Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0263(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0037/2019

Esitatud tekstid :

A8-0037/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0084

Vastuvõetud tekstid
PDF 216kWORD 76k
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Euroopa Kalanduskontrolli Amet ***I
P8_TA-PROV(2019)0084A8-0037/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2018)0499 – C8‑0313/2018 – 2018/0263(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0499),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0313/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0037/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (kodifitseeritud)
P8_TC1-COD(2018)0263

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2),

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005(3) on korduvalt oluliselt muudetud(4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013(5) nõutakse liikmesriikidelt tulemusliku kontrolli, inspekteerimise ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise tagamist ning selleks koostöö tegemist omavahel ja kolmandate riikidega.

(3)  Nimetatud kohustuste täitmiseks tuleb liikmesriikidel koordineerida kontrolli- ja inspekteerimistegevust oma maismaaterritooriumil, liidu ja rahvusvahelistes vetes vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja eelkõige arvestades liidu kohustusi piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes.

(4)  Ükski kontrollsüsteem ei ole kulutõhus, kui selles ei nähta ette mandril toimuvat inspekteerimistegevust. Seetõttu peaksid ühiskasutuskavad hõlmama ka mandril toimuvat tegevust.

(5)  Nimetatud koostöö peaks kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimise kaudu aitama kaasa vee-elusressursside säästvale kasutamisele ja tagama sellise kasutamisega seotud kalandussektorile võrdsed tingimused, kahandades seega konkurentsimoonutusi.

(6)  Tõhusat kalapüügi kontrollimist ja inspekteerimist peetakse oluliseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks.

(7)  Ilma et see piiraks määrusest (EL) nr 1380/2013 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, on tekkinud vajadus liidu tehnilise haldusasutuse järele, mis korraldaks liikmesriikide koostööd ja nende tegevuse koordineerimist kalapüügi kontrollimisel ja inspekteerimisel.

(8)  Euroopa Kalanduskontrolli Ametil („amet“) peaks olema võimalik toetada ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ühetaolist rakendamist, tagada tegevuse koordineerimine ja koostöö korraldamine, abistada liikmesriike ning moodustada erakorraline üksus, kui tuvastatakse tõsine risk ühisele kalanduspoliitikale. Ametil peaks olema võimalik ka hankida vajalik varustus ühiskasutuskavade rakendamiseks ning teha koostööd ELi integreeritud merenduspoliitika elluviimisel.

(9)  Amet peab olema võimeline abistama komisjoni taotluse korral liitu ja liikmesriike nende suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning tegema koostööd liikmesriikide pädevate asutustega liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

(10)  Lisaks sellele tuleb püüda tõhusalt kohaldada liidu inspekteerimismenetlusi. Amet võiks aja jooksul kujuneda kohaks, kuhu pöörduda kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalase teadusliku ja tehnilise abi saamiseks.

(11)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, milleks on vee‑elusressursside säästval arengul rajanev säästev kasutamine, võtab liit meetmeid vee‑elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks.

(12)  Et tagada nimetatud meetmete nõuetekohane täitmise tagamine, peavad liikmesriigid võtma kasutusele piisavad kontrolli- ja täitmise tagamise vahendid. Selleks et muuta kontroll ja täitmise tagamine tõhusaks ja tulemuslikuks, peaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega ja koos asjaomaste liikmesriikidega võtma vastu kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid.

(13)  Liikmesriikide koostöö koordineerimine ameti poolt peaks toimuma ühiskasutuskavade alusel, millega korraldatakse asjaomaste liikmesriikide olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist vastavalt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele. Liikmesriikidepoolne kalanduse kontroll ja inspekteerimine peaks toimuma selliste programmide põhjal kontrolli- ja inspekteerimistegevusele kehtestatud ühiste kriteeriumite, prioriteetide, kontrollnäitajate ja menetluste kohaselt.

(14)  Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi vastuvõtmine kohustab liikmesriike tõhusalt eraldama programmi läbiviimiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriikidel tuleb viivitamata ametile teatada, milliseid kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid ta kavatseb programmi läbiviimiseks kasutada. Ühiskasutuskavadega ei tohiks luua lisakohustusi seoses kontrolli, inspekteerimise ja täitmise tagamisega või asjaomaste vajalike vahendite eraldamisega.

(15)  Juhul kui tööprogrammis nähakse ette ühiskasutuskava, tuleks see koostada vaid ameti poolt.

(16)  Tööprogrammi peaks vastu võtma haldusnõukogu, kes tagab piisava konsensuse saavutamise, sealhulgas ametile tööprogrammis ettenähtud ülesannete ja ameti käsutuses olevate vahendite vastavuse osas, mis põhineb liikmesriikidelt saadud andmetel.

(17)  Tegevdirektori põhiülesanne peaks olema tagada oma konsultatsioonides haldusnõukogu liikmete ja liikmesriikidega, et liikmesriikide poolt ametile eraldatud vahendid oleksid piisavad iga-aastastes tööprogrammides sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(18)  Iga kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi täitmiseks peaks tegevdirektor eelkõige koostama täpsed ühiskasutuskavade projektid liikmesriikide poolt teavitatud vahendite põhjal ning austades reegleid ja eesmärke, mis on sätestatud kontrolli- ja inspekteerimisalastes eriprogrammides, millel ühiskasutuskava põhineb, samuti teisi asjaomaseid õigusnorme, näiteks liidu inspektoreid käsitlevad normid.

(19)  Sellega seoses on vajalik, et tegevdirektor korraldaks tööd nii, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega oma töökogemustel põhinevate arvamuste esitamiseks, jäädes seejuures ameti tööplaani ning käesoleva määrusega ettenähtud tähtaegade piiresse. Vajalik on, et tegevdirektor arvestaks asjaomaste liikmesriikide huve iga kavaga hõlmatava kalapüügi osas. Ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse tõhusa ja õigeaegse koordineerimise tagamiseks on vajalik sätestada menetlus, mis võimaldaks teha otsuseid selliste kavade vastuvõtmise kohta, kui asjaomased liikmesriigid ei jõua kokkuleppele.

(20)  Liidu vetest väljaspool asuvate vete osas ühiskasutuskavade koostamise ja vastuvõtmise menetlus peaks olema sarnane liidu vete puhul kasutatavale menetlusele. Sellised ühiskasutuskavad peaksid põhinema rahvusvahelistel kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidel, mis sisustavad liidule siduvaid kontrolli- ja inspekteerimise alaseid rahvusvahelisi kohustusi.

(21)  Ühiskasutuskavade täitmiseks tuleks asjaomastel liikmesriikidel koondada ja võtta kasutusele nende kavade jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid. Amet peaks hindama olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite piisavust ning asjakohasel juhul teatama komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele, et vahendid on kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides ettenähtud ülesannete täitmiseks ebapiisavad.

(22)  Kuna liikmesriigid peaksid täitma oma inspekteerimise ja kontrolli alaseid kohustusi, eelkõige vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi osas, ei tohiks ametil olla õigust kehtestada liikmesriikidele ühiskasutuskavade alusel lisakohustusi ega sanktsioone.

(23)  Amet peaks ühiskasutuskavade tulemuslikkust regulaarselt hindama.

(24)  On kohane sätestada võimalus vastu võtta spetsiifilised rakendusnormid ühiskasutuskavade vastuvõtmiseks ja heakskiitmiseks. Nimetatud võimalust võib olla kasulik kasutada pärast seda, kui amet on alustanud tegevust ning kui tegevdirektori arvates tuleks kõnealused normid kehtestada liidu õiguses.

(25)  Vastava taotluse korral peaks ametil olema õigus osutada lepinguliselt kontrolli- ja inspekteerimivahenditega seotud teenuseid asjaomaste liikmesriikide ühiskasutuseks.

(26)  Ameti ülesannete täitmiseks peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet teabevõrgustiku kaudu vahetama vajalikku kontrolli- ja inspekteerimisalast teavet.

(27)  Ameti seisund ja struktuur peaksid objektiivselt vastama temalt nõutavatele tulemustele ja võimaldama tal tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga oma ülesandeid täita. Seetõttu tuleks ametile anda õiguslik, finants- ja haldusautonoomia, säilitades samas tema tihedad sidemed liidu institutsioonide ja liikmesriikidega. Selleks on vajalik ja kohane asutada amet liidu asutusena, kes on juriidiline isik ja kes teostab talle käesoleva määrusega antud volitusi.

(28)  Ameti lepinguline vastutus, mida reguleerib ameti poolt sõlmitavate lepingute kohta kehtiv õigus, peaks lepingus sisalduvate vahekohtuklauslite kohaselt kuuluma Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud ameti lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega vastavalt liikmesriikide õiguskordadele ühistele üldpõhimõtetele.

(29)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, mille ülesandeks oleks tagada ameti korrektne ja tulemuslik toimimine.

(30)  Arvestades, et ametil tuleb täita liidu kohustusi ja liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmisel teha komisjoni taotlusel koostööd kolmandate riikide ning piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, on asjakohane valida haldusnõukogu esimees komisjoni esindajate hulgast.

(31)  Haldusnõukogu hääletamiskorra juures tuleks arvestada liikmesriikide ja komisjoni huvitatust ameti tulemuslikust toimimisest.

(32)  Tuleks moodustada nõuandev kogu tegevdirektori nõustamiseks ning tagada tihe koostöö sidusrühmadega.

(33)  Kohane on sätestada nõuandva kogu esindaja osalemine haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

(34)  Tuleb sätestada ameti tegevdirektori ametisse nimetamine ja tema ametist vabastamine ning tema ülesannete täitmist käsitlevad normid.

(35)  Ameti toimimise läbipaistvuse huvides peaks tema suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001(6).

(36)  Üksikisikute eraelu puutumatuse kaitseks peaks käesoleva määruse suhtes kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725(7).

(37)  Ameti sõltumatuse ja tegevusautonoomia tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille tulud tulevad liidu toetustest ja ameti poolt osutatavate lepinguliste teenuste tasudest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada liidu toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamist peaks auditeerima kontrollikoda.

(38)  Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks peaksid ameti suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013(8) sätted ja amet peaks ühinema ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust(9).

(39)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted Euroopa Kalanduskontrolli Ameti („amet”) kohta, mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ning aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „kontroll ja inspekteerimine“ – liikmesriikide poolt eelkõige nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009(11) artiklite 5, 11, 71, 91 ja 117 ning VII jaotise kohaselt ühise kalanduspoliitika raames rakendatavad kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimistegevused, kaasa arvatud selline järelevalve- ja seiretegevus nagu satelliidipõhised laevaseiresüsteemid ja vaatluskavad;

b)  „kontrolli- ja inspekteerimisvahendid“ – liikmesriikide poolt kontrolli ja inspekteerimise jaoks kasutatavad valvelaevad, lennukid, sõidukid ja muud materiaalsed vahendid, samuti inspektorid, vaatlejad ja muud inimressursid;

c)  „ühiskasutuskava“ – plaan, millega kehtestatakse olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise kord;

d)  „rahvusvaheline kontrolli- ja inspekteerimisprogramm“ – programm, millega kehtestatakse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühised prioriteedid ja menetlused liidu rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisalaste kohustuste täitmiseks;

e)  „kontrolli- ja inspekteerimisalane eriprogramm“ – programm, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt kehtestatud kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühised prioriteedid ja menetlused;

f)  „kalapüük“ – määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28 määratletud püügitegevus;

g)  „liidu inspektorid“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 79 osutatud nimekirjas loetletud inspektorid.

II PEATÜKK

AMETI MISSIOON JA ÜLESANDED

Artikkel 3

Missioon

Ameti missioon on:

a)  koordineerida liikmesriikide poolt seoses liidu kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega tehtavat kontrolli- ja inspekteerimist;

b)  koordineerida käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist;

c)  aidata liikmesriikidel edastada komisjonile ja kolmandatele isikutele püügitegevust ning kontrolli- ja inspekteerimistegevust puudutavat teavet;

d)  aidata oma pädevuse piires liikmesriikidel täita ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

e)  aidata liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu liidus;

f)  aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele teadus- ja arendustööle;

g)  aidata koordineerida inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

h)  vastavalt liidu õigusnormidele koordineerida meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki;

i)  aidata kaasa ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ühetaolisele rakendamisele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

–  liikmesriikide kontrollitegevuse koordineerimise korraldamine kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrolliprogrammide ning rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide rakendamiseks;

–  vajalikud inspektsioonid ameti ülesannete täitmiseks kooskõlas artikliga 19;

j)  teha koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624(12) ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002(13)), nende ametite volituste piires, et toetada käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud rannikuvalve ülesandeid täitvaid riiklikke asutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone.

Artikkel 4

Liidu rahvusvahelised kohustused, mis seonduvad kontrolli ja inspekteerimisega

1.  Komisjoni taotlusel amet:

a)  abistab liitu ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks liit on;

b)  teeb piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide pädevate asutustega kokku lepitud töökorra raames koostööd liidu kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud küsimustes.

2.  Komisjoni taotlusel võib amet liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute raames teha nende riikide pädevate asutustega koostööd kontrolli ja inspekteerimisega seotud küsimustes.

3.  Oma pädevuse piires võib amet liikmesriikide nimel täita rahvusvahelistest kalanduslepingutest, mille osaline liit on, tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 5

Tegevuse koordineerimisega seotud ülesanded

1.  Tegevuse koordineerimine ameti poolt hõlmab kõikide ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud tegevuste kontrolli.

2.  Tegevuse koordineerimise eesmärgil koostab amet ühiskasutuskavad ja korraldab vastavalt III peatükile liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist.

3.  Liikmesriikidevahelise tõhusama koordineerimise eesmärgil võib amet kehtestada asjaomaste liikmesriikidega tegevuskavasid ja koordineerida nende rakendamist.

Artikkel 6

Lepinguliste teenuste osutamine liikmesriikidele

Liikmesriikide taotlusel võib amet osutada neile kontrolli ja inspekteerimisega seotud lepingulisi teenuseid seoses nende liidu ja/või rahvusvahelistes vetes toimuvast kalapüügist tulenevate kohustustega, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisaluste prahtimist, opereerimist ja mehitamist ning vaatlejate eraldamist asjaomaste liikmesriikidega tehtavateks ühisoperatsioonideks.

Artikkel 7

Abi komisjonile ja liikmesriikidele

Amet abistab komisjoni ja liikmesriike eesmärgiga tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevate kohustuste ulatuslik ühetaoline ja tõhus täitmine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ja abistab neid nende suhetes kolmandate riikidega. Amet eelkõige

a)  kehtestab ja töötab välja põhiõppekava liikmesriikide kalandusinspektsioonide instruktorite koolitamiseks ning pakub täiendavaid koolituskursusi ja -seminare kõnealustele ametnikele ning muule kontrolli- ja inspekteerimistegevustega seotud personalile;

b)  kehtestab ja töötab välja põhiõppekava liidu inspektorite koolitamiseks enne viimaste esimest töölerakendamist ja pakub kõnealustele ametnikele regulaarselt täiendavaid koolituskursusi ja -seminare;

c)  liikmesriikide taotlusel korraldab liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevusega seotud ühiseid toodete ja teenuste hankeid ning ühiste katseprojektide liikmesriikidepoolse rakendamise ettevalmistamist ja koordineerimist;

d)  koostab ühised menetlused sellise ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse jaoks, milles osaleb kaks või enam liikmesriiki;

e)  töötab välja kriteeriumid kontrolli- ja inspektsioonivahendite vahetuseks liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning kõnealuste vahendite eraldamiseks liikmesriikide poolt;

f)  teeb riskianalüüsi püüki, lossimist ja püügikoormust käsitlevate kalandusandmete põhjal ning samuti teatamata jäetud lossimiste riskianalüüsi, sealhulgas ka püügi ja impordi andmete võrdlemine ekspordi ja riikliku tarbimise andmetega;

g)  komisjoni või liikmesriikide taotlusel töötab välja ühised inspektsioonimeetodid ja -menetlused;

h)  aitab liikmesriikide taotlusel täita nende liidu ning rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames tekkivaid kohustusi;

i)  edendab ja koordineerib ühtsete riskijuhtimismeetodite väljatöötamist oma pädevusalal;

j)  koordineerib ja edendab koostööd liikmesriikide vahel ning ühiseid standardeid määruses (EÜ) nr 1224/2009 määratud proovivõtukavade väljatöötamiseks.

Artikkel 8

Euroopa koostöö rannikuvalve ülesannete täitmisel

1.  Amet toetab koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga riiklikke asutusi rannikuvalve ülesannete täitmisel liikmesriigi ja liidu tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmiste tegevuste kaudu:

a)  laevade aruandlussüsteemides ja muudes infosüsteemides, mida nimetatud ametid peavad või millele neil on juurdepääs, hoitava teabe jagamine, koondamine ja analüüsimine, kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega ning ilma et see piiraks liikmesriikide omandiõigust andmete suhtes;

b)  jälgimis- ja teabeteenuste osutamine tipptasemel tehnoloogia abil, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ja andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile;

c)  suutlikkuse suurendamine, koostades suuniseid ja soovitusi ning kinnistades parimaid tavasid ning pakkudes töötajate koolitust ja vahetust;

d)  rannikuvalve ülesannete alal teabevahetuse ja koostöö tõhustamine, sealhulgas analüüsides operatiivküsimusi ja merendusvaldkonnas ilmnevaid ohte;

e)  suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone ning jagades vahendeid ja muud suutlikust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad, ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt.

2.  Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahelise rannikuvalve ülesannete täitmisega seotud koostöö täpne vorm määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Sellise töökorra kiidavad heaks ameti haldusnõukogu, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu ning Euroopa Meresõiduohutuse haldusnõukogu.

3.  Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kättesaadavaks Euroopa rannikuvalve ülesannete täitmisega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid teabevahetuseks. Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.

III PEATÜKK

TEGEVUSE KOORDINEERIMINE

Artikkel 9

Liidu kontrolli- ja inspekteerimiskohustuste täitmine

1.  Komisjoni taotlusel koordineerib amet ühiskasutuskavasid koostades liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele.

2.  Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.

Artikkel 10

Kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamine

1.  Amet koordineerib ühiskasutuskavade kaudu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt välja töötatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamist.

2.  Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.

Artikkel 11

Ühiskasutuskavade sisu

Kõigis ühiskasutuskavades:

a)  järgitakse asjakohaste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide kriteeriume;

b)  rakendatakse komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides kindlaks määratud kriteeriume, kontrollnäitajaid, prioriteete ja ühiseid inspekteerimismenetlusi;

c)  püütakse artikli 12 lõike 2 kohaselt teatatud olemasolevad riiklikud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid vajadustega vastavusse viia ja nende kasutamist korraldada;

d)  korraldatakse selleks ettenähtud ajavahemikel ja vööndites inim- ja materiaalsete ressursside, sealhulgas mitmest liikmesriigist pärit liidu inspektorite rühmade rakendamist;

e)  võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide muudest ühiskasutuskavadest tulenevaid kohustusi, samuti piirkondlikke ja kohalikke piiranguid;

f)  määratakse kindlaks, millistel tingimustel võivad ühe liikmesriigi kontrolli- ja inspekteerimisvahendid siseneda teise liikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse.

Artikkel 12

Kontrolli- ja inspekteerimisvahenditest teavitamine

1.  Liikmesriigid teatavad igal aastal enne 15. oktoobrit ametile, millised kontrolli- ja inspekteerimisvahendid on nende käsutuses kontrolliks ja inspekteerimiseks järgmisel aastal.

2.  Iga liikmesriik teatab ametile, milliseid vahendeid ta kavatseb kasutada rahvusvahelise kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi või temasse puutuva kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi rakendamisel hiljemalt ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati asjaomase programmi kehtestamise otsusest.

Artikkel 13

Ühiskasutuskavade vastuvõtmise menetlus

1.  Artikli 12 lõikes 2 sätestatud teadete alusel ja kolme kuu jooksul alates asjakohase teate kättesaamisest koostab ameti tegevdirektor ühiskasutuskava projekti, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega.

2.  Ühiskasutuskava projektis nimetatakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida võib asjaomaste liikmesriikide asjaomase kalapüügi huvidest lähtuvalt ühiselt kasutada, et rakendada kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi, mille jaoks kava on koostatud.

Liikmesriigi kalapüügi huvi hindamise aluseks võetakse järgmised kriteeriumid, mille osatähtsus sõltub konkreetse plaani eripärast:

a)  tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate antud ühiskasutuskavaga hõlmatud vete suhteline pindala (selliste vete olemasolu korral);

b)  tema territooriumil arvestusperioodi jooksul lossitud kalakoguste osatähtsus antud ühiskasutuskavaga hõlmatud kalapüügil lossitud kalade koguhulgast;

c)  ühiskasutuskavaga hõlmatud kalapüügiga tegelevate tema lipu all sõitvate liidu kalalaevade osatähtsus (mootorite võimsus ja kogumahutavus) kõigi antud kalapüügiga tegelevate laevade suhtes;

d)  asjaomase kalapüügi arvestusperioodiks talle eraldatud kvoodi suhteline suurus või kvoodi puudumisel tema tegelik püük.

3.  Kui ühiskasutuskava projekti koostamise käigus selgub, et vastava kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi nõuete täitmiseks ei piisa kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid, teatab tegevdirektor sellest kohe asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile.

4.  Tegevdirektor teatab ühiskasutuskava projektist asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Juhul kui asjaomased liikmesriigid ja komisjon ei ole viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kõnealusest teatamisest vastuväiteid esitanud, võtab tegevdirektor kava vastu.

5.  Kui üks või mitu liikmesriiki või komisjon esitab vastuväiteid, edastab tegevdirektor küsimuse arutamiseks komisjonile. Komisjon võib teha kavas vajalikke kohandusi ning võtta selle vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

6.  Igal aastal vaatab amet asjaomste liikmesriikidega konsulteerides kõik ühiskasutuskavad läbi, et võtta arvesse kõiki uusi asjaomaseid liikmesriike puudutavaid kontrolli- ja inspekteerimisprogramme ning kõiki komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides kindlaks määratud prioriteete.

Artikkel 14

Ühiskasutuskavade täitmine

1.  Ühised kontrolli- ja inspekteerimistegevused viiakse ellu ühiskasutuskavade põhjal.

2.  Asjaomase ühiskasutuskavaga seotud liikmesriigid:

a)  teevad kättesaadavaks ühiskasutuskava jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid;

b)  määravad ühe kontaktpunkti/koordinaatori, kellele antud volitused võimaldavad õigeaegselt vastata ameti ühiskasutuskava täitmisega seotud taotlustele, ning teavitavad sellest ametit;

c)  kasutavad oma ühendatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid vastavalt ühiskasutuskavale ja lõikes 4 osutatud nõuetele;

d)  võimaldavad ametile veebijuurdepääsu ühiskasutuskava täitmiseks vajalikule teabele;

e)  teevad ühiskasutuskava täitmisel ametiga koostööd;

f)  tagavad kõigi liidu ühiskasutuskava jaoks eraldatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

3.  Piiramata liikmesriikide artikli 13 kohaselt vastu võetud ühiskasutuskava järgseid kohustusi, vastutavad ühiskasutuskava raames rakendatavate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite juhtimise ja kontrolli eest pädevad riigisisesed ametiasutused vastavalt liikmesriigi õigusele.

4.  Tegevdirektor võib sätestada artikli 13 alusel vastu võetud ühiskasutuskava rakendamise nõuded. Kõnealused nõuded peavad jääma asjaomase kava piiresse.

Artikkel 15

Ühiskasutuskavade hindamine

Amet viib igal aastal läbi kõigi ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamise ning analüüsib olemasolevate andmete põhjal, kas kalapüügitegevus on rakendatavate kontrollimeetmetega kooskõlas. Hindamistulemused edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 16

Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidega hõlmamata kalapüük

Kaks või mitu liikmesriiki võivad taotleda, et amet koordineeriks nende kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist seoses kalapüügiga või alaga, mis ei ole hõlmatud ühegi kontrolli- ega inspekteerimisprogrammiga. Selline koordineerimine toimub vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kontrolli- ja inspekteerimiskriteeriumidele ja prioriteetidele.

Artikkel 17

Teabevõrgustik

1.  Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad nende käsutuses olevat asjakohast teavet liidu ja rahvusvahelistes vetes toimuva ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse kohta.

2.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 võtavad kõik pädevad riigisisesed asutused kooskõlas liidu vastavate õigusaktidega meetmeid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe nõutava konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Artikkel 18

Üksikasjalikud normid

Käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud normid võidakse vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Kõnealused normid võivad hõlmata eelkõige ühiskasutuskava projektide koostamise ja vastuvõtmise menetlusi.

IV PEATÜKK

AMETI PÄDEVUS

Artikkel 19

Ameti ametnike määramine liidu inspektoriteks

Ameti ametnikud võib määrata rahvusvahelistes vetes liidu inspektoriks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 79.

Artikkel 20

Ameti meetmed

Asjakohasel juhul teeb amet järgmist:

a)  annab välja kasutusjuhendeid inspekteerimise ühtlustatud standardite kohta;

b)  töötab välja abimaterjale, milles kajastuvad parimad tavad ühise kalanduspoliitika kontrollimise valdkonnas, sealhulgas kontrolliametnike koolitamise kohta, ning ajakohastab abimaterjale regulaarselt;

c)  annab komisjonile tema ülesannete täitmiseks vajalikku tehnilist ja haldusalast tuge.

Artikkel 21

Koostöö

1.  Liikmesriigid ja komisjon teevad ametiga koostööd ning annavad ametile tema ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

2.  Pidades nõuetekohaselt silmas erinevaid õigussüsteeme üksikutes liikmesriikides, aitab amet kaasa koostööle liikmesriikide vahel ning nende ja komisjoni vahel ühtlustatud kontrollistandardite väljatöötamisel vastavalt liidu õigusaktidele ning võttes arvesse parimaid tavasid liikmesriikides ja kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid.

Artikkel 22

Erakorraline üksus

1.  Kui komisjon omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel tuvastab olukorra, mis hõlmab otsest, kaudset või potentsiaalset tõsist riski ühisele kalanduspoliitikale, ning seda riski ei ole võimalik olemasolevate vahenditega ära hoida, kõrvaldada ega vähendada ega piisavalt ohjata, teavitatakse sellest viivitamata ametit.

2.  Komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes moodustab amet viivitamata erakorralise üksuse ja teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 23

Erakorralise üksuse ülesanded

1.  Ameti moodustatud erakorraline üksus vastutab kogu asjaomase teabe kogumise ja hindamise eest ning ühist kalanduspoliitikat ähvardava rski ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimaluste väljaselgitamise eest nii tõhusalt ja kiirelt kui võimalik.

2.  Erakorraline üksus võib paluda abi igalt ametiasutuselt või eraisikult, kelle erialaseid teadmisi ta peab vajalikuks, et hädaolukorrale tõhusalt reageerida.

3.  Amet korraldab vajalikku koordineerimist, et hädaolukorrale asjakohaselt ja õigel ajal reageerida.

4.  Erakorraline üksus teavitab asjakohasel juhul avalikkust riskidest ja võetud meetmetest.

Artikkel 24

Mitmeaastane tööprogramm

1.  Ameti mitmeaastases tööprogrammis kehtestatakse üldised eesmärgid, volitused, ülesanded, tulemusnäitajad ja ameti iga tegevuse prioriteedid viie aasta jooksul. See hõlmab personalipoliitika kava esitamist ja kättesaadavaks tehtavate eelarveassigneeringute prognoosi kõnealuse viieaastase perioodi eesmärkide saavutamiseks.

2.  Mitmeaastane tööprogramm esitatakse vastavalt komisjoni välja töötatud tegevuspõhisele juhtimissüsteemile ja -meetodile. Mitmeaastase tööprogrammi võtab vastu haldusnõukogu.

3.  Artikli 32 lõike 2 punktis c osutatud tööprogramm osutab mitmeaastasele tööprogrammile. Selles märgitakse selgelt lisamised, muudatused või väljajätmised võrreldes eelmise aasta tööprogrammiga ning tehtud edusammud mitmeaastase tööprogrammi üldiste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel.

Artikkel 25

Koostöö merenduse valdkonnas

Amet aitab kaasa ELi integreeritud merenduspoliitika elluviimisele ja eelkõige sõlmib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist teiste asutustega halduslepingud käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. Tegevdirektor teavitab komisjoni ja liikmesriike sellistest läbirääkimistest varajases etapis.

Artikkel 26

Üksikasjalikud normid

Käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud normid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Kõnealused normid võivad eelkõige hõlmata kavade koostamist hädaolukorrale reageerimiseks, erakorralise üksuse moodustamist ning kohaldatavaid praktilisi menetlusi.

V PEATÜKK

SISESTRUKTUUR JA TOIMIMINE

Artikkel 27

Õiguslik seisund ja põhiasukoht

1.  Amet on liidu asutus ning ta on juriidiline isik.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis juriidilisele isikule vastavalt liikmesriikide õigusele antakse. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaline.

3.  Ametit esindab tema tegevdirektor.

4.  Amet asub Hispaanias Vigos.

Artikkel 28

Töötajad

1.  Ameti töötajate suhtes kehtivad Euroopa liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(14), ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt kehtestatud nimetatud personalieeskirjade ning teenistustingimuste ühised rakendussätted. Vajalikud üksikasjalikud rakendusnormid kehtestab haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga.

2.  Ilma et see piiraks artikli 39 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.  Ameti töötajateks on komisjoni poolt sinna ajutiselt ametisse nimetatud või lähetatud ametnikud ja muud ameti ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad.

Amet võib samuti tähtajaliselt tööle võtta liikmesriikide poolt lähetatud töötajaid.

Artikkel 29

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 30

Vastutus

1.  Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õiguskordade ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

4.  Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud töötajate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 31

Keeled

1.  Ametile kohaldatakse nõukogu määruse nr 1(15) sätteid.

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 32

Haldusnõukogu moodustamine ja volitused

1.  Ametil on haldusnõukogu.

2.  Haldusnõukogu ülesanneteks on:

a)  nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor vastavalt artiklile 39;

b)  võtta iga aasta 30. aprilliks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne ja esitada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Aruanne avalikustatakse;

c)  võtta komisjoni ja liikmesriikide arvamusi arvesse võttes iga aasta 31. oktoobriks vastu ameti järgmise aasta tööprogramm ja esitada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

Tööprogramm sisaldab ameti prioriteete. Selles on esikohal ameti kontrolli- ja järelevalveprogrammidega seotud kohustused. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks liidu iga‑aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon 30 päeva jooksul pärast tööprogrammi vastuvõtmist teatab, et ei ole sellega nõus, vaatab haldusnõukogu tööprogrammi uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike parandustega vastu teistkordsel lugemisel kahe kuu jooksul;

d)  võtta enne eelarveaasta algust vastu ameti lõplik eelarve, viies selle vajaduse korral vastavusse liidu toetuse ja muude ameti tuludega;

e)  täita vastavalt artiklitele 44, 45 ja 47 oma ameti eelarvega seotud ülesandeid;

f)  teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

g)  kehtestada oma töökord, milles võidakse vajaduse korral näha ette haldusnõukogu allkomiteede moodustamine;

h)  kehtestada ameti ülesannete täitmiseks vajalikke menetlusi.

Artikkel 33

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuuluvad liikmesriikide esindajad ja kuus komisjoni esindajat. Igal liikmesriigil on õigus nimetada üks esindaja. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igale esindajale ühe asendusliikme, kes asendab haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

2.  Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimisalaste teadmiste ja kogemuste tasemest.

3.  Iga haldusnõukogu liikme ametiaeg on viis aastat alates nimetamise kuupäevast. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 34

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib komisjoni esindajate seast esimehe. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ise ei saa neid täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.

Artikkel 35

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku selle esimees. Esimees määrab koosoleku päevakorra, võttes seejuures arvesse haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori ettepanekuid.

2.  Tegevdirektor ja nõuandva kogu nimetatud esindaja osalevad küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.

3.  Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide taotlusel.

4.  Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada teatud päevakorraküsimusi nõuandva kogu poolt määratud esindaja juuresolekuta. Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud normid võib kehtestada töökorras.

5.  Haldusnõukogu võib kutsuda vaatlejatena oma koosolekutele kõiki isikuid, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.  Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui töökorrast ei tulene teisiti.

7.  Haldusnõukogu sekretariaadi ülesandeid täidab amet.

Artikkel 36

Hääletamine

1.  Haldusnõukogu võtab otsused vastu absoluutse häälteenamusega.

2.  Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.

3.  Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning asjakohasel juhul nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 37

Huvide deklaratsioon

Haldusnõukogu liikmed esitavad huvide deklaratsiooni, milles tunnistavad nende sõltumatust kahjustavate huvide puudumist või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid esitatakse kirjalikult kord aastas või siis, kui päevakorraküsimus võib põhjustada huvide konflikti. Viimasel juhul ei osale asjaomane liige selliste küsimuste hääletamisel.

Artikkel 38

Tegevdirektori kohustused ja volitused

1.  Ameti tööd juhib tegevdirektor. Ilma et see piiraks komisjoni või haldusnõukogu vastavat pädevust, tegevdirektor ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

2.  Oma ülesandeid täites viib tegevdirektor ellu ühise kalanduspoliitika põhimõtteid.

3.  Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:

a)  tegevdirektor koostab tööprogrammi projekti ja esitab selle pärast komisjoni ja liikmesriikidega konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab käesoleva määruse, selle rakendusnormide ja kohaldatava õiguse piirides tarvitusele meetmed tööprogrammi täitmiseks;

b)  ta võtab ameti toimimiseks ja selle töö korraldamiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud organisatsioonisiseste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

c)  tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud II ja III peatükist tulenevaid ameti kohustusi puudutavate otsuste vastuvõtmine, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisvahendite prahtimine ja kasutamine ning teabevõrgustiku käitlemine;

d)  tegevdirektor reageerib vastavalt artiklite 6, 7 ja 16 kohastele komisjoni taotlustele ja liikmesriikide abitaotlustele;

e)  ta seab sisse tõhusa järelevalvesüsteemi, mis võimaldab võrrelda ameti saavutusi tegevussihtidega. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal esialgse üldaruande ning esitab selle haldusnõukogule. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

f)  ta kasutab ameti töötajate suhtes artikli 28 lõikes 2 sätestatud volitusi;

g)  ta koostab vastavalt artiklile 44 ameti tulu- ja kuluprognoosid ning korraldab vastavalt artiklile 45 ameti eelarve täitmist.

4.  Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 39

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

1.  Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud ühise kalanduspoliitika ja kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalalaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on välja pakkunud Euroopa Liidu Teatajas ja mujal ametikoha kohta avaldatud teatele järgnenud valikumenetluse põhjal.

2.  Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada. Nõukogu arutab kõnealust küsimust komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

3.  Haldusnõukogu võtab vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaega võib komisjoni ettepanekul pikendada järgnevaks viieks aastaks, pikendamise otsuse peavad heaks kiitma haldusnõukogu liikmed kahekolmandikulise häälteeenamusega.

Artikkel 40

Nõuandev kogu

1.  Nõuandev kogu koosneb määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 43 ette nähtud nõuandekomisjonide esindajatest põhimõttel, et iga nõuandekomisjon määrab ühe esindaja. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.  Nõuandva kogu liige ei või olla haldusnõukogu liige.

Nõuandev kogu nimetab ühe oma liikme osalema haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

3.  Nõuandev kogu nõustab tegevdirektorit tema taotluse korral tema käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel.

4.  Nõuandva kogu esimeheks on tegevdirektor. Esimees kutsub nõuandva kogu kokku vähemalt üks kord aastas.

5.  Amet annab nõuandvale kogule vajalikku logistilist abi ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.

6.  Haldusnõukogu liikmed võivad osaleda nõuandva kogu koosolekutel.

Artikkel 41

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

2.  Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul pärast oma esimest koosolekut määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjalikud normid.

3.  Amet võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.

4.  Haldusnõukogu kehtestab lõike 3 kohaldamiseks vajaliku sise-eeskirja.

5.  Ameti poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsused võivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklitele 228 ja 263 anda alust kaebuse esitamiseks Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtusse pöördumiseks.

6.  Komisjoni ja ameti poolt käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe suhtes kehtib määrus (EL) 2018/1725.

Artikkel 42

Konfidentsiaalsus

1.  Haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja ameti töötajate suhtes kehtivad ka pärast töölepingu lõppemist ELi toimimise lepingu artikli 339 kohased konfidentsiaalsusnõuded.

2.  Haldusnõukogu kehtestab lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsusnõuete täitmiseks sise‑eeskirja.

Artikkel 43

Juurdepääs teabele

1.  Komisjonil on piiranguteta juurdepääs kogu ameti poolt kogutud teabele. Amet esitab komisjonile viimase taotlusel ja komisjoni poolt osundatud kujul mis tahes teavet ja hinnanguid sellele teabele.

2.  Ameti tegevusega seotud liikmesriikidel on seoses asjaomase meetmega juurdepääs ameti poolt kogutud teabele tingimustel, mida võib kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 44

Eelarve

1.  Ameti tuludeks on:

a)  liidu toetus, mis kantakse liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;

b)  tasu ameti poolt artikli 6 kohaselt liikmesriikidele osutatavate teenuste eest;

c)  väljaannete müügist, koolitusest ja/või muudest ameti teenustest saadav tulu.

2.  Ameti kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud.

3.  Tegevdirektor koostab ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja esitab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule.

4.  Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.  Igal aastal koostab haldusnõukogu tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse.

6.  Haldusnõukogu esitab lõikes 5 osutatud eelarvestuse koos ametikohtade loetelu projekti ja esialgse tööprogrammiga komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

7.  Komisjon esitab tulude ja kulude eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevad institutsioonid“).

8.  Eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetussumma jaoks vajalikuks peab, ja esitab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti jaoks ettenähtud assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10.  Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti eelarvet oluliselt mõjutada võivate projektide elluviimise kavatsusest, eelkõige projektidest, mis on seotud varadega (näiteks hoonete rentimine või müük). Ta teavitab sellest komisjoni.

12.  Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta vastava arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.

Artikkel 45

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.  Pärast eelarveaasta lõppu esitab ameti pearaamatupidaja hiljemalt 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega komisjoni pearaamatupidajale. Komisjoni pearaamatupidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisandmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(16) („finantsmäärus“) artiklile 245.

3.  Hiljemalt 31. märtsiks pärast eelarveaasta lõppu esitab komisjoni pearaamatupidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne esitatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Kui tegevdirektor on vastavalt finantsmääruse artiklile 246 saanud kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.  Hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks saadab tegevdirektor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Amet seab sisse siseauditi funktsiooni, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

9.  Tegevdirektor saadab kontrollikoja tähelepanekute kohta vastuse hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

10.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

11.  Nõukogu soovituse põhjal edastab Euroopa Parlament enne ülejärgmise aasta 30. aprilli ameti tegevdirektorile kõnealuse aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teate.

Artikkel 46

Pettustevastane võitlus

1.  Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätteid.

2.  Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja kehtestab koheselt asjakohased sätted kõigile oma töötajatele.

3.  Rahastamist puudutavates otsustes ja asjaomastes rakenduslepetes ja -vahendites sätestatakse sõnaselgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ameti finantsvahendite saajaid ja nende jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

Artikkel 47

Finantssätted

Komisjoni nõusoleku ja kontrollikoja arvamuse saamise järel võtab haldusnõukogu vastu ameti finantsreeglid. Need ei või lahkneda komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013(17), välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Hindamine

1.  Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu välishindaja poolt viie aasta jooksul alates päevast, mil amet alustab oma ülesannete täitmist, ja seejärel iga viie aasta tagant. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks kogu teabe, mida amet peab hindamise jaoks vajalikuks.

2.  Igal hindamisel hinnatakse käesoleva määruse mõju, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tulemuslikkust ja seda, mil määral amet aitab kaasa ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud eeskirjade võimalikult põhjalikule täitmisele. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised.

3.  Haldusnõukogu saab hindamisaruande ja edastab komisjonile oma soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, ametis ja tema töömeetodites. Komisjon edastab hindamistulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 768/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005

(ELT L 128, 21.5.2005, lk 1)

 

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009

(ELT L 343, 22.11.2009, lk 1)

Üksnes artikkel 120

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1626

(ELT L 251, 16.9.2016, lk 80)

 

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 768/2005

Käesolev määrus

Artiklid 1–7

Artiklid 1–7

Artikkel 7a

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 17a

Artikkel 19

Artikkel 17b

Artikkel 20

Artikkel 17c

Artikkel 21

Artikkel 17d

Artikkel 22

Artikkel 17e

Artikkel 23

Artikkel 17f

Artikkel 24

Artikkel 17g

Artikkel 25

Artikkel 17h

Artikkel 26

Artikkel 18

Artikkel 27

Artikkel 19

Artikkel 28

Artikkel 20

Artikkel 29

Artikkel 21

Artikkel 30

Artikkel 22

Artikkel 31

Artikkel 23

Artikkel 32

Artikkel 24

Artikkel 33

Artikkel 25

Artikkel 34

Artikkel 26

Artikkel 35

Artikkel 27

Artikkel 36

Artikkel 28

Artikkel 37

Artikkel 29

Artikkel 38

Artikkel 30

Artikkel 39

Artikkel 31

Artikkel 40

Artikkel 32

Artikkel 41

Artikkel 33

Artikkel 42

Artikkel 34

Artikkel 43

Artikkel 35

Artikkel 44

Artikkel 36

Artikkel 45

Artikkel 37

Artikkel 46

Artikkel 38

Artikkel 47

Artikkel 39

Artikkel 48

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 49

Artikkel 42

Artikkel 50

I lisa

II lisa

_____________

(1)Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2)Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(3)Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).
(4)Vt I lisa.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(9)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 836/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).
(14)EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(15)Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193 30.7.2018, lk 1).
(17)Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2019Õigusalane teave