ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0100.
(14) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.


Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks
PDF 214kWORD 81k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ette nähtud Euroopa terviseühtsuse tegevuskava kohta (2017/2254(INI))
P8_TA(2018)0354A8-0257/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2017. aasta suuniseid meditsiiniliselt oluliste antimikroobikumide kasutamise kohta toiduloomade puhul,

–  võttes arvesse Euroopa Veterinaaride Föderatsiooni 29. veebruari 2016. aasta aruannet, milles vastatakse Euroopa Ravimiameti (EMA) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) küsimustele antimikroobikumide kasutamise kohta toiduloomade puhul(1),

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad „Ühe tervise“ põhimõttele rajaneva lähenemisviisi kohaseid järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides,

–  võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2011. aasta järeldusi laste vaktsineerimise kohta: laste vaktsineerimise edusammud ja väljakutsed Euroopas ning edasine tegevus, mille võtsid vastu ELi liikmesriikide tervishoiuministrid,

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2014. aasta järeldusi vaktsineerimise kui tõhusa rahvatervisealase vahendi kohta,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobse resistentsuse vastu(2),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni mikroobide probleemi ja suureneva antimikroobse resistentsuse riski kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ(4),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni uue loomade heaolu strateegia kohta aastateks 2016–2020(5),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmset vaktsineerimisalast tegevuskava, mille 194 liikmesriiki 2012. aasta mais maailma terviseassambleel heaks kiitsid,

–  võttes arvesse WHO Euroopa vaktsineerimise tegevuskava aastateks 2015–2020,

–  võttes arvesse 2018. aastal ajakirjas Food Protection Trends avaldatud üldist huvi pakkuvat artiklit „The Role of the European Food Safety Authority (EFSA) in the Fight against Antimicrobial Resistance (AMR)“ (Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tähtsus antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava ravimite keskkonda sattumist käsitleva strateegilise lähenemisviisi vastuvõtmiseks ja strateegilise tegevuskava praegust kavandit(6),

–  võttes arvesse 21. septembril 2016. aastal ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel kohtumisel vastu võetud poliitilist deklaratsiooni antimikroobikumiresistentsuse kohta,

–  võttes arvesse Maailmapanga 2017. aasta märtsi aruannet „Drug-Resistant Infections: A Threat to Our Economic Future“ (Ravimiresistentsed infektsioonid, mis ohustavad meie majanduslikku tulevikku),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veterinaarravimite kohta (COM(2014)0558),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2015. aasta septembri aruannet „Antimicrobial Resistance in G7 Countries and Beyond: Economic Issues, Policies and Options for Action“ (Antimikroobikumiresistentsus G7 riikides ja mujal. Majanduslikud aspektid, poliitika ja tegevusvõimalused),

–  võttes arvesse Euroopa Ravimiameti (EMA) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ühist teaduslikku arvamust, milles käsitletakse meetmeid Euroopa Liidu loomakasvatuses antimikroobsete ainete kasutamise vajaduse vähendamiseks ning nende meetmete mõju toiduohutusele (RONAFA arvamus),

–  võttes arvesse 29. mail 2017. aastal toimunud seitsmekümnendal maailma terviseassamblee kohtumisel vastu võetud resolutsiooni sepsise parema ennetamise, diagnoosimise ja kliinilise haldamise kohta,

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), EFSA ja EMA 2015. aastal avaldatud esimest ühisaruannet (JIACRA I) ja 2017. aastal avaldatud teist ühisaruannet (JIACRA II) antimikroobsete ainete tarbimise ning inimestel ja toiduloomadel esinevate bakterite antimikroobse resistentsuse tervikanalüüsi kohta,

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust(7),

–  võttes arvesse ECDC 2016. aasta aruannet antimikroobikumiresistentsuse seire kohta Euroopas,

–  võttes arvesse ECDC ja EFSA koostatud Euroopa Liidu kokkuvõtvat aruannet inimestel, loomadel ja toidus esinevate zoonoosi põhjustavate ja indikaatorbakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta 2016. aastal(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0257/2018),

A.  arvestades, et antibiootikumide liigne kasutamine ja väärkasutamine, eelkõige loomakasvatuses (antibiootikumide kasutamine profülaktikaks ja kasvu kiirendamiseks), samuti puudulikud nakkustõrje tavad nii inimeste ravis kui ka veterinaarmeditsiinis on vähehaaval muutnud antimikroobikumiresistentsuse tõsiseks inimeste ja loomade tervist ähvardavaks ohuks;

B.  arvestades, et hinnanguliselt vähemalt 20 % tervishoiuteenustega seotud nakkustest on ennetatavad püsivate ja mitmetahuliste nakkuste ennetamise ja tõrje kavade abil(9);

C.  arvestades, et mõistlik antibiootikumide kasutamine ning nakkuste ennetamine ja tõrje kõikides tervishoiusektorites, muu hulgas loomatervise valdkonnas, on antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite väljaarenemise ja edasikandumise tõhusa ennetamise alus;

D.  arvestades, et 50 % puhul inimestele välja kirjutatavatest antibiootikumiretseptidest ei ole antibiootikumid mõjusad ja inimeste tarbitavatest antibiootikumidest 25 % ei manustata õigesti; arvestades, et 30 % haiglaravil viibivatest patsientidest manustavad antibiootikume, ning arvestades, et multiresistentsed bakterid kujutavad endast suurt ohtu haiglates, õenduskodudes ja patsientide puhul, kelle ravis tuleb kasutada selliseid seadmeid nagu ventilaatorid ja veenikateetrid;

E.  arvestades, et antibiootikume kasutatakse loomakasvatuses jätkuvalt haiguste ennetamiseks ja halva hügieeniga tekitatud kahju korvamiseks, selle asemel et antibiootikume vaid vajaduse korral välja kirjutada, ning see aitab kaasa antimikroobse resistentsuse tekkimisele loomadel, mis võib seejärel üle kanduda inimestele;

F.  arvestades, et ka ELi ametid on kinnitanud seost toiduloomade (nt broilerite) antibiootikumiresistentsuse ja tõsiasja vahel, et suur osa inimestel esinevatest bakteriaalsetest infektsioonidest on tingitud niisuguste loomade liha käitlemisest, valmistamisest ja tarbimisest(10);

G.  arvestades, et antibiootikumide väärkasutamine vähendab nende tõhusust ja põhjustab üliresistentsete mikroobide levikut, mis on viimase valiku antibiootikumide suhtes eriti resistentsed; arvestades, et OECD andmetel võib antimikroobikumiresistentsus maailmas igal aastal põhjustada umbes 700 000 surmajuhtumit; arvestades, et 25 000 nendest surmajuhtumitest leiavad aset ELis ning ülejäänud väljaspool ELi, mis tähendab, et arengupoliitika- ja koordineerimisalane koostöö ning antimikroobikumiresistentsuse rahvusvahelisel tasandil jälgimine on otsustava tähtsusega;

H.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsus võib 2050. aastal põhjustada kuni kümme miljonit surmajuhtu aastas, kui sellega seoses meetmeid ei võeta; arvestades, et üheksa miljonit nendest hinnangulistest surmajuhtudest võivad esineda EList väljaspool arenguriikides, eelkõige Aasias ja Aafrikas; arvestades, et nakkused ja resistentsed bakterid levivad kergesti ja see tingib tungiva vajaduse üleilmsete meetmete järele;

I.  arvestades, et vaktsiinide ja kiirdiagnostikavahenditega on võimalik antibiootikumide kuritarvitamist piirata; arvestades, et kiirdiagnostikavahendite abil on tervishoiutöötajatel võimalik bakteriaalseid ja viirusinfektsioone kiiresti diagnoosida ja vähendada seeläbi antibiootikumide väärkasutamist ja resistentsuse väljaarenemise ohtu(11);

J.  arvestades, et üliresistentsete bakterite jätkuv levik võib invasiivsete operatsioonide või üldlevinud ravimeetoditega seotud tervishoiuteenuste hea pakkumise osadele kiiritusravi, kemoteraapiat ja elundisiirdamist vajavatele patsiendirühmadele tulevikus võimatuks muuta;

K.  arvestades, et bakterid muutuvad pidevalt, teadus- ja arendustegevuse keskkond ja regulatiivne keskkond on keerukad, teatavad konkreetsed nakkused on haruldased ja oodatav kasu uutest antimikroobikumidest on endiselt piiratud;

L.  arvestades, et tervishoiuteenustega seotud nakkused on tingitud puudulikest ennetusmeetmetest, mille tagajärjeks on antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid ja halvad hügieenitavad, eelkõige haiglates; arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hinnangul saab ELis igal aastal ligikaudu neli miljonit patsienti tervishoiuteenustega seotud nakkuse ning need nakkused põhjustavad otseselt ligikaudu 37 000 surmajuhtumit aastas; arvestades, et surmajuhtumite arv võib olla koguni sellest suurem; arvestades, et eelnevalt esitatud andmed, mille kohaselt on liidus aastas 25 000 surmajuhtumit, osutusid tõsiselt alahinnatuks;

M.  arvestades, et tõhusate antibiootikumide vähene kättesaadavus arenguriikides põhjustab endiselt rohkem surmajuhtumeid kui antimikroobikumiresistentsus; arvestades, et antimikroobikumiresistentsuse vastased meetmed, milles pannakse liiga suurt rõhku antibiootikumide kättesaadavuse piiramisele, võivad veelgi teravdada juba tõsist ravimite vähese kättesaadavuse kriisi, mis põhjustab praegu enam kui miljoni alla viie aasta vanuse lapse surma aastas; arvestades, et antimikroobikumiresistentsuse vastaste meetmete eesmärk peaks olema tagada kõikide jaoks kestlik ravimite kättesaadavus, mis tähendab seda, et antibiootikumid on kättesaadavad nende jaoks, kes neid vajavad, kuid mitte liigsel määral;

N.  arvestades, et paljudes liikmesriikides kasvab kiiresti multiresistentsete seente esinemise tase, mis viib statsionaarse ravi järsu pikenemise ja suurema suremuseni nakatunud patsientide hulgas; arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Ameerika Keskus on suurendanud teadlikkust sellest probleemist; arvestades, et Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks torkab silma selle probleemi käsitluse puudumine tegevuskavast;

O.  arvestades, et aktiivse seire programmid, milles kasutatakse kiirdiagnostikavahendeid, aitavad tõestatult märkimisväärselt kaasa tervishoiuteenustega seotud nakkuste haldamisele ja nende leviku piiramisele haiglates ja patsientide vahel(12);

P.  arvestades, et on tõestatud, et antibiootiliste ühendite kasutamine mittekliinilistes tarbekaupades suurendab ravimiresistentsete bakteritüvede tekkimist(13);

Q.  arvestades, et hea kätehügieen tõhusa kätepesu ja -kuivatamise näol võib aidata kaasa antimikroobikumiresistentsuse ja nakkushaiguste leviku ennetamisele;

R.  arvestades, et meditsiiniseadmete kasutamine võib aidata ennetada kirurgilise paikme nakkusi ning vältida seeläbi antimikroobikumiresistentsuse väljakujunemist ja seda kontrolli all hoida(14);

S.  arvestades, et on olemas näited edukatest programmidest, mis on parandanud HIVi, tuberkuloosi ja malaaria ravimite ülemaailmset kättesaadavust;

T.  arvestades, et haiglanakkused kujutavad endast suurt ohtu põhiliste tervishoiuteenuste säilitamisele ja tagamisele kogu maailmas;

U.  arvestades, et praeguse suundumuse jätkudes võib antimikroobikumiresistentsus 2050. aastaks põhjustada rohkem surmajuhtumeid kui vähk(15);

V.  arvestades, et ECDC ja EFSA on korranud, et antimikroobikumiresistentsus on üks suuremaid rahvatervist ähvardavaid ohte(16);

W.  arvestades, et ravimiresistentne tuberkuloos on peamine antimikroobikumiresistentsusest tingitud surma põhjustaja;

X.  arvestades, et Maailmapanga 2017. aasta märtsi aruandes hoiatatakse, et ravimiresistentsed nakkused võivad 2050. aastaks põhjustada 2008. aasta majanduskriisiga võrreldavat ülemaailmset majanduskahju;

Y.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsust tuleb näha ja käsitleda kui ohtu inimeste, loomade ja planeedi tervisele ning otsese ohuna, mis võib takistada mitme kestliku arengu tegevuskavas 2030 määratletud kestliku arengu eesmärgi saavutamist, sealhulgas, kuid mitte ainult, esimene, teine, kolmas ja kuues kestliku arengu eesmärk;

Z.  arvestades, et terviseühtsuse põhimõtte eesmärk on tagada nii inimeste kui ka loomade nakkuste ravi tulemuslikkuse säilimine, takistada antimikroobikumiresistentsuse tekkimist ja levikut ning edendada uute tõhusate antimikroobikumide väljatöötamist ja kättesaadavust ELis ja mujal maailmas;

AA.  arvestades, et nõukogu järeldustes, mis käsitlevad „Ühe tervise“ põhimõttele rajaneva lähenemisviisi kohaseid järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks(17), kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama ELi teadus- ja arendustegevuse uute antibiootikumide, alternatiivide ja diagnostika valdkonna olemasolevate algatuste strateegilised teadusuuringute kavad antimikroobikumiresistentsuse küsimusega tegeleva terviseühtsuse võrgustikus;

AB.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatakse kodanike põhiõigust tervishoiule ja ravile; arvestades, et õigus tervisele on majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline õigus üldisele tervishoiu miinimumtasemele, millele on õigus kõigil füüsilistel isikutel;

AC.  arvestades, et kogu ELi hõlmava antimikroobikumiresistentsust käsitleva strateegia põhialuseks peab olema tervishoiutöötajate pideva koolitamise tagamine uusimate teadustulemuste ja parimate tavade kohta seoses antimikroobikumiresistentsuse ennetamise ja levikuga;

AD.  arvestades, et maailma terviseassamblee hinnangul põhjustab sepsis igal aastal (sündroomne reaktsioon nakkushaigustele) maailmas ligikaudu kuus miljonit surmajuhtu, millest enamik on ennetatavad;

AE.  arvestades, et vastavalt oma ühistele volitustele teevad ECDC, EFSA ja EMA praegu tööd selle nimel, et töötada välja antimikroobikumiresistentsuse ning toiduloomade ja inimeste antimikroobikumide tarbimise tulemusnäitajad;

AF.  arvestades, et looduses esineb hulgaliselt tugevaid antibiootikume, mida oleks võimalik praegusest tunduvalt ulatuslikumalt ära kasutada;

AG.  arvestades, et EMA uusimate andmete kohaselt on veterinaarvaldkonnas antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks võetud meetmed ELi lõikes erinevad(18); arvestades, et mõnes liikmesriigis on lühikese aja jooksul ambitsioonika riikliku poliitika abil saavutatud veterinaarantimikroobikumide kasutamise märkimisväärne vähenemine, nagu näitab hulk komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadi korraldatud teabekogumismissioone(19);

AH.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast piiriülest terviseohtu, kuid selle olukord on liikmesriikides väga erinev; arvestades, et komisjon peab seepärast tegema kindlaks suure Euroopa lisaväärtusega valdkonnad ja võtma nendes valdkondades meetmeid, austades seejuures liikmesriikide pädevusi, kes vastutavad oma tervishoiupoliitika kindlaksmääramise eest ise;

AI.  arvestades, et tõhus antimikroobikumiresistentsuse vastane võitlus peab kuuluma ulatuslikumasse rahvusvahelisse algatusse, millesse kaasatakse võimalikult palju rahvusvahelisi institutsioone, asutusi ja eksperte ning samuti erasektorit;

AJ.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsuse peamised põhjused on muu hulgas antimikroobikumide sobimatu kasutamine ja kuritarvitamine, nõrgad ravimite kvaliteedi tagamise süsteemid, antimikroobikumide kasutamine loomakasvatuses kasvu kiirendamiseks või haiguste ennetamiseks, puudused nakkuste ennetuses ja tõrjes ning nõrkused järelevalvesüsteemides;

AK.  arvestades, et tervishoiuteenused ja ravivõimalused, sealhulgas täiendavad ja alternatiivsed ravimeetodid ja ravimid, peaksid olema patsientidele kättesaadavad vastavalt nende valikutele ja eelistustele;

AL.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsuse vastased üleilmsed meetmed maksavad kümneaastase perioodi jooksul hinnanguliselt kuni 40 miljardit USA dollarit;

AM.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsusest tingitud probleemid suurenevad lähiaastatel, ning arvestades, et tõhusad meetmed sõltuvad järjepidevatest, valdkonnaülestest investeeringutest avaliku ja erasektori teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et oleks võimalik töötada välja paremad vahendid, tooted ja seadmed, uued raviviisid ja alternatiivsed käsitlused, lähtudes terviseühtsuse põhimõttest;

AN.  arvestades, et viienda kuni seitsmenda raamprogrammi (FP5–FP7) raames on antimikroobikumiresistentsust käsitlevatesse teadusuuringutesse investeeritud üle miljardi euro ning programmi „Horisont 2020“ raames on seni kasutusele võetud rohkem kui 650 miljonit eurot koondeelarvevahendeid; arvestades, et komisjon on võtnud kohustuse investeerida programmi „Horisont 2020“ viimasel kolmel aastal antimikroobikumiresistentsuse valdkonda üle 200 miljoni euro;

AO.  arvestades, et antimikroobikumiresistentsuse kohta annavad uurimistulemusi programmi „Horisont 2020“ eri rahastamisvahendid, eelkõige:

   innovatiivsete ravimite algatus (IMI), mille keskmes on antibiootikumide väljatöötamise kõik aspektid, sealhulgas teadusuuringud antimikroobikumiresistentsuse mehhanismide, uute ravimite avastamise, ravimite väljatöötamise ning majandus- ja haldusaspektide valdkonnas, kusjuures programmi „New Drugs for Bad Bugs“ (ND4BB) kuulub seitse käimasolevat projekti, mille kogueelarve on üle 600 miljoni euro, sealhulgas Euroopa Komisjoni eraldatud rahalised vahendid ja ettevõtjate mitterahaline panus;
   Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerlusprogramm (EDCTP), milles keskendutakse HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria uute ja täiustatud ravimite, vaktsiinide, mikrobitsiidide ja diagnostika väljatöötamisele, millega tegeleb 32 käimasolevat projekti koguväärtusega üle 79 miljoni euro;
   antimikroobikumiresistentsust käsitlev ühise kavandamise algatus (JPIAMR), milles keskendutakse eri riikide killustunud uurimistegevuse koondamisele ja millega tegelevate käimasolevate projektide koguväärtus on 55 miljonit eurot;
   Euroopa Teadusnõukogu (ERC) koos teadlaste juhitud või nn alt üles teadusuuringute projektidega;
   turulähedaste projektide jaoks mõeldud nakkushaiguste rahastamisvahend InnovFin koos seni antud seitsme laenuga kogusummas 125 miljonit eurot, ning
   VKEde rahastamisvahend ja innovatsiooni kiirtee vahend (FTI), mis toetavad VKEsid nakkushaiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks ning nakkuste leviku piiramiseks mõeldud uudsete lahenduste ja vahendite väljatöötamisel, millega tegeleb 36 antimikroobikumiresistentsusega seotud projekti ja mille eelarve on 33 miljonit eurot;

AP.  arvestades, et 1960. aastateks oli töötatud välja rohkem kui 20 uut antibiootikumide klassi, kuid sellest ajast saadik on välja töötatud ainult üks uus antibiootikumide klass, vaatamata uute resistentsete bakterite levikule ja arengule; arvestades, et lisaks on olemas selged tõendid selle kohta, et olemasolevates antibiootikumiklassides on välja kujunenud resistentsus uute toimeainete suhtes;

AQ.  arvestades, et on olemas positiivne ülekanduv mõju, mida uued antimikroobikumid avaldavad rahvatervisele ja teadusele;

AR.  arvestades, et antibiootikumide zootehnilistel eesmärkidel, näiteks kasvukiirendajatena, kasutamine kujutab endast nende tervishoiutoodete väärkasutamist, mida taunivad kõik rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid, kes ühtlasi soovitavad antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse raames selle keelustamist; arvestades, et antibiootikumide kasutamine toiduloomade kasvu kiirendajatena on ELis alates 2006. aastast keelatud;

AS.  arvestades, et paljude mikroobide põhjustatud haiguste vastu on võimalik tõhusalt võidelda mitte antibiootikumide kasutamisega (mis põhjustab ravimiresistentsust), vaid varase diagnoosi ning uute ja olemasolevate ravimite ning muude ELis lubatud ravimeetodite ja -tavadega, misläbi päästetakse miljonite inimeste ja loomade elud kogu ELis;

AT.  arvestades, et lõhe suureneva antimikroobikumiresistentsuse ning uute antimikroobsete ainete väljatöötamise vahel suureneb; arvestades, et ravimiresistentsed haigused võivad 2050. aastaks põhjustada maailmas kümme miljonit surmajuhtumit aastas; arvestades, et hinnanguliselt sureb ELis igal aastal resistentsetest bakteritest põhjustatud nakkuste tõttu vähemalt 25 000 inimest ning see läheb aastas maksma 1,5 miljardit eurot, samas kui viimase 40 aasta jooksul on välja töötatud ainult üks uus antibiootikumide klass;

AU.  arvestades, et selleks, et üksnes inimeste raviks kasutatavad antibiootikumid oleksid jätkuvalt tõhusad ja antimikroobikumiresistentsus kujutaks endast nendele olulistele antibiootikumidele võimalikult väikest ohtu, tuleb keelata teatavate antibiootikumirühmade kasutamine veterinaarmeditsiinis; arvestades, et komisjon peaks kindlaks määrama, milliseid antibiootikume või antibiootikumide rühmasid võib kasutada üksnes inimestel teatavate nakkuste raviks;

AV.  arvestades, et 2016. aasta septembris New Yorgis toimunud ÜRO Peaassambleel riigipeade toetuse pälvinud poliitilises deklaratsioonis ja 2015. aasta mais vastu võetud ülemaailmses tegevuskavas viidatakse maailma kohustusele tegeleda mitmekülgselt ja koordineeritult antimikroobikumiresistentsuse algpõhjustega paljudes eri valdkondades;

AW.  arvestades, et sageli esitatud statistika, mille kohaselt põhjustab antimikroobikumiresistentsus ELis 25 000 surmajuhtumit aastas ning tekitab enam kui 1,5 miljardi euro ulatuses kulusid, on pärit 2007. aastast, ning arvestades, et vaja on pidevalt ajakohastatavat teavet tegeliku koormuse kohta, mida antimikroobikumiresistentsus tekitab; rõhutab, et probleemi ulatus näitab selgelt vajadust antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ette nähtud Euroopa terviseühtsuse tegevuskava järele;

EL kui parimate tavade näidispiirkond

1.  on veendunud, et selleks, et antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks piisavalt meetmeid võtta, peab kesksel kohal olema terviseühtsuse põhimõte, mis kajastab asjaolu, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond on omavahel seotud ning haigused kanduvad inimeselt loomale ja vastupidi; rõhutab seetõttu, et haigustega tuleb tegeleda nii inimeste kui ka loomade puhul, võttes samal ajal eriti arvesse toiduahelat ja keskkonda, mis võib samuti olla resistentsete mikroorganismide allikas; rõhutab komisjoni olulisust liikmesriikide rakendatavate riiklike tegevuskavade koordineerimisel ja jälgimisel ning ametiasutustevahelise koostöö tähtsust;

2.  rõhutab vajadust Euroopa terviseühtsuse tegevuskava käsitleva ajakava järele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nägema nii Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas kui ka riiklikes tegevuskavades ette mõõdetavad ja siduvad antimikroobikumiresistentsusega seotud eesmärgid ning ambitsioonikad sihid, et saavutusi oleks võimalik võrrelda;

3.  rõhutab, et antimikroobikumide nõuetekohane ja mõistlik kasutamine on väga oluline, et piirata antimikroobikumiresistentsuse tekkimist inimtervishoius, loomakasvatuses ja vesiviljeluses; rõhutab, et antimikroobikumiresistentsuse käsitlemises esineb liikmesriikides märkimisväärseid erinevusi, mis muudab riiklike kavade koordineerimise konkreetsete kindlaksmääratud eesmärkide abil väga oluliseks; juhib tähelepanu sellele, et komisjonil on riiklike strateegiate koordineerimises ja jälgimises keskne roll; rõhutab vajadust terviseühtsuse põhimõtte rakendamise järele kõikides valdkondades (eelkõige ELi järgmises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis (FP9)) ja kõikide vahendite puhul – olukord, mida komisjon ei ole oma tegevuskavas veel piisaval määral saavutanud; nõuab kindlalt, et antibiootikumide ennetav kasutamine veterinaarmeditsiinis peaks olema rangelt reguleeritud ning kooskõlas tulevase veterinaarravimeid käsitleva määruse sätetega;

4.  teeb ettepaneku, et hiljuti loodud terviseühtsuse võrgustik ning antimikroobikumiresistentsust ja tervishoiuteenustega seotud nakkusi käsitlev Euroopa ühismeede (EU‑JAMRAI) peaksid lisaks liikmesriikidele hõlmama ka teisi keskse tähtsusega sidusrühmi;

5.  kutsub komisjoni üles teostama ja avaldama terviseühtsuse tegevuskava vahehindamise ja järelhindamise ning kaasama hindamisprotsessi kõik asjakohased sidusrühmad;

6.  rõhutab, et ELi ühismeetmed, mille eesmärk on võidelda kasvava antibiootikumide suhtes resistentsetest bakteritest tingitud ohu vastu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, võivad olla edukad vaid siis, kui need põhinevad standarditud andmetel; kutsub seepärast komisjoni üles töötama välja asjakohase korra ja näitajad antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses tehtud edusammude mõõtmiseks ja võrdlemiseks, esitama sellekohase ettepaneku ning tagama standarditud andmete esitamise ja hindamise;

7.  märgib, et hiljuti vastu võetud ELi näitajates, mis aitavad liikmesriikidel jälgida oma edusamme antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses, keskendutakse vaid tarbitavale antibiootikumide hulgale ning need ei kajasta kasutamise nõuetekohasust; kutsub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) üles ELi näitajaid vastavalt muutma;

8.  kutsub komisjoni üles koguma andmeid antibiootikumide koguse kohta, mida tootjad toodavad, ja nendest teatama;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama antimikroobikumiresistentsuse struktuuri ja patogeenide seiret, järelevalvet ja aruandlust ning esitama vastavad andmed antimikroobikumiresistentsuse üleilmse seire süsteemile (GLASS); rõhutab lisaks sellele, et kogu asjakohase ja võrreldava teabe süstemaatiline kogumine müügimahtude kohta on äärmiselt oluline; kutsub komisjoni üles koostama nii inimeste kui ka loomade seisukohast oluliste prioriteetsete patogeenide ELi nimekirja kavandi, konsulteerides EMA, EFSA ja ECDC‑ga ning võttes arvesse WHO ülemaailmset prioriteetsete patogeenide nimekirja, ning kehtestama seeläbi selgelt tulevased prioriteedid teadus- ja arendustegevuses; palub komisjonil ühtlasi julgustada ja toetada liikmesriike antimikroobikumiresistentsuse / tervishoiuteenustega seotud nakkuste seire ja vähendamise alaste riiklike eesmärkide kehtestamisel ja jälgimisel;

10.  palub komisjonil välja töötada ühtsed uuringud tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta andmete kogumiseks ning uurida epideemiate ja pandeemiate ajal suuri inimeste ja loomade populatsioone ähvardavaid ohte;

11.  juhib tähelepanu sellele, et kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi teabe ja andmete jagamine olulisemaks muutuvate probleemide kohta inimeste ja loomade tervises ning varajase hoiatamise süsteemide kasutamine võivad aidata liikmesriikidel võtta kasutusele asjakohased ohjamismeetmed resistentsete organismide leviku piiramiseks;

12.  nõuab, et suurendataks kõikide asjaomaste ELi ametite tähtsust antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastases võitluses ning et suurendataks nendes ametites selleks saadaolevaid inimressursse ja rahalisi vahendeid; on seisukohal, et ELi ametite ja ELi rahastatavate projektide vaheline tihe koostöö on otsustava tähtsusega;

13.  kutsub tungivalt komisjoni ja liikmesriike üles esitama korrapäraseid ja täpseid aruandeid inimestel esinenud kinnitust leidnud antimikroobikumiresistentsuse juhtumite kohta ning õiget ja ajakohast statistikat antimikroobikumiresistentsusega seotud surmajuhtumite kohta;

14.  rõhutab, et järelevalve tegemine põllumajandus- ja toiduainetööstusele suunatud loomakasvatuse üle, nakkuste ennetamine, tervisealane haridus, bioohutusmeetmed, aktiivse seire programmid ja tõrjetavad on äärmiselt olulised kõigi nakkusohtlike mikroorganismide tõrjel, sest need meetmed vähendavad vajadust antimikroobikumide järele ning seega mikroorganismide resistentsuse kujunemise ja leviku võimalust; rõhutab vajadust kehtestada riiklike tervishoiuasutuste kohustuslik teavitamine kõikidest patsientidest, kes on nakatunud väga resistentsete bakteritega või kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on nimetatud bakterite kandjad; rõhutab vajadust suuniste järele, mis käsitlevad haiglaravil viibivate nakatunud patsientide isoleerimist, ning valdkondadevahelise professionaalse rakkerühma moodustamise järele, kes annaks aru otse riiklikule tervishoiuministeeriumile;

15.  rõhutab vajadust ELi süsteemi järele, kuhu kogutaks kõigi antibiootikumide õiget kasutamist käsitlevad andmed; palub, et ELi tasandil töötataks välja antibiootikumide väljakirjutamise ja kasutamise normid, milles tunnistatakse muu hulgas veterinaararstide ja esmatasandi raviarstide vastutust selles küsimuses; palub ka kõigi antibiootikumiretseptide kohustuslikku kogumist riigi tasandil ja nende registreerimist andmebaasis, mida haldavad ja kooskõlastavad nakkuste valdkonna eksperdid, et levitada teadmisi antibiootikumide parima kasutamise kohta;

16.  mõistab sellega seoses hukka asjaolu, et komisjon ei esitanud juba varem ettepanekut ravimitest tingitud veereostust käsitleva strateegilise lähenemisviisi vastuvõtmiseks, nagu on ette nähtud veepoliitika raamdirektiivis(20); kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles koostama viivitamata ravimijääkide vette sattumist ja keskkonda jõudmist käsitleva ELi strateegia, milles pööratakse piisavalt tähelepanu andmete kogumisele antimikroobikumiresistentsuse mõju kohta veevarudele ja veeökosüsteemile, selle jälgimisele ja paremale analüüsimisele; juhib tähelepanu sellele, kui kasulik on integreeritud kogu ahelat hõlmav lähenemisviis seoses ravimijääkide ja antimikroobikumiresistentsusega keskkonnas(21);

17.  rõhutab, et vee ja pinnase saastamine inimestel ja loomadel kasutatud antibiootikumide jääkidega on kasvav probleem ning et keskkond ise on uute resistentsete mikroorganismide võimalik allikas; kutsub seepärast komisjoni üles pöörama terviseühtsuse lähenemisviisi raames keskkonnale tunduvalt rohkem tähelepanu;

18.  tuletab meelde, et sageli esile tõstetud statistika, mille kohaselt põhjustab antimikroobikumiresistentsus ELis aastas 25 000 surmajuhtumit ning tekitab enam kui 1,5 miljardi euro ulatuses kulusid, on pärit 2007. aastast ning et vaja on pidevalt ajakohastatavat teavet tegeliku koormuse kohta, mida antimikroobikumiresistentsus tekitab;

19.  tuletab meelde, et tervis on tootlikkust ja konkurentsivõimet mõjutav tegur ning üks probleemidest, mis kodanikele enim muret valmistab;

20.  kutsub komisjoni üles suurendama niisuguse antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee (EUCAST) rahastamist, kes tegeleb antimikroobse tundlikkuse in vitro fenotüüp-testimise tehniliste aspektidega ning toimib EMA ja ECDC ühenduskomiteena;

21.  kutsub tungivalt komisjoni üles eraldama mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) rohkem vahendeid konkreetselt alternatiivse loomakasvatuses kasutatava raviaineid mittesisaldava sööda võimalusi käsitlevate uuringute läbiviimiseks;

22.  toetab miinimumina nõukogu vastust codex alimentarius’e antimikroobse resistentsuse minimeerimise ja kontrollimise korra eelnõule ning selle 18. ja 19. põhimõtet antimikroobikumide vastutustundliku ja mõistliku kasutamise kohta;

23.  julgustab asetama rõhku nakkustõrjesuunistest kinnipidamisele, nakatumismäära vähendamiseks kehtestatud eesmärkide kasutuselevõtule ja heade tavade toetamisele, et aidata lahendada probleeme seoses patsientide ohutusega haiglakeskkonnas;

24.  kutsub komisjoni, ECDCd ja liikmesriike üles toetama ühekordsete kätekuivatusrätikute kasutamist hügieeni seisukohast tundlikes kohtades, näiteks tervishoiuasutused, ruumid, kus töödeldakse toiduaineid, ning lasteaiad;

25.  tuletab meelde asjaolu, et toit on üks võimalikest resistentsete bakterite loomadelt inimestele ülekandmise vahenditest, ning ka seda, et ravimiresistentsed bakterid võivad levida inimeste ja loomade populatsioonides vee ja keskkonna kaudu; võtab teadmiseks ohu nakatuda resistentsete organismidega sõnniku või antimikroobsete ainetega töödeldud nakatunud põllukultuuride kaudu ning põllumajandusjääkide sattumisel põhjavette; juhib tähelepanu asjaolule, et sellega seoses mõjutab niisuguste bakterite levikut kaubandus, reisimine ning nii inimeste kui ka loomade ränne;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama avalikke terviseteateid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks ning edendama sellega käitumise muutumist, et antibiootikume kasutataks ning nendega käidaks ümber vastutustundlikult, eriti seoses nende ennetava kasutamisega; rõhutab, kui tähtis on edendada nn tervishoiualast kirjaoskust, sest on oluline, et patsiendid mõistaksid tervishoiuteavet ja suudaksid ravijuhiseid täpselt järgida; rõhutab, et tuleks võtta rohkem ennetavaid meetmeid, näiteks hea hügieen, et vähendada inimeste seas vajadust antibiootikumide järele; rõhutab, et ennetava strateegia aluseks peaks olema teadlikkus eneseravi ja liigsete retseptide väljastamise ohtude kohta;

27.  kutsub liikmesriike üles töötama välja avalikke terviseteateid, et tõsta üldsuse teadlikkust nakkuste ja isikliku hügieeni vahelisest seosest; rõhutab, et tõhus moodus antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks on nakkuste leviku ennetav takistamine; julgustab sellega seoses edendama enese eest hoolitsemise algatusi;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegiaid selle toetamiseks, et patsiendid järgiksid meditsiinitöötajate ettekirjutusi välja kirjutatud antibiootikumi- või muu asjakohase ravi kohta;

29.  kutsub tungivalt komisjoni üles esitama terviseühtsuse tegevuskavast lähtuvad suunised, milles sätestatakse parimad tavad kogu ELi hõlmavates õppekavades rakendatavate ühtlustatud kvaliteedistandardite väljatöötamiseks, et edendada interdistsiplinaarset haridust, nakkuste ennetamist ja koolituskavasid tervishoiutöötajatele ja üldsusele, et tagada tervishoiutöötajate ja veterinaararstide nõuetekohane tegevus seoses antimikroobikumide väljakirjutamise, annustamise, kasutamise ja kõrvaldamisega(22) ning et tagada haiglates valdkondadevaheliste antibiootikumide haldusmeeskondade loomine ja rakendamine;

30.  rõhutab, et kolmandik retseptidest kirjutatakse välja esmatasandi tervishoius ning et seetõttu tuleks seda sektorit käsitleda kasutamisnormides prioriteedina; rõhutab nakkushaiguste spetsialistide kaasamise olulisust nimetatud normide koostamisel ning nende haldamisel ja järelkontrollis; kutsub komisjoni üles koostama suunised nende normide kasutamiseks inimtervise valdkonnas; kutsub liikmesriike üles vaatama läbi kõik kehtivad normid, eelkõige seoses operatsioonidega seotud ennetava kasutamisega; väljendab heameelt selliste käimasolevate riikliku tasandi projektide üle nagu PIRASOA programm, mis on näited headest tavadest seoses mõistliku kasutamisega esmatasandi tervishoius ja haiglates; julgustab parimate tavade ja normide jagamise mehhanismide väljatöötamist;

31.  mõistab, et tervishoiutöötajad peavad sageli tegema kiireid otsuseid antibiootikumiravi näidustuse kohta; märgib, et tõhusal ja täpsel otsuste tegemisel võib abi olla kiiretest diagnostilistest testidest;

32.  julgustab liikmesriike ennetama resistentsetest bakteritest põhjustatud nakkuste levikut, rakendades kiirete diagnostikameetoditega aktiivse seire programme, et tuvastada kiiresti patsiendid, kes on nakatunud multiresistentsete bakteritega, ja kehtestama nõuetekohased nakkustõrjemeetmed (näiteks patsientide isoleerimine, kohortimine ja rangemate hügieenimeetmete võtmine);

33.  mõistab, et kiirdiagnostikavahendite maksumus võib ületada antibiootikumide hinda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma tööstusele stiimuleid tulemuslike, soodsate ja tõhusate testimismeetodite väljatöötamiseks ning kiirdiagnostikavahendite kasutamiseks; rõhutab, et kiirdiagnostikavahendid on kogu riigi ulatuses saadaval vaid 40 %‑s OECD riikidest; kutsub tervisekindlustuse andjaid üles katma kiirdiagnostikavahendite kasutamisest tulenevaid lisakulusid, arvestades antimikroobikumide asjatu kasutamise vältimise pikaajalist kasu;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles piirama antibiootikumide müümist inimtervishoiu töötajate ja loomatervise spetsialistide poolt, kes neid välja kirjutavad, ning kõrvaldama kõik rahalised ja muud stiimulid antibiootikumide väljakirjutamiseks, tagades samas jätkuvalt erakorraliste veterinaarravimite piisavalt kiire kättesaadavuse; rõhutab, et paljusid antimikroobikume kasutatakse nii inimtervishoius kui ka veterinaarmeditsiinis, et mõned nendest antimikroobikumidest on inimestel esinevate eluohtlike nakkuste ennetamiseks või raviks elulise tähtsusega ning et selliste antimikroobikumide kasutamine loomadel peaks seepärast olema keelatud; rõhutab, et selliseid antimikroobikume tuleks kasutada üksnes inimeste raviks, et säilitada nende tõhusus nakatunud inimeste ravimisel võimalikult kauaks; on seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada rangemaid meetmeid seoses antibiootikumide müügi piirangutega või jätkata nende võtmist;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsustavalt tegutsema, et võidelda ELis antimikroobikumide ebaseadusliku müügiga või nende müügiga ilma arsti või veterinaari retseptita;

36.  rõhutab vaktsiinide ja diagnostikavahendite väärtust antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastases võitluses; soovitab integreerida antimikroobikumiresistentsust käsitlevatesse riiklikesse tegevuskavadesse võtmekomponendina elukestva vaktsineerimise ning elanikkonna seas ja eelkõige haavatavates elanikkonnarühmades läbi viidava nakkustõrje eesmärgid; rõhutab ühtlasi kättesaadava teabe ja teadlikkuse suurendamise olulisust üldsuse seas, et suurendada vaktsineerimise määra inim- ja veterinaartervishoius ning lahendada haiguste ja antimikroobikumiresistentsuse probleem kulutõhusalt;

37.  rõhutab, et Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks tõdetakse, et vaktsineerimise teel immuunsuse kujundamine on kulutõhus antimikroobikumiresistentsuse vastane tervishoiumeede(23), ja et tegevuskavas esitab komisjon stimuleerivad meetmed, mille eesmärk on edendada diagnostikameetmete, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsiinide kasutamist(24), kuid et diagnostika, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsiinide suhteliselt kõrge hind võrreldes tavapäraste antibiootikumidega takistab vaktsineerimise määra suurendamist, mis tegevuskavas on eesmärgiks seatud(25); rõhutab, et mitmed liikmesriigid käsitavad juba vaktsineerimist olulise poliitikameetmena nii piiriüleste loomataudide puhangute vältimiseks kui ka nakkuste ELi põllumajandusturul levimise riski ohjamiseks ning on vaktsineerimise seepärast vastavalt kasutusele võtnud;

38.  kutsub liikmesriike üles suurendama potentsiaalselt sepsist põhjustavate nakkuste ennetamise ja tõrje alaseid jõupingutusi; kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikesse antimikroobikumiresistentsuse vastastesse tegevuskavadesse sihtotstarbelised meetmed sepsise paremaks ennetamiseks, varajaseks tuvastamiseks ja diagnoosiks ning kliiniliseks haldamiseks;

39.  kutsub komisjoni üles uurima, kuidas kasutada kõige paremini ära Euroopa harvikhaiguste tugivõrgustikke, ja hindama nende võimalikku osa antimikroobikumiresistentsuse alases uurimistegevuses;

40.  rõhutab, et keskkonna saastamine eelkõige loomakasvatusest, haiglatest ja majapidamistest pärinevate inimestel ja loomadel kasutatud antibiootikumide jääkidega on kasvav probleem, mis nõuab ühtseid poliitikameetmeid antimikroobikumiresistentsuse leviku takistamiseks ökosüsteemides ning loomade ja inimeste seas; julgustab täiendavate teadusuuringute tegemist, et uurida ülekandumisdünaamikat ja selle saaste suhtelist mõju antimikroobikumiresistentsusele; kutsub seepärast tungivalt üles arendama sünergiat terviseühtsuse põhimõtte ja juba toimuva keskkonnaseire (eelkõige veepoliitika raamdirektiivi kohane seire jälgimisnimekirja alusel) andmete vahel, et täiendada teadmisi antimikroobikumide esinemisest ja levikust keskkonnas;

41.  märgib, et herbitsiididega kokku puutunud bakterid reageerivad kliiniliselt olulistele antibiootikumidele teisiti; viitab lubatud herbitsiidide ja antibiootikumide kasutamise tagajärjel antibiootikumiresistentsuses toimunud muutuste sagedusele ning sellele, et need muutused ei allu regulatiivsele järelevalvele;

42.  kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et tegeleda ravimite, sealhulgas antimikroobikumide reoveega ja reoveepuhastite kaudu keskkonda sattumisega ning käsitleda seda olulise antimikroobikumiresistentsuse tekkimise põhjusena;

43.  nõuab keskkonnaohu hindamise läbivaatamist antimikroobikumide müügiloa menetluse osana ning vanemate, juba turule lastud toodete puhul; nõuab, et peetaks rangelt kinni ELi headest tootmistavadest ja keskkonnahoidlike hangete nõuetest seoses ravimite tootmise ja turustamise ning antibiootikumide keskkonda viimisega;

44.  kutsub tungivalt komisjoni ja liikmesriike üles tegelema multiresistentsete seente esinemise taseme kiire tõusuga, vaadates läbi fungitsiidide kasutamise põllumajandus- ja tööstussektoris;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama järk-järgult antimikroobsete ühendite või kemikaalide kasutamise mittekliinilistel eesmärkidel, näiteks igapäevastes puhastusvahendites ja teistes tarbekaupades;

46.  rõhutab, et hädavajalik on süvitsi uurida seda, millist mõju avaldab antimikroobikumiresistentsuse arengule antimikroobikumide esinemine toidukultuurides ja loomasöödas, ning mikroobide kooslust mullas;

47.  juhib sellega seoses tähelepanu toruotsatehnoloogial põhineva lähenemisviisiga kaasnevate ühiskondlike kulude põhjaliku eelhindamise vajalikkusele;

48.  palub, et komisjon ja liikmesriigid vaataksid läbi oma heade põllumajandustavade eeskirjad ja tööstusheidete direktiivis(26) sätestatud asjakohase parima võimaliku tehnika, lisades neile antibiootikume / antimikroobse resistentsusega mikroorganisme sisaldava sõnniku käitlemist käsitlevad sätted;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama niisuguste kestlike ravimite väljatöötamist, mille mõju keskkonnale ja veele on väike, ning täiendavat innovatsiooni ravimitööstuse selles valdkonnas;

50.  rõhutab, et kõikidel liikmesriikidel ei ole piisavalt ressursse tervikliku riikliku antimikroobikumiresistentsuse strateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks; kutsub tungivalt komisjoni üles andma liikmesriikidele selget teavet antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks saadaolevate ELi vahendite kohta ning eraldama selle probleemiga tegelemiseks täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid;

51.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja muutma neid tööstusheidete direktiivis esitatud parima võimaliku tehnika viitedokumente (PVT‑viitedokumendid), kus käsitletakse antibiootikume tootvatest käitistest pärinevat heidet;

52.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks tulemuslikult kõikides antimikroobikumiresistentsusega seonduvates valdkondades kehtivaid õigusakte, et tagada selle ohuga tegelemine kõikides poliitikavaldkondades;

53.  rõhutab olelusringi hindamisel põhineva lähenemisviisi olulisust alates tootmisest ja väljakirjutamisest kuni ravimijäätmete käitlemiseni; palub komisjonil tegeleda antibiootikumide kõrvaldamise küsimusega, mille raames tuleks uurida alternatiivseid võimalusi põletamisele, näiteks gaasistamine;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kaasataks ka keskkonnateemad ning et veterinaarravimite puhul käsitletaks keskkonnateemasid, eelkõige seoses antimikroobikumiresistentsusega, senisest enam;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama kvaliteedistandardid (läviväärtused) või riskihindamise läbiviimise nõuded, tagamaks, et asjaomaste antibiootikumide ja antimikroobikumiresistentsusega mikroorganismide sisaldus sõnnikus, reoveesettes ja niisutusvees oleks enne põldudele laotamist ohutu;

56.  palub, et komisjon käivitaks koostöös liikmesriikidega kogu ELi hõlmava tarbijate ja ettevõtjate teavitamise kampaania, milles käsitletaks vesiviljelust üldiselt ning eeskätt erinevusi ELi turul kehtivate rangete ja põhjalike standardite ning kolmandatest riikidest imporditud toodetele kohaldatavate standardite vahel, pöörates erilist tähelepanu probleemidele, mida tekitab toiduohutusele ja rahvatervisele eriti resistentsete mikroorganismide ja antimikroobse resistentsuse jõudmine liitu;

57.  nõuab, et järk-järgult lõpetataks antimikroobikumide regulaarne, ennetav ja metafülaktiline kasutamine põllumajandusloomade rühmade seas ja et täielikult keelataks nn viimase valiku antibiootikumide kasutamine toiduloomadel; rõhutab, et hea loomakasvatus, head hügieenitavad ja põllumajandusettevõtete hea majandamine ning vastavatesse valdkondadesse investeerimine aitavad kaasa nakkuste ennetamisele ja seeläbi ka antibiootikumide kasutamise vähendamisele; kutsub tungivalt komisjoni üles esitama ELi uue loomade heaolu strateegia, mida Euroopa Parlament pooldab ja mille pikaajaline eesmärk on luua loomade heaolu käsitlev õigusakt; nõuab tungivalt, et komisjon täidaks viivitamata need punktid, mis on loomade kaitset ja heaolu käsitlevas Euroopa Liidu strateegias aastateks 2012–2015 seni veel täitmata;

58.  rõhutab, et head põllumajandusettevõtete majandamise, bioturvalisuse ja loomakasvatuse süsteemid on toiduloomade tervise ja heaolu alus ja vähendavad nende nõuetekohase kohaldamise korral vastuvõtlikkust bakteriaalsetele haigustele ja vajadust loomadel antibiootikume kasutada;

59.  on seisukohal, et tulevases ühises põllumajanduspoliitikas tuleb soodustada piisavate rahaliste vahendite eraldamist põllumajandusettevõtetesse tehtavateks investeeringuteks, näiteks kvaliteetsete pidamistingimuste, ventilatsiooni, puhastamise, desinfitseerimise, vaktsineerimise ja bioturvalisuse valdkonnas, ning et neid investeeringuid ei tohiks ohtu seada; tunnistab sellega seoses, kui tähtis on põllumajandusega tegeleva kogukonna liikmete teadlikkus loomade heaolust, loomade tervisest ja toiduohutusest; märgib, et oluline on edendada ja kohaldada häid tavasid kõigis toiduainete tootmise ja töötlemise etappides ning tähtsad on ohutu ja tasakaalustatud toitainesisaldusega sööt ning konkreetsed söötmisstrateegiad, sööda koostis, sööda formulatsioonid ja sööda töötlemine;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, sealhulgas ka ühise põllumajanduspoliitika reformi silmas pidades, saavutama suuremat sünergiat ning kooskõlas komisjoni terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks pakkuma tulemuslikke rahalisi stiimuleid ja toetust loomakasvatajatele, kes suudavad tõendada, et nad on vähendanud antibiootikumide kasutamist ja saavutanud kõrge loomade või põllumajandusloomade vaktsineerimise määra;

61.  rõhutab, et head sanitaartingimused ja hügieen põllumajandusettevõtetes on määrava tähtsusega; palub komisjonil töötada välja suunised antibiootikumide kasutamise kohta loomadel ja hügieenitingimuste kohta põllumajandusettevõtetes; kutsub liikmesriike üles koostama konkreetsed kavad ja tugevdama sanitaartingimuste alast järelevalvet;

62.  tuletab meelde ennetusmeetmeid, mis tuleb võtta kasutusele enne antimikroobikumide ravi kasutamist kõikidel toiduloomarühmadel (metafülaktika):

   hea tervisega niisuguse sugukarja kasutamine, mis kasvab loomulikult ja on sobiva geneetilise mitmekesisusega;
   tingimused, mille puhul järgitakse liikide käitumuslikke vajadusi, sh sotsiaalseid suhteid ja hierarhiat;
   selline loomade asustustihedus, mis ei suurenda haiguste leviku riski;
   haigete loomade isoleerimine ülejäänud rühmast;
   (kanade ja väikeloomade puhul) karja jaotamine väiksemateks, füüsiliselt eraldatud rühmadeks;
   määruse (EL) nr 1306/2013 II lisa kohustuslikes majandamisnõuetes 11, 12, 13 sätestatud ja juba nõuetele vastavate loomade heaolu puudutavate kehtivate eeskirjade rakendamine(27);

63.  on veendunud, et nõuded, millega tagatakse, et märgistus viitab antibiootikumide kasutamisele, parandaksid tarbijate teadmisi ja võimaldaksid neil teha teadlikumaid valikuid; kutsub komisjoni üles looma ühtlustatud märgistussüsteemi, mis põhineb loomade heaolu standarditel ja headel loomakasvatustavadel, nagu kavandati juba 2009. aastal(28),

64.  juhib lisaks sellele tähelepanu uutele teaduslikele andmetele (2018. aasta veebruar), mis tõendavad, et laiendatud toimespektriga beetalaktamaasid (ESBLid) kanduvad loomakasvatuse või liha söömise tõttu inimesele üle ainult piiratud ulatuses ning et ESBLide peamine levik toimub inimeselt inimesele(29);

65.  rõhutab, et intensiivpõllumajandusele võib olla omane, et põllumajandusettevõtetes söödetakse kariloomadele ja kodulindudele ebaõigesti ja regulaarselt antibiootikume kiirema kasvu soodustamiseks ja et antibiootikume kasutatakse ulatuslikult ka profülaktilisel eesmärgil, et hoida ära kitsastest, piiratud ja stressirohketest ning loomade immuunsüsteemi pärssivatest pidamistingimustest põhjustatud haiguste levikut ja kompenseerida ebasanitaarseid tingimusi, milles neid kasvatatakse;

66.  on seisukohal, et meie arusaamine antimikroobikumiresistentsuse levimisest põllumajandusloomadelt inimestele on juba üsna kindel ja et seda ei ole tegevuskavas nõuetekohaselt tunnistatud; märgib, et tegevuskavas nõutakse üksnes täiendavat uurimist ja teadmistes esinevate lünkade täitmist ning et see võib põhjustada hädavajalike meetmete võtmise edasilükkumist;

67.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eristama põllumajandusloomi ja lemmikloomi, eelkõige veterinaarmeditsiinis antimikroobikumide kasutamise järelevalve ja hindamise mehhanismide ning nende kasutamist puudutavate meetmete kavandamisel;

68.  rõhutab, et koostöös veterinaararstidega on välja töötatud põllumajanduses kasutatavate antibiootikumide põhjalik seire, mille raames dokumenteeritakse põhjalikult ja täiustatakse veelgi antibiootikumide kasutamist; peab kahetsusväärseks, et inimmeditsiinis veel võrreldavat süsteemi loodud ei ole;

69.  märgib, et ka ELi ametid on kinnitanud seost toiduloomade (nt broilerite) antibiootikumiresistentsuse ja inimestel arvukalt esinevate selliste bakteriaalsete infektsioonide vahel, mis on tingitud niisuguste loomade liha käitlemisest, valmistamisest ja tarbimisest(30);

70.  rõhutab, et uuringud näitavad, et niisuguste meetmete võtmine, millega piiratakse toiduloomadel antibiootikumide kasutamist, on seostatav nendel loomadel antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite esinemise vähenemisega(31);

71.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid uusimaid teaduslikke andmeid(32) arvesse võttes tähelepanelik olema, meetmete võtmisel mõõdutunnet säilitama ning antibiootikume ja antimikroobikumiresistentsust kõikides asjaomastes õigusaktides hoolikalt hindama ja klassifitseerima, et vältida kättesaadavuse tarbetut piiramist selliste ravimite puhul, mida on Euroopa loomakasvatuses vaja võitluseks teatavate algloomadega, näiteks koktsiididega, ja seeläbi inimeste nakatumise ohu tahtmatut suurendamist toidust pärinevate ohtlike bakterite (näiteks salmonella bakterid) ning mikroobidega;

72.  avaldab kahetsust, et Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks puudub igasugune vahendite eraldamine ning et tegevuskavas ei kasutata julgemalt õiguslikke vahendeid; kutsub komisjoni üles olema tulevikus välja töötatavates tegevuskavades ambitsioonikam ja tegema otsustavamaid jõupingutusi selle tervikuna rakendamiseks;

73.  avaldab kahetsust, et komisjoni strateegiline lähenemisviis, mis on põhimõtteliselt õige, jääb tihti vaid tahteavalduseks, ning kutsub komisjoni üles oma lähenemisviisi lahti selgitama;

74.  kutsub komisjoni üles koordineerima riiklikke strateegiaid ja tegema nende üle järelevalvet, et võimaldada parimate tavade jagamist liikmesriikides;

75.  julgustab liikmesriike töötama välja ambitsioonikad riiklikud strateegiad antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks loomakasvatussektoris, mis hõlmavad mõõdetavaid eesmärke veterinaarsete antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks, arvestades samas kohalike tingimustega; rõhutab, et nende strateegiate rakendamine peaks hõlmama kõiki toiduainete tarneahela sektoreid;

76.  märgib, et osades liikmesriikides on seadusega kindlaks määratud kutsealaselt pädevad veterinaarravimite alased nõustajad, keda volitavad teatavaid veterinaarravimeid välja kirjutama asjaomased asutused; rõhutab, et antimikroobikumiresistentsust käsitlevates riiklikes tegevuskavades ei tohiks keelata nendel isikutel vajaduse korral teatavaid veterinaarravimeid välja kirjutada ja tarnida, võttes arvesse nende isikute võimalikku olulisust eraldatud maapiirkondade kogukondades;

77.  rõhutab, et tähtis on vahetada liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja seejuures on oluline komisjoni koordineeriv roll; tunnustab sellega seoses antibiootikumide kasutamise vähendamist loomakasvatuses Madalmaades 64,4 % võrra ajavahemikul 2009–2016 ning riigi väljendatud eesmärki vähendada 2020. aastaks antibiootikumide kasutamist veelgi rohkem; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama seda avaliku sektori asutusi, tööstusharu, teadlasi ja veterinaararste hõlmavat avaliku ja erasektori koostöö näidet liidu muudele piirkondadele;

78.  kutsub tungivalt liikmesriike üles kaaluma maksusoodustuste (maksuvabastused põllumajandustootjatele) ja negatiivsete maksustiimulite (antibiootikumide müügitulu maksustamine, mida tehti edukalt nt Belgias ja Taanis) loomist seoses antibiootikumide kasutamisega loomakasvatuses muudel kui ravieesmärkidel;

Antimikroobikumiresistentsusega seotud teadus-, arendus- ja uuendustegevuse edendamine

79.  juhib tähelepanu sellele, et 1,3 miljardi euro suuruse investeeringuga antimikroobikumiresistentsusega seotud teadusuuringutesse on EL selles valdkonnas juhtpositsioonil ning et ELi saavutused hõlmavad programmi „New Drugs for Bad Bugs (ND4BB)“(33) ja antimikroobikumiresistentsuse alase teadustöö ühise kavandamise algatust (JPIAMR)(34); rõhutab teadustegevuse tõhususe ja koordineerimise olulisust; väljendab seepärast heameelt selliste algatuste üle nagu ERA-NET (Euroopa teadusruumi asutuste rahastamise võrgustik), mille eesmärk on luua sünergia antimikroobikumiresistentsuse alase teadustöö ühise kavandamise algatuse ja programmi „Horisont 2020“ vahel; juhib tähelepanu sellele, et 1960. aastateks oli välja töötatud rohkem kui 20 uut antibiootikumide klassi, ja märgib murega, et viimastel aastatel ei ole täiesti uusi antimikroobikumide klasse kasutusele võetud;

80.  kutsub tungivalt komisjoni üles kaaluma uue õigusliku raamistiku kasutuselevõtmist uute inimkasutuseks mõeldud antimikroobikumide väljatöötamise soodustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi soovitustele, mis esitati juba parlamendi 10. märtsi 2016. aasta muudatusettepanekutes, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu määrus veterinaarravimite kohta, ning parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsioonis; märgib, et oma Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võtab ka komisjon endale kohustuse analüüsida „ELi regulatiivseid vahendeid ja stiimuleid, eelkõige harvikravimeid ja pediaatrias kasutatavaid ravimeid käsitlevaid õigusakte, et kasutada neid uudsete antimikroobikumide [---] puhul“;

81.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EFSA ja EMA vaatasid hiljuti läbi ja võtsid arutlusele mitmed alternatiivid antimikroobikumide kasutamisele toiduloomadel ning et osade alternatiivide puhul on eksperimentaaluuringute käigus täheldatud lootustandvaid tulemusi loomade tervisenäitajate parandamisel; teeb seepärast ettepaneku anda uut hoogu alternatiive käsitlevale teadustegevusele ning sellise ELi õigusraamistiku väljakujundamisele, mis soodustaks nende väljatöötamist ja muudaks selgemaks nende heakskiitmise korra;

82.  tuletab meelde, et antibiootikumide harjumuspärane väljatöötamine loodusest pärit antibiootikumide modifitseerimise meetodite põhjal on ammendunud ning et uue põlvkonna antibiootikumide väljatöötamiseks teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringutega tuleks murda antibiootikumide loomise klassikaline paradigma; väljendab heameelt juba väljatöötatavate uute meetodite üle, nagu monoklonaalsed antikehad, mis vähendavad bakterite virulentsust mitte neid hävitades, vaid muutes need kasutuks;

83.  juhib tähelepanu sellele, et teadus ja teadustegevus on antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse standardite väljatöötamisel suure tähtsusega;

84.  tunneb heameelt alternatiivseid antibiootilisi ravimeetodeid, näiteks bakteriofaagravi käsitlevate hiljutiste teadusprojektide üle, mille näiteks on ELi rahastatud projekt „Phagoburn“; märgib, et seni ei ole ELi tasandil ühegi bakteriofaagravi meetodi kasutamiseks luba antud; palub komisjonil teha ettepanek bakteriofaagravi käsitleva uusimatel teaduslikel andmetel põhineva raamistiku kohta;

85.  võtab teadmiseks hiljutised teadusuuringud, milles käsitletakse niisuguste uue põlvkonna probiootikumide väljatöötamist, mida kasutatakse kliinilistes oludes antibiootikumiraviga samaaegselt ning mille puhul on leitud, et need vähendavad antibiootikumide suhtes eriti resistentsetest bakteritest tingitud tervishoiuteenustega seotud nakkusi(35);

86.  märgib, et sama oluline on teadus- ja arendustegevus nakkuste ravi ja ennetamise uute lähenemisviiside vallas ning et need lähenemisviisid võivad hõlmata niisuguste ainete kasutamist, mis tugevdavad immuunvastust bakteriaalsetele nakkustele, näiteks pre- ja probiootikumid;

87.  julgustab EMAt koos EFSA ja ECDCga vaatama läbi kogu kättesaadava teabe vanemate antimikroobikumide kasulikkuse ja riskide kohta, hõlmates ka koos tarvitatavaid antibiootikume, ning kaaluma, kas on vaja teha muudatusi nende heakskiidetud kasutusviisides; rõhutab, et tuleks julgustada uuendajate ja reguleerivate asutuste dialoogi varajases etapis, et kohandada vajaduse korral õigusraamistikku, et soosida ja kiirendada antimikroobsete ravimite väljatöötamist ning tagada nende kiirem kättesaadavus;

88.  julgustab komisjoni kehtestama kiirmenetluse korra, mille kohaselt on võimalik ajutiselt keelata antimikroobikumid, mille tööstuslik või põllumajanduslik kasutamine on heaks kiidetud, kuid mille puhul kahtlustatakse tõsist antimikroobikumiresistentsusega seotud negatiivset mõju, kuni viiakse läbi täiendavad uuringud antimikroobikumi mõju kohta;

89.  tuletab meelde, et meditsiiniliste ja veterinaarravimite halb kvaliteet ja väike toimeainesisaldus ja/või nende pikaajaline kasutamine soodustab resistentsete mikroobide teket; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles parandama ja kavandama õigusakte, millega tagatakse, et ravimid on kindla kvaliteediga, ohutud ja tulemuslikud ning et nende kasutamisel järgitakse rangeid põhimõtteid;

90.  kutsub komisjoni üles suurendama antimikroobikumiresistentsete patogeenide epidemioloogiat ja immunoloogiat ning tervishoiuteenustega seotud nakkuste seiret, eelkõige loomade, inimeste ja keskkonna vahelise ülekandumise viise käsitlevate varajaste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist; kutsub komisjoni üles toetama teadusuuringuid, millega uuritakse kätehügieeni ja erinevate kätepesu- ja kätekuivatusmeetodite mõju võimalike patogeenide edasikandumisele;

91.  kutsub komisjoni üles investeerima võrdselt loomatervise valdkonnas muude kui antibiootiliste alternatiivide, muu hulgas kasvukiirendajate väljatöötamisse ning uute molekulide arendamisse uute antibiootikumide väljatöötamiseks; rõhutab, et uusi antibiootikume ei tohi kasutada loomatervise edendamiseks ega kasvu kiirendamiseks ning et tööstusvaldkonnad, kus kasutatakse uute antibiootikumide väljatöötamiseks avaliku sektori vahendeid, peavad lõpetama antibiootikumide turustamise ja/või nende kasutamise loomatervise edendamiseks ja loomade kasvu kiirendamiseks;

92.  tunneb heameelt hiljutiste piiriüleste teadusprojektide üle antimikroobikumiresistentsuse vältimise ja nakkuste ennetamise valdkonnas, näiteks ELi rahastatav Interregi projekt „i‑4‑1‑Health“; kutsub komisjoni üles suurendama tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamisega tegeleva teadustöö rahastamist;

93.  kutsub komisjoni üles toetama järgmises ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis täiendavalt antimikroobikumiresistentsuse valdkonna teadus- ja arendustegevust, muu hulgas seoses kestliku arengu eesmärkides määratletud ülemaailmsete nakkustega, eelkõige ravimiresistentne tuberkuloos, malaaria, HIV ja tähelepanuta jäänud troopilised haigused, määratledes muu hulgas ülemaailmse antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse ka programmi raames eraldi eesmärgina;

94.  palub komisjonil kehtestada piirangud elusloomade veole piirkondadest, kus praeguse seiresüsteemiga on tuvastatud antimikroobse resistentsusega bakterite tüvesid;

95.  märgib, et ka mõnel taimekaitsevahendil on mikroobivastane toime, mis võib mõjutada antimikroobikumiresistentsuse levikut; nõuab täiendavaid teadusuuringuid, mis käsitlevad võimalikku seost pestitsiidide ja herbitsiidide kaubanduslike formulatsioonidega kokkupuute ja antimikroobikumiresistentsuse väljakujunemise vahel; tõdeb, et korrapäraselt analüüsitakse küll herbitsiidide toksilisust, kuid mitte mikroobidele avalduvat subletaalset mõju, ja rõhutab, et eespool esitatud põhjustel on oluline kaaluda selliste analüüside korrapärast tegemist;

96.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama varajast ja pidevat dialoogi kõigi sidusrühmadega, et välja töötada asjakohased antimikroobikumiresistentsuse valdkonna teadus- ja arendustegevuse stiimulid; võtab teadmiseks, et igal juhtumil sobivat ühesugust lahendust ei leidu; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks kodanikuühiskonna ametlikult terviseühtsuse üle peetavatesse aruteludesse, näiteks luues sihtotstarbelise sidusrühmade võrgustiku ja rahastades seda;

97.  rõhutab, et vaja on avaliku sektori juhitavaid eri koostöömudeleid ja tööstuse osalemist nendes; mõistab, et tööstuse võimekusel on tähtis osa antimikroobikumiresistentsuse valdkonna teadus- ja arendustegevuses; rõhutab, et eespool mainitust hoolimata on seda ülitähtsat valdkonda puudutavas teadus- ja arendustegevuses vaja rohkem avaliku sektori poolset tähtsustamist ja tegevuse kooskõlastamist; kutsub seetõttu komisjoni üles käivitama avaliku platvormi avaliku sektori rahastatavate antimikroobikumiresistentsusega seotud teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks ning teadus- ja arendustegevuse kooskõlastamiseks;

98.  rõhutab seetõttu, et praegune innovatsiooni raamistik ei soodusta tõhusalt antimikroobikumiresistentsuse teemalist teadus- ja arendustegevust, ning nõuab intellektuaalomandi korra Euroopa tasandil kohandamist ja ühtlustamist, eelkõige selleks, et kaitse kestust asjaomase innovatiivse ravimi jaoks taotletud perioodiga paremini ühitada;

99.  usub, et paljudes liidu eri kohtades viiakse juba praegu ellu antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisega seotud teadusuuringuid, ilma et oleks asjakohast ülevaadet teadusuuringute olukorrast ELis tervikuna; teeb seetõttu ettepaneku luua ELi tasandil sihtotstarbeline platvorm, et võimaldada tulevikus teadusressursside tõhusamat kasutamist;

100.  tuletab meelde, kui suur väärtus on uute antibiootikumide, kiire diagnostika ja uudsete raviviiside väljatöötamise vallas teadusringkondade ja biofarmakoloogia ettevõtete vahelise koostöö arendamisel;

101.  tunneb heameelt WHO, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ühise tehnilise sümpoosioni „Antimicrobial Resistance: How to foster innovation, access and appropriate use of antibiotics“(36) (Antimikroobikumiresistentsus: kuidas edendada antibiootikumide innovatsiooni, kättesaadavust ja nõuetekohast kasutamist) üle, kus arutati uusi teadus- ja arendustegevuse mudeleid, et luua teadus- ja arendustegevuses stiimuleid, sidudes samas antibiootikumide kasumlikkuse lahti müügimahust;

102.  tuletab meelde, et kliinilisi uuringuid käsitleva määrusega(37) aidatakse kaasa uute antimikroobikumide uurimisele ELis; palub komisjonil ja Euroopa Ravimiametil kliiniliste uuringute määrust viivitamata rakendada;

103.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama uute majandusmudelite, katseprojektide, stiimulite ja tõukevahendite rakendamist, et edendada uute teraapiate, diagnostika, antibiootikumide, meditsiiniseadmete, vaktsiinide ja antimikroobikumide kasutamise alternatiivide väljatöötamist; usub, et neil on mõte siis, kui need on pikas perspektiivis jätkusuutlikud ning vajadus- ja tõenduspõhised, keskenduvad peamistele avalikele prioriteetidele ning toetavad asjakohast meditsiinialast kasutust;

104.  kutsub komisjoni üles hindama haiglate ja tervishoiukeskkondade praeguste hügieenitavade ja sanitaarmeetodite tõhusust; palub komisjonil uurida probiootikumide ja muude jätkusuutlike hügieenitehnoloogiate kasutamist kui tõhusat sanitaaralast lähenemisviisi antimikroobikumiresistentsusest tingitud tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamiseks ja nende arvu vähendamiseks;

105.  julgustab niisuguste kulutõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtmist, mis vähendavad tervishoiuteenustega seotud nakkuste mõju haiglates ja aitavad ära hoida multiresistentsete mikroorganismide levikut;

106.  julgustab liikmesriike edendama alternatiivseid kuluhüvitussüsteeme, et hõlbustada innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtmist riiklikes tervishoiusüsteemides;

107.  märgib, et tavaline ravimite väljatöötamise ärimudel ei ole antibiootikumide väljatöötamisel jätkusuutlik, kuna resistentsus võib aja jooksul edasi areneda ning kuna antibiootikumid on mõeldud ajutiseks kasutamiseks ja viimaseks abinõuks; tuletab tööstusharule meelde tema äriühingute ja sotsiaalset vastutust tegevuse eest, mille eesmärk on aidata kaasa antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamisele, leides viise, kuidas pikendada antibiootikumide eluiga, muutes seeläbi tõhusate antibiootikumidega varustatuse jätkusuutlikuks, ning nõuab selliste teadusuuringute jaoks stiimulite väljatöötamist ja reguleerimisviisi määratlemist;

108.  tuletab meelde, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on nõudnud praeguste stiimulite läbivaatamist (nt need, mis on kehtestatud harva kasutatavaid ravimeid käsitleva määrusega(38)) nende väära kasutamise ja kõrge lõpphinna tõttu; kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima praeguseid teadus- ja arendustegevuse stimuleerimise mudeleid, sealhulgas ülekantava turustamise ainuõiguse mudelit, et kavandada uusi mudeleid ja määratleda reguleerimisviis;

109.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama koostöös teadlaste ja tööstusharuga välja uusi stimuleerimise mudeleid, mille puhul tasu ei ole väljakirjutamise mahuga seotud ja mis stimuleerivad investeeringuid kogu tootearenduse ja tootmisperioodi ulatuses; rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse stiimulite lõppeesmärk peab olema tagada kvaliteetsete antibiootikumide taskukohasus ja kättesaadavus;

110.  tunnustab farmatseutide olulist rolli antimikroobikumide asjakohase kasutamise alase teadlikkuse suurendamisel ja antimikroobikumiresistentsuse ennetamisel; julgustab liikmesriike oma ülesandeid laiendama ning lubama täpsete koguste väljastamist ning võimaldama apteekides teatavate vaktsiinide manustamist ja kiirete diagnostiliste testide tegemist;

111.  nõuab ülekantava turustamise ainuõiguse ja turule sisenemise tasu kaalumist jätkusuutlike stiimulitena;

112.  kutsub komisjoni üles võtma endale üleilmse juhtrolli varase diagnoosimise tõenduspõhiste parimate tavade mudelite toetamisel, et lahendada antimikroobikumiresistentsuse probleem;

Üleilmse tegevuskava kujundamine

113.  rõhutab, et kui maailma tasandil ei võeta ühtseid ja koheseid meetmeid, liigub maailm antibiootikumidejärgse ajajärgu suunas, kus levinud nakkused võivad muutuda taas surmavaks;

114.  tuletab meelde, et probleemi keerukuse, selle piiriülese mõõtme ja tõsiste tagajärgede tõttu keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele ning suure majandusliku koormuse tõttu on antimikroobikumiresistentsuse puhul vaja kiiret ja kooskõlastatud ELi, üleilmset ja valdkondadevahelist tegevust; nõuab seetõttu ELilt ja liikmesriikidelt selget pühendumist Euroopa ja rahvusvaheliste partnerluste loomisele ning üleilmse haardega valdkonnaülese antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse strateegia käivitamisele, mis hõlmaks selliseid poliitikavaldkondi nagu rahvusvaheline kaubandus, arengupoliitika ja põllumajandus;

115.  peab kiiduväärseks WHO pingerida 20 antibiootikumide suhtes kõige resistentsema patogeeni kohta(39); nõuab selle prioriteetsete antibiootikumiresistentsete bakterite nimekirja alaste teadus- ja arendustegevuse projektide kiiret kavandamist, et töötada välja ravimid nendega võitlemiseks; rõhutab siiski, et uute ravimite teadusuuringud ei ole ainus vajalik meede ning et vaja on võidelda väära ja liigse kasutamise vastu nii inimtervishoius kui ka veterinaarmeditsiinis;

116.  tunnistab, et antimikroobikumiresistentsus on piiriülene probleem ja et Euroopasse tuleb tooteid kogu maailmast; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd kolmandate osapooltega, et vähendada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja seonduvat keskkonnasaastet; kutsub komisjoni lisaks üles rakendama teadusuuringute alaseid koostööprogramme kolmandate riikidega, et vähendada antibiootikumide liigkasutamist; kutsub komisjoni üles keelustama vabakaubanduslepingutes loomsete saaduste impordi juhul, kui loomi ei ole kasvatatud vastavalt ELi standarditele ja eelkõige kui ei ole järgitud keeldu kasutada antibiootikume kasvukiirendajatena;

117.  võtab teadmiseks aruande „Tackling drug-resistant infections globally: final report and recommendations“(40) (Üleilmne võitlus ravimiresistentsete nakkuste vastu: lõpparuanne ja soovitused), milles hinnatakse, et antimikroobikumiresistentsuse vastased üleilmsed meetmed maksavad kümneaastase perioodi jooksul 40 miljardit USA dollarit, mis on väike hind võrreldes tegevusetuse kuludega ja samuti väga väike osa G20 riikide praegustest tervishoiukuludest (ligikaudu 0,05 %); palub komisjonil analüüsida võimalust kehtestada sotsiaalse vastutuse alusel tööstusele rahvatervishoiu maks;

118.  sedastab, et mis tahes tulevases kaubanduslepingus, mis sõlmitakse Ühendkuningriigiga pärast Brexitit, tuleb antimikroobikumiresistentsuse küsimust käsitleda ning lepingu tingimuseks tuleb seada see, et Ühendkuningriik peab järgima ELi täiendavaid meetmeid antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel, et kaitsta tarbijaid ja töötajaid nii ELis kui ka Ühendkuningriigis;

119.  tunneb heameelt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmse antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava üle, mille 68. maailma terviseassamblee 2015. aasta mais ühehäälselt vastu võttis; rõhutab, et üleilmsed, ELi ja riiklikud tegevuskavad peavad olema kooskõlas ülemaailmse tegevuskavaga;

120.  tunneb heameelt WHO suuniste üle meditsiiniliselt oluliste antimikroobikumide kasutamise kohta toiduloomade puhul(41); toonitab, et mõnes riigis kasutatakse ligikaudu 50–70 % kõigist meditsiiniliselt olulistest antibiootikumidest loomakasvatussektoris, valdavalt tervete loomade kasvu kiirendamiseks; palub lisada see teema terviseühtsuse põhimõtte raames ELi kaubanduspoliitikasse ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu WTO ja assotsieerunud või kolmandad riigid, peetavatesse läbirääkimistesse, kujundades üleilmset poliitikat eesmärgiga keelustada antibiootikumide kasutamine tervete loomade nuumamiseks;

121.  märgib, et antimikroobikumiresistentsus on tõsine probleem paljude vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ning epideemiate ja pandeemiatega seotud haiguste puhul; rõhutab, et umbes 29 % antimikroobikumiresistentsusest põhjustatud surmajuhtumeid leiab aset ravimiresistentse tuberkuloosi tagajärjel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama viivitamata niisuguste tervishoiuvahendite uurimise ja kasutuselevõtu toetamist, mida kasutatakse selleks, et võidelda vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigustega, mida mõjutab antimikroobikumiresistentsus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma rahvusvaheliste tervisealaste teadus- ja arendustegevuse projektide tarbeks partnerlussuhteid, mis järgiksid Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluse (PRIMA) ja Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse (EDCTP) eeskuju ning hõlmaksid eri geograafilisi piirkondi ja kõige tundlikumaid terviseteemasid, nagu antimikroobikumiresistentsus, vaktsiinid, vähk või ravimite kättesaadavus;

122.  rõhutab selliste ELi algatuste nagu nakkushaiguste, sh aidsi, tuberkuloosi ja malaaria alaste ECDC programmide tähtsust; märgib, et need algatused on hea tava näited ELi reageerimisvõimest ja toimimisest uute antibiootikumide vajaduse rahuldamisel ning et ECDC peaks võtma juhtrolli teadus- ja arendustegevuse alaste vajaduste esikohale seadmisel, meetmete koordineerimisel, kõigi osalejate kaasamisel, valdkondadevahelise töö edendamisel ning teadus- ja arendustegevuse võrgustike kaudu suutlikkuse suurendamisel;

123.  rõhutab probleemi, et tekkimas on samaaegselt mitme antibiootikumi suhtes resistentsed multiresistentsed bakterid, mis võivad lõpuks muutuda kõikide kättesaadavate antibiootikumide, sh viimase valiku antibiootikumide suhtes resistentseteks superbakteriteks; rõhutab, et nende multiresistentsete bakterite jaoks on vaja andmebaasi, mis hõlmaks aidsi, tuberkuloosi, malaariat, gonorröad, Escherichia coli’d ja muid ravimiresistentseid baktereid;

124.  märgib, et toiduks kasvatatavatele kariloomadele manustatakse USAs viis korda rohkem antibiootikume kui Ühendkuningriigi põllumajandusloomadele; rõhutab seetõttu, kui oluline on kontrollida Euroopa Liitu imporditavat liha;

125.  kutsub komisjoni üles toetama ELi standardeid ja meetmeid antibiootikumide asjakohaseks kasutamiseks ja antimikroobikumiresistentsuse probleemi käsitlemiseks kaubanduslepingutes ning juhtima antimikroobikumiresistentsuse probleemile tähelepanu WTO kaudu; märgib, et antibiootikumide kasutamine toiduloomade kasvu kiirendajatena on ELis keelatud alates 2006. aastast, kuid kolmandates riikides võidakse antibiootikume endiselt loomasöödas kasvukiirendajatena kasutada; kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse vabakaubanduslepingutesse tingimuse, et kolmandatest riikidest imporditud toiduainete tootmises ei tohi kasutada antibiootikume kasvukiirendajatena, et tagada ELi loomakasvatusele ja põllumajandusele võrdsed võimalused ning leevendada antimikroobikumiresistentsust; kutsub komisjoni üles keelustama kolmandatest riikidest mis tahes toiduainete importimise, kui need tooted on saadud ELis teatavate inimnakkuste raviks reserveeritud antibiootikumide või antibiootikumirühmadega ravitud loomadest;

126.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama meetmeid, et võidelda antimikroobikumide tootmise, nendega kauplemise, nende kasutamise ja nende kõrvaldamisega seotud ebaseadusliku tegevuse vastu; rõhutab, et antimikroobikumide olelusringi ahelaga seotud osalejad peavad võtma vastutuse oma tegevuse eest;

127.  märgib olemasolevate antibiootikumide universaalsuse ja taskukohasuse mõju ning nende laia kättesaadavust; usub, et igaühele peaks olema kättesaadav sihipärane ravi, mille puhul kasutatakse spetsiaalseid antibiootikume, et hoida ära ebasobivate antibiootikumide kasutamist ja laia toimespektriga antibiootikumide liigkasutamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tugevamaid meetmeid antimikroobikumide suurtes kogustes dumpinguhinnaga müümise vastu, seda eelkõige inimmeditsiinis kriitiliselt tähtsate antibiootikumide puhul;

128.  nõuab antibiootikumitootjate põhjalikku kontrolli, nii et keeluajad oleksid tegelikkusega vastavuses ja oleks tagatud antibiootikumide puudumine toidus;

129.  palub komisjonil töötada selle nimel, et antimikroobikumiresistentsuse vastasele tegevusele pöörataks jätkuvalt kõrgetasemelist poliitilist tähelepanu ja et selles valdkonnas võetaks jätkuvalt kohustusi, sealhulgas ÜRO foorumitel ning G7 ja G20 raames; rõhutab, et ELi teadusasutustel, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, on võimalus võtta üleilmne juhtroll; kutsub komisjoni üles soodustama koostööd ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, kaasa arvatud WHO, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Loomatervise Organisatsiooniga (OIE); tunneb heameelt 2016. aasta jaanuaris Maailma Majandusfoorumil tehtud antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse Davosi deklaratsiooni üle, milles ravimi-, biotehnoloogia- ja diagnostikatööstus nõuavad kollektiivseid meetmeid, et luua jätkusuutlik ja prognoositav antibiootikumide, vaktsiinide ja diagnostikameetodite turg, mis aitab luua uusi ja säilitada olemasolevaid raviviise;

130.  nõuab agroökoloogial põhineva tootmismeetodi edendamist ja tõhustamist ning sellele üleminekut;

o
o   o

131.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele, Euroopa Ravimiametile, Euroopa Kemikaaliametile, Euroopa Toiduohutusametile, Euroopa Keskkonnaametile, Maailma Terviseorganisatsioonile ja Maailma Loomatervise Organisatsioonile.

(1) Euroopa Veterinaaride Föderatsioon, „Antimicrobial use in food-producing animals: Replies to EFSA/EMA questions on the use of antimicrobials in food-producing animals in EU and possible measures to reduce antimicrobial use“ (Antimikroobikumide kasutamine toiduloomade puhul. Vastused EFSA/EMA küsimustele antimikroobikumide kasutamise kohta toiduloomade puhul ELis ja võimalike meetmete kohta antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks), 2016.
(2) ELT C 353, 27.9.2016, lk 12.
(3) ELT C 434, 23.12.2015, lk 49.
(4) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.
(5) ELT C 366, 27.10.2017, lk 149.
(6) https://ec.europa.eu/info/consultations/public-consultation-pharmaceuticals-environment_et#add-info.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0061.
(8) http://www.efsa.europa.eu/en/press/news/180227.
(9) https://ecdc.europa.eu/sites/portal/files/media/en/publications/Publications/healthcare-associated-infections-antimicrobial-use-PPS.pdf.
(10) ECDC, EFSA, 2016. „Euroopa Liidu kokkuvõttev aruanne inimestel, loomadel ja toidus esinevate zoonoosi põhjustavate ja indikaatorbakterite antimikroobikumiresistentsuse kohta 2014. aastal“.
(11) Maailma Terviseorganisatsioon, 2016. „Global guidelines on the prevention of surgical site infection“ (Ülemaailmsed suunised kirurgilise paikme nakkuste ennetamiseks), kättesaadav aadressil http://www.who.int/gpsc/ssi-guidelines/en/.
(12) Celsus Academie voor Betaalbare Zorg, jaanuar 2016. „Cost-effectiveness of policies to limit antimicrobial resistance in Dutch healthcare organisations“ (Madalmaade tervishoiuorganisatsioonides antimikroobikumiresistentsuse piiramiseks võetavate poliitikameetmete kulutasuvus). Kättesaadav aadressil https://goo.gl/wAeN3L.
(13) http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_o_021.pdf.
(14) Maailma Terviseorganisatsioon, 2016. „Global guidelines on the prevention of surgical site infection“ (Ülemaailmsed suunised kirurgilise paikme nakkuste ennetamiseks), kättesaadav aadressil http://www.who.int/gpsc/ssi-guidelines/en/.
(15) https://amr-review.org/sites/default/files/160525_Final%20paper_with%20cover.pdf.
(16) http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2018.5182/epdf.
(17) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/06/17/epsco-conclusions-antimicrobial-resistance/.
(18) http://www.ema.europa.eu/ema/index.jsp?curl=pages/news_and_events/news/2017/10/news_detail_002827.jsp&mid=WC0b01ac058004d5c1.
(19) http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit_reports/index.cfm.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/39/EL (millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega) artikkel 8c (ELT L 226, 24.8.2013, lk 1).
(21) Sõnastatud Madalmaades infrastruktuuri ja riiklike ehitustööde ministeeriumi, riikliku tervishoiu- ja keskkonnainstituudi (RIVM), veesektori ja veetööde ametite poolt.
(22) Peagi vastuvõetava veterinaarravimite määruse artikkel 78.
(23) Euroopa Komisjon, juuni 2017. „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“, lk 10.
(24) Sealsamas, lk 12.
(25) Sealsamas, lk 15.
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549), kohaldades eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23), nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivis 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 33), ning nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivis 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 28).
(28) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/animals/docs/aw_other_aspects_labelling_ip-09-1610_en.pdf.
(29) Mevius, D. et al., 2018. „ESBL‑Attribution‑Analysis (ESBLAT). Searching for the sources of antimicrobial resistance in humans“ (ESBLi omistamise analüüs. Inimestel esineva antimikroobikumiresistentsuse põhjuste otsimine), kättesaadav aadressil http://www.1health4food.nl/esblat.
(30) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Toiduohutusamet: https://ecdc.europa.eu/sites/portal/files/media/en/publications/Publications/antimicrobial-resistance-zoonotic-bacteria-humans-animals-food-EU-summary-report-2014.pdf.
(31) http://www.thelancet.com/pdfs/journals/lanplh/PIIS2542-5196(17)30141-9.pdf.
(32) Mevius, D. et al., 2018. „ESBL-Attribution-Analysis (ESBLAT). Searching for the sources of antimicrobial resistance in humans“ (ESBLi omistamise analüüs. Inimestel esineva antimikroobikumiresistentsuse põhjuste otsimine), kättesaadav aadressil http://www.1health4food.nl/esblat.
(33) http://www.imi.europa.eu/content/nd4bb.
(34) http://www.jpiamr.eu.
(35) Pamer, E. G. „Resurrecting the intestinal microbiota to combat antibiotic-resistant pathogens“ (Soolestiku mikrofloora elluäratamine antibiootikumide suhtes resistentsete patogeenide vastu võitlemiseks), Science, 352(6285), 2016, lk 535–538.
(36) http://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4197.
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).
(39) http://www.who.int/mediacentre/news/releases/2017/bacteria-antibiotics-needed/en/.
(40) https://amr-review.org/sites/default/files/160518_Final%20paper_with%20cover.pdf.
(41) http://www.who.int/foodsafety/areas_work/antimicrobial-resistance/cia_guidelines/en/.


Liikuv Euroopa ja ELi liikuvuse tuleviku tegevuskava
PDF 165kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon liikuvuse kohta Euroopas: liikuvuse tuleviku tegevuskava ELis (2017/2257(INI))
P8_TA(2018)0355A8-0241/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Säästva liikuvuse suunas. Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017)0283),

–  võttes arvesse Pariisi kliimakokkulepet, mille Euroopa Parlament ja nõukogu ratifitseerisid 4. oktoobril 2016(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust teemal „Puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvus kõigi jaoks“(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta arvamust teemal „Transpordi digiteerimise ja robotiseerimise mõju ELi poliitika kujundamisele“(4),

–  võttes arvesse oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsiooni intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kohta(5),

–   võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni teemal CARS 2020: Euroopa tugeva, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse nimel(6),

–   võttes arvesse oma 7. juuli 2015. aasta resolutsiooni mitmeliigilise transpordi integreeritud piletimüügisüsteemi loomise kohta Euroopas(7),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(8),

–   võttes arvesse 29. märtsi 2017. aasta Valletta deklaratsiooni liiklusohutuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse oma 2016. aasta uuringut „Self‑piloted cars: the future of road transport?“ (Kas isejuhtivad autod on maanteeliikluse tulevik?),

–  võttes arvesse oma 2017. aasta uuringut „Infrastructure funding challenges in the sharing economy“ (Taristu rahastamise probleemid jagamismajanduses),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2017. aasta uuringut „Impact of digitalisation and the on-demand economy on labour markets and the consequences for employment and industrial relations“ (Digiteerimise ja nõudlusmajanduse mõju tööturgudele ning selle tagajärjed tööhõivele ja töösuhetele),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0241/2018),

A.  arvestades, et transpordisektoris toimuvad struktuursed muutused ning ELi transpordi tulevikku mõjutavad nii 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku, Euroopa puhta õhu programmi kui ka ELi aastate 2011–2020 liiklusohutuse suuniste põhiprioriteedid;

B.  arvestades, et transpordi CO2‑heite piiramine ja vähesaastavate tehnoloogiate kasutamine avavad võimalusi liikuvuse tuleviku ja kestliku majanduskasvu seisukohalt;

C.  arvestades, et koostöö- ja jagamismajandus muudab transpordisektorit kogu maailmas; arvestades, et 2015. aastal oli koostöömajanduse tehingute koguväärtus Euroopa transpordisektoris hinnanguliselt 5,1 miljardit eurot ehk 77 % suurem kui eelnenud aastal, ning mitterahalise jagamismajanduse tehingud on sellest veel hulga mahukamad, mis näitab selle nähtuse olulisust;

D.  arvestades, et hinnangute kohaselt kasvab reisijatevedu aastatel 2010–2050 umbes 42 % ning kaupade vedu 60 %;

E.  arvestades, et 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus nõuti, et aastaks 2030 tuleb 30 % peamiste transpordikoridoride kaubaveost viia üle säästvamatele transpordiliikidele, näiteks raudteele ja aastaks 2050 tuleb üle viia 50 %, ning samaaegselt tuleb arendada sobivaid keskkonnasõbralikke taristuid;

F.  arvestades, et põhimõtete „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ rakendamine kõigi transpordiliikide, sh maantee-, raudtee- mere- ja lennutranspordi suhtes aitab luua neile üksteise suhtes võrdseid konkurentsitingimusi;

G.  arvestades, et uute liikuvusteenustega tahetakse oluliselt parandada linnatransporti ning see võiks saada võimalikuks tänu ummikute ja õhusaaste vähendamisele ning eraautodele alternatiivide pakkumisele, kuna praegu on eraauto sõitude arvu poolest endiselt peamine transpordivahend; arvestades, et need teenused võimaldavad üle minna mitmeliigilisele ja jagatud transpordile, mis on ka säästvam ning mis võib täiendada aktiivseid liikumismooduseid ja ühistransporti;

H.  arvestades, et transpordisektor on ELi majanduse toimimise jaoks väga tähtis, andes umbes 4 % ELi SKPst ja üle 5 % kogu ELi tööhõivest(9); arvestades, et naised moodustavad sektori töötajatest ainult 22 % ja kolmandik kõigist töötajatest on üle 50 aasta vanad;

I.  arvestades, et eeldatavalt muudavad ühendatud ja automatiseeritud sõidukid tulevikus maanteetranspordi tõhusamaks, ohutumaks ja turvalisemaks, sest inimlikud eksimused on kõigi Euroopa teedel toimuvate liiklusõnnetuste peamine põhjus;

J.  arvestades, et viimastel kümnenditel on palju saavutatud: ELi maanteeliiklus on kõige ohutum maailmas; arvestades, et eelmisel aastal hukkus Euroopa teedel 25 500 ja sai raskelt vigastada 135 000 inimest, mis on tähendab endiselt suuri inimkannatusi ja lubamatuid majanduslikke kulusid (arvestuslikult 100 miljardit eurot aastas), arvestades, et eesmärk vähendada 2020. aastaks liiklusõnnetuste ohvrite arvu 2010. aastaga võrreldes poole võrra jääb täitmata, ning et rohkem ohustatud liiklejate (nt jalakäijad, jalg- ja mootorratturid) surmade ja raskete vigastuste arv kasvab kiiresti;

K.  arvestades, et transport on linnapiirkondades peamine õhusaastaja ning põhjustab üle 25 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest, millest omakorda maanteetranspordi põhjustatud saaste osakaal on üle 70 % ja suureneb;

L.  arvestades, et uuemate uuringute ja hinnangute kohaselt on ilmnenud tugevam seos õhusaaste ja selliste terviseriskide vahel nagu südame-veresoonkonna haigused (nt rabandused ja südame isheemiatõbi) ja vähk, ning arvestades, et ELis arvatakse peenosakeste saaste põhjustavat igal aastal 399 000 enneaegset surma (lämmastikoksiidid vastavalt 75 000 ja osoon 13 600 surma); arvestades, et see oht ähvardab eriti linnaelanikke;

M.  arvestades, et praegu tehakse kogu maailmas suuri pingutusi, et muuta transpordisektori kaasavamaks, õiglasemaks ja ohutumaks, muu hulgas kehtestatakse kaugeleulatuvaid sihteesmärke ja kohustuslikke norme, ning EL ei tohiks lasta käest võimalust olla selliste uuenduste esirinnas;

Transpordisektoris toimuvate muutuste mõju kutseoskustele ja tööviisidele

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Säästva liikuvuse suunas. Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ üle, milles tunnistatakse, et liikuvusvaldkonnas toimuvad põhjalikud muutused, ning rõhutatakse, et digitaalse liikuvuse revolutsioon peaks muutma maanteetranspordisektori turvalisemaks, innovatiivsemaks, integreeritumaks, säästvamaks, õiglasemaks, konkurentsivõimelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks ning ühendatuks muude säästvamate transpordiliikidega; peab kiiduväärseks komisjoni strateegilist lähenemist, et saavutada ühtne õigusraamistik aina komplekssemas maanteetranspordi valdkonnas;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi liikuvussektor peab ära kasutama digitaaltehnoloogia pakutavaid võimalusi; on veendunud, et tuleks välja arendada uued ärimudelid, mis panevad aluse uuenduslikele jagatud liikuvuse teenustele, sealhulgas uued veebiplatvormid kaubavedude, koossõidu, autode või jalgrataste jagamise teenuste pakkumiseks, või nutirakendused, mis pakuvad reaalajas teavet ja andmeid liiklustingimuste kohta, ning selliseid ärimudeleid tuleks propageerida;

3.  ergutab komisjoni ja liikmesriike tegema ettepanekuid 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus ning kliimamuutusi käsitlevas Pariisi 2015. aasta detsembri kokkuleppes esitatud eesmärkide ja algatustega kooskõlas olevate sidusa intelligentse transpordisüsteemi meetmete kohta ning rakendama neid;

4.  tõstab esile asjaolu, et ELi autotööstus annab tööd 8 miljonile inimesele ja moodustab 4 % ELi kogulisandväärtusest ning selle sektori kaubandusbilansi ülejääk on 120 miljardit eurot;

5.  rõhutab, et digiteerimisega, automatiseerimisega või keskkonnahoidlikumate sõidukite kasutamisega seotud muutused autotööstuses eeldavad uut oskusteavet ja uusi töökorralduse viise; rõhutab, et kõnealused muudatused peaksid looma uusi võimalusi, et muuta transpordisektor huvipakkuvamaks ja kaotada tööjõupuudus; toonitab, et keskkonnasõbralikumate, paremini ühendatud ja automatiseeritumate sõidukite valmistamine mõjutab tootmist, projekteerimist, hooldust ja teenindust ning eeldab uusi oskusi, näiteks elektrimootorite kokkupanemiseks või teise põlvkonna akude, kütuseelementide ning arvuti- ja andurseadmete valmistamiseks; toonitab, et juba praegu on kõnealusel tööstussektoril märkimisväärseid probleeme vajalike oskustega töötajate värbamisel, eelduste kohaselt jätkub küll insener-tehniliste töökohtade kasv, ent tarkvara alased oskused on uus nõue, mida ettevõtjad peavad silmas pidama; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohandama ELi transpordisektori töötajatele töökohal pakutavat väljaõpet ja oskuste arendamist nimetatud uute väljakutsetega;

6.  rõhutab, et meeste ja naiste võrdsed võimalused peaksid olema transpordisektori tuleviku tegevuskavas tähtsal kohal; rõhutab, et transpordisektoris domineerivad mehed, kes moodustavad kolm neljandikku kogu tööjõust, ning et tuleb edendada soolist tasakaalu; tunneb heameelt selle üle, et on käivitatud ELi muutuste platvorm „Naised ja transport“, mille eesmärk on edendada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi transpordisektoris; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha selle platvormi raames koostööd, et naistele mõeldud töökohtade loomine ja sektori digiteerimine käiksid käsikäes;

7.  märgib, et digitaalne revolutsioon kujundab ümber autotööstuse väärtusahela, teadusuuringud, investeerimisprioriteedid ja tehnilised lahendused, mis peavad olema läbipaistvad, sidusad ja õigusnormidega kooskõlas, ning mõjutab selle ülemaailmset konkurentsiseisundit;

8.  tuletab meelde, et automatiseeritud sõidukijuhtimine mõjutab oluliselt transpordisektori töötajaid ja eeldab asjaomaste kutsealade puhul uue kvalifikatsiooni omandamist; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et olla valmis sellisteks muutusteks tööturul, millega peaks kaasnema intensiivsem sotsiaalne dialoog; kutsub komisjoni üles töötama välja ELi strateegia, mis hõlmab uusi tööhõivevõimalusi, mida transpordisektori digiteerimine loob, ning võtma arvesse liikmesriikide parimaid tavasid, eesmärgiga edendada töökohtade loomist transpordisektoris, sealhulgas seadma prioriteediks õiglase üleminekukorra nende töötajate jaoks, kelle töökohad transpordisektori digiteerimisel kaovad;

9.  rõhutab, et automatiseeritud sõidukijuhtimine tõstatab lõppkokkuvõttes küsimusi sõiduaega ja puhkeperioode käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide tõlgendamise kohta; kutsub komisjoni üles pidevalt jälgima, kas vaja on seadusandlikke meetmeid;

10.  juhib tähelepanu digiteerimise positiivsele mõjule transpordisektoris, sest see aitab vähendada bürokraatiat ja lihtsustada menetlusi nii ametiasutuste kui ka ettevõtete jaoks, ning lihtsustab tänu digitaalsete sõidumeerikute kasutuselevõtmisele sõiduaega ja puhkeperioode käsitlevate õigusaktide ning kabotaažieeskirjade järgimist, parandades seeläbi kutseliste sõidukijuhtide tingimusi ja aidates luua võrdseid võimalusi kõikidele transpordiettevõtjatele;

11.  väljendab heameelt komisjoni Euroopa uue oskuste tegevuskava ja selliste algatuste üle nagu oskustealase valdkondliku koostöö kava ning digioskuste ja töökohtade koalitsioon, millega edendatakse ametiühingute, koolitusasutuste ja erasektori osalejate koostööd, et ennetada oskuste mittevastavust nõudlusele ning see ära tunda ja kõrvaldada;

12.  väljendab heameelt asjaolu üle, et autotööstus on üks kuuest katsealusest valdkonnast, mida rahastatakse programmi „Erasmus+“ raames valdkondlike oskuste ühenduse meetmetest;

13.  kutsub komisjoni üles esitama vahehindamise autotööstuses vajalike oskustega seotud projektide, sealhulgas kolmeaastase uurimisprojekti SKILLFUL ja kõrgetasemelise rühma GEAR 2030 koostatud soovituste kohta; on seisukohal, et SKILLFUL projekti tulemuste põhjal on võimalik hinnata autovedusid tegevate sõidukijuhtide koolitus- ja kvalifikatsiooninõuete asjakohasust, pidades eelkõige silmas uusi elukutseid/oskusi;

14.  palub, et üksikutele probleemidele reageerimise asemel reageeriksid liikmesriigid digiteerimisele ennetavalt, võtaksid vastu võimalikult kasulikud tehnoloogianeutraalsusest lähtuvad kõikehõlmavad ja strateegilised otsused ning töötaksid selle nimel, et leppida põhiküsimustega tegelemiseks kokku ELi lähenemisviisis;

15.  rõhutab, et kasutajatel ja tarbijatel võib olla oluline roll transpordisüsteemi ümberkujundamise edendamisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama asjakohaste andmete läbipaistvust ja avalikkusele kättesaadavust, et suurendada üldsuse teadlikkust ja võimaldada tarbijatel teha teadlikke valikuid;

Ümberkujundamine teadusuuringute ja innovatsiooni alaste edusammude abil

16.  rõhutab, et Euroopa on maailmas juhtival kohal nii tootmis- kui ka transpordisektoris, ja peab äärmiselt tähtsaks, et Euroopa transpordisektor jätkaks arenemist, investeerimist, innovatsiooniga tegelemist ja säästvat uuenemist, et säiliks selle tehnoloogiline juhtpositsioon ja konkurentsiseisund;

17.  tuletab meelde põhieesmärki, milleks on luua Euroopa ühtne piirideta transpordipiirkond, mis peaks põhinema transpordiliikide tõhusal koostoimimisel, kus igal transpordiliigil oleks oma roll ja kus eri transpordiliike kombineeritaks senisest suuremas ulatuses, mistõttu kutsub liikmesriike üles looma sobiva stiimulipõhise keskkonna, et muuta transpordiliigid tõhusamaks ja kõrvaldada sellised olemasolevad tõkked nagu liigne bürokraatia;

18.  tuletab meelde, et liiklusohutuse suurendamiseks ning kliimamuutuse mõju, CO2‑heite, õhusaaste ja ummikute piiramiseks on vaja jätkusuutlikku ja uuenduslikku transporditehnoloogiat ja uuenduslikke liikuvuslahendusi ning et tarvis on ka innovatsiooni soodustavat ELi õigusraamistikku; nõuab sellega seoses rohkem rahalisi vahendeid sidusale valdkondadevahelisele teadus- ja arendustegevusele andmesideühendusega ja isejuhtivate autode, raudtee- või maanteeinfrastruktuuride elektrifitseerimise, alternatiivkütuste, sõidukite projekteerimise ja valmistamise, võrguhalduse, liikluskorralduse, aruka liikuvuse teenuste ja taristu valdkonnas, jätmata kõrvale teistes sektorites eksisteerivaid süsteeme; märgib, et nende oluliste uuenduste tõhusaks väljatöötamiseks tuleb rakendada kompleksset tööstuslikku oskusteavet; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ühendatud, automatiseeritud ja andmesideühendusega sõidukid võivad muuta Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisemaks, vähendada energiatarbimist ja transpordisektori heidet ning aidata vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu; rõhutab seetõttu, et taristule nõuete kehtestamisel tuleks silmas pidada asjaolu, et oleks tagatud kõnealuste süsteemide ohutu toimimine;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et tehnika arenguga sammu pidamiseks ning inimestele Euroopas optimaalsete transpordi- ja liikuvuslahenduste tagamiseks, samuti Euroopa ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks on Euroopal vaja paremat transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni koostööraamistikku; on veendunud, et tuleviku transpordisüsteemi ambitsioonikaid eesmärke on võimalik saavutada ainult juhul, kui uusi ideid ja kontseptsioone töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse kooskõlas poliitiliste ja õigusloomealaste prioriteetidega;

20.  nõuab teadusuuringute, innovatsiooni ja koolituse täiendavat läbipaistvat rahalist toetamist, nagu tehti aruka spetsialiseerumise strateegiate raames, mille puhul Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamisega toetati selliseid valdkondi nagu jõuseadmed või intelligentsed transpordisüsteemid;

21.  tuletab meelde, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ajal eraldatavad ELi rahalised vahendid on hädavajalikud piiriüleste taristute lõpuleviimiseks ja üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) põhikoridoride kitsaskohtade kõrvaldamiseks ning märgib, et infrastruktuuri rahastamine soodustab era- ja avaliku sektori investeeringute tegemist kvaliteetsetesse ja jätkusuutlikesse transporditeenustesse ja -tehnoloogiasse; nõuab seetõttu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames rahaliste vahendite eraldamist, et edendada süsteemide, teenuste ja digitaalsete lahenduste kiiret väljatöötamist ja kasutuselevõttu transpordisektori tulevikuperspektiividest lähtuvalt;

22.  rõhutab, et finantstõkkeid tuleks vähendada ja lihtsustada ligipääsu rahastamisele, sest bürokraatia ja halduskulud koormavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid oskuste ja suutlikkuse puudumise tõttu proportsionaalselt rohkem; kutsub komisjoni üles jälgima, kas liikmesriikide avalikud pakkumismenetlused aruka transporditaristu valdkonnas on kooskõlas VKEde paremat juurdepääsu käsitlevate sätetega, mis on ette nähtud direktiivis 2014/24/EL riigihangete kohta;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab parandama üldist innovatsiooniraamistikku alates tehnoloogilistest alusuuringutest ja lõpetades teadusuuringutega, mille eesmärk on töötada välja uued teenused ja ärimudelid, mis edendavad sotsiaalset innovatsiooni (niipea kui need on turul laialt levinud); rõhutab, et üldist innovatsiooniraamistikku avaliku sektori vahenditest toetamisel tuleks keskenduda turutõrgetele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning innovatsioonisõbralikule poliitikale, mis võimaldaks ELi tasandi standardimise ja reguleerimise ning finantsinstrumentidega elavdada erasektori investeeringuid uuendustegevusse;

24.  märgib, et teadusuuringud ELi tasandil, eelkõige programmi „Horisont 2020” raames, on väga olulised tulemuste saavutamisel, mida kinnitavad avaliku ja erasektori partnerlused, nagu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte ning Euroopa keskkonnahoidlike autode algatus, ning nõuab avaliku ja erasektori partnerluse sisseseadmist ühendatud ja automatiseeritud juhtimise valdkonnas; toetab komisjoni tööd Euroopa akuliidu loomisel ja nõuab, et toetataks täiendavalt säästlike akude väljatöötamist ning akuelementide tootmist ja ringlussevõttu ELis, silmas pidades tulevasi vähese heitega ja heiteta sõidukeid ning õiglase kaubanduse üleilmse lähenemisviisi kehtestamist selliste materjalide importimisel, nagu liitium ja koobalt, sest edusammud sellise tehnoloogia väljatöötamisel on keskkonnahoidliku ja säästva liikuvuse tuleviku seisukohalt väga tähtsad;

25.  rõhutab, kui tähtis on töötada välja sidusad majandus- ja tööstusarengu strateegiad, mille puhul on võrdne kaal sellistel eesmärkidel, nagu vähese heitega sõidukite tootmise ja kasutamise hoogustamine ning selle saavutamiseks vahendite kasutuselevõtmine taristu ja selliste kasutusega seotud elementide puhul, nagu akud, on seisukohal, et sellele aspektile peaksid keskenduma ka komisjon ja liikmesriigid ning töötama välja ELi akutootmise strateegia; rõhutab, et kulude vähendamiseks tuleb pakkuda stiimuleid tootjatele ja edendada turuleviimist;

26.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on samuti loonud ühenduse ringmajandusega, pannes erilist rõhku haruldastele materjalidele ja akudele; soovitab komisjonil sellega seoses põhjalikumalt hinnata akude tootmise ja ringlussevõtu ökoloogilist jalajälge, et saada täielik ülevaade akutoitega elektrisõidukite keskkonnamõjust ja muuta sel moel eri ajamsüsteemide olelusringi jätkusuutlikkuse võrdlemine lihtsamaks;

27.  rõhutab võimalikke eeliseid, mida võib anda sõidukiakude teistkordne kasutamine, nt nutivõrgu ja arukate eluaseme salvestite puhul, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama rahastamiskavade kaudu teadusuuringuid ja katseprojekte selles valdkonnas;

28.  toetab digitaaltehnoloogiate kasutamise suurendamist põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamisel, näiteks sõidukite keskkonnatoimest lähtuva elektroonilise teemaksu kogumise ja e-piletite süsteemi puhul; peab kiiduväärseks komisjoni suuniseid, mis käsitlevad sõidukitele seatud eeskirju juurdepääsuks linnapiirkondadele; rõhutab siiski, et ühtse transpordipiirkonna killustatuse vältimiseks tuleb Euroopa tasandil rohkem ära teha; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada transporditaristu projektide rahastamine ja teha ulatuslikke investeeringuid keskkonnaalaselt kõige vastutustundlikematesse vähese CO2‑heitega kütustesse, et edendada transpordisüsteemi ümberkorraldamist ning tagada energia- ja transpordiressursside integreerimine, et kiirendada üleminekut kestlikumale energiaallikate jaotusele; on seisukohal, et ELi vahendite eraldamisel transpordile peaks üks rahastamiskõlblikkuse kriteeriume olema projekti sobivus kliimaeesmärkide saavutamiseks;

29.  rõhutab veel kord ELi kohustust võidelda kliimamuutuste vastu vastavalt Pariisi kokkuleppele, ÜRO tegevuskavale aastani 2030 ning kliima- ja energiaraamistikule 2030; peab kiiduväärseks juba vastuvõetud meetmeid, nagu kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse (WLTP) katsetsükkel, samuti tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) paketid, mille eesmärk on vähendada erinevust CO2‑heite vähendamise eesmärkide ja liikluses tegelikult tekkivate heitkoguste vahel; palub, et komisjon jälgiks nende meetmete mõjusust ning vajaduse korral soovitaks täiendavaid parandusi; on seisukohal, et WLTP on õige suundumus sõiduautode kütusetarbimist ning CO2‑heitkoguste mõõtmist silmas pidades;

30.  märgib, et tarbijatele sõiduautode kohta teabe andmine on hädavajalik, et kiirendada CO2‑heite vähendamist liikluses, ning nõuab seepärast parandatud, usaldusväärseid ja paremini kättesaadavaid andmeid sõidukite heitkoguste ja kütusekulu kohta, sealhulgas standardiseeritud, nähtavat ja selget sõidukite märgistust, et anda tarbijatele võimalus teha teadlikke valikuid, innustada muutusi ettevõtjate ja üksikisikute käitumises ning edendada keskkonnahoidlikumat liikuvust; rõhutab, et asjakohasem teave võimaldab ka liikmesriikide, piirkondade ja linnade ametiasutustel kasutada keskkonnahoidlikke riigihankeid ning muudab selle menetluse lihtsamaks; tunneb küll heameelt komisjoni soovituse (EL) 2017/948(10) üle, kuid palub siiski, et komisjon kaaluks autode märgistamist käsitleva direktiivi 1999/94/EÜ(11) läbivaatamist;

31.  võtab teadmiseks praegused rahalised ja mitterahalised tõkked, millega tarbijad vähese heitega sõiduki ostmisel kokku puutuvad; tuletab meelde, et vähese heitega sõidukite aktsepteerimine lõppkasutaja poolt sõltub suuresti ulatusliku ja piiriülese taristu olemasolust ja kättesaadavusest; tunneb sellega seoses heameelt olemasolevate avaliku ja erasektori algatuste üle, mis võimaldavad laadimistaristu ettevõtjate vahelist rändlusteenust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada Euroopas rändlust ja juurdepääsu laadimistaristule; kutsub komisjoni üles toetama senisest suuremas ulatuses liikmesriikide jõupingutusi alternatiivkütuste taristu laiendamisel, et tagada võimalikult kiiresti kaetus kogu ELi ulatuses;

32.  on seisukohal, et selleks, et kiirendada vähese CO2‑heitega kütuste turule jõudmist ning kasutada täiel määral ära nende kliimaalaseid eeliseid, tuleb luua stiimulid nende kasutamiseks ja nende kasutamiseks sobilike sõidukite väljatöötamiseks; kordab siiski, et Pariisi kokkulepet on võimalik täita üksnes juhul, kui transpordisektori tekitatud kasvuhoonegaaside heitekogus liigub sajandi keskpaigaks kindlalt nulli poole; rõhutab, et jätkates tehnoloogilise tüüplahenduse põhimõtte järgimist, ei saa Euroopa maanteetranspordi sektorit kujundada ümber selliselt, et see areneks ökoloogilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse suunas, ning et seetõttu tuleb üle minna ajamsüsteemide tõeliselt tehnoloogianeutraalsele hindamisele seoses niisuguste tulevaste sõidukite väljatöötamisega, mis vastavad erinevatele liikuvusvajadustele; rõhutab, et on vaja sektoriülest jõupingutust, et kiirendada investeerimist vähese heitega kütuse taristusse, mis on alternatiivse energiaallikaga sõidukite laiema kasutuselevõtu ja kasutamise eeltingimus;

33.  rõhutab, et keskkonnasõbralike sõidukite direktiivis(12) tuleb arvesse võtta kohalike omavalitsuste ja piirkondlike ametiasutuste vajadusi ning nende käsutuses olevaid ressursse, et oleks võimalik direktiivi potentsiaali täielikult ära kasutada, eelkõige keerukuse ja halduskoormuse küsimustes;

34.  väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle esitada 2. maiks 2018. aastal seadusandlik ettepanek raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu normide kohta, mis peaks olema ambitsioonikas, realistlik ja põhinema sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (Vehicle Energy Consumption Calculation Tool – VECTO) abil kogutud andmetel, et tagada sidusad raskeveokeid käsitlevad õigusaktid; rõhutab, et VECTOt tuleb kiiresti ja korrapäraselt ajakohastada, et võimaldada võtta täpselt arvesse uusi tehnoloogialahendusi, mille eesmärk on parandada õigeaegselt sõidukite tõhusust;

35.  rõhutab, et raskeveokite CO2‑ga seotud eesmärkide ambitsioonikuse tase peab olema kooskõlas tulevaste püüdlustega vähendada saasteainete heidet, näiteks Euro 7 raames, ning massi ja mõõtmeid käsitleva direktiivi (EL) 2015/719(13) nõuetega;

36.  tuletab meelde inimeste ja ahvidega tehtud kohutavaid heitgaasikatseid, mille viis ellu transpordisektoriga seotud keskkonna- ja tervishoiuküsimustega tegelev Euroopa uurimisrühm (EUGT), mida rahastavad suured autotööstuse äriühingud; tuletab meelde, et see ei ole autotööstuse esimene selline skandaal; nõuab, et kõik teadusuuringud, millest lähtutakse ELi poliitika kujundamisel, oleksid autotööstusest täiesti sõltumatud – see kehtib ka rahastamise ja alltöövõtu kohta;

Transpordisektori ümberkujundamine nii, et sellest saavad kasu kõik kasutajad

37.  rõhutab, et autonoomsete sõidukite omavaheline ühenduvus, sõidukite ja taristu vaheline ühenduvus, sõidukite, jalgrataste ja jalakäijate vaheline ühenduvus ning võrgusisene ühenduvus peavad moodustama keskse tähtsusega pikaajalise eesmärgi, et tagada takistusteta liiklusvoog; kutsub seetõttu komisjoni üles käsitlema andmete kasutamise ja haldamise küsimusi, pannes rõhku andmekaitsele, ning hindama kõiki tõenäolisi raalprojekteerimise (CAD) tehnoloogiarakendusi, millele on omane suur autonoomsus ja mis pakuvad lisaväärtusega teenuseid; rõhutab vajadust arendada telekommunikatsiooni- ja satelliitsidetaritut, et võimaldada paremat positsioneerimist ja teabevahetusteenust sõidukite ja taristute vahel, ning kutsub komisjoni üles nägema ette, kus ja mis ajaks tuleb olemasolev transporditaristu viia kooskõlla aruka transporditaristu standarditega;

38.  juhib tähelepanu asjaolule, et autonoomne juhtimine ja keskkonnasõbralikud sõidukid eeldavad integreeritud taristu planeerimist ja investeeringuid, et varustada maanteed vajaliku telekommunikatsiooni- ja (näiteks elektriautodele mõeldud) laadimistaristuga ning et pakkuda kvaliteetseid maanteeandmeid näiteks kõrglahutusega digitaalsete kaartide jaoks, aga ka täielikult koostalitlevaid pardaseadmeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama investeeringute tegemist eesmärgiga rahastada transporditaristu innovatiivset ja jätkusuutlikku uuendamist;

39.  tuletab komisjonile meelde, et transpordi piisava ühenduvuse ning ohutuse, signaalimise, automatiseerimise ja tarbijatele suunatud digitaalsete funktsioonide nõuetekohase haldamise ning turvalise andmehalduse saavutamiseks tuleb võimalikult kiiresti tagada raudtee, maantee ja siseveeteede üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) koridorides katkematu 5G ühendus; nõuab arukate kiirteede projektide väljatöötamist ja intelligentsete transpordikoridoride loomist; on veendunud, et põhiteedel peaksid olema kiudoptika, raadioside ja 5G tugijaamade rajatised;

40.  tuletab meelde, et üldeesmärk peaks olema inimohvriteta transport Euroopa teedel, ning toonitab vajadust tagada, et ohutult kasutatakse kõrvuti vanu ja uusi transpordiliike, kusjuures sellist muutust lihtsustab teatavate juhiabisüsteemide kohustuslik paigaldamine ja asjakohase taristu tagamine; palub komisjonil põhjalikult ja tehnoloogianeutraalselt hinnata automatiseeritud süsteemide kasutamise mõju ohutusele, keskendudes terviklikult kõikide mitmeliigiliste transpordisüsteemide ohutusalastele tagajärgedele;

41.  rõhutab, et liiklussurmade ja liiklusõnnetustes raskesti vigastada saanute arvu vähendamise alaseid eesmärke ei ole veel saavutatud ning et Euroopa transpordipoliitika peaks seetõttu nende saavutamisele keskenduma; toonitab, kui tähtsad on piisavad ohutust käsitlevad õigusaktid ohutuma maanteetranspordisektori saavutamisel; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa maanteedel õnnetusjuhtumite ja ohvrite arvu vähendamiseks tuleb kogu ELis tagada sobivad parkimis- ja puhketingimused;

42.  juhib tähelepanu sellele, et andmesideühendusega ja automatiseeritud autode arendamist on suuresti ajendanud tehnoloogia; nõuab seetõttu selle sotsiaalse mõju uurimist ja tunnustamist ning on veendunud, et tagada tuleb andmesideühendusega ja automatiseeritud autode kasutuselevõtu täielik kokkusobivus sotsiaalsete, inim- ja keskkonnaalaste väärtuste ja eesmärkidega; rõhutab, et õnnetuse korral, millesse on kaasatud kasvõi üks automatiseeritud sõiduk, peaks olema selge, kes on vastutav – kas siis tarkvarafirma(d), sõiduki tootja(d), juht (juhid) või kindlustusandja(d);

43.  rõhutab, et neid eesseisvaid muudatusi ei tohiks liikmesriikides ja liikuvusalaste puudujääkidega aladel teha sotsiaalse kaasatuse ega ühenduvuse arvelt; märgib, et suurendada tuleb sidevõrgu läbilaskevõimet, kasutades ära olemasolevat võrgutaristut ja märkimisväärseid tulevasi innovatiivseid lahendusi, et võimaldada digitaaltehnoloogia sügavamat integratsiooni ning tegeleda suurte ühenduvusalaste erinevustega liikmesriikide vahel ning ka linna- ja maapiirkondade ning kesksete ja kõrvaliste piirkondade vahel, mille jaoks tuleks välja töötada rida kohandatud lahendusi, mida toetatakse avaliku ja erasektori poolt ja nendevahelise koordineerimise alusel; rõhutab, et tavapärastel transpordiliikidel, nagu bussidel, on endiselt keskne roll kõrvalistes ja mägipiirkondades ning neid ei tohiks selles protsessis tähelepanuta jätta; tuletab meelde, et mitme ELi riigi kogemus näitab, et ühis- ja avaliku maanteetranspordi struktureerimine avaliku teenindamise kohustuse lepingute raames, milles on kombineeritud kasumlikud ja mittekasumlikud liinid, võib anda kodanike, riigi rahanduse ja turu konkurentsi jaoks optimaalseid tulemusi;

44.  tuletab meelde vajadust soodustada suurtes piiriülestes koridorides ja suurlinnapiirkondades kauba ja reisijate veoks ette nähtud ohutumaid ja ühistranspordivahendeid, et vähendada saastet, liiklusummikuid ja inimohvreid ning kaitsta kodanike ja liiklejate tervist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid ja säästva maapiirkondade liikumiskeskkonna kavasid, mida õigustab avalik huvi ja mis hõlmavad kõiki uusi transpordiliike ning millega toetatakse reisijatele suunatud mitmeliigilise transpordisüsteemi kasutuselevõttu, parandatakse liikuvust ja kodanikele, sealhulgas eakatele ja puudega kodanikele pakutavate teenuste kvaliteeti, pakkudes neile alternatiivseid lahendusi, ning sisestatakse või vähendatakse tervisekulusid ja keskkonnaalaseid väliskulusid linnade puhul – seda kõike lisaks turismi edendamisele; märgib, et niisugused kavad peaksid soodustama kõrvalisematel aladel elavate kodanike kaasatust, osalust ja tööhõivet, et võidelda maapiirkondade rahvastikukao ohu vastu ning parandada äärealade ja piiriüleste piirkondade juurdepääsetavust ja sidet nendega; rõhutab, et maapiirkondade liikuvus erineb olulisel määral linnaliikuvusest, seda mitte ainult kauguste ja avaliku transporditeenuse kättesaadavuse poolest, vaid ka keskkonna- ja majanduslike tegurite poolest, näiteks saasteainete heite madalam keskkonnasurve, väiksem keskmine sissetulek ja suuremad tõkked taristusse investeerimisel;

46.  märgib, et varasematest ja käimasolevatest projektidest (näiteks transpordi töökava, Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa maapiirkondade ühistranspordiga ühendatud säästev jagatud liikuvus (SMARTA)) saadud kogemused sisaldavad elemente arukate külade loomiseks, sealhulgas tõhusama ja arukama uksest-ukseni logistika väljaarendamiseks, uuenduslikke kontseptsioone liikuvuse kui teenuse organiseerimiseks, uue põlvkonna aruka transporditaristu loomiseks, ühendatud ja automatiseeritud transpordi ning aruka linnalise liikumiskeskkonna korraldamiseks (transport linna ja linnast välja);

47.  rõhutab, et liikuvust käsitletakse üha rohkem teenusena ja seetõttu tuleks piiriüleselt võimaldada laiendatud tõrgeteta mitmeliigilist uksest-ukseni transporti, ning kutsub sellele vastavalt liikmesriike üles tegema kättesaadavaks mitmeliigilisi reisivõimalusi käsitlevad teabe- ja broneerimisteenused koos reaalajas saadava teabega ning palub komisjonil esitada mitmeliigilist transporti kasutavate reisijate õigusi käsitleva seadusandliku ettepaneku 2018. aasta lõpuks; on seisukohal, et selliseid uusi transporditeenuseid tuleks näiteks teemaksude kehtestamise raames käsitleda reisimisviisidena, mis on vähemalt sama head või koguni eelistatumad kui autode eraviisiline kasutamine, ning et nende kasutuselevõttu ei tohiks aeglustada seadusandlikud takistused;

48.  kutsub komisjoni üles edendama olemasolevaid riiklikke ja kohalikke häid reguleerimistavasid, mis hõlmavad uusi ja traditsioonilisi liikuvusvorme ning toetavad tarbija valikuvõimalusi, tehes tarbijatele kättesaadavaks mitmeliigilise transpordi teabe- ja piletimüügiteenused, ning millega ergutatakse kasutama eratranspordi asemel avalikku transporditeenust või millega toetatakse transpordi valdkonna koostöömajanduse pakkumisi, mis hoogustavad ja pakuvad vajalikku toetust jätkusuutliku turismi ning keskkonna- ja kultuuripärandi edendamisele, soodustades eelkõige VKEsid ja keskendudes liikuvusalaste puudujääkidega liikmesriikidele ja aladele;

49.  kordab, et reisimine on üks digitaliseerimisest kõige enam mõjutatud sektor ja et see uus ja mõjukam digikeskkond võimaldab tarbijatel täita aktiivsemat rolli oma reiside otsimisel, ostmisel, broneerimisel ja nende eest maksmisel; rõhutab, et tuleb tagada niisuguste kehtivate eeskirjade täitmine, millega tagatakse läbipaistvus ja neutraalsus, et tarbijad saaksid usaldusväärse teabe põhjal teha teadlikke valikuid;

50.  juhib tähelepanu liikuvuse suunamise tähtsusele; peab oluliseks, et inimesi ergutataks võtma omaks jätkusuutlikke liikuvusharjumusi ning et selleks kasutataks majanduslikke stiimuleid ning teadlikkuse tõstmist eri transpordiliikide keskkonnamõjust ning vähese CO2‑heitega transporditeenuste (nt avalik transporditeenus) koordineerimist ja arendamist ning pehme liikuvuse (kõndimine, jalgrattasõit jne) taristu loomist või parandamist, et pakkuda inimestele alternatiiv maanteetranspordi kasutamisele; juhib tähelepanu vajadusele rahastada projekte, mis soodustavad kohalikku ja piirkondlikku vähese CO2‑heitega liikuvust, näiteks linna rendirataste süsteemid;

51.  kutsub komisjoni üles edendama tõhusat ja keskkonnahoidlikku logistikat, et tulla paremini toime kaubaveo nõudluse oodatava suurenemisega, optimeerides paremini veoautode veomahtu, ning vähendada tühjade või osalise lastiga veoautode arvu; palub ühtlasi komisjonil tugevdada jõupingutusi, mida tehakse eesmärgiga soodustada mitmeliigilisele transpordile üleminekut, ja edendada mitut transpordiliiki hõlmavaid transpordi nõudluse koordineerimise platvorme ning palub liikmesriikidel kasutada standardse tavana kogu Euroopas elektroonilisi transpordidokumente, et vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning suurendada tõhusust;

52.  rõhutab olulist panust, mida võivad anda konvois sõitmine ja pikkade veoautode kasutamine tõhususe suurendamisse ja autoveo kütusesäästu, ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles täitma Amsterdami deklaratsiooni eesmärgid ja looma stiimulid pikkade veoautode ulatuslikumaks kasutamiseks;

53.  ergutab komisjoni toetama algatusi, millega aidatakse vähendada ja ära hoida liiklusummikuid, ilma et seejuures suunataks transpordimahtusid ümber alternatiivsetele teelõikudele, ning mille näideteks on parimad tavad ummikumaksude kehtestamisel ja edukad ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku meetmed;

54.  palub komisjonil põhjalikult hinnata andmekaitse ja vastutusega seotud küsimusi, mis võivad esile tõusta seoses automatiseeritud autode väljatöötamisega;

55.  märgib koostöömajanduse mudelite potentsiaali suurendada transpordisüsteemi tõhusust ja vähendada soovimatut välismõju, näiteks ummikuid ja heidet; kutsub ametiasutusi üles subsidiaarsuse põhimõtet järgides kaaluma tõeliselt koostööl põhinevate transporditeenuste täielikku integreerimist tavapärasesse transpordisüsteemi, et edendada täielike ja tõrgeteta toimivate reisiahelate loomist ning jätkusuutliku liikuvuse uute vormide pakkumist;

56.  rõhutab, et koostöömajanduse kontekstis tuleb kõige kiiremas korras tegeleda küsimustega, mis on seotud tarbijakaitse, vastutuse jagunemise, maksustamise, kindlustusskeemide, töötajate (nii palgaliste töötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate) sotsiaalkaitse ja andmekaitsega, ning ootab nendes valdkondades reguleerivate meetmete võtmist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et koostöömajandus ei põhjusta kõlvatut konkurentsi, sotsiaalset ega maksudumpingut ning reguleeritud avaliku transporditeenuse asendamist;

57.  on Euroopa Liidu Kohtu poolt 20. detsembril 2017. aastal kohtuasjas C‑434/15 langetatud otsust(14) arvesse võttes seisukohal, et selgelt tuleks eristada digiplatvormide kaudu teostatavat lihtsat vahendustegevust ning transporditeenuse osutamist; on seisukohal, et teenus ei ole osa infoühiskonnast juhul, kui tegevus on peamiselt seotud kutsealaste teenuste osutamisega, ning kõikidel niisugustel juhtudel, kui tehnoloogiaplatvorm määrab otseselt või kaudselt kindlaks osutatava teenuse hinna, koguse või kvaliteedi;

58.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et vähendada koostöömajanduse raames teenuseid osutavate äriühingute poolse maksustamise vältimise ohtu ja tõenäosust, ning nõudma kindlalt, et nad maksaksid makse seal, kus neil kasum tekib ja kus nad teenuseid osutavad;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 282, 19.10.2016, lk 1.
(2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(3) ELT C 81, 2.3.2018, lk 195.
(4) ELT C 345, 13.10.2017, lk 52.
(5) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 50.
(6) ELT C 468, 15.12.2016, lk 57.
(7) ELT C 265, 11.8.2017, lk 2.
(8) ELT C 316, 22.9.2017, lk 155.
(9) ELi transport arvudes. Statistiline teatmik 2015. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
(10) ELT L 142, 2.6.2017, lk 100.
(11) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16.
(12) ELT L 120, 15.5.2009, lk 5.
(13) ELT L 115, 6.5.2015, lk 1.
(14) Kohtuotsus (suurkoda), 20. detsember 2017, Asociación Profesional Elite Taxi vs. Uber Systems Spain, SL, C‑434/15, ECLI:EU:C:2017:981.


Taimekaitsevahendite määruse rakendamine
PDF 155kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta (2017/2128(INI))
P8_TA(2018)0356A8-0268/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas 12/2013/MDC, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) lubade andmisel ja turulelaskmisel(6),

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 ning selle asjaomaste lisade kohta, mille avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus(7) 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. novembri 2016. aasta otsuseid kohtuasjades C‑673/13 P, komisjon vs. Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe, ning C‑442/14, Bayer CropScience ja Stichting De Bijenstichting vs. Board for the authorisation of plant protection products and biocides,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2018. aasta määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni mandaati ja tööd,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0268/2018),

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi „määrus“) rakendamise hindamine on näidanud, et inim- ja loomade tervise kaitsmise ning looduskaitse eesmärke ei saavutata täiel määral ja võiks teha täiustusi, et saavutada kõik määruse eesmärgid;

B.  arvestades, et määruse rakendamise hindamist tuleks kaaluda üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas direktiiviga 2009/128/EÜ (säästva kasutamise direktiiv), määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus), määrusega (EÜ) nr 396/2005 (jääkide piirnormi määrus) ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta) sätestatud eeskirjad;

C.  arvestades, et määruse rakendamine ei ole osutunud rahuldavaks ja see peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikasuundadega, sealhulgas pestitsiidide valdkonna omadega;

D.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad, et määruse kolme peamise vahendi – heakskiitmise, loa andmise ja regulatiivsete otsuste täitmise tagamise – rakendamine jätab soovida ega taga määruse eesmärkide täielikku täitmist;

E.  arvestades, et teatavaid määruse sätteid, konkreetsemalt artiklit 25 taimekaitsevahendite ja sünergistide heakskiitmise kohta ja artiklit 27 lubamatute muude koostisainete negatiivse loetelu kohta ei ole komisjon üldse kohaldanud;

F.  arvestades, et muud põhilised sätted, nagu endokriinseid häireid põhjustavate toimeainete piirkriteeriumide kohaldamine, on oluliselt hilinenud komisjoni ebaseadusliku käitumise tõttu;

G.  arvestades, et sidusrühmad on tundnud muret seoses seadusega kehtestatud hindamise lähenemisviisiga, eriti seoses sellega, kes peaks tegema teadusuuringuid ja esitama asitõendeid toimeaine hinnangute ja ohupõhise lähenemisviisi kasutamise kohta kõnealuste hinnangute ajal;

H.  arvestades, et tõendamiskohus peaks jääma taotlejale, tagamaks, et avaliku sektori raha ei kulutata uuringutele, millest võivad lõppkokkuvõttes kasu saada erahuvid; arvestades, et samal ajal tuleb tagada läbipaistvus igal loa andmise menetluse etapil intellektuaalomandi õigusi täiel määral järgides, samas kui tuleb tagada, et häid laboritööpõhimõtteid järgitakse kogu liidus;

I.  arvestades, et kehtestatud hindamispõhise käsitluse praktiline rakendamine on murettekitav; arvestades eelkõige, et esineb olulisi probleeme seoses kasutatavate andmenõuete ja metoodika ebatäieliku ühtlustamisega, mis võib takistada hindamisprotsessi;

J.  arvestades, et riiklike pädevate asutuste tegevus osutus oluliseks toimeainete hindamist mõjutavaks teguriks; arvestades, et kättesaadava oskusteabe ja personali osas on liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused; arvestades, et määrust ja asjaomaseid toetavaid õiguslikke nõudeid ei rakendata kõikides liikmesriikides ühtlaselt ning sellel on oluline mõju tervisele ja keskkonnale;

K.  arvestades, et parandada tuleks läbipaistvust heakskiitmismenetluse kõigil etappidel ja et suurem läbipaistvus võiks aidata ergutada avalikkuse usaldust süsteemi vastu, millega reguleeritakse taimekaitsevahendite tootmist; arvestades, et pädevate asutuste lubade andmisega seotud tegevuse läbipaistvus on samuti mitmel juhul mitterahuldav; arvestades, et komisjon on kavandanud muudatusi üldistesse toidualastesse normidesse, et käsitleda probleeme seoses andmete ja asitõenditega, mis on esitatud hindamisprotsessi jooksul, ja suurendada läbipaistvust;

L.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmisel, mis toimub üksnes riiklikul tasemel, esineb riskijuhtimise otsuste tegemisel tihti viivitusi; arvestades, et mõnel juhul suureneb nende lubade arv, mille liikmesriigid annavad erandina, kasutades ära määruse artiklit 53; arvestades, et on juhtumeid, kus selliseid erandeid kasutatakse seadusandja esialgse kavatsuse vastaselt;

M.  arvestades, et määrusega kehtestatakse säte, et integreeritud taimekaitsest oleks pidanud saama osa kohustuslikest haldamisnõuetest ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt; arvestades, et see peab alles aset leidma;

N.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad, et see ELi tasandi õigusakt tõhustab riikliku tasandi jõupingutusi ja meetmeid ja lisab neile väärtust;

O.  arvestades, et alternatiivide tõsine kaalumine ilmneb sageli alles juriidiliste nõuete muutumise järel; arvestades näiteks, et neonikotinoidide laiendatud keelu puhul näitab kõige värskem hinnang (30. mai 2018)(9), et kergesti kättesaadavad mittekeemilised alternatiivid on olemas 78 % neonikotinoidide kasutuse jaoks;

P.  arvestades, et alates 31. maist 2016 ei ole heakskiidu saamiseks esitatud mitte ühtegi uut toimeainet; arvestades, et tähtis on innovatsioon ja uute toodete, eriti väikese riskiga toodete väljatöötamine;

Q.   arvestades, et võltsitud pestitsiidide kättesaadavus turul on tõsine probleem; arvestades, et võltsitud pestitsiidid võivad olla kahjulikud keskkonnale ja samuti kahjustada määruse tõhusust;

Peamised järeldused

1.  on seisukohal, et sobivaks tasandiks, kus pestitsiidide valdkonda reguleeriv tegevus peaks ka edaspidi toimuma, on EL;

2.  märgib, et keskkonnakaitse meetmed, mille eesmärk on ennetada, piirata ja ohjeldada haigustekitajate ja kahjurite levikut, peavad jääma jätkuvalt esikohale kõigi olemasolevate ja edasiste meetmete seas;

3.  leiab, et määruse vastuvõtmine ja rakendamine on oluline samm edasi taimekaitsetoodete käitlemise reguleerimise suunas ELis minevikuga võrreldes;

4.  rõhutab, et uute toodete arendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel puuduvad sageli olulised ressursid, mida on vaja uute ainete väljatöötamise ja heakskiitmise protsessis;

5.  väljendab muret asjaolu pärast, et määrust ei ole tulemuslikult rakendatud ja seetõttu jäävad määruse eesmärgid seoses põllumajandustootmise ja innovatsiooniga tegelikkuses saavutamata; rõhutab tõsiasja, et osaliselt innovatsiooni madala astme tõttu pestitsiidide toimeainete arv väheneb;

6.  tuletab meelde, et terviklik lähenemisviis on vältimatult vajalik, ja et hindamisel tuleb kasutada määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat(10), kusjuures selle hindamise tulemusi kasutatakse koguste vähendamiseks, minimeerides seega riske ning nende negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et määruse eesmärgid ja vahendid ei ole alati piisavalt ELi põllumajanduse, tervishoiu, loomade heaolu, toiduga kindlustatuse, veekvaliteedi, kliimamuutuste, pestitsiidide säästva kasutamise ning toidus ja söödas esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide valdkonna poliitikasuundadega kooskõlas;

8.  väljendab muret selle pärast, et määruse rakendamine seoses loomade kasutamisega katsetes ohtude kindlakstegemiseks ja riskihindamiseks ei ole kooskõlas loomkatseid käsitlevas direktiivis 2010/63/EL sätestatud kolme nõudega, mis käsitlevad asendamist, vähendamist ja täiustamist, ja et kantserogeensuse kaheaastane biokatse võib anda vastuolulisi tulemusi(11);

9.  tuletab meelde, et ettevaatuspõhimõte on üldine ELi põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 ja et selle põhimõtte eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ennetava otsuste tegemisega;

10.  peab vastuvõetamatuks, et taimekaitsevahendite ja sünergistide heakskiitmise nõudeid ei ole veel kohaldatud, vastupidiselt määruse artiklile 25;

11.  peab vastuvõetamatuks, et ikka veel ei ole vastu võetud muude koostisainete negatiivset loetelu, eriti pärast keeldu polüetoksülaaditud sulatatud rasva amiinidele kombinatsioonis glüfosaadiga, mis on toonud esile negatiivseid mõjusid, mis võivad olla teatavatel muudel koostisainetel;

12.  võtab teadmiseks komisjoni käimasoleva REFITi hindamise määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohta ja selle kavandatud lõpptähtaja, mis on 2018. aasta novembris; usub, et need järeldused on piisav alus kaasseadusandjatele määruse edasiarendamise arutamiseks;

13.  väljendab muret artikli 53 alusel mõnes liikmesriigis antud erakorraliste lubade jõudsalt kasvava kasutamise ja tuvastatud väärkasutamise juhtumite pärast; märgib, et mõni liikmesriik kasutab artiklit 53 oluliselt rohkem kui teised; juhib tähelepanu tehnilisele abile, mida pakub Euroopa Toiduohutusamet kooskõlas määruse artikli 53 lõikega 2 erakorraliste lubade kasutamise uurimisel; juhib tähelepanu Euroopa Toiduohutusameti 2017. aastal tehtud kolme neonikotinoidi erakorraliste lubade kasutamise uurimise tulemustele, mis näitasid, et sellal kui mõni erakorraline luba oli vajalik ja õigusaktides sätestatud parameetrite piires, ei olnud mõned teised õigustatud; peab oluliseks, et liikmesriigid pakuksid vajalikke andmeid, et võimaldada Euroopa Toiduohutusametil oma mandaati tõhusalt teostada;

14.  rõhutab, kui oluline on poliitikakujundamine, mida informeerib reguleeriv teadus, luues kontrollitavaid ja korratavaid asitõendeid, kasutades rahvusvaheliselt kokku lepitud teaduslikke põhimõtteid seoses valdkondadega nagu suunised, head laboritavad ja eelretsenseeritavad teadusuuringud;

15.  tunneb muret selle pärast, et andmete ja katsenõuete ebatäielik ühtlustamine mõnes teadusvaldkonnas viib ebatõhusate töömeetoditeni, usalduse puudumiseni riiklike ametiasutuste vahel ja hilinemiseni lubade andmisel, mis võib kaasa tuua negatiivsed mõjud inim- ja loomade tervisele, keskkonnale ja põllumajandustootmisele;

16.  peab kahetsusväärseks hindamise ja lubade andmise menetlust puudutava teabe piiratud avalikku kättesaadavust ning piiratud ligipääsu teabele; peab kahetsusväärseks, et referentliikmesriikide läbipaistvuse tase on madal (heakskiitmismenetluse raames tegutsemisel), ja soovitab, et Euroopa Toiduohutusameti etapis võiks parandada teabe kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust ning et läbipaistvus riskijuhtimise tasandil näib olevat puudulik ja seda peavad problemaatiliseks ka sidusrühmad; toetab Euroopa Kemikaaliameti jõupingutusi suurendada läbipaistvust ja kasutajasõbralikkust oma veebisaidi kaudu ning leiab, et seda mudelit võiks kasutada tulevikus läbipaistvuse parandamiseks;

17.  rõhutab, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub suures osas sellest, kui palju avalikkus usaldab Euroopa asutusi, kes esitavad teaduslikke hinnanguid, mis on heakskiitmise ja riskijuhtimise aluseks; rõhutab, et teadusliku hindamise protsessi läbipaistvus on oluline avalikkuse usalduse alalhoidmiseks; nõuab seetõttu asjaomaste asutuste adekvaatset rahastamist ja piisaval hulgal töötajatega varustamist, et tagada sõltumatu, läbipaistev ja õigeaegne lubade andmise menetlus; väljendab lisaks heameelt Euroopa Toiduohutusameti pidevate pingutuste üle parandada oma süsteemi, et tagada sõltumatus ja juhtida võimalikke huvide konflikte, ning mida kontrollikoda kiitis kui kõige täpsemat auditeeritud asutuste edasiarendatud süsteemi 2012. aastal, mida hiljuti uuendati 2017. aasta juunis; palub komisjonilt ettepanekuid reguleerimisprotsessi veelgi suurema läbipaistvuse saavutamiseks, sealhulgas juurdepääsu ohutuse uuringute andmetele, mida esitavad tootjad ELis oma avaldustes taimekaitsevahenditele müügiloa saamiseks; tunnistab vajadust vaadata menetlus läbi, et parandada hindamisi, suurendada selliste asutuste sõltumatust, mille ülesandeks on tehtud uuringute teostamine, vältida huvide konflikte ja muuta menetlus läbipaistvamaks;

18.  kutsub komisjoni üles looma Euroopa kasutuskataloogi, et paremini ühtlustada õigusakte;

19.  väljendab muret asjaolu pärast, et turul kättesaadavad taimekaitsevahendid ja nende kasutamine tarbijate poolt ei pruugi mõnel juhul koostise ja kasutamise seisukohast olla kooskõlas asjaomaste lubamistingimustega, rõhutab, et mittekutseline kasutus peaks olema võimaluse korral piiratud, et kuritarvitusi vähendada;

20.  rõhutab, kui oluline on koolitamine professionaalsete kasutajate jaoks, et tagada taimekaitsevahendite nõuetekohane ja asjakohane kasutus; leiab, et sobiv on eristada professionaalseid ja amatöörkasutajaid; rõhutab, et taimekaitsevahendeid kasutatakse eraaedade, raudteede ja avalike parkide kontekstis;

21.  väidab, et liikmesriikide õigus keelduda lubatud taimekaitsevahenditest jääb jõusse;

22.  rõhutab, et määrus peaks paremini peegeldama vajadust edendada integreeritud taimekaitsel põhinevaid põllumajandustavasid, kaasa arvatud madala riskiastmega ainete väljatöötamise stimuleerimise kaudu; rõhutab, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse puudumine takistab integreeritud taimekaitsel põhinevaid põllumajandustavasid; märgib murega, et ainult kümme ainet on ELi turul kättesaadavatest ligikaudu 500 madala riskiastmega taimekaitsevahendina heaks kiidetud;

23.  rõhutab, et mittekemikaalidest madala riskiastmega pestitsiidide jaoks loa andmine ja nende edendamine on oluline meede väheste pestitsiididega sisendi taimekaitse jaoks; tunnistab vajadust nende toodete enamate teadusuuringute järele, sest nende koostis ja toime erinevad radikaalselt tavatoodete omadest; rõhutab, et see hõlmab ka vajadust enamate erialateadmiste järele Euroopa Toiduohutusametis ja et riiklikud pädevad asutused hindaksid neid bioloogiliselt aktiivseid aineid; rõhutab, et bioloogiline päritoluga taimekaitsevahenditele tuleks kohaldada samu rangeid hinnanguid, mida muudele ainetele; vastavalt oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsioonile madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta kutsub komisjoni üles esitama konkreetset seadusandlikku ettepanekut määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmiseks väljaspool õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatuse raames toimuvat üldist läbivaatamist, et sätestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide hindamise, nendele loa andmise ja registreerimise kiire menetlus;

24.   on arvamusel, et ka määrust (EÜ) nr 1107/2009 tuleks muuta, et võtta rohkem arvesse aineid, mida ei peeta taimekaitsevahenditeks ja mida taimekaitse otstarbel kasutamisel määrusega juhitakse; märgib, et sellised ained pakuvad huvitavaid alternatiive seoses integreeritud tootmismeetodite ja mõnede biokontrolli toodetega;

25.  rõhutab, et erilist tähelepanu ja toetust tuleks anda väiksema kasutusega taimekaitsetoodetele, sest praegu on ettevõtjate jaoks vähe majanduslikke stiimuleid selliseid tooteid välja töötada; väljendab heameelt selle üle, et vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuride koordineerimise vahendit kasutatakse foorumina, mille eesmärk on parandada liikmesriikide, põllumajandusettevõtjate organisatsioonide ja tootmisharu vahelist koordineerimist lahenduste leidmisel vähese või väikese kasvupinnaga kultuuride jaoks;

26.  rõhutab, et paljusid lubatud taimekaitsevahendeid ei ole loa andmise menetluste hilinemise tagajärjel enam kui 15 aastat hinnatud ELi standardite alusel;

27.  rõhutab, et oluline on luua innovatsioonisõbralik õigusraamistik, mis võimaldab vahetada vanemad kemikaalid välja uute ja paremate taimekaitsevahendite vastu; rõhutab, kui oluline on laia spektriga ja erinevate toimemehhanismidega taimekaitsevahendite kättesaadavus, et vältida resistentsuse tekkimist ja säilitada taimekaitsevahendi kasutamise tõhusus;

28.  väljendab muret selle pärast, et suuniste ühtlustamine ei ole veel konsolideeritud;

29.  rõhutab, et puuduvad või poolikud suunised on oluline puudujääk, mis toob määruse rakendamise ja seega ka selle eesmärkide saavutamise jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi;

30.  rõhutab, et olemasolevad suunisdokumendid ei ole õiguslikult siduvad, mis tekitab taotlejates õiguslikku ebakindlust ja muudab küsitavaks heakskiitmise menetluse käigus tehtud hindamiste tulemused;

31.  väljendab heameelt tsoonisüsteemi kontseptsiooni ja selle eesmärgi üle hõlbustada taimekaitsetoodetele tõhusat lubade andmist; leiab, et vastastikuse tunnustamise menetlus on eluliselt tähtis töökoormuse jagamiseks ja tähtaegadest kinnipidamise julgustamiseks; väljendab kahetsust vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud rakendamisprobleemide üle; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et parandada tsoonisüsteemi toimimist; rõhutab, et kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise eesmärk on vältida töö kattuvust ja teha uued ained põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks ilma asjatute viivitusteta;

32.  rõhutab vajadust teadmiste jagamise ja oskuste omandamise järele seoses keemiliste pestitsiidide alternatiividega ja integreeritud taimekaitsega, sealhulgas optimaalse külvikorra leidmisega põllumajandusettevõtjate turu ja klimaatilise eripära jaoks; märgib veel, et see on juba ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika horisontaalmääruses, eelkõige põllumajandusettevõtete nõustamisteenustes, mida rahastatakse maaelu arendamise raames;

33.  väljendab muret selle pärast, et heaks kiidetud on väike arv uusi aineid; rõhutab põllumajandusettevõtjatele sobivate taimekaitsealaste töövahendite tähtsust ELi toiduainetega varustamisel;

34.  väljendab muret selle pärast, et hiljutistes aruteludes on ELi praegune teaduspõhine taimekaitsevahendite hindamissüsteem üha enam kahtluse alla seatud; rõhutab, kui oluline on tagada süsteem, mis on teaduslikult põhjendatud, objektiivne ja põhineb vastastikused eksperdihinnangud läbinud tõenditel, mis on saadud kasutades avatud, sõltumatut ja multidistsiplinaarset teaduslikku lähenemisviisi toimeainete lubade andmisel kooskõlas ELi riskianalüüsi põhimõtete ja üldistes toidualastes õigusnormides sätestatud ettevaatuspõhimõttega, ja seda süsteemi veelgi tugevdada; rõhutab, et toimeainete uue heakskiitmise menetlusega tuleb arvesse võtta taimekaitsevahendite praktilist kasutamist ning samuti teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme selles valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et praeguse hindamise ja loa andmise süsteemi keerulisus viib tähtaegade ületamiseni ning võib tähendada, et kogu süsteem ei saa nõuetekohaselt toimida; rõhutab seetõttu vajadust vaadata kõnealune süsteem läbi ja seda lihtsustada;

35.  rõhutab tasakaalu puudumist mõnede liikmesriikide taotluste arvu vahel, mis kuuluvad samasse tsooni, on sarnase pindala ja sarnaste põllumajanduslike tingimustega;

36.  on seisukohal, et taimekaitsevahenditega kasvatatud väljastpoolt ELi imporditud toodete suhtes tuleks kohaldada samasuguseid rangeid kriteeriume, nagu kohaldatakse ELis toodetud toodete suhtes; väljendab muret selle pärast, et imporditud toodete tootmisel võidakse kasutada ELis registreerimata taimekaitsevahendeid;

Soovitused

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada määruse tulemuslik rakendamine selles osas, mis puudutab nende konkreetset rolli heakskiitmise ja lubamise menetluses,

38.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama riiklike pädevate asutuste tõsine ja krooniline töötajate nappus, mis viib liikmesriikide poolt teostava hilinemiseni ohtude väljaselgitamise ja esialgse riski hindamise etapis;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et määruse artikli 17 kohast heakskiidu kehtivusaja menetluslikku pikendamist menetluse kestel ei kasutata selliste toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete puhul, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, näiteks praegu niisugused ained nagu flumioksasiin, tiaklopriid, klorotoluroon ja dimoksüstrobiin(12);

40.  selliste toimeainete kasutamine, mis on mutageensed, kantserogeensed, reproduktiivtoksilised ja kuuluvad seega kategooriasse 1A või 1B, või nende toimeainete kasutamine, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused ning mis kahjustavad inimesi või loomi, ja mille heakskiidu kehtivusaega on artikli 17 kohaselt menetluslikult juba üks kord või mitu korda pikendatud, tuleb viivitamata keelata;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine on õigusaktide põhieesmärgid, parandades põllumajandustootmist ja kaitstes põllumajandussektori konkurentsivõimet;

42.  kutsub tööstusharu üles esitama kõiki andmeid ja teaduslikke uuringuid ühtses ja masinloetavas vormis liikmesriikide raportöörile ja ELi ametitele; kutsub komisjoni üles töötama välja ühtlustatud mudelit andmesisendi jaoks, et hõlbustada kergemat andmevahetust liikmesriikide vahel kõigis protsessi etappides; tunnistab, et neid andmeid tuleb käsitleda ELi andmekaitse parameetrite ja intellektuaalomandi õiguse raames;

43.  kutsub liikmesriike üles kohaldama rangelt määruse artiklit 9 taotluste vastuvõetavuse kohta ja võtma vastu ainult toimeaine hindamise täielikke taotlusi;

44.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ohu piirkriteeriumide täielik ja ühtlane kohaldamine, järgides olemasolevaid ühtlustatud suuniseid, ning kindlustada, et ainete ohtlikkust hinnatakse ainult siis, kui on tõendeid, et neil ei ole ohtlikke (piirnorme ületavaid) omadusi, nagu on sätestatud määruses;

45.  kutsub komisjoni lõpuks rakendama muid koostisaineid, taimekaitseaineid või sünergiste käsitlevaid sätteid, et luua lubamatute muude koostisainete loetelu ja eeskirjad, nii et taimekaitseaineid ja sünergiste katsetataks ELi tasandil ja et turustataks ainult neid kemikaale, mis vastavad ELi heakskiitmiskriteeriumidele;

46.  toetab komisjoni ettevaatuspõhimõtte tõlgendust, nagu see on väljendatud üldiste toidualaste õigusnormide hindamisel REFITi raames(13), nimelt et see ei ole riskijuhtimise lähenemisviisi alternatiiv, vaid pigem teatud liiki riskijuhtimise vorm; tuletab meelde, et sellist seisukohta toetatakse ka ELi kohtuotsustes(14);

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama heakskiitmis- ja loa andmise menetlusel riskijuhtijana tegutsedes nõuetekohaselt ettevaatuspõhimõtet ning pöörama erilist tähelepanu määruse artikli 3 lõikes 14 määratletud haavatavate rahvastikurühmade kaitsele;

48.  kutsub komisjoni, ameteid ja pädevaid asutusi vaatama läbi ja parandama oma teabevahetust riskihindamise menetluste ja riskijuhtimise otsuste kohta, et parandada avalikkuse usaldust loa andmise süsteemi vastu;

49.  kutsub liikmesriike üles rakendama paremini loa andmist riiklikul tasandil, et piirata määruse artikli 53 alusel tehtud erandeid ja laiendusi tegelike hädaolukordadega; kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral ära oma kontrolliõigusi artikli 53 lõigete 2 ja 3 alusel; kutsub veel liikmesriike üles järgima täiel määral kohustust teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni artikli 53 lõikes 1 sätestatud kohustusest, eelkõige seoses meetmetega, mis on võetud kasutajate, haavatavate rahvastikurühmade ja tarbijate ohutuse tagamiseks;

50.  palub komisjonil viia lõpule meetodite väljatöötamine, millega oleks võimalik kindlaks teha, millal teatavaid erandeid tuleks kohaldada, eriti selle osas, mis puudutab „väheolulist kokkupuudet“ või „tõsist ohtu taimetervisele“, ilma seaduse sätteid ja olemust muutmata; hoiatab komisjoni, et mõiste „väheoluline kokkupuude“ ümbertõlgendamine „väheolulise ohuna“ oleks seaduse sätete ja olemuse vastane;

51.  nõuab komisjoni ja liikmesriikide suuremaid investeeringuid toimeaineid käsitlevate teadusalgatuste stimuleerimiseks, sealhulgas bioloogilised madala riskiastmega ained ja taimekaitsevahendid programmi „Euroopa horisont“ ja 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames; rõhutab, kui oluline on ELi tasandi taimekaitsevahendite regulatiivne raamistik, mis kaitseb keskkonda ja inimtervist ning samuti stimuleerib teadusuuringuid ja innovatsiooni, et töötada välja tõhusad ja ohutud taimekaitsevahendid, tagades ühtlasi jätkusuutliku põllumajandustava ja integreeritud taimekaitse; rõhutab, et vaja on mitmesuguseid erinevaid ohutuid ja tõhusaid vahendeid, mis on vajalikud taimetervise kaitsmiseks; rõhutab potentsiaali, mis täppispõllundustehnikal ja tehnoloogilisel innovatsioonil võib olla Euroopa põllumajandustootjate abistamisel kahjuritõrje sihipärasemal ja jätkusuutlikumal viisil optimeerimiseks;

52.  kutsub komisjoni üles piirama rangelt kinnitavat andmemenetlust selle eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse artikli 6 punktis f, nimelt siis, kui kehtestatakse uued nõuded hindamisprotsessi jooksul või uute teaduslike või tehniliste teadmiste tulemusena; rõhutab, et täielikud toimikud on olulised toimeainete heakskiitmiseks; väljendab kahetsust selle üle, et kinnitavate andmete abil erandi tegemise menetlus on viinud selleni, et teatavad taimekaitsevahendid, mis oleksid muidu keelustatud, jäävad turule pikendatud ajavahemikuks;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama menetluste üldist läbipaistvust, sealhulgas esitades komiteemenetluse arutelude ja vastavate seisukohtade üksikasjalikud protokollid, eelkõige selgitades ja põhjendades alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsuseid;

54.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama määruse ja selle rakendamise paremat sidusust seonduvate ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega, eriti pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga, ning pakkuda stiimuleid, sealhulgas piisavalt selliste vahendite kättesaadavaks tegemiseks, millega edendatakse ja stimuleeritakse lühiajaliselt ohutute ja mittetoksiliste alternatiivide väljatöötamist ja kasutamist; viitab sellele, et õigusraamistik ebaõnnestus, sest ei võtnud arvesse vältimatut mõju mittesihtliikidele, eriti mesilastele ning muudele tolmeldajatele ja teistele putukatele, kes on põllumajanduses kasu toovad organismid, nagu oleks tegu kahjurite looduslike vaenlastega; viitab hiljutisele uuringule, mis heidab valgust „putukate kataklüsmile“, mille puhul on Saksamaal piirkonniti välja surnud 75 % tiibputukatest, seda isegi looduskaitsealadel, kus ei kasutata põllumajanduspestitsiide; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühise põllumajanduspoliitika sidusus taimekaitsevahendite alaste õigusaktidega, eelkõige säilitades määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja direktiivi 2009/128/EÜ kohaseid kohustusi kohustuslike haldusnõuete loetelu kohta (SMR 12 ja SMR 13), nagu on kavandanud komisjon ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade määruse ettepanekus(15);

55.  kutsub liikmesriike üles tagama määruse tulemuslik rakendamine, eriti seoses ELis turustatavate taimekaitsevahendite kontrolliga, hoolimata sellest, kas need on toodetud ELis või imporditud kolmandatest riikidest;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(3) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(4) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0042.
(6) https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/64069.
(7) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615668/EPRS_STU(2018)615668_EN.pdf.
(8) COM(2018)0179.
(9) ANSES – Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (Prantsusmaa) – järeldused, 2018.
(10) ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.
(11) Allikas: põhineb Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa tasandi rakendamise hinnangus esitatud teabel ja järeldustel, 2018. aasta aprilli uuring, lk 36 & II-33.
(12) Allikas: https://www.foodwatch.org/fileadmin/foodwatch.nl/Onze_campagnes/Schadelijke_stoffen/Documents/Rapport_foodwatch_Ten_minste_onhoudbaar_tot.pdf.
(13) SWD(2018)0038.
(14) Näiteks üldkohtu 9. septembri 2011. aasta otsus, Prantsusmaa vs. Euroopa Komisjon, T-257/07, ECLI:EU:T:2011:444.
(15) ettepanek võtta vastu ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade määrus – COM(2018)0392.


Kahetise kvaliteediga tooted ühtsel turul
PDF 163kWORD 65k
Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsioon kahetise kvaliteediga toodete kohta ühtsel turul (2018/2008(INI))
P8_TA(2018)0357A8-0267/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004(3),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2017. aasta teatist „ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamine toodete kvaliteedierinevuse suhtes – Toiduained“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. mai 2016. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise juhendid“ (SWD(2016)0163),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Terviklik lähenemisviis piiriülese e‑kaubanduse ergutamisele Euroopa kodanike ja äriühingute jaoks“ (COM(2016)0320),

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Euroopa Komisjoni 2018. aasta tööprogramm. Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks“ (COM(2017)0650),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorrast,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 9. märtsi 2017. aasta järeldusi, eelkõige punkti 3,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 6. märtsil 2017 toimunud 3524. istungi tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsil 2017 toimunud 2203. koosoleku protokolli,

–  võttes arvesse teabedokumenti eksitavate pakendamistavade kohta, mille koostas 2012. aasta jaanuaris parlamendi poliitikaosakond A,

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(4),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(5), eelkõige selle punkti 6,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(8), eelkõige punkti 14,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(9), eelkõige punkti 178,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta põhjalikumat arupärimist erinevuste kohta tooteinfos, toodete koostises ja maitses ELi kesk-/ida- ja lääneosa turgudel(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta juuni teabedokumenti „Dual quality of branded food products: Addressing a possible east-west divide“ (Kaubamärgiga toiduainete kahetine kvaliteet: võimaliku ida ja lääne vahelise lõhe käsitlemine),

–  võttes arvesse Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toiduinspektsiooni 2016. aasta veebruaris läbi viidud uuringut toiduainete ja Tšehhi tarbijate kohta,

–  võttes arvesse eriuuringut Euroopa Liidu ühtsel turul turustatavate toodete kahetise kvaliteedi ja koostise küsimuses tarbijakaitseõiguse (eelkõige ebaausad kaubandustavad), konkurentsiõiguse (eelkõige ebaaus konkurents) ja tööstusomandiõiguse seisukohast, mille viis 2017. aastal läbi Palacký ülikooli õigusteaduskond Olomoucis,

–  võttes arvesse erinevaid küsitlusi, uuringuid ja teste, mille toiduinspektsioon on mitmes liikmesriigis Kesk- ja Ida-Euroopas läbi viinud,

–  võttes arvesse Nielseni 2014. aasta novembri raportit jaemüüja kaubamärgiga toodete olukorra kohta maailmas,

–  võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2018. aasta teatist, mis käsitleb uut kokkulepet tarbijatega (COM(2018)0183),

–  võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ELi tarbijakaitse‑eeskirjade parema täitmise tagamise ja ajakohastamise kohta (COM(2018)0185),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(11),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõiget 2 intellektuaalomandi kaitse kohta,

–  võttes arvesse Horvaatia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Leedu, Poola Vabariigi ning Slovaki Vabariigi 23. märtsil 2018. aastal komisjonile saadetud ühist kirja kahetise kvaliteediga toodete probleemi kohta seoses uue kokkuleppega tarbijatega,

–  võttes arvesse mitme ELi liikmesriigi tarbijakaitseametite ja -organisatsioonide korraldatud võrdlevate uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut ajakohastada ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi 2005/29/EÜ, sätestamaks selge sõnaga, et riiklikud asutused võivad hinnata ja käsitleda eksitavaid kaubandustavasid, mis hõlmavad mitmes ELi riigis selliste toodete samasugustena turustamist, mille koostis ja omadused erinevad märkimisväärselt,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0267/2018),

A.  arvestades, et tooteid reklaamides, müües ja tarnides peavad ettevõtjad andma tarbijatele täpset ja kergesti arusaadavat teavet täpse tootekoostise kohta, sealhulgas kohalike toodete ja retseptide kohta, et neil oleks võimalik teha teadlikke ostuotsuseid;

B.  arvestades, et kaubamärkide peamine põhimõte peaks olema kindlustunne toote koostise, väärtuse ja kvaliteedi suhtes; arvestades, et seepärast on tootjatel kohustus tagada, e need ootused oleks täidetud;

C.  arvestades, et tarbijad ei tea, et sama kaubamärgi ja sama pakendiga tooteid kohandatakse vastavalt kohalikele eelistustele ja maitsele, ning arvestades, et toodete varieeruv kvaliteet tekitab muret, et mõnesid liikmesriike koheldakse teistest erinevalt; arvestades, et Euroopa Liit on juba töötanud välja märgised, et vastata tarbijate konkreetsetele ootustele ja võtta arvesse toodete eripära, mida tunnustatakse kvaliteedimõistete kasutamise abil;

D.  arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EÜ on liidu peamine õiguslik vahend, mille abil tagada, et tarbijad ei puutu ettevõtja ja tarbija vahelistes tehingutes kokku eksitava reklaami ja teiste ebaausate tavadega, sealhulgas identsete kaubamärgitoodete turustamine viisil, mis võib tarbijaid eksitada;

E.  arvestades, et ebaausad kaubandustavad võivad ebaausate kaubandustavade direktiivis olla sõnastatud sellisel viisil, et need on kas kõikidel juhtudel keelatud või teatud juhtudel keelatud; arvestades, et komisjon on seisukohal, et tava lisamine direktiivi I lisasse, kui see on asjakohane, aitab suurendada õiguskindlust ja muudab tootjate vahelise konkurentsi turul õiglasemaks;

F.  arvestades, et tarbijad loovad assotsiatiivse seose kaubamärgi, toote ja kvaliteedi vahele ning eeldavad seega, et sama kaubamärgi ja/või identse välimusega tooted on ka võrdse kvaliteediga, hoolimata sellest, kas neid müüakse nende koduriigis või mõnes teises liikmesriigis;

G.  arvestades, et tarbijad loovad ka assotsiatiivse seose kaubamärgi ning põllumajandustoote või toiduaine märgistuse või pakendi ning kvaliteedi vahele ning eeldavad, et sama kaubamärgi tooted, mida turustatakse sama märgistusega või mis on samasuguse välimusega, on ka sama kvaliteedi ja koostisega sõltumata sellest, kas neid müüakse nende riigis või mõnes teises liikmesriigis; arvestades, et kõik Euroopa Liidu põllumajandustootjad toodavad sama kõrgetele standarditele vastavaid tooteid ning tarbijad eeldavad seda ühtlast kvaliteeti ka teistelt toidutarneahela toodetelt, sõltumata sellest, millises jurisdiktsioonis nad elavad;

H.  arvestades, et kõik kodanikud väärivad seoses ühtsel turul müüdavate toiduainete ja toiduks mittekasutatavate toodetega võrdset kohtlemist;

I.  arvestades, et sellised ebaausad tavad tuleb kaotada, et vältida tarbijate eksitamist, ning arvestades, et seda piiriülest probleemi saab lahendada ainult tugeva koostoimega ELi tasandil;

J.  arvestades, et liikmesriigid peavad igal üksikjuhul eraldi hindama, kas konkreetne kaubandustava on ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt ebaaus, välja arvatud direktiivi I lisas loetletud tavade puhul;

K.  arvestades, et president Juncker rõhutas oma 2017. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus, et ei ole vastuvõetav, et mõnes Euroopa osas müüakse inimestele madalama kvaliteediga toitu kui teistes riikides, hoolimata sellest, et pakend ja kaubamärgi kujundus on identsed;

L.  arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamises on liikmesriigiti olnud olulisi erinevusi, samas kui metoodilised lähenemisviisid ja ebaausate kaubandustavade direktiivi vastuvõtmise ja jõustamise tõhusus erineb liikmesriigiti märkimisväärselt;

M.  arvestades, et kõige olulisem osa toote maksumuse üle otsustamisel on sageli kaubamärgil;

N.  arvestades, et tugevdatud ja tõhusam jõustamisalase koostöö raamistik suurendaks tarbijate usaldust ja vähendaks tarbijakahju;

O.  arvestades, et kõigil tarbijatel ELis on samad õigused, ning arvestades, et analüüsid näitavad, et teatud tootjad on müünud sama kaubamärgi all ja eksitavalt sarnase välimusega erineva kvaliteediga tooteid ning mõnes riigis sisaldavad teatud tooted vähem põhikoostisainet või kõrgema kvaliteediga koostisained on asendatud madalama kvaliteediga koostisainetega; arvestades, et see probleem on laiemalt levinud liikmesriikides, kes ühinesid ELiga alates 2004. aastast; arvestades, et analüüsimisel leiti juhtumeid, kus samu tooteid või eksitavalt sarnase välimusega ja madalama kvaliteediga või teistsuguse maitse, konsistentsi või muude organoleptiliste omadustega tooteid müüakse eri riikides märkimisväärselt erineva hinnaga; arvestades, et isegi kui see ei riku vaba turumajanduse põhimõtteid ega kehtivaid märgistamiseeskirju või muid toidualaseid õigusnorme, on tegemist kaubamärgi identiteedi kuritarvitamisega ja see takistab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist;

P.  arvestades, et on esinenud olulisi erinevusi sellistes toodetes nagu imikutoit, mis seab kahtluse alla tootjate põhimõtted ja väited, et nad kohandavad oma tooteid kohalike eelistustega; arvestades, et mõned laboriuuringute tulemused kinnitavad, et madalama kvaliteediga tooted võivad sisaldada koostisainete vähem tervislikku kombinatsiooni, mis takistab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist; arvestades, et mõnede tootjate esindajad on nõustunud mõnes riigis oma toodete retsepte muutma, nii et kogu ühtsel turul pakutaks identseid tooteid;

Q.  arvestades, et neid lubamatuid tavasid praktiseerivad tuntud hargmaised põllumajandusliku toidutootmise ettevõtjad, kes püüavad maksimeerida oma kasumimarginaali, kasutades ära liikmesriikide erinevusi ostujõus;

R.  arvestades, et ettepanekus „Uus kokkulepe tarbijatega“, mis kujutab endast ELi tarbijakaitsedirektiivide sihtotstarbelist läbivaatamist pärast ELi tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli, soovitas komisjon ajakohastada ebaausate kaubandustavade direktiivi, et sätestada selgelt, et eksitavaid kaubandustavasid, sh toodete turustamist identsena eri liikmesriikides, kui nende koostis ja omadused on tegelikkuses märkimisväärselt erinevad, saavad hinnata ja käsitleda riiklikud ametiasutused;

S.  arvestades, et kuigi tarbijaid ei tohi eksitada, ei tohiks ka toodete diferentseerimist ja innovatsiooni kui sellist piirata;

T.  arvestades, et ühtne turg on loonud toiduainete tarneahela ettevõtjatele suuri eeliseid ning et toidukaupadega kauplemist iseloomustab aina sagedamini piiriülene mõõde ja sellel on eriline tähendus ühtse turu toimimise jaoks;

U.  arvestades, et selleks et täiel määral ära kasutada siseturu hüvesid, on väga oluline kohaldada paremini ELi toiduainete ja tarbijakaitse alaseid õigusakte, et tuvastada ja käsitleda õigustamata topeltstandardeid ja seega kaitsta tarbijaid eksitava teabe ja eksitavate äritavade eest;

V.  arvestades, et on pidev vajadus tugevdada tarbijaühenduste rolli; arvestades, et tarbijaühendustel on ainulaadne osa tarbijate kindlustunde tagamisel ja et neid tuleks veelgi toetada täiendavate õigus- ja majandusmeetmete ning suutlikkuse suurendamise kaudu;

W.  arvestades, et tõendatud erinevused võrreldavate toodete koostisainetes võivad pikemas perspektiivis kujutada endast ohtu tarbijate tervisele, eeskätt haavatavate klientide puhul, nagu lapsed ning toitumis- ja/või terviseprobleemidega inimesed, mõjutades seeläbi negatiivselt kodanike heaolu; arvestades, et see on nii näiteks juhul, kui rasva- ja/või suhkrusisaldus on eeldatust suurem, kui loomset päritolu rasvad asendatakse taimsete rasvadega või vastupidi, kui suhkur asendatakse kunstlike magusainetega või kui suurendatakse soolasisaldust; arvestades, et märgistus, mis ei anna selget ülevaadet kasutatud lisaainetest või asendatud põhikoostisainetest, eksitab tarbijaid ning võib ohustada nende tervist;

X.  arvestades, et kahetise kvaliteedi kohta puuduvad ELi tasandil õiguslikud regulatsioonid, mis muudab kvaliteedi võrdlemise või kahetise kvaliteedi juhtude tuvastamise võimatuks ning tähendab, et puuduvad õiguslikud vahendid, mida saaks olukorra parandamiseks kasutada; arvestades, et komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi talitused on korrapäraselt teatanud puudujääkidest ELi kohaldatavate toidualaste õigusnormide nõuete rakendamises ja jõustamises, näiteks seoses lihamassi märgistamise(12) või toidu lisaainete kasutamisega(13);

Y.  arvestades, et erinevused koostises, mis võivad mõjutada tarbijate tervist, võivad lisaks toiduainetele esineda ka kosmeetikatoodetes, hügieenitoodetes ja puhastustoodetes;

Z.  arvestades, et toiduainete koostise muutmine selle rasva-, suhkru- ja soolasisalduse vähendamiseks on mitmes Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riikides viibinud;

1.  rõhutab, et mitmes liikmesriigis, peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, laboratoorsete testide erineva metoodikaga tehtud arvukad analüüsid ja uuringud on tõestanud, et ühtsel turul sama kaubamärgi all ja pealtnäha identses pakendis reklaamitavate ja turustatavate toodete vahel on tarbija kahjuks erineval määral erinevusi, muu hulgas koostise ja kasutatavate koostisainete suhtes; märgib, et vastavalt uuringule, mille korraldas riiklik pädev asutus, tunneb suurem osa tarbijatest selle erinevuse pärast muret; leiab seega, et nende uuringute ja testide järelduste põhjal tunnevad tarbijad muret diskrimineerimise pärast eri liikmesriikide turgude vahel; rõhutab, et mis tahes selline diskrimineerimine ei ole vastuvõetav ja et kõigil ELi tarbijatel peaks olema juurdepääs sama kvaliteeditasemega toodetele;

2.  juhib tähelepanu sellele, et juhtumid, mille puhul sellistest olulistest erinevustest teatati, ei puuduta ainult toiduaineid, vaid sageli ka toiduks mittekasutatavaid tooteid, sealhulgas pesuaineid, kosmeetikat, hügieenitarbeid ja imikutele mõeldud tooteid;

3.  tuletab meelde, et 2013. aastal palus parlament komisjonil korraldada põhjaliku uurimise, et hinnata, kas kehtivaid ELi õigusakte tuleks kohandada, ning teavitada tulemustest Euroopa Parlamenti ja tarbijaid;

4.  väljendab heameelt komisjoni hiljuti väljakuulutatud plaanide üle selle probleemiga tegeleda, eriti komisjoni võetud kohustuse üle töötada välja ühine analüüsimetoodika ning eraldada eelarve selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning usaldusväärsete ja võrreldavate lisatõendite kogumiseks, ebaausate kaubandustavade direktiivi ajakohastamiseks ning toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskuse avamiseks;

5.  võtab teadmiseks volitused, mille Euroopa Ülemkogu andis toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlevale kõrgetasemelisele foorumile toodete kvaliteedierinevuse küsimuse käsitlemiseks; julgustab liikmesriike ja nende pädevaid asutusi aktiivselt osalema käimasolevas tegevuses, muu hulgas ühise testimismetoodika väljatöötamises ja selle integreerimise kaudu nende tööpraktikasse lisatõendite kogumises; rõhutab, et tuleb aktiivselt kaasata osapooli, kes esindavad tarbijate huve, ning võimaldada nende nimel arvamust avaldada, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide, tootjate ja liikmesriikides tootetestimisi korraldanud teadusorganisatsioonide esindajaid; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema kaasatud kõigisse käimasolevatesse algatustesse, mis võivad mõjutada topeltkvaliteedi küsimust;

6.  soovitab asjaomastel liikmesriikidel koostada hinnangud ebaausate kaubandustavade direktiivi ja muude olemasolevate toiduainete ja teiste toodete kvaliteedierinevust käsitlevate õigusaktide jõustamise metoodika ja tõhususe kohta ning esitada need komisjonile, et ta saaks probleemi tõsidust objektiivselt hinnata;

7.  tunneb heameelt, et parlament võttis 2018. aastaks vastu katseprojekti, mis hõlmab rida tarbekaupade eri kategooriate turu-uuringuid, et hinnata kvaliteedierinevuse eri aspekte; ootab, et projekt teostataks ja avaldataks õigeaegselt, nagu on esialgu kavandatud; leiab, et projekti tuleks pikendada 2019. aastani, et koguda rohkem teadmisi ja katta ka toiduks mittekasutatavate toodete sektorit; nõuab, et parlamendiliikmed saaksid projekti kontrollimises rohkem osaleda; julgustab Euroopa Parlamenti, komisjoni ja liikmesriike kasutama ära kõiki kättesaadavaid vahendeid, sh katse- ja riiklikke projekte, et hinnata lähemalt kahetise kvaliteediga toodete eri aspekte;

8.  rõhutab, et laiaulatuslik teave meetmete võtmise eest vastutava riigi ametiasutuse ja asjaomaste haldus- või kohtumenetluste kohta, sealhulgas üldsuse võimalus esitada veebipõhiseid kaebusi, on oluline ebaausate kaubandustavade direktiivi tõhusa jõustamise jaoks; seetõttu peab negatiivseks teabe puudumist asjaomastes liikmesriikides, mis hoolimata liikmesriikide väljendatud muredest vajaduse kohta tegeleda toodete kvaliteedierinevuse küsimusega, ei muuda seda teavet kättesaadavaks vastutavate ametiasutuste veebilehtedel;

9.  rõhutab, et komisjoni on juba teavitatud uuest riiklikust tootemärgistuse meetmest, mis on välja töötatud selleks, et hoiatada tarbijaid toiduainete koostise erinevuste eest;

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et selleks, et parandada täiendavalt tarbijakaitset ELis ja pakkuda tuge ettevõtjatele, on komisjon algatanud veebipõhise koolitusprogrammi, et aidata ettevõtetel ELis tarbijaõigusi paremini mõista ja jõustada;

Komisjoni teatis ELi tarbijakaitseõiguse kohaldamise kohta toodete kvaliteedierinevuse küsimuste suhtes

11.  võtab teadmiseks komisjoni teatise ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamise kohta toodete kvaliteedierinevuse suhtes; juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse teatise eesmärk on aidata riikide ametiasutustel määrata kindlaks, kas äriühing rikub ELi toidualast ja tarbijaõigust, kui ta müüb kvaliteedierinevusega tooteid eri riikides, ning anda neile nõu omavahelise koostöö tegemiseks; tunneb muret, et teatises esitatud sammsammuline meetod, mille abil riiklikud ametiasutused tuvastavad, kas tooted on ELi õigusega vastuolus, ei ole praegu ametiasutuste poolt kohaldatav, mis võib tähendada, et tarbijaõigusi rikutakse;

12.  nõustub komisjoniga, et ühtsel turul, kus tarbijad üldiselt mõistavad kaupade vaba liikumise ja võrdse kättesaadavuse põhimõtteid, ei eelda nad vaikimisi, et eri riikides müüdavad kaubamärgitooted on erinevad; tuletab meelde, et komisjoni sõnul näitavad kaubamärgilojaalsuse kohta tehtud uuringud, et tarbijad tajuvad kaubamärke tunnistusena kontrollitud ja püsivast kvaliteedist nõustub komisjoniga, et see selgitab, miks mõni tarbija võib eeldada, et kaubamärgiga tooted on samaväärse, kui mitte täpselt sama kvaliteediga, ükskõik, kus ja millal need on ostetud, ja kaubamärgi omanikud teavitavad tarbijaid, kui nad otsustavad oma toodete koostist muuta;

13.  leiab seetõttu, et mis tahes täiendava teabe pakkumine, isegi kui see on pakendi kõige nähtavamas osas, on ebapiisav, kui tarbija ei mõista selgelt, et kõnealune toode erineb teistes liikmesriikides müüdavatest sama kaubamärgiga pealtnäha samasugustest toodetest;

14.  nõustub selles kontekstis komisjoniga, et tootjad ei pea tingimata pakkuma erinevates geograafilistes piirkondades täpselt ühesuguseid tooteid ning et kaupade vaba liikumine ei tähenda, et iga toode peab olema kõikjal ühtsel turul täpselt samasugune; rõhutab, et ettevõtjatel lubatakse turustada ja müüa õiguspäraste asjaolude aluse eri koostise ja omadustega kaupa, tingimusel et nad järgivad täiel määral ELi õigusakte; rõhutab siiski, et need tooted ei tohiks viia erisuguse kvaliteedini, kui neid pakutakse tarbijatele eri turgudel;

15.  leiab, et tarbijatele täpse ja kergesti mõistetava teabe pakkumine on võti toodete kvaliteedierinevuse probleemi lahendamisele; on veendunud, et juhul kui äriühing kavatseb tuua eri liikmesriikides turule toote, mis erineb teatavate omaduste poolest, ei saa sellist toodet märgistada ja kaubamärgistada näiliselt identsel viisil;

16.  märgib, et sama kaubamärgi toodetel võivad siiski olla lubatavad erinevad omadused ning et tooted võivad erineda sellistel põhjustel nagu tarbijate piirkondlikud maitse-eelistused, kohaliku tooraine kasutamine, riiklike õigusaktide nõuded või koostise muutmise eesmärgid; rõhutab, et kavatsus ei ole mitte toidukvaliteedi nõuete sätestamine ega ühtlustamine ja ei ole soovitatav teha tootjatele ettekirjutusi eri toodete täpse koostise kohta; on aga veendunud, et tarbijaeelistusi ei tohiks kasutada ettekäändena alandada kvaliteeti ja/või pakkuda eri turgudel eri kvaliteediastmeid; rõhutab, et tarbijaid tuleb selgelt teavitada ja nad peavad olema teadlikud sellest kohandamisest iga üksiku toote puhul ja mitte ainult üldsõnaliselt, et kõnealune „kehtestatud tava“ on olemas;

17.  on seisukohal, et teatise kohta arvatakse, et see on mõeldud peamiselt toiduainetele; leiab, et tarbijakaitseõiguse kohaldamise sätteid tuleks üldiselt kohaldada kõikidele ühtsel turul müüdavatele toiduainetel ja muudele toodetele, ja et tootemärgised peavad olema tarbijale loetavad ja sisaldama kogu teavet toote kohta;

18.  juhib tähelepanu komisjoni 2016. aasta suunistele ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamise kohta, milles on öeldud: „[s]ama või sarnase pakendiga ühe kaubamärgi toodete koostis [---] sõltuvalt valmistamise kohast ja sihtturust erineda, st need tooted võivad liikmesriigiti varieeruda“, ning „kaubandustavad, mida rakendatakse erineva koostisega toodete turustamiseks, ei ole ebaausate kaubandustavade direktiivi alusel iseenesest ebaausad“; rõhutab komisjoni väljastatud juhenddokumentide tähtsust ebaausate kaubandustavade direktiivi nõuetekohase ja ühtse kohaldamise lihtsustamisel; kutsub seepärast komisjoni üles selgitama teatise, juhendite ja toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlev kõrgetasemelise foorumi siseturu allrühma koostatud dokumendi vahelist seost;

19.  märgib, et riikide pädevate asutuste kontrollimeetoditele võivad kehtida erinevad nõuded; rõhutab, et on juba tehtud mitmesuguseid analüüse, mis võivad olla ühise katsemetoodika väljatöötamise ja rakendamise aluseks, isegi kui nende metoodika erines ja tulemusi ei hinnatud samal viisil; on seisukohal, et metoodika väljatöötamise tööl, mida juhib komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, peaks olema selgelt väljendatud eesmärk, tagamaks, et tulevast metoodikat tõlgendatakse ühtemoodi, sealhulgas „olulise erinevuse“ definitsiooni, ning et pädevad asutused saaksid seda kasutada; juhib tähelepanu sellele, et nn võrdlustooted võivad takistada hindamist, sest võib olla keeruline määrata kindlaks, milline toode on kõige standardsem ja seega nn referentstoode;

20.  väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle abistada riiklikke jõustamisasutusi toodete turustamise ebaausate kaubandustavade väljaselgitamisel; kutsub komisjoni üles riiklikke pädevaid asutusi selles osas koordineerima; rõhutab, et sellise metoodika eesmärk on tagada usaldusväärsete ja võrreldavate tõendite kogumine liikmesriikide poolt ühisel alusel ning aidata üldiselt hinnata kvaliteedierinevusega toodete tõsidust ja leviulatust ELis; tuletab meelde, et ebaausate tavade faktilist olemust hinnatakse tõenäoliselt ka edaspidi üksikute juhtumite puhul eraldi, sest tarbijate eksitamise ulatus on alati pädeva asutuse või kohtu subjektiivse hinnangu küsimus;

21.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni otsustas kutsuda pädevaid asutusi tegema liikmesriikides rohkem turuteste, mis hõlmavad tootevõrdlusi erinevate piirkondade ja riikide vahel; märgib siiski, et komisjoni sõnul tuleks selliseid teste teha ühise lähenemisviisiga, mida ei ole veel täielikult välja töötatud; rõhutab, et on vaja pidada kinni ajakavast, et ühise lähenemisviisi alusel tehtud testide tulemused viidaks lõpule, avalikustataks kõigis ELi ametlikes keeltes avalikult kättesaadavates andmebaasides ning analüüsitakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2018. aasta lõpuks; rõhutab lisaks vajadust need tulemused kohe avalikustada, et tarbijaid ja tootjaid teavitada, suurendamaks nende teadlikkust ja aitamaks seega vähendada kahetise kvaliteediga toodete juhtumeid;

Teised kahetise kvaliteedi aspektid

22.  rõhutab, et jaemüüja kaubamärkidest on saanud tarbijate ostukorvis oluline laiatarbekaup ning nende turuosa on enamikus tootekategooriates peaaegu kõigis liikmesriikidest viimase kümnendi jooksul kasvanud; leiab, et tarbijates segaduse tekitamise vältimiseks ei tohiks jaemüüja kaubamärgid jätta kaubamärgiga originaaltoodete muljet; rõhutab veel kord, et jaemüüja kaubamärkide küsimus vajab komisjoni erilist tähelepanu, et lõpetada segadus eramärgiste ja kaubamärgiga toodete vahel; märgib, et ühtne turg on tootjatele juurdepääsetav, kuid samal ajal on konkurents väga suur, mõned kaubamärgid on üldtuntud ja hea mainega kogu liidus;

23.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles määrama kindlaks, kas kvaliteedierinevusel on negatiivne mõju kohalikule ja piirkondlikule tootmisele, eriti VKEdele; väljendab kahetsust selle pärast, et komisjon ei ole seni esitanud mingeid andmeid;

24.  rõhutab, et kaubamärgiga toodete võltsimine jätab tarbijad kaitsetuks tervise- ja julgeolekuohtude ees, õõnestab tarbijate usaldust kaubamärkide vastu ja viib tootjate jaoks tulu kaotamiseni; märgib, et ELis avastatud võltstoodete ulatus on jätkuvalt lai ja hõlmab peaaegu igat liiki kaupa;

25.  väljendab muret kauplejatele seatud piirangute pärast selliste kaupade sisseostmisel, mis võivad tarbijate valikuid negatiivselt mõjutada; soovitab tungivalt, et komisjon teeks kindlaks tegurid, mis süvendavad kaupade ühtse turu killustumist ja piiraks ebaseaduslikult tarbijate suutlikkust saada täiel määral kasu ühtsest turust, eriti tarnete territoriaalsed piirangud ja nende mõju; palub, et komisjon kasutaks selliste tavade vastu võitlemiseks vajaduse korral konkurentsiõigust;

26.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide pädevad asutused võivad valida näidiseid ja teha analüüse vaid oma riigi territooriumil; rõhutab, et riiklike tarbijakaitse- ja toiduametite, tarbijate ühenduste ja komisjoni vahel on vaja tugevdatud, tõhusamat, läbipaistvat ja kiiret piiriülest koostööd ja andmete jagamist, sealhulgas võimalike mittevastavate toodete ja ebaausate tavade kohta, et lahendada kahetise kvaliteedi probleem ning parandada ja ühtlustada õigusaktide jõustamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sellises koostöös intensiivsemalt osalema; väljendab sellega seoses heameelt tarbijakaitsealase koostöö läbivaadatud määruse vastuvõtmise üle, mis tugevdab uurimis- ja jõustamispädevusi, parandab teabe- ja andmevahetust ning juurdepääsu mis tahes asjakohasele teabele ning kehtestab ühtlustatud eeskirjad, millega sätestatakse menetlus uurimis- ja jõustamismeetmete kooskõlastamiseks;

27.  tunnistab, kui olulised on kontrollid kui jõustamise kooskõlastamise oluline vorm vastavalt tarbijakaitsealase koostöö määrusele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid veelgi tugevdama ja nende ulatust laiendama;

Soovitused ja edasised sammud

28.  rõhutab, kui väärtuslik on laialdane ja ajakohane avalik arutelu, mis suurendab tarbijate teadlikkust toodetest ja nende omadustest; märgib, et mõned tootjad ja jaemüüja kaubamärkide omanikud on juba andnud teada retseptide muutmisest või ELi tasandil ühtse tootmisstandardi kasutamisest; rõhutab, kui tähtis roll on tööstusel, et teave toodete koostise ja kvaliteedi ning nende muutmise kohta oleks läbipaistvam ja selgem; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle töötada selle kohta välja toimimisjuhend; nõuab, et nii tootjatele kui ka jaemüüjatele antaks nende endi huvides võimalus rohkem osaleda, et aidata leida praegusele olukorrale võimalikult kiiresti tõhus lahendus, ilma et võetaks kasutusele jõustamismenetlusi, ning et Euroopa tarbijad saaksid kogu ühtsel turul juurdepääsu sama kvaliteediga toodetele; kutsub tootjaid üles kaaluma pakendil sellise logo kasutamist, mis näitab, et sama kaubamärgiga toote sisu ja kvaliteet on sama kõigis liikmesriikides;

29.  kutsub tarbijaorganisatsioone, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teavitatud riiklikke ebaausate kaubandustavade direktiivi ja muude asjaomaste õigusaktide jõustamise eest vastutavaid asutusi üles osalema aktiivsemalt avalikus arutelus ja tarbijate teavitamises; on veendunud, et tarbijaorganisatsioonid saaksid aidata märkimisväärselt kaasa kvaliteedierinevuse probleemi lahendamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles riiklikke tarbijakaitseorganisatsioone finants- ja õiguslike mehhanismidega rohkem toetama, et nad saaksid arendada suutlikkust, arendada testimist, viia läbi võrdlevaid teste ja aidata koos pädevate asutustega avastada ja avalikustada juhtumeid, kus tooted on ebaõiglaselt erinevad; on lisaks veendunud, et tuleks edendada tõhustatud piiriülest teabevahetust tarbijaühenduste vahel;

30.  on varasemate kogemuste põhjal seisukohal, et pädevad asutused ei ole suutnud ühtegi konkreetset kvaliteedierinevuse juhtumit riigi tasandil üksi tulemuslikult lahendada või kehtivaid õigusakte jõustada, või on püüdnud seda teha minimaalses ulatuses, osalt seetõttu, et puuduvad ELi tasandi selged õiguslikud sätted; tuletab meelde, et ebaausate kaubandustavade direktiivi jõustamine on liikmesriikide kohustus ning seda tuleks teha, et hoida ära tarbijate eksitamist ebaausate turustamistavadega; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tagama, et riikide pädevatel asutustel on piisavalt tehnilist ja rahalist suutlikkust ning inimressursse, et tagada tõhus jõustamine; palub, et liikmesriigid annaksid tarbijatele koha, kus nad saavad kaebusi esitada ja kus on võimalik neid edasi uurida, ning teavitaksid tarbijaid nii palju kui võimalik nende õigustest ja valikuvõimalustest seoses olemasolevate õigusaktide jõustamisega ja müüjate kohustusega teavitada neid toodete koostise ja päritolu kohta, kui see on asjakohane;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et kvaliteedierinevuse küsimus on otseselt seotud ühtse turu toimimise olemuse ja tarbijate usaldusega, mis mõlemad on kaalul, ning nõuab seepärast muu hulgas Euroopa Liidu tasandi lahendust, otseselt jõustatavate meetmete näol; on veendunud, et arvestades riigi tasandil meetmete võtmise võimalikkust, kaitseksid liidu tasandi meetmed ühtse turu terviklikkust; kutsub komisjoni üles kaardistama ELi kehtivad riiklikud standardid toiduainete ja muude toodete kohta ning hindama nende asjakohasust seoses kahetise kvaliteediga toodetega ühtsel turul;

32.  nõuab suutlikkuse ja mehhanismide kiiret arendamist ELi tasandil olemasoleva ELi organi (JRC, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vm) spetsialiseerunud kontrolli- ja järelevalveüksuses, hoides bürokraatia minimaalsel tasemel, et kontrollida koostise ja koostisainete sisalduse ühtlust sama kaubamärgi all turustatavates ja samamoodi pakendatud toiduainetes ning hinnata võrdlevaid laboratoorseid analüüse toiduainete turustamisel ebaausate kaubandustavade väljaselgitamiseks;

33.  väljendab heameelt komisjoni esitatud uue tarbijate kokkuleppe ettepaneku üle, milles soovitakse kahetise kvaliteediga toodete probleemi lahendamiseks muuta ebaausate kaubandustavade direktiivi artiklit 6 ja kuulutada ebaausaks kaubandustavaks selline tegevus, kui erineva koostise ja omadustega toodet turustatakse eri liikmesriikides väidetavalt identsena; märgib siiski, et ettepanekus on mõned ebaselged sätted, mida tuleb selgitada, et tagada selle õige rakendamine ja kohaldamine;

34.  on seepärast siiski kindlalt veendunud, et ebaausate kaubandustavade direktiivi I lisa muutmine, lisades nn musta nimekirja veel ühe punkti, milles määratakse kindlaks igal juhul keelatud tavad ja märgitakse selge sõnaga ära identselt kaubamärgistatud toodete kahetine kvaliteet, kui see on diskrimineeriv ega austa tarbijate ootusi, lahendaks kõige tõhusamal viisil põhjendamatud kahetise kvaliteedi juhtumid;

35.  rõhutab, et seadusandliku protsessi tulemus peaks olema selle selge määratlus, mida saab pidada kvaliteedierinevuseks, ja kuidas pädevad asutused peaksid igat juhtumit hindama ning käsitlema; rõhutab sellega seoses, et nn õiguspäraste tegurite avatud nimekiri võiks ohustada pädevate asutuste suutlikkust koostada hinnangut ja kohaldada õigust; väljendab muret selle pärast, et „määratletud tarbijaeelistuste“ kontseptsiooni kasutamine selle hindamisel, kas toote koostise diferentseerimine on õigustatud või mitte, võib viia konfliktsete tõlgendusteni pädevate asutuste vahel;

36.  kutsub komisjoni üles laiendama Teadusuuringute Ühiskeskusele antud volitusi, et töötada välja toiduks mittekasutatavate toodete omaduste võrdlemise üleeuroopaline ühtlustatud metoodika ja suunised, kuidas parandada toote läbipaistvust ühe aasta jooksul, ning hinnata kontrolli tulemusi; juhib tähelepanu asjaolule, et parimate tavade vahetamiseks selles valdkonnas peaks Teadusuuringute Ühiskeskus püüdma teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega, kes on juba tooteid testinud, kuid ei ole testide tulemusi veel teiste liikmesriikide asutustele teatavaks teinud;

37.  juhib tähelepanu sellele, et toiduohutus ja -kvaliteet ning tarbijate eksitamise ärahoidmine on esmatähtsad; tuletab komisjonile meelde tema võetud kohustust järgida paremini ja tõhustada ELi õigusaktide nõuetekohast kohaldamist; on veendunud, et riikide pädevad asutused peaksid tõhusalt jälgima toiduainete suhtes kehtiva õiguskorra järgimist;

38.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle parandada vastusena avalikkuse väljendatud muredele toiduohutuse valdkonna teadusuuringute läbipaistvust, et suurendada juurdepääsu ostuotsuste tegemiseks vajalikule teabele, mida toetaks usaldusväärne ja teaduspõhine riskihindamine;

39.  nõuab, et riiklikud toiduametid otsustaksid iga juhtumi puhul, kas arvatavad diskrimineerivad tavad on ebaseaduslikud, tuginedes ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi sätetele ning nende koostoimele tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevas määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud õiglase teavitamise nõuetega;

40.  märgib, et kahetise kvaliteedi tavad mõjutavad kõiki ELi kodanikke, sealhulgas siis, kui nad reisivad liikmesriikide vahel;

41.  rõhutab siiski, et märkimisväärseid erinevusi lastele mõeldud toodetes, nagu imikutele ja väikelastele mõeldud tooted, ei saa põhjendada üksnes piirkondlike maitse-eelistustega;

42.  lükkab otsustavalt tagasi mõnede tootjate väited, mille kohaselt tehakse koostises ja/või kvaliteedis muutusi selleks, et hinnad vastaksid tarbijate ootustele; toonitab, et mitmed uuringud on näidanud, et madalama kvaliteediga tooted on sageli kallimad kui nende kõrgema kvaliteediga vasted mujal ELis;

43.  ergutab tungivalt kasutama toodete pakendamise puhul ringmajanduse põhimõtet ning rõhutab, et kui toodete pakendamine vastab sellele põhimõttele ühes liikmesriigis, tuleks tootjal teha kooskõlastatud jõupingutusi tagamaks, et see on nii kõigi nende sama kaubamärgi all ning sama tüüpi pakendis turustatavate toodete puhul kogu ELis ja kaugemal;

44.  rõhutab, et mõnede toote kahetise kvaliteedi juhtumite põhjuseks on ELi õigusaktide puudulik jõustamine; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles jõustama kiiremas korras toidu märgistamist käsitlevad kehtivad ELi eeskirjad, muu hulgas näiteks seoses mehaaniliselt eraldatud lihamassiga;

o
o   o

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(2) ELT L 345, 27.12.2017, lk 1.
(3) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.
(4) ELT C 65, 19.2.2016, lk 2.
(5) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 11.
(6) ELT C 93, 24.3.2017, lk 27.
(7) ELT C 86, 6.3.2018, lk 40.
(8) ELT C 11, 12.1.2018, lk 2.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0027.
(10) O‑000019/2017.
(11) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(12) http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=76.
(13) http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=115.

Õigusalane teave