Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2088(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0019/2019

Esitatud tekstid :

A8-0019/2019

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 21
CRE 11/02/2019 - 21

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.20
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0081

Vastuvõetud tekstid
PDF 216kWORD 84k
Teisipäev, 12. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Terviklik Euroopa tööstuspoliitika tehisintellekti ja robootika valdkonnas
P8_TA-PROV(2019)0081A8-0019/2019

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas (2018/2088(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta,(1)

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,(2)

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta,(3)

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul,(4)

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 6. juuni 2018. aasta ettepanekut, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte,(5)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0019/2019),

A.  arvestades, et läbipaistev ja eetilistel kaalutlustel põhinev tehisintellekt ja robootika võivad rikastada meie elu ja suurendada meie võimekust nii üksikisiku tasandil kui ka ühise hüve eesmärgil;

B.  arvestades, et tehisintellekti valdkond areneb kiiresti ning tehisintellekt on olnud juba aastaid meie igapäevaelu osa; arvestades, et tehisintellekt ja robootika edendavad innovatsiooni, mis toob omakorda kaasa uute ärimudelite kasutuselevõtu ja on oluline meie ühiskonna ümberkujundamiseks ja majanduse digiteerimiseks paljudes sektorites, nagu tööstus, tervishoid, ehitus ja transport;

C.  arvestades, et robootika üha suurem inimsüsteemidesse integreerimine eeldab tugevaid poliitilisi suuniseid selle kohta, kuidas suurendada kasu ja vähendada ühiskonnale avaldatavat ohtu ning tagada tehisintellekti ohutu ja õiglane arendamine;

D.  arvestades, et tehisintellekt on strateegilises mõttes üks 21. sajandi kõige olulisemaid tehnoloogiaid nii maailma kui ka Euroopa jaoks ning see edendab Euroopa majandust, soodustades innovatsiooni, tootlikkust, konkurentsivõimet ja heaolu;

E.  arvestades, et ligi veerand maailma tööstusrobotitest ja pool kõigist teenindusrobotitest toodetakse Euroopa ettevõtetes ning seetõttu on ELil juba olemas oluline põhi, millelt Euroopa tööstuspoliitikat edasi arendada;

F.  arvestades, et tehisintellektil ja robootikal on potentsiaal kujundada ümber mitmeid sektoreid ja tõhustada tootmist ning muuta Euroopa tööstus ja VKEd maailmas konkurentsivõimelisemaks; arvestades, et suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline;

G.  arvestades, et ühine lähenemisviis hõlbustab tehisintellekti tehnoloogiate arendamist ühiskonna hüvangu eesmärgil, tegeledes samal ajal ka nende tehnoloogiatega seonduvate probleemidega, et edendada innovatsiooni, parandada tehisintellektil põhinevate toodete ja teenuste kvaliteeti, täiustada tarbijakogemust, suurendada usaldust tehisintellekti tehnoloogiate ja robootika vastu ning vältida siseturu killustumist;

H.  arvestades, et andmetöötlusjõudlus peab liidus jääma tipptasemele, sest see peaks andma liidu tarnetööstusele rohkem võimalusi ja tõhustama tehnoloogiliste uuenduste muutmist nõudlus- ja rakenduspõhisteks toodeteks ja teenusteks, mis tooks kaasa nende kasutuselevõtu tehisintellektil põhinevates suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades;

I.  arvestades, et selleks, et EL suudaks konkureerida kolmandate riikide, eriti USA ja Hiina tehtavate tohutute investeeringutega, on Euroopa tasandil kiiresti vaja koordineeritud lähenemisviisi;

J.  arvestades, et komisjon võttis endale 25. aprillil 2018(6) kohustuse esitada ettepanek Euroopa lähenemisviisi kohta tehisintellektile, töötades välja tehisintellekti suuniste kavandi koostöös eri sidusrühmi koondava Euroopa tehisintellekti liiduga (tehisintellekti ekspertide rühm), et edendada Euroopas tehisintellektil põhinevaid rakendusi ja ettevõtteid;

K.  arvestades, et olemasolevaid reeglid ja protsessid tuleks läbi vaadata ja neid tuleks vajaduse korral muuta, et võtta arvesse tehisintellekti ja robootikat;

L.  arvestades, et Euroopa tehisintellekti raamistiku väljatöötamisel tuleb täiel määral järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, eriti mis puutub andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtetesse;

M.  arvestades, et arengut tehisintellekti valdkonnas saab ja peaks kujundama sellisel viisil, et säilib üksikisiku inimväärikus, autonoomia ja enesemääramine;

N.  arvestades, et oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis (soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta) kutsus parlament komisjoni üles töötama välja ühtse õigusraamistiku robootika, sealhulgas autonoomsete süsteemide ja arukate autonoomsete robotite arendamiseks;

O.  arvestades, et tehisintellekti ja robootika areng peab kaasama kogu ühiskonda; arvestades siiski, et 2017. aastal jäid maapiirkonnad tehisintellekti eelistest suures osas kõrvale, sest 8 % kodudest ei kuulunud ühtegi püsivõrku ja 53 % ei olnud ühendatud ühegi järgmise põlvkonna juurdepääsutehnoloogiaga (VDSL, Cable Docsis 3.0 või FTTP);

P.  arvestades, et tehisintellektil põhinevate teenuste ja toodete arendamine nõuab ELis ühenduvust, andmete vaba liikumist ja andmete juurdepääsetavust; arvestades, et täiustatud andmekaevemeetodite kasutamine toodete ja teenuste puhul võib aidata suurendada otsuste tegemise kvaliteeti ja seega ka tarbijate valikuvõimalusi ning parandada ettevõtete tulemuslikkust;

Q.  arvestades, et tehnoloogia areng nutitoodete ja -teenuste alal võib tuua kasu teadmistepõhisele majandusele, mis põhineb kättesaadava teabe kogusel, kvaliteedil ja juurdepääsetavusel, ning võib seega aidata paremini kohanduda tarbija vajadustega;

R.  arvestades, et küberturvalisus on selle tagamiseks hädavajalik, et andmeid ei moonutata või väärkasutata kuritahtlikult nii, et tehisintellekt toimiks kodanikele või ettevõtetele kahjulikul viisil (see kahjustaks tööstust ja tarbijate usaldust tehisintellekti vastu); arvestades, et tehisintellekti areng tähendab, et meetmete võtmisel ja otsuste tegemisel tuginetakse nendele süsteemidele üha rohkem, mis omakorda nõuab ELis kõrgeid kübervastupidavusvõime standardeid, et vältida küberturvalisuse rikkumisi ja tõrkeid;

S.  arvestades, et üha suurem automatiseerimine nõuab, et tehisintellekti rakenduste väljatöötamise ja turustamisega seotud isikud võtaksid algusest peale arvesse turvalisuse ja eetikaga seotud kaalutlusi ja võtaksid seeläbi teadmiseks, et nad peavad olema valmis võtma toodetava tehnoloogia kvaliteedi eest õigusliku vastutuse;

T.  arvestades, et usaldusväärse ökosüsteemi ülesehitamine tehisintellekti tehnoloogia arendamiseks peaks põhinema andmepoliitika ülesehitusel; arvestades, et see nõuab sujuva ja lihtsustatud andmekogumis- ja -haldusprogrammide loomist haridusalaste teadusuuringute eesmärgil, et võimaldada arendada tehisintellekti paljudes valdkondades: meditsiinis, finantssektoris, bioloogias, energeetikas, tööstuses, keemia vallas või avalikus sektoris; arvestades, et tehisintellekti andmepõhine ökosüsteem võiks hõlmata üleeuroopalisi algatusi, mis põhinevad avatud standarditel, sertifikaatide vastastikusel tunnustamisel ja läbipaistvatel koostalitlusnormidel;

U.  arvestades, et tehisintellekti kasutamine üksi ei taga tõde ega õiglust, kuna andmete kogumisel ja algoritmide kirjutamisel võib esineda kallutatust, sest seda esineb ka ühiskonnas; arvestades, et kallutatust peaks aitama vältida andmete kvaliteet, algoritmide ülesehitus ja pidev ümberhindamine;

V.  arvestades, et tehisintellekti ja robootikat tuleks arendada ja kasutada inimesekesksel viisil, eesmärgiga abistada inimesi tööl ja kodus; arvestades, et tehisintellekti võib kasutada ka selleks, et inimesed ei peaks tegema ohtlikke töid;

W.  arvestades, et automatiseeritud ja algoritmidel põhineva otsustamise edasine arendamine ja laialdane kasutamine mõjutab valikuid, mida inimesed (nt ettevõtjad või internetikasutajad) ning haldus-, kohtu- või muud avaliku sektori asutused seoses lõplike tarbimis-, ettevõtlus- või juhtimisotsustega teevad; arvestades, et automatiseeritud ja algoritmidel põhinevasse otsustamisprotsessi tuleb integreerida kaitsemeetmed ja inimkontrolli võimalus;

X.  arvestades, et masinõpe tekitab ka probleeme seoses sellega, kuidas tagada mittediskrimineerimine, nõuetekohane menetlus, läbipaistvus ja otsustamisprotsesside arusaadavus;

Y.  arvestades, et tehisintellekt on üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamise seisukohast oluline vahend ning liikmesriigid peaksid seega võtma kasutusele poliitikameetmed, et edendada investeeringuid, teha rahalised vahendid teadus- ja arendustegevusele kättesaadavaks ning tegeleda tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu takistavate tõkete kõrvaldamisega;

Z.  arvestades, et tehisintellekti kommertsplatvormid on jõudnud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordivaldkonna rakendusteni; arvestades, et kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele;

AA.  arvestades, et Euroopa teadlased ja ettevõtjad tegelevad mitmesuguste plokiahela teemadega, mis puudutavad näiteks tarneahelat, valitsemissektori teenuseid, rahandust, asjade internetti, tervishoidu, meediat, arukaid linnu, energiat ja transporti; arvestades, et Euroopa on plokiahelaga seotud olulistes valdkondades, nagu tehisintellekt, arvestatav tegija; arvestades, et plokiahel võib täita Euroopa uuendustegevuse edendamisel olulist rolli;

AB.  arvestades, et küberturvalisusega seotud tehnoloogiad (näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus) ja nende kasutamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, avaliku sektori asutuste kui ka ettevõtete jaoks;

AC.  arvestades, et teksti- ja andmekaeve kujutab endast tehisintellekti ja masinõppe rakenduste alustala ning on VKEde ja idufirmade jaoks ülioluline, sest võimaldab neile juurdepääsu suurtele andmemahtudele, mis on vajalikud tehisintellekti algoritmide treenimiseks;

AD.  arvestades, et tehisintellekt võib osutuda väga energiamahukaks; arvestades, et seda silmas pidades on oluline, et tehisintellekti kasutataks kooskõlas ELis kehtivate energiatõhususe ja ringmajanduse alaste eesmärkidega;

AE.  arvestades, et tehisintellekt peaks täielikult toetama kõiki Euroopa keeli ja andma kõikidele eurooplastele võrdsed võimalused kaasaegse tehisintellekti arengust mitmekeelses Euroopa infoühiskonnas kasu saada;

AF.  arvestades, et kõrgtehnoloogiaga seotud tööstuse ja teenuste valdkonnas on tehisintellektil põhiroll Euroopa muutmisel „idufirmade maailmajaoks“, kasutades Euroopas majanduskasvu loomiseks uusimaid tehnoloogiaid (eelkõige tervisetehnoloogia, tervishoiuteenuste ja -programmide, ravimite väljatöötamise, robootika ja robotkirurgia, krooniliste haiguste ravi, meditsiinilise tomograafia ja tervisekaartide valdkonnas) ning kindlustades kestliku keskkonna ja toidu ohutu tootmise; arvestades, et tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja patentide arvestuses jääb Euroopa praegu Põhja‑Ameerikast ja Aasiast maha;

AG.  arvestades, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamine võib aidata kaasa kroonilise haigusega ja puuetega inimeste elu parandamisele ning lahendada selliseid sotsiaalseid probleeme nagu vananev elanikkond, muutes tervisetehnoloogia tervishoiuteenuste osutamisel täpsemaks ja tõhusamaks;

AH.  arvestades, et tehisintellektil ja robootikal on tervishoius väga palju kasutusviise, näiteks muu hulgas tervisekaartide ja -andmete haldamine, korduvate tööde tegemine (testide, röntgen- ja kompuutertomograafiauuringute analüüs, andmesisestus), ravi kavandamine, digikonsultatsioon (näiteks meditsiiniline konsultatsioon isiku haigusloo ja üldiste meditsiiniliste teadmiste põhjal), virtuaalsed õed, ravimite õige kasutamise jälgimine, ravimite loomine, täppismeditsiin (kuna geneetikas ja genoomikas otsitakse DNAs sisalduvast teabest mutatsioone ja seoseid haigusega), tervisekontroll, tervishoiusüsteemi analüüs;

AI.  arvestades, et kättesaadavus ei tähenda kõigile samu teenuseid ja seadmeid; arvestades, et tehisintellekti ja robootika kättesaadavus põhineb kaasaval kavandamisel ja kujundamisel; arvestades, et kujundamisel tuleb lähtuda kasutaja vajadustest, soovidest ja kogemustest;

AJ.  arvestades, et robotite autonoomsusega, nende ilmse inimliku empaatia puudumisega ning nende mõjuga arsti ja patsiendi suhtele on seotud suured eetilised, psühholoogilised ja õiguslikud probleemid, mida ei ole ELi tasandil veel nõuetekohaselt käsitletud, eelkõige mis puudutab patsientide isikuandmete kaitset, vastutust ning kaasnevaid uusi majandus- ja töösuhteid; arvestades, et täielikust „autonoomiast“ saab rääkida ainult inimeste puhul; arvestades, et tehisintellekti jaoks on vaja tugevat õigus- ja eetikaraamistikku;

AK.  arvestades, et tehisintellekti kasutuselevõtt peab eriti tervishoiu valdkonnas alati põhinema „inimene kasutab masinat“ vastutuspõhimõttel;

1.Tehisintellektile ja robootikale toetuv ühiskond

1.1.Töö tehisintellekti ja robootika ajastul

1.  rõhutab, et tehisintellektiga kombineeritud automatiseerimine suurendab tootlikkust ja seega ka toodangut; märgib, et – nagu ka eelmiste tehnoloogiliste revolutsioonide puhul – mõned töökohad küll kaovad, kuid uued tekivad asemele, muutes elusid ja töötavasid; rõhutab, et robootika ja tehisintellekti järjest suurem kasutamine peaks aitama vähendada inimeste kokkupuudet kahjulike ja ohtlike oludega, luua kvaliteetseid ja inimväärseid töökohti ning parandada tootlikkust;

2.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid keskenduksid töötajate ümberkoolitamisele sektorites, mida ülesannete automatiseerimine kõige enam mõjutab; rõhutab, et uued haridusprogrammid peaksid keskenduma töötajate oskuste arendamisele, et nad sobiksid tehisintellektiga seotud uutele töökohtadele; soovitab koostada koolide jaoks digikirjaoskuse programmid ning töötada välja õpipoisiõppe ja kutsekoolitusega seotud prioriteedid, et aidata töötajatel tehnoloogia muutumisega kohaneda;

3.  soovitab liikmesriikidel teha koos erasektori osalejatega kindlaks riskid ja töötada välja strateegiad, et tagada vajalike ümberõppe- ja koolitusprogrammide väljatöötamine; rõhutab, et ettevõtted peavad oma vajaduste täitmiseks ise olemasoleva tööjõu koolitamisse ja ümberõppesse investeerima;

4.  rõhutab, et robootika arengul ELis on töösuhetele tugev mõju; on veendunud, et selle mõjuga tuleks tegeleda tasakaalustatud viisil, et soodustada taasindustrialiseerimist ja võimaldada ka töötajatel tootlikkuse kasvust kasu saada;

5.  märgib, et praegusel tööstusmaastikul on omanike ja töötajate vaheline tasakaal väga habras; on seisukohal, et selleks, et teha tehisintellekti tööstuses rakendamisel edusamme, tuleks sotsiaalpartneritega ulatuslikult konsulteerida, kuna tööstusharus töötavate inimeste arvu võimalik muutumine nõuab ennetavate poliitikameetmete võtmist, et aidata töötajatel uute nõudmistega kohaneda ja tagada kasu võimalikult laialdane jagunemine; märgib, et see nõuab tööturupoliitika, sotsiaalkindlustussüsteemide ja maksustamise ümbermõtestamist ja muutmist;

6.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid töö saamist takistavate tõketega, nagu ülekvalifitseeritus;

7.  on veendunud, et digitaalne kirjaoskus on tehisintellekti edasise arengu seisukohast äärmiselt oluline, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja digioskuste alase koolituse ja ümberõppe strateegiad ja rakendaksid neid; märgib, et digikirjaoskus võib toetada ulatuslikku ja kaasavat osalust andmepõhise majandusega seotud lahendustes ning lihtsustada suhtlust ja koostööd kõigi sidusrühmadega;

8.  märgib, et kuna see puudutab igas vanuses inimesi, on vaja õppekavasid kohandada ning muu hulgas luua uued õppimisvõimalused ja võtta kasutusele uued õpetamistehnoloogiad; rõhutab, et haridusega seotud aspektidega tuleks nõuetekohaselt tegeleda; on eelkõige seisukohal, et digioskused, sealhulgas kodeerimine, tuleb viia sisse haridus- ja koolituskavadesse alates algkoolist kuni elukestva õppeni;

1.2.Tehisintellekti kuritahtlik kasutamine ja põhiõigused

9.  rõhutab, et tehisintellekti kuritahtlik või hooletu kasutamine võib ohustada digijulgeolekut ning füüsilist turvalisust ja avalikku julgeolekut, kuna seda võidakse kasutada infoühiskonna teenuste ja ühendatud masinate vastu suunatud ulatuslike, sihipäraste ja väga tõhusate rünnakute korraldamiseks, väärinfo levitamise kampaaniateks ja üldiselt inimeste enesemääramisõiguse vähendamiseks; rõhutab, et tehisintellekti kuritahtlik või hooletu kasutamine võib ohustada ka demokraatiat ja põhiõigusi;

10.  kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku raamistiku kohta, millega muudetaks karistatavaks tajuga manipuleerimine, näiteks kui isikustatud sisu või uudisvoog toob kaasa negatiivsed tunded ja moonutab reaalsustaju, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed (näiteks mis puutub valimistulemustesse või moonutatud arusaama sotsiaalsetest küsimustest, nagu ränne);

11.  rõhutab, kui oluline on tunnustada, teha kindlaks ja jälgida tehisintellekti arengus ja selle ümber toimuvaid murrangulisi arenguid; ergutab tehisintellekti valdkonnas tehtavate teadusuuringute raames keskenduma ka tahtmatult või kuritahtlikult moonutatud tehisintellekti ja robootika avastamisele;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks teadmiseks sotsiaalsed probleemid, mis tekivad kodanike paremusjärjestusse seadmisest; rõhutab, et kodanikke ei tohiks diskrimineerida nende pingereakoha alusel ja et neil peaks olema õigus teisele võimalusele;

13.  väljendab suurt muret tehisintellekti rakenduste, sealhulgas näo- ja kõnetuvastuse kasutuselevõtu pärast nn emotsionaalse järelevalve programmides, st töötajate ja kodanike vaimse seisundi jälgimisel, et suurendada tootlikkust ja säilitada sotsiaalne stabiilsus, kusjuures mõnikord kasutatakse neid koos nn ühiskondlike hindamissüsteemidega (näiteks Hiinas); rõhutab, et sellised programmid on vastuolus Euroopa väärtuste ja normidega, mis kaitsevad inimeste õigusi ja vabadusi;

2.Tehnoloogiline teekond tehisintellekti ja robootikani

2.1.Teadus- ja arendustegevus

14.  tuletab meelde, et Euroopal on maailma mastaabis juhtiv tehisintellektiga tegelev teaduskogukond, mis moodustab 32 % maailmas tehisintellektiga tegelevatest teadusasutustest;

15.  väljendab heameelt digitaalse Euroopa programmi käsitleva komisjoni ettepaneku üle ning tehisintellektile eraldatud 2,5 miljardi euro suuruse eelarve üle, samuti suurema rahastuse üle programmist „Horisont 2020“; mõistab, kui oluline on, et lisaks liikmesriikidele ja tööstussektoritele rahastab tehisintellektiga seotud teadusuuringuid ka EL, ning tunnistab, et avaliku sektori, erasektori ja ELi teadusprogrammid peavad tegema koostööd;

16.  toetab digitaalse Euroopa programmi tegevuseesmärke, milleks on ehitada liidus üles põhiline tehisintellekti võimekus ja seda tugevdada, teha see kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele ning tugevdada liikmesriikides olemas olevaid tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendada need võrku;

17.  ergutab liikmesriike edendama eri sidusrühmi hõlmavaid partnerlusi, et tuua kokku eri tööstusharud, uurimisasutused ja ühised tehisintellektiga tegelevad tippkeskused;

18.  rõhutab, et tehisintellekti alastes teadusuuringutes tuleks lisaks tehisintellekti tehnoloogia ja innovatsiooni arengu teemadele tegeleda ka tehisintellektiga seotud sotsiaalsete, eetiliste ja vastutuse küsimustega; on veendunud, et kõikide kasutusele võetavate tehisintellekti lahenduste puhul tuleb eetikaküsimused lahendada juba nende väljatöötamisetapis;

19.  rõhutab, et tehisintellektialased teadusuuringud ja muud sellega seotud tegevused peaksid ergutama edusamme ühiskonna ja keskkonna heaks ning olema kooskõlas ettevaatuspõhimõtte ja põhiõigustega; rõhutab, et kõik, kes on seotud tehisintellekti arendamise, rakendamise, levitamise ja kasutamisega, peaksid arvesse võtma ja austama inimväärikust ning üksikisiku ja terve ühiskonna enesemääramisõigust ja heaolu (nii füüsilist kui ka vaimset), ennetama võimalikku mõju turvalisusele ja võtma kaitse tasemega proportsionaalseid ettevaatusabinõusid, kaasa arvatud üldsust või keskkonda ohustada võivate tegurite viivitamatu avalikustamine;

20.  rõhutab, et konkurentsivõimeline teaduskeskkond on tehisintellekti arendamise võti; rõhutab, kui oluline on toetada tipptasemel teadusuuringuid, sealhulgas alusuuringuid ning riskantseid, kuid suure kasuteguriga projekte, ja edendada kogu liitu hõlmavat Euroopa teadusruumi, kus oleks rahastamise, liikuvuse ning taristule ja tehnoloogiale juurdepääsu seisukohast atraktiivsed tingimused ja mis oleks kolmandate riikide ja väljastpoolt liitu pärinevate eksperditeadmiste suhtes avatud, tingimusel et see ei kahjusta ELi küberjulgeolekut;

21.  rõhutab, et ELi teadlased teenivad jätkuvalt märkimisväärselt vähem kui USA ja Hiina teadlased ning et see on nende Euroopast lahkumise peamiseks põhjuseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma parimate talentide Euroopa ettevõtetesse meelitamisele ning kutsub liikmesriike üles looma atraktiivseid tingimusi;

22.  rõhutab, et Euroopa peab pühendama oma uue tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate(7) juhtalgatuse tehisintellektile, pöörates erilist tähelepanu inimkesksele lähenemisviisile ja keeletehnoloogiale;

23.  on veendunud, et tehisintellekt, masinõpe ja hüppeline areng andmete kättesaadavuses ja pilvandmetöötluses toetavad teadusalgatusi, mille eesmärk on mõista bioloogiat nii molekulide kui ka raku tasandil, suunata ravimeetodite väljatöötamist ning analüüsida andmevooge, et avastada terviseohte, prognoosida haiguspuhanguid ja nõustada patsiente; märgib, et andmekaeve ja andmetes navigeerimise tehnikaid saab kasutada selleks, et teha kindlaks puudusi, ohte, suundumusi ja mustreid hoolduses;

24.  rõhutab, et kuna risk on tehisintellektialaste teadusuuringute vältimatu ja lahutamatu osa, tuleks välja töötada töökindlad riskide hindamis- ja juhtimisprotokollid, mida tuleks ka täita, võttes arvesse, et kahju oht ei tohiks olla tavalisest suurem (st inimesed ei tohiks kokku puutuda suuremate ja lisariskidega kui muidu);

2.2.Investeeringud

25.  märgib, et sellesse valdkonda on oluline rohkem investeerida, et säilitada konkurentsivõime; tunnistab, et kuigi enamik selle valdkonna investeeringutest ja innovatsioonist tuleb erasektorist, tuleks ka liikmesriike ja komisjoni julgustada selle valdkonna teadusuuringutesse jätkuvalt investeerima ja oma arenguprioriteete määratlema; väljendab heameelt InvestEU ettepaneku üle ja teiste avaliku ja erasektori partnerluste üle, millega edendatakse erarahastamist; on seisukohal, et era- ja avaliku sektori investeeringute koordineerimist tuleks julgustada, et tagada sihipärane areng;

26.  rõhutab, et tehisintellekti investeerimist, mida võib iseloomustada märkimisväärne ebakindlus, tuleks täiendada ELi vahenditest (näiteks Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi, InvestEU ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu), sest need kavad saavad aidata riske jagada;

27.  nõuab tungivalt, et komisjon ei lubaks rahastada ELi vahenditest tehisintellekti kasutamist relvades; nõuab tungivalt, et komisjon ei lubaks eraldada ELi raha ettevõtetele, mis uurivad ja arendavad tehisteadvust;

28.  soovitab komisjonil tagada, et ELi rahaliste vahenditega ellu viidavate teadusuuringutega seonduv intellektuaalomand jääks ELi ja Euroopa ülikoolidele;

2.3.Innovatsioon, ühiskondlik heakskiit ja vastutus

29.  märgib, et kõik suuremad tehnoloogilised edusammud on nõudnud üleminekuperioodi, et suurem osa ühiskonnast asjaomast tehnoloogiat paremini mõistma hakkaks ja selle oma igapäevaellu lõimiks;

30.  märgib, et konkreetse tehnoloogia tulevik sõltub ühiskondlikust heakskiidust, mistõttu tuleks pöörata suuremat tähelepanu tehnoloogia kasulikkuse piisavale selgitamisele, et tagada tehnoloogia ja selle kasutamise parem mõistmine; märgib samuti, et kui ühiskonda tehisintellektil põhinevast tehnoloogiast ei teavitata, ei ole innovatsiooniimpulss selles sektoris nii tugev;

31.  on arvamusel, et üldsuse heakskiit sõltub sellest, kuidas avalikkust tehisintellekti võimalustest, probleemidest ja arengust teavitatakse; soovitab liikmesriikidel ja komisjonil hõlbustada juurdepääsu usaldusväärsele teabele peamiste tehisintellekti ja robootikat puudutavate probleemide (eraelu puutumatus, ohutus ja otsuste tegemise läbipaistvus) kohta;

32.  väljendab heameelt regulatiivse katsekeskkonna kasutamise üle, et tutvustada uusi innovaatilisi mõtteid koostöös seadusandjatega, sest see võimaldab lõimida tehnoloogiasse kohe algusest peale kaitsemeetmed ning soodustab ja ergutab tehnoloogia turuleviimist; rõhutab vajadust tehisintellektispetsiifilise regulatiivse katsekeskkonna kasutuselevõtu järele, et testida tehisintellektitehnoloogia ohutut ja tulemuslikku kasutamist reaalses keskkonnas;

33.  märgib, et tehisintellekti laiaulatuslikumaks aktsepteerimiseks ühiskonnas on vaja tagatisi, et kasutatavad süsteemid on ohutud ja turvalised;

34.  märgib, et tehisintellekt ja keeletehnoloogia saavad Euroopa ühtsust selle mitmekesisuses arvestatavalt edendada, näiteks seoses järgmisega: automatiseeritud tõlge, dialoogisüsteemid ja isiklikud abilised, kõneliidesed robotite ja asjade interneti jaoks, arukas analüütika või veebipropaganda, libauudiste ja viha õhutamise automatiseeritud tuvastamine;

2.4.Eeltingimused: ühenduvus, andmete kättesaadavus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus ning pilvtaristu

35.  rõhutab, et robootika ja tehisintellekti tehnoloogiate lõimimine majandusse ja ühiskonda nõuab digitaristut, mis pakub piisavat ühenduvust;

36.  rõhutab, et ühenduvus on hädavajalik, et Euroopast saaks gigabitiühiskonna osa, ning tehisintellekt on selge näide hüppeliselt suurenenud nõudlusest kvaliteetse, kiire, turvalise ja ulatusliku ühenduvuse järele; on veendunud, et liit ja liikmesriigid peaksid jätkuvalt edendama meetmeid, mille abil stimuleerida investeerimist väga suure läbilaskevõimega võrkudesse ELis ja nende kasutuselevõttu;

37.  rõhutab, et 5G kiire, ohutu ja turvaline areng on hädavajalik tagamaks, et liidul on võimalik kasutada tehisintellekti potentsiaali täielikult ära ja vältida küberjulgeoleku alaseid ohte, lisaks võimaldab see ajakohastada ja arendada Euroopa majanduse alustalaks olevaid tööstusharusid ja teenuseid ning toetada uute teenuste, toodete ja turgude esilekerkimist, eesmärgiga kaitsta uusi töökohti ja suurt tööhõivet;

38.  tuletab meelde, et kvaliteetsete ja mõtestatud andmete kättesaadavus on tehisintellekti valdkonnas reaalse konkurentsi tagamiseks ülioluline, ning nõuab, et avaliku sektori asutused looksid võimalused andmete tootmiseks, jagamiseks ja haldamiseks, muutes avaliku sektori teabe ühisvaraks ja kaitstes samal ajal eraelu puutumatust ja tundlikke andmeid;

39.  rõhutab, kui oluline on süvaõppes kasutatavate andmete kvaliteet; märgib, et vähekvaliteetsete, aegunud, puudulike või ebatäpsete andmete kasutamine võib tingida ekslike prognooside tegemist, mis võib omakorda põhjustada diskrimineerimist ja kallutatust;

40.  on veendunud, et isikustamata andmete vaba liikumist reguleerivad uued liidu õigusnormid võimaldavad saada andmepõhiseks innovatsiooniks rohkem ja rohkem andmeid, lihtsustades VKEde ja idufirmade jaoks innovaatiliste tehisintellektipõhiste teenuste väljatöötamist ja uutele turgudele sisenemist, võimaldades samal ajal kodanikel ja ettevõtetel saada kasu parematest toodetest ja teenustest;

41.  märgib, et kui tööstusvaldkonna väljakujunenud sidusrühmad tehisintellekti arendajatega koostööd teevad, võib tehisintellekt paljudes sektorites tõhusust, mugavust ja heaolu suurendada; märgib lisaks, et praegu on sidusrühmade valduses suur hulk andmeid, mis ei ole loomult isiklikud, ja partnerluste kaudu saaks seda kasutada tõhususe suurendamiseks; on seisukohal, et selle saavutamise eelduseks on tehisintellekti kasutajate ja arendajate vaheline koostöö;

42.  rõhutab, et koostalitlusvõime ja andmete täpsus on uue tehnoloogia usaldusväärsuse ja kõrgete ohutusstandardite tagamise jaoks väga olulised;

43.  on arvamusel, et selleks, et ELi kasutajatele kohandatud tehisintellekti rakendused edu saavutaksid, on sageli vaja kohalikku turgu põhjalikult tunda ning samuti on vaja juurdepääsu piisavatele kohalikele andmetele ja nende andmete kasutamist andmestike treenimiseks ning süsteemide katsetamiseks ja valideerimiseks, eriti loomuliku keele töötlemisega seotud sektorites; palub liikmesriikidel hõlbustada kvaliteetsete, koostalitlusvõimeliste ning nii avaliku sektori kui ka eravalduses olevate avatud andmete kättesaadavust;

44.  rõhutab vajadust tagada suurandmeid käsitleva ELi poliitika võimalikult suur järjepidevus;

45.  väljendab heameelt meetmete üle, millega lihtsustatakse ja toetatakse andmete piiriülest vahetamist ja jagamist;

46.  märgib, et praegu ei jagata andmeid sugugi nii palju, kui oleks võimalik, ning suur hulk andmetest on alakasutatud;

47.  tunnistab, et andmete jagamise suhtes ollakse tõrksad, ning rõhutab, et selle ergutamiseks tuleb meetmeid võtta; märgib, et andmete jagamise suutlikkust mõjutab suurel määral ka ühiste standardite puudumine;

48.  peab kiiduväärseks selliseid õigusnorme nagu andmete vaba liikumise määrus ja nende olulisust valdkondades, nagu tehisintellekt, et võimaldada tulemuslikumaid ja tõhusamaid protsesse;

49.  leiab, et kehtestada tuleb suuremad turupõhised stiimulid, et hõlbustada andmete juurdepääsetavust ja jagamist; võtab teadmiseks, et andmete avatus võib mõjutada andmetesse investeerimist;

50.  nõuab andmete omandiõiguse normide ja kehtivate õigusraamistike selgemaks muutmist; märgib, et regulatiivne ebakindlus on muutnud tööstuse liiga ettevaatlikuks;

51.  rõhutab pilvandmetöötluse ja kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud Euroopa algatuste olulisust, sest need edendavad veelgi süvaõppe algoritmide arendamist ja suurandmete töötlemist; on sügavalt veendunud, et selleks, et need algatused oleksid edukad ja aitaksid tehisintellekti arengule kaasa, peab taristu olema avatud nii avaliku kui ka erasektori üksustele nii liidust kui ka mujalt ja selle juurdepääsetavust tuleb võimalikult vähe piirata;

52.  väljendab heameelt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte loomise üle; toonitab, et superandmetöötlus- ja andmetaristu on hädavajalikud selleks, et tagada tehisintellekti tehnoloogiate ja rakenduste arendamiseks vajalik konkurentsivõimeline innovatsiooni ökosüsteem;

53.  rõhutab, et pilvandmetöötlusel on tehisintellekti kasutuselevõtu stimuleerimisel keskne roll; toonitab, et pilveteenustele juurdepääs võimaldab eraettevõtetel, avaliku sektori asutustel, teadus- ja akadeemilistel asutustel ning kasutajatel arendada ja kasutada tehisintellekti tõhusal ja majanduslikult elujõulisel viisil;

3.Tööstuspoliitika

54.  tuletab meelde, et kuigi tehisintellekti ja robootika valdkonna tööstusrakendused on kasutusel juba pikka aega, on saavutatakse selles valdkonnas üha rohkem ning nende kasutusvõimalused üha laienevad ja mitmekesistuvad; on arvamusel, et mis tahes reguleeriv raamistik peaks tagama paindlikkuse, mis muudab võimalikuks innovatsiooni ning tehisintellekti uute tehnoloogiate ja kasutusvõimaluste vaba arengu;

55.  rõhutab, et tehisintellekti kohaldamisala ja kasutamisvõimaluste kindlaksmääramise protsessis tuleks juhinduda vajadustest ja põhimõtetest, mille puhul võetakse arvesse soovitud tulemust ning majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist parimat viisi selle saavutamiseks; on veendunud, et selge poliitika olemasolu kõigis arendusetappides toob kaasa eesmärgipärase rakendamise ning aitab tegeleda ohtude ja probleemidega;

56.  soovitab avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist ja edendamist, et uurida lahendusi põhilistele probleemidele, nagu andmete ökosüsteemide rajamine, juurdepääsu soodustamine, andmete jagamine ja andmevood, kaitstes samal ajal inimeste õigust eraelu puutumatusele;

57.  rõhutab, et tulevaste tehisintellektisüsteemide üks oluline probleem on tarkvara tootmise tehnoloogia ebaühtlane kvaliteet, ning rõhutab, et seetõttu on väga vaja tehisintellektisüsteemide ülesehitamist ja kasutamist standardida;

58.  võtab ülemaailmselt tehtava töö teadmiseks ja tunnistab vajadust töötada koos partneritega, eriti OECD ja G20ga, aktiivselt sektori tuleviku kujundamise nimel, et tagada ELi konkurentsivõime säilimine ja riikide võrdne juurdepääs ning tehisintellekti arendamisest saadava kasu võimalikult laialdane jagunemine;

59.  märgib murega, et mitmed väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtted ja kolmandate riikide üksused kasutavad üha enam tehisintellektil põhinevaid prognoosimismudeleid, et pakkuda ELi turgudel teenuseid ja saada sealt lisaväärtust, eriti kohalikul tasandil, ning jälgida ja võib‑olla ka mõjutada poliitilist mõtlemist, ohustades seega potentsiaalselt liidu kodanike tehnoloogilist suveräänsust;

60.  rõhutab, et üldsuse toetus tehisintellektile peaks koonduma nendesse strateegilistesse sektoritesse, milles ELil on suurimad võimalused olla ülemaailmsel tasandil juhtivas rollis ning millel on üldise avaliku huviga seotud lisaväärtus;

3.1.Prioriteetsed valdkonnad

3.1.1.Avalik sektor

61.  rõhutab, et avalik sektor võib tehisintellektist ja robootikast mitmel moel kasu saada, ning väljendab heameelt suuremate investeeringute üle teadus- ja arendustegevusse, et tagada selle areng;

62.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid investeerima ka haridusse ja tehisintellekti alastesse koolitusprogrammidesse, et aidata avaliku sektori töötajaid tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtul; märgib, et kodanikele, kes kasutavad tulevikus avaliku sektori teenuseid, mida osutatakse tehisintellektisüsteemide ja robootika abil, tuleks korraldada teavituskampaaniaid, et vähendada andmete pärast muretsemist ja tekitada usaldust;

63.  rõhutab, et avaliku sektori teave on erakordne andmevaramu, mis võib aidata teha kiireid edusamme ja töötada välja uue strateegia uute digitehnoloogiate, eriti tehisintellekti kasutuselevõtuks;

64.  on veendunud, et usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõtt avalikus sektoris võib aidata märkimisväärselt kaasa avaliku sektori otsuste tegemise protsessi reformimisele ja parandada avalikke teenuseid, samuti võib see soodustada tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu teistes sektorites;

65.  võtab teadmiseks, et robootikat kasutatakse protsesside automatiseerimiseks, ja võtab teadmiseks mõju, mida see on avaldanud avaliku sektori protsesside parandamisele; võtab teadmiseks selle koostalitlusvõime olemasolevate süsteemidega;

66.  palub liikmesriikidel digitehnoloogiale üleminekut toetada, olles tehisintellektil põhineva tehnoloogia peamiseks vastutustundlikuks kasutajaks ja ostjaks; rõhutab selles kontekstis, et liikmesriigid peavad kohandama oma andmepoliitikat, mis puudutab muu hulgas avaliku sektori andmete kogumist, kasutamist, andmehoidlaid või annoteerimist, et võimaldada tehisintellekti kasutuselevõttu kogu avalikus sektoris;

67.  rõhutab vajadust kaasata üldsus tehisintellekti arendamise protsessi; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema avaliku sektori vahenditest rahastatavad või kaasrahastavad algoritmid, vahendid ja tehnoloogia kättesaadavaks avatud lähtekoodiga;

68.  on veendunud, et tehisintellekt on ühekordsuse põhimõtte rakendamisel väga kasulik, võimaldades eri allikatest pärit andmebaaside ja teabe kombineerimist ning lihtsustades seeläbi kodanike ja haldusasutuste vahelist suhtlust;

69.  kutsub Euroopa Komisjoni üles kaitsma kodanikke tehisintellekti koostatavatel pingeridadel põhinevate otsustamissüsteemide eest avalikus halduses, nagu kavatsetakse teha Hiinas;

3.1.2.Tervishoid

70.  rõhutab, et inimlik kontakt on inimeste eest hoolitsemisel ülioluline;

71.  märgib, et inimeste oodatav eluiga pikeneb ning selles kontekstis võivad tehisintellekt ja robootika tervishoiusektoris kasulikuks osutuda, sest jätavad arstidele ja õdedele rohkem aega väärtuslikumateks tegevusteks (näiteks patsientidega suhtlemiseks);

72.  võtab teadmiseks mõju, mida tehisintellekt on juba avaldanud heaolu, ennetuse, diagnoosimise ja teadusuuringute valdkonnas, ja märgib, et see võib olla väga kasulik ka individuaalsete hoolduslahenduste pakkumiseks; on seisukohal, et see toob lõpuks kaasa kestlikuma, tõhusama ja tulemustel põhineva tervishoiu ökosüsteemi;

73.  märgib, et kui diagnostikas kasutatakse lisaks inimeste pandud diagnoosidele ka tehisintellekti, kaldub veamäär olema märkimisväärselt madalam kui ainult inimarstide pandavate diagnoosi puhul;(8)

74.  rõhutab, et andmete kasutamist tervishoiusektoris tuleb hoolikalt ja eetiliselt jälgida ning see ei või mingil viisil takistada sotsiaalkaitse või sotsiaalkindlustuse kättesaadavust;

75.  on seisukohal, et kui tehisintellekti kasutatakse siiratavates meditsiiniseadmetes, peaks nende saajal olema õigus kontrollida ja muuta seadmes kasutatavat lähtekoodi;

76.  leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata suurandmete kasutamisele tervishoius, et maksimeerida võimalusi, mida need võivad kaasa tuua, näiteks parandada nii üksikute patsientide tervist kui ka liikmesriikide riiklike tervishoiusüsteemide tulemuslikkust, alandamata seejuures eetikanorme ning ohustamata kodanike eraelu puutumatust ja turvalisust;

77.  rõhutab siiski, et olemasolev meditsiiniseadmete heakskiitmise süsteem ei pruugi olla tehisintellekti tehnoloogiate jaoks piisav; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult edusamme nende tehnoloogiate alal ja teha vajaduse korral ettepanekuid õigusraamistiku muutmiseks, et kehtestada raamistik kasutaja (arsti/spetsialisti), tehnoloogilise lahenduse tootja ja ravi pakkuva tervishoiuasutuse vastutuse kindlaksmääramiseks; juhib tähelepanu sellele, et õiguslik vastutus kahju eest on tehisintellekti kasutamisel tervishoiusektoris keskne küsimus; rõhutab vajadust seetõttu tagada, et kasutajat ei mõjutataks alati toetama tehnilise vahendi soovitatud diagnostilist lahendust või ravi, kuna ta kardab kahjude eest kohtusse kaebamist, kui ta jõuab oma teadliku kutsealase otsuse põhjal kas või osaliselt erinevale järeldusele;

78.  palub liikmesriikidel ja komisjonil suurendada tervisega seotud tehisintellekti tehnoloogiate rahastust avalikus ja erasektoris; väljendab seoses sellega heameelt 24 ELi liikmesriigi ja Norra allkirjastatud koostöödeklaratsiooni üle, mille eesmärk on suurendada tehisintellekti investeerimise mõju Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma, kas meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitusprogramme tuleks ajakohastada ja standardida kogu Euroopas, et tagada liikmesriikides teadmiste kõrge tase ja võrdsed tingimused, mis puudutab robotkirurgias ja biomeditsiinis kõige arenenumate tehniliste vahendite ja tehisintellektil põhineva biomeditsiinilise tomograafia tundmist ja kasutamist;

79.  kutsub komisjoni üles tegelema strateegiate ja poliitikaga, mille abil viia EL üha tähtsamaks muutuvas tervishoiutehnoloogia valdkonnas maailma tippu, tagades samal ajal patsientidele juurdepääsu tõrgeteta ja tulemuslikule arstiabile;

80.  tunnistab, et parem diagnostika võib päästa miljoneid elusid, kuna Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 89 % Euroopa enneaegsetest surmadest põhjustatud mittenakkuslikest haigustest;

81.  toonitab, et tehisintellekt ja robootika on tervishoiusektoris olulised uuenduslike ennetavate, kliiniliste ja rehabilitatsiooniga seotud tavade ja meetodite jaoks ning nendest on eriti palju abi puuetega patsientidele;

82.  tunnistab, et andurite laialdasem kasutamine robootikas on suurendanud hooldamise ulatust ning võimaldab patsientidel saada isiklikele vajadustele paremini kohandatud ravi ja teenuseid ning kaughooldusteenuseid oma kodus, kusjuures samal ajal luuakse rohkem tähenduslikke andmeid;

83.  märgib, et 2017. aasta mai Eurobaromeetri uuringu(9) kohaselt tekitab robotite igapäevases tervishoius kasutamise mõte ELi kodanikes endiselt ebamugavust; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja strateegiad ja teavituskampaaniad, mille abil tutvustada inimestele robotite igapäevase kasutamisega kaasnevaid hüvesid; juhib eelkõige tähelepanu Jaapani robootikastrateegia ambitsioonikusele;

3.1.3.Energia

84.  märgib, et tehisintellekt võimaldab energiatarnijatel ressursse prognoosivalt hallata (praegu kasutatakse ennetavat lähenemisviisi) ning muuta energiatootmise tõhusamaks, kuna tänu sellele kasvaks usaldusväärsus (eelkõige taastuvate energiaallikate osas) ja leitaks uute rajatiste jaoks kõige tõhusamad kohad, mis võimaldab nõudlusele paremini reageerida;

85.  tunnistab, et tehisintellekti loodavad täpsemad andmed taastuvenergia tootmise potentsiaali kohta annavad ettevõtetele ja üksikisikutele suurema investeerimiskindluse, kiirendades nõnda energeetikasektori üleminekut taastuvatele energiaallikatele ja aidates kaasa liidu pikaajalisele kliimaneutraalse majanduse strateegiale;

86.  märgib, et hoonete energiatarbimise haldamiseks kasutatakse juba anduritel põhinevaid lahendusi ning see on võimaldanud kokku hoida arvestataval hulgal energiat ja raha;

87.  peab kiiduväärseks tehisintellekti potentsiaali, mis puutub inimtegevuse kliimamõju hindamisse, kindlakstegemisse ja leevendamisse; märgib, et kuigi suurema digiteerimisega kaasnevad uued energiavajadused, võib see aidata muuta energiamahukad sektorid tõhusamaks ja mõista protsesse, mis võimaldaksid neid parandada;

88.  rõhutab, et enam digiteeritud energiasektori puhul muutuvad energiavõrgud suuremaks ja küberohtudele avatumaks; kutsub liikmesriikide ja komisjoni üles kaasama energiasektori digiüleminekusse küberturvalisust parandavad meetmed, nagu tehisintellekt;

3.1.4.Transpordisektor

89.  väljendab heameelt tehisintellekti ja robootika võime üle oluliselt parandada meie transpordisüsteeme, võttes kasutusele autonoomsed rongid ja mootorsõidukid; nõuab, et selles valdkonnas tehtaks rohkem teadustööd ja investeeringuid, et tagada ohutu ja tulemuslik arendustöö; rõhutab tohutult suuri võimalusi nii suuremate tehnikavaldkonna äriühingute kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

90.  märgib, et transpordisektoris inimlikke vigu vähendades võib süsteem potentsiaalselt muutuda tõhusamaks ja õnnetuste arv võib väheneda tänu selgemale otsuste tegemisele ja tehnoloogia ennustatavale iseloomule, viivitused võivad väheneda tänu võimalusele kaardistada liiklusmustreid ja pakkuda teenuseid vastavalt ajakavale ning võimalik on saavutada suuremat kokkuhoidu tänu vähematele juhist tingitud vigadele ja lihtsustatud siseprotsessidele;

91.  märgib, et isejuhtivate sõidukite suur levik ohustab tulevikus andmete privaatsust ja võib põhjustada tehnilisi rikkeid, nihutab vastutuse juhilt tootjale, mistõttu peavad kindlustusettevõtjad muutma seda, kuidas nad kindlustusriski hindavad;

92.  märgib, et sõidukite ja transpordisüsteemidega suhtlemisel kasutatakse üha rohkem häälsuhtlust, kuid need tunnused on kättesaadavad ainult väheste Euroopa keelte jaoks ja seega tuleks tagada, et kõik eurooplased saavad neid võimalusi oma emakeeles kasutada;

3.1.5.Põllumajandus ja toiduainete tarneahel

93.  märgib, et tehisintellektil on potentsiaal katalüüsida praeguse toidusüsteemi segipaiskavat muutumist mitmekesisema, vastupanuvõimelisema, piirkondlikult kohandatud ja tervislikuma mudeli suunas tulevikuks;

94.  võtab teadmiseks rolli, mis tehisintellektil võib olla jõupingutustes, et aidata lahendada toiduga kindlustatuse küsimusi, prognoosida näljahäda ja toidust tingitud haiguste puhanguid, vähendada toidukadu ja toidu raiskamist ning parandada maa, vee ja teiste ökosüsteemi tervise jaoks ülioluliste keskkonnaressursside kestlikku majandamist;

95.  rõhutab, et tehisintellekt saab sekkuda kriitilistes punktides kogu toidusüsteemi väärtusahelas alates tootmisest kuni tarbimiseni ning suurendada meie suutlikkust muuta põhjalikult viisi, kuidas me toitu toodame, töötleme ja ostame, alates teadlikumast maakasutuse planeerimisest;

96.  märgib, et tehisintellektiga saab parandada ressursside haldamist ja sisendite tõhusust, aidata vähendada saagikoristusjärgset raiskamist ja mõjutada tarbimisvalikuid;

97.  märgib, et täppispõllumajanduse vormis tehisintellektil on potentsiaal põllumajanduslik toidutootmine ja ka laiem maahaldus „segi paisata“, parandades maakasutuse planeerimist, prognoosides maakasutuse muutumist ja jälgides põllukultuuride tervist, suutes samal ajal muuta äärmuslike ilmastikusündmuste prognoosimist;

98.  märgib, et tehisintellektiga saab muuta radikaalselt tootmisvahendite tarnet, kahjuritõrjet ja põllumajandusettevõtete juhtimist, mõjutada põllumajandustootmise tavasid, muuta kindlustustoodete üleandmise viise ning aidata prognoosida ja vältida tulevikus näljahäda ja raskeid akuutse alatoitumuse puhanguid;

99.  märgib, et tehisintellekt võib tuua kaasa paremate otsuste tegemise selle kohta, kuidas hallata põllumajandusettevõtete süsteeme ja stimuleerida otsustamise tugi- ja soovitussüsteemide arendamist, parandades põllumajandusettevõtete tõhusust ja nende tervist;

3.1.6.Küberturvalisus

100.  märgib, et küberturvalisus on tehisintellekti oluline aspekt, eriti võttes arvesse läbipaistvusega seotud probleeme kõrgtasemel tehisintellekti puhul; on seisukohal, et tehnoloogilist perspektiivi, sealhulgas lähtekoodi auditeerimist ning läbipaistvuse ja vastutusega seotud nõudeid tuleks täiendada institutsioonilise lähenemisega, mille puhul tegeletakse probleemidega, mis on seotud teistes riikides arendatud tehisintellekti viimisega ELi ühtsele turule;

101.  nõuab küberturvalisust käsitleva õigusakti kiiret rakendamist; märgib, et ELi sertifitseerimissüsteemid peaksid tagama ohutute tehisintellekti ja robootika süsteemide vastupanuvõimelisema arendamise ja kasutuselevõtu;

102.  on arvamusel, et tehisintellekt võib samal ajal olla nii küberjulgeoleku oht kui ka küberrünnete vastu võitlemise vahend; on arvamusel, et Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) peaks koostama tehisintellekti valdkonna küberjulgeolekut käsitleva tegevuskava, milles tuleks hinnata ja käsitleda tehisintellektile omaseid ohte ja nõrkusi;

103.  toonitab, kui oluline on tööstusliku baasi kui tehisintellekti turvalise arendamise ühe strateegilise komponendi tugevdamine; rõhutab, et küberjulgeoleku ambitsioonika taseme, andmekaitse ja usaldusväärsete IKT‑teenuste tagamiseks peab EL investeerima oma tehnoloogilisse sõltumatusesse; rõhutab tungivat vajadust, et EL arendaks välja omaenda taristu, andmekeskused, pilvesüsteemid ja sellised komponendid, nagu graafilised protsessorid ja kiibid;

104.  märgib, et kuna tehisintellekt areneb ja häkkerid muutuvad järjest teadlikumaks, on kindlasti vaja vastupidavaid küberturvalisusega seotud lahendusi;

105.  tunnistab, et tehisintellekti lahenduste rakendamine küberturvalisuse valdkonnas võimaldab ohtude prognoosimist, ennetamist ja leevendamist;

106.  rõhutab, et kuigi tehisintellekt suudab pakkuda ohtude tuvastamise puhul suuremat hõlmatust, on hädavajalik nende ohtude inimtõlgendus, et teha kindlaks, kas oht on tõeline või mitte;

107.  kutsub komisjoni üles uurima selliste plokiahelal põhinevate küberturvalisuse rakenduste kasutamist, mis parandavad tehisintellekti taristute vastupanuvõimet, usaldust ja stabiilsust andmete krüptimise vahenduseta mudelite kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalust kodanikke nende andmete eest sümboolse tasu eest premeerida;

108.  kutsub komisjoni üles tugevdama ELi küberturvalisuse alast suutlikkust, ühendades ja koordineerides veelgi jõupingutusi kogu Euroopas;

3.1.7.VKEd

109.  tunnistab VKEde olulisust tehisintellekti edukuses; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, mis tõhustab tehnoloogiasiiret ja katalüüsib idufirmade ja VKEde kasvu; kutsub komisjoni üles edendama tehisintellekti valdkonna digitaalse innovatsiooni keskusi, mis ei too kaasa täiendavate halduskihtide loomist, vaid mis keskenduvad sellistesse projektidesse tehtavate investeeringute kiirendamisele, mis on oma tõhusust tõestanud;

110.  märgib, et tehisintellekti investeerimise kulud takistavad märkimisväärselt VKEde sisenemist; tunnistab, et ulatuslik tehisintellekti kasutuselevõtt tarbijate poolt vähendaks selliste investeeringutega seotud riske VKEde jaoks;

111.  rõhutab vajadust edendada tehisintellekti kasutuselevõttu nii VKEdes kui ka ergutada tarbijaid seda kasutama;

112.  rõhutab sihtotstarbeliste meetmete tähtsust, tagamaks, et VKEd ja idufirmad suudavad tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võtta ja neist kasu saada; on arvamusel, et tehisintellekti tehnoloogilist arendamist käsitlevate uute ELi õigusaktide mõju hindamine peaks olema kohustuslik ja et selliseid mõjuhinnanguid tuleks kaaluda ka siseriiklikul tasandil;

113.  rõhutab, et tehisintellekt võib olla VKEde arengut võimaldav tegur, ent sellel on ka võimendav mõju suurtele varajastele kasutuselevõtjatele ja arendajatele; juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsi seisukohast on seetõttu vaja tagada uute moonutuste nõuetekohane hindamine ja käsitlemine;

4.Tehisintellekti ja robootika õigusraamistik

114.  kutsub komisjoni üles tehisintellekti arendamiseks soodsa regulatiivse keskkonna edendamiseks ja kooskõlas parema õigusloome põhimõttega kehtivaid õigusakte korrapäraselt ümber hindama, et tagada nende sobivus tehisintellektile, järgides samal ajal ka ELi põhiväärtusi, ning püüdma neid muuta või esitama uusi ettepanekuid, kui selgub, et see nii ei ole;

115.  tervitab selliste tehisintellektil põhinevate osalusplatvormide loomist, mis võimaldavad kodanike tulemuslikku kuulamist ja nende suhtlemist valitsustega ettepanekute tegemise kaudu, sealhulgas kaasava eelarve või teiste otsedemokraatia vahendite kaudu; rõhutab, et alt üles suunatud projektid saavad edendada kodanikuosalust ja aidata inimestel teha teadlikke otsuseid tulemuslikumal ja demokraatlikumal viisil;

116.  märgib, et tehisintellekt on mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid tooteid ja rakendusi, alates automatiseerimisest, algoritmidest, kitsast tehisintellektist kuni üldise tehisintellektini välja; on seisukohal, et kõikehõlmavale tehisintellekti käsitlevale õigusaktile või normile peab lähenema ettevaatusega, sest valdkondlik reguleerimine võib viia sellise poliitika väljakujundamiseni, mis on piisavalt üldine, ent ühtlasi täiustatud tasemeni, kus see on tööstussektori jaoks mõtestatud;

117.  rõhutab vajadust luua poliitiline raamistik, mis soodustab igat liiki tehisintellekti ja mitte üksnes süvaõppesüsteemide arendamist, mis eeldab ülisuure hulga andmete kasutamist;

4.1.Tehisintellekti siseturg

118.  toonitab, kui tähtis on vastastikuse tunnustamise põhimõte nutikaupade, sealhulgas robotite ja robotsüsteemide piiriülesel kasutamisel; tuletab meelde, et katsetamine, sertifitseerimine ja tooteohutus peaksid vajaduse korral tagama, et teatavad kaubad on kavandatult ja vaikimisi ohutud; märgib sellega seoses, et oluline on töötada ka tehisintellekti eetiliste aspektide kallal;

119.  toonitab, et digitaalse ühtse turu strateegia rakendamisega seotud ELi õigusaktidega tuleks kõrvaldada tehisintellekti kasutuselevõttu piiravad takistused; palub komisjonil hinnata, kus on vaja poliitikat ja reguleerivaid raamistikke uuendada, et ehitada üles tehisintellekti jaoks ühtne Euroopa turg;

120.  tunnistab, et autonoomsetes sõidukites, näiteks autonoomsetes autodes ja tsiviilkasutuses droonides kasutatakse üha rohkem robootikat ja tehisintellekti tehnoloogiat; märgib, et mõnes liikmesriigis on juba alustatud konkreetselt seda valdkonda käsitlevate õigusaktide jõustamist või kaalumist, mille tulemuseks võib olla hulk erinevaid riiklikke õigusakte, mis takistavad autonoomsete sõidukite väljatöötamist; nõuab seetõttu ühtseid liidu õigusnorme, mis looksid õige tasakaalu kasutajate, ettevõtjate ja teiste seotud poolte huvide ja neile avalduvate võimalike riskide vahel, vältides samas robootika ja tehisintellekti süsteemide ülereguleerimist;

121.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ajakohastaksid oma kutsealast koolitust ja haridussüsteeme, et võtta arvesse teaduse edusamme ja arenguid tehisintellekti valdkonnas kooskõlas proportsionaalsuse kontrolli direktiivi(10) ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga(11) ning muuta ELi kutsealateenused järgmistel aastakümnetel ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks;

122.  rõhutab, et tehisintellekti rakendatakse mitmesugustes sektorites, kus standardimine on väga oluline, nagu arukas tootmine, robootika, autonoomsed sõidukid, virtuaalne reaalsus, tervishoid ja andmeanalüüs, ning usub, et kogu ELi hõlmav standardimine tehisintellekti valdkonnas soodustab innovatsiooni ja tagab kõrgetasemelise tarbijakaitse; tunnistab, et kuigi on olemas märkimisväärne arv standardeid sellistes küsimustes nagu ohutus, usaldusväärsus, koostalitlusvõime ja turvalisus, on vaja veelgi edendada ja arendada robootikat ja tehisintellekti käsitlevaid ühiseid standardeid ning see peaks kuuluma liidu prioriteetide hulka; kutsub komisjoni üles jätkama koostöös ELi standardiorganisatsioonidega selle valdkonna standardite parandamise osas proaktiivset koostööd rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega;

123.  tuletab meelde, et paljud tehisintellektivalmidusega teenuste jaoks olulised poliitilised aspektid, sealhulgas tarbijakaitset käsitlevad õigusnormid ning eetika ja vastutuse alane poliitika, kuuluvad kehtiva teenuste õigusraamistiku alla, milleks on teenuste direktiiv(12), kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv ja e-kaubanduse direktiiv(13); rõhutab sellega seoses, et lõplik vastutus otsuste tegemise eest peab alati lasuma inimestel, eriti kutsealateenuste puhul, nagu meditsiini-, õigus- ja raamatupidamiserialad; on seisukohal, et tuleb kaaluda, kas vajalik on kvalifitseeritud spetsialisti järelevalve, et kaitsta avaliku huviga seotud õigustatud eesmärke ja pakkuda kvaliteetseid teenuseid;

124.  tunnistab, kui olulised on paremad digitaalsed teenused, nagu virtuaalsed assistendid, juturobotid ja virtuaalsed agendid, mis suurendavad märkimisväärselt töö tõhusust, tunnistades samal ajal nõuetekohaselt vajadust arendada välja inimkeskne ja turupõhine tehisintellekt, et teha paremaid ja usaldusväärsemaid otsuseid, võttes arvesse tehisintellekti ja robootika autonoomsuse piiranguid;

4.2.Isikuandmed ja privaatsus

125.  rõhutab, et tagada tuleb inimeste ning robotite ja tehisintellekti vahelises suhtluses kasutatavate andmete ohutuse, turvalisuse ja privaatsuse kõrge tase; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles integreerima oma robootika ja tehisintellektiga seotud poliitikasse juba kavandamisetapist alates turvalisuse ja eraelu puutumatuse põhimõtte;

126.  kordab, et õigus eraelu puutumatusele ning õigus isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artiklis 16, kehtib robootika ja tehisintellekti kõikide valdkondade kohta ning liidu andmekaitse õigusraamistikku tuleb kohaldada täies ulatuses; rõhutab robootikasüsteemide ja tehisintellekti projekteerijate vastutust selle eest, et väljatöötatud tooted oleksid ohutud, turvalised ja täidaksid oma eesmärki ning järgiksid andmetöötlusmenetlusi, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktide, konfidentsiaalsuse, anonüümsuse, õiglase kohtlemise ja nõuetekohasusega;

127.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõik liidu tehisintellekti käsitlevad õigusaktid sisaldaksid meetmeid ja norme, mille puhul võetakse arvesse kiiret tehnoloogilist arengut kõnealuses valdkonnas, tagamaks, et liidu õigusaktid ei jääks maha tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtukõverast; rõhutab vajadust, et sellised õigusaktid oleksid kooskõlas eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate õigusnormidega; nõuab robotitesse paigaldatud ja tehisintellektiga seotud kaamerate ja sensorite kasutamise normide, põhimõtete ja kriteeriumide läbivaatamist kooskõlas liidu andmekaitsealase õigusraamistikuga;

128.  palub komisjonil tagada, et tulevane tehisintellekti reguleeriv ELi raamistik tagaks eraelu puutumatuse ja teabevahetuse konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse, sealhulgas seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtted, isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitse, eesmärgi piiramise, säilitamise piiramise, täpsuse ja võimalikult väheste andmete kogumise, järgides täielikult liidu andmekaitsealaseid õigusakte, samuti turvalisuse, isikliku turvalisuse ja muud põhiõigused, nagu õiguse väljendusvabadusele ja teabevabadusele;

129.  rõhutab, et õigust eraelu puutumatusele tuleb alati austada ja isikuid ei tohi tuvastada isiklikult; toonitab, et tehisintellekti arendajale peaks alati olema antud selge, ühemõtteline ja teadlik nõusolek ning et tehisintellekti projekteerijatel on kohustus töötada kehtiva nõusoleku, konfidentsiaalsuse, anonüümsuse, õiglase kohtlemise ja nõuetekohasuse tagamiseks välja menetlused ning neid järgida; rõhutab, et projekteerijad peavad täitma kõik taotlused, mis esitatakse seonduvate andmete hävitamiseks ja nende mis tahes andmekogumitest eemaldamiseks;

130.  tuletab meelde, et Euroop Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määruses (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku(14), on sätestatud, et kui tehnoloogia areng võimaldab muuta anonüümitud andmed isikuandmeteks, on vaja selliseid andmeid käsitleda isikuandmetena ning kohaldada vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärust(15);

4.3.Vastutus

131.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle moodustada vastutuse ja uute tehnoloogiatega tegelev eksperdirühm, et pakkuda ELile asjatundlikku teavet tootevastutuse direktiivi(16) kohaldatavuse kohta traditsiooniliste toodete, uute tehnoloogiate ja uute ühiskondlike probleemide suhtes (tootevastutuse direktiivi rühm) ning aidata ELil välja töötada põhimõtted, millest lähtuda uusi tehnoloogiaid käsitlevate ELi ja liikmesriikide kohaldatavate õigusaktide võimalikul kohandamisel (uute tehnoloogiate rühm);

132.  peab siiski kahetsusväärseks, et parlamendi praeguse koosseisu ametiajal ei esitatud selles vallas ühtegi seadusandlikku ettepanekut, mis lükkab edasi vastutust käsitlevate normide ajakohastamise ELi tasandil ja seab ohtu õiguskindluse kogu ELis nii ettevõtjate kui ka tarbijate seisukohalt;

133.  märgib, et tehisintellekti insenerid või äriühingud, kes neile tööd annavad, peaksid jääma vastutavaks sotsiaalse, keskkonna- ja inimtervisele kaasneva mõju eest, mida tehisintellekti süsteemid või robootika praegusele põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele avaldada võivad;

4.4.Tarbijakaitse ja tarbijatele suuremate õiguste andmine

134.  toonitab, et tarbijate usaldus on tehisintellekti arengu jaoks väga oluline ning et tehisintellektil põhinevad süsteemid tegelevad üha enamate tarbijaandmetega, mis muudab need küberrünnete peamisteks sihtmärkideks; rõhutab samuti asjaolu, et tehisintellekt peab toimima viisil, mis ei kahjusta kodanikke ja tarbijaid, ning on seisukohal, et seetõttu tuleb tagada selle aluseks olevate andmete ja algoritmide terviklus;

135.  on seisukohal, et nii tootmise kui ka individuaalse kasutamise jaoks välja töötatud tehisintellekti tehnoloogiate suhtes tuleks kohaldada tooteohutuse kontrolle, mida teostavad turujärelevalveasutused, ja tarbijakaitsenorme, millega tagatakse vajaduse korral minimaalsed ohutusstandardid ning tegelemine inimestega kokkupuutumisest või inimeste läheduses töötamisest tulenevate õnnetuste riskiga; on veendunud, et tehisintellekti valdkonna mis tahes poliitikas tuleks arvesse võtta eetilisi ja andmekaitse, sealhulgas kolmanda osapoole andmete ja isikuandmete kaitse, tsiviilvastutuse ning küberturvalisuse alaseid küsimusi;

4.5.Intellektuaalomandi õigused

136.  tuletab meelde oma eespool nimetatud 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, milles tõdeti, et konkreetselt robootika kohta ei ole õigusnorme vastu võetud, kuid olemasolevaid õigussüsteeme ja doktriine on võimalik robootika suhtes hõlpsasti kohaldada, kuigi mõned aspektid tuleb ilmselt eraldi läbi mõelda; kordab resolutsioonis esitatud üleskutset, et komisjon toetaks horisontaalset ja tehnoloogiliselt neutraalset lähenemisviisi intellektuaalomandile eri sektorites, kus võiks robootikat kasutada;

137.  peab sellega seoses tervitatavaks institutsioonidele esitatud komisjoni teatist „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ(17) teatavate aspektide kohta“ (COM(2017)0708), kuid rõhutab vajadust jälgida intellektuaalomandi õiguste normide asjakohasust ja tõhusust tehisintellekti arengu reguleerimisel; rõhutab sellega seoses toimivuskontrolli tähtsust;

5.Eetilised aspektid

138.  on veendunud, et tehisintellekti meetmed ja rakendused peaksid vastama eetilistele põhimõtetele ning asjakohasele siseriiklikule, liidu ja rahvusvahelisele õigusele;

139.  nõuab tehisintellekti ja robootika valdkonna parimate tavade eetilise harta koostamist, mida ettevõtjad ja eksperdid järgima peaksid;

140.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama tugevat ja läbipaistvat koostööd avaliku ja erasektori ning teadusringkondade vahel, mis tugevdaks teadmiste jagamist, ning edendama hariduse ja koolituse pakkumist projekteerijatele eetiliste mõjude, ohutuse ja põhiõiguste austamise teemal ning tarbijatele robotite ja tehisintellekti kasutamise teemal, pöörates erilist tähelepanu ohutusele ja andmekaitsele;

141.  kutsub komisjoni üles tagama, et tehisintellektil põhinevad rakendused ei kasutaks erinevatest allikatest kogutud andmeid ilma esmalt andmesubjektilt nõusolekut saamata; kutsub komisjoni üles looma raamistiku, millega tagatakse, et andmesubjekti antud nõusolek genereerib andmeid üksnes ette nähtud eesmärgil;

142.  kutsub komisjoni üles austama kodanike õigust võrguvälisele elule ja tagama, et ei diskrimineerita neid kodanikke, kelle kohta andmeid ei ole salvestatud;

5.1.Inimkeskne tehnoloogia

143.  rõhutab, et tuleb kehtestada eetikareeglid, et tagada inimkeskne tehisintellekti arendamine, aruandekohustus ja algoritmidel põhinevate otsustussüsteemide läbipaistvus, selged vastutust käsitlevad normid ning õiglus;

144.  tervitab komisjoni algatust luua tehisintellekti käsitlev kõrgetasemeline eksperdirühm ja ELi tehisintellekti liidu võrgustik, eesmärgiga anda tehisintellekti alase eetika suuniseid; palub komisjonil tagada nende eetiliste suuniste võimalikult ulatuslik kasutuselevõtt tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori asutuste poolt; soovitab liikmesriikidel lisada kõnealused suunised oma riiklikesse tehisintellekti käsitlevatesse strateegiatesse ja töötada välja tegelikud vastutusstruktuurid tööstusharudele ja valitsustele, kuna nemad disainivad tehisintellekti ja kasutavad seda;

145.  on arvamusel, et hädavajalik on võtta pidevalt järelmeetmeid seoses tehisintellekti käsitlevate eetiliste suuniste rakendamise ja selle poolt inimkeskse tehisintellekti arendamisele avaldatava mõjuga; palub komisjonil analüüsida, kas vabatahtlikest eetilistest suunistest piisab selleks, et tagada kaasav, eetiliselt lõimitud tehisintellekti kasutuselevõtt, mis ei tekita ELi ühiskonnas majanduslikku ega sotsiaalset lõhet, ja soovitab vajaduse korral võtta reguleerivaid ja poliitikameetmeid;

146.  võtab teadmiseks hiljutised arengud käitumisanalüütika seires ja sellega kohanemises; kutsub komisjoni üles töötama välja eetilise raamistiku, mis piirab selle kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks teadlikkust ja korraldaks teavituskampaania tehisintellekti ja selle käitumisanalüütikas kasutamise kohta;

5.2.Tehnoloogia lõimitud väärtused ja eetiline disain

147.  juhib tähelepanu sellele, et suunav eetiline raamistik peaks põhinema tegevuse kasulikkuse, kahju vältimise, autonoomia ja õigluse põhimõtetel ning põhimõtetel ja väärtustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas, nagu inimväärikus, võrdõiguslikkus, õiglus ja võrdsus, mittediskrimineerimine, teadlik nõusolek ning era- ja perekonnaelu ning isikuandmete kaitse, samuti muudel liidu õiguse aluseks olevatel põhimõtetel ja väärtustel, nagu häbimärgistamise vältimine, läbipaistvus, sõltumatus ning isiklik ja sotsiaalne vastutus, samuti eetilistel tavadel ja eetikakoodeksitel;

148.  on veendunud, et Euroopa peaks olema ainult eetiliselt lõimitud tehisintellekti kasutamisega maailmas esirinnas; rõhutab, et selle saavutamiseks on vaja tagada eetika juhtimine tehisintellekti vallas eri tasanditel; soovitab liikmesriikidel luua tehisintellekti eetika seire- ja järelevalveorganid ning julgustada tehisintellekti arendavaid äriühinguid looma eetikanõukogu ja töötama välja eetilised suunised oma tehisintellekti arendajate jaoks;

149.  rõhutab, et tehisintellekti käsitlevad Euroopa standardid peavad põhinema digitaaleetika, inimväärikuse, põhiõiguste austamise, andmekaitse ja turvalisuse põhimõtetel, aidates seeläbi suurendada kasutajate usaldust; rõhutab, kui oluline on kasutada ära ELi potentsiaali luua tehisintellekti süsteemide jaoks tugev taristu, mis põhineb kõrgetel andmekaitsestandarditel ja inimeste austamisel; märgib, et tehisintellekti väljatöötamisel tuleks lõimida sellesse läbipaistvus ja selgitatavus;

150.  märgib, et automatiseeritud relvasüsteemidel peaks olema jätkuvalt tehisintellektile selline lähenemine, et käsklusi annab inimene;

5.3.Otsuste langetamine – tehisintellekti ja robootika valdkonna autonoomia piirangud

151.  rõhutab, kui raske ja keeruline on prognoosida paljude keerukate tehisintellekti süsteemide tulevast käitumist ning interaktiivsete tehisintellekti süsteemide kujunevat toimimist; palub komisjonil hinnata, kas on vaja tehisintellekti võimaldava otsustamisega seotud erimäärusi;

152.  märgib, et tehisintellekt jääb kasulikuks tööriistaks koostöös inimtegevusega, et parandada selle toimivust ning vähendada selle vigu;

153.  nõuab, et inimestel oleks õigus teada, esitada kaebusi ja omada juurdepääsu õiguskaitsele, kui tehisintellekti kasutatakse selliste otsuste langetamiseks, mis mõjutavad üksikisikuid ja millega kaasneb märkimisväärne oht üksikisiku õigustele või vabadustele või mis võivad neile kahju tekitada;

154.  rõhutab, et otsustamissüsteemide algoritme ei tohiks kasutada ilma algoritmi eelneva mõjuhinnanguta, välja arvatud juhul, kui on selge, et neil ei ole olulist mõju üksikisikute elule;

155.  on veendunud, et tehisintellekt, eriti süsteemid, millel on sisseehitatud autonoomia, sealhulgas võime iseseisvalt tundlikku teavet välja võtta, koguda ja jagada erinevate sidusrühmadega, ning iseõppimisvõimalus või koguni võimalus areneda isemuutuvaks, peaksid olema allutatud rangetele põhimõtetele; rõhutab, et tehisintellekti süsteemid ei tohi säilitada ega avaldada isiklikku konfidentsiaalset teavet ilma selle teabe allika sõnaselge heakskiiduta;

5.4.Läbipaistvus, kallutatus ja algoritmide selgitatavus

156.  märgib, et kuigi tehisintellektiga kaasneb suur kasu automatiseerimise ja otsuste langetamise valdkonnas, kaasneb sellega ka olemuslik risk, kui algoritmid on muutumatud ja läbipaistmatud; rõhutab sellega seoses vajadust algoritmide suurema läbipaistvuse järele;

157.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja andmekaitseasutusi üles välja selgitama ja võtma kõik võimalikud meetmed, et vältida või minimeerida algoritmipõhist diskrimineerimist ja kallutatust, ning töötama isikuandmete läbipaistvaks töötlemiseks ja automatiseeritud otsustusprotsessideks välja tugev ja ühine eetiline raamistik, millest juhinduda andmete kasutamisel ja liidu õiguse jõustamisel;

158.  rõhutab, et iga tehisintellekti süsteemi arendamisel tuleb järgida läbipaistvuse ja algoritmilise vastutuse põhimõtteid, mis võimaldavad inimestel selle tegevusest aru saada; märgib, et tehisintellekti vastu usalduse loomiseks ja selle arengu võimaldamiseks peavad kasutajad teadma, kuidas nende andmeid ja nende andmetest tuletatud andmeid kasutatakse ning millal nad suhtlevad tehisintellekti süsteemiga või inimestega, keda toetab tehisintellekti süsteem; on veendunud, et see aitab parandada arusaamist ja kasutajate usaldust; rõhutab, et otsuste arusaadavus peab olema ELi standard kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega 13, 14 ja 15; tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse juba ette õigus saada teavet andmetöötluse loogika kohta; rõhutab, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 22 on üksikisikutel õigus inimsekkumisele, kui automatiseeritud töötlusel põhinev otsus avaldab neile märkimisväärset mõju;

159.  rõhutab, et komisjonil, Euroopa Andmekaitsenõukogul, riiklikel andmekaitseasutustel ja muudel sõltumatutel järelevalveasutustel peaks edaspidi olema keskne roll selles, et edendada läbipaistvust ja nõuetekohast menetlust, õiguskindlust üldiselt ja konkreetsemalt põhiõiguste kaitsmise norme, samuti tagatisi, mis on seotud andmetöötluse ja -analüüsi kasutamisega; nõuab tihedamat koostööd ametiasutuste vahel, kelle ülesanne on tegevuse järelevalve või reguleerimine digitaalses keskkonnas; nõuab, et sellistele asutustele antaks piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid;

160.  tunnistab, et masinõppe algoritme treenitakse õppima ise, millest on kasu automatiseerimisele ja otsuste langetamisele; nõuab, et tehisintellekti puudutavad eetikasuunised käsitleksid algoritmide läbipaistvust, selgitatavust, vastutust ja õiglust;

161.  rõhutab, kui oluline on tehisintellekti süsteemide väljundite, protsesside ja väärtuste selgitatavus, mis muudab need tehnikaga mitteseotud tarbijaskonnale arusaadavaks ja annab neile mõtestatud teavet, mis on vajalik selleks, et hinnata õiglust ja võita usaldust;

162.  märgib, et selliste tehnoloogiate ja nende rakendamise läbipaistvuse puudumine tõstatab mitmeid eetilisi küsimusi;

163.  märgib, et tehisintellekti süsteemid peaksid olema inimestele selgitatavad ja andma mõtestatud teavet, et oleks võimalik anda tagasisidet; tunnistab, et tehisintellekti mudelite tugevus sõltub tagasisidest ja ümberhindamisest, ning toetab seda protsessi;

164.  märgib, et kodanikud on mures selle pärast, et nad ei tea, millal tehisintellekti kasutatakse ja milliseid andmeid töödeldakse; soovitab selgelt avalikustada olukorrad, kui kodanikud kasutavad tehisintellekti; rõhutab, et tarbijate usalduse säilitamise jaoks on oluline, et edastatud andmed oleksid kaitstud;

165.  on seisukohal, et algoritmide aruandekohustus peaks olema poliitikakujundajate poolt reguleeritud kindlaksmääratud parameetritel põhinevate mõjuhinnangute kaudu;

166.  märgib, et lähtekoodi avalikustamine iseenesest ei lahenda tehisintellekti läbipaistvuse küsimust, kuna see ei näitaks sisemist kallutatust ega suuda selgitada masinõppe protsessi; rõhutab, et läbipaistvus ei tähenda mitte ainult lähtekoodi, vaid ka andmete ja automatiseeritud otsustusprotsessi läbipaistvust;

167.  tunnistab, et lähtekoodi avalikustamine võib tuua kaasa algoritmide väärkasutamise ja mängurluse;

168.  rõhutab arendajate kallutatuse vastu võitlemise tähtsust ja seega vajadust mitmekesise tööjõu järele kõikides IT‑sektori harudes, samuti kaitsemehhanismide järele, et vältida tehisintellekti süsteemidesse soo- ja vanusepõhise kallutatuse sisseehitamist;

169.  tunnistab, et lähtekoodi või ärisaladuste avalikustamine vähendaks ettevõtjate stiimuleid arendada välja uut koodi, kuna nende intellektuaalne omand oleks ohus; märgib, et selle asemel tuleks tehisintellekti arendamisega edendada mudelite tõlgendatavust ja nende suhtlemist sisendandmete ja treenimisandmetega;

170.  tunnistab, et kuigi läbipaistvus ja selgitatavus võivad tuua nähtavale puuduseid, ei taga need usaldusväärsust, turvalisust ega õiglust; on seisukohal, et aruandekohustus on seetõttu usaldusväärse tehisintellekti saavutamise lahutamatu osa, mida on võimalik saavutada erinevate vahendite abil, nagu algoritmide mõjuhinnangud, auditeerimine ja sertifitseerimine;

171.  rõhutab vajadust töötada välja protokollid algoritmilise kallutatuse järjepideva seire ja avastamise jaoks;

172.  juhib tähelepanu sellele, et algoritmide disainerid peaksid tagama, et alates disainimisetapi algusest järgitakse kogu arendustsükli vältel olulisi nõudeid, nagu õiglus ja selgitatavus;

173.  võtab teadmiseks vajaduse head arendustava kirjeldavate suuniste järele;

174.  rõhutab, et oluline on näidata päritolu, et suuta jälgida tehisintellekti mudeli ajalugu; on seisukohal, et see parandab mudelitest arusaamist ja aitab luua nende ajalool põhinevat usaldust;

175.  rõhutab, et tehisintellekti süsteemide kasutamine peab olema kasutajatega toimuvas suhtluses selgelt näidatud;

176.  rõhutab, et tehisintellekti ja robootika levitamine peab toimuma käsikäes inimõiguste täieliku austamisega ja et kunagi ei tohiks masinate ega robotite puhul luua naiste kohta stereotüüpe ega mis tahes muid diskrimineerimise vorme;

177.  juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kvaliteetsed treeningandmed võivad põhjustada olemasoleva diskrimineerimise ja ebaõigluse püsimist, kui neid ei kasutata ettevaatlikult ja teadlikult; märgib, et madala kvaliteediga, aegunud, ebatäielike või ebaõigete andmete kasutamine andmete töötlemise eri etappides võib põhjustada puudulikke ennustusi ja hinnanguid ning omakorda kallutatust, mis võib lõppkokkuvõttes tuua kaasa üksikisikute põhiõiguste rikkumise või puhtalt valed järeldused või valed tulemused; on seetõttu veendunud, et suurandmete ajastul on oluline tagada algoritmide treenimine kvaliteetsetest andmetest koosnevate esindavate valimite põhjal, et saavutada statistiline pariteet; rõhutab, et isegi täpsete kvaliteetsete andmete kasutamise korral saab tehisintellektil põhinev prognoosiv analüüs esitada üksnes statistilise tõenäosuse; tuletab meelde, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele võib isikuandmeid statistilistel eesmärkidel (sealhulgas tehisintellekti treenimine) täiendavalt töödelda üksnes koondandmete saamiseks, mida ei saa üksikisikutega uuesti vastavusse viia;

178.  kutsub komisjoni üles tagama, et kes iganes toodab deepfake‑tehnikaga loodud süvavõltsmaterjali või sünteesitud videoid või mis tahes muid realistlikult tehtud sünteesitud videoid, peab märkima sõnaselgelt, et tegemist ei ole originaalidega;

179.  märgib, et oma olemuselt tugineb tehisintellekt suure hulga andmete kogumisele ja sageli uute andmebaaside loomisele, mida kasutatakse inimeste kohta eelduste tegemiseks; on veendunud, et rõhku tuleks panna reageerimismehhanismide kindlaksmääramisele ja ülesehitamisele seoses võimalike ohtudega, et tagada negatiivse mõju leevendamine;

180.  kordab, et tehisintellekti süsteemid ei tohiks luua ega süvendada kallutatust; rõhutab, et algoritmide väljatöötamisel ja kasutamisel tuleks kõigisse etappidesse alates projekteerimisest kuni rakenduseni kaasata kallutatust ja õiglust puudutavaid kaalutlusi; toonitab, et andmestikku ja algoritmi tuleb hinnata ja korrapäraselt testida, et tagada otsuste tegemise täpsus;

6.Juhtimine

6.1.Kooskõlastamine liidu tasandil

181.  kutsub komisjoni üles tegema tööd tugeva ELi juhtimise nimel, et hoida ära jõupingutuste dubleerimist ja nende killustatust, ning tagama riiklikul tasandil sidusa poliitika ja parimate tavade vahetuse tehisintellekti laialdasema kasutuse nimel;

182.  väljendab heameelt liikmesriikide poolt koostatud erinevate riiklike strateegiate üle; väljendab heameelt komisjoni tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle, mis avaldati 7. detsembril 2018; nõuab liikmesriikide ja komisjoni vahelist paremat koostööd sellega seoses;

183.  märgib, et mitmel liikmesriigil on juba olemas oma riiklik tehisintellekti strateegia, ja väljendab heameelt selle üle, et kõik liikmesriigid allkirjastasid 2018. aasta aprillis tehisintellekti alase koostöödeklaratsiooni; väljendab samuti heameelt komisjoni ja liikmesriikide vahelise tulevase tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle, kuid kutsub kõiki asjaomaseid osapooli üles püüdlema võimalikult kõrgetasemelise koostöö poole;

184.  on veendunud, et tõhustatud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel on vajalik, et tagada liidus sidusad piiriülesed õigusnormid, millega soodustatakse Euroopa tööstuse koostööd ja võimaldatakse võtta kogu liidus kasutusele tehisintellekti, mis vastab nõutavale ohutuse ja julgeoleku tasemele, samuti liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele;

185.  rõhutab, et ühtlustatud, riskipõhine ja arenev ELi andmepoliitika raamistik suurendaks usaldust ja toetaks tehisintellekti arengut Euroopas, tagades nõnda digitaalse ühtse turu kujundamise lõpuleviimise ja Euroopas paiknevate ettevõtete suurema tootlikkuse;

186.  soovitab tihedalt koordineerida olemasolevaid ja tulevasi komisjoni teostatavaid tehisintellektiga seotud algatusi ja katseprojekte, võimaluse korral kavandatud järelevalvemehhanismi egiidi all, et realiseerida koostoime mõju ja luua tõelist lisaväärtust, vältides samas kulukaid topeltstruktuure;

187.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma tehisintellekti ja algoritmilise otsustamisega tegeleva Euroopa reguleeriva ameti loomist, mille ülesanded on järgmised:

   riskihindamismaatriksi loomine algoritmide liikide ja rakendusvaldkondade klassifitseerimiseks vastavalt kodanikele olulise negatiivse mõju avaldamise võimalusele;
   selliste algoritmiliste süsteemide uurimine, mille puhul on kahtlus (nt rikkumisest teataja esitatud tõendid), et rikutakse inimõigusi;
   teiste reguleerivate asutuste nõustamine seoses nende pädevusse kuuluvate algoritmiliste süsteemidega;
   kaasneva vastutuse mehhanismi kui algoritmiliste süsteemide vastutuse reguleerimise vahendi tulemuslikkuse suurendamine, luues nende kodanike jaoks kontaktpunkti, kes ei ole õiguslike menetlustega kursis;
   selliste algoritmi mõjuhinnangute auditeerimine, mille puhul hinnatakse kõrgetasemelisi mõjusüsteeme, et kiita heaks või lükata tagasi kavandatud algoritmilise otsustamise kasutusviisid väga tundlikes ja/või ohutuse seisukohalt olulistes rakendusvaldkondades (nt erasektori tervishoid); erasektori rakendustega seotud algoritmide mõju hindamisel võiks järgida protsesse, mis on väga sarnased sellele, mis on kavandatud avaliku sektori jaoks, võimaliku erinevusega selles osas, et erinevaid avalikustamise etappe võiks käsitada konfidentsiaalse teabe andmisena reguleerivale asutusele (vastavalt vaikimiskokkuleppele), et kaitsta üliolulisi ärisaladusi;
   selliste juhtumite uurimine, mille puhul kahtlustatakse õiguste rikkumist algoritmiliste otsustamissüsteemide poolt nii konkreetsete otsustamisjuhtumite puhul (nt üksikud ebatüüpilised tulemused) kui ka statistiliste otsustusmustrite puhul (nt diskrimineeriv kallutatus); uurimisi võiks käivitada pärast kaebuste esitamist või rikkumisest teatajate, uurivate ajakirjanike või sõltumatute teadlaste (sh valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondade) esitatud tõendite põhjal;

188.  võtab teadmiseks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) käimasoleva töö tehisintellekti valdkonnas ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma ISO liikmete tegevust, et tagada selles valdkonnas standardite väljatöötamisel Euroopa huvide nõuetekohane esindamine;

6.2.Rahvusvaheline juhtimine

189.  väljendab heameelt OECD tehisintellekti poliitika vaatluskeskuse loomise üle ja nõuab ambitsioonikamaid eesmärke suurema koostöö tegevuskava koostamisel;

190.  rõhutab erinevaid mudeleid, mida arendatakse välja kolmandates riikides, eelkõige Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Venemaal ja Iisraelis, ning toonitab Euroopas kasutatavat väärtustel põhinevat lähenemisviisi ja vajadust töötada rahvusvaheliste partneritega kahe- ja mitmepoolsetes suhetes tehisintellekti eetilise arengu ja kasutuselevõtu nimel; tunnistab, et sellel tehnoloogial pole piire ja et see eeldab ELi liikmesriikide tasandist laiemat koostööd;

191.  palub komisjonil töötada rahvusvahelisel tasandil, et tagada maksimaalne ühtsus rahvusvaheliste osalejate vahel ja edendada kogu maailmas ELi eetilisi põhimõtteid;

192.  rõhutab, et tehisintellekt on üleilmse mõjuga tehnoloogia, mis toob kõigile kasu ja tekitab sarnaseid probleeme; juhib tähelepanu vajadusele üleilmse lähenemisviisi järele, nagu majandussüsteemi puhul ja eriti sellise tehnoloogia puhul, millel on oluline mõju turgudele; rõhutab vajadust lisada tehisintellekt olemasolevate institutsioonide ja organisatsioonide päevakorda, ja nõuab, et hinnataks vajadust täiendavate foorumite järele, mis tuleks vajaduse korral luua;

o
o   o

193.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.
(2) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0341.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0332.
(5) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1.
(6) COM(2018)0237.
(7) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad ehk FET (Future and Emerging Technologies).
(8) OECD, „Digital Economy Outlook“ („Digitaalmajanduse väljavaated“), 2017.
(9) Eurobaromeetri eriuuring nr 460.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
(14) ELT L 303, 28.11.2018, lk 59.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(16) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
(17) ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019Õigusalane teave