Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0093M(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0048/2019

Esitatud tekstid :

A8-0048/2019

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 20
CRE 12/02/2019 - 20

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0089

Vastuvõetud tekstid
PDF 134kWORD 55k
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
ELi–Singapuri vabakaubandusleping (resolutsioon)
P8_TA-PROV(2019)0089A8-0048/2019

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (07971/2018 – C8‑0446/2018 – 2018/0093M(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07971/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi (Singapur) vahelise vabakaubanduslepingu kavandatud teksti, mis langeb suures osas kokku 20. septembril 2013. aastal parafeeritud lepinguga,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimise kohta (COM(2018)0194),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõikele 4, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8‑0446/2018),

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, millele kavatsetakse alla kirjutada 19. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11, mida komisjon taotles 10. juulil 2015,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks(2),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“,

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks, alates Singapuriga,

–  võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta läbirääkimissuuniseid piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ASEANi liikmesriikidega,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 91, 100, 168 ja 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(3) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8‑0048/2019),

A.  arvestades, et EL ja Singapur jagavad olulisi väärtusi, sealhulgas demokraatia, õigusriik, inimõiguste austamine, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning kindel pühendumine avatud ja eeskirjadepõhisele kaubandusele ja mitmepoolsele kaubandussüsteemile;

B.  arvestades, et see on esimene ELi ja ASEANi liikmesriigi vahel sõlmitav kahepoolne kaubandusleping ja oluline vaheetapp teel lõppeesmärgi poole, milleks on piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine; arvestades, et kõnealune leping on ühtlasi võrdlusaluseks lepingutele, mille üle EL peab hetkel läbirääkimisi teiste tähtsamate ASEANi majandusriikidega;

C.  arvestades, et Singapur on ASEANi riikide seas ELi kaugelt kõige olulisem partner, kelle arvele langeb peaaegu üks kolmandik ELi ja ASEANi vahelisest kaupade ja teenustega kauplemisest ning umbes kaks kolmandikku kahe piirkonna vahelistest investeeringutest;

D.  arvestades, et ELi ja Singapuri kaubavahetuse maht on üle 50 miljardi euro aastas;

E.  arvestades, et 90 % maailma tulevasest majanduskasvust luuakse prognooside kohaselt väljaspool Euroopat ning eelkõige Aasias;

F.  arvestades, et Singapur osaleb laiaulatuslikus ja progressiivses Vaikse ookeani üleses partnerluses ning piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse üle peetavatel läbirääkimistel;

G.  arvestades, et Singapur on suure sissetulekuga majandus, mille kogurahvatulu elaniku kohta oli 2017. aastal 52 600 USA dollarit; arvestades, et Singapuri majanduskasv, mis on alates iseseisvumisest olnud keskmiselt 7,7 % aastas, on üks maailma suurimaid;

H.  arvestades, et Singapur on äritegevuse hõlpsuselt maailma riikide hulgas esirinnas, samuti on tal üks maailma konkurentsivõimelisemaid majandusi ja ta on üks kõige vähem korrumpeerunud riike maailmas;

I.  arvestades, et tootmise, eriti elektroonika ja täppistehnika ning teenuste sektor on jätkuvalt Singapuri suure lisandväärtusega majanduse kaks tugisammast;

J.  arvestades, et Singapur on finants- ja kindlustusvaldkonnas ülemaailmse tähtsusega osaleja;

K.  arvestades, et Singapuris asuvad rohkem kui 10 000 Euroopa äriühingu piirkondlikud kontorid ning nad tegutsevad õiguskindlas keskkonnas; arvestades, et Singapuri ekspordib ligi 50 000 Euroopa ettevõtet, kellest 83 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

L.  arvestades, et ELi ja Singapuri vahelisel vabakaubanduslepingul on tõenäoliselt väga positiivne mõju ELi ja Singapuri vahelisele kauba- ja investeeringuvoogudele; arvestades, et Euroopa Parlamendi jaoks koostatud 2018. aasta uuringu kohaselt kasvab ELi ja Singapuri vahelise kaubanduse maht esimese viie aasta jooksul 10 %;

M.  arvestades, et teistel tähtsamatel majandusriikidel, nagu Jaapan, USA ja Hiina, on vabakaubandusleping Singapuriga juba sõlmitud, mis seab Euroopa Liidu ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

N.  arvestades, et ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingut käsitlevas 2009. aasta kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et kõnealune kahepoolne vabakaubandusleping kujuneb rahvatulu, SKP ja tööhõive seisukohast vastastikku kasulikuks; arvestades, et kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangut ei ole koostatud konkreetselt ELi ja Singapuri kaubandussuhete ja hiljutisema perioodi kohta;

O.  arvestades, et Euroopa Komisjoni poolt 2013. aastal läbi viidud ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu majandusliku mõju analüüsis märgiti, et Singapuri SKP võib kasvada 0,94 % ehk 2,7 miljardi euro ja ELi SKP 550 miljoni euro võrra;

1.  tunneb heameelt, et vabakaubandusleping allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018;

2.  rõhutab, et läbirääkimised lõppesid algselt 2012. aastal ning need põhinesid nõukogu 2007. aasta aprillis vastu võetud läbirääkimisjuhistel ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta; peab kahetsusväärseks pikaajalist viivitust selle lepingu ratifitseerimisel, mille põhjuseks oli muu hulgas komisjoni taotlus Euroopa Kohtu arvamuse saamiseks, et selgitada, kas lepinguga hõlmatud küsimuste puhul on tegu ELi ainupädevuse või jagatud pädevusega; väljendab heameelt, et Euroopa Kohtu arvamusega kindlustati õigusselgus ning on arvamusel, et see on tugevdanud Euroopa Parlamendi demokraatlikult õiguspärast rolli ja toonud selgust ELi pädevusse kaubanduspoliitikas; väljendab heameelt, et Singapur on sellest viivitusest hoolimata koostööd jätkanud, ning nõuab lepingu jõustamist kohe, kui parlament on selle ratifitseerinud;

3.  peab väga oluliseks, et EL jääks avatud ja eeskirjadepõhise kaubandussüsteemi eestvedajaks ning väljendab heameelt, et kümme aastat pärast läbirääkimiste algust on ELi ja Singapuri vabakaubandusleping nüüd selle oluline osa; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema aktiivselt koostööd teiste ülemaailmsete partneritega, et jätkuvalt püüelda ambitsioonika ülemaailmse õiglase ja avatud kaubanduse tegevuskava poole, milles võetaks arvesse Singapuriga sõlmitava vabakaubanduslepinguga omandatud kogemusi ja tuginetaks nendele;

4.  rõhutab kõnealuse lepingu majanduslikku ja strateegilist tähtsust, sest Singapur on kogu ASEANi piirkonna kese; on arvamusel, et leping on oluline samm edasi ning loob pretsedendi kaubandus- ja investeerimislepingute jaoks teiste ASEANi liikmesriikidega, ühtlasi on see vaheetapp tulevase piirkondadevahelise kaubanduslepingu sõlmimiseks; rõhutab lisaks, et leping hoiab ära ELi eksportijate ebasoodsa konkurentsiolukorra võrreldes teiste laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu ja piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse riikide ettevõtjatega; väljendab heameelt, et lepingu sõlmimine osana ELi ülemaailmsest õiglase ja avatud kaubanduse tegevuskavast ei too olulist kasu mitte ainult tarbijatele, vaid ka töötajatele;

5.  märgib, et Singapur on juba kõrvaldanud enamiku ELi toodetele kehtestatud tariifidest ning lepingu jõustumisel kaovad täielikult ka vähesed ülejäänud tariifid;

6.  peab kiiduväärseks, et Singapur tühistab teatavad kaubandust takistada võivad meetmed, nagu autode ning autoosade ja elektroonika topeltohutuskatsed, mis lihtsustab ELi ettevõtete eksporti Singapuri;

7.  rõhutab, et leping võimaldab ELi ettevõtjatel paremini pääseda Singapuri teenusteturule, nt rahandus-, telekommunikatsiooni-, insener-tehniliste, arhitektuurialaste, meretranspordi- ja postiteenuste turule, ning et selline liberaliseerimine vastab nn positiivse nimekirja lähenemisviisile;

8.  tuletab seoses finantsteenuste liberaliseerimisega meelde, et leping sisaldab usaldatavusnõuetega seotud erandit, mis võimaldab lepinguosalistel võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, eelkõige hoiustajate ja investorite kaitsmiseks ning lepinguosaliste finantssüsteemide terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks;

9.  väljendab heameelt, et 21. juunil 2017 kirjutas Singapur alla mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele, et rakendada automaatse maksuteabevahetuse ülemaailmset standardit, ja et 30. juunil 2017 teatas riik OECD‑le oma kavatsusest käivitada selle kokkuleppe alusel automaatne teabevahetus kõikide ELi liikmesriikidega, kellega ta ei ole samal eesmärgil sõlminud kahepoolset lepingut; märgib, et Singapur ei ole ei mustas nimekirjas ega koostööd mittetegevaid maksujurisdiktsioone käsitlevas ELi käitumisjuhendi töörühma nimekirjas, kuigi mõned valitsusvälised organisatsioonid on Singapuri kritiseerinud äriühingutele maksusoodustuste pakkumise pärast;

10.  rõhutab, et varasema riigihankelepinguga võrreldes parandas see kokkulepe juurdepääsu Singapuri riigihanketurule; toonitab, et riigihankelepingute sõlmimisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume; toonitab, et riigihanked nii ELis kui ka Singapuris peavad jätkuvalt teenima kodanike parimaid huve;

11.  peab kiiduväärseks, et Singapur on nõustunud looma geograafiliste tähiste registreerimissüsteemi, mis kaitseb umbes 190 ELi geograafilist tähist, kusjuures süsteemi on võimalik hiljem uusi tähiseid lisada; tuletab meelde, et 2016. aastal eksporditi EList Singapuri põllumajanduslikke toiduaineid 2,2 miljardi euro väärtuses ning märgib, et Singapur on ELi toiduainete ja jookide ekspordi osas suuruselt viies sihtturg Aasias, pakkudes ELi põllumajandustootjatele ja põllumajanduslike toiduainete tootjatele märkimisväärseid võimalusi; tunneb seetõttu heameelt, et Singapur on võtnud endale lepingus kohustuse säilitada põllumajanduslike toiduainete suhtes tollimaksu nullmäär ja luua süsteem Singapuri eksportida soovivate ELi lihatöötlemisettevõtete sertifitseerimiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et leping ei paku automaatset kaitset intellektuaalomandi õiguste peatüki lisasse kantud 196 ELi geograafilise tähise puhul, kuna kõik geograafilised tähised, olenemata nende päritolust, tuleb läbi vaadata ja need peavad Singapuri registreerimismenetluse kohaselt läbima kaitsmiseks avaldamise (ja vajaduse korral vaidlustamise) etapi; rõhutab, et geograafilisi tähiseid käsitlevad rakendusaktid, millega kehtestatakse Singapuri geograafiliste tähiste register ja geograafiliste tähiste registreerimise kord, jõustuvad pärast seda, kui parlament on lepingu ratifitseerinud; kutsub Singapuri ametivõime üles alustama viivitamata tööd registreerimismenetluse osas ning looma kiiresti registri ja selle kasutusele võtma, kui parlament on lepingu ratifitseerinud; ergutab komisjoni jätkama intensiivset koostööd Singapuri ametiasutustega, et tagada võimalikult suure arvu ELi geograafiliste tähiste kaitse kooskõlas vabakaubanduslepingus (sealhulgas lisad ja joonealused märkused) sätestatud kaitsetingimustega, ilma igasuguste erandite ja piiranguteta;

12.  rõhutab, et lepingus tunnustatakse liikmesriikide õigust kõigil tasanditel määratleda ja osutada avalikke teenuseid ning ei takistata valitsusi erastatud teenuseid avalikku sektorisse tagasi viimast;

13.  toonitab , et leping kindlustab ELi õiguse säilitada ja kohaldada oma standardeid kõigi ELis müüdavate kaupade ja teenuste suhtes, mistõttu kõik Singapurist imporditavad tooted peavad vastama ELi standarditele; toonitab, et ELi standardeid ei tohiks kunagi käsitada kaubandustõketena ning rõhutab, kui oluline on edendada neid standardeid ülemaailmsel tasandil; rõhutab, et ükski lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist;

14.  rõhutab väärtuspõhise ja vastutustundliku kaubanduspoliitika tähtsust ning vajadust edendada kestlikku arengut; tunneb seetõttu heameelt, et mõlemad lepinguosalised on kaubanduse ja kestliku arengu peatükis võtnud kohustuse tagada keskkonna- ja töökaitse kõrge tase, mistõttu võib lepingut pidada progressiivseks kaubanduslepinguks; märgib, et leping sisaldab ka peatükki taastuvenergia tootmise mittetariifsete tõkete kohta; juhib tähelepanu, et ELi ja Singapuri leping võib olla vahend kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning kiirendada ja tõhustada meetmeid ja investeeringuid, mis on vajalikud vähese süsihappegaasiheitega jätkusuutliku tuleviku jaoks; kutsub ELi ja Singapuri üles võtma kõik vajalikud meetmed, et viia ellu kestliku arengu eesmärgid;

15.  tuletab meelde, et lepinguosalised on kohustunud jätkama jõupingutusi, et ratifitseerida ILO põhikonventsioonid ja neid tulemuslikult rakendada; võtab teadmiseks Singapuri valitsuse seni esitatud teabe kolme ratifitseerimist ootava ILO põhikonventsiooni, nimelt ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni ning diskrimineerimist ja sunniviisilist tööd käsitlevate konventsioonide täitmise kohta, ning kutsub Singapuri üles jätkama ILOga koostööd, et saavutada täielik vastavus nimetatud konventsioonide sisuga ja lõppeesmärgina need mõistliku aja jooksul ratifitseerida;

16.  väljendab heameelt kohustuse üle rakendada tulemuslikult mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ning tagada metsade ja kalavarude säästev majandamine;

17.  rõhutab, et regulatiivne koostöö on vabatahtlik ega tohiks mingil viisil piirata reguleerimise õigust;

18.  ergutab lepinguosalisi täielikult ära kasutama loomade heaolu valdkonnas tehtava koostöö sätteid ja moodustama pärast vabakaubanduslepingu jõustumist niipea kui võimalik ühise töörühma, et kokku leppida tegevuskava asjaomaste valdkondade (nt kalade heaolu vesiviljeluses) käsitlemiseks;

19.  rõhutab, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamine lepingu rakendamise järelevalvesse on otsustavalt tähtis, ja nõuab, et võimalikult kiiresti pärast lepingu jõustumist moodustataks sisenõuanderühmad ning et kodanikuühiskond oleks neis tasakaalustatult esindatud; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, et võimaldada neil tulemuslikult tööd teha, ja toetada kodanikuühiskonna konstruktiivset osalemist;

20.  märgib, et ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepinguga nähakse ette, et EL võib vabakaubanduslepingu peatada, kui Singapuris rikutakse põhilisi inimõigusi;

21.  palub, et komisjon kasutaks võimalikult kiiresti otstarbekalt ära lepingu üldise läbivaatamise klausliga pakutavad võimalused, et tugevdada töö- ja keskkonnaõiguse sätete jõustatavust, sealhulgas tuleks eri jõustamismeetodite seas viimase abinõuna kaaluda sanktsioonipõhise mehhanismi kehtestamise võimalust;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(2) ELT C 35, 31.1.2018, lk 21.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0088.

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2019Õigusalane teave