Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 25. oktoober 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Kultuuriväärtuste import ***I
 ELi finantshuvide kaitse ning pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmine kolmandatest riikidest
 Inim- ja veterinaarravimitele lubade andmine ja järelevalve ***I
 Veterinaarravimid ***I
 Ravimsööda tootmine, turulelaskmine ja kasutamine ***I
 Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest ***I
 Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine ***I
 Läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ***I
 Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht ***I
 Euroopa Ravimiameti asukoha üleviimine ***I
 Neofašistliku vägivalla sagenemine Euroopas
 Loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamine ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju
 2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents (COP 24) Katowices (Poola)
 Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärk (COP 14)
 Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika
 Facebooki kasutajate andmete kasutamine Cambridge Analytica poolt ning selle mõju andmekaitsele
 Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmine Istanbulis asuvas konsulaadis
 Olukord Aasovi merel
 Olukord Venezuelas
 Diplomite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamine
 Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt Euroopa Liidus: aeg tegutseda!
 Üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektid

Kultuuriväärtuste import ***I
PDF 237kWORD 84k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375 – C8‑0227/2017 – 2017/0158(COD))(1)
P8_TA(2018)0418A8-0308/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Pidades silmas nõukogu 12. veebruari 2016. aasta järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta24 ning terrorismivastase võitluse direktiivi,25 tuleks kehtestada ühised eeskirjad kolmandate riikidega kauplemise kohta, et tagada kultuuriväärtuste kaitse hävitamise eest, inimkonna kultuuripärandi säilitamine ja röövitud kultuuripärandi liidu ostjatele müümise kaudu toimuva terrorismi rahastamise ärahoidmine.
(1)  Pidades silmas nõukogu 12. veebruari 2016. aasta järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta24 ning terrorismivastase võitluse direktiivi,25 tuleks kehtestada ühised eeskirjad kolmandate riikidega kauplemise kohta, et tagada kultuuriväärtuste kaitse ebaseadusliku kauplemise, hävimise ja hävitamise eest, inimkonna kultuuripärandi säilitamine ja röövitud kultuuripärandi liidu ostjatele müümise kaudu toimuva terrorismi rahastamise ja rahapesu ärahoidmine.
__________________
__________________
24 COM(2016)0050.
24 COM(2016)0050.
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK; ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21.
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK; ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Vastavalt liidu võetud kohustusele kindlustada õiglased menetlused ja ohvritele hüvitiste maksmine ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) põhikirjale ja pärandi kaitset käsitlevatele konventsioonidele tuleb tagada ebaseaduslikult kaubeldud, väljakaevatud või omandatud esemete tagastamine. Inimeste ja territooriumide ärakasutamise puhul, millega tavaliselt kaasneb ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega ja nende salakaubavedu, eriti kui need on pärit relvakonflikti piirkonnast, tuleks käesolevas määruses võtta arvesse pigem inimeste ja territooriumide piirkondlikke ja kohalikke eripärasid kui kultuuritoodangu turuväärtust.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kultuuripärand on tsivilisatsiooni üks põhielemente, mis rikastab kõigi rahvaste kultuurielu ja mida tuleks seega kaitsta ebaseadusliku omastamise ja rüüstamise eest. Liit peaks seetõttu keelama kolmandatest riikidest ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuse toomise liidu tolliterritooriumile.
(2)  Kultuuriväärtustel on sageli suur kultuuriline, kunstiline, ajalooline ja teaduslik tähtsus. Kultuuripärand on tsivilisatsiooni üks põhielemente, millel on muu hulgas sümboolne väärtus ja millest moodustub inimkonna kultuurimälu. See rikastab kõikide rahvaste kultuurielu ja ühendab inimesi ühistes mälestustes ja tsivilisatsiooni arengus. Seega tuleks seda kaitsta ebaseadusliku omastamise ja rüüstamise eest. Muistiseid on alati röövitud, kuid nüüd on see võtnud tööstusharu mõõtmed. Niikaua kuni ebaseaduslikult väljakaevatud kultuuriväärtustega on võimalik tulutoovalt äritseda ja saada kasu ilma suurte riskideta, jätkuvad sellised väljakaevamised ja röövimised ka edaspidi. Kultuuripärandi majanduslik ja kunstiline väärtus tekitab rahvusvahelisel turul suurt nõudlust, aga rangete rahvusvaheliste õiguslike meetmete puudumise või nende ebatõhusa jõustamise tõttu kaubeldakse nende kaupadega edasi varimajanduses. Muististe rööv ja ebaseaduslikult väljakaevatud kultuuripärandiga kauplemine on tõsine kuritegu, mis põhjustab sellest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutele suuri kannatusi. Kultuuriväärtuste ebaseaduslik kaubandus soodustab paljudel juhtudel sunduslikku kultuurilist ühtlustamist või väljasaatmist, kultuurikaupade rüüstamine ja röövimine põhjustab aga muu hulgas kultuuride hääbumist. Liit peaks seetõttu keelama kolmandatest riikidest ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuse importimise liidu tolliterritooriumile, pöörates erilist tähelepanu sellistest kolmandatest riikidest pärit kultuuriväärtustele, kus toimub relvakonflikt, eriti juhul, kui sellise ekspordiga tegelevad terroristlikud või muud kuritegelikud organisatsioonid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Kolmandate riikide pädevatel asutustel ei ole alati piisavalt suutlikkust, et võidelda ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise ja nende ebaseadusliku kaubanduse vastu. Need asutused võivad samuti kannatada korruptsiooni või muude haldusomavoli vormide all. Kui kultuuriväärtused viiakse nende asukohast ära, jääb elanikkond ilma oma tavadest ning mälestus- ja kultusesemetest või -paikadest. Esemete ajalooline kontekst ja teaduslik väärtus kaob, kui seotud esemeid müüakse eraldi. Pidades silmas kultuuriväärtuste asendamatust ja avalikkuse huvi, peaks selliste esemete omandamine olema võimalik ainult teatavatel tingimustel. Importimismenetlus peab hõlmama kinnitust järgneva nõuetekohase ladustamise, dokumenteerimise, teadusasutustele ja avalikele muuseumidele juurdepääsu tagamise ning põhjendatud tagastamisnõuete korral tehtava koostöö kohta.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Arvestades, et liikmesriikides kohaldatakse kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomise suhtes erinevaid eeskirju, tuleks eelkõige võtta meetmed, et tagada kultuuriväärtuste impordi suhtes nende tolliterritooriumile toomisel ühtse kontrolli kohaldamine.
(3)  Arvestades, et liikmesriikides kohaldatakse kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile importimise suhtes erinevaid eeskirju, tuleks eelkõige võtta meetmed, et tagada kultuuriväärtuste teatava impordi suhtes nende liidu tolliterritooriumile toomisel ühtse kontrolli kohaldamine, tuginedes olemasolevatele protsessidele, menetlustele ja haldusvahenditele, mille eesmärk on saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/20131a ühetaoline rakendamine.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Ühiste eeskirjadega peaks olema hõlmatud liidu tolliterritooriumile toodavate muude kui liidu kultuuriväärtuste tollikäitlus, st nii nende vabasse ringlusse lubamine kui ka suunamine tolli eriprotseduuridele, mille hulka ei kuulu transiit.
(4)  Ühiste eeskirjadega peaks olema hõlmatud liidu tolliterritooriumile saabuvate muude kui liidu kultuuriväärtuste toomine ja import.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Võttes arvesse vabatsoonide (ja nn vabasadamate) teadaolevat kultuuriväärtuste ladustamise potentsiaali, tuleks rakendatavaid kontrollimeetmeid kohaldada asjaomaste tolliprotseduuride puhul võimalikult laialdaselt. Kõnealuseid kontrollimeetmeid tuleks seega rakendada lisaks vabasse ringlusse lubatavatele kaupadele ka nende kaupade puhul, mis suunatakse tolli eriprotseduuridele. Samas ei tohiks lai kohaldamisala olla vastuolus kaupade transiidivabaduse põhimõttega ega minna kaugemale eesmärgist, milleks on ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomise takistamine. Vastavalt peaks kontrollimeetmetega olema hõlmatud tolli eriprotseduurid, millele liidu tolliterritooriumile toodav kaup võidakse suunata, kuid neid ei tuleks kohaldada transiidi suhtes.
(5)  Rakendatavaid kontrollimeetmeid tuleks vabatsoonides (ja nn vabasadamates) kohaldada asjaomaste tolliprotseduuride puhul võimalikult laialdaselt, et ennetada käesolevas määruses sätestatud nõuetest kõrvalehoidumist vabatsoonide ärakasutamise kaudu, mis kujutavad endast võimalikku keskkonda ebaseaduslike toodetega kaubitsemise jätkuvaks levikuks ELis. Kõnealuseid kontrollimeetmeid tuleks seega rakendada lisaks vabasse ringlusse lubatavatele kaupadele ka nende kaupade puhul, mis suunatakse tolli eriprotseduuridele. Samas ei tohiks lai kohaldamisala minna kaugemale eesmärgist, milleks on ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomise takistamine, välja arvatud juhul, kui pädevatel asutustel on piisavalt põhjust arvata, et kultuuriväärtuste päritoluriigist või kolmandast riigist eksportimisel on rikutud selle õigus- ja haldusnorme.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Määruses tuleks kasutada määratlusi, mis põhinevad Pariisis 14. novembril 1970. aastal allkirjastatud UNESCO konventsioonil kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning Roomas 24. juunil 1995. aastal allkirjastatud UNIDROIT' konventsioonil varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta, sest paljud kolmandad riigid ja enamik liikmesriike on kõnealuste konventsioonide sätetega tuttavad.
(6)  Määruses tuleks kasutada määratlusi, mis põhinevad Pariisis 14. novembril 1970. aastal allkirjastatud UNESCO konventsioonil kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta (edaspidi „UNESCO 1970. aasta konventsioon“) ning Roomas 24. juunil 1995. aastal allkirjastatud UNIDROIT' konventsioonil varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta, sest paljud kolmandad riigid ja enamik liikmesriike on kõnealuste konventsioonide sätetega tuttavad.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Ekspordi seaduslikkust tuleks kontrollida selle riigi õigus- ja haldusnormide põhjal, kus kultuuriväärtused avastati või loodi (edaspidi „päritoluriik“). Et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, peaks juhul, kui kultuuriväärtused tuuakse liitu muu kolmanda riigi kaudu, tõendama isik, kes soovib kultuuriväärtused liidu tolliterritooriumile tuua, et kultuuriväärtused on eksporditud seaduslikult kõnealusest kolmandast riigist, kui see on UNESCO 1970. aasta konventsiooniga ühinenud ning seega võtnud kohustuse võidelda ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu. Muul juhul peaks asjaomane isik tõendama, et kultuuriväärtused on seaduslikult eksporditud päritoluriigist.
(7)  Ekspordi seaduslikkust tuleks kontrollida selle riigi õigus- ja haldusnormide põhjal, kus kultuuriväärtused avastati või loodi või mille maa seest või vee alt need välja toodi, välja kaevati või varastati, või mis on kultuuriväärtustega nii tihedalt seotud, et asjaomane riik kaitseb neid riikliku kultuuriomandina ja reguleerib nende eksporti oma territooriumilt nende seadusliku väljaviimise korral riigist, kus kultuuriväärtused loodi või avastati (edaspidi „päritoluriik“). Et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, peaks juhul, kui kultuuriväärtused tuuakse liitu muu kolmanda riigi kaudu, tõendama isik, kes soovib kultuuriväärtused liidu tolliterritooriumile tuua, et kultuuriväärtused on päritoluriigist eksporditud seaduslikult. Erandjuhtudel, kui kas kultuuriväärtuse päritoluriiki ei saa usaldusväärselt kindlaks teha ja seda asjaolu loetakse hästi dokumenteerituks, mida kinnitavad pädeva asutuse tõendid, või kui kultuuriväärtus on päritoluriigist eksporditud enne 1970. aastat ning seda hoiti kolmandas riigis enne liidu tolliterritooriumile toomist muul eesmärgil kui ajutiselt kasutamiseks, transiidiks, eksportimiseks või saatmiseks, kuid omanik ei saa esitada nõutavaid dokumente, kuna selliseid dokumente kultuuriväärtuse päritoluriigist eksportimise ajal ei kasutatud, lisatakse taotlusele asjakohased tõendavad dokumendid ja teave, mis tõendab, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud kolmandast riigist kooskõlas selle õigus- ja haldusnormidega, või esitatakse tõendid selliste õigus- ja haldusnormide puudumise kohta.
Muudatusettepanek 10 ja 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  UNESCO 1970. aasta konventsiooni artiklis 5 nõutakse ühe või mitme riikliku talituse loomist, et kaitsta liikmesriigi, kes on konventsiooni osaline, kultuuriväärtusi ebaseadusliku impordi, ekspordi ja üleandmise eest. Kõnealuse konventsiooni kohaselt peab sellisel riiklikul talitusel olema piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid, et tagada kultuuriväärtuste kaitse ja selleks et oleks võimalik vajalik aktiivne koostöö teiste liikmesriikide, kes on konventsiooni osalised, riiklike talitustega julgeolekuvaldkonnas ning võitluses kultuuriväärtuste ebaseadusliku impordi vastu, eriti kriisipiirkondades. Liikmesriigid, kes juba on kõnealuse konventsiooni osalised, peaksid täitma konventsioonis ette nähtud kohustusi ja need liikmesriigid, kes seda veel ei ole, peaksid konventsiooni viivitamata ratifitseerima.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Et mitte takistada ebaproportsionaalselt üle ELi välispiiri liikuvate kaupadega kauplemist, tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes nende kaupade suhtes, mis ületavad teatava vanusepiiri. Seda silmas pidades tundub olevat asjakohane kehtestada kõikide kultuuriväärtuse kategooriate puhul vanuse alampiiriks 250 aastat. Vanuse alampiiriga tagatakse, et käesoleva määrusega ettenähtud meetmed keskenduvad kultuuriväärtustele, mis on kõige tõenäolisemalt rüüstajate sihtmärgiks konfliktipiirkondades, ilma et hõlmamata jääks muud kaubad, mille kontrollimine on vajalik kultuuripärandi kaitse tagamiseks.
(8)  Et mitte takistada ebaproportsionaalselt üle liidu välispiire liikuvate kaupadega kauplemist, tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes nende kaupade suhtes, mis ületavad teatava vanuse- ja väärtusepiiri. Seda silmas pidades tundub olevat asjakohane kehtestada enamiku kultuuriväärtuse kategooriate puhul vanuse alampiir kooskõlas määrusega (EÜ) nr 116/2009 ning UNESCO 1970. aasta konventsiooni ja 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni sätetega ning teatavate I lisas esitatud kultuuriväärtuste kategooriate puhul ka rahaline alampiir. Teatavate kultuuriväärtuse kategooriate puhul ei tohiks rahalist alampiiri kohaldada, kuna suurema varguse, hävimise või hävitamise ohu tõttu nõuavad need tugevamat kaitset. Vanuse alampiiriga tagatakse, et käesoleva määrusega ettenähtud meetmed keskenduvad kultuuriväärtustele, mis on kõige tõenäolisemalt rüüstajate sihtmärgiks konfliktipiirkondades, ilma et hõlmamata jääks muud kaubad, mille kontrollimine on vajalik kultuuripärandi kaitse tagamiseks.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kuna teatavad kultuuriväärtuste kategooriaid, nimelt arheoloogilisi leide, mälestiste elemente, haruldasi käsikirju ja inkunaableid ähvardab eriti röövimise ja hävitamise oht, tundub olevat vajalik näha ette süsteem, mille raames kohaldatakse selliste kultuuriväärtuste suhtes enne liidu tolliterritooriumile lubamist rangemat kontrolli. Sellise süsteemi puhul tuleks enne kõnealuste kaupade vabasse ringlusse lubamist või nende suunamist tolli eriprotseduuridele, v.a transiit, nõuda sisenemise liikmesriigi pädeva asutuse välja antud litsentsi esitamist. Sellist litsentsi taotlev isik peaks suutma tõendada, et kultuuriväärtus on päritoluriigist seaduslikult eksporditud, esitades selleks asjakohased tõendavad dokumendid ja tõendid, eelkõige ekspordisertifikaadid või litsentsid, mille on välja andnud kolmas riik, kust kultuuriväärtus eksporditakse, omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kindlustusdokumendid, transpordidokumendid ja eksperdihinnangud. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid täielike ja täpsete taotluste alusel tegema põhjendamatu viivituseta otsuse litsentsi väljaandmise kohta.
(10)  Kuna teatavaid kultuuriväärtuste kategooriaid, nimelt arheoloogilisi leide ja mälestiste elemente ähvardab eriti röövimise ja hävitamise oht, tundub olevat vajalik näha ette süsteem, mille raames kohaldatakse selliste kultuuriväärtuste suhtes enne liidu tolliterritooriumile lubamist rangemat kontrolli. Sellise süsteemi puhul tuleks enne kõnealuste kaupade liidu tolliterritooriumile importimist nõuda kavatsetava importimise esimese liikmesriigi pädeva asutuse välja antud litsentsi esitamist. Sellist litsentsi taotlev isik peaks suutma tõendada, et kultuuriväärtus on eksporditud päritoluriigist või erandjuhtudel kolmandast riigist kooskõlas selle päritoluriigi või kolmanda riigi õigus- ja haldusnormidega, või et sellised õigus- ja haldusnormid puuduvad. Võttes nõuetekohaselt arvesse riski ja kohaldades nõuetekohase hoolsuse põhimõtet, tuleks seaduslikku ekspordi päritoluriigist või erandjuhtudel kolmandast riigist tõendada asjakohaste tõendavate dokumentide ja tõenditega (päritoluriigis välja antud ekspordisertifikaadid või ekspordilitsentsid, eseme identifitseerimise standardit järgiv standarddokument, mis kajastab kultuuriobjektide kirjeldamise rahvusvahelist standardit, omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kindlustusdokumendid, transpordidokumendid), mis tõendavad, et kõnealused kultuuriväärtused on päritoluriigist eksporditud kooskõlas selle õigus- ja haldusnormidega. Kui tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad, peaks taotlus sisaldama eksperdihinnangut, kui pädev asutus seda vajalikuks peab. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid täielike ja täpsete taotluste alusel tegema põhjendamatu viivituseta ja kindlaksmääratud aja jooksul otsuse litsentsi väljaandmise kohta.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Kultuuriväärtuste erilist laadi arvesse võttes on äärmiselt oluline tolliasutuste kultuuriekspertide roll, kuna nad peaksid saama vajaduse korral nõuda deklarandilt lisateavet ning kultuuriväärtusi analüüsida neid füüsiliselt kontrollides.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kultuuriväärtuste muude kategooriate puhul peaks neid liidu tolliterritooriumile tuua sooviv isik tõendama deklaratsiooniga, et need on kolmandast riigist seaduslikult eksporditud, ja võtma vastutuse nende seadusliku ekspordi eest ning esitama piisava teabe, mis võimaldab tollil asjaomased kultuuriväärtused kindlaks teha. Menetluse lihtsustamise ja õiguskindluse tagamise huvides tuleks teave kultuuriväärtuse kohta esitada standarddokumendis. Kultuuriväärtuste kirjeldamiseks tuleks kasutada UNESCO poolt soovitatud eseme identifitseerimise standardit. Toll peaks kõnealuste kultuuriväärtuste tolliterritooriumile toomise registreerima, jätma endale asjaomaste dokumentide originaalid ning andma deklarandile nende koopiad, et tagada kultuuriväärtuste jälgitavus pärast nende toomist siseturule.
(11)  Kultuuriväärtuste muude kategooriate puhul peaks neid liidu tolliterritooriumile tuua sooviv isik tõendama elektroonilise deklaratsiooniga, et need on päritoluriigist või erandjuhtudel kolmandast riigist seaduslikult eksporditud, ja võtma vastutuse nende seadusliku ekspordi eest ning esitama piisava teabe, mis võimaldab tollil asjaomased kultuuriväärtused kindlaks teha. Menetluse lihtsustamise ja õiguskindluse tagamise huvides tuleks teave kultuuriväärtuse kohta esitada elektroonilises standarddokumendis. Kultuuriväärtuste kirjeldamiseks tuleks kasutada UNESCO poolt soovitatud eseme identifitseerimise standardit järgivat standarddokumenti. Elektrooniline deklaratsioon peaks samuti sisaldama päritoluriigi või erandjuhtudel kolmanda riigi väljastatud ekspordisertifikaate või -litsentse, mis tõendavad, et kõnealused kultuuriväärtused eksporditi sellest riigist vastavalt päritoluriigi või kolmanda riigi õigus- ja haldusnormidele, või et sellised õigus- ja haldusnormid puuduvad. Kui päritoluriigi või kolmanda riigi seadusandluses pole ekspordilitsentsi või -sertifikaadi väljastamist ette nähtud, peaks importija deklaratsioon samuti sisaldama kõiki muid asjakohaseid tõendavaid dokumente ja tõendeid, kaasa arvatud omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kindlustusdokumendid ja transpordidokumendid. Kõnealused kultuuriväärtused tuleks elektrooniliselt registreerida ning deklarandile tuleks anda asjaomaste dokumentide koopiad, et tagada kultuuriväärtuste jälgitavus pärast nende toomist siseturule. Pädevatele asutustele elektroonilise deklaratsiooni vormis esitatud teave peaks võimaldama neil võtta lisameetmeid, kui riskianalüüsi põhjal leitakse, et kõnealused kultuuriväärtused võivad olla ebaseaduslikult imporditud.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Litsentsi või deklaratsiooni esitamise kohustust ei tuleks kohaldada, kui kultuuriväärtused imporditakse tolliterritooriumile ajutiselt hariduslikul, teaduslikul või akadeemiliste uuringutega seotud otstarbel.
(12)  Impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamise kohustust ei tuleks kohaldada, kui kultuuriväärtused imporditakse tolliterritooriumile ajutiselt hariduslikul, teaduslikul, etenduskunstide, säilitamise, restaureerimise, digiteerimise, akadeemiliste uuringutega seotud otstarbel ja muuseumide või samalaadsete kasumit mittetaotlevate kultuurinäitusi korraldavate asutuste vahelise koostöö eesmärgil. Impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamise kohustust ei tohiks kohaldada kaubandusmessidel ja rahvusvahelistel kunstimessidel esitamiseks ette nähtud kultuuriväärtuste suhtes. Kui kultuuriväärtused aga omandatakse ning need jäävad liidu territooriumile, tuleks nende suhtes kohaldada impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamise kohustust vastavalt kultuuriväärtuse kategooriale.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Samuti peaks ilma litsentsi või deklaratsiooni esitamiseta olema lubatud relvakonfliktist mõjutatud või loodusõnnetuste käes kannatavatest riikidest pärinevate kultuuriväärtuste ladustamine nende turvalisuse ja säilimise tagamiseks.
(13)  Samuti peaks ilma impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamiseta olema lubatud relvakonfliktist mõjutatud või loodusõnnetuste käes kannatavatest riikidest pärinevate kultuuriväärtuste ladustamine nende turvalisuse ja säilimise tagamiseks kavatsusega tagastada asjaomased kultuuriväärtused nende päritoluriiki või kolmandasse riiki, kust kultuuriväärtused seaduslikult eksporditi, kui olukord seda võimaldab.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Et võtta arvesse käesoleva määruse rakendamisega seotud kogemusi ning muutuvaid geopoliitilisi ja muid olusid, mille tõttu kultuuriväärtused on ohustatud, ning vältida samas kolmandate riikidega toimuva kaubanduse ebaproportsionaalset takistamist, tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega muudetakse kultuuriväärtuste eri kategooriate suhtes kohaldatava vanuse alampiiri kriteeriumi. Kõnealuse õiguse andmine peaks võimaldama komisjonil ajakohastada ka määruse lisa kombineeritud nomenklatuuris tehtavate muudatuste korral. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes27 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(14)  Et võtta arvesse käesoleva määruse rakendamisega seotud kogemusi ning muutuvaid geopoliitilisi ja muid olusid, mille tõttu kultuuriväärtused on ohustatud, ning vältida samas kolmandate riikidega toimuva kaubanduse ebaproportsionaalset takistamist, tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega muudetakse kultuuriväärtuste eri kategooriate suhtes kohaldatava vanuse alampiiri ja rahalise alampiiri kriteeriume. Kõnealuse õiguse andmine peaks võimaldama komisjonil ajakohastada ka määruselisa kombineeritud nomenklatuuris tehtavate muudatuste korral ning koostada teine lisa (II lisa) koos riikide ja kombineeritud nomenklatuuri koodide loeteluga, mis põhinevad nn ohustatud kultuuriobjektide punastel nimistutel, mille on koostanud ja mida on muutnud Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM). On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes27 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
__________________
27 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
27 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad vastu võtta konkreetse korra seoses kultuuriväärtuste ajutise impordiga liidu tolliterritooriumile ja seal ladustamisega, impordilitsentside taotluste ja dokumentide ning importija deklaratsiooni ja sellele lisatavate dokumentide vormidega ning kõnealuste dokumentide esitamist ja menetlemist käsitlevate täiendavate menetlusnormidega. Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad sisse seada elektroonilise andmebaasi teabe säilitamiseks ja selle vahetamiseks liikmesriikide vahel. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201128.
(15)  Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad vastu võtta konkreetse korra seoses kultuuriväärtuste ajutise impordiga liidu tolliterritooriumile ja seal ladustamisega, tagades sealjuures asjakohased säilitustingimused, võttes nõuetekohaselt arvesse kultuuriväärtuse eripära. Seda korda tuleks kohaldada ka seoses elektrooniliste impordilitsentside taotluste ja dokumentide ning põhjuste loeteluga, miks selline taotlus võidakse tagasi lükata, aga ka elektroonilise importija deklaratsiooni ja sellele lisatavate elektrooniliste standardsete dokumentide vormidega ning kõnealuste dokumentide elektroonilist esitamist ja menetlemist käsitlevate täiendavate menetlusnormidega. Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad sisse seada elektroonilise andmebaasi teabe säilitamiseks ja selle vahetamiseks liikmesriikide vahel määruse (EL) nr 952/2013 raames. Elektroonilise andmebaasi võib sisse seada nimetatud määruse artikli 280 kohaselt loodud tööprogrammi osana. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201128.
__________________
__________________
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Käesoleva määruse rakendamiseks kohaldatakse tollikontrolli ja tõendamise suhtes määruse (EL) nr 952/2013 sätteid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Määruse tõhusa rakendamise ja selle edaspidise hindamise toetamiseks tuleks koguda asjakohast teavet kultuuriväärtuste kaubavoogude kohta. Kultuuriväärtuste kaubavooge ei saa tõhusalt jälgida üksnes kauba väärtust või kaalu arvestades, sest need kaks näitajat võivad muutuda. Väga oluline on koguda teavet deklareeritud esemete arvu kohta. Kuna kombineeritud nomenklatuuris ei ole kultuuriväärtuste puhul täpsustatud täiendavat mõõtühikut, on vaja muuta kohustuslikuks esemete arvu deklareerimine.
(16)  Määruse tõhusa rakendamise ja selle edaspidise hindamise toetamiseks tuleks liikmesriikides ja komisjonis elektrooniliselt koguda ja jagada asjakohast teavet kultuuriväärtuste kaubavoogude kohta. Läbipaistvuse ja avaliku kontrolli huvides tuleks võimalikult suur osa teabest avalikustada. Kultuuriväärtuste kaubavooge ei saa tõhusalt jälgida üksnes kauba väärtust või kaalu arvestades, sest need kaks näitajat võivad muutuda. Väga oluline on koguda elektrooniliselt teavet deklareeritud esemete arvu kohta. Kuna kombineeritud nomenklatuuris ei ole kultuuriväärtuste puhul täpsustatud täiendavat mõõtühikut, on vaja muuta kohustuslikuks esemete arvu deklareerimine.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava29 eesmärk on muu hulgas edendada tolliasutuste suutlikkust reageerida kultuuriväärtuste valdkonnaga seotud riskidele. Kasutada tuleks määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud ühist riskijuhtimise raamistikku ja tolliasutused peaksid omavahel vahetama asjaomast riske käsitlevat teavet.
(17)  Tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava eesmärk on muu hulgas edendada tolliasutuste koolitust ja suutlikkust reageerida kultuuriväärtuste valdkonnaga seotud riskidele. Kasutada tuleks määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud ühist riskijuhtimise raamistikku ja tolliasutused peaksid omavahel vahetama asjaomast riske käsitlevat teavet.
__________________
__________________
29 COM(2014)0527.
29 COM(2014)0527.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  On vaja korraldada kultuuriväärtuste ostjatele mõeldud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid seoses ebaseaduslike kaupade ohuga ja aidata turul osalejaid käesoleva määruse mõistmisel ja kohaldamisel. Liikmesriigid peaksid selle teabe levitamisse kaasama asjaomased riiklikud kontaktpunktid ja muud teabetalitused.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)  Komisjon peaks tagama, et mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele osutatakse piisavat tehnilist abi, ning peaks hõlbustama nendega teabe vahetamist, et käesolevat määrust tõhusalt rakendada. Liidus registreeritud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes impordivad kultuuriväärtusi, peaksid seetõttu saama toetust COSME programmist, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/20131a.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning teatama kõnealustest karistustest komisjonile.
(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning teatama kõnealustest karistustest komisjonile. Samuti peaksid liikmesriigid komisjonile teatama karistuste rakendamisest. Eesmärk on saavutada võrdsed tingimused ja järjekindel lähenemisviis ning seetõttu on asjakohane, et igas liikmesriigis oleksid sarnase laadi ja mõjuga karistused.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Komisjonile tuleks anda piisavalt aega käesoleva määruse rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks, eelkõige nende eeskirjade puhul, mis on seotud impordilitsentsi taotlemiseks või importija deklaratsiooni koostamiseks kasutatavate asjakohaste vormidega. Sellest tulenevalt tuleks käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata.
(19)  Komisjon peaks käesoleva määruse rakenduseeskirjad, eelkõige eeskirjad impordilitsentsi taotlemiseks või importija deklaratsiooni koostamiseks kasutatavate asjakohaste elektrooniliste standardvormide kohta, viivitamata vastu võtma.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevas määruses sätestatakse kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomise tingimused ja kord.
Käesolevas määruses sätestatakse kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile saabumise ja importimise tingimused ja kord.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
Määrust ei kohaldata nende kultuuriväärtuste suhtes, mis liiguvad transiidina läbi liidu tolliterritooriumi.
Määrust kohaldatakse nende kultuuriväärtuste suhtes, mis liiguvad transiidina läbi liidu tolliterritooriumi, kui pädevatel asutustel on piisavalt põhjust arvata, et kultuuriväärtuste päritoluriigist või kolmandast riigist eksportimisel on rikutud selle päritoluriigi või kolmanda riigi õigus- ja haldusnorme.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
a)  „kultuuriväärtus“ – mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis kuulub lisas esitatud tabelis loetletud kategooriatesse ning ületab lisas sätestatud vanuse alampiiri;
a)  „kultuuriväärtus“ – mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis kuulub lisades loetletud kategooriatesse ning ületab lisades sätestatud vanuse ja rahalise väärtuse alampiire;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  „kultuuriväärtuste import“ –
i)  vabasse ringlusse lubamine määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 osutatud tähenduses; või
ii)  kauba suunamine ühele määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 210 osutatud järgmistest eriprotseduuridest:
a.  ladustamine, mille alla kuulub tolliladustamine ja vabatsoonid;
b.  erikasutus, mille alla kuulub ajutine import ja lõppkasutus;
c.  seestöötlemine;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
b)  „päritoluriik“ – riik, mille praegusel territooriumil kultuuriväärtused loodi või avastati;
b)  „päritoluriik“ – riik, mille praegusel territooriumil kultuuriväärtused loodi või avastati, või mille maa seest või vee alt need välja toodi, välja kaevati või varastati, või riik, mis on kultuuriväärtustega nii tihedalt seotud, et asjaomane riik kaitseb neid riikliku kultuuriomandina ja reguleerib nende eksporti oma territooriumilt nende seadusliku väljaviimise korral riigist, kus kultuuriväärtused loodi või avastati;
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c
c)  „ekspordiriik“ – viimane riik, kus kultuuriväärtusi püsivalt hoiustati vastavalt selle riigi õigus- ja haldusnormidele enne kultuuriväärtuste saatmist liitu;
c)  „kolmas riik“ – viimane riik, mis ei ole päritoluriik, kus kultuuriväärtusi hoiustati enne liidu tolliterritooriumile toomist;
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d
d)   „püsivalt“ – vähemalt ühe kuu pikkuse ajavahemiku jooksul ning muul otstarbel kui ajutiseks kasutamiseks, transiidiks, eksportimiseks või saatmiseks;
välja jäetud
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h a (uus)
ha)  „eseme identifitseerimise standard“ – UNESCO vastu võetud rahvusvaheline standarddokument kultuuriväärtuste kirjeldamiseks ja kultuuriväärtusi käsitlevate andmete koondamiseks;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h b (uus)
hb)  „pädevad asutused“ – asutused, millele liikmesriigid määravad impordilitsentside väljaandmise ja importija deklaratsioonide registreerimise ülesande.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 12, et muuta lisas esitatud tabeli teist veergu, kui kombineeritud nomenklatuuris tehakse muudatusi, ning muuta lisas esitatud tabeli kolmandas veerus sätestatud vanuse alampiiri lähtuvalt käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemustest.
2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 12, et muuta I lisas esitatud tabeli teist veergu, kui kombineeritud nomenklatuuris tehakse muudatusi, ning muuta lisas sätestatud vanuse ja rahalise väärtuse alampiiri lähtuvalt käesoleva määruse ning määruse (EÜ) nr 116/2009 rakendamisel saadud kogemustest.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 12, et muuta II lisa, kus on loetletud riigid ja objektide kategooriad, mille puhul on eriti suur ebaseadusliku kauplemise oht, võttes aluseks Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) avaldatud punaste nimistute andmebaasi, mis sisaldab ohustatud kultuuriväärtusi. Komisjon tagab, et II lisa ajakohastatakse korrapäraselt.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – pealkiri
Liidu tolliterritooriumile toodavad kultuuriväärtused
Kultuuriväärtuste toomine ja importimine liidu tolliterritooriumile
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Kultuuriväärtuste vabasse ringlusse lubamine ja nende suunamine muule eriprotseduurile kui transiit on lubatud üksnes juhul, kui esitatakse artikli 4 kohaselt välja antud impordilitsents või artikli 5 kohaselt koostatud importija deklaratsioon.
1.  Keelatud on tuua sisse kultuuriväärtusi, mille päritoluriigist või kolmandast riigist väljatoomisel on rikutud rahvusvahelist õigust ning päritoluriigi või kolmanda riigi õigus- ja haldusnorme.
Kultuuriväärtuste import liidu tolliterritooriumile on lubatud üksnes juhul, kui esitatakse artikli 4 kohaselt välja antud impordilitsents või artikli 5 kohaselt koostatud importija deklaratsioon.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kultuuriväärtuste edukat importi ei loeta tõendiks seadusliku päritolu või omandiõiguse kohta.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
a)  kultuuriväärtuste ajutine import määruse (EL) nr 952/2013 artikli 250 tähenduses liidu tolliterritooriumile hariduslikul, teaduslikul või akadeemiliste uuringutega seotud otstarbel;
a)  kultuuriväärtuste ajutine import määruse (EL) nr 952/2013 artikli 250 tähenduses liidu tolliterritooriumile hariduslikul, teaduslikul, etenduskunstide, konserveerimise, restaureerimise, digiteerimise või akadeemiliste uuringutega seotud otstarbel ning muuseumide või samalaadsete mittetulunduslike asutuste vahelise koostöö otstarbel kultuurinäituste korraldamiseks;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  kaubandusmessidel ja rahvusvahelistel kunstimessidel esitamiseks ette nähtud kultuuriväärtused juhul kui neid ei omandata ega need ei jää liidu territooriumile;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
b)  kultuuriväärtuste ladustamine määruse (EL) nr 952/2013 artikli 237 tähenduses eesmärgiga tagada nende säilitamine avaliku sektori asutuse poolt või tema järelevalve all.
b)  kultuuriväärtuste ladustamine määruse (EL) nr 952/2013 artikli 237 tähenduses eesmärgiga tagada nende turvalisus või säilitamine avaliku sektori asutuse poolt või tema järelevalve all kavatsusega tagastada sellised kultuuriväärtused päritoluriiki või kolmandasse riiki, kust need seaduslikult eksporditi, kui olukord seda võimaldab;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  tagastatud kultuuriväärtused direktiivi 2014/60/EL artiklis 2 määratletud tähenduses.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
3.  Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta lõikes 2 osutatud kultuuriväärtuste ajutise impordi või ladustamise konkreetse korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
3.  Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta lõikes 2 osutatud kultuuriväärtuste ja tagastatud kultuuriväärtuste kaitseks toimuva ajutise impordi või ladustamise konkreetse korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Lisa punktides c, d ja h osutatud kultuuriväärtuste liidus vabasse ringlusse lubamiseks ning suunamiseks muule eriprotseduurile kui transiit tuleb tolliasutustele esitada impordilitsents.
1.  I lisa punktides A1 ja A2 osutatud kultuuriväärtuste importimiseks tuleb tolliasutustele esitada impordilitsents.
Käesolevat artiklit kohaldatakse esimeses lõigus osutatud kultuuriväärtuste suhtes üksnes siis, kui need on loetletud II lisas esitatud riikide ja kombineeritud nomenklatuuri koodide nimistus, kui sellist nimistut kasutatakse eksporditavate kultuuriväärtuste päritoluriigis ja kui kultuuriväärtuste päritoluriik on teada.
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka üksnes II lisas loetletud kultuuriväärtuste suhtes, mis on imporditud liidu tolliterritooriumile päritoluriigist või kolmandast riigist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Kauba valdaja taotleb impordilitsentsi sisenemise liikmesriigi pädevalt asutuselt. Taotlusele lisatakse kõik tõendavad dokumendid ja teave, mis tõendab, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud päritoluriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele. Kui aga ekspordiriik on ühinenud Pariisis 14. novembril 1970. aastal allkirjastatud UNESCO konventsiooniga kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta (edaspidi „UNESCO 1970. aasta konventsioon“), lisatakse taotlusele kõik tõendavad dokumendid ja teave, mis tõendab, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud kõnealusest riigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele.
2.  Kauba valdaja taotleb impordilitsentsi kavatsetava importimise esimese liikmesriigi pädevalt asutuselt. Taotlusele lisatakse kõik asjakohased tõendavad dokumendid ja teave, mis tõendab, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud päritoluriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele, või et sellised õigus- ja haldusnormid puuduvad. Taotlus sisaldab järgmist:
–   ekspordisertifikaadid või ekspordilitsentsid;
–   eseme identifitseerimise standardit järgiv standarddokument, milles kirjeldatakse asjaomast kultuuriväärtust piisavalt üksikasjalikult, et tolliasutused saaks selle kindlaks teha;
–   omandiõiguse dokumendid;
–   arved;
–   müügilepingud;
–   kindlustus- või transpordidokumendid.
Kui tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad, sisaldab taotlus ka eksperdihinnangut, kui pädev asutus seda vajalikuks peab.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Olenemata lõikest 2, lisatakse erandjuhtudel, kui kas
a)   kultuuriväärtuse lähteriiki ei saa usaldusväärselt kindlaks teha ja pädev asutus loeb seda asjaolu hästi dokumenteerituks ja tõendatuks; või
b)   kultuuriväärtused on eksporditud päritoluriigist enne 1970. aastat ning neid hoiti enne liidu tolliterritooriumile toomist kolmandas riigis muul eesmärgil kui ajutine kasutamine, transiit, eksport või saatmine, kuid valdaja ei saa esitada lõike 2 alusel nõutavaid dokumente, kuna selliseid dokumente kultuuriväärtuste päritoluriigist eksportimise ajal ei kasutatud,
taotlusele kõik tõendavad dokumendid ja teave, mis tõendab, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud kolmandast riigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele, või et sellised õigus- ja haldusnormid puuduvad.
Tõendavad dokumendid sisaldavad järgmist:
–   ekspordisertifikaadid või ekspordilitsentsid;
–   eseme identifitseerimise standardit järgiv standarddokument, milles kirjeldatakse asjaomast kultuuriväärtust piisavalt üksikasjalikult, et tolliasutused saaks selle kindlaks teha;
–   omandiõiguse dokumendid;
–   arved;
–   müügilepingud; ning
–   kindlustus- või transpordidokumendid.
Kui tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad, sisaldab taotlus ka eksperdihinnangut, kui pädev asutus seda vajalikuks peab.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Sisenemise liikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas taotlus on täielik. Pädev asutus palub taotlejal puuduva teabe või dokumendid esitada 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
3.  Kavatsetava importimise esimese liikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas taotlus on täielik. Pädev asutus palub taotlejal puuduva või lisateabe või dokumendid esitada 21 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Pädev asutus vaatab taotluse läbi 90 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest ja võtab vastu otsuse impordilitsentsi väljaandmise või taotluse tagasilükkamise kohta. Taotluse võib tagasi lükata järgmistel põhjustel:
4.  Pädev asutus vaatab taotluse läbi 90 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest ja võtab vastu otsuse impordilitsentsi väljaandmise või taotluse tagasilükkamise kohta. Impordilitsentsi väljaandmise korral registreerib pädev asutus selle litsentsi elektrooniliselt. Pädev asutus lükkab taotluse tagasi järgmistel põhjustel:
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt a
a)  ekspordiriik ei ole ühinenud UNESCO 1970. aasta konventsiooniga ning ei ole tõendatud, et kultuuriväärtused eksporditi päritoluriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele;
a)  ei ole tõendatud, et kultuuriväärtused eksporditi päritoluriigist vastavalt eksportimise ajal seal kehtinud õigus- ja haldusnormidele, või et päritoluriigist eksportimise ajal sellised õigus- ja haldusnormid puudusid; või artikli 4 lõikes 2a loetletud erandjuhtudel, kolmandast riigist vastavalt eksportimise ajal seal kehtinud õigus- ja haldusnormidele, või et sellised õigus- ja haldusnormid puudusid;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b
b)  ekspordiriik on ühinenud UNESCO 1970. aasta konventsiooniga ning ei ole tõendatud, et kultuuriväärtused eksporditi ekspordiriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c
c)  pädeval asutusel on põhjust arvata, et kauba valdaja ei omandanud seda seaduslikult.
c)  pädeval asutusel on tõendatavalt põhjust arvata, et kauba valdaja ei omandanud seda seaduslikult.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)  kui liidu teise liikmesriigi pädevad asutused on eelnevalt sama kultuuriväärtuse impordilitsentsi taotluse tagasi lükanud ja kui ei ole esitatud muid tõendeid, mida poleks juba esitatud seoses tagasilükatud taotlusega;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – punkt c b (uus)
cb)  kui seaduslikku eksportimist otse päritoluriigist pole võimalik tõendada, esitades selleks asjakohased tõendavad dokumendid ja tõendid, eelkõige ekspordiriigi väljastatud ekspordisertifikaadid või ekspordilitsentsid, omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kui need on olemas, siis eseme identifitseerimise dokumendid, kindlustusdokumendid, transpordidokumendid ja eksperdihinnangud.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.  Pädev asutus võib taotluse tagasi lükata, kui päritoluriigi asutused on esitanud tagastamis- või kahju hüvitamise taotluse, mis on kohtus menetluses.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)
4b.  Taotluse tagasilükkamise korral lisatakse lõikes 4 osutatud haldusotsusele põhjendused, sealhulgas teave kaebuse esitamise menetluse kohta, mis edastatakse asjaomasele taotluse esitajale otsuse tegemise ajal.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 c (uus)
4c.  Taotlus sisaldab deklaratsiooni selle kohta, et esemete kohta ei ole varem taotlust esitatud, või, kui taotluse rahuldamisest on varem keeldutud, esitatakse selles keeldumise põhjused ja lisatõendid, mis ei olnud taotluse varasema menetlemise ajal kättesaadavad.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 d (uus)
4d.  Kui liikmesriik lükkab elektroonilise taotluse tagasi, teatatakse tagasilükkamisest ja selle põhjustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Ebaseadusliku kauplemise kahtluse korral teavitavad liikmesriigid ka teisi asjaomaseid asutusi, näiteks INTERPOLi ja EUROPOLi.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriigid määravad käesoleva artikli kohaselt avaliku sektori asutused, kes on pädevad impordilitsentse välja andma. Nad esitavad komisjonile kõnealuste asutuste andmed ja teatavad komisjonile kõigist pädeva asutusega seotud muudatustest.
Liikmesriigid määravad viivitamata käesoleva artikli kohaselt avaliku sektori asutused, kes on pädevad impordilitsentse välja andma. Nad esitavad komisjonile kõnealuste asutuste andmed ja teatavad komisjonile kõigist pädeva asutusega seotud muudatustest.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6
6.  Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada impordilitsentsi taotluse vormi ning sellise taotluse esitamist ja menetlemist käsitlevad menetlusnormid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
6.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega elektroonilise standardse impordilitsentsi taotluse vormi ning sellise taotluse elektroonilist esitamist ja menetlemist käsitlevad menetlusnormid koos asjakohaste tõendavate dokumentidega, mis esitatakse elektrooniliselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Lisa punktides a, b, e, f, g, i, j, k ja l osutatud kultuuriväärtuste liidus vabasse ringlusse lubamiseks ning suunamiseks muule eriprotseduurile kui transiit tuleb sisenemise liikmesriigi tolliasutustele esitada importija deklaratsioon.
1.  I lisa A osa punktides 3–14 osutatud kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile importimiseks peab kultuuriväärtuste valdaja esitama importija elektroonilise deklaratsiooni kavatsetava importimise esimese liikmesriigi tolliasutustele.
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka nende punktides A1 ja A2 osutatud kultuuriväärtuste suhtes, mille kombineeritud nomenklatuuri koode ei ole II lisas esitatud.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Importija deklaratsioon sisaldab kauba valdaja allkirjastatud kinnitust selle kohta, et kaup on eksporditud päritoluriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele. Kui aga ekspordiriik on ühinenud UNESCO 1970. aasta konventsiooniga, sisaldab importija deklaratsioon kauba valdaja allkirjastatud kinnitust selle kohta, et kaup on eksporditud kõnealusest riigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele.
2.  Importija deklaratsioon registreeritakse elektrooniliselt: See koosneb järgmisest:
a)   kultuuriväärtuste valdaja allkirjastatud deklaratsioon selle kohta, et kultuuriväärtused on eksporditud päritoluriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele, või et sellised õigus- ja haldusnormid puuduvad;
b)   eseme identifitseerimise standardit järgiv standarddokument, milles kirjeldatakse asjaomast kultuuriväärtust piisavalt üksikasjalikult, et tolliasutused saaks selle kindlaks teha;
c)   päritoluriigi väljastatud ekspordisertifikaadid või -litsentsid, mis tõendavad, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud päritoluriigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
2a.  Olenemata lõikest 2, sisaldab erandjuhtudel, kui kas
a)   kultuuriväärtuse lähteriiki ei saa usaldusväärselt kindlaks teha ja pädev asutus loeb seda asjaolu hästi dokumenteerituks ja tõendatuks; või
b)   kultuuriväärtused on eksporditud päritoluriigist enne 1970. aastat ning neid hoiti enne liidu tolliterritooriumile toomist kolmandas riigis muul eesmärgil kui ajutine kasutamine, transiit, eksport või saatmine, kuid valdaja ei saa esitada lõike 2 alusel nõutavaid dokumente, kuna selliseid dokumente kultuuriväärtuste päritoluriigist eksportimise ajal ei kasutatud,
importija deklaratsioon järgmist:
a)   kultuuriväärtuste valdaja allkirjastatud deklaratsioon selle kohta, et kultuuriväärtused on eksporditud kolmandast riigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele, või et sellised õigus- ja haldusnormid puuduvad;
b)   eseme identifitseerimise standardit järgiv standarddokument, milles kirjeldatakse asjaomast kultuuriväärtust piisavalt üksikasjalikult, et tolliasutused saaks selle kindlaks teha; ning
c)   kolmanda riigi väljastatud ekspordisertifikaadid või -litsentsid, mis tõendavad, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud kolmandast riigist vastavalt selle õigus- ja haldusnormidele.
Kui päritolu- või kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid ei näe ette ekspordilitsentside või -sertifikaatide väljastamist, peab importija deklaratsioon sisaldama ka mis tahes muid asjakohaseid tõendavaid dokumente ja tõendeid, sealhulgas omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kindlustusdokumendid, transpordidokumendid.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta importija deklaratsiooni vormi ning importija deklaratsiooni esitamist ja menetlemist käsitlevad menetlusnormid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu importija elektroonilise standarddeklaratsiooni vormi ning importija deklaratsiooni elektroonilist esitamist ja menetlemist käsitlevad menetlusnormid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5a
Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Komisjon tagab, et mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele osutatakse piisavat tehnilist ja rahalist abi, sealhulgas riiklike kontaktpunktide edendamine koostöös liikmesriikidega ning kogu asjakohast teavet sisaldava veebisaidi loomine, ning hõlbustab teabenõuete korral teabe vahetamist mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja asjaomaste riiklike kontaktpunktide vahel, et käesolevat määrust tõhusalt rakendada.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 b (uus)
Artikkel 5b
Elektroonilise süsteemi kasutamine
1.   Kogu pädevate asutuste ja deklarantide vahel artiklite 4 ja 5 kohaselt toimuv teabevahetus, näiteks deklaratsioonide, taotluste või otsuste vahetamine, toimub elektrooniliselt.
2.   Komisjon loob lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et sätestada järgmine:
–   lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmise, käitamise ja hooldamise kord;
–   elektroonilise süsteemi abil teabe esitamise, töötlemise, säilitamise ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetamise üksikasjalikud eeskirjad.
Liikmesriigid teevad lõikes 1 nimetatud elektroonilise süsteemi väljatöötamisel, hooldamisel ja kasutamisel ning teabe säilitamisel komisjoniga koostööd kooskõlas käesoleva määrusega.
3.   Seoses käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisega peaksid deklarandid ja pädevad asutused oma ülesandeid täitma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a ja määrusega (EL) .../…*.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
* Väljaannete talitus: palun sisestada teksti dokumendis 2017/0003(COD) sisalduva määruse number.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
Artikkel 6
välja jäetud
Tollikontroll ja tõendamine
1.  Artiklis 4 osutatud impordilitsents või vajaduse korral artiklis 5 osutatud importija deklaratsioon esitatakse tolliasutusele, kes on pädev lubama kultuuriväärtused vabasse ringlusse või suunama need muule eriprotseduurile kui transiit.
2.   Kultuuriväärtuste puhul, mille liidu tolliterritooriumile toomise võimaldamiseks tuleb välja anda impordilitsents, kontrollivad tolliasutused, kas impordilitsents vastab esitatud kaubale. Toll võib selleks kultuuriväärtusi füüsiliselt kontrollida, kaasa arvatud ekspertiisi teel.
3.   Kultuuriväärtuste puhul, mille liidu tolliterritooriumile toomise võimaldamiseks tuleb esitada importija deklaratsioon, kontrollivad tolliasutused, kas importija deklaratsioon vastab selle jaoks artikli 5 alusel ette nähtud nõuetele ning kas see vastab esitatud kaubale. Toll võib selleks nõuda deklarandilt täiendavat teavet ning kultuuriväärtusi füüsiliselt kontrollida, kaasa arvatud ekspertiisi teel. Importija deklaratsioon registreeritakse, sellele antakse järjekorranumber ja registreerimiskuupäev ning kauba vabasse ringlusse lubamisel antakse deklarandile registreeritud importija deklaratsiooni koopia.
4.  Deklaratsiooni esitamisel kultuuriväärtuste vabasse ringlusse lubamiseks või suunamiseks muule eriprotseduurile kui transiit, märgitakse deklaratsioonis esemete kogus, kasutades selleks lisas esitatud täiendavaid mõõtühikuid.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Kui liikmesriigid piiravad nende tolliasutuste arvu, mis on pädevad lubama kultuuriväärtused vabasse ringlusse või suunama need muule eriprotseduurile kui transiit, siis teavitavad nad komisjoni pädevate tolliasutuste andmetest ja kõigist sellega seotud muudatustest.
Liikmesriigid võivad piirata nende tolliasutuste arvu, mis on pädevad lubama kultuuriväärtuste importi. Kui liikmesriigid asjaomast piirangut kohaldavad, siis teavitavad nad komisjoni pädevate tolliasutuste andmetest ja kõigist sellega seotud muudatustest.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Tolliasutused arestivad liidu tolliterritooriumile toodud kultuuriväärtused ja peavad neid ajutiselt kinni, kui kõnealused kultuuriväärtused toodi liidu tolliterritooriumile ilma, et oleks täidetud artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused.
1.  Pädevad asutused arestivad liidu tolliterritooriumile toodud kultuuriväärtused ja peavad neid ajutiselt kinni, kui artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Kultuuriväärtuste kinnipidamise korral tagatakse asjakohased säilitustingimused vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 147 sätestatud kaupade ajutise ladustamise tingimustele ja kohustustele, võttes nõuetekohaselt arvesse kultuuriväärtuste eripära.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud haldusotsus, millele lisatakse põhjendus, edastatakse deklarandile ja selle suhtes tuleb kohaldada tõhusat õiguskaitsevahendit vastavalt siseriikliku õigusega ettenähtud menetlustele.
2.  Lõikes 1 osutatud haldusotsuse suhtes tuleb kohaldada määruse (EL) nr 952/2013 artikli 22 lõike 7 sätteid.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Ajutise kinnipidamise periood on rangelt piiratud ajavahemikuga, mis on tolliasutustele või muudele õiguskaitseasutustele vajalik, et teha kindlaks, kas juhtumi asjaolud õigustavad kauba kinnipidamist liidu või siseriikliku õiguse muude sätete kohaselt. Käesoleva artikli kohase ajutise kinnipidamise kestuseks võib olla kuni kuus kuud. Kui selle ajavahemiku jooksul ei tehta otsust kultuuriväärtuste edasise kinnipidamise kohta või kui otsustatakse, et juhtumi asjaolud ei õigusta kauba edasist kinnipidamist, siis tehakse kultuuriväärtused deklarandile kättesaadavaks.
3.  Ajutise kinnipidamise periood on rangelt piiratud ajavahemikuga, mis on tolliasutustele või muudele õiguskaitseasutustele vajalik, et teha kindlaks, kas juhtumi asjaolud õigustavad kauba kinnipidamist liidu või siseriikliku õiguse muude sätete kohaselt. Käesoleva artikli kohase ajutise kinnipidamise kestuseks võib olla kuni kuus kuud ning tolliasutuste põhjendatud otsusega on võimalik seda perioodi veel kolm kuud pikendada. Kui selle ajavahemiku jooksul ei tehta otsust kultuuriväärtuste edasise kinnipidamise kohta või kui otsustatakse, et juhtumi asjaolud ei õigusta kauba edasist kinnipidamist, siis tehakse kultuuriväärtused deklarandile kättesaadavaks. Liikmesriikide asutused peavad tagama, et kultuuriväärtuse päritoluriiki tagastamise hetkel ei ole see päritoluriik relvakonfliktis, mille puhul ei ole kultuuriväärtuse turvalisust võimalik tagada. Vastasel juhul peab kultuuriväärtus jääma liitu, kuni olukord päritoluriigis stabiliseerub.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
3a.  Tolliasutused teavitavad pärast lõikes 1 osutatud otsuse tegemist sellest viivitamata päritoluriiki või juhul, kui kultuuriväärtuse päritoluriiki ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kolmandat riiki ning vajaduse korral EUROPOLi ja INTERPOLi.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 b (uus)
3b.  Kui pädevatel asutustel on piisavalt põhjust arvata, et transiidina läbi liidu tolliterritooriumi liikuvate kultuuriväärtuste päritoluriigist eksportimisel on rikutud selle õigus- ja haldusnorme, käsivad nad tolliasutustel nimetatud kultuuriväärtuse ajutiselt arestida.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – pealkiri
Halduskoostöö
Halduskoostöö ja elektroonilise süsteemi kasutamine
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Käesolev määruse rakendamise eesmärgil tagavad liikmesriigid artikli 3 lõikes 4 osutatud pädevate asutuste vahelise koostöö.
1.  Käesoleva määruse rakendamise eesmärgil tagavad liikmesriigid artikli 4 lõikes 5 osutatud pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Teabe, eelkõige importija deklaratsioonide ja impordilitsentside säilitamiseks ja liikmesriikide asutuste vaheliseks vahetamiseks võib välja töötada elektroonilise süsteemi.
2.  Teabe säilitamiseks ja määruse (EL) nr 952/2013 raames liikmesriikide asutuste vaheliseks vahetamiseks töötatakse välja elektrooniline süsteem. Asjaomane süsteem käsitleb teabe, eelkõige importija deklaratsioonide ja impordilitsentside vastuvõtmist, töötlemist, säilitamist ja vahetamist.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriikidel on võimalik kasutada määruse (EÜ) nr 116/2009 alusel nõutavate ekspordilitsentsidega seoses esitatud taotluste menetlemisel lõikes 2 osutatud elektroonilist süsteemi. Sellistes taotlustes võidakse viidata otse elektroonilises süsteemis hoitavatele andmetele.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjon võib rakendusaktides sätestada järgneva:
Komisjon sätestab rakendusaktides järgneva:
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2
Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud menetluse kohaselt.
Need rakendusaktid võetakse vastu ... [kuus kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] artiklis 13 osutatud menetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse põhjal töödeldakse isikuandmeid ainult selleks, et kaitsta kultuuriväärtusi hävinemise eest, et säilitada inimkonna kultuuripärandit ja tõkestada terrorismi rahastamist, mis toimub röövitud kultuuripärandi liidu ostjatele müümise abil.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 b (uus)
3b.  Kõigile artiklite 4, 5 ja 9 alusel saadud isikuandmetele pääsevad ligi ja neid töötlevad üksnes selleks volitatud töötajad ja neid andmeid kaitstakse nõuetekohaselt igasuguse volitamata ligipääsu või edastamise eest.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad selliste karistuste kohta, mida kohaldatakse artiklite 3, 4 ja 5 rikkumiste korral ning eelkõige selliste juhtumite korral, kus esitatakse valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone ja valeteavet, et saada luba kultuuriväärtuste toomiseks liidu tolliterritooriumile, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja annavad komisjonile viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad selliste karistuste kohta, mida kohaldatakse artiklite 3, 4 ja 5 rikkumiste korral ning eelkõige selliste juhtumite korral, kus esitatakse valeteavet, et saada luba kultuuriväärtuste importimiseks liidu tolliterritooriumile, ning liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada selliste eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võrdsete tingimuste ja sidusa käsitluse saavutamiseks kohaldavad liikmesriigid sarnase laadi ja mõjuga karistusi. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja annavad komisjonile viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik -1 (uus)
Komisjon ja liikmesriigid teevad käesoleva määruse rakendamise ettevalmistustööde raames koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, Interpol, EUROPOL, Maailma Tolliorganisatsioon, Kultuuriväärtuste Kaitse ja Restaureerimise Rahvusvaheline Keskus (ICCROM) ja Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, et tagada tõhus koolitus, suutlikkuse suurendamise alane tegevus ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning tellida vajaduse korral asjakohaseid teadustöid ja töötada välja standardeid.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1
Liikmesriigid korraldavad koolitusi ja võtavad suutlikkuse suurendamise meetmeid tagamaks, et asjaomased asutused suudavad käesolevat määrust tõhusalt rakendada. Samuti võib teadlikkuse tõstmise kampaaniatega kujundada eelkõige kultuuriväärtuste ostjate tõekspidamisi.
Komisjon korraldab koostöös liikmesriikidega:
i.   koolitusi ja suutlikkuse suurendamise alast tegevust ning teadlikkuse suurendamise kampaaniaid asjaomastele asutustele, riiklikele kontaktpunktidele ja spetsialistidele käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks;
ii.   meetmeid päritoluriikide tõhusa koostöö edendamiseks; ning
iii.   parimate tavade vahetamist, mille eesmärk on edendada käesoleva määruse ühetaolist rakendamist, ning eelkõige selliste liikmesriikide asjakohaste tavade vahetamist, kus enne käesoleva määruse jõustumist olid kehtestatud riiklikud õigusaktid, mis käsitlevad kultuuriväärtuste importi.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Need tegevused, kampaaniad ja meetmed tuginevad kogemustele, mis on saadud praegu olemasolevatest programmidest, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni ja komisjoni edendatavatest programmidest.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Koostöö kolmandate riikidega
Komisjon hõlbustab ja ergutab tehnilist ja operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel oma tegevusega hõlmatud küsimustes ning määral, mis on vajalik tema käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.
Komisjon võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega ja kolmandate riikidega nende territooriumil.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Artikli 2 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [Publications Office is to fill in the date of entry into force of this Act].
2.  Artiklis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne …-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
b)  teavet käesoleva määruse rikkumise kohta;
b)  teavet käesoleva määruse rikkumise ja kohaldatud karistuste kohta;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2
Sel eesmärgil saadab komisjon liikmesriikidele asjaomased küsimustikud. Liikmesriikidel on kuus kuud aega nõutud teabe komisjonile esitamiseks.
Sel eesmärgil saadab komisjon liikmesriikidele asjaomased küsimustikud. Liikmesriikidel on küsimustiku kättesaamisest alates kuus kuud aega nõutud teabe komisjonile esitamiseks.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Võttes arvesse liikmesriikide vastuseid lõikes 1 nimetatud küsimustikele, võib komisjon nõuda liikmesriikidelt impordilitsentsi taotluste menetlemise kohta lisateabe esitamist. Liikmesriigid esitavad nõutud teabe võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant.
2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ja seejärel iga nelja aasta tagant. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Aruanne sisaldab praktilise rakendamise uurimist, sealhulgas mõju liidu ettevõtjatele, eelkõige mikro-, väiketele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Aruandes võrreldakse rakendamist liikmesriikides, hinnates muu hulgas määruse ühetaolise kohaldamise määra alates eelmise aruande esitamise kuupäevast. Hindamisel võetakse arvesse ka karistuste kehtestamist käsitlevaid sätteid ja nende kohaldamist ning seda, mil määral need tagavad liikmesriikides võrdseid tingimusi. Aruandes võidakse vajaduse korral esitada soovitusi seoses käesoleva määruse puuduliku rakendamisega liikmesriikides.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõikes 2 osutatud aruandes võetakse arvesse käesoleva määruse kohapealset mõju, sealhulgas selle mõju liidu ettevõtjatele, sealhulgas mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Aruandes esitatakse tõendid eri riikide tulemuste kohta, sellesse lisatakse hinnang selle kohta, kui ühetaoliselt on käesolevat määrust asjaomasel perioodil rakendatud ja kohaldatud, ning selles antakse soovitused liikmesriikide puuduliku rakendamise käsitlemiseks.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – alapealkiri 3
Artikli 2 lõikega 1 hõlmatud kultuuriväärtused
Artikli 2 lõike 1 punktiga a hõlmatud kultuuriväärtused
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
I a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.

Üle 100 aasta vanad arheoloogilised objektid, mis on saadud

 

 

–  väljakaevamistelt, maapealsetest või veealustest leidudest

9705 00 00

 

–  arheoloogilistest leiukohtadest

9706 00 00

 

–  arheoloogilistest kollektsioonidest

 

2.

Üle 100 aasta vanad kunsti-, ajaloo- või religioosse mälestise elemendid, mis moodustavad mälestise lahutamatu osa, aga on sellest eraldatud

9705 00 00 9706 00 00

3.

Kategooriatesse 4 ja 5 mittekuuluvad täielikult käsitsi teostatud joonistused ja maalid mis tahes materjalist ja mis tahes materjalil1a

9701

4.

Täielikult käsitsi teostatud vesivärvi-, guaši- ja pastelltehnikas teosed mis tahes materjalil1a

9701

5.

Mis tahes materjalist täielikult käsitsi teostatud mosaiigid, mis ei kuulu kategooriatesse 1 ega 2, ja täielikult käsitsi teostatud joonistused mis tahes materjalist ja mis tahes materjalil1a

6914

9701

6.

Gravüüride, estampide, serigraafiate ja litograafiate originaalid koos vastavate trükiplaatidega ning originaalplakatid1a

Grupp 49 9702 00 00 8442 50 99

7.

Originaalskulptuurid ning originaalteosega samal viisil valmistatud koopiad,1a mis ei kuulu kategooriasse 1

9703 00 00

8.

Fotod, filmid ja nende negatiivid1a

3704

3705

3706

4911 91 80

9.

Inkunaablid ja käsikirjad, sealhulgas maakaardid ja partituurid üksikult või kollektsioonidena1a

9702 00 00 9706 00 00 4901 10 00 4901 99 00 4904 00 00 4905 91 00 4905 99 00 4906 00 00

10.

Üle 100 aasta vanad raamatud, üksikult või kollektsioonidena

9705 00 00 9706 00 00

11.

Üle 200 aasta vanad trükitud maakaardid

9706 00 00

12.

Igat liiki arhiivid mis tahes kandjal ja nende säilikud, mis on üle 50 aasta vanad

3704

3705

3706

4901

4906

9705 00 00 9706 00 00

13.

a)  Kollektsioonid1a ning zooloogia-, botaanika-, mineraloogia- või anatoomia valdkonna kollektsioonidest pärit esemed

9705 00 00

 

b)  Ajaloo, paleontoloogia, etnograafia või numismaatika valdkonna kollektsioonid1b

9705 00 00

14.

Üle 75 aasta vanad transpordivahendid

9705 00 00 Grupid 86-89

15.

Mis tahes antiikesemed, mida ei sisalda kategooriad A.1–A.14

 

 

a)  50–100 aastat vanad:

 

 

mänguasjad, mängud

Grupp 95

 

klaasesemed

7013

 

hõbe- ja kullassepatooted

7114

 

mööbel

Grupp 94

 

optika-, fotograafia- või filmiseadmed

Grupp 90

 

muusikainstrumendid

Grupp 92

 

kellad ja nende osad

Grupp 91

 

puitesemed

Grupp 44

 

keraamika

Grupp 69

 

gobeläänid ja seinavaibad

5805 00 00

 

vaibad

Grupp 57

 

tapeet

4814

 

relvad

Grupp 93

 

b)  Rohkem kui 100 aastat vanad esemed

9706 00 00

______________

1a Mis on vanemad kui 50 aastat ning ei kuulu nende autoritele.

1b Nagu on määratletud Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas 252/84: kollektsiooniesemed ühise tollitariifistiku rubriigi 97.05 tähenduses on esemed, millel on kollektsiooni arvamiseks nõutavad omadused, st esemed, mis on suhteliselt haruldased, mida ei kasutata tavaliselt nende algse eesmärgi kohaselt, millega tehtavad äritehingud erinevad tavalisest kauplemisest samalaadsete tarbeesemetega ja mis on hinnalised.

Liikidesse A.1–A.15 kuuluvatest kultuuriväärtustest hõlmab käesolev väärtus üksnes neid, mille väärtus vastab määruse lisa B osas esitatud rahalise väärtuse alampiirile või ületab selle.

B.  Teatavate määruse lisa A osas esitatud kategooriate puhul kohaldatavad rahalise väärtuse alampiirid (eurodes)

Väärtus:

Mis tahes väärtus:

1 (arheoloogilise väärtusega esemed)

2 (mälestistest eraldatud osad)

9 (inkunaablid ja käsikirjad)

12 (arhiivid)

15 000

5 (mosaiigid ja joonistused)

6 (gravüürid)

8 (fotod)

11 (trükitud maakaardid)

30 000

4 (vesivärvi-, guaši- ja pastelltehnikas teosed)

50 000

7 (skulptuurid)

10 (raamatud)

13 (kollektsioonid)

14 (transpordivahendid)

15 (mis tahes muud esemed)

150 000

3 (pildid)

Hinnang, kas rahalise väärtusega seotud tingimused on täidetud või mitte, tuleb anda ekspordiloa taotluse esitamisel. Rahaline väärtus on kultuuriväärtuse väärtus rahvusvahelisel turul.

I lisas esitatud väärtused eurodes konverteeritakse omavääringusse ja neid väljendatakse omavääringus 31. detsembril 2001 Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud vahetuskursi alusel. Eurole vastav omavääringu väärtus vaadatakse läbi iga kahe aasta järel alates 31. detsembrist 2001. Eurole vastavate omavääringu väärtuste arvutamisel võetakse aluseks eurodes väljendatud omavääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 31. detsembril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Üldiselt vaatab kultuuriväärtuste nõuandekomitee komisjoni ettepanekul sellise arvutamismeetodi läbi iga kahe aasta järel pärast selle esmakordset kohaldamist. Pärast läbivaatamist avaldatakse eurodes väljendatud väärtused ja eurole vastavad omavääringu väärtused perioodiliselt Euroopa Liidu Teatajas läbivaatamise jõustumise kuupäevale eelneva novembrikuu esimestel päevadel.

Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
I b lisa (uus)
Ib lisa
Riigid ja objektide kategooriad, mille puhul on olemas eriline ebaseadusliku kauplemise oht
[Selle koostab komisjon artikli 2 lõike 2a kohaselt.]

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0308/2018).


ELi finantshuvide kaitse ning pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmine kolmandatest riikidest
PDF 118kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon ELi finantshuvide kaitse kohta ning pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmise kohta kolmandatest riikidest (2018/2006(INI))
P8_TA(2018)0419A8-0298/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kaheksateistkümnendat aastaaruannet (2017. aasta kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil(1),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel(2),

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist käibemaksu tegevuskava kohta (COM(2016)0148),

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2018. aasta aruannet „29. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2017)“ (COM(2018)0553) ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2018)0381–0386),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta(4),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (lõpparuanne)(5) (CRIM-erikomisjoni resolutsioon) ning oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni korruptsioonivastase võitluse ning CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmete kohta(6),

–  võttes arvesse aruannet Eurobaromeetri eriuuringu 470 kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta (O‑000066/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0298/2018),

A.  arvestades, et ELi finantshuvide kaitse peaks olema kesksel kohal ka ELi poliitikas, mille eesmärk on suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase ja tulemusliku kasutamise;

B.  arvestades, et liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide mitmekesisus loob pettuste vastu võitlemiseks keerulise keskkonna ning et Euroopa tasandil puuduvad organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist reguleerivad ühtsed õigusaktid;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõikes 2 sätestatakse, et „liikmesriigid võtavad liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu“;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivis 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus(7) kehtestatakse ELi miinimumeeskirjad vara arestimiseks võimaliku hilisema konfiskeerimise eesmärgil ja vara konfiskeerimiseks kriminaalasjades;

E.  arvestades, et komisjoni 21. detsembri 2016. aasta ettepanekus võtta vastu määrus, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (menetlus 2016/0412(COD)), nähakse ette liikmesriikidevahelised standarditud koostöövahendid;

F.  arvestades, et neid vahendeid ei saa kohaldada kolmandate riikide suhtes;

G.  arvestades, et nõukogu määruses (EL) 2017/1939, ja eelkõige selle artiklis 104 nähakse ette koostöövõimalused kolmandate riikidega;

H.  arvestades, et Euroopa Nõukogu konventsioonis rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), täpsemalt selle artikli 3 lõikes 4 on öeldud, et iga konventsiooniosaline võtab vajalikud seadusandlikud või muud meetmed selleks, et kehtestada nõue, et süüteo toimepanija tõendab seoses riiklikus õiguses määratletud ühe või mitme tõsise rikkumisega eeldatavasti kuritegelikul teel saadud vara või muu konfiskeeritava vara päritolu, kui selline nõue on kooskõlas siseriikliku õigusega;

I.  arvestades, et piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil on ÜRO ja Euroopa Nõukogu töötanud välja mitmed konfiskeerimise ja varade sissenõudmise konventsioonid ja mehhanismid, sh 31. oktoobri 2003. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon, 15. novembri 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, Euroopa Nõukogu 16. mai 2005. aasta konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta ja Euroopa Nõukogu 8. novembri 1990. aasta konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise kohta; arvestades, et mitmesugustel põhjustel ei võimalda need vahendid siiski alati varastatud vara tõhusalt ja õigeaegselt sisse nõuda;

J.  arvestades, et EL käsitleb seda küsimust ühe ühise välis- ja julgeolekupoliitika prioriteedina; arvestades, et sellega seoses rakendatakse katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid;

K.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi)(8) artiklite 1, 3 ja 14 kohaselt on Euroopa Pettustevastasel Ametil õigus viia läbi uurimisi igal pool, kus on kasutatud ELi vahendeid, sh ELilt abi saavates kolmandates riikides;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 14 kohaselt võib Euroopa Pettustevastane Amet sõlmida halduskoostöölepinguid kolmandate riikide pädevate asutustega, kooskõlastades eelnevalt oma tegevust komisjoni pädevate talituste ja Euroopa välisteenistusega;

1.  juhib tähelepanu sagedastele pettusejuhtumitele, kus ELi vahendid kaovad, kui vahendeid kantakse üle kolmandatesse riikidesse;

2.  rõhutab, et ennetavalt oleks vaja vältida vahendite ülekandmist finantsvahendajate kaudu, kes tegutsevad läbipaistmatus ja koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis;

3.  juhib murelikult tähelepanu sellele, et kolmandatest riikidest pärit vahendeid võib petturlikult üle kanda ka ELi; rõhutab, et ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudi poolt läbi viidud ELi rahastatav ettevalmistav meede, mille kaudu toetatakse araabia kevade riike vara sissenõudmise rakendamiseks, peaks viima alalise ja laiema ELi programmini, mille eesmärk on varade sissenõudmise rakendamine;

4.  rõhutab vajadust siduda vahendite eraldamine tegelike tulusaajate andmete avaldamisega, et hõlbustada pettuse korral vara sissenõudmist;

5.  rõhutab, et EL on seni sõlminud vastastikuse õigusabi lepingud kahjuks ainult mõne kolmanda riigiga (näiteks Jaapan, USA, Norra ja Liechtenstein), hoolimata kahtlustest, et vahendeid kantakse üle ka muudesse jurisdiktsioonidesse; palub komisjonil soodustada jõupingutuste tegemist lepingute sõlmimiseks ELi vahenditest toetust saavate kolmandate riikidega;

6.  peab kahetsusväärseks, et paljud liikmesriigid peavad praegu toetuma kahepoolsetele lepingutele ja selle tõsise probleemi käsitlemiseks puudub ühtne ELi lähenemisviis; rõhutab seetõttu vajadust ühtsema lähenemisviisi järele;

7.  nõuab, et EL teeks võimalikult kiiresti edusamme Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühendusega (GRECO) ühinemise asjus ja hoiaks Euroopa Parlamenti olukorraga kursis;

8.  kutsub komisjoni üles olema kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes rangem ja lisama neisse pettusevastased klauslid; peab kahetsusväärseks, et selle kohta, kui palju ELi vahendeid igal aastal raha kolmandatesse riikidesse kandmisega seotud pettusejuhtumite tõttu kaotatakse, puuduvad andmed; palub komisjonil arvutada välja kaotatud ELi vahendite summa;

9.  palub komisjonil viia läbi riskihindamine seoses õigusaktidega, mis soodustavad ebaseaduslike rahaülekannete tegemist EList väljapoole, ning kaotama nende nõrgad kohad;

10.  kutsub komisjoni üles looma standarditud andmete kogumise meetodi, mis oleks kõikide liikmesriikide jaoks ühesugune ja võimaldaks tuvastada vara petturlikult kolmandatesse riikidesse ülekandmist, et luua võimalikult kiiresti keskne ELi andmebaas; rõhutab, et selline mehhanism on rahapesu vastu võitlemiseks juba olemas ning seda saaks laiendada;

11.  rõhutab, et Euroopa Nõukogu 16. mai 2005. aasta konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta ning Euroopa Nõukogu 8. novembri 1990. aasta konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise kohta on olulised vahendid, mis hõlbustavad kolmandate riikidega vara arestimise ja sissenõudmise alase koostöö tegemist; väljendab heameelt arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitleva määruse ettepaneku üle toimunud läbirääkimiste eduka lõpuleviimise üle ning märgib, et selle peamised elemendid võivad luua kasuliku aluse kolmandate riikidega tehtavaks koostööks nende rahvusvaheliste konventsioonide ja kahepoolsete lepingute kontekstis, mille osaline EL on;

12.  peab kahetsusväärseks, et kõik ELi liikmesriigid ei ole nõustunud osalema Euroopa Prokuratuuris; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peab kujunema tulevase vara kolmandatest riikidest sissenõudmise mehhanismi põhiliseks osaliseks, ning toonitab, et see eeldab Euroopa Prokuratuuri tunnustamist pädeva asutusena (vastavalt seda asutust käsitleva määruse artiklile 104) nii olemasolevates kui ka tulevastes lepingutes, mis käsitlevad vastastikust õigusabi ja varade sissenõudmist (sh eelkõige Euroopa Nõukogu ja ÜRO konventsioonides);

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile.

(1) ELT L 198, 28.7.2017, lk 29.
(2) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.
(3) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(5) ELT C 208, 10.6.2016, lk 89.
(6) ELT C 215, 19.6.2018, lk 96.
(7) ELT L 127, 29.4.2014, lk 39.
(8) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.


Inim- ja veterinaarravimitele lubade andmine ja järelevalve ***I
PDF 118kWORD 56k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (COM(2014)0557 – C8-0142/2014 – 2014/0256(COD))
P8_TA(2018)0420A8-0035/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0557),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0142/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0035/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet, määrust (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/5) lõplikule kujule).

(1) ELT C 242, 23.7.2015, lk 39.
(2) Käesolev seisukoht asendab 10. märtsil 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0088).


Veterinaarravimid ***I
PDF 117kWORD 59k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veterinaarravimite kohta (COM(2014)0558 – C8‑0164/2014 – 2014/0257(COD))
P8_TA(2018)0421A8-0046/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0558),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0164/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobse resistentsuse vastu(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0046/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/6) lõplikule kujule).

(1) ELT C 242, 23.7.2015, lk 54.
(2) ELT C 353, 27.9.2016, lk 12.
(3) Käesolev seisukoht asendab 10. märtsil 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0087).


Ravimsööda tootmine, turulelaskmine ja kasutamine ***I
PDF 117kWORD 53k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ravimsööda tootmise, turulelaskmise ja kasutamise ning nõukogu direktiivi 90/167/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (COM(2014)0556 – C8‑0143/2014 – 2014/0255(COD))
P8_TA(2018)0422A8-0075/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0556),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 43 ja artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0143/2014),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2015. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 8. mai 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0075/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/4) lõplikule kujule).

(1) ELT C 242, 23.7.2015, lk 54.


Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest ***I
PDF 324kWORD 151k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (COM(2017)0275 – C8‑0171/2017 – 2017/0114(COD))
P8_TA(2018)0423A8-0202/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0275),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0171/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0202/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

P8_TC1-COD(2017)0114


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus(6) sätestatud eesmärkide saavutamine (eelkõige kohaldada täielikult põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“, luua tulu ja tagada transpordisektorisse tulevikus tehtavate investeeringute rahastamine) on olnud aeglane ja maanteetaristu kasutamise maksustamine on liidus jätkuvalt ebaühtlane.

(1a)  Selles valges raamatus määras komisjon tähtaja (2020), mille saabudes tuleb „viia [...] lõpule väliskulude täielik ja kohustuslik arvessevõtmine (muutes lisaks müra, kohaliku saaste ja liiklusummikutega seotud kulude arvessevõtmisele kohustuslikuks ka infrastruktuuri kulumisega seotud kulude arvessevõtmise) maantee- ja raudteetranspordi valdkonnas. [ME 1]

(1b)  Kaupa ja reisijaid vedavate sõidukite liikumine on üks saasteainete õhkupaiskamist põhjustavaid tegureid. Sellised saasteained, mis on väga kahjulikud inimeste tervisele ja halvendavad liidu välisõhu kvaliteeti, on näiteks PM2,5, NO2 ja O3. Euroopa Keskkonnaameti 2017. aastal avaldatud andmete kohaselt põhjustasid need kolm saasteainet liidus 2014. aastal vastavalt 399 000, 75 000 ja 13 600 inimese enneaegse surma nendega pikaajalise kokkupuutumise tõttu. [ME 2]

(1c)  Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Euroopas ainuüksi maanteeliikluse müra kõige raskemate keskkonnast lähtuvate stressitegurite hulgas õhusaaste järel teisel kohal. Liiklusmürast tingitud südamehaiguste tõttu sureb igal aastal enneaegselt vähemalt 9 000 inimest. [ME 3]

(1d)  Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhu kvaliteeti käsitleva 2017. aasta aruande kohaselt tekitas maanteetransport 2015. aastal kõige rohkem NOx heidet ning oli suuruselt teine tahmasaastet tekitav sektor. [ME 4]

(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“(7) teatas komisjon, et teeb ettepaneku vaadata läbi veoautode maksustamise direktiiv, et võimaldada maksustamist ka süsinikdioksiidi eristamise põhjal ning laiendada mõningaid kõnealuse direktiivi põhimõtteid bussidele, sõiduautodele ja kaubikutele.

(3)  Kõik raskesõidukid sõidukid mõjutavad oluliselt maanteetaristut ja tekitavad õhusaastet, samas kui ning kergsõidukid põhjustavad enamiku maanteetranspordi negatiivsest keskkonna- ja sotsiaalmõjust seoses heite ja ummikutega. Võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi huvides tuleks tagada, et sõidukid, mida ei ole seni käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/62/EÜ,(8) hõlmataks tee- ja kasutusmaksude osas sellesse raamistikku. Kõnealuse direktiivi kohaldamisala tuleks seetõttu laiendada raskesõidukitele, mis ei ole ette nähtud kaubaveoks, väikestele tarbesõidukitele ja kergsõidukitele, sealhulgas sõiduautodele. Sõiduautodega seotud makse saaks kohandada, et vältida sagedaste kasutajate liigset karistamist. Võrdse kohtlemise huvides tuleks makse kohaldada mittediskrimineerivalt sõiduki kategooria alusel ning diferentseeritult vastavalt sõiduki mõjule taristule, keskkonnale ja ühiskonnale ning vastavalt selliste kasutajate erilisele sotsiaal-majanduslikule olukorrale, kellel ei ole muud valikut kui kasutada oma töökohta jõudmiseks maanteed. [ME 5]

(3a)  Autoveo siseturu väljakujundamisel õiglastel konkurentsitingimustel tuleks nõuda reeglite ühtset kohaldamist. Üks käesoleva direktiivi peamisi eesmärke on kaotada kasutajatevahelised konkurentsimoonutused. Seega tuleks raskesõidukitelt kogutavate maksude kohaldamisalasse lisada maanteel kaubaveoks kasutatavad kaubikud. [ME 6]

(3b)  Et tagada asjaomase meetme proportsionaalsus, tuleks kohaldamisalasse lisada üksnes maanteel kaubaveoks kasutatavad kaubikud, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1071/2009(9) ja (EÜ) nr 1072/2009(10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/2014(11). [ME 7]

(4)  Oma olemuse tõttu ei kajasta ajapõhised kasutusmaksud täpselt tegelikult kaasnevaid taristukulusid ega ole seetõttu tõhusad, et stimuleerida keskkonnasõbralikumat ja efektiivsemat tegevust või vähendada ummikuid. Seetõttu tuleks need ajapõhised kasutusmaksud raskesõidukite puhul järk-järgult asendada vahemaapõhiste tasudega, mis on õiglasemad, tõhusamad ja tulemuslikumad. [ME 8]

(4a)   Et tagada, et ajapõhiste maksude järkjärguline asendamine vahemaapõhiste maksudega ei takistaks täiendavalt äärepoolsematest riikidest ja piirkondadest pärit transpordi juurdepääsu peamistele Euroopa turgudele, tuleks võimalikult kiiresti kehtestada hüvitamissüsteem lisakulude tasakaalustamiseks ning seeläbi tagada, et see ei too kaasa konkurentsivõime olulist vähenemist. [ME 10]

(4b)   Et takistada liikluse suundumist maksuvabadele teedele, millel võib olla suur mõju liiklusohutusele ja teedevõrgu optimaalsele kasutamisele, peab liikmesriikidel olema võimalik kehtestada teemaksud kõigil teedel, mis konkureerivad otseselt üleeuroopaliste võrkudega. [ME 11]

(4c)   Ajapõhised kasutusmaksud motiveerivad sõidukijuhte teemaksukleebise kehtivusaja jooksul rohkem sõitma, mis on vastuolus põhimõtetega „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“. [ME 12]

(4d)  Et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine, peaksid teekasutusmaksude valdkonna kontsessioonilepinguid reguleerivad lepingulised raamistikud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL lihtsustama nende lepingute kohandamist liidu õigusraamistiku arenguga. [ME 13]

(4e)   Sellega seoses tuleks kaaluda võimalust tasakaalustada kaugusest tulenevad lisakulud selliste vahendite abil, mis on seotud juurdepääsuga energiatõhusamale autopargile ning eksklusiivse taristu või tehnoloogia (nt e‑kiirteed) prioriteetse pakkumisega. Need hüvitamisvahendid võiksid moodustada osa tulevasest Euroopa ühendamise rahastust pärast 2020. aastat. [ME 14]

(5)  Selleks et tagada kasutajate heakskiit tulevastele teemaksu kogumise süsteemidele, tuleks liikmesriikidel lubada sisse viia asjakohased maksukogumissüsteemid, mis on osa laiemast liikuvusteenuste paketist. Kõnealused süsteemid peaksid tagama taristukulude õiglase jaotumise ning põhimõtte „saastaja maksab“ järgimise ning hõlmama kasutusmaksudest saadava tulu sihtotstarbelise kasutamise korda. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada teemakse ka teedel, mis ei ole peamise transpordivõrgu osa. Kõik liikmesriigid, kes sellise süsteemi kehtestavad, peaksid tagama, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/52/EÜ(12). [ME 15]

(5a)  Liikmesriike tuleks ergutada võtma sõiduautode suhtes teede taristumaksusüsteemide kohaldamisel arvesse sotsiaal-majanduslikke tegureid. [ME 16]

(5b)   Kõikide teekasutajate maksustamine elektroonilisel teel hõlmab massilist isikuandmete kogumist ja säilitamist, mida saab kasutada ka põhjalike liikumisprofiilide koostamiseks. Liikmesriigid ja komisjon peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel võtma järjekindlalt arvesse eesmärgi piiritlemise ja minimaalse andmete kogumise põhimõtteid. Seepärast peaksid teekasutusmaksudega seotud andmete kogumise tehnilised lahendused hõlmama anonüümseid, krüpteeritud ja eelmaksevõimalusi. [ME 17]

(5c)  Sõidukimaksud võivad takistada teemaksude kehtestamist. Selleks et teemaksude kehtestamist toetada, peaks liikmesriikidel olema rohkem tegevusruumi sõidukimaksude kiireks langetamiseks, mis tähendab, et esimesel võimalusel tuleb langetada direktiivis 1999/62/EÜ sätestatud miinimummäärasid. [ME 18]

(5d)  Eriti tähtis on, et liikmesriigid kehtestaksid õiglase maksusüsteemi, millega ei karistata neid erasõidukite kasutajaid, kes maakohtades või raskesti ligipääsetavates või eraldatud piirkondades elades on sunnitud tasulisi teid sagedamini kasutama. Liikmesriigid peaksid kehtestama selliste piirkondade kasutajatele territoriaalse arengu poliitika raames madalamad maksumäärad. [ME 20]

(6)  Nii nagu raskesõidukite puhul, on ka kergsõidukite puhul oluline tagada, et kõik nende kui liikmesriigid kehtestavad väikeste tarbesõidukite suhtes kohaldatavad ajapõhised maksud kohaldatavaid ajapõhiseid makse, on need proportsionaalsed, sealhulgas juhul, kui kasutamise kestus on lühem kui üks aasta. Sellega seoses tuleb arvesse võtta asjaolu, et kergsõidukite kasutamine erineb raskesõidukite kasutusest. Proportsionaalsete ajapõhiste maksude arvutamisel võib aluseks võtte kättesaadavad reisiandmed, tingimusel et see tagab mittediskrimineerimise. [ME 21]

(7)  Direktiiv Direktiivi 1999/62/EÜ kohaselt võib tuleks kehtestada väliskulumaksu kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ väliskulumaks, mis on lähedasel tasemel sotsiaalse piirkuluga kõnealuse sõiduki kasutamisel. See meetod on osutunud kõige õiglasemaks ja tõhusamaks viisiks, et võtta arvesse raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, ning sellega tagataks raskesõidukite õiglane panus ELi õhukvaliteedinormide(13) ja kohaldatavate müra piirmäärade või eesmärkide saavutamisse. Selliste maksude kohaldamist tuleks seetõttu lihtsustada. [ME 22]

(8)  Selleks tuleks anda võimalus koguda taristumaksuga hõlmamata teedevõrkudelt väliskulumaksu ning maksimaalne kaalutud keskmine väliskulumaks asendada lihtsalt kohaldatavate võrdlusväärtustega miinimumväärtustega, mida ajakohastatakse, võttes arvesse inflatsiooni, teaduse arengut seoses maanteetranspordi väliskulu hindamisega ning sõidukipargi koosseisu muutumist. [ME 23]

(8a)  Selleks et aidata saavutada transpordipoliitika valge raamatu eesmärki ja täielikult rakendada põhimõtet „saastaja maksab“, tuleks taristumaksuga hõlmatud võrkudes koguda raskesõidukitelt ja maanteel kaubaveoks kasutatavatelt kaubikutelt väliskulumaksu. [ME 24]

(8b)  Selleks et tagada väliskulumaksust saadava tulu asjakohane kasutamine, oleks kohane, kui väliskulumaksust saadav tulu reinvesteeritakse transporditaristu sektorisse, et edendada säästvamaid transpordiliike, millel on väiksem keskkonnamõju. [ME 25]

(9)  Taristumaksu diferentseerimine sõltuvalt EURO heitgaasiklassist on aidanud kaasa keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamisele. Sõidukipargi uuendamise tõttu on maksude diferentseerimine selle põhjal linnadevahelises transpordivõrgus siiski eeldatavasti aegunud sellisel meetodil maksude diferentseerimine tõenäoliselt 2020. aasta lõpuks vähem tulemuslik ja tuleks järk-järgult selleks ajaks järk‑järgult kaotada. Samaks ajahetkeks tuleks väliskulude maksustamist kohaldada süstemaatilisemalt, sest see sihtotstarbeline vahend nõudmaks tagasi väliskulu olukordades, kus see on kõige olulisem. [ME 27]

(10)  Raskesõidukite osa CO2‑heites suureneb. Taristumaksu diferentseerimine sõltuvalt sellisest heitest aitaks kaasa kõnealuse valdkonna parandamisele ja seega tuleks see kasutusele võtta.

(11)  Kergsõidukid põhjustavad kaks kolmandikku maanteetranspordi negatiivsest keskkonna- ja tervisemõjust. Seetõttu on oluline ergutada kasutama kõige keskkonnasõbralikumaid ja kütusesäästlikumaid sõidukeid teemaksude diferentseerimise kaudu, võttes aluseks vastavustegurid, mis on määratletud komisjoni määruses (EL) 2016/427,(14) komisjoni määruses (EL) 2016/646(15) ja komisjoni määruses (EL) 2017/xxx(16).

(12)  Selleks et edendada kõige keskkonnasõbralikumate ja tõhusamate sõidukite kasutamist, peaksid liikmesriigid kõnealuste sõidukite suhtes kohaldama oluliselt vähendatud tee- ja kasutusmakse. Selleks et lihtsustada ja kiirendada asjaomaste meetmete rakendamist, tuleks neid soodustusi kohaldada sõltumatult komisjoni määruse (EL) …/… (millega rakendatakse määrust (EL) nr 595/2009 seoses CO2‑heite sertifitseerimise ja raskesõidukite kütusekuluga) jõustumisest. Heitevabade sõidukite suhtes ei tohiks kohaldada mingit õhusaastega seotud väliskulumaksu. [ME 28]

(12a)   Alpide‑ülene transiitliiklus kujutab endast mõjutatud piirkondade jaoks müra- ja õhusaaste ning taristu kulumisega seoses probleemi, mida süvendab kulukonkurents lähedal asuvate transpordikoridoridega. Seetõttu tuleb mõjutatud piirkondadele ja liikmesriikidele võimaldada väliskulude maksustamisel ja liikluskorralduse meetmete rakendamisel suurt paindlikkust, pidades eelkõige silmas ümberpaiknemise soovimatu mõju vältimist ja liikluse ümbersuunamist koridoride vahel. [ME 29]

(13)  Liiklusummikud, milles oma erinev osa on kõikidel mootorsõidukitel, põhjustavad umbes 1 % kulu SKPst. Oluline osa nimetatud kulust on seotud linnadevahelise liikluse ummikutega. Seepärast peaks olema lubatud spetsiaalne ummikumaks, tingimusel et seda kohaldatakse kõikide sõidukikategooriate puhul. Olemaks tulemuslik, proportsionaalne ja proportsionaalne mittediskrimineeriv, peaks maksu arvutamise aluseks olema väike ummikukulu, mis oleks diferentseeritud koha, aja ja sõiduki kategooria põhjal. Samuti tuleb leida tasakaalustavad ja kompenseerivad valemid, mis ei ole diskrimineerivad linnade äärealadel elavate töötajate suhtes, kes peavad niigi kandma nii kasutusmaksude kui ka teemaksude kulud. Ummikumaksude positiivse mõju maksimeerimiseks tuleks vastav tulu eraldada projektidele, mis käsitlevad probleemi põhjuseid. [ME 30]

(13a)  Liidu autopärandi kaitsmiseks peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi alusel makstavate erinevate tasude kohandamisel paigutama ajaloolise väärtusega sõidukid erikategooriasse. [ME 31]

(14)  Ummikumaksud peaksid proportsionaalsel viisil kajastama tegelikke kulusid, mida iga sõiduk põhjustab otseselt teistele liiklejatele ja kaudselt kogu ühiskonnale. Selleks et vältida olukorda, kus ummikumaksud takistavad ebaproportsionaalselt isikute ja kaupade vaba liikumist, peaksid need piirduma konkreetse summaga, milles kajastub väike ummikukulu peaaegu läbilaskevõime piiril, st juhul, kui liiklusmaht läheneb teede läbilaskevõimele.

(15)  Tulusid mittemõjutav taristumaksu diferentseerimine, mida kohaldatakse raskeveokite suhtes, ei ole eriti tõhus vahend ummikute vähendamiseks ning tuleks seetõttu järk-järgult kaotada.

(15a)  Võttes arvesse õnnetusjuhtumite suuri väliskulusid, mis ulatuvad igal aastal kümnete miljardite eurodeni, tuleks anda liikmesriikidele seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ(17) sätetega, mis käsitlevad surmaga lõppenud õnnetuse ja raske õnnetuse keskmist keskkonnakulu, võimalus paremini arvesse võtta kindlustuse poolt mittekorvatavaid kulusid. Ühe osa nendest kuludest kannaks asjaomane sotsiaalkindlustusskeem või kogu ühiskond, näiteks kasutatavate avalike teenuste halduskulud, teatavate kasutatavate meditsiiniteenuste teatavad kulud, inimkapitali kaotamise kulud ning füüsilise ja psühholoogilise kahjuga seotud kulud. [ME 32]

(16)  Taristumaksule lisanduvad hinnalisandid võiksid olla ka mujal kui üksnes mägistes piirkondades abiks selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud olulise keskkonnakahjuga või ummikutega, mis tulenevad teatavate teede kasutamisest Praegune hinnalisandite kehtestamise piirang tuleks seetõttu Seetõttu tuleks lihtsustada hinnalisandite rakendamist, jättes välja jätta praegused piirangud, mis piiravad hinnalisandite kehtestamist ja nende tulude eraldamist üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu projektidele. Topeltmaksustamise vältimiseks ei tohiks hinnalisandeid kohaldada peaks hinnalisandite kohaldamine teelõikudel, kus juba võetakse ummikumaksu, olema rangemalt piiratud. Samuti tuleb kohandada erinevatele olukordadele maksimummäära. [ME 33]

(17)  Juhul kui liikmesriik võtab kasutusele teede maksustamise süsteemi, võib hüvitis vastavalt olukorrale kaasa tuua mitteresidendist liiklejate diskrimineerimise. Hüvitamisvõimalus peaks sel juhul piirduma teemaksudega ning seda ei tohiks enam kasutada kasutusmaksude puhul.

(17a)   Väikeste tarbesõidukite puhul on oluline tagada, et käesolev direktiiv ei takistaks kodanike vaba liikumist. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada hinnaalandusi, kui maksud mõjutavad teekasutajaid geograafilistel või sotsiaalsetel põhjustel ebaproportsionaalselt. [ME 34]

(18)  Selleks et kasutada ära võimalikku sünergiat teede maksustamise olemasolevate süsteemide vahel ja vähendada tegevuskulusid, peaks komisjon olema täielikult kaasatud liikmesriikidevahelisse koostöösse, mille eesmärk on võtta kasutusele ühised ja koostalitlusvõimelised teemaksu kogumise süsteemid. [ME 35]

(19)  Teemaksud võivad mobiliseerida mobiliseerivad vahendeid, mis aitavad rahastada ja ristfinantseerida alternatiivseid transporditaristu projekte ning kvaliteetse transporditaristu hooldamist ja kvaliteetsete transporditeenuste ülalpidamist ja arendamist. Seepärast on asjakohane motiveerida liikmesriike kasutama liikmesriikide puhul asjakohane kasutada teemaksude tulu eesmärgipäraselt ning nõuda, et nad annaksid asjakohaselt aru selliste tulude kasutamise kohta. Taristumaksudest ja väliskulumaksust saadavad tulud tuleks seetõttu reinvesteerida transpordisektorisse. See peaks eelkõige aitama välja selgitada võimalikke rahastamispuudujääke ning suurendama avalikkuse poolehoidu teemaksudele. [ME 36]

(20)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on eelkõige tagada, et liikmesriikide hinnakujundust, mida kohaldatakse muude kui raskete kaubaveokite suhtes, kohaldatakse ühtses raamistikus, millega tagatakse võrdne kohtlemine kogu liidus, ja seda ei saa piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil, küll aga saab maanteetranspordi ja käesolevas direktiivis käsitletavate probleemide piiriülese iseloomu tõttu seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)  On vaja tagada, et väliskulumaksud peegeldaksid raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra kulu jätkuvalt võimalikult täpselt, ilma et see muudaks süsteemi ülemäära keeruliseks, et stimuleerida kõige kütusesäästlikumate sõidukite kasutamist ning säilitada stiimulid tõhusana ning teemaksude diferentseerimine ajakohasena. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada väliskulumaksude võrdlusväärtusi miinimumväärtusi teaduse arenguga, määrata kindlaks tulusid mittemõjutava taristumaksu diferentseerimise meetodid sõltuvalt raskesõidukite CO2‑heitest ja kohandada kergsõidukite taristumaksude diferentseerimist tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes(18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 37]

(21a)   Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon üldkohaldatava, läbipaistva ja selge raamistiku keskkonnaalaste, ummikutega seotud ja tervishoiukulude arvesse võtmiseks, mis on taristumaksude tulevaste arvutuste aluseks. Sellega seoses peaks komisjon välja pakkuma mudeli, millele oleks lisatud analüüs, mis käsitleb mõju väliskulude arvesse võtmisele kõigi transpordiliikide puhul. Proportsionaalsuse puhul tuleb väliskulude maksustamise puhul arvesse võtta kõiki transpordiliike. [ME 38]

(21b)   Läbipaistvuse huvides oleks liikmesriikidel asjakohane avalikustada teekasutajatele taristumaksude, väliskulumaksude ja ummikumaksude reinvesteerimisega saavutatud tulemused. Seepärast peaksid nad teatama kasust, mida on saadud paranenud liiklusohutuse, vähenenud keskkonnamõju ja vähenenud liiklusummikute näol. [ME 39]

(22)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi asjaomaste sätete rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse ühtlustatud näitajad teedevõrgu kvaliteedi hindamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(19).

(23)  Direktiivi 1999/62/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 1999/62/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, sõidukite vahemaapõhise maksustamise kohta maanteetaristute kasutamise eest“. [ME 40]

"

2)  Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmise suhtes:

   a) raskete kaubaveokite sõidukimaksud,
   b) sõidukitele kehtestatud tee- ja kasutusmaksud.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite suhtes, mida kasutatakse vedudeks ainult liikmesriikide Euroopa-välistel territooriumidel.

3.  Direktiivi ei kohaldata ka Kanaari saartel, Ceutal ja Melillal, Assooridel või Madeiral registreeritud sõidukite suhtes, mida kasutatakse vedudeks ainult nendel territooriumidel või nende territooriumide vahel ning nende territooriumide ja Hispaania mandriosa ja Portugali mandriosa vahel.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „üleeuroopaline teedevõrk“ – maanteetransporditaristu, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013* II peatüki 3. jaos ning mida on illustreeritud kaartidega kõnealuse määruse I lisas;
   2) „ehituskulud“ – ehitusega seotud kulud, sealhulgas vajaduse korral järgmiste tegevuste rahastamise kulud:
   a) uus taristu või taristu arendamine, sealhulgas oluline teekonstruktsiooni remont või alternatiivne transporditaristu teistele transpordiliikidele ülemineku jaoks; [ME 41]
   b) taristu või selle arendamine (sealhulgas oluline teekonstruktsiooni remont), mis viidi lõpule mitte rohkem kui 30 aastat enne 10. juunit 2008, kui 10. juunil 2008 juba kehtis teemaksukord, või mis viidi lõpule mitte rohkem kui 30 aastat enne mis tahes uue teemaksukorra kehtestamist pärast 10. juunit 2008;
   c) taristu või selle arendamine, mis viidi lõpule enne 10. juunit 2008, kui:
   i) liikmesriik on kehtestanud teemaksukorra, mis näeb ette nimetatud kulude katmise teemaksusüsteemi halduriga sõlmitud lepingu või muude samaväärse toimega õigusaktide alusel, mis jõustusid enne 10. juunit 2008, või
   ii) liikmesriik suudab tõendada, et asjaomase taristu ehitamise põhjuseks oli asjaolu, et selle projekteeritud elueaks oli rohkem kui 30 aastat.
   3) „rahastamiskulud“ – laenuintressid ja aktsionäride/osanike omakapitali tasuvus;
   4) „oluline teekonstruktsiooni remont“ – teekonstruktsiooni remont, välja arvatud selline remont, millest teekasutajatel enam kasu ei ole, eelkõige kui parandustööd on asendatud uue kulumiskihi paigaldamisega või muude ehitustöödega;
   5) „kiirtee“ – spetsiaalselt mootorsõidukiliikluseks kavandatud ja ehitatud tee, mis pole mõeldud sellega piirnevate kinnistute tarbeks ning mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
   a) sel on kummagi sõidusuuna jaoks, kui üksikud kohad ja ajutised olukorrad välja arvata, eraldi sõiduteed, mis on omavahel eraldatud eraldusribaga, mida ei kasutata liikluseks, või erandjuhul muude vahenditega;
   b) mis samal tasandil ei ristu ühegi tee, raudtee, trammitee, jalgrattatee ega jalgteega;
   c) see on spetsiaalselt kiirteeks ette nähtud;
   6) „teemaks“ – kindlaksmääratud summa, mis on tasu teatavas taristus läbitud vahemaa eest vastavalt sõiduki tüübile ning mille tasumisel antakse sõidukile õigus taristut kasutada; maks koosneb taristumaksust ning mõnel juhul ummikumaksust või väliskulumaksust ühest või mitmest järgmisest maksust: taristumaks või mõlemast väliskulumaks; [ME 42]
   7) „taristumaks“ – maks, mis on kehtestatud eesmärgiga katta liikmesriigi kulusid seoses taristu ehitamise, hooldamise, kasutamise ja arendamisega;
   8) „väliskulumaks“ – maks, mille eesmärk on katta liikmesriigis liiklusest tuleneva õhusaaste ja/või müraga seotud kulusid;
   9) „ummik“ – olukord, kus liikluse maht läheneb teede läbilaskevõimele või ületab selle;
   10) „ummikumaks“ – maks, mis on kehtestatud sõidukitele eesmärgiga katta ummikutest tulenevad kulud liikmesriigis ning vähendada ummikuid;
   11) „liiklusest tulenevad õhusaastekulud“ – sõiduki kasutamise ajal õhku paisatavate tahkete osakeste ja osooni eellaste, näiteks lämmastikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite poolt inimtervisele ja keskkonnale tekitatud kahjuga seotud kulud; [ME 43]
   12) „liiklusest tulenevad mürakulud“ – sõidukite tekitatud või sõidukite ja teekatte koostoimel tekkivast mürast põhjustatud inimtervisele ja keskkonnale tekitatud kahjuga seotud kulud; [ME 44]
   13) „kaalutud keskmine taristumaks“ – kindla ajavahemiku jooksul taristumaksust saadud kogutulu, mis on jagatud kõnealusel perioodil taristumaksuga maksustamisele kuuluvatel teelõikudel läbitud raskesõidukite sõidukilomeetrite arvuga;
   14) „kasutusmaks“ – kindlaksmääratud summa, mille tasumisel antakse sõidukile õigus kasutada kindla ajavahemiku jooksul artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud taristuid;
   15) „sõiduk“ – mootorsõiduk, millel on vähemalt neli ratast, või liigendsõiduk, mis on ette nähtud või mida kasutatakse reisijate või kauba maanteeveoks;
   16) „raskesõiduk“ – raske kaubaveok või kaugsõidu- või linnaliinibuss;
   17) „raske kaubaveok“ – sõiduk, mis on ette nähtud kaubaveoks ja mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni;
   18) „kaugsõidu- või linnaliinibuss“ – sõiduk, mis on ette nähtud rohkem kui kaheksa reisija (lisaks juhile) veoks ja mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni;
   18a) „kergsõiduk“ – väike tarbesõiduk või sõiduauto; [ME 46]
   19) „kergsõiduk“ „väike tarbesõiduk“ sõiduauto minibuss, minibuss kaubik või kaubaveoks ette nähtud kaubik; [ME 47]
   20) „sõiduauto“ – nelja rattaga sõiduk, mis on ette nähtud reisijate, kuid mitte rohkem kui kaheksa reisija ja juhi, veoks;
   20a) „ajaloolise väärtusega sõiduk“ – ajaloolise väärtusega sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL** artikli 3 lõike 7 tähenduses; [ME 48]
   21) „minibuss“ – sõiduk, mis on ette nähtud rohkem kui kaheksa reisija veoks (lisaks juhile) ja mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni;
   22) „kaubik“ – sõiduk, mis on ette nähtud kaubaveoks ja (v.a sõiduauto), mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni; [ME 49]
   22a) „kaubaveoks ette nähtud kaubik“ – sõiduk, mida kasutatakse autoveo-ettevõtja tegevusalal, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009*** ning mille suurim lubatud täismass on 2,4–3,5 tonni ja mis on kõrgem kui 2 meetrit; [ME 50]
   22b) „heitevaba käitamine“ – sõiduki kontrollitaval viisil käitamine kaetud teedevõrgus ilma heitkoguseid tekitamata; [ME 51]
   23) „heitevaba sõiduk“ – sõiduk, mis ei tekita heitgaase;
   23a) „mootorratas“ – sõiduk (külghaagisega või ilma), millel on kaks ratast, samuti kõik määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuuluvad kolme- ja neljarattalised sõidukid; [ME 52]
   24) „veoettevõtja“ – mis tahes ettevõtja, kes tegeleb reisijate või kaupade veoga teedel;
   25) „kategooriatesse EURO 0, EURO I, EURO II, EURO III, EURO IV, EURO V, EURO VI kuuluv sõiduk“ – sõiduk, mis vastab käesoleva direktiivi 0 lisas sätestatud saaste piirmääradele;
   26) „sõiduki tüüp“ – kategooria, kuhu raskesõiduk kuulub vastavalt telgede arvule, mõõtmetele või massile või muule sõiduki klassifitseerimise viisile, mis kajastab sõiduki poolt teele põhjustatavaid kahjustusi, nt IV lisas sätestatud klassifitseerimissüsteem sõiduki poolt teele põhjustatavate kahjustuste põhjal, eeldusel et kasutatav klassifitseerimissüsteem põhineb sõiduki omadustel, mis on esitatud kõigis liikmesriikides kasutatavates sõiduki dokumentides või on visuaalselt nähtavad;
   27) „kontsessioonileping“ – riigihankeleping, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL2014/23/EL**** artiklis artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioon; [ME 53]
   28) „kontsessiooni teemaks“ – teemaks, mida nõuab sisse kontsessionäär kontsessioonilepingu alusel;
   29) „oluliselt muudetud tee- või kasutusmaksukord” – tee- või kasutusmaksude määramise kord, mida on muudetud nii, et kulud või tulud on vähemalt 5 % 15 %erinevad võrreldes eelneva aastaga, pärast nende korrigeerimist inflatsiooniga, mida mõõdetakse muutusena kogu ELi hõlmavas tarbijahindade harmoneeritud indeksis (v.a energia ja töötlemata toiduained), mille avaldab komisjon (Eurostat). Kontsessioonilepingute puhul ei loeta oluliseks muudatusi, mis vastavad direktiivi 2014/23/EL artikli 43 lõigetes 1 ja 2 esitatud kriteeriumidele; [ME 54]
   29a) „ristfinantseerimine“ – tõhusa alternatiivse transporditaristu projektide rahastamine olemasoleva transporditaristu tee- ja taristumaksudest saadavast tulust; [ME 55]
   29b) „liikmesriigid“ – kõik liikmesriikide asutused, nii riigi keskvõimu asutused kui ka osariigi/liidumaa või muude kohalike omavalitsuste asutused, kelle ülesanne on tagada liidu õiguse järgimine. [ME 56]

Punkti 2 kohaldamisel:

   a) igal juhul ei tohi arvesse võetavate ehituskulude summa ületada 10. juunil 2008 või uue teemaksukorra kehtestamise kuupäeval, kui see on hilisem kuupäev, kasutuses olevate taristukomponentide käesoleval hetkel järele jäänud projekteeritud elueale proportsionaalselt vastavat summat;
   b) taristu või selle arendamise kulud võivad hõlmata mis tahes spetsiifilisi taristukulusid kulusid, muu hulgas neid, mis on tekkinud uute regulatiivsete nõuete tõttu, mis on kavandatud vähendama müraga seotud saastet mürasaastet, võtma kasutusele uuenduslikke tehnoloogiaid või parandama teeohutust liiklusohutust, ning taristu haldaja tegelikke makseid, mis ta on teinud, lähtudes sellistest objektiivsetest keskkonnakaalutlustest nagu kaitse pinnase kaitse saastumise eest. [ME 57]

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo‑ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).“

"

2a)  Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:"

„ba) ajaloolise väärtusega sõidukid;“. [ME 58]

"

3)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 7

1.  Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 1a kohaldamist, võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada tee- ja/või kasutusmaksud üleeuroopalise teedevõrgu või selle võrgu teatavate osade suhtes ning oma kiirteedevõrgu muude osade suhtes, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, vastavalt käesoleva artikli lõigetes 3–9 ning artiklites 7a–7k sätestatud tingimustele.

2.  Lõige 1 ei piira liikmesriikide õigust kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga tee- ja kasutusmakse muude teede suhtes, tingimusel et tee- ja kasutusmaksude kehtestamine sellistel muudel teedel ei too kaasa rahvusvahelise liikluse diskrimineerimist ega moonuta konkurentsi ettevõtjate vahel. Tee- ja kasutusmaksud, mida kohaldatakse teedel, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, või teedel, mis ei ole kiirteed, peavad vastama tingimustele, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4, artiklis 7a ja artikli 7j lõigetes 1, 2 ja 4.

3.  Liikmesriigid ei kehtesta ühegi konkreetse sõidukikategooria suhtes nii tee- kui ka kasutusmaksu ühe teelõigu kasutamise eest. Liikmesriik, kes kehtestab kasutusmaksu oma teedevõrgus, võib ka kehtestada teemaksu sildade, tunnelite ja mägedes läbipääsude kasutamise eest.

4.  Tee- ja kasutusmaksud ei tohi olla teekasutaja riikkondsuse, veoettevõtja asukohaliikmesriigi või kolmandast riigist asukohariigi, sõiduki registrisse kandmise liikmesriigi või kolmanda riigi ega veo lähte- või sihtkoha tõttu otseselt ega kaudselt diskrimineerivad.

5.  Liikmesriigid võivad ette näha vähendatud teemaksumäärad või kasutusmaksud või teha erandeid tee- või kasutusmaksude maksmise kohustusest nende raskesõidukite puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 165/2014 alusel vabastatud kohustusest paigaldada sõidumeerik ja seda kasutada, juhtudel, mis vastavad käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele.

6.  Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2018 … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kasutusmakse raskesõidukitele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud võivad jääda kehtima kuni 31. detsembrini 2022 ning need asendatakse alates 1. jaanuarist 2023 käesoleva direktiiviga hõlmatud teedevõrgus taristumaksudega. [ME 59]

7.  Alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ei kehtesta liikmesriigid kasutusmakse kergsõidukitele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud kaotatakse järk-järgult 31. detsembriks 2027.

8.  Seoses raskesõidukitega võib liikmesriik kuni 31. detsembrini 2019 kohaldada tee- või kasutusmakse üksnes selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, kui ta leiab, et kohaldamisala laiendamine väiksema kui 12‑tonnise maksimaalse lubatud täismassiga sõidukitele:

   a) avaldaks liikluse ümbersuunamise tõttu olulist negatiivset mõju vabale liiklusvoole, keskkonnale, müratasemele, ummikute tekkele, tervisele või liiklusohutusele;
   b) põhjustaks halduskulusid rohkem kui 30 % lisatuludest, mida kohaldamisala laiendamisega oleks saadud.

Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada tee- ja/või kasutusmakse üksnes selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, teavitavad komisjoni oma otsusest ning põhjendavad seda.

9.  Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse raskesõidukitele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute kohaldatavaid tee- ja kasutusmakse kõikide raskesõidukite suhtes. [ME 61]

10.  Raske- ja kergsõidukite Kuni 31. detsembrini 2022 võib ühelt poolt raskesõidukite ning kaubaveoks ette nähtud kaubikute ning teiselt poolt väikeste tarbesõidukite (v.a kaubaveoks ette nähtud kaubikud) suhtes tee- ja kasutusmaksud e võib kasutusele võtta või neid edasi kasutada teineteisest sõltumatult. [ME 62]

___________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“

"

4)  Artikkel 7a asendatakse järgmisega:"

Artikkel 7a

1.  Kasutusmaksud peavad olema proportsionaalsed taristu kasutuse ajaga.

2.  Kui kasutusmakse kohaldatakse raskesõidukite suhtes, peab taristu olema kättesaadav vähemalt järgmisteks ajavahemikeks: päev, nädal, kuu ja aasta. Igakuine maksumäär on kuni 10 % aastasest maksumäärast, nädalane maksumäär on kuni 5 % aastasest maksumäärast ja päevane maksumäär on kuni 2 % aastasest maksumäärast.

Liikmesriik võib kohaldada kõnealuses liikmesriigis registreeritud sõidukite suhtes ainult aastaseid maksumäärasid.

Liikmesriigid määravad kasutusmaksud, sealhulgas halduskulud, kõigi raskesõidukikategooriate puhul tasemel, mis ei ületa II lisas sätestatud maksimummäärasid.

3.  Kui kasutusmakse kohaldatakse sõiduautode suhtes, peab taristu olema kättesaadav vähemalt järgmisteks ajavahemikeks: päev, nädal, kümme päeva, kuu või kaks kuud või mõlemad ja aasta. Kahekuine maksumäär on kuni 30 % aastasest maksumäärast, igakuine maksumäär on kuni 18 % aastasest maksumäärast ning päevane, nädalane ja 10‑päevane maksumäär on kuni 8 % aastasest maksumäärast. [ME 63]

Liikmesriigid võivad taristu kasutamise ette näha ka muudeks ajavahemikeks. Sel juhul kohaldavad liikmesriigid maksumäärasid vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid, eelkõige aastamäära ja teisi esimeses lõigus osutatud ajavahemikel kohaldatavaid määrasid, kasutusel olevaid süsteeme ja halduskulusid.

Kasutusmaksukavade puhul, mis on vastu võetud enne 31. maid 2017, võivad liikmesriigid säilitada esimeses lõigus sätestatud piirmääradest suuremad määrad, kui need kehtisid enne seda kuupäeva, ja vastavad suuremad määrad teiste kasutuse ajavahemike jaoks, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet. Nad peavad siiski vastama esimeses lõigus sätestatud piirmääradele ning teisele lõigule niipea, kui oluliselt muudetud tee- või kasutusmaksukord jõustub, ning hiljemalt 1. jaanuarist 2024.

4.  Väikebusside, kaubikute ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute puhul järgivad liikmesriigid kas lõiget 2 või lõiget 3. Liikmesriigid kehtestavad väikebussidele, kaubikutele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele kõrgemad kasutusmaksud kui sõiduautodele hiljemalt 1. jaanuarist 2024. [ME 64]

4a.  Kasutusmaksude proportsionaalsuse puhul võib arvesse võtta liidu äärealal asuvast liikmesriigist algavate vedude eripära. [ME 65]

"

4a)  Artiklisse 7b lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Kiirteelõikudel, mille suhtes kohaldatakse taristumaksu, on vajalik taristu, et tagada kõigi kasutajate ohutu liiklemine, ning seal võib olla kõigis ilmastikutingimustes turvaline parkimisala vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (2017/0122(COD)).“ [ME 66]

"

5)  Artikkel 7c asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 7c

1.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada väliskulumaksu, mis on seotud liiklusest tuleneva õhu- ja/või mürasaaste kuluga.

Väliskulumaksu võib säilitada või kehtestada teevõrgu osadel, mille suhtes ei kohaldata taristumaksu.

Raskesõidukite puhul väliskulumaks Väliskulumaks, mis on seotud liiklusest tuleneva õhusaaste või müraga, varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse vähemalt IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtusi miinimumväärtusi. [ME 67]

2.  Arvesse võetavad kulud vastavad teedevõrgule või selle osale, kus väliskulumaksu nõutakse, ja sõidukitele, mille suhtes väliskulumaksu kohaldatakse. Liikmesriigid võivad otsustada sisse nõuda üksnes teatava protsendi nimetatud kuludest.

3.  Liiklusest tuleneva õhusaastega seotud väliskulumaksu ei kohaldata raskesõidukite suhtes, mis vastavad kõige rangematele EURO heitenormidele.

Esimene lõik kaotab kehtivuse neli aastat pärast kuupäeva, mil hakati kohaldama eeskirju, millega kehtestati kõnealused normid.

4.  Väliskulumaksu suuruse kehtestab asjaomane liikmesriik. Kui liikmesriik määrab sel eesmärgil asutuse, on kõnealune asutus õiguslikult ja rahaliselt sõltumatu asutusest, kelle ülesanne on hallata ja koguda kõnealust maksu või selle osa.

5.  Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldavad maksu koguvad liikmesriigid raskesõidukite väliskulumaksu vähemalt selles võrgu osas, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1, kus raskesõidukite tekitatud keskkonnakahju on suurem kui keskmine raskeveokite tekitatud keskkonnakahju, mis on määratletud vastavalt IIIa lisas osutatud aruandlusnõuetele raskesõidukitele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele liiklusest tuleneva õhusaaste ja müraga seotud väliskulumaksu kõikides artikli 7 lõikes 1 osutatud võrgu osades, kus kohaldatakse taristumaksu.“ [ME 68]

5a.  Alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatakse artikli 7 lõikes 1 osutatud mis tahes teedevõrgu osas kehtestatud väliskulumaksu mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate suhtes. [ME 69]

5b.  Liikmesriigid võivad kohaldada erandeid, millega on lubatud väliskulumaksu ajaloolise väärtusega sõidukite jaoks kohandada.“ [ME 70]

"

6)  Lisatakse artikkel 7da:"

„Artikkel 7da

1.  Liikmesriigid võivad vastavalt V lisas sätestatud nõuetele kehtestada ummikumaksu oma teedevõrgu mis tahes osas, kus esineb ummikuid. Ummikumaksu võib kohaldada ainult nendel teelõikudel, kus esineb pidevalt ummikuid, ja üksnes ajavahemikel, mil ummikud enamasti esinevad.

2.  Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 1 osutatud teelõigud ja ajavahemikud, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud teedel ja nende ümbruses tekkivate ummikute suurusega, näiteks keskmine hilinemine või järjekorra pikkus.

3.  Mis tahes teedevõrguosas kehtestatud ummikumaksu kohaldatakse mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate suhtes kooskõlas standardsete samaväärsuskordajatega, mis on esitatud V lisas. Liikmesriigid võivad kohaldada erandeid, millega on lubatud väliskulumaksu ajaloolise väärtusega sõidukite jaoks kohandada. [ME 72]

4.  Ummikumaks kajastab kulusid, mida sõiduk põhjustab teistele liiklejatele ja kaudselt kogu ühiskonnale, kuid see ei tohi mis tahes teeliigi puhul ületada VI lisas sätestatud maksimummäärasid.

5.  Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid ummikumaksude mõju jälgimiseks ja nende taseme läbivaatamiseks. Maksud vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kolme aasta järel, tagamaks, et need ei ole suuremad kui kõnealuses liikmesriigis esinevad ummikukulud nendel teelõikudel, mille suhtes on kehtestatud ummikumaks.“

"

(7)  Artiklid 7f ja 7g asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 7f

1.  Pärast komisjoni teavitamist võib liikmesriik lisada taristumaksule hinnalisandi teatavatel teelõikudel, kus esineb pidevalt ummikuid või mida kasutavad sõidukid põhjustavad märkimisväärset keskkonnakahju, kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) hinnalisandist tekkinud lisatulu investeeritakse määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükis määratletud põhivõrgu transporditaristu ehitamisse, mis aitab otseselt kaasa ummikute või keskkonnakahju vähendamisele ning transporditeenustesse, mis asuvad samas transpordikoridoris teelõiguga, mille suhtes hinnalisand kehtestatakse, [ME 75]
   b) hinnalisand ei ületa 15 % kaalutud keskmisest taristumaksust, mis arvutatakse vastavalt artikli 7b lõikele 1 ja artiklile 7e, välja arvatud juhul, kui saadud tulu investeeritakse põhivõrgukoridoride piiriülestesse lõikudesse; sel juhul ei tohi mägipiirkondades, kus taristukulud ning kliima- ja keskkonnakahju on suuremad ja kus hinnalisand olla suurem kui 25 % ei ületa 50 %; [ME 76]
   c) hinnalisandi kohaldamisega ei kaasne kaubandusliku liikluse ebaõiglast kohtlemist võrreldes muude liiklejatega;
   d) andmed hinnalisandi täpse kohaldamiskoha kohta ja tõendid punktis a osutatud põhivõrgukoridoride ehitamise transporditaristu või transporditeenuste rahastamise otsuse kohta esitatakse komisjonile enne hinnalisandi kohaldamist; [ME 77]
   e) ajavahemik, mille jooksul hinnalisandit kohaldatakse, määratakse kindlaks ja piiritletakse eelnevalt ning eeldatavate tulude poolest on see kooskõlas hinnalisandist saadavast tulust kaasrahastatavate projektide rahastamiskavadega ja tulude-kulude analüüsiga.

1a.  Piiriüleste projektide puhul võib hinnalisandit kohaldada vaid juhul, kui kõik projektiga seotud liikmesriigid on sellega nõus. [ME 78 ja ME 164]

2.  Hinnalisandit võib kohaldada sellise taristumaksu suhtes, mis on diferentseeritud kooskõlas artikliga 7g või 7ga.

3.  Pärast nõutava teabe saamist liikmesriigilt, kes kavatseb kohaldada hinnalisandit, teeb komisjon selle teabe kättesaadavaks artiklis 9c osutatud komitee liikmetele. Kui komisjon leiab, et kavandatav hinnalisand ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele või et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju äärepoolsete piirkondade majanduse arengule, võib komisjon taotluse rakendusaktidega tagasi lükata või nõuda asjaomase liikmesriigi esitatud maksustamiskava muutmist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Kui hinnalisandit kohaldatakse artikli 7e lõikes 3 sätestatud teemaksusüsteemide suhtes, ei ole hinnalisandi puhul tegemist käesoleva direktiivi kohaldamisel tehtud olulise muudatusega. [ME 79]

4.  Hinnalisandi summa arvatakse maha artikli 7c kohaselt arvutatud väliskulumaksu summast, välja arvatud EURO heitgaasiklassidesse 0, I ja II kuuluvate sõidukite puhul alates 15. oktoobrist 2011, III ja IV klassi puhul alates 1. jaanuarist 2015, V klassi puhul alates 1. jaanuarist 2019 ning VI klassi puhul alates 2023. aasta jaanuarist. Kogu kõnealune hinnalisandi ja väliskulumaksude üheaegsest kohaldamisest tekkinud tulu investeeritakse selliste põhivõrgukoridoride ehitamisse, mis on loetletud määruse (EL) nr 1316/2013 I lisa I osas. [ME 80]

5.  Hinnalisandit ei tohi kohaldada teelõikudel, kus kohaldatakse ummikumaksu.

Artikkel 7g

1.  Kuni 31. detsembrini 2021 võib taristumaksu diferentseerida selleks, et vähendada ummikuid, minimeerida taristule tekitatavat kahju, optimeerida asjaomase taristu kasutamist või parandada liiklusohutust, kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) diferentseerimine on läbipaistev, avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav,
   b) diferentseeritakse sõltuvalt päevaajast, nädalapäevast või aastaajast,
   c) ükski taristumaks ei ole üle 175 % suurem artiklis 7b osutatud kaalutud keskmise taristumaksu maksimaalsest tasemest,
   d) tippkoormuse aeg, mille jooksul nõutakse ummikute vähendamise eesmärgil kõrgemaid taristumakse, ei ületa viit tundi päevas ega sellist arvu tunde, mille jooksul ületab ummistusmäär läbilaskevõimet 100 %, [ME 81]
   e) diferentseerimist kavandatakse ja kohaldatakse läbipaistvalt ja tulusid mõjutamata ummikutega teelõigu suhtes, pakkudes madalamaid teemaksumäärasid vedajatele, kes liiklevad tippkoormusevälisel ajal, ning kõrgemaid teemaksumäärasid vedajatele, kes liiklevad samal teelõigul tippkoormuse ajal.

Liikmesriik, kes soovib sellist diferentseerimist kehtestada või kehtivat korda muuta, teavitab sellest komisjoni ja esitab talle vajaliku teabe tagamaks, et tingimused on täidetud.

2.  Raskesõidukite puhul diferentseerivad liikmesriigid kuni 31. detsembrini 2020 taristumaksu vastavalt sõiduki EURO heitgaasiklassile nii, et ükski taristumaks ei ole üle 100 % suurem samast, kõige rangematele heitenormidele vastavatelt samaväärsetelt sõidukitelt nõutavast maksust. Kehtivad kontsessioonilepingud võib sellest nõudest vabastada kuni lepingu uuendamiseni.

Liikmesriik võib siiski teha erandeid taristumaksu diferentseerimise nõudest mis tahes järgmisel juhul:

   i) see kahjustaks oluliselt teemaksusüsteemide sidusust tema territooriumil;
   ii) asjaomase teemaksusüsteemi puhul ei oleks sellise diferentseerimise kasutuselevõtmine tehniliselt praktiline;
   iii) see tooks kaasa enim saastavate sõidukite ümbersuunamise koos selle negatiivse mõjuga liiklusohutusele ja rahvatervisele;
   iv) teemaks sisaldab väliskulumaksu.

Kõigist sellistest eranditest teatatakse komisjonile.

3.  Kui sõidukijuht või, kui see on asjakohane, veoettevõtja ei kasuta maksete tegemiseks elektroonilist teemaksusüsteemi või tal puudub kehtiv ettemaksekorraldus või tema sõidukis ei ole kontrollimisel võimeline esitama teemaksuettevõtja poolt heakskiidetud seadmestikku, millega tõendada lõike 2 eesmärgil sõiduki heitgaasiklassi tõendamiseks vajalikke dokumente, võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat maksumäära. [ME 82]

4.  Ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on avaldanud ametlikud CO2‑heite andmed vastavalt määrusele (EL) …/…,* võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 9e, et määrata kindlaks CO2‑heite võrdlusväärtused ning asjaomaste raskesõidukite sobivad kategooriad, võttes arvesse heitkoguste vähendamise tehnoloogiaid. [ME 83]

Ühe aasta jooksul alates delegeeritud õigusakti jõustumisest peavad liikmesriigid taristumaksusid diferentseerima, võttes arvesse CO2‑heidet ja asjaomaseid sõidukikategooriaid. Maksud diferentseeritakse nii, et ükski taristumaks ei ole rohkem kui 100 % suurem samast, kõige madalama CO2‑heitega (kuid mitte heitevabast) samaväärsest sõidukist. Heitevabade sõidukite taristumaksusid vähendatakse 75 % võrreldes kõige kõrgema määraga. [ME 84]

4a.  Alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] vähendatakse heitevabade sõidukite taristumaksu madalaima maksumääraga võrreldes 50 %. Samasugust alandatud maksumäära rakendatakse heitevaba käitamise suhtes, mida saab tõendada. [ME 85]

4b.  Komisjon koostab … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] hindamisaruande, milles hinnatakse heitevabade sõidukite ja heitevaba käitamise turuosa. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9e vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte, et arvutada ümber heitevabade sõidukite suhtes kohaldatav alandatud maksumäär, võrreldes kõige madalama taristumaksumääraga. [ME 86]

5.  Lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud diferentseerimise eesmärk ei ole saada teemaksust täiendavat maksutulu. Tulude ootamatu suurenemine tasakaalustatakse diferentseerimisstruktuuri muutmisega hiljemalt kahe aasta jooksul alates selle aruandeaasta lõpust, mille jooksul lisatulu tekkis.

____________

* Komisjoni XXX määrus (EL) …/…, millega rakendatakse määrust (EL) nr 595/2009 seoses CO2‑heite sertifitseerimise ja raskesõidukite kütusekuluga ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L …, …, lk …).“

"

8)  Lisatakse artikkel 7ga:"

Artikkel 7ga

1.  Kuni 31. detsembrini 2021 võivad liikmesriigid diferentseerida kergsõidukite puhul diferentseerida tee- ja kasutusmakse olenevalt sõiduki keskkonnamõjust. [ME 87]

2.  Alates 1. jaanuarist 2022 diferentseerivad liikmesriigid vähemalt tee- ja kasutusmaksude aastamäärasid vastavalt sõidukite CO2 ja saasteainete heitele kooskõlas VII lisas sätestatud eeskirjadega.

2a.  Liikmesriigid võivad võtta arvesse sõiduki keskkonnanäitajate paranemist, mis tuleneb sõiduki ümberehitamisest alternatiivkütuste kasutamiseks. Ettemakse püsikorralduse või muu mehhanismi abil, mille teemaksusüsteemi haldur on heaks kiitnud, peaks kasutajatel olema võimalik saada kasu teemaksude diferentseerimisest, millega tunnustatakse seda, et keskkonnanäitajad on sõiduki ümberehitamise tulemusel paranenud. [ME 88]

3.  Kui sõidukijuht või, kui see on asjakohane, veoettevõtja ei ole teinud ettemakset ega kasuta muud halduri poolt heakskiidetud mehhanismi, ega ole kontrollimisel võimeline esitama sõiduki heitgaasiklassi tõendamiseks vajalikke dokumente (vastavussertifikaati) vastavalt komisjoni määrusele (EL) …/…,* võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat maksumäära või kasutusmaksu kõrgeimat aastamäära. Kui sõiduki heitgaasiklassi tõendavad dokumendid esitatakse tagantjärele, siis kohaldatud tee- või kasutusmaksu ja asjaomase sõiduki puhul tegelikult kohaldatava tee- või kasutusmaksu vahe hüvitatakse. [ME 89]

3a.  Liikmesriigid võivad ajaloolise väärtusega sõidukite maksustamiseks kehtestada erimeetmed. [ME 90]

4.  Kooskõlas artikliga 9e on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et kohandada lisas esitatud andmeid tehnika arenguga ja võtta arvesse osade tähtsust nii liiklusohutuse paranemisel kui ka transpordisektori CO2-heite vähenemisel. [ME 91]

_____________

* Komisjoni xxx määrus (EL) 2017/xxx, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L xxx) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).“

"

9)  Artiklit 7h muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:"

„Vähemalt kuus kuud enne uue või oluliselt muudetud taristumaksusüsteemi rakendamist saadavad liikmesriigid komisjonile:“;

"

aa)   artikli 7h lõike 1 punkti a lisatakse järgmine taane:"

„– selge teabe selle kohta, kas sõidukis olev seadmestik on kasutus- ja teemaksu tasumiseks koostalitlusvõimeline; nimetatakse põhjused, miks ei ole kasutajatel võimalik kasutada selle teemaksukorra puhul teistes liikmesriikides kasutavat seadmestikku.“; [ME 92]

"

ab)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Lepinguline raamistik, millega reguleeritakse suhteid kontsessiooni andja ja kontsessiooni saaja vahel, võimaldab kohandada kontsessioonilepinguid vastavalt liidu või riikliku reguleeriva raamistiku muutumisele seoses kohustustega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 7c, 7da, 7g ja 7ga.“; [ME 93]

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Enne uue või oluliselt muudetud väliskulumaksusüsteemi rakendamist teavitavad liikmesriigid komisjoni asjaomasest võrgust ning maksumääradest sõidukikategooria ja heitgaasiklassi kaupa.“;

"

c)  lõige 4 jäetakse välja.

10)  Artiklit 7i muudetakse järgmiselt:

-a)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

2. Liikmesriigid võivad raskesõidukite ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute puhul teha infrastruktuurimaksu allahindluse või kõnealust maksu vähendada järgmistel tingimustel:“; [ME 94]

"

a)  lõike 2 punktid b ja c asendatakse järgmistega:"

„b) sellised allahindlused või maksuvähendused kajastavad tegelikku halduskulude kokkuhoidu sagedaste kasutajate kohtlemisel võrreldes juhuslike kasutajatega;

   c) allahindlused või maksuvähendused ei ületa 13 % 20 % taristumaksust, mida tasuvad samaväärsed allahindluse ja maksuvähenduse tingimustele mittevastavad sõidukid ja sõidukid, mida kasutatakse kohalikuks transpordiks või regulaarvedudeks või mõlemaks.“; [ME 95]

"

aa)  lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Liikmesriigid võivad teha infrastruktuurimaksu allahindluse või kõnealust maksu vähendada kergsõidukite puhul, eelkõige nende jaoks, kes kasutavad neid sõidukeid sageli hajaasustusega aladel ja linnaservas, tingimusel et

   a) sellest tulenev maksustamisstruktuur on proportsionaalne, avalikustatud, kasutajatele võrdselt kättesaadav ega tekita teistele kasutajatele kõrgemate teemaksude näol lisakulusid;
   b) need allahindlused ja vähendused aitavad
   i) suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja/või
   ii) tagada äärealadel või äärepoolsetes piirkondades või mõlemas liikuvust;“; [ME 96]

"

ab)  lisatakse järgmine lõige:"

„2b. Liikmesriigid või pädevad asutused võivad kehtestada teatavate teelõikude jaoks kilomeetripõhise maksuvabastuse, võttes arvesse äärepoolsete piirkondade liikuvustavasid ja majandushuvi, tingimusel et sellest tulenev maksustamisstruktuur on proportsionaalne, avalikustatud, kasutajatele võrdselt kättesaadav ega tekita teistele kasutajatele kõrgemate teemaksude näol lisakulusid;“; [ME 97]

"

b)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:"

„3. Kooskõlas artikli 7g lõike 1 punktis b ja lõikes 5 sätestatud tingimustega võib teemaksumäärasid määruse (EL) nr 1315/2013 I lisas määratletud kõrget üleeuroopalist huvi pakkuvate eriprojektide korral diferentseerida muul viisil, et tagada selliste projektide äriline tasuvus, kui need konkureerivad otseselt muude transpordiliikidega. Sellest tulenev maksustamisstruktuur on lineaarne, proportsionaalne, avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav ega tekita teistele kasutajatele lisakulusid kõrgemate teemaksude näol.“; [ME 98]

"

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Mägipiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades võivad liikmesriigid või pädevad asutused sotsiaal‑majanduslike mõjude vähendamiseks diferentseerida raskesõidukite jaoks maksumäärasid vastavalt maksustatud sõiduki poolt läbitud vahemaale, tingimusel et

   a) läbisõidetud vahemaast sõltuval diferentseerimisel võetakse arvesse eri näitajaid, mis iseloomustavad vedu lühikesel vahemaal ja pikal vahemaal, eelkõige kasutada olevaid võimalusi minna üle teisele transpordiliigile;
   b) diferentseerimisel välditakse diskrimineerimist;
   c) tehniliste seadmete abil on võimalik riigipiiridel kindlaks teha, kus sõiduk riiki siseneb ja kust väljub.“; [ME 99]

"

11)  Artiklit 7j muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:"

„Sel eesmärgil teevad liikmesriigid koostööd, et näha ette meetodid, mille abil saavad teekasutajad saavad kas piiril või muudes müügipunktides, kus on olemas kviitungi väljastamise võimalus, tavapäraseid (sh elektroonilisi) makseviise kasutades tasuda tee- ja kasutusmakse ööpäevaringselt vähemalt põhilistes müügipunktides nii neid makse kohaldavates liikmesriikides kui ka neist väljaspool.“; [ME 100]

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui liikmesriik maksustab sõiduki teemaksuga, märgitakse teemaksu kogusumma, taristumaksu summa, väliskulumaksu summa ja ummikumaksu summa, kui seda kohaldatakse, teekasutajale (võimaluse korral elektrooniliselt) tema soovil väljastatavale kviitungile.“; [ME 101]

"

c)  lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Kui see on majanduslikult otstarbekas, kehtestavad liikmesriigid väliskulumaksu ja ummikumaksu ning koguvad neid direktiivi 2004/52/EÜ artikli 2 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise süsteemi abil.“

"

12)  Artikkel 7k asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 7k

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, ei mõjuta käesolev direktiiv makse kasutusele võtvate liikmesriikide vabadust maksta asjakohast hüvitist, tingimusel et hüvitis ei kahjusta ega mõjuta negatiivselt kohalikke ega regulaarseid vedajaid.“ [ME 102]

"

13)  Artikli 8 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  alapunktis a asendatakse viide „artikli 7 lõikes 7“ viitega „artiklis 7a“;

b)  alapunktis b lisatakse fraasi „artikli 7 lõikega 1“ järele sõnad „ja 2“.

13a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 8a

Järelevalve ja aruandlus

1.  Iga liikmesriik määrab taristumaksudega tegelema sõltumatu järelevalveasutuse, kes vastutab selle eest, et käesolevat direktiivi järgitakse.

2.  Järelevalveasutus teeb kontsessioonilepingute üle majanduslikku ja rahanduslikku kontrolli, eelkõige et veenduda artikli 7b järgimises.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni järelevalveasutuse määramisest.“ [ME 103]

"

14)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-a)  artikli 9 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

2. Transpordivõrgu kui terviku arendamise võimaldamiseks kasutatakse infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti teedevõrgu korrashoiuks ja hoolduseks ning kogu transpordisüsteemi optimeerimiseks. Eelkõige väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti kasutatakse transpordi säästvamaks muutmiseks, muu hulgas ühe või enama järgmise meetme abil:“; [ME 104]

"

-aa)  lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) vähendades maanteetranspordist põhjustatud õhusaastet ja müra;“; [ME 105]

"

-ab)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:"

„ba) rahastades ühistransporti säästvaid transpordiliike;“; [ME 106]

"

-ac)  lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) arendades alternatiivkütustele mõeldud taristuid kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL ja alternatiivset teenust transpordikasutajate jaoks ja/või suurendades praegust läbilaskevõimet;“; [ME 107]

"

-ad)  lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:"

„f) toetades üleeuroopalist transpordivõrku ja kõrvaldades probleemkohad;“; [ME 108]

"

-ae)  lõike 2 punkt h asendatakse järgmisega:"

„h) parandades liiklusohutust ja maanteetaristu ohutust ning“; [ME 109]

"

-af)  lõike 2 punkt i asendatakse järgmisega:"

„i) nähes ette ohutud ja turvalised parkimiskohad;“; [ME 110]

"

a)  lõike 2 teine lõik jäetakse välja;

b)  lisatakse lõige 3:"

„3. Ummikumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleks kasutada ummikuprobleemi lahendamiseks, tehes eelkõige näiteks järgmist: [ME 111]

   a) toetada ühistranspordi taristut ja teenuseid;
   b) kõrvaldada üleeuroopalise transpordivõrgu probleemkohad probleemkohad ning nende võrgus (kus kohaldatakse maksu) ja üleeuroopalises transpordivõrgus puuduvad ühenduslülid; [ME 112]
   c) arendada alternatiivset taristut ja mitmeliigilise transpordi keskusi transpordikasutajate jaoks.“; [ME 113]

"

ba)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Taristu- ja väliskulumaksudest saadavat tulu kasutatakse selle teelõigu territooriumil, millel makse kohaldatakse.“ [ME 114]

"

15)  Artiklid 9d ja 9e asendatakse järgmisega:"

Artikkel 9d

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 9e, et muuta 0 lisa, IIIb lisa 1. ja 2. tabelis esitatud summasid ning IIIa lisa jaotiste 4.1 ja 4.2 valemeid, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 9e

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 7g lõikes 4, artikli 7ga lõikes 4 ja artiklis 9d osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaksalates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 115]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7g lõikes 4, artikli 7ga lõikes 4 ja artiklis 9d osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 7g lõike 4, artikli 7ga lõike 4 ja artikli 9d kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud selle suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast nende teavitamist asjaomasest õigusaktist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

"

16)  Artiklid 9f ja 9g jäetakse välja;

17)  Artikkel 10a asendatakse järgmisega:"

„1. II lisas sätestatud summasid eurodes ning IIIb lisa 1. ja 2. tabelis sätestatud summasid sentides kohandatakse iga kahe aasta tagant, et võtta arvesse komisjoni (Eurostati) avaldatud kogu ELi hõlmava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (välja arvatud energia ja töötlemata toiduained) muutumist. Esimene kohandus tehakse 31. märtsil … [aasta pärast kaht aastat käesoleva direktiivi jõustumisest].

Summasid kohandatakse automaatselt, suurendades baassummat eurodes või sentides nimetatud indeksi muutusega protsentides. Saadud summad ümardatakse II lisa puhul täissummani euros ning IIIb lisa puhul ümardatakse sendid kümnendiktäpsusega.

2.  Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud kohandatud summad Euroopa Liidu Teatajas selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb lõikes 1 osutatud kahele kalendriaastale. Kohandatud summad jõustuvad avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.“

"

18)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 11

-1.  Liikmesriigid või pädevad asutused esitavad teekasutajatelt saadud tulu kasutamise kohta teabe kõige läbipaistvamalt ja selgemalt. [ME 116]

1.  Liikmesriigid avaldavad igal aastal koondaruande nende territooriumil kehtivate tee- ja kasutusmaksude kohta, sealhulgas teabe tulude kasutamise ja nende teede kvaliteedi kohta, kus tee- või kasutusmakse kohaldatakse, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

2.  Lõike 1 kohaselt avaldatud aruanne sisaldab järgmist:

   a) sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku iga kombinatsiooni puhul sissenõutud väliskulumaks;
   b) taristumaksu diferentseerimine sõltuvalt sõiduki tüübist;
   c) kaalutud keskmine taristumaks ja selle kaudu saadud kogutulu, täpsustades iga võimaliku kõrvalekalde võrreldes tegelike taristukuludega, mis tulenevad taristumaksu diferentseerimisest;
   d) väliskulumaksu kaudu saadud kogutulu;
   e) ummikumaksu kaudu saadud kogutulu;
   ea) kogutulu, mis hinnalisanditest on saadud, ja millistel teelõikudel neid on kohaldatud; [ME 117]
   f) tee- ja/või kasutusmaksu kaudu saadud kogutulu;
   g) teave käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud tulu kohta ning kuidas see on võimaldanud liikmesriigil täita artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud eesmärke;
   h) objektiivsetel kriteeriumidel põhinev hinnang maanteetaristu hooldamise kohta kõnealuse liikmesriigi territooriumil ja selle areng pärast viimast aruannet;
   i) hinnang maksustatud võrgu ummikute suurusele tipptundidel, mis põhineb tegelikel liiklusvaatlustel, mida tehakse asjaomase võrgu representatiivse hulga ummikutega teelõikudel, ning selle areng alates eelmisest aruandest.

3.  Nende teedevõrguosade kvaliteedi hindamisel, kus tee- või kasutusmakse kohaldatakse, kasutavad liikmesriigid peamisi tulemusnäitajaid. Miinimumnõudena peavad näitajad olema seotud järgmisega:

   a) teekatte kvaliteet;
   b) liiklusohutus;
   c) ummikute suurus.

3a.  Liikmesriigid avalikustavad, milliseid tulemusi on taristumaksu- ja väliskulumaksutulu reinvesteerimisel saadud ning kui palju on liiklusohutus paranenud ning keskkonnamõju ja liiklusummikud vähenenud. [ME 118]

4.  Kolme aasta jooksul pärast … [läbivaadatud direktiivi jõustumist] võtab komisjon vastu rakendusakti kooskõlas artikli 9c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, et määrata kindlaks ühtne näitajate kogum.

5.  Kuue aasta jooksul pärast … [läbivaadatud direktiivi jõustumist] avaldab komisjon aruande, mis põhineb lõikes 4 osutatud näitajate kohaldamisel liikmesriikide poolt.

5a.  Viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon heitevabade sõidukite turuosa muutumise kohta aruande ning vaatab selle põhjal vajaduse korral läbi heitevabade sõidukite suhtes kohaldatava vähendamismäära. [ME 119]

"

19)  Lisasid muudetakse järgmiselt:

a)  0, IIIa, IIIb ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas sätestatule;

b)  lisatakse V, VI ja VII lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisas sätestatule.

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

1)  0, III, IIIa, IIIb ja IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)  lisa 0 jaotist 3 muudetakse järgmiselt:

i)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„3) Kategooria EURO III/EURO IV/EURO V sõidukid“;

ii)  tabelis jäetakse kategooria EEV sõidukeid käsitlev rida välja;

iii)  lisatakse järgmine tekst:

„Euro VI kohased heitkoguste piirnormid

 

Piirnormid

 

CO

(mg/kWh)

Süsivesinike koguheide (THC)

(mg/kWh)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC)

(mg/kWh)

CH4

(mg/kWh)

NOX (1)

(mg/kWh)

NH3

(ppm)

Tahkete osakeste mass

(mg/kWh)

Tahkete osakeste arv

(#/kWh)

WHSC (CI)

1 500

130

 

 

400

10

10

8,0 x 1011

WHTC (CI)

4 000

160

 

 

460

10

10

6,0 x 1011

WHTC (PI)

4 000

 

160

500

460

10

10

6,0 x 1011

Märkus:

PI = ottomootor

CI = diiselmootor

1)   NO2 komponendi lubatud taseme NOx piirnormis võib kindlaks määrata hiljem.“;

b)  III lisa muudetakse järgmiselt:

i)  2. jagu muudetakse järgmiselt:

–  punkti 2.1 kuues taane asendatakse järgmisega:

„– Raskesõidukite Igat liiki sõidukite tekitatud kulud jaotatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse raskeveokite igat liiki sõidukite liikluse osakaalu teedevõrgu koguliikluses ja seonduvaid kulusid. Raskesõidukite läbitud kilomeetreid võib sel eesmärgil korrigeerida objektiivselt põhjendatavate „samaväärsuskordajatega“, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad (*). [ME 120]

________

* Liikmesriigid võivad samaväärsuskordajate kohaldamisel arvesse võtta järkjärgulist teedeehitust või kasutada pikaajalisel elutsüklil põhinevat lähenemisviisi.“;

–  punkti 2.2 teine taane asendatakse järgmisega:

„– Nimetatud kulud jaotatakse raskesõidukite ja muude sõidukite kergsõidukite liikluse vahel, tuginedes tegelikult läbitud kilomeetrite ja prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaaludele, ning neid võib korrigeerida objektiivselt põhjendatavate samaväärsuskordajatega, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad.“; [ME 121]

ii)  4. jaotise pealkiri ja esimene taane asendatakse järgmisega:

„4) RASKESÕIDUKITE OSAKAAL LIIKLUSES, SAMAVÄÄRSUSKORDAJAD JA KORREKTSIOONIMEHHANISM

–  Et asjakohaselt arvesse võtta raskesõidukite kasutamisest tulenevaid suurenenud taristu ehituse ja remondi kulusid, peab teemaksude arvutamine põhinema raskesõidukite poolt tegelikult läbitud kilomeetrite või prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaalul kogu liiklusest, mida võib soovi korral samaväärsuskordajatega korrigeerida.“;

c)  IIIa lisa asendatakse järgmisega:

„IIIa LISA

VÄLISKULUMAKSUGA MAKSUSTAMISE MIINIMUMNÕUDED

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksuga maksustamise ja kui see on asjakohane, maksimaalse kaalutud keskmise väliskulumaksu arvutamise miinimumnõuded.

1.  Asjaomased teedevõrgu osad

Liikmesriigid määravad täpselt kindlaks oma teedevõrgu osa või osad, mille suhtes kohaldatakse väliskulumaksu.

Kui liikmesriik kavatseb väliskulumaksuga maksustada ainult ühe või mõne osa teedevõrgust, mis koosneb tema osast üleeuroopalises võrgus ja tema kiirteedest, valitakse kõnealune osa või kõnealused osad välja pärast hindamist, millega tehakse kindlaks järgmised asjaolud:

–  sõidukid põhjustavad väliskulumaksuga maksustatavaid teid kasutades keskmisest rohkem keskkonnakahju, hinnatuna kooskõlas õhukvaliteedi aruandluse, riiklike heitetegurite, liikluse mahtude ja müra puhul direktiiviga 2002/49/EÜ, või

–  väliskulumaksu kehtestamisel selliselt koostatud teedevõrgu muudes osades võiks olla negatiivne mõju keskkonnale või liiklusohutusele või väliskulumaksuga maksustamisega ja selle kogumisega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud. [ME 122]

2.  Maksuga hõlmatavad sõidukid, teed ja ajavahemik

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas kindlaks määratud võrdlusväärtused, siis ta teatab komisjonile sõidukite klassifikatsiooni, vastavalt millele väliskulumaks varieerub. Samuti teatab liikmesriik komisjonile nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnalähiteed (sealhulgas kiirteed)“), ning nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse madalamat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnadevahelised teed (sealhulgas kiirteed)“).

Vajaduse korral teatab liikmesriik komisjonile ka täpsed ööajale vastavad ajavahemikud, mille jooksul võib kehtestada kõrgema mürasaaste väliskulumaksu määra, et võtta arvesse kõrgemat mürataset.

Teede klassifitseerimisel linnalähiteedeks (sealhulgas kiirteed) ja linnadevahelisteks teedeks (sealhulgas kiirteed) ning ajavahemike kindlaksmääramisel võetakse aluseks objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud saaste tekkega teedel ja nende ümbruses, näiteks rahvastikutihedus, aastane keskmine õhusaaste (eelkõige PM10 ja NO2 puhul) ning direktiiviga 2008/50/EÜ kehtestatud piirnorme ületavate päevade (PM10) ja tundide (NO2) arv aastas. Kõnealused kriteeriumid lisatakse teatesse. [ME 123]

3.  Maksusumma

Käesolevat jaotist kohaldatakse juhul, kui liikmesriik kavatseb kohaldada IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtusest kõrgemat väliskulumaksu.

Liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus, määrab iga sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku kohta ühe konkreetse summa. Maksustamisstruktuur peab olema läbipaistev, avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav. Avalikustada tuleb õigel ajal enne rakendamist. Kõik näitajad, andmed ja muu eri väliskuluelementide arvutamise mõistmiseks vajalik teave avalikustatakse.

Maksu kehtestamisel juhindub liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus tõhusa hinnakujunduspoliitika põhimõttest, mille kohaselt hind on ligilähedane maksustatava sõiduki kasutamisega seotud sotsiaalsetele piirkuludele.

Maksu kehtestamisel võetakse arvesse liikluse ümbersuundumisega kaasnevat ohtu ja ümbersuunamise negatiivset mõju liiklusohutusele, keskkonnale ja ummikute tekkele ning kõnealuste ohtude leevendamise võimalusi.

Liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus, kontrollib maksustamiskava tõhusust maanteetranspordist tuleneva keskkonnakahju vähendamisel. Vajaduse korral kohandab liikmesriik iga kahe aasta järel maksustamisstruktuuri ja teatava sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku kohta kehtestatud konkreetset maksusummat vastavalt transpordi pakkumise ja nõudluse muutustele.

4.  Väliskuluelemendid

4.1.  Liiklusest tulenevad õhusaastekulud

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtused, arvutab liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus liiklusest tulenevad sissenõutavad õhusaastekulud järgmise valemi abil:

20181025-P8_TA(2018)0423_ET-p0000002.png

kus:

PCVij

=

õhusaastekulud sõidukiklassi i puhul teeliigil j (eurot sõidukilomeetri kohta)

EFik

=

Saasteaine k ja sõidukiklassi i heitetegur (grammi sõidukilomeetri kohta)

PCjk

=

Saasteainega k seotud rahaline kulu teeliigi j puhul (eurot grammi kohta)

Heitetegurid on samad, mida liikmesriik kasutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284 (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist) ettenähtud siseriiklike heiteandmekogude kehtestamisel* (milleks kasutatakse EMEP/EEA õhusaasteainete heiteinventuuri juhendit**). Saasteainetega seotud rahalise kulu määrab kindlaks liikmesriik või, kui see on asjakohane, artikli 7c lõikes 4 osutatud sõltumatu asutus, kasutades teaduslikult tõendatud meetodeid.

Liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus võib kohaldada õhusaastekulude väärtuse arvutamisel teaduslikult tõendatud alternatiivmeetodeid, mille puhul kasutatakse õhusaasteainete mõõtmise andmeid ja õhusaasteainetega seotud rahalise kulu kohalikku väärtust.

4.2.  Liiklusest tulenevad mürakulud

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtused, arvutab liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus liiklusest tulenevad sissenõutavad õhusaastekulud järgmiste valemite abil:

20181025-P8_TA(2018)0423_ET-p0000003.png

kus:

NCVj =

 

mürakulud ühe raske kaubaveoki puhul teeliigil j (eurot sõidukilomeetri kohta)

NCjk =

 

mürakulud inimese kohta, kes puutub teeliigil j kokku müratasemega k (eurot inimese kohta)

POPk =

 

iga päev müratasemega k kokku puutuvate elanike arv kilomeetri kohta (inimest kilomeetri kohta)

WADT =

 

kaalutud keskmine liiklustihedus päevas (sõiduautoekvivalent)

a ja b

 

on liikmesriikide määratud kaalutegur, nii et saadav kaalutud keskmine müramaks sõidukikilomeetri kohta vastaks NCVj (päeval).

Liiklusest tulenev mürasaaste on seotud selle mõjuga maantee ääres tegutsevate kodanike tervisele.

Müratasemega k kokkupuutuvate elanike arv saadakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/49/EÜ artikli 7 kohastest strateegilistest mürakaartidest***.

Müratasemega k kokkupuutumise kulu inimese kohta määrab kindlaks liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus, kasutades teaduslikult tõendatud meetodeid.

Igapäevase kaalutud keskmise liiklustiheduse puhul eeldatakse raskete kaubaveokite ja sõiduautode vahelist samaväärsustegurit e, mis on tuletatud keskmise sõiduauto ja keskmise raske kaubaveoki müratasemest, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ.

Liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus võib kehtestada diferentseeritud müramaksud, et soodustada vaiksemate sõidukite kasutamist, tingimusel et see ei põhjusta välisriigi sõidukite diskrimineerimist.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

** Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika on kättesaadav veebilehel http://www.eea.europa.eu//publications/emep-eea-guidebook-2016

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).“;

d)  IIb lisa asendatakse järgmisega:

„IIIb LISA

VÄLISKULUMAKSU VÕRDLUSVÄÄRTUSED MIINIMUMVÄÄRTUSED

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksu võrdlusväärtused, sealhulgas õhusaaste ja müraga seotud kulud. [ME 126]

Tabel 1. Väliskulumaksu võrdlusväärtused miinimumväärtused raskete kaubaveokite puhul [ME 127]

Sõidukiklass

Senti sõidukilomeetri kohta

Linnalähised(1)

Linnadevahelised(2)

Rasked kaubaveokid, mille maksimaalne lubatud täismass on

vähem kui 14 tonni

või millel on kaks telge

EURO 0

13,3

8,3

EURO I

9,1

5,4

EURO II

8,8

5,4

EURO III

7,7

4,3

EURO IV

5,9

3,1

EURO V

5,7

1,9

EURO VI

3,2

0,6

Vähem saastav kui EURO VI

2,5

0,3

Rasked kaubaveokid, mille maksimaalne lubatud täismass on

14–28 tonni

või millel on kolm telge

EURO 0

23,3

15,1

EURO I

16,4

10,1

EURO II

15,7

10,0

EURO III

13,5

8,2

EURO IV

9,5

5,7

EURO V

8,9

3,7

EURO VI

3,6

0,8

Vähem saastav kui EURO VI

2,5

0,3

Rasked kaubaveokid, mille maksimaalne lubatud täismass on

28–40 tonni

või millel on neli telge

EURO 0

30,4

19,7

EURO I

22,6

13,9

EURO II

21,3

13,9

EURO III

17,8

11,2

EURO IV

12,2

7,7

EURO V

9,2

4,0

EURO VI

3,5

0,8

Vähem saastav kui EURO VI

2,5

0,3

Rasked kaubaveokid, mille maksimaalne lubatud täismass on

rohkem kui 40 tonni

või millel on viis või rohkem telge

EURO 0

43,0

28,6

EURO I

31,5

19,8

EURO II

29,2

19,4

EURO III

24,0

15,6

EURO IV

16,2

10,6

EURO V

9,8

4,7

EURO VI

3,6

1,0

Vähem saastav kui EURO VI

2,5

0,3

(1)   „linnalähine“ tähendab alasid, kus rahvastikutihedus on 150–900 elanikku/km² (rahvastikutiheduse mediaan on 300 inimest/km²).

(2)   „linnadevaheline“ tähendab alasid, kus rahvastikutihedus on alla 150 elaniku/km².

Tabel 2. Väliskulumaksu kontrollväärtused miinimumväärtused kaugsõidubusside puhul [ME 128]

Sõidukiklass

Senti sõidukilomeetri kohta

Linnalähised(1)

Linnadevahelised(2)

Kaugsõidubussid, mille suurim lubatud täismass on 18 tonni

või millel on kaks telge

EURO 0

20,3

13,1

EURO I

16,0

10,4

EURO II

15,6

9,9

EURO III

13,9

8,5

EURO IV

10,0

5,7

EURO V

9,0

5,0

EURO VI

2,8

0,8

Vähem saastav kui EURO VI

1,4

0,2

Kaugsõidubussid, mille suurim lubatud täismass on rohkem kui 18 tonni

või millel on kolm või rohkem telge

EURO 0

24,9

16,2

EURO I

19,2

12,3

EURO II

18,5

12,0

EURO III

15,7

9,8

EURO IV

10,6

6,6

EURO V

10,2

5,2

EURO VI

2,8

0,8

Vähem saastav kui EURO VI

1,4

0,2

(1)   „linnalähine“ tähendab alasid, kus rahvastikutihedus on 150–900 elanikku/km² (rahvastikutiheduse mediaan on 300 inimest/km²).

(2)  „linnadevaheline“ tähendab alasid, kus rahvastikutihedus on alla 150 elanikku/km².

Tabelites 1 ja 2 esitatud väärtusi võib korrutada maksimaalselt 2‑ga 4‑ga mägipiirkondades ja linnastute ümbruses, kui see on õigustatud saaste vähesema hajumise, teekalde või kõrgusega või õhutemperatuuri inversiooniga. Kui on teaduslikke tõendeid, et mägipiirkondade ja linnastute ümbruses peaks see tegur olema suurem, võib seda üksikasjaliku põhjenduse alusel suurendada.“; [ME 129]

Tabel 3. Väliskulumaksu miinimumväärtused sõiduautode puhul (eurosenti sõidukilomeetri kohta)

Sõiduk

Mootor

EURO-klass

Linnalähised

Linnadevahelised

Diislikütusel töötav auto

< 1,4 l

Euro 2

1,9

0,9

 

 

Euro 3

1,6

0,9

 

 

Euro 4

1,3

0,7

 

 

Euro 5

0,9

0,5

 

 

Euro 6

0,6

0,3

 

1,4–2,0 l

Euro 0

3,6

1,0

 

 

Euro 1

1,9

0,9

 

 

Euro 2

1,8

0,8

 

 

Euro 3

1,7

0,9

 

 

Euro 4

1,4

0,7

 

 

Euro 5

0,9

0,5

 

 

Euro 6

0,6

0,3

 

> 2,0 l

Euro 0

3,9

1,3

 

 

Euro 1

1,9

0,9

 

 

Euro 2

1,8

0,9

 

 

Euro 3

1,7

0,9

 

 

Euro 4

1,4

0,7

 

 

Euro 5

0,9

0,5

 

 

Euro 6

0,6

0,3

Bensiinil töötav auto

< 1,4 l

Euro 0

3,7

2,4

 

 

Euro 1

1,0

0,4

 

 

Euro 2

0,7

0,3

 

 

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

 

 

Euro 5

0,5

0,2

 

 

Euro 6

0,5

0,2

 

1,4–2,0 l

Euro 0

3,9

3,0

 

 

Euro 1

1,1

0,4

 

 

Euro 2

0,7

0,3

 

 

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

 

 

Euro 5

0,4

0,2

 

 

Euro 6

0,4

0,2

 

> 2,0 l

Euro 0

4,0

3,0

 

 

Euro 1

1,0

0,4

 

 

Euro 2

0,5

0,3

 

 

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

 

 

Euro 5

0,4

0,2

 

 

Euro 6

0,4

0,2

[ME 124]

Tabel 4. Väliskulumaksu miinimumväärtused väikeste tarbesõidukite puhul (eurosenti sõidukilomeetri kohta)

Sõiduk

EURO-klass

Linnalähised

Linnadevahelised

Bensiinil töötavad väikesed tarbesõidukid

Euro 1

2,4

0,7

 

Euro 2

1,9

0,4

 

Euro 3

1,8

0,4

 

Euro 4

1,7

0,3

 

Euro 5

1,6

0,3

 

Euro 6

1,6

0,3

Diislikütusel töötavad väikesed tarbesõidukid

Euro 1

4,0

1,7

 

Euro 2

4,1

1,7

 

Euro 3

3,5

1,3

 

Euro 4

3,0

1,1

 

Euro 5

2,2

0,8

 

Euro 6

1,9

0,5

[ME 125]

e)  IV lisa tabel „Liigendsõidukid (poolhaagisautorongid ja autorongid)“ asendatakse järgmisega:

„Liigendsõidukid (poolhaagisautorongid ja autorongid)

Õhkvedrustusega või sellega samaväärseks peetava vedrustusega veoteljed

Muu vedrustustüübiga veoteljed

Kahjuklass

Telgede arv ja suurim lubatud täismass (tonnides)

Telgede arv ja suurim lubatud täismass (tonnides)

 

Minimaalselt

Maksimaalselt

Minimaalselt

Maksimaalselt

 

2 + 1 telge

 

7,5

12

14

16

18

20

22

23

25

12

14

16

18

20

22

23

25

28

7,5

12

14

16

18

20

22

23

25

12

14

16

18

20

22

23

25

28

I

2 + 2 telge

 

23

25

26

28

25

26

28

29

23

25

26

28

25

26

28

29

 

29

31

29

31

II

31

33

31

33

 

33

36

36

38

33

36

III

2 + 3 telge

II

36

38

38

40

36

38

 

 

 

38

40

III

3 + 2 telge

II

36

38

38

40

36

38

 

 

 

38

40

40

44

III

40

44

 

 

 

3 + 3 telge

 

36

38

38

40

36

38

I

 

 

38

40

II

40

44

40

44

 

7 telge

40

50

40

50

II

50

60

50

60

III

60

 

60

 

8 või 9 telge

40

50

40

50

I

50

60

50

60

II

60

60

III“.

ea)  IV lisasse lisatakse järgmine punkt:

„Kõikide alternatiivkütusega töötavate mootorsõidukite lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses.“ [ME 130]

2)  Lisatakse V, VI ja VII lisa:

„V LISA

UMMIKUMAKSUGA MAKSUSTAMISE MIINIMUMNÕUDED

Käesolevas lisas sätestatakse ummikumaksuga maksustamise miinimumnõuded.

1.  Ummikumaksuga maksustavad võrgu osad, hõlmatavad sõidukid ja ajavahemikud

Liikmesriigid määravad täpselt kindlaks järgmise:

a)  selline osa või sellised osad nende võrgust, mis koosneb nende osast üleeuroopalises teedevõrgus ja nende kiirteedest (millele on osutatud artikli 7 lõikes 1), mille suhtes kohaldatakse ummikumaksu vastavalt artikli 7da lõigetele 1 ja 3;

b)  ummikumaksuga maksustatavate võrguosade klassifitseerimise „suurlinnadeks“ ja „mitte suurlinnapiirkondadeks“. Liikmesriigid kasutavad iga maanteelõigu klassifitseerimiseks tabelis 1 esitatud kriteeriume.

Tabel 1. Kriteeriumid, mille alusel klassifitseeritakse punktis a osutatud võrku kuuluvad maanteed suurlinnamaanteedena- või mitte suurlinnapiirkonna maanteedena

Maantee kategooria

Klassifitseerimise kriteeriumid

Suurlinn

Võrgu osad, mis jooksevad linnastus, mille elanike arv on 250 000 või rohkem

Mitte suurlinnapiirkond

Võrgu osad, mis ei kvalifitseeru „suurlinnaks“

c)  iga maantelõigu puhul ajavahemik, millal maks kehtib. Kui maksustamise ajavahemikul kohaldatakse eri määrasid, siis märgivad liikmesriigid selgelt iga ajavahemiku alguse ja lõpu, mil konkreetset maksu kohaldatakse.

Liikmesriigid kasutavad tabelis 2 esitatud samaväärsuskordajaid, et kehtestada maksumäärade vaheline proportsioon eri sõidukikategooriate puhul.

Tabel 2. Samaväärsuskordajaid, et kehtestada ummikumaksu määrade vaheline proportsioon eri sõidukikategooriate puhul

Sõidukikategooria

Samaväärsuskordajad

Kergsõidukid

1

Liigendamata raskeveokid

1,9

Linnaliini- ja kaugsõidubussid

2,5 1,5

Liigendatud raskeveokid

2,9

[ME 131]

2.  Maksusumma

Iga sõidukikategooria, maanteelõigu ja ajavahemiku jaoks määrab liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus, ühe konkreetse summa vastavalt käesoleva lisa 1. jaotise sätetele, võttes arvesse VI lisa tabelis esitatud vastavat maksimumväärtust. Maksustamisstruktuur peab olema läbipaistev, avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav.

Enne ummikumaksu rakendamist avaldab liikmesriiik aegsasti järgmise:

a)  kõik näitajad, andmed ja muu teave, mis on vajalik, et mõista, kuidas toimub teede ja sõidukite klassifitseerimine ja maksu kohaldamise perioodide määratlemine;

b)  ummikumaksu täielik kirjeldus iga sõidukikategooria puhul igal maanteelõigul ja igal ajavahemikul.

Liikmesriigid teevad punktide a ja b kohaselt avaldatava teabe komisjonile kättesaadavaks.

Maksu kehtestamisel võetakse arvesse liikluse ümbersuundumisega kaasnevat ohtu ja ümbersuunamise negatiivset mõju liiklusohutusele, keskkonnale ja ummikute tekkele ning kõnealuste ohtude leevendamise võimalusi.

Liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus, kontrollib maksustamiskava tõhusust ummikute vähendamisel. Vajaduse korral kohandab liikmesriik iga aasta maksustamisstruktuuri ja teatava sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku kohta kehtestatud konkreetset maksusummat vastavalt transpordi pakkumise ja nõudluse muutustele.

V LISA

UMMIKUMAKSU MAKSIMUMTASE

Käesolevas lisas sätestatakse ummikumaksu maksimumtase.

Allpool olevas tabelis esitatud maksimumtasemeid kohaldatakse kergsõidukite suhtes. Maksud teiste sõidukikategooriate puhul saadakse kergsõidukimaksu korrutamisel samaväärsuskordajaga, mis on esitatud V lisa tabelis.

Tabel. Ummikumaksu maksimumtase kergsõidukite puhul

Senti sõidukilomeetri kohta

Suurlinn

Mitte suurlinnapiirkond

Kiirteed

67

34

Põhimaanteed

198

66

VII LISA

TEE- JA KASUTUSMAKSUDE ERINEVUS KERGSÕIDUKITE PUHUL

Käesolevas lisas kirjeldatakse heitekategooriaid, mille kohaselt on tee- ja kasutusmaksud diferentseeritud.

Saasteainete heiteid mõõdetakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) …/…*.

Madalamaid määrasid kohaldatakse mis tahes sõiduautode ja kommertssõidukite suhtes, millel on konkreetne CO2‑heide, mis on mõõdetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2007** ning jääb allapoole kõigi ELi sõidukite suhtes kohaldatavatest normist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 443/2009*** ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 510/2011****.

Tabel. Kersõidukite heidete kategooriad

Vastavustegur

1,5–2,1

1–1,5

alla 1

Heitevabad sõidukid

Maks kilomeetri kohta

kõrgeimast määrast 10 % vähem

kõrgeimast määrast 20 % vähem

kõrgeimast määrast 30 % vähem

kõrgeimast määrast 75 % vähem

__________________

* Komisjoni … määrus (EL) …/…, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) 2017/xxx ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) [RDE3] tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste osas (ELT L …, …, lk …).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).“

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 188.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 66.
(3)ELT C 81, 2.3.2018, lk 188.
(4)ELT C 176, 23.5.2018, lk 66.
(5)Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seisukoht.
(6)28. märtsi 2011. aasta valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144).
(7)COM(2016)0501.
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
(14)Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/427, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 82, 31.3.2016, lk 1).
(15)Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 109, 26.4.2016, lk 1).
(16)
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).
(18)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine ***I
PDF 241kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017)0653 – C8‑0393/2017 – 2017/0291(COD))(1)
P8_TA(2018)0424A8-0321/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.
(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist ja keskkonda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas ühistranspordile üleminekut toetavate meetmete, ja keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.
_________________
_________________
5 COM(2016)0501.
5 COM(2016)0501.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet.
(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet. Säästvate sõidukite edendamine peaks toimuma paralleelselt ühistranspordi edasise arendamisega kõige kiirema ja kõige kulutõhusama viisina, kuidas vähendada teedel liiklevate sõidukite arvu ning seega parandada õhukvaliteeti ja vähendada heidet.
_________________
_________________
7 COM(2017)0283.
7 COM(2017)0283.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid, toetades transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab tõenäoliselt CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning edendab ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel.
(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid ja vähendada mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates samal ajal edendada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel ning tagades alternatiivkütuste taristu arengu. Lisaks sellele peab mis tahes ettevõtmine lähtuma tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, et tagada konkurentsivõimeline keskkond ja seda stimuleerida ning ergutada edasisi teadusuuringuid ja innovatsiooni selles valdkonnas. Selleks et vähendada õhu- ja mürasaastet ning saavutada liidu õhukvaliteedi standardid linna- ja maapiirkondades, on vaja konkreetseid ja ambitsioonikaid poliitikasuundi ja meetmeid, sealhulgas heitevabade sõidukite riigihankeid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Hinnangute kohaselt võrdsustub sisepõlemismootoriga sõidukite ja akutoitel elektrisõidukite hind 2020. ja 2028. aasta vahel. Lisaks on mitmed algseadmete valmistajad teatanud, et võrdsustavad näitena mõnede uute mudelite hinnad 2020. aastal. Akutoitel elektrisõidukite madalamate käituskulude tõttu võrdsustuvad omamise kogukulud tavaliselt 2 kuni 6 aastat enne ostuhinna võrdsustumist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)   Turuprognooside kohaselt kahaneb 2020. aastatel keskkonnasõbralike sõidukite (näiteks elektriautode) hind oluliselt ning need muutuvad väga konkurentsivõimelisteks ja käitamisel isegi odavamateks kui tavasõidukid, eelkõige võttes arvesse omamise kogukulu, mis tuleneb akude hinnalangusest, aga ka muude kulude vähendamisest, mis toimub väiksemate kütusekulude ja elektrisõidukite käitamisega seonduvate väiksemate hoolduskulude tõttu.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)   Liit on üks juhtivaid teadusuuringute ja kõrge väärtusega ökoinnovatsiooni piirkondi, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suurimad busside ja akude tootjad. Sarnaselt ajendavad akutoitel elektrisõidukite ülemaailmsel turul arenguid Hiina ja USA turud, mis koos moodustavad ligikaudu 60 % ülemaailmsest turust, samas kui liidule kuulub vaid 28 %. Sestap on vaja ambitsioonikat liidu poliitikaraamistikku, et stimuleerida innovatsiooni ja veelgi rohkem edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu ajal, mil keskkonnasõbralike sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiataristu maailmaturg kasvab.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 d (uus)
(5d)   Liit peab suurendama stiimuleid, millega toetada tehnoloogiaarendust säästvate ja ringlussevõetavate akude alal, mille tootmisel tuleks pidada silmas vajadust viia nende keskkonnajalajälg miinimumini.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 e (uus)
(5e)   Selleks et olla kooskõlas säästvuse eesmärkidega, peaks akude tootmisega kaasnema liidus ja liidust väljaspool minimaalne keskkonnamõju, eriti akude tootmiseks kasutatavate materjalide kaevandamisprotsessi puhul. Arvesse tuleks võtta kogu tootmisprotsessi vältel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Kooskõlas direktiivi 2006/66/EÜ läbivaatamisel peaks komisjon esitama akude ringlussevõetavuse ambitsioonikad eesmärgid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Ametiasutused saavad oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul.
(6)  Võttes arvesse, et valitsuste kulutused kaupadele, töödele ja teenustele on ligikaudu 14 % SKPst, mis tähendab umbes 1,8 triljonit eurot aastas, saavad ametiasutused oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid, järgides ostetud kaupade (sh sõidukite) keskkonnanõudeid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks direktiiviga kehtestada selged ja läbipaistvad nõuded ning lihtne meetod hanke-eesmärkide arvutamiseks.
_________________
_________________
8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus on alternatiivkütustel töötavate sõidukite mis tahes transporditegevuses, sh ühistranspordis kasutamise eeltingimus. Seetõttu tuleks direktiivis 2014/94/EL tugevdada ühistranspordi alternatiivkütuste taristu edendamise aspekte. Kuni direktiivi läbi ei vaadata, peaks komisjon koostama ühistranspordi taristu alase tegevuskava.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Liikmesriikidel peaks olema õigus lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada vähemalt piisavat hulka üldkasutatavaid laadimispunkte, millele on juurdepääs kõigil elektritarnijatel, et tagada laadimispunktide piisav kättesaadavus.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)   Liikmesriike tuleks julgustada uurima võimalusi toetada väga vähese heitega sõidukite avalikes teenustes käitamist ja vähendada nende käitamiskulusid, näiteks lubades erandeid või vähendades väga vähese heitega sõidukite energiamakse.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.
(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused.
(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ja moderniseerimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused, samas kui käesolev direktiiv ei tohiks olemasolevaid lepinguid tagasiulatuvalt muuta. Lisaks peaks komisjon uurima keskkonnasõbralike riigihangete võimalikkust muude transpordiliikide puhul.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Peamised sidusrühmad avaldavad tugevat toetust keskkonnasõbralike sõidukite määratlusele, milles võetakse arvesse kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamise nõudeid. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Muudetud direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada.
(10)  Muudetud direktiiv peaks aitama vähendada kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse heitevabade ja vähese heitega maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Käesoleva direktiivi kohaselt elluviidavad meetmed aitavad kaasa ka nende normidega seotud nõuete täitmisele ning lihtsustavad seonduva laadimistaristu kasutuselevõttu. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga antakse turule oluline täiendav stiimul.
_________________
_________________
10 COM(2017)0676.
10 COM(2017)0676.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Õhukvaliteedi parandamiseks linnades on äärmiselt oluline uuendada sõidukiparki, nii et see vastaks keskkonnasõbraliku sõiduki normidele. Ka ringmajanduse põhimõtted nõuavad toodete kasutusea pikendamist. Seepärast tuleks lisa tabelites 4 ja 5 toodud minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel võtta arvesse ka keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseeritud sõidukeid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)   Ka sõidukid, mille summutist väljuv heide on null, võivad sõidukiosade tootmisprotsessi ja ringlussevõetavuse määra või kütuse tootmise tõhususe tõttu jätta märkimisväärse keskkonnajalajälje. Seepärast peaksid tehnoloogiad, mis selle probleemiga tegelevad, näiteks kestlikud ja ringlussevõetavad akud, saama lisa tabelites 4 ja 5 toodud minimaalsete hanke-eesmärkide täitmiseks suuremat toetust. Nende tehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust tuleks edendada ka liidu muudes poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)  CO2-heite arvutus peaks põhinema allikast ratasteni lähenemisviisil, et õigustada kogu kütusetarne ahelat ammutamise etapist summutitoruni. See annab täpsema ülevaate konkreetse sõiduki koguheitest. Seetõttu peaks komisjon looma hiljemalt 31. detsembriks 2022 metoodika heite registreerimiseks allikast rattani.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Mõjuhinnang näitas lisaväärtust, mis saadakse alternatiivkütustel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmisel seni, kuni liidu tasandil kehtestatakse raskesõidukite tekitatud CO2-heitele tehnoloogiliselt neutraalsed nõuded, mille komisjon kavatseb tulevikus esitada. Samuti tunnistati mõjuhinnangus, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turuleviimise valmisolek on suur, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on veel varases staadiumis.
(11)  Kahe- ja kolmerattalisi, kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Samuti tuleks tunnistada, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turgusid iseloomustab hiljutine edasiminek, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on alles algstaadiumis.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Heitkoguste vähendamise potentsiaal üksnes avaliku hanke kaudu on piiratud ja ühistransport moodustab vaid väikese osa transpordisektori heitkogustest. Seepärast tuleks liikmesriike julgustada reguleerima keskkonnasõbralike sõidukite ostu teiste sõidukiparkide omanike puhul, nagu takso-, autorendi- ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks keskkonnasõbralike sõidukitega seotud minimaalsete hanke-eeskirjade kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eeskirju tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.
(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks saavutada tulevate keskkonnasõbralike sõidukite hanke alaste miinimumeesmärkide kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eesmärke tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)   Oma 4. aprilli 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal10a kutsus Euroopa Parlament liikmesriike üles soodustama keskkonnahoidlike riigihangete poliitikat heitevabade ja väga vähese heitega sõidukite ostmise teel avaliku sektori asutuste poolt oma sõidukipargi tarbeks või (pooleldi) avaliku sektori autode ühiskasutuse programmide tarbeks ning järk-järgult kaotama 2035. aastaks uued autod, mis tekitavad CO2-heidet.
_________________
10a ELT C 298, 23.8.2018, lk 140.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhusaaste on suhteliselt suur. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses.
(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhu-ja mürasaaste on suhteliselt suured. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ja optimeerida käesoleva direktiivi võimalikud tulemused, tuleks ametiasutustele pakkuda asjakohast tehnilist abi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Muudetud direktiiv peaks aitama vähendada kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet ning edendada keskkonnasõbralikku maantee-ühistransporti. See ei tohiks heidutada väljaspool maanteid kasutatava keskkonnasõbraliku transpordi, näiteks trammide ja metroorongide arendamist.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)   Käesolevas direktiivis sätestatud künniseid on raske rakendada ilma turustuskõlblike ja tehniliselt küpsete toodete väljatöötamiseta. Selleks et tagada, et teavet edusammude kohta ajakohastatakse korrapäraselt, peaks komisjon esitama iga kahe aasta tagant aruande, milles hinnatakse, kas keskkonnasõbralike sõidukite jaoks on olemas turustuskõlblikud lahendused. Lisaks peaksid komisjon ja liikmesriigid andma suurema rahalise ja mitterahalise panuse selliste keskkonnasõbralike sõidukite kiiremini turule toomisse.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Pidades silmas olulisi erinevusi erasektori transpordiettevõtjate rahanduslikus tegutsemisruumis potentsiaalselt kallimate alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtul, tuleks kättesaadavaks teha mehhanismid, et tagada avaliku ja erasektori transpordiettevõtjatele pakkumismenetlustes võrdsed tingimused ning et käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulusid ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele, eelkõige väikeste omavalitsusüksuste puhul, ega too need kaasa tekkivate suuremate kulude hajutamist kõrgemate piletihindade, kõrgemate kohalike maksude või ühistransporditeenuste mahu vähendamise kaudu.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt tuleks 2023. aastal esitada vahearuanne, 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Komisjon tagab vähese heitega ja heitevabasid ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva täieliku aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil TED (Tender Electronic Daily) põhinevat registreerimist ja järelevalvet.
(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt peaksid liikmesriigid ja komisjon koostama 2023. aastal esialgse aruande, mis esitatakse avalikke hankeid ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid käsitlevate liidu õigusaktide kohaste aruannete raames, millele järgneks 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet direktiivi 2009/33/EÜ rakendamiseks astutud sammude kohta ning nende puhul tuleks järgida liidu ühtses riigihangete klassifikaatoris sätestatud kategooriaid. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid direktiivi 2009/33/EÜ rakendamise kohta. Samuti peaks komisjon hindama, kas ehitusmasinad võiks lisada direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse, ja kui, siis töötama välja metoodika keskkonnasõbralike ehitusmasinate määratlemiseks.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Et anda paremat teavet kõnealuse sektori poliitika edasiseks kujundamiseks, andes täpsema ülevaate konkreetse sõiduki koguheitest, mille puhul arvestatakse kogu väärtusahelaga, peaks komisjon pakkuma välja metoodika sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamiseks. Komisjon peaks võtma neid heiteid arvesse direktiivi 2009/33/EÜ ja mis tahes muude asjaomaste alternatiivkütusega seotud õigusaktide läbivaatamisel.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. See hõlmab paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike taristute arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–202011. Kõnealusele riigi toetusele kohaldatakse siiski jätkuvalt ka aluslepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.
(16)  Keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. See hõlmab paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Samuti tuleks ergutada piirkondlikke katseprojekte, eelkõige kohtades, kus linna- ja maapiirkonnad kokku puutuvad. Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike taristute arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–202011. Kõnealusele riigi toetusele kohaldatakse siiski jätkuvalt ka aluslepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.
_________________
_________________
11 ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.
11 ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Et heidet ja õhusaastet veelgi vähendada, tuleks liikmesriike vajaduse korral ergutada kohaldama erinevaid stiimuleid ja mehhanisme sõidukipargi arendamiseks muudes sektorites kui need, mida käesoleva muudetud direktiiviga reguleeritakse.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)   Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulu ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele ning et avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele tehakse kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 c (uus)
(16c)   Sihtotstarbelised meetmed keskkonnasõbralike sõidukite hangete toetamiseks on möödapääsmatud. Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele, peavad liikmesriigid laiendama oma rahaliste ja mitterahaliste stiimulite ulatust, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite turul omaksvõttu.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 d (uus)
(16d)  Käesoleva direktiiviga kerg- ja raskesõidukitele minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamine nõuab avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks täiendavaid rahalisi vahendeid. Seepärast tuleks seda liidu 2020. aasta järgses eelarve- ja rahanduspoliitikas arvesse võtta, et tagada avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav rahaline toetus. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 e (uus)
(16e)   Selleks et tagada, et ametiasutusi motiveeritakse ostma keskkonnasõbralikke sõidukeid ja et liikmesriigid investeeriksid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, aga ka selleks, et vältida selliste ostude riski, mis tooksid kaasa kõrgemad hinnad reisijatele, peaks liidu 2020. aasta järgne eelarve- ja rahanduspoliitika pakkuma tuge avaliku sektori hankijatele. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades. Lisaks peaksid liikmesriigid laiendama rahanduslikke ja mitterahanduslikke stiimuleid ning nägema ette keskkonnaauditid, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite turul omaksvõttu. Need jõupingutused vähendavad esialgseid suuri investeeringuid taristu muutmiseks ja toetavad transpordi CO2-heite vähendamist.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 f (uus)
(16f)   Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on liidul mitmesugused erinevad vahendid, et toetada liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja asjaomaste ettevõtjate üleminekut säästvale liikuvusele. Ajavahemikuks 2014–2020 eraldas liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest sihtotstarbeliselt 13,7 miljardit eurot linnalise liikumiskeskkonna rahastamiseks. Liidu teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ raames eraldatakse ligikaudu 200 miljonit eurot linnalise liikumiskeskkonna jaoks ja 650 miljonit eurot arukate linnade jaoks ning Euroopa ühendamise rahastust eraldatakse ligikaudu 200 miljonit eurot linnatranspordisõlmede projektikonkursside jaoks. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaksid komisjon ja liikmesriigid jätkuvalt toetama säästva linnalise liikumiskeskkonna projekte ning tugevdama vajalikku koostoimet eri rahastamisallikate ja programmide vahel. Eelkõige vajavad tugevdamist seosed linnalise liikumiskeskkonna, uue digitaalse tegevuskava ja energialiidu vahel, näiteks võimalus rahastada Euroopa ühendamise rahastust koostoimeprojekte, mille puhul on ette nähtud eraldi kaasrahastamise määr energia- ja telekommunikatsioonielementidega transpordiprojektide jaoks, mis pakuvad linnaprojektideks tohutuid võimalusi.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 g (uus)
(16g)   Edendada tuleks selliste liidu rahastamisvahendite nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastu sihipärasemat kasutamist Euroopa Investeerimispanga poolt, mille abil saab rahastada sõidukiparke ja seadmeid. Sel eesmärgil tuleks tõhustada tehnilise ja finantsnõustamise teenuste kättesaadavust kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate jaoks, näiteks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, JASPERSi, JESSICA või rahastamisvahendi Compass kaudu, et tugevdada nende institutsioonilist suutlikkust, projektide ettevalmistamist ja rakendamist ning saavutada liidu rahaliste vahendite ja rahastamisvahendite optimeeritud kasutamine, kaasa arvatud innovaatiliste pakkumuste riskide vähendamine.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 h (uus)
(16h)   Avaliku sektori asutusi tuleks samuti ergutada hankima sõidukeid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumide alusel, mida kirjeldatakse direktiivi 2014/25/EL artiklis 82, võttes arvesse kulutõhusust sõiduki kasutusaja jooksul, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 i (uus)
(16i)   Selleks et maksimeerida investeeringute mõju, tuleb liikuvust ja linnaplaneerimist paremini koordineerida, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kasutamise abil. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kavad, mis töötatakse välja eri poliitikavaldkondade vahel ja erinevate valitsemistasandite koostöös ning mis ühendavad eri transpordiliike, liiklusohutust, kaubavedu, liikuvuse haldamist ja intelligentseid transpordisüsteeme. Neil kavadel võib olla tähtis osa liidu CO2-heite, müra- ja õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamisel. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kohaldamine peaks seega olema oluline element, millega arvestada liidu linnatranspordi valdkonna projektide rahastamisel, sealhulgas käesoleva muudetud direktiivi rakendamisel. Sellega seoses peaks komisjon andma pädevatele asutustele vajalikku nõu ja tehnilist tuge säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 j (uus)
(16j)   Avalikud hanked toetavad keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu, kuid lisaks annavad need hoogu liikuvuse uutele vormidele. Kui keskkonnasõbralike sõidukite kasutamiseks luuakse stiimuleid ja need kiirendavad taristu kasutuselevõttu linnapiirkondades, siis digiteerimine aitab optimeerida reisijate- ja kaubaveo tõhusust. Mitmeliigiline transport ja jagatud liikuvus, samuti integreeritud piletilahendused on otsustava tähtsusega üleminekul liikuvusele kui teenusele.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Selleks et saavutada direktiivi eesmärgid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada raskesõidukite tekitatud CO2-heite norme käsitlevaid sätteid; see õigus tuleks anda viieks aastaks alates [Palun sisestada jõustumise kuupäev]. Seda ajavahemikku tuleks vaikimisi pikendada veel sama pikkade ajavahemike võrra, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole sellise pikendamise vastu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
välja jäetud
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele1 a tuleks eritähelepanu pöörata liidu õigusaktide mõju järelmeetmetele. Võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluse peaks andma direktiivi 2009/33/EÜ hindamine. Seepärast peaks komisjon parimate ja uusimate kättesaadavate teaduslike tõendite alusel hindama vajadust nimetatud direktiiv läbi vaadata, võttes arvesse sõidukite olelusringi CO2-heidet ning allikast ratasteni CO2-heidet, et tagada poliitikaeesmärkide täitmisega seotud läbipaistvus ja aruandluskohustus, ning tegema vajaduse korral ettepaneku nõutavate paranduste tegemiseks. Kui see on asjakohane, peaks komisjon sellega seoses vaatama läbi ka muud asjaomased alternatiivkütustega seotud õigusaktid.
______________
1 a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 b (uus)
(18b)   Oluline osa riiklikest transpordihangetest on seotud kohalike ühistranspordiasutustega, mida haldavad tavaliselt piiratud rahaliste vahenditega kohalikud omavalitsused. Keskkonnasõbralike sõidukite hangete eeskirjad ei tohiks seepärast luua märkimisväärset täiendavat rahalist koormust ega tuua kaasa tekkivate suuremate kulude hajutamist kõrgemate piletihindade, kõrgemate kohalike maksude või ühistranspordi mahu vähendamise kaudu.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 c (uus)
(18c)   Liit peab kaitsma liidu tootjaid kõlvatu konkurentsi eest kolmandates riikides, kus liidu tootjatel puudub juurdepääs maanteesõidukite ostmise, liisimise, rentimise või väljaostuvõimalusega liisimise avalikele hangetele. Seepärast peaks komisjon analüüsima kõlvatu konkurentsi tavasid kolmandates riikides ja võtma asjakohased meetmed, et tagada Euroopa tööstuse kaitse.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2009/33/EÜ
Pealkiri
Direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks
Direktiiv 2009/33/EÜ riigihangete raames keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 1 – lõik 1
1a)   Artikli 1 lõik 1 asendatakse järgmisega:
Käesolevas direktiivis nõutakse, et tellivad asutused, ostjad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Euroopa Liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.
Käesolevas direktiivis nõutakse, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate muude saasteainete heidet, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 2 – lõik 1
1b)  Artikli 2 lõik 1 asendatakse järgmisega:
Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.
Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud selliste direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, liisimiseks, rentimiseks või väljaostuvõimalusega liisimiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist:
Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist või moderniseerimist:
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)   kui neid koostavad Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja organid.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4
4.  „keskkonnasõbralik sõiduk“ –
4.  „keskkonnasõbralik sõiduk“ – kategooriast olenemata sõiduk, mis töötab direktiivi 2014/94/EL artikli 2 esimese lõigu punktis 1 määratletud alternatiivkütustega, välja arvatud biokütused, mis ei ole toodetud direktiivi 2018/... (II taastuvenergia direktiiv) IX lisa A osas loetletud lähteainetest või mis on toodetud palmiõlist*, ning kaasa arvatud hübriidsõidukid, mille puhul elektrienergiat tarvitatakse sõiduki kasutamisel üksnes osaliselt, vähese heitega sõidukid ja heitevabad sõidukid. Sisepõlemismootoriga sõidukite puhul ei tohi tegelikus liikluses tekkivad heitkogused** protsendina heite piirnormidest*** ületada 80 %.
a)  M1- või M2-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;
b)  N1-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;
c)  lisa tabelis 3 määratletud M3-, N2- või N3-kategooria sõiduk.
_____________________________
* Seda tõendatakse biokütuse hankimise lepingu või biokütuse kättesaadavust käsitleva muu vahendiga.
** Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.
*** Kohaldatav heite piirnorm, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4a (uus)
4a.  „heitevaba sõiduk“ – sõiduk, mille CO2, NOx ja tahkete peenosakeste heide summutist on null.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4b (uus)
4b.  „vähese heitega sõiduk“ – sõiduk, mille heitetasemed ei ületa lisa tabelis 2 osutatud määrasid.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4c (uus)
4c.  „keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseeritud sõiduk“ – sõiduk, mille mootor on moderniseeritud käesoleva artikli esimese lõigu punktis 4 määratletud keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks. Kui tegemist on moderniseeritud mootoriga, mis kasutab biokütuseid, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 teise lõigu punktis i, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, peab sõiduk vastama uusimatele Euro normidele või neile järgnevatele normidele.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4a
4)  Lisatakse artikkel 4a:
välja jäetud
„Artikkel 4a
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8a, et ajakohastada lisa tabelit 3, lisades sellesse piirmäärad raskesõidukite summutist väljuva CO2-heite ja õhusaasteainete heite kohta, kui seonduvad raskesõidukite CO2-heite normid on liidu tasandil jõustunud.“
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eeskirju.
1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel, väljaostuvõimalusega liisimisel või keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseerimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud keskkonnasõbralike kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eesmärke.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.   Minimaalsete hanke-eesmärkide arvutamisel loetakse riigihankemenetluse kuupäevaks riigihankemenetluse lõpetamise kuupäev, mil leping allkirjastatakse.
Minimaalsed hanke-eesmärgid arvutatakse esimese võrdlusperioodi puhul kõigi käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevale järgnevast päevast kuni 31. detsembrini 2024 ja teise võrdlusperioodi puhul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 allkirjastatud lepingute keskmisena.
Juhul kui uusi eesmärke 1. jaanuari 2030. aasta järgseks võrdlusperioodiks õigeaegselt vastu ei võeta, kohaldatakse jätkuvalt 2030. aastaks seatud eesmärke.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)
1b.   Hanke-eesmärkide täitmiseks tuginevad võrgustiku sektori hankijad lepingute sõlmimisel majanduslikult soodsaimale pakkumusele, nagu on kirjeldatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 82. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel keskendutakse mitte ainult omamise kogukulule, vaid ka sõiduki muudele omadustele, nagu juurdepääsetavus, sobitumine linnamaastikku, müratase, energiatõhusus, akude ringlussevõetavus ja sõiduki komponendid.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5a (uus)
5a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5a
Rahalised vahendid
1.  Liikmesriigid teevad kättesaadavaks piisavad vahendid keskkonnasõbralike sõidukite hangete ja nendega seonduva taristu rajamise rahastamiseks oma territooriumil. Rahaliste vahendite eraldamisele eelneb riikide tasandil seatud hanke-eesmärkidega seotud avaliku sektori asutuste ja võrgustiku sektori hankijate rahaliste vajaduste põhjalik hindamine.
2.  Liit teeb kättesaadavaks täiendavad rahastamisvahendid keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu ja nendega seonduva taristu rajamise toetamiseks liikmesriikides.“
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5b (uus)
5b)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5b
Ühistranspordi alternatiivkütuste tegevuskava
1.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis.
2.  Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse selgelt menetlused, kuidas sellist toetust saab anda, sh selle suhe olemasolevate Euroopa riigiabi eeskirjadega.
3.  Aruanne sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas liidu rahastamisvahendeid saaks läbi vaadata, et rahastada eelisjärjekorras iga suurusega ühistranspordiettevõtjaid nende sõidukite asendamiseks.“
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5c (uus)
5c)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5c
Vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvorm
Selleks, et hõlbustada käesoleva direktiivi lisas seatud eesmärkide täitmist ja saavutada mastaabisääst, loob komisjon vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvormi. Artiklis 3 osutatud avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad võivad selles platvormis osaleda, et sõidukeid ühiselt hankida. Komisjon tagab, et platvorm on avalikult kättesaadav ja suudab tõhusalt ühendada kõik huvitatud osalised, kes soovivad oma ressursse koondada. Selliste ühishangete ettevalmistamise ja elluviimise hõlbustamiseks pakub komisjon tehnilist abi ja töötab välja koostöölepingute vormid. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakt, et luua vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvorm.“
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 8a
7)   Lisatakse artikkel 8a:
välja jäetud
„Artikkel 8a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Palun sisestada jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 9
8)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:
8)  Artikkel 9 jäetakse välja.
„1. Komisjoni abistab komitee.
Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 82/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
3.  Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.“
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide aruannetel põhineva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja iga liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks võetud meetmete kohta iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2027.
1.  Osana direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõike 3 teises lõigus ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõike 3 teises lõigus sätestatud aruannetest esitavad liikmesriigid komisjonile 18. aprilliks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Liikmesriigid esitavad komisjonile esialgse aruande 18. aprilliks 2023.
Nimetatud aruanded sisaldavad teavet käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teavet avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite arvu ja kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega ning muud kasulikku teavet.
Teabe puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta) kategooriaid, mis on loetletud lisa tabelis 1.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 2
aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Aruannetes hinnatakse käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud valikute mõju ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks, ning vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud.
2. Hiljemalt 31. detsembriks 2022 pakub komisjon välja metoodika sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamiseks.
Kõnealustes aruannetes võrdleb komisjon kõigis lisa tabelis 3 loetletud sõidukite kategooriates parima turualternatiivi alusel ostetud sõidukite nominaal- ja suhtarve, võttes aluseks kogu kasutusiga hõlmavad energia- ja keskkonnamõjud, kogu asjaomaste sõidukite turuga, ning hindab, kuidas artikli 5 lõikes 3 osutatud valikud on turgu mõjutanud. Komisjon hindab samuti edasiste meetmete võtmise vajadust, lisades vajadusel ettepanekud.
Hiljemalt 18. aprilliks 2027 vaatab komisjon läbi direktiivi 2009/33/EÜ ja mis tahes muud asjaomased alternatiivkütusega seotud õigusaktid, võttes arvesse sõidukite olelusringi CO2-heidet ja allikast ratasteni CO2-heidet.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 3
ab)  lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Komisjon kontrollib hiljemalt esimese aruande tähtajaks artikli 5 lõikes 3 osutatud valikuid, esitab artiklis 6 sätestatud metoodika hinnangu ja teeb vajadusel asjakohased ettepanekud.
3. Komisjon esitab 18. aprilliks 2024 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, näidates ära iga liikmesriigi poolt selleks võetud meetmed, ja hindab vajadust täiendavate meetmete järele ning vajaduse korral lisab ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta 1. jaanuariks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel. Liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande 1. jaanuariks 2023. Aruandes esitatakse teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teave avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, samuti liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega, ning muu kasulik teave. Teabe lisamisel tuleks lähtuda määruses (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta)15 sätestatud kategooriaid, mis on esitatud lisas.
välja jäetud
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu suuniseid lõikes 4 osutatud liikmesriikide aruannete sisu kohta.
5.  Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu suuniseid lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete sisu kohta.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5a (uus)
ba)  lisatakse järgmine lõige:
„5a. Liikmesriigid võivad otsustada luua mehhanismid keskkonnasõbralike sõidukite ostu reguleerimiseks teiste sõidukiparkide omanike puhul, nagu taksonduse, ühisauto kasutamise ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.“
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5b (uus)
bb)  lisatakse järgmine lõige:
„5b. Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis. Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse, kuidas saab sellist toetust anda vaatamata Euroopa riigiabi eeskirjadele.“
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b c (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5c (uus)
bc)  lisatakse järgmine lõige:
„5c. Komisjon hindab vajadust keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamisega seotud asjakohased õigusaktid läbi vaadata, pidades silmas parima kvaliteediga ja protekteeritud rehvide kasutamist, ning vajaduse korral esitab seadusandliku ettepaneku.“
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b d (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5d (uus)
bd)  lisatakse järgmine lõige:
„5d. Komisjon esitab liikmesriikidele suunised seoses liidu erinevate rahaliste vahenditega, mida võidakse käesoleva direktiivi eesmärkidel kasutada, näiteks Euroopa ühendamise rahastu, millest toetatakse suure jõudlusega, kestlike ja tõhusalt ühendatud üleeuroopaliste võrgustike arendamist transpordivaldkonnas, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastu, millest toetatakse keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõttu ja nendega seotud taristu vajaduste rahuldamist.“
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b e (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5e (uus)
be)  lisatakse järgmine lõige:
„5e. Selle ülemineku juures on põhiroll nõustamiskeskustel, mis hõlbustavad ja edendavad investeerimist ja toetavad institutsioonilist suutlikkust. Seetõttu tugevdab komisjon oluliselt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli ja suutlikkust, eelkõige kohaliku esindatuse ja proaktiivse rolli kaudu projektide ettevalmistamises.“
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XXXX [Palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XXXX [Palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 1

Komisjoni ettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

Muudatusettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

64121100-1

Posti laialikandeteenused

64121200-2

Pakkide laialikandeteenused

60170000-0

Juhiga sõidukite rentimine reisijateveoks

60171000-7

Juhiga sõiduautode rentimine

60181000-0

Juhiga veoautode rent

60180000-3

Juhiga kaubaveokite rent

90511100-3

Tahkete asulajäätmete kogumisteenused

90511200-4

Majapidamisjäätmete kogumisteenused

90511300-5

Prahikogumisteenused

90511400-6

Vanapaberi kogumisteenused

Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 2

Komisjoni ettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

M1-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

40

80 %

0

ei kohaldata

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

Muudatusettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

L-kategooria sõidukid

25

 

 

 

M1-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

M3-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

N2-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

N3-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 3
[…]
välja jäetud
Muudatusettepanekud 85 ja 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 4

Komisjoni ettepanek

Tabel 4. Tabeli 2 kohaste kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

2025

2030

Luksemburg

35 %

35 %

Rootsi

35 %

35 %

Taani

34 %

34 %

Soome

35 %

35 %

Saksamaa

35 %

35 %

Prantsusmaa

34 %

34 %

Ühendkuningriik

35 %

35 %

Madalmaad

35 %

35 %

Austria

35 %

35 %

Belgia

35 %

35 %

Itaalia

35 %

35 %

Iirimaa

35 %

35 %

Hispaania

33 %

33 %

Küpros

29 %

29 %

Malta

35 %

35 %

Portugal

27 %

27 %

Kreeka

23 %

23 %

Sloveenia

20 %

20 %

Tšehhi Vabariik

27 %

27 %

Eesti

21 %

21 %

Slovakkia

20 %

20 %

Leedu

19 %

19 %

Poola

20 %

20 %

Horvaatia

17 %

17 %

Ungari

21 %

21%

Läti

20 %

20 %

Rumeenia

17 %

17 %

Bulgaaria

16 %

16 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

Muudatusettepanek

Tabel 4. Kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil1, 2

 

M1-, M2-, N1-kategooria sõidukid

L-kategooria sõidukid

Liikmesriik

2025

2030

2025

2030

ELi institutsioonid, asutused ja organid

[50 %]

[50 %]

[50 %]

[50 %]

Luksemburg

50 %

50 %

50 %

50 %

Rootsi

50 %

50 %

50 %

50 %

Taani

50 %

50 %

50 %

50 %

Soome

50 %

50 %

50 %

50 %

Saksamaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Prantsusmaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Ühendkuningriik

50 %

50 %

50 %

50 %

Madalmaad

50 %

50 %

50 %

50 %

Austria

50 %

50 %

50 %

50 %

Belgia

50 %

50 %

50 %

50 %

Itaalia

50 %

50 %

50 %

50 %

Iirimaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Hispaania

50 %

50 %

50 %

50 %

Küpros

50 %

50 %

50 %

50 %

Malta

50 %

50 %

50 %

50 %

Portugal

50 %

50 %

50 %

50 %

Kreeka

35 %

35 %

35 %

35 %

Sloveenia

35 %

35 %

35 %

35 %

Tšehhi Vabariik

50 %

50 %

50 %

50 %

Eesti

35 %

35 %

35 %

35 %

Slovakkia

35 %

35 %

35 %

35 %

Leedu

35 %

35 %

35 %

35 %

Poola

35 %

35 %

35 %

35 %

Horvaatia

25 %

25 %

25 %

25 %

Ungari

25 %

25 %

25 %

25 %

Läti

25 %

25 %

25 %

25 %

Rumeenia

25 %

25 %

25 %

25 %

Bulgaaria

25 %

25 %

25 %

25 %

1 Vähemalt 70 % keskkonnasõbralike kergsõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse esimesel võrdlusperioodil (kuni 2025. aastani) heitevabade ja vähese heitega sõidukitega ning teisel (2025–2030) ja järgnevatel võrdlusperioodidel heitevabade sõidukitega.

2 Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Vähese heitega sõidukid ja maagaasi tarbivad sõidukid, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga, vastavad eesmärgi saavutamise tähenduses 0,66 sõidukile. Kõik teised sõidukid vastavad eesmärgi saavutamise tähenduses 0,5 sõidukile..

Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 5

Komisjoni ettepanek

Tabel 5. Tabeli 3 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

2025

2030

2025

2030

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk või maagaasi tarbiv sõiduk, kui see töötab täielikult biometaanil, mida tuleks tõendada biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga, vastab eesmärgi täitmise arvutamisel ühele sõidukile. Seda arvutusviisi ei kasutata nende liikmesriikide puhul, kus minimaalne hanke-eesmärk ületab 50 % riigihangete kogumahust, kui piirmäär on 50 %. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

Muudatusettepanek

Tabel 5. Artikli 4 lõike 4 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

20251

20302

20251

20302

ELi institutsioonid, asutused ja organid

[10 %]

[15 %]

[50 %]

[75 %]

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

1 Vähemalt 66 % keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse heitevabade sõidukitega või maagaasi tarbivate sõidukitega, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga. Biometaanil töötavate sõidukite osakaalu arvestamine alleesmärgi puhul lõpetatakse, kui alleesmärgist on saavutatud 30 %.

2 Vähemalt 75 % keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse heitevabade sõidukitega või maagaasi tarbivate sõidukitega, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga. Biometaanil töötavate sõidukite osakaalu arvestamine alleesmärgi puhul lõpetatakse, kui alleesmärgist on saavutatud 30 %.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0321/2018).


Läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ***I
PDF 224kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (COM(2018)0149– C8-0126/2018– 2018/0074(COD)(1)
P8_TA(2018)0425A8-0310/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008
millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete põhjalähedaste kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud; et neid juhitaks kooskõlas eesmärkidega saada majanduslikku, sotsiaalset ja töövõivealast kasu, vähendada liidu turu sõltuvust toiduainete impordist ning edendada rannikupiirkondades otseselt ja kaudselt töökohtade loomist ja majandusarengut; kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Tulenevalt ühise kalanduspoliitika põhimõtetest ning selleks, et tagada eri merepiirkondade jaoks võrdsed tingimused ja õiglane konkurents, peaks kõigi mitmeaastaste kavade tarvis kehtima ühesugune raamistik ega tohiks teha ühelegi merepiirkonnale püügikvootide määramise põhimõtete osas erandeid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Määruses (EL) nr 1380/2013 on selgelt seatud eesmärk taastada püütavate liikide varud ja säilitada need maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks nähakse määruses (EL) nr 1380/2013 ette, et kõikide kalavarude puhul tuleks järkjärgult saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kalastusmäär võimaluse korral 2015. ning hiljemalt 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Nende sätete kohaselt peab käesolev kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.
(6)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Nende sätete kohaselt peab kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki; kaugem siht on minimeerida merekeskkonnale avalduvat mõju, eeskätt elupaikade ja merepõhja kahjustamist, ning täita sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Komisjon peaks mitmeaastase kavaga hõlmatud varude puhul saama parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib komisjon Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumi. ICESi antavad teaduslikud nõuanded peavad põhinema käesoleval mitmeaastasel kaval ja esitama eelkõige FMSY-vahemikud ja biomassi piirväärtuste vahemikud, st näitajad MSY Btrigger ja Blim. Need väärtused tuleb esitada asjaomastes kalavarudega seotud nõuannetes ja kui see on asjakohane, mis tahes avalikult kättesaadavates teaduslikes nõuannetes, sealhulgas näiteks ICESi nõuannetes segapüügi kohta.
(8)  Komisjon peaks mitmeaastase kavaga hõlmatud varude puhul saama parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib komisjon Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumi. ICESi antavad teaduslikud nõuanded peavad põhinema käesoleval mitmeaastasel kaval ja esitama eelkõige FMSY-vahemikud ja biomassi piirväärtuste vahemikud, st näitajad MSY Btrigger ja Blim. Need väärtused tuleb esitada asjaomastes kalavarudega seotud nõuannetes ja vajaduse korral mis tahes muudes üldkättesaadavates teaduslikes nõuannetes, sealhulgas näiteks ICESi nõuannetes segapüügi ja mitme liigiga püügipiirkondades toimuva püügi kohta.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Nõukogu määrustes (EÜ) nr 811/200418, (EÜ) nr 2166/200519, (EÜ) nr 388/200620, (EÜ) 509/200721, (EÜ) No 1300/200822 ja (EÜ) nr 1342/200823 on sätestatud Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete põhjapoolse merluusi, uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude, Biskaia lahe merikeelevarude ja La Manche’i lääneosa merikeelevarude, Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude püügieeskirjad. Neid ja muid põhjalähedasi liike püütakse segapüügi käigus. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.
(9)  Nõukogu määrustes (EÜ) nr 811/200418, (EÜ) nr 2166/200519, (EÜ) nr 388/200620, (EÜ) nr 509/200721, (EÜ) nr 1300/200822 ja (EÜ) nr 1342/200823 on sätestatud Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete põhjapoolse merluusi, uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude, Biskaia lahe merikeelevarude ja La Manche’i lääneosa merikeelevarude, Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude püügieeskirjad. Neid ja muid põhjalähedasi liike püütakse segapüügi käigus ja/või mitme liigiga püügipiirkondades. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.
_________________
_________________
18 Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).
18 Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).
19 Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).
19 Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).
20 Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).
20 Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).
21 Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).
21 Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).
22 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).
22 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).
23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).
23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii läänepiirkonna vetes kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast peaksid kavas sisalduvad sätted seoses sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude suhtes, kehtima ka kõnealustele väljaspool läänepiirkonna vesi asuvatele piirkondadele. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate liikide jaoks, mida esineb ka läänepiirkonna vetes, kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, laiendades nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka läänepiirkonna vetele.
(11)  Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii läänepiirkonna vetes kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast tuleks kavas sisalduvaid sätteid seoses põhjalähedastele liikidele kehtestatud sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude suhtes, laiendada ka nende kalavarude väljaspool läänepiirkonna vesi asuvatele piirkondadele, kui need ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate põhjalähedaste liikide jaoks, mida esineb ka läänepiirkonna vetes, kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, laiendades nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka läänepiirkonna vetele.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Majanduskavas ei tuleks käsitleda ainuüksi lähiaja kalapüügivõimaluste määramise mehhanisme: see suurendaks valdkonnas ebakindlust ja läbipaistmatust.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema varude geograafilisel jaotusel, mis on esitatud viimastes kalavarusid käsitlevates ICESi teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel või liikide rände tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui ICESi teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.
(12)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema põhjalähedaste varude geograafilisel jaotusel, mis on esitatud viimastes kalavarusid käsitlevates ICESi teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel või põhjalähedaste liikide rände tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Käesoleva kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ) ning direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkidega. Käesoleva kavaga täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.
(14)  Käesoleva kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada käesoleva määrusega hõlmatud varude viimine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavale tasemele ja seda taset säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemidele. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ), ning direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkidega. Käesoleva kavaga täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste põhjalähedase püügi käigus püütud liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Kõnealused parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud arvutab välja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja esitab need perioodilistest püügialastes nõuannetes. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %24. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi (TAC) aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.
(16)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Kõnealused parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud arvutab välja muu hulgas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja esitab need perioodilistes püügialastes nõuannetes. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %24. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi (TAC) aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.
___________
___________
24 EL palub ICESil esitada ICESi alapiirkondade 5–10 kalavarude FMSY-vahemikud.
24 EL palub ICESil esitada ICESi alapiirkondade 5–10 kalavarude FMSY-vahemikud.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 seatud eesmärkide saavutamiseks on asjakohane kehtestada kalastussuremuse sihttase (F) nii, et see ei ületaks püügimäära maksimaalse jätkusuutliku saagikuse korral. Kõigi varude puhul, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb nimetatud määrani jõuda järkjärgult ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Peaks olema võimalik kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük (TAC) läänepiirkonna vetes, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.
(20)  Peaks olema võimalik kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük (TAC) läänepiirkonna vetes, liites kõigi funktsionaalsete üksuste püügi piirnormid ja väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid selle kalavaru kindlaksmääratud piirkonnas. See ei välista siiski teatavate funktsionaalsete üksuste kaitseks meetmete võtmist.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Kohe tuleks kehtestada huntahvena ja süsika püügikeelud, eriti nende liikide kudekarja kaitsmiseks paljunemisajal. Huntahvena ja süsika kahanevate varude kaitseks tuleks liikmesriikidel kehtestada parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes nimetatud sobivad tööndusliku ja harrastuspüügiga seotud varude taastamise meetmed.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Kuna nõukogu võtab teatud kalavarude püügivõimaluste raames arvesse harrastuspüügi märkimisväärset mõju, peaks nõukogu suutma kehtestada lubatud kogupüügi töönduslikule püügile, mis võtaks arvesse harrastuspüügi mahtu, ja/või võtta muid harrastuspüüki piiravaid meetmeid, nagu kaasavõetava saagi piirmäärad ja keeluajad.
(22)  Kuna harrastuspüügist tingitud kalastussuremus avaldab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel majandatavatele kalavarudele olulist mõju, peaks nõukogul olema võimalik kehtestada harrastuskalastajatele individuaalsed ja mittediskrimineerivad püügivõimalused. Harrastuspüügi ja selle loomuste tegelikku olukorda arvestades tuleks sellised individuaalsed harrastuskalurite püügivõimalused kehtestada vähemalt üheks kuuks. Mõningad suure kaubandusliku väärtusega kalaliigid tuleks harrastuspüügil märgistada sabauime osalise eemaldamisega, et takistada nende ebaseaduslikku suunamist kala kommertsturustusahelatesse.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse rakendamiseks tuleks kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.
(23)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks ja ökosüsteemide kahjustamise piiramiseks tuleks kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, eelkõige meetmed, millega parimaid teaduslikke nõuandeid järgides järkjärgult kaotada tagasiheide ja minimeerida kalapüügi kahjulikku mõju ökosüsteemidele, ning mida vajaduse korral täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18. Samuti tuleks täpsustada, et harrastuspüügil ei kohaldata lossimiskohustust. Ühiste soovituste puudumisel võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusaktid.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)   Eelkõige kalastussurvest kriitiliselt ohustatud ja mõjutatud õrnade liikide ja elupaikade kaitsmiseks tuleks kavas asjaomastele püügipiirkondadele ette näha majandamismeetmed, mis hõlmavad laevade püügivahendite, laevade tegutsemise ja laevade endi muutmist. Kavas tuleks ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18. Komisjon peaks saama vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette merepiirkondade analüüsimine ning majandamismeetmete esitamise ja heakskiitmise vormid ja tähtajad.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile aruande parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohta, mille põhjal nõukogu kehtestas kalapüügivõimalused või kohaldas kaitsemeetmeid, ning komisjon peaks Euroopa Parlamenti ette hoiatama juhtudel, kui teaduslik nõuanne võib põhjustada püügivõimaluste kehtestamisel olulisi erinevusi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigel ajal ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(26)  Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigel ajal ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone asjast mõjutatud nõuandekomisjonidega, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
_________________
_________________
25 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
25 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Dünaamiliste viidete kohaldamine FMSY-vahemikele ja kaitse piirväärtustele tagab, et kalapüügivõimaluste kehtestamiseks olulised parameetrid ei aegu ja nõukogul on alati võimalik kasutada parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Pealegi tuleb seda käsitlusviisi, mis hõlmab dünaamilisi viiteid parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, järgida ka Läänemere kalavarude majandamisel. Käesolevas kontekstis on parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on välja andnud või läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus. Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/113927 muuta.
(28)  Dünaamiliste viidete kohaldamine FMSY-vahemikele ja kaitse piirväärtustele tagab, et kalapüügivõimaluste kehtestamiseks olulised parameetrid ei aegu ja nõukogul on alati võimalik kasutada parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Pealegi tuleb seda käsitlusviisi, mis hõlmab dünaamilisi viiteid parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, järgida seitsme aasta jooksul ka Läänemere kalavarude majandamisel. Ka peaks komisjon esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande kasutatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete kohta ja Euroopa Parlamendile ette teatama olukordadest, mis võivad põhjustada kalapüügivõimaluste määramisel olulisi erinevusi. Käesolevas kontekstis on parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või muud nõuetelevastavad teadusasutused, näiteks Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Neid peavad toetama kõige uuemad kättesaadavad teaduslikud andmed ja meetodid ning nad peavad vastama määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.
_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste läänepiirkonna vete põhjalähedaste varude, sealhulgas süvamerevarude, ja kui need varud ulatuvad läänepiirkonna vetest kaugemale, siis sellega piirnevate vete varude majandamise ja nende püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“):
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse allpool loetletud läänepiirkonna vete põhjalähedaste varude, sealhulgas süvamerevarude, ja kui need varud ulatuvad läänepiirkonna vetest kaugemale, siis sellega piirnevate vete, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, varude püügi ja nende varude majandamise mitmeaastane kava (edaspidi „kava“):
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4
(4)  huntahven (Dicentrarchus labrax) rajoonides 4b, 4c, 7a ja 7d–h;
4)  huntahven (Dicentrarchus labrax) rajoonides 4b, 4c, 7a, 7b ja 7d–h, alapiirkonnas 8 ja rajoonis 9a;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 23 – taane 1
–  Biskaia lahe lõunaosas (FÜ 25);
–  Biskaia lahes (FÜ 23–24);
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 1
–  Lääne-Galiitsias (FÜ 26–27);
–  Lääne-Galiitsias (FÜ 26);
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2
–  Pürenee poolsaare ümbruse vetes (FÜ 28–29);
välja jäetud
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2 a (uus)
–   Portugalist põhja pool asuvates vetes (FÜ 27);
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2 b (uus)
–   Portugali vetes (Lõuna-Portugal ja Algarve) (FÜ 28-29);
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2
Kui teaduslikest nõuannetest nähtub käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks eespool nimetatud piirkondi. Kohandused ei laiene kalavarude piirkondadele väljaspool liidu vesi alapiirkondades 4–10 ja CECAFi piirkondadele 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.
Kui parimatest saadaolevatest, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikest nõuannetest nähtub käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks eespool nimetatud piirkondi. Kohandused ei laiene kalavarude piirkondadele väljaspool liidu vesi alapiirkondades 4–10 ja CECAFi piirkondadele 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete põhjal, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.
2.  Kui komisjon parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmatud piirnevate vete suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikleid 4 ja 6 ja kalapüügivõimalustega seotud meetmeid artikli 7 alusel.
3.  Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmatud piirnevate vete suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikleid 4 ja 6 ning kalapüügivõimalustega seotud meetmeid artikli 7, artikli 9 lõike 3a ja artikli 9a alusel.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 1 loetletud liikide püügil läänepiirkonna vetes. Kui nende liikide FMSY-vahemikud ja biomassiga seotud kaitsemeetmed on kehtestatud muude mitmeaastaseid kavasid kehtestavate liidu õigusaktidega, kohaldatakse neid vahemikke ja kaitsemeetmeid.
4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka läänepiirkonna vetes lõikes1 loetletud põhjalähedaste liikide püügil saadud kaaspüügi suhtes, ning sellega tuleb tagada, et kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)
4a.   Käesolevas määruses täpsustatakse ka üksikasjalikult nende meetmete rakendamist, millega minimeerida läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõigi seal kala püüdvate laevade püügitegevuse mõju merekeskkonnale, eelkõige kaitstud liikide juhupüük. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette merepiirkondade analüüsimine ning majandamismeetmete esitamise ja heakskiitmise vormid ja tähtajad.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5
5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.
5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust ja mis püütakse põhjalähedasel püügil.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6
6.  Käesolevas määruses nähakse ette tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 8 ja mida kohaldatakse kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide suhtes.
6.  Käesolevas määruses nähakse ette tööndusliku ja harrastuskalapüügi tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 8 ja mida kohaldatakse kõikide läänepiirkonna vetes esinevate põhjalähedaste liikide suhtes.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
(5)  „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi, või norra salehomaari puhul arvukuse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi, või norra salehomaari puhul arvukuse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutusevõi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
9a)  „parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded“ – avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige värskemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on avaldanud või millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud selline liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu rahvusvaheline teadusasutus nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja mis vastavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks ökoloogilise kestlikkuse nõudele tuleb kava hallata majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamiseks sobival viisil ning see peab soodustama toiduainete kättesaadavust.
Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr tuleb kõigi kalavarude osas saavutada järkjärgult hiljemalt 2020. aastaks ja seejärel tuleb selle juurde jääda.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi võimalikult suures ulatuses vältimise ja piiramise teel ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja käesolevat määrust.
2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi võimalikult suures ulatuses vältimise ja piiramise teel, sealhulgas uuenduslike selektiivsete püügivahendite ja -tehnikate kasutamisega, ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja käesolevat määrust.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.
3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et minimeerida ja soovitavalt likvideerida püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemidele, eelkõige õrnadele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, -roomajatele ja -lindudele, veealustele mägedele, süvamereriffidele ja korallide ja käsnade kogumitele, ning tagada, et kalurid jätkaksid püüki kestlikult ja selektiivselt. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivis 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b
b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
b)  tagada kalapüügi merekeskkonda kahjustava mõju minimeerimine, pöörates eriti tähelepanu õrnadele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas merelindudele ja -imetajatele.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 5
5.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude samaväärset kaitsetaset.
5.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded peavad olema saanud vastastikuse eksperdihinnangu sellistelt sobivatelt ja usaldusväärsetelt teadusasutustelt nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Need tehakse üldkättesaadavaks hiljemalt siis, kui komisjon teeb ettepaneku vastavateks meetmeteks. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude võrreldavat kaitsetaset.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil.
2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil või samasugusel liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatul teadusasutusel.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a
a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;
a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul ja/või mitme liigiga püügipiirkondades, eelkõige kalapüügile kehtestatud sotsiaal-majanduslike piirangute leevendamiseks;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %, välja arvatud juhtudel, kui leevendatakse mõnede laevastike tegevust halvavat või tugevasti mõjutavat (neid „lämmatavat“) olukorda.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6 a (uus)
6a.   Käesoleva määruse raames on võimalik kinnitada püügieeskirju piirkondadeks jaotamise teel, et vältida olukorda, kus lähiaja majandamiseesmärgid takistavad mitmeaastase majandamiskava täitmist, ning soodustada sidusrühmade osalemist otsustusprotsessis.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Piisavate teaduslike andmete puudumisel majandatakse asjaomaseid varusid rakendades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8.
2.  Piisavate teaduslike andmete puudumisel majandatakse asjaomaseid varusid, rakendades määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele ning tagatakse vähemalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavate varude saavutamisega samaväärne kaitsetase vastavalt sama määruse artikli 9 lõikele 2.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võetakse mitme liigiga püügipiirkondade haldamisel käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud varude suhtes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki liike maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.
3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võetakse segapüügi ja mitme liigiga püügipiirkondade haldamisel käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud varude suhtes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki liike maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt kooskõlas parimate saadaolevate teaduslike nõuannete määratlusega järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomasel aastal on artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus väiksem kui MSY Btrigger, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemiku ülemisest osast madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse biomassi vähenemist.
1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomasel aastal on artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes põhjalähedase kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus väiksem kui MSY Btrigger, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemiku ülemisest osast madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse biomassi vähenemist.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus on väiksem kui Blim, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes põhjalähedase kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus on väiksem kui Blim, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta põhjalähedaste liikide püügil läänepiirkonna vetes:
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a
(a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki, eriti noorkalade püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke ning neid kohaldatakse nii tööndusliku kui ka harrastuskalapüügi suhtes.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8a
Huntahvena püügikeelu ajad ja alad
1.  Huntahvena töönduslik ja harrastuspüük on keelatud läänepiirkonna ja ICESi rajoonides 4b ja 4c ajavahemikul 1. veebruarist 30. aprillini. Keelatud on nimetatud piirkondade rannikuvetes püütud huntahvena pardal hoidmine, ümberpaigutamine, ümberlaadimine või lossimine ning säilitamine.
2.  Liidu kalalaevadel on keelatud huntahvenat püüda ka ICESi rajoonides 7b, 7c, 7j ja 7k ning ICESi rajoonide 7a ja 7g vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari lubatud kogupüük läänepiirkonna vetes olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
3.  Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari varude lubatud kogupüük selle kalavaru määratletud piirkonnas olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võtab nõukogu seda arvesse ja võib püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Harrastuskalapüük
1.  Liikmesriigid võtavad neile määratud ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 16 osutatud kalapüügivõimaluste jaotamisel arvesse kalastussuremust harrastuspüügil, nii et kalastussuremuse summaarset sihteesmärki ei ületataks.
Kui teaduslike andmete põhjal mõjutab harrastuskalapüük oluliselt käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud varude kalastussuremust, võib nõukogu kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivalt individuaalsed püügivõimalused.
2.  Nõukogu tugineb harrastuskalastuse püügivõimaluste kehtestamisel läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsetele ja majanduslikele kriteeriumidele. Kasutatavad kriteeriumid võivad eelkõige hõlmata harrastuskalapüügi mõju keskkonnale ning selle tegevuse ühiskondlikku tähtsust ja panust rannikupiirkondade majandusse.
3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud ja proportsionaalsed meetmed andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et lõikes 1 osutatud tegelikku püügitaset usaldusväärselt hinnata.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 b (uus)
Artikkel 9b
Harrastuspüügi saakide märgistamine
1.  Artikli 1 lõikes 1 osutatud vastavate kalavarude püügipiirkondades püütud huntahvenad, tursad, pollakid ja merikeeled märgistatakse, kui harrastuskalastaja need säilitab.
2.  Märgistamine seisneb sabauime alumise või ülemise osa eemaldamises viisil, mis ei takista kala suuruse mõõtmist.
3.  Kalad märgistatakse kohe pärast püüdmist ja tapmist kas kaldal või aluse pardal, kui harrastuspüük toimub paadist. Märgistada ei tule isendeid, kes on toodud harrastuspüügialuse pardale ja keda hoitakse enne vettelaskmist veenõus elus ja heas seisundis.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades seda kohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.
Kõikide läänepiirkonna vetes esinevate põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, ja artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude püügil saadud põhjalähedaste liikide juhupüügi korral on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse seda kohustust puudutavaid üksikasju, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust ei kohaldata harrastuskalapüügi suhtes, sealhulgas juhul, kui nõukogu kehtestab käesoleva määruse artikli 9 a kohaselt individuaalsed kalapüügivõimalused.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Väikesemahuline ja rannalähedane püük äärepoolseimates piirkondades
Käesolevas määruses võetakse arvesse äärepoolseimates piirkondades väikesemahulisel ja rannalähedasel püügil kasutatavate laevade suuruspiiranguid. Sellega seoses on kaaspüügi lossimine lubatud, kui sellega ei halvendata kudekarja biomassile avalduvat mõju.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriigid väljastavad iga käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkonna kohta kalapüügiload kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas. Liikmesriigid võivad piirata kalapüügilubades selliste konkreetseid püügivahendeid kasutavate laevade kilovattides (kW) väljendatud koguvõimsust.
1.  Liikmesriigid väljastavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkondade kohta kalapüügiload kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
1a.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kalapüügilubades piirata selliste konkreetseid püügivahendeid kasutavate nimetatud lõikes osutatud laevade koguvõimsust.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 13 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks kehtestada asjaomaste liikmesriikide laevastike püügivõimsusele piirangud.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artiklites 8 ja 10 sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.
1.  Käesoleva määruse artiklites 8, 10 ja 11b sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad loodepiirkonna vete ja edelapiirkonna vete suhtes otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad peavad seda vajalikuks, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad loodepiirkonna vete ja edelapiirkonna vete suhtes otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. Vajadusel, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral, võivad asjaomased liikmesriigid esitada täiendavaid soovitusi ning koostada läänepiirkonna vete kalavarude majandamise ökosüsteemipõhise käsitluse rakendusmeetmete kava. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks; kui eesmärk on viimastes teaduslikes nõuannetes tuvastatud erakorraliste olukordade lahendamine, tuleb ühised soovitused esitada võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.  Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetest 1 ja 3, võib komisjon delegeeritud õigusakte vastu võtta ka kõnealustes lõigetes nimetatud ühise soovituse puudumisel.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13a
Teadusliku nõuande muudatuste järelmeetmed ja muudatustest etteteatamine
1.  Iga aasta 1. aprilliks teavitab komisjon Euroopa Parlamenti parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest, mille põhjal nõukogu on ajavahemikul eelmise aasta 1. veebruarist jooksva aasta 31. jaanuarini kehtestanud käesoleva määruse kohaselt püügivõimalused.
Kõikide asjaomaste kalavarude ja -liikide puhul kajastatakse selles aruandes eelkõige nõukogu poolt käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ja vajaduse korral artikli 7 kohaselt kindlaks määratud kalapüügivõimalusi ning esitatakse vastavad kalastussuremuse näitajad. Neid andmeid võrreldakse teaduslike nõuannetega, mille põhjal kehtestati kalastussuremuse vahemikud (MSY Flower, FMSY ja MSY Fupper ning neile vastavad kalapüügivõimalused), kudekarja biomassi hinnangulised suurused ja biomassi piirväärtused (MSY Btrigger ja Blim).
2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti pärast teabe saamist ja igal juhul enne, kui võetakse vastu nõukogu uus otsus kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta, olukordadest, kus kõige värskemad FMSY näitajad vastavad püügivõimalustele, mis erinevad enam kui 20 % püügivõimalustest, mis tulenevad nendes teaduslikes nõuannetes esitatud FMSY väärtusest, mille põhjal kehtestati praeguse perioodi kalapüügivõimalused. Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue nõukogu otsuse vastuvõtmist juhtudest, kus kudekarja biomassi erinevaid piirtasemeid käsitlevad teaduslikud nõuanded õigustavad artikli 7 kohaste kaitsemeetmete võtmist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – pealkiri
Kava hindamine
Kava hindamine ja rakendamine
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8 ja 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2.  Artikli 1 lõikes 1, artiklites 8 ja 10 ning artikli 11 lõikes 1b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1 ja artiklites 8 ja 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1, artiklites 8 ja 10 ning artikli 11 lõikes 1b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 6
6.  Artikli 1 lõike 1 ning artiklite 8 ja 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 1 lõike 1, artiklite 8 ja 10 alusel ning artikli 11 lõikes 1b vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil.
2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil või samasugusel liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatul teadusasutusel.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %, välja arvatud juhtudel, kui leevendatakse mõnede laevastike tegevust halvavat või tugevasti mõjutavat (neid „lämmatavat“) olukorda.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 4a – lõige 1 – sissejuhatav osa
Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel -15 (uus)
4a.  IX peatükki lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel -15
Teadusliku nõuande muudatuste järelmeetmed ja neist etteteatamine
1.  Komisjon esitab iga aasta 1. aprilliks Euroopa Parlamendile aruande parimate saadaolevate teaduslike nõuannete kohta, mille põhjal nõukogu kehtestas käesoleva määruse alusel püügivõimalused ajavahemikuks eelmise aasta 1. veebruarist jooksva aasta 31. jaanuarini.
Kõikide asjaomaste kalavarude ja -liikide puhul kajastatakse selles aruandes eelkõige nõukogu poolt käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ja vajaduse korral artikli 7 kohaselt kindlaks määratud kalapüügivõimalusi ning esitatakse vastavad kalastussuremuse näitajad. Neid andmeid võrreldakse teaduslike nõuannetega, mille põhjal kehtestati kalastussuremuse vahemikud (MSY Flower, FMSY ja MSY Fupper ning neile vastavad kalapüügivõimalused), kudekarja biomassi hinnangulised suurused ja biomassi piirväärtused (MSY Btrigger ja Blim).
2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti pärast teabe saamist ja igal juhul enne, kui võetakse vastu nõukogu uus otsus kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta, olukordadest, kus kõige värskemad FMSY näitajad vastavad püügivõimalustele, mis erinevad enam kui 20 % püügivõimalustest, mis tulenevad nendes teaduslikes nõuannetes esitatud FMSY väärtusest, mille põhjal kehtestati praeguse perioodi kalapüügivõimalused. Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue nõukogu otsuse vastuvõtmist juhtudest, kus teaduslikud nõuanded kudekarja biomassi erinevate võrdlustasemete kohta õigustavad artikli 7 kohaste kaitsemeetmete võtmist. “

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0310/2018).


Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht ***I
PDF 125kWORD 53k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 Euroopa Pangandusjärelevalve asukoha osas (COM(2017)0734 – C8‑0420/2017 – 2017/0326(COD))
P8_TA(2018)0426A8-0153/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0734),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0420/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, millega nimetatud institutsioonid võtsid kohustuse teha lojaalselt ja läbipaistvalt koostööd kogu õigusloometsüklis ning järgida mõlema kaasseadusandja võrdsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust detsentraliseeritud ametite kohta,

–  võttes arvesse menetlust, mille tulemusena võetakse vastu otsus Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve“) üleviimise kohta seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust ning mis kinnitati Euroopa Ülemkogu (ELi lepingu artikli 50 kohane koosseis) 22. juuni 2017. aasta kohtumise raames,

–  pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 17. oktoobri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8‑0153/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud nõukogu avalduse;

3.   nõuab, et viivitamata vaadataks läbi ühine lähenemisviis, mis on lisatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta, et võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi rolli ametite asukohta käsitlevate otsuste tegemisel, arvestades tema kui kaasseadusandja õigusi seadusandliku tavamenetluse raames, ning nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist kõnealusesse otsustusprotsessi;

4.  tuletab meelde, et komisjon määras kindlaks ning ELi 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid Euroopa Ülemkogu (ELi lepingu artikli 50 kohane koosseis) 22. juuni 2017. aasta kohtumise raames järgmised kriteeriumid liidu ametite Londonist üleviimiseks seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust: i) kinnitus selle kohta, et ameti saab selles kohas tööle panna ja ta saab hakata täitma oma ülesandeid Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeval, ii) asukoha juurdepääsetavus, iii) sobiva õppeasutuse olemasolu ameti töötajate lastele, iv) sobiv juurdepääs tööturule ning asjakohase sotsiaalkindlustuse ja arstiabi kättesaadavus nii töötajate lastele kui ka abikaasadele, v) tegevuse jätkuvus ja vi) geograafiline jaotus;

5.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei kaasatud kriteeriumide kindlaksmääramisse ja nende hindamisse, kui Euroopa Pangandusjärelevalvele uut asukohta valiti, ehkki Euroopa Parlamendi õiguste kohaselt on Euroopa Parlament ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010(2) puhul, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve ja määratakse kindlaks selle asukoht, võrdsed kaasseadusandjad;

6.  tuletab meelde, et 2010. aastal tehti otsus Euroopa Pangandusjärelevalve asukoha kohta (nagu ka Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) asukoha kohta) seadusandlikus tavamenetluses ja seejuures kasutati täiemahulist kolmepoolsete läbirääkimiste menetlust; märgib, et teise, samuti Londonist üleviidava ameti asukoht otsustati liikmesriikide valitsuste esindajate vahel riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu (ELi lepingu artikli 50 kohane koosseis) valis Euroopa Pangandusjärelevalve uue asukoha vastavalt 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta, kuid määrus (EL) nr 1093/2010 on selle suhtes juriidiliselt ülimuslik;

7.  peab taunitavaks, et nõukogus 20. novembril 2017. aastal toimunud hääletus ei olnud läbipaistev ega vastutustundlik, nii et lõplikud otsused tehti loosi alusel; juhib tähelepanu asjaolule, et praegu rahastatakse ameteid osaliselt liidu eelarvest ning ka üleviimise kulud, mida Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelistel läbirääkimistel praegu arutatakse, võidakse osaliselt katta liidu eelarvest; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele järgida demokraatliku vastutuse põhimõtet ning langetada otsuseid Euroopa üldsuse huvides läbipaistvalt ja arusaadaval viisil; nõuab rohkem üksikasju selle kohta, kuidas hindas nõukogu Euroopa Pangandusjärelevalve uue asukoha valimisel eri kriteeriume;

8.  on veendunud, et Euroopa Parlament peaks koos komisjoni ja nõukoguga süstemaatiliselt ja võrdselt osalema kõikide liidu asutuste ja ametite asukoha valikut puudutavate kriteeriumide kindlaksmääramisel ja hindamisel; nõuab, et komisjon ja nõukogu algataksid 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühisavalduse läbivaatamise, et tagada Euroopa Parlamendi ulatuslik kaasamine ja eelkõige tema kaasotsustamisõiguste austamine;

9.  rõhutab, et Euroopa järelevalveasutuste, st Euroopa Pangandusjärelevalve, EIOPA ning ESMA ülesanded ja pädevusvaldkonnad on erinevad; tuletab meelde kaasseadusandjate teadlikku otsust luua kolm asutust, millel on kõigil eri ülesanded ja pädevusalad, nii et üks tegeleks panganduse, teine väärtpaberite ning kolmas kindlustuste ja pensionitega; nõuab, et selline eristatus kajastuks ka edaspidi asutuste regulatiivsetes ja järelevalvepädevustes, juhtimises ja peamises ülesehituses ning nende tegevuse rahastamises olenemata nende asukohast, ehkki samal ajal peaks neil olema võimalik kasutada vajaduse korral ühiselt administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud põhitegevusega; nõuab, et komisjon ja nõukogu säilitaksid kõnealuse kolme ameti praeguse struktuuri ka Euroopa Pangandusjärelevalve üleviimise ajal ja pärast seda; nõuab komisjonilt selle kohta korrapäraselt uut teavet, eelkõige poolelioleva seadusandliku menetluse (COM(2017)0536) raames, mis puudutab Euroopa järelevalveasutusi käsitlevate määruste läbivaatamist; tuletab meelde, et Euroopa järelevalveasutusi käsitlevate määruste läbivaatamise seadusandlik menetlus (COM(2017)0536) puudutab ka määruse (EL) nr 1093/2010 artiklit 7;

10.  toonitab, et asukoha üleviimine peab olema lõpetatud ning uued ruumid peavad olema valmis ja sisustatud ajaks, mil Ühendkuningriik Euroopa Liidust ametlikult välja astub;

11.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 Euroopa Pangandusjärelevalve asukoha osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1717) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Nõukogu avaldus Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti kohta

Tuletades meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni pühendumust lojaalsele ja läbipaistvale koostööle ning pidades silmas Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti üleviimiseks järgitud protsessi, mis oli olukorraspetsiifiline ega loonud pretsedenti ametitele asukoha valimiseks tulevikus;

tuletades meelde aluslepinguid, tunnustab nõukogu suurema teabevahetuse väärtust ametitele asukoha valimise tulevaste protsesside varajastes etappides.

Selline varajane teabevahetus teeks kolme institutsiooni jaoks lihtsamaks oma aluslepingute kohaste õiguste kasutamise seonduvate menetluste kaudu.

Nõukogu võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi taotluse vaadata võimalikult kiiresti läbi 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis detsentraliseeritud ametite kohta. Esimese sammuna palub nõukogu komisjonil koostada 2019. aasta aprilliks põhjaliku analüüsi ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi rakendamise kohta seoses detsentraliseeritud ametite asukoha valimisega. Selle analüüsi alusel hinnataks edasisi samme sellise läbivaatamisprotsessi alustamiseks.

(1) ELT C 197, 8.6.2018, lk 72.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


Euroopa Ravimiameti asukoha üleviimine ***I
PDF 124kWORD 53k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas (COM(2017)0735 – C8‑0421/2017 – 2017/0328(COD))
P8_TA(2018)0427A8-0063/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0735),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0421/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 17. oktoobri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8‑0063/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  ütleb lahti Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusest detsentraliseeritud ametite kohta ja selle lisaks olevast ühisest lähenemisviisist ning nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks tihedalt ametite ja asutuste asukohta ja ümberpaigutamist käsitlevate otsuste tegemise protsessi, pidades silmas tema õigusi kaasseadusandjana seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

3.  kiidab heaks oma käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

4.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud nõukogu avalduse;

5.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament ja seeläbi liidu kodanike esindajad ei olnud täielikult kaasatud Euroopa Ravimiameti (EMA) uue asukoha valimise menetlusse, milles lõplik otsus tehti liisuheitmise teel, kuigi tegemist on äärmiselt olulise otsusega; asutuste ja ametite asukohta puudutavad otsused on tarvis ja õiguspäraselt tulebki võtta vastu seadusandliku tavamenetluse teel, austades täielikult Euroopa Parlamendi õigusi, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu on võrdväärsed kaasseadusandjad;

6.  peab kahetsusväärseks nõukogu otsust, mis põhjustab geograafilise ebaproportsionaalsuse suurenemist, sest 37 ELi detsentraliseeritud ametist vaid üheksa asub uutes liikmesriikides, mis on vastuolus Euroopa Ülemkogu järeldustega 5381/04 ja 11018/1/08, mis mõlemad annavad eelisõiguse uutele liikmesriikidele;

7.  kutsub eelarvepädevaid institutsioone ja komisjoni üles tagama, et EMA asukoha muutmise kulud katab täielikult praegune asukohariik; juhib tähelepanu asjaolule, et osa praegusest asukohast ümberasumise kuludest tuleb eelrahastada liidu eelarvest enne finantsarveldust praeguse asukohariigiga;

8.  kutsub eelarvepädevaid institutsioone ja komisjoni üles tagama, et lisakulud, mis kaasnevad EMA asukoha kahekordse üleviimisega – esmalt ajutisse asukohta ja seejärel Vivaldi hoonesse –, katab täies ulatuses Madalmaade valitsus ja need ei avaldaks seega negatiivset mõju liidu üldeelarvele;

9.  kutsub eelarvepädevaid institutsioone ja komisjoni üles seisma hea selle eest, et asukoha kahekordne üleviimine ei seaks ohtu EMA tavapärase tegevuse vajaduste katmist ning et tegevuse järjepidevus ja ameti tõrgeteta ja katkestuseta toimimine oleksid tagatud ka pärast 2019. aasta märtsi;

10.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1718) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISAD

Euroopa Parlamendi avaldus

Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks, et tema kui kaasseadusandja rolli ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud, sest ta ei osalenud menetluses, mille tulemusel valiti Euroopa Ravimiameti uus asukoht.

Euroopa Parlament soovib meelde tuletada oma õigusi kaasseadusandjana ja nõuab kindlalt, et asutuste ja ametite asukohtade kindlaksmääramisel järgitaks täielikult seadusandlikku tavamenetlust.

Liidu ainsa otse valitud institutsioonina ja liidu kodanike esindajana on parlament liidus demokraatliku põhimõtte järgimise peamine tagaja.

Euroopa Parlament taunib uue asukoha valimiseks kasutatud menetlust, millega de facto võeti Euroopa Parlamendilt tema õigused, kuna ta ei olnud protsessi tegelikult kaasatud, aga nüüd oodatakse, et ta lihtsalt kinnitaks uue valitud asukoha seadusandliku tavamenetluse teel.

Euroopa Parlament tuletab meelde, et ühine lähenemisviis, mis on lisatud 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta, ei ole õiguslikult siduv, nagu tunnistati avalduses endas, ning selle suhtes lepiti kokku ilma, et see piiraks institutsioonide seadusandlikke volitusi.

Seetõttu nõuab Euroopa Parlament kindlalt, et ametite uue asukoha valimise menetlust muudetaks ja tulevikus enam sellisel kujul ei kasutataks.

Viimaseks soovib Euroopa Parlament meelde tuletada, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(2) võtsid kolm institutsiooni endale kohustuse teha lojaalselt ja läbipaistvalt koostööd, tuletades sellega seoses meelde, et kaasseadusandjad on võrdsed, nagu on sätestatud aluslepingutes.

Nõukogu avaldus Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti kohta

Tuletades meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni pühendumust lojaalsele ja läbipaistvale koostööle ning pidades silmas Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti üleviimiseks järgitud protsessi, mis oli olukorraspetsiifiline ega loonud pretsedenti ametitele asukoha valimiseks tulevikus;

tuletades meelde aluslepinguid, tunnustab nõukogu suurema teabevahetuse väärtust ametitele asukoha valimise tulevaste protsesside varajastes etappides.

Selline varajane teabevahetus teeks kolme institutsiooni jaoks lihtsamaks oma aluslepingute kohaste õiguste kasutamise seonduvate menetluste kaudu.

Nõukogu võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi taotluse vaadata võimalikult kiiresti läbi 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis detsentraliseeritud ametite kohta. Esimese sammuna palub nõukogu komisjonil koostada 2019. aasta aprilliks põhjaliku analüüsi ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi rakendamise kohta seoses detsentraliseeritud ametite asukoha valimisega. Selle analüüsi alusel hinnataks edasisi samme sellise läbivaatamisprotsessi alustamiseks.

(1) Käesolev seisukoht asendab 15. märtsil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0086).
(2) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.


Neofašistliku vägivalla sagenemine Euroopas
PDF 136kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP))
P8_TA(2018)0428RC-B8-0481/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormidega tegeleva ÜRO eriraportööri 9. mai 2017. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/179 „Combating glorification of Nazism, neo-Nazism and other practices that contribute to fuelling contemporary forms of racism, racial discrimination, xenophobia and related intolerance“ (Võitlus natsismi, neonatsismi ja muude selliste hoiakute ülistamise vastu, mis soodustavad rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide levikut),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 14 ja protokolli nr 12,

–  võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 7,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ(1), millega keelatakse rassilisel ja etnilisel päritolul põhinev diskrimineerimine (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist(4),

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 30. septembri 2014. aasta resolutsiooni neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse ELi väärinfot käsitlevat tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et ELi lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb EL väärtustel, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need põhimõtted on ühised kõigile liikmesriikidele;

B.  arvestades, et tõsiste meetmete puudumine neofašistide ja neonatside rühmituste vastu on teinud võimalikuks praeguse ksenofoobia esiletõusu Euroopas;

C.  arvestades, et avalikult neofašistlikud, neonatslikud ja ksenofoobsed rühmitused ja erakonnad õhutavad ühiskonnas vihkamist ja vägivalda ning tuletavad meile sellega meelde, milleks nad olid suutelised minevikus;

D.  arvestades, et internetis leviva vihakõne tagajärjel vallandub sageli vägivald, sealhulgas neofašistlike rühmituste poolt;

E.  arvestades, et neofašistlikud rühmitused on tapnud tuhandeid inimesi, nende hulgas pagulasi ja sisserändajaid, etnilistesse ja usuvähemustesse kuuluvaid inimesi, LGBTQI‑inimesi, inimõiguste kaitsjaid, aktiviste, poliitikuid ja politseinikke;

F.  arvestades, et neofašistlikud rühmitused kasutavad ja kuritarvitavad meie demokraatlikke vahendeid vihkamise ja vägivalla levitamiseks;

G.  arvestades, et nagu Europol on teatanud, rõhutas ELi julgeolekuküsimuste eest vastutav volinik Sir Julian King 22. märtsil 2017. aastal oma kõnes Brüsseli 2016. aasta rünnakute mälestusüritusel vägivaldse paremäärmusluse kasvavat ohtu ning kinnitas, et tema andmetel ei ole ühtegi ELi liikmesriiki, keda see mingil moel ei mõjutaks, nimetades eeskätt selle tema sõnul vähemtuntud julgeolekuohu esile toomiseks 2011. aastal Norras toimunud rünnakuid, Ühendkuningriigi parlamendisaadiku Jo Coxi mõrva ning rünnakuid varjupaigakeskuste ja mošeede vastu kogu Euroopas; arvestades, et neofašistide ja neonatside rühmitused eksisteerivad paljudes eri vormides; arvestades, et enamik nendest rühmitustest arvavad teatavad üksikisikud või rühmad ühiskonnast välja; arvestades, et need organisatsioonid kasutavad vähemusrühmade suhtes sageli agressiivset keelt ning üritavad oma käitumist põhjendada sõnavabaduse põhimõttele toetudes; arvestades, et õigus sõnavabadusele ei ole absoluutne;

H.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 30 on selgelt sätestatud, et „[s]elles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile, isikurühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele“;

I.  arvestades, et rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelises konventsioonis kinnitatakse, et selle osalisriigid mõistavad hukka mis tahes propaganda ja organisatsioonid, mis rajanevad ühe rassi, nahavärvuse või etnilise päritoluga isikurühma üleoleku ideel või teoorial;

J.  arvestades, et fašismi propageerimine on mitmes liikmesriigis siseriiklike õigusnormide kohaselt keelatud;

K.  arvestades, et Europoli 2018. aasta TE‑SAT‑aruande kohaselt 2017. aastal paremäärmuslike õiguserikkumiste eest vahistatud inimeste arv peaaegu kahekordistus;

L.  arvestades, et 22. juulil 2011 hukkus Norra rünnakutes 77 ja sai vigastada 151 inimest;

M.  arvestades, et 16. juunil 2016 mõrvati Ühendkuningriigis Birstallis julmalt Ühendkuningriigi parlamendi liige Jo Cox;

N.  arvestades, et Europoli 2018. aasta TE‑SAT‑aruande kohaselt teatati 2017. aastal viiest paremäärmuslastele omistatud nurjatud, läbikukkunud või lõpuleviidud terrorirünnakust(5) Ühendkuningriigis;

O.  arvestades, et 21. septembril 2018 rünnati fašismivastase meeleavalduse järel Itaalias Baris Euroopa Parlamendi liiget Eleonora Forenzat ja tema assistenti Antonio Perillot;

P.  arvestades, et Prantsuse luureteenistus on väljendanud muret selle pärast, et paremäärmuslike vägivaldsete rühmitustega ühineb aina rohkem sõjaväelasi ja õiguskaitsejõudude liikmeid(6);

Q.  arvestades, et Euroopa Nõukogu loodud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) hoiatas 15. mail 2018. aastal avaldatud aruandes paremäärmusluse ja neofašismi kasvu eest Horvaatias(7);

R.  arvestades, et 2017. aasta novembris Poolas toimunud meeleavaldusel kinnitasid Poola paremäärmusliku liikumise ONR (National Radical Camp) liikmed riigi lõunaosas asuva Katowice linna avalikul platsil kuue tolerantsuse, õigusriigi ja teiste euroopalike väärtuste eest seisva Euroopa Parlamendi liikme pildid provisoorsele võllapuule; arvestades, et juhtumi uurimine ei ole küll veel lõppenud, kuid siiani ei ole ühelegi kahtlusalusele süüdistust esitatud, kuigi seda üritust kajastasid mitmed meediaväljaanded ja sellest on ka videosalvestused;

S.  arvestades, et 2017. aasta novembris korraldasid paremäärmuslikud organisatsioonid Varssavis Poola iseseisvuspäeva puhul suure meeleavalduse, kuhu kogunes rohkem kui 60 000 inimest; arvestades, et meeleavaldajad kandsid plakateid ksenofoobsete hüüdlausetega nagu „vennalike rahvaste valge Euroopa“ ja osal neist kujutati 1930. aastate fašistlikku sümbolit „falanga“;

T.  arvestades, et Kreekas on endiselt pooleli kohtuprotsess neonatsliku partei Kuldne Koidik üle, mis on süüdistuste kohaselt kuritegelik organisatsioon ning mida süüdistatakse peale Pavlos Fyssase mõrva ka muudes kuritegudes, sealhulgas mõrvakatses;

U.  arvestades, et 21. septembril 2018. aastal mõrvati Ateena kesklinnas jõhkralt LGBTQI‑aktivist Zak Kostopoulos; arvestades, et üks süüdistatavaid on väidetavalt seotud paremäärmuslike jõududega; arvestades, et tuleb korralda põhjalik uurimine, et võtta vastusele kõik isikud, kes tema väärkohtlemise ja surma eest vastutavad;

V.  arvestades, et ühele Itaalia meessoost kodanikule mõisteti 12 aasta pikkune vanglakaristus kuue Aafrikast pärit rändaja tulistamise ja haavamise eest rassistliku rünnaku käigus Kesk-Itaalias asuvas linnas Maceratas;

W.  arvestades, et 2018. aasta septembri keskel Chemnitzis rahu rikkumise eest kinni peetud seitset paremäärmusliku n-ö omakaitserühmituse liiget kahtlustati hiljuti terroriorganisatsiooni Revolution Chemnitz moodustamises; arvestades, et liidumaa prokuröride sõnul muutsid uurijad kriminaalsüüdistuse süüdistuseks terrorismis pärast seda, kui nad olid läbi vaadanud rühmitusesisese suhtluse andmed;

X.  arvestades, et 7. detsembril 2017. aastal mõisteti Prantsusmaal viis liikumise Génération Identitaire liiget süüdi rassilise ja usulise viha õhutamises; arvestades, et paremäärmuslike rühmitustega, sealhulgas Action Française’iga, seotud isikud kavandasid 2017. aasta presidendivalimiste ajal terrorirünnakuid mitme Prantsuse poliitiku ja mošee vastu; arvestades, et 24. juunil 2018. aastal vahistati kümme paremäärmusliku rühmituse Action des Forces Opérationnelles (AFO) liiget rünnakute kavandamise eest moslemikogukonna liikmete vastu; arvestades, et 14. septembril 2018. aastal mõisteti kaks endist skinheedi süüdi noore üliõpilase ja fašismivastase aktivisti Clément Mérici tapmise eest 2013. aasta juunis;

Y.  arvestades, et Hispaanias on praegu uurimise all neonatsliku organisatsiooni Hogar Social Madrid 12 liiget viha õhutamise eest; arvestades, et Hispaania fašistlike rühmituste Falange, Alianza Nacional ja Democracia Nacional liikmed vahistati ja mõisteti Hispaania ülemkohtus süüdi Blanquerna kultuurikeskuse ründamise eest Madridis Kataloonia rahvuspüha tähistamise ajal 2013. aastal; arvestades, et rassismivastane vabaühendus SOS Racismo registreeris 2016. aastal 309 ksenofoobse vägivalla juhtumit; arvestades, et selle organisatsiooni presidendile tehti pärast nendest juhtumitest teada andmist tapmisähvardusi ning ta on hukka mõistnud selle, et nendest kuritegudest teada andmise jaoks puuduvad tõhusad mehhanismid;

Z.  arvestades, et diktatuuri ja selle kuritegusid ülistav sihtasutus Francisco Franco Foundation ja Franco perekond on süüdistanud 19 inimest mitmes süüteos, mille eest võidakse karistada kuni 13 aasta pikkuse vangistusega, kuna nad korraldasid rahumeelse ja sümboolse ürituse, mille käigus riputati Pazo de Meiráse mõisahoonele kaks suurt loosungit, millega kutsuti avalikke ametiasutusi üles sekkuma, et see kinnisvara Galicia rahvale tagasi anda;

AA.  arvestades, et Hispaania Saadikute Kongress võttis vastu ettepaneku viia Francisco Franco põrm mujale tema praegusest hauast nn Langenute Oru sõjamälestusmärgi juures, kuhu on paremäärmuslased hakanud palverännakuid korraldama; arvestades, et kõik säilinud sümbolid või monumendid, millega ülistatakse sõjaväelaste ülestõusu, kodusõda ja Franco diktatuuri, tuleb lõplikult kõrvaldada ja need, mida ei ole võimalik eemaldada, tuleb paigutada õigesse konteksti ja nende tähendust uuesti tõlgendada, et suurendada nii üldsuse teadlikkust ja toetada minevikusündmuste mäletamist;

AB.  arvestades, et neonatslik Põhjamaade Vastupanuliikumine (NMR) korraldab kogu Skandinaavias regulaarselt meeleavaldusi hüüdlauseid karjudes ja organisatsiooni rohevalgeid lippe lehvitades; arvestades, et arvukad NMRi liikmed on süüdi mõistetud tsiviilisikute ja politsei vastu suunatud vägivaldsetes rünnakutes; arvestades, et mitmete pagulaste vastuvõtukeskuste süütamise juhtumite tõttu oli Rootsi valitsus 2015. aastal sunnitud pagulaste majutamiseks mõeldud hoonete asukohta varjama;

AC.  arvestades, et igal aasta 16. märtsil kogunevad Riias tuhanded inimesed, et tähistada Läti leegionäride päeva ja austada lätlasi, kes teenisid Relva-SSis;

AD.  arvestades, et alates 2018. aasta algusest on C14 ja muud paremäärmuslikud rühmitused Ukrainas, näiteks Azovi liikumisega tihedalt seotud riiklik omakaitse (National Militia), Paremsektor, Karpatska Sich ja muud, korduvalt rünnanud romasid ning fašismivastaseid meeleavaldusi, linnavolikogude koosolekuid, üht Amnesty Internationali korraldatud üritust, kunstinäitusi, LGBTQI‑üritusi ning naiste õiguste ja keskkonnaaktiviste;

1.  mõistab karmilt hukka neofašistide ja neonatside organisatsioonide terrorirünnakud, mõrvad, psüühilise vägivalla, vägivaldsed füüsilised rünnakud ja marsid, mis on toimunud paljudes ELi liikmesriikides;

2.  on sügavalt mures fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide kasvava normaliseerumise pärast Euroopa Liidus ning häiritud teadetest, et mõnedes liikmesriikides toimub poliitiliste juhtide, erakondade ja õiguskaitseasutuste vaheline kokkumäng neofašistide ja neonatsidega;

3.  on eriti mures, et neofašistlik vägivald mõjutab ühiskonda tervikuna ja on sihtmärgiks võtnud teatavad vähemused, näiteks mustanahalised eurooplased ja Aafrika päritolu inimesed, juudid, moslemid, romad, kolmandate riikide kodanikud, LGBTI‑inimesed ning puudega inimesed;

4.  mõistab karmilt hukka kõik neofašistide vägivaldsed rünnakud poliitikute ja erakonnaliikmete vastu, mille kohta on teateid mitmest liikmesriigist, ning eriti CasaPoundi fašistlike rühmade hiljutise rünnaku Euroopa Parlamendi liikme Eleonora Forenza, tema assistendi Antonio Perillo ja teiste 21. septembril 2018. aastal Itaalias Baris fašismi- ja rassismivastasel meeleavaldusel osalenute vastu;

5.  on tõsiselt mures, et neofašistide ja neonatside rühmitused tegutsevad mõnes liikmesriigis karistamatult, ning rõhutab, et selline karistamatuse tunne on üks põhjuseid, mis selgitab teatavate paremäärmuslike organisatsioonide vägivaldse tegevuse murettekitavat esiletõusu;

6.  täheldab murettekitavat suundumust, et neofašistide ja neonatside rühmitused kasutavad organiseerumiseks ja strateegia kavandamiseks kogu Euroopa Liidus sotsiaalmeediat ja internetti;

7.  peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis on avalik‑õiguslik ringhääling muutunud ühe erakonna propagandakanaliks, kust opositsioon ja ühiskonna vähemusrühmad on sageli välja jäetud ja kus isegi õhutatakse vägivalda;

8.  tuletab meelde, et fašistlik ideoloogia ja sallimatus on alati seotud rünnakuga demokraatia vastu;

9.  palub liikmesriikidel mõista karmilt hukka poliitikute ja ametiisikute vihakuriteod ja -kõne ning patuoinaste otsimise kõikidel tasanditel ja kõikides meediakanalites ning karistada selle eest, kuna selline tegevus normaliseerib ja suurendab ühiskonnas vihkamist ja vägivalda;

10.  kutsub liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid vihakõne ja vihakuritegude takistamiseks, hukkamõistmiseks ja nende vastu võitlemiseks;

11.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalmeediaettevõtjaid üles võtma koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil vastumeetmeid rassismi, fašismi ja ksenofoobia levikule internetis;

12.  kutsub liikmesriike üles vihakuritegusid, sealhulgas konkreetselt ksenofoobia eri vormidest ajendatud kuritegusid uurima ja nende toimepanijaid vastutusele võtma ning jagama parimaid tavasid vihakuritegude tuvastamiseks ja uurimiseks;

13.  palub liikmesriikidel näha ette ja tagada piisav toetus rassistlike või ksenofoobsete kuritegude ja vihakuritegude ohvritele, samuti kaitsta kõiki kuritegude toimepanijate vastu tunnistajaid;

14.  kutsub liikmesriike üles moodustama politseijõududes vihakuritegude vastaseid üksusi; kutsub politseijõude üles tagama, et nende töötajad ei osale üheski rassistlikus, ksenofoobses või diskrimineerivas teos ning et kõiki selliseid tegusid uuritakse ja vastutavad isikud antakse kohtu alla;

15.  palub komisjonil kutsuda kodanikuühiskonna organisatsioone üles jälgima vihakõnet ja vihakuritegusid liikmesriikides ning nendest teada andma;

16.  toetab, tunnustab ja nõuab fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormidega võitlevate kogukonnarühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitsmist;

17.  nõuab ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide konsolideerimist, sealhulgas olemasolevate õigusaktide ülevõtmist ja rakendamist ning uute õigusaktide, sealhulgas võrdse kohtlemise direktiivi vastuvõtmist;

18.  tuletab meelde, et nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, mille rakendamise tähtaeg oli 2010. aasta novembris, nähakse ette õiguslik alus juriidilistele isikutele vähemusrühma vastu suunatud vägivallale või vihkamisele avaliku kihutamise eest karistuste määramiseks, milleks võib olla näiteks riiklike hüvitiste saamise õigusest ilmajätmine, äritegevuse keeld, kohtuliku järelevalve alla võtmine või sundlõpetamine;

19.  nõuab, et komisjon ajakohastaks oma 2014. aasta aruannet eespool osutatud nõukogu raamotsuse rakendamise kohta ning algataks rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole otsuse sätteid täitnud;

20.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid nõukogu raamotsuse sätete järgimise, astuksid vastu organisatsioonidele, kes levitavad avalikus ruumis ja internetis vaenu ja vägivalda, ning keelustaksid otsustavalt kõik natsismi ja fašismi kiitvad ja ülistavad neofašistide ja neonatside rühmitused ning muud sihtasutused või ühendused, austades seejuures riigi õiguskorda ja kohtupädevust;

21.  nõuab võitluses fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormidega õiguskaitseasutuste, luureasutuste, kohtute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide täielikku ja õigeaegset koostööd;

22.  kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Nõukogu soovitusi neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute vastu võitlemise kohta;

23.  palub liikmesriikidel anda õiguskaitseametnikele kohtusüsteemi kõikidel tasanditel kohustuslikku inimõigustepõhist ja teenustele suunatud tööalast koolitust;

24.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ennetamisele hariduse, teadlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu;

25.  kutsub liikmesriike ja riiklikke spordiliite, eriti jalgpalliklubisid, võitlema rassismi, fašismi ja ksenofoobia probleemi vastu staadionidel ja spordikultuuris, mõistes nende tegude eest vastutajad hukka ja karistades neid ning edendades noortele fännidele suunatud positiivset haridustegevust koostöös koolide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

26.  ergutab liikmesriike pakkuma avalik-õigusliku ringhäälingu ja meediatöötajatele koolitust, et kasvatada nende teadlikkust neofašistide ja neonatside rühmituste ohvrite probleemidest ja diskrimineerimisest;

27.  palub liikmesriikidel luua riiklikud väljaastumisprogrammid, et aidata inimestel lahkuda vägivaldsetest neofašistide ja neonatside rühmitustest; rõhutab, et sellised programmid peaksid minema palju kaugemale üks-ühele sekkumisest ning hõlmama pikaajalist toetust neile, kellel on raskusi töö leidmisel, enda uues kohas sisseseadmisel ning uute ja turvaliste sotsiaalvõrgustike kujundamisel;

28.  rõhutab, et ajalooteadlikkus on üks eeltingimusi selliste kuritegude toimumise ärahoidmiseks tulevikus ja oluline nooremate põlvkondade harimisel;

29.  kutsub liikmesriike üles mõistma hukka holokausti eitamise kõik vormid, sealhulgas natside ja nende kaastöötajate kuritegude trivialiseerimise ja minimeerimise, ning nende vastu võitlema; juhib tähelepanu asjaolule, et poliitikas ja meedias ei tohi tõde holokaustist trivialiseerida;

30.  peab vajalikuks ühist mälestamiskultuuri, mis mõistaks hukka mineviku fašismikuriteod; tunneb sügavat muret, et noorematele põlvkondadele Euroopas ja mujal läheb fašismiajalugu üha vähem korda ning seetõttu võivad nad muutuda uute ohtude suhtes ükskõikseks;

31.  kutsub liikmesriike üles edendama peavoolukultuuri kaudu meie ühiskonna mitmekesisuse ja meie ühise ajaloo alast haritust, sealhulgas teadlikkust teise maailmasõja metsikustest, sealhulgas holokaustist, ja sõjaohvrite aastaid kestnud süstemaatilisest dehumaniseerimisest;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(3) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(4) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.
(5) https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2018-tesat-2018
(6) https://www.mediapart.fr/journal/france/090418/forces-de-l-ordre-liees-l-ultra-droite-violente-la-dgsi-s-inquiete?onglet=full
(7) https://rm.coe.int/fifth-report-on-croatia/16808b57be


Loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamine ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju
PDF 125kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon loomade heaolu, antimikroobikumide kasutamise ja broilerite tööstusliku kasvatamise keskkonnamõju kohta (2018/2858(RSP))
P8_TA(2018)0429RC-B8-0484/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiivi 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad(1),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni uue loomade heaolu strateegia kohta aastateks 2016–2020(2),

–  võttes arvesse ELi 2017. aasta terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 19. jaanuari 2012. aasta teatist loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015 (COM(2012)0006),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2007/43/EÜ rakendamise kohta ning selle mõju kohta lihakanade heaolule ja heaolunäitajate arengule (COM(2018)0181),

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2017. aasta uuringut nõukogu direktiivi 2007/43/EÜ kohaldamise ja heaolunäitajate arengu kohta,

–  võttes arvesse 5. juunil 2018 saavutatud kokkulepet(3) veterinaarravimite määruse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine(5),

–  võttes arvesse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ(6) samal teemal,

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2017. aasta rakendusotsust (EL) 2017/302, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks(7),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et EL on maailma suurimaid broilerite tootjaid ning ligikaudu 7 miljardit neist tapetakse toiduks; arvestades, et kodulinnukasvatus, mille toodang põhineb Euroopa „talust toidulauani“ põhimõttel, annab tööd rohkem kui veerand miljonile inimesele ja Euroopas on 23 000 suurt broilerifarmi;

B.  arvestades, et direktiiviga 2007/43/EÜ (broileridirektiiv) sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad; arvestades, et on oluline, et komisjon, liikmesriigid ja tootjad neid eeskirju järgiksid ning viiksid selles valdkonnas läbi regulaarseid kontrolle;

C.  arvestades, et nõukogu direktiivi 2007/43/EÜ kohaldamist käsitleva komisjoni 21. novembri 2017. aasta uuringu kohaselt peetakse 34 % broilereist üldjuhul loomkoormusel 33 kg/m2, 40 % loomkoormusel 34–39 kg/m2 ja 26 % suurimal loomkoormusel (kuni 42 kg/m2), mis on direktiivi kohaselt lubatud;

D.  arvestades, et broileridirektiivi sätete täitmine ei ole ühetaoline ja komisjoni äsjane rakendamisaruanne näitas, et täitmisele pööramine on liikmesriigiti parimal juhul ebajärjepidev;

E.  arvestades, et mikroobivastaste veterinaarravimite ülemäärane kasutamine, eelkõige kasvustimulaatoritena ning metafülaktikaks ja profülaktikaks, on olnud kogu maailmas üks peamisi tegureid, mis mõjutab antimikroobikumiresistentsete bakterite väljaarenemist; arvestades, et suurest loomkoormusest või kuumusest tingitud stressist tulenev halvenenud heaolu võib põhjustada immunoloogilist puudulikkust ning muuta broilerid haigustele vastuvõtlikumaks;

F.  arvestades, et nagu Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) on teatanud, tekitab Campylobacter spp. ja Salmonella spp. multiresistentsete zoonootiliste tüvede esinemus broilerikasvatusettevõtetes ja broilerilihas üha suuremat ohtu rahvatervisele;

G.  arvestades, et loomade heaolu eeskirju tuleks ajakohastada, tuginedes uutele teaduslikele tõenditele ja pidades nõuetekohaselt silmas põllumajandusliku loomakasvatuse pikaajalist konkurentsivõimet; arvestades, et suuremat heaolu pakkuvate põllumajandussüsteemide kasutamine võib parandada tulemusi loomatervise ja loomade heaolu valdkonnas, aidates sellega kaasa antimikroobikumide kasutamise vajaduse vähenemisele, kuid säilitades samas toote kvaliteedi;

H.  arvestades, et EFSA 2010. aasta teaduslikust arvamusest geneetiliste parameetrite mõju kohta ärilisel eesmärgil kasvatatavate broilerite heaolule ja stressitaluvusele nähtub, et geneetiline valik broilerite kasvukiiruse alusel võib kahjustada nende loomade tervist ja heaolu;

I.  arvestades, et Euroopa kodanikud on väga huvitatud loomade heaolust ning soovivad, et nad saaksid tarbijatena teha teadlikumaid valikuid;

J.  arvestades, et Eurobaromeetri viimasest loomade heaolu käsitlevast eriuuringust nähtub, et üle 50 % Euroopa kodanikest otsib loomsete saaduste ostmisel teavet tootmismeetodi kohta ja võib olla valmis loomade suurema heaolu eest rohkem maksma; arvestades, et üle 80 % Euroopa kodanikest soovib, et ELis parandataks põllumajandusloomade heaolu;

K.  arvestades, et 25 % ELis tarbitavast kodulindude rinnalihast imporditakse kolmandatest riikidest, mille loomade heaolu käsitlevad õigusaktid on vähem ranged; arvestades, et enamikku imporditud kodulinnulihast kasutatakse toitlustusteenuste ja toidu töötlemise valdkonnas, kus liha päritolu kohta teabe esitamine ja märgistamine ei ole kohustuslik;

L.  arvestades, et komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat on viinud läbi auditeid Tai, Brasiilia ja Ukraina kohta, kust pärineb kokku 90 % kolmandate riikide impordist, ning selgunud on olulisi puudujääke tootmisprotsessis ja ELi õigusaktide järgimise osas; arvestades, et ELi põllumajandustootjad ja vabaühendused on väljendanud muret odavalt toodetud kanaliha impordi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju ning Euroopa Liidus töödeldud, kuid kolmandatest riikidest pärit kanaliha eksitava märgistamise pärast;

1.  võtab teadmiseks direktiivi 2007/43/EÜ rakendamist ning selle mõju lihakanade heaolule käsitleva komisjoni aruande järeldused, millest nähtub, et üksnes kaks kolmandikku liikmesriikidest on direktiivi nõuetekohaselt rakendanud; peab murettekitavaks aruandest nähtunud asjaolu, et paljudes kohtades on ülekaalus suurem loomkoormus kui üldine nõue 33 kg/m²;

2.  peab murettekitavaks tavapäraselt broilerikasvatuses esinevate multiresistentsete zoonootiliste mõjurite, näiteks Campylobacter spp., Salmonella spp. ja E. coli üha suuremat esinemist;

3.  tunnustab jõupingutusi, mida põllumajandustootjad, eriti need, kes osalevad vabatahtlikes kavades, on eri liikmesriikides broileridirektiivi rakendamisel broilerite heaoluks juba teinud;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi 2007/43/EÜ ühtlustatud rakendamist ja täielikku jõustamist ehituslike nõuete ja ohutuse osas, et tagada direktiivi eesmärkide täitmine;

5.  rõhutab, et ebaõiglane konkurents toob kaasa ebavõrdsed tingimused, kuna nõuete eirajad suruvad nõuete järgijate hindu allapoole;

6.  palub komisjonil tagada broilerite ja paljunduskarja heaolu usaldusväärsed ja mõõdetavad ühtlustatud näitajad, sealhulgas juhised haudejaamade parimate olemasolevate tavade kohta;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lahendama lindlatulekahjude probleemi, edendades parimaid tavasid; kutsub liikmesriike üles tagama kodulinnupidajatele täies ulatuses asjakohased ja piisavad koolituskursused, nagu on sätestatud direktiivis 2007/43/EÜ;

8.  nõuab, et EFSA koostaks arvamuse võimaliku zoonootilise toimega antimikroobikumiresistentsete bakterite Campylobacter spp., Salmonella spp. ja E. coli esinemuse ja riskitegurite kohta;

9.  väljendab heameelt seoses 5. juunil 2018 saavutatud kokkuleppega veterinaarravimite määruse kohta; väljendab heameelt sätete üle, millega piiratakse antibiootikumide kasutamist meta- ja profülaktikaks; tuletab meelde oma seisukohta ennetusmeetmete kohta ning EMA ja EFSA ühist teaduslikku arvamust(8), milles nõutakse järgmist: sellise tõulinnukarja kasutamist, mis kasvab tervemana ja aeglasemalt, loomkoormusi, mis ei suurenda haiguste riski, väiksemaid rühmi, haigete loomade isoleerimist (määruse (EL) 2016/429 artikkel 10) ja kehtivate heaolu alaste õigusaktide rakendamist; usub, et määrus hõlbustab hädasti vajalike meetmete võtmist antimikroobikumiresistentsuse vastu ja ergutab innovatsiooni veterinaarmeditsiini valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa kodulinnukasvatuse sektor ja riiklikud ametiasutused teevad algatusi, et vähendada antibiootikumide kasutamist linnufarmide moderniseerimisega;

10.  rõhutab, et täiustatud loomakasvatustehnoloogiad parandavad kodulindude elukvaliteeti ja vähendavad vajadust kasutada antimikroobikume; täiustamine tähendab näiteks loomuliku valguse, puhta õhu ja suurema ruumi kasutamist ning ammoniaagi vähendamist; tuletab komisjonile meelde loomatervishoiustrateegias esitatud avaldust ja olulist põhimõtet, et haiguste ennetamine on parem kui ravi;

11.  rõhutab, et loomade heaolu ise on ennetusmeede, aidates vähendada loomade haigestumise ohtu ja vähendades sellega antimikroobikumide kasutamist ning tuues sageli kaasa suurema tootlikkuse; märgib, et antimikroobikumide vale kasutamine võib muuta need toimetuks, ohustades seega inimeste tervist;

12.  palub komisjonil tõhustada antimikroobikumiresistentsuse alaseid teadusuuringuid ja parimaid tavasid ning tagada, et liikmesriigid võtaksid tulemuslikult ennetusmeetmeid, nagu haigusseire ja -tõrje;

13.  kutsub komisjoni üles edendama poliitikat, millega ergutatakse võtma kasutusele broilerite alternatiivseid kasvatussüsteeme, samuti traditsioonilisi tõuge ja/või broileritõuge, mis võimaldavad suuremat heaolu;

14.  kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava, et toetada konkurentsivõimelist ja kestlikku kodulinnuliha tootmist ning kasvatusmeetodeid, mis tagavad broilerite suurema heaolu;

15.  kutsub komisjoni üles tõhustama kolmandatest riikidest imporditud kodulinnuliha piirikontrolli, tagamaks et sellised imporditud tooted vastavad loomade heaolu, toiduohutust ja keskkonda käsitlevatele ELi õigusaktidele;

16.  rõhutab, et suurenenud on kanaliha importimine riikidest, kus kehtivad madalamad keskkonna-, sotsiaalsed, toiduohutuse ja loomade heaolu standardid; kutsub komisjoni üles tagama, et imporditud kanaliha, lihatooted ja valmistised oleksid toodetud kooskõlas liidu keskkonna-, sotsiaalsete, toiduohutuse ja loomade heaolu standarditega, et tagada ELi tootjatele õiglased ja võrdsed tingimused;

17.  kutsub komisjoni üles kavandama õigusakte ELis töödeldud toodetes sisalduva liha päritolu kohustuslikuks märgistamiseks jaekaubanduses, toitlustamises ja toitlustusteenustes, et tarbijad saaksid teha teadliku valiku;

18.  kutsub komisjoni üles kehtestama ELi meetodi broilerite tootmise märgistamiseks sarnaselt olemasolevale ELi meetodile, mida kasutatakse munade puhul, et parandada läbipaistvust ja tarbijate teavitamist loomade heaolust põllumajanduslikus tootmises;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) ELT L 182, 12.7.2007, lk 19.
(2) ELT C 366, 27.10.2017, lk 149.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0421.
(4) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(5) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.
(6) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
(7) ELT L 43, 21.2.2017, lk 231.
(8) EMA veterinaarravimite komitee ja EFSA bioloogiliste ohtude teaduskomisjon, 2016. EMA and EFSA Joint Scientific Opinion on measures to reduce the need to use antimicrobial agents in animal husbandry in the European Union, and the resulting impacts on food safety.


2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents (COP 24) Katowices (Poola)
PDF 182kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon Poolas Katowices toimuva 2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP24) kohta (2018/2598(RSP))
P8_TA(2018)0430B8-0477/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus 30. novembrist 11. detsembrini 2015 Prantsusmaal Pariisis,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istungjärku (COP18) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 8. konverentsi (CMP8), mis toimus 26. novembrist 8. detsembrini 2012 Kataris Dohas, ning muudatuse vastuvõtmist protokollile, millega kehtestatakse Kyoto protokolli alusel teine kohustusperiood, mis algab 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020,

–  võttes arvesse, et Pariisi kokkulepe avati allkirjastamiseks ÜRO peakorteris New Yorgis 22. aprillil 2016 ja see jäi avatuks 21. aprillini 2017 ning et Pariisi kokkuleppe on allkirjastanud 195 riiki ja 175 riiki on andnud hoiule selle ratifitseerimiskirja,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 23. istungjärku (COP23), Kyoto protokolli osaliste koosoleku 13. istungjärku (CMP13) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi 2. istungjärku (CMA2), mis peeti 4.–16. novembril 2017 Saksamaal Bonnis,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni kliimadiplomaatia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2‑heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. veebruari 2016. aasta, 30. septembri 2016. aasta, 23. juuni 2017. aasta ja 22. märtsi 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 2017. aasta, 26. veebruari 2018. aasta ja 9. oktoobri 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsust (EL) 2017/1541, mis käsitleb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimist(3),

–  võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja Euroopa Komisjon esitasid 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendat hindamisaruannet ja selle kokkuvõtvat aruannet ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruannet „Global Warming of 1.5 °C“ (Üleilmse temperatuuri tõus 1,5 °C võrra),

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2017. aasta novembris avaldatud kaheksandat kokkuvõtvat aruannet heitkoguste erinevuste kohta 2017. aastal „Emissions Gap Report 2017“ ja oma kolmandat kohanemiserinevuste aruannet „Adaptation Gap Report for 2017“,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2017. aasta ülemaailmse energia ja CO2 olukorra aruannet,

–  võttes arvesse Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni 2018. aasta märtsis tehtud avaldust maailma kliima olukorra kohta 2017. aastal ja selle 13. kasvuhoonegaaside bülletääni, mis avaldati 30. oktoobril 2017,

–  võttes arvesse Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruannet üleilmsete riskide kohta(4),

–  võttes arvesse keskkonnahoidliku majanduskasvu rühma Green Growth Group 5. märtsi 2018. aasta avaldust „Financing EU climate action – reinforcing climate spending and mainstreaming in the next Multiannual Financial Framework (MFF)“ (ELi kliimameetmete rahastamine: kliimameetmetega seotud kulutuste ja kliimaküsimuste peavoolustamise suurendamine järgmises mitmeaastases finantsraamistikus), mille on allkirjastanud 14 ELi keskkonna- ja kliimaministrit(5),

–  võttes arvesse komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse 2017. aastal avaldatud aruannet „CO2 – An operational anthropogenic CO2 emissions monitoring and verification support capacity“(6) (CO2 – toimiv inimtekkelise CO2-heite seire ja kontrolli toetamise suutlikkus),

–  võttes arvesse Fairbanksi deklaratsiooni, mille Arktika piirkonna riikide välisministrid võtsid vastu Arktika Nõukogu 10. ministrite kohtumisel, mis toimus 10.–11. mail 2017 Alaskal Fairbanksis,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2017. aastal Pariisis esmakordselt toimunud tippkohtumist „Üks planeet“ ja seal vastu võetud 12 kohustust,

–  võttes arvesse paavst Franciscuse entsüklikat „Laudato Si’“,

–  võttes arvesse 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. aastal ning 197‑st konventsiooniosalistest 181 on andnud ÜRO-le hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja (11. oktoobri 2018. aasta seisuga);

B.  arvestades, et 6. märtsil 2015. aastal esitas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile enda ja liikmesriikide kavatsetavad riiklikult kindlaksmääratud panused, võttes sellega siduvaks eesmärgiks vähendada liidusiseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemetega vähemalt 40 %;

C.  arvestades, et kohustustest, mille Pariisi kokkuleppele alla kirjutanud seni on võtnud, ei piisa ühise eesmärgi saavutamiseks; arvestades, et praegused ELi ja liikmesriikide esitatud riiklikult kindlaksmääratud panused ei ole ka Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkidega kooskõlas ning need tuleb seega üle vaadata;

D.  arvestades, et olulised osad ELi õigusaktidest, millega aidatakse kaasa ELi riiklikult kindlaksmääratud panuste andmisele, eeskätt taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv, on lepitud kokku suurema ambitsioonitasemega, seades ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise taseme 2030. aastaks vähemalt 45 %‑le; arvestades, et 45 %‑line vähendamine ELis 2030. aastaks ei ole siiski piisav panus, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid ning eesmärk jõuda sajandi keskpaigaks heiteneutraalsuseni;

E.  arvestades, et läbipaistvus heite mõõtmises on otsustav tegur, et teha õiglasel viisil kasvuhoonegaaside heite ülemaailmses vähendamises märkimisväärseid edusamme;

F.  arvestades, et pärast kolme aastat, mil arvandmed olid püsinud muutumatuna, kasvas 2017. aastal üleilmne ja ELi CO2‑heide; arvestades, et see kasv on maailmas jagunenud ebaühtlaselt;

G.  arvestades, et äärmuslike ilmastikunähtuste sage esinemine ja temperatuurirekordid 2017. aastal suurendavad üleilmsete kliimameetmete edasilükkamatust;

H.  arvestades, et ambitsioonikas kliimamuutuste leevendamise poliitika võib luua majanduskasvu ja töökohti; arvestades, et sellegipoolest on mõned konkreetsed sektorid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ees kaitsetud, kui muudel turgudel ei ole ambitsioon samaväärne; arvestades, et seepärast on vaja nende konkreetsete sektorite töökohtade kaitsmiseks asjakohast kaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ees;

I.  arvestades, et kliimamuutused tõukavad tagant arvukaid muid ohte, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt arenguriike; arvestades, et põuad ja muud kahjulikud ilmastikunähtused halvendavad ja hävitavad ressursse, millest vaesed elatise teenimisel otseselt sõltuvad, ning need tekitavad suurema konkurentsi allesjäänud ressursside pärast, aidates kaasa humanitaarkriisidele ja pingetele, sundrändele, radikaliseerumisele ja konfliktidele; arvestades, et olemas on tõendid selle kohta, et kliimamuutustel on olnud oma osa kaugeleulatuvate tagajärgedega rahutustes ja vägivalla levimises Lähis‑Idas, Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas;

J.  arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruanne 1,5 °C kohta näitab lisaks, et temperatuuri sellise tõusu mõjud on tõenäoliselt oluliselt vähem tõsised kui 2 °C suuruse tõusu mõjud;

K.  arvestades, et kliimamuutuste leevendamise pikaajaline edu nõuab märksa jõulisemaid meetmeid, eeskätt arenguriikides, et liikuda eemale CO2‑põhisest majandusest ning edendada kliimateadlikku kasvu, sealhulgas arenguriikides; arvestades, et tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et suurendada arenguriikidele suunatud finants-, tehnoloogilist ja suutlikkuse arendamisega seotud abi;

L.  arvestades, et suurimate heite põhjustajate suutmatus vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas meetmetega, mida on vaja üleilmse keskmise temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C või 2 °C‑ni süvendab kliimamuutustega vajaliku kohanemise niigi suurt ulatust ja kulusid ning sel on eriti tõsised tagajärjed vähimarenenud riikide ning väikeste arenevate saareriikide jaoks; arvestades, et toetada tuleks kõiki vähimarenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide riskiteabe koostamise ja varajase hoiatamise algatusi;

M.  arvestades, et kohanemisvajaduste ja jõupingutuste vaheliste erinevuste suurenemisele tuleb anda märksa jõulisemate leevendamis- ja kohanemismeetmete abil kiiresti tagasikäik;

N.  arvestades, et on põhjendamatu lasta kohanemiskulusid kanda nende tekkimise kohas ning peamised kasvuhoonegaaside heite põhjustajad peavad kandma enamiku üleilmsest koormast;

O.  arvestades, et Pariisi kokkuleppe artiklis 7 seatakse üleilmne kohanemise eesmärk ja seda eesmärki tuleb nüüd viivitamatult rakendada; arvestades, et riiklikud kliimamuutustega kohanemise kavad peaksid täitma olulist rolli;

P.  arvestades, et metsad aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele; arvestades, et raadamine põhjustab ligikaudu 20 % üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest ning see on tingitud eriti põllumajandusloomade, soja ja palmiõli tööstusliku tootmise laiendamisest, sealhulgas ELi turu jaoks; arvestades, et EL peaks vähendama oma kaudset kaasaaitamist raadamisele („metsaraadamist põhjustanud tooted“), mille eest ta kannab vastutust;

Q.  arvestades, et maa on napp ressurss ja selle kasutamine tavalise ja esimese põlvkonna biokütuste lähteainete tootmiseks võib süvendada toiduga kindlustamatust ja hävitada vaeste elatusvahendid arenguriikides, eeskätt maa hõivamise, sundrände, saaste ning põlisrahvaste õiguste rikkumiste kaudu; arvestades, et samasugust kahju, võivad tekitada ka süsinikdioksiidi kompenseerimine ja taasmetsastamise kavad, kui need ei ole nõuetekohaselt kavandatud ega ellu viidud;

1.  tuletab meelde, et kliimamuutused kui muude riskide põhjus ja võimendaja on üks kõige tungivam inimkonna ees seisev lahendamist vajav ülesanne ning et kõik riigid ja osalised üle kogu maailma peavad tegema kõik endast oleneva, et võidelda nende vastu jõuliste individuaalsete meetmetega; toonitab lisaks, et õigeaegne rahvusvaheline koostöö, solidaarsus ning järjepidev ja püsiv pühendumine ühistele meetmetele on ainus võimalus täita kollektiivset kohustust säilitada praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks terve planeet ja selle bioloogiline mitmekesisus; rõhutab, et EL on valmis jätkama oma juhtrolliga neis üleilmsetes püüdlustes, kindlustades samal ajal kestliku, vähe kasvuhoonegaase tekitava majandusarengu, mis tagab energiajulgeoleku, Euroopa tööstuse konkurentsieelise ja töökohtade loomise;

Kliimameetmete teaduslik alus

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon on kinnitanud, et 2015., 2016. ja 2017. aasta olid kolm kõige soojemat aastat, mis on toonud kaasa Arktika piirkonna märkimisväärse soojenemise, millel on pikaajaline mõju kogu maailma veetasemele ja ilmaoludele;

3.  on seisukohal, et üleilmse temperatuuri 2 °C‑lise tõusuga kaasnevaid suuri ja kõige tõenäolisemalt pöördumatuid mõjusid võib olla võimalik vältida, kui järgitakse rangemat eesmärki hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C, kuid selleks tuleks praegu suurenev üleilmne kasvuhoonegaaside netoheide vähendada hiljemalt aastaks 2050 nullini; rõhutab, et vajalikud tehnoloogilised lahendused on olemas ja muutuvad kulude poolest järjest konkurentsivõimelisemaks ning et kõik ELi poliitikavaldkonnad peaksid olema tihedalt seotud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega ning need tuleks korrapäraselt üle vaadata, et hoida need nimetatud eesmärkidega kooskõlas; ootab seetõttu valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta eriaruande järeldusi selle kohta, milline mõju kaasneb üleilmse temperatuuri tõusuga 1,5 °C võrra võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

4.  rõhutab, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kahjustavad kliimamuutused tervist mõjutavaid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud tegureid – puhas õhk, puhas joogivesi, piisav toit ja kindel eluase – ning et prognooside kohaselt sureb aastatel 2030–2050 igal aastal praegusest 250 000 inimest rohkem alatoitumise, malaaria, diarröa ja ülekuumenemise tagajärjel; märgib, et väga kõrge õhutemperatuur põhjustab otseselt suremist südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste tagajärjel, eriti eakate puhul; tunnistab, et kliimamuutus on konfliktide taganttõukaja; on seisukohal, et Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste täies ulatuses täitmine aitaks olulisel määral kaasa Euroopa ja rahvusvahelise julgeoleku ja rahu edendamisele;

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimine ja kohustuste täitmine

5.  väljendab heameelt Pariisi kokkuleppe enneolematult kiire ratifitseerimise ning riiklike ja valitsusväliste osalejate üleilmse tegutsemisvalmiduse ja sihikindluse üle tagada selle täielik ja kiire elluviimine, mida on väljendatud kohustuste võtmisega sellistel olulistel üleilmsetel sündmustel nagu Põhja‑Ameerika 2017. aasta kliimatippkohtumine, mis toimus 4.–6. detsembril 2017 Chicagos, tippkohtumine „Üks planeet“, mis toimus 12. detsembril 2017 Pariisis, ja üleilmne kliimameetmetealane tippkohtumine, mis toimus 12.–14. septembril 2018 San Franciscos;

6.  rõhutab, et praegused riiklikult kindlaksmääratud panused piiraksid üleilmset soojenemist vaid temperatuuritõusuni ligikaudu 3,2 °C(7) ega jõuaks 2 °C‑le ligilähedalegi; kutsub kõiki osalisi üles aitama konstruktiivselt kaasa protsessi algatamisele enne 2020. aastat, mil tuleb ajakohastada riiklikult kindlaksmääratud panused, ja tagama, et nende riiklikult kindlaksmääratud panused on kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise temperatuuri-eesmärgiga hoida üleilmse temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning jätkama jõupingutusi, et piirata tõusu veelgi suuremal määral –1,5 ºC‑ni; tunnistab, et praegustest lubadustest, sealhulgas liidu ja liikmesriikide lubadusest ei piisa kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks; rõhutab seepärast, et kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine kogu maailmas tuleks võimalikult kiiresti peatada ning et kõik osalised, eriti EL ja G20 riigid, peavad rohkem pingutama ja ajakohastama oma riiklikult kindlaksmääratud panused 2020. aastaks, arvestades 2018. aasta hõlbustavat dialoogi, mille eesmärk on kaotada olemasolevad puudused selle eesmärgi saavutamisel;

7.  on seisukohal, et kui muud suured majandusruumid ei võta kasvuhoonegaaside heite vähendamise suhtes ELiga võrreldavaid kohustusi, tuleb säilitada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise sätted, eeskätt need, mis on suunatud suure kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele, et tagada Euroopa tööstuse üleilmne konkurentsivõime;

8.  peab kahetsusväärseks, et enamikus kolmandates riikides, mis on võtnud Pariisi kokkuleppe raames kohustusi, käivitub arutelu oma panuste suurendamise üle väga aeglaselt; seepärast palub, et komisjon tõhustaks ELi kaalutlusi oma kohustuse suurendamisel, püüdes jõulisemalt motiveerida teisi partnereid tegema sama;

9.  rõhutab, kui oluline on rangeid sihte seadev kliimapoliitika, et EL toimiks üleilmsel tasandil usutava ja usaldusväärse partnerina, ELi üleilmse juhtpositsiooni säilitamine kliimaküsimustes ja Pariisi kokkuleppe täitmine; peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkulepet suurendada 2030. aastaks ettenähtud taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärke vastavalt 32 %‑le ja 32,5 %‑le, mille tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide 2030. aastaks üle 45 %; seepärast tunnustab komisjoni märkusi ELi riiklikult kindlaks määratud panuse ajakohastamise üle, et võtta seda kõrgemat sihti arvesse ja suurendada oma 2030. aastaks ettenähtud heite vähendamise eesmärki; palub, et komisjon koostaks 2018. aasta lõpuks ELile kõrgeid sihte seadva strateegia, millega saavutada sajandi keskpaigaks heiteneutraalsus ning milles nähakse ette kulutõhusad viisid Pariisi kokkuleppes sätestatud heiteneutraalsuse eesmärgi ning heiteneutraalse majanduse saavutamiseks liidus hiljemalt 2050. aastaks kooskõlas liidu õiglase osaga ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist; toetab liidu ELi riiklikult kindlaks määratud panuse ajakohastamist kogu majandust hõlmava eesmärgiga vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % võrreldes 1990. aasta tasemetega;

10.  tunneb heameelt ÜRO peasekretäri avalduse üle kliimatippkohtumise korraldamise kohta 2019. aasta septembris ÜRO Peaassamblee 74. istungjärgu raames, et kiirendada kliimameetmete võtmist eesmärgiga saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid ja eeskätt edendada kliimaalaste kohustuste kõrgemate sihtide seadmist; palub ELil ja liikmesriikidel toetada neid jõupingutusi, väljendades osalemist ja poliitilist tahet tõhustada omaenda kohustusi, ning toetada muude osaliste tugevaid panuseid;

11.  peab kahetsusväärseks USA presidendi Donald Trumpi avaldust, milles ta väljendas kavatsust lõpetada Ameerika Ühendriikide osalemine Pariisi kokkuleppes, ja on seisukohal, et see samm kujutab endast tagasiminekut; tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast president Trumpi avaldust on kõik peamised osalejad kinnitanud oma pühendumust Pariisi kokkuleppele; väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et suured USA osariigid, linnad, ülikoolid ja muud valitsusvälised osalejad jätkavad kampaania „We are still in“ (Oleme endiselt osalised) raames kliimameetmete rakendamist;

12.  rõhutab, et eriti pärast president Trumpi avaldust on oluline, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kohta oleksid kehtestatud konkreetsed sätted ning parimate tulemuste eest saaks tasuta saastekvoote, nagu on heitkogustega kauplemise direktiivis kokku lepitud; palub komisjonil uurida, kui tõhusad ja õiguspärased oleksid lisameetmed, millega kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus tööstusharusid, näiteks süsinikdioksiidi piirimaksude kohandamine ja tarbimismaks, eriti toodete puhul, mis on pärit riikidest, kes ei täida Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 1. jaanuaril 2019 jõustub Montreali protokolli Kigali muudatus, kusjuures praeguseks on 27 osalist, sealhulgas seitse liikmesriiki oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud; kutsub kõiki Montreali protokolli osalisi, eeskätt liikmesriike, mis ei ole veel esitanud oma ratifitseerimiskirja, võtma kõik vajalikud meetmed selle kiireks ratifitseerimiseks, mis annab vajaliku panuse Pariisi kokkuleppe rakendamisse ning kliima- ja energiaalaste vahe- ja pikaajaliste eesmärkide täitmisse;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik liikmesriigid ratifitseerisid Kyoto protokolli Doha muudatuse ja et 21. detsembril 2017 anti hoiule liidu ühine ratifitseerimiskiri; on seisukohal, et see samm pakub olulist mõjujõudu 2018. aasta kliimaalaste läbirääkimise edukaks lõpuleviimiseks ning tänu ühistele jõupingutustele vähendab see tõhusalt kasvuhoonegaaside heidet;

15.  rõhutab, et rakendamine ja eesmärkide suurendamine enne 2020. aastat oli COP23 läbirääkimiste ajal keskse tähtsusega küsimus; väljendab heameelt otsuse üle teha ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi istungjärkude raames 2018. ja 2019. aastal kokkuvõtted; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles valmistama ette kuni 2020. aastani ettenähtud heite vähendamise panused, mis esitatakse 2020. aasta eelse kokkuvõtte raames COP24‑l; peab neid olulisteks sammudeks eesmärgi suunas suurendada kõigi poolte ambitsiooni 2020. aastale järgnevaks perioodiks ning seega ootab Katowice esimese kokkuvõtte tulemust, mis peaks kujunema COP otsuseks, milles kinnitatakse uuesti kohustust suurendada osaliste 2020. aastaks ettenähtud riiklikult kindlaksmääratud panuste ambitsiooni, et kooskõlastada need Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kommunikatsioonistrateegiaid ja -tegevusi, et suurendada kliimameetmete avalikku ja poliitilist toetust ning teadlikkust kliimamuutustega võitlemisega kaasnevast kasust, nagu parem õhukvaliteet ja rahvatervis, loodusvarade säilimine, majanduskasv ja suurem tööhõive, suurem energiajulgeolek ja väiksemad energiaimpordi kulud, samuti innovatsioonist ja tehnoloogia arengust tulenevad eelised rahvusvahelises konkurentsis; toonitab, et tähelepanu tuleks pöörata ka kliimamuutuste ning sotsiaalse ebaõigluse, rände, ebastabiilsuse ja vaesuse omavahelisele seotusele, samuti tõsiasjale, et ülemaailmsed kliimameetmed võivad olulisel määral aidata kaasa nende probleemidele lahendamisele;

17.  toob esile koostoime Pariisi kokkuleppe, kestliku arengu tegevuskava 2030, Sendai raamistiku ning Addis Abeba tegevuskava (arengu rahastamine) ning muude Rio konventsioonide vahel, mis kujutavad endast olulisi ja omavahel seotud meetmeid, tagamaks, et vaesuse kaotamise ja kestliku arengu küsimused on võimalik lahendada samaaegselt;

Katowices toimuv COP24

18.  tunnustab COP22 ja COP23 eesistujaid selle eest, et nad töötasid ühiselt välja 2018. aasta hõlbustava dialoogi projekti, mille osalised üldjoontes heaks kiitsid ja mida nad 2018. aasta jaanuaris rakendama hakkasid; ootab huviga selle esimesi tulemusi, mida tutvustatakse COP24 ajal, ja sellele järgnevaid poliitilisi järeldusi, et kooskõlastada üleilmne ühine ambitsioon Pariisi kokkuleppe eesmärkidega 2020. aastaks; peab kiiduväärseks, et hõlbustav dialoog ei piirdu riikide valitsuste vaheliste aruteludega, vaid võimaldab mitmetel sidusrühmadel, sealhulgas piirkondadel ja linnadel ja nende valitud esindajatel tuua peamised kliimameetmetega seotud küsimused riikide ja ülemaailmsete poliitikakujundajate tähelepanu keskpunkti; tunneb heameelt linnade ja piirkondade hõlbustavate dialoogide üle ja loodab, et Euroopas korraldatakse edasisi dialooge; ootab, et valitsusvälised osalejad täidaksid protsessis oma osa, ja kutsub kõiki osalisi üles esitama õigeaegselt oma panuse, et hõlbustada poliitilisi arutelusid Katowices;

19.  tunnistab lisaks, et vaatamata kõigile Pariisi tööprogrammiga (reeglistik) COP23 ajal tehtud edusammudele, seisab ees suur väljakutse, et viia see COP24 ajal lõpule ja jõuda konkreetsete otsusteni; nõuab, et kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtaks enne tippkohtumist, et viia reeglistiku koostamine lõpule, sest see on Pariisi kokkuleppe õigeaegse rakendamise jaoks otsustava tähtsusega;

20.  toetab reeglistikku, mis nõuab kõrgel tasemel läbipaistvust ja kõigile osalistele kehtivaid kindlaid siduvaid eeskirju, et hinnata täpselt edusamme ning luua rahvusvahelisse protsessi kaasatud osaliste vahel suuremat usaldust; tunneb muret asjaolu pärast, et mõned osalised tõrguvad püüdlemast heite mõõtmise täieliku läbipaistvuse poole; palub kõikidel suurtel riikidel asuda reeglistikku käsitlevatel läbirääkimistel juhtivale kohale ning edendada siduvaid seire- ja kontrollisüsteemide nõudeid, mis hõlmavad õigeaegseid ja usaldusväärseid kasvuhoonegaaside heite andmeid ja prognoose;

21.  rõhutab, kui oluline on täiendada reeglistikku vaatluspõhiste atmosfääriandmetega, et suurendada aruandluse usaldusväärsust ja täpsust; palub komisjonil, Euroopa Kosmoseagentuuril, Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonil (EUMETSAT), Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel (ECMWF), Ühtse Süsinikuseiresüsteemi (ICOS) Euroopa Teadustaristul, riiklikel inventuuriasutustel ja teaduskeskustel ning muudel olulistel osalejatel arendada operatiivset suutlikkust, mille abil võib luua teavet inimtekkelise heite kohta, kasutades satelliitandmeid ja vastates vajalikele nõuetele, mis hõlmab ka satelliitide kogumit;

22.  rõhutab, kui tähtis on, et EL väljendaks Katowices toimuval COP24‑l ühte ja ühtset seisukohta, et tagada oma poliitiline võim ja usaldusväärsus; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid toetaksid läbirääkimistel ja kahepoolsel kohtumisel teiste osalejatega ELi volitusi;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tooma kliimameetmed ÜRO raames oluliste rahvusvaheliste foorumite ning organisatsioonide nagu G7 ja G20 tegevuskavasse ning püüdlema Pariisi kokkuleppe ning kestliku arengu eesmärkide rakendamisega seotud konkreetsetes küsimustes mitmepoolsete partnerluste poole;

Avatus, kaasatus ja läbipaistvus

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles säilitama ja tugevdama strateegilisi partnerlussuhteid arenenud riikidega ja tärkava turumajandusega riikidega, et luua järgmiste aastate jooksul kliimaküsimuste juhtide rühm, ning näitama haavatavate riikide suhtes üles suuremat solidaarsust; toetab ELi jätkuvat ja aktiivset osalemist kõrgeid sihte seadvas koalitsioonis ning seotust selle liikmesriikidega, et muuta nähtavaks nende kindel otsus saavutada Pariisi kokkuleppe sisukas rakendamine kindla reeglistiku lõpuleviimise kaudu 2018. aastal ning hõlbustava dialoogi kaudu COP24 konverentsil;

25.  rõhutab, et kõikide poolte tõhus osalemine on vajalik, et viia ellu eesmärk piirata üleilmse keskmise temperatuuri tõus 1,5 °C‑ni, mis omakorda nõuab erahuvide või vastuoluliste huvide küsimuse käsitlemist; väljendab sellega seoses uuesti oma toetust algatusele, mille eesotsas on maailma elanikkonna enamust esindavad valitsused ning millega kehtestatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames konkreetne huvide konfliktide poliitika; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles osalema edasiviivalt selle protsessis, seadmata ohtu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning Pariisi kokkuleppe sihte ja eesmärke;

26.  toonitab, et 80 % kliimamuutuse tõttu ümber asustatud inimestest on naised, keda mõjutavad kliimamuutused üldiselt rohkem kui mehi, kuid kes kannavad sellegipoolest suuremat vastutust, kuigi nad ei ole samavõrra kaasatud kliimameetmeid käsitlevasse peamisesse otsustusprotsessi; seepärast rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine ning nende täielik ja võrdne osalemine ja juhtpositsioon rahvusvahelistel foorumitel nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud kliimameetmed on niisuguste meetmete edu ja tõhususe jaoks hädavajalikud; kutsub ELi ja liikmesriike üles integreerima sooline aspekt kliimapoliitikasse ning edendama põliselanikest naiste ja naisõiguslaste osalemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raamistikus;

27.  väljendab heameelt COP23‑l vastu võetud otsuse üle, mille kohaselt Pariisi kokkuleppe täitmisel kasutatakse ka edaspidi kohanemisfondi; tunnistab fondi tähtsust kliimamuutustest kõige enam ohustatud kogukondade jaoks ja väljendab seetõttu heameelt liikmesriikide uute lubaduste üle maksta fondi 93 miljonit USA dollarit;

28.  tunnistab, et EL ja selle liikmesriigid annavad suurima osa avaliku sektori kliimamuutustega seotud rahalistest vahenditest; väljendab muret asjaolu üle, et arenenud riikide tegelikud lubadused ei vasta kaugeltki nende ühisele eesmärgile maksta 100 miljardit USA dollarit aastas; rõhutab, kui oluline on, et kõik arenenud riikide osalised annaksid oma panuse selle eesmärgi saavutamisse, sest pikaajaline rahastamine on otsustav tegur, mis võimaldab arenguriikidel täita oma kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid;

29.  rõhutab, et ELi eelarve peaks vastama tema kestliku arengu alastele rahvusvahelistele kohustustele ja tema keskpika tähtajaga ja pikaajalistele kliima- ja energiaeesmärkidele ega tohiks takistada nende eesmärkide saavutamist või rakendamist; märgib murelikult, et eesmärki eraldada 20 % kogu ELi kulutustest kliimameetmetele tõenäoliselt ei saavutata, ning nõuab seetõttu parandusmeetmeid; rõhutab lisaks, et 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate poliitiliste arutelude keskmes peaksid algusest peale olema kliima- ja energiaeesmärgid, et tagada nende saavutamiseks nõutavate vahendite olemasolu; tuletab meelde oma seisukohta, et praeguseid kliimaga seotud kulutusi tuleks suurendada 20 %‑lt 30 %‑ni võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks; on seisukohal, et kõik ülejäänud mitmeaastase finantsraamistiku kulutused peaksid järgima Pariisi kokkulepet, mitte töötama kliimaalaste jõupingutuste vastu;

30.  nõuab, et loodaks sihtotstarbeline ja automaatne ELi avaliku sektori rahastamismehhanism, millega antakse täiendavat ja asjakohast toetust, et täita ELi õiglane osa rahvusvahelisest eesmärgist anda kliimamuutustega seotud rahaliste vahenditena 100 miljardit USA dollarit;

Valitsusväliste osalejate roll

31.  tuletab meelde, et Pariisi kokkuleppes tunnistatakse mitmetasandilise valitsemise tähtsat rolli kliimapoliitikas ja vajadust teha koostööd piirkondade, linnade ja valitsusväliste osalejatega;

32.  väljendab rahulolu, et üle maailma pühendub üha rohkem erinevaid valitsusväliseid osalejaid kliimategevusele, millel on konkreetsed ja mõõdetavad tulemused; rõhutab kodanikuühiskonna, erasektori ja kohalike omavalitsuste olulist rolli avaliku arvamuse kujundamiseks ja riiklike meetmete võtmiseks surve avaldamisel ning nende edendamisel; kutsub ELi, liikmesriike ja kõiki osalisi üles soodustama ja hõlbustama täiesti läbipaistvat dialoogi valitsusväliste osalejatega – kes on üha enam kliimamuutuste vastu võitlemisel esirinnas –, aga ka kohaliku tasandi osalejatega, eelkõige juhul, kui ELi suhted riigi valitsusega on kliimapoliitika valdkonnas halvenenud, ning osalema selles dialoogis; tunnustab sellega seoses COP23 raames 25 teedrajava linna (kes esindavad 150 miljonit kodanikku) antud lubadust saada 2050. aastaks heiteneutraalseks linnaks;

33.  kutsub komisjoni üles tihendama veelgi suhteid kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et süvendada temaatilist ja valdkondlikku koostööd linnade ja piirkondade vahel nii ELis kui ka väljaspool seda, töötada välja kohanemise ja vastupanuvõime alaseid algatusi, ning tugevdada kestliku arengu mudeleid ja heitkoguste vähendamise kavasid keskse tähtsusega sektorites, nagu energiavaldkond, tööstus, tehnoloogia, põllumajandus ja transport nii linna- kui ka maapiirkondades, näiteks mestimisprogrammide, rahvusvahelise linnaarenduse koostöö programmi, platvormide (nt linnapeade pakt) toetamise kaudu, ning pannes aluse uutele parimate tavade vahetamise foorumitele; kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama piirkondlike ja kohalike osalejate jõupingutusi arendada välja piirkondlikud ja kohalikud kindlaksmääratud panused (sarnaselt riiklikult kindlaksmääratud panustele) seal, kus asjaomase protsessi abil on võimalik kliimaeesmärke suurendada;

34.  julgustab komisjoni kehtestama oma ettepanekus, milles käsitletakse ELi pikaajalist sajandi keskpaigaks heiteneutraalsuse saavutamise strateegiat, kõikide sektorite jaoks 2050. aastaks konkreetsed kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ning nägema ette selge viisi nende eesmärkide täitmiseks, sealhulgas konkreetsed vahe-eesmärgid 2035., 2040. ja 2045. aastaks; kutsub komisjoni üles lisama ettepanekud selle kohta, kuidas tõhustada kooskõlas Pariisi kokkuleppega kõrvaldamist sidujate abil, et saavutada ELis hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heiteneutraalsus ning jõuda seejärel peagi negatiivse heiteni; nõuab, et see strateegia tagaks jõupingutuste õiglase jagunemise sektorite vahel, hõlmaks mehhanismi, millega lisada viie aasta üleilmsete kokkuvõtete tulemused, ning võtaks arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma tulevase eriaruande tähelepanekuid, Euroopa Parlamendi soovitusi ja seisukohti ning valitsusväliste osalejate, näiteks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori seisukohti;

35.  toonitab, et ELi pikaajalist strateegiat tuleks näha võimalusena kehtestada strateegilised tulevased prioriteedid nüüdisaegse keskkonnahoidliku ELi majanduse jaoks, mis kasutab täiel määral ära tehnoloogilise progressi võimalusi, säilitab kõrgetasemelise sotsiaalkindlustuse ning kõrged tarbijastandardid ning mis toob kasu tööstusele ja kodanikuühiskonnale, eeskätt pikas perspektiivis;

36.  julgustab komisjoni ja liikmesriike töötama välja strateegiad ja programmid, millega käsitleda dekarboniseerimisest ja tehnoloogia arengust tulenevat üleminekut sektorites, ning võimaldada teadmiste ja heade tavade vahetamist mõjutatud piirkondade, töötajate ja ettevõtete vahel ning pakkuda piirkondadele ja töötajatele toetust, et aidata neil valmistuda struktuurseteks muutusteks, otsida aktiivselt uut majanduslikku potentsiaali ja töötada välja strateegiline asukohapoliitika, et tagada Euroopas õiglane üleminek heiteneutraalsele majandusele;

37.  on seisukohal, et riiklikult kindlaksmääratud panuste ja Pariisi kokkuleppega nõutavate kogu majandust hõlmavate kohustuste kooskõla tagamiseks tuleks osalisi julgustada kaasama rahvusvahelisest laevandusest ja lennundusest pärinev heide ning leppima rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riikide tasandil kokku meetmetes, mille abil tegeleda neist sektoritest pärineva heitega, ning neid meetmeid rakendama;

Kõigi sektorite terviklik tegevus

38.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kogu maailmas arendatakse jätkuvalt heitkogustega kauplemise süsteeme, ja eriti selle üle, et Hiina käivitas 2017. aasta detsembris energiavaldkonda hõlmava üleriigilise CO2‑heitega kauplemise süsteemi algetapi; väljendab heameelt ka selle üle, et 2017. aasta lõpus allkirjastati leping siduda omavahel ELi ja Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemid, ning kutsub komisjoni üles uurima veelgi selliste sidumiste võimalusi ja muid koostöövorme kolmandate riikide ja piirkondade CO2‑turgudega ning edendama selliste muude CO2‑turgude ja CO2‑heite maksustamise mehhanismide loomist, mis aitavad vähendada ülemaailmset heidet, toovad täiendavat kulude kokkuhoidu ja tõhusust ning vähendavad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, luues üleilmsel tasandil võrdsed võimalused; kutsub komisjoni üles looma kaitsemeetmed, tagamaks, et sidumine ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga toob jätkuvalt juurde täiendavaid ja alalisi leevendamismeetmeid ega kahjusta liidusiseseid kasvuhoonegaaside heitega seotud kohustusi;

39.  peab kahetsusväärseks, et transpordisektor on ainus valdkond, kus heide on alates 1990. aastast suurenenud; rõhutab, et see ei sobi kokku pikaajalise kestliku arenguga, mis nõuab hoopis, et kõikides ühiskonnavaldkondades vähendatakse heidet suuremal ja kiiremal määral; tuletab meelde, et transpordisektor tuleb 2050. aastaks täielikult dekarboniseerida;

40.  väljendab sügavat rahulolematust asjaoluga, et komisjoni ettepanek sõiduautodele ja kergsõidukitele 2020. aasta järgseks perioodiks kehtestatud CO2‑heite normide kohta ei ole kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega;

41.  väljendab muret Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteemi (CORSIA) ambitsiooni taseme pärast, arvestades, et standardite ja soovituslike tavade alase käimasoleva töö eesmärk oli alustada süsteemi rakendamist 2019. aastast; on jõuliselt vastu püüdlustele kehtestada CORSIA Euroopa-siseste lendude suhtes, millega mindaks mööda ELi õigusaktidest ning sõltumatusest otsuste tegemisel; rõhutab, et CORSIA standardite ja soovituslike tavade projekti edasine nõrgestamine on vastuvõetamatu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et tugevdada CORSIA sätteid ja seega selle mõju tulevikus;

42.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrust (EL) 2017/2392, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi ülemaailmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast(8), ja eeskätt selle artikli 1 punkti 7, milles märgitakse selgelt, et kaasseadusandjatena on Euroopa Parlament ja nõukogu ainsad institutsioonid, mis otsustavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi edasise muutmise üle; kutsub liikmesriike üles esitama institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe vaimus ametlik reservatsioon CORSIA standardite ja soovituslike tavade kohta, märkides, et CORSIA rakendamine ja osalemine selle vabatahtlikes etappides nõuab nõukogu ja Euroopa Parlamendi eelnevat kokkulepet;

43.  tuletab meelde, et liit pikendas järjekordselt (kuni 2024. aastani) erandit, mis käsitleb Euroopa Majanduspiirkonna väliste lendude väljajätmist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalast, et hõlbustada ICAO protsessi lennunduse heitele üleilmse lahenduse leidmiseks; rõhutab siiski, et õigusakti muutmine peaks edaspidi toimuma vaid siis, kui see on kooskõlas kogu liidu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustusega, mis ei näe ette süsinikdioksiidi kompensatsiooni kasutamist pärast 2020. aastat;

44.  peab kiiduväärseks tõsiasja, et lennunduses on ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga juba vähendatud/kompenseeritud ligikaudu 100 miljonit tonni CO2;

45.  tuletab meelde, et ajavahemikuks aastani 2050 prognoositakse laevanduse CO2‑heite 50 %–250 % suurust kasvu ning et olemas on juba tehnilised vahendid, mille abil vähendada oluliselt laevade tekitatavat heidet; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aasta aprillis lepiti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee 72. istungjärgul kokku esialgne IMO strateegia laevade kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta, mis on sektori esimene samm, et aidata viia ellu Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuurieesmärk; palub, et IMO lepiks kiiresti kokku eesmärkide saavutamiseks vajalikes uutes kohustuslikes vähendamismeetmetes, ja rõhutab, kui oluline on need enne 2023. aastat kiiresti ellu viia; rõhutab, et meretranspordi heitkoguste vähendamiseks on vaja täiendavaid meetmeid, ning nõuab seetõttu, et EL ja liikmesriigid jälgiksid hoolikalt IMO kokkuleppe mõju ja rakendamist ning kaaluksid täiendavate meetmete võtmist ELi tasandil eesmärgiga tagada, et kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuurieesmärgiga vähendatakse laevade kasvuhoonegaaside heidet; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks rahvusvahelise laevanduse oma tulevasse, 2050. aastaks ettenähtud dekarboniseerimisstrateegiasse, millest juhindutakse ELi otsustes investeerida laevanduse jaoks ettenähtud vähese süsinikdioksiidiheitega kütustesse ja käitustehnoloogiasse;

46.  märgib, et raadamine ja metsade seisundi halvenemine põhjustavad 20 % üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest; toonitab metsade ja märgalade olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, kuna need pakuvad suuri CO2 kogumise võimalusi; juhib tähelepanu asjaolule, et looduslikke CO2 sidujaid ja süsinikureservuaare ELis ja kõikjal maailmas tuleks säilitada ja tõhustada pika aja jooksul ning et ülemaailmsete metsade üldist mahtu ning nende kohanemisvõimet ja vastupidavust kliimamuutuste suhtes tuleb veelgi suurendada, et saavutada Pariisi kokkuleppe pikaajaline eesmärk; toonitab veelgi, et leevendamispüüdlustes on vaja keskenduda troopilise metsa sektorile, alustades metsade kadumise ja kliimamuutuste algpõhjuste käsitlemisest;

Kliimamuutustele vastupidavuse suurendamine kohanemise kaudu

47.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia, sest kohanemismeetmed on kõigile riikidele hädavajalikud, kui nad soovivad minimeerida kliimamuutuste negatiivset mõju ja kasutada täielikult ära võimalusi, mida pakuvad kliimamuutustele vastupanuvõimeline kasv ja kestlik areng;

48.  on seisukohal, et kohalike kogukondade ja põlisrahvaste platvormi kasutuselevõtmine on üks COP23 õnnestumisi ja järjekordne oluline samm Pariisi otsuste elluviimisel; usub, et platvorm hõlbustab kliimamuutustega kohanemise tegevuse ja strateegiatega seotud kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist;

49.  rõhutab vajadust töötada välja avalikud, läbipaistvad ja kasutajasõbralikud süsteemid ja vahendid, mis võimaldaksid jälgida riiklike kliimamuutustega kohanemise kavade ja meetmete edenemist ja tulemuslikkust;

Kliimadiplomaatia

50.  toetab kindlalt liidu poliitilise teavitustegevuse ja kliimadiplomaatia jätkamist ja edasist tugevdamist, sest see on oluline kliimameetmete nähtavuse suurendamiseks partnerriikides ja üleilmses avalikus arvamuses; nõuab et Euroopa välisteenistusele ja komisjonile määrataks personali ja rahalisi vahendeid viisil, mis kajastaks paremini tugevat pühendumist kliimadiplomaatiale ja aktiivsemat kliimadiplomaatiaalast tegevust; toonitab vajadust töötada välja ulatuslik ELi kliimadiplomaatia strateegia ja kaasata kliima kõikidesse ELi välistegevuse valdkondadesse, sealhulgas kaubandus, arengukoostöö, humanitaarabi ning julgeolek ja kaitse;

51.  rõhutab, et kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule ja piirkondlikule stabiilsusele suureneb keskkonnaseisundi halvenemise, elatusvahendite kadumise, inimeste kliimamõjust tingitud ümberasumise ning sellega seotud mitmesuguste rahutuste tõttu, mille puhul on kliimamuutusi sageli võimalik käsitleda ohu mitmekordistajana; nõuab seepärast tungivalt, et EL ja liikmesriigid teeksid koostööd oma partneritega kogu maailmas, et mõista, integreerida, ennetada ja juhtida kliimamuutuste destabiliseerivat mõju paremini; rõhutab seepärast, kui oluline on kliimadiplomaatia integreerimine ELi konfliktide ennetamise poliitikasse;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama kõrgeid sihte seadvad liidud, et näidata eeskuju kliimameetmete integreerimises mitmesugustesse välispoliitilistesse küsimustesse, mis hõlmavad kaubandust, rahvusvahelist rännet, rahvusvaheliste finantsasutuste reformi ning rahu ja julgeolekut;

53.  kutsub komisjoni üles lisama kliimamuutuste mõõde rahvusvahelistesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse, muutes Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise ja rakendamise tulevaste kaubanduslepingute sõlmimise tingimuseks; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult kehtivate lepingute kooskõla Pariisi kokkuleppega;

Tööstus ja konkurentsivõime

54.  toonitab, et kliimamuutused on eeskätt ühiskondlik probleem ning võitlus nende vastu peaks seega jääma üheks ELi poliitika ja meetmete juhtpõhimõtteks, sealhulgas tööstuse, energia, teadusuuringute ja digitehnoloogia valdkonnas;

55.  tunneb heameelt jõupingutuste ja edusammude üle, mida eurooplased, ettevõtted ja tööstus on teinud senini Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmiseks; julgustab neid seadma kõrgemaid sihte ning kasutama täiel määral ära Pariisi kokkuleppest tulenevaid võimalusi, pidades sammu tehnoloogia arenguga;

56.  rõhutab, et kliimaga seotud investeeringuid hõlbustab ja soodustab see, kui nii ELi kui ka üleilmsel tasandil kehtiks stabiilne ja prognoositav õigusraamistik ning edastataks selgeid poliitilisi sõnumeid; toonitab sellega seoses, kui olulised on paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames esitatud seadusandlikud ettepanekud ELi konkurentsivõime tugevdamiseks, elanike mõjuvõimu suurendamiseks ning selliste sihtide seadmiseks, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi kohustustega ning selle viieaastase läbivaatamismehhanismiga;

57.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et mitmed riigid, kus asuvad ELi energiamahukate tööstusharude suured konkurendid, on hakanud kasutama süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteeme ja muid maksustamismehhanisme; julgustab teisi riike toimima samamoodi;

58.  toonitab, kui oluline on suurendada ELi tööstuses kvaliteetsete töökohtade ja kvalifitseeritud töötajate hulka, et tõugata tagant liidu innovatsiooni ja jätkusuutlikku üleminekut; nõuab terviklikku ja kaasavat protsessi, et töötada välja alternatiivse ärimudeli kontseptsioon söepõhiste ja rohkelt süsinikdioksiidi tootvate piirkondade jaoks, kus suur osa töötajaid tegutseb süsinikdioksiidist sõltuvates sektorites, et hõlbustada edukate tööstusvaldkondade ja teenuste jätkusuutlikku ümberkujunemist, tunnustades samas pärandit ja olemasoleva tööjõu oskusi; toob esile liikmesriikide olulise rolli reformide – mis võivad tuua kaasa tööjõu õiglase ülemineku neis piirkondades – kiirendamisel; tuletab meelde, et täiendav ELi toetus täidab siinkohal asendamatut rolli;

Energiapoliitika

59.  tuletab meelde, et investeerimine taastuvenergiasse ELis on vähenemas; rõhutab seepärast, kui tähtsad on taastuvenergia ja energiatõhusus heitkoguste vähendamiseks, samuti energiajulgeoleku ning kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja leevendamiseks, et kaitsta ja aidata haavatavaid ja vaeseid leibkondi; nõuab, et kogu maailmas propageeritaks energiatõhususe ja energiasäästu meetmeid ning taastuvate energiaallikate arendamist ja nende tõhusat kasutamist (nt soodustades oma tarbeks tootmist ja taastuvate energiaallikate tarbimise soodustamist);

60.  tuletab meelde, et energiatõhususe prioriteetsele kohale seadmine, sealhulgas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kaudu, ning üleilmne juhtpositsioon taastuvenergia valdkonnas on kaks ELi energialiidu peamist eesmärki; rõhutab, kui olulised on nende eesmärkide saavutamiseks puhta energeetika paketi laiahaardelised õigusaktid ning tulevane sajandi keskpaiga strateegia, et rakendada ELi poliitikas tõhusalt Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustust hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C ning hoida see edaspidi alla 1,5 °C;

61.  rõhutab, kui oluline on arendada energiasalvestustehnoloogiaid, arukaid võrke ja tarbimiskaja, mis aitavad taastuvenergiat elektritootmises ning kodumajapidamiste kütmisel ja jahutamisel tõhusamalt kasutada;

62.  kutsub ELi üles nõudma, et rahvusvaheline kogukond võtaks viivitamata vastu konkreetsed meetmed, sh ajakava, millega järk-järgult kaotada keskkonnakahjulikud toetused, mis moonutavad konkurentsi, ei soosi rahvusvahelist koostööd ja takistavad uuendustegevust;

Teadus- ja uuendustegevus, digitehnoloogia ja kosmosepoliitika

63.  toob esile tõsiasja, et jätkuv ja tugevdatud teadus- ja uuendustegevus kliimamuutuste leevendamise, kohanemispoliitika, ressursitõhususe, säästva vähese heitega ja heiteneutraalse tehnoloogia, ringlussevõetud ressursi säästva kasutuse („ringmajandus“) ning kliimamuutuste kohta andmete kogumise valdkondades on peamine viis võidelda kliimamuutustega kulutõhusal viisil ja aidata vähendada sõltuvust fossiilkütustest; nõuab seetõttu, et kogu maailmas võetaks kohustus suurendada nende valdkondade investeeringuid ja seada need tähelepanu keskmesse; rõhutab, et uue programmi „Euroopa horisont“ raames tuleb prioriteetsele kohale seada säästva energia projektide rahastamine, võttes arvesse kohustusi, mis liit on võtnud energialiidus ja Pariisi kokkuleppe raames;

64.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid on radikaalne muutus rahvusvahelise arengukoostöö poliitikas ning et EL on võtnud kohustuse rakendada neid nii oma sise- kui ka välispoliitikas; toonitab kooskõlas kestliku arengu eesmärkide välismõõtmega vajadust uurida erisuguseid meetodeid, mille abil aidata arenguriike ja tärkava turumajandusega riike nende energiasüsteemi ümberkujundamisel, muu hulgas suutlikkuse arendamise meetmete kaudu, aidates vähendada taastuvenergia ja energiatõhususe projektide kapitalikulusid, aidates kaasa tehnosiirdele ning arukatele linnadele, kaugetele ja maakogukondadele ette nähtud lahendustele, aidates seega neil täita oma kohustusi Pariisi kokkuleppe raames; tunneb sellega seoses heameelt hiljuti loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi üle;

65.  tuletab meelde, et teadus- ja uuendustegevus ning konkurentsivõime kuuluvad ELi energialiidu strateegia viie tugisamba hulka; märgib, et EL on kindlalt otsustanud jääda nendes valdkondades üleilmsele juhtpositsioonile ning teha samal ajal rahvusvaheliste partneritega tihedat teaduslikku koostööd; rõhutab, et puhta ja säästva energia tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tuleb nii arenenud kui ka tärkava turumajandusega riikides luua ja säilitada tugev uuendussuutlikkus;

66.  tuletab meelde digitehnoloogia üliolulist rolli energiasüsteemi ümberkujundamise toetamisel ning eeskätt energiatõhususe ja -säästu paranemisel; toob esile kliimaalase kasu, mida võib tuua Euroopa tööstuse üleminek digitehnoloogiale ressursside tõhusa kasutamise ja ainemahukuse vähendamise kaudu ning tõhustades praegust tööjõudu;

67.  usub kindlalt, et liidu kosmoseprogrammid tuleks kavandada viisil, millega tagatakse, et nendega aidatakse kaasa kliimamuutuste vastasele võitlusele ja leevendamisstrateegiatele; tuletab sellega seoses meelde Copernicuse süsteemi konkreetset rolli ning vajadust tagada, et see hõlmab CO2 seire teenust; rõhutab, kui oluline on säilitada vabade, täielike ja avatud andmete poliitika, kuna see on ülioluline teadusringkondade jaoks ning toetab asjaomase valdkonna rahvusvahelist koostööd;

Kliimameetmed arenguriikides

68.  rõhutab tungivalt vajadust jätta lahtiseks võimalus piirata üleilmne soojemine 1,5 °C‑le ning rõhutab suurimate heiteallikate, sealhulgas ELi kohustust suurendada kiiresti oma leevendamiseks tehtavaid pingutusi, mis võiksid tuua märkimisväärset kestliku arenguga kaasnevat kasu, ning suurendada oluliselt oma toetust kliimameetmetele arenguriikides;

69.  toonitab, kui oluline on kliimateadlik otsuste tegemine ning selle toetamine arenguriikidele eriliselt oluliste kliimateenuste parandamise kaudu; nõuab, et see seataks ELi rahastatud teadusuuringute oluliseks eesmärgiks ning et EL teeks jõulisi pingutusi, et hõlbustada tehnosiiret arenguriikidesse; nõuab WTO deklaratsiooni intellektuaalomandi õiguste ja kliimamuutuste kohta, mis on võrreldav 2001. aastal Dohas vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja rahvatervist käsitleva deklaratsiooniga;

70.  tuletab meelde arenenud riikide võetud kohustust pakkuda arenguriikides võetavateks kliimameetmeteks uut ja täiendavat rahastust, mis ulatub 2020. aastaks 100 miljardi USA dollarini aastas; tunnistab, et jätkuvalt tuleb suurendada rahalisi panuseid ja pidada nende üle rangemalt arvet, sealhulgas pöörates tähelepanu nõudele, mille kohaselt rahastus peab olema uus ja täiendav, ning lisades vaid laenude toetusekvivalendid, mis on arvutatud OECD arenguabi komitees kokku lepitud meetodi abil; soovitab ELi liikmesriikidel järgida tavasid, mille komisjon on töötanud välja Rio näitajate kasutamiseks kliimaga seotud eesmärgil antava ametliku arenguabi jaoks;

71.  palub ELil järgida ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, kuna see kujutab endast Pariisi kokkuleppesse antava ELi panuse põhiaspekti; nõuab seepärast, et EL tagaks oma arengu-, kaubandus-, põllumajandus-, energia- ja kliimapoliitika kooskõla;

72.  tuletab meelde, et kliimamuutustel on põllumajanduslikule tootlikkusele nii otsene kui ka kaudne mõju; kordab, et kooskõlas rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) järeldustega ning ÜRO õigusega toidule tegeleva eriraportööri soovitustega nõuab meie toidu tootmise ja tarbimise viis ümberkujundavat üleminekut agroökoloogilistele tavadele; kiidab Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni agroökoloogia laiendamise algatusi, millega püütaks saavutada kestliku arengu eesmärke; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid kujundaksid oma arengupoliitika sarnasel viisil, sealhulgas Euroopa Kestliku Arengu Fondi põllumajanduse investeeringute suuna raames;

73.  rõhutab, et transpordi ja kaubandusega seotud CO2‑heite jätkuv kasv kahjustab ELi kliimamuutustega võitlemise strateegia tõhusust; märgib, et ekspordil rajaneva arengu edendamist, sealhulgas ekspordile suunatud tööstusliku põllumajanduse kaudu, on keeruline kooskõlastada kliimamuutuste leevendamise kohustusega;

74.  arvab, et EL peaks uurima võimalusi kehtestada kontroll metsa ohustavate kaupadega (nt soja, palmiõli, eukalüpt, veiseliha, nahk ja kakao) kauplemise ja nende tarbimise üle Euroopas, võttes arvesse kogemusi, mis saadi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEFT) tegevuskavast ja puidumäärusest ning ELi meetmetest, millega reguleeritakse muid tarneahelaid, et lõpetada tõsine kahjustamine või seda ennetada; märgib, et peamised võimalused selliste jõupingutuste õnnestumiseks hõlmavad jälgitavuse ja kohustuslike hoolduskohustuse nõuete ettenägemist kogu tarneahela ulatuses;

75.  kutsub Euroopa Investeerimispanka üles lõpetama kiiresti laenuandmine fossiilkütuste projektidele ning palub ELi liikmesriikidel lõpetada kõik fossiilkütuste projektide ekspordikrediidi tagatised; nõuab spetsiaalsete riiklike tagatiste andmist keskkonnahoidlikele investeeringutele ning märgiseid ja maksusoodustusi keskkonnahoidlikele investeerimisfondidele ja roheliste võlakirjade väljaandmiseks;

76.  rõhutab, kui oluline on rakendada üleilmset kohanemiseesmärki ja võtta arenguriikides kasutusele suured uued kohanemiseks ettenähtud vahendid; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid kohustuse suurendada märkimisväärselt oma kohanemisele suunatud rahastust; tunnistab, et edasi on vaja liikuda ka kahju ja kahjustuste küsimuses, mille jaoks tuleks avaliku sektori rahastuse uuenduslike allikate kaudu näha ette lisavahendid, kasutades Varssavi rahvusvahelist mehhanismi;

77.  toonitab, et vaja on altpoolt ülespoole, kohalikul tasandil juhitud projekte, millega jõutakse eriti haavatavate inimeste ja kogukondadeni; märgib, et praegune erainvesteeringute hõlbustamisele suunatud keskendumine segarahastamisele ja tagatistele seab eelisseisundisse suuremahulised projektid, ning nõuab abistavate rahaliste vahendite kasutamisel asjakohast tasakaalu;

78.  märgib, et lennundustööstus tugineb oluliselt süsinikdioksiidi kompenseerimisele ning et metsadest tulenevat kompensatsiooni on keeruline mõõta ja võimatu tagada; rõhutab vajadust tagada, et Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteem (CORSIA) ja muud projektid ei kahjusta mingil viisil toiduga kindlustatust, maaõigusi, põlisrahvaste õigusi ega bioloogilist mitmekesisust ning et järgitakse vabatahtliku eelneva teadliku nõusoleku põhimõtet;

Euroopa Parlamendi roll

79.  on veendunud, et kuna Euroopa Parlament peab andma rahvusvahelistele kokkulepetele oma nõusoleku ja tal on kaasseadusandjana Pariisi kokkuleppe liidusisesel rakendamisel keskne roll, tuleb ta igakülgselt ELi delegatsiooni kaasata; eeldab seega, et tal on lubatud osaleda Katowices toimuvatel ELi koordineerimiskoosolekutel ning juurdepääs kõikidele ettevalmistusdokumentidele alates läbirääkimiste algusest;

o
o   o

80.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega edastada see kõikidele osalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0280.
(2) ELT C 346, 27.9.2018, lk 70.
(3) ELT L 236, 14.9.2017, lk 1.
(4) http://www3.weforum.org/docs/WEF_GRR18_Report.pdf
(5) http://www.bmub.bund.de/fileadmin/Daten_BMU/Download_PDF/Europa___International/green_growth_group_financing_climate_action_bf.pdf
(6) http://copernicus.eu/news/report-operational-anthropogenic-co2-emissions-monitoring
(7) ÜRO Keskkonnaprogramm, „The Emissions Gap Report 2017 – The emissions gap and its implications“, lk 18.
(8) ELT L 350, 29.12.2017, lk 7.


Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärk (COP 14)
PDF 147kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgu (COP 14) kohta (2018/2791(RSP))
P8_TA(2018)0431B8-0478/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2015. aasta aruannet „Looduse seisund Euroopa Liidus. Elupaikade direktiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 kohane aruanne nimetatud direktiividega hõlmatud elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta ajavahemikul 2007–2012“ (COM(2015)0219),

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul (COP14) esitatud küsimusi komisjonile ja nõukogule (O‑000115/2018 – B8‑0413/2018 and O‑000116/2018 – B8‑0414/2018),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste poolt 2010. aastal vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 ülesannete ja eesmärkide kirjeldus näeb ette kiirete ja tulemuslike meetmete võtmist, et peatada bioloogilise mitmekesisuse (meid ümbritsevate ökosüsteemide, liikide ja geneetiliste ressursside erakordse rohkuse) vähenemine, eesmärgiga tagada, et 2020. aastaks on ökosüsteemid vastupidavad ja osutavad jätkuvalt olulisi teenuseid, kindlustades seeläbi planeedi elustiku mitmekesisuse ning toetades inimeste heaolu ja vaesuse kaotamist;

B.  arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis vastu võetud 2050. aasta visiooni „Elu kooskõlas loodusega“ kohaselt „aastaks 2050 bioloogilist mitmekesisust väärtustatakse, kaitstakse, taastatakse ja kasutatakse arukalt, säilitades ökosüsteemi teenused ja planeedi hea seisundi ja pakkudes kõigile inimestele vajalikke hüvesid“;

C.  arvestades, et 2050. aasta visiooni toetavad viis üldeesmärki: a) tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise algpõhjustega, muutes selle küsimuse valitsuse ja ühiskonna üheks prioriteediks; b) vähendada bioloogilisele mitmekesisusele avalduvat otsest survet ja edendada säästvat kasutamist; c) parandada bioloogilise mitmekesisuse seisundit, kaitstes ökosüsteeme, liike ja geneetilist mitmekesisust; d) suurendada kõigile bioloogilisest mitmekesisusest ja ökosüsteemi teenustest tulenevaid hüvesid; ning e) edendada rakendamist kaasava planeerimise, teadmiste haldamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu;

D.  arvestades, et juurdepääsu ja tulude jaotamist käsitleva Nagoya protokolli eesmärk on tagada geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu aus ja õiglane jagunemine;

E.  arvestades, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärk on peatada ELis bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vähenemine ning aidata peatada aastaks 2020 bioloogilise mitmekesisuse vähenemist kogu maailmas, pidades silmas bioloogilise mitmekesisuse olemuslikku väärtust ja ökosüsteemiteenuste olulist panust inimeste heaolusse ja jõukusesse;

F.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on võtnud vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja sellele lisatud kestliku arengu eesmärgid, milles nõutakse meie maailma ümberkujundamist ja planeedi kaitsmist, mis hõlmab ka maapealseid ja veealuseid eluvorme, ning nad on kohustunud eelnimetatu täielikult ellu viima;

G.  arvestades, et ökosüsteemide seisundi halvenemine tekitab ELile hiiglaslikku sotsiaalset ja majanduslikku kahju;

Üldised tähelepanekud

1.  märgib murega, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise praeguste suundumuste põhjal jäävad 2020. aasta Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid saavutamata, ja kutsub kõiki bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisi üles oma jõupingutusi suurendama; nõuab sellega seoses tungivalt, et ELi eesmärkide täitmiseks kohustuksid komisjon ja liikmesriigid tegema viivitamata olulisi lisapingutusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;

2.  rõhutab, et üleilmse bioloogilise mitmekesisuse kaitse on suur ülesanne ja seega ELi strateegiline huvi, millele peaks poliitilist tähelepanu pöörama kõrgeimal tasandil; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kolmandate riikidega aktiivset koostööd (eelkõige oma välistegevuse vahendite kaudu), et edendada ja tugevdada bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmeid ja juhtimist, eeskätt kõikides mitmepoolsetes lepingutes;

3.  rõhutab vajadust põhjaliku juhtimiskorra järele, mis tegeleks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ning kestliku kasutamisega; palub ELil ja liikmesriikidel teha bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tugevdamiseks otsustavaid jõupingutusi ka edaspidi ja võtta endale juhtroll 2020. aasta järgse raamistiku ettevalmistamisel, eelkõige osaliste konverentsi 14. ja 15. istungjärgu eel, ning sõnastada läbipaistvalt oma visioonid ja ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse 2020. aasta järgse raamistiku prioriteedid;

4.  tuletab meelde, et enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamine sõltub bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja taastamisest ning et see on tähtis muu hulgas ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks keskkonna, toiduga kindlustatuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, tervishoiu, katastroofiohtude piiramise ja rände valdkonnas;

5.  tuletab meelde, et bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamine on oma olemuselt sünergiline ja kestliku arengu keskne osa; rõhutab vajadust lihtsustada bioloogilise mitmekesisuse arvessevõtmise ja keskkonnapoliitika parema sidususe rakendamist kõikides ELi sise- ja välispoliitika valdkondades ning palub komisjonil ja liikmesriikidel seda teha, ka seoses nende kohustusega täita 2030. aastaks täielikult kestliku arengu eesmärgid;

6.  peab esmatähtsaks vajadust pikas perspektiivis strateegiliselt käsitleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja halvenemise peamisi põhjustajaid ning välja töötada ja rakendada tulemuslikud otsused ja meetmed, alates kahjustatavuse, ohustatud liikide esinemise või väljaselgitatud teadmuslünkade ja/või mõjusa haldamise põhjal toimuvast kaitsealade kindlaksmääramisest ja kaitsmisest kuni selleni, et piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja negatiivseid mõjusid kohalike kogukondade asualadele ja elatisvõimalustele, taastada ökosüsteemid ja nende teenused ka väljaspool kaitsealasid, integreerida bioloogilise mitmekesisuse kaitse teistesse valdkondadesse (põllumajandus, metsandus, maakasutuse planeerimine, arengukoostöö, teadus- ja uuendustegevus, transport, maavarade kaevandamine, tervishoid) ning hoiduda kahjulikust subsideerimisest; peab vajalikuks piirata ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja selle kahjulikku mõju kohalike ja põlisrahvaste kogukondade maadele ja elatusvahenditele;

Konventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 rakendamine

7.  tuletab meelde, et osaliste konverentsi 14. istungjärguga Egiptuses tähistatakse konventsiooni jõustumise 25. aastapäeva; peab seetõttu äärmiselt oluliseks suurendada bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020 rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi, keskenduda Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide ning juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitleva Nagoya protokolli kesksete elementide saavutamisele ning töötada välja kaugeleulatuv 2020. aasta järgne strateegiline kava ja rakendusmehhanism, mille põhjal järgnevalt koostada 2050. aasta stsenaarium, milles kooskõlas 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkidega võetakse arvesse uusi bioloogilise mitmekesisusega seotud probleeme;

8.  juhib tähelepanu Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide tähtsusele 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel, erilise tähelepanuga 14. (ookeanide, merede ja mereressursside kaitse ja kestlik kasutamine) ja 15. eesmärgile (maismaa ökosüsteemide kaitse, metsade kestlik majandamine, võitlus kõrbestumisega, maapinna seisundi halvenemise peatamine ja selle seisundi parandamine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine);

9.  märgib murega, et liikide kaitsestaatuse ja kaitset vajavate elupaigatüüpide hinnangute(3) kohaselt on ELis vaid 7 % mereliikidel ja 9 % mereelupaigatüüpidel soodne kaitsestaatus ning 27 % liikidele antud hinnangutest ja 66 % elupaigatüüpide hinnangutest näitavad ebasoodsat kaitsestaatust;

2020. aasta järgne üleilmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik

10.  nõuab tungivalt meetmeid 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku eesmärkide avardamiseks ja raamistiku toimimise parandamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada aktiivselt välja selged, arvulised ja mõõdetavad sihteesmärgid, tulemuslikkuse näitajad, paremad jälgimisvahendid, kohustuste võtmise menetlused ning Pariisi kliimakokkuleppe mehhanismide eeskujul ühtsetel nõuetel tuginevad läbivaatamis- ja aruandlusmehhanismid, et parandada osaliste jaoks läbipaistvust ja vastutust ning suurendada järgmise üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku üldist tulemuslikkust;

11.  rõhutab, et selleks, et kaitsta üleilmset bioloogilist mitmekesisust, peatada selle praegune vähenemine ja seda võimalikult palju taastada, on vaja tugevamat rahvusvahelist raamistikku; on veendunud, et selline raamistik peaks põhinema sihteesmärkidel ja vabatahtlikel kohustustel, hõlmama riiklikult kindlaksmääratud panuseid ja neid täiendavaid kohalikke ja piirkondlikke panuseid ning muid sobilikke meetmeid, finantskohustusi, paremaid suutlikkuse suurendamise tagatisi ning iga viie aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanismi, rõhuasetusega kaitsealade juhtimise parandamisel, tulemuslikumatel kaitsemeetmetel ja üha kasvavatel eesmärkidel;

12.  juhib tähelepanu vajadusele võimalikult vähendada ajalist vahet 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku vastuvõtmise ja selle riiklikesse bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidesse ülevõtmise vahel, et mitte viivitada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks vajalike konkreetsete meetmete võtmisega;

Majanduslikud kaalutlused ja rahastamine 

13.  toonitab, et majanduskasv soodustab kestlikku arengut vaid juhul, kui see ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ja looduse võimet suurendada inimeste heaolu, ning rõhutab, kui tähtis on täiustada looduspõhiseid lahendusi selleks, et aidata ühiskondadel sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte hõlmavate keerukate probleemidega täiesti kestlikul moel toime tulla;

14.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on vaja piisavat rahastamist; toonitab, et bioloogilise mitmekesisuse arvessevõtmisel ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vahendite eraldamisel oleks 2050. aasta visiooni saavutamisele suur ja positiivne mõju;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud uute rahvusvaheliste rahastamismehhanismide loomist ning rõhutab seoses sellega erasektori rahastamisalgatuste tähtsust;

16.  rõhutab, kui tähtis on rohkem investeerida Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmisse, et vähendada kliimamuutuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning tagada kooskõla bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võetavate poliitikameetmete vahel;

Metsandus ja põllumajandus

17.  peab tervitatavaks asjaolu, et osaliste konverentsi 14. istungjärgu otsuse soovituses 10.2.g (XXI/1) mainitakse metsa- ja põllumajanduse potentsiaali; toonitab, et põllumajanduslik tegevus on tihedalt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega; rõhutab, et kestlik põllu- ja metsamajandus aitavad oluliselt suurendada liikide, elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust ning vähendada kliimamuutuste mõju;

18.  märgib samas, et intensiivpõllumajandus, eriti seoses metsaraadamise ja pestitsiidide kasutamisega, kahjustab bioloogilist mitmekesisust; tuletab meelde tolmeldajate kui hästitoimivate ökosüsteemide jaoks kesksete liikide arvukuse hirmutavat vähenemist; kutsub osalisi üles võtma kestliku põllu- ja metsamajanduse tagamiseks kindlad kohustused, sealhulgas toetama nõudeid edendada agroökoloogilisi käsitlusi ja järkjärgult loobuda kahjulikest taimekaitsevahenditest, ning toetama muldade ja elupaikade kaitse tagamise strateegiaid;

Innovatsioon

19.  peab tervitatavaks asjaolu, et soovituses 10.2.h (XXI/1) mainitakse tehnoloogilist arengut; rõhutab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse olulisust 2050. aasta visiooni eesmärkide saavutamisel ning kutsub osalisi keskenduma eelkõige seostele bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja inimeste tervisele ja majanduslikule heaolule tuleneva kasu vahel ning koordineerima andmekogumismeetmeid;

Suutlikkuse suurendamine, üldsuse teadlikkus ja kõigi osaliste kaasatus

20.  rõhutab, et suutlikkuse suurendamine ja teadlikkuse tõstmine, muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste olulisusest, on eduka rakendamise jaoks keskse tähtsusega; peab seetõttu tervitatavaks asjaolu, et osaliste konverentsi 13. istungjärgul võeti otsuses XIII/23 ja soovituses XXI/1 vastu lühiajaline tegevuskava (2017–2022), et soodustada ja toetada suutlikkuse suurendamist ja sellekohast kommunikatsioonistrateegiat, ning palub osaliste konverentsi 14. istungjärgul neid võtmeküsimusi edasi arendada;

21.  rõhutab igakülgse ja kaasava protsessi tähtsust 2020. aasta järgse raamistiku kujundamisel;

22.  peab tervitatavaks asjaolu, et otsuses XXI/1 kaalutakse üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist osaliste konverentsi 14. istungjärgu eel, ning palub osalistel edendada üldsuse teadlikkust ja paljude sidusrühmade kaasamist, et tagada kohalikele kogukondadele ja põlisrahvastele kohandatud lahendused, et soodustada bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks kestlikku maakasutust ning et maastike ja elupaikade piirkondlikke erinevusi kõigiti tunnustataks;

23.  peab tervitatavaks kavatsust aktiivselt püüelda paljusid sidusrühmi, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke osalejaid kaasava lähenemisviisi poole, millel on bioloogilise mitmekesisuse väärtustamise, kaitsmise, säilitamise, kestliku kasutamise ja taastamise seisukohalt keskne tähtsus, ning toonitab, et valitsemistasandite ja -sektoritega ja äriliste bioloogilise mitmekesisuse platvormidega tehtav ning nende omavaheline koostöö loob võimalusi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide paremaks täitmiseks ja teistesse poliitikavaldkondadesse integreerimiseks;

o
o   o

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 35, 31.1.2018, lk 2.
(2) ELT C 356, 4.10.2018, lk 38.
(3) Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum. The Regional Assessment Report on Biodiversity and Ecosystem Services for Europe and Central Asia (Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste hindamise aruanne), 2018.


Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika
PDF 144kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta (2018/2034(INI))
P8_TA(2018)0432A8-0329/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 5,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 145, 148, 149, 152, 153, 174 ja 349,

–  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(1),

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti 1., 3., 4., 5., 8., 10. ja 13. eesmärki,

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. mai 2018. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. mai 2018. aasta teatist „Euroopa poolaasta 2018: riigipõhised soovitused“ (COM(2018)0400),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta teatist „2018. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2017)0690),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 22. novembri 2017. aasta ühise tööhõivearuande projekti, mis on lisatud komisjoni 22. novembri 2017. aasta teatisele 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2017)0674),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2017)0677) ja Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta sellekohast seisukohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2017)0770),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta aruannet „Häiremehhanismi aruanne 2018“ (COM(2017)0771),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta teatist „2018. aasta eelarvekavad: üldine hinnang“ (COM(2017)0800),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. aprilli 2017. aasta töödokumenti, milles tehakse kokkuvõte 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse, aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ tulemustest (SWD(2017)0258),

–  võttes arvesse komisjoni dokumenti „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse kava 2016–2019“ ja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011–2020 ning nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi nimetatud pakti kohta(4),

–  võttes arvesse 2002. aastal Barcelonas kokkulepitud lapsehoiuteenuste eesmärke, mille kohaselt sooviti 2010. aastaks võimaldada lapsehoiuteenuseid vähemalt 90 %‑le kolmeaastastest ja vanematest lastest, kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku kooliikka, ja vähemalt 33 %‑le alla kolmeaastastest lastest,

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse ringmajanduse paketti(5),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2016. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine“ (COM(2016)0127) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel(6),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2018. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(7),

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks(8),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta(9),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta(10),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(11),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(12),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(13),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(14),

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet pensionide piisavuse kohta: vanemaealiste inimeste sissetulekute praegune ja tulevane piisavus ELis,

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet rahvastiku vananemise kohta, mis käsitleb majanduslikke ja eelarvelisi prognoose ELi liikmesriikide kohta (2016–2070),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta(15),

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat ja 2014. aastal käivitatud Torino protsessi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa sotsiaalharta lepingusüsteemi Euroopa Nõukogus ja selle suhetes Euroopa Liidu õigusega(16),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (september 2015),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta märtsi eriaruannet nr 5/2017 pealkirjaga „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8‑0329/2018),

A.  arvestades, et 2018. aasta juunis oli sesoonselt korrigeeritud töötuse määr euroalal 8,3 %, mis oli madalam kui 2017. aasta juunis, mil see oli 9,0 %, ning ühtlasi oli see ka 2008. aasta detsembrist saadik madalaim euroalal mõõdetud määr; arvestades, et euroala liikmesriikide töötuse määrade vahel on märkimisväärne erinevus: 2018. aasta juunis olid madalaimad töötuse määrad Maltal (3,9 %) ja Saksamaal (3,4 %), samas kui kõrgeimaid töötuse määrasid, mis on endiselt murettekitavad, täheldati Kreekas (20,2 % 2018. aasta aprillis) ja Hispaanias (15,2 %), kus tööhõive määr oli vastavalt 57,8 % ja 65,5 %;

B.  arvestades, et 2018. aasta juunis oli noorte töötuse määr euroalal 16,9 %, samas kui 2017. aasta juunis oli see 18,9 %; arvestades, et pidevast langusest hoolimata on see määr siiski veel lubamatult suur, olles üle kahe korra kõrgem kui üldine keskmine töötuse määr, mis tähendab, et mõnes riigis on ligikaudu iga kolmas noor töötu; arvestades, et esmavastutus tööpuudusega võitlemise eest lasub liikmesriikidel, kellelt oodatakse tööturu õigusraamistike, haridus- ja koolitussüsteemide ning aktiivse tööturupoliitika väljatöötamist ja rakendamist, et tagada muu hulgas inimväärse palgaga inimväärsete töökohtade loomine;

C.  arvestades, et euroala liikmesriikide noorte töötuse määrade vahel on samuti märkimisväärne erinevus: 2018. aasta juunis olid Euroala madalaimad noorte töötuse määrad Maltal (5,5 %) ja Saksamaal (6,2 %) ning kõrgeimad Kreekas (42,3 % 2018. aasta aprillis), Hispaanias (34,1 %) ja Itaalias (32,6 %);

D.  arvestades, et mõnede liikmesriikide tööturul esineb selliseid struktuurseid probleeme nagu vähene osalemine ning oskuste ja kvalifikatsioonide nõudlusele mittevastavus; arvestades, et tööturu nõudlusele vastamiseks on aina rohkem vaja konkreetseid meetmeid mitteaktiivse tööjõu integreerimiseks ja taasintegreerimiseks;

E.  arvestades, et 2017. aastal oli euroala üldine tööhõive määr 71,0 % ja naiste tööhõive määr 65,4 %; arvestades, et Euroopa Liit on Euroopa 2020. aasta strateegia raames võtnud eesmärgiks saavutada 20–64‑aastaste isikute puhul vähemalt 75 % suurune tööhõive, muu hulgas naiste ja vanemate töötajate suurema kaasamise ning rändajate parema tööturule integreerimise kaudu; arvestades, et euroala tööhõive määr ületas 2016. aasta lõpuks kriisieelse kõrge taseme ja kasvas 2018. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,5 %; arvestades, et see ei küüni siiski mõningates liikmesriikides kümme aastat tagasi registreeritud tasemeni, ning pidades ühtlasi silmas, et Ida-Euroopa riikides võib selle põhjuseks olla pigem kogu elanikkonna pikaajaline vähenemine kui tööturu negatiivsed arengud; arvestades, et endiselt on murettekitav töötajate töötundide arvu vähenemise suundumus, mis on muu hulgas tingitud mittevabatahtlikust osalise tööajaga töötamisest, ning et 2017. aastal täheldati eelnenud aastaga võrreldes väikest vähenemist (0,3 %) ja tase on endiselt ligi 3,0 % madalam kui 2008. aastal(17);

F.  arvestades, et tööturu killustatus mõjutab eelkõige naisi, madala kvalifikatsiooniga isikuid, noori ja vanemaid inimesi, puudega inimesi ja rändetaustaga inimesi, kes töötavad suurema tõenäosusega ka osalise tööajaga ja ajutistel töökohtadel, mis on lisaks mittestandardsetele ja ebatüüpilistele töövormidele ning fiktiivsetele füüsilisest isikust ettevõtjatele endiselt kasutusel; arvestades, et 55–64‑aastaste tööhõive määr oli ELis 2017. aastal 57 %, mis on 10 protsendipunkti võrra madalam kui üldine tööhõivemäär, ja sooline erinevus oli 13 protsendipunkti, mis on 3 protsendipunkti võrra suurem kui vastav näitaja kogu tööealise elanikkonna puhul; arvestades, et demograafilised prognoosid ennustavad vanemate töötajate arvu kasvu;

G.  arvestades, et kvaliteetse tervishoiuteenuse üldine kättesaadavus on põhivajadus, mille täitmise liikmesriigid peavad tagama ja millesse neil tuleb investeerida;

H.  arvestades, et 2016. aastal oli euroalal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaid inimesi 23,1 %, mida on endiselt rohkem kui 2009. aastal, palgavaesuse määr oli aga 9,5 %; arvestades, et 118 miljonit Euroopa kodanikku on endiselt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, mis tähendab, et neid on 1 miljoni võrra rohkem kui kriisieelsel ajal; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu 2008. aasta võrdlusalusega võrreldes 20 miljoni võrra ei ole veel kaugeltki mitte saavutatud; arvestades, et kuigi materiaalse puuduse määr langeb, on rahalise vaesuse ja suhtelise vaesuse määr tõusuteel;

I.  arvestades, et pikaajalise töötuse määr on euroalal langemas (2016. aastal oli see 5 %, 2017. aastal aga 4,4 %), ning arvestades, et see on siiski lubamatult kõrge, moodustades 48,5 % üldisest töötuse määrast;

J.  arvestades, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu (ESDE) 2018. aasta aruande kohaselt on palgatõusu mõjutav tootlikkuse aeglane kasv töötaja kohta seotud selliste teguritega nagu osalise tööajaga töökohtade suurem osakaal ja väiksem töötundide arv;

K.  arvestades, et osalise tööajaga töö ja ajutise töö määr on euroalal jäänud 2013. aastast saadik stabiilseks, kuid sellel on kogu tööhõives suur osakaal, sest osalise tööajaga töö hõlmas 2017. aastal oli 21,2 % kõigist lepingutest; arvestades, et osalise tööajaga töö osakaal on naiste hulgas oluliselt suurem (31,4 %) kui meeste seas (8,2 %), mis võib oluliselt mõjutada sissetulekuid ja sotsiaalkaitseõiguseid; arvestades, et 2016. aastal oli ajutiste lepingute osakaal selgelt suurim noorte hulgas, sest ajutise lepinguga töötas 43,8 % kõigist 15–24‑aastastest töötajaist;

L.  arvestades, et pensionide piisavus on endiselt probleem, sest sotsiaalse tõrjutuse oht suureneb vanusega, samas kui paljudele eakatele naistele tekitab endiselt raskusi 37 % suurune sooline pensionilõhe, mis suurendab nende vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu; arvestades, et mittestandardsetel töökohtadel ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötavate inimeste pensionid on väiksemad kui palgatöötajatel;

M.  arvestades, et sotsiaalteenuste, nagu lapsehoiu-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste, ning liikuvust toetavate taskukohaste teenuste kättesaadavus mõjutab märkimisväärselt sissetuleku piisavust, eelkõige väikese sissetulekuga või sotsiaalkaitsest sõltuvate inimeste jaoks;

1.  märgib, et kuigi euroalal on majanduslikud tingimused praegu soodsad ja üldine tööhõive pidevalt kasvab, ei ole majanduse taastumine kogu euroalal ühtlaselt jaotunud, ning palju arenguruumi on veel majandusliku lähenemise, noorte ja pikaajalise töötuse, soolise ebavõrdsuse, tööturu killustatuse ja ebavõrdsuse küsimuses, seda eriti haavatavate rühmade puhul, samuti allpool oma kvalifikatsiooni taset töötavate inimeste arvu, üldise vaesuse ja eelkõige palgavaesuse vähendamise osas, laste vaesuse kaotamise ning tootlikkuse tõstmise ja palgakasvu küsimuses; märgib, et sissetulekute ebavõrdsus oleks olnud palju suurem, kui poleks olnud ümberjaotava mõjuga sotsiaalseid siirdeid, mis 2015. aastal vähendasid vaesusriskis elavate inimeste osakaalu ligikaudu ühe kolmandiku võrra (33,7 %); peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et selle mõju oli ebapiisav ja liikmesriikide lõikes väga erinev, vähendades sissetulekute ebavõrdsust rohkem kui 20 % võrra Belgias, Soomes ja Iirimaal, kuid vähem kui 10 % Eestis, Kreekas, Itaalias, Lätis ja Portugalis;

2.  rõhutab, et sotsiaalsed õigused ning nõuetekohaselt toimiv ja tõhus sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagab piisava kaitse kõigile töötajatele, olenemata nende töösuhte liigist, lepingust või töövormist, on lisaks aktiivsele ja jätkusuutlikule tööturupoliitikale olulised eeltingimused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks, eelkõige kõige haavatavamate jaoks, tagades kaasavad riiklikud tööturud ning tugevdades kogu euroala majanduse vastupanu- ja konkurentsivõimet;

3.  peab tervitatavaks struktuurireformi tugiprogrammi kaudu liikmesriikidele pakutavat suuremat rahalist toetust reformide läbiviimiseks, et luua tööhõivet suurendavaid kvaliteetseid töökohti, vähendada töötust, pannes rõhku pikaajalise ja noorte töötusega võitlemisele, ning leida lahendusi palgatõusuks; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut laiendada struktuurireformi tugiprogrammi riikidesse, mille rahaühik ei ole euro, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist kogu ELis;

4.  võtab teadmiseks komisjoni 2018. aasta riigipõhised soovitused, mis moodustavad Euroopa poolaasta protsessis tähtsa osa, ja tunneb heameelt selle üle, et neis on pööratud erilist tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele; kutsub komisjoni üles tagama sotsiaalsete ja majanduslike riigipõhiste soovituste kooskõla ning järgima stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkusklauslit, nagu on sätestatud nõukogu ühiselt kokku lepitud seisukohas, mis käsitleb stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikumat kasutamist; märgib murega, et 2017. aastaks antud riigipõhiseid soovitusi rakendati täielikult või osaliselt ainult 50 % ulatuses, ja innustab seetõttu liikmesriike tegema nende soovituste rakendamiseks suuremaid jõupingutusi, seda eelkõige järgmistes valdkondades:

   vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, sealhulgas laste vaesus ja palgavaesus, eelkõige haavatavate rühmade hulgas;
   noorte ja pikaajaline töötus, kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule(18);
   sissetulekute ebavõrdsus;
   palgatõus;
   võitlus haridussüsteemist varakult lahkumise ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte suure arvu vastu;
   haridus, elukestev õpe, kutseharidus ja -koolitus;
   pensionisüsteemide jätkusuutlikkus ja piisavus;
   tervishoid, sealhulgas pikaajaline hooldus;
   kindel ja paindlik tööhõive;
   sooline tasakaal, eriti tööturul osalemine ning sooline palga- ja pensionilõhe;

5.  rõhutab seetõttu, et inimväärsete töökohtade loomine, juurdepääs sotsiaalkaitsele, olenemata töösuhtest või lepingu liigist, ning palgatõus mõjutavad oluliselt ebavõrdsuse vähendamist, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ning aitavad parandada elatustaset ja toetada majanduse elavdamist; rõhutab, et liikmesriikide reformid, mida komisjon soovitab riigipõhiste soovituste kaudu, peaksid seega keskenduma eelkõige meetmetele, mis suurendavad tootlikkust ja jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali, toetavad kvaliteetse tööhõive loomist ning vähendavad ebavõrdsust ja vaesust, eriti laste vaesust; julgustab looma avatud tööhõivevorme ning tagama seejuures kohandatavuse, edendama kaasavat tööturgu ning tagama töö- ja eraelu tasakaalu;

6.  peab tervitatavaks komisjoni 13. märtsi 2018. aasta teatist Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise järelevalve kohta (COM(2018)0130), mis lähtub riiklikul tasandil võetud meetmete ja tehtud edusammude analüüsimisel Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteetidest ning viib seeläbi samba kooskõlla Euroopa poolaasta tsükliga; rõhutab, et ELi sotsiaalsed eesmärgid ja kohustused peaksid olema majanduseesmärkidega võrdselt prioriteetsed; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama sotsiaalseid õigusi, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast viisil, mis looks ELi jaoks tõelise sotsiaalse mõõtme (seadusandluse, poliitiliste otsuste tegemise mehhanismide ja asjakohasel tasandil pakutavate finantsinstrumentide kaudu);

7.  märgib, et euroala riikide tööturud erinevad märkimisväärselt ja see on nende nõuetekohase toimimise seisukohalt probleemiks; nõuab seetõttu, ilma et see piiraks siiski subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist, hästi kavandatud tööturupoliitikat ja reforme, mis loovad kvaliteetse tööhõive, edendavad võrdseid võimalusi, töötajate võrdset kohtlemist ning sotsiaal- ja solidaarsusmajandust, hõlbustavad võrdset juurdepääsu tööturule ja sotsiaalkaitset, lihtsustavad tööjõu liikuvust, toovad töötud tööturule tagasi ning vähendavad ebavõrdsust ja soolist tasakaalustamatust; kutsub liikmesriike üles arendama sotsiaal- ja majanduspoliitikat kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(19), tagades eelkõige piisava sissetulekutoetuse, kättesaadavad tööturud ja juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, mida kõike peetakse jätkusuutlike tulemuste seisukohalt väga oluliseks;

8.  rõhutab vajadust tõsta tööhõivemäära ja edendada inimväärsete töökohtade loomist eelkõige pikaajaliste töötute, madala kvalifikatsiooniga töötajate, noorte ja vanemate töötajate, naiste, rändajate, puudega inimeste, vähemuste ja marginaliseerunud kogukondade, nagu romad, hulgas, et täita strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk tõsta tööhõivemäär 75 %ni ning vähendada vaesuse, eriti laste vaesuse ja palgavaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse ohtu, millega need inimesed silmitsi seisavad; rõhutab vajadust vähendada vaesuses elavate inimeste arvu, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk vähendada vaeste arvu 20 miljoni võrra; rõhutab vajadust vähendada laste vaesust kogu ELi hõlmava lastegarantii rakendamise kaudu;

9.  kutsub liikmesriike üles töötama välja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas olevaid meetmeid ja strateegiaid nende inimeste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks, kelle jaoks tööturg on kättesaamatu, nt äärmises puuduses elavad inimesed, nagu kodutud, lapsed ja noored ning füüsilise ja vaimse tervise krooniliste probleemidega inimesed;

10.  nõuab riiklikke strateegiaid ja ELi tasandil kooskõlastamist, et võidelda ealise diskrimineerimise vastu tööturgudel vastusena eakamate töötajate arvu kasvule ELi tööjõu hulgas, suurendades selleks muu hulgas teadlikkust nõukogu direktiivist 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(20), viies töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjad vastavusse jätkusuutliku tööhõive eesmärkidega, pidades ühtlasi silmas uusi ja tekkivaid kutsealaseid riske, tagades juurdepääsu elukestva õppe võimalustele ning tõhustades poliitikat, mis toetab töö- ja pereelu ühitamist;

11.  kutsub euroala liikmesriike üles positiivset majandusprognoosi täielikult ära kasutama ja viima läbi tööturureforme, mis keskenduvad prognoositavaid, turvalisi ja tähtajatuid töövorme soodustavate töökohtade loomisele, edendavad õiguslikult kindlaid töölepingud, milles sätestatakse töötingimused, ennetades näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja selle vastu võideldes ning tagades piisava sotsiaalkaitse, olenemata töösuhtest või lepingu liigist; kutsub liikmesriike üles võtma vastu nõukogu kavandatud soovituse sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta ja seda rakendama ning julgustama mittestandardses tööhõives osalevaid inimesi liituma sotsiaalkaitsekavadega; rõhutab prognoositavaid ja läbipaistvaid töötingimusi käsitleva direktiivi üle peetavate läbirääkimiste tähtsust;

12.  kutsub liikmesriike üles investeerima tervishoiuteenustesse kogu eluea vältel, jätkama tööd 2002. aasta Barcelona lapsehoiueesmärkide täitmiseks ning töötama välja eakate ja ülalpeetavate inimeste hoolduseesmärgid; on veendunud, et hooldusteenuste osutamine perekonnas ei tohiks kahjulikult mõjutada sotsiaal- ja pensionihüvitisi; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tagama piisava pensioniõiguste kogunemise;

13.  kutsub euroala liikmesriike üles vähendama soolist pensionilõhet ning tagama inimväärsete ja piisavate pensionihüvitiste kaudu põlvkondadevahelise võrdsuse, et kaotada vanaduspõlve vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning tagada samal ajal, et pensionisüsteemid oleksid pikaajaliselt jätkusuutlikud ja piisavad, ning edendama suuremat tööhõivet kvaliteetsetel töökohtadel, mis annavad riiklikesse pensionisüsteemidesse suurema panuse ega koorma nooremaid põlvkondi; märgib murega, et enamikus euroala liikmesriikides on nii sooline pensionilõhe kui ka ennetähtaegselt pensionile jäämise tase ikka kõrge; juhib tähelepanu sellele, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkust on võimalik suurendada mitmete algatuste kaudu, näiteks vähendades töötust, võideldes tõhusalt deklareerimata tööga ning integreerides rändajad ja pagulased tööturule; väljendab heameelt pensionide piisavuse 2018. aasta aruandes esitatud komisjoni soovituse üle, mille kohaselt tuleks vanemaealiste sissetulekute piisavust ja pensionisüsteemide finantsilist jätkusuutlikkust käsitleda terviklikul viisil; nõuab, et rohkem analüüsitaks olukorda, milles on kõige vanemad eakad, kelle pension võib olla aja jooksul inflatsiooni tõttu vähenenud;

14.  leiab, et liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemide reformid peavad olema välja töötatud nii, et need hõlbustaksid teovõimeliste inimeste osalemist tööturul, muutes töö tasuvaks; rõhutab sellega seoses, et sissetulekutoetus peaks olema suunatud enim abi vajavatele inimestele;

15.  märgib, et vabade töökohtade määr oli euroala riikides 2018. aasta esimeses kvartalis 2,1 %, 2017. aastal oli see aga 1,9 %ga; rõhutab, et vajalikke oskusi on võimalik omandada ja oskuste mittevastavuse probleemi saab lahendada, parandades hariduse ja koolituse, sealhulgas sihipärase kvaliteetse koolituse kvaliteeti, kättesaadavust, taskukohasust ja juurdepääsetavust, tugevdades kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppe meetmeid, pöörates erilist tähelepanu põhioskustele, ning pakkudes täiskasvanute mitteformaalse hariduse võimalusi, mis vajavad kohandatud toetust, sealhulgas ELi rahastamist, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 149 kohaldamist, ning riiklikul ja piirkondlikul tasandil rahastamist; nõuab sellega seoses erimeetmeid, et toetada haavatavaid rühmi, nagu romad, puudega inimesed, varakult haridussüsteemist lahkujad, pikaajalised töötud ning rändajad ja pagulased; kinnitab vajadust suurendada kutseõppe tööturu vajadustele vastavust ja astuda samme selle huvipakkuvuse suurendamiseks võrreldes akadeemilise haridusega; toetab oskuste täiendamise meetme jätkuvat rakendamist ja järelevalvet, et aidata inimestel omandada 21. sajandi põhioskuseid; kutsub liikmesriike üles seadma esikohale põhjaliku koolituse andmise digitaal- ja ettevõtlusoskuste alal ning võtma oskuste täiendamise ja ümberõppe valdkonnas arvesse üleminekut digitaalsele majandusele;

16.  väljendab muret asjaolu pärast, et ELi 19 liikmesriigi keskmine haridusele ettenähtud valitsemissektori üldkulude määr protsendina SKPst langes ajavahemikul 2009–2016 järjest igal aastal(21); rõhutab, et hästi rahastatud riiklikud haridussüsteemid on võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse tagamiseks hädavajalikud;

17.  märgib suure murega, et vähese või puuduliku kirjaoskusega, sealhulgas vähese või puuduliku funktsionaalse ja meediakirjaoskusega ELi kodanike arv on jätkuvalt suur, mis raskendab tõsiselt sisukat ja tõhusat osalemist avalikus elus ja tööturul;

18.  toetab duaalõppe ja muude sarnaste meetmete edendamist; rõhutab, et tõhus side hariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja tööturu vahel võib otsustavalt edendada töökohtade loomist;

19.  rõhutab, et ohutu ja nõuetekohane õpikeskkond on hädavajalik õpilaste ja õpetajate heaolu tagamiseks;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitikas välja erimeetmed, et tagada puudega ja ebasoodsa taustaga inimeste tulemuslik kaasatus;

21.  juhib tähelepanu vajadusele kavandada ja edendada koolides hästi korraldatud ja ajakohaseid kutsenõustamisprogramme, eelkõige maa- ja mägipiirkondades, piirialadel ja saartel;

22.  toetab üliõpilaste, töötajate, sportlaste ja kunstnike liikuvust ELis ja euroalal; tunneb siiski muret selle pärast, et märkimisväärsed elu- ja töötingimuste erinevused euroalal põhjustavad sundrännet, mis süvendab veelgi ajude äravoolu mõju; juhib tähelepanu sellele, et ajude äravoolu pidurdamise peamine eeltingimus on inimväärsete töökohtade loomine ning tulemuslike haridus-, koolitus- ja karjäärinõustamisstrateegiate edendamine; nõuab, et tulevaste haridus- ja tööhõivemeetmetega, sealhulgas Euroopa haridusruumi täieliku väljaarendamisega, käsitletaks tõhusalt nimetatud olukorda; rõhutab vajadust võtta kasutusele Euroopa üliõpilaspilet, et edendada õpiliikuvust ja lihtsustada tunnistuste, diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, mis vähendaks üliõpilaste ning haridus- ja koolitusasutuste halduskoormust ja kulusid;

23.  rõhutab, et koostööraamistiku „Haridus ja koolitus 2020“ (HK 2020) võrdlusaluste põhjal peaks 2020. aastaks olema puuduliku lugemisoskuse ja nõrkade matemaatika- ja teadusalaste oskustega 15aastaste osakaal alla 15 %; pooldab 15‑aastaste kehva haridusalase edasijõudmise näitaja (rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) uuringu põhjal kehvad tulemused matemaatikas) lisamist uude sotsiaalnäitajate tulemustabelisse;

24.  tuletab meelde, et vastavalt koostööraamistikus HK 2020 sätestatud sihttasemetele peaks 2020. aastaks olema alusharidust saavate laste (neljandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani) osakaal vähemalt 95 %; rõhutab, et sotsiaalnäitajate tulemustabelis on lastehoiu valdkonna kohta vaid üks näitaja, mis puudutab ametlikus lapsehoius olevaid alla kolmeaastaseid lapsi; rõhutab, et puudub teave vanemate, kuid veel eelkooliealiste laste kohta, samuti teave lapsehoiuvõimaluste ulatuse kohta, mida mõõdetakse osutatud teenustundidega;

25.  võtab arvesse avatud hariduse ja avatud ülikoolide, eelkõige töötajatele pakutavate veebipõhiste koolitusprogrammide positiivset osa teadmiste ja oskuste omandamises, kuna tegemist on dünaamilise õppevormiga, mis vastab osalejate praegustele vajadustele ja huvidele;

26.  kordab oma nõudmist, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks programmi „Erasmus+“ rahastamispaketti vähemalt kolmekordistada, et kaasata kogu Euroopas rohkem noori, noorteorganisatsioone, gümnaasiumiõpilasi ja praktikante; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele, et võimaldada neil programmis osaleda, samuti puuetega inimestele kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ELile ja liikmesriikidele tulenevate kohustustega;

27.  tuletab meelde kultuuri- ja loomesektori strateegilist potentsiaali ELis töökohtade ja jõukuse loojana; rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandusse kuulub 11,2 % kõigist eraettevõtjatest ja 7,5 % kõigist ELi kogumajanduse töötajatest ning see majandusharu loob 5,3 % Euroopa kogulisandväärtusest; toonitab kultuuri- ja loomemajanduse tähtsust Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel ning selle panust majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivesse, iseäranis noorte tööhõivesse;

28.  rõhutab, et piisavad investeeringud haridusse, eelkõige digitaaloskustesse ja programmeerimisse, ning kavandamine selles valdkonnas on hädavajalik, et tagada liidu konkurentsivõime, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ja töötajate töölesobivus;

29.  palub komisjonil luua noortele stiimulid ettevõtte loomiseks ja pakkuda neile selles tehnilist tuge ning esildada meetmed ettevõtluse edendamiseks, mis toimuks muu hulgas ka liikmesriikide koolide õppekavade kaudu;

30.  rõhutab vajadust viia läbi reformid, mis valmistavad tööturgu ja selle tööjõudu ette igas vanuses ja eri taustaga inimestele mõeldud digiüleminekuks paindliku, õppijapõhise lähenemisviisi kaudu, tagades eelkõige asjakohased võimalused elukestvaks õppeks ja digitaaloskuste alaseks koolituseks, mis on teadmistel põhineva majanduse keskne osa; rõhutab, kui tähtis on elukestev karjäärinõustamine inimese asjakohastes, paindlikes ja kvaliteetsetes koolitus- ja karjäärivõimalustes osalemise tagamisel; tuletab sellega seoses meelde tööturu kiirest muutumisest tingitud oskuste prognoosimise piiranguid ning rõhutab, kui tähtsad on seejuures valdkonnaülesed oskused, nagu suhtlemine, probleemide lahendamine, loovus ja õppimisvõime, mis kõik tugevdavad inimeste vastupanuvõimet ning suurendavad nende muutustega kohanemise ja elu jooksul uute oskuste omandamise võimet; toob esile vajaduse tagada, et riiklikud sotsiaalkaitsesüsteemid pakuksid piisavat kaitset kõigile töötajatele, kaasa arvatud neile, kes töötavad uutes tööhõivevormides ja uut tüüpi lepingutega, ning piisavat toetust neile, kes ei saa töötada või ei suuda tööd leida; palub liikmesriikidel töötada välja tööturupoliitika, mis toetab sektoritevahelist liikuvust ja töötajate ümberõpet, mis muutub järjest olulisemaks, sest meie tööturud kohanevad majanduse digitehnoloogiale üleminekuga; rõhutab sellega seoses vajadust kindlustada nii ametiühingute kui ka tööandjate organisatsioonide kaasamine, et tagada õiglane üleminek;

31.  kutsub euroala liikmesriike üles viima ellu vajalikke reforme ja suurendama sotsiaalseid investeeringuid, et tagada oma tervishoiusüsteemi juurdepääsetavus, kättesaadavus, taskukohasus, kvaliteet ja kulutasuvus; nõuab Euroopa eesmärki uuendamist, et oluliselt suurendada tervena elatud aastate arvu, muutes ennetuse lisaks ravimeetmetele ELi tervishoiupoliitika prioriteediks; nõuab tervise edendamise kampaaniate aktiivset läbiviimist;

32.  nõuab pikaajalise hoolduse süsteemide kvaliteedi ja juurdepääsetavuse Euroopa strateegiat, milles järgitakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuste õiguste- ja kogukonnapõhist käsitlusviisi; nõuab pikaajalise hoolduse teenustesse märkimisväärsete investeeringute tegemist, et valmistuda ette vajaduste suurenemiseks, mida prognoositakse demograafilist muutust silmas pidades; tunnistab, et pikaajalise hoolduse sektor pakub ebapiisavaid töötingimusi, ja nõuab pikaajalise hoolduse kvaliteedi tagamiseks hooldustöö ja hooldusteenuste valdkonna töötingimuste ümberhindamist;

33.  juhib tähelepanu sellele, et parema töö- ja eraelu tasakaalu jaoks on vaja hästi kavandatud poliitikat, mis hõlmab taskukohase lastehoiu- ja väikelastehoiu ning pikaajalise hoolduse teenuste pakkumist, tasakaalustab sooliselt meeste ja naiste hooldajarolli ning edendab paindlikku töökorraldust ning soodsa ja tasustatud rasedus- ja sünnitus-, isa- ja hoolduspuhkuse kasutamist; on sellega seoses seisukohal, et parema töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks tuleb vastu võtta tasakaalustatud direktiiv vanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta; nõuab lisaks Euroopa algatust sotsiaalkaitse ja mitteametlikele hooldajatele mõeldud teenuste kohta;

34.  rõhutab struktureeritud dialoogi ning tööandjate organisatsioonide, ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osaluse edendamise tähtsust tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning reformide väljatöötamisele ja rakendamisele kaasaaitamisel ning nende poolaasta protsessis aktiivse osalemise tähtsust;

35.  on veendunud, et ülemaailmse konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks peab liikmesriikide tööturu õigusraamistik olema selge, lihtne ja paindlik ning hoidma kõrgeid tööstandardeid;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(2) ELT C 179, 25.5.2018, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0181.
(4) ELT C 155, 25.5.2011, lk 10.
(5) Direktiivid (EL) 2018/849, (EL) 2018/850, (EL) 2018/851 ja (EL) 2018/852.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0325.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0078.
(8) ELT C 356, 4.10.2018, lk 89.
(9) ELT C 346, 27.9.2018, lk 200.
(10) ELT C 346, 27.9.2018, lk 156.
(11) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.
(12) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.
(13) ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.
(14) ELT C 366, 27.10.2017, lk 117.
(15) ELT C 35, 31.1.2018, lk 157.
(16) https://www.coe.int/en/web/turin-european-social-charter/turin-process.
(17) http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=et&pubId=8030&furtherPubs=yes.
(18) ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.
(19) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.
(20) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(21) Eurostati andmed.


Facebooki kasutajate andmete kasutamine Cambridge Analytica poolt ning selle mõju andmekaitsele
PDF 150kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon Facebooki kasutajate andmete kasutamise kohta Cambridge Analytica poolt ja selle mõju kohta andmekaitsele (2018/2855(RSP))
P8_TA(2018)0433B8-0480/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi lepingut, ELi toimimise lepingut, ELi põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7, 8, 11, 12, 39, 40, 47 ja 52, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artikleid 8, 9, 10, 11, 13, 16 ja 17, ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli, eriti selle artiklit 3,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artikleid 2, 17, 19, 20 ja 25,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokolli,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja uuringut libauudiste kohta ning alamkoja digitaal-, kultuuri-, meedia- ja spordikomisjoni 5. vahearuannet valeinfo ja libauudiste kohta,

–  võttes arvesse USA esindajatekoja energeetika- ja kaubanduskomisjonis toimunud kuulamisi,

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsust (EL) 2016/1250 isikuandmete kaitse piisavuse kohta ELi‑USA andmekaitseraamistikus Privacy Shield vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ(3),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni ELi‑USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsust kohtuasjas C‑362/14: Maximillian Schrems vs. andmekaitsevolinik(5),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 25. jaanuari 2018. aasta otsust kohtuasjas C‑498/16 Maximilian Schrems vs. Facebook Ireland Limited(6),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 5. juuni 2018. aasta otsust kohtuasjas C‑210/16 Unabhängiges Landeszentrum für Datenschutz Schleswig-Holstein vs. Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein GmbH(7),

–  võttes arvesse David Carolli ametlikku taotlust, milles ta nõudis, et Cambridge Analytica tagastaks tema isikuandmed ja avalikustaks nende allika,

–  võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 19. märtsi 2018. aasta arvamust nr 3/2018 internetis manipuleerimise ja isikuandmete kohta(8),

–  võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud töörühma 3. oktoobri 2017. aasta suuniseid automatiseeritud otsuste tegemise ja profiilianalüüsi kohta seoses määrusega (EL) 2016/679(9),

–  võttes arvesse kahte Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimeeste ja Facebooki tegevjuhi Zuckerbergi vahel toimunud kohtumisel vastuseta jäänud küsimustele antud kirjalike vastuste kogu, mille Facebook avaldas vastavalt 23. mail(10) ja 4. juunil 2018(11),

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta soovitust (EL) 2018/234 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta(12), komisjoni 12. septembri 2018. aasta soovitust valimiskoostöö võrgustike, veebisisu läbipaistvuse, küberintsidentide eest kaitsmise ning väärinfo levitamise kampaaniate vastu võitlemise kohta Euroopa Parlamendi valimiste raames (C(2018)5949) ning komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist „Vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamine“ (COM(2018)0637),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 kontrollimenetluse osas, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames (COM(2018)0636),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta juhiseid liidu andmekaitseõiguse kohaldamise kohta valimiste kontekstis (COM(2018)0638),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poolt volitatud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni korraldatud põhjalikke kuulamisi, mis käsitlesid Facebooki kasutajate andmete kasutamist Cambridge Analytica poolt ja selle mõju andmekaitsele,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo aruandeid andmeanalüüsi kasutamise ja poliitiliste kampaaniate kohta ning aruannet pealkirjaga „Democracy disrupted“(13),

–  võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 25. juunil 2018. aastal esitatud tunnistust(14),

–  võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et uuriv ajakirjandus avastas ja avalikustas Facebooki kasutajate andmete suure lekke seoses juurdepääsuga, mille Facebook andis kolmandatele rakendustele, ning nende andmete hilisema väärkasutamise valimiskampaaniates ning muud suurte sotsiaalmeediaettevõtete kogutavate ja hoitavate isikuandmetega seotud rikkumised, mis tulid ilmsiks hiljem;

B.  arvestades, et kõnealused isikuandmetega seotud rikkumised mõjutasid kodanikke kõikjal maailmas, sealhulgas Euroopa kodanikke ja Euroopa Liidu territooriumil elavaid kolmandate riikide kodanikke; arvestades, et mitme riigi parlamendid korraldasid kuulamisi ja uurimisi ning avaldasid selles küsimuses oma järeldused;

C.  arvestades, et nimetatud isikuandmetega seotud rikkumisi esines pikema aja jooksul; arvestades, et juhtumiga seotud äriühingud rikkusid sel ajal kehtinud ELi andmekaitseõigust, eelkõige direktiivi 95/46/EÜ ja direktiivi 2002/58/EÜ;

D.  arvestades, et Cambridge Analytica skandaaliga seoses ilmnenud andmete väärkasutus toimus enne isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist;

E.  arvestades, et Facebook on kinnitanud, et pangakonto- või krediitkaardiandmeid ega isikutunnistuse andmeid Cambridge Analyticaga ei jagatud;

F.  arvestades, et Cambridge Analytica väitis, et andmetöötlus toimus ametlikult uurimisotstarbel, kuid hiljem anti kogutud andmed edasi poliitilisel ja kaubanduslikul eesmärgil;

G.  arvestades, et kõnealuste äriühingute esmane reaktsioon ei vastanud ootustele ega võimaldanud asjaomastel asutustel teostada täielikku ja sõltumatut uurimist riiklikul ega Euroopa tasandil;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimehed korraldasid 22. mail 2018. aastal esimese kinnise arvamuste vahetuse Facebooki tegevjuhi ja asutaja Mark Zuckerbergiga ning selle kohtumise tulemusel andis esimeeste konverents kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesande korraldada koos põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoniga põhjalikud järelkuulamised;

I.  arvestades, et 4. ja 25. juunil ning 2. juulil 2018. aastal toimusid kuulamised Facebooki / Cambridge Analytica juhtumi mõju kohta andmekaitse, valimiste korraldamise, libauudiste ja sotsiaalmeedia turupositsiooniga seotud küsimustele, ning arvestades, et kuulamistel osalesid asjaomased volinikud, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektor, Euroopa andmekaitseinspektor, Euroopa Andmekaitsenõukogu eesistuja, Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo, Ühendkuningriigi valimiskomisjoni tegevjuht, asjast huvitatud kodanikud ja Facebook;

J.  arvestades, et Facebook keeldus saatmast kuulamistele asjakohase vastutustasandi töötajaid, kellel oleksid vajalikud tehnilised oskused ja teadmised, nagu nõudsid asjaomaste komisjonide esimehed, ning saatis selle asemel kõigile kolmele kuulamisele avaliku poliitika meeskonna liikmed; arvestades, et Facebooki esindajad ei esitanud kuulamistel täpset teavet konkreetsete meetmete kohta, mida on võetud, et tagada täielik vastavus ELi andmekaitseõigusele, ning esitatud teave oli pigem üldist laadi;

K.  arvestades, et Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuses nr 3/2018 käsitletakse mitmeid murekohti seoses internetis manipuleerimise ja isikuandmetega; arvestades, et Euroopa Andmekaitseinspektor on ühtlasi seisukohal, et konkurentsiõigus mängib otsustavat rolli turgu valitsevate ettevõtjate vastutuse tagamisel ja demokraatia kaitsmisel liigse turuvõimu eest; arvestades, et üksikisikute huvid peaksid olema paremini esindatud, kui hinnatakse turgu valitseva seisundi kuritarvitamist või selliste äriühingute ühinemist, mis võivad olla koondanud märkimisväärse teabevõimu;

L.  arvestades, et artikli 29 alusel asutatud töörühm märkis oma 3. oktoobri 2017. aasta arvamuses, et profiilide koostamine ja automatiseeritud otsuste tegemine võivad oluliselt ohustada üksikisikute õigusi ja vabadusi, mida tuleb asjakohaselt kaitsta;

M.  arvestades, et Euroopa Andmekaitsenõukogu eesistuja rõhutas, et Facebooki / Cambridge Analytica juhtum leidis aset enne isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist ning seetõttu ei kohaldata isikuandmete kaitse üldmääruse kohast juhtiva järelevalveasutuse süsteemi; arvestades, et uurimisi juhtis Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo;

N.  arvestades, et Facebook tunnistas, et sõlmis rakendusearendajaga lepingu, ilma et oleks eelnevalt kontrollinud lepingutingimusi, kus arendajale jäeti õigus avaldada isikuandmeid kolmandatele isikutele; arvestades, et sellel hooletusel olid tõsised tagajärjed, ning arvestades, et selline tegevus oli ebaseaduslik ka sel ajal kohaldatud andmekaitseseaduse kohaselt;

O.  arvestades, et praegu käivad läbirääkimised e-privaatsuse määruse üle;

P.  arvestades, et Euroopa Andmekaitsenõukogu on märkinud, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohase järjepidevuse mehhanismi raames tegeletakse juba umbes 100 piiriülese juhtumiga; arvestades, et see mehhanism koordineerib riiklike andmekaitseasutuste tegevust, et tagada ELi andmekaitsealaste õigusnormide jõustamisel ühtne lähenemisviis

Q.  arvestades, et andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ühinenud Facebook on kinnitanud, et poliitilise nõustamisega tegeleva firma Cambridge Analytica poolt lubamatul moel kasutatud andmete seas olid ka kuni 2,7 miljoni ELi kodaniku isikuandmed;

R.  arvestades, et 28. septembril 2018 tegi Facebook avalikkusele teatavaks, et kolmas isik on rünnanud tema süsteeme ja kasutanud ära süsteemi nõrkust, et saada juurdepääs 50 miljoni kasutaja kontole, ning arvestades, et Iirimaa andmekaitsekomisjon ja teised andmekaitseasutused on alustanud nende asjaolude uurimist, et hinnata vastavust ELi andmekaitseõigusele;

S.  arvestades, et USA föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) uurib praegu, kas Facebook on jätnud täitmata privaatsusega seotud lubadused, nende hulgas lubaduse olla kooskõlas andmekaitseraamistikuga Privacy Shield, või kas ta kasutas ebaausaid teguviise, mis põhjustavad tarbijatele olulist kahju, rikkudes FTC akti ning eelmist, 2011. aastal saavutatud kokkulepet FTC ja Facebooki vahel;

T.  arvestades, et Belgia, Itaalia, Hispaania ja Portugali tarbijaorganisatsioonid on algatanud Facebooki vastu kollektiivse hüvitamise hagi, nõudes rahalist hüvitist mõjutatud Facebooki kasutajatele nendes riikides;

U.  arvestades, et BEUC märkis oma 25. juunil 2018 esitatud tunnistuses, et on vaja tagada platvormi vastutus kolmandate isikute juurdepääsu puhul isikuandmetele; arvestades, et BEUC märgib samas tunnistuses, et äriühingud peaksid tegema rohkem, et tagada usaldusväärsed vastutusstruktuurid seoses partnerite juurdepääsuga isikuandmetele ja nende andmete edasise kasutamisega;

V.  arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo uurimine hõlmas ka Cambridge Analytica, selle emaettevõtte SCL Elections Limited ja Aggregate IQ vahelist seost ning väiteid, et Facebookist saadud isikuandmeid võisid Ühendkuningriigi ELi liikmesuse referendumil väärkasutada mõlemad pooled ning neid võidi kasutada ka 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste protsessis; arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo korraldatud uurimine viidi läbi peamiselt 1998. aasta andmekaitseseaduse ning 2003. aasta eraelu puutumatuse ja elektroonilise side määruse alusel, kasutades vajaduse korral ka isikuandmete kaitse üldmäärust;

W.  arvestades, et Ühendkuningriigi alamkoja kultuuri, meedia ja spordikomisjon kuulas ära tõendid, mis näitasid väidetavat Venemaa sekkumist valimisprotsessidesse ELis, ning nõudis, et vastutavad riiklikud ametiasutused uuriksid neid väiteid; arvestades, et USAs määrati 2017. aasta mais ametisse erinõunik, et uurida Venemaa sekkumist 2016. aasta presidendivalimistesse ja sellega seotud küsimusi, ning arvestades, et see uurimine jätkub;

X.  arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo on esitanud Facebookile teate kavatsuse kohta määrata rahaline karistus summas 500 000 naelsterlingit läbipaistvuse ja turvalisuse puudumise tõttu andmete kogumisel, mis kujutab endast 1998. aasta andmekaitseseaduse kohaste esimese ja seitsmenda andmekaitsepõhimõtte rikkumist;

Y.  arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo on juba väljastanud 23 teatist 17 eri organisatsioonile ja üksikisikule, sh 23. veebruaril 2018 Facebookile, et nõuda organisatsioonidelt struktureeritud teabe esitamist; arvestades, et Facebook kinnitas 18. mail 2018, et Aggregate IQ lõi ja mõnel juhul avaldas reklaame Demokraatliku Unionistliku Partei (DUP) kampaania Vote to Leave, Vote Leave, BeLeave ja Veterans for Britain nimel;

Z.  arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo on väljendanud muret seoses kasutajate käsutuses oleva teabega andmeallikate kohta ning kasutajatele pakutavate kontrollivõimaluste kättesaadavuse ja läbipaistvusega; arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo kinnitas ka, et Facebooki pakutavad üldine privaatsust puudutav info ja kontrollivõimalused ei andnud kasutajatele tegelikult teavet nende isikuandmete tõenäoliste kasutamisviiside kohta; arvestades, et Ühendkuningriigi teabevoliniku büroo on väljendanud muret juhtumite pärast, kus Facebooki platvormil olevaid andmeid kasutati eesmärkidel, milleks need ei olnud ette nähtud või mida andmesubjektid ei oleks saanud mõistlikult eeldada;

AA.  arvestades, et Ühendkuningriigi valimiskomisjoni andmetel kulutasid Ühendkuningriigi erakonnad 2017. aasta üldvalimistel 3,2 miljonit naelsterlingit otseselt Facebooki reklaami peale;

AB.  arvestades, et sotsiaalvõrgustikud on erakondade ja avalike institutsioonide jaoks oluline platvorm, mis võimaldab neil kodanikega suhelda;

AC.  arvestades, et ülemaailmsetel internetiplatvormidel on keeruline tulla toime valeuudistega, arvestades eri riikide ja piirkondade erinevaid ohte ja meediamaastikke;

AD.  arvestades, et andmeanalüüs ja algoritmid mõjutavad kodanikele kättesaadavaks tehtavat teavet järjest rohkem; arvestades, et kui selliseid tehnikaid valesti kasutatakse, võivad ohtu sattuda nii teabe kättesaadavuse põhiõigus kui ka meediavabadus ja mitmekesisus;

AE.  arvestades, et algoritmiline vastutus ja läbipaistvus on väga olulised, et tagada üksikisikute nõuetekohane teavitamine ja selge arusaamine nende isikuandmete töötlemisest; arvestades, et see peaks tähendama tehnilisi ja talitluslikke meetmeid, mis tagavad läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise automatiseeritud otsustusprotsessi abil ning keelavad üksikisiku käitumise tõenäosuse arvutamise; arvestades, et läbipaistvus peaks tagama üksikisikutele kasutatud loogika, tähtsuse ja prognoositud tagajärgede kohta sisulise teabe; arvestades, et see peaks hõlmama teavet selle kohta, milliseid andmeid suurandmete analüüsi treenimisel kasutati, ja andma inimestele võimaluse neid puudutavaid otsuseid mõista ja jälgida;

AF.  arvestades, et 2. juulil 2018. aastal Euroopa Komisjoni volinikega toimunud kohtumisel lubas Facebook teha koostööd ja võimaldada sõltumatutele teadlastele juurdepääsu väidetava valimismanipulatsiooni andmetele;

1.  ootab, et kõik internetiplatvormid tagaksid täieliku vastavuse ELi andmekaitseõigusele, nimelt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja direktiivile 2002/58/EÜ (e‑privaatsuse direktiivile), ning aitaksid kasutajatel mõista, kuidas nende isikuandmeid suunatud reklaamimudelis töödeldakse, ning tagaksid tõhusate kontrollimeetmete kättesaadavuse, mis hõlmab selle tagamist, et erinevate töötlemise eesmärkide jaoks kasutatakse eraldi nõusolekuid ja et rakendatakse suuremat läbipaistvust seoses privaatsussätetega ning privaatsust puudutavate teadete esitusviisi ja nähtavusega;

2.  rõhutab, et ELi andmekaitseõiguses teadustegevuseks võimaldatavat erandit ei tohi kunagi kasutada seaduslüngana andmete väärkasutamiseks;

3.  võtab teadmiseks Facebooki väite, et ta kasutab Facebooki mittekasutajate andmeid üksnes selleks, et luua koondandmekogusid, mille põhjal saab teha järeldusi teenuse kasutamise viiside kohta;

4.  rõhutab, et andmete töötlemisel ja analüüsimisel avaliku ja erasektori ning muude osaliste poolt on vaja algoritmidega seoses palju suuremat vastutust ja läbipaistvust, kuna see aitaks tagada, et isikuid teavitatakse nõuetekohaselt nende isikuandmete töötlemisest;

5.  on seisukohal, et digiajastu nõuab valimisseaduste kohandamist uue digitaalse reaalsusega, ning soovitab, et tavapäraseid (võrguväliseid) valimistagatisi, nagu reeglid, mida kohaldatakse valimisperioodi poliitiliste teadaannete, valimistega seotud kulude läbipaistvuse ja piirmäärade, valimisreklaamikeelu järgimise ning kandidaatide võrdse kohtlemise suhtes, tuleks kohaldada ka internetis; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid võtma elektrooniliste kampaaniate ja reklaami jaoks kasutusele digitaalsete jälgede kohustusliku süsteemi ning rakendama komisjoni soovitust, millega püütakse parandada internetis ostetud poliitreklaami ja poliitiliste teadaannete läbipaistvust; rõhutab, et mis tahes poliitiline reklaam peaks sisaldama kergesti kättesaadavat ja arusaadavat teavet avaldaja ning selle kohta, kes on juriidiliselt vastutav kulude eest, et oleks selge, kes kampaaniat toetab, sarnaselt mitmetes liikmesriikides praegu trükireklaamikampaaniatele kehtivatele nõuetele; rõhutab, et liidu kodanikud peaksid olema võimelised internetis lihtsasti ära tundma ostetud poliitreklaami ja poliitilisi teadaandeid ning nende taga olevat erakonda, sihtasutust või organisatsiooni; rõhutab lisaks, et läbipaistvus peaks hõlmama ka täielikku teavet selle kohta, millised olid konkreetse poliitreklaami sihtrühma valimise kriteeriumid ja milline on eeldatava sihtrühma suurus;

6.  märgib, et Facebook on ajakohastanud oma privaatsusseadeid, et võimaldada kasutajatel hoiduda suunatud reklaamist, sh kolmandatelt isikutelt saadud teabel põhinevast reklaamist ning Facebooki kogutud isikuandmete kasutamisest muudel veebisaitidel või -platvormidel reklaami näitamiseks;

7.  soovitab kõigil internetiplatvormidel eristada oma reklaamitoodete kasutamist poliitilistel ja kaubanduslikel eesmärkidel; tuletab meelde, et isikuandmete töötlemiseks poliitreklaami eesmärgil on vaja kaubanduslikust reklaamist erinevat õiguslikku alust;

8.  usub, et Facebooki poolt USAs hiljuti kasutusele võetud nõue kontrollida poliitiliste reklaamide identiteeti, asukohta ja sponsorit on hea algatus, mis suurendab läbipaistvust ja aitab võidelda välismaiste osalejate valimistesse sekkumise vastu; nõuab, et Facebook kehtestaks poliitreklaamile samasugused nõuded ka Euroopas; kutsub liikmesriike üles kohandama vastavalt oma valimisseaduseid;

9.  on veendunud, et ELi andmekaitseõiguse kohaselt peaks poliitiline ja valimistega seotud profiilianalüüs ning internetikäitumisel, näiteks poliitilise sisuga teabe vahetamisel põhinev profiilianalüüs, mis võib avaldada poliitilisi eelistusi, olema keelatud, kuna see puudutab poliitilisi ja filosoofilisi tõekspidamisi, ning on seisukohal, et sotsiaalmeedia platvormid peaksid sellist tegevust jälgima ja selle toimumisest ametiasutusi teavitama; usub ka, et poliitilistel ja valmistega seotud eesmärkidel profiilianalüüs teiste andmete põhjal, nagu sotsiaal-majanduslikud või demograafilised näitajad, peaks olema keelatud; kutsub poliitilisi erakondi ja muid valimistesse kaasatud osalejaid üles hoiduma profiilianalüüsist poliitilistel ja valimistega seotud eesmärkidel; kutsub erakondi üles läbipaistvusele seoses internetiplatvormide ja andmete kasutamisega;

10.  tuletab meelde meetmeid, mida komisjon soovitas vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamiseks, eelkõige seadusandlikku muudatust, millega muudetaks rangemaks Euroopa tasandi erakondade rahastamise eeskirjad ja loodaks võimalus määrata rahalisi trahve Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste mõjutamiseks toime pandud andmekaitse normide rikkumiste eest; tuletab meelde, et isikuandmete töötlemise suhtes erakondade poolt ELis kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust ning selles õigusaktis sisalduvate põhimõtete, õiguste ja kohustuste rikkumine toob kaasa täiendavad trahvid ja sanktsioonid;

11.  on seisukohal, et valimistesse sekkumine on demokraatia jaoks väga suur oht, mille käsitlemine nõuab teenuseosutajate, reguleerivate asutuste, poliitikas osalejate ja erakondade ühist jõupingutust;

12.  tunneb heameelt komisjoni 12. septembril 2018 esitletud paketi üle, mis käsitleb ettevalmistusi Euroopa Parlamendi valimisteks;

13.  tuletab meelde Facebooki lubadust võimaldada sõltumatutele teadlastele juurdepääsu väidetava valimismanipulatsiooni andmetele, ning loodab, et parlamenti teavitatakse enne 2018. aasta lõppu peamistest järeldustest ja pakutud lahendustest;

14.  võtab teadmiseks meetmed, mida Facebook on võtnud andmete väärkasutamise vastu, sealhulgas kasutajate andmete väärkasutuse kahtlusega rakenduste blokeerimise või keelustamise; loodab, et Facebook reageerib kiiresti teadetele kahtlaste või kuritarvituslike rakenduste kohta ja ennetab selliste rakenduste lubamist platvormile;

15.  rõhutab, et sotsiaalmeedia platvormid ei ole pelgalt passiivsed platvormid, mis üksnes koondavad kasutajate loodud infosisu, vaid tehnoloogia areng on laiendanud selliste äriühingute haaret ja rolli algoritmipõhise reklaami ja sisu abil; järeldab, et see uus roll peaks kajastuma ka regulatsioonis;

16.  märgib kahetsusega, et Facebook ei olnud nõus saatma kuulamistele asjakohase tehnilise kvalifikatsiooniga ja äriühingu vastutuse tasandi töötajaid, ning juhib tähelepanu asjaolule, et selline lähenemisviis kahjustab Euroopa kodanike usaldust sotsiaalmeedia platvormide vastu; peab kahetsusväärseks, et Mark Zuckerberg ei soovinud osaleda koos parlamendiliikmetega avalikul kuulamisel;

17.  leiab, et Facebook mitte üksnes ei kuritarvitanud ELi kodanike usaldust, vaid rikkus ka ELi õigust, ning tuletab meelde, et kuulamistel kinnitas Facebooki esindaja, et Facebook oli teadlik, et rakenduse „This is your digital life“ lepingutingimustes on sätestatud, et rakenduse kogutavaid andmeid võib saata kolmandatele isikutele; järeldab, et Facebook sõlmis teadlikult lepingu rakendusearendajaga, kes kuulutas avalikult, et ta jätab endale õiguse avaldada isikuandmeid kolmandatele isikutele; järeldab lisaks, et Facebook on isikuandmete vastutav töötleja ja vastutab seetõttu töötlejaga ELi andmekaitseõigust rikkuva lepingu sõlmimise eest õiguslikult;

18.  võtab teadmiseks, et Facebook on võtnud Facebooki / Cambridge Analytica skandaali järel privaatsust toetavaid samme, kuid tuletab meelde, et Facebook lubas teha täieliku siseauditi, millest Euroopa Parlamenti ei ole veel teavitatud, ning soovitab, et Facebook teeks oma platvormil olulisi muudatusi, et tagada selle kooskõla ELi andmekaitseõigusega;

19.  nõuab, et Facebook võimaldaks Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil ning Euroopa Andmekaitsenõukogul teha nende vastavate volituste raames oma platvormi täieliku ja sõltumatu auditi ning esitada auditi tulemused komisjonile, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele; usub, et selline audit tuleks teha ka teiste suuremate platvormide kohta;

20.  toonitab, et kiiresti on vaja vastu astuda võimalikele Euroopa Parlamendi valimiste manipuleerimise katsetele ning tugevdada sotsiaalmeediaplatvormide suhtes kohaldatavaid reegleid, mis käsitlevad väärinfot levitavate kontode ja veebisaitide reklaamitulude katkestamist; tunneb heameelt internetiplatvormide ja reklaamitööstuse poolt 16. oktoobril 2018. aastal komisjonile esitatud tegevuskavade üle, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid väärinfo vastu võitlemiseks kõigis ELi liikmesriikides; nõuab, et veebipõhised platvormid sildistaksid bot’ide jagatava sisu ja kohaldaksid selles küsimuses läbipaistvaid reegleid, et nad kiirendaksid libakontode eemaldamise protsessi, täidaksid kohtu korraldusi, et selgitada välja isikud, kes loovad ebaseaduslikku sisu, ning teeksid koostööd sõltumatute faktikontrollijate ja teadusringkondadega, et teavitada kasutajaid suure levikuga väärinfost ning teha võimaluse korral parandusi;

21.  palub kõigil internetiplatvormidel, mis pakuvad erakondadele ja kampaaniakorraldajatele reklaamiteenuseid, kaasata müügimeeskonda eksperte, kes saavad anda erakondadele ja kampaaniakorraldajatele konkreetseid nõuandeid läbipaistvuse ja vastutuse kohta seoses sellega, et vältida isikuandmete kasutamist kasutajate sihtrühma valimiseks; kutsub kõiki internetiplatvorme, mis võimaldavad reklaami ostjatel teatud valikute tegemist, andma õiguslikku nõu nende ostjate kui kaasvastutavate töötlejate kohustuste kohta vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C‑210/16;

22.  palub kõigil internetiplatvormidel võtta poliitilise reklaamiga seoses kiiresti kasutusele kavandatavad läbipaistvuselemendid, mis peaks hõlmama konsulteerimist valimisvaatluse ja -kontrolli eest vastutavate riiklike asutustega ja nende vahendite hindamist selliste asutuste poolt; rõhutab, et sellist poliit- ja valimisreklaami ei tohiks teha kasutajaprofiilide alusel;

23.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu valimiseeskirju internetikampaaniate korraldamise kohta, sealhulgas rahastamise läbipaistvuse, valimisreklaamikeelu perioodi ning meedia ja väärinfo rolli kohta;

24.  soovitab kehtestada nõude, et pärast referendumikampaaniate lõppu korraldatakse kolmanda isiku tehtav audit, et tagada kampaania käigus säilitatavate isikuandmete kustutamine või nende jagamise korral asjakohase nõusoleku olemasolu;

25.  palub Facebookil suurendada läbipaistvust, et võimaldada kasutajatel mõista, kuidas ja miks erakond või kampaaniakorraldaja võib neid sihtrühma arvata;

26.  on seisukohal, et andmekaitseasutustele tuleks tagada piisavad rahalised vahendid, et arendada välja samad tehnilised eksperditeadmised nagu nendel organisatsioonidel, keda nad kontrollivad; kutsub liikmesriike üles tagama, et andmekaitseasutustel on nende ülesannete ja volituste tõhusaks täitmiseks vajalikud inim-, tehnilised ja rahalised ressursid, nagu on nõutud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 52; nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust need ressursid tagada, ning vajaduse korral alustaks rikkumismenetlusi;

27.  tuletab meelde, et Facebook on ise kinnitanud ELi‑USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield kohaste põhimõtete järgimist ning on seetõttu saanud kasu piisavusotsusest kui õiguslikust alusest isikuandmete edastamiseks Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse ja täiendavaks töötlemiseks;

28.  tuletab meelde oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni ELi-USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta ning Facebooki kinnitust, et esines suuri eraelu puutumatuse rikkumisi; palub USA ametiasutustel, kes vastutavad andmekaitseraamistiku Privacy Shield rakendamise eest, tegutseda selliste paljastuste korral viivitamata, järgides täielikult tagatisi ja kohustusi, mis on antud Privacy Shieldi põhimõtete järgimiseks, ning vajaduse korral kustutada sellised äriühingud Privacy Shieldi nimekirjast; tervitab sellega seoses Cambridge Analytica kustutamist Privacy Shieldi nimekirjast 2018. aasta juunis; kutsub ka pädevaid ELi andmekaitseasutusi üles selliseid paljastusi uurima ja vajaduse korral peatama või keelama andmete edastamise Privacy Shieldi raamistikus; loodab, et föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) kui vastutav USA ametiasutus esitab komisjonile oma järelduste üksikasjaliku kokkuvõtte, kui ta on viinud lõpule Facebooki ja Cambridge Analytica rikkumise uurimise, ning võtab asjaga seotud ettevõtjate suhtes sobivaid jõustamismeetmeid, et tagada tõhus hoiatav mõju;

29.  peab kahetsusväärseks, et 1. septembri 2018. aasta tähtajast, kui USA pidi täielikult vastama Privacy Shieldi nõuetele, ei ole kinni peetud; on seetõttu seisukohal, et komisjon on jätnud võtmata isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 45 lõikes 5 sätestatud meetmed; nõuab pärast kooskõlas parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsiooniga ELi‑USA andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ette nähtud kaitse piisavuse kohta, et komisjon peataks andmekaitseraamistiku Privacy Shield kehtivuse seniks, kuni USA ametivõimud selle nõudeid täidavad;

30.  märgib, et isikuandmete väärkasutamine mõjutab kõikjal maailmas miljardite inimeste põhiõigusi; on seisukohal, et isikuandmete kaitse üldmääruses ning e-privaatsuse direktiivis on sätestatud kõrgeimad kaitsestandardid; peab kahetsusväärseks, et Facebook otsustas viia 1,5 miljardit väljaspool ELi elavat kasutajat isikuandmete kaitse üldmääruse ning e-privaatsuse direktiivi kaitse alt välja; kahtleb sellise sammu seaduspärasuses; nõuab, et kõik veebiplatvormid kohaldaksid isikuandmete kaitse üldmääruse (ja e‑privaatsuse) standardeid kõigi oma teenuste suhtes olenemata sellest, kus neid pakutakse, sest isikuandmete kaitse kõrget taset peetakse üha enam suureks konkurentsieeliseks;

31.  palub komisjonil täiendada konkurentsieeskirju, et kajastada digitaalset tegelikkust, ning uurida sotsiaalmeedia platvormide ärimudelit ja nende võimalikku monopoolset seisundit, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et selline seisund võib esineda pigem kaubamärgi ja talletatud isikuandmete hulga tõttu kui tavapärase monopoolse seisundina, ning võtta vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid Euroopa elektroonilise side seadustiku muutmiseks nii, et ka OTT‑teenuste pakkujatelt nõutaks teistega ühendatust, et lahendada nende kasutajatele tekkivat siduva mõju probleemi;

32.  palub Euroopa Parlamendil, komisjonil, nõukogul ja kõikidel teistel Euroopa Liidu institutsioonidel, ametitel ja organitel kontrollida, et sotsiaalmeedia leheküljed ning nende veebisaitidel kasutatavad analüüsi- ja turundusvahendid ei sea mingil viisil ohtu kodanike isikuandmeid; soovitab neil hinnata sellest vaatenurgast oma praegust teabevahetuspoliitikat, mille tulemuseks võib olla Facebooki konto sulgemine, mis on vajalik selleks, et kaitsta iga nendega kontakteeruva isiku isikuandmeid; teeb oma teabevahetuse osakonnale ülesandeks pidada rangelt kinni Euroopa Andmekaitseinspektori suunistest ELi institutsioonide veebiteenuste kaudu töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(15);

33.  on seisukohal, et järgmine Euroopa Komisjon peaks määrama ühe voliniku tegelema konkreetselt eraelu puutumatuse ja andmekaitse valdkonnaga, et ennetavalt kaasata partnereid nii ELi sees kui ka väljaspool ning tagada, et kõik seadusandlikud ettepanekud on täielikult kooskõlas eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitleva ELi õigustikuga;

34.  nõuab, et nõukogu lõpetaks ummikseisu seoses e‑privaatsuse määrusega ja saavutaks parlamendiga lõpuks kokkuleppe, langetamata e‑privaatsuse direktiiviga praegu tagatava kaitse taset, et tagada kodanike õiguste kaitse, eriti seoses kasutajate kaitsega suunatud reklaami eest;

35.  nõuab, et komisjon auditeeriks reklaamitööstuse tegevust sotsiaalmeedias ning esitaks õigusakti ettepaneku, juhul kui sektor ja asjaomased pooled ei jõua kokkuleppele hoiatavaid meetmeid sisaldava vabatahtliku tegevusjuhendi kohta;

36.  kutsub riikliku ja Euroopa tasandi andmekaitseasutusi viima läbi Facebooki ja selle praeguste tavade põhjaliku uurimise, et tugineda isikuandmete kaitse üldmääruse uuele järjepidevuse mehhanismile ning tagada asjakohane ja tõhus jõustamine Euroopa tasandil;

37.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et kõrvaldada ohud valimiste korraldamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele;

38.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd kolmandate osapooltega, sealhulgas meedia, internetiplatvormide ja infotehnoloogia pakkujatega, teadlikkuse tõstmise meetmete rakendamisel, et suurendada valimiste läbipaistvust ja luua usaldust valimisprotsessi vastu;

39.  on arvamusel, et liikmesriigid peaksid viima vajaduse korral Eurojusti abiga kiiresti läbi uuringud interneti poliitilise ruumi väidetava kuritarvitamise kohta välisjõudude poolt;

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja Facebooki tegevjuhile.

(1) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.
(3) ELT L 207, 1.8.2016, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0315.
(5) ECLI:EU:C:2015:650.
(6) ECLI:EU:C:2018:37.
(7) ECLI:EU:C:2018:388.
(8) https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/18-03-19_online_manipulation_en.pdf
(9) http://ec.europa.eu/newsroom/article29/item-detail.cfm?item_id=612053
(10) http://www.europarl.europa.eu/the-president/en/newsroom/answers-from-facebook-to-questions-asked-during-mark-zuckerberg-meeting
(11) http://www.europarl.europa.eu/resources/library/media/20180604RES04911/20180604RES04911.pdf
(12) ELT L 45, 17.2.2018, lk 40.
(13) https://ico.org.uk/media/action-weve-taken/2259369/democracy-disrupted-110718.pdf https://ico.org.uk/about-the-ico/news-and-events/news-and-blogs/2018/07/findings-recommendations-and-actions-from-ico-investigation-into-data-analytics-in-political-campaigns/
(14) https://www.beuc.eu/publications/beuc-x-2018-067_ep_hearing_facebook-cambridge_analytica.pdfhttp
(15) https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/16-11-07_guidelines_web_services_en.pdf


Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmine Istanbulis asuvas konsulaadis
PDF 127kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmise kohta Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis (2018/2885(RSP))
P8_TA(2018)0434RC-B8-0498/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Saudi Araabia kohta, eriti 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis‑Idas ja Põhja‑Aafrikas(1), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Raif Badawi juhtumi kohta Saudi Araabias(2), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Ali Mohammed al‑Nimri juhtumi kohta(3), 31. mai 2018. aasta resolutsiooni naiste õiguste kaitsjate olukorra kohta Saudi Araabias(4), 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis(5) ning 30. novembri 2017. aasta(6) ja 4. oktoobri 2018. aasta(7) resolutsioone olukorra kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(8),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 9. oktoobril 2018. aastal tehtud märkusi Portugali välisministriga toimunud ühisel pressikonverentsil ja 15. oktoobril 2018. aastal tehtud märkusi välisasjade nõukogul ning tema 20. oktoobril 2018. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust viimaste sündmuste kohta seoses Jamal Khashoggi juhtumiga,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(9),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri esindaja 19. oktoobri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 16. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles nõuti tungivalt, et Saudi Araabia avaldaks Jamal Khashoggi kadumise kohta kogu teabe,

–  võttes arvesse ÜRO ekspertide 9. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles nõutakse uurimise alustamist Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumise kohta Istanbulis,

–  võttes arvesse isikute sunniviisilist kadumist käsitleva ÜRO töörühma 18. oktoobri 2018. aasta aruannet, milles väljendati sügavat muret riigi rahastatud inimröövide uue tava pärast,

–  võttes arvesse G7 välisministrite 17. oktoobri 2018. aasta avaldust Jamal Khashoggi kadumise kohta,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite 14. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumise kohta ning 21. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust tema surma kohta,

–  võttes arvesse Saudi Araabia välisministeeriumi avaldust Saudi Araabia kodaniku Jamal Khashoggi kadumise kohta,

–  võttes arvesse, et Saudi Araabia kuulub ÜRO Inimõiguste Nõukogusse,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid väljendusvabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,

–  võttes arvesse Araabia inimõiguste hartat, mille Saudi Araabia ratifitseeris 2009. aastal,

–  võttes arvesse 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 2015. aasta Sahharovi mõtte- ja sõnavabaduse auhinna andmist Saudi Araabia blogijale Raif Badawile,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et silmapaistev Saudi Araabia ajakirjanik Jamal Khashoggi on olnud kadunud ajast, mil ta sisenes 2. oktoobril 2018 Saudi Araabia konsulaati Istanbulis, et tuua ära abiellumiseks vajalikud dokumendid, ja pärast seda ei ole teda enam nähtud, kuigi Saudi ametnikud kinnitasid esialgu, et ta olevat hoonest lahkunud; arvestades, et tema saatuse kohta on ilmunud väga murettekitav teave, mis on kaasa toonud väited võimaliku kohtuvälise hukkamise ja riigi toetusel toimunud mõrva kohta;

B.  arvestades, et Saudi Araabia eitas algul mis tahes osalemist Jamal Khashoggi kadumises, kuid pärast suurt rahvusvahelist survet tunnistas, et ajakirjanik tapeti Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis;

C.  arvestades, et 19. oktoobril 2018 teatas Saudi Araabia riigiprokurör, et „juhtumi uurimine jätkub, [...] et võtta kõik selle juhtumiga seotud isikud vastutusele ja tuua nad kohtu ette“; arvestades, et Saudi välisminister teatas 21. oktoobril 2018, et selle operatsiooni panid toime isikud, kes ületasid oma võimu ja ülesannete piire, ning et Saudi ametiasutused on otsustanud karistada kõiki selle mõrva eest vastutavaid isikuid; arvestades, et Saudi Araabia julgeolekujõud on täielikult Mohammad Bin Salman Al Saudi kontrolli all ja seetõttu on väga ebatõenäoline, et julgeolekuoperatsioon oleks toimunud ilma tema teadmata või kontrollita;

D.  arvestades, et on esitatud väiteid, mida Saudi ametiasutused nimetasid alusetuks ja täiesti vääraks, nagu oleks videovalve salvestused viidud konsulaadist välja, et kõigil türklastest töötajatel olevat kästud võtta vaba päev, et osa konsulaadist olevat pärast Jamal Khashoggi kadumist üle värvitud ning et 2. oktoobril 2018 – Jamal Khashoggi kadumise päeval – olevat kahe tšarterlennuga saabunud Istanbuli 15 Saudi Araabia kodanikku, kellest enamik olevat selgelt seotud kroonprints Mohammad bin Salmani, riigi julgeolekuteenistuse, sõjaväe või valitsusasutustega ning kes olevat Istanbulist samal päeval lahkunud;

E.  arvestades, et Jamal Khashoggi kadumise järel takistasid Saudi Araabia ametiasutused kiire, põhjaliku, tulemusliku, erapooletu ja läbipaistva uurimise läbiviimist; arvestades, et alles pärast rahvusvahelist survet ja kokkulepet Türgi ametiasutustega lubati uurijatel 15. oktoobril 2018. aastal uurida Saudi Araabia konsulaadi sisemust ning 17. oktoobril 2018 lubati nad peakonsuli residentsi;

F.  arvestades, et Türgi ja Saudi Araabia ametnikud on teatanud Jamal Khashoggi kadumise ühisest uurimisest; arvestades, et ÜRO eksperdid on nõudnud tema kadumise rahvusvahelist ja sõltumatut uurimist; arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on rõhutanud põhjaliku, usaldusväärse ja läbipaistva uurimise jätkamise vajadust, et selgitada nõuetekohaselt välja Jamal Khashoggi tapmise asjaolud ning tagada kõigi sellega seotud isikute täielik vastutuselevõtmine;

G.  arvestades, et Saudi Araabia luureametnike sihipärase rünnakuga Jamal Khashoggi vastu Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis rikuti jämedalt 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 55 lõiget 2, milles sätestatakse, et „[k]onsulaarasutuse valdusi ei tohi kasutada otstarbel, mis ei sobi kokku konsulaarülesannetega“; arvestades, et sama konventsiooni artiklis 41 sätestatakse, et diplomaatiline puutumatus võidakse ära võtta „raske kuriteo korral ja pädeva kohtu otsuse alusel“;

H.  arvestades, et Saudi Araabia ja Türgi on mõlemad piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooni osalised ning on kohustatud võtma kõik meetmed, et ennetada piinamist, sunniviisilist kadumist ja muid raskeid inimõiguste rikkumisi, uurima juhtumeid, mil sellised kuriteod on väidetavalt toime pandud, ning tooma kohtu ette isikud, keda kahtlustatakse nende toimepanemises; arvestades, et konkreetselt selle kuriteo, nimelt Jamal Khashoggi tapmise suhtes kehtib ÜRO konventsiooni kohaselt universaalne kohtualluvus ning kõiki kahtlusaluseid võib seetõttu vahistada ükskõik kus allakirjutanud riikide territooriumil ning vajaduse korral mõista nende üle kohut nende koduriigi kohtus;

I.  arvestades, et arvamusvabadus ning ajakirjandus- ja meediavabadus, nii internetis kui mujal, on iga isiku põhiõigused ning demokratiseerimis- ja reformiprotsessi peamised eeltingimused ja katalüsaatorid ning olulised võimu kontrollimise vahendid; arvestades, et vaba, mitmekesine ja sõltumatu meedia on igas ühiskonnas inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks oluline; arvestades, et ajakirjanike töö võimu kuritarvitamise avastamisel, korruptsiooni paljastamisel ja üldlevinud arvamuste kahtluse alla seadmisel asetab nad tihti hirmutamise ja vägivalla ohvriks langemise ohtu;

J.  arvestades, et ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmine on veel üks juhtum silmapaistvate inimõiguste kaitsjate, naisaktivistide, juristide, ajakirjanike, kirjanike ja blogijate ulatuslikus mahasurumises, mis on intensiivistunud pärast seda, kui kroonprints Mohammad bin Salman hakkas suurendama kontrolli riigi julgeolekuasutuste üle; arvestades, et ametivõimud nõuavad mitmele aktivistile surmanuhtlust; arvestades, et Saudi Araabias on inimõiguste kaitsjate ja riigi kriitikute liikumise jälgimiseks kasutatud seiresüsteeme ja muid kahesuguse kasutusega tooteid; arvestades, et välismaal, sealhulgas lääneriikide pealinnades elavate Saudi Araabia ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate Saudi Araabias elavaid pereliikmeid on ähvardatud;

K.  arvestades, et Saudi Araabia režiim korraldab samal ajal kulukat rahvusvahelist meediakampaaniat, milles kujutab end moderniseeriva jõuna ning annab teada reformidest, kuigi süsteem on jätkuvalt ebademokraatlik ja diskrimineeriv; arvestades, et paljud kõrgetasemelised esinejad, sponsorid ja meediapartnerid on loobunud osalemast konverentsil „Future Investment Initiative“, mis toimub 2018. aasta oktoobris Ar-Riyādhis, väljendades nii oma meelepaha seoses Jamal Khashoggi kadumisega;

L.  arvestades, et Saudi Araabia režiim on korduvalt survestanud, sundinud ja ähvardanud riike ja rahvusvahelisi organisatsioone ning on takistanud rahvusvahelisi sõltumatuid uurimisi vastuseks nende riikide ja organisatsioonide kriitikale inimõiguste rikkumise kohta Saudi Araabias või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta Jeemenis;

M.  arvestades, et Saksamaa liidukantsler teatas 21. oktoobril 2018, et kuna Jamal Khashoggi surmaga seotud asjaolud ei ole selged, peatab Saksamaa praegu relvaekspordi Saudi Araabiasse;

1.  mõistab Jamal Khashoggi piinamise ja tapmise kõige karmimalt hukka ja avaldab kaastunnet tema perekonnale ja sõpradele; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ametivõimud avalikustaksid Jamal Khashoggi säilmete asukoha; tuletab meelde, et inimeste süstemaatiline kadunuks jääma sundimine ja kohtuväline hukkamine on inimsusvastane kuritegu;

2.  nõuab Jamal Khashoggi surma asjaolude sõltumatut ja erapooletut rahvusvahelist uurimist; nõuab süüdlaste kindlakstegemist ja kohtu alla andmist sõltumatu kohtu poolt läbi viidava õiglase kohtumenetlusega, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ning toimub rahvusvaheliste vaatlejate osavõtul;

3.  on äärmiselt mures Jamal Khashoggi saatust ja Saudi Araabia luureametnike rolli käsitleva teabe pärast; võtab teadmiseks Türgi ja Saudi Araabia ametiisikute poolt läbiviidava käimasoleva uurimise ning ergutab tegema jätkuvaid ühiseid pingutusi; kutsub Saudi Araabia ametivõime üles tegema Türgi ametiasutustega täielikku koostööd ja nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud teeksid omalt poolt kättesaadavaks kogu olemasoleva teabe, et lisaks oletustele välja selgitada, mis 2. oktoobril 2018. aastal täpselt juhtus;

4.  kordab, et kui Jamal Khashoggi kadumine ja mõrv seotakse Saudi Araabia luurametnikega, tuleb vastutusele võtta nii riiklikud üksused kui ka üksikisikud; palub sellega seoses, et kui faktid on kindlaks tehtud, oleksid asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid valmis kehtestama Saudi Araabia üksikisikute vastu sanktsioone, sealhulgas viisakeelde ja varade külmutamist, ning inimõigustega seotud sanktsioone Saudi Araabia Kuningriigi vastu; nõuab, et nimetatud sanktsioonid oleksid suunatud mitte ainult selle kuriteo toimepanijate, vaid ka selle eest vastutavate isikute ja algatajate vastu;

5.  väljendab muret selle pärast, et Jamal Khashoggi kadumine on otseselt seotud tema kriitikaga Saudi Araabia viimaste aastate poliitika kohta; kordab üleskutset Saudi Araabia ametivõimudele tunnustada põhiõigusi, sh õigust elule ja väljendusvabadusele ning rahumeelsele teisitimõtlemisele;

6.  nõuab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid astuksid ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhete raames Saudi Araabiaga struktureeritud dialoogi inimõiguste, põhivabaduste ja riigi murettekitava rolli üle piirkonnas;

7.  mõistab hukka inimõiguste kaitsjate, aktivistidest juristide, ajakirjanike, vaimulike, kirjanike ja blogijate jätkuva ahistamise Saudi Araabia ametivõimude poolt nii riigis kui ka sellest väljaspool, mis kahjustab Saudi Araabia reformiprotsessi usaldusväärsust; nõuab, et Saudi Araabia ametivõimud astuksid vajalikke samme, et kõik saaksid oma õigusi vabalt kasutada ilma igasuguse kohtuliku ahistamise või muude karistusteta, näiteks ilma ähvardusteta perekondade vastu; kutsub Saudi Araabia valitsust üles vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik inimõiguste kaitsjad ja muud meelsusvangid, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes oma väljendusvabaduse õiguse kasutamise ja rahumeelse inimõiguste alase tegevuse eest;

8.  rõhutab väljendusvabaduse (nii internetis kui mujal) ja ajakirjandusvabaduse kaitsmise ning ajakirjanike kaitse tagamise tähtsust; rõhutab, et ajakirjanike ähvardamine, ründamine või tapmine ei ole ühelgi juhul vastuvõetav ning on äärmiselt murettekitav;

9.  tuletab Saudi Araabia ametivõimudele meelde rahvusvahelisi kohustusi, mis neil on inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooni kohaselt;

10.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid väljendaksid selgelt oma seisukohti järgmisel ÜRO Inimõiguste Nõukogu kohtumisel 5. novembril Genfis, kus Saudi Araabia annab üldise korrapärase läbivaatamise raames ülevaate riigi inimõiguste olukorrast; kordab oma nõudmist, et ELi liikmesriigid teeksid ÜRO Inimõiguste Nõukogus ettepaneku nimetada ametisse Saudi Araabia inimõiguste olukorraga tegelev eriraportöör; nõuab, et ELi liikmesriigid näitaksid Inimõiguste Nõukogu järgmisel kohtumisel üles initsiatiivi ja tõstataksid küsimuse, kas nõukogusse peaksid kuuluma äärmiselt kaheldava inimõigustealase taustaga riigid, sealhulgas Saudi Araabia; peab kahetsusväärseks, et mitu ELi liikmesriiki on hääletanud Saudi Araabia ÜRO Inimõiguste Nõukogusse kuulumise poolt;

11.  toetab algatust luua kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastu suunatud ELi üldine karistuskord, mis hõlmaks üksikisikute vastu suunatud sihipäraseid meetmeid reisikeeldude ja varade külmutamise näol; ootab algatuse käivitamiseks Madalmaade ametivõimude poolt novembris Haagis korraldatavalt konverentsilt konkreetseid tulemusi ning ergutab liikmesriike ja välisteenistust seda ettepanekut täielikult toetama;

12.  palub Saudi Araabia ametivõimudel vabastada viivitamata ja tingimusteta Raif Badawi, kuna teda loetakse meelsusvangiks, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes väljendusvabaduse õiguse kasutamise eest; kutsub ELi ametiasutusi üles tõstatama Raif Badawi küsimust igal kõrgetasemelisel kohtumisel ning looma koos asjaomaste osalejatega, sealhulgas Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsiooniga, institutsioonidevahelise töörühma, et suurendada jõupingutusi tema vabastamise tagamiseks;

13.  nõuab surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist; nõuab kõikide surmanuhtluse määramise otsuste läbivaatamist, et tagada kõnealustel kohtuprotsessidel rahvusvaheliste standardite järgimine;

14.  kutsub nõukogu üles jõudma ühisele seisukohale, et kehtestada kogu ELi hõlmav relvaembargo Saudi Araabia suhtes ja järgida ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP; nõuab embargot seiresüsteemide ja muude kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi suhtes, mida võidakse Saudi Araabias kasutada represseerimise otstarbel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, Türgi valitsusele, Tema Majesteet kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saudile ja kroonprints Mohammad Bin Salman Al Saudile, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele ning Saudi Araabia Kuningriigi Üleriigilise Dialoogi Keskuse peasekretärile; nõuab, et käesolev resolutsioon tõlgitaks araabia keelde;.

(1) ELT C 378, 9.11.2017, lk 64.
(2) ELT C 310, 25.8.2016, lk 29.
(3) ELT C 349, 17.10.2017, lk 34.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0232.
(5) ELT C 35, 31.1.2018, lk 142.
(6) ELT C 356, 4.10.2018, lk 104.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0383.
(8) ELT C 408, 30.11.2017, lk 43.
(9) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.


Olukord Aasovi merel
PDF 121kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))
P8_TA(2018)0435RC-B8-0493/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 15. mai 2018. aasta avaldust Kertši silla osalise avamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut ja ÜRO põhikirja,

–  võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1085, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega(1) ning millega lisati kuus Kertši silla ehitamises osalenud üksust määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud selliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

–  võttes arvesse 2003. aastal Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepet koostöö kohta Aasovi me