Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 11. detsember 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Haridus digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemid, võimalused ja õppetunnid
 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond: ülejäänud summade uuesti sidumine kulukohustustega ***I
 Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) loomine ***I
 Töötajate kaitse tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ***I
 ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvus ja kestlikkus ***I
 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ***I
 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ***I
 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ***I
 ELi tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide täiendamine seoses Ühendkuningriigi lahkumisega liidust ***I
 Humanitaarviisad
 Viisaeeskiri ***I
 Ühine käibemaksusüsteem teatavat künnist ületavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas *
 Schengeni acquis’ sätete täielik kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias
 Sõjaväeline liikuvus
 Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava

Haridus digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemid, võimalused ja õppetunnid
PDF 152kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta (2018/2090(INI))
P8_TA(2018)0485A8-0400/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli artiklit 2, milles käsitletakse õigust haridusele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsust (EL) 2018/646, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ(1),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis(2),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni oskuste arendamise poliitika kohta noorte töötuse vastu võitlemiseks(4),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni hariduse abil tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta ELis(5),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(6),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni uute tehnoloogiate ja avatud õppematerjalide kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(8),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta järeldusi Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitust, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(9),

–  võttes arvesse nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldusi meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“(10),

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel,

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta,(11)

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta(12),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2017. aasta teatist „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“ (COM(2017)0248),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2012. aasta teatist „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” (COM(2012)0196),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatist „Hariduse täiustamine ja moderniseerimine“ (COM(2016)0941),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. novembri 2017. aasta arvamust „Kooli- ja kõrghariduse ajakohastamine“(13),

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 9. märtsi 2018. aasta aruannet „Skill needs anticipation: systems and approaches. Analysis of stakeholder survey on skill needs assessment and anticipation“ (Oskusi on vaja prognoosida: süsteemid ja lähenemisviisid. Oskustealaste vajaduste hindamist ja prognoosimist käsitleva sidusrühmade uuringu analüüs),

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta poliitikaaruannet „DigComp 2.1: The digital competence framework for citizens: With eight proficiency levels and examples of use“ (DigComp 2.1: digipädevuse raamistik kodanikele: kaheksa oskustaset ja näited kasutuse kohta),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0400/2018),

A.  arvestades, et tehnoloogia areneb üha kiiremas tempos ning digitaalne ühiskond ja majandus on nüüd igapäevane reaalsus, mis tähendab, et digioskused on kõigi kodanike edukaks kutsealaseks ja isiklikuks arenguks hädavajalikud;

B.  arvestades, et digipädevus on elukestva õppe põhipädevus, nagu on sätestatud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitusele lisatud võrdlusraamistikus;

C.  arvestades, et tehnoloogia uuendusvõime sõltub muu hulgas kriitilisest mõtlemisest, inimeste digi- ja loomeoskuste tasemest ning internetiühenduse kvaliteedist ja ulatusest;

D.  arvestades, et põhiteadmised digitehnoloogiast on peamiste haldus- ja igapäevaste toimingute tegemiseks eluliselt vajalikud;

E.  arvestades, et hinnanguliselt kaob järgmise 25 aasta jooksul ligi pool kogu maailma praegustest töökohtadest (ja 30 % Euroopa Liidu töökohtadest)(14) ning tekivad uued töökohad, milleks on vaja kõrgtasemel digioskusi;

F.  arvestades, et digioskused, mis ületavad kaugelt tööturu vajadusi, parandavad praeguseid ja tulevasi osalemisvõimalusi, hõlbustavad teabe ja kultuuri vahetust ning annavad inimestele suurema võimaluse osaleda poliitiliste otsuste tegemises;

G.  arvestades, et on oluline pidada internetti taas ühiseks hüveks ja edendada aktiivset e-kodakondsust;

H.  arvestades, et kõigis tööstusharudes toimuvate tehnoloogiliste ümberkorralduste tõttu kasutatakse isegi traditsiooniliselt mittetehnilisi oskusi nõudvate elukutsete puhul digitaalseid vahendeid ning hinnanguliselt nõuab lähiajal või vahetus tulevikus üheksa töökohta kümnest digioskusi;

I.  arvestades, et praegu puuduvad põhilised digioskused 44 %‑l ELi elanikest vanuses 16–74, 19 %‑l elanikest ei ole üldse digioskusi ning liikmesriikide lõikes on oskuste tase väga ebaühtlane, mis võib tekitada uue sotsiaalse lõhe;

J.  arvestades, et digioskuste tähtsuse, oskuste lõhe (mis on eriti suur meeste ja naiste vahel, eri põlvkondade ja erinevate sotsiaalsete rühmade vahel) ning digioskuste suurte erinevuste tõttu liikmesriikides on vaja võtta ühiseid poliitikameetmeid;

K.  arvestades, et on hädavajalik, et haridusasutused valmistaksid õpilasi ja üliõpilasi ette astuma vastu ühiskondlikele ja majanduslikele probleemidele, mille on kutsunud esile tehnoloogia kiire areng ja kiired sotsiaalsed muutused, varustades nad digimaailmaga kohanemiseks sobivate oskustega;

L.  arvestades, et juurdepääs internetile ja tehnoloogilistele ja digitaalseadmetele ning nende kasutamine on muutnud sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid sidemeid, eelkõige ühiskonna nooremates kihtides;

M.  arvestades, et veel on saavutamata eesmärk tagada, et kõigil ELi koolidel oleks 2025. aastaks juurdepääs internetiühendusele alla- ja üleslaadimise kiirusega 1 GB sekundis;

N.  arvestades, et tehnoloogiliste ja digitaalsete seadmete (nt arvutid ja tahvelarvutid) ülemäärane kasutamine võib tuua kaasa tervise- ja heaoluprobleeme, kaasa arvatud unevaeguse, istuva eluviisi ja sõltuvuse;

O.  arvestades, et digiõppe strateegiates tuleb arvesse võtta ka uuringuid digitehnoloogia varajase kasutamise kahjuliku mõju kohta väikelaste aju arengule;

P.  arvestades, et digitehnoloogia peaks olema hariduse õppijakeskse, vanusest lähtuva lähenemisviisi lahutamatu osa ja see võib pakkuda uusi ja uuenduslikke õpetamis- ja õppimisviise; arvestades, et ülimalt oluline on säilitada õpilaste ja õpetajate vaheline kontakt ning seada esikohale laste ja täiskasvanud õppijate heaolu ja tervislik areng;

Q.  arvestades, et tehnoloogialahendusi tuleks paremini kasutada uute pedagoogiliste meetodite toetamiseks, mis keskenduvad õppijatele kui aktiivsetele osalejatele ning mis hõlmavad uurimusliku õppe vahendeid ja koostöökeskkondi;

R.  arvestades, et küberhügieeni-, küberturvalisuse-, andmekaitse- ja meediapädevusealane põhiharidus peab olema vanuse- ja arengukeskne, et aidata lastel saada kriitiliselt mõtlevateks õppijateks, aktiivseteks kodanikeks, internetikasutajateks ja demokraatliku digiühiskonna kujundajateks, teha teavitatud otsuseid ning olla teadlik internetiga kaasnevatest riskidest, nagu veebis leviv väärinfo, ahistamine ja isikuandmetega seotud rikkumised, ja osata nendega toime tulla; arvestades, et küberturvalisuse õppeprogrammid tuleks lisada akadeemilistesse ja kutseõppe õppekavadesse;

S.  arvestades, et kvaliteetne ja uuenduslik digiõpe võib olla põnev ja interaktiivne, täiendades seega loengute vormis õpet ning pakkudes võimalusi koostööks ja teadmiste loomiseks;

T.  arvestades, et oleme tunnistajaks hariduse kasvavale kommertskasutusele suurte digiettevõtete poolt, kes püüavad mõjutada õpetamistavasid seadmete, tarkvara ja hariduslike vahendite kasutuselevõtu või õpetajate koolitamisega;

U.  arvestades, et tehnoloogia potentsiaali tõhusamaks kasutamiseks peavad liikmesriigid koostama tõhusad strateegiad õpetajate võimete suurendamiseks ning poliitikakujundajad peavad sellele kavale toetuse kindlustamiseks rohkem tegema;

V.  arvestades, et avalikud raamatukogud osalevad kodanikele digitaalsete oskuste tutvustamisel, pakkudes avatud teenuseid digitaalseks toeks sotsiaalses ja abistavas keskkonnas;

W.  arvestades, et täiskasvanud, kellel ei ole tööd või kelle töö ei nõua digioskusi, jäävad sageli kiiresti maha paremate digioskustega eakaaslastest, mis kahjustab nende tööalaseid väljavaateid ning suurendab sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi;

X.  arvestades, et töö järkjärguline digiteerimine toob kaasa paljude kutsealade kadumise ja tööpuuduse suurenemise; arvestades, et digiteerimise tõttu tekkivad uued töökohad võivad mõningaid kaduvaid töökohti kompenseerida;

Y.  arvestades, et digitehnoloogia võib hõlbustada juurdepääsu teadmistele ja õppimisele ning selle kasutamine muudab eri tasandite koolitusvõimalused kergesti ligipääsetavaks ja kaasavaks;

Z.  arvestades, et asjakohase ja sihipärase poliitika puudumisel saavad digiülemineku tõttu tõenäoliselt kõige rohkem kannatada eakad ja puuetega inimesed;

AA.  arvestades, et naisi on teadusvaldkonna spetsialistide seas vaid kuni 20 %, inseneriteaduste eriala lõpetanutest ainult 27 %(15) ja informaatika eriala lõpetanutest kõigest 20 %(16); arvestades, et digitaalsektoris töötavate meeste osakaal on 3,1 korda suurem kui naiste osakaal; arvestades, et vaid 19 %‑l IKT valdkonna töötajatel on naisülemus, võrreldes 45 % töötajatega muudes sektorites;

AB.  arvestades, et elukestvale õppele on tavaliselt palju parem juurdepääs töötajatel, kelle oskuste tase on juba kõrge(17);

AC.  arvestades, et poliitikaeesmärkide tõhusa täitmise eeltingimus on organisatsioonide ja üksikisikute digioskuste taseme pidev jälgimine ja hindamine;

AD.  arvestades, et digioskuste ja digipädevuse omandamise üks peamine eeltingimus on valdkonnaüleste põhioskuste omandamine, nagu arvutusoskus, kriitiline mõtlemine ja sotsiaalse suhtlemise oskused;

1.  rõhutab, et digioskuste omandamiseks on vaja järjepidevat elukestva õppe lähenemisviisi, mis põhineb formaalsel, mitteformaalsel ja informaalsel haridusel ning poliitilistel meetmetel ja sihipärasel sekkumisel vastavalt eri vanuserühmade ja õppijate vajadustele;

2.  rõhutab digitehnoloogia potentsiaali, et toetada üleminekut õppijakesksematele pedagoogilistele meetoditele, kui see on kavandatult ja eesmärgipäraselt kaasatud õppeprotsessi; usub, et tõeliste haridusalaste muutuste esilekutsumiseks tuleb õppijaid suunata teadmiste omandamise uuenduslike, alt-üles suunatud viiside poole;

3.  rõhutab, et kõigi tasandite haridus- ja koolitussüsteemide ümberkujundamiseks on vaja täielikult ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja meedia pakutavaid võimalusi ning arendada tulevase ühiskonna ja tööturu nõudmiste täitmiseks vajalikke oskusi ja pädevusi; kordab, et sellisel ümberkujundamisel tuleb jätkuvalt tagada õigus eneseteostusele, luua õige tasakaal asjaomaste digioskuste ja eluks vajalike oskuste vahel ning toetada isiklikku toimetulekuvõimet, kriitilist mõtlemist ja innovatsioonipotentsiaali;

4.  on veendunud, et haridusasutused ei tohiks tähelepanuta jätta oma õpilaste terviklikku haridust, mis hõlmab kriitilise ja tervikliku mõtlemise arendamist, mis võimaldab neil saada aktiivseteks kodanikeks; mõistab, et kriitilist mõtlemist ei saa tugevdada vaid digioskuste õpetamise abil, vaid on vaja ka terviklikku haridust;

5.  rõhutab, et kuigi on oluline suurendada õppijate põhilisi ja kõrgetasemelisi digioskusi, tuleks traditsioonilisi ja humanistlikke oskusi siiski jätkuvalt edasi arendada;

6.  tuletab meelde, et nagu komisjon oma 2018. aasta jaanuari digiõppe tegevuskavas tunnistab, ei tohiks haridusasutuste vajalikku kohandamist uute tehnoloogiate ja uuenduslike pedagoogiliste meetoditega kunagi näha omaette eesmärgina, vaid pigem hariduse kvaliteedi ja kaasavuse parandamise vahendina;

7.  rõhutab, tunnistades küll vajadust enamate digioskuste järele, et digitehnoloogia mõju haridusele ei ole praegu lihtne hinnata, mis tähendab, et ülimalt oluline on arvesse võtta neuroloogilisi uuringuid, mis käsitlevad digitehnoloogia mõju arenevale ajule; nõuab seepärast investeeringuid erapooletutesse ja valdkonnaülestesse teadusuuringutesse, mis käsitlevad digitehnoloogia erinevaid mõjusid haridusele, ühendades haridusteaduse, pedagoogika, psühholoogia, sotsioloogia, neuroteaduse ja informaatika, et võimaldada võimalikult põhjalikult mõista, kuidas laste ja täiskasvanute psüühika digitaalkeskkonnale reageerib, eesmärgiga maksimeerida digitehnoloogia kasutamisest saadavat kasu hariduses ja viia miinimumini selle riskid; rõhutab vajadust edendada digitaalsete vahendite vastutustundlikku kasutamist, millega kaitstakse õppijate füsioloogilist, neurosensoorset ja käitumuslikku arengut, eriti lapsepõlves, ning luuakse õige tasakaal tehnoloogiliste ja digitaalseadmete igapäevases kasutamises nii haridusasutustes kui ka eraelus;

8.  peab kahetsusväärseks, et kuigi interneti- ja mobiilirakenduste ning uute tehnoloogiate, nagu asjade internet, kasutamine on muutunud ulatuslikumaks kui kunagi varem, ei ole kodanikud, eelkõige alaealised, sageli teadlikud interneti ja IKT‑vahendite kasutamisega seotud riskidest, nagu isikuandmetega seotud rikkumised, lõppkasutajate laialt levinud jälgimine ja küberkuritegevus; palub seetõttu liikmesriikidel näha koolide õppekavades ette asjakohane roll andmekaitsele ja elementaarsele küberhügieenile;

9.  kutsub liikmesriike, komisjoni ja haridusasutusi üles parandama laste ohutust internetis ja tegelema küberkiusamise, kahjuliku ja häiriva sisu ning muude küberohtudega, arendades ja rakendades ennetusprogramme ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; innustab liikmesriike kampaaniat „#SafeInternet4EU“ veelgi rohkem propageerima;

10.  rõhutab, et paremate õpikogemuste ja tulemuste saavutamiseks tuleb digitaalvahendeid kohandada õpilaste vajadustele, et nendest saaksid aktiivsed kodanikud ja mitte üksnes passiivsed tehnoloogia tarbijad;

11.  peab kahetsusväärseks, et kuigi digiüleminek võib erinevaid ja individuaalseid õppemeetodeid edendada ja soodustada, on digitehnoloogia mõju haridusele olnud piiratud; väljendab muret eelkõige selle pärast, et investeeringud info ja kommunikatsioonitehnoloogiasse koolides ja koolituskeskustes ei ole veel kutsunud esile loodetud murrangut haridustavades; tuletab meelde, et koolid ja muud õppekeskkonnad peavad toetama kõiki õpilasi ja õppijaid ning vastama nende konkreetsetele vajadustele, töötades välja sobivad ja tõhusad meetmed digioskuste edendamiseks, eelkõige puuetega õpilaste, vähemusrühmade, rändajate kogukondade, madala haridustasemega noorte, pikaajaliste töötute ja eakate hulgas; usub, et sellist toetust on võimalik hõlbustada uute tehnoloogiate kasutamise kaudu;

12.  märgib ära kasvava lõhe meeste ja naiste osalemise vahel digitaalsektoris hariduse, karjäärivõimaluste ja ettevõtluse valdkonnas; rõhutab, et IKT- ja digitaalvaldkonna karjäärivõimaluste edendamisel sooliselt tasakaalustatud lähenemisviisi tagamine on esmatähtis ning toetada tuleks seda, et rohkem naissoost üliõpilasi ja naisi teeks karjääri digitaalvaldkonnas; rõhutab, et oluline on tagada digikirjaoskus ning naiste ja tüdrukute osalemine IKT-alases hariduses ja koolituses; ergutab liikmesriike võtma kooli esimestes klassides kasutusele eakohase IKT-hariduse, pöörates erilist tähelepanu digitaalsest soolisest lõhest ülesaamise meetmetele, ja pakkuma tüdrukutele alternatiivseid võimalusi juurdepääsuks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika (STEAM) õppeainetele, sest neid aineid ümbritsevad soolised stereotüübid ja naiste eeskuju vähesus kipub tüdrukute juurdepääsu takistama; on seisukohal, et täpsustatud strateegia „Women in Digital“ (Naised digitaalvaldkonnas), millele lisandub komisjoni tulevane tegevuskava soolise lõhe vähendamiseks tehnoloogia valdkonnas, võib selles valdkonnas tehtavaid jõupingutusi tõhustada;

13.  rõhutab, et digitaalseadmete ja ühenduvuse puudumine liikmesriikide koolides mõjub halvasti õpilaste digioskuste arendamisele ning digitaalsete õpetamisvahendite kättesaadavusele; kutsub liikmesriike üles tegema suuri riiklikke investeeringuid, et tagada kõigile koolidele väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk, ja kasutama selleks olemasolevaid ELi programme, eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, millest võib toetada väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude füüsilist taristut, ning WiFi4EU vautšerite süsteemi; rõhutab, et ühenduvuse valdkonnas tehtavad jõupingutused ja rahastamine tuleks keskendada eelkõige maa- ja ebasoodsatele piirkondadele ning äärepoolseimatele ja mägipiirkondadele;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et keerukal üleminekul digitaalsemale õpikeskkonnale vajavad haridus- ja koolitusasutused liidu ja liikmesriikide abi, aga ka kõigi sidusrühmade, tööstuse, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kogukondade ja kodanikuühiskonna tihedat koostööd, et arendada nende konkreetse pedagoogilise meetodi kohaselt välja nende IKT- ja meediaharidus; rõhutab sellega seoses, et digitaalsete muutuste kohta hariduses on vaja terviklikku ja valdkondadevahelist koolikäsitlust;

15.  rõhutab, et õpetajad ja koolitajad peaksid olema digiülemineku keskmes ja seega vajavad nad ise asjakohast esialgset ettevalmistust ja pidevat koolitust, mis peab hõlmama vanuse- ja arengupõhiste õpetamismeetoditega seotud mooduleid; rõhutab, et nimetatud koolitus võtab aega ning see ei tohiks kujutada endast lisakoormust õpetajate igapäevaste tööülesannete kõrval; rõhutab, et võrreldes selliste põhioskustega nagu arvutus- ja kirjaoskus on digioskuste õpetamise puhul veelgi vajalikum, et õpetajad ajakohastaksid pidevalt oma teadmisi ja oskusi; väidab seega, et õpetajad vajavad sobivat, paindlikku ja kvaliteetset pidevat kutsealast arendamist, mis vastab nende vajadustele; peab positiivseks liidu veebiplatvormide kasutamist kutsealase arengu võimaluste suurendamiseks ja parimate tavade vahetamise soodustamiseks;

16.  märgib, et digirakenduste rohkema kasutamise tõttu koolitöös on haridustöötajatel nüüd suurem vastutus; leiab, et ka haridustöötajad peavad osalema õppeprotsessis ja tehnoloogia kasutamises, sest kui neil puuduvad vajalikud digioskused, on neil õpilasi raskem õppeprotsessi kaasata, mille tagajärjeks võib olla suurem sotsiaalne tõrjutus;

17.  toetab ja ergutab selliste meetmete rakendamist, mis on seotud koolide haldusprotsesside digiteerimisega, et veelgi vähendada halduskoormust kõikidel tasanditel;

18.  ergutab liikmesriike edendama ja rahastama piirkondlikke ja kohalikke algatusi, mis toetavad kvaliteetset õpetamispraktikat, mille eesmärk on võimendada innovatsiooni;

19.  rõhutab koolide autonoomia väärtust hariduses innovatsiooni saavutamisel;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma asjakohaseid juhiseid autoriõiguse erandite õiguspäraseks kohaldamiseks hariduse valdkonnas ning formaalse ja informaalse hariduse mittetulunduslikele riigiasutustele lihtsat juurdepääsu litsentsidele; on seisukohal, et õpetajad ja õpilased vajavad digitaalselt juurdepääsetavate vahendite kasutamisel ning oskuste õpetamisel ja õppimisel turvalisust; soovitab seepärast, et komisjon annaks haridusasutustele, haridustöötajatele ja õpilastele sellekohased juhised;

21.  juhib tähelepanu sellele, et digitaalsete vahendite nappus liikuvuses osalevate üliõpilaste jaoks võib kahjustada hariduskogemuse kvaliteeti Euroopas; ergutab komisjoni jätkama Euroopa üliõpilaste kaardi ja paberivaba Erasmuse programmi katsealgatusi eesmärgiga käivitada need järgmise mitmeaastase programmitöö perioodi jooksul; kutsub liikmesriike üles kasutama liidu rahalist toetust vastutustundlikult ja tulemuslikult ning tutvustama rahastamisvõimalusi laiemale üldsusele ja haridusasutustele, et tagada kõigile tegelik juurdepääs digitaalsetele õppematerjalidele, -vahenditele ja -lahendustele;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et digioskuste omandamiseks vajaliku elukestva õppe puhul peaksid valitsused koostöös sidusrühmadega, nagu ettevõtjad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning formaalsete ja mitteformaalsete asutuste kaudu tagama jätkusuutliku digiülemineku, mille käigus keegi arengus maha ei jää;

23.  juhib tähelepanu sellele, et kaasatus ja innovatsioon peaksid olema digitaalajastul haridus- ja koolitusvaldkonna juhtpõhimõtted; usub, et digitehnoloogia ei tohiks olemasolevat ebavõrdsust suurendada, vaid seda tuleks kasutada hoopis erineva sotsiaal-majandusliku taustaga ja ELi eri piirkondadest pärit õpilaste vahelise digilõhe kaotamiseks; rõhutab, et kaasamisepõhises lähenemisviisis tuleb kasutada uute digitehnoloogiate pakutavate vahendite, sealhulgas individualiseeritud hariduse ja haridusasutuste partnerluste täit potentsiaali, võimaldades seda tehes ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimestele ja piiratud võimalustega inimestele juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning toetades rändajate ja pagulaste lõimimist;

24.  rõhutab, et digitaalse juurdepääsu edendamine hariduses ei tähenda tingimata võrdset juurdepääsu õppimisvõimalustele ning et kuigi tehnoloogia muutub üha kättesaadavamaks, jääb põhioskuste omandamine tõkkeks ja digilõhe püsib; juhib tähelepanu asjaolule, et Eurostati andmete kohaselt ei ole digilõhe vähenemas ning 44 % Euroopa Liidu elanikest ei oma põhilisi digioskusi(18);

25.  märgib, et IKT tõhusaks kasutamiseks vajalikud komplekssed digioskused sõltuvad põhioskuste omandamisest, et mitte kõik ei ole võrdsetel alustel, kusjuures suured lüngad on jäänud algtasemetel ja need mõjutavad eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ja paljusid täiskasvanuid, et kõrgemalt haritud inimesed kasutavad internetti uute oskuste omandamiseks ja uute võimaluste loomiseks kolm korda suurema tõenäosusega kui madalama haridustasemega inimesed(19) ning et me riskime sellega, et tehnoloogia muutub pigem privilegeeritute koolitusvahendiks kui võimaluseks kõigi jaoks;

26.  rõhutab vajadust muuta koolide institutsioonilisi ja pedagoogilisi tavasid ja muud õpikeskkonda, sealhulgas mitteformaalset õpikeskkonda, et muuta need õiglasemaks, pakkudes oluliselt mitmekülgseid ja põhjalikke tugistruktuure kõigile, eelkõige tõrjutuse ohus olevatesse rühmadesse kuuluvatele inimestele, nagu töötud, rändajad, madala kvalifikatsiooniga isikud, puuetega inimesed ja eakad;

27.  soovitab liikmesriikidel arendada digitaalse kirjaoskuse programme Euroopa vähemus- ja piirkondlikes keeltes ning võtta oma koolide, ülikoolide ja kutseõppeasutuste õppekavades kasutusele keeletehnoloogia alased koolitused ja vahendid; rõhutab veel kord asjaolu, et kirjaoskus on endiselt oluline tegur ja absoluutne eeltingimus kogukondade digitaalse kaasamise alal edu saavutamiseks;

28.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid pakkuma toetust, mida haridusasutused vajavad, et parandada keelte digiteerimist ELis; soovitab, et kogu ELi koolid kasutaksid digitehnoloogiaid, et suurendada piiriüleste haridusvahetuste kasutamist, kasutades selleks videokonverentse ja virtuaalkoolitust; rõhutab, et koolid kogu ELis saaksid kasu piiriülesest juurdepääsust digitaalsele infosisule;

29.  toonitab raamatukogude olulist rolli digitaalteenuste osutamisel kodanikele ning e-õppe ja e-teenuste kättesaadavaks tegemisel turvalises ja kõigile avatud keskkonnas; soovitab seetõttu, et neid jõupingutusi rahastataks nõuetekohaselt Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike kavade alusel üksteist täiendades ning et tunnustataks laiemalt raamatukogude olulist rolli meediapädevuse arendamisel;

30.  nõuab üleminekut mitteformaalse hariduse ja töökohal toimuva koolituse võimalustele ning rõhutab vajadust kvaliteetsete, kaasavate ja hästi varustatud haridus- ja koolitussüsteemide järele; usub, et ümberõppe- ja täienduskoolituste võimalused on hädavajalikud ning asjakohased digioskused tuleks integreerida kõigisse töökohtade koolitusprogrammidesse ning väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes töötavate inimeste jaoks mõeldud koolituse erilahendustesse; rõhutab hariduse ja tööhõive vaheliste seoste tugevdamise tähtsust ning elukestva karjääri alase juhendamise ja nõustamise rolli, et toetada juurdepääsu sobivatele, paindlikele ja kvaliteetsetele koolitus- ja karjäärivõimalustele;

31.  rõhutab, et tööpraktika digitaalsektoris võib aidata õpilastel ja noortel omandada praktilisi digioskusi töökohal; väljendab sellega seoses heameelt uue katseprojekti üle, millega võetakse kasutusele programmide „Erasmus +“ ja „Horisont 2020“ alla kuuluvad digitaalsed praktikavõimalused; nõuab uue mitmeaastase finantsraamistiku programmide raames uut tõuget selles suunas;

32.  soovitab liikmesriikidel anda tihedas koostöös kohalike kogukondade ning haridus- ja koolitusasutustega väheste digioskustega täiskasvanutele juurdepääs oskuste täiendamise viisidele, mis annaks neile võimaluse omandada minimaalsel tasemel digipädevus;

33.  kutsub liikmesriike üles tegema koostöös ettevõtjate, kohalike ja piirkondlike kogukondade, haridus- ja koolituskeskuste ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega kindlaks olemasolevad puudujäägid oskustes, laiendama digi- ja internetioskuste levikut, suurendama meediapädevust, eriti alaealiste hulgas, ning saavutama kõrge digitaalse ühenduvuse ja kaasatuse taseme;

34.  väljendab heameelt ettevõtjate osalemise üle koolide asutamises ja rahastamises;

35.  avaldab heameelt akadeemiliste ja teadusasutuste ning avaliku ja erasektori partnerite strateegiliste partnerluste loomise üle programmi „Erasmus+“ 2. põhimeetme osana, eesmärgiga luua IKT tippkeskusi ja edendada tehnoloogiliste idufirmade arengut;

36.  tuletab meelde, et digioskuste asjakohane hindamine ja jälgimine on edu saavutamiseks hädavajalik; väljendab heameelt ELi tasandil organisatsioonidele (näiteks digipädevuse raamistik ja võtmepädevusi elukestvas õppes käsitlev lähteraamistik) ja üksikisikutele (näiteks SELFIE-vahend) mõeldud vahendite väljatöötamise üle; rõhutab aga, et tõhusad digioskuste hindamise meetodid peavad olema dünaamilised, paindlikud, pidevalt ajakohastatud ja kohandatud õppijate vajadustele ning ühtlasi tuleb need liidus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ulatuslikumalt kasutusele võtta;

37.  kutsub liikmesriike üles tegema komisjoniga koostööd, et tagada SELFIE eneseanalüüsi vahendi kättesaadavus liikmesriikide piirkondlikes ja vähemuskeeltes;

38.  väljendab heameelt, et liit keskendub poliitikameetmetes üha rohkem digioskustele ja -haridusele, nagu tõendab eelkõige digiõppe tegevuskava, milles arendatakse edasi mitmeid väikesemahulisi poliitikaalgatusi, nagu ELi programmeerimisnädal (EU Code Week) ning digioskuste ja töökohtade koalitsioon ja Sofia üleskutse digioskuste ja hariduse tegevuskava kohta; leiab, et programmeerimise õpetamine peaks olema osa laiemast hariduskäsitlusest infotehnoloogia alal ning kriitilisest ja arvutuslikust mõtlemisest;

39.  märgib aga, et liidu algatused on sageli loodud komisjoni eri peadirektoraatides, mis pärsib digioskuste poliitika koordineeritud käsitlust;

40.  toetab digioskustele suuremate vahendite eraldamist mitmeaastase finantsraamistiku järgmise põlvkonna programmidest; kinnitab vajadust, et komisjon edendaks programmide, sealhulgas programmi „Erasmus+“, „Euroopa horisont“, InvestEU ja digitaalse Euroopa programmi koostoimet ning nende programmide vahelist kooskõlastamist, et kvaliteetsete digioskuste arendamiseks eraldatud toetused oleksid võimalikult tõhusad ning annaksid püsivaid tulemusi igas vanuses ja igasuguse taustaga õppijate jaoks; rõhutab lisaks vajadust eraldada nende programmide ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu rahalisi vahendeid raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteerimiseks, et suurendada ja parandada nende kasutamist hariduses ja kultuuris;

41.  rõhutab, et liidul on vaja arendada suutlikkust sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, suurandmed, tarkvaraarendus, kvantarvutus ja veebidisain; väljendab selles kontekstis heameelt digitaalse Euroopa programmi digioskuste komponendi üle;

42.  ergutab liikmesriikide ja laiema maailma vahelist suuremat koostoimet internetihariduse ja aktiivse e-kodakondsuse valdkonnas erinevate ELi välistegevuse mehhanismide ja programmide, sealhulgas Erasmus Munduse kaudu;

43.  rõhutab, et avatud andmed ja digitehnoloogiapõhised koostöövahendid ja -meetodid võimaldavad innovatsiooni hariduses ja arendada edasi avatud teadust, aidates sellega kaasa Euroopa majanduse õitsengule ja ettevõtlikule vaimule; juhib lisaks tähelepanu sellele, et andmete kogumine digiteerimise kohta haridus- ja koolitusasutustes ning digitehnoloogia kasutamise kohta õppimise eesmärgil on poliitika kujundamisel ülioluline; soovitab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid koguksid andmeid haridus- ja koolitusasutuste ühenduvustaseme ning digitaalselt sertifitseeritud kvalifikatsioonide väljastamise ja digitaalselt omandatud oskuste kinnitamise korra kohta, mis on digiõppe tegevuskava eesmärk;

44.  peab kahetsusväärseks, et ELi tasandil ei ole välja töötatud üldist digioskuste strateegiat, kuigi digiülemineku mõju ELi siseturule on selge; on seisukohal, et liikmesriikidevahelised erinevused näitavad ilmekalt vajadust sellise strateegia järele;

45.  rõhutab, et tuleb koostada soovitused digipädevuse miinimumtaseme kohta, mida õpilased peaksid oma õpingute ajal omandama; nõuab seepärast, et kõigis liikmesriikides võetaks kasutusele IKT-erimoodul, mis põhineb näiteks PISA IKT‑moodulil, ning et õpetajad kaasataks selle väljatöötamisse ja rakendamisse; rõhutab, et IKT-moodul tuleks kavandada nii, et see tagaks, et liikmesriikide haridusasutused seaksid eesmärgiks digipädevuse sama taseme pideva hindamise, mitte katsepõhise meetodi abil, ning et kõik probleemid tehtaks kiiresti kindlaks; ergutab liikmesriike jagama kogemusi ja parimaid tavasid, eriti pedagoogilise innovatsiooni valdkonnas;

46.  on seisukohal, et digiõppe tegevuskava tuleks pidada esimeseks sammuks elukestva õppe lähenemisviisil põhineva täieulatusliku digihariduse ja -oskuste alase ELi strateegia suunas, mis võib kujutada endast paremini koordineeritud poliitikaraamistikku ja mida on ühtlasi võimalik kohandada muutuvate oludega; palub seetõttu komisjonil hinnata kriitiliselt tegevuskava 11 algatust, sealhulgas nende sotsiaalset kaasavust, et valmistuda 2020. aasta vahehindamiseks; tuletab meelde, et nõuetekohase hindamisega peaks kaasnema soov keskenduda vaid kõige tulemuslikematele meetmetele ning heita kõrvale meetmed, mis ei anna tulemusi, ning töötada vastavalt vajadusele välja uued meetmed; rõhutab, et olemasolevas tegevuskavas on suur puudujääk selles osas, kuidas parandada digioskusi koostöö kaudu mitteformaalse hariduse pakkujatega ja täiskasvanute seas, kellega on raskem kontakti leida;

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 112, 2.5.2018, lk 42.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0247.
(3) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.
(4) ELT C 11, 12.1.2018, lk 44.
(5) ELT C 316, 22.9.2017, lk 182.
(6) ELT C 316, 22.9.2017, lk 76.
(7) ELT C 443, 22.12.2017, lk 31.
(8) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.
(9) ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.
(10) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(11) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(12) ELT C 372, 20.12.2011, lk 1.
(13) ELT C 164, 8.5.2018, lk 24.
(14) http://eskills-scale.eu/fileadmin/eskills_scale/all_final_deliverables/scale_digitalisation_report.pdf.
(15) Euroopa Komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna 2017. aasta ülevaade.
(16) Euroopa Komisjoni uuring „Women in the Digital Age“ (Naised digiajastul), Luxembourg 2018.
(17) Euroopa Komisjon, ühine tööhõivearuanne 2018.
(18) Eurostat, 2016.
(19) Komisjoni talituste 9. oktoobri 2008. aasta töödokument „The use of ICT to support innovation and lifelong learning for all – A report on progress“ (IKT kasutamine innovatsiooni ja elukestva õppe toetamiseks kõigi jaoks – eduaruanne) (SEC(2008)2629).


Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond: ülejäänud summade uuesti sidumine kulukohustustega ***I
PDF 117kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014 seoses nõukogu otsuste (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 rakendamise toetamiseks määratud ülejäänud summade uuesti sidumisega kulukohustustega või nende summade eraldamisega muude meetmete jaoks riiklike programmide raames (COM(2018)0719 – C8-0448/2018 – 2018/0371(COD))
P8_TA(2018)0486A8-0370/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0719),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 78 lõiget 2 ja artikli 79 lõikeid 2 ja 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0448/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 30. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0370/2018),

A.  arvestades, et olukorra kiireloomulisuse tõttu on põhjendatud hääletada eelnõu üle enne kaheksanädalase tähtaja möödumist, mis on ette nähtud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 6;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014 nõukogu otsuste (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 rakendamise toetamiseks meetmega seotud, kuid kasutamata jäänud summade uuesti sidumiseks meetmega või nimetatud summade eraldamiseks riikliku programmi muudele meetmetele

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/2000) lõplikule kujule).

(1) Käesolev seisukoht asendab 29. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0468).


Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) loomine ***I
PDF 264kWORD 117k
Euroopa Parlamendi 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (COM(2018)0385 - C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))(1)
P8_TA(2018)0487A8-0397/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/20136 ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel7 tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm“).
(2)  Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/20136 ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel7 juba väga kulutasuvaks, üldiselt tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm“).
_________________
_________________
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).
7 Keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE vahehindamise aruanne (SWD(2017)0355).
7 Keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE vahehindamise aruanne (SWD(2017)0355).
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.
(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama õiglase ülemineku raamistikus minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, CO2‑neutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta ja parandada keskkonda ja tervist ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, muu hulgas Natura 2000 võrgustiku toetamise ja ökosüsteemide tulemusliku haldamise ja seisukorra halvenemise peatamise abil, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil. Õiglase ülemineku saavutamiseks tuleks konsulteerida ja pidada dialoogi tööturu osapoolte ning mõjutatud piirkondade ja kogukondadega. Nad tuleks võimalikult suurel määral kaasata ka projektide väljatöötamisse ja rakendamisse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm oluliselt panustama nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.
(4)  Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm peegeldama solidaarsuse ja vastutuse jagamise põhimõtet, panustades oluliselt nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Kestliku arengu edendamiseks tuleks keskkonna- ja kliimakaitsenõuded integreerida kõigi liidu poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse. Seetõttu tuleks edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu rahastamisprogrammidega, sealhulgas soodustades selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad strateegilisi integreeritud projekte ja strateegilisi loodusprojekte ning toetavad programmi raames välja töötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida eri rahastamisvahenditest tulenevate aruandluskohustuste tõttu projekti toetusesaajatele langevat täiendavat halduskoormust ja -kattuvust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 20308, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon9 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe10 („Pariisi kliimakokkulepe“).
(5)  Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 20308, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon9, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe10 („Pariisi kliimakokkulepe“), UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon („Århusi konventsioon“), UNECE piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, ÜRO ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon, ÜRO teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon ja ÜRO püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon.
_________________
_________________
8 Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.
8 Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.
9 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).
9 Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).
10 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
10 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
Muudatusettepanekud 6 ja 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi, kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030,12 ,13 ,14 liidu loodusalaste õigusaktide15 ning nendega seotud poliitika16 ,17 ,18 ,19 ,20 rakendamine.
(6)  Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi,11 kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030,12,13,14 liidu loodusalase õigustiku14a, 14b,15 ning nendega seotud poliitika16,17,18,19,20,20a rakendamine, nagu ka ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste keskkonna- ja kliimapoliitika tegevusprogrammide (nagu seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm20c) rakendamine20b.
_________________
_________________
11 COM(2015)0614, 2.12.2015.
11 COM(2015)0614, 2.12.2015.
12 Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014)0015, 22.1.2014.
12 Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014)0015, 22.1.2014.
13 ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013)0216, 16.4.2013.
13 ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013)0216, 16.4.2013.
14 Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016)0860, 30.11.2016.
14 Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016)0860, 30.11.2016.
14a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
14b Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
15 Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017)0198, 27.4.2017.
15 Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017)0198, 27.4.2017.
16 Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013)0918.
16 Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013)0918.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
18 Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006)0231.
18 Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006)0231.
19 Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM(2016)0501.
19 Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM(2016)0501.
20 Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.
20 Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.
20a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
20b Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta.
20c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Liit peab väga tähtsaks programmi LIFE projektide tulemuste pikaajalist kestlikkust ning suutlikkust tagada ja säilitada neid tulemusi pärast projekti rakendamist, muu hulgas projekti jätkamise, kordamise ja/või ülekandmise kaudu. See tähendab, et taotlejatele peavad olema erinõuded ja vaja on liidu tasandi tagatisi, et muud liidu rahastatavad projektid ei kahjusta rakendatud LIFE-projektide tulemusi.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.
(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta kestlikuks, ringmajandusel põhinevaks, taastuvaks, energiatõhusaks, CO2-neutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima kasvuhoonegaaside heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning rakendada sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat kooskõlas Pariisi kokkuleppe CO2-heite vähendamise eesmärgiga. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.
(8)  Taastuvale, energiatõhusale ja CO2-neutraalsele energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Programm peaks hõlmama kõiki sidusrühmi ja sektoreid, mis on seotud puhtale energiale üleminekuga, näiteks ehitussektor, tööstus, transport ja põllumajandus. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.
(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Programm LIFE on ainus programm, mis on mõeldud konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmete võtmiseks, mille tõttu on sel nendes valdkondades liidu õigusaktide rakendamise toetamisel keskne roll.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, auditeeritakse vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.
(11)  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, tuleks auditeerida vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu katalüsaatorina uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, sidusrühmade kaasatuse suurendamise, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.
(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima katalüsaatorina, et tegeleda horisontaalsete, süsteemsete probleemide ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuvastatud rakendamispuuduste algpõhjustega ning saavutada vajalikud edusammud uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamisega, parandades keskkonna-, kliimamuutuste ja puhtale energiale üleminekuga seotud küsimustes juhtimist, sealhulgas mitmetasandilise avalikkuse ja sidusrühmade kaasatuse suurendamise, suutlikkuse suurendamise, kommunikatsiooni ja teadlikkuse edendamise kaudu; ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.
_________________
_________________
21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM(2017)0063).
21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM(2017)0063).
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 202022, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.
(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide kahjustumise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ja muudes veeökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 202022, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi, nagu tulemuslik majandamine, seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit ja liikmesriigid peaksid jälgima oma bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.
_________________
_________________
22 COM(2011)0244.
22 COM(2011)0244.
23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.
(14)  Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks tingimusel, et rahastamine peab olema täiendav. Meetmete lõimimist saaks programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks toetada meetmeprogramme, et aidata võtta asjakohaseid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaseid eesmärke arvesse teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. On asjakohane võimaldada jätkata programmist väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.
(15)  Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud 2011. aasta vastuvõetud BEST ettevalmistava meetme ja sellele järgnenud BEST 2.0 programmi ja BEST RUP projekti abil suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest ja nende ülitähtsast rollist maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Komisjoni hinnangul vajatakse kõnealustel territooriumidel kohapealsete projektide jaoks rahalist toetust 8 miljonit eurot aastas. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. Seepärast on väga asjakohane, et programmist jätkatakse väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks ja rahastatavate meetmete kapitaliseerimiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.
(16)  Ringmajanduse ja ressursitõhususe edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused, kodanikuühiskond ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise ning jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Keskkonnakaitse kõrge tase on liidu kodanike tervise ja heaolu jaoks on äärmiselt oluline. Programmiga tuleks toetada liidu eesmärki toota ja kasutada kemikaale nii, et kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale viidaks miinimumini, ning töötada välja liidu strateegia mürgivaba keskkonna jaoks. Programm peaks toetama ka tegevusi, millega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ1a rakendamisele, et saavutada sellised müratasemed, mis ei avalda inimeste tervisele märkimisväärset mõju ega ohusta seda.
___________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – Komisjoni avaldus direktiiviga seotud lepituskomitees, mis käsitleb keskkonnamüra hindamist ja kontrollimist (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele. Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/228426 rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ja kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.
(17)  Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele ega keskkonnale, tugevdades samas õhukvaliteedi paranemise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise koostoimet. Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid, eelkõige piirkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/228426 rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ja kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.
_________________
_________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ28; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.
(19)  Veekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja veeökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ28; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta veekeskkonda.
_________________
_________________
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Natura 2000 alade praegune kaitsestaatus põllumajandusmaal on väga halb, mis näitab, et sellised alad vajavad veel kaitset. Kõige mõjusam vahend bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks Natura 2000 aladel on praegused ÜPP toetused1a. Need toetused on aga ebapiisavad ega kujuta endast looduskapitali jaoks suurt väärtust. Et tõhustada selliste alade keskkonnakaitset, tuleks Natura 2000 alade jaoks ette nähtud ÜPP toetusi suurendada.
_________________
1a G. Pe’er, S. Lakner, R. Müller, G. Passoni, V. Bontzorlos, D. Clough, F. Moreira,C. Azam, J. Berger, P. Bezak, A. Bonn, B. Hansjürgens, L. Hartmann, J.Kleemann, A. Lomba, A. Sahrbacher, S. Schindler, C. Schleyer, J. Schmidt, S.Schüler, C. Sirami, M. von Meyer-Höfer, and Y. Zinngrebe (2017). Is the CAP Fit for purpose? An evidence based fitness-check assessment (Kas ÜPP täidab oma eesmärki? Tõenduspõhine toimivuskontrolli hinnang). Leipzig, German Centre for Integrative Biodiversity Research (iDiv) Halle-Jena-Leipzig.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.
(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, sealhulgas kommunikatsioonistrateegia abil, milles võetakse arvesse uut meediat ja sotsiaalvõrgustikke, kaasates tarbijad ning laiendades avalikkuse ja sidusrühmade mitmetasandilist osalemist, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises. Seepärast on asjakohane, et programmiga toetatakse suurt hulka valitsusväliseid organisatsioone, samuti mittetulundusüksuste võrgustikke, mille eesmärk on liidu üldistes huvides ja mis tegutsevad peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, andes konkurentsipõhiselt ja läbipaistvalt tegevustoetusi, et aidata sellistel valitsusvälistel organisatsioonidel, võrgustikel ja üksustel anda tulemuslik panus liidu poliitikasse ning suurendada nende suutlikkust saada tõhusamaks partneriks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm toetama horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni29.
(21)  Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm toetama keskkonna- ja kliimaõiguse, eelkõige horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, täitmise tagamist ja tulemuslikku järgimist, sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni29 ning Århusi konventsiooni vastavuskomiteed29a.
_________________
_________________
29 ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.
29 ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.
29a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13);
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.
(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, CO2-neutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Programmi eesmärk on toetada tehnikate, lähenemisviiside ja parimate tavade esitlemist, et neid korrata ja suuremate programmide raames laiendada. Uuenduslikud lahendused aitaksid parandada keskkonnatoimet ja säästvust, eelkõige mis puudutab säästvate põllumajandustavade arendamist valdkondades, mis on aktiivsed kliima, vee, pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja jäätmete valdkonnas. Sellega seoses tuleks rõhutada koostoimet teiste programmide ja poliitikavaldkondadega, näiteks põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse ning ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemiga.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine). Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.
(23)  ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest. Seepärast on hädavajalik tõhustada kliimaeesmärkide arvessevõtmise alaseid jõupingutusi, et tagada liidu muude rahastamisprogrammide kestlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamõju ning integreerida kestlikkuse kaitsemeetmed kõikidesse liidu vahenditesse. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu ühine metoodika ja võtta mõjusaid meetmeid, et tagada, et teised liidu programmid ja poliitikavaldkonnad ei mõjutaks programmi LIFE projekte negatiivselt. Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning programmi eesmärkidest mõjutatud valitsusväliste osalejate vahel. Seetõttu tuleks kohaldada projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja järelevalvet käsitlevate otsuste läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtet, seda eelkõige süvalaiendamise või mitme rahastamisallika korral.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.
(24)  Pidades silmas kliimamuutustega koordineeritult ja ambitsioonikalt võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist, ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist [61%] ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.
(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale. Sellega seoses tuleks liidu ja liikmesriikide poolset rahastamist vastavalt tugevdada. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike kontaktpunktidega, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust projekti tulemuste levitamiseks ja kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks ning projektitulemuste kordamiseks kogu liidus. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd.
(26)  Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike, piirkondlike ja kohalike kontaktpunktidega, kaasa arvatud kohaliku tasandi nõuandevõrgustiku loomisel, et hõlbustada suure lisaväärtuse ja poliitilise mõjuga projektide väljatöötamist ning tagada teabe andmine lisarahastamise, projektide ülekandvuse ja pikaajalise kestlikkuse kohta, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust, näiteks meediakampaaniaid, et paremini levitada projekti tulemusi ning hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning projektitulemuste kordamist kogu liidus, edendades sel moel koostööd ja teabevahetust. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd. On ülimalt oluline, et teabevahetuses ja koostöös osaleksid ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Kaasrahastamise miinimum- ja maksimummäärad tuleks kehtestada tasemel, mis on vajalik selleks, et säilitada programmi pakutava toetuse tulemuslik tase, võttes samal ajal arvesse paindlikkust ja kohandatavust, mida on vaja olemasolevatele meetmetele ja üksustele reageerimiseks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist.
(31)  Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist. Komisjon peaks tagama, et rakendamine on kergesti mõistetav, ning edendama projektiarendajate huvides tegelikku lihtsustamist.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Selleks et tagada, et programmi toetus ja rakendamine on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu mitmeaastased tööprogrammid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kestliku arengu toetamine ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ning asjakohastes puhtale energeetikale üleminekut käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(38)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja kaugelevaatavate kliimameetmete toetamine koos hea juhtimise ja paljusid sidusrühmi hõlmava käsitusega ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ning asjakohastes puhtale energeetikale üleminekut, bioloogilist mitmekesisust, ringmajandust ning taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“).
Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“), mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve selleks perioodiks, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;
1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades sidusaid meetmeprogramme eelkõige nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut.
1.  Programmi üldine eesmärk on toetada õiglase ülemineku raamistikus üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, CO2-neutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja pöörata see tendents ümber, toetades seeläbi kestlikku arengut.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
(a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade kohaldamisele;
a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale taastuvenergiale ja energiatõhususe suurendamine, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud teadmusbaasi, tulemusliku juhtimise ja parimate tavade kohaldamisele, kaasa arvatud Natura 2000 võrgustiku toetamise kaudu;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
(b)  toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;
b)  toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet, tulemuslikku täitmist ja jõustamist, eelkõige toetades ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste keskkonnaalaste tegevusprogrammide rakendamist ning tõhustades keskkonna- ja kliimaalast juhtimist igal tasandil, muu hulgas avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 5 450 000 000 eurot jooksevhindades.
1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 2018. aasta hindades 6 442 000 000 eurot (jooksevhindades 7 272 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:
2.  Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:
(a)  3 500 000 000 eurot valdkonnale „Keskkond“, millest
a)  4 715 000 000 eurot 2018. aasta hindades (5 322 000 000 jooksevhindades, mis vastab 73,2 %‑le programmi kogu rahastamispaketist) valdkonnale „Keskkond“, millest
(1)  2 150 000 000 eurot looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;
1)  2 829 000 000 eurot 2018. aasta hindades (3 261 420 000 jooksevhindades, mis vastab 44,9 %‑le programmi kogu rahastamispaketist) looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile, ning
(2)  1 350 000 000 eurot ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;
2)  1 886 000 000 eurot 2018. aasta hindades (2 060 580 000 jooksevhindades, mis vastab 28,3 %‑le programmi kogu rahastamispaketist) ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;
(b)  1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest
b)  1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest
(1)  950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning
1)  950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning
(2)  1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.
2)  1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Programm on avatud järgmistele kolmandatele riikidele:
1.  Tingimusel et nad täidavad täielikult kõiki programmi reegleid ja juhiseid, on programm avatud järgmistele kolmandatele riikidele:
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6a
Rahvusvaheline koostöö
Programmi rakendamisel võib teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nende organisatsioonide asutuste ja organitega, kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Programmi rakendatakse viisil, mis tagab selle kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist.
Komisjon tagab programmi järjepideva rakendamise ning komisjon ja liikmesriigid tagavad sidususe ja koordineerimise Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga, heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kõikidel tasanditel täiendavuse. Komisjon määrab kindlaks konkreetsed meetmed ja võtab kasutusele asjakohase rahastamise liidu muude programmide raames ning hõlbustab muudest allikatest rahastatavate täiendavate meetmete koordineeritud ja ühtset rakendamist.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a.  Programmi rakendatakse õiglase ülemineku raamistikus, kusjuures projektide väljatöötamisse ja rakendamisse kaasatakse mõjutatud kogukonnad ja territooriumid, eelkõige konsultatsioonide ja dialoogi kaudu.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Selliseid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projekte, mis puudutavad Natura 2000 alade majandamist, taastamist ja seiret kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, toetatakse direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade alusel.
3.  Sellistes looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektides, mis puudutavad Natura 2000 alade majandamist, taastamist ja seiret kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, võetakse arvesse riiklikes ja piirkondlikes kavades, strateegiates ja poliitikas kehtestatud prioriteete, muu hulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid tähtsusjärjestatud tegevuskavasid.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Toetustest võib rahastada tegevust väljaspool liitu tingimusel, et projekt täidab liidu keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada liikmesriikide territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus.
4.  Toetustest võib rahastada tegevust väljaspool liikmesriiki või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil tingimusel, et projekt täidab liidu keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada liikmesriikide territooriumil või ülemeremaal või -territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus või et toetada rahvusvahelisi lepinguid, milles liit on osaline.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 3
(3)  muu tööprogrammis loetletud kolmas riik punktides 4–6 sätestatud tingimustel;
3)  muu mitmeaastastes tööprogrammides loetletud kolmas riik punktides 4–6 sätestatud tingimustel;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 6 a (uus)
6a.   Selleks et tagada programmi vahendite tulemuslik kasutamine ja lõikes 4 osutatud juriidiliste isikute tõhus osalemine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat artiklit, sätestades, millises ulatuses liidu poolt keskkonna- ja kliimapoliitikas nende juriidiliste isikute osalemine on piisav, et neid saaks programmi raames rahastada.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Projektide esitamise ja valikumenetlused
1.  Programmi raames nähakse ette järgmised projektide esitamise ja valimise menetlused:
a)  lihtsustatud kaheetapiline meetod, mis põhineb kokkuvõtte esitamisel ja selle hindamisel ning millele järgneb täispikk ettepanek nendelt kandidaatidelt, kelle ettepanekud välja valitakse;
b)  tavapärane üheetapiline meetod, mis põhineb üksnes täispika ettepaneku esitamisel ja selle hindamisel. Kui lihtsustatud meetodile eelistatakse tavapärast meetodit, tuleb seda valikut tööprogrammis põhjendada, arvestades iga allprogrammi ja vajaduse korral iga projektikonkursi organisatsioonilisi ja tegevuslikke piiranguid.
2.  Lõike 1 kohaldamisel tähendab „kokkuvõte“ kuni 10 lehekülje pikkust teksti, mis sisaldab kirjeldust projekti sisu, võimalike partnerite, tõenäoliselt tekkivate piirangute ja hädaolukorra plaani kohta nende lahendamiseks, samuti strateegiat, mis on valitud, et tagada projekti tulemuste kestlikkus pärast selle lõppemist, projektis osalevate toetusesaajate haldusvorme ja projekti üksikasjalikku eelarvet.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Hindamiskriteeriumid
Hindamiskriteeriumid
Hindamiskriteeriumid esitatakse konkursikutses, võttes arvesse järgmist:
Hindamiskriteeriumid määratletakse artiklis 17 nimetatud mitmeaastastes tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse järgmist:
(a)  programmist rahastatavate projektidega peab hoiduma programmi keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaste eesmärkide kahjustamisest ning võimaluse korral edendama keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;
a)  programmist rahastatavate projektidega ei kahjustata keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaseid eesmärke ning võimaluse korral edendatakse alati keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;
aa)  projektid on kulutasuvad ning tehniliselt ja rahaliselt sidusad;
ab)  eelistatakse projekte, mis võiksid kõige rohkem kaasa aidata artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele;
(b)  eelistatakse projekte, mis annavad lisakasu ja suurendavad artiklis 4 osutatud allprogrammide vahelist koostoimet;
b)  eelistatakse projekte, mis annavad lisakasu ja suurendavad artiklis 4 osutatud allprogrammide vahelist koostoimet;
(c)  eelistatakse projekte, millel on suurim potentsiaal kordamiseks ja avalikus või erasektoris kasutuselevõtuks või suurimate investeeringute või rahaliste vahendite saamiseks;
c)  hindamisel saavad nö lisapunkte projektid, millel on suurim potentsiaal kordamiseks ja avalikus või erasektoris kasutuselevõtuks või suurimate investeeringute või rahaliste vahendite saamiseks;
(d)  tagatakse standardprojekti tulemuste korratavus;
d)  tagatakse standardprojekti tulemuste korratavus;
(e)  projektid, mis põhinevad muude programmist, sellele eelnenud programmidest või muudest liidu vahenditest rahastatud projektide tulemustel või täiendavad neid, saavad hindamisel lisapunkte;
e)  projektid, mis põhinevad muude programmist, sellele eelnenud programmidest või muudest liidu vahenditest rahastatud projektide tulemustel või täiendavad neid, saavad hindamisel lisapunkte;
(f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad või äärepoolseimad piirkonnad.
f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektide biogeograafilisele tasakaalule ning projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad, suure loodusväärtusega alad või äärepoolseimad piirkonnad.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Meede, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka programmist LIFE, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.
1.  Meede, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka programmist LIFE, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Selleks et vastata programmi alusel toetuse saamise tingimustele, ei tohi liidu muudest programmidest rahastatud meetmed olla kahjustanud artiklis 3 sätestatud keskkonna- ja kliimaeesmärke. Liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
2.  Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
(a)  neid on hinnatud programmi projektikonkursi alusel;
a)  neid on hinnatud programmi projektikonkursi alusel;
(b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;
b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;
(c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,
c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1
Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.
Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega, võttes nõuetekohaselt arvesse kestlikkuse ja läbipaistvuse nõudeid.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – pealkiri
Tööprogramm
Mitmeaastane tööprogramm
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud vähemalt kahe mitmeaastase tööprogrammi kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud vähemalt kahe mitmeaastase tööprogrammi kaudu. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 21 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu need mitmeaastased tööprogrammid.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
1a.   Komisjon tagab, et kaasseadusandjate ja sidusrühmadega, kaasa arvatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, konsulteeritakse mitmeaastaste tööprogrammide väljatöötamisel piisavalt.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  kaasrahastamise miinimum- ja maksimummäärad, mis on diferentseeritud vastavalt artiklis 4 sätestatud allprogrammidele ja artiklis 10 sätestatud rahastamiskõlblikele meetmetele, mille puhul esimese mitmeaastase tööprogrammi kaasrahastamise maksimummäärad artikli 10 lõike 2 punktides a, b ja d osutatud meetmetele on kuni [60 %] rahastamiskõlblikest kuludest ja [75 %] juhul, kui tegemist on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi raames rahastatavate projektidega, mis puudutavad elupaiku või liike, mis on esmatähtsad direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks, või linnuliike, mida direktiivi 2009/147/EÜ artikli 16 kohaselt loodud tehnika ja teaduse arenguga kohandamise komitee peab rahastamisel esmatähtsaks, kuna see on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a b (uus)
ab)  segarahastamistoiminguteks ette nähtud maksimaalne kogusumma;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel välja kuulutatavate taotlusvoorude esialgsed ajakavad;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt d b (uus)
db)  projektide esitamise ja valikumenetluse tehniline metoodika ja artiklis 13 sätestatud valiku- ja hindamiskriteeriumide elemendid.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
2a.  Esimese mitmeaastase tööprogrammi kestus on neli aastat ja teise mitmeaastase tööprogrammi kestus on kolm aastat.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 b (uus)
2b.  Komisjon tagab, et taotlusvoorus kasutamata jäänud vahendid jaotatakse ümber artikli 10 lõikes 2 osutatud eri meetmeliikide vahel.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 c (uus)
2c.  Komisjon tagab sidusrühmadega konsulteerimise mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis, võttes nõuetekohaselt arvesse sidusust, koostoimet, liidu lisaväärtust ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning asjaomase keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteete.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust, ning selles kasutatakse II lisas esitatud väljund- ja tulemusnäitajaid. Kõnealusele hindamisele lisatakse vajaduse korral ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
Hindamine hõlmab vähemalt järgmist:
a)  programmi rakendamise kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed aspektid,
b)  vahendite kasutamise tõhusus,
c)  mil määral on saavutatud kõigi meetmete eesmärgid, täpsustades võimaluse korral tulemused ja mõju;
d)  projektide tegelik või eeldatav edu muude liidu vahendite võimendamisel, võttes eelkõige arvesse eeliseid, mida annab suurem sidusus muude liidu rahastamisvahenditega,
e)  mil määral on saavutatud eesmärkide vahel sünergia ja programmi vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega,
f)  liidu lisaväärtus ja programmi pikaajaline mõju, et otsustada meetmete uuendamise, muutmise või peatamise üle,
g)  sidusrühmade kaasamise määr,
h)  kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs programmi mõju kohta direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud elupaikade ja liikide kaitsestaatusele.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise, millele lisandub väline ja sõltumatu järelhindamise aruanne, mis käsitleb programmi rakendamist ja tulemusi.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon esitab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning teeb hindamise tulemused avalikult kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti projekte ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti projekte ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Selleks kasutavad rahaliste vahendite saajad II a lisas kujutatud programmi logo kogu oma kommunikatsioonitegevuses ning logo peab olema strateegilistes kohtades asuvatel teadetetahvlitel üldsusele nähtaval kohal. Kui komisjon ei ole määranud teisiti, kannavad kõik programmi raames soetatud kestvuskaubad programmi logo.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4
4.  Tagasimaksed määruse (EL) nr 1293/2013 alusel loodud rahastamisvahenditest võib investeerida [InvestEU fondi] alusel loodud rahastamisvahenditesse.
4.  Tagasimaksed määruse (EL) nr 1293/2013 alusel loodud rahastamisvahenditest jaotatakse programmi meetmete vahel ümber.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – kolmas a taane (uus)
–  Kemikaalid
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – viies a taane (uus)
–  Müra
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – viies b taane (uus)
–  Ressursikasutus ja -tõhusus
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 a (uus)
2.2a.  Üldine teadlikkus
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa LISA
Programmi logo
20181211-P8_TA(2018)0487_ET-p0000002.png

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0397/2018).


Töötajate kaitse tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ***I
PDF 116kWORD 49k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017)0011 – C8-0010/2017 – 2017/0004(COD))
P8_TA(2018)0488A8-0142/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0010/2017),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 24. oktoobri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8‑0142/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/130) lõplikule kujule).

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.


ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvus ja kestlikkus ***I
PDF 280kWORD 96k
Euroopa Parlamendi 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018)0179 – C8‑0144/2018 – 2018/0088(COD))(1)
P8_TA(2018)0489A8-0417/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Seadusandliku resolutsiooni projekt   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 43 ja 114 ning artikli 168 lõike 4 punkti b,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 43 ja 114, artikli 168 lõike 4 punkti b ning artikli 192 lõiget 1,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Riskijuhtimise, -hindamise ja -teavituse tegevused peaksid muu hulgas tuginema ettevaatuspõhimõtte põhjalikule kohaldamisele.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Seepärast on vaja kogu riskianalüüsi jooksul tagada terviklik ja pidev riskiteavitusprotsess ning kaasata sellesse liidu ja riikliku tasandi riskihindajad ja riskijuhid. Seda protsessi peaks ühitama avatud dialoogiga kõigi huvitatud isikute vahel, et tagada riskianalüüsiprotsessi sisemine sidusus ja järjepidevus.
(4)  Seepärast on vaja kogu riskianalüüsi jooksul tagada läbipaistev, sõltumatu, pidev ja kaasav riskiteavitusprotsess ning kaasata sellesse liidu ja riikliku tasandi riskihindajad ja riskijuhid. See protsess peaks taastama kodanike usalduse selle vastu, et kogu protsess tugineb käesoleva määruse eesmärgile, mis on tagada kõrged inimese elu ja tervise standardid ja kaitsta tarbijate huve. See protsess peaks samuti suutma panustada kaasavasse ja avatud dialoogi kõigi huvitatud isikute vahel, eelkõige avalikus sektoris, et tagada ainult avalike huvide domineerimine, täpsus, terviklikkus, läbipaistvus, järjepidevus ja aruandekohustus riskianalüüsiprotsessi raames.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Selleks et tagada tarbijate turvalisus ja ennetada Euroopa toodetega seotud kõlvatut konkurentsi, peab liit kaubanduslepete sõlmimisel tagama, et kolmandate riikide partnerite toidualased õigusaktid oleksid toiduohutuse osas vähemalt sama kaitsvad kui liidu enda õigusaktid.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Eriti tuleks rõhutada nii riskihindamise tulemuste endi sidusat, asjakohast ja õigeaegset selgitamist kui ka selle selgitamist, kuidas neid koos muude seadusandlike teguritega kasutatakse riskijuhtimisotsuste tegemisel, kui see on asjakohane.
(5)  Eriti tuleks rõhutada nii riskihindamise tulemuste endi täpset, selget, objektiivset ja õigeaegset selgitamist kui ka selle selgitamist, kuidas neid koos muude seadusandlike teguritega kasutatakse riskijuhtimisotsuste tegemisel, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Selle saavutamiseks on vaja kehtestada riskiteavituse üldeesmärgid ja -põhimõtted, võttes arvesse riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle.
(6)  Selle saavutamiseks on vaja kehtestada riskiteavituse üldeesmärgid ja -põhimõtted. Seejuures tuleks võtta arvesse riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle ning tagada nende sõltumatus.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Üldkavas tuleks määratleda kesksed tegurid, mida tuleb arvesse võtta riskiteavitustegevuse kavandamisel, näiteks erinevad riskitasemed, riski laad ja selle võimalik mõju rahvatervisele, see, keda ja mida risk otseselt või kaudselt mõjutab, riskikokkupuute piirnormid, riskikontrolli suutlikkus ja muud riskitaju mõjutavad tegurid, sealhulgas erakorralisuse tase ja kohaldatav õigusraamistik ning asjakohane turukontekst. Samuti tuleks üldkavas määratleda töövahendid ja kanalid, mida tuleb kasutada, ning kehtestada asjakohased mehhanismid, millega tagada sidus riskiteavitus.
(8)  Üldkavas tuleks sätestada praktiline kord, et tagada inimeste juurdepääs vajalikule teabele saavutamaks riskijuhtimise protsessis kõrge läbipaistvuse tase. Selles tuleks määratleda kesksed tegurid, mida tuleb arvesse võtta riskiteavitustegevuse kavandamisel, näiteks erinevad riskitasemed, riski laad ja selle võimalik mõju rahvatervisele, loomade tervisele ja keskkonnale, see, keda ja mida risk otseselt või kaudselt mõjutab, riskikokkupuute piirnormid, suutlikkus riske miinimumini viia ning riskikontrolli suutlikkus ja muud riskitaju mõjutavad tegurid, sealhulgas erakorralisuse tase ja kohaldatav õigusraamistik ning asjakohane turukontekst. Samuti tuleks üldkavas määratleda töövahendid ja kanalid, mida tuleb kasutada, ning kehtestada asjakohased mehhanismid, millega tagada sidus riskiteavitus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Riskihindamisprotsessi läbipaistvus aitab ametil saavutada tarbijate ja üldsuse silmis suuremat legitiimsust oma ülesande täitmisel, suurendab nende usaldust ameti töö vastu ning sellega tagatakse demokraatlikus süsteemis ameti suurem vastutus liidu kodanike ees. Seepärast on oluline säilitada üldsuse ja muude huvitatud isikute usaldus liidu toidualaste õigusnormide aluseks oleva riskianalüüsiprotsessi vastu ja eriti riskihindamise, sealhulgas ameti organisatsiooni ja sõltumatuse ning läbipaistvuse vastu.
(9)  Riskihindamisprotsessi läbipaistvuse parandamine aitaks ametil saavutada tarbijate ja üldsuse silmis suuremat legitiimsust oma ülesande täitmisel, suurendab nende usaldust ameti töö vastu ning sellega tagatakse demokraatlikus süsteemis ameti suurem vastutus liidu kodanike ees. Seepärast on oluline taastada üldsuse ja muude huvitatud isikute usaldus liidu toidualaste õigusnormide aluseks oleva riskianalüüsiprotsessi vastu ja eriti riskihindamise, sealhulgas ameti organisatsiooni, toimimise ja sõltumatuse ning läbipaistvuse vastu.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  On asjakohane viia ameti juhatuse koosseis kooskõlla detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud ametite kohta22.
välja jäetud
__________________
22 https://europa.eu/european-union/sites/europaeu/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kogemustest nähtub, et ameti juhatuse roll on keskendatud haldus- ja finantsküsimustele ega mõjuta ameti tehtava teadustöö sõltumatust. Seega on asjakohane lisada ameti juhatusse kõigi liikmesriikide esindajad, nähes samas ette, et nendel esindajatel oleks eelkõige riskihindamise kogemus.
(11)  Kogemustest nähtub, et ameti juhatuse roll on keskendatud haldus- ja finantsküsimustele ega mõjuta ameti tehtava teadustöö sõltumatust. Seega on asjakohane lisada ameti juhatusse kõigi liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Parlamendi ning samuti kodanikuühiskonna ja tööstusühenduste esindajad, nähes samas ette, et nendel esindajatel oleks eelkõige riskihindamise kogemus ja et välditakse igasugust huvide konflikti.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Juhatus tuleks valida nii, et tagada liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajate vastavus kõige kõrgematele pädevusstandarditele ja asjakohaste laiaulatuslike kogemuste olemasolu.
(12)  Juhatus tuleks valida nii, et tagada liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajate vastavus kõige kõrgematele pädevusstandarditele, pühendumine tervise ja keskkonna kaitsele ja asjakohaste laiaulatuslike kogemuste olemasolu.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuse kontrolliga tuvastati teatavaid puudusi ameti pikaajalises suutlikkuses säilitada oma kõrgetasemelist eksperdipädevust. Eriti on vähenenud teaduskomisjonide liikmeteks kandideerijate arv. Süsteemi tuleks seega tugevdada ning liikmesriigid peaksid olema aktiivsemad, et tagada piisav ekspertide arv, et täita liidu riskihindamissüsteemi vajadus kõrgetasemelise teadusliku eksperdipädevuse, sõltumatuse ja valdkondadevahelise eksperdipädevuse järele.
(13)  Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuse kontrolliga tuvastati teatavaid puudusi ameti pikaajalises võimekuses säilitada oma kõrgetasemelist eksperdipädevust asjatundjatest koosneva personali abil. Lisaks on vähenenud teaduskomisjonide liikmeteks kandideerijate arv ning selle languse põhjuseid peaks uurima. Kaks kolmandikku teaduskomisjonidesse kuuluvatest ekspertidest on pärit kuuest liikmesriigist. Kuna Ühendkuningriik tagab praegu umbes 20 protsenti riiklikest ekspertidest, siis kõnealune probleem Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ainult süveneb. Selleks et kõnealuse nähtusega tõhusamalt tegeleda, tuleb süsteemi seega tugevdada ja edendada, see peab julgustama kandidaate kandideerima ning liikmesriigid peaksid toetama ameti teaduskomisjonide ja teaduskomiteedega liitumise osaluskutsete levitamist, et tagada piisav sõltumatute ekspertide arv, kasutades toetavaid meetmeid, stiimuleid ja soodustusi, et tõsta osaluse taset ja liitumise huvi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et säilitada riskihindamise sõltumatus riskijuhtimisest ning muudest liidu tasandi huvidest, on asjakohane, et teaduskomisjonide liikmete nimetamine liikmesriikide poolt, nende valimine ameti tegevdirektori poolt ja nende määramine ameti juhatuse poolt põhinevad rangetel kriteeriumidel, millega tagatakse ekspertide tipptase ja sõltumatus ning samas ka vajalik valdkondadevaheline eksperdipädevus iga komisjoni jaoks. Samuti on sel põhjusel oluline, et tegevdirektoril, kelle ülesanne on kaitsta EFSA huve ning eriti selle eksperdipädevuse sõltumatust, on ülesanne valida ja nimetada ametisse asjaomaseid teaduseksperte. Tuleks kehtestada lisameetmed, tagamaks, et teadusekspertidel on vahendid tegutseda sõltumatult.
(14)  Selleks et säilitada riskihindamise sõltumatus riskijuhtimisest ning muudest liidu tasandi huvidest, on asjakohane, et teaduskomisjonide liikmete nimetamine, nende valimine ameti tegevdirektori poolt ja nende määramine ameti juhatuse poolt põhinevad rangetel kriteeriumidel, millega tagatakse ekspertide tipptase ja sõltumatus ning samas ka vajalik valdkondadevaheline eksperdipädevus iga komisjoni jaoks. Samuti on sel põhjusel oluline, et tegevdirektoril, kes on ameti seaduslik esindaja ja kelle ülesanne on kaitsta EFSA huve ja jälgida selle toimimise tulemuslikkust ning eriti selle eksperdipädevuse sõltumatust, on ülesanne valida ja nimetada ametisse asjaomaseid teaduseksperte. Tuleks kehtestada lisameetmed, sealhulgas nõuetekohase rahalise hüvitise maksmine, tagamaks, et teadusekspertidel on vahendid tegutseda sõltumatult ja pühendada piisavalt aega ameti jaoks teostatavasse riskihindamise töösse.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Oluline on tagada ameti tõhus toimimine ja parandada selle eksperdipädevuse kestlikkust. Seepärast on vaja tugevdada ameti ja liikmesriikide tuge ameti teaduskomisjonide tööle. Eelkõige tuleks ametil korraldada komisjonide ülesannete täitmist toetavat ettevalmistustööd, nõudes muu hulgas ameti töötajate või riiklike teadusorganisatsioonide võrgustumist, et amet saaks koostada teaduslike arvamuste kavandeid, mida komisjonidel tuleb vastastikku hinnata ja vastu võtta.
(15)  Oluline on tagada ameti tõhus toimimine ja parandada selle eksperdipädevuse kestlikkust. Seepärast on vaja tugevdada ameti ja liikmesriikide tuge ameti teaduskomisjonide tööle. Eelkõige tuleks ametil korraldada komisjonide ülesannete täitmist toetavat ettevalmistustööd, nõudes muu hulgas ameti töötajate või riiklike teadusorganisatsioonide võrgustumist, et amet saaks koostada teaduslike arvamuste kavandeid, mida komisjonidel tuleb vastastikku hinnata ja vastu võtta. Seda peaks teostama ilma, et see piiraks ameti teaduslike hindamiste sõltumatust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Loa andmise korra alus on põhimõte, et taotleja peab temale kättesaadavate teaduslike teadmiste alusel tõendama, et loa andmise menetluse ese vastab liidu ohutusnõuetele. Selle põhimõtte alus on eeldus, et rahvatervist kaitstakse paremini, kui tõendamiskohustuse koormus lasub taotlejal, kes peab enne turule laskmist tõendama, et konkreetne ese on ohutu, selle asemel, et riiklikud asutused peaksid tõendama selle ohtlikkust, et keelata selle turule laskmine. Lisaks ei tohiks avaliku sektori raha kasutada selleks, et tellida kulukaid uuringuid, mis lõpptulemusena aitavad tööstusel toote turule lasta. Vastavalt sellele põhimõttele ja kooskõlas kohaldatavate regulatiivsete nõuetega, millega toetatakse liidu valdkondlike toidualaste õigusaktide alusel tehtud loataotlusi, nõutakse taotlejatelt, et nad esitaksid asjakohaste uuringute, sealhulgas katsete tulemused, et tõendada asjaomase eseme ohutust ning mõnel juhul ka tõhusust.
(16)  Loa andmise korra alus on põhimõte, et taotleja peab temale kättesaadavate teaduslike teadmiste alusel tõendama, et loa andmise menetluse ese vastab liidu ohutusnõuetele. Selle põhimõtte alus on eeldus, et rahvatervist ja keskkonda kaitstakse paremini, kui tõendamiskohustuse koormus lasub taotlejal, kes peab enne turule laskmist tõendama, et konkreetne ese on ohutu, selle asemel, et riiklikud asutused peaksid tõendama selle ohtlikkust, et keelata selle turule laskmine. Lisaks ei tohiks avaliku sektori raha kasutada selleks, et tellida kulukaid uuringuid, mis lõpptulemusena aitavad tööstusel toote turule lasta. Vastavalt sellele põhimõttele ja kooskõlas kohaldatavate regulatiivsete nõuetega, millega toetatakse liidu valdkondlike toidualaste õigusaktide alusel tehtud loataotlusi, nõutakse taotlejatelt, et nad esitaksid asjakohaste uuringute, sealhulgas katsete tulemused, et tõendada asjaomase eseme ohutust ning mõnel juhul ka tõhusust.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Liidu ametite võrdlusest nähtub, et ametil kulub kuni 55 kuuga loa andmise menetluseks viis korda rohkem aega kui Euroopa Ravimiametil (EMA). See peletab ettevõtjaid innovatiivsetesse toodetesse investeerimisest eemale ning vähendab pikas perspektiivis liidu konkurentsivõimet. Lisaks nõrgendavad pikad loa andmise menetlused usaldust ameti vastu. Seepärast on väga asjakohane tagada riskihindamise tulemuslikkus parema personali ja rahastamise kaudu.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  On olemas sätted loataotluste sisu kohta. On oluline, et ametile riskihindamiseks esitatud loataotlus vastab kohaldatavatele spetsifikatsioonidele, et tagada ameti tehtava teadusliku hindamise parim kvaliteet. Taotlejatel ning eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ei ole alati selget arusaama nendest spetsifikatsioonidest. Asjakohane oleks seega, et amet annab potentsiaalsele taotlejale tema palvel enne taotluse ametlikku esitamist nõu loataotluse suhtes kohaldatavate eeskirjade ja taotluse nõutava sisu kohta, sekkumata samas esitatavate uuringute kavandamisse, mis jääb endiselt taotleja vastutusalasse. Selleks et tagada selle protsessi läbipaistvus, tuleks ameti nõuanded avalikustada.
(17)  On olemas sätted loataotluste sisu kohta. On oluline, et ametile riskihindamiseks esitatud loataotlus vastab kohaldatavatele spetsifikatsioonidele, et tagada ameti tehtava teadusliku hindamise parim kvaliteet. Taotlejatel ning eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ei ole alati selget arusaama nendest spetsifikatsioonidest. Asjakohane oleks seega, et amet annab potentsiaalsele taotlejale tema palvel enne taotluse ametlikku esitamist nõu loataotluse suhtes kohaldatavate eeskirjade ja taotluse nõutava sisu kohta. Komisjon peaks ... 36 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist hindama, millist mõju avaldavad esitatud üldised nõuanded ameti tegevusele. Eelkõige peaks komisjon hindama nende mõju ameti ressursside eraldamisele ja selle sõltumatusele.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Ametil peaksid olema teadmised kõigi taotleja tehtud uuringute sisust, arvestades liidu toidualaste õigusnormide kohase loa taotlemist edaspidi. Sel eesmärgil on vajalik ja asjakohane, et uuringud tellinud ettevõtjad ja uuringuid tegevad laborid teatavad ametile sellistest uuringutest, kui need tellitakse. Teave teatatud uuringute kohta tuleks avalikustada alles siis, kui vastav loataotlus on avalikustatud kooskõlas kohaldatavate läbipaistvuseeskirjadega.
(18)  Ametil peaksid olema teadmised kõigi taotleja tehtud uuringute sisust, arvestades liidu toidualaste õigusnormide kohase loa saamise või selle pikendamise taotlemist edaspidi. Sel eesmärgil on vajalik ja asjakohane, et uuringud tellinud ettevõtjad ja uuringuid tegevad laborid teatavad ametile sellistest uuringutest, kui need tellitakse liidusiseselt või -väliselt. Teave teatatud uuringute kohta tuleks avalikustada alles siis, kui vastav loa saamise või pikendamise taotlus on avalikustatud kooskõlas kohaldatavate läbipaistvuseeskirjadega.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Üldsus näeb teatavaid probleeme selles, et lubade andmise valdkonnas põhineb ameti poolt tehtav hindamine peamiselt tööstuse tehtud uuringutel. Amet teeb juba teabeotsinguid teaduskirjanduse põhjal, et tal oleks võimalik hindamiseks esitatud eseme puhul võtta arvesse muid olemasolevaid andmeid ja uuringuid. Selleks et sätestada täiendavad tagatised, millega tagada, et amet saab juurdepääsu kõigile loa andmise menetluse eseme kohta kättesaadavatele asjakohastele teadusandmetele ja uuringutele, on asjakohane ette näha konsulteerimine kolmandate isikutega, et teha kindlaks, kas muud asjakohased teadusandmed või uuringud on kättesaadavad. Et suurendada konsulteerimise tõhusust, tuleks see läbi viia siis, kui tööstuse poolt loataotlusega koos esitatud uuringud on avalikustatud vastavalt käesoleva määruse läbipaistvuseeskirjadele.
(20)  Üldsus näeb teatavaid probleeme selles, et lubade andmise valdkonnas põhineb ameti poolt tehtav hindamine peamiselt tööstuse tehtud uuringutel. Uue loataotluse või loa pikendamise taotluse korral peaks amet alati ellu viima teabeotsinguid teaduskirjanduse põhjal, et tal oleks võimalik hindamiseks esitatud eseme puhul võtta arvesse muid olemasolevaid andmeid ja uuringuid ning vajadusel nõuda täiendavate uuringute tegemist. Amet peaks tagama avaliku juurdepääsu kogu asjaomase teemaga seotud teaduslikule kirjandusele. Selleks et sätestada täiendavad tagatised, millega tagada, et amet saab juurdepääsu kõigile loa andmise menetluse eseme kohta kättesaadavatele asjakohastele teadusandmetele ja uuringutele, on asjakohane ette näha konsulteerimine kolmandate isikutega, et teha kindlaks, kas muud asjakohased teadusandmed või uuringud on kättesaadavad. Et suurendada konsulteerimise tõhusust, tuleks see läbi viia viivitamata pärast seda, kui tööstuse poolt loataotlusega koos esitatud uuringud on avalikustatud vastavalt käesoleva määruse läbipaistvuseeskirjadele.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Ettevõtjate poolt loataotluse toetamiseks liidu valdkondlike toidualaste õigusaktide kohaselt esitatud uuringud, sealhulgas katsed, vastavad tavaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mis tagab ühtlase aluse nende kvaliteedile, eriti tulemuste korratavuse osas. Mõnel juhul võivad siiski esineda probleemid vastavusega kohaldatavatele standarditele ja seepärast on kehtestatud riiklikud süsteemid sellise vastavuse kontrollimiseks. On asjakohane sätestada täiendavad tagatised, et anda üldsusele kindlus uuringute kvaliteedi suhtes, ning kehtestada tõhustatud auditeerimise süsteem, mille kohaselt komisjon kontrolliks liikmesriikide tehtud kontrolle, mis hõlmavad nende põhimõtete rakendamist selliseid uuringuid ja katseid tegevates laborites.
(21)  Ettevõtjate poolt loataotluse toetamiseks liidu valdkondlike toidualaste õigusaktide kohaselt esitatud uuringud, sealhulgas katsed, peaksid tuginema sõltumatule eelretsenseeritud teaduskirjandusele või vastama rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ja hea laboritava põhimõtetele, mis tagab ühtlase aluse nende kvaliteedile, eriti tulemuste korratavuse osas. Mõnel juhul võivad siiski esineda probleemid vastavusega kohaldatavatele standarditele ja seepärast on kehtestatud riiklikud süsteemid sellise vastavuse kontrollimiseks. On asjakohane sätestada täiendavad tagatised, et anda üldsusele kindlus uuringute kvaliteedi suhtes, ning kehtestada tõhustatud auditeerimise süsteem, mille kohaselt komisjon kontrolliks liikmesriikide või kolmandate riikide tehtud kontrolle, mis on tehtud koostöös komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadiga ja mis hõlmavad nende põhimõtete rakendamist selliseid uuringuid ja katseid tegevates liidu ja kolmandate riikide laborites.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Protsess peaks olema piisavalt paindlik, et võimaldada võtta viivitamata arvesse uusi tõendeid tõsise kahjuliku tervisemõju kohta, isegi kui seda õigusaktides sätestatud andmenõuetega ette ei nähta.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Toiduohutus on kõigi liidu kodanike jaoks tundlik esmahuvi küsimus. Pidades kinni põhimõttest, et liidu nõuetele vastavuse tõendamise kohustus lasub tööstusel, on samal ajal tähtis luua täiendava kontrolli vahend, et lahendada suure ühiskondliku tähtsusega erijuhtumeid, kui ohutusküsimustes esineb vastuolusid, nimelt tellides lisauuringuid riskihindamiseks kasutatud tõendusmaterjali kontrolli eesmärgil. Arvestades, et seda erandlikku kontrollivahendit rahastataks liidu eelarvest ja et selle kasutamine peaks jääma proportsionaalseks, peaks komisjon vastutama selliste kontrolliuuringute tellimise algatamise eest. Arvesse tuleks võtta asjaolu, et mõnel erijuhul võib vaja minna tellitud uuringute laiemat ulatust kui tõendusmaterjaliks vaja (näiteks teadusuuenduste kättesaadavaks muutumise korral).
(22)  Toiduohutus on kõigi liidu kodanike jaoks tundlik esmahuvi küsimus. Pidades kinni põhimõttest, et liidu nõuetele vastavuse tõendamise kohustus lasub tööstusel, on samal ajal tähtis luua täiendava kontrolli vahend, et lahendada suure ühiskondliku tähtsusega erijuhtumeid, kui ohutusküsimustes esineb vastuolusid, nimelt tellides lisauuringuid riskihindamiseks kasutatud tõendusmaterjali kontrolli eesmärgil. Arvestades, et seda erandlikku kontrollivahendit rahastataks liidu eelarvest ja et selle kasutamine peaks jääma proportsionaalseks, peaks komisjon teaduslike järelduste erinemise korral vastutama selliste kontrolliuuringute tellimise algatamise eest. Arvesse tuleks võtta asjaolu, et mõnel erijuhul võib vaja minna tellitud uuringute laiemat ulatust kui riskihindamise protsessis tõendusmaterjaliks vaja (näiteks teadusuuenduste kättesaadavaks muutumise korral).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)   Århusi konventsiooniga on kehtestatud mitmed üldsuse õigused keskkonna valdkonnas. Århusi konventsioonis sätestatakse, et igaühel on õigus saada riigiasutuste valduses olevat keskkonnateavet, õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel ja õigus vaadata läbi menetlused, mille eesmärk on vaidlustada avalikud otsused, mis ei ole kooskõlas kahe eespool nimetatud õiguse või keskkonnaõigusega üldiselt.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Euroopa kodanikualgatus „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“23 kinnitas, et tööstuse tellitavate ning loataotluses esitatavate uuringute läbipaistvusega on probleeme.
(24)  Liit kui Århusi konventsiooni osaline on tunnistanud, et parem teabe kättesaadavus ja üldsuse ulatuslikum osalemine otsustamisprotsessis parandab keskkonna valdkonnas otsuste kvaliteeti ja rakendamist, aitab suurendada üldsuse teadlikkust keskkonnaalastest probleemidest, annab avalikkusele võimaluse oma muresid väljendada ning võimaldab ametiasutustel neid muresid nõuetekohaselt arvesse võtta. Euroopa kodanikualgatus „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“23 kinnitas, et tööstuse tellitavate ning loataotluses esitatavate uuringute läbipaistvusega on probleeme.
__________________
__________________
23 Komisjoni teatis, milles käsitletakse Euroopa kodanikualgatust „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“, C(2017) 8414 final.
23 Komisjoni teatis, milles käsitletakse Euroopa kodanikualgatust „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“, C(2017) 8414 final.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Delegeeritud aktidega ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/20061a artiklitele 89 ja 93 tuleks luua EFSA apellatsiooninõukogu, kasutades selleks mudelina Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Selleks et määrata, milline avalikustamise tase tagab asjakohase tasakaalu, tuleks üldsuse asjakohaseid õigusi riskihindamisprotsessi läbipaistvuse suhtes võrrelda ettevõtjatest taotlejate õigustega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 178/2002 eesmärke.
(27)  Selleks et määrata, milline ennetava avalikustamise tase tagab asjakohase tasakaalu, tuleks riskihindamisprotsessi läbipaistvuse tagamise vajadust võrrelda ettevõtjatest taotlejate õigustega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 178/2002 eesmärke inimeste elu ja tervise kaitse kõrge taseme tagamisel, tarbijate huvide kaitsmisel ning samuti ka loomade tervise ja heaolu, taimetervise ja keskkonna kaitsmisel.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)   Käesoleva määrusega kehtestatud aktiivset levitamist käsitlevad sätted ei ole ette nähtud selleks, et piirata määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 sätestatud õiguste kohaldamisala.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Samuti on vaja sätestada isikuandmete kaitse erinõuded seoses riskihindamisprotsessi läbipaistvuse eesmärkidega, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 45/200124 ja (EL) 2016/67925. Seega ei tohiks käesoleva määruse kohaselt isikuandmeid avalikustada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et tagada riskihindamisprotsessi läbipaistvus, sõltumatus ja usaldusväärsus, vältides samas huvide konflikte.
(30)  Samuti on isikuandmete kaitseks ja konfidentsiaalsuse tagamiseks vaja seoses riskihindamisprotsessi läbipaistvusega viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 45/200124 ja (EL) 2016/67925. Seega ei tohiks käesoleva määruse kohaselt isikuandmeid avalikustada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et tagada riskihindamisprotsessi läbipaistvus, sõltumatus ja usaldusväärsus, vältides samas huvide konflikte. Riskihindamismenetluse läbipaistvuse, sõltumatuse, kestlikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ning eriti selleks, et vältida huvide konflikti, on vajalik ja proportsionaalne avaldada nende isikute nimed, kelle amet on määranud kaasa aitama ameti otsustamisprotsessile, sealhulgas suunisdokumentide vastuvõtmise raames.
__________________
__________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Suurema läbipaistvuse eesmärgil ja tagamaks, et ametile esitatud teadusväljunditaotlusi menetletaks tõhusalt, tuleks välja töötada standardandmevormingud ja -tarkvarapaketid. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 rakendamise ühtsed tingimused standardandmevormingute ja -tarkvarapakettide vastuvõtmise osas, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201126.
(31)  Suurema läbipaistvuse eesmärgil ja tagamaks, et ametile esitatud teadusväljunditaotlusi menetletaks tõhusalt, tuleks välja töötada standardandmevormingud ja -tarkvarapaketid. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 rakendamise ühtsed ja ühtlustatud tingimused standardandmevormingute ja -tarkvarapakettide vastuvõtmise osas, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201126.
_________________
_________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Lisaks on ameti suhtes kohaldatavate eri sätete tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks asjakohane ette näha ka ameti hindamine komisjoni poolt kooskõlas detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühtse lähenemisviisiga. Hindamisel peaks eelkõige läbi vaatama teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete valimise menetlused nende läbipaistvuse, kulutasuvuse ja sobivuse seisukohast, et tagada sõltumatus ja pädevus ning vältida huvide konflikte.
(33)  Lisaks on ameti suhtes kohaldatavate eri sätete tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks asjakohane ellu viia ka ameti sõltumatu hindamine. Hindamisel peaks eelkõige läbi vaatama teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete valimise menetlused nende läbipaistvuse, kulutasuvuse ja sobivuse seisukohast, et tagada sõltumatus ja pädevus ning vältida huvide konflikte.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Seitsmenda Euroopa keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on esmatähtis arendada ja rakendada viise, kuidas tegeleda kemikaalide koosmõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale. Mitme kemikaali koosmõju hindamine nõuab sektoriülest lähenemist, tihedamat koostööd järelevalvet tegevate asutuste vahel Euroopa tasandil ja sobilike menetluste väljatöötamist.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Samuti on riskihindamisprotsessi läbipaistvuse tagamiseks vaja laiendada määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaldamisala, mis on praegu piiratud toidualaste õigusnormidega, et hõlmata ka need loataotlused, mis esitatakse määruse (EÜ) nr 1831/2003 kontekstis söödalisandite, määruse (EÜ) nr 1935/2004 kontekstis toiduga kokkupuutuvate materjalide ning määruse (EÜ) nr 1107/2009 kontekstis taimekaitsevahendite kohta.
(35)  Samuti on riskihindamisprotsessi läbipaistvuse ja sõltumatuse tagamiseks vaja laiendada määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaldamisala, mis on praegu piiratud toidualaste õigusnormidega, et hõlmata ka need loataotlused, mis esitatakse määruse (EÜ) nr 1831/2003 kontekstis söödalisandite, määruse (EÜ) nr 1935/2004 kontekstis toiduga kokkupuutuvate materjalide ning määruse (EÜ) nr 1107/2009 kontekstis taimekaitsevahendite kohta.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Selleks et tagada, et konfidentsiaalse teabe puhul võetaks arvesse valdkondlikke eripärasid, on riskihindamisprotsessis vaja võrrelda üldsuse asjakohaseid õigusi riskihindamisprotsessi läbipaistvuse suhtes, sealhulgas Århusi konventsioonist1 tulenevaid õigusi, ettevõtjatest taotlejate õigustega, võttes arvesse nii valdkondlike liidu õigusaktide konkreetseid eesmärke kui ka saadud kogemusi. Seega on vaja muuta direktiivi 2001/18/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1935/2004 ja (EÜ) nr 1107/2009, et näha ette täiendavad konfidentsiaalsed andmed lisaks neile, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002.
(36)  Selleks et tagada, et konfidentsiaalse teabe puhul võetaks arvesse valdkondlikke eripärasid, on riskihindamisprotsessis vaja võrrelda üldsuse asjakohaseid õigusi riskihindamisprotsessi läbipaistvuse suhtes, sealhulgas õigust kasutada riskihindamisprotsessiga seonduvat ennetavat teavet, ettevõtjatest taotlejate õigustega, võttes arvesse nii valdkondlike liidu õigusaktide konkreetseid eesmärke kui ka saadud kogemusi. Seega on vaja muuta direktiivi 2001/18/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1935/2004 ja (EÜ) nr 1107/2009, et näha ette täiendavad konfidentsiaalsed andmed lisaks neile, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002. Käesoleva määrusega kehtestatud aktiivset levitamist käsitlevad sätted ja ameti poolt esitatud konfidentsiaalsuse taotluse hindamine ei tohiks kuidagi piirata määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 sätestatud õiguste kohaldamisala.
_____________________________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontroll tõi samuti esile läbipaistvuse puudumise riskijuhtimisprotsessis. Vajalik on avalikkust paremini teavitada hetkel arutluse all olevatest riskijuhtimise võimalustest, tarbijate ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmise tasemest, mida nende võimalustega saaks saavutada, kuid ka teistest riskihindamise tulemustega mitte seotud teguritest, millega riskijuhid arvestavad, ning sellest, millise kaaluga neid otsustusprotsessis arvesse võetakse.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Selleks et tugevdada sidet riskihindajate ja riskijuhtide vahel nii liidu kui ka riikide tasandil ning suurendada riskiteavituse sidusust ja järjepidevust, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290, et võtta vastu toidutarneahela probleeme hõlmava riskiteavituse üldkava. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(37)  Selleks et parandada interaktiivset teabevahetust riskianalüüsi protsessi käigus riskihindajate ja riskijuhtide vahel nii liidu kui ka riikide tasandil, ning ühtlasi selliste toidutarneahela sidusrühmadega nagu ettevõtjad, tarbija- ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290, et võtta vastu toidutarneahela probleeme hõlmava riskiteavituse üldkava. Riskiteavituse üldkavas tuleks sätestada praktiline kord, et tagada inimeste juurdepääs vajalikule teabele saavutamaks riskijuhtimise protsessis kõrge läbipaistvuse tase. Seetõttu on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)  Sätted, mis on seotud avalikustamisele mõeldud teabe valimisega, ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 1049/2001 ega niisuguse riikliku või liidu õiguse kohaldamist, mis on seotud avaliku juurdepääsuga ametlikele dokumentidele.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Selleks et amet ja ettevõtjad saaksid uute nõuetega kohaneda ning samas saaks tagada, et amet jätkab tõrgeteta toimimist, on vaja ette näha üleminekumeetmed käesoleva määruse kohaldamiseks.
(38)  Selleks et amet, liikmesriigid, komisjon ja ettevõtjad saaksid uute nõuetega kohaneda ning samas saaks tagada, et amet jätkab tõrgeteta toimimist, on vaja ette näha üleminekumeetmed käesoleva määruse kohaldamiseks.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)  Kuna kõnealuses ettepanekus sisalduvate muudatustega antakse ametile ulatuslikud pädevused seoses riskihindamise ja konfidentsiaalsuse kontrolliga, on vajalik komisjoni ettepaneku 3. lisa kohaselt ameti eelarvet märkimisväärselt suurendada. Rahastamise ettepanek on küll kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga, sellega võib aga kaasneda nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 määratletud erivahendite kasutamine. Kui Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vaheline arutelu liidu eelarve teemal ei jäta vajalike eelarvevahendite jaoks mingit manööverdamisruumi, peaks komisjon tegema delegeeritud õigusakti raames alternatiivse rahastamisettepaneku.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Hiljutised toiduohutusega seotud vahejuhtumid on tõestanud, et hädaolukordades on vaja võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et inimeste ja loomade tervise või keskkonnaga seotud tõsiste riskide korral võetakse kogu toidu suhtes, olenemata selle liigist ja päritolust, ning kogu sööda suhtes ühiseid meetmeid. Selline laiaulatuslik lähenemine hädaolukorra toiduohutuse meetmetele peaks võimaldama võtta meetmeid tõhusalt, vältides kooskõlastatud ühiste toidualaste hoiatuste haldamise menetluste abil kunstlikke erinevusi ükskõik milliste tõsiste toidu või söödaga seotud riskidega tegelemisel.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 6 – lõige 2
-1)  artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Riski hindamine põhineb kättesaadavatel teaduslikel tõenditel ning see tehakse sõltumatul, erapooletul ja läbipaistval viisil.
„2. Riski hindamine põhineb kõigil kättesaadavatel teaduslikel tõenditel ning see tehakse sõltumatul, erapooletul ja läbipaistval viisil.“;
(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses; muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 7 – lõige 1
-1a)  artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, siis võib võtta ajutised riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ettenähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisainfot riski igakülgsemaks hindamiseks.
„1. Konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, siis võetakse riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ettenähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisainfot riski igakülgsemaks hindamiseks.“;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 8a
Artikkel 8a
Artikkel 8a
Riskiteavituse eesmärgid
Riskiteavituse eesmärgid
Riskiteavituse eesmärgid, võttes samas arvesse riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle, on järgmised:
Riskiteavituse eesmärgid, võttes samas arvesse riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle, on järgmised:
a)  edendada teadlikkust käsitletavate eriprobleemide suhtes ja nende mõistmist kogu riskianalüüsiprotsessi jooksul;
a)  teadlikkuse edendamine käsitletavate eriprobleemide suhtes ja nende mõistmine kogu riskianalüüsi- ja riskijuhtimisprotsessi jooksul;
b)  edendada riskijuhtimisalaste soovituste sõnastamisel järjepidevust ja läbipaistvust;
b)  riskijuhtimisalaste valikute, soovituste ja otsuste sõnastamisel järjepidevuse, läbipaistvuse ja selguse edendamine;
c)  tagada usaldusväärne alus riskijuhtimisotsuste mõistmiseks;
c)  usaldusväärse teadusliku aluse tagamine riskijuhtimisotsuste mõistmiseks, sealhulgas teave järgmise kohta:
i)  kuidas riskijuhtimises tehtud valik peegeldab riskihindamise ebakindluse astet ja millist tarbija ja looma tervise ja keskkonnakaitse taset sellega saaks saavutada;
ii)  milliseid tegureid peale riskihindamise tulemuste võtsid riskijuhid artikli 6 lõike 3 kohaselt arvesse ja milline on nende kaalukus üksteise suhtes;
d)  edendada üldsuse arusaama riskianalüüsiprotsessist nii, et suureneks usaldus selle tulemuste suhtes;
d)  üldsuse arusaama edendamine riskianalüüsiprotsessist nii, et suureneks usaldus selle tulemuste suhtes, sealhulgas selge ja järjepideva teabevoo tagamine seoses riskihindajate ja riskijuhtide asjakohaste ülesannete, volituste ja kohustustega;
e)  edendada kõigi huvitatud isikute asjakohast kaasamist ning
e)  kõigi huvitatud isikute, sealhulgas toidutarneahelas osalevate ettevõtjate, tarbijate ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud kaasamise edendamine;
f)  tagada asjakohane teabevahetus huvitatud isikutega toidutarneahelaga seotud riskide kohta.
f)  punktis e osutatud huvitatud isikutega toidutarneahelaga seotud riske käsitleva läbipaistva ja õiglase teabevahetuse tagamine;
fa)  tarbijate teavitamine riskiennetusstrateegiatest ning
fb)  valeteabe levitamise ja selle allikate vastu võitlemine.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 8b
Artikkel 8b
Artikkel 8b
Riskiteavituse üldpõhimõtted
Riskiteavituse üldpõhimõtted
Riskiteavitus peab, arvestades samas riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle:
Riskiteavitus peab, arvestades samas riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle:
a)  tagama, et vastastikku vahetatakse täpset, asjakohast ja õigeaegset teavet, tuginedes läbipaistvuse, avatuse ja reageerimisvalmiduse põhimõtetele;
a)  tagama, et kõigi huvitatud isikute vahel vahetatakse vastastikku täpset, täielikku ja õigeaegset teavet, tuginedes läbipaistvuse, avatuse ja reageerimisvalmiduse põhimõtetele;
b)  tagama teabe läbipaistvuse riskianalüüsiprotsessi igal etapil alates teadusliku nõuande taotluste sõnastamisest kuni riskihinnangu andmiseni ning riskijuhtimisotsuste vastuvõtmiseni;
b)  tagama teabe läbipaistvuse riskianalüüsiprotsessi igal etapil alates teadusliku nõuande taotluste sõnastamisest kuni riskihinnangu andmiseni ning riskijuhtimisotsuste vastuvõtmiseni;
c)  arvestama riskitaju;
c)  tegelema riskitaju teemaga;
d)  hõlbustama arusaamist ja dialoogi kõigi huvitatud isikute vahel ning
d)  hõlbustama arusaamist ja dialoogi kõigi huvitatud isikute vahel;
e)  olema kättesaadav, sealhulgas neile, kes ei ole otseselt protsessi kaasatud, arvestades samas konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitse nõudeid.
e)  olema kättesaadav, sealhulgas neile, kes ei ole otseselt protsessi kaasatud, arvestades samas konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitse nõudeid ning
ea)  looma lähenemisviise ohtude ja riskide vahe eristamise paremaks seletamiseks.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 8c
Artikkel 8c
Artikkel 8c
Riskiteavituse üldkava
Riskiteavituse üldkava
1.  Komisjonil on tihedas koostöös ameti ja liikmesriikidega ning pärast asjakohaseid avalikke konsultatsioone õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 57a, millega kehtestatakse toidutarneahelaga seotud küsimusi käsitleva riskiteavituse üldkava, võttes arvesse asjakohaseid eesmärke ning üldpõhimõtteid, mis on sätestatud artiklites 8a ja 8b.
1.  Komisjonil on tihedas koostöös ameti ja liikmesriikidega ning pärast asjakohaseid avalikke konsultatsioone õigus võtta vastavalt artiklile 57a vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust toidutarneahelaga seotud küsimusi käsitleva riskiteavituse üldkava kehtestamisega, võttes arvesse asjakohaseid eesmärke ning üldpõhimõtteid, mis on sätestatud artiklites 8a ja 8b.
2.  Riskiteavituse üldkavaga edendatakse riskiteavituse integreeritud raamistikku, mida nii riskihindajad kui ka riskijuhid järgivad sidusalt ja süstemaatiliselt nii liidu kui ka riigi tasandil. Selle kavaga:
2.  Riskiteavituse üldkavaga edendatakse riskiteavituse integreeritud raamistikku, mida nii riskihindajad kui ka riskijuhid järgivad sidusalt ja süstemaatiliselt nii liidu kui ka riigi tasandil. Selle kavaga:
a)  määratakse kesksed tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kui kaalutakse vajalike riskiteavitusmeetmete tüüpi ja taset;
a)  määratakse kesksed tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kui kaalutakse vajalike riskiteavitusmeetmete tüüpi ja taset;
b)  määratakse asjakohased riskiteavituse põhivahendid ja -kanalid, võttes arvesse asjaomaste sihtrühmade vajadusi; ning
b)  määratakse asjakohased riskiteavituse põhivahendid ja -kanalid, võttes arvesse vajadust tagada kõikide huvitatud isikute, sealhulgas toidutarneahelas osalevate ettevõtjate, tarbija- ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud osalus;
c)  luuakse asjakohased mehhanismid, et suurendada riskiteavituse sidusust riskihindajate ja riskijuhtide seas ning tagada avatud dialoog kõigi huvitatud isikute vahel.
c)  luuakse asjakohased mehhanismid, et suurendada riskiteavituse sidusust riskihindajate ja riskijuhtide seas, sealhulgas süstemaatiliselt teadvustades ja seletades teaduslikul hindamisel või vastuvõetava riskitaseme tajumisel esinevaid lahknevusi;
ca)  sätestatakse praktiline kord ja ajaline kava, et avalikustada artikli 55a lõikes 1 viidatud teave.
3.  Komisjon võtab riskiteavituse üldkava vastu [kaks aastat alates käesoleva määruse kohaldamise algusest] ning ajakohastab seda, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning saadud kogemusi.
3.  Komisjon võtab riskiteavituse üldkava vastu [kaks aastat alates käesoleva määruse kohaldamise algusest] ning ajakohastab seda, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning saadud kogemusi.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 8 d (uus)
Artikkel 8d
Riskiteavituse läbipaistvus
1.  Komisjon, amet ja liikmesriigid tagavad oma riskiteavitusega seotud ülesannete täitmisel seoses toidualaste õigusaktidega läbipaistvuse kõrge taseme.
2.  Komisjon võib välja anda asjakohaseid suuniseid.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 9
1a)  artikkel 9 asendatakse järgmisega:
Artikkel 9
„Artikkel 9
Avalik konsulteerimine
Avalik konsulteerimine
Toidualaste õigusnormide ettevalmistamise, hindamise ja läbivaatamise ajal toimub avatud ja läbipaistev avalik arutelu kas otse või esindusorganite kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik küsimuse kiireloomulisuse tõttu.
Nii riskianalüüsi kui ka toidualaste õigusnormide ettevalmistamise, hindamise ja läbivaatamise ajal toimub avatud ja läbipaistev avalik arutelu kas otse või esindusorganite kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik küsimuse kiireloomulisuse tõttu.“;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 10
1b)  artikkel 10 asendatakse järgmisega:
Artikkel 10
Artikkel 10
Avalik teave
Avalik teave
Kui on alust kahtlustada, et teatava toidu või söödaga võib kaasneda inimeste või loomade tervisega seotud risk, siis võtavad ametivõimud, ilma et see piiraks dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist, olenevalt kõnealuse riski laadist, tõsidusest ja suurusest vajalikud meetmed riigi elanikkonna informeerimiseks tervisega seotud riski laadist, tehes võimalikult täpselt kindlaks kõnealuse toidu või sööda või selle liigi, sellega kaasneva võimaliku riski ning meetmed, mida riski ärahoidmiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks võetakse või kavatsetakse võtta.
1.   Kui on alust kahtlustada, et teatava toidu või söödaga võib kaasneda inimeste või loomade tervisega seotud risk, siis võtavad ametivõimud, ilma et see piiraks dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist, vajalikud ja õigeaegsed meetmed riigi elanikkonna informeerimiseks tervisega seotud riski laadist, tehes võimalikult täpselt kindlaks asjaomased tooted, nendega kaasneva võimaliku riski ning meetmed, mida riski ärahoidmiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks võetakse või kavatsetakse võtta. Käesolevat lõiget kohaldatakse samuti juhul, kui on kahtlusi võimalike asjaomaste liidu õiguse tahtlike rikkumiste ja seega nõuete mitte täitmise osas pettusel põhineva või ebaausa tegevuse kaudu.
2.  Selleks et tagada lõike 1 ühtne rakendamine, võtab komisjon hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] selle kohaldamise viiside kohta vastu rakendusaktid.“;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 22 – lõige 7
1c)  Artikli 22 lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:
Amet teeb tihedat koostööd samalaadseid ülesandeid täitvate pädevate asutustega liikmesriikides.
Amet teeb koostööd teiste Euroopa liidu hindamisasutustega.“;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 d (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 23 – lõige 1 – punkt b
1d)  Artikli 23 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:
b)  soodustada ja kooskõlastada riski hindamise ühtse metoodika väljatöötamist ameti tegevusvaldkondades;
„b) soodustada ja kooskõlastada riski hindamise ühtsete meetodite väljatöötamist valdkonnaülese lähenemisviisi abil ameti tegevusvaldkondades, eelkõige võttes arvesse niisuguse mitme kemikaali koosmõju, millel võib olla mõju inimese tervisele ja keskkonnale;“;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 25 – lõige 1 a
1a.  Lisaks lõikes 1 osutatud liikmetele ja asendusliikmetele on juhatuses järgmised liikmed:
1a.  Lisaks lõikes 1 osutatud liikmetele ja asendusliikmetele on juhatuses järgmised liikmed:
a)  kaks komisjoni määratud ja teda esindavat hääleõiguslikku liiget ja nende asendusliikmed;
a)  kaks komisjoni määratud ja teda esindavat hääleõiguslikku liiget ja nende asendusliikmed;
b)  üks Euroopa Parlamendi määratud hääleõiguslik liige;
b)  kaks Euroopa Parlamendi määratud hääleõiguslikku esindajat;
c)  neli kodanikuühiskonna ja toidutarneahela huve esindavat hääleõiguslikku liiget, nimelt üks tarbijaorganisatsioonide, üks valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide, üks põllumajandusettevõtjate organisatsioonide ja üks tööstusorganisatsioonide huve esindav liige. Need liikmed määrab ametisse nõukogu, kes konsulteerib Euroopa Parlamendiga komisjoni koostatud nimekirja alusel, milles on rohkem nimesid kui täidetavaid kohti. Komisjoni koostatud nimekiri edastatakse Euroopa Parlamendile koos asjakohaste taustdokumentidega. Euroopa Parlament võib nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul alates teatamisest esitada oma seisukohad arutamiseks nõukogule, kes seejärel nimetab need liikmed juhatusse.
c)  kuus kodanikuühiskonna ja toidutarneahela huve esindavat hääleõiguslikku liiget, nimelt üks tarbijaorganisatsioonide, üks valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide, üks valitsuseväliste rahvatervise organisatsioonide, üks põllumajandusettevõtjate organisatsioonide, üks agrokeemiatööstuse organisatsioonide ja üks toiduainetööstuse huve esindav liige. Need liikmed määrab ametisse nõukogu, kes konsulteerib Euroopa Parlamendiga komisjoni koostatud nimekirja alusel, milles on rohkem nimesid kui täidetavaid kohti. Komisjoni koostatud nimekiri edastatakse Euroopa Parlamendile koos asjakohaste taustdokumentidega. Euroopa Parlament võib nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul alates teatamisest esitada oma seisukohad arutamiseks nõukogule, kes seejärel nimetab need liikmed juhatusse.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg kestab neli aastat. Lõike 1a punktis a ja b osutatud liikmete ametiaja kestus ei ole siiski piiratud. Lõike 1a punktis c osutatud liikmete ametiaega võib pikendada vaid üks kord.
2.  Lõike 1a punktis b osutatud liikmete ametiaeg kestab maksimaalselt 2,5 aastat. Lõike 1a punktis a ja c osutatud liikmete ametiaja kestus on viis aastat. Lõike 1a punktis c osutatud liikmete ametiaega võib pikendada vaid üks kord.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 28 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
-a)   Artikli 28 lõike 4 sissejuhatava osa asendatakse järgmisega:
„4. Teaduskomisjonid moodustatakse sõltumatutest teadlastest, kes viivad aktiivselt läbi teadusuuringuid ja avaldavad oma uuringute tulemusi eelretsenseeritud teadusajakirjades.“
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunktid a ja b
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 28 – lõiked 5–5 g
5.  Juhatus nimetab viieaastaseks ametiajaks ja tagasinimetamise võimalusega ametisse need teaduskomitee liikmed, kes ei ole teaduskomisjonide liikmed, ja lõikes 5b osutatud lisaliikmed tegevdirektori ettepaneku alusel pärast konkursi osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, asjaomastes juhtivates teadusväljaannetes ja ameti veebisaidil.
5.  Juhatus nimetab viieaastaseks ametiajaks ja tagasinimetamise võimalusega ametisse need teaduskomitee liikmed, kes ei ole teaduskomisjonide liikmed, ja teaduskomisjonide liikmed vastavalt järgmisele korrale:
5a.  Juhatus nimetab viieaastaseks ametiajaks ja tagasinimetamise võimalusega ametisse teaduskomisjonide liikmed vastavalt järgmisele korrale:
a)  Pärast konsulteerimist juhatusega saadab tegevdirektor liikmesriikidele taotluse igas teaduskomisjonis vajatava valdkondadevahelise eripädevuse kohta ning märgib liikmesriikide poolt nimetatavate ekspertide arvu. Tegevdirektor teavitab liikmesriike ameti sõltumatuse põhimõttest ning teaduskomisjoni liikmete suhtes kohaldatavatest rakenduseeskirjadest. Nimetamise alusena kuulutavad liikmesriigid välja konkursi. Tegevdirektor teavitab juhatust liikmesriikidele saadetud taotlustest.
a)  Pärast konsulteerimist juhatusega avaldab tegevdirektor osalemiskutse Euroopa Liidu Teatajas, asjaomastes juhtivates teadusväljaannetes ja ameti veebisaidil ning teavitab sellest liikmesriike. Osalemiskutses määratakse kindlaks igas teaduskomisjonis vajatav valdkondadevaheline eripädevus ning märgitakse liikmesriikide poolt vajatavate ekspertide arv.
b)  Liikmesriigid nimetavad eksperdid nii, et ühiselt saavutada tegevdirektori poolt nimetatud arv.. Iga liikmesriik nimetab vähemalt 12 teaduseksperti. Liikmesriik võib nimetada teiste liikmesriikide kodanikke.
b)  Liikmesriigid tagavad osalemiskutse ulatusliku levitamise teaduslikus kogukonnas. Seejärel võivad liikmesriigid nimetada konkreetsete valdkondade eksperdid, kui nad kuulutavad nimetamiseks välja riikliku osalemiskutse.
c)  Liikmesriikide nimetatud kandidaatidest koostab tegevdirektor iga teaduskomisjoni ekspertide nimekirja, mis on suurem kui ametisse nimetatavate ekspertide arv. Tegevdirektor ei tohi koostada sellist nimekirja, kui tal on võimalik põhjendada, et arvestades käesoleva lõike punktis d sätestatud valikukriteeriume, ei saa ta nimetatud kandidaatide puhul laiendatud nimekirja koostada. Tegevdirektor esitab nimekirja juhatusele liikmete nimetamiseks.
c)  Ameti sõltumatuse põhimõtete ja teaduskomisjonide liikmetele kohalduvate reeglitega kooskõlas esitatud taotlustest ja nimetatud kandidaatidest koostab tegevdirektor iga teaduskomisjoni ekspertide nimekirja, mis on suurem kui ametisse nimetatavate ekspertide arv. Tegevdirektor ei tohi koostada sellist nimekirja, kui tal on võimalik põhjendada, et arvestades käesoleva lõike punktis d sätestatud valikukriteeriume, ei saa ta nimetatud kandidaatide ja taotluste puhul laiendatud nimekirja koostada. Tegevdirektor esitab nimekirja juhatusele liikmete nimetamiseks.
d)  Kandidaatide nimetamine liimesriikide poolt, nende valimine tegevdirektori poolt ja ametisse nimetamine juhatuse poolt toimub järgmiste kriteeriumide alusel:
d)  Kandidaatide nimetamine liimesriikide poolt, nende valimine tegevdirektori poolt ja ametisse nimetamine juhatuse poolt toimub järgmiste kriteeriumide alusel:
i)  teadusliku pädevuse kõrge tase;
i)  teadusliku pädevuse kõrge tase;
ii)  sõltumatus ja huvide konflikti puudumine kooskõlas artikli 37 lõikega 2 ning ameti sõltumatuse põhimõtte ja rakenduseeskirjadega teaduskomisjonide liikmete sõltumatuse kohta;
ii)  sõltumatus ja huvide konflikti puudumine kooskõlas artikli 37 lõikega 2 ning ameti sõltumatuse põhimõtte ja rakenduseeskirjadega teaduskomisjonide liikmete sõltumatuse kohta;
iii)  vastavus valdkondadevahelise eripädevuse vajadusele teaduskomisjonis, kuhu nad on nimetatud, ning keeleoskuse nõuetele.
iii)  vastavus valdkondadevahelise eripädevuse vajadusele teaduskomisjonis, kuhu nad on nimetatud, ning keeleoskuse nõuetele.
e)  Juhatus tagab, et lõpliku ametisse nimetamisega saavutatakse kõige laiem võimalik geograafiline jaotus.
e)  Juhatus tagab, et lõpliku ametisse nimetamisega saavutatakse kõige laiem võimalik geograafiline jaotus.
5b.  Kui amet tuvastab, et ühes või mitmes teaduskomisjonis on puudu eripädevusest, esitab tegevdirektor juhatusele ametisse nimetamiseks teaduskomisjoni(de) lisaliikmed kooskõlas lõikes 5 sätestatud korraga.
5a.  Kui amet tuvastab, et ühes või mitmes teaduskomisjonis on puudu eripädevusest, esitab tegevdirektor juhatusele ametisse nimetamiseks teaduskomisjoni(de) lisaliikmed kooskõlas lõikes 5 sätestatud korraga.
5c.  Juhatus võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu eeskirjad käesoleva artikli lõigetes 5a ja 5b sätestatud menetluste üksikasjaliku korralduse ja ajastuse kohta.
5b.  Juhatus võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu eeskirjad käesoleva artikli lõigetes 5 ja 5a sätestatud menetluste üksikasjaliku korralduse ja ajastuse kohta.
5d.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et teaduskomisjonide liikmed tegutsevad sõltumatult ja neil puudub huvide konflikt, nagu on ette nähtud artikli 37 lõikega 2 ja ameti sisemeetmetega. Liikmesriigid tagavad, et teaduskomisjonide liikmetel on vahendid, et eraldada vajalik aeg ja anda töine panus, et aidata kaasa ameti tegevusele. Liikmesriigid tagavad, et teaduskomisjonide liikmed ei saa ühtki tegevusjuhist ühegi liikmesriigi tasandil ja et nende sõltumatut teaduslikku panust riskihindamise süsteemi liidu tasandil tunnustatakse toidutarneahela ohutuse kaitse esmatähtsa ülesandena.
5c.  Teaduskomisjonide liikmed tegutsevad sõltumatult ja neil puudub huvide konflikt, nagu on ette nähtud artikli 37 lõikega 2 ja ameti sisemeetmetega. Neil on vahendid, et eraldada vajalik aeg ja anda töine panus, et aidata kaasa ameti tegevusele, nad ei saa ühtki tegevusjuhist ühegi liikmesriigi tasandil ja nende sõltumatut teaduslikku panust riskihindamise süsteemi liidu tasandil tunnustatakse toidutarneahela ohutuse kaitse esmatähtsa ülesandena.
5e.  Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste teadusekspertide tööandjateks olevad avaliku sektori asutused ja need, kes vastutavad kõnealuste ekspertide tööandjateks olevate teadusasutuste prioriteetide seadmise eest, võtavad lõikega 5d ette nähtud meetmeid.
5d.  Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et kõnealuste teadusekspertide tööandjateks olevad avaliku sektori asutused ja need, kes vastutavad kõnealuste ekspertide tööandjateks olevate teadusasutuste prioriteetide seadmise eest, võtavad meetmeid, mis on vajalikud, et tagada lõikes 5c osutatud tingimuste täitmine.
5f.  Amet toetab teaduskomisjone ülesannete täitmisel, korraldades nende tööd, eriti ettevalmistustööd, mida peavad tegema ameti töötajad või artiklis 36 osutatud määratud riiklikud teadusorganisatsioonid, sealhulgas korraldades võimaluse, et teaduskomisjonid saavad koostatavaid teaduslikke arvamusi vastastikku hinnata enne, kui nad need vastu võtavad.
5e.  Amet toetab teaduskomisjone ülesannete täitmisel, korraldades nende tööd, eriti ettevalmistustööd, mida peavad tegema ameti töötajad või artiklis 36 osutatud määratud riiklikud teadusorganisatsioonid, sealhulgas korraldades võimaluse, et teaduskomisjonid saavad koostatavaid teaduslikke arvamusi vastastikku hinnata enne, kui nad need vastu võtavad.
5g.  Igas teaduskomisjonis on maksimaalselt 21 liiget.
5f..  Igas teaduskomisjonis on maksimaalselt 21 liiget.
5fa.  Amet pakub komisjonide liikmetele riskihindamist käsitlevaid põhjalikke koolitusi.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 28 – lõige 9 – punkt b
iga teaduskomisjoni liikmete arv lõikes 5g ette nähtud arvu piires.
b)  iga teaduskomisjoni liikmete arv lõikes 5f ette nähtud arvu piires.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 28 – lõige 9 – punkt g a (uus)
ca)  Artikli 28 lõikesse 9 lisatakse järgmine punkt:
„ga) taotlejate võimalus tegeleda uutest kogutud andmetest lähtuvalt kriitiliste probleemvaldkondadega maksimaalselt kuue kuu jooksul enne seda, kui amet avaldab arvamuse projekti, kui ametiga ei ole teisiti kokku lepitud.“;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 29 – lõige 6
3a)  Artikli 29 lõike 6 lõppu lisatakse järgmine lause:
„Nad ei luba teatavate teaduslike asitõendite a priori väljaarvamist, eriti kui need on avaldatud peale vastastikuste eksperthinnangute andmist.“;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32a
Toidualaste õigusnormide kohase loa võimaliku taotleja palvel annavad ameti töötajad nõu asjaomaste sätete ja loataotluse nõutava sisu osas. Ameti töötajate antavad nõuanded ei piira järgnevat loataotluste hindamist teaduskomisjonide poolt ega ole viimastele siduvad.
Amet avaldab suunised koos küsimuste ja vastuste kataloogiga, mis hõlmab loa taotluse haldus- ja teadusnõudeid. Toidualaste õigusnormide kohase loa võimaliku taotleja palvel pakub amet lisaks nõustamist, mille raames selgitatakse nõutavat teavet ja erinevate uuringute ja katsete korraldamist kavandatud toote kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe tõendamiseks. Ameti antavad nõuanded ei piira järgnevat loataotluste hindamist teaduskomisjonide poolt ega ole viimastele siduvad. Ameti töötajad, kes annavad nõu, ei ole seotud ühegi ettevalmisava teadusliku tööga, mis on otseselt või kaudselt seotud taotlusega, mille suhtes nõu antakse.
Komisjon hindab ... [36 kuu jooksul pärast muutmismääruse jõustumist], millist mõju avaldab käesolev artikkel ameti tegevusele. Erilist tähelepanu pööratakse personali lisatöökoormusele ja mobiliseerimisele ning sellele, kas see on põhjustanud muutusi ameti ressursside eraldamises avalike huvidega seotud tegevuse arvelt.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 1
1.  Käesolevaga asutatakse liidu register ettevõtjate poolt liidu toidualaste õigusnormide kohase loa saamiseks tellitud uuringutest. Ettevõtjad teavitavad ametit viivitamata iga sellise uuringu sisust, mis on tellitud, et toetada liidu toidualaste õigusnormide kohase loa tulevast taotlust. Registrit haldab amet.
1.  Käesolevaga asutatakse liidu register niisuguste ettevõtjate tellitud uuringutest, kes tahavad liidu toidualaste õigusnormide kohast luba saada või selle pikendamist taotleda. Ettevõtjad teavitavad ametit viivitamata iga sellise uuringu sisust, mis on tellitud kas liidus või väljaspool liitu, et toetada liidu toidualaste õigusnormide kohase loa saamise või pikendamise tulevast taotlust. Registrit haldab amet.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 1 a (uus)
1a.  Tellitud uuringutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL1a.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust kohaldatakse ka liidu laborite suhtes, kes kõnealuseid uuringuid teevad.
2.  Lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust kohaldatakse ka iga institutsiooni suhtes, kes uuringuid teeb, sealhulgas laborid, instituudid või ülikoolid.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 2 a (uus)
2a.  Tellitud, aga mitte registreeritud katsest saadud andmeid ei kasutata riskihindamisel.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 2 b (uus)
2b.  Sisule ei anta luba juhul, kui kõikide registreeritud uuringute koha ei esitata täielikke andmeid.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 3 a (uus)
3a.  Juhul kui amet taotleb ja saab taotlejalt lisaandmeid, on need andmed ka vastavalt märgistatud, lisatud liidu registrisse ja tehtud avalikkusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 57a vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, sätestades karistused teavitamiskohustuse rikkumiste eest.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32b – lõige 4 b (uus)
4b.  Käesolevat artiklit ei kohaldata enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] tellitud uuringute suhtes.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32c – lõige 1
1.  Kui liidu toidualastes õigusnormides on sätestatud, et luba saab pikendada, teavitab pikendamise võimalik taotleja ametit uuringutest, mida ta kavatseb sel eesmärgil teha. Pärast seda teadet algatab amet konsultatsiooni sidusrühmade ja üldsusega loa pikendamiseks kavandatud uuringute üle ning annab nõu loa kavandatud pikendamisetaotluse sisu kohta, võttes arvesse saadud märkusi. Ameti antavad nõuanded ei piira järgnevat loa pikendamise taotluste hindamist teaduskomisjonide poolt ega ole viimastele siduvad.
1.  Kui liidu toidualastes õigusnormides on sätestatud, et luba saab pikendada, teavitab pikendamise võimalik taotleja ametit uuringutest, mida ta kavatseb sel eesmärgil teha. Pärast seda teadet algatab amet konsultatsiooni sidusrühmade ja üldsusega loa pikendamiseks kavandatud uuringute üle ning annab nõu loa kavandatud pikendamisetaotluse sisu kohta, võttes arvesse saadud märkusi, mis on asjakohased kavandatud pikendamise riskihindamiseks. Ameti antavad nõuanded ei piira järgnevat loa pikendamise taotluste hindamist teaduskomisjonide poolt ega ole viimastele siduvad.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32c – lõige 2
2.  Amet konsulteerib sidusrühmade ja üldsusega seoses loataotlusi toetavate uuringutega, kui amet on need kooskõlas artikliga 38 ja artiklitega 39–39f avalikustanud, et teha kindlaks, kas loataotluse sisu kohta on kättesaadavad muud asjakohased teadusandmed või uuringud. Käesolevat sätet ei kohaldata lisateabe suhtes, mida taotleja esitab riskihindamisprotsessis.
2.  Amet konsulteerib kahe kuu jooksul sidusrühmade ja üldsusega seoses loataotlusi toetavate uuringutega, kui amet on need kooskõlas artikliga 38 ja artiklitega 39–39f avalikustanud, et teha kindlaks, kas loataotluse sisu kohta on kättesaadavad muud asjakohased teadusandmed või uuringud, mis tuginevad sõltumatule vastastikku hinnatud kirjandusele või mis on ellu viidud kooskõlas rahvusvaheliste suuniste ja hea laboritavaga ja mida ei piira ameti enda artiklis 33 sätestatud kohustused. Käesolevat sätet ei kohaldata lisateabe suhtes, mida taotleja esitab riskihindamisprotsessis.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32d
Komisjoni eksperdid teostavad kontrolle, sealhulgas auditeid, veendumaks, et katsete tegemise üksused vastavad ametile liidu toidualaste õigusnormide kohase loa taotluse osana esitatud katsete ja uuringute tegemise asjaomastele standarditele. Kõnealuseid kontrolle korraldatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutustega.
Komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadi eksperdid teostavad kontrolle, sealhulgas auditeid, veendumaks, et ELi ja kolmandate riikide katsete tegemise üksused vastavad ametile liidu toidualaste õigusnormide kohase loa taotluse osana esitatud katsete ja uuringute tegemise asjaomastele standarditele. Kõnealuseid kontrolle korraldatakse koostöös liikmesriikide või asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutustega.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32e
Ilma et see piiraks toidualaste õigusnormide kohase loa taotlejate kohustust tõendada loa andmise süsteemile esitatud eseme ohutust, võib komisjon erandlikel asjaoludel paluda ametit tellida teadusuuringud, et kontrollida tema riskihindamisprotsessis kasutatavat tõendusmaterjali. Tellitud uuringute ulatus võib olla laiem kui kontrollitav tõendusmaterjal.
Ilma et see piiraks toidualaste õigusnormide kohase loa taotlejate kohustust tõendada loa andmise süsteemile esitatud eseme ohutust, võib komisjon vastuoluliste teadusuuringute tulemuste korral paluda ametit tellida teadusuuringud, et kontrollida tema riskihindamisprotsessis kasutatavat tõendusmaterjali. Tellitud uuringute ulatus võib olla laiem kui riskihindamisprotsessi käigus kontrollitav tõendusmaterjal. Kontrolluuringuid rahastatakse taotlejate makstud vahenditest moodustuvast ühisfondist. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 57a vastu delegeeritud akti, millega määratakse kindlaks selle fondi tingimused.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 32e – lõige 1 a (uus)
Tellitud uuringutes võetakse arvesse direktiivi 2010/63/EL.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 33 – lõige 1 – punkt d a (uus)
4a)  artikli 33 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„da) kombineeritud ja kumulatiivne mõju.“;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Amet tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Ta avalikustab viivitamata eelkõige:
1.  Amet tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme vastavalt määrusele (EÜ) nr 1367/2006 ja ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist. Ta avalikustab viivitamata eelkõige:
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt a
a)  teaduskomitee ja teaduskomisjonide ning nende töörühmade päevakorrad ja protokollid;
a)  juhatuse, nõuandekomitee, teaduskomitee ja teaduskomisjonide ning nende töörühmade päevakorrad, osalejate nimekirjad ja protokollid;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt c
c)  teadusandmed, uuringud ja liidu toidualaste õigusnormide kohaseid taotlusi toetav muu teave, sealhulgas taotlejate esitatud lisateave, samuti muud teadusandmed ja teave, mis toetavad Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide esitatud teadusväljunditaotlusi, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 39–39f;
c)  teadusandmed, uuringud ja liidu toidualaste õigusnormide kohaseid taotlusi toetav muu teave, sealhulgas taotlejate esitatud lisateave, samuti muud teadusandmed ja teave, mis toetavad Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide esitatud teadusväljunditaotlusi, võttes arvesse ülekaalukat avalikku huvi avalikustamise vastu ning konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 39–39f;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt d
d)  teabe, millel põhineb tema teadusväljund, sealhulgas teaduslikud arvamused, võttes arvesse konfidentsiaalsete andmete ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 39–39f;
d)  teabe, millel põhineb tema teadusväljund, sealhulgas teaduslikud arvamused, võttes arvesse ülekaalukat avalikku huvi nende avalikustamiseks ning konfidentsiaalsete andmete ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 39–39f;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt h a (uus)
ha)  teave taotleja nime ja taotluse pealkirja kohta;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – punkt i
i)  ameti poolt võimalikele taotlejatele esitamiseelses faasis antud nõuanded vastavalt artiklitele 32a ja 32c.
i)  ameti poolt võimalikele taotlejatele esitamiseelses faasis antud üldised nõuanded vastavalt artiklitele 32a ja 32c.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 2
Esimeses lõigus osutatud andmed avalikustatakse ameti veebisaidi selleks ettenähtud rubriigis. See rubriik peab olema üldsusele kergesti kättesaadav. Elektroonilises vormingus asjaomaseid dokumente peab saama alla laadida, printida ning teha neis kogu ulatuses päringuid.
Esimeses lõigus osutatud andmed avalikustatakse ameti veebisaidi selleks ettenähtud rubriigis. See rubriik peab olema üldsusele kergesti kättesaadav, eeldusel, et sellele ligipääsevate isikute toimingud registreeritakse elektrooniliselt ning selle suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja ärilise kasutamise eest hoiatavaid meetmeid ja karistusi. Elektroonilises masinloetavas vormingus asjaomaseid dokumente peab saama alla laadida, printida koos vesimärgiga jälgitavuse tagamiseks ning teha neis kogu ulatuses päringuid. Meetmetes käsitletakse dokumentide kasutamist ärilisel eesmärgil ja nende esitamist. Meetmete eesmärk on hoida tõhusalt ära esimeses lõigus osutatud elementide ärilisel eesmärgil kasutamine nii liidus kui ka kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1a – lõik 1 – sissejuhatav osa
1a.  Lõike 1 punktis c osutatud teave avalikustatakse ilma, et see piiraks:
1a.  Lõike 1 punktides c, d ja i osutatud teave avalikustatakse ilma, et see piiraks:
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1a – lõik 1 – punkt a
a)  dokumendi või selle osade suhtes kehtida võivat intellektuaalomandi õigust ning
välja jäetud
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 1a – lõik 2
Lõike 1 punktis c märgitud teabe avalikustamist ei käsitata otsese ega kaudse loana ega litsentsina asjaomaste andmete ja teabe ning nende sisu kasutamiseks, reprodutseerimiseks või muul moel kasutamiseks ning nende kasutamine kolmandate isikute poolt ei kuulu Euroopa Liidu vastutusalasse.
Lõike 1 punktis c märgitud teabe avalikustamist ei käsitata otsese ega kaudse loana ega litsentsina asjaomaste andmete ja teabe ning nende sisu äriliseks kasutamiseks, reprodutseerimiseks või muul moel ärilisel eesmärgil kasutamiseks. Kahtluste välistamiseks võib avaldatud teavet kasutada tulemuste avalikuks ja teaduslikuks kontrollimiseks, sh selleks, et võimalikku kahjulikku tervise- ja keskkonnamõju paremini mõista, ning teabe kasutamine kolmandate isikute poolt ei kuulu liidu vastutusalasse.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c a (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 38 – lõige 3 a (uus)
ca)   lisatakse järgmine lõige:
„3a. Käesolev artikkel ei piira direktiivi 2003/4/EÜ ning määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamist.“;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 1
1.  Erandina artiklist 38 ei tohi amet avalikustada teavet, mille puhul on taotletud käesolevas artiklis sätestatud tingimustele vastavat konfidentsiaalset käsitlemist.
1.  Erandina artiklist 38 ja ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1049/2001 ja direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist ning üldpõhimõtet, et rahvatervise huvid on alati erahuvide suhtes ülemuslikud, ei tohi amet avalikustada teavet, mille puhul on käesolevas artiklis sätestatud tingimusi täites taotletud konfidentsiaalset käsitlemist ning see on heaks kiidetud.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 2 – punkt 1
1)  teadusväljunditaotluse eseme valmistamiseks või tootmiseks kasutatud meetod ning muud selle meetodiga seotud tehnilised ja tööstuslikud spetsifikatsioonid, sealhulgas teaduslik arvamus;
1)  teadusväljunditaotluse eseme valmistamiseks või tootmiseks kasutatud meetod ning muud selle meetodiga seotud tehnilised ja tööstuslikud spetsifikatsioonid, sealhulgas teaduslik arvamus, välja arvatud juhul, kui see on asjakohane võimalike tervisele ja keskkonnale avalduvate mõjude mõistmiseks, ning tingimusel, et taotleja tõendab kontrollitava põhjendusega, et see meetod ei sisalda teavet keskkonda eraldatud heitmete kohta ega tervisele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kohta;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 2 – punkt 3
3)  äriteave, millest selguvad taotleja hanked, turuosa või äristrateegia; ning
3)  äriteave, millest selguvad taotleja hanked, innovatiivsed toote-/aineideed, turuosa või äristrateegia;
(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses; muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 2 – punkt 4
4)  teadusväljunditaotluse eseme kvantitatiivne koostis koos teadusliku arvamusega.
4)  teadusväljunditaotluse eseme kvantitatiivne koostis koos teadusliku arvamusega, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tervisele ja keskkonnale avalduva võimaliku mõju mõistmiseks.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 4 – punkt a
a)  lõigetes 2 ja 3 osutatud teave, mille amet võib avalikustada, kui see on hädavajalik, et võtta erakorralisi meetmeid rahvatervise, loomatervise või keskkonna kaitseks, ning
a)  lõigetes 2 ja 3 osutatud teave, mille amet võib avalikustada, kui see on hädavajalik, et võtta erakorralisi meetmeid rahvatervise, loomatervise või keskkonna kaitseks, või
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 4 – punkt b
b)  teave, mis on osa teadusväljundi järeldustest, sealhulgas ameti teaduslikud arvamused, ja mis on seotud eeldatava tervisemõjuga.
b)  teave, mis on osa teadusväljundi järeldustest, sealhulgas ameti teaduslikud arvamused, ja mis on seotud eeldatava mõjuga rahva- või loomatervisele või keskkonnale.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 4 – punkt b a (uus)
ba)  kui avaldamine on ülekaalukalt avalikes huvides.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 4 – punkt b b (uus)
bb)  igasugune teave, mille avaldamine on ülekaalukalt avalikes huvides vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 1367/2006 artiklile 6, eelkõige juhul, kui tegemist on teabega keskkonda sattuvate heitkoguste kohta.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39 – lõige 4 a (uus)
4a.  Käesoleva artikliga ei piirata direktiivi 2003/4/EÜ ning määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamist.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39a – lõige 2
2.  Kui taotleja esitab konfidentsiaalsustaotluse, peab ta esitama esitatava teabe konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse versiooni kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on olemas, vastavalt artiklile 39f. Mittekonfidentsiaalne versioon ei sisalda teavet, mida taotleja peab konfidentsiaalseks vastavalt artikli 39 lõigetele 2 ja 3. Konfidentsiaalne versioon sisaldab kogu esitatavat teavet, sealhulgas teavet, mida taotleja peab konfidentsiaalseks. Konfidentsiaalses versioonis tuleb selgelt märkida teave, mille konfidentsiaalsena käsitlemist taotletakse. Taotleja peab selgelt esitama põhjenduse, mille alusel taotletakse eri teabeosade konfidentsiaalsust.
2.  Kui taotleja esitab konfidentsiaalsustaotluse, peab ta esitama esitatava teabe konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse versiooni kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on olemas, vastavalt artiklile 39f. Mittekonfidentsiaalses versioonis on selle teabe asemel, mille kohta taotleja on esitanud vastavalt artikli 39 lõigetele 2 ja 3 konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse, mustad read. Konfidentsiaalne versioon sisaldab kogu esitatavat teavet, sealhulgas teavet, mida taotleja peab konfidentsiaalseks. Konfidentsiaalses versioonis tuleb selgelt märkida teave, mille konfidentsiaalsena käsitlemist taotletakse. Taotleja peab selgelt esitama kontrollitava põhjenduse ja tõendid, mille alusel taotletakse eri teabeosade konfidentsiaalsust.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39b – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
a)  avalikustab viivitamata mittekonfidentsiaalse versiooni sellisena, nagu taotleja selle esitas;
a)  kui taotlus on tunnistatud vastuvõetavaks, avalikustab viivitamata taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni sellisena, nagu taotleja selle esitas;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39b – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
c)  teatab taotlejale kirjalikult oma kavatsusest teave avalikustada ning selle põhjused, enne kui amet teeb konfidentsiaalsustaotluse kohta ametliku otsuse. Kui taotleja ei nõustu ameti hinnanguga, võib ta esitada oma seisukohad või taotluse tagasi võtta kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil talle teatati ameti seisukoht;
c)  teatab taotlejale kirjalikult oma kavatsusest teave avalikustada ning selle põhjused, enne kui amet teeb konfidentsiaalsustaotluse kohta ametliku otsuse. Kui taotleja esitab ameti hinnangu suhtes vastuväite, võib ta: 1) esitada oma seisukohad, 2) taotluse tagasi võtta või 3) taotleda ameti apellatsioonikojalt otsuse läbivaatamist nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil talle teatati ameti seisukoht. Taotleja võib teavitada ametit kirjalikult oma kavatsusest taotleda ameti apellatsioonikojalt arvamuse läbivaatamist. Sel juhul edastab taotleja 60 päeva jooksul pärast arvamuse saamist ametile taotluse üksikasjalikud põhjendused. Ameti apellatsioonikoda vaatab 60 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist oma arvamuse läbi;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39b – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
d)  võtab vastu põhjendatud otsuse konfidentsiaalsustaotluse kohta, võttes arvesse taotleja tähelepanekuid, kümne nädala jooksul alates loataotluse suhtes esitatud konfidentsiaalsustaotluse kättesaamise kuupäevast ning ilma põhjendamatu viivituseta lisaandmete ja -teabe konfidentsiaalsustaotluse puhul ning teatab oma otsuse taotlejale, komisjonile ja liikmesriikidele, kui see on asjakohane; ning
d)  võtab vastu põhjendatud otsuse konfidentsiaalsustaotluse kohta, võttes arvesse taotleja tähelepanekuid, kaheksa nädala jooksul alates loataotluse suhtes esitatud konfidentsiaalsustaotluse kättesaamise kuupäevast ning ilma põhjendamatu viivituseta lisaandmete ja -teabe konfidentsiaalsustaotluse puhul ning teatab oma otsuse igal juhul taotlejale, komisjonile ja liikmesriikidele; ning
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39b – lõige 1 – lõik 1 – punkt e
e)  avalikustab kõik lisaandmed ja kogu lisateabe, mille puhul ei ole konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust põhjendatuna heaks kiidetud, kuid mitte varem kui kaks nädalat pärast oma otsusest taotlejale teatamist vastavalt punktile d.
e)  avaldab taotlust puudutavad mittekonfidentsiaalsed andmed ja teabe üksnes siis, kui konfidentsiaalsustaotluse suhtes on kooskõlas käesoleva artikliga tehtud lõplik otsus ja amet on avaldanud kooskõlas artikliga 38 teadusliku arvamuse kavandi. Kui taotleja võtab loataotluse artikli 39 lõike c kohaselt tagasi, sest tema arvates on ameti poolt kavandatav teabe avaldamine liiga põhjalik, ei avalikusta amet, komisjon ega liikmesriigid mis tahes teavet loataotluse kohta.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39b – lõige 1 – lõik 2
Otsuste kohta, mille amet on teinud käesoleva artikli kohaselt, võib esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule vastavalt aluslepingu artiklites 263 ja 278 sätestatud tingimustele.
Otsuste kohta, mille amet on teinud käesoleva artikli kohaselt, võib esitada hagi ameti apellatsioonikojale, mille komisjon delegeeritud õigusaktiga loob. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 57a. Käesoleva lõike kohaselt esitatud apellatsioonikaebusel on peatav mõju. Taotleja võib teavitada ametit kirjalikult oma kavatsusest taotleda ameti apellatsioonikojalt arvamuse läbivaatamist. Sel juhul edastab taotleja 60 päeva jooksul pärast arvamuse saamist ametile taotluse üksikasjalikud põhjendused. Ameti apellatsioonikoda vaatab 60 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist oma arvamuse läbi. Kui ameti apellatsioonikoda teeb vaidlustava otsuse, võib esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule vastavalt aluslepingu artiklis 263 sätestatud tingimustele.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39d – lõige 2
2.  Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavet, mille nad on saanud vastavalt liidu toidualastele õigusnormidele ja mille puhul on taotletud selle konfidentsiaalsena käsitlemist, ei avalikustataks enne, kui amet on teinud konfidentsiaalsustaotluse suhtes otsuse ja see otsus on lõplik. Komisjon ja liikmesriigid võtavad ka vajalikke meetmeid, et teavet, mille puhul amet on konfidentsiaalsena käsitlemise heaks kiitnud, ei avalikustata.
2.  Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavet, mille nad on saanud vastavalt liidu toidualastele õigusnormidele ja mille puhul on taotletud selle konfidentsiaalsena käsitlemist, ei avalikustataks enne, kui amet on teinud konfidentsiaalsustaotluse suhtes otsuse ja see otsus on lõplik, välja arvatud juhul, kui teabele taotletakse juurdepääsu vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ või vastavalt dokumentidele juurdepääsu käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele. Komisjon ja liikmesriigid võtavad ka vajalikke meetmeid, et teavet, mille puhul amet on konfidentsiaalsena käsitlemise heaks kiitnud, ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui teabele nõutakse juurdepääsu vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ või vastavalt dokumentidele juurdepääsu käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39d – lõige 3
3.  Kui taotleja võtab või on võtnud loa andmise menetluse kontekstis taotluse tagasi, käsitavad amet, komisjon ja liikmesriigid ameti poolt kooskõlas artiklitega 39–39f heaks kiidetud äri- ja tööstusteavet konfidentsiaalsena. Taotlus loetakse tagasivõetuks alates hetkest, mil algupärase loataotluse saanud pädev asutus on saanud asjaomase kirjaliku taotluse. Kui taotlus võetakse tagasi enne, amet on teinud asjaomase konfidentsiaalsustaotluse suhtes otsuse, ei avalikusta komisjon ega liikmesriigid teavet, mille konfidentsiaalsust taotleti.
3.  Kui taotleja võtab või on võtnud loa andmise menetluse kontekstis taotluse tagasi, käsitavad amet, komisjon ja liikmesriigid ameti poolt kooskõlas artiklitega 39–39f heaks kiidetud äri- ja tööstusteavet konfidentsiaalsena. Taotlus loetakse tagasivõetuks alates hetkest, mil algupärase loataotluse saanud pädev asutus on saanud asjaomase kirjaliku taotluse. Amet ei avalda mingit (ei konfidentsiaalset ega mittekonfidentsiaalset) teavet, kui taotleja on otsustanud taotluse tagasi võtta.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39e – lõige 1 – punkt c
c)  teaduskomitee ja teaduskomisjonide ning nende töörühmade koosolekute kõigi osalejate nimed.
c)  teaduskomitee ja teaduskomisjonide, nende töörühmade ja muude ad hoc rühmade asjaomast teemat käsitlevate koosolekute kõigi osalejate ja vaatlejate nimed.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39f – lõige 1
1.  Artikli 38 lõike 1 punkti c kohaldamisel ja selleks, et tagada ametile esitatud teadusväljunditaotluste tõhus menetlemine, tuleb vastu võtta standardandmevormingud ja -tarkvarapaketid, millega võimaldatakse dokumentide esitamine, neis päringute tegemine, nende kopeerimine ja printimine, tagades samas vastavuse liidu toidualastes õigusaktides sätestatud regulatiivnõuetele. Need standardandmevormingute ja -tarkvarapakettide projektid ei tohi põhineda erastandarditel ning nad peavad tagama koostalitlusvõime olemasolevate andmeesitusviisidega nii suures ulatuses kui võimalik.
1.  Artikli 38 lõike 1 punkti c kohaldamisel ja selleks, et tagada ametile esitatud teadusväljunditaotluste tõhus menetlemine, tuleb vastu võtta standardandmevormingud ja -tarkvarapaketid, millega võimaldatakse dokumentide esitamine, neis päringute tegemine, nende kopeerimine ja printimine, tagades samas vastavuse liidu toidualastes õigusaktides sätestatud regulatiivnõuetele ning teostatavuse VKEde jaoks. Need standardandmevormingute ja -tarkvarapakettide projektid ei tohi põhineda erastandarditel ning nad peavad tagama koostalitlusvõime olemasolevate andmeesitusviisidega nii suures ulatuses kui võimalik.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39f – lõige 2 a (uus)
2a.  Standardandmevormingud ja -tarkvarapakette kasutatakse ainult nende andmete korral, mis luuakse pärast rakendusaktide vastuvõtmist vastavalt lõike 2 punktile b.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 39g – lõik 1
Ameti hallatavad infosüsteemid, kus säilitatakse ameti andmeid, sealhulgas konfidentsiaalseid ja isikuandmeid, projekteeritakse nii, et nad vastaksid turvalisuse kõrgele tasemele, mis on asjakohane olemasolevate turvariskide puhul, ning võttes arvesse käesoleva määruse artikleid 39–39f. Juurdepääs peab põhinema vähemalt kaksikautentimisega või samaväärse turvatasemega süsteemil. Tagatakse, et iga juurdepääs süsteemile on täielikult kontrollitav.
Ameti hallatavad infosüsteemid, kus säilitatakse ameti andmeid, sealhulgas konfidentsiaalseid ja isikuandmeid, projekteeritakse nii, et on tagatud niisuguste kõrgeimate turvalisuse standardite saavutamine, mis on asjakohased olemasolevate turvariskide puhul, ning võttes arvesse käesoleva määruse artikleid 39–39f. Juurdepääs peab põhinema vähemalt kaksikautentimisega või samaväärse turvatasemega süsteemil. Tagatakse, et iga juurdepääs süsteemile on täielikult kontrollitav.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 41 – lõige 1
Kui käsitletakse keskkonnateavet, kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/200639 artikleid 6 ja 7.
Amet tagab ulatusliku juurdepääsu tema käsutuses olevatele dokumentidele. Kui käsitletakse keskkonnateavet, kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1367/200639. Käesoleva määruse artiklite 38 ja 39 kohaldamine ei piira määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamist.
__________________
__________________
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 51 – lõige 1 a (uus)
9b)  artiklisse 51 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Komisjon võtab vastavalt artiklile 57a vastu delegeeritud õigusakti, et luua komisjoni ja liikmesriikide vahel ühtlustatud toidualase hoiatamise võrgustiku haldussüsteem.“;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 57a – lõige 2
2.  Artikli 8 punktis c osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 8 punktis c, artikli 32b lõikes 4a, artikli 39b lõike 1 teises lõigus ning artikli 51 lõikes 1a osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Määrus (EÜ) nr 178/2002
Artikkel 61
Artikkel 61
Artikkel 61
Läbivaatamisklausel
Läbivaatamisklausel
1.  Komisjon tagab käesoleva määruse kohaldamise korrapärase läbivaatamise.
1.  Komisjon tagab käesoleva määruse kohaldamise korrapärase läbivaatamise.
2.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis osutatud kuupäeva [üldisi toidualaseid õigusnorme muutva määruse jõustumine] ja seejärel iga viie aasta pärast hindab komisjon ameti tulemuslikkust selle eesmärkide, volituste, ülesannete, menetluste ja asukoha suhtes kooskõlas komisjoni suunistega. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule.
2.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis osutatud kuupäeva [üldisi toidualaseid õigusnorme muutva määruse jõustumine] ja seejärel iga viie aasta pärast laseb amet koos komisjoniga koostada sõltumatu välishinnangu oma tulemuslikkuse ja saavutuste kohta seoses oma eesmärkide, volituste, ülesannete, menetluste ja asukohtadega. Hinnang põhineb juhatuse tööprogrammil, mis on komisjoniga kokku lepitud. Selles hinnatakse ameti töökorraldust ja mõju ning keskendutakse võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi, sealhulgas sellise muutmise finantsmõjule. Lisaks käsitletakse selles võimalikku vajadust koordineerida ja ühendada ameti tegevust tihedamalt liikmesriikide pädevate asutuste ja teiste liidu ametite tegevusega. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii liidu kui ka riigi tasandil.
2a.  Juhatus tutvub hindamise tulemustega ning annab komisjonile soovitused, milles võidakse käsitleda ameti muutmist.
3.  Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.
4.  Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja juhatusele. Hindamistulemused avalikustatakse.
4.  Lõigetes 2 ja 2 a osutatud hinnangud ja soovitused edastatakse komisjonile, nõukogule, Euroopa Parlamendile ja juhatusele. Hindamistulemused ja soovitused avalikustatakse.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 2001/18/EÜ
Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
2a)   artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Kohustus ennetavalt levitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 25 ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38 ja 39 ei piira füüsiliste ega juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006.“;
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EÜ) nr 1829/2003
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Amet avalikustab loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused ning direktiivi 2001/18/EÜ artiklis 4 osutatud pädevate asutuste arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 38, artiklitega 39–39f ning artikliga 40 ning võttes arvesse käesoleva määruse artiklit 30.
1.  Amet avalikustab loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, järelevalvearuanded, samuti ameti teaduslikud arvamused ning direktiivi 2001/18/EÜ artiklis 4 osutatud pädevate asutuste arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 38, artiklitega 39–39f ning artikliga 40 ning võttes arvesse käesoleva määruse artiklit 30.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EÜ) nr 1829/2003
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kohustus ennetavalt levitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30 ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38 ja 39 ei piira füüsiliste ega juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1831/2003
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
1a)   artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Kohustus ennetavalt levitada käesolevas artiklis sätestatud teavet kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38 ja 39 ei piira füüsiliste ega juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006.“
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1831/2003
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõikele 2 ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 39 lõikele 3 võib amet konfidentsiaalsena käsitlemise heaks kiita järgmise teabe suhtes, mille avalikustamist võib kontrollitava põhjenduse alusel pidada asjaomaseid huve oluliselt kahjustavaks:
välja jäetud
a)  selliste uuringute uuringukava, millega tõendatakse söödalisandi tõhusust seoses selle kavandatud kasutuseesmärkidega, mis on määratletud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 ja I lisas; ning
b)  toimeaine lisandite spetsifikatsioonid ja taotleja ettevõttesiseselt välja töötatud asjakohased analüüsimeetodid, välja arvatud lisandid, millel võib olla kahjulik toime looma- või inimtervisele või keskkonnale.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1831/2003
Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
3a.   Tema valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel kohaldab amet määruse (EÜ) nr 1049/2001 põhimõtteid.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1831/2003
Artikkel 18 – lõige 3 b (uus)
3b.   Liikmesriigid, komisjon ja amet hoiavad konfidentsiaalsena kogu teabe, mis on käesoleva artikli lõike 2 alusel konfidentsiaalseks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui sellist teavet on vaja avalikustada inimeste ja loomade tervise või keskkonna kaitsmiseks. Liikmesriigid käsitlevad käesoleva määruse alusel saadud dokumentidele juurdepääsu taotlusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 5.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 2065/2003
Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kohustus ennetavalt levitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teavet kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38 ja 39 ei piira füüsiliste ega juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1935/2004
Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)
2a)  artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Kohustus ennetavalt levitada käesoleva artikli lõikes 1, sh käesoleva määruse artiklis 20 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 38 ja 39 sätestatud teavet ei piira füüsiliste ega juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001 ja määruses (EÜ) nr 1367/2006.“;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1935/2004
Artikkel 20 – lõige 2 – punkt b
b)  kaubamärk, mille all ainet turustatakse; samuti selliste preparaatide, materjali või toodete kaubanimi, milles ainet kasutatakse, kui see on asjakohane, ning
välja jäetud
Muudatusettepanekud 120 ja 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1331/2008
Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kohustus ennetavalt levitada käesoleva artikli lõikes 1, käesoleva määruse artiklis 12 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 38 ja 39 sätestatud teavet ei piira füüsiliste ega juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001 ja määruses (EÜ) nr 1367/2006.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1331/2008
Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse artiklites 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 38 ja 39 kehtestatud aktiivset levitamist käsitlevad sätted ei piira määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud dokumentidele juurdepääsemise õigust.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 16
Amet hindab viivitamata iga konfidentsiaalsustaotlust ning teeb üldsusele kättesaadavaks teabe, mille taotleja on esitanud vastavalt artiklile 15, samuti taotleja esitatud mis tahes muu lisateabe, välja arvatud teabe, mille puhul on taotletud konfidentsiaalset käsitlemist, mis on ameti poolt heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 38, artiklitele 39–39f ja artiklile 40, mida kohaldatakse mutatis mutandis, ja vastavalt käesoleva määruse artiklile 63.“;
Amet hindab viivitamata iga konfidentsiaalsustaotlust ning teeb üldsusele kättesaadavaks teabe, mille taotleja on esitanud vastavalt artiklile 15, samuti taotleja esitatud mis tahes muu lisateabe, välja arvatud teabe, mille puhul on taotletud konfidentsiaalset käsitlemist, mis on ameti poolt heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 38, artiklitele 39–39f ja artiklile 40, mida kohaldatakse mutatis mutandis, ja vastavalt käesoleva määruse artiklile 63, välja arvatud kui avalikustamist nõuab põhjendatud avalik huvi“;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 23 – lõige 1 – viimane lause
4a)  artikli 23 lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:
Käesolevas määruses käsitatakse põhiainena toimeainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud „toiduaine” kriteeriumitele.
Käesolevas määruses käsitatakse heakskiidetud põhiainena toimeainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud „toiduaine” kriteeriumitele.“
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 63 – lõige 1
1.  Kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 39 ja käesolevas artiklis, võib taotleja taotleda, et teatavat käesoleva määruse kohaselt esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele kontrollitava põhjenduse.
1.  Kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 39 ja käesolevas artiklis, välja arvatud toksikoloogia, ökotoksikoloogia või keskkonna seisukohast asjakohase teabe korral, võib taotleja taotleda, et teatavat käesoleva määruse kohaselt esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele piisava ja kontrollitava põhjenduse. Põhjendus sisaldab kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et kõnealuse teabe avaldamine võib kahjustada tema ärihuve või tema eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1107/2009
Artikkel 63 – lõige 3
5a)   artikli 63 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu) kohaldamist.
3.  Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) ning määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamist.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 2015/2283
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Liidus uuendtoidu turule laskmise loa andmise menetlust ja artiklis 9 osutatud liidu loetelu uuendamist alustatakse kas komisjoni algatusel või pärast seda, kui taotleja on esitanud komisjonile taotluse, mis on kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on olemas, vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f. Komisjon teeb taotluse liikmesriikidele viivitamata kättesaadavaks.
1.  Liidus uuendtoidu turule laskmise loa andmise menetlust ja artiklis 9 osutatud liidu loetelu uuendamist alustatakse kas komisjoni algatusel või pärast seda, kui taotleja on esitanud komisjonile taotluse, mis on kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on olemas, vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f. Komisjon teeb taotluse liikmesriikidele viivitamata kättesaadavaks ning avalikustab taotluse kokkuvõtte.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 2015/2283
Artikkel 23 – lõige 4 a (uus)
4a.  Käesoleva määruse artiklis 23 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 38 ja 39 kehtestatud aktiivset levitamist käsitlevad sätted ei piira määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud dokumentidele juurdepääsemise õigust.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 2015/2283
Artikkel 23 – lõige 4 b (uus)
4b.  Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta käesoleva artikli lõigete 1–4 rakendamise üksikasjalikud normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EL) nr 2015/2283
Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
4a)   artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Kohustus ennetavalt levitada käesolevas määruses sätestatud teavet kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38 ja 39 ei piira füüsiliste või juriidiliste isikute õigust pääseda taotluse korral ligi dokumentidele, nagu on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006.“
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
„Artikkel 9a
Riskijuhtimise läbipaistvus
1.  Komisjon ja liikmesriigid täidavad oma riskijuhtimise ülesandeid artiklites 1–9 osutatud õigusaktide raames, hoides läbipaistvuse kõrget taset. Nad avalikustavad põhjendamatult viivitamata eelkõige järgmise:
a)  riskijuhtimise protsessi varajases etapis kõigi kavandatavate riskijuhtimismeetmete eelnõud;
b)  päevakorrad, protokollid, koosolekute üksikasjalikud kokkuvõtted ja meetmete eelnõud, mida plaanitakse võtta vajaduse korral delegeeritud õigusaktidega või rakendusaktidega, sh kõigi liikmesriikide hääletustulemused ja nende põhjendused komiteedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/20111a tähenduses, sh apellatsioonikomiteedes, mis toetavad komisjoni [määruse (EÜ) nr 178/2002, direktiivi 2001/18/EÜ, määruse (EÜ) nr 1829/2003, määruse (EÜ) nr 1831/2003, määruse (EÜ) nr 2065/2003, määruse (EÜ) nr 1935/2004, määruse (EÜ) nr 1331/2008, määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja määruse (EÜ) nr 2015/2283] rakendamisel, kui nende raames arutletakse ja hääletatakse riskijuhtimismeetmete üle; ning
c)  liikmesriikide töörühmade koosolekute – mille raames arutatakse asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid – päevakorrad ja üksikasjalikud protokollid;
2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks lisab komisjon iga meetme eelnõule, mis võetakse vastavalt [toidualaste õigusnormide määruse] artiklile 58, direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 30, määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklile 35, määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklile 22, määruse (EÜ) nr 2065/2003 artiklile 19, määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 23, määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 14, määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 79 ning määruse (EL) nr 2015/2283 artiklitele 30 ja 32, järgmisi elemente sisaldav seletuskiri:
a)  meetme põhjused ja eesmärgid;
b)  meetme põhjendus, tuginedes vajalikkuse ja proportsionaalsuse kaalutlustele;
c)  meetmete mõju rahva- ja loomatervisele, keskkonnale, ühiskonnale ja toidukäitlejatele, nagu see nähtub mõjuhinnangu tulemustest; ning
d)  kõigi [toidualaste õigusnormide määruse] artikli 9 kohaste avalike arutelude tulemus.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0417/2018).


Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ***I
PDF 117kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75 (COM(2016)0532 – C8‑0343/2016 – 2016/0257(COD))
P8_TA(2018)0490A8-0273/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0532),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 166 lõiget 4, artikli 165 lõiget 4 ja artiklit 149, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0343/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 9. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0273/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/128) lõplikule kujule).

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.


Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ***I
PDF 117kWORD 56k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (COM(2016)0528 – C8‑0344/2016 – 2016/0254(COD))
P8_TA(2018)0491A8-0274/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0528),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0344/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 9. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0274/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU‑OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/126) lõplikule kujule).

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.


Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ***I
PDF 117kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75 (COM(2016)0531 – C8-0342/2016 – 2016/0256(COD))
P8_TA(2018)0492A8-0275/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0531),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0342/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 9. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0275/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/127) lõplikule kujule).

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.


ELi tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide täiendamine seoses Ühendkuningriigi lahkumisega liidust ***I
PDF 115kWORD 48k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide täiendamise kohta seoses Ühendkuningriigi lahkumisega liidust (COM(2018)0397 – C8-0250/2018 – 2018/0220(COD))
P8_TA(2018)0493A8-0359/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0397),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0250/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 28. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0359/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. detsembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega täiendatakse liidu tüübikinnitust käsitlevaid õigusakte seoses Ühendkuningriigi lahkumisega liidust

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/26) lõplikule kujule).

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 95.


Humanitaarviisad
PDF 136kWORD 59k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon soovituste kohta humanitaarviisade komisjonile (2018/2271(INL))
P8_TA(2018)0494A8-0423/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 4, 18 ja 19,

–  võttes arvesse 28. juulil 1951 allkirjastatud Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)(1),

–  võttes arvesse ÜRO ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet ning ÜRO üleilmset pagulasi käsitlevat kokkulepet, mis järgnesid 19. septembril 2016 ÜRO Peaassamblees ühehäälselt vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevale New Yorgi deklaratsioonile,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud hinnangut humanitaarviisade Euroopa lisaväärtuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8‑0423/2018),

A.  arvestades, et hoolimata arvukatest teadetest rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele turvaliste ja seaduslike Euroopa territooriumile pääsu võimaluste loomise kohta ja sellekohastest nõudmistest, ei ole kaitstud sisenemise korda liidu tasandil ühtlustatud ja puudub ka Euroopa tasandi õigusraamistik humanitaarviisade, st viisade kohta, mis väljastatakse eesmärgiga, et viisa saajad jõuaksid rahvusvahelise kaitse taotlemiseks liikmesriikide territooriumile;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 7. märtsil 2017 kohtuasjas C‑638/16, X. ja X. vs. Belgia riik, tehtud kohtuotsusele(2) ei pea liikmesriigid liidu õiguse kohaselt andma humanitaarviisat isikutele, kes soovivad saabuda nende territooriumile kavatsusega taotleda varjupaika, kuid neil on vabadus anda see viisa oma riigisisese õiguse alusel; arvestades, et selle kohtuotsusega tõlgendatakse kehtivaid liidu õigusnorme, mida võidakse muuta;

C.  arvestades, et mitmes liikmesriigis kehtivad praegu või kehtisid varem oma humanitaarviisade ja elamislubade väljastamise süsteemid, et tagada kaitset vajavate inimeste kaitstud sisenemine riiki;

D.  arvestades, et humanitaarkaitse saamiseks riiki sisenemise korra alusel või ümberasustamise kaudu liikmesriikidesse lubatud isikute arv on üleilmsete vajadustega võrreldes endiselt väike ning liikmesriikide vahel on selles suhtes märkimisväärseid erinevusi; arvestades, et humanitaarkaitse saamiseks ja ümberasustamise kaudu riiki sisenemise korra kohaldamisala on kitsalt piiritletud ning ümberasustamise korral on see rangelt seotud kaitsetuse ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametis pagulasena registreerimise kriteeriumidega;

E.  arvestades, et selle tõttu on hinnanguliselt 90 % rahvusvahelise kaitse saanud isikutest jõudnud liitu ebaseaduslikul viisil, mille pärast neid häbimärgistatakse veel enne, kui nad liikmesriikide välispiiridele saabuvad;

F.  arvestades, et Euroopat läbivatel rändeteedel on eriti kaitsetud üksi või lastega reisivad naised, naissoost perekonnapead, rasedad ja imetavad naised, puuetega inimesed, teismelised tütarlapsed ja eakad naised, ning neil on eriti suur oht langeda soolise vägivalla ohvriks, olgu tegemist vägistamise, vägivallatsemise või inimsmugeldajate ja -kaubitsejate poolt seksuaalse ja majandusliku ärakasutamisega; arvestades, et naisi ja tütarlapsi ähvardab liitu suunduvatel rändeteedel suurem ärakasutamise, sealhulgas tööalase ja seksuaalse ärakasutamise, oht ning sageli lastakse neil teekonda jätkata vaid sunniviisilise seksi hinnaga;

G.  arvestades, et nimetatud poliitika on alates 2000. aastast liidu piiridel põhjustanud vähemalt 30 000 inimese surma; arvestades, et talumatult suure hulga inimeste hukkumise vähendamiseksVahemerel ja liitu suunduvatel rändeteedel on ühe vahendina kiiresti vaja vastu võtta liidu õigusraamistik, mis aitaks võidelda inimsmugeldamise, inimkaubanduse, tööalase ärakasutamise ja vägivalla vastu, korraldada varjupaigataotlejate korrastatud saabumist, väärikat vastuvõtmist ja taotluste õiglast läbivaatamist, optimeerida liikmesriikide ja liidu eelarvet varjupaigamenetluste ning otsingu- ja päästetööde valdkonnas ning saavutada liidu varjupaigaalases õigustikus ühtsed tavad;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament on püüdnud sellekohaseid sätteid lisada oma muudatusettepanekutena määrusesse (EÜ) nr 810/2009;

I.  arvestades, et nii nõukogu kui ka komisjon on nimetatud muudatusettepanekud tagasi lükanud, muu hulgas põhjendusega, et selliseid sätteid ei tohiks määrusse (EÜ) nr 810/2009 lisada, kuna selle kohaldamisalasse kuuluvad üksnes lühiajalised viisad;

J.  arvestades, et parlament on komisjoni tegevusetuse tõttu seetõttu otsustanud humanitaarviisade küsimuses koostada käesoleva resolutsiooni;

K.  arvestades käesolevale resolutsioonile lisatud soovituste koostamiseks tehtud intensiivset tööd, sh ekspertide kaasabil tehtud tööd;

1.  palub komisjonil esitada 31. märtsiks 2019 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti a alusel ning käesoleva resolutsiooni lisas toodud soovitusi järgides ettepaneku võtta vastu määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa humanitaarviisa;

2.  on seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema võimalik väljastada rahvusvahelist kaitset taotlevatele isikutele Euroopa humanitaarviisa, et lubada neil isikutel viisa väljastanud liikmesriigi territooriumile siseneda ainult selleks, et nad saaksid selles liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitada;

3.  on seisukohal, et Euroopa humanitaarviisa peaks täiendama kehtivat humanitaarkaitse saamiseks riiki sisenemise korda, ümberasustamismenetlusi ja rahvusvahelise pagulasõiguse kohaseid omaalgatuslikke taotlusi, mitte neid asendama, ning et otsus väljastada Euroopa humanitaarviisa peaks kuuluma liikmesriikide ainupädevusse;

4.  on seisukohal, et Euroopa humanitaarviisaga seonduvad algatused ei tohiks piirata teisi rändepoliitilisi algatusi, sealhulgas algatusi, mis keskenduvad rände algpõhjuste käsitlemisele;

5.  rõhutab, et eriti vajalikud on turvalised ja seaduslikud liitu sisenemise võimalused, millest üks võiks olla Euroopa humanitaarviisale tuginev, mis on eriti oluline ka soolises perspektiivis, kuna naised on eriti kaitsetud ja seetõttu on neil suurem oht langeda rändeteedel ja vastuvõtukeskustes seksuaalse ja soolise vägivalla ohvriks; rõhutab, et majandusliku ja muud liiki sõltuvuse tõttu on naised ja tütarlapsed kolmandates riikides sageli olukorras, kus neil on veel raskem turvaliselt varjupaika taotleda kui meestel;

6.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 80 – solidaarsuse ja vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahel õiglase jagamise põhimõtte praktilise väljendusena – osaliselt katta liidu eelarvest;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

RESOLUTSIOONI LISA

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõtmisele kuuluv õigusakt peaks

1.  VASTUVÕETAVA ÕIGUSAKTI VORM JA PEALKIRI

–  olema eraldi määrusena vastuvõtmisele kuuluv õigusakt, mille pealkiri on „Määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa humanitaarviisa“;

2.  ÕIGUSLIK ALUS

–  tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a;

3.  PÕHJENDUS

–  olema põhjendatud järgmiste asjaoludega:

–  liidu õiguses on praegu lünk: lisaks kaitsetute pagulaste suhtes kohaldatavate ümberasustamismenetlustele ei nähta kaitset taotlevate isikute liikmesriikide territooriumile vastu võtmiseks konkreetseid menetlusi ette ei viisa- ja piiridealases õigustikus ega varjupaigaõigustikus, kusjuures hinnanguliselt 90 % isikutest, kellele antakse hiljem pagulase staatus ja kes saavad täiendava kaitse, jõuavad liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult(3) ja tihti eluohtlikke teid pidi;

–  killustumise oht, sest liikmesriigid loovad humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmiseks järjest enam omaenda programme ja menetlusi, mis on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 1 üldise eesmärgiga luua ühine varjupaiga-, täiendava ja ajutise kaitse poliitika ning millega kaasneb oht, et need erinevad süsteemid õõnestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 810/2009(4) ja (EL) 2016/399(5) kolmandate riikide kodanike liikmesriikide territooriumile sisenemise kohta sätestatud ühiste sätete ühetaolist kohaldamist;

–  asjaomaste kolmandate riikide kodanike olukorraga kaasnevad kulud (smugeldajate tasud, inimkaubanduse ja ärakasutamise oht, tagakiusamise oht, hukkumise ja väärkohtlemise ohvriks langemise oht jne) ning liikmesriikide ja liidu kulutused (pääste- ja otsinguoperatsioonide suur eelarve, sh kulutused eralaevadele, piirivalvele, koostööle kolmandate riikidega, varjupaigamenetlustele ja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamisel vajaduse korral tagasisaatmisele ning samuti organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ja smugeldamise vastu võitlemisele) on suured nii inimressursside osas kui ka sotsiaalses, majanduslikkus ja eelarve mõttes;

–  liidu tegevuse lisaväärtus liidu väärtuste järgimise tagamisel, sh põhiõigused, liikmesriikidevaheline usaldus ning varjupaigataotlejate usk süsteemi, õiguskindlus, prognoositavus ning eeskirjade ühtne kohaldamine ja rakendamine, mastaabisäästu saavutamine ning eespool osutatud olukorraga kaasnevate kulude vähendamine;

–  tuletama meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 604/2013(7) kohaldatakse vaid liikmesriikide territooriumil, varjupaigataotlejatel ei ole aga praegu piisavalt seaduslikke võimalusi sellele territooriumile jõuda;

–  tuletama meelde, et pärast liikmesriigis varjupaigataotluse esitamist kohaldatakse Euroopa ühist varjupaigasüsteemi tingimusi;

–  rõhutama, et Euroopa humanitaarviisa taotluse tagasilükkamine ei mõjuta mingil viisil õigust taotleda varjupaika liidus ega takista taotlejal ühinemast muude olemasolevate kaitsesüsteemidega;

4.  ÜLDSÄTTED

–  sisaldama sätteid liikmesriikide poolt rahvusvahelise kaitse taotlejatele Euroopa humanitaarviisa väljastamise menetluste ja tingimuste kohta, et nendel isikutel oleks võimalik liikmesriigi territooriumile siseneda, kusjuures viisa väljastamise ainus eesmärk on selles liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine;

–  kohaldamisalas hõlmama kolmandate riikide kodanikke, kellel peab määruse (EÜ) nr 539/2001(8) kohaselt olema liikmesriikide välispiiri ületamisel viisa ning kelle väited Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL(9) määratletud tagakiusamise ohu kohta on ilmselgelt põhjendatud, kuid kes ei osale veel ümberasustamisprotsessis, mis on määratletud riiklikes ümberasustamissüsteemides või kavandatavas määruses, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014(10), või nõukogu direktiivis 2001/55/EÜ(11);

–  kohaldamisalast välja jätma pereliikmed, kellel muidu oleks vastavalt liidu või riigisisese õiguse muudele õigusaktidele õigus ühineda õigeaegselt oma liikmesriigis asuva perekonnaga;

5.  HUMANITAARVIISADE VÄLJASTAMISE KORD

–  sätestama, et nimetatud viisataotlused tuleks esitada elektrooniliselt või paberkandjal otse ükskõik millise liikmesriigi konsulaati või saatkonda;

–  sätestama viisataotluste esitamise praktilise korra, mis hõlmab muu hulgas taotlusvormi täitmist, taotleja isikuandmete esitamist, sh biomeetrilised tunnused, ning võimaluste piires dokumenteeritud põhjuste esitamist tagakiusamise või raske kahju saamise ohu kohta;

–  sätestama, et viisa taotleja kutsutakse vestlusele (vajadusel tõlgi abil), mille võib viia läbi ka audio- ja videoside kaudu, millega tagatakse piisav ohutuse, turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tase;

–  sätestama, et esitatud dokumente, sh nende autentsust, hindab sõltumatu ja erapooletu pädev asutus, kellel on rahvusvahelise kaitse valdkonnas piisavalt teadmisi ja kogemusi;

–  sätestama, et viisataotlusi hinnatakse taotleja avalduse ja vestluse ning võimaluse korral tõendavate dokumentide alusel, ilma täieliku seisundi kindlaksmääramise menetluseta;

–  sätestama, et enne nimetatud viisa väljastamist tuleb kõigile taotlejatele teha liikmesriikide ja liidu asjaomaste andmebaaside kaudu julgeolekukontroll, järgides kohaldatavaid andmekaitsenõudeid veendumaks, et taotleja ei kujuta endast julgeolekuohtu;

–  sätestama, et viisataotluste kohta tehakse otsus 15 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisest;

–  sätestama, et taotlejat teavitatakse taotluse kohta tehtud otsusest, mis on individuaalne, kirjalik ja põhjendatud;

–  sätestama, et kolmanda riigi kodanikul, kellele viisat ei anta, on võimalus otsus edasi kaevata, nagu on praegu ette nähtud lühiajalise viisa andmisest keeldumise või riiki sisenemise keelu juhtudel;

6.  HUMANITAARVIISA VÄLJASTAMINE

–  sätestama, et nimetatud viisad väljastatakse ühtse kleebise kujul ja sisestatakse viisainfosüsteemi;

–  sätestama, et pärast väljastamist võimaldab humanitaarviisa selle omanikul siseneda viisa väljastanud liikmesriigi territooriumile üksnes selles liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks;

7.  HALDUSKORRALDUS

–  sätestama, et viisataotlusi peavad hindama vastava väljaõppega töötajad;

–  sätestama, et sellised töötajad võivad olla lähetatud saatkondadesse või konsulaatidesse või asuda liikmesriigis, viimasel juhul edastatakse taotlused elektrooniliselt ja vestlused viiakse läbi sidevahendite abil;

–  sätestama, et teatud menetluse aspekte, mis ei hõlma juhtumite eelvalikut, hindamist ega otsuseid, võivad osutada välised teenusepakkujad, sh teavitamine, vestluste aegade haldamine ning biomeetriliste tunnuste kogumine;

–  sätestama, et andmete kaitsmiseks ning andmete turvalisuse ja side konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb kehtestada asjakohased meetmed;

–  sätestama, et liikmesriigid teevad määruse ühtlustatud kohaldamise tagamiseks koostööd üksteisega, liidu ametitega, rahvusvaheliste organisatsioonidega, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega ning muude asjakohaste sidusrühmadega;

–  sätestama, et teave nimetatud viisa menetluste ja tingimuste ning liikmesriigi territooriumil rahvusvahelise kaitse saamise tingimuste ja menetluste kohta tehakse laialdaselt kättesaadavaks, sh liikmesriikide saatkondade ja konsulaatide veebilehtedel ning Euroopa välisteenistuse kaudu;

8.  LÕPPSÄTTED

–  sätestama, et liikmesriikidele võimaldatakse integreeritud piirihalduse fondist määruse rakendamiseks märkimisväärset rahalist toetust;

–  sätestama, et viisat väljastava liikmesriigi jaoks on kättesaadav samasugune Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi hüvitis nagu juhul, kui liikmesriik võtab vastu pagulase Euroopa ümberasustamisraamistiku kaudu;

9.  TEISTE ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

–  muutma järgmisi õigusakte:

–  määrus (EÜ) nr 810/2009 selgitamaks, et rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes kohaldatakse määrust, millega võetakse kasutusele Euroopa humanitaarviisa;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008(12), et tagada Euroopa humanitaarviisa taotluste sisestamine viisainfosüsteemi;

–  määrus (EL) 2016/399, et kohandada sisenemistingimusi Euroopa humanitaarviisa saanud isikutele;

–  integreeritud piirihalduse fond, et võimaldada liikmesriikidele Euroopa humanitaarviisa kasutuselevõttu käsitleva määruse rakendamiseks rahastust;

–  14. juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingu (nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta)(13) artikkel 26 ning nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ(14), et vabastada kolmandate riikide kodanikke transportivad transpordiettevõtjad vastutusest, kohustustest ja sanktsioonidest, kui asjaomased kolmandate riikide kodanikud teatavad, et kavatsevad liikmesriikide territooriumil taotleda rahvusvahelist või humanitaarkaitset.

(1) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.
(2) Euroopa Liidu Kohtu otsus, 7. märts 2017, X. ja X. vs. Belgia riik, C‑638/16 PPU, ECLI:EU:C:173:173.
(3) HEIN / DONATO (CIR), 2012: „Exploring avenues for protected entry in Europe“, lk 17.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(8) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).
(10) 2016/0225(COD).
(11) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
(13) ELT L 239, 22.9.2000, lk 19.
(14) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).


Viisaeeskiri ***I
PDF 213kWORD 77k
Euroopa Parlamendi 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (COM(2018)0252 – C8‑0114/2018 – 2018/0061(COD))(1)
P8_TA(2018)0495A8-0434/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu ühiseid lühiajalisi viisasid käsitlev poliitika on olnud sisepiirideta ala loomise lahutamatu osa. Viisapoliitika peaks jääma turismi ja äritegevuse hõlbustamise oluliseks vahendiks ning aitama samas toime tulla julgeolekuriskide ja liitu ebaseadusliku sisserändamise ohuga.
(1)  Euroopa Liidu ühiseid lühiajalisi viisasid käsitlev poliitika on olnud sisepiirideta ala loomise lahutamatu osa. Tänu viisapoliitikale, mille puhul austatakse inimõigusi ja põhivabadusi, peaks kolmandate riikide kodanikel olema lihtsam ELi reisida, ning see peaks ühtlasi tagama ELi territooriumil isikute vaba liikumise ja inimeste ohutuse. Ühine viisapoliitika peaks olema kooskõlas teiste liidu poliitikavaldkondadega, sh nendega, mis puudutavad liikumisvabadust, elamisõigust ja liikuvust.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriigid täitma kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige ÜRO pagulasseisundi konventsioonist, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning muudest asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Viisa taotlemise menetlus peaks taotleja jaoks olema võimalikult lihtne. Peaks olema selge, milline liikmesriik on pädev viisataotluse läbi vaatama, eelkõige juhul, kui taotlejal on kavas külastada mitut liikmesriiki. Võimaluse korral peaks liikmesriik lubama täita ja esitada viisataotluse elektrooniliselt. Menetlusetappide tähtajad tuleks kindlaks määrata eelkõige seepärast, et võimaldada reisijatel oma reisi ette kavandada ja vältida konsulaatides viisataotluste esitamise tipphooaegade teket.
(4)  Viisa taotlemise menetlus peaks taotleja jaoks olema võimalikult lihtne ja vähekulukas. Peaks olema selge, milline liikmesriik on pädev viisataotluse läbi vaatama, eelkõige juhul, kui taotlejal on kavas külastada mitut liikmesriiki. Liikmesriik peaks lubama täita ja esitada viisataotluse elektrooniliselt. Menetlusetappide tähtajad tuleks kindlaks määrata eelkõige seepärast, et võimaldada reisijatel oma reisi piisavalt pikalt ette kavandada ja vältida konsulaatides viisataotluste esitamise tipphooaegade teket. Päriselt ühise viisapoliitika kujundamiseks tuleks viisamenetlus ja -tingimused õigusaktide täiendamisel veel ühtlasemaks ja nende kohaldamine ühtsemaks muuta.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Viisataotlusi analüüsib ja nende kohta teeb otsuse konsulaat. Liikmesriik peaks tagama, et kolmandas riigis, mille kodanikel peab olema viisa, on tal kas enda esindus või esindab teda mõni teine riik, ning konsulaadil on kohalikest oludest piisavad teadmised, et viisa taotlemise menetlus oleks usaldusväärne.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)   Liikmesriike ei tohiks kohustada säilitama võimalust esitada taotlus otse konsulaadis seal, kus välisele teenuseosutajale on tehtud ülesandeks viisataotluste vastuvõtmine, kuid see ei tohiks piirata kohustusi, mis on liikmesriikidele pandud direktiiviga 2004/38/EÜ,18 eelkõige selle artikli 5 lõikega 2.
välja jäetud
_________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (ELT L 229, 29.6.2004, lk 35).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Lühiajalise viisa taotlejalt ei tohiks nõuda reisi- ja tervisekindlustust. Viisataotleja jaoks on selline nõue ebaproportsionaalselt suur ja puuduvad tõendid selle kohta, et lühiajalise viisa omanikud tekitavad liikmesriigi avalikule tervishoiusüsteemile suuremat kulu kui kolmandate riikide kodanikud, kellelt viisat ei nõuta.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Viisatasu peaks aitama tagada piisavad rahalised vahendid viisataotluste menetlemisega, sealhulgas viisataotluste läbivaatamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks asjakohaste struktuuride ja piisava arvu töötajatega kaasnevate kulude katmiseks. Viisatasu suurus tuleks objektiivsete kriteeriumide alusel iga kahe aasta järel läbi vaadata.
(6)  Viisatasu peaks aitama tagada piisavad rahalised vahendid viisataotluste menetlemisega, sealhulgas viisataotluste läbivaatamise kvaliteedi, kiiruse ja usaldusväärsuse tagamiseks asjakohaste struktuuride ja piisava arvu töötajatega kaasnevate kulude katmiseks. Viisatasu suurus tuleks objektiivsete hindamiskriteeriumide alusel iga kahe aasta järel läbi vaadata.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Taotlejate vastuvõtmise korra puhul tuleks austada inimväärikust ja põhiõigusi, nagu on osutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Viisataotluse menetlus peab olema asjatundlik ning taotlejatesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja diskrimineerimata.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Tagamaks, et kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, saaksid esitada viisataotluse oma elukohas isegi juhul, kui ükski liikmesriik ei ole seal viisataotluste vastuvõtmise eesmärgil esindatud, tuleks välistele teenuseosutajatele anda võimalus vajaliku teenuse osutamiseks tasu eest, mis on suurem kui üldine maksimummäär.
(7)  Tagamaks, et kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, saaksid esitada viisataotluse oma elukohale võimalikult lähedal, peaks välistel teenuseosutajatel olema võimalik tasu eest, mis on suurem kui üldine maksimummäär, taotlusi koguda.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Esindamist käsitlevad kokkulepped tuleks ühtlustada ja vältida tuleks takistusi niisuguste kokkulepete sõlmimiseks liikmesriikide vahel. Esindav liikmesriik peaks vastutama viisataotluse menetlemise eest algusest lõpuni, ilma et kaasataks esindatav liikmesriik.
(8)  Esindamist käsitlevad kokkulepped tuleks ühtlustada ja nende sõlmimist lihtsustada ning vältida tuleks takistusi niisuguste kokkulepete sõlmimiseks liikmesriikide vahel. Esindav liikmesriik peaks vastutama viisataotluse menetlemise eest algusest lõpuni, ilma et kaasataks esindatav liikmesriik.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Juhul kui teatav kolmas riik ei tee piisavat koostööd, et võtta tagasi oma kodanikud, kes viibivad liidus ebaseaduslikult, ning kui kõnealune kolmas riik oma kodanike tagasisaatmist tõhusalt ei toeta, tuleks objektiivsetel kriteeriumidel põhineva läbipaistva korra kohaselt taotleda määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete piiravat ja ajutist kohaldamist, et saavutada asjaomase kolmanda riigiga parem koostöö ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel.
(11)  Juhul kui teatav kolmas riik ei tee rahuldavat või piisavat koostööd, et võtta tagasi oma kodanikud, kes viibivad liidus ebaseaduslikult, ning kui kõnealune kolmas riik oma kodanike tagasisaatmist tõhusalt ei toeta või ei väljenda selleks rahuldavat valmisolekut, tuleks objektiivsetel kriteeriumidel põhineva läbipaistva korra kohaselt taotleda määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete piiravat ja ajutist kohaldamist, et saavutada asjaomase kolmanda riigiga parem koostöö ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel või soodustada selle jätkumist.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Taotlejal, kellele on keeldutud viisat andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada – see peaks tagama menetluse teatavas etapis tõhusa kohtuliku kaebemenetluse. Viisa andmisest keeldumise teates tuleks esitada üksikasjalikum teave keeldumise põhjuste ja negatiivse otsuse edasikaebamise menetluse kohta.
(12)  Taotlejal, kellele on keeldutud viisat andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada – see peaks tagama tõhusa ja kiire kohtuliku kaebemenetluse. Viisa andmisest keeldumise teates tuleks esitada üksikasjalik teave keeldumise põhjuste ja negatiivse otsuse edasikaebamise menetluse kohta.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning peetakse eelkõige kinni rahvusvahelistes lepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigustest ja põhimõtetest. Määruse eesmärk on eelkõige tagada, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud isikuandmete kaitse õigust, artiklis 7 sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatuse õigust, artiklis 18 sätestatud varjupaigaõigust ning artiklis 24 sätestatud lapse õigust austataks täielikult ning kaitstaks vähekaitstud isikuid.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Tuleks kehtestada paindlikud eeskirjad, et võimaldada liikmesriikidel jagada vahendeid võimalikult optimaalselt ja suurendada konsulaaresinduste arvu. Liikmesriigid võivad teha koostööd mis tahes vormis (Schengeni viisakeskused), mida on kohandatud kohalikele oludele ja mille eesmärk on konsulaaresinduste geograafilise katvuse suurendamine, liikmesriikide kulude vähendamine, liidu nähtavuse suurendamine ja viisataotlejatele osutatavate teenuste kvaliteedi parandamine.
(16)  Tuleks kehtestada paindlikud eeskirjad, et võimaldada liikmesriikidel jagada vahendeid võimalikult optimaalselt ja suurendada konsulaaresinduste arvu. Liikmesriigid võivad teha koostööd mis tahes vormis (Schengeni viisakeskused), mida on kohandatud kohalikele oludele ja mille eesmärk on konsulaaresinduste geograafilise katvuse suurendamine, liikmesriikide kulude vähendamine, liidu nähtavuse suurendamine ja viisataotlejatele osutatavate teenuste kvaliteedi parandamine. Ühine viisapoliitika peaks soodustama majanduskasvu ning olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega, näiteks välis-, kaubandus-, haridus-, kultuuri- ja turismipoliitikaga.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Liikmesriikide välja töötatud elektroonilised viisataotlussüsteemid aitavad lihtsustada viisa taotlemise menetlust nii taotleja kui ka konsulaadi jaoks. Tuleks välja töötada ühine lahendus, mis võimaldaks täielikku digiteerimist ning mis kasutaks täiel määral ära praeguse õigusliku ja tehnoloogilise arengu tulemused.
(17)  Liikmesriikide välja töötatud elektroonilised viisataotlussüsteemid on väga vajalikud, et lihtsustada viisa taotlemise menetlust nii taotleja kui ka konsulaadi jaoks. Tuleks välja töötada ühine lahendus, mis tagaks 2025. aastaks veebplatvormi ja ELi e-viisa kujul täieliku digiteerimise, mille puhul kasutataks täiel määral ära praeguse õigusliku ja tehnoloogilise arengu tulemused, et viisat saaks taotleda veebis, taotlejate vajadused oleksid täidetud ja Schengeni alale tuleks rohkem külastajaid. Elektroonilist viisa taotlemise süsteemi peaksid täielikult kasutada saama ka puuetega inimesed. Tuleks tugevdada lihtsaid, kiireid ja kõikjal ühetaoliselt rakendatavaid menetlustagatisi.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Määruse (EÜ) nr 810/2009 kohaldamisel peaksid liikmesriigid täitma kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige ÜRO pagulasseisundi konventsioonist, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest ÜRO konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning muudest asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)   Käesoleva määruse rakendamiseks võetakse vajalikud meetmed. Käesoleva määruse lisade tehniliseks muutmiseks tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitus õigusaktide vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 b (uus)
(27b)   Käesoleva määruse üle järelevalve tegemiseks ja selle hindamiseks seoses viisataotluste ühtsema menetlemisega tuleks võtta asjakohased meetmed. Järelevalvel ja hindamisel tuleks püüda jälgida, et liikmesriik austab taotluste menetlemisel täielikult põhiõigusi, kohaldab mittediskrimineerimise põhimõtet ja kaitseb isikuandmeid.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja menetlused viisade andmiseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.“;
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja menetlused viisade andmiseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul ning sportlaste ja kultuuritöötajate kavandatud viibimiseks kuni ühe aasta jooksul, viibimata ühegi 180-päevase ajavahemikul jooksul ühes liikmesriigis kauem kui 90 päeva.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 1 – lõige 3a (uus)
1a)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta”), asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga („Genfi konventsioon”), rahvusvahelise kaitse saamise õigusega seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.“;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 1 – lõige 3b (uus)
1b)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:
3b.   Euroopa Komisjon esitab 2025. aastaks elektroonilise viisataotluse rakenduse ehk e-viisa.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 2 – punkt 12a (uus)
12a)   „sportlased ja kultuuritöötajad“ – kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole liidu kodanikud aluslepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kes kuuluvad järgmistesse kategooriatesse: esinejad ja nende abipersonal, tippsportlased ja nende abipersonal ning vajaduse korral nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute pereliikmed, kes on suutnud selgelt tõendada, et neil on mitmes Schengeni ala liikmesriigis tekkinud rohkem kui kolme kuu pikkuse ringreisi või võistluse korraldamisel halduslikke ja logistilisi takistusi.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 3 – lõige 5
(3)  artikli 3 lõike 5 punktid b ja c asendatakse järgmisega:
3)  artikli 3 lõike 5 punktid b ja c asendatakse järgmisega:
„b) kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv elamisluba, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, või kolmandate riikide kodanikud, kellel on üks V lisas loetletud kehtivatest elamislubadest, mille on välja andnud Andorra, Kanada, Jaapan, San Marino või Ameerika Ühendriigid ning mis tagab nende tingimusteta tagasivõtmise, või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluvate Kariibi mere saarte (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) elamisluba;
c)  kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv viisa, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluvate Kariibi mere saarte (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) kehtiv viisa, kui nad reisivad viisa andnud riiki või muusse kolmandasse riiki või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi riigist, kes viisa andis;“;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1– lõik 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
b)  juhul kui külastused hõlmavad mitut sihtkohta või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust, see liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e peamine sihtkoht, arvestades viibimise kestust päevades, või
b)  juhul kui külastused hõlmavad mitut sihtkohta või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust, see liikmesriik, kus asub vastuvõttev organisatsioon või ettevõtja, või liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e peamine sihtkoht, arvestades viibimise kestust päevades, või kui peamist sihtkohta ei ole võimalik kindlaks teha, liikmesriigid, kelle välispiiri taotleja kavatseb ületada, et siseneda liikmesriikide territooriumile.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
5a)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Juhul kui lõike 1 punktide a või b kohaselt pädeval liikmesriigil ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud kolmandas riigis, kus taotleja esitab taotluse vastavalt artiklile 10, on taotlejal õigus esitada taotlus:
a)  ühes sellise liikmesriigi konsulaadis, mida taotleja kavatseb külastada,
b)  sellise liikmesriigi konsulaadis, kuhu taotleja siseneb esimesena, juhul kui punkti a ei ole võimalik kohaldada,
c)  igal muul juhul mis tahes sellise liikmesriigi konsulaadis, kes on esindatud riigis, kus taotleja esitab taotluse.
Juhul kui lõike 1 tähenduses pädeva liikmesriigi konsulaat või käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud liikmesriigi konsulaat asub taotleja elukohast rohkem kui 500 km kaugusel või kui ühistranspordiga edasi-tagasi reis taotleja elukohast eeldaks ööbimist ja kui mõne teise liikmesriigi konsulaat asub taotleja elukohale lähemal, on taotlejal õigus esitada taotlus selle liikmesriigi konsulaadis.“;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)
5b)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
„2b. Kui lõigete 1 või 2 tähenduses pädev liikmesriik on sõlminud kooskõlas artikliga 8 taotluste läbivaatamiseks ja oma nimel viisade väljastamiseks esindamist käsitleva kokkuleppe teise liikmesriigiga, esitab taotleja taotluse esindava liikmesriigi konsulaadile.“;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Liikmesriik võib nõustuda teise liikmesriigi nimel taotluste läbivaatamise ja viisade väljaandmise eesmärgil esindama teist liikmesriiki, mis on pädev artikli 5 kohaselt. Liikmesriik võib esindada piiratud viisil teist liikmesriiki ka ainult taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel.
1. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, võib liikmesriik nõustuda teise liikmesriigi nimel taotluste läbivaatamise ja viisade väljaandmise eesmärgil esindama teist liikmesriiki, mis on pädev artikli 5 kohaselt. Liikmesriik võib esindada piiratud viisil teist liikmesriiki ka ainult taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 8 – lõige 6
ba)   artikli 8 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:
6.  Tagamaks, et teatava piirkonna või geograafilise maa-ala nõrga transpordiinfrastruktuuri või pikkade vahemaade tõttu ei nõuaks konsulaati jõudmine taotlejatelt ülemääraseid pingutusi, püüavad liikmesriigid, kellel puudub selles piirkonnas või maa-alal oma konsulaat, sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on konsulaat nimetatud piirkonnas või maa-alal.
6. Tagamaks, et teatava piirkonna või geograafilise maa-ala nõrga transpordiinfrastruktuuri või pikkade vahemaade tõttu ei nõuaks konsulaati jõudmine taotlejatelt ülemääraseid pingutusi, püüavad liikmesriigid, kellel puudub selles piirkonnas või maa-alal oma konsulaat, sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on konsulaat nimetatud piirkonnas või maa-alal, et võidelda kolmandate riikide kodanike diskrimineerimise vastu, mis on tingitud ebavõrdsusest konsulaarteenustele juurdepääsul.
Selliseid kokkuleppeid võib sõlmida ka ELi liikmesriigi esindusega asjaomase kolmanda riigi naaberriigis, kui see on lähemal taotleja elukohale.”
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 9 – lõige 1
Taotluse võib esitada maksimaalselt kuus kuud enne kavandatud külastuse algust ja üldjuhul mitte hiljem kui 15 kalendripäeva enne kavandatud külastuse algust.“;
„Taotluse võib esitada maksimaalselt üheksa kuud enne kavandatud külastuse algust ja üldjuhul mitte hiljem kui 15 kalendripäeva enne kavandatud külastuse algust.“; Põhjendatud konkreetsetel kiireloomulistel juhtudel, muu hulgas juhul, kui see on vajalik professionaalsetel kaalutlustel, humanitaarkaalutlustel, riiklike huvide või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, võib konsulaat viimati nimetatud ajalist piirangut eirata.;
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 9 – lõige 3
aa)   artikli 9 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotlus ilma kohtumiseta või korraldatakse kohtumine kohe.
„Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotlus ilma kohtumiseta või korraldatakse kohtumine kohe.
Kui elektroonilise menetluse korral ei ole ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist vastust saadud, nähakse ette võimalus kasutada õiguskaitsevahendit, et võimaldada taotluse läbivaatamist igal juhul.“
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 9 – lõige 4 – punkt a a (uus)
aa)  taotleja seaduslik esindaja
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 10 – lõige 1
„Taotlejad peavad taotluse esitamise korral isiklikult kohale tulema sõrmejälgede kogumiseks vastavalt artikli 13 lõigetele 2 ja 3 ning lõike 7 punktile b.“;
Ilma et see piiraks artiklite 13, 42, 43 ja 45 sätete kohaldamist, võivad taotlejad esitada taotluse isiklikult kohale tulles või elektrooniliselt.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
9a)  Artikli 13 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
„Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei tohi väline teenuseosutaja taotlejalt nõuda, et ta igaks taotluseks isiklikult kohale ilmuks, et koguda iga kord biomeetrilisi tunnuseid. Selleks et võimaldada välisel teenuseosutajal kontrollida, kas biomeetrilised tunnused on kogutud, väljastatakse taotlejale pärast biomeetriliste tunnuste registreerimist kviitung.“;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 1
4.  Liikmesriik võib nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise ja eramajutuse või mõlema kohta, lastes täita liikmesriigi koostatud vormi. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:
4.  Liikmesriik võib nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise ja eramajutuse või mõlema kohta, lastes täita komisjoni koostatud vormi. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 2
Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm vähemalt veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles. Näidisvorm saadetakse komisjonile.
Komisjon võtab vormi vastu rakendusaktidega, toimides artikli 52 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt. Vormi kasutatakse sponsori/küllakutsuja teavitamiseks tema isikuandmete töötlemisest ja kohaldatavatest eeskirjadest. Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm vähemalt veel ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 15
(11)  artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
Artikkel 15 jäetakse välja.
(a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:
Reisi- ja tervisekindlustuse väljajätmine
„1. Ühte sisenemist võimaldava ühtse viisa taotleja peab tõendama, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis katab kõik liikmesriikide territooriumil kavandatud viibimise ajal tekkida võivad kulud meditsiinilistel põhjustel repatrieerimise, vältimatu arstiabi ja erakorralise haiglaraviga seoses või surma korral.“;
(b)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„2. Mitmekordset sisenemist võimaldava ühtse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis hõlmab esimese kavandatud külastuse kestust.“;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 16
Artikkel 16 asendatakse järgmisega:
Artikkel 16
„Artikkel 16
Viisatasu
Viisatasu
1.  Taotlejad maksavad viisatasu 80 eurot.
1.  Taotlejad maksavad viisatasu 80 eurot.
1a.   Taotlejad, kelle andmed on juba sisestatud ja registreeritud viisainfosüsteemis ja kelle biomeetrilised tunnused on kogutud vastavalt artiklile 13, maksavad viisatasu 60 eurot.
2.  Lapsed vanuses kuus kuni 12 aastat maksavad viisatasu 40 eurot;
2.  Lapsed vanuses 12 kuni 18 aastat maksavad viisatasu 40 eurot.
2a.   Taotlejad, kes kuuluvad spordi, kultuuri või hariduse eesmärgil reisivasse rühma, maksavad viisatasu 60 eurot.
4.  Viisatasust loobutakse taotleja puhul, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
4.  Viisatasust loobutakse taotleja puhul, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
a)  alla kuue aasta vanused lapsed;
a)  alla kaheteistkümneaastased lapsed;
b)  õpingute või hariduse omandamise eesmärgil riigis viibivad kooliõpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning nendega kaasas olevad õpetajad;
b)  õpingute või hariduse omandamise eesmärgil riigis viibivad kooliõpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning nendega kaasas olevad õpetajad;
c)  kolmandate riikide teadlased, kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovituses 2005/761/EÜ27 (liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil) [21];
c)  kolmandate riikide teadlased, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 2005/71/EÜ27, kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil või osalevad teadusseminaril või -konverentsil;
d)  kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
d)  kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
e)   direktiivi 2004/38/EÜ artikli 5 lõikes 2 osutatud liidu kodanike perekonnaliikmed.
5.  Viisatasust võidakse loobuda järgmiste taotlejate puhul:
5.  Viisatasust võidakse loobuda järgmiste taotlejate puhul:
a)  lapsed vanuses kuus kuni 12 aastat;
a)  lapsed vanuses 12 kuni 18 aastat;
b)  diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;
b)  diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;
c)  kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
c)  kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
d)   humanitaarkaalutlustel, riiklike huvide või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- ja ümberpaigutamisprogrammi raames piiratud territoriaalse kehtivusega viisa taotlejad.
e)   piiratud territoriaalse kehtivusega viisa taotlejad
6.  Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.
6.  Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.;
________________
________________
27 Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).
27 Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 17
13)   Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
Artikkel 17
Teenustasu
1.  Artiklis 43 osutatud väline teenuseosutaja võib võtta teenustasu. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ühe või mitme artikli 43 lõikes 6 osutatud ülesande täitmisel.
1.  Artiklis 43 osutatud väline teenuseosutaja võib võtta teenustasu. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ühe või mitme artikli 43 lõikes 6 osutatud ülesande täitmisel.
2.  Teenustasu täpsustakse artikli 43 lõikes 2 osutatud õigusaktiga.
2.  Teenustasu täpsustakse artikli 43 lõikes 2 osutatud õigusaktiga.
3.  Liikmesriigid tagavad kohaliku Schengeni koostöö raames, et taotlejalt teenuse osutamise eest nõutav teenustasu kajastab õiglaselt välise teenuseosutaja poolt osutatud teenuseid ning on kohandatud kohalikele asjaoludele. Lisaks püüavad liikmesriigid kohaldatavat teenustasu ühtlustada.
4.  Teenustasu ei ületa poolt artikli 16 lõikes 1 sätestatud viisatasu summast, olenemata võimalikest artikli 16 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 sätestatud viisatasu vähendamistest või selle maksmisest vabastamisest.
4.  Teenustasu ei ületa poolt artikli 16 lõikes 1 sätestatud viisatasu summast, olenemata võimalikest artikli 16 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 sätestatud viisatasu vähendamistest või selle maksmisest vabastamisest. See sisaldab kõiki viisataotluse esitamisega seotud kulusid, kaasa arvatud taotluse ja reisidokumendi edastamine väliselt teenuseosutajalt konsulaati ja reisidokumendi tagastamine välisele teenuseosutajale.“;
5.  Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis.
5.  Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis või selle liikmesriigi konsulaadis, kellega tal/neil on esindamist käsitlev leping vastavalt artiklile 40.
5a.  Taotlejale antakse teenustasu maksmisel kviitung.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 13 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 19 – lõige 3
13a)  Artikkel 19 – lõige 3
Kui pädev konsulaat leiab, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetamatu ning konsulaat viivitamata:
„Kui pädev konsulaat leiab, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, teavitab konsulaat vajaduse korral taotlejat, nimetab puudused ja võimaldab taotlejal need kõrvaldada. Kui puudusi ei kõrvaldata, on taotlus vastuvõetamatu ning konsulaat viivitamata:
–  tagastab taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid,
–  tagastab taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid,
–  hävitab kogutud biomeetrilised andmed,
–  hävitab kogutud biomeetrilised andmed,
–  hüvitab viisatasu ning
–  hüvitab viisatasu ning
–  ei vaata taotlust läbi.
–  ei vaata taotlust läbi.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 13 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 19 – lõige 4
13a)  artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Erandina võib lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastava taotluse tunnistada vastuvõetavaks humanitaarkaalutlustel või riiklikest huvidest lähtuvalt.
4. Erandina võib lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastava taotluse tunnistada vastuvõetavaks humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest lähtuvalt.“;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21 – lõige 3 – punkt e
(a)  lõike 3 punkt e asendatakse järgmisega:
a)  lõike 3 punkt e jäetakse välja.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21 – lõige 8
8.  Taotluse läbivaatamise käigus võib konsulaat põhjendatud juhtudel korraldada taotlejaga vestluse ja nõuda täiendavaid dokumente.
8.  Taotluse läbivaatamise käigus võib konsulaat põhjendatud juhtudel korraldada taotlejaga vestluse ja nõuda täiendavaid dokumente. Selliseid intervjuusid võib läbi viia, kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid ja kaugsidevahendeid, näiteks hääl- või videokõnesid interneti kaudu. Selle protsessi käigus tagatakse taotlejate põhiõigused.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 22 – lõige 4
aa)  lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.
4. Komisjon avaldab sellised teated.“;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 23 – lõige 1
Taotluse kohta tehakse otsus 10 kalendripäeva jooksul pärast artikli 19 kohaselt vastu võetava taotluse esitamist.
Taotluse kohta tehakse otsus 10 kalendripäeva jooksul pärast artikli 19 kohaselt vastu võetava taotluse esitamist või viie kalendripäeva jooksul selliste viisataotlejate puhul, kelle andmed on juba viisainfosüsteemis salvestatud ja kelle biomeetrilised tunnused on kogutud vastavalt artiklile 13.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 23 – lõige 2
Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kuni 45 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui taotlus on vaja põhjalikumalt läbi vaadata.
Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui taotlus on vaja põhjalikumalt läbi vaadata.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
aa)  lisatakse järgmine lõige:
„2a. Taotluse kohta tehakse otsus viivitamata põhjendatud konkreetsetel kiireloomulistel juhtudel, muu hulgas juhul, kui see on vajalik professionaalsetel kaalutlustel, humanitaarkaalutlustel, riiklike huvide või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.“;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 24 – lõige 1a (uus)
1a.  Taotlejatele, kelle puhul konsulaat leiab, et sisenemise tingimused on täidetud, ja kelle puhul ei esine artiklis 32 nimetatud viisa andmisest keeldumise põhjuseid, antakse viisa käesoleva artikli kohaselt.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a
a)  üks aasta, eeldusel et taotleja on eelmise kahe aasta jooksul saanud kolm viisat ja neid seaduslikult kasutanud;
a)  üks aasta, eeldusel et taotleja on eelmise kahe aasta jooksul saanud kolm viisat ja neid seaduslikult kasutanud, ning meremeeste puhul oma kohustuste täitmisel üks aasta, eeldusel et taotleja on viimase kahe aasta jooksul saanud ja kasutanud seaduslikult kahte viisat;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b
b)  kaks aastat, eeldusel et taotleja on varem saanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ja seda seaduslikult kasutanud;
b)  kaks aastat, eeldusel et taotleja on eelnenud kahe aasta jooksul saanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c
c)  viis aastat, eeldusel et taotleja on varem saanud kaheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ja seda seaduslikult kasutanud.“;
c)  viis aastat, eeldusel et taotleja on eelnenud kolme aasta jooksul saanud kaheaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 24 – lõige 2c
2c.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib taotlejale, kes tõendab vajadust või põhjendab oma kavatsust reisida tihti ja/või regulaarselt, anda mitmekordse viisa kehtivusajaga kuni viis aastat eeldusel, et taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate viisade seaduspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletud viisa kehtivusaja lõppu.
2c.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, antakse taotlejale, kes tõendab vajadust või põhjendab oma kavatsust reisida tihti ja/või regulaarselt, mitmekordne viisa kehtivusajaga kuni viis aastat, eriti juhul, kui põhjuseks on taotleja kutsealane või perekondlik staatus (ta on näiteks äritegelane, liikmesriikide ja ELi institutsioonidega korrapäraselt ametlikult suhtlev ametiisik, koolitustel, seminaridel või konverentsidel osalemiseks reisiv vabaühenduse esindaja, liidu kodanike perekonnaliige, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliige või meremees) eeldusel, et taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate viisade seaduspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletud viisa kehtivusaja lõppu.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 25a – (uus)
„Artikkel 25a
„Artikkel 25a
Koostöö tagasivõtmise valdkonnas
Koostöö tagasivõtmise valdkonnas
1.  Artikli 14 lõiget 6, artikli 16 lõiget 1 ja lõike 5 punkti b, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 24 lõiget 2 ei kohaldata taotlejate või taotlejate kategooriate suhtes, kes on või millesse kuuluvad selliste kolmandate riikide kodanikud, kelle koostööd liikmesriikidega ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel ei peeta kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal piisavaks. Käesoleva artikliga ei piirata komisjoni artikli 24 lõike 2d kohaseid volitusi.
1.  Sõltuvalt sellest, kuidas kolmandad riigid teevad liikmesriikidega koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, mida hinnatakse asjakohaste ja objektiivsete andmete alusel, võib artikli 16 lõike 1a ja lõike 5 punkti b ning artikli 24 lõike 2 kohaldamisel teha muudatusi lõikes 4 nimetatud kolmanda riigi kodanikest taotlejate või nende taotlejate teatavate kategooriate suhtes.
Käesoleva artikliga ei piirata komisjoni artikli 24 lõike 2d kohaseid volitusi.
2.  Komisjon hindab korrapäraselt kolmanda riigi koostööd tagasivõtmise valdkonnas, võttes eelkõige arvesse järgmisi näitajaid:
2.   Komisjon hindab korrapäraselt, vähemalt kord aastas asjaomase kolmanda riigi koostööd tagasivõtmise valdkonnas, võttes eelkõige arvesse järgmisi näitajaid:
(a)  liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivatele asjaomase kolmanda riigi kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste arv;
a)  kolmandate riikide kodanike hulk, kelle suhtes on väljastatud haldus- või kohtuotsus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/115/EÜ;
(b)  tagasisaatmisotsuse alusel tegelikult tagasi pöördunud isikute arv protsendina asjaomase kolmanda riigi kodanikele väljastatud tagasisaatmisotsuste arvust, sealhulgas juhul, kui see on asjakohane, liidu või kahepoolsete tagasivõtulepingute alusel asjaomase kolmanda riigi territooriumi läbinud kolmandate riikide kodanike arv;
(c)   kolmanda riigi heaks kiidetud tagasivõtutaotluste arv protsendina talle edastatud tagasivõtutaotluste arvust.
b)   kolmanda riigi poolt heaks kiidetud liikmesriigi tagasivõtutaotluste arv protsendina talle edastatud tagasivõtutaotluste arvust;
c)  tagasisaatmise osas tagasisaatmismenetluse eri etappidel tehtud tegeliku koostöö ulatus, mis hõlmab näiteks järgmist:
i)  õigeaegne abi tuvastamismenetluste teostamisel;
ii)  vajalike reisidokumentide väljaandmine ja tunnustamine.
Komisjon annab oma hindamise tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes arutavad küsimust, eriti seoses sellega, mil määral asjaomane kolmas riik ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel koostööd teeb.
Riigi koostöövalmidust isikute tagasivõtmisel hinnatakse eelkõige alljärgneva põhjal:
a)  osalemine tööjõu liikuvuse katseprojektides, mis aitavad kaotada stiimuleid ebaseaduslikuks rändeks;
b)  tõendatud pingutused tagasipöördunute taaslõimimiseks ja tagasipöördumiste kestlikuks muutmiseks;
c)  tõendatud pingutused võitluseks inimkaubitsemise ja -smugeldamise vastu ning nende ohvriks langenute õiguste rikkumiste vastu (osalemine koolitustel ja suutlikkuse suurendamisel, muu hulgas väärkohtlemise ja ärakasutamise tõkestamise küsimustes).
Komisjon teatab Euroopa Parlamendile hindamise järeldustest.
3.  Liikmesriik võib samuti teavitada komisjoni juhul, kui tal esineb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel lõikes 2 loetletud näitajate alusel märkimisväärseid ja püsivaid praktilisi probleeme koostöös kolmanda riigiga.
3.   Liikmesriik võib komisjoni teavitada ka juhul, kui tal esineb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel lõikes 2 loetletud näitajate alusel märkimisväärseid ja püsivaid praktilisi probleeme koostöös kolmanda riigiga või vastupidi, koostöö selle riigiga oluliselt paraneb.
4.  Komisjon vaatab lõike 3 kohaselt esitatud teate läbi ühe kuu jooksul.
Komisjon vaatab kõik teated läbi 15 päeva jooksul. Komisjon teatab läbivaatamise tulemustest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Parlamendile.
5.  Juhul kui komisjon otsustab lõigetes 2 ja 4 osutatud analüüsi põhjal, et teatav riik ei tee piisavat koostööd ja et seetõttu on vaja võtta meetmeid, võib ta, arvestades liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, võtta kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti,
4.   Kui komisjon lõigetes 2 ja 3 osutatud analüüsi põhjal ning võttes arvesse, millised on liidu üldised suhted asjaomase kolmanda riigiga, eriti tagasivõtmisel tehtava koostöö osas, ning lõikes 2 osutatud hindamist ja arutelusid arvestades otsustab, et teatav riik:
(a)   millega ajutiselt peatatakse artikli 14 lõike 6, artikli 16 lõike 5 punkti b, artikli 23 lõike 1 või artikli 24 lõike 2 või osade või kõikide nimetatud sätete kohaldamine asjaomase kolmanda riigi kõikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes või
a)   teeb piisavalt koostööd, võtab ta artikli 52 lõikes 2a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu rakendusakti, mille alusel selle kolmanda riigi kodanike teatud kategooriatele või kõigile selle riigi kodanikele, kes kõnealuse kolmanda riigi territooriumil viisat taotlevad:
i)  alandatakse artikli 16 lõikes 2a nimetatud viisatasu;
ii)  lühendatakse artikli 23 lõikes 1a nimetatud taotluse menetlemise aega;
iii)  pikendatakse kooskõlas artikli 24 lõike 2 viimase lõiguga mitmekordse viisa kehtivusaeg ja/või
iv)  lihtsustatakse osalemist töötajate rände teemalistest projektides;
(b)   kohaldatakse artikli 16 lõikes 2a sätestatud viisatasu asjaomase kolmanda riigi kõikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes.
b)   ei tee piisavalt koostööd, võib ta, arvestades liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, võtta kooskõlas artikli 52 lõikes 2a osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, millega:
i)  ajutiselt muudetakse kas artikli 14 lõike 6 või artikli 23 lõike 1 kohaldamist või peatatakse ajutiselt artikli 16 lõike 5b või artikli 23 lõike 1 või nende mõne sätte või artikli 24 lõike 2 kohaldamine.“
6.  Komisjon hindab pidevalt lõikes 2 sätestatud näitajate põhjal seda, kas on võimalik märkimisväärselt parandada asjaomase kolmanda riigi koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, ning võttes samuti arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, võib ta otsustada lõikes 5 osutatud rakendusakti tühistada või seda muuta.
7.  Hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 5 osutatud rakendusakti jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse kolmanda riigi edusammude kohta tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös.“;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii
aa)   artikli 32 lõike 1 punkt vii jäetakse välja;
vii)  ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt a b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 32 – lõige 2
ab)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
2. Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades keeles, millest taotleja aru saab või mille kohta võib põhjendatult oletada, et ta sellest aru saab.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Taotlejal, kellele on keeldutud viisat andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada – see peaks tagama menetluse teatavas etapis tõhusa kohtuliku kaebemenetluse. Kaebus tuleb esitada taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid üksikasjalikult sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.
3.  Taotlejal, kellele on keeldutud viisat andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada – see peaks tagama menetluse teatavas etapis tõhusa kohtuliku kaebemenetluse. Kaebus tuleb esitada taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Vaidlustamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid üksikasjalikult sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas, tehes seda taotlejale arusaadavas keeles või keeles, mille puhul võib mõistlikult oletada, et taotleja võiks seda mõista.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 32 – lõige 3a
3a.   VI lisas esitatud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise ja sellise otsuse põhjendamise standardvorm peab olema kättesaadav vähemalt järgmistes keeltes:
a)  selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mille jaoks viisat taotletakse ning
b)  asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.
Lisaks punktis a nimetatud keel(t)ele võib vorm olla kättesaadav ka mõnes muus Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles.
Nimetatud vorm tõlgitakse asukohariigi ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse artiklis 48 ette nähtud kohaliku Schengeni koostöö raames.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 34 – lõige 7
22c)   artikli 34 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:
7.  Viisaomanikul, kelle viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, on õigus otsus vaidlustada, välja arvatud juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks tema taotlusel vastavalt lõikele 3. Kaebus esitatakse tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.
„7. Viisaomanikul, kelle viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, on õigus otsus vaidlustada, välja arvatud juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks tema taotlusel vastavalt lõikele 3. Kaebus esitatakse tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas. Kui tühistatud viisa saaja asub juba liikmesriigi territooriumil, ei või otsust tema tagasisaatmise kohta teha enne, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või lõplik otsus edasikaebuse kohta on saajale nõuetekohaselt teada antud.“
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 35 – lõige 2
22b)  artikli 35 lõige 2 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 36a – lõige 3
3.  Asjaomane liikmesriik loob asjakohased struktuurid ja lähetab erikoolitusega töötajad, et menetleda viisataotlusi ning teha kõik kontrollid ja riskihinnang, nagu on ette nähtud artiklis 21.
3.  Asjaomane liikmesriik loob asjakohased struktuurid ja lähetab erikoolitusega töötajad, et menetleda viisataotlusi ning teha kõik kontrollid ja riskihinnang, nagu on ette nähtud artiklis 21. Töötajad saavad digitaalsete failide haldamise alast koolitust.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 37 – lõige 2
24b)   artikli 37 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
2.  Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse.
„2. Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse. Kõigist pettustest ja suurematest kaotsiminekutest tuleb teatada komisjonile.“
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 37 – lõige 3 – lõik 2
Taotluste toimikuid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kuupäevast, mil tehti artikli 23 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta, või juhul, kui otsus edasi kaevati, siis kuni edasikaebamismenetluse lõpuni.
Taotluste toimikuid säilitatakse vähemalt kaks aastat alates kuupäevast, mil tehti artikli 23 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta, või juhul, kui otsus edasi kaevati, siis kuni edasikaebamismenetluse lõpuni.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 38 – lõige 4 a (uus)
26a)  artiklisse 38 lisatakse järgmine lõige:
„4a. Liikmesriigid tagavad, et konsulaatidel on viisataotlejate jaoks olemas kaebuse esitamise menetlus. Konsulaat annab teavet selle menetluse kohta oma veebisaidil ja vajaduse korral välise teenusepakkuja kaudu. Liikmesriigid tagavad, et peetakse kaebuste registrit.“
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 39 – lõige 1
26b)   artikli 39 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
1.  Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu.
„1. Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu. Taotlejate vastuvõtmise korra puhul ja nende taotluste menetlemisel tuleb nõuetekohaselt austada põhiõigusi, nagu on osutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Viisataotluse menetlus peab olema asjatundik, taotlejatesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja neid ei tohi diskrimineerida.“
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 26 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 39 – lõige 3
26c)  Artikli 39 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
3.  Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
3. Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist kodakondsuse, soo, sotsiaalse soo, perekonnaseisu, päritolu, tegeliku või eeldatava usutunnistuse, veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 43 – lõige 9
9.  Liikmesriigid vastutavad isikuandmete kaitse normide järgimise eest ja tagavad, et välise teenuseosutaja üle teeb järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikele 1.“;
9.  Asjaomane liikmesriik vastutab või asjaomased liikmesriigid vastutavad endiselt eeskirjade täitmise eest, sealhulgas põhiõiguste austamise ja eelkõige mittediskrimineerimise eest, samuti isikuandmete kaitse eest, ning nad tagavad, et välise teenuseosutaja üle teeb järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikele 1.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 48 – lõige 1a – punkt c
c)  tagada vajaduse korral taotluse vormi ühine tõlge;
c)  tagada vajaduse korral taotluse vormi ning viisa andmisest keeldumisest, viisa tühistamisest või selle kehtetuks tunnistamisest teatamise ja selle põhjendamise standardvormi ühine tõlge;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt b – alapunkt vi
vi)  suundumused viisa andmisest keeldumise vallas;
vi)  suundumused viisa andmisest keeldumise vallas ja nende põhjused;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt d
d)  teave kindlustusseltside kohta, kes pakuvad nõuetekohast reisi- ja tervisekindlustust (sealhulgas kindlustuskaitse liigi ja võimaliku ülekindlustuse kontroll).
välja jäetud
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 49
34a)   artiklit 49 muudetakse järgmiselt:
Artikkel 49
„Artikkel 49
Olümpia- ja paraolümpiamänge puudutav kord
Olümpia- ja paraolümpiamänge ja muid kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi puudutav kord
Olümpia- ja paraolümpiamänge võõrustavad liikmesriigid kohaldavad XI lisas sätestatud viisade andmist hõlbustavaid erimenetlusi ja -tingimusi.
Olümpia- ja paraolümpiamänge ja muid kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi võõrustavad liikmesriigid kohaldavad XI lisas sätestatud viisade andmist hõlbustavaid erimenetlusi ja -tingimusi.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 50b – lõige 1
1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakt tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata ja üheaegselt teatavaks ning seejuures põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1
1.  Kolm aastat pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon käesoleva määruse kohaldamise hinnangu. Kõnealuses üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ja antakse ülevaade käesoleva määruse rakendamisest.
1.  Kaks aastat pärast … [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon käesoleva määruse kohaldamise hinnangu. Kõnealuses üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ja antakse ülevaade käesoleva määruse rakendamisest.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2a.   Hiljemalt üks aasta pärast … [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse viisakleebistest loobumist ja digiviisade kasutuselevõtmist, mille tulemusena tuleb Schengeni viisa väljastamiseks see lihtsalt viisainfosüsteemis registreerida ja saata taotlejale selle kohta elektrooniline teatis.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
IV a lisa (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
XI lisa
XI LISA ERIMENETLUSED JA -TINGIMUSED, MILLEGA HÕLBUSTATAKSE VIISADE ANDMIST OLÜMPIA- VÕI PARAOLÜMPIAMÄNGUDEL OSALEVATELE OLÜMPIAPERE LIIKMETELE I
XI LISA
ERIMENETLUSED JA -TINGIMUSED, MILLEGA HÕLBUSTATAKSE VIISADE ANDMIST OLÜMPIA- VÕI PARAOLÜMPIAMÄNGUDEL VÕI MUUDEL KÕRGETASEMELISTEL SPORDIVÕISTLUSTEL OSALEVATELE SPORTLASTELE JA OLÜMPIAPERE LIIKMETELE

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0434/2018).


Ühine käibemaksusüsteem teatavat künnist ületavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas *
PDF 149kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavat künnist ületava kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas (COM(2016)0811 – C8‑0023/2017 – 2016/0406(CNS))
P8_TA(2018)0496A8-0418/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0811),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0023/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0418/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Selleks et vältida pettuseohu kandumist teistesse liikmesriikidesse, peaks kõikidel liikmesriikidel, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele pettuse taseme osas, eelkõige seoses karussellpettusega, ja kelle puhul on kindlaks tehtud, et muud kontrollimeetmed ei ole kõnealuse pettuse vastu võitlemiseks piisavad, olema lubatud kasutada üldist pöördmaksustamise mehhanismi.
(4)  Selleks et vältida pettuseohu kandumist teistesse liikmesriikidesse, peaks kõikidel liikmesriikidel, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele pettuse taseme osas, eelkõige seoses karussellpettusega, ja kelle puhul on kindlaks tehtud, et muud kontrollimeetmed ei ole kõnealuse pettuse vastu võitlemiseks piisavad, olema lubatud kasutada üldist pöördmaksustamise mehhanismi. Lisaks peaksid nad olema kohustatud kindlaks tegema, et maksukohustuse täitmisest saadav hinnanguline kasu ja maksusumma, mille kogumist eeldatakse üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtmise tulemusena, kaaluvad üles üldise hinnangulise lisakoormuse ettevõtetele ja maksuhalduritele ning et ettevõtetele ja maksuhalduritele tekkivad kulud ei ole suuremad muude kontrollimeetmete kohaldamisest tulenevatest kuludest.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Samuti peaks liikmesriigil, kelle puhul on suur oht, et pettus kandub tema territooriumile kõnealuse mehhanismi lubamise tõttu piirnevas liikmesriigis, olema lubatud üldise pöördmaksustamise mehhanismi teatavatel tingimustel kohaldada, kui muud kontrollimeetmed oleksid pettuseohu vältimisel ebapiisavad.
välja jäetud
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Kui liikmesriik otsustab kohaldada üldist pöördmaksustamise mehhanismi, peaks ta seda kohaldama kõikide kindlaksmääratud arvekünnist ületavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes. Üldine pöördmaksustamise mehhanism ei tohiks piirduda ühegi konkreetse sektoriga.
(6)  Kui liikmesriik otsustab kohaldada üldist pöördmaksustamise mehhanismi, peaks ta seda kohaldama igasuguse kindlaksmääratud tehingukünnist ületava riigisisese kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes. Üldine pöördmaksustamise mehhanism ei tohiks piirduda ühegi konkreetse sektoriga.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Selleks et oleks võimalik hinnata, kas üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtt ühes liikmesriigis ei too kaasa pettuse kandumist teistesse liikmesriikidesse, samuti siseturu toimimist mõjutavate võimalike häirete ulatust, on asjakohane näha ette üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldavate liikmesriikide ja teiste liikmesriikide vahel teabe vahetamise kohustus. Kogu sellise teabevahetuse suhtes tuleks kohaldada isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse sätteid. Need sätted näevad ette erandid ja piirangud liikmesriikide ja liidu huvide kaitsmiseks maksustamise valdkonnas.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik
Kuni 30. juunini 2022 võib liikmesriik erandina artiklist 139 näha üldise pöördmaksustamise mehhanismina ette, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tarnitakse kaupu ja teenuseid, kellele tarnitavate kaupade ja teenuste maksumus ületab 10 000 eurot arve kohta.
Kuni 30. juunini 2022 võib liikmesriik erandina artiklist 139 näha üldise pöördmaksustamise mehhanismina ette, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tarnitakse kaupu ja osutatakse teenuseid, kellele tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste maksumus ületab 25 000 eurot arve kohta.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
(a)  käibemaksu alalaekumine (väljendatuna protsendina käibemaksukohustuste kogusummast) on viis protsendipunkti üle ELi keskmise;
a)  arvutatuna vastavalt komisjoni poolt 23. augustil 2016 avaldatud käibemaksu alalaekumist käsitlevas 2016. aasta lõpparuandes esitatud meetodile ja andmetele oli tema käibemaksu alalaekumine 2014. aastal (väljendatuna protsendina käibemaksukohustuste kogusummast) vähemalt 15 protsendipunkti üle ühenduse käibemaksu alalaekumise mediaani;
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  karussellpettuse tase on üle 25 % kogu käibemaksu alalaekumise summast;
b)  tema karussellpettuse tase on, tuginedes mõjuhinnangule, mis oli lisatud käesoleva artikli seadusandlikule ettepanekule, punktis a osutatud aruandes nimetatud aastal üle 25 % kogu käibemaksu alalaekumise summast ning
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
(c)  on tehtud kindlaks, et muud kontrollimeetmed ei ole piisavad karussellpettuse vastu võitlemiseks tema territooriumil.
c)  ta on teinud kindlaks, et muud kontrollimeetmed ei ole piisavad karussellpettuse vastu võitlemiseks tema territooriumil, täpsustades eelkõige, milliseid kontrollimeetmeid on kohaldatud ja mis olid konkreetsed tulemuslikkuse puudumise põhjused, samuti täpsustades põhjused, miks käibemaksualane halduskoostöö on osutunud ebapiisavaks, ning
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik 2 – punkt c a (uus)
ca)  ta on teinud kindlaks, et maksukohustuse täitmisest saadav hinnanguline kasu ja maksusumma, mille kogumist eeldatakse üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtmise tulemusena, kaaluvad üles üldise eeldatava lisakoormuse ettevõtetele ja maksuhalduritele vähemalt 25 % võrra, ning
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik 2 – punkt c b (uus)
cb)  ta on teinud kindlaks, et ettevõtetele ja maksuhalduritele üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtmise tulemusena tekkivad kulud ei ole suuremad muude kontrollimeetmete kohaldamisest tulenevatest kuludest.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 1 – lõik 3
Liikmesriigid lisavad lõikes 4 osutatud taotlusele käibemaksu alalaekumise arvutuse vastavalt viimases komisjoni avaldatud käibemaksu alalaekumist käsitlevas aruandes esitatud meetoditele ja andmetele.
Liikmesriigid lisavad lõikes 4 osutatud taotlusele teise lõigu punktis a osutatud käibemaksu alalaekumise arvutuse vastavalt komisjoni avaldatud käibemaksu alalaekumist käsitlevas aruandes esitatud meetodile ja andmetele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 2
2.  Kuni 30. juunini 2022 võib liikmesriik näha ette, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tarnitavate kaupade ja teenuste maksumus ületab 10 000 eurot arve kohta, kui:
välja jäetud
(a)  sellel liikmesriigil on ühine piir liikmesriigiga, kellel on lubatud üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldada;
(b)  selle liikmesriigi puhul on suur oht, et pettus kandub tema territooriumile üldise pöördmaksustamise mehhanismi lubamise tõttu naaberliikmesriigis,
(c)  on tehtud kindlaks, et muud kontrollimeetmed ei ole piisavad pettuse vastu võitlemiseks tema territooriumil.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 3
3.  Üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldavad liikmesriigid kehtestavad asjakohased ja tulemuslikud elektroonilised aruandluskohustused kõigile maksukohustuslastele, eelkõige maksukohustuslastele, kes tarnivad või ostavad kaupu ja teenuseid, mille suhtes kõnealust mehhanismi kohaldatakse.
3.  Üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldavad liikmesriigid kehtestavad asjakohased ja tulemuslikud elektroonilise aruandluse kohustused kõigile maksukohustuslastele, eelkõige neile, kes tarnivad või saavad kaupu või osutavad või saavad teenuseid, mille suhtes kõnealust mehhanismi kohaldatakse, eesmärgiga tagada üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise tõhus toimimine ja jälgimine.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  üksikasjalik põhjendus lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmise kohta;
a)  üksikasjalik põhjendus lõikes 1 osutatud tingimuste täitmise kohta ning
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 4 – lõik 1 – punkt b
(b)  üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise alguskuupäev ja kohaldamisperiood;
b)  üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise alguskuupäev ja kohaldamisperiood ning
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  meetmed maksukohustuslaste teavitamiseks üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise algusest;
c)  meetmed maksukohustuslaste teavitamiseks üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise algusest ning
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
(d)  lõikes 3 osutatud kaasnevate meetmete üksikasjalik kirjeldus.
d)  lõikes 2 osutatud kaasnevate meetmete üksikasjalik kirjeldus.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 7 – lõik 1
Üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldavad liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande hiljemalt kaks aastat pärast üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise algust. Selles aruandes antakse üksikasjalik hinnang üldise pöördmaksustamise mehhanismi tulemuslikkuse kohta.
Üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldav liikmesriik esitab elektrooniliselt kõigile liikmesriikidele:
a)   nende isikute nimed, kelle suhtes on üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise alguskuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul algatatud kas kriminaal- või haldusmenetlus käibemaksupettuse eest,
b)   nende isikute nimed, sealhulgas juriidiliste isikute korral nende juhatajate nimed, kelle käibemaksukohustuslasena registreerimine kõnealuses liikmesriigis lõpetati üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtu ajal, ning
c)   nende isikute nimed, sealhulgas juriidiliste isikute korral nende juhatajate nimed, kes ei ole üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtule järgnenud kahe järjestikuse maksustamisperioodi kohta esitanud oma käibedeklaratsiooni.
Punktides a ja b osutatud teave esitatakse hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõttu ning seda ajakohastatakse seejärel iga kolme kuu tagant. Punktis c osutatud teave esitatakse hiljemalt üheksa kuu möödumisel pärast üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõttu ning seda ajakohastatakse seejärel iga kolme kuu tagant.
Üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldavad liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande hiljemalt ühe aasta möödumisel pärast üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise algust. Selles aruandes antakse üksikasjalik hinnang üldise pöördmaksustamise mehhanismi tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 8 – lõik 1
Liikmesriigid, kes ei kohalda üldist pöördmaksustamise mehhanismi, esitavad komisjonile vahearuande seoses tema territooriumile teises liikmesriigis üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamisest tuleneva mõju kohta hiljemalt 30. juuniks 2019, kui kõnealuseks kuupäevaks on üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldatud ühes liikmesriigis vähemalt üks aasta.
Liikmesriigid, kes kõnealust mehhanismi ei kohalda, esitavad komisjonile vahearuande nende territooriumile teistes liikmesriikides üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamisest tulenenud mõju kohta. Kõnealune aruanne esitatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamist ühes liikmesriigis ühe aasta jooksul.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 199c – lõige 10 – punkt a
a)  muutused käibemaksu alalaekumises;
välja jäetud
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2
Seda kohaldatakse kuni 30. septembrini 2022.
Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2022.

Schengeni acquis’ sätete täielik kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias
PDF 136kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (2018/2092(INI))
P8_TA(2018)0497A8-0365/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli (11997D/PRO/02),

–  võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõiget 2,

–  võttes arvesse 29. septembri 2010. aasta ja 8. juuli 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõusid 14142/2010 ja 14142/1/2010 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõud 14302/3/11 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise raamistiku kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(1),

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta, 22. ja 23. septembri 2011. aasta, 25. ja 26. oktoobri 2012. aasta, 7. ja 9. märtsi 2013. aasta ning 5. ja 6. detsembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Schengeni alaga(2),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2015. aasta Schengeni ala toimimist käsitlevat kaheksandat poolaastaaruannet (COM(2015)0675),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsust (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(4),

–  võttes arvesse 18. aprilli 2018. aasta nõukogu otsuse eelnõud, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (15820/1/2017),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0365/2018),

A.  arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu Euroopa Liiduga ühinemisel 2007. aastal; arvestades, et Bulgaaria teatas 2008. aastal valmisolekust Schengeni ala liikmesriikide ekspertidest koosneva Schengeni hindamise töörühma (SCH‑EVAL) läbiviidava hindamise alustamiseks; arvestades, et Rumeenia teatas 2007. ja 2008. aastal valmisolekust alustada SCH‑EVALi teostatavaid hindamisi;

B.  arvestades, et SCH‑EVALi ekspertide tasandil ja nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta järeldustes kinnitati Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Bulgaarias ja Rumeenias ning nende kahe riigi valmisolekut Schengeni acquis’ kõigi sätete rakendamiseks; arvestades, et nõukogu kinnitas oma 8. juuli 2011. aasta otsuse eelnõus, et Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud kõikides valdkondades, nimelt andmekaitse, õhupiiride, maismaapiiride, politseikoostöö, Schengeni infosüsteemi, merepiiride ja viisade vallas; arvestades, et lisaks Euroopa Liidu välispiiride haldamise probleemile tähendas Schengeni hindamisprotsess seda, et mõlemad riigid restruktureerivad põhjalikult oma piirivalvesüsteemid ja investeerivad õiguskaitsealase võimekuse suurendamisse; arvestades, et 2005. aasta ühinemisakti kohaselt on Schengeni hindamisprotsessi edukas läbiviimine ainuke eeltingimus Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks, sealhulgas kontrolli kaotamiseks sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia valmisolekut Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks on korduvalt tunnustanud nii nõukogus esindatud riigipead ja valitsusjuhid kui ka komisjon ja Euroopa Parlament, viimati 27. septembri 2017. aasta komisjoni teatises ja Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioonis;

C.  arvestades, et oma 29. septembri 2010. aasta otsuse eelnõus tegi nõukogu ettepaneku Bulgaarias ja Rumeenias täielikult kohaldada Schengeni acquis’d ning kaotada kontroll sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis kiitis Euroopa Parlament selle otsuse heaks ja palus nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõud oluliselt muuta;

D.  arvestades, et 2011. aasta septembris tutvustas nõukogu eesistujariik ettepanekut kohaldada Bulgaarias ja Rumeenias osaliselt Schengeni acquis’ sätteid, nimelt kaotada kontroll nende riikide sisepiiridel üksnes merel ja õhuruumis ning näha ette hilisem eraldi otsus maismaapiiride kohta;

E.  arvestades, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldustes kinnitatakse korduvalt nõukogu kohustust võtta tulevikus mis tahes otsused, mis käsitlevad Bulgaaria ja Rumeenia liidusisestel piiridel kontrolli kaotamist, vastu kaheetapilist lähenemisviisi kasutades; arvestades, et nimetatud otsuse vastuvõtmist justiits- ja siseküsimuste nõukogus on korduvalt edasi lükatud;

F.  arvestades, et nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsusega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile; arvestades, et nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsuse eelnõus tehti ettepanek Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete täielikuks kohaldamiseks mõlemas liikmesriigis;

G.  arvestades, et ei 2005. aasta ühinemisaktis ega Schengeni hindamismehhanismis ei tehta ettepanekut kaotada kontroll sisepiiridel maal, merel ja õhuruumis eri aegadel; arvestades, et kõik varasemad Schengeni ala laienemised kinnitati üheainsa õigusaktiga;

H.  arvestades, et Schengeni ala kehtiv korraldus on ainulaadne ja üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi, mis võimaldab isikute vaba liikumist üle Schengeni ala sisepiiride; arvestades, et see on saanud võimalikuks tänu sellistele eri kompensatsioonimeetmetele nagu Schengeni infosüsteemi rajamine teabevahetuse parandamiseks ja hindamismehhanismi loomine, et kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriikides ja suurendada vastastikust usaldust Schengeni ala toimimise suhtes;

I.  arvestades, et Schengeni alal liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamine või taaskehtestamine mõjutab oluliselt Euroopa kodanike ja kõigi nende elu, kes saavad kasu ELi‑sisese vaba liikumise põhimõttest, ja õõnestab tõsiselt nende usaldust Euroopa institutsioonide ja integratsiooni vastu; arvestades, et see toob kaasa otsesed tegevus- ja investeerimiskulud piiriüleste töötajate, turistide, maanteeveofirmade ja avaliku sektori haldusasutuste jaoks, mis avaldaks halvavat mõju liikmesriikide majandusele ja ELi siseturu toimimisele; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia suhtes sisepiiridel toimuva kontrolli säilitamine kahjustab mõlema liikmesriigi eksporti ja importi ning vedusid mõningatesse Euroopa lõunaosa suurimatesse tsiviil- ja kaubasadamatesse ja neist sadamatest välja ning see tähendab kasumite kaotamist ja kulude kasvu; arvestades, et piirikontrolli taaskehtestamisega seotud kulud Euroopa Liidu jaoks on hinnanguliselt 0,05–20 miljardit eurot ühekordsete kuludena ja 2 miljardit eurot iga-aastaste tegevuskuludena(6);

J.  arvestades, et Schengeni alas liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamist või taaskehtestamine näib ajendavat pigem ettekujutus ohust avalikule korrale ja sisejulgeolekule kui kindlad tõendid reaalse tõsise ohu esinemisest; arvestades, et varem ühinenud liikmesriikides Schengeni acquis’ täieliku rakendamise tulemusena toimunud kontrolli kaotamine sisepiiridel ei ole toonud kaasa kuritegevuse kasvu; arvestades, et Schengeni ala laienemisega 2007. aastal seondub varavastaste kuritegude määra vähenemine nii Schengeni alaga äsja ühinenud liikmesriikides kui ka Schengeni alaga varem ühinenud liikmesriikides ning see ei ole vähendanud ELi kodanike turvatunnet(7);

1.  tuletab meelde, et kõik vajalikud tingimused Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks olid Bulgaarias ja Rumeenias täidetud juba 2011. aastal;

2.  avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole seitsme aasta jooksul võtnud vastu otsust Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias, vaatamata komisjoni ja Euroopa Parlamendi korduvatele selleteemalistele pöördumistele;

3.  on seisukohal, et ettepanek jagada sisepiiridel kontrolli kaotamine kaheks õigusaktiks, eesmärgiga kehtestada maismaa-, mere- ja õhupiiridel kontrolli kaotamiseks erinevad tähtajad, on märkimisväärselt erinev 29. septembri 2010. aasta nõukogu otsuse eelnõust, mille Euroopa Parlament heaks kiitis;

4.  tuletab meelde, et nõukogu võib teha otsuse Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias alles pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga – see kohustus tuleneb 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikest 2; kordab oma palvet, et nõukogu teavitaks Euroopa Parlamenti, kui ta kavatseb parlamendi poolt tema 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

5.  väljendab muret seoses asjaoluga, et kaheetapilise lähenemisviisi kasutuselevõtt võib negatiivselt mõjutada Schengeni ala edasist laienemist; rõhutab, et kui nõukogus üksmeelt ei saavutata, seab see kahtluse alla ELi aluslepingute sätete ühetaolise kohaldamise ja ELi usaldatavuse ning see õõnestab jätkuvalt üldsuse toetust ELi ühistele poliitikavaldkondadele, kuna annab tunnistust liikmesriikide ja nende kodanike ebavõrdsest kohtlemisest ja tekitab liidus kunstlikke eraldusjooni; väljendab muret, et selline tegevus soodustab kogu Euroopas populismi ja natsionalismi tõusu, mis ohustab tõsiselt ELi toimimist;

6.  toonitab asjaolu, et inimeste vaba liikumine üle liidu sisepiiride tänu Schengeni acquis’ lisamisele ELi õigusraamistikku on üks ELi peamisi saavutusi; rõhutab, et muude poliitikavaldkondade, näiteks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi puudused ei tohiks Schengeni ala toimimist ega laienemist negatiivselt mõjutada;

7.  väljendab heameelt nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsuse vastuvõtmise üle, millega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile, ja nõukogu ettepaneku üle Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete täielikuks kohaldamiseks mõlemas liikmesriigis; väljendab kahetsust asjaolu üle, et nende otsuste vastuvõtmine ei järgnenud vahetult 2011. aastal toimunud Schengeni hindamisprotsessi edukale lõpuleviimisele, vaid see algatati ajutise meetmena, et täita eeltingimused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks, mis eeldatavasti võetakse kasutusele 2020. aastaks; on seisukohal, et kõnealused õigusaktid on samm edasi selle poole, et kaotada teabelüngad Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate ja osaliselt kohaldavate liikmesriikide vahel; nõuab tungivalt, et nende õigusaktide vastuvõtmine ei tohiks kontrolli kaotamist sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis veelgi edasi lükata; märgib, et nende otsuste vastuvõtmisega hakkavad Bulgaaria ja Rumeenia jagama kõiki täieõigusliku Schengeni ala liikmesusega kaasnevaid ülesandeid ja kohustusi, kuid mitte kõiki hüvesid;

8.  rõhutab, et Schengeni acquis ei olnud kavandatud hõlmama erineva õigusliku seisundiga liikmesriike; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu pikaajaline tegevusetus on tekitanud vajaduse eristada teabe- ja piirihaldussüsteemidega seotud ELi õigusaktides selgelt neid liikmesriike, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, nendest, kes teevad seda osaliselt; väljendab muret selle üle, et sellega kodifitseeritakse õiguslikult vaba liikumist võimaldava Schengeni ala ja seda mittevõimaldava Schengeni ala tegelik samaaegne olemasolu, mis võib tekitada lünki teabevahetuses ja seadusandluses ning isoleerida teineteisest õigus- ja siseasjade valdkonnad;

9.  rõhutab, et seoses Schengeni acquis’ täieliku kohaldamisega ei tohiks kasutusele võtta ühtegi lisakriteeriumi ega seost teiste liidu mehhanismide ja poliitikameetmetega, mis ei ole hõlmatud 2005. aasta ühinemisaktis sätestatud eeltingimustega; see hõlmab ka koostöö- ja kontrollimehhanismi, piiramata nimetatud mehhanismi kohaldamist; kutsub liikmesriike üles tegema Schengeni ala laiendamise otsust üksnes selle põhjal, kas kandidaat täidab pärast Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Schengeni acquis’ kohaldamiseks nõutavaid tingimusi;

10.  nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks oma 29. septembri 2010. aasta (14142/2010) otsuse eelnõu põhjal võimalikult kiiresti uue otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning võtaks viivitamatult ühe õigusaktina vastu otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis;

11.  kutsub nõukogu üles kasutama sama lähenemisviisi Horvaatia puhul ja kinnitama tema täielikku ühinemist Schengeni alaga kohe, kui Horvaatia on viinud edukalt lõpule Schengeni hindamismenetluse ning vajalikud kriteeriumid on täidetud;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 160.
(2) ELT C 94 E, 3.4.2013, lk 13.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0228.
(4) ELT L 269, 19.10.2017, lk 39.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0253.
(6) van Ballegooij, W. „The Cost of Non-Schengen: Civil Liberties, Justice and Home Affairs aspects“. (Schengeni mõõtme puudumisest tulenevad kulud. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade aspektid.) Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude aruanne. Euroopa lisaväärtuse üksus, 2016, lk 32.
(7) Samas, lk 28 ja 31.


Sõjaväeline liikuvus
PDF 142kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon sõjaväelise liikuvuse kohta (2018/2156(INI))
P8_TA(2018)0498A8-0372/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. juunil 2016. aastal esitatud dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta, 26. juuni 2015. aasta, 15. detsembri 2016. aasta, 9. märtsi 2017. aasta, 22. juuni 2017. aasta, 20. novembri 2017. aasta, 14. detsembri 2017. aasta ja 28. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2017. aasta teatist „Aruteludokument Euroopa kaitse tuleviku kohta“ (COM(2017)0315),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2017. aasta ühisteatist „Sõjaväelise liikuvuse parandamine Euroopa Liidus“ (JOIN(2017)0041),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. märtsi 2018. aasta ühisteatist sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta (JOIN(2018)0005),

–  võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri(1),

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovitust alalise struktureeritud koostöö rakendamise tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi ning NATO peasekretäri 8. juuli 2016. aasta ja 10. juuli 2018. aasta ühisdeklaratsioone, Euroopa Liidu Nõukogu ja NATO nõukogu 6. detsembril 2016. aastal ja 5. detsembril 2017. aastal heaks kiidetud ühiseid ettepanekuid ühisdeklaratsioonide rakendamiseks ning 14. juunil ja 5. detsembril 2017. aastal ja 6. juunil 2018. aastal esitatud eduaruandeid nende rakendamise kohta, sealhulgas asjaomaseid nõukogu järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2017. aasta ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi ühisdeklaratsioonide rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 11. juuli 2018. aasta Brüsseli deklaratsiooni Atlandi‑ülese julgeoleku ja solidaarsuse kohta ning samal kuupäeval vastu võetud NATO Brüsseli tippkohtumise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa kaitsekoostöö liidu kohta(4) ja oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni ELi ja NATO suhete kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0372/2018),

A.  arvestades, et ajal, mil valitseb geopoliitiline ebastabiilsus ja strateegiline keskkond muutub ebasoodsamaks, pannakse üha enam proovile liidu aluseks olevad põhiväärtused – demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriik, nagu ka kindlatel reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem ja Euroopa ühtsus;

B.  arvestades, et usutav heidutus ning kriisilahenduse ja Mandri-Euroopa kaitsmise planeerimine sõltub suutlikkusest väed koos väljaspoolsete liitlasjõududega kiiresti ja tõhusalt liikvele viia;

C.  arvestades, et 1989. aasta järgse „rahudividendi“ nautimise ajal on kaitsevajaduste rahuldamine relvajõudude liikuvuse ja taristute osas kogu Euroopas järk-järgult kahanenud;

D.  arvestades, et EL püüab täielikus koostöös NATOga toimida ülemaailmselt julgeoleku tagajana, kel lasub vastutus rahu ja stabiilsuse tagamise eest nii liidu sees kui ka väljaspool seda ning kohustus tagada oma kodanike ja territooriumi julgeolek, kasutades selleks ulatuslikku ja ainulaadset valikut poliitikameetmetest, instrumentidest ja vahenditest;

E.  arvestades, et vastavalt oma ülemaailmse strateegia eesmärkidele võtab Euroopa Liit rohkem vastutust omaenda kaitse ja julgeoleku tagamise eest ja partnerina rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel, eelkõige oma naabruses, kuid ka kaugemal, ning tugevdab ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale tuginedes oma strateegilist sõltumatust;

F.  arvestades, et liit peab tõhusa välis- ja julgeolekupoliitika abil tugevdama oma strateegilist sõltumatust, et säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, tagades samas nii oma kodanike kui ka ÜJKP missioonidega seotud isikute turvalisuse, et kaitsta oma huve ja alusväärtusi üheaegselt tulemusliku mitmepoolsuse edendamisega;

G.  arvestades, et kui EL tahab saada vastupanuvõimeliseks ning tugevdada oma strateegilist sõltumatust kaitse-, terrorismivastase võitluse ja küberturvalisuse valdkonnas, peab ta suutma otsustada ja tegutseda kolmandate osapoolte suutlikkusest sõltumata;

H.  arvestades, et standardimine ja koostegutsemisvõime taristute ja riigihangete tasandil on strateegilise sõltumatuse, kaitsekoostöö liidu ja tõhusa sõjaväelise liikuvuse saavutamise peamised eeldused;

I.  arvestades, et hästitoimiv sõjaväeline liikuvus on saavutatav vaid juhul, kui kõik liikmesriigid on täiel määral kaasatud ja pühendunud ning teevad kõigi liikmesriikide vahendeid, vajadusi ja piirkondlikke erisusi arvestades mõjusalt koostööd NATOga kooskõlas asjakohaste ELi tasandi algatustega, et luua sidusate ja üksteist täiendavate projektide abil julgeolekuvajadustele vastav tõhus üleeuroopaline taristu;

J.  arvestades, et sõjaväeline liikuvus on sõjalise tegevuse strateegiline ja operatiivne tugi, mis suurendab liidu strateegilist sõltumatust ning hõlbustab liidu sõjaliste eesmärkide saavutamiseks liikmesriikide jõudude kasutamist, ümberpaigutamist ja toetamist;

K.  arvestades, et Euroopa Liidu ees seisvad hübriidsed ja erisuunalised probleemid tulevad eeskätt Kaug‑Põhjast, Idast, Balkani poolsaarelt ja Lõuna-/Vahemere piirkonnast; arvestades, et neil suundadel (põhja‑lõuna, ida‑lääne suund) vahendite ja kaupade kiiremal ja ladusamal kasutuselevõtmisel võiks olla arvestatava vastutegutsemise võimaldamiseks määrav tähtsus;

L.  arvestades, et 2016. aastal leppisid liitlased NATO Varssavi tippkohtumisel kokku alliansi heidutus- ja kaitsepositsiooni (Deterrence and Defence Posture) tugevdamises ning on suurendanud reageerimisjõudude valmisolekut, olles nende eesmärkide täitmiseks käivitanud tugevdatud ja olukorrale kohandatud kohaloleku;

M.  arvestades, et sõjaväeline liikuvus on konkreetne meede, mis peab rahuldama liidu konkreetsed julgeoleku- ja kaitsevajadused ning mis on osa ÜJKPst; arvestades, et ELi liikmesriikide kollektiivne kaitse ja julgeolek ning võime välisriikides kriisiolukorras sekkuda sõltub suurel määral võimest liitlaste vägesid ning kriisiohjamise tsiviilpersonali, materjale ja varustust vabalt ja kiiresti läbi üksteise territooriumi ja liidu piiridest väljapoole transportida; arvestades, et 22 ELi liikmesriiki on ka NATO liikmed, nad on ühinenud kollektiivkaitse kohustusega ning neil on ühtne relvajõudude ja transpordi taristu; arvestades, et transporditaristusse kavandatud investeeringud tuleb julgeoleku- ja kaitsevajadustega paremini ühtlustada;

N.  arvestades, et arvukad füüsilised, juriidilised ja regulatiivsed takistused raskendavad sageli selliseid liikumisi, põhjustades olulisi viivitusi ja ähvardades seeläbi kahjustada tegevuse eesmärki, eriti kriisiolukordades; arvestades, et NATO raames viimastel aastatel korraldatud üleeuroopalised sõjalised õppused on näidanud, kui äärmiselt tähtis on sõjaliste eesmärkide saavutamiseks sobiv transporditaristu;

O.  arvestades, et ELi käsutuses on tugevad poliitikameetmed ja vahendid, millega saab aidata liikmesriikidel täita nende sõjaväelise liikuvuse vajadusi ja rahvusvahelisi kohustusi;

P.  arvestades, et 28. märtsil 2018. aastal esitasid komisjon ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõjaväelise liikuvuse tegevuskava, mis sisaldab ELi ja selle liikmesriikide võetavate meetmete ajakava; arvestades, et tegevuskava rakendamist on alustatud sõjaväelise liikuvuse alaste ühiste sõjaliste vajaduste väljaselgitamisega ELis ja väljaspool seda ning ettepanekuga rahastada sõjaväelist liikuvust järgmises mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa ühendamise rahastu kaudu, mis võimaldab rahastada transporditaristu kahesuguse, st nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutamisega seotud projekte;

Q.  arvestades, et nõukogu 25. juuni 2018. aasta järeldustes kutsutakse liikmesriike üles viivitamata ja hiljemalt 2024. aastaks võtma riiklikul tasandil meetmeid sõjaväelise liikuvuse tõhustamiseks ning liikmesriikide õigusakte järgides lihtsustama asjaomaseid norme ja menetlusi kooskõlas tegevuskavaga ning liidus ja liiduväliselt sõjaväelisele liikuvusele kohaldatavate sõjaliste nõuetega;

R.  arvestades, et komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevuse täiendamiseks on alalise struktureeritud koostöö raames algust tehtud sõjaväelise liikuvuse projektiga; arvestades, et sellele tegevusele peaks lisanduma veel üks alalise struktureeritud koostöö projekt, milles keskendutaks logistikakeskustele Euroopas ja operatsioonide toetamisele; arvestades, et niisuguste logistiliste vajaduste seisukohalt on äärmiselt tähtis eesmärk võimaldada taristute kahesugust kasutust; arvestades, et lisaks sellele on liikmesriigid võtnud sõjaväelise liikuvusega seotud kohustusi osana siduvamatest kohustustest, mille täitmist nõutakse struktureeritud koostöö protokollis; arvestades, et alalise struktureeritud koostöö projekte tuleks välja töötada koostöös NATOga; arvestades, et vaja oleks alalise struktureeritud koostöö projekti, mis lahendaks Euroopa Liidu lepingu artikli 43 lõikes 1 sätestatud sõjaliste ülesannetega seotud liikuvuse, eriti meritsi ja õhuteed pidi varustamisega seotud raskused;

S.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu on ühine ja keskselt juhitav rahastamisprogramm, mille eesmärk on edendada transpordi, energeetika ja digitaalteenuste valdkonnas hästitoimiva, kestliku ja sidusa üleeuroopalise võrgu (TEN) arendamist, mille juures tuleks keskenduda piiriülese ühenduse hõlbustamisele, kitsaskohtade kõrvaldamisele ning rahvusvahelise koostöö ja kooskõlastamise kaudu selge ELi lisaväärtuse pakkumisele; arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek aastateks 2021–2027 sisaldab Euroopa ühendamise rahastu transpordisektori eelarverea all uut rahastamispaketti sõjaväelise liikuvuse vajaduste katmiseks; arvestades, et ülimalt soovitav on säilitada ja suurendada veelgi Euroopa ühendamise rahastu tõhusust;

T.  arvestades, et Euroopa Kaitseagentuur juhib sõjaväelise liikuvuse valdkonnas mitut projekti seoses diplomaatiliste lubade ja ELi mitmeliigilise transpordi keskustega, samuti hiljuti algatatud sihtotstarbelisi programme seoses piiriülese liikumise lubade väljastamise menetluste ja tolliga seotud sõjaliste nõuete ühtlustamisega; arvestades, et Euroopa Kaitseagentuuri ja komisjoni töö peab olema selgelt ja sidusalt kooskõlastatud, et aidata liikmesriikidel teatavad tegevuskava aspektid lõplikult välja töötada; arvestades, et konsultatsiooniprotsessis tuleb arvesse võtta liikmesriikide vajadusi, prioriteete ja sõjalisi nõudeid;

U.  arvestades, et sõjaväeline liikuvus nimetati ühisdeklaratsioonide rakendamist käsitlevates ühistes ettepanekutes hiljuti ELi ja NATO koostöö seisukohast esmatähtsaks valdkonnaks ning selle prioriteetsust kinnitati veel kord uues ühisdeklaratsioonis ja Brüsseli deklaratsioonis Atlandi-ülese julgeoleku ja solidaarsuse kohta; arvestades, et EL on võtnud üle NATO sõjaväelise liikuvuse standardid, sealhulgas NATO üldised transporditaristu parameetrid;

V.  arvestades, et NATO keskendub oma Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja (SACEUR) vastutusala edenduskavaga ka enda logistilise võimekuse parandamisele, eelkõige kohandades õigusakte ja menetlusi, täiustades juhtimist ja kontrolli, suurendades transpordivõimekust ja ajakohastades taristut; märgib sellega seoses, et loodud on kaks uut väejuhatust, ühendvägede juhatus Norfolkis ja toetava tegevuse ühendväejuhatus Ulmis;

W.  arvestades, et alates 2019. aastast on kolm neljast raamistikus osalevast riigis, kes NATO tugevdatud kohalolekus idasuunal vägesid rakendavad, pärit väljastpoolt ELi; arvestades, et USA, Kanada ja Ühendkuningriigi püsiv kohalolek Euroopas ja nende lisajõudude kohaletoimetamine on Euroopa julgeoleku jaoks määrava tähtsusega;

X.  arvestades, et sõjaväeliste logistiliste varude, sealhulgas laskemoona ja kütuse tõhusam eelpaigutamine aitab liikuvusega seotud pingeid mõneti leevendada;

Y.  arvestades, et kõikidest nimetatud institutsioonilistest meetmetest hoolimata peab paranema eelkõige ELi liikmesriikide sõjaväelise liikuvuse võime ning nad peavad kohandama oma riiklikke taristuid ja regulatiivset keskkonda; arvestades, et arvukate lahendamist vajavate küsimuste tõttu nõuab see kogu valitsemist hõlmavat lähenemisviisi; arvestades, et selle ühise jõupingutuse elluviimisel tuleb täiel määral järgida ELi liikmesriikide otsustusprotseduure ja põhiseaduslikke nõudeid ning samas arvestada ka ELi ja NATO koostöös tuvastatud sõjaväelise liikuvuse nõudeid;

Z.  arvestades, et sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohaselt ja nagu näitas Eesti eesistumise ajal 2017. aastal algatatud üleeuroopalise transpordivõrgu Põhjamere‑Balti koridori riikide katseanalüüs, ei ole paljude maanteesildade maksimaalne kõrgus maapinnast ja kandevõime sõjaväemasinate jaoks piisav ning suuremõõdulise sõjaväevarustuse vedamiseks raudteel ei jätku laadimisvõimsusi;

1.  rõhutab, et sõjaväeline liikuvus on oluline strateegiline vahend, mis võimaldab ELil järgida oma julgeoleku- ja kaitsevaldkonna huvisid tulemuslikult ja vastastikku täiendaval viisil teiste selliste organisatsioonidega nagu NATO, ning see ei peaks piirduma vaid füüsiliste, juriidiliste ja taristust tingitud takistuste kõrvaldamisega; rõhutab vajadust parandada NATO kiirreageerimisvõimekuse huvides sõjaväelist liikuvust, sest see tugevdaks meie kollektiivset julgeolekut ja võiks suurendada ELi panust rahvusvahelisse stabiilsusse ja julgeolekusse; väljendab heameelt asjaolu üle, et sõjaväeline liikuvus on viimasel ajal pälvinud kõigilt asjaomastelt osalejatelt suurt tähelepanu; märgib, et see parandab Euroopa valmisolekut ja suurendab meie heidutusjõudu võimalike vastaste ja kriisiolukordade suhtes ning aitab saavutada kaitse- ja julgeolekupoliitikas ELi seatud eesmärke, sealhulgas poliitilist, operatiivset ja tööstuslikku strateegilist sõltumatust;

2.  rõhutab, et liidus sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kehtestamine on osa suuremast eesmärgist parandada ELis liikuvust ning üksiti lahendada ÜJKPs välja toodud logistilised ja liikuvusalased probleemid; selleks on väga tähtis ühtlustada piiriülesed nõuded ja tollieeskirjad ning haldus- ja õigusmenetlused; ELi ühisettevõtetel on oluline roll haldus- ja õigusmenetluste ühtlustamisel nii Euroopa ühendamise rahastu kui ka sõjaväelise liikuvuse tegevuskava tarvis; tuleb loota, et kahesugune (tsiviil- ja kaitsealane) liikuvus mõjub positiivselt Euroopa ühendamise rahastu arengule, aitab lahendada eelarveküsimusi ning rahuldada uusi ja tulevasi vajadusi;

3.  rõhutab, et Euroopa kaitsekoostöö liidu edendamine ning strateegilise sõltumatuse ja iseseisva vastupanuvõime arendamine ei tohiks suurendada pingeid ELi suhetes strateegilise tähtsusega piirkondlike osalistega;

4.  rõhutab, et sõjaväelise liikuvuse saavutamine Euroopas sõltub ennekõike liikmesriikide võetavatest kohustustest ja poliitilisest tahtest, ning ELi osa selles peaks olema protsessi juhtimine: nõuete raamistiku loomine, rahastuse võimaldamine, protokollide koostamine tehnika ja inimeste tõhusa liikumise hõlbustamiseks, koostöö edendamine ja foorumite loomine parimate tavade, teabe ja kogemuste vahetamiseks, milles osaleksid nii tsiviil- kui ka sõjaväeasutused; toonitab, et hästitoimiv sõjaväeline liikuvus toob kasu kõikidele liikmesriikidele, tõhustades nende ühendatust nii sõjalises kui ka tsiviilvaldkonnas; rõhutab vajadust austada kõigi liikmesriikide otsustusmenetlusi ja põhiseaduslikke norme;

5.  rõhutab, kui oluline on edendada liikmesriikide vahel valdkondadevahelist koostööd (koostoimet), et arendada tõhusat, koostalitlusvõimelist, turvalist, mitmeliigilist, arukat ja säästvat kahesugust (tsiviil- ja kaitsealast) liikuvust, mis vastab uutele, transpordi digiteerimisega (automatiseerimine ja ühendatus) seotud probleemidele ning vajadusele täita usaldusväärselt ELi kui üleilmse tähtsusega osaleja ülesandeid ja kohustusi kahesuguse (tsiviil- ja kaitsealase) logistika valdkonnas;

6.  toetab kindlalt nõukogu nõudmist, et liikmesriigid koostaksid 2019. aasta lõpuks riiklikud sõjaväelise liikuvuse kavad ja näeksid nende rakendamist prioriteedina; tunnustab nõukogu järeldustes esitatud muid meetmeid seoses 25. juuni 2018. aasta ELi üldstrateegiaga ja nõuab liikmesriikidelt selles sätestatud tähtaegadest kinnipidamist; rõhutab, et edukad jõupingutused sõjaväelise liikuvuse edendamiseks võimaldaksid liikmesriikidel tulemuslikult kavandada nii riiklikku kui ka ühist Euroopa kaitsealast planeerimist ning tõhusalt osaleda ühisõppustel, väljaõppes ja ÜJKP missioonidel ja operatsioonides;

7.  rõhutab liikuvuse tähtsust kriisidele reageerimisel, s.t vajadust vahendid missioonide ja operatsioonide tarvis kiiresti kohale toimetada, tagamaks et säilib ELi kui usaldusväärse üleilmse julgeoleku ja rahu tagaja maine ning et ta suudab tõhusalt toimida näidisstsenaariumites kirjeldatud loodusõnnetuste, humanitaarkriiside ja ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 osutatud sõjaliste ülesannete korral ning järgida vastastikuse abistamise ja solidaarsuse klausleid;

8.  on veendunud, et tõhus sõjaväelise liikuvuse poliitika tugevdab ELi ÜJKP missioone, pidades silmas nende rahvusvahelist mõõdet ja rahuvalve eesmärki, suurendades kaitsevajaduste vahelist koostoimet, ja tugevdades ELi suutlikkust toimida hädaolukorras, ning et paremast sõjaväelisest liikuvusest peaks olema kasu ka ELi piires humanitaarmissioonide korraldamisel ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel; märgib, et suuremast sõjaväelisest liikuvusest oleks ELis ja väljaspool seda kõige rohkem abi kollektiivkaitse valdkonna missioonidel ning riigisisestel või üleeuroopalistel kriisihaldusmissioonidel ja -operatsioonidel; rõhutab siinkohal, et nimetatud valdkonnas toimuv areng aitab neil ELi liikmesriikidel, kes on ka NATO liikmed, täita oma artiklist 5 tulenevaid kohustusi; rõhutab neutraalsete liikmesriikide erilist rolli; tõdeb sellegipoolest, et vastavalt ELi lepingu artikli 42 lõikele 7 ja kooskõlas enda kui NATO liikme kohustustega on liikmesriikidel üheselt mõistetav kohustus anda kõigi nende käsutuses olevate vahenditega abi liikmesriigile, kes langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks;

9.  tunnistab, et tähtis on põhjalikult analüüsida, millised ELi osad või millised liikmesriigid vajavad rohkem sõjaväelise liikuvuse investeeringuid ning kus valitseb suurem väline julgeolekuoht;

10.  tunnistab ettevõtmise keerukust, kuna see hõlmab muu hulgas taristute väljaehitamist, ühiseid standardeid, transpordikorraldust, tolliküsimusi, makse ja liikumislubasid ning kõiki valitsustasandeid kohalikest omavalitsustest kuni rahvusvaheliste organisatsioonideni; kutsub sellega seoses üles looma raamistikke kõigi tasandite nii sõjaväeliste kui ka tsiviilosaliste, sealhulgas NATO ja NATO partnerite kokkuviimiseks, et arutada asjakohaseid küsimusi ja tagada seeläbi lisaväärtuse loomine ning tulemuslik koordineerimine ja rakendamine, ning juhib tähelepanu sellele, et optimaalsete tulemuste saamiseks tuleb liikmesriikidel investeerida haldusasutuste ja institutsioonide töötajate ühiskoolitustesse; väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon on lubanud kaaluda võimalusi tollimenetluste ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks 2018. aasta lõpuks; juhib tähelepanu sellele, et õigusnormide ühtlustamiseks ELis on äärmiselt oluline institutsiooniline koostöö asjaomaste liikmesriikide, organisatsioonide ja asutuste vahel; rõhutab asjaolu, et taristute kahesuguse kasutamise korral ohtlike kaupade veoks tuleks ette näha erikooskõlastamine ja kogemuste vahetamine, et vältida õnnetusi ja samas optimeerida ohutust kogu võrgustikus tervikuna;

11.  märgib, et raskevarustuse ja -sõidukite lühikese etteteatamisega transportimiseks sobiliku raudteeveeremi, eriti lamedapõhjaliste mootorvagunite arv on tublisti vähenenud;

12.  mõistab, et sellises keerukas keskkonnas tegutsemine toob kaasa mitmeid raskusi seoses dubleerimise ja koordineerimisega, samuti kulude tõttu, mis võivad kogu projekti ohtu seada, kui neid piisavalt ei hallata; tunnistab, et ELi transpordisektoris on juba kahesuguse koostöö kogemusi, näiteks ühtne Euroopa taevas (Single Sky); palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada tõhusam koostööraamistik; rõhutab, et sõjaväeliste liikuvusprojektide elluviimiseks on vaja liikmesriikide tihedamat koostööd ning on vaja õhutada koostööd tsiviil- ja sõjalise valdkonna vahel; rõhutab vajadust tegevuse kooskõlastamiseks püsiva struktureeritud koostöö raames välja töötatud sõjaväelise liikuvuse projektidega ning Euroopa Kaitsefondiga seotud projektidega;

13.  rõhutab seetõttu, et ühise strateegilise eesmärgi mõistmine ja ühise kava väljatöötamine ning koostöö liikmesriikide vahel on edu saavutamiseks vältimatult vajalik; juhib tähelepanu sellele, et tulemusliku strateegilise sõltumatuse saavutamiseks on vältimatu sidus sõjaline planeerimine, mis tugineb varustuse ja relvastuse standardimisele ja koostalitlusvõimele, strateegilisele doktriinile ja juhtimisprotsessidele; väljendab sellega seoses heameelt sõjaväelise liikuvuse tegevuskava üle, milles nähakse ette konkreetsed sammud erinevatele institutsioonidele ja ELi liikmesriikidele ning tunnistatakse üleeuroopalise transpordivõrgu strateegilist tähtsust; väljendab heameelt liikmesriikide võetud kohustuste üle;

14.  väljendab kahetsust, et tegevuskavas kirjeldatakse põhimõtteliselt nn alt üles lähenemisviisi ning esitatakse vaid piiratud strateegiline nägemus sellest, milliseid konkreetseid kaitsealaseid eesmärke EL soovib tegevuskavas kirjeldatud eri tegevustega saavutada; peab sellega seoses taunitavaks, et ikka veel ei ole avaldatud ELi kaitseküsimuste valget raamatut, mis oleks võinud sellise üldise eesmärgitunnetuse tagada; on sellegipoolest veendunud, et praegusel käsitlusel on olulisi plusse ning et see vastab kõigi, nii neutraalsete kui ka NATOsse kuuluvate ELi liikmesriikide huvidele;

15.  rõhutab, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid peaksid tegevuskavas esitatud ambitsioonikast ajakavast kinni pidama, et kindlustada liikuvuse valdkonnas praegu esinevate puuduste võimalikult kiire likvideerimine ning kaitse- ja julgeolekupoliitika ambitsioonide realiseerimine; kiidab heaks tegevuskavas esitatud üleskutsed võtta sõjaväelise liikuvuse parandamiseks arvesse nn hübriidohte, eriti transpordi ja elutähtsate taristute puhul, ning parandada transporditaristute vastupanuvõimet hübriidohtudele;

16.  märgib ära ELis ja väljaspool ELi sõjaväelise liikuvuse saavutamiseks vajalike sõjaliste nõuete väljaarendamisel saavutatu, eelkõige kahesuguse kasutusega taristute osas, ning väljendab heameelt liikmesriikide aktiivse kaasamise üle selle protsessi kõigis etappides, Hollandi liidrirolli üle püsiva struktureeritud koostöö projektis ning NATO antud panuse üle;

17.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kasutada Euroopa ühendamise rahastut ja kahesuguse kasutusega sõjaväelise liikuvuse projektide jaoks ette nähtud märkimisväärseid rahalisi vahendeid selleks, et tagada taristute kohandamine vastavalt sõjaväelise liikuvuse vajadustele; on veendunud, et taristute kahesugune kasutus on eeltingimus tsiviiltranspordivõrgu jaoks, mis saab kasu tegevuskavast ja sõjaväelise liikuvuse rahastamispaketist; näeb tegevuskava rakendamist kui võimalust lasta tsiviiltranspordivõrgul saada kasu võrgu kasvanud läbilaskevõimest ja edendada mitmeliigilisi ühendusi; tervitab üleskutseid viia läbi üleeuroopalise transpordivõrgu hindamine ja kohandada seda kindlakstehtud sõjaväelistele vajadustele, ning teha sama ka uute tsiviiltranspordiprojektide, eelkõige peamistes koridorides mitmeliigilise transpordi sõlmedena toimivate sadamate, lennujaamade ning raudteede ja maanteedega; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele koostada koostöös liikmesriikidega nimekiri riiklikest taristutest ja transpordikoridoridest, võttes arvesse liikmesriikide sõjaväelisi erisusi; märgib, et kahesuguse kasutusega projektide arendamine peaks toimuma kestlikult ja kooskõlas keskkonnanormidega;

18.  on seisukohal, et ELi vahendite kasutuse optimeerimiseks tuleks igasse Euroopa ühendamise rahastust rahastatavasse ühist huvi pakkuvasse transpordiprojekti vajaduse korral lõimida sõjaväelise liikuvuse nõuded juba kavandamisjärgus, et vältida taristu hilisemat täiustamist ja sellega rahastamise ebamajanduslikku kasutamist; leiab, et iga Euroopa ühendamise rahastu sõjaväelise liikuvuse rahastamispaketist saadud toetuse puhul tuleks võimaluse korral pöörata esmajärjekorras tähelepanu mitmeliigilise transpordi projektidele, sest need pakuvad kõige rohkem kahesuguse kasutuse võimalusi, ja piiriülestele projektidele, kuna need aitavad kõrvaldada puuduvad lülid ja kitsaskohad, mis praegu suuresti füüsiliselt takistavad nii tsiviilelanike kui ka vägede ja raske sõjavarustuse kiiret ja sujuvat liikuvust; rõhutab, et sõjaväelise transpordi jaoks sobivate üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) osade väljaselgitamisel tuleb tingimata maksimeerida tsiviil- ja sõjaväelise valdkonna koostoimet ja järgida kahesuguse kasutuse põhimõtet; on veendunud selles, et võrku tehtud täiendavad investeeringud võiksid oluliselt edendada sõjaväelist liikuvust ning aidata ka TEN‑T põhivõrgu 2030. aastaks ja üldvõrgu 2050. aastaks lõpuni välja ehitada; rõhutab, et transporditaristu kohandamisel nii TEN‑T põhi- kui ka üldvõrgu raames peaks olema võimalik kasutada sõjaväelise liikuvuse rahastamispaketti;

19.  toetab otsust anda sõjaväelise liikuvuse rahastamispakett Euroopa ühendamise rahastu programmi tsentraliseeritud haldamise alla ja järgida rangelt kahesuguse kasutusega liikuvuse eesmärki; võtab teadmiseks tegevuskavas kehtestatud esialgsed meetmed; palub komisjonil võtta 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusaktid sõjaliste nõuete põhjalikumaks täpsustamiseks, loetledes sõjalisteks vedudeks sobivad TEN‑T võrgu osad, loetledes esmatähtsad kahesuguse kasutusega taristuprojektid ning kehtestades sõjaväelise liikuvuse ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud meetmete abikõlblikkuse hindamise menetlused;

20.  tuletab meelde, et mitmed kaitsevaldkonnas kasutatavad tehnoloogiad on tsiviilvaldkonnas edukalt kasutusele võetud; juhib tähelepanu sellele, et telemaatiliste rakenduste süsteemidele (nt ERTMS ja SESAR) toetuva aruka transpordisüsteemi ja Galileo/EGNOSe/GOVSATCOMiga seotud tehnoloogiate kasutuselevõtmine on üks tsiviiltranspordisektori jaoks kõige paljutõotavamaid võimalusi; leiab seetõttu, et tegevuskava tulevaste läbivaatamiste käigus tuleks lõppkokkuvõttes uurida võimalust kasutada tsiviiltranspordi probleemide lahendamiseks, näiteks küberturvalisuse ja turvatud side valdkonnas, sõjaväelaste väljatöötatud lahendusi; nõuab lisameetmeid küberturvalisuse ja kaitse valdkonna osaliste vahelise koostöö ja usalduse tugevdamiseks ja alalise struktureeritud koostöö intensiivistamiseks; rõhutab vajadust jätkata hübriidohtude tõrjumise ühise võrgustiku arendamist, et tagada ELi sõjaväelise liikuvuse parandamise valdkonnas tehtava töö seisukohast strateegilise tähtsusega taristute vastupidavus; rõhutab, kui tähtis on ELi institutsioonide käimasolev töö kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määruse ajakohastamiseks;

21.  tunnistab, et väärtuslikud on võimalikud ettepanekud sõjaliseks otstarbeks mõeldud ohtlike kaupade veo reguleerimise kohta ning ELi tolliseadustiku kaasajastamiseks ja käibemaksueeskirjade kohandamiseks;

22.  väljendab heameelt sellealase teabe ja parimate tavade vahetamise üle sõjaväeliste ja tsiviilosaliste vahel ning rõhutab vajadust koostöös välja töötada ühised alused sõjaliseks otstarbeks mõeldud ohtlike kaupade veo reguleerimiseks;

23.  märgib, et tegevuskavas esitatakse hulk ülesandeid, mis tuleb täita liikmesriikide tasandil ning mistõttu Euroopa Kaitseagentuur ja komisjon peavad toetama ja juhendama nende kiiret ja tõhusat täitmist; tuletab meelde tollide ja maksude, eeskätt käibemaksu reguleeriva raamistiku vajalikkust; rõhutab eelkõige, et tähtis on ühtlustada piiriüleseks liikumiseks lubade väljastamise korda, mille puudumine takistab tõsiselt kiiret liikumist; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et maksimeerida piiriülese kahesuguse kasutuse tulemuslikkust ja vähendada halduskulusid; toetab seetõttu soovi kiirendada 2019. aastaks piiriületusi, anda selleks viie päevaga välja diplomaatilised load liikumiseks maal, merel ja õhus ning lühendada seda tähtaega veelgi kiirreageerimisüksuste jaoks;

24.  toetab püsivas struktureeritud koostöös osalevate liikmesriikide otsust lisada sõjaväeline liikuvus nende 17 esmatähtsa projekti esialgsesse nimekirja, mida tuleks püsiva struktureeritud koostöö raames arendada; rõhutab sellega seoses, et alalise struktureeritud koostöö sõjaväelise liikuvuse projekt võib olla kasulik vahend liikmesriikide tegevuskavas ette nähtud tegevuste ja muude, ELi otseste pädevuste hulka mittekuuluvate tegevuste kooskõlastamiseks; on veendunud, et selline tööjaotus koos asjakohase koordineerimisega on alalise struktureeritud koostöö projektist lisaväärtuse saamiseks määrava tähtsusega; väljendab ka heameelt alalise struktureeritud koostöö teadaandes esitatud siduvamate kohustuste üle, mis puudutavad piiriülese sõjaväetranspordi lihtsustamist; kutsub liikmesriike üles alalise struktureeritud koostöö sõjaväelise liikuvuse projektis aktiivselt osalema;

25.  toonitab, kui tähtis on kohalike kogukondade põhjalik teavitamine ja kaasamine seoses sõjaväelise liikuvuse peamiste taristute kavandamise ja mõjuga;

26.  rõhutab, et kokkuvõttes saab EL liikmesriikide jõupingutusi üksnes täiendada; rõhutab, et edukus sõltub täielikult liikmesriikide soovist ja võimest rakendada asjaomaste probleemide lahendamiseks kogu valitsemist hõlmavat lähenemisviisi; toonitab liikmesriikide võetud poliitiliste kohustuste olulisust, selleks et muuta hästitoimiv sõjaväeline liikuvus ELis ja väljaspool seda tegelikkuseks; toonitab, et sõjaväelise liikuvuse edukas toimimine eeldab koostööd ja koordineerimist kõikide NATO liitlastega;

27.  väljendab heameelt ELi ja NATO koostööd käsitleva uue ühisdeklaratsiooni ning Atlandi-ülese julgeoleku ja solidaarsuse Brüsseli deklaratsiooni üle ja selle üle, et mõlemas deklaratsioonis pannakse rõhku sõjaväelise liikuvuse küsimustele; väljendab heameelt ka NATO uute algatuste, eelkõige NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja vastutusala edenduskava üle; tunnustab sellega seoses NATO tööd sõjaväelise liikuvuse tagamisel ning nõuab tungivalt, et nii EL kui ka NATO väldiksid tegevuse asjatut dubleerimist; toonitab sadamate kui ELi tema NATO‑liitlastega ühendavate objektide, ning samuti Euroopa‑siseste lähimereühenduste tähtsust; rõhutab, et arusaamatuste vältimiseks on tähtis läbipaistvus ning Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO liitlaste teavitamine ELi kaitsealgatustest, sealhulgas püsivast struktureeritud koostööst, ning väljendab heameelt ELi kaitsealgatuste üle, mis tugevdavad Euroopa sammast NATO alliansis;

28.  nõuab seepärast, et EL, tema liikmesriigid ja NATO tõhustaksid oma koostööd ja tegevuse koordineerimist muu hulgas rahastamisvahendite kasutamisega ühisprojektide tarbeks, poliitilise paindlikkuse suurendamisega, ELi ja NATO suhete ametlikuks muutmisega, koostöövaldkondade laiendamisega ning ulatuslikuma teabevahetusega, et tagada koostoime saavutamine; väljendab lootust, et sellise tihedama koostöö võimaldamiseks kõrvaldatakse võimalikult kiiresti kahe organi vahel salastatud teabe jagamist pidurdavad takistused;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi kaitsevaldkonna asutustele, NATO peasekretärile ning ELi ja NATO liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.
(2) ELT C 88, 8.3.2018, lk 1.
(3) ELT L 65, 8.3.2018, lk 24.
(4) ELT C 224, 27.6.2018, lk 18.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0257.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0492.


Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava
PDF 158kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta (2018/2091(INI))
P8_TA(2018)0499A8-0388/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Göteborgis 17. novembril 2017. aastal peetud õiglase töö ja majanduskasvu teemalist sotsiaaltippkohtumist, 2017. aasta novembri hariduse ja kultuuri teemalist juhtide tegevuskava ning Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldusi liidu sotsiaalse mõõtme, hariduse ja kultuuri kohta,

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(3),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(4),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(6),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(8),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(9),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(10),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni kultuurile juurdepääsu struktuuriliste ja rahaliste takistuste kohta(11),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm “Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta(12),

–  võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 27. oktoobri 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(13),

–  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta(14),

–  võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2014. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta(15),

–  võttes arvesse ELi kultuurivaldkonna töökava ajavahemikuks 2015–2018,

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust(16),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (COM(2010)0390),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (COM(2016)0543),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (COM(2014)0477),

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide töörühma 2012. aasta aruannet kultuurile juurdepääsu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2010. aasta teatist „Piiriüleste maksutõkete kõrvaldamine ELi kodanike hüvanguks“ (COM(2010)0769),

–  võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2011. aasta teatist topeltmaksustamise kohta ühtsel turul (COM(2011)0712),

–  võttes arvesse komisjoni eksperdirühma 2015. aasta aruannet „Ways to tackle cross-border tax obstacles facing individuals within the EU“ (Võimalused võidelda piiriüleste maksutõketega, millega inimesed peavad ELis toime tulema), milles käsitletakse ELis piiriüleselt aktiivselt tegutsevate üksikisikute maksuprobleemide kõrvaldamist,

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide töörühma 2017. aasta aruannet avatud koordinatsiooni meetodi raames peetava kultuuridevahelise dialoogi kohta pealkirjaga „Kuidas saavad kultuur ja kunst edendada kultuuridevahelist dialoogi rände- ja pagulaskriisi kontekstis“,

–  võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni, milles ELi 27 liikmesriigi ja ELi institutsioonide juhid teatasid soovist ambitsioonika liidu järele, „mille kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks“, „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“,

–  võttes arvesse 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooni kvaliteetse ehituskultuuri (Baukultur) kohta Euroopas, milles Euroopa kultuuriministrid toonitasid, et „tungivalt on vaja […] töötada välja uued meetodid Euroopa tehiskeskkonna kultuuriväärtuste kaitsmiseks ja täiustamiseks“ ning „tehiskeskkonna terviklikku, kultuurikeskset käsitlusviisi“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0388/2018),

A.  arvestades, et uue tegevuskava ja sektoripõhise lähenemisviisi prioriteedid on teretulnud; arvestades, et võrdset ja vajadustele vastavat toetust, milles keskendutakse sektorile omastele probleemidele, tuleks anda igale kultuuri- ja loomesektorile, ning arvestades, et kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog peaksid jääma valdkondadevahelisteks prioriteetideks; arvestades, et kultuur on avalik hüve ning kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga tuleks püüda säilitada, laiendada ja levitada elavat ja mitmekesist kultuurimaastikku, tagades juurdepääsu kõigi jaoks ning soodustades osalemist;

B.  arvestades, et kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga tuleks tagada paindlik raamistik muutuvate kultuuriökosüsteemide jaoks ning sektoritevahelise koostoime edendamiseks;

C.  arvestades, et Euroopa toibub tõsisest finantskriisist, mille jooksul tehti kahjuks sageli esimeste seas kärpeid just riikide ja piirkondade kultuurieelarvetest;

D.  arvestades, et Euroopa kogeb kasvavat sotsiaalset ebavõrdsust ja noorte töötust, populismi ja radikaliseerumist ning selle elanikkond mitmekesistub üha enam; arvestades, et kultuur on seetõttu olulisem kui kunagi varem, saavutades sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning tagades kodanike vabaduse ja väljendusvormide mitmekesisuse, suhtlemise ja loomise ning lähendades inimesi;

E.  arvestades, et Euroopa loome- ja kultuurisektorid on ELi kindlaim vara; arvestades, et need moodustavad 4,2 % ELi SKPst, loovad 8,4 miljonit töökohta, mis moodustab 3,7 % ELi tööhõivest ning on majanduslikult vastupanuvõimelised isegi kriisiajal; arvestades, et need sektorid julgustavad loovust, mis annab panuse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ning noorte ja naiste tööhõive on seal suurem kui muudes sektorites;

F.  arvestades, et Euroopa muusikasektor on väga dünaamiline, olles loonud miljon töökohta ja omades 25 miljardi euro suurust käivet; arvestades, et sellegipoolest on see jätkuvalt väga alarahastatud, eelkõige võttes arvesse uusi võrgupõhiseid levitamismudeleid; arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ 1,46 miljardi euro suurusest eelarvest on 2018. aasta juuli seisuga muusikaprojektidesse, peamiselt klassikalisele muusikale suunatud vaid 51 miljonit eurot; arvestades, et see ei kajasta Euroopa muusikasektori mitmekesisust ega selle majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist panust;

G.  arvestades, et kultuuril on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja integratsiooni valdkonnas suur tähtsus, eeskätt vähemuste, ebasoodsas olukorras rühmade, marginaliseeritud kogukondade, rändajate ja pagulaste osalemise kaudu kultuuri- ja ühiskonnaelus, ning arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ eriline üleskutse rändajate integreerimiseks on olnud tõhus, kuid taotlusi saabus liiga palju ja programm on alarahastatud;

H.  arvestades, et kunstnikud ja kultuurieksperdid võivad sageli sattuda ebakindlasse ja ebastabiilsesse olukorda kus nende sotsiaalkindlustus on nõrk ja sissetulekud prognoosimatud;

I.  arvestades, et kultuurilist teadlikkust ja väljendusvabadust on ELi tasandil tunnustatud elukestva õppe võtmepädevusi käsitlevas muudetud soovituses; arvestades, et kunstivaldkonnad ja humanitaarteadused tuleks lisada täies mahus haridussüsteemidesse, et aidata kujundada Euroopat, mis on koostööpõhine, loov ja mobiliseeritud, et edendada kestlikkust, integratsiooni ja ühiskondlikku ühtekuuluvust;

J.  arvestades, et kultuurivõrgustikud on inimestevaheliste suhete ja kauaaegsete rahumeelsete piiriüleste sidemete ja dialoogi loomise ja seega üleilmse reguleerimise keskmes olevate rahvusvaheliste kultuurisidemete ja Euroopa kultuuriruumi esiletõusu edendamise mõjukas vahend;

Üldised märkused

1.  kiidab heaks kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja rõhutab, et see annab suurepärase võimaluse võtta Euroopa tasandil vastu kõikehõlmav ja sidus kultuuripoliitika, mida tunnustavad kodanikud nii Euroopas kui ka väljaspool ELi; rõhutab siiski, et tegevuskava saab olla edukas vaid juhul, kui seda toetab programmi „Loov Euroopa“ eelarve märkimisväärne suurenemine ning sünergia ja koostoime arendamine teiste ELi rahastatud programmidega, et luua terviklik, valdkonnaülene kultuurikäsitlus;

2.  kinnitab veel kord kultuuri ning kultuuri- ja loomesektori rolli kui liikumapanevat jõudu ühtekuuluvuspoliitika ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide täitmisel kogu Euroopa Liidus, ning nõuab, et seda võetaks struktuuri- ja ühtekuuluvusvaldkonna rahastamise määramisel arvesse;

3.  tunnistab, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kujutab endast võimalust suurendada teadlikkust ELi kultuuri ja kultuuripärandi erakordsest tugevusest, mitmekesisusest ja sisemisest väärtusest ning sellest, kui olulist rolli need täidavad meie ühiskonnas ja majanduses, luues ühtekuuluvustunnet, edendades kodanikuaktiivsust ning määratledes meie identiteeti ning vabaduse, mitmekesisuse, võrdsuse, solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse põhiväärtusi;

4.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse esitleda kultuuripärandi tegevuskava ja rõhutab vajadust keskenduda nii Euroopa kultuuripärandi materiaalsetele kui ka mittemateriaalsetele aspektidele ning sidemetele, mis sel on kaasaegsete kunsti- ja loomeprojektide ja eneseväljendusega; lisaks toonitab vajadust luua sidusrühmadega teadmiste kogumise, suutlikkuse suurendamise ja koordineerimise toetamise eesmärgil Euroopa kultuuripärandi jaoks alaline struktureeritud dialoog kui viis tugevdada Euroopa kultuuripärandiaasta järelmõju ja aidata viia tegevuskava ellu; toonitab, et see struktureeritud dialoog peaks hõlmama kõiki kultuuri-, loome- ja pärandisektoreid; lisaks palub liikmesriikidel koostada riigi tasandil täiendavad tegevuskavad ning peab tegevuskava võimaluseks käsitleda kõiki kümne Euroopa algatuse raames arutatud küsimusi väljaspool Euroopa kultuuripärandiaastat 2018 ning tuua välja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 vältel esitatud soovitused;

5.  kutsub komisjoni üles tagama, et vajadus reageerida uutele ettenägematutele olukordadele ei takistaks kultuurivaldkonna jaoks juba kokkulepitud eesmärkide saavutamist; tuletab meelde, et uusi algatusi tuleks rahastada uue eelarve uutest allikatest, mitte olemasolevate summade ümberjaotamise kaudu;

6.  kutsub komisjoni üles looma ühtse ELi portaali, mis on pühendatud kultuuripärandile ning mis koondab teavet kõikidest kultuuripärandit rahastavatest ELi programmidest ja mis on jaotatud kolmeks põhiosaks: kultuuripärandi rahastamisvõimalused, andmebaas, mis sisaldab näiteid kultuuripärandi valdkonna parimate tavade ja tippsaavutuste kohta ja asjakohaseid viiteid, ning uudised ja lingid kultuuripärandiga seotud poliitika arengusuundade, meetmete ja sündmuste kohta;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama süsteemse andmekogumise uusi käsitusi igas kultuuri- ja loomesektoris ning tagama tõhusate statistiliste koodide ja kvalitatiivsemate näitajate kasutamise, et kaotada lõhe üha andmevaesema avaliku sektori ja andmerikaste digioperaatorite (kes kasutavad seda teavet turuosa omandamiseks ja turuosaliste destabiliseerimiseks) vahel;

8.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele ELi tulemustabelid, millega mõõta kultuuri ja meedia pluralismi, töötama välja näitajad ja jälgima Euroopa tasandil kunstilise eneseväljenduse õigust ja mitmekesisust loovtööde loomisel, levitamisel ja pakkumisel;

9.  tunnustab raamistiku „Muusika liigutab Euroopat“ (Music Moves Europe) käivitamist, kuna see on oluline esimene samm stimuleerimaks loovust, mitmekesisust ja innovatsiooni Euroopa muusikasektoris ning valdkondlikke meetmeid programmis „Loov Euroopa“; kutsub komisjoni üles keskenduma kunstnike liikuvusele ja repertuaarile Euroopas ja sellest väljaspool, levitamisele, VKEde rahastamisele, digiplatvormide läbipaistvusele ja vastutusele kunstnike jaoks, voogedastusteenuste mitmekesisusele, võrguteabe kättesaadavusele ning sektori kaardistamisele ELi muusikaalase tegevuse edasisel arendamisel;

10.  kiidab heaks Euroopa filmide veebikataloogi loomise ning ELi esimese filminädala käivitamise ning julgustab komisjoni ja liikmesriike tugevdama Euroopa kino nähtavust Euroopas ja maailma tasandil, eelkõige suurendades koostöös kunstnike loomemajandusega Euroopa filmide kättesaadavust ja arendades Euroopa platvorme, mis võimaldaksid juurdepääsu ELis loa saanud filmidele, tasustades kunstnikke ja õiguste omajaid õiglaselt ning austades territoriaalsuse põhimõtet; toob lisaks esile filmiauhinna LUX positiivse kogemuse Euroopa filmide edendamisel ja nende levitamise hõlbustamisel;

11.  kutsub komisjoni üles tunnistama, kui oluline on ELi linnade tegevuskava, ning julgustama koostööd liikmesriikide ja linnade vahel, muude sidusrühmade seas, et ergutada Euroopa linnades majanduskasvu, elamiskõlblikkust ja innovatsiooni ning teha kindlaks ja lahendada edukalt ühiskonnaprobleemid;

12.  kutsub komisjoni üles nägema ette kunstiteoste liikuvust käsitlev sihtotstarbeline meede, mis võib vormilt olla ringreisi toetus, kuna see pikendaks paljude programmist „Loov Euroopa“ rahastatud projektide elutsüklit;

Kultuuriline ja kunstiline mõõde

13.  tunnistab kultuurilise, kunstilise ja loomingulise vaba väljenduse ning üldsuse võimalikult laia kultuurile juurdepääsu – sealhulgas erimeetmete kaudu – sisemist väärtust;

14.  palub komisjonil tagada Euroopa festivalide toetamine, kuna need on oluline element, mis aitab tuua kodanikke kokku kõikjalt Euroopast ja kaugemalt, tugevdades samal ajal nendevahelisi sidemeid; toonitab, et festivalid on ühendav jõud, mis mõjutab ühiskonda, kodakondsust, majandust, kultuuripärandit ja välisarengut;

15.  palub komisjonil kaaluda Euroopa aasta kultuuriinimese nimetamist – see üritus hõlmaks mitmeid kõikjal Euroopas aset leidvaid tegevusi ja projekte, millega avaldataks austust asjaomase inimese elule ja tööle ning toodaks esile tema mõju Euroopa väärtuste ja identiteedi edendamisele;

16.  nõuab, et kunstnike, autorite, kultuuriettevõtjate, reklaamikirjutajate ja audiovisuaalvaldkonna ettevõtjate kutsealast pädevust kasutataks kui Euroopa kultuurimõõtme, kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise ja kunstilise innovatsiooni, territoriaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasamise arendamise hädavajalikku tuge;

17.  palub komisjonil tunnustada kultuuri pehme jõuna, mis võimaldab kodanikel ja annab neile mõjuvõimu olla ühiskonnas vastutustundlikud juhid, keda iseloomustab terviklikkus, entusiasm ja empaatia;

18.  palub komisjonil võimestada Euroopat olema koht, kus elavad vastutustundlikud kodanikud, kes loovad suhteid enda kultuurist väljaspool, avardavad mõtlemist ja soodustavad innovatsiooni ning arendavad ja kaasavad teisi;

19.  kutsub komisjoni üles ergutama kultuurilist mitmekesisust, rändajate integreerimist ja kodakondsuse kvaliteeti;

20.  palub komisjonil soodustada kultuuriekspertide, haridustöötajate, kaasatud kodanike ja ettevõtjate vahelist kootööd, et ergutada inimeste uut huvi kultuuri vastu;

21.  palub komisjonil tagada, et kultuurivõrgustikke toetatakse kui kollektiivsete teadmiste, kogemuste ja mälu vahendit, mis tagab mitteametliku teabevahetuse, ergutab arutelu ja kultuuri arengut, et parandada edasisi liikuvus- ja koostöövõimalusi, ning aitab kaasa Euroopa integreeritud kultuuriruumile;

Sotsiaalne mõõde

22.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse võtta programmi „Loov Euroopa“ raames kasutusele sihtotstarbeline liikuvusalane meede, kuid rõhutab, et see nõuab asjakohast eelarvet ja lihtsustatud haldusmenetlusi, et vältida takistusi, näiteks viisadega seotud takistusi, eeskätt kolmandate riikide elanike puhul; toonitab, et vaja on konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada sellised takistused ja raskused, mille tõttu maksustatakse kunstnikke ülemäära või topelt;

23.  kutsub komisjoni üles seadma sisse ühtse portaali, mis sisaldab teavet kõigi saadaolevate residentuuriprogrammide ja liikuvusvõimaluste kohta;

24.  kutsub liikmesriike üles kaaluma OECD näidislepingu artikli 17 eemaldamist ELi liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest maksulepingutest; kutsub komisjoni üles kehtestama vahepealse lahendusena valdkonnapõhise kinnipeetavate maksude tegevusjuhendi, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kulude vähendamise ja menetluste lihtsustamise võimalusi, esitades parimad tavad ja võimalikud erandid;

25.  nõuab, et tagataks loome- ja kunstivaldkonna töötajate õigus õiglasele tasustamisele, lepingulistele kokkulepetele ja töötingimustele; viitab kultuuritöötajate projektipõhisele, ebakindlale ja ebatüüpilisele tööhõivele Euroopas; kutsub seepärast liikmesriike üles võtma kasutusele kõikehõlmavaid meetmeid halli tsooni vähendamiseks ühtlustamise teel ning ELi ja Euroopa tasandil kunstnike ja loovisikute lepingutingimuste parandamiseks kollektiivse esindatuse, sotsiaalkindlustuse ning otseste ja kaudsete maksude osas; nõuab kõikjal liidus turvasüsteeme, et võtta täiel määral arvesse mittestandardsete töövormide erijooni;

26.  rõhutab, et kultuuripärandil ja kultuuriruumil on linnade taaselustamises ja elanike ühtekuuluvuse edendamises oluline roll; julgustab seetõttu komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskust, kelle töö annab linnade lugudele tähenduse ja suuna, arendama edasi seireprojekti Cultural and Creative Cities Monitor ning kutsub linnu ja omavalitsusi üles seda paremini kasutama;

27.  tunnistab naabruspõhise kultuuritegevuse lisaväärtust ühiskondliku, majandusliku ja tervisealase kasu pakkumisel kohalikele kogukondadele, eeskätt väikese sissetulekuga ja marginaliseeritud piirkondades, nagu äärelinnad ja maapiirkonnad; palub liikmesriikidel, linnadel ja omavalitsustel toetada seepärast neid tegevusi konkreetsete meetmetega, nagu kohandatud üldplaneeringu eeskirjad, rahastamisalgatused ja mahajäetud rajatiste taaskasutamine;

28.  toonitab, et kultuuril on tõendatud mõju sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele ning eluga rahulolu ja heaolu suurendamisele ning et seega täidab see üliolulist rolli selle surve leevendamisel, millega peab toime tulema Euroopa kui kultuuriliselt aina mitmekesisemaks muutuva elanikkonna elukoht; toonitab rolli, mida kultuur ja kultuuridevaheline dialoog võivad täita rändajate võimestamisel ja nende integreerumise hõlbustamisel;

29.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei osalenud 36 % eurooplastest eelneval aastal üheski kultuuritegevuses; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kultuuri, kunsti, loometegevuse, hariduse, innovatsiooni ja kunstialase teadustöö vahelisi sidemeid; lisaks kutsub neid üles investeerima publiku kaasamisse, kogukonna osalemisse ja kultuurialasesse võimekusse ning rakendama vajalikke meetmeid, et tagada juurdepääs kultuurielule ja selles osalemine, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras rühmade jaoks;

30.  ergutab suuremat koostoimet kultuurisektori ja hariduse valdkonna vahel, näiteks soodustades õppetööväliseid tegevusi või kunstnike kaasamist koolidesse; tuletab sellega seoses meelde vajadust toetada avaliku sektori rahastusega piisavalt kunstnikke, juhte, õpetajaid, vahendajaid, sotsiaaltöötajaid ja muude kutsealade esindajaid neis valdkondades;

31.  rõhutab, kui olulised on tõhusad meetmed, millega edendada laste intellektuaalset ja kultuurilist arengut; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada oma vastavates pädevusvaldkondades piisav rahastus lastele suunatud kultuuritegevuse projektide toetamiseks;

32.  rõhutab kunstivaldkondade, muusika ja humanitaarteaduste lisaväärtust koolide õppekavas, kuna need suurendavad loovust, tekitavad huvi kultuuri vastu ning soodustavad kriitilist mõtlemist; toonitab, et digitaalses keskkonnas on üha enam vaja kultuurilisi ja loovaid oskusi, ning kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles ületama distsipliinide range eraldatuse ning minema nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnalt üle hariduse ja kunstiga seotud majandusvaldkondadele (STEAM) ning võtma kasutusele kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna töötajate pidevõppe mudeli; tunnustab muusika ja kunstivaldkondade olulist rolli koolide õppekavas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima Euroopa kultuuriajaloo õpiku väljatöötamist;

33.  rõhutab, et kultuuri õitsenguks on hädavajalik tagada õpilastele ja õpetajatele turvaline ja asjakohane õppekeskkond; sellega seoses palub liikmesriikidel teha kindlaid investeeringuid üldkasutatavate rajatiste hooldusesse, eriti koolidesse, et parandada seismilist ohutust ja kõrvaldada arhitektuurilised takistused;

34.  märgib, et tehnoloogilise muutuse tempo tõttu on hädavajalik võtta kasutusele kultuuriinimestele kättesaadav pidevõppe mudel ning edendada nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses kultuuri ja hariduse vahelist koostoimet;

35.  tunnistab loominguliste keskuste, näiteks kultuuri- ja loomesektori ekspertidele ette nähtud koostööruumide potentsiaali; rõhutab sellegipoolest, et sektorid vajavad peamiselt suutlikkuse suurendamist digi- ja juhtimisoskuste näol, mitte pelgalt keskendumist uuele digitaalsele innovatsioonile;

36.  märgib, et demokraatlikud põhimõtted ja Euroopa väärtused, nagu väljendusvabadus, inimõiguste ja õigusriigi austamine, demokraatia ja solidaarsus, peavad nii Euroopas kui ka maailmas toimuva üha suurema polariseerumise tõttu tulema toime üha suuremate raskustega; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegilist käsitust kultuuriliste õiguste, kunstilise eneseväljenduse, meedia mitmekesisuse ning kultuurielus vaba osalemise õiguse kaitse kohta, sealhulgas toetades näitajate ja jälgimissüsteemide väljatöötamist Euroopa tasandil;

37.  nõustub seisukohaga, et kultuuris osalemine ja igapäevane loovus aitab suurel määral edendada kultuuridevahelist dialoogi ja luua terveid ühiskondi; rõhutab siiski vajadust tagada, et ELi rahastamisvahendites on piisavalt ruumi kunstnike töö sisemise ja unikaalse väärtuse tunnustamisele;

38.  juhib tähelepanu vajadusele edendada naiste juurdepääsu kõigile kunsti-, kultuuri- ja loomevaldkonna kutsealadele ning julgustab liikmesriike kõrvaldama takistusi, mis tõkestavad naiste juurdepääsu kultuuriasutuste ja sihtasutuste, akadeemiate ja ülikoolide juhtivatele ametikohtadele;

Majanduslik mõõde

39.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid aitama kaasa kultuuriorganisatsioonide arendamisele, pakkudes stabiilset, usaldusväärset ja järjepidevat rahalist toetust; peab kahetsusväärseks, et vaatamata kultuuriinvesteeringute ELi lisaväärtusele moodustab programm „Loov Euroopa“ vaid 0,15 % ELi kogueelarvest ning ainult 31 % selle programmi eelarvest on eraldatud kultuurile; märgib, et laiendatakse programmi „Loov Euroopa“ poliitikavaldkondi; võtab teadmiseks uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku ning tunnustab rahastamise suurendamise ettepanekut kui tublit esimest sammu, kuid nõuab uue programmi „Loov Euroopa“ eelarve kahekordistamist ning seda, et programm muudetaks väiksematele organisatsioonidele kättesaadavamaks;

40.  rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ populaarsus koos selle alarahastamise ja haldusliku keerukusega andis tulemuslikkuseks üksnes 16,2 % ning tõi kaasa toetust saanud projektide märkimisväärse piirkondliku ja geograafilise tasakaalustamatuse; märgib, et see koos haldusliku keerukusega on heidutav tegur, mis tekitab frustratsiooni programmi ja ELi kultuuritegevuse suhtes ja takistab paljusid kultuuri- ja loomesektori osalejaid taotlust esitamast; nõuab seetõttu, et vahehindamise aruandes tuvastatud puuduste alusel vaadataks valikuprotsess läbi;

41.  toonitab, kui oluline on hõlbustada ja lihtsustada väikeste kultuurivaldkonnas tegutsejate ja VKEde juurdepääsu programmile „Loov Euroopa“; rõhutab sellega seoses vajadust kehtestada sihtotstarbeline meede, mis on ette nähtud asjaomastele kultuurivaldkonnas tegutsejatele ja ettevõtjatele, eeskätt neile, kes on pärit loodusõnnetustest mõjutatud piirkondadest;

42.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus ei ole nimetatud kultuuri ja kunsti enamikus poliitikavaldkondades, millele need kaasa aitavad, ning kutsub komisjoni seetõttu üles looma koostöös kultuuri- ja loomesektoriga terviklikke ja kooskõlastatud strateegiaid kultuuri ja kunsti integreerimiseks muudesse poliitikavaldkondadesse, keskendudes eeskätt rahastuse kättesaadavusele väiksemate organisatsioonide jaoks;

43.  rõhutab kultuuri koostoime mõju muude valdkondadega ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma aru selle kohta, kui palju vahendeid on igas rahastamisprogrammis kultuurile eraldatud, ning tagama, et see moodustaks järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust vähemalt 1 %; kutsub ELi piirkondi üles määrama kultuuri, kultuuripärandi ning kultuuri- ja loomesektori struktuurifondide prioriteediks ning julgustama liikmesriike lisama oma rakenduskavade strateegilistesse eesmärkidesse kultuurimõõtme;

44.  kutsub komisjoni üles arendama välja ühe akna süsteemi portaali, kus on kasutajasõbralikul, kõikehõlmaval, uuenduslikul ja tõhusal viisil loetletud kõik ELi rahastamisvahendid ning mis sisaldaks selgeid taotlemisjuhiseid ja abi;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi rahastamisvahenditest eraldataks kunsti- ja loovprojektide sisemise väärtuse põhjal piisavalt ressursse;

46.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kultuurivaldkondadele, mis on rahastamise või tähelepanu puudumise tõttu ohustatud; üks selline valdkond on luule;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu iga sektori jaoks kohandatud lähenemisviisi; rõhutab, et kultuuriökosüsteemi vaatlemiseks tervikuna, mittemateriaalsete varade õigeks väärtustamiseks ning uuenduslike kunsti- ja kultuuritavade toetamiseks on hädavajalikud just toetused; rõhutab, et kui sellised rahalised vahendid nagu tagatised, laenud ja omakapital sobivad kasumlike projektide jaoks, peaksid eelkõige väiksematele üksustele jääma peamiseks rahastamisallikaks toetused;

48.  kutsub komisjoni üles kultuuri- ja loomesektori finantstagatissüsteemi rakendamisest aru andma; avaldab kahetsust selle piiratud geograafilise ulatuse pärast ja soovitab, et väga väikeste ettevõtjate puhul kasutataks mikrorahastamist, kuna kultuuri- ja loomesektor koosneb peamiselt VKEdest, kellest 95 % on mikroettevõtjad; rõhutab vajadust tagada, et pangad väärtustaksid autoriõigust ja mittemateriaalseid varasid rohkem;

49.  julgustab arendama edasi Euroopa kultuuripealinnade algatust ja kestlikku kultuuriturismi, nimelt koostöös kultuurisektorite, kogukondade ja kodanikega, samuti UNESCOga kultuuripärandi määramisel ja koostöös Euroopa Nõukoguga kultuuriradade arendamisel; kutsub üles edendama ELi piirkondi kui Euroopa parimaid turismisihtkohti;

Digital4Culture

50.  märgib, et digipööre on kunsti ja kultuuri loomise, levitamise ja nautimise viise radikaalselt muutnud, pakkudes võimalusi, ent samas ka takistusi kunstnike ja loovisikute niigi pingeliste töötingimuste seisukohalt ning ohustades nende majanduslikku püsimajäämist; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel edendada õiglast tasustamist, inimväärseid töötingimusi ja sotsiaalhoolekande süsteemide uuendamist kultuuri- ja loomesektori puhul ning tunnustada kunstnike staatust;

51.  tunnistab digitehnoloogiate positiivset panust kultuurilise, kunstilise, loomingulise ja audiovisuaalse sisu ja teenuste säilitamise hõlbustamisse ja selle ulatuse laiendamisse ning kättesaadavuse parandamisse, näiteks täiustatud ja virtuaalreaalsuse ning inimene-masin kasutajaliideste, aga ka hariduslike ja narratiivsete videomängude ning kultuuripärandi pilve loomise kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike siinkohal üles ergutama koostoimet selles valdkonnas, eelkõige digitaalse Euroopa programmi ja programmiga „Euroopa horisont“;

52.  on seisukohal, et autoriõiguse kaitse on kultuuri- ja loomesektori tulu jaoks määrav, ning kiidab heaks uue autoriõiguse direktiivi ettepaneku ja selle meetmed uudistekirjastajate kaitseks, loometööstuse ja digiplatvormide väärtuslõhe kaotamiseks ning autorite ja esitajate lepinguliste suhete läbipaistvuse ja tasakaalu suurendamiseks ja kaitseks intellektuaalomandi arestimise vastu; rõhutab, et on ülioluline luua õiglane internetipõhine kauplemiskoht, kus loovisikuid õiglaselt tasustatakse;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et digiplatvormidel, mis tegelevad autoriõigusega kaitstud sisu aktiivse levitamise, edendamise ja rahaks muutmisega, oleks selge kohustus saada õiguste omajatelt litsentsid ning kunstnikke, autoreid, uudistekirjastajaid, produtsente, ajakirjanikke ja loovisikuid nende töö digitaalse kasutuse eest õiglaselt tasustada;

54.  rõhutab vajadust säilitada seos Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ja digitaalse tegevuskava vahel, kui tõhustatakse olemasolevaid sünergiaid;

55.  tuletab meelde, kui oluline on edendada, eeskätt alaealiste seas, andmekaitset, digikirjaoskust ja meediapädevust, kuna see on kõige tõhusam vahend, et võidelda muude probleemide hulgas manipuleerimisega veebis ja mikrotasandil edastamisega;

56.  rõhutab, et on ülioluline tagada kultuuritöötajatele asjakohased digioskused ja -pädevused, et soodustada kultuuripärandi edendamist ja nautimist;

Välismõõde

57.  avaldab kahetsust selle pärast, et kultuuri kaitsmist ja edendamist ei kaasatud eesmärgina kestliku arengu tegevuskavva 2030; rõhutab, et kultuur on kestliku arengu ja kultuuridevahelise dialoogi tõukejõud ning seda sünergiat võiks kasutada, arvestades programmi „Loov Euroopa“ naabruse ning rahvusvahelist mõõdet;

58.  kutsub komisjoni üles andma parlamendile rahvusvaheliste kultuurisidemete strateegia rakendamise kohta korrapäraselt aru ja suurendama ELi delegatsioonide rahalisi vahendeid kultuuri edendamise algatuste ja projektide jaoks, ka koostöös Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustikuga (EUNIC);

59.  toetab nõukogu algatust luua rahvusvaheliste kultuurisidemete kõikehõlmav käsitus ja nõuab, et kõigis ELi delegatsioonides loodaks kultuurikeskused, koolitataks nõuetekohaselt ametnikke ning kaasataks kohalikke ja rohujuuretasandi osalejaid, kodanikuühiskonda ja rahvusvahelisi kultuurivõrgustikke, muu hulgas ka Euroopa majade ettevalmistavasse tegevusse; kordab oma nõudmist, et komisjon ja Euroopa välisteenistus annaksid rahvusvaheliste kultuurisidemete rakendamise seisu kohta iga kahe aasta tagant aru;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.
(2) ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.
(3) ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.
(4) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.
(5) ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.
(6) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.
(7) ELT C 316, 22.9.2017, lk 88.
(8) ELT C 11, 12.1.2018, lk 16.
(9) ELT C 58, 15.2.2018, lk 57.
(10) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0262.
(12) ELT C 263, 25.7.2018, lk 19.
(13) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
(14) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
(15) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.
(16) ELT C 172, 27.5.2015, lk 13.

Õigusalane teave