Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2284(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0045/2019

Esitatud tekstid :

A8-0045/2019

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 5
CRE 12/02/2019 - 5

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.21
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0082

Vastuvõetud tekstid
PDF 178kWORD 65k
Teisipäev, 12. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Pestitsiidide säästev kasutamine
P8_TA-PROV(2019)0082A8-0045/2019

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamise kohta (2017/2284(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(3) (jääkide piirnormide määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut määruse ja selle asjaomaste lisade kohta, mille Euroopa Parlamendi uuringuteenistus avaldas 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009(6),

–  võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl(7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2004. aasta direktiivi 2000/37/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(8),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (loodusliku linnustiku direktiiv)(10),

–  võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(12),

–  võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/127/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiididega töötlemise masinatega(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega(15),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018)0392),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Põllumajandus ja säästev veemajandus Euroopa Liidus“ (SWD(2017)0153),

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia” (COM(2006)0373 - SEC(2006)0894 - SEC(2006)0895 - SEC(2006)0914)(16),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks(17),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis(18),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(19),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa(20),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta(21),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(22),

–  võttes arvesse direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) käimasolevat Euroopa tasandil rakendamise hindamist ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 15. oktoobril 2018 avaldatud aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat(23),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta (COM(2017)0109),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruannet „ELi veepoliitika eesmärkide integreerimine ühisesse põllumajanduspoliitikasse: osalised edusammud“,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta (COM(2017)0587),

–  võttes arvesse tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2017. aasta oktoobri koondaruannet selle kohta, kuidas liikmesriigid on rakendanud meetmeid, millega saavutada direktiiviga 2009/128/EÜ ette nähtud eesmärk pestitsiidide säästva kasutamise osas(24),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

–  võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi(25),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 2017. aasta raportit, mis käsitleb õigust toidule ja mis koostati ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioonide 6/2, 31/10 ja 32/8 kohaselt(26),

–  võttes arvesse liikmesriikides madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamise ja integreeritud taimekaitse kiirema elluviimise rakenduskava, mille koostas säästva taimekaitse eksperdirühm ja mille nõukogu kiitis heaks 28. juunil 2016. aastal(27),

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati 19. mai 2017. aasta resolutsiooni pestitsiidide kasutamise piiramise kohta Euroopa Liidus(28),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta(29),

–  võttes arvesse 18. oktoobril 2017. aastal avaldatud teadusuuringut lendavate putukate biomassi kohta(30),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0045/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ pestitsiidide säästva kasutamise kohta (edaspidi „direktiiv“) nähakse ette hulk meetmeid, et saavutada ELis pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiidide kasutamisega seotud riske ja selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning edendades integreeritud taimekaitset ja alternatiivseid taimekaitsemeetodeid või tehnikaid, nagu pestitsiidide kemikaalivabad alternatiivid või madala riskiastmega taimekaitsevahendid, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 1107/2009, et vähendada sõltuvust pestitsiididest ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda;

B.  arvestades, et direktiiv on väärtuslik vahend, mis aitab tagada keskkonna, ökosüsteemide ning inimeste ja loomade tervise kaitse pestitsiidides sisalduvate ohtlike ainete eest, pakkudes kestlikke ja ökoloogilisi lahendusi suuremate ja mitmekesisemate töövahendite jaoks, et kõrvaldada ja ennetada kahjuritest, haigustest, umbrohust ja invasiivsetest võõrliikidest tingitud saagikadu ning võidelda patogeenide vastu; arvestades, et direktiivi täielik ja terviklik rakendamine on eeltingimus, et saavutada kõrgetasemeline kaitse ja üleminek säästvale põllumajandusele, ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja mittetoksiline keskkond, mis tagab inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme;

C.  arvestades, et kuigi integreeritud taimekaitse võib aidata ära hoida kahjurite tekitatud saagikadu, on selle peamine eesmärk võimaldada pestitsiidide kasutajatel üle minna tavadele ja toodetele, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige vähem ohtlikud, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 14; märgib, et igal juhul on paljud uuringud näidanud, et pestitsiidide kasutamist on võimalik märkimisväärselt vähendada ilma mingi negatiivse mõjuta saagile;

D.  arvestades, et direktiivi tuleb tõlgendada koostoimes kahe peamise õigusaktiga, mis hõlmavad pestitsiidi täielikku olelustsüklit alates selle turule laskmisest (määrus (EÜ) nr 1107/2009) ja mis lõpeb jääkide piirnormide kehtestamisega (määrus (EÜ) nr 396/2005); seetõttu on võimatu saavutada direktiivi eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda pestitsiidide kasutamisega seotud ohtude eest, ilma et nn pestitsiidide paketti täielikult rakendataks ja nõuetekohaselt jõustataks;

E.  arvestades, et pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegelema võltsitud ja ebaseaduslike pestitsiidide küsimusega ning muret tekitava probleemiga imporditud põllumajandustoodetega, mida on töödeldud ELis keelatud või piiratult kasutatavate kemikaalidega;

F.  arvestades, et komisjoni ja liikmesriikide praegused tavad seoses toimeainete heakskiitmisega ja taimekaitsevahenditele lubade andmisega ei ole direktiivi eesmärkide ja otstarbega vastavuses; arvestades, et praegused tavad takistavad kaitse kõrgeima taseme saavutamist ning säästlikule põllumajandussektorile ja mürgivabale keskkonnale üleminekut;

G.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad selgelt, et direktiivi rakendamine ei ole piisavalt kooskõlas seotud ELi poliitikavaldkondadega pestitsiidide, põllumajanduse ja säästva arengu valdkonnas, eelkõige ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) ja taimekaitsevahendite määrusega; arvestades, et direktiivil on koos seonduvate ELi tasandi meetmetega suur potentsiaal edendada riikide jõupingutusi ja meetmeid põllumajandussektoris, anda neile lisaväärtust, ning tugevdada keskkonna ja inimeste tervise kaitset;

H.  arvestades, et kehtiv õigusraamistik, sealhulgas andmenõuded, on koostatud keemiliste taimekaitsevahendite hindamiseks ja juhtimiseks ning on seetõttu sobimatud madala riskiastmega bioloogiliste toimeainete ja toodete jaoks; arvestades, et see halvasti sobiv raamistik aeglustab oluliselt madala riskiastmega bioloogiliste taimekaitsevahendite turule sisenemist, heidutades sageli taotlejaid; arvestades, et see takistab innovatsiooni ja pärsib ELi põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et ee toob kaasa ka selle, et enam kui 60 toimeainet, mille Euroopa Komisjon on tunnistanud asendamisele kuuluvaks, jäävad asendamata, sest puuduvad ohutumad alternatiivid, sealhulgas madala riskiastmega bioloogilised toimeained;

I.  arvestades, et madala riskiastmega taimekaitsevahendeid, sealhulgas bioloogilisi taimekaitsevahendeid on vähe saadaval; arvestades, et ainult 13 toimeainet, sealhulgas 12 bioloogilist toimeainet ELi turul kättesaadavast ligikaudu 500st toimeainest on heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainena; arvestades, et direktiivi ebapiisav rakendamine on tegelikult loonud Euroopas ebavõrdsed tingimused, sest erinevad siseriiklikud tavad takistavad jätkusuutlike alternatiivide optimaalset kasutuselevõttu turul; arvestades, et selline olukord on raskendanud alternatiivsete madala riskiastmega ja mittekeemiliste toodete piisavat sisenemist ELi turule, mis vähendab nende atraktiivsust põllumajandustootjate jaoks, kes võivad lühikese aja jooksul valida pigem kulutõhusamad alternatiivid; arvestades, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite, sealhulgas bioloogiliste taimekaitsevahendite vähene kättesaadavus takistab integreeritud taimekaitse arendamist ja rakendamist;

J.  arvestades, et mahepõllumajandusel on oluline roll vähese pestitsiidikasutusega põllumajandussüsteemina ning seda tuleks veelgi julgustada;

K.  arvestades, et üha enam on tõendeid selle kohta, et putukate populatsioon jätkab Euroopas massilist vähenemist, mis on seotud pestitsiidide kasutamise praeguse tasemega; arvestades, et putukate arvukuse täheldatud järsk langus avaldab negatiivset mõju kogu ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka põllumajandussektorile ning selle tulevasele majanduslikule heaolule ja toodangule;

L.  arvestades, et Euroopa seisab praegu teelahkmel, mis määrab kindlaks põllumajandussektori tuleviku ja liidu võimalused saavutada pestitsiidide säästev kasutamine, seda eelkõige ÜPP reformi kaudu; arvestades, et ÜPP reformimine võimaldab oluliselt tugevdada poliitika täiustamist ja ühtlustamist, samuti direktiivi rakendamist, ning hõlbustada üleminekut keskkonnasäästlikumatele põllumajandustavadele;

M.  arvestades, et võimalike riskide tõttu, mida tavapärased taimekaitsevahendid inimese tervisele, loomadele ja keskkonnale kujutavad, tekitab nende kasutamine järjest rohkem avalikku mõttevahetust;

N.  arvestades, et oluline on edendada alternatiivsete menetluste või võtete väljatöötamist, et vähendada sõltuvust tavapärastest pestitsiididest ja tegeleda suureneva resistentsusega tavapäraste taimekaitsevahendite suhtes;

O.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 kohustatakse nõukogu tagama, et nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks)(31) III lisas sätestatud kohustuslikud haldusnõuded hõlmavad integreeritud taimekaitse põhimõtteid, sealhulgas hea taimekaitsetava ning taimekaitse, taimekahjustajate tõrje ja põllukultuuride majandamise mittekeemilisi meetodeid;

P.  arvestades, et integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on direktiivi kohaselt ELis kohustuslikud; arvestades, et liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused peaksid panema suuremat rõhku pestitsiidide säästvale kasutamisele, sealhulgas madala riskiga alternatiivsete taimekaitsevahendite kasutamisele;

Q.  arvestades, et pestitsiidide säästvat kasutamist ei ole võimalik saavutada, võtmata arvesse inimeste kokkupuudet toimeainete ja muude koostisainete kombinatsioonidega ning nende kumulatiivset ja võimalikku koostoimet ja sünergilist mõju inimeste tervisele;

Peamised järeldused

1.  tuletab meelde pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia konkreetseid eesmärke, muu hulgas pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ja ohtude minimeerimist; pestitsiidide kasutamise ja levitamise tõhusamat kontrollimist; ohtlike toimeainete sisalduse vähendamist, sealhulgas kõige ohtlikumate toimeainete asendamist ohutumatega ja muude alternatiividega kui kemikaalid; väheste pestitsiididega või pestitsiidivaba maaviljeluse ergutamist; ja strateegia eesmärkide täitmiseks tehtud edusammude jaoks läbipaistva aruandlus- ja järelevalvesüsteemi loomine, muu hulgas sobivate näitajate väljaarendamise kaudu;

2.  peab oluliseks, et direktiivi rakendamist hinnataks üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus), määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus)(32), jääkide piirnormide määrusega ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta) kehtestatud eeskirjadega(33);

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikides rakendamisel tehtud edusammude üldine tase ei ole piisav, et täita direktiivi põhieesmärgid ja vallandada selle täispotentsiaal pestitsiidide kasutamisest tulenevate üldiste riskide vähendamiseks ning samal ajal vähendades sõltuvust pestitsiididest, edendades üleminekut keskkonnaalaselt jätkusuutlikule ja ohutule taimekaitsetehnikatele ning saavutada kiireloomuliselt vajalik keskkonna- ja tervisenäitajate parandamine, mille jaoks direktiiv välja töötati; taunib komisjoni poolset kolmeaastast viivitust direktiivi rakendamisaruande esitamisel;

4.  rõhutab, et direktiivi rakendamine peab olema igakülgne ja hõlmama kõiki vajalikke aspekte ning et teatud elementide osalisest rakendamisest, jättes samas teised rakendamata, ei piisa pestitsiidide säästva kasutamise kui direktiivi üldeesmärgi saavutamiseks; rõhutab tõsiasja, et integreeritud taimekaitse tavade, näiteks kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite rakendamisel on selle eesmärgi täitmiseks tehtavas töös tähtis osa;

5.  märgib, et komisjoni 2017. aasta eduaruandes tuvastati märkimisväärsed puudujäägid liikmesriikide riiklike tegevuskavade täitmisel, mis viitab asjaolule, et teatavad riigid on vähem pühendunud keskkonna ja inimtervise kaitsmisele, mis võib tekitada ebaausat konkurentsi ja kahjustada ühtset turgu; jätab endale õiguse teavitada nõuded täitmata jätnud liikmesriikidest konkurentsivolinikku;

6.  väljendab muret asjaolu pärast, et ligikaudu 80 % liikmesriikide riiklikest tegevuskavadest ei sisalda konkreetseid andmeid selle kohta, kuidas mõõta paljude sihtide ja eesmärkide saavutamist, eelkõige integreeritud taimekaitse eesmärkide ja veekaitsemeetmete puhul; rõhutab, et see raskendab liikmesriikide direktiivi põhieesmärkide ja otstarbe täitmisel tehtud edusammude mõõtmise protsessi;

7.  peab murettekitavaks asjaolu, et riiklikud tegevuskavad on eri tegevusvaldkondade koguseliste sihtide, eesmärkide, meetmete ja ajakavade kindlaksmääramise poolest ebajärjekindlad, mis muudab tehtud edusammude mõõtmise võimatuks; peab kahetsusväärseks, et ainult viies riiklikus tegevuskavas on seatud kaugeleulatuvad mõõdetavad eesmärgid, millest neli on seotud ohtude vähendamisega ja ainult üks kasutamise vähendamisega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 11 liikmesriiki on esitanud läbivaadatud riikliku tegevuskava, kuigi nende läbivaatamise tähtaeg oli 2017. aasta lõpus;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudes liikmesriikides ei rakendata piisavalt integreeritud taimekaitse tavasid, mis lähtuvad kaheksast põhimõttest, seades esikohale pestitsiidide asemel kemikaalivabade alternatiivide kasutamise; peab kahetsusväärseks, et üks peamisi probleeme, mis on seotud integreeritud taimekaitse rakendamisega, mis on direktiivi nurgakivi, näib olevat liikmesriikides kehtivate nõuetele vastavuse hindamise vahendite ja meetodite ning selgete eeskirjade ja juhiste puudumine; rõhutab asjaolu, et integreeritud taimekaitse ulatuslik rakendamine on üks peamisi meetmeid, kuidas vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest säästvas põllumajanduses, mis on keskkonnahoidlik, majanduslikult elujõuline ja sotsiaalselt vastutustundlik ning aitab kaasa toiduainetega kindlustatusele Euroopas, tugevdades samal ajal bioloogilist mitmekesisust ning inimeste ja loomade tervist, edendades maapiirkondade majandust ja vähendades põllumajandustootjate kulusid, hõlbustades erinevates Euroopa piirkondades kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite turuletoomist; rõhutab, et integreeritud taimekaitse tavade kasutuselevõtu tugevdamiseks üksikpõllumajandusettevõtetes on vaja täiendavaid rahalisi stiimuleid ja haridusmeetmeid;

9.  on arvamusel, et integreeritud taimekaitse on põllumajandustootjate jaoks väärtuslik vahend kahjurite ja haigustega võitlemiseks ning tootmisvõimsuse tagamiseks; märgib, et integreeritud taimekaitse intensiivsem kasutuselevõtt täidab kahest eesmärki: tugevdada keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning vähendada põllumajandustootjate kulusid üleminekul säästvamatele alternatiividele ja vähendada tavapäraseid pestitsiide; märgib, et vaja on intensiivsemaid jõupingutusi, et edendada integreeritud taimekaitse kasutuselevõttu teadusasutuste ja liikmesriikide nõuandvate organite kaudu; tuletab meelde, et integreeritud taimekaitse võib täita tähtsat rolli kasutatavate pestitsiidide koguste ja sortide vähendamisel;

10.  märgib, et integreeritud taimekaitse nn töövahendite raames kuulub bioloogilise kontrolli juurde selliste kasulike liikide kasvu soodustamine või kasvatamine, mis tõrjuvad kahjuripopulatsioone ning sellega reguleerivad neid ja hoiavad kontrolli all; rõhutab seetõttu, et on oluline eelistada keemilistele meetoditele säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset; rõhutab samuti, et integreeritud taimekaitses on oluline kasutada keemilisi pestitsiide valikuliselt ja sihipäraselt, sest vastasel juhul need kasulikud kahjuritõrjevahendid likvideeritakse ja põllukultuurid muutuvad seeläbi tulevastele kahjurirünnakutele veelgi vastuvõtlikumaks;

11.  on mures selle pärast, et tavapäraste pestitsiidide madala riskiastmega ja kemikaalivabade alternatiivide kasutuselevõtu edendamisel ja stiimulite loomisel nende alaseks innovatsiooniks ja arendustööks on tehtud väga vähe edusamme; märgib, et kõigest käputäis riiklikke tegevuskavasid sisaldab selliste alternatiivsete toodete ja meetodite registreerimise stiimuleid; rõhutab, et vähemlevinud kasutusviisid on kättesaadavate toimeainete nappuse tõttu eriti haavatavad;

12.  rõhutab, et pestitsiidide säästev ja vastutustundlik kasutamine on taimekaitsevahenditele lubade andmise eeltingimus;

13.  väljendab kahetsust madala riskiastmega toimeainete ning avaliku ja erasektori partnerluste vähese kättesaadavuse pärast, mille põhjuseks on peamiselt pikk hindamis-, autoriseerimise ja registreerimise protsess, mis on osaliselt tingitud asjaolust, et liikmesriikide tasandil järgitakse selliste juhtude jaoks ette nähtud lühemat autoriseerimisajavahemikku (120 päeva) väga harva; rõhutab, et praegune olukord ei vasta integreeritud taimekaitse edendamise ja rakendamise põhimõtetele ning rõhutab, kui tähtis on madala riskiastmega pestitsiidide kättesaadavus, nõuetekohased teadusuuringud ja parimate tavade vahetamine liikmesriikides ja nende vahel, et täielikult kasutada ära integreeritud taimekaitse potentsiaali; on seisukohal, et kiirem heakskiitmise protsess ergutaks valdkonna teadusuuringuid uute madala riskiga toimeainete, sh innovaatiliste madala riskiga ainete väljatöötamise alal, tagades seega, et põllumajandustootjate käsutuses on piisavalt taimekaitsevahendeid ning nad saavad kiiremini kasutusele võtta säästvad taimekaitsevahendid ja suurendada integreeritud taimekaitse efektiivsust;

14.  tuletab aga meelde, et suurenev pestitsiidiresistentsus toob kaasa pestitsiidide suurema kasutamise ja sõltuvuse; võtab teadmiseks, et pestitsiidide ulatuslikum kasutamine ja nendest sõltumine on põllumajandustootjate jaoks väga kulukas, seda nii suurte sisendkulude kui mulla vähenemise tõttu saamata jäänud saagikuse tõttu ja mulla kvaliteedi vähenemise tõttu;

15.  märgib, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite ulatuslikum kättesaadavus turul vähendaks toimeainete suhtes tekkiva resistentsuse ohtu ja üldkasutatavate taimekaitsevahenditega seonduvat mõju mittesihtliikidele;

16.  märgib sellega seoses, et pestitsiidide mõjuainete suhtes resistentsuse tekkimine on kiiresti paljunevate kahjurite ja haiguste puhul bioloogiliselt paratamatu nähtus ja üha suurenev probleem; rõhutab seepärast, et keemilistele meetoditele tuleb eelistada säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset; tuletab meelde, et keemilisi pestitsiide tuleb kasutada valikuliselt ja sihipäraselt; rõhutab, et vastasel juhul need kasulikud kahjuritõrjevahendid likvideeritakse ja põllukultuurid muutuvad seeläbi tulevastele kahjurirünnakutele veelgi vastuvõtlikumaks;

17.  nendib ka, et tõenäoliselt aitavad pestitsiidide mahtu vähendada eelkõige süsteemsed muudatused, mis vähendavad vastuvõtlikkust kahjuritele, soodustavad monokultuuride ja ühe kultuuri pideva kasvatamise asemel struktuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendavad kahjurite resistentsust toimeainete suhtes; rõhutab seepärast vajadust pidada esmatähtsaks, rahastada ja integreerida agroökoloogilisi meetodeid, mis muudavad kogu põllumajandussüsteemi kahjurite suhtes vastupidavamaks;

18.  rõhutab, et ÜPP praegusel kujul ei soodusta ega stimuleeri piisavalt põllumajandusettevõtjate sõltuvuse vähendamist pestitsiididest ja mahepõllundusmeetodite kasutuselevõttu; leiab, et 2020. aasta järgses ÜPPs on vaja konkreetseid poliitikavahendeid, et aidata muuta põllumajandustootjate käitumist pestitsiidide kasutamisel;

19.  taunib asjaolu, et komisjoni ettepanek uue 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta ei hõlma kõnealuse ettepaneku III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõuete all integreeritud taimekaitse põhimõtet; rõhutab, et seose puudumine direktiivi ja uue ÜPP mudeli vahel takistab tõhusalt sõltuvuse vähendamist pestitsiididest;

20.  märgib, et enamik liikmesriike kasutavad riiklikke riskinäitajaid, et hinnata kas täielikult või osaliselt pestitsiidide kasutamise negatiivset mõju; tuletab meelde, et hoolimata direktiivi artiklis 15 sätestatud sõnaselgest kohustusest ei ole komisjon kogu ELi hõlmavaid ühtlustatud riskinäitajaid veel kehtestanud, mistõttu ei ole võimalik võrrelda eri liikmesriikides ja liidus tervikuna tehtud edusamme; väljendab heameelt selle üle, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee võttis 25. jaanuaril 2019 vastu ühtlustatud riskinäitajad;

21.  rõhutab, et tervisliku ja säästva põllumajandussektori tagamisel on keskse tähtsusega bioloogiline mitmekesisus ja tugevad ökosüsteemid, eelkõige mesilased ja muud tolmeldavad putukad, mis on terve ja säästva põllumajandussektori tagamisel äärmiselt olulised; rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole üksnes keskkonnakaitse küsimus, vaid see on ka vahend Euroopa jätkusuutliku toiduga kindlustatuse tagamiseks tulevikus;

22.  on sügavalt mures bioloogilise mitmekesisuse jätkuva ja potentsiaalselt pöördumatu kadumise pärast Euroopas ning tiivaputukate, sealhulgas tolmeldajate ärevusttekitava vähenemise pärast, mida tõendab 2017. aasta oktoobris tehtud lendavate putukate biomassi alane teadusuuring(34), mille kohaselt on lendavate putukate biomass Saksamaa 63. looduskaitsealal vähenenud 27 aasta jooksul rohkem kui 75 %; rõhutab lisaks laialt levinud linnuliikide arvukuse ulatuslikku vähenemist kogu Euroopas, seda ilmselt putukate populatsiooni vähenemise tagajärjel; võtab lisaks teadmiseks pestitsiidide soovimatu mõju mullale ja mullaorganismidele(35) ning muudele mittesihtliikidele; on seisukohal, et pestitsiidid on üks peamisi tegureid, mida peetakse putukate, põllumaade linnuliikide ja muude mittesihtorganismide arvukuse vähenemise põhjustajaks, ning rõhutab veelgi vajadust, et Euroopa läheks üle säästvamale pestitsiidide kasutamisele ja suurendaks põllumajandustootjate jaoks kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite arvu;

23.  on seisukohal, et neonikotinoide sisaldavatel pestitsiididel on oluline roll mesilaste populatsioonide murettekitavas vähenemises Euroopas, mida näitavad mitmed rahvusvahelised uuringud, mis on olnud aluseks kodanike sadade tuhandete allkirjadega petitsioonidele kogu Euroopast;

24.  tunnistab, kui olulised on riiklikud tegevuskavad ja integreeritud taimekaitse pestitsiidide kasutamise märkimisväärseks vähendamiseks, et vältida pöördumatut bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, eelistades võimaluse korral agroökoloogilisi meetmeid ja mahepõllumajandust;

25.  rõhutab lisaks, et jätkusuutlike põllumajandusvalikute arendamine on vajalik selleks, et vähendada kliimamuutuste mõju toiduga kindlustatusele;

26.  väljendab erilist muret nende pestitsiidide jätkuva kasutamise üle, mis sisaldavad mutageenseid, kantserogeenseid või reproduktiivtoksilisi toimeaineid või toimeaineid, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavaid omadusi ja mis on inimestele või loomadele kahjulikud; rõhutab, et selliste pestitsiidide kasutamine on vastuolus direktiivi eesmärkide ja otstarbega;

27.  rõhutab, et veekeskkond on pestitsiidide suhtes eriti tundlik; väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et kaitsta seda pestitsiidide eest; avaldab kahetsust asjaolu üle, et enamik liikmesriike ei ole kehtestanud veekeskkonna pestitsiidide eest kaitsmise meetmete sihte ja ajakavu ning need, kes seda on teinud, ei täpsusta, kuidas sihtide või eesmärkide saavutamist mõõdetakse; on veendunud, et praegu kasutatavate pestitsiidide seiret veekeskkonnas tuleks parandada;

28.  märgib, et põllumajandus on üks peamisi põhjusi, mis veekogud ei suuda saavutada head keemilist seisundit, sest see toob kaasa reostamise pestitsiididega; rõhutab, et pestitsiidide sisenemise ärahoidmine mageveetorudesse on kulutõhusam kui nende eemaldamistehnoloogiad, ja et liikmesriigid peavad põllumajandustootjatele vastavaid stiimuleid pakkuma; sellega seoses tunnistab ka vee raamdirektiivi rakendamise tähtsust veekvaliteedi parandamiseks; tunneb heameelt edusammude üle, mida liikmesriigid on teinud prioriteetsete ainete käsitlemisel, mille tulemusel on väiksem arv veekogusid jätnud täitmata nõuded sellised ainete kohta nagu kaadmium, plii ja nikkel, samuti pestitsiidid;

29.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et veevarude olukorra halvenemine on toonud üha rohkem kaasa joogivee-ettevõtjate täiendava kohtlemise, et tagada, et olmevesi vastab pestitsiidijääkide piirnormidele, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 98/83/EÜ olmeveel kvaliteedi kohta, mille puhul kannavad kulud tarbijad, mitte saastajad;

30.  rõhutab, et osa pestitsiide on rahvusvaheliselt tunnistatud püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks, mis tuleneb nende potentsiaalist kaugele kanduda, keskkonnas püsida ning suutlikkusest kogu toiduahelas levida ja ökosüsteemides akumuleeruda, samuti nende märkimisväärset negatiivsest mõjust inimtervisele;

31.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kõigis liikmesriikides on taimekaitsevahendite kasutamise valdkonnas kasutusele võetud koolitus- ja sertifitseerimissüsteemid, kuid väljendab kahetsust selle pärast, et osades liikmesriikides ei ole kõigi I lisas loetletud nõutavate teemade suhtes koolituskohustused täidetud; rõhutab kasutajate väljaõppe tähtsust taimekaitsevahendite ohutu ja kestliku kasutamise tagamisel; peab asjakohaseks eristada kutselisi ja mittekutselisi kasutajaid, sest neile ei kehti samad kohustused; toonitab, et taimekaitsevahendite nii kutselised kui ka mittekutselised kasutajad peaksid saama piisava väljaõppe;

32.  märgib, et arukat tehnoloogiat ja täppispõllumajandust võib kasutada taimekaitsevahendite paremaks kasutamiseks ja nende laialikandumise ärahoidmiseks aladele, kuhu neid ei ole vaja, näiteks mehitamata õhusõidukite või GPS-täppistehnoloogia abil; rõhutab lisaks, et selliste lahenduste kasutuselevõttu saaks liikmesriikides parandada, kui see lisataks paremini pestitsiidide kasutajate koolituskursustesse ja sertifitseerimissüsteemidesse riiklikes tegevuskavades;

33.  rõhutab, et taimekaitsevahendeid ei kasutata mitte ainult põllumajanduses, vaid ka umbrohu- ja kahjuritõrjeks aladel, mida kasutavad üldsus või direktiivi artiklis 12a määratletud haavatavad rühmad, sealhulgas avalikud pargid ja raudteed; arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine sellistel aladel ei ole asjakohane; väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu liikmesriiki ning paljud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on võtnud meetmeid pestitsiidide kasutamise piiramiseks või keelustamiseks üldsuse või haavatavate rühmade kasutatavates piirkondades; märgib siiski, et enamikus liikmesriikides puuduvad mõõdetavad eesmärgid;

34.  väljendab muret selle pärast, et paljud liikmesriigid ei ole tõlgendanud artikli 12 punkti a nõuetekohaselt, tõlgendades seda ainult viitena mittepõllumajanduslikule kasutamisele, kui tegelikult hõlmavad haavatavad rühmad, näiteks määruses (EL) nr 1107/2009 määratletud haavatavad rühmad elanikke, kellel on pikaajaline tihe kokkupuude pestitsiididega; märgib lisaks, et komisjon on kinnitanud, et puudub õiguslik põhjus, miks põllumajanduslik kasutamine tuleks artikli 12 sätetest välja jätta;

35.  märgib, et liikmesriigid toetavad jätkuvalt vähese pestitsiidikasutusega põllumajandussüsteemi; väljendab heameelt asjaolu üle, et liidus on jätkuvalt suurenenud mahepõllumajanduslike ettevõtete arv, kuid märgib, et liikmesriigiti tehtud edusammud on endiselt väga erinevad;

36.  võtab teadmiseks, et mahepõllumajandustootjad kannavad naabrite poolse pestitsiidide kasutamise tõttu majanduslikku kahju, näiteks pestitsiidide pihustuse triivi ja püsivate toimeainete liikumise tõttu keskkonnas; märgib, et mahepõllumajandustootjad on seetõttu sunnitud nende kontrolli alt välja jäävate meetmete tõttu müüma selliselt mõjutatud toodet tavatootena, jäädes teiste tootjate tegevuse tõttu ilma hinnalisast või halvimal juhul sertifikaadist;

37.  nendib, et kuigi liikmesriikidel on üldiselt olemas süsteemid teabe kogumiseks ägedate pestitsiidimürgistuste kohta, on nende andmete täpsus ja kasutamisviisid küsitavad; rõhutab asjaolu, et süsteemid sellise teabe kogumiseks krooniliste mürgistuste kohta ei ole laialdaselt kasutusele võetud;

38.  rõhutab asjaolu, et toiduainetes leiduvaid pestitsiidide jääke käsitleva Euroopa Toiduohutusameti viimase aruande kohaselt jääb Euroopas 97,2 % proovidest ELi õigusaktidega ette nähtud normide piiresse, mis annab tunnistust väga range kontrolliga ja ohutust toidutootmise süsteemist;

Soovitused

39.  kutsub liikmesriike üles direktiivi rakendamist edasise viivituseta lõpuni viima;

40.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas üldsus, oleksid kõikidesse pestitsiididega seotud sidusrühmade tegevustesse kaasatud, nagu on sätestatud direktiivis 2003/35/EÜ ja Århusi konventsioonis;

41.  kutsub liikmesriike üles direktiivi praktilisel rakendamisel ennetavalt tegutsema, et teha kindlaks puudused ja konkreetsed valdkonnad, mis nõuavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohast erilist tähelepanu, ja mitte piirduma üksnes tavapäraste riiklike ülevõtmis- ja kontrollimehhanismidega;

42.  kutsub liikmesriike üles tunnistama, et EL peab viivitamata tegutsema, et minna üle säästvamale pestitsiidide kasutamisele, ning et peamine vastutus selliste tavade rakendamise eest lasub liikmesriikidel; rõhutab, et on vaja kiiresti tegutseda;

43.  kutsub liikmesriike üles pidama kinni läbivaadatud riiklike tegevuskavade esitamise tähtaegadest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, teeksid seda viivitamata, esitades selged kvantitatiivsed eesmärgid ja mõõdetava üldeesmärgi, milleks on pestitsiidide kasutamise riskide ja mõju viivitamatu ja pikaajaline tõhus vähendamine, sealhulgas selgelt määratletud iga-aastased vähendamise eesmärgid, pöörates erilist tähelepanu tolmeldajatele avalduvale võimalikule mõjule ning jätkusuutlike kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite soodustamisele ja kasutuselevõtule kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega;

44.   kutsub komisjoni üles esitama kogu ELi hõlmava siduva eesmärgi pestitsiidide kasutamise vähendamiseks;

45.  kutsub komisjoni üles arendama edasi suuniseid kõigi integreeritud taimekaitse põhimõtete ja nende rakendamise kohta; palub komisjonil sellega seoses kehtestada suunised kriteeriumide kehtestamiseks, mille alusel mõõta ja hinnata integreeritud taimekaitse rakendamist liikmesriikides;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et soodustada madala riskiastmega pestitsiide, ja seadma prioriteediks kemikaalivabad võimalused ja meetodid, mis põhjustavad tervisele ja loodusele kõige vähem kahju, tagades samal ajal tulemusliku ja tõhusa taimekaitse; rõhutab, et selleks, et see oleks edukas, tuleb tugevdada põllumajandustootjate majanduslikke stiimuleid selliste võimaluste valimiseks;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu madala riskiastmega bioloogiliste alternatiivide arendamise, uurimise, registreerimise ja turustamise edendamisele, muu hulgas suurendades rahastamisvõimalusi programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames; rõhutab seepärast, kui oluline on eelistada keemilistele meetoditele säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset; tuletab meelde, kui oluline on keskkonnaalaselt jätkusuutliku ja ohutu taimekaitsetehnikate lisaväärtus;

48.  palub komisjonil täita edasise viivituseta oma 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi raames võetud kohustust esitada liidu strateegia mittetoksilise keskkonna jaoks, mis soodustab innovatsiooni ja jätkusuutlike asendusainete, sealhulgas mittekeemiliste lahenduste väljatöötamist; ootab, et komisjon võtaks selles strateegias eriti arvesse pestitsiidide mõju keskkonnale ja inimtervisele;

49.  ergutab suuremat keskendumist riskide vähendamisele, sest madala riskiastmega ainete ulatuslik kasutamine võib olla ohtlikum kui kõrge riskiastmega ainete piiratud kasutamine;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi ja selle rakendamise parem kooskõlla seonduvate ELi õigusaktide ja poliitikavaldkondadega, eelkõige ÜPP sätete ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätetega, ja eelkõige lisama integreeritud taimekaitse põhimõtted direktiivi artikli 14 kohaselt ÜPP kohastesse õiguslikesse nõuetesse;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rangelt piirama määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaste oluliste erandite hulka ja ajakohastama asjakohaseid suunisdokumente, et tagada, et pestitsiidide riskihindamine peegeldab tegelikku kogupuudet ja tingimusi ning võtab arvesse igasugust võimalikku mõju tervisele ja keskkonnale;

52.  soovitab anda liikmesriikidele ÜPP raames paindlikkuse kohaldada integreeritud taimekaitset osana ÜPP kohastest rohestamismeetmetest;

53.  väljendab heameelt selle üle, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee võttis hiljuti vastu ühtlustatud riskinäitajad ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama komisjoni poolt hiljuti välja pakutud ühtlustatud riskinäitajate väljatöötamise ja rakendamisega, et pestitsiidide mõju vähendamist nõuetekohaselt jälgida;

54.  kutsub komisjoni üles looma täielikult toimiv ja läbipaistev süsteem selliste statistiliste andmete korrapäraseks kogumiseks, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamist, pestitsiidide töökeskkonnas ja väljaspool seda toimuva kokkupuute mõju inimeste ja loomade tervisele ning pestitsiidide jääkide esinemist keskkonnas, eeskätt mullas ja vees;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama uurimisprogramme, mille eesmärk on kindlaks teha pestitsiidide kasutamise mõju inimeste tervisele, võttes arvesse kõiki toksikoloogilisi ja pikaajalisi toimeid, sealhulgas immuuntoksilisust, endokriinfunktsiooni ja närvisüsteemi arengut kahjustavat mõju ning keskendudes sünnieelse pestitsiididega kokkupuute mõjule laste tervisele;

56.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks laialt kasutatavate taimekaitsevahendite haldamise ja kasutamise suhtes riskipõhist käsitusviisi, tuginedes vastastikusele hindamisele ja vastastikku hinnatud teaduslikele tõenditele;

57.  palub komisjonil esitada enne oma volituste lõppemist konkreetne seadusandlik ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1107/2009 (väljaspool üldist läbivaatamist seoses õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatusega), et lisada määratlus ja eraldi kategooria mõistete „looduslikult esinevate ainete“ ja „loodusidentsete ainete“ jaoks, mille kriteeriumiks oleks aine olemasolev olemasolu ja nendega kokkupuutumine looduses, ning kehtestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide jaoks range kiire hindamise, autoriseerimise ja registreerimise menetlus, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta ja 13. septembri 2018. aasta resolutsiooniga taimekaitsevahendite määruse rakendamise kohta;

58.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni ja püsivate orgaaniliste saasteainete 2004. aasta Stockholmi konventsiooni kohaste liidu kohustuste tõhus rakendamine ning suurendada seetõttu nende jõupingutusi, et kõrvaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate pestitsiidide tootmine, turulelaskmine ja kasutamine ning kehtestada sätted, mis käsitlevad nende ainete jäätmete kõrvaldamist, mis sisaldavad neid aineid või on nendega saastunud;

59.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kättesaadavaks tehakse erialaselt asjatundlikud ja sõltumatud nõuandeteenused, et pakkuda lõppkasutajatele nõu ja koolitust pestitsiidide säästva kasutamise ja eelkõige integreeritud taimekaitse küsimuses;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu suuremate investeeringute tegemisele täppis- ja digitaalpõllumajandustootmise tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu ning selleteemalisele teadustööle, et muuta taimekaitsevahendid tõhusamaks ja seega oluliselt vähendada sõltuvust pestitsiididest, nagu on sätestatud direktiivi eesmärkides, seeläbi vähendades nii professionaalsete kasutajate kui ka üldsuse kokkupuudet pestitsiididega; on seisukohal, et digitaliseerimise või täppispõllumajanduse kasutamine ei tohiks põhjustada sõltuvust sisenditest või põllumajandustootjate finantsraskusi;

61.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte lubama taimekaitsevahendite kasutamist üldsuse või tundlike rahvastikurühmade kasutatavatel aladel, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 14;

62.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama eritähelepanu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 14 määratletud haavatavate elanikkonnarühmade kaitsele, arvestades eelkõige, et põllukultuuride läheduses elavatel maapiirkondade elanikel puudub praegu kaitse; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel teha ettepanekud pestitsiidide kasutamise viivitamatuks keelustamiseks ulatuslikus kauguses elanike kodudest, koolidest, mänguväljakutest, lasteaedadest ja haiglatest;

63.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima rohkem teadusuuringutesse, mis käsitlevad pestitsiidide mõju mittesihtliikidele, ning võtma selle mõju vähendamiseks viivitamata meetmeid;

64.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada põllumajandusmudelit, mis põhineb ennetavatel ja kaudsetel taimekaitsestrateegiatel, mille eesmärk on vähendada väliste sisendite kasutamist ja multifunktsionaalseid looduslikke aineid; tunnistab vajadust rohkem uurida ja välja töötada ennetavaid ja kaudseid agroökoloogilisi taimetervishoiu strateegiaid;

65.  kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kohanemistegevusse, mis ei lase agrokeemilisi aineid jõuda pinna- ja süvaveeni, samuti meetmeid, mille eesmärk on piirata nende ainete võimalikku leostumist vooluveekogudesse, jõgedesse ja meredesse; soovitab keelata ära nende ainete kasutamise mullas, kust need võivad jõuda põhjavette;

66.  rõhutab, et oluline on regulaarselt hinnata müüdud pestitsiidide koguse ja selle põllumaa vahelist suhet, kus neid pestitsiide kasutatakse, võttes aluseks kasutajate andmepangad ja müügidokumendid;

67.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed või reproduktiivtoksilised või millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused, täielik ja ühtlustatud ohupõhiste kasutuselt kõrvaldamise kriteeriumide kohaldamine;

68.  nõuab, et liikmesriigid järgiksid rangelt kolmandatest riikidest ELi mittelubatud pestitsiididele kehtestatud impordikeeldu ja kontrolliksid rohkem imporditavat toitu;

69.  kutsub komisjoni üles kaaluma hoolikalt kõiki olemasolevaid meetmeid, millega tagada nõuete täitmine, sealhulgas rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes ei täida direktiivi täieliku rakendamise kohustust;

70.  kutsub komisjoni üles võtma jõulisi meetmeid liikmesriikide vastu, kes süstemaatiliselt kasutavad ära erandeid, mis puudutavad neonikotinoididega seotud keelatud pestitsiide;

71.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada põhimõtte „saastaja maksab” täielik rakendamine ja tõhus jõustamine seoses veevarude kaitsega;

72.  nõuab, et programm „Euroopa horisont“ tagaks piisava rahastamise, et edendada süsteemsel lähenemisel põhinevat taimetervise strateegiat, mis ühendaks uuenduslikud agroökoloogilised tehnikad ja ennetusmeetmed, mille eesmärk on vähendada väliste sisendite kasutamist miinimumini;

73.  kutsub komisjoni üles looma säästva pestitsiidide kasutamise üleeuroopalise platvormi, mis koondaks valdkondlikud sidusrühmad ja esindajad kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et hõlbustada teabe jagamist ja parimate tavade vahetamist pestitsiidide kasutamise vähendamiseks;

o
o   o

74.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.
(3) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(4) ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.
(5) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.
(7) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.
(8) ELT L 229, 29.6.2004, lk 23.
(9) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(10) EÜT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(11) EÜT L 330, 5.5.1998, lk 32.
(12) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(13) ELT L 201, 1.8.2009, lk 36.
(14) ELT L 310, 25.11.2009, lk 29.
(15) ELT L 226, 6.8.2013, lk 1.
(16) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:52006DC0372&from=EN.
(17) ELT C 86, 6.3.2018, lk 62.
(18) ELT C 86, 6.3.2018, lk 51.
(19) ELT C 252, 18.7.2018, lk 184.
(20) ELT C 346, 27.9.2018, lk 117.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0057.
(22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(23) ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.
(24) http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=114
(25) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(26) http://www.pan-uk.org/site/wp-content/uploads/United-Nations-Report-of-the-Special-Rapporteur-on-the-right-to-food.pdf.
(27) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10041-2016-ADD-1/en/pdf
(28) http://www.senat.fr/leg/ppr16-477.html.
(29) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023.
(30)7 Caspar A. Hallmann et al. „27 aasta jooksul on lendavate putukate biomass kaitsealadel kahanenud rohkem kui 75 %“, PLOS, 18. oktoober 2017 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0185809.
(31) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(34) https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0185809.
(35) https://esdac.jrc.ec.europa.eu/public_path/shared_folder/doc_pub/EUR27607.pdf.

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019Õigusalane teave