Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 226 ja 227,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A8‑0462/2018),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  otsustab, et muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval, välja arvatud muudatused, millega lisatakse artiklisse 11 lõike 3e teine lõik, Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendi punktid 6 ja 7 ning kodukorra artiklite 196 ja 204 muudatused, mis jõustuvad esimese osaistungjärgu alguses pärast Euroopa Parlamendi 2019. aastal toimuvaid järgmisi valimisi;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – pealkiri Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja käitumisreeglid Käitumisreeglid Muudatusettepanek 2 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 1 1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale. välja jäetud Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. ______________ 4 Vt I lisa. Muudatusettepanek 3 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 2 2.  Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris, mis on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register5. välja jäetud ______________ 5 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheline 16. aprilli 2014. aasta läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11). Muudatusettepanek 4 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel ning tagab parlamendi väärikuse. Parlamendiliikme käitumine ei tohi ka ohustada parlamendi töö sujuvust, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides ega parlamendi töövahendite toimimist. Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel. Parlamendiliikmed austavad parlamendi väärikust ja ei kahjusta parlamendi mainet. Muudatusettepanek 5 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 2 Parlamendiliikmed ei tohi kasutada parlamendi arutelude käigus laimavat, rassistlikku või ksenofoobset keelepruuki, käitumismaneere ega visuaalseid loosungeid. välja jäetud Muudatusettepanek 6 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 3 Parlamendiliikmed järgivad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta. välja jäetud Muudatusettepanek 7 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 4 Kui nimetatud põhimõtteid ja eeskirju ei järgita võib kohaldada meetmeid vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167. välja jäetud Muudatusettepanek 8 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) 3a.  Parlamendiliikmed ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvust, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides ega parlamendi töövahendite toimimist. Muudatusettepanek 9 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 1 – lõige 3 b (uus) 3b.  Parlamendiliikmed ei tohi rikkuda korda istungisaalis ega käituda sobimatult. Nad ei tohi loosungeid üles panna. Muudatusettepanek 10 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 c (uus) 3c.  Parlamendiliikmed ei tohi istungisaalis toimuvate parlamendi arutelude käigus kasutada solvavat väljendusviisi. Muudatusettepanek 11 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 c (uus) – tõlgendus Hinnates, kas parlamendiliikme poolt parlamendi arutelus kasutatav väljendusviis on solvav või mitte, tuleks muu hulgas arvesse võtta kõneleja teadaolevaid kavatsusi, seda, kuidas kuulajad seda tajuvad ja mil määral see kahjustab parlamendi väärikust ja mainet, ning asjaomase parlamendiliikme sõnavabadust. Näiteks laimu, vaenu õhutamist ja eelkõige põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alustel diskrimineerimise õhutamist tuleks üldjuhul pidada käesoleva artikli tähenduses solvavaks väljendusviisiks. Muudatusettepanek 12 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 d (uus) 3d.  Parlamendiliikmed järgivad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta. Muudatusettepanek 13 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 e (uus) 3e.  Parlamendiliikmed hoiduvad kasutamast mis tahes psühholoogilist või seksuaalset ahistamist ning järgivad Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendit, mis on lisatud käesolevale kodukorrale1a. Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole allkirjastanud nimetatud käitumisjuhendi kohta käivat deklaratsiooni. ____________________ 1a Juhatuse poolt 2. juulil 2018. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhend lisatakse kodukorrale. Muudatusettepanek 14 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 4 4.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust. välja jäetud Artikli kohaldamine põhineb liidu esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel. Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest. Muudatusettepanek 15 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 5 5.  Kui lõikes 3 sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib asjaomase parlamendiliikme suhtes asjakohasel juhul kohaldada artiklis 166 sätestatud karistusi. 5.  Kui käesolevas artiklis sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib sellise käitumise asjakohasel juhul omistada asjaomasele parlamendiliikmele. Muudatusettepanek 16 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 5 a (uus) 5a.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendi arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust. Muudatusettepanek 17 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 1 – lõige 5 b (uus) 5b.  Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike muudatustega Euroopa Parlamendi organites, komisjonides ja delegatsioonides. Muudatusettepanek 18 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 6 6.  Kvestorid määravad kindlaks, mitu assistenti võib iga parlamendiliige registreerida. välja jäetud Muudatusettepanek 19 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 7 7.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt. välja jäetud Muudatusettepanekud 20 ja 75 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11a (uus) Artikkel 11a Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja läbipaistvusregister 1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale1a. Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. 2.  Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris, mis on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register1b. 3.  Parlamendiliikmed peaksid veebis avaldama kõik läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised. Ilma et see piiraks I lisa artikli 4 lõike 6 kohaldamist, avaldavad raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed iga raporti puhul veebis kõik kavandatud kohtumised läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega. Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku infrastruktuuri. 4.  Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas. 5.  Need sätted ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. 6.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt. __________________ 1a Vt I lisa. 1b Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheline 16. aprilli 2014. aasta läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11). Muudatusettepanek 88 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 32 – lõige 5 5.   Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Avaldusele kirjutavad alla kõik fraktsiooni liikmed. 5.   Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses esitatakse: –  fraktsiooni nimi, –  poliitiline deklaratsioon, milles tuuakse välja fraktsiooni eesmärk, ning –  fraktsiooni liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Kõik fraktsiooni liikmed kinnitavad avalduse lisas kirjalikult, et neil on sarnased poliitilised vaated. Muudatusettepanek 21 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 1 a (uus) 1a.  Laiendatud töörühmade ja muude mitteametlike rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ja nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega. Muudatusettepanek 22 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 2 2.  Kõnealuste rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ega tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse juhatuse poolt kehtestatud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. 2.  Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud selliste rühmade moodustamise tingimusi. Muudatusettepanek 23 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 3 – lõik 1 a (uus) Muud mitteametlikud rühmad on samuti kohustatud järgmise kuu lõpuks deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse, mida parlamendiliikmed ei ole deklareerinud eraldi vastavalt oma I lisast tulenevatele kohustustele. Muudatusettepanek 24 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 3 a (uus) 3a.  Parlamendi ruumides korraldatavatel laiendatud töörühmade või muude mitteametlike rühmade üritustel võivad osaleda üksnes läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajad ning nad võivad osaleda näiteks laiendatud töörühmade või teiste mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja. Muudatusettepanek 25 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 4 4.  Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid kehtestavad nimetatud deklaratsioone käsitlevad üksikasjalikud reeglid ning tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. 4.  Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Kvestorid kehtestavad üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil. Muudatusettepanek 26 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 4 a (uus) 4a.  Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. Muudatusettepanek 27 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 128 – lõige 4 4.  Üks küsimuse esitajatest võib küsimuse parlamendis ette kanda. Küsimusele vastab selle adressaat. 4.  Küsimuse esitajate poolt eelnevalt määratud parlamendiliige kannab küsimuse parlamendis ette. Kui seda parlamendiliiget ei ole kohal, muutub küsimus kehtetuks. Küsimusele vastab selle adressaat. Muudatusettepanek 28 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 1 1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad. 1.  Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi27. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad. ________________________ ____________________ 27 Vt II lisa. 27 Vt II lisa. Muudatusettepanek 29 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 2 2.  Küsimused esitatakse presidendile. Küsimuse lubatavuse otsustab president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhistatud otsus tehakse küsimuse esitajale teatavaks. 2.  Küsimused esitatakse presidendile elektrooniliselt. Küsimuse lubatavuse otsustab president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhistatud otsus tehakse küsimuse esitajale teatavaks. Muudatusettepanek 30 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 3 3.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust. 3.  Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust. Adressaat vastab küsimusele üldjuhul kuue nädala jooksul alates küsimuse talle edastamisest. Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib igal kuul määrata ühe oma küsimuse prioriteetseks ja adressaat on kohustatud sellele vastama kolme nädala jooksul alates küsimuse talle edastamisest. Muudatusettepanek 31 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 5 5.  Kui adressaat ei ole küsimusele vastanud kolme nädala (prioriteetne küsimus) või kuue nädala (mitteprioriteetne küsimus) jooksul alates küsimuse talle edastamisest, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. 5.  Kui adressaat ei vasta küsimusele lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib vastutav komisjon otsustada võtta selle oma järgmise koosoleku päevakorda. Muudatusettepanek 32 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 6 6.  Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus. välja jäetud Muudatusettepanek 33 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 7 7.  Küsimused ja vastused ning nende lisad avaldatakse parlamendi veebisaidil. 7.  (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 34 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130a Artikkel 130a välja jäetud Lühemad kirjalikult vastatavad arupärimised 1.   Lühemate arupärimistega, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada parlamendile teavet konkreetselt kindlaks määratud teemadel. Küsimused esitatakse presidendile, kes – tingimusel, et küsimused on üldiselt kodukorraga kooskõlas ja vastavad kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidele – palub adressaadil vastata kahe nädala jooksul; president võib tähtaega küsimuse esitajatega konsulteerides pikendada. 2.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil. _____________________ 28 Vt II lisa. Muudatusettepanek 35 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – pealkiri Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised koos aruteluga Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised Muudatusettepanek 36 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 1.  Põhjalikumaid arupärimisi, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest koos aruteluga, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Küsimustele võib olla lisatud lühike põhjendus. 1.  Põhjalikumad arupärimised koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, mille fraktsioon esitab nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes – tingimusel, et need küsimused on üldiselt kodukorraga kooskõlas ja vastavad kodukorra lisas29 sätestatud kriteeriumidele – teavitab viivitamata küsimuse adressaati ning palub adressaadil teatada, kas ja millal küsimusele vastatakse. _____________________ 29 Vt II lisa. Muudatusettepanek 37 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 a (uus) 1a.   Põhjalikum arupärimine peab pakkuma üldist huvi ja see esitatakse kirjalikult presidendile. Arupärimine ei tohi olla pikem kui 500 sõna. Tingimusel, et põhjalikum arupärimine on üldiselt kodukorra sätetega kooskõlas, edastab president arupärimise viivitamata selle adressaadile kirjaliku vastuse saamiseks. Muudatusettepanek 38 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 b (uus) 1b.   Aastas võib esitada kuni 30 põhjalikumat arupärimist. Esimeeste konverents tagab arupärimiste õiglase jaotuse fraktsioonide vahel ning ükski fraktsioon ei või esitada rohkem kui ühe arupärimise kuus. Muudatusettepanek 39 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 c (uus) 1c.  Kui adressaat ei vasta kuue nädala jooksul talle esitatud põhjalikumale arupärimisele, kantakse arupärimine autori soovil parlamendi lõplikku päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale ja käesoleva artikli lõike 3a kohaselt. Muudatusettepanek 40 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 2 2.  Pärast kirjaliku vastuse saamist kantakse põhjalikum arupärimine parlamendi päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu. 2.  Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile seda taotlevad, kantakse põhjalikum arupärimine pärast kirjaliku vastuse saamist parlamendi lõplikku päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale ja käesoleva artikli lõike 3a kohaselt. Muudatusettepanek 41 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 3 3.  Kui adressaat keeldub küsimusele vastamast või ei vasta kolme nädala jooksul, kantakse küsimus päevakorra projekti. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu. Enne arutelu võib ühele küsimuse esitajatest anda võimaluse küsimust täiendavalt põhjendada. välja jäetud Muudatusettepanek 42 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 3 a 3a.  Ühel osaistungjärgul arutatakse kuni kolme põhjalikumat arupärimist. Kui ühe osaistungjärgu jooksul taotletakse rohkem kui kolme põhjalikuma arupärimise arutelu, kannab esimeeste konverents need lõplikku päevakorra projekti selles järjekorras, milles ta on arutelu taotlused saanud. Muudatusettepanek 43 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 4 4.   Üks küsimuse esitajatest võib küsimuse täiskogu istungil ette kanda. Üks asjaomase institutsiooni liige vastab. 4.  Parlamendiliige, kelle on eelnevalt määranud arupärimise autor või lõike 2 kohaselt arutelu taotlejad, kannab põhjalikuma arupärimise täiskogu istungil ette. Kui seda parlamendiliiget ei ole kohal, muutub põhjalikum arupärimine kehtetuks. Arupärimisele vastab selle adressaat. Artikli 123 lõikeid 2–5 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega. Artikli 123 lõikeid 2–8 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega. Muudatusettepanek 44 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 5 5.  Need küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil. 5.  Arupärimised ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil. Muudatusettepanek 45 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 1 1.  President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 11 vastavate sätetega. 1.  President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes rikub artikli 11 lõikes 3b või 3c kehtestatud käitumisreegleid. Muudatusettepanek 46 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 2 2.  Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme teist korda korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus. 2.  Kui rikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme teist korda korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus. Muudatusettepanek 47 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 3 3.  Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president parlamendiliikmele sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Eriti tõsise rikkumise korral võib president asjaomase parlamendiliikme ülejäänud istungi ajaks istungisaalist välja saata viivitamata ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest. 3.  Rikkumise jätkumisel või järgmise rikkumise korral võib president parlamendiliikmele sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Eriti tõsise rikkumise korral võib president asjaomase parlamendiliikme ülejäänud istungi ajaks istungisaalist välja saata viivitamata ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest. Muudatusettepanek 48 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 5 5.  Parlamendiliikme laimava, rassistliku või ksenofoobse keelekasutuse või käitumise korral võib president otsustada istungi otseülekande katkestada. 5.  Juhul kui parlamendiliige rikub artikli 11 lõiget 3b või 3c, võib president otsustada istungi otseülekande katkestada. Muudatusettepanek 49 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 6 – lõik 1 President võib anda korralduse kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis sisaldavad laimavaid, rassistlikke või ksenofoobseid väljendeid. President võib anda korralduse kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis on vastuolus artikli 11 lõikega 3b või 3c. Muudatusettepanek 50 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 1 1.  Kui parlamendiliige rikub tõsiselt korda või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, teeb president põhistatud otsuse asjakohase karistuse rakendamise kohta. 1.  Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 11 lõikeid 3a kuni 5b, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta. Artikli 11 lõike 3b või 3c puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel olenemata sellest, kas parlamendiliikme suhtes on eelnevalt kohaldatud viivitamatult rakendatavat meedet artikli 165 tähenduses või mitte. Artikli 11 lõike 3e puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel üksnes juhul, kui ahistamise toimumine on ahistamist ja selle vältimist käsitleva institutsioonisisese haldusmenetluse kohaselt kindlaks tehtud. President võib määrata parlamendiliikmele karistuse juhtudel, kui käesoleva artikli kohaldamine on ette nähtud kodukorraga või juhatuse otsusega, mis on vastu võetud artikli 25 alusel. Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. Erandjuhul võib president korraldada asjaomase parlamendiliikme suulise kuulamise. Parlamendiliiget teavitatakse nimetatud otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu. Pärast parlamendiliikme teavitamist otsusest teeb president parlamendiliikmele määratud karistuse parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub. Kui karistus on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb parlamendi koosseisu ametiaja lõpuni. Muudatusettepanek 51 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 1 a (uus) 1a.  Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem. Parlamendiliiget teavitatakse karistuse määramise otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu. Pärast parlamendiliikme teavitamist otsusest teeb president parlamendiliikmele määratud karistuse parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub. Kui karistus on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb parlamendi koosseisu ametiaja lõpuni. Muudatusettepanek 52 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 2 2.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. 2.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju. Vahet tuleb teha visuaalselt väljenduval tegevusel, mis ei ole keelatud, kui see ei ole solvav, laimav, rassistlik ega ksenofoobne ja jääb mõistlikesse piiridesse, ning tegevusel, mis aktiivselt häirib parlamendi tegevust. Muudatusettepanek 53 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 4 4.  Lõike 3 punktides b–e sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 165 lõike 3 alusel võetud meetmeid. 4.  (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 54 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 174 – lõige 7 7.  Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist. Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud on üksteist täiendavad. 7.  Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist. Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks nende esitatud muudatusettepanekute üle. Muudatusettepanek 55 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 174 – lõige 10 10.  Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse ükshaaval. 10.  Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse muudest muudatusettepanekutest eraldi. Muudatusettepanek 56 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 177 – pealkiri Käesoleva artikli rikkumist loetakse artikli 166 lõike 1 tähenduses istungi korra tõsiseks rikkumiseks, mille suhtes kohaldatakse selles artiklis nimetatud õiguslikke tagajärgi. Käesoleva artikli rikkumist loetakse artikli 11 lõike 3b tõsiseks rikkumiseks. Muudatusettepanek 57 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 196 Artikkel 196 Artikkel 196 Alaliste komisjonide moodustamine Alaliste komisjonide moodustamine Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone. Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas52. Lisa võetakse vastu antud häälte enamusega. Komisjonide liikmed valitakse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast. Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone. Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas52. Lisa võetakse vastu antud häälte enamusega. Komisjonide liikmed määratakse ametisse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul. Alaliste komisjonide vastutusalasid on võimalik kindlaks määrata ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel. Alaliste komisjonide vastutusalasid on võimalik muuta ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel. _________________ _________________ 52 Vt V lisa. 52 Vt V lisa. Muudatusettepanek 58 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 204 – lõige 1 1.  Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist. 1.  Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, ning uuesti kahe ja poole aasta pärast, valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist. Muudatusettepanek 59 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210b – pealkiri Parlamendikomisjonide juurdepääs parlamendile edastatud konfidentsiaalsele teabele Parlamendikomisjonide juurdepääs konfidentsiaalsele teabele parlamendikomisjoni kinnisel koosolekul Muudatusettepanek 60 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210a – lõige 3 – lõik 1 Kui parlamendikomisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, võivad koosolekutel viibida ainult selle komisjoni liikmed ning ametnikud ja eksperdid, kellele esimees on eelnevalt andnud vastava loa ja kelle kohalolek on tingimata vajalik. Kui parlamendikomisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, on koosolek kinnine ning sellel võivad viibida ainult selle komisjoni liikmed, sealhulgas asendusliikmed. Komisjon võib kooskõlas kohaldatava institutsioonidevahelise õigusraamistikuga otsustada, et artikli 206 lõike 3 kohaselt võivad koosolekul viibida ka teised parlamendiliikmed. Koosolekul võivad viibida ka isikud, kellele esimees on eelnevalt andnud vastava loa, põhjendades seda teadmisvajadusega ja võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad parlamendi konfidentsiaalse teabe käsitlemist reguleerivatest eeskirjadest. Salastatud teabe puhul, mille salastatuse tase on CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või kõrgem, või juhul, kui tegemist on institutsioonidevahelise õigusraamistiku alusel kehtestatud konkreetsete juurdepääsupiirangutega, võivad kehtida lisapiirangud. Muudatusettepanek 61 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210a – lõige 4 4.  Salajast menetlust kohaldava komisjoni parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile võivad esitada taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise arutamiseks. Taotluse võib võtta komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Komisjon võib liikmete häälteenamusega võtta vastu otsuse edastada küsimus presidendile selle läbivaatamiseks artiklite 11 ja 166 alusel. 4.  Ilma et see piiraks konfidentsiaalsusnõuete rikkumist üldiselt käsitlevate eeskirjade kohaldamist, võivad salajast menetlust kohaldava komisjoni parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile esitada taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise arutamiseks. Taotluse võib võtta komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Komisjon võib liikmete häälteenamusega võtta vastu otsuse edastada küsimus presidendile selle läbivaatamiseks artiklite 11 ja 166 alusel. Muudatusettepanek 62 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 211 – pealkiri Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised ja arutelud Muudatusettepanek 63 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 211 – lõige 7 a (uus) 7a.  Parlament korraldab määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt vastavas registris avaldatud kodanikualgatust käsitleva arutelu avalikule kuulamisele järgneval osaistungjärgul ning otsustab arutelu päevakorda kandes, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Arutelu lõpul ei võeta resolutsiooni vastu, kui samal või sarnasel teemal raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul resolutsiooni vastu võtta, võib selle teema eest vastutav parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid esitada resolutsiooni ettepaneku. Artikli 123 lõikeid 3–8 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende üle hääletamise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega. Muudatusettepanek 76 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 211 – lõige 8 8.  Kui Euroopa Komisjon ei esita kooskõlas määruse (EL) nr 211/2011 artikliga 9 esitatud eduka kodanikualgatuse alusel õigusakti ettepanekut 12 kuu jooksul pärast selle kohta positiivse arvamuse esitamist ja kavandatavate meetmete kohta teatise avaldamist, võib valdkonna eest vastutav komisjon korraldada kuulamise, konsulteerida kodanikualgatuse korraldajatega ja kasutada vajaduse korral artiklis 46 ette nähtud menetlust, mis võimaldab parlamendil nõuda Euroopa Komisjonilt asjakohase ettepaneku esitamist. 8.  Pärast seda, kui Euroopa Komisjon avaldab teatise, milles ta esitab oma õiguslikud ja poliitilised järeldused konkreetse kodanikualgatuse kohta, annab parlament hinnangu meetmetele, mida Euroopa Komisjon sellise teatise järel kavatseb võtta. Kui Euroopa Komisjon ei esita kodanikualgatust käsitlevat asjakohast ettepanekut, võib valdkonna eest vastutav komisjon korraldada kuulamise, konsulteerides kodanikualgatuse korraldajatega. Lisaks võib parlament otsustada, kas pidada täiskogu arutelu ja kas võtta arutelu põhjal vastu resolutsioon. Artikli 211 lõikes 7a sätestatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis. Parlament võib samuti otsustada kasutada talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 225 antud õigust ja algatada kodukorra artiklis 46 ette nähtud menetluse. Muudatusettepanek 64 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210b – pealkiri – joonealune märkus 61 Artiklit 223a kohaldatakse ainult nende Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste suhtes, mis vastavad määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 lõigetele 3 ja 4. Vt ka artiklite 224 ja 225 joonealuseid märkuseid. 61 Artiklit 223a kohaldatakse ainult nende Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste suhtes, mis vastavad määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 lõigetele 3 ja 4. Muudatusettepanek 65 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 223a – lõige 2 a (uus) 2a.   Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 10 lõike 3 esimese lõigu kohaselt võib vähemalt 50 kodanikust koosnev rühm esitada põhjendatud taotluse, et parlament taotleks lõikes 2 nimetatud kontrollimist. Seda põhjendatud taotlust ei esita ega allkirjasta parlamendiliikmed. Taotlus peab sisaldama olulisi faktilisi tõendeid selle kohta, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei vasta lõikes 2 osutatud tingimustele. President edastab kodanike rühmalt saadud vastuvõetava taotluse edasiseks läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Pärast läbivaatamist, mis peaks toimuma nelja kuu jooksul pärast presidendi poolt taotluse edastamist, võib vastutav komisjon oma vähemalt kolme fraktsiooni esindavate liikmete häälteenamusega teha ettepaneku, et taotlusega tuleks edasi tegeleda, ja teavitab sellest presidenti. Kodanike rühma teavitatakse komisjoni läbivaatamise tulemustest. Komisjoni ettepaneku kättesaamisel edastab president taotluse parlamendile. Pärast taotluse kättesaamist otsustab parlament antud häälte enamusega, kas esitada taotlus Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametile või mitte. Parlamendikomisjon kehtestab kodanike rühmadelt saadud taotluste käsitlemise suunised. Muudatusettepanek 89/rev Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 228 a (uus) Artikkel 228a Soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine Juhatus võtab vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mille eesmärk on arvestada soolist perspektiivi kogu parlamendi tegevuses, kõigil tasanditel ja kõigis etappides. Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava kontrollitakse kaks korda aastas ja see vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel. Muudatusettepanek 66 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 229 – lõige 3 Neid sätteid ei kohaldata petitsioonide ja teatiste suhtes, mille puhul ei ole vaja vastu võtta otsust. Neid sätteid ei kohaldata petitsioonide, kodanikualgatuste ja teatiste suhtes, mille puhul ei ole vaja vastu võtta otsust. Muudatusettepanek 67 Euroopa Parlamendi kodukord II lisa – pealkiri ARTIKLITE 130, 130A, 130B, 131 JA 131A ALUSEL ESITATAVATELE KIRJALIKULT VASTATAVATELE KÜSIMUSTELE JA ARUPÄRIMISTELE KOHALDATAVAD KRITEERIUMID ARTIKLITE 130, 131 JA 131A ALUSEL ESITATAVATELE KIRJALIKULT VASTATAVATELE KÜSIMUSTELE JA ARUPÄRIMISTELE KOHALDATAVAD KRITEERIUMID