Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0208(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0068/2019

Esitatud tekstid :

A8-0068/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.15
CRE 13/02/2019 - 8.15
PV 17/04/2019 - 8.14
CRE 17/04/2019 - 8.14

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0097
P8_TA(2019)0406

Vastuvõetud tekstid
PDF 241kWORD 84k
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Õigusprogramm ***I
P8_TA-PROV(2019)0097A8-0068/2019

Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm (COM(2018)0384 – C8‑0235/2018 – 2018/0208(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „hartas“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.
(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud ka see, et oma poliitika ja meetmete väljakujundamisel ja elluviimisel on liidu eesmärk ebavõrdsuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks õigusprogrammi kõik meetmed toetama soolise aspekti läbivat arvestamist, sealhulgas sootundlikku eelarvestamist, ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide läbivat arvestamist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste kaitsmist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel liidus ja seadmist Euroopa ühiskondades kesksele kohale. Seepärast luuakse liidu eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Olles osa uuest fondist, koondab õiguste ja väärtuste programm enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201310 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/201411 loodud programmi „Kodanike Euroopa“. Õigusprogramm (edaspidi „programm“) jätkab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201312 aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammi (edaspidi „eelkäija programm“), jätkates integreeritud Euroopa õigusruumi loomise ja piiriülese koostöö toetamist.
(2)  Liit ja kõik liikmesriigid peavad jätkama nende õiguste ja väärtuste aktiivset edendamist, kaitsmist ja tugevdamist järjepidevalt kõikides oma poliitikavaldkondades ning samuti nende jagamist kodanike ja rahvaste vahel liidus ja seadmist Euroopa ühiskondades kesksele kohale. Samas on sujuvalt toimiva siseturu ja liidu ühiste väärtuste toetamiseks vaja hästi toimivat Euroopa õigusruumi ning tõhusaid, sõltumatuid ja kvaliteetseid siseriiklikke õigussüsteeme ja suuremat vastastikust usaldust. Seepärast luuakse liidu eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi, polariseerumise ja lõhenemisega ning käimas on Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohased menetlused seoses õigusriigi põhimõtte süstemaatilise rikkumisega, samuti rikkumismenetlused liikmesriikides õigusriigi põhimõtte järgimise küsimustes, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inim- ja põhiõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja õigusriigi põhimõtet, kuna nende õiguste ja väärtuste nõrgenemine mõnes liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Olles osa uuest fondist, koondab õiguste ja väärtuste programm enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201310 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/201411 loodud programmi „Kodanike Euroopa“. Õigusprogramm (edaspidi „programm“) jätkab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201312 aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammi (edaspidi „eelkäija programm“), jätkates integreeritud Euroopa õigusruumi loomise ja piiriülese koostöö toetamist.
__________________
__________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
11 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
11 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida meie õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, ühiskondliku ja demokraatliku osalemise soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis samuti põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.
(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, eelkõige rahastades meetmeid, millega edendatakse aktiivset, hästi välja arenenud, vastupidavat ja võimestatud kodanikuühiskonda, mis võimaldab inimeste kodaniku-, sotsiaalset ja demokraatlikku osalust, ning inim- ja põhiõiguste nõuetekohast kohaldamist ja rakendamist, edendades Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis samuti põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 nõutakse, et institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. See on eriti oluline, arvestades asjaolu, et mitmes liikmesriigis on sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruum üha kahanemas.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Selleks võib liit võtta vastu meetmeid, mille abil arendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada ja toetada liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise alal. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel tuleb tagada, et austataks põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtuseid, nagu mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik ja hästi toimiv kohtusüsteem.
(4)  Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja demokraatia austamine ja edendamine liidus on eeltingimused kõigi aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste tagamiseks ning inimeste usalduse suurendamiseks liidu vastu. See, kuidas õigusriigi põhimõtet liikmesriikides rakendatakse, on oluline liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vastastikuse usalduse tagamise seisukohalt. Selleks võib liit võtta vastu meetmeid, mille abil arendada tsiviil- ja kriminaal- ning vajaduse korral ka haldusasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada ja toetada liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise alal, keskendudes eelkõige rasketele piiriülestele kuritegudele, maksu- ja keskkonnakuritegudele, terrorismile ning põhiõiguste rikkumistele nt inimkaubanduse näol, samuti ohvrite õiguste kaitsele. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil tuleks tagada ja toetada seda, et austataks inim- ja põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtuseid, nagu mittediskrimineerimine, solidaarsus, võrdne kohtlemine harta artiklis 21 loetletud juhtudel, kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik, demokraatia ja hästi toimiv sõltumatu kohtusüsteem.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   ELi toimimise lepingu artiklis 81 on selgelt sätestatud, et liit võib vastu võtta õigusakte liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks. Aluslepingu kohaselt võib selliseid õigusakte vastu võtta muu hulgas järgmistel eesmärkidel: kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel; kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine; liikmesriikides kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus; koostöö tõendite kogumisel; õiguskaitse tõhus kättesaadavus; tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, mis võib hõlmata liikmesriikide kohtumenetluste kokkusobivamaks muutmist; vaidluse lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine ning kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Rahastamine peaks jääma üheks oluliseks vahendiks aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Need tuleks saavutada muu hulgas seeläbi, et kehtestatakse paindlik ja tulemuslik õigusprogramm, mis peaks hõlbustama nende eesmärkide planeerimist ja rakendamist.
(5)  Rahastamine on üks kõige olulisemaid vahendeid aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Need tuleks saavutada muu hulgas seeläbi, et kehtestatakse paindlik ja tulemuslik õigusprogramm, mis peaks hõlbustama nende eesmärkide planeerimist ja rakendamist, võttes arvesse, millised meetmed annavad suurimat Euroopa lisaväärtust, kasutades võimaluse korral võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Programmi eesmärk peaks olema muuta programmi vahendid paindlikumaks ja kättesaadavamaks ning pakkuda liidus ja väljaspool liitu tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele samu rahastamisvõimalusi ja tingimusi.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks tuleb liidul võtta meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas võetud liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks vastu meetmeid. Hästi toimiv õigusel rajanev ala, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on oluline ka majanduskasvu tagamiseks.
(6)  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks kõigile tuleb liidul võtta meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas võetud liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks vastu meetmeid. Hästi toimiv õigusel rajanev ala, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on oluline ka majanduskasvu ja edasise integratsiooni tagamiseks.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Nagu tuletas meelde Euroopa Liidu Kohus oma kohtulahendis1a, on kohtute sõltumatuse nõue osa õigusest õiglasele kohtumenetlusele ning see on vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise alus.
_________________
1a Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 27. veebruar 2018, Asociação Sindical dos Juízes Portugueses, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117; kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 25. juuli 2018, C-216/18 PPU, L. M., ECLI:EU:C:2018:586.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Õiguskaitse kättesaadavus peaks hõlmama eelkõige kohtute, alternatiivsete vaidluste lahendamise meetodite ja selliste avalike teenistujate kättesaadavust, kellel on seadusest tulenev kohustus anda pooltele sõltumatut ja erapooletut õigusnõu.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  Soolise aspekti lõimimist õigussüsteemidesse tuleks pidada Euroopa õigusel rajaneva ala edasisel arendamisel oluliseks eesmärgiks. Läbipõimunud diskrimineerimine õigussüsteemis on õiguskaitse kättesaadavuse tagamisel naistele ikka veel üks peamisi takistusi. Seetõttu peaks programm aktiivselt kaasa aitama sellele, et kaotada õiguskaitsele piiratud juurdepääsu omavate vähemuste, puuetega inimeste, rändajate, varjupaigataotlejate, eakate, kõrvalistes piirkondades elavate inimeste või muude haavatavate rühmade igasugune diskrimineerimine ja nende ees seisvad tõkked, ning toetama õigussüsteemides ohvrisõbralikke ja sootundlikke menetlusi ja otsuseid.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Õigusriigi põhimõtete järgimine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse jaoks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriigi põhimõte on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 kehtestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõte ning põhiõiguste harta artikkel 47 selle konkreetne väljendus. Õigusriigi põhimõtte edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik.
(7)  Õigusriigi põhimõtete igakülgne järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse jaoks vabaduse, turvalisuse ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriigi põhimõte on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 kehtestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõte ning põhiõiguste harta artikkel 47 selle konkreetne väljendus. Õigusriigi põhimõtte edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, läbipaistvust, vastutust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   On oluline meeles pidada, et õigus tähendab õigusriigi põhimõtte kinnitamist ühiskonnas ja igaühe õigust õiglasele kohtumõistmisele sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, et kaitsta Euroopa väärtusi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c järgi toetab liit kohtunike ja kohtutöötajate koolitust kui vahendit, millega parandada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriigi põhimõtet kõige paremini tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse korrektne ja ühtne kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Käesolevast programmist toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud.
(8)  ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c järgi toetab liit kohtunike ja kohtutöötajate koolitust kui vahendit, millega parandada tsiviil- ja kriminaalasjades ning vajaduse korral haldusküsimustes tehtavat õigusalast koostööd, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi kõige paremini rakendada ja tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse mittediskrimineeriv, korrektne ja ühtne kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus ja mõistmine õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Käesolevast programmist toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonides töötavad spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud. Need meetmed peaksid hõlmama kohtunikele, juristidele, prokuröridele ja politseile mõeldud koolitusi probleemide ja takistuste kohta, mida kogevad haavatavas olukorras inimesed, sealhulgas lapsed, etnilised vähemused, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, soopõhise ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid ning inimkaubanduse ohvrid, ning selle kohta, kuidas tagada kuriteoohvrite nõuetekohane kaitse. Need inimesed ja neid esindavad või abistavad organisatsioonid tuleks otseselt koolituste korraldamisse kaasata.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Mõistlikud menetlustähtajad teenivad õiguskindluse eesmärki, mis on õigusriigi peamine eeldus.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Vastavalt nõukogu 11. mai 2017. aasta otsusele 2017/865/EL Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud küsimustes ning asjaomasele otsusele, mis käsitleb varjupaika ja tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, tuleks programmiga toetada kohtunike ja kohtutöötajate koolitamist eesmärgiga suurendada teadlikkust ja edendada konventsiooni praktilist kohaldamist, et paremini kaitsta naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ohvreid kogu liidus.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (European Judicial Training Network – EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law – ERA), Euroopa kohtunike nõukogude võrgustik (European Network of Councils for the Judiciary –ENCJ), Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union – ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (Network of the Presidents of Supreme Judicial Courts of the European Union – RPCSJUE) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (European Institute of Public Administration – EIPA), peaks jääma ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks neile andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud iga-aastastes tööprogrammides.
(9)  Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud, samuti asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, k.a kollektiivhagide esitajad. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (European Judicial Training Network – EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law – ERA), Euroopa kohtunike nõukogude võrgustik (European Network of Councils for the Judiciary –ENCJ), Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union – ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (Network of the Presidents of Supreme Judicial Courts of the European Union – RPCSJUE) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (European Institute of Public Administration – EIPA), peaks jääma ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks neile andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud iga-aastastes tööprogrammides. Lisaks võiksid sellistesse koolitusprogrammidesse oma panuse anda ka põhiõiguste alal tegutsevad organisatsioonid ja vägivalla ohvritega töötavad spetsialistid ning spetsialiseerunud akadeemilised asutused, keda tuleks vajaduse korral kaasata. Kuna naissoost kohtunikud on juhtivatel ametikohtadel alaesindatud, tuleks naissoost kohtunikke, prokuröre ja muid õiguselukutse esindajaid julgustada sellistes koolitustes osalema.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Liikmesriigid peaksid investeerima rohkem kohtunike koolituse ja täiendusõppe arendamisse, kuna see on tõhusa, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi alus.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Programm peaks toetama ka parimate tavade edendamist soopõhise vägivalla küsimustega tegelevate kohtute vahel ning soolise vägivalla alaste ühiste ressursside ja koolitusmaterjalide vahendamist kohtunikele, prokuröridele, juristidele, politseile ja muudele soopõhise vägivalla ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Programmi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist ja õigusnormide vajalikku lähendamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste, sealhulgas rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. Programm peaks ka edasi liikuma piiriüleste juhtumitega seotud menetlusnormides ja saavutama tsiviilõiguses suurema lähenemise, mis aitab kõrvaldada takistused kohtu- ja kohtuväliste menetluste heale ja tõhusale toimimisele, mis on kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides. Lõpuks selleks, et toetada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks programmiga toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
(11)  Programmi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist, liikmesriikidevahelist usaldust ja õigusnormide vajalikku lähendamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste, sealhulgas rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. Programm peaks ka edasi liikuma piiriüleste juhtumitega seotud menetlusnormides, sh vahendusmenetlustes, keskendudes eriti sellele, et lihtsustada kõikide inimeste diskrimineerimisvaba juurdepääsu õigusemõistmisele, ja saavutama eriti tsiviilõiguses suurema lähenemise, mis aitab kõrvaldada takistused kohtu- ja kohtuväliste menetluste heale ja tõhusale toimimisele, mis on kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides. Lõpuks selleks, et toetada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks programmiga toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 24 ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile tuleks programmiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine kõikidesse selle meetmete rakendamisse.
(12)  Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 24 ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile tuleks programmiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine kõikidesse selle meetmete rakendamisse. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata meetmetele, mis on suunatud lapse õiguste kaitsele tsiviil- ja kriminaalmenetlustes, sealhulgas vanematega kinnipidamiskohtades kaasas olevate ja vangistatud vanemate laste kaitsele. Kaaluda tuleks ka piisava toetuse eraldamist koolitusmeetmetele, mis tagaksid direktiivi (EL) 2016/800 (mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi) nõuetekohase rakendamise.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 23 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile (Istanbuli konventsioon) tuleks programmiga toetada naiste õiguste kaitset ning lõimida sooliste teemade edendamine kõikide selle meetmete rakendamisse. Selleks et tagada õiguskaitse kättesaadavus naistele ja tütarlastele soolise vägivalla juhtumite korral ning seda parandada, peaksid liikmesriigid ratifitseerima Istanbuli konventsiooni ja võtma vastu laiahaardelised õigusaktid soolise vägivalla tõkestamiseks liidus.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)   Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaselt tuleks programmiga toetada rassilisse või etnilisse vähemusse kuuluvate isikute, näiteks romade kaitset ning lõimida nende õiguste edendamine kõigi programmi meetmete rakendamisse, tugevdades eelkõige diskrimineerimisvastaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Aastateks 2014–2020 loodud programmi raames oli võimalik korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepideval viisil integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on muud kui õigusasutused ja õiguspraktikud.
(13)  Aastateks 2014–2020 loodud programmi raames oli võimalik korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepideval viisil integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on muud kui õigusasutused ja õiguspraktikud ning samuti seda ülesannet täitvad valitsusvälised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  ELi toimimise lepingu artikli 67 järgi peaks liit moodustama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning milles õiguskaitse kättesaadavus on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust muude kui õigusasutuste ja õiguspraktikute meetmetele ning kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa.
(14)  ELi toimimise lepingu artikli 67 järgi peaks liit moodustama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning milles õiguskaitse diskrimineerimisvaba kättesaadavus kõigile on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust piirkondliku ja kohaliku tasandi muude kui õigusasutuste ja õiguspraktikute meetmetele ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas kuriteoohvrite õigusi esindavate organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Selleks et saavutada õiguskaitse kättesaadavus kõigile, tuleks eelkõige toetada meetmeid, mis hõlbustavad õiguskaitse tõhusat ja võrdset kättesaadavust haavatavas olukorras olevatele inimestele, nagu lapsed, etnilised vähemused, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, soopõhise ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid ning inimkaubanduse ohvrid ja rändajad, sõltumata nende elanikustaatusest.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks programmi kõik meetmed toetama ka naiste ja meeste võrdõiguslikkuse arvessevõtmist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke kõigis poliitikavaldkondades.
(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks programmi kõik meetmed aitama läbivalt edendada soolist võrdõiguslikkust ja toetama soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke. Tuleks teha korrapärast järelevalvet ja hindamist, et anda hinnang nende eesmärkide järgimisele programmi meetmetes.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigi põhimõtetest, paremini tundma õppida Euroopa õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja nõuetekohase rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda vastastikuse õppe Euroopa platvormi.
(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, edendada õigussüsteemi sõltumatust ja tõhusust, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku, kindlustada liikmesriikide kohtuvõimude vastastikust usaldust ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võrdõiguslikkust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisele ning ohvrite kaitset käsitlevate mitmesuguste liidu vahendite paremale rakendamisele ja koordineerimisele. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigi põhimõtetest, paremini tundma õppida Euroopa õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada ja edendada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja selle põhjaliku mõistmise ja rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda Euroopa platvormi vastastikuseks õppeks ja parimate tavade jagamiseks.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Programm peaks aitama kaasa ka koostöö tõhustamisele kolmandate riikidega, kui liidu õigus on eksterritoriaalselt kohaldatav, et parandada õiguskaitse kättesaadavust ning hõlbustada kohtu- ja menetlusprobleemide lahendamist eelkõige inimkaubanduse juhtumite puhul ning seoses kliimamuutuste ja ettevõtete vastutusega.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)   Euroopa Parlamendi raportist 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta nähtub, et liikmesriikide kohtunike ja muude õigusalatöötajate hulgas valitseb jätkuvalt märkimisväärselt ebavõrdne sugude esindatus, eelkõige (kuid mitte ainult) järgmistes punktides: naiskohtunike osakaal kohtusüsteemi kõrgematel astmetel, ametisse nimetamise läbipaistvus, töö- ja tööväliste kohustuste ühitamine ja mentorlustavad. Programmiga tuleks seetõttu toetada koolitusi, mille eesmärk on neid ebavõrdsuse ilminguid kõrvaldada. Need koolitused võiksid olla suunatud liikmesriikide naiskohtunikele ja õigusala naistöötajatele või olla võimaluse korral mõeldud nii nais- kui meessoost töötajatele, eesmärgiga suurendada kogu asjaomase personali teadlikkust.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 c (uus)
(16c)  Kuna liidu õigussüsteem ei taga naistele ja tütarlastele nõuetekohast õigusemõistmist ja kaitset, ei saa soolise vägivalla ohvrid vajalikku toetust. See puudutab ka seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohvreid, naissoost pagulasi ja sisserändajaid, LGBTIQ-inimesi ja puuetega inimesi, kelle kaitse ja toetus on samuti ebapiisav.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, nt EUROJUSTi, eu-LISA ja Euroopa Prokuratuuri tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.
(17)  Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, nt EUROJUSTi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Pettustevastase Ameti, eu-LISA ja Euroopa Prokuratuuri tööga, et hinnata teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööd programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades ja teha vajaduse korral parandusettepanekuid.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  On vaja tagada, et kõigi programmi raames korraldatud meetmete ja tegevustega loodaks Euroopa lisaväärtust, et need täiendaksid liikmesriikide tegevusi ja oleksid kooskõlas liidu muude tegevustega. Liidu eelarve vahendite tõhusaks eraldamiseks tuleks püüelda järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime poole selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse teineteisega tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige õiguse, õiguste ja väärtuste fondi ja seeläbi õiguste ja väärtuste programmi raames, ning programmi ja ühtse turu programmi, piirihalduse ja julgeoleku, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF) ja Sisejulgeolekufondi, strateegilise taristu, eriti digitaalse Euroopa programmi, programmi „Erasmus+“, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja LIFE-määruse13 vahel.
(18)  On vaja tagada, et kõigi õigusprogrammi raames korraldatud meetmete ja tegevuste elluviimisel järgitaks elujõulisust, nähtavust ning Euroopa lisaväärtuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise juhtpõhimõtet ja et need täiendaksid liikmesriikide tegevusi ja oleksid kooskõlas liidu muude tegevustega. Liidu eelarve vahendite tõhusaks ja tulemuspõhiseks eraldamiseks tuleks püüelda järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime poole selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse teineteisega tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige õiguse, õiguste ja väärtuste fondi ja seeläbi õiguste ja väärtuste programmi raames, ning programmi ja ühtse turu programmi, piirihalduse ja julgeoleku, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF) ja Sisejulgeolekufondi, strateegilise taristu, eriti digitaalse Euroopa programmi, Euroopa Sotsiaalfond+, programmi „Erasmus+“, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja LIFE-määruse vahel13. Õigusprogrammi rakendamine ei tohiks piirata, vaid peaks täiendama selliste liidu õigusaktide ja poliitikate kohaldamist, mis käsitlevad liidu eelarve kaitsmist olukordades, kus liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.
__________________
__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (EMPs kohaldatav tekst).
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (EMPs kohaldatav tekst).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Tuleks täiustada mehhanisme seose tagamiseks liidu rahastamispoliitika ja liidu väärtuste vahel, võimaldades komisjonil teha nõukogule ettepaneku kanda programmi üle vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, kui asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatakse liidu väärtustega seotud menetlusi. Liidu kõikehõlmav demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism peaks tagama kõigi liikmesriikide tegevuse korrapärase ja võrdse läbivaatamise, millega tagatakse vajalik teave meetmete võtmiseks, et kaotada liikmesriikides üldiste liidu väärtustega seotud puudujäägid. Ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võetavate meetmete olulist finantsmõju arvestades tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks tegutsema komisjoni ettepaneku alusel. Et hõlbustada nende otsuste vastuvõtmist, mida on vaja tõhusate meetmete tagamiseks, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
(19c)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.
(20)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta, ning nõutakse ressursside kasutamisel täielikku läbipaistvust, usaldusväärset finantsjuhtimist ja ressursside mõistlikku kasutamist. Eeskätt tuleks programmi rakendamise raames rakendada ja tugevdada veelgi eeskirju, milles käsitletakse võimalust rahastada kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja riikidevahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste ja alltoetuste kaudu ning tingimuste kaudu, millega tagatakse kiired ja paindlikud toetuste andmise menetlused, nagu kaheastmeline taotlusmenetlus, kasutajasõbralikud taotlusvõimalused ja aruandlusmenetlused. Kaasrahastamise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta vabatahtlikku tööd.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.
(21)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja soovitud tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suurust ja suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete, ühikuhindade ja alltoetuste kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201315, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9516, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137119. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(22)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201315, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9516, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad programmi rahastamis- ja valikumenetluste täielikku läbipaistvust, õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige peaks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldama haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 peaks Euroopa Prokuratuur uurima pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitama nendes süüdistusi, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137119. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
_________________
_________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(23)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, inimõiguste asutustele ja võrgustikele, sh inimõiguste kaitsmise eest vastutavatele liikmesriikide asutustele, mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse poliitika eest vastutavatele asutustele ja võrgustikele, ombudsmanidele, Euroopa Põhiõiguste Ametile, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks ning koostoime ja koostöö edendamiseks. Peaks olema võimalik kaasata kolmandaid riike, eriti juhul kui nende kaasamine toetab programmi eesmärke, jälgides, et see vastab üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, mis aitaksid tal paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi põhimõtte järgimises kahjustavad või võivad kahjustada liidu finantshuvide usaldusväärset finantsjuhtimist. See peaks täiendama õigusprogrammi, mille roll on erinev, nimelt toetada täiendavalt õigusriigi põhimõttel ja vastastikusel usaldusel rajaneva Euroopa õigusruumi arengut ning tagada, et inimesed saaksid oma õigusi kasutada.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Vastavalt [nõukogu otsuse 2013/755/EL20 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(25)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL20 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmiga tuleb tagada, et sellised isikud ja üksused on oma rahastamiskõlblikkusest piisavalt teavitatud.
__________________
__________________
20 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
20 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)   See programm peaks aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada kestliku arengu eesmärgid, lähtudes nende olulisusest ja asjakohasusest.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.
(27)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige programmi toetusesaajatele. See kord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal programmi mõju kohapeal.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1.  „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad – kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad, samuti õigusasutustega seotud õigusvaldkonna spetsialistid, nt juristid, notarid, kohtutäiturid või täiteametnikud, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.
1.  „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad – kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad, samuti õigusasutustega seotud õigusvaldkonna spetsialistid, nt advokaadid ja süüdistajad, notarid, kohtutäiturid või täiteametnikud, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel ning vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel põhinevat ELi õigusruumi.
1.  Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel, sealhulgas kohtunike sõltumatusel ja kohtusüsteemi erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel ning piiriülesel koostööl põhinevat ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, aidates sellega kaasa demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste arengule.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised, nagu täpsustatud I lisas:
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
a)  hõlbustada ja toetada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada õigusriigi põhimõtet, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide ja otsuste täitmise tõhusust;
a)  hõlbustada ja toetada demokraatia ja põhiõiguste järgimise vaimus tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, sealhulgas koostööd väljaspool liidu piire, kui liidu õigust kohaldatakse ekstraterritoriaalselt, et parandada füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguskaitse kättesaadavust ning edendada õigusriiki ja kohtusüsteemi sõltumatust, toetades püüdlusi parandada riikide õigussüsteemide tõhusust, kohtuotsuste nõuetekohast täitmist ja ohvrite kaitset;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
b)  toetada ja edendada õigusalast koolitust, et edendada ühist õigus-, kohtu ja õigusriigikultuuri;
b)  toetada ja edendada riigisisest ja riikidevahelist õigusalast koolitust, sealhulgas õigusterminoloogia alast koolitust, et edendada ühist õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri ning vastastikuse tunnustamise ja menetluslike tagatiste alaste liidu õigusaktide järjepidevat ja tõhusat rakendamist. Koolitus peab olema sootundlik, võtma arvesse laste ja puudega isikute erivajadusi, olema vajaduse korral ohvrikeskne, hõlmama eeskätt tsiviil- ja kriminaalõigust ning vajaduse korral haldusõigust, põhiõigusi, samuti terrorismi- ja radikaliseerumisevastast võitlust;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
c)  hõlbustada kõigi jaoks tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sh elektrooniliste vahendite kaudu, edendades tõhusaid tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetlusi ning edendades ja toetades kuriteoohvrite õiguseid ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõiguseid kriminaalmenetlustes.
c)  hõlbustada kõigi jaoks – pöörates erilist tähelepanu ebavõrdsusele ja diskrimineerimisele mis tahes alusel, nagu loetletud harta artiklis 21 – tõhusat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu õiguskaitsele ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sh elektrooniliste vahendite kaudu (e-õiguskeskkond), edendades tõhusaid tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetlusi ja vajaduse korral haldusmenetlusi ning edendades ja toetades kõigi kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetlustes, pöörates erilist tähelepanu lastele ja naistele;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)   edendada uimastitega seotud teadusuuringute rakendamist praktikas, toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, laiendada selle valdkonna teadmiste baasi ja töötada välja uuenduslikke meetodeid uute psühhoaktiivsete ainete ning inimkaubanduse ja salakaubaveo probleemide lahendamiseks.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Programmi kõigi meetmete rakendamisel püütakse toetada ja edendada horisontaalse eesmärgina võrdsete õiguste kaitset ja diskrimineerimise lubamatuse põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 21.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [305 000 000] eurot.
1.  Vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 17 [vajaduse korral ajakohastatakse viidet uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] on programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027, mis on eelarvepädeva asutuse jaoks iga-aastase eelarvemenetluse käigus esmane viide, 316 000 000 eurot 2018. aasta hindades (356 000 000 eurot jooksevhindades).
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud meetmete jaoks eraldatud eelarve esitatakse kord aastas.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
4.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.
2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, peamiselt meetmetoetuste ning iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevustoetuste kujul. Rahaliste toetustega tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku sektori vahendite mõistlik kasutamine, madalam halduskoormus programmi läbiviija ja toetusesaajate jaoks ning võimalike toetusesaajate juurdepääs programmi vahenditele. Kasutada võib kindlasummalisi makseid, ühikuhindu, kindlamääralisi makseid ja alltoetusi ning kolmandatele isikutele antavaid rahalisi toetusi. Kaasrahastamist aktsepteeritakse mitterahalisena ja sellest võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Meetmete liik
Meetmete liik
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised meetmed:
1)   teadlikkuse suurendamine, teabe jagamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse, õigusalase koostöö vahendite, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika ja võrdleva õiguse ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite tundmist, keskendudes eriti sellele, et suurendada arusaamist õiguse multidistsiplinaarsetest, valdkondadeülestest ja interdistsiplinaarsetest valdkondadest, nagu kaubandus ja inimõigused, ning ekstraterritoriaalsete kohtuvaidluste lahendamisest;
2)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et parandada teadmisi ja vastastikust arusaamist liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalõigusest ning õigus- ja kohtusüsteemidest, sh õigusriigist ja õiguskaitse kättesaadavusest, ning vastastikuse usalduse suurendamise ja heade tavade vahetamise abil lapsi arvestava õigusemõistmise vallas ning kohtusüsteemis soolise aspekti edendamise ja arvessevõtmise abil;
3)  koolitused kohtunikele, juristidele, prokuröridele ja politseile ning muudele õigussüsteemi töötajatele probleemide ja takistuste kohta, millega puutuvad kokku haavatavas olukorras inimesed, sealhulgas lapsed, rahvusvähemused, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, soopõhise ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid ning inimkaubanduse ohvrid, ning koolitused teemal, kuidas tagada kuriteoohvrite nõuetekohane kaitse;
4)  analüüsi- ja järelevalvemeetmed, et õppida paremini tundma ja mõistma tõkkeid, mis võivad takistada Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimist, ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides, võttes arvesse ka liidu õiguse mõju kolmandatele riikidele;
5)  meetmed Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimise parandamiseks, sealhulgas demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalve liikmesriikides ning teadusuuringud selle kohta, kuidas kaotada takistused õiguskaitse üldisel, mittediskrimineerival ja tõhusal kättesaadavusel kõigile;
6)  algatused sugude ebavõrdse esindatuse vähendamiseks liikmesriikide kohtunike ja kohtutöötajate seas, korraldades selleks kas koolitusi naissoost töötajatele või koolitusi nii nais- kui ka meessoost töötajatele, millega suurendatakse teadlikkust sellistest küsimustest nagu naissoost kohtunike väike osakaal kõrgemates kohtuinstantsides või vajadus ametissenimetamise läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumite järele;
7)  sidusrühmade, sh ohvrite kaitse ja õiguskaitsega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide koolitamine kahju hüvitamise hagi esitamise vallas, et parandada liidu poliitika ja õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse ning põhiõiguste tundmist, kuriteoohvrite toetamist ja kaitsmist, kollektiivse õiguskaitse ja üldise kohtualluvuse kasutamist, liidu õigusalase koostöö vahendite kasutamist, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika, õiguskeele ja võrdleva õiguse tundmist;
8)  kohtutöötajate ja muude karistusõiguse, kinnipidamise ja vanglahalduse valdkonna sidusrühmade valdkondadevaheline koolitus, et hõlbustada parimate tavade vahetamist;
9)  kohtutöötajate ja muude alaealistega seotud õiguse valdkonna sidusrühmade valdkondadevaheline koolitus, et valmistada ette ja edendada direktiivi (EL) 2016/800 (mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi) nõuetekohast rakendamist;
10)  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning e-õiguse vahendite arendamine ja hooldus, et parandada õigussüsteemide tõhusust ning nende koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, sh süsteemide ja rakenduste piiriülene koostalitlusvõime, privaatsus ja andmekaitse;
11)  peamiste Euroopa tasandi võrgustike ja Euroopa õigusalaste võrgustike, sh liidu õiguse alusel loodud võrgustike suutlikkuse suurendamine, et tagada liidu õiguse tulemuslik kohaldamine ja jõustamine, edendada liidu õigust ja programmiga hõlmatud valdkondades poliitikaeesmärke ja strateegiaid ning neid edasi arendada;
12)  struktuuriabi andmine programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele asjaomastele sidusrühmadele ning nende organisatsioonide heaks töötavate õigusekspertide suutlikkuse suurendamiseks ja koolitamiseks, samuti selliste organisatsioonide konkreetseks tegevuseks, sealhulgas selgitustööks, võrgustikutegevuseks, kohtuvaidlusteks, mis puudutavad demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega seotud rikkumisi, kodanike kaasamiseks ja koolitamiseks ning asjaomaste teenuste osutamiseks;
13)  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise, ülekantavuse ja läbipaistvuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh sõltumatute programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu;
14)  võrdlevad uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised, mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].
1.  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja välditakse topeltrahastamist, näidates selgelt ära iga kululiigi rahastamise allikad, nagu näeb ette usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
a)  neid on hinnatud programmi konkursikutse raames;
a)  neid on nõuetekohaselt hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.
3.  Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule antakse tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud nõuandemenetlusega.
2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu delegeeritud õigusaktiga. Nimetatud delegeeritud õigusakt võetakse vastu kooskõlas artikliga 14.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud lisas. Järelevalve ja aruandluse jaoks kogutud andmed jagatakse vajaduse korral soo, vanuse ja töötajate kategooria lõikes.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
2a.  Seire käigus hinnatakse ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi on programmi meetmete raames käsitletud.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke õigeid andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult, täpselt ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon teeb kättesaadavaks kasutajasõbralikud aruandlusvormid ning tagab tutvustamise ja kasutajatoe, eelkõige taotlejatele ja toetusesaajatele, kellel ei pruugi olla aruandlusnõuete täitmiseks piisavalt vahendeid ja töötajaid.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti ja hästi dokumenteeritult, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis ning jälgida programmi raames võetud meetmete rakendamist ja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist. Kõik hindamised peavad olema sootundlikud ja sisaldama soolise võrdõiguslikkusega seotud meetmete jaoks ette nähtud programmi eelarve üksikasjalikku analüüsi.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
3a.  Programmi vahe- ja lõpphindamise käigus hinnatakse muu hulgas
a)  programmi tajutud mõju õigusemõistmisele juurdepääsule, tuginedes Euroopa tasandil kogutud kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele andmetele;
b)  programmi raames rahastatud meetmete abil väljatöötatud õigusaktide ja vahendite arvu ja kvaliteeti;
c)  programmiga kaasnevat Euroopa lisandväärtust;
d)  rahastamise tasemega võrreldes saavutatud mõju;
e)  võimalikke haldusalaseid, organisatoorseid ja/või struktuurilisi takistusi programmi sujuvamal, tulemuslikumal ja tõhusamal rakendamisel.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Ekspertide rühm, millega konsulteeritakse, peab olema sooliselt tasakaalus.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet programmiga kaasneva Euroopa lisaväärtuse kohta, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja seda abistavad asjakohased kodanikuühiskonna ja inimõiguste valdkonna organisatsioonid. Komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa
I lisa
välja jäetud
Programmi meetmed
Artikli 3 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:
1.  teadlikkuse suurendamine, teabe jagamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse, õigusalase koostöö vahendite, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika ja võrdleva õiguse ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite tundmist;
2.  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust arusaamist liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalõigusest ning õigus- ja kohtusüsteemidest, sh õigusriigi põhimõtetest, ja vastastikuse usalduse parandamine;
3.  analüüsi- ja järelevalvemeetmed1, et õppida paremini tundma ja mõistma tõkkeid, mis võivad takistada Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimist, ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;
4.  sidusrühmade koolitamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse tundmist, õigusalase koostöö vahendite kasutamist, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika, õiguskeele ja võrdleva õiguse tundmist;
5.  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus, et parandada õigussüsteemide tõhusust ja nende koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, sh süsteemide ja rakenduste piiriülene koostalitlusvõime;
6.  peamiste Euroopa tasandi võrgustike ja Euroopa õigusalaste võrgustike, sh liidu õiguse alusel loodud võrgustike suutlikkuse suurendamine, et tagada liidu õiguse tulemuslik kohaldamine ja jõustamine, edendada liidu õigust ja programmiga hõlmatud valdkondades poliitikaeesmärke ja strateegiaid ning neid edasi arendada, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;
7.  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide / riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.
__________________
1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
II lisa
Lisa
Näitajad
Näitajad
Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:
Programmi jälgitakse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid ning maksimeerida kohtusüsteemide tõhusust. Selleks kogutakse privaatsuse ja andmekaitse õigusi järgides vajaduse korral sugupoolte, vanuse ja töötajate kategooriate lõikes eristatud andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 1 – tabel
Programmist (sh EJTN tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv
Programmist (sh EJTN tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv
Koolitustel osalenud töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete arv
Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS)
Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS)
Piiriülese, sealhulgas IT-vahendite ja liidu tasandil kehtestatud menetluste abil tehtava koostöö juhtude ja meetmete arv ning väljundite tase
E-õiguskeskkonna portaali / lehekülgede külastuste arv, et leida teavet seoses piiriüleste tsiviilasjadega
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud
i)   vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise kaudu;
i)   vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise kaudu;
ii)   teadlikkuse suurendamise, teavitamise ja teabe levitamise meetmete kaudu;
ii)   teadlikkuse suurendamise, teavitamise ja teabe levitamise meetmete kaudu;
iia)  kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu;
iib)  meetmete kaudu, millega antakse inimestele teavet õiguskaitsele juurdepääsu kohta;
iic)  meetmete kaudu, millega antakse kohtunikele teavet kohtuvaidluste probleemide kohta ja selle kohta, kuidas kohaldada rahvusvahelist eraõigust ja liidu õigust piiriüleste/mitut valdkonda hõlmavate juhtumite korral;
iid)  programmi raames rahastatud teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu.
Programmi raames rahastatud meetmete geograafiline ulatus
Osalejate hinnang meetmetele, milles nad osalesid, ja meetmete eeldatavale jätkusuutlikkusele

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0068/2019).

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2019Õigusalane teave