Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 15. november 2018 - Strasbourg 
Vietnam, eelkõige poliitvangide olukord
 Inimõiguste olukord Kuubas
 Inimõiguste olukord Bangladeshis
 Rongireisijate õigused ja kohustused ***I
 Püsivad orgaanilised saasteained ***I
 Hooldusteenused ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks
 Lyme'i tõbi ehk borrelioos

Vietnam, eelkõige poliitvangide olukord
PDF 130kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioon Vietnami ja eelkõige poliitvangide olukorra kohta (2018/2925(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0459RC-B8-0526/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni väljendusvabaduse kohta Vietnamis, eelkõige Nguyen Van Hoa juhtumi kohta(1), ja 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Vietnami kohta(2), eriti seoses sõnavabadusega,

–  võttes arvesse 27. juunil 2012 sõlmitud ELi ja Vietnami vahelist partnerlus- ja koostöölepingut,

–  võttes arvesse ELi ja Vietnami seitsmendat inimõigustealast dialoogi, mis toimus 1. detsembril 2017,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 9. veebruari 2018. aasta avaldust inimõiguste kaitsjate süüdimõistmise kohta Vietnamis ning 5. aprilli 2018. aasta avaldust inimõiguslaste süüdimõistmise kohta Vietnamis,

–  võttes arvesse ELi 20. augusti 2018. aasta kohapealset avaldust Le Dinh Luongi hiljutise süüdimõistmise kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO ekspertide 23. veebruari 2018. aasta avaldust, milles nõutakse mürgireostuse vastu protestinud aktivistide vabastamist, ning 12. aprilli 2018. aasta avaldust, milles nõutakse muutusi pärast õiguste kaitsjate vangistamist,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Vietnam ühines 1982. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2016. aasta otsust juhtumis 1409/2014/MHZ, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei hinnanud eelnevalt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et organisatsiooni Projekt 88 koostatud Vietnami poliitvangide andmebaasi andmetel kannab Vietnamis vanglakaristust hinnanguliselt 160 aktivisti ning umbes 16 aktivisti viibib eelvangistuses;

B.  arvestades, et Vietnami ametivõimud jätkavad inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, blogipidajate, inimõiguste advokaatide ja kodanikuühiskonna aktivistide vangistamist, kinnipidamist, ahistamist ja ähvardamist; arvestades, et inimõiguste kaitsjatele on mõistetud pikki vanglakaristusi inimõigustealase tegevuse eest ja selle eest, et nad on kasutanud nii internetis kui ka väljaspool seda oma õigust sõnavabadusele, millega Vietnam rikub oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;

C.  arvestades, et poliitilistele aktivistidele ja inimõiguslastele kohaldatakse kinnipidamisel karme tingimusi, mh ei võimaldata arstiabi, õigusnõustamist ja kontakte perekonnaga;

D.  arvestades, et usu- ja veendumusvabadus on Vietnamis maha surutud ning katoliku kirik ja tunnustamata religioonid, nagu Vietnami ühendatud budistlik kirik, mitu protestantlikku kirikut ja teised, sealhulgas montagnardide (degarite) rahvusvähemus, kannatavad jätkuvalt ränga usulise tagakiusamise all;

E.  arvestades, et Hoang Duc Binh mõisteti 14 aastaks vangi, sest ta kirjutas oma blogis Formosa katastroofiga seotud meeleavaldustest; arvestades, et Nguyen Nam Phong mõisteti kaheks aastaks vangi, sest meeleavaldusele sõites keeldus ta väidetavalt täitmast ametiisikute korraldusi; arvestades, et nende kahe pingutused on olnud äärmiselt olulised teadlikkuse tõstmisel ja vastutuskohustuse tagamisel seoses reostusega Formosa terasetehases;

F.  arvestades, et aprillis 2018 mõisteti organisatsiooni Demokraatia Vennaskond liikmetele kriminaalkoodeksi riiklikku julgeolekut käsitlevate sätete ulatusliku jõustamise raames 7‑ kuni 15‑aastased vanglakaristused; arvestades, et septembris 2018 mõisteti veel üks selle organisatsiooni liige, Nguyen Trung Truc, 12 aastaks vangi süüdistatuna katses riiki kukutada;

G.  arvestades, et inimõiguste kaitsja Le Dinh Luong, kes on rahumeelselt propageerinud inimõiguste edendamist ja kaitset, mõisteti 16. augustil 2018. aastal kriminaalkoodeksi riiklikku julgeolekut käsitlevate sätete alusel 20 aastaks vanglasse ja 5 aastaks koduaresti; arvestades, et ELi delegatsiooni ja ELi liikmesriikide saatkondade esindajail ei lubatud tema kohtuistungit jälgida; arvestades, et on veel teisigi juhtumeid, kus inimõiguste kaitsjad ja teised meelsusvangid kannatavad sarnase saatuse all;

H.  arvestades, et 12. aprillil 2018 kutsusid rühm ÜRO eksperte, inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör, meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma pearaportöör ning arvamus- ja väljendusvabaduse edendamise ja kaitsmisega tegelev ÜRO eriraportöör Vietnami üles mitte maha suruma kodanikuühiskonda ega lämmatama teisitimõtlemist;

I.  arvestades, et Vietnami kriminaalseadustik sisaldab repressiivseid sätteid, mida kuritarvitatakse eelkõige Vietnami valitsuse suhtes kriitilisi seisukohti väljendavate inimõiguste aktivistide, teisitimõtlejate, advokaatide, ametiühingute, usurühmade ja valitsusväliste organisatsioonide vaigistamiseks, kinnipidamiseks, vangistamiseks, karistamiseks või nende tegevuse piiramiseks;

J.  arvestades, et Vietnami valitsus keelab jätkuvalt sõltumatutel või eraõiguslikel meediaväljaannetel tegutseda ning teostab ranget kontrolli raadio- ja telejaamade ning trükiste üle; arvestades, et Rahvuskogu võttis aprillis 2016 vastu meediaseaduse, mis piirab oluliselt ajakirjandusvabadust Vietnamis;

K.  arvestades, et 12. juunil 2018 võttis Vietnami rahvuskogu vastu küberjulgeoleku seaduse, mille eesmärk on karmistada veebikontrolle ja mille kohaselt peavad teenuseosutajad kustutama postitused, mida peetakse ohuks riiklikule julgeolekule; arvestades, et see seadus seab sõnavabadusele internetis karmid piirangud ja ohustab oluliselt eraelu puutumatust;

L.  arvestades, et 1. jaanuaril 2018 jõustus Vietnami ajaloo esimene usu- ja religiooniseadus, mis kohustab kõiki riigi usurühmitusi end ametiasutustes registreerima ja neid oma tegevusest teavitama; arvestades, et ametiasutused võivad neid registreerimistaotlusi tagasi lükata või takistada ning keelustada usulise tegevuse, mis nende hinnangul on vastuolus „riikliku huvi“, „avaliku korra“ või „riigi ühtsusega“; arvestades, et selle seadusega on valitsus institutsionaliseerinud oma sekkumise usuküsimustesse ja riikliku järelevalve usurühmituste suhtes;

M.  arvestades, et Vietnam on organisatsiooni Piirideta Reporterid ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 175. kohal;

N.  arvestades, et Vietnamis kohaldatakse endiselt surmanuhtlust, kuid hukkamiste arv ei ole teada, kuna Vietnami ametivõimud liigitavad surmanuhtlust puudutava statistika riigisaladuseks; arvestades, et jaanuaris 2018 vähendati Vietnamis surmanuhtlusega karistatavate kuriteoliikide arvu 22‑lt 18‑le;

O.  arvestades, et Vietnam ei ole veel ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi konventsioone, nimelt konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta ning konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta;

P.  arvestades, et ELi ja Vietnami inimõigustealane dialoog on oluline võimalus põhjalikult arutada ELile muret tekitavaid küsimusi, sh sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja rahumeelse kogunemise vabaduse täielikku austamist; arvestades, et Euroopa Liidu ja Vietnami suhted peavad põhimõtteliselt rajanema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamisele ning seoses sellega rahvusvaheliste standardite järgimisele;

Q.  arvestades, et eksisteerib selgepiiriline seos partnerlus- ja koostöölepingu ning ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu vahel, milles mõlemad pooled on võtnud kohustuse täita oma inimõigustealaseid kohustusi;

1.  mõistab hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised Vietnamis, sealhulgas nii veebikeskkonnas kui sellest väljaspool oma sõnavabadust kasutavate poliitiliste aktivistide, ajakirjanike, blogipidajate, teisitimõtlejate ja inimõiguste kaitsjate süüdimõistmised, poliitilised ähvardused, järelevalve, ahistamise, rünnakud ja ebaõiglase kohtupidamise, millega Vietnam rikub selgelt oma inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi;

2.  kutsub Vietnami ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama kõik inimõiguste kaitsjad ja meelsusvangid, kes on kinni peetud või süüdi mõistetud pelgalt sõnavabaduse kasutamise eest, sealhulgas Hoang Duc Binh, Nguyen Nam Phong, Nguyen Trung Truc ja Le Dinh Luong, ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;

3.  kordab oma üleskutset Vietnami ametivõimudele lõpetada inimõiguste kaitsjate tegevuse piiramine ja nende ahistamine ning tagada igas olukorras, et nad saaksid arendada õiguspärast inimõigustealast tegevust igasuguste piiranguteta, sealhulgas kohtuliku ahistamiseta, ja repressioone kartmata; kutsub Vietnami valitsust üles kaotama kõik piirangud usuvabadusele ning lõpetama usukogukondade tagakiusamise;

4.  nõuab, et Vietnami valitsus tagaks kõigi kinnipeetavate kohtlemise kooskõlas rahvusvaheliste normidega; rõhutab asjaolu, et õigus kohtuda advokaatide, meditsiinitöötajate ja pereliikmetega on oluline tagatis piinamise ja väärkohtlemise vastu ning otsustava tähtsusega õiglase kohtuliku arutamise õiguse seisukohast;

5.  mõistab hukka põhiõigusi ja -vabadusi piiravate repressiivsete õigusnormide kuritarvitamise; kutsub Vietnami ametivõime üles tunnistama kõik oma repressiivsed seadused, eelkõige kriminaalseadustiku, küberjulgeoleku seaduse ning usu- ja religiooniseaduse kehtetuks, need läbi vaatama või neid muutma ning tagama, et kõik õigusaktid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste standardite ja kohustustega, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, millega Vietnam on ühinenud; kutsub valitsust üles viima avalikke kogunemisi ja meeleavaldusi reguleerivad õigusaktid vastavusse kogunemis- ja ühinemisvabaduse õigustega;

6.  kutsub Vietnami üles allkirjastama ja ratifitseerima kõik ÜRO asjakohased inimõigusi käsitlevad lepingud ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ning ILO konventsioonid nr 87, 98 ja 105;

7.  nõuab tungivalt, et Vietnam esitaks alalise kutse ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetlustele, eelkõige arvamus- ja sõnavabaduse eriraportöörile ja inimõiguste kaitsjate eriraportöörile;

8.  kutsub Vietnami ametivõime üles tunnustama sõltumatuid ametiühinguid;

9.  nõuab, et EL jälgiks ja teeks koostööd ametiasutuste ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et parandada inimõiguste olukorda Vietnamis;

10.  kinnitab veel kord oma vastuseisu surmanuhtlusele mis tahes asjaoludel; kutsub Vietnami ametivõime üles kehtestama viivitamatult moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas; nõuab kõikide surmanuhtluse määramise otsuste läbivaatamist, tagamaks et nendel kohtuprotsessidel on järgitud rahvusvahelisi standardeid;

11.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles aktiivselt toetama Vietnamis inimõigusi kaitsvaid kodanikuühiskonna rühmi ja isikuid, sh nõudes kõigis oma kontaktides Vietnami ametivõimudega inimõiguste kaitsjate ja meelsusvangide vabastamist; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioon Hanois annaks vangistatud inimõiguste kaitsjatele ja meelsusvangidele igakülgset toetust, sh korraldades vanglakülastusi, jälgides kohtuistungeid ning osutades õigusabi;

12.  kutsub ELi liikmesriike üles suurendama pingutusi inimõiguste olukorra konkreetseks parandamiseks Vietnamis, sh eelseisva Vietnami inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise ajal ÜRO Inimõiguste Nõukogus;

13.  nõuab veel kord, et kogu ELis keelataks müüa ja eksportida murettekitava inimõiguste olukorraga riikidele mis tahes julgeolekuvarustust, mida saab kasutada või mida kasutatakse siseriiklikeks repressioonideks (sh interneti jälgimise tehnoloogia), samuti sellist varustust ajakohastada või hooldada;

14.  väljendab heameelt ELi ja Vietnami tugevdatud partnerluse ning inimõigustealase dialoogi üle ning tuletab meelde, kui oluline on kasutada dialoogi kui põhivahendit tõhusalt, et toetada ja julgustada Vietnami vajalike reformide tegemisel; soovitab komisjonil tungivalt jälgida dialoogi raames tehtavaid edusamme võrdlusnäitajate ja kontrollimehhanismide kasutuselevõtmise kaudu;

15.  kutsub Vietnami valitsust ja ELi kui olulisi partnereid üles pühenduma inimõiguste ja põhivabaduste austamise parandamisele riigis, kuna see on Vietnami ja liidu kahepoolsete suhete nurgakivi, pidades eelkõige silmas ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu ratifitseerimist ning ELi ja Vietnami partnerlus- ja koostöölepingut;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) peasekretärile, Vietnami valitsusele ja rahvuskogule, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 369, 31.1.2018, lk 73.
(2) ELT C 86, 6.3.2018, lk 122.


Inimõiguste olukord Kuubas
PDF 136kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Kuubas (2018/2926(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0460RC-B8-0528/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eriti 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(1), 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni ELi seisukoha kohta Kuuba valitsuse suhtes(2), 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(3), 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal(4) ja 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(5), ja selle osas Euroopa Parlamendi poolt antud nõusolekut,

–  võttes arvesse, et 19. aprillil 2018 valiti Kuuba rahvusassamblee uueks presidendiks Miguel Díaz-Canel,

–  võttes arvesse järeldusi, mille kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjon avaldas Kuuba kohta 17. märtsil 2017,

–  võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma poolt 20.–24. augustil 2018 toimunud 82. istungjärgul vastu võetud arvamust 59/2018 Ariel Ruiz Urquiola kohta, keda organisatsioon Amnesty International peab meelsusvangiks,

–  võttes arvesse Kuuba inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist 2013. aasta mais ja 2018. aasta mais ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt,

–  võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch 2017. aruannet Kuuba kohta ja avaldust, mille Amnesty Internationali Ameerika haru direktor Erika Guevara-Rosas tegi 27. juulil 2018 uue Kuuba valitsuse esimese 100 päeva kohta,

–  võttes arvesse Kuuba inimõiguste ja riikliku leppimise komisjoni (CCHRNC) igakuiseid avaldusi,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja vahendeid,

–  võttes arvesse Kuuba põhiseadust,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Kuuba on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et inimõigusi käsitletakse nii ELi poliitilistes dialoogides kui ka koostöö- ja kaubanduslepingutes; arvestades, et inimõiguste, sh kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste jagamatus peaks olema peamisi eesmärke, mida Euroopa Liit suhetes Kuubaga taotleb;

B.  arvestades, et 5. juulil 2017 andis Euroopa Parlament ELi ja Kuuba vahelisele poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; arvestades, et lepingus on Kuubas valitseva inimõiguste olukorraga seotud suur muret arvesse võetud ning sätestatud, et inimõigussätete rikkumisel võib lepingu täitmise peatada;

C.  arvestades, et 2015. aastal algas ELi ja Kuuba inimõigustealane dialoog, mida juhib ELi inimõiguste eriesindaja; arvestades, et 9. oktoobril 2018 toimunud neljandal ELi-Kuuba inimiõigustealasel dialoogil arutasid pooled muude teemade hulgas kodanike osalemist avalikes asjades, sh hiljuti toimunud valimiste kontekstis, ühinemis- ja väljendusvabadust ning inimõiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna rühmade võimalust vabalt ühineda, arvamust avaldada ja osaleda avalikus elus; arvestades, et Euroopa Parlamendile ei ole selge, kas sel kohtumisel oli ka mingi tulemus; arvestades, et hoolimata inimõigustealase dialoogi alustamisest ja sellest, et Kuuba valiti 2017.–2019. aastaks uuesti ÜRO Inimõiguste Nõukogusse, ei ole inimõiguste olukord Kuubas märgatavalt paranenud; arvestades, et poliitilise dialoogi puhul tuleb otse, tõhusalt ja piirangutega aru pidada ka kodanikuühiskonna ja opositsiooniga;

D.  arvestades, et Kuuba valitsus ei ole endiselt nõus tunnistama inimõiguste järelevalvet seadusjärgse tegevusena ning keeldub andmast kohalikele inimõiguslaste rühmadele õiguslikku staatust;

E.  arvestades, et 24. veebruaril 2019 toimub põhiseaduse rahvahääletus; arvestades, et uue põhiseaduse sõnastamisel ei ole kõigi kodanikerühmadega korralikult nõu peetud, millega tagatakse, et ühiskonnas jääb suur võim endiselt kommunistlikule parteile ning puuduvad mitmeparteisüsteem, põhivabadused ning poliitilised ja kodanikuõigused, ning mille tagajärjel suureneb tsentraliseeritud riigiomand ja riigi kontroll majanduse üle; arvestades, et artikli 3 kohaselt on ühe parteiga poliitiline süsteem muutmatu ja artiklis 224 on sätestatud, et nii praegustel kui ka tulevastel põlvkondadel on keelatud sotsialismi pöördumatut staatust ning kehtivat poliitilist ja sotsiaalsüsteemi muuta; arvestades, et põhiseaduse eelnõus paistab olevat ka teisi suurt muret tekitavaid sätteid;

F.  arvestades, et sõltumatuid ajakirjanikke, rahumeelseid teisitimõtlejaid ja inimõiguste rikkumist dokumenteerivaid inimõiguste kaitsjaid, kellest enamik on demokraatliku opositsiooni liikmed, kiusatakse Kuubas taga ning hoitakse meelevaldselt vahi all või vangis; arvestades, et CCHRNC andmetel võeti oktoobris 2018 selgelt poliitilistel põhjustel meelevaldselt lühiajaliselt vahi alla vähemalt 202 rahumeelset opositsiooniliiget ja sõltumatut kodanikuühiskonna aktivisti, kes teostasid oma põhiõigust avaldada arvamust, koguneda ja poliitiliselt ühineda;

G.  arvestades, et üks nendest inimestest on Kristliku Vabastusliikumise (MCL) riigi tasandi koordinaator dr Eduardo Cardet, kes mõisteti kolmeks aastaks vangi selle eest, et ta teostas rahumeelselt õigust väljendada arvamust; arvestades, et ta vahistati novembris 2016, kui ta oli Miami-reisilt koju naasmas; arvestades, et meelsusvangiks peetavat dr Cardetit hoitakse praegu Holguínis asuvas Cuba Si vanglas, kus ta on isoleeritud ning tal ei lubada kohtuda perega ega helistada;

H.  arvestades, et mitteametliku poliitilise opositsiooni rühma „Kuuba Isamaaline Liit“ (Unión Patriótica de Cuba, UNPACU) liige Tomás Núñez Magdariaga pidas protesti märgiks 62‑päevast näljastreiki ja vabastati 15. oktoobril 2018 rahvusvahelise surve tulemusel; arvestades, et Magdariaga mõisteti süüdi, sest ta oli väidetavalt ähvardanud riigiametnikku, kes lõpuks tunnistas üles, et süüdistus oli välja mõeldud; arvestades, et see juhtum on veel üks selge näide, kuidas kõik eriarvamused püütakse maha suruda;

I.  arvestades, et 2018. aasta oktoobri poliitilise repressiooni peamised ohvrid olid jälle opositsiooniliikumise Daamid Valges liikmed ning mitmes riigi provintsis represseeriti paljusid Ühinenud Totalitarismivastase Foorumi (FANTU) liikmeid;

J.  arvestades, et kõikidele Kuuba vangidele tuleb tagada inimväärne kohtlemine; arvestades, et Kuuba valitsus ei luba sõltumatutel inimõigusrühmadel vanglatesse siseneda; arvestades, et Kuuba kodanikel puuduvad nõuetekohased menetlustagatised, nagu õigus saada pädevas ja erapooletus kohtus õiglaselt ja avalikult ära kuulatud; arvestades, et tingimisi vabastatud vangid peavad sageli taluma ametivõimude jätkuvat ahistamist;

K.  arvestades, et meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm on selgelt välja öelnud, et Kuuba meelevaldse kinnipidamise ohvritel on õigus nõuda valitsuselt kahju heastamist, mis hõlmab vara tagastamist, hüvitist, rehabiliteerimist, nõuete rahuldamist ja tagatist, et kinnipidamine ei kordu;

L.  arvestades, et on märke, mille kohaselt on Kuubas usuvabadust rohkem austama hakatud; arvestades, et samal ajal seavad Kuuba ametivõimud kristlike kirikute ehitamiseks või taastamiseks endiselt väga suuri piiranguid; arvestades, et kirikust on Kuubas aegamööda kujunenud suurim kodanikuühiskonna osaleja ja peamine valitsusväline sotsiaalteenuste osutaja, kuid ametivõimud kontrollivad selle tegevust endiselt rangelt;

M.  arvestades, et tihedamate poliitiliste ja majanduslike suhetega soovib EL aidata Kuubal edendada riigis poliitilisi reforme, mida kõik kodanikud ootavad; arvestades, et majanduse ja kaubanduse liberaliseerimise kaudu peaks riik liikuma järk-järgult vaba ühiskondliku ruumi, kooseksisteerimise, tehnoloogia ja teabevahetuse poole, mida Kuuba elanikud hindavad ja vajavad;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel korral andnud Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Kuuba aktivistidele: 2002. aastal Oswaldo Payále, 2005. aastal opositsiooniliikumisele Daamid Valges ja 2010. aastal Guillermo Fariñasele; arvestades, et endiselt juhtub sageli, et Sahharovi auhinna laureaate takistatakse riigist lahkumast ja rahvusvahelistel üritustel osalemast;

O.  arvestades, et Euroopa Parlament on mitu korda küsinud, kas ta võib lähetada Kuubasse ametlikke delegatsioone; arvestades, et Kuuba ametivõimud on riiki pääsu iga kord keelanud, isegi pärast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimist;

1.  mõistab rahumeelsete teisitimõtlejate, sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja poliitilise opositsiooni esindajate meelevaldse kinnipidamise, tagakiusamise, ahistamise ja ründamise Kuubas teravalt hukka; nõuab, et selline tegevus kohe lõpetataks ja viivitamatult vabastataks kõik poliitvangid, teiste hulgas Eduardo Cardet, ning need, keda peetakse meelevaldselt kinni ainuüksi väljendus- ja kogunemisvabaduse kasutamise eest;

2.  nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid, Euroopa välisteenistus ja selle delegatsioon Kuubas austaksid kindlalt oma põhimõtteid ja poliitikat Kuuba suhtes ning võtaksid kõik vajalikud meetmed, et taotleda eespool nimetatud isikute vabastamist, tagada poliitiliste vastaste ja inimõiguste kaitsjate ahistamise viivitamatu lõpp ning neid abistada ja kaitsta;

3.  kutsub Kuuba ametivõime üles parandama vanglatingimusi ja vangide kohtlemist ning võimaldama rahvusvahelistele inimõiguslaste rühmadele ja sõltumatutele Kuuba organisatsioonidele pääs riigi vanglatesse; rõhutab, et Kuuba dissidentide vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse tõttu on inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastuolus;

4.  peab kahetsusväärseks, et vastu võetud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule vaatamata ei ole inimõiguste ja demokraatia olukord paranenud; nõuab ELi ja Kuuba vahelises poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus sätestatud siduvate kohustuste täitmist, eelkõige seoses inimõiguste ja põhivabaduste austamisega; rõhutab, et lepingu edu sõltub selle rakendamisest ja järgimisest;

5.  tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab lepingu peatamise sätet, mida tuleks kohaldada inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral; nõuab seetõttu kindlalt, et Euroopa Liit jälgiks poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rakendamisel tähelepanelikult inimõiguste ja põhivabaduste austamist Kuubas ning esitaks selle kohta korrapäraseid aruandeid Euroopa Parlamendile; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Federica Mogherinil teavitada Euroopa Parlamenti täiskogul üksikasjalikult konkreetsetest meetmetest, mida nimetatud nõudmise täitmiseks võetakse;

6.  nõuab tungivalt, et Kuuba valitsus määratleks uuesti oma inimõiguspoliitika, viies selle kooskõlla rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, ning võimaldaks piiranguid seadmata kõigil kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooni liikmetel poliitilises ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda; palub Kuubal kinnitada kavatsust täita inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid, ratifitseerides kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning nende fakultatiivprotokollid;

7.  tuletab Kuuba ametivõimudele meelde, et liikumis- ja kogunemisvabadus on tagatud rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ning see vabadus laieneb ka aktivistidele ja demokraatliku opositsiooni liikmetele;

8.  mõistab teravalt hukka asjaolu, et võeti vastu dekreet nr 349, mis kahjustab õigust kunstilisele vabadusele Kuubas; kutsub Kuuba ametivõime üles võtma asjakohaseid seadusandlikke meetmeid, et dekreet nr 349 enne selle jõustumist detsembris 2018 tühistada; rõhutab, et kunstiline eneseväljendus on otsustava tähtsusega elujõulise ja elava kultuurisektori jaoks, mis võib luua töökohti, arendada kultuurimajandust ja elavdada kultuuripärandit;

9.  kutsub Kuuba valitsust üles lõpetama internetitsensuuri ja internetisaitide blokeerimist, mille ainus eesmärk on piirata poliitilist kriitikat ja teabe kättesaadavust;

10.  toetab täielikult kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjoni Kuubat puudutavaid 17. märtsi 2017. aasta järeldusi, milles nõutakse, et Kuuba võtaks vajalikud meetmed, et kindlustada oma õigussüsteemi täielik sõltumatus ja luua Pariisi deklaratsiooni põhimõtete kohaselt sõltumatu riiklik inimõiguste asutus;

11.  väljendab suurt muret uue põhiseaduse eelnõu ja 2019. aasta veebruariks kavandatud rahvahääletuse pärast; rõhutab, et kogu protsessis on puudu kaasatusest, sallivusest ning põhiliste kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamisest, millega saaks tagada demokraatliku põhiseadusliku protsessi; kordab sellega seoses oma otsusekindlust ergutada üleminekut pluraalsele demokraatiale ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, kaasates eranditult kõik osalejad, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning püsivat majanduslikku taastumist, mille eesmärk on parandada Kuuba elanike elatustaset vastavalt Kuuba rahva pürgimustele; palub Kuuba asjaomastel ametivõimudel sätestada uues põhiseaduses vabad ja pluraalsed valimised;

12.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid Kuuba majanduslikku ja poliitilist üleminekut täielikult demokraatlikule riigikorraldusele, mille kohaselt austatakse kõigi oma kodanike põhiõigusi; toetab mitmesuguste ELi välispoliitika vahendite, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kasutamist, et tugevdada ELi dialoogi Kuuba kodanikuühiskonna ja nendega, kes toetavad Kuubas rahumeelset üleminekut;

13.  kutsub Kuuba ametivõime üles kaotama surmanuhtlust kõigi kuritegude puhul; nõuab selle õigusliku muudatuse ametliku vastuvõtmiseni surmanuhtluse moratooriumi; nõuab kõigi surmamõistvate otsuste läbivaatamist tagamaks, et vastavatel kohtuprotsessidel järgiti rahvusvahelisi standardeid ja tulevikus ei toimuks ühtegi hukkamist;

14.  palub Kuuba valitsusel lubada kirikutel viia Kuuba ühiskonnas vabalt läbi sotsiaalhoolekandealast tegevust; nõuab, et usu- ja südametunnistusevabadus oleks täielikult tagatud;

15.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit üles tunnistama Kuuba valitsuse poliitilise opositsiooni olemasolu ning toetama selle kaasamist ELi ja Kuuba poliitilisse dialoogi; tuletab Euroopa Liidu institutsioonidele meelde, et kodanikuühiskond ja Sahharovi auhinna laureaadid on Kuuba demokratiseerimises tähtsad osalejad ning nende häält tuleb kahepoolsete suhete raames võtta kuulda ja arvesse; kutsub sellega seoses kõiki ELi liikmesriikide esindajaid üles tõstatama Kuuba ametiasutusi külastades inimõigustega seotud muresid ja kohtuma Kuubat külastades Sahharovi auhinna laureaatidega, et tagada ELi inimõiguste poliitika sisemine ja väline sidusus;

16.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Kuuba ametivõimud ei ole lubanud Euroopa Parlamendi komisjonidel, delegatsioonidel ja mõnel fraktsioonil Kuubat külastada, vaatamata sellele, et parlament andis poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; kutsub ametivõime üles viivitamata lubama siseneda riiki, sealhulgas külastada saart ka 24. veebruaril 2019, kui peaks toimuma põhiseaduse rahvahääletus;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 201 E, 18.8.2005, lk 83.
(2) ELT C 288 E, 24.11.2006, lk 81.
(3) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 377.
(4) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 82.
(5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 99.


Inimõiguste olukord Bangladeshis
PDF 133kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Bangladeshis (2018/2927(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0461RC-B8-0533/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid, 6. aprilli 2017. aasta(1) ja 26. novembri 2015. aasta(2) resolutsioone Bangladeshi kohta,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta(3) ja komisjoni 28. septembri 2018. aasta tehnilist aruannet,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel 2001. aastal sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingut(5),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta,

–  võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmis- ja silmkoerõivaste tööstuses Bangladeshis,

–  võttes arvesse 2013. aasta Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepet ja selle uuendamist 2018. aastal,

–  võttes arvesse ELi liikmesriikide esinduste juhtide, Euroopa Liidu delegatsiooni ning Norra ja Šveitsi esinduste juhtide 27. septembri 2018. aasta kohapealset ühisavaldust Bangladeshi digijulgeoleku seaduse kohta,

–  võttes arvesse Bangladeshi valitsuse 26. veebruari 2018. aasta riiklikku aruannet, mis esitati ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolse Bangladeshi inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. detsembril 2006. aastal ja mis jõustus 23. detsembril 2010,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas 16. juunil 2011,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Bangladeshi riiklikku tegevuskava lapsabielude likvideerimiseks (2015–2021),

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) 17. istungjärgu soovitusi,

–  võttes arvesse 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,

–  võttes arvesse Bangladeshi 2018. aasta digijulgeoleku seadust,

–  võttes arvesse Bangladeshi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadust, eriti selle 57. jaotist,

–  võttes arvesse 12. mai 2014. aasta ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ELil on Bangladeshiga pikaajalised suhted, muu hulgas partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepingu kaudu; arvestades, et lepinguosaliste sise- ja välispoliitika rajaneb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamisel ja edendamisel ning see peab olema ELi välistegevuses oluline osa;

B.  arvestades, et Bangladeshis on viimastel aastatel sagenenud kodanikuühiskonna liikmete, sealhulgas poliitiliste aktivistide, ametiühingutegelaste, ajakirjanike, üliõpilaste, inimõiguste kaitsjate ja vähemuste represseerimine; arvestades, et ÜRO inimõiguste eksperdid ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on andnud teada Bangladeshis äratuntava malli järgi toimunud kohtuvälistest hukkamistest, massilistest meelevaldsetest vahistamistest ja sunniviisilistest kadumistest, nagu Maroof Zamani ja Mir Ahmad Bin Quasemi juhtumid;

C.  arvestades, et Bangladesh on maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 146. kohal; arvestades, et põhivabaduste ja inimõiguste rikkumine – sh ajakirjanike ja blogipidajate vastu suunatud vägivald, tagakiusamine, ähvardamine ja tsenseerimine – on Bangladeshis jätkuvalt laialt levinud; arvestades, et viimastel aastatel on kasutatud Bangladeshi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadust, eelkõige selle 57. jaotist, et vahistada ja vastutusele võtta valitsust kritiseerinud aktiviste ja ajakirjanikke;

D.  arvestades, et 19. septembril 2018. aastal Bangladeshi parlamendi poolt vastu võetud digijulgeoleku seadus ei muuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse 57. jaotist, vaatamata Bangladeshi ajakirjanike, kodanikuõiguste aktivistide ja rahvusvahelise üldsuse arvukatele kriitilistele märkustele;

E.  arvestades, et rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud Bangladeshi fotoajakirjanik, õpetaja ja aktivist Shahidul Alam rööviti 5. augustil 2018 oma kodust ja vangistati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse alusel pärast seda, kui ta oli avaldanud arvamust hiljutiste üliõpilasmeeleavalduste kohta Bangladeshis ja kritiseerinud vägivalla kasutamist ametivõimude poolt; arvestades, et teda peetakse endiselt kinni ja mitmel korral on keeldutud teda kautsjoni vastu vabastamast; arvestades, et väidetavalt ei ole talle antud piisavat arstiabi ja teda on piinatud;

F.  arvestades, et terrorirünnakud on näidanud, et valitsus järgib ranget nulltolerantsi põhimõtet; arvestades, et Bangladeshi mobiilsidevõrgud on suletud ning Bangladeshi julgeolekujõud on teadaolevalt püüdnud osta rahvusvahelisel turul elektroonilisi jälgimisseadmeid; arvestades, et Bangladeshi valitsus on alustanud sotsiaalmeedia intensiivset ja sekkuvat järelevalvet ja seiret;

G.  arvestades, et 30. detsembril 2018 toimuvad Bangladeshis valimised; arvestades, et opositsioonijuht ja endine peaminister Khaleda Zia kannab praegu korruptsiooni eest 10‑aastast vanglakaristust ning tal ei ole võimalik valimistel osaleda; arvestades, et ta eitab süüdistusi, mis tema toetajate väitel olid poliitiliselt motiveeritud;

H.  arvestades, et Bangladeshis on naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla tase kõrge; arvestades, et Bangladeshis on lapsega sõlmitud abielude osakaal kõige suurem Aasias ja üks maailma suurimaid; arvestades, et Bangladeshi valitsus võttis 2017. aastal vastu lastega abiellumist tõkestava seaduse, milles sätestatakse erandid „erijuhtudeks“, kuid jättes sellised kriteeriumid määratlemata või kehtestamata selliste abielude puhul miinimumvanust;

I.  arvestades, et Bangladeshis võib korduvate kuritegude korral kohaldada surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aastal hukati kuus inimest;

J.  arvestades, et sel aastal on teatatud vägivalla sagenemisest, eelkõige põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste vastu, samuti põlisrahvaste õiguste aktivistide tagakiusamisest ja vahistamisest Chittagong Hill Tractsi piirkonnas;

K.  arvestades, et EL on Bangladeshi peamine kaubanduspartner ning vähim arenenud riigina on Bangladesh saanud kasu kõige soodsamast režiimist, mis on kättesaadav ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), nimelt „Kõik peale relvade“ (EBA) korra alusel;

L.  arvestades, et Bangladesh peaks 2024. aastal vabanema vähim arenenud riigi staatusest; arvestades, et vahepealsetel aastatel on vaja kiirendada reforme inimõiguste ja töötajate õiguste valdkonnas, sealhulgas lapstööjõu kasutamise kaotamiseks; arvestades, et Bangladeshi tööseaduse ja eksportkauba tootmise eritsoonide seaduse eelnõu sätted valmistavad endiselt muret;

M.  arvestades, et jätkusuutlikkuse kokkuleppe raames allkirjastati ülemaailmsete rõivakaubamärkide, jaemüüjate ja ametiühingute vahel Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe; arvestades, et praeguseks on lepinguga hõlmatud tehastest vähem kui pooled täielikult kasutusele võtnud piisavad ohutusmeetmed; arvestades, et kokkulepe kaotas kehtivuse oktoobris 2018, hoolimata sellest, et palju tööd on veel tegemata; arvestades, et kokkuleppele järgnes üleminekukokkulepe, mida kohaldatakse kolm aastat;

N.  arvestades, et seda kokkulepet tuleb toetada ja kõigil osalistel tuleb võimaldada oma tööd sujuvalt jätkata, sealhulgas pärast novembrit 2018; arvestades, et Bangladeshi valitsus ja selle parandusmeetmete koordineerimisüksus (RCC) on sõnades ja tegudes kinnitanud vaid ühel korral, et nad on täitnud valmisoleku tingimused ja et sellised vastutustundliku ettevõtluse algatused ei pruugi enam vajalikud olla;

O.  arvestades, et 2018. aastal tulvas Bangladeshi üle 700 000 rohingja pagulase, kes põgenesid Birma sõjaväe etnilise puhastamise kampaania eest ja kes vajavad endiselt hädasti humanitaarabi; arvestades, et Bangladesh ja Myanmar jõudsid 30. oktoobril 2018 kokkuleppele rohingjade Myanmari repatrieerimisega alustamise kohta alates novembri keskpaigast, ilma et seejuures oleks konsulteeritud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) või seda ametit kaasatud;

1.  on sügavalt mures Bangladeshis täheldatava inimõiguste olukorra halvenemise ning eelkõige väljendus- ja kogunemisvabaduse jätkuva mahasurumise pärast, mis on suunatud meedia, üliõpilaste, aktivistide ja opositsiooni vastu; peab taunitavaks, et inimesi vahistatakse ja nende vastu kasutatakse vägivalda selle eest, et nad kasutavad sõnavabadust valitsuse kritiseerimiseks; peab äärmiselt murettekitavaks teateid selle kohta, et piinamised on muutumas igapäevaseks;

2.  märgib, et 2018. aasta mais toimunud inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel avaldas ÜRO Bangladeshile tunnustust viimastel aastatel inimõiguste edendamisel saavutatud „märkimisväärse edu“ eest; nõuab, et Bangladeshi valitsus rakendaks üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu kohtusüsteemi sõltumatus, kodaniku- ja poliitilised õigused, meediavabadus, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused ning naiste ja tütarlaste õigused;

3.  kutsub Bangladeshi ametivõime üles korraldama sõltumatud uurimised väidetavate kohtuvälise tapmise, kaduma sundimise ja ülemäärase jõu kasutamise juhtumite, sealhulgas Maroof Zamani ja Mir Ahmad Bin Quasemi juhtumite selgitamiseks, ning andma nende eest vastutavad isikud rahvusvahelisi norme järgides kohtu alla; palub Bangladeshil lisaks ratifitseerida kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ja võtta selle sätted oma õigusesse;

4.  nõuab, et Bangladeshi ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta Shahidul Alami, loobuksid kõigist tema vastu esitatud süüdistustest ning lubaksid tal jätkata seaduslikku tegevust inimõiguste kaitseks; nõuab, et Bangladeshi ametivõimud rakendaksid kõiki vajalikke meetmeid, et tagada Shahidul Alami ning tema perekonna füüsiline ja vaimne puutumatus ja turvalisus, ning tagaksid Shahidul Alamile kinnipidamise ajal rahvusvaheliste põhimõtete ja normide kohase kohtlemise; kutsub Bangladeshi ametivõime üles viivitamata alustama avalikku uurimist Shahidul Alami väidetava piinamise asjas ning andma kuriteo toimepanijad kohtu alla;

5.  väljendab sügavat muret info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse pärast, kuna sellel on juba olnud ränk mõju ajakirjanike, blogipidajate ja kommentaatorite tegevusele ning selle alusel karistatakse ka inimesi, kes kasutavad õigust väljendusvabadusele, sealhulgas sotsiaalmeedias; on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse jaotis 57 on vastuolus põhiõigustega, nimelt väljendusvabadusega ja õigusega õiglasele kohtumenetlusele;

6.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Bangladeshi valitsuse otsust jõustada digijulgeoleku seadus, millega laiendatakse ja tugevdatakse politsei volitusi, et enne 2018. aasta üleriigilisi valimisi sõnavabadust alla suruda – ka sotsiaalmeedias; nõuab, et Bangladeshi ametivõimud vaataksid digijulgeoleku seaduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse kiiresti läbi ja viiksid need kooskõlla inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline Bangladesh on;

7.  loodab, et järgmised üldvalimised on rahumeelsed, läbipaistvad ja kaasavad, et kodanikel oleks võimalik teha tõeline poliitiline valik; kutsub poliitilisi jõude üles hoiduma valimiste ajal igasugusest vägivallast või vägivalla õhutamisest;

8.  tunnustab Bangladeshi konstruktiivset tegevust rasketes oludes rohingja pagulaste vastuvõtmisel; nõuab, et ametivõimud eraldaksid rohkem maad, et vähendada pagulaslaagrite ülerahvastatust ja parandada nendes valitsevaid viletsaid tingimusi; nõuab, et ametivõimud lõdvendaksid humanitaarorganisatsioonidele seatud bürokraatlikke piiranguid; nõuab, et Bangladeshi ja Myanmari valitsused kaaluksid viivitamata rohingja pagulaste repatrieerimise alustamise otsuse peatamist, kuna tingimused rohingjade turvaliseks, väärikaks ja vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ei ole veel täidetud;

9.  nõuab, et EL ja teised rahvusvahelised annetajad suurendaksid pingutusi Bangladeshi rohingja pagulaslaagritele vajaliku rahalise ja materiaalse abi andmiseks;

10.  nõuab, et Bangladesh täidaks EBA‑korra (kaubandussoodustuste kord „kõik peale relvade“) kohased kohustused demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi vallas;

11.  kordab oma üleskutset, et Bangladeshis kaotataks surmanuhtlus;

12.  peab äärmiselt murettekitavaks, et tühistatakse üleminekukokkulepe, mis peaks jõustuma 30. novembril 2018; märgib, et parandusmeetmete koordineerimisüksus ei ole veel suuteline jälgima ja tagama tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmist ning sellel on rasked tagajärjed tööstustööliste turvalisusele ja õigustel; nõuab, et Bangladeshi valitsus tunnistaks ja rakendaks viivitamata üleminekukokkulepet ning näitaks üles suuremat valmidust võtta üle kõik kokkuleppes nimetatud ülesanded; kutsub rahastajaid üles toetama Bangladeshi valitsust, et see võimalikuks teha; palub lisaks komisjonil ja Euroopa välisteenistusel jätkata parandusmeetmete koordineerimisüksusega suutlikkuse suurendamiseks koostööd;

13.  kutsub Bangladeshi valitsust üles võtma vastu tööseaduse ja selle rakenduseeskirja, et viia need kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste tööstandarditega ning võimaldada täielikku ühinemisvabadust; kutsub Bangladeshi valitsust üles astuma vajalikke samme, et tulemuslikult uurida kõiki ametiühinguvastase diskrimineerimise juhtumeid, sealhulgas vägivallaakte ja hirmutamist;

14.  on mures selle pärast, et 2017. aastal vastu võetud seadus lastega abiellumise tõkestamiseks sisaldab küll sätteid, millega tugevdatakse tõkestavaid meetmeid, ja sätteid õigusrikkujate vastutusele võtmise kohta, kuid selles on ka klausel, mis lubab erilistel asjaoludel ning vanemate nõusolekul ja kohtu loal abielluda ka alla 18 aasta vanustel; nõuab, et see lünk tuleb laste kaitse huvides kiiremas korras sulgeda;

15.  nõuab, et Bangladeshi ametivõimud jätkaksid inimõiguste probleemidega tegelemist; märgib, et inimõiguste küsimuste arutamist jätkatakse 2019. aasta esimesel poolel Dhakas toimuval ELi ja Bangladeshi ühiskomisjoni kohtumisel;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale ning Bangladeshi valitsusele ja parlamendile.

(1) Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2017. aasta resolutsioon Bangladeshi ja lapsabielude kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 65).
(2) Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon sõnavabaduse kohta Bangladeshis (ELT C 366, 27.10.2017, lk 135).
(3) ELT C 331, 18.9.2018, lk 100.
(4) ELT C 298, 23.8.2018, lk 100.
(5) ELT L 118, 27.4.2006, lk 48.


Rongireisijate õigused ja kohustused ***I
PDF 352kWORD 132k
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0548 – C80324/2017 – 2017/0237(COD))
P8_TA(2018)0462A8-0340/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Püsivad orgaanilised saasteained ***I
PDF 196kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 15. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD))(1)
P8_TA-PROV(2018)0463A8-0336/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga4 ning 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga5. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.
(5)  Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga4, 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga5 ning 11. mail 2017 liidus heaks kiidetud Minamata elavhõbedakonventsiooniga5a. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.
_________________
_________________
4 ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.
4 ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.
5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
5a ELT L 142, 2.6.2017, lk 4.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, selliste ainete varudest aga, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning teostada nende üle nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid.
(10)  Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, selliste ainete varudest aga, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning teostada nende üle nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid. Kui tulevikus keelatakse ka muid aineid, tuleks ka nende varud viivitamata hävitada ja uusi varusid ei tohiks tekitada. Teatavate liikmesriikide probleemide lahendamiseks tuleks olemasolevate liidu rahastamisvahendite varal anda piisavat rahalist ja tehnilist abi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks rakendada ja edendada asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid. Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid.
(11)  Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks võimalikult ruttu rakendada ja edendada asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid. Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti roll peaks hõlmama tehniliste toimikute ettevalmistamist ja läbivaatamist, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamist, mille alusel komisjon võib otsustada, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.
(15)  On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti ülesannete hulka peab kuuluma tehniliste toimikute ettevalmistamine ja läbivaatamine, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamine, mille alusel komisjon otsustab, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ning püüab seda rakendada. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.
(16)  Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks kava, püüab seda rakendada ja edastab selle võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] osaliste konverentsile. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes.
(17)  Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes, st et keskkonnale ega inimeste tervisele ei teki suurt ohtu ja tehniliselt teostatavad alternatiivid puuduvad.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised.
(18)  Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised. Ühtlasi on konventsioonis nõutud, et iga konventsiooniosaline seab eesmärgiks asjakohaste strateegiate väljatöötamise, et kindlaks teha alad, mis on püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud, ja 2020. aastani kehtiva liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on liit ja selle liikmesriigid kohustatud tegema saastunud alade seisundi parandamiseks suuremaid pingutusi.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja tagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealuseid aineid käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist.
(19)  Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja tagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealusete ainete tervise- ja keskkonnamõju käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist. Liit peaks rakendama keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsiooni (Århusi konventsioon), mille liit kiitis heaks 17. veebruaril 20051a, ning tagama sellega teabe kättesaadavuse ja üldsuse osalemise.
_________________
1a ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt j
j)  suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see üheks või mitmeks muuks aineks ning mille tootmine ja üheks või mitmeks muuks aineks muundamine toimuvad samas asukohas rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.
j)  suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see mõneks teiseks aineks (edaspidi „süntees“) ning mille tootmine ja üheks või mitmeks teiseks aineks muundamine toimub sünteesi teel samas asukohas, sealhulgas asukohas, mida käitavad üks või mitu juriidilist isikut, rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b
b)  tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused;
b)  tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused, et aine tootmise ega kasutamise ajal ei puutu selle aine suure kogusega eeldatavasti kokku ei inimesed ega keskkond, mis on tõendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/20081a selle suletud süsteemi kohta koostatud hinnanguga, ja et käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud ainete kasutamisele ei ole tehniliselt teostatavaid alternatiive;
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil.
Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil kooskõlas künniste ja nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL1b, kui need on kohaldatavad.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a.   Käesolevas artiklis osutatud teabe esitamiseks kasutatakse koode, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2150/20021a.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.
3.  Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid17a, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.
_________________
_________________
29a Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (2008). Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artiklis 5 ja C lisas osutatud parima võimaliku tehnika suunised ja parimate keskkonnatavade esialgsed juhised. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sekretariaat Genfis. http://www.pops.int/Implementation/BATandBEP/BATBEPGuidelinesArticle5/tabid/187/Default.aspx
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 6
6.  Komisjon võib vajaduse korral võtta rakendusaktidega vastu lisameetmeid seoses käesoleva artikli rakendamisega, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata, millise teabe peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt esitama. Selliste meetmete üle otsustatakse kooskõlas artikli 20 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusega.
6.  Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusakte, kus määratakse kindlaks, millises vormis peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohase teabe esitama, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c
(c)  annab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele;
c)  annab komisjonile taotluse korral usaldusväärset tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele, sh uute püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise ja kasutamise ärahoidmise kohta ning praegu kasutatavate pestitsiidide või tööstuskemikaalide hindamise kohta;
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt f
(f)  koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;
f)  koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artiklile 5, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a.  Amet alustab artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi ning tehniliste ja teaduslike suuniste andmist ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
2a.   Komisjon korraldab liikmesriikidega teabevahetuse riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata ning leevendada suurt ohtu, mida selline saaste võib endast kujutada inimeste tervisele ja keskkonnale.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ19 kohaldamist, ei käsitata lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusnormidega.
3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ19 kohaldamist, ei käsitata inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega muud teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusnormidega.
_________________
_________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Liit tagab, et teave on kättesaadav ja kogu rakendusjärelevalves osaleb ka üldsus.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5
5.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks lõike 1 kohaselt esitatav miinimumteave, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
5.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks lõike 1 kohaselt esitatava teabe vorm, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [...].
2.  Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab kõigis käesoleva määrusega seotud küsimustes määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee.
1.   Komisjoni abistab
a)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee seoses artikli 13 lõikes 5 osutatud küsimuste rakendamisega, välja arvatud selles osas, mis puudutab rakendusakte, milles sätestatakse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud teabe vorm seoses artikli 7 kohaldamisega, ja artikli 13 lõike 1 punkti b selles osas, mis puudutab artikli 5 lõike 2 ja artikli 7 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt saadud teavet; ning
b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ1a artikli 39 alusel moodustatud komitee selliste küsimuste rakendamisel, millele on osutatud artikli 7 lõike 6 ja artikli 13 lõike 5 selles osas, mis puudutab rakendusakte, milles sätestatakse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud teabe vorm seoses artikli 7 kohaldamisega, ja artikli 13 lõike 1 punkti b selles osas, mis puudutab artikli 5 lõike 2 ja artikli 7 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt saadud teavet.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, p. 3).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – A osa – tabel – rida 17

Komisjoni ettepanek

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1 ja muud

Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.

 

 

 

Liikmesriigid teevad kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.

Muudatusettepanek

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1 ja muud

Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.

 

 

 

Liikmesriigid püüavad teha kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.

Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – A osa – rida 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

Bis(pentabromofenüül)eeter (dekabromodifenüüleeter, deka-BDE)

1163-19-5

214-604-9

1.  Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b deka-BDE suhtes, mille kontsentratsioon on 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem ja mis esineb ainena, segudes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.

 

 

 

2.  Erandkorras võib lubada deka-BDEsid toota, turule lasta ja kasutada

 

 

 

a)  enne 2. märtsi 2027 selliste õhusõidukite valmistamisel, mille jaoks on tüübikinnitust taotletud enne jõustumiskuupäeva ja mille jaoks see on saadud enne detsembrit 2022;

 

 

 

b)  varuosade valmistamisel ühele järgnevatest:

 

 

 

i)  enne 2. märtsi 2027 toodetud õhusõidukile, mille jaoks on tüübikinnitust taotletud enne jõustumiskuupäeva ja mille jaoks see on saadud enne detsembrit 2022, kuni selliste õhusõidukite kasutusaja lõpuni;

 

 

 

ii)  mootorsõidukitele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ kohaldamisalasse ja mis on toodetud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kas kuni aastani 2036 või selliste mootorsõidukite kasutusaja lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

 

 

 

3.  Lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud mootorsõidukites kasutamiseks mõeldud varuosade konkreetseid erandeid kohaldatakse kaubandusliku deka-BDE tootmise ja kasutamise suhtes, mis kuulub ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse:

 

 

 

i)  jõuülekanne ja nn mootorikaanealused seadised nagu aku massijuhtmed, aku ühendusjuhtmed, sõiduki kliimaseadme voolikud, jõuülekanded, väljalaskekollektori puksid, mootorikaanealune isolatsioon, juhtmestik ja juhtmekomplektid (mootorijuhtmestik jne), kiirusandurid, voolikud, ventilaatorimoodulid ja detonatsiooniandurid;

 

 

 

ii)  kütusesüsteemi seadised nagu kütusevoolikud, -paagid ja sõidukikerealused kütusepaagid;

 

 

 

iii)  pürotehnilised seadmed ning seadised, mida mõjutavad turvapadja süütekaablid, istmekatted / -kangad (üksnes siis, kui need on olulised turvapadja jaoks) ja turvapadjad (esi- ja külgturvapadjad);

 

 

 

iv)  vedrustus ja sisemus, näiteks siseviimistluse osad, akustilised materjalid ja turvavööd.

 

 

 

v)  tugevdatud plast (armatuurlauad ja sisevooderdus);

 

 

 

vi)  mootorikaanealused või armatuurlauaseadised (klemmiplokid/sulavkaitsekorgid, kõrgepingejuhtmed ja kaablikate (süüteküünla juhtmed));

 

 

 

vii)  elektri- ja elektroonikaseadmed (patareide ja akude katted ja salved, mootori juhtimise süsteemi elektrilised ühendused, raadiosideseadiste osad, satelliitnavigatsiooni süsteemid, globaalse positsioneerimise süsteemid ja arvutisüsteemid);

 

 

 

viii)  kangas, näiteks tagumine tekk, polster, autolae kattematerjal, autoistmed, peatoed, päikesesirmid, vooderduspaneelid, vaibad.

 

 

 

3.  deka-BDE tootmine ja kasutamine on lubatud järgmiste toodete tootmisel ja turulelaskmisel:

 

 

 

a)  tooted, mis on lastud turule enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

 

 

 

b)  kooskõlas punkti 2 alapunktiga a toodetud õhusõidukid;

 

 

 

c)  kooskõlas 2 alapunktiga b toodetud õhusõidukite varuosad;

 

 

 

d)  elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL reguleerimisalasse.

 

 

 

4.  Käesolevas kandes tähendab „õhusõiduk“ üht järgnevatest:

 

 

 

a)  tsiviillennunduses kasutatav õhusõiduk, mis on valmistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/11391c alusel väljastatud tüübisertifikaadiga või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) osalisriigi riigisiseste õigusnormidega kooskõlas väljastatud konstruktsioonitüübi kinnitusega või millele ICAO osalisriik on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisa kohaselt väljastanud lennukõlblikkuse sertifikaadi;

 

 

 

b)  sõjalennuk.

 

 

 

___________

 

 

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

 

 

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

 

 

 

1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – A osa – rida 24 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)

85535-84-8

287-476-5

1.  Erandina lubatakse toota, turule lasta ja kasutada aineid või valmistisi, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.

 

 

 

2.  Kasutada lubatakse:

 

 

 

a)  SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning

 

 

 

b)  SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

 

 

 

3.  Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – B osa

Komisjoni ettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

4

4

4

4

4

 

 

4

5 Kloro-C1013-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)

5 85535-84-8

5 287-476-5

5 1.  Erandina lubatakse toota, turule lasta ja kasutada aineid või segusid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.

 

 

 

2.  Kasutada lubatakse:

 

 

 

a)  SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning

 

 

 

b)  SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

 

 

 

3.  Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa
HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU
HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU
Aine (CASi nr)
Aine (CASi nr)
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)
Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)
Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid)5
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid)5
5.  Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.
5.  Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.
Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)
Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)
Polüklooritud naftaleenid37a
37a Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomitega.
Heksaklorobutadieen (CASi nr 87-68-3)
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – read 5–8

 

Komisjoni ettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm

Tetrabromodifenüüleeter

C12H6Br4O

40088-47-9 ja muud

254-787-2 ja muud

Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri ja heptabromodifenüüleetri summaarne sisaldus: 1000 mg/kg

Pentabromodifenüüleeter

C12H5Br5O

32534-81-9 ja muud

251-084-2 ja muud

Heksabromodifenüüleeter

C12H4Br6O

36483-60-0 ja muud

253-058-6 ja muud

Heptabromodifenüüleeter

C12H3Br7O

68928-80-3 ja muud

273-031-2 ja muud

Muudatusettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm

Tetrabromodifenüüleeter

C12H6Br4O

40088-47-9 ja muud

254-787-2 ja muud

Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri ja dekabromodifenüüleetri summaarne sisaldus: 500 mg/kg

Pentabromodifenüüleeter

C12H5Br5O

32534-81-9 ja muud

251-084-2 ja muud

Heksabromodifenüüleeter

C12H4Br6O

36483-60-0 ja muud

253-058-6 ja muud

Heptabromodifenüüleeter

C12H3Br7O

68928-80-3 ja muud

273-031-2 ja muud

Dekabromodifenüüleeter

C12Br10O

1163-19-5 ja muud

214-604-9 ja muud

 

Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – tabel 1 – tulp „Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm“ – rida „Polüklooritud“ – joonealune märkus 7

Komisjoni ettepanek

7 PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

PCDF

TEF

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

Muudatusettepanek

7 PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

 

PCDD

TEF

 

2,3,7,8-TeCDD

1

 

1,2,3,7,8-PeCDD

1

 

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

 

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

 

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

 

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

 

OCDD

0,0003

 

PCDF

TEF

 

2,3,7,8-TeCDF

0,1

 

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

 

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

 

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

 

PCDD

TEF

 

1,2,3,6,7,8-HxCDF

 

 

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

 

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

 

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

 

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

 

OCDF

0,0003

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0336/2018).


Hooldusteenused ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks
PDF 183kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioon hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks (2018/2077(INI))
P8_TA-PROV(2018)0464A8-0352/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 3, 5, 27, 31, 32, 33 ja 47,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mis võeti vastu New Yorgis 18. detsembril 1979,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu 5. eesmärki: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, eriti kestliku arengu eesmärki 5.4: tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning edendades riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. mai 2018. aasta aruannet kestliku arengu eesmärkide saavutamise edusammude kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2017. aasta järeldusi kogukondliku toetuse ja hoolduse edendamise kohta iseseisva toimetuleku heaks,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja lapsehoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada(2),

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2017. aasta teatist „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ (COM(2017)0678),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja eelkõige selle peatükki 3.1, mis käsitleb naiste osalemise suurendamist tööturul ning naiste ja meeste võrdväärse majandusliku iseseisvuse tagamist (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid) (COM(2018)0273),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta aruannet „Barcelona eesmärgid. Väikelaste hoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2013)0322),

–  võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2011. aasta teatist „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada“ (COM(2011)0066),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu kohta (Ares(2018)1505951),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“(3),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083) ning 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2014. aasta teatist ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020 (COM(2014)0332),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris(4),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks(5),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(6),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(7),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis(8),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös(9),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas(10),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (COM(2018)0271) ning sellele lisatud sama kuupäevaga komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit ja instituudi 2015. aasta aruannet „Reconciliation of work, family and private life in the European Union: Policy review“ (Töö-, pere- ja eraelu ühitamine Euroopa Liidus: poliitika läbivaatamine),

–  võttes arvesse Eurofoundi 7. detsembri 2011. aasta aruannet „Ettevõtete algatused töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 14. juuli 2013. aasta taustadokumenti „Caring for children and dependants: Effect on careers of young workers“ (Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noorte töötajate karjäärile),

–  võttes arvesse Eurofoundi 17. juuni 2014. aasta aruannet „Hooldusasutuste sektor: töötingimused ja töö kvaliteet“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 22. oktoobri 2015. aasta aruannet „Working and caring: Reconciliation measures in times of demographic change“ (Töö ja hooldus: töö- ja pereelu ühitamise meetmed demograafiliste muutuste ajal),

–  võttes arvesse Eurofoundi 17. novembri 2016. aasta ülevaatlikku aruannet kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 28. novembri 2017. aasta uuringut „Care homes for older Europeans: Public, for-profit and non-profit providers“ (Eakatele eurooplastele mõeldud hooldusasutused: avaliku sektori, tulunduslikud ja mittetulunduslikud teenuseosutajad),

–  võttes arvesse Eurofoundi 23. jaanuari 2018. aasta uuringut „Euroopa elukvaliteedi uuring 2016: elukvaliteet, avalike teenuste kvaliteet ja ühiskonna kvaliteet“,

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta ühist aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

–  võttes arvesse majanduspoliitika komitee ja Euroopa Komisjoni 7. oktoobri 2016. aasta ühist aruannet tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteemide ning rahanduse jätkusuutlikkuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust „Peredes elavate hooldustöötajate õigused“(12),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2014. aasta arvamust peredele suunatud teenuste arendamise kohta tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal(13),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. mai 2010. aasta arvamust „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine”(14);

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse mõõtmine Euroopa Liidus aastatel 2005–2015“,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta märtsi uuringut „Differences in men’s and women’s work, care and leisure time“ (Meeste ja naiste töö-, hooldus- ja vaba aja erinevused) ja 2016. aasta novembri uuringut „The use of funds for gender equality in selected Member States“ (Vahendite kasutamine soolise võrdõiguslikkuse jaoks valitud liikmesriikides),

–  võttes arvesse WeDo projekti väljaannet „European Quality Framework for long-term care services: Principles and guidelines for the wellbeing and dignity of older people in need of care and assistance“ (Pikaajaliste hooldusteenuste Euroopa kvaliteediraamistik. Hooldust ja abi vajavate eakate heaolu ja väärikuse saavutamise põhimõtted ja suunised),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8‑0352/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 3 ning põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on naiste ja meeste võrdsus üks põhiväärtustest, millele EL on rajatud; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on liidu eesmärk „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul [...] meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on olnud sellest hoolimata aeglane;

B.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille on 17. novembril 2017. aastal ühiselt välja kuulutanud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab olulised põhimõtted ja eesmärgid liidu kodanikele uute õiguste tagamiseks, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, laste toetamine ning puuetega inimeste kaasamine; neid õigusi toetavad üksmeelselt ka ELi institutsioonid ja liikmesriigid; arvestades, et samba 9. põhimõte töö- ja eraelu tasakaalu kohta kehtestab, et vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele;

C.  arvestades, et kogu Euroopa Liidus on naiste üldine tööhõive määr peaaegu 12 % madalam kui meestel ning töötavatest naistest töötavad osalise tööajaga 31,5 %, samas kui meeste puhul on sama näitaja 8,2 %; arvestades, et ELi tööhõive sooline lõhe on ikka veel 12 %; arvestades tõendeid, mis näitavad, et selle üks peamisi põhjuseid on naiste ebaproportsionaalne hoolduskohustus; arvestades, et hoolduskohustuse tõttu naisi mõjutav tööstaaži mitmekordse katkemise kumulatiivne mõju aitab kaasa märkimisväärselt madalama palga, lühema karjääri ning soolise palga- ja pensionilõhe (vastavalt 16 % ja 37 %) tekkimisele; arvestades, et see toob naiste jaoks kaasa suurema vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse ohu, millel on negatiivne mõju ka nende lastele ja peredele; arvestades, et kuna sooline tööhõive lõhe põhjustab aastas 370 miljardit eurot majanduslikku kahju, on oluline kaotada sooline tööhõive lõhe ning sooline palga- ja pensionilõhe; arvestades, et hooldusteenuste pakkumine võib olla tööjõupuuduse tõhusal lahendamisel olulise tähtsusega;

D.  arvestades, et hooldus tähendab töötamist füüsilise isikuna avaliku või erasektori institutsioonis või eramajapidamis(t)es laste, eakate, haigete või puuetega inimeste heaks; arvestades, et hooldustööd peaks ideaalis tegema kutselised hooldajad, ükskõik kas nad töötavad avaliku või erasektori asutustes või on füüsilisest isikust ettevõtjad, ometi teevad seda tööd mitteametlikult ja ilma töötasuta mittekutselised hooldajad, kelleks on tavaliselt pereliikmed;

E.  arvestades, et tasustamata majapidamis- ja hooldustööde peale keskmiselt kulutatud aeg on naistel enam kui kolm korda suurem kui meestel, seda eriti paaride puhul, kelle noorim laps on alla seitsme aasta vanune, kuna naised teevad nädalas keskmiselt 32 tundi tasustatud tööd, kuid 39 tundi tasustamata tööd, samas kui mehed teevad nädalas 41 tundi tasustatud ja 19 tundi tasustamata tööd;

F.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmete põhjal tegid 2010. aastal majapidamistöid ja hooldussektori töid 52 miljonit inimest üle maailma ning alla 15aastaseid majapidamistöötajaid oli veel 7,4 miljonit, mis moodustab 5–9 % tööstusriikide kõigist töötajatest;

G.  arvestades, et paljud hooldussektori töökohad on mitmes liikmesriigis madalalt tasustatud ning sageli ei pakuta ametlikke lepinguid ega muid peamisi tööõigusi, samuti iseloomustab neid suure füüsilise ja emotsionaalse stressi ohu, läbipõlemisohu ja määratletud karjääri puudumise tõttu vähene ligitõmbavus; arvestades, et sektoris pakutakse vähe täiendõppe võimalusi ning nimetatud valdkonna töötajad on peamiselt eakad, naised ja võõrtöötajad;

H.  arvestades, et toetavad meetmed, nt Rootsis maksusoodustuste süsteem majapidamisteenustelt, Prantsusmaal teenustöötaja vautšer või Belgias teenusevautšer, on aidanud deklareerimata tööd vähendada, parandada töötingimusi ja tagada koduabilistele ja hooldajatele tavalisi tööõigusi;

I.  arvestades, et tõendite kohaselt osutavad 80 % ELis pakutavatest hooldusteenustest mitteametlikud tasustamata hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et 27,4 % naistest töötavad osalise tööajaga, et nad saaksid aidata hooldust vajavaid lapsi või täiskasvanuid, samas kui meeste puhul on see näitaja 4,6 %(15); arvestades, et hooldusteenuste pakkumine ei tohiks sundida mitteametlikke hooldajaid tegema kompromisse oma kohustuste ja vaba aja vahel, kuna need, kes tööturule jäävad, peavad niigi eri kohustuste ja vaba aja kasutuse vahel tasakaalu leidma;

J.  arvestades, et teatavad riiklikud statistilised andmed näitavad, et umbes 6–7 % liikmesriikide hooldajatest on alla 17aastased ning 15–24aastastest noortest tegeleb hooldusega viis korda rohkem naisi kui mehi; arvestades, et noortel hooldajatel on suur täiskasvanulik vastutus hooldada vanemat, õde-venda, vanavanemat või muud sugulast, kellel on puue, krooniline haigus või vaimne probleem; arvestades, et noored hooldajad seisavad silmitsi eriliste takistustega haridusele ja väljaõppele juurdepääsul ning neil on raske leida tasakaalu hoolduskohustuse ja hariduse vahel, mis mõjutab ka nende tervist ja toimetulekut;

K.  arvestades, et paljudes liikmesriikides on puudus kvaliteetsetest professionaalse hoolduse teenustest, mis oleksid kättesaadavad kõigile olenemata sissetuleku suurusest;

L.  arvestades, et paljud hooldust vajavad ülalpeetavad pereliikmed elavad piirkondades, kus on pidevalt teenuste puudus, samas kui isolatsioon või muud tingimused muudavad nende jaoks keerukaks juurdepääsu professionaalsetele hooldusteenustele; arvestades, et paljudel juhtudel hooldavad neid vaid mittekutselised hooldajad, kes on väga sageli naissoost pereliikmed;

M.  arvestades, et Euroopa võitleb demograafiliste muutustega, mille tulemusel kasvab vanusega seotud haiguste esinemissagedus ja vananev elanikkond, seega ka nõudlus hoolduse järele; arvestades, et ajal, mil nõudlus hoolduse järele kasvab, jaotub hoolduskohustus sugude vahel ebaproportsionaalselt, kuna naised kannavad koorma põhiraskust stereotüüpsete soorollide tõttu, mis Euroopa ühiskonnas ikka veel valitsevad; arvestades, et üha arvukamad eakad, kahanev tööealiste inimeste arv ning riigi eelarve kokkuhoiu piirangud mõjutavad oluliselt sotsiaalteenuseid, mis mõjutab samuti inimesi, kes peavad ühitama tööd ja hoolduskohustust sageli keerukates olukordades;

N.  arvestades, et ELi elanikkond jääb prognooside kohaselt üha vanemaks, kusjuures üle 65aastaste osakaal, mis moodustas 2008. aastal 17,1 %, jõuab 2060. aastal 30 %ni ning samas ajavahemikus kasvab üle 80aastaste osakaal 4,4 %-lt 12,1 %‑le;

O.  arvestades, et eakad on üldise elanikkonnaga võrreldes suuremas vaesumise ohus – 2008. aastal oli 65 aastaste ja vanemate inimeste suhteline vaesuse määr 19 %, 2000. aastal oli see 17 %; arvestades, et see määr on naistel viis protsendipunkti suurem kui meestel;

P.  arvestades, et eakad kannatavad vahel vanuselise ja soolise diskrimineerimise all ning paljudes hooldusasutustes esinev eakate väärkohtlemine on sotsiaalne probleem kõigis liikmesriikides;

Q.  arvestades, et enamik hooldusteenuste praegustest riiklikest poliitikamudelitest ei sobi liidu vananeva ühiskonna vajadustele vastamiseks, ning arvestades, et enamik liikmesriike ei ole oma vastavates poliitika- ja sotsiaalhoolekande algatustes ega süsteemides siiani rahvastikuprobleeme käsitlenud;

R.  arvestades, et eakate hooldusasutuste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kõikides liikmesriikides suurenenud ning nõudlus ületab endiselt iseseisva majutuse ja hoolduse tugiteenuste kättesaadavust; arvestades kiireloomulist vajadust rohkem investeerida kogukondliku või koduhoolduse pikaajalistesse teenustesse, kuna kõigil on õigus saada osa iseseisvast elust, tugiteenustest ja kogukonda kaasatusest; arvestades, et riigi tasandil liigendatud andmete puudumise tõttu, muu hulgas rahaliste investeeringute kohta, ning kvaliteedinäitajate puudumise tõttu on seda hooldustaristu olulist osa raske jälgida ja hinnata ning teha soovitusi otsustusprotsessi kohta;

S.  arvestades, et 2002. aastast alates on Barcelona eesmärgid tagada lapsehooldus vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest (esimene eesmärk) ja vähemalt 90 %-le lastest kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliminemise vanuse vahel (teine eesmärk) täidetud üksnes 12 liikmesriigis ning mõnes liikmesriigis on täitmise määr murettekitavalt madal;

T.  arvestades, et naiste kasvav osalemine tööturul tekitab vajaduse kvaliteetsete ja taskukohaste lastehoiuteenuste järele ning et kogu Euroopas ületab alushariduse ja lapsehoiu teenuste nõudlus pakkumist; arvestades, et kuni 3aastaste laste lapsehoiuteenust kasutatakse rohkem kui pooltes liikmesriikides peamiselt osalise tööajaga (vähem kui 30 tundi nädalas); arvestades, et naiste täiskohaga tööturul osalemine nõuab täistööajaga lapsehoiuteenuse kättesaadavust, mis täidaks nõudlust vanemate töötundide jooksul;

U.  arvestades, et kõigi sissetulekutasemete jaoks puudub kvaliteetset ja juurdepääsetavat lapsehoiuteenust pakkuv piisav taristu, mida näitab asjaolu, et enam kui 32 miljonist allapoole koolikohustuse iga jäävast lapsest on vaid 1,5 miljonil juurdepääs koolieelsetele teenustele(16) ning enamik liikmesriikide avaliku sektori lapsehoiukulutusi on suunatud lastele vanuses kolm aastat kuni koolimineku iga; arvestades, et kõigi sektorite investeeringuid tuleks suurendada, kuna OECD riikide tõendid näitavad, et investeeringumahu suurendamine SKPst hooldusteenustesse tooks kaasa naiste tööhõive suurenemise; arvestades, et lapsehoidu investeerimise strateegiaga võidavad kõik ja sellega loodaks vanemate tööturul osalemise suurendamisest tulenev suurem maksutulu; arvestades, et perekonna keskse rolli täiendamise kõrval pakuvad kvaliteetsed alushariduse ja lapsehoiu teenused üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna palju lühi- ja pikaajalist kasu, sh sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa tausta või hariduslike erivajadustega inimestele, ning on tõhusad võitlemisel lapsi varasest noorusest peale mõjutava ebavõrdsuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise vastu;

V.  arvestades, et lastele kvaliteetse alushariduse pakkumine on tõhus investeering, mis paneb aluse edukale elukestvale õppele ja tegeleb ebavõrdsuse ja probleemidega, millega ebasoodsas olukorras olevad lapsed kokku puutuvad;

W.  arvestades, et ELis on üle 80 miljoni puudega inimese, kusjuures nende arv kasvab ja ühel eurooplasel neljast on puudega pereliige; arvestades, et 2011. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga liitudes võttis EL endale kohustuse edendada ja kaitsta puuetega inimeste õigusi; arvestades, et nende õiguste ja igas vanuses puuetega inimeste vajaduste tõttu on viimasel ajal toimunud nihe puuetega inimeste asutustes hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele;

X.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 19 kohaselt on kõigil inimestel õigus elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda, mis tähendab, et lisaks iseseisvale majutusele on vaja pakkuda ka tugiteenuseid, mis vastavad puuetega inimeste vajadustele;

Y.  arvestades, et madala toimetulekutasemega autismivormiga lastel ja täiskasvanutel on tõenäoliselt raske igapäevatoimetustega üksi hakkama saada ja nad vajavad üldiselt enamiku toimetuste juures abi;

Z.  arvestades, et pikaajalise hoolduse ja lapsehoiu teenused ei ole sageli piisavalt väärtustatud ning paljudes liikmesriikides on see elukutse pigem märkamatu ja madala staatusega, mis kajastub ka madalas palgas, töötajate hulgas naiste ja meeste osakaalu ebavõrdsuses ning halbades töötingimustes;

AA.  arvestades, et ametliku hooldusteenuse, sh koduhoolduse töökohad vajavad kvalifitseeritud töötajaid, kellele tuleb piisavalt palka maksta(17); arvestades, et on vaja tagada piisav arv kvalifitseeritud hooldajaid, kuna lastele, eakatele ja puuetega inimestele pakutava kvaliteetse ametliku hooldusteenuse väljaarendamine on seotud kvaliteetsete töösuhete ja inimväärse palgaga ning neid teenuseid pakkuvatesse töötajatesse investeerimisega, sh investeerimisega lapsehoiutöötajate koolitamisse; arvestades, et hooldajate ametlik töösuhe mõjub positiivselt nende suutlikkusele töö- ja eraelu vahel tasakaal leida;

AB.  arvestades, et pikaajalise hoolduse kasutajad ei pruugi suuta endale erahooldusteenust lubada, kuna see on harilikult avaliku sektori hooldusteenusest kallim; arvestades, et soolise palga- ja pensionilõhe tõttu mõjutatakse naisi alati rohkem ja naised peavad oma sissetulekust pikaajaliseks hoolduseks rohkem kulutama;

AC.  arvestades, et on tehtud kindlaks, et ebasoodsa taustaga inimesed, sh väikese sissetulekuga pered, maapiirkondades elavad pered ning etnilise vähemuse või sisserändaja taustaga inimesed kogevad juhtudel, kui kvaliteetse hooldusteenuse kättesaadavus on piiratud, konkreetseid probleeme;

Töö- ja eraelu tasakaalu kontekst

1.  märgib, et sooline tööhõive lõhe laieneb peredes märkimisväärselt pärast laste saamist, mis näitab, et naised kogevad raskusi laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise ning töö vahelise tasakaalu leidmisel ning seda põhjustab piisava avaliku hooldustaristu puudumine ja tööde püsiv soopõhine eristamine, mis sunnib naisi tegema tohutult palju hooldustööd ning kulutama meestest kaks kuni kümme korda rohkem aega tasustamata hooldusele(18);

2.  märgib, et neljandik kõigist naistest teevad ikka veel tasustamata tööd pereettevõttes ja et esineb selge sooline segregatsioon sektorites, mida saab üldiselt iseloomustada madala palga, pikkade töötundide ja sageli ka mitteametliku töökorraldusega, mis annab naistele vähem rahalist, sotsiaalset ja struktuurset kasu;

3.  rõhutab, et vaesuse feminiseerumine tuleneb mitmest tegurist, sh sooline palgalõhe, pensionilõhe, hoolduskohustused ja nendega seotud tööstaaži katkestused; toonitab, et mitmekordne diskrimineerimine, mida naised kogevad muu hulgas oma sooidentiteedi, sooväljenduse ja sootunnuste tõttu, põhjustab vaesuse feminiseerumist;

4.  väljendab heameelt Euroopa sotsiaalõiguste samba institutsioonidevahelise väljakuulutamise üle ja tuletab meelde selle põhimõtteid, sealhulgas järgmist:

   naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused eriti tööturul osalemise suhtes;
   hoolimata soost või puudest õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele tööhõive võimalustele;
   vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele;
   õigus taskukohastele ja kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele;

5.  väljendab muret ebasoodsate arengusuundumuste pärast vanemapuhkuse ja vanemlusega seotud õiguste vallas, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist käsitleva direktiivi eelnõu tagasivõtmine ning Euroopa Liidu Kohtu hiljutine otsus, mille järgi on kollektiivse koondamise osana seaduslik rasedat töötajat koondada; kutsub komisjoni üles kiiresti täitma ELi õigusaktides olevaid lünki;

6.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist, ning rõhutab sellega seoses, et väga oluline on individuaalne õigus puhkusele ja paindlikule töökorraldusele, et aidata töötajatel oma era- ja tööelu hallata; tuletab meelde, et töö- ja eraelu tasakaalu poliitika peaks julgustama mehi naistega võrdselt hoolduskohustust enda peale võtma; leiab, et tulevase arengu nimel peaks eesmärk olema laiendada järk-järgult vanema- ja hoolduspuhkust(19) ning tõsta selle tasustamine piisavale tasemele, tagada mitteülekantav vanemapuhkus, tagatised vallandamise, samale või võrdväärsele ametikohale naasmise ning puhkuse võtmise alusel diskrimineerimise korral ning nende füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste laiendamine, kes peavad võtma piisavalt tasustatud puhkust, et hoolitseda ülalpeetavate eest, kes pole lapsed;

7.  kutsub kõiki liikmesriike üles julgustama isasid kasutama isapuhkust, mis on tõhus viis, kuidas ergutada isasid oma laste ja perekonna eest hoolitsemise vastutust võtma, ning kasulik vahend, mille abil saavutada naiste ja meeste vahel tõeline võrdsus;

8.  on veendunud, et hooldusteenuste osutamine ei tohiks hooldajate palgataset või sotsiaal- ja pensionihüvitisi negatiivselt mõjutada; nõuab sellega seoses, et edendadaks soolist võrdõiguslikkust töö- ja eraelu tasakaalu poliitika rakendamisel;

9.  juhib tähelepanu perekondade keerulisele olukorrale puudega lapse või sugulase eest hoolitsemisel, kuna nendel juhtudel on hooldus eluaegne;

10.  juhib tähelepanu puuetega laste vanemate jaoks koormust vähendavate teenuste puudumisele; märgib, et toetuse puudumise tõttu on vanematel sageli täiesti võimatu töötada; märgib seoses sellega asutuste puudumist raske autismiga inimeste jaoks;

11.  usub, et igal hooldust vajaval inimesel peaks olema subjektiivne õigus valida kvaliteetne hooldusteenus, mis vastab kõige paremini tema hooldusvajadustele ja on nii talle kui ka tema hooldajatele sobiv ja kättesaadav; on arvamusel, et vaatamata kasutajate ja nende vajaduste erinevustele tuleks hooldusteenuseid arendada välja inimesekeskselt, individuaalselt ja kõikehõlmavalt; märgib, et perekonnad ei ole ühesugused ning et poliitikat ja programme tuleks nendele erinevustele kohandada;

12.  usub, et hooldusteenuste valiku arendamine peaks kajastama töö muutuvat olemust;

13.  usub, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kehtestatud õigusega pikaajalisele hooldusteenusele tuleks pikaajalist hooldust lugeda sotsiaalkaitse haruks, mis peaks kehtestama igale inimesele õiguse saada kvaliteetset ja inimesekeskset hooldust; usub peale selle, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tuleb kiiresti investeerida veelgi taskukohastesse ja kvaliteetsetesse pikaajalise hoolduse teenustesse, eriti koduhooldusesse ja kogukondlikku hooldusesse; kutsub liikmesriike selles osas üles tagama hooldusteenustele võrdse juurdepääsu ja hooldusasutustes õiglase kohtlemise pikaajalist hooldust vajavate eakate, laste ja puuete ja/või krooniliste haigustega inimeste jaoks, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa taustaga inimestele;

14.  rõhutab, et mitmekesise, kvaliteetse, juurdepääsetava ja mõistliku hinnaga avaliku ja erasektori hooldustaristu, teenuste ja toetuse kättesaadavus laste, eakate, puuetega ja krooniliselt haigete või pikaajalist hooldust vajavate inimeste jaoks kas kodus või kodule sarnanevates kogukondlikes tingimustes on osutunud oluliseks aspektiks töö- ja eraelu tasakaalu poliitikas ning oluliseks teguriks, mis edendab vanemate ja mitteametlike hooldajate puhkuse võtmist ning mis aitab naistel kiiresti tööle naasta ja tööturule jääda; kiidab kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga heaks liikumise kogukonnapõhiste teenuste poole, märkides aga, et teenuste kvaliteedi tagamiseks on vaja neid jälgida; on seisukohal, et hoolduse kvaliteet tuleneb teenuste kvaliteedist ja sellest, kui palju need austavad abisaajate inimväärikust ja inimõigusi ning kuidas need tagavad abisaajate kaasamise kogukonda;

15.  tuletab meelde, et hooldusteenuse puudumine on peamine tegur, mis põhjustab naiste vähest esindatust tööturul, kuna selles olukorras on raske leida tasakaalu töö ja perekohustuste vahel, mistõttu mõni naine jääb tööturult täiesti kõrvale, töötades vähem tunde tasustatud töökohal ja veetes rohkem aega tasustamata hoolduskohustusi täites, mis omakorda mõjub negatiivselt nende õigusele saada sotsiaalkindlustust, eelkõige pensionit, ning toob nende jaoks kaasa suurema vaesumise ohu ja sotsiaalse eraldatuse, seda eriti vanemas eas;

Hoolduse eri liigid

16.  märgib, et hooldusteenuseid on erinevaid, näiteks lastehoid ja alusharidus, eakate hooldus ning pikaajalist tervishoiu- ja hooldusteenust vajavate puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldus- või tugiteenused, ning seetõttu on välja töötatud erinevad poliitilised suunad; on seisukohal, et hooldust võiks pakkuda nii ametlikud kui ka mitteametlikud hooldajad;

17.  usub, et hooldusteenuste arendamise lähenemisviis peaks võtma arvesse teenuste kasutajate kõiki kategooriaid ja nendevahelisi erinevusi ning nende vajatavate hooldusteenuste eri tüüpe, sh ebasoodsa taustaga inimesed, näiteks etnilisse vähemusse kuuluvad või sisserändaja taustaga pered, ning kõrvalistes või maapiirkondades elavad inimesed ja madala sissetulekuga pered; tuletab meelde, et seadustes ja poliitikas kasutatud perekonna mõistet tuleks mõista laias tähenduses;

18.  mõistab, et madal sotsiaal-majanduslik staatus ja madal haridustase on paljude inimeste jaoks takistus hooldusteenuse saamiseks, mis vaid suurendab probleeme, mida nad niigi töö- ja eraelu vahel tasakaalu leida püüdes kogevad; usub, et see vajab selget programmitööd ja poliitikat;

19.  märgib, et erasektoril on oluline osa pikaajaliste hooldusteenuste pakkumises puuetega ja eakatele inimestele ning et nende teenuste juurdepääsetavuse ja kvaliteediga seotud küsimusi on tõstatatud üle kogu ELi; kutsub komisjoni üles hindama hooldusteenuste turu olukorda ja tegema vajalikud seadusandlikud algatused selles olukorras pakutavate teenuste kontrollimiseks ja nende kvaliteedi jälgimiseks;

Hoolduse kvaliteet, taskukohasus ja kättesaadavus

20.  leiab, et hooldusteenused tuleks kavandada nii, et kõikidele kasutajatele, nende pereliikmetele ja hooldajatele pakutakse tegelikku valikuvõimalust, olenemata sellest, kas nad töötavad täis- või osalise tööajaga või kas nad on füüsilisest isikust ettevõtjad või töötud;

21.  leiab, et hooldusteenuste kavandajad, korraldajad ja osutajad vastutavad nende teenuste kasutajate vajaduste arvesse võtmise eest ning eakate ja puuetega inimeste hooldusteenuseid tuleb kavandada ja arendada teenuste kasutajate aktiivse ja sisuka osalemise kaudu ning välja töötada ja rakendada õigustele tuginedes; märgib positiivset kogemust, kus vaimu- või intellektipuudega inimesed on osalenud taristu ja teenuste väljaarendamises, mis parandab nende iseseisvat elu ja elukvaliteeti;

22.  märgib, et ELis pakutava hoolduse kvaliteet erineb nii liikmeriikide vahel kui ka nende sees: era- ja avaliku sektori asutuste, linna- ja maapiirkondade ning eri vanuserühmade vahel; märgib, et lapsehoiu ja pikaajalise hoolduskohustuse suurt osa kannavad perekonnad, esimese puhul enamasti vanavanemad – see nähtus on eriti levinud Lõuna- ja Ida-Euroopas(20);

23.  kutsub liikmesriike üles tagama hooldusteenuste tiheda võrgustiku nii linna- kui ka maapiirkondades, et parandada hoolduse juurdepääsetavust ja kättesaadavust ebasoodsa taustaga inimeste jaoks, sh nende jaoks, kes elavad maa- ja kõrvalistes piirkondades;

24.  leiab, et teenuste kättesaadavus tuleneb kulu ja paindlikkuse kombinatsioonist ning seetõttu peaks olema tagatud ulatuslik valik teenuseosutajaid nii avalikust kui ka erasektorist hoolduseks kodus ja kodule sarnanevates tingimustes; leiab samuti, et pereliikmetel peaks olema võimalik pakkuda hooldust vabatahtlikult või saada toetust hooldusteenuste ostmiseks;

25.  rõhutab, et hooldusteenuste kvaliteeti tuleks mõista väga erinevalt, sh hooldusasutuste ja -teenuste kvaliteet, laste õppekavade kvaliteet, hooldajate professionaalsus, ruumide ja keskkonna kvaliteet, hooldajate haridustase ja nende töötingimused;

26.  märgib, et hooldusteenused tuleks välja töötada nii, et tõhustada järjepidevat hooldust, ennetavat tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet, taastusravi ja vajaduse korral iseseisvat elu; usub, et julgustada tuleks otsest koduhooldust, nii et hooldust vajavad inimesed saaksid kvalifitseeritud kutselise hooldaja teenuseid oma kodus ja saavad võimaluse korral elada iseseisvalt; on seisukohal, et hooldusteenus tuleks võimaluse korral ühendada kõikehõlmava peretoetusega, nt aitamine majapidamistööde, õpetamise ja lapsehoiuga;

27.  rõhutab, et teave olemasolevate hooldusteenuste ja teenusepakkujate kohta peaks olema kättesaadav vanematele, eakatele, pikaajalist hooldust vajavatele puuetega ja/või krooniliste haigustega inimestele ning mitteametlikele hooldajatele;

28.  rõhutab asjaolu, et teenuste kättesaamatusel ja lapsehoiuga kaasnevatel takistavatel kuludel võib olla negatiivne mõju lastele, kes on pärit madala sissetulekuga peredest, seades nad juba varasest east alates ebasoodsasse olukorda; rõhutab, et igal lapsel on õigus kvaliteetsele hoiule ja arendamisele varases lapsepõlves, sealhulgas kõikidele sotsiaalsetele stiimulitele; märgib, et hooldusteenuste ülemäärane maksumus mõjutab ka madala sissetulekutega peredest pärit ülalpeetavaid, seades nad ebasoodsasse olukorda;

29.  on arvamusel, et kvaliteetsesse alla kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoidu investeerimise puudumine pikendab naiste tööstaaži katkestusi ja tekitab raskusi nende tööle naasmisel;

30.  usub, et riiklikke programme tuleks tugevdada, et parandada eriti mäluhäireid põhjustavate haigustega eakate naiste ja nende sageli ka eakate naissoost hooldajate elukvaliteeti; teeb ettepaneku, et nende meetmete planeerimiseks ja rakendamiseks peetaks nõu Alzheimeri tõvega tegelevate ühendustega;

31.  palub komisjonil koostada kooskõlas siinsete soovitustega liikmesriikidele suunised, mille eesmärk on töötada välja põhjalikud, tööhõivet soodustavad, inimestekesksed, kogukonnal põhinevad ja kättesaadavad hooldusteenused, mis hõlmaksid lapsehoidu, eakate ja puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldusteenuseid ning tugineksid nende teenuste kasutajate osalemisele ja nendega konsulteerimisele, et tagada nende teenuste kättesaadavus ja vastavus teenuste kasutajate vajadustele;

32.  märgib liikmesriikide erinevaid tavasid ja rõhutab, et koostöö ja parimate tavade vahetamine Euroopa tasandil võib toetada liikmesriikide vastastikust õppimist ja kogemusnõustamist ning aidata kaasa kvaliteetsete hooldusteenuste arendamisele, toetades ja täiendades meetmeid, mida võetakse piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning aidates liikmesriikidel ühiseid probleeme lahendada; kutsub komisjoni üles tegutsema platvormina ning toetama kogemuste ja heade tavade vahetamist hooldusteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse kohta, samuti hooldusteenuste pakkumise eri mudelite kohta, mis on kohandatud individuaalsetele olukordadele, ning hooldusteenuste probleemide lahendamise finantssuutlikkuse kohta;

33.  muretseb paljude hooldusteenuste töötingimuste pärast, sh pikad töötunnid, ebapiisav palk, väljaõppe puudumine ning halb töötervishoiu ja -ohutuse poliitika; muretseb selle pärast, et hooldussektor pole tööotsijatele ligitõmbav, äratades peamiselt naiste ja võõrtöötajate huvi; rõhutab, et neil tingimustel on mõju ka pakutava hoolduse kvaliteedile; kutsub seetõttu liikmesriike üles hooldustööd karjäärivalikuna taasväärtustama ja palub komisjonil koostöös sotsiaalpartneritega luua sektori töötajatele miinimumnormide õigusraamistik ja käivitada algatus pikaajalise hoolduse kvaliteedi kohta, võttes eeskuju kodanikuühiskonna juhitud vabatahtlikest vahenditest ja algatustest, sh pikaajaliste hooldusteenuste Euroopa kvaliteediraamistik ning komisjoni hiljutine ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta;

34.  kutsub liikmesriike üles jälgima ja tagama, et hooldusasutused ja muud asutused oleksid töötamiseks turvalised ja motiveerivad ning et piisavalt investeeritaks hooldusteenuse pakkujate heaollu ja töötervishoidu; usub, et hoolduse saajate väärkohtlemise ärahoidmiseks on oluline tagada hooldajate heaolu; toetab seetõttu kutseliste hooldajate sertifitseerimise ja tunnustamise seadusandlikke algatusi ja kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid hooldajate töötingimuste parandamiseks, nt tagama neile õiguse ametlikule töölepingule ja tasustatud puhkusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama üldsuse teadlikkust hooldusteenuste väärtuse kohta, et parandada hooldaja elukutse staatust ja edendada meeste osalemist hooldustegevuses;

35.  palub komisjonil esitada nõukogule heakskiitmiseks Euroopa hooldajate programm, et tuvastada hoolduse eri liigid Euroopas ja neid tunnustada, tagada hooldajatele rahaline toetus ning arendada järk-järgult nende töö- ja eraelu tasakaalu;

36.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 4. juuli 2013. aasta resolutsioonis kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(21) nõutakse konkreetselt hoolduspuhkust käsitleva direktiivi vastuvõtmist; märgib, et oma sugulastele hooldust pakkuvad mitteametlikud hooldajad peaks saama piisavat tasu ja neil peaks olema sotsiaalsetele õigustele teiste hooldusteenuse pakkujatega sarnane juurdepääs; kutsub seega üles kasutama mitteametlike hooldajate tööõiguse alla mittekuuluvate probleemide lahendamiseks terviklikku lähenemisviisi, nt pidev sissetulekutoetus, juurdepääs tervishoiule, õigus iga-aastasele puhkusele ja pensioniõiguste kumuleerumine nii, et need oleksid piisavad ka siis, kui hooldajate sissetuleku tase oleks ajutiselt madal mitteametliku hoolduse pakkumise tõttu – see olukord puudutab peamiselt naisi; on veendunud, et hooldusteenuste osutamine ei tohiks hooldajate mitteametliku hooldaja tervist ja heaolu negatiivselt mõjutada; kutsub liikmesriike seetõttu üles pakkuma mitteametlikele hooldajatele piisavaid koormust vähendavaid teenuseid ning nõustamist, kogemusnõustamist, psühholoogilist tuge, päevaravi jms, mis aitaks neil suurendada osalust tööhõives;

37.  kutsub liikmesriike üles tööseaduste ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kaudu kehtestama nn hoolduskrediiti nii naistele kui meestele pensioniõiguste kogumise võrdväärsete perioodidena, et kaitsta neid, kes võtavad tööst puhkuse ülalpeetava või pereliikme mitteametlikuks tasustamata hooldamiseks, ning tunnustama nimetatud hooldajate töö väärtust ühiskonnale tervikuna;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et mitteametlikke hooldajaid tunnustataks võrdsete hooldusteenuse pakkujatena, ja arendama elukestva õppe programmide raames mitteametlike hooldajate väljaõpet ja nende omandatud oskuste tunnustamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös vabaühenduste ja haridusasutustega üles toetama noori hooldajaid; palub komisjonil teha ettepanek võtta vastu neid ja muid meetmeid sisaldav tegevuskava hoolduse kvaliteedi ja hooldajate elukvaliteedi tagamiseks;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema uurimistööd, et teada saada noorte hooldajate arvu ja selle mõju nende heaolule ja toimetulekule, ning pakkuma selle uurimistegevuse põhjal koostöös vabaühenduste ja haridusasutustega noortele hooldajatele tuge ja rahuldama nende vajadusi;

40.  kutsub komisjoni üles uuringute ja poliitika tegemisel hooldusteenuseid ja hooldajaid rohkem arvesse võtma, eriti seoses Euroopa Sotsiaalfondi, puuetega inimeste strateegia ja tervisevaldkonna tegevusprogrammiga;

Hooldusega seotud eesmärgid

41.  rõhutab asjaolu, et Barcelona eesmärkide saavutamise praegune väljakutse on suurendada lapsehoiu pakkumist lastele vanuses 3–4 eluaastat; kiidab heaks komisjoni soovituse laiendada 2020. aasta haridus- ja koolitusstrateegia eesmärke, et pakkuda lapsehoiu kohti vähemalt 95 % lastest kolmanda eluaasta ja kohustusliku koolimineku vanuse vahel; kutsub komisjoni üles koostöös asjakohaste osaliste ja liikmesriikidega Barcelona eesmärke ja alushariduse eesmärke ülespoole korrigeerima; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et saavutada eesmärgid ja seada hooldusteenuse pakkumine oma poliitilistes eesmärkides kõrgele kohale; kutsub liikmesriike üles parandama alushariduse ja lapsehoiu teenuste riiklikke kvaliteediraamistikke, võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, ning julgustab liikmesriike vaatama läbi soovituses viidatud alushariduse ja lapsehoiu teenuste viis peamist valdkonda: juurdepääsetavus, töötajad, õppekava, järelevalve ja hindamine ning juhtimine ja rahastamine. kutsub liikmesriike üles koolieelse lapsehoiu pakkumisel pöörama tähelepanu mitte ainult selle kättesaadavusele, vaid ka kvaliteedile, eelkõige ebasoodsatest oludest pärinevate ja puudega laste puhul;

42.  kutsub komisjoni üles kehtestama Barcelona eesmärkidele sarnanevaid näitajaid ja vastavaid kvaliteedieesmärke eakate, puuetega ja/ krooniliselt haigete pikaajalist hooldust vajavate inimeste hooldusteenustele ning jälgimisvahendeid nende teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse mõõtmiseks;

43.  palub komisjonil lisada eakate, puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldus Euroopa poolaasta ja soolise võrdõiguslikkuse aastaaruande andmete järelevalvesse ja läbivaatamisse; palub liikmesriikidel kaaluda eakate, puuetega ja/ krooniliselt haigete inimeste hooldusteenuste hinnangute lisamist riigiaruannetele, võttes arvesse hooldajate ja hoolduse saajate tagasisidet; kutsub komisjoni üles lisama kõnealuse hoolduse kohta andmeid sotsiaalse progressi näitajate kogusse, mida tuleks jälgida Euroopa poolaasta kontekstis; kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama need sotsiaalsed näitajad poolaasta eeskirjade hulka; kutsub liikmesriike üles võtma vastu ja kasutama parandusmeetmeid, kui areng osutub aeglaseks,

44.  kutsub komisjoni üles parandama sooliselt segregeeritud andmete kogumist ning arendama sektoripõhist statistikat, võrreldavaid määratlusi ja näitajaid, et hinnata lastele, puuete ja krooniliste haigustega inimestele ning eakatele ELi tasandil pakutava kooldusteenuse juurdepääsetavust, kvaliteeti, kättesaadavust ja tõhusust, leides samas viise hooldustöötajate jälgimiskoormuse suurenemise takistamiseks; kutsub komisjoni üles hooldusteenuste arengut jälgima ja koostama vajaduse korral soovitusi parandusmeetmete kohta;

45.  kutsub liikmesriike üles koguma andmeid laste, eakate ja puuetega inimeste riiklike ja erasektori hooldusteenuste kvaliteedi kohta, et jälgida üldist olukorda ja parandada hooldusteenuseid, arvestades mitte ainult kasutajate vajadusi, vaid ka paljude hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning töötingimusi; palub, et liikmesriigid võtaksid kasutusele tõhusad poliitilised vahendid ja võtaksid vajaduse korral parandusmeetmeid;

Hoolduse rahastamine

46.  kutsub liikmesriike, muu hulgas eesmärgiga lahendada investeeringute puudujääk, üles suurendama hooldusteenustesse ja laste (sh koolieelsesse) ja teiste ülalpeetavate taristusse tehtavaid riiklikke investeeringuid, et tagada nendele teenustele üldsuse juurdepääs, parandada hoolduse kvaliteeti ja suurendada investeerimist erimeetmetesse, mis võimaldavad hooldajatel aktiivselt tööelus osaleda;

47.  märgib, et hooldusstruktuuridesse ja -teenustesse ebapiisav investeerimine mõjutab ebaproportsionaalselt palju üksikvanemaid, kellest enamik on naised, ning vaesuses ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid perekondi;

48.  märgib soolise aspekti arvestamise olulisust paljude poliitikameetmete kõigis rakendamisetappides, eriti programmitöö etapis; kutsub liikmesriike üles tagama, et sooline mõõde integreeritaks täielikult riiklikesse reformikavadesse, toetades mitte ainult Euroopa Sotsiaalfondi, vaid ka teisi ELi fonde, mis pakuvad vahendeid üldise sotsiaalse taristu jaoks ja mida liikmesriigid peaks kasutama hooldusteenuste arendamiseks;

49.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa poolaasta toetaks Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamist, jättes liikmesriikidele võimaluse hooldusteenuseid jätkusuutlikult rahastada;

50.  toetab ideed, et soolise palgalõhe probleemi lahendamiseks kasutataks komisjoni riigipõhiseid soovitusi meetmete kohta, mis keskenduvad muu hulgas lapsehoiuasutustesse investeerimisele ja rahanduslikele asjaoludele, mis takistavad leibkonna teisel palgasaajal – kelleks on peamiselt naised – rohkem töötada või otse töötada;

51.  palub komisjonil suurendada igat liiki hooldusteenuste (pidades võimaluse korral eriti silmas üleminekut asutuste hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele) rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist+ ja muudest rahastamisvahenditest, mille eesmärk on rahastada sotsiaaltaristut; kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi heategevusfondi, et toetada lapsehoiuteenuste pakkumist maapiirkondades, ning alushariduse ja lastefondi projektide rahastamiseks veelgi enam kasutama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi; kutsub komisjoni üles rangelt jälgima ELi ja eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastuse kulutamist sotsiaalhoolekande ja pikaajalise hoolduse teenuste valdkonnas ning tagama, et investeeringud oleksid kooskõlas inimõigustega seotud kohustustega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta kohaselt;

52.  kutsub liikmesriike üles kaaluma sotsiaalmaksete rakendamist piiriüleselt, nii et isiku päritoluliikmesriik rahastaks kodaniku paigutamist teise liikmesriigi sotsiaalhoolekandeasutusse (juhul kui sellist asutust ei ole päritoluliikmesriigis olemas);

53.  märgib, et on vaja teha parem analüüs hooldusteenuste pakkumise jaoks tehtavate era- või avaliku sektori investeeringute potentsiaali kohta seoses ettevõtete olemasolevate algatustega töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus;

54.  kutsub liikmesriike üles kasutama kõigi hooldusteenuse liikide käsitlemiseks terviklikku lähenemisviisi ning tugevdama asjakohaste ELi rahastamisvahendite tõhusa ja sünergilise kasutamise õigusnorme elukestva õppe, teadustegevuse ja taristu arendamise valdkonnas; julgustab liikmesriike muutma lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse rahastamine esmatähtsaks, kasutades järgmises mitmeaastases raamistikus saadaolevaid rahastamisvahendeid, eriti olemasolevaid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond; julgustab liikmesriike veelgi oma ressursse tõhusalt jaotama, et suurendada hooldusteenustele juurdepääsu ja nende taskukohasust ebasoodsas olukorras ja haavatavatele rühmadele, ning koostama tõhusaid rahastamismudeleid, sh suunatud rahastust, millega leitakse kooskõlas riiklike ja kohalike tingimustega sobiv tasakaal avaliku ja erasektori investeeringute vahel;

55.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil on piisavad vahendid hooldustaristu arengu ning töö- ja eraelu tasakaalu poliitika rakendamise jälgimiseks ning selle analüüsimiseks, kas ja kuidas see poliitika soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärke saavutab;

56.  kiidab heaks mõne liikmesriigi otsust võtta kasutusele rahalised stiimulid ettevõtete jaoks, mis oma töötajatele lapsehoiuteenust pakuvad, et nende töö- ja eraelu tasakaalu parandada;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(2) ELT L 175, 15.6.2011, lk 8.
(3) ELT L 59, 2.3.2013, lk 59.
(4) ELT L 346, 27.9.2018, lk 6.
(5) ELT L 331, 18.9.2018, lk 60.
(6) ELT L 204, 13.6.2018, lk 76.
(7) ELT L 76, 28.2.2018, lk 93.
(8) ELT L 66, 21.2.2018, lk 30.
(9) ELT L 50, 9.2.2018, lk 15.
(10) ELT L 308 E, 20.10.2011, lk 49.
(11) ELT L 351 E, 2.12.2011, lk 39.
(12) ELT L 487, 28.12.2016, lk 7.
(13) ELT L 12, 15.1.2015, lk 16.
(14) ELT L 21, 21.01.2011, lk 39.
(15) Euroopa Komisjon, 2018. aasta aruanne meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta.
(16) Euroopa Komisjoni tegevuskava 2018, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus (2017) „10 Trends Transforming Education as We Know It“ (Kümme suundumust praeguse haridussüsteemi muutmiseks).
(17) Eurofound, „Caring for children and dependants: Effect on careers of young workers“ (Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noorte töötajate karjäärile).
(18) Eurostati 2010. aasta andmed; Euroopa Komisjoni 2015. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus (2016).
(19) Nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2010. aasta seadusandlikus resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 162).
(20) Eurofound, Euroopa elukvaliteedi uuring 2016: ülevaatlik aruanne.
(21) ELT L 75, 26.2.2016, lk 130.


Lyme'i tõbi ehk borrelioos
PDF 131kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioon Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi kohta (2018/2774(RSP))
P8_TA-PROV(2018)0465B8-0514/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Lyme’i tõve ehk borrelioosi kohta (O‑000088/2018 – B8‑0417/2018),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse aruannet, mis käsitleb Lyme’i borrelioosi seroloogiliste testide diagnostilise täpsuse kohta käiva kirjanduse süstemaatilist ülevaadet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu puukborrelioosi seire teemalist ekspertide võrgustiku nõustamiskoosolekut, mis toimus 2016. aasta jaanuaris Stockholmis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsust nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et õigus tervise kaitsele on põhiõigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168;

B.  arvestades, et Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos on bakteriaalne haigus, mida tekitab bakter nimega Borrelia burgdorferi ning mis kandub inimestele bakteriga nakatunud puugi hammustuse kaudu; arvestades, et Lyme’i tõbi on inimeste ja mitme kodu- ja metsloomaliigi nakkushaigus;

C.  arvestades, et hinnanguliselt 650 000–850 000 üksikjuhuga on puukborrelioos Euroopas kõige levinum zoonoos, kusjuures sagedamini esineb seda Kesk-Euroopas; arvestades, et nakatutakse kevadsuvisel poolaastal (aprillist oktoobrini) ja et riikides, kus borrelioosi esineb, peetakse seda põllumajandustootjate, metsandustöötajate ja välitingimustes uurimistööd tegevate teadlaste kutsehaiguseks;

D.  arvestades, et nakatunud puukide ja tõve levik näib geograafiliselt laienevat, sest juhtusid registreeritakse nüüd ka suurematel pikkus- ja laiuskraadidel ning linnades ja asulates; arvestades, et mõned arvatavad põhjused on muutused maakasutuses, sealhulgas madala kvaliteediga maa metsastamine ja invasiivsete taimede levik, ning kliimamuutused, globaalne soojenemine, liigniiskus ja muu inimkäitumisega seotud tegevus;

E.  arvestades, et Euroopas puudub üksmeel Lyme’i tõve ravi, diagnoosimise ja sõeluuringute osas ning liikmesriikide tavad on erinevad;

F.  arvestades, et nakatunud puugi hammustust ja Lyme’i tõve sümptomeid ei pruugita märgata ja teatud juhtudel kulgeb haigus sümptomiteta, mis võib mõnikord põhjustada ränki tüsistusi ja krooniliste haiguste sarnaseid püsivaid kahjustusi, eriti juhtudel, kui patsient ei saa aegsasti diagnoosi;

G.  arvestades, et Lyme’i tõve usaldusväärsem varajane diagnoosimine vähendab märkimisväärselt hilises staadiumis juhtumite arvu, parandades nii patsientide elukvaliteeti; arvestades, et see vähendab ka haiguse põhjustatavat finantskoormust, säästes ELi teadusprojekti DualDur juhtide väitel ligikaudu 330 miljoni euro väärtuses tervishoiukulusid juba esimese viie aasta jooksul;

H.  arvestades, et paljusid patsiente ei diagnoosita õigeaegselt ega ole neile kättesaadav sobiv ravi; arvestades, et patsientidele tundub, et nad ei saa ametiasutustelt vajalikku abi ega tähelepanu, ning osal neist tekivad püsivad sümptomid, mis võivad viia kroonilise haiguse väljakujunemiseni;

I.  arvestades, et praegu ei ole Lyme’i tõve vastu vaktsiini;

J.  arvestades, et puukborrelioosi tegelik koormus ELis ei ole teada, sest haiguse kohta puudub statistika ning haigusjuhtude määratlused, laboriuuringute meetodid ja seiresüsteemid on väga erinevad;

K.  arvestades, et Lyme’i tõve varase ja hilise staadiumi jaoks ei ole määratud eraldi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) koode; arvestades, et Lyme’i tõve hilise staadiumi erinevate sümptomite jaoks ei ole määratud eraldi RHK koode;

L.  arvestades, et Lyme’i tõve ja sellega seotud haiguste rahvusvahelise ühingu (International Lyme and Associated Diseases Society, ILADS) ravipraktika suunised erinevad Ameerika nakkushaiguste ühingu (Infectious Diseases Society of America, IDSA) omadest ja kahe lähenemise vahelised erinevused mõjutavad ka ravipraktikat ELis;

M.  arvestades, et puuduvad põhjalikud teadmised selle kohta, kuidas Lyme’i tõbi kujuneb krooniliseks haiguseks;

N.  arvestades, et tervishoiutöötajad ning samuti patsientide ühendused ja rikkumistest teatajad on selle terviseprobleemi eest juba peaaegu kümme aastat hoiatanud;

O.  arvestades, et kuigi Lyme’i tõbi on meditsiinis hästi tuntud, on see jätkuvalt aladiagnoositud, eriti kuna haiguse sümptomeid on raske märgata ja puudu on sobivatest diagnostilistest testidest;

P.  arvestades, et Lyme’i tõve puhul kasutatavad sõeluuringud – näiteks ensüümimmuunsorptsioonanalüüs, mis avastab korraga vaid ühe nakkuse – ei anna alati täpseid tulemusi;

Q.  arvestades, et paljud eurooplased on pidevas Lyme’i tõppe nakatumise ohus oma ametialase tegevuse tõttu (põllumajandustootjad, metsandustöötajad, väliuuringuid tegevad teadlased ja üliõpilased, näiteks bioloogid, geoloogid, mõõdistajad ja arheoloogid);

R.  arvestades, et Lyme’i tõve puhul järgitakse meditsiinisektoris sageli aegunud soovitusi, mis ei arvesta piisavalt teadusuuringute arenguga;

1.  tunneb muret Lyme’i tõve murettekitavalt ulatusliku leviku pärast Euroopa elanike seas, sest kasutatud rahvaloendusmeetodite andmete kohaselt põeb seda haigust umbes miljon inimest;

2.  tuletab meelde, et kõigis liikmesriikides on puukborrelioosi esinemissagedus erineval määral kasvanud, mistõttu on sellest kujunenud Euroopas omaette terviseprobleem;

3.  tunneb heameelt praeguseks eraldatud liidu vahendite üle, mis on ette nähtud puukborrelioosi varajase avastamise ja tulevase ravi uurimiseks (umbes 16 miljonit eurot selliste projektide kaudu nagu ANTIDotE, ID‑LYME ja LYMEDIADEX);

4.  nõuab täiendavate vahendite eraldamist Lyme’i tõve diagnoosimis- ja ravimeetodite arendamiseks; ergutab sellega seoses edendama teadustööd: eraldama rohkem vahendeid ning ühtlasi vahetama epidemioloogilisi andmeid, sh andmeid patogeensete ja mittepatogeensete geneetiliselt määratud liikide jaotuse ja levimuse kohta;

5.  nõuab tihedamat rahvusvahelist koostööd Lyme’i tõve uurimisel;

6.  ergutab komisjoni koguma võimalikult palju teavet liikmesriikide Lyme’i tõve sõeluuringute meetodite või ravitavade kohta;

7.  nõuab kohustuslikku aruandlust kõigis liikmesriikides, kus Lyme’i tõbe esineb;

8.  kutsub komisjoni üles hõlbustama liikmesriikide koostööd ja parimate tavade vahetamist Lyme’i tõve seire, diagnoosimise ja ravi osas;

9.  tunneb heameelt selle üle, et teatavad liikmesriigid on konkreetse metoodika alusel lisanud Lyme’i tõve oma riiklikesse seiresüsteemidesse;

10.  kutsub komisjoni üles looma ühtseid seireprogramme ning tegema liikmesriikidega koostööd, et hõlbustada diagnostika ja ravi ühtlustamist; kutsub komisjoni üles tunnustama puukborrelioosi põllumajandus- ja metsandustöötajate ning välitingimustes uurimistööd tegevate teadlaste (näiteks bioloogid, geoloogid, mõõdistajad ja arheoloogid) kutsehaigusena;

11.  nõuab, et liikmesriikides kehtestataks individuaalsed puugitõrje- ja -kontrollimeetmed, et piirata Borrelia bakterite levikut;

12.  nõuab tõenduspõhiste suuniste väljatöötamist Lyme’i tõve kliinilise ja laboratoorse diagnostika jaoks; nõuab Lyme’i tõve varase ja hilise staadiumi jaoks eraldi RHK koodide määramist; nõuab eraldi RHK koodide määramist ka Lyme’i tõve hilise staadiumi erinevate sümptomite jaoks;

13.  nõuab, et komisjon avaldaks perearstide koolitamise ELi parimatele tavadele tuginevad suunised, et hõlbustada Lyme’i tõve diagnoosimist ja sõeluuringuid;

14.  palub liikmesriikidel kasutada kliinilisi uuringuid laiemalt, et arst saaks isegi seroloogilise testi negatiivse tulemuse puhul Lyme’i tõve diagnoosida ning aidata patsiendil pääseda ummikseisust, kus teda ei ravita;

15.  kutsub komisjoni üles hindama, kui levinud on olukord, kus patsient püüab kaua saada Lyme’i tõve õiget diagnoosi ja ravi, ning eriti ravi otsivate patsientide piiriülese liikumise ulatust ja selle rahalisi tagajärgi;

16.  nõuab uuenduslike projektide kavandamist ja algatamist, millega tõhustada andmete kogumist ning teadlikkuse suurendamise ja koolitusmeetmeid;

17.  tunneb heameelt komisjoni 22. juuni 2018. aasta rakendusotsuse (EL) 2018/945 üle epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste ning asjaomaste haigusjuhumääratluste kohta(2), milles lisatakse nakkushaiguste loetellu neuroborrelioos;

18.  rõhutab, et Lyme’i tõve lisamine Euroopa epidemioloogilise seire võrgustikku võimaldab patsientidel kasutada kindla ja struktureeritud tervishoiusüsteemi eeliseid, milleks on pidev suhtlus liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kiire ja usaldusväärne puukborrelioosijuhtude avastamine liidus, vastastikune abi kogutud seireandmete analüüsimisel ja tõlgendamisel ning vajalikud vahendid haiguse inimeste seas levimise tõkestamiseks;

19.  palub liikmesriikidel, kes saavad taotleda komisjonilt logistilist abi, käivitada eelkõige haiguse suurima levikuga piirkondades teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania, et hoiatada elanikkonda ja kõiki asjaomaseid isikuid Lyme’i tõve eest;

20.  palub komisjonil koostada Lyme’i tõve vastu võitlemise Euroopa kava, mis vastaks selle varjatud epideemia tõsidusele; ergutab looma Lyme’i tõvega tegelevat Euroopa võrgustikku, kuhu kuuluksid asjaomased sidusrühmad;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama ühised haigustõrje suunised inimeste jaoks, kellel on suur oht Lyme’i tõppe nakatuda, näiteks välitingimustes töötavad inimesed, ning ühtlustatud diagnostika- ja ravisuunised;

22.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele ennetavaid teste ja meetodi puukborrelioosi nakkuse kiireks raviks ja jälgimiseks põllumajandus- ja metsandussektori töötajate ning välitöödel andmeid koguvate teadlaste seas;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1.
(2) ELT L 170, 6.7.2018, lk 1.

Õigusalane teave