Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0196(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0043/2019

Esitatud tekstid :

A8-0043/2019

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 6
CRE 13/02/2019 - 6

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.14
CRE 13/02/2019 - 8.14
Selgitused hääletuse kohta
PV 27/03/2019 - 18.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0096
P8_TA(2019)0310

Vastuvõetud tekstid
PDF 427kWORD 151k
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
P8_TA-PROV(2019)0096A8-0043/2019

Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375 – C8-0230/2018 – 2018/0196(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord.
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. Need piirkonnad saavad ühtekuuluvuspoliitikast eriti suurt kasu. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liidu ja tema kodanike tuleviku jaoks on oluline, et ühtekuuluvuspoliitika jääks liidu peamiseks investeerimispoliitikaks ja selle rahastamine jääks perioodil 2021–2027 vähemalt programmitöö perioodi 2014–2020 tasemele. Liidu muude tegevusvaldkondade või programmide uus rahastamine ei tohiks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ või Ühtekuuluvusfondi kahjustada.
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund - AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund - ISF, edaspidi „ISF“)ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund - BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi poliitikakohased eeskirjad.
(2)  Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund - AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund - ISF, edaspidi „ISF“) ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund - BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi, EMKFi ja konkreetses ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) poliitikakohased eeskirjad.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus.
(4)  Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus, et tegeleda nende geograafilisest asukohast põhjustatud konkreetsete ebasoodsate asjaoludega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.
(5)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Sellega seoses tuleks fonde rakendada viisil, millega edendatakse deinstitutsionaliseerimist ja kogukonnapõhist hooldust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või tõrjumisele mis tahes kujul, ega taristut, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetav. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“ ja Pariisi kokkuleppes kokku lepitud kohustusi. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt. Vaesus on üks ELi suurimaid probleeme. Seepärast peaksid fondid aitama vaesust kaotada. Samuti peaksid nad aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist.
(9)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist. Ilmastikukindluse tagamise mehhanismid peaksid olema kavandamise ja rakendamise lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit rändevoogude mõju, peaks ühtekuuluvuspoliitika integratsiooniprotsessidele kaasa aitama, eelkõige taristutoetuse pakkumisega linnadele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on kõige suurema surve all ja kes tegelevad kõige rohkem integratsioonipoliitika rakendamisega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number]12 (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld.
(10)  Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number]12 (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld. Kõnealuste programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid. Seda tuleks teha sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja tema selleks otstarbeks nimetatud asutuste poolt. Liikmesriigid peaksid hoiduma selliste eeskirjade lisamisest, mis muudavad fondide vahendite kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks.
__________________
__________________
12 ELT L […], […], lk […].
12 ELT L […], […], lk […].
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/201413.
(11)  Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab piirkondlike, kohalike ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, tuleks anda komisjonile volitused muuta ja kohandada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 240/201413.
__________________
__________________
13 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
13 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.
(13)  Liikmesriigid peaksid võtma programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4, kui need on kooskõlas programmi eesmärgiga. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides ja rahalistes vajadustes vähese CO2-heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele,14 ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta.
(14)  Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides, sealhulgas vahekokkuvõttes, ja rahalistes vajadustes vähese CO2-heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele,14 ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta.
__________________
__________________
14 [Määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM/2016/0759 final/2 - 2016/0375 (COD)].
14 [Määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM(2016)0759 final/2 - 2016/0375(COD)].
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks võib partnerluslepinguid kaasata programmi osana.
(15)  Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks peaks olema võimalik partnerluslepinguid kaasata programmi osana.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Iga liikmesriik peaks olema paindlik, et anda oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis.
(16)  Iga liikmesriik võiks olla paindlik, et anda käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud teatavatel tingimustel oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga.
(17)  Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse kaasavaks, mittediskrimineerivaks, tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks.
(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks. See peaks võimaldama, et projekte valitakse ja hinnatakse tulemustest lähtuvalt.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi. Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi.
(19)  Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning edusamme riiklike energia- ja kliimakavade ja Euroopa sotsiaalõiguste samba vallas. Samuti tuleks arvesse võtta demograafilisi probleeme. Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi.
Muudatusettepanekud 425rev, 444rev, 448 ja 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Liidu rahastamispoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahelist seost tagavaid mehhanisme tuleks jätkuvalt täiustada, võimaldades komisjonil teha nõukogule, kui liikmesriik ei võta majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, ettepanek peatada osa või kõik selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustustest. Tagamaks ühetaoline rakendamine, ning arvestades võetavate meetmete olulist finantsmõju, tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks toimima komisjoni ettepaneku alusel. Et lihtsustada otsuste tegemist, mida on vaja tulemusliku tegutsemise tagamiseks majanduse juhtimise protsessis, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse paindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames käivitatud investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate või korrigeerivate sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel peaks komisjon asjaomast taotlust hoolikalt hindama.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et teatud lävendit ületavate toimingute suhtes kehtiksid käesoleva määruse alusel ka edaspidi heakskiitmise erimenetlused. See lävend tuleks kehtestada seoses rahastamiskõlblike kogukuludega pärast eeldatavate netotulude arvesse võtmist. Selguse huvides oleks vaja sel juhul kindlaks määrata suurprojekti taotluse sisu. Taotlus peaks sisaldama teavet, mis on vajalik kindluse saamiseks selle kohta, et fondidest eraldatav rahaline toetus ei põhjusta märkimisväärset töökohtade kaotust nende praeguses asukohas liidus. Liikmesriik peaks esitama kogu nõutud teabe ning komisjon peaks suurprojekti hindama, et teha kindlaks, kas taotletav rahaline osalus on õigustatud.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel. Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema.
(23)  Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng (EAFRDs tuntud kui „LEADER“) või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel. Sama peaks kehtima ka seonduvate algatuste kohta, nagu arukad külad. Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna suutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi.
(24)  Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna ja haldussuutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni.
(25)  Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, näiteks inimressursside oskuste kogumi hindamisega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid. ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta.
(27)  Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid, mis koosnevad ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajatest. ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe16 punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena.
(28)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe16 punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena. Näitajad peaksid võimaluse korral olema välja töötatud sootundlikult.
_________________
_________________
16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda sagedasemat elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta.
(29)  Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda tulemuslikku ja õigeaegset elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule.
(30)  Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule. Hindamiste tulemused tuleks avalikustada.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt.
(34)  Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt. Kui liikmesriik kavatseb teha ettepaneku lihtsustatud kuluvõimaluse kasutamise kohta, võib ta konsulteerida seirekomisjoniga.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu.
(36)  Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, eelkõige LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu, ning programmi „Euroopa horisont“ ja muude liidu programmide raames rahastatavate projektidega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Fondide tegevuse tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele.
(38)  Fondide tegevuse kaasavuse, tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute mittediskrimineeriva olemuse ja pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.
(40)  Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Selline poliitika koordineerimine peaks edendama kasutajasõbralikke mehhanisme ja mitmetasandilist juhtimist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
(42a)   Korraldusasutustel peaks olema võimalik sõlmida rahastamisvahendite rakendamiseks leping otse EIP grupi, riiklike tugipankade ja rahvusvaheliste finantsasutustega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks.
(44)  Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks. Selles raamistikus peaks komisjon koostöös Euroopa Kontrollikojaga andma audiitoritele, korraldusasutustele ja toetusesaajatele suuniseid riigiabi nõuete täitmise hindamiseks ja riigiabi kavade väljatöötamiseks.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45 a (uus)
(45a)   Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks komisjon nägema ette kaebuste lahendamise süsteemi, mis on kättesaadav kõikidele kodanikele ja sidusrühmadele programmide ettevalmistamise ja rakendamise kõikides etappides, sealhulgas seire- ja hindamisetapis.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.
(46)  Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaluse korral võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite, sh haldus- ja IT-süsteemid, kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48 a (uus)
(48a)  Fondide tulemusliku kasutamise toetamiseks peaks EIP toetus olema taotluse korral kättesaadav kõigile liikmesriikidele. See võiks hõlmata suutlikkuse suurendamist, toetust projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel, samuti rahastamisvahendite ja investeerimisplatvormide alast nõustamist.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase.
(50)  Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, tegevuste keerukus ja arv, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase. Fondide juhtimis- ja kontrollimeetmed peaksid olema proportsionaalsed liidu eelarvele avalduva riski tasemega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)  Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/201318 ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/9519 ja nr 2185/9620 viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/193921 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil22. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest.
(58)  Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/201318 ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/9519 ja nr 2185/9620 viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/193921 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil22. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile üksikasjalikult teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest. Liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuriga, peaksid komisjonile liikmesriikide prokuratuuride poolt liidu eelarvet mõjutavate rikkumiste kohta tehtud otsustest aru andma.
__________________
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
19 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
19 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
20 Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
20 Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
21 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
21 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61
(61)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003,23 mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/201424.
(61)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/200323, mida kõige hilisemalt on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2016/206624.
__________________
__________________
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
24 Komisjoni 8. augusti 2014. aasta määrus (EL) nr 868/2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 241, 10.2.2014, lk 1).
24 Komisjoni 21. novembri 2016. aasta määrus (EL) nr 2066/2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 322, 29.11.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi.
(62)  Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+, EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
(63)  Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus]25 kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 10 000 000 000 eurot.
(63)  Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus]25 kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 4 000 000 000 eurot.
__________________
__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […], mis käsitleb [Euroopa ühendamise rahastut] (ELT L […], […], lk […]).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […], mis käsitleb [Euroopa ühendamise rahastut] (ELT L […], […], lk […]).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 64
(64)  Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele.
(64)  Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele. Tulevikus tuleks arutleda ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja kogukondade eritoetuse üle.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 65 a (uus)
(65a)   Et lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi keskmise sissetulekuga piirkonnad, nagu on kirjeldatud 7. ühtekuuluvusaruandes1 a (väike majanduskasv võrreldes rohkem arenenud piirkondadega, kuid võrreldes ka vähem arenenud piirkondadega; see puudutab eelkõige piirkondi, mille SKP elaniku kohta on 90 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst), peaksid „üleminekupiirkonnad” saama asjakohast toetust ja neid tuleks määratleda piirkondadena, mille SKP elaniku kohta on 75 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst.
___________________
1a Komisjoni 7. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne“ (COM(2017)0583), 9. oktoober 2017).
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 66 a (uus)
(66a)  Seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust puutuvad mitmed piirkonnad ja liikmesriigid tulenevalt oma geograafilisest asendist, olemusest ja/või kaubandussidemete ulatusest väljaastumise tagajärgedega rohkem kokku kui teised. Seetõttu on oluline leida praktilised lahendused toetuse saamiseks ka ühtekuuluvuspoliitika raames, et lahendada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist asjaomaste piirkondade ja liikmesriikide ees seisvad probleemid. Lisaks tuleb luua pidev koostöö, mis hõlmab teabe ja heade tavade vahetamist kõige enam mõjutatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja liikmesriikide tasandil.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
(67)  Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega.
(67)  Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega, tagades samas, olenemata nende kategooria muutusest, mitte vähemsoodsa kohtlemise.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 69
(69)  Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika.
(69)  Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse Euroopa partnerluse käitumisjuhendit, et kohandada seda juhendit vastavalt käesolevale määrusele, kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
(70)  On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(70)  On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid kõikide huvitatud pooltega, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)  Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(73)  Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade konkreetsete probleemide ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
(a)  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;
a)  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b
(b)  ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes kohaldatavad ühissätted.
(b)  ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes ning EAFRD suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikes 1a sätestatule kohaldatavad ühissätted.
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
1a.   I jaotise I peatüki artikli 2 punkti 4 a, II peatüki artiklit 5, III jaotise II peatüki artikleid 22–28 ning IV jaotise III peatüki I jao artikleid 41–43 kohaldatakse EAFRD raames rahastatavate abimeetmete suhtes ning I jaotise I peatüki artikli 2 punkte 15–25 ning V jaotise II peatüki II jao artikleid 52–56 kohaldatakse määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakavade määrus] artikliga 74 ette nähtud ja EAFRD raames toetatavate rahastamisvahendite suhtes.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt;
1)  „asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigete 2 ja 4 ning artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)   „rakendamistingimus“ – konkreetne ja täpselt määratletud tingimus, millel on tegelik seos otsese mõjuga programmi erieesmärgi tõhusale ja tulemuslikule saavutamisele;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a)  „programm“ – EAFRD puhul tähendab see määruses (EL) [...] („ÜPP strateegiakavade määrus“) osutatud ÜPP strateegiakavasid;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt c
(c)  riigiabi kavade puhul üksus, mis saab toetust;
c)  riigiabi kavade puhul vastavalt asutus või ettevõtja, mis saab toetust, välja arvatud juhul, kui toetus ettevõtja kohta on väiksem kui 200 000 eurot, mille puhul liikmesriik võib otsustada, et toetusesaaja on abi andev asutus, ilma et see piiraks komisjoni määruste (EL) nr 1407/20131a, (EL) nr 1408/20131b ja (EL) nr 717/20141c kohaldamist;
__________________
1a ELT L 352, 24.12.2013, lk 1.
1b ELT L 352, 24.12.2013, lk 9.
1c ELT L 190, 28.6.2014, lk 45.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide valimine ja rakendamine;
9)  „väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide, sh inimestevaheliste projektide valimine ja rakendamine;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21
(21)  „erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu pakutakse finantstooteid lõppsaajatele;
21)  „erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu ta pakub finantstooteid lõppsaajatele;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 2 – lõik 1 – punkt 36 a (uus)
36a)  „ energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte” – selliste meetmete esikohale seadmine energeetika planeerimisel, poliitika kujundamisel ja investeerimisotsuste tegemisel, mis muudavad energia nõudluse ja pakkumise tõhusamaks;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 37
(37)  „ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) või rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt taristu vastupidavus negatiivsele kliimamõjule.
37)  „ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite või riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) kohaselt, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning valitakse konkreetsed heite vähendamise ja dekarboniseerimise variandid;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 2 – lõik 1 – punkt 37 a (uus)
37a)  „EIP“ – Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõte.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a)  arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu;
a)  konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamise kaudu;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;
b)  keskkonnahoidlikum, vähese CO2‑heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutuste leevendamise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c)  paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;
c)  paremini ühendatud Euroopa liikuvuse, sh aruka ja säästva liikuvuse, ning piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d)  sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
d)  sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
(e)  kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.
e)  kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades kõigi piirkondade ja alade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.
3.  Liikmesriigid tagavad asjakohase tegevuse kogu kavandamis- ja rakendamisprotsessis ilmastikukindluse ning annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.
4.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavalt oma asjakohastele ülesannetele ning kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtetega koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavuse asjakohastele riigiabi eeskirjadele.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriik ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega.
1.  Liikmesriik, kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga, ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Samas rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU37 ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c].
2.  Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c].
_________________
_________________
37 [Määrus (EL) nr […], mis käsitleb […] (ELT L […], […], lk […])].
37 [Määrus (EL) nr […], mis käsitleb […] (ELT L […], […], lk […])].
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Komisjon võib rakendada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames.
3.  Komisjon võib rakendada liikmesriigi ja asjaomase piirkonna nõusolekul Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Iga liikmesriik korraldab partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega. Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:
1.  Iga liikmesriik korraldab partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga täieliku ja tulemusliku partnerlussuhte. Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  linnade ja muud avaliku sektori asutused;
a)  piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
(c)  pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.
c)  pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna partnerid, vabaühendused ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)   teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanekud 78 ja 459
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34.
2.  Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele ja järgides alt-üles lähenemisviisi kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise, hindamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34. Liikmesriigid eraldavad sellega seoses asjakohase protsendi fondide vahenditest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide haldussuutlikkuse suurendamiseks. Piiriüleste programmide puhul kaasavad asjaomased liikmesriigid partnerid kõikidest osalevatest liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/201438.
3.  Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/201438. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 107 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määruse (EL) 240/2014 muutmisega, et kohandada seda delegeeritud määrust käesoleva määrusega.
_________________
_________________
38 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
38 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal.
4.  Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal ning annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6 a
Horisontaalsed põhimõtted
1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise.
2.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal võetakse arvesse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist, sealhulgas seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega.
3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu.
4.   Fondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas kestliku arengu põhimõttega, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, ning seejuures peab liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõigetes 1 ja 2.
Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sotsiaalselt õiglast energiasüsteemi ümberkujundamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust, vastupanuvõimet katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist. Nad väldivad investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, turustamise, ladustamise või põletamisega.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
1.  Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Partnerlusleping koostatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendile.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal.
2.  Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2021.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikavaga.
3.  Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikava ning riikliku energia- ja kliimakavaga.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
(a)  valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, ning esitatud asjaomane põhjendus ja, kui see on asjakohane, põhjendus InvestEU rakendusviisi kasutamise kohta, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi;
a)  valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ja loetledes need, ning piirkondlikke probleeme;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i
i)  kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul, sealhulgas, kui see on asjakohane, InvestEU kasutamise puhul;
i)  kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii
ii)  teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta;
ii)  teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta, eelkõige seoses määruses (EL) [...] osutatud ÜPP strateegiakavadega („ÜPP strateegiakavade määrus“);
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii
iii)  teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse kohta;
iii)  teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
iiia)   riiklike energia- ja kliimakavade kohaste eesmärkide, poliitikameetmete ja muude meetmete täitmine;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c
(c)  iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju;
c)  iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi ja, kui see on asjakohane, piirkonna tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d
(d)  vajaduse korral rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad;
d)  rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e
(e)  InvestEU-le eraldatavad summad fondide ja piirkonnakategooriate kaupa;
välja jäetud
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g
(g)  kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel.
g)  kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel ning oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g a (uus)
ga)   vajaduse korral demograafiliste probleemide ja/või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g b (uus)
gb)   kommunikatsiooni- ja nähtavusstrateegia.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)
EIP võib liikmesriikide taotluse korral osaleda partnerluslepingu ettevalmistamisel ning tegevustes, mis on seotud toimingute, rahastamisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamisega.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 2
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu.
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu ja asjaomase liikmesriigi piiriülesed investeeringuvajadused.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.
1.  Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse artiklite 4 ja 6 sätteid, asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega seotud meetmeid ja seda, kuidas nendega tegeletakse.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu.
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.
3.  Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid, ühe kuu jooksul alates nende esitamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esitanud. Partnerlusleping ei tohi muuta.
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esmakordselt esitanud. Partnerluslepingut ei tohi muuta.
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses määrata summa, mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses.
1.  Liikmesriigid võivad alates 1. jaanuarist 2023 asjaomaste korraldusasutuste nõusolekul programmi muutmise taotluses määrata, et kuni 2 % ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldatakse InvestEU-le ja antakse välja eelarveliste tagatistena. Vahehindamise raames võib InvestEU-le eraldada veel kuni 3 % iga fondi kogueraldisest. Sellised eraldised tehakse kättesaadavaks investeeringutele, mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega ja kuuluvad samasse piirkondade kategooriasse, millele fondid algselt mõeldud olid. Alati kui ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse teatav summa InvestEU-le, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 ning III ja IV lisas kirjeldatud rakendamistingimusi. Eraldada võib üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.   Partnerluslepingu puhul võib eraldada jooksva kalendriaasta ja tulevaste kalendriaastate vahendeid. Programmi muutmise taotluse puhul võib eraldada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks.
3.  Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse asjaomase liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1
Kui 31. detsembriks 2021 ei ole partnerluslepinguga eraldatud summa suhtes, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada.
Kui 31. detsembriks 2023 ei ole lõikes 1 osutatud summa suhtes sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 2
Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega.
Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse (või muudetakse, kui see on asjakohane) üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad programmile või programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse.
5.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad algsele programmile või algsetele programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse. Sellel konkreetsel juhul võib viimaste kalendriaastate vahendeid muuta, kui kulukohustusi ei ole veel rakendatud.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 7
7.  InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile kättesaadavaks ja neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks.
7.  InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile ja eraldisega seotud kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele kättesaadavaks ning neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“).
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“). Rakendamistingimusi kohaldatakse määral, mil nad aitavad saavutada programmi erieesmärke.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta.
2.  Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta. Liikmesriigi taotluse korral võib EIP aidata hinnata meetmeid, mida on vaja asjakohaste rakendamistingimuste täitmiseks.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1
Komisjon koostab hinnangu kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus.
Komisjon koostab hinnangu kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 2
Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada ühe kuu jooksul oma tähelepanekud.
Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada hiljemalt kahe kuu jooksul oma tähelepanekud.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid ei saa maksetaotlusse kanda enne kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud.
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulud võib maksetaotlusse kanda enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud, ilma et see piiraks hüvitamise enda peatamist kuni tingimuse täitmiseni.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.
Liikmesriik kehtestab vajaduse korral koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunktis [vii] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust.
2.  Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punktis xi] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriik vaatab läbi kõik ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist:
1.  Liikmesriik ja asjaomased korraldusasutused vaatavad läbi kõik ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a
(a)  2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;
a)  2024. aastal vastu võetud asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud uusi probleeme ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel kindlaks tehtud sihtväärtuseid, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b
(b)  asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda;
b)  asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise seisu ning territoriaalseid vajadusi, et vähendada erinevusi, samuti majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  olulisi negatiivseid finantsalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid arengusuundumusi, mis eeldavad programmide kohandamist, sealhulgas liikmesriike ja nende piirkondi tabanud sümmeetriliste või asümmeetriliste šokkide tagajärjel.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1
Liikmesriik esitab komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.
Vastavalt läbivaatamise tulemustele esitab liikmesriik komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1 või teatab, et muutmist ei taotleta. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel või esitab vajaduse korral põhjendused, miks programmi muutmist ei taotleta.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a
(a)  rahaliste vahendite eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid,
a)  rahaliste vahendite läbivaadatud algseid eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)   InvestEU-le eraldatavaid summasid fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon võtab 31. märtsiks 2026 vastu aruande, milles tehakse kokkuvõte lõigetes 1 ja 2 osutatud läbivaatamise tulemustest. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanekud 425rev, 444rev, 448 ja 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liikmesriigid valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
1.  Liikmesriigid valmistavad koostöös artiklis 6 osutatud partneritega ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1
Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.
Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele või mitmele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
i)  majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul;
i)  majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset erinevust ning ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;
ii)  turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
iii)  asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja muudes asjaomastes liikmesriigile adresseeritud liidu soovitustes kindlaks määratud probleeme;
iii)  asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv
iv)  haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme;
iv)  haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme ning lihtsustamismeetmeid;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
iva)   integreeritud lähenemisviisi demograafiliste probleemidega tegelemiseks, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vi a (uus)
via)   riiklikes energia- ja kliimakavades ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ja seonduvaid eesmärke;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vii
vii)  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme;
vii)  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme ja tuvastatud puudusi;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt i
i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;
i)  sellega seotud meetmete liigid, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste soovituslik loetelu ja ajakava ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt iii a (uus)
iiia)   võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt v
v)  piirkondade- ja riikidevahelised meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis;
v)  piirkondade- ja riikidevahelised ning piiriülesed meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt v a (uus)
va)   investeeringute jätkusuutlikkus;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt vii a (uus)
viia)   kirjeldus selle kohta, kuidas tuleb saavutada vastastikune täiendavus ja koostoime muude fondide ja vahenditega;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt i
(i)  programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;
(i)  programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, vajaduse korral teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, samuti kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt j
(j)  korraldusasutus, auditeerimisasutus ja asutus, millele komisjon makseid teeb.
(j)  korraldusasutus, auditeerimisasutus, artikli 70 kohaste raamatupidamisülesannete täitmise eest vastutav asutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2
Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunktis [vii].
Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punktis xi].
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Programmile lisatakse kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ keskkonnamõju hindamise aruanne, mis sisaldab asjakohast teavet keskkonnamõju kohta ning milles võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamise vajadusi.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6
6.  ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. ja 2025. aasta summad.
6.  ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse 2021.–2027. aasta summad.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.
1.  Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ning nende käsitlemise viisi.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Liikmesriik vaatab programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.
3.  Liikmesriik vaatab komisjoni tähelepanekuid arvesse võttes programmi läbi kahe kuu jooksul alates nende esitamisest.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda kui liikmesriik on programmi esitanud.
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt viis kuud pärast seda, kui liikmesriik on programmi esimest korda esitanud.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid kolme kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast.
2.  Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas riigi tasandi nõuetele ning võib esitada tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid.
3.  Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates nende esitamisest.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.
4.  Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % esialgsest eraldisest ja kuni 3 % programmi eelarvest. ERFist ja ESF+-ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni % prioriteedi esialgsest eraldisest ja kuni % programmi eelarvest. Seejuures järgib liikmesriik komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendit. ERFist ja ESF+ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 6
6.  Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.
6.  Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt kirjavigade, tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2
2.  ERFist ja ESF+-ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.
2.  ERFist ja ESF+ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 15 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, või mis tahes vahendisse, mida rakendatakse kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames.
1.  Paindlikkuse tagamiseks võivad liikmesriigid kokkuleppel seirekomisjoniga taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+i, Ühtekuuluvusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi.
Muudatusettepanek ud 171 ja 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse, ning otsese või kaudse eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse kantavate vahendite puhul sama liikmesriigi toetuseks.
2.  Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse.
Muudatusettepanekud 172, 433 ja 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
3.  Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused ja sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse.
3.  Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused, pidades silmas saavutatavat vastastikust täiendavust ja mõju, ning sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
III jaotis – I a peatükk (uus)
Ia PEATÜKK – Suurprojektid
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Artikkel 21a
Sisu
Programmi või programmide raames võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada tegevust, mis seisneb ehitustöödes, tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 100 000 000 eurot („suurprojekt“). Rahastamisvahendeid ei käsitleta suurprojektidena.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 b (uus)
Artikkel 21b
Suurprojekti heakskiitmiseks vajalik teave
Enne suurprojekti heakskiitmist esitab korraldusasutus komisjonile järgmise teabe:
a)  suurprojekti elluviimise eest vastutavat asutust puudutavad üksikasjad ja tema suutlikkus;
b)  investeeringu ja selle asukoha kirjeldus;
c)  kogumaksumus ja rahastamiskõlblikud kulud kokku;
d)  tehtud teostatavusuuringud, sealhulgas variantide analüüs ja tulemused;
e)  kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja finantsanalüüs ning riskianalüüs;
f)  keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet;
g)  selgitus selle kohta, kuidas suurprojekt on kooskõlas kõnealuse programmi või kõnealuste programmide asjakohaste prioriteetidega, ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetide erieesmärkide saavutamisse ja eeldatav panus sotsiaal-majanduslikku arengusse;
h)  rahastamiskava, milles on näidatud kavandatavate rahaliste vahendite kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega edusammude jälgimiseks, võttes arvesse avastatud riske;
i)  suurprojekti elluviimise ajakava ja juhul, kui elluviimisperiood on eeldatavalt pikem kui programmitöö periood, etapid, mille jaoks programmitöö perioodil fondidest toetust taotletakse.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 c (uus)
Artikkel 21c
Otsus suurprojekti kohta
1.  Komisjon annab artiklis 21b osutatud teabe alusel suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks, kas taotletud rahaline toetus korraldusasutuse poolt välja valitud suurprojektile on õigustatud. Komisjon võtab valitud suurprojekti rahalise toetamise heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 21b osutatud teabe esitamise kuupäeva.
2.  Komisjon teeb lõike 1 kohaselt heakskiitva otsuse tingimusel, et esimene ehitustööde hankeleping või avaliku ja erasektori partnerluse struktuuride raames rakendatavate tegevuste puhul avaliku ja erasektori partnerlusleping avaliku sektori asutuse ja erapartneri vahel sõlmitakse kolme aasta jooksul alates heakskiitmise kuupäevast.
3.  Kui komisjon ei kiida valitud suurprojektile rahalise toetuse andmist heaks, esitab ta oma otsuses keeldumise põhjused.
4.  Lõike 1 kohaselt heakskiitmiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud programmi suurprojektide loetelus.
5.  Suurprojektiga seotud kulud võib lisada maksetaotlusesse pärast seda, kui projektile on taotletud lõikes 1 osutatud heakskiitu. Kui komisjon ei kiida korraldusasutuse valitud suurprojekti heaks, muudetakse sellele vastavalt ka liikmesriigipoolsele taotluse tagasivõtmisele või komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevat kuludeklaratsiooni.
(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka V lisa.)
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 – punkt c
(c)  muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses ERFist kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist.
c)  muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriik tagab sidususe ja koordineerimise, kui kohaliku arengu strateegiaid rahastatakse rohkem kui ühest fondist.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
(a)  strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;
a)  strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond, kaasa arvatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased seosed;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.
d)  kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 alusel toimuvat partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.
2.  Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamise ja heakskiitmise eest vastutavad asjaomased piirkondlikud, kohalikud ja muud avaliku sektori asutused. Juba olemasolevaid strateegilisi dokumente, mis käsitlevad hõlmatud alasid, võib ajakohastada ja kasutada territoriaalsete strateegiate tarbeks.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1
Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.
Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud, kohalikud või muud territoriaalsed asutused või organid.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
3a.   Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamisel teevad lõikes 2 osutatud asutused koostööd asjaomaste korraldusasutustega, et määrata kindlaks asjakohasest programmist toetatavate tegevuste ulatus.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4
4.  Kui linna-, kohaliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.
4.  Kui piirkondlik, kohalik või muu avaliku sektori asutus või muu organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Valitud tegevusi võib toetada sama programmi rohkem kui ühe prioriteedi raames.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või mitmest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjaomased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena.
1.  Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või rohkem kui ühest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjakohased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena. Vajaduse korral võib igat integreeritud territoriaalset investeeringut täiendada EAFRDst antava toetusega.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud, kohalikud, muud avaliku sektori asutused või organid.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut.
1.  Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst. EAFRD puhul nimetatakse niisugust arengut programmi „LEADER“ kohalikuks arenguks.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b
(b)  seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm;
b)  seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, sealhulgas avalik sektor;
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt d
(d)  selle raames toetatakse võrgustike loomist, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega.
d)  selle raames toetatakse võrgustike loomist, alt ülespoole lähenemisviise, juurdepääsetavust, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4
4.  Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist pärinevat toetust, võivad asjakohased korraldusasutused välja valida ühe asjaomase fondi ja määrata selle juhtfondiks.
4.  Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist antavat toetust, võivad asjaomased korraldusasutused välja valida ühe asjakohase fondi ja määrata selle juhtfondiks. Täpsustada võib ka igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liigi.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt d
(d)  kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed;
d)  kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed vastuseks kohalikele vajadustele, mille on välja selgitanud kohalik kogukond;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt f
(f)  rahastamiskava, sealhulgas kõigist asjaomastest fondidest ja programmidest kavandatud eraldised.
f)  rahastamiskava, sealhulgas igast asjakohasest fondist, sealhulgas vajaduse korral EAFRDst, ja igast asjakohasest programmist kavandatud eraldised.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjaomase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad.
4.  Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjakohase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad. Sellele vastavad avaliku sektori toetused tagatakse ette kogu perioodiks.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.
2.  Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad on kaasavad ning et nad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri, et täita kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga seotud ülesandeid.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt a
(a)  kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;
a)  kohalike osalejate haldussuutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5
5.  Kohalik tegevusrühm olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga.
5.  Kohalik tegevusrühm võib olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga, edendades kohalikus tegevusrühmas ülesannete lahusust.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriik tagab, et fondidest saadav toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule hõlmab järgmist:
1.  Vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamist silmas pidades tagab liikmesriik, et fondidest kogukonna juhitud kohalikule arengule antav toetus hõlmab järgmist:
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a
(a)  suutlikkuse suurendamise meetmed ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad strateegiate kavandamist ja tulevast rakendamist;
a)  haldussuutlikkuse suurendamise meetmed ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad strateegiate kavandamist ja tulevast rakendamist;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punk b a (uus)
ba)   kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamine, et soodustada sidusrühmade teabevahetust, anda neile teavet ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid taotluste ettevalmistamisel;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
1a.   Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:
a)  abi projekti ettevalmistamisel ja hindamisel;
b)  toetust institutsionaalseks tugevdamiseks ja haldussuutlikkuse suurendamiseks fondide tulemusliku haldamise eesmärgil;
c)  uuringuid, mis on seotud komisjoni aruandlusega fondide kohta ja ühtekuuluvusaruandega;
d)  fondide analüüsi, halduse, seire, teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmeid ning kontrollisüsteemide ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmeid;
e)  hindamisi, ekspertide aruandeid, statistikat ja uuringuid, sh fondide praegust ja tulevast tegevust käsitlevaid üldist laadi uuringuid;
f)  meetmeid, mis hõlmavad teabe levitamist, vajaduse korral võrgustike loomise toetamist, teavitamistoiminguid, pöörates erilist tähelepanu fondidest antava toetuse tulemustele ja lisaväärtusele, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sh kolmandate riikidega;
g)  juhtimiseks, seireks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamist, kasutamist ning omavahel ühendamist;
h)  meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas;
i)  auditeerimisega seotud meetmeid;
j)  riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamist seoses investeeringute kavandamise, rahastamisvajaduste, ettevalmistustööde, rahastamisvahendite kavandamise ja rakendamise, ühiste tegevuskavade ning suurprojektidega;
k)  heade tavade levitamist, et aidata liikmesriikidel suurendada artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomaste partnerite ja nende katusorganisatsioonide suutlikkust.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 b (uus)
1b.   Komisjon eraldab komisjoni algatusel antava tehnilise abi vahenditest vähemalt 15 % selleks, et tagada üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel tehtavate teavitustoimingute vahel, laiendades tulemustealast teadmusbaasi, eeskätt tulemuslikuma andmete kogumise ja levitamise, hindamise ja aruandluse kaudu, ning rõhutades eriti fondide panust kodanike elu parandamisse ning suurendades fondidest antava toetuse nähtavust ja teadlikkust sellise toetuse tulemustest ja lisaväärtusest. Vajaduse korral jätkatakse pärast programmide lõpetamist niisuguste teavitus-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmete võtmist, mis puudutavad fondidest antava toetuse tulemusi ja lisaväärtust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele. Need meetmed aitavad ka tutvustada liidu poliitilisi prioriteete sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode.
2.  Sellised meetmed võivad hõlmata eelnevaid ja tulevasi programmitöö perioode.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)
2a.  Selleks et vältida olukordi, kus maksed peatatakse, tagab komisjon, et liikmesriigid ja piirkonnad, kellel on väikese haldussuutlikkuse tõttu probleeme nõuete täitmisega, saaksid oma haldussuutlikkuse parandamiseks piisavat tehnilist abi.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Liikmesriigi algatusel võivad fondid toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks.
1.  Liikmesriigi algatusel võib fondidest toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks, artiklis 6 osutatud partnerite suutlikkuse suurendamiseks ning niisuguste ülesannete tagamiseks nagu ettevalmistus, koolitus, juhtimine, seire, hindamine, nähtavus ja teabevahetus.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Iga programmi raames antakse tehnilist abi ühe fondiga seotud prioriteedi kaudu.
3.  Iga programmi raames antakse tehnilist abi kas ühe või mitme fondiga seotud prioriteedi kaudu.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Tehnilise abiga seotud kulude hüvitamisel kohaldatakse fondide puhul järgmisi protsendimäärasid:
2.  Komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel ning programmi rahastamiskava arvesse võttes võivad tehnilise abiga seotud kulude hüvitamise maksimaalsed protsendimäärad olla järgmised:
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt a
(a)  ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 2,5 %;
a)  ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 3 %;
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b
(b)  ESF+-ist antav toetus: 4 %; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohased programmid: 5 %;
b)  ESF+ist antav toetus: 5 %; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohased programmid: 6 %;
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt d
(d)  AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 %.
d)  AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 7 %.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Äärepoolseimate piirkondade puhul on punktides a, b ja c sätestatud protsendimäär kuni 1 % kõrgem.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 1
Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite suutlikkust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks.
Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada avaliku sektori asutuste ja teenistuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 2
Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89.
Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89. Vabatahtliku konkreetse programmi vormis tehnilist abi võib rakendada kas tehnilise abi kuludega sidumata maksete või otseste kulude hüvitamise kaudu.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriik moodustab programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.
Liikmesriik moodustab pärast korraldusasutusega konsulteerimist programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2
2.  Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra.
2.  Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra, võttes arvesse vajadust täieliku läbipaistvuse järele.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 5
5.  Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunkti [v] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes.
5.  Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punkti xi] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjakohaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse.
Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjaomaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse läbipaistva menetluse teel.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
2.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös seirava ja nõuandva pädevusega. Vajaduse korral võib EIP esindajaid kutsuda seirekomisjoni töös osalema nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)
2a.  AMIFi, ISFi ja BMVI puhul osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega asjaomased detsentraliseeritud asutused.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)   toetusesaajatele suunatud võimalike lihtsustamismeetmete ettepanekuid;
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt b
(b)  kõiki probleeme, mis mõjutavad programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid;
b)  kõiki probleeme, mis mõjutavad programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid ning sealhulgas ka mis tahes eeskirjade eiramisi, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt i
(i)  avaliku sektori asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.
i)  asjakohasel juhul avaliku sektori asutuste, partnerite ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 – punkt b
(b)  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;
b)  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)   artikli 17 lõike 3 punktis d osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu muudatused.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)
2a.   Seirekomisjon võib teha korraldusasutusele ettepanekuid muude sekkumisülesannete kohta.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks.
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks. Korraldusasutus peab olema sellesse protsessi nõuetekohaselt kaasatud.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 6
6.  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega.
6.  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 2
Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.
Andmed tuleb esmakordselt edastada 28. veebruariks 2022 ja viimast korda 28. veebruariks 2030.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 3
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril.
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembriks.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2 – punkt a
(a)  valitud tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, fondidest antud toetus ja toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liikide kaupa;
a)  iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks edastatavates andmetes: valitud tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, fondidest antud toetus ja toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liikide kaupa;
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2 – punkt b
(b)  valitud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning tegevustega saavutatud väärtused.
b)  ainult iga aasta 31. maiks ja 30. novembriks edastatavates andmetes: valitud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning tegevustega saavutatud väärtused.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1
1.  Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
1.  Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi kaasavust, mittediskrimineerivat laadi, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, nähtavust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)
2a.   Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab ka programmide sisese ja vahelise, artikli 4 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärkidega seotud sotsiaal-majandusliku mõju ja rahastamisvajaduse hindamist, milles keskendutakse konkurentsivõimelisemale ja arukamale Euroopale uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu ning paremini ühendatud Euroopale liikuvuse (sealhulgas aruka ja säästva liikuvuse) ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu. Komisjon avaldab hindamise tulemused oma veebisaidil ning edastab need tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  muud asjakohased partnerid ja asutused.
b)  muud asjaomased partnerid ja asutused, sealhulgas piirkondlikud, kohalikud ja muud avaliku sektori asutused ning majandus- ja sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.
1.  Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, projektikonkursside soovituslikku ajakava, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  juriidiliste isikute puhul toetusesaaja nimi;
a)  juriidiliste isikute puhul toetusesaaja ja töövõtja nimi;
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt a
(a)  toetusesaaja veebisaidil või sotsiaalmeediakanalites, kui toetusesaajal on veebisait või ta on sotsiaalmeedias esindatud, esitatakse toetuse tasemega proportsionaalne tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust;
a)  toetusesaaja veebisaidil ja sotsiaalmeediakanalites, kui toetusesaajal on veebisait ja ta on sotsiaalmeedias esindatud, esitatakse toetuse tasemega proportsionaalne tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust;
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
(c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu hõlmava tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid järgmistel juhtudel:
c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu hõlmava tegevuse füüsilise rakendamise alguses seatakse üles üldsusele selgelt nähtavad alalised tahvlid või stendid järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt d
(d)  tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või tabloo, millel on esitatud tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile fondidest saadavat toetust;
d)  tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse avalikult üldsusele selgelt nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või tabloo, millel on esitatud tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile fondidest saadavat toetust;
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt e a (uus)
ea)   kohe füüsilise rakendamise alguses paigutatakse liidu embleem avalikult ja alaliselt nii, et see oleks üldsusele selgesti nähtav ning kooskõlas VIII lisas sätestatud tehniliste näitajatega.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 2
Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii sätestatud erieesmärgi raames.
Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärgi raames.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõik 1
Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga.
Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, piiratud rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt c
(c)  kindel määr, mis on kuni 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse vastavalt artikli 48 lõike 2 punktile a.
c)  kindel määr, mis on kuni 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse vastavalt artikli 48 lõike 2 punktile a või artikli 48 lõike 2 punktile c.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2 – punkt a
(a)  viimane dokumenteeritud aastane tööjõukulude brutosumma jagatakse 1720 tunniga täistööajaga töötavate isikute puhul või asjakohase proportsionaalse osaga 1720 tunnist osalise tööajaga töötavate isikute puhul;
a)  viimane dokumenteeritud aastane tööjõukulude brutosumma koos eeldatavate lisakuludega, et võtta arvesse selliseid tegureid nagu tariifide tõusud või töötajate edutamised, jagatakse 1720 tunniga täistööajaga töötavate isikute puhul või asjakohase proportsionaalse osaga 1720 tunnist osalise tööajaga töötavate isikute puhul;
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2 – punkt b
(b)  viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus.
b)  viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma koos eeldatavate lisakuludega, et võtta arvesse selliseid tegureid nagu tariifide tõusud või töötajate edutamised, jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 2
2.  Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid.
2.  Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. Selline toetus võib vastavalt kohaldatavatele liidu riigiabi eeskirjadele olla suunatud nii investeeringutele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
(a)  rahastamisvahendisse tehtava programmimakse kavandatud summa ja selle eeldatav finantsvõimendus;
a)  rahastamisvahendisse tehtava programmimakse kavandatud summa ja selle eeldatav finantsvõimendus koos asjakohaste hinnangutega;
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 5
5.  Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Sellisel juhul kohaldatakse kogu kõnealuse rahastamisvahendi tegevusele rahastamisvahendi suhtes kohaldatavaid eeskirju.
5.  Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Kui programmist toetuse vormis antava rahastuse summa on väiksem kui programmist rahastamisvahendi vormis antava rahastuse summa, kohaldatakse rahastamisvahendite suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2
Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse.
Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse kas otse- või kaudse lepingu sõlmimisega.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Korraldusasutus võib otselepingu sõlmimisega usaldada rakendusülesanded
a)  EIP-le;
b)  rahvusvahelisele finantseerimisasutusele, milles liikmesriigil on osalus;
c)  avalikus omandis pangale või asutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 7
7.  Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta.
7.  Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate või EAFRD puhul sekkumise liigi kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 7 a (uus)
7a.   Rahastamisvahendi ettenähtud otstarbel kasutamist käsitlevate aruandlusnõuete puhul piirdutakse korraldusasutuste ja finantsvahendajatega.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 2
2.  Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse samal eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite või toetuse vormide kaudu kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni.
2.  Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite raames või muude toetuse vormide kaudu täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse või vajaduse korral selleks, et korvata fondidest rahastamisvahendisse tehtavate maksete nimiväärtuse vähenemist, mis on tingitud negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1
1.  Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu.
1.  Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks või muus vormis liidu toetuseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 2
2.  Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või sõltumatul hindamisel.
2.  Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või eelhindamisel, mis tehakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 52.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1
1.  Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja -tasude katmiseks.
1.  Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja ‑tasude katmiseks, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Esimese lõigu kohaldamisel ei käsitleta tõhusamatest tegevustest tulenevat säästu saadud tuluna. Eelkõige ei too energiatõhususe meetmetest tulenev kulude kokkuhoid kaasa sellele vastavat tegevustoetuste vähendamist.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 1
Kulusid võib fondist rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2029.
Kulusid võib fondidest rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2030.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 4
4.  Tegevuse või tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada programmi eesmärke.
4.  ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatavat tegevust võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus kuulub Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) viiest komponendist ühe alla, nagu on määratletud määruse (EL) [...] („Euroopa territoriaalse koostöö määrus“) artiklis 3, ning aitab saavutada programmi eesmärke.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 6
6.  Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte.
6.  Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte. Käesolevat lõiget ei kohaldata EMKFi abile kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades ega ERFi ja ESF+-i spetsiaalsetele lisaeraldistele äärepoolseimates piirkondades.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
(a)  laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;
a)  laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena või rahastamisvahenditele antava toetuse puhul tulenevalt negatiivsest intressist;
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
(c)   käibemaks, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot.
välja jäetud
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
käibemaksu rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot või lõpliku toetusesaaja investeeringute ja kulutuste puhul.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriik võib lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega.
Liikmesriik võib punktides a, b ja c osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 3
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud programmikohaste toetuste suhtes või tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 1
Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 3 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud.
Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Rahastamisvahendi rakendamise esimese 12 kuu jooksul on baastasu halduskulude ja -tasude kohta rahastamiskõlblik. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 2 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 2
Kõnealust piirmäära ei kohaldata juhul, kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele.
Juhul kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele, mis peavad olema tulemuspõhised.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda.
2.  Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda. Liikmesriigid teevad OLAFiga täielikku koostööd.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 4
4.  Liikmesriigid taga seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse.
4.  Liikmesriigid tagavad seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi, sõltumatuse ja usaldusväärsuse.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 6 – lõik 1
Liikmesriigid näeb ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest.
Liikmesriigid näevad ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja õigusraamistikule. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel kooskõlas artikli 64 lõike 4 punktiga a läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub kasutajasõbralike elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 2
EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2023.
EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2022.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 3
Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] lõike [1] punkti [c] alapunkti [vii] kohaste programmide suhtes.
Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 alapunkti xi] kohaste programmide suhtes.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 11
11.  Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.
11.  Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused ja reeglid.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 1 – lõik 1
Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult. Komisjon koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava.
Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult ja tõhusalt. Komisjon koostab liikmesriikidele riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 2
2.  Komisjoni audit teostatakse kuni kolme kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust.
2.  Komisjoni audit teostatakse kuni kahe kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  komisjon peab auditi toimumisest pädevale programmi haldavale asutusele vähemalt 12 päeva ette teatama, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Sellistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad;
a)  komisjon peab auditi toimumisest pädevale programmi haldavale asutusele vähemalt 15 päeva ette teatama, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Sellistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad;
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi viimast päeva;
c)  komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kahe kuu jooksul pärast auditi viimast päeva.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
(d)  komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta.
d)  komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta. Liikmesriigi vastus loetakse täielikuks, kui komisjon ei ole 2 kuu jooksul teatanud, et menetluses on veel dokumente.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 2
Komisjon võib punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kolme kuu võrra.
Komisjon võib piisavalt põhjendatud juhtudel punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 a (uus)
4a.   Ilma et see piiraks artikli 63 lõike 6 kohaldamist, näeb komisjon ette kaebuste käsitlemise süsteemi, mis on kodanikele ja sidusrühmadele juurdepääsetav.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2
2.  Auditeerimisasutus peab olema avaliku sektori asutus, mis tegutseb auditeeritavatest sõltumatult.
2.  Auditeerimisasutus peab olema avaliku või erasektori asutus, mis tegutseb sõltumatult korraldusasutusest, ning organitest või üksustest, kellele on ülesanded usaldatud või delegeeritud.
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1 – punkt e
(e)  iga tegevuse kohta elektroonilises süsteemis seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vajalike andmete salvestamine ja säilitamine ning andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise tagamine.
e)  iga tegevuse kohta elektroonilistes süsteemides seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vajalike andmete salvestamine ja säilitamine ning andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise tagamine.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 1 – lõik 1
Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse kättesaadavus puuetega inimestele ning sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt a
(a)  tagab, et valitud tegevused vastavad programmile ja aitavad tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele;
a)  tagab, et valitud tegevused on kestlikud, vastavad programmile ja territoriaalsele strateegiale ning aitavad tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele;
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt c
(c)  tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet;
c)  tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist asjakohast suhet;
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt e
(e)  tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL48 kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL49.
e)  tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL48 kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, samuti põhjalikku avalikku arutelu, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL49.
_________________
_________________
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt f
(f)  kontrollib, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust;
f)  tagab, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust;
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt j
(j)  tagab selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat.
j)  tagab enne investeerimisotsuste tegemist selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, samuti energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise.
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 5 a (uus)
5a.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus ka otsustada eraldada kuni 5 % programmi ERFi ja ESF+ kohastest rahalistest eraldistest raamprogrammi „Horisont“ raames liikmesriikide rahastamiskõlblikele eriprojektidele, sh neile, mis valiti teises etapis, tingimusel et need eriprojektid aitavad kaasa selle liikmesriigi programmi eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 6
6.  Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest viivitamata komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta.
6.  Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest ühe kuu jooksul komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta, sh kulude-tulude analüüsi.
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
(b)  tagab sõltuvalt rahalistest vahendite kättesaadavusest, et toetusesaaja saab talle lubatud summa tervikuna kätte hiljemalt 90 päeva pärast seda, kui ta on esitanud maksetaotluse.
b)  tagab eelrahastamise ja vahemaksete puhul, et toetusesaaja saab tõendatud kulude eest talle lubatud summa tervikuna kätte hiljemalt 60 päeva pärast seda, kui ta on esitanud maksetaotluse.
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt a
(a)  maksetaotluste koostamine ja esitamine komisjonile vastavalt artiklitele 85 ja 86;
a)  maksetaotluste koostamine ja esitamine komisjonile vastavalt artiklitele 85 ja 86 ja võttes arvesse auditeerimisasutuse poolt või vastutusel tehtud auditeid;
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt b
(b)  raamatupidamisaruannete koostamine vastavalt artiklile 92 ning kõigi raamatupidamisaruannete andmete registreerimine elektroonilises süsteemis;
b)  raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine, täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kinnitamine vastavalt artiklile 92 ning kõigi raamatupidamisaruannete andmete registreerimine elektroonilises süsteemis;
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 a (uus)
6a.   Auditeerimine toimub auditeeritud toimingu ajal kehtinud standardi alusel, välja arvatud juhul, kui uued standardid on toetusesaajale soodsamad.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 b (uus)
6b.   Auditi käigus sellise eeskirjade eiramise tuvastamine, mis toob kaasa rahalise karistuse, ei tohi põhjustada olukorda, kus laiendatakse kontrolli kohaldamisala või kus finantskorrektsioonid on suuremad kui auditeeritud kulude aruandeaasta kulud.
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1
1.  Auditeerimisasutus koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes üheksa kuu jooksul pärast nende esimest tegevusaastat. Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi.
1.  Auditeerimisasutus koostab pärast korraldusasutusega konsulteerimist riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes. Audit tehakse üheksa kuu jooksul pärast nende esimesest tegevusaastast. Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi. Auditeerimisasutus võib auditistrateegias kindlaks määrata ühe konto auditi piirmäära.
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Kui komisjon ja liikmesriik on auditi tulemuste osas lahkarvamusel, rakendatakse vaidluste lahendamise menetlust.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 74 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektroonilise süsteemi kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks.
Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektrooniliste süsteemide kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks.
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 1
1.  Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil.
1.  Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend sisaldab maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid, võib korraldusasutus otsustada, et ei tee kohapealseid juhtimiskontrolle.
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 2 – lõik 2
EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad siiski korraldusasutusele maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3
3.  Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil.
3.  Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend esitab auditeerimisasutusele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud tema välisaudiitorid iga kalendriaasta lõpus ja mis hõlmab XVII lisas esitatud teavet, võib auditeerimisasutus otsustada mitte teha uusi auditeid.
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3 a (uus)
3a.   Tagatisfondide puhul võivad programmide auditi eest vastutavad asutused korraldada uusi tagatise aluseks olevaid laene andvate organite kontrolli või auditi ainult siis, kui esineb üks või mitu järgmistest olukordadest:
a)   tõendavad dokumendid, mis annavad tõendust selle kohta, et lõppsaajad said rahastamisvahendist toetust, ei ole kättesaadavad korraldusasutuse tasandil või nende asutuste tasandil, kes rakendavad rahastamisvahendeid;
b)   on tõendeid, et korraldusasutuse või rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil kättesaadavad dokumendid ei kajasta antud toetuse tõest ja täpset olukorda.
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel viie aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse.
1.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel kolme aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse.
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 2 a (uus)
2a.   Dokumentide säilitamise aega võib lühendada korraldusasutuse otsusega vastavalt toetusesaajate riskiprofiilile ja suurusele.
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:
Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  2022: 0,5 %;
b)  2022: 0,7 %;
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  2023: 0,5 %;
c)  2023: 1 %;
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d
(d)  2024: 0,5 %;
d)  2024: 1,5 %;
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e
(e)  2025: 0,5 %;
e)  2025: %;
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f
(f)  2026: 0,5
f)  2026: 2 %
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 3 – punkt b
(b)  tehnilise abi summat, mis on arvutatud artikli 31 lõike 2 kohaselt;
b)  tehnilise abi summat, mis on arvutatud artikli 31 kohaselt;
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)   Riigiabi puhul võib maksetaotlus sisaldada abi andva organi tehtud ettemakseid abisaajale järgmistel kumulatiivsetel tingimustel: neil on panga või samaväärne tagatis, need ei ületa 40 % abisaajale konkreetseks tegevuseks antava abi kogusummast ja on kaetud toetusesaajate kantud kuludega, mida tõendatakse maksekviitungitega 3 aasta jooksul.
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 1
1.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2, peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c.
1.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 1, peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c.
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 3, esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega:
2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2, esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega:
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 87 – lõige 1
1.  Vabade vahendite olemasolu korral teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab.
1.  Komisjon teeb vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab.
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 90 – lõige 1 – punkt a
(a)  on tõendeid selle kohta, et esineb märkimisväärseid puudusi, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid;
a)  on arvestatavaid tõendeid selle kohta, et esineb märkimisväärseid puudusi, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid;
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 91 – lõige 1 – punkt e
(e)  liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kooskõlas artikli 15 lõikega 6;
välja jäetud
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 1
1.  Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva teise kalendriaasta 26. detsembriks.
1.  Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva kolmanda kalendriaasta 31. detsembriks.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 2
2.   Summa, mis peab 2021. aasta eelarvelise kulukohustuse puhul olema lõikes 1 kindlaksmääratud tähtajaks hõlmatud eelmaksete või maksetaotlustega, on 60 % sellest kulukohustusest. 10 % 2021. aasta eelarvelistest kulukohustustest lisatakse aastatel 2022–2025 igale eelarvelisele kulukohustusele, et arvutada kaetavad summad.
välja jäetud
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 3
3.  See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2029 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet.
3.  See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2030 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet.
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 100 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  mille kohta ei olnud võimalik maksetaotlust õigeaegset teha viivituste tõttu liidu tasandil ajavahemikus 2021–2027 eraldatavatele rahalistele vahenditele õigus- ja haldusraamistiku loomisega.
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 101 – lõige 2
2.  Liikmesriigil on üks kuu aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.
2.  Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 1
1.  ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 868/2014.
1.  ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2016/2066.
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 1 – lõik 1
Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 330 624 388 630 eurot 2018. aasta hindades.
Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 378 097 000 000 eurot 2018. aasta hindades.
(Muudatusettepaneku eesmärk on taastada samaväärne summa nagu oli kasutada ajavahemikus 2014–2020, vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ettepaneku kohta, koos vajalike suurendustega. Seetõttu tuleb muuta ka XXII lisas esitatud arvutusi.)
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 1
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile.
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile. Fondi minimaalne kogueraldis riiklikul tasandil peaks olema 76 % igale liikmesriigile või piirkonnale ajavahemikul 2014–2020 eraldatud eelarvest.
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Ilma et see piiraks liikmesriikidele eraldatud riiklikke eraldisi, säilitatakse 2014.–2020. aasta eraldiste tasemel nende piirkondade rahalised vahendid, mille kategooriat 2021.–2027. perioodiks alandati.
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 2 b (uus)
Pidades silmas ühtekuuluvuse rahastamise erilist tähtsust piiriülese ja rahvusvahelise koostööle ning äärepoolseimate piirkondade jaoks, ei tohiks rahastamise abikõlblikkuse kriteeriumid olla vähem soodsad kui perioodil 2014–2020 ning peaksid tagama maksimaalse järjepidevuse olemasolevate programmidega.
(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka XXII lisas esitatud arvutusi.)
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97,5 % koguvahenditest (st kokku 322 194 388 630 eurot) ja need jaotatakse järgmiselt:
1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97 % koguvahenditest (st 2018. aasta hindades kokku 366 754 000 000 eurot) Sellest summast eraldatakse 5 900 000 000 eurot lastegarantii jaoks ESF + vahenditest. Ülejäänud 360 854 000 000 eurot (2018. aasta hindades) jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt a
(a)  61,6 % (st kokku 198 621 593 157 eurot) vähem arenenud piirkondadele;
a)  61,6 % (st kokku 222 453 894 000 eurot) vähem arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt b
(b)  14,3 % (st kokku 45 934 516 595 eurot) üleminekupiirkondadele;
b)  14,3 % (st kokku 51 446 129 000 eurot) üleminekupiirkondadele;
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt c
(c)  10,8 % (st kokku 34 842 689 000 eurot) enam arenenud piirkondadele;
c)  10,8 % (st kokku 39 023 410 000 eurot) enam arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt d
(d)  12,8 % (st kokku 41 348 556 877 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele;
d)  12,8 % (st kokku 46 309 907 000 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele;
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt e
(e)  0,4 % (st kokku 1 447 034 001 eurot) täiendava toetusena ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
e)  0,4 % (st kokku 1 620 660 000 eurot) täiendava toetusena ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 3 – lõik 1
Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ESF+-le eraldatud vahendite summa on 88 646 194 590 eurot.
ESF+‑le eraldatud vahendid moodustavad 28,8 % tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest (st 105 686 000 000 eurot 2018. aasta hindades). See ei hõlma tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuuna või tervise tegevussuuna rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 3 – lõik 2
Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+-le, on 376 928 934 eurot.
Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+‑le, vastab 0,4 %‑le esimeses lõigus osutatud vahenditest (st 424 296 054 eurot 2018. aasta hindades).
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 1
Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 10 000 000 000 eurot. Sellest summast rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [number of new CEF Regulation], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.
Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 4 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades. Sellest summast, võttes arvesse liikmesriikide ja piirkondade taristu investeerimisvajadusi, rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [number of new CEF Regulation], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 5
30% Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahenditest tehakse kohe pärast ülekandmist kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas määrusega [the CEF Regulation].
välja jäetud
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 6
Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [new CEF Regulation] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest, võttes arvesse, et 70 % vahenditest on üle kantud Euroopa ühendamise rahastusse.
Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [new CEF Regulation] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 5
5.  500 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
5.  2018. aasta hindades 560 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 6
6.  175 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
6.  2018. aasta hindades 196 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 7
7.  Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,5 % (st kokku 8 430 000 000 eurot).
7.  Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 3 % (st kokku 11 343 000 000 eurot 2018. aasta hindades).
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 105 – lõige 1 – punkt a
(a)  kuni 15 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele;
a)  kuni 5 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  70 % vähem arenenud piirkondadele;
a)  85 % vähem arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  55 % üleminekupiirkondadele;
b)  65 % üleminekupiirkondadele;
Muudatusettepanekud 349 ja 447
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  40 % enam arenenud piirkondadele.
c)  50 % enam arenenud piirkondadele.
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 2
Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes.
Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes ning äärepoolseimatele piirkondadele eraldatava lisatoetuse suhtes.
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 3
Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 70 %.
Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 85 %.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 4
ESF+ määrusega võidakse kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [14].
ESF+ määrusega võidakse piisavalt põhjendatud juhtudel kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad kuni 90 % prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [13] ja artikli [4 lõike 1 punktidega x ja xi], samuti programmidele, mis käsitlevad materiaalset puudust kooskõlas artikliga [9], toetavad võitlust noorte tööpuuduse vastu kooskõlas artikliga [10], Euroopa lastegarantiid kooskõlas artikliga [10a] ja riikidevahelist koostööd kooskõlas artikliga [11b].
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 4 – lõik 1
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 70 %.
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 85 %.
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse lisapaindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Komisjon hindab hoolikalt asjaomast taotlust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslike või paranduslike sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel, võttes arvesse investeeringute strateegilist tähtsust.
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõik 1
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määrusega (EL) 204/2014, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3, et seda muuta ja käesoleva määrusega kohandada.
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 2
2.  Artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
2.  Artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4 ja artikli 89 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 6
6.  Artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 6 lõike 3, artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 001 – veerg 1
001 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud mikroettevõtjate põhivarasse
001 Investeeringud mikroettevõtjate põhivarasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 002 – veerg 1
002 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse
002 Investeeringud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 004 – veerg 1
004 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse
004 Investeeringud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 005 – veerg 1
005 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse
005 Investeeringud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 2 – rida 035 – veerg 1
035 Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud)
035 Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused ja maalihked (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud)
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 2 – rida 043

Komisjoni ettepanek

043

Kodumajapidamisjäätmete käitlus: mehaaniline biotöötlus, termiline töötlemine

0 %

100 %

Muudatusettepanek

 

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 056 – veerg 1
056 Uued kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk
056 Uued kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T põhivõrk
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 057 – veerg 1
057 Uued kiirteed ja maanteed – TEN-T üldvõrk
057 Uued kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T üldvõrk
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 060 – veerg 1
060 Taastatud või täiustatud kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk
060 Taastatud või täiustatud kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T põhivõrk
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 061 – veerg 1
061 Taastatud või täiustatud kiirteed ja maanteed – TEN-T üldvõrk
061 Taastatud või täiustatud kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T üldvõrk
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
I lsa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 5 – rida 128 – veerg 1
128 Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning sellega seotud turismiteenused
128 Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning turismiteenused
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 5 – rida 130 – veerg 1
130 Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism
130 Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism, v.a Natura 2000 alad
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 12 – veerg Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 16 – veerg Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)
Hõreda asustusega alad
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 22 – veerg Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 26 – veerg Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)
Hõreda asustusega alad
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 32 – veerg Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 36 – veerg Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend
Hõreda asustusega alad
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 4 – rida 17
17 Majutus ja toitlustus
17 Turism, majutus ja toitlustus
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 – veerg 2
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist.
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist.
1.  Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja järelevalvemehhanism.
1.  Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja järelevalvemehhanism, mis on kohaldatav kõigi poliitikaeesmärkide suhtes.
2.  Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt.
2.  Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega ning need lisatakse projektide valiku kriteeriumidesse ja kohustustesse.
2a.  Kord, mille alusel antakse seirekomisjonile aru, kuidas on toetatavad tegevused konventsiooniga kooskõlas.
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja õiguste rakendamine, mis aitavad kaasa tegelikule lähenemisele ja ühtekuuluvusele Euroopa Liidus.

Riigi tasandi kord, millega tagatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba selliste põhimõtete korrektne rakendamine, mis aitavad ELis kaasa sotsiaalsele lähenemisele ja ühtekuuluvusele, eelkõige põhimõtted, mille otstarve on vältida siseturul kõlvatut konkurentsi.

Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Partnerluse põhimõtte tõhus rakendamine

Kehtestatud on raamistik, mille alusel saavad kõik partnerid programmide koostamisest, rakendamisest, seirest ja hindamisest täielikult osa võtta ja mis sisaldab järgmist.

 

1.  Kord, millega tagatakse partnerite kaasamiseks läbipaistev menetlus.

 

2.  Kord, mille alusel levitatakse ja avaldatakse teavet, mida partnerid enne ja pärast kohtumisi vajavad.

 

3.  Toetus partnerite mõjuvõimu suurendamisele ja suutlikkuse suurendamisele.

Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 2 – veerg 4
Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava ja see sisaldab järgmist.
Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 °C juures või alla selle, ja mis sisaldab järgmist.
1.  Kõik energialiidu juhtimise määruse I lisa vormis nõutud elemendid.
1.  Kõik energialiidu juhtimise määruse I lisa vormis nõutud elemendid.
2.  Vähese CO2-heitega energiat edendavate meetmete jaoks kavandatud rahastamisvahendite ja -mehhanismide soovituslik kava.
2.  Vähese CO2-heitega energiat edendavate meetmete jaoks kavandatud rahastamisvahendite ja -mehhanismide kava.
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 4 – veerg 2
ERF ja Ühtekuuluvusfond:
ERF ja Ühtekuuluvusfond:
2.4  Kliimamuutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu edendamine
2.4  Kliima- ja struktuuriliste muutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu edendamine
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 7 – veerg 4
Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist.
Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist.
1.  Kõik komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud 2021.–2027. aasta prioriteetse tegevuse raamistikku käsitlevas vormis nõutud elemendid.
1.  Kõik komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud 2021.–2027. aasta prioriteetse tegevuse raamistikku käsitlevas vormis nõutud elemendid, sh esmatähtsad meetmed ja rahastamisvajaduse prognoos.
2.  Esmatähtsate meetmete kindlaksmääramine ja rahastamisvajaduse hindamine.
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 2
3.2  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edendamine
3.2  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, ohutu ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edendamine
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 4 – alapunkt -1 a (uus)
-1a.  nõuab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamist ning suuremal määral TEN-T võrgu puuduvate ühenduste väljaehitamist ja kitsaskohtade kõrvaldamist, mis tähendab ka investeeringuid nn kõvasse taristusse;
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 4 – alapunkt 1
1.  sisaldab kavandatud investeeringute majanduslikku põhjendust, mida toetab usaldusväärne nõudluse analüüs ja liikluse modelleerimine ja milles tuleks arvesse võtta raudteesektori liberaliseerimise eeldatavat mõju;
1.  sisaldab kavandatud investeeringute majanduslikku põhjendust, mida toetab usaldusväärne nõudluse analüüs ja liikluse modelleerimine ja milles tuleks arvesse võtta raudteeteenuste turu avamise eeldatavat mõju;
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 2
2.  kajastab õhukvaliteedi kavasid, võttes eelkõige arvesse riikide CO2-heite vähendamise kavasid;
2.  kajastab õhukvaliteedi kavasid, võttes eelkõige arvesse transpordisektori heite vähendamise riiklikke strateegiaid;
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 3
3.  hõlmab investeeringuid määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud TEN-T põhivõrgukoridoridesse kooskõlas asjakohaste TEN-T-töökavadega;
3.  hõlmab investeeringuid määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud TEN‑T põhivõrgukoridoridesse kooskõlas asjakohaste TEN‑T‑töökavadega ning eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgu lõikudesse;
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 4
4.  tagab väljaspool TEN-T põhivõrke tehtavate investeeringute puhul vastastikuse täiendavuse, pakkudes piirkondadele ja kohalikele kogukondadele piisavat ühendatust TEN-T põhivõrkude ja selle transpordisõlmedega;
4.  tagab väljaspool TEN‑T põhivõrke tehtavate investeeringute puhul vastastikuse täiendavuse, pakkudes linnade võrgustikele, piirkondadele ja kohalikele kogukondadele piisavat ühendatust TEN‑T põhivõrkude ja selle transpordisõlmedega;
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – alapunkt 9 a (uus)
9a.  edendab jätkusuutlikke piirkondlikke ja piiriüleseid turismialgatusi, millest võidavad nii turistid kui ka elanikud, näiteks ühendades EuroVelo võrgustiku Euroopa raudteevõrgustikuga TRAN
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 1 – veerg 2 – punkt ESF
ESF:
ESF:
4.1.1  Kõigi tööotsijate, sh noorte ja tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimaluste parandamine ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamine
4.1.1  Kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimaluste parandamine ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamine
4.1.2  Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamine, et tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul
4.1.2  Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamine, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 2 – veerg 2 – punkt ESF
ESF
ESF
4.1.3  Paremat töö- ja eraelu tasakaalu edendamine, sh juurdepääs lapsehoiule, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske, töötajate kohanemine muutustega ning tervena ja aktiivsena vananemine
4.1.3  Naiste aktiivsema tööturul osalemise ning parema töö- ja eraelu tasakaalu edendamine, sh juurdepääs lapsehoiule, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega ning tervena ja aktiivsena vananemine
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 2
2.  Meetmed soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööhõives, palgas ja pensionites ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, sh alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamise kaudu, koos sihtidega.
2.  Meetmed soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööhõives, palgas, sotsiaalkindlustuses ja pensionites ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, sh alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamise kaudu, koos sihtidega.
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 3 – veerg 2 – punkt ESF
ESF:
ESF:
4.2.1  Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tööturu vajadustele vastavuse parandamine
4.2.1  Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, kaasavuse, tulemuslikkuse ja tööturu vajadustele vastavuse parandamine, et toetada võtmepädevuste, sh digitaaloskuste omandamist ning hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule;
4.2.2  Oskuste täiendamise ja ümberõppe võimaluste loomine kõigile, muu hulgas karjäärialaseid üleminekuid hõlbustades ning ametialast liikuvust soodustades
4.2.2  Pidevõppe, eelkõige oskuste täiendamise ja ümberõppe, samuti mitteformaalse ja informaalse õppe võimaluste loomine kõigile, muu hulgas karjäärialaseid üleminekuid hõlbustades ning ametialast liikuvust soodustades
4.2.3  Eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni
4.2.3  Eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning hariduse omandamise ja koolituse läbimise toetamine, sh kõigile suuremate õpirändevõimaluste andmine
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 1
1.  Tõenditel põhinevad süsteemid kutseoskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise mehhanismid ning teenused igas vanuses õppurite kvaliteetseks ja tõhusaks juhendamiseks.
1.  Tõenditel põhinevad süsteemid kutseoskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning edasise tegevuse jälgimise mehhanismid ning teenused igas vanuses õppurite kvaliteetseks ja tõhusaks juhendamiseks, kaasa arvatud õppurikesksed lähenemisviisid.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lia – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 2
2.  Meetmed, millega tagatakse võrdne juurdepääs kvaliteetsele, asjakohasele ja kaasavale haridusele ja koolitusele, selles osalemine ja selle lõpetamine ning võtmepädevuste omandamine kõikidel tasemetel, sh kõrgharidus.
2.  Meetmed, millega tagatakse võrdne juurdepääs kvaliteetsele, taskukohasele, asjakohasele, segregatsioonita ja kaasavale haridusele ja koolitusele, selles osalemine ja selle lõpetamine ning võtmepädevuste omandamine kõikidel tasemetel, sh kõrgharidus.
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 3
3.  Kõigi tasandite hariduse ja koolituse (sh kolmanda taseme haridus) ülene koordineerimismehhanism ja selge ülesannete jaotus asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vahel.
3.  Kõigi tasandite hariduse ja koolituse (sh kolmanda taseme haridus ning mitteformaalse ja informaalse hariduse teenuste osutajad) ülene koordineerimismehhanism ja selge ülesannete jaotus asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vahel.
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3
ERF:
ERF:
4.3  Tõrjutud kogukondade, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimist suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu
4.3  Tõrjutud kogukondade, rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimise suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lia – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3.1
ESF:
ESF:
4.3.1  Aktiivse kaasamise edendamine muu hulgas selleks, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet
4.3.1  Aktiivse kaasamise toetamine muu hulgas selleks, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3.1 a (uus)
4.3.1a.   Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalse lõimimise edendamine
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 4
Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja see sisaldab järgmist.
Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja tegevuskava ning see sisaldab järgmist.
1.  Tõenditel põhinev vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tuvastamine, sh laste vaesus, kodutus, ruumiline ja hariduslik segregatsioon, piiratud juurdepääs põhiteenustele ja -taristule ning haavatavate isikute erivajadused.
1.  Tõenditel põhinev vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tuvastamine, sh laste vaesus, kodutus, ruumiline ja hariduslik segregatsioon, piiratud juurdepääs põhiteenustele ja -taristule ning haavatavate isikute erivajadused.
2.  Eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmed kõigis valdkondades, sh piisava sissetulekutoetuse, kaasavate tööturgude ja haavatavatele isikutele, sh rändajatele kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu võimaldamise abil.
2.  Eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmed kõigis valdkondades, sh piisava sissetulekutoetuse, sotsiaalkaitse, kaasavate tööturgude ja haavatavatele isikutele, sh rändajatele ja pagulastele kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu võimaldamise abil.
3.  Meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile.
3.  Meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile, mis põhineb riiklikul deinstitutsionaliseerimise strateegial ja tegevuskaval.
4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 5 – veerg 2
ESF:
ESF:
4.3.2  Marginaliseerunud kogukondade, nt romade sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine
4.3.2  Kolmandate riikide kodanike ja tõrjutud kogukondade, nt romade sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 6 – veerg 2
ESF:
ESF:
4.3.4  Võrdse ja õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks muutmine; pikaajalise hoolduse teenustele kättesaadavuse parandamine
4.3.4  Võrdse ja õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamine, sealhulgas sotsiaalkaitse kättesaadavuse soodustamine tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks muutmine; pikaajalise hoolduse teenustele kättesaadavuse parandamine
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 6 – veerg 4 – punktid 2, 3 ja 3 a (uus)
Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist.
Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist.
1.  Tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse vajaduste kaardistamine, sh meditsiinitöötajate osas, et tagada jätkusuutlikud ja koordineeritud meetmed.
1.  Tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse vajaduste kaardistamine, sh meditsiinitöötajate osas, et tagada jätkusuutlikud ja koordineeritud meetmed.
2.  Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tõhususe, jätkusuutlikkuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed, sh keskendudes eriliselt tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidest eemale jäänud isikutele.
2.  Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tõhususe, jätkusuutlikkuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed, sh keskendudes eriliselt tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidest eemale jäänud isikutele ja isikutele, kelleni on kõige keerulisem jõuda.
3.  Kogukonnapõhiste teenuste, sh haigusennetuse, esmatasandi tervishoiu, koduhoolduse ja kogukonnapõhiste hoolekandeteenuste edendamise meetmed.
3.  Kogukonnapõhiste teenuste, sh haigusennetuse, esmatasandi tervishoiu, koduhoolduse ja kogukonnapõhiste hoolekandeteenuste edendamise meetmed ning meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.
3a.   Sotsiaalkaitsesüsteemide tõhususe, jätkusuutlikkuse, kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed.
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – tabel 1 T – Programmi struktuur

 

Komisjoni ettepanek

Tunnuskood

Pealkiri [300]

Tehniline abi

Arvutamise alus

Fond

Abistatava piirkonna liik

Valitud erieesmärk

1

Prioriteet nr 1

Ei

 

ERF

Lisateave

Erieesmärk 1

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 2

Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad

Lisateave

Erieesmärk 3

2

Prioriteet nr 2

Ei

 

ESF+

Lisateave

Erieesmärk 4

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 5

Äärepoolseimad piirkonnad

3

Prioriteet nr 3

Ei

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

3

Tehnilise abi prioriteet

Jah

 

 

 

Ei kohaldata

..

Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 8

 

Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 9

 

Muudatusettepanek

Tunnuskood

Pealkiri [300]

Tehniline abi

Arvutamise alus

Fond

Abistatava piirkonna liik

Valitud erieesmärk

1

Prioriteet nr 1

Ei

 

ERF

Lisateave

Erieesmärk 1

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 2

Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad

Lisateave

Erieesmärk 3

2

Prioriteet nr 2

Ei

 

ESF+

Lisateave

Erieesmärk 4

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 5

Äärepoolseimad piirkonnad

3

Prioriteet nr 3

Ei

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

3

Tehnilise abi prioriteet

Jah

 

 

 

Ei kohaldata

..

Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“

Ei

 

ESF+

 

 

 

Prioriteetne suund „Lastegarantii“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 8

 

Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 9

Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2.1 – tabel

Komisjoni ettepanek

[ ] See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet

[ ] See on noorte tööhõivele vastav prioriteet

[ ] See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet

[ ] See on materiaalsele puudusele vastav prioriteet

Muudatusettepanek

[ ] See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet

[ ] See on noorte tööhõivele vastav prioriteet

[ ] See on lastegarantiile vastav prioriteet

[ ] See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet

[ ] See on materiaalsele puudusele vastav prioriteet

Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – sissejuhatav osa
2.1.1.  Erieesmärk2 (majanduskasv ja tööhõive) või toetusvaldkond (EMKF) – korratakse iga valitud erieesmärgi või toetusvaldkonna puhul, v.a tehnilise abi prioriteedid
2.1.1.  Erieesmär54 (majanduskasv ja tööhõive) või toetusvaldkond (EMKF) – korratakse iga valitud erieesmärgi või toetusvaldkonna puhul, v.a tehnilise abi prioriteedid
__________________
__________________
2 Välja arvatud erieesmärk, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii
54 Välja arvatud erieesmärk, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi.
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – alapunkt 2.1.1.2 – sissejuhatav osa
2.1.1.2  Näitajad3
2.1.1.2  Näitajad
_________________
3 Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – vahendite jaotus üksnes aastate 2021–2025 kohta.
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – alapunkt 2.1.1.3 – sissejuhatav osa
2.1.1.3  Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi4 (ei kohaldata EMKFi puhul)
2.1.1.3  Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi (ei kohaldata EMKFi puhul)
_________________
4 Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – vahendite jaotus üksnes aastate 2021–2025 kohta.
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2. – lõik 8
Tegevuste valimise kriteeriumid5
Tegevuste valimise kriteeriumid5
__________________
__________________
5 Ainult ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii sätestatud erieesmärk
5 Ainult ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärk.
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 3 – tabel 16
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – sissejuhatav osa
3.2  Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa16
3.2  Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa
_________________
16 Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – rahalised assigneeringud üksnes aastate 2021–2025 kohta.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0043/2019).

Viimane päevakajastamine: 25. veebruar 2019Õigusalane teave