Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 13. detsember 2018 - StrasbourgLõplik väljaanne
Kaubandusvaidluste lahendamise kiirendatud kord
 Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine ***I
 Digitaalse Euroopa programmi kehtestamine ajavahemikuks 2021–2027 ***I
 USA ja ELi vaheline tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alane koostööleping ***
 Teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühine süsteem *
 Märkimisväärse digitaalse kohalolu ettevõtte tulumaksuga maksustamine *
 Iraan, eelkõige Nasrin Sotoudehi juhtum
 Egiptus, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukord
 Tansaania
 Plokiahel ja tulevikule orienteeritud kaubanduspoliitika
 Jaapani pakutava isikuandmete kaitse piisavus
 Huvide konflikt ja ELi eelarve kaitsmine Tšehhi Vabariigis
 Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevus
 2017. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelud

Kaubandusvaidluste lahendamise kiirendatud kord
PDF 131kWORD 56k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon soovitustega Euroopa Komisjonile kaubandusvaidluste lahendamise kiirendatud korra kohta (2018/2079(INL))
P8_TA(2018)0519A8-0396/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklit 225,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 67 lõiget 4 ja artikli 81 lõiget2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta“) artiklit 47,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Building competence in commercial law in the Member States“ (Äriõiguse pädevuse arendamine liikmesriikides),

–  võttes arvesse 2018. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelit,

–  võttes arvesse Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku 2016. aasta väljaannet „Kohtunike koolituse põhimõtted“(1),

–  võttes arvesse liidu õigustikku tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0396/2018),

A.  arvestades, et harta artikliga 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 kehtestatud õigus õiglasele ja avalikule ärakuulamisele mõistliku aja jooksul on üks õigusriigi ja demokraatia peamisi garantiisid ning tsiviilkohtumenetluse kui terviku lahutamatu osa;

B.  arvestades, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kasutuselevõtt võib aidata kaasa riiklike menetluste ajakohastamisele, võrdsete võimaluste tagamisele ettevõtjate jaoks ja suuremale majanduskasvule tänu tulemuslikele ja tõhusatele kohtusüsteemidele, lihtsustades samas juurdepääsu õiguskaitsele liidus ja aidates kaitsta liidu põhivabadusi;

C.  arvestades, et 2018. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelist nähtus, et õigusabi kättesaadavusel ja kohtukulude tasemel on õiguskaitsele juurdepääsul otsustav tähtsus, seda eelkõige vaesuses elavate kodanike jaoks;

D.  arvestades, et õigusalast koostööd on soodustanud, toetanud ja ergutanud mitu liidu teisese õiguse menetlusõiguslikku akti, sh väiksemaid nõudeid käsitlev määrus, õigusabi käsitlev direktiiv, tõendite kogumist käsitlev määrus ja dokumentide kättetoimetamist käsitlev määrus;

E.  arvestades, et liikmesriikide õigusalase koostöö eesmärgid on muu hulgas tagada piiriülestes juhtumites õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele täielik austamine, kindlustada neis olukordades ka tõhus ja sujuv kohtumenetlus ning panna kohtusüsteemides alus vastastikusele usaldusele, mis on alus edasisele kohtuotsuste vastastikusele tunnustamisele kogu liidus;

F.  arvestades, et paljusid menetlusõiguslikke küsimusi tsiviilõiguse vallas reguleeritakse riigi tasandil, seega erineb selle valdkonna menetlusõigus liikmesriigiti, mis on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega; arvestades, et kiirendatud menetlus võib viia menetluskordade vajaliku ühtlustamiseni;

G.  arvestades, et on vaja tõhustada koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja liidu tasandil kohtusüsteemide vahel, eesmärgiga kõrvaldada kõik takistused, mis võivad tuleneda eri kohtu- ja haldussüsteemide kokkusobimatusest;

H.  arvestades, et Brüsseli I määruses sätestatakse kohtualluvust, tunnustamist ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad põhilised normi liidu piiriülestes tsiviil- ja kaubandusküsimustes; arvestades, et selle uuesti sõnastatud versioonis, mida kohaldatakse alates 2015. aastast (Brüsseli Ia määrus), parandati mitmes olulises punktis ELis toimuvate piiriüleste vaidluste lahendamist, millega hoitakse kokku ettevõtjate ja eraisikute aega ja raha;

I.  arvestades, et Rooma I määruses kehtestatakse normid tsiviil- ja kaubandusasjade lepingulistele kohustustele kohaldatava õiguse jaoks;

J.  arvestades, et menetlusnormidega tuleks tagada nii poolte õiguste kaitse kui ka vaidluste lahendamise kiireloomulisus;

K.  arvestades, et kaubandusalaste küsimuste lahendamine liikmesriikide avalikes kohtutes on üldiselt aeglane protsess, mis ei vasta kaubandusvaidlustesse kaasatud poolte ootustele ja mis on eriti silmatorkav Euroopa väiksemate nõuete menetluse kasutuselevõtmise taustal, mis on viinud oluliselt kiirema kaubandusvaidluste lahendamiseni, ning arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõuetekohane kasutamine kohtutes aitab kaasa menetluste kiirendamisele ja kulude vähendamisele;

L.  arvestades, et kaubandusalaste vaidluste aeglane lahendamine liidus võib viia selleni, et kaubandusettevõtted otsivad alternatiivset vaidluste lahendamist või vaidluste lahendamist kolmandates riikides ning otsustavad lepingute suhtes kohaldada kolmanda riigi õigust;

M.  arvestades, et kaubandusalaste vaidluste lahendamine sõltub kohtute, sh kohtunike, advokaatide ja õigusala töötajate pädevusest ja kogemusest nende teemade valdkonnas;

N.  arvestades, et liikmesriikide äärmiselt kogenud ja pädevate kohtunike ning advokaatide toetatava kiire ja kulutõhusa kiirmenetluse kättesaadavus muudaks liikmesriigi õiguse valimise otsuse tõenäolisemaks ning rikastaks selle tulemusena pädevust liikmesriikide tsiviil- ja kaubandusasjades;

O.  arvestades, et eri keelekasutuse kordadele näib olevat vajalik leida sobiv lahendus, mis võiks hõlmata kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaid ühtlustatud vorme;

P.  arvestades, et kaubandusasjadele spetsialiseeruvad kohtud ja kojad tagavad neis asjades suurema pädevuse ja sõltumatuse, meelitades seetõttu selliseid kohtuasju liikmesriikide kohtutesse;

1.  märgib, et kaubandusasjade lahendamine on palju aeglasem, kui see võiks olla, võttes keskmiselt kolm kuni neli aastat aega, ning see põhjustab ettevõtjatele märkimisväärset kahju mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka aja, energia ja muude ressurssidena, mida saaks suunata muudesse võimalustesse;

2.  rõhutab vajadust tagada poolte õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele täielik austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning kindlustada kaubandusalaste kohtumenetluste parim kvaliteet;

3.  tõstab esile Euroopa väiksemate nõuete menetluse eduka rakendamise, mis on andnud vahendi liidus väikeste summadega seotud tarbija- ja muude piiriüleste vaidluste lahendamiseks kiirelt ja kulutõhusalt, toetades samal ajal poolte õiguste kaitset;

4.  rõhutab, et vastastikune usaldus on keeruline ning usalduse saavutamisel on oma roll paljudel näitajatel, sealhulgas õigusalasel haridusel ja täienduskoolitusel, piiriülesel õiguskoostööl ning kohtunikevahelisel kogemuste ja heade tavade vahetamisel;

5.  rõhutab, et õiglase kohtumenetluse ja õiguskaitse kättesaadavuse osas tuleks säilitada ja laiendada õigusalast koostööd ja teabevahetust suurendavaid koostöövõrgustikke ning andmebaase, sh Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, millest peab saama liidu õigusvaldkonna nn ühe akna süsteem;

6.  väidab, et Euroopa väiksemate nõuete menetluse määrusele sarnase määruse, nimelt piiriüleste kaubandusvaidluste suhtes kohaldatava Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse vastuvõtmine oleks parim viis käsitleda liidu kaubandusvaidluste pikki ooteaegu, võimaldades Euroopa ettevõtetele suurt kokkuhoidu ja mobiliseerides kasutamata kapitali;

7.  väidab, et kaubandusettevõtetel on lihtsam kohtus esindajate eest maksta ja kohtuasjaks valmistuda, mistõttu oleks neil paremad väljavaated oma õigusi kaitsta, mis võimaldaks kiiremat menetlust;

8.  märgib, et selline menetlus võiks toetuda nõudele, et pooled enne menetluse algust põhjalikult selleks ette valmistuksid, rangetele tähtaegadele, vähesele võimalusele menetluse ajal fakte või tõendusmaterjale lisada ning menetlusotsuste puhul eraldi kaebamisvõimaluse keelamisele, saavutades nii kiirmenetluse;

9.  on arvamusel, et kõnealune range kohtusüsteem on kooskõlas poolte õiguste kaitse põhimõttega, tingimusel et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kohaldamine on vabatahtlik ja seda kasutatakse üksnes järgmistel juhtudel:

   kui pooled on pärast vaidluse tekkimist menetluse kasutamises kokku leppinud või
   kui kostja nõustub menetluses osalema pärast seda, kui hageja on esitanud hagi Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse raames, tingimusel et kostjal on enne menetluse algust piisavalt aega end ette valmistada;

10.  on seisukohal, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus peaks igal juhul kehtima üksnes juhul, kui pooli on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud sellise menetluse kasutamisega nõustumise tagajärgedest; märgib, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kulud ei tohiks poolte jaoks olla ülemäära suured, et tagada õiguskaitsele juurdepääsu õiguse järgimine;

11.  rõhutab, et vaidluse pooled jõuavad sageli kokkuleppeni vaid juhul, kui asjaolud ja argumendid täielikult välja arendatakse, mis tähendab, et menetlussüsteemis, mis nõuab pooltelt enne kohtusse minekut asjaolude uurimist ja oma argumentide välja arendamist, lahendataks rohkem vaidlusi kokkuleppega varasemas etapis;

12.  märgib, et eesmärki pakkuda liidus kiirendatud ja kulutõhusamat kaubandusvaidluste lahendamist ei ole võimalik saavutada üksnes ühtlustatud kiirmenetlussüsteemi kasutusele võtmisega – selle saavutamiseks ja sellise menetlussüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja kaubandusõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse alal väga pädevaid ja kogenud kohtuid, kohtunikke, advokaate ja õigusala töötajaid;

13.  rõhutab, et praegune jaotus kaubanduslepingutes kohaldatava õiguse valikus Euroopa eri jurisdiktsioonide vahel ei ole liikmesriikides samaväärne;

14.  märgib, et kohaldatava õiguse valik põhineb sageli keerukatel kaalutlustel, kuid välisriigi õiguse ja kohtu kombinatsioon asetab vaidluspoole tihti märkimisväärsesse majanduslikku ohtu, ning et sellised sätted on eriti küsitavad juhul, kui nendega nõustutakse tüüplepingu osana või olukordades, kus ühel poolel puudub üldse või on väike võimalus lepingut selles osas muuta;

15.  mõistab, et keelebarjäärid võivad olla täiendav tõke ja seega veel üks põhjus, mis eelistada kohaldamiseks üht õigust teisele;

16.  rõhutab, et kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavad ühtlustatud standardvormid lihtsustaksid juurdepääsu Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlusele;

17.  soovitab, et ühtlustatud standardvormide kasutuselevõtmise tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mida teostatakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega;

18.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust vaadata läbi Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määrused eesmärgiga tugevdada seost lepingute eesmärgi ja sisu ning valitud õiguse vahel, samuti tagada ettevõtetevaheliste suhete ja lepingute nõrgemate poolte kaitse ning säilitada poolte autonoomia seoses õiguse valikuga;

19.  rõhutab, et nende küsimustega tegelemiseks ei piisa üksnes seadusandlikest meetmetest, vaid nii kohtute kui ka advokaatide asjatundlikkuse taseme tõstmiseks on vaja ka praktilisi meetmeid, nagu täiustatud kaubandusasjadealane koolitus ning parem juurdepääs liidu õigusele ja liikmesriikide õigusele, eeskätt kohtupraktikale;

20.  märgib, et äriõigus ja rahvusvaheline eraõigus on muudest õigusvaldkondadest vähem kodifitseeritud, mis tähendab, et teaduslikul uurimistööl on suurem roll, ning seega on üks liikmesriikides kaubandusasjade pädevuse tugevdamise meede eraldada selles valdkonnas uurimistöö tegemiseks rohkem vahendeid;

21.  väljendab seetõttu heameelt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku üheksa õigusalase koolituse põhimõtte üle, mis võeti vastu võrgustiku 2016. aasta üldkogul ja millega tagatakse ühine alus ja raamistik nii Euroopa kohtuasutusele kui ka õigusalase koolituse asutustele;

22.  rõhutab, et väga oluline on ka kaubandusasjade suhtes kohaldatava õiguse kvaliteet ja see, mis määral on seda õigust õnnestunult kohandatud kaubandussektori tavadele ja arengutele;

23.  palub seetõttu ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt komisjonil esitada 1. jaanuariks 2020 ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 alusel ettepanek võtta vastu Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust käsitlev seadusandlik akt ning kooskõlas soovitustega, mis on esitatud käesoleva dokumendi lisas, ja pärast sellise läbivaatamise vajalikkust käsitlevat hindamist komisjoni poolt võimalik ettepanek Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määrustes tehtavateks muudatusteks;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiendama neid ettepanekuid toetavate meetmetega, mille eesmärk on liikmesriigi asjatundlikkuse suurendamine äriõiguses ja rahvusvahelises eraõiguses;

25.  kinnitab, et käesolevale resolutsioonile lisatud soovitused järgivad põhiõigusi, siseriikliku menetlusautonoomia põhimõtet ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

26.  leiab, et ettepaneku finantsmõju, eelkõige Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse menetluskulud, hüvitab samaväärne sääst, kuna Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus on tõenäoliselt oluliselt kulutõhusam kui liikmesriikide tavamenetlused ning kuna kõnealuseid vaidlusi ei toodaks vastava liikmesriigi üldisesse menetlussüsteemi;

27.  rõhutab, et kaubandusõigus on ainult üks valdkond, mille puhul on vaja võtta liidu tasandil lisameetmeid, et tagada õiguskaitse parem kättesaadavus, menetluste kõrgem kvaliteet, pooli toetavad tugevamad kaitsemeetmed ja vaidluste kiirem lahendamine;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED MEETMETE KOHTA EUROOPA KIIRENDATUD TSIVIILKOHTUMENETLUSE KASUTUSELEVÕTMISEKS JA TOETAMISEKS

TAOTLETAVATE ETTEPANEKUTE PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

I.  Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus

Ettepaneku peamine eesmärk on võtta kasutusele vabatahtlikkuse alusel kohaldatav Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele võimalust saavutada ettevõtetevahelistes puhtalt kaubandusalastes piiriülestes vaidlustes lahendus mõistliku aja jooksul.

Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus võiks toetuda järgmistele põhimõtetele:

1.  kohaldamine piiriüleste kaubandusvaidluste suhtes, mille puhul Euroopa väiksemate nõuete menetlust ei kohaldata;

2.  kohaldamine juhul, kui pooled on selles pärast vaidluse tekkimist kokku leppinud või kui hageja esitab hagi selle menetluse raames ja kostja sellega nõustub;

3.  kohaldamine üksnes juhul, kui pooli on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud sellise menetluse kasutamisega nõustumise tagajärgedest;

4.  kohaldamise eeldusena tuleks nõuda, et pooled valmistaksid oma nõuded enne kohtusse minekut suures ulatuses ette, millega kaasneb kohtus uute asjaolude või tõendite ilmnemise võimaluse varajane välistamine;

5.  menetlusotsuste vastu eraldi kaebamisvõimaluse välistamine;

6.  menetlus on peamiselt kirjalik ja suulisi istungeid võidaks lubada vaid vähemalt ühe poole nõudmisel;

7.  lähtepunktina menetlusele väga lühikeste tähtaegade kohaldamine, võimaldades kohtul poolte nõusolekul keerukamate juhtumite korral rakendada pikemaid tähtaegu;

8.  piiriüleste kaubandusvaidluste kohtusiseste ja -väliste rahumeelsete lahenduste julgustamine, sh vahendamise teel;

9.  nüüdisaja tehnoloogiate kasutamise ergutamine suuliste istungite, tõendite kogumise ja dokumentide kätteandmise puhul;

10.  menetlusega seotud kulusid tuleks piirata, et tagada õiguskaitse kättesaadavuse õiguse austamine;

11.  menetluse lõpliku kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise tagamise võimaldamine viisil, mis on liidu õiguse kohaselt võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik.

II.  Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määruste võimalikud muudatused

Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse ettepanekut võiks toetada Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määruste muudatusettepanekuga, et saavutada lepingute eesmärgi ja valitud liidu õiguse vahel tugevam side ning samas võimaldada pooltele kaubanduslepingute puhul suurem sõltumatus, tagades ühtlasi ettevõtetevahelistes suhetes nõrgemate poolte kaitse.

Rooma I määruse muudatused võiksid sisaldada järgmist:

1.  kaaluda valitud õiguse ning lepingu ja poolte sisu ja eesmärgi vahelise sideme tugevdamist;

2.  õiguse valiku kehtivusele kohaldatavate eeskirjade läbivaatamine; seda tuleks kaaluda lepingu suhtes vaikimisi kohaldatava õiguse kohaselt.

III.  Muud meetmed liikmesriikide kaubandusasjade pädevuse suurendamiseks

1.  Neid ettepanekuid peaks toetama komisjoni ja liikmesriikide meetmed kaubandusasjade pädevuse suurendamiseks, näiteks:

a)  kohtunike, advokaatide ja õigusala töötajate koolitamine kaubandusasjades;

b)  lihtsustatud ja parem juurdepääs liidu ning liikmesriikide õigusele, sh kohtupraktikale;

c)  õigusalases hariduses suurem keskendumine kaubandusõigusele ja rahvusvahelisele eraõigusele;

d)  rohkem ressursse teaduslikule uurimistööle äriõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse valdkonnas ja

e)  võõrkeele ja selle õigusterminoloogia valdamise täiustamine.

2.  Liikmesriike kutsutakse ka üles tagama, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust kohaldavatel kohtutel oleks äriõiguse valdkonnas eripädevus, näiteks olemasolevate kaubanduskohtute või -kodade nimetamise või tõhustamise teel.

3.  Peale selle kutsutakse komisjoni üles uurima veelgi võimalust luua Euroopa Kaubanduskohus, et täiendada liikmesriikide kohtuid ja anda vaidluspooltele rahvusvaheline lisafoorum, mis on spetsialiseerunud kaubandusvaidluste lahendamisele.

4.  Samuti kutsutakse liikmesriike üles vaatama läbi enda ettevõtetevaheliste kaubandusasjade suhtes kohaldatavad seadused, kuna üks õiguse valiku olulisimaid tegureid on see, kui heal tasemel on riigi kaubandusõiguse tõhusus ja kvaliteet.

(1) http://www.ejtn.eu/PageFiles/15756/Judicial%20Training%20Principles_ET.pdf.


Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine ***I
PDF 314kWORD 108k
Euroopa Parlamendi 13. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (COM(2018)0447 – C8‑0258/2018 – 2018/0236(COD))(1)
P8_TA(2018)0520A8-0405/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Seadusandliku resolutsiooni projekt   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 5 a (uus)
–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),
Muudatusettepanek 2
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 5 b (uus)
–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0306),
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.
(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Samal ajal on oluline luua kohased tingimused, millega tagada üleilmselt võrdsed võimalused kosmosesektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja liikmesriikide julgeoleku aspektist.
(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos ja autonoomne juurdepääs kosmosele pakuvad liidu ja liikmesriikide julgeoleku ning iseseisvuse aspektist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.
(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Nende algatuste jätkumine ning nende kasutuselevõtt ja kasutamine tuleks tagada ja neid tuleb ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete. Programmiga tuleks edendada ka kosmosepõhiseid teenuseid, et kõik liikmesriigid ja nende kodanikud saaksid programmist täielikult kasu.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.
(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, sealhulgas alternatiivsed lennutustehnoloogiad ja innovaatilised süsteemid või teenused, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi, luues kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.
(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Kosmosetööstuse keskused peaksid tegema koostööd digitaalse innovatsiooni keskustega, et soodustada ettevõtlust ja oskusi. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.
(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga. Komisjon peaks tugevdama majandusdiplomaatiat, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus ning õiglane konkurents rahvusvahelisel tasandil. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.
(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses, eelkõige leidma lahendused kosmosejäätmete leviku tõkestamiseks ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega, sealhulgas lepinguga põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose – kaasa arvatud Kuu ja teised taevakehad – uurimisel ja kasutamisel;
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kuluühikuid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist.
(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kulusid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Oluline on tagada järjepidevus programmi „Euroopa Horisont“ ja teiste liidu programmide raames välja töötatud lahenduste ning programmi komponentide vahel.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Liidu kosmosesektoris töötab umbes 200 000 spetsialisti. Seepärast on oluline jätkata selles sektoris tipptasemel taristu arendamist ning seeläbi stimuleerida eelnevate ja järgnevate etappide majandustegevust. Tagamaks Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet tulevikus, peab programm peale selle toetama tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, keskendudes eelkõige tütarlastele ja naistele, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Programmis tuleks ära kasutada kosmose- ja transpordisektori koostoimet, võttes arvesse, et kosmosetehnoloogial on strateegiline roll maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi muutmisel arukamaks, tõhusamaks, ohutumaks, kindlamaks, kestlikumaks ja integreeritumaks, ning samal ajal suurendab kasvav ja innovaatiline transpordisektor uuendusliku ja ajakohase kosmosetehnoloogia kasutamist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liit peaks olema igasuguse liidu programmi loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.
(14)  Liit peaks olema igasuguse liidu programmi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.
(16)  Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid.
(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid, ning sellega peaks püüdma prioriseerida Euroopa olemasoleva taristu kasutamist ja Euroopa kutse- ja tööstussektorite arendamist.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Kosmoseprogrammid on kasutajakesksed ja seetõttu nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate esindajate pidevat ja tõhusat osalemist.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada ning nad peaksid tegema liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel täiel määral koostööd. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid ja saada neilt abi. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm15.
(26)  Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada ning nad peaksid tegema liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel täiel määral koostööd. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid ja saada neilt abi. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisav kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm.
__________________
__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on programmi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid.
(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on jälgida programmi rakendamist, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised nõuded.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku aspektist. Seepärast tuleks ametile määrata teatavad programmi turvalisuse ja edendamisega seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.
(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku, küberjulgeoleku, teenuste ja järgmise etapi teenuste sektori aspektist. Nende valdkondadega seotud ülesanded tuleks seepärast määrata ametile. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtu edendamises kasutajate seas ja turul, ning pidades silmas programmide edendamist paketina, tuleks ametile teha ülesandeks ka Copernicuse programmiga seotud reklaami- ja turule viimise meetmed. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega on oluline sõlmida Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse leping, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Kosmoseagentuuriga sõlmitud raamlepinguga, eriti selle artikliga 5. Kuna aga Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks tähtis, et sellise lepingu tingimuseks seataks asjakohaste tööeeskirjade vastuvõtmine Euroopa Kosmoseagentuuris. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.
(29)  Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega on oluline sõlmida Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse leping, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Kosmoseagentuuriga sõlmitud raamlepinguga, eriti selle artikliga 5. Kuna Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on oluline, et selline leping sisaldaks liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks piisavaid nõudeid, mis on seotud Euroopa Kosmoseagentuuri toimimise eeskirjadega. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riigi-, tsiviil- ja sõjaliste piiride, peaks asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olema konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet esindama tsiviilkasutajaskonda ja Euroopa Kaitseagentuur sõjalisi kasutajad ning nad võivad jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.
(31)  Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riigipiiride, peaks asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olema konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet esindama kasutajate kogukonda ja võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Et tagada teabe turvaline ringlus, tuleks ette näha asjakohased normid, tagamaks, et kõigi programmi rakendamises osalevate avaliku ja erasektori üksuste ning füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse samaväärseid julgeolekunorme.
(36)  Et tagada teabe turvaline ringlus, tuleks ette näha asjakohased normid, tagamaks, et kõigi programmi rakendamises osalevate avaliku ja erasektori üksuste ning füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse samaväärseid julgeolekunorme, kusjuures luuakse mitu teabe kasutamise õiguste tasandit ja tagatakse sel viisil turvaline juurdepääs teabele.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Euroopa kosmosetaristu – nii maa peal kui ka kosmoses asuva taristu – küberjulgeolek on otsustava tähtsusega süsteemide käitamise pidevuse ja nende tõhusa suutlikkuse tagamiseks, et need süsteemid täidaksid ülesandeid pidevalt ja osutaksid vajalikke teenuseid.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris, millele lisandub koostoime liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevusega. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.
(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris. Satelliitnavigatsioonil on samuti oluline roll liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse [(EL) 2018/XXXX] [EASA määrus] kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.
(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/11391a kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret ja ohutustaset, tuleks silmas pidada, et Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)   EGNOS võib aidata kaasa täppispõllumajandusele ja aidata Euroopa põllumeestel kõrvaldada jäätmeid, vähendada väetiste ja herbitsiidide liigset kasutamist ning optimeerida saagikust. EGNOSel on juba suur kasutajaskond, kuid navigatsioonitehnoloogiaga ühildatavate põllumajandusmasinate arv on väiksem. Selle probleemiga tuleks tegelda.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.
(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus, turvalisus, usaldusväärsus, täpsus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 a (uus)
(44a)   Galileo ja EGNOSe teenuste kasutamise toetamiseks ning järgmise etapi teenuste, eelkõige transpordisektoris osutatavate teenuste toetamiseks peaksid pädevad asutused töötama rahvusvahelisel tasandil välja ühised standardid ja tunnistused. 
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri tähtsust ja mõju nende turvalisusele, peaks maapealse infrastruktuuri asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks edendada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades, kui see on põhjendatud ja kasulik.
(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks võimaluse korral peavoolustada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti oluline etapp.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.
(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, sealhulgas põllumajandus, bioloogiline mitmekesisus, maakasutus, metsamajandus, maaelu areng ja kalandus, kliimamuutused, kultuuripärandi paigad, kodanikukaitse, julgeolek, sealhulgas taristu turvalisus, ja digitaalmajandus.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega ning tuginema nendele, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.
(48)  Olemasolevat suutlikkust tuleks ära kasutada ja täiendada uute varadega, mida vastutavad üksused võivad arendada ühiselt. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, liikmesriikidega ja vajaduse korral muude üksustega, kellel on asjakohased ruumi- ja in situ varad. Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega ning tuginema nendele, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.
__________________
__________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).
19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018)0232), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018)0008).
19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018)0232), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018)0008).
20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.
20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49 a (uus)
(49a)  Copernicuse kogu potentsiaali ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutajatepoolse kasutuselevõtu meetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.
(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mille teostatavust Euroopa Kosmoseagentuuris praegu uuritakse ja mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire) Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53
(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.
(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi, sealhulgas õhu kvaliteedi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54 a (uus)
(54a)  Selleks et saavutada Copernicuse eesmärgid jätkusuutlikul alusel, peaks komisjoni abistama komitee (Copernicuse allkomitee), kes aitaks tal tagada liidu, kasutajate foorumite, liikmesriikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning erasektori poolt Copernicusse antava panuse koordineerimist, kasutades parimal viisil ära olemasolevat suutlikkust ja tehes kindlaks liidu tasandil käsitlemist vajavad puudujäägid.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)  Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema eri kasutajaskondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt Euroopa kodanike huvides maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.
(55)  Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid agentuur ja Copernicuse volitatud üksused tegema eri kasutajaskondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt Euroopa kodanike huvides maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56 a (uus)
(56a)  Liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused peaksid korrapäraselt korraldama Copernicuse teavituskampaaniaid programmist saadava kasu kohta, andes kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele juurdepääsu asjaomasele teabele ja andmetele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 57 a (uus)
(57a)  Copernicuse kliimamuutustega seotud teenused, mis on küll veel alles operatiivetapile eelnevas etapis, on juba üsna edukad, kuna kasutajate arv on ajavahemikus 2015–2016 kahekordistunud. Kõik kliimamuutustega seotud teenused peaksid saama võimalikult kiiresti täielikult toimivaks ning need peaksid seeläbi tagama pideva andmevoo, mis on vajalik tulemuslike kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59
(59)  Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike omavalitsuste kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.
(59)  Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike kui ka piirkondlike omavalitsuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning teadlaste poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59 a (uus)
(59a)   Võttes arvesse satelliitandmete suurt potentsiaali ressursside jätkusuutlikul ja tõhusal haldamisel, kuna need andmed annavad usaldusväärset ja õigeaegset teavet näiteks põllukultuuride ja pinnase seisundi kohta, tuleks seda teenust edasi arendada, et see vastaks lõppkasutaja vajadustele ja võimaldaks andmete ühendamist.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 541/2014/EL (millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik)24 kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, arvestades, et kosmos on üleilmne ühine hüve.
(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 541/2014/EL24 kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, arvestades, et kosmos on üleilmne ühine hüve. SST eesmärk on hõlbustada Maa orbiidi puhastamise projektide ettevalmistamist.
__________________
__________________
24 ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire tugiraamistik (ELT L 158, 27.5.2014, lk 227).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
(63)  SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. SST peaks jätkama SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST on kasutajakeskne süsteem, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid.
(63)  SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. Kataloogi puhul võiks järgida muude kosmosesuutlikkusega riikide eeskuju ja teha osa selle andmeid mitteärilistel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST peaks jätkama SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST on kasutajakeskne süsteem, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid ja nõudeid, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.
(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mille eesmärk on edendada niisuguste tehnoloogiliste süsteemide arendamist ja kasutuselevõttu, mis on välja töötatud kosmosejäätmete aktiivseks kõrvaldamiseks. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.
(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)  GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Kasutusjuhtumeid võib analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused) ja kosmoseinfrastruktuuri.
(73)  GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Kasutusjuhtumeid võib analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaalset infrastruktuuri (nt andmekeskused, serverid), elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused, nt tammid) ja kosmoseinfrastruktuuri. ja kosmoseinfrastruktuuri.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 78
(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis võimaldab enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist, tingimusel et nendes kasutatakse liidu tehnoloogiat.
(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis peaks võimaldama kasutajatel jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 86
(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu säästev toidu ja maavarade majandamine, kliimamuutuste seire, arukad linnad, automatiseeritud sõidukid ning turvalisuse haldamine ja katastroofide ohjamine. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa in situ seireinfrastruktuurist, võimaldades Copernicuse teenustel
(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Oluline on tagada järjepidevus programmi „Euroopa Horisont“ raames välja töötatud lahenduste ja programmi komponentide toimingute vahel. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi Euroopa peamistes poliitikavaldkondades. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadustaristutest, eelkõige in situ vaatlusvõrgustikest saab Copernicuse teenuseid võimaldava in situ vaatlustaristu oluline osa.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 87
(87)  Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuuriks, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.
(87)  Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuuriks, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega ja küberturvalisusega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 88
(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.
(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Ametile ülesannete delegeerimise korral peaks komisjon nende ülesannete juhtimiseks ja täitmiseks tagama piisavad vahendid, sealhulgas piisaval määral töötajaid ja rahalisi vahendeid. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);
2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad või kosmosepõhist infrastruktuuri mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
(5)  „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – terviklik lähenemisviis, mida kohaldatakse peamiste kosmosest tulenevate ohtude suhtes, mis hõlmavad satelliitide ja kosmosejäätmete kokkupõrkamist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maa-lähedasi objekte;
5)  „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – põhjalikud teadmised ja arusaam peamistest kosmosest tulenevatest ohtudest, mis hõlmavad satelliitide ja kosmosejäätmete kokkupõrkamist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maa-lähedasi objekte;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
(6)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
6)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
(10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;
10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide, sealhulgas kosmosejäätmete füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
14a)   „Copernicuse kolmandate osapoolte teave“ – teave, mille kasutamiseks on luba ja mis on edastatud Copernicuse tegevuse raames kasutamiseks ja mis pärineb muudest allikatest kui Copernicuse sentinel-satelliitidelt;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt 1
„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus- või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;
„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus-, sealhulgas infrastruktuuri ohutuse või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt 2 a (uus)
„Copernicuse põhiteenused“ – operatiivteenused, mis on klasterdatud andmete ja teabe töötlemise komponenti või teenusekomponenti ning mis pakuvad liikmesriikidele ja liidule üldist ja ühist huvi;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)
23a)  „kosmosesektor“:
„eelneva etapi teenuste sektor“ – hõlmab tegevusi, mis viivad kosmose operatiivsüsteemideni, ning kosmoseuuringuid;
„järgmise etapi teenuste sektor“ – hõlmab tegevusi, mis on seotud satelliidiandmete kasutamisega, et arendada kosmosega seotud tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);
a)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);
c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid, lähtudes tasuta ja avatud andmete poliitikast, ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d
(d)  kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud aktiivsete ja mitteaktiivsete kosmoseaparaatide, kasutuselt kõrvaldatud kanderakettide astmete ning Maa ümber tiirlevate kosmosejäätmete ja nende osakeste jälgimise ja seirega, mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ja Maa-lähedaste objektide Maale lähenemise riski seirega seotud vaatlusparameetrid („SST“);
d)  kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud aktiivsete ja mitteaktiivsete kosmoseaparaatide ning Maa ümber tiirlevate kosmosejäätmete jälgimise ja seirega, mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ja Maa-lähedaste objektide Maale lähenemise riski seirega seotud vaatlusparameetrid („SST“);
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 2
Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset kosmosesektorit.
Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada autonoomne juurdepääs kosmosele, tegeleda küberohtudega, edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist kosmosesektorit nii eelneva kui ka järgmise etapi teenuste puhul ning toetada kosmosediplomaatiat.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Programmi üldeesmärgid on järgmised:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas seoses kliimamuutuste ning julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;
a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas; ning toetada liidu ja selle liikmesriikide tõenditel põhinevate ja sõltumatute otsuste tegemise suutlikkust;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas edendades programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste võimalikult laialdast kasutust;
b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige tugevdades Euroopa järgmise etapi teenuste sektorit, soodustades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning edendades programmi komponentide pakutavate teenuste võimalikult laialdast kasutuselevõttu ning andmete, teabe ja teenuste kasutust nii liidus kui ka väljaspool seda;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, tegutsemisvabadust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ja tõenditel põhinevate otsuste tegemise seisukohast;
c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, sealhulgas küberturvalisust, ning tugevdada strateegilist autonoomsust, eelkõige tööstuse ja tehnoloogia seisukohast;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  tugevdada kosmosevaldkonnas Euroopa tööstus- ja teaduskeskkonda ning luua selleks ühtne raamistik, mis ühendab endas Euroopa koolituse ja oskusteabe tipptaseme, kõrgtasemel kavandamise arendamise, tootmisvõimekuse ning üha konkurentsitihedamas valdkonnas vajaliku strateegilise visiooni;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja säästva arenguga.
d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses säästva arenguga.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  tugevdada liidu kosmosediplomaatiat ja ergutada rahvusvahelist koostööd, et suurendada teadlikkust kosmosest kui inimkonna ühispärandist;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d b (uus)
db)  edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust, samuti vastastikkuse põhimõtet ja õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d c (uus)
dc)  suurendada liidu ja selle liikmesriikide ohutust eri valdkondades, eelkõige transpordis (lennundus, sealhulgas mehitamata õhusõidukid, raudteevedu, navigatsioon, maanteetransport, autonoomne sõidukijuhtimine), infrastruktuuri ehitamises ja seires, maismaaseires ja keskkonna alal;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;
a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi ja pidevaid tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;
b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide kasutajakeskse poliitika ja meetmete rakendamist ja jälgimist;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;
c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte ja kosmosejäätmeid, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e
(e)  aidata saavutada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks;
e)  tagada autonoomne, turvaline ja kulutõhus kosmosele juurdepääsu suutlikkus;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f
(f)  toetada ja tugevdada asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivate liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu, oskusi ja innovatsioonisuutlikkust, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade olukorrale ja vajadustele.
f)  edendada tugeva ja konkurentsivõimelise liidu kosmosemajanduse arengut ning kasutada täielikult ära igas suuruses liidu ettevõtete ja kõigi liidu piirkondade võimalusi.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmiga toetatakse:
Programmiga toetatakse koostoimes muude liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri programmide ja rahastamisvahenditega järgmist:
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  programmi jaoks vajalike lennutusteenuste osutamist;
a)  programmi jaoks lennutusteenuste osutamist, sealhulgas liidu ja teiste üksuste jaoks nende taotluse korral koond-lennutusteenuse osutamist, võttes artikli 25 kohaselt arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve, eesmärgiga suurendada Euroopa kanderakettide ja tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist;
b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist, sealhulgas alternatiivset lennutustehnoloogiat ja innovaatilisi süsteeme või teenuseid, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas artikliga 25;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
(c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri toetamist, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks.
c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri, eelkõige olemasoleva infrastruktuuri, raketiplatvormide ja teaduskeskuste hoolduse, kohandamise ja arendamise toetamist, kui see on vajalik programmi eesmärkide täitmiseks.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – pealkiri
Innovatiivse liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed
Innovatiivse ja konkurentsivõimelise liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
(a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;
a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste arendamiseks ja parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  sobivaid meetmeid teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusena saadud innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmise hõlbustmiseks, eelkõige koostoimes teiste liidu fondidega, nagu programm „Euroopa horisont“ ja InvestEU, et toetada programmi kõigi komponentide järgmise etapi teenuste sektorite arengut;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a b (uus)
ab)  Euroopa kosmosesektori tugevdamist eksporditurul;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
(b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem nende tulemusena saadavaid asju või teenuseid;
b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem programmi vajadustele vastamiseks nende tulemusena saadavaid tooteid või teenuseid;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  avalike teenuste jaoks mõeldud andmepõhiste koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste kavandamist, katsetamist, rakendamist ja kasutuselevõttu, millega soodustatakse innovatsiooni ja luuakse ühised raamistikud, et kasutada kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate avaliku halduse teenuste täit potentsiaali;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  ettevõtlust alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini vastavalt artiklile 21 ning rahastamisvõimalusi vastavalt III jaotise I peatüki artiklile 18;
c)  ettevõtlust, sealhulgas alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini, kooskõlas artikliga 21 ning tuginedes muudele artiklis 18 ja III jaotise I peatükis osutatud rahastamisvõimalusi käsitlevatele sätetele;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
(d)  ettevõtjate koostööd kosmosetööstuse keskuste vormis, tuues piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning toetades kodanikke ja ettevõtjaid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel;
d)  koostööd kosmosetööstuse keskuste võrgu vormis, tuues eelkõige piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele tuge, rajatisi ja teenuseid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel; koostöö edendamist kosmosetööstuse keskuste ja digitaalse Euroopa programmi alusel asutatud digitaalse innovatsiooni keskuste vahel;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  nn esimese lepingu strateegia võimalikku väljatöötamist kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega, et toetada kosmosevaldkonna idufirmade arengut;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d b (uus)
db)  koostoimet transpordi-, kosmose- ja digitaalsektoriga, et soodustada uute tehnoloogiate laiemat kasutust (nt eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja õhusõidukid) ning tegeleda turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadustega ning suurendada seeläbi transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e
(e)  haridus- ja koolitustegevust;
e)  haridus- ja koolitustegevust, et arendada täiustatud kosmosealaseid oskusi;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f
(f)  juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;
f)  era- ja avaliku sektori spetsialistide, üliõpilaste ja ettevõtjate juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
(c)  ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle;
c)  ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle ega, kui see on asjakohane, juurdepääsu tundlikule või salastatud teabele;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  kaitstakse vajaduse korral liidu strateegilisi ja suveräänseid huve kõigis asjaomastes valdkondades, sealhulgas Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise autonoomia alal;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et lõikes 1 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.
3.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et lõikes 2 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm ja kasutamiskord, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada ja lubada nende kasutamist kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.
Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega, välja arvatud juhul, kui selline tagatis on asjaomaste teenuste pakkumiseks nõutav liidu kohaldatava õiguse alusel. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16] miljardit eurot.
Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16,9] miljardit eurot.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  Copernicus: [5,8] miljardit eurot;
b)  Copernicus: [6] miljardit eurot;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [0,5] miljardit eurot.
c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [1,2] miljardit eurot.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Artiklis 3 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.
2.  Artiklites 3, 5 ja 6 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt a
(a)  soodustada kõikides liikmesriikides kogu tarneahela lõikes idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;
a)  soodustada kõikjal liidus ja kogu tarneahela lõikes kõigi ettevõtjate ja eriti idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d
(d)  edendada liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;
d)  edendada kogu väärtusahelas liidu strateegilist autonoomsust, eriti tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  järgida põhimõtet tagada terves tööstustarnete ahelas avatud juurdepääs ja õiglane konkurents, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade, valiku- ja hindamiskriteeriumide ning mis tahes muu asjaomase teabe selge esitamine, millega antakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed võimalused;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, võib hankija nõuda igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu kontserni.
1.  Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid, ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, püüab hankija nõuda igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu kontserni.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita allhanke kaudu, minimaalse ja maksimaalse määrana.
2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita kõigi tasandi ettevõtjatega lõike 1 kohaselt sõlmitud allhankelepingute alusel, kehtestades selleks minimaalse ja maksimaalse määra.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb hankijal põhjendada.
3.  Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb hankijal põhjendada ja avaliku sektori hankija peab neid hindama.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 2
Ühise konkursi korral nähakse ette projektide valiku ja hindamise ühised menetlused. Nendes menetlustes peavad osalema iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad.
Ühise konkursi korral nähakse ette projektide valiku ja hindamise ühised menetlused. Nendes menetlustes osalevad iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad. Need eksperdid ei anna hinnanguid, ei nõusta ega abista küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võib komisjon või amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1 – punkt a
(a)  ülesannete ja vastutuse range jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel;
a)  ülesannete ja vastutuse range jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, võttes aluseks iga üksuse pädevused, paraneva läbipaistvuse, tulemuslikkuse ja kulutõhususe ning tegevuste kattumise vältimise;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1 – punkt b
(b)  tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude ja ajakava järgimine kõigi üksuste poolt oma pädevusvaldkonna piires, kooskõlas käesoleva määrusega;
b)  tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude ja tehnilise taseme järgimine kõigi üksuste poolt oma vastutusvaldkonna piires, kooskõlas käesoleva määrusega;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1 – punkt d
(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine;
d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine, muu hulgas ka riiklikul ja liidu tasandil kasutajate nõuandefoorumitega konsulteerimise kaudu;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõik 2
2.  Komisjon, või artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul amet, võib delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide ametitele või nende liikmesriikide või ametite rühmadele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ja selle kasutamise edendamine, sealhulgas aidates kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi.
2.  Komisjon, või artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul amet, võib igal üksikjuhul eraldi sõlmitud kokkuleppe kohaselt delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või nende liikmesriikide rühmadele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ja selle kasutamise edendamine, sealhulgas aidates kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi piisaval tasemel.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
2a.  liikmesriigid konsulteerivad ennetavalt ja kooskõlastatult lõppkasutajate kogukondadega, eelkõige seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicusega, sealhulgas kasutajate nõuandefoorumite kaudu.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.
1.  Komisjon kannab üldist vastutust programmi rakendamise eest ning vastutab julgeoleku valdkonnas programmi nende komponentide eest, mis ei ole artikli 30 kohaselt ametile delegeeritud. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele.
2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud artiklites 30, 31 ja 32 osutatud muudele üksustele.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3
3.  Komisjon tagab ülesannete selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust.
3.  Komisjon tagab ülesannete selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust ning tagab liidu huvide täieliku kaitse, oma fondide usaldusväärse juhtimise ja oma eeskirjade, eelkõige hanke-eeskirjade kohaldamise. Seetõttu sõlmib komisjon ametiga ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse lepingu, mis on seotud kummalegi üksusele usaldatud ülesannetega, millele on osutatud artiklis 31a.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakte erisätte kohta, mis käsitleb kosmoseilmastiku ja Maa-lähedaste objektidega seotud funktsioonide toimimist ja juhtimist ning riiklikku satelliitsidet.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 1
Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega. Tehniliste ja tegevusspetsifikatsioonide kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.
Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks kõrgetasemelised nõuded, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas järgmise etapi teenuste sektoriga. Kõrgetasemeliste nõuete kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 2
Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Asjaomased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 21.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5
5.  Komisjon tagab programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise avalikus ja erasektoris, sealhulgas toetades nende teenuste asjakohast arendamist ja soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.
5.  Komisjon tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed. Ta pakub tihedas koostöös ametiga ning vajaduse korral Euroopa Kosmoseagentuuriga ja Copernicuse volitatud üksustega tuge ja annab panuse:
–  tegevustele, mis on seotud programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamisega avalikus ja erasektoris;
–  rakenduste vahelise koostoime arendamisele;
–  kõnealuste teenuste asjakohasele arendamisele;
–  pikas perspektiivis stabiilse keskkonna soodustamisele.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 6
6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.
6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koostöös ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  tõsta soosingusse ja tagada programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtmine ja kasutamine, sealhulgas programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamine;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 1 – punkt b b (uus)
bb)  rakendada meetmeid innovatiivse liidu kosmosesektori toetamiseks kooskõlas artikliga 6;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b c (uus)
bc)  toetada rahastamisvõimalusi III jaotise ja InvestEU raames ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ning koostöös EIPga rahastamisvahendite kaudu, mille EIP on loonud eeskätt VKEde jaoks;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c
(c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;
c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning eelkõige Galileo, EGNOSe ja Copernicuse pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  Galileo ja EGNOS: hallata Galileod ja EGNOSt vastavalt artiklile 43;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt d
(d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi.
d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi, vältides artiklites 27 ja 31 sätestatud ESA ülesannete dubleerimist.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a
(a)  hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist vastavalt artiklile 43;
välja jäetud
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  anda komisjonile soovitusi kosmosevaldkonna prioriteetide kohta programmis „Euroopa horisont“ ja osaleda selle rakendamisel;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c
(c)  rakendada programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamisega seotud meetmeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, sealhulgas teabevahetuse, teavitamise ning andmete ja teabe turundamisega seotud tegevus ja mis tahes muu tegevus, mis on seotud programmi muude komponentide peale Galileo ja EGNOSe kasutajatepoolse kasutuselevõtuga.
3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, vältides topelttööd ja tuginedes suuremale tõhususele programmi eesmärkide rakendamisel.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3 a (uus)
3a.  Amet võib oma ülesannete täitmise eesmärgil allkirjastada partnerlus- või muid lepinguid riiklike kosmoseagentuuridega, riiklike kosmoseagentuuride rühmaga või muude üksustega.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 4
4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega].
4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega] ning need vaadatakse läbi kooskõlas käesoleva määruse artikli 102 lõikega 6, eelkõige seoses Copernicuse komponendiga.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui komisjon annab ametile ülesandeid, tagab ta nende ülesannete haldamiseks ja täitmiseks asjakohase rahastamise, sealhulgas piisalt töötajaid ja haldusressursse.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a
(a)  Copernicus: arendada, projekteerida ja ehitada Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri, sealhulgas selle käitamisega seotud toimingud;
a)  Copernicus: arendada, projekteerida ja ehitada Copernicuse kosmoses asuvat ja maapealset infrastruktuuri, sealhulgas selle käitamisega seotud toimingud;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt b
(b)  Galileo ja EGNOS: arendada süsteeme ja maapealset segmenti ning projekteerida ja arendada satelliite;
b)  Galileo ja EGNOS: toetada ametit tema põhiülesannete täitmisel. Kui see on ette nähtud ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel sõlmitud erilepingutega, teha ameti nimel ja poolt hankeid süsteemi arendamiseks, maapealse segmendi kavandamiseks ja arendamiseks ning kosmosesegmendi kavandamiseks ja arendamiseks;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c
(c)  kõik programmi komponendid: tegeleda oma pädevusvaldkondades teadus- ja arendustegevusega.
c)  kõik programmi komponendid: tegeleda programmi komponentide infrastruktuuriga seotud teadus- ja arendustegevusega.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning edendada nende kosmosesegmendiga seotud tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusse viimist.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2
2.  Komisjon sõlmib ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsmääruse [artikliga 130] ette nähtud finantsraampartnerluse lepingu. Finantsraampartnerluse lepingus:
välja jäetud
–  määratakse selgelt kindlaks Euroopa Kosmoseagentuuri vastutus ja kohustused seoses programmiga;
–  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur täidaks liidu programmi julgeolekunorme, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;
–  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, eelkõige seoses avalike hangete, haldusmenetluste, oodatavate tulemustega, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmetega, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivate normidega; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotisega ja finantsmäärusega;
–  nõutakse komisjoni, ja kui see on asjakohane, ameti osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, kus käsitletakse programmi;
–  nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse määratud ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires, ning Euroopa Kosmoseagentuurile määratavaid karistusi, kui selline kõrvalekalle on otseselt talle omistatav;
–  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Lõikes 2 osutatud finantsraampartnerluse lepingu sõlmimise eeltingimusena tuleb Euroopa Kosmoseagentuuris kehtestada eelkõige otsuste tegemise, haldusmeetodite ja vastutusega seoses sisestruktuurid ja toimimismeetodid, mis võimaldavad tagada liidu huvide maksimaalse kaitse ja järgida tema otsuseid, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatava tegevuse puhul, mis programmi mõjutab.
välja jäetud
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Ilma et see piiraks lõikes 4 osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet.
välja jäetud
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 a (uus)
Artikkel 31a
Finantsraampartnerluse leping
1.  Komisjon sõlmib ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsmääruse [artikliga 130] ette nähtud finantsraampartnerluse lepingu. Finantsraampartnerluse lepingus:
a)  määratakse selgelt kindlaks komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded, vastutus ja kohustused seoses programmiga;
b)  määratakse selgelt kindlaks programmi komponentide rakendamise koordineerimis- ja kontrollivahendid, võttes arvesse komisjoni rolli ja kohustust programmi komponente üldiselt kooskõlastada;
c)  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur täidaks liidu programmi julgeolekunorme, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;
d)  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, sealhulgas liidu avalike hangete eeskirjade kohaldamine liidu nimel hankimisel, haldusmenetlused, oodatavad tulemused, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmed, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivad normid; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotise ja finantsmäärusega;
e)  nõutakse komisjoni ja vajaduse korral ka ameti osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, kus käsitletakse programmi, kui viimane hangib liidu nimel vastavalt lõikele 1a;
f)  nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse määratud ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires, ning Euroopa Kosmoseagentuurile määratavaid karistusi, kui selline kõrvalekalle on otseselt talle omistatav;
g)  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist – võttes arvesse selle kulumudelit avaliku sektori üksusena –, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega;
h)  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur tagaks liidu huvide ja selle otsuste täieliku kaitse, mis võib tähendada ka seda, et Euroopa Kosmoseagentuur peab kohandama oma otsuste tegemist, juhtimismeetodeid ja vastutust käsitlevaid sätteid.
2.  Ilma et see piiraks artiklis 31a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet. Selliste taotluste tingimused ja nende rakendamine lepitakse vastastikku kokku.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – pealkiri
Muude üksuste roll
EUMETSATi ja muude üksuste roll
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon või delegeerida programmi komponentide rakendamise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele, sealhulgas järgmised ülesanded:
1.  Komisjon või delegeerida järgmiste ülesannete täitmise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele, sealhulgas järgmised ülesanded:
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt a
(a)  Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;
a)  Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade ajakohastamine ja haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt b
(b)  Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele.
b)  Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele, hallates ka asjakohase kolmandate isikute teabe kogumist.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon võtab programmi rakendamisel arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikke ja tehnilisi nõuandeid.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmi turvalisuse aluseks peaksid olema järgmised põhimõtted:
Programmi turvalisuse aluseks on järgmised põhimõtted:
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a
(a)  tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest;
a)  tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest ja liikmesriigi õigusest;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  tuleb võtta arvesse Galileo, EGNOSe ja Copernicuse programmi raames saadud kogemusi;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjon tagab oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:
Komisjon ja amet tagavad oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon tagab, et sel eesmärgil tehakse iga programmi komponendi riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab ta rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon teeb liikmesriikides olevate lõppkasutajate ning programmi komponendi rakendamist haldavate asjakohaste üksustega konsulteerides Copernicuse, SST ja GOVSATCOMi komponentide riski- ja ohuanalüüsi. Amet teeb Galileo ja EGNOSe komponentide riski- ja ohuanalüüsi. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab komisjon liikmesriikides olevate lõppkasutajate ning programmi komponendi rakendamist haldavate asjakohaste üksustega konsulteerides rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Üldiste turvanõuetega määratakse kindlaks menetlus, mida tuleb järgida alati, kui komponendi toimimine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Programmi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi turvalisuse haldamise eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuetega.
2.  Komisjon vastutab Copernicuse, SSA ja GOVSATCOMi komponendi turvalisuse haldamise eest. Amet vastutab Galileo ja EGNOSe komponendi turvalisuse haldamise eest. Sel eesmärgil teevad nad kõik vajalikud toimingud, et tagada nende vastutada olevate komponentide turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määravad nad kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgivad nende kooskõla lõike 1 kolmandas lõigus osutatud üldiste turvanõuetega.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Amet:
3.  Amet teeb ka järgmist:
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 – punkt d a (uus)
da)  tagab programmi küberturvalisuse;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4 – punkt a
(a)  võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)29 tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahtutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;
a)  võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)29 tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;
__________________
__________________
29 ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
29 ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 5
6.  Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi turvalisus.
5.  Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, sh riskianalüüsiga kindlaks tehtud küsimusi arvestades, et tagada programmi turvalisus.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 2
2.  Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi, eelkõige küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.
2.  Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib kutsuda vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, eelkõige kui arutatakse küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b
(b)  maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;
b)  maapealse infrastruktuuri, sh väljaspool liidu territooriumit asuva, kuid Galileo ja EGNOSe jaoks liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvate territooriumide hõlmamiseks vajaliku infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse;
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c
(c)  järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid;
c)  järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid, võttes arvesse asjakohaste sidusrühmade vajadusi;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  selliste tehnoloogiliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate väljatöötamise ja arendamise toetamine;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c b (uus)
cb)  Galileo ja EGNOSe järgmise etapi rakenduste ja integreeritud järgmise etapi rakenduste arendamise toetamine, kasutades nii EGNOSi/Galileo kui ka Copernicuse programmi;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e
(e)  Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste osutamine ja turuarendus;
e)  Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste osutamine ja turuarendus eelkõige artikli 4 lõikes 1 osutatud sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimiseks;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c
(c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse ja suure täpsusega positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, sealhulgas sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.
c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse, suure täpsusega ja terviklikku positsioneerimis- ja aja sünkroniseerimisteavet. Seda teenust osutatakse kooskõlas EASA määrusega, et tagada lennundusohutuse nõuete täitmine, mis sisaldab ka funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 2 – punkt 1
Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil eesmärgiga hõlmata 2023. aasta lõpuks mandriosa territooriumid ja 2025. aasta lõpuks kõik territooriumid.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 3
3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest, kuid komisjon kaalub selle toetamiseks partnerlusprogrammide ja kokkulepete kasutamist ning vajaduse korral konkreetsete rahastamisvahendite loomist. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – pealkiri
Ühilduvus ja koostalitlusvõime
Ühilduvus, koostalitlusvõime ja standardimine
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2
2.  Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud rahvusvahelises lepingus.
2.  Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema vastastikku ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud rahvusvahelises lepingus.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2 a (uus)
2a.  Galileo ja EGNOS püüavad vastata täielikult rahvusvahelistele standarditele ja sertifikaatidele;
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1
1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.
1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu, Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATi investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 2
2.  Copernicus edastab andmeid ja teavet, järgides täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikat.
2.  Copernicus edastab andmeid ja teavet, tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt a – taane 1
–  Copernicuse Sentinel-satelliitide arendamine ja käitamine;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt c
(c)  andmetele juurdepääsu ja nende levitamise komponent, mis sisaldab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, neile juurdepääs, nende levitamine ning kasutamine;
c)  andmetele juurdepääsu ja nende levitamise komponent, mis sisaldab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, pikaajaline arhiveerimine, neile juurdepääs, nende levitamine ning kasutamine kasutajasõbralikul viisil;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt d
(d)  kasutuselevõtu ja turuarenduse komponent vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid kõikidel tasanditel eesmärgiga saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.
d)  kasutuselevõtu, suutlikkuse suurendamise ja turuarenduse komponent vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid kõikidel tasanditel eesmärgiga saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 4
4.  Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.
4.  Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse kehtivaid ja tulevasi rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – pealkiri
Andmete kogumine
Rahastamiskõlblikud meetmed
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt a
(a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, pidades esmatähtsaks järgmisi meetmeid: vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, võimaldades hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;
a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, nt vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, mis võimaldab hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt b
(b)  meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks liidu institutsioonides, ametites ja detsentraliseeritud talitustes;
b)  meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks põhikasutajate poolt, eelistades liikmesriikide avaliku sektori asutuste, nt riiklike asutuste esitatud ja/või rahastatud andmeid;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  toetus Copernicuse oluliste järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamiseks.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi teenuseid:
Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi põhiteenuseid:
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 3
–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;
–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, mulla kvaliteedi, kõrbestumise, kultuuripärandi paikade, maismaaveevarude koguse ja kvaliteedi, metsade ja eriti metsaraadamise, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta; liikmesriikidel on võimalik kasutada teavet ja andmeid, mis on saadud põllumajanduspiirkonna seire tulemusena maakatte määra ja põllumajandusmaa kasutamise kohta, et veelgi vähendada põllumajandustoetuste andmise halduskoormust;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 a (uus)
–   kuivendamist vajava põllumajandusmaa kaardistamine, saagiprognoosid ja maakasutus ning parem kvaliteetse toiduga kindlustatuse tagamine keskkonnakaitse abil;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 b (uus)
–  kalapüügiseire, et tagada parem kvaliteetse toiduga kindlustatus keskkonnakaitse abil;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  liidu poliitika elluviimise toetamise järelevalve;
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõik 1 – sissejuhatav osa
SST komponent toetab järgmisi meetmeid:
SST programmi eesmärk on varustada liitu järk-järgult autonoomse SST võimekusega.
SST komponent toetab järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõik 1 – punkt a
(a)  liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;
a)  liikmesriikide või liidu maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:
Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühe või ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 8
8.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
8.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusaktid konkreetse sätte kohta, üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 a (uus)
Artikkel 58a
SST pakkumise ja nõudluse järelevalve
Komisjon hindab enne 2024. aasta 31. detsembrit SST komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite suutlikkusega, ning viib lõpule artikli 53 esimese lõigu punktis a osutatud Euroopa kataloogi koostamise.
Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri järele.
Hinnangule lisatakse vajaduse korral ettepanek täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri arendamiseks SST komponendi raames.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  Maa-lähedaste objektide Euroopa kataloogi loomine.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõik 1 – sissejuhatav osa
GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused. Kõnealune komponent hõlmab:
GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse asjakohaste turvanõuetega liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused. Kõnealune komponent võib hõlmata:
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõik 1 – punkt a
(a)  maapealse infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;
a)  maapealse ja kosmosesegmendi infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel ning esmatähtsaks tuleb pidada liidu tasandi kasutajatele osutatavaid teenuseid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõikes 3 osutatud teenusteportfellis võetakse arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b
(b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale, mis põhineb GOVSATCOMi komponendi suhtes kehtestatud konkreetsetel turvanõuetel, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1.
b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  kõnealuse komponendi raames satelliitside suutlikkuse või teenuste pakkujad peavad täitma vastavalt artikli 34 lõikele 1 kindlaks määratud GOVSATCOMi komponendi konkreetseid turvanõudeid.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1
1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal. Jagamise ja prioriseerimisega seoses peetakse esmatähtsaks liidu tasandi kasutajaid.
1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1 a (uus)
1a.  GOVSATCOMi keskused võtavad arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõik 1
Komisjon hindab enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.
Komisjon hindab koostöös vastutavate üksustega enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõik 1
Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik).
Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik). Vastavalt programmi vajadustele võib luua ameti kohalikke büroosid, nagu on sätestatud artikli 79 lõikes 2.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 4
4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti põhiülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.
4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti ülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 5
5.  Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada.
5.  Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3
3.  Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
3.  Haldusnõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 5
5.  [Kui programmi komponendiga kaasneb tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamine, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda ning hääletamisest osa võtta ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri.]
5.  [Kui programmi komponendiga kaasneb tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamine, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja, kuid hääletamisel võivad osaleda ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri.]
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 312 ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu ameti mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  võtab vastu tööstuslepinguid käsitlevad läbipaistvuseeskirjad ja seejuures teavitab tegevdirektor haldusnõukogu neist korrapäraselt;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  järgib tööstuslepingute läbipaistvuseeskirju ja teavitab haldusnõukogu;
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2
2.  Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).
2.  Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega). Võimaluse korral lisatakse iga-aastasesse tööprogrammi selle mõju töötajate jaotusele ja eelarvele ning igal juhul tuleb sellest projektist teavitada eelarvepädevaid institutsioone vastavalt artikli 84 lõikele 11.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 88 – lõige 3 a (uus)
3a.  Ameti töötajaid tasustatakse ameti omavahenditest ja ameti delegeeritud ülesannete täitmise eest tasumiseks kasutatakse vajaduse korral komisjoni poolt delegeeritud eelarvet.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 2
Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.
Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud ja vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 89 – lõige 2 – lõik 2
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 92 – pealkiri
Peakorterileping ja tegutsemistingimused
Peakorteri- ja kohalike büroode leping ning tegutsemistingimused
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 92 – lõige 1
1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.
1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriikides tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva või kohaliku infrastruktuuri asukohariigiks oleva liikmesriigi vahelises peakorteri- ja kohalike büroode lepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 98 – lõige 1
1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.
1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 101 – lõige 1 a (uus)
1a.   Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. Selle hindamise raames nähakse ette programmi juhtimist käsitlev eraldi osa eesmärgiga anda teavet selle kohta, kas programmi eri osalejatele delegeeritud ülesandeid ja pädevusi tuleks muuta.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning esitab vajaduse korral koos tulemustega uue seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 6 – lõik 1
30. juuniks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.
30. juuniks 2024 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse võimalikku vajadust muuta ameti volitusi, eelkõige seoses võimalusega anda talle lisaülesandeid kooskõlas artikliga 30, ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 105 – lõige 2
2.  Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1.  Komisjoni abistab komitee, mis kohtub konkreetsetes koosseisudes/allkomiteedes, mis on ette nähtud programmi igale põhikomponendile (Galileo ja EGNOS, Copernicus, SSA, GOVSATCOM). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liidu sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes võidakse vastavalt vajadusele ette näha kolmandate riikide esindajate ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamine komitee töösse kodukorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu julgeolekut.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0405/2018).


Digitaalse Euroopa programmi kehtestamine ajavahemikuks 2021–2027 ***I
PDF 307kWORD 107k
Euroopa Parlamendi 13. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434 – C8‑0256/2018 – 2018/0227(COD))(1)
P8_TA(2018)0521A8-0408/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Seadusandliku resolutsiooni projekt   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 3 a (uus)
–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse / /EL53 artiklile 88] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(4)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse / /EL53 artiklile 88] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta ülemeremaade ja -territooriumide osalemisega seotud kitsendusi ning nende tegelikku osalemist programmis tuleks jälgida ja korrapäraselt hinnata.
_________________
_________________
53 Nõukogu otsus / /EL.
53 Nõukogu otsus / /EL.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, mis on viidud korrelatsiooni olemasolevate vajadustega ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67954 a, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust kõikide toetusesaajate, eelkõige liikmesriikide ja VKEde jaoks. Kui see on asjakohane, peaksid need nõuded sisaldama kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.
__________________
__________________
54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
54 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Programm peaks tagama ülima läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja mehhanismide üle, eriti seoses nende osatähtsusega nii esialgsete ootuste osas kui ka liidu eesmärkide täitmisel saavutatud lõpptulemustes.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed.
(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse tulemuslikku digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ja innovatsioon ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mitmesugused digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid, sealhulgas tagades, et uue tehnoloogia aluseks olevad vajalikud sammud on astutud, luues tulemuslikud ja kergesti jõustatavad õigusnormid, vaadates läbi digitehnoloogiale üleminekust mõjutatud poliitikameetmed ja luues innovatsioonisõbraliku keskkonna, kus kasutajate huvid on täielikult kaitstud. Optimaalselt suurendatakse käesoleva programmi rahastamispaketti, mis on Euroopa tasandil tehtav jõupingutus, erasektori märkimisväärsete rahaliste vahendite ja liikmesriikide panuse abil.
__________________
__________________
55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html
55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html
56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf
56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Euroopa ühiskonna ja Euroopa majanduse tulevik tugineb suurel määral ühtlustatud ja järjepidevale spektripoliitikale, 5G taristule, mis eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkudega seotud taristueesmärki, et pakkuda kvaliteetseid ja kiiremaid sideteenuseid; see on programmi hea rakendamise eeltingimus. Sellega seoses peaks programm saama kasu Euroopa ühendamise rahastu heast rakendamisest ja eelkõige algatusest WiFi4EU, mille eesmärk on edendada kodanike ühenduvust liidu avaliks ruumis; nende kahe programmi ühendamine aitab maksimeerida tulemusi ning saavutada liidu eesmärgid tagada usaldusväärne ja järjepidev kiire võrguga kaetus kogu liidus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad (nt plokiahel), tagades samal ajal andmekaitse, digitaalõiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.
(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu digilõhe, tehisintellekt, tagades samal ajal andmekaitse kõrge taseme täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning õigused, põhiõigused ja eetilised standardid. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   Liikmesriigid väljendasid 10. aprillil 2018 oma toetust ja koostöösoovi tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia (näiteks plokiahela) taristu teenuste algatustes, allkirjastades koostöölepingud.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)   Programmi edukaks elluviimiseks on vaja enamat kui suundumuste järgimist. Liit peab olema pühendunud privaatsust võimaldavatele tehnoloogiatele (st krüptograafia ja detsentraliseeritud rakendused), samuti on vaja suuremaid investeeringuid tulevikukindlatesse taristutesse (kiudoptilised võrgud), et võimaldada iseseisva digiteeritud ühiskonna loomist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)   Euroopa peab tulevikus tegema otsustavaid investeeringuid strateegilisse digivõimekusse, et digitehnoloogiale üleminekust kasu saada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELi tasandil tagada märkimisväärne eelarve (vähemalt 9,2 miljardit eurot), mida peavad täiendama suured investeeringud riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nimelt järjepidevas ja vastastikku täiendavas seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidega.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele kogu liidus.
(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus, küberturvalisus ja avaliku halduse digiteerimine. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele ja lahendamisele kogu liidus, tagades et Euroopa kodanikel on digitehnoloogiale üleminekuks vajalikud oskused, pädevused ja teadmised.
__________________
__________________
57 COM(2018)0098 final.
57 COM(2018)0098.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Arvestades viivitust liidu strateegilise digitaalse suutlikkuse arendamisel ja selle kiirendamiseks tehtud jõupingutusi, tuleks tagada programmi ulatusele vastav ja vähemalt 9,2 miljardi euro suurune eelarve.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“58 kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas, see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
(9)  Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“58 kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas, see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada ja uuendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.
_________________
_________________
58 COM(2018)0125 final.
58 COM(2018)0125.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Euroopa Komisjoni 2017. aastal käivitatud Euroopa järgmise põlvkonna interneti algatus peaks samuti olema programmi rakendamise alus, sest selle eesmärk on avatum internet paremate teenuste, suurema arukuse, rohkema kaasamise ja osalemisega ning tegelemine tehnoloogiliste võimalustega, mis tulenevad erinevatest uurimisvaldkondadest, mis ulatuvad uuest võrguarhitektuurist ja tarkvarapõhistest taristutest teenuste ja rakenduste uute kontseptsioonideni.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.
(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, samuti ajakohastada konkreetseid avalikku huvi pakkuvaid sektoreid, et sellest oleks kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ja kodanikele kogu ELis. Lisaks peaks programm suurendama liidu konkurentsivõimet ja selle majanduse vastupidavust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Eelkõige on vaja toetada neid VKEsid, kes kavatsevad oma tootmisprotsessides minna üle digitaaltehnoloogiale. Teadusuuringud ja innovatsioon digisektoris võimaldavad VKEdel toetada Euroopa majanduskasvu vahendite tõhusa kasutamise kaudu.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Programm tuleks jagada viieks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: a) kõrgjõudlusega andmetöötlus, b) tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad, c) küberturvalisus, d) kõrgema taseme digioskused ning e) juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)  Koos digitehnoloogiale ülemineku üldeesmärgiga peaks programm aitama tagada pikaajalisi strateegilisi julgeolekueesmärke, suurendades liidus suutlikkust ja võimekust, seades esikohale meetmed, mis suurendavad strateegilist potentsiaali ja piiravad sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest ja toodetest, tagades seeläbi liidu majandusliku ja innovaatilise konkurentsivõime.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.
(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi, sh VKEsid, võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul ning ülemeremaade ja -territooriumide üleminekut digitehnoloogiale.
__________________
__________________
59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016)0180 (final)).
59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016)0180).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Et luua koostoimet käesoleva programmi raames tehtavate investeeringute ning liidu teadus- ja arendustöö investeeringute vahel, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ investeeringutega, peaksid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimima platvormina, mis toob kokku ühelt poolt tööstuse, ettevõtjad ja haldusasutused, kes vajavad uusi tehnoloogialahendusi, ning teiselt poolt ettevõtted, eeskätt idufirmad ja VKEd, kel on olemas turustamiseks sobivad lahendused.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Programmi kavandamine, väljatöötamine ja hanked tuleb teha nii, et see suurendaks keskpikas ja pikas perspektiivis liidu suutlikkust ja konkurentsivõimet. Esmatähtsaks tuleks pidada meetmeid, mis suurendavad liidu strateegilist potentsiaali ja konkurentsivõimet ning mille eesmärk on piirata sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest ja toodetest. Kolmandate riikide osalemine programmi erieesmärkides peaks seega sõltuma sellest, milline on nende riikide panus liitu.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja nende laialdast kasutamist kindlustavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori kaasinvesteeringuid. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada Euroopa tarnijatele koht tehnika arendamise esirinnas.
(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja liidu strateegilist autonoomiat kindlustavate projektide kaudu. Selleks peaks programm saama vähemalt 9,2 miljardi euro suuruse ELi eelarve, mida täiendatakse liikmesriikide ja/või erasektori kaasinvesteeringutega. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada, et Euroopa tarnijad jõuavad tehnika arendamises esirinda.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada liidu digitaalse baasi tugevdamiseks ja laiendamiseks, suurte sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, liidu tööstuse digitaalpädevuse suurendamiseks ning turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutadaolevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist.
(15)  Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutadaolevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist. Kui kasutatakse eelarve kaudset täitmist, tagab komisjon, et programmi otsejuhtimisel säilitatakse ja täidetakse nõutud kvaliteedi- ja ohutusstandardid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.
(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ning sellega seotud andmetöötlus- ja salvestusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas. Liit peab saama endale maailmatasemel superarvutid, kindlustama oma tarnevõrgu ning kasutama simulatsiooni, visualiseerimise ja prototüüpide valmistamise teenuseid, tagades samal ajal kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi, mis on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele.
(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele ja tugevdaksid ELi lisaväärtust.
__________________
__________________
60
60
61
61
62
62
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.
(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, sealhulgas liidus asutatud VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.
__________________
__________________
63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)
63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele.
(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele. Et luua nendele uutele tehnoloogiatele Euroopas edenemiseks parimad raamtingimused, peab liit lisama oma poliitika kujundamise protsessi innovatsioonipõhimõtte.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta juhtis Euroopa Parlament tähelepanu mõjule, mida avaldab keelebarjäär tööstusele ja selle digiteerimisele. Selles kontekstis on väga oluline arendada suuremahulisi tehisintellektipõhiseid keeletehnoloogiad, nagu automaattõlge, kõnetuvastus, suurandmete tekstianalüüs, dialoogi- ja küsimustele vastamise süsteemid, et kaitsta keelelist mitmekesisust, tagada kaasatus ja võimaldada inimestevahelist ning inimeste ja masinate vahelist suhtlemist.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Iseõppivate robotite ja tehisintellekti aina kiirema arengu ning nende suutlikkuse tõttu mitmekordistada mõne sekundiga teadmisi ja õppe sisu on arenguetappe kuni programmi lõppemiseni 2027. aastal keeruline prognoosida. Seepärast peaks komisjon sellele kiiresti arenevale digisuundumusele erilist tähelepanu pöörama ja kui vaja, oma tööprogrammi eesmärke selle järgi kohandama.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
(19c)  Võttes arvesse Euroopa tööstuse kasvavat nõudlust tehisintellekti põhjal töötavate robootikalahenduste järele ning seda, kui oluline on vältida selles valdkonnas märkimisväärset investeeringute puudujääki, peaksid programmi tehisintellektiga seotud eesmärgid hõlmama tehisintellektil töötavat robootikat.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 d (uus)
(19d)  Tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused peaksid olema kasutusmugavad, vaikimisi seadustega kooskõlas ning pakkuma tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja teavet, eeskätt seoses toodete ja teenuste kvaliteediga.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.
(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus, et kindlustada siseturg, kui kasutatakse tehisintellekti, ning juurdepääs teksti- ja andmekaevele on tehisintellekti, sh keeletehnoloogia arendamise jaoks äärmiselt oluline.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Komisjon võttis 25. aprillil 2018 kohustuse teha ettepanek Euroopa käsitluse kohta ning töötada selleks koos erinevaid sidusrühmi koondava Euroopa tehisintellekti liiduga (mis on tehisintellekti ekspertide rühm) välja tehisintellekti suuniste kavand, et edendada Euroopas tehisintellektil põhinevaid rakendusi ja ettevõtteid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.
(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist, samuti sisseprojekteeritud turbe ja privaatsuse ning nende vaikesätete rakendamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.
__________________
__________________
64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma oma kodanikke ja ettevõtjad küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.
(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma kodanikke, valitsussektorit ja ettevõtjaid küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi,65 milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.
(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi65, milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega, suurendada kübervastupidavusvõimet ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.
_________________
_________________
65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity
65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Põhimõtteliselt peaksid küberturvalisuslahendused sisaldama põhiliste projekteerimisparameetritena ohutus- ja julgeolekustandardeid, mis vastavad nüüdisaegsele tehnoloogiale ning lõimitud ja vaikimisi turbe põhimõtetele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.
(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks hajusraamatu tehnoloogia, digitaalne identiteet, krüptograafia, krüpteerimine või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, logistika, energeetika, transport, turism, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise, sealhulgas 5G-platvormide, ja veebitehingute turvalisus, läbipaistvus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskustesse ning võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua.
(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskuste arendamisse ja digikirjaoskuse parandamisse ning võimestada kõiki eurooplasi tervikliku käsitluse abil.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)   Arvestades tervikliku käsitluse vajadust, tuleks programmis arvesse võtta ka kaasamise, kvalifikatsiooni, koolituse ja spetsialiseerumise valdkondi, mis lisaks arenenud digioskustele on teadmistepõhises ühiskonnas otsustava tähtsusega ka lisaväärtuse loomiseks.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid.
(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Lisaks nõudis ta, et soolise võrdõiguslikkuse aspekti võetaks arvesse kõikides digitaalsetes algatustes, ning rõhutas vajadust kaotada märkimisväärne sooline ebavõrdsus IKT sektoris, kuna see on Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks hädavajalik.
__________________
__________________
67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digiajastul rõhutas Euroopa Parlament vajadust koguda sootundlikke andmeid IKT kasutamise kohta ning töötada välja eesmärgid, näitajad ja sihttasemed, et tagada naiste juurdepääs IKT-le ning edendada häid tavasid ettevõtjate seas.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 b (uus)
(27b)  Oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks pooldas ja toetas Euroopa Parlament täielikult naiste digitaalettevõtluskultuuri, samuti nende lõimimist infoühiskonda ja nende osalemist selles.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.
(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, pilvandmetöötlus, andmekaitse ja teabe juhtimine ning tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Liidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alast õpet ja koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „Erasmus“ ja „Euroopa horisondi“ programmidest.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada tööstuse ja üldisemalt kodanike halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust ja kvaliteeti. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka Euroopa Liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kõrge kvaliteediga digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas.
(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada kodanike ja tööstuse halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti, suurendades samal ajal avaliku sektori kulutuste tõhusust. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad võivad saada kõrge kvaliteediga mitmekeelsete digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas. Samuti on oluline, et need teenused oleksid juurdepääsetavad puuetega inimestele.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29 a (uus)
(29a)   Digitaliseerimine võib parandada kõigi, sealhulgas eakate ja piiratud liikumisvõimega ja puudega inimeste ning äärepoolsete või maapiirkondade elanike takistusteta juurdepääsu.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, haridus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada.
(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, julgeolek, CO2 heite vähendamine, energiataristu, haridus, koolitus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist, ajakohastamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest ja keeltevahelist andme- ja teabevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada ja tagada vastastikuse täiendavuse. Digiülemineku puhul tuleks siiski arvesse võtta asjaolu, et mõned kodanikud selles erinevatel põhjustel ei osale, ning tuleks toetada võrgustikke, et neid kodanikke jätkuvalt teavitada ning aidata neil säilitada oma õigusi ja osaleda kõikide ühiskondlike ja kodanikukohustuste täitmisel.
_________________
_________________
68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1
68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)   Digitaaltehnoloogiale üleminek kõnealuses sektoris peab igal juhul võimaldama, et Euroopa kodanikud pääsevad oma andmetele juurde piiriüleselt ning saavad neid turvaliselt kasutada ja hallata, olenemata enda ja andmete füüsilisest asukohast.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 b (uus)
(30b)   Kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt ja kättesaadavus avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks hariduses, nõuab ka sellise tehnoloogia kasutamiseks vajalikke oskuste alast koolitust. Seepärast peaksid erieesmärgi nr 8 alla kuuluvad eesmärgid hõlmama ka koolitusprogramme isikutele, kes kõrgtehnoloogiat kasutama hakkavad.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs haldusasutustele.
(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne, turvaline, sujuv ja kaasav juurdepääs haldusasutustele.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kasvu ja tööhõive soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.
(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kestliku kasvu, tööhõive ja kvaliteetse töö soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.
__________________
__________________
69 COM(2016)0725 final.
69 COM(2016)0725.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka poliitiliste otsuste edukat rakendamist ja pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks tuleb toetada terviklikku valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.
(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka piiriülest koostööd, ühiste standardite kooskõlastamist ja poliitiliste otsuste edukat rakendamist ning pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi ja keeletõkkeid ja vähendada bürokraatiat, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil ning vältides tarbetut topeltsalvestamist. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks ELis tuleks toetada terviklikku ja tehnoloogiliselt neutraalset valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult, lõppkasutajate vajadustega arvestades ning tagades andmekaitse kõrge taseme. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  6. oktoobril 2017 teatasid ELi ministrid Tallinnas, et Euroopa digitaalarengu strateegia peaks põhinema koostööl ja koostalitlusvõimel, sealhulgas avatud litsentsimispoliitika ja avatud standardite kasutamisel. Seepärast peaks programm soodustama avatud lähtekoodiga lahendusi, et võimaldada uuesti kasutamist, suurendada usaldust ja tagada läbipaistvus. Sellel on positiivne mõju rahastatud projektide jätkusuutlikkusele.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu71.
(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kultuuri- ja loomesektoris.
__________________
71
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline komponent.
(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline koostisosa.
__________________
__________________
73 COM(2016)0180 final. „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.
73 COM(2016)0180. „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Alates maist 2018 kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik ning mis tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kui käesoleva programmi raames võetavad meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid need seega toetama isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist näiteks tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia vallas.
(40)  Määrus (EL) 2016/679, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik, tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kõik käesoleva programmi raames võetavad meetmed, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid seega olema kõnealuse määrusega täielikult kooskõlas. Nendega tuleks toetada eriti sellise digitehnoloogia arendamist, mis on kooskõlas „lõimitud andmekaitse“ kohustustega, mis on kõnealuse määruse kohaselt siduvad; juhul kui töötlemine hõlmab elektroonilise side andmeid, tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ1a.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.
(41)  Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis ning Euroopa lisaväärtuse säilitamisel oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused peaksid teabe käitlemisel, eelkõige tundliku kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide kohta kehtivaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.
(42)  Juhul kui käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused käitlevad tundlikku salastamata teavet või liidu salastatud teavet, peaksid nad järgima liidu või liikmesriikide õigusaktide asjakohaseid teabe käitlemist puudutavaid sätteid.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse74. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja aitab saavutada üldist eesmärki – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele74. Asjakohased meetmed tuleks kindlaks määrata programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks kõnealuste kohustuste täieliku järgimise tagamiseks uuesti hinnata programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
_________________
_________________
74 COM(2018)0321 (lõplik), lk 1.
74 COM(2018)0321, lk 1.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada samas liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsus, läbipaistvus ja järjepidevus. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)75 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusele.
välja jäetud
__________________
75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta mitmeaastaste tööprogrammidena, reeglina iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis iga-aastaste tööprogrammidena. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.
(45)  Vastu tuleks võtta tööprogrammid, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada seejuures liidu ja liikmesriikide ühismeetmete kooskõlalisus, selgus ja järjepidevus. Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis igal aastal. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46 a (uus)
(46a)   Digitaalse Euroopa programmi pikaajalise rahastamise tagamiseks, säilitamiseks ja arendamiseks on vaja selgeid ühiseid ELi eeskirju, mis on tulevikkuvaatavad ja konkurentsi edendavad, et hoogustada investeeringuid ja innovatsiooni ning säilitada taskukohasus.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites [8], [11], [16], [21], [35], [38] ja [47] viidatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriigid peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.
(47)  Programmi raames võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas põhiõigustega ja järgima eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites [8], [11], [16], [21], [22], [35], [38], [41] ja [47] viidatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, keelelist mitmekesisust ja õigust suhelda ükskõik millises ELi keeles, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi juriidiliste kohustustega, sealhulgas rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste komisjoni otsustega, samuti eetikapõhimõtetega, mis hõlmavad teadusuuringute usaldusväärsuse rikkumise vältimist.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47 a (uus)
(47a)  2018. aasta aprillis võttis komisjon kohustuse1a luua raamistik sidusrühmadele ja ekspertidele, et töötada välja tehisintellekti käsitlevate suuniste kavand koostöös teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga; komisjon toetab koostöös Euroopa tarbijate nõuanderühma ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga riiklikke ja ELi tasandi tarbijaorganisatsioone ja andmekaitse järelevalveasutusi, et aidata neil mõista tehisintellektil põhinevaid rakendusi.
__________________
1a Komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“, COM(2018)0237, on kättesaadav veebisaidil http://www.europarl.europa.eu/RegData/docs_autres_institutions/commission_europeenne/com/2018/0237/COM_COM(2018)0237_ET.pdf
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad osaleda liidu programmides vastavalt EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikule, milles nähakse ette programmide rakendamine nimetatud lepingu alusel tehtava otsusega. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“).
Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“), mida rakendatakse ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e
(e)  „digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;
e)  „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus“ – olemasolev või uus juriidiline isik või juriidilistest isikutest koosnev konsortsium, kes nimetatakse või valitakse avatud, selge ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid, et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale, samuti hõlbustama juurdepääsu rahastamisele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus on avatud igat liiki ja igas suuruses ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kasvufirmadele ja haldusasutustele kogu liidus.
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad ühtsete kontaktpunktidena, kus ettevõtjad, eelkõige VKEd, idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, saavad abi oma äri, tootmisprotsesside, toodete ja teenuste täiustamiseks digitehnoloogia abil, mis võib tuua lisaväärtust. Keskused loovad selleks liitu hõlmava detsentraliseeritud võrgustiku, mis pakub ettevõtjatele toetust, tagamaks et nende töötajate oskused vastavad olemasoleva digitehnoloogia kasutamiseks vajalikule asjatundlikkusele. Keskused kooskõlastavad oma tegevuse ka haridusasutustega, et toetada üliõpilaste koolitamist ja töötajate töökohapõhist õpet.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)
fa)   „meediapädevus“ – analüütilised oskused, mida on vaja digimaailmas orienteerumiseks.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f b (uus)
fb)  „Euroopa partnerlus“ – algatus, kus liit ning era- ja/või avaliku sektori partnerid (näiteks tööstusettevõtted, teadusorganisatsioonid, avaliku teenuse osutamise eest vastutavad asutused kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused, VKEde organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama digitaalse innovatsiooni ja tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud meetmete, sealhulgas turgude, õigusaktide või poliitika kasutuselevõtuga seotud meetmete väljatöötamist ja rakendamist;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f c (uus)
fc)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f d (uus)
fd)  „konsortsium“ – ettevõtjate koostöörühm, kes soovib ellu viia programmi alla kuuluvaid meetmeid.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:
1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada ja kiirendada Euroopa majanduse, tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjateni ning suurendada liidu strateegilist sõltumatust ja ühtekuuluvust, tagades seejuures konkurentsivõime ja vähendades digilõhet. Programmiga:
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
(b)  laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris.
b)  laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu erasektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, toetades digiüleminekut ja tagades juurdepääsu digitehnoloogiale;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi76 superandmetöötluse ja andmete integreeritud taristu, mis oleks mitteärilistel alustel kasutatav avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;
a)  juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi77 superandmetöötluse ja andmete koostalitlusvõimeline taristu, mis oleks kasutatav avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku ja erasektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;
__________________
__________________
76 Miljardeid miljardeid ujukomatehteid sekundis.
76 Miljardeid miljardeid ujukomatehteid sekundis.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b
(b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused;
b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused, tagades turvalisuse ja andmekaitse kõrge taseme;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  juurutada eksatasandijärgne77 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada arvutiteaduste jaoks uusi teadustaristuid.
c)  juurutada eksatasandijärgne77 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada uusi teadustaristuid; ergutada liidus arvutiteaduste jaoks selliseks juurutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara arendamist.
__________________
__________________
78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.
78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.   Erieesmärgi 1 raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt ühisettevõtte kaudu, mille komisjon esitas ja nõukogu kinnitas 25. juunil 2018, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) ...1a.
__________________
1a Määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte. 10594/18. Brüssel, 18. september 2018 (OR. en). http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10594-2018-INIT/et/pdf
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega;
a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke. Kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega peavad tehisintellektil põhinevad lahendused ja kättesaadavaks tehtud vahendid austama sisseprojekteeritud eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtet ning tagama, et tehisintellekti arendamise ja juurutamise keskmesse jääksid inimesed;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate ja haldusasutuste käsutusse;
b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade ning haldusasutuste, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide, teadusasutuste, ülikoolide käsutusse;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  arendada ja tugevdada tööstuslikke rakendus- ja tootmissüsteeme, mis hõlbustavad tehnoloogia integreerimist väärtusahelatesse, uuenduslike ärimudelite väljatöötamist ning lühendavad innovatsioonist tööstuses kasutuselevõtmiseni kuluvat aega, ning edendada tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja ühiskonnas.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)
Tehisintellekti erieesmärgi raames võetavaid meetmeid rakendatakse üksnes eelarve otsese täitmise kaudu komisjoni või täitevasutuse poolt kulude ja tulude analüüsi alusel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)
Erieesmärgi 2 raames võetavad meetmed peavad olema vastavuses eetikapõhimõtete ja asjakohaste liikmesriigi, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle protokolliga. Võttes arvesse tehisintellekti käsitleva kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi, määrab komisjon kindlaks erieesmärgi 2 alla kuuluvate tööprogrammide eetikatingimused. Taotlusvoorud või toetuslepingud peavad sisaldama tööprogrammides sätestatud asjakohaseid tingimusi. Iga meetme hindamise käigus vaadatakse iga projekt läbi ka eetilisest aspektist. Meetmed, mis ei ole eetiliselt vastuvõetavad või ei vasta lepingu tingimustele, ei ole rahastamiskõlblikud.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte;
a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, et saavutada Euroopa tasandil küberturvalisuse ühtne kõrge tase, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõigusi, tagades seejuures ELi strateegilise sõltumatuse;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
(b)  toetada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist;
b)  toetada ja suurendada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist ning parimate tavade jagamist ja levitamist;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses;
c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses, pöörates erilist tähelepanu haldusasutustele ja olulistele ettevõtjatele, näiteks VKEdele;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
(d)  tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016 direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)78 nõudeid.
d)  tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)78 nõudeid, muu hulgas meetmete abil, mille eesmärk on kujundada organisatsioonides küberturvalisuse kultuuri.
__________________
__________________
78 ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
78 ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  parandada vastupanuvõimet küberrünnakutele, et suurendada kasutajate riskiteadlikkust ja teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta, eriti haldusasutuste, VKEde ja idufirmade seas, tagamaks, et ettevõtjatel on põhitasemel turvalisus, nagu andmete ja side otspunktkrüpteerimine ning tarkvarauuendused, ning julgustada sisseprojekteeritud turvalisuse ja selle vaikesätete kasutamist, samuti teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta ja küberhügieeni;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)
Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustiku kaudu kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ...1a].
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ..., millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:
Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada liidu talendipagasit, vähendatakse digilõhet, toetatakse ametioskuste parandamist sooliselt tasakaalustatud viisil, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika, tehisintellekti, pilvandmetöötluse, sidesüsteemide ja -võrkude, andmekaitsepädevuse, tehisintellekti vallas. Et ergutada tööturgu ja parandada selle olukorda ning spetsialiseerumist digitehnoloogia ja -rakenduste valdkonnas, on rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a
(a)  toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale:
a)  toetada kvaliteetsete pikaajaliste koolituskursuste, sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist üliõpilastele, õpetajatele, kasvatajatele, IT-spetsialistidele, teadlastele ja laiemale töötajaskonnale, sealhulgas avalikele teenistujatele, koostöös koolide, ülikoolide ja uurimiskeskustega:
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b
(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:
b)  toetada kvaliteetsete lühiajaliste koolituste ja kursuste, sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete ja idufirmade juhtidele ja laiemale töötajaskonnale, sealhulgas avalikele teenistujatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c
(c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.
c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute kvaliteetset töökohapõhist õpet, sealhulgas segaõpet, ja praktikat.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)
Erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel võib olla hõlbustav roll koolitusvõimaluste pakkumisel, ettevõtete nõustamisel ja koostöö tegemisel asjakohaste pädevuskeskustega, et tagada kogu liidus võimalikult suur geograafiline katvus.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:
Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid, mis täiendavad selleks digitaaltaristu meetmeid ja vähendavad digilõhet:
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;
a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, hariduses, kohtusüsteemis, transpordi-, kommunikatsiooni-, energeetika- ja keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris ning liidus asutatud äriühingutes saaks tulemuslikult juurutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, keeletehnoloogia, tehisintellekti ja küberturvalisusega, ning et koolituste abil oleks tagatud selle kasutamiseks vajalikud oskused;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b
(b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi digiteenuste taristuid (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;
b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi tipptasemel digiteenuste taristuid kogu liidus (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c
(c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;
c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas avalikku allikat ning koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d
(d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele ja katsetamisele;
d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele, katsetamisele ja laiendamisele;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e
(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;
e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse, andmekaitse, pilvandmetöötluse ja teabejuhtimise ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt f
(f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;
f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, hooldamist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g
(g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid;
g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus juhtida digitaalset arengut, lisaks märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid ning hõlbustada erinevate riiklike algatuste vastastikust kasulikkust, mis toob kaasa digitaalühiskonna arengu tänu kõigi ELi tasandil osalejate alalisele koostööle;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt h
(h)  toetada koostööd hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades ELi piiriüleste rakenduste juurutamist;
h)  toetada koostööd muu hulgas hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades selliste ELi piiriüleste rakenduste juurutamist, mis põhinevad sisseprojekteeritud turvalisusel ja eraelu puutumatusel, millega tagatakse andmekaitse ja tarbijaohutus;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)
Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel ja pädevuskeskustel võib olla hõlbustav roll.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 9 194 000 000 eurot.
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 8 192 391 000 eurot (jooksevhindades 9 194 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
(a)  kuni 2 698 240 000 eurot erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“
a)  2018. aasta hindades kuni 2 404 289 438 eurot (jooksevhindades 2 698 240 000 eurot) erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
(b)  kuni 2 498 369 000 eurot erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“
b)  2018. aasta hindades kuni 2 226 192 703 eurot (jooksevhindades 2 498 369 000 eurot) erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
(c)  kuni 1 998 696 000 eurot erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“
c)  2018. aasta hindades kuni 1 780 954 875 eurot (jooksevhindades 1 998 696 000 eurot) erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d
(d)  kuni 699 543 000 eurot erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“
d)  2018. aasta hindades kuni 623 333 672 eurot (jooksevhindades 699 543 000 eurot) erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e
(e)  kuni 1 299 152 000 eurot erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“
e)  2018. aasta hindades kuni 1 157 620 312 eurot (jooksevhindades 1 299 152 000 eurot) erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel võimalikult suures ulatuses silmas asjaomase liikmesriigi huve.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmis võivad osaleda
välja jäetud
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 1
1.  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;
1.  Programmis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2
2.  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende vahelistes lepingutes;
2.  punktis 1 nimetamata kolmandate riikide täielik või osaline ühinemine programmiga põhineb erieesmärkide juhtumipõhisel hindamisel vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et see leping vastab täielikult järgmistele kriteeriumidele:
–  kolmanda riigi osalemine on liidu huvides;
–  osalemine aitab saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke;
–  osalemine ei tekita julgeolekuprobleeme ja järgitakse täielikult asjakohaseid julgeolekunõudeid, mis on sätestatud artiklis 12;
–  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;
–  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas iga programmi rahaliste osamaksete ja halduskulude arvutamine. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
–  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;
–  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a.  Tööprogrammide ettevalmistamisel hindavad Euroopa Komisjon või muud asjaomased rakendusasutused igal üksikjuhul eraldi, kas lõikes 2 osutatud lepingus sätestatud tingimused on tööprogrammides sisalduvate meetmete puhul täidetud.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3
3.  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes; ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;
välja jäetud
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4
4.  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et:
välja jäetud
—  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;
—  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osamaksete arvutamine ja nende halduskulusid. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
—  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;
—  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].
2.  Erieesmärkide 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, 2 „Tehisintellekt“ ja 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Tööprogrammis võidakse sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud juriidilistel isikutel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest juhitavatel juriidilistel isikutel ei ole julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või mõnedes erieesmärgi 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud isikutega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda juhib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.
5.  Tööprogrammis võidakse sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud juriidilistel isikutel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest juhitavatel juriidilistel isikutel ei ole strateegilistel ja julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või mõnedes erieesmärkide 1, 2 ja 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud isikutega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda juhib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)
5a.  Meetmed, mis hõlmavad tehnosiiret väljapoole liitu, ei ole lubatud. Pikaajaliste strateegiliste julgeolekueesmärkide tagamiseks hinnatakse nende üksuste osalemise võimalusi, kelle peamine tegevuskoht asub liidust väljaspool.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5 b (uus)
5b.  Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli ja julgeolekunormidele mittevastavad meetmed võib rahastamisest välja jätta või need igal ajal lõpetada.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel.
1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel. Komisjon tagab, et programmi täiendavuse võimendamisel teiste Euroopa rahastamisprogrammidega, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), programmiga „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastuga (CEF‑2), InvestEU programmiga, programmiga „Erasmus“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ei takistata erieesmärkide 1–5 saavutamist.
Komisjon uurib, kuidas saaks tõhustada programme, mille alusel eraldatakse vahendeid digiteerimise valdkonnas.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Asjaomaste ametivõimude vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.
2.  Asjaomaste ametivõimude ning ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige hangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige komisjoni, rahastava asutuse või toetusesaajate individuaalsete või ühishangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Ühe hankemenetluse tulemusel võib sõlmida mitu lepingut ja kehtestada kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste hankelepingutega tulemustega seotud tingimusi. Programmist võib raha eraldada ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Eeskätt võib see hõlmata toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste osaluste suhtes kohaldatakse [Euroopa horisondi määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.
Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu, mille komisjon ja liikmesriigid sõlmivad strateegilise programmitöö käigus. Eeskätt võib see hõlmata toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste osaluste suhtes kohaldatakse [Euroopa horisondi määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
Euroopa partnerlus
a)   sõlmitakse juhul, kui selle abil saavutatakse digitaalse Euroopa programmi eesmärgid tõhusamalt kui liit saavutaks üksi tegutsedes;
b)   peab vastama liidu lisaväärtuse, läbipaistvuse, avatuse, mõju, sh võimendava mõju, kõigi poolte pikaajalise rahalise kohustuse, paindlikkuse, ühtsuse ning liidu, kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste algatustega vastastikuse täiendavuse põhimõttele;
c)   on ajaliselt piiratud ja sisaldab programmi rahastamise järkjärgulise lõpetamise tingimusi.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1 b (uus)
Nende valiku, rakendamise, seire, hindamise ja järkjärgulise lõpetamise sätted ja kriteeriumid on sätestatud (viide lisatakse).
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – pealkiri
Digitaalse innovatsiooni keskused
Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk.
1.  Programmi rakendamise esimesel aastal luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk, mis rajatakse olemasolevale taristule, ja igas liikmesriigis peab olema vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud, läbipaistva, kaasava ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt a
a)  digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;
a)  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b
b)  sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;
b)  sobiv juhtimisvõimekus, personal, taristu ja vajalikud oskused;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  tõestatud koostöö erasektoriga, et tagada erieesmärkide 1–5 kohaste sekkumismeetmete vajalikkus turu seisukohast;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d b (uus)
db)  seosed programmi „Horisont 2020“ raames loodud IKT keskustega, InvestEU keskuse ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2a.  Üksikasjalikud tingimused, mis peavad olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseks nimetamiseks täidetud, ja täidetavad ülesanded ühtlustatakse ning avaldatakse õigel ajal, et meetmeid oleks võimalik hoolikalt ette valmistada ja rakendada.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:
3.  Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib ja teeb need üksused selgelt kindlaks liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b
b)  vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega.
b)  vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega, mis suurendaks lähenemist, aitaks kaotada Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide ja teiste liikmesriikide vahelist lõhet ja vähendada geograafilist digilõhet.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4
4.  Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.
4.  Täiendavaid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võib nendes piirkondades valida veel innovatsioonikeskusi.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 5
5.  Digitaalse innovatsiooni keskusi võidakse rahastada toetuste kaudu.
5.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi tuleb selgelt erilise märgistusega tähistada ja neid rahastatakse toetuste kaudu.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – sissejuhatav osa
6.  Digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:
6.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 –punkt a
a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;
a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid ja tehnilist oskusteavet, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud idufirmadele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a a (uus)
aa)  aidata ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, organisatsioonidel ja avalikel haldusasutustel programmiga hõlmatud uue tehnoloogia kasutamise abil konkurentsivõimelisemaks saada ja parandada ärimudelit;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b
b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;
b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd, idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad; soodustada oskuste, ühisalgatuste ja heade tavade vahetamist;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c
c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;
c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele, idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 a (uus)
6a.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad teha koostööd ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, eelkõige EIT Digitali ja programmi „Horisont 2020“ raames loodud digitaalse innovatsiooni keskustega.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6 b (uus)
6b.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad korraldada teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames loodud digitaalse innovatsiooni keskuste, sealhulgas programmi EIT Digital innovatsioonikeskuste tegevust.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis [3] ja artiklites [4]–[8] osutatud eesmärke.
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis [3] ja artiklites [4]–[8] osutatud eesmärke kooskõlas I lisas sätestatud üldiste eesmärkidega.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
ii)  programmiga ühinenud kolmandas riigis;
ii)  programmiga ühinenud kolmandas riigis kooskõlas artiklitega 10 ja 12;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks.
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks ja kui see ei tekita liidule uusi julgeolekuriske ega sea kahtluse alla liidu strateegilist sõltumatust.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud muudel juhtudel, kui erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul.
4.  Füüsilised isikud võivad olla toetuskõlblikud erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul. Kolmanda riigi kodanikud võivad olla rahastamiskõlblikud, kui nad elavad liidus.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ja põhjendatud juhtudel võib rahastamiskõlblikest kuludest katta 100 %, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtet, kuid see peab olema kooskõlas eesmärgi kirjeldusega.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e
e)  vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;
e)  vajaduse korral majanduslik, kliima-, keskkonna-ja sotsiaalne mõju, edendades eelkõige osalemisvõimalusi ning võrdseid haridus- ja kutsealaseid võimalusi;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt g
g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;
g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades, sh ülemeremaades ja -territooriumidel;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h a (uus)
ha)  vajaduse korral võimalus projektide tulemusi taaskasutada ja kohandada;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h b (uus)
hb)  vajaduse korral avalik huvi;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h c (uus)
hc)  vajaduse korral piirkondade-, kodanike- või ettevõtjatevahelise digilõhe vähendamine.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõik 1
Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.
Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega. Käesoleva programmi raames makstav kulusumma, mis liidetakse rahastamisvahendile, ei ole tagastatav.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui meetmele on juba määratud või see on saanud rahalist toetust teisest liidu programmist või ELi fondidest, tuleb see toetus programmist toetuse küsimise taotluses ära märkida.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3
3.  Esimene mitmeaastane tööprogramm keskendub lisas loetletud tegevustele ning selles tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist. Järgmised tööprogrammid võivad sisaldada lisas nimetamata tegevusi, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva määruse artiklites [4–8] sätestatud eesmärkidega.
3.  Tööprogramm keskendub I lisas loetletud tegevustele ning selles tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada selles sätestatud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklites 4–8.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.
1.  Mõõdetavad näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse mõõdetavad näitajad, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon III lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.
2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral mõõdetavad näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada saavutuste ja esilekerkinud probleemid põhjalikuks analüüsimiseks ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 4
4.  Maksimaalselt tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.
4.  Kõige tõhusamal võimalikul viisil tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid, samuti digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga (DESI) seotud andmestikku NUTS‑2 tasandil, et aidata lahendada digitaalse Euroopa programmiga seotud piirkondlike andmete puudumise probleemi. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – pealkiri
Hindamine
Programmi hindamine
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Komisjon tagab programmi korrapärase seire ja välishindamise, mis põhineb peamiselt artikli 24 lõikes 3 osutatud tulemusaruannete süsteemil. Hindamisel antakse kvalitatiivne hinnang ka artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Lisaks programmi korrapärasele seirele koostab komisjon vahehindamisaruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2024. Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.
Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis [1] nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Lõpliku välis- ja sõltumatu hindamise põhjal koostab komisjon programmi lõpliku hindamisaruande, milles hinnatakse selle pikemaajalist mõju ja jätkusuutlikkust.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon esitab lõikes 3 osutatud lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2030.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 5
5.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustav auditistrateegia, mille aluseks võib olla kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.
4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustab auditistrateegia, mille aluseks on vähemalt kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 23 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 23 ja 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 6
6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artiklite 23 ja 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tõest, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Ühtlasi tagab ta võimalikele liidu rahastamise taotlejatele digitaalsektoris ühtse teabe ja ühtsed osalemisvõimalused. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 1
1.  Ühine hankeraamistik tipptasemel eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi superandmetöötluse, ja andmete integreeritud taristu jaoks. Raamistik tehakse mitteärilistel alustel kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks.
1.  Ühine hankeraamistik tipptasemel eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi superandmetöötluse, ja andmete integreeritud taristu jaoks. Raamistik tehakse kättesaadavaks kõigile ettevõtetele ja haldusasutustele, mitteärilistel alustel avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 6
6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).
6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, eeskätt uued tehnoloogiad, mida on varem toetatud liidu vahenditest või mida toetatakse praegu, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 2. osa – lõik 1
Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellektialaseid tuumvõimekusi, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.
Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia tuumvõimekust, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 4. osa – lõik 1
Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.
Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele ja koolitusvõimalusi eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele või oskuste täiendamist vajavatele igas vanuses kodanikele, tööotsijatele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 1
1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.
1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele ja põimõppe võimalustele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 4. osa – lõik 4
Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 15 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.
Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 16 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 1 – alapunkt 1.2
1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.
1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele, laiendamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 2 – alapunkt 2.1
2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.
2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt ja viisil, mis tagab nende eraelu puutumatuse, üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 3
3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi riikide andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).
3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 4
4.  Transport, energeetika ja keskkond: juurutatakse detsentraliseeritud lahendusi ja infrastruktuure, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu arukad linnad või arukad maapiirkonnad ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat.
4.  Transport, energeetika ja keskkond: juurutatakse detsentraliseeritud lahendusi ja infrastruktuure, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu arukad linnad, arukad maapiirkonnad või äärepoolseimad piirkonnad, ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 5. osa – II alaosa – pealkiri
II. Tööstuse digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed tegevused
II. Tööstuse digiüleminekuga seotud esialgsed tegevused
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 2. osa – punkt 2.2
2.2  Tehisintellekti kasutavate ettevõtete ja organisatsioonide arv
2.2  Digitaalse innovatsiooni keskustega koostöös tehisintellekti testivate ja sellega eksperimenteerivate ettevõtete ja organisatsioonide arv
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 2. osa – punkt 2.2 a (uus)
2.2a  Nende programmist toetust saavate tehisintellektirakenduste arv, mida praegu turustatakse.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 4. osa – punkt 4.1
4.1  Koolitustel osalenud ja töötavate IKT-spetsialistide arv
4.1  Liidus igal aastal koolitustel osalenud ja töötavate IKT‑spetsialistide arv
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 4. osa – punkt 4.2
4.2  Nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega
4.2  Liidus igal aastal nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 4. osa – punkt 4.2 b (uus)
4.2b  Nende tudengite, äsja kõrgkooli lõpetanute ja töötute arv, kes on oma seisundit pärast programmi raames pakutud koolitust parandanud.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 5. osa – punkt 5.1
5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt
5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtu sagedus
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 5. osa – punkt 5.2
5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtted
5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtete arv
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 5. osa – punkt 5.3
5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku vastavusse viimine Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga
5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga vastavusse viimise ulatus
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
3.lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
ba)   Digitaalse Euroopa programmiga luuakse teadusprojektidest tulenevate andmete jätkusuutlikkuse tagamiseks aktiivselt koostoimet programmiga „Euroopa horisont“;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
3.lisa – punkt 1 – alapunkt c
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
3.lisa – punkt 3 – alapunkt c
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).
c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0408/2018).


USA ja ELi vaheline tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alane koostööleping ***
PDF 105kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07482/2018 – C8-0157/2018 – 2016/0343(NLE))
P8_TA(2018)0522A8-0432/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07482/2018),

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu muudatuse 1 eelnõu (07236/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0157/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8‑0432/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.


Teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühine süsteem *
PDF 189kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148 – C8‑0137/2018 – 2018/0073(CNS))
P8_TA(2018)0523A8-0428/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0148),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0137/2018),

–  võttes arvesse Taani parlamendi, Iirimaa parlamendi, Malta parlamendi ja Madalmaade parlamendi teise koja protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0428/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Maailma majandus digitaliseerub tempokalt ja selle tulemusel on tekkinud uued ärimudelid. Digitaalvaldkonna ettevõtjaid iseloomustab asjaolu, et nende tegevus on tihedalt seotud internetiga. Digitaalsed ärimudelid põhinevad suures osas võimel juhtida tegevust kaugelt ja piiratud füüsilise kohalolekuga või ilma füüsilise kohalolekuta, lõppkasutajate panusel väärtuse loomisse ja immateriaalse vara olulisusel.
(1)  Maailma majandus digitaliseerub tempokalt ja selle tulemusel on tekkinud uued ärimudelid. Digitaalvaldkonna ettevõtjaid iseloomustab asjaolu, et nende tegevus on tihedalt seotud internetiga. Digitaalsed ärimudelid põhinevad suures osas võimel juhtida tegevust kaugelt ja piiratud füüsilise kohaloluga või ilma füüsilise või maksustava kohaloluta konkreetses riigis, lõppkasutajate panusel väärtuse loomisse ja immateriaalse vara olulisusel.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad töötati peamiselt välja 20. sajandil traditsiooniliste ettevõtlusvormide jaoks. Need põhinevad arusaamal, et maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kehtivate eeskirjade kohaldamine digitaalmajanduse suhtes on siiski tekitanud olukorra, kus kasumi maksustamise koht ja väärtuse loomise koht on erinevad, eriti juhul, kui ärimudelid sõltuvad suuresti kasutajate osalusest. Seepärast on ilmne, et kehtivad äriühingu tulumaksu eeskirjad ei ole digitaalmajanduse kasumi maksustamiseks piisavad ja need tuleb läbi vaadata.
(2)  Kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad töötati peamiselt välja 20. sajandil traditsiooniliste ettevõtlusvormide jaoks. Need põhinevad arusaamal, et maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kehtivate eeskirjade kohaldamine digitaalmajanduse suhtes on siiski tekitanud olukorra, kus kasumi maksustamise koht ja väärtuse loomise koht on erinevad, eriti juhul, kui ärimudelid sõltuvad suuresti kasutajate osalusest. Digiteerimine on muutnud kasutajate rolli, võimaldades neil üha rohkem osaleda väärtuse loomise protsessis. Seepärast on ilmne, et kehtivad äriühingu tulumaksu eeskirjad digitaalmajanduse kasumi maksustamiseks ei võta seda uut tegurit arvesse ja need tuleb kiiremas korras läbi vaadata.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Eesmärk on kaotada lõhe digitulude ja traditsiooniliste tulude maksustamise vahel. Praegu on digiettevõtete tegelik keskmine maksumäär üksnes 9,5 %, traditsioonilistel ettevõtlusmudelitel aga 23,2 %1a. Maksusüsteem peab olema õiglane ja kasulik kogu ühiskonnale. Kõigil ühtsel turul tegutsevatel ettevõtetel peaks olema võrdsed võimalused.
_________________
1a Allikas: Computations from the Impact Assessment of the European Commission, based on ZEW (2016, 2017) and ZEW et al.(2017).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  See läbivaatamine on digitaalse ühtse turu3 oluline osa, võttes arvesse, et digitaalse ühtse turu jaoks on vaja ajakohast ja stabiilset digitaalmajanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni, vähendada turu killustatust ning võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast.
(3)  See läbivaatamine on digitaalse ühtse turu3 oluline osa, võttes arvesse, et digitaalse ühtse turu jaoks on vaja õiglast, ajakohast ja stabiilset digiteeritud majanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni ja kaasavat majanduskasvu, vähendada turu killustatust ning võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast. Digiteerimine mõjutab kogu majandust, mis ulatub kaugemale digiteenuste maksu loomisest; seega tuleks maksueeskirju reformida. Käesolevas direktiivis sisalduvad ad hoc meetmed ei tohiks põhjustada viivitusi töös, mida tehakse märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustamiseks ja sellise maksustamise lisamiseks äriühingu tulumaksu ühtsesse konsolideeritud maksubaasi.
__________________
__________________
3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192 final, 6. mai 2015).
3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192, 6. mai 2015).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Kuna digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleem on ülemaailmne, siis oleks ideaalne, kui sellele leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused. Seepärast osaleb komisjon aktiivselt rahvusvahelises arutelus. OECD tegeleb samuti praegu selle teemaga. Edu saavutamine rahvusvahelisel tasandil on siiski keeruline. Seega võetakse meetmeid, et kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju liidu tasandil6 ja toetada kokkulepete saavutamist liiduväliste maksujurisdiktsioonidega7, et äriühingute tulumaksu raamistik sobiks kokku uute digitaalsete ärimudelitega.
(5)  Kuna digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleem on ülemaailmne, siis oleks ideaalne, kui sellele leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused. Seepärast osaleb komisjon aktiivselt rahvusvahelises arutelus. OECD, Rahvusvaheline Valuutafond, ÜRO ja Maailmapanga Grupp, mis moodustavad maksundusalase koostööplatvormi, tegelevad samuti praegu selle teemaga. Edu saavutamine rahvusvahelisel tasandil on siiski keeruline. Seega võetakse meetmeid, et kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju liidu tasandil6 ja toetada kokkulepete saavutamist liiduväliste maksujurisdiktsioonidega7, et äriühingute tulumaksu raamistik sobiks kokku uute digitaalsete ärimudelitega. Tuleks tagada kooskõla maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) kaasava raamistikuga, et vältida kõrvalekaldumist rahvusvahelistest standarditest ning mitmekordset keerukust.
__________________
__________________
6 Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147).
6 Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147).
7 Komisjoni soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018)1650).
7 Komisjoni soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018)1650).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Sellise meetme väljatöötamiseni, mille vastuvõtmine ja rakendamine võib aega võtta, on liikmesriigid sunnitud selle küsimusega tegelema, kuna on olemas risk, et nende äriühingu tulumaksu maksubaas väheneb aja jooksul märkimisväärselt. Üksikute liikmesriikide poolt võetud kooskõlastamata meetmed võivad ühtset turgu killustada ja konkurentsi moonutada, mis takistab uute digilahenduste väljatöötamist ja pärsib liidu konkurentsivõimet tervikuna. Seepärast on vaja vastu võtta ühtlustatud lähenemisviis seoses ajutise lahendusega, millega on võimalik seda küsimust sihipäraselt käsitleda, kuni leitakse terviklik lahendus.
(6)  Sellise meetme väljatöötamiseni, mille vastuvõtmine ja rakendamine võib aega võtta, on liikmesriigid sunnitud selle küsimusega tegelema, kuna on olemas risk, et nende äriühingu tulumaksu maksubaas väheneb aja jooksul märkimisväärselt. Üksikute liikmesriikide poolt võetud kooskõlastamata meetmed võivad ühtset turgu killustada ja konkurentsi moonutada, mis takistab uute digilahenduste väljatöötamist ja pärsib liidu konkurentsivõimet tervikuna. Seepärast on vaja vastu võtta ühtlustatud lähenemisviis seoses ajutise lahendusega, millega on võimalik seda küsimust sihipäraselt käsitleda, kuni leitakse terviklik lahendus. Ajutist lahendust tuleks ajutiselt piirata, et vältida selle tahtmatut muutumist püsivaks. Seepärast tuleks kehtestada aegumisklausel, mille tulemuseks oleks käesoleva direktiivi automaatne aegumine pärast tervikliku lahenduse kehtestamist, eelistatavalt rahvusvahelisel tasandil. Kui terviklikku lahendust ei ole 31. detsembriks 2020 kokku lepitud, peaks komisjon kaaluma ettepanekut, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille alusel Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See on väga oluline, et jõuda viivitamata kokkuleppele, et vältida liikmesriikide ühepoolsete digitaalsete maksude mitmekordistumist.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Selle ajutise lahendusega tuleks kehtestada teatavate üksuste poolt teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühine süsteem. See peaks olema kergesti rakendatav meede, mis on suunatud tulule, mis saadakse digiteenuste osutamisest, mille puhul kasutajad aitavad märkimisväärselt kaasa väärtuse loomisele. Sellel teguril (kasutajate osalemine väärtuse loomisel) põhinevad ka äriühingu tulumaksu eeskirjadega seotud meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 5.
(7)  Selle ajutise lahendusega tuleks kehtestada teatavate üksuste poolt teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste, sealhulgas infosisu maksu ühine süsteem. See peaks olema kergesti rakendatav meede, mis on suunatud tulule, mis saadakse digiteenuste osutamisest, mille puhul kasutajad ja immateriaalne vara aitavad märkimisväärselt kaasa väärtuse loomisele. Sellel teguril (kasutajate osalemine väärtuse loomisel ja tuginemine immateriaalsele varale) põhinevad ka äriühingu tulumaksu eeskirjadega seotud meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 5.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Digiteenuste maksu tuleks kohaldada üksnes teatavate digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes. Digiteenused peaksid suuresti sõltuma kasutajate osalemisest väärtuse loomisel, mille puhul on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem. Maksustada tuleks kasutaja sisendi töötlemisest saadud tulusid, mitte kasutaja osalust.
(9)  Digiteenuste maksu tuleks kohaldada selliste digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes, mis sõltuvad suuresti kasutajate osalemisest väärtuste loomisel ja digiettevõtete suutlikkusest osutada teenuseid ilma füüsilise kohaloluta või väga vähese füüsilise kohaloluga. Neil juhtudel on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), ja iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine. Kui selliste teenuste osutamisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.
(10)  Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete töötlemine, edastamine ja müük; ja iv) digitaalse infosisu, näiteks video- ja audiosisu, mängude või teksti pakkumine. Kui sellise infosisu ning selliste kaupade ja teenuste pakkumisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Kui tegemist on mitmepoolsete digitaalliidestega, mis lihtsustavad alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse liidese kasutajate vahel, siis alustehingud ja kasutajate poolt nendest tehingutest saadud tulusid ei peaks selle maksuga maksustama. Digiteenuste maksuga ei peaks maksustama ka tulusid, mis saadakse jaemüügitegevusest, mis seisneb selliste kaupade või teenuste müügis, mille kohta on sõlmitud leping internetis nende kaupade tarnija või teenuste osutaja veebisaidi kaudu ning mille puhul tarnija ei tegutse vahendajana, kuna väärtuse loomine jaemüüja jaoks sõltub tarnitud kaupadest või osutatud teenustest ning digitaalliidest kasutatakse üksnes sidevahendina. See, kas tarnija müüb kaupu või teenuseid internetis oma arvel või pakub vahendusteenuseid, määratakse kindlaks tehingu seadusandliku ja majandusliku sisu põhjal, nagu see on kajastatud asjaomaste poolte vahelistes kokkulepetes. Näiteks võib öelda, et sellise digitaalliidese pakkuja, mille kaudu on kättesaadavaks tehtud kolmanda isiku kaubad, pakub vahendusteenust (teisisõnu tehakse kättesaadavaks mitmepoolne digitaalliides), kui ei ole võetud märkimisväärseid varudega seotud riske või kui selliste kaupade hinna määrab tegelikult kolmas isik.
(13)  Kui tegemist on mitmepoolsete digitaalliidestega, mis lihtsustavad alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse liidese kasutajate vahel, siis alustehingud ja kasutajate poolt nendest tehingutest saadud tulusid ei peaks selle maksuga maksustama. Digiteenuste maksuga ei peaks maksustama ka tulusid, mis saadakse jaemüügitegevusest, mis seisneb selliste kaupade või teenuste müügis, mille kohta on sõlmitud leping internetis nende kaupade tarnija või teenuste osutaja veebisaidi kaudu ning mille puhul tarnija ei tegutse vahendajana. Kuid arvestades, et kasutaja andmeid on võimalik töödelda digitaalliidese kaudu ja seeläbi luua tehingust täiendavat väärtust ning kuna füüsilise kohalolu puudumine võib tekitada agressiivse maksuplaneerimise võimalusi, tuleks käesoleva direktiivi läbivaatamise käigus kaaluda nende teenuste ulatuse laiendamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Teenuseid, mis seisnevad üksuse poolt digitaalliidese kaudu digitaalse infosisu edastamises, ei tuleks maksuga maksustada, olenemata sellest, kas digitaalse infosisu omanikuks on kõnealune üksus või see üksus on omandanud infosisu levitamise õigused. Isegi kui teatav suhtlus sellise digitaalse infosisu saajate vahel võib olla lubatud ja selliste teenuste osutaja puhul võidakse seepärast leida, et ta on teinud kättesaadavaks mitmepoolse digitaalliidese, ei ole siiski ilmne, et kasutajal on oluline roll väärtuse loomisel digitaalset infosisu pakkuva ettevõtja jaoks. Selle asemel keskendutakse väärtuse loomise seisukohast digitaalsele infosisule, mida üksus edastab. Seepärast ei tuleks sellise edastamisel tulemusel saadud tulusid maksuga maksustada.
(14)  Teenuseid, mis seisnevad üksuse poolt digitaalliidese kaudu digitaalse infosisu edastamises, tuleks maksuga maksustada, olenemata sellest, kas digitaalse infosisu omanikuks on kõnealune üksus või see üksus on omandanud infosisu levitamise õigused. Komisjon peaks sellise edastamise tulemusel saadud tulusid hindama … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Digitaalne infosisu peaks tähendama digitaalsel kujul edastatavaid andmeid, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, olenemata sellest, kas need saavad kättesaadavaks allalaadimise või voogedastuse teel, välja arvatud digitaalliidese kaudu esitatud andmed. Seeläbi on hõlmatud kõik kasutaja omandatava digitaalse infosisu vormid, mis ei muuda tõsiasja, et kasutaja seisukohast on ainus või peamine eesmärk digitaalse infosisu omandamine.
(15)  Digitaalne infosisu peaks tähendama digitaalsel kujul edastatavaid andmeid, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, olenemata sellest, kas need saavad kättesaadavaks allalaadimise või voogedastuse teel, välja arvatud digitaalliidese kaudu esitatud andmed.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Digiettevõtjad investeerivad tavaliselt vähem ehitistesse ja masinatesse kui tavaettevõtjad.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)   Põhjenduses 14 kirjeldatud teenust tuleks eristada teenusest, mis seisneb sellise mitmepoolse digitaalliidese kättesaadavaks tegemises, mille kaudu saavad kasutajad digitaalset infosisu üles laadida ja seda teiste kasutajatega jagada, või sellise liidese kättesaadavaks tegemises, mis lihtsustab alustehinguks olevat digitaalse infosisu edastamist otse kasutajate vahel. Viimati nimetatud teenused kujutavad endast vahendusteenust ja neid tuleks maksustada digiteenuste maksuga olenemata alustehingu laadist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Maksustatavad teenused, mis seisnevad kasutajate kohta kogutud andmete edastamises, peaksid hõlmama üksnes andmeid, mis on loodud nende kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses, kuid mitte neid andmeid, mis on saadud andurite või muude vahendite abil ja mida on kogutud digitaalselt. Seda põhjusel, et digiteenuste maksuga maksustatavad teenused peaksid olema pigem teenused, mille puhul kasutatakse digitaalliideseid, et luua kasutajatepoolset sisendit, mida nad saavad rahaliselt määratleda, kui et teenused, mille puhul kasutatakse liideseid üksnes muul viisil loodud andmete edastamiseks. Seepärast ei tohiks digiteenuste maks olla maks, mida võetakse andmete kogumise või ettevõtja poolt ettevõttesisesel eesmärgil kogutud andmete kasutamise või ettevõtja kogutud andmete tasuta jagamise eest teiste isikutega. Digiteenuste maks peaks olema suunatud selliste tulude teenimisele, mis saadakse väga konkreetsest tegevusest (kasutajate tegevus digitaalliideses) tulenevate andmete edastamisest.
(17)  Maksustatavad teenused, mis seisnevad kasutajate kohta kogutud andmete töötlemises, edastamises või müügis, peaksid hõlmama üksnes andmeid, mis on loodud kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses. Need maksustatavad teenused peaksid olema teenused, mille puhul kasutatakse digitaalliideseid, et luua kasutajatepoolset sisendit, mida nad saavad rahaliselt määratleda. Digiteenuste maks ei ole maks, mida võetakse andmete kui sellise kogumise eest. Digiteenuste maks peaks olema suunatud selliste tulude teenimisele, mis saadakse väga konkreetsest tegevusest (kasutajate tegevus digitaalliideses) tulenevate andmete töötlemisest, müügist või edastamisest kolmandale isikule.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Digiteenuste maksu otstarbel tuleks maksukohustuslasena käsitada üksnes teatavaid üksusi olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis või liiduvälises maksujurisdiktsioonis. Eelkõige peaks üksust käsitama maksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: i) üleilmsete tulude kogusumma, mille üksus on deklareerinud viimase tervikliku eelarveaasta kohta, mille kohta on olemas ka finantsaruanne, on üle 750 000 000 euro; ii) üksuse poolt eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 50 000 000 euro.
(22)  Digiteenuste maksu otstarbel tuleks maksukohustuslasena käsitada üksnes teatavaid üksusi olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis või liiduvälises maksujurisdiktsioonis. Eelkõige peaks üksust käsitama maksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: i) üleilmsete tulude kogusumma, mille üksus on deklareerinud viimase tervikliku eelarveaasta kohta, mille kohta on olemas ka finantsaruanne, on üle 750 000 000 euro; ii) üksuse poolt eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 40 000 000 euro.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Esimene künnis (üleilmne aastatulu kokku) peaks piirama digiteenuste maksu kohaldamist teatava suurusega ettevõtjatele, kes suudavad enamasti pakkuda digiteenuseid, mille puhul on oluline osa kasutajate panusel, ja kes sõltuvad suurel määral ulatuslikest kasutajate võrgustikest, suurest kasutajate liiklusest ja tugeva turupositsiooni kasutamisest. Ärimudelid, mis sõltuvad tulude saamisel kasutajate osalemisest väärtuse loomisel ja on elujõulised üksnes siis, kui neid viivad ellu teatava suurusega ettevõtjad, tekitavad suurema erinevuse selle vahel, kus kasumit maksustatakse ja kus väärtus luuakse. Lisaks sõltub agressiivse maksuplaneerimisega tegelemise võimalus suurematest ettevõtjatest. Sel põhjusel on sama künnis pakutud välja ka teistes liidu algatustes9. Sellise künnise eesmärk on tagada ka õiguskindlus, kuna tänu sellele on ettevõtjatel ja maksuhalduritel lihtsam ja vähem kulukam teha kindlaks, kas üksus peab tasuma digiteenuste maksu. Samuti saab künnise abil välja jätta väikeettevõtjad ja idufirmad, kelle jaoks oleks uue maksuga kaasnev nõuete täitmise koormus ebaproportsionaalne.
(23)  Esimene künnis (üleilmne aastatulu kokku) peaks piirama digiteenuste maksu kohaldamist teatava suurusega ettevõtjatele, kes suudavad enamasti pakkuda suuresti mobiilsest immateriaalsest ja/või digitaalsest varast sõltuvaid digiteenuseid, mille puhul on oluline osa kasutajate panusel, ja kes sõltuvad suurel määral ulatuslikest kasutajate võrgustikest, suurest kasutajate liiklusest ja tugeva turupositsiooni kasutamisest. Ärimudelid, mis sõltuvad tulude saamisel kasutajate osalemisest väärtuse loomisel ja on elujõulised üksnes siis, kui neid viivad ellu teatava suurusega ettevõtjad, tekitavad suurema erinevuse selle vahel, kus kasumit maksustatakse ja kus väärtus luuakse. Lisaks sõltub agressiivse maksuplaneerimisega tegelemise võimalus suurematest ettevõtjatest. Sellise künnise eesmärk on tagada ka õiguskindlus, kuna tänu sellele on ettevõtjatel ja maksuhalduritel lihtsam ja vähem kulukam teha kindlaks, kas üksus peab tasuma digiteenuste maksu. Samuti saab künnise abil välja jätta väikeettevõtjad ja idufirmad, kelle jaoks oleks uue maksuga kaasnev nõuete täitmise koormus ebaproportsionaalne.
__________________
9 Vt artikkel 2 ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016) 683 final).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Selleks et vähendada topeltmaksustamise võimalikke juhtumeid, mille puhul samadele tuludele kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja digiteenuste maksu, peaksid liikmesriigid lubama ettevõtjatel makstud digiteenuste maks nende territooriumil äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata, olenemata sellest, kas mõlemad maksud on makstud samas liikmesriigis või eri liikmesriikides.
(27)  Selleks et vähendada topeltmaksustamise võimalikke juhtumeid, mille puhul samadele tuludele kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja digiteenuste maksu, tuleb leida tulevikuks kogu liitu hõlmav lahendus, mis võimaldaks ettevõtjatel makstud digiteenuste maks nende territooriumil äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata, olenemata sellest, kas mõlemad maksud on makstud samas liikmesriigis või eri liikmesriikides.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)  Kui konkreetse maksustatava teenuse kasutajad asuvad eri liikmesriikides või liiduvälises maksujurisdiktsioonis, tuleks kõnealusest teenusest saadud asjaomased maksustatavad tulud jaotada proportsionaalselt igale liikmesriigile konkreetsete jaotamispõhimõtete alusel. Selliste põhimõtete kehtestamisel tuleks lähtuda iga maksustatava teenuse laadist ja eristavatest osadest, tänu millele sellise teenuse osutaja saab tulu.
(29)  Kui konkreetse maksustatava teenuse kasutajad asuvad eri liikmesriikides või liiduvälises maksujurisdiktsioonis, tuleks kõnealusest teenusest saadud asjaomased maksustatavad tulud jaotada proportsionaalselt igale liikmesriigile konkreetsete jaotamispõhimõtete alusel. Selliste põhimõtete kehtestamisel tuleks lähtuda iga maksustatava teenuse laadist ja eristavatest osadest, tänu millele sellise teenuse osutaja saab tulu. Kui jaotuspõhimõte toob kaasa tasakaalustamata jaotuse, mis ei kajasta tegelikku majandustegevust, võib sellist olukorda parandada vaidluste lahendamise mehhanism. Eespool öeldut silmas pidades peaks komisjon hindama vaidluste lahendamise mehhanismi võimalikku loomist, et tagada eri liikmesriikide osalemise puhul vaidluste nõuetekohane lahendamine.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Maksustatava teenuse puhul, mis seisneb reklaami paigutamises digitaalliidesesse, tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil jaotatava maksustatava tulu osa kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, mitu korda on reklaami selles liikmesriigis kõnealusel maksustamisperioodil kasutajate seadmetes kuvatud.
(30)  Maksustatava teenuse puhul, mis seisneb reklaami paigutamises digitaalliidesesse või seal infosisu pakkumises, tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil jaotatava maksustatava tulu osa kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, mitu korda on reklaami või digitaalset infosisu selles liikmesriigis kõnealusel maksustamisperioodil kasutajate seadmetes kuvatud.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Kasutajate kohta kogutud andmete edastamise puhul tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel arvesse võtta nende kasutajate arvu, kelle poolt maksustamisperioodil edastatud andmed loodi, kuna kõnealused kasutajad kasutasid seadet kõnealuses liikmesriigis.
(32)  Kasutajate kohta kogutud andmete töötlemise, müügi või edastamise puhul tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel arvesse võtta nende kasutajate arvu, kelle poolt maksustamisperioodil kasutatud, müüdud või edastatud andmed loodi, kuna kõnealused kasutajad kasutasid seadet kõnealuses liikmesriigis.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 34
(34)  Digiteenuste maksuga seoses tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/67910; see hõlmab ka andmeid, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vajadusele tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et täita eeskirju, mis on seotud töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, teabe andmisega ja andmesubjektide õigustega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.
(34)  Digiteenuste maksuga seoses tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/67910; see hõlmab ka andmeid, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega, ilma et oleks võimalik kasutajate isikut tuvastada. Kasutajate asukoha määramise meetodist teavitatakse liikmesriikide maksuhaldurit. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vajadusele tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et täita eeskirju, mis on seotud töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, eelkõige vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, teabe andmisega ja andmesubjektide õigustega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.
_________________
_________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Maksustatav tulu peaks olema võrdne brutotuluga, mille maksukohustuslane on saanud, arvestatuna ilma käibemaksu ja muude sarnaste maksudeta. Maksustatavat tulu tuleks käsitada tuluna, mille maksukohustuslane on saanud ajal, mil need kuuluvad maksmisele, olenemata sellest, kas need on selleks ajaks tasutud või mitte. Digiteenuste maks peaks olema liikmesriigis sissenõutav osana maksustatavast tulust, mille maksukohustuslane on saanud maksustamisperioodil kõnealuses liikmesriigis ja mida käsitatakse selles liikmesriigis saaduna, ning selle arvutamisel tuleks selle osa suhtes kohaldada digiteenuste maksu määra. Liidu tasandil peaks olema ühtne digiteenuste maksu määr, et vältida ühtse turu moonutamist. Digiteenuste maksu määraks tuleks kehtestada%, millega saavutatakse asjakohane tasakaal selle vahel, kuidas sellest maksust saadakse tulu ja kuidas võetakse arvesse selle erinevat mõju erineva kasumimarginaaliga ettevõtjatele.
(35)  Maksustatav tulu peaks olema võrdne brutotuluga, mille maksukohustuslane on saanud, arvestatuna ilma käibemaksu ja muude sarnaste maksudeta. Maksustatavat tulu tuleks käsitada tuluna, mille maksukohustuslane on saanud ajal, mil need kuuluvad maksmisele, olenemata sellest, kas need on selleks ajaks tasutud või mitte. Digiteenuste maks peaks olema liikmesriigis sissenõutav osana maksustatavast tulust, mille maksukohustuslane on saanud maksustamisperioodil kõnealuses liikmesriigis ja mida käsitatakse selles liikmesriigis saaduna, ning selle arvutamisel tuleks selle osa suhtes kohaldada digiteenuste maksu määra. Liidu tasandil peaks olema ühtne digiteenuste maksu määr, et vältida ühtse turu moonutamist. Digiteenuste maksu määraks kehtestatava%‑ga saavutatakse asjakohane tasakaal selle vahel, kuidas sellest maksust saadakse tulu ja kuidas võetakse arvesse selle erinevat mõju erineva kasumimarginaaliga ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37
(37)  Liikmesriigid peaksid suutma kehtestada raamatupidamise, arvepidamise või muud kohustused eesmärgiga tagada, et maksmisele kuuluvat digiteenuste maksu ka tegelikkuses makstakse, samuti muud meetmed, et ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksualaseid kuritarvitusi.
(37)  Liikmesriigid peaksid suutma kehtestada raamatupidamise, arvepidamise või muud kohustused eesmärgiga tagada, et maksmisele kuuluvat digiteenuste maksu ka tegelikkuses makstakse, samuti muud meetmed, sealhulgas karistused ja sanktsioonid, et ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksualaseid kuritarvitusi.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)   Maksustatava isiku poolt makstud digiteenuste maks kokku peaks olema osa riikide lõikes esitatava aruandluse süsteemist.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 38 a (uus)
(38a)  Juhul kui maksukohustuslane peab digiteenuste maksu tasuma rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks komisjon iga kolme aasta järel auditeerima registreerimisliikmesriigis esitatud digiteenuste maksu deklaratsiooni.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Digiteenuste maks on püsilahendusele eelnev ajutine abinõu, mis ei tohiks mingil juhul lükata edasi püsiva lahenduse jõustumist. Käesolev direktiiv peaks kehtivuse kaotama, kui võetakse vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu ettevõtte tulumaksuga maksustamise nõuded, või nõukogu direktiivid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja ettevõtte tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha mõiste, nagu on esildatud Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlikes resolutsioonides, mis käsitlevad vastavalt ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, või direktiiv, millega rakendatakse sellisel rahvusvahelisel foorumil nagu OECD või ÜRO saavutatud poliitilist kokkulepet, olenevalt sellest, mis toimub esimesena.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40 b (uus)
(40b)   Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile korrapäraselt aruandeid üksuste poolt digiteenuste maksu maksmise, ühtse kontaktpunkti toimimise ning maksude kogumise ja maksmise alase koostöö kohta teiste liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40 c (uus)
(40c)   Kaks aastat pärast ...[käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] peaks komisjon korraldama käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks kooskõlas digitaalsektori õiglase maksustamise põhimõtetega.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 41
(41)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ühtse turu terviklikkust, tagades selle nõuetekohane toimimine ja vältides konkurentsi moonutamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ja neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(41)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ühtse turu terviklikkust, tagades selle õiglane ja nõuetekohane toimimine ja vältides konkurentsi moonutamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ja neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)
7a)  „andmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
(c)  kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine.
c)  kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete töötlemine ja edastamine.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  kasutajatele digitaalliidesel infosisu, näiteks video, audio, mängude või tekstide kättesaadavaks tegemine digitaalliidest kasutades;
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a
(a)  digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, kui selle ainus või peamine eesmärk on edastada üksuse poolt kasutajatele digitaalset infosisu või osutada kasutajatele side- või makseteenuseid;
a)  digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, kui selle ainus või peamine eesmärk on üksuse poolt osutada kasutajatele side- või makseteenuseid, kui kasutajate andmete töötlemisest, edastamisest või müügist ei teki lisatulu;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  üksuse poolt asjaomase eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 50 000 000 euro.
b)  üksuse poolt asjaomase eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 40 000 000 euro.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  artikli 3 lõike 1 punkti ca alla kuuluva teenuse puhul kuvatakse digitaalsisu kasutaja seadmesse ajal, mil seadet kasutatakse digitaalliidesele juurdepääsuks kõnealuses liikmesriigis sellel maksustamisperioodil.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6
6.  Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil võib kasutajatelt koguda üksnes andmeid, mis näitab ära kasutajate asukoha liikmesriigis, kuid mitte kasutajate isikuandmed.
6.  Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil võib kasutajatelt koguda üksnes andmeid, mis näitab ära kasutajate asukoha liikmesriigis, kuid mitte kasutajate isikuandmed. Digiteenuste maksuga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt määrusele (EL) 2016/679, kaasa arvatud nende andmete töötlemine, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
6a.   Komisjon analüüsib, kas vaidluste lahendamise mehhanismi loomine suurendaks liikmesriikide vahel tekkivate erimeelsuste lahendamise tulemuslikkust ja tõhusust. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõik 1
Digiteenuste maksu määr on 3 %.
Digiteenuste maksu määraks kehtestatakse 3 %.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Kui kohaldatakse käesoleva lõike punkti b, auditeerib komisjon iga kolme aasta järel registreerimisliikmesriigis esitatud digiteenuste maksu deklaratsiooni.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Kui aga maksukohustuslase kohustus maksta digiteenuste maksu artikli 10 lõike 3 punkti b alusel valitud registreerimisliikmesriigis lõpeb, vahetab ta registreerimisliikmesriiki vastavalt artiklis 10 sätestatud nõuetele.
2.  Kui aga maksukohustuslase kohustus maksta digiteenuste maksu artikli 10 lõike 3 punkti b alusel valitud registreerimisliikmesriigis lõpeb, vahetab ta registreerimisliikmesriiki vastavalt artiklis 10 sätestatud nõuetele, ilma et see piiraks lõike 2a kohaldamist.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui maksukohustuslase kohustus maksta digiteenuste maksu artikli 10 lõike 3 punkti b alusel valitud registreerimisliikmesriigis lõpeb, võib ta otsustada säilitada algselt valitud registreerimisliikmesriigi, tingimusel et ta võib kõnealuses liikmesriigis digiteenuste maksu suhtes järgmisel maksustamisperioodil uuesti maksukohustuslane olla. Kui maksukohustuslasel puudub kohustus maksta digiteenuste maksu selles liikmesriigis kauem kui kaks järjestikust maksustamisperioodi, vahetab ta registreerimisliikmesriiki vastavalt artiklis 10 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud muudatused esitatakse registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt kolme aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud kuupäevast. Pärast seda ajavahemikku tehtavaid muudatusi reguleeritakse eeskirjade ja menetlustega, mida kohaldatakse igas liikmesriigis, kus digiteenuste maksu tuleb maksta.
2.  Lõikes 1 osutatud muudatused esitatakse registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt kahe aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud kuupäevast. Pärast seda ajavahemikku tehtavaid muudatusi reguleeritakse eeskirjade ja menetlustega, mida kohaldatakse igas liikmesriigis, kus digiteenuste maksu tuleb maksta.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Liikmesriigid võivad võtta meetmeid maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning maksualaste kuritarvituste ärahoidmiseks.
3.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, sh karistusi ja sanktsioone, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning maksualaste kuritarvituste ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 5 a (uus)
5a.   Pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist teeb komisjon seadusandliku ettepaneku lisada direktiivi 2013/34/EL (seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt) säte, mis näeb ette, et digiteenuste maksu kogusumma, mida maksukohustuslane on eri liikmesriikidele maksnud, lisatakse kohustuslike riigipõhiste aruandlusstandardite loetellu.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
4.peatükk – pealkiri
HALDUSKOOSTÖÖ
HALDUSKOOSTÖÖ JA KOHUSTUSLIK TEABEVAHETUS
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel -20 (uus)
Artikkel -20
Halduskoostöö ja kohustuslik teabevahetus
Selleks et maksuhaldurid saaksid maksmisele kuuluvat maksu õigesti määrata ning käesoleva direktiivi sätete nõuetekohase ja ühtse rakendamise tagamiseks on teabevahetus maksustamise valdkonnas automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL. Liikmesriigid eraldavad oma riiklikele maksuhalduritele piisavalt töötajaid, oskusteavet ja eelarvevahendeid ning vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes käesoleva direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks piiriülesele koostööle maksuküsimustes ja automaatsele teabevahetusele.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 a (uus)
Artikkel 24a
Aruanne ja läbivaatamine
Komisjon hindab käesolevat direktiivi kaks aastat pärast ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks kooskõlas digitaalsektori õiglase maksustamise põhimõtetega.
Komisjon hindab eelkõige järgmist:
a)  digiteenuste maksu määra suurendamine 3 % -lt 5 % -le koos vastava maksutoetusega, et piirata traditsiooniliste ja digitaalsete äriühingute vahelist tegelike maksumäärade erinevust;
b)  digiteenuste maksu kohaldamisala, sealhulgas kohaldamisala suurendamine, et hõlmata digitaalliideste kaudu tellitud kaupade või teenuste müük;
c)  igas liikmesriigis tasutud maksusumma;
d)  käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv digitaalse tegevuse liik;
e)  võimalikud maksuplaneerimise tavad, mida üksused kohaldasid digiteenuste maksu maksmise vältimiseks;
f)  ühtse kontaktpunkti toimimine, liikmesriikidevaheline koostöö; ning
g)  üldine mõju siseturule, võttes arvesse konkurentsi võimalikku moonutamist.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 b (uus)
Artikkel 24b
Aruandekohustus
Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal aru üksuste poolt digiteenuste maksu maksmise, ühtse kontaktpunkti toimimise ning maksude kogumise ja maksmise alase koostöö kohta teiste liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 a (uus)
Artikkel 25a
Aegumisklausel seoses alaliste meetmetega
Digiteenuste maks on püsilahendusele eelnev ajutine abinõu; seetõttu kaotab käesolev direktiiv kehtivuse, kui võetakse vastu kas (olenevalt sellest, mis toimub esimesena)
a)  nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohaloluga seotud äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad,
b)  nõukogu direktiivid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta ja äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha määratlus, nagu on esildatud Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlikes resolutsioonides, mis käsitlevad vastavalt ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, või
c)  direktiiv, millega rakendatakse sellisel rahvusvahelisel foorumil nagu OECD või ÜRO saavutatud poliitilist kokkulepet.

Märkimisväärse digitaalse kohalolu ettevõtte tulumaksuga maksustamine *
PDF 172kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147 – C8‑0138/2018 – 2018/0072(CNS))
P8_TA(2018)0524A8-0426/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0147),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0138/2018),

–  võttes arvesse Taani Folketingi, Iirimaa parlamendi, Malta Esindajatekoja ja Madalmaade Parlamendi Teise Koja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0426/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Digiteerumise tulemusel toimunud kiired muutused maailmamajanduses avaldavad lisasurvet äriühingu tulumaksu süsteemile nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seavad kahtluse alla suutlikkuse teha kindlaks, kus ja kui palju digitaalvaldkonna ettevõtjad maksu tasuma peaksid. Kuigi vajadust kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju digitaalmajandusega on rahvusvaheliselt tunnustanud sellised organid nagu G20, võib globaalse kokkuleppe saavutamine keeruliseks osutuda.
(1)  Digiteerumise tulemusel toimunud kiired muutused maailmamajanduses avaldavad lisasurvet äriühingu tulumaksu süsteemile nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seavad kahtluse alla suutlikkuse teha kindlaks, kus ja kui palju digitaalvaldkonna ettevõtjad maksu tasuma peaksid. Kuigi vajadust kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju digitaalmajandusega on rahvusvaheliselt tunnustanud sellised organid nagu G20, võib globaalse kokkuleppe saavutamine keeruliseks osutuda ega pruugi toimuda lähitulevikus.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Praegusel digitaalajastul, mil andmetest on saanud uus majandusressurss lisaks varasematele tööjõu- ja traditsioonilistele ressurssidele, ning kuna hargmaised ettevõtjad, kes sõltuvad suurel määral digitaalsest tegevusest, sõlmivad liiga sageli maksukokkuleppeid, mis võimaldavad neil maksustamist vältida või maksudest kõrvale hoiduda, tuleb välja töötada uus lähenemisviis, et seada sisse õiglane ja jätkusuutlik digitaalmajanduse maksustamise süsteem, millega tagatakse, et digitaalvaldkonna ettevõtjad maksavad makse seal, kus nende tegelik majandustegevus toimub.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (BEPS) 1. meedet käsitlevas aruandes „Toimetulek digitaalmajanduse maksustamise probleemidega“, mille OECD avaldas 2015. aasta oktoobris, esitati digitaalmajanduse maksustamise kohta eri lähenemisviise, mida analüüsiti edasi OECD aruandes „Digiteerumisest tulenevad probleemid – 2018. aasta vahearuanne “. Kuna majanduse üleminek digitehnoloogiale toimub järjest kiiremini, on suurenenud vajadus selliste lahenduste järele, mis tagaksid digitaalvaldkonna ettevõtjate õiglase ja tulemusliku maksustamise.
(2)  OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (BEPS) 1. meedet käsitlevas aruandes „Toimetulek digitaalmajanduse maksustamise probleemidega“, mille OECD avaldas 2015. aasta oktoobris, esitati digitaalmajanduse maksustamise kohta eri lähenemisviise, mida analüüsiti edasi OECD aruandes „Digiteerumisest tulenevad probleemid – 2018. aasta vahearuanne “. Kuna majanduse üleminek digitehnoloogiale toimub järjest kiiremini, on suurenenud vajadus selliste lahenduste järele, mis tagaksid digitaalvaldkonna ettevõtjate õiglase ja tulemusliku maksustamise, ja sellega on kiire. Praeguseks ei ole OECD tegevus digitaalmajanduse maksustamisel aga piisavalt edenenud, mis näitab, et selle teemaga tuleb tegeleda liidu tasandil. Vaatamata raskustele ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel ja kõnealuse direktiiviga võetud liidu meetmetele, tuleks sellise kokkuleppe nimel siiski tugevasti pingutada. Aga liidu ühise lähenemisviisi puudumise tõttu võtavad liikmesriigid vastu ühepoolseid lahendusi, mis tekitab õiguslikku ebakindlust ning raskusi piiriüleselt tegutsevatele äriühingutele ja maksuhalduritele. Vastavalt Euroopa Parlamendi rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni (PANA) ning maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) üleskutsele tuleks luua volitatud ÜRO maksuasutus, mis toimiks arutelufoorumina ülemaailmsete kokkulepete ja muude rahvusvahelise maksusüsteemiga seotud küsimuste üle.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni ning maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni lõppraportites jõudis Euroopa Parlament järeldusele, et digitaalmajandusega seotud maksuprobleemidega on tarvis tegeleda.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes rõhutati vajadust tõhusa ja õiglase digitaalajastusse sobiva maksusüsteemi järele ning jäädi ootama asjakohaseid komisjoni ettepanekuid 2018. aasta alguseks15. Majandus- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) nõukogu rõhutas oma 5. detsembri 2017. aasta järeldustes, et üldiselt tunnustatud püsiva tegevuskoha määratlus ning sellega seotud siirdehindade ja kasumi jaotamise eeskirjad peaksid jääma digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud probleemide käsitlemisel samuti kesksele kohale, ja julgustas „tegema tihedat koostööd ELi, OECD ja muude rahvusvaheliste partnerite vahel digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimisel“16. Sellega seoses tuleks nõuda, et liikmesriigid kehtestaksid eeskirjad siseriiklikus äriühingute maksustamise süsteemis, et oma maksustamispädevust teostada. Seetõttu tuleks liikmesriikides kehtivat erinevat kohaldatavat äriühingu tulumaksu selgitada. Nende eeskirjadega tuleks laiendada püsiva tegevuskoha mõistet ja kehtestada märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustatava tegevuskoha kindlakstegemine asjaomases maksujurisdiktsioonis. Lisaks tuleks ette näha märkimisväärsele digitaalsele kohalolule maksustatava kasumi jaotamise üldpõhimõtted. Põhimõtteliselt tuleks neid eeskirju kohaldada kõigi äriühingust maksumaksjate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on maksuresidendid liidus või mujal.
(4)  Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes rõhutati vajadust tõhusa ja õiglase digitaalajastusse sobiva maksusüsteemi järele ning jäädi ootama asjakohaseid komisjoni ettepanekuid 2018. aasta alguseks15. Majandus- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) nõukogu rõhutas oma 5. detsembri 2017. aasta järeldustes, et üldiselt tunnustatud püsiva tegevuskoha määratlus ning sellega seotud siirdehindade ja kasumi jaotamise eeskirjad peaksid jääma digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud probleemide käsitlemisel samuti kesksele kohale, ja julgustas „tegema tihedat koostööd ELi, OECD ja muude rahvusvaheliste partnerite vahel digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimisel“16.Sellega seoses tuleks nõuda, et liikmesriigid kehtestaksid eeskirjad siseriiklikus äriühingute maksustamise süsteemis, et oma maksustamispädevust teostada. Seetõttu tuleks liikmesriikides kehtivat erinevat kohaldatavat äriühingu tulumaksu selgitada. Nende eeskirjadega tuleks laiendada püsiva tegevuskoha mõistet ja kehtestada märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustatava tegevuskoha kindlakstegemine asjaomases maksujurisdiktsioonis. Lisaks tuleks ette näha märkimisväärsele digitaalsele kohalolule maksustatava kasumi jaotamise üldpõhimõtted. Põhimõtteliselt tuleks neid eeskirju kohaldada kõigi äriühingust maksumaksjate suhtes, sõltumata nende suurusest ja sellest, kas nad on maksuresidendid liidus või mujal. Lisaks eeldavad kõnealuses direktiivis sätestatud ühised eeskirjad liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi laiemat ühtlustamist kõigile äriühingutele. Seepärast ei tohiks kõnealune direktiiv takistada ega edasi lükata tööd äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekuga.
_________________
_________________
15 Euroopa Ülemkogu kohtumine (19. oktoober 2017) – järeldused (dokument EUCO 14/17).
15 Euroopa Ülemkogu kohtumine (19. oktoober 2017) – järeldused (dokument EUCO 14/17).
16 Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldused, mis käsitlevad digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimist (FISC 346 ECOFIN 1092).
16 Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldused, mis käsitlevad digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimist (FISC 346 ECOFIN 1092).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Siiski ei peaks neid eeskirju kohaldama selliste üksuste suhtes, kes on maksuresidendid liiduvälises maksujurisdiktsioonis, kellega on liikmesriik, kus ettevõtja märkimisväärne digitaalne kohalolu on kindlaks tehtud, sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu, v.a kui selles lepingus on märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevad sätted, millega luuakse selle liiduvälise maksujurisdiktsiooni suhtes direktiivis ette nähtud õiguste ja kohustustega sarnased õigused ja kohustused. Nii saab hoida ära vastuolu liiduväliste maksujurisdiktsioonidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutega, kuna liidu õigus ei ole üldjuhul liiduväliste riikide suhtes siduv.
(5)  Siiski ei peaks neid eeskirju kohaldama selliste üksuste suhtes, kes on maksuresidendid liiduvälises maksujurisdiktsioonis, kellega on liikmesriik, kus ettevõtja märkimisväärne digitaalne kohalolu on kindlaks tehtud, sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu, v.a kui selles lepingus on märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevad sätted, millega luuakse selle liiduvälise maksujurisdiktsiooni suhtes direktiivis ette nähtud õiguste ja kohustustega sarnased õigused ja kohustused. Nii saab hoida ära vastuolu liiduväliste maksujurisdiktsioonidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutega, kuna liidu õigus ei ole üldjuhul liiduväliste riikide suhtes siduv. Selleks et kõnealuse direktiivi sätted oleksid täielikult tõhusad, tuleks liikmesriikidelt siiski tungivalt nõuda, et nad kohandaksid vajaduse korral praegu kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et lisada sätted märkimisväärse digitaalse kohalolu kohta, millega luuakse liiduväliste maksujurisdiktsioonide suhtes direktiivis ette nähtud õiguste ja kohustustega sarnased õigused ja kohustused. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu muudatuste liidu mudel, mida võiks kasutada kõigi liikmesriikide sõlmitud tuhandete kahepoolsete lepingute kohandamiseks
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks, et oleks võimalik lahendada digitaalmajanduse maksustamisega seotud kitsaskohti. Seda eesmärki ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi, kuna digitaalvaldkonna ettevõtjad saavad tegutseda piiriüleselt ilma riigis füüsilist kohalolu omamata ja seetõttu on vaja eeskirju, tagamaks et nad maksavad maksu riigis, kus nad kasumit teenivad. Piiriülest mõõdet arvesse võttes annab liidu algatus lisaväärtuse võrreldes sellega, mida on võimalik saavutada paljude erinevate siseriiklike meetmetega. Kogu siseturgu hõlmavat ühist algatust on vaja selleks, et märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevaid eeskirju kohaldataks liidus vahetult ja ühetaoliselt. Liikmesriikide ühepoolsed ja üksteisest lahknevad lähenemisviisid võivad osutuda ebatõhusaks ning ühtset turgu killustada, põhjustades vastuolusid riikide poliitikas ning moonutusi ja maksutõkkeid ettevõtjate jaoks liidus. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(8)  Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks, et oleks võimalik lahendada digitaalmajanduse maksustamisega seotud kitsaskohti, järgides samal ajal maksustamise neutraalsuse, aga ka teenuste vaba liikumise põhimõtet ühtsel turul ning välistades diskrimineerimise liidu ja liiduväliste äriühingute vahel. Seda eesmärki ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi, kuna digitaalvaldkonna ettevõtjad saavad tegutseda piiriüleselt ilma riigis füüsilist kohalolu omamata või omades ainult väikest kohalolu ja seetõttu on vaja eeskirju tagamaks, et nad maksavad maksu riigis, kus nad kasumit teenivad. Piiriülest mõõdet arvesse võttes annab liidu algatus lisaväärtuse võrreldes sellega, mida on võimalik saavutada paljude erinevate siseriiklike meetmetega. Kogu siseturgu hõlmavat ühist algatust on vaja selleks, et märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevaid eeskirju kohaldataks liidus vahetult ja ühetaoliselt. Liikmesriikide ühepoolsed ja üksteisest lahknevad lähenemisviisid võivad osutuda ebatõhusaks ning ühtset turgu killustada, põhjustades vastuolusid riikide poliitikas ning moonutusi ja maksutõkkeid ettevõtjate jaoks liidus. Seetõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata selle tagamisele, et liidu lähenemisviis oleks õiglane ega oleks ühegi konkreetse liikmesriigi suhtes diskrimineeriv. Kuna kõnealuse direktiivi eesmärke on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Selleks et luua kõigile äriühingutele sidus ja ühtne maksubaasi raamistik, tuleks kõnealuses direktiivis esitatud märkimisväärse digitaalse kohalolu mõiste ja lahendused lisada lahutamatu osana ka nõukogu direktiividesse äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Kui kõnealuse ettepaneku tulemusena ei jõuta kokkuleppele ega ja seetõttu ei kõrvaldata konkurentsimoonutusi ja maksutõkkeid liidu ettevõtjatele, peaks komisjon esitama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 116 alusel uue ettepaneku, mille tulemusel annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud direktiivid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  On oluline, et käesoleva direktiiviga seoses toimuks isikuandmete töötlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/67917; see hõlmab ka kohustusi võtta selles määruses kehtestatud kohustuste täitmiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, eelkõige seoses töötlemistoimingu õiguspärasuse, andmetöötluse turvalisuse, teabe andmise, andmesubjektide õiguste ning isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitsega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.
(9)  On oluline, et kõnealuse direktiiviga seoses toimuks isikuandmete töötlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/67917; see hõlmab ka kohustusi võtta selles määruses kehtestatud kohustuste täitmiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, eelkõige seoses töötlemistoimingu õiguspärasuse, andmetöötluse turvalisuse, teabe andmise, andmesubjektide õiguste ning isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitsega, pöörates nõuetekohast tähelepanu vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks. Kasutajatelt kõnealuse direktiivi kohaldamise eesmärgil koguda lubatud andmed peaksid olema rangelt piiratud andmetega, mis näitavad ära kasutajate asukoha liikmesriigi, kuid mitte kasutajate isikuandmeid.
__________________
__________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist hindama viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitama selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik. Luua tuleks nõuandev organ – digitaalmajanduse maksustamise komitee, kes arutaks direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi.
(10)  Komisjon peaks kõnealuse direktiivi rakendamist hindama hiljemalt ... [kolm aastat pärast kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäeva] ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse eelkõige halduskoormust ja lisakulusid äriühingutele ja eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kõnealuses direktiivis sätestatud maksustamissüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, mõju kasutajate isikuandmetele ja mõju ühtsele turule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikku konkurentsi moonutamist äriühingute vahel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud uusi eeskirju. Samuti tuleks läbivaatamise käigus uurida, kas kõnealuse direktiiviga hõlmatud teenuste liike või märkimisväärse digitaalse kohalolu määratlust tuleks muuta. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik. Luua tuleks nõuandev organ – digitaalmajanduse maksustamise komitee, kes arutaks direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi. Nimetatud komitee peaks avaldama oma päevakorra ja enne liikmete valimist tuleks tagada, et komitee liikmetel ei ole huvide konflikti. Komitee koosolekutele tuleks kutsuda osalema vaatleja Euroopa Parlamendist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Arvestades märkimisväärse digitaalse kohalolu halduskulusid, tuleks tagada, et VKEd ei satuks tahtmatult käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Komisjon peaks läbivaatamise käigus uurima, kui suur on käesoleva direktiivi kahjulik mõju VKEdele.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)   Kuna kõnealuse direktiivi sätete eesmärk on lahendada digitaalmajanduse maksustamise küsimus alaliselt ja terviklikult, lõpeb selle direktiivi kohaldamise alustamisega automaatselt digiteenuste maksustamise ajutise lahenduse kohaldamine, mis on sätestatud direktiivis, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1
Direktiivi kohaldatakse üksuste suhtes sõltumata sellest, kas nad on äriühingu tulumaksu osas residendid liikmesriigis või kolmandas riigis.
Direktiivi kohaldatakse üksuste suhtes sõltumata nende suurusest ja sellest, kas nad on äriühingu tulumaksu osas residendid liikmesriigis või kolmandas riigis.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 6
6.  Liikmesriik, kus kasutaja seadet kasutatakse, määratakse kindlaks seadme internetiprotokolli (IP) aadressi alusel või muu geograafilise asukoha kindlaksmääramise meetodi alusel, kui see on täpsem.
6.  Liikmesriik, kus kasutaja seadet kasutatakse, määratakse kindlaks seadme internetiprotokolli (IP) aadressi alusel või muu geograafilise asukoha kindlaksmääramise meetodi alusel, kui see on täpsem, kuid kasutajate isikuandmeid kindlaks tegemata vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Kasutajate asukoha kindlaksmääramise meetodist teavitatakse liikmesriigi maksuhaldurit.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 7 a (uus)
7a.   Maksumaksjalt nõutakse, et ta avalikustaks maksuhaldurile kogu teabe, mis on oluline märkimisväärse digitaalse kohalolu kindlaksmääramiseks vastavalt kõnealusele artiklile.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 5 – punkt a
a)  kasutajatega seotud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kasutamine ja müük;
a)  kasutajatega seotud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kasutamine, edastamine, kasutuselevõtmine ja müük;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
6a.   Liikmesriigid peavad eraldama oma riiklikele maksuhalduritele piisavalt töötajaid, oskusteavet ja eelarvevahendeid ning vahendeid töötajate koolitamiseks, mis võimaldaks kasumi omistamist püsivale tegevuskohale ja digitaalse tegevuse kajastamist selles liikmesriigis.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5a
1.  Hiljemalt ... [kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäev] avaldab komisjon maksuhalduritele suunised selle kohta, kuidas märkimisväärset digitaalset kohalolu ja digiteenuseid kindlaks määrata, mõõta ja maksustada. Need eeskirjad ühtlustatakse kogu liidus ja avaldatakse kõikides liidu ametlikes keeltes.
2.  Esimeses lõikes osutatud suuniste alusel annab komisjon välja selge metoodikaga suunised, mille järgi saavad äriühingud ise kindlaks määrata, kas ja millist nende tegevust tuleb lugeda märkimisväärseks digitaalseks kohaloluks. Need suunised avaldatakse kõikides liidu ametlikes keeltes ja tehakse kättesaadavaks komisjoni veebisaidil.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 b (uus)
Artikkel 5b
Halduskoostöö
Kõnealuse direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks Euroopa Liidus peab teabevahetus maksuküsimustes olema automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – pealkiri
Läbivaatamine
Rakendamisaruanne ja läbivaatamine
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist viis aastat pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta nõukogule aruande.
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt ... [kolm aastat pärast kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäeva] ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kõnealuses aruandes pööratakse erilist tähelepanu halduskoormusele ning äriühingute ja eelkõige VKEde lisakuludele, kõnealuses direktiivis sätestatud maksustamissüsteemi mõjule liikmesriikide tuludele, kasutajate isikuandmetele ja ühtsele turule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikku konkurentsi moonutamist äriühingute vahel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud uusi eeskirju. Samuti uuritakse aruandes, kas kõnealuse direktiiviga hõlmatud teenuste liike või märkimisväärse digitaalse kohalolu määratlust tuleks muuta.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäev].
3.  Nõukogu võib volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.
5.  Vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 b (uus)
Artikkel 6b
Apellatsioonkaebus
Nii liidu kui ka liiduvälised äriühingud võivad kaevata edasi otsuse, et nende osutatavad teenused on riigi õiguse kohaselt digiteenused.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 c (uus)
Artikkel 6c
Euroopa Parlamendi teavitamine
Euroopa Parlamenti teavitatakse delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest komisjonis, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või kui nõukogu võtab õiguse delegeerimise tagasi.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 d (uus)
Artikkel 6d
Euroopa Komisjoni volitus pidada maksulepingute läbirääkimisi kolmandate riikidega
Liikmesriigid annavad komisjonile volitused pidada kolmandate riikidega nende nimel läbirääkimisi maksulepingute muutmise või vastuvõtmise üle kooskõlas kõnealuses direktiivis sätestatud eeskirjadega, eelkõige seoses märkimisväärse digitaalse kohalolu mõiste lisamisega maksustamise eesmärgil.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  DigiTax-komitee koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Komitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Sekretariaaditeenuseid osutab komiteele komisjon.
2.  DigiTax-komitee koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest ning Euroopa Parlamendi vaatlejast. Komitee eesistuja on komisjoni esindaja. Sekretariaaditeenuseid osutab komiteele komisjon. Komitee avaldab oma päevakorrad ja enne komisjoni liikmete valimist kontrollitakse, et neil ei esineks huvide konflikti. Sidusrühmadel, sealhulgas sotsiaalpartneritel, on lubatud asjaomastel koosolekutel vaatlejatena osaleda.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4
4.  DigiTax-komitee arutab käesoleva direktiivi kohaldamise kohta käivaid küsimusi, mille esitab komitee eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel, ning teatab oma järeldustest nõukogule.
4.  DigiTax-komitee arutab käesoleva direktiivi kohaldamise kohta käivaid küsimusi, mille esitab komitee eesistuja kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või liikmesriigi esindaja taotlusel, ning teatab oma järeldustest nõukogule.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
DigiTax-komitee koostab oma tegevuse ja leidude kohta aastaaruande ning jagab seda Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)
4a.  DigiTax-komitee tõendab ja kontrollib, kas äriühingud rakendavad kõnealust direktiivi õigesti. Komitee võib koguda ja kasutada andmeid riikide maksuhalduritelt, et uurida, kas märkimisväärset digitaalse kohalolu käsitlevaid norme rakendatakse nõuetekohaselt; samuti tegutseb see riikide maksuhaldurite koostööd hõlbustava organina, et viia topeltmaksustamise ja kahekordse maksustamata jätmise võimalus miinimumini.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõik 1
Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil võib kasutajatelt koguda üksnes andmeid, mis näitavad ära kasutajate asukoha liikmesriigis, kuid mitte kasutajate isikuandmed.
Kõnealuse direktiivi kohaldamise eesmärgil võib kasutajatelt koguda üksnes andmeid, mis näitavad ära kasutajate asukoha liikmesriigis, kuid mitte kasutajate isikuandmed. Kõnealuse direktiivi kohaldamise eesmärgil toimuv isikuandmete töötlemine peab olema täielikult kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Seos digiteenuste osutamisest saadud tulult võetava maksuga
Kui kõnealune direktiiv muutub kohaldatavaks, kaotab automaatselt kehtivuse direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi.

Iraan, eelkõige Nasrin Sotoudehi juhtum
PDF 120kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon Iraani ja eelkõige Nasrin Sotoudehi juhtumi kohta (2018/2967(RSP))
P8_TA(2018)0525RC-B8-0562/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjate olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri, kohtunike ja advokaatide sõltumatuse küsimustega tegeleva ÜRO eriraportööri, meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma pearaportööri, naiste diskrimineerimist seadustega ja tegelikkuses käsitleva ÜRO töörühma pearaportööri ning Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 29. novembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse kohta, piinamise ja muu julma kohtlemise kohta, sõnavabaduse kohta internetis ja mujal ning inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 27. septembri 2018. aasta aruannet,

–  võttes arvesse 2012. aasta Sahharovi mõtte- ja sõnavabaduse auhinna andmist Nasrin Sotoudehile,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraan on ühinenud,

–  võttes arvesse Iraani presidendi hartat kodanike õiguste kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et tuntud Iraani inimõiguste jurist Nasrin Sotoudeh vahistati 13. juunil 2018. aastal, kui ta esindas naist, keda ähvardas vanglakaristus selle eest, et ta oli rahumeelseks protestiks Iraanis kohustusliku pearäti hidžaabi kandmise vastu selle avalikus kohas peast ära võtnud; arvestades, et Nasrin Sotoudeh on viibinud Evini vangla naisteosakonnas vahistamisest saadik ja alustas 26. novembril 2018. aastal kolmandat näljastreiki, et protestida Iraani ametivõimude keeldumise vastu lubada Farhad Meysamil haiglaravi saada;

B.  arvestades, et Nasrin Sotoudehile teatati, et ta peeti kinni tema suhtes 2015. aastal revolutsioonikohtu kohtuniku poolt tehtud tagaseljaotsuse alusel, millega talle mõisteti viieaastane vanglakaristus; arvestades, et talle esitati süüdistus „peidukohas toime pandud spionaažis“;

C.  arvestades, et Nasrin Sotoudeh sai 2012. aastal tagaselja Sahharovi mõttevabaduse auhinna oma töö ja inimõiguste kaitsmise eest; arvestades, et Nasrin Sotoudeh on võidelnud inimõiguste eest Iraanis kaua ja väsimatult ning on oma pingutuste eest juba mitu aastat vanglas veetnud; arvestades, et tema süüdimõistmine ja tema vastu esitatud süüdistused näitavad, kui karmilt Iraani kohtusüsteem kriminaliseerib aktivismi inimõiguste valdkonnas;

D.  arvestades, et Nasrin Sotoudeh on mitmel korral avalikult rääkinud õigusriigi puudujääkidest Iraanis ja puudustest riigi kohtusüsteemis; arvestades, et Nasrin Sotoudehi vahistamine on osa naiste õiguste kaitsjate jõulisemaks muutunud mahasurumisest Iraanis; arvestades, et naiste õiguste kaitsjaid, kes on aktiivselt võidelnud naiste mõjuvõimu ja õiguste suurendamise eest, on ahistatud, meelevaldselt vahistatud ja kinni peetud ning nende õigusi õiglasele kohtumõistmisele ja nõuetekohasele menetlusele on rikutud;

E.  arvestades, et 2018. aasta septembris vahistati Nasrin Sotoudehi abikaasa Reza Khandan, kes nõudis rahumeelselt protestides Nasrin Sotoudehi vabastamist ning keda nüüd muude süüistuste hulgas süüdistatakse „süsteemi vastu suunatud propaganda levitamises“ ja „avalikus kohas ilma pearätita viibimise propageerimises“;

F.  arvestades, et Iraanis on sagenenud kodanikuühiskonna meeleavaldused vaesuse, inflatsiooni, korruptsiooni ja poliitilise autoritaarsuse vastu ning Iraani ametivõimud on nendele vastanud karmide repressioonidega; arvestades, et Iraani luureteenistus on intensiivistanud kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguste kaitsjate, juristide, keskkonnaaktivistide, naiste õiguste kaitsjate, üliõpilaste, õpetajate, veoautojuhtide ja rahumeelsete aktivistide mahasurumist; arvestades, et 2018. aastal suurendasid Iraani ametivõimud oma repressioone nende isikute vastu, kes püüdsid rahumeelselt kasutada sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust, ning vangistasid sadu inimesi üldsõnaliste ja ebamääraste riigi julgeoleku ohustamise süüdistuste alusel;

G.  arvestades, et ÜRO inimõiguste eksperdid on kutsunud Iraani üles tagama inimõiguste kaitsjate ja juristide õigused, kes on vangistatud selle eest, et nad toetasid avalikult meeleavaldusi Iraanis kohustusliku pearäti hidžaabi kandmise vastu;

H.  arvestades, et inimõiguste olukorra küsimustega Iraanis tegelev ÜRO eriraportöör on väljendanud tõsist muret, mida on varem väljendanud ka ÜRO peasekretär, ÜRO inimõiguste ülemvolinik ja tema eelkäija, seoses alaealiste õigusrikkujate jätkuva hukkamisega Iraanis;

I.  arvestades, et inimõiguste olukorra küsimustega Iraanis tegelev ÜRO eriraportöör ja ÜRO peasekretär on oma aruannetes kirjeldanud Iraani usu- ja etniliste vähemuste õiguste olulisi rikkumisi, sealhulgas usuvähemuste, kristlaste ja bahaistide väidetavat diskrimineerimist;

J.  arvestades, et Iraani kohtud ei täida piisavalt nõuetekohase menetluse ja õiglase kohtupidamise nõuet, jättes võimaldamata juurdepääsu õigusnõustamisele, eelkõige uurimisperioodi jooksul, ning keeldudes konsulaar-, ÜRO või humanitaarabiorganisatsioonide külastustest; arvestades, et Iraani kohtusüsteemi karistuste aluseks on sageli ebamäärased või üldsõnalised riikliku julgeoleku ohustamise ja spionaažisüüdistused;

K.  arvestades, et esitatud on arvukalt teateid ebainimlike ja alandavate tingimuste kohta vanglates ning kinnipeetavatele arstiabi võimaldamata jätmise kohta, mille eesmärk on kinnipeetavate hirmutamine, karistamine või sundimine, eirates ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardseid miinimumnõudeid;

L.  arvestades, et 12. aprillil 2018 pikendas nõukogu vastuseks inimõiguste rikkumisele Iraanis kuni 13. aprillini 2019 oma piiravaid meetmeid, sealhulgas varade külmutamine ja viisakeeld isikutele ja üksustele, kes vastutavad ränkade inimõiguste rikkumiste eest, ning keeld eksportida Iraani varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks ning telekommunikatsiooni seadmete jälgimiseks;

M.  arvestades, et EL ja Iraan korraldasid 26. novembril 2018 Brüsselis kõrgetasemelise poliitilise dialoogi neljanda kohtumise; arvestades, et ELi ja Iraani poliitilise dialoogi lahutamatu osana ning jätkuks novembris 2017 ja veebruaris 2016 toimunud regulaarsetele seisukohtade vahetustele peeti inimõiguste teemalisi arutelusid;

N.  arvestades, et kodanike õiguste harta tegelik rakendamine oleks samm Iraani kodanike kodanikuõiguste parandamise suunas;

1.  palub Iraani valitsusel Nasrin Sotoudeh viivitamata ja tingimusteta vabastada; tunnustab Nasrin Sotoudehi julguse ja pühendumuse eest; nõuab tungivalt, et Iraani kohtusüsteem austaks nõuetekohast menetlust ja õiglast kohtulikku arutamist ning avalikustaks teabe Nasrin Sotoudehi vastu suunatud süüdistuste kohta;

2.  kutsub Iraani ametivõime üles tagama, et Nasrin Sotoudehi kohtlemine kinnipidamise ajal vastab põhimõtetele mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 9. detsembri 1988. aasta resolutsiooniga 43/173; rõhutab, et Iraani ametivõimud peavad tagama kõigi kinnipeetavate ohutuse ja heaolu kinnipidamise ajal, sealhulgas piisava arstiabi andmise; kutsub Iraani ametivõime üles uurima kõiki väidetavaid kinnipidamise ajal toimunud väärkohtlemise juhtumeid ning tooma süüdlased kohtu ette; mõistab hukka süstemaatilise piinamise Iraani vanglates ning nõuab kõigi vangide piinamise ja väärkohtlemise viivitamatut lõpetamist; kutsub Iraani üles tagama seaduses ja praktikas, et kedagi ei piinata ega kohelda ega karistata muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel;

3.  kutsub Iraani valitsust üles austama inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas arvamus- ja väljendusvabadust; nõuab kõigi kogunemis-, arvamus- ja sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest vahistatud isikute, sealhulgas Reza Khandani, samuti teiste inimõiguste kaitsjate, keskkonnaaktivistide, ametiühingutegelaste, naiste õiguste eest võitlejate ja meelsusvangide vabastamist; kutsub Iraani ametivõime üles täielikult austama kõigi inimeste üldisi inimõigusi, eelkõige sõnavabadust internetis ja mujal; kutsub Iraani ametivõime üles austama ja kaitsma rahumeelse kogunemise õigust ning hoiduma vägivalla kasutamisest mitterahumeelsete kogunemiste laialiajamisel;

4.  väljendab oma poolehoidu riigi kohustusliku riietumiskoodeksi vastase kampaania suhtes ja solidaarsust selles osalejatega; mõistab hukka nende naiste kinnipidamise, kes eemaldasid kampaania raames oma pearätte, ning nõuab nende viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

5.  väljendab solidaarsust iraanlastega, kes avaldavad meelt sotsiaalset ja majanduslikku olukorra paranemise ning sotsiaalsete ja majanduslike õiguste järgimise nimel;

6.  väljendab sügavat muret ELi ja Iraani topeltkodakondsusega isikute vahistamise pärast Iraani sisenemisel; rõhutab, et need vahistamised takistavad võimalusi luua inimestevahelisi kontakte, ning kutsub Iraani ametivõime üles võimaldama kõikidel iraanlastel turvaliselt reisida oma sünniriiki;

7.  kutsub Iraani ametivõime üles tagama, et kõigil süüdistatavatel oleks õigus kasutada oma valitud õigusnõustajat kõikides kohtuasjades, ilma liigsete piiranguteta, ning õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, kooskõlas Iraani võetud kohustustega kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti raames; palub Iraani valitsusel tagada kõigile Iraanis kinnipeetavatele kodanikele nõuetekohase menetluse õigus ja õiglane kohtumõistmine;

8.  kutsub Iraani ametivõime üles tagama usuvabadus kooskõlas Iraani põhiseadusega ja rahvusvaheliste kohustustega ning lõpetama usuvähemuste ja mitteusklike diskrimineerimise; mõistab hukka bahaistide kogukonna kavakindla tagakiusamise; kutsub Iraani ametivõime lisaks üles tagama, et kõigil riigis elavatel isikutel on võrdne kaitse seaduse ees, sõltumata etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest;

9.  kutsub Iraani ametivõime üles tagama igal juhul, et kõik Iraani inimõiguste kaitsjad saaksid teostada oma seaduslikku inimõiguste alast tegevust, kättemaksu kartmata ja ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas ilma vabaduse võtmise, hirmutamise ja kohtuliku ahistamiseta; kutsub Iraani ametivõime üles lõpetama inimõiguste kaitsjate vastu suunatud mis tahes hirmutamise ja surveabinõud, sealhulgas nende suhtlemisel ELi ja ÜRO ametnike ning inimõigustega tegelevate sõltumatute organisatsioonidega;

10.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi, et toetada ohus olevaid Sahharovi auhinna laureaate, sealhulgas Nasrin Sotoudehi ja teisi, kes on vahistatud või süüdi mõistetud või keda ootab kolmandates riikides surmanuhtlus või ilmselgelt ebaõiglane kohtupidamine;

11.  palub ELi liikmesriikidel, kellel on kohapeal diplomaatilised esindused, rakendada täielikult ELi suunised inimõiguste kaitsjate kohta ning anda kogu asjakohane toetus Nasrin Sotoudehile ja teistele inimõiguste kaitsjatele, sealhulgas vanglakülastused, kohtuprotsesside jälgimine ja õiguslike või mis tahes muude abivormide pakkumine, mida nad vajalikuks peavad;

12.  mõistab teravalt hukka surmanuhtluse kasutamise, sealhulgas selle kasutamise alaealiste õigusrikkujate vastu, ning kutsub Iraani ametivõime üles kehtestama viivitamatu moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele kui sammu surmanuhtluse kaotamise suunas; võtab teadmiseks narkokaubanduse seaduse muudatused, mis peaksid vähendama surmanuhtluse määramist;

13.  kutsub Iraani üles osalema suuremal määral rahvusvahelistes inimõigustealastes mehhanismides, tehes koostööd eriraportööridega ja erimenetluste raames, muu hulgas kiites heaks volitatud esindajate taotlused riiki sisenemiseks; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele ÜRO Inimõiguste Nõukoguga;

14.  kutsub ELi, sealhulgas komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, ning liikmesriike üles tõstatama Iraani ametivõimudega kahe- ja mitmepoolsetel foorumitel nii ametlikult kui eraviisiliselt suheldes süstemaatiliselt inimõiguste küsimuse, sealhulgas seoses poliitvangide ja inimõiguste kaitsjate olukorra ning sõna- ja ühinemisvabadusega, mis on oluline tingimus edasisteks edusammudeks majandus- ja poliitilistes suhetes; avaldab toetust inimõiguste teemalistele aruteludele; rõhutab siiski ELi ja Iraani ametliku inimõigustepõhise dialoogi vajalikkust, mis põhineb universaalsetel inimõigustel;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning Iraani valitsusele ja parlamendile.


Egiptus, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukord
PDF 138kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon Egiptuse, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorra kohta (2018/2968(RSP))
P8_TA(2018)0526RC-B8-0568/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni hukkamiste kohta Egiptuses(1), 10. märtsi 2016. aasta resolutsiooni Egiptuse, eelkõige Giulio Regeni juhtumi kohta(2), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Ibrahim Halawa kohta, keda võib ähvardada surmanuhtlus(3), ja 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses(4),

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, väljendusvabaduse ja inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 2013. aasta augusti ja 2014. aasta veebruari järeldusi Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse ELi‑Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida tugevdab 2007. aasta tegevuskava; võttes arvesse ka ELi ja Egiptuse partnerluse 2017.–2020. aasta prioriteete, mis võeti vastu 25. juulil 2017, ühisavaldust, mis tehti pärast ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 2017. aasta kohtumist, ja ühisavaldust, mis tehti pärast ELi-Egiptuse poliitikaküsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomitee 2018. aasta jaanuaris toimunud viiendat kohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja Euroopa Nõukogu peasekretäri 10. oktoobri 2017. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa ja ülemaailmse surmanuhtlusevastase päeva puhul ning Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 2. novembri 2018. aasta avaldust Egiptuses kopti kristlastest palverändurite ründamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO ekspertide, teiste hulgas piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportööri Nils Melzeri 26. jaanuari 2018. aasta ühisavaldust, milles nõuti tungivalt, et Egiptuse ametivõimud peataksid viivitamatud hukkamised, korraliku eluaseme küsimusega tegeleva ÜRO eriraportööri Leilani Farha ja inimõiguste kaitsjate olukorra ÜRO eriraportööri Michel Forsti 4. detsembri 2018. aasta avaldust ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 9. septembri 2018. aasta avaldust, milles mõisteti hukka 75 inimese suhtes ühiselt langetatud surmaotsused,

–  võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, eriti selle artiklit 52 (piinamise kõigi vormide ja liikide keelustamise kohta), artiklit 73 (kogunemisvabaduse kohta) ja artiklit 93 (rahvusvahelise inimõigustealase õiguse siduva iseloomu kohta),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolle nr 6 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2,

–  võttes arvesse õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigusabile käsitlevaid Aafrika põhimõtteid ja suuniseid, milles keelatakse sõjaväekohtutes tsiviilisikute üle kohtumõistmine igasugustel asjaoludel,

–  võttes arvesse ELi uut inimõiguste strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõik Egiptus on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud, eriti selle artikleid 14 ja18 ning teist fakultatiivprotokolli surmanuhtluse kohta,

–  võttes arvesse Itaalia parlamendi alamkoja, Saadikutekoja otsust peatada suhted Egiptuse parlamendiga, kuna Itaalia üliõpilase Giulio Regeni surma uurimine ei edene,

–  võttes arvesse 2017. aasta juunis Saudi Araabia, Egiptuse, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatide poolt Katari vastu kehtestatud sanktsioonide mõju inimõigustele nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo poolt 2017. aasta detsembris avaldatud aruannet Pärsia lahe kriisi mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Egiptuse valitsus on suurendanud repressioone kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, rahumeelsete aktivistide, advokaatide, blogipidajate, ajakirjanike, töötajate õiguste kaitsjate ja ametiühinguliikmete vastu, muu hulgas mitu neist vahistanud või lasknud neil kaduda ning kasutab üha enam terrorismivastaseid ja erakorralise seisukorra seadusi; arvestades, et 2018. aasta oktoobri lõpust alates on vahistatud vähemalt 40 inimõiguste töötajat, advokaati ja poliitilist aktivisti, kellest mõned on sunnitud kadunuks jääma; arvestades, et naiste inimõiguste kaitsjaid ja LGBTQI‑inimeste õigusi kaitsvaid aktiviste Egiptuses ähvardab jätkuvalt eri vormis riigipoolne ahistamine, eelkõige laimukampaaniad ja kohtu alla andmine;

B.  arvestades, et inimõiguste advokaat Ezzat Ghoneim, kes on Egiptuse õiguste ja vabaduste koordineerimiskeskuse juhataja, on olnud 2018. aasta märtsist alates eelvangistuses ja teda süüdistatakse „inimõigusterrorismis“; arvestades, et alates sellest, kui kohus andis 4. septembril 2018 korralduse ta vabastada, on tema asukoht teadmata; arvestades, et inimõiguste advokaat Ibrahim Metwally Hegazy, kes on kadunud inimeste perede liidu kaasasutaja, sunniti kadunuks jääma, teda piinati ja seejärel anti korraldus tema meelevaldseks ennetavaks kinnipidamiseks ning ta on endiselt üksikvangistuses; arvestades, et El Nadeemi keskust sunniti 2017. aastal tegevust lõpetama;

C.  arvestades, et inimõiguste kaitsjale Amal Fathyle mõisteti 2018. aasta septembris kaheaastane vangistus, süüdistatuna „valeuudiste levitamises“ eesmärgiga kahjustada Egiptuse riiki ja „ebasündsas käitumises“, kuna ta avaldas sotsiaalmeedias video, milles kritiseeritakse valitsuse suutmatust võidelda seksuaalvägivalla vastu; arvestades, et Fathyt hoitakse eelvangistuses, kuni uuritakse teisi riigi julgeolekuga seotud süüdistusi;

D.  arvestades, et Katari kodanikku Ola al‑Qaradawit ja tema abikaasat, Egiptuse kodanikku Hosam Khalafit on alates 30. juunist 2017 Egiptuses kohutavates tingimustes kinni peetud, kusjuures kummalegi ei ole esitatud süüdistust; arvestades, et 2018. aasta juunis leidis ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühm, et neid on koheldud julmalt, ebainimlikult või alandavalt, mis võib tähendada piinamist, kuulutas nende kinnipidamise meelevaldseks ja kutsus Egiptuse valitsust üles neid vabastama;

E.  arvestades, et 2. veebruaril 2016 leiti 25. jaanuaril Kairos kadunuks jäänud Giulio Regeni surnukeha, millel olid kohutava piinamise ja vägivaldse surma tundemärgid; arvestades, et Egiptuse ametivõimud ei ole ikka veel avaldanud tõde tema surma kohta ega andnud kõiki kuriteo toimepanijaid kohtu alla; arvestades, et Egiptus on taas kord tagasi lükanud Itaalia prokuratuuri taotluse teatada Giulio Regeni kadumise ja surmaga seotud osalejate nimed;

F.  arvestades, et Piirideta Reporterid on dokumenteerinud vähemalt 38 meediatöötajat, kes on praegu Egiptuses oma töö tõttu vangistuses, mille aluseks on poliitilised kohtumenetlused ja nõuetekohase menetluse mitmekordne rikkumine; arvestades, et sihikul on ka välismeediatöötajad ja mitu rahvusvahelise meedia korrespondenti on välja saadetud või on neil keelatud Egiptusesse siseneda; arvestades, et fotoreporterile Mahmoud ‘Shawkan’ Abu Zeidile mõisteti viieaastane vangistus kollektiivsel kohtuprotsessil tema seadusliku kutsetegevuse eest ning ta kannab ikka veel kuuekuulist lisakaristust suure trahvi maksmata jätmise eest; arvestades, et Ismail al‑Iskandarani, silmapaistev ajakirjanik ja üks väga vähestest, kes kajastas inimõiguste rikkumisi Siinai poolsaarel, peeti 2015. aasta novembris kinni ja ta mõisteti 2018. aasta mais sõjaväekohtus kümneks aastaks vangi;

G.  arvestades, et 2018. aasta juulis võeti vastu uus meediaseadus, millega laiendatakse ajakirjanduse määratlust ja lisatakse sellesse kõik sotsiaalmeedia kontod, millel on rohkem kui 5000 jälgijat, nii et nüüd saab selliste kontode eest vastutusele võtta „valeuudiste“ avaldamise või millegi muu eest, mida peetakse seaduse rikkumisele õhutamiseks; arvestades, et kodanikuvabaduste, sealhulgas väljendus- ja meediavabaduse austamine on demokraatliku ühiskonna vundamendi oluline osa ning ajakirjanikud peaksid saama vabalt oma kutsealal töötada, ilma et nad peaksid kartma vastutuselevõtmist või vangistamist;

H.  arvestades, et mitmes ELi liikmesriigis asuvad äriühingud ekspordivad jätkuvalt Egiptusesse jälgimistehnoloogiat, mis hõlbustab häkkimist ja pahavara levitamist ning ka muus vormis rünnakuid inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu sotsiaalmeedias; arvestades, et see on toonud kaasa väljendusvabaduse mahasurumise internetis;

I.  arvestades, et eelmisel aastal hakati Egiptuses valitsusväliste organisatsioonide vastu võitlema õiguslike vahenditega ja võeti vastu seadus, mille kohaselt peavad nende rahastamise – nii riigisisese kui ka välismaise – heaks kiitma riiklikud julgeolekuasutused, mis sisuliselt tähendab valitsusväliste organisatsioonide keelustamist; arvestades, et 15. novembril 2018 nõudis president el‑Sisi, et valitsusväliseid organisatsioone käsitlev seadus vaadataks läbi, et muuta see „tasakaalustatumaks“, ja tegi seaduse läbivaatamise ülesandeks parlamendile; arvestades, et 20. detsembril 2018. aastal on kavas uus menetlus „välisrahastamise juhtumis“ 173/2011, mis puudutab 16 kostjat, keda süüdistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide filiaalide asutamises ja nendes töötamises ilma valitsuse loata;

J.  arvestades, et Egiptuses kestab erakorraline seisukord, mis kehtib alates aprillist 2017 ja mida pikendati kolme kuu võrra alates 21. oktoobrist 2018; arvestades, et riigi meedia andmetel kehtestati erakorraline seisukord selleks, et aidata võidelda „terrorismi ohtude ja rahastamise“ vastu; arvestades, et presidendil ja tema nimel tegutsevatel isikutel on õigus anda tsiviilisikuid kolmekuulise ajavahemiku jooksul riigi julgeoleku eriolukorra kohtutesse; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet on kritiseerinud katseid näha julgeolekujõudude liikmete poolt väidetavalt toime pandud kuritegude eest vastutuselevõtmise suhtes ette puutumatus, millega kahjustatakse Egiptuse rahva usku valitsuse suutlikkusse tagada õiglus kõigi jaoks;

K.  arvestades, et Egiptuse 2015. aasta terrorismivastases seaduses kasutatakse terrorismi laia määratlust, mis hõlmab avaliku korra rikkumist, ühiskonna turvalisuse, huvide või julgeoleku ohustamist, põhiseaduse ja õiguse sätete takistamist või riikliku ühtsuse, sotsiaalse rahu või riikliku julgeoleku kahjustamist ning millega seatakse rahumeelsed teisitimõtlejad, demokraatiameelsed aktivistid ja inimõiguste kaitsjad ohtu, et neid nimetatakse terroristideks ja nad mõistetakse surma;

L.  arvestades, et president el‑Sisi valitsemise ajal on Egiptuse kohtud soovitanud vähemalt 2443 surmamõistvat eelotsust – sealhulgas vähemalt 12 lapse puhul – ja kinnitanud vähemalt 1451 surmaotsust; arvestades, et kinnitatud surmaotsustest on vähemalt 926 sündinud kollektiivsetel kohtuprotsessidel, kus kohut mõistetakse korraga 15 või enama inimese üle; arvestades, et sama ajavahemiku jooksul on Egiptus viinud täide vähemalt 144 hukkamist; arvestades, et surmanuhtlust on eelkõige kollektiivsetel kohtuprotsessidel sageli kohaldatud inimeste suhtes, kes kasutavad oma põhiõigusi, sealhulgas kogunemisvabadust;

M.  arvestades, et augustis kinnitas Egiptuse kohus 2013. aasta riigipöörde järel Rabaa väljakul toimunud protestidega seoses enam kui 739 inimesele määratud karistused; arvestades, et kohus kinnitas 75 surmaotsust ja lisaks 47 inimese eluaegse vangistuse; arvestades, et kohtuprotsessi käigus teatati arvukatest rikkumistest ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik kirjeldas seda kui suurt eksimust õigusemõistmisel;

N.  arvestades, et novembri lõpus teatas Egiptus inimõiguste alalise ülemkomisjoni loomisest, väidetavalt eesmärgiga vastata Egiptuse inimõiguste olukorraga seotud etteheidetele ja sõnastada ühtne Egiptuse kujutlus; arvestades, et selle komisjoni pealiikmed on välis- ja siseministeeriumi, sõjaväe ning luureteenistuste esindajad;

O.  arvestades, et hoolimata kopti kultuuri põhiseaduslikust tunnustamisest riigi nn sambana, on kopti päritolu egiptlaste (kes moodustavad Egiptuse 9 miljonist kristlasest enamuse) vastu suunatud vägivald ja diskrimineerimine alates 2011. aastast suurenenud; arvestades, et kopti kristlased, kes moodustavad Egiptuse peamiselt moslemi elanikkonnast ligikaudu 10 %, on usupõhise vägivalla all kõige rängemini kannatanud; arvestades, et 2. novembril 2018 sai Minyas islamivõitlejate toime pandud rünnakus kopti kristlaste palverändurite bussi vastu seitse inimest surma ja 19 vigastada, mis on märk Egiptuse julgeolekuprobleemidest;

P.  arvestades, et ELi‑Egiptuse assotsiatsiooninõukogu tuleb kavakohaselt kokku 20. detsembril 2018; arvestades, et Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni lähetus Egiptusesse on kavandatud enne assotsiatsiooninõukogu kohtumist; arvestades, et Egiptus ei ole sellele delegatsioonile ametlikult kutset esitanud;

Q.  arvestades, et alates 2011. aasta revolutsioonist on Egiptus läbinud mitu keerukat arenguetappi ning rahvusvaheline üldsus toetab seda riiki majanduslike, poliitiliste ja julgeolekuprobleemidega tegelemisel; arvestades, et Egiptuses esineb suuri julgeolekuprobleeme, eelkõige Siinai poolsaarel, kus terrorirühmitused on pannud toime rünnakuid julgeolekujõudude vastu; arvestades, et Egiptuses on toimunud mitu ohvriterohket terrorirünnakut;

R.  arvestades, et 2017. aasta juulis vastu võetud dokumendis ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetide kohta aastateks 2017–2020 juhindutakse ühisest kindlast valmidusest järgida universaalseid väärtusi, nagu demokraatia, õigusriik ja inimõigused, ning see dokument annab poliitilisteks kontaktideks ja tõhustatud koostööks inimõiguste ja põhivabaduste austamisel põhineva uuendatud raamistiku, hõlmates ka julgeoleku, kohtureformi ja terrorismivastase võitluse valdkonda; arvestades, et Egiptuse ja Euroopa Liidu assotsieerimislepingu poliitikaküsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomitee pidas 10.–11. jaanuaril 2018 Kairos viienda istungi, käsitledes koostööd inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas; arvestades, et Egiptuse ja ELi assotsieerimiskomitee kuues kohtumine toimus 8. novembril 2018;

S.  arvestades, et EL on Egiptuse suurim majanduspartner ning peamine välisinvesteeringute allikas; arvestades, et ELi kahepoolne abi Egiptusele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu aastateks 2017–2020 on umbes 500 miljonit eurot; arvestades, et ELi välisasjade nõukogu tegi 21. augustil 2013 komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ülesandeks vaadata läbi ELi abi Egiptusele; arvestades, et nõukogu otsustas, et ELi koostööd Egiptusega kohandatakse vastavalt Egiptuses toimuvatele muutustele;

T.  arvestades, et Egiptuse rahumeelselt poliitiliselt opositsioonilt võeti täielikult võimalused 2018. aasta presidendivalimiste protsessis osaleda ja Egiptuse valijate poliitilise osalemise õigust eirati massiliselt;

U.  arvestades, et välisasjade nõukogu 21. augusti 2013. aasta järeldustes märgitakse, et „liikmesriigid leppisid kokku, et peatatakse kõigi selliste seadmete Egiptusesse eksportimise litsentsid, mida seal võidakse kasutada siserepressioonideks, ja ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP hõlmatud seadmete ekspordilitsentse hinnatakse uuesti ning Egiptusele antav julgeolekuabi vaadatakse üle“; arvestades, et välisasjade nõukogu kordas neid järeldusi uuesti 2014. aasta veebruaris; arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kinnitas oma 27. oktoobri 2015. aasta kirjalikus vastuses, et ülalnimetatud järeldused kujutavad endast poliitilist kohustust mitte anda Egiptusele sõjalist toetust;

1.  mõistab teravalt hukka Egiptuses jätkuvad põhiliste demokraatlike õiguste piirangud, mis puudutavad muu hulgas sõnavabadust internetis ja mujal, ühinemis- ja kogunemisvabadust, poliitilist pluralismi ja õigusriigi toimimist; nõuab, et ametivõimud, julgeolekujõud ja -teenistused ning muud rühmad Egiptuses lõpetaksid kõik vägivallaaktid, kihutustöö, vihkamist õhutavad avaldused, tagakiusamise, hirmutamise, kadunuks jääma sundimise ja tsenseerimise, mis on suunatud inimõiguslaste, advokaatide, meeleavaldajate, naisõiguslaste, LGBTI‑inimeste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, poliitiliste vastaste ja vähemuste, sh nuubialaste vastu; mõistab hukka ülemäärase vägivalla kasutamise meeleavaldajate vastu; nõuab kõigi inimõiguste rikkumise juhtumite sõltumatut ja läbipaistvat uurimist ning nendes tegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmist;

2.  kutsub Egiptuse valitsust üles viivitamata ja tingimusteta vabastama inimõiguste kaitsjad Ahmad Amasha, Hanan Badr el‑Dini, Amal Fathy, Ezzat Ghoneimi, Hoda Abdelmoneimi, Ibrahim Metwally Hegazy ja Azzouz Mahgoubi ning meediatöötajad Mahmoud „Shawkan“ Abu Zeidi, Hisham Gaafari, Mohammed „Oxygen“ Ibraimi, Ismail Iskandarani, Adel Sabri, Ahmed Tarek Ibrahim Ziada, Alaa Abdelfattahi, Shady Abu Zaidi, Mostafa al-Aasari, Hassan al-Bannaandi ja Moataz Wadnani, samuti kõik teised, keda peetakse kinni üksnes sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest, Egiptuse põhiseadust rikkudes ja rahvusvahelisi kohustusi eirates; nõuab, et Egiptus avaks nendele inimestele enne nende vabastamist kõik võimalused suhelda ja kohtuda oma perekondadega ja enda valitud advokaatidega ning saada vajalikku arstiabi, ning nõuab kõigi väidetava väärkohtlemise või piinamise juhtumite kohta usaldusväärse uurimise korraldamist; kutsub ELi üles rakendama Egiptuse suhtes täielikku ekspordikontrolli nende kaupade, mida on võimalik kasutada piinamiseks või surmanuhtluse täideviimiseks;

3.  tuletab Egiptuse valitsusele meelde, et Egiptuse ja selle rahva pikaajaline heaolu on tihedalt seotud universaalsete inimõiguste kaitsmise ning selliste demokraatlike ja läbipaistvate institutsioonide loomise ja kindlustamisega, mis tegelevad kodanike põhiõiguste kaitsmisega; kutsub seetõttu Egiptuse ametivõime üles täielikult järgima nende rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtteid, millega riik on ühinenud;

4.  kutsub Egiptuse ametivõime üles lõpetama kõik käimasolevad alusetud kriminaaluurimised vabaühenduste suhtes, sealhulgas „välisrahastamise asja“ uurimise, ning tühistama ülikarmi vabaühenduste seaduse; soovitab selle seaduse asendada uue õigusraamistikuga, mis töötataks välja tõelises koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning kooskõlas Egiptuse riigisiseste ja rahvusvaheliste kohustustega, eesmärgiga kaitsta ühinemisvabadust;

5.  on sügavalt mures Egiptuse kohtutes toimuvate kollektiivsete kohtuprotsesside ning neil langetatud rohkearvuliste surmaotsuste ja pikaajalise vanglakaristuse otsuste pärast; kutsub Egiptuse õigusasutusi üles lõpetama inimeste suhtes surmanuhtluse kohaldamise, sealhulgas nende isikute suhtes, kes olid väidetava kuriteo toimepanemise ajal alla 18‑aastased, ning järgima ja austama kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud, ning eelkõige selle artiklit 14, millega sätestatakse õigus õiglasele ja õigeaegsele kohtumenetlusele, mis põhineb selgel süüdistusel, kusjuures tuleb tagada süüdistatava õiguste järgimine;

6.  kordab oma üleskutset, et Egiptus allkirjastaks ja ratifitseeriks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise fakultatiivprotokolli, millega taotletakse surmanuhtluse kaotamist, samuti ÜRO rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta; kutsub Egiptuse valitsust üles esitama asjaomastele ÜRO eriraportööridele avatud kutse Egiptust külastada;

7.  kutsub Egiptuse parlamenti üles vaatama läbi Egiptuse kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse seadustiku, terrorismivastased õigusaktid ja sõjaväekoodeksi; kutsub Egiptuse ametivõime üles lõpetama sõjaväekohtutes tsiviilisikute üle kohtumõistmise;

8.  väljendab sügavat muret nende isikute survestamise pärast, kes teevad koostööd või püüavad teha koostööd rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonidega või inimõigustega tegelevate ÜRO organitega, nagu hiljuti ÜRO eriraportööriga, kes tegeleb piisava eluaseme küsimustega; tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde Egiptuse ÜRO liikmena võetud kohustusi hoiduda sellisest survestamisest;

9.  taunib vähemusrühmade jätkuvat tagakiusamist Egiptuses; kinnitab oma kindlat toetust südametunnistuse- ja usuvabadusele Egiptuses ning nõuab rahvusvahelise koostöö edendamist selles vallas, sealhulgas ÜRO sõltumatut uurimist kopti kristlaste olukorra hindamiseks Egiptuses; kutsub Egiptust üles vaatama läbi pühaduseteotust käsitlevad õigusaktid ja tagama usuvähemuste kaitse;

10.  nõuab, et Egiptuse valitsus lõpetaks kõik pärast 2017. aasta juunit Katari kodanikele kehtestatud diskrimineerivad meetmed, eriti seoses Ola al‑Qaradawi ja tema abikaasa Hosm Khalafi juhtumiga;

11.  avaldab toetust Egiptuse rahva enamuse püüdlustele – nende inimeste püüdlustele, kes tahavad luua vaba, stabiilse, jõuka, kaasava ja demokraatliku riigi, kus järgitakse oma riigi ja rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja põhivabaduste vallas; tuletab meelde, et on oluline austada rahumeelseid arvamusavaldusi ja kriitikat;

12.  avaldab siirast kaastunnet terrorismiohvrite perekondadele; väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga ning kinnitab taas oma kindlat toetust võitlusele radikaalsete ideoloogiate leviku ja terrorirühmituste vastu;

13.  nõuab, et Egiptuse valitsus tagaks, et kõik operatsioonid Siiani poolsaarel korraldataks kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega, nõuab, et valitsus uuriks põhjalikult kõiki kuritarvitusi, avaks Põhja-Siinai piirkonna viivitamata sõltumatutele vaatlejatele ja ajakirjanikele, tagaks elanike põhiliste vajaduste rahuldamise ning lubaks sõltumatutel abiorganisatsioonidel anda abi puudustkannatavatele inimestele;

14.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal käsitleda Egiptuse inimõiguslaste äärmiselt murettekitavat olukorda prioriteetse küsimusena ning taunida inimõiguste üldiselt murettekitavat olukorda, sealhulgas surmanuhtluse kasutamist Egiptuses; nõuab, et Euroopa välisteenistus käsitleks viimasel ajal Egiptuses toimunut ning kasutaks kõiki enda käsutuses olevaid mõjutusvahendeid, et avaldada Egiptusele survet, et Egiptus parandaks inimõiguste olukorda ja loobuks lähiajaks ette nähtud hukkamistest, ning et välisteenistus nõuaks kinnipeetavate kiiret vabastamist ja kutsuks Egiptuse ametivõime üles täitma rahvusvahelistest normidest ja seadustest tulenevaid kohustusi;

15.  rõhutab, et Egiptuse kui olulise naaberriigi ja partneriga tehtav koostöö on ELi jaoks tähtis; nõuab tungivalt, et Egiptus järgiks 27. juulil 2017. aastal vastu võetud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteete ning edendaks kooskõlas oma põhiseaduse ja rahvusvaheliste normidega demokraatiat, põhivabadusi ja inimõigusi; rõhutab, et partnerluse prioriteedid Egiptusega sõlmiti 2017. aastal hoolimata Egiptuse jätkuvast taandarengust inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning liikmesriike üles seadma Egiptusega koostöö jätkamise eeltingimuseks inimõiguste austamise, ja võtma inimõiguste inimõiguste küsimusi – eriti seoses kolme kindlaksmääratud prioriteediga – arvesse kõikidel Egiptuse ametivõimudega peetavatel kõnelustel; kordab, et rände ohjamine ega terrorismivastane võitlus ei tohiks kahjustada inimõigusi;

16.  tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde, et kooskõlas Euroopa naabruspoliitika põhimõttega „rohkema eest rohkem” peaksid ELi ja Egiptuse suhted põhinema stiimulitel ning sõltuma Egiptuse edusammudest demokraatlike institutsioonide reformi, õigusriigi ja inimõiguste vallas;

17.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid säilitaksid 20. detsembriks 2018. aastaks kavandatud ELi ja Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel, nagu ka kõikidel inimõiguste alastel foorumitel ning kahe- ja mitmepoolsetel kohtumistel, tugeva ja ühtse seisukoha inimõiguste küsimustes, ning teeksid selgesõnaliselt teatavaks, millised tagajärjed Egiptuse valitsust ees ootavad, kui ta ei loobu kuritarvituslikust käitumisest ega muuda suundumust – ei hakka rakendama kindlasuunalisi sanktsioone inimõiguste rikkumise eest vastutavate isikute suhtes; nõuab peale selle, et EL esitaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungjärgul tugeva avalduse, võttes arvesse ka ÜRO inimõiguste olukorra üldise perioodilise läbivaatamise 2019. aasta soovitusi;

18.  kordab, et on veel sügavalt nördinud Itaalia teadlase Giulio Regeni piinamise ja tapmise pärast; rõhutab, et avaldab ELi asutustele jätkuvalt survet, et need teeksid Egiptuse ametivõimudega koostööd, kuni selles asjas tõde välja selgitatakse ja süüdlased vastutusele võetakse; tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde, et nad vastutavad Giulio Regeni juhtumit uuriva Itaalia–Egiptuse õigusmeeskonna julgeoleku eest;

19.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele: peatada jälgimistehnoloogia ja turvaseadmete eksport Egiptusesse, kuna need võivad hõlbustada rünnakuid inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide, sealhulgas sotsiaalmeedia vastu;

20.  peab ülimalt kahetsusväärseks Egiptuse ametivõimude soovimatust korraldada Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni missioon Kairosse; ootab, et EL tõstataks küsimuse, miks Egiptuse ametiasutused jätkuvalt keelduvad missiooniks luba andmast;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0035.
(2) ELT C 50, 9.2.2018, lk 42.
(3) ELT C 399, 24.11.2017, lk 130.
(4) ELT C 300, 18.8.2016, lk 34.


Tansaania
PDF 119kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon Tansaania kohta (2018/2969(RSP))
P8_TA(2018)0527RC-B8-0570/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tansaania kohta, sealhulgas 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 15. novembril 2018 ELi nimel tehtud avaldust ELi ja Tansaania suhete kohta,

–  võttes arvesse ELi 23. veebruari 2018. aasta kohapealset avaldust poliitikast tingitud vägivalla ja hirmutamise sagenemise kohta Tansaanias,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi LGBTI‑inimeste võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 2. novembri 2018. aasta avaldust LGBT‑inimeste kohtu alla andmise ja vahistamise kohta Tansaanias,

–  võttes arvesse nõukogu vahendite kogumit lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste kõigi inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks (nn LGBT vahendite kogum),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse AKV‑ELi partnerluslepingut (Cotonou leping),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et alates Tansaania presidendi John Pombe Magufuli valimisest 2015. aastal on riigis repressiivsete seaduste ja dekreetidega põhiõigusi kahjustatud; arvestades, et kriitilised ajakirjanikud, opositsioonipoliitikud ja häälekad kodanikuühiskonna aktivistid on kogenud ähvardusi, meelevaldset kinnipidamist ja ahistamist;

B.  arvestades, et viimase kahe aasta jooksul on riigis sagenenud lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI‑inimesed) häbimärgistamine, nende vastu suunatud vägivald ja nende sihipärased vahistamised; arvestades, et Tansaania seaduste kohaselt on samasoolised suhted kuritegu, mis on karistatav 30 aasta pikkuse kuni eluaegse vangistusega; arvestades, et Tansaania homoseksuaalsuse vastane seadus on üks karmimaid maailmas;

C.  arvestades, et mehi, keda kahtlustatakse homoseksuaalsuses, sunnitakse Tansaanias läbima anaaluuringuid, mille puhul on tegemist solvava meetodiga homoseksuaalse käitumise n-ö tõendamiseks ning mille ÜRO ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon on hukka mõistnud kui piinamise;

D.  arvestades, et Dar es Salaami piirkondlik volinik Paul Makonda on olnud repressioonide üks silmapaistev eestkõneleja; arvestades, et 31. oktoobril 2018. aastal toimunud pressikonverentsil teatas ta töörühma loomisest, mille ülesanne on tabada homoseksuaalseid mehi, prostituute ja inimesi, kes korraldavad sotsiaalmeedias petturlikke rahakogumisi; arvestades, et ta kutsus üldsust üles teavitama ametivõime arvatavatest geidest;

E.  arvestades, et tervishoiuministeerium on ajutiselt peatanud HIV ja AIDSiga seotud teenuste osutamise kogukonna tasandil ning on sulgenud tugikeskused peamistele elanikkonnarühmadele, sealhulgas homoseksuaalsetele meestele; arvestades, et 17. veebruaril 2017. aastal suleti 40 tervisekeskust homoseksuaalsuse väidetava julgustamise eest; arvestades, et mitmed organisatsioonid on teatanud, et LGBTI‑kogukonna mahasurumine on kaasa toonud selle, et HIV‑positiivsetel meestel ei ole enam võimalik saada retroviirusevastast ravi ning teistele on lõpetatud testimis- ja ennetusteenuste osutamine;

F.  arvestades, et 2018. aasta novembris vahistati Zanzibaris kümme meest, kes väidetavalt korraldasid samasooliste abielutseremoonia; arvestades, et 17. oktoobril 2018. aastal vahistati 13 tervishoiu- ja inimõiguste aktivisti, kes osalesid kohtumisel, kus arutati seadust, millega piiratakse LGBTI‑inimeste juurdepääsu teatavatele tervishoiuteenustele;

G.  arvestades, et paljud lapsed ja noorukid, eriti tüdrukud, puutuvad kokku inimõiguste rikkumiste ja kahjulike tavadega, sealhulgas laialdase seksuaalse vägivalla, kehalise karistamise, varajaste abielude ja teismeea rasedusega, mis muudavad kooliskäimise nende jaoks raskeks või võimatuks; arvestades, et Tansaania valitsus takistab juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning hirmutab organisatsioone, kes annavad selliste teenuste kohta teavet;

H.  arvestades, et 22. juunil 2018. aastal avaldas president Magufuli deklaratsiooni, millega keelatakse rasedatel tüdrukutel koolis käia; arvestades, et ametivõimud hirmutavad kodanikuühiskonna organisatsioone, kes seisavad rasedate tüdrukute õiguse eest kooli tagasi minna;

I.  arvestades, et Tansaania inimõiguste ja hea valitsemistava komisjon ei ole juba mõnda aega tegutsenud; arvestades, et president Magufuli ei ole nimetanud sellesse komisjoni volinikke ega muid ametikandjaid;

J.  arvestades, et valitsus on sulgenud eraomandis olevad raadiojaamad ja ajalehed või neid ähvardanud ning lõpetanud parlamendiarutelude otseülekanded; arvestades, et kohalikud kanalid ja kohalikke kanaleid edastavad dekoodrid on suletud;

K.  arvestades, et Tansaania Rahvusassamblee võttis 2015. aastal vastu küberkuritegevuse seaduse ja 2018. aasta septembris veebisisu eeskirjad, mille eesmärk on kontrollida sotsiaalmeedias kasutatavat sisu; arvestades, et 2015. aastal vastu võetud statistikaseaduses on sätestatud, et valitsuse esitatud teatavaid statistilisi andmeid ei ole lubatud arutada ega kahtluse alla seada;

L.  arvestades, et pidevalt vahistatakse juhtivaid opositsiooniliikmeid, kellele esitatakse süüdistusi alates presidendi väidetavast solvamisest kuni väärteabe ja mässule õhutamiseni; arvestades, et 2018. aasta juulis vahistati Tansaania peamise opositsioonierakonna 20 liiget väidetava rahutuste õhutamise eest; arvestades, et alates 2018. aasta algusest on vägivaldselt rünnatud ja koguni tapetud mitmeid poliitilise opositsiooni liikmeid ja parlamendiliikmeid; arvestades, et 22. veebruaril 2018 tapeti matšeetedega oma kodu juures Godfrey Luena, kes oli Tansaania parlamendis peamise opositsioonierakonna Chama Cha Demokrasia na Maendeleo (CHADEMA) liige ja häälekas maaomandiõiguste kaitsja; arvestades, et 2018. aasta novembris vahistati ajakirjanike kaitse komitee programmi koordinaator Africa Angela Quintal ja tema kolleeg Muthoki Mumo, kes vabastati pärast seda, kui rahvusvahelised institutsioonid survet avaldasid;

M.  arvestades, et turismi arendamine on viimastel aastatel kaasa toonud suurema aktiivsuse, eriti Serengeti piirkonnas, kus elavad maasaid; arvestades, et haritava või napi maa kontrollimine spekulatiivsetel eesmärkidel on piirkonnas tekitanud suuri pingeid;

N.  arvestades, et ELi delegatsiooni juht Roeland van de Geer oli sunnitud riigist lahkuma pärast seda, kui Tansaania ametivõimud avaldasid talle järjest suuremat survet; arvestades, et pärast president Magufuli valimist on Tansaaniast välja saadetud ÜRO naiste õiguste agentuuri juht, ÜRO Arenguprogrammi juht ja UNESCO juht;

O.  arvestades, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini on teatanud, et liidu suhted Tansaaniaga vaadatakse põhjalikult läbi;

1.  väljendab muret Tansaania halveneva poliitilise olukorra pärast, mida iseloomustab avaliku tegutsemisruumi ahenemine, mis toimub kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, meedia ja paljude erakondade tegevuse piirangute karmistamise kaudu; on eriti mures LGBTI‑inimeste olukorra halvenemise pärast;

2.  mõistab hukka igasuguse vihkamisele ja vägivallale õhutamise seksuaalse sättumuse alusel; nõuab tungivalt, et Tansaania ametivõimud tagaksid, et Paul Makonda lõpetab oma provokatsioonid LGBTI‑kogukonna suhtes ning ta antakse vägivallale õhutamise eest kohtu alla;

3.  nõuab, et ajakirjanike, LGBTI‑inimeste, inimõiguste kaitsjate ja opositsioonierakondade liikmete vastu suunatud rünnakute ja kallaletungide uurimiseks viidaks läbi sõltumatud uurimised, mille eesmärk on võtta arvatavad toimepanijad vastutusele;

4.  tuletab Tansaania valitsusele meelde tema kohustust, sealhulgas Cotonou lepingu alusel võetud kohustusi kaitsta kõigil juhtudel kõigi oma kodanike õigusi, väärikust ja füüsilist puutumatust;

5.  palub Tansaanial tunnistada kehtetuks homoseksuaalsust kriminaliseerivad seadused;

6.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid täielikult nn LGBT vahendite kogumit, et ergutada kolmandaid riike homoseksuaalsust dekriminaliseerima, aidata vähendada vägivalda ja diskrimineerimist ning kaitsta LGBTI inimõiguste kaitsjaid;

7.  kutsub Tansaania ametivõime üles muutma küberkuritegevuse seaduse, elektroonilise ja postiside (veebisisu) eeskirjade ja meediateenuste seaduse kõiki piiravaid sätteid ning asendama need sätetega, mis tagavad sõna- ja meediavabaduse kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste standarditega;

8.  kutsub Tansaania ametivõime üles tunnistama kehtetuks kõik seadused, poliitikameetmed või muud takistused, mille tõttu naised, tüdrukud ja noored emad ei saa teenuseid ja teavet, mida nad vajavad tervislikuks eluks, eelkõige president Magufuli deklaratsiooni, mille kohaselt ei tohiks sünnitanud tüdrukutel lubada kooli naasta, ning sealhulgas tunnistama kehtetuks eeskirjad, millega seadustatakse rasedate tüdrukute koolist väljaviskamine;

9.  nõuab tungivalt, et Tansaania president muudaks riigi inimõiguste komisjoni võimalikult kiiresti tegutsemisvõimeliseks, nimetaks volinikud, kes võtavad meetmeid inimõiguste rikkumiste suhtes, ja võtaks meetmeid välismaal töötavate Tansaania kodanike toetamiseks;

10.  kutsub Tansaania ametivõime üles vabastama kõik poliitvangid;

11.  väljendab tõsist muret seoses survega, mida Tansaania valitsus avaldas ELi delegatsiooni juhile Roeland van de Geerile; tunneb heameelt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide otsuse üle vaadata Tansaania suhtes rakendatav ELi poliitika põhjalikult läbi; rõhutab, et on vaja poliitilist dialoogi, mille käigus püüelda selle poole, et Tansaania ametiasutused võtaksid konkreetseid kohustusi kodanikuühiskonna, erakondade ja meedia jaoks soodsa keskkonna loomiseks; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevasse 2020. aasta järgsesse AKV‑ELi partnerluslepingusse lisataks selgesõnaline viide diskrimineerimiskeelule seksuaalse sättumuse alusel;

12.  väljendab muret maasaide olukorra pärast; mõistab hukka jõu kasutamise ametivõimude ja julgeolekujõudude poolt;

13.  kutsub Tansaania ametivõime üles otsustavalt tegutsema, et kaitsta kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, tervishoiutöötajate ja poliitiliste aktivistide õigusi kooskõlas Tansaania põhiseaduse, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning riigi rahvusvaheliste ja piirkondlike kohustustega;

14.  nõuab, et EL jätkaks Tansaania inimõiguste olukorra tähelepanelikku jälgimist, eelkõige oma delegatsiooni korrapäraste aruannete kaudu; kutsub Euroopa Liidu delegatsiooni ja liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et tagada hädaolukordades kaitse ja toetus ohus olevatele inimõiguste kaitsjatele;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, AKV-ELi nõukogule, Aafrika Liidu institutsioonidele, Ida-Aafrika Ühenduse institutsioonidele ning Tansaania presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 316, 30.8.2016, lk 122.


Plokiahel ja tulevikule orienteeritud kaubanduspoliitika
PDF 162kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon plokiahela ja tulevikule orienteeritud kaubanduspoliitika kohta (2018/2085(INI))
P8_TA(2018)0528A8-0407/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse teenustekaubanduse üldlepingut,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) infotehnoloogia lepingut,

–  võttes arvesse WTO e‑kaubanduse töökava,

–  võttes arvesse WTO kaubanduse lihtsustamise lepingut,

–  võttes arvesse Maailma Tolliorganisatsiooni muudetud Kyoto lepingut,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni virtuaalvääringute kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. mai 2017. aasta resolutsiooni tolli tulemuslikkuse ja juhtimise väliste aspektide hindamise kui kaubanduse edendamise ja ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise vahendi kohta(4),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(5),

–  võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud WTO ministrite konverentsi ühisdeklaratsiooni kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(7),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis käsitleb horisontaalsätteid piiriülese andmeedastuse ja isikuandmete kaitse kohta (ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomiteele ning Regioonide Komiteele „Aruanne kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta. Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse teadusbüroo peateadusnõustaja 2016. aasta aruannet „Distributed Ledger Technology; beyond blockchain“ (“Hajusraamatu tehnoloogia. Pärast plokiahelat“)(8),

–  võttes arvesse ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN Centre for Trade Facilitation and Electronic Business, UN/CEFACT) 2018. aasta valget raamatut plokiahela tehniliste rakenduste kohta,

–  võttes arvesse ELi 21 liikmesriigi ja Norra 10. aprilli 2018. aasta deklaratsiooni plokiaheltehnoloogia Euroopa partnerluse loomise kohta(9), mille järel ühines partnerlusega veel viis liikmesriiki, mis tähendab, et praegu on alla kirjutanud 27 riiki;

–  võttes arvesse, et komisjon avas 1. veebruaril 2018. aastal ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi(10),

–  võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldusi(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0407/2018),

A.  arvestades, et välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, peetakse käesolevas raportis plokiahelaks loalist erasektori hajusraamatu tehnoloogiat, mis kujutab endast andmebaasi, mis koosneb järjestikest andmeplokkidest, mis lisatakse võrguoperaatorite konsensusel;

B.  arvestades, et eri juhtuuringud ja tööstusharud saavad era- ja avaliku sektori ning loalistest/loatutest plokiahelatest erinevat kasu;

C.  arvestades, et iga plokk plokiahelas hõlmab räsikoodi, mis kontrollib eelmiste plokkide andmeid, võimaldades nii eri osalejatel teha tehinguid suurema kindlustunde ja vastutusega, kuna raamatus olevaid andmeid ei saa hõlpsalt võltsida;

D.  arvestades, et avatud lähtekoodiga plokiaheltehnoloogia on pannud aluse loaliste plokiahelate tekkimisele kogu maailmas, aidates tõsta osalejate usaldust ettevõtlusega seotud võrgustike vastu;

E.  arvestades, et plokiahel võimaldaks teatavatel haldajatel selgelt määratleda osalejate rollid, vastutusalad, juurdepääsutasemed ja valideerimisõigused;

F.  arvestades, et maailmakaubandus põhineb tarneahela sektoril, mille väärtus on hinnanguliselt 16 triljonit eurot ning mille suured tehingukulud ja koormav paberimajandus toovad kaasa protsesside keerukuse ja süsteemivead;

G.  arvestades, et käivitatud on katsealgatused, millel on paljulubav potentsiaal vähendada transpordikulusid, muuta valdkond keskkonnahoidlikumaks ja parandada majandustulemusi;

H.  arvestades, et maailmas on 45 riigis vähemalt 202 valitsuse plokiahela algatust ning Aasia ja Vaikse ookeani, Ameerika ja eelkõige Lähis‑Ida piirkonna riigid investeerivad kaubandusega seotud plokiaheltehnoloogiatesse;

I.  arvestades, et plokiahelal on potentsiaal täiustada ja parandada ELi kaubanduspoliitikat, nt vabakaubanduslepinguid, vastastikuse tunnustamise lepinguid (eriti volitatud ettevõtjate puhul), andmete piisavuse otsuseid ja kaubanduse kaitsemeetmeid;

J.  arvestades, et plokiahelal on suur potentsiaal parandada kogu tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust, tõsta osalejate usaldust konkreetse võrgustiku vastu, ühtlustada tollikontrolli ja parandada õigusnormidele vastavust, vähendada tehingukulusid, tugevdada andmete usaldusväärsust ja turvalisust ning toimida korruptsiooni vastu võitlemise vahendina; arvestades, et võimaliku kasuga kaasnevad mitmed probleemid, näiteks küberturvalisus;

K.  arvestades, et plokiahel võib pakkuda tarneahelas läbipaistvuse raamistikku, vähendada korruptsiooni, avastada maksudest kõrvalehoidumist, võimaldada jälgida ebaseaduslikke makseid ja võidelda kaubandusega seotud rahapesu vastu; arvestades, et loatu plokiahela rakenduste kasutamisega kuritegevuses, näiteks seoses maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesuga, on seotud riskid; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad neid probleeme jälgima ja kiireloomuliselt käsitlema;

L.  arvestades, et plokiahel on rahvusvahelises kaubanduses veel arenev tehnoloogia ja vajab seetõttu innovatsioonisõbralikku, võimalusi pakkuvat ja julgustavat raamistikku, mis annab õiguskindluse, edendades samas tarbijate, investorite ja keskkonna kaitset, suurendades selle tehnoloogia sotsiaalset väärtust, vähendades digilõhet ja parandades kodanike digioskusi;

M.  arvestades, et plokiaheltehnoloogia võib pakkuda kõigile kaubanduses osalejatele – nii avalikust kui ka erasektorist – alalist reaalajas juurdepääsu muutumatule, ajatempliga varustatud andmebaasile, kus on tehingutega seotud dokumendid, aidates nii suurendada kindlustunnet, vältida vastavusprobleeme ja võidelda võltsitud kaupade ja võltsitud dokumentide kasutamise vastu;

N.  arvestades, et mõned ELi piirkonnad ja suurlinnapiirkonnad on juba alustanud selle tehnoloogia arendamist konkreetsete projektide ja programmide kaudu, mis põhinevad nende endi tunnustel, ja võrgustike loomist parimate tavade levitamiseks;

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika

1.  tõdeb, et hoolimata varasemast kaubanduses saavutatud edust on ELi vabakaubanduslepingutel suur kasutamata potentsiaal ja neid ei ole siiani täielikult ära kasutatud, sest keskmiselt vaid 67 % ELi eksportijatest ja 90 % ELi importijatest kasutavad soodustariife nii ELis kui ka selle partnerriikides või -piirkondades, ning toetab selliste tehniliste lahenduste analüüsi, mis võiksid suurendada vabakaubanduslepingute kasutamist ja eksporti; märgib, et eksportijad saaksid laadida kõik oma dokumendid üles plokiahelal põhinevale avaliku sektori asutuse rakendusele ning tõestada oma vastavust vabakaubanduslepinguga tagatud sooduskohtlemisele, milleks on näiteks õigus saada kasu sooduspäritolureeglitest, sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest ning kaubanduse ja kestliku arengu sätetest; usub, et plokiahel võiks edendada vabakaubanduslepingute kumulatsioonisätteid;

2.  peab nii soodus- kui ka mittesooduspäritolureeglite sertifitseerimise korda ettevõtete jaoks kulukaks ja tülikaks; on seisukohal, et soodusreeglite korral võib plokiahel aidata kaasa kauba majandusliku päritolu kindlaksmääramisele; on ka seisukohal, et plokiahel võib mittesooduspäritolureeglite korral aidata kasutada liidu kaubanduse kaitsemeetmeid proportsionaalselt, muutes Euroopa turule sisenevate kaupade päritolu läbipaistvaks ja andes ülevaate impordi sissevoolust, et tagada ettevõtetele võrdsemad tingimused;

3.  rõhutab, et plokiahelal on potentsiaal toetada kaubanduse ja kestliku arengu tegevuskava, tagades usalduse toorainete ja kaupade päritolu, läbipaistvate tootmisprotsesside ja tarneahelate suhtes ning selle suhtes, et neis on järgitud töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi norme, pidades eelkõige silmas konfliktimineraalide, ebaseadusliku kultuuriväärtustega kaubitsemise, ekspordikontrolli ja korruptsiooniga seotud asjakohasust; rõhutab, et plokiahel võib aidata kaasa ettevõtete kestlikule toimimisele ja edendada vastutustundlikku ettevõtlust;

4.  on seisukohal, et volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise lepingud võimaldavad ettevõtjatel mitmekesistada oma tarneahelaid, vähendades piiriülese tolliga seotud aega ja kulusid; märgib, et tegeleda tuleb rakendamisega seotud küsimustega; usub, et plokiahelal on potentsiaal vähendada volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise lepingute rakendamisega seotud ebakindlust, võimaldades andmeid sujuvalt vahetada;

Tolli ja kaubanduse lihtsustamise välised aspektid

5.  väljendab suurt heameelt kaubanduse lihtsustamise lepingu üle; on arvamusel, et kaubanduse lihtsustamise leping on WTO liikmetele alus, mille pinnalt kaubandust veelgi lihtsustada, sh plokiahela abil; väljendab heameelt ELi jõupingutuste üle säilitada ja tugevdada WTOd ning tema pühendumise üle normidel põhinevale kaubandussüsteemile, et tagada võrdsed tingimused ja ülemaailmsete kaubandusnormide järgimine;

6.  on arvamusel, et plokiahel võib aidata tolliasutustel tollideklaratsiooni jaoks automaatselt vajalikku teavet saada, vähendada käsitsi kontrollimist ja paberdokumentide hulka ning anda kõikidele pooltele üheaegselt täpset teavet ELi sisenevate kaupade seisu ja omaduste kohta, parandades nii tuvastus- ja jälgimissuutlikkust ja läbipaistvust;

7.  usub, et digiteerimine võimaldab muuta teabevahetuse tõhusamaks ja läbipaistvamaks; on seisukohal, et plokiahel võimaldab tootjatel, laboratooriumidel, logistikaettevõtjatel, reguleerivatel asutustel ja tarbijatel saada näiteks päritolu, katsetamise, sertifitseerimise ja litsentsimise kohta kogu vajaliku teabe ning seda jagada; märgib, et plokiahel võib abiks olla ka e‑sertifikaatide nõuetekohasel väljaandmisel; on seisukohal, et digiteerimine ja rakenduste kasutamine tarneahelas on nii plokiahela täieliku toimimise eelduseks kui ka selle täienduseks; märgib, et digiteerimise valdkonnas esineb liikmesriikide vahel olulisi erinevusi;

8.  on veendunud, et plokiahelatehnoloogia kasutuselevõtt kogu tarneahelas võib suurendada maailmakaubanduse tõhusust, kiirust ja mahtu, vähendada rahvusvaheliste tehingutega seotud kulusid ja abistada ettevõtteid uute kaubanduspartnerite leidmisel ning võib suurendada tarbijakaitset ja usaldust digitaalkaubanduse vastu;

9.  rõhutab, et plokiahela rakendus toob kasu sellega, et:

   a) suurendab kindlust kaupade päritolu ja nende intellektuaalomandiõiguste suhtes, vähendades seega ebaseaduslike kaupade, sealhulgas võltsitud kaupade tarneahelasse sisenemise ohtu;
   b) annab ametiasutustele täpset teavet selle kohta, millal võis kaup tarneahelas kahjustatud/rikutud saada;
   c) parandab läbipaistvust ja jälgitavust, võimaldades kõigil osalejatel oma tehingud registreerida ja seda teavet võrgus jagada;
   d) tagab tarbijate kaitse ja usalduse, andes tarbijatele üksikasjalikku teavet kaupade kohta ja aidates kaasa ettevõtete kestlikule tegevusele;
   e) vähendab tarneahela haldamise kulusid, kaotades vahendajate vajaduse ja nendega seotud kulud ning füüsilise nõude esitada, transportida ja töödelda paberdokumente;
   f) parandab tollimaksude ja käibemaksu korrektset määramist ja kogumist kaubanduspoliitika raames ning
   g) vähendab kaupade transiidi aega, muutes automaatseks ülesanded, mida tavaliselt täidetakse käsitsi; juhib tähelepanu sellest saadavale kasule, eelkõige täppisajastatud tarneahelatele, nii logistikatööstuse kulude kui ka CO2-jalajälje vähendamise mõttes;

10.  märgib, et kurjategijad võivad oma ebaseadusliku tegevus (näiteks kaubanduspõhist rahapesu) varjamiseks manipuleerida seadusliku kaubandusega, muutes dokumente võltsaruandluse abil – nagu kauba ülehindamine või alahindamine; on veendunud, et plokiahel võimaldab tollil ja muudel ametiasutustel võtta ebaseaduslike rahavoogude paljastamiseks vajalikke meetmeid õigeaegselt, kiiresti ja kooskõlastatult;

Piiriülesed andmevood ja andmekaitse

11.  tunnistab, et piiriülesed andmevood on rahvusvahelise kaupade ja teenustega kauplemise ning plokiahela struktuuri kujundamise oluline osa;

12.  rõhutab plokiahela rakendusala tehingute valideerimisel kogu rahvusvahelises tarneahelas osalejate juurdepääsutasemete määramise ja valideerimiskorra kaudu;

13.  märgib plokiahela ja piiriüleste kaubandusalaste andmevoogude vahelist seost; märgib, et erasektori loaline raamatutevaheline võrk suurendab platvormide vahelist usaldust, integreerides mitme allika andmed; tunnistab, kui olulised on piiriülesed andmevood majanduskasvu ja töökohtade jaoks; rõhutab isiku- ja isikustamata andmete eristamist plokiahelates;

14.  tunnistab plokiahela ja isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise vahelisest suhtest tulenevaid probleeme; rõhutab, et plokiahela rakendamine peaks olema kooskõlas kõigi kehtivate ja tulevaste ELi andmekaitsealaste ja eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega; rõhutab, et plokiaheltehnoloogia võib pakkuda lahendusi isikuandmete kaitse üldmääruse sätete „lõimitud andmekaitse“ sätetele, sest mõlemad põhinevad ühistel põhimõtetel tagada turvatud ja autonoomsed andmed; rõhutab isikuandmete kaitse üldmääruse piiratud mõju kaubanduslikele tehingutele, sest loalistes eraplokiahelates puuduvad isikuandmed; tunnistab siiski vajalike tagatiste ja regulatiivse järelevalve vajadust; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse ainult juhul, kui tegemist on isikuandmetega; kutsub komisjoni üles seda küsimust lähemalt uurima;

15.  tunnistab, et plokiahelad peavad olema välja töötatud kooskõlas õigusega olla unustatud, ning märgib, et plokiahela ja plokiahela rakenduste kontrollitud kasutajatel peaks olema igal ajal vastavalt oma juurdepääsuõigusele juurdepääs kõikidele andmetele, mis puudutavad tehinguid, millega nad on seotud;

16.  kordab oma üleskutset võtta vastu sätted, mis võimaldavad digitaalse ökosüsteemi täielikku toimimist ja piiriüleste andmevoogude edendamist vabakaubanduslepingutes; märgib sellega seoses, et kaitse piisavuse otsused ei paranda isikustamata andmete vaba liikumist; kutsub seetõttu komisjoni üles pidama seoses vabakaubanduslepingutega läbirääkimisi andmeedastust, sh isikustamata andmete edastamist puudutavate siduvate ja jõustatavate kohustuste üle;

17.  rõhutab, et plokiahel kujutab endast uut andmetalletuse ja -halduse paradigmat, mis võib detsentraliseerida inimestevahelise suhtluse ning turud, panganduse ja rahvusvahelise kaubanduse; toonitab, et plokiahela esiletõus pakub andmekaitse, läbipaistvuse ja finantskuritegude valdkonnas võimalusi, aga tekitab ka probleeme, kuna sisestatud andmeid ei saa muuta ja need on kõigile osalejatele ühised, mis tagab ka andmete turvalisuse ja tervikluse; nõuab, et tehtaks kõik võimalik, sealhulgas riiklikul tasandil, et kindlustada võltsimiskindel ja muutmatu tehnoloogia ning tagada, et põhiõigus andmekaitsele ohtu ei satuks;

18.  tunnistab probleemi, mida põhjustab plokiaheltehnoloogiate seos ELi andmekaitseraamistiku, täpsemalt isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega, ning tuletab meelde, et see seos võib tekitada vastuolu ühelt poolt põhiõiguste kaitse ja teiselt poolt innovatsiooni edendamise vahel; väidab, et on vaja tagada, et plokiahel oleks igati kooskõlas ELi andmekaitseraamistikuga ning selle juures järgitaks täiel määral ELi õiguses sätestatud põhimõtteid, eelkõige seoses isikuandmete töötlemisega, kuna isikuandmete kaitse on põhiõigus vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikele 1 ja ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikele 1;

19.  rõhutab lisaks, et plokiahelad – osaliselt eespool kirjeldatud vastuolu tõttu – ei toeta sugugi automaatselt andmesuveräänsust ja neid tuleb seega spetsiaalselt kavandada seda tegema, sest nad võivad ohustada ka andmekaitset;

20.  rõhutab, et nõuetekohaselt kavandatuna peaks plokiaheltehnoloogia olema kooskõlas lõimitud andmekaitse põhimõttega, mille eesmärk on anda andmesubjektidele kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega suurem kontroll oma andmete üle; rõhutab ka, et plokiahelas sisalduvad isikuandmed ei ole enamasti anonüümsed ja kuuluvad seega isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse; nõuab, et plokiahelad oleksid täielikult kooskõlas ELi õigusega, kaasa arvatud siis, kui neid kasutatakse isikuandmete töötlemiseks; soovitab sellega seoses, et plokiahelatesse ja rakendustesse peaksid olema sisse ehitatud mehhanismid, millega kindlustatakse, et andmed võivad olla täielikult anonüümsed, tagades sel viisil, et plokiahelad ja rakendused talletavad üksnes andmeid, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga;

21.  toonitab, et tulevastes plokiahela rakendustes tuleks kasutada mehhanisme, mis kaitseksid isikuandmeid ja kasutajate eraelu puutumatust ja tagaksid, et andmed saavad olla täielikult anonüümsed; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rahastama teadustegevust, eelkõige akadeemilisi uuringuid ja uuendustegevust, mille objektiks oleks isikuandmete kaitse üldmäärusele vastav ja lõimitud andmekaitse põhimõttel rajanev uus plokiaheltehnoloogia, näiteks zk‑SNARK (zero‑knowledge succinct non‑interactive arguments of knowledge);

22.  on seisukohal, et selleks, et hoida ära isikuandmete kaitse kui põhiõiguse rikkumist, ei tohiks kasutada plokiaheltehnoloogiat isikuandmete töötlemiseks enne, kui asjaomane organisatsioon suudab tagada isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete täitmise ning konkreetselt andmete parandamise ja kustutamise õiguse kaitse;

23.  juhib tähelepanu sellele, et plokiahela kasutajad võivad olla nii nende poolt hajusraamatusse üleslaetavate isikuandmete vastutavad töötlejad kui ka volitatud töötlejad, kes säilitavad hajusraamatu tervikkoopiat oma arvutis;

24.  märgib, et mõne plokiaheltehnoloogia muutmatus võib juhul, kui plokiahel sisaldab isikuandmeid, olla vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 17 sätestatud õigusega andmete kustutamisele;

25.  märgib murelikult, et plokiahelas sisalduvate andmekoopiate hulk võib juhul, kui plokiahel sisaldab isikuandmeid, olla vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega;

26.  kutsub Euroopa Andmekaitsenõukogu andma välja suuniseid ja soovitusi, et tagada plokiaheltehnoloogia kooskõla ELi õigusega;

27.  märgib murelikult, et puuduvad viited plokiaheltehnoloogia kasutamise rasketele tagajärgedele eelkõige sellistes valdkondades nagu võitlus rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja terrorismi rahastamise vastu; peab vajalikuks igasugusel plokiaheltehnoloogia kasutamisel piiritleda, mis talletatakse plokiahela sees ja mis sellest väljaspool, kusjuures isikuandmed salvestatakse väljaspool plokiahelat;

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

28.  usub, et plokiahelaga seotud innovatsioon ja edendamine võivad luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele majanduslikke võimalusi rahvusvaheliseks muutuda ja tulla toime eksportimise kuludega, tehes lihtsamaks suhtlemise tarbijate, tolliasutuste, rahvusvaheliste ja omamaiste reguleerivate asutuste ning muude tarneahela ettevõtetega; lisab, et plokiahela taristu võib aidata tooteid ja teenuseid kiiresti ja soodsamalt turule tuua;

29.  toob esile eelised, mida plokiahel võib VKEdele anda, võimaldades kasutajate vahelist teabevahetust, koostöövahendeid ja turvalisi makseid, suurendades äritegevuse lihtsust ning vähendades maksmata jätmise ja lepingute täitmisega seotud õigusmenetluste kulusid, kasutades arukaid lepinguid; tunnistab vajadust tagada, et plokiahela areng rahvusvahelises kaubanduses hõlmaks VKEsid; rõhutab, et praegu ei pruugi arukad lepingud olla piisavalt küpsed, et neid saaks käsitleda mis tahes valdkondlikes õigusnormides õiguslikult jõustatavana, ning riske on vaja täiendavalt hinnata;

30.  tõdeb, et plokiaheltehnoloogia kasutuselevõtt ELi kaubanduspoliitikas pakub teiste hulgas VKEdele uusi kasutoovaid võimalusi, milleks võivad olla näiteks väiksemad tehingukulud ja suurem tõhusus; tunnistab ka, et plokiaheltehnoloogial on potentsiaal suurendada usaldust ja kindlustunnet praeguse kaubandussüsteemi vastu, sest tehingute kanded on muutmatud; tunnistab sellegipoolest, et ELi kaubanduspoliitika raamistikust välja jäävatel juhtudel võib selle tehnoloogia rakendamine suurendada rahapesu ohtu ja hõlbustada terrorismi rahastamist;

Koostalitlusvõime, skaleeritavus ja koostoime seotud tehnoloogiatega

31.  võtab seoses rahvusvaheliste kaubandussüsteemide laiendamisega arvesse plokiahelsüsteemide rakendamisega seotud skaleeritavusprobleeme;

32.  tõstab esile selliste eri plokiahelate levitamise, mis ankurdavad andmeid, et need eri era- ja avaliku sektori raamatutesse edastada; tunnistab, et järjest rohkem on vaja arendada ülemaailmseid koostalitlusvõimestandardeid, et integreerida plokiahelate tehingud kauba tarneahelas liikumise seisukohast, et edendada süsteemide koostalitlusvõimet, sh vanemate operatsioonide puhul; kutsub komisjoni üles tõhustama koostööd ISO ja teiste asjakohaste standardiorganisatsioonidega;

33.  peab võimalikuks plokiaheltehnoloogia võimalikku koostoimet muude rahvusvaheliste kaubandusuuendustega; rõhutab vajadust analüüsida plokiaheltehnoloogia arenguga seotud võimalusi ja probleeme; nõuab, et uuritaks lähemalt nende tehnoloogiate kohaldatavust rahvusvahelise kaubanduse digitaalse ülemineku ja automatiseerimise suhtes ning avalikus sektoris, eelkõige mis puudutab digitaalse Euroopa programmi;

Järeldused

34.  kutsub komisjoni üles jälgima plokiahela valdkonna arengut, eriti rahvusvahelise tarneahela praeguseid katseprojekte ja algatusi ning tolli- ja regulatiivsete protsesside välisaspekte; palub komisjonil koostada horisontaalne strateegiadokument, mis hõlmaks asjaomaseid peadirektoraate plokiaheltehnoloogiate vastuvõtmisel kaubanduses ja tarneahela juhtimises, aga ka intellektuaalomandi valdkonnas, eelkõige võitluses võltsimise vastu; kutsub komisjoni üles hindama plokiahela õiguslikke ja haldusaspekte ning seda, kas plokiahel pakub paremaid lahendusi olemasolevatele ja uutele tehnoloogiatele, mis võivad lahendada praeguseid ELi kaubanduspoliitika probleeme; kutsub komisjoni üles jälgima plokiahela valdkonna arengut, eriti rahvusvahelise tarneahela praeguseid katseprojekte ja algatusi; palub komisjonil koostada strateegiadokument plokiaheltehnoloogia kasutuselevõtmise kohta kaubanduses ja tarneahela juhtimises; on veendunud, et eesmärk peab olema võita plokiahela osaliste toetus rahvusvahelise tarneahelaga seotud projektidele ja algatustele ning viia ellu ühisprojekte, mis hõlmab eri partnerite identiteedi, päritolu ja andmete säilitamist;

35.  palub komisjonil töötada välja juhtpõhimõtted plokiahela rakendamise jaoks rahvusvahelises kaubanduses, et anda tööstusele, tollile ja reguleerivatele asutustele piisav õiguskindlus, mis julgustaks plokiahelat ja innovatsiooni selles valdkonnas kasutama; märgib, et rakenduste aluseks oleva tehnoloogia reguleerimine piiraks innovatsiooni ja uute rakenduste loomist; rõhutab, kui oluline on, et EL ja eelkõige Euroopa tööstus asuksid plokiaheltehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonile ning et ülemaailmses konkurentsis ning arendusega seotud valdkondades ja regulatiivses keskkonnas tagataks võrdsed tingimused; rõhutab dialoogi ja tavade vahetamise ning pädevuse ja digitaaloskuste arendamise tähtsust; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et käivitada ja kontrollida plokiaheltehnoloogiat kasutavaid katseprojekte rahvusvahelises kaubanduses, et katsetada selle eeliseid;

36.  ergutab komisjoni tegema liikmesriikidega koostööd, et liikuda kaubanduse lihtsustamisega seotud teabevoo lihtsustamise ja suurendamise poole, võttes muude meetmete kõrval kasutusele kohased info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad;

37.  palub komisjonil luua kaubanduse peadirektoraadis plokiahela nõuanderühm ja töötada erakasutuses olevate loaliste katseprojektide jaoks välja kontseptsioonikirjeldus, mis käsitleb plokiahela läbivat kasutamist tarneahelas, kaasates tolli ja muid piiriüleseid asutusi ning võttes arvesse intellektuaalomandiõigusi ja võltsimisvastast võitlust; tunnistab, et plokiaheltehnoloogia on alles arenemisjärgus, kuid tööstusstrateegiat plokiahela tõhusaks rakendamiseks on siiski vaja;

38.  kutsub komisjoni üles uurima, kuidas plokiahel saaks kaubandust ja kestlikku arengut toetada; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et ELi digitaalse kaubanduse strateegiat toetavad meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas kestliku arengu eesmärkide saavutamisega, sealhulgas kestliku arengu viienda eesmärgiga soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta, ning sellele kaasa aitama; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et tähtis on edendada naiste osalemist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning kaotada sooline ebavõrdsus juurdepääsus uutele tehnoloogiatele ja nende kasutamisel;

39.  kutsub komisjoni üles viima läbi poliitikauuringuid selle kohta, kuidas plokiahel saab ajakohastada liidu kaubanduskaitsepoliitikat, et tugevdada selle õiguspärasust ja täitmise tagamist;

40.  kutsub komisjoni üles hindama erasektori andmeid ahelast eemal hoidva plokiahela struktuuri optimaalsust;

41.  kutsub komisjoni üles hindama, kuidas suurendada plokiaheltehnoloogia abil kaubanduse lihtsustamist ja turvalisust, sealhulgas volitatud ettevõtjate kontseptsiooni;

42.  ergutab komisjoni tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, aitama kaasa nende tööle ja andma oma panust käimasolevatesse projektidesse, mis tegelevad standardite ja põhimõtete loomisega, millele plokiahela kasutamise lihtsustamise kord toetuks;

43.  kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles võtma endale plokiahela standardimise ja turbe protsessis juhtrolli ning tegema rahvusvaheliste partnerite ja kõigi asjakohaste sidusrühmade ja tööstusvaldkondadega koostööd plokiahela normide väljatöötamisel, sh selle tehnoloogia kaubanduses ja tarneahelas kasutamise terminoloogia, arendamise ja kasutuselevõtu valdkonnas; rõhutab, et küberturvalisus on plokiahela rakenduste, sh rahvusvahelise kaubanduse puhul äärmiselt oluline; kutsub komisjoni üles uurima turvaprobleeme, hindama tehnoloogilisi riske (nt kvantarvutus) ja võtma meetmeid nende probleemide lahendamiseks;

44.  kutsub komisjoni üles tegema koostööd asjakohaste sidusrühmadega, et vaadata üle ja arendada välja raamistik plokiahelasüsteemide vahelise koostalitlusvõime ja ühilduvusprobleemide lahendamiseks;

45.  väljendab heameelt ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi üle ning julgustab seda uurima rakendusi, mille eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist kaubandust; palub seepärast komisjonil uurida võimalust laiendada ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi volitusi ning kaasata asjaomased kohalikud ja ülemaailmsed sidusrühmad, kes aitaksid lahendada tekkivaid probleeme ja saavutada otsusetegijate toetuse;

46.  kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli plokiaheltehnoloogia hindamisel ja edasisel arendamisel, sealhulgas konkreetsetes sektorites, nagu need, mida hõlmab ELi kaubanduspoliitika, ning looma plokiahelate nõuanderühma, kuhu kuuluksid rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ning andmekaitse valdkonna eksperdid.

47.  tuletab komisjonile meelde, et ELil on võimalus saada plokiahela ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonna juhtivaks jõuks ning tal peaks olema koos rahvusvaheliste partneritega oluline roll selle arengu kujundamisel kogu maailmas;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT C 76, 28.2.2018, lk 76.
(2) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(3) ELT C 369, 11.10.2018, lk 22.
(4) ELT C 307, 30.8.2018, lk 44.
(5) ELT C 337, 20.9.2018, lk 33.
(6) https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc11_e/genderdeclarationmc11_e.pdf.
(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(8) https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/492972/gs-16-1-distributed-ledger-technology.pdf.
(9) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/european-countries-join-blockchain-partnership.
(10) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-521_en.htm.
(11) http://www.consilium.europa.eu/media/21620/19-euco-final-conclusions-en.pdf.


Jaapani pakutava isikuandmete kaitse piisavus
PDF 153kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon Jaapani pakutava isikuandmete kaitse piisavuse kohta (2018/2979(RSP))
P8_TA(2018)0529B8-0561/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 6, 7, 8, 11, 16, 47 ja 52,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(1) ning muud asjakohast andmekaitsealast Euroopa Liidu õigustikku,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsust kohtuasjas C‑362/14, Maximillian Schrems vs. andmekaitsevolinik(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsust liidetud kohtuasjades C‑203/15, Tele2 Sverige AB vs. Post- och telestyrelsen, ning C‑698/15, Secretary of State for the Home Department (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi siseminister) vs. Tom Watson jt(3),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta(4),

–  võttes arvesse artikli 29 töörühma 6. veebruari 2018. aasta dokumenti „Adequacy Referential“(5) (Kaitse piisavuse viitedokument), milles antakse isikuandmete kaitse üldmääruse raames komisjonile ja Euroopa Andmekaitsenõukogule suuniseid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide andmekaitse taseme hindamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu 5. detsembri 2018. aasta arvamust ELi ja Jaapani vahelise kaitse piisavuse otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 tuleneva komisjoni rakendusotsuse eelnõu Jaapani pakutava isikuandmete kaitse piisavuse kohta (COM(2018)XXXX),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ajutise delegatsiooni 2017. aasta oktoobris Jaapanisse toimunud lähetuse tulemusi (lähetus korraldati kaitse piisavust käsitlevate läbirääkimiste raames asjaomaste Jaapani ametiasutuste ja sidusrühmadega kohtumiseks, et käsitleda olulisi küsimusi, millega komisjonil tuleb kaitse piisavuse otsuse vastuvõtmisel arvestada),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmäärust hakati kohaldama 25. maist 2018; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 45 lõikes 2 on sätestatud asjaolud, mida komisjon peab võtma arvesse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni pakutava kaitse taseme piisavuse hindamisel;

B.  arvestades, et komisjon peab eelkõige võtma arvesse õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, nii üldiseid kui ka valdkondlikke asjakohaseid õigusakte, sealhulgas neid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ühe või mitme sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tulemuslikku toimimist ning asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni võetud rahvusvahelisi kohustusi;

C.  arvestades, et Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsuses kohtuasjas C‑362/14, Maximillian Schrems vs. andmekaitsevolinik, selgitati, et kolmanda riigi pakutava kaitse piisavat taset tuleb mõista nii, et see on „sisuliselt samaväärne“ sellega, mis on liidus tagatud vastavalt direktiivile 95/46/EÜ koostoimes hartaga;

D.  arvestades, et Jaapan on üks ELi suuremaid kaubanduspartnereid, kellega hiljaaegu sõlmiti majanduspartnerlusleping, milles sätestatakse ühised väärtused ja põhimõtted, käsitledes samas ettevaatlikult mõlema partneri tundlikke teemasid; arvestades, et põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse ja andmekaitse ühine tunnustamine moodustab olulise aluse kaitse piisavuse otsusele, mis annab õigusliku aluse isikuandmete edastamiseks EList Jaapanisse;

E.  arvestades, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni Jaapanit külastanud ajutisele delegatsioonile selgitati, et Jaapani ametiasutusi ja sidusrühmi huvitab mitte üksnes uue isikuandmete kaitse üldmääruse reeglite endi kohaldamine, vaid ka ELi ja Jaapani vahelise sellise kindla ja kõrgetasemelise isikuandmete edastamise mehhanismi väljatöötamine, mis vastaks ELi õigusraamistikus kehtivatele tingimustele kaitsetaseme osas, mis loetakse sisuliselt samaväärseks ELi andmekaitsealaste õigusaktidega tagatud tasemega;

F.  arvestades, et maailmamajanduse üha ulatuslikuma digiteerimise tõttu on ärieesmärkidel isikuandmete edastamine ELi ja Jaapani vahel nende suhete oluline osa; arvestades, et sellisel andmete edastamisel tuleks täielikult austada õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele; arvestades, et üks ELi peaeesmärke on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste kaitse;

G.  arvestades, et EL ja Jaapan alustasid 2017. aasta jaanuaris kõnelusi, et hõlbustada ärieesmärkidel isikuandmete edastamist kõigi aegade esimese nn vastastikuse kaitse piisavuse otsuse abil; arvestades, et oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsioonis digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta tunnistas Euroopa Parlament selgelt, et „kaitse piisavuse otsused [...] on põhimehhanismid isikuandmete edastamise kaitsmiseks nende edastamise korral ELilt kolmandale riigile“;

H.  arvestades, et kaitse piisavuse otsus isikuandmete Jaapanile edastamiseks oleks esimene selline isikuandmete kaitse üldmääruse uute ja rangemate reeglite kohaselt tehtud otsus;

I.  arvestades, et Jaapan on hiljuti ajakohastanud ja tugevdanud oma andmekaitset käsitlevaid õigusakte, et viia need vastavusse rahvusvaheliste standarditega, eelkõige nende kaitsemeetmete ja üksikisikute õigustega, mis on sätestatud uues Euroopa andmekaitsealases õigusraamistikus; arvestades, et Jaapani andmekaitse õigusraamistik koosneb mitmest sambast ja selle keskne õigusakt on personaalse teabe kaitse seadus (Act on Protection of Personal Information, edaspidi „APPI“);

J.  arvestades, et Jaapani valitsus võttis 12. juunil 2018 vastu valitsuse korralduse, millega antakse personaalse teabe kaitse komisjonile kui APPI haldamise ja rakendamise eest vastutavale asutusele õigus võtta selle seaduse artikli 6 alusel vajalikke meetmeid, et vähendada Jaapani ja asjaomase kolmanda riigi süsteemide ja toimingute erinevusi, eesmärgiga tagada sellest riigist saadud personaalse teabe nõuetekohane käitlemine; arvestades, et otsuses sätestatu kohaselt hõlmab see õigust võtta rangemaid kaitsemeetmeid, milleks personaalse teabe kaitse komisjon võib kehtestada rangemad eeskirjad, mis täiendavad APPI‑t ja valitsuse korraldust ja lähevad neist kaugemale; arvestades, et otsuse kohaselt on sellised rangemad eeskirjad siduvad ja Jaapani ettevõtjate suhtes õiguslikult jõustatavad;

K.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõule Jaapani pakutava isikuandmete kaitse piisavuse kohta on I lisana lisatud personaalse teabe kaitse komisjoni poolt 15. juunil 2018 APPI artikli 6 alusel vastu võetud lisaeeskirjad, millega personaalse teabe kaitse komisjonil sõnaselgelt lubatakse kehtestada rangemad eeskirjad, muu hulgas rahvusvahelise andmeedastuse hõlbustamiseks; arvestades, et lisaeeskirjad ei ole veel avalikult kättesaadavad;

L.  arvestades, et nimetatud lisaeeskirjade eesmärk oleks käsitleda Jaapani ja ELi andmekaitsealaste õigusaktide asjakohaseid erinevusi, et tagada kaitse piisavuse otsuse alusel EList saadud personaalse teabe nõuetekohane käitlemine, mis puudutab eelkõige erilist hoolikust nõudvat personaalset teavet (tundlikud andmed), säilitatavaid isikuandmeid, kasutuseesmärgi täpsustamist, kasutuseesmärgist tingitud piiranguid, välisriigis asuvale kolmandale osapoolele edastamise piiranguid ning anonüümselt töödeldavat teavet;

M.  arvestades, et lisaeeskirjad oleksid õiguslikult siduvad kõigi personaalset teavet käitlevate ettevõtjate jaoks, kes saavad EList kaitse piisavuse otsuse alusel edastatud isikuandmeid ning kes seetõttu peavad neid eeskirju järgima ja kelle suhtes kehtivad kõik nendega seotud õigused ja kohustused, ning neid saaksid jõustada nii personaalse teabe kaitse komisjon kui ka Jaapani kohtud;

N.  arvestades, et EList Jaapanisse edastatavatele isikuandmetele sisuliselt samaväärse kaitsetaseme tagamiseks nähakse lisaeeskirjadega ette täiendavad kaitsemeetmed, mida kohaldatakse EList edastatavate isikuandmete töötlemisele rangemate tingimuste või piirangute kehtestamisega, näiteks erilist hoolikust nõudva personaalse teabe, andmete edasisaatmise, anonüümsete andmete ja kasutusotstarbe piirangute korral;

O.  arvestades, et Jaapani andmekaitse õigusraamistikus eristatakse „personaalset teavet“ ja „isikuandmeid“ ning mõnel juhul viidatakse isikuandmete eriliigina ka „säilitatavatele isikuandmetele“;

P.  arvestades, et APPI artikli 2 lõike 1 kohaselt kuulub personaalse teabe mõiste alla igasugune elavat inimest puudutav teave, mille põhjal saab tema isiku tuvastada; arvestades, et selle mõiste all eristatakse kaht liiki personaalset teavet, nimelt i) isikukoode ja ii) muud personaalset teavet, mille põhjal saab isikut tuvastada; arvestades, et viimatinimetatu hõlmab teavet, mis iseenesest ei võimalda isikut tuvastada, kuid võimaldab seda teha juhul, kui see on muu teabega „hõlpsasti kõrvutatav“;

Q.  arvestades, et APPI artikli 2 lõike 4 kohaselt tähendavad „isikuandmed“ personaalset teavet personaalse teabe andmebaasi vms kujul; arvestades, et APPI artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et sellistes andmebaasides sisalduv teave on süstemaatiliselt korraldatud, sarnaselt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 1 kohasele andmete kogumile; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 kohaselt on „isikuandmed“ igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; arvestades, et tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; arvestades, et füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib füüsilise isiku otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega kasutada, näiteks teiste hulgast esiletoomist;

R.  arvestades, et APPI artikli 2 lõike 7 kohaselt tähendavad „säilitatavad isikuandmed“ selliseid isikuandmeid, mida teavet käitleval ettevõtjal on lubatud avalikustada või parandada; mille sisu ta võib välja jätta või sellele lisandusi teha; mida ta võib lakata kasutamast; mille ta võib kustutada; mille edastamise kolmandale isikule ta võib lõpetada; ning mida ei loeta valitsuse korraldusega andmeteks, mille olemasolu või puudumise teatavaks tegemine võib avalikke või muid huve kahjustada, ega andmeteks, mis tuleb valitsuse korraldusega määratud vähem kui aasta pikkuse tähtaja möödumisel kustutada; arvestades, et lisaeeskirjadega ühtlustatakse mõiste „säilitatavad isikuandmed“ mõistega „isikuandmed“, et tagada, et esimesena nimetatud mõistega seonduvaid teatavaid piiranguid üksikisiku õigustele ei kohaldata EList edastatavate andmete suhtes;

S.  arvestades, et rakendusotsuse eelnõu objektiks oleva Jaapani andmekaitseseaduse kohaldamisalast on välja jäetud mitmed sektorid, kui nad töötlevad isikuandmeid erieesmärkidel; arvestades, et rakendusotsuse eelnõu ei kohaldataks isikuandmete edastamisel EList saajale, kes kuulub Jaapani andmekaitseseaduses sätestatud eelnimetatud erandite alla;

T.  arvestades, et ELi isikuandmete edasisaatmisel Jaapanist kolmandasse riiki välistatakse rakendusotsuse eelnõu kohaselt selliste edastamisvahendite kasutamine, mis ei tekita Jaapani andmeeksportija ja kolmanda riigi andmeimportija vahel siduvaid suhteid ega taga nõutavat kaitsetaset; arvestades, et see kehtiks näiteks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö piiriüleste eraelu puutumatuse eeskirjade süsteemi (milles Jaapan osaleb) suhtes, kuna selles süsteemis ei tulene kaitsemeetmed eksportijat ja importijat nende kahepoolsete suhete kontekstis siduvast korrast ning nende meetmete pakutav kaitsetase on APPI ja lisaeeskirjadega tagatud tasemest selgelt madalam;

U.  arvestades, et oma 5. detsembri 2018. aasta arvamuses hindab Euroopa Andmekaitsenõukogu komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud dokumentide alusel, kas Jaapani andmekaitse õigusraamistik annab piisavad tagatised üksikisikute andmete kaitse piisava taseme kohta; arvestades, et Euroopa Andmekaitsenõukogu väljendab heameelt komisjoni ja Jaapani personaalse teabe kaitse komisjoni tehtud jõupingutuste üle Jaapani ja Euroopa õigusraamistiku lähendamiseks, et hõlbustada isikuandmete edastamist; arvestades, et Euroopa Andmekaitsenõukogu tunnistab, et lisaeeskirjadega tehtud täiustused kahe raamistiku vaheliste teatavate erinevuste vähendamiseks on väga olulised ja hästi vastu võetud; arvestades, et andmekaitsenõukogu märgib, et mitmed mureküsimused on endiselt lahendamata, näiteks EList Jaapanisse edastatavate isikuandmete kaitse kogu nende olelusringi jooksul, ning soovitab, et komisjon esitaks tõstatatud küsimuste kohta lisatõendeid ja selgitusi ning jälgiks hoolikalt eeskirjade tulemuslikku kohaldamist;

V.  arvestades, et rakendusotsuse eelnõu II lisas on toodud justiitsministri 14. septembri 2018. aasta kiri, milles viidatakse justiitsministeeriumi ja mitme teise ministeeriumi ja asutuse koostatud dokumendile „Personaalse teabe kogumine ja kasutamine Jaapani ametivõimude poolt kriminaalõiguse jõustamise ja riikliku julgeoleku eesmärkidel“, milles antakse ülevaade kohaldatavast õigusraamistikust ja esitatakse komisjonile ministeeriumite ja asutuste kõrgeimal tasandil allkirjastatud ametlikud seisukohad, kinnitused ja võetud kohustused;

1.  võtab teadmiseks komisjoni kaitse piisavuse rakendusotsuse eelnõus esitatud põhjaliku analüüsi kaitsemeetmete kohta, mis hõlmavad kontrolli- ja õiguskaitsemehhanisme, mida kohaldatakse ettevõtjapoolse andmete töötlemise ning andmete Jaapani ametiasutustele kättesaadavaks tegemise suhtes, eelkõige õiguskaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas;

2.  võtab teadmiseks asjaolu, et Jaapan valmistub samaaegselt tunnustama ka APPI artikli 23 kohaselt Jaapanist ELi edastatavate isikuandmete kaitsetaset, mille tulemuseks oleks kogu maailmas esmakordne „kahesuunaline“ kaitse piisavuse otsus, mille põhjal loodaks maailma suurim vabade ja turvaliste andmevoogude ala;

3.  väljendab heameelt selle arengu üle, mis kajastab rangete andmekaitsenõuete üleilmset levikut; märgib siiski, et see ei tohi mingil juhul tuua kaasa „mõõt mõõdu vastu“ piisavusotsuste tegemist ELis; tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohase piisavusotsuse tegemiseks peab komisjon objektiivselt hindama kolmanda riigi, territooriumi, valdkonna või rahvusvahelise organisatsiooni õiguslikku ja praktilist olukorda;

4.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus on otsustanud, et mõiste „kaitse piisav tase“ ei nõua samasugust kaitset kui ELis, vaid seda tuleb mõista nii, et see nõuab, et kolmas riik tõepoolest tagab oma siseriikliku õigusega või endale võetud rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste ja -vabaduste kaitse taseme, mis on sisuliselt samaväärne sellega, mis on Euroopa Liidus tagatud vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

5.  märgib, et nii Jaapanis kui ka ELis on eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigus tagatud põhiseadusega, kuid kultuuriliste ja põhiseaduse ülesehituses kajastuvate erinevuste tõttu ei ole ELi ja Jaapani eeskirjade täielik ühtlustamine võimalik;

6.  võtab teadmiseks 30. mail 2017 jõustunud APPI muudatused; väljendab heameelt oluliste täiustuste üle;

7.  märgib, et need äritegevuse ja andmetöötluse liigid, mis on välja jäetud APPI sisulisest kohaldamisalast, on sõnaselgelt välja jäetud ka kaitse piisavuse otsuse kohaldamisalast;

8.  on seisukohal, et pärast seda, kui APPI muudatused ja isikuandmete kaitse üldmäärus 2016. aastal vastu võeti, on Jaapani ja ELi andmekaitsesüsteemide põhimõtted, kaitsemeetmed ja nendega hõlmatud üksikisikute õigused, samuti nende kontrolli- ja jõustamismehhanismid suurel määral ühtlustatud; juhib eelkõige tähelepanu APPI muudatustega loodud personaalse teabe kaitse komisjonile kui sõltumatule järelevalveasutusele;

9.  märgib siiski, et personaalse teabe kaitse komisjoni arvates on kahe süsteemi ulatuslikule ühtlustamisele vaatamata nende vahel sellegipoolest olulisi erinevusi; märgib ka, et EList edastatavate isikuandmete paremaks kaitsmiseks võttis personaalse teabe kaitse komisjon 15. juunil 2018 vastu lisaeeskirjad;

10.  peab tervitatavaks lisaeeskirjades esitatud mitmeid tähtsaid selgitusi, sealhulgas seda, et APPI „anonüümseks muudetud personaalse teabe“ mõiste on ühtlustatud isikuandmete kaitse üldmääruse „anonüümse teabe“ mõistega;

11.  on seisukohal, et lisaeeskirjadega pakutav täiendav kaitse hõlmab üksnes andmete edastamist kaitse piisavuse otsuste alusel; tuletab meelde, et piisavusotsuse kohaldamisala arvestades edastatakse osa andmeid nende teiste olemasolevate mehhanismide abil;

12.  tunnistab, et lisaeeskirjades sätestatud täiendavat kaitset kohaldatakse üksnes Euroopast edastatud isikuandmetele, seega on ettevõtjad, kes peavad samal ajal töötlema Jaapani ja Euroopa isikuandmeid, kohustatud järgima lisaeeskirju, tagades näiteks tehnilised vahendid („märgistamine“) või organisatsioonilised vahendid (nt talletamine spetsiaalses andmebaasis), et selliseid isikuandmeid oleks võimalik tuvastada kogu nende olelusringi jooksul; kutsub komisjoni üles olukorda jälgima, et hoida ära võimalikke seaduselünki, mille abil ettevõtjad võivad hoida kõrvale lisaeeskirjades kehtestatud kohustustest, edastades andmeid kolmandate riikide kaudu;

13.  märgib, et APPI „isikuandmete“ mõiste ei hõlma andmeid, mille puhul on valitsus oma korralduses esitatud määratluses pidanud nende kasutusviisi tõttu väikseks võimalust, et need üksikisikute õigusi ja huve kahjustavad; nõuab tungivalt, et komisjon annaks hinnangu sellele, kas niisugune kahjupõhine käsitlus on kooskõlas ELi käsitlusega, mille kohaselt igasugune isikuandmete töötlemine kuulub andmekaitsealaste õigusaktide kohaldamisalasse; märgib siiski ühtlasi, et sellist lähenemisviisi kohaldataks väga piiratud juhtudel;

14.  märgib lisaks, et APPI „personaalse teabe“ mõiste piirdub teabega, mille põhjal saab konkreetset üksikisikut tuvastada; märgib ka, et antud määratlus ei hõlma isikuandmete kaitse üldmääruses toodud selgitust, et isikuandmeteks tuleks pidada ka sellist personaalset teavet, mille põhjal saab ainult üksikisikut „esile tuua“, nagu Euroopa Kohus selgelt sätestas;

15.  väljendab muret selle pärast, et „isikuandmete“ kitsam määratlus APPIs (mille aluseks on „personaalse teabe“ mõiste) ei pruugi vastata nõudele, et see peab olema sisuliselt samaväärne isikuandmete kaitse üldmääruses ja Euroopa Kohtu praktikas kasutatava mõistega; kahtleb seepärast rakendusotsuse eelnõu väites, et ELi andmed liigituvad alati APPI „isikuandmete“ mõiste alla; palub komisjonil kaitse piisavuse otsuse kohaldamise ja selle korrapärase läbivaatamise käigus hoolikalt jälgida eri mõistete praktilist mõju;

16.  palub, et komisjon esitaks lisaselgitusi ja taotleks vajaduse korral Jaapani ametiasutustelt täiendavaid siduvaid lisaeeskirju, et tagada kõigi Jaapanisse edastatavate ja isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes isikuandmeteks loetavate andmete kaitse;

17.  märgib murelikult, et erinevalt ELi õigusest puuduvad APPIs ja personaalse teabe kaitse komisjoni suunistes õigusnormid automatiseeritud otsustusprotsessi ja profiilianalüüsi kohta ning neid küsimusi reguleerivad vaid teatavad valdkondlikud eeskirjad, mis ei taga automatiseeritud otsustusprotsessi ja profiilianalüüsi suhtes sisulisi ja tugevaid kaitsemeetmeid hõlmavat üldist põhjalikku õigusraamistikku; palub, et komisjon näitaks, kuidas seda küsimust Jaapani andmekaitseraamistikus käsitletakse, nii et oleks tagatud samaväärne kaitsetase; peab seda küsimust eriti oluliseks Facebooki / Cambridge Analytica hiljutiste profiilianalüüsi juhtumite tõttu;

18.  on seisukohal, et seoses Euroopa Andmekaitsenõukogu kaitse piisavuse viitedokumendiga on vaja põhjalikke selgitusi otseturunduse küsimuses, kuna APPIs puuduvad konkreetsed sellekohased sätted, kuid see on vajalik Jaapani isikuandmete kaitse samaväärse taseme tõendamiseks;

19.  võtab teadmiseks Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamuse, milles tõstatatakse mitmeid mureküsimusi, näiteks EList Jaapanisse edastatavate isikuandmete kaitse kogu nende olelusringi jooksul; palub komisjonil neid nõuetekohaselt käsitleda ning esitada rakendusotsuses lisatõendeid ja selgitusi, tõendamaks et asjakohased kaitsemeetmed on olemas;

20.  palub komisjonil selgitada, kas seoses andmete edasisaatmisega on lisaeeskirjades pakutud lahenduses (küsida ELi andmesubjektide andmete välisriigis asuvale kolmandale osapoolele edasisaatmiseks eelnevalt andmesubjektide nõusolekut) puudu teatavad olulised elemendid, mis võimaldaksid andmesubjektidel oma nõusolekut formuleerida,kuna selles ei määratleta selgelt, mida tähendab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 13 mõistes „teave edastamise asjaolude kohta, mis on vajalik, et [andmesubjekt] saaks teha nõusoleku andmist puudutava otsuse“, näiteks teave kolmanda, andmete edastamise sihtriigi kohta; palub komisjonil selgitada ka seda, mida toob andmesubjekti jaoks kaasa isikuandmete edasisaatmiseks nõusoleku andmisest keeldumine;

21.  peab kahetsusväärseks, et karistusasutuste määratavad võimalikud trahvid on nii väikesed, et ei taga APPI tulemuslikku täitmist, kuna need ei ole ilmselt rikkumiste raskusega võrreldes proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad; märgib siiski, et APPI näeb ette ka kriminaalkaristusi, sealhulgas vanglakaristuse; kutsub komisjoni üles andma teavet haldustrahvide ja kriminaalkaristuste varasema tegeliku kasutamise kohta;

22.  võtab teadmiseks, et kuigi personaalse teabe kaitse komisjon ei tee järelevalvet õiguskaitsesektori andmetöötlustegevuse üle, on olemas muud järelevalvemehhanismid, sealhulgas avaliku turvalisuse sõltumatu prefektuurikomisjoni tehtav järelevalve; märgib, et ka teabe avalikustamise ja personaalse teabe kaitse järelevalvenõukogul (Information Disclosure and Personal Information Protection Review Board) on mõningane sellealane pädevus, muu hulgas õigus läbi vaadata juurdepääsutaotlusi ja avaldada oma arvamusi, kuid juhib tähelepanu sellele, et need volitused ei ole õiguslikult siduvad; väljendab heameelt selle üle, et EL ja Jaapan on kokku leppinud spetsiaalse õiguskaitsemehhanismi kehtestamises, mida haldab ja mille järele valvab personaalse teabe kaitse komisjon ning mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisele õiguskaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas;

23.  märgib, et vastavalt Jaapani seadusele haldusasutuste valduses oleva personaalse teabe kaitse kohta võivad ettevõtjad andmed õiguskaitseasutustele ka vabatahtlikult üle anda; juhib tähelepanu asjaolule, et isikuandmete kaitse üldmääruses ega politseidirektiivis seda ette ei nähta, ning palub komisjonil hinnata, kas see on kooskõlas nõudega olla „sisuliselt samaväärne“ isikuandmete kaitse üldmäärusega;

24.  on kursis meedia teadetega Jaapani signaaliluure direktoraadi kohta, milles töötab umbes 1700 inimest ja millel on vähemalt kuus jälgimisrajatist, kus ööpäevaringselt kuulatakse pealt telefonikõnesid ning jälgitakse e-kirju ja muid sidekanaleid(6); väljendab muret selle pärast, et rakendusotsuse eelnõus isegi ei mainita sellist valimatut massilist jälgimistegevust; palub komisjonil anda Jaapani massilise jälgimistegevuse kohta rohkem teavet; väljendab tõsist muret selle pärast, et niisugune massiline jälgimistegevus ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu poolt Schremsi kohtuasjas tehtud otsusega kehtestatud kriteeriumidega (kohtuasi C‑362/14);

25.  avaldab kahetsust, et rakendusotsuse eelnõu II lisas esitatud dokumendil „Personaalse teabe kogumine ja kasutamine Jaapani ametivõimude poolt kriminaalõiguse jõustamise ja riikliku julgeoleku eesmärkidel“ pole lisaeeskirjadega võrdset õiguslikult siduvat mõju;

Järeldused

26.  palub komisjonil esitada eelnimetatud küsimuste kohta, sealhulgas nende kohta, mida käsitletakse Euroopa Andmekaitsenõukogu 5. detsembri 2018. aasta arvamuses, lisatõendeid ja selgitusi, tõendamaks et Jaapani andmekaitse õigusraamistik tagab kaitse piisava taseme, mis on sisuliselt samaväärne Euroopa andmekaitse õigusraamistiku pakutava kaitsetasemega;

27.  on veendunud, et kõnealune kaitse piisavuse otsus võib ühtlasi toimida maailma riikide jaoks ka jõulise märguandena selle kohta, et ELi kõrgetele andmekaitsenõuetele lähenemine annab vägagi konkreetseid tulemusi; rõhutab sellega seoses, et see kaitse piisavuse otsus on tähtis pretsedendina tulevaste partnerlussuhete jaoks teiste riikidega, kes on vastu võtnud nüüdisaegsed andmekaitseseadused;

28.  teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks jätkuvalt jälgida selles valdkonnas toimuvat arengut, sealhulgas Euroopa Kohtusse jõudnud kohtuasju, ning jälgida käesolevas resolutsioonis esitatud soovituste järelmeetmeid;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Andmekaitsenõukogule, Euroopa Andmekaitseinspektorile, isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 93 lõike 1 põhjal asutatud komiteele, Euroopa Nõukogule ja Jaapani valitsusele.

(1) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(2) ECLI:EU:C:2015:650.
(3) ECLI:EU:C:2016:970.
(4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 22.
(5) http://ec.europa.eu/newsroom/article29/item-detail.cfm?item_id=614108; see kiideti heaks Euroopa Andmekaitsenõukogu esimesel täiskogu istungil.
(6) Ryan Gallagher, „The Untold Story of Japan’s Secret Spy Agency“ (Rääkimata lugu Jaapani salajasest luureteenistusest). The Intercept, 19. mai 2018, https://theintercept.com/2018/05/19/japan-dfs-surveillance-agency/.


Huvide konflikt ja ELi eelarve kaitsmine Tšehhi Vabariigis
PDF 154kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon huvide konflikti ja ELi eelarve kaitsmise kohta Tšehhi Vabariigis (2018/2975(RSP))
P8_TA(2018)0530RC-B8-0582/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid otsuseid ja resolutsioone komisjoni 2014., 2015. ja 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid(2) (edaspidi „uus finantsmäärus“), eriti selle artiklit 61 huvide konfliktide kohta,

–  võttes arvesse Tšehhi Piraadipartei 2. augustil 2018 komisjonile esitatud küsimusi,

–  võttes arvesse organisatsiooni Transparency International Tšehhi allorganisatsiooni 19. septembril 2018 komisjonile esitatud ametlikku kaebust,

–  võttes arvesse komisjoni õigustalituse 19. novembri 2018. aasta arvamust „Uue finantsmääruse huvide konflikte käsitleva artikli 61 mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavatele maksetele“,

–  võttes arvesse komisjoni eelarve peadirektoraadi 20. novembri 2018. aasta ettekannet Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile pealkirjaga „Huvide konflikte puudutavad reeglid 2018. aasta finantsmääruses“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 2012. aasta finantsmääruse huvide konflikte käsitlevates sätetes ei puudutatud otseselt koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist, kuid liikmesriikidelt nõuti tulemusliku sisekontrolli tagamist ja sealhulgas huvide konfliktide vältimist;

B.  arvestades, et riigihanke-eeskirjades kohustatakse liikmesriike vältima huvide konflikte (direktiivi 2014/24/EL(3) artikkel 24) muu hulgas seoses otseste või kaudsete isiklike huvidega, ning et on juba kehtestatud eeskirjad huvide konfliktideks loetavate olukordade või koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel kehtivate erikohustuste puhuks (nt määrus (EL) nr 1303/2013(4));

C.  arvestades, et nõukogu võttis 16. juulil 2018 vastu oma seisukoha uue finantsmääruse kohta ning 18. juulil 2018 allkirjastati lõplik akt; arvestades, et 2. augustil 2018 jõustus finantsmääruse artikkel 61, millega keelatakse huvide konfliktid;

D.  arvestades, et finantsmääruse artikli 61 lõikes 1 (koostoimes sama artikli lõikega 3) sätestatakse:

   i) finantsjuhtimises osalejate negatiivne kohustus ennetada ELi eelarvega seotud huvide konflikte;
   ii) finantsjuhtimises osalejate positiivne kohustus võtta sobivaid meetmeid, et vältida huvide konflikti tekkimist oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika(5) kohaselt on huvide konflikt „iseenesest ja objektiivselt ränk häire või tõsine kõrvalekalle, ilma et selle kvalifitseerimiseks oleks vaja arvesse võtta huvitatud poolte kavatsusi ja nende hea– või pahausksust“; arvestades, et komisjon on kohustatud peatama väljamaksed ELi fondidest juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise tõsiste häirete korral ja juhul, kui ilmnevad varem avastamata, teatamata ja parandamata jäänud rasked rikkumised, mis on seotud huvide konfliktiga;

F.  arvestades, et 19. septembril 2018 esitas organisatsiooni Transparency International Tšehhi allorganisatsioon komisjonile ametliku kaebuse, väites, et Tšehhi peaminister Andrej Babiš on järjepidevalt rikkunud huvide konflikte käsitlevate ELi ja Tšehhi õigusaktide nõudeid;

G.  arvestades, et nagu on selgunud, on Andrej Babiš kontserni Agrofert Group emafirma Agrofert, sh mitmete oluliste Tšehhi meediaväljaannete tegelik tulusaaja usaldusfondide AB I ja AB II kaudu, mille asutaja ja samas ainus tulusaaja ta on;

H.  arvestades, et Andrej Babiš on ühtlasi ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide Tšehhi nõukogu esimees;

I.  arvestades, et kontserni Agrofert kuuluvad ettevõtted osalevad Tšehhi Vabariigi maaelu arengu programmi subsideeritud projektides, ning seda programmi omakorda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist;

J.  arvestades, et Agroferti kontserni kuuluvad äriühingud on ajavahemikus 2014–2020 saanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest märkimisväärseid summasid, mis ulatuvad 42 miljonist eurost 2013. aastal kuni 82 miljoni euroni 2017. aastal;

K.  arvestades, et komisjoni õigustalituse arvamuses on öeldud, et Tšehhi riigiametnike tuludeklaratsiooni kohaselt sai Andrej Babiš 2018. aasta esimese kuue kuu jooksul oma usaldusfondide kaudu Agroferti kontsernist 3,5 miljoni euro suuruse tulu;

L.  arvestades, et Euroopa Parlament on eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides korduvalt palunud, et komisjon kiirendaks nõuetele vastavuse kontrolli menetlust, et saada teavet huvide konflikti ohu kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis; arvestades, et Euroopa Parlament on rõhutanud, et huvide konflikti vältimiseks vajalike meetmete võtmata jätmine võib kohustada Tšehhi pädevat asutust tühistama makseasutuse akrediteeringu ja viia ka finantskorrektsiooni rakendamiseni komisjoni poolt;

M.  arvestades, et septembris 2018 otsustas Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon käsitleda seda küsimust iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, eelkõige nende volinike kuulamisel, keda see kõige rohkem puudutab;

N.  arvestades, et parlamendiliikmed ei saanud neil kuulamistel Tšehhi peaministri võimaliku huvide konflikti kohta selgeid ja piisavaid vastuseid;

O.  arvestades, et 1. detsembril 2018 avaldasid Euroopa meediaväljaanded, nt the Guardian, Le Monde, De Standaard ja Süddeutsche Zeitung teavet komisjoni õigustalituse õigusliku arvamuse kohta, milles kinnitati Andrej Babiši huvide konflikti;

1.  on sügavalt mures selle pärast, et Tšehhi Vabariik ei järgi finantsmääruse artikli 61 lõiget 1 seoses Tšehhi peaministri huvide konfliktiga ja tema sidemetega kontserniga Agrofert;

2.  mõistab hukka igasuguse huvide konflikti, mis võib ohustada ELi eelarve täitmist ja õõnestada liidu kodanike usku ELi maksumaksjate raha nõuetekohasesse haldamisse; palub komisjonil tagada, et kõigi ELi poliitikute huvide konfliktide suhtes kehtiks nulltolerants ega lubataks mingeid topeltstandardeid ning et liidu finantshuvide kaitsmisel ei õigustataks mingeid viivitusi;

3.  tuletab meelde oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(6), milles märgiti, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas haldusjuurdluse seoses projektiga Tšehhi Vabariigis, mida tuntakse nime all „Stork Nest“ (kurepesa), ning paluti, et komisjon teavitaks pädevat parlamendikomisjoni kohe, kui juurdlus on lõpetatud; tuletab meelde oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsiooni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(7), milles väljendati heameelt selle üle, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) oli viinud lõpule Tšehhi nn kurepesa projekti haldusuurimise, ning väljendati kahetsust OLAFi avastatud tõsiste rikkumiste pärast;

4.  võtab teadmiseks volinik Günther Oettingeri 29. novembri 2018. aasta vastuse 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 51, milles teavitati Euroopa Parlamenti sellest, et kooskõlas OLAFi 2017. aasta detsembri soovitusega „Stork Nesti“ juhtumi kohta on Tšehhi ametiasutused projekti, mida OLAF uuris, Kesk‑Böömimaa piirkondliku rakenduskava viimasest nõudest tagasi võtnud, ning et sellele tegevusele ei ole ELi vahendeid makstud; märgib lisaks, et OLAF on soovitanud, et riiklikud õigusasutused algataksid kriminaaluurimise teemadel, mille OLAFI uurimine ilmsiks tõi, ning et nüüd on nemad selle juhtumi puhul pädevad asutused;

5.  rõhutab, et arvestades finantsmääruse artikli 61 lõike 1 otsest kohaldatavust huvide konfliktile, peavad kõik ELi eelarve täitmisega seotud isikud, sealhulgas valitsusjuhid, täitma nõuet vältida huvide konflikti ja lahendama olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks;

6.  peab kahetsusväärseks, et komisjon jäi pikalt passiivseks, kuigi juba alates 2014. aastast on olnud selgeid märke, et Andrej Babišil on rahandusministrina ja hiljem peaministri rollis huvide konflikt;

7.  tuletab meelde, et riiklikud ametiasutused peavad tagama, et liidu õigusakte huvide konflikti kohta kohaldatakse kõikidel juhtumitel ja kõikidele isikutele;

8.  palub komisjonil luua kontrollimehhanism, et tegeleda huvide konflikti probleemiga liikmesriikides, ning seada huvide konfliktide aktiivne ärahoidmine üheks oma prioriteetidest; kutsub komisjoni üles otsustavalt sekkuma, eriti juhtudel, kui riiklikud ametiasutused ei suuda oma kõrgete esindajate huvide konflikte ära hoida;

9.  palub, et komisjon võtaks selles küsimuses kohe järelmeetmeid tulenevalt oma õigustalituse arvamusest, mis koostati organisatsiooni Transparency International Tšehhi Vabariigi haru kaebuse peale, ning rakendaks kõigi võimalike seaduserikkumiste tõkestamiseks vajalikke parandusmeetmeid ja menetlusi, sealhulgas peataks kontserni Agrofert ELi vahenditest rahastamise seniks, kuni nimetatud huvide konflikt on lõpuni uuritud ja lahendatud;

10.  kutsub kõiki riiklikke ametiasutusi ja valitsusametnikke üles ennetavalt kasutama uut finantsmäärust, eelkõige selle artiklit 61 huvide konfliktide kohta, et vältida ELi, tema liikmesriikide, demokraatia ja liidu finantshuvide mainet kahjustavat olukorda ning olla eeskujuks pigem avaliku hüve heaks töötamise kui isikliku kasu taotlemisega;

11.  kutsub liikmesriikide parlamente üles tagama, et ükski huvide konflikti ennetamist käsitlev riiklik seadus ei läheks vastuollu uue finantsmääruse sätete ja mõttega;

12.  võtab teadmiseks komisjoni õigustalituse arvamuse praeguse Tšehhi peaministri Andrej Babiši võimaliku huvide konflikti kohta rahandusministrina töötamise ajal 2014. aastal; nõuab, et komisjon uuriks põhjalikult, kas kõik pärast Andrej Babiši Tšehhi valitsuse liikmeks saamist kontsernile Agrofert makstud ELi subsiidiumid olid seaduslikud, võttes arvesse enne 2. augustit 2018 kohaldatud eelmist finantsmäärust ja selle huvide konflikte käsitlevat jagu;

13.  nõuab, et komisjon avaldaks kõik tema valduses olevad dokumendid Tšehhi peaministri ja põllumajandusministri võimaliku huvide konflikti kohta ning selgitaks, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta olukorra parandamiseks;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks sisse kõik ebaseaduslikult välja makstud summad;

15.  nõuab, et kõik Andrej Babiši sidemed Agroferti kontserniga oleksid täiesti läbipaistvad ja rõhutab, et need ei tohi mõjutada tema tegevust Tšehhi Vabariigi peaministrina;

16.  palub nõukogul võtta ELi tulevase eelarve ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel kõik vajalikud ja asjakohased meetmed huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 61 lõikega 1;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning Tšehhi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 246, 14.9.2016, lk 1; ELT L 252, 29.9.2017, lk 1 ja ELT L 248, 3.10.2018, lk 1.
(2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(5) Ismeri Europa Srl vs. kontrollikoda. Kohtuotsus, 15.6.1999, kohtuasi T‑277/97, ECLI:EU:T:1999:124.
(6) ELT L 252, 29.9.2017, lk 28.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0121.


Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevus
PDF 147kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2018/2105(INI))
P8_TA(2018)0531A8-0411/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9, 11, 15, 24 ja 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 35, 37, 41, 42 ja 43,

–  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 220 lõiget 1,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8‑0411/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 22. mail 2018. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 16. mail 2018. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 24 ja 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

D.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „[h]ea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste [...] dokumentidele“;

E.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41, milles käsitletakse õigust heale haldusele, sätestatakse muu hulgas, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

F.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

H.  arvestades, et ombudsman algatas 2017. aastal 447 uurimist, millest 433 põhinesid kaebusel ja 14 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 363 uurimist (348 kaebusel põhinevat ja 15 omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et enamik uurimisi puudutas komisjoni (256 uurimist ehk 57,3 % juhtudest), järgnesid ELi ametid (35 uurimist ehk 7,8 % juhtudest), Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (34 uurimist ehk 7,6 % juhtudest), Euroopa Parlament (22 uurimist ehk 4,9 % juhtudest), Euroopa välisteenistus (17 uurimist ehk 3,8 % juhtudest), Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (16 uurimist ehk 3,6 % juhtudest) ja muud institutsioonid (67 uurimist ehk 15 % juhtudest);

I.  arvestades, et kolm kõige sagedasemat teemat ombudsmani 2017. aastal lõpetatud uurimistes olid läbipaistvus, vastutus ning üldsuse juurdepääs teabele ja dokumentidele (20,6 %), teeninduskultuur (16,8 %) ning menetlusõiguste järgimine (16,5 %); arvestades, et muud mured hõlmasid eetilisi küsimusi, üldsuse osalemist ELi otsustusõigustes, kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi hangete, toetuste ja lepingute usaldusväärset finantsjuhtimist, töölevõtmist ja ELi personaliküsimuste head haldamist;

J.  arvestades, et 2017. aastal lõpetas ombudsmani büroo neli strateegilist uurimist ja algatas neli uut, mis käsitlesid nõukogu läbipaistvust, nn pöördukse efekti probleemi seoses endiste Euroopa Komisjoni volinikega, komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele ning Euroopa Ravimiameti ravimihindamistega seotud esitamiseelseid tegevusi; arvestades, et 2017. aastal algatas ombudsman kaheksa strateegilist algatust, mis muu hulgas käsitlesid Euroopa Ülemkogu lobitöö läbipaistvust, Euroopa kodanikualgatuse parandamist ning pöördukse efekti eeskirju ELi eri institutsioonides ja organites, ning lõpetas kuus strateegilist algatust;

K.  arvestades, et EL seisab jätkuvalt silmitsi raskeima majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kriisiga alates selle loomisest; arvestades, et lisaks muudele olulistele eetilistele probleemidele ELi institutsioonides kahjustab ELi kuvandit ka ebatõhus lähenemisviis, mida ELi institutsioonid järgivad nii ELi otsustusprotsessis kui ka lobitöös läbipaistvuse puudumise probleemi lahendamisel;

L.  arvestades, et ELi dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumine ja seonduvad läbipaistvuse probleemid moodustasid jätkuvalt suurima osa Euroopa Ombudsmani 2017. aasta uurimistest;

M.  arvestades, et dokumentidele juurdepääsu taotluste tihti ajatundliku olemuse tõttu algatas ombudsman kiirmenetluse katseetapi;

N.  arvestades, et ombudsmanil on oluline roll selles, et tagada ELi institutsioonide aruandekohustus, maksimaalne läbipaistvus ja ELi haldus- ja otsustusprotsessi erapooletus eesmärgiga kaitsta kodanike õigusi, suurendades seeläbi nende usaldust liidu demokraatia vastu, sellesse kaasatust ja selles osalemist;

O.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on sätestanud, et avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtted moodustavad ELi seadusandliku protsessi lahutamatu osa ning seadusandliku protsessi tõhusus ja terviklikkus ei tohi õõnestada sellele protsessile aluseks olevaid avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtteid; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on andnud sel teemal selgeid suuniseid, näiteks oma 22. märtsi 2018. aasta otsuses kohtuasjas T‑540/15;

P.  arvestades, et ombudsman viis läbi aastapikkuse kaebusel põhineva uurimise Euroopa Keskpanga presidendi liikmesuse kohta G30‑s, s.o eraorganisatsioonis, mille liikmeteks on kas otseselt või kaudselt Euroopa Keskpanga järelevalve all olevate pankade esindajad; arvestades, et ombudsman soovitas Euroopa Keskpanga presidendil oma liikmesus G30‑s peatada;

Q.  arvestades, et ombudsman uuris komisjoni suhtes esitatud kaebusi seoses endiste volinike ametiaja järgse töökoha küsimusega; arvestades, et ombudsman oli juba järeldanud, et komisjoni suutmatus teha endise komisjoni presidendi Barroso puhul eriotsus oli haldusomavoli; arvestades, et Barroso juhtumi puhul leidis eetikakomitee, et puudus piisav alus õiguslike kohustuste rikkumise tuvastamiseks, olles võtnud arvesse endise presidendi kirjalikku tunnistust, mille kohaselt ta ei teinud Goldman Sachsi heaks lobitööd ega kavatsenud seda teha;

R.  arvestades, et finantskriis on kaasa toonud majandus- ja sotsiaalkriisi, mis seab Euroopa institutsioonid kahtluse alla;

S.  arvestades, et 25. oktoobril 2017. aastal leidis aset komisjoni endise presidendi Barroso ning komisjoni praeguse asepresidendi vaheline kohtumine, mis registreeriti ametliku kohtumisena Goldman Sachsiga; arvestades, et ombudsman märkis, et selle kohtumise täpne iseloom ei olnud selge; arvestades, et ombudsman rõhutas, et on arusaadavaid kartusi, et komisjoni endine president kasutab kontakte endiste kolleegidega ja oma varasemat staatust mõjutamiseks ja teabe saamiseks; arvestades, et see juhtum tõstatab süsteemseid küsimusi seoses komisjoni üldise lähenemisviisiga selliste juhtumite käsitlemisel ning eetikakomitee sõltumatuse taseme kohta; osutab seetõttu vajadusele rangemate ELi tasandi eeskirjade järele, et ennetada ja sanktsioneerida kõiki huvide konflikte ELi institutsioonides ja asutustes;

T.  arvestades, et 2017. aasta märtsis alustas ombudsman nõukogu avatuse ja vastutuse strateegilist uurimist; arvestades, et ombudsman tuvastas haldusomavoli nõukogu suutmatuses registreerida konkreetsed liikmesriigid, kes võtavad seadusandlikus menetluses seisukoha, ning nõukogu puudulikus läbipaistvuses seadusandlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu tagamisel, näiteks tavas kasutada dokumentidel ebaproportsionaalselt märget „LIMITE“ ehk „mitte levitamiseks“; arvestades, et 17. mail 2018. aastal saatis ombudsman parlamendile eriaruande strateegilise uurimise kohta, mis käsitleb nõukogu seadusandliku töö vastutuse ja läbipaistvuse parandamist;

U.  arvestades, et riikide valitsuste võetud seisukohtade suurem avatus võib aidata leevendada nn Brüsseli süüdistamise nähtust, mis kujutab moonutatult tegelikkust selle kohta, kuidas ELi õigusaktide suhtes kokku lepitakse, soodustades euroskeptitsismi ja ELi-vastaseid tundeid;

V.  arvestades, et ombudsman uuris Euroopa Investeerimispanga (EIP) dokumentidele juurdepääsu käsitleva läbipaistvuspoliitika mittevastavust ELi ja rahvusvahelistele eeskirjadele;

W.  arvestades, et huvide konflikti adekvaatne ennetamine ELi institutsioonides, organites ja asutustes on oluline element, millega tagatakse hea haldus ja suurendatakse kodanike usaldust ELi otsustusprotsessi vastu; arvestades, et ombudsman algatas strateegilise uurimise küsimuses, kuidas komisjon hindab huvide konflikte oma erinõunike puhul, kes töötavad sageli samal ajal ka erasektori heaks;

X.  arvestades, et ombudsman uuris kodanike kaebusi seoses komisjoni suutmatusega teha tähtajaliste töölepingute kuritarvitamisega seotud rikkumismenetlustes õigeaegne otsus; arvestades, et mitmes liikmesriigis on aastate jooksul ebatüüpiliste ja ajutiste töölepingute arv märkimisväärselt kasvanud, mis on seadnud kahtluse alla Euroopa tööõiguse rakendamise ning Euroopa Liidu Kohtu praktika;

Y.  arvestades, et otsustes, mis on seotud inimeste tervise kaitse ja inimeste, taimede ja loomade ohutusega, peaksid ELi institutsioonid, asutused ja ametid olema oma suhtumise poolest eriti kodanikele keskendunud ja avalikkuse teenimisele suunatud ning nõuetekohaselt tegelema üldsuse muredega, mis on seotud teaduslike tõendite kogumise ja hindamise täieliku läbipaistvuse, sõltumatuse ja täpsusega; arvestades, et ELi tasandil kasutatud teaduslikud tõendid ja menetlused, mille tulemusel anti muu hulgas luba geneetiliselt muundatud organismidele, taimekaitsevahenditele ja glüfosaadile, pälvisid märkimisväärset kriitikat ning kutsusid esile ulatusliku avaliku arutelu;

Z.  arvestades, et komisjon ei ole endiselt rakendanud ombudsmani soovitusi seoses tubakatööstusega ümberkäimisega ega taga seega täielikku läbipaistvust kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni kohaste kohustustega;

AA.  arvestades, et ombudsman avaldas selged ja praktilised soovitused selle kohta, kuidas ametnikud peaksid lobistidega suhtlema, ning tegi jõupingutusi suurendamaks nõukogus ja komisjonis nendealast teadlikkust;

AB.  arvestades, et ombudsman on osa ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohasest ELi raamistikust ning tema ülesanne on kaitsta, edendada ja kontrollida konventsiooni rakendamist ELi institutsioonide tasandil;

AC.  arvestades, et ombudsman korraldas uurimise selle kohta, kuidas toonane komisjoni kabinetiülem Martin Selmayr nimetati komisjoni peasekretäriks; arvestades, et ombudsman tõstis esile asjaolu, et komisjon lõi kunstliku tungiva vajaduse täita peasekretäri ametikoht, et õigustada vaba ametikoha teate mitteavaldamist ja korraldada asepeasekretäri valikumenetlus mitte otseselt selle ametikoha täitmiseks, vaid Martin Selmayri kiire kaheetapilise ametisse nimetamise menetluse kaudu peasekretäriks nimetamiseks; arvestades, et ombudsman tuvastas Martin Selmayri ametisse nimetamises neli haldusomavoli juhtumit, kuna komisjon ei järginud nõuetekohaselt asjaomaste eeskirjade sätteid ja mõtet;

AD.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani töö täiendab suurepäraselt tema riiklike ja piirkondlike kolleegide tööd; arvestades, et nende töökogemuste vahetamine ja töö koordineerimine Euroopa Ombudsmani abiga toimivas Euroopa ombudsmanide võrgustikus on väga positiivne osa püüdlustest tagada, et kõigil ELi kodanikel ja elanikel oleks õigus heale haldusele kõigil tasanditel;

AE.  arvestades, et praegust Euroopa Ombudsmani põhikirja uuendati viimati enne Lissaboni lepingu jõustumist; arvestades, et sellest ajast alates on ELi kodanike seas tekkinud uued ootused hea halduse suhtes ja ombudsmani rolli suhtes selle tagamisel, eelkõige seoses juurdepääsuga dokumentidele, rikkumistest teatamise ja ahistamisega ning selle tagamisega, et komisjon käsitleks Euroopa kodanikualgatuste vastuvõetavust õiglaselt ja erapooletult;

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani tutvustatud 2017. aasta aruande heaks; märgib ära selle selge ja kergesti loetava esitusstiili, milles tuuakse esile olulisemad faktid ja arvud ombudsmani 2017. aasta töös;

2.  kiidab Emily O’Reillyt suurepärase töö ja konstruktiivsete jõupingutuste eest ELi halduse kvaliteedi ning kodanikele pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks; kinnitab taas oma tugevat toetust ombudsmani ellu viidud tegevustele kodanike ja Euroopa demokraatia jaoks;

3.  kiidab heaks ombudsmani viieaastase strateegia „2019. aasta poole“, mille eesmärk on suurendada tema ametikoha mõju ja nähtavust ning luua tugevaid suhteid ELi institutsioonide, organite ja asutustega, et kodanikud sellest suuremat kasu saaksid;

4.  märgib suure murega, et läbipaistvust ja vastutust, sealhulgas teabele ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad uurimised moodustasid jätkuvalt suurima osa ombudsmani 2017. aastal käsitletud juhtumitest, millele järgnesid ELi ametite ja muude organitega seotud kaebused;

5.  väljendab heameelt ombudsmani püüdluste üle anda ELi institutsioonide töötajatele 2017. aasta hea halduse auhind, eelkõige komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadile jõupingutuste eest haruldaste haigustega patsientide heaks;

6.  toonitab maksimaalse läbipaistvuse ning ELi institutsioonide dokumentidele üldsuse parema juurdepääsu tähtsust; rõhutab ombudsmani struktuurset tööd haldusomavoli juhtumite päevavalgele toomisel, kasutades juhtumipõhist lähenemisviisi ning alustades üha suuremal hulgal omaalgatuslikke uurimisi;

7.  väljendab tänu ombudsmani ja tema meeskonna ning petitsioonikomisjoni hea koostöö eest, mida on iseloomustanud austus ja tähelepanelikkus detailide suhtes;

8.  rõhutab asjaolu, et ELi õigusakte, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, tuleks ajakohastada; kordab taas oma nõudmist vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(2), et ühtlasi hõlbustada ombudsmani tööd selle kontrollimisel, kuidas Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad juurdepääsu dokumentidele; kiidab heaks selle, et ombudsman võttis kasutusele kaebustega tegelemise kiirmenetluse, et tegeleda dokumentidele juurdepääsu uurimistega;

9.  rõhutab, et kodanikel peab olema võimalik ELi demokraatlikus elus vahetumalt osaleda ja üksikasjalikult jälgida ELi institutsioonide otsustusprotsessi ning neil peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et nad saaksid oma demokraatlikke õigusi täiel määral kasutada;

10.  toonitab ombudsmani rolli ELi seadusandliku protsessi suurema läbipaistvuse ja vastutuse saavutamisel, et suurendada kodanike usaldust mitte üksnes üksikute õigusaktide seaduslikkuse, vaid kogu otsustusprotsessi õiguspärasuse vastu;

11.  nõuab, et nõukogu „LIMITE“ märkega dokumente käsitlevad ilma kindla õigusliku aluseta sise-eeskirjad vaadataks läbi, et edendada põhimõtet, mille järgi saab „LIMITE“ märke lisada üksnes dokumendi esialgsele kavandile, millel pole veel autorit ja mis ei mõjuta seadusandlikku menetlust;

12.  tunnistab maksimaalse läbipaistvuse vajadust ELi otsustusprotsessis ning soovitab ombudsmanil uurida kolme peamise ELi institutsiooni vahelist mitteametlike läbirääkimiste tavapärast tava (kolmepoolsed läbirääkimised); toetab kõigi kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentide avaldamist kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsustega;

13.  on kindlalt veendunud, et ombudsmani soovitusi EIP läbipaistvuspoliitika kohta tuleb viivitamata rakendada; tuletab meelde, et selle poliitika aluseks on avalikustamise eeldus ning et selle kohaselt võib igaüks EIP dokumentidele ja teabele ligi pääseda;

14.  nõuab, et EIP grupi avalikustamispoliitikaga tagataks grupi hinnapoliitikat ja juhtimisorganeid käsitlevate põhimõtete läbipaistvuse järjest kõrgem tase; nõuab EIP grupi juhtkonna koosolekute protokollide avaldamist;

15.  rõhutab, et liikmesriikide seisukohad nõukogus ELi seadusandliku protsessi käigus tuleb registreerida ning teha õigel ajal ja juurdepääsetaval viisil avalikuks, arvestades, et igas demokraatliku legitiimsuse põhimõttel põhinevas süsteemis peavad kaasseadusandjad andma üldsusele oma tegevusest aru; on seisukohal, et nõukogu suurem aruandekohustus seoses liikmesriikide valitsuste poolt ELi õigusaktide suhtes võetud seisukohtadega, sealhulgas seadusandlike dokumentide seadusandliku menetluse käigus ennetavalt avalikkusele kättesaadavaks muutmine, aitaks lahendada otsustusprotsessi läbipaistmatuse probleemi ning leevendada Brüsseli süüdistamise mentaliteeti otsuste puhul, mille tegelikult langetavad liikmesriikide valitsused; nõuab, et nõukogu vaataks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikega 3 läbi oma konfidentsiaalsuspoliitika, et tagada oma töös kõrgeim läbipaistvuse tase;

16.  kutsub komisjoni üles tagama maksimaalse läbipaistvuse ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele seoses EU Piloti menetlustega, mis on seotud laekunud petitsioonidega, ning täieliku läbipaistvuse ning juurdepääsu juba lõppenud EU Piloti menetlustele ja rikkumismenetlustele;

17.  nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks komisjoni eksperdirühmade süsteemi reformi elluviimise üle järelevalve tegemist, et tagada täielik kooskõla õiguslikult siduvate eeskirjadega ning maksimaalne läbipaistvus kõigi eksperdirühmade tegevuste elluviimisel, ning uuriks kõiki võimalikke huvide konflikte ja annaks neist teada; on seisukohal, et kõiki eksperdirühmi tuleb hoolikalt hinnata ja nende kohta on vaja teavet, et saada ülevaade nende sõltumatuse tasemest, eesmärgiga teenida avalikku huvi ja tuua lisaväärtust ELi poliitikakujundamisesse; on seisukohal, et kõik eksperdirühma liikmed peavad olema kantud läbipaistvusregistrisse;

18.  kordab oma nõuet luua kõigi ELi institutsioonide ja asutuste jaoks keskne läbipaistvuskeskus;

19.  toetab ombudsmani tahet parandada ELi lobitöö läbipaistvust; rõhutab, kui oluline on võtta vastu sobiv õigusakt, et muuta läbipaistvusregister kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja huvirühmade jaoks kohustuslikuks ning õiguslikult siduvaks, tagades seeläbi lobitöö täieliku läbipaistvuse;

20.  rõhutab, et oluline on korrapäraselt ajakohastada ja märkimisväärselt parandada ELi läbipaistvusregistrit käsitlevate andmete täpsust, sealhulgas lobitööd tegevate õigusbüroode kohustust anda teada kõigist oma klientidest; toonitab vajadust teha tasuta ning täielikult mõistetaval ja üldsusele lihtsasti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks kogu lobistide mõju käsitlev teave; on veendunud, et tuleb tagada kõigi huvide esindajate rahastamise täielik läbipaistvus; nõuab pöördukse efekti eeskirju rikkuvate organisatsioonide läbipaistvusregistrist eemaldamist;

21.  rõhutab ombudsmani tähelepanekuid, mille kohaselt EKP presidendi jätkuv liikmesus G30-s kujutas endast haldusomavoli, kuna see tekitas avalikkuses arusaama, et EKP sõltumatus erasektori finantshuvidest võib olla ohus; rõhutab, et EKP juhatuse liikmed peaksid hoiduma olemast liikmed ka muudes organisatsioonides, kuhu kuuluvad EKP järelevalve alla kuuluvate pankade juhid; võtab teadmiseks ombudsmani 15. jaanuari 2018. aasta soovitused, mis käsitlevad EKP presidendi ja otsustusorganite liikmete liikmesust G30-s, ja nõuab tungivalt, et EKP muudaks oma asjaomaseid eeskirju, tagamaks kõrgeimate eetiliste ja aruandlusstandardite rakendamine praktikas;

22.  on seisukohal, et komisjon ei järginud läbipaistvuse, eetika ja õigusriigi põhimõtteid menetluses, millega Martin Selmayr nimetati komisjoni uueks peasekretäriks; väljendab sügavat kahetsust komisjoni otsuse üle kinnitada Martin Selmayr komisjoni peasekretäriks, eirates ELi kodanike laialdast ja ulatuslikku kriitikat ja ELi mainele tervikuna põhjustatud kahju; rõhutab, et Martin Selmayr peab peasekretäri ametikohalt tagasi astuma, ja kutsub komisjoni üles võtma oma peasekretäri ametisse nimetamiseks vastu uue protsessi, tagades kõrgeimate standardite järgimise seoses läbipaistvuse, eetika ja õigusriigi põhimõttega;

23.  kutsub ombudsmani üles jätkama oma tööd eetiliste eeskirjade tugevdamiseks ELi institutsioonides, et lahendada pöördukse efekti probleemid ja tagada kogu selliste juhtumitega seotud teabe täielik läbipaistvus, sealhulgas kõigi seotud ELi vanemametnike nimede kiire avaldamine; jääb ootama ombudsmani analüüsi selle kohta, kuidas komisjon rakendab tema suuniseid ja soovitusi pöördukse efekti olukordade käsitlemise parandamise kohta, sh võimalus võtta vastu seadusandlikke eeskirju selliste olukordade ja võimaliku kuritarvitamise ennetamise ning selle eest karistamise kohta;

24.  on sügavalt veendunud, et kõigis ELi institutsioonides, organites ja asutustes on vaja kiiresti rakendada rangemaid, selgeid ja lihtsasti rakendatavaid moraalseid ja eetilisi eeskirju ja standardeid selleks, et tagada ausameelsuse ja diskreetsuse kohustuse järgimine ning erasektoriga tekkiva huvide konflikti ennetamine; leiab, et need eeskirjad ja standardid peavad põhinema seadusandlikul aktil; võtab teadmiseks volinike ajakohastatud käitumisjuhendi, mis jõustus 2018. aasta veebruaris ja millega kehtestati rangemad ooteajad; on siiski seisukohal, et ametiaja järgse teavitamise perioode tuleks pikendada;

25.  rõhutab pakilist vajadust tulemuslikult tugevdada olemasolevat hea halduse tava eeskirja, võttes vastu vastavasisulise siduva õigusakti;

26.  on veendunud, et komisjoni endise presidendi Barroso ning komisjoni praeguse asepresidendi vaheline kohtumine, mis registreeriti ametliku kohtumisena Goldman Sachsiga, tõi samuti esile tungiva vajaduse praegused eeskirjad ja tavad läbi vaadata, et suurendada volinike ausameelsuse nõudeid nii nende ametiajal kui ka pärast seda;

27.  kordab taas oma üleskutset komisjonile tagada ennetavalt avaldamine ja täielik läbipaistvus seoses endiste volinike ametiajajärgsete ametikohtadega; kutsub komisjoni üles tagama eetikakomitee täieliku sõltumatuse ja vastutuse ning ergutab ombudsmani jätkama eetikakomitee liikmete kõigi võimalike huvide konfliktide hindamist ja neist teatamist;

28.  õnnitleb ombudsmani tema strateegilise uurimise puhul, mis käsitleb nõukogu seadusandliku protsessi läbipaistvust (OI/2/2017/TE), kuid peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu ei vastanud tähelepanekutele ettenähtud tähtaja jooksul; märgib, et kahjuks on see korduv teema, mis kajastub pidevalt ombudsmanile esitatud kaebustes; on ühtlasi seisukohal, et seda teemat tuleks pidada väga oluliseks liidu demokraatliku elu ja kogu Euroopa kodanike tõhusa osalemise jaoks, kuna see takistab aluslepingute ja põhiõiguste harta täitmist; märgib sellega seoses ära ombudsmani tähelepanekud hiljutises juhtumis (1272/2017/LP – nõukogu keeldumine anda avalik juurdepääs oma õigusteenistuse arvamusele, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet läbipaistvusregistri kohta), milles viidatakse, et teema ähvardab institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet ja on vastuolus omavahelise lojaalse koostöö olulise tavaga; märgib, et on võimatu teha sihtotstarbelisi järelkontrolle pärast seda, kui taotlus on tagasi lükatud;

29.  rõhutab vajadust teha olulisi parandusi erinõunike huvide konflikti käsitlevates eeskirjades; kutsub komisjoni konkreetselt üles rakendama täielikult ombudsmani vastavaid soovitusi, järgides enne ja pärast erinõunike ametisse nimetamist võimalike huvide konfliktide hindamisel maksimaalse läbipaistvuse ja ennetavat lähenemisviisi ning tagades kodanikele täieliku juurdepääsu kogu asjakohasele teabele;

30.  kiidab heaks ombudsmani püsiva huvi selliste teemade vastu, mis puudutavad institutsioonide töötajaid, ja rõhutab, kui tähtis on vähendada igasugust tagakiusamist, mis võib tuleneda diferentseeritud staatusest; kordab, kui olulised on ombudsmani tähelepanekud, mis käsitlevad tasustamata praktikat Euroopa välisteenistuse ELi delegatsioonides (juhtum 454/2014/PMC), ja soovitust, et Euroopa välisteenistus peaks oma praktikantidele maksma asjakohast elatusraha kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega; taunib asjaolu, et muudes ELi institutsioonides toimub sama eeskirjade rikkumine seoses tasustamata praktikaga, mille tõttu ei anta noortele õiglasi võimalusi, mis pakuksid neile töötajaga võrdset tööd, jättes noored spetsialistid ilma piisavatest rahalistest vahenditest enda ülalpidamiseks ning jättes nad ilma asjakohasest tasust nende pakutavate teenuste eest; märgib, et puudusi praktikantide staatuses on näha muudes valdkondades, näiteks seoses liidu asutustes seksuaalsest ahistamisest teavitamise mehhanismi puudumisega; kutsub seetõttu ombudsmani üles alustama praktikantide staatuse üldist strateegilist uurimist;

31.  kutsub komisjoni üles muutma oma töö täielikult läbipaistvaks, avaldades veebis andmed kõigi oma kohtumiste kohta tubakatööstuse lobistide või nende õiguslike esindajatega ning kõik kohtumiste protokollid kooskõlas oma WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist tulenevate kohustustega;

32.  nõuab tungivalt, et ombudsman jälgiks ELi ametnikele suunatud niisuguste soovituste rakendamist, mis käsitlevad nende suhtlust huvide esindajatega, ning jätkaks kõnealuste soovituste alase teadlikkuse parandamist kõigi ELi institutsioonide ELi töötajate seas koolituste, seminaride ja seonduvate toetavate meetmete kaudu;

33.  väljendab sügavat kahetsust komisjoni viivituste pärast seoses nii era- kui ka avalikus sektoris tähtajaliste töölepingute kuritarvitamist käsitlevate rikkumismenetlustega, mis võimaldasid töötajate õiguste kuritarvitamist ja rikkumist liikmesriikides; kutsub ombudsmani üles seda küsimust jälgima, et tagada tulemuslikult kodanike õigused;

34.  toetab ombudsmani rolli kõigis ELi asutustes ennetava ja läbipaistva poliitika kujundamisel; nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks kõigi ELi asutuste jälgimist, tagamaks, et need vastavad kõrgeimatele läbipaistvuse standarditele ning tagavad dokumentidele ja teabele üldsuse juurdepääsu, pöörates erilist tähelepanu inimeste tervise kaitsega seotud menetlustele ja tegevusele;

35.  nõuab tungivalt, et ombudsman algataks strateegilise uurimise, et hinnata, kas ELi institutsioonid, asutused ja ametid, nagu Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning Euroopa Ravimiamet (EMA), tagavad selle, et teaduslikke tõendeid kogutakse, uuritakse ja avaldatakse täielikult sõltumatul, läbipaistval, erapooletul ja täpsel viisil ning ilma huvide konfliktita, ning kas rakendatakse nõuetekohaseid poliitikameetmeid ja menetluslikke tagatisi, eeskätt siis, kui käsitletakse geneetiliselt muundatud organisme, glüfosaati, taimekaitsevahendeid, fütosanitaartooteid ja biotsiide ning ravimeid; soovitab sellega seoses uurida täiendavalt nende asutuste teaduskomiteede ja -komisjonide koosseisu ja valikumenetlusi, et tagada nende täielik sõltumatus ja seada sisse kõige rangemad mehhanismid, mis takistavad mis tahes võimalikke huvide konflikte;

36.  väljendab heameelt ombudsmani strateegiliste uurimiste üle puuetega inimeste kohtlemise kohta komisjoni ühises ravikindlustusskeemis ning komisjoni veebilehtede ja veebipõhiste vahendite puuetega inimestele juurdepääsetavuse kohta; ergutab ombudsmani tegema kõik võimaliku tagamaks, et ELi haldusasutused rakendavad järjepidevalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

37.  kiidab heaks ombudsmani pühendumuse avatusele ja läbipaistvusele Brexiti läbirääkimiste käigus; rõhutab positiivset vastust, mille ombudsman sai nii nõukogult kui ka komisjonilt, milles tunnustati läbipaistvuse tähtsust; kutsub Ühendkuningriigi valitsust sellele pühendumusele samaga vastama;

38.  ergutab ombudsmani jätkama koostööd riiklike ombudsmanidega Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu;

39.  kutsub Euroopa ombudsmanide võrgustikku üles ilmutama suuremat valvsust järelevalves selle üle, et riigiasutused võtaksid politseivägivalla, rassismi ja antisemitismi juhtumite puhul viivitamata meetmeid kooskõlas inimõiguste ja demokraatliku valitsemise põhimõtetega;

40.  nõuab, et ombudsmani büroole eraldataks rohkem rahalisi ja inimressursse, et ta saaks tulla praeguse ja tulevase töökoormusega toime, eesmärgiga täita olulist kohust seoses heade haldustavade edendamisega ELis, mis on liidu kodanike jaoks väga oluline;

41.  kiidab heaks iga-aastase Euroopa ombudsmanide võrgustiku peetud konverentsi, mis toimus 19. juunil 2017. aastal ning millel käsitleti Brexitist ja Euroopas suurenenud populismist tulenevaid tagajärgi kodanike õiguste jaoks;

42.  kiidab heaks ombudsmani hea halduse auhinna, millega tunnustatakse ELi avaliku teenistuse jõupingutusi kodanikusõbraliku poliitika rakendamiseks uuenduslike viiside leidmisel;

43.  kordab oma valmisolekut ajakohastada Euroopa Ombudsmani põhikirja(3) ning seonduvaid liidu õigustiku osi, et kohandada ombudsmani roll ELi kodanike praegustele vajadustele ja ootustele seoses hea haldusega;

44.  rõhutab vajadust parandada sotsiaaldialoogi;

45.  toonitab, et praeguste majandusraskuste taustal on kodanike ja institutsioonide vaheline usaldus äärmiselt tähtis;

46.  rõhutab vajadust, et ombudsman uuriks huvide konflikti, mis on tekkinud, kuna komisjoni tegevus troikas on vastuolus tema vastutava rolliga aluslepingute ja liidu õigustiku täitmise järelevalvajana;

47.  kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon aitab luua kodanikualgatuste taristu õigusnõu pakkumiseks ning õigusraamistiku Euroopa kodanikualgatuse liikmete kaitseks;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev petitsioonikomisjoni resolutsioon ja raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(2) ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(3) Euroopa Parlamendi 22. aprillil 2008. aastal vastu võetud otsuse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 116).


2017. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelud
PDF 145kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon 2017. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelude kohta (2018/2104(INI))
P8_TA(2018)0532A8-0404/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24 ja 227, mis kajastavad seda, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma murega Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse kodanike õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse rikkumismenetlust käsitlevaid ELi toimimise lepingu sätteid, eriti selle artikleid 258 ja 260,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 52, 215 ja 216,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8‑0404/2018),

A.  arvestades, et 2017. aastal esitati 1271 petitsiooni (võrreldes 1569 petitsiooniga 2016. aastal), millest 776 petitsiooni (60,2 %) tunnistati vastuvõetavaks;

B.  arvestades, et 2017. aastal toetas üht või mitut petitsiooni Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu 15 540 kasutajat (võrreldes 902 kasutajaga 2015. aastal ja 6132 kasutajaga 2016. aastal); arvestades, et petitsioonide toetuseks tehti kokku 21 955 klikki (võrreldes 18 810 klikiga 2016. aastal ja 1329 klikiga 2015. aastal); arvestades, et see esitatud petitsioonidega seotud uus kodanikuosaluse vorm on arenev nähtus, millega tuleb arvestada;

C.  arvestades, et 2017. aastal esitati kolmel eri teemal peaaegu 250 identset või üksteisega väga sarnast petitsiooni, mida käsitleti rühmiti teemade kaupa;

D.  arvestades, et 2017. aastal esitatud petitsioonidest 67 oli kaasallkirjastatud ühe või mitme kodaniku poolt, 25 petitsiooni olid saanud üle 100 kodaniku allkirjad, 10 petitsiooni kandis rohkem kui 10 000 kodaniku allkirju ja 2 petitsiooni oli saanud 100 000 kodaniku toetuse;

E.  arvestades, et esitatud petitsioonide arv oli ELi kogurahvastikuga võrreldes tagasihoidlik; arvestades, et see võib näidata, et suur osa ELi kodanikest ja elanikest ei oska oma petitsiooniõigust kasutada, sest potentsiaalseid mureküsimusi ja ootusi on liidu tegevusvaldkondades tegelikult palju; arvestades, et petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole pöördumise õiguse edendamiseks tuleb rohkem ära teha;

F.  arvestades, et petitsiooniõigusest teadlike ELi kodanike ja elanike vähesus kinnitab vajadust laiaulatuslikemate jõupingutuste ja asjakohaste meetmete järele kõigi kodanike teadlikkuse suurendamiseks ning petitsiooniõiguse kasutamise oluliseks parandamiseks;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 215 on sätestatud vastuvõetavuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik petitsioonid – nende kohaselt peab petitsiooni esitaja olema ELi kodanik või elanik, küsimus peab kuuluma Euroopa Liidu pädevusvaldkonda ja probleem peab petitsiooni esitajat isiklikult puudutama; arvestades, et 495 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks, sest need ei vastanud tingimustele;

H.  arvestades, et õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon annab ELi kodanikele ja elanikele võimaluse pöörduda ametlikult oma otse valitud esindajate poole; arvestades, et petitsiooniõigus peaks aitama ELi kodanikel ja elanikel ELi reguleeritavates tegevusvaldkondades aktiivselt kaasa lüüa ning seepärast tuleks selle kasutamist igati edendada; arvestades, et petitsiooniõiguse täielik ärakasutamine on seotud vajadusega, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid lahendaksid kiirelt ja tõhusalt petitsiooni esitajate tõstatatud probleemsed küsimused ja tagaksid petitsiooni esitajate põhiõiguste täieliku kaitse;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament on juba kaua olnud rahvusvahelisel tasandil petitsioonimenetluse arendamisel esirinnas ning et parlamendi petitsioonimenetlus on Euroopas kõige avatum ja läbipaistvam, võimaldades petitsiooni esitajatel parlamendi tegevuses täiel määral osaleda;

J.  arvestades, et aktiivne osalemine on võimalik üksnes tingimusel, et olemas on demokraatlik ja läbipaistev menetlus, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil muuta oma töö kodanikulähedaseks ja sisuliseks; arvestades, et see nõuab, et pidevalt püütakse parandada suhtlust petitsioonide esitajatega, jälgida ja kasutada ära muu hulgas uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamist ning parandada suhtlust teiste huvitatud kodanike ja elanikega (nt petitsioonide toetajad petitsioonide veebiportaalis);

K.  arvestades, et petitsioonid on kasulikud abivahendid ELi õiguse rikkumiste tuvastamisel ning selles esinevate puuduste, vastuolude ja võimalike lünkade avastamisel eesmärgiga tagada kõigi kodanike jaoks kõrgeimad sotsiaalse õigluse standardid ja põhiõiguste täielik kaitse; arvestades, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel hinnata ELi õiguse ülevõtmist ja kohaldamist ning selle ebaõige rakendamise mõju ELi kodanikele ja elanikele; arvestades, et petitsioonid võivad juhtida tähelepanu ka õigusnormide puudumisele ELi pädevusse kuuluvates tegevusvaldkondades;

L.  arvestades, et võrreldes otse Euroopa Komisjonile esitatud kaebustega kujutavad petitsioonid endast ELi kodanikele ja elanikele mõeldud lisatagatist, sest tänu petitsioonidele kaasatakse protsessi ka parlament ja see võimaldab paremini kontrollida, kuidas Euroopa Komisjon oma uurimiskohustusi täidab, lisaks võimaldab see korraldada läbipaistvaid arutelusid, millest võtavad osa nii petitsiooni esitajad, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmed kui ka vajaduse korral muude asjakohaste ametiasutuste esindajad;

M.  arvestades, et sageli annavad petitsioonid ELi eri poliitikavaldkondade kohta kasulikku teavet teistele parlamendikomisjonidele – ka seoses seadusandliku tegevusega; arvestades, et vastutasuks oodatakse petitsiooni teema eest vastutavatelt parlamendikomisjonidelt oskusteabe jagamist, et petitsiooni käsitletaks nõuetekohaselt ja et Euroopa Parlament saaks sellele sisukalt vastata; arvestades, et petitsiooni esitamise põhiõiguse tagamine petitsioonide asjakohase käsitlemise teel on parlamendi kui terviku ülesanne;

N.  arvestades, et iga petitsiooni tuleb hoolikalt hinnata ja käsitleda; arvestades, et petitsiooni esitajal on mõistliku aja jooksul õigus saada teada, mida petitsioonikomisjon tema petitsiooni vastuvõetavuse kohta otsustas, ning õigus sellele, et tema petitsiooni käsitletakse täielikult;

O.  arvestades, et märkimisväärselt paljusid petitsioone arutatakse petitsioonikomisjoni avalikel koosolekutel; arvestades, et petitsiooni esitajatel on õigus oma petitsioone tutvustada ja sageli osalevad nad aruteludes täiel määral, aidates nii petitsioonikomisjoni tööle aktiivselt kaasa; arvestades, et 2017. aastal arutati petitsioonikomisjoni koosolekutel 208 petitsiooni esitaja osavõtul 248 petitsiooni ja aktiivselt osales ehk sõna võttis 59 petitsiooni esitajat;

P.  arvestades, et teave, mida kodanikud ja elanikud petitsioonides ja petitsioonikomisjoni koosolekutel esitavad ning mida täiendab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja teiste organite antud oskusteave, on petitsioonikomisjoni töö jaoks ülioluline; arvestades, et sotsiaal-majandusliku diskrimineerimise vältimiseks peaks petitsiooni esitajal, kelle petitsiooni arutatakse komisjoni avalikul koosolekul ning kes on valmis arutelus osalema, olema õigus kulude hüvitamisele mõistlikkuse piires;

Q.  arvestades, et 2017. aastal esitatud petitsioonides tõstatatud peamised probleemsed teemad on muu hulgas seotud keskkonnaküsimuste (eelkõige veeprobleemid, jäätmekäitlus ja keskkonnakaitse), põhiõiguste (eelkõige hääleõigus ja lapse õigused), röövitud imikute probleemi, isikute vaba liikumise, sotsiaalküsimuste (töötingimused), diskrimineerimise eri vormide ja rändega;

R.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra läbivaatamine peaks aitama petitsioonimenetlust parandada ning asjakohased eeskirjad peaksid optimeerima petitsioonikomisjoni suutlikkust uurida kodanike tõstatatud probleeme, et tagada petitsiooniõiguse täielik kaitse ja tõhus kasutamine;

S.  arvestades, et 2017. aasta petitsioonidest esitati Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu 69,1 % (878 petitsiooni), samas kui 2016. aastal oli see näitaja 68 % (1067 petitsiooni); arvestades, et see on selgelt kõige levinum esitamisviis ning kui selle osakaal aja jooksul veelgi kasvab, võib petitsioonide esmane käsitlemine muutuda kiiremaks;

T.  arvestades, et nüüd saab petitsioonide kokkuvõtted portaali kiiremini üles laadida: ligikaudu nädal pärast seda, kui petitsioonikomisjon on petitsiooni vastuvõetavuse kohta otsuse teinud; arvestades, et 2017. aasta lõpus loodi võimalus petitsioonidega seotud koosolekute päevakorrad, protokollid ja Euroopa Komisjoni vastused automaatselt üles laadida, nii et need dokumendid on nüüd üldsusele kättesaadavad ja petitsioonikomisjoni töö läbipaistvam; arvestades, et see kõik näitab parlamendi soovi tagada kodanikele interaktiivsem kasutajakogemus ja petitsioonide esitajatega reaalajas suhtlemine; arvestades, et korduma kippuvad küsimused (KKK) ja andmekaitsepõhimõtted vaadati samuti läbi, et need kajastaksid muudatusi kodukorra konfidentsiaalsussätetes; arvestades, et tehti ka tehnilisi parandusi, muu hulgas täiustati otsingufunktsiooni ja loodi petitsiooni esitajatele teavet ja nõu jagav lehekülg, mida lugemata ei saa petitsiooni esitada; arvestades, et edukalt on vastatud ka arvukatele individuaalsetele abipäringutele;

U.  arvestades, et petitsioonikomisjon peab Euroopa kodanikualgatust tähtsaks otse- ja osalusdemokraatia vahendiks, mis, kui seda tõsiselt võtta, peaks võimaldama kodanikel aktiivselt ELi poliitika ja õigusloome kujundamises osaleda;

V.  arvestades, et 2017. aastal toimus neli Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 216a kohast teabekogumiskülastust: üks külastus Rootsi, kus käsitleti ELi kodanike probleeme isikukoodi taotlemisel, kusjuures isikukood on vajalik, et pääseda ligi enamikule ajutiselt Rootsi kolimiseks vajalikele teenustele; üks külastus Hispaaniasse seoses petitsioonidega, milles käsitletakse väiteid, et Franco diktatuuri ajal ja järel rööviti haiglatest vastsündinuid; üks külastus Itaaliasse Tarantosse seoses sealse terasetehase ja kohaliku rafineerimistehase keskkonnamõjuga ja nende tekitatud õhu-, pinnase- ja veesaastega; üks külastus Küprosele Larnacasse seoses linnas hiljuti valminud tööstussadama keskkonna- ja tervisemõjuga;

W.  arvestades, et kodukorra kohaselt vastutab petitsioonikomisjon ka suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, mille ülesanne on uurida kaebusi Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes toimuva haldusomavoli kohta; arvestades, et praegune Euroopa ombudsman Emily O’Reilly tutvustas oma 2016. aasta aruannet petitsioonikomisjoni 30. mai 2017. aasta koosolekul ja et petitsioonikomisjoni iga-aastane raport põhineb omakorda osaliselt ombudsmani aastaaruandel või parlamendile esitatud eriaruannetel, millest viimane käsitles nõukogu otsustusprotsessi läbipaistvust;

X.  arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman, riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased organid ning mille eesmärk on edendada ELi õiguse ja poliitikaga seotud teabe vahetust ja jagada parimaid tavasid;

1.  märgib, et petitsioonikomisjon on ELi kodanikke ja elanikke ning ELi institutsioone ühendav vajalik vahelüli, mille kaudu ELi kodanikud ja elanikud saavad ametlikult teavitada Euroopa Parlamenti ELi õiguse väärkohaldamise juhtumitest ja esitada valitud rahvaesindajatele oma probleeme ja mõtteid, et neid saaks õigel ajal uurida ja lahendada; juhib tähelepanu asjaolule, et petitsioonides osutatud probleemide käsitlemise viisil on kodanikele suur mõju, pidades silmas ELi õiguses sätestatud petitsiooniõiguse austamist ja kodanike arvamust ELi institutsioonidest; tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et petitsioonid võimaldavad tuvastada olukorrad, kus ELi õigust ei järgita, ja neid olukordi uurida, kasutades selleks Euroopa Parlamendi poliitilist kontrolliõigust;

2.  märgib, et petitsioonid on Euroopa Parlamendile ja teistele ELi institutsioonidele nii võimalus kui ka väljakutse, sest tänu nendele astutakse ELi kodanike ja elanikega vahetusse dialoogi, eelkõige juhul, kui ELi õiguse kohaldamine neid otseselt mõjutab ja nad vajavad tõhusat ja mõjusat õiguskaitset; toonitab, et ELi institutsioonid peavad koostöös liikmesriikide ametiasutustega oma vastavate pädevuste piires tegema kõik endast oleneva, et lahendada õigeaegselt ja tõhusalt kodanike poolt petitsioonide kaudu tõstatatud probleemsed küsimused;

3.  rõhutab, kui tähtis on suurendada üldsuse teadlikkust (eelkõige pideva avaliku arutelu ja laiema teabe abil ELi tegeliku pädevuse, liidu toimimise ja selle edasise täiustamise vajaduse kohta), sest see aitab tagada, et kodanikud ja elanikud on otsustusprotsessi etappidega hästi kursis ja võimelised osalema võimalikke reforme puudutavates aruteludes, ning ühtlasi aitab see vältida mõnes vastutustundetus liikmesriigis kasutatavat Brüsseli süüdistamise taktikat; leiab, et laiem avalik arutelu ELi üle ning parem teavitustöö, kodanike harimine ja ELi küsimuste jõuline kajastamine meedias vähendaks vastuvõetamatute petitsioonide arvu, sest kodanikud ja elanikud oleksid ELi pädevustega paremini kursis; märgib, et vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioon võib aidata kaasa poliitika kujundamisele isegi juhul, kui selle teema ei kuulu petitsioonikomisjoni pädevusvaldkonda;

4.  peab vajalikuks tõhustada koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonide ning liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, et tagada sotsiaalse õigluse kõrgemat tasandit saavutada aitavate ning kõigi kodanike majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi täielikult ja tõhusalt kaitsvate ELi õigusaktide vastuvõtmine ja rakendamine; rõhutab, et komisjoni koosolekutel on vaja teha aktiivsemat koostööd liikmesriikide esindajatega ja petitsioonikomisjoni esitatud päringute suhtes on vaja kiiremini järelmeetmeid võtta; nõuab seetõttu, et kõik riikide ja Euroopa tasandi ametiasutused, kes petitsioonidega tegelevad ja nendes käsitletud probleeme lahendavad, näitaksid eelkõige üles suurt pühendumust; märgib taas, et Euroopa Komisjoni vastused paljudele petitsioonidele on olnud pinnapealsed;

5.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kasutaks nõuetekohaselt ära oma volitusi, mis tulenevad tema rollist aluslepingute täitmise järelevalvajana, sest see on kodanike ja Euroopa seadusandjate seisukohast ELi toimimise jaoks ülimalt oluline; nõuab õigeaegset tegelemist rikkumismenetlustega, et lõpetada viivitamata olukorrad, kus ELi õigust ei austata;

6.  kordab, et petitsioonide põhjalikuks käsitlemiseks on hädavajalik teha koostööd teiste parlamendikomisjonidega; märgib, et 2017. aastal edastati teistele parlamendikomisjonidele arvamuse saamiseks 18 petitsiooni ja teavitamise eesmärgil 357 petitsiooni; tunneb heameelt selle üle, et parlamendikomisjonid esitasid petitsioonide kohta 21 arvamust; pooldab parlamendikomisjonide vahelise suhtluse parandamist, et pöörata liidu kodanike tõstatatud probleemidele kohast tähelepanu;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et 21. märtsil 2017. aastal käivitati petitsioonide võrgustik – sellest võtsid osa kõigi parlamendikomisjonide liikmed ning ühtlasi esitleti võrgustiku suuniseid ja anti ülevaade võrgustiku eesmärgist ja selle liikmete rollist; on veendunud, et kui seda tõsiselt võtta, on petitsioonide võrgustik kasulik vahend, mille abil petitsioone parlamendi töös ja seadusloomes paremini käsitleda; rõhutab, kui tähtis on võrgustik, et suurendada parlamendiliikmete teadlikkust kodanike muredest, mille kohta on Euroopa Parlamendile esitatud petitsioon, ning lisaks võimaldab see arutada menetluste parandamisvõimalusi ja jagada parimaid tavasid; rõhutab, et parlamendikomisjonide vaheline tihedam suhtlus võib tõhustada sarnaseid teemasid puudutavate kuulamiste ja parlamendiuuringute korraldamist; ootab, et parlamendi poliitikaosakond C avaldaks uuringu, milles käsitletakse teiste parlamendikomisjonide koostööd petitsioonikomisjoniga; rõhutab, et tõhustatud koostöö parlamendikomisjonidega petitsioonides tõstatatud küsimustes peaks võimaldama Euroopa Parlamendil tagada petitsioonidele paremad ja individuaalsed järelmeetmed ning reageerida palju kiiremini ja tulemuslikumalt kodanike probleemidele, luues lisaväärtust Euroopa Parlamendi tegevuses ning ELi kodanikele, elanikele ja Euroopale tervikuna;

8.  rõhutab, et kodanikud ja elanikud on andnud Brexiti läbirääkimiste eel petitsioonide esitamisega suure panuse; juhib tähelepanu 11. mai 2017. aasta ühisele avalikule kuulamisele, mille korraldasid petitsioonikomisjon, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, põhiseaduskomisjon ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjon kodanike ja elanike õiguste kohta pärast Brexitit, eesmärgiga tagada, et kõnealused õigused oleksid Brexiti läbirääkimistel Euroopa Parlamendi üks põhiprioriteete;

9.  leiab, et selleks, et tagada petitsioonide käsitlemisel täielik järjepidevus, peaks petitsioonikomisjonile ning komisjoni sekretariaadile eraldama rohkem vahendeid; rõhutab, et tänu 2016. aasta jaanuaris petitsioonikomisjonis vastu võetud suunistele on petitsioonide käsitlemine ja otsustusprotsess muutunud läbipaistvaks ja selgeks;

10.  tuletab meelde, et petitsioone käsitletakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227, milles on sätestatud, et igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub liidu tegevusvaldkondadesse; tuletab meelde, et petitsioonide menetlemise kord on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorras;

11.  leiab, et loobumine kodanike kaebuste, sealhulgas üksikjuhtumeid käsitlevate kaebuste põhjalikust ja kiirest uurimisest Euroopa Komisjoni 2016. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“(1) esitatud lähenemisviisi raames võib takistada võimalike süsteemsete puudujääkide kiiret tuvastamist ning muuta tavapäraseks olukorra, kus korraga rikutakse kodanike mitmeid eri õigusi, sest põhimõtteliselt jääb ELi õiguse võimalike rikkumiste jälgimine (välja arvatud süsteemsete rikkumiste korral) liikmesriikide kohtute ülesandeks; leiab, et selle käsituse tõlgendamises on liiga palju ebamäärasust, ning peab sellist lähenemisviisi eriti kahjulikuks keskkonnaalaste õigusaktide puhul; peab seda ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise varasema lähenemisviisiga võrreldes tagasilanguseks ja aluslepingute täitmise järelevalvaja kohustustest kõrvalehoidmiseks;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et ebakindlaid töötingimusi puudutavate petitsioonide käsitlemise raames on mitmes liikmesriigis tuvastatud paljusid töötajaid puudutanud lubamatuid ja diskrimineerivaid tavasid, kusjuures paljudel juhtudel on ilmnenud ka tõhusate ennetusmehhanismide ja karistuste puudumine; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjonil on tekkinud tõsised viivitused teatavates liikmesriikides esinevate ELi tööõiguse rikkumist käsitlevate juhtumite menetlemisel, mistõttu on töötajate õiguste rikkumine saanud aastaid jätkuda;

13.  kordab komisjonile esitatud üleskutset teavitada petitsioonikomisjoni süstemaatiliselt käimasolevatest ELi katseprojektidest ja rikkumismenetlustest, mis on seotud petitsioonidega, ning nõuab uuesti juurdepääsu menetluste käigus vahetatud dokumentidele, kui menetlused on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga lõpetatud, eriti kui neid alustati täielikult või osaliselt petitsioonide alusel; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon lõi 2014. aastal keskse platvormi rikkumisi käsitlevate otsuste avaldamiseks;

14.  ootab, et Euroopa Komisjoni esindatakse petitsioonikomisjoni avalikel aruteludel alati nõuetekohaselt, nimelt kõrgete ametnike poolt, kes võivad anda täiendavat teavet ja vastata petitsiooni esitajate ja Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele vajaduse korral laiemalt kui varasemas kirjalikus vastuses;

15.  tunneb heameelt selle üle, et petitsioonikomisjon tõstatab kooskõlas kodukorra artikli 216 lõikega 2 täiskogul järjest rohkem küsimusi (suuliselt vastatavate küsimuste, resolutsioonide või lühikeste resolutsiooni ettepanekute kaudu); juhib tähelepanu oma resolutsioonidele, mis võeti vastu pärast petitsioonikomisjoni 2016. aasta tegevust käsitleva raporti(2), Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitleva aruande(3) ja ELi kodakondse 2017. aasta aruande(4) avaldamist; juhib tähelepanu oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonile ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul(5);

16.  võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni poolt üksi või koostöös teiste parlamendikomisjonidega 2017. aastal korraldatud kuulamised mitmesugustel eri teemadel, nagu võitlus diskrimineerimise vastu ja vähemuste kaitse 4. mail, ELi kodanike olukord ja õigused Ühendkuningriigis pärast Brexitit 11. mail (koos tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga), kodanike usu ja usalduse taastamine Euroopa projekti vastu 22. juunil, kodakondsusetus 29. juunil (koos kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga), Euroopa kodanikualgatus „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ 20. novembril ning ajutise töölepingu või ebakindlas töösuhtes olevate töötajate õiguste kaitse 22. novembril; tunneb samuti heameelt selle üle, et 12. oktoobril 2017 toimus iga-aastane seminar puuetega inimeste õiguste kaitse kohta;

17.  märgib, et petitsioonikomisjon esitas Euroopa Parlamendi raportitesse lisamiseks petitsioonides tõstatatud küsimuste kohta mitmesuguseid arvamusi – näiteks raportite kohta, milles käsitletakse Euroopa ligipääsetavuse akti(6), institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe tõlgendamist ja rakendamist(7), Brüsseli IIa määrust(8), Marrakechi lepingut(9), ELi õiguse kohaldamise järelevalvet 2015. aastal(10), taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist(11), puudega inimesi käsitlevat Euroopa strateegiat(12), aruannet põhiõiguste olukorra kohta ELis 2016. aastal(13) ja kodanikualgatust käsitleva määruse (EL) nr 211/2011 läbivaatamist(14);

18.  märgib, et 2017. aastal tekitasid petitsioonide esitajatele kõige rohkem muret keskkonnaküsimused; juhib tähelepanu 2017. aasta novembris avaldatud Eurobaromeetri eriuuringu nr 468 tulemustele(15), millest nähtub, et keskkond on ELi kodanike jaoks üks suuremaid mureküsimusi; rõhutab, et tähtis on täita ELi kodanike ja elanike ootused nõuetekohaste keskkonnaalaste õigusaktide vallas ja rakendada vastu võetud eeskirju ja poliitikat; peab kahetsusväärseks petitsioonidest ilmnevat tõsiasja, et keskkonnaalaseid eeskirju ei rakendata liikmesriikides alati nõuetekohaselt; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja tagaks koos liikmesriikidega ELi õiguse nõuetekohase rakendamise;

19.  kordab, et Euroopa Komisjon peab tagama täpsete ja igakülgsete analüüside tegemise liikmesriikide selliste keskkonnahinnangute vastavuse kohta ELi õigusele, mis on seotud lubade andmisega niisuguste taristuprojektide elluviimiseks, millega seoses on kodanikud väljendanud petitsioonide abil muret tõsise ohu pärast inimeste tervisele ja keskkonnale;

20.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mitmes liikmesriigis esinevad õhukvaliteediga seotud probleemid, millele kodanikud on oma petitsioonide kaudu tähelepanu pööranud, üha süvenevad nende 43 miljoni diiselmootoriga saastava sõiduki ringiliikumise tõttu, mis ei vasta ELi tüübikinnitust ning väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heidet käsitlevatele eeskirjadele;

21.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni tööle puuetega inimeste probleeme käsitlevate petitsioonide valdkonnas; märgib, et 2017. aastal esitati puuetega inimeste probleeme käsitlevaid petitsioone vähem; rõhutab, et puuetega inimeste põhiprobleemide hulka kuuluvad transpordi kättesaadavus, juurdepääs tehiskeskkonnale ja diskrimineerimine, eelkõige tööturul; märgib, et erilist tähelepanu pöörati petitsioonidele, milles käsitleti puuetega inimeste probleeme (näiteks puuetega isikuid hooldavate omaste toetusi) ja Marrakechi lepingu kiiret ratifitseerimist, rakendamist ja kohaldamist;

22.  rõhutab, et petitsioonikomisjon kaitseb ELi raamistikus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimist; juhib tähelepanu 12. oktoobril 2017 petitsioonikomisjoni koosolekul toimunud seminarile, kus käsitleti puuetega inimeste õiguste kaitset ja esitleti kaasava hariduse teemalist uuringut; nõuab, et ELi institutsioonid näitaksid selles küsimuses eeskuju ja tagaksid, et riikide ametiasutused rakendavad valdkonna õigusakte viivitamata ja nõuetekohaselt;

23.  juhib tähelepanu oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonile ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul; kordab Euroopa Komisjonile tehtud üleskutset selgitada, ajakohastada ja laiendada suuniseid direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks, et võtta arvesse eeskätt Euroopa Liidu Kohtu hiljutisi otsuseid kohtuasjades C‑456/12 ja C‑457/12; soovitab kasutada ülevõtmise rakenduskavasid, et tagada täielik ja nõuetekohane kohaldamine; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid direktiivi 2004/38/EÜ ning Euroopa Liidu Kohtu praktikat isikute vaba liikumise küsimuses, kuna vastasel juhul rikutakse otseselt ELi kodanike põhiõigust;

24.  tunnustab laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma tööd petitsioonikomisjonis ja võtab teadmiseks töörühma 3. mail 2017. aastal vastu võetud lõpliku aruande ja soovitused; usub kindlalt, et Euroopa Komisjon, nõukogu ja liikmesriigid peavad võtma töörühma lõpparuandes esitatud soovituste osas sidusaid ja tõhusaid järelmeetmeid; palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel täita ELi õigusakte ning edendada ja parandada tõhusalt piiriülest koostööd perekonnaasjades, koolitades kohtunikke ja spetsialiste, jagades teavet õigusabi kohta ning pakkudes kakskeelsete juristide teenuseid;

25.  kordab oma arvamust, et ELi põhiõiguste harta artikli 51 liiga kitsas või ebajärjekindel tõlgendamine põhjustab kodanike võõrdumist EList; palub komisjonil pakkuda välja meetmed, millega tagada artikli 51 sidus ja laialdane kohaldamine;

26.  ärgitab komisjoni nõudma, et liikmesriigid leiaksid viisi hoida ära ELis vabalt liikuvate ja elavate ELi kodanike ja pikaajaliste elanike ilmajäämine hääle- ja valimisõigusest; on pettunud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu eelnõus ei viidata kodanike poliitilistele õigustele;

27.  rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus peaks olema läbipaistev ja tõhus, et see saaks olla tähtis kodanikuaktiivsuse ja ühiskondlikus elus osalemise vahend; peab kahetsusväärseks, et see ei ole varem nii olnud ning et varasematel edukatel algatustel ei ole olnud ühtegi konkreetset seadusandlikku väljundit; võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 13. septembril 2017. aastal avaldatud ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta(16); juhib tähelepanu värskeimale edukale kodanikualgatusele „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“; juhib tähelepanu 20. novembril 2017. aastal Euroopa Parlamendis sellel teemal toimunud avalikule kuulamisele; ootab Euroopa Komisjonilt selle sisule reageerimist; kinnitab petitsioonikomisjoni tahet osaleda ennetavalt edukate algatuste kohta avalike kuulamiste korraldamises; kohustub pidama selle kaasava protsessi tõhusust institutsioonide tasandil esmatähtsaks ning tagama asjakohased seadusandlikud järelmeetmed;

28.  rõhutab, et nii Euroopa kodanikualgatust käsitleval avalikul kuulamisel „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ kui ka samateemaliste petitsioonide käsitlemisel selgus, et ELis ei ole sellistele ainetele nagu glüfosaat, geneetiliselt muundatud organismid ja pestitsiidid kasutusloa andmise menetlused olnud alati sõltumatud ja piisavalt läbipaistvad, samuti on nendega seoses esinenud ebatäpsusi teaduslike tõendite kogumisel ja hindamisel;

29.  juhib tähelepanu loomade heaolu käsitlevate petitsioonide suurele arvule; juhib tähelepanu uuringule „Animal Welfare in the European Union“ (Loomade heaolu Euroopa Liidus) ja seda käsitlevale ettekandele petitsioonikomisjoni 23. märtsi 2017. aasta koosolekul, millele järgnes arutelu mitme samateemalise petitsiooni kohta; peab väga oluliseks uue ELi tasandi strateegia koostamist, et kaotada kõik lüngad, ühtlustada õigusakte ning tagada selge ja kõikehõlmava, täielikult ELi toimimise lepingu artikli 13 nõuetele vastava õigusraamistiku abil loomade heaolu täielik ja tõhus kaitse, muu hulgas transportimise ajal;

30.  rõhutab, kui olulist osa täidab siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), mille abil saavad kodanikud ja ettevõtjad väljendada oma muret ELi õiguse rikkumiste pärast teiste liikmesriikide avaliku sektori asutustes; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles edendama SOLVITit, et muuta see kodanike jaoks kasulikumaks ja nähtavamaks; väljendab sellega seoses heameelt SOLVITi võrgustiku tugevdamise tegevuskava üle, mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta mais; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamendile tegevuskavaga saavutatust aru andma;

31.  rõhutab, et petitsioonide portaali on oluline edasi arendada ning see tuleb muuta kergesti juurdepääsetavaks kahepoolseks suhtluskanaliks ja interaktiivseks vahendiks, mille kaudu liikmesriikide kodanikud pääsevad juurde petitsioone ja nende käsitlemist puudutavale olulisele teabele ning mis pakub kontakteerumisvõimalusi ja kus on olemas teemarühmad, mis võimaldavad jagada dokumente ja häid tavasid; rõhutab vajadust vähendada veelgi petitsioonide töötlemisega seotud halduskoormust; toonitab, et portaalil on ka petitsioonide avaliku registri funktsioon; kordab, et portaali tehnilist võimsust tuleb suurendada, sest see on petitsiooniprotsessi sujuvaks toimimiseks hädavajalik; rõhutab vajadust suurendada suhtlust petitsioonide esitajatega, teavitades neid nende keeles nende esitatud petitsioonide menetlemise etappidest; leiab, et inimestel, kes on petitsiooni toetanud või selle vastu huvi üles näidanud, on õigus saada samasugust tagasisidet ja teavet nagu petitsiooni esitajal, eelkõige seoses Euroopa Parlamendis toimuvate arutelude või Euroopa Komisjoni vastustega; kordab taas, kui oluline on teha rohkem jõupingutusi selleks, et tagada petisioonide esitajate kohalolu, kui nende petitsioone komisjonis arutatakse;

32.  nõuab sihipärasemat ja aktiivsemat pressi- ja teabeteenust ning aktiivsemat tegevust sotsiaalmeedias, et petitsioonikomisjoni tegevus üldsuse muredele paremini vastaks;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või nendega samaväärsetele pädevatele organitele.

(1) ELT C 18, 19.1.2017, lk 10.
(2) ELT C 369, 11.10.2018, lk 105.
(3) ELT C 356, 4.10.2018, lk 77.
(4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 11.
(5) ELT C 263, 25.7.2018, lk 98.
(6) 24. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(7) 24. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(8) 25. aprillil 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(9) 24. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud arvamused.
(10) 22. märtsil 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(11) 7. septembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(12) 7. septembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(13) 22. novembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(14) 7. septembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(15) Aruanne Eurobaromeetri eriuuringu nr 468 („Euroopa kodanike suhtumine keskkonda“) kohta, november 2017, http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/SPECIAL/surveyKy/2156.
(16) ELT L 65, 11.3.2011, lk 1.

Õigusalane teave