Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0199(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0470/2018

Esitatud tekstid :

A8-0470/2018

Arutelud :

PV 15/01/2019 - 21
CRE 15/01/2019 - 21

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 12.8
CRE 16/01/2019 - 12.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 26/03/2019 - 7.18
CRE 26/03/2019 - 7.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0021
P8_TA(2019)0238

Vastuvõetud tekstid
PDF 716kWORD 96k
Kolmapäev, 16. jaanuar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted ***I
P8_TA-PROV(2019)0021A8-0470/2018

Euroopa Parlamendi 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi.
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades, väikese rahvastikutihedusega piirkondades, saartel ja mägipiirkondades.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]21 on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]22 on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]21 on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]22 on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki ja nende piirkonda teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.
_________________
_________________
21 [Viide].
21 [Viide].
22 [Viide].
22 [Viide].
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.
(3)  Et toetada liidu territooriumi koostöö vaimus toimuvat ja harmoonilist arengut eri tasanditel ja vähendada olemasolevaid erinevusi, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Selles tuleks arvesse võtta mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning tugevdada tuleks kohapõhiseid lähenemisviise.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Interregi eri komponendid peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas 2030.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“23 (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.
(4)  Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“23 (edaspidi „piirialade teatis“). Sellepärast peaks piiriülese koostöö komponent sisaldama koostööd nii maismaapiiridel kui ka merepiiridel, ilma et see kahjustaks uut äärepoolseimate piirkondade koostöö komponenti.
__________________
__________________
23 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).
23 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.
(5)  Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi või nende piirkondade ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi piirkonna või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.
(6)  Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid riikidevahelisi piirkondi ja vajaduse korral merepiirkondi ümbritsevaid alasid, mis ulatuvad kaugemale neist aladest, mida hõlmab piiriülene koostöö.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.
(7)  Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade täiendav komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd kolmandate riikidega, ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) või piirkondlike integratsiooni ja koostööorganisatsioonidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil, võttes arvesse nende eriomadusi.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/200624 kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.
(8)  Tuginedes ühelt poolt Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud positiivsetele kogemustele ning võttes teiselt poolt arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, on piirkondadevaheline koostöö kogemuste vahetamise kaudu ning linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamine mõlema eesmärgi raames (Euroopa territoriaalne koostöö ning majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud) oluline komponent, et leida ühtekuuluvuspoliitikas ühiseid lahendusi ja luua püsivadi partnerlusi. Seepärast tuleks jätkata olemasolevate programmidega ja eelkõige projektipõhise koostöö edendamist, sh Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR), samuti makropiirkondlike strateegiate edendamist.
__________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uus algatus peaks põhinema arukal spetsialiseerumisel ning sellega tuleks toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia tööstuse ajakohastamine, ringmajandus, sotsiaalne innovatsioon, keskkond ja põllumajanduslik toidutööstus, samuti aidata spetsialiseerumise strateegiate elluviimises osalejatel moodustada klastreid, et hoogustada innovatsiooni ning tuua innovaatilised tooted, protsessid ja ökosüsteemid Euroopa turule. Tõendid näitavad, et uute tehnoloogiate (nt progressi võimaldavad tehnoloogiad) tutvustamise katsetamis- ja valideerimisetapis püsivad süsteemsed vead, eriti kui innovatsioon tuleneb täiendavate piirkondlikul tasandil spetsialiseerumiste lõimimisest, mis loob uuenduslikke väärtusahelaid. Selline viga on eriti oluline katse- ja turule viimise etapi vahel. Mõnes strateegilise tähtsusega tehnoloogia- ja tööstusvaldkonnas ei saa VKEd praegu arvestada suurepärase ja avatud, üleeuroopalise tutvustamistaristuga. Piirkondadevahelise koostööalgatuse programmid peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks ÜMTdele, kolmandatele riikidele, piirkondadele ning piirkondlikele integratsiooni ja koostööorganisatsioonidele, eeskätt äärepoolseimate piirkondade naabruses. Soodustada tuleks sünergiat piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute ja muude asjakohaste ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020”, Euroopa digitaalse turu ja ühtse turu programmide vahel, sest need võimendavad investeeringute mõju ja tagavad kodanikele parema väärtuse.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/200326.
(9)  Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada ühised objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/200326.
__________________
__________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA,27 naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“)28 ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“)29 – toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat, mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist.
(10)  Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA, naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“) ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“) – toetada piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat.
__________________
__________________
27 Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
27 Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
28 Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
28 Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
29 Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).
29 Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Piirkondadele, millest on saamas liidu välispiirid, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et tagada käimasolevate koostööprogrammide piisav järjepidevus.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.
(11)  Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, samuti piirkondlikku ja kohalikku arengut. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Koostoime arendamine liidu välistegevuse ja arenguprogrammidega peaks samuti aitama tagada maksimaalse mõju, olles ühtlasi kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis liidu poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada koostööd naabritega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31.
(14)  Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste parandamise kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd kolmandate riikide ja ÜMTdega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31.
_________________
_________________
31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).
31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Käesoleva määrusega sätestatakse ÜMTdele võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu, ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent.
(15)  On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Arvestades globaliseerumist, peaks koostöö, mille eesmärk on suurendada investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu suurendamisse ning ühisinvesteeringuid teiste piirkondadega, lähtuma mitte niivõrd piiridest, vaid piirkondade ühistest omadustest ja ambitsioonidest, ja seepärast tuleks piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, et reageerida olukorrale maailmaturul.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleks jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.
(18)  Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleb jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja koostööd, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur.
(20)  Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur. Tuleks tugevdada Interregi komponentide vahelist sünergiat ja nende vastastikust täiendavust.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära.
(21)  Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need sätted peaksid olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd kõigi nelja mõõtme puhul (väljatöötamine, rakendamine, personali leidmine ja rahastamine) ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.
(22)  Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti personali leidmisel või rahastamisel või mõlema puhul ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Inimestevahelised (people-to-people, P2P) ja väikesemahulised projektid on piiriülese koostöö programmide raames oluliseks ja edukaks vahendiks, et kõrvaldada piiridega seotud ja piiriüleseid tõkked, edendada kohapeal inimestevahelisi kontakte ning lõimida sel viisil piirialad ja nende kodanikud. Inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte rakendatakse mitmes valdkonnas, näiteks kultuur, sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristud, halduskoostöö ja reklaamitegevus. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“, on inimestevahelistel ja väikesemahulistel projektidel suur Euroopa lisaväärtus ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele.
__________________
32 Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“,32 on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.
(23)  Alates Interregi loomisest toetatakse inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte peamiselt väikeprojektide fondist või sarnastest vahenditest, mida ei ole aga kunagi reguleeritud erieeskirjadega, mistõttu on vaja täpsustada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde. Et säilitada inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtus ja hüved, ka seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga, ning et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.
__________________
32 Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.
(24)  Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, sealhulgas piirkondlike kontaktpunktide (ehk nn antennide) puhul, mis on programmide kavandajate ja rakendajate jaoks olulised kontaktpunktid ning seega otseliin ühiste sekretariaatide või asjaomaste ametiasutusteni, aga eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Seoses halduskoormuse vähendamisega peaksid liikmesriigid ja piirkonnad tegema tihedat koostööd, et oleks võimalik kasutada määruse (EL).../... [uus ühissätete määrus] artiklis 77 osutatud Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhustatud proportsionaalset korda.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile korraldusasutuse ülesandeid, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi, integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina.
(27)  Liikmesriigid peaksid vajadusel delegeerima korraldusasutuse ülesandeid uuele või kui võimalik, siis olemasolevale ETKRile, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi või integreeritud territoriaalse investeeringu haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina. Liikmesriigid peaksid võimaldama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning muudel eri liikmesriikide asutustel luua selliseid juriidilise isiku staatusega koostöörühmitusi ning kaasama nende tegevusse kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest.
(28)  Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest. Kui ei ole määratud teisiti, peaks juhtivpartner tagama, et kõik teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtivpartneri suhtes.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.
(30)  Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Siiski on vajalik selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Lisaks tuleks kehtestada sissenõudmistega seotud menetlused ja need seirekomisjoniga kooskõlastada. Korraldusasutus ei tohiks siiski kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)   Asjakohane on soodustada finantsdistsipliini. Samal ajal tuleks eelarvelistest kulukohustustest vabastamise korra puhul võtta arvesse Interregi programmide ja nende rakendamise keerukust.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
(35)  Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kuid võimaluse korral tuleks liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on liidu ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. VKEde toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 1a (üldise grupierandi määruse) kohaselt juba teatamiskohustusest vabastatud. Piirkondliku abi erisätted, mis puudutavad seotud igas suuruses ettevõtjate investeeringuid, on samuti esitatud regionaalabi suunistes aastateks 2014–20202a ja üldise grupierandi määruse regionaalabi jaos. Saadud kogemusi silmas pidades peaks Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning seega peaks komisjonil olema võimalik deklareerida, et selline abi on siseturuga kokkusobiv ja et Euroopa territoriaalse koostöö projektide toetamiseks pakutav rahastamine kuulub grupierandi alla.
_____________________
1a Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
2a Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel.
1.  Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide, nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide või mõne piirkondliku organisatsiooni osa moodustava kolmandate riikide rühma vahel.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4
4)  „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.
4)  „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, sealhulgas ELi piirkond, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)
4a)  „piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioon“ – sama geograafilise piirkonna riikide või piirkondade rühm, mille eesmärk on teha tihedat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
1)  kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):
1)  kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut (komponent nr 1):
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
a)  liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või
a)  liidusisene piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või või
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
b)  liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
b)  liiduväline piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
2)  riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;
2)  riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2);
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
3)  äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);
3)  äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondlike integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
ia)  ühiste piirkondadevaheliste arenguprojektide rakendamisega;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i b (uus)
ib)  kogu liidus partnerite vahel suutlikkuse suurendamisega seoses:
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus)
iia)  parimate tavade määratlemise ja levitamisega ning nende ülekandmisega eelkõige rakenduskavadele tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii b (uus)
iib)  kogemuste vahetamisega seoses linna ja maa elukeskkonna säästva arengu, sealhulgas linna- ja maapiirkondade ühenduste, heade tavade tuvastamise, ülevõtmise ja levitamisega;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt iii a (uus)
iiia) Euroopa piiriülese mehhanismi, nagu osutatud määruses (EL) .../... [uus Euroopa piiriülene mehhanism], asutamise, toimimise ja rakendamisega;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5
5)  piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turuleviimise ja laiendamise kaudu, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut (komponent nr 5).
välja jäetud
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.
1.  Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 loodud koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.
välja jäetud
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja Monacot.
3.  Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat, Monacot ja San Marinot.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
4.  Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaa- või merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
5 Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö geograafiline katvus
Riikidevahelise koostöö geograafiline katvus
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.
1.  Riikidevahelise koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 suuremate koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:
Riikidevahelist koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
b)  Gröönimaa;
b)  ÜMT programmist toetust saavad ÜMTd;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja partnerriigid peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.
3.  Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata naabruses asuvaid partnerriike, keda toetatakse NDICIst, või ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, või mõlemaid.
2.  Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata partnerriike, keda toetatakse NDICIst, ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, piirkondlikke koostööorganisatsioone või neid kõiki.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
Piirkondadevahelise koostöö ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute geograafiline katvus
Piirkondadevahelise koostöö geograafiline katvus
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooninvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist.
1.  Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte.
2.  Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte. Kolmandad riigid võivad nendes programmides osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel, samuti loetelu sellistest NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse toetuse andmisel artikli 9 lõike 3 punktis a osutatud komponendi nr 2B raames.
2.  Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Sellised kolmandate või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahenditest, on samuti nimetatud lõikes 1 osutatud loetelus.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud vahendid moodustavad 11 165 910 000 eurot (2018. aasta hindades) ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 103 lõikes 1.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt:
2.  Lõikes 1 osutatud vahenditest 10 195 910 000 eurot (91,31 %) jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
a)  52,% (st kokku 4 440 000 000 eurot) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);
a)  7 500 000 000 eurot (67,16 %) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
b)  31,4 % (st kokku 2 649 900 000 eurot) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2);
b)  1 973 600 880 eurot (17,68 %) riikidevaheliseks koostööks (komponent nr 2);
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
c)  3,2 % (st kokku 270 100 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);
c)  357 309 120 eurot (3,2 %) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d
d)  1,2 % (st kokku 100 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);
d)  365 000 000 eurot (3,27 %) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e
e)  11,5 % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5).
välja jäetud
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
a)  NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;
a)  NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b
b)  NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2A ja nr 3 puhul.
b)  NUTS 2. tasandi piirkonnad komponendi nr 2 puhul.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)  NUTS 2. ja 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 3 puhul.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
5a.  970 000 000 eurot (8,69 %) lõikes 1 osutatud vahenditest eraldatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele, nagu on osutatud artiklis 15a (uus).
Kui komisjon ei ole 31. detsembriks 2026 kõiki lõikes 1 osutatud kättesaadavaid vahendeid selle algatuse raames välja valitud projektidele ära kasutanud, siis ülejäänud sidumata vahendid jaotatakse ümber komponentide 1–4 vahel.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1
ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.
ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise panuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
b)  Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.
b)  nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1
Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.
Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või ÜMT osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a
a)  et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta;
a)  et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c
c)  et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta.
c)  et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Kui kolmas riik või partnerriik, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.
6.  Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1
Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.
Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 80 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:
3.  Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – sissejuhatav osa
a)  komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:
a)  komponentide nr 1 ja 2 kohastes Interregi programmides:
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii
ii)  tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
ii)  tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, sealhulgas inimestevaheliste projektide, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.
5.  Komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate ja rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ või liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.
2.  ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni 15 % Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ ja kuni 10 % võib eraldada Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Kui komponendi nr 2A kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse ERFi kogueraldis ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
3.  Kui komponendi nr 1 või 2 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat või merepiirkondade strateegiat, aitab vähemalt 80 % ERFi eraldisest ja vajaduse korral osa liidu välisrahastamisvahendite eraldisest kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Kui komponendi nr 2B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15a
Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud
1.   Artikli 9 lõikes 5a (uus) osutatud vahendid eraldatakse uuele algatusele, mis käsitleb piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, mis on ette nähtud järgmiseks:
a)   selliste ühiste innovatsiooniprojektide turuleviimine ja laiendamine, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut;
b)   selliste teadlaste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste kokkutoomine, kes on riiklikul või piirkondlikul tasandil hõlmatud aruka spetsialiseerumise ja sotsiaalse innovatsiooni strateegiatega;
c)   katseprojektid, mille eesmärk on selgitada piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja uued arengulahendused, mis põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiatel, või neid katsetada; või
d)   innovatsioonialaste kogemuste jagamine eesmärgiga lõigata saadud kogemustest kasu piirkondliku või kohaliku tasandi arengus.
2.   Et säilitada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte ja tagada rahaliste vahendite ligikaudne võrdne osakaal, peavad need investeeringud keskenduma vähem arenenud piirkondade ja juhtivate piirkondade vaheliste sidemete loomisele, suurendades vähem arenenud piirkondades piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide suutlikkust integreerida ja edendada olemasolevat või tärkavat ELi väärtust ning suutlikkust osaleda partnerlustes teiste piirkondadega.
3.   Komisjon rakendab neid investeeringuid otsese või kaudse eelarve täitmise raames. Pikaajalise tööprogrammi ja sellega seotud projektikonkursside kindlaksmääramisel toetab teda eksperdirühm.
4.   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist. Kolmandad riigid võivad nendes investeeringutes osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames pärast sidusrühmadega konsulteerimist.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
2.  Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1
Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega.
Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondlikke või merepiirkondade strateegiaid hõlmavate Interregi programmide ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate valdkondlikke prioriteete ning konsulteerima asjaomaste osalejatega. Liikmesriigid ja programmipartnerid võtavad kasutusele eelhindamismehhanismi, millega tagatakse, et kõik makropiirkondliku ja merepiirkonna tasandi osalejad, Euroopa territoriaalse koostöö programmi ametiasutused, piirkonnad ja riigid kutsutakse programmitöö perioodi alguses kokku, et otsustada ühiselt iga programmi prioriteetide üle. Kui see on asjakohane, viiakse kõnealused prioriteedid kooskõlla makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate tegevuskavadega.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või partnerriikide või ÜMTde nimel.
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab ühe või mitu Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss 12 kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 2
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel komisjoniga võib asjaomane liikmesriik otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni [x] % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.
3.  Asjaomane liikmesriik võib otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni 20 % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Iga liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt sellest, et ta kavatseb kasutada ülekandmise võimalust, ja põhjendab komisjonile oma otsust. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – sissejuhatav osa
b)  kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse:
b)  kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes eelkõige arvesse:
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt ii
ii)  ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;
ii)  ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega ning võimaliku koostoime saavutamist;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt iii
iii)  varasematest kogemustest saadud õppetunde;
iii)  varasematest kogemustest saadud õppetunde ja seda, kuidas neid on programmis arvesse võetud;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt c
c)  valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;
c)  valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus ja neile vastavad prioriteedid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt i
i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;
i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse, vastavalt kõnealuste tegevuste kriteeriumid ja neile vastavad läbipaistvad valikukriteeriumid;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt iii
iii)  peamised sihtrühmad;
välja jäetud
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt v
v)  rahastamisvahendite kavandatav kasutamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a – alapunkt iii
iii)  komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa) kaupa;
iii)  komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm) kaupa;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b
b)  lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud tabel sisaldab üksnes aastateks 2021–2025 ettenähtud summasid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 7 – punkt b
b)  sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord;
b)  sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord ning vajaduse korral liikmesriikide või kolmandate riikide tugihaldusstruktuurid;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.
1.  Komisjon hindab täiesti läbipaistvalt iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi esitanud.
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi läbivaadatud versiooni esitanud.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.
1.  Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.
2.  Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi ühe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.
4.  Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.
Liikmesriik võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 paigutada programmitöö perioodil kuni 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 5 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2
Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused.
Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused. Juhtkomiteed kohaldavad partnerluspõhimõtet, nagu on sätestatud määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis 6, ning kaasavad partnereid kõigist osalevatest liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3
3.  Korraldusasutus konsulteerib komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.
3.  Korraldusasutus teavitab komisjoni, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Tegevuste valimisel seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee:
4.  Enne kui seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee valib tegevused, teeb korraldusasutus järgmist:
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 6 – lõik 2
Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused määrab kindlaks seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.
Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Sissenõudmistega seotud menetlused määrab kindlaks ja lepib kokku seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1
Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.
Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist või ÜMTst, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises.
2.  Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis või ÜMTs, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse taotluses.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1
Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel.
Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti neile personali leidmisel ja/või nende rahastamisel. Iga Interregi tegevuse puhul püütakse partnerite arvu piirata kuni kümnega.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kolmes.
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnast koostööd üksnes kahes.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 6 – lõik 1
Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist.
Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist või ÜMTst.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 7 – lõik 2
Ainus partner võib siiski olla registreeritud kõnealuses programmis mitteosalevas liikmesriigis juhul, kui on täidetud artiklis 23 sätestatud tingimused.
välja jäetud
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei üle 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames ühele või mitmele väikeprojektide fondile antav kogutoetus ei ole üle 20 % Interregi programmi kogueraldisest ning peab Interregi piiriülese koostöö programmi puhul moodustama kogueraldisest vähemalt 3 %.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.
2.  Väikeprojektide fondi toetusesaaja on avalik- või eraõiguslik asutus, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab tegevuste algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Toetusesaaja personali- ja kaudsed kulud väikeprojektide fondi juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi rahastamiskõlblikest kogukuludest.
5.  Toetusesaaja personali- ja muud otsesed kulud, mis vastavad artiklite 39–42 kulukategooriatele, ning samuti kaudsed kulud väikeprojektide fondi või fondide juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi või vastavate väikeprojektide fondide rahastamiskõlblikest kogukuludest.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 6 – lõik 1
Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid, välja arvatud selliste projektide puhul, mille toetus kujutab endast riigiabi.
Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Kui ühegi tegevuse kogukulud ei ületa 100 000 eurot, võib ühe või mitme väikeprojekti toetuse summa kindlaks määrata eelarveprojekti alusel, mis koostatakse iga juhtumi puhul eraldi ja lepitakse tegevust valiva organi poolt eelnevalt kokku.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.
2.  Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtiva partneri suhtes. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1
Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT mis tahes toetusesaajat.
Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi mis tahes toetusesaajat.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2
Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad siiski kokku leppida, et juhtivaks partneriks võib määrata partneri, kes ei saa toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahendist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1
1.  Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.
1.  Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid aastateks 2021 ja 2022 eelmaksete iga-aastaste osamaksete suhtes käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punktide a ja b kohaselt ning seejärel järgnevateks aastateks igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a
a)  ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 %;
a)  ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 7 %;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c
c)  komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7 %.
c)  komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 8 %.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.
1.  Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Seirekomisjoni eesistuja on korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.
välja jäetud
Kui seirekomisjoni kodukorras on sätestatud roteeruv eesistumine, võib seirekomisjoni eesistuja olla kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja ning kaaseesistuja võib olla liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja ning vastupidi.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 6
6.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
6.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmete ja teabe kokkuvõtte ja kõik otsused artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1
Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.
Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad kokku leppida kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja võtavad eesmärgiks tagada, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2
Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu.
välja jäetud
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 3
Seirekomisjoni kuuluvad ka selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.
Seirekomisjoni kuuluvad ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ühtlasi muude selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
2.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmeks nimetatud ametiasutuste või organite loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
3.  Komisjoni esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kogu programmipiirkonnas või selle osas asutatud asutuste, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt g
g)  avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.
g)  avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning teeb vajaduse korral ettepanekuid täiendavate toetusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt a
a)  tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;
a)  tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoni teavitamist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus üks kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:
2.  Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus kolme kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1
Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.
Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt andmed vastava Interregi programmi kohta käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti a kohaselt iga aasta 31. jaanuariks, 31. maiks ja 30. septembriks ning käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohased andmed kord aastas vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Andmete edastamiseks kasutatakse olemasolevaid andmeedastussüsteeme, kui on tõendatud, et need süsteemid olid eelmise programmitöö perioodi ajal usaldusväärsed.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b
b)  valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi tegevustega saavutatud väärtused.
b)  valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi lõpetatud tegevustega saavutatud väärtused.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1
1.  Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.
1.  Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi edusammude mõõtmisel kõige otstarbekamaks osutunud, kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 4 punkti e alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
1 a. Vajaduse korral ja korraldusasutuse poolt põhjendatud juhtudel kasutatakse lisaks lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1
1.  Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
1.  Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4
4.  Korraldusasutus tagab hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.
4.  Korraldusasutus võtab eesmärgiks tagada hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 3
3.  Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–7], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.
3.  Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–6], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;
c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 50 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
d)  Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;
d)  Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A2-formaadis või suurem trükis ja asjakohasel juhul kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt e
e)  strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.
e)  strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 6
6.  Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, kohaldab liikmesriik finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.
6.  Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi või ei kõrvaldada puudusi õigeaegselt, kohaldab korraldusasutus finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 3 – punkt c
c)  määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõike 1] kohase kindla määrana.
c)  tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 5 – punkt a
a)  kuu tööjõukulu brutosumma jagamisel kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis ja väljendatud tundides; või
a)  kuu viimaste dokumenteeritud tööjõukulude brutosumma jagamisel asjaomase isiku kuus töötatava ajaga, kooskõlas kohaldatava õigusega, millele on osutatud töölepingus, ja määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 50 lõike 2 punktiga b; või
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 6
6.  Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist.
6.  Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist. Kui see ei ole veel kokkulepitud tunnimäärale lisatud, võib kõnealusele tunnimäärale lisada palgamaksetega seotud kulud, millele osutatakse artikli 38 lõike 2 punktis b, kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kontori- ja halduskulud piirduvad järgmiste elementidega:
Kontori- ja halduskulud piirduvad 15 %‑ga tegevuse otsestest kogukuludest ja järgmiste elementidega:
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 4
4.  Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga.
4.  Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga. Kõnealust kulukategooriat võib kasutada operatiivpersonali ja muude sidusrühmade reisikuludeks, et rakendada ja edendada Interregi tegevust ja programmi.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 5
5.  Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda otseseid personalikulusid.
5.  Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Välisekspertide ja -teenuste kulud piirduvad järgmiste teenuste ja ekspertiisiga, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja:
Välisekspertide ja -teenuste kulud koosnevad järgmistest teenustest ja ekspertiisist, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja (sh kõik partnerid), kuid ei piirdu nendega:
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõik 1 – punkt o
o)  välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud;
o)  välisekspertide reisi- ja majutuskulud;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, piirduvad järgmisega:
1.  Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, koosnevad järgmisest, kuid ei piirdu sellega:
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a
a)  maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga c];
a)  maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga b];
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.
1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd ning piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2
2.  Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma samas liikmesriigis.
2.  Korraldusasutus ja auditeerimisasutus võivad asuda samas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 5
5.  Komponendi 2B või komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.
5.  Komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 6
6.  Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi vahendusasutuse, täidab nimetatud vahendusasutus kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või asjakohasel juhul kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.
6.  Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi ühe vahendusasutuse või mitu vahendusasutust, täidab asjaomane vahendusasutus või täidavad asjaomased vahendusasutused kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või oma liikmesriigis või asjakohasel juhul rohkem kui ühes kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 a (uus)
1a.   Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 87 lõikest 2 hüvitab komisjon vahemaksetena 100 % maksetaotlustes sisalduvatest summadest, mis saadakse, kohaldades programmi kaasrahastamismäära vastavalt kas rahastamiskõlblikele kogukuludele või avaliku sektori toetusele.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 b (uus)
1b.   Kui korraldusasutus ei tee määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a kohaseid kontrolle kogu programmipiirkonnas, määrab iga liikmesriik oma territooriumil toetusesaajate suhtes selliste kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või isiku.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 c (uus)
1 c.   Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklist 92 ei kohaldata Interregi programmide suhtes raamatupidamisaruande iga-aastast kontrolli. Raamatupidamisaruannet kontrollitakse programmi lõpus lõpliku tulemusaruande põhjal.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 7
7.  Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.
7.  Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 8
8.  Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.
8.  Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt a
a)  2021: 1 %;
a)  2021: 3 %;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt b
b)  2022: 1 %;
b)  2022: 2,25 %;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt c
c)  2023: 1 %;
c)  2023: 2,25 %;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt d
d)  2024: 1 %;
d)  2024: 2,25 %;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt e
e)  2025: 1 %;
e)  2025: 2,25 %;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt f
f)  2026: 1 %.
f)  2026: 2,25 %.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 3 – lõik 1
Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.
Kui liiduväliseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 3 – lõik 3
Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.
Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 36 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII peatükk – pealkiri
Kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega
Kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõik 1
I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.
I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3
3.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd saadavad personali kõnealuse programmi ühisesse sekretariaati või asutavad filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.
3.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad saata personali programmi ühisesse sekretariaati või asutavad kokkuleppel korraldusasutusega ühise sekretariaadi filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 4
4.  Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, toetab asjaomases kolmandas riigid, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.
4.  Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, võib toetada asjaomases kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2
2.  Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.
2.  Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis, partnerriigis, osalevas ÜMTs või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs;
a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
b)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames.
b)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
c)  eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs.
c)  eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 2
Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames, kohaldatakse artiklit 60.
Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse tervikuna või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, on vaja asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade vahelist eelnevat kokkulepet ning kohaldatakse artiklit 60.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kahepoolsete või mitme riigi osalusega NDICI programmide ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide rahastamisvahendite kaasamiseks võidakse käivitada ühiseid projektikonkursse, kui vastavad korraldusasutused on sellega nõus. Konkursikutse sisus täpsustatakse selle geograafiline kohaldamisala ning selle oodatav panus vastavate programmide eesmärkide saavutamisse. Korraldusasutused otsustavad, kas projektikonkursile kohaldatakse NDICI või Euroopa territoriaalse koostöö eeskirju. Nad võivad otsustada määrata juhtiva korraldusasutuse, mis vastutab projektikonkursiga seotud juhtimis- ja kontrolliülesannete eest.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 3
3.  Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.
3.  Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt viis lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused ning need hõlmavad ka usaldusväärset äriplaani, milles näidatakse, et projekti või projektide jätkamine on tagatud isegi siis, kui Interregi vahendeid ei eraldata. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1
1.  Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames vastavalt artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis b] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.
1.  Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse pärast sidusrühmadega konsulteerimist kaudse eelarve täitmise raames vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61
Artikkel 61
välja jäetud
Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud
Komisjoni algatusel võib ERF toetada piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5, tuues kokku teadlased, ettevõtjad, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutused, kes on hõlmatud riiklikul või kohalikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiatega.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61a (uus)
Artikkel 61a
ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastamine
Komisjon võib teatada, et Euroopa territoriaalse koostöö raames toetatavatele projektidele antav abi on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0470/2018).

Viimane päevakajastamine: 17. jaanuar 2019Õigusalane teave