Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2148(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0467/2018

Esitatud tekstid :

A8-0467/2018

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 16
CRE 12/02/2019 - 16

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.13
CRE 13/02/2019 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0095

Vastuvõetud tekstid
PDF 163kWORD 66k
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
2018. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta
P8_TA-PROV(2019)0095A8-0467/2018

Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon komisjoni 2018. aasta Bosnia ja Hertsegoviina aruande kohta (2018/2148(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut kohandavat protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja mis parafeeriti 18. juulil 2016. aastal ja jõustus 1. veebruaril 2017. aastal,

–  võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina 15. veebruari 2016. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust ning 28. veebruaril 2018. aastal riigi poolt komisjoni küsimustikule esitatud vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta järeldusi Lääne‑Balkani riikide kohta ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne‑Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks“,

–  võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta, 26. juuni 2018. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta ning 15. oktoobri 2018. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina ning EUFORi operatsiooni Althea kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee esimest kohtumist, mis leidis aset 5.–6. novembril 2015. aastal, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu teist kohtumist, mis leidis aset 10. juulil 2017. aastal, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee kolmandat kohtumist, mis leidis aset 27. märtsil 2018. aastal ning Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kolmandat kohtumist, mis leidis aset 13. juulil 2018. aastal,

–  võttes arvesse Berliini protsessi, eriti 10. juulil 2018. aastal Londonis toimunud Lääne‑Balkani riikide tippkohtumise riigipeade ja valitsusjuhtide koosoleku eesistuja järeldusi, kolme samal päeval allkirjastatud ühisdeklaratsiooni, milles käsitletakse regionaalset koostööd, heanaaberlikke suhteid, teadmata kadunud inimesi ja sõjakuritegusid, ning Bosnia ja Hertsegoviina samal ajal esitatud korruptsioonivastast avaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mail 2018. aastal toimunud tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina 2018. aasta aruannet (SWD(2018)0155),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni 2. mai 2018. aasta avaldust, milles käsitleti Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduse muutmist föderatsiooni Rahvakoja valimiste eel,

–  võttes arvesse 7. oktoobril 2018. aastal toimunud valimiste tulemusi,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi käsitlevat avaldust, mis avaldati 8. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni 8. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust valimiste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

–  võttes arvesse ELi ning Lääne‑Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 25. mai 2018. aasta ühiseid järeldusi,

–  võttes arvesse ELi 1. juuni 2018. aasta kohapealset avaldust Bosnia ja Hertsegoviina kriminaalmenetluse seadustiku kohta,

–  võttes arvesse 53.(1) ja 54.(2) aruannet, mille Bosnia ja Hertsegoviina rahulepingu rakendamise eest vastutav kõrge esindaja esitas ÜRO Julgeolekunõukogule vastavalt 3. mail 2018 ja 31. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse 2015. aasta juulis vastu võetud Bosnia ja Hertsegoviina reformikava aastateks 2015–2018 ning koordineerimismehhanismi, mille Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi valitsus võtsid vastu 23. augustil 2016,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0467/2018),

A.  arvestades, et EL toetab endiselt Bosnia ja Hertsegoviina lähenemist Euroopa Liidule ning riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust;

B.  arvestades, et riigi avaldus astuda ELi liikmeks on strateegiline valik ja võetud kohustus liikuda ELi suunas;

C.  arvestades, et komisjon valmistab ette oma seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina koostas ELi asjade koordineerimismehhanismi kasutades vastused komisjoni küsimustikule ja esitas need 28. veebruaril 2018; arvestades, et Bosniale ja Hertsegoviinale esitati 20. juunil 2018 rohkem kui 600 järelküsimust ning ta ei ole veel suutnud saata vastuseid neile lisaküsimustele;

D.  arvestades, et alates 2017. aasta keskpaigast on ELiga seotud reformide vastuvõtmine tuntavalt aeglustunud, vaatamata Bosnia ja Hertsegoviina võetud kohustusele täita reformikava; arvestades, et ELiga ühinemine on laiahaardeline protsess, mis eeldab poliitilist tahet, kõigi sidusrühmade ühiseid pingutusi ja konsensust reformikava suhtes; arvestades, et institutsioonilised, majandus- ja sotsiaalsed reformid peavad keskenduma Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele;

E.  arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas toimusid 7. oktoobril 2018 üldvalimised; arvestades, et erakonnad ei ole veel jõudnud kokkuleppele valimisseaduse muudatuste suhtes, mis on vajalikud, et kõrvaldada õiguslik lünk, mille tekitasid konstitutsioonikohtu otsused Ljubići juhtumis, mis puudutab föderatsiooni Rahvakoja liikmete valimist; arvestades, et hõlbustamispüüdlused, mida on Veneetsia komisjoni osalusel teinud ELi ja USA suursaadikud Bosnias ja Hertsegoviinas, ei ole kandnud vilja;

F.  arvestades, et Sejdić‑Finci kohtuasja ja seotud kohtuasjade tõttu rikub Bosnia ja Hertsegoviina jätkuvalt Euroopa inimõiguste konventsiooni; arvestades, et nõukogu on teinud komisjonile ülesandeks pöörata sellele küsimusele erilist tähelepanu, kui komisjon koostab arvamust Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; arvestades, et seetõttu võib eeldada, et komisjoni arvamuses analüüsitakse toimivusega seotud küsimusi ja vaadatakse läbi, kas õigusraamistik sobib kokku liidu õigustikuga, tehes sel moel kindlaks, milliseid põhiseaduse ja muid reforme on vaja; arvestades, et mida lähemale liigub Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmesuse saamisele, seda pakilisemaks muutub vajadus põhiseaduse reformi järele, mille eesmärk on tõhustada toimivust ja tagada inimõiguste kaitse; arvestades, et seni ei ole riigi poliitiline juhtkond suutnud parandada Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduses esinevaid asjaomaseid puudusi;

G.  arvestades, et praegu ei rakendata Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu 13 otsust ning mitmeid liitriigi osa tasandi otsuseid põhiseaduse kohta (28 otsust föderatsiooni kohta ja seitse Serblaste Vabariigi kohta); arvestades, et konstitutsioonikohtu otsuste rakendamine on õigusriigi põhimõtte järgimise oluline osa;

H.  arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo, 1991);

I.  arvestades, et nüüdisaegses Euroopas ei ole kohta sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdimõistetud isikute ülistamisele;

J.  arvestades, et lepitusprotsessi püsivate probleemidega tuleks tegeleda jõulisemalt;

K.  arvestades, et korruptsioon on jätkuvalt laialt levinud ja seda ka kõige kõrgemal tasandil;

1.  väljendab rahulolu selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina esitas oma vastused komisjoni küsimustikule; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat tungivalt üles kiiresti, läbipaistvalt ja üksikasjalikult vastama ka pigem tehnilist laadi lisaküsimustele, et aidata kaasa komisjoni seisukoha kujundamisele ELi liikmeks astumise avalduse kohta;

2.  tunneb muret reformiprotsessi märkimisväärse aeglustumise pärast, mis on tingitud väga vara alanud ja ülimalt polariseerunud valimiskampaaniast ning erakondade erimeelsustest; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina võimude väljendatud kindel otsus liikuda Euroopa Liiduga ühinemise suunas peab kajastuma ka reformikavas välja toodud reformide järjekindlas elluviimises, millel peavad olema konkreetsed tulemused ja mis peab tooma kasu kodanikele, sõltumata nende etnilisest ja usulist kuuluvusest; peab kahetsusväärseks, et peale kogu riiki hõlmavate strateegiate vastuvõtmist keskkonna, maaelu arengu ja energeetika valdkonnas ning teatud oluliste reformimeetmete, nagu aktsiisiseaduse muudatused, mis on vajalikud Rahvusvahelise Valuutafondi ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastuse saamiseks, ei ole märkimisväärseid edusamme tehtud;

3.  peab kahetsusväärseks, et valimiskampaanias andis taaskord tooni lõhestav etniline ja natsionalistlik retoorika, mis iseloomustab jätkuvalt riigi poliitilist diskursust, milles osalevad kõigi osapoolte poliitilised jõud; kutsub kõiki poliitilisi juhte üles viivitamata osalema valitsuste moodustamises kõikidel tasanditel, tehes oma riigi kodanike huvides konstruktiivset koostööd; nõuab, et avalikkust teavitataks nõuetekohaselt ELiga integreerumise protsessist, mida tuleks kujutada ka lepitusprojektina ning kompromissil ja vastastikusel mõistmisel põhineva poliitilise kultuuri arendamisena;

4.  märgib, et seda valimistsüklit iseloomustas jälle segmenteerimine etnilise päritolu järgi ning valimiskampaanias keskenduti peamiselt minevikuga seotud lõhestavatele probleemidele, selmet teha ettepanekuid konkreetsete lahenduste kohta kodanike igapäevaprobleemidele; mõistab hukka natsionalistliku ja mürgise valimiseelse retoorika, mis süvendab kolme põhirahvusrühma vahelist lõhet; märgib, et 7. oktoobri 2018. aasta valimised olid vaatamata mõningale normide rikkumisele konkurentsipõhised ja üldiselt nõuetekohased ning et Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud kasutasid oma demokraatlikku õigust rahulikult ja korrektselt; kordab, et kõiki väidetavaid valimistega seotud rikkumisi tuleks uurida ja need võimalikult sõnaselgelt hukka mõista ning mis tahes ebaseaduslikku tegevust tuleks kohtulikult menetleda; rõhutab jätkuvaid puudujääke demokraatlikus valimisprotsessis ning ootab, et OSCE/ODIHRi soovitusi võetakse viivitamata arvesse; tuletab meelde, et konstitutsioonikohtu 2010. aasta otsust Mostari kodanike demokraatliku õiguse kohta hääletada kohalikel valimistel ei ole veel rakendatud;

5.  peab kahetsusväärseks, et enne valimisi ei saavutatud kompromissi valimisseaduse muudatuste suhtes, mis on vajalikud, et kõrvaldada õiguslik lünk, mille tekitasid konstitutsioonikohtu otsused Ljubići juhtumis, mis puudutab föderatsiooni Rahvakoja liikmete valimist; võtab teadmiseks keskvalimiskomisjoni 18. detsembril 2018. aastal vastuvõetud otsuse föderatsiooni Rahvakoja kohtade jaotuse kohta ning kutsub kõiki poliitilisi jõude üles tegelema ülejäänud õiguslike lünkadega Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduses süstemaatilisel viisil; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised liidrid ja valitud parlamendiliikmed näitaksid üles vastutusvõimet, väldiksid avaldusi, mis seavad ohtu riigi ühtsuse, jätaksid kõrvale oma vastandlikud seisukohad ning leiaksid kompromisse ja lahendusi, mis on kõigile vastuvõetavad; hoiatab viivituste eest valimisjärgsel ametiasutuste moodustamisel ja püüdluste eest seda moodustamist takistada, kuna see ei oleks ei kodanike ega Euroopa integratsiooni huvides; rõhutab, et valimiste korraldamine, nende tulemuste elluviimine ja valitsuse moodustamine kooskõlas asjakohaste õigussätetega on hästi toimiva demokraatia põhiomadus ning nõue igale Euroopa Liidu liikmeks saada soovivale riigile;

6.  kordab kindlalt, et kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsustega on vaja kiiresti moodustada föderatsiooni Rahvakoda, nagu seda on nõutud ka komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni ühisavalduses valimiste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas;

7.  peab kahetsusväärseks, et kolme põhirahvusrühma ja kõigi kodanike demokraatliku ja legitiimse esindatuse küsimus on endiselt lahendamata; nõuab tungivalt, et kõik osapooled leiaksid õigeaegse kompromissi, sest selle küsimusega peaksid võimalikult kiiresti tegelema uued seadusandjad, sealhulgas tuleks viia ellu Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Sejdić‑Finci kohtuasjas ja sellega seotud kohtuasjades; kordab vajadust jätkata põhiseaduslikke, poliitilisi ja valimisreforme, mis muudaksid Bosnia ja Hertsegoviina täiel määral tõhusaks, kaasavaks ja toimivaks riigiks, mis põhineb õigusriigi põhimõttel;

8.  taunib asjaolu, et püüete tõttu sätestada parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee hääletamisreeglites etniline blokeerimine ei ole Bosnia ja Hertsegoviina delegaadid suutnud siiani kokku leppida parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kodukorra suhtes, mille tõttu ei ole komitee kolme aasta vältel kokku tulnud; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendiga ei ole suudetud koostööd teha, tuletab meelde, et see on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste selge rikkumine, ning nõuab tungivalt, et kõik osalised lepiksid kokku parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kodukorras ja võtaksid selle vastu, tuginedes Euroopa Parlamendi selleteemalistele soovitustele; märgib, et demokraatlike institutsioonide, sealhulgas parlamendi toimimine on ELi integratsiooniprotsessis edasiliikumise eeltingimus;

9.  väljendab muret asjaolu pärast, et puuduvad süstemaatilised regulatiivse mõju hindamised ja avalikud konsultatsioonid, järelevalve ja aruandlus ei ole piisav ja nende kvaliteet on halb ning puudub ametlik nõue avaldada valitsuse peamised kavandamisdokumendid;

10.  nõuab, et võetaks vastu täiendavaid mittediskrimineerivaid ja sootundlikke üleriigilisi strateegiaid tööhõive ja riikliku finantsjuhtimise valdkonnas, mis võimaldaksid reforme järjepidevalt kogu riigis ellu viia ning annaksid juurdepääsu edasisele rahastamisele ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA); märgib rahuloluga, et asjakohaste üleriigiliste strateegiate vastuvõtmine on võimaldanud hiljuti muudetud 2014.–2020. aasta suunava strateegiadokumendi raames täiendavat IPA II rahastust põhivaldkondades nagu põllumajandus ja maaelu areng, keskkond ja energeetika; rõhutab vajadust tagada ühinemiseelse abi parem ärakasutamine, eeskätt parandades rahastajate koordineerimist ja haldussuutlikkust; kutsub üles võtma vastu riiklikku programmi, et ühtlustada riigi seadusi ELi õigustikuga, mis on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõue ning möödapääsmatu samm ELi liikmeks saamise teel;

11.  kordab nõudmist võtta vastu kogu riiki hõlmav inimõiguste strateegia; rõhutab, et ombudsmani seaduse muudatused tuleks vastu võtta nii kiiresti kui võimalik, et tagada Pariisi põhimõtete järgimine; peab vajalikuks, et Bosnia ja Hertsegoviina looks riikliku ennetusmehhanismi piinamise ja väärkohtlemise ennetamiseks ning võtaks vastu seaduse sõja ajal piinatud tsiviilisikute õiguste kohta kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina peaks tegema suuremaid jõupingutusi, et viia vanglate ja politsei kinnipidamisasutuste tingimused kooskõlla rahvusvaheliste normidega; kutsub taas Serblaste Vabariigi ametivõime üles eemaldama oma põhiseadusest surmanuhtluse säte; kordab vajadust tagada terves riigis mittediskrimineeriv õiguskaitse kättesaadavus, luues ühtlustatud ja jätkusuutliku tasuta õigusabi süsteemi; kutsub ametiasutusi üles edendama aktiivselt Euroopa väärtusi ja töötama edasi väljavaate kallal saada Euroopa Liidu liikmeks;

12.  palub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel võtta konkreetseid meetmeid, et integreerida sooline aspekt kõikidesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas reformikavasse, ning väljendab muret naiste alaesindatuse pärast otsuseid tegevatel ametikohtadel, eriti kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina erakonnad teeksid rohkem, et tagada naiste esindatus poliitilise süsteemi kõikidel tasanditel;

13.  taunib asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina rikub endiselt Euroopa inimõiguste konventsiooni, jättes ellu viimata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Sejdić‑Finci, Zornići, Pilavi ja Šlaku kohtuasjades, mis võimaldab Bosnias ja Hertsegoviinas kodanikke avalikult diskrimineerida ja on ilmselges vastuolus ELi väärtuste ja normidega; tuletab meelde, et komisjon peaks oma arvamust ette valmistades sellele asjaolule tähelepanu pöörama; on seisukohal, et nende otsuste rakendamine aitaks luua toimiva demokraatliku ühiskonna; rõhutab, et nagu iga ELi liikmeks saada sooviva riigi puhul, oodatakse Bosnialt ja Hertsegoviinalt mittediskrimineerimise valdkonnas oma põhiseadusliku ja õigussüsteemi järjekindlat ühildamist ühenduse õigustikuga, ning ootab, et nendes tähtsates küsimustes tehakse aegsasti edusamme; nõuab, et nende kohtuotsuste elluviimine ei tohiks mõjutada reformikava edasist rakendamist ning elluviimise tulemusena tuleb kaotada kõik valimistel kandideerimise õiguse piirangud, mis tulenevad etnilisest kuuluvusest või elukohast või on tingitud kodaniku otsusest mitte kuuluda mõnda põhirahvusrühma; on seepärast veendunud, et põhiseaduse ja valimisseaduse reform peaksid toimuma koos; kutsub poliitilisi liidreid üles hoiduma natsionalistlikust retoorikast, mis toob kaasa ühiskonna lõhenemise, ning jätkama poliitilist dialoogi ja tegevusi, mis viivad kolme põhirahvusrühma ja muude rühmade poliitiliste esindajate koostööni;

14.  nõuab efektiivsemaid meetmeid kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemiseks, võttes eelkõige vastu kogu riiki hõlmavad inimõigustealased ja diskrimineerimisvastased strateegiad; ergutab kolme põhirahvusrühma ja teiste rühmade koostööd kultuuri-, usu- ja haridusküsimustes, ületades etnilisi lõhesid; peab kahetsusväärseks, et „kaks kooli ühe katuse all“ teemal ei ole tehtud edusamme; kutsub üles tegutsema otsustavalt kõikidel tasanditel, et leida süsteemseid lahendusi, mis tagaksid kõikidele lastele kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse; märgib, et programmide ja õppekavade vastuvõtmisel kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil tuleks austada rahvusrühmade kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, rõhutades samas vastastikust mõistmist ja lepitust; on mures asjaolu pärast, et ressursside ja kooskõlastatuse puudumine takistab lapsi käsitleva 2015.–2018. aasta tegevuskava elluviimist; tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina õigusakte perepõhise asendushoolduse kohta ning toonitab vajadust toetada lapsehoiu edasist deinstitutsionaliseerimist kogu riigis; nõuab hariduse ja asjakohaste sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust puuetega lastele ning üldisemalt puuetega inimeste juurdepääsu tõhustamist hoonetele, asutustele ja transpordile;

15.  nõuab meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate õigusnormide tõhusamat rakendamist, meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamist ja naiste juurdepääsu parandamist tööturule ning sooliste stereotüüpide vastu võitlemist ühiskonnas; märgib murega, et soolise vägivalla, eriti perevägivalla ennetamist ja vägivallavastast kaitset käsitlevaid õigusakte ei ole tõhusalt rakendatud; juhib tähelepanu vajadusele kooskõlastada õigusaktid Istanbuli konventsiooniga; nõuab, et tehakse edusamme puuetega inimeste õiguste austamises, võttes eelkõige kiiresti arvesse vastavaid ÜRO soovitusi; tunnistab, et LGBTI‑inimeste juriidilise kaitse parandamisel on tehtud edusamme, ent rõhutab, et on vaja teha veel tööd, et tagada selliste inimeste vastase vägivalla ning vihakuritegude menetlemine ning edendada nende sotsiaalset kaasatust;

16.  tunneb muret selle pärast, et vähemusrahvaste ja vähemkaitstud elanikkonnarühmade, eriti romade tõhusat kaitset takistab endiselt alarahastatus ja eri tasandite asutuste vahelise koordineerimise puudumine; kutsub üles astuma edasisi samme, et tugevdada vähemuste õiguste kaitset; märgib murega, et Bosnia ja Hertsegoviina marginaliseeritud romade kohta tehtud 2017. aasta uuringu tulemused näitavad nende piiratud juurdepääsuvõimalusi inimarengu kõigis aspektides; mõistab hukka romade häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse; kutsub ametivõime üles mälestama romade holokausti ohvreid, kuulutama 2. augusti romade holokausti mälestuspäevaks ning mälestama igal aastal 27. jaanuaril peetava holokausti mälestuspäeva üritustel ka romadest ohvreid; tunneb heameelt, et vastu on võetud romade tööhõive, elamumajanduse ja tervishoiu läbivaadatud tegevuskava aastateks 2017–2020; nõuab, et võetaks kasutusele meetmed romade ja teiste vähemuste hariduse, tööhõive määra, tervishoiu, majutus- ja elutingimuste edasiseks parendamiseks, keskendudes asjakohase olemasoleva poliitika ja õigusraamistike parandamisele ja täielikule rakendamisele; väljendab muret rahvusvähemuste liikmete vähese esindatuse pärast poliitilises ja avalikus elus;

17.  võtab teadmiseks Bosnia ja Hertsegoviina osalemise 2018. aasta OECD PISA uuringus, mida võimaldas Euroopa Komisjoni rahaline toetus; kiidab Bosnia ja Hertsegoviina haridusasutusi (pädevad ministeeriumid ja institutsioonid kantoni, liitriigi osa ja riiklikul tasandil ning Brčko ringkonnas) nende koostöö eest ja valmiduse eest koos töötada; kutsub tulevasi valitsusi kõigil tasanditel üles kasutama testide tulemusi, mis eelduste kohaselt avaldatakse 2019. aastal, et pidada konstruktiivseid arutelusid haridusreformide alal ja töötada välja reforme, mis viivad paremate õppetulemusteni;

18.  nõuab, et viidaks läbi kõikehõlmav sotsiaalkaitsesüsteemide reform, kõrvaldades diskrimineerivad tavad kooskõlas inimõigustega seotud kohustustega ja tagades, et kõige vähemkaitstud rahvastiku osa kaitseks oleks kehtestatud piisavad miinimumstandardid, sealhulgas tuleb tegeleda õigusaktides esinevate lünkadega, mis jätavad mõned lapsed ravikindlustuseta; kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina asjaomaseid asutusi üles tugevdama koordineerimist ja koostööd laste õiguste jälgimise alal, luues selleks Bosnia ja Hertsegoviina kõikehõlmava laste õigustega seotud andmete kogumise mehhanismi;

19.  märgib, et Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt inimkaubanduse lähte-, transiidi- ja sihtriik; nõuab, et parandataks piirihaldust ja tugevdataks inimkaubanduse uurimisele spetsialiseerunud üksusi, et võidelda tõhusalt inimkaubitsejate vastu;

20.  on mures ebapiisavate haridus- ja majandusreformide pärast, mille tulemus on suur noorte töötuse määr ja majanduslik väljaränne, ning asjakohase laste- ja noorsoopoliitika puudumise ja lastesse ja noortesse investeerimise puudumise pärast; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina tegeleks tööturul osalemise määra suure soolise tasakaalustamatusega ja vähemusrühmadesse kuuluvate noorte kõrvalejäämisega haridus- ja tööhõivemeetmetest; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina noorte suhtes rakendataks palju ennetavamat ja süstemaatilisemat poliitikat, mis peaks olema suunatud riigi noorte mõjuvõimu suurendamisele; julgustab Bosniat ja Hertsegoviinat sellega seoses looma vastavat raamistikku ja tagama Bosnia ja Hertsegoviina tsiviilasjade ministeeriumi noorsooküsimuste koordineerimise komisjoni täielik toimimine;

21.  nõuab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi ja kaitset käsitlevate strateegiate ja õigusaktide täielikku rakendamist ja toetamist avalikest vahenditest;

22.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles tagama omandiõigused; juhib tähelepanu kõikehõlmava tagastamisnõuetega tegeleva õigusraamistiku puudumisele ja julgustab ametiasutusi algatama dialoogi huvitatud osapooltega kinnipeetud vara tagastamise või selle hüvitamisega seotud küsimustes;

23.  kahetseb, et sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse edendamisel ei ole edusamme tehtud; lükkab otsustavalt tagasi jätkuvad katsed meediat poliitiliselt ning rahaliselt survestada; mõistab hukka korduvad ajakirjanike hirmutamise, surmaga ähvardamise ja nende verbaalse ja füüsilise ründamise juhtumid, eriti uurivate ajakirjanike suhtes, kes tegelevad karistamata jäänud sõjakuritegudega; kutsub ametiasutusi üles nende juhtumite kohta andmeid koguma, kiiresti uurimisi läbi viima ja toimepanijaid vastutusele võtma ning edendama sõnavabadust toetavat keskkonda; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada kommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse finantsstabiilsust ja poliitilist neutraalsust; kordab oma nõudmist tagada avalik-õiguslike ringhäälingute sõltumatus ja kestlik rahastamine ning sisu kättesaadavus kõigis ametlikes keeltes; nõuab, et kogu sektoris pöörataks rohkem tähelepanu ajakirjanike töötingimustele; väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast meediakanalite omanike suhetes ja kordab üleskutset tagada asjakohase õigusraamistiku vastuvõtmise abil täielik läbipaistvus; kahetseb, et poliitiliste takistuste tõttu ei õnnestunud sisse seada toimivat avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust; kordab oma üleskutset tagada meedia pluralism ning rõhutab, et tele- ja raadiosaadete tootmine ja edastamine kõigis Bosnia ja Hertsegoviina ametlikes keeltes aitaks kaasa riigi kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisele; toonitab, et samuti nagu teiste piirkonna riikide korral, on endiselt murekohaks meedia kasutamine poliitilise vahendina kas otse poliitikas osalejate poolt või ettevõtjate poolt, kes püüavad avaldada poliitilist mõju;

24.  kiidab heaks püüded edendada riigis lepitust, vastastikust lugupidamist ning usulist sallivust, kaasa arvatud Bosnia ja Hertsegoviina religioonidevahelise nõukogu püüded; mõistab hukka usulistel põhjustel toimuva jätkuva diskrimineerimise ning pühapaikade kahjustamise juhtumid; kiidab ja toetab neid, kes võitlevad sõnavabaduse eest ning vihakõne ja usulise viha vastu, ja neid, kes toetavad kaasatust; avaldab vastuseisu teistsuguste inimeste ees hirmu esilekutsumisele ning kutsub ametivõime üles kõigile sellistele juhtumitele järjekindlalt ja kiiresti reageerima;

25.  kiidab strateegilise raamistiku vastu võtmist Bosnia ja Hertsegoviina 2018.–2022. aasta avaliku halduse reformi jaoks ning kutsub üles seda kiiresti rakendama; juhib taas tähelepanu Bosnia ja Hertsegoviina poliitikakujundamise süsteemi killustatusele ja politiseeritusele ning rõhutab vajadust reformida põhiseaduslikku raamistikku, järgides inimõiguste ja vabaduste rangeimaid norme, ja vajadust parandada kogu riigis avaliku sektori poliitika kvaliteeti, sidusust ja taskukohasust; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles võtma vastu kogu riiki hõlmav avaliku sektori finantsjuhtimise strateegia ja suurendama eelarvealast läbipaistvust ning looma tugevamad mehhanismid, et hoida ära avaliku sektori vahendite raiskamist ja ebatõhusat kasutamist, kaasa arvatud riigihangete valdkonnas; nõuab eelkõige meetmete võtmist, et vähendada avaliku teenistuse politiseerimise ohtu, tehes seda tõhusa personalijuhtimise süsteemi kaudu kõigil haldustasanditel ning avaliku teenistuse menetluste ühtlustamise kaudu kõigil valitsustasanditel, eelkõige föderatsiooni föderaal- ja kantonite tasandil;

26.  tunnistab, et ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööd võimaldavate institutsionaalsete mehhanismide loomisel ja kodanikuühiskonna organisatsioonide avaliku rahastamise tagamisel on tehtud mõningaid edusamme; kordab nõudmist võtta kõigil valitsemistasanditel vastu kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöö tegemise strateegiline raamistik, suurendada avaliku otsustamisprotsessi läbipaistvust ja panustada veelgi valitsuse töö avaliku kontrolli võimaldamisse; rõhutab lisaks vajadust kaasata kodanikuühiskond suuremal määral ELi toetusprogrammide kavandamisse, jälgimisse ja rakendamisse; nõuab tungivalt, et ametivõimud peaksid tulemuslikku dialoogi, mis võiks viia seadusandlike ja suutlikkuse suurendamise algatusteni, mis tugevdaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkust; rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi küsimustega tegelevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele on vaja teha kättesaadavaks avaliku sektori rahastus, sh järelevalveorganisatsioonidele ja huve edendavatele organisatsioonidele ning väikestele kohaliku tasandi organisatsioonidele;

27.  on jätkuvalt mures laialtlevinud korruptsiooni pärast Bosnias ja Hertsegoviinas ning asjaolu pärast, et selgelt väljendatud poliitiline tahe korruptsiooniga võidelda ei ole ikka veel viinud konkreetsete tulemusteni; rõhutab, et ei ole teateid silmapaistvates juhtumites saavutatud tulemustest ning et õigus- ja institutsiooniline raamistik süsteemse korruptsiooniga võitlemiseks, näiteks erakondade rahastamisel, riigihangetes, huvide konfliktide korral ja vara deklareerimisel, on nõrk ja ebapiisav; nõuab, et võetaks meetmeid õigusliku ja institutsionaalse korruptsioonivastase raamistiku parandamiseks vastavalt Euroopa normidele, ühtlustades erinevatel tasanditel vastuvõetud tegevuskavad, viies ellu olemasolevad strateegiad ja tõhustades koostööd korruptsiooni ennetavate asutuste ja korruptsioonivastase ameti vahel;

28.  on seisukohal, et laialt levinud korruptsiooni vastu tõhusamaks võitluseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi; nõuab, et võetaks meetmeid, mille eesmärk on märkimisväärselt parandada korruptsiooni ennetamist ja selle takistamist, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse efektiivsed ning heidutavad sanktsioonid, kaasa arvatud kuritegelikul teel omandatud vara konfiskeerimine; rõhutab vajadust suurendada suutlikkust võidelda majanduslike ja finantskuritegude ning riigihangetega seotud kuritegude vastu ning neid uurida; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise tõhusale kontrollile ning riigiametnike, kaasa arvatud valimiskandidaatide varadeklaratsioonidele avaliku ligipääsu ja deklaratsioonide järelevalve parandamisele; kutsub üles täitma riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi, eelkõige neid, milles käsitletakse erakondade rahastamist ja huvide konflikte; peab Bosnia ja Hertsegoviina jaoks esmatähtsaks võtta huvide konflikti kohta vastu seadus, mis oleks vastavuses Euroopa ja rahvusvaheliste normidega; julgustab tungivalt Bosniat ja Hertsegoviinat analüüsima olemasolevat korruptsioonivastast õigusraamistikku ja rakendama seejärel sidusat strateegiat, et kõrvaldada tuvastatud lünki ja nõrku kohti kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa normidega;

29.  tervitab 2014.–2018. aasta kohtusüsteemi reformistrateegia rakendamise tegevuskava vastuvõtmist 2017. aasta märtsis ning vajalike aruandlus- ja järelevalvestruktuuride loomist; juhib tähelepanu otsustavate sammude vajadusele selle elluviimisel; on mures kohtutele esitatavate poliitilise motiiviga ähvarduste jätkumise pärast; kinnitab veelkord vajadust tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, sealhulgas sõltumatust poliitilisest mõjust, ning selle erapooletust, professionaalsust, tõhusust ja aruandekohustust; kiidab heaks üksikasjaliku tegevuskava, mis võeti vastu selleks, et viia ellu Euroopa Komisjoni soovitused küsimustes, mis kuuluvad kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu pädevusse, ning mille eesmärk on tugevdada kohtunike ametisse nimetamise, distsiplinaar- ja aususega seotud meetmeid, muu hulgas varade täiendatud deklareerimise abil; nõuab sellega seotud õigusaktide kiiret vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et on vaja vaadata läbi kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu õigusnormid, tuginedes komisjoni soovitustele ja Veneetsia komisjoni arvamusele; nõuab karistusseadustike ühtlustamist sõjakuritegude juhtumite osas ning rõhutab, kui oluline on poolelioleva kohtureformi hindamine soolisest aspektist;

30.  kahetseb asjaolu, et kõigi tasandite ametiasutused eiravad jätkuvalt kohtute, ka kõrgeima taseme kohtute siduvaid otsuseid või lükkavad need tagasi, ning tuletab meelde, et selline toimimine esitab tõsise väljakutse õigusriigile;

31.  on rahul sõjakuritegude kuhjunud lahendamata juhtumite edasise vähenemisega, jätkuva positiivse trendiga seksuaalvägivallaga seotud sõjakuritegude juhtumite menetlemises ning ohvrite ja tunnistajate parema toetamisega kohtus; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused ühtlustaksid sõja tsiviilohvreid käsitlevad õigusaktid, et hõlmata ka seksuaalvägivalla ohvrid, eesmärgiga peatada kõigis liitriigi osades staatusel põhinev diskrimineerimine ja tagada juurdepääs hüvitisele; kutsub üles kiiresti muutma riiklikku sõjakuritegude strateegiat, et tagada tulemuslikum juhtumite jaotamine valitsuse eri tasandite vahel ning uued kriteeriumid ja ajakava kõige keerukamate juhtumite menetlemiseks;

32.  märgib, et endiselt puuduvad nii kõikehõlmav üleminekuperioodi õigusemõistmise strateegia kui ka kogu riigis toimiv ühtne sõjaaegsete ränkade inimõiguste rikkumiste hüvitamise mehhanism, sealhulgas sõjas toime pandud seksuaalvägivalla ohvrite jaoks; kutsub üles võtma vastu piinamisohvrite õigusakti, üleminekuperioodi õigusemõistmise strateegiat ja seksuaalvägivalla ohvrite programmi ning looma spetsiaalse fondi sõjaaegse vägistamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohvrite hüvitiste maksmiseks, ning looma sõja tsiviilohvrite kahjude hüvitamise asjakohased mehhanismid, mis hõlmavad tagastamist, hüvitamist, rehabilitatsiooni, heastamist ja mittekordumise tagatist;

33.  kordab oma toetust algatusele, millega luuakse piirkondlik komisjon, mille ülesanne on tuvastada faktilised asjaolud endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta (RECOM); rõhutab, et on oluline, et Bosnia ja Hertsegoviina liidrid osaleksid aktiivselt selle komisjoni loomises; rõhutab selle protsessi olulisust ja kõigi piirkondlike poliitiliste liidrite aktiivse osalemise vajadust, et piirkondlik komisjon alustaks oma tööd ilma edasise viivituseta; juhib tähelepanu piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni tegevuskava ettepanekule, kus on esitatud selged kuupäevad ja kriteeriumid;

34.  peab kahetsusväärseks kõige raskemate inimsusvastaste kuritegude toimepanemises süüdimõistetud inimeste igasugust ülistamist; nõuab kiiresti sõjakuritegude ohvrite austamist ja lepituse otsimist; tuletab kõigile Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele liidritele ja institutsioonidele meelde, et tõe, lepitamise ja rahumeelse tuleviku huvides on neil kohustus hinnata objektiivselt sõjaaegseid sündmusi ning vältida kohtusüsteemi väärkasutamist poliitilistel eesmärkidel; toonitab, et sõjakuritegude kohtus menetlemine peab põhinema kohtuasutuste sõltumatusel ning seda ei tohi kasutada politiseerimiseks, et saavutada päevapoliitilisi eesmärke, ajalugu ümber kirjutada või süvendada ühiskonna lõhestumist; märgib kahetsusega Serblaste Vabariigi Rahvusassamblee otsust võtta tagasi oma heakskiit 2004. aasta Srebrenica komisjoni aruandele ja mõistab hukka kõigi osapoolte avaldusi, mis ülistavad sõjakurjategijaid;

35.  rõhutab, et vaatamata saavutatud märkimisväärsele edule tuleb 1992.–1995. aasta sõjas konfliktiolukorras toime pandud seksuaalvägivallast põhjustatud traumale Bosnias ja Hertsegoviinas endiselt suurt tähelepanu pöörata; rõhutab, et ellujäänud naistele ja meestele ning selles olukorras sündinud lastele peab tagama võrdse juurdepääsu hooldusele, toele ja õigusemõistmisele kõikehõlmava heastamise kaudu, kaasa arvatud rehabilitatsioon ja konfliktiolukorras toimepandud seksuaalvägivalla ohvrite häbimärgistamise vähendamine;

36.  tunnistab, et on tehtud teatavaid, kuid siiski ebapiisavaid edusamme Daytoni rahukokkuleppe pagulasi ja riigisiseseid põgenikke käsitleva VII lisa rakendamisel; märgib, et riigisiseste põgenike, vähemustesse kuuluvate tagasipöördujate, pagulaste ja teadmata kadunud isikute püsivalt suure arvu vähendamisel on edasiminek olnud aeglane; kutsub ametivõime üles tegema tihedat koostööd kahe liitriigi osa vahel ning jagama täielikult kõiki asjakohaseid sõjalisi ja luureandmeid, et teha kindlaks isikud, kes on veel sõja tõttu teadmata kadunud; tervitab hiljutisi algatusi, mille eesmärk on tõhustada piirkondlikku koostööd teadmata kadunud isikute probleemi lahendamiseks, ning kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles selles protsessis osalema; rõhutab tagasipöördujate kohta andmete kogumise tähtsust; mõistab hukka nende omandi pihta suunatud rünnakud ja märgib, et tagasipöördujaid puudutava poliitika edukus Bosnias ja Hertsegoviinas on leppimiseks ülimalt vajalik;

37.  nõuab, et rakendataks täiendavaid meetmeid ja konkreetseid programme pagulaste püsiva tagasipöördumise, tervishoiule ja tööhõivele juurdepääsu, sotsiaalkaitse, turvalisuse ja hariduse valdkonnas ning pöörataks tähelepanu tagastamatu kinnisvara eest kahjutasu maksmisele; nõuab sellega seoses tungivalt riigisiseste põgenike ja pagulaste varanõuete komisjoni tegevust taastamist;

38.  taunib asjaolu, et riik kannatab endiselt maamiinide olemasolu tõttu, mis katavad umbes 2,2 % selle kogupindalast ja kahjustavad otseselt rohkem kui 540 000 elaniku ohutust; kiidab heaks ELi jätkuva toe miinivastases tegevuses ning avaldab tunnustust Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude demineerimispataljonile suurepärase töö eest; märgib murega demineerimise jaoks vajaliku tipptehnoloogia vähesust, mille tõttu võib aastaks 2020 langeda aastas miinidest puhastatav pindala praeguselt 3 km2‑lt vähem kui 1 km2‑le; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid varustaksid demineerimispataljoni nõuetekohaselt vajalike vahendite ja seadmetega;

39.  kiidab heaks organiseeritud kuritegevuse tõkestamise 2017.–2020. aasta strateegia vastuvõtmise ning rahapesu tõkestamise meetme ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alaste tegevuskavade rakendamisel tehtud edusammud; nõuab suuremaid jõupingutusi organiseeritud kuritegevusega seotud uurimiste, süüdistuste esitamise, lõplike süüdimõistvate otsuste tegemise ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulude konfiskeerimise alal; tervitab kriminaalmenetluse seadustiku kauaoodatud muudatusettepanekute vastuvõtmist 17. septembril 2018 Bosnia ja Hertsegoviina Esindajatekoja poolt, sest need muudatused on vajalikud õigusriigi asutuste jaoks, et nad saaksid tegeleda tundliku sisuga uurimistega ja teha koostööd rahvusvaheliste õiguskaitseasutustega, ning kutsub komisjoni üles nende muudatuste rakendamist hoolikalt jälgima; rõhutab, et luure- ja julgeolekuagentuuri seaduse Euroopa ja rahvusvaheliste normidega kooskõlla viimine peaks jääma ametiasutuste prioriteediks; tunnustab asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina on eemaldatud rahapesuvastase töökonna nimekirjast kõrge riskitasemega riikide kohta, kus esineb struktuurseid puudujääke rahapesu tõkestamises / terrorismi vastases võitluses, ning kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et Bosnia ja Hertsegoviina eemaldataks ELi kõrge riskitasemega riikide nimekirjast;

40.  nõuab jätkuvaid radikaliseerumisega võitlemise jõupingutusi ja täiendavaid meetmeid võõrvõitlejate tuvastamiseks, takistamiseks ja nende probleemiga põhjalikult tegelemiseks, samuti ebaseadusliku relvakaubanduse probleemiga tegelemiseks ning edasisele radikaliseerumisele suunatud raha jälitamiseks; julgustab ametiasutusi jätkama Bosnia ja Hertsegoviina terrorismivastase võimekuse suurendamist parema koordineerimise ja koostöö, kriminaalluureandmete jagamise, noorte radikaliseerumise ennetamise ja radikaliseerumisvastaste programmide kaudu; kutsub ametiasutusi üles töötama välja küberkuritegevuse ja sarnaste julgeolekuohtude vastu võitlemise strateegia; tuletab meelde vajadust tihedama koostöö järele naaberriikidega piirihalduse küsimustes;

41.  kiidab Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste jõupingutusi peatada oma kodanikke, kes soovivad minna välismaa lahinguväljadele ning nõuab, et ametiasutused määraksid terroristist välisvõitlejatele asjakohased karistused ning haldaksid nende hilisemat sotsiaalset taasintegratsiooni; märgib murega, et riigi teatud aladel on teatatud radikaliseerunud rühmitustest;

42.  märgib murega, et Bosniasse ja Hertsegoviinasse on saabumas aina rohkem rändajaid ning valitsuse eri tasandite vahel puudub olukorraga tegelemiseks koostöö; leiab, et migratsiooniküsimus ei tohiks olla politiseeritud; kiidab heaks ELi humanitaarabi, mille eesmärk on vastata pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate aina suurematele vajadustele, ning 10. augustil 2018 vastu võetud erimeetme (6 miljoni euro väärtuses), et toetada Bosniat ja Hertsegoviinat rändevoogude haldamises; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse humanitaarabi soolist aspekti, ja rõhutab pagulaslaagrite mõju vastuvõtvatele kogukondadele; usub, et selle ühise väljakutsega tegelemisel on vältimatu koostöö naaberriikide ja Euroopa Liiduga;

43.  nõuab uute ELi suunaliste reformide vastuvõtmist kohe pärast uute valitsusasutuste moodustamist Bosnias ja Hertsegoviinas, et jätkata reformiprotsessi ja edendada riigi integreerimist Euroopaga; nõuab, et ELi finantstoetusega peaks kaasnema tõhus tingimuslikkus ning EL töötaks välja tegevuskavad ja järelevalveraamistikud vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttele, et realiseerida 2018. aastal vastu võetud Lääne‑Balkani riikide strateegias sätestatud uus tugevdatud sotsiaalne mõõde; tunnistab, et Bosnia ja Hertsegoviina on teinud majandusliku arengu ja konkurentsivõime osas teatavaid edusamme, kuid märgib samas, et riik on endiselt toimiva turumajanduse loomise algstaadiumis; on kindlalt veendunud, et sotsiaal‑majanduslike reformide edendamine ja sotsiaalpartnerite nõuetekohane kaasamine peaks olema valimistejärgne prioriteet, et parandada elutingimusi riigis; võtab teadmiseks väga piiratud edusammud sotsiaalvaldkonnas; rõhutab vajadust tugevdada majanduse põhinäitajaid, näiteks majanduskasvu, tööhõivet ning võitlust mitteametliku majanduse vastu; juhib tähelepanu, et on oluline tegeleda avaliku sektori, sealhulgas avaliku sektori ettevõtete ümberstruktureerimisega, mitteametliku majanduse ja sellega seotud tööjõu maksukoormuse jätkuva vähendamisega, ettevõtluskeskkonna parendamisega (ka Bosnia ja Hertsegoviina ühtse majandusruumi arendamise kaudu), riigi rahanduse majanduskasvu soodustava kasutamise tugevdamisega, keskendudes eriti keskpika perspektiivi vajadustele, nagu taristu ja haridus, ning õigeaegse ja ammendava Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas oleva statistika esitamisega;

44.  märgib, et keskkonna- ja kliimakaitse valdkonnas on edasiminek olnud aeglane; tuletab meelde vajadust ühtlustada keskkonnaalased õigusaktid ELi acquis’ga ning tagada nende tõhus ja struktureeritud rakendamine kogu riigis kooskõlas ELi normidega ja vastavalt kogu riigi suhtes kohaldatavale keskkonnaalasele ühtlustamisstrateegiale; rõhutab veel kord vajadust kiiresti ja kooskõlas ELi keskkonnapoliitikaga reageerida piiriülesele õhusaastele, mille põhjustajaks on naftatöötlemistehas Brodis; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina peab täiel määral täitma piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollist tulenevaid kohustusi, eelkõige Neretva jõe jõgikonnas ja Trebišnjicas; rõhutab, et hüdroelektrijaamade ja -projektide kavandamine ja ehitamine eeldab rahvusvaheliste ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide, sealhulgas linnudirektiivi, elupaikade direktiivi ja keskkonnamõju hindamise direktiivi järgimist; rõhutab kiireloomulist vajadust vältida mis tahes negatiivset mõju looduslikult tähtsatele piirkondadele, tõstes keskkonnamõju hindamiste kvaliteeti ning tagades, et asjakohastesse projektidesse kaasatakse avalikkus ja konsulteeritakse kodanikuühiskonnaga;

45.  märgib, et elektri- ja gaasiturg on jätkuvalt killustatud ja seal domineerivad peamised turgu valitsevad ettevõtjad; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles arendama edasi riigi transpordi- ja energiataristut ning kiiresti looma toimivad energia- ja transpordiahelad; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles kasutama ära ELi uut paketti piirkondliku ühendatuse arenguks ning tegelema piirkondliku energiaturu väljaarendamisega kooskõlas oma kliimakohustustega; toetab jätkuvat investeerimist taristuprojektidesse, et parandada transpordiühendusi Bosnias ja Hertsegoviinas ja naaberriikidega; nõuab töövõtjate valimisel hankereeglite ja läbipaistvuse põhimõtte järgimist, et hoida ära võimu kuritarvitamine ja korruptsioon ning tagada parimate pakkumiste väljavalimine; väljendab toetust ettepanekule vähendada Lääne-Balkani riikides rändlustasusid;

46.  tunneb heameelt Bosnia ja Hertsegoviina konstruktiivsete ja stabiilsete kahepoolsete suhete üle naaberriikidega ning nendega mitme kahepoolse lepingu sõlmimise üle; nõuab heanaaberlike suhete tugevdamist piirkonna riikidega ja edasisi jõupingutusi kõigi kahepoolsete vaidluste lahendamiseks, sealhulgas Serbia ja Horvaatiaga piiride mahamärkimise küsimus, ning samuti eesmärgiga teha edusamme Euroopa organisatsioonide liikmeks saamisel;

47.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina välispoliitika strateegia üle aastateks 2018–2023, mille võttis vastu Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur ja milles on selgelt välja toodud, et ELi liikmesus on üks riigi peamisi strateegilisi eesmärke; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi deklaratsioonidega ja nõukogu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) käsitlevate otsustega kooskõlas olemise määr langes 2017. aastal 61 %‑ni; rõhutab, et on vaja saavutada tulemusi ÜVJPga järkjärgulise vastavusse viimise alal, ning nõuab olulist edasiminekut selles valdkonnas, mis on ELi liikmesuse oluline osa; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina järgiks nõukogu otsuseid rakendada ELi piiravaid meetmeid seoses Ida‑Ukraina sündmuste ja Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega Venemaa poolt, ning mõistab hukka mõnede poliitiliste jõudude poolse koostöö tahtliku vältimise selles küsimuses;

48.  märgib võõrvõimude mõju kasvu Bosnias ja Hertsegoviinas ning usub kindlalt, et Bosnia ja Hertsegoviina tihedam koostöö ELiga on parim viis, kuidas tagada edusammud Euroopa väärtuste ja riigi stabiilsuse ja jõukuse suunas; kiidab heaks EUFORi operatsiooni Althea jätkuva kohalolu riigis, mis aitab suurendada Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude võimekust, neid treenida ja säilitada heidutussuutlikkust, et toetada ohutut ja turvalist keskkonda; kiidab heaks EUFORi mandaadi pikendamise ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kuni novembrini 2019;

49.  nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid energia ja kliimamuutuste valdkonnas range kooskõla ELi ja rahvusvaheliste standardite ja poliitiliste eesmärkidega; taunib asjaolu, et riigi jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel piirduvad sõnadega, samas kui tehakse otsuseid uute söe jõul töötavate soojuselektrijaamade kavandamise kohta; seepärast nõuab, et katkestataks selliste hüdroenergiaprojektide ja -kavade elluviimine, mis kahjustavad loodust, millele on vastu kohalik elanikkond, mis ei ole kooskõlas kohaliku või liitriigi osa territoriaalse arengu kavadega ja mis toovad kasu üksnes investoritele;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule, Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni, Serblaste Vabariigi ja Brčko ringkonna valitsustele ja parlamentidele ning kümne kantoni valitsustele.

(1) S/2018/416, 3.5.2018.
(2) S/2018/974, 31.10.2018.

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2019Õigusalane teave