Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2089(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0425/2018

Esitatud tekstid :

A8-0425/2018

Arutelud :

PV 14/01/2019 - 23
CRE 14/01/2019 - 23

Hääletused :

PV 15/01/2019 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0005

Vastuvõetud tekstid
PDF 158kWORD 63k
Teisipäev, 15. jaanuar 2019 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Isejuhtivad autod Euroopa transpordisektoris
P8_TA(2019)0005A8-0425/2018

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon isejuhtivate autode kohta Euroopa transpordisektoris (2018/2089(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 17. mai 2018. aasta teatist „Teel automatiseeritud liikuvuse suunas: ELi strateegia tuleviku liikuvuse jaoks“ (COM(2018)0283),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016)0766),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G(1),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8‑0425/2018),

A.  arvestades, et ühendatud ja automatiseeritud liikuvust käsitlev ELi strateegia on tihedalt seotud komisjoni poliitiliste prioriteetidega, eelkõige nendega, mis sisalduvad töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni, keskkonna ja kliimamuutuste, puhta ja turvalise liikuvuse ja transpordi, liiklusohutuse ja liiklusummikute vähendamise, digitaalse ühtse turu ning energialiidu tegevuskavas;

B.  arvestades, et tehnoloogia kiirel arengul nii transpordi- kui ka robootika ja tehisintellekti valdkonnas on majandusele ja ühiskonnale märkimisväärne mõju; arvestades, et autonoomsed sõidukid muudavad oluliselt meie igapäevaelu, määravad ülemaailmse maanteetranspordi tuleviku, vähendavad transpordikulusid, parandavad liiklusohutust, suurendavad liikuvust ja vähendavad keskkonnamõju; arvestades, et maanteetranspordi sektor võib avada ukse uutele transporditeenustele ja -liikidele, millega rahuldab kasvavat nõudlust individuaalse liikuvuse ja kaubaveo järele ning võib koguni aidata revolutsioneerida linnaplaneerimist;

C.  arvestades, et kooskõlas eesmärgiga viia hukkunute arv nullini tahab komisjon, et ühes aastas liikluses hukkunute arv oleks ELis 2020. aastal poole väiksem kui 2010. aastal; arvestades, et hukkunute ja vigastatute koguarvu vähenemine on hiljuti peatunud, sest 2016. aastal kaotas ELi maanteedel elu enam kui 25 000 inimest ja raskelt vigastada sai veel 135 000 inimest; arvestades, et meie linnades on suured liikuvusega seotud probleemid, mida halvendavad veelgi saaste ja kliimamuutused;

D.   arvestades, et on juba tõendatud, et täiustatud juhiabisüsteemid, nagu näiteks sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus ja automaatne hädapidur, parandavad liiklusohutust ja vähendavad ränkade õnnetuste arvu;

E.  arvestades, et valdav osa liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikest eksimustest ja seetõttu on tingimata vaja vähendada selliste õnnetuste võimalusi, nõudes ohutust parandavate kõrgetasemeliste sõidukisüsteemide kasutamist, säilitades samas isikliku liikuvuse;

F.  arvestades, et ELis möödunud kümnendil kogetud positiivne areng liiklusohutuse valdkonnas on aeglustunud; arvestades, et endiselt pärineb suur osa transpordisektori tekitatavast kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitest maanteetranspordist;

G.  arvestades, et transpordivajadused nii reisijate kui ka kaubaveo osas kasvavad üle kogu maailma olukorras, kus valitseb suurem teadlikkus meie planeedi ressursside piiratusest, ning arvestades, et seetõttu muutub transpordi tõhusus üha olulisemaks;

H.  arvestades, et EL peaks edendama ja arendama edasi digitaaltehnoloogiaid automatiseeritud liikuvuse jaoks, et korvata inimlikke eksimusi ning vähendada liiklusõnnetusi ja -surmasid;

I.  arvestades, et automatiseerimine ja uue tehnoloogia kasutuselevõtt suurendab transpordi ja transpordisüsteemide ohutust ning kõrvaldab mõned sellega seotud inimtegurid; arvestades, et automatiseerimise kõrval tuleks arvesse võtta eri liikmesriikide transpordisüsteemide mitmekesisust ja seisukorda; arvestades, et enne kui saab hakata automatiseerima, tuleb ehitada uusi transpordisüsteeme ja varustada nii uued kui ka olemasolevad transpordisüsteemid piisavate turvaelementidega;

J.  arvestades, et on olemas automatiseeritustasemed ning tasemed 1 ja 2 on juba turul, kuid tingimuslik ja kõrge ning täieliku automatiseerituse tase (kui sõiduk muutub isejuhtivaks) muutuvad eeldatavasti kättesaadavaks alles aastatel 2020–2030, ning arvestades, et seetõttu on juhiabisüsteemid olulised võimaldava tehnoloogiana teel täieliku automatiseerituseni;

K.  arvestades, et olemasolevate tehnoloogiate parandamiseks ning turvalise ja aruka transporditaristu rakendamiseks on vaja investeerida nii uurimisetappi kui ka järgnevase arendusetappi;

L.  arvestades, et mitmed maailma riigid (nt USA, Austraalia, Jaapan, Korea ja Hiina) liiguvad kiiresti nii ühendatud kui ka automatiseeritud liikuvuse turul kättesaadavaks tegemise suunas; arvestades, et Euroopa peab reageerima palju ennetavamalt kiirele arengule selles sektoris, ergutama algatuste tegemist ja edendama rangemaid ohutusnõudeid kõigi liikluses osalejate jaoks, kes reisivad merel, veeteedel, maanteel, õhus või raudteel või kasutavad segaliigilist transporti;

M.  arvestades, et komisjoni prognoosi kohaselt kasvab uus, automatiseeritud ja andmesideühendusega sõidukite turg hüppeliselt ning 2025. aastaks on ELi autotööstuse tulu ületanud 620 miljardi euro ja ELi elektroonikasektori tulu 180 miljardi euro piiri;

N.  arvestades, et Amsterdami deklaratsioonis (2016) antakse ülevaade liikmesriikide, komisjoni ja tööstuse vahelisest koostööst ühendatud ja automatiseeritud juhtimise valdkonnas;

O.  arvestades, et autonoomne transport hõlmab kõiki kaugjuhitavaid, automatiseeritud ja autonoomseid maantee-, raudtee-, lennu-, mere- ja siseveetranspordi liike;

P.  arvestades, et komisjoni teatis automatiseeritud liikuvuse suunas liikumise kohta kujutab endast olulist vaheetappi ühendatud ja automatiseeritud liikuvust käsitlevas ELi strateegias;

Q.  arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata autonoomsele liikuvusele, võttes arvesse, et täielikult autonoomsed sõidukid toovad märgatavat kasu liiklusohutusele ja on võimelised töötama ilma ühendatud funktsioonideta; arvestades, et tugifunktsioonid ja -teenused võivad endiselt nõuda digitaalset suhtlust;

R.  arvestades, et autonoomsete sõidukite kasutuselevõtt, mida oodatakse juba 2020. aastal, toob endaga kaasa olulist kasu, kuid sellega kaasnevad ka mitmed uued ohud, eelkõige seoses liiklusohutuse, tsiviilvastutuse ja kindlustuse, küberturvalisuse, intellektuaalomandiõiguste, andmekaitse ja andmetele juurdepääsu küsimustega, tehnilise taristu, standardimise ja tööhõivega; arvestades, et on võimatu ennustada autonoomse liikuvuse kogu pikaajalist mõju töökohtadele ja keskkonnale; arvestades, et äärmiselt oluline on tagada, et ELi õigusraamistik on sobilik nendele probleemidele asjakohaselt reageerimiseks, ning suurendada üldsuse teadlikkust autonoomsetest sõidukitest ja nende heakskiitmist üldsuse poolt;

S.  arvestades, et kõnealuste tehnoloogiate kasutamisega seotud eetiliste küsimuste tõttu tuleb välja töötada suunised tehisintellekti kasutamiseks ning garantiisüsteemid, millega tagada tekkivate eetiliste probleemide sidus käsitlemine;

Üldpõhimõtted

1.  tervitab komisjoni teatist automatiseeritud liikuvuse suunas liikumise kohta, milles sätestatakse lähenemisviis, mille eesmärk on muuta EL maailma liidriks automatiseeritud liikuvuse jaoks ohutute süsteemide kasutuselevõtmises, suurendades liiklusohutust ja tõhusust, võideldes liiklusummikute vastu, vähendades energiatarbimist ja transpordist tulenevaid heitkoguseid ning loobudes järk‑järgult fossiilkütuste kasutamisest;

2.  tunnustab komisjoni ja liikmesriikide esialgseid samme tuleviku automatiseeritud liikuvuse osas ja tunnustab seadusandlikke algatusi, mis on seotud intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga(3) ning maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise direktiivi(4) ja mootorsõidukite üldise ohutuse määruse(5) kavandatud läbivaatamistega;

3.  kinnitab koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C‑ITS) olulist rolli ühenduvuse pakkumisel Ameerika Autoinseneride Ühingu (SAE) 2., 3. ja võimaluse korral 4. taseme automatiseeritud/autonoomsete sõidukite jaoks; ergutab liikmesriike ja tööstusharu C‑ITSi ulatuslikumalt rakendama ning kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike ja tööstusharu C‑ITSi teenuste kasutuselevõtmisel, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning InvestEU programmi kaudu;

4.  rõhutab kõigi autonoomsete maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi liikide innovatsioonipotentsiaali; rõhutab vajadust, et Euroopa osalised ühendaks jõud, et saavutada ja säilitada üleilmne juhtpositsioon autonoomse transpordi valdkonnas; märgib, et edasiminek autonoomse liikuvuse alal, eriti maanteetranspordi valdkonnas nõuab paljude Euroopa majandussektorite, sealhulgas autotööstus- ning digisektori sünergilist koostööd;

5.  tunnistab automatiseeritud liikuvuse märkimisväärset potentsiaali paljude sektorite jaoks, pakkudes uusi ärivõimalusi idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning tööstusharu ja ettevõtjate jaoks tervikuna, eriti uute liikuvusteenuste ja tööhõivevõimaluste loomise mõttes;

6.  rõhutab vajadust töötada välja autonoomsed sõidukid, mis on ligipääsetavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

7.  kutsub komisjoni üles esitama strateegiat, eelkõige seoses andmete, andmetele juurdepääsu ja küberturvalisusega, nagu on kirjas Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta resolutsioonis koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta, mis tagaks tehnoloogianeutraalse, turukõlbliku lähenemisviisi; tunnustab võimalusi, mida pakuvad komisjoni tulevased soovitused sõidukisisestele andmetele ja ressurssidele juurdepääsu kohta;

8.  kinnitab vajadust uurida seadusandlikke meetmeid selleks, et tagada teatavate kolmandast isikust üksuste õiglane, turvaline, reaalajas ja tehnoloogianeutraalne juurdepääs sõidukisisestele andmetele; on seisukohal, et selline juurdepääs peaks võimaldama lõppkasutajatel ja kolmandatel isikutel digiteerimisest kasu saada ning edendama võrdseid võimalusi ja turvalisust sõidukisiseste andmete salvestamisel;

9.  märgib, et seoses tehisintellekti kasutamisega autonoomses liikuvuses tekivad samasugused intellektuaalomandiõigustega ja vastavate kasutusõigustega seotud küsimused kui muudes valdkondades, näiteks seoses tehisintellekti enda poolt loodud koodide, andmete ja leiutiste omandi- või kasutusõigustega; on siiski seisukohal, et nendele küsimustele tuleks leida võimalikult üldised lahendused;

10.  juhib tähelepanu vajadusele tagada autonoomse liikuvuse reguleerimiseks uue õigusraamistiku koostamisel see, et võimalikud takistused tehnoloogia arengu, teadus- ja uuendustegevuse edendamisel saab ületada;

11.  juhib tähelepanu sellele, et komisjoni teatises automatiseeritud liikuvuse suunas liikumise kohta puuduvad analüüsid ja ettepanekud autonoomsete sõidukite kohta kõigis transpordiliikides; kutsub komisjoni üles tagama liigipõhised analüüsid ja strateegiad, sealhulgas mitmeliigilise transpordi ja liikuvuse valdkonnas;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlmama autonoomse sõidukijuhtimise poliitikaga ka ühistransporti ning laiendama oma visiooni kõikidele transpordiliikidele;

13.  väljendab heameelt nõukogu isejuhtivaid autosid käsitlevatel kõrgetasemelistel kohtumistel tehtud töö üle ja soovib näha, et seda tööd laiendataks nii, et see käsitleks ka muid transpordiliike kui maanteetransport;

14.  rõhutab, et sõidukite ja taristu (nt liiklusmärgid, teemärgistus, signaalimissüsteemid ja C‑ITS) tehnilised standardid tuleks arendada välja ja ühtlustada rahvusvahelisel, ELi ja riiklikul tasandil, tuginedes olemasolevale tööle ja foorumitele, et vältida dubleerimist, lähtudes avatud, läbipaistva ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi, liiklusohutuse suurendamise ning tõrgeteta piiriülese koostalitlusvõime tagamise põhimõttest;

15.  märgib, et usaldusväärsed sõidukisisesed ja marsruudiandmed on nii ühtses Euroopa transpordipiirkonnas autonoomse ja ühendatud juhtimise kui ka lõppkasutajate jaoks konkurentsivõimeliste teenuste saavutamise peamised alustalad; kutsub komisjoni seetõttu üles tagama, et selliste andmete kasutamise takistused kõrvaldatakse ja sellega seoses pannakse paika stabiilne õigusraamistik enne 1. jaanuari 2020, tagades liikmesriikides andmete ühesuguse kvaliteedi ja kättesaadavuse;

16.  märgib, et nii kasutajate kui ka sidusrühmade jaoks on vaja kiiresti tagada õiguskindlus seoses autonoomsete sõidukite vastavusega peamistele olemasolevatele õigusaktidele, eriti e-privaatsuse direktiivile ja isikuandmete kaitse üldmäärusele(6); palub komisjonil täpsustada, millist autonoomsete sõidukite tekitatud teavet tuleb käsitleda avatud andmetena ja teha see kättesaadavaks reaalajas, ning millist tuleb käsitleda konfidentsiaalsena;

17.  toonitab, kui oluline on tagada, et kasutajatel oleks kontroll nii isikuandmete kui ka sõidukisiseste andmete üle, mida autonoomsed sõidukid tekitavad, koguvad ja edastavad, ning juurdepääs neile andmetele; rõhutab, et tarbijatele tuleb pakkuda maksimaalsel tasemel küberkaitset;

18.  rõhutab autonoomsete sõidukite tekitatud, kogutud ja edastatud andmete koguse eeldatavat tohutut suurenemist ning rõhutab vajadust kasutada neid andmeid, eelkõige isikustamata ja anonüümitud andmeid autonoomsete sõidukite kasutuselevõtu hõlbustamiseks ja uute liikuvuslahenduste raamistikus innovatsiooni edasiarendamiseks; juhib tähelepanu, et privaatsuse ja autonoomsete sõidukite tekitatud tundlike andmete kaitsmine peab olema absoluutne prioriteet;

19.  rõhutab, et täisautonoomsed või ulatuslikult automatiseeritud sõidukid on kaubanduses kättesaadavad lähiaastatel ning et võimalikult kiiresti tuleb panna paika asjakohased õigusraamistikud, mis tagavad nende ohutu käitamise ja sätestavad selge vastutust reguleeriva korra, et tegeleda sellega kaasnevate muudatuste, sealhulgas autonoomsete sõidukite ja taristu ning teiste kasutajate koostoimega;

20.  märgib, et olemasolevad vastutust käsitlevad eeskirjad, näiteks nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(7) (tootevastutuse direktiiv) ning 16. septembri 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta(8) (liikluskindlustuse direktiiv), ei ole koostatud selliste probleemide käsitlemiseks, mida tekitab autonoomsete sõidukite kasutamine, ning rõhutab, et üha rohkem on tõendeid, et praegune õigusraamistik (eriti mis puudutab vastutust, kindlustust, registreerimist ja isikuandmete kaitset) ei ole enam piisav ega adekvaatne, arvestades sõidukite suurenevast automatiseeritusest, ühenduvusest ja keerukusest tulenevaid uusi ohte;

21.  on seisukohal, et sektoris toimuvaid dünaamilisi tehnoloogilisi muutusi arvesse võttes on vaja täpsustada, kes peaks kandma kahju täisautonoomsete sõidukite põhjustatud õnnetuste korral, ning kui autonoomsuse tase on selline, et sõiduk suudab toimida kas täisautonoomselt või võib seda juhtida sõidukijuht, tuleb vähimagi kahtluseta sätestada, kes on iga konkreetse stsenaariumi puhul vastutav pool; rõhutab, et eriti tuleb uurida, kas arvamus, et väga väike osa kõigist õnnetustest on seni olnud tingitud tehnilistest teguritest, õigustaks vastutuse panemist tootjale ja selle sidumist hooletusest sõltumatu riskitegurina lihtsalt autonoomse sõiduki turule toomisest tuleneva riskiga; rõhutab ka, et lisaks tuleb uurida, kas seda vastutuse muutumist saab piisavalt tasakaalustada sõidukiomaniku eriliste liiklusohutuskohustustega ja sõidukijuhi suhtes igal juhul kehtivate juhendamiskohustustega; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema põhjalikku hindamist, kohandama kehtivat ELi õigusraamistikku ja vajaduse korral kehtestama uued eeskirjad, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks vastutus ja kohustused; palub komisjonil ka hinnata ja jälgida võimalust võtta kasutusele ELi lisavahendid, et pidada sammu arengutega tehisintellekti valdkonnas;

22.  väidab, et globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) põhistel tehnoloogiatel ja Galileo projektil on oluline roll parda- ja võrgu digitaalsüsteemide koostoime ja koostalitlusvõime parandamisel; nõuab, et ülejäänud satelliidid niipea kui võimalik valmis ehitataks ja orbiidile saadetaks, et Euroopa positsioneerimissüsteemi Galileo saaks kasutada automatiseeritud sõidukite positsioneerimise vaikesüsteemina;

23.  märgib, et üldine juurdepääs automatiseeritud liikuvuse tehnoloogiatele ei ole ilma kiire interneti ja 5G‑võrkudeta võimalik; avaldab kahetsust, et on olemas piirkondi, kus praeguse põlvkonna 4G‑võrgu kasutuselevõtt ei vasta endiselt ootustele, eriti maapiirkondades;

Maanteetransport

24.  tuletab meelde GEAR 2030 lõpparuandes pakutud inimene-masin kasutajaliidese juhtpõhimõtetes sisalduvaid uusi ohutuseeskirju;

25.  rõhutab vajadust kohandada liiklusohutust käsitlevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE), ELi ja liikmesriikide tasandi õigusaktid võimalikult kiiresti tehnoloogiliste uuenduste ja isejuhtivate autode toetamiseks sobivaks, et vähendada inimlike eksimuste, liiklusõnnetuste ja liiklussurmade arvu;

26.  rõhutab uue kõrgeid sihte seadva mootorsõidukite üldise ohutuse määruse vastuvõtmise tähtsust, võttes arvesse, kui suur lühiajaline elude säästmise potentsiaal on selliste uute sõiduki ohutustehnoloogiate kohustuslikul paigaldamisel, mida hakatakse tulevikus kasutama ka ühendatud ja automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtuks;

27.  tuletab meelde, et ühendatud ja automatiseeritud sõidukite arendamist on suures osas tagant tõuganud tehnoloogia; rõhutab vajadust uurida ja tunnustada ühendatud ja automatiseeritud sõidukite arendamise inim- ja ühiskondlikke aspekte ning tagada, et nende kasutuselevõtul austatakse täielikult ühiskondlikke, humaanseid ja keskkonnaalaseid väärtusi ja eesmärke;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, pidades silmas liikuvuse tähtsust ELis, saavutama ühist seisukohta ja tegema koostööd selleks, et EL saaks võtta ja säilitada juhtrolli automatiseeritud sõidukite rahvusvahelises tehnilises ühtlustamises UNECE ja Viini konventsiooni raames, eelkõige UNECE sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (töörühm 29) ning automatiseeritud/autonoomsete ja ühendatud sõidukite töörühma kõigis aruteludes;

29.  rõhutab, et turujärelevalve menetlused, mida automatiseeritud sõidukite suhtes kogu nende kasutusaja jooksul kasutatakse, peaksid olema võimalikult palju ühtlustatud, läbipaistvad ja kontrollitavad, sh piiriülesed katsed, mida tehakse avatud teedel ja tegelikes juhtimisoludes, ning korrapärased tehnoülevaatused;

30.  rõhutab vajadust selgete õigusaktide järele, mis korrapäraselt läbi vaadatakse, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja ühtlustatakse ning millega kohustatakse paigaldama sündmussalvestid kooskõlas läbivaadatud üldise ohutuse määrusega, et parandada õnnetuste uurimist ning täpsustada ja võimaldada võimalikult kiiresti vastutusega seotud küsimuste käsitlemist; märgib, et need sündmussalvestid on vajalikud selleks, et teha õnnetuse korral kindlaks õnnetuse eri osaliste vastutus;

31.  rõhutab vajadust kaasata kaitsesüsteemid kohe alates üleminekuetapist, kus automatiseeritud sõidukid eksisteerivad kõrvuti täiesti ühendamata ja automatiseerimata sõidukitega; rõhutab juhiabisüsteemide olulisust sammuna täielikult automatiseeritud sõidukijuhtimise suunas, et isegi praegu vältida liiklusõnnetusi aktiivsete ohutussüsteemide abil või leevendada õnnetuste raskust passiivsete ohutussüsteemide abil;

32.  kutsub liikmesriike üles pakkuma ohutut ja kvaliteetset maanteetaristut, mis lihtsustab automaatsete ja autonoomsete sõidukite kasutamist;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõik süsteemid, mis sisaldavad digitaalselt edastatud liiklusinfot, oleksid koostalitlusvõimelised;

34.  rõhutab esilekerkivaid probleeme, mis on seotud kasutaja rahuloluga teatavat juhi sekkumise taset nõudvate sõidukite kasutamisel; nõuab liiklusohutuse alastes õigusaktides „täiustatud juhiabisüsteemidega sõidukite“ (SAE 1.–3. tase) ja „automatiseeritud sõidukite“ (SAE 4.–5. tase) mõistete paremat selgitamist ja neile esitatavate nõuete eristamist ning täiendavate uuringute tegemist 3. taseme automatiseeritud sõidukite teostatavuse ja ohutuse kohta, eelkõige seoses juhile sekkumise vajadusest märku andmise küsimusega ja sekkumise hilinemisest tuleneda võivate ohtudega;

35.  kutsub komisjoni üles sätestama selged eetilised suunised, mis käsitlevad tehisintellekti;

36.  palub komisjonil töötada välja vastutuskriteeriumid ja kaitsesüsteemid inimeste kaitseks, et luua sidus lähenemine automatiseeritud sõidukite autonoomsete süsteemidega seotud eetikaküsimustele;

37.  rõhutab, et enne kui isejuhtivaid sõidukeid saab täielikult aktsepteerida ja need liiklusoludes kättesaadavaks teha, tuleb käsitleda nende sõidukite eetilisi aspekte ning seadusandja peab need lahendama; rõhutab seetõttu, et nende eetiliste aspektide käsitlemiseks peavad automatiseeritud sõidukid läbima eelneva hindamise;

38.  juhib tähelepanu autonoomsete sõidukite ulatuslikust kasutuselevõtust eeldatavalt tulenevatele liiklusummikutega seotud probleemidele linnaliikuvuse puhul; on seisukohal, et autonoomsed sõidukid ja lahendused, nagu autode ühiskasutus ja sõiduvahendus, peaksid nende probleemide lahendamisele kaasa aitama; kutsub ametiasutusi üles töötama välja sellist poliitikat, mis tagab, et autonoomsed sõidukid parandavad kõigi kodanike reisimisvõimalusi, sealhulgas ühiskondlikku transporti ja muid lahendusi;

39.  rõhutab, et kolonnis sõidul on paljutõotav tulevik, sest see säästab kütust ja energiat ning parandab liiklusohutust, ning kutsub seetõttu liikmesriike, komisjoni ja tööstust üles viima ellu Amsterdami deklaratsioonis sätestatud meetmeid; kutsub komisjoni üles pakkuma välja reguleerivat raamistikku, millega edendada ulatuslikult ja täielikult automatiseeritud sõidukite puhul (nt kolonnis sõit) sõidukite ühenduvust teiste sõidukite ja ümbritsevaga (V2X tehnoloogia), eriti pikamaa-maanteevedude puhul;

40.  märgib, et autonoomsete sõidukite nii passiivsetel kui ka aktiivsetel turvaelementidel on tähtis roll kokkupõrgete arvu ning kokkupõrgetest tulenevate vigastuste ja surmajuhtumite vähendamisel, kuna kokkupõrkeid võib ikkagi toimuda, eriti vahepealses segaliikluse etapis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles liiklusohutust suurendada;

41.  tõstab esile ohte, mis kaasnevad kasvava suundumusega segaliikluse poole, milles osalevad nii tavapärased kui ka autonoomsed sõidukid, ning nõuab rohkem kohapealseid katseid, et toetada tulevikukindlat teadus- ja arendustegevust avaliku ja erasektori ettevõtetes ja organites, aga ka saada konkreetseid andmeid, mis aitavad tsiviilvastutuseeskirju nõuetekohaselt kohandada;

42.  rõhutab, et üheks lahenduseks olemasolevatele lünkadele ja puudustele võib olla autonoomsete sõidukite põhjustatud kahju mittesüülise kindlustuse raamistiku loomine;

43.  rõhutab, et nagu märgiti tema 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(9), ei tohiks piisava ohvrikaitse tagamiseks piirata hüvitatava kahju laadi ega ulatust;

Lennutransport

44.  rõhutab hiljuti vastu võetud EASA määrust(10) ajakohastatud lennundusohutuseeskirjade kohta, mis hõlmavad muu hulgas sätteid, mis pakuvad usaldusväärse õigusliku aluse esmakordsele kõikehõlmavate ELi eeskirjade kogumile, mis on mõeldud kõiksuguste tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite jaoks; tuletab meelde, et EASA määruse vastuvõtmine oli väga oluline, arvestades, et uued tehnoloogiad, näiteks mehitamata õhusõidukid, on ilmunud ka Euroopa õhuruumi, ning et selleks oli vaja kohandada praegust ELi õigusraamistikku ja lahknevaid riiklikke eeskirju;

45.  nõuab samuti tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata üksikasjalikud eeskirjad automatiseeritud õhusõidukite kohta, milleks on vaja spetsiifilisi ja kohandatud spetsifikatsioone, võttes arvesse, et üks mehitamata õhusõidukeid käsitlev ja rakenduslik lähenemisviis ei ole asjakohane, et tagada automatiseeritud õhusõidukite ohutu integreerimine mehitatud õhusõidukitega jagatud õhuruumi; tuletab meelde, et mehitamata õhusõidukite jaoks on vaja ohutuid ja vajaduse korral sertifitseeritud luuresüsteeme ning konkreetset õhuruumi haldamise keskkonda; rõhutab, et sellistes mehitamata õhusõidukite suhtes kohaldatavates eeskirjades tuleks võtta arvesse ka operatsiooni või tegevuse olemust ja riski, asjaomase mehitamata õhusõiduki käitamisomadusi ja selliseid tegevuspiirkondade tunnuseid nagu rahvastikutihedus, maastiku omadused ning ehitiste ja muu tundliku taristu olemasolu;

46.  juhib tähelepanu isikuandmete kaitse tähtsusele, kui automaatset õhusõidukit kasutatakse lennundussektoris;

47.  tuletab meelde 2016. aasta Varssavi deklaratsiooni mehitamata õhusõidukite kohta kui võimendit töökohtade ja uute ärivõimaluste jaoks; kordab, kui olulised on ELi mehitamata õhusõidukite ökosüsteemi arendamiseks kavandatud tegevused, mis on eeldatavasti paigas 2019. aastaks, ning tuginemine Riia deklaratsiooni juhtpõhimõtetele;

48.  osutab tehnoloogiate ja tegevuskontseptsioonide kooskõlastatud arendamise tähtsusele, mis võimaldab õhusõiduki lennuliikluse korraldamise teenuste mõttes ohutult integreerida kooskõlas ühisettevõte SESAR juhitava programmi U‑Space eesmärkidega; tunnustab ühisettevõtte SESAR senist tegevust, mida tuleks jätkuvalt toetada;

49.  tuletab meelde, et tulevastel eelarveperioodidel tuleb suurendada praeguste mehitamata õhusõidukitega seotud teadusuuringute ja katseprogrammide, näiteks U-Space’i rahastamist; märgib, et need katsed, mis on võimaldanud katsetada suure hulga mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtmist tegelikes oludes, tagades samal ajal lennuliikluse korraldamise maksimaalse ohutuse ja sellega kaasnevad turvameetmed, võiksid olla autonoomsete pealveesõidukite katsetamise eeskujuks;

50.  märgib, et autonoomsete õhusõidukite tehnoloogiatele, kaasa arvatud droonidele, on vaja luua sobivad katsealad, et tagada ohutud tingimused uute tehnoloogiliste lahenduste simuleerimiseks enne nende lõplikku rakendamist;

Mere- ja siseveetransport

51.  rõhutab autonoomsete laevade potentsiaali ja lisaväärtust, eelkõige siseveeteedel ja lähimeresõitude puhul, mis võib viia merel ja veeteedel toimuvate õnnetuste arvu vähenemiseni, millest enamus tulenevad inimlikest eksimustest;

52.  rõhutab automatiseerimise potentsiaali osa inimlike eksimuste kõrvaldamisel ja juhtimissilla töötajatele optiliste vaatluste jaoks pikema aja võimaldamisel, eriti kitsastel laevateedel ja sadamapiirkondades; rõhutab siiski, et teabe vahetamine ja suhtlus on ohutuse tagamiseks hädavajalikud, eriti teiste laevade vahetus läheduses, ning et seetõttu peavad juhtimissillad olema jätkuvalt mehitatud;

53.  väljendab heameelt PIANCi aruka laevanduse töörühma ja autonoomsete laevade rahvusvahelise võrgustiku töö üle;

54.  kutsub komisjoni üles määratlema automatiseerituse tasemed nii sisevee- kui ka meretranspordi jaoks ja ühised standardid, sealhulgas sadamate jaoks, ning andma neist ülevaate, et ühtlustada ja stimuleerida autonoomsete laevade kasutuselevõttu koostoimes automatiseeritud ja automatiseerimata kasutajate ja taristuga;

55.  rõhutab, kui oluline on arendada ja laiendada digitaalseid keskusi ja omavahel ühendatud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) koridore ajakohaste terminaliteenuste ja tõhusate elektroonilise liikluskorralduse süsteemide kaudu, nagu jõeteabeteenused ja Reini sadamate infosüsteem (RPIS), et saavutada täielikult mitmeliigilise autonoomse transpordi süsteem;

56.  kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava strateegia, mille eesmärk on stimuleerida siseveelaevanduse, selle taristu, laevateede ja liikluskorralduse edasist automatiseerimist ning automatiseeritud sadamate arendamist, võttes digitaalse siseveeteede piirkonna (DINA) ettevalmistamisel arvesse siseveesadamate kui mitmeliigiliste keskuste asendit;

57.  nõuab piiriülestele katsepiirkondadele rohkem toetust ja nende edendamist, samuti rohkem selliseid projekte nagu NOVIMAR ja Maritime Unmanned Navigation through Intelligence in Networks (MUNIN), mida kaasrahastab EL oma seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ alusel, et arendada ELis edasi autonoomset laevandust ja automaatse taristu tehnoloogiat;

58.  rõhutab, et laevade suhtes kohaldatavad normid tuleb välja arendada koos Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga ja ühtlustada selle normidega, et luua laevade ohutu ekspluateerimise rahvusvaheline õiguslik raamistik;

Raudteetransport

59.  kutsub komisjoni üles looma tööstuse ja teiste sidusrühmadega konsulteerides ja kooskõlastades ühised protokollid ja standardid, mis muudaksid võimalikuks autonoomsed raudtee- ja kergraudteesüsteemid;

60.  nõuab raudteetranspordis autonoomsete sõidukite kasutamise raamtingimuste parandamist ja digitaalsele raudteesektorile ülemineku kiirendamist; märgib, et Euroopa rongijuhtimissüsteem (ETCS) on aluseks raudteesektori automatiseerimisele, mis saavutatakse ETCSi ühendamisega rongide automaatjuhtimissüsteemi (ATO); nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ETCSi kasutuselevõttu ning seaks selle olemasolevates ja tulevastes ELi rahastamiskavades prioriteediks;

61.  rõhutab digitaalsete blokeerimisseadmete tähtsust olulise teetähisena raudteetaristu digiteerimise edendamisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nende kasutuselevõttu toetama;

62.  kutsub komisjoni üles jätkama programmi Shitf2Rail, et arendada edasi digitaalset raudteevõrku ja rongide täielikult automatiseeritud juhtimist, sealhulgas töötada välja standard rongide automaatjuhtimissüsteemi jaoks ETCSi kaudu ja arendada küberturvalisust;

63.  rõhutab linnaliikuvuse üha suurenevaid liiklusummikutega seotud probleeme ning võimalusi, mida nende probleemide lahendamiseks pakuvad raudteepõhised automatiseeritud ühistranspordisüsteemid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama projekte, milles käsitletakse neid probleeme raudteepõhiste automatiseeritud ühistranspordi innovatsioonide kaudu;

Tarbija õigused ja konkurentsitingimused

64.  kutsub komisjoni üles looma kõikehõlmavad eeskirjad, millega sätestatakse tootjate, juhtide ja käitajate kohustused ja õigused igal automatiseerituse tasandil ja kõigi transpordiliikide piires; rõhutab, et need kohustused tuleb edastada juhtidele või käitajatele selgelt ja arusaadavalt kaubandusliku märgistamise või muude teabevahetuse liikide kaudu; on seisukohal, et oluline on tagada sõidukite ohutus ja korrapärane hooldus kogu nende elutsükli vältel, ning juhib tähelepanu, et sellega seoses etendab soodustavat rolli asjaomaste sidusrühmade õiglane turupõhine juurdepääs sõidukisisestele andmetele ja vahenditele;

65.  kutsub komisjoni üles tagama, et autonoomsete sõidukite kõik süsteemid oleksid projekteeritud nii, et sõiduki omanikud või kasutajad saaksid vabalt valida konkureerivate teenusepakkujate vahel, ilma et oleks vaja tugineda üksnes sõiduki tootja pakutavatele teenustele;

66.  rõhutab, et autonoomsete sõidukite teenindamise ja remondi valdkonnas on vaja tagada sõltumatute autoteenuse osutajate õiglane turulepääs; tuletab meelde, et sellised üksused, eelkõige varuosade tootjad, väikesed töökojad ja teeninduskeskused on autotööstuse turul oluline konkurentsielement ning avaldavad positiivset mõju nende teenuste kättesaadavusele ja hindadele;

67.  märgib, et digiteeritud autoteenuste turul määrab otsene ja õigeaegne juurdepääs sõiduki andmetele ja funktsioonidele ära selle, kas automatiseeritud ja kombineeritud liikuvusteenuste turg toimib ausa konkurentsi alusel; tuletab meelde, et sõltumatutel ettevõtjatel on väga oluline roll kogu autotööstuse tarneahelas;

68.  ennustab, et autonoomsete sõidukite teenindusega seotud tööstusharu konkurents ühisturul võib sattuda ohtu, kui tootjad raskendavad sõltumatute remonditöökodade juurdepääsu nendesse sõidukitesse paigaldatud süsteemidele; rõhutab, et selle turusegmendi suhtes tuleks kohaldada komisjoni määrust (EL) nr 461/2010(11);

69.  rõhutab, et tarbijaid tuleks eelnevalt teavitada nende ostetavatest sõidukitest ja remonditeenustest, millele neil on juurdepääs;

70.  on seisukohal, et üleminek automatiseeritud sõidukitele võib peale positiivse mõju, mida see avaldab liiklusohutusele, kütusekulule, keskkonnale ja uute töökohtade loomisele telekommunikatsiooni- ja autotööstussektoris, tuua kaasa ka töökohtade kaotuse transpordisektoris ning sellel võivad olla kindlustussektorile negatiivsed tagajärjed, millega tuleb võimalikult kiiresti tegeleda, et tagada sujuv üleminek;

Teadusuuringute ja haridusega seotud vajadused

71.  rõhutab vajadust arendada ELis välja põhilised autonoomsed tehnoloogiad (nt inimaju ja tunnetuse simuleerimine sõitmise ajal ja selle formaliseerimine, keskkonnataju süsteemid ja tehisintellekt), et pidada sammu ülemaailmse konkurentsiga ja luua uusi töökohti;

72.  rõhutab, et kui automatiseeritud sõidukid turule jõuavad, mõjutavad need tarbekaupade levitamist ja tarbimist väga palju; on seetõttu seisukohal, et seda mõju tuleb kiiresti hinnata ning kehtestada meetmed, millega mõjutatud sektoreid ja inimesi toetada;

73.  nõuab algatusi, et kaardistada ja käsitleda küsimusi muutuste kohta tööjõu pakkumises ja nõudluses, pidades silmas vajadust uute ja spetsiifiliste oskuste järele nii sõidukite tootmises kui ka professionaalses kasutamises, ümberõpetamise (nt kursused ja koolitused) kaudu, et lihtsustada üleminekut uutele liikuvusvormidele;

74.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks koos liikmesriikidega ettepanekuid algatuste kohta, millega edendatakse oskusi, haridust ja koolitusi, mida on vaja, et hoida EL autonoomse transpordi sektori esirinnas; rõhutab, et on oluline, et liikmesriigid võtaksid neid uusi esilekerkivaid suundumusi arvesse oma haridusprogrammides, et reageerida vajadusele kõrge kvalifikatsiooniga ja oskusliku tööjõu järele eri transpordisektorites;

75.  tuletab meelde, et aastateks 2014–2020 eraldati programmi „Horisont 2020“ raames 300 miljonit eurot automatiseeritud sõidukite alastele teadusuuringute ja innovatsiooni programmidele, ning soovitab neid programme järgmisel mitmeaastasel finantsperioodil 2021–2027 (programm „Euroopa horisont“) jätkata ja laiendada kõigile transpordiliikidele;

76.  rõhutab teadusalase koostöö tähtsat rolli transpordi automatiseerimise kiire edasimineku tagamisel kogu innovatsiooni ökosüsteemi kaasamise abil;

77.  kutsub komisjoni üles asutama samadel põhimõtetel nagu Shift2Rail raudteetranspordi jaoks ja CleanSky lennundustööstuse jaoks ühisettevõtet, et luua tööstusharupõhine autonoomse transpordi strateegiline algatus, mis peaks olema ELi kodanike jaoks veenev, kaubanduslikult mõttekas, võimendama ELi teadus- ja innovatsioonipotentsiaali tööstuse, avaliku sektori ja akadeemilise ringkonna ulatusliku koostöö põhjal ning edendama tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ühtlustatud ja koostalitlusvõimelisel viisil, et luua autonoomse transpordi jaoks ülemaailmselt laiendamiskõlblik mitmeliigilise transpordi süsteem;

78.  rõhutab vajadust tegelikes tingimustes katsetamise kohtade järele kogu ELis, et uusi tehnoloogiaid põhjalikult katsetada ja arendada; nõuab tungivalt, et iga liikmesriik määraks 2020. aastaks linnapiirkonnad ja linnavälised piirkonnad, kus teadusuuringutes kasutatavaid autonoomseid sõidukeid on võimalik katsetada tegelikes liiklustingimustes, tagades samas liiklusohutuse nendes piirkondades, ning tagaks, et luuakse ELi piiriülesed ja koostalitlusvõimelised katsetamisraamistikud;

79.  juhib tähelepanu sellele, et mõned ELi kodanikud on väljendanud automatiseeritud liikuvuse suhtes umbusaldust; rõhutab seetõttu, et seadusandjad peavad käsitlema eetilist mõõdet, et suurendada üldsuse heakskiitu selles valdkonnas; nõuab investeeringuid ulatuslikesse teadusuuringutesse, mis käsitlevad tehisintellekti ning automatiseeritud liikuvuse muid mõõtmeid;

80.  nõuab ulatuslikke teadusuuringuid autonoomse transpordi pikaajaliste mõjude kohta sellistes küsimustes nagu tarbijate kohanemine, ühiskondlik heakskiit, füsioloogilised reaktsioonid, füüsikalised reaktsioonid ja sotsiaalne liikuvus, õnnetuste vähendamine ja transpordi üldine parandamine;

81.  nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad, sealhulgas sõidukitootjad, osade tarnijad ning tarkvara- ja projekteerimisteenuste osutajad, samuti liikmesriigid ja asjaomased ametiasutused teeksid koostööd innovatsiooni edendamise, automatiseeritud liikuvuse jaoks sobivasse taristusse – nii maanteedel kui ka linnateedel – investeerimise tagamise ja piiriülese katsetamise lihtsustamise alal; tõstab esile vajadust suurendada investeeringuid olemasoleva taristu kohandamisse, uue taristu ehitamisse ja Euroopa teede ühendatuse parandamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et täheldada võib Euroopa kodanike umbusaldust automatiseeritud juhtimise vastu ning et korraldada tuleks teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kodanike usalduse suurendamiseks; nõuab investeeringuid ulatuslikesse teadusuuringutesse, mis käsitlevad tehisintellekti ning autonoomse ja ühendatud transpordi eetilist mõõdet;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 307, 30.8.2018, lk 144.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0063.
(3) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.
(4) COM(2018)0274.
(5) COM(2018)0286.
(6) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(7) EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29.
(8) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.
(9) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.
(10) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(11) ELT L 129, 28.5.2010, lk 52.

Viimane päevakajastamine: 13. detsember 2019Õigusalane teave