Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2080(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0050/2019

Esitatud tekstid :

A8-0050/2019

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 17
CRE 11/02/2019 - 17

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0080

Vastuvõetud tekstid
PDF 154kWORD 56k
Teisipäev, 12. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri)
P8_TA-PROV(2019)0080A8-0050/2019
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (2018/2080(INL)2019/0900(APP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõiget 4,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 45 ja 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8‑0050/2019),

1.  võtab vastu lisatud määruse eelnõu;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada lisatud määruse eelnõu nõukogule ja komisjonile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõikes 4 sätestatud menetlusele;

3.  teeb presidendile ülesandeks korraldada määruse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas pärast seda, kui komisjon on esitanud selle kohta arvamuse ja nõukogu on lisatud määruse eelnõu heaks kiitnud.


RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 228 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused tuleks sätestada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu, eelkõige selle artikli 20 lõike 2 punkti d ja artikli 228, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega.

(2)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 kinnitatakse õigust heale haldusele Euroopa kodanike ühe põhiõigusena. Harta artiklis 43 on sätestatud õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga. Selleks et neid õigusi saaks tulemuslikult kasutada ning selleks, et suurendada ombudsmani suutlikkust viia läbi põhjalikke ja erapooletuid uurimisi, tuleks ombudsmanile anda kõik vahendid, mis on vajalikud aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete edukaks täitmiseks.

(3)  Euroopa Parlamendi otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom(1) muudeti viimati 2008. aastal. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 kehtestati liidu jaoks uus õigusraamistik. ELi toimimise lepingu artikli 228 lõige 4 võimaldab Euroopa Parlamendil pärast komisjonilt arvamuse taotlemist ja nõukogu heakskiidul võtta vastu määrusi, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused. Seepärast on soovitav tunnistada otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom kehtetuks ja asendada see määrusega vastavalt praegu kohalduvale õiguslikule alusele.

(4)  Selliste tingimuste kehtestamine, mille alusel võib ombudsmanile kaebuse esitada, peaks vastama täieliku, tasuta ja lihtsa juurdepääsu põhimõttele, olenemata spetsiifilistest piirangutest, mis on seotud uute või pooleliolevate õigus- ja haldusmenetlustega.

(5)  Ombudsmanil on õigus esitada soovitusi, kui ta leiab, et liidu institutsioon, organ või asutus ei kohalda kohtuotsust nõuetekohaselt.

(6)  On vaja sätestada kord, mida tuleb järgida, kui ombudsmani uurimistest ilmneb, et tegemist on haldusomavoliga. Lisaks tuleks ette näha, et ombudsman esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase tööperioodi lõpus üksikasjaliku aruande.

(7)  Ombudsmani rolli tugevdamiseks tuleks tal võimaldada läbi viia omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks korduvad või eriti rasked haldusomavoli juhtumid ja edendada häid haldustavasid liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ilma et see piiraks tema peamist kaebuste käsitlemise kohustust.

(8)  Ombudsmani tegevuse tõhustamiseks peaks tal olema õigus teha omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi varasemate uurimiste järelmeetmena, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on asjaomane institutsioon, organ või asutus tema soovitusi täitnud. Samuti peaks ombudsmanil olema õigus lisada oma aastaaruandesse Euroopa Parlamendile hinnang tema soovituste täitmise määra kohta ning hinnang aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ombudsmani ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite piisavuse kohta.

(9)  Ombudsmanil peaks olema juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele vahenditele. Selleks peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused olema kohustatud andma ombudsmanile teavet, mida ta neilt taotleb, ilma et see piiraks ombudsmani kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1049/2001(2). Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks peaks olema konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate normide järgimine liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt. Salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid, organid ja asutused peaksid ombudsmani teavitama, et teave või dokumendid on salastatud. Konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate normide rakendamiseks asjaomases liidu institutsioonis, organis või asutuses peaks ombudsman olema eelnevalt asjaomase institutsiooni, organi või asutusega kokku leppinud salastatud teabe või dokumentide ja ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud muu teabe käsitlemise tingimustes. Kui ombudsman ei saa vajalikku abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes peaks võtma asjakohased meetmed.

(10)  Ombudsman ja ombudsmani töötajad on kohustatud käsitlema kogu oma ülesannete täitmisel saadud teavet konfidentsiaalsena. Ombudsman peaks siiski teavitama pädevaid asutusi asjaoludest, mis võivad ombudsmani arvates olla seotud kriminaalõigusega ja mis on saanud ombudsmanile teatavaks tema uurimiste käigus. Ombudsmanil peaks olema võimalik teavitada ka asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise.

(11)  Arvesse tuleks võtta hiljutisi muudatusi, mis on seotud liidu finantshuvide kaitsmisega kuritegude eest, eelkõige Euroopa Prokuratuuri asutamist nõukogu määrusega (EL) 2017/1939(3), et võimaldada ombudsmanil teavitada prokuratuuri teabest, mis kuulub viimase pädevusse. Et täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 48 sätestatud süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, peaks ombudsman juhul, kui ta teavitab Euroopa Prokuratuuri tema pädevusse kuuluvast teabest, teatama sellest ka asjaomasele isikule ja kaebuse esitajale.

(12)  Kooskõlas liikmesriikide kohaldatava õigusega tuleks ette näha ombudsmani ja liikmesriikide samalaadsete asutuste koostöövõimalus. Samuti on soovitav teha samme, et võimaldada ombudsmanil arendada koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, kuna selline koostöö võib muuta ombudsmani ülesannete täitmise tõhusamaks.

(13)  Ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on liidu kodanikud ning kelle sõltumatus on tagatud nagu ka see, et nad on pädevad. Sätestada tuleks ka ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamise ja ombudsmani asendamise tingimused.

(14)  Ombudsman peaks täitma oma kohustusi täiesti sõltumatult. Ombudsman peaks ametisse astudes andma Euroopa Kohtu ees ametivande. Sätestada tuleks ombudsmani tööga kokkusobimatud asjaolud, tema töötasu, privileegid ja immuniteedid.

(15)  Vastu tuleks võtta sätted ombudsmani asukoha kohta, mis peaks olema sama mis Euroopa Parlamendil. Lisaks tuleks vastu võtta sätted ombudsmani abistava sekretariaadi ametnike ja teenistujate ning tema eelarve kohta.

(16)  Ombudsmani ülesanne on võtta vastu käesoleva määruse rakendussätted. Õiguskindluse ja ombudsmani ülesannete täitmise kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks käesolevas määruses ette näha vastuvõetavate rakendussätete minimaalne sisu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.  Käesoleva määrusega sätestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri).

2.  Ombudsman tegutseb liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest sõltumatult, vastavalt ombudsmanile aluslepingutega antud volitustele ning võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti d ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, mis käsitleb õigust heale haldusele.

3.  Aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmisel ei tohi ombudsman sekkuda kohtuasjade menetlemisse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust ega kohtu pädevust otsust teha.

Artikkel 2

1.  Ombudsman aitab avastada haldusomavoli liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses, kui ta tegutseb õigusemõistjana, ning kui see on asjakohane, annab soovitusi haldusomavoli lõpetamiseks. Ombudsmanile ei saa esitada kaebust mitte ühegi teise ametiasutuse või isiku tegevuse kohta.

2.  Liidu kodanikud või need füüsilised või juriidilised isikud, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis, võivad kas otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitada ombudsmanile kaebuse haldusomavoli kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses, kui ta tegutseb õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni, organit või asutust kaebuse saamisest viivitamatult, järgides liidu standardeid isikuandmete kaitse valdkonnas.

3.  Kaebuses osutatakse selgelt kaebuse objektile ja kaebuse esitaja isikule. Kaebuse esitaja võib nõuda, et kaebus või selle osad jääksid konfidentsiaalseks.

4.  Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud kaebuse esitajale teatavaks said, ja kaebuse esitamisele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides, organites ja asutustes.

5.  Ombudsman teeb kindlaks, kas kaebus kuulub tema pädevusse, ja kui kuulub, siis kas see on vastuvõetav. Kui kaebus ei kuulu tema pädevusse või ei ole vastuvõetav, võib ombudsman enne toimiku sulgemist soovitada kaebuse esitajal pöörduda muu asutuse poole.

6.  Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.

7.  Kui ombudsman peab tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või selle käsitlemise lõpetama, sest esitatud asjaolusid käsitletakse või käsitleti kohtumenetluses, tuleb ombudsmani poolt selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused arhiveerida.

8.  Välja arvatud kaebused seksuaalse ahistamise kohta, ei saa ombudsmanile esitada kaebusi liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik võimalused esitada asutusesiseseid taotlusi ja kaebusi, eelkõige menetlused, millele on osutatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(4) („personalieeskirjad“), artiklis 90, ning asjaomane institutsioon, organ või asutus ei ole tähtajaks vastanud.

9.  Ombudsman teatab kaebuse esitajale niipea kui võimalik kaebuse suhtes võetud meetmetest.

Artikkel 3

1.  Ombudsman teeb omal algatusel või kaebuse alusel kõik uurimised, sh varasemate uurimiste järeluurimised, mida ta peab põhjendatuks liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses kahtlustatud haldusomavoli väljaselgitamiseks. Ombudsman ei vaja oma tegevuseks eelnevat luba ja ta teavitab asjaomast institutsiooni, organit või asutust oma tegevusest aegsasti. Asjaomane institutsioon, organ või asutus võib esitada ombudsmanile kasulikke märkusi või tõendeid. Ombudsman võib ka nõuda, et asjaomane institutsioon, organ või asutus sellised märkused või tõendid esitaks.

2.  Ilma et see piiraks ombudsmani esmast kohustust käsitleda kaebusi, võib ombudsman korraldada strateegilisemat laadi omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks haldusomavoli korduvad või eriti rasked juhud, edendada liidu institutsioonides, organites ja asutustes parimaid haldustavasid ning tegeleda ennetavalt oma pädevusse kuuluvate avalike huvidega seotud struktuuriliste küsimustega.

3.  Ombudsman võib pidada liidu institutsioonide, organite ja asutustega struktureeritud ja korrapärast dialoogi ning korraldada avalikke konsultatsioone enne soovituste esitamist või sellele järgnevalt mis tahes etapis. Ombudsman võib ühtlasi süsteemselt analüüsida ja hinnata asjaomase institutsiooni, organi või asutuse edusamme ja esitada täiendavaid soovitusi.

4.  Liidu institutsioonid, organid ja asutused esitavad ombudsmanile nõutud teabe ja võimaldavad talle juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks on konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate normide järgimine liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt.

Esimese lõigu kohaselt salastatud teavet või dokumente esitavad institutsioonid, organid või asutused teavitavad ombudsmani teabe või dokumentide salastatusest eelnevalt.

Esimeses lõigus nimetatud nõuete rakendamiseks lepib ombudsman asjaomase institutsiooni, organi või asutusega eelnevalt kokku salastatud teabe või dokumentide käsitlemise tingimused.

Asjaomased institutsioonid, organid või asutused võimaldavad juurdepääsu liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud õigus- või haldusnormide alusel salajaseks, üksnes pärast seda, kui ombudsmani teenistused on kehtestanud dokumentide käitlemise suhtes kohased meetmed ja kaitsemeetmed, mis tagavad samaväärse konfidentsiaalsuse taseme, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 9 ja vastavalt asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse julgeolekureeglitele.

Liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnikud ja muud teenistujad annavad ombudsmani nõudmisel tunnistusi asjaolude kohta, mis on seotud ombudsmani käimasoleva uurimisega. Asjaomased ametnikud või teenistujad võtavad sõna oma institutsiooni, organi või asutuse nimel. Nad jäävad seotuks nende suhtes kohaldatavatest reeglitest tulenevate kohustustega. Kui nad on seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega, ei saa seda tõlgendada nii, et see hõlmaks ahistamise või haldusomavoliga seotud kaebusi või uurimisi puudutavat teavet.

5.  Ombudsman vaatab korrapäraselt läbi liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldustegevusega seotud menetlused ja hindab, kas nendega on võimalik tõhusalt ennetada huvide konflikte, tagada erapooletus ja tagada, et täielikult järgitaks õigust heale haldusele. Ombudsman võib teha kõigil tasanditel kindlaks võimalikud huvide konflikti juhtumid, mis võivad kujutada endast haldusomavoli allikat, ja neid hinnata, ning sellisel juhul koostab Ombudsman spetsiifilised järeldused ning teavitab Euroopa Parlamenti asjaomase juhtumiga seotud leidudest.

6.  Kui liikmesriigi õigus seda lubab, edastavad liikmesriigi pädevad asutused ombudsmani taotlusel või omal algatusel ombudsmanile kiiresti teabe või dokumendid, mis võivad aidata selgitada haldusomavoli juhtumeid liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses. Kui sellisele teabele või dokumendile kohalduvad konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevad riigisisesed õigusnormid või selle edastamist takistavad sätted, võib asjaomane liikmesriik lubada ombudsmanil seda teavet või dokumenti kasutada tingimusel, et ombudsman kohustub seda käsitlema kokkuleppel pädeva asutusega, kust teave või dokument pärineb. Igal juhul esitatakse dokumendi kirjeldus.

7.  Kui ombudsman ei saa taotletud abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed.

8.  Kui uurimise käigus on tuvastatud haldusomavoli, teavitab ombudsman sellest asjaomast institutsiooni, organit või asutust, esitades asjakohasel juhul soovitusi. Institutsioon, organ või asutus, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Ombudsman võib asjaomase institutsiooni, organi või asutuse põhjendatud taotlusel kõnealust tähtaega kuni kahe kuu võrra pikendada. Kui institutsioon, organ või asutus ei esita kolme kuu jooksul või pikendatud tähtaja jooksul arvamust asjaomase institutsiooni, organi või asutuse kohta, võib ombudsman uurimise lõpetada ilma sellise arvamuseta.

9.  Seejärel saadab ombudsman aruande asjaomasele institutsioonile, organile või asutusele ning – eelkõige, kui see on vajalik haldusomavoli juhtumi olemuse või ulatuse tõttu – Euroopa Parlamendile. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani poolt aruandes esitatud soovitustest.

10.  Kui see on vajalik seoses liidu institutsiooni, organi või asutuse tegevuse uurimisega, võib ombudsman kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi kutsel esineda Euroopa Parlamendil ees kõige sobivamal tasandil.

11.  Ombudsman püüab koostöös asjaomase institutsiooni, organi või asutusega leida võimaluse haldusomavoli juhtum lahendada ja esitatud kaebus rahuldada. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat väljapakutud lahendusest koos, kui need on esitatud, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse märkustega. Kui kaebuse esitaja soovib, on tal igas etapis õigus esitada ombudsmanile märkusi või lisateavet, mis ei olnud kaebuse esitamise ajal teada.

12.  Iga-aastase tööperioodi lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande uurimiste tulemuste kohta. Aruanne sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste täitmisele ja hinnangut ombudsmani ülesannete täitmiseks kasutada olevate vahendite piisavuse kohta. Nende hinnangute kohta võib koostada ka eraldi aruanded.

Artikkel 4

Ombudsman ja tema töötajad menetlevad taotlusi üldsuse juurdepääsu võimaldamiseks muudele kui artikli 6 lõikes 1 osutatud dokumentidele kooskõlas määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tingimuste ja piirangutega.

Kaebuste puhul, mis käsitlevad üldsuse õigust tutvuda ametlike dokumentidega, esitab ombudsman pärast nõuetekohast analüüsi ja vajalikku kaalutlemist soovituse kõnealuste dokumentide avaldamise kohta, millele asjaomane institutsioon, organ või asutus peab vastama määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tähtaja jooksul. Kui asjaomane institutsioon ei järgi soovitust avaldada nimetatud dokumendid, peab ta oma keeldumist nõuetekohaselt põhjendama. Sellisel juhul teavitab ombudsman kaebuse esitajat võimalikest õiguskaitsevahenditest, sh menetlustest, asja edasikaebamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 5

Ombudsman hindab korrapäraselt niisuguseid poliitikameetmeid ja vaatab läbi menetlusi, mis on asjaomastes liidu institutsioonides, organites ja asutustes kehtestatud personalieeskirjade artikli 22a alusel („rikkumisest teatamine“), ning kui see on kohane, koostab konkreetsed soovitused olukorra parandamiseks, et tagada nende ametnike ja muude teenistujate täielik kaitse, kes teatavad personalieeskirjade artikli 22a alusel neile teatavaks saanud asjaoludest. Ombudsman võib taotluse korral anda ametnikele ja muudele teenistujatele konfidentsiaalselt teavet, erapooletut nõu ja eksperdisuuniseid sobiva käitumise kohta personalieeskirjade artiklis 22a osutatud asjaolude esinemise korral, sh liidu õiguse asjakohaste sätete kohaldamisala kohta.

Ombudsman võib alustada uurimisi ka sellise teabe alusel, mille on esitanud ametnikud või muud teenistujad, kes võivad konfidentsiaalselt ja anonüümselt teatada personalieeskirjade artikli 22a alusel neile teatavaks saanud asjaoludest, kui kirjeldatud asjaolude puhul võib olla tegemist liidu institutsiooni, organi või asutuse haldusomavoliga. Selle võimaldamiseks võib loobuda salastatuse osas personalieeskirjade kohaldamisest.

Artikkel 6

1.  Ombudsman ja tema töötajad, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 339 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 194, ei tohi avaldada uurimiste käigus saadud teavet ega dokumente. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei tohi nad eelkõige avalikustada ombudsmanile esitatud salastatud teavet ega dokumente ega isikuandmete kaitset käsitleva liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente, ega ka teavet, mis võib kahjustada kaebuse esitajat või muid asjaomaseid isikuid.

2.  Kui ombudsman saab uurimise käigus teada asjaoludest, mis võivad tema arvates olla seotud kriminaalõigusega, teavitab ombudsman sellest pädevaid riiklikke ametiasutusi ning Euroopa Pettustevastast Ametit ja Euroopa Prokuratuuri, juhul kui juhtum kuulub nende pädevusse. Kui see on asjakohane, teavitab ombudsman liidu institutsiooni, organit või asutust, kes on pädev asjaomase ametniku või muu teenistuja suhtes, ning viimane võib kohaldada protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 17 teist lõiku.

Ombudsman võib teavitada asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust ka asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise, samuti jätkuvast tegevusest, mis takistab käimasolevat uurimist.

Ombudsman annab sellisest teavitamisest teada kaebuse esitajale ja teistele asjaomastele isikutele, kelle isik on teada.

Artikkel 7

1.  Ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide samalaadsete asutustega tingimusel, et ta tegutseb kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega.

2.  Oma ülesannete piires teeb ombudsman koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ning teiste institutsioonide ja organitega, vältides nende tegevuse dubleerimist.

Artikkel 8

1.  Ombudsman valitakse ja teda on võimalik uuesti ametisse nimetada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2.

2.  Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kelle sõltumatus on tagatud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud liikmesriikide valitsuste liikmed või liidu institutsioonide liikmed, kes vastavad oma riigi õigusvaldkonnas kõrgel ametikohal töötamiseks vajalikele erapooletusnõuetele ning kellel on ombudsmani kohustuste täitmiseks vajalik pädevus ja kogemused.

Artikkel 9

1.  Ombudsman lõpetab aluslepingutes ja käesolevas määruses nimetatud ülesannete täitmise ametiaja lõppemisel või ametist tagasiastumise või ametist tagandamise korral.

2.  Ombudsman täidab oma ülesandeid kuni uue ombudsmani valimiseni, välja arvatud ametist tagandamise korral.

3.  Ombudsmani ülesannete enneaegse lõppemise korral nimetatakse uus ombudsman ametisse kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest Euroopa Parlamendi järelejäänud ametiajaks. Kuni uue ombudsmani valimiseni vastutab ombudsmani pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste eest artikli 13 lõikes 2 osutatud sekretariaadi juht.

Artikkel 10

Kui Euroopa Parlament kavatseb taotleda ombudsmani ametist tagandamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2, kuulab ta enne sellise taotluse esitamist ombudsmani ära.

Artikkel 11

1.  Oma aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmisel tegutseb ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 3. Ombudsman hoidub igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema ülesannete olemusega.

2.  Ametisse astumisel annab ombudsman Euroopa Kohtu täiskogu ees ametivande, kinnitades, et ta täidab aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesandeid täiesti sõltumatult ja erapooletult ning järgib ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi. Ametivanne hõlmab eelkõige kohustust käituda ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamistega soostumise või soodustuste vastuvõtmise korral pärast ametiaja lõppemist.

Artikkel 12

1.  Ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita muid poliitilisi ega haldusülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ametikohal.

2.  Töötasu, toetuste ja pensioni osas võrdsustatakse ombudsman Euroopa Kohtu kohtunikuga.

3.  Ombudsmani ja tema sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 artikleid 11–14 ja artiklit 17.

Artikkel 13

1.  Ombudsmanile tagatakse asjakohane eelarve, mis on piisav, et tagada ombudsmani sõltumatus ning kindlustada aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmine.

2.  Ombudsmani abistab sekretariaat, mille juhi nimetab ametisse ombudsman.

3.  Ombudsman peaks püüdma saavutada soolise tasakaalu oma sekretariaadi ja töötajate koosseisus.

4.  Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse samu norme ja tingimusi nagu Euroopa Liidu ametnike ja liidu muude teenistujate suhtes. Ametnike ja teenistujate arv võetakse vastu igal aastal eelarvemenetluse käigus ning nende arv on ombudsmani ülesannete ja töökoormuse nõuetekohaseks täitmiseks piisav.

5.  Ombudsmani sekretariaati määratud liidu ja liikmesriikide ametnike ja muude teenistujate lähetamine toimub teenistuse huvides ning neile tagatakse automaatne ennistamine institutsiooni, organisse või asutusse, kus nad enne töötasid.

6.  Oma töötajaid puudutavates küsimustes on ombudsmanil samasugune staatus nagu institutsioonidel personalieeskirjade artikli 1a tähenduses.

Artikkel 14

Ombudsman hindab menetlusi, mis on kehtestatud mis tahes liiki ahistamise ärahoidmiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ning ahistamise eest vastutavate isikute karistamise mehhanisme. Ombudsman koostab asjakohased järeldused selle kohta, kas need menetlused on kooskõlas proportsionaalsuse, piisavuse ja tõhusa tegutsemise põhimõtetega ning kas need tagavad ohvritele mõjusa kaitse ja toetuse.

Ombudsman kontrollib õigeaegselt, kas liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitlevad mis tahes liiki ja laadi ahistamisjuhtumeid adekvaatselt, kohaldades nõuetekohaselt kaebustega seoses ette nähtud menetlusi. Ombudsman koostab sel teemal asjakohased järeldused.

Ombudsman nimetab oma sekretariaadis isiku või struktuuri, kellel on ahistamise valdkonnas eksperditeadmised ja kes on võimeline õigeaegselt hindama, kas mis tahes liiki ja laadi ahistamise juhtumeid, sh seksuaalse ahistamise juhtumeid, käsitletakse liidu institutsioonides, organites ja asutustes asjakohaselt, ning kes on võimeline, kui see on kohane, nõustama nende ametnikke ja muid teenistujaid.

Artikkel 15

Ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht.

Artikkel 16

Kõik liikmesriikide ametiasutustele adresseeritud teatised, mille eesmärk on käesoleva määruse rakendamine, edastatakse neile läbi liikmesriikide alaliste esinduste Euroopa Liidu juures.

Artikkel 17

Ombudsman võtab vastu käesoleva määruse rakendussätted. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ja sisaldama sätteid vähemalt järgmise kohta:

a)  asjaomase institutsiooni, organi või asutuse menetlusõigused;

b)  liidu institutsioonides, organites või asutustes toimuvast seksuaalsest ahistamisest ja liidu õiguse rikkumisest teatavate ametnike ja muude teenistujate kaitse tagamine kooskõlas personalieeskirjade artikliga 22a („rikkumisest teatamine“);

c)  kaebuse vastuvõtmine, töötlemine ja lõpetamine;

d)  omaalgatuslikud uurimised;

e)  järeluurimised; ning

f)  teabekogumismeetmed.

Artikkel 18

Otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Euroopa Parlamendi nimel

president

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(3) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(4) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 3. aprill 2019Õigusalane teave