Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 4. oktoober 2018 - StrasbourgAjutine väljaanne
Meediavabaduse halvenemine Valgevenes, eelkõige Harta 97 juhtum
 Araabia Ühendemiraadid, eriti inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori juhtum
 Uiguuride ja kasahhide massiline meelevaldne kinnipidamine Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas
 Riigihangete strateegia pakett
 ELi Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ***I
 Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine ***I
 Isikustamata andmete vaba liikumine Euroopa Liidus ***I
 ELi panus seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas
 Olukord Jeemenis
 Tollipettuste vastane võitlus ning ELi omavahendite kaitse

Meediavabaduse halvenemine Valgevenes, eelkõige Harta 97 juhtum
PDF 175kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon meediavabaduse halvenemise kohta Valgevenes ja eelkõige Harta 97 juhtumi kohta (2018/2861(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0375RC-B8-0451/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki inimõiguste konventsioone, millega Valgevene on ühinenud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris tühistas EL enamiku Valgevene ametnike ja juriidiliste isikute vastaseid piiravaid meetmeid hea tahte märgina, mille eesmärk oli alustada kaasamispoliitikat, et ergutada Valgevenet järgima inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid;

B.  arvestades, et EL on korduvalt rõhutanud, et ELi ja Valgevene suhteid saab edasi arendada üksnes siis, kui need põhinevad usaldusel ning sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik ja põhivabadused;

C.  arvestades, et Valgevene praegune poliitika kahjustab neid väärtusi ning see ei võimalda ELil pakkuda Valgevenele ulatuslikumat osalemist idapartnerluses ja tihedamaid suhteid ega allkirjastada ELi ja Valgevene partnerluse prioriteete;

D.  arvestades, et meediavabaduse ja sõnavabaduse olukord Valgevenes halveneb jätkuvalt, mida kinnitab sõltumatute uudisteportaalide ja ajakirjanike tõsine ahistamine, nagu BelTA juhtumi puhul;

E.  arvestades, et Valgevene ametivõimud algatasid hiljuti ajakirjanike vastu suunatud politsei poolse ahistamiste ja hirmutamise laine;

F.  arvestades, et organisatsiooni Piirideta Reporterid andmetel vahistati 2017. aastal üle 100 ajakirjaniku, enamikul juhtudel opositsiooni meeleavalduste kajastamise ajal; arvestades, et välismaal asuvate sõltumatute meediakanalite heaks töötavate vabakutseliste ajakirjanike ahistamine on saavutanud enneolematu taseme, mis tähendab, et kõnealused ajakirjanikud ei saa akrediteeringuid;

G.  arvestades, et juhtiv sõltumatu uudiste veebisait Charter97.org, mis keskendub inimõigustele ja opositsioonilistele eesmärkidele ning on saanud oma nime Harta 97 järgi, mille puhul on tegemist 1997. aasta deklaratsiooniga, milles nõutakse Valgevenes demokraatiat ja mille allkirjastasid ajakirjanikud, opositsioonipoliitikud ja õiguste aktivistid, oli sunnitud viima oma asukoha üle Poola Varssavisse, kus ta on pärast seda, kui Valgevene ametivõimud saidi mitu korda blokeerisid, tegutsenud alates 2011. aastast, mil politsei otsis nende kontorid kaks korda läbi ja konfiskeeris seadmed;

H.  arvestades, et alates 24. jaanuarist 2018 blokeeriti juurdepääs Harta 97 veebisaidile Valgevenes määramata ajaks ilma kohtumenetluseta, esitades ebamäärased süüdistused, mis käsitlevad „ohtu riiklikele huvidele“; arvestades, et Harta 97 peatoimetaja Natalja Radina sõnul vähenes Harta 97 veebisaidi blokeerimisele järgnenud kuul saidi külastajate arv Valgevenes 70 %;

I.  arvestades, et Natalja Radina on saanud tapmisähvardusi;

J.  arvestades, et 16. aprillil 2018 blokeerisid Venemaa ametivõimud juurdepääsu Harta 97 veebisaidile ka Venemaa Föderatsiooni territooriumil;

K.  arvestades, et Harta 97 Aleh Bjabenin leiti 2010. aasta septembris oma Minski linna lähedal asuvas kodus pooduna; arvestades, et Valgevenes sündinud Pavel Šeremet, kes oli Harta 97 taga oleva organisatsiooni eestkõneleja, hukkus 2016. aasta juulis Ukraina pealinnas Kiievis toimunud autopommirünnakus;

L.  arvestades, et 2018. aasta augusti alguses korraldasid Valgevene ametivõimud läbiotsimised mitme sõltumatu Valgevene meediakanali toimetuses alates portaalist Tut.by, millele järgnesid BelaPAN, realty.by, Belaruskaja Navuka ja Kultura; arvestades, et läbiotsimiste tulemusel vahistati ja peeti kinni ajakirjanikke, sealhulgas Tut.by peatoimetaja, ning neid süüdistati ebaseaduslikus juurdepääsus riigiomandis oleva uudisteagentuuri BelTA esitatud veebipõhisele teabele ja selle teabe kasutamises;

M.  arvestades, et 7. augustil 2018 algatas Valgevene juurdluskomitee ajakirjanike ja mitmete veebipõhiste allikate toimetajate vastu kriminaalseadustiku artikkel 349 lõike 2 alusel kriminaalmenetluse, mille tulemusel võib karistada kuni kaheaastase vangistusega (arvutipõhisele teabele muust isiklikust huvist ajendatud ebaseaduslik juurdepääs, mis tekitas olulist kahju), ning vahistas 18 ajakirjanikku, kellest seitse peeti kahtlustatavatena kolmeks päevaks kinni; arvestades, et on esinenud ajakirjanike ja nende sugulaste survestamise ning luureteenistuse ja politseiga koostööle sundimise juhtumeid;

N.  arvestades, et massimeedia seaduse viimaste muudatustega, mis võeti vastu 2018. aasta juunis, laiendatakse valitsuse kontrolli veebipõhistele meediakanalitele; arvestades, et nende muudatustega, mis jõustuvad 1. detsembril 2018, kehtestatakse täiendavad bürokraatlikud takistused veebisaitidele, mida soovitakse registreerida ametlike veebipõhiste meediakanalitena;

O.  arvestades, et veebisaite, mis otsustavad vaatamata uutele õigusaktidele ennast mitte registreerida või ei vasta uutele kriteeriumidele, keeldutakse valitsusasutuste puhul akrediteerimast, millega veelgi enam tsenseeritakse ajakirjandust; arvestades, et nii registreeritud kui ka registreerimata veebipõhised meediakanalid on ühtlasi kohustatud registreerima kommentaare esitavate inimeste nimed; arvestades, et registreeritud veebipõhiste meediakanalite omanikud vastutavad õiguslikult ka kommentaaride sisu eest;

P.  arvestades, et uute õigusaktide kohaselt tuleb veebifoorumite kõikide postituste ja kommentaaride autorite isik kindlaks teha ning veebisaidi omanikud peavad neid kommentaare modereerima;

Q.  arvestades, et Valgevene inimõiguste olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör Miklós Haraszti ja OSCE meediavabaduse esindaja Harlem Désir on väljendanud seisukohta, et need seadusemuudatused kujutavad endast sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu vastuvõetamatut piiramist;

R.  arvestades, et Valgevene on 155. kohal organisatsiooni Piirideta Reporterid 2017. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis, millega hinnatakse igal aastal 180 riigis ajakirjandusvabaduse taset;

S.  arvestades, et alates 2018. aasta algusest on Valgevene ajakirjanikke, kelle õigus koguda, säilitada ja levitada teavet on tagatud põhiseadusega, trahvitud akrediteeringuta välismaise massimeediaga koostöö tegemise eest rohkem kui 70 korda ning trahvide kogusumma ulatub üle 60 000 Valgevene rubla; arvestades, et haldusrikkumiste seadustiku artikli 22 lõikest 9 on saanud tõhus vahend, mille abil ahistada sõltumatuid ajakirjanikke ja meediakanaleid, nagu Belsat TV, mis on alates 2011. aastast tegutsenud Poolast;

T.  arvestades, et Valgevene on ainus Euroopa riik, kus ikka veel viiakse täide surmanuhtlusi;

U.  arvestades, et Valgevene ametivõimud kasutavad Valgevenes konkreetsete inimrühmade puhul alusetut vangistamist ja meelevaldset kinnipidamist, kinnipidamise korral ilmajätmist nõuetekohasest hooldusest ja kontaktist pereliikmetega, riigi korraldusel füüsilist ja psüühilist vägivalda, valelike ja võltsitud süüdistustega vastutusele võtmist ning nende eest süüdimõistmist, ebaproportsionaalseid rahalisi karistusi, halduskaristusi ja muid karistusvorme; arvestades, et need inimrühmad hõlmavad poliitvange (sealhulgas Mihhail Žamtšužnõ ja Zmitser Palijenka), tuntud poliitilisi vastaseid, inimõiguslasi, kodanikuühiskonna aktiviste, keskkonna-, valitsusväliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiviste, sõltumatuid blogijaid, ajakirjanikke ja toimetajaid, rahumeelseid meeleavaldajaid mitmesugustest valdkondadest ja eelkõige sõltumatute ametiühingute aktiviste (sealhulgas Henadź Fiadõnitš ja Ihar Komlik);

1.  mõistab teravalt hukka ajakirjanike ja sõltumatu meedia esindajate pideva ahistamise ja kinnipidamise Valgevenes; nõuab tungivalt, et ametivõimud lõpetaksid ajakirjanike ja sõltumatu meedia igasuguse kohtuliku ahistamise, hirmutamise ja ähvardamise ning võimaldaksid kõikidel uudisteportaalidel vabalt tegutseda;

2.  peab lubamatuks, et Valgevene ametivõimud blokeerivad 2018. aasta jaanuarist saadik uudiste veebisaiti Harta 97; kordab oma üleskutset Valgevene ametivõimudele tühistada viivitamata ja tingimusteta Valgevenes uudiste veebisaidile internetis juurdepääsu blokeerimine;

3.  mõistab karmilt hukka meediaseaduse muudatused, mida kasutatakse interneti üle kontrolli tugevdamiseks; väljendab veel kord tõsist muret Valgevene sõltumatute ja opositsiooniliste veebisaitide ning meediakanalite ja ajakirjanike halveneva olukorra pärast;

4.  on seisukohal, et sõltumatud meediakanalid ei kujuta endast ametiasutuste jaoks ohtu, vaid on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi oluline element, keda valitsus peaks nägema võimaliku kriitilise partnerina, mitte vaenlasena;

5.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Valgevene jätkab repressiivset ja ebademokraatlikku poliitikat ajakirjanike, juristide, poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna aktivistide, ametiühingutegelaste ja muude isikute vastu, keda peetakse ohuks valitsevale poliitilisele korrale; rõhutab, et sellised repressioonid takistavad tihedamat suhtlust ELiga ja ulatuslikumat osalemist idapartnerluses;

6.  kordab oma üleskutset Valgevene ametivõimudele tõhustada demokraatia põhimõtete, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste järgimist, sealhulgas ausa ja erapooletu ajakirjanduse austamist kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Valgevene ratifitseeritud rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõigustealaste õigusaktidega;

7.  kutsub ELi institutsioone üles lisama ELi ja Valgevene partnerluse prioriteetide hulka konkreetseid viiteid meedia sõltumatusele ning sõna- ja kogunemisvabadusele; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama, et ELi abiprogrammid ja kahepoolse koostöö muud vormid, sealhulgas finantsabi, oleksid kindlasti seotud selgete ja käegakatsutavate sammudega demokratiseerimise ja avatuse suunas, mis hõlmab põhjalikku valimisreformi ja meediavabaduse täielikku austamist;

8.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama Valgevenes ja väljaspool selle piire tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist; rõhutab sellega seoses vajadust toetada kõiki sõltumatuid teabeallikaid, mis on seotud Valgevene ühiskonnaga, kaasa arvatud meediaringhääling valgevene keeles ning välismaised kanalid, nagu Harta 97 ja Belsat TV;

9.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tähelepanelikult jälgida meediavabaduse olukorda Valgevenes koostöös Valgevene küsimustega tegeleva ÜRO alalise raportööriga;

10.  nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud võimaldaksid poliitilistel ja avalikel organisatsioonidel täielikult ja takistamatult tegutseda ning tunnistaksid kehtetuks kriminaalseadustiku artikli 193/1, mis piirab rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust;

11.  nõuab tungivalt poliitvangide Mihhail Žamtšužnõ ja Zmitser Palijenka tingimusteta ja viivitamatut vabastamist ning kõigi endiste poliitvangide täielikku rehabiliteerimist; kutsub ametivõime üles lubama kõigil sõltumatutel ametiühingutel täita takistamatult oma seaduslikku ja keskset rolli kodanikuühiskonnas; peab kahetsusväärseks, et 24. augustil 2018 mõisteti sõltumatu ametiühingu REP aktivistidele Henadź Fiadõnitšile ja Ihar Komlikile karistuseks neli aastat vabaduse piiramist;

12.  tunnustab tööd, mida on teinud praegune inimõiguste olukorraga Valgevenes tegelev ÜRO eriraportöör Miklós Haraszti ning juhib tema õigusjärglase Anaïs Marini tähelepanu mitmesugustele võimu kuritarvitamistele, üksikisikute ja kollektiivsete vabaduste piiramisele ning kodanikuühiskonna, sõltumatute ametiühingute ja meedia represseerimisele, nagu on selgesti välja toodud Miklós Haraszti aruannetes;

13.  nõuab seda silmas pidades, et Valgevene ametivõimud tunnustaksid viivitamata inimõiguste olukorraga Valgevenes tegeleva ÜRO eriraportööri mandaati, ning et komisjon, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank seoksid mis tahes edasise rahalise või tehnilise abi Valgevenele eespool esitatud tingimuste täitmisega, säilitades samal ajal ELi võime rahastada otse Valgevene kodanikuühiskonda;

14.  on endiselt mures Ostrovetsi tuumaelektrijaama ehitamise pärast; võtab teadmiseks 3. juulil 2018 avaldatud aruande vastupidavustestide kohta ja soovitused ning nõuab, et vastupidavustestide soovituste rakendamine seataks ELi ja Valgevene vahelise koostöö edenemise ning eelkõige ELi ja Valgevene partnerluse prioriteetide allkirjastamise eeltingimuseks;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Valgevene presidendile ja valitsusele.


Araabia Ühendemiraadid, eriti inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori juhtum
PDF 172kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon Araabia Ühendemiraatide ning eelkõige inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori olukorra kohta (2018/2862(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0376RC-B8-0456/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, sealhulgas 26. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Araabia Ühendemiraatides(1),

–  võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni esimehe 4. juuni 2018. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka Ahmed Mansoorile mõistetud kümneaastane vanglakaristus,

–  võttes arvesse Araabia Ühendemiraatide põhiseaduse artiklit 30,

–  võttes arvesse Araabia inimõiguste hartat, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava aastatel 2015–2019,

–  võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava vahearuande kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ja mida ajakohastati 2008. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ekspertide 12. juuni 2018. aasta avaldust, milles nõutakse vangistatud inimõiguste kaitsja Ahmed Mansoori viivitamatut vabastamist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Pärsia lahe araabia riikide koostöönõukogu Brüsselis toimunud 25. ühisnõukogu ja ministrite kohtumise kaasjuhatajate 18. juuli 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide julgeolekutöötajad vahistasid Ahmed Mansoori 2017. aasta märtsis; arvestades, et ta on silmapaistev inimõiguslane ning inimõiguste kaitsjate Martin Ennalsi nimelise 2015. aasta autasu laureaat; arvestades, et Ahmed Mansoor võis olla viimane Araabia Ühendemiraatidesse jäänud inimõiguste kaitsja, kellel oli võimalik avalikult võime kritiseerida;

B.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide välisasjade ja rahvusvahelise koostöö ministri 29. märtsi 2017. aasta avalduses öeldi, et elektrooniliste kuritegude prokuratuur andis korralduse hr Ahmed Mansoori vahistamiseks süüdistatuna internetis väära ja eksitava teabe levitamises viha ja sektantluse külvamise eesmärgil; arvestades, et sellest ja teistest Araabia Ühendemiraatide ametiasutuste ametlikest avaldustest nähtub, et tema vahistamise, kohtu alla andmise ja süüdimõistmise ainuke põhjus seisnes tema internetisõnavõttude sisus ning et talle esitatud süüdistus seisneb Araabia Ühendemiraatide repressiivse küberkuritegevuse seaduse väidetavas rikkumises – selle seaduse põhjal on riigi ametivõimud sundinud vaikima inimõiguslased ning mõistnud riigi valitsejaid kritiseerinud isikutele pikad vanglakaristused ja rängad rahatrahvid;

C.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo hinnangul võidi Ahmed Mansoor vahistada ja teda salaja vangis hoida kättemaksuks ÜRO inimõigusmehhanismides osalemise eest ja sotsiaalmeedias, sealhulgas Twitteris väljendatud seisukohtade ning selle eest, et ta oli niisuguste organisatsioonide nagu Pärsia lahe inimõiguste keskus aktiivne liige;

D.  arvestades, et rühm ÜRO inimõiguste eksperte on kutsunud Araabia Ühendemiraatide valitsust üles hr Mansoori vabastama ning nimetanud tema vahistamist otseseks rünnakuks, mis on suunatud inimõiguslaste seadusliku tegevuse vastu Araabia Ühendemiraatides;

E.  arvestades, et 29. mail 2018 mõisteti Ahmed Mansoor 10 aastaks vangi selle eest, et ta pärast rängalt ebaõiglast kohtuistungit Abu Dhabis kasutas Twitteri sõnavõttudes oma sõnavabadust; arvestades, et talle mõisteti ka trahv üks miljon AÜE dirhemit (232 475 eurot) ja ta peab pärast vanglast vabanemist jääma kolmeks aastaks järelevalve alla; arvestades, et hr Mansoor on kohtuotsuse edasi kaevanud, kuid apellatsiooni menetlemise aeg ei ole veel teada;

F.  arvestades, et pärast hr Mansoori vahistamist 2017. aasta märtsis olevat tal keelatud mis tahes sidepidamine oma perega ning sestsaadik on tema naisel olnud vaid neljal korral lubatud teda külastada; arvestades, et teadete kohaselt on ta vahistamisest saadik üksikvangistuses ja teda olevat piinatud; arvestades, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimude teatel hoitakse teda Al Sadri vanglas Abu Dhabis;

G.  arvestades, et ilmselt ei ole hr Mansoor saanud ise valida sõltumatut advokaati, ehkki valitsuse väitel võib ta seda teha; arvestades, et vastavalt Araabia inimõiguste harta (mille Araabia Ühendemiraadid on ratifitseerinud) artiklile 16 on õigus advokaadiga kohtuda iga vahistatud isiku põhiõigus;

H.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud on üle kuue aasta Ahmed Mansoori ahistanud ja taga kiusanud, teda on korduvalt füüsiliselt rünnatud, tappa ähvardatud ning allutatud füüsilisele ja elektroonilisele järelevalvele; arvestades, et 2011. aastal määrati talle pärast seitsmekuulist eelvangistust ebaõiglaseks hinnatud kohtuistungil kolmeaastane vanglakaristus „ametiisikute solvamise“ eest; arvestades, et kaheksa kuud hiljem vabanes ta presidendi amnestiaga, kuid ametivõimud ei tagastanud talle passi, mis tähendas sisulist reisikeeldu;

I.  arvestades, et enne vahistamist oli hr Mansoor üks 133 isikust, kes kirjutasid alla petitsioonile, milles nõuti Araabia Ühendemiraatides ühetaolisi ja otseseid valimisi ning valitsuse nõuandekogule, Föderaalsele Rahvusnõukogule seadusandliku võimu andmist; arvestades, et hr Mansoor haldas ka Al‑Hiwar al‑Emarati nimelist netifoorumit, millel kritiseeriti Araabia Ühendemiraatide juhte ja poliitikat; arvestades, et ta kuulub organisatsiooni Human Rights Watch Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika nõuandekomiteesse ning on tegev ÜRO inimõigusmehhanismides;

J.  arvestades, et inimõiguste küsimustes sõna võtnud Araabia Ühendemiraatide elanikke ähvardab tõsiselt meelevaldne vahistamine, vangistus ja piinamine; arvestades, et põhiseaduse muutmist ja inimõigusvaldkonna reformimist nõudvaid aktiviste represseeritakse jätkuvalt; arvestades, et kodanikuühiskonna liikmete ründamine, sealhulgas püüded inimõiguslasi, ajakirjanikke, juriste ja teisi vaikima sundida, vangistada või ahistada on viimastel aastatel üha sagenenud;

K.  arvestades, et ÜRO kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportöör teatas 2014. aastal, pärast Araabia Ühendemiraatide külastamist, et riikliku julgeolekuga seotud kohtuasjades osalevatele advokaatidele on survet avaldatud ning neid on ahistatud ja ähvardatud; arvestades, et ta taunis asjaolu, et kohtusüsteem oli sisuliselt endiselt valitsuse täitevvõimu kontrolli all;

L.  arvestades, et on ilmnenud, et mitmed ELi liikmesriigid on andnud loa eksportida mitmesuguseid küberjärelevalve tehnoloogiaid varem rängalt inimõigusi rikkunud riikidesse, sealhulgas Araabia Ühendemiraatidesse;

M.  arvestades, et Araabia Ühendemiraatides kohaldatakse jätkuvalt surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aastal hukati üks inimene ja praegu ootab surmanuhtluse täideviimist 19 isikut;

1.  mõistab kindlalt hukka Ahmed Mansoori ja kõigi teiste inimõiguste kaitsjate ahistamise, tagakiusamise ja kinnipidamise üksnes nende inimõigustealase töö ning väljendusvabaduse õiguse kasutamise eest internetis ja mujal; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud viiksid läbi põhjalikud ja erapooletud uurimised rünnakute puhul kodanikuühiskonna osaliste vastu, et võtta selliste tegude toimepanijad vastutusele;

2.  palub, et ametivõimud vabastaksid hr Mansoori viivitamata ja tingimusteta, ja et kõikidest tema vastu esitatud süüdistustest loobutaks, kuna ta on meelsusvang, keda peetakse kinni ainult selle eest, et ta kasutas rahumeelselt oma õigust väljendusvabadusele, sealhulgas inimõigustealase töö abil; nõuab samuti kõigi Araabia Ühendemiraatide meelsusvangide kohest ja tingimusteta vabastamist ning nende vastu esitatud süüdistuste tagasivõtmist;

3.  väljendab oma sügavat muret teadete pärast, nagu oleks Ahmed Mansoori kinnipidamise ajal piinatud või väärkoheldud, ja et teda peetakse üksikvangistuses; nõuab tungivalt, et ametivõimud neid väiteid uuriksid ning annaksid talle viivitamatu ja korrapärase võimaluse kohtuda advokaadi ja perega ning saada ravi, mida ta võib-olla vajab; tuletab Araabia Ühendemiraatide ametivõimudele meelde, et pikaajaline ja tähtajatu üksikvangistus võib rahvusvahelise inimõigustealase õiguse seisukohast kujutada endast mõnd piinamise vormi või muud julma, ebainimlikku või alandavat kohtlemist, ja et vahistamiskäsu või mis tahes kohtuliku kontrolli puudumine tema vahistamisel ja kinnipidamisel kujutab endast rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohase nõuetekohase menetluse põhimõtete rikkumist;

4.  palub, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud tagaksid, et kinnipeetute suhtes, keda arvatakse olevat seadust rikkunud, kohaldataks nõuetekohast menetlust ning nad saaksid osaleda rahvusvahelistele normidele vastavas vabas ja õiglases kohtupidamises;

5.  palub, et Araabia Ühendemiraadid vaataksid läbi küberkuritegusid käsitleva föderaalseaduse, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste normidega, mis on seotud igaühe õigusega otsida, saada, levitada ja anda teavet ja ideesid teistele, õigusega arvamus-, väljendus- ja teabevabadusele, juurdepääsuga internetile ja õigusega eraelu puutumatusele; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud muudaksid terrorismivastase võitluse seadust, 2012. aasta küberkuritegude seadust ja föderaalseadust nr 2/2008, mida on korduvalt kasutatud selleks, et esitada süüdistusi inimõiguste kaitsjatele;

6.  palub, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud lõpetaksid igasuguse inimeste ahistamise ning viivitamatult tühistaksid inimõiguste kaitsjate suhtes kehtestatud reisikeelu, ja nõuab, et nad tagaksid kõikidel juhtudel, et Araabia Ühendemiraatide inimõiguste kaitsjad saaksid viia ellu oma legitiimset inimõigustealast tegevust nii kohapeal kui ka riigist väljaspool, ilma et nad peaksid kartma kättemaksu;

7.  nõuab, et kogu ELis keelataks Araabia Ühendemiraatidele müüa või sinna eksportida mis tahes sellist liiki julgeolekuvarustust, mida saab kasutada või mida selles riigis kasutatakse represseerimiseks, sealhulgas interneti jälgimise tehnoloogiat, samuti sellist varustust ajakohastada või hooldada; väljendab muret asjaolu pärast, et teatavat kahesuguse kasutusega küberseiretehnoloogiat kasutatakse üha sagedamini aktivistide ja ajakirjanike vastu; peab sellega seoses kiiduväärseks ELi institutsioonide jätkuvaid jõupingutusi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli eeskirjade ajakohastamiseks;

8.  väljendab muret asjaolu pärast, et üha arvukamalt karistatakse inimesi selle eest, et nad teevad koostööd ÜRO ja selle eri organitega; nõuab tungivalt, et Araabia Ühendemiraatide ametivõimud lõpetaksid mitmesuguste ÜRO inimõiguste mehhanismide töös osalevate inimeste takistamise ja ahistamise; nõuab lisaks tungivalt, et ametivõimud lubaksid ÜRO ekspertidel, rahvusvaheliste vabaühenduste töötajatel ja ELi ametnikel hr Mansoori külastada;

9.  nõuab, et Araabia Ühendemiraatides oleks rohkem vabadusi; rõhutab, kui oluline on, et Araabia Ühendemiraadid täidaksid rahvusvahelise inimõigustealase õiguse raames võetud kohustusi, ja nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid sõna-, mõtte ja väljendusvabaduse kaitse internetis ja mujal kõikidele oma riigi kodanikele, ja et nad järgiksid kõiki sätteid ÜRO deklaratsioonis inimõiguste kaitsjate kohta, eelkõige selle artiklit 1, artikli 6 punkti a ja artikli 12 lõiget 2; toonitab, et neid vabadusi tagatakse mitte ainult universaalsete inimõigustealaste õigusaktidega, vaid ka Araabia inimõiguste hartaga, millega Araabia Ühendemiraadid on ühinenud;

10.  palub Araabia Ühendemiraatidel kinnitada kavatsust täita inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid, ratifitseerides kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja selle fakultatiivprotokollid ning esitades alalise küllakutse kõikidele ÜRO erimenetluste volitatud esindajatele;

11.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, EL ja selle liikmesriigid asuksid kindlale avalikule seisukohale niisuguse inimõiguste ränga rikkumise suhtes ning nõuaksid sealhulgas igasuguse suhtlemise käigus Araabia Ühendemiraatide ametivõimudega hr Mansoori vabastamist; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioon Abu Dhabis annaks Ahmed Mansoorile kogu vajalikku tuge, kaasa arvatud vanglakülastused, kohtuistungite jälgimine ning õigus- või muud liiki abi andmine, mida tal võib vaja minna; palub, et Euroopa välisteenistus annaks Euroopa Parlamendile aru meetmete kohta, mida ELi delegatsioon on seni võtnud, et hr Mansoori toetada;

12.  palub, et Euroopa välisteenistus teeks ettepaneku ELi sihipäraste meetmete kohta, mis on seotud inimõiguste tõsiste rikkumistega, ja et liikmesriigid need vastu võtaksid;

13.  kordab uuesti, et on surmanuhtluse vastu igasugustel asjaoludel, ning nõuab surmanuhtlusele moratooriumi kuulutamist eesmärgiga see kaotada;

14.  ergutab jätkuvat dialoogi ELi, selle liikmesriikide ja Araabia Ühendemiraatide vahel; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja selle Pärsia lahe partnerite regulaarsed parlamentidevahelised kohtumised kujutavad endast tähtsat foorumit konstruktiivse ja avameelse dialoogi pidamiseks ühist huvi pakkuvate probleemide üle; rõhutab, et parlamentidevahelistel aruteludel peaks lisaks julgeoleku- ja kaubandusküsimustele keskenduma ka inimõiguste austamisele kui äärmiselt tähtsale teemale;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Araabia Ühendemiraatide valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide valitsustele; nõuab käesoleva resolutsiooni tõlkimist araabia keelde.

(1) ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 40.


Uiguuride ja kasahhide massiline meelevaldne kinnipidamine Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas
PDF 175kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (2018/2863(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0377RC-B8-0460/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eriti 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine(1), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta(2), 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni Nobeli preemia laureaadi Liu Xiaobo ja Lee Ming‑che juhtumite kohta(3), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(4) ning 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta(5),

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

–  võttes arvesse 2003. aastal alustatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 22. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030),

–  võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 36. vooru, mis toimus 9.–10. juulil 2018 Pekingis,

–  võttes arvesse märkusi, mille ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet tegi 10. septembril 2018 toimunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu 39. istungjärgul oma pöördumises, milles ta väljendas sügavat muret ümberkasvatuslaagrite pärast ning palus Hiina valitsusel lubada sõltumatute uurijate juurdepääsu,

–  võttes arvesse hiljutist üldist süüdistuskirja, mille 2018. aasta mais saatis Hiina valitsusele isikute sunniviisilise või tahtevastase kadumise ÜRO töörühm, kes väljendas muret olukorra pideva halvenemise ja meelevaldselt kinnipeetavate uiguuride arvu suurenemise pärast,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et universaalsete inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamine ja järgimine peaks jätkuvalt olema ELi ja Hiina pikaajaliste suhete keskmes, mis on kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neid väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga järgida neid omaenda rahvusvahelises ja arengukoostöös;

B.  arvestades, et president Xi Jinpingi võimuletulekust alates on inimõiguste olukord Hiinas veelgi halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, väljendus- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud;

C.  arvestades, et olukord Xinjiangis, kus elab umbes 11 miljonit uiguuri ja etnilist kasahhi, on viimastel aastatel kiiresti halvenenud, kuna absoluutne kontroll Xinjiangi üle on seatud tähtsaimaks prioriteediks, samal ajal kui täiendavaid probleeme tekitavad uiguuride poolt Xinjiangis või väidetavalt seoses Xinjiangiga toime pandud perioodilised terrorirünnakud;

D.  arvestades, et ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee on tsiteerinud hinnanguid, mille kohaselt peetakse Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas terrorismi ja usuäärmusluse vastu võitlemise ettekäändel ilma süüdistuse või kohtuprotsessita kinni mitutkümmend tuhandet kuni rohkem kui miljonit uiguuri; arvestades, et see tähendaks tänapäeva maailmas suurimat etnilisse vähemusse kuuluvate elanike massivangistust;

E.  arvestades, et USA Kongressi Hiinat käsitlev täitevkomisjon on samuti väitnud, et on usaldusväärset teavet, mille kohaselt uiguure, kasahhe ja teisi peamiselt islamiusulisi etnilisi vähemusi Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas on meelevaldselt kinni peetud ja piinatud, nende usutavadele ja kultuurile on kehtestatud erakordsed piirangud ning kasutatakse kõikjale tungivat digitaalset jälgimissüsteemi, mis jälgib igapäevaelu kõiki aspekte näotuvastuskaamerate, mobiiltelefonide skannimise, DNA kogumise ning politsei laialdase ja pealetükkiva kohalolekuga;

F.  arvestades, et teadete kohaselt hoitakse kinnipeetavaid halbades tingimustes, neile tehakse poliitilist ajupesu, kaasa arvatud kohustuslikud patriotismikursused, ning neid sunnitakse lahti ütlema oma etnilisest ja usulisest identiteedist; arvestades, et viimasel ajal on tulnud teateid vangistuses aset leidnud surmajuhtumite, sealhulgas enesetappude kohta;

G.  arvestades, et teadete kohaselt on tuhanded lapsed lahutatud oma vahematest, keda peetakse meelevaldselt kinni kinnipidamislaagrites, ning neid lapsi hoitakse ülerahvastatud lastekodudes, isegi juhul, kui laagris peetakse kinni ainult üht vanematest;

H.  arvestades, et 13. augustil 2018 Genfis toimunud ÜRO kuulamisel tõrjus Hiina delegatsioon tagasi ÜRO ekspertide süüdistused, et nad peavad uiguuri moslemeid kinni Xinjiangi lääneosas asuvates ümberkasvatuslaagrites; arvestades, et on olemas ulatuslikud tõendid kõnealuste rajatiste ehitamise ja ajakohastamise kohta;

I.  arvestades, et mitmele välisajakirjanikule on avaldatud survet, et nad ei kajastaks tundlikke teemasid, nagu uiguuride inimõigused ja kinnipidamislaagrite kasutamine, sealhulgas mõnel juhul pressikaardi uuendamisest keeldumise teel;

J.  arvestades, et mitte kuskil mujal maailmas ei jälgita elanikke nii täpselt nagu Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas; arvestades, et provintsivalitsus on võtnud täiendavalt tööle kümneid tuhandeid turvatöötajaid;

K.  arvestades, et andmeid kogutakse integreeritud ühisoperatsioonide platvormi abil, mis salvestab elanikkonna kohta ka lisaandmeid, sealhulgas iga üksiku Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna elaniku tarbimisharjumusi, pangatehinguid, tervislikku seisundit ja DNA‑profiili; arvestades, et piirkonnas elavatel moslemitel peab olema mobiiltelefonis nuhkvararakendus, mille paigaldamata jätmine on õiguserikkumine;

L.  arvestades, et vahetud tunnistused ja usaldusväärsed akadeemilised uuringud on osutanud, et tahtlikult võetakse sihikule uiguurid, kellel on sidemeid inimestega välismaal või kellel on usulised veendumused;

M.  arvestades, et välismaal elavaid uiguure on survestatud Hiinasse naasma, sageli vastuvõtvate riikide toel; arvestades, et välismaal asuvad Hiina saatkonnad on keeldunud paljude uiguuride passe uuendamast, mis on toonud kaasa ebakindluse töö ja õpingute alal;

N.  arvestades, et Hiina valitsus on pidevalt lükanud tagasi isikute sunniviisilise või tahtevastase kadumise ÜRO töörühma ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ning teiste ÜRO erimenetluste volitatud esindajate taotlused saata Xinjiangi sõltumatud uurijad;

O.  arvestades, et uiguuri majandusprofessorile Ilham Tohtile, kes peeti kinni 2014. aasta jaanuaris, mõisteti 23. septembril 2014 eluaegne vangistus väidetava separatismi süüdistuse alusel; arvestades, et kinni peeti ka Ilham Tohti seitse endist üliõpilast ja neile mõisteti kolme kuni kaheksa aasta pikkused vanglakaristused väidetava koostöö eest Tohtiga; arvestades, et Ilham Tohti on alati separatismi ja vägivalla tagasi lükanud ning otsinud uiguuri kultuuri austamisel põhinevat lepitust;

1.  on sügavalt mures eri vähemuste, eriti uiguuride ja kasahhide suhtes kehtestatava üha rõhuvama režiimi pärast, milles piiratakse üha enam nende põhiseadusega tagatud õigusi kultuurilisele väljendusvabadusele, usu-, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele; nõuab ametivõimudelt nimetatud põhivabaduste austamist;

2.  palub Hiina valitsusel viivitamata lõpetada uiguuri ja kasahhi vähemusse kuuluvate isikute massilised meelevaldsed kinnipidamised, sulgeda kõik vangilaagrid ja kinnipidamiskeskused ning vabastada viivitamata ja tingimusteta kõik kinnipeetavad; on sügavalt mures arvukate väidete pärast halbade tingimuste, piinamiste ja surmajuhtumite kohta laagrites; tuletab Hiina ametivõimudele meelde, et ümberkasvatusasutustel ei ole mingit õiguslikku alust;

3.  on sügavalt häiritud teadetest Muhammad Salih Hajimi, Abdulnehed Mehsumi, Ayhan Memeti ja teiste eakate uiguuri akadeemikute ja kogukonnajuhtide surma kohta kinnipidamislaagrites;

4.  väljendab sügavat muret meetmete pärast, mida riik rakendab piirkonna „laiaulatusliku järelevalve“ tagamiseks Hiina elektroonilise jälgimissüsteemi „Skynet“ paigaldamisega suurematesse linnapiirkondadesse, GPS‑jälitusseadmete paigaldamisega mootorsõidukitele, näotuvastusskannerite kasutamisega kontrollpunktides, raudtee- ja bensiinijaamades ning Xinjiangi politsei verekogumistegevusega, et laiendada veelgi Hiina DNA‑andmebaasi;

5.  rõhutab, et valitsuse kontroll ja kodanike andmete massiline sunniviisiline kogumine on ennekõike suunatud uiguuride, kasahhide ja teiste etniliste vähemuste vastu, millega rikutakse rahvusvahelisest õigusest tulenevat diskrimineerimise keeldu;

6.  nõuab, et Hiina valitsus avaldaks asjaomastele perekondadele viivitamata kõik andmed Xinjiangis sunniviisiliselt kadunuks jäänud isikute kohta, sealhulgas nende nimed, asukoha ja praeguse seisundi;

7.  on sügavalt mures Hiina 2015. aasta terrorismivastase seaduse ja nn äärmusluse kõrvaldamise määruse pärast, milles terroriakti mõiste määratletakse äärmiselt laialt; palub seetõttu Hiinal teha selget vahet rahumeelse teisitimõtlemise ja vägivaldse äärmusluse vahel;

8.  kordab oma üleskutset Hiina valitsusele vabastada viivitamata ja tingimusteta uiguuri õpetlane Ilham Tohti ja kõik teised, keda peetakse kinni ainuüksi väljendusvabaduse rahumeelse kasutamise eest, ning kuni nende vabastamiseni tagada neile regulaarne ja piiramatu kokkusaamisvõimalus oma pere ja nende endi valitud advokaatidega; nõuab samuti Eli Mamuti, Hailaite Niyazi, Memetjan Abdulla, Abduhelil Zununi ja Abdukerim Abduweli vabastamist, mida EL nõudis Pekingis 9.–10. juulil 2018 toimunud ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 36. vooru käigus;

9.  palub tungivalt komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel jälgida tähelepanelikult Xinjiangis inimõiguste alal toimuvat, sealhulgas uiguuride, kasahhide ja teiste etniliste vähemuste üha kasvavat represseerimist valitsuse poolt, ning saata tugev sõnum Hiina valitsuse kõige kõrgemale tasandile, et lõpetada inimõiguste rängad rikkumised;

10.  palub Hiina ametivõimudel võimaldada ajakirjanikele ja rahvusvahelistele vaatlejatele vaba ja takistamatu pääs Xinjiangi provintsi;

11.  tuletab ELile ja liikmesriikidele meelde vajadust tõstatada Xinjiangis aset leidvate inimõiguste rikkumiste küsimus suhtluses Hiina ametivõimudega, sealhulgas riigijuhtide tasandil, mis on kooskõlas ELi pühendumusega edastada suhetes Hiinaga tugev, selge ja ühehäälne sõnum, sealhulgas iga-aastase inimõigustealase dialoogi käigus ning peatsel Aasia-Euroopa tippkohtumisel;

12.  väljendab sügavat muret seoses teadetega uiguuride ahistamise kohta välismaal Hiina ametivõimude poolt, eesmärgiga panna neid tegutsema informaatoritena teiste uiguuride vastu, pöörduma tagasi Xinjiangi või sundida neid vaikima olukorrast piirkonnas, kasutades mõnikord selleks ka nende pereliikmete kinnipidamist;

13.  tervitab Saksamaa ja Rootsi otsust peatada kõikide etniliste uiguuride, kasahhide ja teiste turgi moslemite väljasaatmine Hiinasse, arvestades meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohtu, mis neid võib seal oodata, ning palub kõigil teistel liikmesriikidel seda eeskuju järgida ja kiirendada nende turgi moslemite varjupaigataotluste läbivaatamist, keda ähvardab sunniviisiline Hiinasse tagasisaatmine; palub ELi liikmesriikidel kasutada sobival viisil oma riigi seadusi selleks, et uurida Hiina valitsuse hirmutamistegevust turgi moslemi diasporaa kogukondade vastu Euroopas;

14.  tuletab Hiinale meelde tema inimõiguste alaseid kohustusi, mille Hiina on võtnud paljudele rahvusvahelistele lepingutele allakirjutamisega, ning asjaolu, et Hiinalt eeldatakse nende kohustuste täitmist;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.
(2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.
(3) ELT C 334, 19.9.2018, lk 137.
(4) ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.


Riigihangete strateegia pakett
PDF 192kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon riigihangete strateegia paketi kohta (2017/2278(INI))
P8_TA-PROV(2018)0378A8-0229/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatist „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (COM(2017)0572),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatist „Investeerimise soodustamine suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise kaudu“ (COM(2017)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta soovitust (EL) 2017/1805 riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta „Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistiku ülesehitamine“ (C(2017)6654)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 17. mai 2017. aasta aruannet Euroopa ühtse hankedokumendi (ESPD) praktilise kohaldamise läbivaatamise kohta (COM(2017)0242),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/55/EL, mis käsitleb e‑arveldamist riigihangete puhul(5),

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta aruannet e‑arveldamise Euroopa standardi hindamise kohta kooskõlas direktiiviga 2014/55/EL (COM(2017)0590),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0229/2018),

A.  arvestades, et riigihangete täielikku potentsiaali konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse ülesehitamisel ei ole veel ära kasutatud, ning arvestades, et enam kui 250 000 riigiasutust liidus kulutab igal aastal teenuste, ehitustööde ja vahendite ostmisele ligikaudu 14 % SKPst ehk peaaegu 2 000 miljardit eurot;

B.  arvestades, et riigihangete käigus kulutatakse märkimisväärne summa maksumaksjate raha, mistõttu need hanked peavad toimuma eetiliselt, läbipaistvalt ja terviklikult ning nii kulude kui ka kvaliteedi mõttes võimalikult tõhusal viisil, et pakkuda kodanikele kvaliteetseid kaupu ja teenuseid;

C.  arvestades, et nõuetekohaselt rakendatud riigihanke-eeskirjad on tugevama ühtse turu ning ELi ettevõtete kasvu ja töökohtade suurendamise oluline vahend liidus ja et riigihangete arukas kasutamine võib olla strateegiline vahend, millega saavutada ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid ning kiirendada üleminekut jätkusuutlikumatele tarneahelatele ja ärimudelitele;

D.  arvestades, et riigihankeid ja kontsessioone käsitlevate ELi eeskirjade ülevõtmisel on ELi õiguse täielik ülevõtmine ja rakendamine hädavajalikud, et muuta riigihangete lepingute saamiseks pakkumuste esitamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks lihtsamaks ja odavamaks, järgides täielikult ELi läbipaistvus- ja konkurentsipõhimõtteid;

E.  arvestades, et komisjon korraldas 3. oktoobril 2017 sihtotstarbelise avaliku arutelu innovatsiooniga seotud riigihangete suuniste projekti kohta ning 7. detsembril 2017 sihtotstarbelise avaliku arutelu komisjoni sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete suuniste ulatuse ja struktuuri kohta;

F.  arvestades, et 2016. aasta uurimuse kohaselt kasutasid vastavalt komisjoni teatisele COM(2017)0572 ainult neli liikmesriiki riigihangete kõigis peamistes etappides digitaaltehnoloogiat, nagu e‑teavitamine, e‑juurdepääs hankedokumentidele, e‑esitamine, e‑hindamine, pakkumuste e‑valimine, e‑tellimine, e‑arveldamine ja e‑maksed;

G.  arvestades, et Euroopa poolaasta 2017. aasta novembri riigihangete‑teemalise teabelehe kohaselt suurenes ainult ühe pakkumusega hankemenetluste arv 2006–2016. aastal 14 %‑lt 29 %‑ni, ja arvestades, et komisjoni teatise COM(2017)0572 kohaselt „võidavad VKEd ainult 45 % ELi künnist ületanud hangete summast, mis on oluliselt alla VKEde osakaalu majanduses“;

H.  arvestades, et 2014. aasta direktiividega kehtestatud uued eeskirjad peaksid aitama rakendada Euroopa 2020. aasta kestliku, sotsiaalsema, innovatiivse ja kaasava majanduse strateegiat, hõlbustades riigihankemenetlusi ja kehtestades ulatuslikumad kontrollid;

I.  arvestades, et komisjoni teatise COM(2017)0572 kohaselt on 55 % hankemenetlustes endiselt ainsaks kriteeriumiks madalaim hind, mitte näiteks strateegilised sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid;

J.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse täita Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid;

K.  arvestades, et ääretult oluline on tarnijate kindlustunne, et liidu riigihankesüsteemid tagavad lihtsad ja juurdepääsetavad digitaalsed menetlused, täieliku läbipaistvuse ning andmete tervikluse ja turvalisuse;

Õigusraamistik ja rakendamine

1.  väljendab heameelt muude kui seadusandlike meetmete üle, mille komisjon on esitanud peaaegu neli aastat pärast liidu riigihangete õigusraamistiku põhjalikku läbivaatamist, ning ootab, et see annab hoogu tõhusamale rakendamisele;

2.  on sügavalt pettunud, et paljudes liikmesriikides on riigihankeid käsitlevate 2014. aasta direktiivide ülevõtmine väga aeglane ja esineb palju viivitusi, ning peab kahetsusväärseks, et komisjon pidi mõne liikmesriigi vastu rikkumismenetluse algatama; nõuab tungivalt, et kõigis liikmesriikides viidaks ülevõtmine ilma edasiste viivitusteta kiiresti lõpule;

3.  peab murettekitavaks järgmisi tähtaegu, mis on direktiividega kehtestatud elektroonilise hanke kasutuselevõtmiseks ning liikmesriikide täielikuks e-hankele ja e-arveldamisele üleminekuks; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide digitaalsetes tegevuskavades oleks ette nähtud e-hankele täieliku ülemineku edendamine;

4.  palub komisjonil innovatsiooniga seotud riigihangete suunised ja sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete suunised kiiresti valmis saada, et soodustada vastavate õigusnormide rakendamist liikmesriikides;

5.  palub komisjonil juhendeid ja muid vahendeid, mis on ette nähtud liikmesriikide abistamiseks riigihankeraamistiku rakendamisel, paremini, selgemalt, juurdepääsetavamalt ja kasutajasõbralikumalt struktureerida, et selles valdkonnas tegutsevad isikud saaksid hea ülevaate, ning samas pöörata tähelepanu ka kasutatavatele keeltele;

6.  kiidab heaks 2018. aasta veebruaris avaldatud uued riigihankesuunised selle valdkonna osalejatele, mille eesmärk on aidata riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiametnikel tagada ELi rahastatavate projektide puhul tõhusad ja läbipaistvad riigihankemenetlused;

Strateegiline ja kooskõlastatud hange

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et liidu praegused õigusaktid võimaldavad varasemast rohkem kasutada riigihankeid strateegilise vahendina ELi poliitiliste eesmärkide edendamiseks, ja innustab liikmesriike sellest saadavaid eeliseid võimalikult tõhusalt ära kasutama; tuletab meelde, et riigihanked on oluline vahend ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et täiendada kohalikke ja piirkondlikke strateegiaid ning ergutada avalikke arutelusid ja konsultatsioone toodete ja teenuste lõppkasutajatega;

8.   nõuab, et laialdaselt kasutataks innovatiivseid hankeid aruka, keskkonnahoidliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning ringmajanduse tõhustamiseks; rõhutab ringmajanduse tähtsust ja sellega seoses uute riigihankedirektiividega pakutavaid uusi võimalusi kaupade ja teenuste korduskasutamise, parandamise, ümbertöötlemise ja uuendamise ning muude jätkusuutlike ja ressursitõhusate toodete ja lahenduste osas;

9.  kutsub liikmesriike üles kasutama riigihankeid strateegiliselt, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, sealhulgas VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks; toonitab, et selleks peavad liikmesriigid süstemaatiliselt algatama niisuguse poliitika kõrgeimal tasandil ning toetama avaliku halduse valdkonnas tegutsejaid ja hankijaid;

10.  juhib tähelepanu selliste hanketingimuste tähtsusele, mis ei ole liiga koormavad, et kõigil ettevõtjatel, sealhulgas VKEdel, oleks võimalik riigihankelepinguid saada;

11.  peab kiiduväärseks näiteid riiklike riigihankestrateegiate vastuvõtmisest ning innustab rohkem liikmesriike riigihankesüsteemide kaasajastamiseks ja lihtsustamiseks ning sellest tulenevalt ka nende tõhususe suurendamiseks seda eeskuju järgima; rõhutab, et riigihanked on avaliku sektori haldusasutuste eri sektoreid ühendav teemavaldkond, mistõttu on lisaks koordineerimisele oluline ka juhtimisstruktuur, mis kaasab peamised sidusrühmad nii, et olulisi otsuseid saaks teha koostööpõhisemalt ning et kõik osalised oleksid nendega nõus;

12.  väljendab heameelt selle üle, et paljud liikmesriigid on sätestanud kvaliteedikriteeriumide kasutamise (sealhulgas parima hinna ja kvaliteedi suhe), ning innustab seda põhimõtet süstemaatiliselt rakendama; innustab avaliku sektori hankijaid kohaldama muid kriteeriume kui üksnes madalaim hind või kulutõhusus ning võtma arvesse kvaliteediga seonduvaid, keskkonna- ja/või sotsiaalseid aspekte;

13.  nendib, et mõnel juhul võib madala hinna puhul olla tegemist innovatiivsete lahenduste ja tõhusa juhtimisega, kuid peab murettekitavaks, et paljudes liikmesriikides on lepingu sõlmimise peamiseks kriteeriumiks liiga tihti madalaim hind, ilma et võetaks arvesse kvaliteeti, jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse aspekti, mistõttu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selle olukorra põhjust analüüsima ja sellest aru andma ning pakkuma vajaduse korral välja sobilikke lahendusi;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama, et riigihanketavad on kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; kutsub liikmesriike üles innustama selles küsimuses konsulteerimist puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonidega;

15.  nõuab, et võetaks vastu hankeprotsessi eri osalejate Euroopa riigihangete eetikakoodeks;

16.  toonitab, et oluline on, et hankijad peaksid võimaluse korral ostuotsuste tegemisel silmas toodete kogu olelusringi, sealhulgas nende mõju keskkonnale, ja palub komisjonil aidata luua metoodika olelusringi kulude arvestamise kontseptsiooni rakendamiseks;

17.  juhib tähelepanu sellele, et uuenduslikkusega seotud, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased kaalutlused on riigihankelepingute sõlmimisel põhjendatud kriteeriumid, kuid et hankijad saavad taotleda rohelisi, innovatsioonialaseid või sotsiaalseid eesmärke ka hästi läbi mõeldud tehnilise kirjelduse abil ja võimaldades mittediskrimineerival viisil pakkuda eri variante, tingimusel et need on seotud lepingu esemega ning proportsionaalsed selle väärtuse ja eesmärkidega;

18.  tuletab meelde, et liidu riigihangete õigusraamistikuga kohustatakse liikmesriike tagama, et töövõtjad ja alltöövõtjad täidavad täielikult keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätteid, mis on kohaldatavad seal, kus töid tehakse, teenuseid osutatakse või kaupu toodetakse või tarnitakse, nagu on sätestatud kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides, liidu ja riiklikes õigusaktides ning riigi õiguse ja tavade alusel sõlmitud kollektiivlepingutes; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid täidavad seda kohustust 2014. aasta direktiivide ülevõtmisel ja kohaldamisel, ning aidata kaasa parimate tavade vahetamisele selles valdkonnas;

19.  tõdeb, et pakkumuste kvalitatiivseks hindamiseks on vaja oskuslikke hankijaid, ning kutsub komisjoni üles liikmesriike abistama, levitades hindamismetoodikat ja -tavasid, eelkõige seminaride ja kursuste korraldamisega; rõhutab, et selline abi peaks olema kättesaadav kõigil haldustasanditel, kus hankeid tehakse;

20.  juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalselt vastutustundlikes riigihangetes tuleb arvesse võtta tarneahelaid ning tänapäevase orjuse, sotsiaalse dumpingu ja inimõiguste rikkumistega seotud ohte; märgib, et tuleb teha jõupingutusi tagamaks, et riigihangete teel ostetavad kaubad ja teenused ei oleks toodetud inimõigusi rikkuval viisil; kutsub komisjoni üles lisama oma sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete suunistesse sisulised sätted eetika kohta tarneahelates;

21.  avaldab heameelt, et mitu liikmesriiki on teinud jõupingutusi selliste ametiasutuste loomiseks, mis vastutavad hangete kooskõlastamise eest, ning tõdeb, et see aitab viia hanked läbi strateegiliselt ja tõhusalt;

22.  nõuab, et rohkem liikmesriike kasutaks keskse hanke ja riigihangete koondamise eeliseid, ning nendib, et kesksed hankeasutused võiksid kiirendada ja peaksid kiirendama eksperditeadmiste, parimate tavade ja innovatsiooni levitamist;

23.  rõhutab, et eelkõige innovatsiooni edendamiseks on oluline, et hankijad teevad koostööd turuga ja kasutavad hanke-eelset etappi järgmisteks etappideks valmistumisel piisavalt ära; on veendunud, et ka eelhange on VKEde osalemise toetamisel oluline etapp;

24.  on seisukohal, et uus partnerlusmenetlus aitab innovatsiooni edendada, ja innustab hankijaid tegema turuga koostööd, et välja töötada uuenduslik metoodika ning uuenduslikud tooted, tööd ja teenused, mida veel ei ole; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et praeguseks on algatatud 17 innovatsioonipartnerluse menetlust;

25.  kiidab heaks komisjoni kavandatava suurte taristuprojektide hankeaspektide eelhindamise ja palub komisjonil kiiresti tööle panna kasutajatugi, teavitusmehhanism ning teabevahetusmehhanism, tagades samas täieliku konfidentsiaalsuse;

Digiteerimine ja hankemenetluste tõhus haldamine

26.  peab kahetsusväärseks, et riigihangete valdkonnas on digitaaltehnoloogiale üleminek liidus aeglane, ning kutsub liikmesriike üles tegema jõupingutusi menetluste kiireks digiteerimiseks ja e-protsesside kasutuselevõtmiseks kõigis peamistes etappides, alates hanketeatest, juurdepääsust hankemenetlustele ja pakkumuste esitamisest kuni hindamise, lepingu sõlmimise, tellimise, arvete esitamise ja tasumiseni;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma hiljemalt 2018. aasta lõpuks kasutusele e‑vormid;

28.  tuletab meelde, et e-hanked pakuvad palju olulisi eeliseid, nagu kõigi poolte märkimisväärne kokkuhoid, lihtsamad ja lühemad protsessid, väiksem bürokraatia ja halduskoormus, suurem läbipaistvus, rohkem innovatsiooni ning VKEde parem juurdepääs riigihanketurgudele;

29.  on komisjoniga nõus, et lepinguregistrid võivad olla kulutõhus lepingute haldamise vahend, mis aitab parandada läbipaistvust, terviklikkust ja andmete kvaliteeti ning riigihankeid paremini juhtida;

30.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust siduda riiklikud lepinguregistrid pakkumiskutsete elektroonilise andmebaasiga (TED), et kaotada hankijate kohustus avaldada sama teave kahes süsteemis;

31.  juhib tähelepanu probleemidele, mis võivad pakkujatel ja eeskätt VKEdel tekkida tõendite ja allkirjade nõuetest tingituna, ning pooldab sellega seoses mõõdukaid nõudeid ning ühekordsuse põhimõtte täielikku rakendamist, et vähendada koormust pakkujatele;

32.  rõhutab, et kõigil liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada kõiki vajalikke andmeid riigihangete läbiviimise kohta, sh andmeid pakkumuste, menetluste ja lepingute kohta ning statistilist teavet, muu hulgas selleks, et komisjonil oleks võimalik hinnata ühtset turgu hanke valdkonnas;

33.  kutsub liikmesriike üles edendama avatud vormingus andmete innovatiivset kasutamist, kuna sellised andmed on valitsustele olulised oma avaliku halduse juhtimiseks ning selleks, et ettevõtjad saaksid selliste andmetega seotud majanduslikust potentsiaalist kasu, edendades samal ajal riigihangetega tegelevates institutsioonides ja asutustes läbipaistvust ja vastutust; toob esile, et selliste andmete avaldamisel tuleb alati arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning see peab olema kooskõlas ELi andmekaitset ja ärisaladust käsitleva õigustikuga;

Ühtne turg ja parem juurdepääs hankele

34.  tuletab meelde, et riigihankemenetluste puhul on esmatähtis võistupakkumine, ning juhib kahetsusega tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on konkurents liidus riigihangete valdkonnas vähenenud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kus on palju ainult ühe pakkujaga pakkumiskutseid, tegeleksid selle probleemiga;

35.  kutsub liikmesriike üles kasutama rohkem ühishankemenetlusi, sh piiriüleseid menetlusi, mida soodustavad muudetud ELi eeskirjad, ja palub komisjonil pakkuda selles valdkonnas igakülgset tuge; on seisukohal, et sellised menetlused ei tohiks siiski tuua kaasa niisuguse mahuga lepinguid, et VKEd jäetakse tegelikult välja juba protsessi kõige varasemates etappides;

36.  peab kahetsusväärseks, et VKEdel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on ikka veel probleeme riigihangetele juurdepääsuga, ning palub komisjonil hinnata 2014. aasta direktiividega ette nähtud meetmete tõhusust ja pakkuda vajaduse korral välja uued lahendused;

37.  palub, et komisjon esitaks parlamendile aruande rakendamise kohta direktiivi 2014/24/EL artiklis 46 sätestatud põhimõtte „täida või selgita“ alusel, millega nõutakse, et hankijad esitaksid peamised põhjused, miks nad otsustasid lepingut osadeks mitte jaotada, mida tuleb hankedokumentides või eraldi aruandes süstemaatiliselt selgitada;

38.  kutsub liikmesriike üles toetama VKEde osalemist hangetes, näiteks võimaluse korral hangete kohustusliku osadeks jaotamise või pakkumismenetlustes osalemiseks nõutud käibe piiramise teel; rõhutab, et riigihankelepingute osadeks jaotamine soodustab konkurentsi turul ja vähendab ühest tarnijast sõltumise ohtu; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja VKEde nõustamisteenused ja koolitused, et parandada nende osalemist hankeprotsessides;

39.  palub komisjonil analüüsida eelkõige keelebarjäärist tingitud ning halduslikke, õiguslikke või muid takistusi piiriüleses riigihankes ja pakkuda välja lahendusi või sekkuda, et tagada toimiv piiriülene hankimine;

40.  rõhutab, kui oluline on tagada ostetud kaupade ja teenuste koostalitlusvõime ning vältida pakkujaga seotust, ning palub komisjonil selles valdkonnas meetmed välja pakkuda;

41.  tunneb kahetsust, et puuduvad selged ja koondatud andmed riigihangete kohta ELis, ning nendib, et usaldusväärsed andmed riigihangetele juurdepääsu kohta on vajalikud riigiasutuste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning aitavad võidelda pettuse ja korruptsiooni vastu;

42.  aktsepteerib õiguskaitsedirektiivi hindamistulemusi ja komisjoni otsust mitte teha ettepanekut õigusakti muutmiseks, kuid nõuab riiklike kontrolliasutuste koostöö jätkumist ning komisjonilt rohkem suuniseid direktiivide kohta;

43.  peab kahetsusväärseks, et kaitsealaseid riigihankeid käsitlev direktiiv ei ole veel soovitud tulemusi saavutanud, eeskätt riigiüleste taristuprojektide puhul, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi hetkel kohaldatavate eeskirjade paremaks rakendamiseks;

44.  toonitab, kui oluline on, et riigihankemenetlused oleksid läbipaistvad ja mittediskrimineerivad; tuletab meelde nõuetekohaste kaebuse esitamise menetluste olemasolu ning kaebuse esitamise juhiste kättesaadavuse tähtsust;

Rahvusvahelised riigihanked

45.  nõuab liidu meetmeid, et parandada ELi tarnijate juurdepääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele, kuna liidu riigihanketurg on üks avatumaid maailmas;

46.   väljendab muret ebaõiglase konkurentsi pärast riigihankemenetlustes, mis tuleneb riigi sekkumisest kolmandate riikide konkurentide puhul, eelkõige elektrisõidukite ja patareide turul; on seisukohal, et kaubanduse kaitsemeetmete ja riigihangete tavade sidumine on vajalik;

47.  rõhutab, et riigihanketurgudel on suur majanduslik tähtsus, kuna hangetega seotud kulud moodustavad hinnanguliselt 20 % ülemaailmsest SKPst, ning rõhutab, et kolmandate riikide riigihanketurgudele pääsu parandamine ja Euroopa äriühingutele võrdsete tingimuste tagamine võib seetõttu oluliselt hoogustada kaupade ja teenustega kauplemist ning tuua ELi ja kolmandate riikide maksumaksjate jaoks kaasa suurema valiku ja parema väärtuse;

48.  juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikide riigihanketurud on ELi pakkujatele sageli de jure ja/või de facto suletud; ergutab komisjoni koguma ja esitama paremaid andmeid rahvusvaheliste riigihankemenetluste kohta; tuletab meelde, et komisjoni hinnangul on rohkem kui pool maailma riigihangete turust praegu vabale rahvusvahelisele konkurentsile suletud protektsionistlike meetmete tõttu, mida kasutatakse kogu maailmas üha rohkem, samas kui ligikaudu 352 miljardi eurose väärtusega ELi riigihangete turg on WTO riigihankelepinguga ühinenud riikidele avatud; rõhutab, et EL peab selle tasakaalustamatusega tegelema, kasutamata protektsionistlikke meetmeid; palub komisjonil tagada, et Euroopa äriühingutele antakse sarnane turulepääs, nagu on meie välismaistel konkurentidel ELi turul, ning märgib, et kavandatav rahvusvaheliste hangete instrument (IPI) võib teatavatel tingimustel olla vahendiks, mille abil suurendada turulepääsu võimalusi;

49.  peab tervitatavaks, et üks kuuest esmatähtsast valdkonnast komisjoni riigihangetealases tegevuses on hanketurgudele pääsu parandamine; rõhutab, et kolmandate riikide riigihanketurgudele pääsu parandamine, sealhulgas piirkondlikul tasandil, on kaubandusläbirääkimistel ELi tungiv soov, sest paljud ELi ettevõtjad on mitmesugustes majandusharudes väga konkurentsivõimelised; rõhutab, et kõik tulevased kaubanduslepingud peaksid hõlmama riigihankeid, et maksimeerida Euroopa äriühingute osalemist välismaistes pakkumismenetlustes; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vabakaubanduslepingutes sisalduvaid riigihanketurgu käsitlevaid sätteid järgitakse ja rakendatakse nõuetekohaselt; tuletab meelde, et kaubanduslepinguid tuleks kasutada selleks, et parandada pääsu kolmandate riikide hanketurgudele, ning tuletab meelde, et selline parem juurdepääs ja täiustatud eeskirjad tänapäevase, tõhusa ja läbipaistva hankemenetluse kohta (mis on otsustava tähtsusega selleks, et saavutada avaliku sektori raha parem kasutamine) peaksid olema kõikide ELi sõlmitavate kaubanduslepingute põhilised aspektid, võttes seejuures täielikult arvesse liidu riigihankedirektiivides sätestatud õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke; rõhutab, et kolmandate riikide ettevõtjad peavad täitma Euroopa sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriumeid riigihankelepingute sõlmimiseks, nagu on sätestatud direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL, ning ergutab kooskõlas sellega kasutama selliste lepingute sõlmimiseks majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumeid; märgib, et kahepoolsed ja allpiirkondlikud vabakaubanduslepingud ei taga alati täielikku pääsu hanketurgudele; palub komisjonil pidada läbirääkimisi suurima võimaliku pääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele;

50.  rõhutab, et kolmandate riikide riigihanketurgude avamise strateegiates tuleb tegeleda konkreetselt VKEde takistuste ja erivajadustega, et lihtsustada nende turulepääsu, kuna nad on kolmandate riikide riigihanketurgudele jõudmisel eriti ebasoodsas olukorras, samuti tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kolmandatest riikidest pärit uute konkurentide mõju VKEdele; kutsub komisjoni üles toetama kaubanduslepingutes VKE-sõbralikke hankemenetlusi (sealhulgas piiriülesed algatused ja hangete osadeks jaotamine); rõhutab eelkõige VKEde jaoks kaasnevat võimalikku kasu, mida pakub digiteerimine ja e-riigihangete kasutamine kõigis kolmandate riikidega korraldatavates riigihankemenetlustes;

51.  juhib tähelepanu sellele, et suured tärkava turumajandusega riigid, nagu Brasiilia, Hiina, India ja Venemaa, ei ole riigihankeid käsitleva mõnepoolse lepinguga (GPA) veel ühinenud, ning palub komisjonil ergutada ja soodustada kolmandate riikide jõupingutusi GPAga ühinemiseks, sest mitmepoolsed ja mõnepoolsed lepingud on parim viis pikas perspektiivis võrdsete tingimuste loomiseks; rõhutab, et ambitsioonikate hankesätetega kahepoolsed kaubanduslepingud, milles järgitakse GPA aluspõhimõtteid, võivad olla hüppelauaks mitmepoolse koostöö tugevdamisel;

52.  rõhutab GPA olulisust mitte ainult de jure juurdepääsu andmisel kolmandate riikide riigihanketurgudele, vaid ka hankemenetluste läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamisel; ergutab komisjoni edendama ülemaailmsete ühtlustatud standardite väljatöötamist läbipaistvate riigihangete jaoks, sest see on oluline vahend korruptsiooni vastu võitlemiseks; palub komisjonil konkreetsemalt püüda lisada kaubanduslepingutesse riigihangete ühiseid eeskirju käsitlevad sätted, mis võimaldavad teatada korruptsioonist, lihtsustavad menetlusi ning suurendavad ausust ja läbipaistvust pakkujate jaoks;

Professionaalsuse suurendamine

53.  kiidab heaks komisjoni soovitused professionaalsuse suurendamise kohta ja kutsub liikmesriike üles töötama esmajoones välja riiklikud kavad; teeb ettepaneku eristada igas kavas hankimisviisid, eriti seetõttu, et suurte taristulepingute puhul saaks VKEde juurdepääsu teenuste ja digitaalse taristuga seotud hangetele hõlbustada teistmoodi;

54.  palub komisjonil teha ettepanek, kuidas liidu fondidest rahaliselt toetada asjakohaseid professionaalsuse suurendamise meetmeid liikmesriikides;

55.  tunneb kahetsust, et riigihangete teostajate professionaalsuse tase on madal ning kutsub liikmesriike üles parandama riigihankemenetluste kõikides etappides osalejate pädevust;

56.  toonitab, et nii hankijad kui ka tarnijad vajavad asjakohast väljaõpet, et tegutseda edukalt hanke kõigis etappides, ning et tähelepanu tuleb pöörata riigihalduse kõigi tasandite professionaalsemaks muutmisele ning kvaliteedi-, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele; on veendunud, et paremaid tulemusi on võimalik saavutada, kui avaliku sektori asutused kaaluksid paremini, mida ja kuidas hankida; ilma et see piiraks läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamist, avaldab kahetsust, et sageli võidavad riigihanked suuremate kogemustega ettevõtjad, kes abistavad hankelepingu kavandamise etapis ja kellel on seetõttu paremad võimalused lepingu sõlmimiseks;

57.  palub liikmesriikidel ergutada ülikoole täiustama Euroopa riigihankeõigust käsitlevaid ülikoolikursusi ning parandama riigihangete korraldajate (sh VKEdes töötavate erialainimeste) koolitust ja karjäärijuhtimist, samuti kättesaadavate IT-vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu; toetab asjakohaste tehniliste ja arvutialaste oskuste omandamiseks Euroopa ühise raamistiku loomist;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 259, 7.10.2017, lk 28.
(2) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
(4) ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.
(5) ELT L 133, 6.5.2014, lk 1.


ELi Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ***I
PDF 814kWORD 122k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535 – C7‑0240/2013 – 2013/0256(COD))
P8_TA-PROV(2018)0379A8-0320/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 85, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0240/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0320/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/… Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK

P8_TC1-COD(2013)0256


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 85,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Eurojust moodustati nõukogu otsusega 2002/187/JSK(2) kui juriidilisest isikust liidu asutus, et ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, eriti seoses raske organiseeritud kuritegevusega. Eurojusti õigusraamistikku muudeti nõukogu otsustega 2003/659/JSK(3) ja 2009/426/JSK(4).

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 85 nähakse ette, et Eurojusti tegevust tuleb reguleerida seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud määrusega. Samas artiklis nõutakse ka Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide Eurojusti tegevuse hindamisse kaasamise korra kindlaksmääramist.

(3)  ELi toimimise lepingu artiklis 85 nähakse samuti ette, et Eurojusti ülesanne on liikmesriikide asutuste ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal toetada ja tõhustada riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või eeldavad süüdistuse esitamist ühistel alustel.

(4)  Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada otsuse 2002/187/JSK sätteid. Kuna muudatused on arvukad ja sisulised, tuleks otsus 2002/187/JSK selguse huvides täielikult asendada liikmesriikide puhul, kelle jaoks käesolev määrus on siduv.

(5)  Kuna Euroopa Prokuratuur on asutatud kasutades tõhustatud koostööd, on nõukogu määrus (EL) 2017/1939(5) tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes nende liikmesriikide suhtes, kes osalevad tõhustatud koostöös. Seetõttu jääb Eurojust nende liikmesriikide puhul, kes Euroopa Prokuratuuri asutamises ei osale, käesoleva määruse I lisas loetletud raskete kuriteoliikide suhtes täielikult pädevaks.

(6)  Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 tuletatakse meelde lojaalse koostöö põhimõtet, mille kohaselt liit ja liikmesriigid on kohustatud üksteist täielikus vastastikuses austuses ELi lepingust ning ELi toimimise lepingust tulenevate ülesannete täitmisel abistama.

(7)   Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri koostöö hõlbustamiseks peaks Eurojust käsitlema Euroopa Prokuratuuri jaoks olulisi küsimusi kui selleks on vajadus.

(8)  Arvestades et Euroopa Prokuratuuri asutamisel kasutati tõhustatud koostööd, tuleks määrata selgelt kindlaks Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti pädevuste jaotus seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega. Euroopa Prokuratuuri pädevuses olevate kuritegude puhul, mis hõlmavad nii liikmesriike, kes osalevad tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, kui ka liikmesriike, kes selles ei osale, peaks Eurojustil olema võimalik oma pädevust teostada alates Euroopa Prokuratuuri töö alguskuupäevast. Sellistel juhtudel peaks Eurojust tegutsema nende mitteosalevate liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotluse alusel. Eurojustil peaks igal juhul olema pädevus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, kui Euroopa Prokuratuuril pädevus puudub või kui Euroopa Prokuratuuril on küll vastav pädevus, aga ta ei teosta seda. Liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel, võivad jätkuvalt taotleda Eurojusti toetust kõigil juhtudel, mis on seotud liidu finantshuvi kahjustavate kuritegudega. Euroopa Prokuratuur ja Eurojust peaksid kooskõlas oma vastavate volitustega arendama tihedat operatiivkoostööd.

(9)  Selleks et Eurojust saaks täita oma ülesannet ja arendada välja kogu oma suutlikkuse raske piiriülese kuritegevusega võitlemiseks, tuleks tema operatiivülesandeid tugevdada liikmesriikide liikmete halduskoormuse vähendamise ja Euroopa mõõtme täiustamise kaudu, võimaldades komisjonil osaleda juhatuses ja suurendada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide osalust Eurojusti tegevuse hindamises.

(10)  Seetõttu tuleks ▌käesoleva määrusega ▌kindlaks määrata parlamentide kaasamise kord, Eurojusti struktuuri ajakohastamine ja tema kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine, säilitades samas tema tegevuse puhul tõhusaks osutunud elemendid.

(11)  Selgelt tuleks määratleda ▌Eurojusti pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte ega enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Sellised juhtumid võivad hõlmata uurimist ja süüdistuse esitamist, mis on seotud ainult ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga, kui selle kolmanda riigiga on sõlmitud leping või kui võib tekkida spetsiifiline vajadus Eurojusti kaasamiseks.

Selline süüdistuse esitamine võib osutada ka juhtumitele, mis on seotud ühe liikmesriigiga ja millel on tagajärjed liidu tasandil.

(12)  Kui Eurojust täidab konkreetsete kriminaalasjadega seotud operatiivülesandeid kas liikmesriikide pädevate asutuste taotluse alusel või omal algatusel, peaks ta tegutsema kas ühe või enama liikmesriigi liikme kaudu või kolleegiumina. Toimides omal algatusel, võib Eurojust olla juhtumite koordineerimisel ennetavam, näiteks toetades liikmesriigi ametiasutusi uurimise ja süüdistuse esitamise juures. See võib hõlmata nende liikmesriikide kaasamist, kes ei pruukinud esialgu olla juhtumiga seotud, ja seoste kindlakstegemist juhtumite vahel, tuginedes teabele, mille on Eurojustile esitanud Europol, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Prokuratuur ja liikmesriikide ametiasutused. Samuti võimaldab see Eurojustil koostada oma strateegilise töö osana suuniseid, poliitikadokumente ja juhtumitega seotud analüüse.

(13)  Eurojustil peaks olema liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotluse alusel võimalik abistada ka selliste uurimiste juures, mis on seotud üksnes kõnealuse liikmesriigiga, kuid millel on tagajärjed liidu tasandil. Siia kuuluvad näiteks uurimised, millega on seotud liidu institutsiooni või organi liige. Samuti hõlmavad sellised uurimised juhtumeid, millega on seotud märkimisväärne arv liikmesriike ja mille puhul võib vaja minna koordineeritud üleeuroopalisi meetmeid.

(14)  Eurojusti kirjalikud arvamused ei ole liikmesriikidele siduvad, kuid neile tuleks vastata vastavalt käesolevale määrusele.

(15)  Selle tagamiseks, et Eurojust saaks piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vaja, et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleksid seoses neid lähetanud liikmesriigiga ja kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega vajalikud volitused tegutseda, mis võimaldaksid neil teha sidusamat ja tõhusamat koostööd nii omavahel kui ka liikmesriikide ametiasutustega. Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid kuuluma asjakohasele teabele juurdepääs liikmesriikide avalikes registrites, ▌otsene suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega ning osalemine ühistes uurimisrühmades ▌. Liikmesriikide liikmed võivad oma riigisisese õiguse kohaselt säilitada neile kui liikmesriigi ametiasutustele kuuluvad volitused. Kokkuleppel riigi pädeva asutusega või kiireloomulistel juhtudel võivad liikmesriikide liikmed nõuda ka uurimistoiminguid ja saadetiste kontrollimist ning esitada ja täita vastastikuse õigusabi taotlusi või vastastikuse tunnustamise taotlusi. Kuna neid volitusi täidetakse liikmesriikide õiguse kohaselt, peaks liikmesriikide kohtutel olema pädevus vaadata need meetmed läbi vastavalt riigisisese õigusega ette nähtud tingimustele ja korrale.

(16)  Eurojustile on vaja luua selline haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita ja milles järgitakse liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid ning austatakse täiel määral põhiõigusi ja -vabadusi, säilitades samas Eurojusti eripära ja tagades sõltumatuse tema operatiivülesannete täitmisel. Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus.

(17)  Kehtestada tuleks sätted, millega tehakse selget vahet kolleegiumi operatiiv- ja juhtimisülesannetel, vähendades liikmesriikide liikmete halduskoormust miinimumini, nii et nad saaksid keskenduda Eurojusti operatiivtegevusele. Kolleegiumi juhtimisalased ülesanded peaksid hõlmama eelkõige Eurojusti tööprogrammide, eelarve ja aasta tegevusaruannete ▌vastuvõtmist ning koostöö korraldamist partneritega. Kolleegium peaks kasutama ▌haldusdirektori ametisse määramise volitusi. Kolleegium peaks ka võtma vastu Eurojusti töökorra. Kuna kõnealune töökord võib mõjutada liikmesriikide õigusalast tegevust, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused kõnealuse töökorra heakskiitmiseks.

(18)  Eurojusti juhtimise parandamiseks ja menetluste tõhustamiseks tuleks luua juhatus, kes abistaks kolleegiumit juhtimisülesannetes ning teeks sujuvamaks operatiivtegevusega mitteseotud otsuste ja strateegiliste otsuste tegemise.

(19)  Kui kolleegium täidab oma juhtimisülesandeid, peaks komisjon olema kolleegiumis esindatud. Selleks et tagada Eurojusti järelevalve, mis ei ole seotud tema operatiivtegevusega, ja tagada Eurojusti strateegilise juhendamine, peaks komisjoni esindaja kolleegiumis olema ka tema esindaja juhatuses.

(20)  Eurojusti igapäevase tõhusa haldamise tagamiseks peaks haldusdirektor olema ameti seaduslik esindaja ja juht, kellel on aruandekohustus kolleegiumi ▌ees. Haldusdirektor peaks kolleegiumi ja juhatuse otsuseid ette valmistama ja neid ellu viima. Haldusdirektor tuleks nimetada ametisse tema saavutuste põhjal, võttes arvesse tema dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskusi ning asjakohast pädevust ja kogemusi.

(21)  Kolleegium peaks valima liikmesriikide liikmete seast Eurojusti presidendi ja kaks asepresidenti, kelle ametiaja pikkus on neli aastat. Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks, peaks asjaomane liikmesriik saama lähetada oma riikliku büroo koosseisu uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku ja taotleda kompensatsiooni Eurojusti eelarvest.

(22)  Nõuetekohase kvalifikatsiooniga isikud on need, kellel on nõutavate ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemused, et tagada riikliku büroo tõhus toimimine. Neil võib olla presidendiks valitud liikmesriigi liikme asetäitja või assistendi staatus või nad võivad täita pigem haldus- või tehnilisi ülesandeid. Iga liikmesriik peaks saama otsustada, millised on tema sellekohased nõuded.

(23)  Kvoorum ja hääletamiskord tuleks reguleerida Eurojusti töökorras. Erandjuhtudel, kui liikmesriigi liige ja tema asetäitja puuduvad, peaks liikmesriigi asjaomase liikme assistendil olema õigus kolleegiumis hääletada, kui assistendil on kohtuniku, prokuröri või õigusasutuse esindaja saatus.

(24)  Kuna kompensatsioonimehhanism mõjutab eelarvet, tuleks käesoleva määrusega anda nõukogule rakendamisvolitused kõnealuse mehhanismi kindlaksmääramiseks.

(25)  Erakorralise koordinatsioonimehhanismi loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust tõhusamaks ja ööpäevaringselt kättesaadavaks, et kiireloomulistel juhtudel sekkuda. Iga liikmesriik peaks tagama, et tema esindajad erakorralises koordinatsioonimehhanismis on iga päev ööpäevaringselt valmis tegutsema.

(26)  Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti riigisisesed kontaktisikud, ▌riigisisene kontaktisik terrorismiküsimustes, riigisisene kontaktisik Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkondadega seotud küsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riigisisene kontaktisik ja kuni kolm muud kontaktasutust ning esindajad ühiste uurimisrühmade võrgustikus, samuti esindajad sellistes võrgustikes, mis loodi nõukogu otsustega 2002/494/JSK(6), 2007/845/JSK(7) ja 2008/852/JSK(8). Liikmesriigid võivad otsustada, et sama riigisisene kontaktisik täidab üht või mitut nimetatud ülesannet.

(27)  Selleks et ergutada ja parandada liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, on ülioluline, et Eurojust saab liikmesriigi ametiasutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selleks peaksid liikmesriikide pädevad asutused teavitama oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja nende töö tulemustest. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid teavitama oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta ka Eurojusti pädevusse jäävatest juhtumitest, mis hõlmavad otseselt vähemalt kolme liikmesriiki ja millega seoses on õigusalase koostöö taotlused või otsused edastatud vähemalt kahele liikmesriigile. Teatud asjaoludel peaksid nad liikmesriigi liiget teavitama ka kohtualluvuse konfliktidest, kontrollialuste saadetistest ja õigusalases koostöös ette tulnud korduvatest probleemidest.

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680(9) on sätestatud ühtsed normid süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil töödeldavate isikuandmete kaitse ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Selleks et tagada kogu liidus füüsiliste isikute kohtulikult kaitstavate õiguste kaitse ühetaoline tase ning vältida seda, et erinevused takistavad isikuandmete vahetamist Eurojusti ning liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaksid Eurojusti töödeldud operatiivsete isikuandmete kaitset ja vaba liikumist käsitlevad õigusnormid olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/680.

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/…(10)(11) eraldi peatükis sisalduvaid norme operatiivsete isikuandmete töötlemise kohta tuleks kohaldada, ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvate spetsiifiliste andmekaitsenormide kohaldamist. Selliseid spetsiifilisi norme tuleks käsitada määruse (EL) 2018/…+ nimetatud peatüki sätete lex specialisena (lex specialis derogat legi generali). Selleks et vähendada õiguslikku killustatust, peaksid käesolevas määruses sätestatud spetsiifilised andmekaitsenormid olema kooskõlas põhimõtetega, mis on aluseks määruse (EL) 2018/…+ nimetatud peatükile, ja kõnealuse määruse sätetega, mis on seotud sõltumatu järelevalve, õiguskaitsevahendite, vastutuse ja sanktsioonidega.

(30)  Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides on selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste andmekaitseülesannete jaotus. Liikmesriigid peaksid vastutama nende andmete õigsuse eest, mille nad on Eurojustile edastanud ja mida Eurojust on muutmata kujul andmete ajakohastamise eesmärgil töödelnud ning nimetatud andmete Eurojustile edastamise õiguspärasuse eest. Eurojust peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud või Eurojusti enda analüüside või andmete kogumise tulemusel saadud andmete õigsuse ja ajakohastamise eest. Eurojust peaks tagama, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult ning et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil. Eurojust peaks samuti tagama, et andmed on piisavad, asjakohased ega lähe kaugemale eesmärgist, mille jaoks neid töödeldakse, et neid ei säilitata kauem, kui see on kõnealuse eesmärgi jaoks vajalik, ning et neid töödeldakse viisil, millega tagatakse isikuandmete asjakohane turvalisus ja andmete töötlemise konfidentsiaalsus.

(31)  Asjakohased kaitsemeetmed operatiivsete isikuandmete säilitamiseks avalikes huvides toimuva arhiveerimise või statistika eesmärgil tuleks lisada Eurojusti töökorda.

(32)  Andmesubjekt peaks saama kasutada määruses (EL) 2018/…(12) osutatud õigust tutvuda temaga seotud operatiivsete isikuandmetega, mida Eurojust töötleb. Andmesubjekt võib esitada sellise taotluse mõistliku ajavahemiku järel Eurojustile või andmesubjekti valitud liikmesriigi järelevalveasutusele tasuta.

(33)  Käesoleva määruse andmekaitsesätted ei piira kohtueelses kriminaalmenetluses ja kohtumenetluses isikuandmete tõendusmaterjalina vastuvõetavust käsitlevate sätete kohaldamist.

(34)  Igasugust isikuandmete töötlemist, mida Eurojust oma pädevuse raames oma ülesannete täitmiseks teeb, tuleks käsitada operatiivsete isikuandmete töötlemisena.

(35)  Kuna Eurojust töötleb ka halduslikku laadi isikuandmeid, mis ei ole seotud kriminaaluurimistega, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määruse (EL) 2018/…(13) üldnorme.

(36)  Kui liikmesriik edastab või annab Eurojustile operatiivseid isikuandmeid, peaks pädeval asutusel, liikmesriigi liikmel ning Eurojusti riigisisesel kontaktisikul olema õigus nõuda kõnealuste operatiivsete isikuandmete parandamist või kustutamist.

(37)  Käesoleva määruse järgimise tõendamiseks peaks Eurojust või volitatud töötleja dokumenteerima kõik oma vastutusalasse kuuluvate töötlemise toimingute liigid. Eurojust ja iga volitatud töötleja peaksid olema kohustatud tegema Euroopa Andmekaitseinspektoriga koostööd ja tegema taotluse korral nimetatud dokumentatsiooni kättesaadavaks, et dokumentatsiooni saaks kasutada kõnealuste töötlemise toimingute järelevalveks. Isikuandmeid mitteautomatiseeritud töötlemissüsteemides töötleval Eurojustil või volitatud töötlejal peaksid kasutama tõhusaid meetodeid töötlemise seaduslikkuse tõendamiseks, siseseire võimaldamiseks ning andmetervikluse ja andmeturbe tagamiseks, näiteks logide või muude salvestusviiside kujul.

(38)  Eurojusti juhatus peaks nimetama oma töötajate hulgast andmekaitseametniku. Eurojusti andmekaitseametnikuks nimetatud isik peaks olema saanud andmekaitseõiguse ja -tava kohta eriväljaõppe ekspertteadmiste omandamiseks selles valdkonnas. Eksperditeadmiste vajalik tase tuleks määrata kindlaks eelkõige vastavalt isikuandmete töötlemise laadile ning Eurojusti töödeldavate isikuandmete kaitse nõuetele.

(39)  Euroopa Andmekaitseinspektor peaks vastutama käesoleva määruse andmekaitsesätete järelevalve ja täieliku kohaldamise tagamise eest seoses operatiivsete isikuandmete töötlemisega Eurojusti poolt. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaksid olema õigused, mis võimaldavad tal seda kohustust tõhusalt täita. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus konsulteerida esitatud taotluste asjus Eurojustiga, suunata küsimusi Eurojustile operatiivsete isikuandmete töötlemisel tekkinud probleemide lahendamiseks, teha ettepanekuid andmesubjektide kaitse parandamiseks, ning nõuda, et Eurojust teeks operatiivsete isikuandmete töötlemisega seoses eritoiminguid. Seetõttu on Euroopa Andmekaitseinspektoril vaja vahendeid, et neid korraldusi järgitaks ja täidetaks. Tal peaks seepärast olema õigus teha Eurojustile hoiatus. Hoiatus tähendab suulist või kirjalikku meeldetuletust Eurojusti kohustuse kohta täita Euroopa Andmekaitseinspektori korraldusi või järgida tema ettepanekuid ning meeldetuletust meetmete kohta, mida kohaldatakse, kui Eurojust korraldusi ei järgi või keeldub nende täitmisest.

(40)  Euroopa Andmekaitseinspektori kohustused ja õigused, sealhulgas õigus anda Eurojustile korraldus parandada või piirata selliste operatiivsete isikuandmete töötlemist, mida on töödeldud käesoleva määrusega kehtestatud andmekaitsesätteid rikkudes, või need andmed kustutada, ei tohiks laieneda isikuandmetele, mis sisalduvad riigisisestes toimikutes.

(41)  Selleks et hõlbustada Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide järelevalveasutuste vahelist koostööd, kuid ilma et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatust või tema vastutust Eurojusti üle andmekaitsealase järelevalve teostamisel, peaksid Euroopa Andmekaitseinspektor ja liikmesriikide järelvalveasutused kohtuma korrapäraselt Euroopa Andmekaitsenõukogus, kooskõlas määruses (EL) 2018/…(14) sätestatud koordineeritud järelevalve normidega.

(42)  Kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud andmete esimese vastuvõtjana liidu territooriumil peaks Eurojust vastutama selliste andmete õigsuse eest. Eurojust peaks võtma meetmeid, et kontrollida andmete saamisel või nende muudele asutustele kättesaadavaks tegemisel nii palju kui võimalik andmete õigsust.

(43)  Eurojusti suhtes tuleks kohaldada liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele kohaldatavaid üldiseid lepingulise ja lepinguvälise vastutuse reegleid.

(44)  Eurojust peaks saama vahetada asjakohaseid isikuandmeid liidu muude institutsioonide, organite või asutustega ja säilitada nendega koostöösuhted ulatuses, mis on vajalik tema või nende ülesannete täitmiseks.

(45)  Eesmärgikohasuse põhimõtte kaitmiseks on oluline tagada, et Eurojust saab edastada isikuandmeid kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Selleks on vaja isikuandmete edastamisel tagada, et vastuvõtja võtab kohustuse, et ta kasutab andmeid või saadab need edasi kolmanda riigi pädevale asutusele üksnes sel otstarbel, milleks need algselt edastati. Andmete vahendatud edastamine peaks toimuma kooskõlas käesoleva määrusega.

(46)  Kõik liikmesriigid on Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) liikmed. Oma ülesannete täitmiseks kogub, säilitab ja levitab Interpol isikuandmeid, mis aitavad pädevatel asutustel rahvusvahelist kuritegevust tõkestada ning selle vastu võidelda. Seetõttu on asjakohane tugevdada liidu ja Interpoli vahelist koostööd, soodustades tõhusat isikuandmete vahetust, tagades samas põhiõiguste ja -vabaduste austamise isikuandmete automaatsel töötlemisel. Kui Eurojust edastab operatiivseid isikuandmeid Interpolile ja riikidele, kes on Interpoli koosseisu liikmeid delegeerinud, tuleks kohaldada käesolevat määrust, eelkõige selle andmete rahvusvahelist edastamist käsitlevaid sätteid. Käesolev määrus ei tohiks piirata erisätteid, mis on kehtestatud nõukogu ühises seisukohas 2005/69/JSK(15) ja nõukogu otsuses 2007/533/JSK(16).

(47)  Kui Eurojust edastab operatiivseid isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile ▌rahvusvahelise lepingu alusel, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, tuleks asjaomaste andmekaitsenormide täitmise tagamiseks ette näha eraisikute eraelu puutumatust ning põhiõigusi ja -vabadusi käsitlevad piisavad kaitsemeetmed.

(48)  Eurojust peaks tagama, et isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes juhul, kui see on vajalik kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil ja kui kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastutav töötleja on käesoleva määruse tähenduses pädev asutus. Isikuandmete edastamine peaks toimuma ainult sel viisil, et Eurojust toimib vastutava töötlejana. Isikuandmeid võib selliselt edastada juhul, kui komisjon on teinud otsuse, et kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme, kui on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed või kui kohaldatakse erandeid eriolukordades.

(49)  Eurojustil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse („kaitse piisavuse otsus“), või kui kaitse piisavuse otsust ei ole, siis liidu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 sõlmitud rahvusvahelisele lepingule või isikuandmete vahetamist võimaldavale koostöölepingule, mis on sõlmitud Eurojusti ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

(50)  Kui kolleegium teeb kindlaks operatiivse vajaduse teha koostööd kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, peaks ta saama teha ettepaneku, et nõukogu juhiks komisjoni tähelepanu vajadusele teha kaitse piisavuse otsus või esitada soovitus rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt.

(51)  Isikuandmete edastamine ilma kaitse piisavuse otsuseta peaks olema lubatud üksnes juhul, kui õiguslikult siduvas aktis on sätestatud isikuandmete kaitseks asjakohased kaitsemeetmed või kui Eurojust, olles hinnanud kõiki andmete edastamisega seotud asjaolusid, on kõnealusest hinnangust lähtudes seisukohal, et asjakohased kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks on kehtestatud. Selline õiguslikult siduv akt võiks näiteks olla õiguslikult siduv kahepoolne leping, mille sõlmivad liikmesriigid ja mida rakendatakse nende õiguskorras ning mida võivad jõustada nende andmesubjektid, tagades andmekaitsenõuete täitmise ja andmesubjektide õiguste kaitse, mis hõlmab õigust tõhusale haldus- või õiguskaitsele. Andmete edastamist puudutavate kõigi asjaolude hindamisel peaks Eurojust saama võtta arvesse Eurojusti ja kolmandate riikide vahel sõlmitud koostöölepinguid, mis võimaldavad isikuandmete vahetamist. Eurojust peaks saama võtta arvesse ka asjaolu, et isikuandmete edastamisele kohaldatakse konfidentsiaalsuse kohustust ja sihtotstarbelisuse põhimõtet, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul kui edastamisega seotud eesmärgil. Lisaks peaks Eurojust võtma arvesse seda, et isikuandmeid ei kasutata selleks, et taotleda surmanuhtlust või muud julma ja ebainimlikku kohtlemist, anda selleks käsk või viia see täide. Kuigi kõnealuseid tingimusi võib lugeda asjakohasteks kaitsemeetmeteks, mis võimaldavad andmete edastamist, peaks Eurojust saama nõuda täiendavaid kaitsemeetmeid.

(52)  Kui kaitse piisavuse otsust ei ole tehtud ega asjakohaseid kaitsemeetmeid ei ole kehtestatud, on edastamine või edastamistoimingute liik lubatud üksnes eriolukordades, kui see on vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitseks või andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks, kui isikuandmeid edastava liikmesriigi õigusega on nii ette nähtud; liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu tõkestamiseks; üksikjuhtumi korral kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgi;l või üksikjuhul õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks ja kaitsmiseks. Kõnealuseid erandeid tuleks tõlgendada kitsalt ning need ei tohiks võimaldada isikuandmete sagedast, ulatuslikku ja struktuurset edastamist ega andmete suuremahulist edastamist, piirduda tuleks vaid rangelt vajalike andmetega. Selline edastamine tuleks dokumenteerida ning Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema võimalik edastamise õiguspärasuse jälgimiseks nende dokumentidega tutvuda, kui ta seda taotleb.

(53)  Erandjuhtudel peaks Eurojustil olema võimalus oma eesmärkide saavutamise huvides operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtaegu pikendada, järgides Eurojusti kõikide tegevuste raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatavat eesmärgikohasuse põhimõtet. Sellised otsused tuleks võtta vastu pärast kõikide asjaomaste huvide, sealhulgas andmesubjektide huvide hoolikat kaalumist. Kõik isikuandmete töötlemise tähtaegade pikendamist käsitlevad otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides ajaliselt piiratud, tuleks vastu võtta üksnes siis, kui käesoleva määruse alusel on tekkinud spetsiifiline vajadus abi andmiseks.

(54)  Eurojust peaks säilitama Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel. Käesolev määrus peaks aitama selgitada Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rolle ning vastastikuseid suhteid, säilitades samas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eripära.

(55)  Eurojust peaks säilitama koostöösuhted liidu muude institutsioonide, organite ja asutustega, Euroopa Prokuratuuri, kolmandate riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(56)  Eurojusti ja Europoli vahelise operatiivkoostöö tõhustamiseks, eriti selleks, et luua ühendus mõlema ameti käsutuses olevate andmete vahetamiseks, peaks Eurojust tagama Europolile juurdepääsu Eurojusti käsutuses olevatele andmetele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi alusel. Eurojust ja Europol peaksid tagama nende operatiivkoostöö optimeerimiseks vajaliku korra kehtestamise, võttes nõuetekohaselt arvesse oma vastavaid volitusi ning kõiki liikmesriikide kehtestatud piiranguid. See koostöökord peaks tagama juurdepääsu kogu teabele, mis on Europolile esitatud ristkontrolli eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud konkreetsete kaitsemeetmete ja andmekaitsealaste tagatistega, ning võimaluse teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid. Europoli juurdepääs Eurojusti käsutuses olevatele andmetele peaks olema tehniliste vahendite abil piiratud teabega, millega tutvumiseks on kõnealustel liidu ametitel volitus.

(57)  Eurojust ja Europol peaksid teavitama teineteist kõigist ühiste uurimisrühmade rahastamisega seotud tegevustest.

(58)  Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude institutsioonide, organite ja asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, austades täielikult eraelu puutumatust ning muid põhiõigusi ja -vabadusi.

(59)  Eurojust peaks tõhustama koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tuginedes komisjoniga konsulteerides välja töötatud strateegiale. Selleks tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu ühismeetme 96/277/JSK(17) alusel liikmesriikide lähetatud sidekohtunikele antud ülesannetega.

(60)  Tuleks sätestada võimalus, et Eurojust koordineerib kolmanda riigi õigusalase koostöö taotluste täitmist, kui kõnealuseid taotlusi tuleb täita sama uurimise raames.vähemalt kahes liikmesriigis. Eurojust peaks sel viisil koordineerima ükses kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga.

(61)  Eurojusti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, millest piisab Eurojusti nõuetekohaseks tegevuseks ja mille peamine tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide liikmete, asetäitjate ja assistentide töötasud ja hüvitised, mille katavad nende päritoluliikmesriigid. Liidu osamakse ja võimalike muude liidu üldeelarvest makstavate toetuste suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda ja sellele tuleks saada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni heakskiit.

(62)  Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle, on vaja ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 kohaselt luua mehhanism Eurojusti tegevusele ühise hinnangu andmiseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt. Hinnangu andmine peaks toimuma parlamentidevahelise komisjonide kohtumise raames Brüsselis Euroopa Parlamendi ruumides Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide pädevate komisjonide liikmete osavõtul. Parlamentidevahelise komisjonide kohtumisel tuleks täiel määral austada Eurojusti sõltumatust seoses konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete ning kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustega.

(63)  Käesoleva määruse kohaldamist on asjakohane hinnata korrapäraselt.

(64)  Eurojusti tegevus peaks olema läbipaistev vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3. Kolleegium peaks võtma vastu konkreetsed sätted selle kohta, kuidas tagatakse üldsuse õigus dokumentidega tutvuda. Käesolevas määruses ei piirata millegagi üldsuse õigust dokumentidega tutvuda, kui see on tagatud nii liidus kui ka liikmesriikides, eelkõige vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artiklile 42. Liidu ametite suhtes kohaldatavaid üldisi läbipaistvuseeskirju tuleks kohaldada ka Eurojusti suhtes viisil, millega ei seata mingil moel ohtu konfidentsiaalsuskohustuse järgimist tema operatiivtegevuses. Euroopa Ombudsmani haldusuurimiste puhul tuleks austada Eurojusti suhtes kohaldatavat konfidentsiaalsuskohustust.

(65)  Eurojusti läbipaistvuse suurendamiseks liidu kodanikele ning aruandekohustuse suurendamiseks peaks Eurojust avaldama oma veebisaidil juhatuse liikmete nimekirja ja kui see on kohane, juhatuse koosolekute tulemuste kokkuvõtted, järgides samal ajal andmekaitse nõudeid.

(66)  Eurojustile tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046(18).

(67)  Eurojustile tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌määrust (EL, Euratom) nr 883/2013(19).

(68)  Peakorterilepingus tuleks kehtestada vajalikud sätted, mis käsitlevad Eurojustile antavaid ruume liikmesriigis, kus on tema peakorter, nimelt Madalmaades, ning Eurojusti kõikide töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erinormid. ▌Vastuvõttev liikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused Eurojusti ▌toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohased transpordiühendused, nii et see tõmbaks ligi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid võimalikult laialdaselt geograafiliselt alalt.

(69)  Käesoleva määrusega asutatud Eurojust peaks olema otsuse 2002/187/JSK alusel moodustatud Eurojusti õigusjärglane kõigi Eurojusti lepinguliste kohustuste suhtes, sealhulgas töölepingud, võetud kohustused ja omandatud varad. Nimetatud otsuse alusel moodustatud Eurojusti sõlmitud rahvusvahelised lepingud peaksid jääma kehtima.

(70)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua üksus, mille ülesanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide õigusasutuste tegevuse koordineerimist ja nende koostööd seoses raskete kuritegudega, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(71)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. ▌

(72)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(73)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(20) artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas oma arvamuse 5. märtsil 2014.

(74)  Käesolevas määruses austatakse täielikult põhiõigusi ja kaitsemeetmeid ning järgitakse eriti hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EUROJUSTI ASUTAMINE, EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti asutamine

1.  Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust).

2.  Käesoleva määrusega asutatud Eurojust asendab otsusega 2002/187/JSK moodustatud Eurojusti ja on selle õigusjärglane.

3.  Eurojust on juriidiline isik.▌

Artikkel 2

Ülesanded

1.  Eurojust toetab ja tõhustab liikmesriikide asutuste, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi läbi viidud uurimistoimingute ja esitatud teabe põhjal liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, millega tegelemiseks on Eurojust artikli 3 lõigete 1 ja 3 kohaselt pädev, kui need kuriteod mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või eeldavad ühistel alustel süüdistuse esitamist.

2.  Oma ülesannete täitmisel Eurojust

a)  võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saabunud taotlusi, teavet, mille on esitanud aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud liidu institutsioonid, organid ja asutused ja teavet, mida Eurojust on ise kogunud;

b)  aitab kaasa õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel tehtud taotluste või otsuste täitmisele.

3.  Eurojust täidab oma ülesandeid liikmesriikide pädevate asutuste esitatud taotluste alusel, omal algatusel või Euroopa Prokuratuuri poolt Euroopa Prokuratuuri pädevuse piires esitatud taotluste alusel.

Artikkel 3

Eurojusti pädevus

1.  Eurojusti pädevuses on I lisas loetletud rasked kuriteoliigid. Samas alates kuupäevast, mil Euroopa Prokuratuur asub täitma oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesandeid vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõikele 2, ei teosta Eurojust enam oma pädevust seoses kuritegudega, mille suhtes Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust, välja arvatud juhtudel, mis hõlmavad liikmesriike, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös, ning nende liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotluse alusel.

2.  Eurojust teostab oma pädevust liidu finantshuve mõjutavate kuritegude suhtes juhtumite puhul, millega on seotud Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid, kuid mille suhtes Euroopa Prokuratuur ei ole pädev või otsustab oma pädevust mitte teostada.

Eurojusti pädevuse teostamise hõlbustamiseks käesoleva lõike alusel, konsulteerivad Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja asjaomased liikmesriigid omavahel ning teevad üksteisega koostööd. Käesoleva lõike kohaselt tema pädevuse teostamise praktilised üksikasjad reguleeritakse artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökorras.

3.  Muud liiki kuritegude puhul kui I lisas loetletud kuriteod võib Eurojust kooskõlas oma ülesannetega abistada liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel ka uurimisel ja süüdistuse esitamisel.

4.  Eurojusti pädevus hõlmab I lisas sätestatud kuritegudega seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised süüteoliigid:

a)  kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanemiseks;

b)  kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanemist või neid toime panna;

c)  kuriteod, mis on toime pandud, et tagada I lisas loetletud raskete kuritegude toimepanijate karistamatus.

5.  Eurojust võib liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja kolmanda riigiga, kui on sõlmitud koostööleping või -kokkulepe vastavalt artiklile 52, või erijuhtudel, kui abistamisest ollakse eriliselt huvitatud.

6.  Eurojust võib liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotluse alusel abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse esitamisel, mis on seotud üksnes selle liikmesriigiga, kuid millel on tagajärjed liidu tasandil. Enne komisjoni taotluse alusel tegutsemist peab Eurojust konsulteerima asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega. See pädev asutus võib vaidlustada Eurojusti taotluse täitmise Eurojusti määratud tähtaja jooksul, põhjendades igal juhul oma seisukohta.

Artikkel 4

Eurojusti operatiivülesanded

1.  Eurojust

a)  teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;

b)  abistab liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja süüdistuse esitamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise teel;

c)  abistab koostöö parandamisel liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside põhjal;

d)  teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades, sealhulgas kasutades Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku dokumentide andmebaasi ning osaledes selle täiustamises;

e)  teeb tihedat koostööd Euroopa Prokuratuuriga valdkondades, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusega;

f)  pakub liikmesriikidele piiriüleste operatsioonide ja uurimiste käigus operatiiv-, tehnilist ja rahalist tuge, sealhulgas ühistele uurimisrühmadele;

g)  toetab Europoli ja teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste välja arendatud liidu eriteadmiste keskusi ja vajaduse korral osaleb nende tegevuses;

h)  teeb koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning samuti võrgustikega, mis on loodud ELi toimimise lepingu V jaotisega reguleeritud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

i)  toetab liikmesriikide meetmeid I lisas loetletud raskete kuriteoliikide vastu võitlemiseks.

2.  Oma ülesannete täitmisel võib Eurojust, esitades selleks põhjendused, paluda asjaomaste liikmesriikide pädevatel asutustel

a)  alustada uurimist või esitada süüdistus konkreetsete asjaolude suhtes;

b)  nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise alustamiseks või süüdistuse esitamisksl;

c)  koordineerida tegevust asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

d)  luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

e)  esitada teave, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks;

f)  teostada uurimise eritoiminguid;

g)  võtta muid meetmeid, mis on uurimise ja süüdistuse esitamise seisukohalt põhjendatud.

3.  Eurojust võib ka

a)  koostada Europolile arvamusi, mis põhinevad Europoli koostatud analüüsil;

b)  pakkuda logistilist tuge, sealhulgas tõlget, suulist tõlget ja tuge koordineerimiskoosolekute korraldamisel.

4.  Kui kaks või enam liikmesriiki ei suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse esitamise pärast taotluse esitamist lõike 2 punkti a või b alusel, esitab Eurojust selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Eurojust saadab arvamuse viivitamata asjaomastele liikmesriikidele.

5.  Eurojust esitab pädeva asutuse taotlusel või omal algatusel kirjaliku arvamuse korduvate keeldumiste või raskuste kohta seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende kohta otsuste tegemisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel esitatud taotluste täitmise ja otsuste tegemisega, kui neid küsimusi ei ole võimalik lahendada riigi pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriikide liikmete kaasabil. Eurojust saadab arvamuse viivitamata asjaomastele liikmesriikidele.

6.  Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastavad lõike 2 kohastele Eurojusti taotlustele ja lõike 4 või 5 kohastele kirjalikele arvamustele põhjendamatu viivituseta. Liikmesriikide pädevad asutused võivad keelduda selliste taotluse rahuldamisest või kirjaliku arvamuse järgimisest, kui see kahjustaks riigi olulisi julgeolekuhuve või ohustaks käimasoleva uurimise edukust või üksikisiku turvalisust.

Artikkel 5

Operatiivülesannete ja muude ülesannete täitmine

1.  Eurojust tegutseb ühe või enama asjaomase liikmeriigi liikme kaudu, võttes meetmeid, millele on viidatud artikli 4 lõikes 1 või 2. Kolleegium keskendub operatiivküsimustele ja operatiivküsimustega otseselt seotud muudele küsimustele, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist. Kolleegium tegeleb haldusküsimustega üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik tema operatiivülesannete täitmise tagamiseks.

2.  Eurojust tegutseb kolleegiumina,

a)  võttes meetmeid, millele on osutatud artikli 4 lõikes 1 või 2,

i)  kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud;

ii)  kui juhtum hõlmab uurimist või süüdistuse esitamist, millel on tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole sellega otseselt seotud;

b)  võttes meetmeid, millele on osutatude artikli 4 lõikes 3, 4 või 5;

c)  kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti operatiivsete eesmärkide saavutamisega;

d)  võttes vastu Eurojusti aastaeelarve, mispuhul tehakse otsus tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;

e)  võttes vastu artiklis 15 osutatud Eurojusti programmdokumendi või iga-aastase aruande Eurojusti tegevuse kohta, mispuhul tehakse otsus tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega;

f)  valides või vabastades ametist presidendi ja asepresidendid vastavalt artiklile 11;

g)  nimetades ametisse haldusdirektori või asjakohasel juhul pikendades tema ametiaega või kõrvaldades ta ametist vastavalt artiklile 17;

h)  võttes vastu töökorra vastavalt artikli 47 lõikele 3 ja artiklile 52;

i)  võttes vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja ohjamise reeglid, sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;

j)  võttes vastu aruandeid, poliitikadokumente, liikmesriigi ametiasutustele esitatavaid suuniseid ja Eurojusti operatiivtegevusest tulenevaid arvamusi, kui need dokumendid on strateegilist laadi;

k)  nimetades ametisse sidekohtunikke kooskõlas artikliga 53;

l)  võttes vastu otsuseid, mille vastuvõtmine ei ole käesolevas määruses sõnaselgelt juhatuse ülesandeks tehtud ja mis ei kuulu haldusdirektori vastutusalasse kooskõlas artikliga 18;

m)   kui see on ette nähtud käesoleva määruse muude sätetega.

3.  Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu või kolleegiumina.

4.  Kolleegium võib vastavalt Eurojusti operatiivvajadustele määrata haldusdirektorile ja juhatusele lisaks artiklites 16 ja 18 sätestatud ülesannetele ka täiendavaid haldusülesandeid.

Kui see on eriliste asjaolude tõttu vajalik, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule töötajale peale haldusdirektori.

5.  Kolleegium võtab vastu Eurojusti töökorra oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda kahekolmandikulise häälteenamusega, võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega. Nõukogu kiidab Eurojusti töökorra heaks rakendusaktidega.

II PEATÜKK

EUROJUSTI STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

I jagu

Struktuur

Artikkel 6

Eurojusti struktuur

Eurojusti moodustavad

a)  liikmesriikide liikmed;

b)  kolleegium;

c)  juhatus;

d)  haldusdirektor.

II jagu

Liikmesriikide liikmed

Artikkel 7

Liikmesriikide liikmete staatus

1.  Iga liikmesriik lähetab vastavalt oma õigussüsteemile Eurojusti ühe liikmesriigi liikme. Selle liikmesriigi liikme alaline töökoht on Eurojusti asukohas.

2.  Iga liikmesriigi liiget abistab üks asetäitja ja üks assistent. Üldiselt on asetäitja ja assistendi alaline töökoht on Eurojusti asukohas. Iga liikmesriik võib otsustada, et asetäitja või assistendi või mõlema alaline töökoht on selles liikmesriigis. Kui liikmesriik teeb sellise otsuse, teavitab ta sellest kolleegiumi. Kui seda on tarvis Eurojusti operatiivvajaduste tõttu, võib kolleegium paluda liikmesriigil määrata asetäitja või assistendi või mõlema kindlaksmääratud ajavahemikuks tööle Eurojusti asukohta. Liikmesriik täidab kolleegiumi sellise palve põhjendamatu viivituseta.

3.   Vajaduse korral ja kokkuleppel kolleegiumiga võivad liikmesriigi liiget abistada lisaasetäitjad või -assistendid ning nende alaline töökoht võib olla Eurojustis. Liikmesriik teavitab liikmesriikide liikmete, asetäitjate ja assistentide määramisest Eurojusti ja komisjoni.

4.  Liikmesriikide liikmetel ja nende asetäitjatel on kas prokuröri, kohtuniku või riigisisese õiguse kohaselt prokuröri või kohtunikuga võrdväärse pädevusega õigusasutuse esindaja staatus. Liikmesriigid annavad neile oma ülesannete täitmiseks vähemalt käesolevas määruses osutatud volitused.

5.  Liikmesriikide liikmete ja nende asetäitjate ametiaeg on viis aastat, mida saab üks kord pikendada. Juhul kui asetäitjal ei ole võimalik liikmesriigi liikme nimel tegutseda või liikmesriigi liiget asendada, jääb liikmesriigi liige pärast ametiaja lõppu oma liikmesriigi nõusolekul ametisse ametiaja pikendamiseni või tema väljavahetamiseni.

6.  Liikmesriigid määravad liikmesriigi liikmed ja nende asetäitjad kriminaalõiguse valdkonnas omandatud tõendatud kõrgetasemeliste ja asjaomaste praktiliste kogemuste põhjal.

7.  Asetäitjal on õigus tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada. Ka assistent võib tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui tal on lõikes 4 osutatud staatus.

8.  Eurojusti ja liikmesriikide vaheline operatiivteabe vahetamine toimub liikmesriikide liikmete kaudu.

9.  Liikmesriigi liikme, tema asetäitja ja assistendi töötasud ja hüvitised maksab nende liikmesriik, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist.

10.  Kui liikmesriigi liige, tema asetäitja ja assistent tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, loetakse kõnealuse tegevusega seotud asjaomased kulud operatiivkuludeks.

Artikkel 8

Liikmesriikide liikmete volitused

1.  Liikmesriigi liikmel on õigus

a)  hõlbustada või aidata muul viisil kaasa vastastikuse õigusabi taotluste ja vastastikuse tunnustamise taotluste väljaandmisele ja täitmisele ▌;

b)  võtta otse ühendust ja vahetada teavet liikmesriigi pädeva asutusega või muu pädeva liidu organi või asutusega, sealhulgas Euroopa Prokuratuuriga;

c)  võtta otse ühendust ja vahetada teavet pädeva rahvusvahelise asutusega kooskõlas oma liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega;

d)  osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid anda liikmesriigi liikmetele lisavolitused kooskõlas oma riigisisese õigusega. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni ja kolleegiumi nimetatud volitustest.

3.  Kokkuleppel riigi pädeva asutusega võivad liikmesriigi liikmed kooskõlas oma riigisisese õigusega

a)  anda välja või täita vastastikuse õigusabi või vastastikuse tunnustamise taotlusi;

b)  anda korraldusi või esitada taotlusi uurimismeetmete võtmiseks ning teostada uurimistoiminguid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL(21).

4.  Kiireloomulistel juhtudel kui riigi pädevat asutust ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks teha ega õigeaegselt tema poole pöörduda, on liikmesriigi liige pädev võtma lõikes 3 osutatud meetmeid vastavalt riigisisesele õigusele, kui ta teavitab riigi pädevat asutust nii kiiresti kui võimalik.

5.  Liikmesriigi liige võib esitada ettepaneku riigi pädevale asutusele, kes võtab lõigetes 3 ja 4 osutatud meetmeid, kui lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste kasutamine selle liikmesriigi liikme poolt oleks vastuolus

a)  liikmesriigi põhiseaduslike normidega või

b)  asjaomase liikmesriigi kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtetega seoses

i)  pädevuse jaotusega politsei, prokuröride ja kohtunike vahel,

ii)  funktsionaalse tööjaotusega prokuratuuride vahel või

iii)  asjaomase liikmesriigi föderaalse struktuuriga.

6.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 5 osutatud juhtudel käsitleb asjaomase riigi pädev asutus liikmesriigi liikme esitatud ettepanekut põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 9

Juurdepääs riiklikele registritele

Kooskõlas oma liikmesriigi õigusega on liikmesriigi liikmel juurdepääs teabele või vähemalt võimalus saada teavet, mida hoitakse tema liikmesriigi järgmist liiki registrites:

a)  karistusregister;

b)  vahistatud isikute register;

c)  uurimisregister;

d)  DNA register;

e)  muud liikmesriigi riigisasutuste registrid, kus hoitakse nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

III jagu

Kolleegium

Artikkel 10

Kolleegiumi koosseis

1.  Kolleegiumi moodustavad

a)  kõik liikmesriikide liikmed ▌ja

b)  üks komisjoni esindaja, kui kolleegium täidab operatiivülesandeid.

Lõike 1 punktis b nimetatud komisjoni esindaja peaks olema sama isik kui artikli 16 lõike 4 kohane komisjoni esindaja juhatuses.

2.  Haldusdirektor osaleb kolleegiumi juhtimisalastel koosolekutel hääleõiguseta.

3.  Kolleegium võib oma koosolekul vaatlejana osalema kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib talle huvi pakkuda.

4.  Kolleegiumi liikmeid võivad vastavalt Eurojusti töökorra sätetele abistada nõunikud või eksperdid.

Artikkel 11

Eurojusti president ja asepresident

1.  Kolleegium valib liikmesriikide liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega presidendi ja kaks asepresidenti. Kui pärast teist valimisvooru ei ole jõutud kahekolmandikulise häälteenamuseni, valitakse asepresidendid kolleegiumi liikmete lihthäälteenamusega, presidendi valimiseks on aga endiselt vajalik kahekolmandikuline häälteenamus.

2.  President täitab oma ülesandeid kolleegiumi nimel. President

a)  esindab Eurojusti;

b)  kutsub kokku ja korraldab kolleegiumi ja juhatuse koosolekuid ning teavitab kolleegiumi sellele huvi pakkuvatest küsimustest;

c)  juhib kolleegiumi tööd ja teostab järelevalvet Eurojusti igapäevase juhtimise üle haldusdirektori poolt;

d)  täidab muid Eurojusti töökorras sätestatud ülesandeid.

3.  Asepresidendid täidavad lõikes 1a sätestatud ülesandeid, mille president on neile delegeerinud. Nad asendavad presidenti, kui tal ei ole võimalik oma kohustusi täita. Presidenti ja asepresidente abistab nende konkreetsete tööülesannete täitmisel Eurojusti halduspersonal.

4.  Presidendi ja asepresidentide ametiaeg on neli aastat. Neid võib ühe korra tagasi valida.

5.   Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks või asepresidendiks, pikendatakse tema ametiaega ▌tagamaks, et ta saab täita oma ametiülesandeid presidendi või asepresidendina.

6.  Kui president või asepresident ei vasta enam tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele, võib kolleegium ta ametist vabastada ühe kolmandiku liikmete ettepaneku alusel. Otsus võetakse vastu kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, välja arvatud asjaomane president või asepresident.

7.  Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks, võib asjaomane liikmesriik lähetada uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku, et suurendada oma liikmesriigi liikme presidendi volituste ajaks oma riikliku büroo koosseisu.

Kui liikmesriik otsustab lähetada eespool nimetatud isiku, on tal õigus taotleda hüvitist vastavalt artiklile 12.

Artikkel 12

Presidendi ametikohale valimise hüvitamismehhanism

1.  … [ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest] määrab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktidega kindlaks artikli 11 lõike 7 kohase hüvitamismehhanismi, mis tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle liige valitakse presidendiks.

2.  Hüvitist antakse igale liikmesriigile,

a)  kelle liige on valitud presidendiks ning

b)  kes taotleb kolleegiumilt hüvitist ja esitab põhjenduse vajaduse kohta suurendada riikliku büroo koosseisu suurenenud töökoormuse tõttu.

3.  Makstav hüvitis moodustab 50 % lähetatud isikule liikmesriigis makstavast töötasust. Elamiskulud ja muud seotud kulud hüvitatakse välismaale lähetatud liidu ametnikele või muudele teenistujatele makstavate hüvitistega võrreldaval alusel.

4.  Kõnealust hüvitamismehhanismi rahastatakse Eurojusti eelarvest.

Artikkel 13

Kolleegiumi koosolekud

1.  Kolleegiumi koosoleku kutsub kokku president.

2.  Kolleegium peab kuus vähemalt ühe koosoleku. ▌Lisaks sellele tuleb ta kokku presidendi algatusel, komisjoni taotluse korral kolleegiumi haldusülesannete arutamiseks või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik tema liikmetest.

3.  Eurojust saadab Euroopa Prokuratuurile kolleegiumi koosolekute päevakorrad ▌, kui arutatakse küsimusi, mis on ▌Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmiseks olulised. Eurojust kutsub Euroopa Prokuratuuri sellistel koosolekutel ilma hääleõiguseta osalema. Kui Euroopa Prokuratuur kutsutakse kolleegiumi koosolekule, annab Eurojust talle päevakorraga seotud asjakohased dokumendid.

Artikkel 14

Kolleegiumi hääletamisreeglid

1.  Kolleegium võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti ja kui konsensusele ei jõuta.

2.  Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumisel on asetäitja volitatud kasutama hääleõigust vastavalt artikli 7 lõikes 7 sätestatud tingimustele. Asetäitja puudumise korral on ka assistent volitatud kasutama hääleõigust vastavalt artikli 7 lõikes 7 sätestatud tingimustele.

Artikkel 15

Aastane ja mitmeaastane programm

1.  ▌Iga aasta 30. novembriks ▌võtab kolleegium komisjoni arvamust arvesse võttes vastu haldusdirektori koostatud projektil põhinevat aastast ja mitmeaastast programmi sisaldava programmdokumendi. Kolleegium edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Prokuratuurile. Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse programmdokumenti vastavalt sellele.

2.  Aasta tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi, sealhulgas tulemuslikkuse näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust ning iga tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas tegevusel põhineva eelarve ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud, muudetud või tühistatud.

3.  Kolleegium muudab vastuvõetud aasta tööprogrammi, kui Eurojustile antakse uus tööülesanne. Aasta tööprogrammi iga oluline muudatus võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne aasta tööprogramm. Kolleegium võib delegeerida haldusdirektorile volituse teha aasta tööprogrammis mitteolulisi muudatusi.

4.  Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, artiklis 52 osutatud strateegia koostööks kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selleks on vajadus ja eriti artiklis 69 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

IV jagu

Juhatus

Artikkel 16

Juhatuse tegevus

1.  Juhatus abistab kolleegiumi. Juhatus vastutab haldusotsuste tegemise eest, et tagada Eurojusti nõuetekohane toimimine. Juhatus kontrollib haldusdirektori tehtavaid vajalikku eeltööd muudes haldusküsimustes, mille kolleegium peab vastu võtma. Ta ei osale artiklites 4 ja 5 osutatud Eurojusti operatiivülesannete täitmises.

2.  Juhatus võib oma ülesandeid täites kolleegiumiga konsulteerida.

3.  Lisaks sellele juhatus

a)  vaatab läbi Eurojusti artiklis 15 osutatud programmdokumendi, mis tugineb haldusdirektori koostatud kavandile, ja edastab selle kolleegiumile vastuvõtmiseks;

b)  võtab vastu Eurojusti pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja tulusid ja võttes aluseks haldusdirektori koostatud projekti;

c)  võtab vastu asjakohased rakendamisnormid, millega jõustatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused (edaspidi „teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(22), tehes seda kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;

d)  tagab sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi koostatud järelduste ja soovituste asjakohase järgimise;

e)  võtab vastu kõik otsused Eurojusti sisemiste haldusstruktuuride loomise ja vajaduse korral muutmise kohta;

f)  ilma, et see piiraks haldusdirektori artiklis 18 sätestatud kohustusi, abistab ja nõustab haldusdirektorit kolleegiumi otsuste elluviimisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalvet;

g)  täidab kõiki täiendavaid haldusülesandeid, mille kolleegium on talle vastavalt artikli 5 lõikele 4 määranud;

h)  võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas artikliga 64 kohaldatavad finantseeskirjad;

i)  võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused haldusdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse volituste delegeerimise peatada; haldusdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida;

j)  vaatab läbi Eurojusti aastaeelarve projekti kolleegiumis vastuvõtmiseks;

k)  vaatab läbi Eurojusti tegevust käsitleva iga-aastase aruande projekti ja edastab selle kolleegiumile vastuvõtmiseks;

l)  nimetab ametisse peaarvepidaja ja andmekaitseametniku, kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt sõltumatud.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad Eurojusti president ja asepresidendid, üks komisjoni esindaja ning veel kaks kolleegiumi liiget, kes on Eurojusti töökorra kohaselt ametisse nimetatud kaheaastase rotatsioonisüsteemi alusel. Haldusdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

5.   Eurojusti president on juhatuse esimees. Juhatus teeb otsused liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl Eurojusti presidendil.

6.  Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb, kui lõpeb tema ametiaeg liikmesriigi liikme, presidendi või asepresidendina.

7.  Juhatus tuleb kokku vähemalt üks kord kuus. Lisaks sellele tuleb ta kokku esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotluse korral.

8.  Eurojust saadab Euroopa Prokuratuurile juhatuse koosolekute päevakorrad ning konsulteerib Euroopa Prokuratuuriga nendel koosolekutel osalemise vajaduse üle. Eurojust palub Euroopa Prokuratuuril osaleda hääleõiguseta koosolekutel, kus arutatakse küsimusi, mis ▌on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.

Kui Euroopa Prokuratuur kutsutakse juhatuse koosolekule, annab Eurojust talle päevakorraga seotud asjakohased dokumendid.

V jagu

Haldusdirektor

Artikkel 17

Haldusdirektori staatus

1.  Haldusdirektor võetakse tööle Eurojusti ajutise töötajana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

2.  Haldusdirektori nimetab ametisse kolleegium juhatuse esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust kooskõlas Eurojusti töökorraga. Haldusdirektoriga töölepingu sõlmimisel esindab Eurojusti president.

3.  Haldusdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib juhatus läbi hindamise, milles arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele.

4.  Kolleegium, tegutsedes vastavalt juhatuse ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib pikendada haldusdirektori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui neljaks aastaks.

5.  Haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi kogu ametiaja lõppemisel osaleda uutel sama ametikoha täitmiseks korraldatavatel valimistel.

6.  Haldusdirektor on aruandekohustuslik kolleegiumi ▌ees.

7.  Haldusdirektori võib ametist tagandada ainult kolleegiumi otsusega juhatuse ettepanekul.

Artikkel 18

Haldusdirektori kohustused

1.  Halduslikel eesmärkidel juhib Eurojusti haldusdirektor.

2.  Ilma et see mõjutaks ▌kolleegiumi või juhatuse volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ja ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki muult organilt.

3.  Haldusdirektor on Eurojusti seaduslik esindaja.

4.  Haldusdirektor vastutab Eurojustile määratud haldusülesannete täitmise eest, eelkõige

a)  Eurojusti igapäevase juhtimise ja personalijuhtimise eest;

b)  kolleegiumi ja juhatuse vastu võetud otsuste rakendamise eest;

c)  artiklis 15 osutatud programmdokumendi eelnõu koostamise ning selle juhatusele läbivaatamiseks esitamise eest;

d)  artiklis 15 osutatud programmdokumendi rakendamise ning juhatusele ja kolleegiumile selle täitmise kohta aru andmise eest;

e)  iga-aastase aruande koostamise eest Eurojusti tegevuse kohta ning selle esitamise eest juhatusele läbivaatamiseks ja kolleegiumile vastuvõtmiseks;

f)  sise- ja välisauditite aruannete, hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori ja OLAFi koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava koostamise eest ning kaks korda aastas kolleegiumile, juhatusele, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmise eest;

g)   Eurojusti pettusevastase strateegia koostamise ja juhatusele vastuvõtmiseks esitamise eest;

h)   Eurojusti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti koostamise eest;

i)   Eurojusti tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamise ning eelarve täitmise eest;

j)  Eurojusti töötajate suhtes niisuguste volituste teostamise eest, mis on ametisse nimetavale asutusele antud ametnike personalieeskirjadega ja muude teenistujatega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)  vajaliku haldustoe pakkumise eest, et lihtsustada Eurojusti operatiivtegevust;

l)  presidendi ja asepresidentide toetamise tagamise eest nende ülesannete täitmisel;

m)  Eurojusti aastaeelarve ettepaneku projekti koostamise eest, mille juhatus peaks läbi vaatama enne selle vastuvõtmist kolleegiumis.

III PEATÜKK

OPERATIIVKÜSIMUSED

Artikkel 19

Erakorraline koordinatsioonimehhanism

1.  Selleks et täita oma ülesandeid kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise koordinatsioonimehhanismi, mis on igal ajal võimeline vastu võtma ja töötlema Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsioonimehhanismiga saab ühendust võtta ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel ▌.

2.  Erakorralisse koordinatsioonimehhanismi kuulub igast liikmesriigist üks erakorralise koordinatsioonimehhanismi esindaja, kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja, assistent, kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada, või liikmesriigi lähetatud ekspert. Erakorralise koordinatsioonimehhanismi esindaja peab olema valmis tegutsema ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel.

3.  Erakorralise koordinatsioonimehhanismi esindajad tegutsevad seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis tõhusalt ja viivitamata.

Artikkel 20

Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem

1.  Iga liikmesriik määrab Eurojusti ühe või mitu riigisisest kontaktisikut.

2.  Kõikidel liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt nimetatud riigisisestel kontaktisikutel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.

3.  Iga liikmesriik asutab Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:

a)  Eurojusti riigisisesed kontaktisikud;

b)  riigisisesed kontaktisikud küsimustes, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusega;

c)  Eurojusti riigisisene kontaktisik terrorismiküsimustes;

d)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riigisisene kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;

e)  ühtsete uurimisrühmade võrgustiku riigisisesed liikmed või kontaktasutused ning otsustega 2002/494/JSK, 2007/845/JSK ja 2008/852/JSK loodud võrgustike riigisisesed liikmed või kontaktasutused;

f)  vajaduse korral muu asjakohane õigusasutus.

4.  Lõigetes 1 ja 3 osutatud isikud säilitavad neile liikmesriigi õigusega omistatud ametikoha ja staatuse, ilma et see avaldaks olulist mõju nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisele.

5.  Eurojusti riigisisesed kontaktisikud vastutavad Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. Kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti riigisisest kontaktisikut, vastutab üks neist Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest.

6.  Liikmesriikide liikmeid teavitatakse kõigist nende Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi koosolekutest, kus arutatakse juhtumitega seotud küsimusi. Liikmesriikide liikmed võivad vajaduse korral sellistest koosolekutest osa võtta.

7.  Iga Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist asjaomases liikmesriigis, eelkõige

a)  tagades, et artiklis 23 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem saab asjaomase liikmesriigiga seotud teavet tõhusal ja usaldusväärsel viisil;

b)  aidates kindlaks teha, kas taotlust peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil;

c)  aidates liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjaomased asutused õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmiseks, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks;

d)  hoides tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega, teiste Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustega ja muude asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega.

8.  Lõikes 7 osutatud eesmärkide täitmiseks tuleb lõikes 1 ja lõike 3 punktides a, b ja c nimetatud isikud ning võib lõike 3 punktides d ja e nimetatud isikud või asutused ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile ning artiklitele 23, 24, 25 ja 34. Sellist ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse liidu üldeelarvest.

9.  Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi loomine ja riigisiseste kontaktisikute määramine ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

Artikkel 21

Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel

1.  Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga kogu teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. See hõlmab vähemalt käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 ▌osutatud teavet.

2.  Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse asjaomase juhtumi puhul Eurojusti abitaotlusena üksnes juhul, kui pädev asutus on nii ette näinud.

3.  Liikmesriikide liikmed vahetadvad omavahel või oma liikmesriigi pädevate asutustega eelnevalt luba küsimata teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitavad liikmesriikide pädevad asutused viivitamata oma liikmesriigi liikmeid juhtumist, mis neid puudutab.

4.  Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja kõnealuste rühmade töö tulemustest.

5.  Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast juhtumist, mis hõlmab ▌vähemalt kolme liikmesriiki, millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotlused ja otsused, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)  asjaomane süütegu on taotlevas liikmesriigis või otsuse teinud liikmesriigis karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis või kuus aastat, mille otsustab asjaomane liikmesriik ja mis on esitatud järgnevas loetelus:

i)  inimkaubandus;

ii)  seksuaalne kuritarvitamine või seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

iii)  ebaseaduslik uimastikaubandus;

iv)  ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nende osade või komponentide või laskemoona või lõhkeainetega;

v)  korruptsioon;

vi)  liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

vii)  raha või maksevahendi võltsimine;

viii)  rahapesu;

ix)  arvutikuriteod;

b)  on faktilisi tõendeid, et kuritegelikud organisatsioonid on juhtumiga seotud;

c)  on tõendeid, et juhtumil võib olla tõsine piiriülene mõõde või sellel võivad olla tagajärjed liidu tasandil või see võib mõjutada liikmesriike, kes ei ole juhtumiga vahetult seotud.

6.  Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget

a)  juhtumitest, kus on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuse konflikt;

b)  kontrollialustest saadetistest, mis on seotud vähemalt kolme riigiga, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;

c)  õigusalase koostöö taotluste või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja tehtud otsuste täitmisel ilmnenud korduvatest raskustest ja keeldumistest.

7.  Liikmesriikide pädevad asutused ei ole konkreetse juhtumi puhul kohustatud teavet andma, kui see kahjustaks riigi olulisi julgeolekuhuve või ohustaks üksikisiku turvalisust.

8.  Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes sätestatud tingimusi, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.

9.  Käesolev artikkel ei mõjuta teisi kohustusi seoses teabe edastamisega Eurojustile, sealhulgas seoses nõukogu otsusega 2005/671/JSK(23).

10.  Käesolevas artiklis käsitletud teavet edastatakse korrastatult Eurojusti määratud viisil. Liikmesriigi pädev asutus ei ole kohustatud esitama kõnealust teavet, kui selline teave on Eurojustile juba edastatud käesoleva määruse muude sätete kohaselt.

Artikkel 22

Teave, mida Eurojust edastab liikmesriikide pädevatele asutustele

1.  Eurojust edastab põhjendamatu viivituseta liikmesriikide pädevatele asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

2.  Kui liikmesriigi pädev asutus taotleb, et Eurojust esitaks teabe teatud aja jooksul, edastab Eurojust teabe nimetatud aja jooksul.

Artikkel 23

Kohtuasjade haldamise süsteem, register ja ajutised tööfailid

1.  Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning registrist, mis sisaldab isikuandmeid, millele on osutatud II lisas, ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.

2.  Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on

a)  toetada Eurojusti abil läbi viidavate uurimiste ja esitatavate süüdistuste juhtimist ja koordineerimist, eelkõige teabe võrdlemise ja sidumise teel;

b)  hõlbustada juurdepääsu käimasoleva uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud teabele;

c)  hõlbustada selle kontrollimist, et Eurojusti poolt isikuandmete töötlemine oleks õiguspärane ja vastaks kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

3.  Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu otsuse 2008/976/JSK(24) artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga.

4.  Register sisaldab viiteid Eurojusti raames töödeldavatele ajutistele tööfailidele ning ei või sisaldada muid isikuandmeid, kui neid, millele on osutatud II lisa punkti 1 alapunktides a–i, k ja m ning punktis 2.

5.  Oma tööülesannete täitmisel võib liikmesriigi liige töödelda üksikute juhtumite andmeid, millega nad töötavad ajutises tööfailis. Liikmesriigi liige tagab andmekaitseametnikule juurdepääsu ajutisele tööfailile. Asjaomane liikmesriigi liige teavitab andmekaitseametnikku iga isikuandmeid sisaldava uue ajutise tööfaili loomisest.

6.  Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem ▌. Liikmesriigi liige tohib siiski ajutiselt säilitada ja analüüsida isikuandmeid, et teha kindlaks, kas need andmed on Eurojusti ülesannete raames olulised ja kas neid saab lisada kohtuasjade haldamise süsteemi. Kõnealuseid andmeid võib säilitada kuni kolm kuud.

Artikkel 24

Ajutiste tööfailide ja registri toimimine

1.  Asjaomane liikmesriigi liige loob ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse, niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise tööfaili haldamise eest.

2.  Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas piirata juurdepääsu ajutisele tööfailile või anda sellele failile või selle osadele juurdepääs teistele liikmesriikide liikmetele või ▌Eurojusti volitatud töötajatele või muudele Eurojusti nimel töötavatele isikutele, kes on saanud haldusdirektorilt vajaliku volituse.

3.  Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige otsustab, millised selle ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb lisada artikli 23 lõike 4 kohasesse registrisse.

Artikkel 25

Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile liikmesriigi tasandil

1.  Artikli 20 lõikes 3 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, on juurdepääs üksnes

a)  registrile, kui liikmesriigi liige, kes on otsustanud andmed registrisse lisada, ei ole juurdepääsu sõnaselgelt keelanud;

b)  ajutistele tööfailidele, mille on loonud nende liikmesriigi liige;

c)  ajutistele tööfailidele, mille on loonud teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on juurdepääs, kui ajutise tööfaili loonud liikmesriigi liige ei ole juurdepääsu sõnaselgelt keelanud.

2.  Liikmesriigi liige otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, millises ulatuses pääsevad tema liikmesriigis ajutistele tööfailidele ligi artikli 20 lõikes 3 osutatud isikud, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

3.  Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, millises ulatuses pääsevad asjaomases liikmesriigis registrile ligi artikli 20 lõikes 3 osutatud isikud, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga. Liikmesriik teavitab Eurojusti ja komisjoni oma otsusest seoses käesoleva lõike rakendamisega. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

4.  Isikud, kellele on antud juurdepääsuõigus vastavalt lõikele 2, omavad juurdepääsu registrile vähemalt ulatuses, mis on vajalik juurdepääsuks ajutistele tööfailidele, millele neil on õigus juurde pääseda.

IV PEATÜKK

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 26

Isikuandmete töötlemine Eurojustis

1.  Eurojustis toimuva operatiivsete isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ning määruse (EL) 2018/…(25) artiklit 3 ja IX peatükki. Eurojustis toimuva halduslikku laadi isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse ka määrust (EL) 2018/…+, välja arvatud selle määruse IX peatükki.

2.  Käesolevas määruses tähendavad „kohaldatavad andmekaitsenormid“ selles määruses ja määruses (EL) 2018/…+ sätestatud andmekaitsesätteid.

3.  Käesolevas määruses sätestatud operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevaid andmekaitsenorme käsitletakse määruse (EL) 2018/…+ artiklis 3 ja IX peatükis sätestatud üldeeskirjade konkreetsete andmekaitsenormidena.

4.  Eurojust määrab halduslikku laadi isikuandmete säilitamise tähtajad kindlaks oma töökorra andmekaitsesätetes.

Artikkel 27

Operatiivsete isikuandmete töötlemine

1.  Niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Eurojust oma pädevuse raames ja oma operatiivülesannete teostamiseks kooskõlas käesoleva määrusega töödelda automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides üksnes II lisa punktis 1 loetletud operatiivseid isikuandmeid isikute kohta, kes asjaomaste liikmesriikide õiguse alusel on isikud, kelle puhul on tõsine alus arvata, et nad on toime pannud või panevad toime Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo ▌ või kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

2.  Eurojust võib isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õiguse alusel käsitatakse ohvrina või kuriteoga seotud muu isikuna, näiteks isikud, keda üht või mitut liiki kuriteo ja artiklis 3 osutatud kuriteoga seotud kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel võidakse kutsuda tunnistusi andma, ▌ isikute puhul, kes saavad anda teavet kuriteo kohta, või lõikes 1 osutatud isikute kontaktisikute ja kaasosaliste puhul töödelda üksnes II lisa punktis 2 loetletud operatiivseid isikuandmeid. Selliseid operatiivseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on ▌ vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, tema pädevuse raames ja tema operatiivülesannete täitmiseks.

3.  Eurojust võib erandjuhul piiratud aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi lõpetamiseks vajalikku aega, millega seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale II lisas osutatud isikuandmete muid süüteo asjaoludega seotud operatiivseid isikuandmeid, kui sellised andmed on otseselt asjassepuutuvad ja seotud käimasoleva uurimisega, mida Eurojust koordineerib või aitab koordineerida ning kui nende töötlemine on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ▌vajalik. Artiklis 36 osutatud andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult kui selliseid operatiivseid isikuandmeid töödeldakse ning teda teavitatakse konkreetsetest asjaoludest, mis põhjendavad kõnealuste operatiivsete isikuandmete töötlemise vajalikkust. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad asjaomased liikmesriikide liikmed otsuse nende töötlemise kohta vastu ühiselt.

4.  Eurojust võib töödelda operatiivsete isikuandmete eriliike kooskõlas määruse (EL) 2018/…(26) artikliga 76. Selliseid andmeid ei tohi töödelda käesoleva määruse artikli 23 lõikes 4 osutatud registris. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile käesoleva artikli lõike 3 tähenduses, võtavad otsuse nende töötlemise kohta vastu asjaomased liikmesriikide liikmed.

Artikkel 28

Töötlemine Eurojusti või volitatud töötleja volituse alusel

Volitatud töötleja ja Eurojusti või volitatud töötleja volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, tohivad selliseid andmeid töödelda ainult Eurojusti vastavate juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui nad on selleks kohustatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

Artikkel 29

Operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtajad

1.  Eurojustis töödeldud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse Eurojustis ainult nii kaua, kui on vaja selle ülesannete täitmiseks. Eelkõige (ning piiramata käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist) ei tohi artiklis 27 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitada kauem kui lähima kohaldatava kuupäevani järgmiste kuupäevade hulgas:

a)  kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;

b)  kuupäev, mil Eurojusti teavitatakse sellest, et isik mõisteti õigeks ning kohtuotsus on lõplikult jõustunud; sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik Eurojusti sellest viivitamata;

c)  kolm aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus;

d)  kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased liikmesriigid üheskoos otsustasid või kokku leppisid, et Eurojustil ei ole enam vaja uurimist ja süüdistuse esitamisi koordineerida, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 21 lõikele 5 või 6 on kohustus edastada sellist teavet Eurojustile;

e)  kolme aasta möödumisel kuupäevast, kui operatiivsed isikuandmed edastati kooskõlas artikli 21 lõikega 5 või 6.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 ▌ osutatud säilitamise tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt Eurojusti asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga ning seda eelkõige alates hetkest, mil Eurojust juhtumi menetlemise lõpetab. Andmete säilitamise vajadus vaadatakse samuti läbi iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist; sellise läbivaatamise tulemused hõlmavad juhtumit tervikuna. Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

3.  Enne mõne lõikes 1 ▌ osutatud säilitamise tähtaja möödumist vaatab Eurojust läbi operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise vajaduse, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Ta võib erandina otsustada neid andmeid säilitada kuni järgmise läbivaatamiseni. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused salvestada. Kui läbivaatamise ajal ei tehta operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise otsust ▌, kustutakse need andmed automaatselt▌.

4.  Kui kooskõlas lõikega 3 on operatiivseid isikuandmeid säilitatud kauem kui lõikes 1 osutatud säilitamistähtajad, vaatab Euroopa Andmekaitseinspektor kõnealuste andmete säilitamise vajaduse samuti läbi iga kolme aasta tagant▌.

5.  Pärast seda, kui tööfaili viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, hävitatakse kõik failis olevad dokumendid, välja arvatud dokumentide originaalid, mille Eurojust on saanud liikmesriigi ametiasutustelt ja mis tuleb tagastada nende esitajale.

6.  Kui Eurojust on koordineerinud uurimist või süüdistuste esitamist, teavitavad asjaomased liikmesriikide liikmed ▌ üksteist, kui nad saavad teavet selle kohta, et juhtumi menetlemine on lõpetatud või et kõik juhtumiga seotud kohtuotsused on jõustunud▌.

7.  Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui

a)  see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve; sellistel juhtudel kasutatakse operatiivseid isikuandmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;

b)  andmesubjekt seab kahtluse alla operatiivsete isikuandmete õigsuse; sellisel juhul lõiget 5 ei kohaldata ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või asjakohasel juhul Eurojustil kontrollida kõnealuste andmete õigsust;

c)  operatiivseid isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks;

d)  andmesubjekt on vastu operatiivsete isikuandmete kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist või

e)  operatiivseid isikuandmeid vajatakse jätkuvalt avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil või statistilisel eesmärgil.

Artikkel 30

Operatiivsete isikuandmete töötlemise turvalisus

Eurojust ja liikmesriigid määravad kindlaks mehhanismid määruse (EL) 2018/…(27) artiklis 91 osutatud turbemeetmete tagamiseks kogu infosüsteemi piires.

Artikkel 31

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda

1.  Iga andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/…+ artiklis 80 osutatud õigust tutvuda temaga seotud operatiivsete isikuandmetega, mida Eurojust on töödelnud, võib esitada sellekohase taotluse Eurojustile või andmesubjekti valitud liikmesriigi järelevalveasutusele. See asutus edastab taotluse Eurojustile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

2.  Eurojust vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast seda, kui Eurojust on taotluse kätte saanud.

3.  Eurojust konsulteerib asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega selle üle, milline otsus tuleks taotluse kohta teha. Andmetele juurdepääsu otsuse teeb Eurojust tihedas koostöös liikmesriikidega, kes on andmete edastamisega otseselt seotud. Kui liikmesriik ei ole Eurojusti ettepandud otsusega nõus, teavitab ta Eurojusti oma vastuseisu põhjustest. Eurojust võtab selliseid vastuväiteid arvesse. Asjaomased liikmesriikide liikmed teavitavad seejärel pädevaid asutusi Eurojusti otsuse sisust.

4.  Asjaomased liikmesriikide liikmed tegelevad taotlusega ja teevad Eurojusti nimel otsuse. Kui asjaomased liikmesriikide liikmed ei jõua kokkuleppele, suunavad nad küsimuse kolleegiumile, kes teeb otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 32

Andmetega tutvumise õiguse piirangud

Määruse (EL) 2018/…(28) artiklis 81 osutatud juhtudel teavitab Eurojust andmesubjekti pärast asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerimist kooskõlas käesoleva määruse artikli 31 lõikega 3.

Artikkel 33

Töötlemise piiramise õigus

Piiramata käesoleva määruse artikli 29 lõikes 7 sätestatud erandeid, kui operatiivsete isikuandmete töötlemist on määruse (EL) 2018/…+ artikli 82 lõike 3 alusel piiratud, võib selliseid operatiivseid isikuandmeid töödelda üksnes andmesubjekti või sellises menetluses, milles poolena osaleb Eurojust, poolena osaleva muu füüsilise või juriidilise isiku õiguste kaitsmiseks või määruse (EL) 2018/…+ artikli 82 lõikes 3 sätestatud eesmärgil.

Artikkel 34

Volitatud juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele Eurojustis

Ainult liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel ja assistentidel ning liikmesriikide lähetatud volitatud ekspertidel, artikli 20 lõikes 3 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ja Eurojusti volitatud töötajatel on Eurojusti ülesannete täitmise eesmärgil juurdepääs operatiivsetele isikuandmetele, mida Eurojust töötleb artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud piirides ▌.

Artikkel 35

Töötlemistoimingute kategooriate dokumenteerimine

1.  Eurojust dokumenteerib kõik tema vastutusel toimuvate töötlemistoimingute kategooriad. See dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:

a)  Eurojusti kontaktandmed ning andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

b)  töötlemise eesmärgid;

c)  andmesubjektide kategooriate ja operatiivsete isikuandmete liikide kirjeldus;

d)  vastuvõtjate kategooriad, kellele operatiivseid isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

e)  asjakohasel juhul teave operatiivsete isikuandmete edastamise kohta kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, sealhulgas andmed kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tuvastamiseks;

f)  võimaluse korral eri andmeliikide kustutamiseks ette nähtud tähtajad;

g)  võimaluse korral määruse (EL) 2018/…(29) artiklis 91 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.

2.  Lõikes 1 osutatud dokumentatsioon on kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.

3.  Eurojust teeb kõnealuse dokumentatsiooni Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks vastava taotluse alusel.

Artikkel 36

Andmekaitseametniku määramine

1.  Juhatus määrab andmekaitseametniku ▌. Andmekaitseametnik on spetsiaalselt sel eesmärgil ametisse nimetatud Eurojusti töötaja. Andmekaitseametnik on oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu ega või vastu võtta mingeid juhiseid.

2.  Andmekaitseametniku valimisel lähtutakse tema ametialasest pädevusest ja eelkõige tema eksperditeadmistest andmekaitseõiguse ja -tavade kohta ning suutlikkusest täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid, eelkõige artiklis 38 osutatud ülesandeid.

3.  Andmekaitseametnikuks valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isiku andmekaitseametnikuna tegutsemise ning tema teiste võimalike ametikohustuste vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

4.  Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja ta võidakse uuesti ametisse nimetada ühe korra kokku kuni kaheksaks aastaks. Juhatus võib andmekaitseametniku ametist vabastada üksnes Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul, kui andmekaitseametnik ei vasta enam oma ametikohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele.

5.  Eurojust avaldab andmekaitseametniku kontaktandmed ja edastab need Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 37

Andmekaitseametniku ametiseisund

1.  Eurojust tagab andmekaitseametniku nõuetekohase ja õigeaegse kaasamise kõikidesse isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse.

2.  Eurojust toetab andmekaitseametnikku artiklis 38 osutatud ülesannete täitmisel, andes talle kõnealuste ülesannete täitmiseks ja eksperditeadmiste taseme hoidmiseks vajalikud vahendid ja töötajad ning juurdepääsu isikuandmetele ja isikuandmete töötlemise toimingutele.

3.  Eurojust tagab, et andmekaitseametnik ei saa kõnealuste ülesannete täitmiseks mingeid juhiseid. Juhatus ei saa andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmise eest ametist vabastada ega karistada. Andmekaitseametnik annab seoses operatiivsete isikuandmetega vahetult aru kolleegiumile ja seoses halduslikku laadi isikuandmetega juhatusele.

4.  Andmesubjektid võivad pöörduda andmekaitseametniku poole kõigis küsimustes, mis on seotud nende isikuandmete töötlemise ning nende käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/…(30) tulenevate õiguste kasutamisega.

5.  Juhatus võtab vastu andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja volitusi ning tema sõltumatuse tagatisi.

6.  Andmekaitseametnik ja tema töötajad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega kooskõlas artikliga 72.

7.  Vastutav töötleja, volitatud töötleja, asjaomane personalikomitee ja iga üksikisik võib andmekaitseametnikuga väljaspool ametlikke kanaleid konsulteerida kõikides käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…(31) tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimustes. Keegi ei tohi kannatada seepärast, et ta juhtis andmekaitseametniku tähelepanu käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/…+ sätete väidetavale rikkumisele.

8.  Pärast ametisse määramist registreerib Eurojust andmekaitseametniku Euroopa Andmekaitseinspektori juures.

Artikkel 38

Andmekaitseametniku ülesanded

1.  Andmekaitseametnikul on isikuandmete töötlemisega seoses eelkõige järgmised ülesanded:

a)  tagada sõltumatul viisil Eurojusti tegevuse vastavus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…(32) andmekaitsesätetele ning Eurojusti töökorra asjakohastele andmekaitsesätetele; see hõlmab käesoleva määruse, määruse (EL) 2018/…+, muude liidu või liikmesriikide andmekaitsealaste õigusnormide ja Eurojusti isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise jälgimist (sealhulgas vastutusvaldkondade jaotamine, isikuandmete töötlemise toimingutes osalevate töötajate teadlikkuse suurendamine ja koolitamine ning seonduv auditeerimine);

b)  teavitada ja nõustada Eurojusti ning isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses nende kohustustega, mis tulenevad käesolevast määrusest, määrusest (EL) 2018/…+ ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsealastest õigusnormidest;

c)  anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida selle läbiviimist vastavalt määruse (EL) 2018/…(33) artiklile 89;

d)  tagada, et isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine toimub Eurojusti töökorras sätestatu kohaselt;

e)  teha koostööd Eurojusti töötajatega, kes vastutavad andmetöötlust käsitlevate menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

f)  teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga;

g)  tagada, et andmesubjekte teavitatakse nende käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/…+ tulenevatest õigustest;

h)  tegutseda Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktpunktina töötlemise küsimustes, sealhulgas määruse (EL) 2018/…(34) artiklis 90 osutatud eelneva konsulteerimise puhul, ning kui see on kohane, anda nõu ka muudes küsimustes;

i)  anda taotluse korral nõu määruse (EL) 2018/…+ artiklite 92 ja 93 kohase isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamise vajalikkuse kohta;

j)  koostada iga-aastane aruanne ja edastada see juhatusele, kolleegiumile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

2.  Seoses halduslikku laadi isikuandmetega täidab andmekaitseametnik määruses (EL) 2018/…+ ette nähtud ülesandeid.

3.  Andmekaitseametnikul ja andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisel abistavatel Eurojusti töötajatel on juurdepääs Eurojustis töödeldavatele isikuandmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik.

4.  Kui andmekaitseametnik leiab, et määruse (EL) 2018/…(35) sätteid, mis käsitlevad halduslikku laadi isikuandmete töötlemist, või käesoleva määruse sätteid või määruse (EL) 2018/…+ artikli 3 ja IX peatüki sätteid, mis käsitlevad operatiivsete isikuandmete töötlemist, ei ole järgitud, teavitab ta sellest juhatust ja palub tal mittevastavuse kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui juhatus ei kõrvalda nõuetele mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, saadab andmekaitseametnik asja arutamiseks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 39

Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.  Isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Eurojust sellest rikkumisest põhjendamatu viivituseta asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi.

2.  Lõikes 1 osutatud teavitamisel tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

a)  kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste andmekirjete liigid ja arv;

b)  kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

c)  kirjeldada Eurojusti kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks ja

d)  soovitada asjakohasel juhul meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju.

Artikkel 40

Euroopa Andmekaitseinspektori poolne järelevalve

1.  Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…(36) sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemisel Eurojustis, samuti nõustada Eurojusti ja andmesubjekte kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Sel eesmärgil täidab Euroopa Andmekaitseinspektor käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud ülesandeid, kasutab talle käesoleva artikli lõikega 3 antud volitusi ning teeb vastavalt artiklile 42 koostööd liikmesriikide järelevalveasutustega.

2.  Euroopa Andmekaitseinspektor täidab käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…+ alusel järgmisi ülesandeid:

a)  kuulab ära ja uurib kaebusi ning teeb tulemuse andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;

b)  teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb nende tulemused andmesubjektile mõistliku aja jooksul teatavaks;

c)  jälgib ja tagab, et kohaldataks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…(37) sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist operatiivsete isikuandmete töötlemise puhul Eurojusti poolt;

d)  nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Eurojusti kõikides operatiivsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui Eurojust koostab oma sise‑eeskirja põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta operatiivsete isikuandmete töötlemisel.

3.  Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…(38) alusel, võttes arvesse liikmesriikides uurimisele ja süüdistuse esitamisele avalduvat mõju, võib Euroopa Andmekaitseinspektor

a)  nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

b)  edastada operatiivsete isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Eurojustile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

c)  konsulteerida Eurojustiga, kui taotlused kasutada teatavaid õigusi seoses operatiivsete isikuandmetega on tagasi lükatud, rikkudes käesoleva määruse artiklit 31, 32 või 33 või määruse (EL) 2018/…+ artikleid 77-82 või artiklit 84;

d)  Eurojusti hoiatada;

e)  anda Eurojustile korraldus parandada või kustutada operatiivsed isikuandmed, mida Eurojust on töödelnud operatiivsete isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid rikkudes, või piirata selliste andmete töötlemist ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele sellised andmed on avaldatud, tingimusel et see ei takista artiklis 2 sätestatud Eurojusti ülesannete täitmist;

f)  edastada asi arutamiseks Euroopa Liidu Kohtule (Euroopa Kohus) ELi toimimise lepingus sätestatud tingimustel;

g)  sekkuda Euroopa Kohtule esitatud asjade arutamisse.

4.  Euroopa Andmekaitseinspektoril on juurdepääs Eurojustis töödeldavatele operatiivsetele isikuandmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

5.  Euroopa Andmekaitseinspektor koostab Eurojusti üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruandest, millele osutatakse määruse (EL) 2018/…(39) artiklis 60. Liikmesriikide järelevalveasutustel palutakse esitada oma tähelepanekud kõnealuse aruande kohta enne, kui see lisatakse määruse (EL) 2018/…+ artiklis 60 osutatud Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruandele. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab liikmesriikide järelevalveasutuste tehtud tähelepanekuid täiel määral arvesse ning osutab neile igal juhul oma aastaaruandes.

6.  Eurojust teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kui see seda taotleb.

Artikkel 41

Euroopa Andmekaitseinspektori kohustus hoida ametisaladust

1.  Euroopa Andmekaitseinspektor ja tema töötajad on kohustatud nii ametiajal kui ka pärast ametist lahkumist hoidma ametisaladust igasuguse konfidentsiaalse teabe suhtes, mis neile ametikohustuste täitmisel on teatavaks saanud.

2.  Euroopa Andmekaitseinspektor võtab oma järelevalvevolituste täitmisel täiel määral arvesse kohtuliku uurimise ja kriminaalmenetluse saladust kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.

Artikkel 42

Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide järelevalveasutuste koostöö

1.  Euroopa Andmekaitseinspektor teeb liikmesriikide järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või liikmesriigi järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku ebaseadusliku andmete edastamise Eurojusti teabeedastuskanalite kaudu, või seoses ühe või mitme liikmesriigi järelevalveasutuse poolt käesoleva määruse rakendamise ja tõlgendamise kohta tõstatatud küsimustega.

2.  ▌ Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) 2018/…(40) artikliga 62.

3.   Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab liikmesriikide järelevalveasutusi täiel määral kõigist neid otseselt mõjutavatest või muul viisil neile olulistest küsimustest. Ühe või mitme liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse alusel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor neid spetsiifilistest küsimustest.

4.  Juhtudel, mis on seotud ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega, sealhulgas artikli 43 lõikes 3 osutatud juhtudel, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmise üle enne, kui need liikmesriikide järelevalveasutused on Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa Andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul. See tähtaeg on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste arvamust täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa Andmekaitseinspektor kavatseb nende seisukohta mitte järgida, teavitab ta neid sellest, esitab põhjenduse ning edastab küsimuse Euroopa Andmekaitsenõukogule.

Juhtudel, mida Euroopa Andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor viivitamata asjaomaseid liikmesriikide järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet.

5.  Liikmesriikide järelevalveasutused teavitavad Euroopa Andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad võtavad käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt operatiivsete isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise või nende muu edastamise suhtes.

Artikkel 43

Euroopa Andmekaitseinspektorile operatiivsete isikuandmetega seotud kaebuse esitamise õigus

1.  Igal andmesubjektil on õigus esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebus, kui ta leiab, et temaga seotud operatiivsete isikuandmete töötlemine Eurojusti poolt ei ole kooskõlas käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/…(41) sätetega.

2.  Kui ▌ kaebus on seotud käesoleva määruse artiklites 31, 32 või 33 või määruse (EL) 2018/…+ artiklites 80, 81 või 82 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor liikmesriikide järelevalveasutustega või andmed esitanud liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab oma niisuguse otsuse tegemisel, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist, arvesse liikmesriigi järelevalveasutuse või pädeva kohtu arvamust.

3.  Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagavad Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutus, tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, et vajalik andmete töötlemise seaduslikkuse kontroll on ▌ nõuetekohaselt tehtud.

4.  Kui kaebus on seotud niisuguste andmete töötlemisega, mille on Eurojustile esitanud liidu organid või asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest, tagab Euroopa Andmekaitseinspektor, et Eurojust on nõuetekohaselt teinud vajaliku andmete töötlemise seaduslikkuse kontrolli.

5.  Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 44 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.

Artikkel 44

Õigus kasutada kohtulikku kontrolli Euroopa Andmekaitseinspektori üle

Kaebused Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste kohta, mis käsitlevad operatiivseid isikuandmeid, esitatakse Euroopa Kohtule.

Artikkel 45

Andmekaitsega seotud vastutus

1.  Eurojust töötleb operatiivseid isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline asutus andmed esitas või kust andmed saadi.

2.  Vastutus operatiivsete isikuandmete õigsuse eest lasub

a)  Eurojustil seoses liikmesriigi ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud operatiivsete isikuandmetega juhul, kui esitatud andmeid on Eurojustis toimunud töötlemise käigus muudetud;

b)  liikmesriigil või liidu institutsioonil, organil või asutusel, kes andmed Eurojustile esitas, juhul kui esitatud andmeid ei ole Eurojustis toimunud andmetöötluse käigus muudetud;

c)  Eurojustil seoses operatiivsete isikuandmetega, mille on esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest.

3.  Vastutus määruse (EL) 2018/…(42) nõuetele vastavuse eest halduslikku laadi isikuandemete puhul ning käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/…+ artikli 3 ja IX peatüki nõuetele vastavuse eest operatiivsete isikuandmete puhul lasub Eurojustil.

Vastutus operatiivsete isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest lasub

a)  kui Eurojustile on operatiivsed isikuandmed esitanud liikmesriik, siis asjaomasel liikmesriigil;

b)  Eurojustil, kui ta on esitanud asjaomaseid operatiivseid isikuandmeid liikmesriikidele, liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele.

4.  Eurojust vastutab kõigi tema töödeldavate andmete eest vastavalt käesoleva määruse muudele sätetele.

Artikkel 46

Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1.  Eurojust vastutab omavolilise või ebaõige andmetöötlusega üksikisikutele tekitatud kahju eest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340.

2.  Eurojusti vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vastutuse alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Kohus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 268.

3.  Iga liikmesriik vastutab oma õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis on tekkinud Eurojustile esitatud teabe omavolilise või ebaõige töötlemise tulemusena asjaomase liikmesriigi poolt.

V PEATÜKK

SUHTED PARTNERITEGA ▌

I JAGU

ÜHISSÄTTED

Artikkel 47

Ühissätted

1.  Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib Eurojust luua ning säilitada koostöösuhteid liidu institutsioonide, organite ja asutustega kooskõlas nende ajaomaste eesmärkidega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklis 52 osutatud koostööstrateegiaga.

2.  Niivõrd, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus ühegi artikli 21 lõikes 8 ja artiklis 76 nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega otse mis tahes teavet, välja arvatud isikuandmeid.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Eurojust kehtestada koostöökorra lõikes 1 osutatud üksustega. Kõnealuse koostöökorra alusel ei võimaldata isikuandmete vahetamist ning see ei ole liidu ega selle liikmesriikide jaoks siduv.

4.  Eurojust võib ▌ kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega võtta vastu ja töödelda lõikes 1 osutatud üksuste edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks .

5.  Eurojust edastab isikuandmeid liidu institutsioonidele, organitele või asutustele , kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ▌ üksnes juhul, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning on kooskõlas artiklitega 55 ja 56. Kui edastatavad andmed on saadud mõnelt liikmesriigilt, peab Eurojust saama kõnealuse liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse nõusoleku, välja arvatud juhul, kui ▌ liikmesriik on andnud selliseks andmete edasisaatmiseks eelneva loa kas üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

6.  Kui liikmesriigid on saanud operatiivseid isikuandmeid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, ▌ võivad nad neid andmeid kolmandatele isikutele edasi saata ainult juhul, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

a)  Eurojust on saanud eelnevalt nõusoleku teabe esitanud liikmesriigilt;

b)  Eurojust on pärast asjaomase juhtumi asjaolude kaalumist andnud sõnaselge nõusoleku ainult erijuhuks;

c)  edasisaatmine ei ole vastuolus andmete esialgse edastamise eesmärgiga.

II JAGU

SUHTED PARTNERITEGA LIIDU PIIRES

Artikkel 48

Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja muude liidu võrgustikega, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades

1.  Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, mis on liikmesriigi liikmega samas liikmesriigis, ning Eurojusti liikmesriigi kontaktisikute ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmisi meetmeid:

a)  liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;

b)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi töötajad kuuluvad Eurojusti töötajate hulka; sekretariaat toimib eraldiseisva üksusena; sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks;

c)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi;

d)  Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik võivad kasutada Eurojusti riiklikku koordineerimissüsteemi artikli 20 lõike 7 punkti b kohaselt.selle kindlaks määramiseks, kas taotlust peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil.

2.  Ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaadi ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustiku sekretariaadi töötajad kuuluvad Eurojusti töötajate hulka. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat lõiget kohaldatakse iga niisuguse asjaomase võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis osaleb kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ja mida Eurojust peab toetama sekretariaaditeenuste osutamisega. Eurojust võib toetada kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös osalevaid asjaomaseid Euroopa võrgustikke ja asutusi, sealhulgas, kui see on kohane, Eurojusti ruumides tegutseva sekretariaadi kaudu.

3.  Otsusega 2008/852/JSK loodud võrgustik võib taotleda Eurojustilt sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 49

Suhted Europoliga

1.  Ilma et see piiraks andmeid esitanud liikmesriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ▌ esitatud piiranguid, võtab Eurojust kõik vajalikud meetmed, et võimaldada Europolile tema volituste piires kaudne juurdepääs Eurojusti käsutuses olevale teabele, tuginedes päringutabamuse või selle puudumise tuvastamisel põhinevale süsteemile. Päringutabamuse korral algatab Eurojust menetluse, mille käigus võib päringutabamuse tekitanud teavet jagada vastavalt teabe Eurojustile esitanud liikmeriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ▌ otsusele.

2.  Lõike 1 kohane teabeotsing on lubatud üksnes juhul, kui otsingu eesmärk on kindlaks määrata, kas Europoli käsutuses olev teave vastab Eurojustis töödeldavale teabele.

3.  Eurojust lubab lõike 1 kohast teabeotsingut üksnes pärast seda, kui Europol on teda teavitanud oma töötajatest, kellel on volitused selliste otsingute teostamiseks.

4.  Kui Eurojust või liikmesriik tuvastab juurdlusega seotud teabe töötlemise ajal vajaduse koordineerimise, koostöö või toetuse järele vastavalt Europoli volitustele, teavitab Eurojust Europoli asjaomastest juhtumitest ja algatab teabevahetuse menetluse vastavalt teabe esitanud liikmeriigi otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.

5.  Eurojust seab sisse tiheda koostöö Europoliga ja säilitab seda mõlema ameti ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses, võttes arvesse vajadust vältida tegevuste kattumist.

Selleks kohtuvad Europoli tegevdirektor ja Eurojusti president korrapäraselt, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi.

6.  Europol võtab arvesse kõiki liikmesriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ▌ poolt seatud üldiseid või konkreetseid piiranguid seoses nende poolt esitatud teabele juurdepääsu või selle kasutamisega.

Artikkel 50

Suhted Euroopa Prokuratuuriga

1.  Eurojust loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga tihedad sidemed, mis põhinevad vastastikusel koostööl nende vastavate volituste ja pädevuste piires ning nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel, nagu on määratletud käesolevas artiklis. Eurojusti president ja Euroopa peaprokurör kohtuvad korrapäraselt kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ja ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks. Kohtumised toimuvad Eurojusti presidendi või Euroopa peaprokuröri taotluse alusel.

2.  Eurojust menetleb ▌ Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning kui see on kohane, käsitleb asjaomaseid taotlusi nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö valdkonnas pädevalt liikmesriigi ametiasutuselt.

3.  Kui see on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sisse seatud koostöö toetamiseks vajalik, kasutab Eurjojust vastavalt artiklile 20 loodud Eurojusti riiklikke koordineerimissüsteeme, samuti suhteid, mida ta on loonud kolmandate riikidega, sealhulgas sidekohtunikega.

4.  Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate operatiivküsimuste puhul teavitab Eurojust Euroopa Prokuratuuri oma piiriüleste kriminaalasjadega seotud tegevusest ja kaasab ta asjakohasel juhul niisugusesse tegevusse, tehes seda muu hulgas järgmisega:

a)  jagades oma juhtumite kohta teavet, sealhulgas isikuandmeid, kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega;

b)  taotledes Euroopa Prokuratuuri toetust.

5.  Eurojustil on Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemis olevale teabele kaudne juurdepääs päringutabamuse või selle puudumise tuvastamisel põhineva süsteemi alusel. Iga kord, kui avastatakse kokkulangevus Euroopa Prokuratuuri ▌ poolt kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatud teabe ja Eurojusti valduses oleva teabe vahel, teavitatakse sellest viivitamatult Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri ning Eurojustile kõnealused andmed esitanud liikmesriiki. ▌ Eurojust võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada Euroopa Prokuratuurile päringutabamuse või selle puudumise tuvastamisel põhineva süsteemi alusel kaudne juurdepääs oma kohtuasjade haldamise süsteemis olevale teabele.

6.  Euroopa Prokuratuur võib tugineda Eurojusti haldustoele ja -vahenditele. Sel eesmärgil võib Eurojust osutada Euroopa Prokuratuurile ühist huvi pakkuvaid teenuseid. Üksikasju reguleeritakse kokkuleppega.

Artikkel 51

Suhted muude liidu organite ja asutustega

1.  Eurojust loob ja säilitab koostöösuhteid Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.

2.  OLAF panustab oma volituste piires ▌ Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013.

3.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab Eurojusti tegevust, muu hulgas edastades oma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624(43) artikli 8 lõike 1 punkti m kohaste volituste ja ülesannete raames töödeldud asjakohast teavet. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt sellega seotud sikuandmete töötlemist reguleeritakse määrusega (EL) 2018/…(44).

4.  Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitatakse liikmesriikide pädevate asutustena ainult määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira kohustust esitada teistele pädevatele asutustele nimetatud määruste alusel teavet.

III JAGU

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 52

Suhted kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  Eurojust võib sisse seada ja säilitada koostöösuhteid kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks koostab Eurojust iga nelja aasta tagant komisjoniga konsulteerides koostööstrateegia, milles tuvastatakse kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle puhul on operatiivne vajadus koostöö järele.

2.  Eurojust võib kehtestada koostöökorra artikli 47 lõikes 1 nimetatud üksustega.

3.  Eurojust võib kokkuleppel asjaomaste pädevate asutustega määrata kolmandates riikides koostöö hõlbustamiseks kontaktpunktid kooskõlas Eurojusti operatiivvajadustega.

Artikkel 53

Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud

1.  Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva määruse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutustega on olemas artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökord.

2.  Sidekohtunike ülesanded hõlmavad mis tahes tegevusi, mis on kavandatud kriminaalasjades tehtava igasuguse õigusalase koostöö soodustamiseks ja kiirendamiseks, eriti asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega otsesidemete loomise teel. Kooskõlas artikliga 56 võib sidekohtunik oma ülesannete täitmisel vahetada asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega operatiivseid isikuandmeid.

3.  Lõikes 1 osutatud sidekohtunikul peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek.

4.  Juhul kui Eurojusti poolt lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast,

a)  asendab asjaomane liikmesriik ta uue liikmesriigi liikme, asetäitja või assistendiga;

b)  lõpeb talle artikli 8 alusel antud õigus kasutada volitusi.

5.  Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 110 kohaldamist, koostab kolleegium sidekohtunike lähetamise tingimused, mis hõlmavad ka töötasu suurust. Kolleegium võtab selle jaoks komisjoniga konsulteerides vastu vajaliku rakendamiskorra.

6.  Eurojusti poolt lähetatud sidekohtunike tegevuse üle teeb järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor. Sidekohtunikud annavad aru Eurojusti kolleegiumile, kes teavitab aastaaruandes ja sobival viisil Euroopa Parlamenti ja nõukogu sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud teavitavad liikmesriikide liikmeid ja liikmesriikide pädevaid asutusi kõikidest kohtuasjadest, mis on seotud nende liikmesriigiga.

7.  Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest.

8.  Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

Artikkel 54

Kolmandatele riikidele esitatud ja kolmandatelt riikidelt saadud õigusalase koostöö taotlused

1.  Eurojust võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga koordineerida kolmanda riigi õigusalase koostöö taotluse täitmist, kui selliseid taotlusi ▌ tuleb sama uurimise raames täita vähemalt kahes liikmesriigis. Selliseid taotlusi võib Eurojustile esitada liikmesriigi pädev asutus.

2.  Kiireloomulistel juhtudel ning kooskõlas artikliga 19 võib erakorraline koordinatsiooniüksus vastu võtta ja edastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud Eurojustiga koostöölepingu või koostöökorra sõlminud kolmas riik.

3.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 5 kohaldamist ning juhul, kui asjaomane liikmesriik esitab õigusalase koostöö taotlused, mis on seotud sama uurimisega ning mida tuleb täita kolmandas riigis, hõlbustab Eurojust õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga.

IV JAGU

ISIKUANDMETE EDASTAMINE

Artikkel 44

Operatiivsete isikuandmete edastamine liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele

1.  Võttes arvesse käesoleva määruse kohaseid täiendavaid piiranguid, eriti selle artikli 21 lõiget 8, artikli 47 lõiget 5 ja artiklit 76, edastab Eurojust operatiivseid isikuandmeid teisele liidu institutsioonile, organile või asutusele üksnes siis, ▌ kui andmed on vajalikud selle teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevusse kuuluvate ülesannete õiguspäraseks täitmiseks▌.

2.  Kui operatiivseid isikuandmeid edastatakse teise liidu institutsiooni, organi või asutuse taotluse alusel, kannavad edastamise õiguspärasuse eest vastutust nii vastutav töötleja kui ka vastuvõtja.

Eurojust peab kontrollima teise liidu institutsiooni, organi või asutuse pädevust ja andma operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkuse kohta esialgse hinnangu. Kui vajalikkuse osas tekib kahtlusi, taotleb Eurojust vastuvõtjalt täiendavat teavet.

Teine liidu institutsioon, organ või asutus tagab, et operatiivsete isikuandmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida.

3.  Teine liidu institutsioon, organ või asutus töötleb operatiivseid isikuandmeid üksnes sel eesmärgil, milleks need edastati.

Artikkel 56

Operatiivsete isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise üldpõhimõtted

1.  Eurojust võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et järgitakse kohadatavaid andmekaitse norme ja käesoleva määruse muid sätteid, ja üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  andmete edastamine on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks;

b)  kolmanda riigi ametiasutus või rahvusvaheline organisatsioon, kellele operatiivseid isikuandmeid edastatakse, on pädev õiguskaitse ja kriminaalasjade küsimustes;

c)  kui kooskõlas käesoleva artikliga edastatavad operatiivsed isikuandmed on Eurojustile edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriik, peab Eurojust saama edastamiseks selle liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse eelneva loa kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik on andnud selliseks edastamiseks kas üldise või konkreetsetel tingimustel kohaldatava loa;

d)  kui kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon saadab andmed edasi muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, peab asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon küsima Eurojustilt selliseks edasisaatmiseks eelnevat luba.

Eurojust annab punkti d kohase loa üksnes andmed algselt esitanud liikmesriigi eelnevalt antud nõusolekul ja pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja operatiivsete isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edasi saadetakse.

2.  Eurojust võib lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile operatiivseid isikuandmeid, kui kohaldub üks järgmistest asjaoludest:

a)  komisjon on artikli 57 kohaselt otsustanud, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava kaitsetaseme, või sellise kaitse piisavuse otsuse puudumise korral on asjakohasel juhul kehtestatud või on olemas piisavad kaitsemeetmed vastavalt artikli 58 lõikele 1, või nii sellise kaitse piisavuse otsuse kui ka selliste piisavate kaitsemeetmete puudumise korral kohaldatakse artikli 59 lõikes 1 konkreetsete olukordade puhuks ette nähtud erandit;

b)  enne … [käesoleva määruse kohaldamiskuupäev]on sõlmitud operatiivsete isikuandmete vahetamist lubav koostöökokkulepe Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt otsuse 2002/187/JSK artiklile 26a, või

c)  liit ja kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmeid seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega.

3.  Artikli 47 lõikes 3 osutatud koostöökorda võib kasutada selleks, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lepingute või kaitse piisavuse otsuste rakendamise üksikasjad.

4.  Eurojust võib kiireloomulistel juhtudel edastada operatiivseid isikuandmeid ilma lõike 1 punkti c kohase liikmesriigi eelneva loata. Eurojust teeb seda üksnes juhul, kui operatiivsete isikuandmete edastamine on vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava või liikmesriigi olulisi huve kahjustava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks ning kui eelnevat luba ei ole võimalik õigeaegselt saada. Eelneva loa andmise eest vastutavat asutust teavitatakse viivitamata.

5.  Liikmesriigil ning liidu institutsioonil, organil või asutusel on keelatud Eurojustilt saadud operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edasi saata.. Erandjuhul võib selline edasisaatmine toimuda, kui Eurojust on selleks loa andnud pärast seda, kui ta on võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas kuriteo raskust, operatiivsete isikuandmete algse edastamise eesmärki ja isikuandmete kaitse taset selles kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kellele operatiivsed isikuandmed edasi saadetakse.

6.  Artikleid 57, 58 ja 59 kohaldatakse eesmärgiga tagada, et käesoleva määruse ja liidu õigusega ette nähtud füüsiliste isikute kaitse taset ei kahjustata.

Artikkel 57

Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel

Eurojust võib edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui komisjon on vastavalt direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 36 teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või asjaomase kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme.

Artikkel 58

Edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel

1.  Kaitse piisavuse otsuse puudumise korral võib Eurojust edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile järgmistel juhtudel:

a)  operatiivsete isikuandmete kaitseks võetavad asjakohased kaitsemeetmed on sätestatud õiguslikult siduvas aktis või

b)  Eurojust on hinnanud kõiki operatiivsete isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid ning leidnud, et kehtestatud on kõik operatiivsete isikuandmete kaitse seisukohast asjakohased kaitsemeetmed.

2.  Eurojust teatab Euroopa Andmekaitseinspektorile lõike 1 punkti b kohaste edastamiste liigid.

3.  Kui edastamine põhineb lõike 1 punktil b, siis selline edastamine dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. Dokumentatsioon peab sisaldama edastamise kuupäeva ja kellaaega ning vastuvõtva pädeva asutuse andmeid, edastamise põhjendust ja edastatud operatiivseid isikuandmeid.

Artikkel 59

Erandid eriolukordade puhuks

1.  Kaitse piisavuse otsuse või artikli 58 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral võib Eurojust edastada operatiivseid isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes tingimusel, et edastamine on vajalik

a)  andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks,

b)  andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks,

c)  liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks või

d)  konkreetsetes kriminaalasjades Eurojusti ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui Eurojust otsustab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles edastamisega seotud avaliku huvi.

2.  Kui edastamine põhineb lõikel 1, siis selline edastamine dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. Dokumentatsioon peab sisaldama edastamise kuupäeva ja kellaaega, ning vastuvõtva pädeva asutuse andmeid, edastamise põhjendust ja edastatud operatiivseid isikuandmeid.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 60

Eelarve

1.  Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Eurojusti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Eurojusti eelarves.

2.  Eurojusti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurojusti tulud järgmisest:

a)  liidu osamaks, mis on kantud liidu üldeelarvesse;

b)  mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt;

c)  tasud väljaannete ja kõikide Eurojusti osutatavate teenuste eest;

d)  sihtotstarbelised toetused.

4.  Eurojusti kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid, sealhulgas ühiste uurimisrühmade rahastamist.

Artikkel 61

Eelarve koostamine

1.  Igal aastal koostab haldusdirektor Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle juhatusele. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja muid artiklis 48 osutatud liidu võrgustikke, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades, teavitatakse nende tegevusega seotud eelarve osadest õigeaegselt enne eelarvestuse komisjonile edastamist.

2.  Kõnealuse projekti põhjal vaatab juhatus läbi Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis edastatakse kolleegiumile vastuvõtmiseks.

3.  Eurojusti tulude ja kulude esialgne eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab Eurojust komisjonile sama aasta 31. märtsiks.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos liidu üldeelarve projektiga.

5.  Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks kasutatavad liidu assigneeringud.

7.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurojusti ametikohtade loetelu. ▌Kolleegium võtab vastu Eurojusti eelarve. Eurojusti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral teeb kolleegium Eurojusti eelarves vajalikud kohandused.

8.  Kõikide kinnisvaraprojektide suhtes, millel on tõenäoliselt oluline mõju Eurojusti eelarvele, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013(45) artiklit 88.

Artikkel 62

Eelarve täitmine

Haldusdirektor tegutseb Eurojusti eelarvevahendite käsutajana ning täidab Eurojusti eelarvet omal vastutusel eelarvega lubatud piirides.

Artikkel 63

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.  Eurojusti peaarvepidaja esitab eelarveaasta (aasta n) esialgse raamatupidamisaruande komisjoni pearaamatupidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta (aasta n+1) 1. märtsil.

2.  Eurojust saadab hiljemalt 31. märtsil aastal n+1 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta n eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

3.  Komisjoni peaarvepidaja edastab komisjoni raamatupidamisaruannetega aasta n konsolideeritud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande hiljemalt 31. märtsil aastal n+1 kontrollikojale.

4.  Kontrollikoda koostab kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 lõikega 1 hiljemalt 1. juunil aastal n +1 oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta.

5.  Kui kontrollikoda on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta esitanud, koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

6.  Juhatus esitab arvamuse Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

7.  Haldusdirektor saadab aasta n lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega hiljemalt 1. juulil aastal n+1 Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

8.  Eurojusti aasta n lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 15. novembril aastal n+1 .

9.  Haldusdirektor saadab kontrollikojale hiljemalt 30. septembril aastal n+1 vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka juhatusele ja komisjonile.

10.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

11.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n+2 heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

12.  Eurojusti eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel ELi toimimise lepingu artiklis 319 ning määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 260, 261 ja 262 sätestatud menetluse alusel ning kontrollikoja auditiaruandele tuginedes.

Juhul kui Euroopa Parlament keeldub heakskiidu andmisest hiljemalt 15. mail aastal n+2, palutakse haldusdirektoril selgitada oma seisukohta kolleegiumile, kes teeb oma lõpliku otsuse sõltuvalt asjaoludest.

Artikkel 64

Finantseeskirjad

1.  Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas ▌ delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013. Need finantseeskirjad ei tohi lahkneda ▌ delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on spetsiifiliselt vajalik Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Eurojust ja Europol ühiselt normid ja tingimused toetusetaotluste menetlemiseks.

2.  Eurojust võib anda toetusi, mis on seotud artikli 4 lõikes 1 sätestatud Eurojusti ülesannete täitmisega. Artikli 4 lõike 1 punktis f osutatud ülesannete täitmiseks antavaid toetusi võib anda liikmesriikidele ilma toetustaotluse esitamise kutseta.

VII PEATÜKK

TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 65

Üldsätted

1.   Eurojusti töötajate suhtes kohaldatakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2.  Eurojusti töötajad võetakse tööle vastavalt liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavatele normidele ja reeglitele, võttes arvesse kõiki ametnike personalieeskirjade artiklis 27 osutatud kriteeriume, sealhulgas töötajate geograafilist jaotust.

Artikkel 66

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.  Lisaks oma töötajatele võib Eurojust kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole.

2.  Kolleegium võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise ja muude töötajate kasutamise kohta, eelkõige võimalike huvide konfliktide ennetamiseks.

3.  Eurojust võtab asjakohaseid haldusmeetmeid huvide konfliktide ennetamiseks, sealhulgas seoses töölt lahkumise järgse huvide konfliktiga, tehes seda muu hulgas koolituse ja ennetusstrateegiate abil.

VIII PEATÜKK

HINDAMINE JA ARUANDLUS

Artikkel 67

Liidu institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide kaasamine

1.  Eurojust edastab oma aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele, kes võivad esitada tähelepanekuid ja järeldusi.

2.   Valituks osutumise korral esineb äsja valitud Eurojusti president Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ees avaldusega ning vastab selle liikmete küsimustele. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seoses võetud konkreetsetele meetmetele.

3.  ▌ Eurojusti president osaleb kord aastas Eurojusti tegevusele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt ühise hinnangu andmises parlamentidevahelise komisjonide kohtumise raames, et arutada Eurojusti praegust tegevust ning tutvustada selle aastaaruannet või Eurojusti muid põhidokumente.

Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele.

4.  Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja konsulteerimiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele asjaomaste liikmesriikide ametlikes keeltes nende teavitamiseks

a)  Eurojusti koostatud või tellitud uuringute ja strateegiliste projektide tulemused;

b)  artiklis 15 osutatud programmdokumendid;

c)  kolmandate isikutega kokku lepitud koostöökorra.

Artikkel 68

Arvamused kavandatavate seadusandlike aktide kohta

Komisjon ja liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu artikli 76 punkti b kohaseid õigusi kasutades taotleda Eurojusti arvamust kõigi ELi toimimise lepingu artiklis 76 osutatud ettepandud seadusandlike aktide kohta.

Artikkel 69

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt ▌ ... [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon hinnangu käesoleva määruse rakendamise ja mõju ning Eurojusti ja tema töökorralduse tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hindamise raames kuulatakse ära kolleegium. Hinnangu eesmärk võib olla eelkõige selgitada välja võimalik vajadus muuta Eurojusti volitusi ja sellise muudatuse finantsmõju.

2.  Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele, nõukogule ja kolleegiumile. Hindamise järeldused avalikustatakse.

IX PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 70

Privileegid ja immuniteedid

Eurojusti ja tema töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

Artikkel 71

Kasutatavad keeled

1.  Eurojusti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1(46).

2.  Eurojusti‑sisese keelte kasutamise korra otsustab kolleegium oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.  Eurojusti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, mis on loodud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2965/94(47), kui just ei tule leida muud lahendust juhul, kui tõlkekeskuse teenuseid ei ole võimalik kasutada.

Artikkel 72

Konfidentsiaalsus

1.  Artiklis 7 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad, riigisisesed kontaktisikud, liikmesriikide lähetatud eksperdid, sidekohtunikud, andmekaitseametnik ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

2.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kõigi isikute ja organite suhtes, kes Eurojustiga töötavad.

3.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast ametist või töölt lahkumist ja pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute ametiaja lõppemist.

4.  Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud või vahetanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba seaduslikult avalikustatud või üldsusele kättesaadav.

Artikkel 73

Riiklike menetluste konfidentsiaalsuse tingimused

1.  Eurojusti kaudu toimuva teabe saamise või vahetamise korral võib teabe esitanud liikmesriigi ametiasutus oma riigisisesele õigusele vastavalt kehtestada vastuvõtvale ametiasutusele tingimusi kõnealuse teabe kasutamiseks riiklikes menetlustes, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 3 kohaldamist.

2.  Lõikes 1 osutatud teavet vastu võtva liikmesriigi ametiasutuse jaoks on need tingimused siduvad.

Artikkel 74

Läbipaistvus

1.  Eurojusti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001(48).

2.  Juhatus valmistab kuue kuu jooksul pärast oma esimese koosoleku kuupäeva ette määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kolleegiumile vastuvõtmiseks.

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud Eurojusti otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse vastavalt Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Kohtule.

4.  Eurojust avaldab oma veebisaidil juhatuse liikmete loetelu ja juhatuse koosolekute tulemuste kokkuvõtted. Selliste kokkuvõtete avaldamisest loobutakse või avaldamist piiratakse kas ajutiselt või alaliselt, kui selline avaldamine võib ohustada Eurojusti ülesannete täitmist, võttes arvesse Eurojusti vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning operatiivset olemust.

Artikkel 75

OLAF ja kontrollikoda

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust(49). Eurojust võtab vastu kõikide liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate ja assistentide, kõikide liikmesriikide lähetatud ekspertide ja kõikide Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas sätestatud vormi.

2.  Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.

3.  OLAF võib vastavalt määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96(50) ▌ kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on olnud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldab töökord kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Eurojusti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.

5.  Eurojusti töötajad, haldusdirektor ning kolleegiumi ja juhatuse liikmed annavad OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada igasugusest kahtlusest, mis on seotud nende vastavate volituste raames toimuva reeglitele mittevastava või ebaseadusliku tegevusega, millest nad on saanud teada oma ülesannete täitmisel.

Artikkel 76

Tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitset käsitlev eeskiri

1.  Eurojust kehtestab sise‑eeskirja, mis käsitleb teabe käitlemist ja konfidentsiaalsust ning salastamata tundliku teabe kaitsmist, sealhulgas sellise teabe loomist ja töötlemist Eurojustis.

2.  Eurojust kehtestab sise‑eeskirja ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, mis on kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL(51), et tagada sellise teabe samaväärne kaitse.

Artikkel 77

Haldusuurimine

Euroopa Ombudsman uurib Eurojusti haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 78

Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1.  Eurojusti lepinguline vastutus on reguleeritud kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.  Eurojusti sõlmitud lepingutes sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub otsuste tegemine Euroopa Kohtu pädevusse.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega ning sõltumata artikli 46 kohasest võimalikust vastutusest kogu kahju, mida on põhjustanud Eurojust või selle töötajad oma kohustuste täitmisel.

4.  Lõiget 3 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta aga tegutseb talle artikli 8 kohaselt antud volituste alusel, hüvitab tema liikmesriik Eurojustile summad, mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud.

5.  Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

6.  Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012(52) ▌ alusel.

7.  Eurojusti töötajate isiklik vastutus Eurojusti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 79

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.  Eurojusti asukoht on Madalmaades Haagis.

2.  Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Eurojustile Madalmaades antavaid ruume ja Madalmaade pakutavaid vahendeid ning Madalmaades haldusdirektori, kolleegiumi liikmete, Eurojusti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erireegleid, sätestatakse Eurojusti ja Madalmaade vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast kolleegiumi heakskiidu saamist.

Artikkel 80

Üleminekukord

1.  Käesoleva määrusega asutatud Eurojust on otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti üldine õigusjärglane kõikide viimase sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.

2.  Otsuse 2002/187/JSK alusel asutatud Eurojusti liikmesriikide liikmed, kes on nimetatud otsuse alusel igast liikmesriigist lähetatud, täidavad Eurojusti liikmesriikide liikmete ülesandeid käesoleva määruse II jao II peatüki alusel. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib nende ametiaega käesoleva määruse artikli 7 lõike 5 alusel ühe korra pikendada, sõltumata varasemast pikendamisest.

3.  Käesoleva määruse jõustumise ajal otsuse 2002/187/JSK alusel asutatud Eurojusti presidendi ja asepresidentidena tegutsevad isikud täidavad Eurojusti presidendi ja asepresidentide ülesandeid käesoleva määruse artikli 11 alusel kuni nende ametiaja lõppemiseni kooskõlas nimetatud otsusega. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib neid käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 alusel ühe korra tagasi valida, sõltumata varasemast tagasivalimisest.

4.  Otsuse 2002/187/JSK artikli 29 alusel viimati ametisse määratud haldusdirektor täidab haldusdirektori ülesandeid käesoleva määruse artikli 17 alusel kuni nimetatud otsuse  kohaselt kindlaks määratud ametiaja lõppemiseni. Kõnealuse haldusdirektori ametiaega võib pärast käesoleva määruse jõustumist ühe korra pikendada.

5.  Käesolev määrus ei mõjuta otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti sõlmitud lepingute kehtivust. Eelkõige on jätkuvalt õiguslikult kehtivad kõik Eurojusti sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis on jõustunud enne … [käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva].

6.  Otsuse 2002/187/JSK artikli 35 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas selle artiklis 36 kehtestatud eeskirjadega.

7.  Käesolev määrus ei mõjuta otsuse 2002/187/JSK kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud töölepinguid. Nimetatud otsuse artikli 17 kohaselt viimasena ametisse määratud andmekaitseametnik võtab üle käesoleva määruse artiklis 36 sätestatud andmekaitseametniku rolli.

Artikkel 81

Asendamine ja kehtetuks tunnistamine

1.  Käesolevaga asendatakse ▌ otsus 2002/187/JSK alates … [üks aasta pärast jõustumise kuupäeva] nende liikmesriikide suhtes, kelle jaoks käesolev määrus on siduv.

Seetõttu tunnistatakse otsus 2002/187/JSK alates … [üks aasta pärast jõustumise kuupäeva] kehtetuks.

2.  Liikmesriikide suhtes, kelle jaoks käesolev määrus on siduv, käsitatakse viiteid ▌ lõikes 1 osutatud otsusele ▌ viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 82

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates … [üks aasta pärast jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Vastavalt artikli 3 lõikele 1 Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu:

–  terrorism,

–   organiseeritud kuritegevus,

–  ebaseaduslik uimastikaubandus,

–   rahapesu,

–  tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus,

–   immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

–   inimkaubandus,

–  mootorsõidukitega seotud kuritegevus,

–   tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine,

–  ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

–  inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

–  rassism ja ksenofoobia,

–  ▌ rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel,

–  ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemed ja kunstiteosed,

–  kelmus ja pettus,

–  liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod,

–  siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine,

–  väljapressimine ja raha väljapressimine,

–  toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

–  haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

–  raha ja maksevahendi võltsimine,

–  arvutikuriteod,

–  korruptsioon,

–  ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega,

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

–  keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,

–   ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

–   seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil,

–  genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.

II LISA

Artiklis 27 osutatud isikuandmete liigid

1.  a) Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)  sünniaeg ja -koht;

c)  kodakondsus;

d)  sugu;

e)  asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)  sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriigis isikute tuvastamiseks kasutatavad muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;

g)  teave juriidiliste isikute kohta, kui see sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kellele on esitatud süüdistus;

h)  pangakontode või muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad;

i)  väidetavate süütegude kirjeldus ja olemus, nende toimepanemise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg;

j)  asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;

k)  üksikasjad, mis on seotud isiku väidetava kuulumisega kuritegelikku organisatsiooni;

l)  telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;

m)  sõidukite registreerimisandmed;

n)  DNA mittekodeeritavast osast saadud DNA‑profiilid, fotod ja sõrmejäljed.

2.  a) Perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)  sünniaeg ja -koht;

c)  kodakondsus;

d)  sugu;

e)  asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)  süütegude, millega asjaomane isik on seotud, kirjeldus ja olemus, nende sooritamise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg;

g)  sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriikides isikute tuvastamiseks kasutatavad muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena registreerimise numbrid;

h)  pangakontode ja muude finantseerimisasutuste kontode üksikasjad;

i)  telefoninumbrid, e‑posti aadressid, andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;

j)  sõidukite registreerimisandmed.

(1) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).
(3)Nõukogu 18. juuni 2003. aasta otsus 2003/659/JSK, millega muudetakse nõukogu otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44).
(4)Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2009/426/JSK, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14).
(5) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(6)Nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsus 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega (EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1).
(7)Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103).
(8)Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsus 2008/852/JSK korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta (ELT L 301, 12.11.2008, lk 38).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L …).
(11)+ Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number ja joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(12)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(13)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(14)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(15) Nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta ühine seisukoht 2005/69/JSK teatavate andmete vahetamise kohta Interpoliga (ELT L 27, 29.1.2005, lk 61).
(16) Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).
(17)Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeede 96/277/JSK, mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks (EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).
(22) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(23) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 253, 29.9.2005, lk 22).
(24) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).
(25)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(26)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(27)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(28)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(29)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(30)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(31)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(32)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(33)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(34)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(35)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(36)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(37)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(38)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(39)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(40)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(41)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(42)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(44)+ Väljaannete talitus: palun lisada dokumendis PE-CONS 31/18 (2017/0002(COD)) sisalduva määruse number.
(45) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
(46)Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
(47) Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1)
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(49)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(50) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(51) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).
(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).


Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine ***I
PDF 756kWORD 114k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (COM(2016)0819 – C8‑0002/2017 – 2016/0412(COD))
P8_TA-PROV(2018)0380A8-0001/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0819),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0002/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0001/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist

P8_TC1-COD(2016)0412


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)  Kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mida on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates üldiselt nimetatud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks.

(3)  Kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine on ühed kõige tulemuslikumad kuritegevusega võitlemise vahendid. ▌Liit on võtnud kohustuse tagada kuritegeliku vara tõhusam kindlakstegemine, konfiskeerimine ja taaskasutamine kooskõlas dokumendiga „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel“(2).

(4)  Kuna kuritegevus on sageli rahvusvaheline, on tulemuslik piiriülene koostöö kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimisel ja konfiskeerimisel esmatähtis.

(5)  Liidu kehtiv õigusraamistik arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kohta koosneb nõukogu raamotsustest 2003/577/JSK(3) ja 2006/783/JSK(4).

(6)  Komisjoni rakendamisaruanded raamotsuste 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kohta näitavad, et olemasolev arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kord ei toimi täies ulatuses. Kõnealuseid raamotsuseid ei ole liikmesriikides ühetaoliselt rakendatud ega kohaldatud, mille tõttu ei ole vastastikune tunnustamine piisav ega piiriülene koostöö optimaalne.

(7)  Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitlev liidu õigusraamistik ei ole pidanud sammu liidu ja liikmesriikide viimaste seadusandlike muudatustega. Võttes eriti arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/42/EL(5) on sätestatud vara arestimise ja konfiskeerimise miinimumnormid. Kõnealused miinimumnormid puudutavad kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimist, muu hulgas kahtlustatava või süüdistatava haiguse või menetlusest kõrvalehoidumise korral, kui seoses kuriteoga on kriminaalmenetlust juba alustatud, laiendatud konfiskeerimist ning konfiskeerimist kolmandalt isikult. Nimetatud miinimumnormid puudutavad ka vara arestimist selle võimaliku hilisema konfiskeerimise eesmärgil. Vastastikuse tunnustamise õigusraamistik peaks hõlmama ka kõnealuse direktiiviga reguleeritud arestimis- ja ▌konfiskeerimisotsuste liike.

(8)  Direktiivi 2014/42/EL vastuvõtmisel teatasid Euroopa Parlament ja nõukogu avalduses, et arestimise ja konfiskeerimise toimiv süsteem ▌liidus on lahutamatult seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste hästi toimiva vastastikuse tunnustamisega. Võttes arvesse vajadust kehtestada liidus kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise terviklik süsteem, kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama seadusandlik ettepanek arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kohta.

(9)  Komisjon märkis oma 28. aprilli 2015. aasta teatises „Euroopa julgeoleku tegevuskava“, et kriminaalasjades tehtav õiguskoostöö tugineb tõhusatele piiriülestele vahenditele ning et kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikune tunnustamine on julgeolekuraamistiku keskne element. Samuti tuletas komisjon meelde vajadust parandada arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

(10)  Komisjon rõhutas oma 2. veebruari 2016. aasta teatises terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta vajadust tagada, et terrorismi rahastavad kurjategijad jäetaks oma varast ilma. Komisjon märkis, et sellise organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, mille abil rahastatakse terrorismi, on oluline asjaomased kurjategijad kriminaaltulust ilma jätta. Komisjon märkis, et selleks on vaja tagada, et iga liiki arestimis- ja konfiskeerimisotsused pöörataks maksimaalses ulatuses täitmisele kogu liidus, rakendades vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

(11)  Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tulemusliku vastastikuse tunnustamise tagamiseks tuleks nende otsuste tunnustamise ja täitmise normid kehtestada õiguslikult siduva ja vahetult kohaldatava liidu õigusaktiga.

(12)  Tähtis on hõlbustada arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist selliste normide kehtestamise abil, mis kohustavad liikmesriike täiendavate formaalsusteta tunnustama teise liikmesriigi poolt kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid ning neid oma territooriumil täitma.

(13)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõikide arestimis- ja konfiskeerimisotsuste suhtes, mis on tehtud kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames. „Kriminaalasjades läbiviidavad menetlused“ on liidu õiguse autonoomne mõiste, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, olenemata Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Seetõttu hõlmab mõiste iga liiki arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mis on tehtud kuriteoga seotud menetlustes, mitte üksnes direktiiviga 2014/42/EL hõlmatud otsuseid. Ühtlasi hõlmab see muud liiki otsuseid, mis on tehtud ilma lõpliku süüdimõistva otsuseta. Kuigi sellised otsused ei pruugi liikmesriigi õigussüsteemis olla ette nähtud, peaks asjaomane liikmesriik saama tunnustada ja täita sellist otsust, mille on teinud mõni teine liikmesriik. Kriminaalasjades läbiviidav menetlus võiks samuti hõlmata politsei ja muude õiguskaitseasutuste kriminaaluurimisi. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta tsiviil- või haldusasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsused.

(14)  Käesolev määrus peaks hõlmama nii direktiiviga 2014/42/EL reguleeritud kuritegudega seotud ▌arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid kui ka muude kuritegudega seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid. Käesoleva määrusega hõlmatud kuritegude osas ei tohiks seetõttu piirduda ▌eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega kuritegudega, kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 82 ei nõuta sellist piirangut meetmetele, millega kehtestatakse normid ja menetlused kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise tagamiseks.

(15)  Liikmesriikidevaheline koostöö, mis rajaneb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja kohtuotsuste viivitamatul täitmisel, eeldab veendumust, et otsused, mida tuleb tunnustada ja täita, tehakse alati kooskõlas õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Samuti eeldab selline koostöö, et arestimis- või konfiskeerimisotsusest puudutatud isikute õigused peaksid säilima. Nende puudutatud isikute hulka, kes võivad olla füüsilised või juriidilised isikud, peaksid kuuluma isikud, kelle suhtes arestimis- või konfiskeerimisotsus tehti, või isikud, kellele kuulub kõnealuses otsuses käsitletav vara, ning kõik kolmandad isikud, kelle õigusi selle varaga seoses kõnealuse otsusega otseselt piiratakse, sealhulgas heausksed kolmandad isikud. See, kas arestimis- või konfiskeerimisotsus mõjutab otseselt selliseid kolmandaid isikuid, tuleks otsustada kooskõlas täitva riigi õigusega.

(16)  Käesolev määrus ei muuda kohustust austada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 6 sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid.

(17)  Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „ELi põhiõiguste harta) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (edaspidi Euroopa inimõiguste konventsioon) tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. See hõlmab ka põhimõtet, et diskrimineerimine soo, rassilise kuuluvuse või etnilise päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või puude alusel on keelatud. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2010/64/EL,(6) 2012/13/EL,(7) 2013/48/EL,(8) (EL) 2016/343,(9) (EL) 2016/800(10) ja (EL) 2016/1919(11) sätestatud menetlusõigusi tuleks nimetatud direktiivide kohaldamisala piires kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud kriminaalmenetluste suhtes nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes nimetatud direktiivid on siduvad. Igal juhul tuleks ELi põhiõiguste hartast tulenevaid kaitsemeetmeid kohaldada kõigi käesoleva määrusega hõlmatud menetluste suhtes. Eelkõige tuleks ELi põhiõiguste hartas sätestatud olulisi kriminaalmenetluste kaitsemeetmeid kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud selliste kriminaalasjades läbiviidavate menetluste puhul, mis ei ole kriminaalmenetlused.

(19)  Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste edastamise, tunnustamise ja täitmise normid peaksid tagama kuritegeliku vara sissenõudmise protsessi tõhususe, ent seejuures tuleb austada põhiõigusi.

(20)  Topeltkaristatavuse kindlakstegemisel peaks täitva riigi pädev asutus kontrollima, kas kõnealuse kuriteo aluseks olevad faktilised asjaolud, mis on kajastatud taotleva riigi pädeva asutuse esitatud arestimis- või konfiskeerimistunnistuses, annaksid sellistena alust kohaldada kriminaalkaristust ka täitvas riigis, kui need esinenuks selles riigis arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise otsuse tegemise ajal.

(21)  Taotlev asutus peaks tagama, et arestimis- või konfiskeerimisotsuse tegemisel järgitakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Käesoleva määruse kohaselt tuleks arestimis- või konfiskeerimisotsus teha ja edastada teise liikmesriigi täitvale asutusele üksnes juhul, kui selle oleks saanud teha ja seda oleks saanud kasutada üksnes riigisisese juhtumi puhul. Taotlev asutus peaks vastutama kõikidel juhtudel selliste otsuste vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise eest, kuna arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamisest ja täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas määruses sätestatud alustel.

(22)  Mõnel juhul võib arestimisotsuse teha asutus, kelle taotlev riik on selleks määranud ja kes on kriminaalasjades pädev tegema või täitma arestimisotsust kooskõlas liikmesriigi õigusega ning kes ei ole kohtunik, kohus või prokurör. Sellisel juhul peaks kohtunik, kohus või prokurör arestimisotsuse kinnitama enne selle edastamist täitvale asutusele.

(23)  Liikmesriigid peaksid saama teha avalduse, milles nad teatavad, et kui neile edastatakse arestimis- või konfiskeerimistunnistus arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, peaks taotlev asutus edastama koos arestimis- või konfiskeerimistunnistusega ka arestimis- või konfiskeerimisotsuse originaali või selle kinnitatud ärakirja. Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama, kui nad sellise avalduse teevad või selle tagasi võtavad. Komisjon peaks tegema sellise teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja nõukogu otsuses 2008/976/JSK(12)sätestatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik peaks tegema kõnealuse teabe kättesaadavaks kõnealuses otsuses osutatud veebisaidil.

(24)  Taotlev asutus peaks edastama arestimis- või konfiskeerimistunnistuse koos arestimis- või konfiskeerimisotsusega, kui see on asjakohane, kas otse täitvale asutusele või täitva riigi keskasutusele, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad täitval asutusel teha kindlaks tunnistuse või otsuse ehtsuse, näiteks tähitud kirja või turvatud e‑posti teel. Taotleval asutusel peaks olema võimalik kasutada kõiki asjakohaseid edastuskanaleid või -vahendeid, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku turvalist telekommunikatsioonisüsteemi, Eurojusti või muid kanaleid, mida õigusasutused kasutavad.

(25)  Kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et isik, kelle suhtes on tehtud rahasummat käsitlev arestimis- või konfiskeerimisotsus, omab mõnes liikmesriigis vara või sissetulekut, peaks ta edastama selle otsusega seotud arestimis- või konfiskeerimistunnistuse kõnealusele liikmeriigile. Sellest tulenevalt võiks tunnistuse näiteks edastada liikmesriigile, kus füüsiline isik, kelle suhtes otsus on tehtud, elab või, kui sellel isikul puudub alaline aadress, sellele liikmesriigile, kus ta tavaliselt elab. Kui otsus on tehtud juriidilise isiku suhtes, võiks tunnistuse edastada liikmesriigile, kus juriidiline isik asub.

(26)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata arestimis- ja konfiskeerimisotsustega seotud tunnistuste edastamise ja vastuvõtmise haldamiseks üks või mitu keskasutust, kui see on nende riigisisese õigussüsteemi ülesehituse tõttu vajalik. Sellised keskasutused võivad samuti pakkuda haldustuge, neil võib olla koordineeriv roll ning nad võivad aidata koguda statistikat, hõlbustades ja edendades nõnda arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

(27)  Kui rahasummat käsitleva konfiskeerimisotsusega seotud konfiskeerimistunnistus edastatakse rohkem kui ühele täitvale riigile, peaks taotlev riik püüdma vältida olukorda, et konfiskeeritakse vajalikust rohkem vara ja otsuse täitmisest saadud koguväärtus ületab selles täpsustatud maksimumsummat. Selleks peaks taotlev asutus muu hulgas märkima konfiskeerimistunnistusele vara väärtuse, kui see on teada, igas täitvas riigis, et täitvad asutused saaksid seda arvesse võtta, hoidma täitvate asutustega vajalikku ühendust ja pidama vajalikku dialoogi konfiskeeritava vara üle ning teavitama viivitamata asjakohast täitvat asutust või täitvaid asutusi, kui ta leiab, et võib olla oht konfiskeerimisel ületada maksimumsummat. Vajaduse korral võiks Eurojust täita oma pädevuse piires koordineerivat rolli, et vältida ülemäärast konfiskeerimist.

(28)  Liikmesriike tuleks julgustada tegema avaldust, milles nad märgivad, et täitvate riikidena aktsepteerivad nad arestimis- või konfiskeerimistunnistusi või mõlemaid ühes või mitmes liidu ametlikus keeles, mis ei ole nende riigi ametlik(ud) keel(ed).

(29)  Täitev asutus peaks arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid tunnustama ▌ja võtma nende täitmiseks vajalikud meetmed. Arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsus tuleks teha ning arestimine või konfiskeerimine tuleks läbi viia sama kiiresti ja omistades sellele samasugust tähtsust kui ▌sarnasele riigisisesele juhtumile. Selleks et tagada, et arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise otsus tehakse kiiresti ja tõhusalt ning et arestimis-või konfiskeerimisotsust kiiresti ja tõhusalt täidetakse, tuleks kehtestada ▌tähtajad, mida tuleks arvutada kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.(13) Arestimisotsuse puhul peaks täitev asutus alustama asjaomase otsuse täitmiseks vajalike konkreetsete meetmete võtmist hiljemalt 48 tunni möödumisel selle tunnustamise ja täitmise otsuse tegemisest.

(30)  Arestimisotsuse täitmisel peaksid taotlev asutus ja täitev asutus võtma nõuetekohaselt arvesse menetluse konfidentsiaalsust. Eelkõige peaks täitev asutus tagama arestimisotsuse asjaolude ja ▌sisu konfidentsiaalsuse. See ei piira kohustust teavitada puudutatud isikuid arestimisotsuse täitmisest kooskõlas käesoleva määrusega.

(31)  Arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas määruses sätestatud alustel. Käesoleva määrusega peaks täitval asutusel olema lubatud jätta konfiskeerimisotsus tunnustamata või täitmata ne bis in idem põhimõtte, puudutatud isikute õiguste või kohtulikul arutelul isiklikult kohalviibimise õiguse alusel.

(32)  Käesoleva määrusega peaks täitval asutusel olema lubatud jätta konfiskeerimisotsus tunnustamata või täitmata juhul, kui isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus tehti, ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusena tehti lõpliku süüdimõistva otsusega seotud konfiskeerimisotsus. See peaks olema konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise alus üksnes juhul, kui kohtuliku arutelu tulemusena tehakse lõpliku süüdimõistva otsusega seotud konfiskeerimisotsus, ent mitte siis, kui menetluse tulemusena tehakse konfiskeerimisotsus ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Siiski peaks selleks, et seda alust saaks kohaldada, toimuma üks või mitu kohtuistungit. Kõnealust alust ei peaks saama kohaldada, kui asjaomased riigisisesed menetlusnormid ei näe ette kohtuistungi läbiviimist. Sellised riigisisesed menetlusnormid peaksid olema kooskõlas ELi põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga, eelkõige selles osas, mis puudutab õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Nii on see näiteks juhul, kui menetlus viiakse läbi lihtsustatud korras, täielikult või osaliselt kirjaliku menetlusega või menetlusega, mille puhul kohtuistungit ei ole ette nähtud.

(33)  Üksnes erakorralistel asjaoludel peaks olema võimalik jätta arestimis- või konfiskeerimisotsus tunnustamata või täitmata, kui selline tunnustamine või täitmine takistaks täitval riigil kohaldada oma põhiseadusest tulenevaid norme, mis on seotud ajakirjandusvabadusega või väljendusvabadusega muudes meediakanalites.

(34)  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine liidus põhineb vastastikusel usaldusel ja eeldusel, et teised liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eelkõige põhiõigusi. Erandjuhtudel, kui konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal on põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest tooks arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmine kaasa asjakohase ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguse ilmselge rikkumise, peaks täitval asutusel olema võimalik teha otsus asjaomast otsust mitte tunnustada või mitte täita. Põhiõigused, mis peaksid sel juhul asjakohased olema, on eelkõige õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigus kaitsele. Õigus omandile ei peaks põhimõtteliselt asjakohane olema, kuna vara arestimine ja konfiskeerimine tähendab sekkumist isiku omandiõigusesse ning sellega seoses on vajalikud kaitsemeetmed liidu õiguses, sealhulgas käesolevas määruses, juba ette nähtud.

(35)  Enne kui mis tahes tunnustamata või täitmata jätmise aluse esinemisel tehakse arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus, peaks täitev asutus konsulteerima taotleva asutusega, et hankida vajalikku lisateavet.

(36)  Kui vaadatakse läbi täitva asutuse taotlust piirata ajavahemikku, mille vältel peaks vara olema arestitud, peaks taotlev asutus võtma arvesse juhtumi kõiki asjaolusid, eelkõige seda, kas arestimisotsuse täitmise jätkamine võib põhjustada täitvas riigis põhjendamatut kahju. On soovitatav, et täitev asutus konsulteeriks taotleva asutusega selles küsimuses enne ametliku taotluse esitamist.

(37)  Taotlev asutus peaks teavitama täitvat asutust, kui taotleva riigi asutus saab rahasumma, mille asjaomane isik on seoses konfiskeerimisotsusega maksnud, kusjuures eeldatakse, et täitvat riiki tuleks teavitada üksnes siis, kui otsuse alusel makstud summa mõjutab järele jäävat summat, mis tuleks otsuse kohaselt konfiskeerida.

(38)  Täitval asutusel peaks olema võimalik ▌arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmist edasi lükata, eriti juhul, kui otsuse täitmine võib kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust. Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei ole ▌, peaks täitev asutus võtma otsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(39)  Pärast arestimisotsuse täitmist ning pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse tegemist peaks täitev asutus võimaluse korral sellisest täitmisest või sellisest otsusest teavitama talle teada olevaid puudutatud isikuid. Selleks peaks täitev asutus tegema kõik mõistlikud jõupingutused, et teha kindlaks puudutatud isikud, kuidas nendega ühendust võtta ja teavitada neid arestimisotsuse täitmisest või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsusest. Kõnealuse kohustuse täitmisel võib täitev asutus küsida taotlevalt asutuselt abi, näiteks kui puudutatud isikud tunduvad elavat taotlevas riigis. Käesoleva määruse kohane täitva asutuse kohustus esitada puudutatud isikutele teavet ei piira taotleva asutuse kohustust esitada isikutele taotleva riigi õiguse kohaselt teavet näiteks arestimisotsuse tegemise või taotleva riigi õiguse kohaselt olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta.

(40)  Taotlevat asutust tuleks viivitamata teavitada, kui arestimis- või konfiskeerimisotsust on võimatu täita. Täitmine võib osutuda võimatuks, sest vara on juba konfiskeeritud, kadunud, hävitatud, seda ei ole võimalik leida taotleva asutuse osutatud kohast või vara asukoht ei ole piisavalt täpselt osutatud vaatamata täitva asutuse ja taotleva asutuse vahelistele konsultatsioonidele. Sellisel juhul ei peaks täitev asutus olema enam kohustatud otsust täitma. Kui täitev asutus saab aga hiljem teavet, mis võimaldab tal teha kindlaks vara asukoha, peaks tal olema võimalik otsust täita, ilma et oleks vaja edastada uus tunnistus kooskõlas käesoleva määrusega.

(41)  Kui täitva riigi õigus muudab arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise õiguslikult võimatuks, peaks täitev asutus võtma ühendust taotleva asutusega, et arutada olukorda ja leida lahendus. Lahendus võib seisneda selles, et taotlev asutus võtab asjaomase otsuse tagasi.

(42)  Niipea kui konfiskeerimisotsus on täidetud, peaks täitev asutus teavitama taotlevat asutust täitmise tulemustest. Kui see on praktiliselt võimalik, peaks täitev asutus sel ajal teavitama taotlevat asutust ka sellest, milline vara või rahasumma konfiskeeriti ja muud üksikasjad, mida ta peab asjakohasteks.

(43)  Arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmist peaks reguleerima täitva riigi õigus ning üksnes täitva riigi asutused peaksid ▌olema pädevad otsustama täitmise korra üle. Taotlev ja täitev asutus peaksid asjakohasel juhul saama paluda, et Eurojust või Euroopa õigusalase koostöö võrgustik abistaksid neid oma pädevuse piires küsimustes, mis on seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste täitmisega.

(44)  Käesoleva määruse nõuetekohane ▌toimimine eeldab asjaomaste pädevate riiklike asutuste vahelist tihedat suhtlemist, eriti juhul, kui konfiskeerimisotsust täidetakse samaaegselt enam kui ühes liikmesriigis. Pädevad riiklikud asutused peaksid seepärast üksteisega konsulteerima iga kord, kui see on vajalik, kas otse või asjakohasel juhul Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu.

(45)  Kannatanute õigust hüvitise maksmisele ja vara tagastamisele ei tohiks piiriüleste juhtumite puhul piirata. Arestitud või konfiskeeritud vara käsutamise normides tuleks eelistada hüvitise maksmist ja vara tagastamist kannatanutele. Kannatanu mõistet tuleb tõlgendada taotleva riigi õiguse kohaselt, milles peaks samuti olema võimalik ette näha, et käesoleva määruse kohaldamisel võib kannatanu olla ka juriidiline isik. Käesolev määrus ei tohiks piirata riigisisese menetluse raames kannatanutele hüvitise maksmise või vara tagastamise suhtes kohaldatavaid norme.

(46)  Kui täitvat asutust on teavitatud otsusest, mille taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud arestitud vara kannatanule tagastamise kohta, peaks täitev asutus võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et asjaomane vara arestitakse ja tagastatakse kannatanule niipea kui võimalik. Täitval asutusel peaks olema võimalik anda vara üle taotlevale riigile, et viimati nimetatu saaks vara kannatanule tagastada, või taotleva riigi nõusolekul otse kannatanule. Kohustus tagastada arestitud vara kannatanule peaks sõltuma järgmistest tingimustest: kannatanu õigus varale ei tohiks olla vaidlustatud, st tunnistatakse, et kannatanu on vara seaduslik omanik ja puuduvad tõsised väited selle kahtluse alla seadmiseks; vara ei peaks olema vaja kasutada tõendina täitvas riigis läbiviidavas kriminaalmenetluses; ning see ei tohiks piirata otsusest puudutatud isikute, eriti heausksete kolmandate isikute õigusi. Täitev asutus peaks arestitud vara kannatanule tagastama üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud. Kui täitev asutus leiab, et need tingimused ei ole täidetud, peaks ta konsulteerima taotleva asutusega, näiteks küsima lisateavet või arutama olukorda, et leida lahendus. Kui lahendust ei leita, peaks täitval asutusel olema võimalik teha otsus jätta arestitud vara kannatanule tagastamata.

(47)  Iga liikmesriik peaks kaaluma riikliku keskasutuse loomist, mis vastutab arestitud vara haldamise eest, pidades silmas selle võimalikku hilisemat konfiskeerimist, samuti konfiskeeritud vara haldamise eest. Arestitud ja konfiskeeritud vara võiks suunata eelkõige õiguskaitse alastesse ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise projektidesse ning muudesse üldist huvi pakkuvatesse ja ühiskondlikult kasulikesse projektidesse.

(48)  Iga liikmesriik peaks kaaluma riikliku fondi loomist, et tagada asjakohane hüvitis kuriteoohvritele, näiteks tööülesannete täitmisel hukkunud või püsiva puude saanud politseiametnike ja riigiteenistujate perekondadele. Liikmesriigid võiksid sel eesmärgil suunata sellesse fondi osa konfiskeeritud varast.

(49)  Liikmesriikidel ei tohiks olla võimalik nõuda üksteiselt käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kulude hüvitamist. Kui aga täitev riik on kandnud suuri või erandlikke kulusid, näiteks kuna vara on olnud arestitud pikka aega, peaks taotlev asutus kaaluma täitva asutuse ettepanekut kulude jagamiseks.

(50)  Selleks et tulevikus saaks võimalikult kiiresti käsitleda kindlaks tehtud probleeme, mis puudutavad käesoleva määruse lisades esitatud tunnistuste sisu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende tunnistuste muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone ▌, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)  Raamotsuse 2003/577/JSK tõendite arestimist käsitlevad sätted on juba asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/41/EL(15) liikmesriikide puhul, kelle suhtes nimetatud direktiiv on siduv. Raamotsuse 2003/577/JSK sätted, mis käsitlevad vara arestimist, tuleks asendada käesoleva määrusega nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv ▌. Käesolev määrus peaks nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes see on siduv, asendama ka raamotsuse 2006/783/JSK. Raamotsuse 2003/577/JSK sätteid, mis käsitlevad vara arestimist, ning raamotsuse 2006/783/JSK sätteid tuleks seepärast jätkuvalt kohaldada mitte üksnes nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus ei ole siduv, vaid ka käesoleva määrusega mitte seotud liikmesriigi ja liikmesriigi vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv.

(53)  Käesoleva õigusakti õigusliku vormiga ei tohiks luua pretsedenti liidu tulevaste õigusaktide jaoks kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise valdkonnas. Liidu tulevaste õigusaktide õigusliku vormi valikut tuleks igal üksikjuhul eraldi hoolikalt hinnata, võttes muu hulgas arvesse õigusakti tõhusust ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid.

(54)  Liikmesriigid peaksid tagama, et vastavalt nõukogu otsusele 2007/845/JSK(16) teevad nende kriminaaltulu jälitamise talitused omavahel koostööd, et hõlbustada sellise kriminaaltulu ja kuritegevusega seotud muu vara jälitamist ja tuvastamist, mille kohta võidakse teha arestimis- või konfiskeerimisotsus.

(55)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud ▌protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel▌.

(56)  Protokolli nr 21 artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(57)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud ▌protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames teinud.

2.  Käesolev määrus ei muuda kohustust austada ELi lepingu artiklis 6 sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid.

3.  Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tegemisel tagab taotlev asutus, et järgitakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

4.  Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu tsiviil- või haldusasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „arestimisotsus“ – taotleva asutuse tehtud või kinnitatud otsus eesmärgiga takistada vara hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või käsutamist selle konfiskeerimise tagamiseks;

2)  „konfiskeerimisotsus“ – lõplik karistus või meede, mille kohus on määranud kuriteoga seotud menetluses ning mille tulemusena võetakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult vara lõplikult ära;

▌3) „vara“ – igasugune vara, kehaline või mittekehaline ese, kinnis- või vallasvara, ning sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad õiguslikud dokumendid või aktid, mis taotleva asutuse arvates

a)  on kuriteoga saadud tulu või sellise tulu väärtusele kas täielikult või osaliselt vastav tulu;

b)  on kuriteo toimepanemise vahend või selle väärtus;

c)  kuulub konfiskeerimisele tulenevalt direktiivis 2014/42/EL sätestatud konfiskeerimispädevuse kohaldamisest taotlevas riigis või

d)  kuulub kuriteoga seotud menetluse tulemusena konfiskeerimisele selliste taotleva riigi õiguse muude sätete kohaselt, mis puudutavad konfiskeerimispädevust, sealhulgas konfiskeerimist lõpliku süüdimõistva otsuse puudumise korral;

4)  tulu“ – kuritegelikul teel kas otseselt või kaudselt saadud majanduslik hüve, mis hõlmab mis tahes vara, sealhulgas otsese tulu hilisemat taasinvesteerimist või muundust ja igasugust väärtust omavat tulemit;

5)  „kuriteovahend“ – vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes viisil täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemiseks▌;

6)  „taotlev riik“ – liikmesriik, kus tehakse arestimis- või konfiskeerimisotsus▌;

7)  „täitev riik“ – liikmesriik, kellele arestimis- või konfiskeerimisotsus tunnustamiseks ja täitmiseks edastatakse;

8)  „taotlev asutus“ –

a)  arestimisotsuse puhul:

i)  asjaomases asjas pädev kohtunik, kohus või prokurör, või

ii)  muu pädev asutus, kelle taotlev riik on selleks määranud ja kes on pädev otsustama vara arestimise üle kriminaalasjades või täitma arestimisotsust kooskõlas liikmesriigi õigusega. Lisaks kinnitab arestimisotsuse enne selle täitvale asutusele edastamist taotleva riigi kohtunik, kohus või prokurör pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas see vastab käesoleva määruse kohastele arestimisotsuse tegemise tingimustele ▌. Kui kohtunik, kohus või prokurör on otsuse kinnitanud, võib seda muud pädevat asutust otsuse edastamisel käsitada samuti taotleva asutusena;

b)  konfiskeerimisotsuse puhul asutus, kelle taotlev riik on selleks määranud ja kes on kooskõlas liikmesriigi õigusega pädev täitma kriminaalasjades kohtu tehtud konfiskeerimisotsuseid;

9)  „täitev asutus“ – asutus, kes on pädev arestimis- või konfiskeerimisotsust tunnustama ja tagama selle täitmise kooskõlas käesoleva määrusega ja menetlustega, mida kohaldatakse vara arestimist ja konfiskeerimist käsitleva liikmesriigi õiguse kohaselt; kui sellise menetluse puhul on vajalik, et kohus registreeriks otsuse ja annaks loa selle täitmiseks, on täitev asutus asutus, kes on pädev sellist registreerimist ja loa andmist taotlema;

10)  „puudutatud isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on tehtud arestimis- või konfiskeerimisotsus, või füüsiline või juriidiline isik, kellele kuulub asjaomases otsuses käsitletav vara, ning kõik kolmandad isikud, kelle asjaomase varaga seotud õigusi see otsus täitva riigi õiguse kohaselt otseselt piirab.

Artikkel 3

Kuriteod

1.  Arestimis- või konfiskeerimisotsus täidetakse ilma sellise otsuse aluseks olnud teo topeltkaristatavust kindlaks tegemata, kui maksimaalne karistus sellise teo eest on taotlevas riigis vähemalt kolme aasta pikkune vabadusekaotus ning see tegu on taotleva riigi õiguse kohaselt üks või mitu järgmistest kuritegudest:

1)  kuritegelikus organisatsioonis osalemine;

2)  terrorism;

3)  inimkaubandus;

4)  laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;

5)  ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega;

6)  ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;

7)  korruptsioon;

8)  pettus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371(17) määratletud pettus ja muud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod;

9)  kriminaaltulu rahapesu;

10)  raha, sealhulgas euro võltsimine;

11)  arvutikuriteod;

12)  keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega;

13)  ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine;

14)  tahtlik tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine;

15)  ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

16)  inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine;

17)  rassism ja ksenofoobia;

18)  organiseeritud või relvastatud röövimine;

19)  ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega;

20)  kelmus;

21)  räkit ja väljapressimine;

22)  toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

23)  haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine,

24)  maksevahendi võltsimine;

25)  ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

26)  ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainetega;

27)  varastatud sõidukitega kauplemine;

28)  vägistamine;

29)  süütamine;

30)  Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod;

31)  õhusõiduki või laeva kaaperdamine;

32)  sabotaaž.

2.  Muude kui lõikes 1 osutatud kuritegude puhul võib täitev riik seada arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise tingimuseks, et arestimis- või konfiskeerimisotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, olenemata selle kuriteokoosseisu tunnustest või sellest, kuidas kuritegu on kirjeldatud taotleva riigi õiguses.

II PEATÜKK

ARESTIMISOTSUSTE EDASTAMINE, TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 4

Arestimisotsuste edastamine

1.  Arestimisotsus edastatakse arestimistunnistuse abil. Taotlev asutus edastab artiklis 6 sätestatud arestimistunnistuse otse täitvale asutusele või asjakohasel juhul artikli 24 lõikes 2 osutatud keskasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad täitval asutusel arestimistunnistuse ehtsuse kindlaks teha.

2.  Liikmesriigid võivad teha avalduse, milles nad teatavad, et kui neile edastatakse arestimistunnistus arestimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, peab taotlev asutus edastama koos arestimistunnistusega ka arestimisotsuse originaali või selle kinnitatud ärakirja. Artikli 6 lõike 2 kohaselt tuleb aga tõlkida üksnes arestimistunnistus.

3.  Liikmesriigid võivad teha lõikes 2 osutatud avalduse enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva või pärast seda kuupäeva. Liikmesriigid võivad selle avalduse igal ajal tagasi võtta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad sellise avalduse teevad või tagasi võtavad. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

4.  Kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et isik, kelle suhtes on tehtud rahasummat käsitlev arestimisotsus, omab liikmesriigis vara või sissetulekut, edastab taotlev asutus sellise arestimisotsuse puhul arestimistunnistuse kõnealusele liikmesriigile.

5.  Konkreetset vara puudutava arestimisotsuse puhul edastab taotlev asutus arestimistunnistuse liikmesriigile, mille puhul taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et seal asub kõnealune vara.

6.  Arestimistunnistusele kehtivad järgmised nõuded:

a)  sellele lisatakse artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimistunnistus või

b)  see sisaldab korraldust selle kohta, et vara peab jääma täitvas riigis arestituks seni, kuni konfiskeerimisotsus artikli 14 kohaselt edastatakse ja täidetakse, ning sellisel juhul märgib taotlev asutus arestimistunnistusele edastamise eeldatava kuupäeva.

7.  Taotlev asutus teavitab täitvat asutust igast talle teadaolevast puudutatud isikust. Taotlev asutus edastab täitvale asutusele viimase taotluse korral ka teabe nimetatud puudutatud isiku võimalike varaga seotud nõuete kohta, sealhulgas kõnealuse isiku isikuandmed.

8.  Kui vaatamata sellele, et teave on kooskõlas artikli 24 lõikega 3 kättesaadavaks tehtud, ei ole pädev täitev asutus taotlevale asutusele teada, teeb taotlev asutus kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et teha kindlaks, milline asutus on pädev arestimisotsust tunnustama ja täitma.

9.  Kui arestimistunnistuse saanud täitva riigi asutus ei ole pädev arestimisotsust tunnustama või selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta arestimistunnistuse viivitamata oma liikmesriigi pädevale täitvale asutusele ja teavitab sellest taotlevat asutust.

Artikkel 5

Arestimisotsuse edastamine ühele või mitmele täitvale riigile

1.  Arestimistunnistus edastatakse vastavalt artiklile 4 korraga üksnes ühele täitvale riigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 või 3.

2.  Kui arestimisotsus puudutab konkreetset vara, võib arestimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui

a)  taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et arestimisotsusega hõlmatud vara asub erinevates täitvates riikides, või

b)  arestimisotsusega hõlmatud konkreetse vara arestimisega seoses tuleb meetmeid võtta enam kui ühes täitvas riigis.

3.  Kui arestimisotsus puudutab rahasummat, võib arestimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui taotlev asutus leiab, et selleks on konkreetne vajadus, eelkõige juhul, kui vara, mida võib arestida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu arestimisotsuses ette nähtud rahasumma arestimiseks.

Artikkel 6

Standardne arestimistunnistus

1.  Arestimisotsuse edastamiseks täidab taotlev asutus I lisas sätestatud arestimistunnistuse, allkirjastab selle ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

2.  Taotlev asutus esitab täitvale asutusele arestimistunnistuse eksemplari, mis on tõlgitud täitva riigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mida täitev riik lõike 3 kohaselt aktsepteerib.

3.  Liikmesriik võib igal ajal kinnitada komisjonile esitatavas avalduses, et ta aktsepteerib arestimistunnistuse eksemplare, mis on tõlgitud ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde, mis ei ole kõnealuse liikmesriigi ametlik keel. Komisjon teeb avaldused kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

Artikkel 7

Arestimisotsuste tunnustamine ja täitmine

1.  Täitev asutus tunnustab kooskõlas artikliga 4 edastatud arestimisotsust ja võtab vajalikud meetmed, et täita see samal viisil nagu riigisisene arestimisotsus, mille on teinud täitva riigi asutus, välja arvatud juhul, kui ta kasutab ühte artiklis 8 sätestatud arestimisotsuse tunnustamata ja täitmata jätmise alustest või ühte artiklis 10 sätestatud täitmise edasilükkamise alustest.

2.  Täitev asutus esitab taotlevale asutusele arestimisotsuse täitmise kohta aruande, mis sisaldab arestitud vara kirjeldust ja selle väärtuse hinnangut, kui see on olemas. Aruanne esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendamatu viivituseta niipea, kui täitvat asutust on teavitatud, et arestimisotsus on täidetud .

Artikkel 8

Arestimisotsuse tunnustamata ja täitmata jätmise alused

1.  Täitev asutus võib otsustada jätta arestimisotsuse tunnustamata või täitmata üksnes juhul, kui

a)  arestimisotsuse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

b)  täitva riigi õiguse kohaselt eksisteerib privileeg või immuniteet, mis takistaks asjaomase vara arestimist, või on olemas kriminaalvastutuse kindlaksmääramise või piiramise normid, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust muudes meediakanalites ning takistavad arestimisotsuse täitmist;

c)  arestimistunnistus on puudulik või ilmselgelt väär ning seda ei ole täiendatud pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist;

d)  arestimisotsus on seotud kuriteoga, mis on toime pandud täielikult või osaliselt väljaspool taotleva riigi territooriumi ja täielikult või osaliselt täitva riigi territooriumil ning tegu, millega seoses arestimisotsus tehti, ei ole täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu;

e)  artikli 3 lõike 2 kohasel juhul ei ole tegu, millega seoses arestimisotsus tehti, täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu; arestimisotsuse tunnustamisest ega täitmisest ei tohi siiski keelduda makse või tollimakse või tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevate õigusnormidega seotud juhtumite korral seetõttu, et täitva riigi õiguses ei ole kehtestatud samalaadseid makse või tollimakse või et nendes puuduvad samalaadsed makse ja tollimakse käsitlevad õigusnormid või samalaadsed tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevad õigusnormid nagu taotleva riigi õiguses;

f)  erandjuhul on konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest rikuks arestimisotsuse täitmine ilmselgelt asjakohast ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele või õigust kaitsele.

2.  Enne arestimisotsuse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist konsulteerib täitev asutus lõikes 1 osutatud juhul asjakohaste vahendite abil taotleva asutusega ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel edastada talle viivitamata kogu vajalik teave.

3.  Arestimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus tehakse viivitamata ja sellest teatatakse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.  Kui täitev asutus on arestimisotsust tunnustanud, kuid ta saab selle täitmise käigus teada, et on kohaldatav üks arestimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise alustest, võtab ta viivitamata sobival viisil ühendust taotleva asutusega, et arutada asjakohaseid võetavaid meetmeid. Selle põhjal võib taotlev asutus otsustada, et ta võtab arestimisotsuse tagasi. Kui selliste arutelude tulemusena lahendust ei leita, võib täitev asutus otsustada arestimisotsuse täitmise peatada.

Artikkel 9

Arestimisotsuste tunnustamise ja täitmise tähtajad

1.  Pärast seda, kui täitev asutus on saanud arestimistunnistuse, teeb täitev asutus arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse ning täidab selle viivitamata ja sama kiiresti ning omistades sellele samasugust tähtsust kui sarnasele riigisisesele juhtumile.

2.  Kui taotlev asutus on arestimistunnistusele märkinud, et arestimisotsus tuleb täita kindlaksmääratud kuupäeval, võtab täitev asutus seda võimalikult suurel määral arvesse. Kui taotlev asutus on märkinud, et asjaomaste liikmesriikide vahel on vajalik koordineerimine, võtavad täitev asutus ja taotlev asutus üksteisega ühendust arestimisotsuse täitmise kuupäeva kokkuleppimiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta, määrab täitev asutus arestimisotsuse täitmise kuupäeva, võttes võimalikult suurel määral arvesse taotleva asutuse huve.

3.  Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, kui taotlev asutus on arestimistunnistusele märkinud, et arestimine on vaja teha viivitamata, sest on õigustatult alust arvata, et asjaomane vara lähiajal eemaldatakse või hävitatakse, või tulenevalt taotleva riigi uurimisalastest või menetluslikest vajadustest, teeb täitev asutus otsuse arestimisotsuse tunnustamise kohta hiljemalt 48 tunni möödumisel sellest, kui täitev asutus on selle kätte saanud. Täitev asutus võtab hiljemalt 48 tunni möödumisel sellise otsuse tegemisest konkreetsed meetmed, mis on vajalikud otsuse täitmiseks.

4.  Täitev asutus edastab arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5.  Kui konkreetse juhtumi puhul ei ole võimalik pidada kinni lõikes 3 sätestatud tähtaegadest, teavitab täitev asutus sellest taotlevat asutust viivitamata mis tahes vahendite abil, esitades põhjused, miks ei olnud võimalik tähtaegadest kinni pidada ning konsulteerib taotleva asutusega arestimisotsuse tunnustamiseks või täitmiseks sobiva ajakava üle.

6.  Lõikes 3 sätestatud tähtaegade möödumine ei vabasta täitvat asutust kohustusest võtta viivitamata vastu arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsus ning seda viivitamata täita.

Artikkel 10

Arestimisotsuste täitmise edasilükkamine

1.  Täitev asutus võib artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsuse täitmise edasi lükata, kui

a)  selle täitmine võib kahjustada käimasolevat kriminaaluurimist, millisel juhul võib arestimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, mida täitev asutus peab mõistlikuks;

b)  vara suhtes juba kehtib arestimisotsus, millisel juhul võib arestimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, kui kõnealune kehtiv otsus tagasi võetakse, või

c)  vara suhtes juba kehtib arestimisotsus, mis on tehtud täitvas riigis muu menetluse käigus, millisel juhul võib arestimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, kui kõnealune kehtiv otsus tagasi võetakse; käesolevat punkti kohaldatakse üksnes juhul, kui kehtiv otsus on liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalasjades tehtavate edaspidiste riigisiseste arestimisotsuste suhtes ülimuslik.

2.  Täitev asutus esitab taotlevale asutusele viivitamata arestimisotsuse täitmise edasilükkamise kohta aruande kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, täpsustades täitmise edasilükkamise alused ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatava kestuse.

3.  Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine, võtab täitev asutus viivitamata arestimisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja teavitab sellest taotlevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

1.  Arestimisotsuse täitmise käigus võtavad taotlev asutus ja täitev asutus nõuetekohaselt arvesse selle menetluse konfidentsiaalsust, mille raames arestimisotsus tehti.

2.  Täitev asutus tagab arestimisotsuse asjaolude ja sisu konfidentsiaalsuse kooskõlas oma liikmesriigi õigusega, välja arvatud osas, mis on vajalik arestimisotsuse täitmiseks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, teavitab täitev asutus niipea, kui arestimisotsus on täidetud, sellest puudutatud isikuid kooskõlas artikliga 32.

3.  Käimasoleva menetluse kaitseks võib taotlev asutus esitada täitvale asutusele taotluse lükata puudutatud isikute artikli 32 kohane arestimisotsuse täitmisest teavitamine edasi. Niipea kui käimasoleva menetluse kaitseks ei ole puudutatud isikute teavitamist enam vaja edasi lükata, teavitab taotlev asutus sellest täitvat asutust, et täitev asutus saaks puudutatud isikuid arestimisotsuse täitmisest artikli 32 kohaselt teavitada.

4.  Kui täitev asutus ei saa käesoleva artikli kohaseid konfidentsiaalsuskohustusi täita, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust, võimaluse korral enne arestimisotsuse täitmist.

Artikkel 12

Arestimisotsuste kehtivuse kestus

1.  Arestimisotsuses käsitletud vara jääb täitvas riigis arestituks seni, kui kõnealuse riigi pädev asutus on andnud lõpliku vastuse artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsusele või kui taotlev asutus on teavitanud täitvat asutust otsusest või meetmest, mille tõttu ei ole arestimisotsus enam täitmisele pööratav või mille tõttu see võetakse tagasi kooskõlas artikli 27 lõikega 1.

2.  Täitev asutus võib juhtumi asjaolusid arvesse võttes esitada taotlevale asutusele põhjendatud taotluse vara arestimise kestuse piiramiseks. Taotlus, sealhulgas igasugune asjakohane lisateave, edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad taotleval asutusel taotluse ehtsuse kindlaks teha. Sellise taotluse läbivaatamisel võtab taotlev asutus arvesse kõiki huve, sealhulgas täitva asutuse huve. Taotlev asutus vastab taotlusele niipea kui võimalik. Kui taotlev asutus ei ole piiranguga nõus, teatab ta täitvale asutusele selle põhjused. Sellisel juhul jääb vara lõike 1 kohaselt arestituks. Kui taotlev asutus ei vasta kuue nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist, ei ole täitev asutus enam kohustatud arestimisotsust täitma.

Artikkel 13

Arestimisotsuse täitmise võimatus

1.  Kui täitev asutus leiab, et arestimisotsust on võimatu täita, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust.

2.  Enne taotleva asutuse lõike 1 kohast teavitamist konsulteerib täitev asutus asjakohasel juhul taotleva asutusega.

3.  Arestimisotsuse käesoleva artikli kohane täitmata jätmine võib olla põhjendatud üksnes juhul, kui vara

a)  on juba konfiskeeritud;

b)  on kadunud;

c)  on hävitatud;

d)  ei ole võimalik arestimistunnistusel märgitud kohast leida või

e)  ei ole võimalik leida, sest selle asukoht ei ole lõikes 2 osutatud konsultatsioonide läbiviimisest hoolimata piisavalt täpselt märgitud.

4.  Lõike 3 punktides b, d ja e osutatud juhtudel, kui täitev asutus saab hiljem teavet, mis võimaldab tal teha kindlaks vara asukoha, võib täitev asutus täita arestimisotsuse, ilma et oleks vaja edastada uus arestimistunnistus, tingimusel et täitev asutus on enne arestimisotsuse täitmist saanud taotlevalt asutuselt kinnituse, et arestimisotsus on endiselt kehtiv.

5.  Olenemata lõikest 3, kui taotlev asutus on märkinud, et võiks arestida võrdse väärtusega vara, ei nõuta täitvalt asutuselt arestimisotsuse täitmist, kui esineb üks lõikes 3 sätestatud asjaoludest ja ei ole võrdse väärtusega vara, mida saaks konfiskeerida.

III PEATÜKK

KONFISKEERIMISOTSUSTE EDASTAMINE, TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 14

Konfiskeerimisotsuste edastamine

1.  Konfiskeerimisotsus edastatakse konfiskeerimistunnistuse abil. Taotlev asutus edastab artiklis 17 sätestatud konfiskeerimistunnistuse otse täitvale asutusele või asjakohasel juhul artikli 24 lõikes 2 osutatud keskasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad täitval asutusel konfiskeerimistunnistuse ehtsuse kindlaks teha.

2.  Liikmesriigid võivad teha avalduse, milles nad teatavad, et kui neile edastatakse konfiskeerimistunnistus konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, peab taotlev asutus edastama koos konfiskeerimistunnistusega ka konfiskeerimisotsuse originaali või selle kinnitatud ärakirja. Artikli 17 lõike 2 kohaselt tuleb aga tõlkida üksnes konfiskeerimistunnistus.

3.  Liikmesriigid võivad teha lõikes 2 osutatud avalduse enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva või pärast seda kuupäeva. Liikmesriigid võivad selle avalduse igal ajal tagasi võtta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad sellise avalduse teevad või tagasi võtavad. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

4.  Rahasummat käsitleva konfiskeerimisotsuse puhul edastab taotlev asutus konfiskeerimistunnistuse liikmesriigile, kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et ▌isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus on tehtud, omab seal vara või sissetulekut.

5.   Konkreetset vara puudutava konfiskeerimisotsuse puhul edastab taotlev asutus konfiskeerimistunnistuse liikmesriigile, kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et seal asub kõnealune vara.

6.  Taotlev asutus teavitab täitvat asutust igast talle teadaolevast puudutatud isikust. Taotlev asutus edastab täitvale asutusele viimase taotluse korral ka teabe nimetatud puudutatud isiku võimalike varaga seotud nõuete kohta, sealhulgas kõnealuse isiku isikuandmed.

7.  Kui vaatamata sellele, et teave on kooskõlas artikli 24 lõikega 3 kättesaadavaks tehtud, ei ole pädev täitev asutus taotlevale asutusele teada, teeb taotlev asutus kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et teha kindlaks, milline asutus on pädev konfiskeerimisotsust tunnustama ja täitma.

8.  Kui konfiskeerimistunnistuse saanud täitva riigi asutus ei ole pädev konfiskeerimisotsust tunnustama või selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab kõnealune asutus konfiskeerimistunnistuse viivitamata oma liikmesriigi pädevale täitvale asutusele ja teavitab sellest taotlevat asutust.

Artikkel 15

Konfiskeerimisotsuse edastamine ühele või mitmele täitvale riigile

1.  Konfiskeerimistunnistus edastatakse vastavalt artiklile 14 korraga üksnes ühele täitvale riigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 või 3.

2.  Kui konfiskeerimisotsus puudutab konkreetset vara, võib konfiskeerimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui

a)  taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et konfiskeerimisotsusega hõlmatud vara asub erinevates täitvates riikides, või

b)  konfiskeerimisotsusega hõlmatud konkreetse vara konfiskeerimisega seoses tuleb meetmeid võtta ▌enam kui ühes täitvas riigis.

3.  Kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat, võib konfiskeerimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui taotlev asutus leiab, et selleks on konkreetne vajadus, eelkõige juhul, kui

a)  asjaomast vara ei ole arestitud käesoleva määruse alusel või

b)  vara, mida võib konfiskeerida taotlevas riigis mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu konfiskeerimisotsuses ette nähtud rahasumma konfiskeerimiseks.

Artikkel 16

Konfiskeerimisotsuste edastamise tagajärjed

1.  Konfiskeerimisotsuse edastamine vastavalt artiklitele 14 ja 15 ei piira taotleva riigi õigust konfiskeerimisotsust ise täita.

2.  Rahasummat puudutava konfiskeerimisotsuse täitmise puhul ei tohi konfiskeeritud kogusumma ületada kõnealuses otsuses kindlaks määratud maksimumsummat, olenemata sellest, kas kõnealune otsus edastati ühele või mitmele täitvale riigile.

3.  Taotlev asutus teavitab viivitamata täitvat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui

a)  ta leiab, eelkõige täitvalt asutuselt artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt saadud teabe põhjal, et on olemas oht, et konfiskeeritakse rohkem kui maksimumsumma;

b)  ▌konfiskeerimisotsus on täielikult või osaliselt täidetud taotlevas riigis või mõnes teises täitvas riigis, millisel juhul ta täpsustab summa, mille ulatuses on ▌konfiskeerimisotsus veel täitmata, või

c)  pärast konfiskeerimistunnistuse edastamist vastavalt artiklile 14 saab taotleva riigi asutus rahasumma, mis on makstud seoses konfiskeerimisotsusega ▌.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel annab taotlev asutus esimesel võimalusel täitvale asutusele teada, kui kõnealuses punktis osutatud ohtu enam ei esine.

Artikkel 17

Standardne konfiskeerimistunnistus

1.  Konfiskeerimisotsuse edastamiseks täidab taotlev asutus II lisas sätestatud konfiskeerimistunnistuse, allkirjastab selle ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

2.  Taotlev asutus annab täitvale asutusele konfiskeerimistunnistuse eksemplari, mis on tõlgitud täitva riigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, ▌mida täitev riik lõike 3 kohaselt aktsepteerib.

3.  Liikmesriik võib igal ajal kinnitada komisjonile esitatavas avalduses, et ta aktsepteerib konfiskeerimistunnistuse eksemplare, mis on tõlgitud ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde, mis ei ole kõnealuse liikmesriigi ametlik keel. Komisjon teeb avaldused kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

Artikkel 18

Konfiskeerimisotsuste tunnustamine ja täitmine

1.  Täitev asutus ▌tunnustab kooskõlas artikliga 14 edastatud konfiskeerimisotsust ja võtab meetmed, mis on vajalikud, et täita see samal viisil nagu riigisisene konfiskeerimisotsus, mille on teinud täitva riigi asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealune täitev asutus kasutab ühte artiklis 19 sätestatud konfiskeerimisotsuste tunnustamata ja täitmata jätmise alustest või ühte artiklis 21 sätestatud täitmise edasilükkamise alustest.

2.  Kui konfiskeerimisotsus puudutab konkreetset vara, võivad taotlev asutus ja täitev asutus juhul, kui see on sätestatud taotleva riigi õiguses, kokku leppida, et konfiskeerimine täitvas riigis võib toimuda sellise rahasumma konfiskeerimise teel, mis on võrdne konfiskeerimisele kuulunud vara väärtusega.

3.  Kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat ja kui täitval asutusel ei ole võimalik sellist rahasummat saada, täidab täitev asutus konfiskeerimisotsuse vastavalt lõikele 1, konfiskeerides mis tahes selleks kättesaadava vara. Vajaduse korral arvestab täitev asutus konfiskeeritava rahasumma ümber täitva riigi vääringusse selle päeva Euroopa Liidu Teataja C‑seerias avaldatud euro päevakursi alusel, mil konfiskeerimisotsus tehti.

4.  See osa rahasummast, mis konfiskeerimisotsuse kohaselt on sisse nõutud mujal kui täitvas riigis, arvestatakse täielikult maha summast, mis tuleb täitvas riigis konfiskeerida.

5.  Kui taotlev asutus on teinud konfiskeerimisotsuse, kuid ei ole teinud arestimisotsust, võib täitev asutus osana lõikes 1 sätestatud meetmetest otsustada arestida asjaomane vara omal algatusel kooskõlas oma liikmesriigi õigusega, pidades silmas konfiskeerimisotsuse hilisemat täitmist. Sellisel juhul teavitab täitev asutus viivitamata taotlevat asutust ja võimaluse korral enne asjaomase vara arestimist.

6.  Niipea kui konfiskeerimisotsus on täidetud, teavitab täitev asutus taotlevat asutust täitmise tulemusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 19

Konfiskeerimisotsuste tunnustamata ja täitmata jätmise alused

1.  Täitev asutus võib otsustada jätta konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata üksnes juhul, kui

a)  ▌konfiskeerimisotsuse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

b)  täitva riigi õiguse kohaselt eksisteerib privileeg või immuniteet, mis takistaks asjaomase vara konfiskeerimist, või on olemas kriminaalvastutuse kindlaksmääramise või piiramise normid, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust muudes meediakanalites ning takistavad konfiskeerimisotsuse täitmist;

c)  konfiskeerimistunnistus on puudulikult täidetud või ilmselgelt väär ning seda ei ole täiendatud pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist;

d)  ▌konfiskeerimisotsus on seotud kuriteoga, mis on toime pandud täielikult või osaliselt väljaspool taotleva riigi territooriumi ja täielikult või osaliselt täitva riigi territooriumil ning tegu, millega seoses ▌konfiskeerimisotsus tehti, ei ole täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu;

e)  puudutatud isikute õiguste tõttu oleks täitva riigi õiguse alusel ▌konfiskeerimisotsuse täitmine võimatu, ka siis kui see võimatus on tingitud õiguskaitsevahendite kasutamisest vastavalt artiklile 33;

f)  artikli 3 lõike 2 kohasel juhul ei ole ▌tegu, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu; ▌konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ega täitmisest ei tohi siiski keelduda makse või tollimakse või tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevate õigusnormidega seotud juhtumite korral seetõttu, et täitva riigi õiguses ei ole kehtestatud samalaadseid makse või tollimakse või et nendes puuduvad samalaadsed makse ja tollimakse käsitlevad õigusnormid või samalaadsed tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevad õigusnormid nagu taotleva riigi õiguses;

g)  vastavalt konfiskeerimistunnistusele ei ilmunud isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus tehti, isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusena tehti lõpliku süüdimõistva otsusega seotud konfiskeerimisotsus, välja arvatud juhul, kui konfiskeerimistunnistuses on märgitud, et ▌kooskõlas taotleva riigi õiguses sätestatud täiendavate menetlusnõuetega see isik

i)  sai isiklikult õigeaegselt kohtukutse ▌ning seega oli teda teavitatud sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusena konfiskeerimisotsus tehti, või sai see isik ▌tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus kõnealune kohtulik arutelu toimub, muul viisil selliselt, ▌et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et kõnealune isik oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ning teda oli õigeaegselt teavitatud sellest, et sellise konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule;

ii)  olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud kaitsjale, kes kõnealust isikut kohtulikul arutelul ka tegelikult kaitses, või

iii)  pärast seda, kui talle konfiskeerimisotsus kätte toimetati ning teda teavitati sõnaselgelt õigusest nõuda asja uuesti läbivaatamist ▌või otsus edasi kaevata▌, milles tal oleks õigus osaleda ning mis võimaldaks asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali, sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla esialgse konfiskeerimisotsuse tühistamine, teatas sõnaselgelt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust, või ei nõudnud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud tähtaja jooksul;

h)  erandjuhtudel on konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest rikuks konfiskeerimisotsuse täitmine ilmselgelt asjakohast ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele või õigust kaitsele.

2.  Enne konfiskeerimisotsuse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist konsulteerib täitev asutus lõikes 1 osutatud juhul asjakohaste vahendite abil taotleva asutusega ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel edastada talle viivitamata kogu vajalik teave.

3.  Konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus tehakse viivitamata ja sellest teatatakse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 20

Konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmise tähtajad

1.  ▌Täitev asutus teeb konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse viivitamata ja – ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist – hiljemalt 45 päeva jooksul pärast seda, kui täitev asutus on konfiskeerimistunnistuse kätte saanud.

2.   Täitev asutus edastab konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.   Täitev asutus võtab konkreetsed meetmed, mis on vajalikud, et viivitamata täita konfiskeerimisotsus vähemalt sama kiiresti ja omistades sellele samasugust tähtsust kui sarnasele riigisisesele juhtumile, välja arvatud juhul, kui esineb artikli 21 kohane täitmise edasilükkamise alus.

4.   Kui konkreetse juhtumi puhul ei ole võimalik pidada kinni lõikes 1 kehtestatud tähtajast, ▌teavitab täitev asutus sellest mis tahes vahendite abil viivitamata taotlevat asutust, esitades põhjused, miks ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada, ning konsulteerib taotleva asutusega konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks sobiva ajakava üle. ▌

5.  Lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumine ei vabasta täitvat asutust kohustusest teha viivitamata konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsus ning seda viivitamata täita.

Artikkel 21

Konfiskeerimisotsuste täitmise edasilükkamine

1.  Täitev asutus võib artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsuse tunnustamise või täitmise edasi lükata, kui

a)  selle täitmine võib kahjustada käimasolevat kriminaaluurimist, millisel juhul võib konfiskeerimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, mida täitev asutus peab mõistlikuks;

b)  ta leiab rahasummat puudutava konfiskeerimisotsuse puhul, et on olemas oht, et kõnealuse konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud kogusumma võib märkimisväärselt ületada konfiskeerimisotsuses kindlaks määratud summat, kuna konfiskeerimisotsust täidetakse samaaegselt enam kui ühes liikmesriigis;

c)  vara on juba täitvas riigis käimasoleva konfiskeerimismenetluse objektiks või

d)  kasutatakse artiklis 33 osutatud õiguskaitsevahendit.

2.   Olenemata artikli 18 lõikest 5 võtab täitva riigi pädev asutus seni, kuni konfiskeerimisotsuse täitmine on edasi lükatud, kõik meetmed, mida ta võtaks sarnase riigisisese juhtumi puhul, et tagada vara kättesaadavus konfiskeerimisotsuse täitmiseks.

3.   Täitev asutus esitab taotlevale asutusele viivitamatakonfiskeerimisotsuse täitmise edasilükkamise kohta aruande kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis▌, täpsustades edasilükkamise alused ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatava kestuse.

4.   Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine▌, võtab täitev asutus viivitamata konfiskeerimisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja teavitab sellest taotlevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 22

Konfiskeerimisotsuste täitmise võimatus

1.  Kui täitev asutus leiab, et konfiskeerimisotsust ei ole võimalik täita, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust.

2.  Enne taotleva asutuse lõike 1 kohast teavitamist konsulteerib täitev asutus asjakohasel juhul taotleva asutusega, võttes arvesse ka artikli 18 lõikes 2 või 3 sätestatud võimalusi.

3.  Konfiskeerimisotsuse käesoleva artikli kohane täitmata jätmine võib olla põhjendatud üksnes juhul, kui vara

a)  on juba konfiskeeritud;

b)  on kadunud;

c)  on hävitatud;

d)  ei ole võimalik konfiskeerimistunnistusel märgitud kohast leida või

e)  ei ole võimalik leida, sest selle asukoht ei ole lõikes 2 osutatud konsultatsioonide läbiviimisest hoolimata piisavalt täpselt märgitud.

4.  Lõike 3 punktides b, d ja e osutatud juhtudel, kui täitev asutus saab hiljem teavet, mis võimaldab tal teha kindlaks vara asukoha, võib täitev asutus täita konfiskeerimisotsuse, ilma et oleks vaja edastada uus konfiskeerimistunnistus, tingimusel et täitev asutus on enne konfiskeerimisotsuse täitmist saanud taotlevalt asutuselt kinnituse, et konfiskeerimisotsus on endiselt kehtiv.

5.  Olenemata lõikest 3, kui taotlev asutus on märkinud, et võiks konfiskeerida võrdse väärtusega vara, ei nõuta täitvalt asutuselt konfiskeerimisotsuse täitmist, kui esineb üks lõikes 3 sätestatud asjaoludest ja ei ole võrdse väärtusega vara, mida saaks konfiskeerida.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 23

Täitmist reguleeriv õigus

1.  Arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise suhtes kohaldatakse täitva riigi õigust ning üksnes täitva riigi asutused on pädevad otsustama selle täitmise korra üle ja määrama kindlaks kõik sellega seotud meetmed.

2.  Juriidilise isiku suhtes tehtud arestimis- või konfiskeerimisotsus täidetakse ka siis, kui täitev riik ei tunnusta juriidiliste isikute kriminaalvastutuse põhimõtet.

3.  Olenemata artikli 18 lõigetest 2 ja 3 ei tohi täitev riik kehtestada taotleva riigi nõusolekuta meetmeid, mis on ▌alternatiivsed artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsusele ja artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsusele.

Artikkel 24

Pädevatest asutustest teavitamine

1.  Hiljemalt [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] teatab iga liikmesriik komisjonile artikli 2 punktides 8 ja 9 määratletud asutuse või asutused, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt pädevad juhtudel, kui see liikmesriik on vastavalt taotlev või täitev riik.

2.  Liikmesriik võib määrata, kui see on tema õigussüsteemi ülesehituse tõttu vajalik, ühe või mitu keskasutust vastutama arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste edastamise ja vastuvõtmise haldamise eest ning abistama oma pädevaid asutusi. Liikmesriik teavitab komisjoni selliselt määratud asutustest.

3.  Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

Artikkel 25

Teabe edastamine

1.  Taotlev asutus ja täitev asutus konsulteerivad vajaduse korral viivitamata üksteisega, ▌et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine, kasutades kõiki asjakohaseid sidevahendeid.

2.  Kogu teabe edastamine, sealhulgas tegelemine arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmiseks vajalike dokumentide edastamise või ehtsuse kindlakstegemisega seotud probleemidega, toimub taotleva asutuse ja täitva asutuse vahel otse, ning kui liikmesriik on artikli 24 lõike 2 kohaselt määranud keskasutuse, osaleb selles asjakohasel juhul kõnealune keskasutus.

Artikkel 26

Mitmekordsed otsused

1.  Kui ▌täitev asutus saab erinevatelt liikmesriikidelt kaks või enam arestimis- või konfiskeerimisotsust, mis on tehtud ühe ja sama ▌isiku suhtes, ning kõnealusel isikul ▌ei ole täitvas riigis kõikide otsuste täitmiseks piisavalt vara, või kui täitev asutus saab kaks või enam arestimis- või konfiskeerimisotsust, mis on tehtud seoses sama konkreetse varaga, teeb täitev asutus täitva riigi õiguse kohaselt otsuse selle kohta, millised otsused täidetakse, ilma et see piiraks võimalust lükata konfiskeerimisotsuse täitmine artikli 21 kohaselt edasi.

2.  Võimaluse korral peab täitev asutus sellise otsuse tegemisel prioriteetseks kannatanute huve. Ta võtab samuti arvesse kõiki muid asjaolusid, sealhulgas järgmisi:

a)  kas vara on juba arestitud;

b)  asjakohaste otsuste tegemise kuupäevad ja nende edastamise kuupäevad▌;

c)  asjaomase kuriteo ▌raskus ning

d)  kuriteo toimepanemise koht.

Artikkel 27

Arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise lõpetamine

1.  Taotlev asutus võtab arestimis- või konfiskeerimistunnistuse viivitamata tagasi, kui arestimis- või konfiskeerimisotsus ei ole enam täitmisele pööratav või enam ei kehti.

2.  Taotlev asutus teavitab täitvat asutust viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arestimis- või konfiskeerimisotsuse tagasivõtmisest ja igast otsusest või meetmest, mille tulemusena arestimis- või konfiskeerimisotsus tagasi võetakse.

3.  Kui täitmist ei ole veel lõpule viidud, lõpetab täitev asutus arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise niipea, kui taotlev asutus on teda lõike 2 kohaselt teavitanud. Täitev asutus saadab taotlevale riigile kinnituse täitmise lõpetamise kohta põhjendamatu viivituseta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 28

Arestitud ja konfiskeeritud vara haldamine ja käsutamine

1.  Arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise suhtes kohaldatakse täitva riigi õigust.

2.  Täitev riik haldab arestitud ja konfiskeeritud vara, et hoida ära selle väärtuse vähenemine. Selleks on täitval riigil võimalik arestitud vara müüa või üle anda, võttes arvesse direktiivi 2014/42/EL artiklit 10.

3.  Arestitud vara ja sellise vara lõike 2 kohasest müümisest saadud raha jääb täitvasse riiki kuni konfiskeerimistunnistuse edastamiseni ja konfiskeerimisotsuse täitmiseni, ilma et see piiraks võimalust vara artikli 29 kohaselt tagastada.

4.  Täitvalt riigilt ei nõuta konfiskeerimisotsusega hõlmatud konkreetsete esemete müümist või tagastamist, kui need esemed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/60/EL(18) artikli 2 punktis 1 määratletud kultuuriväärtused. Käesolev määrus ei mõjuta kohustust kultuuriväärtused nimetatud direktiivi kohaselt tagastada.

Artikkel 29

Arestitud vara tagastamine kannatanule

1.  Kui taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud oma liikmesriigi õiguse kohaselt otsuse tagastada arestitud vara kannatanule, lisab taotlev asutus arestimistunnistusele teabe kõnealuse otsuse kohta või edastab selle teabe täitvale asutusele hiljem.

2.  Kui täitvat asutust on lõike 1 kohaselt arestitud vara kannatanult tagastamist käsitlevast otsusest teavitatud, võtab ta vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui asjaomane vara on arestitud, tagastatakse see kannatanule niipea kui võimalik kooskõlas täitva riigi menetlusnormidega, vajaduse korral taotleva riigi kaudu, tingimusel et

a)  kannatanu õigust varale ei ole vaidlustatud;

b)  vara ei ole vaja kasutada tõendina täitvas riigis toimuvas kriminaalmenetluses ning

c)  puudutatud isikute õigusi ei piirata.

Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui vara antakse kannatanule üle otse.

3.  Kui täitev asutus leiab, et lõikes 2 osutatud tingimused ei ole täidetud, konsulteerib ta lahenduse leidmiseks viivitamata ja asjakohaste vahendite abil taotleva asutusega. Kui lahendust ei leita, võib täitev asutus teha otsuse jätta arestitud vara kannatanule tagastamata.

Artikkel 30

Konfiskeeritud vara või sellise vara müümisest saadud raha käsutamine

1.  Kui taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud oma liikmesriigi õiguse kohaselt otsuse konfiskeeritud vara kannatanule tagastamise või kannatanule hüvitise maksmise kohta, lisab taotlev asutus konfiskeerimistunnistusele teabe kõnealuse otsuse kohta või edastab teabe selle otsuse kohta täitvale asutusele hiljem.

2.  Kui täitvat asutust on lõike 1 kohaselt konfiskeeritud vara kannatanule tagastamist käsitlevast otsusest teavitatud, võtab ta vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui asjaomane vara on konfiskeeritud, tagastatakse see vara kannatanule niipea kui võimalik, vajaduse korral taotleva riigi vahendusel. Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui vara antakse kannatanule üle otse.

3.  Kui täitval asutusel ei ole võimalik vara kannatanule tagastada kooskõlas lõikega 2, kuid konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel on selle varaga seoses saadud raha, kantakse vastav rahasumma selle tagastamiseks üle kannatanule, vajaduse korral taotleva riigi kaudu. Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui raha antakse kannatanule üle otse. Ülejäänud vara käsutatakse lõike 7 kohaselt.

4.  Kui täitvat asutust on lõike 1 kohaselt teavitatud kannatanule hüvitise maksmise otsusest ning konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel on saadud raha, kantakse vastav rahasumma, kui see ei ületa tunnistusel osutatud summat, selle tagastamiseks üle kannatanule, vajaduse korral taotleva riigi kaudu. Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui raha kantakse kannatanule üle otse. Ülejäänud vara käsutatakse lõike 7 kohaselt.

5.  Kui tagastamise või hüvitise maksmise menetlus on taotlevas riigis pooleli, teavitab taotlev riik sellest täitvat asutust. Täitev riik hoidub konfiskeeritud vara käsutamisest seni, kuni täitvale asutusele edastatakse teave kannatanule vara tagastamist või hüvitise maksmist käsitleva otsuse kohta, seda isegi juhul, kui konfiskeerimisotsus on juba täidetud.

6.  Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, käsutatakse konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel saadud mitterahalist vara järgmiste normide kohaselt:

a)  vara võib müüa; sel juhul käsutatakse müügist saadud tulu vastavalt lõikele 7;

b)  kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat, võib vara üle anda taotlevale riigile tingimusel, et taotlev asutus on andnud selleks nõusoleku;

c)  kui ei ole võimalik kohaldada punkti a ega b, ning tingimusel, et järgitakse punkti d, võib vara käsutada mõnel muul viisil kooskõlas täitva riigi õigusega, või

d)  vara võib täitvas riigis kasutada avalikes huvides või ühiskondlikul otstarbel kooskõlas tema õigusega ja taotleva riigi nõusolekul.

7.  Kui konfiskeerimisotsusele ei ole lisatud otsust kannatanule vara tagastamise või kannatanule hüvitise maksmise kohta lõigete 1–5 kohaselt või kui asjaomased liikmesriigid ei ole kokku leppinud ▌teisiti, käsutab täitev riik konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel saadud raha ▌järgmiselt:

a)  kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on 10 000 eurot või väiksem, laekub see täitvale riigile, või

b)  kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on suurem kui 10 000 eurot, kannab täitev riik sellest 50 % üle taotlevale riigile.

Artikkel 31

Kulud

1.  Liikmesriik kannab talle käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad kulud, ilma et see piiraks artiklis 28 sätestatud konfiskeeritud vara käsutamist käsitlevate sätete kohaldamist.

2.   Täitev asutus võib esitada taotlevale asutusele ettepaneku kulude jagamiseks, kui enne või pärast arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmist selgub, et otsuse täitmisega kaasneksid suured või erandlikud kulud.

Sellisele ettepanekule lisatakse täitva asutuse kantud kulude üksikasjalik jaotus. Pärast sellist ettepanekut konsulteerivad taotlev asutus ja täitev asutus teineteisega. Asjakohasel juhul võib Eurojust sellist konsulteerimist vahendada.

Konsultatsioonid või vähemalt nende tulemus registreeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 32

Kohustus teavitada puudutatud isikuid

1.  Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teavitab täitev asutus võimaluse piires ja oma liikmesriigi õiguses sätestatud menetluste kohaselt viivitamata pärast arestimisotsuse täitmist või pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse tegemist talle teadaolevaid puudutatud isikuid sellisest täitmisest ja sellisest otsusest.

2.  Lõike 1 kohaselt esitatav teave peab täpsustama taotleva asutuse nime ja andmeid täitva riigi õiguse kohaselt kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Samuti tuleb vähemalt lühidalt täpsustada kõnealuse otsuse tegemise põhjused.

3.  Vajaduse korral võib täitev asutus paluda taotlevalt asutuselt abi lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 33

Täitva riigi õiguskaitsevahendid arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise vastu

1.  Puudutatud isikutel on õigus kasutada täitva riigi tõhusaid õiguskaitsevahendeid artikli 7 kohaste arestimisotsuste ja artikli 18 kohaste konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmise otsuse vastu. Õigust õiguskaitsevahendile kasutatakse täitva riigi kohtus täitva riigi õiguse kohaselt. Konfiskeerimisotsuste puhul võib õiguskaitsevahendi kasutamisel olla otsuse täitmist peatav toime, kui täitva riigi õiguses on nii sätestatud.

2.  Arestimis- või konfiskeerimisotsuse tegemise sisulisi põhjuseid ei saa täitva riigi kohtus vaidlustada.

3.  Taotleva riigi pädevat asutust teavitatakse õiguskaitsevahendist, mida kasutatakse lõike 1 kohaselt.

4.  Käesolev artikkel ei piira direktiivi 2014/42/EL artikli 8 kohaste kaitsemeetmete ja õiguskaitsevahendite kohaldamist taotlevas riigis.

Artikkel 34

Hüvitamine

1.  Kui täitev riik vastutab oma õiguse kohaselt kahju eest, mida ta puudutatud isikule artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsust või 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsust täites on tekitanud, hüvitab taotlev riik täitvale riigile kogu puudutatud isikule makstud kahjuhüvitise. Kui aga taotlev riik saab tõendada täitvale riigile, et kahju või osa sellest tulenes üksnes täitva riigi tegevusest, lepivad taotlev ja täitev riik omavahel kokku hüvitatavas summas.

2.  Lõige 1 ei piira liikmesriikide sellise õiguse kohaldamist, mis käsitleb füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud kahju hüvitamise nõudeid.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Statistika

1.  Liikmesriigid koguvad asjakohastelt asutustelt regulaarselt igakülgset statistikat. Nad säilitavad nimetatud statistikat ning saadavad selle igal aastal komisjonile. Lisaks direktiivi 2014/42/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud teabele sisaldab see statistika liikmesriigi poolt teistelt liikmesriikidelt saadud selliste arestimisotsuste ja konfiskeerimisotsuste arvu, mida tunnustati ja mis täideti ning ▌mille tunnustamisest ja täitmisest keelduti ▌.

2.  Kui see on asjaomases liikmesriigis kesktasandil kättesaadav, saadab liikmesriik komisjonile igal aastal ka järgmise statistika:

a)  selliste juhtumite arv, kus kannatanule maksti hüvitist või tagastati konfiskeerimisotsuse käesoleva määruse kohasel täitmisel saadud vara, ning

b)  arestimis- ja konfiskeerimisotsuste käesoleva määruse kohase täitmiseks vajaminev keskmine aeg.

Artikkel 36

Tunnistuse ja vormi muudatused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas esitatud tunnistuste muutmiseks. Sellised muudatused peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ning ei tohi seda mõjutada.

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks ▌ alates  [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Aruandlus ja läbivaatamine

Hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja sealhulgas järgmise kohta:

a)  liikmesriikidele ette nähtud võimalus teha ja võtta tagasi avaldusi artikli 4 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt;

b)  põhiõiguste austamise ning arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise vaheline koostoime;

c)  artiklite 28, 29 ja 30 kohaldamine seoses arestitud või konfiskeeritud vara haldamise ja käsutamise, vara kannatanutele tagastamise ja kannatanutele hüvitise maksmisega.

Artikkel 39

Asendamine

Käesolev määrus asendab need raamotsuse 2003/577/JSK sätted, mis puudutavad vara arestimist, liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv, alates  [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

Käesolev määrus asendab raamotsuse 2006/738/JSK liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv, alates … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

Viiteid vara arestimise puhul raamotsusele 2003/577/JSK ja viiteid raamotsusele 2006/783/JSK käsitatakse viidetena käesolevale määrusele liikmesriikide suhtes, kelle suhtes käesolev määrus on siduv.

Artikkel 40

Üleminekusätted

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval] või pärast seda kuupäeva.

2.  Arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], kohaldatakse liikmesriikide vahel, kellele käesolev määrus on siduv, ka edaspidi raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kuni arestimis- või konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artiklit 24 kohaldatakse aga alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ARESTIMISTUNNISTUS

A JAGU

Taotlev riik: ……………………………………………………………………………..

Taotlev asutus: ………………………………………………………………………...

Otsuse kinnitanud asutus (kui on kohaldatav): ……………………………………………………..

Täitev riik: ………………………………………………………………………….

Täitev asutus (kui on teada): …………………………………………………………

B JAGU. Täitmise kiireloomulisus ja/või taotletav täitmise kuupäev

1.  Märkige kiireloomulisuse konkreetne põhjus:

□ on õigustatult alust arvata, et kõnealune vara lähiajal eemaldatakse või hävitatakse, nimelt:

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

□ taotleva riigi uurimisalased või menetlusvajadused, nimelt: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

2.  Täitmise kuupäev:

□ soovitakse konkreetset kuupäeva, nimelt: …………………….

□ asjaomaste liikmesriikide vahel on vajalik koordineerimine

Sellise taotluse põhjused: ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

C JAGU. Puudutatud isik(ud)

Sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle suhtes on tehtud arestimisotsus, või sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle vara suhtes on tehtud arestimisotsus (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitage teave iga isiku kohta)

1.  Isikuandmed

i)  Füüsilise isiku puhul

Perekonnanimi: ………………………………………………………

Eesnimi (eesnimed):…………………………………………………………………………..

Muu nimi (muud nimed), kui on kohaldatav:……………………………………………

Varjunimed, kui on kohaldatav:…………………………………………………

Sugu: …………………………………………

Kodakondsus:………………………………………………..

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber, kui on teada:………………………………

Isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID‑kaart või pass) liik ja number, kui on teada:

………………………………………………….....................................

Sünnikuupäev:………………………………………………………………………….

Sünnikoht:………………………………………………………………………….

Elukoht ja/või teadaolev aadress (kui aadress ei ole teada, siis viimane teadaolev aadress):

………………………………………………………………………………………………

Keel(ed), millest puudutatud isik aru saab:……………………………………………………………

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

□ isik, kelle suhtes on tehtud arestimisotsus

□ isik, kelle vara suhtes on tehtud arestimisotsus

ii)  Juriidilise isiku puhul

Nimi: ………………………………………………………………………..

Õiguslik vorm: ………………………………………………………………………..

Lühinimi, tavanimi või ärinimi, kui on kohaldatav:……………………………………………..

Registrijärgne asukoht:……………………………………………………………………………….

Registreerimisnumber:………………………………………………………………………….

Aadress:…………………………………………………………………..

Esindaja nimi:……………………………………………………

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

□ isik, kelle suhtes on tehtud arestimisotsus

□ isik, kelle vara suhtes on tehtud arestimisotsus

2.  Kui erineb eespool märgitud aadressist, siis märkige koht, kus arestimisotsus tuleb täita:

…………………………………………………………………………………………………………

3.  Kolmandad isikud, kelle õigusi seoses arestimisotsusega hõlmatud varaga kõnealuse otsusega otseselt piiratakse (isikuandmed ja põhjused):

…………………………………………………

………………………………………………………………………………………………….

4.  Esitage igasugune muu teave, mis aitab arestimisotsust täita:

………………………………………………………………………………………………….

D JAGU. Teave otsusega seotud vara kohta

1.  Märkige, kas otsus puudutab:

 rahasummat

 konkreetset vara (kehaline või mittekehaline, vallas- või kinnisvara)

vastava väärtusega vara (väärtusepõhise konfiskeerimise puhul)

2.  Kui otsus puudutab rahasummat või sellele rahasummale vastava väärtusega vara:

–  Täitvas riigis arestimisele kuuluv rahasumma numbrite ja sõnadega (märkige vääring): ………………………………………..

–  Otsusega hõlmatud kogusumma numbrite ja sõnadega (märkige vääring): ………………………………………..

Lisateave:

–  põhjused, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik omab täitvas riigis vara/sissetulekut:

……………………………………………………………………………………..

–  puudutatud isiku vara/sissetulekuallika kirjeldus (võimaluse korral):

……………………………………………………………………………………..

–  puudutatud isiku vara/sissetulekuallika täpne asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht): ………………………………………………………………………………

–  puudutatud isiku pangakonto andmed (kui on teada):

3.  Kui otsus puudutab konkreetset vara või sellise vara väärtusele vastava väärtusega vara:

Otsuse täitvale riigile edastamise põhjused:

vara asub täitvas riigis

vara on registreeritud täitvas riigis

 taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et otsusega hõlmatud vara asub tervikuna või osaliselt täitvas riigis

Lisateave:

–   põhjused, mis annavad alust arvata, et vara asub täitvas riigis:

…………………………………………………………………………………………

–   vara kirjeldus ▌:

…………………………………………………………………………………..

–   vara asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht):

…………………………………………………………………………………..

Muu asjakohane ▌teave (näiteks kohtuhalduri määramine):

…………………………………………………

E JAGU. Arestimisotsuse tegemise põhjus

1.  Asjaolude kokkuvõte

Märkige arestimisotsuse tegemise põhjus, sealhulgas:

–  asjaolude kokkuvõte, sealhulgas kuriteo (kuritegude) kirjeldus:

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

–  uurimise etapp:

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

–  arestimise põhjused:

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

–  muu asjakohane teave:

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

2.  Selle kuriteo (nende kuritegude) laad ja liigitus, millega seoses arestimisotsus tehti, ning kohaldatav(ad) õigusnorm(id):

……………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………….

3.  Kas kuritegu, millega seoses arestimisotsus on tehtud, on taotlevas riigis karistatav vabadusekaotusliku karistusega, mille maksimummäär on vähemalt kolm aastat, ja kas see on lisatud allpool toodud kuritegude loetellu? (Tehke vastavasse ruutu rist.) Kui arestimisotsus puudutab mitut kuritegu, siis märkige allpool esitatud kuritegude loetelus nendele kuritegudele vastavad numbrid (mis vastavad eespool punktides 1 ja 2 kirjeldatud kuritegudele).

□ Kuritegelikus organisatsioonis osalemine

□ Terrorism

□ Inimkaubandus

□ Laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno

□ Ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

□ Ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega

□ Korruptsioon

□ Pettus, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/1371 määratletud pettus ja muud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod

□ Kriminaaltulu rahapesu

□ Raha, sealhulgas euro võltsimine

□ Arvutikuriteod

□ Keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega

□ Ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine

□ Tahtlik tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine;

□ Ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega

□ Inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine

□ Rassism ja ksenofoobia

□ Organiseeritud või relvastatud röövimine

□ Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega

□ Kelmus

□ Räkit ja väljapressimine

□ Toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine

□ Haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine

□ Maksevahendi võltsimine

□ Ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega

□ Ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega

□ Varastatud sõidukitega kauplemine

□ Vägistamine

□ Süütamine

□ Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod

□ Õhusõiduki või laeva kaaperdamine

□ Sabotaaž

4.  Muu asjakohane teave (nt vara ja kuriteo vaheline seos):

………………………………………………………………………………………………………..

F JAGU. Otsuse konfidentsiaalsus ja/või taotlus järgida konkreetseid vorminõudeid

 Vajadus säilitada otsuses sisalduva teabe konfidentsiaalsus pärast otsuse täitmist:

……………………………………………………………………………………………….

 Vajadus järgida otsuse täitmise ajal konkreetseid vorminõudeid:

……………………………………………………………………………………………….

G JAGU. Kui arestimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile, esitage järgmine teave:

1.  Arestimistunnistus on edastatud järgmis(t)ele teis(t)ele täitva(te)le riigile (riikidele) (riik ja asutus):

……………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………….

2.  Arestimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile järgmistel põhjustel ▌:

Kui arestimisotsus puudutab konkreetset vara:

 otsusega hõlmatud vara asub arvatavalt erinevates täitvates riikides ▌

 konkreetse vara arestimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis ▌

▌ Kui arestimisotsus puudutab rahasummat:

 vara, mida võib arestida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu otsuses ette nähtud summa arestimiseks

 muu konkreetne vajadus

…………………………………………………………………………………………..

3.  Vara väärtus igas täitvas riigis, kui see on teada:

…………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………

4.  Kui konkreetse vara arestimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis, siis esitage täitvas riigis võetavate meetmete kirjeldus:

…………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………

H JAGU. Seos varasema arestimisotsuse ja/või muu(de) otsus(t)e või taotlus(t)ega

Märkige, kas käesolev arestimisotsus on seotud varasema otsuse või taotlusega (nt arestimisotsus, Euroopa uurimismäärus, Euroopa vahistamismäärus või vastastikuse õigusabi taotlus). Kui see on asjakohane, lisage varasema otsuse või taotluse kindlakstegemiseks vajalik teave:

–  otsuse/taotluse liik:………………………………………………………………………….

–  väljaandmise kuupäev:…………………………………………………………………………

–  asutus, kellele otsus/taotlus edastati:………………………………………………….

–  taotleva asutuse antud viitenumber:……………………………………………

–  täitva(te) asutus(t)e antud viitenumber (viitenumbrid): ……………………………………

I JAGU. Konfiskeerimine

Märkige, kas:

□ käesolevale arestimistunnistusele on lisatud taotlevas riigis väljaantud konfiskeerimistunnistus (konfiskeerimistunnistuse viitenumber): ……………………………...........................................................................................................

□ vara jääb täitvas riigis arestituks kuni konfiskeerimisotsuse edastamise ja täitmiseni (võimaluse korral konfiskeerimistunnistuse esitamise eeldatav kuupäev):

……………………………………………………………………………………………………

J JAGU. Alternatiivsed meetmed

1.  Märkige, kas taotlev riik lubab täitval riigil kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui arestimisotsust ei ole täielikult või osaliselt võimalik täita:

□ jah

□ ei

2.  Kui jah, siis märkige, milliseid meetmeid võib kohaldada:

………………………………………………………………………………………………….

K JAGU. ARESTITUD VARA TAGASTAMINE

1.  Märkige, kas on tehtud otsus tagastada arestitud vara kannatanule:

□ jah

□ ei

Kui jah, siis esitage arestitud vara kannatanule tagastamise otsuse kohta järgmine teave:

Otsuse teinud asutus (ametlik nimi): ……………….………………………………………

Otsuse kuupäev: .………………………….………………………………………….

Otsuse viitenumber (kui on teada):………………….………………………………………….

Tagastatava vara kirjeldus: ………..…………………………………….

Kannatanu nimi: ……………………………….………………………………………….

Kannatanu aadress: ………………………………………………………………………..

Kui kannatanu õigus varale on vaidlustatud, siis esitage üksikasjad (õiguse vaidlustanud isikud, põhjused jne):

…………………………………………………………………………………………….

…………………………………………………………………………………………….

Kui vara tagastamise tulemusena võidakse piirata puudutatud isikute õigusi, siis esitage üksikasjad (puudutatud isikud; õigused, mida võidakse piirata; põhjused jne):

…………………………………………………………………………………………….

…………………………………………………………………………………………….

2.  Kas taotlevas riigis on arestitud vara kannatanule tagastamise taotluse menetlemine pooleli:

□ ei

□ jah, menetluse tulemus edastatakse täitvale asutusele

Kui vara antakse kannatanule üle otse, siis tuleb teavitada taotlevat asutust.

L JAGU. Õiguskaitsevahendid

Taotleva riigi asutus, kes võib anda täpsemat teavet õiguskaitsevahendite taotlemise kohta taotlevas riigis ning selle kohta, kas õigusabi ning suuline ja kirjalik tõlge on kättesaadavad:

 taotlev asutus (vt M jagu)

 otsuse kinnitanud asutus (vt N jagu)

 muu teave:………………………………………………………………………

M JAGU. Taotleva asutuse kontaktandmed

Taotleva asutuse liik:

□ kohtunik, kohus, prokurör

□ taotleva riigi määratud muu pädev asutus

Asutuse nimi:…………………………………………………………………….

Kontaktisiku nimi:…………………………………………………………………….

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):……………………………………………………………….

Toimiku nr: …………………………………………………………………………………..

Aadress: …………………………………………………………………………………..

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):…………………………………………

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):…………………………………………

E‑post:……………………………………………………………………………………….

Keeled, milles on võimalik taotleva asutusega suhelda:………………….

Kui erineb eespool toodust, selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust lisateabe saamiseks või otsuse täitmiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks:

Nimi/ametinimetus/asutus:…………………………………………………………………….

Aadress: ……………………………………………………………………………………

E‑post/telefoni nr:…………………………………………………………………….

Taotleva asutuse ja/või tema esindaja allkiri, millega kinnitatakse arestimistunnistuse täpsust ja õigsust:…………………………………………………………………

Nimi:………………………………………………………………………………………….

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):…………………………………………………………….

Kuupäev: ……………………………………………………………………………………………

Ametlik pitser (kui on olemas):……………………………………………………………………

N JAGU. Arestimisotsuse kinnitanud asutuse andmed

Märkige arestimisotsuse kinnitanud asutuse liik (kui on kohaldatav):

□ kohtunik või kohus

□ prokurör

Otsuse kinnitanud asutuse nimi:……………………………………………

Kontaktisiku nimi:……………………………………………………………………

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):……………………………………………………………

Toimiku nr: ………………………………………………………………..

Aadress: ………………………………………………………………..

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):……………………………………………

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):………………………………………………

E‑post: …………………………………………………………………………………

Keeled, milles on otsuse kinnitanud asutusega võimalik suhelda: ………………..

Märkige täitva asutuse peamine kontaktpunkt:

□ taotlev asutus

□ otsuse kinnitanud asutus

__________________

Otsuse kinnitanud asutuse ja/või tema esindaja allkiri ja andmed:

………………………………………………………………..

Nimi:……………………………………………………………………

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):………………………………………………………………

Kuupäev: …………………………………………………………………………………………..

Ametlik pitser (kui on olemas):…………………………………………………………………..

O JAGU. Keskasutus.

Kui taotlevas riigis kuulub arestimistunnistuste edastamine ja vastuvõtmine keskasutuse haldusalasse, siis märkige:

Keskasutuse nimi: …………………………………………………………………….…...

Kontaktisiku nimi: …………………………………

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …………………………………

Toimiku number: …………………………………………………………………

Aadress:………………………………………………………………………………….

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):………………………………………

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …………………………………………

E‑post:……………………………………………………………………………………..

P JAGU. Lisad

Märkige tunnistusele lisatud dokumendid:………………………………………………...

___________________

II LISA

KONFISKEERIMISTUNNISTUS

A JAGU

Taotlev riik: …………………………………………………………………………….

Taotlev asutus: ………………………………………………………………………...

Täitev riik: ………………………………………………………………………….

Täitev asutus (kui on teada): ……………………………………………....................

B JAGU. Konfiskeerimisotsus

1.  Konfiskeerimisotsuse teinud kohus (ametlik nimi):…………………………………..

2.  Konfiskeerimisotsuse viitenumber (kui on teada):…………………………………..

3.  Konfiskeerimisotsuse tegemise kuupäev:…………………………………………………

4.  Konfiskeerimisotsuse lõplikuks muutumise kuupäev: ……………………………………

C JAGU. Puudutatud isik(ud)

Sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus, või sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle vara suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitage teave iga isiku kohta)

1.  Isikuandmed

i)  Füüsilise isiku puhul

Nimi:……………………………………………………….

Eesnimi (eesnimed):…………………………………………………

Muu nimi (muud nimed), kui on kohaldatav:……………………………………………

Varjunimed, kui on kohaldatav:…………………………………………………

Sugu: ……………………..

Kodakondsus:………………………………………………..

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber, kui on teada:………………………………

Isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID‑kaart või pass) liik ja number, kui on teada:

………………………………………………………………………….

Sünnikuupäev:………………………………………………………………………….

Sünnikoht:………………………………………………………………………….

Elukoht ja/või teadaolev aadress (kui aadress ei ole teada, siis viimane teadaolev aadress):

……………………………………………………………………………………….

Keel(ed), millest puudutatud isik aru saab: ……………………………………………..

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

□ isik, kelle suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

□ isik, kelle vara suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

ii)  Juriidilise isiku puhul

Nimi: ………………………………………………………………………………

Õiguslik vorm:………………………………………………………………….

Lühinimi, tavanimi või ärinimi, kui on kohaldatav: …………………

Registrijärgne asukoht:……………………………………………………………………………

Registreerimisnumber:………………………………………………………………………

Aadress ▌:……………………………………………………………….

▌Esindaja nimi:…………………………………………………….

Märkige puudutatud isiku ▌roll menetluses:

isik, kelle suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

isik, kelle vara suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

2.  Kui erineb eespool märgitud aadressist, siis märkige koht, kus konfiskeerimisotsus tuleb täita:

…………………………………………………………………………………………

3.   Kolmandad isikud, kelle õigusi seoses konfiskeerimisotsusega hõlmatud varaga kõnealuse otsusega otseselt piiratakse (isikuandmed ja põhjused):

…………………………………………………

………………………………………………………………………………………………….

4.   Igasugune muu teave, mis aitab konfiskeerimisotsust täita:

…………………………………………………………………………………………..

D JAGU. Teave▌ otsusega seotud vara kohta

1.  Kohus on otsustanud, et vara:

□ on kuriteo tulemusel saadud tulu või sellise tulu väärtusele täielikult või osaliselt vastav tulu

□ on sellises kuriteo toimepanemise vahend või selle väärtus

□ kuulub konfiskeerimisele tulenevalt direktiivis 2014/42/EL sätestatud konfiskeerimispädevuse kohaldamisest taotlevas riigis (sh laiendatud konfiskeerimine)

□ kuulub kuriteoga seotud menetluse tulemusena konfiskeerimisele selliste taotleva riigi õiguse muude sätete kohaselt, mis puudutavad konfiskeerimispädevust, sealhulgas konfiskeerimist lõpliku süüdimõistva otsuse puudumise korral

2.  Märkige, kas otsus puudutab:

 rahasummat

 konkreetset vara (kehaline või mittekehaline, vallas- või kinnisvara)

 vastava väärtusega vara (väärtusepõhise konfiskeerimise puhul)

3.  Kui otsus puudutab rahasummat või sellele rahasummale vastava väärtusega vara

–  Täitvas riigis konfiskeerimisele kuuluv rahasumma numbrite ja sõnadega

(märkige vääring): ……………………………………………………….

–  Otsusega hõlmatud kogusumma numbrite ja sõnadega

(märkige vääring): ………………………………………………………

Lisateave:

–  põhjused, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik omab vara/sissetulekut täitvas riigis:

……………………………………………………………………………………..

–  puudutatud isiku vara/sissetulekuallika kirjeldus (võimaluse korral):

…………………………………………………………………………………….

–  puudutatud isiku vara/sissetulekuallika täpne asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht): ……………………………………………………………..

–  puudutatud isiku pangakonto andmed (kui on teada):

4.  Kui otsus puudutab konkreetset vara või sellise vara väärtusele vastava väärtusega vara

Otsuse täitvale riigile edastamise põhjus:

 vara asub täitvas riigis

 vara on registreeritud täitvas riigis

 taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et otsusega hõlmatud vara asub tervikuna või osaliselt täitvas riigis

Lisateave

–  põhjused, mis annavad alust arvata, et vara asub täitvas riigis: ………………………………………………………………………………….

………………………………………………………………………………….

–  vara kirjeldus:…………………………………………………………

………………………………………………………………………………….

–  vara asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht):

………………………………………………………………………………….

–  Muu asjakohane teave (nt kohtuhalduri nimetamine):

…………………………………………………

5.  Teave konfiskeeritava vara asendamise ja üleandmise kohta.

Kui otsus puudutab konkreetset vara, märkige, kas taotleva riigi õiguses on sätestatud, et konfiskeerimine täitvas riigis võib toimuda nii, et konfiskeeritakse vara väärtusele vastav rahasumma:

 jah

 ei

E JAGU. Arestimisotsus

Märkige, kas:

□ konfiskeerimisotsusele on lisatud taotlevas riigis tehtud arestimisotsus (arestimistunnistuse viitenumber):……………………………...........................................................................................................

□ vara on arestitud kooskõlas varasema täitvale riigile edastatud arestimisotsusega

–  arestimisotsuse tegemise kuupäev:………………………………………………………...

–  arestimisotsuse edastamise kuupäev: ………………………………………………..

–  asutus, kellele see edastati:………………………………………………….

–  taotleva asutuse antud viitenumber: ………………………………………….

–  täitva asutuse antud viitenumber: ……………………………………..

F JAGU. Konfiskeerimisotsuse tegemise põhjused

1.  Kokkuvõte konfiskeerimisotsuse tegemise asjaoludest ja põhjustest, sealhulgas kuriteo (kuritegude) ▌kirjeldus ja muu asjakohane teave:

……………………………………………………………………………………………………..

2.  Selle kuriteo (nende kuritegude) laad ja liigitus, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, ning kohaldatav(ad) õigusnorm(id):

………………………………………………………………………………………………………..

3.  Kas kuritegu, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, on taotlevas riigis karistatav vabadusekaotusliku karistuse, mille maksimummäär on vähemalt kolm aastat ja kas see on lisatud allpool toodud kuritegude loetellu? (Tehke vastavasse ruutu rist.) Kui konfiskeerimisotsus puudutab mitut kuritegu, siis märkige allpool toodud kuritegude loetellu vastav number (eespool punktides 1 ja 2 kirjeldatud kuritegudele vastavad numbrid).

□ Kuritegelikus organisatsioonis osalemine

□ Terrorism

□ Inimkaubandus

□ Laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno

□ Ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

□ Ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega

□ Korruptsioon

□ Pettus, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/1371 määratletud pettus ja muud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod

□ Kriminaaltulu rahapesu

□ Raha, sealhulgas euro võltsimine

□ Arvutikuriteod

□ Keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega

□ Ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine

□ Tahtlik tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine

□ Ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega

□ Inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine

□ Rassism ja ksenofoobia

□ Organiseeritud või relvastatud röövimine

□ Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega

□ Kelmus

□ Räkit ja väljapressimine

□ Toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine

□ Haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine

□ Maksevahendi võltsimine

□ Ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega

□ Ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega

□ Varastatud sõidukitega kauplemine

□ Vägistamine

□ Süütamine

□ Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod

□ Õhusõiduki või laeva kaaperdamine

□ Sabotaaž

4.  Muu asjakohane teave (nt vara ja kuriteo vaheline seos):

………………………………………………………………………………………………………..

G JAGU. Kui konfiskeerimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile, siis esitage järgmine teave

1.  Konfiskeerimistunnistus on edastatud järgmis(t)ele teis(t)ele täitva(te)le riigile (riikidele) (riik ja asutus):

……………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………

2.  Konfiskeerimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile järgmistel põhjustel:

Kui konfiskeerimisotsus puudutab konkreetset vara:

 otsusega hõlmatud vara asub arvatavalt erinevates täitvates riikides

 vara konfiskeerimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis

Kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat:

 asjaomast vara ei ole arestitud määruse (EL) 2018/…(19) alusel

 selle vara, mida võib konfiskeerida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu otsuses ette nähtud summa konfiskeerimiseks

 muu konkreetne vajadus:

…………………………………………………………………………………………..

3.  Vara väärtus igas täitvas riigis, kui see on teada:

…………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………

4.  Kui konkreetse vara konfiskeerimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis, siis esitage täitvas riigis võetavate meetmete kirjeldus:

……………………………………………………………………………………………

H JAGU. Konfiskeerimisotsuseni viinud toimingud

Märkige, kas isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus tehti, ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel lõpliku süüdimõistmisega seotud konfiskeerimisotsus tehti.

1.  □ Jah, isik ilmus isiklikult kohtulikule arutelule.

2.  □ Ei, isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule. ▌

3.  □ Ei, vastavalt riigisisestele menetlusnormidele kohtulikku arutelu ei toimunud.

4.  Kui tegite risti punktis 2 olevasse ruutu, siis kinnitage ühte järgmisest:

4.1a.  □ isikule esitati ▌(päev/kuu/aasta) isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel konfiskeerimisotsus tehti, ja teda teavitati sellest, et konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule,

VÕI

4.1b.  □ isikule ei antud kohtukutset üle isiklikult, ent ta sai muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane konfiskeerimisotsus tehti, ja sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ning teda teavitati sellest, et konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule,

VÕI

4.2.  □ asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, on andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud kaitsjale, kes teda kohtulikul arutelul ka tegelikult kaitses,

VÕI

4.3.  □ asjaomasele isikule anti konfiskeerimisotsus kätte ▌(päev/kuu/aasta) ning teda teavitati sõnaselgelt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisuliselt uuesti läbi vaadata ja mille tulemuseks võib olla esialgse konfiskeerimisotsuse tühistamine, ning

□ asjaomane isik teatas sõnaselgelt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust,

VÕI

□ asjaomane isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

5.  Kui tegite risti punkti 4.1b, 4.2 või 4.3 juures olevasse ruutu, siis esitage teave selle kohta, kuidas asjaomane tingimus on täidetud:……………………………………………………

I JAGU. Alternatiivsed meetmed, sealhulgas vabadusekaotuslikud karistused

1.  Märkige, kas taotlev riik lubab täitval riigil kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui konfiskeerimisotsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita:

□ jah

□ ei

2.  Kui jah, siis märkige ja täpsustage, milliseid meetmeid võib võtta:

□ vabadusekaotus (maksimummäär):

…………………………………………………………………………………………………

□ üldkasulik töö (või sellega samaväärne) (maksimaalne kestus):

………………………………………………………………………………………………….

□ muud meetmed (kirjeldus):

………………………………………………………………………………………………….

J JAGU. Otsus kannatanule vara tagastada või hüvitada

1.  Märkige, kui see on asjakohane:

□ taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud otsuse kannatanule hüvitada või tagastada järgmine rahasumma: ……………………………………………………..

□ taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud otsuse tagastada kannatanule järgmine mitterahaline vara: ………………………………………………………….

□ kannatanule vara tagastamise või hüvitise maksmise menetlus on taotlevas riigis pooleli ning tulemus edastatakse täitvale asutusele

2.  Kannatanule vara tagastamist või hüvitise maksmist käsitleva otsuse üksikasjad:

Otsuse teinud asutus (ametlik nimi):…………………………………..

Otsuse tegemise kuupäev:……………………………………………………………

Otsuse lõplikuks muutumise kuupäev: ………………………………………………………….

Otsuse viitenumber (kui on teada):………………………………………………

Tagastamisele kuuluva vara kirjeldus: ………..…………………………………….....

Kannatanu nimi: ……………………………….………………………………………….

Kannatanu aadress: ………………………………………………………………………..

Kui vara antakse kannatanule üle otse, siis tuleb teavitada taotlevat asutust.

K JAGU. Taotleva asutuse andmed

Asutuse nimi:…………………………………………………………………………

Kontaktisiku nimi:…………………………………………………………………….

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk)…………………………………………………………….

Toimiku nr:…………………………………………………………………………..

Aadress:……………………………………………………………………………………….

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):…………………………………………

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):…………………………………………….

E‑post:………………………………………………………………………………………….

Keeled, milles on võimalik taotleva asutusega suhelda:………………..

Kui erineb eespool toodust, siis selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust lisateabe saamiseks või otsuse täitmiseks või vara üleandmiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks:…………………………………………………………………………….

Nimi/ametinimetus/asutus:………………………………………………………………………

Aadress: ……………………………………………………………………………………..

E‑post/telefoni nr:……………………………………………………………………..

-------------------------------

Taotleva asutuse ja/või tema esindaja allkiri, millega kinnitatakse konfiskeerimistunnistuse sisu täpsust ja õigsust:

Nimi:…………………………………………………………………………………………

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):……………………………………………………………

Kuupäev: …………………………………………………………………………………………..

Ametlik pitser (kui on olemas):…………………………………………………………………..

L JAGU. Keskasutus

Kui taotlevas riigis kuulub konfiskeerimistunnistuste edastamine ja vastuvõtmine keskasutuse haldusalasse, siis märkige:

Keskasutuse nimi: ………………………………………………………………

Kontaktisiku nimi:……………………………………

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):……………………………………………………….

Toimiku number:…………………………………………………………………………………

Aadress:……………………………………………………………………………………….

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ……………………………………

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ………………………………………

E‑post: ………………………………………………………….

M JAGU. Taotleva riigi maksetega seotud andmed:

IBAN: ………………………………………………

BIC kood: ………………………………………………..

Pangakontoomaniku nimi: ……………………..

N JAGU. Lisad

Märkige tunnistusele lisatud dokumendid:

(1) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seisukoht.
(2)ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
(3)Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.8.2003, lk 45).
(4)Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 59).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).
(12)Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).
(13)Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).
(14)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).
(16)Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1).
(19)+ ELT: palun lisada teksti käesoleva määruse number (PE-CONS 38/18 – 2016/0412(COD)).


Isikustamata andmete vaba liikumine Euroopa Liidus ***I
PDF 416kWORD 69k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raamistiku kohta isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus (COM(2017)0495 – C8‑0312/2017 – 2017/0228(COD))
P8_TA-PROV(2018)0381A8-0201/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0495),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0312/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0201/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb Euroopa Liidus isikustamata andmete vaba liikumise raamistikku

P8_TC1-COD(2017)0228


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Majanduse digiteerimine on kiirenemas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei ole enam pelgalt üks konkreetne sektor, vaid kõigi tänapäevaste innovaatiliste majandussüsteemide ja ühiskondade alustala. Nende süsteemide keskmes on elektroonilised andmed, mis analüüsimisel või muude teenuste ja toodetega kombineerimisel võimaldavad luua suurt väärtust. Samal ajal tekitab andmepõhise majanduse ja kujunemisjärgus tehnoloogia (nagu tehisintellekt, asjade interneti tooted ja teenused, autonoomsed süsteemid ning 5G) kiire areng uusi õigusküsimusi seoses andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamise, vastutuse, eetika ja solidaarsusega. Tuleks kaaluda eelkõige vastutuse küsimuse käsitlemist, iseäranis iseregulatsiooni tegevusjuhendite rakendamise ja muude parimate tavade kaudu, võttes arvesse ilma inimsuhtluseta tehtud soovitusi, otsuseid ja võetud meetmeid kogu andmetöötluse väärtusahela ulatuses. Ühtlasi võiks see hõlmata vastutuse kindlaksmääramise asjakohaseid mehhanisme, vastutuse ülekandmist koostööd tegevate teenuste vahel, kindlustust ja auditeerimist.

(2)  Andmete väärtusahelad koosnevad mitmesugustest andmetega seotud tegevustest: andmete loomine ja kogumine; andmete koondamine ja organiseerimine; andmete ▌ töötlemine; andmete analüüsimine, turustamine ja levitamine; andmete kasutamine ja taaskasutamine. Tulemuslik ja tõhus andmete töötlemine on iga andmete väärtusahela nurgakivi. Andmete tulemuslikku ja tõhusat töötlemist ning andmepõhise majanduse arendamist liidus takistavad aga eelkõige kaht liiki tõkked andmete liikuvuse ja siseturu ees: liikmesriikide kehtestatud andmete asukoha nõuded ning erasektoris tekitatud sõltuvus ühest teenusepakkujast.

(3)  Asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus kehtivad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) alusel ▌ andmetöötlusteenuste suhtes. Nende teenuste osutamist aga takistavad ja vahel ka keelavad teatavad riiklikud, piirkondlikud või kohalikud nõuded andmete paiknemise kohta konkreetsel territooriumil.

(4)  Sellised takistused ▌ andmetöötlusteenuste vabale liikumisele ning ▌ teenuseosutajate asutamisvabadusele tulenevad liikmesriikide õigusaktides sisalduvatest nõuetest, mille kohaselt peavad andmed nende ▌ töötlemiseks paiknema konkreetsel geograafilisel alal või territooriumil. Muudel õigusnormidel ja haldustavadel on samaväärne mõju erinõuete kehtestamise kaudu, mis raskendab andmete ▌ töötlemist väljaspool teatavat liidu geograafilist piirkonda või territooriumi; näiteks nõuded kasutada teatavas liikmesriigis sertifitseeritud või kinnitatud tehnorajatisi. Õiguslik ebakindlus seaduslike ja ebaseaduslike andmete asukohanõuete ulatuse kohta piirab veelgi turuosaliste ja avaliku sektori käsutuses olevaid valikuid seoses andmete ▌ töötlemise asukohaga. Käesolev määrus ei piira mingil viisil ettevõtjate vabadust sõlmida kokkuleppeid, millega määratakse kindlaks andmete asukoht. Käesoleva määruse eesmärk on üksnes kaitsta kõnealust vabadust, tagades, et kokkulepitud asukoht võib olla igal pool liidus.

(5)  Samal ajal pärsivad andmete liikumist liidus ka eraviisilised piirangud: õiguslikud, lepingulised ja tehnilised küsimused, mis takistavad ▌ andmetöötlusteenuste kasutajatel andmete portimist ühelt teenuseosutajalt teisele või tagasi nende oma infotehnoloogiasüsteemidesse (IT‑süsteemid), sealjuures teenuseosutajaga sõlmitud lepingu lõpetamise korral.

(6)  Nende takistuste kombinatsioon on liidus kaasa toonud pilveteenuste osutajate vahelise konkurentsi puudumise, mitmesuguseid teenuseosutajast sõltumisega seotud probleeme ja andmete liikuvuse tõsiseid puudusi. Samuti on andmete asukoha nõuded kahjustanud teadus- ja arendusettevõtete suutlikkust hõlbustada äriühingute, ülikoolide ja teiste teadusorganisatsioonide koostööd innovatsiooni edendamiseks.

(7)  Õiguskindluse tagamiseks ja vajaduse tõttu tagada võrdsed tingimused liidus on ühtse õigusnormide kogumi kohaldamine kõigi turuosaliste suhtes ühtse turu toimimise keskne osa. Selleks et kõrvaldada liikmesriikide õigusaktide erinevustest tingitud kaubandustõkked ja konkurentsimoonutused ning takistada uute tõkete ja märkimisväärsete moonutuste teket, tuleb võtta vastu ühtsed normid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

(8)  Käesolev määrus ei mõjuta õigusraamistikku, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, eraelu puutumatuse austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive (EL) 2016/680(5) ja 2002/58/EÜ(6).

(9)  Isikustamata andmete olulised allikad on laienev asjade internet, tehisintellekt ja masinõpe, näiteks kui neid kasutatakse automatiseeritud tööstuslikes tootmisprotsessides. Konkreetsed isikustamata andmete näited hõlmavad suurandmete analüüsiks kasutatavaid koond- ja anonüümitud andmekogusid, täppispõllumajanduse andmeid, mis võivad aidata jälgida ja optimeerida pestitsiidide ja vee kasutamist, ning andmeid tööstuslike masinate hooldusvajaduste kohta. Kui tehnoloogia areng võimaldab muuta anonüümitud andmed isikuandmeteks, on vaja selliseid andmeid käsitleda isikuandmetena ning kohaldada vastavalt määrust (EL) 2016/679.

(10)  Määruse (EL) 2016/679 kohaselt ei tohi liikmesriigid piirata ega keelata isikuandmete vaba liikumist liidus põhjustel, mis on seotud füüsiliste isikute kaitsega isikuandmete töötlemisel. Käesoleva määrusega kehtestatakse samasugune vaba liikumise põhimõte liidus ka isikustamata andmete suhtes, v.a kui piirangu või keelu alus on avalik julgeolek. Määruses (EL) 2016/679 ja käesolevas määruses on ette nähtud sidusad õigusnormid, mis võimaldavad eri liiki andmete vaba liikumist. Lisaks ei kehtestata käesoleva määrusega kohustust säilitada eri liiki andmeid eraldi.

(11)  Selleks et luua raamistik isikustamata andmete vabaks liikumiseks liidus ning panna alus andmepõhise majanduse arendamisele ja liidu tööstuse konkurentsivõime tugevdamisele, on vaja kehtestada selge, põhjalik ja prognoositav õigusraamistik muude andmete kui isikuandmete töötlemiseks siseturul. Põhimõtteline lähenemisviis, millega nähakse ette liikmesriikidevaheline koostöö ja iseregulatsioon, peaks tagama raamistiku piisava paindlikkuse, et võtta arvesse liidu kasutajate, teenuseosutajate ja riigiasutuste muutuvaid vajadusi. Vältimaks kattumisi olemasolevate mehhanismidega ja seega suuremat koormust liikmesriikidele ja ettevõtjatele, ei tuleks kehtestada üksikasjalikke tehnilisi norme.

(12)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada andmetöötlust, mille puhul andmeid töödeldakse tegevuse raames, mis jääb väljapoole liidu õiguse kohaldamisala. Eelkõige tuleks meelde tuletada, et riigi julgeolek kuulub vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 4 iga liikmesriigi ainuvastutusse.

(13)  Andmete vabal liikumisel liidus on oluline roll andmepõhise majanduskasvu ja innovatsiooni saavutamisel. Nagu äriühingud ja tarbijad, saavad ka liikmesriikide ametiasutused ja avalik-õiguslikud isikud kasu suuremast valikuvabadusest seoses andmepõhiste teenuste osutajatega, konkurentsivõimelisematest hindadest ja tõhusamast teenuste osutamisest kodanikele. Arvestades suurt andmehulka, mida ametiasutused ja avalik-õiguslikud isikud käitlevad, on ülimalt tähtis, et nad näitaksid eeskuju andmetöötlusteenuste kasutuselevõtuga ning hoiduksid andmetöötlusteenuste kasutamisel andmete asukoha piirangute seadmisest. Ametiasutused ja avalik-õiguslikud isikud peaksid seetõttu kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sellega seoses tuleks käesolevas määruses sätestatud isikustamata andmete vaba liikumise põhimõtet kohaldada ka üldiste ja järjepidevate haldustavade ning muude andmete asukoha nõuete suhtes riigihangete valdkonnas, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL(7) kohaldamist.

(14)  Nagu direktiiv 2014/24/EL ei piira ka käesolev määrus liikmesriikide sisemist korraldust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme, millega nähakse ametiasutustele ja avalik-õiguslikele isikutele ette andmete töötlemise volitused ja kohustused ilma eraõiguslike isikute lepingulise tasustamiseta ning liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad nende volituste ja kohustuste rakendamist. Kuigi ametiasutustel ja avalik-õiguslikel isikutel soovitatakse kaaluda allhanke korras teenuseosutajate kasutamise majanduslikku ja muud kasu, võivad neil olla õigustatud põhjused teenuseid ise osutada või korraldada teenuste osutamine sisemiselt. Seetõttu ei kohustata liikmesriike käesoleva määrusega andma selliste teenuste osutamise ülesannet kolmandatele isikutele või sisse ostma selliste teenuste osutamist, mida nad soovivad ise osutada või korraldada muul viisil kui riigihankelepingutena.

(15)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes osutavad ▌ andmetöötlusteenuseid kasutajatele, kelle elu- või tegevuskoht on liidus, sealhulgas isikute suhtes, kes osutavad liidus andmetöötlusteenuseid ilma et nende tegevuskoht oleks liidus. Käesolevat määrust ei tuleks seetõttu kohaldada väljaspool liitu osutatavate andmetöötlusteenuste ja asjaomaste andmete asukoha nõuete suhtes.

(16)  Käesolevas määruses ei sätestata õigusnorme, mis käsitlevad kohaldatava õiguse kindlaksmääramist kaubandusasjades, ning seetõttu ei piira käesolev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008(8) kohaldamist. Eelkõige, kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole vastavalt kõnealusele määrusele valitud, kohaldatakse teenuste osutamise lepingu suhtes põhimõtteliselt selle riigi õigust, mis on teenuseosutaja alaline elu- või asukoht.

(17)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada ▌ andmetöötluse suhtes kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab mis tahes tüüpi IT‑süsteemide kasutamist, sõltumata sellest, kas need asuvad kasutaja ruumides või on tegemist allhankega teenuseosutajalt. Määrus peaks hõlmama eri intensiivsusega andmetöötlust, alates andmete säilitamisest (taristu teenusena (IaaS)) kuni andmete töötlemiseni platvormidel (platvorm teenusena (PaaS)) või rakendustes (tarkvara teenusena (SaaS)). ▌

(18)  Andmete asukoha nõuded takistavad vaieldamatult ▌ andmetöötlusteenuste vaba osutamist liidus ja siseturu toimimist. Sellisel kujul tuleks nõuded ära keelata, v.a juhul, kui need on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel vastavalt liidu õigusele, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 52 tähenduses, ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele ELi lepingu artikli 5 kohaselt. Isikustamata andmete vaba piiriülese liikumise põhimõtte elluviimiseks, andmete asukoha kehtivate nõuete kiireks kaotamiseks ja ▌ andmetöötluse võimaldamiseks praktilistel kaalutlustel eri asukohtades üle liidu ning kuna käesolevas määruses on sätestatud meetmed andmete kättesaadavuse tagamiseks õigusliku kontrolli eesmärgil, peaks liikmesriikidel olema võimalik põhjendada andmete asukoha nõudeid üksnes avaliku julgeolekuga.

(19)  Avaliku julgeoleku mõiste ELi toimimise lepingu artikli 52 tähenduses ja Euroopa Kohtu tõlgenduses hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeolekut ning ühiskonna turvalisuse küsimusi, selleks, et eelkõige hõlbustada kuritegude uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist. Selle puhul eeldatakse tõelise ja piisavalt tõsise ohu olemasolu, mis mõjutab ühte ühiskonna põhihuvi, nagu oht institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimisele ning elanike ellujäämisele, samuti välissuhete või rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise tõsise häirimise oht või oht sõjalistele huvidele. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaksid andmete asukoha nõuded, mis on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustega, sobima taotletava eesmärgi saavutamiseks ega tohiks minna selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)  Isikustamata andmete vaba piiriülese liikumise põhimõtte tulemusliku rakendamise tagamiseks ja selleks, et vältida uusi takistusi siseturu sujuvale toimimisele, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile viivitamata mis tahes õigusakti eelnõu, millega nähakse ette uus andmete asukoha nõue või muudetakse kehtivat andmete asukoha nõuet. Need õigusaktide eelnõud tuleks esitada ja neid hinnata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535(9) ▌.

(21)  Lisaks sellele peaksid liikmesriigid võimalike olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks 24 kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast vaatama läbi kehtivad üldist laadi õigus- ja haldusnormid, millega nähakse ette andmete asukoha nõuded, ja edastama komisjonile koos põhjendusega iga sellise andmete asukoha nõude, mis on nende arvates käesoleva määrusega kooskõlas. See peaks võimaldama komisjonil uurida andmete asukoha allesjäänud nõuete kooskõla määrusega. Komisjonil peaks olema võimalik esitada asjakohasel juhul asjaomasele liikmesriigile märkusi. Sellised märkused võivad sisaldada soovitust andmete asukoha nõuet muuta või see kehtetuks tunnistada.

(22)  Käesoleva määrusega kehtestatud kohustust edastada komisjonile kehtivad andmete asukoha nõuded ja õigusaktide eelnõud tuleks kohaldada õigusnormidega kehtestatud andmete asukoha nõuete ja üldist laadi õigusaktide eelnõude suhtes, mitte konkreetsele füüsilisele või juriidilisele isikule adresseeritud otsuste suhtes.

(23)  Selleks et tagada liikmesriikides üldist laadi õigus- või haldusnormidega ette nähtud andmete asukoha nõuete läbipaistvus füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nagu ▌ teenuseosutajad ja andmetöötlusteenuste kasutajad, peaksid liikmesriigid avaldama vastavaid nõudeid käsitleva teabe liikmesriigi ühtses veebipõhises teabepunktis ja seda teavet regulaarselt ajakohastama. Teise võimalusena peaksid liikmesriigid esitama ajakohase teabe selliste nõuete kohta muu liidu õigusakti alusel loodud kesksele teabepunktile. Selleks et füüsilisi ja juriidilisi isikuid andmete asukoha nõuetest üle liidu nõuetekohaselt teavitada, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile sellised ühtsete teabepunktide aadressid. Komisjon peaks selle teabe avaldama oma veebisaidil koos regulaarselt ajakohastatava koondloeteluga kõikidest liikmesriikides kehtivatest andmete asukoha nõuetest, sealhulgas kokkuvõtliku teabe nende nõuete kohta.

(24)  Andmete asukoha nõuded tulenevad sageli usaldamatusest andmete piiriülese ▌ töötlemise vastu, mis on tingitud andmete eeldatavast kättesaadamatusest liikmesriikide pädevatele asutustele, näiteks inspekteerimiseks või auditeerimiseks õigusliku kontrolli või järelevalve eesmärgil. Kõnealust usaldamatust ei saa kõrvaldada üksnes selliste lepingutingimuste kehtetuks tunnistamisega, millega keelatakse pädevate asutuste seaduslik juurdepääs andmetele nende ametikohustuste täitmiseks. Seetõttu tuleks käesolevas määruses selgesti sätestada, et see ei mõjuta pädevate asutuste volitusi andmetele juurdepääsu taotlemisel või saamisel liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ning juurdepääsu võimaldamisest ei saa keelduda põhjusel, et andmeid töödeldakse teises liikmesriigis. Pädevad asutused võivad andmetele juurdepääsu toetamiseks kehtestada toimimisnõudeid, näiteks nõue säilitada süsteemikirjeldusi asjaomases liikmesriigis.

(25)  Füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on kohustus esitada pädevatele asutustele andmeid, võivad selle kohustuse täitmiseks anda ja tagada pädevatele asutustele toimiva ja õigeaegse elektroonilise juurdepääsu nimetatud andmetele, olenemata liikmesriigist, kelle territooriumil andmeid töödeldakse. Sellise juurdepääsu võib tagada konkreetsete tingimuste lisamisega juurdepääsu andma kohustatud füüsilise või juriidilise isiku ja ▌ teenuseosutaja vahel sõlmitud lepingutesse.

(26)  Kui füüsiline või juriidiline isik on kohustatud andmeid esitama, aga ei täida seda kohustust ▌, peaks ▌ pädeval asutusel olema võimalus taotleda abi teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt. Sellistel juhtudel peaksid pädevad asutused kasutama liidu õiguses või rahvusvahelistes kokkulepetes ette nähtud spetsiifilisi koostöövahendeid, sõltuvalt asjaomase juhtumi valdkonnast; näiteks politseikoostöö valdkonnas tuleks lähtuda kriminaal- või tsiviilõigusest, haldusasjades aga nõukogu raamotsusest 2006/960/JHA,(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/41/EL(11), Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioonist,(12) nõukogu määrusest (EÜ) nr 1206/2001,(13) nõukogu direktiivist 2006/112/EÜ(14) ja nõukogu määrusest (EL) nr 904/2010(15). Kui sellised spetsiifilised koostöömehhanismid puuduvad, peaksid pädevad asutused tegema üksteisega koostööd, et tagada juurdepääs soovitud andmetele määratud ▌ ühtsete kontaktpunktide kaudu ▌.

(27)  Kui abitaotlus hõlmab taotluse saanud asutuse juurdepääsu saamist füüsilise või juriidilise isiku ruumidesse, sealhulgas andmete ▌ töötlemise seadmetele, peab selline juurdepääs olema kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi menetlusõigusega, sealhulgas nõudega saada kohtu eelnev luba.

(28)  Käesolev määrus ei tohiks võimaldada kasutajatel püüda kõrvale hoida liikmesriigi õiguse kohaldamisest. Seepärast tuleks sätestada, et liikmesriigid kehtestavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nendele kasutajatele, kes takistavad pädevate asutuste juurdepääsu oma andmetele, mis on vajalikud pädevate asutuste ametikohustuste täitmiseks liidu ja liikmesriigi õiguse alusel. Kiireloomulistel juhtudel, kui kasutaja kuritarvitab oma õigust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada rangelt proportsionaalseid ajutisi meetmeid. Ajutised meetmed, mis nõuavad andmete asukoha muutmist pikemaks ajaks kui 180 päeva pärast seda, kui andmete asukohta muudetakse, kalduvad andmete vaba liikumise põhimõttest märkimisväärse aja jooksul kõrvale ning neist tuleks seepärast teavitada komisjoni, et uurida nende vastavust liidu õigusele.

(29)  Andmete takistamatu portimise võimalus on peamine tegur, mis tagab kasutajatele valikuvõimaluse ja reaalse konkurentsi ▌ andmetöötlusteenuste turul. Andmete piiriülese portimise tegelikud või kujuteldavad raskused vähendavad ka kutseliste kasutajate usaldust piiriüleste pakkumiste vastuvõtmise ja seega siseturu vastu. Kui üksiktarbijatele on kehtiv liidu õigus kasulik, siis äris ja kutsealases tegevuses ei ole kasutajatel teenuseosutajate vahetamine lihtne. Kogu liidus kehtivad ühtsed tehnilised nõuded, nii tehnilist ühtlustamist, vastastikust tunnustamist kui ka vabatahtlikku ühtlustamist puudutavad nõuded aitavad kaasa ka andmetöötlusteenuste konkurentsivõimelise siseturu väljakujundamisele.

(30)  Konkurentsitingimuste igakülgseks ärakasutamiseks peaks kutselistel kasutajatel olema võimalus teha teadlikke valikuid ja kergesti võrrelda mitmesuguste siseturul pakutavate ▌ andmetöötlusteenuste eri komponente, sealhulgas lepingutingimusi, mis käsitlevad andmete portimist lepingu lõpetamise korral. Arvestamaks turu innovaatiliste võimalustega ning ▌ teenuseosutajate ja andmete kutseliste kasutajate kogemuste ja oskusteabega, peaksid turuosalised määrama andmete portimise üksikasjad ja käitamisnõuded kindlaks iseregulatsiooni teel, mida komisjon peaks soodustama, hõlbustama ja seirama liidu tegevusjuhenditega, mis võivad sisaldada lepingute näidistingimusi. ▌

(31)  Selleks et sellised tegevusjuhendid oleksid tõhusad ja muudaksid teenuseosutajate vahetamise ja andmete portimise lihtsamaks, peaksid need olema põhjalikud ja käsitlema vähemalt põhiaspekte, mis on andmete portimisel olulised, nagu andmete varundamise protsessid ja asukoht; olemasolevad andmevormingud ja -kandjad; nõutav IT‑konfiguratsioon ja võrgu minimaalne ribalaius; portimisprotsessi käivitamiseks nõutav aeg ja aeg, mille jooksul andmed on portimiseks kättesaadavad; ning tagatised, mis võimaldavad teenuseosutaja pankroti korral andmetele juurde pääseda. Tegevusjuhendites tuleks ka selgitada, et sõltumine ühest teenuseosutajast ei ole vastuvõetav äritava, ning nendes tuleks ette näha usaldust suurendava tehnoloogia kasutamine ja neid tuleks pidevalt ajakohastada, et pidada sammu tehnoloogia arenguga. Komisjon peaks tagama, et kogu protsessi käigus konsulteeritakse kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning idufirmade ühendustega, kasutajate ja pilveteenuse osutajatega. Komisjon peaks hindama selliste tegevusjuhendite väljatöötamist ja rakendamise tõhusust.

(32)  ▌ Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb teise liikmesriigi abi, et saada andmetele käesoleva määruse alusel juurdepääsu, peaks ta määratud ühtse kontaktpunkti kaudu esitama selle liikmesriigi määratud ühtsele kontaktpunktile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, mis peaks sisaldama kirjalikku selgitust andmetele juurdepääsu saamise põhjuste ja õigusliku aluse kohta. Abitaotluse saanud liikmesriigi määratud ühtne kontaktpunkt peaks lihtsustama taotluse edastamist taotluse saanud liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele. Tulemusliku koostöö tagamiseks peaks taotluse saanud asutus osutama põhjendamatu viivituseta kõnealusele taotlusele vastavat abi või teavitama raskustest abitaotluse rahuldamisel või põhjendama taotluse tagasilükkamist.

(33)  Usalduse suurendamine andmete turvalise piiriülese ▌ töötlemise vastu, peaks vähenema turuosaliste ja avaliku sektori kalduvust kasutada andmete asukohta andmete turvalisuse tagatisena. Samuti peaks see parandama ettevõtjate õiguskindlust seoses kohaldatavate turvanõuete järgimisega ▌ andmetöötlusteenuste tellimisel teenuseosutajatelt, sealhulgas teiste liikmesriikide teenuseosutajatelt.

(34)  Kõik andmete ▌ töötlemisega seotud turvanõuded, mida kohaldatakse põhjendatud ja proportsionaalsel viisil liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mis on kooskõlas andmesubjektiks oleva füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku või tegevuskoha liikmesriigis kehtiva liidu õigusega, peaksid olema jätkuvalt kohaldatavad kõnealuste andmete töötlemise suhtes teises liikmesriigis. Nimetatud füüsilised või juriidilised isikud peaksid olema suutelised selliseid nõudeid täitma ise või teenuseosutajatega sõlmitud lepingute tingimuste kaudu.

(35)  Liikmesriigi tasandil kehtestatud turvanõuded peaksid olema vajalikud ja proportsionaalsed andmete ▌ töötlemise turvariskidega selle liikmesriigi õiguse kohaldamisalas, kus kõnealused nõuded on kehtestatud.

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1148(16) on sätestatud õiguslikud meetmed küberturvalisuse üldise taseme tõstmiseks liidus. ▌ Andmetöötlusteenused on ühed nimetatud direktiiviga hõlmatud digitaalsetest teenustest. Kõnealuse direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud tagama, et digitaalse teenuse osutajad teevad kindlaks enda kasutatavatele võrgu- ja infosüsteemidele avalduvad riskid ning võtavad nende maandamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed. Selliste meetmetega peaks olema võimalik tagada asjaomasele riskile vastav turvatase ning neis tuleks võtta arvesse süsteemide ja rajatiste turvalisust; intsidentide käsitlemist; talitluspidevuse haldamist; seiret, auditeerimist ja katsetamist; ning vastavust rahvusvahelistele standarditele. Neid elemente täpsustab komisjon kõnealuse direktiivi alusel rakendusaktidega.

(37)  Komisjon peaks esitama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas seda on vaja muuta seoses tehnoloogia arengu ja turutingimuste muutumisega. Kõnealuses aruandes tuleks eelkõige hinnata käesolevat määrust, eriti selle kohaldamist selliste andmekogude suhtes, mis sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid, ning samuti tuleks hinnata avaliku julgeoleku erandi rakendamist. Komisjon peaks enne käesoleva määruse kohaldamise algust avaldama ka informatiivsed suunised selle kohta, kuidas käidelda andmekogusid, mis sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid, et ettevõtjad, sealhulgas VKEd, mõistaksid paremini käesoleva määruse ja määruse (EL) 2016/679 koostoimet ning et tagada mõlema määruse täitmine.

(38)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning seda määrust tuleks tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadus ning.

(39)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on muude andmete kui isikuandmete vaba liikumine liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määruse eesmärk on tagada muude andmete kui isikuandmete vaba liikumine liidus ja selleks kehtestatakse õigusnormid, mis käsitlevad andmete asukoha nõudeid, andmete kättesaadavust pädevatele asutustele ja andmete portimist kutselistele kasutajatele.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse liidus muude elektrooniliste andmete kui isikuandmete ▌ töötlemise suhtes, mida:

a)  osutatakse teenusena kasutajatele, kelle elu- või tegevuskoht on liidus, sõltumata sellest, kas teenuseosutaja asukoht on liidus või mitte;

b)  teeb oma tarbeks füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või tegevuskoht on liidus.

2.   Nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid sisaldavate andmekogude puhul kohaldatakse käesolevat määrust andmekogu isikustamata andmete osa suhtes. Kui andmekogus on isikuandmed ja isikustamata andmed lahutamatult seotud, ei piira käesolev määrus määruse (EL) 2016/679 kohaldamist.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata tegevuse suhtes, mis jääb väljapoole liidu õiguse kohaldamisala.

Käesolev määrus ei piira õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad liikmesriikide sisemist korraldust ja millega nähakse ametiasutustele ja direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4 määratletud avalik-õiguslikele isikutele ette andmete töötlemise volitusi ja kohustusi ilma eraõiguslike isikute lepingulise tasustamiseta ning liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega nähakse ette nende volituste ja kohustuste rakendamine.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „andmed“ – muud andmed kui isikuandmed, mis on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;

2)  „töötlemine“ – elektroonilisel kujul andmete või andmekoguga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

3)  „õigusakti eelnõu“ – tekst, mis on koostatud eesmärgiga jõustada see üldise õigus- või haldusnormina ning mis on ettevalmistusetapis, kus ▌ saab veel teha sisulisi muudatusi;

4)  „teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab ▌ andmetöötlusteenuseid;

5)  „andmete asukoha nõue“ – kohustus, keeld, tingimus, piirang või muu liikmesriigi õigus- või haldusnormides sätestatud või liikmesriigi ja avalik-õiguslike isikute (sealhulgas riigihangete valdkonnas) üldisest ja järjepidevast haldustavast tulenev nõue, mis ei piira direktiivi 2014/24/EL kohaldamist ja millega nähakse ette andmete töötlemine teatava liikmesriigi territooriumil või millega takistatakse ▌ andmetöötlust teises liikmesriigis;

6)  „pädev asutus“ – liikmesriigi asutus või muu liikmesriigi õiguse alusel avalike ülesannete täitmise või riigivõimu teostamise õigust omav üksus, kellel on volitus saada juurdepääs füüsilise või juriidilise isiku poolt ▌ töödeldavatele andmetele oma ametikohustuste täitmiseks vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele;

7)  „kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas ametiasutus või avalik‑õiguslik isik, kes kasutab või taotleb ▌ andmetöötlusteenust;

8)  „kutseline kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas ametiasutus või avalik‑õiguslik isik, kes kasutab või taotleb ▌ andmetöötlusteenust oma kaubanduse, äri, kutseala, elukutse või ülesandega seotud eesmärkidel.

Artikkel 4

Andmete vaba liikumine liidus

1.  ▌ Andmete asukoha nõuded on keelatud ▌, välja arvatud juhul, kui need on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Esimene lõik ei piira lõike 3 kohaldamist ega kehtiva liidu õiguse alusel sätestatud andmete asukoha nõudeid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata iga õigusakti eelnõu, milles sätestatakse uus andmete asukoha nõue või muudetakse kehtivat andmete asukoha nõuet kooskõlas ▌ direktiivi (EL) 2015/1535 artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud menetlustega.

3.  Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] tunnistatakse kehtetuks iga üldist laadi õigus- või haldusnormis sätestatud kehtiv andmete asukohta käsitlev nõue, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1.

Kui liikmesriik leiab, et kehtiv meede, millega kehtestatakse andmete asukoha nõue on käesoleva artikli lõikega 1 kooskõlas ja võib seetõttu kehtima jääda, edastab ta hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] selle meetme komisjonile, esitades kehtima jäämise kohta põhjenduse.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, uurib komisjon kuue kuu jooksul alates meetme saamise kuupäevast kõnealuse meetme vastavust käesoleva artikli lõikele 1 ning esitab asjakohasel juhul asjaomasele liikmesriigile märkused, sealhulgas vajaduse korral soovituse meedet muuta või see kehtestuks tunnistada.

4.  Liikmesriigid teevad nende territooriumil kohaldatavate, üldist laadi õigus- või haldusnormis ette nähtud andmete asukoha nõuete üksikasjad avalikult kättesaadavaks liikmesriigi ühtse veebipõhise teabepunkti kaudu ja ajakohastavad seda teavet, või esitavad ajakohased andmete asukoha nõuete üksikasjad liidu muu õigusakti alusel loodud kesksele teabepunktile.

5.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 4 osutatud ühtse teabepunkti aadressi. Komisjon avaldab sellise teabepunkti lingi või selliste teabepunktide lingid oma veebisaidil koos regulaarselt ajakohastatava koondloeteluga kõikidest lõikes 4 osutatud andmete asukoha nõuetest, sealhulgas kokkuvõtliku teabe nende nõuete kohta.

Artikkel 5

Andmete kättesaadavus pädevatele asutustele

1.  Käesolev määrus ei mõjuta pädevate asutuste volitusi andmetele juurdepääsu taotlemisel või saamisel liidu või liikmeriigi õiguse kohaselt oma ametikohustuste täitmiseks. Pädevate asutuste juurdepääsu andmetele ei saa keelata põhjusel, et andmeid ▌ töödeldakse teises liikmesriigis.

2.   Kui kasutaja andmetele juurdepääsu taotlemise järel ei saa pädev asutus juurdepääsu ning kui liidu õiguse või rahvusvaheliste kokkulepete alusel puudub eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel andmete vahetamiseks konkreetne koostöömehhanism, võib kõnealune pädev asutus taotleda artiklis 7 sätestatud menetluse kohaselt abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt ▌.

3.  Kui abitaotlus hõlmab taotluse saanud asutuse juurdepääsu saamist füüsilise või juriidilise isiku ruumidesse, sealhulgas andmete ▌ töötlemise seadmetele ja vahenditele, peab selline juurdepääs olema kooskõlas liidu õigusega või liikmesriigi menetlusõigusega.

4.  Kui andmete esitamise kohustust ei täideta, võivad liikmesriigid kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Kui kasutaja kuritarvitab oma õigust, võib liikmesriik, kui see on põhjendatud andmetele juurdepääsu kiireloomulisusega ning võttes arvesse asjaomaste isikute huve, kehtestada selle kasutaja suhtes rangelt proportsionaalseid ajutisi meetmeid. Kui ajutise meetmega nähakse ette andmete asukoha muutmine pikemaks ajaks kui 180 päeva pärast seda, kui andmete asukohta muudetakse, edastatakse see nimetatud 180 päeva pikkuse ajavahemiku jooksul komisjonile. Komisjon uurib meedet ja selle vastavust liidu õigusele võimalikult kiiresti ning võtab asjakohasel juhul vajalikud meetmed. Komisjon vahetab liikmesriikide ühtsete kontaktpunktidega, millele on osutatud artiklis 7, teavet sellega seoses saadud kogemuste kohta.

Artikkel 6

Andmete portimine

1.  Selleks et anda panus konkurentsivõimelisse andmepõhisesse majandusse, soodustab ja hõlbustab komisjon selliste iseregulatsiooni tegevusjuhendite („tegevusjuhendid“) väljatöötamist liidu tasandil, mis põhinevad läbipaistvuse ja koostalitlusvõime põhimõtetel ja milles võetakse nõuetekohaselt arvesse avatud standardeid ning mis hõlmavad muu hulgas järgmisi aspekte:

a)   parimad tavad, mis lihtsustavad teenuseosutajate vahetamist ja andmete portimist struktureeritud, üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus, sealhulgas avatud standardile vastavas vormingus, kui see on vajalik või kui andmeid vastuvõttev teenuseosutaja seda taotleb;

b)  teabe esitamise miinimumnõuded, mis tagavad, et kutselistele kasutajatele esitatakse enne andmete töötlemise lepingu sõlmimist piisavalt üksikasjalikku, selget ja läbipaistvat teavet seoses menetluse, tehniliste nõuete, ajakava ja kuludega, mida kohaldatakse juhul, kui kutseline kasutaja soovib teenuseosutajat vahetada või andmeid tagasi oma IT‑süsteemidesse portida ▌; ▌

c)  lähenemisviisid seoses sertifitseerimissüsteemidega, mis lihtsustavad kutselistel kasutajatel andmetöötlustooteid ja -teenuseid võrrelda, võttes arvesse liikmesriikide või rahvusvahelisi norme, mis asjaomaste toodete ja teenuste võrdlemist hõlbustavad. Sellised lähenemisviisid võivad hõlmata muu hulgas kvaliteedijuhtimist, infoturbe haldamist, talitluspidevuse haldamist ja keskkonnajuhtimist;

d)  teabevahetuse tegevuskavad, milles võetakse vastu mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis, et suurendada asjaomaste sidusrühmade teadlikkust tegevusjuhenditest.

2.  Komisjon tagab, et tegevusjuhendid töötatakse välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas VKEde ja idufirmade ühendustega, kasutajatega ja pilveteenuse osutajatega.

3.  Komisjon kutsub teenuseosutajaid üles viima tegevusjuhendite väljatöötamine lõpule hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva (kuupäev alalütlevas käändes)] ja võtma tegevusjuhendid kasutusele hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva (kuupäev alalütlevas käändes)].

Artikkel 7

Ametiasutustevahelise koostöö menetlus

1.  Iga liikmesriik määrab ühtse kontaktpunkti, kes peab ühendust teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja komisjoniga käesoleva määruse kohaldamisel. Liikmesriigid annavad komisjonile teada määratud ühtsetest kontaktpunktidest ja nende hilisemast muutmisest.

2.  Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb artikli 5 lõike 2 kohaselt teise liikmesriigi abi, et saada juurdepääs andmetele, esitab ta viimati nimetatud liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Taotlus sisaldab kirjalikku selgitust andmetele juurdepääsu saamise põhjuste ja õigusliku aluse kohta.

3.  Ühtne kontaktpunkt teeb kindlaks asjaomase pädeva asutuse oma liikmesriigis ja edastab saadud taotluse lõike 2 kohaselt sellele pädevale asutusele.

4.  Taotluse saanud asjaomane pädev asutus kohustub ilma põhjendamatu viivituseta ja tähtaja jooksul, mis vastab taotluse kiireloomulisusele, andma vastuse ja edastama taotletud andmed või teavitama taotluse esitanud pädevat asutust, et ta ei pea käesoleva määruse kohaselt abi taotlemise tingimusi täidetuks.

5.  Artikli 5 lõike 2 alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes selleks, milleks seda taotleti.

6.  Ühtsed kontaktpunktid annavad kasutajatele üldist teavet käesoleva määruse, sealhulgas tegevusjuhendite, kohta.

Artikkel 8

Hindamine ja suunised

1.  Hiljemalt … [48 kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva (kuupäev alalütlevas käändes)] esitab komisjon ▌ Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, eelkõige pidades silmas järgmist:

a)  käesoleva määruse kohaldamine, eelkõige selliste andmekogude suhtes, mis sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid, arvestades turutingimuste muutumist ja tehnoloogia arengut, mis võivad avardada andmete taasisikustamise võimalusi;

b)  artikli 4 lõike 1 ja eelkõige avaliku julgeoleku erandi rakendamine liikmesriikides ning

c)  tegevusjuhendite väljatöötamine ja tõhus rakendamine ning teabe tulemuslik esitamine teenuseosutajate poolt.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks.

3.  Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva (kuupäev alalütlevas käändes)] avaldab komisjon informatiivsed suunised, milles käsitletakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2016/679 koostoimet, eelkõige selliste andmekogude puhul, mis sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid.

Artikkel 9

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama kuue kuu möödumisel selle avaldamisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 78.
(2)ELT C 227, 28.6.2018, lk 78.
(3) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(10)Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).
(12)Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon, CETS nr 185.
(13)Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).
(14)Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
(15)Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).


ELi panus seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas
PDF 312kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas (2018/2763(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0382B8-0443/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 21 ja 23,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(1),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 208,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal, ning nõukogus 20. juulil 2015 vastu võetud inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 16. juuni 2011. aasta resolutsioonis 17/4,

–  võttes arvesse komisjoni strateegiat „Kaubandus kõigile“,

–  võttes arvesse komisjoni valdkondlikke suuniseid ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) arvamust õiguskaitse kättesaadavuse parandamise kohta ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil („Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“)(4),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, milles ta otsustas luua valitsustevahelise avatud töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi ettevõtteid ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline siduv õigusakt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste ettevõtete ja teiste ettevõtete tegevust,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee (CESCR) üldist märkust nr 24 (2017) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisest paktist tulenevate riigi kohustuste kohta ettevõtlusvaldkonnas (E/C.12/GC/24),

–  võttes arvesse Maastrichti põhimõtteid riikide eksterritoriaalsete kohustuste kohta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste valdkonnas(5),

–  võttes arvesse ÜRO ülemaailmset kokkulepet(6),

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, mis vaadati läbi 2017. aastal,

–  võttes arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid rõiva- ja jalatsisektorile,

–  võttes arvesse UNICEFi välja töötatud laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtteid,

–  võttes arvesse 20. juunil 2016. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi äritegevuse ja inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse ISO standardit 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks),

–  võttes arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtete ja kontsernide poolt(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus(9),

–  võttes arvesse 2. märtsil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu soovitust liikmesriikidele inimõiguste ja ettevõtluse kohta,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes(10),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2016. aastal ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(11),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ELi Aafrika‑strateegia kui arengu kiirendaja kohta(12),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta(13),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa arengukonsensuse läbivaatamise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused(16),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(17),

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta(18),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta(19),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(20),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni inimkaubanduse vastase võitluse kohta ELi välissuhetes(21),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni erasektori ja arengu kohta(22),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(23),

–  võttes arvesse uuringut, mille Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta tellis(24),

–  võttes arvesse küsimusi, mida ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste ettevõtete ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas on esitatud komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile ja nõukogule (O‑000074/2018 – B8‑0402/2018, O‑000075/2018 – B8‑0403/2018 ja O‑000078/2018 – B8‑0404/2018),

–  võttes arvesse arengukomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine; arvestades, et ELi rahvusvaheline tegevus (sh selle arengu- ja kaubanduspoliitika) peab tuginema nendele põhimõtetele ja olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 208; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 kohaselt tuleb poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet järgida kõigis ELi välispoliitikameetmetes;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on ühteaegu õigustloov jõud ja majandusjõud; arvestades, et seetõttu peab EL andma parimate tavade levitamisel ja üleilmsete normide koostamisel teistele eeskuju;

C.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 tuleb ellu viia nii, et majandusarengu kõrval pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele õiglusele, heale valitsemistavale, inimõiguste, sh sotsiaalsete õiguste ja inimväärse kohtlemise õiguse austamisele, kõigile inimestele vabaduse tagamisele ja ning kõrgetele tööõigus- ja keskkonnanormidele; arvestades, et kestlik areng, kaubandus ja inimõigused võivad üksteist mõjutada ja vastastikku tugevdada;

D.  arvestades, et inimõiguste tagamine on eelkõige riikide kohustus; arvestades, et kuigi riigid ei ole erasektoris toime pandud inimõiguste rikkumise eest otse vastutavad, võivad nad rikkuda rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi, kui rikkumises saab süüdistada riiki või kui riik ei täida hoolsuskohustust erasektoris rikkumisi vältida ja uurida, nende eest karistada ja tekitatud kahju korvata; arvestades, et riikidel on üldjuhul endal õigus otsustada, milliste meetmete, eeskirjade jm õigusaktide ning õiguskaitseabinõude abil eesmärgid saavutada;

E.  arvestades, et hoolsuskohustuse põhimõttele on viidatud rahvusvahelistele ettevõtetele mõeldud OECD suunistes(25);

F.  arvestades, et riigid peaksid inimõigustega seotud kohustusi täitma oma territooriumil ja/või oma jurisdiktsioonis; arvestades, et riigid peaksid selgelt välja ütlema, et inimõiguste kaitsmise kohustuse täitmiseks on vaja õigusnorme, millega tagada, et kõik riigi territooriumil ja/või jurisdiktsioonis asuvad ettevõtted austavad inimõigusi kogu oma tegevuses ja inimõigusi asutatakse ka ettevõtete tütarettevõtetes, kontrollitavates äriühingutes ja tarneahelaüksustes, olenemata sellest, millises maailma paigas nad asuvad;

G.  arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, mille Inimõiguste Nõukogu kiitis heaks ühehäälselt, on endiselt lähteraamistik, mille alusel vältida ja leevendada ohtu, et ettevõtluse tagajärjel inimõiguste olukord halveneb, ja arvestades, et uuringust, mille Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon 2017. aastal ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta tellis, nähtub selgelt, et ELi liikmesriigid on nende juhtpõhimõtete rakendamisel jõudnud maailmas kõige kaugemale, sest ELis on vastuvõetud või menetlemisel olevaid riiklikke tegevuskavu kõige rohkem;

H.  arvestades, et need ÜRO juhtpõhimõtted kehtivad kõikidele riikidele ja kõikidele, nii rahvusvahelistele kui ka teistele ettevõtetele, olenemata ettevõtte suurusest, majandussektorist, asukohast, omanikest ja struktuurist, ning põhinevad ÜRO kaitse-, austamis- ja õiguskaitseraamistiku kolmel järgmisel sambal: 1) riik on kohustatud inimest kaitsma kolmandate isikute, st ettevõtete toime pandud inimõiguste rikkumise eest, 2) ettevõtted kannavad inimõiguste austamise eest sotsiaalset vastutust ja 3) nii kohtulikud kui ka kohtuvälised mõjusad õiguskaitsevahendid peavad olema ohvritele paremini kättesaadavad; rõhutab, et kuigi ÜRO juhtpõhimõtted ei ole õiguslikult siduvad, tunnustavad ja toetavad neid ometi paljud, nende alusel kujundatakse ettevõtluse ja inimõigustega seotud rahvusvahelise tasandi poliitikat ja tunnistatakse, et riigid on kohustatud inimõigusi ja põhivabadusi austama, kaitsma ja tagama, ettevõtted on ühiskonna spetsialiseeritud koostisosad, millel on kindlad ülesanded, mille täitmisel tuleb neil järgida kõiki kohaldatavaid õigusakte ja austada inimõigusi, ning õiguste rikkumisel ja kohutuste täitmata jätmisel tuleb nende suhtes kohaldada õiglasi ja mõjusaid õiguskaitsevahendeid; arvestades, et olemasolevate tõendite põhjal võib väita, et riikides, kus neid juhtpõhimõtteid rakendatakse, on ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumise oht väiksem;

I.  arvestades, et ÜRO ülemaailmses kokkuleppes kutsutakse rahvusvahelisi ettevõtteid üles austama, toetama ja jõustama oma mõjusfääris inimõiguste, tööõigusnormide, keskkonna ja korruptsioonivastase võitlusega seotud põhiväärtusi, seadma endale nende väärtuste tagamise kohustuseks ja võtma neid oma äritegevuses vabatahtlikult arvesse;

J.  arvestades, et rahvusvahelised ettevõtted on majanduse globaliseerumises, finantsteenuste valdkonnas ja rahvusvahelises kaubanduses suurimaid mõjujõude ning neilt nõutakse kõigi kohaldatavate õigusaktide ja kehtivate rahvusvaheliste lepingute täitmist ning inimõiguste austamist; arvestades, et need ettevõtted ja ainult ühes riigis tegutsevad ettevõtted võivad vahel inimõigusi rikkuda või sellele kaasa aidata ja rikkuda kaitsetute rühmade (nt vähemuste, põlisrahvaste, naiste ja laste) õigusi või süvendada keskkonnaprobleeme; arvestades, et teisalt võivad nad soodsalt mõjutada inimõiguste, demokraatia, keskkonnanormide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamist;

K.  arvestades, et rahvusvaheliste ettevõtete õigused ja kohustused ei ole tasakaalus ning eriti puudutab see investeeringute kaitse lepinguid, millega antakse investoritele palju õigusi, nt õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele, millele vastukaaluks aga ei pruugi nendes lepingutes olla siduvat ja jõustatavat kohustust austada kogu tarneahelas inimõigusi ning täita tööõigusnorme ja keskkonnaalaseid õigusakte;

L.  arvestades, et tunnistatakse, et Euroopa ettevõtted, kes tegutsevad üleilmselt ja on mittediskrimineeriva ettevõtluskultuuriga teistele eeskujuks, avaldavad inimõigustele pikaajalist positiivset mõju;

M.  arvestades, et EL on oma poliitikavaldkondade sisemise/välise sidususe saavutamiseks võtnud juhtrolli selles, et läbi rääkida ja ellu viia paljusid üleilmset vastutust käsitlevaid algatusi, millega toetatakse ja austatakse rahvusvahelisi ettevõtluse ja inimõigustega seotud norme; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on ühtlasi kohustunud järgima paljusid dokumente, eelkõige ÜRO 2011. aasta äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning Euroopa Nõukogu 2016. aasta soovitust inimõiguste ja ettevõtluse kohta;

N.  arvestades, et viimastel aastatel on EL ja selle liikmesriigid hakanud vastu võtma õigusakte, mille otstarve on suurendada ettevõtete vastutust, ja lisama inimõigustega seotud hoolsuskohustust õigusaktidesse; arvestades, et tänu nendele meetmetele on nüüd võimalik kehtestada üleilmseid norme, neid saab aga veelgi täiustada, näiteks on vastu võetud ELi konfliktimineraalide määrus, muud kui finantsaruandlust käsitlev ELi direktiiv ja ELi puidumäärus; arvestades, et vaatamata Euroopa Parlamendi korduvale nõudmisele ei ole komisjon soostunud esitama õigusakte muude sektorite (nt rõivasektor) kohta; arvestades, et kuna liikmesriikide seadusandlikke algatusi on väga palju, võivad tingimused olla ELis mõjutud ja ebavõrdsed; arvestades, et mõistlik lahendus võiks olla ÜRO siduv kokkulepe;

O.  arvestades, et isikud, kes on kannatanud ELi ettevõtete kaastegevusel toimunud inimõiguste rikkumise tõttu, võivad vastavalt määrusele (EL) nr 1215/2012 nõuda hüvitust oma koduriigi kohtute kaudu; arvestades, et selle määruse sätetega nõutakse tugevama rahvusvahelise raamistiku loomist, et parandada kohtute tõhusust kahju kannatanute suhtes ning teisalt tagada ELis ja väljaspool ELi asuvatele äriühingutele võrdsed tingimused;

P.  arvestades, et ikka veel puudub terviklik arusaam ettevõtete vastutusest inimõiguste rikkumise eest; arvestades, et isikud, kes on kannatanud rahvusvaheliste ettevõtete kaastegevusel toimunud inimõiguste rikkumise tõttu, puutuvad kokku mitmesuguste takistustega, mis raskendavad õiguskaitsevahendite, sealhulgas kohtuliku õiguskaitse ja juhtumi kordumise välistamise garantii kättesaadavust; arvestades, et sellised õiguskaitsevahendite kasutamist takistavad tegurid kujutavad endast samuti rasket inimõiguste rikkumist; arvestades, et seoses liikmesriikide hoolsuskohustuse levikuga aitaks terviklik arusaam tagada õiguskindluse nii ettevõtete kui ka üksikisikute jaoks;

Q.  arvestades, et sooline ebavõrdsus väljendub selles, et naised on inimõiguste rikkumise vastu sageli eriti kaitsetud ning kogevad õiguskaitsevahendeid otsides eriti suuri takistusi;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2017. aastal avaldatud arvamuses märgitakse, et ELis või väljaspool seda ettevõtetega seotud inimõiguste rikkumiste puhul saaks kohtuliku ja kohtuvälise õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks rohkem ära teha, muu hulgas anda kannatanutele rohkem abi kohtutesse pöördumiseks ja kollektiivhagi esitamise võimaluse kasutamiseks, kergendades sellega tõendamiskohustuse täitmist ja ergutades ettevõtteid – ka emaettevõtteid, kes on seotud inimõiguste järgimisega tütarettevõtetes või tarneahelates – hoolsuskohustusi täitma;

S.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on riikidele pandud riigisisesed ja eksterritoriaalsed kohustused tagada inimõiguste rikkumise tõttu kannatanutele kohtuliku õiguskaitse kättesaadavus;

T.  arvestades, et praegu peetakse 2014. aastal ÜRO Peaassamblee poolt loodud ÜRO Inimõiguste Nõukogu valitsustevahelises avatud töörühmas, mis käsitleb rahvusvahelisi ettevõtteid ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega (OEIGWG), läbirääkimisi süsteemi üle, millega reguleeritaks juriidilise isiku vastutust inimõiguste rikkumise eest; arvestades, et nii ELil kui ka selle liikmesriikidel on OEIGWGis oma osa, Euroopa Komisjon ei ole aga saanud nõukogult volitusi pidada läbirääkimisi ELi nimel OEIGWGis osalemise üle;

1.  märgib, et äritegevuse ja tarneahelate globaliseerumine ning üha suurenev rahvusvahelistumine muudavad äriühingute rolli inimõiguste tagamisel veelgi olulisemaks ning on juba tekitanud olukorra, kus rahvusvahelised normid ja reeglid ning rahvusvaheline koostöö on üliolulised, et vältida inimõiguste rikkumisi kolmandates riikides;

2.  on seisukohal, et rahvusvahelised ettevõtted peaksid hoiduma ärilise või mitteärilise tegevuse rahastamisest või selles osalemisest, kui selline tegevus võib õhutada radikaalsust või äärmuslust, eriti kui sellega kaasneb usuliste tõekspidamistega manipuleerimine, ning peaksid hoiduma otseselt või kaudselt toetamast rühmi, kes propageerivad, pooldavad või õigustavad vägivalda;

3.  on kindlalt veendunud, et erasektor on oluline partner kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja arengu jaoks lisavahendite kaasamisel; rõhutab, et tulenevalt erasektori üha suurenevast osast arengukoostöös peab erasektor projektide kogu olelusringi kestel järgima arengutõhususe ja ettevõtjate vastutuse põhimõtteid;

4.  tuletab meelde, et hoolsuskohustus on ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete teise samba üks põhielemente; toonitab, et hoolsuskohustuse tulemuslik rakendamine võib aidata parandada ka õiguskaitsevahendite kättesaadavust; soovitab ELil ja selle liikmesriikidel teha pingutusi sidusa raamistiku vastuvõtmiseks, millega kehtestataks ettevõtetele kohustuslikud nõuded inimõigustega seotud hoolsuskohustuse täitmise kohta;

5.  tuletab meelde, et riikliku tegevuskava väljatöötamise protsess – kui see on hästi kavandatud ja kohalikele tingimustele kohandatud – mitte ainult ei aita tagada ÜRO juhtpõhimõtete tõhusat rakendamist, vaid tugevdab ka inimõiguste kaitse mehhanisme riigi tasandil;

6.  kordab oma nõudmist, et ELi esindajad tõstataksid kolmandate riikidega peetavates inimõigustealastes dialoogides alati ÜRO juhtpõhimõtted ja muud rahvusvahelised ettevõtja sotsiaalse vastutuse normid;

7.  toetab kindlalt ÜRO juhtpõhimõtete täielikku rakendamist ELis ja väljaspool seda, arvestades, et nõukogu kiitis need 2011. aasta juunis üksmeelselt heaks, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil välja ja võtaksid vastu ambitsioonikad ja toimivad tegevuskavad, millega valitsustele ja igat liiki äriettevõtetele seataks selged perspektiivid nimetatud põhimõtete kiireks, tulemuslikuks ja kõikehõlmavaks rakendamiseks; on seisukohal, et riiklikud tegevuskavad peaksid sisaldama ka näitajaid, millega kava täitmist mõõta; rõhutab lisaks, et EL peaks tagama liikmesriikide tegevuskavade ja nende täitmise sõltumatu ja regulaarse vastastikuse hindamise, eelkõige eesmärgiga hõlbustada õiguskaitsevahendite kättesaadavust; tuletab meelde, et ÜRO juhtpõhimõtteid võib täiendada paralleelsete siduvate algatustega, et katta põhimõtetes leiduvaid puudujääke;

8.  peab kahetsusväärseks, et ikka veel puudub globaalne käsitus selle kohta, kuidas rahvusvahelised ettevõtted peavad järgima inimõigustealast õigust ja tagama muud õiguskaitsemehhanismid, selline olukord võib aga soodustada rahvusvaheliste ettevõtete karistamatust inimõiguste rikkumise juhtumite korral ning seega kahjustada inimeste õigusi ja väärikust; peab kahetsusväärseks, et ÜRO juhtpõhimõtteid ei ole arvesse võetud täitmisele kuuluvates dokumentides; tuletab meelde, et ÜRO juhtpõhimõtete, nagu ka mitmete teiste rahvusvaheliselt tunnustatud normide puuduliku rakendamise põhjuseks on suures osas peetud nende mittesiduvat loomust;

9.  täheldab murelikult, et endiselt on palju takistusi kohtuliku õiguskaitse saamisel, seda eriti rahvusvaheliste ettevõtetega seotud juhtumite puhul, kuna kannatanutel on näiteks raskusi pädeva kohtu väljaselgitamisel, teatavad inimõiguste rikkumised ei ole kriminaalseadustikus kodifitseeritud või esineb korruptsiooni, mis võib ohustada kohtumenetlusi arenguriikides; tuletab meelde, et ka asjakohased kohtuvälised õiguskaitsevahendid on olulise tähtsusega, kuid sageli need puuduvad; palub riikide valitsustel suurendada pingutusi tagamaks kohtulike, halduslike, seadusandlike või muude kohaste vahenditega, et nende territooriumil ja/või kohtualluvuses toimuvate inimõiguste rikkumiste korral oleksid kannatanutele kättesaadavad tõhusad õiguskaitsevahendid;

10.  kinnitab veel kord tungivat vajadust tegutseda tõhusalt ja järjepidevalt kõigil tasanditel, sealhulgas riikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et tulemuslikult tegeleda rahvusvaheliste ettevõtete poolt toime pandud inimõiguste rikkumistega, tagada õiguskaitsevahendite kättesaadavus, tegeleda ettevõtete, sh rahvusvaheliste ettevõtete tegevuse piiriülesest iseloomust tulenevate õiguslike probleemidega, ülemaailmse väärtusahela üha keerukamaks muutumisega ja rahvusvaheliste ettevõtete eksterritoriaalse mõõtmega ning sellega seonduva ebakindlusega, kui küsimuse all on vastutuse kandmine inimõiguste rikkumiste eest; kinnitab veel kord, et vaja on täies ulatuses täita riikide eksterritoriaalseid kohustusi vastavalt Maastrichti põhimõtetele ning tuginedes Euroopa Nõukogu mitmesugustele dokumentidele, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonile; nõuab, et EL teeks kooskõlas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2017. aasta arvamuses esitatud soovitustega laiemalt algatusi eesmärgiga parandada õiguskaitsevahendite kättesaadavust eksterritoriaalsete juhtumite korral;

11.  kinnitab veel kord rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ülimuslikkust vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 103 ja vajadust seda õigust selge süsteemi abil tugevdada, nii et inimõigustealased kohustused oleksid tõepoolest ülimuslikud teistsuguste, neile vastanduvate kohustuste suhtes ja kasutusele võetaks kohased mehhanismid, millega tagada inimõigustealase õiguse järgimine, kontrollimine ja õiguskaitsevahendid, mis oleksid rikkumiste korral seotud kohaste karistuste ja hüvitistega; rõhutab, et see on ülimalt oluline, et jagu saada globaliseerumise tasakaalustamatusest ning seada esikohale inimeste õigused ja maailm tervikuna; rõhutab, et koordineerimine ning teabe ja heade kogemuste vahetus on heaks toeks nende ettevõtete algatustele, kes on otsustanud inimõigusi ning sotsiaal- ja keskkonnanorme järgida;

12.  rõhutab, et ettevõtja vabatahtliku sotsiaalse vastutusega võib tekkida ebaausa konkurentsi oht nendele ettevõtetele, kes otsustavad rahvusvahelisi norme järgida; rõhutab, et selline vastutus ei ole seoses hoolsuskohustuse täitmisega piisav, et tagada täielik rahvusvahelistele normidele ja kohustustele vastavus;

13.  hindab sellega seoses kõrgelt ÜROs valitsustevahelise töörühma (OEIGWG) kaudu algatatud tööd, mille eesmärk on luua siduv ÜRO dokument rahvusvaheliste ja muude ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas, ja on seisukohal, et see on inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel samm edasi;

14.  rõhutab, et siduva kokkuleppe aluseks peaksid olema ÜRO juhtpõhimõtted ja kokkuleppes peaksid sisalduma järgmised elemendid: kohustuslike hoolsuskohustuste määratlus rahvusvahelistele ettevõtetele ja muudele ettevõtetele, kaasa arvatud nende tütarettevõtted, riikide eksterritoriaalsete inimõigustealaste kohustuste tunnistamine, ettevõtete kriminaalvastutuse tunnistamine, riikidevahelised koordineerimis- ja koostöömehhanismid piiriüleste juhtumite uurimiseks, menetlemiseks ja nende kohta tehtud otsuste täitmise tagamiseks ning rahvusvaheliste kohtulike ja kohtuväliste järelevalve- ja täitemehhanismide loomine; on seisukohal, et selle uue dokumendiga tuleks riikidele panna kohustus võtta vastu reguleerivad meetmed, millega kohustatakse ettevõtteid rakendama meetmeid ja menetlusi inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmiseks, ning teeb ettepaneku, et selle kohustuse täitmine tagataks ettevõtte vastutusele võtmisega kas selles kohas, kus kahju tekitati, või kohas, kus asub emaettevõte või ettevõtte tähtis osa;

15.  kutsub ÜRO liikmesriike üles kaitsma läbirääkimisi ärihuvide ja muude seaduspäraste huvide eest, järgides Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eeskuju ja WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 lõiget 3, sealhulgas ka rangeid eetilisi norme, et vältida huvide konflikte ja ebaeetilist lobitööd, ning nõudma, et majandusringkondade vahekord läbirääkimiste pooltega jääks täiesti läbipaistvaks;

16.  tuletab meelde, et kogu protsessi ajaks on vaja omaks võtta sootundlik hoiak ning erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsetumatele rühmadele, nagu põlisrahvad ja lapsed;

17.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kokku kaheksas resolutsioonis sellele valitsustevahelise töörühma (OEIGWG) protsessile kindlat toetust avaldanud;

18.  peab väga oluliseks, et EL ja selle liikmesriigid selles valitsustevahelises protsessis aktiivselt osaleksid, milleks tuleb luua töörühm, kus oleksid poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttest lähtudes esindatud kõik Euroopa Komisjoni asjaomased talitused, Euroopa välisteenistus, nõukogu inimõiguste töörühm ja Euroopa Parlamendi asjaomased komisjonid;

19.  kordab veel kord oma üleskutset ELile ja selle liikmesriikidele: osaleda tõeliselt ja konstruktiivselt nendel läbirääkimistel ja selles valitsustevahelises protsessis, mille eesmärk on valitsustevahelise töörühma volitused lõpuni täita; peab ülimalt tähtsaks, et EL aitaks konstruktiivselt kaasa siduva kokkuleppe saavutamisele, millega saab hakata tulemuslikult reguleerima ettevõtete vastutust inimõiguste rikkumiste eest ja sellega seonduvaid probleeme;

20.  kutsub ÜRO liikmesriike üles tagama, et läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks toimuvad läbipaistvalt, konsulteerides võimalikult paljude õiguste omajatega, keda kokkulepe võib mõjutada, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kannatanute foorumitega; palub ELil ja selle liikmesriikidel oma läbirääkimispositsioonis arvesse võtta otstarbekat soolist aspekti;

21.  kutsub ELi üles tagama, et inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi strateegilise raamistiku ja tegevuskava iga muutmine või sellega seotud uus strateegiadokument sisaldaks selgeid eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid ELi osalemiseks ÜRO kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel;

22.  kavatseb valitsustevahelise töörühma (OEIGWG) läbirääkimisprotsessi ka edaspidi tähelepanelikult jälgida;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT C 101, 16.3.2018, lk 19.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0230.
(3) https://ec.europa.eu/anti-trafficking/publications/european-commission-sector-guides-implementing-un-guiding-principles-business-and-hum-0_en.
(4) http://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2017-opinion-01-2017-business-human-rights_en.pdf.
(5) http://www.etoconsortium.org/nc/en/main-navigation/library/maastricht-principles/?tx_drblob_pi1%5BdownloadUid%5D=23.
(6) https://www.unglobalcompact.org/.
(7) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.
(8) ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.
(9) ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0066.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0494.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0448.
(13) ELT C 298, 23.8.2018, lk 100.
(14) ELT C 252, 18.7.2018, lk 62.
(15) ELT C 337, 20.9.2018, lk 33.
(16) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.
(17) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.
(18) ELT C 238, 6.7.2018, lk 57.
(19) ELT C 224, 27.6.2018, lk 36.
(20) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125.
(21) ELT C 101, 16.3.2018, lk 47.
(22) ELT C 58, 15.2.2018, lk 209.
(23) ELT C 399, 24.11.2017, lk 151.
(24) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/578031/EXPO_STU(2017)578031_EN.pdf
(25) http://www.oecd.org/corporate/mne/48004323.pdf.


Olukord Jeemenis
PDF 186kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon olukorra kohta Jeemenis (2018/2853(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0383RC-B8-0444/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige 25. veebruari 2016. aasta(1) ja 15. juuni 2017. aasta(2) resolutsioone humanitaarolukorra kohta Jeemenis ning 9. juuli 2015. aasta(3) ja 30. novembri 2017. aasta(4) resolutsioone olukorra kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse ÜRO Jeemeni väljapaistvate rahvusvaheliste ja piirkondlike ekspertide rühma 28. augustil 2018. aastal avaldatud aruannet inimõiguste olukorra kohta Jeemenis, sh alates 2014. aasta septembrist aset leidnud rikkumiste ja kuritarvitamiste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa Komisjoni voliniku Christos Stylianidese 13. juuni 2018. aasta ühisavaldust viimaste arengute kohta Jeemenis Al‑Ḩudaydah’ linna ümbruses ja 4. augusti 2018. aasta ühisavaldust õhurünnakute kohta Al‑Ḩudaydah’ linnale,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 24. septembri 2018. aasta aastaaruannet olukorra kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta järeldusi Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 15. märtsi 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Jeemeni erisaadiku 6. septembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Maailma Toiduprogrammi tegevdirektori 19. septembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige resolutsioone 2216 (2015), 2201 (2015) ja 2140 (2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et konflikt Jeemenis jätkub juba neljandat aastat ning enam kui 22 miljonit inimest vajab humanitaarabi; arvestades, et üle 17 miljoni inimese kannatab toiduga kindlustamatuse all, neist üle 8 miljoni inimese kannatab väga rängalt ning on näljaohus; arvestades, et konflikti praegune killustatus on selge märk riigi ühtsuse lagunemisest; arvestades, et olukord Jeemenis ohustab tõsiselt ka kogu piirkonna stabiilsust;

B.  arvestades, et konflikt sai alguse 2015. aastal, kui al‑Houthi mässulised, keda toetas Iraan, kukutasid riigi rahvusvaheliselt tunnustatud presidendi, kes seejärel tõi mässuliste ja nende liitlaste vägede vastu võitlema Saudi Araabia juhitud rahvusvahelise koalitsiooni;

C.  arvestades, et 2017. aasta novembris kehtestas Saudi Araabia juhitav koalitsioon blokaadi kõikidele al-Houthi mässuliste kontrolli all olevale alale imporditavatele kaupadele, v.a kiireloomuline humanitaar- ja katastroofiabi; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel on Jeemen saanud alates blokaadi kehtestamisest vaid 21 % oma kütusenõudlusest ja 68 % imporditavate toidukaupade vajadusest; arvestades, et on juhtumeid, kus al-Houthi mässulised on pidanud kinni hädavajalikud meditsiinitarvete, toidu- ja humanitaarabi saadetised valitsusvägede kontrolli all olevatesse linnadesse;

D.  arvestades, et 2018. aasta juunis alustas Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide juhitud koalitsioon rünnakut Al‑Ḩudaydah’ linna vallutamiseks; arvestades, et organisatsioon „Save the Children“ on teatanud, et selles operatsioonis hukkus sadu tsiviilisikuid; arvestades, et Al‑Ḩudaydah’ on Jeemeni kõige tähtsam sadam, mille kaudu saabub 70 % riigile hädavajalikust toidu- ja humanitaarabist; arvestades, et ÜRO andmetel on Al‑Ḩudaydah’ kubermangust alates 2018. aasta juuni algusest põgenenud ligi 470 000 inimest; arvestades, et Al‑Ḩudaydah’ edasisel ründamisel oleksid tsiviilelanike jaoks hävitavad tagajärjed; arvestades, et konflikti osapooled on kohustatud võimaldama ja hõlbustama humanitaarabi, sealhulgas ravimite, toiduainete ja muu hädavajaliku kiiret ja takistusteta läbipääsu;

E.  arvestades, et ÜRO Jeemeni erisaadiku Martin Griffithsi juhitud läbirääkimiste tulemusena rünnak ajutiselt peatati; arvestades, et kui viimane katse rahuläbirääkimisteks Genfis ebaõnnestus, algas vaenutegevus 7. septembril 2018 uuesti; arvestades, et rünnaku algusest alates on hukkunud tsiviilisikute arv kasvanud 164 %; arvestades, et hoolimata rahvusvahelisest survest kriisile stabiilse ja kaasava poliitilise lahenduse leidmiseks ei ole konfliktiosalised ning nende piirkondlikud ja rahvusvahelised toetajad, sealhulgas Saudi Araabia ja Iraan, suutnud saavutada relvarahukokkulepet ega ka mingit muud lahendust, ning lahingutegevus ja valimatu pommitamine jätkuvad endises ulatuses;

F.  arvestades, et 9. augustil 2018 tabas Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnak Jeemeni põhjaosas Saada provintsis turuväljakul koolibussi, tappes kümneid inimesi, nende seas vähemalt 40 last, kellest enamik olid alla 10 aastased; arvestades, et kaks nädalat hiljem, 24. augustil, hukkus sama koalitsiooni rünnakus riigi lõunaosas asuvale Al‑Ḩudaydah’ linnale 27 tsiviilisikut, enamasti lapsed, kes püüdsid põgeneda ümberpiiratud linnas valitseva vägivalla eest;

G.  arvestades, et Saudi Araabia juhitud kampaania ja ägedad õhurünnakud, sealhulgas valimatud rünnakud tihedasti asustatud aladel, teravdavad sõja humanitaartagajärgi; arvestades, et sõjaõigus keelab tsiviilisikute ja -objektide, nagu koolide ja haiglate sihiliku ja valimatu ründamise; arvestades, et väljapaistvate sõltumatute rahvusvaheliste ja piirkondlike ekspertide rühma uurimistulemuste kohaselt võivad need rünnakud endast kujutada sõjakuritegusid ja neid sooritanud isikud võidakse sõjakurjategijatena kohtu alla anda; arvestades, et Saudi Araabia juhitud koalitsiooni korraldatud uurimised Jeemeni arvatavate sõjakuritegude asjus ei ole usaldusväärsed ega ole taganud tsiviilohvritele õiguskaitset;

H.  arvestades, et alates 2015. aasta märtsist on tapetud rohkem kui 2500 last, üle 3500 lapse on sandistunud või saanud vigastada ning üha rohkem lapsi värvatakse kohapealsete relvastatud vägede liikmeteks; arvestades, et jätkuv vaenutegevus mõjutab eriti naisi ja lapsi; arvestades, et ÜRO Lastefondi (UNICEF) andmetel ei saa ligi kaks miljonit last koolis käia ja piiratud või puuduvate haridusvõimaluste tõttu on terve Jeemeni lastepõlvkonna tulevik ohus ja nad võivad kergesti sattuda sõttavärbamise ning seksuaalse ja soolise vägivalla ohvriks;

I.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2018. aasta augusti aruande kohaselt „on põhjendatult alust arvata“, et kõik Jeemeni konflikti osapooled on toime pannud sõjakuritegusid; arvestades, et mõlemaid konfliktis osalevaid pooli on süüdistatud hoonestatud ja tiheasustusega alade tulistamises raskerelvadest, sealhulgas rünnakutes haiglatele ja muudele mittesõjalistele struktuuridele;

J.  arvestades, et sõda on toonud kaasa taristu hävimise ja Jeemeni majanduse kokkuvarisemise ning on põhjustanud laialdasi häireid esmatarbekaupade, kommunaal- ja kanalisatsiooniteenuste ning puhta joogiveega varustamises; arvestades, et kuni 1,4 miljonile Jeemeni mittesõjalise avaliku sektori teenistujale ei ole 2016. aasta lõpust alates regulaarselt palka makstud;

K.  arvestades, et keeldumine lubamast rahvusvahelistel meedia- ja inimõigusorganisatsioonidel kasutada ÜRO lendusid takistab Jeemeni olukorra sõltumatut kajastamist ning soodustab maailmas ükskõikset suhtumist sellesse konflikti;

L.  arvestades, et konflikti algusest saadik on soopõhine seksuaalne vägivald järsult sagenenud; arvestades, et kriminaalõigussüsteemi juba varemgi vähene suutlikkus seksuaalse ja soopõhise vägivallaga tegeleda on nüüd täiesti kadunud ning keegi ei ole uurinud selliseid tegusid nagu naiste röövimine ja vägistamine või sellega ähvardamine nende peredelt ja kogukondadelt raha väljapressimise eesmärgil;

M.  arvestades, et kõik konflikti osapooled on inimõiguslasi lakkamatult ahistanud, ähvardanud ja laimanud; arvestades, et naissoost inimõiguslased, ajakirjanikud ja aktivistid on oma soo tõttu eriti tugeva surve all;

N.  arvestades, et al‑Houthi mässuliste de facto ametivõimud on inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja usuvähemusi süstemaatiliselt ahistanud, meelevaldselt ja kuritarvituslikult kinni pidanud, kaduma sundinud ja piinanud; arvestades, et 24 bahaide vähemusse kuuluvale Jeemeni elanikule, sh ühele lapsele, on esitatud ainuüksi nende usuliste veendumuste ja rahumeelse tegevuse eest süüdistused, mille eest võib nad surma mõista;

O.  arvestades, et al-Houthi mässulisi on süüdistatud selles, et nad on Jeemeni suuruselt kolmanda linna Taizi piiramise käigus põhjustanud massiliselt tsiviilohvreid; arvestades, et nad on pidanud valitsuse kontrolli all olevates piirkondades tsiviilelanikkonna vastu väljakurnamissõda; arvestades, et nad on kasutanud ka keelustatud jalaväemiine ja värvanud lapsi;

P.  arvestades, et 28. augustil 2018. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogule inimõiguste olukorra kohta Jeemenis aruande esitanud väljapaistvate rahvusvaheliste ja piirkondlike ekspertide rühma esimehe Kamel Jendoubi vastu on alustatud laimukampaaniat, mille eesmärk on eksperdirühma liikmeid hirmutada ja nende tähelepanekud kahtluse alla seada;

Q.  arvestades, et Jeemen on allkirjastanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud; arvestades, et Rooma statuudi mitmed, muu hulgas sõjakuritegusid puudutavad sätted kajastavad rahvusvahelist tavaõigust;

R.  arvestades, et 2018. aasta veebruaris pani Venemaa veto ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, milles rõhutati Iraani osalemist konfliktis;

S.  arvestades, et Iraani toetatavate al-Houthi mässuliste suhtes kehtib rahvusvaheline relvaembargo ja vastavalt relvaeksporti käsitlevale 18. ELi aastaaruandele on ELi liikmesriigid ka pärast konflikti teravnemist jätkuvalt lubanud Saudi Araabiasse relvi tarnida, millega rikutakse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(5); arvestades, et eelmisel aastal peatasid mõned ELi liikmesriigid osaliselt või täielikult relvatarned Saudi Araabiale ja Araabia Ühendemiraatidele; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt palunud, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja käivitaks ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP vastava algatuse, eesmärgiga kehtestada Saudi Araabia suhtes ELi relvaembargo;

T.  arvestades, et enamik USA relvajõudude korraldatud rünnakuid Jeemenis on surmavad droonirünnakud; arvestades, et otsus lisada teatavad isikud droonioperatsioonide sihtmärkide nimekirja tehakse sageli ilma kohtukorralduse või -määruseta; arvestades, et teatavate isikute sihtmärgiks võtmist ja sellele järgnevat tapmist võib teatavatel tingimustel käsitada kohtuvälise hukkamisena;

U.  arvestades, et Jeemeni sõda on avardanud tegevusruumi äärmusrühmitustele, sealhulgas Araabia poolsaare Al Qaedale (AQAP), kes on saanud oma haaret laiendada, ohustades seeläbi laiemat piirkonda; arvestades, et toimiva valitsusega stabiilne ja turvaline Jeemen on ülimalt oluline rahvusvaheliste pingutuste seisukohast võitluses äärmusluse ja vägivalla vastu piirkonnas laiemalt ja ka mujal, samuti Jeemeni enda rahu ja stabiilsuse jaoks;

V.  arvestades, et stabiilsuse saavutamine piirkonnas laiemalt on ELi jaoks otsustava tähtsusega; arvestades, et ELi eesmärk on igakülgne ja strateegiline lähenemisviis, mis kaasaks kõik asjaomased piirkondlikud osalejad; arvestades, et ELi ja kogu rahvusvahelise kogukonna peamine eesmärk peaks olema ÜRO Jeemeni rahualgatuse raames konfliktile poliitilise lahenduse leidmine;

W.  arvestades, et EL on kindlalt otsustanud jätkata elupäästva abi osutamist kõikidele abivajavatele inimestele Jeemenis; arvestades, et samal ajal jagab EL ÜRO ja teiste abiandjate muret humanitaarruumi jätkuva kahanemise pärast; arvestades, et alates 2015. aastast kuni tänaseni on EL eraldanud Jeemenile humanitaartoetusena üle 233 miljoni euro;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Jeemenis jätkuva vägivalla ning kõik rünnakud tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu; rõhutab oma muret konflikti pärast, mis on süvenemas üheks tänapäeva kõige tõsisemaks humanitaar-, poliitiliseks ja majanduskriisiks; tuletab kõigile asjaosalistele ning nende piirkondlikele ja rahvusvahelistele toetajatele meelde, et tsiviilisikute ja -taristu, sealhulgas haiglate ja meditsiinitöötajate, veevärgi, sadamate, lennuväljade ja turgude sihilik ründamine kujutab endast rahvusvahelise õiguse tõsist rikkumist;

2.  väljendab sügavat kahetsust konflikti põhjustatud inimohvrite ja kõigi sõjategevusele jalgu jäänud inimeste kannatuste pärast ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kinnitab oma otsusekindlust jätkata Jeemeni ja jeemenlaste toetamist;

3.  nõuab, et kõik konfliktiosalised viivitamata vaenutegevuse lõpetaksid; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ja teised asjaosalised jätkaksid Jeemeni blokaadi lõdvendamist; palub kõigil otseselt ja kaudselt seotud riikidel ja osalistel, sh Iraanil avaldada kõigile konfliktiosalistele maksimaalset survet pinge vähendamiseks ja viivitamata lõpetada sõjategevuses osalejate otsene ning vahendatud poliitiline, sõjaline ja rahaline toetamine;

4.  rõhutab, et üksnes konflikti poliitilise, kaasava ja läbirääkimistel põhineva lahenduse kaudu on võimalik taastada rahu ning säilitada Jeemeni ühtsus, suveräänsus, sõltumatus ja territoriaalne terviklikkus; kutsub kõiki rahvusvahelisi ja piirkondlikke osalejaid üles tegema Jeemeni konflikti osapooltega konstruktiivset koostööd, mis võimaldaks konflikti leevendada ja läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda;

5.  toetab ÜRO peasekretäri Jeemeni erisaadiku Martin Griffithsi jõupingutusi poliitilise protsessi taaskäivitamise nimel; võtab teadmiseks tema 11. septembri 2018. aasta avalduse ÜRO Julgeolekunõukogule, milles ta märkis, et „vaatamata ühe poole puudumisele möödunud nädalal Genfis toimunud konsultatsioonidelt, ja olenemata sellest, et kõnelused ei läinud kindlasti plaanitult, suutsime siiski poliitilise protsessi taaskäivitada Jeemeni rahva ja rahvusvahelise üldsuse tugeva ja selge toetusega“; väljendab heameelt seoses Martin Griffithsi 16. septembril 2018 toimunud visiidiga Sanaasse; nõuab, et erisaadikule võimaldataks täielik ja takistamatu juurdepääs kõigile Jeemeni territooriumi osadele; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja kõiki ELi liikmesriike üles hr Griffithsit poliitiliselt toetama, et läbirääkimiste teel saavutada kõikehõlmav lahendus;

6.  mõistab kõige karmimalt hukka kõik terrorirünnakud; väljendab sügavat muret kuritegelike ja terroristlike rühmituste, nende seas Araabia poolsaare Al Qaeda (AQAP) ja ISISe/Daeshi kasvava kohaoleku pärast Jeemenis; palub konflikti kõikidel osalistel võtta resoluutseid meetmeid selliste rühmituste vastu; mõistab hukka välisvõitlejate kohalolu ja nõuab kõigi selliste võitlejate väljasaatmist Jeemenist;

7.  kutsub kõiki konfliktiosalisi üles võimaldama humanitaarabi vahetut ja täielikku juurdepääsu konfliktist mõjutatud piirkondadele, et abi vajavat elanikkonda aidata; palub nõukogul ja ÜRO Julgeolekunõukogul teha ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2216 (2015) rakendamisel kindlaks isikud, kes takistavad humanitaarabi kohaletoimetamist Jeemenisse, ja kehtestada nende suhtes sihipärased sanktsioonid;

8.  rõhutab, et ÜRO Julgeolekunõukogu on toonitanud oma toetust ÜRO kontrolli- ja inspekteerimismehhanismile ning et EL toetab täielikult selle tegevust ja volituste täielikku ja takistamatut rakendamist;

9.  kutsub kõiki osalisi üles viivitamata lõpetama kõik väljendusvabaduse vastu suunatud rünnakud ning vabastama kõik ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, kes on kinni peetud üksnes seetõttu, et nad kasutasid oma inimõigusi; kutsub kõiki pooli üles lõpetama rahvusvahelise meedia ja humanitaartöötajate töö takistamist seoses konfliktiga;

10.  palub konflikti kõikidel osalistel võtta vajalikke meetmeid kõigi inimõiguste väidetavate rikkumiste ja kuritarvituste, samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse väidetavate rikkumiste tõhusaks, erapooletuks ja sõltumatuks uurimiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; väljendab sügavat muret teadete pärast usu- ja veendumusvabaduse takistamise kohta, mis hõlmavad diskrimineerimist, ebaseaduslikku kinnipidamist, vägivalla kasutamist ning inimõiguste rikkumist, sealhulgas seksuaalset ja muud naiste, meeste ja laste kallal toimepandud vägivalda, ning millega rikutakse rahvusvahelisi standardeid;

11.  kutsub konflikti kõiki osalisi üles lõpetama laste värbamise sõduriteks ja teised laste vastu toime pandud rasked rikkumised, millega rikutakse kehtivat rahvusvahelist õigust ja standardeid; kutsub kõiki osapooli üles vabastama lapsed, kes on juba sõduriteks värvatud, ning tegema ÜROga koostööd nende rehabiliteerimiseks ja oma kogukondadesse taasintegreerimiseks; toetab UNICEFi elutähtsat tegevust Jeemenis;

12.  palub al-Houthi mässuliste kontrollitaval alal Sanaas tegutseval kriminaalasjade erikohtul õigeks mõista ja vabastada Asmaa al-Omeissy, Saeed al-Ruwaished ja Ahmed Bawazeer, kes jäid sunniviisiliselt kadunuks, keda piinati ja kes mõisteti pärast äärmiselt ebaõiglast kohtuprotsessi vaenuliku riigi väidetava abistamise eest surma;

13.  palub Sanaas tegutseval kriminaalasjade erikohtul viivitamata vabastada 25 bahaisti, keda peetakse praegu kinni oma usu rahumeelse järgimise pärast ja kes võidakse neile esitatud süüdistuste alusel surma mõista;

14.  tuletab kõigile konfliktiosalistele meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt vastutavad nad kõigi sooritatud kuritegude eest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et võtta kuritegude väidetavad toimepanijad vastutusele, eelkõige mõistes riiklikul või rahvusvahelisel tasandil kohut kõigis sellistes kuritegudes kahtlustatud üksikisikute, rühmituste ja organisatsioonide üle või kohaldades üldise kohtualluvuse põhimõtet, ning uurides Jeemenis toime pandud jõhkraid massikuritegusid ja esitades väidetavatele toimepanijatele süüdistuse;

15.  tunnustab tööd, mida on teinud ÜRO väljapaistvate ekspertide rühm Jeemeni küsimuses, ning väljendab oma täielikku solidaarsust selle esimehe Kamel Jendoubiga; väljendab heameelt seoses 24. septembril 2018. aastal esitatud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aastaaruandega olukorra kohta Jeemenis, milles ÜRO Inimõiguste Nõukogu otsustas pikendada väljapaistvate ekspertide rühma volitusi veel üheks aastaks (kusjuures Inimõiguste Nõukogu loal võib volitusi veelgi pikendada), et need hõlmaksid ka tõendite kogumist Jeemenis toime pandud sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude kohta, et oleks võimalik selliste kuritegude toimepanijate üle kohut mõista ja neid karistada; nõuab, et Jeemeni olukord suunataks lahendamiseks Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; nõuab tungivalt, et Jeemen liituks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, sest see võimaldaks kõik konflikti kestel kuritegusid sooritanud kohtu alla anda ka ilma ÜRO Julgeolekunõukogu poolse suunamiseta;

16.  nõuab, et Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid tagaksid väljapaistvate ekspertide rühmale sidusa, kiire ja tõhusa toetuse kõigis vastavates ÜRO organites, eelkõige Inimõiguste Nõukogus;

17.  nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid avaldaksid vastuseisu kohtuvälistele tapmistele, sh droonide abil, kinnitaksid ELi seisukohta, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, ja tagaksid, et liikmesriigid ei pane toime ebaseaduslikke surmavaid operatsioone, ei toeta neid ega osale neis ühelgi moel; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks vastu ühise seisukoha relvastatud droonide kasutamise kohta;

18.  palub, et EL tõstataks Inimõiguste Nõukogu järgmisel kohtumisel äärmiselt kaheldava inimõigustealase taustaga riikide liikmesuse küsimuse;

19.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid piirkonna riikidega inimõigusi ja põhiõigusi käsitlevat dialoogi; väljendab oma valmisolekut astuda konstruktiivsesse ja avatud dialoogi piirkonna riikide ametivõimudega, et arutada nende rahvusvaheliste kohustuste täitmist inimõiguste valdkonnas; nõuab oskusteabe vahetamist kohtuasjadega seotud ja õiguslikes küsimustes, et tugevdada üksikisiku õiguste kaitset piirkonna riikides;

20.  palub, et nõukogu edendaks tulemuslikult rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist, nagu on sätestatud asjakohastes ELi suunistes; rõhutab eelkõige, et kõik ELi liikmesriigid peavad rangelt kohaldama eeskirju, mis on sätestatud ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP; osutab siinkohal veel kord Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta ja 30. novembri 2017. aasta resolutsioonidele olukorra kohta Jeemenis; nõuab sellega seoses, et kõik ELi liikmesriigid hoiduksid relvade ja mis tahes sõjavarustuse müügist Saudi Araabiale, Araabia Ühendemiraatidele ja kõigile rahvusvahelise koalitsiooni liikmetele, samuti Jeemeni valitsusele jt konfliktiosalistele;

21.  mõistab hukka Jeemeni kultuuripärandi ning sealhulgas Sanaa vanalinna ja ajaloolise Zabidi linna hävitamise Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakutes; väljendab kahetsust ja tuletab meelde, et koalitsioon vastutab selle hävitustöö eest, ning rõhutab, et koalitsioon võetakse ka nende tegude eest vastutusele; palub ÜRO peasekretäril tõstatada Julgeolekunõukogus küsimus kõigi Jeemeni konfliktis ohustatud kultuurimälestiste kaitsest, eesmärgiga võtta vastu asjakohane resolutsioon;

22.  kiidab heaks ÜRO 2018. aasta Jeemeni humanitaarreageerimiskava ja 2018. aasta kõrgetasemelise rahastajate konverentsi Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks, kus rahvusvahelised rahastajad lubasid eraldada rohkem kui kaks miljardit USA dollarit; peab aga kahetsusväärseks, et kogu Jeemeni toetamiseks vajalikku rahastamist ei ole ikka veel suudetud leida; tervitab tõsiasja, et EL on võtnud endale kohustuse osutada abi Jeemeni konfliktis kannatavatele inimestele ja on lubanud selleks eraldada 107,5 miljonit eurot; palub kõikidel rahastajatel lubatud summad kiiresti välja maksta; väljendab rahulolu seoses tõsiasjaga, et EL jätkab Jeemenile arenguabi osutamist, seades esikohale meetmed, mis on suunatud riigi stabiliseerimisele, ning teeb stabiilsetes piirkondades kohalike võimudega koostööd, et suurendada vastupanuvõimet, aidata säilitada põhiliste teenuste osutamist ning tugevdada jätkusuutlikke elatusallikaid kogukondades;

23.  jätab endale õiguse oma seisukoha läbivaatamiseks selles küsimuses, kuni on leitud lahendus läbirääkimiste teel; soovitab parlamendi inimõiguste allkomisjonil jälgida inimõiguste olukorra arengut Jeemenis ning koostada raport inim- ja kodanikuõiguste rikkumise kohta selles riigis;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ja Jeemeni valitsusele.

(1) ELT C 35, 31.1.2018, lk 142.
(2) ELT C 331, 18.9.2018, lk 146.
(3) ELT C 265, 11.8.2017, lk 93.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0473.
(5) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.


Tollipettuste vastane võitlus ning ELi omavahendite kaitse
PDF 167kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta (2018/2747(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0384B8-0400/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti 2016. aastal avaldatud 17. aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil(1),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel(2), ja komisjoni 1. augusti 2018. aasta otsust (EL) 2018/1094, millega kinnitatakse Madalmaade osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel(3), ning komisjoni 7. augusti 2018. aasta otsust (EL) 2018/1103, millega kinnitatakse Malta osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik(5), ning sellega seotud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte,

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist käibemaksu tegevuskava kohta (COM(2016)0148),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 3. märtsi 2016. aasta eriaruannet nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“,

–  võttes arvesse tolliprotseduuri nr 42, millega nähakse ette käibemaksuvabastus kaupadele, mis on imporditud ühte liikmesriiki, kuid viiakse hiljem teise liikmesriiki,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 5. detsembri 2017. aasta eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et traditsioonilised omavahendid, mis koosnevad peamiselt ELi imporditud kauba tollimaksudest ja suhkrumaksudest, moodustavad ligikaudu 12,8 % ELi omavahenditest;

B.  arvestades, et 2017. aasta algul lõpetas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) Ühendkuningriigis toimunud tollipettuse juhtumi uurimise, mille peamised järeldused avaldati OLAFi 2017. aasta tegevusaruandes;

C.  arvestades, et vastavalt OLAFi arvutustele ulatub ajavahemikus 2013–2016 Ühendkuningriigi kaudu Hiinast imporditud tekstiilikaupade ja jalanõude eest maksmata jäänud tollimaksude tõttu ELi eelarvele põhjustatud kahju 1,987 miljardi euroni;

D.  arvestades võrdlusena, et 2016. aastal soovitas OLAF 272 juhtumi uurimise tulemusena sisse nõuda kokku 631,1 miljonit eurot;

E.  arvestades, et antud juhul on tegemist pettusega, mis seisneb väärtuse väiksemana näitamises ja võimaldab importijatel tollimaksudest ning seotud maksudest hoidumise teel tulu teenida, makstes palju vähem kui seaduslikult ette nähtud;

F.  arvestades, et uurimise käigus tuli Ühendkuningriigi kaudu imporditud kaupade puhul ühtlasi ilmsiks ulatuslik käibemaksust hoidumine, mis toimus käibemaksu maksmise peatamise (nn tolliprotseduur 42) kuritarvitamise teel; arvestades, et sellest tekkis 2013.–2016. aastal ligikaudu 3,2 miljardi euro suurune kahju, mis ühtlasi põhjustab kahju ELi eelarvele;

G.  arvestades, et OLAF esitas komisjoni eelarve peadirektoraadile finantssoovituse, komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile haldussoovituse ning Ühendkuningriigi kroonikohtu prokuratuurile (Crown Prosecution Service) õigusliku soovituse algatada kohtumenetlus pettuse eesmärgil tollimaksudest hoidujate ja teadlikult selle rikkumise teel saadud tulude pesemises osalejate vastu;

H.  arvestades, et OLAF uurib praegu uut kauba väärtuse väiksemana näitamise teel tollimaksudest hoidumise juhtumit, millesse on segatud Pireuse sadam Kreekas, mis kujutab endast ELile märkimisväärset tulude kaotust ning mille tõttu Itaalial on saamata jäänud hinnanguliselt kümneid miljoneid eurosid tulumaksu, kusjuures uurimine on alles pooleli ja üldine kahju võib olla veelgi suurem;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi ja Kreeka juhtumid ei ole kaugeltki ainulaadsed ja see peaks ajendama meetmeid võtma;

J.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on märkinud, et liikmesriigid ei rakenda tollikontrolli ühtlustatult ja standardselt ning et see võib ajendada impordipettureid valima ahelas kõige nõrgema lüli;

1.  kiidab heaks komisjoni poolt 8. märtsil 2018 Ühendkuningriigi tollipettuse juhtumi asjus algatatud rikkumismenetluse;

2.  palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed ELi saamata jäänud omavahendite sissenõudmiseks, et kindlustada liidu eelarvetulu;

3.  palub maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadil võtta meetmeid, et takistada tolliprotseduuri nr 42 edasist kuritarvitamist;

4.  nõuab, et komisjon võtaks OLAFi soovituste alusel järelmeetmeid ja annaks neist vastavalt aru, ning peab kahetsusväärseks, et kaotatud tulu sissenõudmiseks võib kuluda kuni kümme aastat;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et liikmesriigid täidaksid täielikult 1. mail 2016 jõustunud liidu tolliseadustiku sätteid, ja selgitaks kõiki selliseid sätteid, mis võivad segadust põhjustada; palub komisjonil ja liikmesriikidel hoolitseda selle eest, et tolliametid kohaldaksid ühiseid eeskirju nii, et pettust, kaasa arvatud karussellpettust, tulemuslikult välditaks ning sadamates, lennujaamades, maapiiridel ja internetis tugevdataks kontrolli;

6.  palub komisjonil aidata ELi tolliinfosüsteemid välja töötada ja muuta need rahaliselt jätkusuutlikuks;

7.  palub komisjonil välja töötada sobiv metoodika ja koostada 2019. aastast alates perioodilisi tollimaksu alalaekumise hinnanguid ning neist parlamendile iga kuue kuu järel aru anda;

8.  palub nõukogul leppida parlamendiga kiiresti kokku õiguslikus raamistikus, mis hõlmab liidu tolliseadustiku rikkumisi ja selle eest kohaldatavaid karistusi, et ühtlustada halduskaristused ja kohaldada rikkumiste uurimisel ühesuguseid kriteeriume; tuletab meelde, et parlament võttis oma seisukoha vastu juba 2016. aastal; kutsub komisjoni üles selle kokkuleppe saavutamist toetama;

9.  peab kahetsusväärseks, et kõik ELi liikmesriigid ei ole nõustunud osalema Euroopa Prokuratuuri tegevuses;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lõpetaksid võimalikult kiiresti arutelud lõpliku tulumaksusüsteemi rakendamise üle, et ühtlustada tulumaksu kogumine ja maksmine kogu liidus, mis võimaldaks muu hulgas pettust vältida;

11.  kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava, millega tagada käibemaksueeskirjade täielik ja õigeaegne rakendamine kõigis liikmesriikides ja nii seda liidu omavahendite allikat kaitsta;

12.  palub komisjonil kaaluda tolliametite kohustuste riigi tasandilt liidu tasandile üleviimist, et tagada kõigis ELi sissepääsupunktides ühtne menetlus, tolliametite tulemuste ja tegevuse jälgimine ning tolliandmete kogumine ja töötlemine;

13.  toetab tollialase tegevusprogrammi „Toll 2020“ määruse (EL) nr 1294/2013(7) eesmärki aidata tolliasutustel kaitsta liidu ja liikmesriikide finants- ja majandushuve, sealhulgas võidelda pettuse vastu; rõhutab, et komisjon peab võtma sobivad meetmed, et ennetavate pettusevastaste meetmete kohaldamisega tagataks liidu finantshuvide kaitse;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) ELT L 198, 28.7.2017, lk 29.
(2) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.
(3) ELT L 196, 2.8.2018, lk 1.
(4) ELT L 201, 8.8.2018, lk 2.
(5) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(6) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 209.

Õigusalane teave