Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 24. oktoober 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotlus
 Sophie Monteli puutumatuse äravõtmise taotlus
 Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotlus
 Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve – kõik jaod
 ELi 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine
 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
 Liikmesriikide struktuurireformide toetamine ***I
 Sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamine Iirimaal *
 DNA‑andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamine Iirimaal *
 Sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamine Horvaatias *
 Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine ***I
 Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine, toimimine ja kasutamine piirikontrolli valdkonnas ***I
 Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine, toimimine ja kasutamine politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ***I
 Schengeni infosüsteemi kasutamine ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ***I
 Alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamine *
 Geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 loa pikendamine
 Loa andmine geneetiliselt muundatud maisile MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122

Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 116kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta otsus Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2075(IMM))
P8_TA(2018)0401A8-0349/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 21. veebruaril 2018. aastal Prantsuse Vabariigi justiitsminister seoses Nanterre’i piirkonnakohtus Steeve Briois’ suhtes algatatud kohtuliku uurimisega (B‑49 2018/00242) ühenduse „Maison des potes – Maison de l’égalité“ esitatud liidetud hagiavalduse alusel rassilise või usulise diskrimineerimise avaliku õhutamise tõttu ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 28. mail 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Steeve Briois’ ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse 4. augusti 1995. aasta põhiseadusliku seadusega nr 95‑880 muudetud Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0349/2018),

A.  arvestades, et riigiprokurör Versailles’ apellatsioonikohtu juures on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õiguserikkumist käsitleva kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Steeve Briois’ puutumatuse äravõtmine on seotud väidetava õiguserikkumisega, millega üks või mitu tundmatut isikut suuliselt, kirjalikult, pildis või elektroonilise sidevahendi abil avalikult õhutavad diskrimineerimist rahvuse, rassi või usu alusel, mis on õiguserikkumine vastavalt Prantsusmaa õigusele, täpsemalt 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 24 lõikele 8, artikli 23 lõikele 1 ja artiklile 42 ning 29. juuli 1982. aasta seaduse nr 82‑652 artikli 93 lõikele 3, mille eest on ette nähtud karistused 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 24 lõigetega 8, 10, 11 ja 12 ning karistusseadustiku artikli 121 lõikega 7;

C.  arvestades, et Steeve Briois’ suhtes algatati kohtulik uurimine ühenduse „Maison des potes – Maison de l’égalité“ poolt 22. mail 2014 esitatud tsiviilhagi alusel;

D.  arvestades, et kaebus puudutab 19. septembril 2013. aastal ilmunud ja 30. novembril 2013. aastal Front Nationali ametlikul veebisaidil avaldatud Front Nationali kuuluvate kohalike volikogu liikmete käsiraamatus tehtud avaldusi, millega julgustati Front Nationali ridadest 23. ja 30. märtsi 2014. aasta valimistel kohaliku volikogu liikmeks valituid soovitama uue volikogu esimesel istungil eelistada sotsiaalelamispinna eraldamisel prantslasi („priorité nationale“);

E.  arvestades, et Prantsuse õiguse kohaselt võib kriminaalvastutus laieneda ka muudele isikutele peale trükise autori;

F.  arvestades, et Front Nationali selleaegne trükiste direktor teavitas uurijaid uurimise käigus, et vaidlusaluse käsiraamatu koostasid peasekretariaadi teenistused; arvestades, et peasekretär tol ajal oli Steeve Briois;

G.  arvestades, et pädevad asutused on esitanud taotluse Steeve Briois’lt puutumatuse äravõtmiseks, et viia läbi tema esialgne küsitlemine seoses tema vastu esitatud süüdistustega;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

I.  arvestades, et Prantsusmaa põhiseaduse artiklis 26 on sätestatud, et Prantsusmaa parlamendi liiget ei tohi tema ametiülesannete täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte pärast kohtulikule vastutusele võtta, jälitada, vahistada, vahi all hoida ega tema üle kohut mõista;

J.  arvestades, et Prantsusmaa parlamendi liikmetele antud puutumatus on samasugune kui Euroopa Parlamendi liikmetele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 kohaselt antud puutumatus; arvestades, et Euroopa Kohus on seisukohal, et selleks, et Euroopa Parlamendi liige oleks puutumatusega hõlmatud, peab parlamendiliige olema arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos; arvestades, et selline seos peab olema otsene ja ilmne;

K.  arvestades, et Steeve Briois ei olnud väidetava rikkumise toimepanemise ajal, nimelt 19. septembril ja 30. novembril 2013 Euroopa Parlamendi liige, kuid väidetavalt solvavad materjalid olid 23. juunil ja 2. oktoobril 2014 endiselt tutvumiseks kättesaadavad kõigile, kes soovisid nendega tutvuda;

L.  arvestades, et kõnealused süüdistused ei ole ilmselgelt seotud Steeve Briois’ mandaadiga Euroopa Parlamendis ning puudutavad hoopis riikliku või piirkondliku iseloomuga tegevust, kuna need väited on seotud tulevaste kohaliku volikogu liikmetega, arvestades kohalikke valimisi 23. ja 30. märtsil 2014;

M.  arvestades, et väidetud tegevus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

N.  arvestades, et ei ole vähimatki alust arvata, et Steeve Briois’ tegevust parlamendiliikmena püütakse takistada (fumus persecutionis) kohtumenetlusega, mida alustati ühenduse „Maison des potes – Maison de l’égalité“ esitatud avalduse alusel, mis esitati enne seda, kui Steeve Briois alustas tööd Euroopa Parlamendi liikmena;

1.  otsustab Steeve Briois’ puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Steeve Briois’le.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Sophie Monteli puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 116kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta otsus Sophie Monteli puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2076(IMM))
P8_TA(2018)0402A8-0350/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Sophie Monteli puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 21. veebruaril 2018. aastal Prantsuse Vabariigi justiitsminister seoses Nanterre’i piirkonnakohtus Sophie Monteli suhtes algatatud kohtuliku uurimisega (B‑49 2018/00243) ühenduse „Maison des Potes – Maison de l’Égalité“ esitatud liidetud hagiavalduse alusel rassilise või usulise diskrimineerimise avaliku õhutamise tõttu ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 28. mail 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Sophie Monteli ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse 4. augusti 1995. aasta põhiseadusliku seadusega nr 95‑880 muudetud Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0350/2018),

A.  arvestades, et riigiprokurör Versailles’ apellatsioonikohtu juures on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Sophie Monteli puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Sophie Monteli puutumatuse äravõtmine on seotud väidetava õigusrikkumisega, millega üks või mitu tundmatut isikut suuliselt, kirjalikult, pildis või elektroonilise sidevahendi abil avalikult õhutavad diskrimineerimist rahvuse, rassi või usu alusel, mis on õigusrikkumine vastavalt Prantsusmaa õigusele, täpsemalt 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 24 lõikele 8, artikli 23 lõikele 1 ja artiklile 42 ning 29. juuli 1982. aasta seaduse nr 82‑652 artikli 93 lõikele 3, mille eest on ette nähtud karistused 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 24 lõigetega 8, 10, 11 ja 12 ning karistusseadustiku artikli 121 lõikega 7;

C.  arvestades, et Sophie Monteli suhtes algatati kohtulik uurimine ühenduse „Maison des Potes – Maison de l’Égalité“ poolt 22. mail 2014 esitatud tsiviilhagi alusel;

D.  arvestades, et kaebus puudutab 19. septembril 2013. aastal ilmunud ja 30. novembril 2013. aastal Front Nationali ametlikul veebisaidil avaldatud Front Nationali kuuluvate kohalike volikogu liikmete käsiraamatus tehtud avaldusi, millega julgustati Front Nationali ridadest 23. ja 30. märtsi 2014. aasta valimistel kohaliku volikogu liikmeks valituid soovitama uue volikogu esimesel istungil eelistada sotsiaalelamispinna eraldamisel prantslasi („priorité nationale“);

E.  arvestades, et Prantsuse õiguse kohaselt võib kriminaalvastutus laieneda ka muudele isikutele peale trükise autori;

F.  arvestades, et Front Nationali selleaegne trükiste direktor teavitas uurijaid uurimise käigus, et vaidlusaluse käsiraamatu koostasid peasekretariaadi teenistused; arvestades, et Sophie Montel vastutas sellel ajal valitud esindajate tegevuse kooskõlastamise eest kõnealuses peasekretariaadis;

G.  arvestades, et pädevad asutused on esitanud taotluse Sophie Montelilt puutumatuse äravõtmiseks, et viia läbi tema esialgne küsitlemine seoses tema vastu esitatud süüdistustega;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

I.  arvestades, et Prantsusmaa põhiseaduse artiklis 26 on sätestatud, et Prantsusmaa parlamendi liiget ei tohi tema ametiülesannete täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte pärast kohtulikule vastutusele võtta, jälitada, vahistada, vahi all hoida ega tema üle kohut mõista;

J.  arvestades, et Prantsusmaa parlamendi liikmetele antud puutumatus on samasugune kui Euroopa Parlamendi liikmetele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 kohaselt antud puutumatus; arvestades, et Euroopa Kohus on seisukohal, et selleks, et Euroopa Parlamendi liige oleks puutumatusega hõlmatud, peab parlamendiliige olema arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos; arvestades, et selline seos peab olema otsene ja ilmne;

K.  arvestades, et Sophie Montel ei olnud väidetava rikkumise toimepanemise ajal, nimelt 19. septembril ja 30. novembril 2013 Euroopa Parlamendi liige, kuid väidetavalt solvavad materjalid olid 23. juunil ja 2. oktoobril 2014 endiselt tutvumiseks kättesaadavad kõigile, kes soovisid nendega tutvuda;

L.  arvestades, et kõnealused süüdistused ei ole ilmselgelt seotud Sophie Monteli mandaadiga Euroopa Parlamendis ning puudutavad hoopis riikliku või piirkondliku iseloomuga tegevust, kuna need väited on seotud tulevaste kohaliku volikogu liikmetega, arvestades kohalikke valimisi 23. ja 30. märtsil 2014;

M.  arvestades, et väidetud tegevus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

N.  arvestades, et ei ole vähimatki alust arvata, et Sophie Monteli tegevust parlamendiliikmena püütakse takistada (fumus persecutionis) kohtumenetlusega, mida alustati ühenduse „Maison des Potes – Maison de l’Égalité“ esitatud avalduse alusel, mis esitati enne seda, kui Sophie Montel alustas tööd Euroopa Parlamendi liikmena;

1.  otsustab Sophie Monteli puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Sophie Montelile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 114kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta otsus Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2041(IMM))
P8_TA(2018)0403A8-0351/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 27. veebruaril 2018. aastal Kreeka Vabariigi ülemkohtu peaprokuröri asetäitja seoses 986,46 euro suuruse lihavõttepreemia maksmata jätmisega (toimik nr AVM O 2017/6101) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 14. märtsil 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Georgios Kyrtsose ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0351/2018),

A.  arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu prokuratuur on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Georgios Kyrtsose puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Georgios Kyrtsos võttis äriühingute KMP Publishing House Ltd ja Free Sunday Publishing House Ltd seadusliku esindajana (esimees ja tegevjuht) 26. juulil 2005. aastal KMP Publishing House Ltd nimel töölepingu alusel tööle oma endise töötaja mõlema äriühingu kunstidirektorina;

E.  arvestades, et Georgios Kyrtsost süüdistatakse oma endisele töötajale 27. aprillil 2016. aastal 986,46 euro suuruse lihavõttepreemia maksmata jätmises, millega rikutakse erakorralist seadust nr 690/1945, mis on asendatud seaduse 236/95 artikli 8 lõikega 1, ja mis kujutab endast õigusrikkumist seaduse nr 3996/2011 artikli 28 alusel koostoimes ministrite ühisotsusega 19040/1981;

F.  arvestades, et väidetav õigusrikkumine ei ole otseselt seotud Georgios Kyrtsose kui Euroopa Parlamendi liikme ametikohustustega, vaid on seotud tema endise ametikohaga kahe ajakirjandusettevõtte juhina;

G.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

H.  arvestades, et ei ole põhjust arvata, nagu oleks kriminaalmenetluse eesmärk kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust (fumus persecutionis);

1.  otsustab Georgios Kyrtsose puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka pädevale ametiasutusele ja Georgios Kyrtsosele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve – kõik jaod
PDF 186kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8‑0410/2018 – 2018/2046(BUD))
P8_TA(2018)0404A8-0313/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(3),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(4) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 21. juunil 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti (COM(2018)0600),

–  võttes arvesse 4. septembril 2018. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2018. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks(8),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2019 (COM(2018)0709),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0313/2018),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2019. aasta eelarve lugemisel Euroopa Parlamendis on täielikult arvesse võetud poliitilisi prioriteete, mis võeti eespool nimetatud 15. märtsi 2018. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) vastu ülekaaluka häälteenamusega; tuletab meelde, et prioriteetidest on tähtsaimad jätkusuutlik majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, julgeolek, pagulas- ja rändevoo algpõhjuste vastu võitlemine, pagulas- ja rändevooga toimetulek, kliimamuutustevastane võitlus, üleminek säästvale energiale ja eritähelepanu noortele;

2.  rõhutab, et nüüd kui Ühendkuningriik on liidust välja astumas, vajab liit kodanike ootuste täitmiseks rahalisi vahendeid, mille abil saaks liit neid arvukaid prioriteete rakendada, lahendada probleeme ning parandada oma kodanike igapäevaelu;

3.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud ootavad, et liit püüaks ühtmoodi kõikides oma piirkondades igati tagada majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist; tuletab meelde, et ootuste täitmiseks tuleb investeerida teadus- ja uuendustegevusse, digiüleminekusse, haridusse, taristusse, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd) ning suurendada tööhõivet, eriti Euroopa noorte tööhõivet; ei kiida heaks, et nõukogu soovib taas kärpida just neid programme, mille otstarve on muuta liidu majandus konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks; rõhutab ühtlasi, et paljude nimetatud programmide (näiteks „Horisont 2020“) puhul esitatakse taotlusi palju rohkem, kui on võimalik rahastada, mis tähendab seda, et ressursse kasutatakse halvasti ja paljud suurepärased projektid jäävad rahastamata; juhib tähelepanu ka sellele, et sellised programmid nagu „Erasmus+“, „Horisont 2020“ ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) on ilmekad näited, milliseid eeliseid liiduülene koostöö annab, ja aitavad luua Euroopasse kuulumise tunnet; on seetõttu otsustanud programmi „Erasmus +“ assigneeringuid märgatavalt suurendada ning tugevdada programme, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, sealhulgas raamprogrammi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastut ja COSMEt;

4.  kordab, et peab kinni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) läbirääkimistel antud lubadustest, mille kohaselt tuleb iga-aastases eelarvemenetluses vähendada mõju, mida EFSIi tõttu tehtud kärped avaldavad programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule; teeb seetõttu ettepaneku korvata kärbete mõju sellega, et nende kahe programmi algne aastaeelarve taastatakse, sest nii on võimalik vastavate õigusaktide vastuvõtmisel kokku lepitud eesmärgid täielikult täita;

5.  rõhutab, et noorte tööpuudus on teatavates liikmesriikides (eriti majanduslikult halvemal järjel olevates piirkondades) endiselt lubamatult suur ning eriti tekitab muret NEET-noorte (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) ja pikaajaliste töötute olukord; rõhutab, et noori ohustavad vaesus ning sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus kõige rohkem; on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele suurema summa, kui komisjon on ette näinud; rõhutab, et summa suurendamine ei ole kuidagi seotud mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel heakskiidetud otsusega, mille kohaselt paigutatakse noorte tööhõive algatuse eraldised hilisematelt aastatel varasematele ümber, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid rahaliste vahendite ärakasutamise määra ja looksid noortele kvaliteetsemaid töökohti;

6.   tuletab meelde vajadust tugeva vaesusevastase võitluse järele;

7.  tuletab meelde, et liidu arengu ja majanduskasvu ning liikmesriikide ja piirkondade olukorra lähendamise seisukohast on kõige tähtsam ühtekuuluvuspoliitika; rõhutab, et Euroopa Parlament kavatseb liidu ühe tähtsaima poliitikaga seotud programmidele tagada piisavad assigneeringud;

8.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika fondid ei tohiks ei otseselt ega ka kaudselt toetada ümberpaigutamist, nagu on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 lõikes 61a; nõuab tungivalt, et liikmesriikide korraldusasutused tagaksid, et fondidest ei antaks toetusi toetusesaajatele, kes on viie aasta jooksul enne rahalise toetuse taotluse esitamist viinud läbi ümberpaigutamise, ning tagada, et toetusesaajad, kes viivad viie aasta jooksul pärast toetuse saamist läbi ümberpaigutamise, maksaksid toetuse täies ulatuses tagasi;

9.  peab kahetsusväärseks, et praeguste prognooside kohaselt eraldatakse liidu 2014.–2020. aasta eelarvest kliimaga seotud meetmetele vaid 19,3 %, mis tähendab, et 20 % eesmärk – mis seati enne Pariisi kliimakokkulepet – jääb täitmata; mõistab, et see tuleneb suuresti viivitustest ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu programmide elluviimisel; nõuab tungivalt, et poliitika ja programmide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid hakkaksid kiiremini tegutsema ning pööraksid põhitähelepanu kliimaga seotud kulutustele, et kompenseerida väiksemaid eraldisi, mis tehti mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel; kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava selliste programmide raames, millega on võimalik kliimakulutuste eesmärgi saavutamisele väga palju kaasa aidata; nõuab ühtlasi, et kliimameetmete integreerimise eesmärgi saavutamise nimel hakataks tegema iga-aastast põhjalikku konsolideerimist, mille puhul on ette nähtud konkreetsed ja sidusad tagatised, et kliimaeesmärki arvestavad eelarveotsused on kooskõlas kohustustega, mille liit on võtnud Pariisi kokkuleppega, ja põhjalik aruandlus, mille alusel saab võtta meetmeid, kui eesmärgid jäävad täitmata;

10.  rõhutab, et suurt osa rubriigi 3 assigneeringutest on viimastel aastatel kasutatud selleks, et lahendada rände- ja pagulasprobleemi, ning et selliseid meetmeid tuleks jätkata ja tugevdada nii kaua ja palju, kui vaja; nõuab, et komisjon jälgiks tähelepanelikult, et rubriigi 3 eraldised oleksid piisavad, ja kasutaks täielikult ära kõik kättesaadavad vahendid, et kiiresti tegutseda kõikide ootamatute olukordade puhul, mille lahendamiseks võib rändevaldkonnale vaja olla eraldada lisaraha, ning pööraks eritähelepanu saarepiirkondadele, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaldamisalasse; on otsustanud suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) assigneeringuid, et liidu rändevaldkonnavajadused täielikult katta, eelkõige selleks, et aidata liikmesriikidel parandada vastuvõtutingimusi ning varjupaigataotlejate ja rändajate integreerimise meetmeid ja -tavasid ning suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutuse jagamist ning õiglasi ja tõhusaid tagasisaatmisstrateegiaid; märgib veel kord, et rubriigi 3 ülemmäärast ei piisa, et eraldada piisavalt palju raha nende prioriteetide sisemõõtmele ja muudele esmatähtsatele programmidele, nt tervishoiu-, toiduohutus-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus- ja kultuuriprogrammidele; on seisukohal, et kohalikke omavalitsusi, kes soovivad toetada liidu ümberasustamisprogrammi, tuleks AMIFi otsese juhtimise tegevussuuna kaudu rohkem toetada;

11.  nõuab kogu liidu hiljutiste julgeolekuprobleemide tõttu, et rubriigi 3 rahaliste vahendite kasutamisel pöörataks eritähelepanu ka meetmetele, mis aitavad tugevdada liidu kodanike julgeolekut; on otsustanud seetõttu tugevdada justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevaid ameteid, nt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu‑LISA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojust) ja uus Euroopa Prokuratuur (EPPO), kellel on viimastel aastatel olnud suurema töökoormuse ja lisaülesannete tõttu puudus nii töötajatest kui ka rahast;

12.  kordab, et rände- ja pagulasprobleeme ning liidu kodanike julgeolekumuresid saaks osaliselt lahendada, kui püüda kõrvaldada rände algpõhjuseid ning eraldada piisavad rahasummad sise -ja välisvahenditele, mille otstarve on võidelda selliste nähtustega nagu Euroopa Liidu naaberriikides ja Aafrikas valitsev vaesus, töö, hariduse ja majanduslike võimaluste puudus, ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused; on arvamusel, et liit peaks rubriigi 4 rahalisi vahendeid kasutama optimaalselt, sest sellest rubriigist ei piisa, et kõiki välisprobleeme saaks võrdväärselt lahendada;

13.  tunnistab probleeme, mida suur rändajate ja varjupaigataotlejate sissevool on teatavatele liikmesriikidele tekitanud; peab kahetsusväärseks, et seni ei ole liidu tasandil õnnestunud kuidagi õiglast ja inimväärset rändesüsteemi kehtestada;

14.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei ole Türgi pagulasrahastu rahastamise pikendamist käsitlevatesse aruteludesse korrektselt kaasatud; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei tohi rahastada olemasolevate liidu välisprojektide arvelt; tuletab meelde, et toetab Türgi pagulasrahastu tegevuse jätkamist, kuid on seisukohal, et kuna välisprobleemide, sh rändeprobleemi lahendamiseks on rubriigi 4 olukord pingeline, peaks liit osalema teise osamakse tegemises samas osakaalus mis esimese puhul, st et liidu eelarvest tuleks eraldada 1 miljard eurot ning liikmesriigid peaksid eraldama 2 miljardit eurot;

15.  tuletab meelde Türgi kui naaberriigi tähtsust muu hulgas piirkonna stabiilsuse seisukohast ning rõhutab vajadust, et Türgi järgiks piirkonna rahvusvahelist õigust ja pöörduks tagasi reformide teele, millega tagatakse tema kodanike heaolu ja kõigi nende õiguste igakülgne austamine;

16.  taastab 2019. aasta eelarveprojekti kõigis rubriikides (v.a üksikud erandid rubriigis 4 ja alamrubriigis 1b) kõik assigneeringud, mida nõukogu soovis kärpida; keeldub heaks kiitmast kärpeid, mida soovitakse teha suurima Euroopa lisaväärtusega programmide eelarves, näiteks programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu, mille mõlema arvelt on juba assigneeringuid EFSIsse ümber paigutatud, ega kiida heaks enamikke välispoliitika eelarveridadel soovitavaid kärpeid; rõhutab, et nõukogu ei ole kärbete puhul tuginenud tegelikele täitmisnäitajatele ega võtnud arvesse, et teatavate programmide rakendamine ongi ebaühtlane;

17.  on jõudnud järeldusele, et kõikide pakiliste vajaduste piisavaks rahastamiseks ning teatavate rubriikide väga väikeseid või olematuid 2019. aasta varusid arvesse võttes tuleb kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses ettenähtud paindlikkusvahendid; loodab, et nõukogu toetab seda tegutsemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, et liit tuleks olukorraga toime ja saaks lahendada eesseisvaid probleeme, arvestades eriti seda, et selle aasta lepitusmenetlus on enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi viimane;

18.  määrab 2019. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 166 340 415 936 eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 149 349 039 470 eurot, suurendades kulukohustuste assigneeringuid 2019. aasta eelarveprojektiga võrreldes 721 061 034 euro võrra;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

19.  ei poolda nõukogu poolt alamrubriigis 1a tehtud 794 miljoni euro suuruseid põhjendamatuid kärpeid, mis moodustavad veidi üle poole kõikidest kärbetest, mille nõukogu on mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustustes teinud; märgib, et sellised kärped on vastuolus nõukogu väljendatud poliitiliste prioriteetidega; tunneb ka muret, et need kärped võivad takistada selliste programmide rakendamist, mis aitavad luua töökohti ja suurendada majanduskasvu, ning see võib majandusele mõjuda halvasti;

20.  juhib sellega seoses tähelepanu sellistele programmidele nagu „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu ning peamistele kosmoseprogrammidele, nt Copernicus, millel on väga suur Euroopa lisaväärtus; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on teinud teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus suuri kärpeid, millel on programmile „Horisont 2020“ väga halb mõju, ning kahetseb eriti kärpeid asjaomastel eelarveridadel, nt „Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas“ ja „Euroopa teadustaristu tõhustamine“; märgib ka, et paljud neist programmidest annavad võitlusse kliimamuutuste vastu suure panuse, ja on seisukohal, et seda panust tuleks suurendada; on seetõttu otsustanud tühistada kõik nõukogu tehtud kärped ja taastada peale selle programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algsed assigneeringud, mida kärbiti EFSI tagatisfondi rahastamiseks;

21.  tuletab meelde, et „Erasmus+“ on endiselt väga hinnatud ja populaarne noorte õpirännet ja kutseõpet edendav programm, nagu näitab saadud taotluste arv, mis on palju suurem kui rahastamisvõimalused, ning märgib, et see programm aitab tekitada tugevat Euroopasse kuulumise tunnet ning innustada noori osalema Euroopa demokraatias; avaldab sügavat kahetsust, et 2019. aasta eelarve projektis on programmile „Erasmus+“ eraldatud vahendid palju väiksemad, kui Euroopa Parlamendi lootis, ja need ei ole suuremad kui kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus eraldatud summad; on seetõttu seisukohal, et tugevdada tuleb nii programmi „Erasmus+“ hariduse, koolituse ja noorte harusid kui ka alamrubriigis 1b noorte tööhõive algatust;

22.  peab kahetsusväärseks, et komisjon keeldus pärast oma esimese ELi korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamist 3. veebruaril 2014 aastaaruannete koostamise jätkamisest ja integreeris korruptsioonivastase poliitika hoopis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastasse; märgib, et Euroopa poolaasta raames koostatud riigipõhised aruanded ei sisalda selget ülevaadet olukorrast ega ka soovitusi korruptsioonivastaste meetmete võtmiseks kõigis liikmesriikides; nõuab veel kord tungivalt, et komisjon edastaks parlamendile teise ELi korruptsioonivastase võitluse aruande ja et komisjon ei hindaks seekord korruptsioonivastast tegevust mitte ainult majandusliku kahju seisukohast, vaid analüüsiks ka korruptsiooni kahjulikku mõju liidu kodanike põhiõigustele;

23.  tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja digivaldkonna vahel tuleb soodustada ulatuslikku koostoimet, et projektide puhul, mille eesmärk on edendada TEN‑T koridoride digiüleminekut, oleks finantsvõimendus võimalikult suur;

24.  juhib veel kord tähelepanu sellele, et VKEd on liidu majanduses väga tähtsad ja neis luuakse kogu liidus palju töökohti; on veendunud, et tuleb luua VKEdele soodne ärikeskkond ning toetada VKEde klastreid ja võrgustikke, milles toetatakse ka sotsiaalsetel ja eetilistel eesmärkidel tegutsevaid ning solidaarsusel põhinevaid kooperatiive; võtab aga suure murega teadmiseks, et nõukogu on VKEde rahastamisvahendit kärpinud, mis on liidu ettevõtjate silmis vastuoluline käitumine; on seisukohal, et liidu eelarve ja sellega tagatud rahastamisvahendite kättesaadavus, idufirmad ja mikroettevõtjad on peamine vahend, millega muuta VKEd konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks ning suurendada liidus ettevõtlusvaimu; tuletab sellega seoses meelde programme COSME ja „Horisont 2020“;

25.  on seetõttu otsustanud, et programmidele, mis on majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohast esmatähtsad ja peegeldavad laialdaselt liidu kokkulepitud prioriteete, („Erasmus+“, „Horisont 2020“ (sh Marie Curie, juhtpositsioon kosmoses, Euroopa Teadusnõukogu, VKEde rahastamisvahend), COSME, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm), tuleb eraldada veel suuremad assigneeringud kui 2019. aasta eelarve projektis ja enne EFSI kasuks tehtud ümberpaigutusi;

26.  suurendab seetõttu alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes 566 773 112 euro võrra (v.a EFSI‑eelsete summade taastamine ja Euroopa Tööjõuameti ettepaneku, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kompenseerimine), mida rahastatakse olemasolevast varust ja kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtmisega;

27.  peab kiiduväärseks, et liidu uuest kaitsekavast on Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kokkulepitud tekstis kinni peetud; väljendab kavatsust pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas komisjon nimetatud programmi ja Euroopa solidaarsuskorpuse osas saavutatud kokkuleppeid täidab, nagu kajastatud komisjoni 16. oktoobri 2018. aasta kirjalikus muutmisettepanekus;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

28.  tunneb heameelt selle üle, et liidu tasandil on noorte tööpuuduse määr langenud 14,8 %‑le (1. oktoobri 2018. aasta seisuga), kuid peab kahetsusväärseks, et teatavates liikmesriikides on see määr endiselt lubamatult kõrge; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks tuleb noortegarantiile eraldada noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu piisav rahasumma; tunneb heameelt selle üle, et lepiti kokku, et noorte tööhõive algatusele tuleb lisada uusi rahalisi vahendeid, ja et vastavad assigneeringud on kantud 2019. aasta eelarve projekti; on sellest hoolimata seisukohal, et noorte tööhõive algatusele tuleks noorte töötusest tingitud probleeme ja ohte arvestades ette näha suuremad assigneeringud, ning on seetõttu otsustanud suurendada noorte tööhõive algatuse 2019. aasta kulukohustusi 580 miljoni euroni; on seisukohal, et summa, mille võrra kulukohustusi suurendatakse, tuleb eraldada noorte tööhõive algatusele aastateks 2014–2020 juba planeeritud summale lisaks;

29.  palub liikmesriikidel tagada ühtekuuluvuspoliitika programmide kiirem rakendamine, et viivitused tagasi teha; märgib, et kuigi nõukogu ei ole seadnud komisjoni kavandatud maksete assigneeringute summat kahtluse alla, kavatseb Euroopa Parlament komisjoni ajakohastatud prognoose hoolikalt analüüsida, et viia maksete assigneeringud kooskõlla tegelike vajadustega ja hoida ära olukord, kus tegemata maksed hakkavad kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpus jälle kuhjuma;

30.  rõhutab kahetsusega, et katastroofide tõttu kannatavad tavaliselt rohkem need, kellel on vähem võimalusi end kaitsta; märgib, et loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele tuleks reageerida võimalikult kiiresti, et kahju jääks minimaalseks ning et kaitsta inimesi ja vara; toonitab, et rahalisi vahendeid tuleb veel suurendada, eelkõige eelarveridadel, mis on seotud suurõnnetuste ärahoidmisega liidus ja nendeks valmisolekuga, võttes eelkõige arvesse inimesi rängalt ja sügavalt mõjutanud tulekahjusid Kreekas, Hispaanias ja Portugalis (kus on traagiliselt kaotatud inimelusid);

31.  on nõus, et kooskõlas kokkuleppega, millele jõuti struktuurireformi tugiprogrammi muutmises, paigutatakse 40 miljoni euro eest kulukohustuste assigneeringuid ja 17,2 miljoni euro eest maksete assigneeringuid alamrubriigist 1b ümber rubriiki 2;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik kasv: loodusvarad“

32.  tuletab meelde, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada assigneeringuid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vajaduste rahastamiseks peamiselt seetõttu, et kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa on 2019. aastal eeldatavasti palju väiksem;

33.  võtab teadmiseks, et nõukogu kärpis kulukohustuste assigneeringuid 310 miljonit euro (2019. aasta eelarve projektiga võrreldes –0,52 %) ja maksete assigneeringuid 328,13 miljonit euro võrra (2019. aasta eelarve projektiga võrreldes –0,57 %), kuid on seisukohal, et EAGFi assigneeringuid on õige muuta ainult komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku alusel, ning taastab assigneeringuid seetõttu 2019. aasta eelarve projekti summas, kuni see kirjalik muutmisettepanek lepitusmenetluse käigus läbi vaadatakse;

34.  on otsustanud suurendada assigneeringuid, millest makstakse erakorralist toetust Aafrika seakatku tõttu eriti seakasvatajatele, et leevendada kahju, mida põllumajandustootjad ja töötajad on katkust kõige rohkem mõjutatud piirkondades kannatanud; on otsustanud väljendada liidu põllumajandussektorile suurt toetust ning suurendab seetõttu puu- ja köögivilja sektori assigneeringuid, et leevendada selles sektoris kriisi ja Venemaa kehtestatud embargo mõju, ning selliste meetmete assigneeringuid, millega leevendatakse Xylella fastidiosa ja oliiviõli hinnakõikumise mõju;

35.  juhib tähelepanu sellele, et liidu detsentraliseeritud ametid on täitnud keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse valdkonnas tähtsat rolli, sest need on aidanud liidul ja liikmesriikidel teha keskkonna ja rahvatervise kaitse ja parandamise kohta teaduslikel tõenditel põhinevaid kaalutletud otsuseid ning soodustanud liikmesriikide vahel liidu kodanike murede lahendamiseks koostööd;

36.  on otsustanud teha ettepaneku eraldada Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) 20 miljonit eurot rohkem, kui 2019. aasta eelarve projektis ette nähtud, et soodustada sellega põllumajandus- ja metsandussektoris uuendustegevust ning kindlustada, et nendes sektorites saab kasumit ja elatist teenida ka tulevikus;

37.  on otsustanud teha vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele ja oma rahvusvahelistele kliimamuutuste vastu võitlemise kohustustele ettepaneku suurendada kliimaga seotud meetmete assigneeringuid 2019. aasta eelarve projekti summaga võrreldes 15,6 miljoni euro võrra; tuletab peale selle meelde, et liit peab bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatama ja püüdma jõuda vastupidise suundumuseni, ning rõhutab, et suurema summa abil on võimalik toetada ka bioloogilise mitmekesisuse kaitset;

38.  kuna struktuurireformi tugiprogrammi muutmise üle peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule, on otsustanud alamrubriigist 1b ümber paigutatud summad nõukogu loodud reservist vabastada;

39.  juhib tähelepanu tagajärgedele, mis on kaasnenud liikmesriikides viimastel kuudel kestnud ränga põuaga, mis on tekitanud põllumajandusele suure kahju ja seadnud ohtu suure hulga ettevõtjaid, ning rõhutab sellega seoses, et tuleb toetada meetmeid, millega aidatakse põllumajandusettevõtjaid, kes on kõige rohkem kahju kannatanud;

40.  on otsustanud kasutada POSEI programmide jaoks vastava määrusega(9) lubatud suurimaid assigneeringuid, sest need programmid aitavad põllumajandustootjatel vastu pidada, ja juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade ebakindlale majanduslikule olukorrale;

41.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 154,1 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 190,8 miljoni euro suuruse varu;

42.  rõhutab, et toiduainete tarneahelas, kus toormetootjate positsioon on teiste osalejate omast oluliselt nõrgem, esineva jätkuva tasakaalustamatuse tõttu peaks komisjon võtma meetmeid toiduainete tarneahelas hindade ja kasumimarginaalide läbipaistvuse suurendamiseks, millega tagataks toodangu eest õiglane hind ja suurendataks väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate sissetulekut;

43.  juhib tähelepanu ohuteguritele, mis puudutavad arvukaid metsaökosüsteeme, nagu invasiivsete võõrliikide, kahjurite (nt männi nematood jt) ja metsatulekahjude levik; on seisukohal, et metsade ökoloogilise ja taimetervise seisukorra hindamiseks ja taastamismeetmeteks, sh metsade uuendamiseks, tuleks ühenduse toetusprogrammide ja -meetmete kaudu eraldada piisavad rahalised vahendid; märgib, et sellised ressursid on iseäranis olulised ja hädavajalikud mõnes liikmesriigis, nimelt Portugalis, Kreekas ja Hispaanias, pärast mitut tulekahju neil territooriumitel;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

44.  kordab oma pikaajalist veendumust, et rubriigi 3 ülemmäär on osutunud täiesti ebapiisavaks, et rubriigist saaks piisavalt rahastada ühelt poolt sisejulgeoleku ja kodanike turvalisuse ning teiselt poolt pagulaste ja rändajate seotud suurte probleemide sisemõõdet;

45.  eeldab, et nende liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemidele ning piiridele avalduv surve püsib 2019. aastal ja sellele järgnevatel aastatel suurena, ning on arvamusel, et pagulaste ja rändevaldkonna jaoks on vaja lisaraha, võttes arvesse ka ettenägematuid vajadusi, mis selles valdkonnas edaspidi võivad tekkida; suurendab seetõttu AMIFile ettenähtud rahasummat, et toetada seaduslikku rännet liitu ja edendada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ning tugevdada õiglaseid ja mõjusaid tagasisaatmisstrateegiaid, et eelkõige toetada liikmesriike pagulaste ja rändajate, eriti laste ja saatjata alaealiste integratsiooni tõhustamisel;

46.  tunneb heameelt selle üle, et AMIFi kulukohustuste assigneeringuid on uue Dublini II õigusakti (eeldades, et see võetakse 2018. aasta lõpuks vastu) rakendamise rahastamiseks suurendatud, ja lükkab tagasi nõukogu otsuse paigutada vastavad assigneeringud reservi;

47.  toonitab, et sisejulgeolek peab jääma üheks liidu prioriteediks, ning rõhutab Sisejulgeolekufondi tähtsust peamise rahastamisvahendina, millest toetatakse liikmesriike julgeolekuvaldkonnas, sealhulgas terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastases võitluses; on otsustanud seetõttu Sisejulgeolekufondi eelarveassigneeringuid suurendada, toetada rohkem piirihaldust ja anda abi terrorirünnakute ohvritele;

48.  juhib tähelepanu sellele, et liidu kodanike murede lahendamiseks on justiits- ja siseküsimuste valdkonnas liikmesriikide koostöö soodustamisel suure töö ära teinud liidu ametid; on otsustanud suurendada Europoli, CEPOLi, eu‑LISA, Eurojusti ja EPPO assigneeringuid ja töötajate arvu;

49.  nõuab sellega seoses, et EPPO‑le tagataks piisav eelarve ja töötajaskond; märgib, et 2019. aasta eelarve projektis on liidu rahaline toetus kokku 4 911 000 eurot; juhib tähelepanu sellele, et see assigneering on ette nähtud EPPO personali-, taristu-, muude haldus- ja tegevuskulude katmiseks; märgib, et ette on nähtud ainult 35 ametikohta, mis tähendab, et kui 23 Euroopa prokuröri ametikohta maha arvata, jääb haldusülesannete täitmiseks ainult 12 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik, eriti kuna hiljuti otsustasid EPPOga ühineda veel kaks liikmesriiki; on seetõttu otsustanud tuua 2020. aastaks ettenähtud personali arvu suurendamise varasemale ajale ning viia peaprokuröri ja Euroopa prokuröride palgaastme vastavusse OLAFi ja Europoli juhtkonna omaga;

50.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on rohkem kui 35 miljoni euro võrra kärpinud meelevaldselt paljude kultuuri-, kodakondsus-, õigus- ja rahvaterviseprogrammide kulukohustuste assigneeringuid, kuigi nende programmide täitmismäär on väga kõrge ja rahasummadest ei piisa niigi, mille tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektid rahastamata; taastab kõigi eelarveridade assigneeringud vähemalt eelarveprojektis olnud summas ja teeb ettepaneku asjaomastel ridadel assigneeringuid suurendada;

51.  rõhutab, et programm „Loov Euroopa“ on liidu audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna toetamiseks väga vajalik, ning nõuab, et programmile eraldataks eesmärkide täitmiseks vajalikud summad; nõuab allprogrammide „MEDIA“ ja „Kultuur“ kulukohustuste assigneeringute suurendamist, muu hulgas selleks, et tõsta taotluste edukuse määra; suurendab ka assigneeringuid multimeediategevuseks ja Euroopa kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde finantssuutlikkuse suurendamiseks;

52.  tuletab meelde, et parlament toetab õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning õigusprogrammi; on otsustanud suurendada nende vahendite kulukohustuste assigneeringuid, millega võideldakse mittediskrimineerimise vastu ja võrdõiguslikkuse nimel üldiselt, ning eriti Daphne programmi vahendeid, ning kavatseb võidelda soolise vägivalla vastu ning jõustada naiste ja LGBTQI‑inimeste õigusi;

53.  tuletab meelde, et kultuuri- ja haridusega seotud projekte toetatakse paljude liidu programmide ja rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja programmi „Horisont 2020“ raames; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks vahendite tõhusaks kasutamiseks programmide koostoimet; kutsub komisjoni üles kasutama eelkõige ära koostoimet, mis on võimalik luua eri liidu programmide vahel, nagu „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, „Loov Euroopa“ ja COSME, EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas rohkem projekte;

54.  suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 127,75 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ja teeb ettepaneku rahastada suurendamist sellega, et kasutada erivahendeid suuremas summas;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

55.  rõhutab, et keeruliste geopoliitiliste probleemide tõttu peab liit olema välitegevuses tingimata aktiivsem; rõhutab veel kord, et liidu välistegevus on tõsiseltvõetav ainult siis, kui seda toetatakse piisavate rahaliste vahenditega; tuletab meelde, et rahastamisvajadused on palju suuremad kui rubriigi 4 praegune suurus, ning nõuab ettenägematute väliste kriiside korral tegutsemiseks piisavat varu;

56.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide täitmist tuleb arvesse võtta kõikides liidu sise- ja välispoliitikameetmetes ning eritähelepanu tuleks pöörata kvaliteetse toidu ja puhta vee tagamisele ning täiendavate reoveekäitusrajatiste ehitamisele, et täita kestliku arengu eesmärgid 2 ja 6; juhib peale selle tähelepanu arenguriikide energiaostuvõimetuse ulatusele ja selle mõjule ning nõuab, et eelkõige kaugetes maapiirkondades ja võrguühenduseta piirkondades võetaks energiaostuvõimetuse vähendamiseks vastavalt 7. kestliku arengu eesmärgile lisameetmeid;

57.  kinnitab sellega seoses, et vastavalt seisukohale, mida Euroopa Parlament väljendas eespool nimetatud 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis, tuleks Türgi pagulasrahastu teise osa rahastamisel säilitada praegune suhe, st liidu eelarvest 1 miljardit eurot ja liikmesriikidelt 2 miljardit eurot; on otsustanud seetõttu vähendada liidu eelarvest tehtavaid makseid 1,45 miljardilt eurolt 450 miljoni euroni; on veendunud, et vahe tuleks katta liikmesriikide kahepoolsete maksete abil;

58.  usub, et lõunanaabruse riikide (nt Liibüa) rände algpõhjuste ja sellega seotud humanitaarprobleemide lahendamiseks on kõige tähtsam toetada arenguriikides rahu, turvalisust ja õigust; rõhutab, et selleks, et arengumaades vaesusega pikas perspektiivis tulemuslikult võidelda ja lahendada kliimamuutuse probleemi, tuleb toetada head valitsemistava, demokraatiat, õigusriiki ja tugevat kodanikuühiskonda; on seetõttu otsustanud suurendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja lõunapoolsete riikide toetamiseks mõeldud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eri suundade vahendeid ja seda ka seetõttu, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend jääb suure surve alla ka 2019. aastal;

59.  tuletab meelde, et liit on otsustanud oma välispoliitikas igati kaitsta ja toetada laste, tütarlaste ja naiste ning puuetega ja erivajadustega inimeste õigusi; rõhutab, et Euroopa Liidus tuleb tingimata rakendada lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid ning välissuhetes Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja Euroopa puuetega inimeste poliitikat; peab sellega seoses vajalikuks eraldada kriisipiirkondades 10 % humanitaarabivahenditest hariduse omandamise võimaluse tagamiseks;

60.  rõhutab, et Lääne-Balkani riikidele piisava toetuse andmine on strateegiliselt tähtis, et kindlustada nende ühinemispingutusi; ei mõista nõukogu ettepanekut kärpida poliitilistele reformidele ette nähtud eraldisi, sest demokraatlikud muutused on võimalikud just tänu reformidele; rõhutab, et Lääne-Balkani riikide strateegia 2018.–2020. aasta tegevuskavale tuleb eraldada piisav rahaine toetus, ning on seetõttu otsustanud selle piirkonna jaoks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) vahendeid suurendada;

61.  rõhutab, et liidu jaoks on suur probleem ka idapartnerluse riikide olukord; on veendunud, et naaberriikide reformipüüdluste toetamiseks, vastupanuvõime suurendamise ja rahu edendamise toetamiseks ning nende riikide kodanike igapäevaelu parandamiseks tuleb eraldada lisaraha;

62.  nõuab kooskõlas oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga(10), et liit toetaks UNRWAt suurema summaga, sest kohapealne olukord on halvenenud ja Ameerika Ühendriigid on otsustanud ametile iga-aastast toetust enam mitte anda; täpsustab, et summa, mille võrra toetust suurendatakse, on suure kahju korvamiseks mõeldud üksnes UNRWA‑le;

63.  on veendunud, et inimestevahelistes kontaktides ja noorte liikuvuses peitub potentsiaal, mis on ka üks olulisemaid strateegiaid, kuidas partnerriikide üldsuse seas liidu välistegevuse mõju võimendada ja paremini esile tuua; on seetõttu otsustanud suurendada toetust, mida programmile „Erasmus+“ makstakse arengukoostöö rahastamisvahendist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, IPA II‑st ja partnerluse rahastamisvahendist;

64.  toetab vastavalt tingimuste täitmise põhimõttele seda, et Türgile eraldatavat summat vähendatakse kõigil eelarveridadel, sest demokraatias, õigusriigi põhimõtte järgimises ja inimõigustes muutub olukord järjest halvemaks; on samal ajal seisukohal, et kodanikuühiskonna otsest toetust ja inimestevahelisi kontakte tuleb veel rohkem tugevdada;

65.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et aidata otsustavalt kaasa sellele, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata ja tõhustada, ning et tagada ümberasustamist soovivate maroniitidele ja muudele enklaavis elavatele inimestele heaolu, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega soodustatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

66.  märgib, et komisjon on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) assigneeringuid veidi suurendanud, kuid ÜVJP eelarve on endiselt suure surve all, sest muu hulgas on ka laiendatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioone, mis võib probleemi 2019. aastal veel rohkem teravdada; tühistab kärpe, mille nõukogu on soovinud teha teiste kriisiohjemeetmete ja -operatsioonide eelarves, mille tagajärjel jääks ootamatute kriiside lahendamiseks vähem tegutsemisruumi;

67.  on otsustanud seetõttu peaaegu kõik nõukogu tehtud kärped tühistada, suurendada rubriigi 4 assigneeringuid 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes 425,4 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), vähendada Türgi pagulasrahastu ja Türgiga seotud eelarveridade assigneeringuid ning jätta 1,24 miljardi euro eest nõukogu kärpeid muutmata, mille tulemusel on rubriigi 4 assigneeringud 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes kokku 819,1 miljoni euro võrra väiksemad;

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

68.  on seisukohal, et nõukogu kärped on põhjendamatud ega vasta tegelikele vajadustele; taastab seetõttu 2019. aasta eelarve projekti summad kõigi komisjoni halduskulude ridadel, sh rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude ridadel;

Detsentraliseeritud ametid

69.  kiidab komisjoni poolt koostatud ametite eelarvestuse üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu soovitud lisakärped seaksid ohtu ametite korrektse toimimise ega võimaldaks neil ülesandeid täita; märgib eriti suure ärritusega, et CEPOLi eelarves on tehtud kõigest 10 000 euro suurune meelevaldne kärbe, ja palub nõukogul Euroopa Parlamendile üksikasjalikult selgitada, miks ta peab selliseid kärpeid vajalikuks ja mõistlikuks;

70.  märgib, et ametite rahastamine teenustasudest aitab liidu eelarves igal aastal 1 miljard eurot kokku hoida; rõhutab, et selliste avaliku sektori ülesannete täitmist, mis puudutavad tervishoidu, keskkonda või julgeolekut ja õigust, tuleks ka edaspidi rahastada liidu eelarvest; on sellest hoolimata seisukohal, et komisjon peaks huvide konfliktidega, mis võivad tasudest rahastatavates ametites tekkida, endiselt tegelema ning võtma konfliktide vältimiseks meetmeid;

71.  tuletab meelde, et liit peab suurimat tähelepanu pöörama konkurentsivõimele, mis aitab soodustada majanduskasvu ja luua töökohti; on seetõttu seisukohal, et Euroopa GNSSi Agentuurile (GSA) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) tuleb assigneeringuid ja töötajaid juurde anda; võtab teadmiseks Euroopa Tööjõuameti loomise ja rõhutab, et selle jaoks tuleb kasutusele võtta uued assigneeringud; tühistab suured kärped, mille nõukogu on teinud Euroopa järelevalveasutuste assigneeringutes, ning paigutab osa assigneeringutest reservi, kuni Euroopa järelevalveasutuste volituste läbivaatamisel toimub edasiminek;

72.  arvestades, et kuna liidul on endiselt julgeolekuprobleeme ja Euroopa meetmeid tuleb koordineerida, on otsustanud Europoli, eu‑LISA, CEPOLi, Eurojusti, EPPO ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid suurendada;

73.  eeldab, et teatavate liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemile ning piiridele avalduv surve on ka 2019. aastal suur ja võib veel rohkem suurenda; rõhutab, et tuleb hoolikalt jälgida, milliseid tegevusvahendeid ja kui palju töötajaid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) edaspidi vajavad, ja vajaduse korral 2019. aasta eelarvet ajakohastada; palub komisjonil anda võimalikult kiiresti teada, kui palju raha 2019. aasta eelarvest nende ametite jaoks kavandatud reformile kulub;

74.  toonitab, et tuleb eraldada piisavad assigneeringud ametitele, millele on antud uued täiendavad ülesanded;

75.  kordab oma seisukohta, et töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk on edukalt saavutatud; väljendab kavatsust lisada kõigi institutsioonide ühine avaldus, milles kinnitatakse selle ühekordse meetme lõppu; peab parlamendi seisukohas heaks kiidetud uusi ametikohti vajalikuks, et täita uutest poliitikasuundumustest ja uutest õigusaktidest tulenevaid lisaülesandeid;

76.  tuletab meelde, et institutsioonidevaheline detsentraliseeritud ametite ressursside teine töörühm võttis oma töö lõpetamisel vastu soovitused, milles käsitletakse personali 5 % vähendamise eesmärgi täitmisel saadud kogemusi, uute ülesannete lahendamist, ametite hindamist, teenuste jagamist, mitmes kohas tegutsevate ametite hindamist ja tasudest rahastavate ametite mudelit; tunneb heameelt selle üle, et institutsioonid on soovitused ratifitseerinud; kavatseb ka edaspidi kontrollida, kuidas komisjon nende soovituste kallal töötab;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

77.  tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, on otsustanud võtta vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele;

78.  väljendab heameelt 2018. aastal käivitatud algatuse Discover EU üle, mille raames jagatakse 18‑aastastele eurooplastele 15 000 Interraili piletit, ning komisjoni ettepaneku üle eraldada 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ajal 700 miljonit eurot, mis sobib hästi kokku liidu püüdlustega edendada kõigi noorte hulgas õpirännet, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust; on otsustanud vastavat ettevalmistavat tegevust 2019. aastal jätkata ning on kindel, et see jätkub ka 2020. aastal;

Erivahendid

79.  tuletab meelde, et erivahendid on paindlikkuse mõttes väga kasulikud, sest tänu neile saab assigneeringuid kasutada ka väljaspool kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku erakordselt madalaid ülemmäärasid, ja tunneb heameelt selle üle, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmise tulemusel on olukord paranenud; nõuab, et 2019. aasta eelarves kasutataks paindlikkusinstrumenti ja kulukohustuste koguvaru suures summas, et rahastada mitmesuguste uute probleemide lahendamist ja lisaülesandeid, milleks tuleb eelarvest raha leida; tuletab ühtlasi meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust;

Maksed

80.  kordab oma muret, et kuigi viimasel ajal on olukord paranenud, on maksete kasutamise määr olnud viimasel kolmel aastal, eriti alamrubriigis 1b, enneolematult madal; peab kahetsusväärseks, et viivituste tõttu ei saa liidu prioriteetide ja projektide täieliku potentsiaali kodanike huvides kiiresti rakendada; juhib tähelepanu sellele, et selle tulemusena on 2019. aasta eelarve projektis maksete ülemmäära all enneolematult suur 19,3 miljardi eurone varu; suurendab maksete assigneeringuid eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

81.  jätab enda 2019. aasta eelarve üldsumma (1 999 144 000 eurot) muutmata, võttes arvesse oma eespool nimetatud resolutsiooni tulude ja kulude eelarvestuse kohta, mis võeti täiskogul vastu 19. aprillil 2018; teeb eelarves selle tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, et võtta arvesse ajakohast teavet, mis käesoleval aastal seni kättesaadav ei olnud;

82.  märgib, et 2019. aasta eelarvestuse summa moodustab 5. rubriigist 18,53 %, mis on väiksem osakaal kui 2018. aastal (18,85 %) ning rohkem kui 15 aasta väikseim näitaja;

83.  märgib, et 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on teatavate valdkondade, eelkõige tagasivalituks mitteosutuvate parlamendiliikmete ja nende assistentide seotud kulud suuremad, kuid on ka valdkondi, milles tekib parlamentaarse tegevuse mahu vähenemise tõttu valimiste aastal kokkuhoid (mis ei ole küll kulude suurenemisega sama suur);

84.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta eelarves on ette nähtud järgmised osamaksed suurteks investeeringuteks, mida 2016. aastal hakati tegema, et Euroopa Parlament palju turvalisemaks muuta; juhib tähelepanu sellele, et need projektid hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, mis puudutavad peamiselt hooneid, nagu sissepääsude turvauuendusi, seadmeid ja personali (nt iPACSi projekt), aga ka täiustusi küberturvalisuse ja side turvalisuse valdkonnas;

85.  võtab teadmiseks juhatuse otsuse võtta PHSi hoone puhul arvesse kahte võimalust: renoveerida või rekonstrueerida; nõuab, et peasekretär ja juhatus esitaksid eelarvepädevatele institutsioonidele peale kõikide tehniliste spetsifikatsioonide ka kummagi valikuvõimaluse üksikasjaliku eelarve;

86.  vähendab peasekretariaadi ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arvu 2019. aastal 59 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 %), sest see vastab kokkuleppele, mis nõukoguga saavutati 14. novembril 2015. aastal Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve menetluses ja mille kohaselt peab Euroopa Parlament vähendama töötajate arvu igal aastal kuni 2019. aastani;

87.  võttes arvesse, et parlament väljendas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni usaldusväärsusega seotud poliitika kohta muret komisjoni kõrgemate ametnike ametissenimetamise menetluse üle, ning kordab oma üleskutset, et komisjon vaataks enne 2018. aasta lõppu läbi kõrgemate ametnike ametissenimetamise haldusmenetluse eesmärgiga täielikult tagada, et maksimaalse läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste raamistikus valitakse välja parimad kandidaadid;

88.  võtab teadmiseks Üldkohtu 25. septembri 2018. aasta otsuse, milles kinnitatakse, et Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Parlamendi liikmete päevaraha, reisikulude ning parlamendiliikmete assisteerimise kuludega seotud dokumentidele juurdepääsu mitte anda (otsus kohtuasjades T-639/15 kuni T-666/15 Maria Psara jt vs. parlament ja T-94/16, Gavan Sheridan vs. parlament); tuletab juhatusele meelde, et täiskogu on palunud suuremat läbipaistvust ja juhtinud tähelepanu, et üldkulude hüvitis tuleb tingimata auditeerida; tunneb sellega seoses heameelt, et loodi ajutine töörühm ülesandega määrata kindlaks ja avaldada üldkulude hüvitise kasutamise eeskiri; peab siiski kahetsusväärseks, et juhatus suutis oma töörühma aruande alusel leppida kokku vaid hüvitisest rahastada lubatud kulude mittetäielikus loetelus ning selles, et igal parlamendiliikmel peaks olema eraldi pangakonto, mis on ette nähtud üldkulude hüvitisena saadud rahaliste vahendite jaoks; kordab oma üleskutset juhatusele teha seoses üldkulude hüvitisega järgmised täiendavad muudatused:

   nõuda parlamendiliikmetelt kõigi üldkulude hüvitisega seotud kviitungite säilitamist;
   nõuda, et parlamendiliikmed maksaksid oma mandaadi lõppedes tagasi üldkulude hüvitise kasutamata osa;

89.  tuletab meelde juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse (Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta) artiklit 62, milles on sätestatud, et makstavad summad, sh üldkulude hüvitis, „on ette nähtud üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise iseloomuga toetuste või annetuste rahastamiseks“ ning et „parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi“; palub, et peasekretär ja Euroopa Parlamendi juhatus tagaksid nende sätete täieliku rakendamise ja järgimise;

90.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament kutsus oma 23. oktoobri 1997. aasta resolutsioonis (1998. aasta üldeelarve kohta) juhatust üles paluma kontrollikojal uurida parlamendi vabatahtlikku pensioniskeemi, mille tulemusel esitas kontrollikoda 16. juunil 1999. aastal arvamuse nr 5/99 „Pensionifond ja Euroopa Parlamendi liikmete pensioniskeem“; kutsub nüüd juhatust üles kiiresti paluma kontrollikojal esitada 2019. aastal pensioniskeemi ja fondi kohta järgmine arvamus;

91.  tuletab meelde, et teatises, mille peasekretär esitas juhatusele 8. märtsi 2018. aastal, möönis ta, et parlamendiliikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud pensionifondi kapital lõpeb palju varem kui lõppevad pensionikohustused – tõenäoliselt juba enne 2024. aastat; palub peasekretäril ja juhatusel koostada pensionifondi kohta parlamendiliikmete põhimäärusest täielikult kinni pidades kiiresti kava, mille alusel tunnistab parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemi kohustusi kohe pärast 2019. aasta valimisi ja võtab need üle;

92.  nõuab WTO parlamentaarsele mõõtmele liidult suuremat toetust, eelkõige suurema rahalise toetuse ja lisapersonali andmist vastutavale sekretariaadile;

93.  nõuab, et suurendataks 2018. aasta eelarves vastu võetud Euroopa teadusmeediakeskuse vahendeid ja tehtaks koostööd telekanalite, sotsiaalmeedia ja teiste partneritega, et luua noortele ajakirjanikele koolitusvõimalusi, eriti seoses uute teaduslike ja tehnoloogiliste suundumustega ning faktidel põhinevate ja vastastikku hinnatavate uudistega;

94.  nõuab Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis (seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis) antud soovituste rakendamiseks täiendavat toetust, et katta selliste välisekspertide kulud, keda on vaja Euroopa Parlamendi liikmetega seotud ahistamissüüdistustega tegeleva nõuandekomitee suhtes rakendatud välisauditi laiendamiseks ahistamise ennetamisega tegelevale personali nõuandekomiteele; nõuab samal eesmärgil ka täiendavat toetust, et katta kulud, mis kaasnevad Euroopa Parlamendis toimuvate ahistamisjuhtumite haldamiseks tööle võetavate pädevate lisatöötajatega, koondades spetsiaalsesse talitusse meditsiinilise, psühholoogilise, juriidilise ja personalijuhtimise taustaga töötajaid, kel on selles valdkonnas vajalikud teadmised;

95.  tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb igal aastal umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(11) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille suurus on 11 000 – 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu, et üheainsale asukohale üleminekuks koostataks tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringuid vähendataks;

96.  nõuab tungivalt, et peasekretär töötaks välja üksikasjaliku korra, mille alusel tugifunktsioone ja -teenuseid Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel rohkem jagada;

IV jagu – Euroopa Kohus

97.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, kuid mis on kohtu töö jaoks väga olulised, ning kahes eelarvepunktis taastab eelarvestuses esitatud summa, et kohtul oleks võimalik järjest suurema tõlkenõudlusega paremini toime tulla;

98.  taastab 16 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille võrra komisjon 2019. aasta eelarve projekti vähendas, et ei tekiks probleeme, mille tõttu võib kohtute tööviljakus Euroopa Liidu Kohtu uusi ülesandeid ja töökoormuse pidevat kasvu arvestades väheneda; on seisukohal, et tugiteenuste osutamiseks tuleks lubada luua 16 uut alalist töökohta, mille kohta kohus algselt ettepaneku tegi, kuid mille komisjon tagasi lükkas;

V jagu − Euroopa Kontrollikoda

99.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, et kontrollikoda saaks töökava täita ja esitada plaanitud auditiaruanded;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

100.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis;

101.  näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

VII jagu – Regioonide Komitee

102.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis;

103.  näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Regioonide Komitee enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

104.  jätab ombudsmani 2019. aasta eelarve üldsumma samaks, mis komisjon on 2019. aasta eelarve projektis esitanud;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

105.  on otsustanud mitte taastada 2019. aasta eelarve projekti summat eelarvereal, mida nõukogu kärpis, sest võrreldes eelmise aastaga on andmekaitseinspektori kogueelarvet tugevasti suurendatud;

X jagu − Euroopa välisteenistus

106.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis;

107.  näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Euroopa välisteenistuse enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

108.  kordab, et Euroopa Parlament toetab strateegilise teabevahetuse suutlikkust, ja suurendab selleks ette nähtud vahendeid, et liidu võitlust väärinfo levitamise vastu paremini koordineerida;

109.  taastab 28 ametikohta koos nende ametikohtadega seotud assigneeringutega, mida nõukogu kärpis, ning lisab veel viis ametikohta, mis kujutab endast töötajate arvu mõõdukat suurenemist, mis on põhjendatud Euroopa välisteenistuse märkimisväärsete uute ülesannete tõttu, eelkõige nende tõttu, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust (Londonis uue liidu delegatsiooni ja peakorteris uue üksuse loomine) ning möödunud kuudel julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas arvukate algatuste vastuvõtmisega;

o
o   o

110.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti kohta esitatud muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0089.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0182.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0311.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0042.
(11) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.


ELi 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine
PDF 133kWORD 53k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta otsus Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2017/2138(DEC))
P8_TA(2018)0405A8-0300/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0249/2017)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta otsust(5), millega lükati 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemine edasi, ning sellele lisatud resolutsiooni(6),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7) ning eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8‑0300/2018),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2017/2138(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8‑0300/2018),

A.  arvestades, et kõik liidu institutsioonid peaksid olema läbipaistvad ning liidu kodanike ees neile kui liidu institutsioonidele eraldatud raha kasutamise eest täielikult vastutavad;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja finantsmääruses;

1.  tuletab meelde, et liidu institutsioonid on oma tegevuses halduslikult sõltumatud, ning toonitab, et nad peavad eelarvet täitma vastutustundlikult;

2.  rõhutab Euroopa Parlamendi rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu, finantsmääruse ja parlamendi kodukorra sätetele;

3.  peab kahetsusväärseks, et – nagu eelmistelgi aastatel – ei ole nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis(8) esitatud tähelepanekute suhtes seisukohta võtnud;

4.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi soovitusi ei ole üldse järgitud ega esitatud mingeid põhjusi ega põhjendusi; nõuab, et nõukogu rakendaks Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis esitatud tähelepanekuid, eelkõige allpool esitatud tähelepanekuid, ning hakkaks nende alusel viivitamata meetmeid võtma;

5.  väljendab toetust sellele, et komisjon on eelarveplaneerimises edukalt üle läinud tulemuspõhisele eelarvestamisele, mida hakati 2015. aasta septembris juurutama algatusega „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“; kutsub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles kasutama seda meetodit ka oma eelarve planeerimisel;

Lahendamata küsimused

6.  peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament on seda varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides nõudnud, ei ole Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve lahutamist kaalumisele võetud;

7.  märgib, et nõukogul on endiselt pooleli vastuse koostamine Euroopa Ombudsmani strateegilisele aruandele (OI/2/2017/TE), milles käsitletakse nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust, kuigi Euroopa Ombudsman palus oma soovitustele ja olukorra parandamise ettepanekutele vastata 9. maiks 2018. aastal; mõistab, et nõukogus toimuvad vastuse koostamiseks mahukad ja põhjalikud uuringud, kuid nõuab sellest hoolimata tungivalt, et nõukogu ombudsmani nõudmise täidaks; tuletab meelde, et Euroopa Ombudsman saatis oma järeldused ka Euroopa Parlamendile ning kaks parlamendikomisjoni koostavad praegu järelduste kohta raportit, mistõttu palub ta nõukogul edastada oma vastuse ja järeldused Euroopa Parlamendile nii ruttu kui võimalik;

8.  peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu hoonete eest vastutavad osakonnad vahetavad omavahel aeg-ajalt teavet, ei ole nõukogu endiselt oma iga-aastases finantsaruandes kinnisvarapoliitika kohta üksikasjalikku teavet esitanud; peab kahetsusväärseks, et kinnisvarapoliitika ja sellega seotud kulude kohta puudub teave, ning nõuab teabe täielikku avalikustamist, et tagada liidu kodanikele läbipaistvus;

9.  kordab, et nõuab kinnisvaraprojektide kohta eduaruannete esitamist ning seni kantud kulude üksikasjalikku liigitamist; võtab teadmiseks, et 12. juunil 2018. aastal avaldati Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu lõplikud finantsaruanded 2017 –, milles on Europa hoone kuludeks märgitud 312 143 710,53 eurot;

10.  kordab oma nõudmist, et inimressursside kohta esitataks ülevaade kategooriate, palgaastmete, soo, kodakondsuse ja väljaõppe kaupa;

11.  peab kiiduväärseks, et institutsioonid peavad liidu läbipaistvusregistri tugevdamiseks läbirääkimisi; kordab, et läbirääkimised tuleb edukalt lõpule viia, et nõukogu registriga liituks;

12.  kordab, et palub nõukogul selgitada, milliseid meetmeid on see õigusvastaselt Euroopa Liidu Kohtusse nimetatud kohtuniku asjus võtnud(9);

13.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud liidust välja astuda; märgib, et praegu ei ole võimalik väljaastumisega kaasnevaid finants-, haldus-, inimestega seotud ega muid tagajärgi prognoosida; palub Euroopa Ülemkogul ja nõukogul mõju hinnata ning teavitada Euroopa Parlamenti hindamistulemustest 2018. aasta lõpuks;

Praegune olukord

14.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel toimusid mitteametlikud arvamuste vahetused, kus arutati, kuidas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse praegune ummikseis lõpetada; märgib, et 2. mail 2018 vastas nõukogu Euroopa Parlamendi ettepanekule nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta muudetud ettepanekuga ning et pärast 10. juulil 2018 toimunud mitteametlikku kohtumist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saatis eelarvekontrollikomisjon 21. juulil 2018 nõukogu muudetud ettepaneku kohta oma vastuse; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks eelarvekontrollikomisjoni viimaste ettepanekute suhtes kiiresti seisukoha, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse uut korda saaks kohaldama hakata võimalikult kiiresti;

15.  peab kahetsusväärseks, et kuna nõukogu ei ole olnud koostööaldis, on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes tekkinud pidevalt probleeme; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele eelarve täitmisel aastatel 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2015 põhjustel, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta(10), 25. oktoobri 2011. aasta(11), 10. mai 2012. aasta(12), 23. oktoobri 2012. aasta(13), 17. aprilli 2013. aasta(14), 9. oktoobri 2013. aasta(15), 3. aprilli 2014. aasta(16), 23. oktoobri 2014. aasta(17), 27. oktoobri 2015. aasta(18), 27. oktoobri 2016. aasta(19) ja 25. oktoobri 2017. aasta(20) resolutsioonis, ning lükkas 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemise edasi põhjustel, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis;

16.  võtab teadmiseks, et komisjon väljendas 2014. aasta jaanuaris seisukohta, et kõik institutsioonid on Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega täiel määral seotud ning kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmisel sujuv menetlus;

17.  märgib, et komisjon on öelnud ka seda, et ta ei tee järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks teise institutsiooni vabadust täita oma eelarvejagu;

18.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei esita Euroopa Parlamendi küsimustele endiselt vastuseid;

19.  rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulutusi ning kontrolli põhielemendid on esitatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides;

20.  tõstab esile Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale eelarve rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja liidu maksumaksjate vastu demokraatlik aruandekohustus.

(1) ELT L 48, 24.2.2016.
(2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
(3) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.
(4) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
(5) ELT L 248, 3.10.2018, lk 23.
(6) ELT L 248, 3.10.2018, lk 24.
(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(8) ELT L 248, 3.10.2018, lk 24.
(9) Kohtuotsus, Üldkohus (apellatsioonikoda), 23. jaanuar 2018, FV v Euroopa Liidu Nõukogu, T‑639/16 P, ECLI:EU:T:2018:22.
(10) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.
(11) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.
(12) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.
(13) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.
(14) ELT L 308, 16.11.2013, lk 22.
(15) ELT L 328, 7.12.2013, lk 97.
(16) ELT L 266, 5.9.2014, lk 26.
(17) ELT L 334, 21.11.2014, lk 95.
(18) ELT L 314, 1.12.2015, lk 49.
(19) ELT L 333, 8.12.2016, lk 50.
(20) ELT L 318, 2.12.2017, lk 25.


2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
PDF 136kWORD 52k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2177(DEC))
P8_TA(2018)0406A8-0299/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8‑0087/2018),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta otsust(3), millega lükati 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemine edasi, ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori vastust,

–  võttes arvesse meetmeid, mida komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti haldusnõukogu on võtnud pärast seda, kui Euroopa Parlament otsustas 18. aprillil 2018. aastal lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemise edasi, mille tõttu astus José Carreira 6. juunil 2018. aastal Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori ametikohalt tagasi,

–  võttes arvesse 3. septembri 2018. aasta kuulamist ja tutvustatud parandusmeetmeid, mida Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti uus ajutine tegevdirektor on alates sellest, kui ta 2018. aasta juunis ametisse nimetati, juba võtnud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)(5), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8‑0299/2018),

1.  ei anna heakskiitu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2017/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8‑0299/2018),

A.  arvestades, et kõik liidu detsentraliseeritud asutused peaksid olema läbipaistvad ning kandma liidu kodanike ees neile kui liidu asutustele eraldatud raha kasutamise eest täit vastutust;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, finantsmääruses ja raamfinantsmääruses;

1.  rõhutab, et liidu eelarve täitmisel tuleb tegutseda vastutustundlikult ja läbipaistvalt ning kooskõlas kõikide asjaomaste eeskirjade ja õigusnormidega;

2.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu, finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra sätetele;

3.  peab kiiduväärseks, et pärast seda kui 18. aprillil 2018. aastal otsustati eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemine esialgu edasi lükata, on komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat, haldusnõukogu ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) uus ajutine tegevdirektor võtnud mõjusaid parandusmeetmeid;

4.  tunnistab, et peale selle, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) viib lõpule ameti varasema juhtkonna suhtes algatatud juurdlust, on senised parandusmeetmed osaliselt võtnud arvesse reservatsioone, mille Euroopa Parlament esitas 18. aprilli 2018. aasta otsuses, millega lükati eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemine edasi;

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pooleliolev juurdlus

5.  tuletab meelde, et OLAFis on praegu pooleli juurdlus ameti mitme endise ja praeguse liikme suhtes, kes tegutsevad kesk- või kõrgema astme juhi ametikohal;

6.  märgib rahuloluga, et ameti haldusnõukogu 6. juuni 2018. aasta otsusega vabastati tegevdirektor viivitamata ametist; väljendab heameelt selle üle, et ametisse nimetati ajutine tegevdirektor, keda OLAFi juurdlus ei puuduta; peab sellele vaatamata kahetsusväärseks, et haldusnõukogu ei teinud seda omal algatusel juba palju varem, sest nii oleks saanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamist vältida;

7.  väljendab heameelt meetmete üle, mida ajutine tegevdirektor on praeguseks juba võtnud, et parandada ameti juhtimisstruktuuri, taastada läbipaistvus ja suurendada usaldust; rõhutab, et tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses tuvastatud puudused tuleb tingimata kõrvaldada; palub ametil koostada üksikasjaliku ammendava tegevuskava, milles esitatakse edasised sammud; palub ametil lisada sellesse tegevuskavasse ka selge plaani, mille alusel taastada usaldus juhatuse vastu, arvestades eelkõige seda, et pädev ja tõhus juhtimine on ameti üldiste probleemide lahendamiseks tähtsaim, ning tagada eelkõige, et kui 2018. ja 2019. aastal võetakse kavakohaselt tööle ja koolitatakse palju uusi töötajaid, siis täieneks ameti personal teotahteliste ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajatega, väheneks tööjõu voolavus ning ameti tööd puudutavad teadmised ja kogemused ei läheks kaotsi;

8.  palub OLAFil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni juurdluse tulemustest kohe, kui juurdlus lõpetatakse;

9.  palub Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonil lisada OLAFi aruande järeldused ameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevasse raportisse ning tagada sellega, et ametile antavad võimalikud uued soovitused viiakse ellu täies ulatuses;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse esitamise alus

10.  tuletab meelde, et 2016. aasta viiest suurimast hankemenetlusest, mille alusel selle aasta jooksul makseid tehti, leidis kontrollikoda olulisi vigu kahe puhul, mis näitab, et amet ei ole hankemenetlustes olnud piisavalt hoolikas;

11.  loodab, et võetakse kõik võimalikud meetmed, et nõuda tagasi 2016. aasta eelarvest tehtud eeskirjadevastased maksed: 920 561 eurot (reisiteenuste hankemenetlus) ja 592 273 eurot (raamleping rändekriisis tegutsemise toetamiseks vajalike ajutiste teenuste osutamiseks);

12.  on endiselt mures reisikulude hüvitamise pärast; märgib, et 2014. aastal hüvitati 997 506 eurot, 2015. aastal 987 515 eurot ja 2016. aastal 1 012 147 eurot; märgib, et A‑kategooriasse kuuluvad osalejad peavad koosolekutel täitma eriülesandeid; märgib, et A‑kategooria hüvitamiste määr langes 2014. aasta 69 %‑lt 2015. aastal 52 %‑le ja 2016. aastal 37 %‑le; tunneb muret ilmse vastuolu pärast, et kuigi ameti töökoormus on suurenenud, on A‑kategooriasse kuuluvate osalejate arv langenud; rõhutab, et hüvitatud reisikulude summa suurenemine ja A‑kategooriasse kuuluvate osalejate arvu vähenemine võib tähendada seda, et hüvitamissüsteem on meelevaldne;

13.  võtab ühtlasi teadmiseks, et ameti tööprogramm hõlmab operatiivtuge, mida amet pakub teatavate liikmesriikide esmase vastuvõtu keskustes; rõhutab operatiivtoe tähtsust ning seda, et kui ülesandeid ei kavandata, korraldata ega täideta korrektselt, mõjutab see laiemalt kogu liitu; nõuab tungivalt, et ameti personal täidaks haldusülesandeid ja teeks kohapealset tööd korrektselt;

14.  peab kahetsusväärseks, et ameti maine on eespool nimetatud hankemenetlustes tuvastatud vigade tõttu kahjustada saanud; tuletab meelde, et tõhus kontroll on võimalik ainult siis, kui hankemenetlused on täiesti läbipaistvad;

15.  peab kiiduväärseks tegevuskava, mille amet on koostanud kontrollikoja tuvastatud probleemide lahendamiseks:

   reisiteenuste hankemenetlus (FCM reisibüroo) asendati avatud hankemenetlusega, mis viidi lõpule ja mille tulemusel sõlmiti uus leping;
   Kreekas ajutiste teenuste pakkumiseks sõlmitud raamleping (Randstad) asendati avatud hankemenetlusega, mis viidi lõpule ja mille tulemusel sõlmiti uus leping;

16.  väljendab heameelt meetmete üle, mida amet on hankemenetluste tõhustamiseks võtnud, eelkõige selle üle, et hankealale on juurde võetud juhtivaid ametnikke ja tugipersonali;

o
o   o

17.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile(7) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.
(2) ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.
(3) ELT L 248, 3.10.2018, lk 195.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT L 248, 3.10.2018, lk 393.


Liikmesriikide struktuurireformide toetamine ***I
PDF 112kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) liikmesriikide struktuurireformide toetamise osas (COM(2017)0826 – C8-0432/2017 – 2017/0336(COD))
P8_TA(2018)0407A8-0316/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0826),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 175 kolmandat lõiku ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0432/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0316/2018),

1.  lükkab komisjoni ettepaneku tagasi;

2.  palub komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamine Iirimaal *
PDF 107kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Iirimaal (11265/2018 – C8‑0388/2018 – 2018/0808(CNS))
P8_TA(2018)0408A8-0344/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (11265/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0388/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0344/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


DNA‑andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamine Iirimaal *
PDF 107kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu DNA‑andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Iirimaal (11282/2018 – C8‑0389/2018 – 2018/0809(CNS))
P8_TA(2018)0409A8-0343/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (11282/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0389/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0343/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamine Horvaatias *
PDF 107kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Horvaatias (11284/2018 – C8-0390/2018 – 2018/0810(CNS))
P8_TA(2018)0410A8-0345/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (11284/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0390/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0345/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine ***I
PDF 242kWORD 88k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (COM(2018)0340 – C8‑0218/2018 – 2018/0172(COD))(1)
P8_TA(2018)0411A8-0317/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.
(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Plasti ülemaailmne tootmine on järsult suurenenud ja ulatus 2017. aastal 348 miljoni tonnini. Euroopa osakaal sellest toodangust oli 18,5 % (64,4 miljonit tonni, 3,4 % võrra rohkem eelneva aasta toodanguga võrreldes). Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks ja vähendada plasti üldist kogust keskkonnas. Euroopa plastistrateegia on esimene väike samm sellise ringmajanduse loomisel, mis põhineb kõigi plasttoodete vähendamisel, korduskasutamisel ja ringlussevõtul.
__________________
__________________
32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614).
32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614).
33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Plastil on kasulik osa majanduses ja see pakub olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites. Eelkõige kasutatakse plasti pakendamisel (40 %) ja ehitussektoris (20 %). Samuti on olulisel kohal plasti kasutamine auto-, elektri- ja elektroonikaseadmetes ning toidu- ja põllumajandussektoris. Sellele vaatamata nõuab teatavate plasttoodete oluline negatiivne mõju keskkonnale, tervishoiule ja majandusele õigusraamistiku loomist, et seda olulist negatiivset mõju tõhusalt vähendada, sealhulgas piirates selliste ühekordselt kasutatavate toodete turule laskmist, mille ringmajandusel põhinevad alternatiivid on kergesti kättesaadavad.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Ringmajanduse lähenemisviisid, mille prioriteet on korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid, aitavad vähendada jäätmeteket, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Sellised lähenemisviisid on kooskõlas ka ÜRO kestliku arengu 12. eesmärgiga35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.
(2)  Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed peaksid olema täielikult suunatud ringmajanduse lähenemisviisidele, mille prioriteet on ohutud, mürgivabad ja ohtlike aineteta korduskasutatavad tooted ning ühekordselt kasutatavate toodete asemel korduskasutamise süsteemid. Kõik meetmed peaksid eeskätt olema suunatud jäätmetekke vähendamisele ja edendama jäätmetekke vältimist, kuna see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Kuna ühekordselt kasutatavad tooted võivad oma lühikese olelusringi tõttu avaldada kahjulikku mõju kliimale või keskkonnale, tuleb esmatähtsaks pidada jäätmetekke vältimist ja selliste toodete korduskasutamist, mis võimaldavad vähendada suurel hulgal CO2 heidet ning hoida kokku väärtuslikke tooraineid. Käesolev direktiiv aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 12. eesmärki35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.
__________________
__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36.EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.
(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Kõikjal maailmas satub ookeanidesse aina suuremas koguses jäätmeid, mis mõjutavad ökosüsteemide seisundit ja põhjustavad loomade hukkumist. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel, selle tekke vältimisel ja paremal haldamisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.
_________________
_________________
36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.
(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kala- ja vesiviljeluse püügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kala- ja vesiviljeluse püügivahendid, nagu lõkspüünised, püünised, ujukid ja poid, võrgud, köied, trossid, nöörid ja jadad, väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ning ka inimeste ja loomade tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Nõukogu võttis oma 25. juuni 2018. aasta kohtumisel vastu järeldused ELi ringmajanduse tegevuskava elluviimise kohta, toetades selgelt meetmeid, mis on võetud Euroopa ja maailma tasandil, et piirata tahtlikult toodetele lisatud mikroplasti kasutamist ning samuti hapniku toimel laguneva plasti kasutamist liidus, ja plastistrateegias ette nähtud meetmeid seoses tekstiilidest, autorehvidest ja tootmiseelsete graanulite lekkimisest tuleneva mikroplastiga. Liit võtab juba meetmeid ja REACHi alusel on käimas protsess, mille raames komisjon palus Euroopa Kemikaaliametil töötada välja XV lisa piirangute seadmise ettepaneku, mis käsitleb tarbija- või professionaalseks kasutamiseks mõeldud igat liiki toodetele mikroplasti osakeste lisamist.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Liit peaks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi mikroplasti probleemile ja ergutama kõiki tootjaid piirama rangelt mikroplasti kasutust oma toodete koostises, pöörates erilist tähelepanu tekstiili- ja rehvitootjatele, sest sünteetiline riietus ja rehvid moodustavad 63 % mikroplastist, mille ringlus lõpeb otseselt veekeskkonnas.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.
(6)  Nõuetekohane jäätmekäitlus on (mere)prügi tekke vältimiseks jätkuvalt hädavajalik. Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.
__________________
__________________
40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine pakendite valdkonnas on võtmetegur jätkusuutlikuma väärtusahela saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa teadus- ja arendustegevuse programmitöö vahendite raames asjaomaseid rahastamismehhanisme, näiteks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (nt programm „Horisont 2020“), pidades silmas plasti käsitlevat tulevast strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.
(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja kalapüügivahendeid. Käesoleva direktiivi kohaste meetmetega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plasttooted moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 94/62/EÜ sätete kohaldamist selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis kuuluvad direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõike 1 määratluse kohaselt pakendite hulka.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Komisjoni läbivaatamisaruandes tuleks täpsustada, kas kohaldamisala saab laiendada kõigile ühekordselt kasutatavatele toodetele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)   Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suured plastist esemed ja nende hilisem purunemine kildudeks või mikroplast, võib olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil ulatuslik. Kohalikul tasandil võib see olla seotud plasti laialdase kasutamisega põllumajanduses. Et vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, tuleks põhjalikult uurida ka põllumajandusmaalt pärinevat plastireostust.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Plasttooteid tuleks valmistada kogu nende olelusringi silmas pidades. Plasttoodete ökodisainis tuleks alati arvesse võtta toote tootmisetappi, ringlussevõetavust ning võimaluse korral ka korduskasutatavust. Tootjaid tuleks võimaluse korral ergutada kasutama oma toodete valmistamiseks ühte või mitut sobilikku polümeeri, et hõlbustada sorteerimist ja edendada ringlussevõetavust, eriti plastpakendite puhul.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.
(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, võttes arvesse olelusringi põhimõtteid, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid.
(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ning ohutute ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise järsuks ja püsivaks vähendamiseks, nagu tehakse plastkandekottide puhul vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2015/72043a, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides sätestatud jälgitavusnõudeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada toidupakendite suhtes, mis vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele: kõnealune toit on ette nähtud koheseks tarbimiseks, see on ette nähtud tarbimiseks ilma edasise valmistamiseta ja see on ette nähtud tarbimiseks otse pakendist. Liikmesriigid peaksid seadma nende meetmete puhul võimalikult kõrge sihi, mis peaks olema vastavuses eri toodete ja kasutusviiside kaudu prügistamise ohu tõsidusega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma riiklikud eesmärgid, et määrata kindlaks, milline on järsule ja püsivale vähendamisele suunatud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid ergutama selliste toodete kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutamiseks ning mida saab pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta, kahjustamata kaupade vaba liikumist siseturul. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, ka siis, kui need leitakse merekeskkonnast, ja jäätmehierarhiat.
___________________
___________________
43a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega (ELT L 115, 6.5.2015, lk 11).
44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.
44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Tubakatoodete filtrid on koguse poolest teised kõige reostavamad plastesemed. Kuigi taimedest toodetud tubakatoodete jaoks ette nähtud tselluloosifiltrite turuosakaal näib suurenevat, on olemasolevate alternatiivide vastuvõetavus ebaselge. Lisaks sellele ei saa ignoreerida filtritega tubakatoodete tohutut mõju keskkonnale, sest need filtrid võivad laguneda väiksemateks plastosadeks. Kasutatud tubakafiltrid sisaldavad ka arvukalt kemikaale, mis on keskkonnale kahjulikud ja millest vähemalt 50 on tuntud inimestele mõjuvate kantserogeenidena, mis võivad filtrist leostuda ja kahjustada ümbritsevat maa-, õhu- ja merekeskkonda. Kasutamisest tulenevate jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks on filtriga tubakatoodete jaoks vaja mitmeid eri meetmeid alates ühekordselt kasutatavate, kõrvaldatavate ja plasti sisaldavate filtrite vähendamisest laiendatud tootjavastutuseni, et tagada vastutustundlik jäätmekõrvaldamine ja katta prügikoristusega seotud kulud. Et vähendada maksumaksjate poolt praegu kantavaid märkimisväärseid kogumise ja sortimisega seotud kulusid, peaksid laiendatud tootjavastutuse süsteemid katma nii prügikoristusega seotud kulud kui ka asjakohaste jäätmekogumistaristustega seotud kulud. Kõnealuste meetmete raames võiksid liikmesriigid luua ka stiimuleid sigaretikonide taaskasutamisahela loomiseks, et puhastada need tselluloosatsetaadist (plastmaterjal, mis moodustab 60 % sigaretifiltrite koostisest) ja töödelda need seejärel ümber uuteks plastesemeteks.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.
(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist, mis vastavad kehtivatele standarditele ja liidu õigusele, ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga. Käesolevas direktiivis kehtestatud turustuspiirangud peaksid hõlmama ka hapniku toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Arvestades polüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide olemasolu, tuleks piirata ka vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsete toidu- ja joogipakendite kasutamist.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  On asjakohane lükata mõnevõrra edasi plasttaldrikute ja -söögiriistade liidu turule laskmise keelu rakendamist, isegi kui sobivad ja kestlikumad alternatiivid on juba kergesti kättesaadavad, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, et vältida teatavate sotsiaalteenuste, näiteks haridusasutuste toitlustamise ja tervishoiuteenuste osutamise järjepidevusega seotud riske.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)  Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, millega edendatakse muust kui plastmaterjalist alternatiivide kasutamist, ei tohiks mingil juhul põhjustada kahjuliku mõju suurenemist keskkonnale ja kliimale, näiteks täiendavaid CO2 heitkoguseid või väärtuslike ressursside kasutamist. Kuigi paljud muust kui plastmaterjalist alternatiivid on valmistatud loodusvaradest ning eeldatavasti on need pärit biomajandusest, on eriti oluline tagada nende materjalide kestlikkus. Jäätmehierarhia osas tuleks käesolevas direktiivis sätestatud meetmete ja nende rakendamisega seada prioriteediks pigem jäätmetekke vältimine või korduskasutatavatele toodetele üleminek kui muude ühekordsete alternatiivide kasutamine, isegi kui need on valmistatud muust kui plastmaterjalidest.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/201245 ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele.
(13)  Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mis on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist ja suurendatakse nende ringlussevõtmise koguseid. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/201245 ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele. Selleks et tagada plasti ringlussevõtmine, tuleb tagada ringlussevõetavate materjalide turul kasutuselevõtmine. Seetõttu on asjakohane kehtestada nõue, mis sätestab teatavates toodetes ringlussevõetud plasti kohustusliku minimaalse sisalduse.
___________________
___________________
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõike 5 kohase läbivaatamise raames peaks komisjon võtma arvesse eri pakendamismaterjalide, sh komposiitmaterjalide vastavaid omadusi olelusringi hindamiste alusel, pöörates erilist tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Naiste tervise huvides tuleks vältida ohtlike keemiliste ainete sisaldust hügieenisidemetes ja tampoonides ning tampoonide aplikaatorites. Samuti on mitmeotstarbeliste ja majanduslikult jätkusuutlikumate lahenduste kättesaadavus äärmiselt oluline, et tagada naistele täielik ühiskonnaelus osalemine.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.
(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks põhjustada olulist kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja blokeerides torusid. Nendes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmekõrvaldamisvõimaluste kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid ja teadlikkuse suurendamise meetmeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida, millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine, plasti olemasolu tootes ja toote ringlussevõetavus. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et see oleks tõhus ja selgelt arusaadav ega oleks eksitav. Komisjon peaks samuti kaaluma olemasolevaid vabatahtlikke kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.
(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete vajalikud kulud ja tegeleda tarbijate väärkäitumisega. Need kulud ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud selleks, et osutada nimetatud teenuseid kulutõhusalt, ja need tuleks kehtestada läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügi koristamise kulud peaksid olema proportsionaalsed ja põhinema direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 kohaselt kehtestatud selgetel eesmärkidel. Nende eesmärkidega tuleks kindlaks määrata laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud puhastustegevuse maht ja ulatus kooskõlas liidu õiguses sätestatud jäätmetekke vältimist ja mereprügi käsitlevate asjaomaste kohustustega. Selline tegevus peaks hõlmama näiteks prügitekke vältimist ja prügi kogumist tänavatel, turgudel ja muudes avalikes kohtades ning avalikel üritustel, kuid ei tohiks hõlmata toiminguid, sealhulgas mere- ja ookeani puhastamist, mille eest ei vastuta ametiasutused.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Majandusstiimulid võivad mõjutada tarbijate valikut, suurendada või vähendada konkreetseid tarbimisharjumusi ning seetõttu saab neid kasutada tõhusa eelneva vahendina, et vähendada teatavate plastide mõju keskkonnale.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.
(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab laeva kapten teatama lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kui kaotatud kalapüügivahendit ei õnnestu tagasi tuua. Et tagada kooskõlastatud järelevalve, peaksid liikmesriigid koguma ja registreerima kaotatud kalapüügivahendite kohta esitatud teavet ning edastama selle igal aastal komisjonile. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse, et rahalised maksed, mida plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad teevad tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, oleksid kohandatud, et võtta eelkõige arvesse selliste kalapüügivahendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust.
___________________
___________________
46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.
46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitleva laiendatud tootjavastutuse raames peaksid liikmesriigid jälgima, hindama, koguma ja ringlusse võtma kalapüügivahendeid, et täita käesolevas direktiivis plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumiseks ja ringlussevõtuks sätestatud kvantitatiivsed eesmärgid.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavades tuleks käsitleda põllumajanduse plastijäätmete probleemi ja komisjon peaks 2023. aastaks kehtestama asjakohasel viisil plastijäätmetega seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardi kui keskpika perioodi uue rangema tingimuse. Uue nõuetele vastavuse tingimuse raames oleksid põllumajandustootjad kohustatud kasutama volitatud jäätmekäitlusettevõtja teenust, et korraldada plasti kogumist ja ringlussevõtmist, ning säilitama tõendeid plastijäätmete nõuetekohase käitamise kohta.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.
(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus, et stimuleerida nõuetekohasel jäätmete kõrvaldamisel vastutustundlikku tarbijakäitumist. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. See teave peaks sisaldama jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Võitlus prügi vastu toimub pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustena. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjaid tuleks ergutada kasutama oma turustusvõimalusi, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi ja toodete kasutamist.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)   Vastavalt liidu õigusaktidele peab komisjon aitama liikmesriikidel luua strateegiad ja kavad kalapüügivahendite merre sattumise vähendamiseks, kasutades selleks ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi. Jõupingutused võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja programme selliste jäätmete mõju kohta mereökosüsteemidele, teostatavusuuringuid biolagunevate/kompostitavate kalapüügivahendite kohta, haridusprojekte kaluritele ning spetsiaalseid riiklikke programme plasti ja muude esemete eemaldamiseks merekeskkonnast.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.
(20)  Joogipudelid (korkide ja kaantega), mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ja suurendada tootmist ringlussevõetavast materjalist ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. Selle minimaalse kogumiseesmärgiga peaks kaasnema plastpudelite konkreetse ringlussevõetava materjali nõue, tagamaks, et rohkem kogutud plasti taaskasutatakse või võetakse ringlusse ja viiakse seega taas ringmajandusse. Need meetmed suurendavad otseselt kogumis- ja ringlussevõtu määra, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakuvad seega uusi võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule. Liigiti kogumise miinimumeesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama olemasolevate laiendatud tootjavastutuse skeemide nõuetekohase toimimise. Komisjon peaks kehtestama tagatisrahasüsteemide toimimise suunised liikmesriikidele, kes otsustavad selliseid skeeme luua.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Direktiivis 2008/98/EÜ määratletakse „liigiti kogumist” kogumisena, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/8511a , millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, on osutatud, et liigiti kogumist võiks teostada ukselt-uksele kogumise, kohaletoomise ja vastuvõtu süsteemide või muu kogumiskorra kaudu. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punktis a on sätestatud erand, mille kohaselt peaks olema võimalik koguda teatavat liiki jäätmeid koos, tingimusel et see ei takista kvaliteetset ringlussevõttu või muud jäätmete taaskasutamist vastavalt jäätmehierarhiale, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Sellise erandi tegemine peaks olema võimalik ka käesoleva direktiivi rakendamisel.
_____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.
(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid, sealhulgas kogu liitu hõlmavate vähendamiseesmärkide seadmist aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks, ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata.
___________________
___________________
48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
48.   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti tuleks tarbijaid nende käitumise eest motiveerida või vajaduse korral karistada.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite keskkonnamõju, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Kuna plastist mereprügi levik ei piirdu üksnes liitu ümbritseva merekeskkonnaga ja ka teistes maailma paikades väljaspool liitu on seda meres suurtes kogustes, peaksid liikmesriigid tagama, et jäätmete eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal plastist mereprügi juurde.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 b (uus)
(25b)  Liikmesriigid saavad mereprügi vähendamisel palju ära teha, jagades kolmandate riikidega oma teadmisi ja kogemusi materjalide säästva majandamise alal.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 c (uus)
(25c)  Avaliku sektori asutused, kaasa arvatud liidu institutsioonid, peaksid teistele eeskuju näitama.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.
Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veeorganismidele ja -keskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite suhtes.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 1
(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;
1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on või võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a)  „eriti õhuke plastkandekott“ – direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunktis c määratletud plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
(3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks;
3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamise eesmärgil kinnipidamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks, püüdmiseks või kinnipidamiseks;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel selle juurde või külge;
4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel või kaotamisel selle juurde või külge;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10
(10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/201351 artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega;
10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib ning seega laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kala- või vesiviljeluse püügivahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/201351 artikli 4 punktides 25 ja 28 esitatud määratluste kohaselt;
___________________
___________________
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)
11a)  „liigiti kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11 määratletud liigiti kogumine;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)
13a)  „biolagunev plast“ – plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid (CO2), biomass ja vesi ning mis vastab kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena taaskasutatavaid pakendeid käsitlevatele Euroopa standarditele;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
14a)  „tubakatooted“ – direktiivi 2014/40/EL artikli 2 punktis 4 määratletud tubakatooted;
Muudatusettepanekud 118, 54 ja 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Tarbimise vähendamine
Tarbimise vähendamine
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et ulatuslikult ja püsivalt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist 2025. aastaks vähemalt 25 %.
Need meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust.
Need meetmed võivad hõlmata meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust nende olelusringi jooksul, sealhulgas mahajäetud prügina.
Liikmesriigid koostavad riiklikud kavad, milles kirjeldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud meetmeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavadest ja vajaduse korral ajakohastavad neid. Komisjon võib anda kavade kohta soovitusi.
Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud eesmärgi saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid riiklikud koguselised vähendamise eesmärgid. Need eesmärgid võetakse vastu … [käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäev].
Käesoleva lõike alusel võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest meetmetest kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/15351a, kui kõnealuses direktiivis seda nõutakse.
2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise märkimisväärse vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise järsu ja püsiva vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2a.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldaksid püsivalt piirata tubakatoodete, eelkõige plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite mõju keskkonnale, vähendades plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite kasutamisest tulenevat prügi järgmiselt: 50 % aastaks 2025 ja 80 % aastaks 2030, võrreldes vahemikus 2014–2016 turule lastud plastfiltriga tubakatoodete kaalutud keskmisega.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on korgid ja kaaned, mis on märkimisväärses osas valmistatud plastist, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.
1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on plastist korgid ja kaaned, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid tagavad, et aastaks 2025 võib lisa C osas loetletud joogipudeleid turule viia ainult siis, kui need on valmistatud vähemalt 35 % ulatuses ringlusmaterjalist ja on ringlussevõetavad.
1. jaanuariks 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse metoodika ringlusmaterjali osakaalu arvutamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaani sellistena, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist.
2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatuna. Käesolev artikkel ei hõlma klaasist ega metallist joogipakendeid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid lõikes 1 osutatud nõude kohta.
3.  Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid lõikes 1 osutatud nõude kohta hiljemalt ... [kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Need standardid puudutavad eelkõige vajadust tagada joogipakendite, sealhulgas gaseeritud jookide pakendite sulgemissüsteemide vajalik vastupidavus, töökindlus ja ohutus.
Muudatusettepanekud 59 ja 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Märgistusnõuded
Märgistusnõuded
1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave ühe või mitme järgmise aspekti kohta:
1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügipakendid, mis turule lastakse, kannavad mitut toodet sisaldavatel pakenditel ja eraldi pakendamise korral ka igal tootel eraldi selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud järgmine teave:
(a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;
a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;
(b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju, või
b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju
(c)  plasti olemasolu tootes.
c)  plasti olemasolu tootes ning
ca)   probleemsete ainete (nagu ohtlikud metallid, ftalaadid, perfluoroalküülühendid, bisfenoolid ja endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ning muud väga ohtlikud ained (VOA) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006) olemasolu tootes.
Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügipakendid, mis turule lastakse, välja arvatud filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid, kannavad mitut toodet sisaldavatel pakenditel ja eraldi pakendamise korral ka igal tootel eraldi selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave toote ringlussevõetavuse kohta.
2.  Komisjon võtab hiljemalt... [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Komisjon võtab hiljemalt … [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded, ning võtab seejuures arvesse valdkondlikke vabatahtlikke kokkuleppeid ja pöörab erilist tähelepanu vajadusele vältida tarbijaid eksitava teabe esitamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Hügieenitarbeid käsitlevad sätted
Liikmesriigid hoiavad ära ohtlike kemikaalide kasutamise lisa D osas loetletud hügieenisidemete, tampoonide ja tampoonide aplikaatorite koostises.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.
Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Tootjate poolt nende kohustuste täitmiseks makstav rahaline osalus ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja see määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Seoses esimeses lõigus osutatud prügi koristamise kuludega tagavad liikmesriigid, et tootjate makstav rahaline osalus määratakse kindlaks proportsionaalselt ja seda kohandatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikele 4 ning selle puhul võetakse arvesse üksiktoodete või tooterühmade koristamiskulusid. Kulud piirduvad tegevustega, mida riigiasutused korrapäraselt teostavad või tellivad ja mille hulka kuulub prügikoristus, mille eesmärk on täita liidu õigusaktidest tulenevaid jäätmetekke vältimise ja keskkonnakaitse kohustusi.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)
Komisjon töötab liikmesriikidega konsulteerides välja suunised laiendatud tootjavastutuse süsteemidega hõlmatud prügikoristuskulude jaotamise kohta.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mida kohaldatakse plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite suhtes, aitavad saavutada artikli 4 lõikes 2a sätestatud keskkonnaeesmärki, muu hulgas tagades, et plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite tootjad katavad nende toodete jäätmete kogumise, nende edasise transpordi ja töötlemise kulud, sealhulgas prügi koristamise kulud ja nende toodete kohta teadlikkuse tõstmise meetmetega seotud kulud, millele on osutatud artiklis 10. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas nõuda, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames loodaks kasutatud filtrite kogumise või selleks raha kogumise süsteemid või edendataks kasutatud filtrite saastest puhastamist ja ringlussevõttu jäätmete taaskasutusahela loomise abil.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks.
3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks. Nende süsteemide abil tagavad liikmesriigid, et igal aastal saavutatakse plasti sisaldavate püügivahendite minimaalne kogumise määr. Alates 2025. aastast on minimaalne kogumise määr 50 % ja see arvutatakse asjaomasel aastal asjaomases liikmesriigis plasti sisaldavate püügivahendite kogumassi alusel, väljendatuna protsendimäärana asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite keskmisest massist.
Lisaks tagavad liikmesriigid, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide abil saavutatakse 2025. aastaks plasti sisaldavate kalapüügivahendite puhul vähemalt 15 % ringlussevõtu eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas täiendavalt nõuda, et kõnealuste süsteemidega
a)  oleks võimalik rahalist osalust kohandada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikega 4, et edendada korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettenähtud kalapüügivahendite turule laskmist;
b)  loodaks tagatisrahasüsteem, mis motiveerib tagastama vanu, mahajäetud või kasutuskõlbmatuid kalapüügivahendeid;
c)  kaasneksid järelevalve-, jälgimis- ja aruandlusprogrammid.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Piiramata nõukogu määruses (EÜ) nr 850/981a kehtestatud tehniliste meetmete kohaldamist, palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et tagada kalapüügivahendite puhul ringmajandust toetav disain, mis soodustaks valmisolekut korduskasutuseks ja hõlbustaks olelusringi lõpul ringlussevõttu.
__________________
1a Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, ja tagada nende hilisem ringlussevõtt. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohaldamist.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)
Komisjon töötab liikmesriikidega konsulteerides välja tagatisrahasüsteemide toimimise suunised.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Teadlikkuse suurendamise meetmed
Teadlikkuse suurendamise meetmed
1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid järgmisest:
1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et motiveerida lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid vastutustundlikult käituma ja teavitada neid järgmisest:
(a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;
a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutatavate alternatiivide olemasolu, korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;
(b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale.
b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;
ba)  nende toodete jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõik 2
Meetmed, mida liikmesriigid võtavad artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust.
Meetmed, mida liikmesriigid võtavad artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/20041a. Liikmesriigid soodustavad toiduga kokkupuutuvates materjalides plasti asemel säästlikumate ja ohutumate alternatiivide kasutamist, kui see on võimalik.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et jäätmematerjalide eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal mereprügi juurde.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 5, 6, 7 ja 8 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Teave rakendamise järelevalve kohta
Teave rakendamise järelevalve kohta
1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ53 kohaldamist, peavad liikmesriigid, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, looma andmekogu, mis sisaldab järgmist teavet:
1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ53 kohaldamist, peavad liikmesriigid, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, looma andmekogu, mis sisaldab järgmist teavet:
(a)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;
a)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;
aa)  andmed lisa F osas loetletud toodete turule laskmise ja liigiti kogumise kohta, et tõendada edusamme artiklis 9 sätestatud eesmärgi saavutamisel;
ab)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et jälgida nende tarbimist liidus;
ac)  andmed turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite kohta ning kasutuselt kõrvaldatud püügivahendite kogumise ja töötlemise kohta;
(b)  teave liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel.
b)  teave liikmesriikide kavade ja võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel;
ba)  andmed mereprügi kohta, eelkõige käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tuleneva mereprügi kohta, et jälgida võetud meetmete mõju.
Esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.
Esimese lõigu punktis a osutatud andmed esitatakse esmakordselt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Punktides a–ac osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.
2.  Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on juurdepääs lõike 1 kohaselt loodud andmekogudele.
2.  Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on juurdepääs lõike 1 kohaselt loodud andmekogudele.
3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.
3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.
4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
___________________
___________________
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
Muudatusettepanekud 74 ja 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15
Artikkel 15
Artikkel 15
Hindamine ja läbivaatamine
Hindamine ja läbivaatamine
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasoleval teabel. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.
2.  Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
2.  Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kui vaja, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. Vajaduse korral kehtestatakse kõnealuse ettepanekuga lisa A osas loetletud toodete suhtes liidu tasandil siduvad koguselised tarbimise vähendamise eesmärgid.
2a.  Komisjon ja liikmesriigid loovad hiljemalt 31. juuliks 2020 kogu liitu hõlmava programmi ookeanide plastijäätmetest puhastamiseks ning edendavad seda algatust rahvusvahelisel tasandil.
3.  Aruandes näidatakse ühtlasi, kas:
3.  Aruanne sisaldab:
(a)  ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa on vaja üle vaadata;
a)   hinnangut vajaduse kohta vaadata läbi ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa;
(b)  on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks;
b)   uuringut selle kohta, kas on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks; sellega seoses tuleb aruandes kaaluda absoluutarvudes väljendatud eesmärkide püstitamist, võttes arvesse tarbimise taset ja liikmesriikides juba saavutatud vähendamist;
ba)  hinnangut käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetes kasutatavate materjalide muutumise ja uuenduste kohta nende toodete korduskasutatavate alternatiivide uutes tarnesüsteemides; see hõlmab nende materjalide ja nende alternatiivide olelusringi üldist keskkonnaanalüüsi;
(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 13 lõike 1 punktis a sätestatud aruandluskohustuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates... [2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates [3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], kuid erandiks on meetmed, mis on vajalikud artikli 6 lõikes 1 osutatud gaseeritud jookide pakendeid puudutava nõude järgimiseks ning mida liikmesriigid peavad kohaldama alates … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon kontrollib, et need sätted ei looks põhjendamatuid takistusi ühtse turu toimimisele.
Muudatusettepanekud 78 ja 124/rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – A osa
Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 4 tarbimise vähendamise kohta
Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 4 tarbimise vähendamise kohta
–  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned
–  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid
–  toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid
Toidu müümine ühe inimese portsjoni suuruses pakendis või söögiriistu sisaldavas pakendis näitab, et see toit on ette nähtud otse pakendist tarbimiseks.
Edasise valmistamise mõiste hõlmab selliseid tegevusi nagu kuumutamine, keeva vee lisamine, pesemine, viilutamine ja lõikamine.
Käesoleva lisa A, E ja G osadega hõlmatud ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite näited:
–  kiirtoidupakendid, näiteks külmalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid
–  kiirtoidupakendid, näiteks kuumalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid, välja arvatud juhul, kui tarbija peab pärast toote ostmist ise toitu kuumutama
–  burgeri-, võileiva- ja wrapikarbid
–  ühe inimese portsjoni suuruses pakendis ja ühekaupa müüdav värske või töödeldud toit, mis ei vaja edasist valmistamist (näiteks puuviljad, köögiviljad, magustoidud või jäätised)
Selliste pakendite näited, mis ei ole käesoleva lisa A, E ja G osadega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plastist toidupakendid:
–  kuivtoidu või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendid
–  pakendid, mis sisaldavad toitu rohkem kui ühe inimese portsjoni suuruses koguses
–  ühe inimese portsjoni suuruses pakendis toit, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa
–  Joogitopsid
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 2
–  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)
–  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL1a artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud söögiriistad.
___________________
1a „asjade riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 3
–  Taldrikud
–  Taldrikud, välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL1a artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud taldrikud.
___________________
1a „asjade riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 6
–  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid
–  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, välja arvatud selliste varte mehhanismid
Muudatusettepanekud 83 ja 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 6 a (uus)
–   Hapniku toimel lagunevast plastist tooted
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 6 b (uus)
–  Vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid, mida kasutatakse ilma edasise valmistamiseta otse pakendist tarbitava või kaasavõetava toidu pakendamiseks.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C osa – taane 1
–  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned
–  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned, välja arvatud määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud ja sel viisil kasutatava vedela toidu pakendid
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3
–  Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata
välja jäetud
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3 a (uus)
–  Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3 b (uus)
–  Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud ilma edasise valmistamiseta koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3 c (uus)
–  Joogitopsid
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – E osa – taane 4
–  Joogitopsid
–  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – F osa – taane 1
–  Joogipudelid
–  Joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0317/2018).


Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine, toimimine ja kasutamine piirikontrolli valdkonnas ***I
PDF 115kWORD 61k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (COM(2016)0882 – C8‑0533/2016 – 2016/0408(COD))
P8_TA(2018)0412A8-0347/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0882),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0533/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8‑0347/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1861) lõplikule kujule).


Schengeni infosüsteemi (SIS) loomine, toimimine ja kasutamine politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ***I
PDF 116kWORD 60k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL (COM(2016)0883 – C8‑0530/2016 – 2016/0409(COD))
P8_TA(2018)0413A8-0349/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0883),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõike 1 teist lõiku, artikli 85 lõike 1 punkti d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0530/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0349/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1862) lõplikule kujule).


Schengeni infosüsteemi kasutamine ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ***I
PDF 119kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (COM(2016)0881 – C8‑0532/2016 – 2016/0407(COD))
P8_TA(2018)0414A8-0348/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0881),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0532/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8‑0348/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/… Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1860) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus (Iirimaa/tagasisaatmise kohta)

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles, ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, niipea kui Iirimaa osaleb direktiivi 2008/115/EÜ kohaldamises, hindama õiguslikku olukorda vastavalt aluslepingutele ja asjakohastele protokollidele ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et võimaldada Iirimaa ja teiste liikmesriikide tagasisaatmise valdkonna koostööd SISi kaudu.


Alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamine *
PDF 130kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (COM(2018)0334 – C8-0269/2018 – 2018/0173(CNS))
P8_TA(2018)0415A8-0307/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0334),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0269/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0307/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Oma 17. mai 2018. aasta otsuses kohtuasjas C‑30/17 (Kompania Piwowarska1a) tegi Euroopa Kohus otsuse Plato kraadi arvutamise kohta.
____________
1a Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 17. mai 2018, Kompania Piwowarska, C-30/17, ECLI:EU:C:2018:325.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 92/83/EMÜ
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 a
Plato kraadi mõõtmisel võetakse arvesse kõiki õlle koostisosi, sealhulgas neid, mis on lisatud peale kääritamist.
Plato kraadi mõõtmisel võetakse arvesse kõiki õlle koostisosi, välja arvatud neid, mis on lisatud pärast kääritamise lõppu.

Geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 loa pikendamine
PDF 149kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON-ØØ6Ø3‑6 × MON‑ØØ81Ø‑6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D058360/01 – 2018/2872(RSP))
P8_TA(2018)0416B8-0490/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON‑ØØ6Ø3‑6 × MON‑ØØ81Ø‑6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D058360/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. septembril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 24. jaanuaril 2018. aastal vastu võetud ja 26. veebruaril 2018. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 20. oktoobril 2016. aastal esitas Monsanto Europe N.V./S.A. kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 11 ja 23 komisjonile taotluse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 toiduks ja söödaks kasutamise loa kehtivuse pikendamiseks;

B.  arvestades, et 24. jaanuaril 2018. aastal võttis EFSA kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse(5), milles ta jõudis järeldusele, et pikendamistaotluse puhul puuduvad tõendid uute ohtude, kokkupuute muutuste või teaduslike ebamäärasuste kohta, mis muudaksid geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 kohta tehtud esialgse riskihindamise järeldusi, mille EFSA võttis vastu 2005. aastal(6);

C.  arvestades, et oma teadusliku arvamuse kohaselt ei teostanud EFSA ise süstemaatilist kirjanduse otsingut, vaid lihtsalt hindas taotleja tehtud kirjandusotsingut ja tegi selle alusel järelduse, et uusi väljaandeid, mis tõstataksid ohutusküsimusi, ei ole kindlaks tehtud;

D.  arvestades, et EFSA võttis oma arvamuse vastu, lähtudes eeldusest, et geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 kahe transformatsiooni DNA‑järjestus on identne esialgselt hinnatud transformatsioonide järjestusega; arvestades, et taotleja ei ole esitanud seda hüpoteesi toetavaid andmeid;

E.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis NK603 × MON 810 tekib valk, mis annab taluvuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus – 20. märtsi 2015. aasta liigituse kohaselt on glüfosaat inimestele tõenäoliselt kantserogeenne aine(7);

F.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 liitu importimise lubamisega eeldatavalt suureneb selle viljelus mujal, näiteks Argentinas, Brasiilias, Kanadas, Colombias, Jaapanis, Filipiinidel, Lõuna-Aafrikas ja Uruguays, ning vastavalt kasvab glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutus;

G.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis NK603 × MON 810 tekib valk Cry1Ab, mille puhul on tegemist Bt-valguga (tuleneb bakterist Bacillus thuringiensis), mis annab resistentsuse teatavate liblikaliste taimekahjurite (Ostrinia nubilalis, Sesamia spp.) suhtes;

H.  arvestades, et geneetiliselt muundatud Bt‑taimede igas rakus, sealhulgas inimeste ja loomade poolt söödavates osades tekib kogu taime eluea jooksul insektitsiidne toksiin; arvestades, et loomade söötmiskatsed näitavad, et geneetiliselt muundatud Bt-taimedel võib olla toksiline mõju(8); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud taimedes sisalduv Bt‑toksiin erineb märgatavalt looduslikult esinevast Bt‑toksiinist(9);

I.  arvestades, et endiselt valmistab muret asjaolu, et liblikalistel taimekahjuritel võib valgu Cry1Ab suhtes välja areneda resistentsus, mis võib põhjustada kahjuritõrje tavade muutmise riikides, kus seda viljeldakse;

J.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi; arvestades, et need märkused puudutasid muu hulgas järgmist: puudulik teave praegu kasutatavate liinide kohta; puuduvad andmed, nt MON 810 ja NK603 transformatsioonide horisontaalse geeniülekande võimaluse kohta; puudulik kirjanduse läbivaatamine; osaliselt vananenud andmete loomine; killustatud keskkonnaseire lähenemisviis, mis hõlmab asjaolu, et keskkonda sattunud Cry‑valkude püsivust ei jälgitud, Cry‑toksiini suhtes ei tehtud keskkonnaga kokkupuute analüüsi ning teosinte kui maisi loodusliku sugulase esinemist Euroopas eirati(10);

K.  arvestades, et hoolimata nendest murettekitavatest küsimustest ei nõutud turustamisjärgse järelevalve kava; arvestades, et juhtumipõhist turustamisjärgset keskkonnaseiret ei peetud samuti vajalikuks;

L.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. septembril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 13 liikmesriiki hääletasid vastu, samal ajal kui ainult 11 hääletasid poolt ja neli jäid erapooletuks;

M.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on komisjon loa andmise otsused vastu võtnud ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on selle menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidule ja söödale loa andmise otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president Jean-Claude Juncker on sellist tava juba mitmel korral ebademokraatlikuks nimetanud ja hukka mõistnud(11);

N.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(12) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(13) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud eesmärgiga kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Teaduslik arvamus äriühingu Monsanto esitatud taotluse (taotlus EFSA‑GMO‑RX‑007) kohta – Geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON810 hindamine loa kehtivuse pikendamiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑RX‑007). EFSA Journal 2018;16(2):5163: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5163.
(4)––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110).16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83).5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67).13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133).1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051).1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052).3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7‑1 (KM‑ØØØH71‑4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197).30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON‑ØØØ21‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221).30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222).
(5) Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 hindamise kohta loa kehtivuse pikendamiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‑GMO‑RX‑007). EFSA Journal 2018;16(2):5163: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5163.
(6) Geneetiliselt muundatud organismide teaduskomisjoni arvamus äriühingu Monsanto esitatud taotluse (viitenumber EFSA‑GMO‑UK‑2004‑01) kohta glüfosaaditolerantse ja kahjuriresistentse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 toiduks ja söödaks kasutamise eesmärgil turule laskmiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel. The EFSA Journal (2005) 309, 1–22: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2005.309.
(7) IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine), 20. märts 2015: http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol112/mono112.pdf.
(8) Vt näiteks El-Shamei Z.S., Gab-Alla A.A., Shatta A.A., Moussa E.A., Rayan A.M. „Histopathological Changes in Some Organs of Male Rats Fed on Genetically Modified Corn“ (Ajeeb Y.G.). Journal of American Science, 2012, 8(9), lk 1117–1123: https://www.researchgate.net/publication/235256452_Histopathological_Changes_in_Some_Organs_of_Male_Rats_Fed_on_Genetically_Modified_Corn_Ajeeb_YG.
(9) Székács A., Darvas B. „Comparative aspects of Cry Toxin Usage in Insect Control“ väljaandes Advanced Technologies for Managing Insect Pests, Ishaaya I., Palli S.R., Horowitz A.R. (toim.), Dordrecht (Madalmaad), Springer, 2012, lk 195–230: https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-4497-4_10.
(10) Vt EFSA küsimuste loetelu, küsimuse nr EFSA‑Q‑2017‑00028 G lisa, kättesaadav aadressil: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/ListOfQuestionsNoLogin?1&panel=ALL.
(11) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014), ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(12) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(13) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Loa andmine geneetiliselt muundatud maisile MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122
PDF 147kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (D058361/01 – 2018/2873(RSP))
P8_TA(2018)0417B8-0491/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. septembril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 28. juunil 2017. aastal vastu võetud ja 1. augustil 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 26. novembril 2013. aastal esitas Monsanto Europe S.A./N.V. Monsato Company nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 15 ja 17 Belgia pädevale riiklikule asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi: taotlus); arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

B.  arvestades, et lisaks hõlmas taotlus selliste toodete turule laskmist, mis koosnevad või on valmistatud geneetiliselt muundatud maisis MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 esinevate ühekordsete transformatsioonide 25 alakombinatsioonist või sisaldavad neid; arvestades, et 12 neist alakombinatsioonidest on juba loa saanud; arvestades, et komisjoni rakendusotsus maisi lubamiseks hõlmab 14 alakombinatsiooni;

C.  arvestades, et Monsanto Europe S.A./N.V., juba loa saanud 12 alakombinatsioonist ühe, alakombinatsiooni MON 89034 × MON 88017 loa hoidja, taotles, et komisjon tühistaks otsuse 2011/366/EL ja lisaks selle otsuse komisjoni otsuse reguleerimisalasse; arvestades, et see taotlus rahuldati; arvestades, et sellise lähenemise õiguspärasus on küsitav;

D.  arvestades, et EFSA võttis 28. juunil 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse(5), mis on seotud viie transformatsiooni komplektiga maisiga, varem hinnatud alakombinatsioonidega ja ülejäänud alakombinatsioonidega;

E.  arvestades, et EFSA tunnistab, et ühegi 14 alakombinatsiooni kohta pole konkreetseid andmeid esitatud; arvestades, et paljusid neist pole veel loodudki; arvestades, et EFSA järeldab sellele vaatamata, et kõik alakombinatsioonid on eeldatavalt sama ohutud kui viie transformatsiooni komplektiga mais;

F.  arvestades, et toksikoloogiauuringuid ei ole tehtud ning mitte ühtegi loomuuringut, mis oleks käsitlenud geneetiliselt muundatud maisi MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 või nende alakombinatsioonidega toitmist / söötmist, ei esitatud(6);

G.  arvestades, et kaks asjaomast maisisorti ekspresseerivad valke, mis annavad tolerantsuse glüfosinaatammooniumipõhiste herbitsiidide suhtes(7); arvestades, et glüfosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et glüfosinaadi luba kaotas kehtivuse 31. juulil 2018(8);

H.  arvestades, et kaks asjaomast maisisorti ekspresseerivad valke, mis annavad tolerantsuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(9);

I.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 liitu impordi lubamine suurendab eeldatavalt selle viljelust mujal, näiteks Mehhikos ja Lõuna-Koreas, ning vastavalt kasvab glüfosinaatammooniumipõhiste või glüfosaadipõhiste herbitsiidide kasutus;

J.  arvestades, et neli asjaomast maisisorti ekspresseerivad Cry valke, mis on Bt valgud (saadud mikroorganismist Bacillus thuringiensis) ning annavad resistentsuse teatavate kahjurliblikaliste ja mardikaliste taimekahjurite suhtes;

K.  arvestades, et geneetiliselt muundatud Bt taimede igas rakus – sealhulgas inimeste ja loomade poolt söödavates osades – tekib kogu taime eluea jooksul insektitsiidne toksiin; arvestades, et loomade söötmiskatsed näitavad, et geneetiliselt muundatud Bt taimedel võib olla toksiline mõju(10); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud taimedes sisalduv Bt toksiin erineb märgatavalt looduslikult esinevast Bt toksiinist(11);

L.  arvestades, et endiselt tekitab muret sihtliikide resistentsus Cry proteiinide suhtes, mis võib kaasa tuua kahjurite tõrjetavade muutumise riikides, kus seda viljeletakse;

M.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi; arvestades, et need märkused puudutasid muu hulgas järgmist: puudulikud katseplaanid, puuduvad uuringud, näiteks toitaineline hindamine või närilistel läbi viidav 90‑päevane söötmise uuring; puuduvad või ebapiisavad andmed, nt seoses sündmuste kombinatsiooniga seonduva mõjuga või kaheksa valgu võimaliku koostoimega, mis võivad põhjustada soovimatut mõju; taotleja valed eeldused, näiteks suu kaudu manustatud DNA lagunemise kohta seedekulglas; osaliselt puuduv keskkonnariski hindamine ja ebapiisav keskkonnaseire kava(12);

N.  arvestades, et sõltumatud uuringud tõstatavad samuti probleeme, mis on seotud suurte lünkadega võrdlusanalüüsis, tõsiste lünkadega seoses puuduva toksikoloogiahinnanguga, allergeensuse hindamise ebaselgete tulemustega, kombineeritud mõju puuduliku arvestamisega ning vigase keskkonnariski hindamisega(13);

O.  arvestades, et kõigist neist mureküsimustest hoolimata ei pidanud EFSA vajalikuks teostada geneetiliselt muundatud maisist MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ning selle alakombinatsioonidest saadud toidu/sööda üle mingit turustamisjärgset järelevalvet;

P.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. septembril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 14 liikmesriiki hääletasid vastu, samal ajal kui ainult 11 hääletas poolt ja kolm jäi erapooletuks;

Q.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon loa andmise otsused vastu võtnud ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president Jean‑Claude Juncker on sellist tava juba mitmel korral ebademokraatlikuks nimetanud ja hukka mõistnud(14);

R.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel tagasi(15) 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(16) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  leiab konkreetsemalt, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002, et kiita heaks sordid, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mis ei ole isegi veel loodud;

4.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

5.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebapiisavaks;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) Teaduslik arvamus äriühingu Monsanto Company esitatud taotluse (EFSA‑GMO‑BE‑2013‑118) kohta saada luba geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 ja selle alakombinatsioonide (päritolust olenemata) toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel, EFSA Journal, köide 15, nr 8: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2017.4921
(4)––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110).16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17).3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108).8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73).6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83).5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71).17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67).13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55).4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127).24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133).1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051).1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052).3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7‑1 (KM‑ØØØH71‑4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197).30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (MON‑ØØØ21‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221).30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222).
(5) EFSA GMO komisjon (EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon), 2017, teaduslik arvamus äriühingu Monsanto Company esitatud taotluse (EFSA‑GMO‑BE‑2013‑118) kohta saada luba maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 ja selle alakombinatsioonide (päritolust olenemata) toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel. EFSA Journal 2017;15(8):4921, lk 32: https://doi.org/10.2903/j.efsa.2017.4921
(6) Mida kinnitati eespool osutatud EFSA arvamuses (EFSA Journal 2017;15(8):4921).
(7) Mais MON‑87427‑7 ekspresseerib valku CP4 EPSPS, mis annab tolerantsuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; mais MON‑89Ø34‑3 ekspresseerib valke Cry1A.105 ja Cry2Ab2, mis annavad kaitse teatavate kahjurliblikaliste eest; mais DAS‑Ø15Ø7‑1 ekspresseerib valku Cry1F, mis kaitseb maisi teatavate kahjurliblikaliste eest, ja valku PAT, mis annab tolerantsuse glüfosinaatammooniumipõhiste herbitsiidide suhtes; mais MON‑88Ø17‑3 ekspresseerib muundatud valku Cry3Bb1, mis kaitseb seda maisi teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valku CP4 EPSPS, mis annab sellele tolerantsuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; mais DAS‑59122‑7 ekspresseerib valke Cry34Ab1 ja Cry35Ab1, mis kaitsevad maisi teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valku PAT, mis annab tolerantsuse glüfosinaatammooniumipõhiste herbitsiidide suhtes.
(8) http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1436
(9) Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad (IARC Monographs), köide 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides, 20. märts 2015: http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol112/mono112.pdf
(10) Vt näiteks El‑Shamei ZS, Gab‑Alla AA, Shatta AA, Moussa EA, Rayan AM, „Histopathological Changes in Some Organs of Male Rats Fed on Genetically Modified Corn“ (Ajeeb YG). Journal of American Science, 2012; 8(9), lk 1117–1123: https://www.researchgate.net/publication/235256452_Histopathological_Changes_in_Some_Organs_of_Male_Rats_Fed_on_Genetically_Modified_Corn_Ajeeb_YG
(11) Székács A., Darvas B., „Comparative aspects of Cry Toxin Usage in Insect Control“, Ishaaya I., Palli S.R., Horowitz A.R. (toim.), Advanced Technologies for Managing Insect Pests, Dordrecht, Netherlands, Springer, 2012; lk 195–230: https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-4497-4_10
(12) Vt EFSA küsimuste loetelu, küsimuse nr EFSA‑Q‑2013‑00926 G lisa, kättesaadav aadressil: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/ListOfQuestionsNoLogin?1
(13) Bauer-Panskus, A, Then, C, Testbiotechi kommentaar teaduslikule arvamusele äriühingu Monsanto Company esitatud taotluse (EFSA‑GMO‑BE‑2013‑118) kohta saada luba maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 ja selle alakombinatsioonide (päritolust olenemata) toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel, kättesaadav aadressil: https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_Maize%20MON%2087427%20x%20MON%2089034%20x%201507%20x%20MON%2088017%20x%2059122.pdf
(14) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(15) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(16) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

Õigusalane teave